Tellija Tuisu OÜ
Dokumendi tüüp Eelhinnang
Kuupäev Oktoober 2015
Projekti nr 2015-0117
HÄÄDEMEESTE VALLA MASSIARU KÜLA VÄHILA KINNISTU DETAILPLANEERING KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
Versioon 3 Printimise 2015/10/27 kuupäev Koostatud: Eike Riis, Esta Rahno, Raimo Pajula Kontrollitud: Hendrik Puhkim
Projekti nr 2015-0117
Skepast&Puhkim AS Laki 34 12915 Tallinn T +372 664 5808 F +372 664 5818 www.skpk.ee
2 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ...... 4 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ...... 5 2.1. Planeeringuala ja selle lähiala üldandmed ...... 5 2.2. Planeeringuga kavandatav tegevus ...... 7 3. TEGEVUSE ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KESKKONNATINGIMUSED ...... 8 3.1. Maakasutus ...... 8 3.2. Alal esinevad loodusvarad ...... 9 3.3. Kaitstavad loodusobjektid ...... 10 3.4. Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid ja pärandkultuuriobjektid ..... 11 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE ...... 12 4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...... 12 4.2. Teave Natura-alade kohta ...... 12 4.3. Kavandatava tegevuse mõjude analüüs ...... 13 5. KESKKONNAMÕJU EELHINNANG ...... 15 5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju kaitstavatele loodusobjektidele ...... 15 5.2. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektidele ning pärandkultuuriobjektidele ...... 15 5.3. Müra võimalik mõju ...... 17 5.4. Õhusaaste võimalik mõju ...... 19 5.5. Jäätmeteke ...... 20 5.6. Väljakaevatava pinnase mahu täpsustamise vajalikkus ...... 20 5.7. Vee ja pinnase saastamise võimalik mõju ...... 20 5.8. Mõju esinemise võimalikkus piirkonna salvkaevudele ...... 21 5.9. Mõju esinemise võimalikkus piirkonna maaparandussüsteemile ...... 21 5.10. Mõju esinemise võimalikkus väärtuslikule põllumajandusmaale ...... 21 5.11. Kohaliku pinnastee kasutamine ...... 21 5.12. Tegevusega kaasnevate avarii- ja ohuolukordade esinemise võimalikkus ...... 21 5.13. Koosmõju võimalikkus ...... 22 5.14. Piiriülese mõju esinemise võimalikkus ...... 22 6. KOKKUVÕTE ...... 23
LISAD
Lisa 1. Häädemeeste Vallavalitsuse 25.03.2015 kiri nr 7-1.3/337-1 Detailplaneeringu algatamise taotlusest
3 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
1. SISSEJUHATUS
Käesolev eelhinnang on koostatud lähtudes Häädemeeste Vallavalitsuse 25.03.2015 kirjast nr 7-1.3/337-1 (vt Lisa 1).
Eelhinnang on koostatud vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 3 esitatud kriteeriumidest:
1) tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest, nagu maakasutusest, alal esinevatest loodusvaradest, nende omadustest ja taastumisvõimest ning looduskeskkonna vastupanuvõimest. Keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse eelkõige märgalade, randade ja kallaste, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku alade, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on juba ületatud, maareformi seaduse tähenduses tiheasutusega alade ning ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest;
2) tegevuse iseloomust, kaasa arvatud selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teistest tegevustest;
3) tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;
4) tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest;
41) kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile;
5) punktides 1–41 nimetatuga kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsusest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest.
Võimaliku mõju eelhindamisel Natura 2000 võrgustiku alale on lähtutud sellekohastest juhistest.1
Eelhinnangu tulemusena esitatava informatsiooni täpsus tuleneb konsultandile tellija (arendaja) poolt esitatud kavandatava tegevuse lähteandmete täpsusest. Eelhindamine ei eelda täiendavate uuringute läbiviimist.
1 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Koostajad: Aune Aunapuu, Riin Kutsar, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Tartu-Tallinn 2013; http://www.envir.ee/sites/default/files/natura_juhis.pdf
4 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eesmärgiks on Vähila kinnistule tiigi, sauna ja tuletõrje veevõtukoha rajamine.
2.1. Planeeringuala ja selle lähiala üldandmed
Planeeringuala asub Häädemeeste vallas Massiaru külas ja hõlmab Vähila kinnistu (katastriüksuse tunnus 21302:003:0104). Kinnistu suurus on 1,2 ha ja sihtotstarve Maa-ameti maainfo kaardirakenduse järgi 100% maatulundusmaa (haritav maa). Kinnistule on rajatud tiik ligikaudsete mõõtmetega 38 x 44 m (vt Joonis 1).2 Häädemeeste Vallavalitsuse info kohaselt ei ole tiigi rajamiseks väljastatud ehitusluba.3
Vähila kinnistuga piirnevate kinnistute kirjeldus vt Tabel 1. Kinnistute paiknemine vt Joonis 1.
Tabel 1. Vähila kinnistuga piirnevad kinnistud. Allikas: Maa-ameti maainfo kaardirakendus
Lähi- Pindala, Tunnus Sihtotstarve Märkused aadress ha Kellukese 21302:003:0056 1,5750 elamumaa Vähila kinnistust põhja pool; ca 100% 2/3 kinnistust moodustab haritav maa; kinnistu kagunurgas asub tiik ligikaudsete mõõtmetega 35 x 75 m Laulaste 21302:003:0128 6,26 maatulundus- Vähila kinnistust lääne pool; maa 100% haritav maa ja metsamaa Sildoja 21302:003:0022 1,0712 elamumaa Vähila kinnistust lõuna pool; 100% hoonestamata, haritav maa Kase 21302:003:0068 0,5787 elamumaa Vähila kinnistust ida pool; 100% eraldab Tamme kinnistul asuv nimeta pinnastee (laius ca 5 m) Tamme 21302:003:0067 1,8163 elamumaa Vähila kinnistust ida pool 100% Ääremetsa 21302:003:0129 1,4433 maatulundus- Puutub kokku Vähila kinnistu maa 100% loodenurgaga; valdavalt metsamaa
Vähila kinnistust ida pool (Tamme kinnistul) kulgeb nimetu pinnastee (juurdepääs kinnistule), mida mööda umbes 100 m kaugusel põhja pool asub Kabli-Massiaru tee (kõrvalmaantee nr 19336).
2 Mõõdetud Maa-ameti maainfo kaardirakenduselt 3 Häädemeeste Vallavalitsuse arendus- ja keskkonnanõuniku Merle Looringu 28.10.2015 e-kiri
5 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
Joonis 1. Vähila kinnistu asukoht (tähistatud sinise lipukesega). Allikas Maa-ameti maainfo kaardirakendus
6 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
2.2. Planeeringuga kavandatav tegevus
Peatükk on koostatud tellijalt saadud andmete põhjal.
Detailplaneeringuga soovitakse Vähila kinnistu idapoolsesse ossa ette näha tiik ja kinnistu läänepoolsesse ossa saun – vt Joonis 2. Rajatava tiigi planeeritav suurus on 140 x 51 meetrit (nõlva ülemise serva järgi) ning sügavus 3,5 meetrit. Veetaset tiigis hoiab drenaažisüsteem. Tiigi rajamisega piirkonna veetaseme muutmist ei kavandata. Tiigi kirdeossa on kavas rajada tuletõrje veevõtukoht.
Detailplaneeringuga ei ole kavas muuta maakasutuse sihtotstarvet.
Joonis 2. Kavandatava tegevuse skeem. Allikas: Tellija
Tiigi rajamiseks kasutatakse ekskavaatorit (kaevamine) ja buldooserit (planeerimistööd). Eeldatav tööde kestvus on kuni 2 aastat.
Väljakaevatavast pinnasest (liiv, kruus, savi ja mulla segu) umbes kaks kolmandikku on kavas vedada Suuremetsa kinnistule (Häädemeeste vald, Majaka küla, katastriüksuse tunnus 21303:002:0541). Ülejäänud pinnas kasutatakse ära kohapeal.
Tiigi ja sauna avalikku kasutust ei planeerita. Ainult tuletõrje veevõtukoht jääb avalikuks kasutamiseks.
Tiiki soovitakse suurendada selleks, et see ei kasvaks nii ruttu kinni ja kestaks aastakümneid. Arendaja rajab enda tarbeks korraliku puhkekoha, kuhu ehitab sauna ja puhkeruumi koos ujumis- ja parvetamiskohaga. Talvisel ajal soovitakse tiiki kasutada uisuväljakuna.4
4 Tuisu OÜ esindaja Artur Nõmme 10.08.2015 e-kiri
7 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
3. TEGEVUSE ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KESKKONNATINGIMUSED
3.1. Maakasutus
Massiaru küla on üks Häädemeeste valla neljast keskusest. Seisuga 01.01.2014 oli külas 92 elanikku,5 seisuga 01.01.2012 – 114 elanikku.6
Vastavalt Häädemeeste valla üldplaneeringule kuulub planeeritav kinnistu detailplaneeringu kohustusega polüfunktsionaalse maa juhtotstarbega ala hulka – vt Joonis 3. Planeeritava kinnistu asukoht on joonisel tähistatud helesinise ovaaliga. Detailplaneeringu kohustusega ala markeerib oranž joon, oranžiga on tähistatud polüfunktsionaalse juhtotstarbega maa. Üldplaneeringu kohaselt (seletuskirja ptk 5.6) on polüfunktsionaalse maa juhtotstarbega maal lubatud kõik funktsioonid peale tööstuse (elamud, sh korruselamud, kaubandus-teenindus-toitlustus, kultuur ja sport, rohealad, avaliku sektori ehitised jms).
Joonis 3. Väljavõte Häädemeeste valla üldplaneeringu joonisest. Planeeritava kinnistu asukoht on tähistatud helesinise ovaaliga
Elamualasid käsitletavas piirkonnas ei ole.7 Vähila kinnistuga piirnevad elamumaa sihtotstarbega kinnistud vt Tabel 1.
Planeeritav kinnistu ei asu kõrge mullaviljakusega maal (üldplaneeringu joonisel – vt väljavõte Joonis 3 – tähistatud kollase horisontaalviirutusega), seega ei ole tegemist väärtusliku põllumajandusmaaga.
Teadaolevalt ei esine planeeringualal ja selle lähiümbruses alasid, kus õigusaktidega kehtestatud keskkonnanõudeid on juba ületatud (st reostunud alasid).
Vähila kinnistu kuulub Keskuse (Massiaru) maaparandussüsteemi koosseisu (vt Joonis 4).
5 http://haademeeste.kovtp.ee/kulad 6 Häädemeeste valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Koostaja: Häädemeeste Vallavalitsus, Häädemeeste 2013 7 Häädemeeste Vallavalitsuse arendus- ja keskkonnanõuniku Merle Looringu 28.10.2015 e-kiri
8 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
Joonis 4. Vähila kinnistu paiknemine Keskuse (Massiaru) maaparandussüsteemi alal (maaparandussüsteemi piir on tähistatud tumepunase joonega). Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus
3.2. Alal esinevad loodusvarad
Planeeringuala ja seda ümbritseva piirkonna reljeef on tasane (absoluutkõrgus 32-35 m), kerge langusega lääne suunas. Märgalasid ega märkimisväärseid pinnavorme piirkonnas ei esine.
Planeeritaval kinnistul metsa ei kasva. Lähim metsaga ala on Vähila kinnistust loodesse jääval Äärematsa kinnistul (vt Joonis 1). Tegemist on männikuga; metsaregistri8 andmetel oli takseerimise ajal (1998.a) puude vanuseks hinnatud 75 aastat ja puude kõrguseks mõõdetud 24 m. Vähila kinnistust lääne poole, ca 120 m kaugusele, jääb suurem riigimetsa ala, mis on ühtlasi kaitstav ala (vt ptk 3.3).
Massiaru keskuse puurkaevu (registrikood PRK0007624; Pumba kinnistu; asub Vähila kinnistust 200 m kaugusel ida pool) geoloogilise läbilõike andmetel9 on piirkonna geoloogiline ehitus järgmine (antud on kihi lasumissügavus):
- jämeteraline liiv – 0-5,6 m (paksus 5,6 m); - liivsavi kruusa ja munakatega – 5,6-24 m (paksus 18,4 m); - punakas savi liivsavi vahekihtidega – 24-47,2 m (paksus 23,2 m); - liivsavi savi vahekihtidega – 47,2-82 m (paksus 34,8 m).
Planeeritavast kinnistust umbes 470 m kaugusel loode pool asub Massiaru liivakarjäär.
8 http://register.metsad.ee/avalik/ 9 Allikas: keskkonnaregister
9 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
3.3. Kaitstavad loodusobjektid
Planeeritavast kinnistust ca 120 m lääne pool asub Laulaste looduskaitseala, mis on ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv Laulaste loodusala ja osa Põhja-Liivimaa linnualast (vt ptk 4).
Laulaste looduskaitseala (registrikood KLO1000318; pindala 1065,9 ha) asub Häädemeeste vallas Majaka, Massiaru, Orajõe ja Penu külade territooriumidel. Ala kaitse eesmärk on:
1) loodusdirektiivi10 I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitseks;
2) loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ja jõesilmu (Lampetra fluviatilis) kaitseks;
3) linnudirektiivi11 I lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, kaitseks.
Joonis 5. Planeeritava ala (Vähila kinnistu, tähistatud tumepunase ringiga) paiknemine Laulaste looduskaitseala suhtes. Allikas: Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus
Planeeritavast kinnistust 800 m ida poole jääb Massiaru hoiuala (vt Joonis 7), mis kuulub Põhja- Liivimaa linnuala (vt ptk 4) koosseisu. Liigid, kelle elupaiku hoiualal kaitstakse, on herilaseviu (Pernis apivorus), soo-loorkull (Circus pygargus), kanakull (Accipiter gentilis), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), teder (Tetrao tetrix), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), karvasjalg- kakk (Aegolius funereus), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), laanerähn (Picoides tridactylus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja punaselg-õgija (Lanius collurio).
Massiaru metsise püsielupaik asub planeeritavast kinnistust 1160 m kaugusel kirde suunas (vt Joonis 7).
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti planeeringuala läheduses registreeritud ei ole. III kategooria liikide elupaigad ka
10 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta 11 EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
10 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
kasvukohad asuvad planeeritava kinnistu suhtes järgmiselt: hallpea-rähn 540 m kaugusel põhja suunas, musträhn 750 m kaugusel põhja suunas, händkakk 900 m lääne suunas ning harilik kopsusamblik 970 m lääne suunas (vt Joonis 7).
Keskkonnaametil ei ole täiendavat infot antud piirkonna loodusväärtuste kohta lisaks EELIS-est kättesaadavale infole.12
3.4. Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid ja pärandkultuuriobjektid
Lähim riiklik kultuurimälestis – kalmistu „Tauste kalme“ (arheoloogiamälestis) – asub planeeritavast kinnistust enam kui 1 km kaugusel lõuna pool (vaadatud Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusest).
Lähim pärandkultuuriobjekt – Massiaru metsatööliste majad – asub planeeritavast kinnistust enam kui 200 m kaugusel. Massiaru külas Laiksaare-Massiaru-Teaste tee (kõrvalmaantee nr 19334) ääres paiknevad pärandkultuuriobjektid (meierei, koolimaja, sidejaoskond, raamatukogu, kauplus, tankla) asuvad enam kui 400 m kaugusel. Andmed saadud Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendusest.
12 Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Kadri Hänni 20.10.2015 e-kiri
11 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
4. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALADELE
4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta
Kavandatav tegevuse kirjeldus vt ptk 2. Eksperdi jaoks teave kavandatava tegevuse kohta piisav, et viia läbi Natura eelhindamine.
Kavandatav tegevus ei ole seotud Laulaste loodusala ja Põhja-Liivimaa linnuala kaitse korraldamisega ega selleks vajalik.
4.2. Teave Natura-alade kohta
Kavandatava tegevuse asukohale kõige lähemal asuvad Laulaste loodusala ja Põhja-Liivimaa linnuala – vt Joonis 6. Laulaste loodusala piir on ca 130 m kaugusel Vähila kinnistu läänepiirist. Põhja-Liivimaa linnuala lähim kaugus on samuti 130 m, kuna linnuala kattub antud asukohas Laulaste loodusalaga. Osa Põhja-Liivimaa linnualast asub ka ida pool Massiaru küla (alloleval joonisel punase diagonaalviirutusega), kaugus Vähila kinnistust on üle 800 m.
Joonis 6. Kavandatava tegevuse asukoha (Vähila kinnistu, tähistatud punase ovaaliga) paiknemine Natura-alade suhtes (paremal pool punase diagonaalviirutusega tähistatud ala on osa Põhja-Liivimaa linnualast). Allikas: Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendus
Laulaste loodusala (registrikood RAH0000508; pindala 1066 ha; ühtib vaadeldavas piirkonnas Laulaste looduskaitsealaga – vt Joonis 5) kaitse-eesmärk on:
- loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080);
- loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
12 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
Põhja-Liivimaa linnuala (registrikood RAH0000122; pindala 19 343,2 ha; ühtib vaadeldavas piirkonnas Laulaste looduskaitsealaga – vt Joonis 5) kaitse-eesmärk on järgmiste liikide isendite elupaikade kaitse: suur-laukhani (Anser albifrons), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), järvekaur (Gavia arctica), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg- tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Laulaste loodusala ja Põhja-Liivimaa linnuala kaitse vaadeldavas piirkonnas on siseriiklikult reguleeritud Laulaste looduskaitseala kaitse-eeskirjaga13 (vt ka ptk 3.3). Ala kohta on koostatud kaitsekorralduskava.14
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ei ole Laulaste loodusala idaosas ning samuti Põhja- Liivimaa linnuala selles (kattuvas) osas registreeritud loodus- ja linnuala kaitse-eesmärgiks olevaid liike ega elupaigatüüpe – vt Joonis 7.
Keskkonnaametil ei ole täiendavat infot antud piirkonna loodusväärtuste kohta lisaks EELIS-est kättesaadavale infole.15
4.3. Kavandatava tegevuse mõjude analüüs
Kavandatava tegevuse võimalikud otsesed mõjud on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 1).
Tabel 2. Kavandatava tegevuse võimalikud mõjud
Mõjuallikas Võimalik mõju Pinnase teisaldamine Pinnase teisaldamine (äravedamine) Vähila kinnistult ei mõjuta Natura-alasid, sest tegevus ei toimu Natura-alal (tiik jääb loodusala piirist umbes 200 m kaugusele). Veetaseme muutus Veetaset ei muudeta. Maakasutuse muutus Maakasutust ei muudeta. Müra Ehitustöödega kaasneb müra seoses ekskavaatori tööga tiigi kaevamisel ja seoses pinnase äraveoga kinnistult. On tõenäoline, et ehitusmüra võib antud asukohas olla kuuldav ka Natura-alade piirides, kuid arvestades ehituse tööpiirkonna kaugust, ei häiri see kindlasti alade kaitse-eesmärgiks olevate linnu- ja loomaliikide elutegevust. Ehitusaegne müra on ajutine. Müra mõju alade kaitse- eesmärkide suhtes võib hinnata sedavõrd marginaalseks, et puudub vajadus seda analüüsida üksikute liikide kaupa. Heitmed õhku Ehituse ajal on võimalik tolmu levik tööpiirkonnas ja pinnasteel. Eeldatav mõjuala mitte üle 50 m. Mõju on välditav, kui tööpiirkond ja pinnastee hoitakse tööperioodil niiske. Kasutusajal tekivad õhuheitmed sauna kütmisel. Seda mõju ei saa lugeda arvestatavaks, kui järgitakse elementaarseid kütmise reegleid
13 Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/973941?leiaKehtiv 14 Laulaste looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2007-2016. Koostajad: Tiiu Nõumees, Jaak Alekand (Eesti Metsakeskus). Tartu 2006; http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/GetFile.aspx?fail=2093049404 15 Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Kadri Hänni 20.10.2015 e-kiri
13 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
Mõjuallikas Võimalik mõju ega põletata jäätmeid. Õhuheitmete mõju alade kaitse-eesmärkide suhtes võib hinnata sedavõrd marginaalseks, et puudub vajadus seda analüüsida üksikute liikide kaupa. Heitmed pinnasesse või Heitmeid tekitab kavandatava sauna kasutamine (heitvee vette ärajuhtimine). Heitmeid vette eeldatavalt ei teki, sest sauna heitvett ei ole soovitav juhtida loodusala piiril asuvasse maaparandussüsteemi kraavi (vt ptk 5.7). Sauna heitvee ärajuhtimiseks pärast puhasti läbimist on antud olukorras tõenäoliselt sobivaim lahendus immutamine. Nõuetekohaselt puhastatud heitvesi ei avalda negatiivset mõju loodusalale, sest tõenäoliselt ei välja mõju kinnistu piiridest.
Kaudseid ja sekundaarseid mõjusid ei tuvastatud.
Häädemeeste Vallavalitsusest saadud info kohaselt16 ei ole käsitletavas piirkonnas teisi projekte või kavasid, mis võiksid koosmõjus kavandatava tegevusega Natura-alasid oluliselt mõjutada.
Arvestades kavandatava tegevuse ulatust ja iseloomu ei ulatu kavandatava tegevuse mõju Laulaste loodusalal kaitstavate elupaigatüüpideni ja liikide elupaikadeni/kasvukohtadeni ega Põhja-Liivimaa linnualal kaitstavate liikide elupaikadeni. Seetõttu puudub vajadus eraldi analüüsida võimalikku mõju igale loodus- ja linnuala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigale või liigile.
4.4. Natura eelhindamise tulemused
Ehitusaegne, tiigi rajamise ja pinnase transpordiga seotud mõjuala jääb Vähila kinnistu ning kinnistut ja Kabli-Massiaru teed ühendava, ca 100 m pikkuse pinnastee vahetusse lähedusse. Kasutusaegne mõju ei välju tõenäoliselt kinnistu piiridest. Seega jäävad kõik Natura-alad väljapoole kavandatava tegevuse eeldatavat mõjuala, mis välistab mõju avaldumise Natura-alade kaitse-eesmärkidele (liikidele ja elupaikadele).
Eeltoodust lähtuvalt ei mõjuta kavandatav tegevus (detailplaneeringu elluviimine) tõenäoliselt eelnimetatud Natura 2000 alasid ja mõju Natura-alade kaitse-eesmärkidele puudub täielikult. Kavandatav tegevus ei takista mingil moel Natura-alade kaitse-eesmärkide saavutamist ning Natura asjakohane hindamine ei ole vajalik.
16 Häädemeeste Vallavalitsuse arendus- ja keskkonnanõuniku Merle Looringu 28.10.2015 e-kiri
14 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
5. KESKKONNAMÕJU EELHINNANG
Kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada ehitusaegseteks ja kasutusaegseteks.
5.1. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ei ole Laulaste looduskaitseala idaosas registreeritud looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid liike ega elupaigatüüpe – vt Joonis 7. Kaitsealal registreeritud händkaku elupaik ja hariliku kopsusambliku kasvukoht jäävad planeeritavast alast enam kui 900 m kaugusele (teisele poole kitsarööpmelise raudtee tammi).
Tiigi rajamise ja pinnase transpordiga seotud eeldatav (ehitusaegne) mõjuala jääb Vähila kinnistu ning kinnistut ja Kabli-Massiaru teed ühendava, ca 100 m pikkuse pinnastee vahetusse lähedusse, hinnanguliselt mitte kaugemale kui 50-100 m kinnistust ja pinnasteest, sõltuvalt mõjuallikast (vt ptk-d 5.3, 5.4, 5.7). Seega jäävad kõik kaitstavad loodusobjektid väljapoole kavandatava tegevuse eeldatavat mõjuala, mis välistab mõju avaldumise kaitstavatele loodusobjektidele.
Arvestades kavandatava tegevuse ulatust ja iseloomu ning kaitstavate loodusobjektide kaugust planeeringualast (vt ptk 3.3) ei ulatu kavandatava tegevuse mõju Laulaste looduskaitsealale, Massiaru hoiualale, Massiaru metsise püsielupaigani ega kaitstavate liikide elupaikade ja kasvukohtadeni.
Kasutusajal kavandatavate objektide (tiigi ja sauna) mõju kaitstavatele loodusobjektidele samuti puudub, sest nende võimalik mõju ei välju kinnistu piiridest.
Vt ka kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku aladele – ptk 4.
5.2. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektidele ning pärandkultuuriobjektidele
Arvestades kultuuriväärtuste ja pärandkultuuriobjektide kaugust kavandatavast tegevusest ning kavandatava tegevuse iseloomu ei ole ette näha negatiivset mõju nendele objektidele ei ehituse ega kasutuse ajal.
15 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
Joonis 7. Vähila kinnistu paiknemine piirkonna kaitstavate loodusobjektide suhtes. Punane katkendjoon tähistab 500 m kaugust Vähila kinnistust (joon on täiendavaks abiks vahemaade tajumisel). Allikas: Eesti looduse infosüsteem
16 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
5.3. Müra võimalik mõju
Ehitusaegne müra
Paratamatuid ajutisi ebamugavusi ümbruskonna elanikele on oodata ehitusaegsel perioodil, kui tekib kõige rohkem müra. Ehitusperioodil kaasneb tegevusega ehitusmasinate müra eelkõige tiigi rajamise käigus ning transpordimüra seoses väljakaevatava pinnase äravedamisega.
Müra tekitavad erinevad ehitusmasinad ja ehitustegevus, millele on sotsiaalministri 03.04.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“17 kehtestatud normtasemed öisele ajavahemikule (kl 7-23). Määrus kehtestab müra normtasemed ehitustegevusele järgmiselt:
Selgitus Öösel,
LpA,eq,T, dB(A) I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja 45 tervishoiuasutuste puhkealad II kategooria laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja 45 hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, 50 teenindus- ja tootmisettevõtted) IV kategooria tööstusala 65
Ehitustööde maksimaalne müratase öösel ei tohi ületada lubatud ekvivalenttaset enam kui 10 dB(A) võrra.18
Piirkonnas asuvad hooned on peamiselt kasutusel elamutena, mis sotsiaalministri määruse nr 42 mõistes liigituvad II kategooria alla. Seega on öisel ajal elamute juures lubatud müratase kuni 45 dB. Kuna lähim elamu asub kavandatavast tegevusest ligikaudu 50 m kaugusel, siis on soovitav öisel ajal ehitustöid mitte teostada, sest tüüpiline ehitusmüra võib selle kaugusel olla kõrgem kui 45 dB.
Vaikne periood ehk öine aeg algab enne kl 23:00. Sotsiaalministri määrusest nr 42 lähtuvalt jaguneb päevane ajavahemik (7:00-23:00) omakorda kaheks alamvahemikuks ehk eristatakse ajaperioode kella 7:00-19:00 ja kella 19:00-23:00.
Lähtudes sotsiaalministri määrusest nr 42, ületab rasketehnika poolt tekitatav müra masinate vahetus läheduses enamikel juhtudel määrusega sätestatud müra piirtaset. Seda arvesse võttes tuleks töid teostada ainult perioodil 7:00-19:00 ning võimalusel vältida töötamist puhkepäevadel. Päevasel ajal ehitustööde mürale piirtaset kehtestatud ei ole, seega ei ole ka piiranguid rasketehnika kasutamiseks. Eelnevat arvesse võttes võib kavandatav tegevus põhjustada lähimates elamutes elavatele inimestele ajutisi ebameeldivusi – paljuski sõltub see inimeste psühholoogilisest eelhäälestatusest ja suhtumisest kavandatavasse tegevusse –, kuid tegevus jääb õigusaktides kehtestatud normide piiresse, kui välditakse ehitustööde teostamist väljaspool päevast ajavahemikku (kella 19:00-07:00).
17 Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/163756 18 Ehitustööde müra puhul ei rakendata olemasolevatele ja planeeritavatele aladele kehtestatud taotlustaseme norme. Samuti ei rakendata antud juhul taotlustaseme norme, sest objektid, mida DP-ga kavandatakse (tiik ja saun), ei tekita müra. Määrus reguleerib ehitustööde puhul ainult öist ekvivalentset mürataset (piirtaset olemasolevatel aladel). Samuti ei ole asjakohane kasutada liiklusmüra norme ehitustööde puhul (antud juhul tiigi ehitamisel), sest neid norme kohaldatakse regulaarsest liiklusest põhjustatud müra korral, kus normtaseme kehtestamisel on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel (nt veesõidukite liiklus). Tiigi rajamisega kaasnevat veokite liiklemist ei saa võrdsustada regulaarse liiklusega.
17 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
Müra normtasemed on välja töötatud arvestades müra kahjulikku mõju inimese tervisele. Tervisele kahjuliku müra mõju avaldub üldjuhul pikaaegselt ja regulaarselt, sh öösel esineva müra puhul. Käesolevas eelhinnangus käsitletava tiigi kaevamisest tulenev ehitusmüra on ajutine, ebaregulaarne ja ainult päevasel ajal esinev müra. Seetõttu on selle tervist kahjustav toime lähimate elamute juures vähetõenäoline. Ehitusmasinad võivad põhjustada ka lokaalset vibratsiooni, kuid selle mõju ei ulatu eeldatavasti väljapoole kinnistupiire ega ole oluline.
Müra esinemine on seotud ka liiklussagedusega. Transpordist tuleneva müra teke sõltub sõidukitüübist, liiklussagedusest ja -kiirusest ning teede seisukorrast. Antud juhul kavandab arendaja kasutada liiva transportimiseks kahte veoautot kandevõimega 15 ja 25 tonni. Väljakaevatava pinnase äravedamiseks Vähila kinnistult kasutatakse kohalikku nimeta pinnasteed (ca 100 pikkuses lõigus Vähila kinnistult kuni Kabli-Massiaru teeni). Veokite liikumiskiiruseks sellel pinnasteel võib arvestada 20-30 km/h. Aeglaselt sõitev veok teeb märkimisväärselt väiksemat müra kui maanteel kiiresti liikuv veok.
Arendajalt saadud andmete kohaselt sõidavad veoautod kõige intensiivsemal ehitusperioodil tööpäeva jooksul (kella 8-17) edasi-tagasi 5 korda, mis tähendab ühte koormat umbes 2 tunni jooksul. See teeb kokku 10 veoki möödumiskorda ehk keskmiselt ühte veoki möödasõitu tunnis.
Arendajalt saadud täpsustatud andmetel on tiigi rajamiseks vaja ära vedada umbes 10 000 m3 pinnast (liiva). Võttes veoki keskmiseks kandevõimeks 20 tonni ja tihendamata liiva ühe kuupmeetri erikaaluks 1,5 tonni, mahub ühte autokoormasse umbes 13 m3 pinnast. 10 000 m3 pinnase äravedamiseks on vaja umbes 770 autokoormat. Kui töid tehtaks intensiivselt (5 veokorda päevas, 25 veokorda töönädalas) ja järjest kõikidel tööpäevadel, kuluks väljakaevatava pinnase äravedamiseks umbes 155 tööpäeva ehk 31 nädalat ehk 0,6 aastat (7,2 kuud). Arendaja kavandab tööde läbiviimise kuni kahele aastale ja seejuures ei ole kavas teostada vedu igapäevaselt. See tähendab, et veokite keskmine liiklussagedus kujuneb oluliselt väiksemaks (umbes 7,7 koormat töönädala jooksul), kui intensiivse töötamise korral, kuid tööpäevade ja töönädalate lõikes võib vedude arv olla erinev (maksimaalselt 5 veokorda ja minimaalselt 0 veokorda tööpäevas ehk maksimaalselt 25 veokorda ja minimaalselt 0 veokorda töönädala jooksul). Kuna pinnase äravedamisega kaasnev veokite müra on ajutine, ebaregulaarne ja esineb ainult päevasel ajal, siis on selle tervistkahjustav toime lähimate elamute juures ebatõenäoline.
Väljakaevatava pinnase äravedamiseks Massiaru külast Vähila kinnistult Majaka külla Suuremetsa kinnistule kasutatakse Kabli-Massiaru teed (kõrvalmaantee nr 19336) ja Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed (põhimaantee nr 4) – vt Joonis 8.
Maanteeameti liiklusloenduse andmed vaadeldaval Kabli-Massiaru teelõigul (kõrvalmaantee nr 19336) aastatel 2013-2014 vt Tabel 3.
Tabel 3. Liiklusloenduse andmed vaadeldaval Kabli-Massiaru teelõigul (kõrvalmaantee nr 19336) aastatel 2013-2014. Allikas: Maanteeamet
Lõigu Lõigu Lõigu Loendus- AKÖL SAPA VAAB AR SAPA VAAB AR algus, lõpp, pikkus aasta autot/ööp % % % autot/ööp autot/ööp autot/ööp m m m 2014 2544 8640 6096 98 96 3 1 94 3 1 2013 2544 8640 6096 96 96 3 1 92 3 1 Lühendid: AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus, autot/ööpäevas; SAPA – sõiduautod ja pakiautod [sõiduki pikkus (m) ≤ 6,0]; VAAB – veoautod ja autobussid [6,0 < sõiduki pikkus (m) ≤ 12,0]; AR – autorongid [sõiduki pikkus (m) > 12,0]
18 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
Joonis 8. Väljakaevatava pinnase veotee Massiaru külast Vähila kinnistult Majaka külla Suuremetsa kinnistule (tähistatud siniste nooltega). Punaste ringidega on tähistatud marsruudi algus- ja lõpp-punktid
Pinnast transportivad veokid ei läbi Massiaru küla, vaid suunduvad mööda Kabli-Massiaru maanteed lääne suunas külast välja. Massiaru küla piirist kuni Tallinn-Pärnu-Ikla maanteeni ei jää Kabli- Massiaru tee äärde ühtegi elamut. Massiaru külas jäävad pinnase äraveoks kasutatava pinnastee äärde hoonestatud Kellukese ja Uue-Laulaste kinnistud, mis asuvad pinnastee ja Kabli-Massiaru maantee nurgal (vt Joonis 1). Seega ei ole nende kinnistute puhul olulist vahet, kas viis lisanduvat veokit ööpäevas mööduvad hoonetest piki maanteed või piki pinnasteed. Arvestades arendaja poolt kavandatavat kõige tõenäolisemat tööde teostamise aega (kl 8:00-17:00) ja maksimaalselt viite pinnase transpordiga lisanduvat veoki sõidukorda tööpäeva jooksul, ei suurenda see oluliselt keskmist liiklussagedust sellel maanteelõigul ega muuda oluliselt piirkonna müraolukorda kahe lähedalasuva elamu juures.
Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel liikleb ööpäevas tuhandeid sõidukeid, millest umbes kolmandik on veoautod ja autorongid. Viie veoki lisandumine seoses pinnase äraveoga Vähila kinnistult ei mõjuta müraolukorda selle maantee ääres.
Eeltoodud analüüsist lähtudes võib ehitustegevusega kaasneva müra mõju lähedalasuvate elamute elanikele lugeda väheoluliseks. Kavandatav ehitustegevus võib põhjustada lähimates elamutes elavatele inimestele ajutisi ebameeldivusi, kuid tegevus jääb õigusaktides kehtestatud normide piiresse, kui välditakse ehitustööde teostamist väljaspool päevast ajavahemikku. Võttes aluseks müra normeerimise põhimõtted, ei ole tõenäoline, et ehitusaegne müra võiks kahjustada piirkonna inimeste tervist.
Kasutusaegne müra
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (tiik ja saun müra ei tekita), ei ole DP-ga kavandatavate objektide kasutusajal müra mõju ette näha.
5.4. Õhusaaste võimalik mõju
Kuival perioodil võib ümbriskonnale häiringuid põhjustada pinnase teisaldamise ja transpordiga kaasnev tolm. See mõju on lihtsalt välditav, kui teisaldatavat/transporditavat pinnast ja
19 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
pinnasekattega veoteed regulaarselt kasta (nt tiigiveega). Kõige tõhusam tolmusaaste vähendamise meetod on pinnastee ja tööpiirkonna töötlemine kaltsiumkloriidiga. Samas peaks tolmusaaste vähendamise meetod olema proportsionaalne tolmu tekitamise ulatuse ja olulisusega. Kui tiigiveega niisutamine ei anna piisavat tulemust (näiteks, kui on intensiivsem tööperiood), siis tuleks kaaluda kemikaali kasutamist.
Ehitusmasinate ja veokite heitmed välisõhku ei põhjusta olulist negatiivset keskkonnamõju. Kasutada tohib tehniliselt korras masinaid ja veokeid.
Kavandatavate objektide iseloomust lähtuvalt ei ole nende kasutusajal õhusaastest tingitud olulist negatiivset keskkonnamõju ette näha. Kasutusajal tekivad õhuheitmed sauna kütmisel. Seda mõju ei saa lugeda oluliseks, kui järgitakse elementaarseid kütmise reegleid ega põletata jäätmeid
5.5. Jäätmeteke
Olulist jäätmeteket kavandatava tegevusega ei kaasne. Ehitusjäätmed tuleb käidelda vastavalt ettenähtud nõuetele.
5.6. Väljakaevatava pinnase mahu täpsustamise vajalikkus
Lähtudes arendaja poolt antud kavandatava tiigi mõõtmetest (140 x 51 x 3,5 m – vt ptk 2.2) oleks – kui mitte arvestada kinnistul juba olemasolevat tiiki ja tiigi kallaste nõlvade kallet – väljakaevatava pinnase hulk 24 990 m3. Olemasolev tiik võib sellest mahu poolest moodustada hinnanguliselt umbes veerandi, seega oleks soovitava suurusega tiigi rajamiseks väljakaevatava pinnase hulk umbes 18 000 m3 (arvestamata nõlvade kallet). Tegelikkuses on mahud tõenäoliselt oluliselt väiksemad, sest kindlasti tuleb arvesse võtta tiigi nõlvade ohutu kalde tagamise vajadust. Arendaja esialgsel hinnangul tuleks kinnistult ära vedada umbes 10 000 m3 pinnast.
Planeeringu koostamise käigus tuleb täpsustada kavandatava tiigi mõõtmeid, arvestades tervikliku planeeringulahendusega, ning vastavalt sellele hinnata väljakaevatava pinnase maht.
5.7. Vee ja pinnase saastamise võimalik mõju
Vee ja pinnase saastamine on võimalik ehitustööde käigus, kui tehniliselt mittekorras ehitusmasinatest võib vette või pinnasesse sattuda õli- või kütusejääke. Vt allpool alapeatükk Tegevusega kaasnevate avarii- ja ohuolukordade esinemise võimalikkus.
Vastavalt Eesti põhjavee kaitstuse kaardile19 on Massiaru küla piirkonnas maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi looduslikult kaitstud (väga madala reostusohtlikkusega) või suhteliselt kaitstud (madala reostusohtlikkusega). Vastavalt Häädemeeste valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2015-202720 ei ole Massiaru külas ette nähtud reoveekogumisala (kuigi küla korterelamud ja loomafarm on ühendatud ühiskanalisatsiooni süsteemiga ja reovesi juhitakse biopuhastisse).
Planeerimise käigus tuleb nõuetekohaselt lahendada kavandatava sauna heitvee kogumine ja käitlemine. Arvestades seda, et erakasutuseks kavandatava sauna veekasutus ei ole tõenäoliselt märkimisväärne ja on pigem ebaregulaarne, puudub vajadus sauna heitvee juhtimiseks küla ühiskanalisatsiooni. Kuna põhjavesi on piirkonnas kaitstud, võib sauna reovee käitlemiseks kavandada väikepuhasti (septiku) koos imbväljaku või imbtunneliga. Tehnilist lahendust tuleb planeeringu käigus täpsustada lähtudes konkreetsest olukorrast ja planeeringulahendusest.
19 http://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf 20 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4170/4201/5002/m_4_2015_lisa.pdf
20 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
Nõuetekohase heitveekäitlussüsteemi korral ei ole olulist negatiivset mõju pinnasele ja veekeskkonnale ette näha.
Teoreetiliselt (tehnilise lahenduse seisukohalt) võiks puhasti läbinud heitvee juhtida ka maaparandussüsteemi kraavi (vooluveekogusse), mis asub Vähila kinnistu läänepiirist ca 130 m kaugusel lääne pool. Kuna see kraav piirneb aga vahetult Laulaste looduskaitsealaga (vt ptk 3.3), mis on ühtlasi Natura-ala (Laulaste loodusala; vt ptk 4), siis igasuguste võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks looduskaitsealale ja Natura-alale ei ole see lahendus soovitav. Kindlasti ei ole lubatav reovee (ka puhasti läbinud heitvee) juhtimine kavandatavasse tiiki, sest tiigil puudub läbivool (veevahetus) ja kogunevad toitained võivad aja jooksul põhjustada tiigi kinnikasvamist.
5.8. Mõju esinemise võimalikkus piirkonna salvkaevudele
Mõju piirkonna salvkaevudele eeldatavalt puudub, sest tiigi rajamisega veetaset piirkonnas ei muudeta.
5.9. Mõju esinemise võimalikkus piirkonna maaparandussüsteemile
Planeeritav kinnistu kuulub Keskuse (Massiaru) maaparandussüsteemi koosseisu – vt ptk 3.1. planeeringu koostamise käigus tuleb maaparandussüsteemi olemasoluga arvestada ning vältida selle toimimise kahjustamist. Olulist keskkonnamõju ei ole ette näha, kui välditakse veerežiimi mõjutamist planeeringuala ümbritsevatel kinnistutel. Detailplaneeringu koostamiseks küsida seisukohta Põllumajandusametilt ning planeering ametiga kooskõlastada.
5.10. Mõju esinemise võimalikkus väärtuslikule põllumajandusmaale
Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju piirkonna väärtuslikele põllumajandusmaadele, kui tagatakse maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine (vt eespool).
5.11. Kohaliku pinnastee kasutamine
Vähila kinnistu arendajal tuleb ehitustööde ajal tagada kasutatava pinnastee läbitavus ja läbipääs seda teed kasutavatele teiste kinnistute kasutajatele. Pärast ehitustegevuse lõppu tuleb pinnastee taastada vähemalt endises seisukorras.
Pinnastee kasutamise ehitus- ja kasutusaegne kord tuleb kokku leppida naaberkinnistute (Tamme, Kellukese) omanikega.
5.12. Tegevusega kaasnevate avarii- ja ohuolukordade esinemise võimalikkus
Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on pideva tehnilise järelevalve all ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse.
Kui kavandatav tegevus on ellu viidud, ei ole negatiivset keskkonnamõju põhjustavate avariiolukordade tekkimine tõenäoline.
Kasutusaegsel perioodil ei ole olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid ette näha, kui tiigi projekteerimisel ja ehitamisel on arvestatud ohutuse tagamise nõuetega. See puudutab eelkõige
21 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
tiigi kaldanõlvade kavandamist selliselt, et inimesed ja loomad (eriti suurulukid) ei kukuks tiiki ja et neil oleks sealt ilma kõrvalise abita võimalik välja saada.
Samuti tuleb planeeringu ja sellele järgneva projekteerimise käigus tagada ohutu juurdepääs kavandatavale saunale. Seejuures tuleb muuhulgas arvesse võtta tiigi olemasolu kõrvalkinnistul ning vältida mõlema tiigi kallaste varinguid tee ehitamise ja kasutamise käigus.
Tuletõrje veevõtukoha rajamist võib nimetada positiivse keskkonnamõjuga tegevuseks, mis parandab tulekahju korral kustutusvee kättesaamist piirkonnas ning suurendab sellega piirkonna elanike turvalisust tulekahju korral (hoone- või metsapõlengud). Planeeringu koostamisel tuleb arvestada tuletõrje veevõtukohale esitatavate nõuetega (vt Tuleohutuse seaduse21 § 24).
5.13. Koosmõju võimalikkus
Häädemeeste Vallavalitsuse andmetel ei ole Massiaru külas ülemäärast müra või õhusaastet tekitavaid objekte, samuti ei ole neid sinna kavandatud.22 Seega ei ole kavandatava tegevuse võimalike peamiste ehitusaegsete mõjude (müra, õhusaaste – vt eespool) kumuleerumist mõne teise samalaadse objekti mõjudega ette näha.
Kavandatavast tiigist linnulennul umbes 600 m kaugusel asub Massiaru liivakarjäär, mille kaevandamisluba L.MK/320352 on antud Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK). RMK kasutab Massiaru karjääri liiva ainult oma tarbeks, kaevandamisloa kohaselt ehitusel ja teedeehitusel. Massiaru karjäär tegutseb periooditi, vastavalt RMK vajadustele. Regulaarset (igapäevast) väljavedu Massiaru karjäärist ei toimu. Massiaru liivakarjäärist liiva kaevandamine ja väljavedu toimub vastavalt sellele, kas piirkonnas teostatakse töid RMK ehitusobjektidel (metsateed, kuivendussüsteemid jms), kus vajatakse just sellise lõimisega liiva. Igale objektile Massiaru karjääri liiv ei sobi ja RMK kasutab piirkonnas oma vajadusteks ka Massiaru karjäärist ligi 3 km põhja pool asuva Urissaare liivamaardla liiva. Liiva väljaveotee Massiaru karjäärist sõltub sellest, millisesse suunda jääb ehitatav RMK objekt.23
Lähtudes eeltoodud informatsioonist ja Vähila kinnistul kavandatava ehitusaegse tegevuse võimalikust mõjust (vt eespool) ei ole seoses pinnase äraveoga kinnistult olulist negatiivset koosmõju Massiaru liivakarjääris toimuva tegevusega ette näha.
5.14. Piiriülese mõju esinemise võimalikkus
Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja võimalike mõjude ulatust, ei kaasne kavandatava tegevusega piiriülest mõju.
21 https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015138 22 Häädemeeste Vallavalitsuse arendus- ja keskkonnanõuniku Merle Looringu 28.10.2015 e-kiri 23 Info: RMK Pärnumaa metskonna metsaülem Heiki Ärm, 27.10.2015
22 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
6. KOKKUVÕTE
Vähila kinnistu detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole vastuolus Häädemeeste valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga ei ole kavas muuta maakasutuse sihtotstarvet. Kuna tegevust kavandatakse isiklikuks otstarbeks, v.a tuletõrje veevõtukoht, siis sellest tulenevalt ei ole ette näha olulist negatiivset keskkonnamõju ümbruskonnale.
Vähila kinnistu ei paikne metsamaal ega väärtuslikul põllumajandusmaal. Teadaolevalt ei esine kinnistul ja lähipiirkonnas jääkreostuskoldeid. Kinnistu kuulub maaparandussüsteemi koosseisu.
Kavandatav tegevus (detailplaneeringu elluviimine) ei mõjuta Laulaste loodusala ja Põhja-Liivimaa linnuala (Natura 2000 alasid) ning mõju Natura-alade kaitse-eesmärkidele puudub täielikult. Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.
Kavandatava tegevuse mõju ei ulatu Laulaste looduskaitsealale, Massiaru hoiualale, Massiaru metsise püsielupaigani ega kaitstavate liikide elupaikade ja kasvukohtadeni. Samuti ei kaasne kavandatava tegevusega negatiivset mõju kultuuriväärtustele ega pärandkultuuriobjektidele.
Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneb ehitusperioodil tavapärane ehitusmüra, mille piirnormidest kinnipidamisel olulist mõju ei ole ette näha. Soovitav on planeerida ehitustööd ainult päevasele ajale ja sel juhul võib ehitusaegse müra mõju lugeda väheoluliseks. Kasutusajal ei ole ülemäärast müra ette näha.
Pinnase teisaldamise ja transpordiga kaasneva tolmu mõju on lihtsalt välditav, kui teisaldatavat/transporditavat pinnast ja pinnasekattega veoteed regulaarselt kasta. Ehitusmasinate ja veokite heitmed välisõhku ei põhjusta olulist negatiivset keskkonnamõju. Kasutada tohib tehniliselt korras masinaid ja veokeid. Kasutusajal ei ole õhusaastest tingitud negatiivset keskkonnamõju ette näha.
Vee ja pinnase saastamine on võimalik ehitustööde käigus juhul, kui tehniliselt mittekorras ehitusmasinatest satub vette või pinnasesse õli- või kütusejääke. Mõju on välditav, kui kasutatakse tehniliselt korras ehitusmasinaid ja veokeid. Kavandatavale saunale nõuetekohase heitveekäitlussüsteemi rajamise korral ei ole kasutusajal olulist mõju pinnasele ja veekeskkonnale ette näha.
Teemad, millele tuleb detailplaneeringu koostamisel ja kavandatava tegevuse elluviimisel enam tähelepanu pöörata:
- täpsustada kavandatava tiigi mõõtmeid, arvestades tervikliku planeeringulahendusega, ning vastavalt sellele hinnata väljakaevatava pinnase maht;
- vältida veerežiimi ebasoovitavaid muutusi naaberkinnistutel; detailplaneeringu koostamiseks küsida seisukohta Põllumajandusametilt ning planeering ametiga kooskõlastada;
- arvestada ohutuse tagamise nõuetega, eelkõige tiigi kaldanõlvade kavandamisel, et inimesed ja loomad (eriti suurulukid) ei kukuks tiiki ja et neil oleks sealt ilma kõrvalise abita võimalik välja pääseda;
- tagada ohutu juurdepääs kavandatavale saunale, võttes muuhulgas arvesse tiigi olemasolu naaberkinnistul, ning vältida mõlema tiigi kallaste varinguid tee ehitamise ja kasutamise käigus;
- nõuetekohaselt lahendada kavandatava sauna heitvee kogumine ja käitlemine;
- arvestada tuletõrje veevõtukohale esitatavate nõuetega;
- (ehitus)jäätmeid käidelda vastavalt ettenähtud nõuetele;
- ehitustööde käigus tagada valmisolek võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ning likvideerimiseks.
23 / 24 Vähila kinnistu detailplaneering Keskkonnamõju eelhinnang
LISA 1
24 / 24