– LK 3,6 Maal elamise päev LK 4 Noored koolis – põnevad ideed LK 5 Lasteaed HEA Lääne-Nigulas ja uus hingamine! LASTEAIA TEERAJAJA Lääne-Nigula

NR 9 OKTOOBER valla ajaleht 2019

Kaks aastat valdade ühinemisest –vahekokkuvõte

Mikk Lõhmus Tänavu tärkasid kogukonnakogud fakti ette – kui joogivesi juua ei kõlba, reoveenäitajad Vallavanem korrast ära või kortermajades ei ole sooja – siis kõik Kui osavallakogud toimetavad juba ühinemisest muud tegevused peavad jääma tahaplaanile. Tänaseks Tänavu oktoobris mõõdab kaks aastat valdade ühi- alates, siis 2019 tekkisid kohapealse initsiatiivina on Lääne-Nigula Varahalduse poolt tehtud suured nemisest ja jälle käes aeg vahekokkuvõtete tege- Taebla, Palivere ja Risti kogukonnakogud. Kogusse investeeringud soojamajandusse (ca 70 000 eurot) miseks. kuulvad piirkonnast valitud volikogu ja vallavalitsuse ning vald koostöös AS Haapsalu Veevärk kavandab liikmed, külavanemad, kooli- ja lasteaia hoolekogu suuremamahulist veevärgi rekonstrueerimist, valla Õigusaktide ühtlustamine on lõpusirgel liikmed ja ettevõtjate esindajad. Olgu üle nimetatud omafinantseeringuks kujuneb ca 100 000 eurot. ka kogude esimehed – Ristil Neeme Suur, Taeblas Jüri Kahe aastaga on ühtlustatud valdav osa seniste val- Bachman ja Paliveres Risto Roomet. Kogude koossei- Palivere suurinvesteeringuks on tänavavalgustuse dade õigusaktidest, toetustest ja teenustest. Iga sude ja protokollidega võib tutvuda valla veebilehel rekonstrueerimine. Tänaseks on Keskkonnainvestee- piirkond on midagi võitnud, olgu selleks siis kõrgem https://www.laanenigula.ee/kogukonnakogud ringute Keskus positiivse toetusotsuse teinud, pro- sünnitoetus või kooliminekutoetus. Põhimõtteliselt Lasteaed jekteerimine töös ning järgmisel aastal läheb ehi- on tänase seisuga ühtlustamata veel kolm olulist õi- Investeeringud järgivad ühinemislepingut tuseks. Selle töö kogumaksumuseks (koos toetusega) gusakti: lammutamine, 2018. lammutati Putkaste 1 hoone on üle 400 000 euro. Iga aasta on panustatud kooli, Investeeringute põhimõtted tulenevad ühinemis- Martnas ja praegu tegeletakse järgmiste lammutus- see aasta sai tehtud muuhulgas kooli fuajee. • Sporditegevuse rahastamise kord; lepingus kokkulepitust ja usalduse ja hea halduskul- projektidega. • Mittetulundusühinguterahastamise kord; tuuri märgiks on nende kokkulepete täitmine. Ristil ei näinud ühinemisleping ette suuri investeerin-

• Lasteaia kohatasude kord. Noarootsi investeeringud on suunatud teedesse ja guid (kultuurikeskus, noortekeskus ja lasteaia laien- Kõik nimetatud õigusaktid on kavas kehtestada veel investeeringute põhirõhk on olnud koha- sadamatesse. Näiteks investeerisime Noarootsi tee- dus valmisid enne ühinemist), põhirõhk aga on olnud käesoleval aastal. likud teed ning Kullamaa Keskkool. Ühinemislepin- desse tänavu 287 000 eurot, tolmuvabaks said lasteaial – tänavu sai tehtud rühmaruumi põrand ja gus teedele eraldatud summadest on kulutatud üle tee, Tahu tee, külatee jne. 2020. aasta väl- järgmisel aastal viiakse kogu hoone keskküttele. Suuremamahulistest dokumentidest on pooleli poole, samuti on iga-aastaselt panustatud keskkooli Lääne-Nigula valla üldplaneeringu menetlus ning remonti. Suuremad tööd on veel ees – 2020/2021 Taebla põhiinvesteering on teadagi Euroopa Lii- veel käesoleval aastal jõuab volikogu lauale ühis- on kavas keskkooli hoone soojustamine ja küttesüs- du toel ehitatav Taebla Kool. Tööd on graafikus ja veevärgi ja kanalisatsiooni arengukava. teemi rekonstrueerimine. aasta lõpuks peaks hoone valmis olema, välitööd

Enim on panustatud haridusse Linnamäe piirkonna väljakutseks on kooli aula ehi- tus. Lehe ilmumise ajal peaks lõpuks toimuma ehi- Ühinemisjärgselt on kõige enam panustatud hari- tuslepingu allkirjastamine ja 2021. alguseks peaks dusvaldkonda. Ühest küljest on haridusvaldkonna kõik kenasti valmis olema. Ühinemislepingu välise, palgad tõusnud kõige kiiremini, kuid teisest küljest kuid elust tulnud investeeringuna tuli tänavu rajada on elu ise seadnud uued eesmärgid: uus moodul-lasteaiarühm. jakutseks on Österby sadamahoone ehitus ja sadama

• 2018. vabastasime kõik Lääne-Nigula lapsed Martnas on kõige kulukamaks objektiks 2019. aastal süvendamine, kuid jätkuvad ka teetööd. Kahjuks on lasteaia söögiraha tasumisest; oli 108000 eurot maksev lasteaia soojustamine, see kohtuvaidlus peatanud Hara sadama arendamise.

• 2019. avati Linnamäel uus lasteaiarühm; töö lõpetatakse oktoobri lõpuks. Samuti on 2 kahe • Tänaseks on kõik valla lasteaiad ja koolid tagatud aastaga täidetud ühinemislepingus olnud teede in- Nõva ühinemislepingu prioriteet oli Nõva sadam Koolimaja koolipsühholoogiteenusega ning enamikes vesteeringute kava. KIKi otsust ootab Rõude veevärgi ning käesoleva aasta augustis toimunud Nõva sada- lasteaedades ja koolides on tagatud ka eripedagoogi rekonstrueerimine, ühinemislepingus kavandati sel- ma omandamine ühinemislepingu täitmisel oluline ja vana hoone lammutus võtavad veel aega. Juba olemasolu – 2020. tahame jõuda selleni, et lele 50 000 eurot, kuid täna on selge, et valla oma- samm. Nõval on aga oluliselt panustatud valdkon- 2018. valmis Taebla Lasteaia rekonstrueerimine ning eripedagoogon tagatud kõikides valla lasteaedades finantseeringu suuruseks kujuneb ca 150 000 eurot. dadesse, mis ühinemislepingu kohaselt ei eeldanud tänavu sai valmis ka Euroopa Liidu toel tehtav Nurme ja koolides. Omamoodi investeeringuks on ka hüljatud hoonete suuri investeeringuid, aga reaalne elu seadis valla tänava ja tööstusala teede rekonstrueerimine.

Linnamäel avati jalgpalliväljak

Cynne Põldäär Sõpruskohtumises läksidki kokku spordiklu- bi ning Oru kool, mille võistkonnas jooksid 28. septembril, Maal elamise päeval ja üle- väljakule poisid ja tüdrukud teisest üheksanda euroopalisel spordinädalal avas Oru Spordiklu- klassini. Sel korral veel täiskasvanutest jagu ei bi pidulikult Linnamäe jalgpalliväljaku, mis on saadud, küll aga anti vääriline lahing ja näidati, suuresti rajatud kogukonna toel. et nüüd, kus harjutamistingimused tasemel on, tuleb ka „vanadel“ kõvasti treenida, et edaspidi Avakõnes tänas spordiklubi juhatuse liige noortele vastu saada. Renek Loorens kohalikke ettevõtjaid, kes väl- jaku avamisele tugevalt õla alla panid ning Jalgpalliväljaku rajamine on ajamahukas ja lubas, et spordiklubi jätkab väljaku arendamist kallis töö. Kuigi spordiklubi sai Leader-meet- ning rajab võimalused ka kergejõustikualade mest maksimumtoetuse, tuli suur osa sajatu- harrastamiseks. Juba praegu saab läbi viia handest eurost klubil endal leida. Appi tulid jalgpallilaagreid. kohalikud ettevõtjad, vald ning piirkonna elani- kud, kes läbi kaasava eelarve aitasid muru kast- Kuigi sõprusmatš peeti ja torti söödi lau- missüsteemi soetada. päeval, on väljak juba mõnda aega kohalike Projekti eestvedajateks olid Kadi Paaliste, spordisõprade päralt olnud. Väljakust on suur Renek Loorens ja Renno Silde. Soovime neile Spordiklubilased ja toetajad abi Oru koolile, sest nüüd on laste sportimis- jõudu, häid mõtteid ja tublisid toetajaid ka edas- linti lõikamas. Foto: erakogu tingimused tunduvaltparanenud. pidiseks. 2 volikogu/teated Lääne-Nigula valla ajaleht nr 9

Volikogu arutas eelarvet ja planeeringuid

ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava ning Kolmanda päevakorrapunktina eriplaneeringu algatamine oktoobri või saadetud laiali arvamuste avaldamiseks. Nõva kinnitas volikogu Lääne-Nigula valla novembri volikogus. sadama kinnistud on valla poolt omandatud. rahvaraamatukogudele mittevajalike Pindamistööd on tehtud, pooleli on kruusa- teavikute võõrandamise korra. Viienda päevakorrapunktina toetas teede remont. Ettekande tegi valla kultuuri- ja spordinõunik volikogu vallavalitsuse eelnõud Tuulerebase Varje Paaliste, ka a sette kandjad oli kultuuri-ja planeeringu kinnistu detailplaneeringu Peale vallavalitsuse informatsiooni võeti spordikomisjoni esimees Lauri Lilleoks ning mittealgatamiseks. Ettekandjateks olid Heikki Neeme Suur kõne alla valla eelarvestrateegia. Toimus majandus-planeerimiskomisjoni esimees Einar Salm ja valla maa- ja planeerimisspetsialist Volikogu esimees esimene lugemine. Ettekandega esines Pärnpuu. Marika Meister, kaasettekandjaks Einar valla eelarve ja raamatupidamise osakonna Seni oli kehtiv kord Kullamaa vallal ja Pärnpuu. juhataja Piret Zahkna, kaasettekande vallal, teisel valdadel analoogiline kord puudus. Septembrikuine vallavolikogu istung toimus tegid eelarve – ja arenduskomisjoni Kord sai koostatud võimalikult lihtne ja Maaomanik on esitanud Lääne-Nigula Taeblas. Istungi pidamiseks vajalik laud oli üles esimees Jüri Ott ja aseesimees Jaanus raamatukogutöötajale mugav, samuti arvestati Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu seatud kultuurikeskuse kinosaali põrandale. Mägi. Valla eelarvestrateegia keskmes täna nii Lääne-Nigula vallas kui mujal välja algatamiseks eesmärgiga ehitada paadikuur Volikogu liikmed esitasid ka küsimuse see- on valla ühinemislepingus kokku lepitud kujunenud praktikat. 20 m kaugusele rannajoonest. Selleks peaks kordse istungisaali remondi kohta. Volikogu investeeringud. Investeeringuid on ette vald Keskkonnaametilt taotlema rannaäärse esimees vastas, et saali korrastamine on valla- nähtud kõigile valla piirkondadele, kõige Neljanda päevakorrapunktina andis ehitus- ja ehituskeeluvööndi vähendamist. Kuna seda vanemaga jutuks olnud, tõsi, mitte küll kapi- suurem nendest on Oru kooli aula ehitus, mille planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm on juba üks kord varasemalt proovitud ja taal-, vaid sanitaarremondina. maksumus on pisut üle miljoni euro. volikogule ülevaate tuulepargi eriplaneeringu vastavat luba Keskkonnametilt ei saadud, siis seisust. Kaasettekande tegi Einar Pärnpuu. oli volikogu nõus vallavalitsuse ettepanekuga Volikogu koosolekul osales 22 volikogu liiget. Valla võlakoormus läheneb paaril järgmisel Enefit Green AS on tagasi võtnud oma esialgse uut planeeringut mitte algatada. Omanikul on Päevakorras oli kaheksa punkti. aastal lubatud 60% piirini ja pisut isegi ületab taotluse detailplaneeringu algatamiseks võimalus ehitada paadikuur pisut kaugemale, lubatud piiri, siis hakkab jälle langema. Tööjõu- ning teinud ettepaneku läbi viia hoopis ehituskeeluvööndist väljapoole. Kõigepealt andis ülevaate vallavalitsuse tege- ja majanduskuludes alates 2021. aastast eriplaneering. Erinevus seisneb selles, mistest vallavalitsuse liige, Noarootsi osavalla- kulude kasvu ette ei nähta, kulud sõltuvad et eriplaneeringu esimeseks etapiks on Kuuendas päevakorrapunktis seadis volikogu vanem Aivo Hirmo, kes asendas vallavanemat. valla tulude kasvust järgmistel aastatel ja tuulepargiks sobiliku asukoha otsimine ja hoonestusõiguse OÜ Kultuurisaal kasuks. Hirmo rääkis peaministri külaskäigust Osmus- sisemistest ümberkorraldustest. Valla eelarve analüüsimine. Protsess ise võib võtta aega kaks See otsus oli vajalik Oru kooli aula ehitamise saarele. positsiooni mõjutavad ka muudatused riigi ja pool aastat. korraldamiseks. Vastava põhimõttelise rahanduse reeglites. Nii näiteks hakatakse otsuse tegi volikogu juba juunikuisel istungil. Lisaks peaministri külaskäigule andis Hirmo arvestama valla laenude hulka ka kõiki neid Eriplaneeringu algatamist on toetanud Martna Seitsmendas päevakorrapunktis tunnistati teada, et OÜ Nõva Kilk on lõpuks äriregistrist laene, mida võtavad valla poolt asutatud osavallakogu, Nõva osavallakogu (artikli kehtetuks viis aegunud määrust endiste kustutatud, et kaasava eelarve 8-st objektist on ettevõtted. See seab omakorda rangemad kirjutamise ajaks ka Kullamaa osavallakogu) valdade aegadest. tänaseks 5 valmis ja 3 veel tegemisel. Pooleli piirid investeerimisele ja laenamisele. ja Risti ja Taebla kogukonnakogud. Noarootsi on Risti ja Taebla jõuväljakud ja Kullamaa osavallakogu on seisukohal, et Noarootsi Viimases päevakorrapunktis määrati kindlaks discgolfirada. Samuti oli jutuks, et Taebla Kooli Volikogu liikmetel oli ettekandjatele mitmeid osavalla territooriumile uusi tuuleparke ei järgmise volikogu toimumise aeg ja koht, ehitus on graafikus, ja et Oru kooli aula pakku- küsimusi. Lõpuks otsustati eelarvestrateegia peaks planeerima. Einar Pärnpuu andis teada, 17. oktoober, Kullamaal. mused on avatud, odavaim pakkumus on voli- esimene lugemine lõpetada, korraldada et volikogu majandus-ja planeerimiskomisjon kogu kehtestatud hinnapiiri sees, hetkel pooleli teine lugemine oktoobri volikogus ja määrati toetab eriplaneeringu algatamist. Volikogu Kõik Lääne-Nigula volikogu protokollid on kvalifitseerimisprotsess. Valminud on valla muudatusettepanekute tähtaeg. võttis info teatavaks, otsustamisele tuleb kättesaadavad valla koduleheküljel.

Naabrivalve – hooli, märka, reageeri Vallavanema Jüri Siim vastuvõtuajad Eesti Naabrivalve maakondlik arendusjuht novembris Hiljuti allkirjastati neljapoolne leping vallavalit- suse, politsei, Eesti Naabrivalve ja MTÜ Österby Külaseltsi poolt uue naabrivalve piirkonna loo- miseks. Liitujaid oli 16 majapidamist. 4.11 Martna osavallavalitsus Vallas on seni liitunud 13 piirkonda 171 maja- Kullamaa osavallavalitsus pidamisega. 11.11 Piirkonna vanema Ringo Härma sõnul tekkis 18.11 Noarootsi osavallavalitsus mõte naabrivalvest juba mõnda aega tagasi, kui kohapeal käis naabrivalvet tutvustamas tegev- 25.11 Nõva osavallavalitsus juht Marek Väljari. Talvisel ajal kui jää kan- nab, on piirkonnas näharohkem võõrast rahvast. Sooviks oli hoida naabritega tihedamat kontakti Vastuvõtuks registreeri üheskoos panustades kuriteoõnnetusse ja ohu eelnevalt e-postiteel korral üksteist abistades. Kaasa aitas ka mee- diast saadud info mujal toimuvatevarguste ja hu- [email protected] ligaansuste kohta. Lisaboonuseks on Naabrivalve või telefonil 511 9343 liikumisega kaasnev ühtekuuluvustunne ja ühise tegutsemise rõõm. Paigaldatud naabrivalve sildid annavad teada, et piirkonna inimesed suhtlevad omavahel ja hoolivad üksteisest. Sõbralik naeratus ja „Tere„ naabrile olgu esi- mene samm, et muuta tõeliseks koduks piirkond, kus elate. Naabrivalvega liitumine on odavaim turvalisuse tõstmise viis. Naabrivalvega liitumisest huvitujad leiavad va- jalikku infotka MTÜ Eesti Naabrivalve kodulehelt :www.naabrivalve.ee.

Väljaandja: Lääne-Nigula Vallavalitsus, [email protected],473 5050 Kujundus: OÜ Absoluutne Ilmub ka veebis www.laanenigula.ee Tiraaž 3068 eks. Lääne-Nigula valla ajaleht nr 9 elu 3 Maal elamise päev Lääne-Nigulas

28. septembril toimu- Kogu selle asjaajamise tulemusena Iga külastuskoht pidas arvestust oma nud esimesel üle-eestili- tekkisid igasse piirkonda oma kesk- külaliste kohtaja päeva lõpuks saime sed sündmused – Martnas, Rõudes teada, et Lääne-Nigula vallas oli kok- sel Maal Elamise päeval, ja Koelas korraldati sügislaat, Ris- ku 2460 külastust. Tõsi, mitte küll milles osales 36 omava- til oli vahvad kontserdid, Paliveres inimest, sest üks inimene käis ena- litsust, külastas omava- suusaradade jooks ja Palivere mäng, masti mitmes kohas. Üle-eestilises Orul avati jalgpalliväljak ja külalisi arvestuses edestas meid ainult Nõo litsuste asutusi, küla- ootasid mitmed kodud, kus pererah- vald Tartumaal, nendel oli 500 külas- maju, ettevõtteid ja vas varasemalt linnast maale kolinud. tust enam! sündmusi ligi 17 000 inimest, kelle seas olid Laupäeval, 28. septembril ajavahemi- Tähtis ei ole arvuline näitaja vaid see, kus kell 11-16 oli neljas piirkonnas et inimesed said kasulikku teadmist nii kogukondade oma kokku võimalik külastada 53 erinevat piirkonna ettevõtete, asutuste kohta, inimesi kui ka maale ela- paika ja leida palju huvitavaid tege- lõid uusi kontakte, uurisid nii kin- ma asumist plaanivaid vusi. nisvara kui kaugtöö võimalusi. Nii linnainimesi. mõnelgi linnainimesel hakkas mõte Korraldajad oli kõik usinalt eeltöö liikuma – võib olla siiski…?! teinud ja valmis külastajaid vastu võt- Lääne-Nigula vallast otsustasid ke- ma, aga veel eelneval õhtul ei teadnud Kõige suurem kasu oli meil endil, vadel neli piirkonda – Martna, keegi, mis laupäeva hommikul juhtu- taas oli tore kogeda, et meie kogu- Risti, Palivere ja Oru, et nemad ma hakkab, kas istuvad korraldajad kondades on innustunud ja ettevõt- on valmis oma kandis külasta- omapead ja mitte kedagi ei tule või likud inimesed, kes koos tegutsedes jaid vastu võtma ja selle päeva tuleb nii suur hulk inimesi, millega muudavad maaelu paremaks ja huvi- huvitavaks tegema! See tähendas me ei oska midagi peale hakata. tavamaks! Täname peakorraldajaid - Kai- teid oli terves vallas kokku ligi 100! igas piirkonnas meeskonna loo- Õnneks ei olnud ei ühte ega teist, ri Seiton Martnast, Tiina Ojamäe Eesti Külaliikumise Kodukant pressi- mist, mõttetalguid, koostöö korral- külastajaid jagus terveks päevaks, Kõige selle preemiaks oli imeilus Ristilt, Risto Roomet Paliverest, teatest: „Kui kogukonnad koos valda- damist asutuste, ettevõtete, orga- korraldajatel oli aega inimestega sügisene ilm ja kogemus, et maal on Cynne Põldäär Orult ja nende kau- dega on oma elu üle uhked, tõmbab nisatsioonide, kinnisvaramaakle- suhelda, oma kandi elu tutvustada ja ka muul ajal kui suvel jätkuvalt hea du kõiki teisi, kes Maal Elamise see ka teisi kaasa. Inimene liigub sin- rite, külavanemate ja külaelanikega. infot jagada. ja ilus elada! päeva läbiviimisega seotud olid, na, kus teda oodatakse!“

Maal elamise päev, 28. september 2019 KIRIKUTEATEID:

Küllike Valk Kuna Lääne-Nigula vald on suur, müügil olevad kinnisvaraobjektid ja Laadaliste meeleolu hoidis lustliku Pühapäeval, Martna kirikuõpetaja siis otsustas vallavalitsus, et ülevalla vabad töökohad. lõõtsaduuo Valdi ja Marge. Kogudus 6. oktoobril ühte ja koordineeritud üritust ei tehta, Vabaühendused otsustasid tuua pildile jagas laadasuppi. kell 13 jumalateenistus Kevadel, Lääne- lisaks puuduvad selleks ka rahalised omad rõõmsad kogukonnale suunatud Päeva pärliks oli kirikukontsert. Alus- armulauaga (kirikus) toetusvahendid. tegevused. Martna koolimajas esitleti tasid Haapsalu poistekoori ilusad Nigula valla MTÜ-de Võtsime osavalla aktivistid kokku lapsevanematele robomatemaatikat. ja puhtad lastehääled Kadri Kelneri Laupäeval, 12. oktoobril ja meie tubli osavallasekretäri Kairi Avatud oli noortekeskus, lasteaed, juhatusel. Kirikukontserti jätkas Siiri infotunnil, räägiti kell 11 sügistalgud Martna Seitoni eestvedamisel mõtlesime raamatukogu, talud, autoremondi- Känd-Ashilevi kavaga Mis värvi on valla arngukavast ja hoolega järele, millised on meie töökoda. Rahva huvi oli suur ka kahe armastus. Armastusel on mitmeid kirikuaias (või kogudusemajas) paljudest asjadest valikud. Kas me jääme rahule hetke- osavallas toimunudlaada vastu. Rõude nägusid ja tal on palju värve. Eriti olukorraga, kus igal sügisel on oht, et külamajas toimus käsitöölaat ning sügisel oleme tänulikud värvikülluse Pühapäeval, 20. oktoobril muu ka ning hulgas kool või lasteaed pannakse kinni, kuna Martna kirikuesisel parkimisplatsil eest. Oleme tänulikud Jumalale kell 13 lõikustänupüha uuest üleriigilisest lapsi pole piisavalt, tühjaks jäänud jubakolmandat aastat sügislaat „Õun- hoidmise eest. Põllumehed on tugevad jumalateenistus armulauaga talud jakülad jätkavad lagunemist või test hobusesõnnikuni“. javisad, aga nad oskavad ja tahavadka

– algatusest kutsuda näitame maailmale, et meile meeldib Kohalikud talunikud olidki väljas panustada kogukonna ellu. inimesi maale, maal ja tegelikult on elu maal täiesti erinevate kaubagruppidega tõe- Me hoiame meile usaldatud hin- Laulukooriproovid teisipäevi- elama võimalik. poolest õunte, kartulite, mooside, damatutvara – elu meie külades. tikell 18 (kogudusemajas) päriseks, ja Otsisime üles oma ettevõtjad, haa- vorstide, suitsukaala, jahu ja menuka „Oo Eestimaa, oo sünnimaa. Kuni töötama. ravad edulood. Osavald luges üle hobusesõnnikuga. su küla veel elab, elad sina ka.“ 4 haridus Lääne-Nigula valla ajaleht nr 9

Noored koolis – põnevad ideed ja uus hingamine!

Üle Eesti otsitakse noori inimesi koolidesse pakkumist võtta kui märki, et ju siis oligi see musest. Kõige olulisem ongi Arnosid märgata ja Rivo: „Tunnen, tunnen ja veel kord tunnen! õpetajaks. Palivere Põhikooli on juba kaks minule mõeldud. Nii ma siia kandideerisin ja anda neile ka jõukohased ülesanded.“ Kollektiiv on toetav, mõistev ja hooliv. Olen aastat järjest tulnud tööle noor, suisa verinoor sattusingi. Olen selle üle väga rõõmus.“ väga õnnelik, kuid lapsena ise Palivere koolis õpetaja. Nad on ise tulnud, „Noored kooli!“ Rivo: „Mina ei nõua kelleltki midagi, minu ko- käies ei osanud mõeldagi, et ühel päeval võiksin programmita. Õpetaja Mari Vasar on muusika- Rivo: „Palivere kool on minu jaoks parim valik. hustuseks on õpilasele selgeks teha, kuidas ja oma õpetajatega sama pulga peal olla.“ õpetaja ametit pidanud nüüdseks veidi üle aasta, Olen selle kooli vilistlane. Kodukohas on tut- mis on õige, ma ei keskendu valele. Motiveerin

õpetaja Rivo Reinsalul on kogemust ja muljeid tavad õpetajad, õpilased, lapsevanemad, spor- õpilasi ületama iseennast ja enda seniseid või- Õpilane Mari ja õpetaja Mari - palju on õpetaja tööst vaid ühe kuu jagu. Värsket verd on dikompleks ja kogu inventar. Tuttav koht on meid ning tänaseks on see juba vilja kandnud. sarnasusi ja erinevusi suhtumises õppimisse, igasse kollektiivi vaja, sest siis lisandub kooliel- parim stardipakk.“ Õpilased avastavad endas oskusi ja julgust, enese kallal töötamisse? lu põnevaid ideid, särtsu, uut hingamist. millest neil varem aimugi polnud.“ Mari: „Ega ma kooli ajal mingi musterõpilane Teie esimesed muljed Palivere koolist kui töö- ei olnud. Mäletan, et tegin gümnaasiumiastmes Mõned päevad tagasi tähistatud õpetajate päeva kohast? Kuivõrd erineb teie praegune amet lapsena selged valikud, millele pühendun ja millele puhul esitan noortele kolleegidele mõned küsi- Mari: „Eks ma alguses vist ikka kartsin küll: unistatust? mitte. Kõike ei jõua ju keegi hästi teha, polegi mused, esmalt traditsioonilisemat laadi. täiesti ilma ettevalmistuseta oli vaja klassi ette Mari: „Minu esimene klassijuhataja lasi meil ju vaja. Ma ei eelda ka oma õpilastelt, et neile minna. Polnud ma ju kooliõpetajaks õppinud! algkoolis kirjutada lühikirjandi “Mina 10 aasta kõik meelde jääks või veel vähem, et kõik rää- Miks õpetajaks? Pole see ju ihaldatuim ja ka Väga hästi mäletan aga kolleegide tuge. pärast” ja jagas neid kirjatükke hiljuti meiega. gitu neid huvitaks. Õpetaja ülesanne on jagada kõige paremini tasustatav amet. Kirjutasin toona pikalt, kuidas tahaksin suurena õpilastega kõiki oma tarkusi, aga õpilase üles- Mari: „Läksin esmalt muusikat õppima lihtsalt Esimestel nädalatel käidi mult palju küsimas, lauljaks saada. anne on nende tarkuste seast endale oluline väl- eesmärgiga ennast täiendada. Juba esimesel et kuidas on ja kas ma ikka tulen toime või va- Teoreetiliselt laulan ma nüüd päevad läbi, ja noppida.“ ülikooliaastal vaatasin oma tollast lauluõpeta- jan abi. Tugisüsteem oli ja on super. Nüüd, kui seega väga mööda ei pannudki. Kõik kolm jat sellise pilguga, et mina tahaks ka seda teha. olen õpetajana töötanud aasta ja natuke peale, gümnaasiumiaastat olin ma aga surm- Samalaadne küsimus on nüüd ka Rivole. Just nimelt laulmist õpetada ja häält seada. See mõistan, et kõige parem asi selle töö juures on kindel, et lähen peale keskkooli hoopis Rivo: „See küsimus ajab naerma ja samal tegi magistrieriala valiku väga lihtsaks: läksin- rutiini absoluutne puudumine. Igal päeval on Lennuakadeemiasse ja õpin lennujuhiks. Siis ajal nutma. See paneb mind mõtlema nende- gi Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemiasse vo- pakkuda mõni uus väljakutse ja naljakas seik.“ sai gümnaasium läbija Lennuakadeemia asemel le vaestele õpetajatele, kelle õpilane oli Rivo kaalpedagoogikat õppima. Magistrantuuri kõr- leidsin end hoopis Tallinna Ülikoolist muusika (Margiti vahemärkus: hullu polnud midagi). valt töötasin ühes eramuusikakoolis eelkooliea- Rivo: „Palivere kool on töökohana mõnus, eriala sisseastumiskatsetelt.“ Täna ütlen aga, et vaesed õpilased, kelle õpetaja liste lastega ja õpetamine ei tundunudki enam hubane, heasüdamlik. Olen aus ja ütlen, et töö- on Rivo, seda kõige paremas mõttes, kuna sun- nii hirmus. Palivere Põhikooli õpetajaks sattusin koha olemuse ja loomuse määrab ikkagi perso- Rivo: „Lapsena unistasin rekamehe kutsest, va- nin neid ennast tõsiselt pingutama. Muutusi on lõpuks täiestikogemata. “ nal, ükski materiaalne hüve ei asenda kollek- hepeal sõduriks saamisest ja siis juba õpetajaks minus veel, sest inimene kasvab vaimselt kogu tiivi. Personali osas tunnen, nagu töötaksin pari- või treeneriks olemisest. Varasemad unistused elu. Suhtumine õppimisse on totaalselt muu- Rivo: „Arvan, et süüdi on kaitsevägi. Seal oli mates tingimustes. Mind toetatakse, aidatakse ja olid ikka väga erinevad. Kui hakkasin unistama tunud: kunagi õppisin emale, täna aga iseen- mul esimene võimalus inimesi juhendada, nõustatakse kõikide poolt, kui vaid seda vajan.“ õpetaja või treeneri ametist, siis pidasin seda dale, et mul oleks teistele midagi anda. Enese õpetada ja arendada, näha inimese arengut kõr- kaua aega pelgalt unistuseks, ei arvanud, et suu- kallal töötamine on tänaseks mu igapäevane valt, teades, et just mina olen selle taga. See Igas koolis on Tootsid. Kuidas nendega hak- dan unistust realiseerida.“ tegevus. Varem ei viitsinud ma vaeva näha, ei on parim palk, mis saada võib. Pärast kaitseväge kama saate? teinud enda heaks midagi, ei kontrollinud sõnu läksin Tallinna Ülikooli kehakultuuri õppima ja Mari: „Igas Tootsis on terake Arnot. Hea õpeta- Mida te loodate õpetajana saavutada? ja tegusid.“ sealt läks kõik kui lepase reega. Tänaseks tun- ja oskab selleArno seest välja meelitada. Mari: „Esimese hooga ilmselt maailma muutma nen, et tahan ja suudan panustada laste janoorte Elu (loe: aasta koolis) on näidanud, et pooled ei hakka. Kui iga õpilane leiab endale kas või Teie kõige suurem üllatus koolis? nii füüsilisse kui ka vaimsesse arengusse, et Tootsid käituvad tootsilikult lihtsalt seetõttu, et imepisikese killukese, mis minu tundidest ellu Mari: „Usun, etkõige suuremaks üllatuseks on ühiskond saaks aktiivsemaks ja sportlikumaks. neil on igav ja õpitav on liiga lihtne. Aga eks kaasa võtta, siis on minu töö tehtud. Usun, et endiselt see, et õpetaja on ka inimene. Mäle- Ja tasustamise asjus arvan, et selle ameti väär- ma toimeta ikka katse ja eksituse meetodil: pole muusikaõpetuse põhiülesanne üldhariduskoolis tan oma kooliajast õpetajat mingi müütilise tus on ühiskonnas tõusuteel, sest noori õpetajaid kaht identset last ega olukorda. Mis toimib ühe- on arendada lapse silmaringi, ja seda üritan ma olendina, kes kõike jaksab, oskab ja suudab. on vähe. Kui praeguste õpetajate, vanemate ga, ei toimi teisega.“ ka maksimaalselt teha.“ Nüüd tuleb välja, et õpetajad on mõnikord õpetajate põlvkond koolist lahkub, siis on kriis. samuti väsinud, tüdinud või haiged. Kes oleks Küll siis palgaga meelitama hakatakse.“ Rivo: „Minul on väga lihtne. Hetkel pole ühtegi Rivo: „Soovin väga anda lastele positiivse osanud arvata?“ Tootsi, kes julgeks olla lõpuni Toots. Kehalise emotsiooni ja kogemuse liikumisest ja spordist Miks Palivere kooli? kasvatuse õpetajana arvan, et minu kohustuseks tervikuna. Tahan laiendada nende teadmisi spor- Rivo: „Maril on väga hea vastus! Ka mina ei Mari: „Olin tol hetkel just magistrikraadi oman- on kasvatada distsipliini ning Tootsid peavad di vallas, anda võimalus omandada õige tehni- osanud näha õpetajates inimest, nüüd aga näen.“ damas, kui mu isa käis Palivere Põhikooli ke- hakkama sellega arvestama. Ühe kuuga näen ka ning luua lai aluspõhi edaspidiseks spordiga vadkontserdil ja sattus rääkima direktoriga, juba drastilisi muutusi. Ma ei karju õpilaste tegelemiseks.“ Niisugused need noorte õpetajate arvamused ja et neil läheb muusikaõpetaja ära. Uut oli vaja. peale, piisab, kui neile otsa vaatan ning küsin, muljed on, täis positiivsust, entusiasmi. Ja Marit Isal tuli siis mõte, et tema tütar ju õpib midagi mis valesti läks. Õpilane hakkab ise rääkima ja Kolleegi õlga tunnete? ja Rivot jagub meil koolis kõikjale, küll õpilasi seoses muusika japedagoogikaga (eriala nimi ei õpib nii oma vigadest.“ Mari: „Tunnen ja kuidas veel. Kollektiiviga on spordivõistlustele innustama, küll näitemängule tahtnud kuidagi meelde jääda), ja mainis seda mul igati vedanud. Algaja õpetajana tuleb tihti muusikat salvestama, muusikakooli õpilastele direktorile. Nii see info minuni jõudis. Esimese Kuidas julgustateArnosid? ette olukordi, millega kogemuse puudumisel li- kitarri õpetama. Ja meie, vanemad kolleegid hooga naersin ma ta välja, sest see kõlas täiesti Mari: „Mina kipun olema seda meelt, et kool htsalt toime ei tule. Vähemaltkorra nädalaskäin rõõmustame noorte üle. jaburalt. Siis läks paar päeva mööda ja ma hak- peaks lapse natukene proovile panema. Mitte nii kelleltki mõne situatsiooni kohta nõu küsimas kasin mõtlema, et see oleks tegelikult päris lahe palju, et ülesanded üle jõu käiks. Kui aga mitte või lihtsalt muret kurtmas. Minema pole veel Küsis Margit Ülevaino võimalus. Mul puudus perspektiiv ja järgmine miski pead murdma või pingutama ei pane, siis keegi saatnud, alati kuulatakse ära ja aidatakse Palivere Põhikooli õpetaja, noorte kolleeg samm peale kooli lõpetamist. Otsustasin seda jääb puudu ka õnnestumisele järgnevast eduela- nõu ja jõuga.“

Liitklasside õpetajate koolitusel Kihnus

Erasmus+ projekt Martna koolis 26.-29. septembril korraldasid Eesti Liitklas- väljaütlemine sai toetust või siis konstruktiiv side Õpetajate Liitja Kihnu PK ülevabariigilise seid põhjendusi janäiteid arvamuste lahususest. 1. oktoobrist stardib Martna Põhikooli juhtimisel järjekordne kahe aasta pikkune seminari liitklasside õpetajatele „Liitklasside Tihedatesse õppepäevadesse mahtus nii Kihnu Erasmus+ projekt ROBOCODERS Zin4.0. rõõmud ja mured“. Koolitusel jagati teadmisi kultuuri tutvustust kui ka saare vaatamisväär- ja kogemusi liitklassides õpetamise võimalus- suste külastamist veoautoga. Ronisime majaka Lähtuvalt Martnakooli selle aasta tööplaanist on seekordse rahvusvahelise koolide koostöö test. Samuti said osalejad metoodilisi materja- torni ning maiustasime kohaliku kadakajäätise- projekti sisuks robootika ja programmeerimine. le ja nõuandeid-ideid, mida oma töös rakenda- ga. Kodustele tõime kaasa kohalikku leiba. da. Kihnu kool pakkus omalt poolt seminarist Oli väga sisutihe ja informatiivne koolitus, mis Meie koolist on haaratud 6. - 9. klassi õpilased. Partneritena löövad projektis kaasa meie osavõtjatele võimalust külastada erinevaid liit- pakkus palju praktilisi äraproovitud näiteid. õpilaste eakaaslased Türgist, Itaaliast, Rumeeniast, Poolast jaPortugalist. klasside tunde ning osaleda hiljem analüüsivates Suur tänu korraldajatele jaKihnu kooli perele! vestlusringides. Koolitusel valitses hästi sõbra- Jääme ootama uusi sisukaid koolitusi! Projekt algab partnerriike japrojekti tutvustava stendi loomisega. Järgmisenakuulutame väl- lik ja positiivne õhkkond ning oma arvamuse Anu ja Aili Martnapõhikoolist ja projekti logo konkurssi. Projektiga seoses kavandame ka teisi vastava ainevaldkonnaga seotud tegevusi. Esimene projektikohtumine toimub detsembri alguses Türgis, Antalyas. Meilt sõidavad sin- na 9. klassi õpilased, kes osalevad erinevates robootika töötubades. Martna raamatukogu lugemissoovitus.

Kairi Mustjatse Kui kõlavad lasud ja voolab veri, siis ilmuvad kohale kriminaalpolitsei uurijad Marko Tammik ja Piret Projekti koordinaator Velliste, et asjasse selgust tuua. Nagu elus sageli, peituvad kurbmängude põhjused minevikus. Kirjanik ja ornitoloog Eet Tuule on selle kriminalistide paari loojaks ja nende põnevatest juurdlustest saab lugeda romaanides ,,Jaanituli Käopesas”, ,,Kuristik raiesmikul” ja ,,Päevikukütid”.

Eet Tuule on oskuslikult hingelähedase ornitoloogia huvi ka oma teostesse sisse kirjutanud. Lisaks neile kriminaalromaanidele on kirjanikul ilmunud veel raamatuid, mida tasub kindlasti raamatukogudest küsida, et nende seltsis pimedatel sügisõhtutel mõnusalt aega mööda saata. Lääne-Nigula valla ajaleht nr 9 haridus/sport 5

ÕPETAJALE Eelmine õppeaasta oli juba alanud. Küllap oli Eestmaal küllaga koore, Ja enesekindlus viis sihile. Risti Põhi- Õppeaasta oli kenasti sisse juhatatud, kes kõik juubelilaulupeole pürgisid, kooli laululapsed seisid üheskoos võis hetkeks hinge tõmmata. Tegin, kuid õnn kõigile paraku ei naeratanud. teiste tuhandete lauljatega laulukaare koolijuhina, tiiru maja peal – et ehk Kas ei olnud eesmärk nii selgelt sea- all ja vahendasid EESTI KULTUURI vajab mõni ukselink, põrandaliist või tud või ei oldud küllalt järjepidevad, kümnetele tuhandetele kuulajatele. trepiaste töömehe lihvi – tarvis mured kes teab. Eks me ju tea, et juubelilaulupeo ava- kaardistada ja koolipidajale edastada. kontsert kandis pühendust: „Õpetaja- Möödudes muusiklassist märkasin Ka Risti Põhikoolis leidus skeptikuid: le.“ ukse juures stendilkirja: „Me liigume „See ju ikkagi suur juubelilaulupidu, laulupeo poole!“. Aga muidugi, ees ega sinna iga väikekool löögile saa.“ On rõõm tõdeda, et eesti kultuur ootas ju juubelilaulupidu. Nii selgelt, Ivi Küla oli aga kõigutamatu, loobu- tähtsustab üha enam õpetajat. Tänas- lihtsalt ja kõigilemõistetavalt oli Ris- mine ei tulnud tema puhul kõne alla- tel õpetajatel on olnud oma õpeta- ti põhikooli muusikaõpetaja Ivi Küla gi. Kui ettelaulmise katsed olid juba jad, nendel omakorda omad. Nii ka õppeaasta eesmärgi seadnud. alanud, nägin kord öösel kummalist õpetaja Ivi Küla’l. Ja nõnda saab nii und. Ses’ unenäos sõitis Gustav Erne- mõnestki Ivi Küla õpilasest kellegi Iga õpilane, kes muusikaklassi sise- saks neljahobuse kaarikul Tallinna õpetaja ja ehk ka õpetajate õpetaja. nes, teadis, kuhu teel oldi. Õpetaja Raekoja platsile, väljus kaarikust ja Õpetajate päevale eelnevatel päeva- Ivi oli koos oma õpilastega teel ees- hüüdis: „Koorid! Valmis panna!“ Ei del on tavaks saanud õpetajaid ti keele ja kultuuri, eesti laulutradit- ole küll unenägude usku, kuid hom- tunnustada ja tänada nii piirkondlikult siooni väärtustamise, kinnistamise ja mikul kooli jõudes jutustasin oma kui ka üleriigiliselt – korraldatakse edasikandmise poole. Need on väär- unenäost ka õpetaja Ivile. „Kas meie vastuvõtte ja kontserte. Samuti toi- tused, mida õpetaja Ivi Küla oma õpi- kooli laulukoor oli Raekoja platsile mub üleriigiline Aasta Õpetaja auhin- lastesse sisendab. juba üles rivistatud, oli see unenäos nagala «Eestimaa õpib ja tänab», kus ja auhinnagala finaali. Ja õpetaja Ivi kaasasündinud privileeg, vaid iga näha?“ küsis õpetaja Ivi. Enese- valitakse aasta õpetaja. On heameel väärib seda tähelepanu auga. lapse puhul arendatav, süstides igasse Vaevalt, et leiduks eestimaalast, kindluse noot tema hääletoonis oli se- tõdeda, et Risti Põhikooli õpetaja, lapsesse muusikaarmastust just selli- kes ei teaks, et äsja möödunud suve davõrd veenev, et ei julgenud ütelda: sedapuhku muusikaõpetaja, Ivi Küla Ivi Küla on muusikaõpetaja, kelle sel moel, mis antud last ja tema huvi- tippsündmus oli XXVII laulupidu. „Koore ei näinud ma üldse.“ on pääsenud üleriigilise aasta õpeta- jaoks ei ole õpilase musikaalsus mitte sid kõnetab.

Palivere Lasteaed – HEA LASTEAIA TEERAJAJA Spordinädala raames toimus Taebla Kooli õpilastele Tartu Ülikooli Eetikakeskuse poolt korraldatavast „Hea lasteaedkui väär- orienteerumine tuspõhine lasteaed“ programmist. Te- gime ära suure töö, analüüsides meie lasteaiakahe aasta suurt arengut kaas- aegse õpikeskkonna loomisel. Pal- ju on saavutatud, väga palju on veel teha. Meie lasteaias on meeskond, kes tegutseb ühise eesmärgi nimel. Tööga rahulolu on kasvanud, sest saame tänu väärtuskasvatusele las- tega palju paremini hakkama ning ei keskendu probleemidele, vaid nende lahendamisele. Iga laps on eriline, kes vajab tuge, vajadusel individuaal-

set lähenemist ning hellust – koostöö kõigi osapoolte vahel ning ühtsed käi- tumisviisid aitavad laste arendamisele väga palju kaasa. Lisaks õpetame lastele eneseregulat- sioonioskust, mis on aluseks edukale ja rõõmupakkuvale tulevikule.

Selle töö eest anti meile üleriigiline tunnustus väärtuspõhiste muudatu- ste juhtimise, ühistel kokkulepetel põhineva kasvukeskkonna loomise ja õuesõppe väärtustamise eest. Tun- Ester Rodima nustus anti üle 26. septembril Eesti Taebla kooli huvijuht Rahva Muuseumis toimuval väärtus- kasvatuse konverentsil. Spordinädala raames toimus Kerda Ledis suuri igapäevaseid väljakutseid täis 26. septembril Taebla Kooli Palivere Lasteaed Piibeleht direktor ning eeldab enesearendamist kogu Suur tänu Palivere kogukonnale õpilastele orienteerumine. elu. Kuna meie jaoks on laste igakülg- usalduse eest ja erilised tänud Pali- Õpilastest moodustati 9 se- lasteaiaõpetaja amet on palju rohkem ne arendamine väga tähtis, otsusta- vere Lasteaia töötajatele, tänu kellele gagruppi, mis pidid läbima kui esmapilgul arvata võiks. See on sime vastu võtta väljakutse osaleda on kõik see saanud võimalikuks. kaardi järgi 8 põnevat punkti + 5 fotopunkti, punktid läbis ka õpetajate grupp. Punktides said õpilased vibu Läänemaa koolinoorte tervise- ja ohutuspäev lasta, aja peale võimalikult palju asju meelde jätta janeid 11. septembril oli Oru ja Risti koolis palju sagimist. hiljem nimetada, Nigula kiri- Toimus järjekordne, seitsmes õppepäev Läänemaa ko- ku aias fotode järgi asju otsi- lide VIIIklasside õpilastele. Osalesid 9 kooli õpilased da, discgolfi mängida, metsast – ühtekokku 198 õpilast. asju otsida, inimpüramiide Orul oli poistele 5 töötuba: maanteeametilt kaks ning teha, täpsusviskamisega küsi- Päästeamet, politsei ja Keskkonnaamet. mustele vastata ning köie peal Ristil oli samuti 5 töötuba: PERHi tohtritelt esmaa- jõgeületada. bi- koolitus, käsitöömeistrid, rahvariiete töötuba. Ka Suur aitäh punktide läbivii-

Politseil, Maanteeametil ja Läänemaa Naiste Tugike- jatele - Veljo Ilumäe, Helin skusel oli töötuba. Ilumäe, Riina Kopti, Karmen Noortele läks see päev korda. Meeldiv oli, et koolid Aavik, Remi Neitsov, Lii- löövad innukaltkaasa. na Räli, Joel Reinaru, Silja Suured tänud Oru ja Risti kooliperele, kes sellesse sa- Pikkaro, Ave Larionova ja gina välja kannatasid. Eriline tänu huvijuhtidele Liisa Sergo Viil. Läbiviijad kiitsid Lintsile jaKail Vislale. väga õpilasi ning õpilased Mai Jõevee projektijuht, Läänemaa TEK koordinaator jäid ise ka päevaga rahule. 6 elu/kultuur Lääne-Nigula valla ajaleht nr 9

Maal elamise päev Oru piirkonnas

Eve Tamm Linnamäe Arenguselts (LAS) ma, Saunja küla Haava aiandustalu, Paali-Vana- toa pilliroost maja ja Silma õpikoda, kokku üle Tore oli näha, kui kogukond nagu üks pere oli 150 külastusega! valmis külalisi vastu võtma. Ingkülas Mangu talus avasid oma kodu, näita- LASi Majas asunud Oru piirkonna staapi sid loomi ja rääkisid oma maale tulemise loost külastas päeva jooksul üle saja inimese. Fua- põlised tallinlasedKristina jaAndres Lembinen. jees jagasid piirkonna kinnisvara kohta infot Kärbla küla Tammeoru talus oli suurepärane Pindi KV maaklerid Kaie Roos ja Virve Met- võimalus vaadata omalaadses garaažikinos sis, mängutoas tegeles kõige väiksematega Matsalu Loodusfilmide festivali filme. Oru Linnamäe lasteaia kasvataja Regina Kleeman. mesila juurest läbi Mõisaküla ja minnes, Kohvikupere kostitas kõiki soovijaid sooja oli üleöö teeäärsete puude ja plankude külge toidu ja maitsvate kookidega, ülakorrusel said ilmunud uue väljaande „Kruusateeleht“ muhe- huvilised tutvuda vabu töökohti ja kohalikku dad, kohalikku elu kajastavad artiklid, mis bussiliiklust kajastava infoga ning Oru kandi jäävad veel mõneks ajaks teekäija meelt lahuta- ajalugu kajastava topoteegiga. ma. Soolu küla Taaveti talu õuel sai vaadata näitust, osta kunsti ja kuulata reipaid lugusid Kahtlemata oli selle päikeselise päeva naelaks karmoškamängij alt. Linnamäe jalgpallistaadioni avamine, mis ku- laada korraldajad võisid samuti õnnes- junes meeleolukaks ja rahvarohkeks. Tore oli tunud päevaga rahule jääda. Head ja paremat jälgida kahe põlvkonna kohalike jalgpallihu- käis ostmas ning laadamelust osa saamas üle viliste mõõduvõttu. kolmesaja inimese! Kõik kohaletulnud said osa uhkest tordist, mille Jalukses, Orul, Mõisakülas, Vedras, Seljakülas, lõikasid lahti jalgpalliplatsi rajamise eestveda- Keedikas ja Saunjas olid esindajad valmis oma jad Renek Loorens ja Renno Silde. küla tutvustama, nii ka Uuskalda ja Roosta puh- Oru Haruraaamtukogu perenaine Kaja Puusepp kekülad. viis läbi toreda töötoa, avatud olidka Orukoolja Linnamäe lasteaed, kus juhataja Marika Prik näi- Täname kõiki, kes kaasa aitasid ja soovime jät- tas lahkelt lasteaia ruume jatutuvustas tegemisi. kuvalt suurepärast koostööd (ka naaber)piirkon- Esimesel Maal elamise päeval osutusid külade na külade aktiivsete ning abivalmis inimestega! kõige huvipakkuvamateks Oru piirkonna suuri- Rohkelt rõõmu ja edu teie tegemistesse!

KultuurisõnumeidKullamaalt Kodutunnet luues … Martnas on käimas kaheksale töötule tööharjutus. Loit Lepalaan sündinud kirurg Gustav Reinchold Hirsch. Lõ- sa koolimehe 15. aastaks vangilaagrisse. Selle käigus omandavad nad erinevaid teadmisi ja Kullamaa kultuurimaja juhataja petanud Kuuda õpetajate seminari, töötas Jaan 1972. aasta 23. veebruaril lakkas tuksumast teevad praktilisi töid Martna osavallas. Põhilisteks ligi 40. aastat Vaikna vallakooli juhatajana ja Aleksander Veiderma süda. Ta on sängitatud töödeks on küttepuude ladumine Martna Põhikooli Tänavune Kullamaa Rahvuspäev, mis saab oli pea kõikide Kullamaa seltside asutajaliige ja Tallinna metsakalmistule. katlamaja juures jaavalikku ruumi ilmestavate objek- tide värvimine või õlitamine. Uue värvi sai Martna toimuma k.a. 26. oktoobril on pühendatud meie kirjatoimetaja. Läänemaa esimese Eesti seltsi – Aleksandri pojast Mihklist kasvas teadusemees. bussijaam, Martna kalmistu tööriistakuur, Rõude kodukandi päritoluga ja Läänemaa kul- Kullamaa Muusika Seltsi aruanderaamatus seis- ja tehnikadoktorina töötas professor la- Eesti- Keemia- ternapostid külamaja ees ning metallpiire Rõude poe tuuriloolistele suurkujudele Jaan Veiderman- ab märge, et 13. mail 1884 on Jaan Veidermann Mihkel Veiderma tänases Tallinna Tehnika ees. Õliga sai kaetud Martna kalmistu varjualune ja nile, Aleksander ja Mihkel Veidermale. Rah- Jõgeva trahteris müünud oksionil viierubla eest Ülikoolis õppejõuna. Eesti TeadusteAkakdeemia käimla. Plaanis on veel lõpetada Rannajõe bussijaa- vuspäevad Kullamaal on pika traditsiooniga ja oma habeme (!) ja annetanud raha muusikaselt- liikmena täitis Mihkel aastakümneid Akadeemia ma õliga katmine, Rõude külaseltsi kasutuses oleva nende ajalugu ulatub aastasse 1930, mil Kulla- sile pillide ostmiseks. Lääne Jaagu nime all tegi asepresidendi ja peasekretäri kohuseid. Suure hoone välisuste värvimine ja tulevase palliplatsi pu- maa Haridusselts koostöös Kullamaa Muusi- Jaan Veidermann kirjasaatjana kaastööd pea Kullamaa patrioodina oli Mihkel Veiderma ala- hastamine puudest ja võsast. Kõik tehtu näeb välja ka- jaPõllumeeste Seltsiga korraldasid esimese kõikide tolleaegsete Eesti ajalehtedega. Elanud line külaline kodukandi suursündmustel. värske ja soliidne. pidupäeva. Ürituse kavas olid kõnekoosolekud, pika ja väärika ning tegusa elu, lõppes Jaan Vei- Akadeemik Mihkel Veiderma lahkus meie hul- ettekanded ja arutelud hariduse, kodukaunista- dermanni maine teekond 29. aprillil 1932. Tema gast oktoobris 2018, 26. oktoobril toimuval Kui minu käest küsitakse, et millega sa tegeled, mise ja isamaaliku kasvatuse teemadel. Päevad põrm puhkab Kullamaa kalmistul, mida kau- Kullamaa Rahvuspäeval avatakse kell 12.00 vastan: “Töötutega.“. Olen näinud neid pilkeid ja lõppesid Kullamaa Teatriringi etenduse, kont- nistab Kullamaa Põllumeeste Seltsi poolt telli- mälestusammas-kivi Jaan Veidermannile ja muigeid, mis ütlevad: „Ah töötud, mõttetu värk, mis serdi ja seltskonliku osaga. Nõukogude Vene tud skulptor Herman kujundatud haua- Aleksander ning Mihkel Veidermale. Samba neist tahta.“. Hiljuti küsisin sellise reaktsiooni peale: okupatsiooniga katkes Kullamaa Rahvus- tähis. õnnistab EELK Piiskop Tiit Salume ja kõne „Ütle mulle kes neist on kõige põhjalikum? Kes ei päevade korraldamine. Aastast 2005 taastati Jaani poeg Aleksander sündis Üdruma külas. peab Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. jäta tööd pooleli? Kes vaatab, et töö saaks korralikult traditsioon ning sügise saabudes tähistavad kul- Peale Peterburi Ülikooli lõpetamist sai Alek- Ülesse on rivistatud Kaitseliidu Lääne-Maleva tehtud? Kes on visa? Kes on kiire? Kes rõõmuga on teisele abiks?“. Vastust ma ei saanud. Ei saanud ma lamaalased päeva, mille idee on väärtustada ko- sandrist tunnustatud Eestimaa ja ühis- liputoimkond. Mängib Kullamaa Muusika Selt- haridus- vastust ka küsimusele: „Kuidas saab anda kellelegi dukandirikkalikku Võidelnud ol- si orkester Priit Aimla kultuuripärandit ja ajalugu. konnategelane. Vabadussõjas ja sõprade juhatusel. hinnangut, teda tegelikult tundmata?“. Töötus ei vali les Asutava oli ta otseselt seotud Päev kell 13.00 Kullamaa Kogu liige, jätkub Kultuurimajas ja töötus ei ole valik. Tänavuse Rahvuspäeva üks päevakangelane Eesti Vabariigi sünnilooga. Aleksandri töömehe kõneluste ja ettekannetega ning pidupäevakont- Jaan Veidermann sündis ajal, mil Eestimaa kuu- loosse mahub Eesti Vabariigi haridusministri serdiga. Kaetud on kohvilaud ning avatud näi- Need samad töötud on meie oma inimesed – meie lus Vene Keisririigi koosseisu ja suurriigi valit- portfell, pikaajaline koolide ning paljude ha- tused. sõbrad, tuttavad, naabrid. Nad annavad oma panuse, sejaks oli Aleksander III, kelle perearst oli esi- ridusalaste organisatsioonide juhtimine. Nõu- et Martna Põhikoolis käivatel lastel oleks talvel soe mesi eestlasest meditsiinidoktoreid, Kullamaal kogude Vene okupatsioonivõimud saatsid tegu- Tere tulemastKullamaa Rahvuspäevale! ja mõnus õppida. Nemad hoolitsevad meid ümbritse- va keskkonna eest. Värvides japintseldades avalikus ruumis olevaid bussijaamu, varjualust, tööriistakuuri, hoiame me kohalikes mõnusat kodutunnet ja küla- lisi tervitame, näidates hoolitsetud kodukohta. Tänu neile vilkatelekätele janobedatele näppudele on siia kõigil mõnus tulla ning kohalikel mõnus olla – eks ole ju? -Sageli on tavaks kõike rahas mõõta. Ent kodutnnet, hubasust ning mõnustat olemist rahas mõõta ei saa. Tasustamata panus näib sageli justkui vähem väärt või väärikas olema. Kas olete mõelnud kui palju need meie kõigi hüvanguks tehtud tööd rahas väärt on ning kui palju jääb meie ühist raha nende tööde peale kulutamata? Võttes aluseks miinimumpalga, lisades makstavad maksud on tulemuseks üle 3300 eurone kokkuhoid.

Panustagem koos kodutunde loomisse ning võt- kem aega nii pisemate kui ka suuremate panustajate märkamiseks ning hea sõnaga tunnustamiseks. Hoiame üksteist ja mõnusat märkamist!

Tiiu Aavik Töötute juhendaja Lääne-Nigula valla ajaleht nr 9 kultuur/teated 7

APLIKATSIOON-VARJUTEHNIKA TÖÖTUBA 20.10 2019, Noarootsis

Teeme tikkimismasinaga aplikatsioon-varjutehnikas mõmmiku!

Töötuba on mõeldud kõigile õmblushuvilistele. Kasutame tikkimismasinat, sest see võimaldab tööl kiiremini valmida. Kodus saab varjutehnikat teha väga edukalt tavalise õmblusmasinaga. Vanusepiirangut pole, töötuba sobib koolilastest vanaemadeni. Ole kärme registreerija ja veedame koos vahva pühapäeva! Et oskaksin materjali arvestada, on töötuppa vajalik eelregistreerimine aadressil [email protected] või märkige end Embroidery File FB-s tulijaks. Töötoa maksumus koos materjalidega on 17 eurot. Juhendab Marge Haug Asukoht ja info: Pürksi Tekstiilkäsitöökelder, [email protected]. Detailsem teave tervemnoarootsi facebooki lehel 8 teated Lääne-Nigula valla ajaleht nr 9

Infopäev Läänemaa vaegkuuljaile Teisipäeval 29. oktoobril 2019 toimub Haapsalu Sotsiaalmajas (aadressil Kastani tn 7, Haapsalu linn)

Kuulmisrehabilitatsiooni Keskuse vastu- võttvaegkuuljatele. Läänemaa Risti Spordihoones vaegkuuljad saavad kuuldeaparaadi, kolmapäeviti kell 18 võimlemine keskuse spetsialistide nõustamist ja kell 19 Kundalini jooga. ja igakülgset abi. KOPPLAADURITEENUSED Palume kindlastiregistreerida Võimlemine tasuta, jooga panus 4.50. (kaeve-ja planeerimistööd) telefonil 52 40 325. TEL. 569 672 72 MARKO Läänemaa Vaegkuuljate Ühingu juhatus