Nr 178 jaanuar 2019

Pühalik seisak Austatud vallakodanik! Esimest korda on jõudnud Vabadussõja relvarahu aastapäeval kõikidesse Räpina valla post- kastidesse Räpina valla kohalik leht. Selline eesmärk seati ühinemislepingu koostamisel osalenud läbirääkijate pool ühehäälselt. Pidasime siis ja peame ka nüüd väga oluliseks vallalehe ilmumist. Kohalik leht võimal- dab meil jagada oma elanikele infot, uudiseid, meie elanike tegemisi-toimetamisi. Võima- lusel, st leheruumi jagumisel avaldame ka kohalike elanike loomingut - arvamusi, luuletusi jne. Lehes ei avalda me paha- tahtliku, halvustava sisuga või solvavaid kirjutisi. Uue aasta olulisematest ettevõtmistest kirjutasin juba lühidalt eelmises lehenumbris. Kuna detsembrikuu volikogus kinnitas vallavolikogu valitsuse poolt esitatud eelarve ning vastu võeti ka riigieelarve, saame neist tegemistes rääkida juba kindlamal toonil. Selle aasta tähtsaim investeeringu objekt on kindlasti Räpina koolistaadion. Seda, et staadion sellel aastal valmiks ei saa veel kindlalt lubada, kuid töötame selle nimel. Kavas on Sillapää los- sitrepi ja fassaadiremont ning Võhandu tänava rekonstrueerimine, Veriora noorteka skatepargi rajamine, rannaäärse tee rekonstrueerimine ja kohalikud teed. Kavas on ka mitmeid Mälestushetk Räpina ausamba pargis. Foto: Andrus Karpson väiksemaid projekte. Nii mõnelegi investeeringule oleme saanud ka projektitoetust. Meil on saanud ilusaks tavaks igal aastal 3. jaanuaril mäles- 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 hakkas kehtima vaherahu 1. juulil 2017 jõustusid noorsootöö seaduse muudatused, mille tada Vabadussõjas langenud kangelasi. Sel puhul mälestatakse Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel, mis tähistas Eesti kohaselt määratakse riigieelarvest kooskõlas riigieelarve sea- üle Eesti kell 10.30 kaheminutilise üldise seisakuga töös ja täielikku võitu Vabadussõjas. See võit andis meile õiguse ja dusega valdadele ja linnadele võimaluse korral täiendav toetus liikumises neid, kes rasketel Vabadussõja päevadel kaotasid kohustuse Eesti elu edasi viia. Oleme tänulikud ja austame oma 7–19-aastaste noorte süsteemse ja juhendatud huvihariduse ja elu lahinguväljadel. esivanemaid, kes võitlesid vabaduse ja sõltumatuse eest ning huvitegevuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamiseks. Räpinas kogunes rahvas Vabadussõja ausamba juurde. paljudel juhtudel oma elu ja tervise ohvriks tõid. Elagu Eesti! Noorsootöö seaduse § 15² p 1 kohaselt peab kohalik oma- Kohal olid kaitseliidu esindajad ja kodutütarde Räpina rühm. valitsus koostama huvihariduse ja huvitegevuse kava, mis peab Helisesid kirikute kellad. Vallajuhid ja EKRE esindajad asetasid Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum sisaldama huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arvu, kimbud ausamba jalamile. Sõna võtsid vallavanem Enel Liin, huvihariduses ja huvitegevuses osalemise võimalusi, kitsaskohti vallavolikogu esimees Teet Helm, endine teleajakirjanik, looduse- Loe ka lk. 3 Kalle Mälbergi kõnet huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuses ja mitmekesisuses mees ja kolumnist Kalle Mälberg, Eesti Õigeusu Kiriku vaimulik ja “Vabaduse nimel tasub sõtta minna”. ning tegevusi kitsaskohtade lahendamiseks. teoloog ülempreester Tihhon Tammes, Räpina Miikaeli koguduse Tänapäev paneb meie lastele ja noortele suuri ootusi ja ka õpetaja ja Võru praostkonna praost Urmas Nagel. kohustusi. Arutasime kolleegidega, kas tahaksime olla tänapäeva noored. Kohustused, kohustused ja veelkord kohustused, aga millised võimalused! Ühehäälselt otsustasime, et tahaksime väga Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp olla tänapäeva noored, kus ümbritsev keskkond pakub nii palju huvitavat ja harivat. Räpina valla erinevates piirkondades pakutakse järgnevaid andis välja aastapreemiad tegevusi: tantsuline liikumine, pillimänguring, robootikaring, 11. jaanuaril toimus pidulik tunnustamisüritus, kus Eesti Kul- pimise ja õpetamise metoodika koostamine ja praktikate meisterdamisring, viburing, kodulooring, soari kudumise ring, tuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp andis kätte aastapreemiad: vahendamise eest. teadusteater, jalgpalliring, ettevõtlusring, meediaring, näitering, rivitrummiring, purje- ja veespordiring, inseneeria- ja leiutajatering, 1. Põlvamaa Kultuuripärl 2018 – Heino Tartes – suure panuse 7. Aasta Tegu 2018 spordis – Kagu Motoklubi MTÜ – talispordiring, maailmaavastajate ring ja seiklusring. Lisaks toe- eest pärimuskultuuri säilitamisel ja edasiarendamisel Rahvusvahelise motokrossi „Isad ja pojad“ korraldamise tatakse kolmanda sektori huvitegevuse pakkujate juba toimivate Põlvamaal ning silmapaistvate esinemiste eest EV 100 eest. või uute huviringide elluviimist, õppevahendite ostu ja huvitege- sündmustel Euroopa pärandkultuuriaastal. Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp tunnustab maa- vuses osalemise transporti. Kokku on huvihariduse toetamiseks 2. Kultuuri Elutööpreemia 2018 – Reet Kappo – Kauaaegse konna tublisid kultuuri- ja spordiinimesi, seltse ja organisatsioone. kasutada üle saja kuuekümne tuhande euro. viljaka töö eest raamatukogunduses. Preemia saajad valitakse välja preemiakandidaatide seast, kelle 3. Spordi Elutööpreemia 2018 – Taima Nurm – Aastatepikkuse on esitanud eraisikud, seltsid või organisatsioonid. Ka ekspert- Ilusat alanud aastat! aktiivse tegevuse eest spordi- ja liikumisharrastuse grupp teeb omalt poolt ettepanekuid preemiakandidaatide kohta. propageerimisel Põlva Maakonnas. Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis Enel Liin, 4. Aasta Tegija 2018 kultuuris – Maiu Vares – Hindamatu panuse kunstide-, rahvakultuuri- ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas Räpina vallavanem eest Räpina piirkonna tutvustamisel läbi kunstinäituste tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades. Igas Põlva- ja Võrumaal ning Põlvamaa tutvustamise eest maakonnas antakse välja üks preemia aastas. Preemia saaja Räpina Rahvaleht ootab kaastöid naaberriikides. otsustab maakondlik ekspertgrupp. Kui preemia antakse välja iga kuu 7. kuupäevaks! 5. Aasta Tegija 2018 spordis – Ingrid Muuga – Põlvamaa koostööpartneritega, otsustab preemia saaja ühiselt moodustatud Toimetaja Vaike Tammes spordielu elavdamise eest 2018. aastal. komisjon. [email protected] 6. Aasta Tegu 2018 kultuuris –Virbel MTÜ – Rahvapillide õp- telefon: + 372 515 9271 Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp Toimetaja vastuvõtt on esmaspäeviti kell 9–12. Vallakantselei kontaktid: Räpina Rahvaleht Vallasekretär Kalle Laht 799 9502; 5340 6636 [email protected] Vastuvõtt E 9–12 Väljaandja: Jurist Merike Kuklase 799 9521; 527 2607 [email protected] Vastuvõtt N 9–12 Räpina Vallavalitsus Registripidaja Viigi Oru 799 9519 [email protected] Vastuvõtt E–R 9–12 ja 13–16 Kooli tn 1, Räpina 64504 Volikogu sekretär Eva Morel 799 9509 [email protected] Vastuvõtt E–R 9–12 ja 13–16 Toimetaja: Kantseleispetsialist Ene Tammekun 730 3431 [email protected] Vastuvõtt E–R 9–12 ja 13–16 Vaike Tammes, telefon: 515 9271 Sekretär-asjaajaja Maire Vahala 799 9500 [email protected] Vastuvõtt E–R 9–12 ja 13–16 E-mail: [email protected] Arhivaar Piret Sermandi 799 9509 [email protected] Vastuvõtt E–R 9–12 ja 13–16 Kujundus & trükk: IT spetsialist Andrus Karpson 799 9513; 529 0576 [email protected] Paar OÜ Tartu, Ilmatsalu 3g 2 räpina rahvaleht jaanuar 2019

RÄPINA VALLAVOLIKOGU Räpina valla külade elanike koosseis seisuga 01.01.2019.a.

19. detsember 2018 Jrk. Küla nimi Mehi Naisi Kokku Jrk. Küla nimi Mehi Naisi Kokku Otsusega nr 57 nimetati Räpina valla preemiate andmise 1. küla 41 35 76 37. küla 53 53 106 hindamiskomisjoni volikogu esindajatena järgmised isikud: 2. Haavametsa küla 5 5 10 38. Rahumäe küla 47 42 89 Toomas Heering; Tiit Kala, Mait Meensalu, Andri Võsokovski. 3. Haavapää küla 10 6 16 39. küla 70 52 122 Räpina valla preemiate andmise hindamiskomisjoni volikogu 4. Himmiste küla 11 8 19 40. küla 108 110 218 haridus- ja kultuurikomisjoni esindajana nimetati Ulla Preeden. 5. küla 26 25 51 41. Räpina vald 38 17 55 Otsusega nr 58 otsustati tagada projekti „Räpina valla 6. Jõepera küla 40 26 66 42. küla 99 115 214 tänavavalgustuse taristu renoveerimine” rahastamisel aastatel 7. Jõevaara küla 5 2 7 43. Räpina linn 1007 1147 2154 2020–2021 omafinantseering summas kuni nelisada neliküm- 8. Jõeveere küla 15 10 25 44. Saareküla 14 13 27 mend neli tuhat eurot. 9. küla 28 38 66 45. Sarvemäe küla 3 13 16 Otsusega nr 59 otsustati kehtestada uus Räpina Vallavalit- 10. Kikka küla 10 13 23 46. Sikakurmu küla 13 8 21 suse struktuur ja teenistuskohtade koosseis, kuna 1. jaanuarist 11. Kirmsi küla 9 11 20 47. Sillapää küla 57 61 118 2018 kehtinud teenistujate koosseisu on tehtud mitmeid muu- 12. Koolma küla 2 1 3 48. Soohara küla 15 16 31 datusi. Otsusega nr 60 otsustati taotleda Räpina vallas uue asustus- 13. Koolmajärve küla 3 0 3 49. Suure-Veersku küla 11 13 24 üksuse määramist Pedaspää küla näol vastavalt asendiplaanile 14. Kullamäe küla 6 7 13 50. Sülgoja küla 23 17 40 ja kirjeldusele. 15. Kunksilla küla 9 6 15 51. Süvahavva küla 9 12 21 Otsusega nr 61 otsustati pikendada Räpina linnas asu- 16. Kõnnu küla 22 23 45 52. Timo küla 3 2 5 va Ausamba pargi detailplaneeringu menetlustähtaega kuni 17. Köstrimäe küla 71 60 131 53. Toolamaa küla 24 22 46 31.12.2019. 18. Laho küla 10 11 21 54. küla 44 34 78 Otsusega nr 62 otsustati anda Mittetulundusühingule Räpina 19. küla 80 64 144 55. küla 9 6 15 Omaalgatus (registrikood 80201059) 7 aastaks tasuta kasutusse 20. Leevi küla 114 92 206 56. Vareste küla 9 10 19 Ruusa külas Mõisavahe tee 7 maaüksusele välitrenažööride 21. Lihtensteini küla 8 5 13 57. Väike-Veerksu küla 23 16 39 paigaldamiseks ja treeningute läbiviimiseks vajaminev maa-ala. 22. küla 117 98 215 58. Veriora alevik 213 207 420 Otsusega nr 63 otsustati maksta vallavanem Enel Liinile 23. Meeksi küla 52 33 85 59. Verioramõisa küla 32 45 77 lisatasu kaks tuhat kuussada eurot. 24. Meelva küla 37 26 63 60. Viira küla 9 6 15 Otsusega nr 64 otsustati maksta abivallavanem Piret Ram- 25. Meerapalu küla 38 17 55 61. Viluste küla 55 57 112 mole lisatasu kaheksasada viiskümmend eurot. 26. Mehikoorma alevik 112 97 209 62. Vinso küla 5 4 9 Otsusega nr 65 otsustati maksta abivallavanem Aleksandr 27. Mõtsavaara küla 1 2 3 63. Võiardi küla 11 11 22 Suvorovile lisatasu kaheksasada viiskümmend eurot. 28. Mägiotsa küla 31 26 57 64. Võika küla 14 6 20 Otsusega nr 66 otsustati maksta volikogu esimehele Teet 29. Männisalu küla 9 10 19 65. Võuküla 37 27 64 Helmile ühekordset hüvitist tuhat kakssada viiskümmend eurot. 30. Naha küla 56 61 117 66. Võõpsu alevik 82 91 173 Otsusega nr 67 otsustati maksta volikogu aseesimehele Tiit Kalale ühekordset hüvitist kakssada viiskümmend eurot. 31. Nohipalu küla 8 9 17 67. Vändra küla 13 18 31 Otsusega nr 68 otsustati maksta volikogu revisjonikomisjoni 32. küla 33 34 67 Räpina vald kokku 3236 3181 6417 esimehele ühekordset hüvitist kakssada eurot. Maksta sotsiaal- 33. Pahtapää küla 42 48 90 ja tervishoiukomisjoni esimehele ühekordset hüvitist kakssada 34. Parapalu küla 1 2 3 Viigi Oru, eurot. Maksta majandus- ja keskkonnakomisjoni esimehele 35. Pindi küla 6 7 13 Räpina valla registripidaja ühekordset hüvitist kakssada eurot. Maksta eelarve- ja aren- 36. Pääsna küla 18 12 30 gukomisjoni esimehele ühekordset hüvitist kakssada eurot. Maksta haridus- ja kultuurikomisjoni esimehele ühekordset hüvitist kakssada eurot. Määrusega nr 37 muudeti Räpina Vallavolikogu 17.01.2018 Räpina Aianduskooli korraldatavad 2019. aasta määrust nr 2 “Räpina valla finantsjuhtimise kord” kevadperioodi täiskasvanute kursused Määrusega nr 38 kiideti heaks Põlvamaa arengustrateegia 2035+. Osalustasu või Määrusega nr 39 kinnitati Räpina valla 2019. aasta eelarve. Kursuse nimetus Maht tundides Toimumise aeg sihtgrupile tasuta Taimekaitse täienduskoolitus professionaalsele Räpina Vallavolikogu otsused ja määrused on väljas vallava- 11 24.01.2019 Võrus tasuta taimekaitsevahendite kasutajale litsuse stendil aadressil Kooli 1 ning nendega on võimalik tutvuda volikogu kantseleis, valla raamatukogudes ja internetis aadressil Tekstiilide korrastamine, hooldus ja säilitamine 40 26.01.–03.02.2019 tasuta http://www.rapina.ee/et/vallavolikogu. Täistaimse toidu koolitus toitlustajatele 34 26.01.–10.02.2019 tasuta Kergete rõivaste rätsepa alusõpe I 100 26.01.–30.03.2019 tasuta Piret Sermandi Kodulehe loomine väikeettevõtjale 40 29.01.–26.02.2019 tasuta volikogu sekretär-arhivaar Fototöötlus visualiseerimiseks 40 01.02.–22.02.2019 tasuta AutoCAD aiakujundajale 40 01.02.–23.02.2019 tasuta VENEMAA VIISAKOORDINAATORI TEAVE Raietöölise koolitus 3.taseme kutseeksamiks ettevalmistamine 90 04.02.–15.02.2019 tasuta Venemaa viisakoordinaator võtab vastu: Lapse-õpilase tugiisiku koolitus 48 07.02.–12.04.2019 tasuta Räpina Loomemajas kell 14.00 7. ja 21. jaanuar; 4. ja 18. Vitspunumine 14 15.02.–16.02.2019 75€ veebruar; 4. ja 18. märts; 1. ja 15. aprill; 6. ja 20. mai; 3. ja 17. Vähemlevinud ja perspektiiviga köögiviljade kasvatus ning kasutus 32 15.02.–24.05.2019 tasuta juuni. ja töötlus Viisade vormistamise ja nimekirjadesse kandmise tingimu- Taimekaitse aluskoolitus professionaalsele taimekaitsevahendite sed ning protseduurid on veidi muutunud. See tähendab konsuli 27 20.02.–22.02.2019 Tartus tasuta kasutajale nõutavate täiendavate viisa eesmärki tõendavate dokumentide olemasolu. Kultuurikollektiivid peavad lisaks esitama juhendaja Pulmafloristika 48 25.02.–13.03.2019 tasuta allkirjastatud KÕIKIDE liikmete värske nimestiku. Hauaplatside Puittaimede vegetatiivne paljundamine 24 28.02.–02.03.2019 tasuta tõendi alusel viisataotlejad peavad olema valmis täiendavate Floristika algõpe 48 06.03.–21.03.2019 tasuta dokumentide esitamiseks lähisuguluse tõendamiseks. Kultuuri- Taimekaitse aluskoolitus professionaalsele taimekaitsevahendite 13.03.–15.03.2019 27 tasuta ja omavalitsuste gruppide nimekirja kandmise avaldused tuleb kasutajale Põlvas esitada uue, palju põhjalikuma tabeli alusel (põhja saab viisa- Õitsvate põõsaste lõikamine 24 14.03.–16.03.2019 tasuta koordinaatori käest), kuhu tuleb lisada ka planeeritavate ürituste Taimekaitse täienduskoolitus professionaalsele külastamise kava. 11 18.03.2019 tasuta Enne viisa vormistustaotluse esitamist tuleb uuendusena taimekaitsevahendite kasutajale maksta Vene Viisakeskuse teenustasu jaoks 11 eurot inimese Portfoolio koostamine InDesignis 40 22.03.–12.04.2019 tasuta kohta (pangaülekanne Sihtasutus Võrumaa Arenduskeskus arvel- AutoCAD 3D 40 22.03.–13.04.2019 tasuta duskontole EE561010220275773220, selgituses ära tuua – kelle Viljapuude lõikamine, tüvede ravimine ja noore puu 24 27.03.–29.03.2019 tasuta eest makstud). Eelnevalt palun kontrollida viisakoordinaatorilt ümberpookimine kinnitatud nimekirjas kirjasolekut! Kodukoristusteenuse pakkumine 32 28.03.–18.04.2018 tasuta Taimekaitse aluskoolitus professionaalsele taimekaitsevahendite 03.05.–05.04.2019 27 tasuta Andy Karjus, kasutajale Valgamaal Kagu-Eesti viisakoordinaator Võrumaa Arenduskeskus Sillutiste hooldamine 24 17.04.–15.05.2019 tasuta Taimekaitse täienduskoolitus professionaalsele 11 22.04.2019 Sangastes tasuta taimekaitsevahendite kasutajale SOOVID ÜHISVEEVÄRGI JA Vesi ja koristusained - kemikaalide osakaalu vähendamine 24 25.04.–09.05.2019 tasuta KANALISATSIOONI ÜHENDUST? puhastusteeninduses Metsapuutaimede kasvatamine 24 08.05.–09.05.2019 tasuta Aitame esitada rahastustaotluse SA KIK-le rahastamaks Maasikakasvatus algajatele 8 09.05.2019 50€ veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustike ehitust kinnistu Vaarikakasvatus algajatele 8 10.05.2019 50€ sees. Teeme taotluse, ehitame torustiku. „Võtmed kätte“ lahendus. Viinapuude istutamine ja suvine lõikus 8 mai II pool 40€ Saada e-mail koos kinnistu aadressiga, et teada saada, Kergete rõivaste rätsepa alusõpe II 95 sügisel 2019 tasuta kas rahastustaotlust on võimalik esitada. Kursusele vajalik eelregistreerimine, sest kohtade arv on piiratud. OÜ HVK [email protected] Täpsem info ja kursusele registreerumine aianduskooli kodulehel 53450081, Marko. www.aianduskool.ee/taienduskoolitus või tel. 796 1549 ja 5346 1209 jaanuar 2019 räpina rahvaleht 3

Vabaduse nimel tasub sõtta minna Jõulukuused tuletõrje väljakule On tuntud muret, kuhu viia pühadejärgselt jõulukuusk. Kõne Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval Räpinas, 3. jaanuaril 2019 Kellel veel kuusk toas juhtub olema, siis tänavu on võimalus oma kuusk viia Räpina tuletõrje väljakule lõkkeasemele. Hääd perävaldsed! Kuuski on võimalik väljakule viia 27. jaanuarini. Pärast seda Sõda on kole asi küll, aga surma saadakse tänapäeval ka värav suletakse. maanteedel suurte hulkadena ja kiiresti liikudes – enamgi veel. Juhime tähelepanu, et lõkkeasemele tohib panna ainult Nagu märkis Räpina vallavanem Enel Liin, andis Vabadussõjas kuuski. Palume kuuse transportimiseks kasutatavat kilet või oma elu just niisama palju inimesi – 6000 ja peale! – kui täna kangast lõkkeasemele mitte panna. Räpina vallas üldse inimesi on ja elab. Täna meenutaks tolle vahva sõja vaimukamat poolt – inimeste leidlikkust keset püs- Räpina Vallavalitsus situld ja mürsuplahvatusi. Ajalugu on eestlastele seletatud kui ühtainsat orjaööd, ent Vabadussõjas võitles vahvasti ka 600 Balti Pataljoni baltisaks- Tehnika olümpiaad last, kes valvates Peipsi põhjapiiri otsustasid 1919. aasta talvel tuua Haapsalu jahtklubist Vasknarva viis jääpurjekat poeetiliste Tallinna Tehnikaülikool avas ettevalmistuskursuse regist- ooperikangelaste nimedega. Pardale vinnati raskekuulipildujad, reerimise kevadel toimuvaks Eesti esimeseks maateaduse mõned kerged kuulipritsid ning parun von Tiesenhuseni „Tra- olümpiaadiks. Olümpiaadi võitjaid ootab osalemine rahvus- viata” lendas punaste õuduseks kui „krõlatõje tšudovištše”. vahelisel olümpiaadil Koreas. Meil pole ühtki fotot tollest maailma sõdade ajaloo unikaalsest Maateaduste olümpiaadi eelkursusele on oodatud kõik väeosast. On teada, et Meerapalu juures olla meie kaitseliitlased loodusteaduste vastu huvi tundvad 10.–12. klasside õpilased. ehmatusega püssiragina lahti päästnud enne, kui sinimustvalge Neli õppepäeva toimuvad veebruaris ja märtsis. Samas ei ole masti tipus jää taustal nähtavaks sai. Jääpurjekate flotill Pihkvani Kalle Mälberg mälestushetkel kõnet pidamas. eelkursuse läbimine olümpiaadil osalemise eelduseks. ei ulatunud, sest märtsi lõpus muutus Lämmijärv pudedaks. Vee Foto: Andrus Karpson TalTechi geoloogia instituudi teaduri ja eelkursuse eestvedaja Rutt Hintsi sõnul pakub uus õppevorm põnevust kõigile noortele, vabanedes vallutasid Peipsi laevastiku flotilli alused 20. mail juurde ja teatanud, et praegu on veel kõik hästi, aga siinsamas kes tunnevad huvi maapõuerikkuste vastu või soovivad valmis- 1919 Velikaja jõe suudmealal Raskopoli tugiala. Petseri taga metsas on sadakond Tartu hullu, kes hammastega tuda kevadiseks maateaduste olümpiaadiks. „Kursus pakub Eesti rahvaväe soomusrongide pealetung Valgast Pihkva hakkavad punaseid tükeldama kui nood kohe üle ei tule. Tee maateaduste huvilisele gümnasistile uusimaid teadmisi Maa kui poole edenes tänu insener Eduard Jürgensi osavusele sildu Pihkvani oli valla. süsteemi toimimisest ning aitab arendada olümpiaadiks vajalikke parandada. Eduard Jürgens lahkus peagi Eestist ja suri Sydneys 5. juunil 1919. aastal lõpetas Dno jaamas Eesti Töörahva praktilisi oskusi,“ rääkis Hints. „Noored saavad kursusel arendada 1947. aastal. Kommuun. Rakvere Palermo ja Tartu Krediidikassa veretööde vilumust erinevate kivimite ja mineraalide tundmises. Samuti otsi- Aga otseteed Pihkvasse pidurdas Venemaale jäänud eest vastutaja Jaan Anvelt (meie hiljutise siseministri vanaisa) me koos vastuseid küsimustele, kuidas kirjeldada Maa geoloogilisi eestlastest moodustatud punane kütidiviis, mida juhtis Moskvas tõusis nõukogude lennundusjuhtide hulka, et siis 1938. aasta struktuure ja mõõta maapinnal aset leidvaid protsesse. Lisaks Prantsuse saatkonda valvanud tuumik, eesotsas diviisikomandör stalinliku puhastuse käigus ülekuulaja raske käe all kirjapressiga õpivad noored oskuseid, mida läheb vaja maavarade leidmiseks Leonhard Ritt. Eestlaste vahel algasid vennastumised Petseri surnuks löödud saada. ja päikesesüsteemi mõistmiseks,“ selgitas Hints. taga, Podlesje ja Irboska vahel. Punaste agitaatorid lootsid Pihkvat, eestlaste suurimat vallutust, hoiti enda käes tervelt Tasuta ettevalmistuskursusele saavad registreeruda kõik Eesti rahvaväe usku pöörata, aga läks vastupidi: umbes 2000 kolm kuud – kuni 25. augustini 1919. Armeekomandöri August 10.–12. klassi õpilased kuni 4. veebruarini. eestlast kuuldes Asutava Kogu maalubadusest tulid omade poole Korgi (temagi sai „omadelt” 38-nda puhastuse käigus kuuli) Eesti esimene maateaduste olümpiaad toimub 30. märtsil. üle, andekas seikleja Leonhard Ritt nende ees. Ta võitles edukalt juhtimisel jõudsid punased korraks veel Petserini, aga löödi Võistlus seob maateadusi laiemalt, põimides omavahel nii geo- Landeswehri sõjas, kaotas mürsukillust esihambad. Seejärel oktoobris 1919 taas Irboska taha sügisestesse soodesse vettima. loogia, hüdroloogia, meteoroloogia kui ka keskkonnateadused. kuuleme temast kui röövlist ja väljapressijast Tallinnas. Ent Üle järve tulnud punased võimutsesid 5. detsembrist 1918 Olümpiaadi võitjaid ootab osalemine rahvusvahelisel olümpiaadil vanglaroodu asemel saadavad Eesti võimud ta salaja Lõuna- kuni 29. jaanuarini 1919 ka Räpinas. Kohalike meeste nimed Koreas. Samuti saavad olümpiaadil hea tulemuse saavutanud Ameerikasse – kellena õieti Leonhard Ritt Moskva Prantsuse graniitsambal olgu aga järgmise jutu teema … saatkonda valvas? õpilased konkursiväliselt õppekoha Tallinna Tehnikaülikoolis ja Punaeestlaste ületoomisel osales ka tuntud Tartu hulluarst miks mitte valida õppekava geoloogia instituudis. Registreerumine Juhan Luiga, kes muuhulgas ka Juhan Liivi ravinud. Ta olla läi- Kalle Mälberg olümpiaadile algab 4. veebruaril. nud 1. aprillil (!?) naeruse näoga punaeestlaste suurtükipatarei Noored, kes maapõueressursside valdkonna vastu huvi tun- nevad ja seda ülikoolis õppida soovivad, saavad juba praegu Tal- linna Tehnikaülikooli geoloogia instituuti õppima kandideerida ega Räpina Vallavalitsus asub korrastama ehitisregistri andmeid pea enam ootama suveni, nagu varem. Need, kes gümnaasiumit veel lõpetanud pole, on eduka kandideerimise korral tinglikult Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine vastu võetud kuni riigieksami tulemuste selgumiseni. Teised kan- seaduse kohaselt tuleb ehitisregistri andmed korrastada 2020. teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 või 2 sätestatule. didaadid saavad aga oma tulemuse kohe kandideerides teada. aasta 1. jaanuariks. Räpina Vallavalitsuse majandusosakonna Pärast 2003. aasta 1. jaanuari ning enne planeerimissea- ehitusspetsialisti eestvedamisel kantakse ehitisregistri andme- dustiku rakendamise seaduse jõustumist (01.07.2015) ehitatud Lisainfo: te korrastamise käigus ehitisregistrisse sinna seni kandmata ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine TalTech geoloogia instituut hooned. Hoone ehitisregistrisse kandmisel võetakse aluseks või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus 5262227, [email protected] ajakohased ortofotod. Ortofotodelt kantakse ehitisregistrisse sätestatust ja arvestades ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse ainult ehitise ehitisealune pind ja hoone koordinaadid, kuna teisi rakendamise seaduse paragrahvist 29 tulenevaid erisusi. Siseministeerium kutsub üles andmeid pole võimalik tuvastada. Seega jäävad tegelikult andmed Pärast 01.07.2015 ilma õigusliku aluseta ehitatud ehitisi saab ehitisregistris puudulikuks. Samuti võrdleb Räpina Vallavalitsus seadustada vaid ehitusseadistiku kohaselt. tunnustama siseturvalisuse ortofotodelt saadud andmeid olemasolevate ehitisregistri and- Siinkohal üleskutse ka kõikidele ehitiste omanikele – palun metega ning selgitab välja edasise kontrolli vajaduse. Räpina külastage ehitisregistrit veebiaadressil www.ehr.ee, sisestage vabatahtlikke Vallavalitsus selgitab ehitisregistrisse kandmata ehitiste puhul otsingureale oma kinnistu aadress või katastritunnus ning kont- kindlasti välja, kas ehitis on püstitatud enne 2003. aasta 1. jaa- rollige, kas kõik teile kuuluvate ehitiste andmed on ehitisregistris Siseministeerium kutsub üles tunnustama siseturva- nuari või peale seda ning ehitise õigusliku aluse. olemas. Kui andmeid on puudu, siis palun võtta ühendust Räpina lisuse vabatahtlikke ja neid toetavaid ettevotteid, asutusi, Siinkohal tuleb mainida, et enne 2003. aasta 1. jaanuari (ehk Vallavalitsuse ehitusspetsialistiga telefonil 799 9503, mobiilil 527 uhinguid ja eraisikuid. Kandidaate saavad esitada kõik Eesti enne ehitusseaduse jõustumist) ehitatud ehitisele võib anda ehi- 2322 või saates e-kiri [email protected] inimesed ja organisatsioonid hiljemalt 28. jaanuariks. tus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine „Vabatahtlikud päästjad, merepäästjad ja abipolitseinikud teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades Timo Varik, teevad väga olulist tööd oma vabast ajast ja tahtest, olles usal- ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse Räpina valla ehitusspetsialist dusväärseteks partneriteks kutselistele jõududele. Seda kõike paragrahvist 28 tulenevaid erisusi. Nimetatud ehitisele võib anda ühe eesmärgi nimel: et Eestis oleks jätkuvalt turvaline elada,” ütles siseminister Katri Raik. Tema sõnul väärivad samamoodi esiletõstmist vabatahtlike toetajad, kes on andnud vabatahtlikele kasutamiseks ruume ja tehnikat, aidanud läbi viia õppusi ning panustanud vabatahtlike töösse muul moel, olgu siis rahaliselt või isikliku ajaga. Siseministeerium ootab ettepanekuid neljas kategoorias: * aasta vabatahtlik päästekomando või reservpäästerühm, * aasta vabatahtlik merepäästeühing, * aasta abipolitseinike rühm, * aasta siseturvalisuse vabatahtlike toetaja. Möödunud aastal pälvis aasta abipolitseinike rühma aunime- tuse politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru abipolit- seinike rühm. Tegemist on silmapaistva abipolitseinike rühmaga, mida iseloomustab suur panus ennetustöösse, noorte liikmete lisandumine ja kaasalöömine piirivalvelises tegevuses. Mullune parim vabatahtlik merepäästeühing oli Lääne-Eesti vabatahtlik reservpäästerühm, mille merepäästevõimekus ulatub Nõva lahest Virtsu sadamani. Parimaks vabatahtlikuks päästekomandoks osu- tus mullu Kambja vabatahtlik päästekomando, keda iseloomustab pikaajaline ja pühendunud töö turvalisuse tõstmisel kogukonnas. Kandidaate saab esitada siseministeeriumi kodulehe veebivormi kaudu, samal leheküljel saab tutvuda täiendava infoga: https://www.siseministeerium.ee/et/vabatahtlikud. Lae- kunud ettepanekute seast valib siseminister hindamiskomisjoni ettepanekul välja kuni kümme füüsilist või juriidilist isikut ja kolm rühma, kes pälvivad tunnustuse. Auhinnatud vabatahtlikud ja nende toetajad tehakse teatavaks 26. veebruaril siseministeeriumis toimuval pidulikul vastuvõtul. Siseministeerium tunnustab siseturvalisuse vabatahtlikke ja nende toetajaid sellisel kujul seitsmendat korda. Eestis on üle 500 vabatahtliku merepäästja, üle 1000 abipo- litseiniku ja ligi 2000 vabatahtlikku päästjat. Siseministeerium 4 räpina rahvaleht jaanuar 2019 Jõulukuu Räpina Ühisgümnaasiumi esimestes klassides Jõuluaeg on eriline aeg nii lastele kui ka täiskasvanutele. Teisipäeval käisime tööõpetusklassis piparkooke küpseta- Sellel ajal võib juhtuda igasuguseid põnevaid asju ning vahel mas. Iga rühm sai endale taignatüki, millest valmisid isuäratavad ka lausa imesid. piparkoogid. Lapsed rullisid ja vormisid ning õpetajate ja abivalmis Räpina ÜG esimeste klasside õpilastel algas jõulukuu sooja emmede ülesandeks jäi küpsetamine. ja ereda advenditule paistel. Lubasime olla tublid, viisakad, hoo- Õhtul tuli külla jõuluvana koos kahe päkapikuga. Peoks olime livad ja üksteist arvestavad. Meisterdasime ühiselt kuuse, kuhu õppinud mahuka peokava – esitasime laule, luuletusi ning mõned sai panna heateotähekesi. Tähekese sai kuusele kleepida, kui tantsud. Jõuluvana jagas igale lapsele vägeva kommikoti. olid teinud mõne heateo. Kolmapäev algas väikestel päkapikkudel matemaatikaduel- 6. detsembril vaatasime muusikalist etendust „Kadunud liga ning lahendati rühmades nuputusülesandeid. Paarilisega saapad“ Räpina Aianduskooli saalis. Etendus oli lustlik ja meeldis peeti tuline matemaatikalahing tahvelarvutis. Võitis see, kes lastele. arvutas kiiremini. Mehikoorma kooli jõululaat. Foto: Inga Rõžova Kunsti- ja tööõpetustundides meisterdasime jõulukaunistusi ja Peale võistlemist asuti rühmades omaküpsetatud piparkooke joonistasime erinevaid jõuluteemalisi pilte, millega kaunistasime kaunistama. Nüüd võis lasta oma fantaasial lennata. Kõik pipar- Pirukalaat klasse ja koridori. koogid said rikkaliku glasuurikihi. Mehikoorma Põhikoolis 12. detsembril külastasime maanteemuuseumi ja osale- Neljapäeval mängisime põnevaid ja õpetlikke jõulumänge sime jõuluprogrammis „Teemeistri jõulud“. Seal võttis meid tahvelarvutites. Seejärel vaatasime 2.–4. klasside õpilaste jõu- Esmaspäeval, 10.detsembril toimus koolis traditsiooniline vastu ülienergiline teemeister, kes tutvustas erinevaid lume- lupidu. Pärast pidu mängisime klassis. õpilaste korraldatud pirukalaat. Õpilasesindus tegi kuulutuse ja koristussõidukeid. Lapsed said veel valmistada põneva purgikoogi Viimasel koolipäeval enne jõule vaatasime filmi „Välk“. See informeeris müüjaid vajalike teadmistega. ning õues võistelda lõbusas teatevõistluses. Peale võistlust on südamlik lugu sõprusest. Sel korral oli müüjaid küll vähem kui eelnevatel aastatel, aga maitses kuum „võlujook“ ja piparkook imehästi. Lapsed said Tegime kokkuvõtte oma esimesest jõulukuust koolis. Kinni- see-eest said rõõmustada kõik ostjate rohkuse üle. Lõpuks leidsid sõbraks hobuse Heinoga, kes neid viis mõnusale ringsõidule. tust, et olime tublid, saime sellest, et päkapikk tõi igal esmas- nii mitmedki kohalikud elanikud tee meie koolilaste korraldatud Viimasel nädalal enne vaheaega läksid meie jõulutoimetused päeval sussi sisse komme ning jõuluvana premeeris tublisid pirukalaadale. veel tihedamaks. lapsi kommikotiga. Osteti muffineid, erinevaid toorjuustukooke, pirukaid, Igapäevastes tantsuvahetundides oli kõigil lastel võimalus Meie jõulukuu oli väga tegus ja pakkus mitmesuguseid ela- küpsiseid. Kohapeal sai mõnusalt jõulumuusika saatel tuttavate tantsida muusikavideote järgi ning rõõmu tunda liikumisest. musi nii väikestele kui ka suurtele. ja sõpradega laua taga aega veeta ja maiustada. Esmaspäeval toimus päkapikkude tantsu- ja võistlustrall au- las. Mängisime ringmänge ning võistlesime lustakates võistlustes. Marika Aruküla ja Anneli Huuse Inga Rõzova

Foto: Marika Aruküla Foto: Anneli Huuse Mõniste talurahvamuuseumis. Foto: Jaanus Volk Õppepäev Mõniste Euroopa jõulupuu Viluste Põhikoolis Talurahvamuuseumis Jõulupuud on aastasadu valgustanud pimedaimat aega aastas. Viluste Põhikooli laste ja õpetajate jõulude-eelsetes 12. detsembril külastasid Mehikoorma 1.-3. klassi õpilased traditsioonides on juba mitmes kord kindel koht Euroopa jõulu- koos Mehikoorma Lastehoiu eelkoolilastega Mõniste Talurahva- puu projektis osalemisel. Jõuluehteid valmistasid seekord meie muuseumi jõulumaad. kooli 2. ja 5.–9. klasside õpilased. Sel aastal meisterdasid meie Lapsed osalesid programmis „Jõulusoku seiklused“, kus õpilased lamineeritud värvikirevad jõulukuulid. Ehted pakkisime võtsid koos jõulusokuga ette põneva teekonna päris vanast ajast ja postitasime peaaegu kolmekümnesse erinevasse kooli üle tänapäeva jõuluvana juurde. Sellel teekonnal tuli ette mitmeid Euroopa. tegelasi krattide maailmast. Kaunistasime ka jõulukaarte, mida koos jõuluehete ja heade Lapsed tutvusid jõulukommetega sellest ajast, mil päkapikke jõulusoovidega teele saatsime. Lisaks ehtele ja kaardile lisasime ja jõuluvanasid Eestis veel ei olnud, mängisid jõulumänge, aitasid pakki inglisekeelse Eesti jõulukommete tutvustuse. Meile saa- teha jõulueelseid toimetusi ning kohtusid erinevate loomakestega, bunud eripalgelised ehted sättisime näitusele kooli fuajeesse. kes lahkelt juhatasid tänapäeva jõuluvana juurde. Jõuluvana Õpilased ja juhendanud õpetajad käisid preemiareisil Tartus, juba ootas meie toredaid lapsi, et kuulata salmikesi-laulukesi ja kus külastasime Eesti Rahva Muuseumi ning käisime vaatamas jagada maiustusi. uhiuut EV100. sünnipäevaks valminud imeilusat jõulufilmi Eia Õppepäev oli väga elamusterohke. jõulud Tondikakul. Projekti eestvedaja ja rahastaja on Europe Direct´i Põlvamaa Maaja Kolpakova teabekeskus. Meie koolis on koordinaatoriteks õp Kairi Kase ja õp Heili Ahelik. Kairi Kase Viluste kooli saabunud jõuluehted, -kingitused ja info- voldikud.

2. ja 5.-9.kl Euroopa jõulupuu ehete valmistajad. Fotod: Einar Raudkepp jaanuar 2019 räpina rahvaleht 5

Viluste õpilaste jõulupeol seikles koolikass Villu

Taas on Viluste koolilaval möödunud armas ja rõõmurohke jõulupidu, mida oli kogunenud vaatama rohkearvuliselt õpilaste pereliikmeid, sõpru, sugulasi ja külarahvast. Jõulupeo kava oli temaatiline, inspireeritud kooli lähenevast 250. sünnipäevast teemal „Koolikass Villu Viluste lood“. Koolikass Villu on meie kooli käesoleva õppeaasta projektiaasta sümbol. Kava autoriks oli 9.klass klassijuhataja Kairi Kase eestvedami- sel ja see oli kokku seatud nii, et esineda said kõikide klasside õpi- lased, laste- ja mudilaskoor, orkester ja tantsurühmad. Koolikass Villu tegutsemine laval siin ja seal tekitas saalis elevust, sidus kava ühtseks tervikuks ja hoidis üleval uudishimu. Villu oskas end alati nii ära peita, et publik teda nägi, kuid tema perenaine mitte. Villu juhatamisel jälgis publik, kuidas vanal ajal koolielu käis: mil moel vahetunnid möödusid, millega tantsu- ja laulupidudel käidi ja kuidas seal esineti, kuidas ringmänge mängiti ja miks käis jõulusokk majast majja. Esmakordselt mitmekesistasid peokava ka suurel ekraanil vahelduvad ajaloolised koolipildid, millelt nii mõnigi õpetaja, lapsevanem või vilistlane end leida võis. Nagu alati, tuli peo lõpus ka jõuluvana. Huvitav oli klassidel ära tunda ekraanil oma klassijuhataja tema koolilapse päevilt pärit fotolt ja minna koos jõuluvana juurde. Seal said kõik lugeda koolile oma jõulu- või sünnipäevasoovi. Jõulupidu on küll läbi, kuid huvitav kooliprojekt „Vahetud väärtused Vilustes“ jätkub koos koolikass Villuga tegutsedes õppeaasta lõpuni. Nelelis Tasa, Viluste Põhikooli 9.kl õpilane Fotod: R. Arumets, kollaaž: A. Liiv Talvekuu detsember Lastejutt Puud seisavad üleni valges, sätendavas härmatises. Pistad nina karvakraest välja ja jääd uudistama. Mida kõike saab näha Kiil ja lepatriinu ja tunda detsembrikuu kärekülmadel päevadel. Vaikselt hiilis ligi talvine õhuvoog, mis tõi endaga kaasa mõnusa pehme lume. Kiil laskus pehmelt pesunöörile, et end õhuvoolul natuke Lasteaiaperel oli muidugi rõõmustav meel. Laste silmis peegel- kiigutada lasta. Pead pöörates märkas ta kõrre otsas lepatriinut. dus vastupandamatu soov nautida kõiki talverõõme, mida karge Hõikas talle: “Kui saad, lenda üles, on koos kahekesi mõnusam talvekuu neile pakkus. kiikuda ja vestelda.” Lepariinu vastas: “Proovin tulla, aga mul pole Hubane jõuluootusaeg täitis ka lasteaia ruumid. Koostöös lastevanematega täitus lasteaia fuajee käharate ja lõhnavate piisavat haaret, et pesunöörist kinni hakata”. Lendaski lepatriinu kuuskedega. Iga rühma jõulupuud ehtisid vana aja ehted. Just pesunöörile. Kõikumine oli kohutav, just nagu tormisel merel. “Kui need kuuseehted poevad salaja hinge, kuna mälestused nendes ma nõnda edasi kõigun, langen kindlasti kanadele söödaks, kes ehetes on unustamatud ja väärtuslikud. Kuuseehted on ajast all teri nokivad,” lasus lepatriinu. Kiil vastu: “Tead, sõber, kui sa olenemata kaunid. Seda ilu saime näidata ka Põlva maakonna tõesti nööril ei püsi, siis lenda esimesele aiapostile ja see saagu lasteaedade direktoritele, kes osalesid aasta viimasel nõupida- meie kohtumispaigaks. Noh, lase käia!”. Sõnagi vastu ütlemata misel Räpinas. Ka nemad tundsid ja nägid meie maja mõnusat lendas lepatriinu laiale postiotsale nagu lennuväljale, soputas ja sooja jõuluhõngu. ja sirutas oma tiivad korrapäraselt kokku ja oli oma uue kohaga Lisaks lumistele rõõmudele õues oli detsembrikuus palju tuba- Muumid jõulutralli nautimas. Foto: Kätlin Kaljas väga rahul. seid tegemisi, mis tõi lastele lõbusa helgi silmadesse. Meeltetoas valitses haistmismeel. Milliseid põnevaid lõhnasid said lapsed „Kadunud saapad“, mis toimus Räpina Valla Kultuurikeskuses. Kiil sõnas: “Ühte ma, sõber, sulle ütlen - kui sa sipelgapesast tunda ja ära arvata. Mida kõike pidi ainult nina abil ära tundma Jõuluvana saabaste kadumisega oleks vallandunud suur kaos. mööda lendad, mis asub kahe kuuse vahel, võta oma lendu na- ning kui palju rõõmu see pakkus lastele ja õpetajatele. Enamus Õnneks Päkapikk koos metsaloomade, haldjate ja lumemehe tuke kõrgemalt, muidu võib sipelghape sind uimastada ning sa ei lõhnasid olid lastele tuttavad ning nende haistmine äratas lastes abiga, leidsid Jõuluvana saapad üles ning jõulud said alata! suuda esimesele aiapostile lennata. Jääd pesa juurde toppama.“ Alata võisid ka rühmade jõulupeod. Saal sai kaunistatud enneolematuid tundeid. Vaimustavaks tegevuseks oli ka mesilas- Kiil ja lepatriinu veetsid aiapostil mõnusasti juteldes aega ning looduslike materjalidega. Seinale punuti kolm käharat pärga, vahast küünla valmistamine. Oi, milline hea lõhn sealt veel tuli! leppisid järgmiseks päevaks uue kohtumise. Möödus päev ning mida valvas punase ninaga kuuseokstest valmistatud mehike. Iga rühm käis ka õppeköögis piparkooke valmistamas. Kes käisid kiil jõudis kohtumispaika, kuid lepatriinut polnud. Ta aimas halba. omakeskis ja oli ka rühmasid, kellel käisid abiks piparkookide Kuusepuu, mille küljes ilutsesid 100 tumepunast õuna, särasid üle kogu saali. Sellest kaunist ruumist kostus palju lauluhelisid, Aega viitmata võttis kiil suuna sipelgapesa poole, ning mis ta valmimisel lastevanemad. Detsembrikuu oli kõige lõhnarohkem nägi: lepatriinu oligi ainult pool meetrit sipelgapesast kaugemal, kuu. Lõhnad, mis kutsusid esile sooja tunde ning jõulurõõmu. rütmilisi takte ning tantsusamme. uimastatud sipelgahappe poolt. Kärmelt tõttas kiil oma sõbrale Õnneseente ja Krõllide rühma lapsed koos õpetajatega viisid Töötajatele toimus SA Põlvamaa Arenduskeskuse projekti appi ning uuris lepatriinult: “Kas sa jõuad minu tiivale ronida?” jõulurõõmu ka Räpina Haigla hooldekodusse ja EELK Räpina „Söömise keeruline kunst“ raames tervisliku toidu töötuba Räpina Miikaeli koguduse hooldekodusse. Lapsed laulsid, tantsisid ja Loomemajas. Liilia Raiki juhendamisel valmisid tervislikud road, Uimaselt raputas lepatriinu pead, ta oli jäänud liiga kauaks si- lugesid luuletusi. Igas väikeses asjas on rõõmu, see tuleb lihtsalt mida pärast koos pidulikus jõululauas söödi ja kiideti! pelghappe auru kätte. “Sind, mu sõber, siia ma küll ei jäta! Sul üles leida. Nii me kõik koos, laulude ja tantsude saatel, selle Lumiselt ehteis detsember on rahukuu, on koosolemise kuu. vedas, et töösipelgad sind ära ei viinud, nad töötavad kõik praegu rõõmu üles leidsimegi. Õhk on säbruseid räitsakaid täis ja maa on pitsikirjaline. Saapad päiksepoolsel küljel. Teeme ruttu, enne kui nad siia tulevad.” jätavad lumistele teedele imelikke sulajälgi. Sõidulumed on lan- Jõulutunde tekkimisel on oma roll ka erinevatel etendustel. Kiil tagurdas lepatriinule nii ligi kui sai ning keris lepatriinu Detsembris oli kaks vahvat teatritükki, mida rühmad vaatamas genud. Talverõõm on saabunud! oma pikkade kombitsate vahele ja tõstis sõbra omale selga. käisid. Põlva Kultuurikeskuses toimus lavastus „Jõuluvanaks “Mine keset minu selga, olen sealt peenem, sul kergem sealt kinni saamise saladus“. Nägime, kuidas ühest Päkapikust võib saada Kadi Eltermaa, suur ja tugev Jõuluvana. Teiseks oli muusikaline jõuluetendus Krõllide rühma õpetaja hoida,” sõnas kiil. Lepatriinu, uimane ning räsitud, vastas kiili tiibu silmates: “Su tiivad on suured nagu lennukil.” Kui lepatriinu oli kiili Räpina Spordiklubi kutsub suusatama! ümbert ilust kinni võtnud, lennatigi esimesele aiapostile. See jäigi Purjetamise ring Räpinas sõprade lemmikkohtumispaigaks. Maandudes laiale postiotsale sõnas lepatriinu: “Tead, vana, homme jätame kohtumise katki. Räpina Spordiklubi on rajanud Räpina puhke- ja virgestus- Räpina noortel on olnud võimalus mitmel suvel osaleda pop- alale 1,1 km-pikkuse murdmaasuusaraja. Jõudumööda rada ka up merekooli “Meresõber” programmides. Lisaks sellele käisid Ravin oma rasket pead. Aga ülehomme olen kindlasti platsis. Ja hooldatakse ning suusatajaid oodatakse rajale kuni lund jätkub! detsembris Räpina Ühisgümnaasiumis purjetamist tutvustamas edaspidi näed sa minu askeldusi iga nurga pealt, sa ju lendad Discgolfi huvilistel palume suusarada mööda mitte kõndida. õpetaja Liina Kolk ja purjetaja Andres Laul. Liina kasvas Saare- kõrgemalt, sõber.” Suusatada saab ka Ruusa kooli ümbruses, kuhu spordiklubi maal ja õppis purjetama juba 7-aastaselt, tänaseks on ta väga on samuti rajanud kilomeetrise suusaraja. tubli ja andekas purjetaja ning purjetamise õpetaja. Kalju-Johannes Kullerkupp, Usinat kasutamist! Andres alustas purjetamisega 10-aastaselt, kuulunud Eesti 2014 koondisesse, ehitanud purjekaid ja tegeleb aktiivselt purjetamise Räpina Spordiklubi ning jääpurjetamisega. Juba Sel kevadel alustame Räpina 7-19-aastaste noorte purjetamise huviringiga sadamas, mis on kõikidele huvilistele tasuta. Kui sa tunned, et tahad tegeleda millegi põnevaga ja sulle meeldib adrenaliin, siis purjetamine on selleks kindlasti hea võimalus. Tule õpi kuidas purjelaual laineid lõigata ja tuult purjedesse püüda, kuidas teha meremehesõlmi! Pane ennast kirja aadressil: [email protected]. Just sina võid olla järgmine, kes Räpina Regatil medali kaela saab! Purjetamine ei ole ainult sport või hobi, purjetamine on elustiil! Jaana Oras, Põlvamaa Turismiinfokeskuse infokonsultant 6 räpina rahvaleht jaanuar 2019 Uudiseid 90 aasta tagant „Wõru Teataja“, jaanuar 1929

3. jaanuaril mälestati eelmiste aastate eeskujul waba- laiema silmaringiga tublimaid põllumehi. Kõige meelsamini peab dussõjas langenud kangelasi. Üle maa waikis kell ½ 11 töö sarnast noorte püüdu terwitama ja hääd edu soowima. ja liikumine. Kaheminutiline seisak tuletas meelde wabadussõja Weriora mõis suwituskohaks. Wõru maawalitsuse terwis- aegseid raskeid päewi ja wõitlusi, kaheminutilises liikumises ja hoiu osakond tahab Weriora mõisa parki terwishoidliku kaitse töö seisakus mälestati neid kodumaa poegi, kes kaotasid teiste alla wõtta. Wiimasel wallawolikogu koosolekul oli asi arutusel ja eest wõideldes kõige kallima – oma elu. Leinapäewa mälestamine wallawolikogu leidis selle soodsa olewat. Selles asjas saadetakse oli tänawugi üle riigi üldine. Rongidki jäid seisma. wallawalitsusele wastaw märgukiri. Restoraan Räpina seltsimajja. 2. jaanuaril awati Räpina Pankroti-haigus Wõõpsus. Uuemaaja kuulus „pankrotitõbi“ seltsimajas restoran kõikide alkohoolsete jookide müügiõigusega. on otsaga Wõõpsu jõudnud. Neil päewil kuulutas end maksu- Seni müüdi ainult õlut ja sellegipärast kannatasid pidud rohkesti jõuetuks suurkaupmees K. Juba mõnda aega liikusid kitsamais kas wõi wiimasel peol. Teatawasti on seltsimaja omanikuks Rä- ringkonnis kuuldused nimetatud suuräri pankrotist, aga et asi pina Laenu-Hoiu ühisus, kellele nähtawasti tähtsad ainult tulud, nii järsu pöörde omas, ei oodanud keegi. Möödunud reedel oli ja sugugi sellega ei arwesta, kas seltsimaja niimoodi ka suudab see juba osal wõõpsulastest teada. Kuigi äri töötas endist wiisi, omi kultuuriülesandeid täita. Jääme ootama milliseid tagajärgi üllatas siiski wõhikut suur ostjaskond eelnimetatud äris, mis uus restoraan annab, halba igatahes ei taha. Wõõsus on haruldane asi äripäewiti. Asi arenes nii ruttu, et juba Viluste ja Veriora noored Kuutsemäel. Foto erakogust Weriora kaswab. 1928. a detsembri kuul on registreeritud pühapäewal 13. skp. olid kohal Tartu ja Tallinna suuremate äride Weriora walla perekonnaseisu ametniku juures järgmised muu- esindajad, kohtu priistaw kohaliku konstaabli saatel. Järgijäänud Kuutsemäel datused perekonnaseisus. Sündi: Kiwitar Joosep ja Weera poeg kaup hinnati, pakiti kastidesse, pitseeriti kinni ja wiidi kindlamasse Jaan, Werewsonn Jaan ja Elisabethi poeg Aksel, Siilbaum Peeter kohta paremaid aegu ootama. Nagu kuulda, ulatuwat nimetatud talispordimõnusid nautimas ja Emilie poeg Jaan. Surma: Harkmann Emilie 35 a wana, Siilba- äri wõlasummad miljonitesse. um Jaan 40 a, Wija Jakob 79 a, Wija Maria 74 a, Waarend Joann Ehitajate walimised Werioral. Tööhoolekandeministri ette- Eesti tuntuim talispordikeskus on Otepää kõrgustikul asuv 72 a ja Punson Olga 48 a wana. 1928 a jooksul on registreeritud kirjutuse põhjal peeti Werioral 13. skp. põllumajapidamiste juhtide Kuutsemägi, mis tõmbab talispordihuvilisi otsekui magnetiga. 7. 21 poeglast ja 21 tütarlast, kokku 42 sündi. Abiellunud on ainult ja põllutööliste koosolekud esindajate walimisteks maakonna jaanuaril käisid Veriora Noortekeskuse noored omal algatusel üks paar. Surmajuhtumeid on registreeritud 21. segakomisjoni põllutööliste tööaja ja palgaolude korraldamiseks. koostöös Viluste Põhikooliga seal oma julgust, võimeid ja oskusi Petserist otseteed Tartusse. Tartu-Petseri raudtee ehitamise Põllutööliste koosolek algas pooleteise tunnise hilinemisega, proovile panemas. leping on lõpulikult walmis. Algab ehitamine. Lepingu põhjal on kus 150 põllutöölisest oli ilmunud 30 osawõtjat, nendest waliti kohustatud ettewõtja raudtee täielikult walmis tegema. Päätee esindajateks Johan Steinwalt ja Ewald Sams, asemikeks Da- 1. Kuidas päev algas? muldkehast peab wähemalt 60% walmis saama 1. now. 1929, 1. niel Mudalomp ja Jaan Rööpmann. Põllumajapidamiste juhtide Eliise: Sõit algas suure bussiga, kus meiega liitusid ka Orava juuliks 1930 peab muldkehast 82 kilomeetrit walmis olema ja kõik koosolek algas ühe tunnise hilinemisega, kus ilmunud oli 300 noored. mulla tööd peawad lõpule wiidama 1. apr. 1931. Sillad peawad põllupidajast 25 isikut. Esindajateks waliti Peeter Kiisk ja Friedrich 2. Mida tegite sinna jõudes? walmima 1. juuliks 1930, nii et roopaid wõimalik oleks maha Kann, asemikeks Bernhard Punisson ja Gustaw Hiobi p Mähar. Ivo: Panime oma seljakotid puhkemajja ja suundusime edasi panna. Tööde kogusumma on ümmarguselt 2.500 000 krooni. Weriora karsketelt noortelt. Paar aastat tagasi asutati We- väljastusse, kust saime laenutada kas mäesuusad või lumelauad. Weriora tehakse ümmarguseks. Weriora wallawalitsus on riora Noorte Karskus-Ühing. Alguses pidas ühing omalajal mitu 9. jaanuaril ärapeetawa wallawolikogu koosoleku peäwakorda pidu. Praegu aga näib nagu läheks asi wastupidi, sest wiimasel Kes soovis, sai laenutada kiivri. muuseas wõtnud ka Räpina walla päralt olewad metsamaa tükid ajal ei ole ta oma elu awaldanud. Oleks wäga soowitaw, kui noored 3. Milline ilm oli mäel? ühes selle maa-ala pääl olewate elamute ja elanikega Weriora oma eesmärgile rohkem tähelepanu juhiks. Ka oleks soowitaw, Imre: Alguses mäel tuiskas ja kaitseprillid olid hädavajalikud. walla külge liita, nimelt Friedholmi ja Räpina palud, mainitud kui ühing korraldaks oma liigetele waielus- ja referaatõhtuid. Õhtupoole õnneks tuul vaibus. maatükid on piiratud Weriora wallast ja asuwad eemal Räpina Wõõpsu noored teewad tööd. Petserimaad loeti warem Ivo: Külma poolest oli ilm sõitmiseks soodne, kuid kunstlu- walla piirest üle 10 kilomeetri. Tähendatud maa-alad kuuluwadki õigusega mahajäänud nurgaks Eestis. Ta oli kuulus ainult mi oli väga lendlev ja ega alla sõites suurt näinud, kuhu välja juba Weriora-Wiluste, kui kõige ligemasse kooliringkonda, nagu joomise, kakeluse ja pussitamise poolest. Ei saa salata, õitseb jõuad. Ega sõidud sellepärast siis sõitmata jäänud - sedavõrd seda on pooldanud ka Räpina wallawolikogu. Wallawalitsuse joomine nüüdki wanade ja noorte keskel, seda peetakse koguni põnevam oli! sammu tuleb wääriliselt hinnata, sest wald omab sellega uusi auasjaks. Kuid igas wallas pole see noorsoo kohta enam mak- tuluallikaid, kinniswara ja tööstusmaksu näol. Ei wõiks kahtlust sev. Töötawad pühapäewakoolid, kus teadusehimulised noored 4. Kuidas sõitmine mäel kulges? olla, et wolikogu seda wallawalitsuse ettepanekut wastu ei wõta, kui ka wanad wõiwad ennast edasiarendada. On asutatud õige Martin-Silver: Mina sõitsin lumelauaga ja seda esimest mis nii mitmeti kasulik oleks wallale, kui ka eelmainitud maa-alal mitmenimelisi seltse, kust noored kui ka wanad õige aktiivselt korda. Paljud sõitsid lumelauaga, kuid oli ka mäesuusatajaid. elawaile kodanikele. Sellega omaksid Weriora kui ka Räpina osa wõtawad. Wõõpsu külas näiteks on olemas isegi 3 seltsi: Imre: Meie õnneks polnud palju rahvast ja seetõttu olid lifti- wallad omale ümmargusemad piirid, mille wastu ka maawalitsusel Spordi-, Hariduse- ja Wabatahtlik Tuletõrje selts. Wiimane on järjekorrad lühikesed ja saime tihedamini alla sõita. ei saaks midagi olla. küll kaunis nooreke. 8. jaanuaril k. a. pühitses ta Wõõpsu küla Eliise: Olime mäel seitse tundi, mis möödusid kiiresti. Need, Hädaohtlikud aiad. Sõjaaegade mälestusena on igale poole algkooli ruumes oma awamispidu. Kava õnnestus keskmiselt, kes algul palju kukkusid, said päeva lõpus sõitmise päris selgeks tekkinud okastraataedu, missugused mõnikord teekäijatele päris rahwast oli paljugi nende ruumide jaoks. Üldse näib olewat rahwa ja järgmisel korral on juba vajalikud sõiduoskused olemas. hädaohtlikuks wõiwad muutuda. Nii kukkus hiljuti Leewakul Rä- poolehoidu neile pidudele, sest kunagi ei tule wähemalt tühjale pina mees Heeringson pimedas komistades näoga okastraataia ruumile mängida wõi laulda. Säärast aktiiwset seltskonnaelu tu- 5. Kuidas läks kojusõit? sisse, kiskudes endal näo katki. leb, wähemalt Wõõpsu külas küll nende noorte arwele kirjutada, Eliise: Kojusõit oli pikk, kuid rahulik, sest kõik olid väsinud. Räpina-Rõsna „Weendunud poissmehed“ Werioral. kellel pääle sundusliku algkooli on olnud weel wõimalus pääseda Hilisõhtul alles jõudsime Veriorale. Olime küll väsinud, kuid Kolmekuningapäewal olid Räpina-Rõsna tuletõrje „Weendunud keskkooli. Nad saawad aru, et seturahwa suurim waenlane on õnnelikud. poissmehed“ Werioral wõõrusetendusel, kuid millegi pärast ei alkohool. Wast ainult nemad wõiwad mõista seda traagikat, Imre: Koju jõudes olid jalad valusad ja läksin kohe magama, wedanud neil hästi, sest etendusest osawõtt oli loid. Rahwast mis sünnitab alkohool, sest nii mõnelgi neist tuleb ise selle all sest järgmisel hommikul oli vaja kooli minna. oli etenduse aeg hirmutawalt wähe, kuid tantsuks kogus siiski kannatada. Tööd tehakse andumusega, nii palju kui neis oludes kenake ring. wõimalik. Häämeelega tullakse 7 km jala Räpinast koolimaja 6. Kuidas sulle meeldis Kuutsemäel? Naha tuletõrje pidas aastapäewa. Naha küla Wabatahtlik juurest näitemängu harjutusele. Kui see säärases waimus edasi Martin-Silver: Seal oli väga lõbus! Kahtlemata oli see väärt Tuletõrje Ühing pidas Naha koolimaja juures oma aastapäewa. kestab, siis wõib olla usku nende töötulemusse. ettevõtmine, sest meil oli võimalus end treenides kasulikult ja ter- Kell 3 p. l. kogusid tuletõrjujad kooli spordi platsile paraadiks, mille Räpina wabastuspäew. 27. jaanuaril pühitseb Räpina enam- vislikult aega veeta. wasta wõttis Mehikoorma Tuletõrje ühingu esindaja ja wanem lastest wabastuse aastapäewa. Sel puhul on korraldatud Räpina Küsis õp Aasa Liiv pristimees Aleksander Heering, kinnitades hõbe hoolsuse märke seltsimajas aktus, kus kõnedega esinewad kaitseliidu päälik Dr. rinda J. Rämaskille, W. Puksowile, A. Ziugowile, R. Sultsmanile ja Juhan Wärnik ja direktor Johannes Witsut. Aktusele minnakse Vastas Viluste Põhikooli 9.kl G. Otsmanile. Õhtuks kogusid külalisteks pea terwe küla elanikud ühises rongikäigus, mis algab gümnaasiumi juurest. Rongkäik ja Tuletõrje ühingu liikmed koolimajja ühisele teeõhtule, mille olid peatub teel langenud sõdurite ausamba juures, kus wabadussõja korraldanud Naha küla noorikud ja neiud. Maitsekalt kaetud ühi- kangelasi meelde tuletatakse. Õhtul on seltsimajas omawaheline ses teelauas peeti waimustawaid kõnesid, lauldi isamaalisi laule. kooswiibimine mitmekesise eeskawaga. Naha Noorte ühingu segakoor õp. R. Ziugowi juhatusel kandis Toolamaa tuluhindajad. Toolamaa tuluhindamise komisjoni ette mõned koori laulud, mis tormilist aplausi esile kutsusid ja liigeteks on walitud Ludwig Laaskar, G. Suurman, F. Punman, J. Räpina pasuna koor kaunistas waheaegadel ja tantsuks ülewat Konsap, Ed. Kottisse, D. Peetmanson ja F. Rämman. pidu tuju ja lõi meeleolu. Peab ütlema, et Naha küla kodanikke Räpina wabastuspäewa pühitsemine. Räpina 10 a wa- seob alati soe kodune ühistundelikkus, olgu see majanduslisel bastamispäewa pühitsemine kujunes suuremaks pidupäewaks wõi waimlisel alal ja kainet eeskujulikku pidu korda wõib paljudele Räpinale. Juba hommikul wara lehwisid majadel sini-must-walged eelistada. H. H. lipud. Käredast külmast hoolimata kogus kaugemast ja ligemast Täna algab uue raudtee ehitus. Täna [10. jaanuar 1928] ümbruskonnast inimesi gümnaasiumi ette õige rohkesti. Kell 12 awatakse kauaräägitud ja -oodatud Tartu-Petseri raudtee ehi- algas rongikäik orkestri saatel malewlaste, pritsimeeste ja õpilaste tustööd. See on esimene suurem ehitustöö algus meie riikliku sirgete ridadega. Rongikäigu ees kantakse rohelisi pärgasid, mis iseseiswuse ajal. Sellepärast on ka loomulik, et see pidulikult langenute ausamba juures peatudes, selle alusele pannakse peab algama. Hää töö kordamineku wõimaldab hää tuju ja tahe, soojade mälestustega malewlaste, pritsimeeste, põllumeeste, ja kui algus hästi algab, küll siis töö ka hästi lõpeb. Ehitustööde haridusseltsi, skautide ja gaidide ning nende sõprade poolt. Leina- alguse puhul korraldataw pidulikkus on walmistatud raudtee ehi- helide lõppedes läheb rongikäik seltsimajja, kus päevakohase kõ- tuse ehitaja, firma Haygard, Schulze ja Ko poolt. Sel puhul sõidab nega awab aktuse malewkonna päälik Artur Kiudorf. Ülempreester täna hommikul erarong Tallinnast Tartusse. Sellega sõidawad Karp Lamberg mälestab oma kõnes waenuwäljadel langenuid. kaasa riigiwanem A. Rei, teede- ja kaubandus-tööstusminister O. Kõnetooli asub riigikogu liige Jaan Mälberg. Ta rõhutab oma kõ- Köster, endine riigiwanem Jaan Tõnisson, ehitaja firma esindajad, nes, et 10 aasta kestel oleme, waatamata raskusele, saawutanud asjaomaste ametkondade esindajad ja ajakirjanikud. Raudtee ehi- tunduwaid edusamme. Selle järele wõtawad sõna malewkonna ja tustööde awamine algab waimuliku talitusega, mida peab endine põllumeeste esindajad, kes tuletawad meelde wabaduswõitlust haridusminister prof. Rahamägi. Sellele järgneb riigiwanema kõne 10 aasta eest. Siis oli kaalul Eesti saatus ning wõidukalt jäi lehwi- ja ministrite terwituskõned. Nurgakiwi panek uuele raudteele on ma sini-must-walge lipp. Selle on lunastanud oma werega Eesti Ülenurme mõisa juures. Pääle ehitustööde piduliku awamise on pojad. „Eestimaa, mu isamaa“ laulu helidel lõpeb aktus. Järgnes „Wanemuises“ kl. 3 p. l. pidulik aktus ja kooswiibimine. Naiskodukaitse poolt korraldatud kooswiibimine. Lauakõnedes Naha küla noorte rahwaülikool. Naha küla Noorte Ühingul tuletatakse meelde meie walitsuse ja wäejuhtide ja riigitegelaste on suurepärane mõte teoiksil – algatada loenguid ja omnawahelisi teeneid wabaduswõitluses ja hüütakse neile kolmekordne „Elagu!“ läbirääkimisi pidama nii kirjanduse, põllutöö ja karjakaswatuse, Elagu hüüde saatel tõstetakse kätele Räpina wabastuslahingutes aiatöö ja mesinduse, talupidamise, kõlbluse, terwiashoiu jne alal. osawõtjad. Lõpuks näidatakse filmi „Noored kotkad“, mida saali Loengud korraldatakse N’aha koolimajas pääasjalikult noorrahwa täis rahwast põnewuse ja huviga jälgis. silmaringi laiendamiseks ja edasi harimiseks, kuid osawõtta Vanu ajalehti sirvis wõiwad ka wanemad inimesed. Lektoriteks kawatsetakse kutsu- da oma ümbruskonna silmapaistwamaid seltskonna tegelasi ja Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseum jaanuar 2019 räpina rahvaleht 7 Intervjuu preester Timoteusega Arvamus

Isa Timoteust teavad need, kes käivad Eesti Apostliku Õige- Jõhvi Vangla kaplanina. Kulukad sõidud ja kallis Tartu elamispind Aasta uues ajas usu Räpina Püha Sakariase ja Eliisabeti kirikus teenistustel. Seal sundisid otsima alternatiive. Olin linnaelu alati võtnud ajutise Möödunud on pisut üle aasta muutustest, mis kirjutatakse pühitseti ta diakoniks 9. mail 2013 ja äsja lõppenud aasta lõpus etapina ja nüüd oli aeg küps, et elama hakata. Pärast mõningasi Eestimaa ajalukku sõnadega „haldusreform”. Ikka on olnud nii, (10. novembril) ka preestriks. Tihti on ta teeninud koos Räpina otsimisi ja pettumusi leidis mu armas abikaasa sobiva pakkumise et väike tahab olla suur ja suur väike, vaadates kas või lapsi. preestri isa Tihhoniga ning aeg-ajalt teda ka asendanud. Noorele ja tulimegi tulema. Väikestest valdadest on saanud suured ning iga inimese elus äsjapühitsetud preestrile on määratud ka oma kogudus. Saame Kas oled nüüd Mehikoorma preester? Milliseid kogudusi on midagi rohkemal või vähemal määral muutunud. Olgu selleks temaga lähemalt tuttavaks. veel teenindad? muutuseks siis vaid aadress või uus asutus ja ametnik, kelle poole Isa Timoteus, räägi palun veidi endast, kust pärit oled? Jah, mind pühitseti novembris Mehikoorma preestriks kuna oma muredega pöörduda. Võib vaielda, kas haldusreform oli tingimata vajalik või mitte See on kõige raskem küsimus. Mu juured on väga laiali. see on mu kodule kõige lähem kirik. Lisaks sain oma hoolde ning kindlasti on igaühel erinevatest vaatenurkadest suurel hulgal Vanemad on pärit Põhja-Eestist, vanavanemad veelgi kauge- Varstu kiriku, sealne kogudus palus endale preestrit just sellal kui erinevaid arvamusi, kuid tänaseks on toimunu reaalsus. Omad malt. Ise olen sündinud Pärnumaal Vändras, enamik teadlikust mind pühitseti. Mulle see sobis, kuna seal on mu lapsepõlverajad eelised ja puudused on nii väikevaldadel kui ka suurvallal. Kui lapsepõlvest möödus Võrumaal, vastu Läti piiri. Koolitee tõi mind ja tunnen siiani tugevat sidet Võrumaaga. varasemalt on väikeses kogukonnas tundunud kõik palju lähe- sealt jälle keskele poole tagasi. Millega veel tegeled, käid sa vaimuliku ameti kõrvalt veel malolevam ja kättesaadavam, siis nüüd tuleb enda nähtavamaks Kui suures peres Sa kasvasid? kusagil tööl? tegemisel igal piirkonnal teha enam tööd, mis tingimata pole halb. Mul on kolm venda ja kolm õde, seda on omajagu. Olen praegu lapsehoolduspuhkusel, tööl olin viimastel aasta- Nii on iga küla suutnud välja tuua oma eelised, millele varem pole tel keemiatööstuses, loodusliku ehituskeemia alal. Kõige rohkem tõsiselt mõeldud. Rõõm on näha, et Räpina vallas on nii Veriora, Kas oma kooliteed alustasid Võrus? Meeksi kui ka Räpina täies elujõus ning aktiivsed. Kedagi pole Ei, põhikooli käisin Varstus, keskkoolis otsisin kõrgemat taset olen oma elus töötanud ehitussektoris nii töölise kui ettevõtjana. Tundub, et sellega tuleb tegeleda mingis vormis ka edaspidi. unustatud ja keegi pole lasknud ennast unustada, mille tõestuseks ja lahkusin kodust. Läksin Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi, kust on erinevatel üritustel osalevad kohalikud inimesed, isetege- aasta pärast siirdusin juba Tartusse, ülikoolile lähemale. Sul on kaks last, kui vanad nad on ja kas käivad juba vuslased, kes oma loodut jagavad. Seetõttu on alati uhke ja hea Kuidas sündis idee saada vaimulikuks? Kas õpingute lasteaias? tunne jälgida, lugeda lehest meie inimeste saavutusi. Inimesed käigus? Lapsed on varsti 4 ja 2, poiss ja tüdruk. Enne tütre sündi jõudis võiksid julgemini oma tehtavat kajastada. Tartusse siirdudes sain peavarju Tartu Aleksandrite kogudu- poiss aastakese kohalikus lastehoius käia. Nüüd pole mahti, aitab Ühe aastaga on toimunud palju. Korraga on tulnud luua või se majas, kus oli tollal kujunenud omalaadne kristlik kommuun. õekest hoida, ma saan siis natuke maja ehitada. muuta mitme aasta jagu tööd, mis kindlasti pole olnud valutu protsess ning seejuures on ka muu elu lakkamatult edasi liikunud, Munkpreester Orenti ja tema karismaatilise ristiema juhtimisel Mida Sulle meeldib teha vabal ajal? oma argiste või tulevikku vaatavate muredega. Suuremaid vaid- ning nakataval eeskujul toimusid igapäevased jumalateenistu- Minu hobiks on elu ise. Täpsemalt maaelu. Pean hobitalu ja lusteemasid pakkunud tselluloositehase rajamise plaan ärgitas sed Aleksandri kirikus ja ka kodudes. Ei läinud kaua, kui lasin töötan välja nutikat ning keskkonnasõbralikku maaelu mudelit. kogu vallarahvast oma elukeskkonna ja tuleviku üle sügavamalt end salvida õigeusku, et selles kõiges täiel määral osaleda. Seni suurema eduta. See igiliikur kipub ikka seisma jääma kui järele mõtlema ning häälekalt kaasa rääkima. Meie inimeste puhul Mingil perioodil olid teenistused lausa kaks korda päevas, minu välist ressurssi juurde ei pane. Aga vähemalt on omal ja lastel pole see tavaline ja seda enam väärib tunnustust, kuidas enda, jaoks siis enne ja pärast koolipäeva. See oli väga inspireeriv ja lõbus, saab lambaid kallistada ja omapüütud kala praadida. Näha, kodu ja kodupaiga eest seisti. hakkasin juba keskkooli ajal käima Tallinnas Platoni Seminari kust elu tuleb, seda hoida ja toetada. Ja muidugi ka parajal määral Hea on näha meie koolide tegemisi läbi ajalehtede ning sot- igakuistel loengupäevadel. Sealt läks loomulik rada juba Tartu matti võtta kui viljad valmivad. siaalmeedia. Hea on näha, et tegutsevad nii suured kui väiksed, Ülikooli usuteaduskonda. Isa Timoteusega vestles suuremate ja väiksemate ettevõtmistega. Iga kool on omanäoline Sa pole siitkandist pärit, kuidas Sinust sai Aravu elanik? ja jääb vaid loota, et kogukond suudab ja tahab neid edaspidigi Ühel hetkel avastasin end olukorrast, kus elasin millegipärast Vaike Tammes toetada. Meie vald on meie inimeste nägu! Et meil jätkuks tasakaalu- Tartus, aga ülikoolis enam ei käinud, ka elatist teenisin hoopis kat meelt ja elutervet mõtlemist kõigiks järgnevateks aastateks üheskoos! Hedy Saar

Kaurimäe tuubirajale lustima! Isa Timoteus jõhvikal. Isa Timoteus haabjat meisterdamas. Fotod erakogust Lumetuube saab laenutada Tööharjutus – kellele ja milleks? K–R kell 14.00–19.00 ja

Töötukassa aitab inimesi töövaldkonnas oma tee leidmisel. valdkonnas, siis saab tööharjutuse raames tutvuda ka vastava L–P 10.00–19.00. Teinekord on vaja inimesel kõigepealt iseennast leida, alles siis valdkonna töödega ja tööandjatega. Head talverõõmude nautimist! hakata seadma samme edasiseks eluks. Tööharjutusel läbib inimene kolm etappi. Esimeses neist tut- Üks võimalus abistada inimest tööotsingutel ja teda ka moti- vuvad osalejad grupikaaslaste ja juhendajatega ning kohanevad SA Räpina Sadamad ja Puhkealad veerida töötama, on tööharjutus. Tööharjutus koosneb grupitööst grupis tegutsemise põhimõtete, reeglite ja päevakavaga. Teises ja praktilistest tegevustest, kus antakse erinevaid teadmisi, os- etapis läbivad osalejad erinevaid aktiivõppe tegevusi, mis aitavad kuseid ja ka nõustatakse. Kõige rohkem pööratakse tähelepanu kujundada inimese enesehinnangut, hoiakuid ja mõtteviise. Selle sellele, et inimene saaks iseendaga tuttavaks, oskaks end õigesti taustal suureneb inimese tegevusvalmidus, et minna tööharjutuse hinnata ja väärtustada ning endast lugu pidada. Tegevuste käigus lõppedes kas õppima, koolitusele, tööpraktikale või tööle. Lõpuks arendatakse tööotsijas suhtlemis- ja meeskonnatöö oskuseid tutvutakse juba tööde, töökeskkondade ja ametitega ning konk- ning keskendutakse tema tugevustele, oskustele ja teadmistele. reetse inimese oskustele, võimetele ja võimalustele vastavate Selline lähenemine annab inimesele suurema kindlustunde töö- töökohtadega maakonnas. Tööharjutuse lõpuks on inimesel just turule sisenemiseks. temale sobiv edasine suund tegutsemiseks ja tööturule jõudmi- Tööharjutus toimub gruppides, kuhu on koondatud sarnaste seks silme ees. oskuste või teadmistega inimesed, gruppi juhendab kaks juhen- Lisainfot saab tööharjutuse kohta töötukassa kodulehelt ning dajat, kes aitavad inimesel hinnata oma oskusi, võimalusi ja konsultantidelt töötukassa büroodes. nõustavad individuaalselt. Tööharjutus vastab iga maakonna konkreetsele tööturuvaja- Anu Harjo, dusele, nt kui Võrumaal on suurem tööjõuvajadus mõnes kindlas Eesti Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakond 8 räpina rahvaleht jaanuar 2019

Kultuurikalender jaanuar-veebruar ÕNNITLEME VANEMAID! R, 18. I 20 Talvine tantsuõhtu. Tantsuks mängib Kaks siidpehmet käekest ans Village Voice, esinevad Nõtked ja Karvased. ja süütut särasilma, Pilet kohapeal 7 eurot. Broneerimine ja üks väike süda, info tel 5612 8219 või [email protected] mis ei tunne kurja ilma... Veriora rahvamajas (Viluste PK aulas) Jäi kitsaks all südame, P, 20. I 13 Räpina Pensionäride Seltsi koosviibimine. valuga koos tuli ilmale Krabi külateatri etendus „Piimapuki jutud“. väike-väike inimene. Tasuta! Info tel 796 1473 Suurim õnn ta emale-isale! Räpina Tuletõrje saalis T, 22. I 10 Tallinna Lasteteater Lepatriinu etendus Alexander Karasjov „Terves kehas terve vaim“. Pilet 3 eurot. 03.12.2018 Info tel 517 6288 või [email protected] Krete Kaur Ruusa kultuurimajas 10.12.2018 K, 23. I 15.30 Räpina Vallavolikogu istung Räpina haldushoone II korrusel P, 27. I 10 Kohtumine lugejatega: šamaan Evald. Pilet 10 eurot, perepilet 15 eurot. Info tel 5612 8219 või [email protected] Leevi rahvamajas E, 28. I 13 Rakvere Teatri etendus „Põrsas Desmond ja sookolli lõks“. Pilet 8 eurot. Info ja broneerimine tel 796 1363 või [email protected] Räpina Aianduskooli saalis E, 28. I 19 Rakvere Teatri etendus „Astuge edasi!“. Pilet 15 eurot, õpilastele ja pensionäridele 13 eurot. Piletid ja info tel 796 1363 või [email protected] Räpina Aianduskooli saalis R, 1. II 19 Hispaania õhtu. Esineb flamenco kvintett Castano kontsertkavaga „Abanica“. Pärast kontserti jätkub õhtu Toomas Anni muusika saatel. Pilet eelmüügis 6 eurot, kohapeal 10 eurot. Lauakohtade tellimine 29. jaanuarini ja info tel 796 1363 või [email protected] Räpina Aianduskooli saalis T, 5. II 18 Aivar Täpsi Laulvate kristallhelikausside meditatiivne ja teraapiline kontsertseanss. Osalustasu 2 eurot. Info tel. 517 6288 Ruusa kultuurimajas K, 6. II 18 Kinoõhtu: „Johannes Pääsukese tõeline elu“. Pilet 5 eurot, sooduspilet 3,5 eurot. Info tel 517 6288 või [email protected] Ruusa kultuurimajas N, 7. II 18 Kinoõhtu: „Johannes Pääsukese tõeline elu“. Pilet 5 eurot, sooduspilet 3,5 eurot. Info tel 517 6288 või [email protected] Räpina Aianduskooli saalis R, 8. II 13 Raamatututvustus: fotograaf Aare Olander „Põlvamaa kadunud vaated“. Tasuta! Info tel 799 9545 või [email protected] Räpina Koduloo- ja Aiandusmuuseumis L, 9. II 11 Talispordipäev * Punase Risti koolitus * Liulaskmine. Supp ja vastlakuklid Info tel 517 6288 Ruusa kultuurimajas ja pargis K, 13. II 19 Vana Baskini teater „Öökuninganna“. Pilet 16 eurot, õpilastele ja pensionäridele MEIE HULGAST ON LAHKUNUD 14 eurot. Info tel 517 6288 või Kõik hea ja ilus Sinust alles jääb. [email protected] Räpina Aianduskooli saalis Jääb alles läbi valude ja vaeva. Kui helkiv täht Sa tõused kõrgele R, 15. II 19 Rahvalik õhtu ansambliga Lõõtsavägilased. Ja muudad nõnda heledamaks taeva. Esinevad rahvatantsurühmad. Pilet eelmüügis 8 eurot, kohapeal 12 eurot. Info tel 517 6288 või [email protected] Taimi-Regina Šamarina Räpina Aianduskooli saalis 05.12.2018 R, 15. II 20 Sõbrapäevapidu. Ans. Kruiis. Piletid osalevad Arvo Ojasalu loosis. Pääse 5 eurot. Aravu rahvamajas 07.12.2018 N, 21. II 18 Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert-aktus ja Aleksander Tihanov Räpina valla silmapaistvate õpilaste 11.12.2018 tunnustamine Veriora rahvamajas (Viluste PK aulas) Maila Nagland 12.12.2018 P, 24. II 11 Eesti Vabariigi 101. aastapäeva jumalateenistus Räpina Miikaeli kirikus Volli Lepik NÄITUSED 14.12.2018 P, 24. II 12 Eesti Vabariigi 101. aastapäeva mälestushetk Räpina ausamba pargis Näitus „Meie Aadu ehk Räpina Leivakombinaat vol 2“ on Väino Sultson E, 25. II 16 Kinoõhtu: „Lotte ja kadunud lohed“. avatud Räpina Raamatukogus. 18.12.2018 Pilet 5 eurot, sooduspilet 3,50 eurot. Näitus „Räpina Puhkpilliorkester 150“ on avatud Räpina Ko- Paul Rannamägi Info tel 517 6288 või duloo- ja Aiandusmuuseumis. 19.12.2018 [email protected] Ruusa kultuurimajas Räpina valda tutvustavate postkaartide konkursi valitud Olev Sepp on avatud Leevi rahvamajas. 19.12.2018 T, 26. II 16 Kinoõhtu: „Lotte ja kadunud lohed“. tööde näitus „Räpina vald pildis“ Vello Lehestik Pilet 5 eurot, sooduspilet 3,50 eurot. Kaidi Leeni maalinäitus „Valik töid“ on avatud Mehikoorma Info tel 517 6288 või Põhikooli I korrusel. 20.12.2018 [email protected] Meelis Haidak on avatud Räpina Aianduskooli saalis Maiu Varese plakatinäitus „Kuulutus-kuulutus!“ 24.12.2018 Mehikoorma seltsikeskuses. Hoia silma peal: kultuur.rapina.ee Elve Trumsi Näitus „Talvelõbud“ on avatud Räpina Lasteaias Vikerkaar 27.12.2018 jaanuarikuu lõpuni.