AJAKIRI ERAKONNA LIIKMELE

Kuidas Andrus Ansipist sai peaminister? Siim Kallase süda on rahul Noortekogu ootab uusi sõpru Liikmetest, erakonnast, valitsemisest Kontaktid Jõgevamaa ja Tartumaa PEAKONTOR Terje Trei, [email protected] RIIGIKOGU FRAKTSIOON Tel 513 8738 Eesti Reformierakond Eesti Reformierakonna fraktsioon, Riigikogu Järvamaa Tõnismägi 9, Tallinn 10119 Lossi plats 1a, Tallinn 15165 Hele Pärn, [email protected] Tel 680 8080, faks 680 8081 Tel 631 6577 Tel 5668 3990 [email protected] Faks 631 6569 Läänemaa Kristen Michal, peasekretär, [email protected] Tõnu Parbus, [email protected] Fraktsiooni liikmed Tel 518 4888 Haldusdivisjon Keit Pentus, [email protected] Lääne-Virumaa Terje Rohi, peakontori juhataja, [email protected] Peep Aru, [email protected] Taimi Samblik, [email protected] Kristi Viitamees, sekretär, [email protected] Rein Aidma, [email protected] Tel 529 8681 Marika Eevel, raamatupidaja, [email protected] Erik Salumäe, [email protected] Põlvamaa Hannes Astok, [email protected] Janis Kukk, [email protected] Kampaania- ja kommunikatsioonidivisjon Maret Maripuu, [email protected] Tel 521 8533 Annika Arras, kampaaniajuht, [email protected] Harri Õunapuu, [email protected] Pärnumaa Silver Pukk, kommunikatsioonijuht, Helmer Jõgi, [email protected] Erki Melts, [email protected] [email protected] Igor Gräzin, [email protected] Tel 5649 5471 Liina Vahtras, kommunikatsiooniplaneerija, Imre Sooäär, [email protected] Raplamaa [email protected] Ivi Eenmaa, [email protected] Kalle Palling, [email protected] Kadri Tamme, koolitusnõunik, [email protected] Jaak Salumets, [email protected] Tel 5663 9005 Kristiina Sild, sisekommunikatsiooni nõunik, Jaanus Rahumägi, [email protected] Saaremaa [email protected] Robert Antropov, [email protected] Terje Eimre, [email protected] Mati Leet, IT-nõunik, [email protected] Kalle Palling, [email protected] Tel 5340 9985 Rain Hansen, andmehaldur, [email protected] Katrin Karisma-Krumm, Tallinn [email protected] Ruth Maria Roosi, [email protected] Piirkondade arendusdivisjon Lauri Luik, [email protected] Tel 5301 0223 Kalev Lillo, divisjoni juht, [email protected] Tõnu Juul, [email protected] Tartu Reimo Nebokat, divisjoni nõunik, [email protected] Terje Trei, [email protected] Priit Kallakas, [email protected] Mati Raidma, [email protected] Tel 5556 9899 Leino Mägi, [email protected] Valgamaa Paul-Eerik Rummo, [email protected] Harry Mägi, [email protected] KONTORID Rain Rosimannus, [email protected] Tel 5647 1717 Raivo Järvi, [email protected] Viljandimaa Lääne-Virumaa kontor Silver Meikar, [email protected] Marek Tanvald, [email protected] Tallinna 25, Rakvere 44311 Taavi Rõivas, [email protected] Tel 520 6149 [email protected], tel 529 8681 Tatjana Muravjova, [email protected] Võrumaa Avatud T kl 12–18 Tõnis Kõiv, [email protected] Aire Mäesalu, [email protected] Pärnumaa kontor Urmas Klaas, [email protected] Tel 5661 1280 Rüütli 36 (II korrus), Pärnu 80010 Väino Linde, [email protected] [email protected], tel 443 2695 Ene Kaups, [email protected] Avatud E, K kl 10–14 ja T, N, R kl 12–17 Tarmo Mänd, [email protected] Raplamaa kontor MINISTRITE NÕUNIKUD Viljandi mnt 6, Rapla 79514 Fraktsiooni töötajad [email protected], tel 489 2512 Peaministri büroo Katja Ljubobratets, nõunik, Avatud E, N kl 14–18 ja T, K kl 9–13 Arto Aas, büroo juhataja, [email protected] [email protected] Saaremaa kontor Henri Arras, nõunik, [email protected] Sandra Nuudi, nõunik, Tallinna 1, Kuressaare 93811 Gerli Aarma, nõunik, [email protected] [email protected] [email protected], tel 453 3252 Kalev Kukk, nõunik, [email protected] Õnne Pillak, nõunik-sekretariaadijuhataja, Avatud T, N kl 14–16 [email protected] Tartu kontor Justiitsministeerium Virge Viruste, konsultant, [email protected] Raekoja plats 11, Tartu 51004 Kätlin Ots, nõunik, kä[email protected] Toomas Viks, pressinõunik, [email protected] [email protected], tel 744 1479, faks 744 1358 Madis Timpson, nõunik, [email protected] Avatud E–R kl 10–16 Viljandimaa kontor Keskkonnaministeerium KLUBID Tallinna 19–21, Viljandi 71013 Evelin Oras, nõunik, [email protected] [email protected], faks 439 0103 Noortekogu Avatud E kl 15.30–18.30, K kl 16–18 ja N kl 15–18 Karl Tamme, Kalle Palling, [email protected] Kultuuriministeerium Võrumaa kontor VV-klubi Moonika Oras, nõunik, [email protected] Jüri 22a, Võru 65608 Katrin Karisma-Krumm, Viivi Pinge, [email protected] Jevgeni Zurjari-Ossipov, nõunik, [email protected], tel 782 2999 Naisteühendus NaiRe [email protected] Avatud E, N kl 10–15 ja T, K kl 14–17 Maie Urbas, [email protected] Ettevõtlusklubi Rahandusministeerium Valdo Randpere, Martin Kukk, [email protected] Kairi Uustulnd, nõunik, [email protected] Pereklubi „Meie lapsed” MAAKONDADE KONTAKTID Liina Vahtras, Annika Arras, Tiina Paet, Sotsiaalministeerium [email protected] Kairi Lutt, nõunik, [email protected] Hiiumaa Spordiklubi Timo Vaarmann, nõunik, [email protected] Ene Kaups, [email protected] Kaido Kaaberma, [email protected] Tel 503 0476 Ida-Virumaa Välisministeerium Katrin Kuusemäe, [email protected] Martin Tahvonen, nõunik, [email protected] Tel 5592 2221 Sisukord sisukord ı eessõna

Kontaktid. 2 Inimeste ja ühenduste kontaktandmed. Vabaduse fi losoofi a. 4 Kalev Kallemets tutvustab liberaalset maailmavaadet. Ajakiri erakonna Vabade mõtete akadeemia. 5 Allan Allmere kirjutab Liberalismi Akadeemiast. Miks ma kuulun Reformierakonda? 6 Küsimusele vastavad erakonna liikmed. liikmele Erakond tervele Eestile. 8 Reformierakond on Eesti eduloo kandja. eformierakond on tegusid vaadates olnud kahtlemata Reformierakond laieneb. üks Eesti mõjukamaid organisatsioone. Heitke pilk Eesti Martin Kukk räägib erakonna arendamisest. 9 lähiajalukku ja näete, milliseid otsuseid oleme koos part- Aukohus ja revisjonitoimkond. R 10 Liikme õigused ja kohustused. neritega aja jooksul teinud ning milliste tähtsate sündmuste Koht, kus pidada laiemalt nõu. juures oma ideedega alusepanijad olnud: vanemahüvitis, ette- 11 Küsimustele vastab volikogu esimees Rain Rosimannus. võtete investeeringute tulumaksuvabastus, lihtne ja selge mak- Tuba täis vaidlusi. susüsteem, Euroopa Liidu ja NATO-ga liitumine ning palju 12 Õhkkonnast juhatuses. muud. Oleme pingutanud, et Eesti saaks ühineda eurotsooniga Teekond peaministriks. – otsus, mille majanduslikku mõju on raske üle hinnata. Me ole- 13 Andrus Ansip soovis olla ettevõtja, kuid läks teisiti. me töötanud selle nimel, et Eesti oleks parem, tekiks uusi töö- Erakonna süda. kohti ja riigi asjad oleks hästi hoitud. Seda töö tuleb jätkata. Tutvustame erakonna peakontorit. 14 Erakond ei ole kindlasti asi iseeneses. Erakonna moodusta- Hobi ja töö üheskoos. 16 Tartu- ja Jõgevamaa arendusjuht Terje Trei räägib oma tööst. vad selle liikmed. See väljaanne ongi neile pühendatud. Luge- Sära on silmis. da saab nii mitmesuguste tööde tegijatest erakonnas kui ka 18 Saaremaa MKO juht Jüri Kuusk seab kõrgeid eesmärke. erakonna liikmete osalemisest Eesti juhtimisel alates omavalit- Laeva PKO – noor, aga tubli. susest kuni peaministri toolini. 19 Reformierakonnal on Laeva vallas kindel valijaskond. Iga artikli taga peituvad inimesed – erakonna liikmed, kes Tuhandeid ühendav sõpruskond. soovivad midagi Eesti heaks ära teha. Erakonda kuulumine 20 Noortekogu liidab aktiivseid noori. annab selleks suurepärase võimaluse. Reformierakonna aktiivne siseelu. Reformierakond on väga mitmekülgne organisatsioon, kust 21 Teemaklubide tegemistest. enda jaoks huvitavat leiab ilmselt igaüks. Meil leidub klubilist VV-klubi ootab aktiviste. tegevust nii noortele kui ka vanematele, harivaid koolitusi Katrin Karisma räägib klubist eakatele ja aktiivsetele. 22 ning meelelahutusüritusi. Ole ainult ise hakkaja ja löö kaasa! Ärksate naiste ühendus. 23 Maie Urbas tutvustab NaiRe tegemisi. Kui küsida reformierakondlastelt, miks nad on meie era- Erakonna struktuur. konda astunud, saame loomulikult erinevaid vastuseid. Kuid 24 Ülevaade Reformierakonnast. üks on selge: meid ühendab liberaalne maailmavaade. Nende Riigikogu suurim meeskond. kaante vahel tutvustame ka liberalismi põhiseisukohti, mille 26 Riigikogu liikmed räägivad oma fraktsioonist. saab võtta kokku loosungiga „Ela ise ja lase teistel elada”. Me Ministrid nõunike pilgu läbi. oleme ikka – keerulistel ja lihtsamatel aegadel – olnud selgei- 28 Nõunikud iseloomustavad oma ülemusi. ma näoga erakond Eestis. Erakond, mille liikmetel on sarna- Töö peaministri kõrval. sed põhiväärtused: töökus, julgus edasi minna, rikkumatus Oma ülesannetest räägib Gerli Aarma. 30 ning soov ise kaasa lüüa, kui tegemiseks läheb. Euroopa Parlament mõjutab kõiki. 31 Tutvustab Silver Meikar. Mul on hea meel, et oled just meie meeskonna liige. Loo- Erakordselt põnev amet. dan, et leiad kaasalöömiseks võimaluse, ja kui ei leia, siis lood 32 Tartu linnapea Urmas Kruuse vaheldusrikas töö. selle ise, nagu üks reformikas seda teeb. Maaelu edendaja. Peatse kohtumiseni! 33 Aivar Rosenberg edendab Sõmerpalu elujärge. Reformierakonna infokanalid. Kristen Michal 34 Info liikumiseks on loodud hulk viise. Reformierakonna peasekretär Meeltlahutavad ja õpetlikud üritused. 36 Ülevaade erinevatest tegemistest. Pilk minevikku.

ajakiri Kronoloogiline ülevaade erakonna ajaloost. erakonna 38 liikmele Tervikpildi kokkupanek. 40 Annika Arras tutvustab valimiskampaania korraldamist. Väljaandja: Reformierakond Asutaja süda on rahul. Aadress: Tõnismägi 9, Tallinn 10119 42 Siim Kallas on erakonna arenguga rahul. Tel 680 8080, faks 680 8081 Sõbrad laias maailmas. [email protected], www.reform.ee 43 Tutvustame Reformierakonna partnereid välismaal. Tootja: Profi meedia Eesti Reformierakonna programm. info@profi meedia.ee, www.profi meedia.ee 44 Kõigest, millele soovime tähelepanu pöörata. Trükk: Aktaprint

www.reform.ee 3 sai peaminister? Kuidas Andrus süda Ansipist on rahul Siim Kallase ootab uusi sõpru Noortekogu Liikmetest, erakonnast, valitsemisest erakond ı liberalism

Vabaduse filosoofia

rem poleks kodanikelt ära võtnud. Liberalism on arusaam, et kõik inimesed Ka välispoliitiliselt ei soovi liberaalid on sündinud võrdsete ja vabadena ning on teiste riikide siseasjadesse sekkuda ning peavad sõdasid kohutavaks eksitu- oma elu peremehed, kirjutab Liberalismi seks. Igal rahvusel nagu igal inimesel Akadeemia nõukogu liige Kalev Kallemets. on loomulik õigus vabadusele ja enese- määramisele. Kellelgi pole õigust ühtki inimest ega rahvust tema tahte vastaselt orjastada või survega tema seisukohti mõjutada. la ise ja lase teistel või kaudselt valitud esindaja kaudu – Liberalism aitab elu edendada, sest elada” on liberalis- määrata oma koormisi selle kohaselt, igaühe vabadust pooldades on igal ini- „Emi piisav kokku- mida ma riigi kui terviku huvides õige- mesel võimalus leida oma tunnete ja elu- võte. Kui ma olen oma ole- maks pean. Et Suurbritannia ei andnud kogemuse kujunemisele vastavalt elu- muselt vaba ja võrdne Ameerika kolonistidele sõnaõigust nen- valdkond, mille vastu ta tunneb kõige kõigi teistega, siis ei ole ju dele pandava maksukoormuse teemal, suuremat kirge ja teotahet. Üldjuhul on kellelgi õigust mind üle- tõusid ameeriklased üles ning asutasid inimene edukas ja õnnelik just selles kohtuselt karistada, mul Ameerika Ühendriigid. valdkonnas, mis talle enim rahuldust pa- on õigus ausale ja võrdse- kub. Pooldades eraomandit, loob libera- le õigusemõistmisele. Sa- Maksud madalaks lism võimaluse turumajanduse arenguks muti ei tohi keegi mind kui Kuna üldiselt on liberaalid skeptilised ja tohutuks spetsialiseerumiseks ning vaba inimest orjastada või selle suhtes, et keegi suudaks öelda, eri asjade tootmise efektiivsuse kasvuks maksudega koorma- mis on teise inimese jaoks hea ja õige, üle kogu maailma. Eraomand loob ühtla- ta minu tahte vas- siis pooldavad nad madalaid makse, et si eeldused selleks, et inimesed on val- taselt, järelikult inimesed saaksid ise otsustada, mida mis nägema tohutult vaeva oma leiutiste peab mul olema oma raha ja eluga teha. Liberaalid saa- teiste inimesteni toomise nimel, olgu sel- sõnaõigus – kas vad aru, et riigil pole midagi, mida ta va- leks iPod, külmutuskapp või odavlen- 4 www.reform.ee liberalismi akadeemia ı erakond

Vabade mõtete akadeemia Liberalismi edendamiseks ja tutvustamiseks ühiskonnas on reformierakondlased loonud Liberalismi Akadeemia, kirjutab projektijuht Allan Allmere.

ui Reformierakond tegeleb päe- vast päeva päevapoliitiliste küsi- Kmustega, siis akadeemia vaatab üldist pilti laiemalt. Liberalismi Akadee- mia eesmärk on edendada liberaalset maailmavaadet seismaks vastu sotsia- listlike meeleolude tõusule ühiskonnas. Raamat ja film Akadeemia on loonud Reformierakonna liikmed, kes on tuntud kui liberaalsete mõtete eest seisjad erakonna sees. Aka- nud. Kusjuures on tähelepanuväärne, deemia nõukokku kuuluvad Arto Aas, et liberaalsetes riikides on heaolu Igor Gräzin, Kalev Kallemets, Heiki ühiskonnas palju ühtlasemalt jaotu- Kranich, Kalev Kukk, Rein Lang, Jür- nud kui sama arengutasemega riigi- gen Ligi ja Kristen Michal. kesksetes riikides. Igapäevatöös korraldab akadeemia koolitusi üle Eesti, kus käivad esinemas Teistest tuleb lugu pidada tuntud liberaalid Eestist, ning haldab li- Kui inimene ei tunne erilist kirge teisi beralismiportaali www.liberalism.ee. inimesi kamandada ja talle ei meeldi Peale seminaride on akadeemia välja ka tema enda kamandamine, siis on andnud Ludwig von Misesi kirjutatud suur tõenäosus, et inimene on hingelt raamatu „Liberalism”, mida saab osta liberaal. Liberaalses ühiskonnas peab raamatupoodidest, ja filmi „Võitlus maa- pidama lugu teistest inimestest – nad ilma majanduse pärast”. kõik on ühel või teisel moel erilised, Need teosed aitavad selgitada ini- kummalised, naljakad või isegi võõ- mestele liberalismi võlusid läbi aegade. rad. Ei ole mõistlikku põhjust, miks Järgmise raamatuna tõlgiti eesti keelde suhtuda halvasti teisest rahvusest, Johnny Munkhammari „Reformide tee- rassist, muusikamaitse või riietusega juht”, mis annab taas kord hea võimalu- juliku maksusüsteemi ja inimeste üldise inimestesse – see teeb elu üksnes pal- se avardada koolitustele lisaks oma sil- heaolu tagamisel on Liberalismi Akadee- ju ebameeldivamaks. Liberalism ei tä- maringi ka ise. mia ülesandeks ühiskonnas oluline ja henda anarhismi; vabadus on alati kandev roll. Mida rohkem me teame li- seotud vastutusega oma tegude eest. Seisame sotsialismile vastu beralismist, seda kergem on meil vastu Liberaalid naudivad vabaduse tunnet Täna, kus nii mõneski Euroopa Liidu rii- seista sotsialistlike meeleolude tõusule nii looduses, näiteks mägedes, tunne- gis valitsevad vasakpoolsed jõud ning Eesti ühiskonnas. tes muusika kaudu kui ka mõtetes nende tegutsemise tagajärjeks on kõrge suurepäraste raamatute ja aja- maksukoormus ja aeglane majandus- loo kaudu. kasv, peame olema valvsad. Eesti eesku- Loe lähemalt www.liberalism.ee www.reform.ee 5 erakond ı liikmed & üldkogu

Miks ma kuulun Reformierakonda?

Reformierakonda on Andrus Ansip metataksegi erakonda- astutud erinevatel 53, Eesti Vabariigi deks. Eri erakondadel peaminister on erinevad arusaa- põhjustel, kuid üks, Me kõik tahame olla mad ja ka erinevad oma riigi väärikad ko- põhi mõttelised alused, mis ühendab kõiki danikud. Me tahame tu- millest need arusaa- liikmeid, on ühine gevat Eestit. Kõik, kellele mad välja kasvavad. Elu isiku vabadus ja vaba turumajandus on on näidanud, et erinevad on ka viisid maailmavaade, selgub olulised, võiksid liituda Reformierakon- oma arusaamu levitada ja ellu viia, s.o reformierakondlaste naga. Koos teeme Eesti tugevamaks. erinev poliitiline kultuur. Et poliitika pa- kub mulle huvi ja ma tahan sellega tege- vastustest. leda, olen valinud meeskonna, mille põ- Paul-Eerik Rummo himõtteline alus, arusaamad ja kultuur 68, Riigikogu liige on mulle kõige lähemad. Selle mees- Tulemuslikku poliitikat saab teha vaid konna nimi on Reformiera- meeskondlikult ja neid meeskondi ni- kond.

Igor Gräzin 58, Riigikogu liige Üldkogu ühendab kõiki Kallas kutsus. Ütles Üldkogu koosneb erakonna kõikidest liikmetest ja on erakonna kõrgeim nagu peategelane Oskar juhtorgan. Korraline üldkogu kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas, Lutsu följetonis „Partei” (kohustuslik teatades sellest vähemalt üks kuu ette. lektüür kõigile!): tead, on asutamisel uus erakond ... Elasin tol ajal (1994) Üldkogu: Ameerikas, aga teadsin, millised on Sii- z kinnitab erakonna põhikirja ja programmi, mu vaated – olime neid omavahel testi- z kuulab ära erakonna esimehe, revisjonitoimkonna ja erakonna nud NSVL ülemnõukogus aastail 1989– Riigikogu fraktsiooni aruanded, 1990 – ja seda, et Siim Kallase erakond z otsustab ühinemise teiste erakondadega, sobib mulle igal ajal ja igas kohas. Ja nii z määrab erakonna juhatuse ja revisjonitoimkonna liikmete arvu, oli ja ongi. z valib erakonna esimehe, juhatuse ja revisjonitoimkonna, z valib erakonna auesimehe, z kinnitab erakonna aastaaruande, Tarmo Noop z kinnitab erakonna valimisnimekirja Riigikogu ja Euroopa 42, AS A. le Coq juht Parlamendi valimisteks. Miks ma olen Reformi- 6 www.reform.ee liikmed & üldkogu ı erakond

erakonnas: et toetada nii aktiivselt kui ikka Eesti elu paremaks muuta. Mu iga- ka passiivselt liberaalse maailmavaate ja päevatööd ja eraelu erakonda kuulumi- Eero Merilind majandusvabaduse arengut Eestis, sest ne peaaegu ei mõjuta, sest ma olen õn- 39, perearst usun, et sellele alternatiivi pole. nelik inimene – pere on tore ja töö Mulle meeldib libe- südamelähedane. raalne maailmavaade, kus inimene ise saab Vladimir Hazinski teha valikuid ning vastu- 61, õppetooli Jaana Kalinistova tab ise nende valikute eest. Arstina juhataja 22, üliõpilane näen pidevalt, et eelkõige peab inimesel Osalemisega erakonna Alustasin Reformiera- endal olema soov midagi oma tervises tegevuses soovib inime- konna noortekogust, või käitumises muuta, alles siis on loota ne kinnistada oma maailma- seejärel astusin ka era- tulemust. Vägisi, ainult keeldude ja vaadet oma riigi poliitikas. Olles valinud konda, sest see aitab saada sõimuga, on väga raske midagi pare- Reformierakonna, toetan ma nii erakon- paremini aru ühiskonnas toimuvast, sa- maks teha. nale kui ka mulle endale tähtsat liberaal- muti väljendada oma positsiooni ning set ideoloogiat ja majandusmudelit. osaleda sellisel viisil meie keskkonna Avatud diskussioonid ja jäiga struktuuri loomises. Pooldan Reformierakonna li- Valdo Randpere puudumine on selle erakonna suureks beraalset suunitlust, mis võimaldab roh- 52, ettevõtja eeliseks loomeinimeste jaoks. kem tegutseda inimesel endal ja mitte Olen alati olnud huvitatud sõltuda riigistruktuuridest niivõrd pal- ühiskonnas toimuvast ja ju, kui mõne muu tänapäeva poliitilise eriti poliitikast. Praeguseks Andrus Arro korral puhul. olen otsustanud, et kõige pa- 53, rindkerekirurg- rem viis ühiskonnas toimuva mõjutami- vanemarst seks on ise poliitikas aktiivselt kaasa Kuulun Reformiera- Mihkel Lees lüüa. Reformierakond seisab väga suu- konda, sest jagan era- 23, üliõpilane res osas nende seisukohtade eest, mida konna maailmavaadet. Osale- Reformierakond on pean õigeks ja mis minu arvates taga- sin aktiivselt juba erakonna asutamises mõtleva ja edumeelse vad kõige paremini Eestile jätkusuutli- Tartus, seega tunnen pikemat aega pal- inimese erakond, kuhu ku arengu. Ma toetan liberaalset maail- jusid asutajaliikmeid. Reformierakonda kuulumine annab aktiivsele mavaadet ja seda esindab Eestis minu kuuluvad ka minu kaks täisealist poega ja ühiskonnast huvitatud noorele võima- arvates kõige paremini Reformiera- ning mõned mu poegade sõbrad on juba luse areneda, ühiskonnas toimuvat laie- kond. Lisaks sellele, pean ka ütlema, et parlamentigi jõudnud. Rõõmu teeb asja- malt mõista ning loomulikult ka meie ma lausa naudin reformikatega suhtle- olu, et sisulistes aruteludes vanuse- kodumaa elu kujundamises kaasa rääki- mist. Sest kellele ei meeldiks lävida nu- vahet ei tunnetata. Nii erakonda astudes da. Tunnen, et Reformierakond arves- tikate, kompetentsete ja mõnusa kui ka nüüd on mu oluliseks motiiviks tab oma liikmete arvamustega! huumorimeelega inimestega? www.reform.ee 7 erakond ı liikmed

Erakond tervele Eestile Reformierakond on rohkem kui 15 aastat olnud oma inimeste, olemasolu ja tegevuste läbi Eesti eduloo kandja ning teerajaja. Ja või soov kaasa lüüa võimal- dab meil areneda ja uuene- me oleme selle üle uhked! da. Reformierakond ei taha tegeleda teemadega, mil- lest kirjutasid eilsed lehed. leme mõttekaaslaste ühendus, Me tahame sinu abiga me võitleme nii headel kui hal- märgata kitsaskohti ja nen- Obadel aegadel oma ideede eest. dele lahendusi leida. Me Kui poleks ideid, poleks ka Reformiera- ­tahame sinu abiga luua konda. see, mis hoiab erakonna värskena ja Eestis võimalusi ettevõtluseks, pare- Reformierakond on liider Eesti polii- mis ei lase meie ideedel hääbuda. maks hariduseks, täisväärtusliku tööko- tikas, kandes juba üle kümne aasta valit- Reformierakond on läbi ajaloo olnud ha saamiseks, turvaliseks pereeluks või susvastutust. Me oleme teerajajad, sest tugev just pideva muutumise tõttu. väärikaks vanaduspõlveks. Me tahame Reformierakond, kuhu sina kuulud, la- Meiega on ühinenud uued inimesed ja sinuga koos muuta Eesti veel elamis- hendab täna küsimusi, mis tulevikus valijad. Meie meeskonnad, ükskõik mil- väärsemaks. ühiskonna lahendada tõstatuvad. lisel tasemel, on alati avatud uuele ja see Täna läheb meil hästi ja on ainult õig- Miks me seda teeme? Me teeme on üks meie edu pante. lane, kui kutsume endaga kaasa uusi seda Eesti tuleviku jaoks, minu ja sinu Erakonna asutamisest alates oleme inimesi. Mida enam sarnaseid põhiväär- parema homse nimel! Ja isegi kui vahel saanud iga päev targemaks ja muutu- tusi kandvaid ja tulevikku vaatavaid ini- on raske, siis aeg on näidanud, et see nud märksa professionaalsemaks. Meie mesi koos tegutseb, seda parem saab ohver tasutakse kuhjaga – Eesti demo- erakond katab suure osa Eestist ning tulevik. kraatlik areng vaba turumajanduse ja oma ideede poolest suudame olla liidri- rahva jätkusuutlikkuse teel on tõestus teks väga paljudes eluvaldkondades. Reformierakond – õigetest valikutest, millele on ka aastaid Mida suuremaks me saame, seda enam erakond tervele perele hiljem hea rahulolevalt tagasi vaadata. on meil võimalust olla kompetentsemad Reformierakond on erakond kõikidele Me teeme seda parema Eesti nimel. rohkemates valdkondades. Reformiera- põlvkondadele ja elukutsetele – me ole- konnas kuulatakse oma liikmete ettepa- me võidelnud nii noorte perede, väikes- Reformierakonda nekuid, aga ka kriitikat, sest vaid nii te laste, töötavate inimeste, ettevõtjate iseloomustab pidev areng suudame lahendada ühiskonna jaoks kui ka pensionäride heaolu nimel. On maalilisi tiike, mis kasvavad ühtäkki olulisi küsimusi. Meie tegevus on hoidnud Eestit edu- kinni, sest sinna ei tule värsket vett ja ei kana ning meie huvi on, et igal eesti- toimu pidevat läbivoolu. Nii on ka era- Väärtustab oma maalasel oleks töö, leib laual, lapsed õn- konnaga. Erakonna elu ja arengu loo- omanikke – liikmeid nelikud ja emad-isad või vanavanemad mulik osa on muutus – erakonda tule- Sinu osalus või toetus tagab meie töö tõ- tegusad. Reformierakond on vad uued inimesed ja ideed. Uus vesi on hususe. Sinu hääl valimistel, sinu idee erakond tervele perele. 8 www.reform.ee liikmed ı erakond

Reformierakond laieneb Lisaks Riigikogu valimisteks Mais 2010 sai alguse suurim erakon- erakonnaga ja me ootame kõikide liik- na laiendamise kampaania Reformiera- mete panust erakonna laiendamisse. valmistumisele on era- konna ajaloos. Liikmete panus ja initsia- konna üheks tähtsamaks tiiv on erakonna jaoks äärmiselt oluline. Kuidas me seda teeme? Me kutsu­ Igal aastal on meie hulka lisandunud me inimesi erakonnaga liituma! eesmärgiks laiendada keskmiselt 700 uut mõttekaaslast, mis Küsi endalt üks lihtne küsimus – kas ma oluliselt liikmeskonda. ei ole kindlasti halb tulemus, kuid me olen kutsunud viimasel ajal kedagi era- oleme suutelised palju enamaks. konda? Kui vastus on jah, oled tunnus- tust väärt. Aga tihti kipub eestlane ole- Miks just nüüd? ma suhteliselt häbelik ning mitte liialt Miks me seda teeme? Ülemaailmne majanduskriis hakkab läbi pealetükkiv inimene. On palju neid, kes 1999. aastal oli erakonnas ca 1300 liiget, saama. Eesti rahanduslik olukord on pole meie erakonnaga liitunud pelgalt täna on meid umbes 7300. Et püsida jät- Euroopas eeskujuks. Seda suuresti tänu seetõttu, et keegi pole neid isiklikult kusuutlikena, oleme vahet pidamata meile. Me ei peaks olema eestlaslikul kutsunud. Et olla veelgi edukamad ja pannud rõhku organisatsiooni arenda- kombel tagasihoidlikud, vaid uhked, et suuremad oma vaimult ja kogumilt, pea- misele ja just seetõttu oleme täna nii meie oleme kujundanud Eesti edu. me üha rohkem inimesi enda sekka kut- edukad. Tööd aga tuleb jätkata veelgi Me tahame oma edu jagada, me taha- suma. Ja usu, nad tulevad! sihi pärasemalt. me kutsuda Eesti inimesi liituma meie 2010. aasta ja 10 000 liiget Liikmeskonna laiendamise Reformierakonda, aga pole veel meiega muks sujuvalt. Küsi julgelt, kas sinu liitunud. Paljud ei ole seda teinud, kuna soovitatud inimene on saanud kätte uue projektijuht Martin Kukk nad ei ole saanud kutset. Kui vajad sta- liikme paketi, kas ta on saanud kutseid annab mõned vihjed, kui- tistikat oma piirkonna liikmete kohta erakonna üritustele. Veendu selles, et või tekib muid küsimusi, siis pöördu jul- ka tema oskab leida positiivseid põhju- das iga liige saaks erakon- gelt minu poole. seid, miks Reformierakonnas olla ja te- na arendamises kaasa lüüa. gutseda ning teisigi siia kutsuda. Miks oled Sina erakonnas? Need on mõned lihtsad aga kasuli- Vasta ka küsimusele, miks sina kunagi kud soovitused. Tegutseme kõik koos Kõigile avatud Reformierakonnaga liitusid. Seda küsib selle nimel, et Reformierakonnas oleks Reformierakonna peakontori uksel on sinult kindlasti igaüks, keda erakonda tegevust tervel perel – nii vanavanemal, silt „Kõigile avatud”. See on meie elu- kutsud. Mõttetöö tulemusena võib sel- lapsevanemal, ettevõtjal, tudengil, lap- stiil – olla avatud uutele ideedele guda veel palju asju, mida sa võiksid sel, õpetajal, kojamehel, täheteadlasel ja ja inimestele. Kui sul on küsi- erakonnas ära teha. Anna oma mõ- õmblejannal. Me oleme kaasaegsed, musi, astu sisse ja me aitame. tetest ja soovidest mulle teada, et edukad, tugevad, tõhusad, täis rõõmu ja Samuti tegutsevad maakonda- ükski hea idee tähelepanuta ei tegutsemistahet ning suure kogemuste- des erakonna arendusjuhid, jääks! pagasiga seltskond – armastame Eesti- kes sulle samuti abiks on. maad ja tegutseme oma laste parema tu- Nende kontaktid leiad selle aja- Soe vastuvõtt leviku nimel. kirja esikaane siseküljelt. Kui oled uue liikme era- Oleme erakond kõigile põlvkondade- konda toonud, siis le, erakond tervele perele. Sõbrad­tuttavad hoolitse ka selle Martin Kukk erakonda eest, et tema Mõtle ja pane kirja sisseelamine Kui sul tekkis küsimusi või ettepanekuid oma tutvuskonna ja erakonna tege- erakonna laienemise osas, kirjuta julgelt piirkonna inimesed, mistesse toi- [email protected] või helista kes toetavad küll 680 8080.

www.reform.ee 9 erakond ı aukohus ja revisjonitoimkond

Liikme Erakonna au ja õigused ja südametunnistus kohustused Reformierakonna liikmeks sobib iga Aukohus on erakonna moraali ja südametunnistuse vähemalt 18-aastane teovõimeline indikaator, kohtumõistja ja lepitaja. Aukohus arutab Eesti kodanik või püsivalt Eestis elav erakonnasisese solidaarsuse rikkumisi ning annab Euroopa Liidu kodanik, kes tunnis- tab erakonna programmi ja põhikirja hinnanguid erakonna maine kahjustamise kohta. ning ei kuulu ühtegi teise erakonda. Erakonna ukohtul on õigus esitada erakon- erakonnaliikmete ees, kes on sunnitud liikmel on õigus: na juhatusele ettepanek arvata aukohtu ees seisma, kui ka kõikide zzvalida erakonna juhtorganeid ja Aerakonna väärtuste ja põhikirja- ­teiste erakonnakaaslaste ees. Aukohtu olla neisse valitud, ga vastuollu läinud liige erakonnast väl- juhti­misega kaasnevad lisakohustused zzsaada täielikku informatsiooni ja. Aukohtu liikmed valib erakonna voli- hetkest, kui aukohtule on esitatud erakonna tegevuse kohta, kogu. Aukohus koguneb nii tihti kui ­menetluse algatamise avaldus. zzesitada ettepanekuid kõigi vajalik ja nii harva kui võimalik. Refor- Peale esimehe kuuluvad aukohtusse erakonna tegevust puudutavate mierakonnas on aukohtul seni vähe veel Paul-Eerik Rummo, Erik Salumäe küsimuste kohta, tööd olnud. ja Heli Suvi zzolla eriarvamusel erakonna Aukohtu juhtimine tähendab eelkõi- Andrus Umboja jooksva poliitika suhtes, erakon- ge tohutut vastutust – seda nii nende aukohtu esimees na tegevusvormide ja meetodite valiku otsustamisel vähemusse jäädes nõuda oma ettepaneku läbiarutamist ja protokollimist, zzolla soovitajaks erakonna liikme- kandidaadile, zzpeatada liikmeksolek erakonnas, Et kõik klapiks zzastuda erakonnast välja. Erakonna liige Selleks, et järgitaks reegleid ja kõik oleks seaduspärane, on kohustatud: on Reformierakonnas moodustatud revisjonitoimkond. zzkinni pidama põhikirjast ja täitma erakonna juhtorganite otsuseid, zzmaksma liikmemaksu, mille evisjonitoimkond kontrollib era- Revisjone tehakse vähemalt kord suuruse kehtestab erakonna konna rahaliste vahendite ja vara- aastas, vajaduse korral sagedamini. volikogu, Rde kasutamise seaduspärasust. Kuna revisjonitoimkond allub vaid üld- zzerakonna juhtorganitesse Samuti on toimkonna tööks kontrollida kogule, koostab ja esitab toimkond era- valituna võtma nende tööst volikogu delegaatide volituste õigsust konna varade kasutamise ja kontrolli aktiivselt osa, ning juhatuse, volikogu ja erakonna aruande üldkogule. Enne seda esitab zzaitama oma igapäevase maakondlike ja piirkondlike organisat- revisjonitoimkond oma ettepanekud ju- tegevusega kaasa erakonna sioonide juhatuste tegevuse vastavust hatusele läbiarutamiseks. maine tõusule, erakonna põhikirjale. Revisjonitoimkonna liikmeks olemine zzmitte osalema mis tahes grupi, Et hindamine oleks erapooletu, ei tähendab nii vastutusrikast funktsiooni ühenduse või organisatsiooni tohi revisjonitoimkonda kuuluvad refor- erakonna toimimise tagamisel kui ka töös, mille eesmärgid või tege- mierakondlased kuuluda erakonna ju- erakonnapoolset usaldust. Lisaks esime- vus on vastuolus erakonna prog- hatusse ega olla erakonna palgalised hele kuuluvad toimkonda Ene Kaups ja rammiliste põhimõtetega. töötajad. Tegemist on kolmeliikmelise Tatjana Muravjova. rühmaga, mille valib erakonna üldkogu Mati Raidma kuni kaheks aastaks. revisjonitoimkonna esimees

10 www.reform.ee volikogu ı erakond

Koht, kus pidada nõu Reformierakonna volikogu esimehe Rain Rosimannu- se sõnul koguneb volikogu siis, kui juhatusest jääb väheks. Enda jaoks peab ta volikogu juhtimist auasjaks.

Kui tihti volikogu koos käib? Põhikirja järgi peab volikogu kogunema vähemalt kaks korda aastas. Tegelikult juhtub see umbes iga kahe kuu tagant. Väga palju sõltub poliitilisest olukor- rast – kas on vajadus erakonnaga laie- malt nõu pidada või mitte. Volikogu ko- guneb enamasti siis, kui juhatuses arupidamisest üksi jääb väheks, kuid samas ei ole asi nii tähtis, et peaks üld- kogu kokku kutsuma.

Kuidas muutub volikogu koosseis? kui nimetada vaid kõige olulisemaid. Millised teemad tekitavad erakon­ Volikogu koosseis muutub jooksvalt ja Igapäevases praktikas võtab suurema na volikogus enim vaidlusi? muutumise põhjuseks on valimised. osa volikogu tööst poliitilise olukorra Eks ikka needsamad kõige suuremad Olgu nendeks kas Riigikogu, erakonna arutamine ja hindamine ning töö era- valikud: millise erakonnaga moodusta- maakonna või piirkonnaorganisatsioo- konna programmi kallal. Pidevalt tehak- da valitsus? Kas teha partneritega polii- nide juhtide valimised. Volikogusse se tööd uute ideede otsimise nimel, et tilisi kompromisse ja kui kaugele nen- kuuluvad Riigikogu fraktsiooni liikmed parandada erakonna programmi ja pan- dega minna? Üks kõige pingelisemaid ja erakonna ministrid ning maakondade na kokku valimisplatvorme. Selleks ots- ja põhjalikumaid volikogu arutlusi oli ja piirkondade liidrid. Sellised muutu- tarbeks on volikogu moodustanud alali- omal ajal teemal, kas ühineda Res Pub- sed on üldjuhul sujuvad ning mõjutavad sed programmikomisjonid. licaga või mitte. volikogu tööd sama palju, kui erakonna näo üldist muutumist mõjutab uute ini- Millised olulised otsused Miks oled volikogu esimees? Mida meste esilekerkimine või kellegi jäämi- kõigepealt meenuvad? see amet Sinu jaoks tähendab? ne tagaplaanile. Neid on omajagu: esimese valitsuse See on suuresti auasi ja tähendab enne- Otse loomulikult moodustab voliko- moodustamine Keskerakonnaga 2002. kõike erakonnakaaslaste suurt usal- gu ühe suure meeskonna, sest volikogu aastal ning valitsusse minek Res Pub- dust. Koosoleku juhtimine ise ei ole ju näol on tegu erakonna tipp- ja kesk- lica ja Rahvaliiduga pärast 2003. aasta kuigi raske, kui erakonna esimehe aja- astmejuhtide koguga, mis ajab ühte, valimisi, jättes kõrvale Keskerakonna ja limiidi piires püsimine välja Reformierakonna asja. Isamaaliidu. Ja nii edasi. arvata.

Mis on põhilised teemad, millega volikogu tegeleb? Volikogu otsustada on jäetud terve hulk erakonna otsuseid, näiteks koalitsiooni- lepingute heakskiitmine ja erakonna va- Reformierakonna volikogu litsusse mineku või sealt äratuleku ot- Reformierakonna volikokku kuuluvad maakondlike ja piirkondlike juhatuste sustamine, aukohtu moodustamine, esimehed, erakonna juhatuse liikmed, erakonna Riigikogu fraktsiooni ministrite tegevusele hinnangu andmi- liikmed, erakonda Vabariigi Valitsuses esindavad ministrid ning Euroopa ne, liikmemaksu suuruse kinnitamine – Parlamenti valitud erakonnaliikmed. www.reform.ee 11 erakond ı juhatus

Tuba täis vaidlusi Mis on juhatus? Reformierakonna juhatusse kuu­ Reformierakonna juhatusse kuuluvad värvikad lub 11–15 liiget, kelle on valinud isiksused. Juhatuse otsused sünnivad erinevate erakonna üldkogu salajasel hää­ letusel. Juhatus koguneb üle nä­ vaatenurkade kaalumise, vaidluste ja kirglike dala kolmapäeviti. Juhatuse ülesanne on kinnita­ arutelude tulemusena. da erakonna eelarve, panna polii­ tilisteks läbirääkimisteks kokku delegatsioonid, nimetada ministri­ uhatuses valitseb selge arusaam, Jürgen Ligi kinnitusel an- kandidaadid ja peasekretär ning mille nimel tegutsetakse – see on nab juhatuse liikmeks ole- vajaduse korral arvata erakonna Jvõimalikult väheste piirangutega mine talle võimaluse osale- liikmeid erakonnast välja. majanduslikult tugev Eesti. da ja panustada ning „Selle eesmärgi nimel min- muidugi ka au. „Mul on nakse ühtse meeskonnana jultumust mõelda, et ka läbi halli kiviseina, kui minu panus juhatuse otsus- vaja,” kinnitab juhatuse liige tesse ja aruteludesse võib nende si- kõige suuremaid emotsioone tekitavad Keit Pentus. Parlamendifrakt- sukust toetada,” nimetab ta oma kan- ikka suuri summasid puudutavad tund- siooni kõrval on erakonna juha- dideerimise põhjuse. likud ja rasked teemad,” lisab Luik. tus koht, kus kujundatakse poliitika, Enim kirgi on juhatuses tekitanud Ligi sõnul leidub juhatuses jutuka- mida Eesti suurim parlamendierakond majandusteemad. „Ma ei nimetaks seda maid ja kirglikumaid liikmeid, kuid ku- riigis ellu viib. mitte niivõrd vaidluseks, kuivõrd ener- nagi ei ole moodustatud fraktsioone. giliseks aruteluks, kus ideid ja ettepane- „Oleme ehk liigagi ühtsed,” sõnab Ligi. Erinevad vaatenurgad kuid põhjendatakse väga tuliselt,” selgi- Luige sõnul peab igas eluterves „Erakonna aseesimehena on juhatuses tab Pentus. organisatsioonis valitsema tasakaal. osalemine suur vastutus, aga ka suur „Loomulikult tuleb meil eriarvamusi võimalus mõjutada riigis toimuvat just Liigagi ühtsed ette, kuid see ongi poliitika võlu. Po- selles suunas, mida sisemiselt õigeks Lauri Luige sõnul kiputak- liitika on ju teatavasti kompromissi- pean,” kinnitab Pentus. se vahel juhatuses liberaal- de ja koostöö kunst. Reformierakon- Lauri Luige sõnul kandideeris tema setest aadetest kaugenema. na juhatus on ühtne meeskond, kus juhatusse seepärast, et peab vajalikuks, Sellistes olukordades ärkab otsused võetakse üldjuhul vastu kon- et ka noorte hääl oleks erakonna juhtor- enamasti aga erakonna südame- sensuslikult,” kinnitab Luik. ganis esindatud. tunnistus ja asjad loksuvad paika. „Eks

12 www.reform.ee esimees ı erakond

Asutajaliikmest Reformi- erakonna esimeheks ja peaministriks tõusnud Andrus Ansip mõtles jätkata ettevõtjana, ent saatusel oli oma soov.

ma hääli rohkem, kui keegi varem Tar- tus saanud oli. Mingit imet või midagi Teekond Eesti erilist me Tartus ei teinud – arutasime, langetasime otsuseid. Võib-olla efektiiv- ne otsustamine ongi see märksõna, mil- le pärast meid toetati. peaministriks 2002 tulid järgmised kohalike oma- valitsuste valimised ja jälle sain rohkem Kuidas sattusite Reformierakonda? 1996 sattusin autoavariisse, misjärel hääli, kui keegi varem saanud oli. Minu jaoks autoriteetsed inimesed ees- olin algul voodis ja hiljem ratastoolis. 2004. aastal otsustas Siim Kallas min- otsas Siim Kallasega lõid 1995. aastal Ühel päeval olin jälle terve ja tugev ning na Brüsselisse Euroopa Komisjoni. Sain uut erakonda. Tulemas olid kohalike parasjagu läks Tartu linnal vaja linna- erakonna ühe aseesimehena volitused omavalitsuste volikogude valimised. pead. Nii oligi, et 1998. aasta 10. sep- juhtida erakonda sel ajal, kui esimees Seda, mida Tartus oleks tahtnud näha tembril valiti mind Tartu linnapeaks. on Brüsselis. teistmoodi, oli palju. Soov oli muuta li- Tartust erakonda juhtida on aga suh- beraalsest maailmavaatest lähtudes elu Kuidas sai teist Reformierakonna teliselt keerukas, eriti Riigikogu frakt- Tartus paremaks. Vajadus oli tugeva, esimees ja peaminister? siooniga suhelda. Seetõttu võtsin vastu isikuvabadust austava, vaba turumajan- Linnavalitsuses langetasime otsuseid, majandus- ja kommunikatsiooniministri duse reegleid järgiva erakonna järele. mida tulnuks teha juba märksa varem, koha. Kui Siim Kallas ei mõelnudki Otsustasin kaasa lüüa. ja linlastele need otsused meeldisid. Brüsselist tagasi tulla ja erakonna esi- Pool aastat pärast mu linnapeaks saa- mehe koht jäi vabaks, valiti mind era- Miks suundusite poliitikasse? mist olid Riigikogu valimised, kus ma konna esimeheks. Erakonna loomise ajal ei pidanud ma sil- kandideerisin erakonna nimekirjas sel- Pärast poolt aastat majandusministri- mas, et minust saab poliitik. Soovisin leks, et erakonnale hääli tuua. Andsin na sai minust peaminister. 2007. aastal jätkata ettevõtjana ja tahtsin, et Eestis valijatele teada, et ma ei kavatsegi linna- võitis Reformierakond esmakordselt va- koheldaks kõiki ettevõtjaid ühtemoodi, pea kohalt lahkuda ja Riigikokku min- limised ning võitnud erakonna esime- et ettevõtluskeskkond oleks soodne ja na, kui nad ka peaksid mulle palju hääli hest sai uuesti peaminister. Olen selles stabiilne. Siis tulid kohalikud valimised andma. Osutusin valituks, kuid jätkasin ametis olnud juba viis aastat – kauem kui ning osalesin valimisplatvormide koos- linnapea ametis. Ja sügisel toimunud ükski teine minu eelkäijatest. tamises ja muud moodi erakonna töös. kohalike omavalitsuste valimistel sain www.reform.ee 13 erakond ı peasekretär

Erakonna süda Reformierakonna peakorteris töötavad mõnusad inimesed ning töö on seal huvitav, kinnitab peasekretär Kristen Michal.

ichali sõnul on igal organisat- sioonil, kes tahab olla pikaaja- Mliselt efektiivne, vaja meeskon- da. „See tagab nii põhiväärtuste püsimise kui ka uute tulijate väljaõppe, aitab taustajõuna muresid lahendada ning vajaduse korral loob uusi lahendu- si nii sisus kui ka vormis,” räägib Mic- hal. „Selleks ongi meil peakontor, ini- mesed riigi- ja kohalikes ametites ning ülejäänud meeskond maakondades.” oleks. Meile ei võeta tööle inimesi, kes ning aidata teisi inimesi. Sellest piisab,” ütlevad, et mingi asi on võimatu,” kinni- lisab Michal. Mõnus seltskond tab Michal. Kontorisse on leitud inimesi Michali sõnul tehakse kontoris ära kõik erakonna seest, eriti noorte hulgast ot- Seitse rauda tules tööd, mida erakond vajab. „Eeskätt aita- sides. „Mõne pressiinimese, keda on ol- Suurimaks väljakutseks on see, et aega me liikmeid, piirkondi ja aktiivseid polii- nud raske leida, oleme palganud Fonte- on alati vähe, mis tähendab, et tähtis on tikuid. Korraldame nii haldusasju, IT- se abiga,” lisab Michal. seejuures eristada olulist ebaolulisest ja küsimusi kui ka kommunikatsiooni. Peasekretäri ülesanne on juhtida era- olla omade jaoks alati kättesaadav. „See Meie töö on alates väljamõtlemisest – konna igapäevast eluolu: tagada, et raha- on kõige raskem igapäevaselt, eriti kui loomisest ja arendamisest – kuni elluvii- asjad on korras, et poliitiline vanker vee- umbes seitse rauda on kogu aeg tules,” mise ja kontrollini,” sõnab Michal. reb, et inimesed oleksid olemas ja sõnab Michal. Kontoris töötavad inimesed on pea- töötaksid kõik ühes suunas. „Kui kõik Oma suurimaks saavutuseks peab ta sekretäri hinnangul mõnusad ja töö ise sujub, ei näe mind keegi ja see on hea. heade inimeste kutsumist meeskonda – huvitav. Sellise intensiivsusega koge- Siis, kui mind näha ei ole, saan tegeleda ilma nendeta ei saaks ju midagi tehtud. must ei saa kuskilt mujalt. „Peale selle uute arengute nuputamisega. Seda pean- „Selle tulemusena oleme tõenäoliselt on meil tõeliselt hea kohv ühest – ja tu- gi kõige vajalikumaks – märgata uusi või- edukamad kui kõik teised. Alates 2003. levikus ka mustikajook teisest – masi- malusi erakonnale. Ja võin öelda, et täna aastast kuni tänaseni oleme nii kohalikul nast,” lausub Michal. näen neid palju,” räägib Michal. tasandil kui ka riigis päris võimsalt edasi Meeskonnakaaslaste juures peab ta Teda motiveerib töö juures võimalus liikunud. Pisut olen ilmselt ka selles saa- oluliseks sädet, soovi oma tööd teha ja teha palju asju, mida mujal teha ei saaks. nud kaasa lüüa,” räägib Michal. võimet areneda. „Ja seda, et neil õnne „Mul on võimalus muuta Eesti Vabariiki 14 www.reform.ee peakontor ı erakond

Foto on tehtud veebruaris 2009. Ülemine rida (vasakult): Kristen Michal (peasekretär), Kadri Tamme (koolitusnõunik), Mati Leet (IT-nõunik), Reimo Nebokat (piirkondade arendusdivisjoni nõunik), Karl Tamme (noortekogu peasekretär), Kalev Lillo (piirkondade arendusdivisjoni juht), Silver Pukk (kommunikatsioonijuht) ja Jevgeni Zurjari-Ossipov (kultuuriministri nõunik). Alumine rida: Annika Arras (kampaaniajuht), Rain Hansen (andmehaldur), Kristi Viitamees (sekretär), Marika Eevel (raamatupidaja), Kristiina Sild (sisekommunikatsiooni nõunik), Martin Kukk (erakonna laiendamise projektijuht), Allan Allmere (Liberalismi Akadeemia projektijuht), Terje Rohi (peakontori juhataja) ja Olesja Aun (Riigikogu aseesimehe nõunik). Pildilt on puudu Liina Vahtras (kommunikatsiooniplaneerija). Osa inimesi on liikunud uutele ametikohtadele.

Kampaaniadivisjon Haldusdivisjon Piirkondade arendusdivisjon Kõik plakatid, tele­ ja raa­ Meie ülesanne on olla hea majavaim dioreklaamid, bännerid – hoolitseme selle eest, et kontor oleks Peakontorist kuuluvad sellesse divisjo­ jms valmib meie divisjoni korras ja kõik toimiks ni vaid kaks inimest: divisjoni juht tööna. Kadri koolitab nagu kellavärk. Sek­ Kalev Lillo ja nõunik Reimo Nebo- inimesi ja korraldab üritusi, retär Kristi võtab kat. Väljaspool kontorit lisanduvad kõi­ Mati ohjab internetis toimu­ naeratades külali­ kide maakondade arendusjuhid, lisaks vat ja Kristiina tegeleb rek­ sed vastu ning ai­ Tartu ja Tallinna arendusjuht. Nende laamkingituste ning trükistega. Mina tab neil vajalikud kõigiga koos on piirkondade arendus­ joonistan killud kokku tervikuks ja kontaktid luua või divisjon Reformierakonna suurim vastutan kampaania sujuva toimumise küsimustele vastused struktuuriüksus. Kontoris analüüsime eest. Annika Arras saada. Raamatupidaja Marika peab arendusjuhtidelt ning maakonna­ ja punktuaalselt raamatut, tema töö on piirkonnajuhtidelt saabuvat teavet. keeruline ja ülioluline. Kontori juhataja Teine tegevus on suunatud tulevikku: Erakonna Terje üritab raha, mõtteid ja tegusid plaanime tegevusi, mis aitavad kaasa laienemise ühtseks tervikuks kombineerida. Liik­ erakonna arengule, ja anname asjako­ divisjon mete üritused peavad olema harivad ja haseid nõu­andeid, vahel lausa üles­ huvitavad. andeid, arendusjuhtidele ning maa­ Erakonna laiendamisse on kaasatud Terje Rohi konna­ ja piirkonnajuhtidele. kõik erakonna liikmed ja oma panuse Kalev Lillo annavad ka kõik peakontori töötajad. Arendusdivisjoniga seame eesmärke ja Kommunikatsioonidivisjon suhtleme piirkondadega. Kampaania­ divisjoniga viime läbi liikmekampaa­ Meie tööks on selgitada erakonnas toi­ sotsiaalmeedial, samuti niaid. Kommunikatsioonidivisjoni abil muvat ajakirjanike kaudu laiemale ava­ hoolitseb ta erakonna aja­ jõuab info kõikide liikmeteni ning likkusele ja sisekanalite kaudu erakon­ lehtede ja ajakirjade ilmumise haldusdivisjon hoolitseb selle eest, naliikmetele. Info sujuvat liikumist eest. Kõikide kommunikatsioo­ et kõik uued liikmed saab ka andme­ korraldan mina, Liina aitab mul seda nikanalite laitmatu toimimise baasi kirja pandud. Martin Kukk kõike planeerida ja hoiab silma peal eest vastutab meil Rain. Silver Pukk www.reform.ee 15 erakond ı arendusjuht

Edu võti on hea meeskonnatöö Oma mitmekesisest ja huvitavast tööst Põlvamaa arendusjuhi kohal räägib Janis Kukk.

eformierakonna Põlvamaa arendusju- hina asus Janis Kukk tööle 4,5 aastat Rtagasi, kui toonane arendusjuht Kaido Kõiv soovitas seda töökohta, sest ta ise asus Valgjärve vallavanema ametisse. „Töö on ol- nud algusest peale huvitav, sest ülesanded muutuvad tihti, võimalus on kohtuda erine- vate inimestega, ja mis peamine – poliitika huvitab ka,“ selgitab Kukk.

Kõik valimised võidetud Oma töös on Janisel läbi tehtud terve vali- mistetsükkel. Tema organiseerida on Põlva- maal olnud Riigikogu, presidendi, Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste voliko- gude valimised. „Selle ajaga on Reformiera- kond kõik valimised Põlvamaal võitnud ja va- rasemate aastatega võrreldes oma tulemust parandanud,“ ütleb Kukk. Praegu on Reformierakonna piirkondli- kud organisatsioonid kõikides Põlvamaa omavalitsustes ja võimul ollakse neljateist- kümnest kuues. Erakonna liikmeid on het- kel maakonnas 314. „2010. aastaga kasvata- me liikmeskonna 350ni,“ lubab arendusjuht. Ühtne meeskond Oma töös hindab Janis head tiimitööd. Juba varasemate arendusjuhtide ja Põlva maakon- naorganisatsiooni juhi Meelis Mälbergi al- gatusel ning juhtimisel on nad suutnud luua ühtse meeskonna. Janise sõnul pole harul- dane kui mõne nädalavahetuse varastel hommikutundidel teevad Riigikogu liige Ur- mas Klaas ja MKO esimees Meelis Mälberg edasisi plaane või analüüsivad tehtut. 16 www.reform.ee arendusjuht ı erakond

Harvad pole ka saunaõhtud koos juhatuse kindlasti on iga selline läbimõeldud eesmärk liikmetega, kus asju arutatakse vabamas ka teostatav. õhkkonnas. „Oma maakonnas pean tähtsaks Janisele tundus kõige keerulisem ja ras- head sidet kõikide Reformierakonna liikme- kem arendusjuhi töös tänaval kampaaniate te vahel, kus võetakse arvesse ka teiste arva- tegemine, sest inimesed on erinevad – osad musi,“ sõnab Janis Kukk, lisades veel, et kui kiidavad ja toetavad, teised laimavad ja kohe on tekkinud mõni probleem või oluline küsi- kindlasti ei toeta. „Tõsiselt hea emotsiooni mus, siis arutatakse see omavahel läbi, üks- saab siis, kui selle laimajaga saab jutule ja lõ- teise pihta „mudaga loopimist“ ei toimu ja as- puks ta meie toetajaks olen saanud,“ räägib jadele leitakse õiged lahendused. Samuti Janis. Tema sõnul lähtuvad väga paljud ini- saavad erakonna liikmed kohaliku elu eden- mesed hetkeemotsioonidest ja seejärel tekib damisel kaasa rääkida. üldistav negatiivne arvamus meie poliitika suhtes. „Teinekord piisab selle murdmiseks Tegevust eri valdkondades viieminutilisest vestlusest,“ lisab ta. Arendusjuhi töö on andnud Janisele väga suure kogemustepagasi erinevatelt aladelt. Kodukoha arendaja Tema jaoks pole probleem korraldada vali- Võib kindlalt väita, et tänu arendusjuhi tööle miskampaaniaid, suhelda pressiga ja koosta- on Janis suutnud oma kodukoha Kanepi valla da pressiteateid, korraldada üritusi ja Riigi- arengusse suure panuse anda. Sinna on õn- kogu või valitsuse liikmete külaskäike, nestunud luua korralikult toimiv piirkonna- kujundada reklaame, laiendada liikmeskon- organisatsioon ja viimastel valimistel pääse- da ja suhelda inimestega. Tegevuste loetelu sid volikokku kolm Reformierakonna liiget, on arendusjuhi töös väga pikk. „Väga suur sealhulgas ka Janis ise. Volikogu töös lööb ta väärtus on need inimesed kellega koos töö- kaasa kultuurikomisjoni aseesimehena. tan,“ selgitab Janis Kukk. Lisaks mõttekaaslastele maakonnas peab Kukk oluliseks koostööd teiste maakondlike Reformierakonna arendusjuhtide ja peakontoriga. Väga vähe- sed töökohad võimaldavad tutvusi ja töö- liikmena on võimalus kaaslasi ükskõik, kus Eestimaa punktis. Töökaaslastega läbisaamine on Janise hin- väga palju ära teha nangul väga hea, eriti tihedalt suheldakse naabrite Võru- ja Valgamaa arendusjuhtide- ga ja paljud ettevõtmised toimuvad maakon- naüleselt. „Reformierakonna tugevus ongi „Kui inimene on töökas, kohusetundlik ja hea meeskonnatöö,“ kinnitab ta. edasipüüdlik, siis Reformierakonna liikme- na on võimalus väga palju ära teha,“ selgitab Eesmärgid paika Janis Kukk. Erakonnas on koos erinevate Janis arvab, et kui oma tööd tahta hästi teha, valdkondade inimesed ja uued tutvused on siis tuleb omale seada konkreetsed eesmär- arendusjuhi jaoks kas just igapäevased, kuid gid ja teinekord peaks need olema natuke varasemaga võrreldes kordades rohkemad. suuremad, kui alguses võimalik tundub. Osaledes Reformierakonna poolt korralda- Eesmärgi täitmisel suureks abiks on tema vatel üritustel on Janise sõnul suurepärane jaoks tegevuskava ja sellega kaasnev eelar- võimalus saada infot otse allikatest või siis ve, et ka tehtav asi oleks realistlik. Kui need lihtsalt meeldivalt aega veeta. „Tegevust ja- „pisiasjad“ tehtud, tuleb töö kallale asuda ja gub siin kõigile,“ kinnitab Kukk.

Kes on arendusjuht? Arendusjuhid on Reformierakonna käepikendused maakondades. Nad on aktiivsed erakondlased, kelle töö on korraldada oma maakonnas või piirkonnas üritusi, võtta vastu uusi liikmeid, korraldada juhatuste koosolekuid ja maakondlikke valimis­ kampaaniaid ning täita paljusid muid ülesandeid, mis tagavad erakonna sujuva toimimise. www.reform.ee 17 erakond ı MKO

väga paljud suurepärased inimesed.” Sära on silmis Täis teotahet Kuuse sõnul on organisatsioonis tekki- Saaremaa MKO juht Jüri Kuusk on nud sisemine konkurents, mida ta ai- nult tervitab. Kui mingi ametikoht vajab võtnud eesmärgiks luua Saaremaal selline täitmist, siis valitakse sellele kohale pa- organisatsioon, millele ei suuda lähema 20 aasta rim kandidaat. Omal ajal astus Kuusk erakonda seetõttu, et Kärla vallas tegut- jooksul vastu seista ükski teine erakond. sedes mõistis ta, et erakonda kuulumi- ne on vajalik, sest meeskond on suur tugi. Reformierakonnale tema silmis al- skuge mind, see on väga tõrgeteta, liigutakse püstitatud eesmär- ternatiivi poliitmaastikul pole, sest sin- reaalne eesmärk,” kinnitab kide poole. Algul tuli selgitada välja, mil- na kuuluvad toredad, ettevõtlikud ja ko- „UKuusk. „Tehtud on palju ja line on hetkeolukord, ja jälgida organi- gemustega inimesed, kellel on, mida palju järjepidevat tööd on veel ees. Ega satsioonisiseseid jõujooni. edasi anda. tublisid ja haritud inimesi ei ole kunagi Kuuse väitel vaatleb ta arengut 10–15 Saaremaa arendusjuhi Terje Eimre liiga palju, seega tuleb nad üles otsida ja aasta perspektiivis. „Organisatsiooni sõnul sai Jüri Kuusest MKO juht tänu meeskonda kutsuda – vaid nii muutume ehitamine on lõputu töö ja seda lihtsalt sellele, et tal oli sära silmis, hulganisti tugevamaks.” tuleb teha, muidu jääme ajale jalgu ja häid mõtteid ning rohkesti teotahet. aeg ei halasta. Kindlasti on tähtis töövõit Tema hinnangul on Kuuse suurimaks Liikmete arv kasvab piirkonnajuhtidest koosneva meeskon- saavutuseks eelkõige see, et organisat- Kuuse sõnul läheb saarlastel hästi. Liik- na loomine ja seda kõige paremas mõt- sioon on oluliselt noorenenud. „Ta on mesus on tõusnud ligi 40%. „See ei ole tes. Käitume ja mõtleme meeskonna- juurde toonud palju noori aktiivseid ini- lihtsalt tuim number, vaid tähendab pal- na,” lisab Kuusk. „Teine oluline töövõit mesi. Ta on taganud Saaremaa MKO jät- jusid aktiivseid, sõbralikke ja ettevõtlik- on piirkonna areng – meiega on liitunud kusuutlikkuse,” kinnitab Eimre. ke inimesi. Arvan, et nii mõnelgi tekib healoomuline kadedus, kui ta meie or- ganisatsiooniga tuttavaks saab. Palju lei- dub noori, kes on oma põlvkonna vaiel- damatud liidrid,” räägib Kuusk. Kuusk valiti MKO juhiks värske re- Maakonnaorganisatsioon (MKO) formierakondlasena. „Selle ametikoha Kui Reformierakonnal on maakonnas vähemalt kaks piirkondlikku organisat­ puhul on oluline eelkõige piirkonnajuh- siooni, võivad nad ühise tegevuse koordineerimiseks luua erakonna maakon­ tide usaldus. Mind usaldati ja minu asi naorganisatsiooni (MKO), mille moodustamise kinnitab erakonna juhatus. on usaldust mitte kuritarvitada. Tund- Ka maakondlikul organisatsioonil on oma juhatus ja esimees. Maakonna ta­ sin, et mul on aeg panustada organisat- sandil teatud küsimuste ja tegevuste kooskõlastamise eeliseks on tulusam siooni arengusse ja seda ma täna teen- ühistegevus. Muu hulgas koordineeritakse näiteks Riigikogu kampaaniad. gi,” räägib Kuusk. Tema sõnul sujub töö MKOd tegutsevad igas maakonnas. 18 www.reform.ee PKO ı erakond

Laeva PKO: noor, aga tubli Laeva PKO juhi Arvo Pennonenile tuli erakonna suur toetajate arv positiivse üllatusena.

eformierakonna Laeva piirkond siis enamik rahvast on tuttavad ja vajalik asutati alles 3. märtsil 2009 ning info liigub kiiresti,” selgitab Pennonen. Rjuba sügisel saavutati kohalikel Palju oli vallas ära tehtud juba enne valimistel valimisvõit. Praegu on ees- PKO loomist. Koos Jüri Kosteriga kuulu- märgiks eelkõige piirkonna liikmeskon- sid nad ka volikogu eelmisesse koossei- na laiendamine ning muidugi edukas su ja seetõttu on neil lihtsam nüüd valla ­tegevus valla juhtimisel. asju edasi ajada. „Ohtralt energiat kulus meil valla teede korrastamisele, külakes- Tulemus räägib iseenda eest kuse soojustamisele ja Laeva kultuuri- Värske piirkonna juhiks sai oma kodu- maja renoveerimisele,” räägib PKO juht. koha käekäigu pärast muret tundnud Arvo Pennonen, keda innustas uut Eesmärgiks laienemine PKO-d looma naabervalla Puurmanni Laeva PKO on tegutsenud veidi rohkem reformierakondlaste tegutsemine. „Ta kui aasta ja traditsioonidega ühisette- eelarve saab nüüd korrastatud ja vajali- on tegude inimene ja suurt juttu puhuda võtmisi ei ole veel välja kujunenud. Ak- kud tööd tehtud. ei armasta. Arvo oskab vajadusel öelda tiivselt osaletakse vallas toimuvatel üri- Piirkonna valupunktiks on Pennoneni ei, aga kui midagi lubab, siis saab see ka tustel ning aidatakse võimalusel valla hinnangul valla elanike arvu vähenemi- tehtud,“ iseloomustab piirkonnajuhti asutusi nii teadmiste ja oskustega kui ka ne. Tuleb tegeleda noorte tagasitoomise- Reformierakonna Jõgeva- ja Tartumaa vajaliku tehnikaga. „Tahame võimali- ga valda, luues neile selleks vajalikud ela- arendusjuht Terje Trei. kult palju teadvustada, et Reformiera- mistingimused. Eeldus selleks on Juba 2007. aasta Riigikogu valimiste kond on Laevas olemas ja meie peale olemas – suurim tööandja piirkonnas on põhjal oli selge, et Reformierakonnal on saab loota,” räägib Pennonen. üle Eesti tuntud Laeva meierei. Laeva vallas oma kindel valijaskond. Suurimaks saavutuseks peab ta Lae- Lähituleviku eesmärk on liikmes- Kuna puudus piirkonnaorganisatsioon ja va PKO juhina loomulikult 2009. aasta konna laiendamine ja neile aktiivse ja erakonna liikmeid oli vähe, siis ei saanud valimiste võitu. Laeva vallavolikogu on sisu­ka tegevuse võimaldamine. Loomu- vallaelanikud oma toetust kohalikul ta- 9-liikmeline ja neli kohta neist kuulub likult tuleb aegsasti hakata valmistuma sandil väljendada. 2009. aastal see võima- Reformierakonnale. Eelmisel aastal ra- juba 2013. aasta valimisteks. lus tekkis ja tulemus räägib iseenda eest. halistesse raskustesse sattunud valla Kaua tehtud kaunikene Arendusjuht alustas Laeva piirkonna inimestega suhtlemist juba 2006. aastal, et leida pinnast PKO asutamiseks. Kol- me aasta pärast tehti kaua kaalutud Piirkonnaorganisatsioon (PKO) tegu ära ja pitseriks löödi alla 2009. aas- Piirkonnaorganisatsiooni moodustavad ühes linnas või vallas elavad ta edukas valimistulemus. ­era­konnaliikmed. Mõnes paigas koondab PKO ka mitme valla reformi­ Arvo Pennoneni sõnul on Laeva vallas erakondlasi. PKO tasandil toimub peamine erakondlik tegevus. Reformierakonna piirkonnajuht olla liht- Iga PKO valib endale juhatuse ja esimehe, kelle volituste aeg on maksi­ ne, kuna ühelgi teisel erakonnal ei ole maalselt kaks aastat. PKO koguneb vähemalt kord aastas üldkoosolekuks, seal piirkondlikku organisatsiooni moo- kus kinnitatakse eelmise aasta tulude-kulude aruanne ja järgmise aasta dustatud, meie olime esimesed. „Kuna eelarve, enne valimisi ka valimisnimekirjad. Peale iga-aastase üldkoosoleku valla elanike arv jääb alla 900 inimese, toimuvad piirkondlikud koosolekud, väljasõidud ja muud üritused. www.reform.ee 19 erakond ı noortekogu

VV-klubi Tuhandeid ootab ühendav aktiviste sõpruskond

Eesti Reformierakonna noortekogu ühendab noori vanuses 15 kuni 35 eluaastat, liikmete hulgas on nii kooli- õpilasi, üliõpilasi kui ka juba kogemustega poliitikuid. 20

ks on selge, noortekogu liikmeid seob aktiivne ellusuhtumine, li- Überaalne maailmavaade ja taht- mine oma mõtted teoks teha. Reformi- erakonna noortekogu on tegelikult 4500-liikmeline sõpruskond, mida ise- loomustavad sõnad edukas, terve, tasa- kaalus ja vaba. Sõpruskonna peamine vad, mis on muutunud liikmete seas väärtus on vabadus ning tegevuse ees- väga populaarseks. Igal sügisel peetak- Noororava märk on tagada inimestele rohkem vaba- se noortekogu üldkoosolekut, kus vali- dust ja selle kaudu ka selgem vastutus. takse noortekogule uus juhatus ja esi- 10 käsku Noortekogu liikmel on võimalik mees. näha juba varakult tõelist poliitikat ja Kuid see pole veel kõik – Reformi- 1. Ole AUS ja OTSEKOHENE! selle põhjal otsustada, kas poliitika erakonnal on üle 50 noorteklubi, kes 2. Ära logele! võiks saada ka tema elukutseks või jääb korraldavad oma klubides mitmesugu- 3. JULGE pealehakkamine see hobiks. Reformierakonna noorteko- seid klubikoosolekuid, koosviibimisi ja on pool võitu! gu on ühtlasi Eesti tuleviku kujundajaks koolitusi ning valivad oma klubile igal 4. Jaga oma pähkleid ja vaba mõtteviisi edasiviijaks. aastal uue juhatuse ja esimehe. alati teistega! Noortekogu eesmärk on tagada järel- Noortekoguga liitumine võib olla esi- 5. Säästa kallist aega! kasv uute ja eeskujulike Reformierakon- mene samm su pikal ja edukal poliitiku- 6. Julge ELADA! na liikmete ja poliitikute näol. Samuti karjääril. Kui sul tekkis meie vastu huvi, 7. Ole töö ajal tõsine ja püütakse kasvatada liberaalselt, majan- siis noortekoguga liitumise avalduse peo ajal CRAZY! duslikult ja iseseisvalt mõtlevate noorte saad täita aadressil www.reforminoo- 8. Ole igas tujus VIISAKAS! hulka, kellest saavad ühiskonna täisväär- red.ee, samuti saad liituda mõnel üritu- 9. Pea meeles, et ükski tuslikud kodanikud ning liberaalse maa- sel, kus reforminoored esindatud on. PÄHKEL pole liiga kõva! ilmavaate pooldajad ja propageerijad. Hea võimalus selleks on näiteks iga-aas- 10. Lase erakonnakaaslastel Reformierakonna noortekogu jaoks tased noortemessid „Teeviit” ja sinu üle UHKUST tunda! on igal aastal suursündmuseks suvepäe- „Intellektika”.

www.reform.ee klubid ı erakond

VV-klubi ootab aktiviste

Katrin Karisma-Krummil tekkis heade mõttekaas- lastega idee koguda kokku elukogenud ja aktiivsed Reformierakonna liikmed ja luua nende jaoks võimalus ühiselt aega 21 veeta. Mõeldud-tehtud.

ue Reformierakonna teemaklubi nimeks sai palju tõlgendamisvõi- Umalust andev VV-klubi. Mis on VV? See on Väärikus, Vaim- sus, Vabadus, Valgus, hea Vein või Viski ja intelligentne Vestlus. Lühidalt, see on Viiskümmend Viis ehk klubi reformiera- kondlastele ja nende sõpradele, kel esi- mesed noorustükid juba tehtud. „Kind- se mõtteviisi ning aktiivse ellusuhtumi- duskatastroof või pensionitõus. VV-klubi lasti pole see väsinud vanadus ega sega inimesed jagaksid oma mõtteid ja on inimestele, kellel jagub uudishimu. virisemine,” selgitab Karisma-Krumm. huvisid ka teistega ning niiviisi leiaksid toreda võimaluse oma vaba aega kvali- Klubi üle-eestiliseks Poliitika ja mõnus teetselt ja seltskondlikult sisustada,” Katrin Karisma-Krumm loodab, et era- ajaviitmine käsikäes räägib klubi eestvedaja Katrin. konna inimesed tulevad tema initsiatii- Klubi ühendab endas ühelt poolt võima- viga kaasa ning õige pea tekib VV-klubi- luse arutleda poliitilistel teemadel, tei- Peakontor toetab sid üle Eesti nagu seeni pätrast vihma. salt ei ole vähem oluline ka sotsiaalne lä- Ühiskondlikult oluliste küsimuste arute- „Korra kuus võiks omakandi tarkade bikäimine ja mõtestatud ajaviitmine. Iga lu innustamiseks toetab VV-klubi tege- kogenud inimestega ju kokku saada piirkond või seltskond saab ise otsusta- misi erakonna peakontor nõu ja jõuga. küll,” arvab energiline Katrin. Ning kor- da, kuidas täpsemalt aega sisustada. „Kui kohalikul klubil tekib soov kohtuda ra-kaks aastas võiks VV-klubi ka üle Lõbusama poole pealt võib see olla mõne tuntud poliitikuga, külastada Eesti kokku tulla. vormel või käsitöö, raamatuklubi või ke- Toompead või Stenbocki maja, saada in- Niisiis, kõik teotahtelised, optimistli- pikõnd. Tõsisema arutelu austajad või- fot hetkel kuumade teemade kohta, siis kult tulevikku vaatavad ja rikka koge- vad näiteks kokku saada ning vahetada võib julgesti minu või erakonna kontori mustepagasiga elutargad inimesed – mõtteid aktuaalsetel poliitilistel teema- poole pöörduda,” ütleb Katrin. Teema- VV-klubi ootab teid! del või kutsuda mõne asjatundja mingit dering võiks hõlmata kõike, mis ühis- VV-klubiga liitumiseks ja info küsimust selgitama. „Peamine, et sarna- konnas oluline, olgu selleks mõni loo- saamiseks kirjuta [email protected]

www.reform.ee erakond ı klubid

Reformierakonna aktiivne siseelu Viimase paari aasta jooksul on üha aktiivsemalt räägitud kodanikualgatuse olulisusest. Ettevõtlus- Üks väga positiivne areng selles võtmes on ka Reformierakonna sees pead tõstnud. klubi kutsub isaks juba pikemat aega tegut­ Klubid ühendavad endas kaht olulist senud noortekogule ja NaiRele on poolt – poliitilised diskussioonid ja tege- Valdo Randpere kutsub Laktiivselt käivitunud veel mitu vus ning seltskondlik läbikäimine, mõ- kõiki ettevõtlusega teema­klubi. testatud ajaviitmine. seotud või sellest huvitatud Reformiera- Pereklubi „Meie lapsed” konna liikmeid ühinema ettevõtlusklubiga.22 Pereklubi eesmärk on muuta Reformierakond eformierakonna ettevõtlusklu- kõige lapsesõbralikumaks bi pakub oma liikmetele või- erakonnaks Eestis. Rmaluse saada kvaliteetset in- formatsiooni inimestelt, kes paljuski mõjutavad ettevõtlust puudutavaid uba aastaid on Eestis valitud kõige küsimusi Eestis. Samas on see suu- peresõbralikumat ettevõtet. Refor- repärane võimalus heade ideede Jmierakonna pereklubi eestvedajad kaudu mõjutada ja muuta Eesti ette- mõtlevad suurelt ja leiavad, et ka selline võtluse arengut. organisatsioon nagu erakond võiks nen- Klubi teemakäsitlus on laiahaar- des kategooriates rinda pista, sest tänu deline ning seotud kõigega, mis puu- Reformierakonna poolt algatatud ja ellu dutab ettevõtlust. Näiteks käsitletak- kutsutud vanemahüvitisele on sündi- se teemasid nagu maksupoliitika või mus märkimisväärselt tõusnud. Ka re- välisinvestorite meelitamine Eestis- formierakondlaste hulgas on palju noo- se. Klubi püüab ka leida lahendusi ri emasid-isasid, kes soovivad oma ühiskonnas aktuaalsetele probleemi- positiivse eeskujuga näidata, et indiviidi­ dele, näiteks maksundusega või uue keskne Eesti on eilne päev ja et pere- veeta pakub pereklubi „Meie lapsed” ka valuuta käibelevõtmisega seotud kü- kesksus on moes. väljundit, mille kaudu avalikult oma arva- simustele. Samas vaatab ettevõtlus- Pereklubi püüab leida vastuseid nii mus perekonda puudutavates küsimus- klubi tulevikku ning käsitleb ettevõt- laste kasvatamist või perekonnaks ole- tes välja öelda, sest ühenduses on jõud. luses toimuvat ka filosoofilisest mist puudutavatele küsimustele kui ka Pereklubi saab kokku vähemalt korra aspektist. selles valdkonnas päevapoliitiliselt tõu- kahe kuu jooksul, aga võimalusel tiheda- Ettevõtlusklubi koguneb üle-ees- setuvatele teemapüstitustele. Kõikidele mini. Samuti on „Meie lapsed” esindatud tiliselt umbes 3 korda aastas ja Tal- kokkusaamistele on loomulikult ka lap- erakonna pere- ja suvepäevadel. linnas kord kahe kuu jooksul. sed oodatud ja neile pakutakse eakohast tegevust. Lisaks võimalusele laste ja era- Pereklubiga liitumiseks kirjuta Kui soovid liituda ettevõtlusklubiga, konnakaaslastest emade-isadega aega [email protected] kirjuta [email protected].

www.reform.ee klubid ı erakond

Spordi- ja vabaajaklubi ärksate Erakonna spordiklubi eestvedajaks on Eesti naiste vehklemisliidu peatreener Kaido Kaaberma. Klubisse ühendus on teretulnud kõik tervisli- kust ja aktiivsest eluviisist Reformierakonna naiste- huvitatud erakonnaliikmed. klubi NaiRe ühendab neid, kes soovivad midagi enda ja ühiskonna jaoks ära teha.

aiResse kuuluvad naised eri pai- Urbas. Pidevalt korraldatakse kohtumisi gust üle Eesti. Liikmed on erine- erinevate elualade spetsialistidega ja Nva taustaga ja erinevatelt eluala- tuntud poliitikutega. 2006. aasta juunis delt. NaiResse kuuluvad naised usuvad, külastas NaiRe 22-liikmeline delegat- et maailma saab ise tõesti paremaks sioon Toomas Savi kutsel Brüsselit. „Nai- muuta. Liikmeks saab astuda iga naine, Re üks säravamaid liikmeid Kristiina Oju- kes tunnistab NaiRe põhimõtteid, maa- land on Euroopa Parlamendi saadik. ilmavaadet ja põhikirja. NaiRe liikmeks Kuna meil on oma esindaja Brüsselis, ti- saada soovija ei pea kuuluma Reformi- heneb ka side välismaiste naisteorgani- erakonda, aga ta ei tohi olla mõne teise satsioonidega,” räägib Urbas. erakonna liige. NaiRe esinaine ja juha- tus, kes juhib ühenduse tegevust ja aren- Aitab plaane ellu viia damist, valitakse iga kahe aasta tagant Tema sõnul on peale ühiselt korralda- üldkoosolekul. tud ettevõtmiste ühenduse eeliseks see, et naistel on koos tihti lihtsam oma mõt- Tutvus Eestimaaga teid ja plaane ellu viia. „Eesti veel küllalt NaiRe esinaise Maie Urbase sõnul on meestekeskses poliitikamaailmas on NaiRe igal aastal korraldanud vähemalt NaiRe toeks oma liikmetele, kes soovi- kaks suurüritust Eesti eri paigus, et tut- vad tegeleda aktiivse poliitikaga. Samuti eformierakonna spordi- ja vaba- vuda sealse eluoluga ning kasutada saa- on NaiRe heaks hüppelauaks Reformi- ajaklubi koondab aktiivse ja dud teadmisi oma poliitilises tegevuses. erakonda astumisel,” sõnab Urbas. Rsportliku eluviisiga reformiera- „Vähem tähtis pole ka see, et NaiRe saab Tema näeb NaiRet tulevikus Eesti polii- kondlasi, kes soovivad mõne korra aas- ennast ja Reformierakonna põhimõtteid tikas tugeva, maineka ja arvestatava or- tas ühiselt midagi sportlikku ette võtta. tutvustada piirkonna inimestele,” räägib ganisatsioonina. Klubi liikmetel on võimalik ühiselt osaleda erakonna nime all avalikel spordiüritustel üle Eesti ning kohtuda spordi- ja vabaajaklubi poolt korraldata- vatel üritustel teiste erakonnakaas las- tega. Klubi on esindatud ka erinevatel Mis on NaiRe? erakonna üritustel – spordipäev, suve- Eesti vanim poliitiline naisteorganisat­ päevad ja talvepäevad. sioon Naiste Reformiklubi, nüüdse ga poliitikahuviliste naiste elujõuline Spordi- ja vabaajaklubi on mõeldud nimega Reformierakonna naisteühen­ ühendus. NaiRe peamisteks eesmär­ tervele perele ning üritustele on ooda- dus NaiRe, moodustati vaid pool kideks on toetada naiste laiemat osa­ tud nii suured kui ka väikesed. aastat pärast Reformierakonna sündi lemist poliitilises elus ning korraldada Naumanni fondi korraldatud naiste se­ oma liikmetele koolitusi ja kohtumisi. Spordiklubiga liitumiseks kirjuta minaril Pärnus 30. aprillil 1995. aastal. NaiRe on Eesti Naiste Koostööketi [email protected] NaiRe on liberaalse maailmavaate­ liige ja 2010. aasta eesistuja.

www.reform.ee 23 erakond ı struktuur

PIIRKONDLIK ORGANISATSIOON (PKO) zzPKO moodustatakse, kui omavalitsuse VOLIKOGU haldusterritooriumil elab alaliselt vähemalt zzKoosneb maakondlike ja piirkondlike juhatuste viis erakonna liiget esimeestest, erakonna juhatuse liikmetest, erakonna Riigikogu fraktsiooni liikmetest ja zzPKO moodustamise kinnitab erakonna Vabariigi Valitsuses erakonda esindavatest juhatus ministritest zzValib salajasel hääletusel kolme- zzKoosolekud toimuvad vähemalt kaks kuni üheksaliikmelise piirkondliku korda aastas juhatuse ja esimehe zzValib salajasel hääletusel volikogu esimehe zzOtsustab erakonna osalemise Vabariigi Valitsuses zzValib aukohtu liikmed zzKinnitab liikmemaksu suuruse zzMoodustab alalised programmi-, MAAKONDLIK põhikirja- jm komisjonid ORGANISATSIOON (MKO) zzMKO moodustamise kinnitab erakonna juhatus zzKoondab enda alla piirkondlikud organisatsioonid zzValib salajasel hääletusel vähemalt kolmeliikmelise maakondliku juhatuse ja esimehe zzErakonna peasekretär valib igale MKO-le arendusjuhi, kes vastutab MKO igapäevase toimimise ja valimiskampaaniate korraldamise eest RE LIIKMED zzLiitumiseks vajalik ühe erakonnaliikme soovitus zzLiikmekandidaat peab olema täisealine teovõimeline Eesti KLUBID kodanik zzMoodustatakse aktiivsete erakonnaliikmete poolt zzTäna tegutsevad Reformiera- konna Naisteühendus NaiRe, VV-klubi, ettevõtlusklubi, ÜLDKOGU spordiklubi, Pereklubi zzErakonna kõrgeim juhtorgan “Meie lapsed” zzKoosneb kõikidest erakonnaliikmetest zzKorraline üldkogu koguneb kord aastas zzKinnitab erakonna põhikirja, programmi ja valimisnimekirja Riigikogu valimisteks zzValib erakonna esimehe, juhatuse ja revisjonitoimkonna

RE NOORTEKOGU zzÜhendab liberaalse maailmavaatega noori alates 16. eluaastast REVISJONITOIMKOND zzNoortekogul on oma juhatus, zzLiikmete arvu määrab ja liikmed esimees, peasekretär ja valib üldkogu kaheks aastaks piirkondlikud klubid zzLiikmed ei tohi olla samal ajal erakonna juhatuses ega era- konna palgalised töötajad zzKontrollib erakonna rahaliste vahendite ja varade kasutamise seaduspärasust

24 www.reform.ee struktuur ı erakond

RIIGIKOGU FRAKTSIOON zzRiigikokku kandideerijate nimekirja kinnitab volikogu zzReformierakonna nimekirjas Riigikokku pääsenud erakonnaliikmed moodusta- vad erakonna fraktsiooni VOLIKOGU zzFraktsioon valib endale esimehe ja zzKoosneb maakondlike ja piirkondlike juhatuste aseesimehed esimeestest, erakonna juhatuse liikmetest, zzViib ellu Reformierakonna poliitikat erakonna Riigikogu fraktsiooni liikmetest ja Riigikogus Vabariigi Valitsuses erakonda esindavatest ministritest MINISTRID zzKoosolekud toimuvad vähemalt kaks zzMinistrikandidaadid korda aastas nimetab juhatus zzValib salajasel hääletusel volikogu esimehe zzMinistrid viivad ellu zzOtsustab erakonna osalemise Vabariigi Valitsuses Reformierakonna poliitikat Vabariigi zzValib aukohtu liikmed Valitsuses zzKinnitab liikmemaksu suuruse zzMoodustab alalised programmi-, põhikirja- jm komisjonid

ESIMEES zzValitakse üldkogu poolt salajasel hääletusel kaheks aastaks zzÕigus esindada erakonda kõigis õigustoimingutes

JUHATUS zzValitakse üldkogu poolt salajasel hääletusel kaheks aastaks zzLiikmeid 11 kuni 15 zzKõrgemalseisev organ kõigi maakondlike ja piirkondlike organisatsioonide jaoks zzKinnitab erakonna eelarve zzNimetab delegatsioonid, kes esindavad erakonda ÜLDKOGU poliitilistel läbirääkimistel, ministrikandidaadid zzErakonna kõrgeim juhtorgan ja erakonna peasekretäri zzKoosneb kõikidest erakonnaliikmetest zzOtsustab erakonnaliikme erakonnast PEASEKRETÄR väljaarvamise piirkonna või aukohtu zzKorraline üldkogu koguneb kord aastas zzValitakse juhatuse poolt ettepanekul kaheks aastaks zzKinnitab erakonna põhikirja, programmi ja valimisnimekirja Riigikogu valimisteks zzVastutab erakonna igapäevase toimimise eest zzValib erakonna esimehe, juhatuse ja revisjonitoimkonna zzJuhib peakontori meeskonna tööd

PEAKONTOR zzPeakontori töötajad valib peasekretär zzKorraldab erakonna üritusi, koolitusi ja valimiskampaaniaid AUKOHUS zzTegeleb erakonna zzAukohtu nimetab avalike suhete ja volikogu sisekommunikatsiooniga zzArutab erakonnasise- zzHaldab erakonna rahalisi seid solidaarsuse vahendeid ja vara rikkumisi

www.reform.ee 25 erakond ı riigikogu fraktsioon

Riigikogu suurim meeskond Reformierakonna fraktsioon töötab 32-liikmelise meeskonnana nii Toompea saalis kui ka väljaspool seda, kinnitavad saadikud.

Helmer Jõgi Paul-Eerik Rummo Valitud Tartu linnast Valitud Nõmmelt ja Mustamäelt Meie fraktsioonis on noorte tarmukust Reformierakonna fraktsioon on hea selts- ja tegutsemistahet, vanemate tarkust ja kond igas mõttes. Minu panus fraktsiooni kogemusi. Selline kooslus tekitab posi- töösse on olla korrektne ja loominguline. tiivset sünergiat ja kindlustunnet, et Tihti võtan sõna kultuuri- ja haridusküsi- ­õigeid asju tehakse õigesti. mustes, kuuludes ka vastavasse komisjo- ni. Pean väga oluliseks ka Riigikogu välis- suhtlust ehk Eesti välispoliitika parla- Tõnis Kõiv mentaarset mõõdet. Seda viimast aru- Valitud Järva- ja Viljandimaalt saamist realiseerin omalt poolt OSCE Fraktsioon on suur ja meil on palju eri- Parlamentaarse Assamblee Eesti delegat- nevaid inimesi. Erinevustest tekib koos- siooni juhina, samuti parlamentaarsetes- lus, mida ühendab liberaalne, inimeste se sõprusrühmadesse kuuludes. vabadust austav maailmavaade ja usk oma riiki. Rain Rosimannus Valitud Harju- ja Raplamaalt Mati Raidma Tugev ja mitmekesine tiim. Ja mis pea- Valitud Pärnumaalt mine – inimestevaheline õhkkond on Kui poliitikutest ja suurtest isiksustest positiivne ja avatud. Isegi siis, kui me koosnevat rühma võib nimetada mees- vaidleme. Ja vaidleme küll. sees on üksteisest ja üksteise arvamus- konnaks, siis Reformierakonna frakt- test lugupidav, sõbralik, usalduslik ja sioon on väga hea meeskond. Samas on väga ühtehoidev. meeskonnamudeleid erinevaid. Meid Erik Salumäe teeb tugevaks meie mõtte- ja arvamus- Valitud Tallinna Haabersti, Kristiine vabadus. ja Põhja-Tallinna linnaosast Igor Gräzin Fraktsioon on ülimalt hea meeskond. Valitud Tartu- ja Jõgevamaalt Fraktsioonis on väga erinevatel eluala- Jaak Salumets – suur moraalne õpeta- Taavi Rõivas del tegutsenud, erineva poliitilise ja juh- ja, treener, meie eetiline etalon. Peep Valitud Tallinna Haabersti, Kristiine timiskogemusega erinevas eas inimesi. Aru – kirglik, kui vaja, ja alati täis kruts- ja Põhja-Tallinna linnaosast See kõik on meie rikkus ning seda rik- keid ja huumorit; hiilgav Eesti omavalit- Meil on ilma liialdusteta parlamendi kõi- kust suudetakse ka täiel määral kasuta- suste ekspert, tegelikult ainus riigi peale. ge terviklikum meeskond, kus leidub iga da ja rakendada, ilma et kellegi arva- Jürgen Ligi kaj astab oma olekuga meie valdkonna asjatundjaid ning on esinda- must vähem oluliseks peetaks. Olgugi majanduse torisevat seisu. Ivi Eenmaa – tud absoluutselt iga valimisringkond. vaidlused fraktsiooni sees sageli väga elegantsus ruudus, veidi eelmistest aega- Ühtse meeskonnana käime iga kuu ühes elavad, suudetakse alati kujundada selli- dest, nondest, kus mehed olid mehed, maakonnas, et olla pidevalt kursis igas ne seisukoht, mille taga seisab ühtselt naised olid naised ja lapsed tegid nende Eesti nurgas toimuvaga. kogu fraktsioon. Suhtlemine fraktsiooni vahel vahet. Nii võtaks kogu laua läbi ja 26 www.reform.ee riigikogu fraktsioon ı erakond

Vasakult: Jaanus Rahumägi, Harri Õunapuu, Rain Rosimannus, Leino Mägi, Raivo Järvi, Hanno Pevkur, Urmas Klaas, Paul-Eerik Rummo, Peep Aru, Igor Gräzin, Margus Lepik, Erik Salumäe, Ivi Eenmaa, Jaak Salumets, Tatjana Muravjova, Imre Sooäär, Keit Pentus, Tõnu Juul, Tõnis Kõiv, Silver Meikar, Hannes Astok, Taavi Rõivas, Mati Raidma, Kalle Palling, Helmer Jõgi, Väino Linde, Ene Kaups, Kristiina Ojuland, Rein Aidma ja Jürgen Ligi. Pilt tehtud 27. märtsil 2008. selguks, et olemegi kõik toredad inime- sid, keda varem teadsin vaid põgusate konda ühtse koorina kõlama. Ometi on sed. Aga kuna ka väga erinevad, siis pea- kokkusaamiste põhjal või teleekraanilt. see meil oma dirigendi Keit Pentuse vad Keit ja Rain olema nagu kaks noort Palju toredaid inimesi! juhtimisel õnnestunud. Aitäh kõigile kõrbelõvi, et seda satsi koos hoida. headele kolleegidele! Peep Aru Ene Kaups Valitud Järva- ja Viljandimaalt Silver Meikar Valitud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaalt Meie fraktsioon on hea meeskond, luu- Valitud Tartu linnast Meil on suurepärased inimesed ja tugev rele läheks koos küll. Vaidlemise ajal Eesti Reformierakond propageerib libe- meeskond. Luurele võiksin minna nii vaieldakse, kuid pärast vaidlust võib raalset maailmavaadet, seega on arute- kõigiga koos kui ka igaühega eraldi. kõigiga sõbralikult kannu õlut võtta. lud ja arvamuste paljusus fraktsioonis igati teretulnud. Erinevad seisukohad ning kompromisside otsimine vaid tu- Hannes Astok Urmas Klaas gevdavad meeskonda ning niikaua, kui Valitud Tartu linnast Valitud Valga-, Võru- ja Põlvamaalt suudame oma igapäevatöös järgida nen- Fraktsioon töötab hea meeskonnana, Meie fraktsioon on Riigikogu suurim, de ühisväärtuste kaitsmist, mille nimel kuhu kuulub ka palju suurepäraseid nai- 32 liiget. Keeruline on panna sellist erakond kunagi loodi, olemegi si. Olen paremini tundma õppinud palju- suurt ning solistidest koosnevat selts- parim fraktsioon Riigikogus. www.reform.ee 27 valitsemine ı ministrid

Ministrid nõunike pilgu läbi Reformierakonna ministreid iseloomustavad nende nõunikud, kellega nad kõige tihedamini oma igapäevatöös kokku puutuvad.

Hindab tulemusi Muhe Välisminister Urmas Paet ülemus Olen Urmase nõunikuna töötanud tegemist on isikuga, kes hindab tule­ suhteliselt lühikest aega, kuid seni muslikkust. Urmas on töötanud varem Peaminister kuuldu ja kogetu põhjal julgen öelda, kultuuriministrina ja nüüd juba neljan­ Andrus Ansip et Urmase olemuse saab panna ütlu­ dat aastat välisministrina. Mõlemad sesse “usalda, aga kontrolli”. Just oma ministeeriumid on sellel perioodil väga usaldava, sõbraliku, kuid nõudliku ja olulisel määral edasi arenenud, avane­ Andrus on Eesti peaminister olnud neli ratsionaalsusel baseeruva juhtimisstiili­ nud on uued võimalused, mida varem aastat järjest – kauem kui keegi teine ga on ta pannud inimesed enda üm­ ei ole suudetud saavutada. Urmas val­ enne teda. Uskumatult pikk aeg sellise ber ühiste eesmärkide nimel tööle. dab ministrina valdkonna teemasid koormusega töö tegemiseks. Koostöö Urmasega tuleb väga loomu­ peensusteni. Ta on suurepärase töövõime ja sala- likul teel ning selle tõestuseks on prak­ Martin Tahvonen päraste energiavarudega ülemus, tika ehk reaalne tulemus. Miks? Sest välisministri nõunik sest pärast kaheteisttunnist tööpäeva läheb ta veel jalgrattaga sõitma või suusatama, või loeb hulga lehekülgi tekste läbi ning refereerib järgmisel Näeb suurt pilti päeval sõna-sõnalt seda juttu silmagi pilgutamata. Tal on kadestamisväärselt Rahandusminister Jürgen Ligi hea mälu, eriti numbrite peale. Andrus on nõudlik teiste ja veel rohkem enda suhtes. Kui ta on endale Kõigepealt on Õnneks saab Jürgeniga ka nalja – midagi põhjalikult selgeks teinud, siis Jürgen liberaal. ja mitte vähe. Uued inimesed vajavad naudib ta hetke – näiteks ei kujutaks Väga hea liberaal. tema huumorisoonega kohanemiseks ette kedagi teist minemas rõõmuga See on läbiv tema käitumises, otsuste mõnikord küll veidi aega, kuid ta on Riigikogu kõnepulti, et seal neli tundi põhjendamises ning nende seostami­ alati tabav. Kord kaitseministeeriumi järjest opositsiooni küsimustele ses – olgu see sotsiaalteema elu­ juhtkonnas tegi ta eelmise nädala polii­ ­vastata. aseme­intresside tulumaksuvabastuse tilise kokkuvõte sellises vormis, et ena­ Väljaspool kaamerate tööulatust ja juures, tervisekulud liikluskindlustuse mik juhtkonnast pisarsilmil naeris. koosolekuid on Andrus muhe ülemus. eelnõus või elukestev õpe kaitsevald­ Siiski on Jürgen loodud rahandus­ Räägib lastelastest ja viskab nalja. Sel­ konnas. Jürgeni maailmapilt on tervik ministriks. See sobib talle imehästi. line on meie peaminister. ning riigimehena näeb ta suurt pilti, Kairi Uustulnd Gerli Aarma ja Henri Arras mille eest ta tulihingeliselt ka võitleb. rahandusministri nõunik peaministri nõunikud

28 www.reform.ee ministrid ı valitsemine

Ennekõike Põhjalik ja Julgete ideede kultuuri- tasakaalukas generaator inimene Sotsiaalminister Justiitsminister Rein Lang Hanno Pevkur Kultuuriminister Teravalt särav isiksus. Selgelt Laine Jänes Hannot iseloomustab hästi rahvatar­ julged väljaütlemised. Hea kus – üheksa korda mõõda ja ükskord juht ja suur delegeerija. Need lõika ehk enne mõtle, siis ütle. Tema on omadused, mis esmalt Laine on ennekõike kultuuriinimene. Ja tasakaalukus ning oskus keerulisi tee­ meenuvad. Kui keegi ütleb, et alles siis poliitik. Temas on suur annus masid selgelt argumenteerida on põh­ Rein on ülbe, siis vähemalt emotsionaalsust, aga ka enamikule justeks, miks temast sai meie erakon­ mina seda näinud ei ole. Pi­ reformi­erakondlastele omast riigimehe­ na noorim minister valdkonnas, mis gem on ta õiglaselt külma kõ­ likkust, ratsionaalsust ja populismivaba igapäevaselt igaüht vast kõige enam huga mees. Ei ole harvad juhused, kus käitumist. Laine on vahetu ja aktiivne puudutab. Hannoga on äärmiselt liht­ ta probleeme lahendab hoopis nalja suhtleja ning erakordselt hea esineja. ne koos töötada. Hea kuulamisoskus visates või temalikult metafooritsedes. Ta ei jäta kunagi kiitmast asju, mis talle ning võime kõike lennult haarata jätab Kes aga reinulikku stiili tahab nautida, meeldivad, ega unusta tunnustamast talle ning ka nõunikele piisavalt aega lugegu tema kõnesid – need on oma­ inimesi, kes on ära teinud suure töö end kurssi viia ka pisidetailidega, mis ette klass ja sealt on nii mõnelgi kõne­ või pakkunud välja hea idee. Ta mär­ võivad tunduda vähetähtsatena, kuid mehel õppida. kab alati. Lainega on hea koos tööta­ tegelikult saavad tihti määravaks. Hea maitse kombinatsioonis huu­ da. Vaatamata meie totaalselt erineva­ Kogu eelnev on siiski vaid üks pool morimeelega, on ta üks muhe mees, 29 tele temperamenditüüpidele tekkis temast. Teine pool: mees nagu tsir­ kellele meeldib aeg-ajalt oma sõnavõt­ meil tööalaselt üsna kiiresti teineteise­ kus – laulab, tantsib, mängib pilli ja näit­ te vürtsitada karupoeg Puhhi või Eesti mõistmine ning vastastikune usaldus. leb ka, kui vaja. Näiteks astus Hanno ennemuistseid jutte tsiteerides. Kui ta­ Ja usaldus on töösuhetes, nagu ka ministeeriumi töötajate jõulupeo näi­ hate, siis on Rein parajalt paks mees muus elus, kõige alus. dendis peaosatäitjana lavale ning män­ oma parimates aastates, nagu ta ise Mulle ääretult sümpatiseerib Laine gis laitmatult oma osa välja. enda kohta tabavalt öelda tavatseb. tahe teha asju uutmoodi, ärgitada kõiki Timo Vaarmann Kätlin Ots mõtlema innovaatiliselt, soov kasutada sotsiaalministri nõunik justiitsministri nõunik kultuurivaldkonnas senisest enam mit­ mesuguseid IT-lahendusi. Veelgi enam hindan tema alatist tähelepanujuhtimist sellele, et riiklikke investeeringuid tehes Meremeelne mees peetaks meeles regionaalset aspekti – Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi inimesed ei ela Eestis ainult linnades, elu on ka maal ja külades. Moonika Oras Jaanust saan iseloomustada vaid üli­ seetõttu, et Jaanus on oma otsustes kultuuriministri nõunik võrdes – tema kohta sobivad küll kõik kiire ja konkreetne. Ka ebamugavad omadussõnad, mis ühe hea inimese olukorrad lahendab ta tempokalt. Ta kohta öelda võib. Kui keegi tulebki mi­ ei lükka raskeid otsuseid teiste kaela nistri juurde halva tujuga, siis kostita­ ega ka kaugusesse. takse teda hea sõna ja rõõmsa mee­ Üllatusterohke ja lõbus on lega ning päev läheb elu keskkonnaministeeriumis rõõmsamalt edasi. pidevalt. Jõulupuhkuse ajal Temaga on hea arutleda käis minister merel kalal ja ja vaielda. Me näeme prob­ maja peal räägitakse, et leeme erineva nurga alt ja ta sai 4,7-kilose haugi. see annab lahenduste leid­ Evelin Oras miseks parima põhja. Nii keskkonnaministri mõnigi suur probleem nõunik muutub pärast lühikest arutelu olematuks vaid

www.reform.ee valitsemine ı peaministri nõunik

Töö peaministri kõrval Eesti Vabariigi peaministri nõuniku amet on vastutusrikas ja pingeline, ent annab erakordse võimaluse olla täht- sate otsuste tegemise juures. Oma tööst peaministri büroos räägib Gerli Aarma.

erli vastutada on justiits- ja sisemi- latavad,” sõnab Gerli Aarma. Ta peab meeldiv võimalus ise seda tööd tegema nisteeriumi valdkond. „Hoian end suureks väljakutseks ka valitsuse menet- hakata, ning läinud suvel sai minust pea- Gvaldkonnas toimuvaga kursis, luses olevate eelnõudega tutvumist. ministri nõunik,” kirjeldab Gerli teekon- analüüsin valitsuse menetluses olevaid „Analüüs on põnev osa tööst – palju huvi- da oma praegusesse ametisse. regionaal- ja rahvastikupoliitikat puudu- tavat ja kasulikku teavet,” lisab ta. tavaid eelnõusid ning valmistan ette kir- Peaministri büroosse tööle jõudis Veel ei kandideeri javastuseid. Samuti aitan korraldada pea- Gerli Reformierakonna kaudu. 2004. aas- Peaministri büroos töötab seitse nõu- ministri maakonnavisiite ja poliitilisi tal vajas ta avaliku halduse tudengina nikku, kellest neli on poliitilised nõuni- kohtumisi, nõupidamisi,” räägib Gerli kohta, kus teha praktikat. Gerli läks Re- kud. „Igaüks meist vastutab kindla vald- oma igapäevatööst. formierakonna kampaaniajuhina tööta- konna eest. Kahtlemata moodustab nud Arto Aasa jutule. Praktikale sattus ta peaministri meeskond ühtselt toimiva Vähe rutiini siiski rahandusministeeriumisse, kuid terviku, mille igapäevatööd ilmestavad Nõuniku töös peab ta kõige huvitava- erakonnas sai ta võimaluse aidata Euroo- omavahelised arutelud, tihe infovahe- maks võimalust olla hästi informeeritud pa Parlamendi valimiste kampaania- tus ja soov tegutseda ühiste eesmärkide ning rääkida kaasa riiklike tähtsusega ot- meeskonda Nõmme-Mustamäe piirkon- nimel,” räägib Gerli. suste sündimises. „Samuti on peaminist- nas. Kui samal suvel sai Rein Langist Mis võiks olla järgmine ametikoht? ri büroos suhteliselt vähe rutiini – erine- Riigikogu aseesimees, asus Gerli tema „Sõltub nõunikust – kes soovib saada vad kohtumised, visiidid. Ehkki juurde juba abina tööle. valla- või linnavolikogu liikmeks, kes ettevalmistusprotsessi sammud on ena- „Sealt läksin edasi tööle Riigikogu Re- Riigikogu liikmeks, kes unistab hoopis- masti küllalt sarnased, on iga kohtumine formierakonna fraktsiooni nõunikuks. ki tööst Brüsselis,” räägib Gerli ning li- huvitav, sest kord on teema uus, siis jälle- Kui 2006. aastal vabanes peaminister sab, et tema veel lähiajal vali- gi inimesed erinevad või lahendused ül- Andrus Ansipi abi ametikoht, tekkis mul mistel kandideerida ei plaani. 30 www.reform.ee europarlament ı valitsemine

Euroopa Parlament mõjutab kõiki Euroopa Parlamendi ülesandeid ja olulisust tavainimeste jaoks selgitab Reformierakonna välissekretär Silver Meikar.

Milline on europarlamendi käituma ka rongi katlakütjana, andes ­funktsioon? impulsi Euroopa Liidu institutsionaal- Euroopa Parlament on otsevalitav Eu- seks edasiminekuks. Alates Prantsus- roopa Liidu kodanike esinduskogu, mil- maa ja Hollandi „ei”-st Euroopa Liidu Kuidas mõjutab europarlament le ülesandeks on Euroopa Komisjoni põhiseaduse lepingule 2005. aastal on lihtsa inimese elu? seadusandlike algatuste menetlemine viibinud hädavajalik institutsionaalne Rohkem, kui paljud oskavad arvata. üheskoos Euroopa Liidu Nõukoguga, reform, mis tuleb Lissaboni lepingu toel Euroopa muutub iga aastaga üha lõimi- Euroopa Komisjoni koosseisu ja Euroo- kiiremas korras ellu viia. tumaks ning juba praegu moodustavad pa Liidu eelarve kinnitamine ning de- Euroopa Parlamendis menetletavad Eu- mokraatliku järelevalve teostamine Kuidas europarlament moodusta­ roopa Liidu seadused umbkaudu 60% täide­saatva võimu üle. takse? liikmesriikide seadustest. Kui Euroopa Liitu võrrelda rongiga, Euroopa Parlament moodustatakse võib Euroopa Parlamenti nimetada rongi otsevalimistel kõigis Euroopa Liidu liik- Mida saavad Eesti saadikud korda vileks. Euroopa Parlamendi moraalne mesriikides. saata? ülesanne on teavitada liidu kodanikke Eestist valitud saadikud kuuluvad oma sellistest poliitilistest arengutest Euroo- Mida peaksime Euroopa Parla­ maailmavaatele vastavasse Euroopa pa Liidu tasandil, millel on otsene või mendi tegemistest teadma? Parlamendi fraktsiooni. Küsimus ei ole kaudne mõju kodanike igapäevaelule, är- Kindlasti peaks iga kodanik teadma, kui- niivõrd nende fraktsioonide suuruses, gitada arutelu ning suurendada kodani- das temal on võimalik mõjutada Euroopa kuivõrd mõjus ning selles, kui palju suu- ke teadlikkust. Olulised otsused, mis lan- Parlamendis langetatavaid otsuseid. Vali- davad saadikud fraktsioonis oma sõna getatakse riikideülesel tasandil, ei tohi mistel osalemisele lisaks peab iga saadik maksma panna. Väikeriigi esindajale on liidu kodanikele jääda millekski kaugeks looma võimaluse, et tema valijad saaksid oluline ennast kuuldavaks teha, toetu- ja abstraktseks. otse tema käest teavet Euroopa Parla- des asjatundlikkusele ja tõsiseltvõetavu- Oleks väga nukker, kui kogu aur ku- mendi tegevuse, käimasolevate arutelu- sele. luks vile peale, ja seetõttu peab Euroopa de ning võimalike muudatuste kohta.

Meie eurosaadikud 2004. aastal toimu­ 2009. aastal toimusid nud Euroopa Parla­ järgmised valimised, mendi valimistel toe­ kus Reformierakond tas Reformierakonda sai kaks korda rohkem 28 372 valijat ehk hääli kui viis aastat ta­ 12,2%. Sellest piisas, gasi. Meid toetas et saada üks kuuest Eesti eurosaadiku 60 877 valijat ehk 15,3% ning kohast meile ja Reformierakonna esi­ Reformierakonna teiseks esinda­ meseks esindajaks Euroopa jaks Euroopa Parlamendis sai Parlamendis sai Toomas Savi. Kristiina Ojuland.

www.reform.ee 31 valitsemine ı linnavalitsus

erasektoris tagab päeva lõpuks rahva usalduse ning avab võimaluse pürgida linnavalitsuse juhiks. Kruuse sõnul motiveerib teda linna- peana ühelt poolt rahva usalduse välja- teenimise võimalus ja teiselt poolt ees- märgistatud tegevus. Selle tulemusi võib näha ja kogeda iga päev linnapildis, lõpliku hinnangu tehtule annavad aga valimistulemused. Urmas Kruuse peab üheks oma suu- remaks saavutuseks linnapeana seda, et lasteaiapedagoogid on tõstetud õpetaja- te väärikasse rivvi ka tasustamise poo- lest. Peale selle nimetab ta asjaolu, et nii mõnigi soiku vajunud terviserada on saamas uut hingamist. „Investeeringud Tamme staadionisse muudavad selle ta- semel sportimiskohaks nii tippsportlas- te kui ka tervisesportlaste jaoks. Tartu tennis on saanud linnalt olulist tuge. Ot- sus ehitada välja ligi 10 km täiesti uusi jalgrattateid loob inimestele paremad liikumisvõimalused,” loetleb Kruuse tehtut. Erakordselt Kaldad avatuks Väga suureks väljakutseks peab linna- pea Emajõe kallaste väljaarendamist põnev amet kogu linna piires nii, et inimestel oleks võimalus veeta seal meeldivalt oma vaba aega. Tartu linnapea Urmas Kruuse sõnul on tema amet Oluline ülesanne on toimiva ühis- erakordselt põnev ja mitmekesine. Linnapea transpordisüsteemi loomine. „Piiratud rahalisi võimalusi arvestades tuleb saa- positsioon pakub iga päev uusi nüansse ja vutada parim võimalik teenuse kvali- teet, millega jääksid rahule nii vanemad kohtumisi erinevate inimestega. kui ka nooremad bussiga sõitjad,” sõ- nab ta. Kui Tartusse hakkab saama len- nuki ja kiirrongiga ning Tallinna-Tartu inu jaoks tähendab linnapea linnapea kohale hakkas Kruuse mõtle- maantee muutub neljarealiseks, siis on amet 100% linnakodanike ma alles siis, kui Reformierakond oli seegi Kruuse sõnul üks osa Tartu mär- „Mteenistuses olemist. Linna- 2007. aasta Riigikogu valimistel saanud kimisväärsest arengust. pea ei saa olla ainult kaheksa tundi päe- palju hääli ja senine linnapea siirdunud Kruuse võrdleb linnapea ametit mara- vas, vaid peab arvestama sellega, et kultuuriministri ametipostile. „Seejärel tonijooksjatega, kes aeg-ajalt teatepulki esindad rahvast 24 tundi ööpäevas,” rää- tehti mulle ettepanek olla üks kandidaa- edasi annavad, ikka selleks, et jõuda fi ni- gib Kruuse. „Ennekõike tähendab lin- tidest. Kaalusin seda võimalust oma pe- šisse, aga alati jääb neil natuke puudu. napeaks olemine avatust ja vastutust rega väga kaua, enne kui andsin nõus- Igaühel neist on oma vääramatu panus. ning keskendumist eesmärkidele. Sa oleku,” räägib Kruuse. Linnapeaks Reformierakonna ideed meeldivad pead julgema võtta vastu otsuseid ja sa saamine ei saa tema sõnul olla eesmärk Urmas Kruusele seepärast, et ta on ka pead olema ka väga hea suhtleja.” omaette. Linnapeaks pürgijal peab ole- ise alati hinnanud isikuvabadusi ja ise ma kindel visioon kodulinna tuleviku otsustamist. „Samas tähendab vabadus Mitmekordne linnapea kohta ning soov parandada linlaste elu- ennekõike vastutust,” kinnitab Kruuse. Enne Tartu linnapea ametisse asumist keskkonda. Sihikindel ja läbipaistev te- juhtis Kruuse Elva linnavalitsust. Tartu gutsemine kas volikogu liikmena või 32 www.reform.ee vallavolikogu ı valitsemine

Maaelu edendaja Vallarahvas tunneb Sõmerpalu volikogu esimeest Aivar Rosenbergi kui ettevõtlikku ja sõbralikku meest, kellel on oma visioonid valla arengu kohta.

õru piirkonna arendusjuhi Aire Mäesalu sõnul tunneb Rosenberg Voma kogukonda hästi, osates teis- tega arvestada. See teeb temast hea val- lavolikogu esimehe. „Tal on ka suurepä- rane majandamisoskus,” lisab Mäesalu. Ta nimetab Rosenbergi tehtust tähelepa- nuväärsematena Sulbi mihklipäevalaata ja talvist lumerajasõitu. „Ta on külaseltsi innukas eestveda- ja,” sõnab Mäesalu. „Rosenberg on mees, kes enne mõtleb ja siis ütleb.” et hea tahtmise juures on elu külas või- hoida käigus kõik Sõmerpalu valla prae- Maailmavaatelt peab Rosenberg end pa- malik elama panna,” lisab Rosenberg. gused tegevused. rempoolseks. „Kui Mait Klaassen tegi Oluliseks peab ta ka sportimise hoo- Reformierakonna Võru piikonnaor- mulle ettepaneku liituda Reformiera- gustamist vallas ja tööd noorema põlv- ganisatsiooni juhi Andu Värtoni sõnul konnaga, siis tundus see loomulik,” vas- konnaga. „Noortelaagritega vene ja ees- on Aivar Rosenberg positiivse ellusuh- tab Rosenberg küsimusele, miks ta on ti lastele oleme andnud oma panuse tumisega Reformierakonna liige. „Hea erakonnaga liitunud. integratsiooni,” sõnab Rosenberg. volikogu esimees teab ja tunneb oma Suurimaks väljakutseks peab ta hal- Mees ise võtab osa kohaliku näiteringi, valda nagu oma viit sõrme. Aivar tun- dusreformi, mille eesmärgiks on, et Võ- laulukoori ja külaseltsi tegevusest. neb. Siit ka edukus volikogu juhtimi- rumaast saaks üks omavalitsus. Sõmer- Rosenbergi lähituleviku eesmärk on sel,” lisab Värton. palu volikogu esimehe töös motiveerib teda soov, et elu maal jääks kestma. „Kuna seni oleme olnud ettevõtluse alal tugev vald, siis on esmatähtis selle püsi- majäämine,” sõnab Rosenberg. Teda kannustab ka see, et ta saab olla otsuste Kuidas saada omavalitsuse juhiks? tegemise juures ning oma mõtete ja te- Kõige tähtsam eeldus on soov oma kodukandis midagi muuta ja ära teha. See­ gudega abiks. järel kandideerid kohaliku omavalitsuse valimistel Reformierakonna nimekirjas ja Rosenbergi initsiatiivil on Sõmerpalu tutvustad kampaania ajal valijatele oma seisukohti. Kui sa kogud piisavalt hääli, vallas valminud Osula Põhikooli juurde- saad volikogu liikmeks. Eriti hea tulemuse korral valitakse sind volikogus valla­ ehitus. „Olen taastanud ka vana Sulbi vanemaks või linnapeaks. Nagu kõrvalolevad lood näitavad, on tegemist pika ja koolimaja külakeskuseks, tõestades nii, pideva tööga, kuid kui eesmärk on selge ja aktiivsust jätkub, on kõik võimalik. www.reform.ee 33 erakond ı infokanalid

Reformi- erakonna infokanalid Reformierakond on info levitamiseks loonud terve rea kanaleid, alustades erakonna sisevõrgust kuni üleriigilise ajaleheni.

34 www.reform.ee infokanalid ı erakond

Meililistid

Aktiivne suhtlus ja infoedas­ tus käib ka erakonna meili­ listides. Igal maakonnal ja piirkonnal on oma list, sa­ muti klubidel. Meililistidega saad liituda ise sisevõrgus (su isikuandmete all on vaja­ lik teave) või kirjuta sellest soovist aadressile Kodulehekülg [email protected]. www.reform.ee

Pressiteated, meediakajastused, era­ konna seisukohad, kontaktandmed … Kui sõbrad­tuttavad tahavad erakonna kohta infot saada, on see õigeim koht, kuhu nad suunata.

Paremad Uudised

Reformierakonna ajaleht jõuab postkastidesse kord kuus. Paremaid Uudiseid saab lugeda ka kodulehelt ja sisevõrgust. Paremate Uudiste tellimiseks kirjuta e­kiri aadressile [email protected]. Oravavõrk Nädalakiri www.reform.ee/intra Iga nädala algul saadab erakond oma liikmetele kokkuvõtva kirja Oravavõrk on mõeldud ainult erakonna erakonna poliitikute tegemistest liikmetele erakonna sisesuhtluse elavda­ sel nädalal, samuti eelteavet peat­ miseks. Lisaks suhtlemisele on sisevõrk selt toimuvate ürituste ja koolitus­ teabe saamiseks esmane kanal. Sise­ te kohta. Nädalameili saamiseks veebist saad: saada oma e­posti aadress aad­ z lugeda mõttekaaslaste kommentaare ressile [email protected] või lisa see erinevatel päevapoliitilistel teemadel, Oravavõrgu kaudu ise nimekirja. z kirjutada ise mõne artikli, z vaadata pilte üritustest, z kontrollida oma isikuandmeid, z maksta liikmemaksu, Reformikiri z registreerida end suvepäevadele või muudele erakondlikele üritustele jne. Oravavõrku www.reform.ee/intra saad Lisaks Reformierakonna ajalehele siseneda ID­kaardiga, mobiil­ID vahen­ Paremad Uudised ilmub kolm dusel või kasutajanime ja salasõnaga. korda aastas reformierakondlaste Paroolide saamiseks saada tegemisi ja mõtteid vahendav aja­ e­kiri aadressile [email protected]. kiri Reformikiri. www.reform.ee 35 erakond ı üritused

Meeltlahutavad ja õpetlikud üritused Et elu liiga rutiinseks ei muutuks, korraldab Reformierakond oma liikmetele mitmesuguseid üritusi ja koolitusi. Neid kirjeldab ürituste põhikorraldaja Terje Rohi.

Ball Suvepäevad Reformierakonna ball on aasta glamuur- seim üritus, kuhu on oodatud nii era- Ball konna liikmed kui ka sõbrad kaaslaste- ga. Ürituse korraldajad teevad kõik, et kohal oleksid Eesti parimad muusikud ja õhtujuhid, et kõik oleks nagu päris ning säraks. Balli olulisim osa on kuld­ oravate üleandmine.

Suvepäevad Erakonna suvepäevad toimuvad iga aas- ta augustis. Tegemist on terve nädalava- hetuse pikkuse meeleoluka kogupere- üritusega. Kui reede kulub sisseelami- seks ning pühapäev üritusest „väljumi- seks”, siis laupäev on tõeliselt sportlik ja tegus. Oma atleetlikke võimeid saab proovile panna nii maakondlikel kui ka individuaalsetel jõukatsumistel. Õhtuks pannakse parimatele kaela medalid, sa- muti kuulutatakse välja tublimad maa- sed kokku, peavad maha ühe põneva konnad. Alates 2007. aastast kuulub su- Talvepäevad jalgpalliturniiri ja tennisevõistluse ning vepäevade juurde ka tenniseturniir. Mõnus seltskond reformikaid koguneb katsuvad jõudu ka muudel aladel. Rõõ- Et oleme eelkõige poliitiline organi- ka talvel spordirõõme nautima. Viimati mu ja tegevust jätkub nii tõsistele sport- satsioon, leidub ühtede korralike suve- saadi kokku Pärnumaal Jõulumäel, kus lastele kui ka niisama harrastajatele päevade ajakavas ka poliitikatund, kus võisteldi jääkeeglis, kelgutamises ja ning tervele perele. arutletakse vabas õhkkonnas päevapolii- suusatamises. Talisporti tulevad nauti- tilistel teemadel. Pesamunadele on eraldi ma nii suured kui ka väikesed ja talve- Reformi rattaretk lasteprogramm, mis kestab kogu päeva. päevade pidamise traditsiooni jätkame Rattaretk on igakevadine kogupereüri- Suvepäevi iseloomustab ka riigikogulas- kindlasti ka järgmistel aastatel. tus, mille käigus väisame Eestimaa kau- te pannkoogikohvik. See on muhe ette- nimaid paiku ja tutvume kohaliku elu- võtmine, kus meie armsad rahvasaadi- Spordipäev oluga. Algul paarikümne inimese üritu- kud käärivad käised üles, panevad Reformierakond on alati olnud tervisli- sest on tänu heale korraldusele kasva- kokamütsid pähe ja põlled ette ning ku- ke ja sportlike eluviiside propageerija. nud välja kuni 200 osalejaga sportlik kuvad kohalviibijatele kooke küpsetama. Igal aastal saavad aktiivsed erakondla- nädalavahetus. 36 www.reform.ee üritused ı erakond

Talvepäevad

Liidrikoolitus

Koolitused Reformierakond, Liberalismi Akadee- mia ja meie teemaklubid korraldavad erinevaid harivaid üritusi, kus on tihti võimalik kuulata oma ala spetsialiste rääkimas päevakajalistel teemadel. Valimisteks valmistumisel viime läbi koolituseprogramme meie kandidaatide- le ja nende meeskondadele – viimati toi- mus selline ettevõtmine nimetuse Liider 2009 all, mis oli koolitustesari piirkonna- organisatsioonide liidritele, et anda neile põhjalik teadmistepagas ja materjalide- kogu kohalike valimiste teemal. Lisaks toimuvad uue liikme koolitu- sed, kuhu ootame eelkõige hiljuti era- konnaga liitunud inimesi. Räägime sel- lest, mis asi see Reformierakond siis ikkagi on, samuti tutvustame ­liberalismi ja selle olemust. Rattaretk www.reform.ee 37 erakond ı ajalugu Pilk minevikku Kui vaadata Reformierakonna ajalugu, siis näeme, kui olulist rolli on erakond mänginud Eesti elu kujundamises juba oma loomisest alates.

1994 duti opositsiooni ja loodi koos teiste te järel sai Reformierakond seitsmes lin- 13. novembril kogunesid Eesti Panga Riigikogus esindatud reformimeelsete nas korraga nii linnapea kui ka volikogu toonase presidendi Siim Kallase ümber jõududega saadikuühendus „Ühinenud esimehe koha, lisaks viies linnas voliko- koondunud uue erakonna algatusrühm ja opositsioon”. gu esimehe positsiooni ja kahes linnas 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemo- linnapea koha. kraatliku Partei (ELDP) erakorraline 1997 kongress. Kahe struktuuri juhtkonnad 10. mail toimus Reformierakonna pea- 2000 ühendati ja uue erakonna esimeheks valiti koosolek, kus võeti seoses mittetulun- 1. jaanuarist kaotati Reformierakonna Siim Kallas. Siseministeerium registreeris dusühingute seaduse jõustumisega vas- initsiatiivil Eestis tulumaks ettevõtetesse Eesti Reformierakonna 9. detsembril. tu erakonna uus põhikiri ja muudeti reinvesteeritud kasumilt. Tegemist oli erakonna programmi. Erakonna esime- erakonna ühe peamise valimislubaduse- 1995 heks valiti järgmiseks kaheks aastaks ga 1999. aasta parlamendivalimistel. 8. jaanuaril toimunud Reformierakon- Siim Kallas. na peakoosolekul võeti vastu prog- 2001 ramm, põhikiri ja valimisnimekiri. Valiti 1998 Presidendivalimiste eel käivitas Re- erakonna juhatus, esimeheks jäi Siim 5. detsembril kiideti Reformierakonna formierakond sisevalimiste kampaania Kallas. Erakonna presidendikandidaa- üldkogul heaks erakonna valimisplat- erakonna presidendikandidaadi välja- diks 1996. aasta valimistel kuulutati se- vorm ning kinnitati erakonna kandidaa- selgitamiseks. Üle Eesti toimunud pre- nine president Lennart Meri. tide nimekiri Riigikogu valimiseks. sidendituuril osalesid kandidaatidena Parlamendivalimistel sai Reformiera- 11. detsembril Bonnis toimunud nõu- Siim Kallas, Märt Rask, Toomas Vilo- kond 87 531 häält ehk 16,19%, mis andis kogu istungil võeti Eesti Reformiera- sius ja Toomas Savi. Alates sellest ajast 19 kohta Riigikogus. Reformierakondla- kond Euroopa liberaalsete ja reformi- on Reformierakonna valimisnimekirjad ne Toomas Savi valiti ülekaaluka poole- parteide ühenduse ELDR täisliikmeks. alati moodustatud erakonnasiseste eel- hoiuga Riigikogu esimeheks. valimiste tulemusena. Sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni 1999 Detsembris lahkus Reformierakond Koonderakonna ja Maarahva Ühenduse- Märtsis toimunud Riigikogu valimistel Tallinnas valitsuskoalitsioonist, sest lin- ga. Erakonna esimees Siim Kallas sai vä- sai Reformierakond 77 088 häält ja 18 navalitsus planeeris eelarvet tasakaa- lisministriks, valitsusse kuulusid Reformi- kohta Riigikogus, jagades selle tulemu- lust välja viivat hiigellaenu. Jõulude eel erakonnast veel Andres Lipstok sega Isamaaliiduga teist kohta moodustati Tallinnas uus koalitsioon majandus-, Jaak Aaviksoo haridus-, Too- 17. märtsil sõlmis Reformierakond Isa- Keskerakonnaga, mis põhjustas ühtlasi mas Vilosius sotsiaal-, Märt Rask sise- maaliidu ja Mõõdukatega koalitsiooni- valitsuse lagunemise. ning Kalev Kukk teede- ja sideministrina. lepingu, mille alusel moodustati valitsus, 14. oktoobril toimunud peakoosolekul kus Reformierakond sai viis ministrikoh- 2002 uuendati erakonna põhikirja ja valiti sel- ta. Erakonna esimees Siim Kallas sai ra- Jaanuaris peetud koalitsioonikõneluste le alusel uus juhatus. Erakonna esime- handusministriks, erakonna peasekretär tulemusena moodustas Reformierakond heks valiti tagasi Siim Kallas. Heiki Kranich keskkonnaministriks, era- valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. Re- konna juhatuse liikmed Märt Rask jus- for mierakonna esimees Siim Kallas sai 1996 tiitsministriks ja Toivo Asmer portfellita peaministriks. Välisministriks sai Kristiina Kohalikel valimistel oli Reformiera- ministriks, kultuuriministriks kinnitati Ojuland, keskkonnaministrina jätkas Hei- kond silmapaistvalt edukas Tallinnas, Signe Kivi. Riigikogu esimeheks valiti ki Kranich, justiitsministrina Märt Rask, Tartus, Kuressaares, Haapsalus, Pai- viiendat korda järjest Reformierakonna kultuuriministrina Signe Kivi ja portfellita des, Jõgeval jm. Reformierakonna nime- aseesimees Toomas Savi. regionaalministrina Toivo Asmer. kirjas valiti üle Eesti kohalikesse voli- 15. mail toimunud Reformierakonna Märtsis kirjutasid Reformierakonna ja kogudesse 124 inimest korralisel üldkogul valiti erakonna esi- Vene Balti Erakonna juhid alla kahe era- Novembris lahkuti valitsuskoalitsioo- meheks taas Siim Kallas. Erakonna pea- konna liitumise kokkuleppele. nist, sest Reformierakonnal puudus või- sekretäriks sai Eero Tohver. Oktoobris osales Reformierakond 55 malus järgida oma valijate huvisid. Siir- Sügisel kohalike omavalitsuste valimis- omavalitsuses üle Eesti oma valimis- 38 www.reform.ee ajalugu ı erakond

miste teel reastatud üleriigiline vali- misnimekiri. Kolm esinumbrit olid Andrus Ansip, Urmas Paet ja Meelis Atonen. Riigikogu valimised võitis Reformi- erakond 153 041 hääle ehk 27,8% rah- va toetuse ja 31 mandaadiga. Koalitsiooniläbirääkimiste alustamiseks tehti kirjalik ettepanek Isamaa ja Res Publica Liidule, Eesti Sotsiaaldemo- kraatlikule Erakonnale ja Erakonnale nimekirjaga. Reformiera- Oktoobris sõlmis Reformierakond Tal- Eestimaa Rohelised. kond sai võimule 54 omavalitsuses, nen- linnas uue võimuliidu Res Publica ja 2. aprillil sõlmisid Reformierakond, de hulgas näiteks Tallinnas, Tartus, Rahvaliiduga. IRL ning Sotsiaaldemokraadid koalit- Pärnus, Kuressaares, Paides ja Rak- Novembris valiti erakonna 10. sünni- sioonilepingu. veres. päevale pühendatud üldkogul uueks 3. juunil kogunenud üldkogu valis era- esimeheks Andrus Ansip. Siim Kalla- konnale uue juhatuse ja kinnitas järgmi- 2003 sest sai erakonna auesimees seks kaheks aastaks ametisse erakonna Märtsis sai Reformierakond Riigikogu senise esimehe Andrus Ansipi. valimistel 87 551 häält. See moodustas 2005 Oktoobri keskel Berliinis toimunud 17,7% kõikidest antud häältest ning an- 1. jaanuaril jõustus üksikisiku tulu- kongressil valiti Riigikogu I aseesimees dis 19 kohta parlamendis. maksumäära alanemine 2% võrra. Kristiina Ojuland Euroopa Liberaalide, Aprillis sõlmis Reformierakond valitsus- Märtsis läks Reformierakond Tallinnas Demokraatide ja Reformipartei asepre- leppe Res Publica ja Rahvaliiduga. Valit- opositsiooni. Linna asusid juhtima sidendiks. suses asusid reformierakondlastena töö- Keskerakond ja Res Publica. le majandus- ja kom muni katsiooni minis- Märtsis lagunes ka peaminister Juhan 2008 ter Meelis Atonen, välisminister Kristiina Partsi tagasiastumise tõttu valitsus. Aprillis esitas aktiivsest poliitikast taan- Ojuland, kultuuriminister Urmas Paet, Andrus Ansip sai 12. aprillil Keskera- dunud Meelis Atonen avalduse lahku- kaitseminister Margus Hanson ja rahvas- konna ja Rahvaliiduga moodustatud va- miseks Reformierakonna aseesimehe tikuminister Paul-Eerik Rummo. litsuse peaministriks. kohalt. Ühehäälselt valiti erakonna Erakonna üldkogu valis esimeheks Kohalikel valimistel sai Reformiera- uueks aseesimeheks Jürgen Ligi. taas Siim Kallase. Erakonna aseesimees- kond kõigi aegade parima tulemuse. Novembris toimus majanduskonverents teks valiti Meelis Atonen, Märt Rask ja 2113 kandidaadiga valimisnimekirjad „Restart”, kus Reformierakonna kutsel Andrus Ansip. Reformierakonna peasek- olid väljas 151 omavalitsuses ja voli- esinenud Eesti majanduse suurkujud ja retäriks sai Kristen Michal. kogudesse pääseti 127 omavalitsuses. ülemaailmselt tuntud fi nantsspetsialistid Kokku sai erakond 83 953 häält ehk jagasid oma pikaajalist kogemust ja aitasid 2004 16,9% antud häältest. otsida lahendusi muutunud maailma- 1. jaanuaril jõustus vanemahüvitise Oktoobris astus ametist tagasi kaitsemi- majanduse väljakutsetele. Konverentsi jä- seadus. Tegemist oli Reformierakonna nister Jaak Jõerüüt, ministrikohused võt- rel tutvustati tegevuskava „Seitse sammu ühe olulisema valimislubadusega 2003. tis enda kanda kauaaegne Riigikogu liige uue majanduskasvuni”. aasta Riigikogu valimistel. ja üks erakonna asutajaid Jürgen Ligi. Mais asus Siim Kallas tööle Eesti volini- 2009 kuna Euroopa Komisjonis. Sügisel sai 2006 Juunis toimunud Euroopa Parlamendi temast Euroopa Komisjoni uues koos- 1. jaanuaril alanes taas tulumaks, jõu- valimistel osutus Reformierakonnast seisus komisjoni asepresident. des 23%-ni. Vanemahüvitis pikenes 15 valituks Kristiina Ojuland. Juhatuse otsusega sai Andrus Ansipist kuuni. Kohalikel valimistel saavutas Reformi- Reformierakonna esimene aseesimees, Eesti majanduskasv oli II kvartalis erakond läbi aegade parima KOV vali- kes vajaduse korral täidab erakonna esi- 11,8%, olles sellega maailma kiireim. miste tulemuse, võites üle Eesti kogu- mehe ülesandeid. Tööpuudus langes rekordmadalale. tud 110 275 häälega valimised paljudes Juunis toimunud Euroopa Parlamendi 23. septembril valiti 174 valijamehe suuremates linnades ja maakondades. valimistel valiti üheks kuuest Eesti saa- häälega Eesti Vabariigi presidendiks 13. novembril täitus Reformierakon- dikust Reformierakonna kandidaat Too- Reformierakonna poolt üles seatud kan- nal 15 aastat, mida erakond tähistas Tal- mas Savi. didaat Toomas Hendrik Ilves. linnas Estonia kontserdisaalis toimu- Sügisel lahkus Reformierakonnast nud üldkogu ja piduliku juubeliballiga. Märt Rask, kelle Riigikogu nimetas 2007 Üldkogul valiti erakonna esimeheks ligi Riigi kohtu esimeheks. Erakonna ase- 1. jaanuaril jätkus maksureform, mis tuhande häälega tagasi Andrus Ansip. esimeheks valiti tema asemele Kristiina langetas tulumaksumäära taas 1% võrra. Erakonna juhatuse koosseis Ojuland. 13. jaanuaril selgus üldkogul sisevali- uuenes poole võrra. www.reform.ee 39 erakond ı valimiskampaaniad

Tervikpildi kokkupanek Valimiskampaania on nagu pusle kokkupanemine: algusest peale on selge, millistest juppidest pilt koosneb, kuid töö ei pruugi olla just väga lihtne. Täpsemalt räägib kampaaniajuht Annika Arras.

sa kildude ühendamine läheb kii- sest sünnivad tele- ja raadioreklaamid, sobivad tuntuse suurendamiseks, üleül- resti, osaga kulub rohkem aega, voldikud ja reklaamkingitused, plakatid dise maine loomiseks, aga nende põhjal Oteistega tuleb pikemalt pead mur- ja fl aierid, mida nimetataksegi katus- ei tee valija oma lõplikku otsust kellegi da ning mõni paigutub ajutiselt valessegi kampaaniaks. Reformierakonna katus- poolt hääletamiseks. Otsus sinu, minu kohta. Aga päeva lõpuks on pilt ikkagi kampaania eesmärk on tõsta erakonna või Reformierakonna poolt hääletami- koos ning valimised võidetud. mainet ja tutvustada valimiste põhiluba- seks sünnib kaheksal juhul kümnest Valimiskampaanias on laias laastus dusi laialdaselt massimeedias. Suhteli- just tänu valijale silmavaatamisele, tema kolm taset: poliitilise sisu loomine, ka- selt väiksem osa katuskampaaniast ku- mure ärakuulamisele ja sellele lahendu- tuskampaania ning rohujuurekampaa- lub üksikkandidaatide reklaamile, mille nia. Esimese eest vastutavad kõik era- käigus tutvustame eelkõige valimisring- konna poliitikud ja nõunikud ning seda kondade esinumbreid. Samuti valmivad Kõige paremad sõnumi nii riigi kui ka kohaliku võimu tasandil. kampaaniameeskonnas juhendmaterja- edasiviijad on inimesed, Ei saa mainimata jätta, et Reformiera- lid rohujuurekampaania tegemiseks. konna poliitika saab alguse liberaalsest kes suhtlevad omavahel maailmavaatest. Kuidas saab igaüks panustada? näost näkku. Katuskampaania Rohujuurekampaania on kõige olulisem Hea kampaania eelduseks on tugeva ja osa kampaaniast üldse. Ilma juurteta vettpidava poliitilise sisu olemasolu. Kui rohi ei kasva. Ilma liikmeteta erakonda se pakkumisele. Nii võidetakse usal- see on loodud, asuvad erakonna pea- pole. Kõige paremad sõnumi edasiviijad dust, nii kogutakse toetust. Ning seda kontoris ja reklaamiagentuuris tööle on inimesed, kes suhtlevad omavahel usaldust ei tohi kuritarvitada – kaotatud kampaaniameistrid ning sellest kooslu- näost näkku. Plakatid ja telereklaamid usaldust tagasi võita on väga keeruline. 40 www.reform.ee valimiskampaaniad ı erakond

Juba kolm aastat võimutsevad Tallinnas korralagedus ja kuritegevus.

Sina elad säästlikult. Linnavõim laristab. olkman Linnavõim võtab võlgu. Sina maksad. Sinu lapsed maksavad. Sinu linnavara parseldab linnavõim odavalt maha.

/ Foto: Toomas V

Sa tahad linnavalitsuse jutule? DDB Sa tahad sahkerdamata asju ajada? Sa andsid keskturu ärastamise vastu üle 5000 allkirja?

Brand Sellers Kelle asi, ütlevad need, kes Tallinnas võimul.

Lase end juhtida kainel peal. Sina maksad makse. Sinu hääl maksab. Tallinlane, ülbe ja laristav Sul on võimalus valida parem Tallinn. Juba sügisel. linnavõim sülitab Sulle näkku www.reform.ee

Pole pähklit, mida me katki ei hammusta

Kampaania- loosungid

1995 RK: Arukus ausse, jõukus majja 1996 KOV: Meie muudame 1999 RK: Tugev majandus, kindel tulevik Seepärast on ka Reformierakond alati rem. Miks? Tegemist on mitmetähen- 1999 KOV: Pole pähklit, mida me katki kõikides vaidlustes ja läbirääkimistes dusliku sõnaga, mis ilmestab Reformi- ei hammusta oma valimislubadustest tugevasti kinni erakonda kõige paremini. Liberalism on 2002 KOV: Edasi! hoidnud. Valimislubadused lähtuvad parempoolne maailmavaade ning era- 2003 RK: Vali parem tulevik maailmavaatest, tegemist on põhimõtte- konna igapäevase tegevuse kaudu peaks 2004 EP: Hoia Eesti edu! liste küsimustega. Ning nagu juba presi- elu Eestis ühel, teisel või kolmandal 2005 KOV: Teeme Eesti paremaks dent Lennart Meri ütles, põhimõtetega moel ikka paremaks minema. 2007 RK: Viime Eesti 5 jõukama Euroopa ei kaubelda. Kahe poole sünergiast (katuskampaa- riigi hulka nia ja rohujuurekampaania) sobituvad 2009 EP: Euroopa tasemel tegijad! Logo ja tunnuslaused pusletükid kokku ning nii me võidamegi 2009 KOV: Ma armastan Eestimaad Reformierakonna logo all on tunnuslau- valimisi ja saame võimaluse jätkuvalt juh- *RK – Riigikogu valimised se, mis on aegade jooksul erakonna tida Eestit veelgi parema elu poole. Sel- *KOV – kohalike omavalitsuste volikogude valimised nägu ilmestanud. Parem jõud, Tegija leks on vaja iga erakonnaliikme panust – *EP – Euroopa Parlamendi valimised nagu sinagi – tuleb tuttav ette? Reformi- meie sinuga koos oleme kõige paremad erakond on pidevas arenemises. Nii sõnumi levitajad. Sind usub sinu naabri- muutub ka meie tunnuslause ning sa- mees ja mind minu koolivend ja lapsepõl- Logo muti on igal valimiskampaanial oma loo- vesõber. Need suhtevõrgustikud loovad sung, mis peaks kokku võtma just käi- lisaväärtust ja võimaldavad selgitada ini- tunnuslaused masoleva kampaania põhisõnumi. mestele Reformierakonna poliitika tõe- Täna on Reformierakonna logo all kir- list sisu, mida massimeedia loosunglikes 2002: Tegija nagu sinagi jas Parem Eesti kõigile. Meie tunnuslau- reklaamides teha ei saa. 2002-2007: Parem jõud setes ja loosungites domineerib sõna pa- 2007: Parem Eesti kõigile www.reform.ee 41 erakond ı auesimees

Asutaja süda on rahul Reformierakonna asutaja ja auesimees Siim Kallas andis 2004. aastal erakonna juhtimise üle rahuliku südamega. Enamik erakonna asutamisel püstitatud ees- märke olid juba siis täidetud.

Miks lõite Reformierakonna? Tollal tundus, et majanduspoliitikale, tu- rumajandusele ja vabadustele suunatud poliitika vajab hädasti tugevdamist. Oli rühm inimesi, kes arvas, et suudab seda tühimikku hästi täita, ja nii see kõik algas.

Millist tulevikku Reformierakonna­ le ette kujutasite? Kuivõrd on see vastanud sellele, kuidas siiani vabastamist tulumaksust ning arusaa- Eks see auesimehe nimetus on rohkem tegelikult on läinud? ma tasakaalus eelarve tähtsusest. tiitel ja ma ei näe siin enda seisukohast Tahtsime luua erakonna, kes edendab vahet, kas ma olen auesimees või lihtlii- vaba turumajandust ja avatud majandus- Milliste tunnetega andsite üle ge – tegutseksin ja kaasa lööksin ikka poliitikat, kes kaitseb liberaalseid vaba- erakonna juhtimise? samamoodi. dusi ja hoolitseb nende eest. Teisalt Tegin seda rahuldustundega. Kümme tundsime muret, kuidas selliste eesmär- aastat oli selleks hetkeks täis saanud, Millisena näete Reformierakonna kidega valimisi võita, sest me tahtsime erakond välja kujunenud ja lahinguval- tulevikku Eesti poliitikas edaspidi? kindlasti kujundada Reformierakonnast mis ning ma tundsin, et aeg on küps te- Ennustamine on alati tänamatu. Loomu- otsustava poliitilise jõu riigis. Tagasi gevjuhi kohalt kõrvale astumiseks. Pä- likult soovin, et Reformierakond jääks vaadates tundub, et mõlemad eesmär- rast seda ei ole erakonnal ju halvasti oma seniste põhimõtete juurde ja män- gid said enam-vähem täidetud. läinud! giks jätkuvalt olulist rolli otsuste tege- mises, ning arvan, et erakond jääb näh- Milline oli Reformierakonna Kuivõrd olete praegu Reformiera­ tavas tulevikuski oluliseks tegijaks, kõige suurem saavutus Teie konna tegemistega kursis? olles tihti valitsuses. Teisalt võim kulu- juhtimise ajal? Enda arvates olen hästi kursis, kuid tab ja väsitab erakonda. Mõnikord võib Reformierakonda seostatakse kõige muidugi ei osale ma aktiivselt erakonna natuke aega ka kõrvalrollis olla. Iga hin- rohkem ikkagi rahanduspoliitikaga. poliitika kujundamises. na eest ei tasu võimul püsida, kuigi va- Sestap pean ka suurimateks saavutus- batahtlikult ei ole muidugi mõistlik kõr- teks madalaid ja lihtsaid makse ning et- Milline on auesimehe roll erakon­ vale astuda. tevõtluse soodustamist, investeeringute nas? 42 www.reform.ee partnerid ı erakond

Sõbrad laias maailmas Reformierakond teeb aktiivselt koostööd mitme rahvusvahelise organisatsiooniga, kellega jagatakse sarnaseid vaateid.

suur hulk ühiseid põhimõtteid, mis Allianssi Liberaalid ja ühendavad kõiki liberaalseid erakondi Demokraadid Euroopa Aafrikast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, Eest, ALDE Aasiast ja Euroopast: inimõigused, vabad ja õiglased valimised ning mitmeparteiline demokraatia, sotsiaal­ ALDE (The Alliance ne õiglus, sallivus, sotsiaalne turuma­ of Liberals and jandus, vabakaubandus, keskkondlik Parlamendi fraktsiooni ALDE noorteor­ Democrats for jätkusuutlikkus ja tugev rahvusvahelise ganisatsioon. LYMEC hõlmab 210 000 Europe) pooldab solidaarsuse tunnetus. liiget 59 liikmesorganisatsioonist 37 vastuvõtlikku ja Vaata lähemalt: riigis, olles aktiivne kõikjal suures ja ettenägelikku lähenemist EL-i poliitika­ http://www.liberal-international.org/ mitmekesises Euroopa maailmajaos. tele, ühildades üksikisiku vabadusi, Vaata lähemalt: http://www.lymec.org vaba ja dünaamilist ärikultuuri, majan­ Euroopa Liberaalne, duslikku ja sotsiaalset solidaarsust, keskkonnakaitse tulevikusuundi, aus­ Demokraatlik ja tust ja tolerantsi kultuuriliste, religioos­ Reformipartei, ELDR sete ja keeleliste erinevuste suhtes. Friedrich ALDE on Euroopa Parlamendi suuru­ ELDR (The Euro­ selt kolmas poliitiline fraktsioon, mis pean Liberal De­ Naumanni Fond koondab Euroopa Parlamendi liikmeid mocrat and Reform Friedrich Naumanni Fond (Friedrich liberaalsetest reformiparteidest ja Party) toob kokku Naumann Foundation) on sõltumatu tsentristlikest parteidest kõikjalt Euroo­ ühiste liberaalsete, mittetulunduslik valitsusväline organi­ pa Liidus ning tal on Euroopa jaoks demokraatlike ja re­ satsioon, kes on pühendunud liberaal- ühine visioon ja püüdlus – koos suu­ formimeelsete ideaalidega erakondi sete poliitikate edendamisele. Asudes dame saavutada enamat. enam kui 30 Euroopa riigist. ELDR Saksamaal, on fond saavutanud hea Vaata lähemalt: http://www.alde.eu on rahvusvaheline mittetulundusühing maine, toetades vabadust inimvääriku­ asukohaga Brüsselis. ses kui ülimat eeltingimust vaba ja Liberaalne Vaata lähemalt: http://www.eldr.org rahumeelse ühiskonna toimimiseks. Fond lähtub avatud ühiskonna loomi­ Internatsionaal, LI Euroopa Liberaalsed sel liberaalsetest põhimõtetest ning sallivuse ja mitmekesisuse tunnustami­ Liberaalne Internat­ Noored, LYMEC sest. Fond teeb intensiivset tööd polii­ sionaal LI (Liberal In­ tilise hariduse, nõustamise, väljaõppe ternational) on libe­ LYMEC on üleeuroo­ ja dialoogi alal. Aafrikas toetab fond raalsete ja paline noorteorgani­ paljusid koostööprojekte partnerorga­ progressiivsete de­ satsioon, mille ees­ nisatsioonidega, samamoodi nagu ka mokraatlike erakondade maailmaföde­ märk on edendada enam kui 50 riigis üle kogu maailma. ratsioon. LI asutati 1947. aastal, et liberaalseid väärtusi Vaata lähemalt: tugevdada liberaalide kaitset totalita­ kõikjal Euroopa Lii­ http://www.fnst-freiheit.org rismi, fašismi ja kommunismi vastu. On dus, olles ELDR-i ja selle Euroopa www.reform.ee 43 programm ı peasekretär

Eesti Reformierakonna programm

Eesti Reformierakonna eesmärgiks on Eestis jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimeste vaba loomevõime rakendamise teel. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Meie taotlus on ühendada Eesti elanikke nende püüdlustes parandada oma elujärge ning luua majandusarengu kaudu alus jõukale ja stabiilselt toimivale ühiskonnale.

Inimene peab olema vaba oma valikutes ja valmis vastutama oma tegude eest. Soodne keskkond ettevõtlike ja otsustusvõimeliste inimeste eneseteostuseks annab võimaluse toetada ka neid, kes vajavad abi. Reformierakond pooldab liberaalset ühiskonnakorraldust, mis rajaneb vabaduse ja humanismi põhimõtetel.

kendamise eest jääb igale inimesele konnaelu küsimusi. endale. zzEesti riik on vajalik eesti rahvuse ja zzPerekond on inimese emotsionaalse kultuuri säilimiseks ning arendami- Inimene & heaolu ja enesekindluse tähtsaim ta- seks. Kõigile Eesti kodanikele ja gaja. Perekond toetub armastusele, Eestis seaduslikul alusel elavatele perekond pereliikmete vastastikusele lugupi- isikutele tuleb tagada isikuvabadu- damisele ning hoolitsusele, eriti las- sed ja inimõigused. Riik sekkub ük- zzIgal inimesel on õigus elule ja vaba- te ja vanurite eest. sikisikute vabasse enesekorraldusse dusele. ainult seal, kus see on eeltooduks zzInimene on vaba piirideni, mille seab möödapääsmatu. talle iga teise inimese samaväärne õi- zzNii kodanikeühendused kui ka riik gus vabadusele. Avatud peavad tegutsema avatult, kõigile zzInimese vabadus ja loovus on ühis- arusaadavalt ja põhjendatult ning konna arengu ja heaolu peamine alli- ühiskond – võimaldama oma tegevuses osaleda kas. kodanke riik neil, kes seda soovivad. zzInimese kohustused tulenevad tema zzAvatud ühiskond eeldab kõigi tema õigustest. zzReformierakond lähtub ühiskonna- liikmete informeeritust, sõltumata zzInimese eraeluvabadus seisneb tema korralduses üksikisiku vabaduse üli- nende elukohast ja sotsiaalsest sei- õiguses kujundada oma elulaadi ja muslikkusest. Vabad kodanikud rea- sundist. Igaühel, kes soovib saada suhteid ligimestega vastavalt oma liseerivad oma eesmärke ja kaitsevad avalikuks kasutamiseks loodud tea- huvidele ja eeldustele, mis tahes vä- oma huve omavahelises avatud koos- vet, peab olema võimalus seda saada. givaldse sekkumiseta. töös. Ligipääsu Internetile käsitab Reformi- zzRiigi kohustus on tagada kõigile zzÜhiskonna toimimiseks loovad va- erakond XXI sajandi inimõigusena. võrdsed võimalused oma sünnipä- bad üksikisikud kodanikeühendusi zzReformierakond leiab, et sõnavaba- raste eelduste vabaks väljaarendami- ja ühinguid, mis suudavad riigi sek- dus peab olema tagatud igaühele seks. Vastutus nende võimaluste ra- kumiseta lahendada suure osa ühis- võrdselt. Lubamatud on mis tahes 44 www.reform.ee programm

riiklikud eelised või takistused tege- omavoli isikute üle. eraalgatusel loodavaid lasteasutusi. lemiseks infoleviga. Reformierakond zzEraõiguslike suhete arengus luuak- Arendame välja kvalifitseeritud lap- rõhutab põhiseaduslikult tagatud sõ- se eeldused, et: sehoidjate kutsesüsteemi ja Interne- navabaduse ülimat tähendust koda-  kõik isikud on õiguslikult võrdselt ti-põhise võimaluse saada piirkond- nike riigi toimimisel. kaitstud; likku ja ülemaalist teavet lastehoiuks  majandussuhete aluseks on isiku- pakutavatest teenustest. te vaba kokkulepe, mitte riiklik re- zzTööturule naasval lapsevanemal gulatsioon või sund; peab olema võimalus saada koolitust  õiguskord tagab ja väärtustab vaba oma tööalase kvalifikatsiooni taasta- riik & ning ausa ettevõtluse arengu. miseks ja värskendamiseks. zzReformierakond peab oluliseks ko- zzPeame õigeks, et ka vanemliku hoo- omavalitsus danike õigusteadvuse ja iseotsusta- leta jäänud lapsed kasvaksid peretin- mise võime arendamist ja seadus- gimustes. Eestis on palju hea tahtega zzRiik on kodanike vabal kokkuleppel kuulekuse väärtustamist. peresid, kes võtaksid endale kasu- loodud ühendus. Riigil ei tohi olla lapsi, kuid vajaksid professionaalset võimu, mis on vastuolus inimeste põ- nõustamist ning majanduslikku tuge. hiõigustega. Tuleb välja arendada hooldusperede zzAinult õigusriik suudab tagada ini- koolitus- ja nõustamissüsteem ja lä- mese vabadused. Sallitavad on kõik Rahvastiku- hendada hooldusvanemaile maksta- poliitilised suundumused, mis ei vas- va toetuse määra reaalsetele vajadus- tandu vabadusele ja inimõigustele poliitika tele. Samas peavad suurenema ega kutsu vägivallale. lastekodude võimalused kanda hoolt zzRiigi stabiilse arengu suudab tagada zzEesti riigi põhiseaduslikuks eesmär- vanemliku hooleta raskete puuetega parlamentaarne riigikord, kus keh- giks on eesti rahvuse ja kultuuri säili- laste eest. Kõik asendushooldusse tib demokraatia ja seaduste ülimus- mine läbi aegade. puutuv peab olema kohalike omava- likkus ning kus austatakse inimeste zzEesti majanduslikku, sotsiaalset ja litsuste otsustada. vabadusi ja õigusi. kultuurilist jätkusuutlikkust ohustab zzPeame tähtsaks lapsendamise korra zzRiigi ja kohaliku omavalitsuse tege- rahvastiku vähenemine ja vananemi- lihtsustamist, tagades seejuures las- vus peab lähtuma üldistest huvidest. ne. Vastuseisuks sellele tõstab Refor- te õigused. zzVastutus kohalike omavalitsuste juh- mierakond ausse perekondlikud zzOluline on perekonnaõpetuse tugev- timise eest peab olema järjepidev väärtused, mis on aluseks terve ja damine koolides. Abortide vähenda- ning seda saavad kanda vaid erakon- toimeka järelkasvu kujunemisele. miseks ja sugulisel teel edasikandu- nad või üksikisikud. zzEsmatähtis on töö- ja pereelu paind- vate haiguste tõkestamiseks tuleb zzOmavalitsuste tegevuse mõõdupuu lik sidumine, et vältida laste kasva- jätkuvalt levitada teadmisi ennetus- on haldussuutlikkus ning avaliku mist järelevalve ja vanemliku hoole- vahenditest. teenuse kvaliteet ja kättesaadavus. ta, lapsevanemate tööalase zzEesti üheks rängemaks probleemiks zzReformierakond peab vajalikuks kvalifikatsiooni raiskuminekut, töö- on vägivaldsete surmade suur osa- omavalitsuste volituste ja vastutuse jõupuuduse edasist süvenemist ja pe- kaal, seda eriti nooremate meeste suurendamist. Ainult tugevad ja ise- rekondade vaesusriski. seas. Alkoholismi, narkomaania ja seisvad omavalitsused, kelle tulu- zzHüvitades lapsevanemale saamata AIDSi edasise leviku peatamiseks tu- baas on seadusega määratud ja riigi- jääva töötasu, anname noorele perele leb rakendada ennetusprogrammid. eelarvest lahus, suudavad kindlustunde lastesaamist mitte liialt zzSüveneva globaliseerumise tingi- eeskujulikult täita kohaliku elu kor- edasi lükata ja võimaluse kujundada mustes peab Reformierakond vajali- raldamisega seotud ülesandeid ja lapsele soodne kasvukeskkond. Sei- kuks tõsiselt keskenduda rahvasti- kanda valijate ees vastutust kohalike same oma tõhusust tõestanud vane- kurände temaatikale. Võõrtööjõu eelarvekulutuste otstarbekuse eest. mahüvitise süsteemi jätkamise eest. senisest suurema vajalikkuse ilmne- zzTuleb suurendada lapsevanemate misel Eestis tuleb selgelt määratleda valikuvõimalusi töö- ja pereelu ühil- selle maht ja töösuhete laad ja kes- damisel. Valikute eelduseks on usal- tus. Eelistame kõrge kvalifikatsiooni- dusväärsete lastehoiuvõimaluste ole- ga töötajate (sh akadeemilise perso- masolu ja paindliku töögraafiku või nali) sisserännet ning Eestist mujale osaajaga töötamise võimaluste laie- õppima ja töökogemusi omandama Õiguskord nemine. Oluline on, et laps kasvaks lahkunute tagasirännet Eestisse. keskkonnas, kus töö kui eneseteos- Oluliste immigratsioonivoogude või- zzÕiguskord peab tuginema ühiskon- tus ja tuluallikas on loomulik asi. maldamisel tuleb rakendada inten- nas tunnustatud väärtustel. Avalikku zzKohalikud omavalitsused peavad ta- siivsed kohandamis- ja lõimumis- võimu tuleb teostada täpses vastavu- gama lastehoiuvõimalused kõigile programmid. ses seadustega, välistades riikliku soovijaile, toetades ka koduhoidu ja zzReformierakond rõhutab, et Euroo- www.reform.ee 45 programm

pa Liidu ühtse rahvastikupoliitika ku- zzKohaliku omavalitsuse ülesanne on meetodeid nii, et keskkonna hävita- jundamisel tuleb tasakaalukalt arves- luua oma territooriumil turvaline mine tooks kaasa konkurentsivõime tada iga liikmesriigi rahvuslikke elukeskkond. Omavalitsus loob sobi- kaotuse, mitte eelise. huve ja seniseid kogemusi. liku õigusliku keskkonna, vajaduse zzReformierakond toetab regulatsioo- korral palkab teenistusse vastava ne, kus saastaja maksab oma tegevu- kvalifikatsiooniga inimesed või sõl- se ja tootja vastutab oma saaduste jät- mib halduslepingud. Kohalik omava- kuva keskkonnamõju eest. Pooldame litsus tegutseb turvalisuse tagamisel jäätmekäitluse reegleid, mis sunni- koostöös erafirmade, mittetulundus- vad käituma loodussõbralikult ja jäät- ühingute ja riigikaitseühendustega, meid taaskasutama, ning eelistame Turvalisus luues selleks vastava koostöövõrgus- tarbimise maksustamist sõltuvalt tiku. tema mõjust keskkonnale. Soosida zzIgaühe elu, tervis ja vara, samuti ük- tuleb keskkonnasõbralikke tehno- sikisikute ja nende seaduslike ühen- loogiaid ning osata neis näha majan- duste õigused ja vabadused peavad duse ning tööhõive kasvu võimalust. olema kaitstud ebaseaduslike rünna- zzVälja tuleb arendada loodusväärtuste kute vastu. Iga ebaseaduslik rünnak säilimiseks vajalik kaitse- ning peab vääramatult lõppema ründaja keskkonna- hoiualade võrgustik. Avalikust huvist väljaselgitamisega ja tema karistami- poliitika lähtuv erahuvide riivamine on seejuu- sega, kui viimane on avalikes huvi- res tihti paratamatu, kuid kaitsere- des vajalik. Reformierakond panus- zzKeskkonnahoid on moraalne print- žiim võib luua omandile ka lisaväär- tab eelkõige õigusrikkumiste siip, mis pole taandatav vaid inimese tust. põhjuste ennetusele. heaolu ning loodusvarade küsimuse- zzSäästva arengu tagamiseks on eelkõi- zzReformierakond lähtub eeldusest, et le. Inimkond vastutab kogu looduse ge vajalik probleemide teadvustami- vabad kodanikud suudavad ise ja ning ka teiste liikide eluõiguse taga- ne, teadusuuringud, seire korralda- omavahelises koostöös luua aluse mise eest. Reformierakond rõhutab mine ja inimtegevuse keskkonna- turvalisele elukeskkonnale. Kodani- inimese vastutust kogu loodusliku mõjude hindamine. Keskkonnainfo kuühiskonna iseregulatsioon ja sot- keskkonna säilimise ees. peab olema avalikkusele kättesaadav. siaalne kontrollimehhanism suudab zzKeskkond on muutunud piirini, kus Keskkonnaharidus ja -teadlikkuse kõige paremini õigusrikkumisi enne- käitumistavade muutmine on tsivili- kasv tuleb tagada süsteemse tule- tada. satsiooni kestvuse eeldus. Suur osa mustele suunatud tegevuskavaga. zzRiik ja kohalikud omavalitsused osa- inimkonnast on keskkonna muutu- zzMeie eesmärk on iga inimese isiklik levad turvalise elukeskkonna loomi- mise tulemusena juba kaotanud elu- osavõtt tegelikust keskkonnakait- sel ja tagamisel, täites avalikule või- kvaliteedis. See protsess on võtmas sest ning igaühe jaoks võimaluse ja mule seadusega pandud ülesandeid aina globaalsemat iseloomu ning pal- valmisoleku tagamine nii keskkon- koostöös tulundus- ja mittetulundus- jud seni asendamatud loodusvarad nakaitsest otseseks osavõtuks kui ka ühingutega. on lõppemas aastakümnetega. Sääst- sellele kaasaaitamiseks. zzRiiklikul tasandil peavad Eestis toi- liku keskkonnamudeli peab neis olu- zzKiirustamise või pealiskaudse suhtu- mima ühtsed ning üksnes riigieelar- des omaks võtma iga inimene, ette- mise tõttu tehtud vigade tagajärgi ei vest rahastatavad politsei ja pääste- võte ja rahvas. tohi lasta kanda oma järeltulijatel. teenistus. Politsei missiooniks on zzKooskõla materiaalse heaolu ja kesk- Vastutustundlik ettevaatlikkus on põ- igaühe abistamine tema seaduslike konnasäästlikkuse vahel on inimkon- himõte, millest me lähtume kõikide õiguste kaitsel ja kohustuste täitmi- na tuleviku seisukohalt võtmeküsi- keskkonda mõjutavate otsuste puhul. sel. Politseile ja päästeteenistusele mus. Seejuures tuleb puhas õhk ja tuleb kehtestada selged, ühiskonna vesi, risustamata maastikud, vaikus arengutasemele vastavad tegevus- ja eluslooduse mitmekesisus tunnis- standardid. tada hindamatuteks väärtusteks. Majandus- & zzPolitsei ja päästeteenistus peavad ole- zzTaastuvate ressursside kasutus ei rahandus- ma eetiliseks eeskujuks kogu rahva- tohi ületada nende taastootmisvõi- le. Neile tuleb luua võimalused osale- met. Taastumatute varude jätkuvus poliitika miseks rahvusvahelises koostöös. tuleb kindlustada ajani, mil neid on zzEesti riigil peab olema seadusega võimalik asendada. zzReformierakond peab turgu ja kon- kehtestatud süsteem õigusrikkumis- zzRiigi roll säästlikus arengus on regu- kurentsi majanduse kõige tõhusa- te ennetamiseks, mis hõlmab sot- leerimine, eeskuju näitamine ja ini- maks suunajaks ning pooldab riigi- siaal-, õigus-, regionaal-, rahvastiku- meste keskkonnateadlikkuse tõstmi- võimu võimalikult väikest sekkumist ja fiskaalpoliitilisi meetmeid. Vajalik ne. Keskkonnapoliitikat tuleb teha majandusellu. Riigi ülesanne on on riiklik kriminaalpoliitika arengu- rahvusvahelises koostöös, kaitstes soodsa majanduskeskkonna loomi- kava. keskkonnasäästlikke majandamis- ne, makromajandusliku stabiilsuse 46 www.reform.ee programm

hoidmine ja vaba konkurentsi tagava ei tohi sünnitada ebatolerantsust ega Esmatähtis on laialdane loovuse ja lä- õiguskeskkonna kujundamine. Nä- ülemääraseid piiranguid kvalifitsee- biva innovaatilisuse toetamine Eesti hes majandusvabaduses üht ühis- ritud tööjõu värbamisel. ühiskonnas. konna arengu põhieeldust, hindame zzReformierakonna maksupoliitika läh- zzReformierakond peab tähtsaks loov- õigeks ja jätkamist väärivaks Eesti tekohaks on maksusüsteemi stabiil- kunsti ja ettevõtluse koostöö tihen- taasiseseisvumisel valitud suunda sus, lihtsus, läbipaistvus ja võrdse damist ning loovmajanduse arengu majanduspoliitikas. kohtlemise põhimõttest lähtuv ühe- soosimist. Ei ole traditsioonilisi ma- zzLiberaalne majanduspoliitika loob taolisus. Peame õigeks maksustada jandusharusid, on vaid traditsioonili- ühiskonnaliikmeile võrdsed võimalu- pigem tarbimist kui tulusid, samuti ne mõtlemine. Reformierakond väär- sed, rakendab inimeste loovuse ja keskkonnale ja inimestele tekitatavat tustab ning propageerib innovatiivse initsiatiivi ning tagab suurima võima- kahju. Me ei poolda maksuerisusi ma- ja mittetraditsioonilise mõtlemise liku heaolu. Üldise jõukuse kasv on jandus- ega sotsiaalpoliitilise meetme- arendamist ning rakendamist kõigis eeldus ka keskkonnasäästlikele na, kuna see on ebatõhus ja kulukas. eluvaldkondades. uuendustele tehnoloogiates ja toot- zzReformierakond taotleb Eesti maksu- zzTeadmistepõhisele majandusele üle- mise korraldamises ning tulemusli- koormuse alandamist ning eelarve- mineku tingimuseks on riigi tippot- kule sotsiaalpoliitikale. poliitika konservatiivsust. Lubamatu sustajate teadmistepõhine töökorral- zzRikkuse loomist ja ettevõtlikkust on hetkehüvede nimel koguda võla- dus. Reformierakond rõhutab peab väärtustama ning inimesele tu- koormat tulevaste põlvkondade õlga- vajadust kaasata strateegilisse otsus- leb tagada õigus kasutada oma või- dele. Eelarvekulude planeerimine tamisse kõrgprofessionaalset eks- meid vabalt ja loovalt. Tuleb kujun- peab olema pikaajaline ning avaliku pertiisi, uurimistööd ja analüüsi. dada motiveerivad tingimused sektori kulutused range kontrolli all. Tähtis on poliitilise ning sotsiaalse ettevõtluse alustamiseks. zzRiigi osalust ettevõtetes aktsepteeri- koosmeele saavutamine olulistes zzLiberaalse majanduspoliitika põhi- me vaid üldtunnustatud strateegilis- strateegilistes küsimustes. printsiipidena kaitseme: test huvidest lähtuvatel erandjuhtudel zzInnovatsiooni toetamiseks on vajalik  vaba konkurentsi; ning konkurentsieelduste puudumi- eelduste loomine riskikapitali aren-  majanduse avatust ja kaubandus- sel. gule. piirangute vältimist; zzReformierakond toetab valuuta sta-  ühetaolisusele ja proportsionaal- biilsust hoidvat rahapoliitikat. Pool- susele tuginevat maksusüsteemi; dame krooni võimalikult kiiret asen-  madalat maksukoormust; damist euroga kui märki Eesti  tööjõuturu paindlikkust; kuulumisest arenenud majandusruu- Haridus  valuuta stabiilsust; mi.  riigieelarve tasakaalu; & teadus  eraomandi puutumatust. zzPeame oluliseks vältida konkurentsi zzHea haridus avab inimesele tee oma kahjustavaid erisusi, subsiidiume sünnipäraste eelduste parimaks ka- ning soodusrežiime. Seisame Euroo- Teadmistepõhine sutamiseks nii enda kui ka kogu ühis- pa Liidu siseturu põhjaliku reformi- konna huvides. Riigi seisukohast on mise eest turgude avamise ning re- majandus stabiilsetel alustel toimiv haridussüs- guleerimise vähendamise suunas. teem ja sellel põhinev teadus- ning zzReformierakond seisab tollimaksu- zzEesti majandus tuleb suunata tead- arendustegevus Eesti konkurentsi- de, kvootide ning muude kaubandus- mistepõhisele mudelile, kus määrav võime kindlaimaks tagatiseks. piirangute vastu, sest need toovad on loovus ning lisaväärtus on suu- zzIgaühel peab olema võimalus oman- kaasa hinnatõusu, tarbija valikuvaba- rim. Vaid sel moel tekib kõrgepalga- dada oma vajadustele ja annetele vas- duse vähenemise, innovatsiooni ja lisi töökohti, on võimalik püsivalt lee- tav kvaliteetne haridus. Inimeste loo- arengu aeglustumise. vendada demograafilisest olukorrast mingulisust ja elukestvat arengut zzEesti majanduse kriitilisemaid mure- tulenevaid tööjõuprobleeme. Refor- toetab avatud hariduskeskkond. sid on saavutada tööjõu ettevalmistu- mierakond seab strateegiliseks prio- zzRiigi tähelepanu peab olema haridus- se vastavus vajadustele ning tööturu riteediks Eesti kompleksse ülemine- süsteemi sidususel, et see suudaks suurem paindlikkus. Uute töökohta- ku uuele arengutasandile. Selleks on vastu tulla elukestva õppe nõudmis- de loomiseks vajab tööandja kind- vaja rahvusvahelise konkurentsivõi- tele, adekvaatselt reageerida tööturu lust, et ebatõhusate töökohtade kao- me tõstmise pikaajalist programmi. vajadustele ja tagada teadus- ning tamine ning sobimatute töötajate zzTeadmistepõhise majanduse telg on arendustegevuse järjepidevus. vabastamine ei ole ülejõu käivalt ras- innovatsioon, mis ei ole pelgalt teh- zzRiik ja omavalitsus tagavad igale soo- ke ning et värbamine ei too kaasa noloogiline ega finantsiline, vaid on vijale tasuta alushariduse. Toetada suuri koormisi. Võõrtööjõu rakenda- ka kultuuri ja väärtushinnangute kü- tuleb ka alternatiivseid võimalusi: misel tuleb arvestada sellega kaas- simus. Selleks on vajalik ühiskonda koduõpe, erakoolid ja -lasteaiad. nevaid sotsiaalseid pingeid, kuid see läbiva suutlikkuse väljaarendamine. zzPõhiharidus kui kohustuslik hari- www.reform.ee 47 programm

dusmiinimum peab olema tasuta ja tasemel ja võimaldama akadeemilist dal, mis peaks tervisepoliitikas kättesaadav võimalikult kodu lähe- koostööd. Ülikoole tuleb perioodili- kajastuma suuremas keskendumises dal. Põhiharidus peaks olema seni- selt akrediteerida nii õppesuunapõ- tervislike eluviiside edendamisele. sest enam diferentseeritud, et arves- hiselt kui ka institutsionaalselt. zzTervisekäitumise parandamiseks tu- tada laste erinevaid eeldusi. zzÜhelgi andekal noorel ei tohi jääda leb tõsta inimeste teadlikkust ja ak- Eelkutseõppe teemad tuleb lisada kõrgharidus omandamata majandus- tiivsust. See peab algama laste- ja ha- põhihariduse õppekavadesse. Põhi- likel põhjustel. Reformierakond soo- ridusasutustes ning hõlmama koolist väljalangejate arvu vähenda- vib kõrghariduse kättesaadavuse ta- avalikke teavituskampaaniaid toitu- miseks tuleb luua üldhariduskooli- gamiseks paralleelselt stipendiumide mise, liikumise, puhkerežiimi kohta. des tugisüsteemid. ja õppelaenude garanteerimisega Õpi- ja töökeskkonnas peavad kehti- zzPeame õigeks gümnaasiumide ja välja arendada haridusosakute ja ha- ma ranged tervisestandardid. Laste- kutseõppeasutuste spetsialiseeru- riduskapitali süsteemi. asutustes ja koolides peab olema ta- mist ja neile riikliku õppekava täitmi- zzEesti vajab nii tipptasemel alustea- gatud tervislik toit. se raames maksimaalse tegevusva- dust kui ka järjest suuremal määral zzInimesed tuleb varustada täpse ja baduse andmist. Gümnaasiumi- ja rakendusteaduslikke uuringuid ja arusaadava teabega toiduainete, tar- kutsekeskharidust tuleb korraldada nendel põhinevat arendustegevust. bekaupade ja keskkonna terviseris- kui tervikut. Reformierakond peab Oluline on keskenduda Eesti arengut kide kohta. Keskvõimu, omavalitsus- oluliseks õpilaste valikuvabaduse ja rahvusvahelist konkurentsivõimet te ja kolmanda sektori koostöös suurendamist keskhariduses. Sel- tagavatele võtmevaldkondadele (bio- tuleb otsida võimalusi tervisliku elu- leks toetame kohustuslike õppeaine- meditsiin, materjaliuuringud, infor- viisi, sealhulgas liikumisharrastuse te arvu ja mahu vähendamist. maatika) ning eestluse identiteeti põ- toetamiseks. zzKvaliteetse gümnaasiumi- ja kutse- histavatele rahvusteadustele. Vajalik zzReformierakond toetab ohtlike hai- hariduse andmiseks peavad riik ja on rakendusuuringute tulemuslikku- guste (südamehaigused, vähk, AIDS kohalikud omavalitsused looma opti- se tagamine strateegiliselt tähtsates jt) vastaste programmide kõrval üldi- maalse koolivõrgu ja koolitranspordi suundades. Eesti teaduse edasise sema pikaajalise terviseedendamise võimalused. Põhikoolide, gümnaa- arengu olulise tegurina näeme tihe- programmi loomist, mis väärtustaks siumide ja kutsekoolide rahastamine dat lõimumist Euroopa Liidu ja tervislikke eluviise ja igaühe vastutus- toimugu pearahasüsteemi alusel, NATO teadusorganisatsioonidega. tunnet terviseriskide vältimisel. Rõ- kus sisalduvad vahendid ka investee- zzSaabuva globaalse tooraine- ja kütu- huasetus suuremale isiklikule vastu- ringuteks. sekriisi tingimustes on edu pandiks tusele aitab tagada ka solidaarsusel zzTuleb luua tingimused erasektori üleminek säästlikele innovaatilistele põhineva meditsiinisüsteemi jätku- oluliselt suuremaks kaasamiseks tehnoloogiatele (nanotehnoloogia, suutlikkuse ja arengu. kutsehariduse ajakohastamisse. alternatiivenergeetika, jäätmevabad zzHaigekassa raha on mõeldud eelkõi- zzReformierakond peab oluliseks huvi- tööstuslikud tehnoloogiad). ge ravikindlustatute raviks, mitte töö- ja üldhariduse tihedamat integreeri- zzPeame väga oluliseks kaasa aidata võimetushüvitisteks. mist. Peame äärmiselt vajalikuks rahvusliku intellektuaalomandi tek- zzTervishoiuteenuste piirhinnad ja pe- õpetajakoolituse nüüdisajastamist. kele tehnoloogilistes võtmevaldkon- rearstide pearaha peaksid katma kõi- zzErivajadustega laste õpetamisel toe- dades. Ettevõtete tehnoloogilise üm- ki vältimatuid kulusid. Haiglavõrgu tame kaasava hariduse põhimõtete berkujundamise ning uute kujundamise eesmärk on arstiabi rakendamist. tipptehnoloogiliste ettevõtete tekki- kvaliteet. zzKõiki koole koheldakse võrdselt sõl- mise vältimatuks eelduseks on hästi- tumata nende omandivormist. Igal toimiva innovatsiooni tugistruktuuri koolil peab olema riiklik koolitusluba. (tehnoloogia- ja tööstuspargid, teh- zzTäiend- ja ümberõppe võimalused tu- noloogia arenduskeskused) välja- leb muuta üldiselt kättesaadavaks. arendamine. Reformierakond peab oluliseks e-õp- Sotsiaal- pe võimaluste avardamist elukestvas poliitika õppes. zzHariduse kvaliteet ei tohi sõltuda zzHeaolu kasv peab suurendama ka kooli õppekeelest. Muukeelsed koo- sotsiaalset turvalisust ühiskonnas. lid peavad tagama hea eesti keele os- Tõhus majanduspoliitika on sotsiaal- kuse, mis eeldab pedagoogide sihi- tervishoid sete probleemide peamine leevenda- pärast ettevalmistamist. ja ning võimaldab suuremat hooli- zzGlobaliseeruval kõrghariduse maas- zzReformierakonna tervisepoliitika vust nende suhtes, kes oma tahtest tikul tuleb kindlustada eestikeelse eesmärk on terve inimene ning tema sõltumatult on raskustes. Sotsiaal- kõrghariduse jätkumine. Eesti kõrg- võimalikult pikk ja toimekas elu. Li- toetuste eesmärk on tegelike abivaja- hariduse kvaliteet peab olema Eu- saks meditsiinile on selle saavutami- jate toetamine. Sotsiaalabi riiklikult roopa Liidu ülikoolidega võrreldaval seks suured võimalused igaühel en- kehtestatud miinimumstandardi jär- 48 www.reform.ee programm

gimisel peab kehtima omavalitsuse meste toetamise, arengu- ja suhtlus- loomingulisi ja enesearenduslikke kontroll. võimalusi lapseeast peale. Neile ja võimalusi. zzReformierakonna eriline tähelepanu nende peredele tuleb omavalitsuste zzReformierakond toetab Eesti tipp- kuulub lastele. Toetame vanemaid abiga pakkuda hädavajalikke tugitee- spordi rahastamist spordialaliitude lastega kodus olemise ajal, säilitades nuseid. Teed, hooned ja ühistrans- kaudu. Oleme seisukohal, et rahva neile lapsehoolduse tõttu kaotatud port peavad võimaldama füüsilise tervena püsimise tagamiseks on sissetuleku. Maksusoodustustele ee- puudega inimeste takistusteta liiku- väga oluline suurendada tuge har- listame otseseid toetusi, sest need mist. Tööandjaid tuleb motiveerida rastus- ja noortespordile. Laste ja jõuavad ka kõige vaesemateni. Palju- kasutama puuetega inimeste tööd. noorte vaba aja sisustamine kultuuri- lapselistele peredele tuleb maksta li- ja spordiharrastusega on kindlamaid satoetust. Toetustest tihti tõhusam vahendeid alkoholismi ja narkomaa- abi on laste kasvuks ja arenguks va- niaprobleemide ennetamiseks. jalike teenuste pakkumine. zzRiik peab looma võimalusi erakapita- zzKoolis peab olema kättesaadav ter- Kultuur & li kaasamiseks kultuuri ja spordi toe- vislik toit, mis põhikoolis peaks laste tamisse ning ettevõtjate huvi ja kind- tervise ja õigete toitumisharjumuste sport lustunde suurendamiseks üldsusele kujundamise huvides olema tasuta. olulistesse kultuuri- ja spordiobjekti- Õppimise kõrval tuleb toetada ka zzKultuur on rahvuse eneseteadvusta- desse investeerimisel. koolivälist tegevust. mise ja -kehtestamise aluseid. Refor- zzPiisava toimetuleku tagab peredele mierakond arendab kultuuripoliiti- vaid töö. Seetõttu on oluline pakkuda kat, mis aitab kaasa rahva ja riigi lapsevanematele paindlikke töövor- püsimisele ning arengule. Regionaal- me ja mitmekesiseid lastehoiuvõima- zzMida avatumas maailmas Eesti toi- poliitika & lusi. mib, seda kindlam peab olema eesti zzParim kasvatusmeetod on perekesk- keel meie riikluse ja kultuuri aluse- maaelu ne. Vanemliku hooleta laste puhul ei na. Reformierakond peab vajalikuks tohi teha põhjendamatuid takistusi eesti keele rikkalike eelduste pidevat zzEesti areng peab hõlmama kõigi nende lapsendamisele. Hoolduspe- edasiarendamist kõigil elualadel. tema piirkondade arengut ja sotsiaal- resid tuleb nõustada ja maksta neile zzReformierakond peab oluliseks nii set mitmekesisust. Reformierakonna toetust nende lisakulude katmiseks. professionaalse kui ka rahvakultuuri regionaalpoliitiline eesmärk on ter- zzReformierakond väärtustab põlvkon- edenemise riiklikku toetamist, seal- viklik ja territoriaalselt tasakaalusta- dade ühtekuuluvustunnet. Eeldame hulgas toetust kultuuriväljaannete, tud Eesti. noortelt suuremat tähelepanu vane- eesti keele teatmeteoste ja väärtkir- zzRegionaal- ja maaelupoliitika peab ta- ma põlvkonna probleemidele ning janduse väljaandmisele. Vajalikud on gama elanikele mitmekülgse tegutse- tuge oma vanematele. Rahvastiku va- riiklikud programmid Eesti kultuuri- mise võimalused, turvalisuse, eeldu- nanedes tuleb vältida pensionäride pärandi hoidmiseks, uurimiseks ja sed saada tööd võimalikult elukoha huvide vastandamist majandusaren- tutvustamiseks. lähedal, teenuste kättesaadavuse, gu, laste ja tööealiste vajadustele. zzErksas kultuurikeskkonnas arene- sotsiaalsed garantiid ja tervisliku zzPensionisüsteem peab püsima stabiil- vad inimeste parimad omadused. Rii- keskkonna. Riigi otsene sekkumine ne. Selle jätkusuutlikkuse tagami- gi- ja kohaliku võimu ülesanne on kohalikku igapäevaellu ei ole õigusta- seks tuleb soodustada II ja III pensio- kultuuri ja spordi arenguks vajaliku tud, kuid riik saab protsesse koordi- nisamba arengut. Pensionäride jät- infrastruktuuri loomine ning loovisi- neerida ning kohalike struktuuride kuvaks kaasamiseks ühiskonna ellu, kutele majandusliku kindlustunde haldussuutlikkusele, era- ning kol- nende toimetuleku parandamiseks andmine. Tähtsustame mittetulun- manda sektori edenemisele kaasa ai- ning tööjõupuuduse leevendamiseks dussektori osatähtsust kultuuri- ja data. tuleb suurendada nende tööhõivet. spordielu edendamisel. zzRegionaalpoliitikat saab ellu viia vaid Selleks peab vajadusel pakkuma nei- zzRaamatukogudel on tähtis roll demo- koostöös omavalitsustega, kodukan- le koolitust, kaaludes tööandjaile sel- kraatliku infoühiskonna arengus ja di- ja külaliikumisega, mittetulundus- lega seotud lisakulude hüvitamist. kohalikus kultuurielus. Selle rolli ühingutega, kogudustega, ettevõtja- Sotsiaalhoolekandes peab valitsema täitmiseks tuleb tagada raamatuko- tega. Kohaliku arengu võti on loov ja võimaluste paljusus kodu- ja avahool- gude kaasamine riiklikusse infopolii- tegus inimene, kelle jaoks antud piir- dusest hoolekodudeni. tikasse ning piisavad võimalused tea- kond on koduks. Arengu hoogusta- zzPuuetega inimesed ei pea tundma vikute soetamiseks. mise eeldus on ühistest pingutustest end kõrvaletõrjutuna. Reformiera- zzReformierakond toetab Eesti kultuu- ja koostööst tekkiv sünergia. Refor- kond austab puuetega inimeste tahet ri aktiivset tutvustamist välisriikides. mierakond hindab ja toetab kõigi end arendada, õppida ja elatada end Eesti osavõtt rahvusvahelistest kul- nende inimeste ja organisatsioonide oma tööga. Igaühe moraalne kohus tuurikoostööprogrammidest suuren- pingutusi. on aidata suurendada puuetega ini- dab oluliselt meie kunstiinimeste zzVäga oluline on ettevõtluse propa- www.reform.ee 49 programm ı peasekretär

geerimine ja toetamine maal. Väike- sed ja Eesti mitte-eestlastest püsiela- konna eest, kus inimeste õigused ja ja pereettevõtluse kandepinna laie- nikud esmasteks liitlasteks. vabadused on ülimuslikud ning loo- nemine ning uued töökohad zzTuleb kiirendada ja kaasa aidata nen- dud on võrdsed võimalused igaühe ettevõtluses on Eesti regionaalse de inimeste sügavale integreerumi- arenguks ja heaoluks. arengu põhitingimusi. sele Eesti ühiskonda, kes soovivad zzMaaelu kiiremaks arenguks peame omandada Eesti kodakondsust või vajalikuks: on selle juba omandanud. Tähtsaim  elavat kultuuri- ja hariduselu maal; tegur selleks on kättesaadav eesti  infrastruktuuride (teed, telekom- keele õpe, samuti tuleb rohkem rõh- Noorsoo- munikatsioon, energiavarustus ku panna Eesti kultuurikeskkonda jne) taseme piirkondlike erinevus- liitumiseks vajalike teadmiste oman- poliitika te vähendamist; damisele. Mitte-eestlastele eesti kee-  laialdast Interneti-ühendust; le õpetamise taset tuleb oluliselt tõs- zzEesti ühiskonna tulevik sõltub meie  mitmekesist koolitus-, ümberõp- ta. panusest noortesse ning sellest, mil pe- ja nõustamistegevust maa- zzEesti ühiskonna jätkuva demokraat- määral noored kulutavad aega ja kondlikul ja omavalitsuse tasandil; liku arengu eesmärgiks on stabiilse energiat enese arengusse. Reformi-  omavalitsuste osakaalu suurenda- avatud kodanikuühiskonna väljaku- erakonna eesmärk on, et Eesti noor mist riiklike funktsioonide täitmi- junemine. Reformierakond suunab oleks avatud ja kodumaad väärtus- sel ning maksutuludes; oma rahvusvähemuste poliitika selle- tav, õppiv ja tervislike eluviisidega,  haldusterritoriaalse reformi jätka- le, et kõigil end Eestiga püsivalt sidu- keskkonnateadlik ja vaimsete huvi- mist ja soodustamist; da otsustanud inimestel oleks taga- aladega aktiivne ühiskonna liige.  tegusaid ja kogukondlikel kokku- tud võimalused edukaks Riik ja omavalitsused peavad looma lepetel põhinevaid kohalikke aren- toimetulekuks eestikeelses info-, elu- eeldused noorte arengule täisväär- gukavu, mille alusel saab riik ra- ja töökeskkonnas, tundmaks end tuslikuks kodanikuks. kendada regionaalsete täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena zzTasakaalustatud kodanikuühiskon- investeeringute programmi; ning osalemaks aktiivselt Eesti ühis- na tekkimise tingimus on noorteor-  riigi ja kohalike omavalitsuste konna elus. ganisatsioonide tegevus. Need tuleb koostööd kolmanda sektoriga; zzReformierakond peab mitte-eestlaste kaasata noorte- ja pereprobleemide-  majandustegevuse mitmekesista- eduka toimetuleku eelduseks kolme ga seotud otsuste kujundamisse ning mist ning alternatiivse ettevõtluse põhisammast, mille ehitamisele ja vastavate teenuste osutamisse. toetamist; arendamisele Reformierakond oma zzNoore inimese kaitsetahte ja kodu-  kohalike eelduste ja omapära pa- tegevuses keskendub: maa-armastuse arenemises on lisaks remat ärakasutamist ettevõtluses.  hea eesti keele oskus; kodule suur roll koolil. Igal õpilasel zzReformierakond näeb regionaalaren-  eestlastega võrdne juurdepääs peab olema võimalus läbida riigikait- gut oluliselt kiirenevat riigi võima- kvaliteetsele haridusele ja infor- seõpetus. Nii Eesti majanduse kui ka luste suurenemise ning Euroopa Lii- matsioonile; iga noore enda tulevikuperspektiivi- du toel. Vaid tugevad kohalikud  mitte-eestlaste oma rahvuskultuu- de seisukohast on oluline ettevõtlus- omavalitsused suudavad Eesti tasa- rilise identiteedi, sh emakeele säi- alase koolituse pakkumine koolis. kaalustatud arengule kaasa aidata. litamine. zzSuurim risk noorte tuleviku suhtes zzReformierakond kutsub üles Eestis on tegevusetus. Koolikohustuse täit- alalist elamisluba omavaid isikuid, mise tagamiseks ja tööharjumuste kes soovivad siduda oma elu Eesti kujundamiseks peavad jõu ühenda- Rahvus- Vabariigiga, otsustama Eesti koda- ma omavalitsus, sotsiaalabisüsteem, vähemuste kondsuse ja sellega kaasnevate õi- haridusasutused ja noorteorganisat- guste ja kohustuste kasuks. sioonid. Ellu tuleb kutsuda kutse- poliitika zzReformierakond on veendunud, et nõustamiskeskused. järjekindel ja edukas naturalisatsioo- zzReformierakond leiab, et meelelahu- zzEesti kui demokraatlik õigusriik ta- niprotsess vastab stabiilse ja integ- tus- ja tarbimiskulutuse asemel tuleb gab kõigile siin seaduslikult elavate- reeritud Eesti ühiskonna huvidele. suunata noorte tegevust kultuuri-, le isikutele kõigi põhiõiguste vanku- Peame lubamatuks mis tahes büro- spordi- ja teiste harivate ürituste abil. matu järgimise, olenemata kellegi kraatlikke takistusi Eesti kodakond- Sihikindel töö on vajalik alkoholismi- etnilisest päritolust ja emakeelest. suse taotlemisel. Riik peab arenda- ja narkoprobleemide ning AIDSi en- zzEesti pikaajalised rahvastikutrendid ma soodsaid võimalusi, aitamaks netamisel. Kõigis kohalikes omava- ning nendega seotud probleemid kaasa kodakondsuse omandamise litsustes peavad olema kättesaadavad mõjutavad ühtemoodi nii eestlaste eeltingimuste täitmisele, muutmata sportimisvõimalused. Võimalusi kui ka mitte-eestlaste heaolu, aren- kehtiva kodakondsuspoliitika põhi- vaba aja sisukaks veetmiseks peavad guvõimalusi ja turvalisust. Nende printsiipe. looma avatud noortekesksused. probleemide lahendamisel on eestla- zzSeisame avatud demokraatliku ühis- zzSuurendamaks ühiskonna avatust ja 50 www.reform.ee lihtliige ı programm

innovaatilisust, peame oluliseks zzReformierakond peab vajalikuks, et lassuhted Ameerika Ühendriikidega. noorte teavitamist õppimisvõimalus- välis- ja kaitsepoliitika põimuvate Näeme neis meile omase väärtus- test välismaal. eesmärkide saavutamiseks taotleks ruumi ning Eesti riikliku ja rahvusli- Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mit- ku iseseisvuse olulist tagatist. tealalise liikme kohta. zzEesti peab püüdlema heade suhete saavutamise ja hoidmise suunas kõi- gi oma naaberriikidega. Peame ak- Julgeoleku- & tiivselt osalema Euroopa Liidu uute naabrite poliitika kujundamises, jaga- kaitsepoliitika des demokratiseerumise ja liberaal- sele turumajandusele ülemineku zzEesti on valinud NATO kollektiivse välispoliitika protsessi kogemusi riikidele, kes kaitse tee. Eesti kui NATO liikmes- soovivad tihedamat koostööd Euroo- riigi kaitseväe struktuur peab või- zzEesti välispoliitika ideoloogilise alu- pa Liiduga või näevad tulevikus en- maldama meil olla ka julgeoleku sena näeb Reformierakond demo- nast selle liikmesriigina. Piiriülene tootjad, mitte ainult selle tarbijad. kraatlikul liberalismil põhinevat koostöö majandus-, humanitaar- ja Meie relvajõud peavad olema valmis inimõiguste ja isikuvabaduste väär- keskkonnaküsimustes peab toimu- ründe- ja kaitselahinguteks vastavalt tustamist. Eesti välispoliitika peab ma kõigil tasanditel. Reformierakond Eesti sõjalisele strateegiale ja NATO toetama demokraatia ja vaba turuma- näeb Eesti välispoliitikale olulist rolli doktriinile ning osalemiseks rahvus- janduse arengut ning inimõiguste Läänemere maade koostöös. vahelistel operatsioonidel, õppustel austamist kogu maailmas. zzVajalik on Eesti aktiivne osalus sellis- ning koolitusel. Selle kõige tagami- zzEesti välispoliitika peaeesmärk on te rahvusvaheliste organisatsioonide seks peab Eesti eraldama vähemalt meie iseseisvuse tagamine ja rahvus- töös nagu ÜRO, Euroopa Nõukogu ja 2% oma sisemajanduse kogutoodan- liku julgeoleku kindlustamine. Re- OSCE. Seejuures peab Reformiera- gust NATO definitsioonile vastava- formierakond peab oluliseks koos- kond eriti oluliseks ÜRO reformimist teks kaitsekulutusteks. tööd kõigi Eesti poliitiliste jõudude- maailma turvalisuse tagamisel ja rah- zzPeame oluliseks, et Eestis mõiste- ga, et saavutada maksimaalne kon- vastevahelise koostöö edendamisel taks, et lisaks traditsioonilistele ohtu- sensus ühtse, järjepideva ja jätku- tõhusalt toimivaks organisatsiooniks. dele on tänapäeva maailmas levimas suutliku välispoliitilise kursi elluvii- zzÜheks Eesti välispoliitika prioritee- ka uued ohud, mis lähtuvad sageli miseks. diks peab saama aktiivne välismajan- majanduslikest, sotsiaalsetest ja kesk- zzEuroopa Liidus peab Eesti olema ak- dus- ja kaubanduspoliitika ning kom- konnaprobleemidest ning võivad kas- tiivne liikmesriik. Meie huvides on mertsdiplomaatia, et tagada Eesti vada julgeolekuprobleemideks. tugev, ühise välis- ja julgeolekupolii- majanduse jätkusuutlikkus ja makro- zzRiiki ja rahvast suudavad kaitsta pari- tikaga Euroopa Liit. Eesti peab levita- majanduslik stabiilsus. Toetame ma võimaliku väljaõppe saanud ja ma oma kogemusi liberaalsel turu- vaba turumajanduse põhimõtete se- oma elualale pühendunud spetsialis- majandusel põhineva majandus- nisest suuremat rakendamist Euroo- tid. Seetõttu peab Reformierakond mudeli rakendamisest ja tutvustama pa Liidu ühises väliskaubanduspolii- vajalikuks jätkata liikumist kutselise selle eeliseid ning seisma konkurent- tikas ning neid põhimõtteid austavate kaitseväe moodustamise suunas, sivõimelise Euroopa eest. Reformi- uute riikide liitumist Maailma Kau- toetudes inimeste vabatahtlikule kut- erakond soovib Euroopa Liidu ülere- bandusorganisatsiooniga. sevalikule. Ajateenistust mõistame guleerituse kõrvaldamist ja õigusliku zzReformierakond peab tähtsaks Eesti kutseliste kaitseväelaste baasina ja keskkonna tunduvat lihtsustamist. välisesinduste rolli meie kodanike, kaitsetahte toetajana. Reformierakond seisab kindalt turu- ettevõtete ja riigi õiguste ja huvide zzTuleb jätkata ja tugevdada Eesti kait- moonutuste ja ettevõtete subsideeri- kaitsjana ning meie ajaloo, looduse ja sekoostööd Läti, Leedu ja teiste Eu- mise ja doteerimise vastu. kultuuri tutvustajana välismaal. Sel- roopa Liidu ja NATO partnerriikide- zzReformierakond peab Euroopa Lii- leks tuleb välja arendada optimaalne ga nii kahepoolselt kui ka Euroopa dus oluliseks senisest süvendatumat ja tõhus välisesinduste võrk. Samal Liidu ühtse julgeoleku- ja kaitsepolii- koostööd sise- ja justiitsküsimustes, ajal peab Eesti aktiivselt osalema Eu- tika raames. eriti võitlust rahvusvahelise terroris- roopa Liidu ühise välisteenistuse zzReformierakond peab oluliseks Kait- mi ja kuritegevuse vastu. Euroopa kontseptsiooni väljatöötamisel ja sel- seliidu arengut väärika ja töökindla Liidu eesmärk peab olema vaba ja le elluviimisel, et tagada Eesti koda- organisatsiooni suunas, mille liikme- tervikliku Euroopa tekkimine. nike, ettevõtete ja riigi huvide kaitse na on igal Eesti kodanikul võimalus zzKa NATO liikmesriigina peab Eesti ka nendes välisriikides, kus Eestil anda oma panus riigi kaitsesse. Kait- olema tegus ja usaldusväärne. Lisaks oma välisesindus puudub. seliidu rahu- ja sõjaaegsed ülesanded osalemisele NATO kaitsekoostöös ja struktuur tuleb täpselt piiritleda, peab Eesti seisma transatlantiliste su- seal antav väljaõpe ühtlustada kaitse- hete hoidmise ja tugevdamise eest. väe omaga. zzEestile on olulised kahepoolsed liit- www.reform.ee 51 Too sõbrad erakonda!

Reformierakond on alati avatud uutele ideedele ja inimestele. Kui Sul on aktiiv- seid, optimistlikke, töökaid sõpru või tuttavaid, kes tahaksid osaleda Eesti elu paremaks muutmises, siis kutsu nad erakonda!

Erakonna laiendamine on eelkõige auasi, aga Reformierakond on iga aasta väärtustanud oma tublisid liikmeid, kes on andnud oma panuse erakonna arengusse.

Kui tood erakonda 1-4 uut liiget, oled TEGEVLIIGE 1 uus liige – liikmemaksust vabastus 2 uut liiget – T-särk, kruus või raamat 3 uut liiget – 1 erakonna suurüritus tasuta 4 uut liiget – rannakomplekt või visiitkaardihoidja

5-7 uut liiget, oled HÕBELIIGE 5 uut liiget – saunalina, vihmavari või sulepeakomplekt 6 uut liiget – 2 erakonna suurüritust tasuta 7 uut liiget – fliisist jakk

8-… uut liiget, oled KULDLIIGE 10 uut liiget – erakonna talvejope 20+ liiget – tänuõhtu erakonna juhtkonnaga

Aasta suurimat erakonna laiendajat premeeritakse uusaastaballil Kuldoravaga.

Täpsemaid kampaania tingimusi loe Oravavõrgust www.reform.ee/intra või helista 680 80 80