Valla Aasta Vanaema Zinaida Märk

Nr 1. Veebruar 2011

Kohila valla leht 9. oktoober 2014. Nr 19 (173) Valla aasta vanaema Zinaida Märk Oktoobrikuu sündmused Minu esimene kohtumi- Alates esimesest klas- ne selle väga tubli vana- sist sai meie koostöö va- emaga jääb kaheksa aas- naemaga väga regulaar- 10. oktoober 15.00 GPS-orienteerumine Kohila alevis (sihtrühm noored). ta taha. Tema lapselaps seks, sest Mikk tuli minu Kogunemine Kohila avatud noortekeskuse ees. Mikk ei käinud siis veel klassi. Vanaema helistas 10.–12. oktoober koolis (nüüdseks on noor- alati, kui oli mingi mure, Eesti karikavõistlused võrkpallis U20 neidudele finaalturniir Kohila mees jõudnud 7. klassi) ja ja ka siis, kui oli mõni spordikompleksis. igal nädalal tõi vanaema rõõmusõnum teatada. Nii 12. oktoober 10.30 lõikustänupüha EELK Hageri Lambertuse kogudusemajas. oma lapselapse Kohilasse on see side kestnud siiani. 11.00 lõikustänupüha Kohila Baptistikoguduse palvelas. sporditrenni. Kuna nad Mikk usaldab ja austab 13. oktoober elavad Prillimäel, siis käi- oma vanaema väga, rää- 18.00 algab psühholoog Ene Pilli koolitussari (kokku viis koolitust) di kas bussiga või jalgsi. gib temast väga hoolivalt Männi lasteaias. Kuni poiss trenni tegi, ja armastavalt. 18.30 Kohila gümnaasiumi lastevanemate koosolek. 14. oktoober käis vanaema poes või Kui kõigil lastel oleks 20.00 Eesti meistrivõistlused korvpallis I liiga Kohila spordihoones. ootas rahulikult teistega nii tubli ja hakkaja vana- Kohila/Eesti Telekom/Webware vs BC Kalev II vesteldes spordihoone ema, oleks nende laste 15.oktoober fuajees. lapsepõlv kaitstud ja õn- 18.30 võrkpalli Eesti karikavõistluste veerandfinaal Kohila spordi- Vanaema Zinaida on nelik. hoones. Kohila Võrkpalliklubi naiskond vs Võru VK. 17. oktoober alati väga rõõmsameelne 16.00 Kohila-Prillimäe noortekeskuste jalgpallimatš Prillimäe ja positiivse ellusuhtumi- mERIkE TIIdRUS staadionil. sega ning tema suur ees- Mikk Märgi esimene 17.–19. oktoober märk on poisist korralik õpetaja Eesti karikavõistlused võrkpallis U18 tüdrukutele, tsooniturniir Kohila mees kasvatada. spordikompleksis. 20. oktoober 11.00 sari “Raamatu sisse minek” Kohila raamatukogus. 22. oktoober 19.00 kino Omamoodi kohvikus, joonisfilm „Maagiline OZ“, pilet 1.50. 23. oktoober Aasta vanaisa Oskar Kalmet 11.00 narkoennetuse koolitus (jätkukoolitus) Kohila gümnaasiumis. 18.00 Playbox, disko ja filmiõhtu Hageri rahvamajas (sihtrühm Peale pensionile jäämist ning kaksikutest tüdrukud noored). 24. oktoober tulid ka Oskar ja Ellen Kohi- (5-aastased). Vanavanaisa 12.00 paintball Pahklas (sihtrühm noored), kogunemine Kohila lasse elama, sest pojad Hillar Oskar on alati valmis lapsi avatud noortekeskuse ees. ja Jaan olid juba isa kodu- lasteaiast tooma ning olema 20.00 Eesti meistrivõistlused korvpallis I liiga Kohila spordihoones. kanti ringiga tagasi tulnud, ka lapsehoidja, kui lapsed on Kohila/Eesti Telekom/Webware vs Ambla Spordiklubi. et siia kodu rajada ja lapsi haigustest paranemas, kuid 25. oktoober MSL Jõud meistrivõistlused võrkpallis U16 noortele Kohila spordi- kasvatada. lasteaeda veel vara minna. Nii hoones. Oskaril on neli lapselast ja rahulikku, leplikku ja ometi 29. oktoober neli lapselapselast. Mida aas- kasvatavat-suunavat hoidjat 12.00 kohtumine animatsioonifilmi „Leiutajateküla Lotte“ loojate Heiki ta edasi, seda tähtsamaks ja annab leida. Ernitsa ja Janno Põldmaaga Kohila raamatukogus (sihtrühm lapsed). sisukamaks muutub suhtlus Vahel, kui lapsed lähevad 30. oktoober 15.00 vibujaht (sihtrühm noored), kogunemine Kohila avatud järeltulevate põlvedega. vanaema-vanaisa juurde, on noortekeskuse ees. Poeg Jaani lapsed on esi- ikka esimene küsimus: „Kas 16.00 kohtumine kirjanik Erik Tohvriga Kohila raamatukogus. mesest klassist alates käinud Oskar ka kodus on? Siis on Kohilas koolis ja lõpetanud väga äge!” 6–7-aastastele KERAAMIKA KURSUS gümnaasiumi. Kokku 14 koo- poistele, kelle tähelepanu 06.10,13.10,20.10 ja 27.10 kell 18.30–20.00. Kestus kokku on 8 tundi. Tohisoo koolituskeskuses. Teemad: kruusi tegemine kleepi- liaasta jooksul on vanaisa ja ei ole lihtne köita, on lausa mistehnikas, erinevates tehnikates käsitsi modelleerimine, potikedral vanaema olnud ootel, kui unistus, kui vanaisa räägib treimine, tööde viimistlemine ja glasuurimine. Maksumus 48 eurot. lapsed koolist või trennist taevatähtedest ja planeeti- tulevad, saavad kehakin- dest, ilmastikunähtustest, METALLITÖÖ KURSUS nitust ja puhkust ning abi eelajaloolistest loomadest, Kursus toimub reedeti alates 3. oktoobrist, kell 18.30–20.00 Kohila koolituskeskuses. Õpitakse kasutama traditsioonilisi metallitöö õppimises kuni koolibussi putukatest, lennukiehitusest, tööriistu ja töövõtteid ning valmistama omal vabal valikul lihtsa- või vanemate tulekuni. Nüüd elektrivoolust jne. Oskaril maid ehteid ja/või tarbeesemeid. Kursuse maksumus 50 eurot. lõpetab pojatütar Kaisa Taa- on aega, on teadmisi ja on Kestus 8 tundi. nis ülikooli ja pojapoeg Karl tahtmist. Oskar Kalmet on põline Virumaa elektrifitseerimise VENE KEELE KURSUS on vanaisa jälgedes valinud Praeguseks on esimene Alustame 9. oktoobril. Toimumise aeg neljapäeviti 18.30–20.00. Kohila kandi mees. Ta on ajaloo. elektriõpinguid Tallinna Teh- lapselapselaps alustanud Kursuse kestus 16 tundi. Oktoobris registreerunutele 64 eurot. sündinud 24. veebruaril 1927. Vanaisa on arvutifänn. nikakõrgkoolis. Kaisaga käib kooliteed Kohila gümnaasiu- aastal Rabiveres ja õppinud Tunneb ennast mugavalt in- vanaisal tihe suhtlus Skype’i mis ja vanaisal juba esimesed NÄITUSED TTÜ-s (tolleaegses Tallinna ternetis surfates ja Skype’is, teel. Karli kaitseväes teeni- korrad kooli vastu mindud, Näitus „Arheoloogilised välikaevamised Eestis 2013. aastal“ Kohila Polütehnilises Instituudis) vanu fotosid skaneerides ja vallamajas. mise aastal osales vanaisa koolitükid õpitud ja korra- Andres Tarto aerofotode näitus „Kõrgelt leitud. Eestimaa mustrid ja elektriinseneriks. Oskari töö- allkirjastades ning mälestusi Oskar noorsõduri kõikidel tud. Peale vanaisa Oskari kujundid“ Kohila raamatukogus. aastad möödusid Ida-Viru- kirja pannes või endale vanu tähtsatel sündmustel, käis loomupärase uudishimu, et- August Laidemäe puidunikerduste näitus „60 aastat noaga Järva- maal, kus ta töötas elektri- laule salvestades … isegi Pärnus, Eesti Vabariigi tevõtlikkuse ja abivalmiduse kandi südames“ Kohila raamatukogus. võrkudes meistri, peainseneri Oskar on ka suur ajaloo- ja aastapäeva paraadil. tuleb tunnustada ka vanaema Näitus „Pärand elab!“ Kohila raamatukogus. Avamine 7. novembril ja direktorina, oles oma alal loodushuviline. Tal on käepä- kell 16.00. Võiks arvata, et nüüd on Ellenit, kelle abi ja tuge on igal tunnustatud spetsialist. rastest vahenditest ilmajaam, aastates mehel luba n-ö puh- sammul tunda. Oskar ei saaks Oskar osaleb Eesti Energia mille abil ta teeb ilmavaatlu- kusele jääda, aga ei ole või- olla sedavõrd aktiivne, kui pensionäride igakuistel koos- si ja paneb märkmed kirja. malik … ja tahtmist ka ei ole. tagala ei toetaks ja innustaks. olekutel. Pensioniealisena Raamatupoed on tema lem- Oskaril on neli lapselapse- kirjutas ta EE tellimusel Ida- mikud. last: poisid (7- ja 6-aastane) TIIU kaLmET 2 VaLLaINFO Nr 19 Oktoober 2014

VaLLaVOLIkOgU INFO Sügise algus, muudatuste algus

Kuldne sügis on alanud ja peadirektori asetäitja Joosep gust saab ravida juhul, kui on kond veelgi turvalisemaks. 30. septembri istungil ilmad muutunud jahedaks. Kaasikuga. pandud õige diagnoos. Terved inimesed võivad vahel * Vallavanem Heiki Hepner andis ülevaate valla eelarve Nii nagu muutuvad pidevalt Politseitöös olevat täpselt harva kohata seda arsti tä- hetkeseisust. Toimetulekutoetust sai augusti lõpu seisuga 54 aastaajad, nii muutub ka Eesti Politseinikke saab edukalt sama. Kui kiirabi on toonud naval, veidi haigetele peaks leibkonda, töötuid oli 160. Vallaelanike arv on pisut kasvanud, politsei oma taasloomisest vääralt käitunud Juhani sünd- tegema koduvisiite ning päris 1. septembri seisuga elab vallas 6890 inimest. alates. võrrelda arsti dega muskohalt ära, tuleb temaga haigetega hakatakse tegelema Politsei mõistes peaks kons- 1. oktoobrist on Kohilas uus piirkonna politseinik Raido tegelda. Küsimus on aga selles, iga päev. Nii et Kapamänniku taabel olema sisuliselt perearst, Galjajev. Politsei reformis oma struktuuri, mille käigus jagunes 1. novembril 1995 algas minu miks ta on niimoodi käitunud. joomalinnud, viimane aeg on teenistus Kohilas konstaablina. kes kohalikku rahvast hästi Kas on seal olustikulised või lõunasse ära lennata! maakond neljaks piirkonnaks, igal piirkonnal üks konstaabel. tunneb ja tema hädasid teab Patrullide arvu suurendati, nüüd on töös 2–4 patrulli. Senised Alates 1. oktoobrist 2014 jätkan sotsiaalsed põhjused? Kuna jään edasi Kohila valla koos Ain Metsluhtiga tööd Ra- ning tänu sellele suudab paljud Edasi tuleb otsustada, kuidas elanikuks, olen oma oskuste Kohila konstaablid Ain Metsluht ja Aivar Vaas jätkavad pat- asjad kohapeal lahendada. Kui rullpolitseinikena. plas, teenindades tervet Rapla Juhanit mõjutada mitte enam piires alati nõus aitama kogu- maakonda. Üks kuu alla 19 ei suuda, võtab ühendust n-ö niimoodi käituma. Kas tal on konnal tugevamaks ja turvali- Vallavanem rääkis ka põgusalt Raplasse loodavast riigigüm- eriarstiga. naasiumist, mis peaks tööd alustama 2018. aastal praeguses ühis- aasta on olnud üsna pikk aeg. vaja ravi või toetust, näiteks semaks muutuda. Seepärast tänan südamest kõi- „Kiirabi ja perearst on jube tööhõive alal. gümnaasiumi algklasside majas. Ühisgümnaasium ja Vesiroosi ki toredaid koostööpartnereid, hea võrdlus,” tunnistab PPA „Meie huvi on jõuda põh- gümnaasium jätkavad põhikoolidena. Raplasse on kavandatud kellega olen selle aja jooksul peadirektori asetäitja Joosep justeni,” selgitab Kaasik. „Kas 2. tüüpi gümnaasium, kus õpib 252–479 õpilast. Maakonna kokku puutunud, ning kõiki Kaasik. probleemi on võimalik lahen- arengustrateegia järgi jääb Raplamaale kolm gümnaasiumi: valla elanikke mulle osutatud Põhimõtteliselt on ju nii, et dada nii, et me ei peaks enam Rapla, Mäljamaa ja Kohila. Kohilas on 3. tüüpi gümnaasium, abi ja koostöö eest. Koostöös kiirabi kedagi terveks ei tee, rohkem kohale minema.” kus õpilasi on 84–251. inimestega on võimalik saavu- üksnes leevendab olukorda Anneliis Kõiv: „Siin oli jutt sellest, mis saab Rapla güm- tada paljut. Lisan siia väljavõtte mingiks hetkeks. Kiirabi kut- Loodan, et nende muuda- naasiumitest, aga ma tean, et ka Saku astub samu samme ja Peeter Ernitsa artiklist Maale- sutakse tagasi siis, kui haigus tuste ning uue nn perearstiga Lugupidamisega soovib saada riigigümnaasiumiks. Kui lähiaastatel meist 20 hes 5. juunist 2014 politsei pole välja ravitud. Kuid hai- muutub Kohila valla elukesk- aIVaR VaaS km raadiuses tekib kaks riigigümnaasiumi, siis võib juhtuda, et lapsevanem teeb valiku lapse haridustee jätkamiseks pigem riigigümnaasiumis ja võib-olla kandideerivad ka paljud õpetajad tööle nimetatud gümnaasiumitesse. Ma leian, et peaksime tegema tööd selle nimel, et meie kool oleks edaspidigi populaarne Õnnitleme eakaid Laupäeval, 11. oktoobril 2014. aastal on Kohila valla elanikel võimalus ja siin tahetaks oma õpinguid jätkata.” tasuta ära anda oma majapidamises kogunenud elektroonikajäätmed ja oht- Heiki Hepner oli nõus Anneliis Kõivu arvamusega, et sel nimel sünnipäevalapsi! likud jäätmed: televiisorid, raadiod, külmkapid, pliidid, arvutid, vanad värvid, tuleb tööd teha: „Eks kooli juhtkond peab ka pingutama selle KARL MITT 96 õlid, autoakud, patareid, päevavalguslambid, kraadiklaasid, ravimid, jne. nimel, et hoida head õpetajat siin tööl.” SALME SILD 91 * Esimese lugemise läbis valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni SALME KIVI 89 Jäätmed tuleb vedajale üle anda käest kätte, neid ei tohi jätta vastuvõtu- arendamise kava aastateks 2015–2026. VOLDEMAR FRIEDRICH NIITSOO 89 kohta järelevalveta. Projekti korraldab MTÜ Raplamaa Jäätmekäitluskeskus * Uuendati Kohila valla arengukava. ALIISA MÄEORG 88 ja rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, töid teeb KESTO OÜ. * Otsustati vastu võtta vastu Luha pumbamaja kinnistu detail- LINDA-MIRALDA KANGUR 88 I auto planeering Kohila alevis ning korraldada planeeringule avalik JELENA KRIVORUKOVA 88 Lohu Välja maja ees 10.00–10.20 väljapanek. Planeeritava ala suurus on 4230 m². Planeeringu ASTA TIISMUS 87 eesmärk on elamumaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa Mälivere raudteejaama teeotsas 10.35–10.55 IVAN LUKJANOV 87 Prillimäe kaupluse juures 11.15–11.35 moodustamine olemasoleva tootmismaa ümberkruntimise teel LEIDA SELGAL 87 üldplaneeringuga ette nähtud veehaarde maal. Salutaguse pärmitehase parklas 11.50–12.10 SALME LINDMA 87 Pahkla endise kooli parklas 12.35–12.55 * Muudeti volikogu komisjonide koosseise. Isikliku sooviaval- AINO SOOMAA 87 duse alusel arvati Viktor Hramtsov välja sotsiaalkomisjonist ning Kohila, Side tn 2 ees 13.15–13.40 REGINA PIIRMETS 86 Kohila raudteejaama juures 13.55–14.30 Lii Haabma külade komisjoni ja hariduskomisjoni koosseisust. KUNO BRENNER 84 Kohila bussijaama juures 14.45–15.05 Sotsiaalkomisjoni uueks liikmeks arvati Reet Runge ja haridus- LUULE MIGGUR 84 komisjoni liikmeks Veronika Paletzky. VLADIMIR KERNO 84 II auto * Volikogu otsustas välistada Rail Balticu raudtee kulgemine AURELIE UNT 84 Hageri kaupluse juures 10.00–10.20 trassi 12A/13A ja 16A kaudu. Eelistatud trassikoridori variandid TATJANA JEGOROVA 82 Rabivere mõisa juures 10.40–11.00 on 13B ja 9B, kuid planeerijal tuleb leida alternatiivne lahendus HELMI PUNDER 82 Adila Mikori maja juures 11.15–11.35 trassikoridori variandile 13D. KLEOPATRA SUMINA 82 Sutlema poe juures 11.55–12.15 Voligu otsus tulenes sellest, et Rail Balticu juhtkomitee otsustas VALTER PAENURM 81 Aespa turu juures 12.35–12.55 13.08.2014 võtta võrdlusesse uue trassialternatiivi 16A, mis on OLIVER PÄEVATALU 80 Aespa endise klaasitöökoja juures 13.10–13.30 vastuolus valla üldplaneeringuga. Trass 16A eraldab Kohila alevi KARL SARNETS 80 Vilivere Mäevana teeotsas 13.50–14.10 laienemiseks ettenähtud ala praegusest alevist. Üldplaneeringu Vilivere AÜ Aasumäe lõunapoolsel sissesõiduteel 14.30–14.50 LUULE SULG 79 kohaselt laieneb olemasolev Kohila alevi, Urge küla keskuse, Vilivere Metsakodu endise kaupluse ees 15.15–15.35 EEVI KARETA 79 Prillimäe aleviku ja Salutaguse küla elamupiirkond nende va- LIISA TARASEVITŠ 79 hele ja ühendab olemasolevad tiheasustusalad. Trassikoridor KODU PUHTAKS ELEKTROONIKAROMUST JA NIKOLAY VERGASOV 77 OHTLIKEST JÄÄTMETEST! 16A läbib pikalt mitmeid detailplaneeringuid, mida on hakatud HELJU VEEMAA 77 hoonestama ja kus elab praegu arvestatav hulk elanikke. Trassile LIIDIA KOIT 76 Info: 489 4764 ja 5309 8178. Eterniidi kohta küsi tel 505 3581. 16A jäävad arvestuslikult 4 maja ja 8 elamukrunti, millest ühele MARGARITA LEEDMAA 75 on väljastatud projekteerimise tingimused ning 6 planeeritud MARI PÕLD 75 elamumaad (DP kehtestatud, krundid moodustamata). Peale HELJU TRAKMANN 75 selle jääb trassi mõjualasse 13 maja, 38 elamumaad, millest kahele REIN UUSTALU 75 on väljastatud projekteerimise tingimused ning 48 planeeritud VIIVE HIRS 75 elamumaad. VAHUR NUMMU 75 Uued võimalused erivajadusega Teedelahendus muutub ebaratsionaalseks, kuna 16A lõi- kab plaanitavat kahetasandilist maanteeristmikku, mis peab inimestele ühendama Urge-Vaida maanteed Viljandi maanteega, Kohila tööstusala juurdepääsuks rajatud uut teed ja kavandatavat ka- Kohila vallas on käivitunud projekt erivajadustega inimestele hetasandilist teed, mis üle Viljandi maantee seoks alevit Kohila ja nende pereliikmetele. nn uue piirkonnaga. Projekt on mõeldud neile peredele, kes vajavad abi oma puudega lähedase toetamisel ja arendamisel. Projekti raames on võimalik ESNE ERNITS saada mitmesuguseid teenuseid – nõustamist kõigile pereliikmetele, konkreetseid tegevusi (õpituba ja käsitöö-meisterdusring) Taotlusi Kohila valla 2015. aasta eelarvesse pakutakse aga juba vaid puudega inimestele. Sobivad tegevused ja edasine tegevuskava selgub esimestel saab esitada 15. oktoobrini vallavalitsusse, kokkusaamistel, mil psühholoog kavandab koos teenuse saajaga e-posti aadress [email protected] või tema lähedase inimesega arenguplaani. Teenused on osalejatele tasuta kättesaadavad kuni 2015. a su- Taotluste blanketi d saadaval interneti koduleheküljel veni, mil hinnatakse teenuste vajadus ning planeeritakse nende aadressil www.kohila.ee/blanketi d Eelarve jätkumine järgmistel aastatel. Projekti rahastavad KÜSK Šveitsi Vabaühenduste Fond ja Kohila Vallavalitsus. Õnnitleme noorimaid vallakodanikke! Projekti korraldab MTÜ Kohila Turvakeskus ja teenuseid osu- Kohila Valla Leht tatakse Kohila koolituskeskuses Tohisool ning Vilivere külas, Katikodus. Väljaandja: DANIIL ŽURAVLJOV MEHIS NABER Täpsemat infot projekti kohta on võimalik leida internetilehe- Toimetus: Jaanus Kõrv Kohila Vallavalitsus OLIVER HELDE KRISTJAN RAUD küljel http://www.katikodu.ee/kaimas-olevad-projektid/ Tel 489 4797, 5663 7037; Küljendus ja e-post: [email protected] LYAMAN ISGANDAROVA ELIISE JOHANNA VALDRE trükk: OÜ Vali Press Neile, kes sooviksid projekti kohta konkreetsemat teavet või Esne Ernits, tel 5564 7719, Tiraaž 3150 SANDRA TAMBERG PIHEL GILDEMANN sooviksid ise seal osaleda, palutakse võtta ühendust meiliaadressil e-post [email protected] GEDI-LY KÜNNAPAS SANDER ÜLEM [email protected] või helistada: Keeletoimetaja: Meeli Pajula, Järgmine ajaleht KERT LAIRAND Projekti juht: Merilin Niilop, tel 5622 2274 e-post [email protected] ilmub 27. oktoobril. Psühholoog-terapeut Kersti Veimann, tel 517 7773. Nr 19 Oktoober 2014 ETTEVÕTLUS 3 EcoBox OÜ toodab keskkonnasõbralikke pakendeid Kohila endise paberivab- inimeste tervis ... Tähtis kisime sellest ka Heiki Hep- riku territooriumil – seal, oli vaid kindlal kellaajal neri ja Inna Laanmetsaga, kus aastaid tagasi valmis- kvaliteetne toit. Kellelegi kui nad kevadel siin külas tati ümbrikke – asub nüüd ei läinud korda see, mis on käisid. Tegin ettepaneku, et EcoBox OÜ pakendite toot- tagaplaanil – et pead selle omavalitsus võiks ettevõt- mishoonete kompleks. Siin vähese riigitoetusega toime jatega rohkem suhelda ja valmivad lainepapist paken- tulema. See periood õpetas ühisüritusi korraldada.” did. Kui firma paar aastat ühte asja – vastutust. Kui Kaljundi seletab mõtet nii: tagasi selle tootmispinna oled võtnud kohustuse, siis oleks vaja, et kohalikud noo- ostis, siis tundus, et ruu- ei ole vabandusi. See oli red hakkaksid tunnetama mi on nii palju, et võiks minu jaoks kõva kool.” tsunftivaimu. Tuleb teada, kohe väravapalli mängi- Estmer Grupp OÜ sai uue mis ettevõtted siin on ja da. Nüüd hakkab, nagu nime EcoBox OÜ paar aastat milliseid töökäsi vajatakse. ettevõtte tegevjuht Alar tagasi. Vana nimi oli sobilik „Noored on meie potent- Kaljund ütleb, see kuub siis, kui tegeldi nii pakendite siaalsed töötajad. Kui va- kitsaks jääma. ja pildiraamide tootmisega nemad ei oska soovitada, kui ka koolitoitlustamisega. siis noored ei oska valida. Kuidas kõik aga alguse sai? „Paar aastat tagasi hak- Praegu panime majakatu- Alar Kaljund räägib, et kasime mõtlema, et kuna sele suure sildi välja, aga nii kuigi sisuliselt on praegune me enam pildiraame ei tee kaua, kui sul ei ole reklaami ettevõtte asutatud 1998. aas- ja toitlustamisega ei tegele, väljas ja omavalitsuses ei ole tal, jäävad nii tema kui ka ta jääb viide pakendile sega- promotud, ei tea ka noored, paarimehe Alar Kaidme ette- seks. Nii muutsime oma millised töökohad meil ko- võtluskogemused 1990-ndate kodulehe pakendid.ee-ks ja hapeal on.” algusse. ajakohastasime firma nime EcoBox OÜ visioon on „1992. aastal asutasin ette- EcoBox OÜ-ks. Firma on olla rahvusvaheliselt tun- võtte AS Urge. Bensiinijaama See ExoBox OÜ täisautomaatne stantsimismasin on Alar Kaidme sõnul pakenditootjate Ferrari – kallis, sama, aga nimi on uus. Prae- nustatud keskkonnasõbralik tegemise idee oli mul juba võimas ja vastupidav. gu tundub, et oli õige otsus, pakenditootja. Alar Kaljundi ammu.” vana saeveski juures angaari ainuüksi nimemuutuse- sõnul on toodete sortiment Selles, et idee teoks sai, oli (praegu on seal Adelante Tel- ga saime juurde tuntust ja on väga lai. Kui algul spet- palju juhuste kokkulange- lingud OÜ – EE) ning panime kliente.” sialiseeruti transpordi ja vusi. Priidu Rõõmusel oli tol esimesed seadmed püsti ja rühmapakendile, mis ei ajal Itaaliast külalised, kellelt hakkasime pakendeid tege- Tähtis on firma töötajate jõudnud otseselt leti peale, varastati kallis fotoapaarat. ma. Tööd sai kaks meest, üks ja klientide rahulolu siis nüüd keskendutakse Alar ostis Priidu emalt ära neist on siiani meil ametis.” kvaliteetsete ja parema väl- maatüki Urgel, nii sai üks Angaar jäi aga varsti toot- EcoBox OÜ-s töötab 18 janägemisega pakenditele, kalli fotoaparaadi raha ja misele kitsaks ja 2000. aastal inimest. Kuigi pakenditoot- mis jõuavad ka jaemüüki. teine soovitud maa. osteti Salutaguse endise ka- mises jääb käsitööd aina Näiteks on EcoBoxis tehtud „Nii see asi minema hak- rusloomakasvatuse saeveski. vähemaks (seadmed on kaupluse veinimüügialused. kaski. Panime nelja kuuga Seal oldi tootmisega 2011. rohkem automatiseeritud), Ka Veskimati ja Balsnacki bensiinijaama püsti. 28. det- aastani, kui avanes võimalus püütakse personali hoida ja tooted on Ecoboxis tehtud sembril 1992. aastal oli tankla osta tootmishoone endise õpetatakse neid nüüdisaeg- pakendites. Mööblitööstus- olemas,” jutustas Alar Kal- paberivabriku territooriumil. sete automaatseadmetega test tellib Kohilast pakendid jundi. „See oli minu esimene „Tolleks hetkeks olid siin töötama. Balteco mööbel. Lunden kokkupuude ettevõtlusega.” territooriumil toimunud suu- „Tööl on enamasti Kohila Food OÜ vajab pakendeid Kui Alari ja ta tollase äri- red pereheitmised. Näiteks valla inimesed, aga käib ka võileibade ja saiakeste tar- partneri teed lahku läksid, sellesama tsehhi omanikud Raplast. Väga pikka aega nimiseks Soome. hakati uusi väljundeid otsi- on olnud soomlased, rootsla- käis üks inimene Lellest, „Praegu on põhiline Eesti ma. Kohila südames, rahva sed, norrakad, hollandlased, nüüd läks ta tööle Tallinnas- turg, aga oleme pikalt ette seas tuntud Can-Cani majas ameeriklased ... Müts maha se. Kohila asub ju hea koha valmistanud eksporditurule minekut,” räägib Kaljund. prooviti äri teha küll toidu-, Kuno Pindmaa ja KP Factory Alar Kaljund, ExoBox OÜ tegevjuht. peal, siin on hea rongi- ja küll autokaupade ja teenin- ees, kes võttis kogu territoo- bussiühendus. Aga samas, Mis su siht on? Kuhu dusega. riumi hallata ja sai sellega Gümnaasiumi laste baaris. Kui tema enam ei Kohilas ei ole sellist tsunfti- tahad edasi jõuda? „Minu siht on on olla et- „Tol ajal sai aga kiiresti sel- tohutu pangalaenu kuklasse. toitlustamine õpetas jõudnud, siis võtsin mina tunnetust ja ka valla tähele- geks, et Kohilas on mõttetu Mõtlesime, et kui saaksime tevõtja, kellel on rahulole- vastutustunnet koolilaste toitlustamise enda panu kohalikele ettevõtetele teeninduse ja kaubandusega osta endise paberivabriku on olnud lahjavõitu.” vad töötajad ja rahulole- Aktiivne pildiraamide kanda. Leping lõppes 2010. tegeleda. Otsisime veel või- territooriumist ühe osa, siis Millist tähelepanu ootab vad kliendid. See on olnud tootmine lõppes majandus- aastal ja omavalitus tegi malusi. Sain tuttavaks Hel- temal kohustused vähene- ettevõtja omavalitsuselt? suund, mida on püütud languse aegu. Kui leiduks otsuse, et jätkavad toitlus- dur Väljamäega, kes oli suur vad. Tol ajal kaasnes sellise „Kui ma mõni aeg taga- kogu aeg hoida ja seda jät- aktiivseid inimesi, kes ta- tamist ise.” tööandja Raplas pildiraamide suure kinnistu ostmisega si otsisin ettevõtjaid Hiiu- kame. Eks iga ettevõtja ees- haksid selle haruga jätkata, Alar Kaljundi meenutas, et tootmisvaldkonnas.” tohutu asjaajamine. Notari maalt, siis leidsin Hiiumaa märk on kasumit teenida.” siis on selleks seadmed ole- ettevõtjana oli väga keeru- Aastaid 1994–2001 nime- juures oli 11 ametkonda, Ettevõtjate Liidu kodulehe, mas ja Alar on valmis and- kas toime tulla. Toiduainete tabki Alar pildiraamiperioo- kui selle protsessiga lõpule kust sai infot. Sama teave Tekst ja fotod ma vihjed, kus toodangut hinnad aina kasvasid, aga diks. Raame tehes hakkas aga jõudsime. Tublid naabrid, oli ka kohaliku omavalitsuse ESNE ERNITS realiseerida. riigi koolitoidutoetus jäi idanema uus mõte. Nimelt kes kogu selle valu ja vaeva veebiküljel. Väga elemen- Estmer Grupp OÜ tegeles samaks. oli tol ajal raske leida kesk- ära kannatasid!” taarne ja lihtne asi. Me rää- 10 aastat ka Kohila güm- Seega hingasid vist ker- konnasõbralikke pakendeid, Alar lisab, et ehk oli ta tol gendatult, kui leping lõp- nende tootjaid oli Eestis üsna ajal isegi liiga tagasihoidlik, naasiumi õpilaste toitlustamisega. pes? vähe. „Kuna Alar Kaidmel oli tegelikult oleks olnud või- „Väga. Vastutasin ikkagi tooraine hankimise kogemus malik rohkem investeerida. „Tegelikult vedas seda vankrit Heldur Väljamäe, iga päev 700 õpilase toit- ja minul ettevõtluse pisik Nüüd hakkab kinnistu jälle lustamise eest. Mitte kedagi sees, siis rentisime Tiit Veski- väikseks jääma. kes oli toitlustamisega kokku puutunud Sillaotsa ei huvitanud, milline on mäe ja Nikolai Ivanovi käest ilm, transporditingimused,

Kohila Käsipesula otsib oma sõbralikku meeskonda MOOTORSÕIDUKITE TEHNOÜLEVAATUS kohusetundlikku ja töökat Vabaduse 15a • KOHILA NB! Elanike paremaks teenindamiseks on klienditeenindajat. tehnokeskus avatud nüüd Väljaõpe ettevõtte poolt! E–R 9–19 L 9–16 Kandideerimiseks saada oma CV Kohila Tehno OÜ • Tel 670 4018, 5550 7377 [email protected] või helista 514 8786. www.kohilatehno.ee Pensionäridele ja paljulapselistele peredele SOODUSTUS 4 kooli- ja kultuurielu Nr 19 Oktoober 2014 Õppekäik Tallinnasse Melchiori jälgedes teosega. Minu ülesanne oli Kolmapäeval, 24. septemb- Paljudele kirjandushuvilistele on Indrek Hargla ajaloo- rääkida Mustpeade gildi aja- ril käisime 12.b klassiga Tal- liste kriminaalromaanide peategelane, keskajal Tallinnas loost, mida oli põnev uurida. linnas huvitaval õppekäigul, toimetav apteeker Melchior tuttav. Kohila gümnaasiumi 12. Varem ei teadnud ma Must- kus tutvusime Indrek Hargla klassid tutvusid Hargla teoste ja nende tegevuspaikadega peade vennaskonna kohta „Apteeker Melchior ja ...” kirjandusprojekti „Melchiori jälgedes” käigus. teostega seotud kohtadega. midagi, nüüd olen kursis nii Külastasime eri paiku Tallin- ühenduse minevikuga kui Indrek Hargla Melchiori-krimisarjas on ilmunud viis teost. na vanalinnas ning jõudsime ka sellega, mida teevad selle Õpilased said valida nende hulgast meelepärase ja selle läbi ka Piritale, kus uudistasime liikmed tänapäeval. Kogu see lugeda. Kui teos sai loetud, moodustati rühmad nende vahel, kloostrivaremetes. Kuidas protsess – nii uurimine kui ka kes olid lugenud sama raamatut. Selle seltskonnaga pidi jõud- meie päev välja nägi ja mida oma teadmiste teistele tutvus- ma ka nädala pärast lõpptulemuseni – teose sündmuspaiku uut sain teada Tallinna kohta? tamine – oli väga huvitav. tutvustava ekskursioonini Tallinna vanalinnas. Kolmanda rühma teos oli Protsessi järgmise osana tutvustati rühmaga oma loetud Esimene rühm tutvustas „Apteeker Melchior ja timuka teost klassikaaslastele. Seejärel kaardistati teose sündmuspaik meile Rataskaevu tänavat, tütar”. Nende tuuriga külas- ja valiti välja olulisemad objektid Tallinna vanalinnas, koguti mis oli tihedalt seotud nende tasime Hobuveskit ja Suurt ajaloolist infot ning seoti see teoses toimunuga. Nii tehti endale loetud teosega „Apteeker Rannaväravat. Saime üle- selgeks teekond ühest objektist teiseni. Kui eeltöö oli tehtud, sai Melchior ja Rataskaevu vii- vaate teosest ning ajaloolist paika panna klassi päevamarsruudi mööda vanalinna. Järgmi- rastus”. Tutvusime Melchiori ja teosepõhist infot vaadatud sena oli vaja luua ja omandada tekst ning õppida seda esitama. apteegiga ja saime põhjaliku hoonete kohta. Kõige huvi- Kui teoorias oli kõik selge, mindi Tallinnasse praktiseerima. ülevaate raamatust. Minu tavam oli minu jaoks see, et Õpilaste tagasisidest selgus, et giiditöö ei olegi mee lakku- jaoks oli kõige põnevam kae- Paks Margareeta on kunagi mine. Arvati, et see on kerge, kuid kohapeal tuli silmitsi seista vuga seotud legend. See oli olnud kahuritorn ja siiamaani mitmete segavate faktoritega: ilmastik, liiklusmüra, vestlevad mulle uus teadmine, et kaev võib näha jälgi aastatetagus- grupikaaslased, huvi tundvad turistid jm. Analüüsides toodi on tänavale nime andnud. Oli test pommitamistest. Grupi välja, et giidil peab olema kõva ja selge hääl, oskus inimestega tore, et ekskursiooni tegijad liikmed olid oma etteasteks suhelda ja muuta oma tekst huvitavaks, oskus jääda rahuli- olid end põhjalikult ette val- hästi valmistunud ja neid oli kuks, kui keegi segab või ei soovi kuulata, oskus mitte välja mistanud. hea kuulata. teha segavatest faktoritest ja oskus kohapeal välja mõelda, Viimasena külastasime Pi- kuidas edasi toimida, kui planeeritud tegevusi ei saa ellu viia, Teisena tutvustasime meie rital asuvaid Birgitta kloostri ning loomulikult peavad giidil olema põhjalikud teadmised oma klassikaaslastele raa- varemeid. Selle ekskursiooni oma objektidest ja muust sellega seonduvast. matut „Apteeker Melchior ja korraldajad olid lugenud raa- Dominiiklaste kloostri õuel. Foto Merilin Kähar. Projekti tulemusena teavad õpilased oma pealinna ajaloost Oleviste mõistatus”. Näita- matut „Apteeker Melchior ja selle rühma esitlus oli väga si- tud aja veelgi toredamaks. Iga rohkem, leiavad seal üles huvitavaid paiku, samuti on nad sime dominiiklaste kloostrit, Pirita kägistaja”. Jalutasime sukas ja hästi ette valmistatud. rühm rääkis väga põhjalikult näinud ühe elukutse köögipoolt. Oleviste kirikut, mille torni hoone varemetes ringi ja kuu- Veetsime Tallinnas huvitava oma raamatu sisust ja seda otsast imetlesime ka vaadet lasime selle huvitavat ajalugu. päeva, mille käigus õppisime kõike oli põnev kuulata. Ingrid Oksaar Tallinnale, Mustpeade maja ja Minule oli suureks üllatuseks kõik palju. Saime iga rühma eesti keele ja kirjanduse õpetaja Pühavaimu kirikut. Rääkisime see, et koht Pirita on oma nime esitusest midagi täiesti uut Krista Tarkmees hoonete ajaloost ja seosest saanud selle kloostri järgi. Ka teada ja see tegi linnas veede- 12.b klassi õpilane Väikesed rännumehed ümbermaailmareisil Lõppenud suvel oli väi- vaid kohti. joogas, tantsida kõhutantsu jänes Feliks juhtumisi oma kestel rännuhuvilistel lastel Näiteks satuti Venemaale, ja süüa pulkadega riisi. suvereisilt tagasi jõudnud. võimalik osaleda ümber- kus uuriti samovari, lõõts- Neljandal päeval jõuti Lapsed leidsid ta reisilaeva maailmareisil. Sedapuhku pilli ja matrjoškat. Seal söödi Aafrikasse. Aafrikas meis- Räim 3 pardalt väsinuna ja küll vaid oma fantaasiates, barankasid ja pelmeene terdati ehteid, põristati näljasena. Väiksed abilised kuid siiski. Nimelt suvel ning joodi alustassidelt kuu- trumme ja otsiti aardekirstu. olid temaga kohtudes väga toimus Kohilas Männi las- ma savarkateed ja lutsutati Laagri viimane päev vee- rõõmsad ja turgutasid teda teaias laager, mille teema suhkrutükke. deti traditsiooniliselt Tal- oma piknikukraamiga. oli „Maailma rahvad”. Jä- Ameerikas ringi rännates linnas. Piknikukotid kaa- Laste säravatest silmadest nes Feliks kui reisijuht viis kohtuti indiaanlaste ja nen- sas sätiti end teele rongiga võis välja lugeda, et see oli Sügishooajal oleme avatud lapsed rändama maailma de kommetega. Ehitati vig- Tallinna Lennusadamasse tore ja seiklusrikas nädal. eri paikadesse. Feliks ise oli vam ja ehiti end sulgedega minekuks. Lennusadamas Järgmisel aastal on neil T–R 11–16; L 11–15; P, E suletud oma igasuvisel ringreisil ja ning loomulikult sai iga laps said lapsed osaleda kahes samuti võimalus laagris osa- Meilt on võimalik tellida erinevaid kotte tikanditega ja samuti tegeleme kirjutas igast riigist lastele endale ka uue indiaaninime haridusprogrammis: „Me- leda, kuid siis on juba teine masintikanditega. kirju, milles kirjeldas oma välja mõelda. Ameerikas rekaru jälgedes” ja „Linnu- teema, nimelt „Läki metsa!” Kuna sügis on juba hoogsalt alanud ja ilmad kipuvad ka jahedamateks seiklusi, eluolu, kombeid sõid lapsed hamburgerit ja lennu lennundus”. Peale Täname lapsevanemaid ja minema, siis tuletame meelde, et meil on müügil erinevaid kauneid ja tavasid. Ta kutsus lapsi jõid kokakoolat. seda aga leiti hea võimalus Kohila vallavalitsust! kindaid-sokke! oma fantaasiates kaasa män- Edasi suunduti idamaa- pikniku pidamiseks Len- Kutsume endiselt kõiki koduseid käsitöömeistreid tooma enda käsitööd gima ja maailmarändurid desse ja seal said lapsed pea- nusadama kõrval oleva Ebe, Raili, Kersti Näpseli majja müügile! olema. Koos läbitigi viie le muude teemakohaste te- mänguplatsi juures ja kõigi Männi lasteaia õpetajad Kui sa tunned, et sinu jaoks jäävad kellaajad lühikeseks ning sooviksid päeva jooksul palju põne- gevuste veel ka lõõgastuda suureks üllatuseks oli ka mingi asja kohta infot, siis võta julgelt ühendust MTÜ Kovanäpsel juha- tuse liikme Esne Ernitsaga, tel 5564 7719.

Pärimusmatkale 19. oktoobril EELK Hageri Lambertuse koguduse teated

Sutlema külas on ini- mul õnn näha ühte enam peaks oma silmaga üle Pühapäev, 12. oktoober. Lõikustänupüha. Pühapäevakooli algus. mesed elanud mitmeid kui saja aasta vanust sak- vaatama. 10.30–11.45 raamatukogu kogudusemajas 12.00 jumalateenistus, armulaud. Algab pühapäevakool, lapsed aastatuhandeid. Sellest sakeelset raamatut, kus Eelpool toodule tugine- tulevad jumalateenistusele. Muusikaline osa: Marta Põld viiulil ja annavad märku asula- oli foto ühes eriti suurest des kutsun huvilisi üles Sigrid Põld klaveril. koht ja hukkamispaik II kivist Sutlemas, nimetati pärimusmatkale eesmär- Pühapäev, 19. oktoober aastatuhandest, kaks ki- teda Maa mutt. giga leida üles jutuksol- 10.30 kuulutusetund kirikus. vikalmet I aastatuhande Teisel fotol oli näha nud suur kivi Sutlemas. 12.00 jumalateenistus, armulaud. Laulab kammerkoor Lambertus. algusest, lohukivi I aasta- mitmeid inimesi sellel Kogunemine on pü- Pühapäev, 26. oktoober. Leeripäev. tuhandest eKr, ohvrikivi kivil istumas. Jäi mulje, hapäeval, 19.oktoobril 10.30–11.45 raamatukogu kogudusemajas. II aastatuhandest. Lisaks et tegemist on sama suu- kell 11 Sutlema mõisa 12.00–13.15 pühapäevakool kogudusemajas. ka sooja joogiga. 12.00 jumalateenistus, armulaud. Mängib koguduse pasunakoor. eelpoolnimetatutele on rusjärgu kiviga nagu on juures. Loodetavasti on Registreerida saab Pühapäev, 2. november. Hingedepäev Sutlema mõisa värava- Pahklas Eestimaa Kivi- siis puud juba raagus aadressil hageri.muu- 10.45 piiblitund kogudusemajas torn vaatamisväärsus, de Kuningas. Inimeste- ja nähtavus parem, kui 12.00 jumalateenistus, armulaud. Orelimuusika, organist Mai Mänd [email protected] või mida ka kaugemalt uu- ga rääkides on pakutud peaksime metsast otsima Pühapäev, 9. november. Isadepäev. Laste ristimispüha [email protected] distama tullakse. Ajaloo- välja kahte võimalikku minema. Riidesse palun 10.30–11.45 raamatukogu kogudusemajas huvilisel on, mida vaata- asukohta. Kumb siis ik- panna vastavalt ilmale, 12.00–13.15 pühapäevakool kogudusemajas Virve Õunapuu 12.00 jumalateenistus, armulaud. Laulab koguduse lastekoor mas käia. Sellel suvel oli kagi see õige kivi on, varustage end kindlasti Nr 19 Oktoober 2014 SPORDIELU 5 Võrkpallinaiskond on ootusärevuses Eelmisel sügisel komeedina võrkpallitaevasse lennanud, ridamisi tiitlivõite noppinud, Kohila iganädalaseks mee- diasõbraks teinud ja kohali- kule spordielule uued tuuled andnud meisternaiskond on saabuvaks hooajaks igati valmis. Ettevalmistused said hoo sisse juba juunikuus, kui alustati naiskonna komplek- teerimisega. Treenima hakati augustis, septembri alguses käidi võistkonna valmisolekut testimas Soomes tugeval Salo turniiril, kus oli kohal Soome paremik ja külalised Valge- venest. Sealsete mängude põhjal võib öelda, et hooaja algus on lootusrikas, koostöö noorte ja kogenud mängijate vahel sujub, kõik on vägagi motiveeritud ning ühiselt kõrgete eesmärkidega. Kohila naiskond osaleb sel aastal Ees- ti karika- ja meistrivõistlustel ning Balti liigas. Ees ootab palju põnevaid mänge. Esimene Eesti karikavõistluste veerandfinaal Kohila VK- Võru SK toimub 15. oktoobril kell 18.30 neist toimub juba oktoobris Kohila spordihoones. kodusaalis, siis antakse ava- Ees (vasakult): Mari-Liis Graumann, Käroli Kärdi, Merike Errit, Karmen Mereküla, Kertu Laak, Maarja Kerner. Taga (vasakult): Peeter Vahtra, Ingrid Kangur, Katleen Kangur, Helle-Maris Siilak, Marie Aasorg, Julija Mõnnakmäe, löök Eesti karikavõistlustele. Laura Parts, Pille Vahtra, Margus Miller, Hanna-Loore Õunpuu, Mihkel Sagar, Liisel Nelis. Kohila vastaseks veerandfi- naalis loositi Võru, esimene mänge ja võistlusi Maarja-Liis Asendamatu taustajõud on õnneloosi „Jõuluaeg on ime- Kohila tüdrukud võitsid mäng on võõrsil, teine kodus, Kangur. Meeleolu loovad ja meie oma võrkpallikooli õpi- line, sõbra toetus oluline”. mängitakse kahe võiduni. silmailu pakuvad naiskonna lased ja klubi liikmed. 150-liik- Loosirattas keerleb väga palju Kohila naiskonna peatree- oma alagrupi täiseduga tantsutüdrukud (Liis Koitla, meline suur võrkpallipere elab tooteid (parfümeeria, ehted, neriks on nii sel kui ka kol- Mirell Vinnal, Kätlin Kuller- ja hingab ühises rütmis, peale kodukeemia, värvid, spaade 27.–28. septembril toimus Kohilas üks kolmest Eesti kari- mel järgmisel aastal suurte kupp, Sandra Piho, Hannele igapäevaste treeningute on ja restoranide kinkekaardid, kavõistluste eelturniirist U20 tütarlastele. Meie alagrupis oli kogemustega Audentese SG Pruunlepp, Liis-Marii Kivi- enamik noori seotud naiskon- ajalehtede/ajakirjade tellimu- kuus naiskonda (Kohila, Hiiumaa, Narva, Jõhvi, Saaremaa, ning Eesti noorte- ja täiskas- rand, Kristiina Saarna, Inder- naga nii kodumängudel kui ka sed jne), kõik piletid on võidu- Pärnu), kes mängisid omavahel turniirisüsteemis. Kohila võitis vanute koondiste pealoots lin Mõistlik, Annabel Vinnal, muudes tegemistes. piletid. Iga piletiostnu aitab täiseduga kõik viis mängu, kaotades vaid ühe geimi saarlastele Peeter Vahtra, I treeneriks Laura Tiidrus, Helena Kur- Kohila vald ja Kohila ini- ühe euroga tuua jõulurõõmu ning pääses koos Pärnuga edasi kuue parema hulka finaaltur- Kohila noortetreener Ingrid jama) võimlemisklubist Ilus mesed on võrkpallinaiskonda Kohila valla peredele, kes abi niirile, mis toimub 10.–12. oktoobril taas Kohilas. Kangur. Mängijaid on 14: Rüht, tüdrukute juhendaja on aidanud palju. Jõulud, mis vajavad. Fondi tulu annavad sidemängijad Julija Mõnnak- Kairis Kontus. on aasta ilusaim, rahulikum üle Kohila võrkpalliklubi ja Ingrid Kangur mäe (kapten), Kertu Laak, Loodame pakkuda kodu- ja headuserohkem aeg, ei ole Kohila vallavalitsus alates 16. treener Karmen Mereküla, liberod publikule ilusaid mänge ja enam kaugel. Soovime omalt detsembrist. Kõik õnneloosi Pille Vahtra, Katleen Kangur, palju positiivseid elamusi ning poolt anda väikese panuse piletid on nimelised, toetajate temporündajad Hanna-Loore anname endast kõik, et Kohila selleks, et igas kodus oleks nimed avalikustame oma Rapla noortekorvpallijuhiks Õunpuu, Laura Parts, Marie oleks Eesti spordikaardil vää- jõulurõõm, soojus hinges ja kodulehel. Aasorg, nurgaründajad Meri- rikalt esindatud. Naiskonnaga toas, jõululaud kaetud ning Täpsem info ke Errit, Maarja Kerner, Mari- asus võimsa CV-ga leedukas on asunud koostööd tegema kingitus kuuse all ... www.kohilavk.ee ja Liis Graumann, Helle-Maris väga suur hulk ettevõtteid ja Kohila võrkpalliklubi kor- Facebookis – Kohila võrkpal- 1. oktoobrist asub Rapla Siilak, Käroli Kärdi, Liisel firmasid, abikäe on ulatanud raldab koostöös oma toetaja- liklubi naiskonna lehel. Korvpallikoolis noortekorv- Nelis. Naiskonna statistik on mõned eraisikud. Meil on hea tega internetis ja naiskonna palli juhi kohuseid täitma Mihkel Sagar, mänedžeritööd oma tööd teha, sest tunneme kodumängudel septembrist Ingrid Kangur hirmuäratava kogemuse- teeb Margus Miller, kodu- kõikjalt väga sooja suhtumist. detsembrini heategevusliku treener ga Leedu treener Paulius mängudel korraldab lastele Juodis. 36-aastane treener, kellel on bakalaureusekraad korvpallitreenerina ning ma- gistrikraad sporditeadustes, asub igapäevaselt tegelema Rapla KK II liiga, U19 ja U18 noormeeste võistkondadega. Samal ajal võtab enda hõlma alla kogu klubi noorte püramiidi suunamise ning treenerite koolitamise ja abistamise. TULE TRENNI! Paulius on treenerikarjääri jooksul töötanud Leedu korvpal- treeningud täiskasvanutele hobitoas likoolides, juhendanud peatreenerina meistriliiga meeskondi Neptunas ja Panevezys, töötanud Leedu noortekoondistega ning juhendanud viimati abitreenerina Euroliiga meeskonda alates 15 septembrist! Kiievi Budivelnikit. Näiteks juhendas Juodis peatreenerina 2012. aastal Leedu U17 koondist, mis osales kodustel maail- mameistrivõistlustel. „Pauliuse liitumine meie klubiga on väga pikk samm edasi kogu meie klubi arengus. Meil on väga head noortetreenerid, kuid ma näen, et igapäevane töö sellise muljetavaldava koge- BODY muse ja haridusega treeneri abistamisel ja juhendamisel lisab LIHASVASTUPIDAVUSTREENING nende arengule treenerina tugevalt hoogu juurde. Kavatseme esmaspäeviti ja kolmapäevati kell 19:30 tema teadmistepagasit kasutada kõikide kooli võistkondade juures, kaasa arvatud meeste ja naiste meistriliiga võistkonnad. Treener Terje Valinu Tema tulek peaks julgustama perspektiivikaid mängijaid üle Eesti kasutama võimalust tulla elama, õppima ja treenima Raplasse. Meie eesmärk on, et Rapla Korvpallikoolis oleks võimalik saada maksimaalselt hea korvpalliharidus Eestis!“ võttis uue treeneri palkamise kokku kooli tegevjuht Jaak Karp. Eelregistreerimist ei ole vaja, tundidega võib liituda aastaringselt! Hobituba asub Kohila ärikeskuse 3 korrusel Rapla Korvpallikool www.hobituba.ee 6 mEELELaHUTUS Nr 19 Oktoober 2014

! arud Viimane aeg soetada talvev ilas! Suu Koh r mardilaat OOTAME UUSI 8. novembril 9-16 Raudteejaama platsil. LAULUÕPILASI [email protected] alates beebieast kuni 16 aastasteni!

Tule õpi autojuhtimist kodule UUS! lähemal, Kohilas! · 3 uut laulugruppi kuni 16 aastastele Jõri Mägi FIE Autokool MAARJA PAJU juhendamisel! korraldab B-kategooria · Laulu-mängutunnid kuni 2 aastastele lastele autojuhikursused Kohila KADI TOOMI juhendamisel! Koolituskeskuses. · Tihased – õhtune laulugrupp 2-3 aastastele ASTRID ÕIGEMEELE juhendamisel!

Lisainfo, tunniplaan ja registreerimine kodulehel www.hobituba.ee Kursus algab 17. oktoobril kl 17. HAGERISSE KINNO! Info ja eelregistreerimine Uus Eesti ﬁ lm KIRSITUBAKAS

tel 5685 5100, 5390 6790. www.hobituba.ee Koduleht http://www.hot.ee/soiduope/ Hageri rahvamajas 21. oktoobril kell 19.00 Pilet: 1.50 eurot. POISTE MAADLUS- KOOL “Kirsitubakas” räägib 17-aastasest väikelinna tüdrukust Tel 509 8419; [email protected] EL. LÖÖGI- Laurast, kel on kohutavalt igav. Ema käib närvidele, RELV VÄÄVEL omavanused kutid on nõmedad ja kõik meelelahutused ...PUBLICA tunduvad lapsikud. Ühel päeval tassib Laura energiline ...EAGLE sõbranna Merit ta kaasa rabamatkale, mida korraldab (AUTO) NOOT keskealine loodusehunt Joosep. Algus on kõike muud kui ALUMIINIUM paljutõotav: kinnise loomuga tüdruku suhted pingestuvad KONST- RUKTSIOON kiirelt kompleksivabalt käituva Joosepiga, kes üritab mat- JA - VN.K. ...TV kaseltskonnale muljet avaldada oma maalähedase stiili ja (TELEKAN.) kentsakate rituaalidega. Matka edenedes avastab Laura NJUUTON ...SPORDI eneselegi ootamatult, et Joosepi karune sarm paneb tal HOONE vere kiiremini pulbitsema...

AUGUST “Kirsitubakas” on nooruslik suhtedraama esimesest armumisest. Kui aga tunded süttivad mitukü mmend TV UUDISTE- ANKUR aastat vanema mehe vastu, on otsuste langetamine nii TA VIISIS- F1 TIIM LILL DIREKTOR psü hholoogiliselt kui sotsiaalsete normide tõ ttu palju TAS.... NOOT PAPAGOI+ PROGRAM- Sol♭ keerulisem. Keelatud armastuses on nagu sõ jas – häid TA EESTI MEERIMIS- valikuid polegi. 150 AASTAT SÜNNIST SÜNDIS... KEEL TONN KERGE- ...BULLOCK Lavastajad: Andres Maimik, Katrin Maimik (11.10.1849‐26.08.1912) JÕUSTIKL. (FILMITÄHT) (1983-2010) MAAILMA- Filmi tootmist on toetanud Eesti Filmi Instituut ja Eesti IN+N KODA- Kultuurkapital. L. SOOMES NIKKU MEEDIA- TEGEL. OSMIUM+ EW KAALIUM NÄgEmISkONTROLL ja SÕJA- VÄELANE pRILLImÜÜk kOHILaS URAAN ENDA ... KIVI MAHA... Tulge silmi kontrollima ja prille ostma! NÄITL. (LOSSITAV) UNITED KINGOM MAADLEJA Ootame teid 21. oktoobril 10.00–17.00 LIIDE+ Kohila turvakeskuses aadressil Vabaduse 1B LIITER 1. ...REIN Eelnev registreerimine tel 385 2603 või 5698 1972.

ENDINE PURJEKAS ABIEL- MÕÕTÜHIK LUNUNA IISRAELI TENNISIST RAHVA- (1951-1998) TANTS (N+IN)

SI HAPNIK AASTA VEEGA ÜLE 50.+ KALLAMA BORIS VÄIKE TUCH PUUNÕU

POLIITIK ÜLO

JÄRV NULL JALANÕUDE PARANDUS

KRIIPS AJALOOL. PIKK Meie pood Vabaduse 11 Kohila HÜÜDSÕNA (N+E) KATUSE- Tänasest pakume ka 100 KG ALUNE keemilise KUNSTNIK TITAAN PÄRIMUS- (N+IN) MUUSIKA puhastuse TV KOGUJA ILMAR teenust! REPORTER ÖPIK+

...TUJU KOOL OLEME AVATUD; Astu läbi! RAAMAT+ LINN E.-R 10.00-18.00 L 10.00-15.00 2xKONS.+ INDIAS P-SULETUD EESTI NÄITLEJA ...KURV TARBIJATE- ÜHISTU VÄLJAS- KESK- I.K. ÜHISTU Eelmise ristsõna lahendus: Edgar Talvik sündis HEKTAR MINERAAL 24. septembril 1911 Kohilas, oli 1939. aastal riigi- ja VEETLE- VALT rahvusvahelise õiguseinsti tuudi vanemassistent. 2xVOK. PIISKOP- PR. PIKKUS- Loosi tahtel võiti s plaadi „Mäng on väikese inimese LINNUS ÜHIK LÄTIS JOOD töö“ Anne Ring ja selle saab kätt e vallamajast.

1000. TOOMAS Aitäh lahendajaile, järgmist nuputamise tulemust ...MAAKOND TAKER- ootame 25. oktoobriks. (NEBRASKA) DUMAS KÜLA Jaanus Kõrv PUNASED- SAARE- SKS. K. MAAL (3T.) Nr 19 Oktoober 2014 KULTUURIPÄRAND 7 Mälestusi Urgelt Hageri vaimne keskus Sirje Maarpuu ma olin ikka ise ka süüdi, ega ja läks nurga taha. Teadsin, mitte tassitäit, vaid ikka pool kukele tohi siis vastu laulda mida ta seal teeb ega läinud liitrit korraga. Seda andis ikka tähistas aastapäeva Meevõtt kujutas linnalapsele või muidu kokutada. Seda ma kunagi vaatama. Järgmisel alla kulistada, aga mind oli samuti elamust. Mesilased muidugi tegin ja sain linnu päeval kees potis ülimaitsva õpetatud, et toitu ei tohi järele mulle just sõbrad ei olnud. käest sugeda ka. puljongiga klimbisupp. Kor- jätta, tahtsin olla hea laps ning Vanaisa ja ema panid pikad Üks kirju kukk kandis muru- ra, kui teised olid kodust ära, jõin ikka piima ära. vatimantlid selga, võrgud harja ja paralõuga, sellist topelt õpetas vanaisa mind klimpe Võtsin oma piimamehe tööd pähe, aga kui kogu maja oli lottidega. Ilus lind oli, aga kole supi sisse panema. Iga klimbi täie tõsidusega. Ühel hommi- täis magusimalat suitsuvingu, löömamees. Kukevõitluses pidi omaette panema ja enne kul, kui väljas oli juba valge ja siis pidin küll kodust kau- kaotas ta ühe silma, hari oli lusika kuumaks kastma. Ilusad ema oma toimetustele läinud, gemale hoidma. Vanaisa tuli tihtipeale kärnas ja katki – kõik suured klimbid tulid. Siiani on kargasin üles – kella ma siis pooljoostes mesipuude poolt, vigastused saadud läbi aiapul- meeles. vist ei tundnud –, krabasin asjaosalised pirisedes sabas, kade. Üks kord, kui aiavärav Ükskord oli kana kadunud. laualt valmis pandud piima- Hageri palvemaja on olnud juba kaks sajandit meie esivanemate vaimne keskus ja võib saada taas aktiivseks kooskäimise neid puges ikka varrukasse ja oli lahti ununenud, said ku- Otsiti igalt poolt ja alles kol- ämbri ja lippasin piima järele. kohaks. krae vahele. „Neh, neh!” tõrjus kepoisid ka korraliku lahingu mandal päeval leidis Toivo Vaatasin lauda ukse vahelt sis- Pühapäeval, 21. septembril kogunes sadakond inimest Eesti eri vanaisa mesilasi. Tundus, et maha pidada. Õnneks jõudis kana tõrvatünnist. Päikese käes se, aga seal, kus Liisa tavaliselt paigust tähistama Hageri palvemaja 196. aastapäeva, et jätkata kogu õu on üks sumisev mui- vanaisa vahele, muidu oleks oli tõrv pehmeks ja soojaks lehma lüpsis, polnud kedagi. esivanemate alustatud ilusat traditsiooni. Saabujaid tervitas nasjutt. Mesi ammu võetud, vaene lind vist elu kaotanud. läinud ning kanake asus sinna Jalutasin ümber maja ja alles värske kuuselaua lõhn, mida levitas suvel restaureeritud põrand. aga tigedaid pirisejaid ronis Mäletan veel hiigelsuurt hauduma. Kuumuses vajus hulga aja pärast tuli Liisa toast On põhjust olla rõõmus, et nii paljude jaoks on palvemaja tähtis ikka nii toas kui ka köögiaknal. kõvera nokaga valget kana, aga hauduja tõrva sisse ja jäigi lehma lüpsma ning imestas: ja eriline koht ning et on inimesi, kes muretsevad selle hoone käekäigu pärast ja teevad seal korrastustöid. Siis järgnes mee vurritami- ristisime ta Kotkaks. See oli kinni. Pandi siis kana korvi- „Kulla laps, kas sa tahad juba ne. Verandas sai suur vurr kange hauduja. Kuna kanaga sooja pliidi peale sulama, nii vara piima saada?” Eks kell Miks on Hageri palvemaja tähtis Kohila valla elanikele ja kogu magusat sisu täis ja kraanist poegadega oli suur tegemine, kõhualust püüti kuidagi pu- pidi natuke kuus läbi olema, Eesti rahvale ning kuidas ulatub vennastekoguduse mõju täna- hakkas tilkuma päikesekollast saatis ema kana külasse haudu- hastada, aga eks osa sulgi läks kui ma kohale jõudsin. päeva? nektarit. Küll see oli lapsepõlve ma ja sügisel tuli noore kanaga koos tõrvaga. Lind nägi välja Oli ilus suvehommik, kui Vastuse leidmiseks peame minema ajas tagasi paarsada aastat, magus päev! Kõige paremad tagasi. Varsti saime temalt jälle kui peletis. Ajapikku kasvasid meie hoovi sõitis veoauto. kui Hageri kihelkonda jõudis vennastekogudus. Ajalooliselt oli olid lutsimiseks kärjekaaned, suuri kahe rebuga mune. Kana jälle uued suled ja kana hakkas Naabri Toivo silkas kohe meile, vennastekogudus luteri kiriku sisene äratusliikumine, mis 18. sa- jandi esimesel poolel Saksamaalt Herrnhutist Eestisse jõudis. Tihti aga mett-sepikut külma piima- munemisprotseduuri uurides uuesti munele. Seda peeti küll temal oli tohutu huvi kõiksu- kuuleme eestlaste hulgas arvamust, et kirikud on meie kodumaale ga oli ikka väga mõnus süüa. avastasin, et kana ei munegi imeks. gu sõiduriistade vastu. Jäime ehitanud võõrvõim ja esivanemaid sunniti seal käima käsu korras. Laudas oli suve alguses ala- nokast. Üllatus missugune! Kuna lapsena haigestusin siis koos uudistama. Selgus, Vennastekoguduse liikumine levis vabatahtlikult ja kiiresti, seega ti kedagi põnevat. Kas uus Minu lapsepõlves kippusid kopsunäärmepõletikku, siis et need olid naabri uued su- võib öelda, et see on meie oma kristlus. See liikumine lähendas seapõrsas, kirju vasikas või kanad tihti hauduma. Pidin arvati, et soe piim on tervisele vitajad. Meid kõõritas Toivo- religiooni rahvale ja tõstis talurahva eneseteadvust. Vennasteko- uus kukepoiss. Kuna mul lin- valvama, et kana kahtlaselt väga kasulik. Nii käisin ma vanune poiss. Eks ta umbes guduse eesotsas olid kohalikud taluperemehed, mitte mõisa- ja nas kodulooma ei olnud, sain kauaks pesale ei jääks. Kui alati laudas, kruus käes ja va- kuueaastane oli, sest mina olin kirikhärrad. Palvemajades moodustati Eesti esimesed laulu-, keelpilli- ja pasunakoorid. Lugijad vennad (mehed, kes oskasid vanaisa juures loomadega kana pesal katsusin, tegi ta naisa kallas mulle sinna sooja alles neli. Aga ega me algul eri- lugeda) lugesid teistele Piiblit ette ja seletasid kirjakohti lahti ning kontaktivajaduse rahuldatud. imelikku krõõksuga häält, va- piima, mille ma korraga ära ti seltsida soovinud, hoidsime tunnistasid oma usku. Ema õpetas, kuidas põrsast hel loksus ja oli kõhu alt tuline. jõin. Uskumatu, kuidas ma rohkem Toivoga kokku. Alguses käidi koos kodudes ning kui suitsutare enam kokkutul- sööta. Ega see linnalapsele Haudumistuurid pidi ruttu ära seda suutsin! Praegu ei oleks Autolt hakati kraami maha nuid ei mahutanud, siis mindi rehe alla ja edasi ehitati palvemaja. lihtne töö polnud. Põssa kar- saama, sest sel ajal oli kana ka ma võimeline mitte suutäitki tõstma ja Krooni elamise poo- Hageri palvemaja asub kiriku lähedal, nii et pühapäeval käis rahvas gas suurest ahnusest püsti, tavaliselt pesa ära peitnud ja sellist piima jooma. Või siis le tassima. Kuna veoautod peajumalateenistusel kirikus ja palvetunde peeti kas varahommikul kippus kaussi ümber ajama ja sinna suure hulga mune mu- ainult tulikuumana koos mee- naabrite juurde käisid alati läbi või õhtupoolikul palvemajas. kui sööma hakkas, toppis ikka nenud. Lastena otsisime neid ja ga, kurguhaiguse korral. Minu meie hoovi, aga nende väravad kaks jalga künasse. Vasikale põnevus oli suur, kui mune täis mälestuste järgi oli lehmalüps- millegipärast seekord lahti ei Teeme ära! Kohila valla elanikud saavad rõõmu ja tänuga tõdeda, et Ha- anti sõrme imeda, see totuke pesa leidsime, aga kana sellest jaks alati vanaisa, sest kui ma käinud, siis käis kolimine rin- geri palvemaja on Eesti suurim kasutusel olev vennastekoguduse lootis piima saada, aga lehma muidugi vaimustuses ei olnud. vanaema mäletama hakkasin, giga ümber lauda nurga. Meie, palvemaja (15×40 m, suur saal 280 m²). Taolist ehitist ei leia Eesti alla teda ei lubatud, tema sai Haudumise ajal pani ema kana oli ta juba haige ja teda ei näi- lapsed, aitasime ka. Mäletan, vabaõhumuuseumistki. 19. sajandist pärinev mantelkorstnaga oma toidu ämbrist. Kukega korvi ja riputas puu otsa tuule nud ma kunagi lehma lüpsmas. et tirisin ühte kokkupandavat hoone on säilinud ehedal kujul. Palvemaja ehitasid kohalikud sai tihtipeale kembeldud või kätte või kastis vette, et kana Kui ma veidi suuremaks pinki, aga ega see kerge ei algusest lõpuni oma jõududega talgu korras ja peamiselt öösel, muidu vaadatud, kuidas ta maha rahuneks ja jälle mune- sain, nii et piimaämbri võis olnud. Asjad pakiti lahti. Auto sest päeval pidi mõisatööd tegema. See on hea eeskuju tänapäeva suure vihavaenlase, naabri ma hakkaks, sest haudumise minu kätte usaldada, siis sai sõitis minema. „Teeme ära!” talgulistele ja näitab, kuidas on võimalik ühisel jõul püstitada ja hoida korras hoonet, mis on püsinud kaks sajandit. kukega aiapulkade vahel la- ajal kana ei munenud. Vaene minu ülesandeks Raua perest Järsku kostis eestoast tugev, On peetud mõttetalguid ja plaanis on anda sellele nii väärikale hinguid lõi. Mõni kukk oli nii kana, aga elu maal oli tol ajal ehk Mäe Urgelt piima tuua, kui kuri hääl: „Pagana kommu- hoonele uus hingamine. Praeguseks on korda tehtud suure saali tige, et ilma kummisäärikuteta rohkem majanduslik kui emot- oma lehm polnud veel lüpsma nistid, meie majja, no siia neid põrand, osa katusest ja vahetatud mõned seinapalgid, kuid on ei saanud õue minna, kohe sioonikas. Kui kanalt enam tulnud. Ka Urge Liisa andis nüüd küll ei võta ...” vaja teha veel palju tööd. Valmima peaks korrastatud hoone, kus saaks korraldada kuulutustunde, kontserte, seminare, lastelaagreid kippus kannustega lööma. Eks munatoodangut ei saadud, ema käsul mulle sooja piima Järgneb võttis vanaisa kana kaenlasse juua, aga tema ei kallanud ja teisi üritusi. Eesmärk on palvemaja restaureerida, et võiksime seda rõõmuga näidata oma külalistele ja turistidele, sest tegemist on meie esivanemate rajatud hoonega ehk Eesti asjaga. Selleks on vaja kõigi Kohila valla ja Hageri kihelkonna inimeste abi. Kellel on soov ja võimalus kogudust selles toetada, palume teha annetuse. Veel kord Loone linnuse päevast tagasivaatena EELK Hageri kogudus, ak EE311010802003930006 (SEB) ja pilguheit tulevikku Selgituse reale palume märkida „Annetus palvemaja heaks”.

Hageri kihelkonnas on tahkude ja ajalooliste võitlus- Olgu siinkohal veel juhi- vabatahtlikele, korraldus- Mõju tänapäeva teada mitu linnust: Angerja viisidega tutvudes tekib meis tud tähelepanu võimalusele meeskonnale, koostööpartne- Herrnhuti arhiivi andmete järgi oli 1839. aastal palvemajas liikmeid 410 ja külastajaid 800. Hageri õpetaja D. Fr. Ignatius on vasallilinnus 15. sajandist soov harrastada ajaloolisi tutvuda 2013. aastal Eestis ritele, toetajatele ja kindlasti märkinud, et külastajaid oli 1200. (ühtlasi vanim kiviehitis Ra- käsitöövõtteid, ise mõõga- või toimunud arheoloogiliste ka publikule. Aitäh, tänu teile Äratusliikumine kasvatas ka Hageri kiriku kogudust nii palju, et plamaal), Lohu väike linnus kirvevõitlust proovida, vibu- välitöödega, millest annab sai päev tore! vana kirik jäi kitsaks. See lammutati 1891 ning ehitati uus ja avar (Lohu Jaanilinn), Loone lin- ga laskmisest rääkimata. Et ülevaate Kohila vallamajas Kas Loone linnuse päevast kirik, mis pühitseti 13. septembril 1892. aastal. Liikumise mõju on nus (Castrum Lone), Õta lin- kogu maailmas on süvenenud viimaseid nädalaid vaatami- võiks saada suvine traditsioo- tunda tänapäevani, sest Hageri kogudus on üks suuremaid EELK nus ja ega esimese hooga roh- huvi tänapäeva ja mineviku seks olev näitus. niline ettevõtmine, järgmisel maakogudusi. Koguduses tegutseb kolm laulukoori ja pasunakoor. kem meelde tulegi. Tegelikult sidumise ning ajaloo taas- Loone linnuse päeva kor- korral ehitame ehk veesõidu- Tavalised maakogudused, kus ei ole olnud vennastekoguduse liiku- mist, ei ole nii aktiivsed. Praegu peetakse regulaarseid palvetunde me ei tea, kui palju võis meie kehastamise vastu, siis ehk raldas Hageri haridusselts, keid (parved, haabjad jms), kirikus ja kogudusemajas, sest palvemajas puuduvad tänapäevased esivanematel kaitserajatisi sünnib ka Loonel uus malev, kelle varasemad suurürituste edaspidi etendame linnuse sanitaartingimused ja kütmisvõimalus. olla. Teadlased on pakkunud, kes ajaloopärandi hoidmise- korraldamise kogemused kaitsmise-vallutamise lugu Iga aasta septembri kolmandal pühapäeval tähistame Hageri et suurema linnuse ümber, kaitsmise-tutvustamise oma pärinevad 2008. ja 2013. aasta või käime hoopis Varbolat palvemaja aastapäeva. Päev algab hommikul kell kümme pal- nagu ka Loone, võis olla mit- südameasjaks võtab. Eest- Hageri kihelkonnapäevade vallutamas, näitab aeg. Iga- vemajas piiblitunniga, mille tänavu pidas külalispastor Urmas meid väiksemaid linnuseid vedaja oleks täiesti olemas eestvedamisest. Loone lin- tahes rokkmuusika kontser- Oras Tartu praostkonnast. Pärast jumalateenistust kirikus toimus mõne kilomeetri raadiuses. Robert Kallasmaa näol, kes nuse päeva kui ajaloopäeva dipaigana on linnus vägev, palvemaja väikeses saalis ühine söömine ja kell kolm suures saalis aastapäeva kuulutustund. Saime kuulata tervitusi kohalikelt ja Nii võiks linnust oletada ku- praegu on seotud Järvamaa toetasid Kohila Vallavalitsus, sinna mahub muusikat nauti- külalistelt. Muusikat tegid pasunakoor, koguduse segakoor ja sagil Hageri piirkonnas (tea- rüütlikojaga. Raplamaa Omavalitsuste ma vabalt mitu tuhat inimest. kammerkoor Lambertus, kes esitas koos bändiga soome helilooja da-tuntud Võllaste mägi?), Heameel on tõdeda, et lin- Liidu Arengufond, Eesti Kul- Pekka Simojoki uusi laule. Tõdva kandis ja mujalgi. nuse päeval pakkusid huvi nii tuurkapital, Siseministeerium Virve Õunapuu Aastapäevalt lahkuti rõõmsalt ja tänutundega. Loone linnuse päeva ka- vee- kui ka maismaa-atrakt- Regionaalarengu toetuseks Hageri muuseumi vandades oli meeskonna sioonid. Päev oli tegemistest (KÜSK) ja Järvamaa Rüütliko- juhataja, Võta kingad, sest maa, millel seisad, on püha, püha on Issanda maa. eesmärk äratada huvi kodu- tihe. Tõeliselt suur huviliste da. Meeskonna moodustasid projektijuht Vaata ja kuulata vaikselt, kuigi kõike ei suudagi mõista. Vahel ajatu kohtab aega, aimad Jumala lähedust. koha ajaloo vastu, lootuses, grupp jälgis arheoloogilisi seltsi juhatus, peale selle kaa- Vahel piiritu ületab piire, tunned Püha puudutust ... et kasvab kogukonnatunne kaevamisi nn leiukastis ja sasime hulgaliselt vabataht- (Pekka Simojoki) ning et arhailise käsitöö eri kuulas arheoloogi ettekannet. likke. Siinkohal tänusõnad Joel Ots 8 Nr 19 Oktoober 2014

Pangabuss Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis!

Pangabussi peatus:

Kohila IV kvartalis vana vallamaja parklas 2. ja 16. oktoobril kell 15.30–18.00 13. ja 20. novembril 18. detsembril

Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Info ja tellimine tel 5378 5222 BESTKOP [email protected] www.bestkop.ee • kaevetööd • lumekoristustööd • pinnasetööd (ROXON) • kopplaadur JCB • laadimistööd 4CX teenused • tõstetööd

Ja puude ladvus nutvas tuules me vaikselt langetame pea.

Meie hulgast on septembrikuul lahkunud

aleKSandRa taRaSSOVa Galina GlaZKOVa MaRi PÕldRa SeRGei laRin eHa talU PaVel SVetlitŠnÕi aaRe HaUG KUULUTUSED eVald UUdeKÜll OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Omame 20-aastast kogemust. Pakume parimat hinda ja kiiret tehingut! Tel 504 5215, 514 5215, [email protected], www.est-land.ee

LIIV, EHITUSLIIV, KILLUSTIK, MULD, FREESASFALT kohaleveoga Kohila vallas, Südamlik kaastunne Mälestame kauaaegset Tallinnas ja lähiümbruses. Tel 507 9362. Riinale ja Peetrile kalli töötajat 19. oktoobril kell 9-16 Müüa küttepuud, hind alates 35 eur/ruum. Koormasse laotud. Müüa ka kütteklotsid võrgus ja kotipuu. Info tel 5637 8404. toimub Kohila raudteejaama platsil EVALD EVALD UUDEKÜLLI UUDEKÜLLI Müüa toidukartulit. Tel 5696 4847. SÜGISLAAT Lõikan hekki, võsalõikus, saetööd. Tel 5554 7291. surma puhul. ja avaldame kaastunnet lähedastele Müüa 1-toaline korter (4. korrus) Kohilas, Kooli tn 5. Tel 5198 4215. Kohal kauplejad üle Eesti. Tule kauplema ja perega meelt lahutama! Meida ja Aidi perega. Anna üürile 2-toalise ahiküttega korteri Salutagusel. Tel 5347 3872. Kohila Vallavalitsus Teen kodukoristust. Tel 505 3700. Info 5805 0167, [email protected]