NR. 234 DETSEMBER 2016

Eesti Kirikute Nõukogu näo järgi ja Tema sarnaseks, siis Jõulupühade ja algava 2017. peame meile antud Jumala-sar- aasta eel tuletame meelde nasust näitama ka oma eluga. Iga veredoonor aitab mööduvat, pingetest tulvil aas- Nõnda tajume Jumala kohal- tat. Kiidame Jumalat Tema ar- AArmasrmas rahvas!rahvas! olekut ja tegutsemist meie vähemalt kolme mu, kõige hea ja kordaläinu maailmas. eest, mida siiski tohtisime ko- Meie elu on Jumala and. patsienti geda. Soovime, et igaüks meist võiks Jeesus Kristus tuleb siia pat- eelseisval aastal enesesse süve- tudesse uppuvasse maailma, et neda, meelt parandada ja vaim- Vigastatud koer sai oma sünniga tuua uus seadus, selt puhastuda. Elu muutub uus armastuse käsusõna. Oma kauniks, kui teeme, mida Jumal tänu annetajatele tõotuse järgi asub Ta meisse na- meilt ootab, järgides Tema õpe- gu Jumala templisse, kinkides tusi, elades püha kiriku liikme- terveks jõudu armastamiseks. “Ma an- na ja hoides au sees esivanema- nan teile uue käsu: armastage te pärandit. Head teod on need, üksteist! Nõnda nagu mina teid mis toovad õnnistuse meie el- olen armastanud.” (Johannese lu. evangeelium 13:34). Nende sõ- Oleme vastu minemas elu nadega pöördus Issand oma uuendavale ja uut lootust and- jüngrite ja nende kaudu kogu vale Pühale, mis kõneleb Juma- maailma poole. la kohalolekust. Pöörakem oma Igaüks meist on kutsutud pilgud rõõmuga Petlemma häl- seda Issanda käsusõna tunnis- li poole ja palugem vastsündi- tama oma elu ja tegudega. Nii nud Jõululast, inimeseks saa- Erik Tohvri kirjatükk nagu Jumal on näidanud meile nud Jumalat, et Ta tuleval aas- tõelise armastuse ja andestuse tal juhiks meid halastuse, rahu oma elust Jägala-Joal eeskuju, oleme ka meie kutsu- ja sõpruse ning heasoovlikkuse, tud olema halastajad ja suure- õigluse ja usalduse teele. meelsed oma kaasinimeste vas- Häid jõulupühi ja õnnista- Loo Keskkool valiti tu. Kuna oleme loodud Jumala tud uut, 2017. aastat! Harjumaa turvaliseks kooliks

Aaron Saluste võitis joonistusvõistlusel auhinna

Käsipalliklubi laienes ka Loole

Kuidas toetab vald spordi- ja huvitegevust

Jõelähtme Noorte Segarühm tähistas 20. sünnipäeva

E-ninad hoiatavad Muugal reostuse eest

Jaanuarikuu 2017 on märgiline aasta, • Vallavalitsuse kantseleis kohapeal: Elukohateate esitamisel posti teel lisa- dajate nõusoleku, kui ruumi omanike Jõelähtme vald alustas tegevust juba 125 Telefon 605 4887. takse koopia elukohateate esitaja isikut vahelisest kaasomandi kokkuleppest ei aastat tagasi. 16. jaanuaril 25 aastat ta- Vastuvõtuajad: E, T, K, N 8.00–17.00; R tõendava dokumendi isikuandmetega tulene teisiti. Vajalik on kontakttelefoni gasi taastati Jõelähtme valla omavalit- 8.00–14.00 lehest. Kui isik ei ole elukohateates mär- number, et saaksime teavitada Teid, kui Mis saab Linnamäe suslik staatus. Meie koduvald on suur ja • Digiallkirjastatult e-kirjaga saata e-pos- gitud ruumi omanik, lisab ta elukoha- elukoha aadressi rahvastikuregistrisse tugev, meid ei puuduta tänase riikliku ti aadressile [email protected] teatele ruumi kasutamise õigust tõenda- kandmisel tekivad probleemid. Eluko- paisust ja paisjärvest? halduskorralduse käigus ühinemine, ja- Elukohateate vorm leidub valla kodule- va dokumendi koopia (näiteks üürile- hateate vorm valla koduleheküljel: ht- gamine ega liitmine mõne muu omava- heküljel http://joelahtme.kovtp.ee/ ping) või ruumi omaniku loa (allkiri elu- tp://joelahtme.kovtp.ee/blanketid litsusega. blanketid kohateatel). Kaasomandis oleva ruumi • Elektroonselt www.eesti.ee kodaniku- Loole ehitatakse • Tavalise posti teel aadressi kandmiseks rahvastikuregistris- portaali kaudu. Eelduseks on ID-kaardi Neli head võimalust elukoha Jõelähtme vallavalitsus, Postijaama tee se lisab elukohateate esitaja elukohatea- olemasolu nii elukohateate esitajal kui Grossi pood registreerimiseks 7, Jõelähtme küla, Harjumaa, 74202. tele kõigi kaasomanike või nende esin- ka eluruumi omanikul. NR. 234 2 HEA TEGU DETSEMBER 2016

Toimetaja Iga vereloovutus aitab veerg vähemalt kolme patsienti Mart Sepp Merike Metstak valiti Jõesuu Verekeskuse doonorluse aren- dusjuht Ülo Lomp ütleb, et külavanemaks doonorlus on talle oluline just Merike Metstak riigikaitse võtmes. Verekeskuse telkide projekt, mis kannab „ 28. novembri õhtul ko- pealkirja “Ka doonor on riigi- Merike Metstak gunes seltskond Jõesuu ela- kaitsja”, sisaldab sõnumit kõigi- le Eestimaa elanikele: Eestimaa Loomakaitse Liit alga- nikke golfiklubisse küla “Riik – see on eelkõige ini- tas 9. detsembril Facebookis probleemkohti arutama ja mesed ja inimesed vajavad kait- annetuskampaania “Aidakem külavanemat valima. set iga päev, mitte ainult sõjas üheskoos Jõelähtmes auto alla ja katastroofides. Inimkätega jäänud noor koer operatsiooni- Tõdeti, et küla peab olema on võimalik kõik üles ehitada, le”. Nimelt leidsid kaks naist esindatud vallas ning hääleta- aga kui lõppevad riigis otsa ini- teelt auto alla jäänud koera ja misel oldi üksmeelsed – esime- mesed, lõppeb otsa riik. Just see toimetasid looma kiiresti Billy seks Jõesuu külavanemaks saa- on, see millega doonorid iga- loomakliinikusse. Kuigi koer ise gu Mart Sepp. päevaselt tegelevad.” oli selleks ajaks juba peaaegu Arutelus avanesid lahenda- teadvusetu, andsid tohtrid pea- mist ootavad probleemid, tasa- Koit Vaher (53) le uuringuid loomale siiski elu- pisi tuleb alustada olulisema- “Vere loovutamine on kuju- lootust ning kohe asusid loo- test. Koosolijad otsustasid, et nenud mulle 26 aasta vältel ju- makaitsjad operatsiooniks an- kõigepealt tuleb käsile võtta ba harjumuseks. Töötasin tollal netusi koguma. Jagasin ise ka rippsilla lähedase parkla ja tee Tallinna Näidislinnuvabriku Koit Vaher. Fotod Merike Metstak teadet Jõelähtme valla Face- korrastamine. Igal aastal külas- Kostivere osakonnas autore- booki lehel lootuses, et äkki tavad Jõesuu rippsilda tuhan- mondi lukksepana, kui 1990– koera omanik tunneb oma lem- ded inimesed. Värskelt abiellu- 1991. a. sattus üks töökaaslane miku ära. Väga sageli on Face- nud on rivistanud silla trosside haiglasse ning vajas verd. Üle- bookist olnud kasu kadunud külge oma tabalukud. Läbi aas- mus küsis, kes oleks nõus verd looma leidmisel ja koju tagasi ta kohtab jõe kallastel arvukalt loovutama. Mina ja veel 5–6 ini- aitamisel. kalamehi, kelle hulk hooajal mest olid nõus. 15. detsembril teatati, et ületab kordades külaelanike ar- Vist järgmisel päeval viidigi koera operatsiooniks annetas vu. Kergesti leitav parkimisvõi- meid linna Ädala tänava vere- 372 inimest veidi üle 5000 euro. malus ning külastajate tekita- keskusse. Seal öeldi, et kahe ELLi juhi Heiki Valneri sõnul tud prügi jaoks sinna paiguta- kuu pärast võib jälle tulla ja mi- laekus müstiliselt suur summa tud suur konteiner on muidugi na läksin. ja ta kinnitas, et liidu ajaloos vajalikud, kuid autode tagasi- Motivatsioon? Miks mitte pole varem ühtegi looma nii ak- pööramise koht silla otsas puu- verd anda, kui sellega saab ai- tiivselt aidatud. “Jõelähtme dub. See plats vajaks korralikku data paljusid ilma suuremat koeratüdruk saab kõige pare- killustikust põhja ja tasanda- vaeva nägemata. Tuleb ainult mat saadaolevat ravi ning tänu mist. Rippsillani viiv tee on küll aega leida selleks, et kohale temale pääsevad arstile veel nii saanud hiljuti värskendust, minna. mõnedki teised neljajalgsed, kuid just see viimane osa, mille Vereloovutamine on doono- kes auto alla jäävad. See on nii keskel prügikonteiner seisab, rile samuti kasulik, sest siis annetajate kui meie soov ja se- on jäänud korrastamata. uueneb ka enda veri ning tervis da raha kasutab loomakaitse liit “See on vaid Jõesuu küla on parem. Seeläbi on tervise- ainult sel eesmärgil!” kirjutab üks probleem, mis lahendamist näitajad pideva kontrolli all. Tä- Heiki Valner liidu Facebooki le- vajaks. Sedasi näitaks ka vald na annad verd teiste abistami- hel. oma suuremat hoolivust meid seks, aga homme võib endal Priidik Tiksmann. Paar päeva hiljem selgus, et külastavate inimeste vastu, kui teiste abi vaja minna – sest ilma Jõelähtmes auto alla jäänud ja valla territooriumil olevad vaa- inimeste abita pole verd kusa- Mind motiveerib doonor Doonoriks sobib terve, pu- kud teha ka paljusid plaanilisi väga raskelt viga saanud koera- tamisväärsused on korrektselt gilt võtta.” olema hea tunne, et saan keda- hanud ja söönud ning vähe- operatsioone, mida muidu lii- tüdruk elas operatsioonid vap- viimistletud ja kergesti ligipää- gi aidata. Ja pideva verevahetu- malt 50 kg kaaluv inimene va- ga suure verekaotuse kartuses ralt üle. Imelise saatusega koe- setavad,” ütles äsjavalitud küla- Priidik Tiksmann (28) se tõttu olen tervem ning viie nuses 18–60 eluaastat, kes on ei saaks sooritada. Eesti haig- rake ja tema päästmise lugu jäi vanem. “Doonor sai minust , kui aasta jooksul pole haige olnud. Eesti Vabariigi kodanik või ela- lates tehakse igal aastal 100 silma ka TV3 uudiste meeskon- Mart Sepp on 55-aastane et- kohtusin juhuslikult ühe sõbra- Ja peale vereandmist maitsevad nud Eestis elamisloa alusel üle 000 verekomponentide üle- nale, kes kajastas juhtunut tevõtja, erialalt optik, ta on abi- ga, kes oli just teel verekesku- küpsised ja kohvi päris hästi.” ühe aasta. kannet ja selleks on vaja 50 000 “Seitsmestes uudistes”. Interv- elus, isa ja vanaisa. Pere pikaaj- sesse – siis mõtlesin, et proovin Verekeskus julgustab doo- doonori vereannetust. Kui Sul juu andis ka koera leidja Vero- line harrastus on koorilaul, ka. Anette Aasaru (22) noreid verd loovutama regu- on kahtlusi enda tervisliku sei- nika. koos abikaasa Piretiga laulavad Algul olin veredoonor ja käi- “Hakkasin venna eeskujul laarselt, kolm-neli korda aas- sundi või doonoriks sobivuse Täna on koerake hoiukodus nad mitmes segakooris. sin 2–3 kuu tagant verd loovu- doonoriks. Mind motiveerib tas. Meestel peab kahe vereloo- suhtes, küsi palun nõu meie taastumas, aga see võib võtta tamas. Kuid pidevalt ei leidnud doonoriks olema see tunne, mis vutamise vahel olema 60 päe- arstidelt telefonil 617 3001 väga palju aega, sest vigastused Riiklik sobivat aega ja verekeskuse arst tekib teadmisest, et saad keda- va ja naistel soovitavalt 90 päe- (vastame doonorite küsimus- olid ülisuured. Välja on ilmu- pakkus välja hakata aferees- gi aidata. Muidugi saab ka head va. Doonorite verd kasutatak- tele Ädala tn verekeskuse lah- nud ka Maardus elav väidetav loomakaitse doonoriks. Panin end kirja. Ku- mahla juua ja küpsiseid krõbis- se rasketel operatsioonidel ja tiolekuaegadel E, R kell 8.00– peremees, aga ELL ei kiirusta na afrees on kasulikum ja saab tada, aga see muidugi pole kõi- sünnitustel, patsientide raviks 16.00 ja T–N kell 11.00–19.00). looma tagastamisega. Esmalt • Hättasattunud või vigasta- tihedamini verd anda, siis on ge tähtsam. Soovitan ka kõigil verejooksu, raske trauma, Samuti oled teretulnud küsima lõpetatakse ravi ja alles siis ot- tud metsloomadega tegeleb see ka patsiendile kasulikum. Ja teistel regulaarselt verd andmas aneemia, leukeemia, vähi- ja lisainfot DoonoriFoorumi re- sustatakse, kas loom antakse Keskkonnaamet ja helistada tu- kui verekeskuses tekib suur käia. maksahaiguste, põletuste ning gistratuuri telefonil 664 0470 ( meesterahvale tagasi või otsi- leb Keskkonnainspektsiooni plasma vajadus, siis helistavad Sinu veri võib päästa kellegi paljude teiste haiguste puhul. E–N kell 11.00–19.00 ja R kell takse uus kodu. valvetelefonile 1313. ja kutsuvad appi. elu!” Doonorivere toel on võimali- 9.00–14.00). Möödus vaid mõni päev, kui • Linna sattunud suuruluki- Facebookis levis taas kurb uu- te loodusesse tagasi aitamisega dis – Peterburi maanteel jäi au- tegeleb lisaks Keskkonnaame- to alla emane hundikoer, tema- tile ka Päästeamet. Teateid võe- Volikogu veerg ja nii võib mõningate mööndustega öelda, vihma. Sellised need Eesti jõulud meil ta- ga kaasa olnud teine koer viidi takse vastu telefonil 112. Art Kuum et volikogus valitses töine jõulurahu. valiselt ju on. Ja iga aastaga lähenevat need varjupaika. Uudis levis ja täna- • Lemmik- ja põllumajan- Jõelähtme valla volikogu esimees Kui aga aknast välja vaadata pole rahu jõulud kuidagi järjest kiiremini ja kiiremi- seks on ellujäänud saksa lam- dusloomade heaolu üle teostab kuskil: tuuled, tormid, natuke lund ja jälle ni. bakoer jõudnud õnnelikult ko- järelvalvet Veterinaar- ja Toi- Jõulude eel on meil kõigil tavaliselt kiire ja Kuigi jõulurahu kuulutatakse välja koos ju tagasi. Pisarateni liigutavaid duamet – vihjetelefoni number aega jõulurahu nautimiseks napib. Nii ka esimese advendiga, siis tegelikult ei alga lugusid kaastundlikest inimes- on 605 4750. Helistada, kui on volikogus – 15. detsembril toimunud istun- mitte rahu, vaid jõulueelne sagimine ja test, kes hoolivad loomadest, pretensioone loomatervishoiu, gi päevakorras oli 19 punkti, mis tähendas sahmimine, mis lõppeb alles siis, kui jõu- leidub üha rohkem. loomakaitse või toidu ja selle tavalist, keskmiselt töist istungit. Vastu võe- lud läbi on. Kuid on ka teistsuguseid lu- kvaliteedi suhtes, või mõne ti 2016. aasta 4. lisaeelarve, esimese luge- Kui praegu, detsembris, tunduvad päe- gusid. Risti vastupidiseid. Üsna muu valdkonna tegevuse suh- mise läbis järgmise aasta eelarve ja veelda- vad nii lühikesed ja toimetamist täis, siis hiljuti leidis üks pere oma tubli tes, kus VTA järelevalvetoimin- tud loodusliku maagaasi (LNG) terminali jaanuari alguses aeg justkui seisatab, kel- õuekoera haavatuna. Ketis ol- guid teostab. asukoha valiku teemaplaneering jõudis lelgi pole enam kiiret – pikk aasta ju veel nud koera oli tulistatud. Oma Kodanikualgatuslik looma- kehtestamiseni. ees, kõike jõuab teha! koduõuel. kaitse: Kõik väga olulised teemad, kuid samas Soovin sulle, et jõuaksid ka enne jõule Kust pärineb seesugune jul- • Eestimaa Loomakaitse Liit mitte midagi uut või erutavat, mis voliko- korra aja maha võtta ja jõulurahu lasta en- mus? Kui turvaliselt saavad tun- www.loomakaitse.eu, gus oleks tormilisi arutelusi põhjustanud. dast läbi voolata. da end edaspidi selle kogukon- • Eesti Loomakaitse Selts Volikogule ega vallavalitsusele ei esitatud Rahulikku jõuluaega ja toredat aastava- na liikmed? Juhtumit uurib www.loomakaitse.ee. seekord ka ühtki avaldust ega arupärimist hetust! politsei. NR. 234 3 DETSEMBER 2016 PERSOON Vana Jägala-Joa – in memoriam...? Palusin Eesti loetumalt kirjanikult Erik Tohvrilt mõnd isiklikku mälestuskildu Jägala-Joa külas elatud ajast ja autobiograafilisest romaanist “Ma- jad jõe ääres”. Endised papivabriku tööliselamud on muu- tunud elamiskõlbmatuks ja vald on sunnitud need saja aasta vanused hooned peagi lammuta- ma. Kõik elanikud on juba lahkunud ja sellega on läbi saanud üks pikk ja kirev ajajärk. Varsti ei ole enam olemas neid maju ning selle maa-ala tule- vikust pole veel midagi teada. (Merike Metstak) Erik Tohvri Kirjanik Küllap on igale inimesele mällu jäänud elus ko- getud murdepunkte, eluteel kohatud äkilisi kää- nakuid, mis on tema saatust oluliselt kujunda- nud. Minu lapsepõlves oli üheks pöördeliseks Jägala juga keset lagedust 1945. aasta jaanuaris. elamuseks kolimine Jägala-Joale, suure sõja esi- mesel aastal hävitatud puupapivabriku töölisasu- Katkend Erik Tohvri lasse, mis oli rajatud vaid veerand sajandit enne seda aega. Olen kasvanud oma vanaisa, eluaeg- raamatust “Majad jõe se kooliõpetaja peres. Kuni 1944. aastani elasime Rakvere linnas, aga taas Eesti vallutanud puna- ääres” võimu repressioone kartes otsustas vanaisa üm- Ootamatult hobune seisatas. Vanamees ja poiss ber asuda Harjumaale ja sai Jägala-Joa 6-klassili- vaatasid korraga ettepoole – üks heldinud, pisut se algkooli juhataja koha. nõutute silmadega, teine läbi pisarateloori. Otse Saabusime Jägala-Joale 1944. aasta oktoobri- hobuse jalgade ees voolas vesi, nad olid jälle jõe kuus, mil lahingud veel Saaremaal jätkusid ja sõ- äärde jõudnud. Hoopiski kitsaks jäänud teekene ja jälgi oli terve Eestimaa täis, eriti muidugi Jäga- laskus vette ja ilmus jälle vastaskaldal, teisel pool la-Joa ümbrus. Koeralooga sild Jägala jõel oli õh- laia ja kiirevoolulist jõge. Tundmatu asula oli end ku lastud, seda asendas sõjaväesapööride poolt võõraste vastu kaitsnud ka veetõkkega ning seda koorimata kuusepalkidest kokku klopsitud häda- nähes pidi poiss jällegi peaaegu töinama hakka- sild. Ka Joa jõetamm-sild, mis oli ehitatud kana- ma. lisse vett suunama ja võimaldas transpordil otse “Ei lähe vette! Ei lähe, upume ära!” hädaldas Koogilt Joale pääseda, aga ka Raasikule kulgeva ta pooleks pisaratega. Ka vanamees oli nõutu, tee- raudtee tegutsemist, oli õhku lastud. Tammi be- juhatuses polnud talle räägitud, et tuleb sõita lä- toontalastik oli purunenud küll vaid paremkalda bi jõe. pool, aga puittarandid kogu pikkuses hävinud. Ta vaatas ringi, samas tõi tuulehoog nendeni Jalakäijatele üle jõe pääsemiseks oli rajatud kül- sagara uduvihma ja Aleksander taipas, millest tu- laltki ohtlik ja hädine laudrada, mis kohati laskus leb see lakkamatu kohin, mis vankrilõgina lõppe- alla veepinnani ja samas sundis jõeületajat jälle des kõrvu kostis. üles ronima. Ratastransport – nii meid kohale “Vaata, Eri! Vaata sinna!” näitas ta käega va- toonud vanaonu hobuvanker, kui ka mõned har- sakule. vad autod – pääses Joale vaid Ruu küla poolt, ku- Valmis uueks vaenuavalduseks selle võõra hu oli rajatud kanalit ületav palksild. asula poolt, mis otse jõe vastaskaldal losutas, vaa- tas poiss näidatud suunas ja märkas midagi ime- likku, niivõrd ebatavalist, et ta suugi lahti unus- Mina ara ja sõjast hirmutatud tas – suur jõgi lõppes siinsamas, vaid mõniküm- lapsena neid saunas käimisi mend meetrit neist vasakul katkes voolav veelint nagu noaga lõigatult. seetõttu isegi pelgasin. “Mis see? Ja mis see niiviisi müriseb?” “Noh, see ongi juga, ma rääkisin sulle,” noogu- Jägala-Joa töölisasula näis mulle, linnatingi- tas vanaisa. mustes kasvanud üheteistkümnesele koolipoisi- “Juga?” kordas poiss aru saamata. le küll võõras, aga siiski suhteliselt korralik ja tur- “Jaa! Kosk, noh... Roni maha, läheme vaata- valine. Majad olid kenasti värvitud, ümbrus kor- varemetele rajatud väike hüdroelektrijaam, mil- ma!” seletas vanem ja otsis silmadega kohta, ku- ras ja eriti huvitavaks pidasin asjaolu, et piki tä- les kanalist voolav vesi pani käima alalisvooludü- hu hobust köita. Asjata, siia paepealsele polnud navat kulges kitsarööpmeline raudtee, mis või- namo. Seda luksust jätkus vaid õhtul kella küm- loodus ühtegi puud kasvatanud ning ta astus ho- maldas iga majani küttepuid ja muud raskemat neni, siis mehaanik vilgutas hoiatuseks tulesid ja buse juurde ning keeras ohjaharu lihtsalt ümber kraami vedada. Isegi heina, sest asulas oli ka paar pani jaama ööseks seisma. aisaotsa. lehmapidajat, kes olid oma kuurid laudaks muut- 1945. aasta kevadel asuti Joa tamm-silda taas- “Juga...” kordas poiss endamisi ja laskus ette- nud. Kõige enam aga masendas mind Joa asulat tama. Osa purustatud betoontalasid asendati aju- vaatlikult vankrist, nagu tahtes kontrollida, kas ümbritsev lagedus, mida tänapäeval ei ole või- tiselt puittaladega, ilmselt läks sel ajal kogu tse- see võõras ja vaenulik maapind teda kannab. Ju- malik isegi kujutleda. Koogi alevi poolt lähenedes ment linnade taastamiseks. Sild sai mõne kuuga ga – selle võõra sõnaga ei seostunud temas mida- seisis vasakul pool viimasena üksikutest puudest korda, taastati isegi raudtee, ja mäletan, kuidas gi. ümbritsetud kohaliku arsti maja, ja sealt edasi sai väike vedur, üks pikk platvormvagun sabas, uh- Aga siiski... Pärisema köögikraanist Tallinnas pilk vabalt kaugustesse rännata – vasakul lõpetas kelt imepeenikest vilet ajades üle silla Raasiku oli ühel ennesõjaaegsel külaskäigul veejuga välja silmapiiri kõrgendik, mille oma lapsepõlve käsit- poole tossutas, ilmselt metsast puid tooma. purskunud ja ilusa punatäpilise kohvitassi poisi levas romaanis “Majad jõe ääres” olen Kanali- Raudtee, mis vabriku töötades oli toodangu Joalt käest kildudeks löönud. mäeks ristinud, siis madalamal üksik talumaja, Raasiku jaama vedanud, oli oma algse otstarbe “Kuradi jõmpsikas, lõhkus tassi ära,” oli onu sealt edasi pikkade katustega tööliselamute ko- kaotanud ja seda hakati kasutama vaid küttepuu- Ludvig teda seepeale vaenulikult silmitsedes öel- gum, kõik majad ilusti reas, igal korteril oma aia- de toomiseks. nud, Eerik aga esikusse oma mantli juurde jooks- ke ukse ees. Taamal paistsid üksikud liivaluited, Küttepuudega oli Joal üldse omalaadne lugu. nud ja karjunud – koju, koju, ma tahan koju... mis paremal pool ulatusid silmapiirini, kus algas Imelikul kombel leiti koolimaja kütteks veel kus- Jah, ka juga ei saanud midagi head olla! Kalevi-Liiva, ning sealse panoraami lõpetas jõgi kile jäänud vabriku toormaterjali – kooritud ja Ettevaatlikult lähenesid nad salapärasele ko- ja tamm-sild, mille purustused olid kaugele nä- aastaid kuivanud männipropse, aga need, mida hale, mis suure jõe neelas, ja siis avanes neile pilt, ha. Joa asulast mere poole astudes avanes juba me vanaisaga kahemehesaega juppideks saagi- mis poisi hetkega reaalsuse ja fantastika piirimai- kanali sillalt avar vaade üle kadakatest kirjatud Autor vanaisaga Jägala-Joa kooli ukse ees. sime, lõppesid juba enne jõule. Alles pärast kor- le paiskas. liivavälja, mida piiras Linnamäe liivaküngastel duvaid nõudmisi suutis vald koolile kütet hanki- Lai veelint langes kuristikku, tasandikul voo- kõrguv männimets ja paremal pool mõned talu- de. Edasi jätkus maja juba standardsete korteri- da ja kohale toodi küll lõhutud, aga veritooreid lanud jõgi kaotas korraga põhja, püüdis veel lii- majad. Praegu on kogu see ala kaetud tiheda is- tena. kuusehalge, mis kahte klassi kütvas ahjus kuida- kuda endises suunas, kuid raskusjõud kallutas ta tutatud männimetsaga. Joa asula elanikud olid vabriku hävitamisest gi põleda ei tahtnud. See võitlus vähegi inimliku allapoole. Joa tööliskasarmud olid korraliku värvitud hoolimata paikseks jäänud. Osa neist käis tööl temperatuuri eest klassiruumides oli koolijuha- Alustanud langemist mustjaspruunina ja ma- laudvoodriga, igal korteril oma sissekäik ja oma Tammiku puupapivabrikus, mis asus Jägala mõi- taja talvekuude suuremaid muresid. jesteetliku aeglusega, jõudis lõputu veekangas al- tellispunane korsten katusel. Erandiks oli kõige sa lähistel ja oli sõjas terveks jäänud, mõned leid- Joa asulas oli meie sinna kolides ka oma väi- la juba kollakasvalge vahuga segatuna, pihustus põhjapoolsem maja, mis oli ehitatud teistest hil- sid rakendust ka kohapeal, näiteks vedurijuht, kes ke poekene, kust sai oma normileiva välja osta, lugematuteks niredeks ja piiskadeks, mida tuul jem, kiviplokkidest ja värvitud siniseks. Ka kool igal laupäeval depoos seisva veduri katla tööle pa- aga see pandi varsti kinni ning siis tuli paar kor- udupilvedena üles tõstis. See oli kaos, aga see ka- selle kõrval oli osatud mahutada standardse puit- ni ja selle auruga kõrval asuva sauna soojaks küt- da nädalas leiva järele kõmpida Koogile. Lumise os moodustas ometi hämmastavalt korrapärase kasarmu raamidesse: maja otsaseinas kahe poo- tis. Pesuvett kuumutav aur juhiti otse seinale kin- ja libeda hädasilla ületamine oli paras julgustükk mustri, mis pidevalt liikus ning oma värvi ja ku- lega uks, siis väike tuulekoda ning pikk põikkori- nitatud suurde boilerisse, mis seal kondenseeru- ja vanaemaga koos käies ei teadnudki, kumb ju muutis. dor üleriiete nagide ja kätepesunõuga. Sealt viis des tekitas kirjeldamatut müra ja paukumist. Mi- meist seda jõe ületamist rohkem kartis, kas tema Tuhanded veejoakesed tekkisid, ühinesid ja la- omaette uks kummagisse kõrvuti asuvasse klas- na ara ja sõjast hirmutatud lapsena neid saunas või mina. gunesid taas, et lõpuks peadpööritava kiirusega siruumi. Parempoolsest klassist pääses edasi ju- käimisi seetõttu isegi pelgasin, aga vanaisa oli õn- Jägala-Joa on minu lapsepõlve jätnud unus- vastu all katlas ringlevat tumedat vett pihustuda. hataja eluruumidesse, millest ühte kasutati õpe- neks rahulik ja arvas teadvat, et need paukumi- tamatu jälje, sealset lapsesilmadega nähtud elu Langeva vee poolt tekitatav õhukeeris haaras en- tajate toana. sed on ohutud. Kui Joa mehed olid saunast läbi olen jäädvustanud romaanis “Majad jõe ääres”. daga kaasa veetolmu ja vahutorte, mis pärast lõ- Veel oli juhataja kasutuses kaks tuba ja pool- käinud, anti pesemisjärg naistele. On paratamatu, et aeg läheb, kõik muutub ja are- busat ringilendlemist jälle veega ühinesid, ja kõi- pime köök, kuhu valgus pääses läbi eeskoja aken- Asula elektrivarustuse eest hoolitses vabriku neb, aga mälestused jäävad. ke seda saatis lausa kõrvulukustav mürin. NR. 234 4 HARIDUS DETSEMBER 2016

Kas sina oled ka üks neist? Kairi Ränk tub kergemini sekeldustesse või Põhja prefektuur ohtlikesse olukordadesse. Tervise Arengu Instituudi and- Laps ei pea ega saagi kasva- metel alustatakse alkoholi tar- da silmaklappidega, ta näeb, bimist väga varakult – iga neljas mis ühiskonnas toimub ja peab 11-aastane laps on ära joonud seda ka mõistma. Seega on loo- ühe pudeli õlut. Kurvastuseks mulik, et laps näeb, kui täiskas- muudavad alaealistele alkoho- vanud külalistele pakutakse po- li kättesaadavaks täiskasvanud, kaal veini. Ent tuleks jälgida, et kes peaks tegelikult märkama, täiskasvanud ei jooks end pur- sekkuma ja takistama. Kõikide ju laste nähes. Kui laps küsib, täiskasvanute õlul lasub vastu- kas ta võib ka proovida, peab tus, kui kättesaadav alkohol vastuseks olema kindel “Ei!”. noortele on. Kui lapsevanem peab õigeks Iga täiskasvanu, kes alaeali- anda lapsele kodus keeleotsaga sele alkoholi ulatab, peaks en- alkoholi maitsta, peab sellega dalt küsima, miks ta seda teeb. kaasnema selgitav ja arutlev Sõnum, mida tegevus endas vestlus. Alkoholitarbimise va- kannab, ei pruugi olla selline, nuselist piirangut tuleks seleta- mida täiskasvanu edastada soo- da laste ja täiskasvanute orga- vib. Täiskasvanu, kes laseb lap- nismi erinevustega. Lapse orga- sel alkoholi pruukida, ei mõista nid on alles arenemisjärgus ja tegelikku valupunkti, kelleks on ka kõige väiksem kogus alkoho- tema ise – inimene, kes ei saa li pärsib nende arengut. aru oma tegevuse tagajärge- Lapsevanem peaks last al- dest, avades nii tee võimalikele koholi suhtes kasvatama nii, et järgmistele tarvitamistele. lapsel oleks sellesse tasakaalus- Kui narkootikumide ja siga- tatud suhtumine – et ta suu- rettidega on üheselt mõistetav, daks selle liigtarbimisele vastu et need kahjustavad iga inimest panna ja vajadusel ka sõpru igas eas, siis alkoholiga on kee- korrale kutsuda. Üldiseks ta- rulisem lugu. Reklaam, turun- vaks on, et purjus inimene kao- Turvalise kooli auhinna üleandmine. Fotod Merike Metstak dus ja erinevad eeskujud haju- tab teiste hulgas lugupidamise. tavad alkoholi negatiivseid mõ- Alkoholi liigtarbimine on ühis- jusid ning lasevad sel paista kui konnas muutumas tabuks ning millelgi loomulikul ja tavapära- üha rohkem tundub, et inime- sel. Meie kultuuriruumis on üp- sed arvestavad piiridega aina Harjumaa “Turvaline kool ris lihtne leida kalendrist mit- enam. Kainem elustiil on muu- meid tähtpäevi, mille lahuta- tumas populaarsemaks ning matu osa on alkohol. see on ainult tervitatav. Alaealine peab mõistma Probleemi teadvustada 2016” on Loo Keskkool Alkoholi tarbimisest tulene- Kuna alaealistele saab alko- vate kahjude ulatust võimen- hol enamasti kättesaadavaks Harju maavalitsus Harjumaal. See on ka suurepä- Harju maavalitsuse tänab dab tarbimiskultuur, mis soo- täiskasvanute kaudu, tähen- 12. detsembril kuulutati projek- rane võimalus kaardistada koo- oma koostööpartnereid: Polit- dustab korraga suurte koguste daks järelevalves ja ennetustöös ti “Turvaline kool 2016” Harju- li riskid ja hea abivahend kooli sei- ja Piirivalveameti Põhja kange alkoholi tarbimist. Eel- ainult noortele endile kesken- maa eeskujulikumaks kooliks turvakavade ja kriisimappide prefektuur, Maanteeamet, Ope- mise aasta “Alkoholi aastaraa- dumine probleemi põhjusest Loo Keskkool. Koolile anti üle koostamisel. Projekti raames ration Lifesaver Estonia, Eesti matu” tarbeks läbiviidud uurin- mööda vaatamist. Seetõttu rändkarikas ning seinaplaat täidavad koolide töörühmad Tervisedenduse Ühing, Pääs- gu kohaselt tarbis iga kümnes pöörab politsei eelkõige tähele- “Turvaline kool”. enesekontrolli küsimustikud, teameti Põhja päästekeskus küsitlusalune korraga kuus või panu nende inimeste ja ettevõ- Sel aastal osales projektis viivad läbi küsitluse lastevane- ja Harjumaa Omavalitsuste enam alkoholiannust rohkem tete väljaselgitamisele, kelle kokku 8 kooli, lisaks Loo Kesk- mate seas ning neid külastab ka Liit. kui kahel korral nädalas. Ühele kaudu alkohol lasteni jõuab. koolile veel Keila Kool, Maardu “Turvaline kool” komisjon. Tegevuste elluviimist toeta- alkoholiannusele vastab üks Kohalike inimeste ja ettevõ- Gümnaasium, Kajamaa Kool, Igal aastal tõstetakse esile takse Harjumaa Omavalitsuste nii-öelda restoraniannus ja see tetega tehakse tihedat koos- Turba Kool, Nissi Põhikool, Va- ühte kooli, kes saab endale sei- Liidu, Haridus- ja Teadusminis- sisaldab 12 grammi puhast al- tööd. Näiteks viib politsei regu- salemma Põhikool ning Muras- naplaadi “Turvaline kool” ning teeriumi, Operation Lifesaver koholi. Vastanute osas tähen- laarselt läbi infopäevi lõbustu- te Kool. rändkarika. Kõikide koolide Estonia ja “Rahvastiku tervise dab see seda, et nad tarbisid sasutustele, et ühise laua taga Viie aasta jooksul on kon- esindajad on kutsutud tunnus- arengukava 2009–2020” vahen- rohkem kui kuus pitsi viina või leida lahendusi probleemidele, kursil osalenud 24 erinevat tusüritusele ja koolitussemina- ditest kuus pokaali veini rohkem kui mis öölokaalides sageli just al- Harjumaa kooli. Koolidel on lu- rile. kahel korral nädalas, mis on koholi liigtarvitamisest tekita- batud osaleda ka mitmel aastal, 2012. aastal alustatud pi- Tunnustatud koolid: märkimisväärselt suur kogus. vad. Eriti terav on probleem mis annab korraldajatele ja ka lootprojekti eesmärgiks on ai- • Turvaline kool 2012 – Sõltuvalt tarbija vanusest Tallinna kesklinnas, kus ühte koolile endale võimaluse hin- data ja toetada koole turvalisu- Kuusalu Keskkool või tervislikust seisundist, on kohta on koondunud hulk lõ- nata arenguid. se laiapõhjalisel enesehindami- • Turvaline kool 2013 – Ääs- alkoholi taluvus ja kahjustused bustusasutusi. Politsei eestve- Projekti eesmärkideks on sel pakkudes selleks Maailma mäe Põhikool erinevad. Noore inimese aju damisel kujundati ennetusklee- eelkõige tähtsustada turvalise Terviseorganisatsiooni prakti- • Turvaline kool 2014 – Lau- arengule mõjub alkohol tundu- bised, et baarikassas torkaks kooli teemat ning välja selgita- kale toetuvat hindamistööriis- lasmaa Kool valt hävitavamalt kui täiskasva- ostjale esimesena silma kleebis, da ja tunnustada aktiivselt tur- ta ning nõustamist ja sisendit • Turvaline kool 2015 – Saue Valter Pärn Põhja prefektuurist. nule. Siiski olenemata sellest, mis tuletab meelde, et alla valisusega tegelevaid koole arengukavadesse. Gümnaasium kas alkoholi tarvitab alaealine 18-aastased alkoholi baarist ei või täiskasvanu, ilmnevad kah- saa. Ühtlasi annab politsei in- Aaron Saluste töö pälvis auhinna julikud mõjud igas vanuses ini- fopäevadel juhiseid nii ettevõt- mese organismile. jatele kui ka teenindavale per- Piret Pintman-Hellaste Esimene kehaosa, mida al- sonalile, kuidas käituda, kui Jõelähtme Muusika- ja Kunstikooli koholi tarvitamine kahjulikult baaris tarvitavad ühes täisealis- kunsti ja kunstiajaloo õpetaja, Aaron mõjutab, on aju frontaalsagara tega alkoholi ka alaealised. Saluste juhendaja piirkond, ehk aju osa, mis regu- Aina rohkem küsitakse kau- „ Tunnustati 2016. aasta leerib meie enesekontrolli ja bandusettevõtetes alkoholi linnu – rasvatihase – tee- laste ja Sirje Hollo. Võitjad kuu- vastutab sihipärase ning kont- müümisel ostja vanuse kontrol- lutati välja 18. novembril Tartu rollitud käitumise eest. Mida limiseks dokumenti. Doku- malise joonistusvõistluse Ülikooli loodusmuuseumis. nooremalt alustatakse alkoholi mendi küsimine on saamas parimaid. Žürii hindas töid neljas va- tarbimist, seda suurema tõe- normaalsuseks ning peakski nuserühmas, tuues välja igast näosusega saab see aju osa kah- olema iga väärika teenindaja Käesoleva aasta septembrikuus rühmast ühe parima ning viis justusi ja edaspidises elus võib kohustus. Eesmärk on noori kutsusid Eesti Ornitoloogia- auhinna väärilist. tekkida probleeme olukordade kaitsta, et alkohol ei satuks ala- ühing, Tartu Kunstnike Liit, Tar- Jõelähtme Muusika- ja adekvaatselt hindamisega. Sa- ealiste kätte, ning et noored ei tu Lastekunstikool ning Tartu Kunstikooli Loo osakonna eel- muti suureneb risk muutuda saaks end läbi alkoholi kahjus- Ülikooli loodusmuuseum ja kooli õpilase Aaron Saluste mo- sõltlaseks ükskõik millisest te- tada. botaanikaaed osalema kõiki notüüpia tehnikas kujutatud gevusest. Alkoholi liigtarbijad Mõistvalt tuleb suhtuda ka 2016. aasta linnu – rasvatihase rasvatihane sai žürii viie auhin- satuvad sageli kergemini konf- olukorda, kus täiskasvanud al- – teemalisel joonistusvõistlusel. natud töö hulka kuni 7-aastas- liktisituatsioonidesse, võivad koholi ostja suhtes võib teenin- Väike värviline rasvatihane, te vanuserühmas esitatud 754 langeda kuriteo ohvriks või sat- dajal tekkida kahtlus, et alkohol meie levinuim talvine aialind, töö hulgast. tuda õnnetusse. ostetakse alaealisele või et ala- on tuttav suurtele ja väikestele. Aaroni tööd saab näha 2016. Alkoholi ei pea proovima ealised saavad sellest mingil vii- Nii laekuski võistlusele arvu- aasta linnu joonistusvõistluse selleks, et aru saada, milline sil osa. Sellisel juhul tuleks kut- kalt, lausa 2553 joonistust üle rändnäitusel kahekümne pari- mõju või mis tagajärjed sel on. suda politsei ning olukorda sel- kogu Eesti. Nende seas ka Jõe- ma hulgas Tartu Ülikooli loo- Me ei pea näppu tulle pistma gitada. Kindlasti ei toimu alko- lähtme Muusika- ja Kunstikoo- dusmuuseumis kuni selle aas- selleks, et teada saada, kas see holi tarbimiskultuuri muutmi- li Loo ja Kostivere kunstiosa- ta lõpuni. Järgmise aasta algu- meid põletab. Klaas veini toidu ne üleöö, kuid lihtsate ja olulis- kondade õpilaste parimad tööd sest viiakse näitus Tallinnasse kõrvale maitseelamusteks on te sammudega kogukonnas – juhendajateks õpetajad Helle Skizze galeriisse ning sealt eda- sobilik, ent purjus inimene sa- saab algust teha kohe. Tõnisson, Piret Pintman-Hel- Foto erakogu si Narva. NR. 234 5 DETSEMBER 2016 NOORED Laste ja noorte huvitegevuse toetamine Jõelähtme vallas Liisi Vesselov juuli kuni detsember tehtud ku- taotleda mitmele huviringile/ leibkond, puudega isik ning Noorsootöö- ja spordispetsialist lutuste eest. spordialale/laagrile, lisades nende mõistete tähendused Jõelähtme vald eraldas 2016. Juhime tähelepanu, et taot- kõik andmed ühe lapse kohta antud korra mõistes. aastal valla laste ja noorte huvi- lust kantseleisse esitades ei tu- ühte taotlusesse. • Määrus ei laiene lisaks eel- ja sporditegevuseks ning laagri le kohest vastust. Taotluse re- • Laagri osalustasu toetu- pool nimetatud õppeasutuste- osalustasudeks toetusi summas gistreerimist on võimalik jälgi- seks taotluse esitamisel ei pea le ka Jõelähtme vallavalitsuse 52 494,28 eurot. 15. detsembril da Jõelähtme valla kodulehe- ootama laagri lõppemist. Näi- hallatavate asutuste ning huvi- 2016 võttis Jõelähtme vallavoli- külje kaudu dokumendiregist- teks kui laager toimub juuni lõ- tegevuse ja laagri osalustasude- kogu vastu uue “Jõelähtme val- rist. Edasi toimub 10 tööpäeva pus, mille eest on tasutud mai le, mille tegevuse toetamist on la eelarvest lastele ja noortele jooksul taotluse nõuetele vasta- kuus, tuleb taotlus esitada hil- finantseeritud Jõelähtme valla- huvi- ja sporditegevuse ning vuse kontrollimine, menetlemi- jemalt 15. juuniks. valitsuse eelarvest toetuse taot- Võidukas Karl Johannes Lattik laagri osalustasu toetuse eral- ne ja toetuse eraldamise otsus- • Määrus ei laiene Jõeläht- lemise aastal. damise korra”, mis jõustub 1. tamine. Seejärel saadetakse me Muusika- ja Kunstikoolis • Toetuse taotlejal ja saajal Väino Haab saks kodustele tiitlivõistlustele jaanuaril 2017. taotlusele vastuskiri koos kor- makstavale kohatasule ning hu- ei tohi olla võlgnevusi Jõeläht- Loo kooli noormees Karl Johan- esindada Eestit rahvusvahelisel Kuidas toimub huvi- ja raldusega ning positiivse otsu- vi- ja sporditegevusele, millega me valla ees (näiteks lasteaia nes Lattik saabus Helsingist Su- võistlusel European 85 cc Youth sporditegevuse ning laagri osa- se korral kantakse toetus 10 tegeldakse õppeasutuses, kelle- kohatasud). omen Mootoriliitto poolt kor- Speedway Cup, mis toimub 5.– lustasu taotlemine ja eraldami- tööpäeva jooksul otsuse tege- ga on Jõelähtme valla ja vasta- • Toetuse ühekordse välja- raldatud aastalõpu ürituselt ka- 6.08.2017 Vetlandas Rootsis. ne? mise kuupäevast taotluses esi- va kohaliku omavalituse vahel makse suurus on kuni 80% he tiitliga – Soome meistrivõist- Soovime meie väikesele • Tuleb täita huvi- ja spordi- tatud pangakontole. sõlmitud tegevuskulude katmi- tõendatud kuludest, kuid mitte luste speedway 85 indivi- spordimehele Karl Johannese- tegevuse toetuse vormikohane Kuna taotluste täitmisel ja se/finantseerimise leping. Nen- rohkem kui 50% kehtestatud duaalarvestuse kolmanda ja le ja isa Juhanile järgnevaks taotlus, mis on leitav Jõelähtme esitamisel on esinenud kordu- deks õppeasutusteks on Tallin- maksimummäärast. paarissõidu teise kohaga mis li- hooajaks kõvat närvi ja toeta- valla kodulehelt ning lisada vaid puudusi, siis toome enam- na, Kuusalu, Maardu ja Rae • Määruses on täiendus, et sandusid käesoleva aasta Eesti vaid sponsoreid, kelleta ei ole juurde maksmist tõendavad levinud neist siinkohal välja, et munitsipaalhuvikoolid. juhul, kui rahvastikuregistri meistritiitlile. Kolm aastat taga- tehnikasport mõeldav. dokumendid või nende koo- neid edaspidi ennetada. andmetel on Jõelähtme valda si Loo kooli motoringis alusta- Jõelähtme Tehnikaspordi- piad. • Eelkooliõppes osalemine Mis on uues määruses registreeritud laps või noor, kel- nud speedway huvilisest on sir- klubi poolt kõikidele spordi- • Taotlused tuleb esitada ei kuulu huvitegevuse valdkon- muutunud? lele toetust taotletakse ja vähe- gunud tõsine tegija ja konku- meestele ja lehelugejatele rahu- Jõelähtme vallavalitsusele, aad- na alla. • Täiendatud on taotluse malt ühe antud lapse või noore rent Soome speedway poistele. likku jõuluaega ning rõõmu- ressil Postijaama tee 7, Jõeläht- • Kui taotlust ei ole esitatud vormi. lapsevanem/eestkostja hiljem Järgmisel hooajal on Karl küllast saabuvat aastavahe- me küla, 74202 Harjumaa või määruses sätestatud tähtajaks, • Määruse alusel eraldatak- kui 1. jaanuar toetuse taotlemi- Johannesele antud võimalus li- tust! digitaalselt allkirjastatult kant- jätab vallavalitsus taotluse läbi se toetust Jõelähtme valla se aastal, arvestatakse toetust seleisse e-maili teel kantselei@ vaatamata. 4–20-aastastele lastele ja noor- Jõelähtme valda registreerimi- Käsipalli populaarsus kasvab joelahtme.ee • Kuludokumendina tuleb tele. Toetuse taotlemise õigus sele järgnevast kuust, tingimu- esitada maksmist tõendavad on alates lapse 4-aastaseks saa- sel, et ka järgneva aasta 1. jaa- Käsipalliklubi HC Tallinn/ HC Kehra treenis Lool Taotluse esitamise dokumendid: maksekorraldus misel järgnevast kuust kuni nuari seisuga on elukohaks Jõe- Jõelähtme vallaleht HC Kehra esindusmees- tähtajad on: (mille selgituses on lapse nimi noore 20-aastaseks saamisel lähtme vald. kond treenis kümmekond aas- • 15. juuni perioodil jaanuar ja tasumise periood) või sulara- kalendriaasta lõpuni. • Puuetega lastele ja noorte- „ HC Tallinn laiendas tege- tat Lool ning alles 2004. aastal kuni juuni tehtud kulutuste ha kviitung. • Määruses on välja toodud le huvi- ja sporditegevuse toe- vushaaret ka Loo alevikku, peale Kehra spordihoone val- eest; • Iga lapse kohta tuleb esita- mõisted: huvitegevus, laste- ja tuse maksmist käsitletakse juh- mimist hakati treenima Kehras. • 20. detsember perioodil da eraldi taotlus. Toetust võib noortelaager, vähekindlustatud tumipõhiselt. kus alustasid tegevusega Samuti on Lasnamäe klubi HC U8 ja U10 poiste treening- Tallase noored ning täiskasva- grupid. nud Lool treeninguid aastaid läbi viinud! Loo gruppide peatreeneriks on Treener Martin Kokkuta sõ- HC Tallinna noortetööjuhi Ma- nul on käsipalli vastu huvi väga dis Kokkuta vend Martin Kok- suur. “Kavatseme uuel kooliaas- kuta. “Anname kõikidele 1.–4. tal teha gruppe juurde, kuna klassi poistele võimaluse käsi- hetkel on mõlemas grupis pal- palliga tutvuda ning tänasel esi- ju lapsi, nooremates 19 ja vane- mesel treeningul oli kohal 9 mates 13. Trenne teeme Loo last. Spordihoones kolm korda nä- Usume, et saame grupid ke- dalas. Väiksemate grupil toimu- nasti tööle ja Loo käsipallitra- vad trennid E, K ja R kell 14.00– ditsioonid taastada. Lapsed 15.00 ja vanematel E, K ja R kell tundusid esimese treeningu 15.00–16.00. Eesmärkideks ole- põhjal trenni nautivat ning näe- me võtnud hetkel, et tutvusta- vad väga sportlikud välja,” lau- da ja õpetada lastele käsipalli sus Martin Kokkuta, kes män- mängu ning ka see, et trennis gis HC Viimsis 9 aastat ja tree- on lõbus ja liikumine on sulle nis Ain Pinnoneni ja Ain Konti hea. Käime juba ka vaikset viisi käe all. võistlustel ja mõned Loo lapsed on juba nii Rootsis kui ka Soo- Lool suured traditsioonid mes võistlustel käinud. Kokku- Lool on Eesti käsipallimaas- võttes, mida mina ise tahan las- tikul suured traditsioonid. Us- tele, on see, et nad tuleksid kuge või mitte, aga Tallinna Lin- trenni sellepärast, et nad ise ta- nuvabriku naiskond mängis havad tulla sinna, mitte et ema 1980ndatel Nõukogude Liidu või isa neile seda ütlevad. Ma Tartu Ülikooli eetikakeskus tunnustas Loo Keskkooli kõrgliigas Leo Häikeläineni ja tahan, et lapsed oleksid terved Eddy Leitsari käe all. Samuti ja tugevad ning õnnelikud. Ma Viivika Eljand-Kärp võitis nende järelkasvunais- proovin trennides alati positiiv- Tartu ülikooli pressinõunik Kommentaar kond NSV Liidu juunioride set õhkkonda pakkuda. Meil on Ülikooli eetikakeskus tunnus- “Aasta lõpus tehakse kokkuvõtteid. Kindlasti on meie valla elanikel huvi selle meistritiitli! Kaheksakümnen- reeglid paigas, et ei tekiks kaost tas parimaid väärtuskasvatuse vastu, kuidas on läinud meie valla suurimal koolil. datel mängis Linnuvabriku trennis ja siiani olen Loo laste- koole ja lasteaedu. 9. detsemb- Kui “Turvalise kooli” konkursi võidust on päris palju juttu olnud, siis see, et Loo meeste võistkond ka Eesti NSV ga väga rahul nad kuulavad sõ- ril andis TÜ eetikakeskus Tallin- Keskkool sai ka Tartu Ülikooli eetikakeskuse tunnustuse, on jäänud eelmise meeste meistriliigas. na ja on väga sportlikud.” nas toimunud väärtuskasvatu- kondades, mis on seni vähe tä- varju. Tegemist oli konkursiga, kus võisid osaleda kõik koolid (neid on kokku üle se konverentsil üle tiitli “Väär- helepanu saanud, kuid on ome- 500). tuskasvatuse kool 2016”, mille ti väga olulised: õpilaste erine- Loo Keskkooli õppealajuhataja Mari Lepp kirjutas konkursitöö, mis oli sedavõrd hea, et Loo Keskkool leidis äramärkimist. Loomulikult ei jagata sedalaadi tunnus- pälvis Tartu Kristjan Jaak Peter- vate annete ja võimete parim tust üksnes konkursitöö põhjal, käidi ikka ka kohal vaatamas ja uurimas,” kinni- soni Gümnaasium. võimalik väljaarendamine, õpi- tas Allar Veelmaa, Loo KK matemaatikaõpetaja, Jõelähtme vallavolikogu liige. Sama konkursi raames anti laste sotsiaalsete oskuste ja üle ka tiitlid headele koolidele väärtushoiakute kujundamine, ja lasteaedadele. “Hea kooli” ja õpivalmiduse tagamine kogu “Hea lasteaia” nimelised kon- elukaare jooksul, koolimeeldi- tunnustas teiste hulgas ka Jõe- tusi, mis teevad oma organisat- kursid toimusid sel aastal nel- vus, füüsilise ja vaimse turvali- lähtme valla Loo Keskkooli tiit- siooni arendamisel head tööd, jandat korda. Konkursside ees- suse tagamine, tervislike eluvii- liga “Hea kooli rajaleidja”. pöörates tähelepanu iga lapse märk on tunnustada koolide ja side kujundamine. “Rajaleidja” tiitliga tunnus- individuaalse arengu toetami- lasteaedade tööd nendes vald- Tartu Ülikooli eetikakeskus tab TÜ eetikakeskus õppeasu- sele koostöös eri osapooltega. NR. 234 6 KULTUUR DETSEMBER 2016 Jõelähtme Noorte Segarühm sai 20 Rühma käivitaja Svetlana Siltšenko sõnas liigutusepisa- raid tagasi hoides: “Teid on saa- nud nii palju ja te tantsite nii hästi. Minu kõige suurem tänu kuulub lapsevanematele, toetu- se ja hoole eest.” Üllatav oli kohata hoolivate lapsevanemate seas tagasihoid- likult tagareas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaidi, kel- lel tütar on tantsinud Jõelähtme Noorte Segarühmas. “Ma ei viibi siin üritusel ametiisikuna vaid täiesti eravii- siliselt, sest mu tütar tantsis Jõelähtme Noorte Segarüh- mas,” kinnitas Kersti Kaljulaid. Miina Karafi n ja Raido Roots. Mirjam Sirkas ja Silver Pikk. Fotod Merike Metstak

Jõelähtme Noorte Segarühm. Kolm juhendajat Miina Karafi n, Svetlana Siltšenko ja Mirjam Sirkas. Kuhu minna, jaanuar 2017 www.joelahtmekultuur.ee

05.01 12.00 Kostivere päevakeskus Uusaasta kohvilaud 06.01 12.00 Loo kultuurikeskus-B Pihlakobara ümarlaud Kutsete vormistamine, käitumine külas ja peol, kuidas võõras Etiketikoolitus kooliõpilastele, 3. osa 07.01 12.00 Kostivere kultuurimõis seltskonnas hakkama saada, seltskonnaga liitumine, kingitused ja “Peoetikett” kinkimine. Koolitaja Erika Kolbakov, pilet 5 € Jõelähtme lavagrupi etendus “Ülo, Alo 08.01 14.00 Neeme rahvamaja Pilet 4 € ja õlu” 08.01 16.00 Jõelähtme rahvamaja Lastedisco Pilet 2 € 08.01 19.00 Neeme jaanitule plats Kuuskede põletamine Väike üllatus! Võta kaasa soe jook 09.01 12.00 Kostivere päevakeskus Lauluklubi Viib läbi Kai Sõitja Jõuluaja ärasaatmine – kuuskede 09.01 18.00 Loo keskplatsil Info tel 608 0557 / 5345 4131 põletamine 11.01 12.00 Kostivere päevakeskus Arvutiõpe Juhendaja Kalev Algo Mõnus jazzmuusika noortelt profimuusikutelt: Aleksander Paal (saksofon) ja Jaan Jaanson (kitarr). Kell 19.30–21.00 pokkeriõpetus 11.01 19.00 Kostivere kultuurimõis Kostivere mõisa jazzpokker ja ühelauaturniirid. Kell 21.00–23.30 pokkeri turniirid. Avatud JazzPokkeri kohvik “Trumbid”. Sissepääs 10 € 12.01 12.00 Loo kultuurikeskus-B Pihlakobara kinopäev Lenna trio Pent & Ahven akustiline Lenna Kuurmaa (laul), Reigo Ahven (trummid), Pent Järve (kitarr). 13.01 19.00 Kostivere kultuurimõis kontsert Piletid eelmüügis Piletilevis ja Kostivere kultuurimõisas. Pilet 12 € 14.01 11.00 Loo kultuurikeskus-B Mudilashommik 15.01 12.00 Neeme rahvamaja Klubi Soliid uusaasta kokkusaamine Osalema oodatakse kolmeliikmelisi võistkondi. Eelregistreerimine: 15.01 13.00 Jõelähtme rahvamaja Mälumäng, 1. voor Merike Kahu, tel 521 0975, e-post merike.kahu@joelahtmekultuur. ee. Osalustasu (auhinnafondi raha) 15 € võistkond 17.01 12.00 Loo kooli aulas Gerli Padari kontsert 4.–12. klassi õpilastele. Kontsert on tasuta 19.01 14.00 Loo kultuurikeskus-B Pihlakobara talvepidu Küsimustele vastab loomaarst. Kuidas hoida oma lemmiklooma 19.01 19.00 Neeme rahvamaja “Minu lemmikloom” sarjast Minu Tervis kodustes tingimustes, millised on ohud ja kuidas õigesti toita. Pilet 3 € Kostivere mõisa filmiklubis “Viimane Norra ajalool põhinev põnevusfilm. Film viib meid aastasse 1204, 20.01 19.00 Kostivere kultuurimõis kuningas” mil Norrat lõhestas kodusõda. Kinopilet 4 € Kostivere mõisa lastehommik, etendus 21.01 11.00 Kostivere kultuurimõis Esitab Heino Seljamaa Teater Kohvris. Sissepääs 2 € “Suur Peeter ja väike Peeter” 21.01 17.00 Loo kooli aula Vokaalansambel Annabre – 15 kontsert Ansambli kunstiline juht ja juhendaja Mait Männik 23.01 12.00 Kostivere päevakeskus Lauluklubi Viib läbi Kai Sõitja 25.01 12.00 Kostivere päevakeskus Arvutiõpe Juhendaja Kalev Algo 26.01 16.00 Jõelähtme rahvamaja Seeniorid ja senioriitad Klubisse on oodatud endised ja ka uued huvilised Tantsuks mängib ansambel Justament, lisaks erinevad esinejad 27.01 19.00 Loo kooli saal Kuke aasta nostalgiapidu meilt ja mujalt, avatud puhvet. Tule ja osale 60.aastate stiilis! Laudade broneerimine tel 5345 4131 alates 02.01.2017, pilet 15 € NR. 234 7 DETSEMBER 2016 INIMESED

Pühadetervitus kultuurikeskuselt

Üks kannel helistamas hingekeeli Üks hetk on hellitamas ilumeeli Üks rahvas pidamas on iidseid pühi Üks aasta jälle igavikku rühib.

Elle Himma kunud ilusaid ja südantsoojen- Jõelähtme valla kultuurikeskuse direktor davaid hetki meile kõigile. On käes aasta ilusamad hetked, Armas Jõelähtme rahvas! mil võiks võtta aeg maha, süü- Meil, Jõelähtme valla kul- data küünlad ja lihtsalt olla tuurikeskuse asutustel, on ol- Ruu küla esindajad Külle Loik, Meeli Meri ja Jaan Tepp. Fotod Merike Metstak oma lähedaste ja pere keskel; nud rõõm kanda seda austus- leida aeg enesesse vaatamiseks väärset koormat, mida Jõeläht- ja kokkuvõtete tegemiseks. me rikkalik kultuuripärand on Kallid kolleegid! meile peale pannud. Meie ko- On olnud suur au ja rõõm hus on seda hoida, et oleks mi- koos teiega Jõelähtme kultuuri- da pärandada ka meie lapselas- põldu väetada, et see põld õit- tele. Loodame, et oleme ära tee- seks ja kannaks ka järgmine ninud teie usalduse ja et oleme aasta. Lahkuv aasta on andnud suutnud pakkuda teie hingele nii positiivset kui toonud ka kosutust, rõõmu ja vaheldust murekortse. Ega me oskakski argirutiini. hinnata seda head, kui ebaõn- Kallid kolleegid, kultuuri- nestumised meile vahel ei il- sõbrad, meie fännid! muta. Meie elukutse lahutama- Soovin teile ja teie lähedas- tuks osaks on nii rõõm kui ala- tele soojust, hingerahu ja ilu- tine muretsemine; meid ei löö said rahulikke jõule ja tegusat maha ebaõnnestumised, neist uut aastat. saavad meile õppetunnid; me Maailmas on meie jaoks nii ammutame jõudu oma sära- palju ilusat, kui meil oleksid sil- silmsest, rahulolevast publi- mad, et seda näha, ja süda, et kust. seda armastada, ja käed, et se- Aitäh teile , et olete aidanud da hoida. Jõelähtme valla kultuuripilti Jõulurahu ja head uut saa- mitmekesistada, et olete pak- buvat laste- ja noorteaastat!

Sädeinimene Jaanus Hiis. Margit Pärtel MTÜst Ajaveski. Sädeinimene Silja Tiirmann. Harju aasta tegijaid jätkus Ansambel AnnabRe sai 15! Ester Põldma Suured asjad saavad tihti alguse millestki väikesest ja näiliselt täht- ka Jõelähtme valda susetust. Nii juhtus meiegagi täna 15 aastat tagasi, kui Loo laste- aias rühmapeol lapsevanematena paar laulu esitasime. Tunne Merike Metstak kategoorias toimus Ühisnäda- Jõelähtme vallast Ruu küla, koostöös Harju maavalitsuse, kooslaulmisest oli nii haarav ja mõnus, et oleks kurb olnud selle- 24. novembril tunnustati Kolga- lal, mis väärtustab hoolivust, MTÜ Ajaveski ning sädeinime- Harjumaa Omavalitsuste Liidu, ga piirduda... küla rahvamajas Harjumaa aas- koosloomist ja kogukondlikku sed Silja Tiirmann ja Jaanus Harju Ettevõtlus- ja Arendus- Kaaslasi on tulnud ja läinud, aga rõõm laulmisest ja üksteisest ta tegijaid. ettevõtmist. Neid väärtusi kan- Hiis! keskuse ja Kodukant Harju- on meid saatnud kõik need 15 aastat. Ja oleme ääretult tänulikud Valimine seitsmes erinevas navad ka kõik meie tegijad – Tunnustamine toimus maaga. kõigile, kes mingil ajahetkel on meiega koos on laulu- ja muid rõõ- me-muresid jaganud ja jagamas! Toetuste määrade kinnitamine

Kristiina Välba võeti vastu ka uus hoolduse lavalitsuse poolt. Kui lapse eri- perekonna sissetulekust mitte- Sotsiaalnõunik seadmise ja hooldajatoetuse vajadus ei takista last käimast sõltuvate toetuste määrad 2017. Jõelähtme vallavalitsus kinnitas määramise ning maksmise lasteaias või koolis, mistõttu on aastal järgnevate summadena: koolieelse eralasteasutuse ja kord Jõelähtme vallas. Peami- lapsevanema hoolduskoormus • sünnitoetus 320 eurot; lapsehoiuteenuse toetuste seks muudatuseks oli hooldaja- väiksem, siis hooldajatoetust ei • ranitsatoetus 150 eurot; määrad 2017 . aastaks. Toetuse toetuste määrade lisamine ole- määrata. • kuldmedaliga kooli määrad jäävad samaks nagu ka masolevasse korda. Muudeti ka 16–18-a. raske puudega lap- lõpetanu toetus 350 eurot; käesoleval aastal ehk 192 eurot toetuste määrade suurust, mis se ja raske puudega täiskasva- • hõbemedaliga kooli kuus lapse kohta. Lapsehoiu- alates 2017. aastast on järgmi- nu hooldajale makstakse toe- lõpetanu toetus 200 eurot; teenuse rahastamise tingimus- sed: tust 50 eurot kuus ning 16-18-a. • kiitusega lõpetanu te ja toetuse maksmise korraga 1,5–15-a. keskmise, raske sügava puudega lapse ja süga- toetus 100 eurot; on võimalik tutvuda aadressil või sügava puudega lapse hool- va puudega täiskasvanu hool- • matusetoetus 320 eurot. www.riigiteataja.ee/ dajale, kes ei saa tööle asuda dajaks 75 eurot kuus. Kõik Jõelähtme vallas maks- akt/421042016002?leiaKehtiv täis- või osalise tööajaga, kuna Hoolduse seadmise ja hool- tavad toetused ja osutatavad ning eralasteasutuste toetami- peab lapsele tagama pideva dajatoetuse määramise ning teenused on eelkõige mõeldud se korraga saab tutvuda www. kõrvalabi, juhendamise ja järe- maksmise korraga on võimalik inimestele, kes on oma elukoha riigiteataja.ee/ levalve, makstakse toetust 150 tutvuda www.riigiteataja.ee/ Eesti rahvastikuregistri andme- Naisansambel Briis tegutseb akt/427022013007. eurot kuus. Toetusele lisandub akt/421042016004?leiaKehtiv. tel registreerinud Jõelähtme Detsembrikuu volikogus riiklike maksude tasumine val- Lisaks kinnitati volikogus vallas 1. jaanuari seisuga. juba pool sajandit. Palju õnne! NR. 234 8 TERVIS DETSEMBER 2016 Häirenuputeenus päästab – 6 aastat Eestis „ Medi häirenuputeenus võib. Aeg-ajalt vajavad häire- kolmekümnel korral on häire- temperatuuri pliidi kohal kui on igas Eestimaa otsas kät- nuppu nooremad ja üldjuhul nupp aidanud hoolealuse elugi sisse lülitamise lubatud aega terved inimesed, näiteks ope- päästa, mille üle on õnnelikud ning lülitab pliidi välja enne, tesaadav olnud tervelt kuus ratsioonijärgselt taastudes, mil nii hoolealused, lähedased kui kui võimalik süttimisoht üldse aastat. Selgitasime välja, kukkumisoht suurem või hai- ka väärt teenuse pakkuja tööta- tekib. Pliidivalvur on erakord- kuidas häirenupp hättasat- gushoog kasvõi ajutiselt üksi jad. selt tarvilik ühisköökides, sot- kodus olles abivajaduse tingida Teine, paljudele noorema- siaalkorterites ja -majades ning tunuid aidanud ja mitme- võib. Kasulikum on igasugus- telegi vajalik ja meil uudne abi- üksinda elavatel eakatel. kümnel inimesel lausa elugi teks ootamatusteks valmis olla vahend on automaatne ravimi- Kui hajameelne eakas või kui hiljem kahetseda ja pikaaja- dosaator, mis Soomes, Rootsis dementne isik peaks uitama päästnud on ning kuidas lise tervisekahjustusega riskida. ja mujalgi juba 25 aastat kasu- minema, aitab tema asukohta teisedki abivahendid oma Medi häirenupulahenduse- tusel olnud. Hõlpsalt käsitleta- tuvastada väike ja ülilihtne po- kodus kauem elada võimal- bumine. Paljudel juhtudel on eeliseid. Häirenupp on randmel ga saab ühendada spetsiaalse val seadmel on 28 eraldi ravimi- sitsioneerimise abimees. Lähe- abi saamise kiirus kriitiline, et alati käepärast, mitte nagu tele- suitsuanduri, mis on kodudes lahtrit, kuhu hooldaja või lähe- dane või hooldaja saab oma davad. minimeerida õnnetuse tagajär- fon, mis kipub kodus ikka kind- niikuinii kohustuslik. Kui tava- dane ravimid valmis paneb. nutitelefonist alati vaadata, kus Häirenupp on maailma kõige gi. Medi on aastatega lahenda- las kohas olema. Häirenupp on pärane suitsuandur piiksub Täpselt määratud kellaaegadel inimene asub. Samuti saab tel- lihtsam abivahend. Üldjuhul nud kümneid olukordi, kus il- veekindel, sellega võib ka duši vaid lokaalselt, siis hoolekande- annab ravimidosaator meloo- lida automaatse teavituse, kui on selle kasutaja eakas või liiku- ma häirenuputa oleks hädaso- all käia, kus on libe ja servad, telefoniga seotud suitsuandur dia ja punase tulukese vilkumi- inimene hakkab liikuma või mispuudega inimene, kes kan- lija mitmeid tunde või lausa öö- millest üle astudes on kukku- algatab koheselt automaatse sega märku, et on aeg tablett jääb pikemaks ajaks liikuma- nab kodus ja kodu lähistel vii- päevi oma kodus abita olnud. misoht veelgi suurem. Samuti häirekõne ja Medi kõnekesku- võtta. Ravimidosaator tagab, et tuks. Nii teab vajadusel huvi bides randmel või kaelas vee- Häirenupuga saadakse abi üld- ei saa häirenupp ootamatult se operaator kutsub vajadusel unustama kippuv inimene õi- tunda, kas kõik on korras. kindlat kellataolist häirenuppu. juhul vähem kui tunniga, mis tühjaks, patarei kestab aastaid. päästeameti välja. Seda kasuta- gel ajal just õige ravimi manus- Medi häirenuputeenus, au- Õnnetuse korral, olgu see kuk- on hätta sattudes ja abi oodates Medil on kuue aasta jooksul vad nii üksikutes metsataludes tab. tomaatne ravimidosaator, kumine, terviserike või kasvõi tohutu vahe. korduvalt ette tulnud olukordi, kui suurlinna korterites elavad Lihtne lahendus välistab va- elektriline pliidivalvur ja kadu- tulekahju, vajutab hätta sattu- kus mobiil on inimesel kaasas- inimesed, sest õnnetus võib ta- lede ravimite võtmise ja võima- ma läinud eaka asukoha tuvas- nu punast nuppu. Seejärel he- Patarei kestab aastaid ki, kuid seda ei suudeta või osa- bada igaüht ja ka kortermajas ei liku üledoseerimise. Paljude tamise lahendused tagavad ea- listab spetsiaalne käed-vaba Kaasaegsel häirenupul on ta käsitleda. Häirenupul on va- oska naabrid iga hetk seinte ta- haiguste puhul on ravimi õige- kale lähedasele tema enda ko- hoolekandetelefon – mis on lisaks käsitsi nupu vajutamise- ja vaid üht nuppu vajutada või ga juhtunut kahtlustada. Medi aegne võtmine ju erakordselt dus ja kaugemalgi kõrgema tur- paigutatud inimese koju – Me- le ka kukkumisanduri funkt- teeb sellegi ära kukkumisandur. häirenuputeenusega on abi oluline, hoides ära traagilised vatunde ja kõigile hoolivatele di kõnekeskuse operaatorile. sioon. Kukkumisandur algatab Häirenupu vajutus on palju ühe nupuvajutuse või suitsuan- tagajärjed ja elukvaliteeti kah- lähedastele hingerahu. Temaga suheldes selgitatakse tugeva põrutuse korral häirekõ- lihtsam ja mugavam kui telefo- duri automaatse häirekõne justavad tüsistused. Lisainfot saab Medi nõuan- välja kohapealne abivajadus. ne automaatselt sel juhul, kui ni käsitlemine, eriti ärevas ohu- kaugusel. Unustama kippuvatel ini- deliinil 661 8181, e-postiga in- Operaator saadab vajadusel ko- inimene pärast kukkumist olukorras, kus isegi noortel ei mestel aitab oma kodus turva- [email protected] ja kodulehel www. hale hoolealuse enda usaldata- enam ei liiguta. Nii saab info tule numbrid meelde. Pliidile valvur liselt elada ja sooja toitu valmis- medi.ee. Vajadusel suheldaks va isiku – lähedase, naabri, sot- võimalikust õnnetusest hoole- Häirenuppu kasutatakse Kuue aasta jooksul on Medi tada elektriline pliidivalvur. La- ka linna või valla sotsiaalosa- siaaltöötaja, kriitilisemal juhul aluse abilistele edastatud kas- Eestiski üha sagedamini ohtli- häirenuputeenuse abil erine- hendus sobib kõikidele elekt- konnaga, et vajalikud abiva- ka kiirabi või päästeameti. Häi- või meelemärkuse kaotusega kes tootmistes, laborites, taas- vaid muresid lahendatud ja abi- ripliitidele, hoides ära kõrbema hendid saamata ei jääks ja iga- renupu eesmärk ja suurim ka- lõppenud kukkumise järgselt. tusraviasutustes ja mujal, kus lised koju saadetud üle 600 kor- läinud toidust tekkida võiva tu- üks saaks end oma kodus kind- su ongi kohene teavitamine Võrreldes mobiiltelefoniga üksinda viibiv isik õnnetuse ta- ral, sealhulgas üle 30 kiirabi ja lekahju ning ohu varale ja elu- lalt tunda ja kauem iseseisvalt abivajadusest ning abi kiire saa- on häirenupul mitmeid olulisi gajärjel ootamatult abi vajada isegi üks politsei väljakutse. Pea dele. Pliidivalvur mõõdab nii elada.

JÕELÄHTME VALLAVALITSUS TEATAB: ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne taastumisvõime ületamist, sest planeeringu elluvii- õhu saastatust, olulist jäätmetekke ja mü- Detailplaneeringute algatamised ja keskkonna- olulist mõju looduskeskkonnale. misega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. rataseme suurenemist. Planeeritava tege- mõju strateegiliste hindamiste algatamata jätmi- KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vaja- Kuigi planeeringuala asub lähimatest elamutest ca vusega ei kaasne olulisel määral soojuse, sed likkuse kohta küsitud arvamust Keskkonnaameti 220 m kaugusel, võib muutuda müratase, sest nime- kiirguse ega lõhna teket. Vibratsiooni võib esineda • Jõelähtme vallavalitsus võttis 01.12.2016 vastu Harju-Järva-Rapla regioonilt, kes 06.10.2016 kirja nr tatud alal võib hakata toimuma mürarikas tegevus. ehitusperioodil. Detailplaneeringuga kavandatava korralduse nr 938 “Neeme küla Kivineeme tn 10 6-5/16/251-2 kohaselt on seisukohal, et lähtudes Sellest tulenevalt tuleb detailplaneeringu koostami- tegevusega ei kahjustata inimeste tervist, heaolu, maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise teadaolevast informatsioonist, et kavandatava tege- se käigus võimalikku mürateket täpsemalt käsitleda. vara ega kultuuripärandit. Arvestades planeeringu- algatamine, lähteülesande kinnitamine ning kesk- vusega ei kaasne eeldatavalt planeeritava tegevu- KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalik- ala lähiümbruses olemasolevate elamumaadega, konnamõjude strateegilise hindamise algatamata sega sellist olulist keskkonnamõju, mis tingiks KSH kuse kohta küsitud arvamust Keskkonnaameti Põhja siis ühe eluaseme rajamine ja kasutamine ei põh- jätmine”. algatamisevajalikkuse. Keskkonnatingimustega ar- regioonilt, kes 17.11.2016 kirja nr 6-5/16/290-2 ko- justa antud asukohas olulist keskkonnamõju. Te- Planeeringuala moodustab Kivineeme tn 10 (katast- vestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lg haselt on seisukohal, et planeeritava tegevusega ei gevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitus- ritunnus: 24505:001:0827) ja Toomari tee (katastri- 1 p 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist kesk- aegsed. Käesoleval juhul kavandatava üksikelamu tunnus: 24505:001:0828) maaüksused, mis asuvad Detailplaneeringu koostamise algataja ja korral- konnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt ehitamisega ei kaasne arendustöödele iseloomulik- Neeme küla lääneosas Kivineeme tänava ja Ihasalu daja on Jõelähtme vallavalitsus (Postijaama tee 7, vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on ke suuremahulisi ehitustöid ega inimvoogude liiku- lahe vahelisel alal. Planeeringualaga on liidetud Pau- Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; www.joelahtme. võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 mist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta li maaüksus (katastritunnus: 24505:001:0381). ee), kehtestaja on Jõelähtme vallavolikogu (Pos- kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvara- Detailplaneeringu eesmärgiks on Neeme küla Kivi- tijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja de taastumisvõime ületamist, sest planeeringu ellu- neeme tn 10 maaüksusele ehitusõiguse määrami- www.joelahtme.ee) ning koostaja GeoBaltica OÜ ja kehtestaja on Jõelähtme vallavalitsus (Postijaa- viimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. ne uue üksikelamu, muuli ja lautrikoha rajamiseks. (A. Starkopfi 50, Tartu linn, Tartu maakond, 51011). ma tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; www. KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalik- Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus ja Korraldusega on võimalik tutvuda Jõelähtme valla- joelahtme.ee) ning koostaja Stuhh Arhitektid OÜ kuse kohta küsitud arvamust Keskkonnaameti Põhja hoonestustingimused, lahendatakse juurdepääs valitsuses E–N 8.00–17.00, R 8.00–14.00 või elektroo- (Võistluse tn 21-27, 10132 Tallinn). Korraldusega regioonilt, kes oma 17.11.2016 kirja nr 6-5/16/293-2 avaliku kasutusega teele ja randa, tehnovõrkudega nilise dokumendiregistri vahendusel aadressil www. on võimalik tutvuda Jõelähtme vallavalitsuses E–N kohaselt on seisukohal, et kavandatava tegevusega varustamine ja seatakse keskkonnatingimused pla- joelahtme.ee. 8.00–17.00, R 8.00–14.00 või elektroonilise doku- ei kaasne eeldatavalt planeeritava tegevusega sellist neeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava • Jõelähtme vallavalitsus võttis 01.12.2016 vastu mendiregistri vahendusel aadressil www.joelahtme. olulist keskkonnamõju, mis tingiks KSH algatamise ala suuruseks on ca 2,5 ha. Detailplaneeringu alga- korralduse nr 940 “Saha küla Liipa maaüksuse detail- ee. vajalikkuse. Keskkonnatingimustega arvestamine tamise taotlus sisaldab ettepanekut kehtiva üldpla- planeeringu koostamise algatamine, lähteülesande • Jõelähtme vallavalitsus võttis 01.12.2016 vastu on võimalik läbi PlanS § 126 lg 1 p 12 kohaselt de- neeringu muutmiseks ranna ehituskeeluvööndi vä- kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hin- korralduse nr 941 “Liivamäe küla Mäe maaüksuse tailplaneeringu menetluse käigus. Täiendavalt juhtis hendamise osas. damise algatamata jätmine”. detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinni- Keskkonnaamet tähelepanu, et planeeringualast tei- Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kesk- Planeeringuala moodustab Liipa maaüksus (ka- tamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise sele poole Saha teed jääv osaühingu Brenstol tege- konnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) tastritunnus: 24504:003:0009), mis asub Saha külas algatamata jätmine”. vus võib põhjustada ebameeldivat lõhna ja seetõttu vajaduse tuvastamiseks on läbi viidud keskkonna- 11302 Lagedi – Kostivere kõrvalmaantee, Miku tee Mäe maaüksus (katastritunnus: 24504:003:0809) tuleks kaaluda detailplaneeringuga kavandatud mõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi sea- ja Välja tee vahelisel alal. asub Liivamäe küla lääneosas, Saha tee ja Oru tee elamute piirkonda lisandumise sobivust. Jõelähtme duse1 (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 3–5 esitatud Detailplaneeringu eesmärgiks on Saha küla Liipa vahelisel alal. vallavalitsus on seisukohal, et tegemist on olemas- kriteeriumitel põhinev eelhindamine, mille kohaselt maaüksusel ehitusõiguse määramine puhke- ja Detailplaneeringu eesmärgiks on Mäe maaüksuse oleva väikeelamute piirkonnaga. Detailplaneerin- KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei spordiehitiste rajamiseks. Detailplaneeringuga jagamine elamumaa kruntideks ja elamumaa krun- gu keskkonna osas tuleb analüüsida olemasolevat ole vajalik, kuna käesoleval juhul kavandatakse üht määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused, tidele ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määra- olukorda ja teha ettepanekud leevendusmeetmete uut elamut, muuli ja lautrikohta. Detailplaneeringu- lahendatakse juurdepääs avaliku kasutusega teele, mine, millega lisandub olemasoleva paariselamule rakendamiseks. ga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, tehnovõrkudega varustamine ja seatakse keskkon- üks üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete Detailplaneeringu koostamise algataja ja korral- millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, natingimused planeeringuga kavandatu elluviimi- rajamiseks, juurdepääsu ja tehnovarustuse lahenda- daja on Jõelähtme vallavalitsus (Postijaama tee 7, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke seks. Planeeritava ala suuruseks on 5,0 ha. mine ning keskkonnatingimuste seadmine planee- Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; www.joelahtme. ja mürataseme suurenemist. Planeeritava tegevu- Algatatava detailplaneeringu KSH vajaduse tuvas- ringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritava ala ee), kehtestaja on Jõelähtme vallavolikogu (Pos- sega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega tamiseks on läbi viidud KeHJS § 33 lõigetes 3–5 suuruseks on ca 0,5 ha. tijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; lõhna teket. Vibratsiooni võib esineda ehitusperioo- esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine, mille Detailplaneeringu algatamise taotlus sisaldab ette- www.joelahtme.ee) ning koostaja Aarius Projekt dil. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kohaselt KSH läbiviimine detailplaneeringu koos- panekut kehtiva üldplaneeringu muutmiseks ela- OÜ (Tehnika 59-3, Tallinn). Korraldusega on võimalik kahjustata inimeste tervist, heaolu, vara ega kultuu- tamisel ei ole vajalik, kuna detailplaneeringuga ei mumaa kruntide suuruse osas. tutvuda Jõelähtme vallavalitsuses E–N 8.00–17.00, R ripärandit. Arvestades planeeringuala lähiümbruses kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mil- Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH 8.00–14.00 või elektroonilise dokumendiregistri va- olemasolevate elamumaadega, siis ühe uue eluase- lega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vajaduse tuvastamiseks on läbi viidud KeHJS § 33 hendusel aadressil www.joelahtme.ee. me rajamine ja kasutamine ei põhjusta antud asuko- vee, pinnase, õhu saastatust ja olulist jäätmetekke lõigetes 3–5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhin- has olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad suurenemist. Planeeritava tegevusega ei kaasne damine, mille kohaselt KSH läbiviimine detailpla- Detailplaneeringu koostamise jätkamine võimalikud mõjud on ehitusaegsed. Käesoleval ju- olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. neeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna käesoleval Jõelähtme vallavalitsus võttis 01.12.2016 vastu kor- hul kavandatava üksikelamu ehitamisega ei kaasne Vibratsiooni võib esineda ehitusperioodil. Detailpla- juhul on tegemist lisaks olemasolevale paariselamu- ralduse nr 937 “Neeme küla Saigumäe maaüksuse arendustöödele iseloomulikke suuremahulisi ehi- neeringuga kavandatava tegevusega ei kahjustata le ühe üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete detailplaneeringu koostamise jätkamine ja lähte- tustöid ega inimvoogude liikumist. Planeeringuga inimeste tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit. rajamisega. Detailplaneeringuga ei kavandata olu- ülesande kinnitamine”. kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loo- lise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks Planeeringuala hõlmab Saigumäe (katastritunnus: vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime duskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, 24505:001:0078) maaüksuse. Planeeritav ala asub NR. 234 9 DETSEMBER 2016 KESKKOND E-ninad hoiatavad Muuga sadamat välisõhureostuse eest Andres Tohver saaks võtta,” selgitab Eesti na, maha sõidetud ühel korral. Keskkonnauuringute Keskuse Pärast asjaolude täpsustamist „ Aprilli alguses paigaldati juhataja Erik Teinemaa. selgus, et varasematel aegadel Muuga sadama piirkonda Kas 21 e-nina on Muuga sa- on see sama post mitmel korral dama jaoks piisav? “60 e-nina ei maha sõidetud,” meenutab 21 e-nina. Nendeks on Hol- annaks teistsuguseid tulemusi, Kaasik. landi päritolu õhusaaste an- et kuidagi täiendavalt reageeri- durid seirejaamades ja nel- da. Ma julgen küll pakkuda, et Tuleviku perspektiivid võrk on täna piisav, et tuvastu- Kaua üks e-nina vastu peab? jameetriste postide otsas. se pealt juba konkreetsed tege- “Rotterdamis paigaldati e-ni- Mida on praeguseks saavu- vused ette võtta,” arvab Pome- nad aastal 2008. Vähemalt hol- rants. landlaste enda andmetel on tatud? “Kaks tõsisemat juhtumit, “failure rate” (e.k. eksimuste Projekt algatati piirkonna mil esitatati kaebused keskkon- arv) väga madal. Need töötavad õhukvaliteedi parendamiseks nainspektsiooni, toimusid 1. siiamaani,” ütleb Teinemaa. tegutseva töögrupi poolt. Tege- mail ja 17. septembril ning üks Eestis väljaspool Muuga sa- mist on Tallinna Sadama ja lühiajaline 12. aprillil 2016. Kõi- dama piirkonda ühtegi e-nina Muuga sadamas tegutsevate kidel episoodidel muutus e-ni- veel üleval ei ole. Kuhu neid terminalide, Eesti Keskkon- nade värv roheliselt kollakaks oleks perspektiivikas paiguta- nauuringute Keskuse, keskkon- või punakaks, mis teavitas või- da? naministeeriumi, keskkonnaa- E-nina paigaldamine Muuga piirkonda. Kujult meenutab kiloraskune e-nina seinalampi. Foto Erik Teinemaa malikust lõhnahäiringust,” täp- “Üks võiks olla Ida-Viru- meti ja keskkonnainspektsioo- sustab Kaasik. maal põlevkivipiirkond,” arvab ni ühisprojektiga. “E-nina, nagu nimigi ütleb, tuvastab gaaside emissiooni pi- masse üles pandud 21 e-nina ja Kuivõrd tõsised need kolm Pomerants. Kiviõli Keemiatöös- “Investeering on 120 000 on indikaator, mõõtmisvahend, devalt 24/7, see on ennetav 4 tuuleandurit. On püütud lei- juhtumit olid? “Määruses keh- tus on e-ninade kohta küsinud. eurot ja see on 50% ulatuses mis tuvastab konkreetse aine hoiatussüsteem. E-ninad on da sellised piirialad, kas tegu on testatud ühe tunni keskmisi lu- “Eesti Energia on nende vastu kaasrahastatud SA Keskkon- sisaldust välisõhus. Ta ei likvi- kalibreeritud laboratoorsetes siis sadama enda territooriumi- batud piirkontsentratsioonide huvi tundnud. Sillamäel on sel- nainvesteeringute Keskuse deeri ühtegi lõhnahäiringut, tingimustes võrdluses inimni- ga või elualade piiridega,” ütleb ületusi ei ole toimunud,” väi- lest juttu olnud. Otseseid plaa- poolt. Ülejäänud 50% tasusid vaid annab teada,” räägib kesk- naga ning neid saab õpetada, Pomerants. dab Kaasik. ne konkreetselt kellelgi ei ole,” Tallinna Sadam, AS Vopak, konnaminister Marko Pome- milline gaasisegu millisele lõh- Hinna sisse kuulub Hollan- E-ninasid tahtlikult lõhutud väidab Teinemaa. E.O.S., Vesta Terminal Tallinn rants. nale vastab. di firma Comon Invent tarkva- ei ole, küll aga on tänavanurgal “Põllumehed on huvi tund- OÜ ja Oiltanking Tallinn AS Muuga sadama e-ninade ra. “Veebipõhine tarkvara ra- asuvale e-ninaga postile auto- nud,” lisab Kaasik. “Sest põllu- võrdsetes osades,” selgitab Tal- Senised tulemused seiresüsteem on üles ehitatud kendus on sama mis Rotterda- ga kogemata otsa sõidetud. meestel on analoogsed prob- linna Sadama kvaliteedi- ja E-nina on oma olemuselt Hollandi spetsialistide abiga mis. E-nina on kinnitatud 3,5– “Pärast e-ninade paigalda- leemid näiteks farmidega. Neil keskkonnajuhtimise osakonna tundlike sensoritega instru- Rotterdami sadama eeskujul. 4 meetri kõrgusele tänavaval- mist on Altmetsas teel asuv on sõnnik ja sealt tulev ammo- juhataja Ellen Kaasik. ment, mis “nuusutab õhku” ja “Praeguseks on Muuga sada- gustusposti otsa, et keegi ära ei post, kuhu on paigaldatud e-ni- niaak,” täpsustab Pomerants.

Neeme küla lääneosas Kivineeme tänava ja Ihasalu Kavandatud tegevus ei avalda eeldatavalt olulist ettepaneku valla üldplaneeringu muutmiseks. Üld- gutamiseks ning infrastruktuuri kaasajastamiseks. lahe vahelisel alal. mõju ega põhjusta keskkonnas pöördumatuid planeeringu muutmine on põhjendatav eesmärgiga Tootmis-äriüksuse laiendamise kavandamine soo- Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maa- muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kul- korrastada maa valdajate maakasutust arvestadaes dustab ettevõtlust ja tagab täiendavate töökohtade üksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja ela- tuuripärandit ega vara. Oluliste mõjude ilmnemisel väljakujunenud olukorda. Detailplaneeringuga, sh loomise, millega toetatakse tööhõive kasvu vallas mumaa krundile ehitusõiguse ja hoonestustingi- tuleb planeeringu menetluse käigus läbi viia KSH põhijoonise ja seletuskirjaga, on võimalik tutvuda ja uute töökohtade loomisega on valla elanikel või- muste määramine ühe üksikelamu ehitamiseks ning eelhindamine. Jõelähtme vallavalitsuse maa-, ehitus- ja keskkon- malus leida tööd oma koduvallas. Samuti loob töö- tehnovõrkude lahendamine ja keskkonnakaitseliste Detailplaneeringu koostamise algataja ja korral- naosakonnas E–N 8.00–17.00, R 8.00–14.00 ning kohtade tekkimine eeldused valla elanike kasvuks, abinõude seadmine planeeringuga kavandatava el- daja on Jõelähtme vallavalitsus (Postijaama tee 7, samaaegselt on detailplaneeringu põhijoonis ja mis on üks valla arengu eesmärkidest ning tagab luviimiseks. Kavandatav detailplaneering on kehtiva Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; www.joelahtme. seletuskiri välja pandud Jõelähtme valla kodulehel jätkusuutliku arengu. Detailplaneering lähtub valla üldplaneeringu kohane. Planeeritava ala suurus on ee), kehtestaja on Jõelähtme vallavolikogu (Posti- (joelahtme.kovtp.ee) ning kaardirakendus EVALDis. arengu eesmärkidest ja detailplaneeringu kehtes- ca 0,78 ha. jaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202; www. tamisega realiseeritakse kehtiva üldplaneeringuga joelahtme.ee) ning koostaja Casa Planeeringud OÜ Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku kavandatut. Detailplaneeringu koostamise jätkamine ja kesk- (Jõe tn 12, Saku alevik, Saku vald, Harjumaa, 75501). arutelu tulemused • Jõelähtme vallavolikogu on kehtestanud konnamõju strateegilise hindamise algatamata Korraldusega on võimalik tutvuda Jõelähtme valla- 13.12.2016 algusega kell 15.00 toimus Neeme küla 15.12.2016 otsusega nr 417 Iru küla Kallaste IV maa- jätmine valitsuses E–N 8.00–17.00, R 8.00–14.00 või elektroo- Ülestoa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu avali- üksuse detailplaneeringu. Jõelähtme vallavalitsus võttis 15.12.2016 vastu kor- nilise dokumendiregistri vahendusel aadressil www. ku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu. ralduse nr 984 “Loo aleviku Saha tee 16d, Saha tee joelahtme.ee. Avalikustamise ajal esitas Maanteeamet seisukohad Kehtestatud teemaplaneering 16f maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu koosta- planeeringu täiendamiseks. Planeeringulahendust Jõelähtme vallavolikogu on kehtestanud 15.12.2016 mise jätkamine, lähteülesande kinnitamine ja kesk- Detailplaneeringute lähteseisukohti ja eskiisla- täiendati vastavalt Maanteeameti esitatud seisukoh- otsusega nr 416 teemaplaneeringu “Veeldatud loo- konnamõjude strateegiline hindamise algatamata hendusi tutvustavad avalikud arutelud tadele ning planeeringulahendus on Maanteeame- dusliku maagaasi terminali asukoha valimine”. jätmine”. • Neeme küla Kivineeme tn 10 maaüksuse ja lähiala tiga kooskõlastatud. Teemaplaneeringu koostamise eesmärgiks on täp- Planeeringuala hõlmab Saha tee 16d (katastritun- detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahen- sustada Jõelähtme valla territooriumi osal kehtivat nus: 24504:002:0037), Saha tee 16f (katastritunnus: duse tutvustamine ning avalik arutelu toimub Jõe- Kehtestatud detailplaneeringud Jõelähtme valla üldplaneeringut ja täiendada seda 24504:002:0153) maaüksused ning osaliselt Saha lähtme vallamajas 10.01.2017 kell 15.00. • Jõelähtme vallavalitsus on kehtestanud 24.11.2016 LNG terminali kui olulise ruumilise mõjuga objekti tee 16g (katastritunnus: 24504:002:0072), Saha tee • Saha küla Liipa maaüksuse detailplaneeringu läh- korraldusega nr 916 Loo aleviku tee 21e maaüksuse (ORMO) võimaliku asukoha osas, võrreldes terminali 18r (katastritunnus: 24504:002:0398) maaüksused teseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamine ja lähiala detailplaneeringu. alternatiivseid asukohti ning võimalikku keskkonna- ja reformimata riigimaa (EHAK kood: 4496). Pla- ning avalik arutelu toimub Jõelähtme vallamajas Planeeringuala moodustab Vibeliku tee 21e (ka- mõju suurust ja ulatust, ning määrata terminali asu- neeritav ala asub Loo aleviku keskosas, Saha tee ja 17.01.2017 kell 15.00. tastritunnus: 24501:001:0591), Vibeliku tee 19c (ka- koht. Teemaplaneeringu ala on ca 300 ha. Vibeliku tee vahelisel alal olemasoleva tootmis- ja • Liivamäe küla Mäe maaüksuse detailplaneeringu tastritunnus: 24504:002:0294), Vibeliku tee lõik 3 Aktsiaselts Tallinna Sadam soovib LNG terminali ka- äritegevuse kvartalis. lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamine (katastritunnus: 24501:001:0240), Vibeliku tee lõik 5 vandada regionaalse tähtsusega terminalina, mis tä- Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Saha ning avalik arutelu toimub Jõelähtme vallamajas (katastritunnus: 24501:001:0659) ning osaliselt Saha hendab, et see vastab kogu regiooni (Balti riigid ja li- tee 16d ja 16f maaüksuste liitmine üheks tootmis- 19.01.2017 kell 15.00. tee 12b (katastritunnus: 24501:001:0427). saks ka Soome Vabariik) tarbijate vajadustele. Lisaks maa krundiks ning tootmismaa krundile ehitusõi- • Ihasalu küla Jaaguvälja maaüksuse ja lähiala detail- Detailplaneeringuga moodustatakse kahest toot- sellele on antud LNG terminal kavandatud Soome guse ja hoonestustingimuste määramine tootmis- planeeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse mismaa maaüksusest, kahest transpordimaa maa- lahe piirkonna mereliikluse vajadusi katva keskse hoone ehitamiseks, juurdepääsu ja tehnovõrkude tutvustamine ning avalik arutelu toimub Jõelähtme üksusest ümberkruntimise teel viis krunti: üks toot- jaotusterminalina. Kavandatava LNG terminali pu- lahendamine ning keskkonnakaitseliste abinõude vallamajas 24.01.2017 kell 15.00. mismaa krunt, kolm transpordimaa krunti ning üks hul on tegemist spetsiifi lise ja funktsionaalselt koos seadmine planeeringuga kavandatava elluviimiseks. Materjalidega saab tutvuda Jõelähtme valla kodule- ajutine krunt, mis on võimalik vajadusel liita Vibeli- toimivatest ehitistest koosneva ehitusliku komplek- Kavandatav detailplaneering on kehtiva üldplanee- hel (joelahtme.kovtp.ee). ku tee 21c maaüksusega. Tootmismaa krundile on siga, mille koosseisu kuulub ka kai ja lossimissild LNG ringu kohane. Planeeritava ala suurus on ca 0,5 ha. kavandatud neli kuni kolme maapealse korrusega tankerite lossimiseks ja laadimiseks. LNG terminali KeHJS-is toodud KSH algatamise vajaduse kaalumist Detailplaneeringu avalik väljapanek tootmis- ja või laohoonet kõrgusega kuni 15 m ja maksimaalseks mahutipargi suuruseks on kavanda- eelhinnanguga ning eelhinnangu läbiviimist täpsus- • Ülgase küla Mardi 4 kinnistu detailplaneeringu ehitisealuse pinnaga 10 170 m2. Käesoleva detailpla- tud kuni 400 000 m3 LNG ja arvestades regionaalset tab Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja keskkon- avalik väljapanek toimub 16.–30.01.2017 Jõelähtme neeringuga on ette nähtud olemasoleva tootmis- turgu (Baltikum ja Soome) käideldaks kuni 5 miljar- naekspert Riin Kutsari poolt 01.06.2015 teostatud vallamajas. hoone laiendamine. dit Nm3 maagaasi aastas. LNG terminali aluse maa juhendmaterjal “KMH/KSH eelhindamise juhend, Jõelähtme Vallavolikogu 28.02.2011 otsusega nr 153 Vaadeldav piirkond juba kompaktne tootmisala ja pindala jääb eeldatavasti ligikaudu 13 ha piiresse. sh Natura eelhindamine”. Vastavalt eelnimetatud ju- algatati detailplaneeringu koostamine Ülgase küla hoonestatud äri- ja tootmishoonetega, seega on an- LNG terminali rajamise ja ekspluateerimise olulised hendi punktidele 2.1.1. ja 2.1.2. selgub, et käesoleva Mardi 4 kinnistul (katastritunnus: 24504:004:0273). tud piirkonda tootmise kavandamine põhjendatud. keskkonnamõjud on välisõhu saaste, müra ja ohu- detailplaneeringu jätkamisel KSH vajalikkuse tuvas- Detailplaneering on algatatud eesmärgiga muuta Mõistlik on kavandada tootmisüksusi juba olemas- riskid. Üldiselt jagunevad leevendavad meetmed tamiseks eelhindamist teostada vaja ei ole. kinnistute sihtotstarve elamumaaks, jagada elamu- olevatele väljakujunenud tootmisaladele, kus on parima võimaliku tehnika kasutamise (tehnilisteks) Eeltoodule tuginedes ei viida läbi KSH eelhindamist. maa ja transpordimaa kruntideks, vähendada valla olemas vajalik taristu. meetmeteks ja korralduslikeks meetmeteks. Selleks, Samuti ei ole vajalik algatada KSH menetlust, käes- üldplaneeringuga ette nähtud nõutavat elamuteva- Detailplaneeringuga kavandatud ehitusõigus on et vajalikud tehnilised meetmed saaksid nõueteko- oleval juhul on tegemist kehtiva üldplaneeringu helist kaugust ja krundi suurust, määrata kruntidele iseloomulik vahetus läheduses väljakujunenud hoo- haselt välja ehitatud, tuleb nendega arvestada ter- realiseerimisega ja antud juhul planeeritakse ole- ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada nestusega ja sobib ümbritsevasse keskkonda ega minali projekteerimise staadiumis. Korralduslikud masolevatele tootmis- ja ärimaa kinnistutele toot- juurdepääsud kruntidele, elamumaa kruntide va- moonuta piirkonnale iseloomulikku olustikku. meetmed tuleb juurutada terminali töötajate värba- mishooned, milles kavandatav tegevus ei ole kesk- rustamine tehnovõrkudega ning määrata kesk- Tootmis- ja ärihoone planeerimine loob eeldused mise ja koolitamise ning tegevusjuhiste koostamise konda saastavad ega muul moel keskonda koormav. konnakaitselised abinõud. Detailplaneering teeb majanduse arenguks ja ettevõtluskeskkonna er- staadiumis. NR. 234 10 TEATEID ELUST DETSEMBER 2016

Vallavalitsus moodustas Linnamäe paisjärv on ohus ajutise Margus Teemant Külaseltsi juhatus on võt- komisjoni Koduomanik ja Koila külaseltsi nud südameasjaks jälgida ja juhatuse liige osaleda Linnamäe paisjärvega 2014. aastal avaldasid Uusküla „ Jägala jõel asuva Linna- seotud protsessides. ja Ülgase aiandusühistute piir- mäe paisjärve ümber ela- Me ei soovi alluda roheter- konna elanikud soovi, et antud rori kitsastele soovidele, mis on maaalad liidetaks Maardu lin- vad koduomanikud on mu- objektiivselt ajendatud kõlava- naga. Maakorralduslikel põh- res oma elukeskkonna säili- test europrogrammidest ja justel vajavad Maardu linna ja mise pärast, sest on oht, et muuhulgas n-ö lühiajalistest Jõelähtme valla piirid korrigee- projektirahastustest asjaosalis- rimist mitmes kohas. Linnamäe hüdroelektrijaa- tele. Jõelähtme vallavalitsus on mas lõpetatakse elektri Miks peaks muutma, lõhku- pöördunud korduvalt Maardu ma ja lammutama hästi toimi- linna juhtkonna poole ettepa- tootmine ja seejärel Linna- vat elukeskkonda ja muidu kor- nekuga alustada läbirääkimisi mäe paisjärv likvideeritak- ras olukorda? Maardu linna ja Jõelähtme val- se. Miks roheenergia ei vääri la vaheliste piiride korrigeeri- hoidmist ja arendamist? mise küsimuses. Maardu Lin- Kui vee erikasutusluba ei piken- Miks selle tootmise kulusid navalitsus nõustus 09.11.2016 data, seiskub hüdroelektri toot- riik kaudselt kulukamaks soo- korraldusega nr 615 vastavate mine Jägala hüdroelektrijaa- vib teha? läbirääkimiste alustamisega. mas (HEJ), mis kasutab Linna- Mis saab ümbruskonnast Lähtudes eeltoodust andis mäe paisjärve vett. Vee erikasu- siis, kui projektirahastus lõp- Eesti Energia taastas Linnamäe hüdroelektrijaama 2002. aastal. Foto Eesti Energia Jõelähtme vallavalitsus 24. no- tusloa pikendamine on seotud pes, keskkond sai ära muude- vembril 2016 korralduse moo- osaliselt lõheliste (kalade) EU tud ja kultuurimälestised võssa Riigikogu muutis hiljuti vee- dustada Maardu linna ja Jõe- kaitseprogrammi sätetega, mis kasvavad? seaduse sätet, mis õiguskants- lähtme valla vahelise haldusük- eeldab kudealade lisandumist Kes võtab vastutuse tagajär- leri hinnangul oli põhiseadus- Keskkonnaamet teatab suste piiri muutmise eesmärgil Läänemere piirkonnas. gedest, kui kalaprojekt n-ö eba- vastane ja ei lubanud arvestada Valminud on vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamise korralduse eelnõu läbirääkimiste pidamiseks Jõe- Lihtsustatult tähendab see õnnestus ja elektrijaam seisab? muid huve kui ainult keskkon- ja pikendatud vee erikasutusloa eelnõu. Eelnõu sätestab, et Eesti Energia ASile lähtme vallavalitsuse ajutine Linnamäe paisjärve likvideeri- Miks keskkonnaministeerium nahuvi. Muudatus jõustus 1. väljastatud vee erikasutusluba veekogu paisutamiseks ja elektrienergia tootmi- komisjon koosseisus: mist ja Jägala jõelõigu avamist ei tunnista oma 2004. aastal juulil 2016. seks Linnamäe hüdroelektrijaamas pikendatakse tähtajani 31.12.2017 ehk ühe esimees – vallavanem And- umbes ühe kilomeetri võrra tehtud viga, saates vastukäivad Veeseadus nõuab nüüd aasta võrra. Kui korraldus sellisel kujul vastu võetakse (mis ka suure tõenäosu- rus Umboja, aseesimees – val- (rohkem ei saa, sest ülesvoolu andmed ELi lõhejõgede nimis- keskkonnahuvi kõrval ka teiste sega juhtub), siis jätkub elektrienergia tootmine ja veekogu paisutamine ning lavolikogu esimees Art Kuum, on kohe teine tõke – looduslik tusse määramiseks ja nüüd ei huvidega arvestamist ning kü- Linnamäe paisjärve ei likvideerita liikmed: palgaline vallavalitsu- Kristjan Põldaas, valla keskkonnanõunik Jägala juga). teata EL ametile selle Jägala jõe- laseltsi arvates on neid lausa se liige Teet Sibrits, avalike su- Kohalikele elanikele on Lin- lõigu väljanimetamiseks lõhe- mitu. hete juht Merike Metstak ja namäe paisjärv osa nende elu- liste arvatava kudemisala nime- Kahjuks ei näe olevat kesk- Uuringufirma Mavesilt tel- konnaminister ja rahandusmi- maanõunik Ülo Laanemets. keskkonnast ja olemasoleva kirjast? konnaametnikel tahet läbi viia litud uuringus on kokkuvõttes nister on kokku leppinud, et fauna ja flooraga väärtus oma- muutunud seadusest tulenev selge soovitus, et tuleks loobu- üks survestab keskkonnaame- Harjumaal ette. Sellisena on see püsinud Koila külaseltsi juhatus on kaalumismenetlus antud ob- da Jägala jõe sellist taastamisest tit mitte pikendama luba ja tei- juba kolme põlvkonna vältel. astunud sammud: jekti (paisjärv) suhtes. lõhejõena, sest seal on kalade- ne survestab Eesti Energiat ole- rahastati Paisjärv on oluline ka paljudele Palunud kultuuriministrit Linnamäe hüdroelektrijaa- le lisanduva liikumisvõimaluse ma passiivne taotlemisel, et ve- teistele eestimaalastele, kellele kiirendada Linnamäe HEJ ehi- mal on kultuuriväärtus, olles tekitamine kolmkümmend kor- nitada 1. jaanuarini ja seisata kogukondliku Jõelähtme piirkonna vaatamis- tismälestiseks tunnistamist (all- ajalooliselt pälvinud kauneima da kallim kui teistes põhjaran- jaam loa puudusel. Tasuda turvalisuse väärsused on tuttavad väljasõi- kirjastada käskkiri). tehnorajatise tiitli ning muin- niku jõgedes (Loobu, Valgejõgi). kompensatsioonid EEle ja du eesmärgil. Kevadised koo- Küsinud keskkonnaminist- suskaitseamet on otsustanud Linnamäe paisjärve vee eri- unustada tehtud investeerin- toetusvooru liekskursioonid ja muud turis- rilt, miks ei ole läbi viidud sea- muuta selle (HEJ) ehitismäles- kasutusluba Eesti Energiale lõ- gud. Kes vastutab? migrupid külastavad aktiivselt dusest tulenevat huvide kaalu- tiseks, mis omakorda eelistab peb 31.12.2016. Oma kodu kaitsmine muu- raames 8 Linnamäge ja muinasasula pai- mist. sihtotstarbelist funktsiooni. dab inimesed emotsionaalseks projekti ka. Toimiv suurim HEJ on õpet- On välja saatnud mureliku Linnamäe paisjärv ja Linna- Külaseltsi juhatus on – kas tõesti tuleb tunnistada, et lik ja uhke tõmbekeskus. infokirja kõigile neile 345 isiku- mäe hüdroelektrijaama komp- seisukohal, et: see mis punaterroril Teise maa- Kogukondliku turvalisuse 2016. Koila külaselts ühendab ini- le, kes toetasid 2002. aastal Lin- leks paiknevad Rebala muin- Linnamäe paisjärv tuleb al- ilmasõja 1941. aastal ebaõnnes- aasta toetusprogrammi laekus mesi, kelle kodu on rajatud Lin- namäe HEJ taastamist läbi ro- suskaitsealal ning piirnevad ar- les jätta. Tammist ülesvoolu tus (HEJ õhkimise katse), saab Harjumaal tähtaegselt 14 pro- namäe paisjärve ja Jägala jõe heenergia ostmise ja suhelnud heoloogiamälestistega linnuse- jõelõik kuni Eestimaa laiema praegu, vabas ja iseseisvas Ees- jekti, kogusummas 41 445,51 kaldale, seisab nende huvide KOVi vastavate komisjonide ja ga “Jägala linnamägi” ning mui- joani (Jägala juga) on umbes ki- tis ellu viidud meie oma ini- eurot. Harju maakonnale (k.a. eest, kaitseb elukeskkonda ja juhtkonnaga. nasasulakohaga ja paisjärve lik- lomeeter ja see ei kannata ma- meste kätega? Tallinn) eraldatud toetuse ko- on partneriks Jõelähtme koha- videerimine kahjustab muin- janduslikust aspektist lähtuvalt Vaatepilt, mis mahajäetud gusumma oli 18 000 eurot ning likule omavalitsusele ning Õiguskantsleri seisukoht suskaitse hinnangul mälestiste lõhejõena taastamist üldse. elektrijaamast tulevikus avaneb ühe projekti maksimaalne toe- muudele järve olemasolust hu- ja mõned olulisemad looduslikult esitletavat kesk- Pigem jääb meile mulje, et on hästi kajastatud Tarkovski tussumma oli 3500 eurot. vitatud pooltele. teemaga seotud faktid: konda. ühte erakonda kuuluvad kesk- filmis “Stalker”. Me ei taha seda. Hindamiskomisjoni otsusel leidis rahastust ka mittetulun- Mis saab Loo kauplusest? dusü hing Kaberneeme Klubi projekt “Kaberneeme vabataht- Küsimused Loo teenindusmaja tulevase Grossi poe kohta omanikfi rmale liku pä ä stemeeskonna varus- esitas Merike Metstak tus” summas 3500 eurot. Kohaliku omaalgatuse Mis tingis otsuse vana hoone lammutada? programmi eesmärk on kohali- Hoones läbi viidud ekspertiis näitas, et hoone on amortisee- ku arengu ja kogukondade elu- runud ja selle ümberehitamine on märkimisväärselt kulukam kui jõulisuse tugevdamine kogu- uue ehitamine. Ning tulemus ei oleks kindlasti sama hea kui uue kondliku initsiatiivi, koostöö ja ehituse korral. identiteedi tugevdamise kaudu ning kohalike elanike teadmis- Millal algavad lammutustööd? te ja oskuste kasvu kaudu. Olu- Niipea kui väljastatakse lammutusluba, kuulutame hanke väl- liseks peetakse vabatahtlike ja ja hakkame töödega pihta. toetamist ning lisandväärtuse lisamist inimelude päästmise- Millal saab kauplusehoone projekt valmis? le. Loodetavasti uue aasta alguses, kui mingisuguseid ootamatu- si ette ei tule. Järgmine Millal saab uus kauplus valmis ja avalint lõigatakse läbi? Kuna veel ehitusluba käes ei ole, on raske ennustada, aga loo- Jõelähtme valla- detavasti suve teises pooles, hiljemalt varasügisel. leht ilmub 25. Milliseid kaupu saab Teie kauplusest osta? jaanuaril. Kauplus on rõhuasetusega eestimaisele toodangule põhitoi- duainete osas, eelkõige lihatooted. Lisaks pagari-, kondiitri ja ku- linaariatooted. Kas hakkate pakkuma veel mingeid teenuseid? Toimetus soovib Hoonesse jääb lisaks apteek ja pangaautomaat. kõigile head Mida soovite Loo aleviku elanikele veel öelda? vana aasta lõppu Et elanikud varuks kannatust ja meie teeme kõik endastolene- va, et kauplus saaks võimalikult kiiresti valmis – tuleb kaasaegne, ja kõike kõige meie keti laiendatud sortimendiga ja konkurentsivõimeliste hin- paremat uuel dadega kauplus. Vabandame sulgemisega tekkiva ebameeldivuse pärast. Kaunist jõuluaega! aastal. Vastas Kertu Olu, AS OG Elektra Vana pood läheb lammutamisele. Foto Merike Metstak NR. 234 11 DETSEMBER 2016 TEATED

Lindude gripp Õnnitleme sünnipäevalapsi Veterinaar- ja Toiduamet dudel Ungaris, Saksamaal, Taa- Jõelähtme valla Lindude gripp on väga nakkav, nis, Rootsis ja Austrias (vt kaa- 97 09.12 LINDA MAISA Manniva küla ägedalt kulgev lindude viirus- rt). Suvel 2016 olid puhangud uued kodanikud haigus. Lindude gripp kuulub Prantsusmaal ja Itaalias. Mets- ' 90 23.12 ANTS LÄTTI Saha küla eriti ohtlike loomataudide hul- lindudel Austrias, Horvaatias, ka kuna põhjustab lindude Taanis, Saksamaal, Hollandis, • Agnes Saarist ja Ken 24.11.2016 90 23.12 VAIKE OJA Loo alevik massilist haigestumist, suurt Poolas, Rootsis, Soomes, Ru- Alan Ivanov, poeg • Annika Kaur ja 87 15.12 MAIE PIIP Loo alevik suremust ning ulatuslikku ma- meenias ja Šveitsis. janduslikku kahju. Lindude gri- Haiguse levik: levib kerges- Sigmar-Ander Silver Paimla, tütar 86 13.12 GUIDO KIRK Jõelähtme küla pile on vastuvõtlikud kõik ko- ti inimese, saastunud esemete 11.11.2016 Mia Steff any 85 09.12 TAIVO REA Loo alevik du- ja uluklinnud. Nakkusalli- ja transpordivahendite vahen- • Helena Jõgisoo ja 01.12.2016 kaks on haiged või haiguse lä- dusel. Säilib pikalt eluvõimeli- 85 29.12 KARL KURM Haljava küla bipõdenud viirusekandjad lin- sena linnulihas ja munades. Marko Berg, poeg • Lisett Lepik ja Artur nud. Lindude nakatumine toi- Inimeste nakatumine: ini- Marten 14.11.2016 Järnja, tütar Claudia 84 20.12 HELGI NURMSE Loo alevik mub seedetrakti või hingamis- mese nakatumine lindude grip- teede kaudu. Haigete lindude pi võib toimuda otsesel kokku- • Anna Aljošina ja 06.12.2016 84 26.12 ZINAIDA PROSHUTINSKAYA Kostivere alevik ravi puudub. Haiguse puhke- puutel haigestunud linnuga (nt Roman Aljošin, poeg • Anastassia 84 29.12 MILVI EESKIVI Loo alevik misel kehtestatakse karantiin, linnufarmide ja -turgude tööta- haiged ja haiguskahtlased lin- jad, lihatöötlejad). Boris 14.11.2016 Hmeljova ja Maksim 83 06.12 VEERA PÕLDMA Rebala küla nud hukatakse ja hävitatakse. Lindude gripi kahtlusest on • Svetlana Nõmmerga Hmeljov, poeg Makar 83 28.12 ELLEN ARJASEPP Loo alevik Hetkel (2016 sügis/talv) esi- loomapidaja kohustatud kohe- ja Kuido Lend, poeg 09.12.2016 neb Euroopas kõrge patogeen- selt teavitama kohalikku veteri- 82 07.12 VIRKE KOPPEL Loo alevik susega lindude grippi kodulin- naararsti (või -keskust). 82 14.12 VÄINO VARES Loo alevik 82 18.12 RAUL TIISAAR Parasmäe küla ERAKUULUTUSED kuni Prilliraamid -50% 82 19.12 ARNO REIGO Jägala küla MÜÜK 82 24.12 ENDEL ENGMAN Iru küla seltside jaoks. Tellimine tel 5877 1665 või Uuema põlvkonna [email protected] 81 08.12 JOHANNES KIRSIMAA Ihasalu küla • Eriline jõulukink! Oma pildiga padi, kott, kaelarätik või põll. Telli www.lipu- • Lumelükkamine laadur-eksavaatoriga, progresseeruvad klaasid -30%! 81 13.12 VALLI METSTAK Jõesuu küla vabrik.ee/joulud mini-laaduriga ja käsitsi. Vajadusel lume 81 17.12 ZOJA ERENBUŠ Kostivere alevik äravedu. Scanweld Trassid OÜ. Kontakt • Lisasoodustus püsiklientidele ja pensionäridele! • Müüa puitbrikett 960 kg alus 135 eurot, e-mail [email protected], tel 523 1792 • Prillitellijatele nägemise kontroll tasuta! 81 23.12 HELGI ALTNURME Loo alevik puidugraanul 960 kg alus 159 eurot. Info 80 04.12 ELDUR RANNALA Uusküla balticpellet. ee või tel 5891 5954 • Ohtlike puude aastaringne raie-, hool- Pikaajalise kogemustega optometristid kontrollivad dus- ja saetööd. Katuserennide puhas- 80 07.12 MEIDA KUUSKMÄE Loo alevik • Pakume palju erinevaid aknakatteid, tus. Tel 5551 2104, www.puuhooldaja.ee nägemist ja aitavad valida sobivaid prille. hea kvaliteedi ja soodsate hindadega. 80 20.12 EMMA NEMTSOVA Iru küla Helista ja küsi pakkumist tel 5663 3807, • “Süstime seinad soojaks” ja tuule- [email protected]. Osta otse tootjalt, Ak- pidavaks termovahuga. Soojustus- 75 05.12 JAAK BERNARD Kaberneeme küla nakate OÜ konsultatsioon ja Thermi termo- 75 12.12 TAIVE BRAKS Iru küla OST graafia. www.therm.ee, tel 5660 6010 75 18.12 LEILI TRISBERG Kostivere alevik

• OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllu- Maardu linn, Keemikute 2, Maxima XX 75 22.12 NORMA SAARERAND Kostivere alevik maad. Tel 504 5215, 514 5215, tel 637 1688 E–R 10–19, L 10–16 70 25.12 ENDEL AASMÄE Kaberneeme küla [email protected] TEENUS Keskkonnaameti Harjumaa regioon Nägemiskontroll ja prillimüük Jõelähtme vallas! • Kaardid ennustavad. Tel 900 1727, 24 TEAVITAMINE Kutsume vallarahvast oma silmi kontrollima ja prille ostma! h. Vt ka ennustus.ee Ootame Teid 09.01.2017 alates kell 10.00 Loo kultuurikeskuses aadressil Kuusiku tee 1a. • Korstnapühkija teenused ja eks- Seoses Keskkonnaamet poolt väljastatud perthinnangud. OÜ Potipoiss, tel Nägemiskontrolliks tuleks 5807 2581, [email protected] maavara kaevandamise loaga HARM-142, eelnevalt registreerida teavitame Teid jätkuvatest puur-lõhke- telefonil 385 2603 või 5698 1972. • Litsenseeritud korstnapühkija pakub töödest Paekivitoodete Tehase OÜ Maar- Silmakontroll maksab teenust. Akti väljastamine kindlustus- du II karjääris. Enamohtliku lõhketöö luba 10 eurot, prillitellijale tasuta! nr. LTL-11-16 kehtib kuni 1.05.2017. Jäid tehtud, tegemata teod, Andry Sinijärv Konkurss “Kostivere nii palju hellust andnud peod, Lemminkäinen Eesti AS jäi kaduvkauge koduhõng Lõhketööde osakond ja ajahabras elulõng... /O. Saar/ head teod 2016” Betooni 28 11415 Tallinn Mälestame kauaaegset külaelanikku andry.sinijarv@ ESTER PEETRIMÄGI lemminkainen.ee ja avaldame siirast kaastunnet Märgakem ja tunnustagem Kostivere inimesi, 503 4348 Liile ja Paulile peredega. 670 9000 asutusi, ettevõtjaid, seltse, organisatsioone, Võerdla küla rahvas kes 2016. aastal on oma tegudega eriliselt esiletõstmist väärt! Anda üürile ESTER PEETRIMÄGI Nominentideks on võimalik esitada: 11.03.1928–01.12. 2016 1. inimest, asutust, ettevõtet, seltsi, organisatsiooni OÜ Jõelähtme Varahaldus (likvideerimisel) annab enampakkumise korras kuni viieks aastaks teeninduse eesmärgil üürile Jõelähtme val- 2. tegu, projekti või saavutust las, Loo alevikus, Saha tee 11 asuva Loo Teeninduskeskuse hoone 1. Jääme Sind mäletama. Jõelähtme valla teabe ja Nominentide esitamise 2 võimalust: korrusel kolmest ruumist ja sansõlmest koosneva ca 54,5 m2 suuruse Oleme mõtetes Sinu infoleht. Väljaandja on 1. esita kandidaat Kostivere aleviku koduleheküljel www.kos- pindalaga hooneosa. Väljaüüritava pinna (54,5 m2) üüri enampakku- lähedastega. Jõelähtme vallavalitsus. tivere.ee mise alghind on 150 eurot/kuus, millele lisandub tasu kõrvalkulude Omavalitsuse õigus- 2. täida paberkandjal ankeet Kostivere mõisas või raamatu- (kommunaalkulud jms) eest. Tõnu ja Puska talude aktidega saab tutvuda Pakkumiste esitamise tähtaeg on 31. jaanuar 2017 (kaasaarvatud) pered Võerdlast valla kantseleis ja raamatu- kogus ja üüripakkumised tuleb esitada OÜ-le Jõelähtme Varahaldus (lik- kogu des ning Kandidaadi üles seadmisel tuleb märkida: videerimisel), saates need postiaadessile Saha tee 11, Loo alevik, www.joelahtme.kovtp.ee ja 1. tunnustust vääriva teo / projekti / saavutuse / inimese / Jõelähtme vald, 74201 või esitada üüripakkumised elektroonsel www.volis.ee. asutuse / seltsi / organisatsiooni või ettevõtte nimi kujul e-postiaadressile [email protected]. Kõik enampakkumisega seotud Toimetaja Merike Metstak, Sügav kaastunne 605 4865, 527 8870, 2. põhjendus, miks väärib just see tegu / projekt / saavutus kulud jäävad pakkumise osalejate kanda. OÜ Jõelähtme Varahaldus merike.metstak@ / inimene / asutus / selts /organisatsioon või ettevõte tun- (likvideerimisel) jätab endale õiguse pidada kõigi pakkujatega läbi- joelahtme.ee, ajaleht@ rääkimisi ja tunnistab edukaks tema hinnangul majanduslikult kõige Albert Gofman nustust joelahtme.ee. soodsama pakkumuse. OÜ Jõelähtme Varahaldus (likvideerimisel) 12.05.1945–28.11.2016 Tasulise reklaami ja 3. nominendi esitaja nimi ja kontaktandmed jätab endale õiguse lükata igal ajal tagasi kõik pakkumused ja tun- Ester Peetrimägi kuulutuste tellimine nistada enampakkumine nurjunuks. 646 2214, 5562 5500, 11.03.1928–01.12.2016 Nominentide esitamise tähtaeg 31. jaanuar 2017 Täpsemat informatsiooni saamiseks pöörduda e-posti teel aadressile [email protected]. Else Sesmin Jälgi meid nüüd ka Face- Lisainfo Kersti Laanejõe, Kostivere alevikuvanem [email protected]. 26.09.1935–05.12.2016 bookis: www.facebook. Tel 5780 8969, [email protected] com/joelahtme. NR. 234 12 REKLAAM DETSEMBER 2016

MMÜÜAÜÜA SSÕELUTUDÕELUTUD MMULDAULDA iinfo@sõelutudmuld.eenfo@sõelutudmuld.ee 550505 41504150 Kontori- ja koolitarbed PPakumeakume kkaa ttransporditeenust,ransporditeenust, Saha tee 11A Avatud: lliiva,iiva, ffreesasfalti,reesasfalti, kkillustikkuillustikku jjtt Loo alevik E kell 10–18 T kell 13–17 ppuistematerjale.uistematerjale. Tel 5664 7274 K kell 10–18 N kell 10–17