Katusepesu Ja Värvimine Fassaadidehooldus Ja Värvimine

ÄRILAUSE See kriis tuli väga äkki ja seetõttu KUUM TOOL valmistusid inimesed oma peas Kuidas Eesti majandus hullemaks , kui asi tegelikult on. taas kasvule tõmmata? Äritarkvara irma Directo juhatuse liige Berit Veske on Eesti majanduse välja- vaadete suhtes optimistlik. 6 Vastab Jüri Ratas

Praegune majanduskriis tuleb karmim kui eelmine. Sedasi arvas üle 60% ettevõtjatest ja tippjuhtidest Äripäeva küsitluses. Täna kell 12.00– 13.00 on Äripäeva raadio otsesaa- tes “Kuum tool” peaminister Jüri Ra- tas, keda küsitleb Äripäeva peadirek- tor Igor Rõtov. Saab teada, milline on peaministri vaade majandusarengule, milliseid samme plaanib valitsus astuda ning kuidas üritatakse kriisi peh- mendada? 4 7

Reede, 12. juuni 2020 nr 82 (6380) 8,90 eurot Katusepesu ja värvimine Fassaadidehooldus ja värvimine

Telefon 5919 1540 tallinn@sunluna.ee | www.sunluna.ee reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 reklaam [email protected] 12. juuni 2020 INVESTOR ENERGIA PENSIONIFONDID MASKIHANGE Selline ta on: keskmine Kas Elering teeb Viirus viis miinusesse, Eesti väikeinvestor küsitavaid otsuseid? aga mitte kõik Riik usaldas noort Helen Barndõk lõi koos sõbran- “Ma ei ole kindel, kas on parim Suurem osa Eesti pensionifon- nadega investeerimiklubi ja akt- lahendus investeerida nii palju didest on tänavu veel miinuses. kinnisvara irmat siate ost läkski lahti. Nüüd ula- raha “rauda”, selle asemel et ära Siiski on siin üks oluline erand. tub tema portfell üle 5000 euro kasutada juba olemasolevat või- See fond asutati just kriisi põhjas ja see on isegi rohkem kui kesk- mekust,” ei ole Eesti Energia ju- ja seetõttu on juba ette näidata Riik sõlmis eriolukorra ajal ühe mise investori portfelli mediaan- hatuse liige rahul Eleringi inves- korralik tõusuprotsent. Ajastus suurema kirurgiliste maskide väärtus. 22 23 teerimiotsustega. 8 oli hea, leiab fondijuht. 14 15 tarnimise lepingu alla aasta tegutsenud kinnisvaraettevõt- tega Maipõrnikas. Vaid paar päeva varem läks Maipõr- nika omaniku Kelly Lepi- ku teine kinnisvara irma pankrotti ja jäi 1,7 miljonit eurot võl- gu. Kaitsemaskide hankimiseks kon- kursse ei korral- datud, sest nende saamisega oli kiire. 10 11

Reede, 12. juuni 2020 tellijaid EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB Nord Pool Euribor nr 82 (6380) 8,90 eurot 13 705 1,139 0,878 10,481 79,051 38,10 –0,193

Hea kriis paneb Palgaralli Erasektori aeglustub partnerite mõistev uut moodi suhtumine mõtlema Virtuaalsete võimaluste ja võimekuse kiire areng

ETTEVÕTJATE KÜSITLUS Vahelduv pilvisus ettevõtlustaevas USA Hiina kaubandussõda Riiklikult puudub uus idee ja suund, mille Pretsedenditu rahamassi Saabuv tööpuudus poole liikuda ja riigivõlgade kasv ja tarbijakindluse vähenemine Kriisi pikkus pole teada

Kuigi suurem osa Eesti Investeeringute ettevõtjatest arvab, et praegune vähenemine ja kriis tuleb eelmisest raskem, siis täielik peatamine on ka palju neid, kes näevad Avalik sektor elab lähitulevikku positiivselt ja usuvad, oma elu ning ei et kriis ärgitab ettevõtjaid tegema vähenda kulutusi oma äris olulisi muutusi. 4 7

KUULA Äripäeva raadiot üle Eesti. Raadiosaated on järelkuulatavad raadio.aripaev.ee Majandusmõttele annab hoogu ja energiat toimetaja Aivar Hundimägi tel 667 0111 2 uudis [email protected] 12. juuni 2020

statistika | kriisiblogi.ee Kahe nädalaga on tagasi makstud 4% maksuvõlast

maksuvõlg, mln eurodes

15.03 252,7

08.06 173,386,6 397,9 käibemakssotsiaalmaks muud maksud

enim kolme kuuga kasvanud maksuvõlg, % Alkoholiaktsiis 2804 SOL 2132 Jäätmete 2026 Keskerakonna eilne pressikonverents. Vasakul peasekretär Mihhail Korb, paremal aseesimees Mailis Reps. Foto: Andras Kralla saastetasu Viimase kahe nädala jooksul on 414,5 miljoni partei suurannetus suurusest maksuvõlast ära makstud 16,6 miljoni eurot ning praegu on maksuvõlgade ko- gusumma ligi 398 miljonit, kirjutab kriisiblogi. 25. maiks, mil maksu- ja tolliamet taas võlgu avaldama hakkas, oli ettevõtete maksuvõlg Keskerakond sai kaela võrreldes kriisieelse ajaga 70 protsenti kasvanud. Kokku oli tol hetkel maksuvõlga 414,5 miljonit eurot. Kõige suurema osakaaluga kogu võlast, nii kriisieelsel ajal kui ka praegu, on käibe- ja sot- kriminaalmenetluse siaalmaksu võlg – 8. juuni seisuga vastavalt 44 ja 22 protsenti. Kriisi ajal kasvas käibemaksu- võlg 42 protsenti, kogusummas 51,1 miljonit, Riigiprokuratuur ja keskkriminaalpolitsei algatasid kriminaal- ning sotsiaalmaksuvõlg 69 protsenti, kogusummas 35,4 miljonit eurot. menetluse, et tuvastada, kas Jana-Helen Juhaste Keskerakonnale Kõige suuremat tõusu on näidanud alkoholi- aktsiisist tekkinud võlg. Kasv võrreldes kriisi- tehtud 50 000 euro suurune annetus võib olla keelatud annetus. eelse ajaga on lausa 2804 protsenti – 151 400 eurolt 4,2 miljonile eurole. Selline suur tõus võib olla tingitud sellest, et baarid, pubid ja öö- Kriminaalmenetlusega uuritakse, kas Ja- Menetlus algatati erakondade rahasta- mini, kuid erakond on teinud kõik, milleks klubid olid eriolukorra ajal suletud. na-Helen Juhaste on Keskerakonnale tead- mise järelevalve komisjoni teate alusel ning neil seaduse järgi võimalused on. likult teinud keelatud annetuse. Esialgse- seda viib riigiprokuratuuri juhtimisel läbi Prokuratuuri menetluse kohta ütles ta, tel andmetel annab Juhastet puudutav tea- keskkriminaalpolitsei. et loodab asjas kiiret lahendust. ve – sealhulgas teave tema ametlike sissetu- Meedias avaldatud kahtluste järgi võib Kesk lubas annetusi hindama hakata lekute kohta – põhjuse raha päritolus kahel- salapärase raha allikaks olla hoopis vastu- da, teatas prokuratuur. Keskerakond on teinud juhtumist oma jä- oluline Tallinna ettevõtja Martin Künnap, Juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni sõnul reldused ja edaspidi hakkavad suuremaid kellel on ärihuvid ühes Tallinna kurikuul- kellelegi kahtlustust esitatud ei ole. “Me annetusi hindama erakonna finantsko- samas kinnisvaraprojektis ning kes ootab kontrollime kriminaalmenetlusega, kas Ja- misjoni liikmed, et kõrvaldada kõik vähe- linnalt suurt vastutulekut. na-Helen Juhaste annetas teadlikult Kesk- gi võimalikud kahtlused nende läbipaist- Nädalavahetusel otsustas Keskerakon- erakonnale kellegi teise raha. Kui uurimi- vuses, ütles Keskerakonna peasekretär Mih- na juhatus, et partei maksab kahtlusi teki- sega selgub, et see nii oli, tuleb menetle- hail Korb. tanud summa annetajale tagasi. Peaminis- jatel välja selgitada ka see, kas erakond oli “Prokuratuuri otsus menetluse alustami- ter ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas kin- teadlik raha tegelikust päritolust ning kas seks oli pärast avalikkuses tõstatunud küsi- nitas kolmapäeval riigikogu ees, et temale ESINEMISLAVAD | TRIBÜÜNID ka erakonda on alus kahtlustada kuriteos – musi ootuspärane ning me teeme juhtumi pole teada, et erakonnale tehtud annetuses TELGID | LAOHALLID keelatud annetuse vastuvõtmises,” ütles ta. kiireks lahendamiseks nendega igakülgset oleks olnud midagi kriminaalset. “Erakondade rahastamine peab olema koostööd. Kahtluste uurimine ja erakon- “Kui selles annetuses minu teada oleks PUHASTUS | VÄLIKÄIMLAD aus ning läbipaistev, vastuvõetud anne- dade rahastamise läbipaistvuse tagamine hetkel midagi kriminaalset, siis ma ei oleks tuste tegemise motiivid ei tohi olla muus on nii Keskerakonna, kõigi teiste erakon- teie ees peaministrina, ja mitte läbi umb- MÖÖBEL | REDELID kui tõelises soovis erakonda toetada. Kui- dade kui ka avalikkuse huvides,” ütles Korb. usaldushääletuse, vaid läbi oma isikliku ta- SOOJAKUD | PIIRDEAIAD gi erakonnaseadus ei sea erakondadele nei- Peaminister ja Keskerakonna esimees Jü- gasiastumisavalduse,” ütles Ratas. le laekunud raha päritolu kontrollimiseks ri Ratas kordas valitsuse pressikonverent- äripäev TELLINGUD | ILMASTIKUKAITSED ehk nii karme kohustusi kui mõnes muus sil, et talle ja Keskerakonnale teadaolevalt valdkonnas tegutsejatele näiteks rahape- ei ole erakonnale tehtud annetuste juures Loe veebist su tõkestamiseks mõeldud õigusaktidega, olnud midagi kriminaalset. “Jään nende “Allar Jõks: võimuparteid tõukavad meid RENT, MÜÜK ja PAIGALDUS saaksid ka erakonnad mõelda sellele, mil- sõnade juurde.” edasi minevikku” Intervjuu endise õiguskants- lisel viisil toimub tõhus kontroll annetuse Ratas ütles, et erakond oleks pidanud an- leri, praeguse Soraineni vandeadvokaadiga. tel (+372) 609 6392 | www.ucrent.ee | E-pood: shop.ucrent.ee üle,” lisas Pern. netuse tausta kontrollimisel käituma kiire- aripaev.ee

Extend Trade OÜ müüb otse Ukraina tootjalt kõrge kvaliteediga etüül piiritust “extra” mahuosaga 96,45% toiduainetööstustele ja isopropüül alkoholi keemiatööstustele mahuosaga 99,8%.

Lisainfo saamiseks võtke ühendust: [email protected] või telefonidel Tanel Suslov +372 5180 927 (inglise keeles) ja Aivar Friedrichson +372 5649 0778 (vene keeles). reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 12. juuni 2020 [email protected] reklaam 3

6102 2004 Püsivalt 75 € 6914 5804 lahe! 91 € Kaasaegne töömees vajab kaasaegset töörõivast. 6142 SNICKERS Workwear

5804 New Generation tööpükstel on suuremat liikumisvabadust andvad 99 € MUDEL UUS materjalid ja mugavam lõige. Tule proovi uusi suviseid tööpükse ja ägedaid T-särke. 6134

€

116 6604

2530 Osta mistahes SNICKERS Workwear lühikesed püksid Hi-Vis 6600 tavahinnaga, T-särk saad selle PUSA 27 € TASUTA art 2818/0400 2580 väärtus 52 € 3D prinditud logoga T-särk www.tamrex.ee Telli ka e-poest Hinnad sisaldavad käibemaksuKampaania 20%kestab ja kehtivadkuni tasuta kuni pusasid kaupa jätkub. jätkub. UUS VÄRV 3400

9500 8704 8604 9504 5804 0600 6905 0400 19 € 6904 6933 6604 101 € 8704 5804 105 € 118 €

TAMREX OHUTUSE OÜ Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.ee TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Türi-Alliku • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a toimetaja Aivar Hundimägi tel 667 0111 4 [email protected] 12. juuni 2020

ettevõtjate küsitlus Ettevõtjad: vara veel hõ isata, pilved pole hajunud See kriis tuleb karmim kui eelmine – nii vastas üle 60% juhtidest Äripäeva ettevõtjate küsitluses. Peljatakse pankrotte ja ringvõlgnevust, aga ka seda, et riik raiskab laenuraha. kaanelugu

Priit Pokk [email protected]

“Kui paljud olid kriisi algusepoole rohkem murelikumad, siis nüüd tundub, et päike paistab ja Eestil väga hullusti ei läinud. See teeb natukene murelikuks. Seda käega löö- mist, väiksemat ettevaatust on rohkem,” rääkis riigifirma Operail juht Raul Toom- salu, kes hindas siiski, et ees ootav kriis tuleb mõnevõrra leebem. “Rahvusvaheli- selt oleme ise seda tunnetanud, et seal ollakse palju ettevaatlikumad jätkuvalt kui meil Eestis.” 137 vastanu seast oli sarnaselt Toomsa- luga optimistlikum viiendik ettevõtjatest, sama paljude hinnangul tuleb see kriis samasugune kui 2008. aasta lõpus alguse saanud kriis. Metallkomponentide tootja Adrem Pär- nu juht Ivar Kaldasaun tõi välja, et kui muidu said nad põhitellijatelt varem ette 6 kuu tellimuste prognoosi, siis praegu ei julge keegi seda teha. “Mitte isegi et ei julge anda, vaid ei saa klientide käest kinnitust kät- te. Kliendid ootavad oma investeeringu te- küsitlus Kui ühes majanduse gemisega viimase hetkeni.” Praegu suuda- Kuidas on koroonakriis teie Kui suurt käibe langust ootate sel osas Eestis on mingi vad Skandinaavia tellijad prognoosida tel- ettevõtet mõjutanud? aastal võrreldes eelmise aastaga? probleem, siis võib see limusi poolteist kuud ette. üle kanduda ka teistele, Üldjoontes on tulemused sarnased, mis aprilli küsitlusel Käibe kukkumine saab olema järsk “Kui eelmine kriis oli majandusriskidest rääkis Operaili juht Raul tingitud, siis selles kriisis on kombineeru- Olukord on parem Olukord on halb, kuid Rohkem kui 50% 0–20% Toomsalu. Võlgujää- nud majandus- ja terviseriskid, mis teeb sel- kui varem 2,9 mitte lootusetu 8,8 36,5 mised pole neid veel uudis le kõik oluliselt ennustamatumaks,” rääkis 53,3 mõjutanud. Katastroofiliselt Käive hoopis Pärnumaa ettevõtja. Seetõttu hindas ta, et foto: raul mee 8 kasvab 10,2 see kriis tuleb mõnevõrra raskem. Raske öelda Sügisel näeme... Pole suurt 13,9 mõju Marc & Andre pesukaupluste juht Mart Sil- avaldanud laots sõnas, et praegune olukord on vägagi 35,8 petlik ning põhjust rõõmustamiseks po- 20–50% 30,7 le: tõde hakkab selguma suve käigus, kui hakkavad koondama need ettevõtted, kes Kuidas paistab tulevik teie Kas see majanduskriis tuleb Eesti palgatoetust said. Praegu on toetuse saa- ettevõtte jaoks võrreldes jaoks raskem kui eelmine? mise tõttu piirangud peal. “Paljud firmad koroonakriisi haripunktiga? Tervisekriisi leebudes tuleb olla valmis raskemaks püüavad praegu hambad ristis vastu pida- majanduskriisiks da,” märkis ta. Tulevik paistab mõnevõrra helgem “Päris paljud võib-olla elavad selle suve Märgatavalt Mõnevõrra Palju leebem 4,4 Mõnevõrra üle lootuses, et tarbimine tõepoolest taas- halvem 8 parem Mõnevõrra raskem tub sügisel,” ütles Sillaots. Tema aga ar- Märgatavalt 35 leebem 17,5 40,9 vab, et neil inimestel, kes saavad puhkuse- parem 8,8 ja koondamistasud kätte, on sügiseks sääs- Palju raskem tud surnuks löödud. “Tegelikult jõuab karm Mõnevõrra 18,2 reaalsus kätte sügisel ja alles siis hakkame halvem 24,1 nägema, mis juhtub,” märkis ta. “Kui töötu- Päris paljud te arv eriti suuremaks ei lähe, võib-olla prae- Samasugune 24,1 Samasugune 19 gusest hetkest veel kasvab 30–40%, siis see võib-olla ela- pole suur probleem. See elatakse suhteliselt vad selle suve loe veebist Millal saab Selle aasta lõpuks 7,3 Järgmise Ettevõtte juhtide ja omani- hästi üle. Sügis näitab.” aasta ke küsitluses oli vastajaid 137, Eelmine ettevõtja- majandus Kriis venib üle lootuses, et Tellijate ebakindlust tõi välja ka üks ar- jooksul valdavalt väikeettevõtjad. te küsitlus ilmus ap- pikemaks hitektuuribüroo juht. “Puudub riiklik nä- kriis läbi? 46,7 tarbimine tõe- rillis “Suur küsit- 20,4 töötajate arv vastanuid, % gemus lähitulevikuks ja samuti ei ole pi- Lootus on, et järg- ettevõttes lus: 350 ettevõtja kad eesmärgid selgepiirilised. Sellest tule- misel aastal saab poolest taastub meelest on olukord taastumist näha 1–10 27 nevalt puudub tellijatel ka kindlus valiku- Raske öelda sügisel. halb, kuid mitte loo- 11–100 64,2 tes ja meil pole tellijaprofiili võimalik de- 25,5 tusetu” fineerida.” 101–1000 8,8 Marc & Andre pesukaup- aripaev.ee Tööstusautomaatikafirma Entronik ju- Allikas: äripäev luste juht Mart Sillaots 12. juuni 2020 uudis 5 ettevõtjate küsitlus Ettevõtjad: vara veel hõ isata, pilved pole hajunud

hatuse liige Hillar Kollom leidis, et praegu teid ähvardab kokkutõmbamine, sest spet- Kindlasti on eestlastel aktiivsust Ettetellimine on nii Soomes kui Norras pole näha ühtki positiivset signaali. “Tun- sialiste pole ega tule, kuna valitsus on võt- ühtemoodi ära kadunud, rääkis Adrem dub, et need miljardid, mis laenatakse ja nud võõrtööjõu suhtes karmima poliitika. rohkem, aga meil on ka rasva vähem Pärnu juhataja Ivar Kaldasaun. Kui saadakse, raisatakse ebaotstarbekalt, näi- Kaldasaun märkis, et võrreldes Skandi- kui Skandinaavia ettevõtetel. aprilli ja mai mahud kukkusid, siis samas teks eelarveaukude lappimiseks, riskant- naaviaga on eestlased mõnevõrra riskial- juunis on tellimuste maht rahuldav. sete investeeringute tegemiseks, raha oma timad, kuid seda olude sunnil. “Võib-olla Adrem Pärnu juhataja Ivar Kaldasaun foto: andras kralla valijatele jagamiseks. Ei ole huvi investee- eestlased otsivad rohkem võimalusi, kuidas rida teadusse. Tulevastele põlvedele jäävad hakkama saada. Ma arvan, et selle teine pool suured võlad.” on ka see, et meil on rasva vähem kui Skan- dinaavia ettevõtetel. Nemad saavad natuke Töötute armee ja ringvõlgnevuse kartus jõudehetke ja olukorra monitoorimist pike- Operaili juht Raul Toomsalu märkis, et nen- malt ja rohkem lubada kui meie. Eks see pa- de sektoris seis praegu väga hull pole, laie- neb tegutsema.” Nii Toomsalu kui ka Kalda- malt tasub aga murelik olla küll. Eriti oleks saun sõnasid, et endiselt on põhjust aktiiv- põhjust karta ringvõlgnevust. “Kui keegi selt jälgida, et koroonaviirus ettevõttesse jääb kellelegi võlgu, siis see kett võib min- sisse ei tuleks. na pikaks ja võib tabada lõpuks ka meid. Kas Sillaots sõnas, et lõpuks taandub Euroo- see näiteks hakkab läbi pankade toimuma, pas väga palju sellele, kuidas läheb Saksa- et kui pankadel hakkab halbu laene tekki- maa majandusel. “Kui Saksamaa, mis on Eu- ma, siis seal tehakse mingi poliitika, mis roopa mootor, suudab sellest kriisist eluga mõjutab teisi sektoreid ka,” arutles ta. välja tulla ilma suuremate kaotusteta, siis BRILJANDID Sama märkis idufirma R8tech juhatuse see võib kindlasti mõjutada ka ülejäänud liige Imre-Gustav Vellamaa: suureneb töö- asjalikumaid Euroopa riike. Nendel, kellel ON AJATU KINGITUS tute arv, tekivad pankrotid ning ringvõlg- oli enne probleeme – Itaalia või Hispaania KOOLILÕPETAJALE nevused, mistõttu on põhjust öelda, et kõi- – midagi ei muutu, midagi paremaks ei lä- ge halvem on veel ees. he. Pigem läheb hullemaks.” Ühe advokaadibüroo partner lisas, et Marc & Andre pesukauplused tegutse- koondamislaine pole õigusteenuste sekto- vad Saksamaal, Venemaal, Türgis, Ukrai- ris Eestisse jõudnud. “USAs koondati rele- nas ja teisteski riikides. Ettevõtte juht Mart vantses sektoris juba aprillis 64 000 töökoh- Sillaots oli kõige optimistlikum just Sak- ta, mis Eestisse tõlkides tähendab kolmesa- samaa suhtes, kuna riik on ettevõtetele pii- da inimest. Seda on sektori kohta väga pal- savalt appi tulnud. “Meil ei ole seal mingi ju. Küsimus on, kas, millal ja mis kujul see ajalooga firma, suhteliselt uus esindus, aga Eestisse jõuab.” saime abi arvete maksmiseks. Meil oli tões- Ehitussektoris tegutsejad leidsid, et krii- ti probleem, mida me teeme, et kas paneme si mõju jõuab neile pärale hiljem, eeldata- esinduse kinni ja jätame arved maksmata, vasti sügisel. Praegu on samas positiivne aga kuna valitsus tuli appi, siis meil ei tekki- asjaolu, et objektid taas avanevad ja saab nud seda küsimust üldse ja paneme edasi.” Broneeri aeg konsultatsiooniks ka Skandinaavias toimetada. Valdavalt ehi- Nii pole pesufirmal seal ka suuremat kuk- meie showroomis või osta on-line. tussektorile raamatupidamisteenust pak- kumist olnud, samas põhiturgudel Ukrai- www.e-jewels.ee kuv Marge Birk tõi samas välja, et ettevõt- nas ja Venemaal kukkus käive 70%. toimetaja Aivar Hundimägi tel 667 0111 6 uudis kaanelugu [email protected] 12. juuni 2020 ettevõtjate küsitlus Optimistid: ei tule see kriis nii karm midagi Pangad on paremini kapitaliseeritud, eelmise kriisi valusad kogemused tiksuvad peas ning inimestel raha on. Seetõttu tuleb see kriis leebem, põhjendasid need ettevõtjad ja tippjuhid, kes leiavad, et Optimismi põhjus on lihtne: ettevõtted tahavad agaralt äri teha, rääkis Directo äritarkvarafirma praegune kriis tuleb eelmisest pehmem. juhatuse liige Berit Veske. fotod: andras kralla

Priit Pokk [email protected] pane tähele Kriis vs. kriis Eelmise kriisi ajal sai töötuse vu mais oli indikaator –9,2 punk- kasv hoo sisse 2009. aasta al- ti ehk tõustes võrreldes aprilli- guses, kui jaanuaris lisandus kuu ga viie punkti võrra. Plussi jõudis “Mäletan väga hästi eelmist kriisi, kui järs- ajaga 8000 töötut. Töötute arv kindlustunne alles 2018. juulis. ku kadus kõigil huvi ära. Selline järsk käsi- jõudis tippu 2010. aasta märtsis, Majandususaldusindeksi jaoks pidur tõmmati peale. Praegu, kuigi ennus- kui see arv ulatus 93 742ni. Töö- oli põhi samuti 2009. aasta tati, et tuleb kriis ja läheb raskeks, siis meil tus jõudis alla selle aasta mai ta- märts. Usaldus taastus 2010. on eraisikust tellijate arv tõusnud tundu- seme ehk alla 50 000 piiri 2011. aasta suveks. Praegune indeksi valt võrreldes varasemaga,” rääkis üks op- aasta suvel. näitaja on peaaegu samaväärne timistidest, Pärnumaa ettevõtja Eldur Tilk. Kõige kõrgem oli töötus kriisi ti- eelmise kriisi põhjaga. Tema ettevõtte Eldur Puit puidutoodete pus Ida-Virumaal, Võrumaal ja Kõige suurem ettevõtete käibe müügimaht on kasvanud umbes veerandi Hiiumaal. Hetkel on tipus Ida-Vi- kuine kukkumine võrreldes eel- võrra, seda just eratellijate suure tungi tõt- rumaa, Valgamaa ja Pärnumaa. nenud aastaga oli 2009. aasta tu. “Sellest tuleb ka see kindlustunne het- Erinevalt eelmisest finantskriisist, kevadel: 33protsendine langus. kel,” rääkis Tilk. mil tugevaima löögi alla sattus Tänavu aprillis oli see number Sarnaselt oli klientide käitumise põh- tööstus- ja ehitussektor, on sel –19%. Plussi jõuti eelmise kriisi jä- jal optimistlik äritarkvarafirma Directo korral kõige enam pihta saanud rel 2010. aasta märtsis. juhatuse liige Berit Veske. “Esiteks, eelmi- tööjõumahukas teenindussektor. Tarbijahinnaindeksi langus kestis sest kriisist pole väga palju aega möödas. See on põhjustanud toonasest eelmises kriisis vähem kui aasta. Inimestel on see selgelt meeles ja kindlasti oluliselt kiirema tööpuuduse kas- Töötuskindlustushüvitise ja töö- on ettevõtetes erinevad riskid hinnatud ja Eldur Puidul läheb äri väga hästi: kui suured objektid pannakse võib-olla pausile, siis vu vaatamata töötasuhüvitise- tutoetuse suhe palgatulusse võib-olla paremini maandatud kui eelmi- eraisikutel tagavara on, mistõttu tellimuste arv on kasvanud väga kiires tempos. le. Eesti Pank prognoosib, et töö- oli eelmise kriisi tippajal 3% juu- ne kord. Lisaks ka see, et see kriis sel korral puudus suureneb selle aasta lõ- res (2009. aasta august ja 2010. tuli väga äkki ja inimesed kindlasti alguses puks 13 protsendini ehk suurus- aasta jaanuar). Tänavu aprillis oli kartsid hullemat – kes arvas, et aasta lõpuni ei ole, aga sealt oli näha, et inimestel ikkagi tulevik ka tumedaks värvub.” Rähmonen järgus 84 000 inimest. see 1%. Selleni jõuti eelmine kriis oleme kõik kodus, kes nägi veel hullemaid äri liikus ja tööd oli. Selle põhjal ka arvamus hindas, et see kriis saab olema samasugu- Suurim osa töötutest oli eelmi- 2010. aasta detsembris. stsenaariume ette. Tegelikult piirangud lee- põhineb, et tuleb kergem kriis kui eelmine.“ ne kui eelmine. se kriisi haripunktis oskus- ja kä- Ettevõtete maksuvõla kõrge venesid suhteliselt kiiresti ja arvan, et ini- Termopilt OÜ juht Toomas Rähmonen Luku-Experdi juhatuse liige Riho Ever sitöölised. Proportsionaalselt on tase hakkas taanduma 2011. aas- mesed valmistusid oma peas hullemaks, rõhutas, et praegust pilti ei tasuks maalida märkis, et kuigi võlaahelate kartus on õhus, praegu lihttööliste osakaal töö- ta lõpus. Praeguse kriisi eelse ta- kui asi tegelikult on,” selgitas ta. liiga mustaks, kuna suhtumine mõjutab ka siis praegu seda tekkinud pole. “Võrreldes tute seas kõrgem kui eelmine semeni jõuti 2013. aasta lõpus. Veske lisas, et seda näitab ka selgelt klien- majandust ennast. “Minu hinnangul räägi- Eesti eelmiste kriisidega osatakse erinevate- kord. Mais jäi eelmise kriisi tipust mak- tide käitumine ehk äri jätkumine, mida oli me täna eelseisvast kriisist liiga palju ja lii- le suurtele ja ootamatutele muutustele ma- Tarbijakindlus jõudis eelmise krii- suvõla osas puudu 42 miljonit eriti hästi näha pärast seda, kui jagati tasu- ga veendunult. Nii on kriis osalt ka isetäitu- janduskeskkonnas adekvaatsemalt reagee- si ajal põhja 2009. aasta märtsis eurot ehk kümnendik. ta kasutajaid äritarkvarale. “See pole kott va ennustuse tulem. Reaalsus on see, et het- rida.” Teedeehitus- ja haldusfirma Roadler ehk vastav indikaatornäitaja oli Allikas: Töötukassa, kartulit või pakk piima, et ah, võtan igaks kel ei ole kellelgi selget ettekujutust, mis tu- OÜ juht Meelis Adler lisas, et hea on see, et –30,8 punkti. Kriisi alguse tase, Eesti Pank, majandus- ja juhuks ära, küll ära tarbib. Selle asjaga po- lemas on. Mida mustemat värvi prognoosi- inimesed pole leppinud eriolukorrast tingi- kus ollakse ka praegu, saavuta- kommunikatsiooniministeerium, le mitte midagi peale hakata, kui sul tööd des kasutada, seda suurema tõenäosusega tud surutisega ja otsivad väljapääsu. ti taas 2010. aasta suvel. Täna- konjunktuuriinstituut 12. juuni 2020 UUDIS KAANELUGU 7 Eesti Pank: Eesti majandus langeb 10%, EAS kutsub ettevõtteid kandideerima taastumine võtab kaks aastat Eesti ühisstendile rahvusvahelisel transpordi- ja logistikamessil! Eesti majandus langeb sel aas- set mõju majanduskasvule ka tal 10%, selgus värskest Eesti keskpikas perspektiivis,” hoia- Panga majandusprognoosist. tas Kaasik. Järgmiseks aastaks prognoo- Osa teenuste ekspordist näeb sis keskpank Eestile 8,5% ja üle- 8,7% Eesti Panga hinnangul väikse- kahaneb euroala majan- järgmiseks aastaks 2,3% suurust mat tagasilööki. Näiteks piirab majanduskasvu. 10protsendise dus sel aastal Euroopa kriis suhteliselt vähem info- ja Transport languse eelduseks on see, et vii- Keskpanga hinnangul. kommunikatsioonitehnoloogia ruse levik taltub ja ei kehtesta- müüki Eestist väljapoole. ta taas piiranguid. Samas mär- Selle aasta lõpus on Eestis Logistic 2021 gitakse, et sõltuvalt ülejäänud väliskeskkonna halvenemisest tööpuudus üle 13%. Keskpank 04.-07. mail 2021 euroala prognoosist võib 2020. ning üks kolmandik Eesti oma märgib, et töötasu hüvitise saa- aasta majanduslangus olla va- piirangutest ja tootmispotent- jaid oli aprillis umbes 120 000 Münchenis hemikus 7%–14%. siaali kaotusest. ehk ligi viiendik palgatööta- transportlogistic.de Keskpanga kriisiprognoos Euroala majanduslanguseks jatest. on isegi rängem kui Euroopa prognoosib Euroopa Keskpank Palk langeb Komisjoni pakutud 7protsendi- põhistsenaariumi kohaselt sel line langus. Keskpanga asepre- aastal 8,7%, järgmise aasta ma- Keskmine palk langeb sel aas- sidendi Ülo Kaasiku sõnul oli janduskasvuks 5,2% ja 2022. tal Eestis 1%, nii väikese lan- keskpangal lihtsalt kauem ae- aasta kasvuks 3,3%. guse põhjuseks on see, et ava- Ühisstendile ootame osalema: ga arvesse võtta kõiki koroona- likus sektoris palku ei kärbita, Tööstust ootab ees langus • transpordi- ja logistika sektori ettevõtteid; pandeemiaga seotud mõjusid. mis tähendab, et lõhe erasekto- • transpordi ja logistikaga seotud infosüs- “Teise kvartali majandusnäita- Kõige enam mõjutab sel aastal ri ja avaliku sektori palkade va- teemide ja -tehnoloogia tootjaid; jad tulevad väga halvad!” Eesti majandusarengut kesk- hel suureneb. Järgmiseks aas- • kaupade liikumisega seotud ettevõtteid; Kui piirangud koroona taas- panga hinnangul välisnõudlu- taks prognoosib keskpank 0,1% • Supply Chain Management ettevõtteid. ilmnemise korral kaubandus- se ja turismi vähenemine, eri- suurust keskmise palga kasvu. partnerite juures uuesti kehtes- olukord ja Eestis kehtestatud Eesti peamiste kaubandus- Kandideerimine ühisstendile kuni tatakse, siis tuleb sellest täien- piirangud, ebakindlus tulevi- partnerite keskpangad prog- 15. juunini 2020. dav negatiivne mõju. Samas tu- ku ees ning riigi abimeetmed. noosivad oma riikides majan- leb Kaasiku sõnul silmas pida- Eesti Panga prognoosist sel- duslanguseks 2020. aastal pa- eas.ee/transportlogistic2021 da, et prognoos tugineb mai lõ- gub, et suur osa tööstuse toot- rimal juhul 3,4–6,9%, kuid ne- Ühisstendil osalejate arv on piiratud. pu andmetele ega arvesta vahe- misressursist seisab praegu jõu- gatiivsete stsenaariumite kor- pealsete eelarvepoliitiliste ot- de ning see pärsib tööstusette- ral 9,7–20,8%. Euroopa Komis- Lisainfo ja registreerimine: sustega üle Euroopa ega ka er- võtete investeerimisaktiivsust. joni ja IMFi kevadiste hinnan- Tiina Tuisk gutusega, mida võiks pakku- Toodangu langus tuleb tänavu gute järgi jääb majanduslangus Eesti ühisstendi projektijuht da Euroopa Komisjoni taastu- 15 protsenti. 2020. aastal Eesti naaberriiki- +372 627 9443 misplaan. Tööstuse mahtude vähene- des 6–8,6% vahele. Eesti jaoks tä- [email protected] Veel detsembris prognoosis mine ei ole põhjustatud ainult hendab see, et nõudlus ekspordi keskpank Eestile 2,3protsen- koroonast ning kasv pidurdus järele kahaneb 2020. aastal um- dilist majandustõusu, 13 prot- juba esimeses kvartalis. “In- bes 14% ning paraku ei taastu sendipunkti hõlmavast muutu- vesteeringute edasilükkami- välisnõudlus kriisieelsele tase- sest kaks kolmandikku tulebki ne avaldab omakorda negatiiv- mele ka aastal 2022. toimetaja Aivar Hundimägi tel 667 0111 8 uudis [email protected] 12. juuni 2020 kriisipakett Värske tingimus palgaabis harvendab rahasaajate ridu Kui ettevõte otsustas selle kuu alguses, et tahab küsida oma töötajatele palgaabi, siis jääb ta ühe uue tingimuse tõttu sellest lihtsalt ilma. Töötukassa selles probleemi ei näe. marge väikenurm [email protected]

“See on nagu vaiba alt ära tõmbamine. Ilm- selt tööandjad, kes vähendasid töötasu juuni algusest, ei kvalifitseeru lõpuks sellele meetmele,” ütles Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits. Varem võis töötasu vähendada pooleks kuuks või lausa üheks päevaks, seega oli lihtsam ka hüvitist saada. Nüüd on nõuded karmimad: hüvitist saab ainult terve juunikuu eest, mis tähendab, et tööandja pi- danuks juba kaks nädalat enne uute tingimuste kehtima hakkamist langetama töö- tasu vähendamise otsuse, kuna töötaja peab sellega paar nädalat varem kurssi viima. Ootamatu lisanõue Tiitsile oli muudatus üllatus. Kui saabus pressiteade palgaabi saamise uutest tingi- mustest, kirjutas Tiits kolleeg Lee Laane- mäega ettevõtte kodulehele kokkuvõtte uutest karmistunud nõuetest. Uus tingimus jäi silma alles nüüd, pressi- teatest see varem läbi ei jooksnud. “Võinuks juba varem välja öelda, et see kehtib kogu juunikuu kohta. Helistasime kliendid igaks juhuks läbi, et nad oleksid sellega kursis.” Tiits kahtlustab, et nüüd võivad mõned Spaad lubati küll juunis avada, paljud neist on aga ikka raskustes, sest kliente napib. foto: liis treimann otsuse tegemisega hiljaks jäänud tööand- jad skeemitada, et siiski raha saada. Näiteks võidakse hakata tegema töötasu langetamise avaldusi tagasiulatuvalt või väidetakse, et tasub teada vastavaks,” rääkis Kool ja lisas: “Avalduse te- tööd ei ole anda – sellest ei ole vaja töötaja- Kuidas juunis palgahüvitist saada? gemisega saab tööandja ise hakkama, pole tele ette teatada. mingit tarvidust õigusbürood appi võtta, et Käive või tulu on vähenenud eelmise aasta juuniga võrreldes nii end hüvitiskõlbulikuks muuta.” Raha peal väljas 7140 vähemalt 50%. Ka ei arva Kool, et see tingimus kuku- tööandjat oli 9. juuni seisuga Töötukassa kommunikatsiooni peaspetsia- Vähemalt 50%-le töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda taks toetuse saajate arvu. Pigem võivad se- avalduse teele pannud, palgaabi list Lauri Kool kinnitas, et töötajatele juu- ning töötajate tööaega on vähendatud vähemalt 30% võrra või on da mõjutada teised tingimused, mis on va- taotletakse 75 761 töötajale. Märt- vähendatud nende töötasu vähemalt 30% võrra või alampalgani. nis palgakärpe ettepaneku teinud ettevõt- rasemast tunduvalt karmimad. Näiteks pi- sis esitas avalduse 6787 asutust ja Tööandja peab olema vähendanud töötajate tööaega või töötasu ja saab töötukassast töötasu hüvitamise kü- das Kool silmas kaks kuud kehtivat koon- küsiti umbes 34 185 inimese töö- simisel eitava vastuse. kogu juunikuu ulatuses. damiskeeldu. “See peab tööandja mõtle- Kui tööandja alles juuni alguses hüvi- Maksuvõlga ei ole või see on ajatatud. ma panema.” tasu hüvitamist, aprillis olid need tisvajaduse avastas, näitab see, et ta tahab Saab taotleda ka neile töötajatele, kellele taotleti hüvitist märtsi, numbrid vastavalt 15 985 ja 121 741. Lõplikud tingimused määruses riigilt lihtsalt raha saada, mitte ei ole ras- aprilli või mai eest. Seega võib töötaja saada hüvitist maksimaalselt kustes. “Juunikuu hüvitis on neile, kes roh- kolm kuud senise kahe asemel. Otsused ja tingimused paneb paika valit- Sel kuul on avaldusi saabunud vähem kem pihta saanud. Tingimus pandi sisse, et Kui tööandja lõpetab töösuhte töötajaga koondamise tõttu juu- sus, märkis Kool, seepärast ei ole ka kritee- kui aprillis. Põhjust ei osanud Kool veel väl- aidata neid, kes on juba ise midagi ka teinud nis või sellele järgneval kahel kuul, peab ta hüvitise töötukassale ta- riumid kindlad, kuni valitsus on otsuse tei- ja tuua. Kooli sõnul on üllatav, et juuni al- ja vajavad abi, samuti aitab see vältida skee- gasi maksma. nud. Töötasu hüvitamise tingimused aval- guses saabus maikuu kohta laekunud aval- mitamist, et end teha hüvitise tingimustele Allikas: töötukassa dati valitsuse määruses, lisas Kool. dusi vähem, kui töötukassa ootas.

NÕO Šašlõkk Hellmann’s FELIX Tomatiketšup SALVEST Praekapsas ketšupiga 1kg 5,990 €/kg 1,25kg 1,592 €/kg 530g 2,434 €/kg

11.-23. JUUNI 8,06€ 2,89€ 1,89€ 5,99€ 1,99€ 1,29€ Jaanipaevaks -25% -31% -31%

Kaupmehest LAY’S Kartulikrõpsud sibulamaitselised KALEV Batoonike A.LE COQ Premium alkoholivaba või soolaga 140g Kirju koer 1kg 5,990 €/kg õlu hele 50cl (purk) 1,180 €/l 7,786 €/kg

7 kauplusladu üle Eesti – Tallinnas 2, 1,57€ 8,88€ 0,89€ Tartus, Pärnus, Rakveres, Jõhvis ja Narvas Infotelefon +372 681 11 11 (E-R 8-16:30) 1,09€ -30% 5,99€ -32% 0,59€ -33% kaupmees.ee KaupmeesKO +pant 0,10 € Hinnad kehtivad 11.-23.6 või seni kuni kaupa jätkub. reklaamiosakond tel 667 0105 12. juuni 2020 [email protected] SISUTURUNDUS 9

Sisuturundus on oma kauba, teenuse, firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Foto: Petras Armalis, AUGA GROUP AB Leedu mahetootja AUGA group’i eesmärk on saada jätkusuutliku toidu ja elustiili sünonüümiks Leedu mahetootja AUGA group, mis on mõne aastaga tõusnud Euroopa mahepõllumajanduse lipulaevaks, astub uue sammu ja püüab nüüdsest saada piirkonna kõige jätkusuutlikumaks toidutootmisettevõtteks, mis hõlmab kogu toiduainetööstuse sektorit.

AUGA group on Euroopa suurim verti Igal aas- bad). See tegevuskava võimaldab ühtlusta kaalselt integreeritud „talust toidulauale” da mahepõllumajanduse saagikust ja ku mahe toiduettevõte, mis tegeleb jätkusuut tal näeme, lustruktuuri võrreldes traditsioonilise põl likult kasvatatud toidu tarnimisega. lumajanduse tasemega. Ettevõtete grupp on välja töötanud sule et tarbijad Ettevõtte eesmärk on parendada tõhu tud ahelaga põllumajandusmudeli orgaa eelistavad sust ja vähendada mõju loodusele, ehita niliselt sertifitseeritud põllumaadel. Mudel des uue toimimismudeli, mida nimetatak põhineb uutel tehnoloogiatel ja on spetsia üha enam se jätkusuutlikuks mahetoidu arhitektuu liseerunud põllukultuuride, piimalehma selliseid riks (ehk JMA). Uus innovatsiooniskeem de ja seente kasvatamisele. Nii omal käel aitab lahendada toiduainete väärtusahe kui ka partnerite vahendusel toodab ette kauba- la kõige pakilisemaid tehnoloogilisi välja võte laias valikus mahetoite nii lõpptarbi märke ja kutseid, säilitades samal ajal ulatuse, kvali jatele kui ka mahetoorainete ostjatele. Ette teedi ja saagikuse kasvu. Lisaks säilitab see võtete grupis töötab üle 1200 inimese. ettevõtteid, AUGA group AB sünergia, mida varem ka 2019. aastal oli kontserni müügitulu mis tõesti sutati suletud ahelaga jätkusuutliku põllu 71 miljonit eurot. AUGA group AB aktsiad majandusmudeli jaoks. on noteeritud Nasdaq Vilnius Balti põhi hoolivad Investorite võimalused nimekirjas. jätkusuut- Eelmisel aastal emiteeris ettevõte koos AUGA group’i tegevjuht Kęstutis Juščius. Foto: AUGA GROUP AB Ettevõtte eesmärk on oma viieaastase stra töös LHV pangaga ka rohelisi võlakirju, saa likkusest teegia kaudu luua aktsionäridele kolm ee des esimeseks täielikult eraomanduses ole see kasvab tegelikult isegi kiiremini kui ta teegia, mille eesmärk on leevendada klii ja sellega list: suurendada investeeringuid, panus vaks börsil noteeritud üksuseks Baltimaa vatoodete turg. Selline suundumus näitab, mamuutusi, säilitada bioloogiline mitme tada tuleviku toiduahelasse ja aidata pla des, kes emiteerib jätkusuutliku tegevus et vaatamata šokkidele eelistavad tarbijad kesisus, arendada mahepõllumajandust ja kaasneva- neeti päästa. kavaga võlakirju. jätkusuutlikult kasvatatud ja mahetooteid. edendada jätkusuutlikku toiduahelat. test vajali- AUGA group’i eesmärgid on väga ambit Alates 2018. aastast avaldab ettevõte igal „Igal aastal näeme, et tarbijad eelistavad See kokkusattumus näitab taas, et ette sioonikad: ettevõtte väärtuse kolmekordne aastal jätkusuutliku ettevõtluse aruandeid üha enam selliseid kaubamärke ja ettevõt võte liigub õiges suunas ja on oma valdkon kest muu- suurendamine strateegia elluviimise ajal ja ja annab kõigile sidusrühmadele aru oma teid, mis tõesti hoolivad jätkusuutlikku nas esirinnas, saavutades teerajaja konku datustest. sellele järgnenud kasvuväljavaated. Seda keskkonnaalastest, sotsiaalsetest ja juhti sest ja sellega kaasnevatest vajalikest muu rentsieelise. võimaldab vaid vähese põhivaraga ärimu misalastest tulemustest. datustest. AUGA uue strateegia 2025 koha Ettevõte sõnastab äsja tutvustatud stra AUGA group’i del ja vähemalt 15% kapitali tasuvus. selt saab ettevõttest vähese põhivaraga, põl teegias visiooni jätkusuutliku toidu ja elu tegevjuht AUGA group AB aktsiate käive on iga Äri on pandeemiale vastupanuvõimeline lumajandustehnoloogiatest lähtuv üksus, stiili sünonüümiks saamisest. Samuti on Kęstutis Juščius aastaga kasvanud. 2019. aastal olid ettevõt Ettevõtte lõpptarbijale suunatud pakitud mis põhineb iseseisval ringmajanduse mu eesmärgiks seatud missioon tarnida ma te aktsiad Nasdaq Vilnius Balti põhinime kaupade müük Eestis on pidevalt kasvanud. delil, mis esitleb maailmale võimalust jät hetoitu jätkusuutlikult. kirjas kauplemiskäibe järgi viiendal kohal. Tooted on praegu saadaval kauplustes Rimi, kusuutlikumalt elada,” ütleb AUGA group’i Uue ärimudeli võtmerollid omistatakse Likviidsust tagab ettevõtte suur arv aktsio Selver, ABC supermarkets, Prisma, Coop ja tegevjuht Kęstutis Jušęius. järgmistele tehnoloogiatele ja protsesside näre ja vabalt kaubeldavate aktsiate arv. teistes väiksemates poodides. le: biogaasi taristu, spetsialiseerunud söö Vaba rahavoogu kasutatakse tulevikus Strateegia 2025 AUGA group ekspordib orgaanilisi sup datehnoloogia ja regeneratiivne külvikord. dividendimakseteks või aktsiate tagasi pe, konserveeritud seeni, köögivilju ja toor Sel aastal avaldas AUGA group oma 2025. AUGA group’i innovatsioonikava põhi ostuks. tooteid enam kui kolmekümnesse riiki üle aasta äristrateegia ning muutnud visioo eesmärk on kasvuhoonegaaside heitkogus “Jätkusuutlik äri on tulevikuäri. Tahak maailma, sealhulgas sellistele turgudele ni ja missiooni. Ettevõtte põhieesmärgid te oluline vähendamine aastaks 2025, vä sime olla seotud jätkusuutlikkusega kõi nagu Jaapan, USA, Kanada, Araabia Ühen on olemasolevate äriüksuste tõhususe pa hendades 50% heitkoguseid mõõdetu gis valdkondades: põllumajanduses, toidu demiraadid ja muidugi ka teistesse ELi rii randamine, jätkusuutliku mahetoidu toot na põllukultuuride ja piimalehmade ainete tootmises, tarbimises, investeerin kidesse. 2019. aastal moodustas eksport et mismudeli loomine ja kasvuhoonegaaside toodangu ühiku kohta. gutes. Olen kindel, et uue strateegia raken tevõtte tulustruktuuris 70%. heitkoguste vähendamine. Ettevõtte teine oluline eesmärk on efek damine lähiaastatel tõestab, et jätkusuut Ei COVID19 pandeemia ega ka aastail Vahetult pärast seda, kui AUGA group tiivsuse parandamine olemasolevates te lik äri võib tõesti olla edukas ja toob ka 2007–2008 toimunud kriis ei kahjustanud teatas oma strateegiast, kuulutas Euroo gevussegmentides (põllukultuurid, piima su kõigile sidusrühmadele,” ütleb Kęstu mahepõllundustoodete turgu oluliselt ja pa Komisjon välja „talust toidulaule“ stra tootmine, seenekasvatus ja esmatarbekau tis Juščius. toimetaja Aivar Hundimägi tel 667 0111 10 uudis [email protected] 12. juuni 2020 maskihange Riik sõlmis maskide miljonilepingu ve risulis kinnisvarafirmaga Riik sõlmis eriolukorra ajal ühe suurema kirurgiliste maskide tarnimise lepingu alla aasta tegutsenud kinnisvaraettevõttega Maipõrnikas. Vaid paar päeva varem läks Maipõrnika omaniku Kelly Lepiku teine kinnisvarafirma pankrotti ja jäi 1,7 miljonit eurot võlgu.

Eliist a ma salu, mis on mis Pille Ivask [email protected] Maipõrnikas OÜ

Kinnisvara üür ja müük Omanik Kelly Lepik Eelmise aasta neljanda kvartali Rahandusministeerium sõlmis üheksa et- käive 22 170 eurot. tevõttega lepingu isikukaitsevahendite tel- 2020. aasta esimese kvartali limiseks, kokku on lepingute väärtus 18,3 käive 143 183 eurot. miljonit eurot. Sellest 1,6 miljoni suurune Töötajaid 0 osa läks üheksa kuud tagasi asutatud Mai- põrnikale. Loft AB OÜ Lepiku sõnul pöördus ta ise rahandus- Asutati 07.05.2018 ministeeriumi poole ja pärast läbirääki- Kuulutati pankrot 03.06.2020 misi jõudsidki nad lepinguni. Maipõrni- Omakapital miinuses 48 957 kas peab nüüd ministeeriumile tarnima 3 eurot miljonit kirurgilist näomaski ja saab selle Maksuvõlg 16 541 eurot eest 1,59 miljonit eurot. Lepiku sõnul mas- Osanikud Karin Antropov ja kileping Maipõrnika majandustegevusele Kelly Lepik. Endised osanikud suurt mõju ei avalda. “See moodustab meie ka Mariann Maasi, Cerca Trova tegevusest väikese osa,” ütles Lepik. Ta vas- OÜ (Arvo Antropov, kinnisva- tas Äripäeva küsimustele kirja teel. ra, maksuvõlg 7516 eurot) ja 1Fi- Lepik sõnas, et talle jäi avalikest kanali- nance OÜ (Karin Antropov) test mulje, et tavapärased tarnekanalid ei Juhatuse liige Arvo Antropov, suuda riigi ootamatult kasvanud vajadusi endised juhatuse liikmed Kelly rahuldada, mistõttu pakkus Maipõrnikas Lepik ja Mariann Maasi. Pankro- OÜ riigile abi. “Me ei “äritse’’ isikukaitseva- tihaldur Toomas Saarma. henditega, tarnime isikukaitsevahendeid 2019. aastal käive oli 451 627 hankelepingu raames,” ütles Lepik. eurot ja kahjum 11 965 eurot. Näomaske tarnib ta oma partneritega 2018. aastal (alates 7. mai) käive Hiinast. “Meile teadaolevalt ei ole Eesti riik 58 052 ja kahjum 35 779 Lepik ütles, et oli Loft AB OÜs passiivne olukord, mille tõttu ei õnnestunud Loftil tasub teada teostanud ühelegi Eesti ettevõttele ettemak- omanik ja küsimusi tuleks küsida ettevõt- enam uusi kliente juurde saada. Lepingud tehakse su ja ka meie pole siin erand,” kirjutas Lepik. Hong Kong OÜ te juhatuse liikmelt või pankrotihaldurilt. Pankrotihaldur Antropovi põhjenduste- ilma konkursita Lepik sõnas, et kui Eestit ja maailma ta- Valdusfirma Loft AB pankrotitoimikust tuleb välja, ga ei nõustunud. Menetlustähtaegade pike- bas ootamatult seninägematu kriis, oli igal Asutatud 28.07.2017 et ettevõttel on nõudeid võlausaldajate ees nemist nimetab haldur äririskiks. Raskus- Selleks, et lepinguid saaks kii- Eesti ettevõttel võimalus pakkuda Eesti rii- Osanikud Kelly Lepik, Karin lausa 1,7 miljoni euro eest. Ligi 89 000 eurot tes oli firma aga juba 2019. aasta sügisest. resti sõlmida, otsis rahandus- gile oma abi, kasutades oma teadmisi, osku- Antropov, Kristo Priimägi. Endi- nõudeid on esitanud firma töötajad, seal- Seda on kinnitanud ka ettevõtte töötajad, ministeerium isikukaitsevahen- si ja kontakte. “Minu hinnangul ei ole siin ne osanik ka Valter Koltšin. hulgas näiteks Arvo Antropov ja Valter Kolt- kes selgitasid pankrotiavalduses, et neile ei dite tarnimiseks partnereid väl- uudisväärtust küsimuses, miks sõlmiti han- Juhatuse liikmed Karin Antro- šin. Antropov on Kelly Lepiku lapse isa ning makstud korrektselt palka. jakuulutamiseta läbirääkimiste- kelepinguid ettevõtetega, kelle põhitegevu- pov, Kristo Priimägi. Endine ju- nad on koos tegutsenud mitmes ettevõttes. Veelgi enam – pankrotihaldur on väl- ga hankemenetluse kaudu. See seks ei ole isikukaitsevahendite müük, vaid hatuse liige Valter Koltšin. Ka Koltšin on nende äripartner. 10 564 euro ja toonud hulga küsitavad tehingud, mida tähendab, et avalikku konkurs- pigem tekib küsimus, miks ettevõtted, kelle Aruandest: 2018 kavandas suurune nõue on Loft AB vastu ka ettevõt- Antropov on Loft AB kaudu teinud endaga si ei toimunud, vaid hankija tegi põhitegevusalaks on isikukaitsevahendite Hong Kong kinnisvara projek- tel Maipõrnikas. Lisaks on Loft AB-l maksu- seotud isikutega. Näiteks on Loft AB maks- koostööks ettepanekuid otse müük, ei saanud hakkama,” ütles ta. tide elluviimist ja kapitali kaasa- ameti ees 16 541 euro suurune maksuvõlg. nud alates 2018. aastast igakuiselt arveid ettevõtetele, kelle valis firmade mist. 2019. aasta teises kvarta- 1Finance OÜ-le, mille juhatuse liikmed on seast, kes ise abikätt pakkusid. Maksuvõlg ja 1,7 miljoni eest võlanõudeid Tehingud iseendaga lis on plaanis aktiivse tegevuse- Valter Koltšin ja Karin Antropov. Samuti on Siiamaani on Maipõrnikas tegutsenud vaid ga alustada. Pankrotitoimiku järgi muutus ettevõte Loft Arvo Antropov teinud makseid firmale Trii- kinnisvara sektoris. Lepiku sõnul on firma Muud äritulud 120 eurot AB juhatuse liikme Arvo Antropovi sõnul nu Kodumasinad OÜ, mis kuulub Antropo- taust seni teinud viis kinnisvarainvesteeringut Aruandeaasta kahjum 86 eurot maksejõuetuks kolmel põhjusel. Loft AB vile endale. Antropov selgitas, et tellis neilt Eesti Ekspress kirjutas mõne ja kahest neist on juba edukalt ka väljutud. põhitegevusalaks oli projekteerimine, kuid firmadelt projekteerimisteenust. aja eest, et Põhja-Eesti Regio- Osa kinnisvaratehinguid on Maipõrnikas Allikas: Infopank, maksuamet ühel hetkel otsustati soetada Tallinna lä- Arvo Antropov, Karin Antropov ja Val- naalhaigla sõlmis ühe kriisiaeg- teinud ettevõttega Loft AB OÜ – Kelly Lepi- hedale Jürisse Koplipere teele külmhoone. ter Koltšin on olnud seotud ka ettevõttega se diili ettevõttega Foxtrot Uni- kule ja Karin Antropovile kuuluva ettevõt- Selleks otsiti investor, kelleks sai Kasemet- 1Tomato OÜ, mis läks pankrotti 2017. aas- form Capital, mis on seni im- tega, millele kuulutati alles juuni alguses sa Arendus OÜ. Külmhoone üürnikuks sai tal. Ettevõttest jäi maha 173 900 euro suu- portinud tubakavabu nikotii- välja pankrot. Norintrade OÜ, kes aga lahkus vaid nädal rune maksuvõlg, samuti nõuab firmalt ligi nipatjasid ehk snus’i. Kahe le- Ettevõtte suurim võlausaldaja on firma pärast üürilepingu sõlmimist salaja objek- 57 000 eurot Julianus Inkasso. pingu väärtus ületab 2,7 miljo- Kasemetsa Arendus OÜ. Viimase juhatuse tilt. Loft AB-l ei õnnestunud uut üürnikku Möödunud sügisel sõlmis Loft AB lepin- nit eurot. liige ja üks omanikke Juhan Kolk jäi olu- 18,3 leida ja külmhoone investeering läks tuksi. gu Saaremaa suurärimehe Tullio Libliku fir- See on teinud konkurendid äre- miljoni euro eest sõlmis korda kommenteerides napisõnaliseks. “Po- Teiseks põhjustas Antropovi sõnul Loft maga Saaremaa Konverentsid OÜ. Loft pi- vaks. “Jah, see ei ole meie põhi- le eriti midagi rääkida, tavaline ebaõnnes- rahandusministee AB maksejõuetuks muutumist ka Tallin- di projekteerima Kehrasse kolm korterma- tegevus ja olen kuulnud, et kon- tunud oma võimeid ülehinnanud rentnik, rium eriolukorra ajal na linnaplaneerimise amet, kes ei ole kin- ja. Liblik ütles, et tema koostöö Loftiga su- kurendid suhtuvad kahtlusta- kes ei täitnud oma kohustusi, ja nagu sel- lepinguid isikukaitse ni pidanud menetlustähtaegadest. Kolman- jus. “Nad olid tublid, tegid projektid valmis valt,” kostis ettevõtte müügijuht gub, mitte ainult meie ees,” sõnas ta vaid. vahendite tellimiseks. daks süüdlaseks on Eestis kehtestatud eri- ja saame nüüd ehitusloaga edasi minna.” Fred Sellenberg.

Tel 613 9737, 503 6450 | [email protected] | www.ava.ee 12. juuni 2020 uudis 11 maskihange Riik sõlmis maskide miljonilepingu ve risulis kinnisvarafirmaga võrdlus Kaks küsimust Rahandusministeerium Maipõrnikas OÜ, tellib 18,3 miljoni eest mis sai 1,59 miljoni isikukaitsevahendeid euro suuruse ettevõte lepingu suurus eurodes lepingu, on alles uus Jiangxi Shunkang 10 419 650 firma, kes tegeleb Pharmaceutical Group Co kinnisvaraga. Kuidas maskid, kaitseprillid, kaitsekindad, kvalifitseerus firma kaitsepõlled, peakatted lepingupartneriks? Eurosec OÜ 3 225 000 Jaak Aab kitlid, kaitseülikonnad riigihalduse minister Maipõrnikas OÜ 1 590 000 kirurgilised näomaskid Rahandusministeeriumi poo- Lowins Co Ltd 1 083 360 le pöördus kriisi ajal palju ette- kirurgilised näomaskid võtteid ja ettevõtjaid, kes soo- Balti Intermed OÜ 1 020 000 visid riiki aidata. www.laduks.ee kirurgilised näomaskid Abipakkujate hulk oli lau- Softcom OÜ 438 800 sa nii suur, et see ületas võimet kaitsepõlled kõiki abipakkumisi läbi vaada- Ebeta AS 65 910 ta, kuid sellele vaatamata ole- kaitsekindad me kõigile abipakkujatele väga Bristol Trust OÜ 35 550 tänulikud. Pakkumisteni jõu- kaitseülikonnad ti läbirääkimiste ja hinnangu- TÖÖSTUSUKSED Novutech OÜ 8 te tulemusena. meditsiinilised näomaskid, kaitseülikonnad Ministeerium hindas ette- TULETÕKKEUKSED Richard Tomingas ja Kristjan Rahu annetasid riigile võtte võimet isikukaitsevahen- 600 000 euro väärtuses isikukaitsevahendeid, see- deid maale tuua ning sarnaselt ga on Novutechi 8 euro suurune leping sümbool- jõuti ka Maipõrnikas OÜga le- LAADIMISSEADMED ne. “Tegemist oli juriidiliselt kõige kiirema viisiga, kuidas eriolukorras võtta vastu annetus. See annetus oli pinguni. Varem ei olnud see et- suureks leevenduseks ajal, kus varude seis oli kriitili- tevõte rahandusministeeriu- MÜÜK I PAIGALDUS I HOOLDUS ne ning ainuüksi selle rahaline väärtus lähenes mil- mile maske tarninud. jonile eurole. Selle eest suur tänu Kristjan Rahule ja Richard Tomingasele,” selgitas riigihalduse minister Jaak Aab. AASTAT EDUKAID PROJEKTE Allia kas: r handusministeerium Kas lepingupartneriga 9 on ka garantii ehk mis Kinnisvaraga tegeleva Maipõr- siis saab, kui tellimus nikas OÜ omanik läheb luhta? tel 6 803 505 mob 56 505 898 [email protected] Kelly Lepik otsustas Suurimaks garantiiks on see, kriisi ajal hoopiski et riigi tellimuste puhul mak- riigile kaitsemaske 9% sab riik alles pärast kauba kät- tarnima hakata. moodustavad väljakuulu- tesaamist ja kontrollimist. Ehk Foto: erakogu tamiseta läbirääkimistega kui tellimus läheb luhta või ei menetlused kõigist riigi- vasta see normidele, siis selle hangetest. eest ei maksta. Maskihanked on salastatud Miks hanke Efektiivne ja paremaid Kaitsemaskide hankimiseks on võimalda järgida tavapäraseid birääkimiste pidamiseks kõi- dokumendid reeglina kasutatud väljakuulu- tähtaegu muude menetluslii- kidele ettevõtetele, kes oleksid lahendusi pakkuv ettevõte tamiseta läbirääkimistega han- kide rakendamiseks. potentsiaalselt võimelised han- peidus on? kemenetlust, mis piirab oluli- kelepingut täitma. Samas mär- oma tööstussektoris Läbipaistmatu menetlus selt konkurentsi: hanget vaid- kis Laarmaa, et valdkonnas, Riigihangete registris pole või- lustada on pea võimatu, pak- Laarmaa tõdes, et praktikas esi- kus Eesti turg on väike ja vähe- malik tutvuda maskihangete Meie tehased ja tootmised töötavad kumise teeb hankija aga otse neb kahjuks väljakuulutamise- se konkurentsiga, võib hankijal dokumentidega. ning me võtame uusi tellimusi vastu! ettevõttele. ta läbirääkimistega menetlu- olla siiski kohustus teha ettepa- Äripäev küsis mais rahan- Advokaadibüroo Laarmaa se kuritarvitamist, kui eesmär- nek kõikidele potentsiaalsetele dusministeeriumilt, kas saaks KIIREM TARNE • TARNEKINDLUS • HINNAVÕIT vandeadvokaat Kristina Laar- giks on olnud sõlmida sisuli- lepingupartneritele. tutvuda hankedokumentide- maa selgitas, et väljakuulutami- selt otseleping hankijale süm- “Eluliselt on aga ettevõtjal, ga ja nõuetega hankijale ja too- seta läbirääkimistega menetlu- paatse partneriga, ehkki sea- kellele läbirääkimiste pidami- detele. Ministeeriumist öeldi, Laserlõikus se puhul ei teavitata enne han- duses sätestatud alused sellise se ettepanekut ei tehtud, väga et hange registreeritakse riigi- Kiire ja korrektne tulemus ka kõige keerukamatele detailidele. kelepingu sõlmimist avalikkust menetluse kasutamiseks puu- keeruline oma õigusi kaitsta,” hangete registris. Selgitusse li-

registri kaudu ning peetakse duvad. Ta lisas, et avalikult kät- tõdes Laarmaa. sati toona, et kui lepingud on LISANDUS UUS LASERPINK! ühe või mitme pakkujaga läbi- tesaadava info pinnalt võib eel- Laarmaa lisas, et hoolas han- avalikud, siis võidakse tarned rääkimisi. dada, et vajadus suurte koguste kija peaks kaardistama potent- üle osta. Info pole nähtav regist- Plasmalõikus Seega pakkujad, kellega lä- isikukaitsevahendite järele tek- siaalsete pakkujate ringi mõist- ris ka praegu. Plasmalõikus on kõrgtehnoloogiline birääkimisi pidada, valib han- kis ootamatult ja hankijast sõl- likult kättesaadava info alusel Advokaadibüroo Laarmaa protsess, kus metalli lõikab plasmajuga. kija ning pooltel on lepingu- tumatult ning ilmselgelt olid ja määratlema, millistele kva- vandeadvokaat Kristina Laar- tingimuste kujundamisel lai lä- vahendid vajalikud rahvatervi- lifitseerimistingimustele peab maa tõdes, et seadus võimaldab birääkimiste ruum, samas kui se kaitseks. usaldusväärne pakkuja vasta- tõepoolest seada juurdepääsu- Gaasilõikus kolmandate isikute võimalu- Hankija ei tohiks siiski kon- ma ning millistele tingimuste- piirangu “Kui aga riigihange- Metalli lõikamise viis, kus teras sed sellise hanke käiku või tu- kurentsitingimuste kunstliku le peaks vastama soetatav toode te registris on juba tehtud mär- põleb oksiidideks hapnikujoas. lemusi vaidlustada on väga ka- piiramise kaudu jõuda järeldu- või teenus. Kui tegemist on va- ge lepingu sõlmimise kohta, ka sinad, selgitas Laarmaa. Seetõt- seni, et hankelepingu täitmi- jadusega sõlmida hankeleping lepingupartneri identiteedi ja tu kasutatakse niisugust han- seks on sobilik vaid üks part- kiiresti tulenevalt ettenägema- lepingu kogumaksumuse koh- Painutus get üksnes konkreetsetel erand- ner, märkis ta. tutest asjaoludest, siis mõisteta- ta, siis pole esmapilgul üheselt Kaks painutuspinki võimaldavad likel alustel. Isegi kui väljakuulutamiseta valt võib kiire reageerimise va- arusaadav, kuidas on lepinguni meil pakkuda kiiret ja täpset teenust. Laarmaa selgitas, et üle rah- läbirääkimistega menetluse ra- jadus piirata hankija võimalu- jõudmise protsessi kajastavale vusvahelise piirmäära maksu- kendamiseks on alus olemas, on si pakkujate ringi kaardistami- dokumentatsioonile juurdepää- musega hangetes on laias laas- menetluse läbiviimise käik läbi- seks ja nende tausta kontrolli- su piiramine ilmtingimata vaja- Lihvimine tus kolm alust sellise menetlu- paistmatu. Laarmaa selgitas, et miseks, lisas ta. lik hankelepingu tarnekindluse Detailide automaatne lihvimine se rakendamiseks. Maskihan- hankijal on lai kaalutlusruum Tema sõnul on põhimõtteli- suurendamiseks.” kraasi-märglihvijaga MD5-CVC1350. gete puhul on kasutatud nn äär- otsustamaks, millistele pakku- selt võimalik vaidlustada sõlmi- Ministeerium märkis, et kumise vajaduse põhjendust, kus jatele ettepanek läbirääkimis- tud hankelepingu kehtivust ja na tegemist oli väljakuulutami- PlasmaPro OÜ, Plaadi 1, Pärnu ISO 9001 ISO 14001 hankelepingu kiire sõlmimi- teks teha ja millistel tingimus- paluda tuvastada hankelepingu seta läbirääkimistega menet- AQAP 2110 se vajadus on tekkinud hanki- tel leping sõlmida. tühisus, kui seaduses sätestatud lustega, siis sellisel juhul ei pea [email protected] • www.plasmapro.ee jast sõltumatute ettenägematu- Seadus ei nõua, et hankija alused erandliku menetluse ka- alusdokumente tingimata koos- Omame EN 1090 sertiﬁ kaati klassiga kuni EXC4 te sündmuste tagajärjel ja see ei peaks tegema ettepaneku lä- sutamiseks puudusid. tama või registrisse panema. toimetaja Aivar Hundimägi tel 667 0111 12 uudis [email protected] 12. juuni 2020 energia Eesti Energia: Eleringi otsused seavad ohtu nutika energiaturu Eleringi otsus elektrisüsteemi oma seadmetega püsti hoidma hakata ähvardab Eesti Energia fossiilkütustel jaamad ilma jätta heast sissetulekust. Kuid Eesti Energia juhatuse liikme Margus Valsi sõnul on mõju laiem, see seab ohtu nutika elektriteenuste turu tekkimise.

kj rist an pruul masolevaid elektrijaamu – tasub kasutada, [email protected] mitte kõrvale tõrjuda. Tasub juurutada ka Ma ei ole neid uusi lahendusi, mille kohta me veel ei tea, millise potentsiaaliga nad on. Seda ta- kindel, kas suks uurida, kuni meil on veel aega, ja kui ühiskonna- siis tekib tunne, et ikkagi on puudu, siis tu- Järgneb intervjuu Margus Valsiga: leb ka rauda investeerida. Aga meie kindlas- le on parim ti ei ole selles parteis, mis ütleb, et paneme Elering teatas, et ostab 110 miljoni euro eest lahendus kohe sada miljonit eurot seadmetesse, ärme võrgusageduse kompensaatorid, kas teil alternatiividele mõtle. tegi meele kibedaks ka, sest oleksite taht- investeerida nud ise seda teenust pakkuda? Meie ametis nii palju raha Aasta eest rääkisite, et Ida-Virumaal tuleb meelekibedus elu edasi ei vii, aga Eleringile kaevandusse pump-elektrijaam, mis samu andsime oma huvist sünkroonkompensaa- “rauda”, selle teenuseid pidi pakkuma, kui kaugel see on? torite kohta teada eelmisel aastal, kui nad asemel et ära Alumise reservuaari rajamine (Estonia kae- esimest korda sellise hanke tegid. Kahjuks vanduskäikude näol) on hästi läinud, seda hange tollel ajal katkestati, aga huvitatud kasutada juba on mitukümmend aastat ette valmistatud. oleme siiani, suudame neid teenuseid pak- olemasolevat Nali naljaks, plaan on ajavahemikus 2025– kuda nii praegu kui ka tulevikus. Ma ei ole 2026 see pump-hüdroelektrijaam valmis kindel, kas ühiskonnale on parim lahendus võimekust. ehitada. See on lihtsalt hea kasutus vana- investeerida nii palju raha “rauda”, selle ase- Eesti Energia juhatuse le kaevandusalale, teiseks selliseid (elekt- mel et ära kasutada juba olemasolevat või- liige Margus Vals ritootmis)varasid Eestis praktiliselt ei ole. mekust. Lõpuks maksame kõik need lahen- foto: andras kralla Meil nii grandioosseid plaane ei ole na- dused ise ühiskonnana kinni. gu mõnedel kolleegidel, kes soovivad sada- Siin on kaks asja, esiteks on Eestis elektri- de megavattide suurust seadet, meie oma tootmise varad olemas, mille abil saab pak- tuleb selline mõnekümne megavati suuru- kuda mitmeid teenuseid, mida elektrisüs- ne, aga nagu ma ütlesin, Eestis praegu sel- teemi opereerimiseks tarvis on. Võiks siis list kiirkäivitusvõimsust ei ole. neid varasid kasutada. Kes iganes soodsa- juhitavad seadmed, mis praegu on olemas, Võtame taastuvenergia tootmise, miks matel tingimustel seda teenust on võime- ja neid samu süsteemiteenuseid pakkuda. meil seda rohkem ei ole? Sest seda ei ole ku- Saab siis valmis elektrisüsteemi desünkro- line pakkuma, võikski hakata pakkuma. Neid tasuks juurutada nii, et me viie aasta hugi salvestada. Tuuleenergia arendaja ar- niseerimise ajaks? Kas see on samuti süs- Ja teine osa on vaade tulevikku. Kui me pärast oleks seal, kus neid oleks märkimis- vutab, millist tulu ta võiks saada 20–30 aas- teemiteenuste jaoks? Teiste riikide koge- praegu ütleme “energeetika”, siis mõtleme 5 väärses mahus. ta jooksul. Selle aja vältel tuleb tuulikuid ai- mus on näidanud, et selline kiirreageeri- megavatise selliseid asju nagu vanad suured elektri- nult juurde, ja kui keskmine elektri hind on- misvõimsus on väärtuslikum just süstee- jaamad, elektriliinid, võib-olla on ka min- tootmisvõimsu- Ettevõtjad, kes energialahendusi turul pa- gi 35 eurot megavatt-tunni eest, siis tema miteenuste osutamisel. Praegu me oleme gid suured patareid. Tegelikult need ei ek- sega päikese- kuvad, on sageli öelnud, et tegelikult on või- toodab elektrit ajal, kui see on keskmisest osa Loode-Venemaa elektrisüsteemist, kui sisteeri vaakumis, need on nende seadme- park kerkib Es- malik tulu tarbimise juhtimisest liiga väike, hinnast odavam, mida rohkem tuulikuid, toimub sünkroniseerimine Kesk-Euroopa- te jaoks, mis meil on kontorites, kodudes ja tonia kaevandu- ebaoluline, nii et sellega ei tegeleta ka. Soo- seda odavam. Odavam, sest elektrit po- ga, siis me peame leidma alternatiivid tee- tööstushoonetes. se 3megavatise mes on see turg olemas ja lahendused kasu- le kuhugi panna. Kui oleks rohkem salves- nustele, mida siiani pakkus Venemaa. See Energiasüsteem oli vanasti selline, kus jaama kõrvale. tusel. Kui kallis või odav see peab olema… tust, siis tuleks ka rohkem tuulikuid ja päi- pump-hüdroelektrijaam on kindlasti üks elektrit toodeti ja edastati täpselt nii pal- Kokku on Eesti Mõte on selles, et kui turg on, siis lahendusi kesepaneele – hästi lihtne ja arusaadav seos. osa sellistest lahendustest. ju, kui tarbijal vaja on. Ja tarbija ei küsinud, Energial Eestis tekib. Kui praegu üks süsteemihaldur ütleb, Nii et sekundaarse efektina tekib esiteks kui kallis see mingil hetkel täpselt on. Prae- ja Poolas 39 päi- et “ei, parem ostan mingi seadme, mis mak- tulu seadmete omanikele ning seejärel me Mitu gaasielektrijaama Eestis 2025. aastaks juurde tuleb? gu on tehnoloogia niivõrd palju arenenud, keseparki kogu- sab mitukümmend miljonit, võib-olla sada saame ka rohkem taastuvenergiat. Needsa- Hea küsimus, see on sama- et tarbija on võimeline ka oma vajadusi re- miljonit eurot”, siis seda turgu ei teki mit- mad kulud, mida üks süsteemihaldur, Ees- moodi seotud sellega, millise lahendusega guleerima, ilma et peaks kasutusmugavu- võimsusega 26 te kunagi. Tekiks ka vastujõud: mida roh- tis Elering või Soomes Fingrid, teeb, et süs- Baltikumi süsteemioperaatorid välja tule- ses järele andma. megavatti. kem neid teenusepakkujaid on, seda sood- teemi stabiilsena hoida, need lähevad väik- vad. Iga tulevase gaasielektrijaama tuluvoo Saame korrigeerida tarbimist olukor- samaks hinnad lähevad. Eleringi juht Taa- semaks. üks osa peaks kindlasti olema süsteemitee- ras, kus hommikul on elektri hind 2 eurot vi Veskimägi on samuti korduvalt kinnita- nuste müük. Ma olen veendunud selles, et megavatt-tunni eest ja õhtul 70 eurot. Aga nud, et tema on turuusku. Kas teie argument on see, et ühel juhul me kui sellist tuluvoogu ei ole, on ka gaasielekt- need süsteemiteenused, mille eest Elering Loe veebist Ka muud hinnad lähevad ühiskonnale saame 110 miljoni euro eest uusi seadmeid rijaama rajamine keeruline. Hinna mõttes hoolitseb, seal tehakse neid otsuseid küm- “Eesti Energia: tä- soodsamaks. Näide: inimene ostab elektri- ja siis mingeid vajalikke teenuseid, aga tei- on kõige soodsam elektrijaam tuuleelektri- ne sekundi kaupa. Infokommunikatsioo- nased investeerin- auto, ta ei mõtle sellele, et ta tegelikult os- sel juhul me saame 110 miljoni euro eest tee- jaam, aga seal on jälle küsimus hinna prog- nitehnoloogia on praeguseks selline, et ka gud seavad ohtu tab aku, mille väärtus on tõenäoliselt küm- nuseid, aga ühtlasi muutub midagi süstee- noositavuses ja salvestusvõimalustes. seda on võimalik teha tarbijate kaudu. Saa- nutika energiaturu me tuhat eurot. Ta ostab auto, millega saab mis efektiivsemaks? Äkki saaks isegi mõ- me näiteks ventilatsiooni siin ruumis 10 tekke” sõita. Kui seda seadet on võimalik tegelikult nevõrra soodsamalt. See tuleb välja uuri- Kuidas avamereparkidega praegu läheb? sekundiks välja lülitada, kui elektrisüstee- Pikem intervjuu Mar- ühel, teisel või kolmandal moel elektriturul da. Osa sellest investeeringuprogrammist, Arendame edasi. Oleme märganud, et huvi mile just see kümme sekundit peaks ole- gus Valsiga kasutada, siis see on ju lisatulu ja auto läheb mida Elering ette valmistab, on kindlasti mereparkide arendamise vastu on viimasel ma oluline. Mõte ongi selles, et võtta need aripaev.ee tegelikult odavamaks. mõistlik. Aga olemasolevaid varasid – ole- ajal kasvanud.

CONTAINEX SOOJAKUTE,

LAOKONTEINERITE JA Büroosoojak Sanitaarsoojak Sanitaarsoojak Piletimüügi soojak Laokonteiner SANITAAARLAHENDUSTE dušš VIP WC RENT JA MÜÜK! Üle Eesti 1929 (tavatariifne) [email protected] www.kemmerling.ee 12. juuni 2020 uudis 13 euroopa taastumiskava

Eestile läheb abikava ROIGASAEDADE Värsked valmistamine ja paigaldamine maksma miljardi uudised ehitus- ja ROIGASAIAD OÜ kristjan pruul gasimaksed suurendavad ELi [email protected] kinnisvara- • tel 509 2933 eelarve koormust 2028.–2058. • [email protected] Eile valitsuselt põhimõtteli aastal ligikaudu 500 miljardi sektorist • www.roigasaiad.ee se heakskiidu saanud Euroopa euro võrra (31 aasta arvestuses 750 miljardi eurone taastumis ca 16,5 miljardit eurot aastas kava läheks Eestile lisamaksete keskmiselt), millele lisanduvad näol 30 aasta jooksul maksma intressid. 1 miljard eurot pluss intressid. Kuni 250 miljardit, mis an- Hinnanguliselt suureneks takse riikidele ELi eelarve kau- Eesti sissemakse ELi eelarvesse du edasi laenudena, tasub iga keskmiselt 35 miljoni euro võr- riik ise. ra aastas aastatel 2028–2058, li- Tegelikult on abi osakaal Üürileandja pandiõigusega saks intressikulu, selgub riigi- programmist väiksem. Ajakir- kantselei Euroopa Liidu sekre- Peaminister Jüri Ratas janik Wolfgang Münchau vee- koormatud OÜ Baltman ja tariaadi koostatud dokumenti- väljendas eile toetust Euroopa biväljaanne Eurointelligence dest. Keskmiselt 35 miljonit eu- taastumiskavale. arvutas kokku, et taastusplaa- rot 30 aasta kohta teeb pisut üle foto: andras kralla ni näol on abi 310 miljardi euro OÜ Baltika Retail vallasvara müük 1 miljardi euro. eest, millele lisandub veel toetu- Kogu 31aastase perioodi pu- si, kaasa arvatud struktuurifon- hul tähendab see keskmiselt li- dide suurendusi, kuid abi kokku gikaudu 5 protsenti suuremaid ei ületa 400 miljardit eurot. 100 sissemakseid ELi eelarvesse aas- miljardit eurot “abist” jagatakse tas alates 2028. aastast, mil al- ikkagi laiali laenudena. gaksid tagasimaksed. On mui- 2,07 Eesti toetab Euroopa Ko- miljardit eurot peaks Ees dugi ka võimalus, et tekib vas- misjoni plaani võtta koroona- tupidine surve: suuremate sis- til saama taaskäivitmise pandeemiast ja majanduskrii- semaksete asemel väiksemad kavast. sist ülesaamiseks 750 miljar- väljamaksed. dit eurot laenu. “Ühekordselt Eesti saadavad vahendid ja erandkorras, ajutiselt ja sel- oleks taaskäivitamise kavast Eestile sealt veebruaris Ülemko- gelt piiritletud laenu võtmist 2,07 miljardit eurot, sellest 1 gul arutatuga võrreldes veel 400 me toetame,” ütles peaminister miljard tuleks taaskäivitamise miljonit eurot rohkem. Jüri Ratas eile valitsuse pressi- toetuste kaudu ning 600 miljo- konverentsil. Abi pole nii suur, kui paistab nit eurot õiglase ülemineku fon- Nii Isamaa kui EKRE on väl- di suurenemise tõttu. Komisjo- Euroopa Liidu laenatav 750 mil- jendanud aga kõhklusi seoses ni ettepanekul suurendataks jardit eurot jagatakse ametlike ühise laenu võtmise, teiste liik- Kohtutäitur Risto Sepp korraldab ametiteenuse korras avaliku ka Euroopa Liidu seitsmeaas- teadaannete järgi 500 miljardi mesriikide kohustuste garan- tast eelarvet, kui see ettepanek ulatuses abina riikidele ja 250 teerimise ja toetuste kulutami- elektroonilise enampakkumise Kohtutäiturite ja Pankrotihalduri peaks läbi minema, siis tuleks miljardit laenudena. Laenu tase eesmärkidega. te Koja oksjonikeskkonnas.

Täpsem info enampakkumise tingimuste kohta on leitav: audiitorid OÜ Baltman vara enampakkumine Järelevalve leidis tippaudiitor https://www.oksjonikeskus.ee/oksjon/view/?&okid=53560 OÜ Baltika Retail enampakkumine büroos KPMG rikkumisi https://www.oksjonikeskus.ee/oksjon/view/?&okid=53561 kristel härma VARAGA TUTVUMINE, TÄIENDAV INFO [email protected] See on Eestis teine kord, kui kontroll alandab tippaudiitor- kohtutäituri või abilisega varasemal kokkuleppel Eestis alandati teist korda tipp büroo kvaliteedimärgist. Möö- [email protected] audiitorbüroo kvaliteedimär dunud suvel avastati rikkumisi gist. Kui eelmisel aastal avasta Deloitte’i tegevuses. ti rikkumisi Deloitte’i töös, siis KPMG ei nõustu seekord leiti samalaadseid rik kumisi KPMG tegevuses. KPMG Eesti auditijuhi Indrek Audiitortegevuse järeleval- Alliksaare sõnul käib vaidlus ve nõukogu lõpetas kolma- Euroopa Parlamendi ja nõuko- päeval KPMG Balticsi korralise Audiitortegevuse järelevalve gu avaliku huvi üksuste kohus- kvaliteedikontrolli tulemusega nõukogu ei ole rahul, kuidas on tusliku auditi erinõuete mää- PVC hallide müük, tootmine ja paigaldus “kollane”, mis tähendab, et bü- KPMG osutanud oma auditee ruse alapunkti üle, mis keelab roo audiitorteenuse kvaliteedis ritavale avaliku huvi üksusele teatud juriidiliste teenuste osu- esinesid väheolulised puudu- teatud juriidilisi teenuseid. tamise. Järelevalve nõukogu on sed, mille täiustamine on nõu- KPMG vaidleb sellele vastu. KPMG hinnangul määrusega tav. Samuti otsustas nõukogu Foto: Liis Treimann keelatud teenuse definitsiooni algatada distsiplinaarmenetlu- meelevaldselt laiendanud, luge- se, kuna kvaliteedikontrolli tudes keelatud teenuseks pea kõik mis on mis lemused annavad alust arvata, võimalikud juriidilised teenu- et KPMG on toime pannud dist- Audiitortegevuse sed. “Selline käsitlus ei ole koos- siplinaarsüüteo. Rikkumise ras- järelevalve nõukogu kõlas teiste liikmesriikide prak- kusaste ja trahvisumma suurus tikaga,” märkis Alliksaar. on veel menetlemisel. Audiitorkogu sõltumatu järele- Järelevalve nõukogu esime- Järelevalve nõukogu sõnul valveorgan, kelle ülesanne on he Siim Tammeri hinnangul on auditeeris KPMG avaliku huvi korraldada järelevalvet avalikes tegu oluliste alusnõuete rikku- üksust, millele oli varem osuta- huvides ning võtta meetmeid mistega. “Audiitoritel on ühis- nud määrusega keelatud muud audiitortegevuse arengu eel- konnas täita tähtis roll: taga- teenust. KPMG ei oleks tohtinud duste loomiseks, vandeaudiitori da kvaliteetse auditiga ettevõt- sellistes oludes auditit teha. Rik- kutsetegevuse kvaliteedi saavu- luskeskkonna aus ja läbipais- kumised on toime pandud kas tamiseks ja selle kaitsmiseks. tev toimimine. Kui audiitor ise seoses äriühinguga, mille väärt- Alates 2017. aastal jõustunud ei järgi talle endale sõltumatu- paberitega on lubatud kaubel- seaduse muudatustest on au- se ja objektiivsuse kaitseks seada, krediidiasutuse või kind- diitortegevuse järelevalve eral- tud nõudeid, on tegu olulise rik- www.pvc-halli.fi lustusfirmaga. Neile auditit te- datud audiitorkogu kutse poo- kumisega.” hes on Euroopa Liit kirjutanud lest ehk piltlikult öeldes ei tee “Vahest on vaja lihtsalt suu- ette nimekirja tegevustest, mi- vastavast ajast alates vandeau- remat meelekindlust, et loobu- Martin Ivanov +372 504 6293 martin.ivanov@fi nest-hall.com da ei tohi audiitor sellistele et- diitorid enam enda üle järele- da kas auditivälisest või auditi tevõtetele enne auditit osutada. valvet. tööst, märkis Tammer. toimetaja Aivar Hundimägi tel 667 0111 14 UUDIS [email protected] 12. juuni 2020

PENSIONI II SAMMAS Pensionifondid said koroonalt sugeda, mõne erandiga Olgugi et turud on suuremalt jaolt märtsikuisest langusest taastunud, on suurem osa Eesti pensionifondidest tänavu veel miinuses. Samas leiab ka üllatajaid.

MAIT KRAUN Samal ajal on LHV Indeks saanud täna- kaasautor vu kõva miinust. Kukemelki sõnul on selles fondis arenevate turgude osakaal kolm korda suurem kui teistes pensioni indeksi- fondides, mille tõttu on see ka äkilisem. Li- saks on veerand portfellist pandud kinnis- Kui vaadata agressiivseid fonde, siis kõige varasse, mis pole niivõrd kiiresti taastunud. kehvema tootlusega paistab tänavu silma Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond Luminor A Pluss Pensionifond, mis on lan- on aastaga tõusnud aga ligi 6 protsenti, genud ligi 10 protsenti. Luminori fondijuht viie aastaga 16 protsenti. Kui vaadata fon- Vahur Madisson nentis, et nad on hoidnud di puhasväärtust aasta algusest, ollakse in- hiljutise tõusu ajal aktsiaturgudel rahuli- deksifondide seas esikohal. “Meie Maailma kumaid positsioone. “Oleme olnud aktsia- Aktsiate Pensionifond erineb Swedbanki turgude lähiaja väljavaadete suhtes mõne- K1990-1999 fondist selle poolest, et meie võrra skeptilisemad.” fondis on aktsiate osakaal veidi väiksem,” Praegused aktsiahinnad on Madissoni ütles Tuleva fondijuht Tõnu Pekk. sõnul sellised väga optimistlikku stsenaa- Pekk selgitas, et kuni möödunud aasta- riumi arvestades. “Kuigi riikide majandu- ni oli seaduse järgi aktsiate maksimaalne VÕRDLUS TASUB TEADA sed avanevad, võtab kriisieelse majandus- osakaal pensionifondis 75 protsenti. “Kui LHV loovutas esikoha vaid Kaks viisi vahetada aktiivsuse saavutamine ilmselt kauem aega. piirang kadus, tõstsid mõned seepeale akt- konservatiivsete fondide seas pensionifondi Sellele lisanduvad märkimisväärsed riskid, siate osakaalu 75 protsendilt 100-le. Meie II samba pensionifondide tootlus protsentides näiteks viiruse teine laine ja stiimulmeet- tõstame aktsiate osakaalu 100 protsendile Arvestatud on pensionifondide varade puhasväärtust. Sissemaksete suunamine mete lõppemine.” järk-järgult kolme aasta jooksul.” Selle tõttu uude fondi. Praeguse fondi osa- kõigub Tuleva aktsiafondi osaku hind veel 2020. aasta 12 kuud 5 aastat kud jäävad alles ja teenivad en- Õige ajastus 1. mõnda aega laugemalt kui Swedbanki in- Agressiivsed dises fondis tulu edasi. Uue fondi valimi- Agressiivsete fondide seas on pika puuga deksifondil, selgitas ta. LHV Roheline 30,26 30,26 30,26 sel hakkavad tulevased maksed laekuma kõige paremat tootlust näidanud LHV pen- LHV XL 4,53 7,59 23 uude fondi, st pensionikontol hakkavad Hirm tõusust maha jääda sionifond Roheline, mis on tänavu tõusnud LHV Eesti –1,15 0,43 –0,12 olema kõrvuti mitme fondi osakud. Sisse- lausa 30,3 protsenti. LHV fondijuhi Joel Ku- Kui vaadata progressiivseid fonde, siis kõi- Tuleva Maailma Aktsiad –3,04 5,69 16,18 maksete muutmiseks tuleb esitada vali- kemelki sõnul on kõrge tootlus seotud suu- ge paremini on tänavu läinud LHV pensio- Swedbank K1990 1999 Indeks –3,1 9,67 25,27 kuavaldus. resti ajastusega – fond tuli turule 17. märt- nifondil L, mis on kallinenud veidi enam SEB Indeks 100 –4,76 8,18 24,54 Pensionifondi osakute va- sil, aktsiaturud jõudsid põhja vähem kui nä- kui paar protsenti, kõik teised on tänavu Swedbank K100 –4,86 2,88 15,1 hetamine. Ühe pensionifondi dal aega hiljem. miinuses. LHV fond on ka viie aasta lõikes SEB 100 –5,27 –0,87 –0,73 2. osakud vahetatakse uue pen- “Sisuliselt tulime turule koroonaviiru- esikohal. LHV Indeks –8,26 1,57 21,25 sionifondi osakute vastu. Osakute vaheta- sest tingitud kriisi tipus, mil polnud põh- Kõige kehvema tootlusega on progres- Luminor A Pluss –9,38 –0,01 14,08 miseks tuleb esitada pensionifondi osaku- just fondi varade investeerimisega viivita- siivsete fondide seas tänavu Luminor A Pen- te vahetamise avaldus. Sissemaksed sel- da, ning enamik fondi varast sai paigutatud sionifond, mis on langenud 5,1 protsen- Progressiivsed le avaldusega ei muutu. Pensionifondide mõne päevaga,” rääkis Kukemelk. ti. Kui arvestada ka 12 kuu ja viimase viie LHV L 2,26 5,21 18,6 osakute vahetamised toimuvad kolm kor- LHV pensionifond Roheline investeerib aasta tootlust, on kõige kehvemini läinud Swedbank K60 –2,22 2,77 10,83 da aastas: 1. jaanuaril, 1. mail ja 1. septemb- kuni pool portfellist rohelistesse aktsiates- SEB Progressiivsel Pensionifondil. Samas SEB Progressiivne –3,04 0,86 4,95 ril. Avaldus peab olema esitatud hiljemalt se ja muudesse rohelistesse varadesse. Ku- on hästi läinud SEB Pensionifondil Indeks SEB Energiline –4,1 4,22 14,93 üks kalendrikuu enne vahetust. kemelki sõnul on keskkonnasõbralikel ﬁr- 100, mis on viimase 12 kuu jooksul tõus- Luminor A –5,09 1,91 13,2 madel läinud turgude taastumisel pare- nud enam kui 8 protsenti. mini, sest majanduse stimuleerimismeet- “Oleme teinud väiksemaid taktikali- Tasakaalustatud med on suuresti seotud rohemajandusele si muudatusi nii riski vähendamiseks kui LHV M –0,53 1,21 12,52 Ka tasakaalustatud fondide seas on kõi- üleminekuga. ka riski lisamiseks,” ütles SEB Varahaldu- LHV S –0,89 –0,5 2,94 ge paremat minekut näidanud LHV Pensio- Kolm kuud vana fond on ka viimase viie se fondijuht Endriko Võrklaev. “Meie hin- Swedbank K30 –1,06 1,66 5,47 nifond M. Tänavu on fond odavnenud 0,5 aasta lõikes agressiivsete fondide seas esi- nangul on viimaste kuude taastumine ol- SEB Optimaalne –2,03 0,52 2,12 protsenti, aga aasta lõikes ulatub tõus 1,2 kohal. See näitab, kui tähtis on investoritel nud põhjendatud nii viiruse oodatust kii- Luminor B –3,97 0,52 8,75 protsendini ja viie aasta lõikes 12,5 prot- paigutada raha aktsiatesse siis, kui hinnad rema taandumise kui ka massiivsete toe- sendini. Kõige halvemini on tasakaalusta- on märgatavalt langenud. tusmeetmete tõttu.” Konservatiivsed tud fondide seas tänavu läinud Luminor B Samas nentis Võrklaev, et osa aktsiaral- Tuleva Maailma Võlakirjad 0,28 1,84 5,74 Pensionifondil. Samas tasub välja tuua, et Indeksifondide seas esikohal Swedbank list on toimunud ka hirmust, et tõusust jää- Swedbank K10 –0,25 0,29 2,39 viie aasta lõikes on fond LHV Pensionifon- Indeksifondidesse investeerivate pensioni- dakse maha. “Finantsturud on alati ettevaa- Luminor C –0,6 1,6 7,41 di M järel teisel kohal. fondide seas on 12 kuu lõikes kõige paremi- tavad ja kui kriisi lõpp välja kuulutatak- LHV XS –0,82 –0,52 2,86 Konservatiivsete fondide seas on tootlus- ni läinud Swedbanki pensionifondil K1990- se, võib paradoksaalselt olla tõus juba am- SEB Konservatiivne –1,35 –0,63 0,17 te erinevused lühiajalises vaates väga väik- 1999 Indeks. Ka viie aasta arvestuses on see mendunud.” sed. Kui vaadata aga pikemat aega (5 aastat), pensioni indeksifondide seas esikohal. Swedbank Investeerimisfondide juhatu- Agressiivne: lubatud aktsiatesse investeerida kuni 100% siis on kõige paremat tootlust näidanud Lu- Aktsiatel põhinevaid pensionifonde on se esimehe Kristjan Tamla arvates peaks ra- Progressiivne: lubatud aktsiatesse investeerida kuni 50% minor C Pensionifond. Tuleva Maailma Võ- võimalik võrrelda ka suuremate aktsiain- hatrüki positiivne mõju jõudma ka võlakir- Tasakaalustatud: lubatud aktsiatesse investeerida kuni 25% lakirjade Pensionifond on konservatiivsete deksitega. Näiteks Euroopa aktsiaid koon- jaturgudel, samuti hoiab see kõrgel vääris- Konservatiivne: võlakirjafondid fondide seas tänavu ainuke tõusja. Viie aas- dav Stoxx 600 on langenud tänavu 11 prot- metallide hinda. “Seetõttu jätkame varase- ALLIKAS: PENSIONIKESKUS ta perspektiivis on fond teisel kohal. senti, kõik agressiivsed fondid on suutnud ma strateegiaga pikema tähtajaga ettevõte- Tõnu Pekk ütles, et kõige rohkem mõju- seda indeksit ületada. Standard & Poor’s 500 te võlakirjade ostmist ning säilitame veeb- tab konservatiivsete fondide tootlust tasu- on tänavu langenud 0,7 protsenti. S&P 500 ruaris soetatud positsioonid kullakaevan- määr. “Üsna kindlasti on võlakirjaintres- indeksit on suutnud ületada vaid LHV pen- dusega tegelevate ettevõtete aktsiates,” üt- sid lähiajal nulli lähedal ja kõrgema tasu- sionifondid XL ja Roheline. les Tamla. ga fondides on tagatud negatiivne tootlus.” 12. juuni 2020 uudis 15

kommentaar Kindlustasime kaitset languse vastu RP TEENUSED OÜ

Kristjan Tamla sist enim haavatavate sektori- PAKUME RAAMATUPIDAMISTEENUST Swedbanki investeerimisfondide juhatuse esimees te ettevõtete võlakirju. Alates Dokumentide sisestusest bilansi- ja aastaruandeni! märtsi lõpust hakkasime pen- Veebruaris ja märtsi alguses sionifondidesse taas riskant- TSD-d, KMD-d, statistika, suhtlemine Maksuametiga. muutsime oma pensionifondi- semaid, kuid suurema tootlu- de portfelle turu languse suh- se potentsiaaliga positsioone Osutame teenust väikese- ja keskmise suurusega tes kaitsvamaks. lisama. Kasvava rahatrüki tin- ettevõtetele, MTÜ-dele ja FIE-dele. Soetasime kullakaevandu- gimustes soetasime Euroopa sega tegelevate ettevõtete akt- ettevõtete pikaajalisi võlakir- Tallinn, Saagi 4a | Tel 538 42 541 siaid ning hoidsime madalal ju, mille intressid olid tõus- [email protected] võlakirjainvesteeringute ris- nud viimase 6 aasta kõrgei- www.rpteenused.eu kitaset. Eelistasime kõrge kre- male tasemele. Mais märkisi- diidireitinguga ettevõtete võ- me LHV grupi 9,5% aastatoot- lakirju ning vältisime krii- lusega omakapitali võlakirju. Riik võtab tulevastelt

pensionäridelt laenu MÜÜK | PAIGALDUS | HOOLDUS

Riik otsustas Eestis alates 1. le laenu intressimäär finants- juulist teise sambasse sotsiaal- turgude keskmine tootlus järg- maksu arvel tehtavad sisse- nevate aastate jooksul,” nen- maksed peatada. Erandiks on tis Võrklaev. “Erinevalt Eestist 1942.–1960. aastatel sündinud suutsid Läti ja Leedu oma riigi- • KIIRRULLUKSED inimesed. Makseid plaanitakse rahandust juhtida ilma pensio- jätkata 2021. aasta 31. augustil. nifondidesse sissemakseid kat- • TÕSTUKSED SEB Varahalduse fondijuht kestamata.” Endriko Võrklaev ütles, et valit- Fondide juhtimisele avaldab suse otsus pensioni teise sam- Võrklaeva sõnul eelkõige mõ- • LAADIMISSILLAD ba sissemaksed katkestada tä- ju teadmatus pensionisäästude hendas, et riik võtab tulevastelt laialijagamise reformi ümber. pensionäridel sisuliselt laenu. “See piirab valikuvõimalusi “Kuna pensionikogujatele vähemlikviidsetes varades, see- kompenseeritakse katkestami- ga eelkõige Eesti ja teiste Bal- se tõttu saamata jäänud fon- ti riikide suunalistes investee- dide keskmine tootlus, on sel- ringutes.”

LHV fondijuhi Joel Kukemelki sõnul aitas 20 AASTAT uuel fondil kolme kuuga suurt tootlust tee- www.standoor.ee EDUKAID nida kiire tegutsemine. foto: andras kralla 6008 930 | [email protected] PROJEKTE

25 aastat Mazdade remondi ja hoolduse kogemust. toimetaja Aivar Hundimägi tel 667 0111 16 UUDIS [email protected] 12. juuni 2020

PANGANDUS Eesti vanima panga tulevik on segane

KOIT BRINKMANN MIS ON MIS [email protected] kaga, mille tulemusena vaada- Saaremaal ja Harjumaal, aga ka ti üle ärisuhted mitteresidenti- Pärnu- ja Raplamaal. TBB Pank Äripäeva allikate sõnul otsivad dest klientidega,” märkis juha- Rahapesu uurimine kestab vanima Eestis tegutseva kom- tus panga majandusaruandes. Juhatuse liikmed: esimees mertspanga TBB Panga (endi- Mullu vähenesid klientide Eelmise aasta juunis pidas kesk- Igor Novikov, Eduard Kelvet, ne Tallinna Äripank) omanikud hoiused aasta varasemaga võr- kriminaalpolitsei kinni pan- Sergei Elošvili ja Evi Tänak- juba mõnda aega pangale ost- reldes kolmandiku võrra. ga kolm osakonnajuhti – raha- Aruksaar jat ning sellest olevat juttu teh- Kogu TBB Panga grupi bilan- pesu tõkestamise osakonna ju- Nõukogu liikmed: esimees tud ka aprillis toimunud aktsio- simaht vähenes aastaga 215 mil- hi Mait Kaselo, haldusosakon- Madis Kiisa, Aleksander Lario- näride koosolekul. jonilt eurolt 157 miljonile euro- na juhi Aare Tederi ning klien- nov, Sergey Gorny, Veiko Ves- Seni pole aga ostuhuviliste- le. Gruppi kuuluvad panga tü- diosakonna juhi Julia Litvaki. kiväli ga kaubale saadud. Mõni aeg ta- tarfirmad TBB Liising ning kin- Kõigile esitati kahtlustus Suurimad aktsionärid 2019. gasi olevat peetud läbirääkimi- nisvaraga tegelevad Morgan rahapesus ning kahele lisaks aasta aktsionäride üldkoos- si ka ühe välismaise huvilisega, Trade ja TBB Invest. kahtlustus altkäemaksu võtmi- olekul registreerimise järgi: kes pidanud siiski küsitud üle Kui kogu grupi kahjum oli ses. Nüüd ütles prokuratuur kü- Leonarda Invest AS (Andrei Žu- 25 miljoni euro suurust hinda TBB Panga (varem Tallinna Äripank) peamaja Tallinna vanalin- mullu 821 000 eurot, siis pan- simuse peale, kas vahepeal on kov) – 48,45% liiga kõrgeks. Panga aktsiakapi- nas. FOTO: ANDRAS KRALLA gal eraldi 1,056 miljonit eurot. kahtlustuse saanud ka altkäe- Sergei Gorny – 9,8% tal on 25,5 miljonit eurot. Kasvavat trendi näitas ka maksu andja(d) ja isik(ud), kelle Santones OÜ (Aleksei Tšulets ja Samuti liiguvad jutud, et kui tähtajaks tasumata nõuete ja raha võidi pesta, et kahtlustuse Elena Skvortsova) – 9,66% ostjat soovitud hinna eest ei lei- liste isikute hoiuste mahtu üle Hoiuste maht oli Äripangas laenude osakaal laenuportfellis. saanute ring ei ole muutunud. Oxana Mikhaleva – 9,65% ta, siis võidakse kaaluda ka pan- 44 protsendi ning aasta lõpetas 2017. aasta lõpus 192 miljonit Kui 2018. aastal oli see 10 prot- Küll kogutakse ja analüüsitakse OPA Credit OÜ (Ain Seppik) – ga likvideerimist, mille kaudu pank kahjumiga. Praeguseks eurot, millest ligi viiendik kuu- sendi juures, siis eelmise aasta tõendeid ning selleks tehakse ti- 9,57% võiksid aktsionärid saada roh- offshore-kliente pangal enam ei lus offshore-klientidele. Kokku lõpuks ligi 15 protsenti. hedat koostööd välisriikidega. kem raha kätte, kui liiga mada- ole ja oluliselt on vähendatud moodustas mitteresidentide “Eelmise aasta finantstule- Kaselo ja Teder olid 1990. aas- la hinna eest aktsiaid müües. ka ärisuhteid mitteresidentide- hoiuste osakaal kõikidest hoius- mused on ootuspärased ning tatel tööl Tallinna kriminaalpo- PANE TÄHELE Hiljuti toimunud TBB Panga ga, kellel puudub Eestiga seos. test üle poole ehk 51 protsenti. tingitud panga ärimudeli muu- litseis, kus nende ülemuseks oli Panga juhatus nõukogu koosolekul kutsuti en- Uuendatud äristrateegia viis Panga ligi 6 miljoni euro suu- tusest,” kommenteeris Anastas- praegune Tallinna Äripanga ju- koroonakriisi mõjust ne tähtaega tagasi juhatuse liige panga äri vastavusse rahapesu rusest netokasumist tuli samal sia Altrov majandustulemusi. hatuse liige ja üks panga oma- Kuna olukord on ebakindel ja Aivar Luik ning uueks juhatuse ja terrorismi rahastamise tõkes- aastal üle poole keskmise ja kõr- Koroonakriisi mõjude kohta nikest Sergei Elošvili. kiiresti arenev, ei pea juhatus liikmeks valiti hulk aastaid pan- tamise reeglitega. ge riskitasemega mitteresiden- märkis Altrov, et viimase kolme Viis aastat oli Kaselo ametis otstarbekaks kvantitatiivse gas juriidilise osakonna juhina Veel kolme aasta taguses fi- tidest klientide teenindamisest. kuuga on kasvanud laenutaot- ka politsei sisekontrollis. See- hinnangu andmist haigus- töötanud Evi Tänak-Aruksaar. nantsinspektsiooni riskihin- luste arv iga kuu ca 20 protsen- järel töötas ta 15 aastat Kredii- Maht kahanes suurelt puhangu võimaliku mõju Selle sammu kohta ütles pan- nangus Tallinna Äripangale ti. Eriolukorrast tingitud mak- dipangas. Üle-eelmise aasta ke- kohta grupile. Majandusaasta ga kõneisik Anastassia Altrov, et viidati kõrgele rahapesuriskile, Eelmise aasta lõpus ehk kaks seraskuste tõttu on maksepuh- vadest töötas Kaselo Äripangas. aruande kinnitamise hetkel muudatused tegi nõukogu, läh- mis tulenes panga ärimudelist aastat hiljem oli hoiuste maht kuste taotluste arv olnud mar- Teder, keda peeti pangas Elo- on grupi likviidsuse ja kapitali tudes panga huvidest ja edasist ning mitteresidentidest klien- kukkunud 119 miljoni euroni. ginaalne ning need taotlused švili usaldusisikuks, on varem positsioonid tugevad ning arengut arvestades. tide väga suurest osakaalust. “Languse peamiseks põhjuseks on ka rahuldatud. olnud Äripanga tütarfirma TBB ei erine oluliselt 31.12.2019 TBB Panga otsus lõpetada off- Lisaks hindas järelevalveasutus on klientide hoiuste kahane- TBB Panga kodulehel on Invest juhatuse liige ning kuu- seisust. Kapitali ja likviidsuse shore-piirkondades registreeri- siis kõrge riskiga nii panga juht- mine seoses panga uuendatud müügis panga tütarfirmadele lunud lühikest aega panga teise puhvrid on piisavad ning kõik tud firmade teenindamine vä- konna tegevust, sisekontrolli- AML- (rahapesu ja terrorismi ra- kuuluvaid kinnisvara arendus- tütarfirma Morgan Trade nõu- normatiivid on täidetud. hendas aastaga pangas juriidi- süsteemi kui ka krediidiriski. hastamise tõkestamise) poliiti- projekte ja hulk kinnistuid nii kogusse. ALLIKAS: MAJANDUSAASTA ARUANNE

Ebakindel aeg nõuab 01.10.2020 kindlat partnerit. Manpower on usaldusväärne personaliteenuste pakkuja aastast 2004 www.manpower.ee

toimetaja Ülo Toomsalu tel 667 0111 18 [email protected] 12. juuni 2020

Lihtsa sisekujundusega Korea restoran Hanköök Tallinna Keskturu juures. foto: raul mee

Aasia köök Teise laine

restotest korealane Keskturul Kuuldavasti Hinnang hoidlik – hallikas leem, sisuks suuremalt Hanköök jaolt vaid lihakriblakad. Maitses see aga suurepäraselt: tihkeks ja tummiseks kee- hakatakse Tallinna Toit-jook: Teenindus: detud, meeldival tagasihoidlikul moel maitsestatud ja tuline. Keskturgu peatselt Suurepärane oli ka tšillikastmes sea- ümber ehitama. 9 8 liha koos natukese seente, sibula, suvi- kõrvitsa ja porgandiga. Teisel korral sõin Interjöör: Kokku: bibimbob’i ja ka see maitses väga hea. Min- Enne kui kõik seal git mitme roaga tembutamist Hanköögis ei ole, sest rohkem kõhtu ei mahu kui üks. uue ilme saab, tasuks 8 25 Või siis äärmisel juhul supp ja väike kausike liha nagu minu lõunakomplektis. ära käia turuvärva Korea köögi teine tulemine A adress: Lastekodu 12, Tallinn kõrval asuvas Telefon: 5360 9618 Eelmisel aastal sai Tallinn juurde mitu Avatud: E–R 11–14.30; 17–20, L Korea söögikohta, kõik Lastekodu–Tar- Hanköögis. 11–17 tu maantee–Liivalaia kolmnurgas. Üks Pearoogade hinnavahemik: Nagu eestlasedki, söövad korealased neist, Kuksu, on jõudnud uksed juba kin- 6–8,50 palju sealiha. foto: Hanköök ni panna ja tema asemel on nüüd kebabi- Heidi Vihma Omanik: Korean Kitchen OÜ restoran. Panchan on aga nii väike, et pä- kaasautor facebook.com/HankookKo- ris söögikoha mõõtu välja ei anna, on pi- reanRestaurant Mingit mitme roaga gem kaasaostukoht. Varasemast on Ko- rea maitsed tallinlastele tuttavad Pärnu tembutamist Hanköögis maanteel ligikaudu kümme aastat tegut- Äripäev soovitab ei ole, sest rohkem kõhtu senud Gotsust. Esmapilgul tundus, et olen Koreasse sattu- Hiljuti Äripäeva ei mahu kui üks. Nimetatud kohati võib pidada Korea nud. Mitte ainult menüü ja väikest ruumi tunnustava märgi köögi teiseks tulemiseks. Ligi kolmküm- täitvad lõhnad, vaid ka lõunastajate näod pälvinud restoranid mend aastat on Tallinnas tegutsenud Ari- olid koreapärased. Vähemalt neil, kes lähi- ran ja kümmekond aastat vähem Annön mas lauas istusid, ja leti taga oleval noor- Hanköök ühtviisi nii hääldamatud kui tundmatud. (Hannön). Neid võib pidada Korea köögi mehel. Lähemal uurimisel märkasin peale Lastekodu 12, Tallinn Õnneks on kõigil pildid ja lühikesed kir- esimeseks laineks, kuid see oli ja on tuge- asiaatide ka soomlasi, venelasi ja isegi paa- juuni 2020 jeldused eesti ja inglise keeles juures. Kõi- vate Kesk-Aasia ja Vene mõjutustega. ri eestlaste lauda – kirju seltskond mahtus Tru Kitchen ke saab ka lasta kaasa pakkida. Kesk-Aasiaga on korealastel umbes sa- sellesse pisikesse toakesse ära. Kopli 25, Tallinn Nagu eestlasedki, söövad korealased ma suhe kui eestlastel Siberiga: Nõukogu- Sisekujundusest pole põhjust rääki- veebruar 2020 palju sealiha ja nende kuulsaim roog on de Liidu äärealadel elavad korealased oli da, kuid tegemist on puhta, korraliku ja La Bottega kimchi – hapendatud köögivili, kõige sa- üks esimesi rahvaid, kelle Stalin 1937. aas- kõhutäitmiseks vägagi sobiva ruumiga. Vene 4, Tallinn gedamini Hiina kapsas. Sellega sarna- tal kodust ära küüditas. 172 000 korealast Hanköögi üks külg vaatab Lastekodu tä- veebruar 2020 sused aga piirduvad, sest nii Korea toidu saadeti Vladivostoki lähistelt ehk Vene- navale, teine, samuti akendega, aga prae- Very Thai maitse, välimus kui laualeandmise viis on maa Kaug-Ida aladelt Kasahstani ja muja- Loe veebist gu üsna mahajäetud ilmega avaturu letti- Katusepapi 2, Tallinn meie jaoks vägagi eksootiline. le Kesk-Aasiasse, kust mõned läbi Venemaa Restoranitestid ja de poole. veebruar 2020 Valisin lõunakomplekti – härjasaba- ajapikku Eestisse liikusid. Nendega koos restoranide edetabel Roogi on kuus, neist vaid bulgogi ja bi- “Äripäev soovitab” kleepsu pälvivad supi koos jeyuk bokkeum’i ehk tšillikast- jõudis meieni Korea porgandisalat, mis aripaev.ee/t/aripaeva- bimbob olid varasemast tuttavad. Ramyeon, alates 2016. aastast söögikohad, mis mes sealihaga. Juurde toodi ka kausike rii- kujutab endast pigem Korea köögi keskaa- restoranitestid jeyuk bokkeum, galbi ja kimchijjigae aga saavad 25 või rohkem punkti. si. Supp nägi pehmelt öeldes välja tagasi- sialikku töötlust kui autentset “koreakat”. reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 12. juuni 2020 [email protected] REKLAAM 19

KOOLITUSKALENDER KOOLITUSED AUGUSTIS

JUHTIMINE 13. Efektiivsus igapäevajuhtimises AUGUST Kuidas vältida raiskamist ja keskenduda sellele, mis loob väärtust?

Jari Kukkonen

399 € (km-ga 478,80 €) € kuni 12. juunini Tavahind 459 € (550,80 € km-ga)

JUHTIMINE 25. Juhi oskused 3 päevaga AUGUST Kuidas juhtida inimesi,imesi, meeskonda ja iseennasteennast

Ivar Lukk

1275 € (km-ga 1530 €) € kuni 14. juunini Tavahind 1399€ (km-ga 1678,80 €)

JUHTIMINE 27. Finantsteadmiste kool juhtidele AUGUST Kuidas ﬁnantsjuhtimise abil paremaid otsuseid tetehaha Kuni 29.10.2020, kestus 5 päpäevaeva

Margus Tinits

2350 € (km-ga 2820 €) € kuni 17. juunini Tavahind 2449 € (2998,80 € km-ga)

KAUBANDUS.EE 28. Kategooriajuhtimine kaubanduses AUGUST 8-astmeline kategooriaia juhtimise mudel läbimüügi suurendamiseksiseks

Katrin Riisalu 695 € (km-ga 834 €) kuni 15. juunini € Tavahind 750 € (km-ga 900 €)

Info ja registreerimine: Äripäeva Akadeemia tel: 667 0439 | e-post: [email protected] akadeemia.aripaev.ee toimetaja Neeme Korv tel 6670 169 20 [email protected] 12. juuni 2020

ESSEE Trumpi manöövrid Saksamaal USA president Donald Trump käskis vähendada USA vägede arvu Saksamaal. Lõplik otsus on veel tegemata, kuid küsimuste tulv ja pahameeletorm on suured.

Trump ähvardas juba suvel nõrkust. Isegi vabariikliku ma oma vanaisa päritoluriigi teegilise huvi pöördumist Eu- 2019, et toob mingi osa vägesid partei raskekahurid (George suhtes, mida ta armastab eri- roopast Hiina suunale. Just- koju, kui Saksamaa ei suuren- W. Bush, Colin Powell, James ti karistada ja kritiseerida, mis kui Hiina on vastane, kuid Ve- da kaitse-eelarvet ning ei pa- Mattis jpt) keeravad selja Trum- mõistagi teeb palju halba üle- nemaa mitte, kuigi riiklik kait- nusta merejulgeoleku operat- pile, mis on USA ajaloos enne- atlandilistele suhetele. sestrateegia (2018) peab mõle- sioonis Sentinel Hormuzi väi- olematu olukord parteipoliiti- Venemaa ei ole ilmselgelt maid eluliseks ohuks USA jul- na lahtihoidmiseks. Saksmaa lisel tasandil. Vägede äratoo- muutnud oma poliitikat vaa- geolekule. Jaapanis on kõige kaitse-eelarve tõusis eelmisel mine Saksamaalt ei ole kind- tamata pandeemiale. Euroo- suurem USA sõjaline kohaolek

aastal 1,35 protsendini SKPst, KALEV STOICESCU lasti viimane vaatus enne pre- pa liitlased, eriti Balti riigid ja maailmas, kuid Ameerika vä- mida liidukantsler Angela kaitseuuringute keskuse teadur sidendivalimisi. Poola vajavad suuremat, mit- hendatud kontingent Saksa- Merkel teatas maikuus ehk en- te väiksemat USA kohalolekut. maal saab olema Lõuna-Korea Välispoliitiline mõõde ne Trumpi ähvardusi. See ta- Võib juhtuda, et mingi (väi- omast väiksem. se on veel kaugel 2 protsendi Trump teeb tee- USA on tänavu G7 eesistujariik ke) osa Saksamaalt väljavii- Trump teeb teenimatu kin- eesmärgist, kuigi kaitsekulud ning plaanis on võõrustada dud USA vägedest viiakse Poo- gituse Putini Venemaale. suurenesid koguni kümnendi- nimatu kingituse juunis tippkohtumist. Trump la, mille suhtes avaldas loo- Süüria stsenaarium ku võrra 2018. aastaga võrrel- Putini Venemaale. teatas juba varem, et ta kavat- tust peaminister Mateusz Mo- des, mis on suurim kasv Saksa- seb esitada kutse Venemaa pre- rawiecki. Richard Grenell, kes Trumpi otsust hoiti sisuliselt sa- maal pärast külma sõja lõppu sidendile Vladimir Putinile. oli 1. juunini USA suursaadik laduses ning liitlasi ettevalmis- (umber 5 miljardit eurot) ning kuud ning väga palju võib veel G8 formaadi – mis polnud ka Saksamaal ning puutus kok- tustöösse ei kaasatud, kuigi see vääriks pigem kiitust. juhtuda (tõenäoliselt juhtub- varem sisuliselt õigustatud – ku vägede väljaviimise otsu- puudutab neid otseselt. See kül- Iraani küsimus, milles USA ki), kuid Donald Trump on ju- taastamise vastu seisavad mit- se ettevalmistamisega, teatas, vab usaldamatust liitlaste vahel. ja Euroopa (sealhulgas Suur- ba praegu keerulises olukor- te ainult Euroopa Liit ja selle G7 et Poola president Andrzej Du- Edaspidi ei tea, mida oodata. bri tannia) vahel valitsevad eri- ras. Ta alahindas – õigemini ig- liikmesriigid, sealhulgas Sak- da arutas juba varem Trumpi- Endine USA maaväe ülem meelsused, ei tohiks olla seo- noreeris – COVID-19 pandee- samaa, vaid ka Suurbritannia ga seda võimalust. Lisaks, USA Euroopas kindral Ben Hodges tud NATO kollektiivkaitsega, miat ning Ameerika rahvas ja Kanada. suursaadik Poolas Georget- arvab, et Trump ei pruugi ot- ega raskendada alliansi aren- maksab nüüd kohutavat lõivu. Trump pakkus, et ta kutsub te Mosbacher säutsus, et USA sust kinnitada. Tõepoolest, tal gut ja tugevdamist. Töötuse määr, mis oli eel- ka India, Austraalia ja Lõuna- väed on teretulnud Poolasse, on niigi suuri probleeme toe- Pentagoni allikad kinni- misel aastal Trumpi au ja uh- Korea liidrid. Olgu siis näiteks sest Poola täidab, kuid Saksa- tuse kindlustamisega Vaba- tavad, et otsuse ettevalmista- kus, on viiekordistunud, jõu- G12 või G10 vms. Tuleb, kes tu- maa ei täida 2% kriteeriumit. riiklikus Parteis ning ta ei vaja mine algas eelmise aasta sep- des peaaegu 20 protsendini. leb. Peaasi, et Hiina ei osale USA kohaloleku suurenemi- veel üht tüliallikat prominent- tembris, kuigi USA välisminis- Üle kahe miljoni ameerikla- (nagu G20s), sest Trumpi idee ne Poolas, mis on meile lähe- sete vabariiklastega. Kuid tava-

ARVAMUS teeriumist ja isegi Pentagonist se on koroonaviirusse nakatu- ongi luua uus Hiina-vastane mal, on ühest küljest Balti rii- loogika Trumpi puhul ei tööta kostsid ka mõned üllatunud nud (positiivsete testide arv, “GX” (kus X on seitsmest ühek- kidele kasulik, kuid see on pi- ning tal on kindlasti kiusatus hääled. Trump nähtavasti plaa- kuid tegelik hulk on ilmselt sateistkümneni). gem petlik järeldus, sest Amee- Saksamaa liidukantslerile koht nis avalikustada selle sobival palju suurem) ning 115 000 on Liidukantsler Merkel keel- rika kohalolek Euroopas vä- kätte näidata. hetkel enne 3. novembril toi- surnud. dus osalemast USA G7 tippkoh- heneb tunduvalt. USA ja teiste USA president lubas kuna- muvaid USA presidendivalimi- Hiljuti lahvatasid meele- tumisel mitmel põhjusel. Esi- liitlaste (suurendatud) kohal- gi väed Süüriast (täielikult) väl- si. Ta näib uskuvat, et USA vä- avaldused, mille ulatus pole teks, Saksamaa ja Euroopa Lii- olek Balti riikides ja Poolas on ja viia, kuid teda veendi, et see gede kojutoomine suurendab kaugeltki mitte põhjendatud du Hiina-poliitika erineb mär- äärmiselt vajalik, kuid see pole pole hea mõte. Ta kannatas tema populaarsust, mida ta pi- üksnes George Floydi jõhkra gatavalt Trumpi omast. Merkel piisav laiema sõjalise kriisi pu- poolteist aastat ja tuli siis oma das väga oluliseks teguriks ka tapmisega politseiniku poolt. ei soovi osaleda Hiina-vastases hul. USA väed Saksamaal on- tahtmise juurde tagasi, kuid valimisvõidu puhul 2016. aas- Kümnetel miljonitel ameerik- show’s. Teiseks ei pea ta õigeks, gi esimesed toetusjõud, kuid USA väed siiski ei lahkunud pä- tal (lubadus tuua USA väed ta- lastel pole tööd ja leiba, kuid et Trump omab ainuõigust G7 need jäävad palju lahjemaks. riselt Süüriast. Nii võib juhtuda gasi Lähis-Idast). Kuid praegu- paljudel pole ka haridust ega formaati muuta. Ameerika vägede toomine üle ka USA vägedega Saksamaal. ne olukord on nelja aasta tagu- positiivseid tulevikuperspek- Saksamaa on liiga suur riik Atlandi ookeani võtab heal ju- Trump tekitab tormi, mõned sega võrreldes väga erinev ning tiive. USA rahvas on juba aas- ja tähtis liitlane, et olla peksu- hul aega nädalaid. väiksemad üksused viiakse väl- Trumpi otsuse avalikuks tule- taid lõhestatud. poiss, kuid Trump arvab teisiti. Kokkuvõtteks. President ja (mõned Poolasse ja mõned mise ajastus ei saanud olla eba- Trump valab õli tulle ega Tema armastab nuhelda liitlasi Trumpi otsus oluliselt kärpi- koju) ja Valge Maja peremees sobivam. näita empaatiavõimet. Ta pi- ja kudrutada vastastega, välja da USA vägesid Saksamaal (kui jääb rahule. Kui Trump on üld- USA presidendivalimisteni gem kaldub jõu kasutamise arvatud Hiina. Tal on võib-ol- see sünnib ametlikult) signa- se enam peremees pärast presi- on jäänud umbes neli ja pool poole, kartes paljastada oma la alateadlik (või teadlik) stig- liseerib üheselt Ameerika stra- dendivalimisi.

KOMMENTAAR Keskpanganduses rohetab

Ajal, mil roheliste inantsvara- MAIVE RUTE et heitlikum ja soojem kliima keskkonna- ja madalsüsiniku- keskpangad ja finantsinspekt- Eesti Panga asepresident de osakaal kasvab ja investori- võib ka Eestis senisest suure- tingimusi. Ehitusnormatiivi- sioonid asunud oma kliimaa- te huvi nende suhtes on järjest maid riske kaasa tuua põllu- des ja ka muude valdkondade last kompetentsi suurendama, elavam, ei saa ka pangandus majandusele, metsandusele ja regulatsioonides keskkonna- analüüse tegema, kommerts- üldisi arenguid niisama pealt nende tooret kasutavatele ma- nõuded üha karmistuvad. Sa- pankadele suunised koostama vaadata. jandusharudele. muti eelistavad tarbijad, vä- ning kliimamuutustega seo- ÄRIPÄEVA ESSEE Panganduses rohetab ja Ka meie analüüsimee- Saagiikaldused, ranniku- hemalt Euroopas, aina enam tud vastupidavusteste ette val- Äripäeva arvamuskül- mitte ainult kommertspanka- todid vajavad täienda- alade üleujutused, kasvava keskkonnasäästlikke tooteid mistama. gedel ilmub kord nä- des, vaid ka riikide keskpan- mist, et võtta arvesse ro- metsa hävimine üraskirünna- ja teenuseid. Keskpangad ei See, et enamik suurematest dalas terve külje ma- kades. Sellest kevadest on Ees- hepöördega kaasnevaid kute tõttu – selliste riskidega saa niivõrd ulatuslike muutus- rahvusvahelistest pankadest hus põhjalikum käsit- ti Pank globaalse haardega muudatusi majanduses peavad pangad ja kindlustus- te suhtes pimedaks jääda. Ka teeb investeerimisel teadlikult lus ühiskonnas het- keskpankade rohevõrgustiku ning rahastamises. firmad arvestama juba täna, meie analüüsimeetodid vaja- vahet kliima- ning keskkonna- kel olulistel, aga üldist (Network for Greening the Fi- sest sedalaadi hädade esine- vad täiendamist, et võtta arves- sõbralikel või neid ohustava- mõtteainest pakku- nancial System, NGFS) liige. missagedus kasvab. Sellised otse rohepöördega kaasnevaid tel võlakirjadel ja aktsiatel, on vatel, majandusega NGFS, millele pani aluse väi- te ainult spetsialiseerunud fi- sesed kliimamõjud ohustavad muudatusi majanduses ning märgilise tähendusega. Roheli- haakuvatel teemadel. ke arv entusiaste, on vähem nantsasutused, vaid ka peavoo- siiski vaid teatud sektoreid. rahastamises. si võlakirju annavad järjest ak- Ootame kaastöid kui kolme aastaga kasvanud lu pangad rahastaks kliima- Suuremat mõju on aga meie tiivsemalt välja suurettevõtted, Rohelised võlakirjad arvamus@aripaev ülemaailmseks finantssekto- sõbralikku j ettevõtlust. majandusele ning seda rahas- rahvusvahelised finantsasutu- ri suunamudijaks, mis koon- Eestis on teinekord kuulda tavale finantssektorile ooda- Mai lõpus sai keskpankade ro- sed, aga ka valitsused, et rahas- dab 66 keskpanka ja 12 vaatle- arvamusi, et kliimamuutus on ta kliima- ja keskkonnapoliiti- hevõrgustik valmis esimese ül- tada investeeringuid energia- LOE VEEBIST jaliiget. rohkem lõunapoolsete riikide ka meetmete kaudu. Süsiniku- dise juhendi selle kohta, kui- tõhusatesse tehnoloogiatesse, Veebis saab lugeda Eesti Pank, nagu ka teised mure ja meid siin põhjamaal heitmete ja edaspidi võib-olla das finantsstabiilsuse tagami- vähendada süsinikuheitmeid nii neid arvamus- keskpangad, näeb vajadust pa- see ei puuduta. Tõepoolest tu- ka plasti maksustamine annab sel kliimatemaatikaga arves- ja edendada kestlikke ette- artikleid täismahus nustada keskkonna- ja kliima- leb teha vahet kliimamuutus- otseselt tunda tootmishinda- tada. Juhendis on viis peamist võtteid. Selliste finantsvarade kui ka teisi artikleid. riskide paremasse juhtimisse test tulenevatel riskidel ning des (Eesti põlevkivielekter). soovitust, mis põhinevad pari- maht on kasvanud viie aastaga aripaev.ee/ finantssektoris. Samuti on olu- kliimapoliitika mõjudel ma- Riiklikel hangetel seatak- matel tegevustavadel, ning see 20 korda ja pool sellest mahust arvamused line kaasa aidata sellele, et mit- jandusele. Eksperdid arvavad, se aina sagedamini rangemaid näitab, et kogu maailmas on on väljastatud Euroopas. 12. juuni 2020 arvamus 21

illustratsioon: anti veermaa Kuula TOP 9. juuni “Investor Toomase tund” Investee- rimiseksperdid: võime olla alles börsibuu- mi alguses. Otsime koos TalTechi õppejõudu- dega vastust küsimusele, kuidas võiks praegu investeeringuid juhtida. 4. juuni “Terviseuudised” Parkinsoni tõbi on tegelikult sündroom. Lääne-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakliiniku juhataja Katrin Gross-Paju selgitab, mis on selle tõve sümp- tomid. 8. juuni “Hommikuprogramm” Koroona- kriis pani eestlased investeerima. Swed- banki investeeringute strateeg Tarmo Tani- las paljastab, mis peitub investeerimisaktiivsu- se kasvu taga. 4. juuni “Globaalne pilk” Üleilmne kriis pani mõtlema investeeringute mõju peale. Investeerimisfirma Limitless kaasasutaja ja juht Marge Maidla räägib, mis on mõjuinves- teeringud. 10. juuni “Hommikuprogramm” Tõnu Pekk ei osanud endale vastu vaielda. Tuleva pensionifondide juht rääkis passiivsete ideksifondi- JUHTKIRI de käekäigust.

Kuula neid ja teisi saateid raadio.aripaev.ee Keskerakonna raha või Äripäeva raadio äpist! Äripäeva raadiot saab kuulata Tallinnas ja Harjumaal sagedusel 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, ehk Savisaar 2.0 Saaremaal 101,7 MHz, Ida-Virumaal 94,6 MHz. Majandusmõttele annab Keskerakond püüab 50 000eurose kahtlase annetuse teema hoogu ja energiat lihtsalt sulgedelt maha pühkida, aga vaevalt sel juhtuda lastakse.

Eile käima lükatud kriminaalmenetlus Sõerdi küsimustele, millal sai Keskera- oleks teie ees peaministrina, ja mitte lä- ei tohi päädida Jüri Ratase teatega partei kond annetuse kahtlastest asjaoludest tea- bi umbusaldushääletuse, vaid oma isikli- 35 üldkogul, et Keskerakond seob end tsivi- da ning annetajaga nende väljaselgita- ku tagasiastumisavalduse kaudu,” kinni- miljoni euro võrra aastas suureneb liseeritud moel Eesti õigussüsteemist lah- miseks ühendust võttis. Konks peitub sel- tas Ratas. 2028–2058 Eesti sissemakse ELi ti, just nagu tegi seda partei pikaaegne esi- les, et sanktsioonide vältimiseks tuleb era- See tähendab, et sõltumata sellest, kui- eelarvesse taastumiskava tõttu. mees Edgar Savisaar. konna seaduse kohaselt keelatud annetus, das asi välja paistab, loodavad nii Ratas, Riigiprokuratuur ja keskkriminaalpo- mida kolmanda isiku vara arvel liiguta- Korb kui Keskerakond sellele, et prokura- litsei algatasid eile kriminaalmenetluse, et tud rahasumma kindlasti on, tagastada 30 tuur nende tegevusest midagi kriminaal- tuvastada, kas Jana-Helen Juhaste Keskera- päeva jooksul pärast asjaolude selgumist. set ei leia. Nii läheb Keskerakond rahasta- Loe veebist | aripaev.ee konnale tehtud 50 000 euro suurune an- Nii on Ratasel kasulik kinnitada, et Juhas- misskandaali eest poliitilise vastutuse võt- netus oli teadlikult kellegi teise raha pea- tega võeti ühendust mai lõpus, mis varem mise vajaduse eiramisel kaugemale kui ministriparteile vahendamine. Äripäev ajakirjandusse lekkinud andmete põhjal 2012. aastal puhkenud kilekotirahaskan- Valik lugusid muretseb, mis saab juhul, kui prokuratuur ei pruugi aga sugugi tõsi olla. daali ajal Reformierakond. Mäletatavasti suudab ära tõestada vaid Jana-Helen Ju- Keskerakonna suhtumist neile esitatud astus Kristen Michal toona justiitsminist- Äripäeva veebist haste süü, kuid tegelikult rahaliigutamist kahtlustesse ilmestab ka praeguse peasek- ri kohalt tagasi. koordineerinud isikute ring, aga ka vastu- retäri soovimatus tekkinud olukorra eest Võtmetähtsusega taoliste olukorda- Warren Buffett tegi miljardeid maksnud tus jäävad selgusetuks. vastutust võtta. Nimelt kinnitas Mihhail de vältimisel tulevikus on aga riigikogu vea Ja muretsemiseks on põhjust, sest Kesk- Korb eile antud pressikonverentsil, et ta- juures asuva erakondade rahastamise jä- Intervjuu Keskerakonna rahastaja eks- erakonna sõnumid jätavad mulje, justkui gasi astuda ta ei kavatse. Seda vähemalt se- relevalve komisjoni (ERJK) säilimine, sest mehega: “See on väga kurb” poleks kuhugi kadunud Edgar Savisaa- ni, kuni prokuratuur ei suuda ära tõesta- meenutagem, et just nemad tegid proku- Värske prognoos: Eesti majandus langeb re aegne käekiri, et faktidesse suhtutak- da, et tema või Keskerakond on midagi va- ratuurile kriminaalmenetluse alustamise- 10%, taastumine võtab kaks aastat se üleolevalt või neid tõlgendatakse mee- lesti teinud. ga päädinud kuriteoteate. Võlgades Heiki Kranich müüs oma maa- levaldselt, nagu kirjutab Katri Raik eilses Sarnast teed kasutab poliitilise vastu- Keskerakonna eestvedamisel ERJK kao- tükid Koit Uusi firmale Eesti Päevalehes. Ilus jutt on vaid suitsuka- tuse eest põgenemiseks peaminister, kes tamine kinnistaks aga Savisaare aja taga- Kõik märgid ennustavad börsiralli lõppu te olukorras, kus erakond ise ei tunne ko- ütles üleeilses riigikogu infotunnis, et kui situlemist ning nii tekib küsimus, millal Maailmapank: globaalne majanduslan- gu loo pärast just eriti suurt piinlikkust. tegu oleks kriminaalse taustaga annetu- jõuab taas kätte aeg, mil erakonna esimees gus tuleb tänavu 80 aasta suurim Heaks laveerimise näiteks on Jüri Rata- sega, astuks ta peaministri ametist taga- kunagise liidri eeskujul rahaasjade klaari- Kinnisvaraärimees: Eesti arendajad tehku se mittemidagiütlevad vastused riigiko- si. “Kui selles annetuses minu teada oleks miseks mõne kiriku tarbeks idanaabritelt rohkem tööd ja maaklerid õppigu müüma gu infotunnis reformierakondlase Aivar hetkel midagi kriminaalset, siis ma ei varjatud annetust küsib. Fortum ostab Giga osaluse Tartu kütte- äris LHV soovitab EfTENi aktsiat müüa

Investori vaatenurk Tule loe uudiseid veebist. Seal on suur valik põnevaid ja kasulikke artikleid ja Riigi raha hoiab õhus elavaid laipu need kõik on Äripäeva tellijatele avatud.

Lennundussektor on olnud üks dmitri fefilov Praegu, kui lennukipargid on Euroopa Komisjon reeg- Delovõje Vedomosti peamisi koroonakriisi ohvreid. ajakirjanik on olnud passiivsed enam kui leid leevendanud. Kuid abikäsi Enamik lennukeid oli karantiini kaks kuud, oleks kriis pidanud laienes ainult rahvuslikele len- ajal angaarides ning nii oli see kiirendama nõrkade ja ebatõ- nuettevõtetele, luues teiste suh- kogu maailmas. husate mängijate surma. Se- tes ebavõrdsed tingimused. Peatoimetaja: Meelis Mandel Äripäev veebis: aripaev.ee Väljaandja: AS Äripäev Äripäeva tooted ja teenused: Kuid Euroopas, kus iga riik ni pole aga ühegi lennufirma Rahvuslikud lennuettevõt- Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn pood.aripaev.ee peab rahvusliku lennunduset- pankrotti välja kuulutatud. ted said piisavalt sularaha, et telefon: Äripäeva raadio: raadio.aripaev.ee (372) 667 0195, tevõte olemasolu peaaegu ko- gajärjed, nii positiivsed kui ka Tänu riigiabile, suurtele ja hinnasõda jätkata, isegi kui (372) 667 0222 Trükk AS Kroonpress hustuslikuks, moonutab olu- negatiivsed. Tihedast konku- mitte kaugelt efektiivsetele Eu- nad teevad seda kahjumiga. Toimetus: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja korda riigiabi. Euroopa turg rentsist võidab alati klient, sest roopa tegijatele, nagu Luft- Need, kes jäävad riigiabist il- kaastöid vajaduse korral lühendada. e-post: [email protected] Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale- on äärmiselt killustatud, kuna võitluses turuosa nimel on et- hansa, Air France-KLM, Alita- ma, on sunnitud ka hindu lan- tel: (372) 667 0111 hes Äripäev ja tema lisades avaldatud ar- paljud riigid püüavad erineva- tevõtted valmis hindu lan- lia ja SAS, on õnnestunud välti- getama, et mitte kaotada klien- Reklaamiosakond: tiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajali- e-post: [email protected] sel, majanduslikul, poliitilisel või religioos- tel põhjustel, mille seas on ka getama ja töötama kahjumi- da suuri probleeme, kui mitte te ja turuosa. Ning hakkab tel: (372) 667 0105 sel teemal) on autoriõigusega kaitstud rahvuslik uhkus, oma lennu- ga. Rahvuslike lennuettevõte- öelda pankrotistumisi. “Rahu- nõiaring. Tellimine ja levi: teosed ning nende reprodutseerimine, le- vitamine ning edastamine mis tahes kujul e-post: [email protected] firmat omada. Meie Eestis teate ebatõhususe teine põhjus on ajal” oleks selline toetus nen- on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta tel: (372) 667 0099 keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu koh- me seda ju väga hästi. teatud kriteeriumite täitmine dele ettevõtetele keelatud, kuid Autor omab Ryaniari ja EasyJeti Tellimine internetis: ta võite pöörduda Pressinõukogusse, Sellel olukorral on oma ta- (näiteks töötajate palgad). praegust olukorda arvestades aktsiaid. www.aripaev.ee/tellimine [email protected] või tel (372) 646 3363. toimetaja Aivar Hundimägi tel 667 0111 22 [email protected] 12. juuni 2020

VÄIKEINVESTORID Keskmise investori portree Kohalikul investeerimiskultuuril on küll kõvasti kasvuruumi, kuid Eesti keskmise investori aktsiaportfelli mediaanväärtus on juba 1760 eurot, mis on 500 eurot enam kui kohalik mediaanpalk ning see vahe näib kasvavat.

ANU LILL Oluline oli mõistmine, et ma ise pean vä- investeerimine pole mitte tulu teenimine,

INVESTOR ALLAN RAJAVEE [email protected] hem tööd tegema ning minu raha peab roh- vaid eelkõige säästmine. kem töötama, meenutab ta peamist välja- “Ma ei ole saanud kulutada investeeri- 1760 kutset investeerimisega alustamisel. “Ku- misele, õigemini sellele teemale, väga pal- eurot oli 5. juuni seisuga na kinnisvarasse ei soovinud minna, siis ju aega ning pole olnud võimalust ka pai- Tallinna börsi irmade hakkasin otsima alternatiive. Kuna ei soo- gutada piisavalt raha,” räägib Maio, kes on “Raha on kiire ära kuluma, seetõttu on hea kokku 39 781 füüsilisest vinud ka kõiki mune ühte korvi panna, siis endale võtnud sel aastal eesmärgiks leida tunne seda sel moel kõrvale panna,” nentis jagasin raha kolme põhigrupi vahel – ühis- igal kuul vähemalt mõnikümmend eurot ja juriidilisest isikust Tartu väikeinvestor Maio Vaniko, kes vas- rahastus, dividendiaktsiad ja väikelaenud,” uute aktsiate soetamiseks. tab päris hästi Eesti keskmise väikeinvesto- aktsionäri mediaankesk- räägib Oliver. Näiteks on praegu Maio sihikul Tallin- ri kirjeldusele. Selline arusaamine näib ole- mise porfelli väärtus ehk Alguses suunas ta põhifookuse dividen- na Kaubamaja, LHV ja Harju Elekter. Tema vat omane ka teistele investoritele. poolte aktsionäride port- diaktsiatele, mille aastane tootlus oli 7–8 eesmärk on hajutada aktsiaportfell võimali- Politsei- ja piirivalveametis leiba teeniv fell ületab seda summat protsenti. “Mingit suurt strateegiat pol- kult paljude ettevõtete vahel. “Kuna mul on pärnakas Sander Peremees alustas investee- ja teise poole portfell jääb nud, uurisin ﬁrmade ﬁnantsilisi hetkesei- väga erinevate ettevõtete aktsiad, siis muret- rimist juba 2000ndate esimeses pooles. Ku- alla. Aritmeetiline kesk- se ja ajalugu ning eelnevalt makstud divi- semiseks põhjust ei näe,” ütleb Maio. na varasemat kogemust ei olnud ja polnud dende,” ütleb Oliver. mine portfelli väärtus on Alustas põhireegleid järgides ka selliseid tuttavaid, kes investeerimisest 64 100 eurot. Detsembris, Tartus elav väikeinvestor lisab, et inves- midagi teaksid ja oskasid nõua anda, siis kohe pärast Coop Panga teerimine ja säästmine pole kolme lapse, Tallinnas visuaalseid multimeedialahen- kulus Sandril investeerimismõtetest tegu- IPOt, oli aktsionäre kokku maja ehituse, töö ja muude tegemiste kõr- dusi pakkuva ettevõtte Joonmeedia juht, deni umbes aasta. valt olnud kerge. väikeinvestor Tanel Rannala tõdeb, et ra- “Jälgisin Balti börsiindekseid ja ammuta- 34 992. Praegu hoiab Oliver silma peal kauban- hast ja sellega seotud valikutest rääkimine sin infot meediast, sealhulgas Äripäevast,” dusel, aga ka Merko ja Nordeconi käekäigul. on kasvanud, kuid astutud on alles esime- meenutab säästlik ja rahaasjades pigem et- “Suured küsimärgid on minu jaoks Tallinna sed sammud. tevaatlik Sander. Sadam ning Tallink,” lausub ta. “Tajun, et rahast ja investeerimisest mõt- Pea 20 aastat aktsiaturul toimetanud lemine on paljudele ikka veel piirav tabu, Kõik algas LHVst Sanderi peamine tegevus on olnud aktsia- kuid perekondlikust ja hariduselust juur- te ostmine. “Kui esialgu mõtlesin, et kohe 1445 2300eurose aktsiaportfelliga Tartu Üli- dunud kivinenud uskumused murenevad pärast esimeste aktsiate ostmist hakkab investorit omab Tallinna kooli sotsiaalteaduste raamatukogu hoid- aeglaselt, aga kindlalt. pihta aktiivne ost-müük, siis tegelikult nii börsil vaid 1 aktsiat. ja Maio Vaniko väikeinvestorikarjäär al- Tanel alustas investeerimist alles eelmise ei läinud. Kui olen ostnud, siis olen hoid- gas LHV Panga kliendiks saamisega. Maio aasta alguses. Sellele perioodile eelnes nii- nud. Dividendide saamine on ka ju tore,” sõnul ei valda ta börsihaide suhtlustermi- öelda hoovõtt, mis sisaldas endas informat- lausub Sander. neid, kuid vaadates üle oma pensionisam- siooni kogumist, podcast’ide kuulamist ja Samas tõi Sander esile, et inimesed on maste tootlust, soovis tuleviku jaoks mida- igapäevaste uudiste lugemist. “Säästma-in- läinud investeerimise mõttes julgemaks. gi enamat teha. “Esimesed aktsiad olidki vesteerima ja tuleviku meelerahu kindlus- “Elu on läinud ju paremaks, Eesti inimeste 520 LHV panga omad, järgmised olid loodus- tama inspireeris ka meie riigi kesine majan- hoiused on kasvanud, palgad ka loomuli- miljoni euro alla küündiva kosmeetikat tootev Madara, Merko ja Tal- dusliku turvatunde poliitika – ehk kui ise kult. See on loonud võimalusi investeerimi- börsiaktsiate koguväär- linna Kaubamaja. Kusjuures viimased ost- ei panusta, siis riigi toimetuleku toele loo- seks. Ma ei oska öelda, et kui palju on juurde tuse järgi on Tallinna bör- sin oma alaealisele õepojale kooli lõpeta- ta ei saa ei lähitulevikus ega kaugemas tu- tulnud väärtpaberikonto omanikke, kuid sil 10. juuni seisuga kõige mise puhul,” ütleb Maio. levikus,” tunnistab ettevõtja. näiteks üürikorterite omanikke on küll pal- kallim irma Tallink, kõige Pärast seda muutus investeerimine õe- Taneli hinnangul on kõige suurem ta- ju juurde tulnud,” ütleb Sander. pojaga oluliseks jututeemaks. “Raha on kii- kistus just korrastatud investeerimisinfo Oma efekti on andnud tema sõnul ka e- odavam on 1,44 miljoni re ära kuluma, seetõttu on hea tunne seda puudumine. “Kuidas täpselt investeerimi- teenused. “Elu on ikka väga lihtsaks ja mu- eurose koguväärtusega sel moel kõrvale panna. Seda enam, et rase protsess käib – kuidas konkreetselt osta, gavaks tehtud. Piltlikult öeldes teed paar Nordic Fibreboard. ha väärtus ajas väheneb – selle eest saab vä- müüa, kuidas kujunevad kulud, kuidas toi- klõpsu ja tehingud on tehtud,” räägib San- hem, iga ost vajab põhjalikumat kaalumist,” mub maksustamine ja nii edasi. Väga palju der. nendib Maio. on killukesi ja iseenesestmõistetavaid kir- Ta nimetab end poolinvestoriks, sest ei jeldusi meedias, aga süsteemselt ja n-ö va- Kõige raskem on raha tööle panna tegele investeerimisotsuste langetamise- naemale või lapsele arusaadavaks selgitatud Ettevõtja Oliver Hanschmidt alustas inves- ga iga päev, vaid pigem kaootiliselt. “Inves- aktsiainvesteerimise rahatarkust oli vähe- torikarjääri seitse aastat tagasi ühisrahas- teeritud summa on üks eraldiseisev taga- võitu,” nendib Tanel. AINULT VEEBIST tusplatvormidel. “Eelnevatel aastatel olin vara, mida pole vaja kergekäeliselt lammu- Seetõttu pidi ka tema õppima joostes Keskmise lugenud juba klassikut – raamatut “Rikas tada ning mis teenib lisaraha. Kui see raha ehk tegema esimesed investeeringud põ- investori portree isa, vaene isa”,” märgib Oliver, kelle sõnul poleks aktsiaportfellis kinni, oleks see tõe- himõttel “osta võimalikult odavalt ja müü täismahus oli tema peamine eesmärk “oravarattast” näoliselt lihtsalt ära kulunud,” tunnistab kallimalt”. “Valisin teadlikult alustamiseks aripaev.ee välja saada. Maio, kelle jutust peegeldub põhimõte, et ja õppimiseks lähenemise, et investeerin 12. juuni 2020 INVESTOR 23

Väikeinvestorite Koroonakriisi ajal oli suurem osa Kalme- portfellid ri portfelli positsioonidest võrreldes ostu- hetkega miinuses. “Ma ei näe vajadust midagi hakata müüma, kui see pole mulle tulu toonud,” lausub ta. väärtused eurodes Kuigi pealtnäha jätab Kalmer intervjuu alguses äärmiselt ratsionaalse passiivse in- Helen Barndõk 5243,90 vestori mulje, siis vestluse arenedes reedab EfTEN 1376 väikeinvestor, et teda tõmbab investeeri- LHV 1104,90 ma ka hasart. “Tõenäoliselt see sai alguse, Efektiivne ja paremaid Tallink 553 kui 1990ndatel proovisin kasiinos mängi- lahendusi pakkuv ettevõte Tallinna Kaubamaja 782 mist. Seal sain aga kiiresti aru, et see po- Tallinna Sadam 1428 le piisavalt kasumlik minu jaoks,” meenu- oma tööstussektoris tab Kalmer. Liis Kaare 5240 Investeerimist alustas Kalmer samal ajal, Meie tehased ja tootmised töötavad Coop 5240 kui Eestis alustati pensionisammaste pak- ning me võtame uusi tellimusi vastu! kumisega. Tema valis sammaste asemel ak- Kalmer Jäärats 3351,95 tiivse investeerimise. KIIREM TARNE • TARNEKINDLUS • HINNAVÕIT Coop 1346,68 Kuigi Kalmer tõdeb, et ta võib olla suh- EfTEN 258 teliselt kaootiline börsipanustaja, siis ei jä- LHV 88,90 ta ta midagi puhtalt saatuse hooleks. “Minu Laserlõikus Merko 405 investeerimisstrateegiad on pärit suures- Kiire ja korrektne tulemus ka Nordecon 485,14 ti Äripäevast: investor Toomase kunagiselt kõige keerukamatele detailidele. Silvano 34 koolitustelt kõlanud talupojatarkus: “Külva, LISANDUS UUS LASERPINK! Tallink 421,86 lõika vilja, külva uuesti“, ise täiendaksin veel Tallinna Sadam 312,37 sõnapaariga: “Naudi vilju”,” lausub Kalmer. Plasmalõikus Klubiline liikumine Plasmalõikus on kõrgtehnoloogiline Maio Vaniko 2553,01 protsess, kus metalli lõikab plasmajuga. Coop 104,80 Enda raha panustamine tihti tundmatusse EfTEN 137,60 börsimaailma võib olla tõepoolest hirmu- LHV 1130,30 äratav. Nii on viimastel aastatel hakanud Merko 210,60 Gaasilõikus inimesed grupeeruma ja üksteist otsustava Metalli lõikamise viis, kus teras Tallinna Kaubamaja 367,54 sammu tegemisel toetama. Näiteks Liis Kaar põleb oksiidideks hapnikujoas. Tallinna Sadam 574,77 ja Helen Barndõk võtsid koos veel kahe sõb- Tallinna Vesi 27,40 raga investeerimisteekonna ette, luues oma klubi ajal, mil Tallinna Sadam tuli pealin- Painutus Sander Peremees 1674,65 na aktsiabörsile. Kaks painutuspinki võimaldavad Coop 314,40 “Kui meil poleks üksteise tuge, mõtete meil pakkuda kiiret ja täpset teenust. Silvano 197,20 jagamist ja õpetamist olnud, siis oleks meil Tallink 110,60 tõenäoliselt see esimene investeering jää- Tallinna Kaubamaja 469,20 nud tegemata,” tunnistas Liis. Lihvimine Tallinna Sadam 446,25 Helen nentis, et enne klubi loomist pol- Detailide automaatne lihvimine Tallinna Vesi 137 nud temagi majandust õppinud, mistõttu kraasi-märglihvijaga MD5-CVC1350. jäi puudu julgusest üksi alustada. “Olles ju- Keskmised investorid Liis Kaar (paremal) ja Helen Tanel Rannala 494,07 ba neljakesi koos, siis langetasime otsuse os- Barndõk koos Heleni poja Manueliga. FOTO: LIIS TREIMANN Arco Vara 1,05 PlasmaPro OÜ, Plaadi 1, Pärnu ISO 9001 ISO 14001 ta alustuseks ühiselt Tallinna Sadama akt- AQAP 2110 Tanel Rannala sõnul tunneb ta üha rohkem huvi USA Baltika 0,12 siad, kes just toona end väga veenvalt rek- [email protected] • www.plasmapro.ee turgude vastu. FOTO: ERAKOGU Coop 106,89 laamis,” meenutab Helen. Omame EN 1090 sertiﬁ kaati klassiga kuni EXC4 EfTEN 17,20 Liis täpsustas, et alguses polnud börsile Ekspress Grupp 0,74 tulek siiski kindel. “Hakkasime ühiselt in- Harju Elekter 4,32 fot koguma ja kaaluma erinevaid võimalu- LHV 12,70 si,” räägib Liis, kelle jutule pikib vahele He- Merko 8,10 len, et tema investeerimiskarjäärile aitas Nordecon 239,70 kõvasti kaasa Jaak Roosaare investeerimis- Nordic Fibreboard 0,32 õpik. “Olin enne seda pannud raha kõrvale PRFoods 10,97 teisele kontole, aga kui raha otsa sai, siis kip- Pro Kapital 0,85 pusin hoiusest näpistama. Nii raha väga ei Silvano 1,70 kasvanud,” ütleb Helen, kelle sõnul on inves- Tallink 79,79 teerimine muutnud säästmise mentaliteeti. Tallinna Kaubamaja 7,82 Igapäevaselt Eesti keskkonna jätkusuut- Tallinna Sadam 1,78 likkuse eest hoolitsevad naised tõdevad, et neil puudub investeerimisel suur stratee- Oliver Hanschmidt 420,44 gia. “Mul on olnud nüüd kolm aastat väärt- Merko 8,10 paberikonto ja minu ainus eesmärk on igal Nordecon 95,50 aastal vähemalt mõned tehingud teha,” lau- PRFoods 43,47 sub Liis ja lisab, et kui ost tehtud, siis jätab Silvano 112,20 ta aktsiad sinnapaika ja nendega enam eda- Tallink 115,34 si mõnda aega ei tegele. Tallinna Sadam 32,13 Helen lisab, et tema hoiab Liisiga sama Tallinna Vesi 13,70 joont. “Ostan ja hoian. Mul lihtsalt pole nii palju aega, et hakata ennast hoidma kursis õigete ostu- ja müügihetkedega,” lausub Helen. ainult Tallinna ja Balti börsile, kuna need “Müüsin veebruari alguses ja keskel ning Süües kasvab isu on tuttavamad ja info ettevõtete käekäi- märtsi alguses suurema osa aktsiaid maha gu kohta hõlpsamini leitav,” selgitab Tanel. ehk valisin likviidsuse ja meelerahu, et kui Heleni ja Liisi investeerimisklubi on jäänud www.laduks.ee Taneli jaoks oli märgiline moment Swed- kriis peaks kestma, siis on vaba raha, ning truuks Tallinna börsi põhiaktsiatele. Teisalt banki ja LHV teenustasude kaotamise otsus. lootsin madalamalt tasemelt asemele osta,” tunnistavad mõlemad, et süües kasvab isu. “Siis ostsin vist pea kõiki Balti aktsiaid vähe- tunnistab Tanel, kelle hinnangul on seni- Nimelt on mõlemad naised praeguseks kas- malt 1 kuni 10 tükki. Seda oli läbi LHV mo- maani olnud müügiotsus päris õige. “Nüüd, vatanud oma portfelli üle 5500 euro. biiliäpi mugav jälgida, kuidas turukõverad umbes nädal tagasi, hakkasin end taas sisse Koroonaviiruse kuudel, mil börs käis TÖÖSTUSUKSED Eesti, Läti, Leedu turgudel liikusid, ja kõrvu- logima,” märgib Tanel. põhjas ära, tekkis neil kiusatus aktsiaid tada neid trende uudiste ning aktsionäride juurde osta, kuid naised panid sellele vastu. Miinuses positsiooni ei müü TULETÕKKEUKSED reaktsioonidega,” ütleb Tanel. “Sel hetkel tundus, et hullem võib veel ees Tanelil on ligikaudu 23 ettevõtte akt- Nn koroonakoputus pani vastupidiselt käi- olla ja minu jaoks on praegu täielik müsti- siaid Balti börsidel. “Samas olen liikumas tuma väikeinvestor Kalmer Jääratsi. “Mina ka, kuidas aktsiahinnad taas nii kõrgele on LAADIMISSEADMED järgmisele tasemele ehk jätan ainult need hakkasin aktsiad soetama. Näiteks ostsin tõusnud,” räägib Liis. Helen lisab, et oleks aktsiad alles, mis tunduvad tugevamad, Tallinki,” ütleb Kalmer. Samas tunnistab ta tulnud ikkagi osta. stabiilsemad, mis paistavad suhteliselt lik- kohtumisel Telliskivi Loomelinnaku koh- Üldiselt leidsid mõlemad, et Tallinna MÜÜK I PAIGALDUS I HOOLDUS viidsemad. Plaanin ka USA aktsiaid näppi- vikus, et soetas Tallinki aktsiat liiga vara. börs on endiselt stabiiline ja nemad enda da,” lausub Tanel. “Ostsin siis, kui Äripäev kirjutas, et omani- portfellis olevate ettevõtete pärast muret ei kud ostavad aktsiad. Mõtlesin, et miks siis tunne. Uusi investeerimisvõimalusi otsivad Koroonakoputus mitte osta. Tegelikult langes Tallinki hind nad praegu Skandinaavia börsidel. 9 AASTAT EDUKAID PROJEKTE Samas pole Taneli jaoks olnud viimased veelgi,” meenutab Kalmer. Liis on veendunud, et börsiﬁrmade akt- kuud kerged, sest koroonakriisi koputus Tallinna börsi dividendiaktsiad moodus- sionäride arv jätkab Eestis kasvamist. “Mi- tabas ka tema südant ehk kuigi aasta algu- tavad Kalmeri portfellist väikese osa. “Ma nu tutvusringkonnas on üha enam jutuks, se seisuga oli Taneli portfelli suurus 1832 olen hakanud vaatama väljapoole ja inves- kes ja kuhu on raha panustanud. Kümme tel 6 803 505 mob 56 505 898 [email protected] eurot, siis praeguseks on tema Tallinna bör- teerinud palju Norra ning Soome börsile,” aastat tagasi selliseid vestlusi ei toimunud,” si portfell vähenenud 1000 eurole. selgitab Kalmer. lausub Liis. Nr 82 (6380) 12. juuni 2020

INVESTOR TOOMASE BLOGI Hea tehing võib tekitada üllatusliku maksumiinuse Nüüd, kui üha rohkem ühisrahastusportaale lisab järelturge, on Investor Toomas on Äripäeva välja mõeldud tegelane, aga tema käsu- välja koorunud suur maksuebaõiglus. Pealtnäha hea järelturutehing tuses on reaalne raha, mida ta in- Sõja kõrgeim vesteerib inants turgudele. Too- võib eraisikust investorile tuua kaasa maksukoormuse, mis mas alustas tegevust 2002. aasta kunst on vaen- alguses, mil tema käsutusse anti in- vesteerimiseks miljon krooni. Too- investeeringu tulususe lausa miinusesse viib! lase alistamine mase investeerimisotsused lange- tab Äripäeva börsitoimetus. ilma võitluseta.

PORTFELL Olen juba varem vaadanud mureliku pil- LOE VEEBIST See on vaid üks tõdedest, Kuidas läheb guga, kuidas tulumaksustamise loogi- “Ühisrahastusinvestori maksumured” Kui mida järgides jõuad Toomase ka ühisrahastuses eraisikutena tegeleva- müüd laenutüki allahindlusega, näiteks kuna investeerimismaailmas tõelise tele investoritele liiga teeb. Pealtnäha liht- näed laenukontori käitumises murelikke tren- eduni. Õpi lähemalt Michael investeeringutel? ne ja loogiline 20protsendiline tulumak- de, siis kahjuks kahjumit eraisikust investor ko- Lewise kogemusest äsja eesti nädala algusest sumäär võib väga lihtsalt investorile kal- gutulust maha arvestada ei saa ning kogu eel- keeles ilmunud raamatust limaks minna ning ei võta arvesse seda, neva intressitulu eest pead siiski tulumaksu “Wall Streeti pokker”, mille –0,2% et paljud investorid raha uuesti investee- maksma. Kallis ja ebaõiglane, aga iseenesest saad endale koju tellida loogiline. Äripäeva e-poest aasta algusest rivad. aripaev.ee /investor-toomas pood.aripaev.ee. Maksab viimane investor –0,6% Eriti valus lisaks ebaõiglasele maksuko- väärtus 345 657,23 eurot. hustusele on veel see, et järelturul kaasne- pealt, sõltumata sellest kui kallilt või oda- PANE TÄHELE 73% aktsiad: Altria, Apple, vad sageli ka tehingutasud, mida eraisi- valt ise osaluse omandasid! USA töötushüvitise taotluste Baltic Horizon, Berkshire Hat- kud ka maha ei saa arvata – see võib hea te- Numbrilise näitena – investor ostab en- arv vähenes, kuid vähem, kui haway, Danske Bank, EfTEN hingu veelgi suuremasse miinusesse viia. dale 200eurose arendusprojekti tüki väi- prognoositi. Real Estate Fund III, Equinor, See on üks põhjus, miks igasugused ta- kese juurdehindlusega, näiteks 220 euro- EWZ, Facebook, Lerøy Sea- gasiostugarantiisid pakkuvad ühisrahas- ga. Projekti eeldatav tootlus on, et lõpuks Ignitis Groupi aktsiaemissioo- food, LHV, Microsoft, Ryan- tusportaalid kiirelt nii populaarseks on kokku makstakse näiteks aastase projekti ni maht võib ulatuda 700 miljo- air, Swedbank, Tallink, Tallin- saanud – eraisikul ei ole õigust oma ühis- lõpuks investorile 200eurose tüki pealt 24 ni euroni. na Sadam rahastuse intressituludest tekkinud kah- Ühisrahastuse järelturult ost võib eraisi- eurot intressi. 11% raha jumeid maha arvestada ehk kui isegi üks kule kujuneda tõeliseks rahapõletuseks. Pealtnäha mõistlik tehing – ostad 220 Hiina uute autode müük kas- 11% võlakirjad laen pankrotti läheb, siis reaalsuses on FOTO: REUTERS/SCANPIX euroga näiteks lähiajal lõppeva projekti- vas mais järsult. 5% ühisrahastus eraisikuna investeeriva investori maksu- tüki ja naudid kohe laekuvat intressitulu. koormus matemaatiliselt kokku juba roh- Maksuloogikas aga kahjuks sinu ostuhin- Nokia nimetas ametisse uue i- Viimased tehingud kem kui 20%. kuna ise järelturult midagi ostad, eelkõige da arvesse ei võeta ning 24eurose laeku- nantsjuhi, uus tegevjuht tuleb Ostis 12. detsembril 500 Järelturu olemasolu ühisrahastuspor- tuleb maksukirves siis, kui oled järelturult va intressi pealt oled kohustatud täisma- septembris. Swed banki aktsiat hinnaga taalis on minu jaoks väga suur pluss, pa- midagi juurdehindlusega ostnud. Nimelt hus tulumaksu tasuma ehk 4,8 eurot lä- 124,35 SEK. Tehingusumma kub investoritele likviidsust ja võimalust kui sina eraisikuna ostad mõne laenutü- heb tulumaksuna riigile. Eraisikust inves- 5966,45 € ja -tasu 14,01 €. oma portfelli jooksvalt ümber organisee- ki ja kui see on juurdehindlusega ostetud, tori jaoks tähendab see hea tehing aga “tu- INVESTORI KALENDER Märkis 5. detsembril 10 In- rida. Järelturgudel on ka tavapärane, et siis oled sisuliselt teeninud kapitalikahju- lu”, mis on lausa –0,8 eurot! 15. juuni banki võlakirja hinnaga saad oma projektitükke või laenuosalusi mit, mida eraisikust investor aga kuidagi Selgelt on tegemist olulise ebaõiglu- Novaturas, müügitulemused 1000 € võlakirja kohta. Tehin- müüa nii allahindluse kui ka juurdehind- maha arvestada ei saa. sega erainvestorite suhtes, sest ettevõtte 17. juuni gusumma 10 003 € ja tehin- lusega. all investeeringuid omades ei pea sellise Ekspress Grupp, aktsionäride Valus maksukirves gutasu 3 €. Müügitehingutega on asi lihtne – kui maksumurega tegelema. korraline üldkoosolek müüd laenutüki juurdehindlusega, siis ta- Päris valusaks läheb asi aga siis, kui oste- Mina saan seega kergemalt hinga- 18. juuni SINU ARVAMUS sud tulumaksu müügihinna ja algväärtu- tud laenutükk on näiteks selline, kus kogu ta. Loodan, et ühisrahastuse üha suure- EfTEN Real Estate Fund III, Kommenteeri Tooma- se vahe pealt. Näiteks kui müüd 10eurose tootlus intressi näol laekub projekti lõp- ma populaarsuse taustal lõpuks ka mak- aktsionäride korraline üldkoos- se investeerimisotsuseid, laenutüki 11eurose hinnaga, siis 1 euro on pedes. Sellised laenud on tavapärased kin- sumuudatusi kaaluma hakatakse, mis era- olek jaga oma kogemusi või esita tulumaksustatav ehk 20 senti läheb riigi- nisvara puhul, näiteks Crowdestate’i pro- isikutest investorite elu lihtsamaks teeks, Euroopa Keskpank, majan- küsimusi veebilehel aripaev. le, lisaks siis tulumaks kogu eelneva teeni- jektide puhul laekub tihti kogu intress sest muidu kitsendab see ühisrahastuses dusülevaade ee või e-kirjaga aadressil tud intressi pealt. projekti lõppedes. Siis oled kohustatud oluliselt investeerimis- ning teenimisvõi- 22. juuni [email protected] Keeruliseks läheb aga asi, kui sa eraisi- maksma tulumaksu kogu teenitud tulu malusi. Riia börs, kauplemispüha

KUULA Investor Toomase tund teisipäeviti kl 11.00 raadio.aripaev.ee | ÕPI VEEBISEMINAR: Börsidel võitmise meistriklass 17. juunil pood.aripaev.ee

NÄDALA GRAAFIK BÖRSINÄDAL | 5.–11. juuni

aktsiaindeksid viimane väärtus muutus, % Tallinna börs OMX TALLINN Tesla veoauto-uudis rikastas aktsionäre aktsia sulgemis- nädala aasta 52 nädalat S&P 500 3190,14 -0,1 hind, EUR muutus, % algusest, % Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja Autotootja Tesla aktsia teeb Tesla järjekordne lend Dow Jones 26165,83 -3,5 lisanimekirja aktsiate liikumisi. uuesti seda, mille pärast seda aktsia hind USA dollarites Nasdaq 100 9943,42 1,2 Arco Vara 1,05 -0,9 -7,9 väärtpaberit nii armastatakse, Stoxx 600 357,16 -4,8 Baltic Horizon Fund 1,141 -5,7 -13,5 nädala muutus 1180,13 –1,13% kui ka vihatakse – lendab ko- 1200 Hang Seng 24480,15 -1,2 Baltika 0,116 -4,5 -9,6 1390 meedina taeva poole. Nikkei 14320,50 -1,5 Coop Pank 1,048 -0,2 -1,9 Kolmapäeval lekkis mee- 1025,05 Vene börsiindeks RTS 1243,28 -3,3 EfTEN Real 1280 diasse e-kiri, milles autotoot- 1000 VIX indeks 30,81 12,4 Estate Fund III 16,5 -4,1 -6,7 ja juht Elon Musk teatas veo- Ekspress Grupp 0,74 -3,3 -9,1 1170 autode Tesla Semi tootmise kütused USD/bbl Harju Elekter 4,27 -0,9 1,4 alustamisest. Märtsi põhjast 800 WTI toornafta 37,06 -6,3 LHV 13,1 3,6 10,4 1060 Brenti toornafta 39,37 -6,9 Merko Ehitus 8,02 -1,0 -13,9 niigi tõusuteel olnud Tesla akt- 950 sia saatis uudis üle märgilise Nordecon 0,97 1,6 -5,3 12100806 02 0604 600 1000 dollari piiri, tehes ette- väärismetallid USD/unts (unts = 31,105 g) Skano 0,318 -0,6 -22,0 perioodi kõrgeim1374,35 võttest maailma suurima turu- Kuld COMEX 1740,91 3,3 PRFoods 0,416 -1,4 -9,1 perioodi madalaim971,3 väärtusega autotootja. 400 Plaatina NYMEX 833,260 -0,3 Pro Kapital 0,835 -2,9 -38,1 Tesla 190 miljardi dollari- Pallaadium NYMEX 1947,283 -0,3 Silvano Fashion 1,615 -6,6 -25,6 line turuväärtus edastab na- Hõbe COMEX 18,047 3,9 Tallink 0,776 -1,3 -19,1 AUGA Group pilt Toyota 182 miljardi dolla- 200 Tallinna Kaubamaja 7,74 -0,8 -12,6 ri suurust turuväärtust, kuid valuuta Tallinna Sadam 1,765 -1,1 -10,6 +5,43% on suurem kui Volkswageni, 10.06.2019101.01.2020 0.06.2020 USA dollar 1,140 1,0 Tallinna Vesi 12,7 -7,0 16,2 Honda ja Daimleri turuväär- Jaapani jeen 121,53 -1,7 Novaturas tus kokku. ALLIKAS: REFINITIV Suurbritannia nael 0,899 0,9 Vene rubla 79,058 2,1 LOE VEEBIST Värsked börsiuudised ja turuülevaade: aripaev.ee/investor Rootsi kroon 10,479 1,1 ALLIKAS: REUTERS KELLA 17 SEISUGA –8,13% reklaamiosakond tel 667 0105 12. juuni 2020 [email protected] SISUTURUNDUS

Sisuturundus on oma kauba, teenuse, firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Katused hakkavad tootma elektrit Kui viis aastat tagasi keegi maja hakkas planeerima, siis polnud võimalik valida teraskatust, mis toodaks ühtlasi ka elektrit. Paljud inimesed on soovinud päikesest elektrit teha ja rohelist energiat tarbida, kuid mitte maja välimust eraldi päikesepaneelidega rikkuda.

Üks Tallinna Tehnikaülikooli teadlane käigus ei tekita ta mingit saastet. Hetkel uuris aastaid terase ja päikeseelementide on need arvutused tehtud selle põhjal, et Tavaline integreerimise võimalusi ja katsetas eri Roofit.solar katus kestab vähemalt 30 aas katus on nevaid materjale. 2016. aastal sündis Ees tat, kuid tegelikkuses võib see aeg ka olu ti ettevõte Roofit.solar ja 2017. aastal pai liselt pikem olla. Paneelid on väga pika ka puhas kulu, galdas Andri Jagomägi loodud ettevõte sutusajaga, kuna liikuvaid osi ei ole. Üks mis ei tee- esimese elektrit tootva metallkatuse Har ki teine elektri tootmise viis ei ole nii pi jumaal. Tänaseks on Eestis juba ligi viis ka elueaga. ni midagi kümmend maja metallist päikesekatu Kokkuvõttes võidavad kõik. Majapida tagasi, kuid sega ja huvi selle lahenduse vastu on üle mine saab katuse ja aastakümneteks väik maailma kiires tempos kasvav. semad elektriarved, aga suurim kasusaaja Roofit.solar on loodus ise, sest fossiilseid kütuseid ka Põlevkivi või päike elektrit sutatakse vähem. Päikesepaneelide puhul tekib tavaliselt Katus teenib omanikule tulu tootev ka- kohe küsimus – kas neid on meie laius kraadil üldse mõtet paigaldada? Andri Elektrit tootev katus hakkab tulu tootma tusemater- Jago mägi selgitab, et päikest on meil sa kohe esimesest päikselisest päevast. Tava jal maksab ma palju kui PõhjaPrantsusmaal ehk olu line katus on puhas kulu, mis ei teeni mi liselt rohkem kui arvatakse. dagi tagasi, kuid Roofit.solar elektrit too end täieli- “Kui mõõtma hakata, siis numbrid ei tev katusematerjal maksab end täielikult kult tagasi valeta. Meie probleem on pigem see, et tagasi keskmiselt 10 aastaga. Katuse elu päike on aasta lõikes ebaühtlaselt jaotu iga on üle 30 aasta. Seega kui pere inves keskmiselt nud. Suvel on teda palju ja talvel on te teerib 10 000 eurot päikesekatusesse, tee 10 aastaga. da vähe, kuigi elektri tarbimine on vas nib ta tagasi tõenäoliselt hoopis 30 000 se aastate eeldatava keskmisena, sest vä silm ei suuda eristada elektrit tootvat ma tupidine. Kindlasti ei saaks ära elada ai eurot. Kui elektri hind tõuseb, siis veel ga hästi osatakse asukohapõhiselt mõõ terjali ja tavalist terast. Seega linnade ar nult päikeseenergiast, aga õnneks oleme gi kiiremini. Päikesepaneelid on justkui ta päikeseenergia kogust. Mõni kuu ühel hitektuur jääb muutumatuks, kuid kesk PõhjaEuroopa võrgus ja saame kasuta kindlustus elektri hinna tõusu vastu. Kui aastal on päikselisem kui teisel aastal, see konnasõbraliku elektri tootmine toimub da teiste taastuvenergiat. Kui põlevkivist hind tõuseb, saab ka ise võrku kallimalt ga igakuise prognoosi asemel tasub võr inimese tarbimisega samas kohas. Põhi loobuksime, siis energia mõttes saaksime tagasi müüa või ise kogu oma toodetud relda kogu aasta tootlust. mõtteliselt võib üks 7,7 kW katus juba ap hakkama. Taastuvenergia toetust maks elektri ära kasutada. Süsteemile saab li rillis toota nii palju elektrienergiat, kui Energiapositiivsed kodud takse kõigile, kes sel aastal päikesekatu sada ka akud, kuigi praegu on elektrivõr näiteks õhkvesi soojuspump terve aasta se paigaldavad ja seda lausa järgmised 12 ku tagasimüümine mõistlikum. Keskmiselt soovivad inimesed elektrit jooksul kasutab. aastat,” selgitab Andri. Algselt on päikesekatus siiski korralik tootva katuse võimsuseks u 7,7 kW, mis Lähiaastatel seisab ees päikeseener Kui päikesepaneel ja katusematerjal on investeering, sest tehnoloogiliselt nuti sobib hästi kokku ühe tavapärase 4liik geetika võidukäik. Tehnoloogia on muu sama asi, aitab see kaasa taastuvenergia kas ja päikest püüdev katus on kallim kui melise pere elektri tarbimisega. Üks Tal tunud soodsaks ning töökindlaks, samu laiemale levikule – paljud ei taha, et ilu tavaline teraskatus. Paigalduse eest tuleb linna pere, kelle aastane kogutarbimine ti on turule tulnud mitmeid uue disainiga sal katusel oleks eraldi paneelid. Mõnedes ju nagunii maksta, aga ühe paigaldusega oli 6400 kWh, tootis oma 7,7 kW katuse päikesepaneele, mis sobivad linna kesk kohtades on eraldi paneelid ka keelatud, saab majapidamine nii uue katuse kui ka ga viimase aasta jooksul lausa 7300 kWh. konda paremini kui tavapaneelid. Päike näiteks miljööväärtuslikes piirkondades päikesepaneelid. Keskmiselt on ühe Har Kokkuvõttes on selle pere maja energia seenergeetika hakkab olema osa meie iga ja muinsuskaitseobjektidel. Uus energiat ju keskmise elektrit tootva päikesesüs positiivne tänu uudsele Eestis toodetud päevaelust nagunii, meie ülesanne on läbi tootev katusematerjal annab inimesele teemi hind u 10 000–15 000 eurot, mil katusekatte materjalile. teha see muutus selliselt, et me suure õhi võimaluse kasutada päikeseenergiat nii, lele lisandub paigaldus. Paigalduse hind Eestis toodetavad Roofit.solar innova naga ei rikuks visuaalselt ära linnaruumi, et ei rikutaks ära visuaalset pilti. sõltub hooajast ja maja asukohast, kuid tiivsed päikesepaneelid näevad välja na sest nagu öeldud, on päikeseelektri süs Päikesest elektri tootmine on põlev tööjõukulud on pidevas kasvutrendis ja gu näiteks tavaline Ruukki teraskatus ja teemid väga pika elueaga. Seejuures on kiviga võrreldes 10 korda loodussõbrali kohati on paigalduskulu suurem kui ma möödakäijad tänavavaates ei näe, et majal oluline mitte päikesepaneel ise, vaid või kum, sest kogu paneeli ökoloogiline jala terjali kulu. on päikesepaneeli funktsiooniga katus. malus tarbida elektrit ilma liigselt kahjus jälg tulebki valmistamisest, kasutamise Iga uue katuse prognoos arvutatak Üldjuhul kaugemalt kui 10 meetrit inim tamata planeedi kliimat. Reede, 12. juuni 2020 nr 82 (6380) 8,90 eurot

GRACO 2-K JA MUUDE GRACO SEADMETE HOOLDUS

BBTechnics Baltic OÜ pakub teile müügijärgseid teenuseid, meil on tipptasemel teadmised ja enam kui 10-aastane kogemus Graco seadmete hooldamise alal. Pakume kõiki hooldatavate pumpade ja 2K-seadmete varuosi. Hooldustööd teostatakse vastavalt vajadusele meie teeninduspunktis või kliendi ruumides. Iga- aastase hoolduse korral hoiate seadme töökindla ja kauakestvana. Kui vajate uusi Graco pumpasid, tarvikuid või varuosi, võtke meiega ühendust.

Helgi tee 2 / 308, 75312 Peetri tel: + 372 520 2460 [email protected] www.bbtechnics.com