Eesti Piirkondlik Areng Regional Development in Estonia Eesti Statistika Statistics Estonia
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
EESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA EESTI STATISTIKA STATISTICS ESTONIA EESTI PIIRKONDLIK ARENG REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA TALLINN 2012 Koostanud Mihkel Servinski (tel 625 8472), Marika Kivilaid ja Greta Tischler. Compiled by Mihkel Servinski (tel +372 625 8472), Marika Kivilaid and Greta Tischler. Toimetaja: Ene Narusk Inglise keele tõlge: OÜ Triangular Inglise keele toimetaja: Karin Sahk Kaardid: Ülle Valgma Küljendus: Alar Telk Kaanekujundus: Maris Valk Edited by Ene Narusk Translation into English by Triangular OÜ English edited by Karin Sahk Maps by Ülle Valgma Layout by Alar Telk Cover design by Maris Valk Kirjastanud Statistikaamet, Endla 15, 15174 Tallinn Trükkinud Ofset OÜ, Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn November 2012 Published by Statistics Estonia, Endla 15, 15174 Tallinn Printed by Ofset OÜ, Paldiski mnt 25, 10612 Tallinn November 2012 ISSN 1736-8693 ISBN 978-9985-74-514-4 Autoriõigus/Copyright: Statistikaamet, 2012 Kaanefoto: Focus. Jäneda mõis, kus 1921. aastast alates tegutses Eesti esimene põllumajanduslik keskeriõppeasutus. Mitme nime all töötanud kool andis seal põllumajandusharidust ligi 80 aasta jooksul. Cover photo: Focus. Jäneda manor house, which since 1921 housed the first agricultural secondary school in Estonia. Operating under different names, the school provided agricultural education for nearly 80 years. Väljaande andmete kasutamisel või tsiteerimisel palume viidata allikale. When using or quoting the data included in this issue, please indicate the source. SISUKORD CONTENTS SISUKORD Saateks .................................................................................................................................... 4 Piirkondlik areng Eesti regionaalarengu strateegia ja elukvaliteedi näitajate valguses. Siim Krusell............................................................................................................................... 20 Piirkondade hariduslik tasakaalustamatus. Rivo Noorkõiv, Ülle Pettai...................................... 43 Eesti ja tema naaberriikide haridusstatistika projektis Urban Audit. Marika Kivilaid, Mihkel Servinski............................................................................................... 52 Vaeste perede laste ja noorte huvihariduses osalemine. Tiiu-Liisa Laes.................................. 84 Elukestev õpe Eesti piirkondades. Karolin Kõrreveski, Monika Oberšneider ............................ 106 „Tagasi kooli“ algatus Eesti haridusuuendustes. Triin Noorkõiv, Tiina Pauklin ......................... 123 Kas usundiõpetust peaks kartma? Olga Schihalejev ................................................................135 Waldorfkool – alternatiiv või haridussüsteemi loomulik osa? Meelis Sügis, Katri Tammekand, Mati Valgepea.......................................................................151 Õpetajate töötasust. Mare Kusma ............................................................................................172 Kaart. Eesti haldusjaotus, 1. jaanuar 2012...............................................................................180 Lisa. Valik andmeid omavalitsusüksuste kohta ........................................................................181 Selgitused tabelis esitatud andmete kohta................................................................................ 218 CONTENTS Foreword.................................................................................................................................. 12 Regional development through the prism of the Regional Development Strategy of Estonia and quality of life indicators. Siim Krusell.................................................................................. 35 Educational disparities between regions in Estonia. Rivo Noorkõiv, Ülle Pettai........................ 49 Education statistics on Estonia and its neighbours according to the Urban Audit. Marika Kivilaid, Mihkel Servinski............................................................................................... 75 Participation in hobby education by children and young people from poor families. Tiiu-Liisa Laes........................................................................................................................... 97 Lifelong learning in Estonia. Karolin Kõrreveski, Monika Oberšneider......................................117 The “Back to School” initiative and its role in education innovation in Estonia. Triin Noorkõiv, Tiina Pauklin .....................................................................................................130 Religious education – is it something to be afraid of? Olga Schihalejev ................................... 145 Waldorf school – an alternative or an integral part of the education system? Meelis Sügis, Katri Tammekand, Mati Valgepea.......................................................................164 Teachers’ earnings. Mare Kusma.............................................................................................177 Map. Administrative division of Estonia, 1 January 2012..........................................................180 Annex. Selection of data on local government units.................................................................181 Comments on data presented in the table ................................................................................219 EESTI PIIRKONDLIK ARENG. 2012. REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA 3 SAATEKS FOREWORD SAATEKS Mihkel Servinski Statistikaamet See Statistikaameti piirkondliku statistika kogumik erineb teistest Eesti taasiseseisvumise järel ilmunutest selle poolest, et on esimene temaatiline. Kogumikus on Eesti üldist piirkondlikku arengut kokku võttev ülevaade, sellega säilib seos varasemate piirkondlikku arengut analüüsivate väljaannetega, aga ülejäänud artiklid on seotud ühe teema – haridusega. Miks haridus? Aga millest siis veel rääkida, kui mitte haridusest? On ju üldhariduse andmine üks kohalike omavalitsuste ehk peamise piirkondliku statistika sihtrühma tähtsamaid ülesandeid: hariduskulud on suurim kuluartikkel kohaliku omavalitsuse eelarves (keskmiselt muidugi). Samuti on haridus tõusnud Eesti ühiskonnas oluliseks teemaks, mis ei hõlma enam ammu ainult õpetajate palga küsimust ega riigieksamite tulemuste põhjal koolide edetabeli koostamise üle arutlemist. Isegi see, kas koolivõrku on demograafilistest ja majanduslikest põhjustest tulenevalt vaja ümber korraldada, ei ole enam kõige tähtsam arutlusaine: üha sagedamini räägitakse hariduse sisust, sellest, mida ja kuidas õpetada. Haridus on tegelikult õnnelik valdkond, mille olulisuse suhtes valitseb Eesti ühiskonnas üksmeelne heatahtlik hoiak: haridusteema on tähtis. Mida aga olulisuse all täpselt silmas peetakse, selles enam üksmeelel ei olda. Tegelikult näitab ka rahvusvaheline statistika, et Eesti ühiskond suhteliselt hoolib haridusest: avaliku sektori hariduse valdkonna kulutuste osatähtsus Eesti sisemajanduse koguproduktis (SKP) on suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt (joonis 1). Tõsi, erasektorit vaadates on Eesti sama näitajaga Euroopa Liidus viimaste seas (joonis 2). Joonis 1. Avaliku sektori hariduskulutuste osatähtsus riigi SKP-s, 2009 Figure 1. Share of public expenditure on education in GDP by country, 2009 Taani – Denmark Küpros – Cyprus Rootsi – Sweden Soome – Finland Belgia – Belgium Iirimaa – Ireland Eesti – Estonia Austria – Austria Holland – Netherlands Prantsusmaa – France Portugal – Portugal Sloveenia – Slovenia Suurbritannia – United Kingdom Leedu – Lithuania Läti – Latvia Malta – Malta EL-27 – EU-27 Ungari – Hungary Poola – Poland Saksamaa – Germany Hispaania – Spain Itaalia – Italy Bulgaaria – Bulgaria Tšehhi – Czech Republic Rumeenia – Romania Slovakkia – Slovakia % 0123456789 Allikas/Source: Eurostat 4 EESTI PIIRKONDLIK ARENG. 2012. REGIONAL DEVELOPMENT IN ESTONIA SAATEKS FOREWORD Joonis 2. Erasektori hariduskulutuste osatähtsus riigi SKP-s, 2009 Figure 2. Share of private expenditure on education in GDP by country, 2009 Suurbritannia – United Kingdom Küpros – Cyprus Malta – Malta Holland – Netherlands Saksamaa – Germany EL-27 – EU-27 Poola – Poland Hispaania – Spain Slovakkia – Slovakia Sloveenia – Slovenia Leedu – Lithuania Bulgaaria – Bulgaria Prantsusmaa – France Läti – Latvia Tšehhi – Czech Republic Austria – Austria Itaalia – Italy Belgia – Belgium Portugal – Portugal Iirimaa – Ireland Eesti – Estonia Taani – Denmark Rootsi – Sweden Soome – Finland Rumeenia – Romania % 0 0,2 0,4 0,6 0,8 1,0 1,2 1,4 1,6 1,8 2,0 Allikas/Source: Eurostat Kuna Eesti sisemajanduse koguprodukt on väike ehk, otse öeldes, oleme vaene riik, siis absoluutarvudes jääme paljudele teistele alla. Selle vastuolu lahendus saab olla vaid üks: peaksime saama rikkamaks. Kuidas? Ühe lahendusena on pakutud, et peaksime investeerima haridusse, et seeläbi toota ja tegutseda konkurentsivõimelisemalt. Aga kui palju tuleb investeerida haridusse, et Eesti sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta ületaks Euroopa Liidu keskmist (kui meil ambitsioonikamat eesmärki ei ole!) või mõnda muud taset, mida saavutada tahame? Ettevõtluses on asjal ikka kaks poolt: investeeritakse ja tehakse kulutusi selleks, et saada suuremat kasumit. Hariduses kipub olema nii, et investeerimisvajadusest saadakse aru, aga seda, milles võiks avalduda ja kui suur peaks olema saadav kasu, sõnastada ei julgeta või ei osata. Kui puudub eesmärk ja tee, kuidas selle poole liikuda, siis pole sugugi kindel, et haridusse paigutatud lisaraha suurendab Eesti konkurentsivõimet: raha võib ju ka lihtsalt ära kulutada. Tegelikult on asi veelgi keerulisem: