TÄNA LEHES: • Vallavalitsus lõpetas lepingu Rapla Teedega. Lk 2 Märjamaa • Hubergide suguvõsa kokku- tulek. Lk 4 • Tagasivaade puupäe- vadele. Lk 5 • Eestlaste ohutuskultuur on Nädalaleht väga madal. Lk 6 MÄRJAMAA VALLA INFOLEHT Nr 30 (805) 20. august 2008 Hind 4 krooni Väikekülad pidasid humoorikat spordipäeva See on juhulik, aga tore kokkusattumus, et Märjamaa valla väikekülade humoori- kas spordipäev sattus olümpiamängudega samale ajale. Tolli küla kutsele reageeris seitse küla, kusjuures Jõeääre oli väljas lausa kahe esindusega. Peale nende te- gid kaasa Velisemõisa, , Päädeva, Paeküla, Tolli ja Sulu küla. Neljaliikmelised segavõistkonnad võistlesid üheksal alal. Kõige naljakam oli ümber pulga keerutamine, mille järel tuli “segase peaga” joosta oma võistkon- na juurde. Aga lustakas oli ka jalgratta vi- gurlükkamine takistuste vahel (kui pidid keerama vasakule, pööras ratas paremale) ja võrkpalli mängimine saunalinadega. Algusest peale rebisid omavahel Haimre ja Velisemõisa, kes said lõpuks võrdselt punkte, nii et nende vahel toi- mus lisaalana ka pudeliga palliveeretami- ne. Esikoha, karika ja Velisemõisa külast Valla väikekülade spordipäevaks valmistas korraldajaks olnud Tolli küla kaasa toodud tõrviku sai Haimre, järgne- sid Velisemõisa ja Jõeääre küla. Järgmisel toreda autasustamispjedestaali, millel seisavad Velisemõisa, Haimre ja aastal korraldab väikekülade spordipäeva Jõeääre küla esindused. Peeter Paunmaa foto tänavune võitja. oleks võinud rohkem olla. Ka vihmasadu Väikekülade humoorikat spordipäeva Päeva viis peakohtunikuna läbi And- lõppes enne spordipäeva algust ära. Tore, rahastas Kohaliku Omaalgatuse Prog- res Elmik. et külad tulid välja oma atribuutikaga,” ramm ja Märjamaa vallavalitsus. “Üritus läks korda, kuigi osavõtjaid ütles Tolli külavanem Elle Vesinurm. Kaugbussiliin nr 333 lõpetab 16. septembrist sõitmise AS GoBus teatas Märjamaa ja Vigala vanemale ja bussiettevõttele kirja, milles bussiliiniks, mis neid peatusi sellel sõi- vallavalitsusele 19. juunil kirjalikult öeldakse, et vallavalitsus ei ole liini sul- dusuunal läbib. kaugbussiliini 333 Pärnu–Pärnu-Jaa- gemise poolt, kuna kohalikud elanikud Bussi täituvus liinil nr 333 on igapäe- gupi–Märjamaa–Tallinn sulgemisest kasutavad nimetatud liini aktiivselt. vaselt 60% ja enam, mis on piisav liini tänavu 16. septembrist. See on buss, mille väljumise ajaks käigushoidmiseks. Bussiliinil sõitjate veo Juba 25. juunil tunnistas majandus- ja jõudsid Märjamaale ümbruskonnast teis- lõpetamise aluseks ei saa olla vedaja AS kommunikatsiooniministeerium ministri te liinidega kohale sõitnud inimesed, et CoBus majanduslikud raskused, märkis käskkirjaga kehtetuks nimetatud liinile pealinna suunas edasi sõita. vallavalitsus oma kirjas. väljaantud liiniloa nr 397. Veel viimaseid Vallavalitsuse põhjenduses on mär- Märjamaa vallavalitsus tegi ettepa- nädalaid väljub buss Pärnust 6.64, Märja- gitud, et Märjamaa valla territooriumile neku korraldada kaugbussiliini tegevuse maalt kell 8.10 ja jõuab Tallinna 9.40. jääb kokku 15 peatust alates Konoverest jätkumine, andes esialgu liiniloa ajutisele GoBusi kirjas on öeldud: “Mõistame (väljumine kell 7.40) kuni Käbikülani vedajale kuni ettenähtud korras antakse väga hästi, kui oluline on liin nr 333 ko- (väljumine kell 8.37). Järgmine bussiliin, välja uus liiniluba tegutsemiseks kaug- halikele elanikele, kuid praeguste kütuse- mis neid peatusi läbib, on nr 358 Pär- bussiliinil nr 333 Pärnu–Pärnu-Jaagupi– hindade juures ei ole liini käigushoidmi- nu–Vigala–Märjamaa–Tallinn, mis väl- Märjamaa–Tallinn. ne mõeldav.” jub Pärnust 12.10 ja jõuab Tallinna kell Need on ilusad soovid, aga paraku Vallavalitsus saatis majandus- ja 15.15. Liin nr 358 jääb siis ainukeseks pole huvitatud vedajat kusagilt paistmas. kommunikatsiooniministeeriumile, maa-  Märjamaa Nädalaleht 20. august 2008 Vallavalitsus otsustas lepingu osaühinguga Rapla Teed üles öelda PROBLEEM gustil nõu pidama teedekomisjoni ning seda teha,” ütles Mölder. Ta juhtis tähele- eelarve- ja majanduskomisjoni liikmed, panu, et uue hanke korral võib tegemine Vallavalitsus sõlmis tänavu 28. mail le- kohal oli ka OÜ Rapla Teed projektijuht jääda hilissügisesse, kui ilm enam teetöid pingu osaühinguga Rapla Teed, mille ko- Andres Paimets ja omanikujärelevalvet ei soosi. haselt 31. juuliks 2008 pidi olema must- teostav Margus Aron. Vallavanem leidis, et näited ei ole võr- katte alla viidud Märjamaal Kullerkupu ja Andres Paimets tunnistas, et Rapla reldavad: Rapla Teed ei ole lepingujärg- Nurmenuku tänav, Kasti külas Kasti–Lo- Teed on teinud alapakkumise. Viivituse selt praktiliselt midagi teinud ja lepingu kuta tee, Saekaatri tee ja Haimre rahva- ühe põhjusena märkis ta, et juulikuu ühel täitmise tähtaeg on möödas. Märjamaa maja tee, Varbolas Vana Tallinna maantee perioodil polnud Eestis vajalikku bituu- rahvamaja ehitusel lepingu täitmisega ja Sipas Pumbajaama tee. Hanke maksu- menemulsiooni, 1. augustist aga selle probleeme pole ja täiendava rahaeraldu- mus koos käibemaksuga oli 1,7 miljonit hind tõusis järsult. Talle tuletati meelde, sega luuakse lisaväärtust (põhiliselt ilu- krooni, mille eest pidi saama mustkatte et selleks ajaks pidi töö olema lõpetatud. sam ja kallim sisekujundus). alla umbes 26 000 m2 teid. Tööde alus- Lepingu täismahus täitmiseks oleks juur- Eelarve- ja majanduskomisjoni juht tamise tähtaeg oli 16. juuni, lõpetamise de vaja 510 000 krooni. Argo Reinboom oli resoluutne: “Viga tähtaeg 31. juuli 2008. Arutelus tõdes teedefirma esindaja, et pole praegu vallas. Ei tasu hakata lepingu monopoolsed materjalitarnijad dikteeri- tingimusi muutma, vaid korraldada uus Vaevaline algus vad hindu. Valla esindajate poolelt vasta- hange ja leida teine tegija.” Sama meelt Tegelikult hakkasid tööd algusest ti, et omavalitsus ei pea kannatama, kui olid Teet Tõnts ja Eero Plamus. “Tahame peale venima. Tänaseks on mingil kujul Rapla Teed on oma hinnapakkumisega saada head tööd. Kattekihtide arvu osas mustkatte alla viidud Kullerkupu ja Nur- eksinud. Valla pool küsis, kuidas kujune- me järele ei anna. Kui tehnoloogiast kin- menuku tänav ja üles freesitud Vana Tal- nud olukorras edasi minna: kas lõpetada ni ei peeta, on garantii nõudmisel rasku- linna maantee. leping, vähendada tööde mahtu, et toime si,” ütles vallavanem. 31. juulil pidasid osapooled nõu, sest tulla esialgse summaga või raha juurde Kui töövõtja tundis huvi tehtud ku- Rapla Teed ütles, et ei suuda materjalide lisada? Projektijuht kinnitas, et kui kok- lutuste hüvitamise vastu (ca 180 000 kiire hinnatõusu tõttu kokkulepitud ma- kuleppele jõutaks, suudaksid nad töö nä- krooni), ütles järelevalvet teostav Mar- hus töid teostada. Omavalitsus oli nõus dalaga ära teha. gus Aron, et kuna midagi pole veel vastu variandiga jätta ära üks killustikukiht, Kärpimise variandi heitis valla pool võetud, siis pole alust ka pooliku töö eest kuid pikendada töö garantiiaega kahelt kohe kõrvale, sest nimetatud teed on maksta. aastalt kolmele. Järgmisel hommikul tea- mitmete arupidamiste tulemusena ammu Pärast kuuldud seisukohti OÜ Rapla tas OÜ Rapla Teed, et saab töid teha vaid välja valitud. Tööde käigus on hoopis Teed esindaja lahkus. vähendatud mahus (20 500 m2). tekkinud vajadus pisut ruutmeetreid li- 12. augustil toimunud vallavalitsuse 8. augustil saabus vallavalitsusse OÜ sada, et vajalikud peale- ja mahasõidud istungil otsustati öelda üles OÜ Rapla Rapla Teede kiri, milles tõdeti, et seoses korda teha. Teedega sõlmitud leping, kuna firma ei ebatäpse pakkumisega ei suuda nad kok- ole lepingust kinni pidanud, koostada kulepitud mahus töid teostada. Viidati Kuidas edasi? vaegtööde akt ning nõuda vastavalt lepin- ka sellele, et 1. augustist tõusis oluliselt Argo Rau, Sulev Mölder ja Agu Raa- gutingimustele OÜ-lt Rapla Teed sisse bituumenemulsiooni hind ja muude ma- dik pidasid õigemaks sama ettevõtjaga 10% lepingu ülesütlemise ajaks tegemata terjalide hind. jätkata. “Kui rahvamaja puhul leidsime tööde maksumusest. Vallavalitsus kutsus seepeale 11. au- lisatöödele raha juurde, siis tuleks ka siin

KÜSIMUSTE vasse Säästumarketisse tuleb Haigla ümbrus ei ole mängukoht müügile 1700 toodet. Tegemist Märjamaa Haigla ülemõde jate korraldustele pole lapsed KAST on Säästumarketite mõttes Helmi Mäe-Leinfeld andis allunud. laiendatud sortimendiga, sest Märjamaa Nädalalehe kaudu “Need on ennekõike Millal peaks valmima enamus meie kaupusi müüb edasi palve lapsevanemate- ümbruskonna lapsed, kes Säästumarketi kauplus 1200 erinevat toodet. Peamine le. Nimelt käivad lapsed tihti tunnevad, nagu oleks haigla Märjamaal? Vastab Säästu- rõhk saab olema kvaliteetsetel haigla juures mängimas, kuid õu nende mängumaa ja siia marketite direktor Regina toidukaupadel. segavad sellega hoolealuste kogunevad ka nende sõbrad. Velberg. Säästumarketite konku- rahu ja tekitavad autode va- Vanemad, palun tundke huvi, Loodame Märjamaale ehi- rentsieeliseks on kahtlema- hel liikudes ohtlikke olukor- kus teie lapsed käivad ja teh- tatava Säästumarketi valmis ta soodsad hinnad. Parimate di. Eelmisel nädalal loobiti ke ka neile selgeks, et haigla saada selle aasta jõuludeks, hindade nimel teeme tööd iga akende pihta ka arooniamar- ümbrus pole sobiv mängu- kui ehituse käigus ei esine et- päev. ju ja määriti maja. koht, sest siin peab valitsema tenägematuid asjaolusid. Kui palju inimesi siin Ta ütles, et suur sagimine rahu. Alevis on lastele teisi Kui suur market siia on tööd saab? algab õhtul kella 10 paiku, ja palju sobivamaid ajaveet- kavandatud? Märjamaa Säästumarketis kui patsiendid soovivad juba miskohti,” ütles Helmi Mäe- Valmiv kauplus tuleb 900 saab tööd kokku 12 inimest. ruutmeetri suurune. Avata- vaikust ja rahu. Haigla tööta- Leinfeld. 20. august 2008 Märjamaa Nädalaleht  projekteerimistööde järelevalveteenuse hin- 3. Kaheksale abivajajale maksta toetust Märjamaa napakkumise esitasid kõik pakkumise kutse valla eelarvelistest vahenditest esitatud taot- Valla- dokumendid saanud firmad: OÜ Rapla KEK, luste alusel kokku summas 6362.70 krooni OÜ Agorek, Clever Builder OÜ. Kinnitati (küttepuud, ravimid, transpordi hüvitamine valitsuse madalaima pakkumise teinud Rapla KEK OÜ arsti juures käimisel, toimetuleku tagamine). istung summa 97 940 krooni koos käibemaksuga. 4. Anda aastaks üürile Märjamaa valla 9. Hinnapakkumise Märjamaa alevis Teh- korter Pärnu mnt 12–1 ühele sotsiaalabi va- 12. augustil nika 11 asfalteerimistööde teostamiseks esitas javale isikule. OÜ Teearu Grupp (kogumaksumus koos käi- 5. Augustikuu juubilare on Märjamaa val- I. Majandusosakonna küsimused bemaksuga 256 532 krooni). las 26, väljamakstav toetuse summa 13 000 Ehitusvaldkond 10. FIE Arne Raadik esitas hinna- krooni. 1. Anda välja ehitusluba: Kaasiku elamu pakkumise Kasti küla tänavavalgustu- Pajaka külas. sele, seadmete (kaabelliinid, õhuliinid, IV. Õigusküsimused 2. Anda nõusolek ehitamiseks: kanalisat- valgustid, tänavavalgustuse postid) hind 1. Märjamaa alev Pärnu mnt 69a ja 69b sioonitorustik Märjamaal Nõmme 32, Kuller- 260 000 krooni ja Haimre tänavavalgustuse ehitiste peremehetuks tunnistamine. kupu 28, Rohu 2 ning vee- ja kanalisatsioo- seadmete (õhuliin, valgustuspostid, valgus- Hoone 69b (töökojahoone) on RE Rap­ nitorustik aadressil Sipa tee 1; Kaasiku talu tid) hind 40 000 krooni. Eesti Energia lõpetab la Vesi üle andnud Märjamaa alevile riigi- abihoone Pajaka külas. Valgu, Haimre ja Kasti tänvavalgustuse lepin- vara munitsipaalomandisse andmise aktiga 3. Anda ehitise kasutusluba: 2 abihoonet gud. 01.09.1992.a. Teade väljaandes Ametlikud ja kasvuhoone Lauluväljaku 16, Märjamaa; Lepingud üle võtta, Kasti ja Haimre täna- Teadaanded on avaldatud 17.04.2008, vastu- üksikelamu aadressil Põlde, Kasti küla; puur- vavalgustuse hinna osas pidada läbirääkimisi. väiteid Pärnu mnt 69a asuva hoone peremehe- kaev Kuuse 8, Märjamaa. Edasi menetleda. tuks tunnistamise kohta ei ole esitatud. 4. Anda välja projekteerimise tingimused: 11. OÜ Rapla Teed esitas taotluse tööde Ettepanek vallavolikogule tunnistada hoo- Kopliotsa heinaküün Kangru külas; OÜ AG- mahu vähendamiseks valla teedele bituumen- ne asukohaga Pärnu mnt 69a (väravahoone) RILAND tootmishoone laiendamine makadamkatte ehitamisel. Vt lähemalt lk 2. peremehetuks. Õigusosakonnal materjal ette külas; üksikelamu Jõeääre II Tolli külas; Kin- Otsustati lepingut mitte pikendada. Koos- valmistada vallavolikogu majandus- ja eelar- nisvaravalduse AS, kaubandushoone aadressil tada vaegtööde akt, mis allkirjastada kolme- vekomisjonile ja augustikuu vallavolikogule. Pärnu mnt 76a Märjamaa alevis. poolselt: Rapla Teed OÜ, Märjamaa Vallava- 2. Märjamaa vallas Kohatu külas asu- 5. Varbola rahvamaja olemasolev kütte- litsus ja järelelevalve teostaja. Esitada Rapla va Mardi I kinnistu otsustas vallavolikogu süsteem tuleb läbi pesta: pool küttesüsteemist Teed OÜ-le trahvi määramise kohta arve vas- 22.05.2007 otsusega nr 114 võõrandada avali- ei kuumene ja puudub õhutamisvõimalus. Töö tavalt hankelepingus fikseeritule. kul suulisel enamapkkumisel alghinnaga 800 tuleb ära teha enne saalide remondi alusta- 12. Kooskõlastuse andmine teemaplanee- 000 krooni. Vastavalt volikogu majandus- ja mist. Hinnapakkumine aktsiaseltsilt Lavateir ringu ”E67/T4 Tallinn–Pärnu–Ikla manatee eelarvekomisjoni soovitusele on vallavalitsus (ToruAbi) on 800 kr/h, päev 6400 krooni, trassikoridori täpsustamine (km 12,0–125,2 tellinud kinnistule metsakorralduskava, mis pluss käibemaks. ja km 134,9–142,0) ja Pärnu ümbersõidu tras- jõustus 29.11.2007. Märjamaa valla bilansis Otsustati tellida teenus, et kogu küttesüs- sikoridori määramine ja lõikude eriprojektide on kinnistu maksumuseks 906 078 krooni teem läbi pesta ja paigaldada seadmed kütte- koostamine” tehnilisele kirjeldusele. (maa maksumus 79 089 krooni ja kasvav mets süsteemi õhutamiseks. Maanteeamet kavandab 2008. aastal põ- 826 989 krooni). 6. Varbola Muumi lasteaia renoveerimis- himaantee nr 4 Tallinn–Pärnu–Ikla eelprojekti Vallavalitsuse ettepanek võõrandada Ko- tööde käigus on ilmnenud ettenägematud li- koostamise algatamist eesmärgiga saada järg- hatu külas Mardi I kinnistu (katastritunnus satööd kolmanda rühma põrandate ehitamise, neva kolme aasta jooksul täpsem rakenduska- 42702:001:0094, registriosa nr 24607, pind- olemasolevate WC ja pesuruumide amortisee- va järgneva 15–20 aasta arenguteks Tallinn– ala 25,83 ha, sellest looduslik rohumaa 2,68 runud kraanide, torustike ja radiaatorite osas. Pärnu–Ikla maanteel. Palutakse kooskõlas- ha, muu maa 1,36 ha ja metsamaa 21,79 ha) Renoveeriumistööde tellimise mahutabelist tada tehniline kirjeldus nimetatud maanteed alghinnaga 910 000 krooni. Õigusosakonnal on ekslikult välja jäänud kolmanda rühmaruu- puudutava teemaplaneeringu koostamiseks. küsimus ette valmistada majandus- ja eelarve- mi WC vaheseinad. Mivo Ehitus OÜ esitas Anda kooskõlastus koos oma ettepaneku- komisjonile ja augustikuu vallavolikogule. lisatööde hinnpakkumise summas 119 398 tega vastavalt valla üldplaneeringule. 3. Ettepanek võõrandada heina- krooni. küüni kinnistu, Loodna hobusetalli kinnistu, Eelarves on olemas 106 300 krooni. Esi- II. Rahandusküsimused Murro kinnistu Metsaääre külas, Murro kin- tatud hinnapakkumise alusel on puudu 13 100 1. Rahandusosakonna juhataja Lea Laurits nistu Sulu külas. Murro kinnistul Metsaääre krooni. – Pidada läbirääkimisi hinna suhtes. tutvustas volikogule ettevalmistatavat 2008.a külas on metsakorralduskava olemas. Õigus- Lisaks üle vaadata WC loputuskastid, mis las- lisaeelarve ja eelarve muutmise eelnõu, samu- osakond valmistab materjali kinnistute võõ- teaia töötajate sõnul ei tööta. ti Märjamaa valla 2009. aasta eelarve prog- randamiseks ette vallavolikogu majandus- ja 7. Pakkumuse Varbola Kooli õpikeskuse I noosi. – Esitada eelnõu volikogu majandus- ja eelarvekomisjonile ja augustikuu vallavoliko- etapi ehitamiseks esitasid projekt E AS, Mivo eelarvekomisjonile ja augustikuu vallavoliko- gule. Ehitus OÜ, Ehitusmeistrite Abi OÜ. Eelarves gule. vahendeid 253 100 krooni, kõik pakkumused V. Vallavanem ületasid eeldatava maksumuse tunduvalt. Ma- III. Sotsiaalküsimused 1. Volikogu otsusega anti luba suurenda- dalaima pakkumuse – 497 908 krooni koos 1. Hooldajatoetuse maksmist pikendatak- da 566 000 krooni võrra osaühinguga Facio käibemaksuga – esitas Mivo Ehitus OÜ. se kahele sügava puudega isiku hooldajale Grupp sõlmitud töövõtulepingu hinda seoses Ehitusspetsialistil alustada läbirääkimisi alates 01.08.2208 –30.06.2011. lisatööde tekkimise vajadusega Märjamaa Mivo Ehitus OÜ-ga. 2. Tasuda kolme ravikindlustamata isiku rahvamaja renoveerimisel. Läbi viia väljakuu- 8. Märjamaa Pillerpalli lasteaia hoone ravikulud Rapla maakonnahaiglale. lutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus.  Märjamaa Nädalaleht 20. august 2008 Hubergide suur suguvõsa pidas kolmandat kokkutulekut Kolmandale kokkutulekule kogunes 9. ja 10. augustil üle 220 Hubergide sugu- võsa esindaja. Seekord oli vastuvõtjaks ja peamiseks ettevalmistajaks Mäe- Meeritse talu Loodna külas. Suguvõsa eelmised kokkusaamised olid aastal 2003 ja 2005. Sellal kui lastele korraldati mänge, tutvustati täiskasvanutele kogumikku “Huugi rahvas läbi aastasadade”, mis Maigi Noveki toimetamisel kaante vahe- le sai. Hugi oli Kullamaa kihelkonnas asuva Loodna mõisa hajatalu. Mõisa põhjaosas asus kaks Hugi talu ja Hubergide põlis- taluks oli Hugi vanapere. Kogumikus on kirjas, et Hugi talud olid aeg-ajalt nii Hubergide kokkutuleku valmistas ette Mäe-Meeritse talu. Mikrofoni hoiab inimrohked, et selle kohta kasutati isegi õpetajana Raplas töötav peretütar Maigi Novek, tema kõrval talu pidavad küla nimetust. Sigrid Sork, Helle ja Kalle Pärn. Pildilt puudub perepoeg Margo. Genealoog Lembit Kull arvab põhi- Reet Saare fotod liselt Tartu Ajalooarhiivis leiduvate and- “Välja me ei sure,” tõdes ta rahulolevalt. mete põhjal, et kõige kaugem määratud Samuti palus ta hoolega andmeid täienda- esivanem oli Hugi Jürg, kes on sündinud da. Kui eelmine kord oli väljas 8,5 meetri ca 1635. pikkune “pannoo”, siis nüüd oli see pike- Sama arhiivi teaduri Kalev Jaago uu- nenud juba 14-meetriseks. rimus “Hubergide suguseltsi ajalugu kuni Kokkutulekut võõrustanud Mäe-Mee- perekonnanimede panemiseni Loodnal” ritse talu ajaloost tegi ettekande Raplas täiendab ja täpsustab eelmist tööd. Kir- õpetajana töötav peretütar Maigi Novek. jutis lõpeb tõdemusega, et Hubergide su- 94,3 ha suuruse talu tänapäevast rääkides guvõsa on hämmastava visadusega kinni saab rääkida mahetootmisest, lihaveis- oma algkodus Huugis. (Talukoht asub test, Natura-aladest ja mesindusest. Talu küll külas, aga täpselt piiri ääres, peavad Kalle ja Helle Pärn, Margo Pärn nii et osa maid on praeguse haldusjaotuse ja Sigrid Sork. Kokkutuleku teisel päeval järgi otsapidi külas.) “See ko- tehti ringkäik talus, ümbruskonnas ja käi- hati küla, kohati hajatalu ja kohati täitsa di Kullamaa surnuaial. tühi kant on üle elanud keeruka ja heit- Austraalias Sydneys elav Tiiu-Ann liku ajaloo ja mitte ükski suguvõsa peale Salasoo toonitas oma ettekandes, kui olu- Hubergide pole selle kohaga nii tihedalt line on rääkida oma lastele oma perekon- seotud. Lisaks oli Hubergidel tihe seos nalugu nii täpselt kui võimalik. “Iga nime mõisaga.” Nii kirjutas Jaago. taga on inimese elu. Kas pole tore seda Aare Uusalu on Hubergide sugu- Tänaseks on talumaja kohal nõukogu- tundma õppida,” ütles ta. puud põhjalikult uurinud. de ajal rajatud põld ja võimaliku taluaset Kokkutulekul oli ka lühikest aega vii- tähistava kivihunniku juurde jäeti esi- bides selgesti tunda, kui tõsiselt eestve- haua ääred, nende abil lasti kirst hauda ja mesel kokkutulekul ka silt, et Hubergid dajad oma suguvõsa uurimist võtavad ja kangaid jätkus jagada veel sugulastelegi. käisid siin 2003. aastal. 2005 teisel kok- et neid inimesi seovad tugevad sidemed. Korraldajate poolelt jäi Maigi Novek kutulekul lükati üks suur põllukivi keset Soojalt soovitan lugeda nimetatud hästi tulemusega rahule ja kinnitas, et ka kok- põldu talukohta tähistama. toimetatud ja väga inforikast kogumikku. kutulnud lahkusid rahulolevalt. “Kui ava- Huberge elab nii Loodnal kui Soosa- Seda saab nii osta kui laenutada Laukna, päeval andsime sõna, siis teisel päeval lus, samuti Vigala-mail. Kõik nad pole Sipa ja Märjamaa raamatukogust. hakkasid inimesed omavahel suhtlema, omavahel sugulased, vaid eksisteerib Janne Palu kirjutas ja seadis kokkutu- ekskursiooni ajal tekkisid arutelud, kõik kolm suguvõsa. leku puhul lavale etenduse “Elukangas”, rääkisid ja meenutasid. Neile meeldis Esimesest kokkutulekust alates on mis põhineb Heldur Krausbergi jutustusel meie puisniit, kuhu oli kokkutuleku telk sugupuud täiendatud. Särasilmselt rääkis elust Huugil, aga ennekõike oma vana- üles pandud. Tore oli ka see, et etteval- sellest Aare Uusalu, kes teatas, et sugu- isast Jürist, ja tema tütrest, kes kudus nii mistusi tehes toimis suguvõsa eri liinide võsas on 849 liiget ja kahe kokkusaami- palju kangaid, et neid pandi talle ka haua vahel koostöö (nt näidendi lavastamine),” se ajal on juurde tulnud 210 järeltulijat. põhja ja kirstu peale, nendega ääristati märkis Maigi Novek. 20. august 2008 Märjamaa Nädalaleht  Varbola puupäevade oksjonil hinnatakse praktilise väärtusega töid 6.–9. augustini toimusid Varbola linnu- krooni peale. Majanduslan- sel kaheteistkümnendat korda Varbola gus andis siingi pisut tunda puupäevad. Neist räägib puupäevade – nii hoogsalt seekord pak- korraldaja Piret Linnamägi. kumisi ei tehtud. Kalleima Teeme tänavusest üritusest kokku- tööna müüdi viljandlase võtte arvudes. Raul Tederi “Aednik lillekä- Seekord oli 38 osalejat, kelle hulka on ruga”. arvestatud ka lapsed. Erilist kiitust väärib Seekord tuli üle mitme perekond Eensoo, kelle peres lõi kaasa aasta ette ebasoovitavaid kolm last, neist noorim, kümneaastane olukordi. Mida on korralda- Kaarel on ema Pireti ja isa Leo kõrval jail õppida neist juhtumistest puutööga tegelenud viis aastat ning Var- (purjus noorukid tantsuõh- bola puupäevadel osales neljandat korda. tul, varastatud tööd)? Vanim osavõtja oli 70aastane Kauko Ko- Järgmisel aastal taha- valainen Soomest. Osalejate hulgas oli me kultuurilist osa muuta. palju neid, kes puutööst on leidnud enda- Kindlasti ei toimu reede õh- le toreda harrastuse. tul enam tantsuõhtut. Inime- Uusi tulijaid oli tänavu kolm. And- sed ärgu pahandagu, lihtsalt res Sapar ja Maarina Tiidor on lõpeta- meie üritus on pisut teist nud Tartu Kõrgema Kunstikooli ning ka suunda võtmas. Skulptorid muudel puupäevadel osalenud. Nemad ise tantsuõhtust puudust ei jäid Varbola üritusega väga rahule ning tunne. Tahame minna roh- lubasid kindlasti ka järgmisel aastal ko- kem tõsisema, klassikalise- hal olla. Hiidlasel Ivo Männil oli kaasas ma muusika peale, et linnu- tütar Triinu. sele tulijad saaksid midagi Uued tulijad tavaliselt helistavad ja hingekosutavat pärast tava- küsivad, kas nad tohivad tulla. Aga olen päeva. Juba on läbirääkimisi neid ka ise otsinud, et värsket verd sisse peetud tšellistide ansamb- Silver Treimann, kes teenib leiba päästja-tule- tuua. Kellelegi pole kunagi ära öeldud ja liga C-Jam, kes esineksid tõrjujana, ühendas oma töös puu ja tule. Varbolasse on alati kõik oodatud. elektritšellodel, aga nende Märt Linnamägi foto Missuguseid töid tänavu tehti, kui kohalolek sõltub töögraafi- üritada neid pisutki grupeerida (nt va- kust ERSO-s. Laupäeval võiks üles astu- rem on olnud taluväravaid, laste män- da Jaan Tätte. Need on esialgsed plaanid. Betoontoodete tootja gukohti, lillealuseid, valgusteid jms)? Kindlasti tahaks reede õhtul pakkuda CELASTONE OÜ pakub tööd Kuna ka meie üritus oli pühendatud publikule folgilikku programmi, kaasata järgmisele ametikohale: Eesti Vabariigi 90. sünnipäevale, siis oli esinemistesse maakonna, aga ennekõike üsna paljudes töödes kujutatud inimest, Märjamaa lauljaid ja tantsijaid. TOOTMISTÖÖLINE samuti loomi ja lastele mõeldud mängu- Kas puupäevad vajavad korraldus- asju. Eriti popid ongi tarbeasjad – inime- likke muudatusi? Tööülesanded: ne vaatab valminud tööd kui oma aeda Muid muutusi ei ole ette näha. Mees- · toote kvaliteedikontrolli või õue sobivat praktilist elementi. kond on sama ja toimis väga hästi. Ol- teostamine Alati on populaarsed igasugu lillealu- gugi, et Vardi metskonda ei eksisteeri, on · tootmisliini ja seadmete sed ja pingid-lauad. Kõik see on tegijatel seal töötanud inimesed korraldustoim- korrashoid väga läbimõeldult ja omanäoliselt puu- konnas ja kõik toimib. se valatud. Puu ise näitab, mis tast välja Varbola XII puupäevad läksid kor- Kasuks tuleb: voolida saab. Tänavu oli kasutada väga da, ilm oli ilus, meil linnuses vihma ei · keevitamiskogemus palju väärispuitu ja neist tulid kaunid sadanud. See on väsitav, aga väga süda- · laaduri ja kahveltõstukiga tööd. Üks kaunim ja abstraktsem oli Hal- melähedane ettevõtmine. Niikaua kui on töötamise kogemus lan Kivisaare valmistatud naisefiguur. skulptoreid, korraldajatel jõudu, metsas · kohusetundlikkus, täpsus Puupäevade üheks publikumagne- puid ning üritusele rahastajaid, jätkuvad tiks on oksjon, kui juba hoolega hindu ka puupäevad. Minu suur tänu kõigile, Kontakt: üles kruvitakse. Kui palju tänavu töid kes puupäevade kordaminekut nii rahali- Kuido Karula, tel. +372 5101936, maha müüdi? selt kui vaimselt toetasid. Orgita küla, Märjamaa vald, Omaniku leidsid pea sada tööd, sest Järgmised, arvult 13. puupäevad toi- Raplamaa 78313 seekord pakuti müügiks suhteliselt pal- muvad 5.–8 augustil 2009 ja siis on lu- CV palume saata e-posti aadressil ju väikesi esemeid. Lõpphinnad algasid banud tegijate rivis olla ka need, kellel [email protected] mõnesajast kroonist ja jäid pidama 5000 mõned puupäevad vahele on jäänud.  Märjamaa Nädalaleht 20. august 2008 Eestlaste ohutuskultuur on kahetsusväärselt madal ARVAMUS Paraku on ka selliseid traagiliselt lõp- penud tuleõnnetusi, kus peale kustutus- Tuleõnnestustes hukkunute arvu poolest töid avastatakse hukkunud isiku kapist 100 000 elaniku kohta on Eesti Euroopa või sahtlist veel pakendis olev või pata- Liidu liikmesriikide hulgas esikohal. Sa- reideta suitsuandur. Suur osa häirekesku- mas on meil võrreldes paljude teiste Eu- sele tehtud eluhoonete tulekahjude teade- roopa riikidega enim kutselisi päästjaid test sisaldab informatsiooni, et teatamise ühe inimese kohta. hetkel põleb korter või hoone juba lahtise Kas meie päästja on teistest viletsam leegiga. Üle 90% tuleõnnetuste tagajärjel või peaks hukkunute arvu vähendamiseks hukkunutest on surnud juba enne pääste olema veel kordi rohkem päästjaid? Või on kohale jõudmist. See annab tunnistust probleem siiski milleski muus kui päästjate tulekahjude hilisest avastamisest. Tuli on arvus ja nende kvalifikatsioonis? nendel juhtudel juba tulekahjust teatami- Vaagides Eestis toimuvate õnnetus- se hetkel surmava töö teinud! te kõige sagedasemaid põhjuseid, võib Ometi annaks paigaldatud suitsuan- nentida, et eestlaste ohutuskultuur on dur kontrollimatust põlengust valju heli- võrreldes ülejäänud eurooplastega kahet- ga märku juba selle algfaasis ning ärataks susväärselt madal. Päästjatena näeme, et ka pahaaimamatu magaja ajal, mil ta suu- enamike õnnetuste põhjuseks on ääretult daks end veel päästa või leegid esmaste ebamõistlik, ennasthävitav ning hooli- tulekustutusvahenditega isegi kustutada. Päästeameti peadirektori matu käitumine. On see tingitud vastu- Kuigi suitsuandur on lihtsaim ja odavaim asetäitja Alo Tammsalu tustunde puudumisest, hoolimatusest, elupäästja, loodab endiselt suur hulk ini- teadmatusest või hoopiski rahvuslikust mesi, et nemad tuleõnnetusega kokku panust olukorra paranemisse ei anna tih- eripärast? ei puutu või päästab neid hullemast ehk tilugu ka meedia, mis üsna üleeksplua- Eestlastel on omapärane vanasõna: riik. teeritud “valvekoera” positsioonil aina õnnetus ei hüüa tulles. Selles juba näib süüdlasi otsib, suutmata näha, et ohvrid sisalduvat üldrahvalik mõtteline eeldus, Riigi kohustus ise sageli samaaegselt ka süüdlase rollis et õnnetusega võidelda polegi võimalik on. Sellise “kreenis” käsitluse tulemu- – see tuleb niikuinii salaja ja ettehoiata- Organiseeritud pääste on läbi ajaloo sena kasvab ühiskonna sotsiaalne abitus mata. Reaalsus on aga teistsugune. Sel- olnud ühiskonna kokkulepe toetada ja ja vastutusvõimetus veelgi ning süveneb lest räägivad suitsukonist süttinud voo- aidata oma ligimest, kes ei suuda kas loo- mugav minust-ei-sõltu-mitte-miski maa- did, hoolimatult ehitatud ja hooldamata dusnähtustest või inimese enda teadma- ilmapilt, mille kohaselt kõik, mis juhtub küttekolded, katkised elektrijuhtmed tuse, lohakuse või pahatahtlikkuse tõttu on paratamatu ja inimesest sõltumatu. majapidamistes, valesti tehtud lõkked põhjustatud õnnetusega iseseisvalt hak- Pealekauba peetakse süüdlaseks veel hi- ning samuti hulljulged kiiruseületajad ja kama saada. Eestis on sadakond riiklikku list ja mittepiisavat abi. roolijoodikud. Õnnetus hüüab, ta lausa ning pea sama palju vabatahtlikkusele tu- Heaks näiteks on hiljutised sündmu- kisendab tulles – tuleb tahta vaid kuulata ginevat päästekomandot. Ometi hukkub sed Järvamaal Imavere vallas, kus pääst- ja tähele panna. meil aga tuleõnnetuses keskmiselt 130 jate puuduse tõttu oli sunnitud väljasõi- inimest aastas. Ükskõik kui palju on meil dud lõpetama Imavere päästekomando. Igaühe enda vastutus päästekomandosid, jäävad nad ikkagi ju Nii kohalik omavalitsus, kohalikud ette- üksnes tagajärgi leevendavateks või kõi- võtted kui ka meedia süüdistasid pääste- Ometi ei ole kõikide õnnetuste põhju- ge hullemat ärahoidvateks struktuurideks, teenistust koheselt sealse elu turvalisuse sed kinni üksnes ohtude tundmises, vaid kes sekkuvad sündmuste ahelasse alati vähendamises, justkui päästeteenistuse suuresti selles, kuidas nendesse suhtutak- peale õnnetuse toimumist ehk ajal, mil kohalolu muudaks õnnetuste toimumise se, kui tõenäoliseks nende juhtumist pee- kahju on juba sündinud. Päästekomando- tõenäosuse olematuks. takse ning kas nende vältimiseks midagi de arvu suurendamine parandab küll abi Augusti algul puhkes Imavere valla tehakse. Viimaste uuringuandmete ko- kiiremat sündmuskohale jõudmist ning sotsiaalmajas traagiline tulekahju, mis haselt on vaid 38% eestimaalaste maja- tulekahju kiiremat likvideerimist, kuid ei nõudis kolme inimese elu. Koheselt ha- pidamistest varustatud suitsuanduritega. vähendaks õnnetuste arvu. katigi õnnetuse tagajärgi siduma selle Andurite mitteomamise põhjus on jät- Ehkki riik on mitmetel juhtudel muut- põhjuste asemel hoopis päästekomando kuvalt just ohu mittetajumine – ca 40% nud endale õigusaktidega kohustuseks tegevuse lõppemisega, nagu see olekski vastajatest oli veendunud, et suitsuanduri inimeste turvalisusega seonduva, ei pruu- olnud õnnetuse põhjuseks. Tegelikkuses vajadus puudub, kuna tema kodus ei ole gi selline mehhaaniliselt tekitatud ohutus oli aga sotsiaalmaja tuleohtlik seisukord ohtu. olla siiski toimiv ja jätkusuutlik. Oma ning õnnetusele eelnenu justkui peatükk 20. august 2008 Märjamaa Nädalaleht  õnnetuste tekkimise käsiraamatust. Saime sõbraks sisehindamisega Reaalsuse defineerimine

Reaalsuse defineerimise ja teadmis- telõhe vähendamisega ei pea tegelema üksnes meedia, vaid ka riigiasutused ja kohalikud omavalitsused, kes elanik- konnale teenuseid pakuvad. Avalikkusel pole mitte ainult õigus, vaid ka praktiline vajadus täpselt aru saada, millist abi, kui kiiresti ja millises mahus ta riigilt saab oodata. Just see teadmine aitab inimesel elus paremini toime tulla võimaldades õnnetusi ennetada, maandada täiendavaid riske ning vähendada seejuures nn õpitud abituse sündroomi. Operatiivteenistuse poole pöördumi- se põhjuseks on enamasti see, et inimene ise ei tule oma oskuste, jõu või vahendi- tega olukorra lahendamisel toime. Seega peaksid algama riigi kohustused inimest Pildil on tagasisõiduks bussi ootavad Pillerpalli lasteaia töötajad ja tagu- abistada sealt, kus lõppevad elanikkonna mises reas lahtise ukse juures ka koolitaja Tiina Roosimägi. teadlikkus, vastustus ja suutlikkus ennast Tiina Mölderi foto õnnetuste eest kaitsta. Lühidalt tähendab see, et riik peab suutma kavandada, kor- Laupäeval, 16. augustil said Valgu põ- selgitada välja lasteaia tugevused ja pa- raldada ja rahastada elulise tähtsusega hikoolis kokku Märjamaa valla kõikide rendusvaldkonnad. Samuti on õppeasu- abiteenistusi sel määral, mis on optimaal­ lasteaedade töötajad, et osaleda sisehin- tustel kohustus vähemalt üks kord kolme ne elanike arvust ja piirkondlikest riski- damise koolitusel. Selle korraldamise õppeaasta jooksul koostada sisehinda- dest lähtuvalt. mõte tekkis kevadisel valla lasteaedade mise aruanne ning esitada see Riiklikule Kust jookseb aga piir optimaalse ja juhatajate kokkusaamisel Lauknal. Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele. ebapiisava abiteenuse vahel, on selgelt Koolitust võib nimetada valla laste- Nii lihtne see ongi. Tegelikult on aga ühiskondlikku diskussiooni väärt kü- aiatöötajate kõige suuremaks ühispro- kõik lihtsad asjad vahel natuke keeruli- simus. Arvestada tuleks ka sellega, et jektiks, sest Valgu kooli saali kogunes sed ja sellepärast on mõistlik kokku tulla riigihalduse mudel Eestis toetab pigem üle seitsmekümne lasteaiatöötaja Sipast, ning keerulised asjad lihtsaks rääkida. nn õhukese riigi poliitikat ning jahtuv Lauknalt, Kastist, Orgitalt, Märjamaalt ja Tiina sai sellega hästi hakkama. Koolita- majanduskeskkond võib tuua kärpeid ka Valgust. Kuigi oli laupäev ja nii mõnelgi ja oli positiivne, koolitus huvitav ja päev osalejaist veel puhkusepäev, siiski leiti möödus kiiresti. Pakuti ka kohvi ning siseturvalisuse eelarvesse ning seeläbi võimalus osalemiseks. Päeva viis läbi tutvusime mõisamajaga.Lahkusime täp- vähen­dada ka päästeteenuse kättesaada- oli Valgu põhikooli direktor Tiina Roosi- selt pool kolm, nii nagu päevakava ette vust. mägi, kellel pikaaegne koolitajakogemus nägi. Üks keerulisemaid küsimusi on see, ning koos oma meeskonnaga läbitud Väike tarkus on jälle tagataskus, mil- kuidas kaitsta inimest tema enda hooli- sisehindamise pilootprojekt “Koolikat- lega uuele õppeaastale vastu minna. matu tegevuse tagajärgede eest ja kuidas suja 2006+”. selgitada, et eelkõige saab tema ise teha Koolitus oli vajalik, sest sisehinda- Pillerpalli lasteaia juhataja palju oma elu ja vara säilitamiseks. mist peab läbi viima iga lasteasutus, et Ene Mätas Sellega haakub ka küsimus inimeste oskusest ja suutlikkusest vastutada, sest eelmine, ülenormeeritud riigikord vähen- das seda võimet oluliselt. Koguni nii, et taasiseseisvunud demokraatliku riigi ise- otsustamise tingimustes ei taipa paljud ikka veel, et riik ei ela enam nende eest elu ära, vaid seda tuleb ikka ise teha – ja võimalikult vastutustundlikult, nii ühis- konna kui oma lähedaste ees.

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu  Märjamaa Nädalaleht 20. august 2008 Algamas on Noorte(ka)Ööd Harju Taluliit korraldab Põlluma- jandusministeeriumi tellimusel in- Hansapanga Noortepank NPNK poolt navatelt turvalisse keskkonda ning pakub fopäevad teemal “MAK 2007–2013 I korraldatud konkursi “Tähed särama” ke- võimalust huvitavalt ja arendavalt aega telje alt rakenduvad maaelutoetused” vadisse vooru laekus kokku ligi 200 pro- veeta. Seega väheneb noorte kuritegevus, alameede 1.4.1 (Investeeringud mik- jekti, millest kümme said toetust. Nende suitsetamine, alkoholi pruukimine, kuna ropõllumajandusettevõtete arendamis- hulka kuulus ka Märjamaa Noortekesku- need tegevused on Noorte(ka)Öödel kee- se) ja alameede 1.4.2. (Investeeringud se noorteprojekt Noorte(ka)Öö, mis sai latud. loomakasvatusehitistesse) ja alamee- sajaprotsendilise rahastuse. Et muuta üritus kohalikele noortele de 1.2.(Noorte põllumajandustootjate Noorte(ka)Ööd on Märjamaa noor- veelgi huvitavamaks, oleme otsustanud tegevuse alustamine) järgmiselt: tele tuttavad juba kevadest saadik, mil teha koostööd ka Haljala noortekesku- 21. augustil Raplamaa Veteri- noorsootöötaja Merit Uueni katsetas sega, kus noorsootöötajana alustab peagi naarkeskuses Kuusiku tee 6, Rapla kahe noorteöö toimumisega oma idee po- tööd endine Märjamaa gümnaasiumi sot- (Vello Ilves, Alvar Timmi, meede pulaarsust noorte hulgas. Kevadel andsid siaalpedagoog Gerttu Aavik. 1.2) Meriti, Gerttu Aaviku ja Pille Roki läbi Esimene Noorte(ka)Öö toimub sel 5. septembril Rapla maavalit- viidud üritused positiivset tagasisidet nii aastal 5. septembril Märjamaa noorte- suse saalis Tallinna mnt 14, Rapla noorte kui ka lapsevanemate hulgas ning keskuses, kuhu tulevad külla ka noored (Vello Ilves, Alvar Timmi, 1.4.1) Noorte(ka)Öö muutus noorte seas popu- Haljalast ning mujaltki Eestist. Suhtlemi- 9. septembril Raplamaa Veteri- laarseks. ne erinevate piirkondade noortega rikas- naarkeskuses Kuusiku tee 6, Rapla Sellest õppeaastast alates hakkavad tab kohalike noorte suhtlusringkonda ja (Vello Ilves, Alvar Timmi, 1.4.2) Noorte(ka)Ööd toimuma iga kuu ühel laiendab silmaringi. Kõikidel päevadel on algus reedel. Ürituse üheks eesmärgiks on pak- Noorte(ka)Ööl on noortekeskus ava- 10.00. ja lõpp hiljemalt 14.00. kuda noortele nende vajadustele vastavat tud 21.00–08.00. Oodatud on kõik alates Koolitused on tasuta. kvaliteetset noorsootööd ja erinevaid 14-aastastest noortest. 14.–17-aastastel Osalejad saavad ajakohase info- ja vaba aja veetmise võimalusi. Korral- noortel on noorte(ka)Ööle jäämiseks vaja taustmaterjali. Koolituse korraldamist dajad loodavad seeläbi algatada noori lapsevanema/hooldaja kirjalikku luba, toetab Euroopa Liit. isetegevusele, läbi mille paraneb noorte mille blanketi saab noortekeskusest. Ise Soovitav on eelregistreerida. vabaaja kvaliteet ning laieneb silmaring. tuleks noorel kaasa võtta ka magamis- Täiendav info: tel 604 2499; Noorte(ka)Öö läbiviijad peavad oluliseks kott, matt, padi. Nii õhtu- kui hommiku- e-post: [email protected] suunata noori end teostama turvalises söögi teeme noortekeskuses üheskoos. keskkonnas läbi neid huvitavate ja aren- Märjamaa noortekeskus ootab aktiiv- davate tegevuste. set osavõttu! Lisainfo noortekeskuse tel Märjamaa Vallavalitsus avalikus- Märjamaal on saanud probleemiks 53011419 ja kodulehel www.marjamaa- tab 14.08.2008 kuni 14.09.2008 noorte vabaaja veetmisvõimaluste vähe- ank.ee Märjamaa ja Varbola piirkonna sus ja õhtuti tegevusetult ringi liikumine, vaba põllumajandusmaa mis on ka põhjuseks, et noored kaldu- Märjamaa valla noortekeskuse kasutusvaldusesse andmise vad tänavatel ebaadekvaatselt käituma. juhataja Pille Rokk plaanid ja registreerimise lehed. Noorte(ka)Öö toob aga paljud noored tä- Plaanidega saab tutvuda tööpäeviti Märjamaa Valla Laste ja Noorte Taotlusi konkursile võivad esitada kõik Märjamaa Vallavalitsuses Sihtkapitali Nõukogu kuulutab välja avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud ju- aadressil Tehnika 11 riidilised isikud ning füüsilised isikud. tuba 15, Märjamaa alev AVALIKU KONKURSI Vormikohane kirjalik taotlus stipendiu- STIPENDIUMI mi määramiseks tuleb esitada Sihtkapi- tali nõukogule märkusega “Märjamaa Märjamaa noortekeskusesse tuleb TAOTLEMISEKS valla laste ja noorte sihtkapital” aadres- oktoobris tööle vabatahtlik, 22aasta- sil Märjamaa Vallavolikogu, Tehnika ne ungarlanna Katalin Csontos. Sihtkapitali vahenditega tunnustatakse 11, Märjamaa alev, Märjamaa vald, Katalin soovib üürida korterit või Märjamaa valla elanike registrisse kan- 78301 Rapla maakond. tuba kuni augusti lõpuni 2009. tud õpilasi, olenemata õppeasutusest, Kes soovib talle peavarju pakkuda, kus õpitakse ja kuni kahekümne aasta Taotlus tuleb sihtkapitali nõukogule palun võtta ühendust Märjamaa noor- vanuseid noori, kel on suuri teeneid esitada hiljemalt tekeskusega telefonil 53011419 või Märjamaa valla ees. 15. septembriks 2008. e-mail [email protected] 2008.a sügisvoorus on sihtkapitalil jaotada 40 500 krooni*. Sihtkapitali korraga on võimalik tutvu- da Märjamaa vallavolikogu ja vallaval- * Märkus: vastavate taotluste puudu- itsuse kantseleis ning Märjamaa valla 26. augustil, misel on sihtkapitali nõukogul õigus kodulehel www.marjamaa.ee rubriigis AS JATS 15. sünnipäeval stipendiume määrata “Märjamaa valla tunnustusavaldused”. KÕIK KAUBAD väiksemas summas. 10% ODAVAMALT. 20. august 2008 Märjamaa Nädalaleht 

Vee- ja kanalisatsiooniprojekti 56 465 085 (Marko Matsalu) KIRIKU TEATED tööde kava 56 246 431 (Marju Murumets) EELK Märjamaa Märjamaal 18.08–24.08.2008 56 939 363 (Vello Luide) e-mailile [email protected] Maarja kogudus Torustike ehitus Pärnu maanteel Võimalik on esitada liitumistaotlusi Kolmapäev, 20. august tehniliste tingimuste väljastamiseks. Toimuvad taastamistööd ja 15.00 Missa ehk jumalateenistus armulauaga asfalteerimistööd tänavatel, kus on Taotluse vorm on saadaval www. Kuuda hooldekodus teostatud toruehitustöid. matsaluvv.ee või AS Matsalu Vee- 19.00 Piiblitund. Film “Paulus” II osa värk kontoris aadressiga Pärnu mnt Märjamaa RVPJ ehitustööd. 13 Märjamaa. Neljapäev, 21. august 7.30 Missa ehk jumalateenistus armulauaga Probleemide korral pöörduda AS Kontor klientidele avatud teisipäeviti Reede, 22. august Matsalu Veevärk poole numbritel: 7.30 Missa ehk jumalateenistus armulauaga 48 92 556 ja reedeti kell 9-17. Lõuna 12-13. Pühapäev, 24. august 11.00 15. PÜHAPÄEV PÄRAST NELIPÜHA. Missa ehk jumalateenistus 23. augustil kell 11.00 Märjamaa 23. augustil armulauaga Raamatukogu lastekogus Kasti mõisa 530. aasta juubel ja Esmaspäev, 25. august 7.30 Missa ehk jumalateenistus armulauaga lauamängude Kasti küla 18.00 Palvetund (kogudusemajas) päev. II kokkutulek Kasti mõisa juures. Teisipäev, 26. august Seekord ootame neljaliikmelisi 7.30 Missa ehk jumalateenistus armulauaga võistkondi (ema/vanaema/gümn. Algus kell 16.00 neiu/isa/vanaisa/gümn.noormees/ poiss ja tüdruk) mängima kabet ja * Eeskava Märjamaa Maarja kirik avatud lauamängu “Tõtta-tõtta”. * Ühine supisöömine suvekuudel külalistele * Lastele mängud reedest pühapäevani Võistkondadel eelnevalt registreerida * Puhvet kell 10-15. 21. augustiks tel 482 1746 või 5665 1663. * Õhtul kell 20 mängib tantsuks ansambel Ingle Võimalus osaleda Diakooniapunkt VIHANTI ka üksikvõistlejatel. Info 5656 7920 taas avatud 28. augustist.

N 9–13 Beebikool alustab taas Varbola lasteaed Muumi R 14–18 8. septembril. kuulutab välja konkursi L 9–12 lasteaia liikumisõpetaja (0,25 ametikoha) täitmiseks Info ja registreerimine telefonil 529 0297 30. augustil toimub Märjamaa kogu- Avaldus, CV ja kvalifikatsiooni tõen- duse reis Tartu kirikutesse. Kui keegi Reelika Põldmann davate dokumentide koopiad esitada soovib reisiga liituda, võib endast 28. augustiks aadressil Varbola teada anda koguduse õpetajale Illimar Toometile RUUT 66 Pub pakub täiskohaga tööd küla,78203 Märjamaa vald, Rapla maakond tel 482 1855 või 511 8419. noorepoolsele Sõidukulu on 200 krooni. baariabilisele. Info tel 518 7399 või 5344 3305 [email protected] Tehtud hea jääb alati heaks, leinas sünnid sa meelespeaks. Pole sõnu, mis lohutaks... Elektrikatkestused Laupäeval, 23. augustil kell 10 avab Märjamaal Avaldame südamlikku kaastunnet 22.08.2008: Kullerkupu tänava Pärnu mnt 87 uksed Salmele ja Andresele perega kalli tänavavalgustus Märjamaal kell 9–15 kommi-, tee- ja kohvipood tütre ja õe katkestatud. ELVI TREIMANNI MAGUS MAIUS. Töö teostajaks on Eltel Networks AS. kaotuse puhul. Lisainfot plaanilise töö kohta saate Avatud E-R 9-18 Eesti Energia rikketelefonilt 1343. L 10-15 Asta, Lüüli, Veiko 10 Märjamaa Nädalaleht 20. august 2008

82: Illa Voolma 24.08 Sulu küla 81: Virve Parsadanjan 18.08 Metsaääre küla 80: Hilja-Lisette Kask 19.08 Maidla küla 79: Heinrich Evirand 20.08 Sipa küla 78: Hilda Kartau 24.08 Märjamaa 76: Leida Pajula 23.08 Käriselja küla 97: Arnold Moorast 75: Helmut Amann 24.08 Märjamaa 23.08 Sõtke küla 90: Leonhard Jantson 70: Vaibo Eelrand 23.08 küla 21.08 Märjamaa 87: Hermilde Klaus 70: Evi Turu 20.08 Märjamaa 23.08 Maidla küla 86: Harri Jõgisalu 65: Virve Priimats 24.08 Märjamaa 20.08 Märjamaa 84: Laine Kilk 65: Ilvi Nõojärv 22.08 Orgita küla 23.08 Orgita küla Ilusalong PÄIKSEJÄNKU suvelõpu soodukas Balteco Mööbel otsib Tervisekapsel -20–50% Varbolas asuvasse mööblidetailide tehasesse Solaarium -20% Juuksehooldussari Matrix -20% värviliini töölisi. Otsime JUUKSURIT Palk tükitöö alusel, töö vahetustega. JA KOSMEETIKUT. Tasuta bussiühendus Märjamaa-Varbola ja Rapla-Varbola suunal.

Märjamaa Veski 6 II korrus Lisainfo: Marek Meister, tel 53 457 320 489 0692, 5649 0912

MÜÜK Müüa sise- ja välisvoodrilauda, alates 2 85 kr/m , saunasisevooder, terrassi- ja Juuksurisalong ILUVÕLU Müüme mahedalt kasvatatud köögivilja: põrandalaud. Vedu. 5650 7888. Märjamaa Uus 2 kartul, porgand, peet, kapsas, küüslauk, till, hernes, põlduba, suvikõrvits. 5668 7275 Müüa küttepuid. 5664 2995 T, K, R kell 9-18 L kell 9-16 Müüa 25 tahvlit Poola eterniiti, 120x187 MITMESUGUST cm, üks plaat 150.- 5683 3572 5373 7202 Signe Puurkaevude puurimine. 5359 8865 2toal krt Kastis. 528 4221, 5622 1068. Korterite remont, plaatimistööd, parketi Suletooteid valmistav Kotkamaa OÜ Müüa 4toal möbleeritud krt. 506 4309 paigaldus, boilerite puhastus, akende paigaldus. 5807 7955 Märjamaal võtab tööle 3toal keskk krt alevis. 5660 6929 kl 18-21 ÕMBLEJAID. Vahetada kahekordne maja Märjamaal Vajame ka õmblejaoskustega Müüa Valgus 3toaline korter, 68 m2. 3toalise keskk korteri vastu alevis, soovit. Hind 185 000 krooni. 5349 9791 I korrusel + kompensats. 5654 555 JUURDELÕIKAJA ABILIST. Info 482 2198 Müüa 3-toal korter Tehase t. 5624 3808 Veoteenus 2-tonnise kaubabussiga või 7-kohalise väikebussiga. 5858 7298 Müüa ühetoaline vastremonditud korter Pakitud TURBABRIKETT ja Orgital. H: 250 000 kr. 5569 7381; 553 5680 Majapidamisse vajatakse universaalset töö­ meest (ehitus- ja remonditööd). 522 9965 PUITBRIKETT. Müüa kuivi 50 cm küttepuid. 5633 5305 Kohalevedu. 514 9745

MÄRJAMAA NÄDALALEHT Märjamaa valla infoleht www.marjamaa.ee Toimetus 78304 Märjamaa Tehnika 11 tuba 10, telefon 489 8842 Trükiarv 1240 eksemplari Toimetaja Reet Saar, 5306 5805, [email protected]