esimene number tartu kultuurileht veebruar 2008

2sisukord: berk vaher kullatud sillast ja seksivatest nukkudest 3-6 margus kiis, kristina paju, sven vabar ja barthol lo mejor tartu kunstikuust 7 maarja mänd teatrita tartust / 8 margus kiis emajõe 6 hipidest 10 martin oja tartufi lmist / 11 sven vabar ufo-kurkidest 13 eelmistest tartu kultuuriajalehtedest 15 summary / 16 kaisa eiche fantaasiad

neid variante oli ju ikka mitu), mis Mis me plaanid on? Tahaks iga kuu uue hoiaks Kunstikooli ja ülikooli lõpetanuid numbri trükkida. Tahaks kõneleda asja- siin ja looks uusi väärtusi. Tahtsime teha dest, millest „päris meedia“ mööda vaa- sellist kohta, kus oleks kõik võimalik, tab, sest asi pole ajakirjanduslikult kobe. uus kus inimesed saaks kokku ja teeks oma Tahaks sõna anda just kultuuritegijatele unistusi teoks. Umbes nagu kultuurima- endile, nii staaridele kui tundmatutele, ja, aga tänapäevane, omaalgatusel põhi- üksikutele huntidele ja kambakesi te- nev. Umbes nagu Genialistide Klubi, aga gutsevatele. Tahaks numbreid koos hoida mängivar põllu suurem. Kobarates suurem. Kampadel mingi peateemaga (nagu seekord on ku- ja sõpradel põhinev. Et GenKlubi tegut- junenud kunstikuu) ja tahaks lehe ku- semine Lutsu teatrimajas on alati olnud jundust hoida muutumises. Ja tahaks, et Halloo, kultuurisõbrad! Nagu Eestis kul- väga ajutine, siis otsisime uut kohta, kuhu keegi Müürilehe lahtilõikamata kujul ka tuurilehti veel vähe oleks, tegime täiesti uue kolida ning kus saaks niiviisi paljuneda. seinale riputab. Või et enne ahju ajamist juurde. Ja nimelt Tartu kultuurilehe, nagu Seltskond sai kokku aetud, aga uut maja ei leht läbi loetaks. Tahaks, et kirjutajad oleks Tartus kultuuri või nagu oleks Tartu leidnud ja klubi tegutseb siiani vanal moel saavad tutvustada midagi, mis neile en- kultuur midagi erilist. Nagu toimuks Tartus Lutsu 2. Ootamatult läks töösse aga üks dalegi meeldib või mis on isiklik, et nad ei midagi erilist ja nagu kedagi huvitaks, mis meie välkidee – et kui teeme kultuurite- pea kirjutama millestki, millest nad ei tea siin toimub. Või nagu oleks Tartust vaada- hast, et teeme siis oma häälekandja kah! midagi ning mida nad võib-olla isegi vih- tes huvitav asju ja meie elu näha. Või et nagu kavad. Tahaks nii, et sundust ei ole. Noh, Tartu kultuuriinimestel oleks midagi öelda Miks Müürileht, aga mitte Tartu Kultuuri see, et meil honorare ei maksta, loob hea Tartu elu ja olu kohta. Me usume, et see on Pasunamees? Müürileht on nigel nimi, soodumuse. nii. Kui aga pole, saab kamp egomaniakke räägitakse. Aga see-eest on Müürileht kahe vähemalt oma naljade peale naerda ja oma otsaga asi – esiteks plakat, teiseks ajaleht. Võib-olla me ei tea, kuidas head kultuuri- maailmavaadet levitada. Või vastupidi – kuidas kellelegi. Kindel on lehte tehakse. Võib-olla me mängime see, et vähemalt esimese numbri kujundu- kultuurilehe tegemist. Aga mis siis. See on Tegelikult me plaanisime teha Tartusse se korral tuleb valida üks funktsioon, lahti tore mäng. Kultuuritehast (-mõisa, -jaama, -veskit – lõigatult plakatit enam pole.

VÄ L JA A N D JA: TOIMETUS!KOLLEEGIUM: TOETAJAD: Leht ilmub Tartu linna rahalisel toel, MTÜ Genialistide Klubi Kaisa Eiche, Margus Kiis, Barthol Lo Mejor, Paberiga (Munken Pure) toetas IMAP www.genklubi.ee Maarja Mänd, Martin Oja, Kristiina Paju, Ivar TRÜKK: Greif Põllu, Toomas " etloff , Sven Vabar, Berk Vaher TIRAAŽ: 1000 KUJUNDUS: Martin Rästa TASUTA! esimene number müürileht veebruar 2008

kuld on ilus, seks on kole berk vaher

17. jaanuaril avastati Tartu kaarsillalt sid, kellele jalgu jäid? Aga kui 25. jaanuaril mõnitasid, sest need ei olnud enne kunagi installatsioon madratsil seksivate kummi- lülitub teemasse linnavalitsuse avalike kannikaid ja jalgevahet näinud. Nüüd jälle – nukkudega ja võeti ka üsna ruttu alla. suhete juht Indrek Mustimets, saame juba vuihh! Koolkondlikud niidid viivad mitmekülgse rohkem teada: „Kes võtnuks vastutuse elukunstniku ja hetkel kunstiõpetaja ame- siis, kui see voodi oleks keskpäeval kellele- Aga selle tõlgenduse vastu räägib jälle fakt, tit pidava Kalev Vapper juuniori juurde, kes gi pähe kukkunud? Kes olnuks ajalehel siis et „ametiisikud” suudavad soodsa tagant- ise jäi toimunut kommenteerides tagasi- esimene ametiisik, kellelt vastust küsida ja tuule korral märksa mastaapsemate häp- hoidlikuks, aga poleks pruukinud – kui kellele vastutust veeretada?” peningidega maha saada. Muidugi mitte palju on olnud Tartu ajaloos neid kunsti- niisama, ega ametnik ole mingi tudeng, et teoseid, mille eest Tartu Postimees pree- Vaat see on nali, mitte kunstiteos. Või ilma rahata mõtlema hakkab. mia välja paneb? oli nali umbes nädal aega. Voodi oleks saanud ju silla külge kinnitada või asen- Kuu aega enne nukkude paigaldamist silla- Vapper nimetab 21. jaanuari Tartu Posti- dada mõne kindlama konstruktsiooniga. le tulid linnaarhitekt ja linnakunstnik ni- mehes installatsiooni pigem naljaks kui Aga nädal aega hiljem lendasid neli koo- melt lagedale ideega, et rajatava Vabaduse kunstiteoseks. Ent niiehknii on see kunsti- lipoissi Hiinalinnas leitud mürsust õhku autosilla kaare võiks värvida kuldseks. teos. Olnuks siis, kui see jäänuks sillale ning üüberpürjelid Kruuda (või mis ta Nojah, edevus ei anna häbeneda (linnaar- pidama – rahva seast tulnud spontaanse oligi) ja Hanson (endine kaitseminister hitekti nimi on juhtumisi Sild) ja Tartu ja minimaalkuludega taiesena, kodanike ja sõjaväeosa territooriumi Tartule kom- üldiselt kadakasaksikul ja brežnevistlikul omakasupüüdmatu kingitusena linnale, bineerija, maind juu) teatasid seepeale, et kitšil baseeruva imagoga sobiks see ju häs- ausambana sügisel samas paigas tõepoo- kurb küll, seal on neid koledaid pomme ti. Ainult et mis härraste kunst maksma lest seksinud noortele, ometi kord aus- vist veel, ega me seal getos ise pole käinud läheks? 18. detsembri Tartu Postimehe ai- tusavaldusena ka siin ja praegu elavatele ja nüüd ei julge ammugi, mingiks demi- netel 167 000 krooni (7000 võrra rohkem inimestele ja vahva edasiarendusena juba neerimiseks nagunii raha ei ole, nii et kui Y-Galerii aastategevuseks), järgmise omajagu ära käiatud „suudlevatest tuden- astuge tasa, puhta jalaga ja kui miini otsa päeva korrektsiooni põhjal juba 250 000 gitest”. See olnuks kunstiteos siis – ja on satute, siis sorry vaan, teinekord ikka krooni, proovivärvimine 20 000 krooni nüüd, peale allavõtmist seda enam. Sest vaadake, kus te koperdate ja mida näper- (kokku samas suurusjärgus linna toetu- keegi kurat ei ole siiamaani osanud pakku- date. Ja voodiga pähesaamise kõrval on sega tervele Kunstikuule). Võrdluseks: al- da mõistlikku seletust, miks see installat- see ju kökimöki, eks ole. ternatiivfestival Plink Plonk 75 000 kroo- sioon üldse alla võeti. ni, autorilaulufestival Mailaul 2008 – 50 Ju siis võiks arvata, et nende nukkude al- 000 krooni, noorte kunstifestival Midagi Kalev Vapper viitab ise võimalusele, et latoomise põhjuseks pole mitte voodioht Muud 30 000 krooni. installatsiooni paigaldamine kaarsillale keskpäevasele promeneerijale, vaid vas- oli illegaalne. Selle aga kummutab linna tutuse kaelasadamine pahaaimamatule Ja mina, tainapea, vuhkisin mullu mitu juriidika isa Jüri Mölder 22. jaanuari Tartu „ametiisikule”. Kui juba käsulaudadest kuud teha 2011. aasta Euroopa kultuuri- Postimehes, rõhutades, et kõige rohkem lahknevate Truff e varikatuste pärast läks pealinna taotlust, nuiates Tartu korralda- võiks seda pidada avaliku korra rikkumi- palundra lahti (või Eesti parim kohvik ka jatelt-loojatelt kõiksugu projektiideid! Lase seks, aga tema ei teeks isegi seda. veel, kes teil üldse lubas silma paista?), siis veel võhik asja juurde. Piisanuks täiesti linnakodaniku julgus ilma kooskõlastava sloganist: „Kuld on ilus, seks on kole” ning Miks need nukud siis alla toodi? Tartu po- paberita mingit mittetarbelist kunsti teha kogu programmiks ühest lausest: selle osa litsei konstaabel toob ainsaks põhjendu- (avalikus ruumis, mõtelge!) on ju suisa linnast, mis turistidele meeldib, kuldame seks retoorilise küsimuse: „Aga miks oleks põrssus. Ja veel seks ka! Ühel Kunstikuul üle ja selle osa, mis ei meeldi meile endile- pidanud need sinna üles jätma?” Jänes alles oli vanas Kaubamajas mingi jama gi, laseme õhku. Lihtne, konkreetne ja mis võtku, miks mitte? Keda nad seal siis sega- kumminukkudega, kes ausaid kristlasi peaasi, teostatav.

2 veebruar 2008 müürileht esimene number

tartu kun! ikuu 2008 – vähe tähtsündmusi, palju kun! i nurkades ja nende tagu! es margus kiis

Tartu Kunstikuu 2008, valedest kubiseva kus saab nautida kalev-k-vapperlikku imetella puust karikatuure meisterdava alapealkirjaga „TARTU pikk, ART lühike“ pretensioonitut huumorit ja tema elik Eero Iiavoineni isikunäitust, kus ta esineb (Tartu pole kuigi pikk linn, eriti arvestades, Tartu Kõrgema Kunstikooli õpilaste vai- koos Tuuli Puhveli ja Ove ning (jälle!) Kalli et tegemist on jõelinnaga; Volgogradiga mupingutuste vilju. Järgneb nädal MoKSi Kaldega. ei anna ikka võrrelda; igatahes kunst on programmi tsentrumiks olemist. pikem) kuigi organiseeritud nii tähtsa or- Peale kohvikute on kunsti täis topitud ka ganisatsiooni kui Tartu Kunstnike Liidu Tartu Lastekunstikooli galeriis 10. kõiksugu teised Tartu avalikud majad. poolt, on mõneti tagasihoidlikum ja ui- veebruarini põnev Enn Tegova kureeritud Muidugi Linnaraamatukogu: seal on nii masem kui eelmised. Võimsat tsentrumit multimediaalne ülevaateekshibitsioon Tõnu Smidti fotonäitus „Eesti maastikud”, nagu 2006 oli Vana Kaubamaja või toetu- Tartu kaasaegse kunsti erinevatelt tegi- raamatunäitus „Hando Mugasto raama- mist soliidsele traditsioonile, nagu eel- jatelt. 12. veebruarist edasi on aga Tartu tugraafi kuna” ja vaimupuudega noorte misel aastal, nüüd tundub, et pole. Kuid Kõrgema Kunstikooli ja Kuopio Academy kunstinäitus „Päikesepildid”; Tammelinna kunsti kvaliteeti see ei kahanda, vähemalt of Design üliõpilaste „minitekstiilide” (?) harukontoris võib näha nii Tartu Tamme loodetavasti mitte. näitus „Aeg”(?). Rael Artel Project Space ’is gümnaasiumi õpilaste taimkollaažide näi- on alates 6. veebruarist salapärane Tartu ja tust „Puud” kui ka Palamuse kaunitari Mõneti huvitaval kombel on tARTu Tallinna noorema generatsiooni kunstni- Tiina Sääliku fotonäitust „4”; Annelinna Kunstkuu 2008 sees üks väiksem kunsti- ke ja projektiruumi koostöös kollektiivne harus aga kunstnik Mare Hundi illustrat- kuu, õigemini nädal, mis püüab väita, et kunstiprojekt mitmemõttelise pealkirjaga sioone Tiia Toometi raamatule „Kaltsutitt on suurem kui päris kunstikuu – nimelt „Kunstikuu”. ja puuhobune”. Vanad head Vanemuise MoKSi „Kultuurijaam – loo oma reis“. Aga sisesambad kannavad pool kuud Markus sellest on siinsamas eraldi artikkel. Kuid selleaastase kunstikuu peamised te- Kasemaa arvutimaale. gijad on ikkagi nö alternatiivsed kunsti- „Ametlikes“ kunstinäitamiskohtades paigad, seinapealsed ja nurgatagused. Kunstisaastest ei jää puutumata aga ka toimub justkui mõõdukalt erilist. Õigemini enamasti kohvikud, kus võib nii vanad kui ka moodsad kirikud. Jaani Muuseumid on loomulikult stiilselt loiud. näha kohati hämmastavat programmi. omas on Tartu maalitraditsioone aus Tartu Kunstimuuseum jätkab oma tava- Võtame kasvõi kohvik Wilde, mille hä- hoidva Riina Neeme isikunäitus, Tartu pärast programmi mõningate moepära- maratel seintel võib märgata noorepoolse uues Kaubamajas aga hoopis noorte semate lisanditega (ringkäigud jne). Tartu kunstistaari, Eesti Ekspress Areeni kaane- Tiibeti põgenike joonistuste heategevus- Linnamuuseum teeb kunstikuu raames poisiks olnud Rauno $ omas Mossi isiku- lik näitus! töötoa vappidest. Eesti Rahva Muuseum näitust. RTM on viimaste aastate Tartu üks teostab iga kolme päeva tagant uuenevat intrigeeriavamaid kunstnikke, kelle eks- Noneh, eks igasugu omapäraseid üritusi, vaibaväljapanekut. Laulupeomuuseum poneerimine küll populaarses, kuid ikkagi nagu näiteks hunnik töötubasid, Endel korraldab ka lastele pabernukkudega problemaatiliselt illumineeritud kohvikus Taniloo vastuvõtud kahel päeval (5. ja projekti. on natuke, hmm, ütleks isegi, et varju hei- 12. veebruaril), kunstiraamatute soo- tev kogu linna kultuurile. Aga veel. Teine dusmüügid, valguspuude ja jääskulptuu- Kunstigaleriides võib näha siiski kesk- Tartu imelaps – vaevalt paarikümneaas- ride avamised ja vaateakende konkurs misest huvitavamat programmi. Tartu tane Paul Sontag Ülikooli kohvikus. Tema tulevad ka vahele. Pööraks tähelepanu Kunstnike Maja galerii täidab veebruari isegi häirivalt ülivanas fotograafi aeelses aga kahele absurdselt absoluutse peal- esimesel poolel Tartu Ülikooli maaliosa- stiilis natüürmordid, mida peaks näitama kirjaga nn konverentsile, mis toimuvad konna juubelinäitus, kus saame näha baltisaksa kunstiga ühes reas, panevad Tartu Kunstnike Majas. Esimene, mis hulganisti rohkem või vähem sotsiaal- heldima igaühe, kellele ei meeldi purki sit- toimub 20. veebruaril, kannab pealkirja set maali ning vanu ja uusi staare, tei- tumine. “KUNST”, seal esinevad Reeli Kõiv ja kaks sel poolel Tartu seeniorkunstnike näitus korda keegi Kangilaski. Teisel, tiitliga „Vana Kool”. Tampere majas on, nagu Lõunakeskuse internetikohvikus on mit- “KUNSTIHARIDUS”, esineb Piret Paas ja arvata võib, soomlased: Salo Kunstnikke mekülgse ja nagu me näeme, ka ebatartu- natuke hiljem ka Piret Paas. Seltsi (Soome) ühisnäitus (mitte segi aja- likult produktiivse, kuid alati alahinnatud da Pasolini poolt kurikuulsaks tehtud Kalli Kalde maalide näitus. Jällegi midagi Ahjaa, kunstimess. Alguses pidi see muide Salò Vabariigiga II maailmasõja aegses helge hingega, lapselikele inimestele, kelle toimuma Tartu Näituste Messikeskuses ja Itaalias). Y-Galeriis on esialgu juba ammu ei meeldi... Kalli Kalde paikneb koos Tartu mitu päeva. Õnneks, kordan, õnneks võitis enne kuu algust avatud Kalev Kalevi poeg Kunstnike Liidu juhi Tõnis Kriisaga ka ühes rahapuudus (mitte terve mõistus, sest seda Vapperi kureeritud õpiku-kontseptualis- teises, kesklinnale palju lähemas kohvikus on Tartu suht vähe ikkagi). Tänan, armas minäitus „Kalev Vapper õpetab koolis”, nimega Catwalk. Antoniuse Gildis võime Tartu Linnavalitsus!

3 esimene number müürileht veebruar 2008

kummitusjaam fantoomjaam kultuurijaam sven vabar & kristina paju

Metsiku Lääne heitlik areng pärast raudtee haarab MoKS oma aktsioonidesse ka neis Klubi Helijaamaks ja aadressil Ujula 1a asuv rajamist tõi kaasa hulgaliselt kummitus- keskkondades elutsevad inimesed, MoKS kunstitegemise-pind Tehasejaamaks. linnu kummitusjaamadega, kus rongid tahab olla sotsiaalne ettevõtmine. enam ei käinud. Või kui, siis kummitus- Kultuurijaama ideeks on ka näidata, et me rongid. Jaapani fi lmides leidub palju kum- Seda on näha ka sündmusest nimega ei vaja siin Tartus tingimata uusi kultuuri- mitusjaamu. Pärast Berliini tükeldamist Kultuurijaam, mille MoKS korraldab 11. paiku juurde. Neid on juba praegu mingis jäi osa Ida-Berliini metroo jaamu Lääne- – 17. veebruarini Tartu kunstikuu raames. mõttes piisavalt. On tarvis need lihtsalt Berliini territooriumile – neist tühjadest Kultuurijaama põhilisest kontseptsioonist ühendada, tekitada rohkem koostööd ja maa-alustest fantoomjaamadest kihutasid kõnelevad Kristina Pajule ja Sven Vabarile suhtlemist. Sestsamast ideest võiksid olla rongid aastakümneid võimalikult kiirelt MoKSi põhilised käimashoidjad, eesti vi- kantud ka Tartusse kultuuritehase raja- läbi. Uuel ajal on ka Eestis tekkinud mit- suaalkunstnik Evelyn Müürsepp ja USA- mise kavad. Ei ole tarvis rajada mingit uut, meid paiku, kus „Rongid enam ei...“, ja päritolu, kuid samuti Eestis elav heli- ja tohutut ja kallist maja. On tarvis lõpetada kus on tekkinud samuti rohkem või vähem videokunstnik John Grzinich. omaette tigedalt sisisemine ja teha rohkem kummituslikke jaamu. teiste kultuuriinimestega koostööd siin Mida see „kultuurijaam“ tähendab, miks Tartus. Ja kui see koostöö hakkab tööle, Eriti veider olukord on igasuguste jaama- just „jaam“? tekitab aina uut ja uut kultuuri, alles siis, dega Tartus. Rongid siit küll läbi sõitsid, lähtuvalt neist uutest tekkinud konkreet- aga raudteejaam oli aastaid lukku pandud. John: Algselt oli idee korraldada see üritus setest vajadustest võib hakata midagi suu- Eelmisel aastal ta põles, nüüd on remon- Tartu raudteejaamas, ja osa üritusi oleks remat juurde rajama või ehitama. Ja seda dis. Raadil asub gigantne kummitus-len- ka toimunud sõitvas rongis – teel Tartust ehitamist võiks siis näiteks ka linn toetada nuväli (eriti ei teata, et seal asuvad ka väga Tallinnasse või Valka näiteks. See plaan – selle asemel, et käivitada suuri, mahu- romantilised lennukiangaarid 20. sajandi kahjuks ei teostunud, sest jaamahoone kaid projekte, millel juba eksisteeriva kul- algusest, kust kord lendasid välja Eesti esi- ei ole veel valmis. Võib-olla me siis viime tuuriga on vähe ühist. mesed lennukid). Bussijaamaga toimusid selle plaani ellu mõnel järgneval aastal või meil veidrad mahhinatsioonid. Mehis ka hoopis mõnes teises kohas või riigis. Sellepärast on ka meie ürituse nimi Heinsaar hiljuti rääkis, kuidas ta tund- Kuigi samas meil oleks ka väga hea meel, Kultuurijaam, mitte Kultuuritehas. Oluline is narkootilist tõmmet bussijaama vastu, kui keegi teine selle idee meilt varastaks. on ka see, et me eriti ei korralda selliseid veetes lugematuid tunde bussijaama puh- fi kseeritud kavaga üritusi, kus ühed tee- vetis (mida enam paraku pole) lugedes ja Siiski me ei loobunud sellest ideest pä- vad kunsti ja teised vaatavad pealt. Me aknast välja vaadates. riselt ka sel aastal siin Tartus. Sest mida kasutame põhiliselt töötoa-formaati, kus see „jaam“ siis tähendab? Üks asi on kõik – nii kunstnikud kui huvilised, nii Kummitusjaam on sotsiaalsest küljest see, et jaam ei ole lihtsalt mingi tavali- et tegelikult neil ei saagi vahet teha – kõik enamasti muidugi kurb nähtus. Aga patt ne koht nagu iga teinegi. Jaam kujutab on osalised loomeprotsessis. Nii erineva- on jätta tajumata kummitusjaama ime- endast paljude erinevate kohtade ühen- tes töötubades, Art Security projektis kui line, alternatiivseid reaalsusi loov pool. dust; teelolekut ühte või teise kohta, muudel üritustel on põhiline võimaldada 1. – 17. veebruarini tekitab Tartus hulga- ühest kohast teise. Seega meie üritus, inimestele kogemusi; proovida igasuguseid liselt kummitusjaamu MoKS. Ta tekitab mille nimi on „Kultuurijaam“, ei ole üks asju. Kunstijaam ongi üks suur töötuba. teis ka uusi fantoomjäsemeid ja fantoom- homogeenne sündmus või sündmuste- meeleelundeid, millega tajuda linna-re- ahel mingis ühes konkreetses, fi kseeritud Juba see meie intervjuu siin on eksperi- aalsust uudsel viisil. MoKS (Mooste küla- kohas, olgu reaalses või sümboolses. See ment. See on uus, ettearvamatu sündmus; lisstuudio) on Põlvamaal asuv külalisatel- „jaam“ tekkis või tekib, et ühendada me ei tea ega ennusta, mis intervjuus edas- jee, kuhu kunstnikud üle maailma saavad juba olemasolevaid kultuurikohti Tartu pidi juhtuma hakkab. kokku sõita kunsti tegema. Lisaks korral- linnas, mis varemalt võibolla niiväga dab MoKS mujalgi üritusi vanale ja noorele ühenduses ei olnud, sest neid ühenda- Jaam tähendab ka, et kogu aeg toimub kunstirahvale. Ise nad ütlevad, et nende vat „jaama“ ei olnud. „Kultuurijaam“ mingi liikumine. Jaamas paigal seismine ateljee on „avatud kõikidele loome-ini- tekitab ühenduse nende kohtade vahel – on tavaliselt üpris tüütu; mida vähem seal mestele, eelistamata rahvust ja harrasta- paljud erinevad sündmused kulgevad seisma peab, seda parem. tavat kunstivaldkonda“. Aga tegelikult on ühest kohast teise. Nõnda muutuvad ka nii välja kukkunud (mis on ju väga tore), kohad kui staatilised nähtused samuti John: Nojaa, jaamas on ikka nii, et selle et MoKSiga seotud kunstnikud tegelevad rohkem mitmeteks erinevateks „jaama- kaudu sa pääsed kuskile mujale. Sa satud iseäranis palju helidega ning meid ümbrit- deks“. Y-Galerii saab Keskjaamaks, Tartu kuskile jaama ja lähed sealt reisile. Reis seva materiaalse keskkonnaga. Peale selle Kunstimaja Kunstijaamaks, Genialistide lõppeb võibolla mõnes muus jaamas, kust

4 veebruar 2008 müürileht esimene number

põhilisel tasandil, kuidas toimib heli ümbritsevas ruumis. Õpitakse kuulama meid ümbritsevaid helisid ning ruume looma või muutma ise helisid tekitades. Samuti tegeletakse küsimusega, kuidas heli kui algselt puhtmeeleline, auditiiv- ne fenomen hakkab toimima keelemär- gina. Selleks kuulavad töötoas osalised loomade tekitatud hääli. Õpitakse ka end spontaanselt leitud-tekitatud helide abil väljendama.

Soome muusik, „metsafolkar“ LauNau (Laura Naukkarinen) korraldab eeskätt lasteaialastele (kuid oodatud on kuitahes vanad lapsed ja lapsemeelsed täiskas- vanud) töötoa Heli pildile, kus on võimalik fi lmidele ise heli luua. Selleks on LauNau kaasa võtnud mitmesuguseid pille ja muid esemeid, millega fi lmi taustaks heli te- kitada. Hitoshi Kojo, Patric McGinley, John Grzinich, Toomas $ etloff . Foto: Barthol Lo Mejor Kahel päeval toimuv ümarlaud-fi lmiõhtu algab uus reis jne. Selles mõttes me loo- näiteks registreerida erinevatesse töö- uurib esteetika ja empiirika vahekor- damegi, et piisavalt palju inimesi tunneb tubadesse ja informatsiooni toimuvate da. Esimese õhtu teemal „Antropoloogid meie jaamadest algavatest reisidest rõõmu, sündmuste kohta. kunstnikud“ kureerib Taavi Tatsi et neil tõesti õnnestub endale kujundada Maailmafi lmi festivalilt, esitledes dok- omaenda reisid. Me ka loodame, et palju Mis konkreetselt toimub? fi lme, milles lõimuvad kunstiline ja ant- nooremat rahvast tuleb osalema, ka näi- ropoloogiline mõõde. Kas ja kuidas on teks koolilapsi või päris väikseid lasteaia- Mis Kultuurijaama raames täpsemalt toi- võimalik tunnetatud tõde ühtaegu fi l- lapsi. Kuigi valdavalt on üritused mõeldud mub, seda võite vaadata netist: kultuuri- mikunsti võtetega estetiseerida ja ant- keskkooliõpilastele või tudengitele. jaam.moks.ee, seal on üleval ajakava ning ropoloogilise eesmärgiga empiriseerida? sündmuste kirjeldused. Siinkohal toome Teine õhtu “Kunstnikud kui antropoloo- Aga teil on ka eraldi Keskjaam. See ära väikse kokkuvõtte peamistest üritus- gid” toimub Kunstiteaduste Instituudi kõlab väheke kontrollivalt, hierarhiliselt. test. Töötubades osalemine on tasuta ja Talvefoorumi eelsektsioonina. Osalejad Võinuks ju olla hulk erinevaid, aga neist võivad osa võtta kõik soovijad, kuigi arutavad kunsti, dokumentalistika ja sot- omavahel võrdseid jaamu. kohtade arv neis on piiratud. siaalteaduste vahekorra üle kaasaegses kunstis, nende elualade vaheliste ja üldse Evelyn: See Keskjaam on pigem informat- Soome tegevuskunstnik Tero Nauha kor- mistahes kunstis käibivate formaatide va- sioonihankimise koht, mitte mingi erili- raldab kolmel päeval töötoa Linnasõlmed. heliste piiride hägustumise üle. Mõlemal ne niiditõmbamise- või kontrollikeskus. Tegevuskunst avalikus ruumis. Selles töö- õhtul näidatakse jutu illustratsiooniks ka Inimesed saavad sealt Kultuurijaama kohta toas luuakse katalüütilisi aktsioone linna- fi lme ja kohal on fi lmitegijad ise. infot. See on nagu värav, näiteks nagu ot- ruumis. Rea korduvate aktsioonidega lin- singumootorid internetis, sa saad sealt info naruumis tehakse avalik ruum nähtavaks Reedel esineb Helijaamas kontserdil kogu kätte ja liigud sealt edasi. Keskjaam on liht- ja äratuntavaks mitmel eri moel. Eelnev kohaletulnud helikunstnike ja muusiku- salt alguspunkt, kust on hea edasi liikuda. kogemus tegevuskunstis ei ole vajalik, te seltskond: Bernu Rits (LV), Kuupuu feat oluline on tahe ja julgus töötada välitingi- JoyLaav (FIN), Lau Nau (FIN), .murmer Selles mõttes ei ole Kultuurijaam tingi- mustes ja avalikus linnaruumis.” (IE-US-FR), jgrzinich (US-EST). mata Tartuga piiratud. Tartu raudteejaam näiteks seob Tartut Valga ja Tallinnaga. John Grzinich juhib töötuba Unirever- Kõigi ürituste ajal ja vahel tegutseb Art sality – Ümberpööratud universaalne re- Security. See on kiirreageerimisüksus, mis John: Tallinnas on seda kultuuritehase- aalsus. Moodustatakse kaks gruppi, kellest kontrollib linnas toimuva kunsti ja kultuu- asja ka juba aastaid arutatud. See on suur kumbki hakkab digikaameratega salves- ri olukorda ning koostab sellest raporti. Art ettevõtmine, kes teab, kas nad saavad sel- tama Kunstikuul toimuvat. Misjärel asu- Securityt on võimalik kriitiliste kultuuri- lega kunagi valmis või ei. Sesmõttes võiks takse salvestatud materjali monteerima – kollete asukohtadest teavitada. Kultuurijaama mudeli abil edasi liikuda ka jäetakse heli välja ning kumbki grupp muudesse linnadesse. monteerib kokku ühe tummfi lmi. Seejärel Kultuurijaam võetakse kokku Laupäeval grupid vahetavad omavahel fi lmid ning 16.veebruaril kell 17 Keskjaamas – kus saab Meie töötubade kohta ei saa tegelikult isegi lisavad fi lmidele helitausta, mis võib olla näha-kuulda töötubades tehtut. seda öelda, et nad teatud kindlates kohta- ükskõik milline. Idee on mängida doku- des toimuvad. Need on pigem punktid, kus menteerimisel esile kerkivate piiridega Ürituste koha infot ja töötubadesse saab tööd teha. Me kavatseme näiteks palju fakti ja fi ktsiooni vahel. registreerida saab aadressil tegutseda avalikus ruumis, muu hulgas ka [email protected] ning telefonil selleks, et Tartu inimesed näeksid, et mi- Iiri-Ameerika päritolu, kuid viimastel 58 060 083. Netist saab rohkem infot dagi toimub. aastatel Prantsus- ja Inglismaal elanud ürituste kohta aadressidelt: helikunstnik Patrick McKinley (artistini- Keskjaam ei tähenda, et me juhime kogu mega .murmer) ning Läti grupp Bernu Rits üritust, me pigem korraldame selle alga- (Maksims Shentelevs, Kaspars Kalnins, kultuurijaam.moks.ee mise, lükkame selle käima. Inimesed ise Laura Elcere) teevad töötoa Heli kui artsecurity.org, juhivad ennast. Keskjaamas saab ennast ruum/heli kui keel. Selles uuritakse üsna talvefoorum.artun.ee

5 esimene number müürileht veebruar 2008

kun! i korra kaitsjad barthol lo mejor

Art Security on Poola turvafi rma, mis saatus otsustatakse. Samalaadseid fi liaale Art Security tervituskõne Tartu Kunstikuu on tänavuseks kunstikuuks avanud oma on varem rajatud Brüsselisse, Poznanisse 2008 pidulikul avamistseremoonial Athena fi liaali ka Tartus. Kohalikest noortest arva- ja Berliini ning tulemused on olnud üle oo- Keskuses: jatest on moodustatud kiirreageerimisük- tuste efektiivsed. sus, mille põhiliseks tegevusalaks on kuns- „Mu daamid ja härrad, ti peale kiirelt reageerimine. Reaktsioon Art Security kiirreageerimisüksus pa- toimub huvitava, igava ning hea kunsti kub erinevaid avalikke teenuseid sh Mul on suur au olla täna siin, tARTu lähtepunktist. Igati on julgustatud ning installeerimine, modifi tseerimine, õpeta- kunstikuu 2008 avamistseremoonial, koos õigustatud kiirreageerijate sekkumine mine, nõustamine, likvideerimine, tsen- teiega. Tartu kunstikuu on Tartu linna ja operatsioonid ning haarangud seoses seerimine. jaoks väga oluline mainekujundussünd- igava kunsti piiramatu levikuga, mis võiks mus ja ma võin kinnitada, et mina teen ohustada Tartu Kunstikuu 2008 edukat Art security võtab enda kontrolli alla kogu kõik endast oleneva, et Tartu mainet au läbiviibimist. kunstivoo ning parandab ja modifi tsee- sees hoida! rib seda vastavalt kõrgematele kriteeriu- Agentide võrk katab suuremat osa Tartust, mitele toimides kvaliteedi järelvalvena. Käivad jutud, et Tartut on selle aasta et vajadusel oma volitusi kasutada kuns- Linnakodanikelt oodatakse täit koostöö- veebruaris tabamas enneolematult kõrge ti korrigeerimiseks. Agente värvatakse valmidust, millest keeldumise puhul järg- kunstinontsentratsioon. Loodame, et en- jooksvalt juurde ning esmase programmi nevad vastutuselevõtt. Kogu rakendatav neolematult kõrge kunstikontsentratsioo- edukal läbimisel on plaanis luua ka kunsti võttestik on tagamaks ühiskonnas valitse- ni poolt põhjustatud massihüsteeria möö- naabrivalve, mis teostaks aktiivset järel- va kunstiikalduse leevendamist. dub rahulikult, kuid samas pakub meile valvet kunsti taseme üle oma naabruskon- väärtusliku õppetunni. nas ning teataks koheselt ning operatiiv- Art Security on kiirreageerimisüksus, mis selt kõikidest kunstialastest rikkumistest reageerib “kaasaegse kunsti ideede poolt Tartus sünnib suuri mõtteid ja Tartus sün- vajalikesse organitesse. Kunstikuu järel mürgitatud” Tartu linna elanike väljakut- nib suurt kunsti! Võime olla tänulikud, et koostab Art Security raporti valitsevast setele. Üksuse eesmärk on leevendada ini- Jumal lõi Pallase ja Tartu. korrast Tartu kunstis ning Art Security meste vaimseid üleelamisi ja õpetada neid poolt loodud organiseerituse kestvus- igapäevaelus kunstiga kokkupuutumise Mu daamid ja härrad, ma tänan teid tähe- prognoos vastavalt millele Tartu fi liaali tagajärgedega toime tulema. lepanu eest, kohtumiseni.”

6 veebruar 2008 müürileht esimene number

kus on su teater, tarto " in? maarja mänd

Mis on teater? See on kunstiliik, insti- huda ja puhuda, kuid ümber mitte kunagi. ja selle väärtustest kanti viimati ette tutsioon, maja. Mis on Tartu Teater? Ei Ta on ju Eesti esimene! Hansapäevade aegu, kuid kulm ei kerkinud tea...Tartus on institutsionaalselt teater kellelgi – mis siis, et Kivastik! Võiks ju pa- „Vanemuine“, pool-institutsionaalselt / Jaama 14, kus Koidula 1870 teatri nurga- handada ja hurjutada tartlasi, et kuidas siis pool-projektipõhiselt Emajõe Suveteater, kivi maasse raius on juba mitmeid aastaid nii, kuid tükk nägi tõesti laval välja patee- puht projektipõhine Kultuurikaptenid ja alustanud Emajõe Suveteater etendust tikast tulvil komejant ning ei äratanud laa- uhiuus Noorte Teatritehas, pooletagumi- stiilis „täpselt selle koha peal algas eesti damöllus tähelepanu. Tartu Üliõpilasteater kuga teevad teatrit Eesti Teatri Festival ja teater – lülitage mobiiltelefonid välja!“ nopib küll rahvusvahelisi preemiaid ja Genialistide Klubi, harrastuslikult Tartu See peaks olema kuidagi oluline, mine- saab linnalt tunnustust ja äramärkimist, Üliõpilasteater ja Vilde Teater. ma hinge, sest annab aimu vaimust, mis kuid hoolimata nimest ei ole ta teater, mis Tartut ja teatrit soosib. Ehk loob isegi oleks Tartu oma. Rõhk on üliõpilastel, just Ainsa(te) maja(de)ga teater „Vanemuine“ elamuse. Ja tõsi, aeg-ajalt saavadki ko- samuti nagu Vilde Teatri rõhk on harras- on linna kultuuriimago au ja uhkus: sai ta halikud tunda rõõmu selle üle, et Jaama tajatel. Mõlemad teatrid on oma nišis edu- ju alguse Koidula esimestest eestikeelsetest 14 hoov on Tartus ning kaugemalt tulnud kad, kuid Tartus tegutsemise põhjus on teatrijulgustükkidest „Vanemuise“ selt- head meelt, et nad on jõudnud eesti kokkusattumuslik ning teatrite peasuund sis, Wiera proovis esimesena teha ooperit teatri pärispaika, kuid seda ainult puhu- on Tartu ja isegi Eesti välised festivalid. ja suurejoonelisi muusikaetendusi, teater ti. Ehk siis, kui etendatakse Nipernaadit hakkas esimesena kutseliseks, sel ajal kui või Koidulat ja võibolla isegi mitte siis... Poolprojektiteatrid on nii pisikesed, et ei Tallinnas staaritsesid Pinna ja Altermann, Aga – oh õnnetust! Jaama tänavale ma- küündi teatri ega Tartu mõõdustikuni – näitas Menning, mida tähendab ansamb- hub ainult nii mitu inimest ja varsti võib Genialistide Klubi ei saa oma ühe lavastu- limäng, siis kui Panso uuris küllaltki suu- juba näha vastselt Eesti ja Tartu juured sega kuidagi hõisata Tartu teatriks olemi- relt, ent kitsapilguliselt, mida tähendab leidnud Emateatrit müttamas Toomemäe se üle, Eesti Teatri Festivali produktsioon rahvuslik teater ja teatriharidus, kasvatas kindluses Jumalaema ja kellameestega. Ja etendub esmajärjekorras pigem Saueaugu Ird Tartus publikut, repertuaari ja teat- teatril pole isegi piinlik, et müüs piletid teatritalus ja alles siis Athena imepisikeses rimurdjaid. Tartu au ja uhkus, selles pole nimetatud etendustele kordi kiiremini teatrisaalis. kahtlustki. Aga miks mitte Tartu Teater? maha kui meieomade tegemistele. Tartu võiks vastu rindu taguda veel vaid, et Jah. Kui Tartul üldse on teater, siis neis See paljudes asjades suur ja esimene teater meie bränd on teater, mis sünnib Emajõe spontaanettevõtmistes (viide Berk Vaheri ei ole vaba oma otsustes ja hinnangutes – ääres ja suvel, kuid kui linnalt ja spon- artiklile), mis ametnike punastamise tal on kohustus linna, rahva ja jumal-teab- soritelt hakkab ühel hetkel toetusi sa- saatel linnapildist võõrkehadena eemal- mille ees. See on koht piletisadude ja pub- dama, siis avastab iga mõistlik teater, et datakse – esimese vaatuse etendajateks likupäevade jaoks, sest Vanemuine hoolib! talvel sobiks mõni Frarnkenstein vanasse kunstiteose installeerijad, teise vaatu- Mitte tartlasest, vaid ükskõik kellest, kes Anatoomikusse (sümbol!) või pingviinid se omadeks eemaldajad – publikuks kõik pileti on ostnud. ja munad sünnitushaiglasse. Reeturid! neti- ja muud kommenteerijad, lihtsalt kaasaelajad. Eks ole, tõeline Tartu Teater Aga kus on suursaavutused? Jumal Kõige laiema ja kõikehõlmava mõistena peitubki tänaval jalutavas InBoilis ja nendega! - kus on väikesaavutusedki inim- identifi tseerib teater end äärmiselt sünk- Mäksis, Volgis ja Kivastikus, Mülleri Sassis likul tasandil? Tartu linn võiks küll teatrit reetilise kunstiliigina, mis katab ära ja ja Erkki Hüvas, Zavoodi ees ja sees ja kaar- enda omaks pidada ja ametlikult teebki, võtab kaasa kõik teised. Mis on olulised silla peal... Ja isegi kui Tartu seda südames kuid südames on ta siiski PR-meeste priipilet kunstiväärtuslikud sümbolid Tartus? tunnistaks, ei saaks neile nähtustele taha peatusest „Kohalik“ peatusesse „Riiklik“. Ülikool, Vanemuine, kaarsild ja jõgi, Tartus ei institutsiooni ega maja. Ja nii ongi üha laienev vilkuvate kirjade- on DRAAMA ja Hansapäevad, Tartus on ga majadekompleks „Vanemuine“ mitte vaim... Ehk oleks see pärisoma neid süm- Kes aga tahab päris teatrit, see peab oota- Tartu Teater, vaid iseseisev monstrum- boleid ühendav teatraalne ettevõtmine? ma ära uue süda-tahab-süda-teeb teatri. organisatsioon, mida väiksemad võivad Sellele vaatamata, tulemusi ju pole. Raivo See peab ootama ära Tartu Linnateatri. oma alternatiivi pakkumise taotlustes pu- Adlase harrastuslik näitemäng Ülikoolist Ehk ta tuleb, ehk siis on...

7 esimene number müürileht veebruar 2008

budape! ehk legendaarne maja emajõe ääres

margus kiis

Aadressil Emajõe 6 asub pealtnäha mit- majas olengud, mis ajapikku muutu- tuttavad mängisid Juka konstrueeritud te eriti eriline kahekorruseline hoone. sid järjest jaburamaks ja sürreaalsemaks. pillirooparmukatel. Selle bändi frontman Selline tavaline väikekodanliku pruunis- Juka korter oli täis kõikvõimalikku koli, oli kirjandusteadlane Valdo Valper, kes tunud krohvikattega, lihtne, veidi lääpas vana mööblit, mänguasju ja veidraid ese- teadustas totaalimproviseeritud lugusid puukas peaaegu sümmeetrilise fassaadi ja meid. Vene fi loloog Kaspar Jassa sai sel- pealkirjadega a la “Maamme”, “Emake, tsentraalse trepikojaga. Tegelikult oli see lest inspiratsiooni ning hakkas tegema oh emake”, igatahes Parmupilliorkester maja omandiõiguslikult segastel 90ndatel massiivseid, veidi witkinlikke lavastus- esines edukalt nii folklooriüritustel kui ka ja uue sajandi algul tõeline Tartu überbo- fotosid. rockfestivalidel. Parmupilliorkestri koos- heemlaste pesa, kus pesemata sokkide, seisu hakkas tema tegevuse lõpupoole aas- villaste kampsunite, lõhnatubaka, rohe- Õhtutel ja öödel, kui kuulati progerocki, tal 2002 kuuluma väga erinevaid inimesi lise tee ning monastõrskaja hais naljalt ei vene avangardi ning vaadati 16mm projek- töötutest näitlejatest õigeusu preestriteni vaibunud. toriga EPA õppefi lme, olid sagedased kü- välja, nii et lõpuks ei tundnudki liikmed lalised näiteks ka Lauri Sommer ja Marko õieti üksteist. Aastal 2007 oli kuulda, et 90ndate algul elasid majas Anzori Barkalaja Kompus. Juka oma maagilise aegluse, Parmupilliorkestri idee on endale nap- ja kunstnik Sven Saag. Kui Sven Saag korte- harvade sõnavõttude ja rahulike, kuid sanud Tartu Postimehe toimetus. rist number 4 välja kolis, jättis ta suure, mit- seda salakavalamate aktsioonidega kogus me veidra asetusega toaga eluaseme kolleeg kiiresti enda ümber püsiva austajate ringi. Sajandivahetusel, kui omandisuhted sel- Juka Käärmannile, kellest kujunes varsti Eelpoolmainitud Martiinile, Heinsaarele, ginesid, hakkas Emajõe 6 vaikselt tühjaks Tartu mullalõhnaliste kampsunite guru. Mellile lisandusid Ako Laugamets ning jooskma. Martiini kolis korterist 3 välja ja 1993 asustas pikka aega tühjana seisnud Margus Liivak, kellest said kunstilis-muu- jättis selle Jukale. Varsti lahkus ka Juka, kahetoalise korteri number 3 allakirjuta- sikalise rühmituse Budapest alusepanijad. nii umbes aasta 2004 paiku. Sellega sai nu. Kui ma 1994 kevadel välja kolisin, jät- Budapest saigi alguse Liivaku kodutalus Emajõe 6 saaga boheemipesana läbi. sin toad ja veidra pimeda koridorikujulise Äksis, kuid peamine tegevuspaik oli siis- köögi oma sõbrale Martiinile. Juka korteri ki Emajõe 6 – kuna Juka koli hulgas oli ka Budapest on aga üllataval kombel jät- ühte tuppa asus veidi hiljem elama nooruke hulgaliselt erinevaid muusikainstrumen- kanud. Lisandunud uusi noori liikmeid, Kristiina Ehin ja tema õde Eliisa. Ajutisemat te: kannel, klahvidega huulikorel, mando- nagu näiteks Liivaku sõber kunst- peavarju leidis ka kirjanikuhakatis Mehis liin, metsasarv, vene akustilised kitarrid, nik Hando Tamm ja muusik Tõnu Scott Heinsaar. Juka avastas enda all kummali- mingid löökriistad, Martiini elektroonika Worms. Viimasel ajal ehitab Budapest se salakorteri, kuhu pääses vaid maja taga jms. Martiini korteris seisis ka vana pianii- igasugu esemetest – nagu raadiotest, oleva trepikoja kaudu. “Undergroundi” tegi no. Sõge improvisatsioon ning dadaistlik köögiriistadest, mänguasjadest – igasugu ta ateljee, kuid hiljem peitis ennast sinna ka või psühhoanalüütiline jauramine ümber hübriidinstrumente. Aga lisaks muusika- millegipärast varju otsiv kunstnik ja kitar- ümmarguse laua oli Budapesti algne töö- le korraldab Budapest skandaalseks kuju- rist Mell Kirsimägi. Sellised kummalised, põhimõte. nevaid aktsioone. 24. novembril 2007 üri- eiteakust ilmnevad toad kajastuvad ka Mehis tusel „Vastik Disko“ Genialistide Klubis Heinsaare lugudes. Budapestil on olnud mitmeid enam ja vä- saatsid nad karja ehtsaid kanu peoliste hem püsivamaid kõrvalprojekte. Margus jalge ette (osaliselt ka alla, mis muidugi Korteris number 2 elas vaheldumisi mit- Liivak moodustas koos Ako ja Martiiniga tekitas loomasõprades vastikust). meid Tartu Kunstikooli õpilasi, nende seas korraliku rockansambli Trikotaaž, mis te- ka Mati Karu. gutseb mõnuga siiamaani. Aga Budapesti guru Juka Käärmann ar- mastab endiselt veidraid elupaiku. Nüüd Arvata võib, et sellise kampsunite kont- Sajandi alguses põrises Parmupilliorkester, elab ta vorstikujulises korteris, mille kes- sentratsiooni korral olid peaaegu iga õhta milles Budapesti liikmed ning nende kel asub läbikäidav vannituba!

8 veebruar 2008 müürileht esimene number

Foto: Lauri Kulpsoo

9 esimene number müürileht veebruar 2008

tartu fi lmikombain niidab laia kaarega martin oja

Eelmisel suvel hakkasid orgunnipisikud Tartufi lmi avapidu mind kõvasti üllatada. töös Martin Liiraga ekraniseerinud Mehis Jaan-Jürgen Klausi organismis pöörduma- See andis märku, et Tartufi lm pole üksnes Heinsaare teose „Vanameeste näppaja“. tult paljunema. Paari kuu pärast ei olnud kujutelm Jaan-Jürgeni või kellegi teise peas, Richard on tuntud „Bussi“ ja „Errori“ ni- Tartus enam maja, mille lävel Jaan po- vaid tõeluse lävepakul jalgu puhastav küla- meliste lühifi lmide autorina. Kahepeale on leks kuulutanud: „Siia teeme Tartufi lmi line. 23. jaanuari õhtul Genialistide Klubis kohe-kohe linastumas siiani suurim män- peakorteri!“. Leidlik meel nägi kõikjal aset leidnud sündmus jäädvustub ajalukku gufi lm „Akadeemik Obrutševi unenägu“. võimalusi. Genialistide Klubi ahjust pidi kui unistuse materialiseerumine, erinevate Reisbergi ja Meiterni fi lmid on alati tehni- saama seif, milles sponsorite kingitud ra- talentide koondumise läbi tõestunud pos- liselt kõrgel tasemel. hapakke hoida; läbi koridori jooksev lõõ- tulaat, et tervik on midagi enamat kui tema ritoru näis sobivat aga selleks, et tagaruu- koostisosade summa, ning mõistagi vastu- Hando Tamm ja Tõnu Tamm pole vennad. mist fi lme otse saali saata. Kõige lühem tee hakk Tallinnfi lmi ülemvõimule. Hando juhib performance’i osakonda. Kui montaažilaualt publikuni oli avastatud. olete teda kasvõi korra esinemas näinud, Tõhusa tegevuspaigana kaaluti muuhul- Nüüd tundub juba palju usutavam mõte, et ei kutsu te enam kunagi lastele jõuluvana. gas Jaani kirikut, Raekoja platsi ja tuntud Tartufi lmi peakorter võiks olla iga tartlase Tõnu seevastu on fotosektsiooni boss. Ta on Torni-nimelist maja Toomemäe nõlval. kodus, iga tartlase hinges. On ju Tartufi lm iseäralik piltnik, kes kombineerib osavalt avarate võimalustega mängumaa, mis ole- vanamoodsa fi lmi ja uute digivahendite Tollal ja praegugi veel pole mul päris selge, muselt meenutab internetti. Sinna võib potentsiaali. Tartufi lmi Muusikaosakond misasi see Tartufi lm on. Mõned asjad näi- igaüks, kellel südametunnistus puhas, kandis varem nime Sensatsiooniline Tartu vad Tartufi lmi puhul siiski kindlamad kui sisse logida ja oma panuse jätta. Valitseb Kevadbänd. Nüüd on selle õigused müüdud teised. Võime varuda kannatust ja laskuda võrdsus ja vabadus. Laia haarde poolest Tartufi lmile. sügavasse sisekaemusse, otsides meelest meenutab Tartufi lm kombaini-nimelist ja mälust niinimetatud Tartufi lmi tükke, põllutöömasinat, mis saab hakkama väga Animatsiooniosakond, mis koosneb Martin koostisosi ehk komponente. Mis nendest erinevate ülesannetega. Tartufi lmi näol Ojast ja Kudrun Vungist, on valmistanud siis kõigepealt esile trügib? Loomulikult tuleb katsetamisele ideaalse kollektiivse multifi mi „Rain Terrain“. Seda näidati unistus. tegevuse mudel, milles saavad ilmnema muuhulgas 2006. aasta Pöffi l ja Kölni multi- ainult positiivsed tahud: vastastikune abi, meediafestivalil Cologne ON/OFF. Hetkel Kõik asjad, mis tibagi väärt on, saavad al- koostöö ning napi tehnopargi vennalik on animaatorid digilauad käest pannud ja guse unistusest. Levinud seisukoha järgi jagamine. Napp tehnopark koosneb prae- põiganud dokumentalistika karustele rada- eostus Tartufi lm nimeka dokumentalis- gusel hetkel sponsori kingitud statiivist ja dele. Tegeldakse ka fi lmikriitika, töötubade ti, kodukandi ja selle ärksamate vaimude Marti Savi meisterdatud fi lmikraanast. ja kõikvõimalike eksperimentidega.Last kujutamisele pühendunud fi lmimehe but not least, võib tutvustada meest, kes Jaan-Jürgen Klausi unistusest. Leidub ka Marti Savi on muide esimesena pääse- tutvustust ei vaja. Kui Tartufi lm oleks maja, neid, kes seda seisukohta õigeks ei pea, nud IMDB väärikatele lehekülgedele. siis Jaan-Jürgen Klaus oleks selle arhitekt. viidates väärikale traditsioonile: Johannes Tema kuulsusele on kaasa aidanud osavad Pääsukese kaadrid lendur Utotškinist, meistrikäed ja kultusfi lm „Elu Sitahotellis“. Mida tõotab Tartufi lmile tulevik? Plaanis Ilmar Raagi “Tappev Tartu”, Tõnis Aaliste Peale selle on ta lavastanud muusikavideo- on välja anda DVD Tartufi lmi parimate “Võimlev Jänes ja Asjad”... Tegelikult pole sid ja teisi lühifi lme. Marti sõnul on tema teostega, avada interaktiivne fi lmi- Tartufi lmi juures tähtis, kelle unistusest ta juhitav lühifi mi osakond Tartufi lmi kõige akadeemia, korraldada põnevaid kino- alguse on saanud. Näiteks võime sugulas- kõvem osakond. seansse ning muid sportlikke ja harivaid te palvel postuumselt Tartufi lmi ridadesse üritusi. Ees seisab ka salajane duell Emajõe võtta mõnegi suurmehe; tulu tõuseks mõ- Raivo Kanniku teoseid on aga ainsana pro- udusel luhal. Saatuslikus vastasseisus võta- lemale poolele. jitseeritud Coca-Cola Plaza linale. Raivo on vad mõõtu Jaan-Jürgen Klaus ning kogenud vana kooli looja, kelle puändirohked ideed fi lmihunt Margus Kiis. Relvadeks on laetud Kas unistus on väärtuslik ainuüksi selle- tunnevad ennast kõige paremini VHS- käsikaamerad. Ajaloos on ennegi juhtu- pärast, et ta on unistus? Kas kõik temast kassettidel. nud, et tühised arusaamatused ajavad riidu sündinu ja võrsunu saab pikema jututa pa- häid semusid. Praegune kirglik vaidlus on leuse? „Ei saa!“ tõstavad materialistid häält. Urmas Reisberg ja Richard Meitern on en- kerkinud küsimusest, kas Tartufi lm Ja õigusega. Unistuste muutumine asjadeks, nastsalgavalt hoolitsenud järeltulevate põl- on MTÜ Tartfi lm järglane või mitte. õhuvõngeteks, piltideks ning tegudeks – vede fi mihariduse eest, koolitades Anne Pärandiprobleem ootab lahendust. Sellest see on tõeline metafüüsika. Üldiselt olen noortekeskuses uusi talente. Nende meeste hoolimata on Tartufi lm tulnud, et jääda! ma kaunis skeptiline, kui tegu on suurejoo- oskused kuluvad peagi avatavas Tartufi lmi neliste unistustega. Sellest hoolimata suutis Akadeemias marjaks ära. Urmas on koos- Vaata lisaks: www.tartufi lm.planet.ee

10 veebruar 2008 müürileht esimene number

luunja kasvuhooned tekst sven vabar / foto lauri kulpsoo

Küllap teate Tartu lähedalt Luunja kasvu- ümbritsevale Emajõe luhale. Kuid haigus- nõnda on Luunja taimeriigi kättemaks hoonetest paistvat tontlikku valgusekuma, kolde keskmes, põhjamaise jäise pimeda inimesele. Peagi on kogu maailm täis mo- millega seonduv esmane assotsiatsioon on taevakupli all, Põhjanaela ja Suure Vankri nokultuurset, igatpidi muundatud kurki, enamikul inimestel tuumaplahvatus ja all, kivistiseviske kaugusel igikeltsast ja mis on nii elujõuline, nagu oleks lugematu mis paistab kümnete kilomeetrite kau- igijääst, haige elu vohab ja kobrutab sisinal hulga tuumaplahvatusi tühjaks imenud, ja gusele. AS GrüneFee pidi seal aastaringi kunstlikus niiskuses, küllastunud auruses mis muidugi paneb kogu maailma võikalt kasvatama värskeid kurke, mida müüakse troopikas. Iga kord, kui sinna lähed, val- helendama. See monokultuur on varsti kogu Baltikumis. Kasvuhoonete tarbitav guvad su sooned täis ebatervet elujõulist kogu maismaal leiduva anorgaanilise aine elektrienergia olevat võrreldav kogu Tartu rohekollast klorofülli, mida sa vajad üha liivaks ja kiviks murendanud ning kõik linna omaga. enam ja enam, tarvitades sestap eluspü- elusa kõige veidramail viisidel enesesse simiseks aina rohkem ka kollast valgust. ahminud – kuni geneetiliste koodideni Avalik arvamus ei pea kasvuhooneid ilu- Sa ei tunne enam huvi muu maailma, selle välja. Me näeme lagunenud hoonete va- saks. Neid ei leia postkaartidelt ja ka- maailma vastu, sa otsid teiste omasuguste, remeil vohava taimestiku viljades, vää- lendritelt, lastekunstikooli õpilased ei käi kollase kuma sõltlaste seltsi, kellega tun- tides ja lehtedes kunagiste taimede, loo- neid maalimas. Terve mõistus isegi võitleb ned rohelistes, niisketes, palavates, helen- made ning inimeste liikmeid: käsi, jalgu, nende vastu, kuulutades, et kasvuhooned davates urgastes järjest rohkem sidet - ro- nägusid, käppi, sabasid, kopse, makse ja tekitavad valgusreostust, levitavad eba- hekollase vere sidet. Külmadel talveöödel sooni. loomulikku, loodusvõõrast valgust ja se- sa ei õhka enam päikse poole, ei otsi lee- gavad sellist õilsat tegevust nagu tähtede vendust kaminavalgusest ja elusast tulest; Aga võibolla see on tulevikutõbi! Siin Ida- vaatamine. hoopis päevavalguslambid, teraapilise toi- Euroopa provintsilinna külje all, boreaal- mega valguskastid, LED-valgustid rahul- se vööndi lõunaservas taob kollane kaame Aga nagu metsloomi, kes talvel sooja- davad su vajadusi. valgus noored lahtised jüngrid tükkideks, de kasvuhoonete ligi kogunevad, nõnda tükid pumbatakse täis tuleviku-kloro- tõmbab sinna ka inimesi. Tudengeid, pun- Mõned korralikud inimesed arvavad, fülli, pannakse kokku võimsaks ükspal- kareid, kunstnikke, joodikuid ja mitmes et see tõbi on tänapäeva tõbi, mis hävi- juks olendiks, kes on elujõuline mistahes mõttes ripakil olevusi, kes nätske külma tab inimühiskonna, loomuliku elukesk- tingimustes, mida tulevik toob. Võibolla pimeduse varjus salaja kohale hiilivad. konna ja ökoloogilise tasakaalu. Võibolla see on kosmosetõbi: valgus sepistab ga- Nad varjavad oma veidrat huvi teiste ja va- just siit, Luunja külje alt saab alguse kogu laktilist supermõistusega sinivetikat, hel enda eest. Mitte sellepärast, et see oleks biosfääri võrgustiku kurikuulus, totaal- mis ei rahuldu taevatähtede diskreetsete ühiskondlikult võõristusttekitav (mida ta ne juppidekslagunemine. Võibolla aga punktikeste vaatamisega, vaid mis ületab natuke on), vaid sellepärast, et nad ei oska on asi röövellikust biokapitalismist palju valgusaastad tähtede vahel, suudab luua seda kuidagi teadvustada, nad ei tea, mis hullem: GrüneFee on vaid kattevari, mil- enda eluks vajalikud tingimused ükskõik neid kasvuhoonete ligi tõmbab. le varjus kes-teab-mille-nimel tegutseb kus, poeb läbi ussiaukudest – ikka lähe- hulluks läinud geeniusteadlaste sündikaat male valgusele, valgusele endale, sellele Neid vaevab varjatud haigus, kollakaame või pahatahtlik maaväline tsivilisatsioon. kõige ilusamale asjale universumis (Uku kaamos. Kollane valgus langeb uimastava Võibolla nii, nagu tubakas ja suhkur on Masingu järgi), valgusele, mis oli enne tõbise uduna pühendunud tõvejüngritele ja indiaanlaste kättemaks valgele mehele, tähti, mis oli kõige alguses.

11 esimene number müürileht veebruar 2008

12 veebruar 2008 müürileht esimene number

ajaloo ilu

Hoi. ja , et Arbuusid Detsembris 1999 tekkis mõte hakata välja Pärast avanumbrit jagunes toimetamine Alustasin „Arbuuside“ koostamist 2005. andma zine’i, sooviga näha, kas noore- pooleks, kumbki koostasime oma zine’i aasta alguses, kui oli mõte teha kunsti- matel autoritel on sahtlipõhjas vingemaid numbreid ja üksteise tegevusse ei sekku- rühmitus ja garaaži troopiline koht tekste või kas on tahtmist vabamalt väl- nud, levitatud saigi eelkõige enda koos- palmiga. Esimene väljaanne kandis nime jendumiseks, kui seda muidu tehti ajakir- tatud numbreid. Avaldasime nii draamat, „Klade“ ning sisaldas aktidest ja suguak- jades ja ajalehtedes. luulet ja proosat, samuti artikleid eri tee- tidest pastakajoonistusi. Tiraaž oli üks ja madel. Lihtne olnuks kõike kohe netis seda väljaannet nägid vähesed ning nüüd- Koostööks pöördusin Berk Vaheri poole avaldada, aga seda lihtsalt ei tahtnud. seks on see kadunud. Kunstirühmitus ja kahekesi klopsisimegi kiiruga esime- Parem ikka küljendusega vaeva näha ja siis ei hakkanud kunagi toimima, sest sel- se numbri, mis valmis 20. detsembriks printida ja seejärel kopeerida ja paljundada le oletatavad liikmed polnud kunstni- (vähemalt prinditavat faili on siis viimati ja kokku klammerdada. Tulemus polnud kud ja ei omanud huvi kunstialase te- salvestatud). Kokku ilmus numbreid 22, just kaunis. gevuse vastu ning garaažis seisis auto. tegemistuhin hakkas vaibuma 2001 sügi- „Arbuusid” oli järgmise osa nimi ning sel, viimane väljaanne välgatas detsembris Tõeliste ärihaidena ei jaganud neid A4- see keskendus juba pigem kirjandusele, 2002, seega kestis kogu lugu pea 3 aastat. lehti tasuta, vaid ikka paljundusraha eest, olles inspireeritud dadaistide poolt välja Omavahel sai nimetatud moodustist ehk u 50 senti lehekülg. Kaastöölised said heal antud ajakirjadest. Trükkimine toimus seinaleheks, aga hästi ei mäleta. Heal lapsel juhul tasuta numbri. Ostsid ikka tutta- läbi paljundamise ning kogu „Arbuuside” oli mitmeid nimesid, neist tuntumad “, et” vad ja reklaami õnge jäänud tudengid ja toimimise aja jäin selle väljaande ainuke- ja “hoi.”, nimesid sai vahetatud suvaliselt, mõned bibliofi ilid. Tõsi küll, lõpus mõned seks tegijaks. Autoreid käis läbi 40 ringis a la põhimõttel, et mis kohvikusse minnes numbrid, vaid levisidki meili teel, ning osa ning nende hulgast võiks nimetada Martin pidevalt silma jäi. numbreid on riputatud netti üles. Laiskuse Oja, Kaur Riismaad, Mihkel Kaevatsit taha ongi jäänud kogu materjali netti pa- ning alati lubavat, kuid lõpuks mitte Erinevaid kaastöölisi oli kokku 45 ja seda nemine, las siis jäädagi nii. kirjutavat Chalice‘i. „Arbuuse” ilmus nii Tallinna kui Tartu selleaegsetest eri- kokku seitse osa ning tavaline nevatest sõprus- ja kildkondadest, lisaks Aastate pärast hakkan rahapuuduses iga- tiraaž oli 20 eksemplari, a 20 lehekülge. ilmus pseudonüümide alt avaldatu ja tahes müüma Mehis Heinsaare originaal- „Arbuuside” välja andmine lõppes aasta mõned obskuursed taastrükid, ning joonistustega numbri käsikirja, seni hoian 2007 kevadel seoses muude huvide mõned tõlked inglise, soome ja vene kee- seda peidus. tekkimisega. lest. Nii mõnigi autor on selleaegse tegevu- se nüüdseks seljataha jätnud. Mihkel Samarüütel Barthol Lo Mejor

13 esimene number müürileht veebruar 2008

Sitatorn Sitatorn tekkis täiesti sokraatilises vai- mus, Tartus Narva mnt 27 ühikas toimunud vestlustest. Meie toas elanud partisan Jäneš esitas ükskord pikale kogemusele tugineva teesi, et intelligentses seltskonnas pole va- het, millest jutt algab, pikapeale jõutakse ikka sitateemani. Muidugi kehtib see tees etiketist kammitsemata seltskondades ja kehtis ka meie ühikas. Nõnda kujunes fi lo- soofi line Sita Ring.

Meiega samas boksis elanud Vürst hakkas millalgi peale ajama, et tuleks vestlus- te käigus esile tulnud head mõtted kir- jasõnasse panna, pikapeale võtsid teised- ki vedu. Kui siis 1997. aasta algul tülitasid meid mitu korda Vahitorni jagavad Jehoova tunnistajad, oli väljaande nimi ja turun- dusstrateegia sündinud – väljaande nimeks sai Sitatorn ning levikumeetodiks tasu- ta jagamine. Kuidas nii hinnalise asja eest Kostabi leht ikka raha küsida? Uus Elu Ajaleht Uus Elu oli Tartu Ülikooli maali õp------Message ------Kuna mina olin Sita Ringis kirjasõnaga kõi- petooli üliõpilaste Maris Palgi ja Eva Orava ge rohkem sina peal, hakkasin peatoimeta- ning ajakirjanduse ja rahvaluule üliõpilase From: Berk Vaher jaks. Trükkimise organiseerisid need ringi Maia Mölleri sõltumatu ja erapoolik aja- Date: 25.01.2008 liikmed, kes olid vahepeal kuhugi tööle leht. (Hiljem asutasid Uue Elu väljaandjad Subject: Eesti Kostabi $elts läinud. Paljundamine käis anarhistliku kunstirühmituse OMP) To: kivisildnik strateegia järgi, salaja mitmete tööandjate kulul. Esimene number ilmus 1997 ja kohe Ajalehte Uus Elu ilmus ajavahemiku 1999 – Tere, vast olete kuulnud peatselt Tartus panime Sitatorni ka võrku üles. Pärast 2002 neli numbrit. Iga Uue Elu ilmumise- ilmuma hakkavast kultuurilehest - selle mõne numbri ilmumist, mille täitsime oma ga kaasnes mõni üldkultuuriline või hariv jaoks paneme kokku ka ülevaadet lähi- ringi jõududega, hakkas tulema kaastööd üritus: näiteks maalikunsti kõrvalainena ajaloo samizdat-lehtedest; kui mahti, väljastpoolt. 1997 novembris korraldasime võtva farmaatsia üliõpilase Kristiina Rootsi meenutage paari lausega, kuidas/miks ühikas Sita Ringi suurkogu, kus esinesid innustav loeng „Alkoholist ja ravimitest – tekkis Kostabi $eltsi ajaleht, kuidas/miks ringi liikmed, kuid huvilisi tuli ka mujalt. mõju ja müüdid“ parodeeriv veiniloeng otsa sai ja mis jälg tast jäi? või siis lihtsalt ajalehe tutvustus ja ilukir- Kuna ajalehte levitasime põhiliselt Sita janduslike tekstide ettelugemine. Samuti parimat, Ringi tutvusringkonna kaudu, siis oli toimusid Uue Elu egiidi all mitmed maali bv vastuvõtt soosiv, otse keegi küll ei sõi- õppetooli peod ja performance’id. manud. Nt minu tollal 80-aastane vanaema ------Forwarded message ------ootas alati uut numbrit ja tegi võibolla Kuigi Uut Elu nimetatakse ajaleheks, oli mõne detaili osas konstruktiivset kriitikat, ta sisult ja ilmumissageduselt pigem aja- From: kivisildnik ühe tuttava vend aga oli palunud võimalust kiri. Uus Elu sisaldas alati ka igavikulisi Date: 28.01.2008 Sitatorni koju tellida. Ükskord kirjutas teemasid – nii võis teda müüa ja levitada Subject: Re: Eesti Kostabi $elts Sitatorinist pikemalt Eesti Ekspress, täpset aasta läbi ja kõiki ilmunud numbreid sai To: Berk Vaher aastat ei mäleta – sellest peale said tegemi- vastavalt nõudlusele alati juurde trükkida. sest teada ka kaugemad tuttavad. Tavaliselt oli Uue Elu hind 1-2 krooni – 1. kostabi leht tekkis tühjale kohale, ees- koopiapaberi või paljunduse maksumus. ti keeleruumis polnud keegi varem kul- Paraku hakkas 1990ndate lõpul seni- Keskmine Uue Elu maht oli umbes 20 le- tuurilehte teinud. polnd kedagi, kes oleks ne hoogne ühikaelu kiiresti alla käima. hekülge ja 10 artiklit (intervjuud, fi lmitut- tahtnu teha Komandandid võitlesid pidudega, paigal- vustused, nali, ilukirjandus). dati koodlukke jne. Nende meetmete tule- 2. kostabi langes turufundamentalismi ja musena hakkas laiali valguma ka Sita Ring. Uuele Elule on kaastööd teinud Juka kultuuriametnike tädiliku maailmavaate Kui kadusid sokraatilised vabad vestlused, Käärman, Albert Gulk, Peeter Krosman, ohvriks vähenes ka uue materjali hulk, mida Meiu Münt, Kaarel Vulla, Priit Pajos. Samuti Sitatornis avaldada. Mõne numbri sai küll on Uus Elu avaldanud Raivo Kelomeest ja 3. kultuuriheerostest jääb alati kustumatu veel teha väljastpoolt saadetud kaastööde Mehis Heinsaart. mälestus, siiani räägitakse meist legende, abil, viimane seni ilmunud number nägi meenutatakse häid aegu kui oli veel kul- ilmavalgust 2002. Tõsi küll: paari numbri Uue Elu numbreid sai vahetada teiste sama- tuurileht, ohatakse, loetakse sirpi ja muu- jagu veel materjali on, aastaid mõlgub mee- laadsete väljaannetega: Kursi koolkonna sat ning pärast pestake hoolega käsi les kuse-eri kokkupanek, kuid tudengipõl- Kursi kunstiga ja ilmselt sai ka ”hoi.” vastu ve lõppemine on kärpinud drastiliselt vaba tasuta Uue Elu. (:)kivisildnik aega. Elame-näeme. kui nime valesti kirjuate pole te kultuuri- Leo Luks Maris Palgi leht ega midagi Sitatorni peatoimetaja Maalikunstnik kivisildnik.blogspot.com Sitatorni arhiiv: www.hot.ee/leoluks/

14 veebruar 2008 müürileht esimene number

summary

Müürileht is founded by a group of cul- Similar to a railway station which is not a seemingly not so special house, but in ture-aware people from Tartu. Its new and place itself, but a connection between dif- reality has quartered in 1990s and at its free and its published by Tartu’s very ferent places, Culture Station is not set out the beginning of the century many art- own bohemian GenClub. $ e fi rst issue of to create new, but rather to connect the al- ists from the bohemian bed of Tartu. Müürileht leads with Ivar Põllu’s view on ready existing cultural events and places in Visitors and habitants came and went, how it all began, and consists of an over- Tartu. $ is way it produces even more sta- among them Martiini, Mehis Heinsaar, view on previously published newspa- tions - Sound Station, Factory Station, Art Ako Laugmets, Margus Liivak, who are pers similar to this one. $ e epilogue of Station -, where artists assemble work- the founders of artistic-musical group- Müürileht no 1 is Kaisa Eiche’s wonderings shops to discover the city environment ing Budapest. The prime work principle about the possibility of culture factory in around them. of Budapest was mindless improvisa- Tartu. Attention! tion and dadaistic or psychoanalytical art security musical babbling. During the turn of the gold’s good, sex sucks page 6 century the habitants of 6 Emajõe street page 2 started to leave, which marked the end of Barthol Lo Mejor introduces the doings of the building as a bohemian nest. Despite Berk Vaher discusses the recent instal- Art Security and its agents during tARTu that, Budapest has suprisingly kept on lation of copulating rubber dolls on top art month 2008. Art Security is a Polish going, consentrating on designing musi- of the Arch Bridge of Tartu, and its quick security company which has also opened cal instruments and carrying out scan- removal as a drastic case of affi rmation vs its branch offi ce in Tartu. $ e local young dalous happenings. negation of spontaneous, no-budget street opinnion leaders have formed a team, art in the public space. Meanwhile, a new whose main aim is to give an ultrafast re- the fi lm harvester of Tartu bridge is in the making, planned to boast acton on art. $ e number of agents is cur- page 10 a ludicrous gilded arch. Was the outlined rently increasing and in case the primary cultural programme of the Tartu applica- program turns out to be a success, plans $ e director of Animation Department of tion for European Capital of Culture 2011 have been made to organize the so called Tartufi lm Martin Oja gives an overview of all in vain and the more honest slogan of Art Neighbourhood Watch, whose aim is to how Tartufi lm was founded and where it is Tartu should have been „Gold’s good, sex carry out an active watch on current situa- going. When Jaan-Jürgen Klaus discovered sucks“ – with the workable programme of tion of art in its neighbourhood and imme- he’s an organisational genious last summer, gilding the city parts that the tourists like, diatelly notify all the necessary organisa- there wasn’t a building in Tartu he hadn’t and blowing the bits we’re ashamed of? tions about any violations concerning art. announced to be the future headquarters of Tartufi lm. At that time it wasn’t really tARTu art month 2008 tartu, where’s your theatre? sure what Tartufi lm really was, but it be- page 3 page 7 gan with a dream. Tartufi lm consists of many departments with many artists, but Margus Kiis gives an overview of tARTu art Maarja Mänd contemplates whether Tartu if it was a house, then Jaan-Jürgen Klaus month 2008. He claims that even though has its own theatre or not. It’s true that would defi nitely be the architect. What the organized by the Artist Union of Tartu, there are many diff erent theatres that are future brings? A DVD, an interactive fi lm this year’s art month is much more mod- located in Tartu, but none of them count academy, many interesting movienights est than in the previous years. If the „of- as Tartu’s Own. $ eatre „Vanemuine“ is and other athletic and educational hap- fi cial“ art showing places such as museums certainly one of the most important cul- penings. stay moderately special, then art galleries tural symbols, but its destiny is not to be of off er a slightly more interesting program. local, but of national importance. Emajõe the greenhouses of luunja Despite that, the main performers of this Suveteater comes closest to appreciating page 11 years art month are the so called alterna- Tartu, but that seems only important in tive art spaces on the walls and behind the sence of atracting the spectators. Not Sven Vabar writes about the atraction of the corners. $ is takes place mostly in the to mention the smaller theatres that are Luunja greenhouses, which light glow pri- cafés and other public spaces in Tartu. In too week to carry out city theatre’s role or maly assotiates with nuclear explosion and addition to many exhibitions, art month whose aim is simply to participate in fes- not of growing fresh cucumbers. $ e pub- also includes diff erent workshops and tivals outside of Tartu and even Estonia. lic opinnion is that the greenhouses are happenings, two conferences, and also an $ e real Tartu theatre is either in the cul- ugly, but they still attract people: mostly art trade fair. tural symbols important or it hasn’t been students, punks, artists, drunks and all founded yet. Maybe it will someday. kinds of asocial people, who fi nd comfort ghost station. phantom station. in the dark yellowish glow of the green- culture station. budapest a.k.a. the legendary houses. By some, the more decent people, page 4 house by emajõgi this seems to be the desease of the modern page 8 world, which will destroy the society, na- Kristina Paju and Sven Vabar write about tural element, ecological balance. Maybe it tARTu art month event Culture Station, Margus Kiis introduces a real bohemian starts from here, from Luunja greenhouses. which takes place on February 11th-17th. nest of Tartu - at 6 Emajõe street stands But maybe not...

15 esimene number müürileht veebruar 2008

emajõe kompleks kaisa eiche

Kui ma oleksin Rein Kilgi tütar, poleks Kujutasin elavalt ette, kuidas ma saalis meetreid põrandapinda ja linnades rahvast „kultuuritehase“ algatamisega Tartus publiku hulgas istudes oleksin selle peale sama palju kui Eestis kokku, on siinseid mingeid probleeme. Aga ma ei ole. „boooooooooo!“ karjunud. kultuuriametnikke kummitama hakanud.

Kuuldavasti käis Kultuuriministeeriumi Niisiis põhjendas ministeeriumi arendus- Eesti kliima muidugi soodustab tubaseid palgal olev loomemajanduse idee kodus- osakond justkui oma ametlikku seisukoh- tegevusi ja kaua tänaval kellegiga lobiseda taja Ragnar Siim hiljuti Tartu Kõrgemas ta, et kui Tartus inimesed tänaval kokku ei ei viitsita. Aga selles mõttes on Ragnaril Kunstikoolis noortega kohtumas. Muu- saa, miks peaks üks suur ühine hoone seda muidugi õigus, et hooneid ja initsiatiive hulgas arvas ta ka, et Tartusse pole kultuu- tegema. Justnimelt. võiks lausa mitu olla – risoomi põhimõttel. ritehast tarvis. Tundub, et kultuuritehase formaat maail- Kellega siin külas siis magama peaks, et Mis mõttes, nagu?! ma kontekstis, milledel tuhandeid ruut- oma tahtmist saada?

16