EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM

PÄRNU MAAKONNA VÄLITÖÖD JA HINNANG EHITUSPÄRANDILE

Tellija: Muinsuskaitseamet

Koostaja: Epp Lankots, arhitektuuriajaloolane

TALLINN 2008 SELGITUSEKS

Pärnu maakonna (v.a. Pärnu linn) 20. sajandi ehituspärandi ülevaatus koosnes kahest etapist: esimeses etapis analüüsiti kehtivat kultuurimälestiste registrit 20. sajandi osas ning koostati publitseeritud ja käsikirjaliste allikate põhjal esialgne nimekiri võimalikest kaitset väärivatest hoonetest. Teine etapp ehk välitööd põhinesid esialgsel nimekirjal ning maakonnas ringi sõites nähtul. Kaante vahele jõudnud materjal ei ole paratamatult kõikehõlmav – mõningad väiksemad kohad ning tõenäoliselt ka mõned huvitavad hooned jäid avastamata.

20. sajand kultuurimälestiste registris Pärnumaa on Eesti suurim maakond, ent. sajandi lõpu ja 20. sajandi arhitektuuripärandi osa valdade territooriumil paiknevate arhitektuurimälestiste hulgas on peaaegu nullilähedane. Sisuliselt on tegemist täiesti kaitsetu ning väärtustamata pärandiga. Neljas vallas (Are, Lavassaare, ja ) ei ole ühtegi arhitektuurimälestist, sh vanema perioodi omi ning kahes vallas ( ja Kihnu) ei ole kaitse all ühtegi 20. sajandi ehitist. Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitse programmi huviorbiiti jääv periood (1870-1991) on ülejäänud valdades esindatud sageli ühe, harvem kuni kolme näitega, millest põhilise moodustavad 19. sajandi lõpu historitsistlikud mõisahooned või õigeusu kirikud.

Seega on sisuliselt katmata kogu see ehituspärandi osa, mis iseloomustas nii esimese Eesti Vabariigi aegseid arenguid arhitektuuris kui ka Nõukogude perioodi ajal. Nõukogude ajast ei ole Pärnu maakonnas, peale Pärnu linnas asuvate, kaitse all mtte ainsatki ehitist.

Metodoloogia ja töö vormistus Esitatud hoonete valik on nii tüpoloogialt kui väärtustelt mitmekesine: töös on esitatud nii riikliku tähtsusega ehk kõrgema väärtuskategooriaga kui kohaliku identiteedi seisukohalt olulisi hooneid, vernakulaar- ja insenerarhitektuuri, tüüpehitisi ja –keskkondi. Kõik hinnangud hoonete säilivusastmele ning tehnilisele seisundile toetuvad visuaalsele vaatlusele, samuti on arhitekti nime ning täpse ehitusaasta puudumisel antud umbkaudne ehitusaeg. Sarnaselt põhineb ka mälestise elujõulisuse või kaitstavuse hinnang koha üldmuljel või (näiteks kohalikelt inimestelt) saadud taustinformatsioonil piirkonna arengust ja tegevustest.

Ettepanekud edasiseks tegevuseks jaotuvad viieks kategooriaks: Riiklik kultuurimälestis (RKM ): Ettepanek rakendada kõige olulisematele, paremas korras olevatele unikaal- ja tüüpobjektidele või autentselt kujul säilinud ning kohaidentiteeti määravatele hoonetele, millel on (või on lihtsalt leitav) funktsioon. Muinsuskaitseala (MKA): Ettepanek rakendada hoonestatud alade kohta, mis moodustavad tervikliku ning ajastutruu keskkonna ning kus enamik hooned oleksid eraldi võetavalt riiklikku kaitset väärt. Miljööväärtuslikud hoonestusalad (MVA): Ettepanek rakendada suuremate alade puhul, kus on ühetaoline väärtuslik hoonestus, ajastule iseloomulikud tervikansamblid (väljakud ümbritseva hoonestusega, puiesteed jne) tüüpilised üksikobjektid (kooslustena), elamud. Võtta arvele: so. andmebaasis (kultuurimälestiste riiklik register) arvel olevad ehitised ja rajatised, mille seadusega kaitsmine pole otstarbekas, kuid olulised teadvustamise seisukohalt. Samuti mõned arhitektuuriajalooliselt silmapaistvad hooned, mis ei ole päris autentselt säilinud. Registrist on võimalik neid huvilistel leida, kohalikele omavalitsustele teemaplaneeringute jaoks välja pakkuda jmt. Dokumenteerida: Ettepanek, kui väärtuslikku hoonet ei ole võimalik kaitse alla võtta ja säilitada. Sellisel juhul tuleks ehitist kirjeldada, dokumenteerida ja inventeerida. Väärtuslike, kuid lootusetute hoonete puhul tuleks läbi viia täisdokumenteerimine (sh. mõõdistamine), teiste puhul inventeerimine.

Nii mõnelgi juhul on hoonele määratud kaks võimalikku varianti edasiseks tegevuseks.

Töö on esitatud valdade kaupa ning iga hoone kohta on 1-leheküljeline tabel lühiandmetega. Kuivõrd fotosid hoonetest on oluliselt rohkem, kui ühele leheküljele mahub, siis on tööga kaasas CD lisafotodega.

Epp Lankots Kevad-suvi 2008

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud Pärivere 17, Are sovhoosikeskus Are, Võtta arvele Pärnumaa Arhitekt Ell Väärtnõu, Hästi säilinud näide 1970. konstruktor E. Vestli, aastate konstruktivistliku sisekujundaja M. Puusepp. arhitektuurikeele rakendamisest 1975-1980. maa-keskkonnas. Ehitatud Pärivere sovhoosile. Hoone paikneb Tehniline seisund ja elujõulisus kujundatud maastikus on hea. Lagunemist ja monumentaalse radikaalset ümber ehitamist konstruktivistliku ilmselt pole vaja karta, hoone skulptuurina. Hoone on toimib algses mahus ja tõstetud madalalale muruga struktuuris. Ümbrus hooldatud. kaetud platvormile;

väliskujunduses domineerib monumentaalsus nii plaanilahenduses ja mahulise struktuuri ühtsuses. Keskne universaalsaal 400 kohaga, eriotstarbelised ruumid paiknevad selle ümber. Lava paikneb saali pikemas küljes. Fassaadil rohkel lagedaid pindu, mis vahelduvad avarate akendega.

Praegu kasutusel vallavalitsusena.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Lepplaane koolimaja Jälg 1930. aastate keskpaiga Võtta arvele Lepplaane, eluasemepoliitikast, mille Are vald, August Esop, J. Ilmas 1936. kohaselt rajati kõrvalistesse Pärnumaa maapiirkondadesse

Asub endises ning tänaseks uudisasundusi, nende keskmeks suuresti hävinenud Erika oli sageli moodsat Nõva planeerimiskava alusel arhitektuurikeelt ja valminud 1930. aastate taluarhitektuuri traditsioone uudisasunduses. Kenade kombineerivad koolimajad. proportsioonidega L- kujuline kivihoone pikemas Lepplaane koolimaja maht ja eksterjöör on hästi säilinud, tiivas oli algselt kaks avarat algse kivikatuse asemel on klassiruumi ja peafassaadi pool saal. Lühemas eterniit. Hoones sees on kelpkatusega osas pääses toimunud /toimumas suuremad avarast vestibüülist II ümber ehitised. Endine korruse korteritesse. koolimaja on eraomanduses, Pärast kooli sulgemist kes rajab sinna perele elamist. tegutses siin lasteead, praegu eraomanduses. Omanikud on hoone väärtusest üsna teadliku, restaureerivad aknaid ning kavatsevad saali taastada ning luua siia midagi külakeskuse sarnast.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud , Audru Ahaste “Kalevipoja” Võtta arvele vald, kolhoosi keskusehoone Pärnumaa. Näide kentsakast 1980. aastatel ehitatud postmodernismist maa- Lihula mnt (täpsed aastad ja arhitekt arhitektuurist ääres teadmata) piklik 1- korruseline laia massiivse Hoonet on remonditud ja katusega ehitis, ilmselt aknaid muudetud. silmatorkavad detailid on Tehniline seisund on hea. postmodernistlikult veiderdavad katusest teravalt välja ulatuvat kolm kolmnurkset katuseakent a la Sydney Ooperiteater.

Praegu eraomanduses, ilmselt kasutatakse elamuna.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud Audru, RKM Pärnumaa Audru sild Audru jõel Hästi säilinud ning heas korras (Audru jõgi) Eesti esimesi näide tsaariaegsest raudbetoonsildu, infrastruktuurirajatisest. Eesti graniitmüüritises 2-sildeline esimesi raudbetoonsildu. jätkuvtalasilla üldpikkus on 43 m, sõidutee laius 4,2 m. Ehitas Liivi- ja Eestimaa Maakultuuribüroo (ins A. Werner) 1910. aastal sillal head sügavad jõeoruga sobivad proportsioonid.

tarindid väga hästi säilinud.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud Audru kolhoosi söökla- Võtta arvele Pärna allee 7, haldushoone. Audru, Hea näide neofunktsionalismist Pärnumaa Valve Pormeister, 1973- maa-arhitektuuris. Tähistab uut 1977. etappi Pormeistri loomingus.

Audru mõisapargi serval Alevi admin.keskus. Väliselt on paiknev 1970. aastate alguse küll hästi säilinud, ent kõik neofunktsionalismi aknad on vahetatud ning ka mõjudega kolhoosi sees “euroremonditud”. haldushoone. Koosneb kolmest liituvast murdnurksest tahukast.

Keskses sissepääsu osas on vestibüül ja söökla. Madalamas osas koosolekusaal, kahekorruselises osas olid algselt korterid ja võõrastetoad.

Praegu hoones vallavalitsuse ning politsei ruumid.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud Raku tee, Audru MVA Metsa, Tulbi, karusloomakasvanduse Kompaktne ja tervikliku Nelgi ja Oja asula. planeeringuga 1960-1970. tänavad, aastate tüüpelamutega väike Audru, Audru Väike ja kompaktne asula. vald, vabaplaneeringuline Pärnumaa elamuala, hoonestatud 2-3 Elamud on korras, hoovialad korruseliste hoonetega, samuti. Asula ilmselt säilitab peamine tüüp on Manivald oma elujõulisuse Pärnu Noore EPM-s 1964. aastal läheduse tõttu. välja töötatud tüüpprojekt E1-10M-8/64, mida iseloomustavad eenduvate

punastest tellistest trepikojamahtude ning silikaatkivist seinte kontrast.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud Raku tee, Audru Võtta arvele, Audru, Audru karusloomakasvanduse Postmodernismi hästi säilinud MVA vald, remonditöökoda. näide, hoonetüübi Pärnumaa (tööstusehitis) kontekstis Projekteeritud EKE ainulaadne. Tehniline seisund Projektis 1976, arhitektid on rahuldav, fassaaditellised H. Šein ja I. Palu. Valmis on kehva kvaliteedi tõttu 1979. Ainulaadne kohati murenenud. Hoones on postmodernistliku endiselt tootmisfunktsioon. dekoratiivse vormikeelega Asub karusloomakasvanduse telliskivist tööstusehitis. asulas, tulevikus tõenäoline Koosneb 2-korruselisest mingi tootev funktsioon.

olmeplokist ja sellega liituvast läbi kahe korruse ulatuvast tootmisplokist. Olmeploki esifassaad on väga plastiline ning tootmisosa fassaadi elustavad tellispostid, mis lõpevad konsoolkapiteelidega.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Jõõpre koolimaja 1930. aastate maakoolimaja RKM Jõõpre, Audru hästi säilinud näide. Ei esinda vald, Joonas Kinnunen. 1935. otseselt ühtegi levinud tüübi Pärnumaa näidet. 1-korruseline katusekorrusega koolimaja. Koolimaja tehniline seisund on Kõrge viilkatus liidab L- rahuldav, säilinud on algne ilme kujulise maja maaliliseks (sh. aknad). Interjööris on tervikuks. Põhikorruse samuti suurem osa algsetest pikemas tiivas olid 1930. detailidest säilinud – puidust aastate maakoolimajadele trepp, põrandalauad, lava, omaselt lahtivõetava seinalaudis jne.

vaheseinaga klassiruumid. Sõjajärgsetele aastatel Kuuldavasti kavandab vald kohandati korterid Jõõpresse uue lasteaia katusekorrusel ja ka ehitamist, mis tähendab hoonele internaat katusekorrusel ebakindlat tulevikku. õpperuumideks.

Praegu asub hoones lasteaed.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud Lindi algkool Hästi säilinud 1930. aastate Võtta arvele Lindi küla, 1930. aastate alguses alguse väikese maakoolimaja Audru vald, Põllumajandusliidu tüübi näide. Pärnumaa ehitustalituses välja töötatud maakoolimaja tüüpkavandi Hoone on üldiselt detailides (projekt Arnold Väli) järgi hästi säilinud, va. puuduvad valminud koolihoone. algsed välisuksed. Tehniline Sama tüübi alusel valminud seisund on hea. Kooli enam koolimajad on sageli hoones ei ole, praegune kasutus detailides (mansardkatus või teadmata. kelpkatus, aknakuju, laudis) erinevad. Koolihoovis on alati ristkülikujulise plaaniga kuur-kõrvalhoone.

1-korruseline ebavõrdsete haaradega U- kujulise põhiplaaniga hoone. Pikemas tiivas on klassiruumid, algselt olnud nn. liitklassid ehk teisaldatava vaheseinaga. Hoones olnud algselt nii õpetajate korterid ja internaat.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

ENSV Ministrite Nõukogu Ainulaadne hoonetüüp – RKM , puhkebaasi pansionaat. nomenklatuuri puhkekodu. Audru vald, Suurepärane näide Pärnumaa Raine Karp, 1980. aastad nõukogudeaegse ehituspoliitika vastuolulisest, so. tüüpsest Raine Karbile omases arhitektuuripraktikast monumentaalses laadis ning radikaalselt erineva keskkonna keeruka ruumistruktuuriga ja ruumi loomine. hoone. Hoone ees kaarjas Osa endisest Ministrite sissesõidutsoon, merepoolne Nõukogu puhkekompleksist külg avatud klaasitud fassaadiga ning astmeliste Hoone on kasutuses hotellina, terrassidega. Eksterjööris ja alumisel korrusel interjööris domineerib restoran/söögisaal. materjalina punane tellis, Ehitis on väga hästi säilinud nii lisaks puhtad betoonpinnad interjööris kui eksterjööris ning ning dolomiidist detailid. on aktiivses kasutuses. Läbi mitme korruse avatud vestibüülitsooni struktureerivad korrustele viivad trepid ning näiliselt üksteisega põimuvad tasapinnad, mis võimaldavad põnevaid sisevaateid.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

ENSV Ministrite Nõukogu Ainulaadne hoonetüüp – RKM Valgeranna, puhkebaasi saun-puhkemaja. nomenklatuuri puhkekodu. Audru vald, Suurepärane näide Pärnumaa Meeli Truu, 1974-1977. nõukogudeaegse ehituspoliitika vastuolulisest, so. tüüpsest Rannalähedases arhitektuuripraktikast männimetsas kohati radikaalselt erineva keskkonna futuristlikult mõjuv ja ruumi loomine. puitlaudisega hoone. Maja Osa endisest Ministrite on ääretult plastiline, Nõukogu puhkekompleksist iseloomulikud on ümardatud nurkadega mahud ning Hoone on kasutuses läbitöötatud detailikäsitlus puhkekompleksi saunana ja (vihmaveerennid ning – sellisena hästi säilinud. Alles on kogumisanumad). rohkelt algseid interjööridetaile: Samas laadis kõrval asuva baarilett, valgustid, kinohoonega. härjaküpsetusahi. Sümmeetrilise plaaniga hoone, keskse osa moodustab laevalgustusega kaheksanurkne basseiniga saal, millega liituvad saunaruumid, baar ja puhkeruumid.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

ENSV Ministrite Nõukogu Ainulaadne hoonetüüp – RKM Valgeranna, puhkebaasi kino-mängude nomenklatuuri puhkekodu. Audru vald, maja. Suurepärane näide Pärnumaa nõukogudeaegse ehituspoliitika Meeli Truu, 1975-1979. vastuolulisest, so. tüüpsest arhitektuuripraktikast Rannalähedases radikaalselt erineva keskkonna männimetsas kohati ja ruumi loomine. futuristlikult mõjuv Osa endisest Ministrite puitlaudisega hoone. Maja Nõukogu puhkekompleksist on ääretult plastiline, iseloomulikud on ümardatud Hoone on osa praegu hotelli ja nurkadega mahud ning puhkealana kasutatava ala osa, läbitöötatud detailikäsitlus ent seisab tühjana ja kasutuseta. (vihmaveerennid ning – Tehniline seisukord on kogumisanumad, ümardatud rahuldav ning hoone on üldiselt ning pehmed nurgad hästi säilinud (sh. interjöörid). sissepääsu juures jne). Hoones on alles ka kunagine Samas laadis kõrval asuva filminäitamise tehnika. saunaga. Keskne osa on vestibüül koos terrassile viiva trepiga. Hoone on keeruka välise struktuuriga – katuseplatvormid, suletud hoov peasissepääsu ees.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Libatse “Edasi” kolhoosi Silmapaistvaim kolhoosiasula Moodustada , asula Pärnu maakonnas – nii suuruse, MVA või vald, planeerimiskontseptsiooni, MKA. Pärnumaa Pärnust 35 km mitmekesise hoonetüpoloogia

kaugusel Tallinna mnt ääres ja haljastuse poolest. paiknev endine kolhoosiasula. Kavandati Asula on endiselt populaarne 380 elanikule. Planeeringu elamispaik, sh. noored pered. peatelje moodustab Elujõulisusele aitab kaasa maanteelt algav keskne Pärnu lähedus. tänav, paremal pool sellest on ühepereelamute tsoon, Üksikuid korterelamuid on vasakul valdavalt 3- hakatud kaasajastama, valdav korruselised sektsioon osa siiski on säilitanud algse elamud. Majadevaheline välimuse. ruum ning kogu asula on läbi mõeldud kujunduse ja haljastusega. Korterelamute vahel on kujundatud piirdega pesukuivatusaedikud. Elamute grupi lõpetab keskusehoone (minetanud esialgse välimuse). Elamugrupist läänes haljasriba taga paiknev ulatuslik tootmistsoon.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Libatse “Edasi” kolhoosi Silmapaistvaim kolhoosiasula MVA; “Ella” Libatse, asula (ühepereelamud) Pärnu maakonnas – nii suuruse, tüüpmajad ja Halinga vald, planeerimiskontseptsiooni, 2-korruseline Pärnumaa Pärnust 35 km mitmekesise hoonetüpoloogia elamu RKM. kaugusel Tallinna mnt ääres ja haljastuse poolest. paiknev endine kolhoosiasula. Kavandati Eramutsoonis on kõige 380 elanikule. Planeeringu paremini säilinud “Ella” peatelje moodustab tüüpelamud, lisaks 2- maanteelt algav keskne korruseline individuaalprojekti tänav, paremal pool sellest järgi ehitatud elamu. Tänava on ühepereelamute tsoon, teisel küljel paiknevaid “Kullipesa” elamuid on rohkem vasakul korterelamud. remonditud/ümber ehitatud.

Peamised eramu tüübid on 1970. aastatel populaarne “Kullipesa” (Tõnu Kull, 1972) ning “Ella” (Ülevi Eljand, 1973; ülemisel pildil), lisaks sobitub nendega orgaaniliselt tänava lõpu 2-korruseline laia karniisiga elamu (alumisel pildil).

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Libatse kauplus Hästi säilinud näide 1970. RKM; luua Libatse, aastate heatasemelisest ühtne Libatse Halinga vald, Olga Bruns, 1977-78. kolhoosiarhitektuurist. MVA Pärnumaa Kauplusehoonete puhul Tallinn-Pärnu mnt rakendati 1970. aastatest alati ääres Libatse asulasse sageli eriprojekte. suunduva tee ääres. Valge ratsionaalne ehituslaad Tehniline seisund on rahuldav, seotud regionalistlikku välisviimistlus on kulunud. lähenemisega. Esifassaad on Libatse asula serval ning avatud olemusega, ülejäänud Tallinn-Pärnu mnt äärse hooneosas domineerivad asukoha tõttu endiselt kasutusel tummad valged seinapinnad. poena. Esiletõusev detail on maakivist terrass hoone ees ning dekoratiivne kuusega muruplats.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Libatse “Edasi” kolhoosi Silmapaistvaim kolhoosiasula Moodustada Libatse, asula Pärnu maakonnas – nii suuruse, ühtne Libatse Halinga vald, planeerimiskontseptsiooni, MVA või Pärnumaa Pärnust 35 km mitmekesise hoonetüpoloogia MKA. kaugusel Tallinna mnt ääres ja haljastuse poolest. paiknev endine kolhoosiasula. Asula tootmistsoon on enamike hoonete osas väga hästi Elamugrupist läänes säilinud, miljööd loovad veel haljasriba taga paiknev siin-seal hoonete juures seisvad ulatuslik tootmistsoon kolhoosiaegne tehnika vm mitmete eritüübiliste tehnoloogilised detailid. hoonetega. Imposantseim on Keskkond meenutab ait-kuivati (alumine pilt), kolhoosiaegset arhitekt M. Kais, insener H. “vabaõhumuuseumit”. Põlluäär, 1975-1981. Ülipikka esifassaadi Suur osa hoonetest tundub küll liigendab eriosade (osaliselt) kasutuseta seisvat, seinakonstruktsioon. päris mitmeid siiski kasutatakse Põhihoonekehandiga risti erinevate tootvate tegevuste asetsev massiivne tarbeks. kaldseintega kuivatiplokk on monumentaalne ja pilkupüüdev.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Maima kauplus-söökla Tüüpiline kauplusehoone 1960. Dokumenteeri Maima küla, aastatest. Säilinud da. Halinga vald, 1960. aastate kauplus-söökla ümberehitusteta, alles on ka Pärnumaa tüüpprojekt, ehitati algne reklaamsilt laial karniisil. laialdaselt terves Eestis. Madal, eenduva Moodustab kolhoosiklubiga kaupluseplokiga ning väikese ajastut iseloomustava tagasiastuva sööklaosaga ansambli. lihtne hoone.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Maima kolhoosiklubi Tüüpiline 1960. aastate alguses Dokumenteeri Maima küla, ehitatud skandinaavia da. Vääriks Halinga vald, Nikolai Kusmin, tüüpprojekt arhitektuuri mõjuline kaitse alla Pärnumaa nr 65. kolhoosikeskus. Tüübi väga võtmist, ent hästi säilinud näide. pole 1960. aastatel väiksemates tõenäoliselt maa-asulates rakendatud Hoone on säilinud praktiliselt elujõuline tüüpprojekt. Hoone kõikides algsetes detailides põhimahu moodustab (saal, garderoob, uksed-aknad, saaliosa, mille ümber ukselingid jne), mahus ja kaardub L-tähena planeeringus. vestibüülitsoon. Sissepääsu Klubi seisab tühjana ning juures garderoob ja piletimüügikamber. lahtiste ustega. Kõrval asuv Skandinaaviamõjulist 1960. aastatel ehitatud pood on asümmeetrilist fassaadi samuti tühi ning üle tee paiknev kujundavad kolhoosiaegne väike betoonvarikatusega korterelamu. Ülejäänud hooned sissepääs, punaseks värvitud on eramajad. “lengidega” saaliaknad, lavatsooni ümaraknad ning Hoonele on ilmselt väga raske seina sisse ehitatud leida toimivat ja ära majandavat reklaamkast. Saalis on funktsiooni. võluvalt kohmakas aaltolik voltuv puitlagi.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Elamu Võtta arvele Pärnu mnt 7, Pärnu-Jaagupi alevi kesktänava Pärnu-Jaagupi 19. sajandi lõpu/20. sajandi kõige erandlikum hoonetüüp. alev, Halinga alguses alevi kesktänava Lihtsa fassaadiga, ent vald, äärde ehitatud 1-korruseline harukordselt pikk hoonemaht. Pärnumaa madal ülipikk korterelamu. Algsed sissepääsud Elamu on endises kasutuses paiknevad hoovi pool ning ning valdavalt algselt säilinud hoone otstes. (keskosas soojustatakse ühte korterit ning vahetatakse aknaid).

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Kabli, Elamu Ajastu kohta erakordne ning RKM Häädemeeste maapiirkondades harvaesinevalt vald, Ca. 1880. aastad suur ning dekoratiivsete Pärnumaa detailidega (verandad, puitpits) Reeder Mats Granti elamu puitelamu. Lõuna-Eesti paikneb 19. sajandi keskel rannikukülades ainulaadne laevaehitajate piirkonnaks (võrreldav on reeder Marksoni muutunud Kabli külas, teest elamu samas Kablis). Elamu on ca 50 m üles, hoone ees on mahult ning detailidelt hästi avar muruplats. Uhkete säilinud. klaasitud kaarakendega verandadega madal võimsa Elamu kuulub Granti poolkelpkatusega elamu. järeletulijatele ning on Nii veranda kujunduses kui kasutuses suvemajana. maja akende juures on Aastaringselt kohal ei elata. kasutatud saelõikeornamenti.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Kooli 10, Koolimaja 1960. aastate alguse Võtta arvele Häädemeeste, eksperimentaalne koolihoone Pärnumaa Mart Port, Allan Murdmaa projekt, tähistab massiliste tüüpprojekt, 1960. tüüpkoolihoonete eelset aega.

Eksperimentaalse sisuga Hoone algne arhitektuurne projekti, mida hiljem lahendus ja viimistlus on seni laiemasse kasutusse ei hästi loetav, kuigi vahetatud on lülitatud. Põhikorpuse kõik aknad ning uuendatud klassiruumid on nihkes kahel sisekujundust. Hoone pool keskset puhkeala, mille lõunapoolsele küljele on mõne keskel on korruseid aasta eest lisatud massiivne uus ühendavad pikad spordihoone. ühemarsilised trepid. Hoonet iseloomustavad 1950. aastate lõpu skandinaaviamõjuline tumedate puitpindade, punase tellise ja silikaattellise kombineerimine, ning ajastule omane “kunstide süntees” klassiploki otsafassaadil

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Elamu Võtta arvele Suurküla 7, Hästi säilinud näide tüüpilisest või RKM Häädemeeste, 20. sajandi alguse paiku 20. sajandi alguse verandaga Pärnumaa ehitatud väike kompaktse alevielamust. plaaniga ja viilkatusega alevielamu keskse klaasitud Hoone tehniline seisund on hea, veranda-sissepääsuga. algsed detailid on säilinud ning korrastatud (va. eterniidist katusekate).

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Pärnu mnt 13, Vallamaja Kohaliku tähtsusega hoone. Võtta arvele Häädemeeste, (hoone algne kasutus pole Suhteliselt hästi säilinud Pärnumaa teada) detailidega.

1911 Majas paikneb vallavalitsus.

Kenade proportsioonidega ristkülikukujulise põhiplaaniga viilkatusega hoone. Hoone asub madalal maakivivundamendil ning põhiaktsendiks on eenduv varikatusega portaal, mida

raamistab balustrimotiiviga puitpiire.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Elamu RKM Jaagupi küla, Väga hästi säilinud näide Häädemeeste Ilusate proportsioonidega jõukamast sajandivahetuse vald, suur 19. saj. lõpu/ 20. saj. elamust. Pärnumaa alguse elamu koos kõrvalhoonetega. Hoone Hoone on kenasti korrastatud , suuruse vihjab ka sel on selgelt kohaidentiteeti võimalikule algsele määrav tähendus (koos endise kasutusele koolhoonena (?). algkoolihoone ning Pikliku põhiplaaniga seltsimajaga). maakivivundamendil hoone paikneb küla läbiva tee ääres, sümmeetrilist fassaadi

rütmistavad klassitsistlikud aknad ning puitdekoor (hammasfriis ning astmeline karniis, nurgapilastrid)

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Algkoolihoone Võtta arvele Jaagupi küla, Hoone on säilitanud algse kuju Häädemeeste Tsaariaegne pikk, madala ning osad detailid (veranda, vald, massiivse poolkelpkatusega puitpits). Osaliselt on aknaid Pärnumaa kaetud koolihoone. vahetatud, kitsas laudis ja eterniitkatus ei ole samuti Lihtsat hoonekehandit ehitusaegsed. ilmestavad klaasitud dekoreeritud klaasitud Hoonel on Jaagupi küla sissepääs, ajaloolise keskuse saelõikeornamendid akende määratlemisel oluline tähendus ümber ning katuseräästa all. (koos tsaariaegse elamu ning seltsimajaga).

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Seltsimaja Võtta arvele Jaagupi küla, Ajaloolist külakeskust tähistav Häädemeeste Ilmselt tsaariaegne L- seltsihoone, kohaliku vald, kujulise põhiplaaniga lihtne identiteedi määrajana oluline Pärnumaa viilkatusega seltsihoone. koos naabruses paikneva elamu ning algkoolihoonega. Hetkel on hoone eraomanduses Tehniline seisund on rahuldav ning hoonet ilmselt kasutatakse osaliselt elamuna. Hoonet on remonditud ja paistab elujõuline olevat.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Dokumenteeri Suvituskooperatiiv Lemmes Suurepärane ning terviklikult Lemme, da, MVA. säilinud näide Häädemeeste 1970. aastad nõukogudeaegsest vald, “vabaplaneeringulisest” Pärnumaa Vabalt männimetsas paiknev suvituskooperatiivist. Kõik

modernistliku suvilad on väga hästi ja algselt (Vanast Riia arhitektuurikeelega säilinud, kohati kuni maanteest suvilarajoon. interjööridetailideni ja sisemaa pool) Suvilakooperatiiv rajati mööblini. algselt Viljandi “bossidele”. Kolm põhilist hoonetüüpi: Hea näide nõukogudeaegsest kahekorruselised osaliselt linnainimese suvituskultuurist künka sisse asetatud ning ning moodsa keskkonna

ühekorruselised loomisest puhtasse männimetsa. laiakarniisiga lamekatusega suvilad ja nn. telksuvilad. Kõiki maju iseloomustavad tumedaks peitsitud puidu ning valgete detailide (aknad, piirded) kontrast.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Dokumenteeri Suvituskooperatiiv Majakal Suurepärane ning terviklikult Majaka/Lemm da, MVA. säilinud näide e, 1970.-1980. aastad nõukogudeaegsest männimetsas Häädemeeste paiknevast mereäärsest vald, Vabalt männimetsas paiknev suvituskooperatiivist. Kõik Pärnumaa modernistliku suvilad on väga hästi ja algselt

arhitektuurikeelega säilinud, kohati kuni (Vanast Riia suvilarajoon. 1980. aastatel interjööridetailideni ja maanteest lisandunud suvilad mööblini. mere pool) muutuvad mahult, struktuurilt ja detailidelt Hea näide nõukogudeaegsest keerukamaks. Kooperatiivis linnainimese suvituskultuurist on näha nii ning moodsa keskkonna

karniisiarhitektuuri kui loomisest puhtasse männimetsa. postmodernistlikke vormide mõjutusi.

(vt ka Suvituskooperatiiv Lemmes)

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud Massiaru algkool Märt Merivälja, 1938. Silmapaistev näide 1930. RKM Massiaru aastate teise poole moodsast küla, Üks Pärnumaale 1930. maakoolimajast. Pärnumaale Häädemeeste aastatel ehitatud ehitatud funktsionalistlikest vald, funktsionalistlikest koolidest kõige paremini Pärnumaa maakoolimadest. 2- säilinud. korruseline koolimaja on silikaatkivist, sissepääsu Hoone on tehniliselt heas seisus rõhutab vertikaalselt ning säilinud on ehitusaegne tumedaks krohvitud ilme ning detailid, interjööris trepikojatsoon, kontrastseid koridor, trepikoda, saal, art-deco´likke detaile on klassiruumid. kasutatud ka saaliakende juures, räästaalust ääristab Maja on praegu veel kasutuses klassiplokil silikaadist algkoolina, ent 2008. a. kevadel hammasfriisimotiiv. oli koolis ainult 2 õpilast. Tõenäoliselt ähvardab kooli Kenade proportsioonidega, sulgemine. peenelt mõjuva hoone ees on kujundatud haljasala ning sissepääsuni juhatav puiestee. Lihtsalt kujundatud interjööris on funktsionalismile kõige iseloomulikum detail kenasti kaarduv trepipiire.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud Metsapoole koolimaja 1930. aastate alguses Hea 1930. aastate alguse Võtta arvele Metsapoole Põllumajandusliidu väikese maakoolimaja tüübi küla, ehitustalituses välja töötatud näide. Häädemeeste maakoolimaja tüüpkavandi vald, (projekt Arnold Väli) järgi Mitmel juhul on samatüübilisi Pärnumaa valminud koolihoone. Sama koolimaja nõukogude ajal või tüübi alusel valminud taasiseseisvumisperioodil koolimajad on sageli juurdeehitustega laiendatud detailides (mansardkatus või (Kernu, Võsu), Metsapoole kelpkatus, aknakuju, laudis) koolimaja on säilinud algses erinevad. Koolihoovis on mahus. alati ristkülikujulise plaaniga Tehniline seisund on väga hea. kuur-kõrvalhoone. 1- Maja on mõned aastad tagasi korruseline mansardkatusega renoveeritud – paigaldatud on U-kujulise põhiplaaniga sobiv uus laudis ning maakivivundamendil hoone. originaalide järgi valmistatud Suurte ruudukujuliste uued aknad. Tehtud akendega. Klassiruumide siseremonti, säilinud on vana tiivas on säilinud nn. puittrepp, trepikoja laudis ning liitklassid ehk teisaldatava osaliselt detaile klassiruumides vaheseinaga klassiruumid. (liikuva vaheseina detailid, Hoones olnud algselt nii laudis) õpetajate korterid ja Hoone on kasutuses internaat. koolimajana ning seega elujõuline.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud Treimani “Kaluri” kolhoosi klubihoone Tüüpiline 1960. aastatel Võtta arvele Treimani, ehitatud skandinaavia Häädemeeste Harri Kingo, arhitektuuri mõjuline vald, kolhoosikeskuse tüüpprojekt kolhoosikeskus. Pärnumaa nr 66, 1959. Hoone eksterjöör ning saal on 1960. aastatel massiliselt algselt säilinud, raamatukogu- rakendatud klubi, ning administratiivruumid on raamatukogu ja juhatuse “euroremonditud”. ruume sisaldav kolhoosikeskuse tüüp. Hoone on aktiivses kasutuses Skandinaavia arhitektuuri (raamatukogu, üritused saalis, mõjutused jõudsid kunstinäitused). tüüpehitiste kaudu ka väiksematesse maapiirkodadesse, tüüpiline on madalakaldeline katus ja silikaatkivist fassaadi ilmestamine akende vahe juures oranži tellisega. Funktsionalismist on pärit akende lindiks ühendamine ning fassaadikompositsioonis saali suurtele akende kõrval väiksemad lavaruumi aknad.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud RKM Apostliku Õigeusu kirik, Autentsel kujul säilinud lihtne ja Urissaare 1924. hästi proportsioneeritud külakirik. küla, (Ajalooliselt Laiksaare Interjöör on samuti säilinud. Häädemeeste kirik). Tehnilise seisund on hea. vald, Pärnumaa Ajaloolises külakeskuses Kirik paikneb külakeskuses paiknev väike lehtpuusalus ning moodustab kompaktne puukirik. väärtusliku ja idüllilise koosluse Hoone aktsendi naabruses asuva Pändi moodustab nelinurkne algkoolihoonega ning ca. 1920. tornikehand ning aastatest pärit elamuga peatänava kuuetahuline väike ääres. sibulkupliga harjatorn. Fassaadi kujundavad Kirik on kasutuses ning üsna hästi poolkaaraknad ning hooldatud, säilimine on tagatud. ümaraknad. Kirikule viitab ka vaatamisväärsuse silt Häädemeeste-Tõitoja maanteelt.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Pändi algkool Eesti Vabariigi algusajal Võtta arvele Urissaare, tegutsemist alustanud Häädemeeste 20. sajandi algus koolimaja. Hoone on suures vald, osas säilinud ning tehniliselt Pärnumaa Pändi algkool tegutses rahuldavas seisundis.

aastatel 1918-1938 – aastani, Moodustab naabruses mil naaberkülas avati tammesalus asuva Urissaare suurem ning moodsam kirikuga kena eestiaegse Massiaru algkool. külakeskuse. Oluline kohaliku Koolihoone on lihtne identiteedi määrajana. ristkülikujulise põhiplaaniga maakivivundamendil viilkatusega maja. Dekoratiivsust lisab ketina ümber hoone jooksev räästaalune ornament. Hoone kõrval asub Urissaare (Laiksaare) õigeusu kirik. Hoone on suures osas kasutuseta, poole hoone ulatuses tegutseb siin kasutatud riiete äri.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Võiduküla (Sooküla) Jälg 1930. aastate keskpaiga Dokumenteeri Võidu küla, uudisasunduse koolimaja eluasemepoliitikast, mille da, RKM. Häädemeeste kohaselt rajati kõrvalistesse vald, Erika Nõva, 1930. aastate maapiirkondadesse Pärnumaa keskpaik uudisasundusi, nende keskmeks

oli sageli moodsat Asub endises Erika Nõva arhitektuurikeelt ja planeerimiskava alusel taluarhitektuuri traditsioone valminud 1930. aastate kombineerivad koolimajad. uudisasunduses. Kenade maalähedaste Võiduküla koolimaja maht ja proportsioonidega kõrge eksterjöör on väga hästi kelpkatusega kivihoone. säilinud, säilinud on ka algne Majas on algselt olnud nii kivikatus, uksed-aknad jm. klassiruumid kui korterid. detailid. Interjööri kohta Praegu seisab tühjalt ja puudub info. suletud, eraomanduses. Koolihoone asub kõrvalises kohas metsa sees, ümbruses uudisasunduse taluhooned, millest enamuses elatakse, osad on tühjad. Hoone ainus võimalus algsel kujul säilimiseks oleks teadlik eraomanik, avalikku kasutust on paraku raske siin ette kujutada.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Võiduküla Võiduküla uudisasundus. Võtta arvele Häädemeeste Hea näide vabariigiaegsest vald, Erika Nõva, 1930. aastad elamuehituspoliitikast, mille Pärnumaa kohaselt rajati 1930. aastatel

seni asustamata aladele riigi 1930. aastate metsasele ning toel talukohti. Asundusküla soisele alale riigi poolt paikneb kõrvalises metsalises rajatud uudismaa-asundus. kohas. Hajaasustuse tõttu Tüüpiliselt (üksteisest metsade ning Põllutööministeeriumi põldude abil eraldatud) asunduskomisjoni visuaalselt ruumilist tervikut kavandatud taluehitistele on või miljööd asum ei moodusta. siin kasutatud nopsa- Suurem osa hoonetest on ümber süsteemis tsementkividega ehitatud, osad on tühjad, paar

seinad) koosehitisi, mille hoonet on säilitanud algse ilme.

viilud on püstlaudisega Eelkõige kultuuriajaloolise ja kaetud ning ehitusajaloolise tähtsusega. pööningukorrused mõeldud

hilisemaks välja ehitamiseks.

Asunduses on lisaks taludele ka käsitöölise ning sepa koht (pildil), mida kasutati hiljem ka kooli internaadina.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Koonga kauplus Külakeskuses oluline ajastut Võtta arvele Koonga, ning kohta loov ehitis. Pärnumaa 20. sajandi algus, osaliselt ca Moodustab kõrvalasuva 1930. aastad Koonga meiereiga kena kompleksi. Asulakeskuses paiknev piklik hoone, osaliselt kahe- korruseline. Ilmselt olnud kunagi majandusühisuse kauplusena kasutusel.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Koonga meierei Silmapaistev funktsionalistlik RKM; Koonga, meierei. Seni vähe kaitstud, ent dokumenteerid Pärnumaa 1930. aastad Eesti maapiirkondadele omane a hoonetüüp. Hoone maht ja Funktsionalistlik, elavalt detailid on algsed, harukordne liigendatud mahtudega suur on meierei originaalse sisustuse meierei. Hoone ees on osaline säilimine. traditsiooniline teenindusplatvorm, selle Hoone asetseb Koonga kohal teise korrusel kahe keskuses silmapaistval kohal. eenduva risaliidi vahel reelingpiirdega rõdu. Tehniline seisukord on osaliselt

Piimatöötlemise ruum on halb ja osaliselt rahuldav. steriilse valge Kehvem on olukord hoone seinaplaadistusega. Hoone tagumisel küljel, kus seda on taga on telliskivikorsten. osaliselt lõhutud.

Meierei seisab praegu tühjal ning on eraomanduses. Elujõulisust on raske ennustada – hoone on üsna suur, samas toimib Koonga ümberkaudsete külade keskusena.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Lavassaare turbatööstuse Hästi säilinud vabariigiaegne RKM Lavassaare, ametnike elamud tööstusasula elamukompleks, Pärnumaa hoonetüübi hea näide. 1920.-1930. aastad Hooned asuvad küll kõrvalises Kolmest ühesugusest kohas, ent kohe kõrval paikneb elamust koosnev Lavassaare muuseumraudtee, hoonegrupp. Elamud on mis on üks piirkonna kõrgel paekivisoklil, turismisihtkohti. Majades traditsionalistliku käsitlusega elatakse, teostatud on (väikeseruudulised aknad, väiksemaid ümberehitusi (uus otsaviilud ja teise korruse vintskap ühel hoonel ning vintskapid on viimistletud mõned aknavahetused). püstlaudisega).

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Lavassaare asula Tervikliku planeeringuga Moodustada Lavassaare, nõukogudeaegne maa-asula MVA Pärnumaa 1950.-1970. aastad koos haljastusega (puiesteed, majadevahelised rohealad). 1,5 km kaugusel sõjaeelsest rajatud turbatööstuse asulast eemal paiknev nõukogudeaegne vabaplaneeringuline elamuala. Hoonestatud peamiselt 1960. aastate maapiirkondadesse kavandatud tüüpelamutega, asula servas tüüpilised kõrge viilkatusega sõjajärgsed eramud.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Põlendmaa koolimaja Hea näide Pärnumaal harva Dokumenteeri Põlendmaa, esinevast kahe täiskorrusega da, võtta Paikuse vald, Joonas Kinnunen 1937-39 1930. aastate tüüpsest puust arvele Pärnumaa koolimajast. Hoone seisund on

L-kujulise põhiplaaniga 2- rahuldav või halb: laudist pole korruseline kelpkatusega aastaid värvitud (või on jäänud koolimaja. Majal on algselt värvimata), vajad püstlaudis, sissepääsu tõenäoliselt suures osas tuulekojal ümaraknad. väljavahetamist. Ka muus osas Koolimaja kompleksi juurde pole hoonet pikemat aega kuulub kuur-kõrvalhoone. hooldatud. Maht ja detailid Hoone asub küla keskel. suures osas algsed.

Tüübilt on hoone sarnane 1930. aastate alguses Koolihoone moodustaks ehitatud kahe täiskorrusega, restaureerituna kena selge mahu ning L-kujulise külakeskuse, st oluline kohaliku põhiplaaniga kelpkatusega identiteedi määraja. Asub aga puidust koolihoonetega. väikses külas, suurematest autoteedest eemal – pole tõenäoliselt kuigi elujõuline.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Elamu RKM Eha 20, Hästisäilinud näited 1930. Kilingi- 1930. aastad aastate teise poole Nõmme, 1930. aastate teisel poolel eramuarhitektuuri ühest Pärnumaa Pärnu rannarajooni (Seedri, populaarsest tüüplahendusest. Papli ja Kaarli tänava Kilingi-Nõmme kontekstis hoonestus) eeskujul n.ö silmapaistvad „kikkis” katustega puidust eramuarhitektuuri näited. eramud, mida tollane linnaarhitekt Olev Siinmaa nimetatud piirkondades nõudis.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Elamu RKM Järve 3, Hoone on säilinud ajastutruuna Kilingi- 19. sajandi lõpp. nii üldilmelt kui detailides. 19. Nõmme, Linna vanimaid lihtrahva sajandi aleviarhitektuuri hästi Pärnumaa elamuid. Lihtne 1- säilinud näitega, mis esindab korruseline viilkatuseg Kilingi-Nõmmel hiljem hoone, tänavapoolses laialdast kasutust leidnud fassaadil 2 akent, sissepääs hoonetüübi varaseimat aia poolt. ilmingut.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Elamu RKM Järve 20, Hästisäilinud näited 1930. Kilingi- 1930. aastad aastate teise poole Nõmme, 1930. aastate teisel poolel eramuarhitektuuri ühest Pärnumaa Pärnu rannarajooni (Seedri, populaarsest tüüplahendusest. Papli ja Kaarli tänava Kilingi-Nõmme kontekstis hoonestus) eeskujul n.ö silmapaistvad „kikkis” katustega puidust eramuarhitektuuri näited. eramud, mida tollane linnaarhitekt Olev Siinmaa nimetatud piirkondades nõudis.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Elamu Võtte arvele Pärnu 22, Väikelinna konteksti omal ajal või RKM Kilingi- Ins. Kontantin Meyer 1940. moodsat esteetikat tutvustanud Nõmme, Kilingi-Nõmme kontekstis maja. Laiemas kontekstis üsna Pärnumaa silmapaistvalt erandlik villa, tagasihoidlik tase. Oluline mis rakendab kohaliku identiteedi funktsionalismi tüüpvõtteid: seisukohast. asümmeetriline mahtude organiseerimine ning fassaadikompositsiooni, Elamule on paigaldatud ümar söögitoamaht, millel sobimatud tumeda raamiga aknad vahepostidega lindiks plastaknad ning ehitatud juurde seotud, hele seinapind. puitterrass. Üldine seisukord hea.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Elamu RKM Pärnu 62, Erandlik vernakulaarse Kilingi- 20. sajandi algus, ca 1910. puitarhitektuuri näide, linna Nõmme, Erandlik 2-korruseline ehituspärandi hulgas Pärnumaa ühepoolse kaldkatusega silmatorkav hoone. hoone. Pultkatused on reeglina majandushoonete Eksterjöörilt hästi säilinud, pärusmaa olnud, elamutel on interjöörid nõukogude ajal neid alati vähe kasutatud ja ümber ehitatud. neidki on tänaseks kogu vabariigi peale vaid üksikuid säilinud.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Elamu RKM Pärnu 136, Hästi säilinud näide Kilingi- 1920. aastad maatöösturi eluasemest koos Nõmme, Töngi talu elumaja. Kuigi abihoonete, tööstushoonete ja Pärnumaa n.ö taluna märgitud oli siin tööliste elamutega. Hea näide oletatavasti ettevõtlik vernakulaarsest peremees, kes rajas mitmeid tellisarhitektuurist. väiketööstusi. Hoone ise on Hoone on hästi säilinud, s.h hea näide n.ö maakodanluse välisuks ja aknad. Teisel pool eluasemest koos teed paiknevad hooned viitavad kõrvalhoonete, võimalusele, et seal olid tööstusehitiste ja tööliste korterid tööliste tarbeks. elumajadega.

Ärklikorrusega pikliku põhiplaaniga suurem tellishoone, nurgad ning aknapiirded kontrastselt heledad.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Tali seltsimaja Võtta arvele Tali, Saarde Pärnumaa väikeasulate üks vald, 1920. aastate lõpp – 1930. suuremaid ning uhkemaid Pärnumaa aastate algus rahvamaju.

Elavalt liigendatud Seisund on hea. Majas on siiski poolkelpkatusega hoone; vahetatud kõik algsed aknad keskne osa on plastakende vastu, samuti on kahekorruseline ning sees teostatud kaasaegset haritorniga. L-kujulise remonti. Asetseb üsna põhiplaaniga: massiivse kaootilise ilmega aleviku katusega saaliosa paikneb südames – kõrval paiknevad 20. eraldi tiivana hoone taga. sajandi alguse väikeelamud, (Tüübilt võrreldav mõneti tühjaks jäänud tüüpsed uhkema kolhoosielamud ning rahvamajaga, U. Tuberg, kolhoosiaegne kauplus, 1930.). postkontor jne.

Hoones tegutseb rahvamaja. Oluline kohaliku identiteedi määraja.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Tihemetsa sovhoosi Silmapaistev näide 1970. Võtta arvele. , kaubanduskeskus aastate alguse Saarde vald, kolhoosiarhitektuuris Pärnumaa Ado Eigi, konstruktor Tiit praktiseeritud vormimängudest, Masso, 1971-1976 mida iseloomustasid suletud mahtude abil hoone elav Kahest eraldi hoonest liigendamine ning masin- koosnev monumentaalne majade esteetika. punasest tellisest kompleks. Ehitatud orgaanilise Hoone on kasutusel kauplusena, arhitektuuri vaimus. Väike ent söökla tundub olevat kompaktne kauplus suletud. Säilinud interjööri teenustöökodadega on kohta puudub info. Tehnilise eespool, terasside ja treppide seisund on rahuldav. Ilmselt on kaudu pargiga seotud söökla probleem tervele hoonele tagapool. Söökla on elava kasutuse leidmisega. liigendusega. Eenduvad sissepääs ja võõrastetoa plokk, söögisaal ümbritseb ülavalgusega talveaeda. Kahe hoone vahel on söökla sissepääsu ees on plats, kus kompleksi püstaktsendina kõrgub kellatorni meenutav ventilatsioonikorsten, mis õhustab keldris asuvaid laoruume.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Sauga algkool Hea näide 1930. aastate teise Võtta arvele Nurme küla, poole moodsast vald, Märt Merivälja, maakoolimajast. Pärnumaa 1938. Hoone on tehniliselt heas seisus Üks Pärnumaale ning säilinud on ehitusaegne 1930. aastatel ehitatud üldilme ja mahud. Algsed funktsionalistlikest aknaraamid on välja vahetatud, maakoolimadest. Maanteele interjööris domineerib avatud 2-korruselist “euroremont”. koolimaja fassaadi iseloomustab tumedaks Kasutusel koolimajana. krohvitud vahepostide abil lindiks ühendatud klassiaknad. Lühemas tiivas asub saal võimla, hoovifassaad elavalt liigendatud.

Algselt oli põhikorrusel ka 3-toaline korter, II korrusel internaat ja kaks 2-toalist korterit.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Surju kauplus on ilmekas ning RKM Surju, Surju kauplus-söökla väga hästi säilinud näide, Pärnumaa kuidas postmodernismi Tiit Kaljundi, 1983-1986. ajaloolistele eeskujudele vihjav mängulisus väljendus 1980. Postmodernistlik aastatel sageli kõige ilmekamalt kauplusehoone asetseb maapiirkodadesse ehitatud nurgakrundil teederistil. väikehoonetes, sobitudes samas Kaupluse ja sööklaplokk sujuvalt olemasolevasse liituvad täisnurga all ja on ajaloolisesse keskkonda. võrdsete mahtudega. Sissepääsud paiknevad Hoone on säilitanud algse ilme nurgapoolse varikatuse all, ja detailid, va. reklaamgraafika. mis koos reklaamtorniga on Siin tegutseb endiselt kauplus hoone arhitektuurseks ning sööklaosa on kasutuses aktsendiks. Osaliselt 2- rahvamajana. korruselist eluplokki ilmestavad puitpergolad ja varikatused. Hoone on puhasvuuktellistest ja värvitud valgeks. Kaldkatuste osad, reklaamtorn ning uksed- aknad tumepunased.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Jaamaküla, Endine raudteelaste ja Maapiirkonnas harvaesineva MVA Surju vald, metsatööliste elamu. linliku tihedusega ja ühtse Pärnumaa struktuuriga 20. sajandi alguse Rajati tõenäoliselt 19. asum. sajandi lõpuaastail Pärnu- Valga raudteeliini Küla asub üsnagi kõrvalises rajamisega. kohas ning seda on näha ka hoonete suhteliselt trööstitust Küla on väga kompaktne, seisundist. Siiski on näha, et kohati 20. sajandi alguse viimastel aastatel on hakatud linna-äärseid töölisasulaid kõpitsema väiksemaid meenutava struktuuri ning pereelamud, nn. miljööga. Varasem töölisbarakkidel on ilmselt hoonekihistus (massiivsed 1- kehvemad tulevikuväljavaated. korruselised kõrge viilkatusega elamud) on ilmselt 20. sajandi algusest; lisaks vabariigiaegsed ning nõukogude aja algusperioodi 2-korruselised barakid. Küla ääres väikestel kruntidel madalad ühekorruselised puidust ühepereelamud.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Tööstuse tn, Tootsi turbakombinaat Silmapaistev ning hästi säilinud RKM Tootsi, Tootsi näide EW-aegsest vald, Dmitri Tõnisberg, 1938. funktsionalismimõjulisest Pärnumaa tööstusehitisest.

1937.a. asutati a/s “Eesti Turbatööstused”. Tootsi Hoone on väliselt algselt ehitatud vabrik on 5- säilinud, nõukogudeaegsed korruseline, I korruse seinad juurdeehitused moodustavad on paest ning ülejäänud algse tehasega orgaanilise hoone kõrgus on terviku. silikaatkivist., vahelaed raudbetoonist. Fassaadid on Hoone on algses kasutuses ning lihtsa kujundusega, tihedate toimib ruumiliselt püstakende ridadega. turbatööstusasula keskmena. Funktsionalismi mõjudele viitavad vasakpoolse trepikoja ümaraknad ning esimese korruse tasandil fassaadist eenduv lintakendega ümara nurgalahendusega maht. Torniosa on ehitatud 1959 ning järgib algset arhitektuuri, 1965 ehitatud juurde katlamaja.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Tootsi, Tootsi Tootsi turbakombinaadi Silmapaistev ning hästi säilinud MVA vald, asula näide 20. sajandi keskpaiga Pärnumaa töölisasulast. Nõukogudeaegne

Dmitri Tõnisberg, 1938 – hoonestus ning planeering 1970. aastad sobitub 1930. aastate algse kihistusega. Asulal on terviklik 1938. aastal ehitatud miljöö (hoonestuslaad, kombinaadi juurde rajatud haljastus, piirded). asula, mida nõukogude ajal Iseloomuliku ning eraldi laiendati ning täiendati miljööga on tööliste erinevate tüüphoonetega. aianduskrundid Tootsi tee EW-aegse asula hoonetele ääres. ning elamutele lisaks on asulas nõukogudeaegsed eritüübilised korterelamud, stalinistlik koolimaja ning asula äärealal ühepereelamud. Valdav osa hoonetest on silikaattellistest (ka nõukogudeaegsed).Vabariigi aegse asulaosa krunte ümbritseb ühtse kujundusega dekoratiivne torupiire. Asulas on oluline kaal rohkel haljastusel. Asulasse viiva tee ääres on kombinaadi tööliste aianduskrundid.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Kesk 1, Tootsi turbakombinaadi Silmapaistev ning hästi säilinud RKM Tootsi, Tootsi direktori elamu näide EW-aegsest töölisasulast vald, ning spetsiifilisest Pärnumaa Dmitri Tõnisberg, 1939. elamutüübist-

Kahekorruseline Hoones on korterid. silikaatkivist funktsionalistlik elamu, ehitatud tõenäoliselt kombinaadi direktorile. Hoones on mitu korterit, iseloomulik on keskne trepikoda peafassaadil ning nurgaaknad, hoone tagumine külg on asümmeetrilisema lahendusega: aktsendiks esimese korruse suurte akendega veranda-sissepääs. Elamu paikneb suurel haljastatud krundil, mis on piiratud asumile iseloomuliku madala torupiirdega.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Kesk 3, Tootsi turbakombinaadi Silmapaistev ning hästi säilinud RKM Tootsi, Tootsi meistrite elamu näide EW-aegsest töölisasulast vald, ning spetsiifilisest Pärnumaa Dmitri Tõnisberg, 1939. elamutüübist.

Kahekorruseline Hoones on korterid. silikaatkivist funktsionalistlik elamu, ehitatud kombinaadi meistritele. Majas on 2- toalised korterid, fassaad on sümmeetriline keskse trepikojaga. Elamu paikneb haljastatud krundil, mis on ümbritsetud asulale tüüpilise madala dekoratiivse torupiirdega.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Kesk 4,6; Tootsi turbakombinaadi Silmapaistev ning hästi säilinud RKM Tootsi, Tootsi tööliste elamud näide EW-aegsest töölisasulast vald, ning spetsiifilisest Pärnumaa Dmitri Tõnisberg, 1939. elamutüübist.

Kahekorruseline Hoonetes on korterid. silikaatkivist funktsionalistlike motiividega elamud, ehitatud kombinaadi töölistele. Majas on 1-toalised korterid, fassaadilahendus on sümmeetriline keskse trepikojaga. Elamutel on kõrge kaldkatus, funktsionalismi tüüpkujundina on kasutatud nurgaaknaid. Esimene hoone on üleni silikaattellistest, teisel on otsafassaadi viiluväljad laudisega viimistletud. Kolmas samatüübiline elamu on katusekorruse osas ümber ehitatud.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Tootsi raudteejaam ja RKM Tootsi, Tootsi kõrvalhooned Hästi säilinud tüüpne vald, jaamahoone. Ainud Johansoni Pärnumaa Leon Johanson, 1927. jaamakompleksidest

Pärnumaal, mis on algses

Leon Johansoni tüüpkavand, kasutuses.

mida kasutati ka teistes Kogu hoonekompleks on -Papiniidu raudteeliini peaaegu detailideni säilinud jaamades. Traditsionalistliku (va. peahoone uus arhitektuuriga ning heimati kiviimitatsiooniga plekk-katus mõjutustega jaamahoone, ning nõukogudeaegne mille juurde kuulub välisuks). Ka ootesaali interjöör majandushoone ning on algne, toolid pisut hilisemast välikäimla. Jaamahoones on ajast. ootesaal ning jaamaülema korter ning tööruumid.

Hoone on säilinud algses kasutuses.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Elamu Dokumenteeri Tori, Inseneriarhitektuuri esindav da, võtta Pärnumaa 1920.-30. aastate paiku alevimaja. Alevi kontekstis arvele. ehitatud kortermaja. silmatorkav hoone. Tänavanurgal paiknev ehitis on silmatorkav nurka Elamu seisukord on rõhutava sakilise äärega halb/rahuldav, hoone on matsakale postile toetuva müügis. Uue omaniku puhul suure rõdu ning kohmaka ehitatakse tõenäoliselt ümber. “nurgatorni” tõttu.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud Kastna Püha Arseniuse apostliku-õigeusu kirik Levinud maakivist RKM Kastna, Ehitatud 1904. sajandivahetuse õigeusu Tõstamaa kirikute erandlikum näide. vald, Kastna kirik on lähiümbruse Erakordsust lisab kohaliku Pärnumaa kirikutega võrreldes ehitatud ehitusmaterjali (Tõstamaa kõige hiljem. Hoone kollane tellis) kasutamine. sissepääsu kohal on telkkiiver ja seda lõpetava Hoone tüübi erandlik näide, väikese sibulkupliga eksterjöör hästi säilinud, vald kellatorn. Pühakoja hoolitseb kiriku hädapäraste müüristiku põhiosa on hooldustööde eest ja takistab ehitatud maakivist, edasist lagunemist.

nurgaliseenid, karniisid ja kahe horisontaalse vööna kulgev jõuline siksakfriis on kollasest Tõstamaa tellisest. Akna-ukseavaused on ümarkaarsed ja samuti kollasest tellisest raamistuses. Kogudus tegutses 1986. aastani. Likvideerimise järel viidi kiriku varad Vasknarva. Praegu on kirik tühi.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Tüüpiline meiereihoone 20. Võtta arvele Kastna, Kastna meierei sajandi I poolest. Tõstamaa vald, Kohaliku tähtsusega. Pärnumaa Ca. 1920. aastad.

Lihtne meiereihoone, tüüpiliselt asetseb hoone ees nn. teenindusplatvorm. Esimene korrus on kivist, seinapinda ilmestavad laiad kontrastsed krohviraamistused akende ümber. Teine korrus on puust.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Tõstamaa Pärnu Majanduse Ühisuse Silmapaistev ning hästi säilinud RKM keskus, kauplusehoone näide EW-aegsest alevi Tõstamaa, kõrvalhoonega ärihoonest. Ehitis on oluline nii Pärnumaa alevi identiteedi määrajana, ent

1927 on laiemas kontekstis omanäoline nii kollase Tõstamaa tellise kui Tõstamaa keskuses paiknev detaililahenduse poolest. kohalikust kollasest tellisest Esindab väljapeetud 2-korruseline hoone: inseneriarhitektuuri. esimesel korrusel kaupluseruumid, teisel korterid, hoovis samas laadis majandushoone. Heimatstiili mõjutustega murdkelpkatusega hoonet iseloomustab sümmeetriline kompositsioon: 2- korruseline keskne osa ning 1-korruselid “tiivad”. Kaupluseruumidel ümarkaaraknad.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Sadama tee 2, Tõstamaa vallamaja Ilmekas näide 19/20. sajandi Võtta arvele Tõstamaa, esinduslikust alevihoonest. Pärnumaa 1889, 20. sajandi algus. Esindab kohalikku

ehitustraditsiooni (nt. Seliste kihelkonnakool). Tõenäoliselt Esinduslik kõrge katusega on valged tellistest nurgaketid hoone Tõstamaa südames. olnud algselt puhastest Hoone fassaadis on punastest tellistest. kombineeritud raudkivi, heledad krohvipinnad ning Hoonet on ilmselt 1920.-1930. laudis viiluväljadel. aastatel ümber ehitatud (lisatud kõrge katus ning korterid teisele korrusele).

Kohaliku tähtsusega.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud Seliste küla Seliste küla, Seliste küla keskus on nii Moodustada Tõstamaa 19. sajandi II pool, 20. saj. ruumiliselt kui arhitektuurselt külakeskuse vald, algus. Pärnumaa väikeasulate seas MKA. Pärnumaa Küla ruumilist miljööd ainulaadne. Silmapaistev ning määravad ainulaadselt hästi hästi säilinud näide 19. sajandi esindatud 19. sajandi/20. külakeskusest ning sajandi algusaastate eritüübilistest hoonetest. silmapaistvad hooned: erandlik eklektilise ilmega Küla tundub olevat üsnagi õigeusu kirik (1861), madal, elujõuline ning kogukond klassitsistlikult askeetlik aktiivne, tõenäoliselt on paiga kirikumõisahoone (19. arengule kaasa aidanud ka sajandi II pool), raudkividest vallavalitsuse tugi. ehitatud ning tellistest Kirikut taastatakse (algne nurgakettide ja ikonostaas ning interjöör pole aknaraamistustega õigeusu säilinud, ikonostaas on toodud kihelkonnakool (1884-1885), ühest Peipsi äärsest kirikust); raudkividest masinaühistu koolimajas tegutseb hoone (ca 19. saj/20. saj. käsitöötuba, kirikumõisas vahetus), ning lihtsa vormiga muuseumituba. Kirik, puust Seliste rahvamaja kirikumõis ja koolimaja on ka (ca.19. saj/ 20. saj. vahetus). eraldiseisvalt silmapaistvad Kirikumõis ning õigeusu hooned, rahvamaja ning kirik asuvad tõusvas masinaühistu kohaliku maastikureljeefis. tähtsusega.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud “Polümeeri” puhkebaas Paatsalus. Nõukogudeaegse spetsiifilise RKM või võtta Paatsalu, hoonetüübi – asutuse arvele Varbla vald, Toomas Rein, EKE Projekt puhkekodu – silmapaistev Pärnumaa 1976-1979, sisearhitekt Juta näide. Lember. Suurepärane näide ka Toomas Reinu julgest vormimängust- ja tajust. Asub kaugele lahte ulatuval poolsaarel. Vormikas Hoone on säilitanud ära postmodernistlik puitehitis, tuntavalt algse välimuse ning inspireeritud laevakujust– on hetkel samuti kasutuses keskne trepisõlm, sellest (avatud) puhkemajana. kahel pool koridorid Merepoolselt küljelt on ilmselt tubadega, massiivne korsten soovist avada merevaateid valguslatern. I korrusel eemaldatud algne hoone magamistoad, kaarjal firmamärk – puidust piirdesein ülavalgustusega puhkeruum, “Polümeeri” kirjaga. paadikuur ja bassein, mida algselt piiras supergraafikaga (“Polümeer”) kaarjate avadega puitsein-membraan - sellega kaitsti merepoolseid terasse tuulte eest.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud Pärlselja pioneerilaager Nõukogudeaegse spetsiifilise RKM Matsi küla, Ell Väärtnõu, EKE Projekt hoonetüübi – pioneerilaager – Varbla vald, 1967-76, sisekujundajad silmapaistev ja hästi säilinud Pärnumaa Helle Gans, Maile Grünberg, näide. Orgaanilise, loodust Aet Maasik, arvestava modernismi hea näide Kompleksi kuuluvad magala, söökla-klubi, Kõik endisaegsed hooned on haldushoone ja hästi säilinud, kohati ka personalielamu. Põhiliselt sisustuse poolest. Sööklas alles madalakaldelise viilkatusega ka spetsiaalselt kujundatud 1-korruselised pikad söögilauad istmetega. puitsõrestikust hoonekehandid. Terrasside Suvel endiselt kasutusel ja tumeda puitpinnaga puhkelaagrina. Plaanitakse kontrast valgete aknaraamide renoveerimist ning mööbli välja ja uste ja rõdupiiretega. vahetamist – võib olla ohustav Magalaid 2 tüüpi - märk. kahekorruselised liigendatud ja rõdudega, 1-korruselised katusekandega ja omavahel liidetud ühise katusega. Klubi-sööklal rohke klaassein, interjööris rõhk katmata raamkonstruktsioonil.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud Saulepi algkool Kõige rohkem algsel kujul RKM Kulli küla, 1930. aastate alguses Pärnumaa samatüübilistest Varbla vald, Põllumajandusliidu koolimajadest säilinud. Hea Pärnumaa ehitustalituses välja töötatud 1930. aastate alguse väikese maakoolimaja tüüpkavandi maakoolimaja tüübi näide. (projekt Arnold Väli) järgi valminud koolihoone. Sama Mitmel juhul on samatüübilisi tüübi alusel valminud koolimaja nõukogude ajal või koolimajad on sageli taasiseseisvumisperioodil detailides (mansardkatus või juurdeehitustega laiendatud kelpkatus, aknakuju, laudis) (Kernu, Võsu) erinevad. Koolihoovis on alati ristkülikujulise plaaniga Hoone on detailides väga hästi kuur-kõrvalhoone. 1- säilinud. Tehniline seisund on korruseline U-kujulise hea. põhiplaaniga hoone. Pikemas tiivas on Rahvamaja funktsioon tagab klassiruumid, algselt olnud hoone edasise säilimise nn. liitklassid ehk teisaldatava vaheseinaga. Hoones olnud algselt nii õpetajate korterid ja internaat. Praegu kasutuses rahvamajana.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Vändra kolhoosi Hästi säilinud tüüpne 1970. Võtta arvele Pärnu-Paide keskusehoone aastate modernistlik või RKM mnt 2, kolhoosikeskus. Ajastu Vändra, Maie Penjam 1971-75. printsiipidele vastab ka Pärnumaa Tüüpprojekt nr 264-12-37. hoonesise haljasala kujundus.

Tüüpiline 1970. aastate Säilinud on ka interjöör + kolhoosikeskus (sama osaliselt mööbel, lükandsein). näiteks Arukülas Harjumaal), koosneb kahest Hoones paikneb alevivalitsus. liituvast eriilmelisest plokist. Kõrge lavakarbiga astmeliselt tõusvale saaliosale vastandub rahulik ja liigendamata kontorite plokk. Peasissepääsuga külgnevat kaht osa ühendavat ruumisüsteemi on võimalik vastavalt vajadusel lükandseintega kohandada.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Kooli 13, Vändra koolimaja Ebatüüpiline ning harukordne Võtta arvele Vändra, (nii arhitektuurilt kui suuruselt) Pärnumaa Ins. Karl Jürgenson, 1911- näide tsaariaegsest

13. maakoolimajast.

Ehitatud Vändra Rahva Hoones on erinevatel aegadel Hariduse Seltsi algatusel tehtud erinevaid ümberehitud, tütarlaste kooli jaoks, ent üldjoontes on säilitanud alguses kasutati seltside algsele lähedase ilme. jaoks, koolina aastast 1922. Terviklikkust rikub pigem 2-korruseline kivihoone U- nõukogudeaegne juurdeehitatud kujulise põhiplaaniga- koolimaja. Esinduslik peafassaad koosneb tömpide viiludega Interjööridetailide säilivuse külgrisaliitidest ning keskset kohta infot ei õnnestunud sissepääsu tsooni rõhutab saada. maakividest ümardatud nurkadega eend, mille keskel on lai teravkaarne portaal. II korruse aknad olid algselt 8- nurksed (originaalid on veel säilinud II korruse saali tagaseinas). Mõisahoonet meenutavale koolile ehitati 1970. aastatel kaasaegne kooliehitis.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud Vana-Vändra raudteejaam Jaama 2, 4, ning elamu Võtta arvele Vändra, Suhteliselt hästi säilinud Pärnumaa Leon Johanson, 1928. tüüpsed jaamahoone ja elamu. Koha- ja raudteeajaloo Leon Johansoni tüüpkavand, seiskohalt oluline. Vändra mida kasutati Pärnumaal nii esinduslikumaid puithooneid. Lelle-Papiniidu kui Vändra- raudteeliini Tehniline seisund on rahuldav, jaamades. Vana-Vändra jaamahoonele on paigaldatud jaam on võrreldav teiste uued sobimatud aknad. suuremate samatüübiliste jaamahoonetega (Sindi, Raplamaal). Traditsionalistliku arhitektuuriga ning heimati mõjutustega murdkelpkatusega 1,5- korruseline jaamahoone. Alevipoolse sissepääsu kohal on massiivne postidele toetuv varikatus. Moodustab ansambli kõrval paikneva samas laadis elamuga.

Raudteeliini Vändras enam ei ole, jaamahoone on kasutuses ärihoone-elamuna.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Pärnu-Paide Elamud Võtta arvele; mnt 9 ja 13, Pärnu KEK-I elamukvartali osa. moodustada Vändra, Arhitekt Toomas Rein, EKE Näide 1960. aastate lõpu KEK-I Pärnumaa Projekt, 1969-71. eksperimenteerimisest maa- elamukvartali elamuehituses, Toomas Reinu miljööväärtusli Kaks terrasselamut etapiline töö. k ala paiknevad kummalgi pool Reinu galeriielamut sulgedes Mõlemaid elamuid on KEK-I kvartali kompaktseks ehitusajaga võrreldes elamualaks. ebaühtlaselt, ent siiski oluliselt ümber ehitatud (juba Elamud on nõukogude perioodil ehitati kolmekorruselised, kus laiad katusekarniisid lahtiste alumisel korrusel on igal lodžade üle). Uus 13 hoone korteril oma terrass, otsafassaad on soojustatud ja ülemised korterid kitsenevad kaetud profiilplekiga. ning nende ette moodustuvad avarad lodžad.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Pärnu-Paide Galeriielamu Võtta arvele; mnt 11, Pärnu KEK-I elamukvartali osa. KEK-I Vändra, Arhitekt Toomas Rein, EKE Näide 1960. aastate lõpu elamukvartali Pärnumaa Projekt, 1969-78. eksperimenteerimisest maa- miljööväärtusli elamuehituses, Toomas Reinu k ala Asub Pärnu KEK-i etapiline töö. elamukvartalis. Eelmäng Reinu Pärnus asuvale Elamu on mahult ja detailidelt “Kuldsele Kodule”. üsna hästi säilinud, kõige Masinliku rütmiga fassaadi suurem ning halvim muutus on struktureerivad galerii- algse valge värvi asendamine käigutee, kust pääseb 2. plassi oranžiga.

korruse korteritesse, korteriplokkide vahelised vertikaalsed tahukad (2.korruse korterite sahvrid) ning trepid hoone kummaski otsas. Galerii jookseb majast lahus, tekitades alumistele korruste sissepääsude kohale valguskaevud.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Pärnu-Paide Kõrvalhoone Võtta arvele; mnt 11a ja Pärnu KEK-I elamuansambli moodustada 11b Vändra, Arhitekt Toomas Rein, EKE osa. Näide eksperimentaalse KEK-I Pärnumaa Projekt, 1969-71. elamukvartali terviklikust elamukvartali planeerimisest. miljööväärtusli Abihooned (katlamaja ja k ala garaažideplokk) Kõrvalhoonete plokk on moodustavad nelinurkse ainsana säilitanud küll kulunud, KEK-I elamuansambli ühe aga siiski algse valge külje. Elamute poole on viimistluse. suunatud tummad valged seinad, garaažide sissepääsud paiknevad abihoonekompleksi “suletud” õues. Väidetavalt kavandati kõrvalhoonetesse ka saun ja ühisruumid, ent neid ei ehitatud kunagi välja.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Postmodernismi ajaloolistele Dokumenteeri , Kadjaste kauplus eeskujudele vihjav mängulisus da Vändra vald, väljendus 1980. aastatel sageli Pärnumaa A. Sisask, 1985-1987. kõige ilmekamalt maapiirkodadesse ehitatud Pärnu-Rakvere mnt ääres. 1- väikehoonetes. Kadjaste korruseline retrostiilis hoone kauplus on selle hea näide. meenutab pikliku mahu ja topeltfassaadina etteulatuva Hoone toimib maamärgina ulualusega vana postijaama. maantee ääres, ent algses Sissepääsu rõhutab kasutuses enam elujõuline ei astmikviil. Seinamaterjalina ole. on kasutatud Tundub, et hoone on erakätes gaaskukeroonväikeplokke ja ning ilmselt on karta ümber silikaattellist. ehitamist.

Aadress Foto Info ja kirjeldus Väärtused Ettepanekud

Uus 11, Korterelamu Võtta arvele; Vändra, Pärnu KEK-I elamukvartali osa. KEK-I kvartali Pärnumaa Arhitekt Ell Väärtnõu, EKE Ilmekas näide, kuidas miljööväärtusli Projekt, valmis 1987. postmodernistlik korterelamu k ala püüab sättida ennast Asub Pärnu KEK-i detailikujunduse abil väikelinna elamukvartalis. tänavamiljöösse. Postmodernistliku vormikõnega elamu. Tänavapoolsed hooneosad on madalamad, kasutatud on läbivaateid kvartalisse ja eesaiamotiivi. Suveruumid on lahendatud verandadena. Tüüpkorrusel on neli korterit, kummaski sektsioonis on üks 4-toaline korter läbi kahe korruse.