NAMMINERSORNERULLUTIK OQARTUSSAT

GRØNLANDS HJEMMESTYRE

Inatsisartut ukiumoortumik nalunaarutaat 2007

Landstingets Årsberetning 2007 NAMMINERSORNERULLUTIK OQARTUSSAT GRØNLANDS HJEMMESTYRE

Inatsisartut ukiumoortumik nalunaarutaat 2007

Landstingets Årsberetning 2007 Imai

1. Inatsisartut siulittaasuata aallarniutaa ...... 4 2. 2007-imi Inatsisartut katitigaanerat sinniisussallu ...... 8 3. 2007-imi Inatsisartut ataatsimiinneri ...... 14 4. Inatsisartut Siulittaasoqarfiat ataatsimiititaliallu ...... 16 5. 2007-imi Inuusuttut Inatsisartoqarnerat ...... 44 6. 2007-imi ingerlatat suliniutillu allat ...... 48 7. Inatsisartut sullinneqarneranni anguniakkat ...... 54 8. Inatsisartut Allattoqarfianni sulisorisat ...... 60 9. Namminersornerullutik Oqartussat nersornaasiuttagaat ”Nersornaat” ...... 62 10. Aningaasaqarneq ...... 64 11. Inatsisartunut ilaasortat ataasiakkaat paasisassarsiorlutik 2007-imi angalaneri ...... 66 Ilanngussaq 1 - Piffissami 1989-imiit 2007-imut kuultiusumik NERSORNAASIISARNERIT ...... 70 Ilanngussaq 2 – Piffissami 1989-imiit 2007-imut sølviusumik NERSORNAASIISARNERIT ...... 72 Ilanngussaq 3 – Inuusuttut Inatsisartuisa 2007-imi inaarutaasumik aalajangersagaat ...... 76

Inatsisartut ukiumoortumik nalunaarutaat 2007 · Landstingets Årsberetning 2007 © Grønlands Hjemmestyre · September 2008 · Redaktion: Landstingets Bureau · Fotos: Landstingets Bureau Layout og grafisk produktion: Info Design aps,

2 1. Inatsisartut siulittaasuata aallarniutaa

sut ataatsimoorlutillu soqutigisallit pissutsinik immikkut it tunik naalakkersuinikkut qinikkat uparuukkumallugit qa- qugukkulluunniit ataatsimiititalianut saaffiginnissinnaapput.

Siulittaasoqarfimmut, ataatsimiititalianut Inatsisartunullu ilaasortanut ataasiakkaanut inatsisiliornermik suliaqarnerup piareersarneqarneranut, ataatsimiinnerit ingerlan ne qar ne - rinut ataatsimiititaliallu ingerlaavartumik sulinerannut ukioq kaajallallugu inatsisartuni sulinermut ikiuuttussatut Inatsisartut sullissivittut aaqqissuussamik atugas sa qar ti- taap put. Aaqqissuussaq taanna Inatsisartut Allat to qar fiannik taa - guuteqarpoq, 27-inillu aalajangersimasumik sulisoqarluni.

Partiillu allattoqarfiinit ataasiakkaanit allaffinnik atugas - saqartitaasunit partiillu allattaanik Inatsisartunit atugas - saqartitaasunit Inatsisartut sulinerat taperserneqartarpoq. Partiillu allattoqarfii Inatsisartut sulinerata pitsaanerpaamik piareersarneqarnissaanut ingerlanneqarnissaanullu Inat - sisartut naalakkersuinikkut immikkoorsitaarnerinik taa ma - tullu Inatsisartut Allattoqarfiannik suleqateqartarput.

Inatsisartut Allattoqarfiata ingerlatsiffittut namminer- Inatsisartut siulittaasuat Ruth Heilmann. sor tutut attaviitsutullu inissisimanera, 1997-imi Naa lak ker - sui sut allaffissornerannit pisortatigoortumik avissaartit - sineq aqqutigalugu qulakkeerneqarpoq. Taamaa lilluni Ukiumut qaangiuttumut nalunaarut inatsisiliornerup Inatsisartut Allattoqarfiata maanna iluserisani 2007-imi ammasuunissaanik paasiuminartuunissaanillu Inatsi sar - ukiuni qulinngortorsiorluni nalliussivaa. Ukiut kingulliit qu- tut kissaateqarnerattut aammalu Inatsisartut Naa lak - lit ingerlaneranni Inatsisartut suleriaasiannut tunngasumi kersuisullu akornanni suleqatigiinnertut isigineqassaaq. pisoqangaatsiartoqarsimavoq. Ataaserli qularnaatsumik Aammattaaq ukiup ingerlanerani Inatsisartut Siulit taa - oqaatigineqarsinnaavoq, tassa suliassat malunnaatilimmik soqarfiata ataatsimiititaliallu suliniuterpassuarnik sam mi- annertusisimammata. Inatsisartut allaffeqarfiat aqqu - saan nik nalunaarut paa sisaqarfiusinnaavoq. tigalugu Inatsisartunut ilaasortat suliatigut immikkut ilisimasanik toqqaannartumik pissarsisinnaanerat pingaa - Inatsisartut sulinerat ima aaqqissuussaavoq nunatsinni ruteqartoq maanna ataat si miititaliat kiffartuunneqarneranni inatsisiliornerup piareersarneqarnissaanut suliarineqar nis - Inatsisartut nam minerisaminnik ataatsimiititalianut saa nullu Inatsisartut tamarmiusut minnerpaamik ukiumut allatseqarnerannik ilusiliinikkut qulakkeerneqarsimavoq. marloriarlutik ataatsimiittarlutik. Tamanna sapaatip akun - Taama aaqqiinerup kinguneraa inatsisissatut siunner - nerinik arfinilinnik arfineq-marlunnik sivisussusilimmik suutinik, Inatsisartuni aalajangiiffigisassatut siunnersuutinik upernaakkut ataatsimiinnertut sapaatillu akunnerinik arfi - il.il. aamma Inatsisartut ataatsimiititaliaanni suliaqarnerit neq-pingasunik qulingiluanillu sivisussusilimmik ukiakkut allaffissornikkut piareersaataasumik su- ataatsimiinnertut pigajuppoq. Tamatumalu saniatigut Inat- li ne rannit avissaartinneqarsimammata. si sartut ataatsimiititaliaat tamarmik immikkut susas sa qar - fim minni ukioq kaajallallugu sulisarput. Nunatsinni innut taa - Ukiuni kingullerni Inatsisartut suliakkersorneqarnerat

4 annertusiartuinnarsimavoq. Ukiorlu 2007 allaane ru si man - periarfissat patajaallisarnissaannik siunertaqartut. Taa maa - ngilaq. Suliassat amerliartuinnarnerat siunnersuutit lilluni Kalaallit Nunaata aningaasatigut nammineerne - amerlassusaannit Inatsisartullu oqaluuserinninnerannut runissaata imminullu aqunnerulernissaata anguniarne ranni quppernerpassuarnillu toqqaannartumik uuttutaa sin naap- siunissamut ungasinnerusumut suliniutinut periutsinullu ar- put. Atortussat tamarmik kalaallisut danskisullu saq qum - la l innut kommuninik aaqqissuusseqqinneq taper taa lis - miunneqarnissaannik piumasaqaat nutseri soqarfimmut saaq. Inatsisartunullu ilaasortanut ataat si mii titalianullu ula pe ree - qisunut oqaatsit marluk atorne qar nissaannik piumasa- Kalaallit-Qallunaat Namminersorneq Pillugu Isumalio qa - qaam mut sanilliullugu sulinermi ilusiliinerminnik naleq - tigiissitaannut Inatsisartut 2007-imissaaq ilaasortaa ti - qus saasariaqartartunut ajornar tor siutaavoq anner tu - ta qarput. Ataatsimiititaliap sulinerata inaarutaasumik siartuinnartoq. Ukioq 2007 naalak ker suinikkut annertuunik naammassiniarneqarnera danskit Folketingiannut qiner si - suliniutiniuteqarfiullunilu sunniu teqar luarfiusimavoq. nermik ajoraluartumik akornuserneqarpoq, taamaalilluni Pensionisiaqarnerup nutarte rif figineqarneranik Inatsisartut 2008-mi aatsaat pisussanngorluni. Ataatsi mii titaliarsuup akuersissutiginninnerat pensionisialinnut aningaasaliissutit sulinerani nunatta ilaasortaatitaasa akornanni anguniakkat amerlineqarnerannik qulakkeerinnittoq aammalu pen sio - periusissallu tamakkiisumik isuma qa ti giis sutigineqarnerat nisiat inuiaqatigiinni akit nalinginnaasumik ineriartor- iluatsittumik anguneqarmat ataatsimii titaliarsuarmut nerannut maannamiit malinnaalernissaannik qulakkee rin - ilaasortatut nuannaarutigaara. Tamatuma isumaqati giin - nittuusoq ilaatigut immikkut taaneqarsinnaavoq. Aam - niarnerni Kalaallit Nunaata inissisimanera, ajornaku soor tar- mattaaq immikkut taaneqarsinnaavoq kommuninik si maqisoq, tamatigulli anguniaga qar fiusarsimasoq pa ta jaal - aaqqissuusseqqinnissamik Inatsisartut akuersinerat, kom - lisarsimavaa – nunatta Inatsisartuini isumaqatigiinniartar - munit amerlassusaannik ikilisitsisussaq aamma kommunit nerit asserluinnaattut. Namminersornerullutillu Oqartussat akornanni sulianik agguataarinermik allannguisussaq – marluullutik nukiit atorneqarnerannik pitsanngorsaanerunissamik Kalaallit Nunaatalu aningaa satigut nammineersinnaalernis saa nut

6 2. 2007-imi Inatsisartut katitigaanerat sinniisussallu

Inatsisartunut ilaasortat 2005-imi qinersinerup kingorna Inatsisartunut ilaasortat Inatsisartut, nunatta inatsisiliortui, innuttat qinigaannik 31- partiinut tallimanut agguataagaapput: nik ilaasortaqarput. Inatsisartut ukiut sisamakkaarlugit qinerneqartarput, Namminersornerullunilu Oqartussaaneq S Siumut ilaasortat 10 1979-imili atulermat qulingiluariarluni qinersisoqar poq, IA Inuit Ataqatigiit ilaasortat 7 kingullermik 15. november 2005-imi. D Demokraatit ilaasortat 7 A Atassut ilaasortat 6 Inatsisartunut qinersisinnaatitaanermut piumasaqaataavoq KP Kattusseqatigiit Partiiat ilaasortaq 1 • qinersisartup qallunaatut innuttaassuseqarnissaa, • 18-inik ukioqalereersimanissaa 2006-ip ingerlanerani Inatsisartunut ilaasortaq, Esmar • nammineersinnaajunnaarsitaasimannginnissaa, kiisalu Bergstrøm, attaviitsunngorniarluni aalajangerpoq. 2007-imi • pineqartup qinersinissaq sioqqullugu sivikinnerpaamik Inuit Ataqatigiit Inatsisartunut ilaasortaatitaannut qaammatini arfinilinni Kalaallit Nunaanni aalajangersi - ilaalerpoq. ma su mik najugaqarsimanissaa. Tamatuma kingorna 2007-ip naanerani Inatsisartuni partiit Qinersinermi kingullermi qinersisinnaatitaapput 38.924-t ima agguataarneqarput: taakkunanngalu qinersipput 29.139-t. Kalaallit Nunaat Inatsisartunut qinersivinnut arfineq- S Siumut ilaasortat 10 pingasunut siusinnerusukkut agguataagaavoq, 1998-imili IA Inuit Ataqatigiit ilaasortat 8 qinersisarnermut inatsisip allanngortinneqarneratigut A Atassut ilaasortat 6 Kalaallit Nunaat maanna qinersivinngorpoq ataasiinnaq D Demokraatit ilaasortat 6 aammalu qinersiviit ilassutitullu qinigassat immik koor - KP Kattusseqatigiit Partiiat ilaasortaq 1 tinneqartarunnaarlutik. Qinigassanngortittoq partii sinnerlugu qinigassan ngor tis - Inatsisartunut ilaasortat arlallit Naalakkersuisunut ilaasor - sin naavoq, ataatsimik arlalinnilluunniit kattusseqateqarluni ta tut sulisinnaajumallutik sulinngiffeqarnissamut qinigassanngortissinnaalluni imaluunniit kisimiilluni akuerineqarsimapput. Taama pisoqartillugu sulinngiffeqar- qinigassanngortissinnaalluni. Qinersinermi kingullermi toqarnera tamakkerlugu Inatsisartunut ilaasortamut sinnii - partiit tallimat qinigassanngortipput – Siumut, Inuit Ata - sus samik ilannguttoqartarpoq. Taamaalilluni 2007-ip qatigiit, Atassut, Demokraatit Kattusseqatigiillu Partiiat. ingerlanerani taakku tassaapput: Taamaa lillutik inuit 217-it qinigassanngortipput. Siverth K. Heilmann, sinniisussaq Kristian Jeremiassen Inatsisartunili ilaasortat 31-iinnaapput. Taamaattumik Aleqa Hammond, sinniisussaq Otto Jeremiassen qinersinermi taasinerit kisitseriaaseq aalajangersimasoq Kim Kielsen, sinniisussaq Jens Lars Fleischer malillugu partiinit, kattusseqatigiinnit kisimiillutillu qini - Agathe Fontain, sinniisussaq Olga P. Berthelsen gassanngortittutut ilaasortassat akornanni ag gua taar - neqassapput, tamatumanilu taasinerit pissar sia ri ne qartut soorunami aallaaviussallutik. Aalajangersimasumik kisit- seriaatsip taassuma kingunerivaa partiit kat tus se qa ti - giilluunniit arlaat sinnerlugu qineqqusaartoq ikittuinnarnit taaneqaraluarluni Inatsisartunut isersinnaammat naak allat amerlanerusunit taaneqarsimagaluarlutik kisimiillutik qineqqusaarnertik pissutigalugu isinngitsoortut.

8 SIUMUT INUIT ATAQATIGIIT ATASSUT DEMOKRAATIT KATTUSSEQATIGIIT PARTIIAT 2007-imi Inatsisartunut ilaasortat sinniisussallu

Agnethe Davidsen Aleqa Hammond Ruth Heilmann Doris Jakobsen

Esmar Asii Narup Agathe Fontain Ane Hansen Juliane Henningsen Bergstrøm Chemnitz

Finn Karlsen Thomas Godmand Augusta Salling Per Berthelsen Kristensen Rasmussen

2007-ip ingerlanerani Inatsisartunut sinniisussaasimasut

Isak Jens Lars Otto Simon Per Davidsen Fleischer Jeremiassen Olsen Rosing-Petersen Anthon Frederiksen

Nikolaj Knud Emilie Naja Otto Jeremiassen Kristiansen Olsen Petersen Steenholdt

10 SIUMUT INUIT ATAQATIGIIT ATASSUT DEMOKRATERNE KATTUSSEQATIGIIT PARTIIAT Medlemmer og suppleanter i Landstinget 2007

Lars Emil Jørgen Wæver Kim Kielsen Vittus Mikaelsen Jonathan Johansen Johansen Motzfeldt

Kuupik Kleist Josef Motzfeldt Johan Lund Olsen Ellen Siverth K. Christoffersen Heilmann

Palle Marie Jens B. Lene Knüppel Astrid Christiansen Fleischer Frederiksen Fleischer Rex

Øvrige suppleanter i Landstinget i løbet af 2007

Ole Olga P. Aqqaluaq Arkalo Gert Kristian Thorleifsen Berthelsen Egede Abelsen Ignatiussen Jeremiassen

Jørgen- Ole Anemarie Loritha Mogens Nyboe Nielsen Schmidt-Hansen Henriksen Kleist

11 Toqusoqarnera Agnethe Davidsen inersimasutut inuunini tamakkerlugu inuiaqatigiinni kalaallini pingaarutilinnik atuuffe qar - Inatsisartunut ilaasortaq Agnethe Davidsen, Nuummi uki - tarsimavoq. 1960-ikkut naajartorneranniit eqqar tuus si vim - or passuarni borgmesteriusoq, ulloq 25. november 2007-imi mi sulisutut eqqartuussisutullu atuutereerluni 1983-mi toqukkut qimaguppoq. Tassunga atatillugu Inatsisartut isuma ginninnermut tunngasunut Naalakkersuisutut pissu- Siu littaasuat, Jonathan Motzfeldt, eqqaaniarlugu ima allap - sis sa mi soortumik atuutilerpoq. 1989-miit ukiut marlussuit poq: Nuummi kommunalbestyrelsimeereerluni 1993-mi Agnethe Davidsen borgmesterinngorpoq toqunissilu tikillugu ”Inuk imaannaanngitsoq, politikeri imaannaanngitsoq taamatut atuulluni. aqutsisorlu nukittooq Kalaallit Nunaata annaavaa. Agnethe Davidsen qinigaaffinni marlunni 1995-miit 97-mut Inatsisartunut ilaasortap borgmesterillu Agnethe Davidsenip aammalu 2005-miit toqunissi tikillugu Kalaallit Nunaata ilimaginngisatsinnik tassanngaannaq qimagunneratigut Inatsisartuinut ilaasortaavoq. Atuuffini allat aqqutigalugit, nunami maani najugaqartugut tamatta imaannaanngitsumik inooqataanermigut inuiaqatigiinnilu akuunermigut, siunis - maqaasisassaqalersinneqarpugut. samut ersarissunik takorluugaqarnermigut sakkukillin ngi - saan nartumillu sunniuteqarnermigut Agnethe Davidsen Aaqqissuussaanermik iluarsaaqqinnermi nunarsuarmi kom - su linermini inuiaqatigiissutsitsinni arnaasimavoq ma li - munit anginersaannik pilersitsinissami paasisi masa qar - gassiuisoq. luartuunini, siumut takorluugaqarluartuunini aqutsisin - naas suseqarluarninilu piffissami aggersumi Kalaallit Nu - Qinikkatut sulinini tamakkerlugu Agnethe Davidsen partii - naan nut iluaqutissanngortittussanngoraluarlugit Nuup mut Siumumut sinniisuujuarsimavoq. Kalaallit Nunaata borg mesteria, suliumatuutut, sunniuteqarluartutut pi - oqaluttuarisaanerani Agnethe Davidsen arnanit qinikkanit ngaar titaalluartutullu, ukiut qulit sinnerlugit borg meste - sunniuteqarnerpaasimammat qularutigineqassanngilaq. rio reerluni qimaguppoq. Atuuffigisimasamini tamani Agnethe mikinngitsumik ma- qaasineqassaaq. Agnethip qimagutiaarpallaarneratigut Kalaallit Nunaata ineriartorneranut iluaqutaanerpaasussaq Kalaallit Nunaat inuiaallu kalaallit taarserneqar sin nan - angujumallugu borgmester Agnethe Davidsen 2005-mi ngit sumik annaasaqarput. qinersinermi Kalaallit Nunaata Inatsisartuinut ilaasortatut atuutilerpoq. Tamanna pivoq nunarput tamakkerlugu Kalaallit Nunaanni Inatsisartut sinnerlugit Agnethe Da - kommuninilu Kalaallit Nunaata siunissaa pillugu angunia - vid senip toqunerani aliasungaarnerput ersersikkumavara. gassatut siunniussanik pingaarutilinnik aalajangigassat Agnethip ilaqutai ikinngutaalu eqqarsaatitsigut najorlugillu piviusunngortitsinissallu peqataaffigisinnaajumallugit. misigeqatigaavut”. Inatsisartunut ilaasortaq borgmesterilu Agnethe Davidsen aaqqissuussaanermik iluarsaaqqinnermut nunatta ator - Jonathan Motzfeldt fissaqartitaatut isigisaminut aalajaatsumik piumas suseq- Inatsisartut siulittaasuat qortussutsi siunissamullu ersarissunik takorluu ga qar sin - naassutsi iluaqutissanngortissimavai. Kalaallit Nunaanni kommunit anginersaattut pilersaarut annertooq Agnethe Davidsenip nammineerluni siuttuuffissamisut tigusimavaa.

12 3. 2007-imi Inatsisartut ataatsimiinneri

2007-imi ileqquusumik ataatsimiinnerit

Inatsisartut ukiuat septemberimi tallimanngornerit pi nga- Upernaakkut ataatsimiinneq ulloq 9. marts aallar tin- ju anni aallartittarpoq ukiullu tulliani tallimanngornermi neqarpoq ullorlu 2. maj naammassineqarluni, taamaattorli tassani naasarluni. Inatsisartut ukiuanni Inatsisartut min- piffissaq 30. marts – 10. april ataatsimiiffiunani. nerpaamik marloriarlutik ileqquusumik ukiakkut ataat si miin - nermi upernakkullu ataatsimiinnermi katersuuttarput. Ukiakkut ataatsimiinneq ulloq 21. september aallartin ne - qarpoq ullorlu 14. november naammassineqarluni, taa - maa ttorli piffissaq 26. oktober - 5. november ataat si miif - fiunani.

2007-imi Inatsisartuni ataatsimiinnerni sulineq Upernaakkut Ukiakkut ataatsimiinneq ataatsimiinneq

Ullut ataatsimiiffiit amerlassusiat 22 2 4 Naalakkersuisut aalajangiiffigisassatut siunnersuutinik saqqummiussaat 8 1 0 Naalakkersuisut inatsisissatut peqqussutissatullu siunnersuutinik saqqummiussaat 17 2 3 Nassuiaatit nalunaarusiallu 93 Inatsisartunut ilaasortat aalajangiiffigisassatut siunnersuutinik saqqummiussaat 62 7 1 Inatsisartunut ilaasortat inatsisissatut peqqussutissatullu siunnersuutinik saqqummiussaat 1 1 Nunat Avannarliit Killiit aalajangersagaat 0 5 Apeqquteqaat aallaavigalugu oqallisissiat 15 1 4 Naalakkersuisunut apeqqutit 914 Siunnersuutit katillutik amerlassusiat 143 165

2007-imi ataatsimiinerni isumaliutissiissutit Upernaakkut Ukiakkut ataatsimiinneq ataatsimiinneq

Namminersorneq pillugu Ataatsimiititaliaq 0 0 Inuussutissarsiornermut Ataatsimiititaliaq 7 8 Ilaqutariinnermut Ataatsimiititaliaq 6 6 Peqqissutsimut Ataatsimiititaliaq 24 Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq 1 5 Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliaq 3 7 Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliaq 2 2 Attaveqarnermut Ineqarnermullu Ataatsimiititaliaq 3 7 Kultureqarnermut Ilinniartitaanermullu Ataatsimiititaliaq 10 7 Inatsisinik Atortitsinermut Ataatsimiititaliaq 2 2 Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaq 0 1 Akileraartarnermut Akitsuusiisarnermullu Ataatsimiititaliaq 6 7 Nunanut Allanut Sillimaniarnermullu Ataatsimiititaliaq 1 0 Aaqqissuussaanermut Ataatsimiititaliaagallartoq 2 2 Isumaliutissiissutit katillutik amerlassusiat 45 5 8

14 4. Inatsisartut Siulittaasoqarfiat ataatsimiititaliallu

4.1. tigiinnissamik isumaqa tigiissutit pillugit Nunat Avannarliit Killiit Inatsisartut Siulittaasoqarfiat Siunner suiso qatigiivisa Islandimi Husavikimi ataatsi meer suar titsi - ne rannut ingerlaannartumik peqataajartorluni. Inatsisartut ukiuisa aallartinneri tamaasa Inatsisartut siu- lit taasuat siulittaasullu tullii sisamat, ataatsimoorlutik 22. – 30. juni / København Inat sisartunut Siulittaasoqarfiusut qinerne qar tar put. Nersornaammik tunniussineq, Hans Lyngep Aningaa saa te qarfiani Siulittaasoqarfiup Inatsisartut avammut sinnii suuffigai ataatsimiinneq kiisalu Lyngby Kirkemi ka tisitsineq. Inatsisartullu sulinerata piareersarneqartarnerata ingerlan - 27. – 29. august / Kalaallit Nunaata kujataa ne qartarneratalu isumannaatsumik ingerlan ne qar nissaa Inatsisartut Siulittaasoqarfiata Folketingillu Siulittaasoqarfiata qulakkeertussaallugu. Inatsisartut Siulit taa soqarfiat 2007- akornanni attaveqatigiinnermut ataatsimiititaliap ataatsimiinnera. imi 53-eriarluni ataatsimiippoq. Siulittaasoqarfik 2007-imi makkunani peqataavoq: 28. september – 4. oktober / København Folketingip ammarneqarnerani Inatsisartut siulittaasuat peqataa- 5. – 12. januar / København voq kiisalu Folketingip siulittaasua Christian Mejdahl ataatsimeeqa- Folketingip ukiortaarsiorluni ilasseqatigiissitsinerani Inatsisartut tigineqarluni. siulittaasuat peqataavoq, tassungalu atatillugu Folketingip siulittaa- sua Christian Mejdahl ataatsi mee qa ti galugu. Aammattaaq Naalak- 3. – 7. december / København kersuisut siulittaasuata ukiortaasiorluni ilasseteqatigiissitsinerani Folketingip siulittaasua nutaaq Thor Petersen Inatsisartut siulittaa- kiisalu aallartitaqarfimmi pisortap Einer Lemchep soraarnerani ilas- suata ataatsimeeqatigaa, kiisalu Namminersorneq pillugu Isumalio- seqatigiinnermi peqataalluni. qatigiissitap allattoqarfia ataatsimeeqatigineqarluni. 4.2. 26. februar – 2. marts / København aamma Bruxelles Suleriaaseq pillugu Ataatsimiititaliaq Nunat Avannarliit Killiit siulittaasoqarfiata ulloq 27. februar Køben- havnimi ataatsimiinnerani Inatsisartut siulittaasuat peqataavoq. Ta- Suleriaaseq pillugu ataatsimiititaliaq Inatsisartut Siu lit taa - matuma kingorna EU-p “The new northern dimension policy” pillugu soqarfianni ilaasortanik inuttaqarpoq, taakkulu, siulittaa - ataatsimeersuartitsinerani siulittaasoqarfimmi ilaasortat sinneri soqarfimmut sinniisuutitaqariinngitsunit, Inatsisartuni peqatigalugit Bruxellesimut peqataajartorluni aallarpoq. Københav- ilaa sortaatitaqartunit sinniisorisanik ilassusigaallutik. nimut uterami Nunat Tamalaat Issittumut Ukiorititaat (IPY) pillugu Inatsisartut Aningaasanut Inatsisissaannut ilanngutassatut ataatsimiinnermi siulittaasoq peqataavoq. siunnersuutinik Siulittaasoqarfiup inassuteqaataanik

26. – 28. marts / København ataatsimiititaliaq suliaqartarpoq Inatsisartullu ataat si- Nunat inoqqaavisa pisinnaatitaaffii pillugit workshopimi Inatsisartut miin nginnerini Inatsisartunut tunngasunut akuersisarnikkut siulittaasuat peqataavoq. oqar tussaasuulluni.

16. – 19. april / København 4.3. Namminersorneq pillugu Isumalioqatigiissitap siulittaasuata tullia- nik piareersaataasumik ataatsimeeqateqarneq kiisalu Namminer- Ataatsimiititaliat inatsisitigut pilersinneqartussaati - sorneq pillugu Isumalioqatigiissitap ataat si miin nera. taasut aamma Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataat - simiititaliaq 7. – 11. maj / Island Tamatuma saniatigut ataatsimiititalianik arlalinnik Inat si - Nunat avannarliit killiit inatsisartuini siulittaasut ataatsi miin neranni sartut pilersitsisarput. Ataatsimiititaliat agguaqatigiis - peqataaneq. sit silluni kisitseriaaseq (d’Hondtip periusaa) atorlugu ta mar -

25. – 26. maj / Ilulissat mik immikkut qi ner neqartarput tallimanillu ilaasor ta qar tar - KNAPK-p ukiunik 50-inngortorsiorluni nalliuttorsiornerani Inatsisar- lutik. Taakku Naa lakkersuisunut ilaasortaajuti gisus saan ngil - tut siulittaasuat peqataavoq lat. Inatsisartut ataatsimiititaliaasa ilaat pingasut inat si - si tigut pi ler sin ne qar tussaati taapput, tamatumani pine - 12. – 18. juni / Tasiilaq aamma Husavik, Island qar put Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq, Kukku ner - Namminersorneq pillugu Isumalioqatigiissitap Tasiilami ataatsimiin- nerani Inatsisartut siulittaasuat peqataavoq, tamatuma kingorna nu- siui nermut Ataatsimiititaliaq aammalu Nunanut Allanut narsuarmioqataajartorneq aammalu pituttorsimanngitsumik niueqa- Sillimaniarnermullu Ataatsimiititaliaq:

16 4.3.1. Paasisassarsiorluni angalanerit: Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaat 1. – 9. marts / Belgien Kalaallit Nunaata aallartitaqarfiata takuniarnissaa aammalu suliat Suliassaqarfii ingerlanneqartut arlallit pillugit EU-mi qinikkanik ataatsimeeqateq- • Suliassanik ataatsimiititaliamut innersuunneqartunik arnissaq siunertaralugit paasisas sar siorluni angalaneq. su liarinninneq. • Nunatsinni nunarsuullu ilaani nunatsinni aningaasaqar - 26. april/ Nuuk ni ar nermik sunniuteqartumik aningaasaqarniar nik kut SIK aamma Nukissiorfiit ilisimatitsiffiusumik ataatsimiititaliap ineriartornermut malinnaaneq. ataat simeeqatigai. • Ukiumoortumik aningaasanut inatsisissatut siunner - suummik sulia qarneq, tassungalu ilanngullugu aningaa - 19. – 21. februar/ Canada saqarniar nik kut politikimut najoqqutassat pingaarnerit Naalakkersuisut siulittaasuannik, Inuussutissarsiornermut Naalak- aalajangersaaviginerini peqataaneq. kersuisumik, Inatsisartut Inuussutissarsiornermut Ataatsimiititali- • Ilassutitut aningaasaliissutinut inatsisissatut siunner- aan nik kiisalu atorfilittanik arlalinnik angalaqateqarneq. Descham- suum mik suliarinninneq. baultimi aluminiuliorfimmut Alcoa Inc.-imit pigineqartumut takuniaa- • Ukiup ingerlanerani Naalakkersuisunit aningaa saliis - nis saq siunertarineqarpoq. sutissatut qinnuteqaatinik suliarinninneq. • Aningaasaliissutit aningaassaliissuteqarnermut tun- 8. – 15. august/ Qaanaaq ngavissaatitanut naapertuuttumik atorneqarnissaannik Qaanaap Kommunianut paasisassarsiorluni angalaneq. Ataatsimiiti- qulakkeerinneqataaneq. taliaq Qaanaamut, Pituffimmut, Siorapalummut, Moriusamut Savis- sivimmullu takuniaavoq aammalu arlaleriarluni ataatsimiilluni kiisalu Taamaalilluni Namminersornerullutik Oqartussat missi- 2008-mi aningaasanut inatsisissatut siunnersuut pillugu isumasio- nger suusiornermut aningaasaliissuteqartarnermullu aaq - qatigiilluni. qissuussaanni Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq qi- tiu sumik inissisimavoq. 4.3.2. Tassunga tapiliullugu tamanut atuuttumik aningaa sa qar ni- Inatsisartut Landskarsip Naatsorsuutaasa ar nikkut politikimut inger laa vartumik malinnaasarpoq ani- Kukkuner sior neqartarnerannut Ataatsimiititaliaat ngaasaqarniarnikkullu pingaarnertut tulleriiaarinernut atatillugu oqallinnerni pe qataasarluni.Sulinerup tamatuma Inatsisartut Landskarsip Naatsorsuutaasa Kuk ku ner sior - ilagisaatut Naalak ker sui sut nassuiaataannik Aningaasa qar - ne qartarnerannut Ataatsimiititaliaat ulluin nar ni Kuk ku - ne r mut Ataatsimiititaliaq pissarsiniartarpoq aammalu ner siuinermut Ataatsimiititaliamik taane qar tar poq. Inat - naalakkersuisunut ilaasortanik isumasio qa te qarluni ataat - si sartut suleriaasiat naapertorlugu siunner suu tit Inat si - simeeqateqartarluni Kalaalliat Nunaanni, taamatullumi sartunit ataatsimitiimitaliamut suliarineqar tus sanngor- nunani tamalaani, paasisas sar sior luni anga la nertigut ta ma - tin ne qartut Kukkunersiuinermut Ataatsimiiti ta liap su li - nut tunngasumik paasisimasani annertusar tarlugit. as sarai. Kattuffinnik suliffeqarfinnillu angisuunik ataatsimee qa te - qartarnikkut illuatungeriit killiffii siu nis sa mullu piler saa ru - Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaq, ilaatigut Naalakker - taat pillugit Aningaasaqarnermut Ataat si miititaliaq paasi - suisunut apeqquteqartarnermigut, suliassaqarfimmi iluani sas sarsiortarpoq. Kiisalu Nammi nersor nerullutik Oqartussat ingerlatsinermik malittarinninnissamut pisussaavoq aam - missinger suutaat pillugit Inatsisartut inatsisaanni § 1, malu Naalakkersuisut inatsisitigut killissaritaasut ilu an ni imm. 2 naa pertorlugu aningaasanut inatsisip akuersissutigi- ingerlatsinikkulluunniit ileqqorissaarnermut tunnga til lugu neqar ne rani siumut naatsorsuutigine qar sin naasi man ngit - killigititat iluanni ingerlatsinersut nakkutigissallugu. sunik ukiu mi missingersuusiorfiusumi Naalakkersuisut ani- ngaasar tuuteqarnissaat isertitaqarnis saallu Aningaasa- Suliassaqarfii: qar ner mut Ataatsimiititaliap Inatsisartut sinnerlugit akuer- • Aningaasartuutit isertitallu aningaasaliissutaasimasut sis su tigisinnaavaa. ma lillugit isumagineqarlutillu atorneqarnersut pillugu na- li ler suineq. Inatsisartut Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaat inis- • Namminersornerullutik Oqartussat nalilinnik pigisaan - sititerluni ataatsimiinnerit ilanngullugit 2007-imi katillugit nik aningaasaqarnikkut isumannaatsumik ingerlatsiso- 42-riarluni ataatsimiippoq. qarner soq pillugu nalilersuineq, taamatullu aamma tamanna a ngu neqarsinnaaqqullugu nammineq malerua - gas sanik siunnersuuteqartarneq. • Landskarsip naatsorsuusereriaasianik pitsanngorsaa taa -

18 sinnaasunik siunnersuuteqartarneq, tamanna ataat - su tissanik pissarsiari ne qartunik Nunanut Allanut simiititaliamit pisariaqartutut isigineqaraangat. Sillimaniarnermullu Ataatsimiititaliaq oqalli si gin nit tarpoq • Kukkunersiuisut avataaneersut nalunaarutaannik nassui - aammalu atortussat ataatsimiititaliami isuma liu ter suu ti - aa taannillu aammalu Naalakkersuisut taakku pillugit gi ne qar tut pisariaqalersippassuk apeq qu tinik oqaa se qaa - nas sui aa taannik isummerfiginninneq. ti n illu saqqummiussisarluni. Inatsisartut ataatsimiinnerisa • Inatsisartunut naatsorsuutit akuerineqarnissaat pillugu avataatigut ataatsimiititaliaq Inatsisartut sinnerlugit inassuteqaateqartarnissaq. isuma qa tigiinniutissatut oqallisissianik akuersissu tigin - nissinnaavoq pisariaqartutullu isigineqar pat sussassaqar - Inatsisartut Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaat inis si - fin nut tun ngatillugu Naalakkersuisunik piginnaatitsisinnaal - titerluni ataatsimiinnerup(rit) saniatigut 13-eriarluni luni. ataatsimiippoq ataasiarlunilu isumasioqatigiilluni ataat - simiilluni. Nunanut Allanut Sillimaniarnermullu Ataatsimiititaliaq inissititerluni ataatsimiinnerup(rit) saniatigut 2007-imi UKA 07-imi Landskarsip 2006-imi naatsorsuutaasa 12-eriarluni ataatsimiippoq. suliarineqarnerannut atatillugu Inuussutissarsiornermut, Suliffeqarnermut Inuussutissarsiutinullu Ilinniartitaanernut Ataatsimiititaliap Aningaasanut Nunanullu Allanut Naa lak- Naalakkersuisoq isumasioqatigalugu ataatsimiititaliamit kersuisoq marloriarlugu ilisimatitsiffiusumik ataatsi mee - ataatsimeeqatigineqarpoq. qatigaa.

Aammattaaq ataatsimiititaliaq 2007-imi makkununnga Ataatsimiititaliap 2007-imi paasisassarsiorluni angalaneri: angalavoq 26. – 27. marts / Arctic Regional Workshop, København 25. – 26. juni / Nuuk Ataatsimiititaliaq “Arctic Regional Workshop on Indigenous Peoples’ Landskarsip 2006-imi naatsorsuutai pillugit isumasioqatigiinneq. Territories, Lands and Natural Resources”-imi Samerådimit, Samet- ingenit aamma ICC-mit aaqqissuunneqartumi peqataavoq. Naala- gaaffiit Peqatigiit nunat inoqqaavi pillugit aalajangersimasumik 18. – 24. august / Tasiilaq aamma Island oqal littarfiani aalajangernerup (UNPFII 5) malitsigisaanik workshop- Paasisassarsiorluni angalaneq: pertoqarpoq, taassumalu inernera UNPFII 6-imut sammisamik tama- Tiniteqilaami nunaqarfimmi aqutsisut ataatsimiititaliap ataatsimee- tungarpiaq tunngassutilimmik sammisaqaqqammersumut nalunaa- qatigai. Ataatsimiititaliap Tasiilami utoqqaat najugaqatigiiffiat taku- rutigineqarluni. niarpaa, eqqagassalerinermi pissutsit misissorlugit, kommunalbe- styrelsi ataatsimeeqatigalugu, erngup nukinganik innaallagissiorfik takuniarlugu aammalu atuarfik napparsimmavillu takuniarlugit. 13. – 16. maj / Naalagaaffiit Peqatigiit aalajangersimasumik oqallit- tarfiat, New York Naalagaaffiit Peqatigiit nunat inoqqaavi pillugit aalajangersimasu- Ataatsimiititaliap Islandimi ataatsimeeqatigai Islandimi Ani - mik oqallittarfiata New Yorkimi arfinilissaanik ataatsimiinnerani ma- ngaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq, avatangiisinut minis - linnaanissaq angalanermi pingaarnertut siunertarineqarpoq. Aala- teriaqarfik, aningaasaqarnermut ministeriaqarfik aammalu jangersimasumik oqallittarfiup (Permanent Forum) ilaasortai ataat- Islandip Nationalbankia. Aammattaaq Alcoap Reyðar- simiititaliamit ataatsimeeqatigineqarput, aammattaarlu Naalagaaf- fjörðurimi aluminiuliorfia ataatsimiititaliap takuniarpaa. finni Peqatigiinni iluarsaaqqinneq pillugu oqariartuut pillugu kiisalu inuit pisinnaatitaaffii pillugit siunnersuisoqatigiinnik qinersinissa - mut Danmarkip ilaasortaatitassai pillugit danskit Naalagaaffinni Pe- 4.3.3. qatigiinni allaffeqarfianni naatsumik ilisimatinneqarluni. General- Inatsisartut Nunanut Allanut Sillimaniarnermullu konsulatimi avammut tunisaqartarnerup siuarsarneqarnissaa pillugu Ataatsimiititaliaat ataatsimiititaliaq naatsumik ilisimatinneqarpoq. Inatsisartut Naalakkersuisullu pillugit Inatsisartut inatsi - Ataatsimiititaliami ilaasortaq Marie Fleischer Danmark Kalaallillu saata 1988-imi nutarterneqarneranut atatillugu Inatsisar - Nunaat sinnerlugit oqalugiarpoq, tamatumanilu inuit inoqqaavisa pi- sinnaatitaaffii pillugit nalunaarutip piaartumik akuersissutigineqar- tut Nunanut Allanut Sillimaniarnermullu Ataatsimiititaliaat nissaata pingaaruteqarnera erseqqissaatigalugu. Silap pissusaata pi ler sinneqarpoq. Kalaallit Nunaannut soqutigi naa tilinnik allanngoriartornerata kingunerisaanik unammilligassat ilungersu- nuna nut allanut sillimaniarnermullu atatillugu sammisanut nartut annertuullu pillugit annertunerusumik suleqatigiittoqarnis- nassuiaasianik paasissutissanillu Nunanut Allanut Silli- saanut kaammattuivoq, ilaatigullu silap pissusaata Permanent Fo - ma ni ar ner mullu Ataatsimiititaliamut Naalakkersuisut nas - rumi mi immikkut sammisassanngortinneqarnissaanik periarfissaq taallugu. Permanent Forumip siulittaasua Victoria Tauli-Corpuz akis- siussisarput. Aammattaaq ataatsimiititaliami ataatsi miin - suteqarnermini ataatsimiititaliap suli tapersersuineranut kiisalu oq- nerni oqaa sinngorlugit paasissutissiisoqarsin naa voq, soor - allitarfiup sulineranut Danmarkip aningaasatigut tapiissuteqartar- lut taaq ataatsimiititaliaq Inatsisartunit Naa lak kersui su nil - neranut qujassuteqarpoq. luunniit suliassanik ataat simiititaliamut su lia ri ne qar tus san - ngorti ta nut atatillugu oqaaseqaateqar sinnaasoq. Paasis - 07. – 10 december / Kangilinnguit aamma Ivittuut Kommuniat

20 Grønlands Kommandop illersornissamut tunngasunik suliassai im- mikkoortortaalu, tassunga ilanngullugit Sirius-patruljen, Station liaat pilersinneqartarpoq. Inatsiseqarnermut tunngatillugu Nord aammalu Thule Airbasemi danskit attaveqarnermut officeriat naa lak kersuinikkut suliassat nalinginnaasut tun nga viu - pillugit ataatsimiititaliaq naatsumik ilisimatinneqarpoq. Ilaatigut sumillu inatsiseqarnikkut, ingerlatsiveqarnikkut, kommunini ujaasinermik annaassiniaanermillu ingerlatsineq, nakkutilliineq oqar- inat si se qar nikkut aamma pigisanut inatsiseqarnikkut tussaanermillu nittarsaaneq, aalisarnermik nakkutilliineq kiisalu kiisalu eqqar tuussiveqarnikkut apeqqutinut tunngasut avatangiisinik mingutsitsinermillu nakkutilliineq ataatsimiititaliamit paasisaqarfigineqarput. Inatsisit Ator tin ne qarnerannut Ataatsimiititaliap isuma gi - Ataatsimiititaliaq Ivittuunut takuniaavoq, ilaatigut tassaniillutik sarpai. Ingerlatsiveqarnikkut tunngasumut ilaapput Dan - CO2-mik uuttortaasarfik kiisalu Ivittuut aatsitassarsiornermut aat- markip Naa lagaaffiata Inatsisai Tunngaviusut, Nam mi ner - sitassanullu katersugaasiviat aammalu kommunip avatangiisinik al- sorneruneq pillugu Inatsit kiisalu Nammi nersornerullutik lanngutsaaliuinermi illersuinermilu suliai, inuussutissarsiutitigut su- Oqartussat nammineerlutik Inatsisartut Naalakkersuisullu liniutai aammalu kommunit kattussuunnerisa pingaaruteqarnera pil lugit ma leruagassaat, taakkununnga ilaallutik Inat si - borgmesterimit borgmesterillu tullersortaanit ataatsimiitititaliamut ilisimatitsissutigineqarput aammalu kommunip Kangilinnguanut at- sartunik qinersisarneq, Naalakkersuisunut ilaasortat aki - tuumassuteqarnera suleqateqarneralu pillugit ataatsimiititaliaq sussaanerat aammalu Inatsisartunut Naalakkersuisunullu paasitinneqarluni. ilaasor tat aningaasarsiaqartitaanerannut apeqqutit. Inger - latsiveqarnikkut kommuninilu inatsiseqarnermut tun - 2007-mi ingerlatat allat: ngasutigut Inatsisartut ataanni ataatsimiititaliat ataa - vartut sinnerinut atasuunngitsunut, assersuutigalugu suli- 20. februar / Nunanut allanut politiki pillugu isumasioqatigiinneq, anik sulia rinnittarnermut inatsimmik, paasitinneqarsin - Nuuk naa ti taa ner mut inatsimmik, nalunaarsuisarnermut inatsi - Nunat avannarliit ukiumoortumik isumasioqatigiinneranni Nunanut se qarnermik, tjenestemandinik, Nam minersorne rullutik Allanut Pisortaqarfimmit aaqqissuunneqartumi ataatsimiititaliaq peqataavoq. Isumasioqatigiinnermi peqataapput nunanit avannarler- Oqartussat allaffeqarfiannik kiisalu kommunit nuna qar fiillu nit tikeraartut, isumasioqatigiinnerlu 2007-imi nunanut allanut poli- aqutsivigineqarnerannik sammisanik nalinginnaasunik tikimut tunngassuteqarnerusumik ingerlanneqarluni. ataatsimiititaliaq sammisa qar poq. Pigisanut inatsi se qar - ner mut tunngasuni nalinginnaasumik isu maqa ti giis su - 15. marts / Nuuk teqartarnermut taarsiissuteqartarner mullu inatsiseqarneq, Takuniaaneq: sillimmasiisarnermut inatsise qar neq, piginneqqaartutut Frankrigip ambassadøria Anne Gazeau-Secret. Ataatsimiititaliaq piginnaatitaaffeqarneq, eq qar tuus si vik koor tumik nalu - Hotel Hans Egedemi ilasseqatigiinnermut aggersarneqarpoq. naar suisarneq qularnaveeq qu sii ner lu taa ne qarsinnaapput. 07. maj / Nittarsaaneq avammullu tunisaqartarnermik siuarsaaneq Innuttaasut inatsisitigut illersugaanerannut, inatsise qar ne - sammillugit inuussutissarsiutit pillugit ataatsimiinneq, Nuuk rup pitsaassusianut ingerlatsiviullu innuttanik kiffartuus - Nunani tamalaani nittarsaaneq pillugu Kalaallit Nunaanni suliniute- si ne ranut tunngasut pillugit inatsiseqarnermut naalak ker- qarneq sammillugu inuussutissarsiutit pillugit ataatsimiinnermi suinikkut pingaarnertut isummersuutit Inatsisartut Inatsisit avammut tunisaqartarnermik piareersaaneq pillugu aalajangersima- sumik siunnersuinertalimmi Nunanut Allanut Pisortaqarfimmit aaq- Atortinne qar nerannut Ataatsimiititaliaata nakkutigisassarai qissuunneqartumi peqataaneq. Inatsisartullu Ombudsmandiata nalinginnaasumik sulinera - nut atatillugu ataatsimiititaliaq susassaqartutut ataatsi mii - 20. november / Nuuk titaliaavoq. Takuniaaneq: Amerikap Ambassadianit Deputy Chief of Mission Sandra Kaiser kii- Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliaq 2007-imi salu Mark Draper, ataatsimiititaliamit ataatsimeeqatigineqarput. isumaliutissiissutinik arfineq pingasunik tunnius sa qarpoq kiisalu aalajangiiffigisassatut siunnersuummik ataat simik 20. november / Nuuk saqqummiussaqarluni (Inatsisartut Ombuds man dia ta Takuniaaneq: Ukiumoortumik Nalunaarutaata Inatsisartunit suliari ne qar - Naalagaaffeqatigiit siunnersuisoqatigiiffiannit (Føderationens Råd) nera). russit inatsisartuinit aallartitat. Naalagaaffeqatigiit siunnersuisoqa- tigiiffiata nunani avannarlerni sumiiffiit kiisalu nunap inoqqaavi pillu- git ataatsimiititaliaannit aallartitat ataatsimiititaliaq ataatsimeeqa- Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliaq 2007-imi tigaat. quleriarluni ataatsimiippoq ataasiarlunilu isumasioqa ti - giilluni ataatsimeeqateqarluni. Tamatuma saniatigut ulloq 4.3.4. 23. april aamma ulloq 8. oktober Inatsisartut Ombudsman - Inatsisartut Inatsisit Atortinneqarnerannut diat kiisalu 12. novemberimi Politimesteri ataatsimiititaliap Ataatsimiititaliaat ataatsimeeqatigai. Ataatsimiititaliat inatsisitigut pilersinneqartussaatitaasut assi galugit Inatsisartut Suleriaasiat naapertorlugu Inatsisartut Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsi mii ti ta -

22 Paasisassarsiorluni angalanerit: oqal lisigineqartarput, ataatsimiititalianilu ataat si miit tar - nerit tunngavigalugit ataatsimiititaliat suliniu taat assi- 4. - 6. september / Sisimiut: giin ngitsut pilersaarusiorneqartarlutik. Ataatsimiititaliat Sisimiuni pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfik, politeeqarfik, ileq quu sumik ataatsimiinneri isumasio qa teqarluni ataat - eqqartuussivik aammalu inuusuttunut pinerluuteqarsimasunut inis- simiinnerusut, siunnersuutinik suliarin nin nerit ataat si mii - siisarfik Inatsisinik Atortitsinermut Ataatsimiititaliap takuniarpai. Ataatsimiititaliap Kangerlussuarmi takuniarpaa pine qaa tissinne qar - ti taliamilu sulinerup pilersaarusiorne qar neri allatut aala - simasunut utaqqiisaasumik inissiisarfik. ja ngiisoqar si matinnagu ataatsimiin ner ni matoqqasuni su - Aammattaaq Kangerlussuarmi ataatsimee qatigine qarpoq/ isuma - lia rineqartarput.Siulittaasoqarfik ataatsimiititaliallu su li- sioqatigineqarpoq Kalaallit Nunaanni eqqartuussisarnermik piner- assaqarfimminni malinnaajumallutik isumasioqa ti giin nerni luttulerinermilu inatsisinik Naalakkersuisut immikkut ilisimasalit - ataatsimeersuarnernilu ukiut tamaasa peqataasarput. taat Leif Senholt. Kalaallit Nunaanni eqqartuussisarnermi inatsisis- samut nutaamut aammalu pinerluttulerinermik inatsisissamut nu- Ataatsimiititaliattaaq ilarpaalui ukiumoortumik paasi sas - taamut Inatsisinik atortitsinermik ministerip siunnersuutaa Leif sarsiorlutik angalanernik aaqqissuussisarput. Kommu nal - Senholtip ataatsimiititaliamut saqqummiuppaa. be styrelsit, nuna qar finni aqutsisut, atorfillit inuussu tis sar - siutinillu ingerlatsisut oqalliseqatigisarnerisigut sammi sa - 28. november - 5. december / Helsinki aamma København: qarfinni assigiin ngitsuni naalakkersuinermut, inuiaqa ti - Aaqqiagiinngissutinik isumaqatigiissitsiniartarneq pillugu nunat giin nut tunngassutillit ani ngaa saqarnermullu pissutsit paa - avannarliit Helsinkimi 29. – 30. novemberimi isumasioqatigiinneran- ni ataatsimiititaliaq peqataavoq. sisassarsiorfiga lugit ataatsimiititaliat angala sarput. Kom- muninit nunaqarfinnillu sinniisorisanik Inatsisartut ataat- Tamatumunnga atatillugu Københavnimi makku ataatsimeeqatigi- simiititaliaat ataatsimeeqateqarnerminni sulias sat neqarput: aalajangersimasut isumaqatigiinniuti gi sin naan ngilaat, • Kalaallit Illuat (illersorteqarnermut aaqqissuussinermik ataqati- tamannami Naalakkersuisut oqartussaaf fi gim mas suk. giissaarisuusoq) • Folketingip Retsudvalgia Pisut ilaanni Inatsisartut ataatsimiititaliaat sammisat • Center for Konfliktløsning ilaannut tunngatillugu Naalakkersuisut nassuiaa teqaq qul - • Professor dr. Jur. Eva Smith, Kalaallit Nunaanni pinerlutsaaliui- lugit qin nui gisarpaat. nermi siunnersuisoqatigiit siulittaasuat • Professor dr. Jur. Vibeke Vindeløv, ilinniartitaanermut “Master i 2007-imi Inatsisartut upernaakkut ataatsimiinnerannut konfliktmægling” (“aaqqiagiinngissutinik isumaqatigiissitsiniar- atatillugu Inatsisartut ataatsimiiititaliat ataavartut aal lar - tarnermi masteri”) akisussaasuusoq • Center for Voldtægtsofre, Rigshospitalet (Pinngit saa li ne qarsi - titallu makku pilersippaat: ma sunut saaffiginnittarfik) Kiisalu pinerluuteqarsimasunut tarnimikkut nappaatilinnut immik- • Inatsisartut Ullormut Oqaluuserisassanut Ataatsi mii ti - koortortaq (Retspsykiatrisk afdeling), Risskov, kiisalu Herstedves- taliaat (Siulittaasoqarfik) ter i mi kalaallinut immikkoortortaq ataatsimiiti ta liamit takuniarne - • Inatsisartut Inuussutissarsiornermut Ataatsimiitita- qarput. liaat • Inatsisartut Ilaqutariinnermut Ataatsimiititaliaat 4.4. • Inatsisartut Peqqissutsimut Ataatsimiititaliaat Ataatsimiititaliat ataavartut nunanilu tamalaani aal- • Inatsisartut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunale ri ner - lartitat: mullu Ataatsimiititaliaat Ataatsimiititaliat inatsisitigut pilersinneqartussaatitaasunik • Inatsisartut Suleriaaseq pillugu Ataatsimiititaliaat ataatsimiititalianik ataavartunik arlalinnik, amerlassu sis - • Inatsisartut Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu saannik suliaqarfissaannillu ukiumiit ukiumut Inatsisar- Ataatsimiititaliaat tunit aalajangiivigineqarsinnaasunik Inatsisartut pilersitsi - • Inatsisartut Attaveqatigiinnermut Ineqarnermullu sar put. Ataatsimiititaliat ataavartut suliassaasa pingaar - Ataatsimiititaliaat nersa raat inatsisissatut siunnersuutinut Inatsisartunit • Inatsisartut Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ila- ataat simiititaliamut suliarineqartussan ngorlugit inner - gee qarnermullu Ataatsimiititaliaat suunneqartunut tunngatillugu misissuinissaq inassuteqaa- • Inatsisartut Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsi mii - te qarnissarlu. Tamatuma saniatigut Naa lak kersuisut titaliaat ingerlatsinerisa inatsi sini aalajangersakkat malillugit inger - • Inatsisartut Akileraartarnermut Akitsuusiisarnermullu lan neqarnissaat ataatsimiititaliat sulias sa qarfimminni ma - Ataatsimiititaliaat lin naa vigi sassaraat nak ku tilliisuuffi gis sallugillu. Ataatsi - • Inatsisartut Qinigaasinnaanerup Misilinneqarnissaanut mii titaliap sulinerani sammineqartut Naalakkersui su nut Ataatsimiititaliaat Inatsisartunullu ilaasortat siunnersuutaannik Inatsi sar tut • Inatsisartut Namminersorneq pillugu Ataatsimiitita - suliarinninneranni suliassaqarfinnit ataasiakkaanit aal laa- liaat veqarput. Taamatuttaaq naalakkersuinikkut apeqqutit • Inatsisartut Aaqqissuusseqqinnermut Ataatsimiititaliaat

24 4.4.1. • Sulinermi avatangiisit Inatsisartut Inuussutissarsiornermut Ataatsimiitita- • Inuussutissarsiutitigut ilinniartitaaneq liaat Suliassaqarfinnut makkununnga tunngasut Inatsisartut UKA 07-imut atatillugu inuussutissarsiutinut ilinniarfiit Inuussutissarsiornermut Ataatsimiititaliaata suliaralugillu sulisitsisullu kattuffii ulloq 18. oktoberimi Inuus su- malinnaaffigissavai: tissarsiornermut Ataatsimiititaliap ataatsi mee qa tigai.

Niuernermut tunngasut: Inuussutissarsiornermut Ataatsimiititaliaq isumasio qa ti - • Unammilleqatigiinneq. giinnermi/ataatsimeersuarnermi ataatsimi peqataavoq: • Niuerneq, aammalu kiffartuunneqarnissamik isumaqa - ti giissutit tassunga atasut. 26. – 30. november / Kangerlussuaq • Inuussutissarsiuteqarneq. Takornariartitsinermut tunngasuni aallarnisaasartut aammalu out- fitterinut aaqqissuussineq pillugit isumasioqatigiinneq • Pisineq/tunisineq. Tourism’s Camp Adventure. • Nioqqutissanik eqqussuineq avammullu nassiussuineq. Camp Adventureqarneranut siunertarineqarpoq unammilligassat pe- • Nioqqutissanik pilersuineq. riarfissallu ataatsimut oqallisigineqarnissaannut ingerlatsisussanik • Assassorluni sulineq. nutaanik katersuutitsinissaq, ullumikkut inissisimaneq, tamannalu • Inuussutissarsiutigalugu suliffeqarfiit. tunngavigalugu siunissami outfitterinut / adventurenut aaqqissuus- sinermut kaammattuuteqarnissaq. • Nunaqarfinni pissutsit ataatsimut isigalugit. Ataatsimiititaliaq paasisassarsiorluni makkunani angalavoq: • Nunaqarfinni tunisassiorneq allatullu inuussutis sar si or - neq. • Imerniartarfeqarnermut tunngasut, imigassanik aalakoor - 17. – 20. november /Island nartortalinnik nioqquteqarneq sassaallertarnerlu. Inuussutissarsiornermut Ataatsimiititaliap takuniarpai Alcoap alumi- niuliorfia Islandillu Altingia, aammalu Islandimi nukissiuuteqarnermik • Nersutit nappaataannut tunngasut ingerlatsivimmi piginnittuuneq pillugu ilisimatinneqarluni. Soorlut taaq • Nuikissiornermut tunngasut kiammik nunap iluaneersumik tigooravimmit kiaap sinneruttup atorlu- arneqarnissaanut atortut Ataatsimiititaliamit alakkarneqartut. Aningaaserivinnut sillimmasiisarnermullu tunngasut: • Pappiaqqanik nalilinnik niuerneq. 4.4.2. Inatsisartut Ilaqutariinnermut Ataatsimiititaliaat Atuisartunut tunngasut: Suliassaqarfinnut makkununnga tunngasut Inatsisartut • Atuisartut Siunnersuisoqatigiivi. Ilaqutariinnermut Ataatsimiititaliaata suliaralugillu ma - • Nittarsaassineq. lin naaffigissavai: • Nalunaaqutsersuineq. • Akit Isumaginninnermut tunngasut siulersorneqarnerat aaq- • Akiligassarsisitsisarneq. qis suunneqarnerallu. • Oqartussaasoqarfiit assigiinngitsunik suliallit isuma gin - Takornariaqarneq: ninnermi suliassatigut suleqatigiinnissaat. • Nunatsinni takornariaqarneq. • Kommunit akunnerminni akiliiffigeqatigiittarnissamut • Takornariaqarnerup inuussutissarsiutaanera, aningaa- pisussaaffii. sa lersuiffigineqartarnera. Pissaqarnikkut isumannaallisaavigineqarnissaq pillugu Aatsitassanut tunngasut: Avannaamioqatigiit isumaqatigiissutaat. • Aatsitassat nunamiittut immallu naqqaniittut ilu- aqutiginerat. Innarluutillinnut tunngasut: • Annertuumik innarluutillit ikiorserneqartarnerat. Nunat tamalaat akornanni niueqatigiinnermut tunngasut: • Annertuumik innarluutilinnut ulloq unnuarlu inissiisarfiit. • WTO il.il. Ilaqutariit pillugit inatsisitigut maleruagassat: Suliffeqarnermut immikkoortortaq: • Nammineersinnaatitaanermik inatsit. • Suliffeqarnermik pilersaarusiorneq • Aappaariinnermi inatsisitigut malitsigitinneqartartut. • Naligiissitaaneq • Meeqqat inatsisitigut illersugaanerat. • Suliffeqartitsiniarneq • Meeqqanut tapiissutit. • Suliffissaarusimanerup akiorniarnera • Meeqqanut pilersuutitut akilersuutit meeravissiar - • Sulisilluni ajoqusernerit taarnermullu tapiissutit tunniunneqartarneri.

26 Meeqqanut inuusuttunullu tunngasut: 4.4.3. • Meeqqanut inuusuttunullu ikiorsiisarneq. Inatsisartut Peqqissutsimut Ataatsimiititaliaat • Meeqqanut inuusuttunullu ulloqunnuarlu paaqqinnit - Suliassaqarfinnut makkununnga tunngasut Inatsisartut tar fiit. Peqqissutsimut Ataatsimiititaliaata suliaralugillu malin naaf - fi gissavai: Inersimasunut immikkut ingerlataqarfiit: • Inersimasunut immikkut ingerlataqarfiit, taakkununngalu Nunatsinni peqqinnissaqarfik: ilanngullugit • Peqqinnissaqarfiup aqunneqarnera aaqqissuussaaneralu. • Qimarnguiit • Peqqinnissaqarfiup kiffartuussineri. • Peqqinnissaqarfimmi sulisut (nakorsat, peqqissaasut, Isumaginninnikkut ikiorsiissutaasartut: ernisussiortut il.il) • Pisortanit ikiorsiissutit. • Isiginnaarutikkut nakorsiartitsisarneq • Angerlarsimaffimmi ikiorteqartarneq. • Annertussusileriikkamik ikiorsiissutit. Nappaatit, ilaatigut makku: • Naartunermi, ernereernermi meeravissiartaarnermilu • Timikkut tarnikkullu nappaatit sulinngiffeqartarneq ullormusiaqartarnerlu. • Akiuussutissanik kapuuineq. • Pisortanit soraarnerussutisiat. • Nappaalanerit upalungaarsimanerlu • Utoqqaat illui. • Kinguaassiuutitigut nappaatit • Siusinaartumik soraarnerussutisiat piginnaanngor saaq - • HIV/AIDS. qiinerlu. • Ineqarnermut tapiissutit aamma ineqarnermut atatillugu Inuiaat peqqissuunissaat inuiaallu peqqissuunissaannut meeqqanut tapiissutit. pilersaarut

Ilaqutariinnermut Ataatsimiititaliaq 2007-imi katillugit Pinaveersaartitsineq. 22-eriarluni ataatsimiippoq. Nakorsaatit. Ataatsimiititaliap susassaqarfiisa iluini kommunimi pissutsit pillugit paasisaqarnissaq siunertaralugu Inatsisartut Ilaqutariinnermut Ata- Naartuneq erninerlu: atsimiititaliaat ulluni 6.-7. september 2007-imi Ittoqqortoormiunut • Naartunermi eqqiluisaarneq erninissamullu ilitsersuineq. paasisassarsiorluni angalavoq. Kommunabestyrelsip ataatsimeeqa- tiginerata illuatungeriillu susassaqartut ilisimatitsiffiusumik ataat- • Naartuersinneq naartunaveersaatillu. simeeqatiginerisa saniatigut paasisassarsiornermi suliffeqarfiit ta- kuniarne qarput aalajangersimasunillu misissuisoqarluni. Kommunimi Kigutilerineq. innuttaasunut pissutsit kiisalu kommunimi pissutsit allat pillugit Ila- qutariinnermut Ataatsimiititaliap ilisimatin neqarnissaa tamatumani Peqqinnissaq pillugu nunat tamat akornanni isumaqa ti - siunertarineqarluni. giissutit.

Ilaqutariinnermut Ataatsimiititaliami 2007-imi ataatsimiin - Tupa avatangiisinillu tupatorfiunngitsunik isumannaarineq nerit aaqqissuussinerillu allat: Kalaallit Nunaanni meeqqat inuusuttullu pillugit MIPI-mit ilisimasat Inuussutissanik nakkutilliineq (nersutit nakorsaanit piuma - kingullerpaat pillugit unnummut paasissutis siiffiusumut Inatsisartu- saqaatit). nut ilaasortat partiinilu atorfillit Ilaqutariinnermut Ataatsimiititaliap ulloq 6. november 2007-imi aggersarpai. MIPI MIPI-llu nalunaaru- siaanik kingullernik atuakkiortuusut saqqummiipput. Inatsisartut Peqqissutsimut Ataatsimiititaliaat inissititerluni ataatsimiinnerup(rit) saniatigut 11-eriarluni ataatsimiippoq. Innarluutillit pillugit ulluni 14. – 16. maj 2007-imi ataatsi meer su ar - nermi Ilaqutariinnermut Ataatsimiititaliamit aallartitat peqataap- Ataatsimiititaliap naalakkersuisunut ilaasortaq marloriarluni put. Innarluutillit pillugit 2007-imi ataatsimeersuarneq Ilaqutariin- ilisimatitsiffiusumik ataatsimeeqatigaa. Aammattaaq nermut Pisortaqarfimmit aaqqissuunneqarpoq ingerlanneqarlunilu Nuummi Katuami. Ataatsimiititaliap 2007-imi ulloq 17. april aamma ulloq 9. november tarnip pissusaanut suliassaqarfik immikkut Ilaqutariinnermut Ataatsimiititalip 2007-imi illuatunge ri - ittumik paasisaqarfigineruniarlugu Nuummi Dronning sanik allanik ataatsimeeqateqarnera: Ingridip Napparsimmavissua takuniarpaa. Ulloq 28. marts 2007-imi KANUKOKA ataatsimee qatigi ne qarpoq, ta- matumani oqaluuserineqarlutik pensionisiat pillugit siunnersuutit 2007-imi isumasioqatigiinnerni/ataatsimeersuarnerni mar - Ilaqutariinnermut Ataatsimiititaliami suliarineqartut. lunni Ataatsimiititaliaq peqataavoq aammalu paasisassar-

28 siorluni ataasiarluni angalalluni: Piniarsinnaanermut aallaaniarsinnaanermullu akuersissutit. 6. – 14. juni / København, Tromsø Nunalerineq: Telemedicin pillugu ataatsimiititaliap angalanera/Ataatsimeersuari- • Inuussutissarsiutigalugu naasunik il.il. naatitsinermut arnera nunaminernik atuineq killiliisarnerlu. Utoqqaat aammalu telemedicinimik atuineq pillugu nunat tamalaat ataatsimeersuarneranni Peqqissutsimut Ataatsimiititaliaq peqataa- voq. Telemedicinip atorneqarnerani periarfissat suunersut paasissal- Nersutaateqarneq. lugit Ataatsimiititaliamit annertuumik soqutigineqarpoq. Ataatsi- meersuarnerup nalaani utoqqaat angerlarsimaffii assigiinngitsut Imaani tatsiniluunniit tukertitsiviit. marluk telemedicinimik atugaqarfiusut takuniarneqarneranni ataat- simiititaliaq peqataavoq. Ataatsimeersuarnerup kingorna Tromsømi telemedicinimut qitiutoqarfik Naalakkersuisunit aallartitat peqati- Inatsisartut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu galugit ataatsimiititaliap takuniarpaa. Ataatsimiititaliaat 2007-imi makkuninnga ingerlataqarpoq.

Tromsømut ingerlaarnermi ataatsimiititaliaq Københavnimut unillat- 2007-ip ingerlanerani ataatsimiititaliaq 10-nik isuma liu - siarpoq, tamatumani periarfissaq atorlugu Falck takuniarneqarpoq tissiissusiorpoq, 2007-imi upernaakkut ataatsimiinnerup Danmarkimi tassanngaannartumik pisoqartillugu upalungaarsima- nalaani pingasut aammalu 2007-imi ukiakkut ataat- neq qanoq ingerlanneqarnersoq paasisaqarfiginiarlugu. simiinnerup nalaani arfineq marluk. Ataatsimiititaliaq 8.-10. september / Nuuk 2007-ip ingerlanerani ileqquusumik arfineq marloriarluni Nunamed 2007-imi ataatsimiititaliaq peqataavoq. ataat simiippoq ataasiarlunilu isumasioqatigiilluni ataat - simiilluni. Ataatsimiititaliaq paasisassarsiorluni takuni- 4.4.4. aan ngilaq. Inatsisartut Aalisarnermut, Piniarnermut Nunaleri- nermullu Ataatsimiititaliaat Ataatsimiititaliap angalaneri: 22. – 26. februar / Kalaallit Nunaata kujataa Suliassaqarfinnut makkununnga tunngasut Inatsisartut Nunalerinermik ingerlatat assigiinngitsut, tassunga ilanngullugu Upernaviarsummi savaatilinngorniat atuarfiata toqoraaviullu Neqip Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimii - takunissaat ataatsimiititaliap angalanerani siunertarineqarpoq. titaliaata suliaralugillu malinnaaffigissavai: Aammattaaq Qaqortumi nunalerinermut siunnersorteqarfik kiisalu savaateqarfiit arlallit ataatsimiititaliamit takuniarneqarput. Inuussutissarsiutigalugu aalisarneq aamma inuussutis - sarsiutiginagu aalisarneq. 4.4.5. Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimii- Ukuninnga nakkutilliineq: titaliaat • Aalisarneq tamaat (Kilisalluni aalisarneq, raajarniarneq, Suliassaqarfinnut makkununnga tunngasut Inatsisartut qassutinik kivisittakkanik aalisarneq, ningittagarsorluni Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliaata aali sarneq, kapisilinniarneq, eqalunniarneq, assagiar sun- suliaralugillu malinnaaffigissavai: ni arneq, uiluinniarneq, bundgarnersorluni aalisarneq il.il.). Itsarsuarnitsat nunami aalaakkaasut illullu pillugit eqqis - • Aalisarsinnaanermut akuersissutit. si simatitsinermut aalajangersak kat. • Pisassanik agguaassisarneq. Pinngortitamik eqqissisimatitsineq: Tunisanik nalunaaruteqartarneq, tunisineq tunisassiornerlu • Uumasunik nujuartanik naasunillu nungutsitaanissa - makkuninnga: minnut navianartorsiortunik nunat tamalaat akornanni • Aalisakkat. niuerneq. • Piniakkat. • Uumasunik nujuartanik naasunillu nungutsitaanissa - • Naasorissaanermit nioqqutissiat. minnut navianartorsiortunik nunamut eqqussuineq avam - mul lu annissuineq. Inuussutissarsiutigalugu piniarneq aamma inuussutis sar - • Nunap ilaanik, nunaminernik il.il. eqqissisimatitsineq. siutiginagu piniarneq makkuninnga: (taamaattoq apeqqutit • Naasoqassuseq. eqqissisimatitsinermut tunngasut pinnagit) • Miluumasut imarmiut. Eqqissisimatitsinermi aalajangersakkat pisuussutit uumas - • Miluumasut nunamiut. susillit pillugit, soorlu makku: • Timmissat. • Miluumasut imarmiut. • Miluumasut nunamiut. Aallaaniartilluni angallatit. • Timmissat.

30 • Aalisakkat. suliaralugillu malinnaaffigissavai: • Uumasut piniagassat pillugit ingerlatsineq. Angallannermut tunngasut.

Avatangiisimik nunami, silaannarmi imaatigullu illersui- • Timmisartuussisarneq: neq, tassunga ilanngullugu sermersuaq. • Silaannakkut angallanneq.-Mittarfiliorneq.-Heliportit. • Imarsiorneq: Nunatsinni nunattalu avataani.-Inuttat Pinngortitamik illersuineq: sulinermi atugassarititat maleruaqqusallu. • Sanaartornermi pilersaarusiorneq. (Nunaminernik ali- • Umiarsualiviit: Sanaartorneq.-Aserfallatsaaliineq.- annaarsaarfiusinnaasunik pissarsisarneq) Ingerlatsineq. • Kulturimut tunngasutigut avatangiisit. • Angallassineq tamatumalu avatangiisinut kinguneqaa- Pilersuineq: tigisartagai. • Usinik assartuineq. • Nunami, silaannarmi imaanilu mingutsitsineq, tassunga • Royal Arctic Line. ilanngullugu sermersuaq. • Nunaqarfinnik pilersuineq. • Nunami immallu naqqani aatsitassanik iluaqutiginnin- niarnermut atatillugu apeqqutit avatangiisinut tunnga- Nukissiornermut tunngasut: sut kinguneqaatigisartakkallu. • Illoqarfinni nunaqarfinnilu imermik pilersuineq. • Erngup nukinga atorlugu nukissiorneq. Pinngortitaleriffik. • Innaallagiaq, tassunga ilanngullu illoqarfinni nunaqarfin - nilu innaallagissamik pilersuineq. Eqqagassanik passussineq il.il. • Nukissaq nukissamillu pilersuutit ataavartut (anorisaatit, seqineq iluaqutigalugu nukissiorneq aamma nunap Nunanut tamalaanut Naalagaaffeqatigiinnermullu tunnga- kissarnera atorlugu nukissiorneq). sut: • Danskit Avatangiisinut Nukissiuuteqarnermullu Mini- Attaveqatigiinnermut tunngasut: stereqarfiat. • Allakkerineq. • Dansk Polarcenter. • EDB-mut aamma teknologi atorlugu paasissu tissii sar - • Miljøstyrelsen. nermut tunngasut. • Danmarks Miljøundersøgelser. • Tele, TV aamma radioqarfiit taakkuninngalu piorsaaneq. • Kalaallit Nunaanni misileraanernut ilisimatusarnermul- • VHF-imut allanullu radio atorlugu attaveqatigiittarnernut lu ingerlatsiviit, soorlu Zackenberg allallu. tunngasut. • Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiiffiat. • Tele-kkut attaveqatigiittarneq tamatuminngalu pior- • Issittumi Siunnersuisoqatigiit. saaneq. • Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiivi. Inissiaatileqatigiiffik INI: Ataatsimiititaliap angalaneri: • Inissianik attartortittakkanik allaffissornikkut ingerlat - Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliap si neq. ulloq 28. april 2007-imi Maniitsup kommuniani olivinisiorfik ta kusarpaa. Olivinisiorfik pillugu nalinginnaasumik ilisi - Boligstøtte: ma tinneqarnerup saniatigut aatsitassarsiorfiup eqqaani ava - • Naafferartumik akilersuutit. ta ngiisitigut pissutsit pillugit Eqqisisimatitsinermut Ava - • Termininut ernialiussat. ta ngiisinullu Ataatsimiititaliaq immikkut ittumik ilisi ma tin - • Akiligassanik kinguaattoorutit. ne qarpoq. Inissianik attartortitsisarneq: Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliaq • Inissigallartarfiit. 2007-imi quleriarluni ataatsimiippoq. • Akiligassanik kinguaattoorutit. • Inissiat attartortittakkat. 4.4.6. • Pisortanut inissiat. Inatsisartut Attaveqarnermut Ineqarnermullu Ataatsimiititaliaat Inissiat: • Sulisorisanut inissiat. Suliassaqarfinnut makkununnga tunngasut Inatsisartut • Inissianik iluarsaassineq. Attaveqarnermut Ineqarnermullu Ataatsimiititaliaata • 60/40-mik illuliat.

32 • Piginneqatigiilluni illuliortiterneq. • Nunaqarfinni illuliortiterneq. Ilisimatusarneq: • Nammineerluni illuliat. • Kalaallit Nunaanni Naatsorsueqqissaartarfik • 10/40/50-imik illuliat. • Ilisimatusarfik

Ataatsimiititaliap susassaqarfiinut tunngasuni nunanut Nunani tamalaani pissutsit. allanut tunngasut. Tamatuma saniatigut nunani avannarlerni allani kul tu re - Inatsisartut Attaveqarnermut Ineqarnermullu Ataatsi - qarnikkut ilinniartitaanikkullu politikip ineriartornera miititaliaat 2007-imi makkuninnga ingerlataqarpoq: Nunanilu Avannarlerni killerni suleqatigiinneq Ataat- simiititaliap malinnaavigisariaqarpai. Tassunga atatillugu 2007-ip ingerlanerani ataatsimiititaliaq qulinik isuma - Namminersornerullutik Oqartussanit akuersis suti gi ne qar - liutissiissusiorpoq, 2007-imi upernaakkut ataat simiinnermi simasunik isumaqatigiissutikkut aalajangersakkatigullu pingasut aammalu 2007-imi ukiakkut ataatsimiinnermi pisussaaffeqartoqarsinnaavoq. Inatsisartut ataatsi miin ne - arfineq marluk. Ataatsimiititaliaq 2007-ip ingerlanerani 12- rinut atatillugu suliffeqarfinnik oqartussaaffimmi ataaniit - eriarluni ataatsimiippoq. Ataatsimii ti taliaq angalanani - tunik Kultureqarnermut Ilinniartitaanermullu Ataatsi mii - luun niit paasisassarsiorluni taku niaan ngilaq. titaliap takuniaasarnera ileqquuvoq, taamaalilluni sulias- saqarfimmi iluani susoqarneranik paasisimasa qar ne - 4.4.7. rulertarluni. Inatsisartut Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Ataatsimiititaliaat Inissisiterluni ataatsimiinnerup(rit) saniatigut Kul tu re- qarnermut Ilinniartitaanermullu Ataatsimiititaliaq 2007-imi Suliassaqarfinnut makkununnga tunngasut Inatsisartut 25-eriarluni ataatsimiippoq, ataasiarluni isumasio qatigiilluni, Kul tureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu aqqaneq marlunnik sassartitsilluni aammalu ilisimatit sif - Ataatsimiititaliaata suliaralugillu malinnaaffigissavai: fiusumik pingasoriarluni Naalakkersuisunik ataatsimee qa - te qarluni. Kultureqarneq nutaarsiassalerinerlu: • Aviisit Ataatsimiititaliaq makkunani paasisassarsiorluni angalavoq: • Toqqorsiviit • Atuagaateqarfiit 26. februar - 2. marts / København aamma Odense • Atuakkanik saqqummersitsisarfiit Nunat Tamalaat Issittumut Ukiorititaat 2007/2008-mik sisaman - ngornermi ulloq 1. marts 2007 Købehavnimi ammaanersiorluni aaq- • Katersugaasiviit qissuussami Inatsisartut Kulture qar nermut Ilinniartitaanermullu • Radio aamma fjersyni Ataatsimiititaliaat peqataavoq. Tassunga atatillugu ataatsimiitita- liaq sulias sa qarfimminut attuumassuteqartuni paasi sas sarsiorluni Ilageeqarneq: takuniaavoq ataatsimiillunilu. Ataatsimiititaliap ilaatigut takuniarpai • Den kirkelige Højskole tunisassiornermik ilinniarfik, Dansk Polar Center, Københavnimi Odensemilu kalaallit illui aammalu Danmarkimi kalaallit ilinniagaqar- • Ilagiit tut ataatsimee qatigalugit. • Palasitut ilinniartitaaneq • Ajoqitut ilinniartitaaneq • Pattattutut ilinniartitaaneq Paasisassarsiorluni takuniaanerit:

Atuarfeqarneq ilinniartitaanerlu: 26. april / Nuuk • Ulluunerani paaqqinnittarfinnut tunngasut Inerisaavimmut paasisassarsiorluni takuniaaneq • Meeqqat atuarfiat • Immikkut atuarfiit 26. april / Nuuk • Ilinniarnertuunngorniarfiit Nuuk Internationale Friskolemut, NIF, paasisassarsiorluni takuniaa- neq • Ilinniartitaanerit ingerlaqqiffiusut

• Sunngiffimmi sammisassaqartitsineq 24. september / Nuuk • Højskolit Ilimmarfimmut paasisassarsiorluni takuniaaneq • Ilinniagaqarnersiutit • Ilinniartut inaat 12. oktober / Nuuk IMAK-imut paasisassarsiorluni takuniaaneq ullup qeqqasiornerlu.

Timersorneq

34 • Qamutinut motorilinnut akitsuutit 2007-imi ingerlatat allat: Inatsisartut Akileraartarnermut Akitsuusiisarnermullu 12. - 13. april / Nuuk Ataatsimiititaliaat 2007-imi arfineq marloriarluni Naleqqiiffik, meeqqat atuarfiat pillugu IMAK-ip ataatsimeersuartit- ataatsimiippoq. sinera.

16. april / Nuuk UPA 07-imi isumaliutissiissutit tunniunneqartut: 6 aammalu Ilinniarnertuunngorniarfinnik nutarterineq pillugu Nuummi GU-mi ul- UKA 07-imi: 6 loq sammisaqarfiusoq Ilinniarnertuunngorniarfinnik nutarterinermut suleqatigiissitaliamit KIIIP-imillu aaqqissuunneqartoq. Ataatsimiiti- Akileraartarnermut Ataatsimiititaliaq paasisassarsiorluni taliami ilaasortat apeqqarissaarfigineqarput. uunga takuniaavoq: 27. juni / Nuuk Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivisa Kultureqarnermut Ilinniar- 12. november: titaanermullu Ataatsimiititaliaannik ataatsimeeqateqarneq. Qeqqani immikkoortortaqarfik, tassani Akileraartarnermut tunnga- sut aammalu akileraartarnermut akiliisitsiniartarnermullu tunngasut 03. juli / Sisimiut nutaamik aaqqissorneqarnerat pillugit ataatsimiititaliaq paasitin- Knud Rasmussenip Højskoliata ukiunik 45-nngortorsiorluni nalliut- neqarluni. torsiornera. Ataatsimiititaliap siulittaasua ataatsimiititaliaq sinner- lugu peqataavoq. 4.4.9. Inatsisartut Qinigaasinnaanerup Misilinneqarnissaa- 23. - 24. november / Nuuk nut Ataatsimiititaliaat KNR-ip Public Service pillugu isumasioqatigiissitsinerani peqataa- Nutaamik qinersisoqarneranut atatillugu qinersinerup mi- neq, tamatumani sammisaq pingaarneq tassaalluni: Oqariaaseq Pub- lic Service immikkut sammillugu nunatsinni tusagassiuutit siunissa- si linneqarnissaanut ataatsimiititaliaagallartumik, sivisu ner- mi ineriartornissaat. paamik ilaasortaasimasunit angajullermik taassumalu toqqagaannik sisamanik allanik ilaasortalimmik, tak. 4.4.8. Inatsisartut Suleriaasiat, §1, imm.3, pilersitsisoqassaaq. Inatsisartut Akileraartarnermut Akitsuusiisarner- Ataatsimiititaliaq Inatsisartuni Naalakkersuisunilu ilaasortat mullu Ataatsimiititaliaat qinigaasinnanerat pillugu, Inatsisartut Suleriaasiat §1, Suliassaqarfinnut makkununnga tunngasut Inatsisartut imm. 4 aamma § 6, imm. 2, naapertorlugit inassuteqaa te - Akileraartarnermut Akitsuusiisarnermullu Ataatsimiitita- qas saaq. li aa ta suliaralugillu malinnaaffigissavai: Qinigaasinnaanerup Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliaq Isertitanit akileraarutit: Inatsisartut inissitsiterlutik ataatsimiinneranni Inatsisartullu • Inummut akileraarutit. ukiuata aallartinnerani Suleriaatsimi § 7, imm. 2, naa per tor- • Ingerlatseqatigiiffinnut akileraarutit. lu gu pilersinneqartarpoq. Pissutsit Inatsisartuni Naa lak - • Iluanaarutinit akileraarutit. kersuisunilu ilaasortat ilaasortaanerannik naleq qut sit- • Marloriaammik akileraarusiinnginnissaq. sisuujunnaartitsisinnaasut pillugit, Suleriaatsimi §2 aamma 6, imm. 2, naapertorlugit ataatsimiititaliaq Inatsi sartunut Akileraarutitigut nalimmassaaneq: inassuteqaateqassaaq. Aningaasarsiat pillugit inatsimmi § • Kommunit procentinngorlugu akileraarusiussaat 9 malillugu Inatsisartut siulittaasuata Naa lak kersui su nul - • Inuttut akileraarutitigut nalimmassaaneq luunniit ilaasortap ingerlassani atorfe qar fin ni luunniit pi - • Ingerlatsiviit akileraarutitigut nalimmassarneqarnerat sortanit namminersortunilluunniit pigineqartuni isuma - • Kommunit ataatsimoorlutik akileraarutaasa aggua taar - gin ninnerminnik tigummiinnarumallutik kissaatigisaat neqarneri aammattaaq ataatsimiititaliamut aalajangiif figisassatut saqqummiunneqartassapput. Aningaasanik ileqqaarluni katersinerit akileraarutitigut ajunngitsorsiassartallit. Akitsuutit: 4.4.10. • Umiarsualivissinnermut akitsuutit. Inatsisartut Namminersorneq pillugu • Raajanut akitsuutit. Ataatsimiititaliaat • Aningaasannanniarnermut akitsuutit. Namminersorneq pillugu Pisortaqarfiup ato run naar sin ne - • Naqissusiinermut akitsuutit. qarneraniilli Namminersorneq pillugu Ataatsimiititaliaq • Aningaasanoorutinut akitsuutit. sulianik ingerlataqanngilaq. Namminersorneq pillugu • Nioqqutissanik eqqussinermut akitsuutit. Ataatsimiititaliami ilaasortat tamarmik Kalaallit-Danskit

36 Namminersorneq pillugu Isumalioqatigiissitaanni ilaasor - Taamaalilluni nunat avannarliit sule qa ti giin ne ranni nunatta taap put. Isumalioqatigiissitami ilaasortat kalaallit allat ilaasortaatitaat marluusut Ka laal lit Nu naa ta avammut tassaapput Anthon Frederiksen (K) aammalu Johan Lund kiinnertartorai taakkulu nunat sinni pissutsit nunanit Olsen (IA) kiisalu isumalioqatigiissitallu siulittaasua Jonathan tamalaanit akuersaarneqarnissaat ilisimaneqar nissaallu Motzfeldt (S). Namminersorneq pillugu Isumalioqatigiissitap pilersitseqataaffigisarlugu. Nunat Avannarliit Siunner- suliani 2008-p ingerlanerani naammassissagaa naat sor suu - suiso qatigiivini inatsisilior tut suleqatigiinnerat Minis ter - tigineqarpoq. rådimut aalajangersagalior ner ti gut piviusun ngortit sivi gi - neqartarpoq.Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivinut ata- 4.4.11. tillugu partiit arlallit angalanerni makkunani peqataatita - Inatsisartut Aaqqissuusseqqinnissaq pillugu qar put: Ataatsi miititaliaat Pisortat ingerlatsiviannik iluarsaaqqinnermi (kommuninik 23. – 26. april / København iluarsaaqqinnermi) suliamik Naalakkersuisut ingerlatit - Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivisa ataatsimeeqatigiinneri Peqataapput Kim Kielsen, Siumut aammalu Johan Lund Olsen, Inuit seqqinnerannik malinnaanissaq Inatsisartut Aaqqissuus seq - Ataqatigiit. qin nissaq pillugu Ataatsimiititaliarigallagaata suliassaraa . 26. – 29. august / Berlin Ataatsimiititaliaq 2007-imi arfineq marloriarluni ataatsi - Baltic Sea Parliamentary Conference. miippoq. Ataatsimiititaliaq ilisimatitsiffiusumik ataatsi miin - Peqataavoq Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit. nanilu isumasioqatigiilluni ataatsimiinngilaq. 22. – 25. september / Göteborg Göteborgimi nunat avannarliit pillugit sapaatip akunnera sammisa - Ataatsimiititaliaq 2007-imi isumaliutissiissutinik sismanik qarfik. tunniussaqarpoq Peqataavoq Josef Motzfeldt, Inuit Ataqatigiit.

4.4.12. 29. oktober – 1. november / Oslo Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivisa ataatsimiinnerat. Nunanilu tamalaani aallartitat Peqataapput Otto Jeremiassen, Siumut aammalu Augusta Salling, Atassut. Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivi Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivi 1952-imi piler - Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat sinneqartoq inatsisiliortut suleqatigiillutik oqallittarfi- Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat nunat gaat. Nunanit Avannarlernit tallimaasunit (Danmarkimit, inatsi siliortoqarfiit akornanni aaqqissuussaavoq nunatta Norgimit, Sverigimit, Finlandimit Islandimillu) aammalu Inatsisartuinit, islandimiut Altingiannit (inatsisartuinit) nammi nersornerusoqarfinnit pingasuusunit (Kalaallit Savalimmiullu Lagtingiannit (inatsisartuinit) nunat pingasuu - Nunaannit, Savalimmiunit Ålandimillu) qinikkanik 87-inik sut aallartitaannit ilaasortaaffigineqartoq. Nunat aallarti- Siunnersuiso qa tigiit ilaasortaqarput. 1971-imiit nunani taat tamar mik immikkut arfinilinnik ilaasortaqarput. Siun - avannarlerni naalakkersuisut Nunat Avannarliit Minister - nersuiso qa tigiiffiup siulittaasoqarfiani sinniisorisat nunat rådianni sule qa ti gii lerput. Nunat Avannarliit Siunner suiso - aallartita qartut tamarmik immikkut toqqartarpaat. Island qatigiivi siulittaaso qar fikkoortumik siulersorneqartoq Kalaallit Nunaat taarserlugu 2007-imi augustimi siulittaa- ukiu moor tu mik ataatsi meer suarnerni oktoberimi naalak - suu titaqalerpoq. Siunnersuisoqatigiiffiup naa lak ker sui su - kersuinikkut oqallinnissa nut aammalu sammisaqarluni ti goortumik isumaqatigiissutaani nunat ilaa sor taa sut pi - ataat simiinnernut kater suut tar poq. Nunat Avannarliit ngasut akornanni siulittaasutut inis saq paar la gaan ne qar - Siunnersuisoqatigiivini sulineq ataatsimiititaliani partiillu tas sasoq aalajangersarneqarpoq, taa maa lilluni siu littaasoq agguataarnerini sulinertut ingerlanneqartarpoq. Nunat ukiumut ataatsimut atuuttus saal lu ni.Nunat Avannarliit avannarliit Kultureqarnermut Ilinniartitaanermullu Ataat- Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat ukiu moor tumik sammisa qar - simiititaliaanni aamma Nunat avannarliit Avatangiisinut lu ni ataatsimeersuartarlunilu ukiu moor tumik ataatsimiit - Pinngortitamilu Isumalluutinut Ataat si mii ti ta liaanni tar poq. Taakkuttaaq siulittaasutut inis sisimaffiup paarla - nunatsinnit sinniisorisat marluusut 2007-ip naanerani gaaf fiusarneratulli paarla gaaf figine qar tarput, taamaalilluni ilaasortaapput. piffissami ukiunik pinga sunik sivisus susilimmi nunani pinga - Ilaasortanit katillugit 87-iusunit Inatsisartut ilaasortaa ti - suu suni tamani sam misaqarluni ataat simeersuartoqartarluni taat naak marluinnaagaluarlutik Nunani Avannarlerni Siun- ukiumoor tumillu ataatsimiitto qartarluni. nersuisoqatigiit partiinut agguataarnerini suliaqar tutullu ataatsimiititaliani ataatsimiinnerni peqataasar ner mikkut Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat 2007-imi nunat avannarliit sinnerisa inatsisiliortuinut Kalaallit Nu naa - makkununnga angalavoq: ta soqutigisaasa malunnartinneqarnissaat qu lak keer tar paat.

38 27. februar – 1. marts / København aamma Bruxelles: 20. – 24. august / Nuuk: Siulittaasoqarfiup Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivisa siulit- Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiata ukiumoortumik taasoqarfiat Københavnimi ataatsimeeqatigaa, aammattaaq Bruxel- ataatsimiinnera. Stortingimit alaatsinaatsitat peqataapput. Atlanti- lesimi ”The new Northern Dimension Policy” pillugu ataatsimeersuar- kup avannaani annaassiniartarnermi suleqatigiinneq, ataatsimut nermi siulittaasoqarfik peqataavoq. Aallartitat siulittaasuat peqa- aalisagartassat pillugit ilisimatusarnermi suleqatigiinneq, Issittumi taavoq. arnanut atugassarititat aammalu Nunani avannarlerni Killerni nunat avannarliit højskoliisa siuarsaarneqarnissaat pillugit aalajangersak- 14. – 17. juni / Húsavik, Island: kat ataatsimiinnermi Siunnersuisoqatigiiffimmit akuersissutigine- Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiata immikkut sammi- qarput. Aammattaaq issittumit aallartitanik ataavartunik EU piler- saqarluni ukiumoortumik ataatsimeersuarnera. Sammineqartoq tas- sitseqqullugu siunnersuisoqatigiiffimmit kaammattorneqarpoq. Aal- saavoq ”Vestnorden i en globaliseret verden” (Nunarsuarmioqataale- lartitat tamarmik peqataapput. raluttuinnarnermi Nunat Avannarliit Killiit peqataanerat) pingaartu- millu sammineqarlutik pituttorsimanngitsumik niueqatigiinnissamik 29. oktober – 1. november / Oslo isumaqatigiissutit. Nunat Avannarliit Killiiit Siunnersuisoqatigiiffiat, Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivisa ataatsimiinnerat: EFTA-mit aallartitat, Norgimi Stortinget, SCPAR kiisalu Nunani Avan- Nunat taakku pingasuusut avatangiisininut ministerii, aalisarnermut narlerni Killerni ingerlatallit peqataapput. Aallartitat tamarmik pe- ministerii, nunanut allanut ministerii, suleqatigiinnermut ministerii qataapput. aammalu ilinniartitsinermut ministerii ataatsimeeqatigineqarput. Tamatuma saniatigut Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivisa siu-

40 41 littaasoqarfiat ataatsimeeqatigineqarpoq aammalu siulittaasoqarfik ataatsimiilluni. Aallartitat siulittaasuat peqataavoq.

Takussutissiaq 4-1 Siulittaasoqarfiup ataatsimiititaliallu 2006-imi ataatsimiinneri

Ataatsimiititaliaq Ataatsimiinnerit Isumasioqatigiilluni Isumasioqatigiilluni Sassartitaqarnerit amerlassusaat ataatsimiinnerit Naalakkersuisunik amerlassusaat amerlassusaat Ataatsimeeqateqarnerit (tassunga ilanngullugit amerlassusaat missingersuutit naatsorsuutillu pillugit isumasioqatigiinnerit)

Siulittaasoqarfik 53 Inuussutissarsiornermut Ataatsimiititaliaq 6 Ilaqutariinnermut Ataatsimiititaliaq 22 2 1 Peqqissutsimut Ataatsimiititaliaq 11 2 Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliaq 42 2 Aalisarnermut, Piniarnermut Nunalerinermullu Ataatsimiititaliaq 8 1 Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu Ataatsimiititaliaq 10 Attaveqatigiinnermut Ineqarnermullu Ataatsimiititaliaq 12 Kultureqarnermut, Ilinniartitaanermut Ilageeqarnermullu Ataatsimiititaliaq 25 1 3 12 Inatsisit Atortinneqarnerannut Ataatsimiititaliaq 10 1 Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliaq 13 1 Akileraartarnermut Akitsuusiisarnermullu Ataatsimiititaliaq 7 Nunanut Allanut Sillimaniarnermullu Ataatsimiititaliaq 12 2 Qinigaasinnaanerup Misilinneqarnissaanut Ataatsimiititaliaq 1 Inatsisartut Aaqqissuusseqqinnissaq pillugu Ataatsimiititaliarigallagaat 7 Suleriaaseq Pillugu Ataatsimiititaliaq 3 Katillugit 242 8 7 13

42 5. 2007-imi Inuusuttut Inatsisartoqarnerat

Inuusuttut Inatsisartuisa ingerlanneqarnerat Inatsisartut immikkut suliat: Siulittaasoqarfiata 2003-mi siullermeerutaasumik isuma - • Kina naapertuilluarnermik pisariaqartitsiva? gaa. Tassunga atatillugu Inuusuttut Inatsisartui ukiut allor- • Kalaallit Nunaata Eqqartuussiveqarfiani Eqqortuliorneq tarlugit siunissami ingerlanneqartassasut aalaja nger ne - naapertuilluarnerlu qarpoq. Aammattaaq Inuusuttut Inatsisartoqarnerit tamaa - • Seqersittakkatigut Eqqortuliorneq Naapertuilluarnerlu sa immikkut sammisaqartoqartassasoq aalajangerneqarpoq. pillugit apeqqutit eqqarsaatersuutigisariallit Danmarkip Inatsisinik Tunngaviusunik annertunerusumik • Siunnersuut ima suliarineqartarpoq iluarsaassiniarluni isumaliuutiginninnera isumassar si vi - • Siunnersuusiornermi naapertuilluarneq pillugu isumaliu - galugu 2003-mi sammisaq tassaavoq ”Kalaallit Nunaat tersuutaasinnaasut (Ilinniartitsisumut) Inatsisillu Tunngaviusut”. 2005-imi Inuusuttut Inatsisar - • Inatsisartuni siunnersuutit naapertuilluarneq aallaa vi - toqarneranni ”Tamat oqartussaaqaatanerat” sammine - galugu misissuiataarneri (taakkununnga tunuliaqutitut qarpoq. Sammisassaq taanna ilaatigut Inatsisartut Ila qu - atortussat) tariinnermut Peqqissutsimullu Ataatsimiititaliaannit apeq - • Nuka – Piviusuusaartitamik isiginnaagassiaq quteqaat tunngavigalugu toqqarneqarpoq, inuiaqa tigiinni • Nuka – Piviusuusaartitamik isiginnaagassiaq pillugu tamat oqartussaaqataanerat tamallu oqartussaaqa taa - ilinniartitsisumut ilitsersuut neranni sulianik ingerlataqartarneq sammineqassasut taas - suma kissaatigimmagu. 2004-mi ilaatigut Nammi ner sorne - 2. 2005-imi Inuusuttut Inatsisartoqarnerani atortussat rullutik Oqartussat atuutilersinneqarnerannit ukiut 25- tamakkerlugit CD-nngorlugit: inngorput, nalliuttorsiornerullu kingorna Inuusuttut • 2005-imi Inuusuttut Inatsisartoqarneranut atatillugu Inatsisartoqarneranni siullermi tamat oqar tussaaqataanerat siunnersuutitut saqqummiunneqartut sammissallugu pissusissamisoortutut isigineqarpoq. • ”Aqutsisut” akissuteqaataat 2007-imi ”Eqqortuliorneq naapertuilluarnerlu” sammine qar - • Ataatsimiititaliat isumaliutisiissutaat tussaavoq. Kalaallit Nunaanni eqqartuussiveqarneq • Inaarutaasumik aalajangersagaq nutarterlugu aallartinneqarsimavoq aammalu pinerlut- • Oqaatigisassat allattorsimaffii tulerinermik inatsit nutaaq eqqartuussisarnermilu inatsit nutaaq ingerlanneqartoq. ”Eqqortuliorneq naapertuil lu - 3. DVD: arnerullu” sammitinneqarneratigut eqqartuus sive qar ner mik • Kalaallit Nunaat Inatsisillu tunngaviusut iluarsaaqqinneq pillugu oqallinnermi inuusuttut peqataa tin- • Nummer 24 - Nunamik piginnittussaatitaanermik apeqqut neqarnissaat periarfissinneqarpoq. Qaaqqusissut ilinniar- 53 min. finnut nassiussuunneqareermat sammisaq ”Eqqortuliorne - • Silamiut: Kalaallit Nunaat Inatsisillu Tunngaviusut 42 min. rup naaper tu illuarnerlu” pillugu ilinniartitsisunut ilinniar - tu nul lu atortussanik assigiinngitsunik suliaqarluni Inatsi sar - Atortussat allat: tut Al lat toqarfiat aallartippoq.Ilinniagaqarnermi sammisa - • Namminersorneruneq Pillugu Inatsit qarnerup akunnernik marlukkaartunik qulinik sivisus suse - • DVD – Kalaallit Nunaanni pinerluttarneq pillaasarnerlu. qartumik atuagarsornikkut ilinniagassartallip ingerlanne - Filmi pillugu atuagassat atuartitsinermilu atortussat uani qarnis saa nut atugassanik ilinniarfinnut siunnersuu sior- aaneqarsinnaapput: toqarpoq. Taama ingerlatsinissami isumassar siorfissatut http://www.dfi.dk/dfi/undervisning/groenlandspak- oqallisissiatullu atortussat annertuut nassiunneqarput. ken/3.htm

Atortussat makku katersorneqarput ukiallu ingerlanerani 2007-imi Inuusuttut Inatsisartoqarnissaanut piareersaa - ilinniarfinnut peqataasunut nassiunneqarlutik: soqarnera tamaat ikiuinermik siunnersuinermillu malitse- qar tinneqarpoq. 1. Inuusuttut Inatsisartuinut 2007-imut “Eqqortuliorneq naapertuilluarnerlu” pillugu isumassarsiorfissatut 2007-imi Inuusuttut Inatsisartoqarnerat ulluni 20.- 25.

44 januar ingerlanneqarpoq. Pisarnertut nuna tamakkerlugu tassani inuusuttut inatsisartuisa inaa rutaasumik aala ja nger - Inuusuttunut ingerlaqqiffiusumillu ilinniarfinnit peqataa so - sagaat Inatsisartut siulittaasuannut Naalakkersuisullu siu - qarpoq. Aammattaaq Inatsisartuni partiit tamarmik lit taasuannut ileqquusumik tunniunneqarluni. peqataasussanik immikkut marlunnik toqqaatinneqarput: Inaarutaasumik aalajangersagaq tumatumuuna 26-nik im - Ataaseq Inuusuttut Inatsisartoqarneranni peqataasussaq mikkoortoqarpoq, taakku tamarmik tassaallutik inuiaqa ti - ataaserlu Aqutsisunut ilaasortaatitassaq. Peqataasut giinni kalaallini naapertuilluartumik aaqqissuussinermi katillugit 32-iupput, taakkunannga tallimat aqutsinunut ilaatinneqartariaqartutut Kalaallit Nunaanni Inussuttut ilaasortaallutik. Inuusuttut inatsisartui 27-iusut ataatsi - Inatsisartuisa akuerisaat. miititalianut tallimanut agguarneqarput, tassani ullut ataatsimiiffiusut sisamaasut ingerlaneranni siunnersuutit Inuusuttut Inatsisartuisa inaarutaasumik aalajangersagaat apeqqutinillu aallaaveqarluni oqallinnerit katillugit 40-t ukiumoortumik nalunaarummi matumani pineqartumi qup- suliarineqarlutik. Inuusuttut Inatsisarto qar nerat Hans pernermi kingullerpaami ilanngussatut ilanngunneqarpoq. Egedep Illuani ilasseqatigiinnermik naggaserneqarpoq,

46 47 6. 2007-imi ingerlatat suliniutillu allat

6.1 pillugit oqallinnermut isumassarsiorluni tamat oqartus saa- Unnuk kulturisiorfik nerannik paasinneriaatsit pillugit Inatsisartut Siulittaa so - Qinikkat sulerisarnerinik, qanoq suleriaaseqarnerannik qarfiat isumasioqatigiinnermik tamatuminnga ingerlatsivoq. qanorlu avatangiiseqarnerannik, Inatsisartullu Allatto qar - Ilutigisaanik Kalaallit Nunaanni naalakkersuinikkut sulinermi fiata sunik suliaqarneranik innuttaasut paasisaqar sin naaq - suleqatigeeriaatsit oqalliseriaatsillu ammasumik ilusiler - qullugit takusaqaqqullugillu 2001-imiit Inatsisartut Siu- sorluakkamillu oqaluuserineqarnissaat Siulittaasoqarfiup littaasoqarfiata Unnummi Kulturisiorfimmi matuni tamanut kissaatigaa. ammartarpai. Isumasioqatigiinnermi ilanngussisuupput Inatsisartut Minnerunngutsimik ukiuni siusinnerusuni iluatsitsilluarneq, Siulittaasuat Jonathan Motzfeldt Folketingimut siulit taa - tatumani takuniaasut 1200-t tikillugit amerlassuseqarnerat suusimasoq aamma dr. polit Erling Olsen, cand soc. Maliina eqqarsaatigalugu 2007-imi Unnuk Kulturisiorfimmi Inatsi - Abelsen, cand. jur. Stefan Krehbiel, cand. jur. Michael sartut peqataaqqipput. Aaqqissuussinerup imarai Inat si - Mikkelsen, cand. scient pol. Nauja Bianco, filosofiimi cand. sartut ataatsimiittarfiata takuniarneqarnera. Inatsisartut mag. Mininnguaq kleist aamma cand. scient. pol. Jens Adser inimi kaffisortarfianni kaffimik, tiimik tamalugassanillu sas - Sørensen. saalliiso qarpoq. Inatsisartuni sulineq Inatsisartullu ataat - simiittarfiini eqqumiitsuliat kusassaatit pillugit paasis - 6.3 sutissiisoqarluni takuniaatitsisoqarpoq. Tamat oqartussaa - Inatsisartunut takuniaasarneq qataanerat, naalakkersuinermik ingerlatsineq Inatsisartullu Inatsisartut ataatsimiinneri tamanut ammasuupput. Inat- suliaat pillugit paasisimasat misilittarneqarnissaannut si sartut ataatsimiittarfianni tusarnaariat inissaat oqa lut - periarfissaqarpoq. Inatsisileritooq aperiuk: Kalaallit Nunaan - tar fimmiit oqaatsit atorneqartut kalaal lisuun ngor tin ne qar - ni inatsisit pillugit apeqqutit - assersuutigalugu inatsi sis - nerinik danskisuunngortinneqarnerinilluunniit tu sar- sa tut siunnersuutit saqqum mi un ne qarnerannit pingajus saa - naarnissamut periarfissalittut atortuligaapput. Inatsi - neerneqarnissaasa tungaanut inatsisilioriaatsimut tun- sartut ullormut oqaluuserisassaat ataatsimiittarfiup sila- nga sut - sukkasuumik, eqqortumik arlaannaanulluunniit taata tungaani allagarsiunneqartarput Inatsisartullu pi tuttorsimanngitsumik akine qartarlutik. Inatsisartut Allat- nittartagaatigut www.inatsisartut.gl-ikkut malinnaa tinneqar - to qarfianni sulisut tamarmik ilaapput Inatsisartunilu sulineq tuarlutik. Kalaallit Nunaanni Inatsisiliortunik takunnik ku ma - pillugu oqalo qate qar nissamut piareersimallutik. sunit tikeraanit pulaartunillu amerlasoor passuarnit Inat si- Inatsisartut ataatsimiittarfiini Inuusuttut Inatsisartuisa sartut ukiup ingerlanerani orninneqartarput. Tassaasarput ataat simiinnerinit filmilianik takutitsisoqarpoq aammalu pisor tatigoortumik tikeraartit, takornariat ataatsimoorlu - tamat oqartussaaqataanerat pillugu eqquiniaanertalimmik tillu takuniaasut, siumut isumaqatigiissuteqar nikkut Inat- seqersittakkatigut takutitsisoqarluni. sisartunik sulinerinillu saqqummiif figineqartartut. Atuaqa - tigiiaat amerliartuinnartut Inatsisa rtut takuniarnissaannut 6.2 periarfissaq atortarpaat. Ilaat avataaneersuusarput, ilaallu Tamat oqartussaanerannik paasinneriaatsit inuillu inuiaqatigiilerinermut atatillugu atuarnerup ilaatut taku - aqutsinerat pillugit isumasioqatigiinneq niaasuusarlutik. Atuartut ukiui takuniaanermilu atuar tit - Tamat oqartussaanerannik paasinneriaatsit inuillu aqut si - sinermut tunngassutillit aallaaviga lugit Inatsisartunik ilisa - nerat pillugit sisamanngornermi Inatsisartunut ilaasortat rititsineq Inatsisartut Allattoqarfiata naleqqusarniartarpaa. Naalakkersuisullu, partiit allattoqarfiinik Inatsisartullu Telefon 34 50 00-imut sianerluni Inatsisartulluunniit e- Ombudsmandianik ulloq 11. oktober 2007-imi Inatsisartut mailiannut [email protected] allalluni takuniaanissaq Siulittaasoqarfiat isumasioqatigiissitsivoq isumaqatigiissutigineqarsinnaavoq.

Kalaallit Nunaanni tamat oqartussaaqataaneranni inger - latsiffiit pingaarnertut aqunneqarneri aaqqissugaa nerilu

48 6.4 saniatigut kikkut tamarmik peqataatinneqarnerisigut Inatsisit pitsaasusissaannik suliniut innuttaasut inatsisiliassatut eqqarsaatigisanik ilisimaarin - Inatsisit pitsaassusissaat Inatsisartunit ukiut ingerlanerini nin nerat piginnittuunerallu siuarsarneqassaaq taa maa lil lu - immikkut eqqumaffiginiarneqartarsimavoq, 1998-imilu nilu maleruagassat kingusinneru sukkut atuuttussan ngor - Inatsisartut aalajangerput Inatsisartut Allattoqarfianni tin neqarnissaannut aqqutis siui suulluni. inatsisilerinermut suliaqarfimmik pilersitsisoqassasoq. Immikkoortortaq taanna ukiup tulliani pilersinneqar toq Inatsisissatut siunnersuutit siunnersuutillu allat Inatsisartut ”Inatsisartut Inatsisissanik Nalilersuisarfiat”-nik taa - ataatsimiinneranni ullormut oqaluuserisassanut ilan ngun - guuserneqarpoq. Inatsisartuni inatsisissatut akuersissu ti - ne qartut 2001-imiilli internet aqqutigalugu pissar sia rin e - gineqartartut inatsisilerinikkut pitsaassusissaat siuarsar - qarsinnaapput, tassani ataatsimiititalianit isumaliutis siis - niarlugu immikkoortortaq Inatsisartunut ingerlaavartumik sutit Inatsisartullu ataatsimiinerinit naqeqqaakkat peqa - ikiuuttarpoq. Naalakkersuisut Inatsisileriffiat sulias- ti galugit atortussat tamanut saqqummiunneqartarlutik. saqarfittullu akisussaasutut pisortaqarfiit suleqatigalugit Tamatu ma saniatigut Inatsisartut ataatsimiinnerini oqallin - ta manna pisarpoq. Inatsisartut ataatsi mii titaliaasa tu sar - nerit tamakkiisuulluinnangajattumik kalaallisut danskisullu niaanermit akissuteqaatit nuutinnerinik pissarsini ar tar ne - oqaatsit atorlugit radiukkut toqqaannartumik aallakaa tin - ri sigut aammalu oqartussaasut kattuffiillu il.il. tamarmik tu- ne qartarput. Tassuunakkuttaaq Inatsisar tut siunnersuutinik sarni aavigineqarsimanerannik inatsisis sa tullu missingiu sia - suliarinninnerannik malinnaasinnaa nis samut oqar tus saa qa - mut oqaaseqaateqarnissaminnut naamma ginartumik pif - taanermillu atuisinnaanis samut nunatsinni innut taa sut fis saqartinneqarsimanerannik nakku tilliinerisigut inat si - tamakkerlugit qulakkeerunneqartarput. sissanik piareersaanerup pitsaassusia aamma siuarsar - niarneqarpoq. Tamanna Inatsisartunut ilaasortat tamak- Inatsisitigut nalilersuilluni misissuataarineq aammalu kiisumik eqqortumillu aalajangiinissamut tunngavissa - Inatsisartut Naalakkersuisullu allaffeqarfiisa akornanni qarnissaannik qulakkeerinnitsitseqataasarpoq. suleqatigiinneq. Inatsisartut inatsisissaattut Inatsisartullu peqqussutissaat - Innuttaasunik kikkunnillu tamanik peqataatitsineq tut siunnersuutit tamaasa kiisalu inatsiseqarnikkut male - Siunnersuutinik nalunaarutiginninnissamut naam ma - ruagassanut siunnersuutit allat, minnerun ngit sumik ginartumik piffissaliinissap kiisalu inatsisissatut siunner - Naalakkersuisut siunnersuutaat naalagaaffiillu akornanni suutinik siullermeerinerup, aappassaanerinerup pingajus - isumaqatigiissutit, inatsisissatut aaqqissugaanerat Inatsi - saaneerinerullu aammalu aalajangiiffigisassatut siunner - sartut Inatsisissanik Nalilersuisarfiata misissortarpaa. suutinik siullermeerinerup aappassaanerinerullu akornanni Inatsisinik, nalunaarutinik kaajallaasitanillu ilaatigut Inat- naammaginartumik piffissaliinissap qulakkeerneqarnissaa sisartut inatsisissanik nalilersuisarfiannut tusarniaas - Inatsisartut ataatsimiinnerisa ingerlanneqarnissaannik sutigineqarsimasunik suliarinnittarneq pillugu Naa lak - aaqqissuinermini Inatsisartut Siulittaasoqarfiata angu - kersuisut Inatsiseqarnermut Allaffiat juni 2004-mi ilit - niartarpaa. Inatsisartut sukumiisumik akuersaa ginnar - ser suummik iluarsisamik nassiussivoq. Ilaatigut inatsisinut tuunngitsumillu naliliinissamut ataatsimiititalianilu sulia - nassuiaatit pitsaassusiannik patajaallisaanikkut taamaa - rinninnissamut naammaginartumik piffissaqar tinne qar - lillunilu Inatsisartut aalajangiinissamut tunngavissaannik nis saasa qulakkeerneqarnissaa siunertaavoq. Tamatuma patajaallisaanikkut inatsisissatut siunnersuutit nutaat peqatigisaanik kikkulluun niit (tusagassiorfiit, innuttat, sul - pitsaassusaannik pitsanngorsaanissaq ilitsersuutip siuner - liviit soqutigisaqaqatigiittullu kattuffiit il.il.) siunner - ta raa. Tamatuma saniatigut inatsissat aaqqissuullugit suummut oqaaseqarfiginninnissamut sunniuteqarnissamullu suliarineranni Naalakkersuisut allattoqarfiannik sule qa te- periarfissaqartinneqarnissaat qulakkeerneqartarpoq. Tama- qarnerup ingerlaavartumik pitsaanerulersin neqarnissaa nut ammasumik oqallittoqarnera kiisalu Inatsisartunut Inatsisartut inatsisissanik nalilersuisarfiata anguniagaraa. ilaa sortanut ataatsimiititalianullu oqaasiinnakkut allak- Siunner suutit Inatsisartunut oqaluuserisassanngortinne - katigulluunniit saaffiginnissutit aqqutigalugit tamanna pi - qarnissaannik nalunaarfissarititaasup naannginnerani Inat - sinnaavoq. sisartut inatsisissanik nalilersuisarfiata inatsisissatut siunnersuummik piareersaalluni sulinermi peqataatinneqar - Pisuni immikkut ittuni tamanut tusarniaalluni ataatsi mii sit - nissaa UKA 2004-miilli misiligutitut atorneqassasoq si nernik assigisaannilluunniit iliuuseqarnernik Inatsisartut isumaqatigiissutigineqarsimavoq. ingerlatsisinnaapput. Kikkut tamarmik ilaatinneqarnerat tamat oqartussaaqa taa - Misiligutitut aaqqis suus sineq Akileraartarnermut Pi sor ta - ne ranni inatsisiliornermik suliaqarnermut pingaarutilittut qar fimmut tunngatillugu misileqqaarneqarpoq. Inatsisis sa - ilaavoq siunnersuutillu amigaataasa pitsaanngequtaasalu tut siunnersuummut missingiusiap pitsan ngorsarne qar - qulaajarneqarnissaannut periarfissiisuulluni. Tamatuma nis saanik pisariaqartitsisoqarsinnaanera pillugu siusis-

50 suk kut oqaloqatigiissinnaanerup qulakkeerniarne qar nissaa ni arlutik DKIK (Avalaap siusinnerusukkut taaguutaa) Nam- aaq qissuussinermi siunertaavoq. Siunnersuutip oqaluu - minersornerullutillu Oqartussat 2003-mi isumaqatigiipput, seri sassanngorlugu Inatsisartunut nalunaaruti gi neqan - tamatumani Kalaallit Nunaanni suliffeqarfiit kattuffiillu pe- nginnerani allaffissornikkut suleqa tigiinnissamut peri ar fis - qataanissamut aggersarneqarlutik. Tamatuma kingorna sat annertunerusumik pingaartin neqarnerisigut naqqiutit nittarsaassiffigisassat amerlanerpaat ilinniarfigisaanni allannguutissatullu siunnersuutit inatsisissat aaqqissu - Århusimi Københavnimilu nittarsaanissat ingerlanneqar- gaanerannut oqaasiliornerinullu taamaallaat tunngasut nissaannut akisussaasussamik suleqatigiissitaliortoqarpoq. ilaatigut ikilisinniarne qar sin naa lissapput. Taa maa li ornikkut Inatsisartut ataatsimiinnissaat sioqqullugu Inatsi sartullu Nittarsaanermi siunertaapput: ataatsimiinnerisa nalaani ulapaarnermi ingerlat si vinnut kalaallit ilinniagaqartut amerlanerit ilinniarnermik naam- marluusunut oqilisaa taa gin nassanngilaq. Inatsi sartut apeq - massinerata kingorna Kalaallit Nunaannut atorfinikkiar- qutinik ilusiliinermut tunngassuteqartunik suliaqanngin ne - torlutik angerlartarnissaat. rullutik siunnersuutit naalakkersuinermut tunngasortaannik kalaallit ilinniagallit Danmarkimi najugallit amerlanerit siunissami aallussinerulernissaannut periaaseq taanna Kalaallit Nunaannut atorfinikkiartorlutik angerlartarnissaat. peqataa qa taas sasoq naatsorsuuti gi ne qarpoq. Suleqati- geeriaatsip nutaap pitsaasumik misilittagar figineqalernera 6.7 tunngavigalugu aaqqissuussineq suliaqarfinnut sapinngi - Inatsisartut Ombudsmandiat samik amerlaner paanut UPA 2005-imiit annertusineqarpoq. Inatsisartunut qinersereernerit tamaasa atorfiullu inut- taarunnerani Ombudsmandimik, Inatsisartut sinnerlugit 6.5 Namminersornerullutik Oqartussanik kommuninilu inger- Inatsisitigut taaguusersuutit pillugit suliniut latsivinnik malinnaaviginnittussamik Inatsisartut toqqaa- Inatsisit oqaasertaanni qallunaatut kalaallisullu oqaatsit sarput. Ingerlatsiviit taaneqartut il.il. pillugit innuttaasut Om- taaguutillu atorneqartut aallaavigalugit inatsisilerinikkut budsmandimut naammagittaalliuuteqarsinnaapput. Naam - oqaatsinut allattuiffinnik ordboginilluunniit saqqummius - magittaalliuut misissuinermik aallartitsinissamut tunnga- sinissamik inerisaanissaq Inatsisartut Allattoqarfiata su- vigissallugu naammannersoq Ombudsmandip nammineq aa- liaraa. lajangertarpaa. Ombudsmandili misissuinermik nammi- Inatsisissatut siunnersuutinik Inatsisartunit akuersis suti - neer luniaamma aallartitsisinnaavoq, tassa naammagit- gi ne qartussatut saqqummiunneqartussanik suliarinninnermi taal liuuteqartoqarsimanngikkaluartoq. Amigaatinik sumi- sakkussanik pilersitsinissaq siunertaavoq, taamaaliornikkut ginnaanernilluunniit annertunerusumik sunniutilinnik paa - inatsisini Inatsisartunit akuersissutigineqartuni tamani si saqaruni Ombudsmandi tamanna pilluguInatsisartunut ”inatsisilerinikkut oqaatsinik assigiiaartunik atuineq” Naalakkersuisunullu nalunaaruteqassaaq. Taamatuttaaq pilersinneqassalluni. inatsisini atuuttuni amigaateqartoq ilisimaleruniukOm- budsmandi Inatsisartunut Naalakkersuisunullu nalunaa- 6.6 ruteqassaaq. Atorfiit Ilinniartitaanerillu pillugit nittarsaaneq Sulinini pillugu Ombudsmandi ukiumoortumik Inatsisartu- Atorfiit ilinniartitaanerillu pillugit kalaallinut Danmarkimi nut nalunaarusiortarpoq. Nalunaarut tamanut saqqum- ilinniagaqartunut nittarsaanermi Inatsisartut Allattoqarfiat miunneqartarpoq. 2004-miilli peqataasarpoq Atorfiit pillugit ataatsimut nittarsaanermik aaqqissuussi -

52 7. Inatsisartut sullinneqarneranni anguniakkat

Inatsisartut Allattoqarfiata naalakkersuinikkut siulersor- akuutinneqarnerulernissaannut atorneqarnerulernis- neqarnera Inatsisartut Siulittaasoqarfiata isumagisaraa. saannullu periutsit atorneqarsinnaasut pilersinneqar- Inatsisartut sulinerisa pitsaanerpaamik ingerlanneqarnis- nissaat anguniarlugu suliniutinik aallarnisaanikkut suli- saa Inatsisartut Allattoqarfiata nunatsinni inatsisiliortut al - niuteqartoqartillugulu peqataanikkut. laf feqarfiattut peqataaffigissavaa. Inatsisitigut aalajan- gersakkat iluanni killissarititaasut Siulittaasoqarfiullu ma- Allattoqarfik makku aqqutigalugit sullivittut ineriartor- leruagassiai naapertorlugit Allattoqarfiup makku sulissu- tissallugu: tigisassarai: • Siulersueriaatsit angusaqarnissamut siunnerfillit suli- sunullu politikki anguniagaqarfiusoq atorlugit sulisus- Inatsisartut sulineranni atugassarititaasut makku aqquti- sanik kajumilersitsiniarnikkut sulisunillu piginnaaneq- galugit pitsaanerulersississallugit: arluartunik sulerusussuseqarluartunillu ineriartortitsi- • Inatsisartut ataatsimiititaliaannut ilaasortaanullu qaf- nikkut sulisorinniinnarniarnikkullu, fasissumik pitsaassusilimmik siunnersuinikkut, taper- • Allattoqarfiup ingerlatsinerata ingerlaavartumik pit- sersuinikkut, oqalutseqarnikkut nutserisoqarnikkullu sanngorsarneqarneratigut, taamaaliornikkut sulianik sullissinikkut, ingerlatsisarnermi naammassisaqarsinnaassutsip pit- • Ataatsimiititaliat sulinerisa pitsaanerusumik piareer- saassutsillu qaffasissuujuarnissaat minnerpaamillu pi- saasiornissaat anguniarlugu aammalu sulianik aggua- sortanit ingerlatsinermut aningaasartuutit nalingisut qaf- taarinerup naapertuutinngitsumik ingerlanneqarnissaa fasissuseqarnissaat uppernarsarneqartuarsinnaaqqul- pinngitsoortinniarlugu Inatsisartut Naalakkersuisullu lugu. suleqatigiinnerannik siuarsaanikkut, • Ataatsimiititaliat aaqqissuussaanermikkut suleriaat- Allaffeqarfiup aaqqissuussaanera simikkullu naapertuunnerpaamik ingerlatsivigineqar- Inatsisartut allaffeqarfiata aaqqissuussaanera ataani ta- nissaat anguniarlugu suleqataanikkut, kuneqarsinnaavoq. • Allattoqarfiup suliassaqarfiisa iluanni pitsaassutsinik ine- risaajuarnissaq qulakkeerniarlugu sulianut tunngasunik Takussutissiaq 7-1. ilisimasanik katersinikkut, • Pitsaanerusumik pilersaarusiornikkut, aalajangiiniar-

tarnerit pitsaanerusunngortinniarnerisigut aammalu Inatsisartut sanngiiffiit ataasiakkaat malitseqartinneqartarnerisigut Siulittaasuat Allattoqarfiup nukissatigut pigisaanik pitsaanerpaa- mik atuinikkut. Inatsisartut Siulittaasup allattaanerat allatseqarfia Inatsisartunik isiginninneq makku aqqutigalugit qaffas- sassallugu: Inatsisartut paasissu- Siulittaasoqarfimmut • Inatsisit pitsaassusaasa pitsanngorsarneqarnerata sam- tissiisarnermut Sulini - Pisortaq Allattoqarfik mineqartuarneratigut, utinullu allattoqarfiat • Kattuffiit soqutigisaqaqatigiillu saaffiginnissutaasa pi- lertornerusumik iliuuseqarfigineqartarnissaat anguni- Oqaluttaaneq Ataatsimiititaliat Allaffissornikkut arlugu pitsanngorsaanikkut, nutserisoqarnerlu allatseqarfiat aqutsisoqarfik • Inatsisartut suliaat angusaallu pillugit annertunerusumik pitsaanerusumillu paasissutissiisarnikkut, • Inatsisartut ataatsimiinnerannit imaqarniliat malinnaa- juartinneqarnerisigut, • Oqaatsit marluk atorneqarneranni kalaallisut oqaatsit

54 Atuuffinni suliat pillugit paasissutissiineq Allattoqarfiup allattaaneranut pisortaanullu allatsitut su- liassat isumagisaralugit. Inatsisartut Siulittaasuat Siulittaasup, ulloq tamaat atorfeqartitaasup, Siulit taa so - Inatsisartut Allattoqarfianni pisortaq qar fiupsuliassaasa isumagineri suliarisarai. Inatsisartut Inatsisartut allattaanerata suliakkiissuteqarnera naa per - Inatsisartunullu ilaasortat sulineranni kiisalu Inatsisartut torlugu Allattoqarfiup pisortaata Allattoqarfikkoortumik Naalakkersuisullu akornanni suleqatigiinnermi naaper - suliassat sulisullu siulersorneqarnerat isumagisarai. Pisortaq tuut tunik atugassaqartitsisoqarnissaa qulakkeerniarlugu Inatsisartut allattaanerannut akisussaassuseqarpoq, taan- Inat si sartut Siulittaasoqarfiata suliassat assigiin ngit sor - nalu suliassanut tunngasunik, ilaatigut nammineerluni ilaa - passuit isumagineqarnissaat akisussaaffigaa. Tamatuma tigullu Allattoqarfiup kiffartuussinermut immik koor tortai saniatigut Inatsisartut sinnerlugit avammut kiinnernissamut sisamat aqqutigalugit, sulissuttarlugu. aammalu Inatsisartut suliaasalu inerneri pillugit paa sis - Allattoqarfiup ingerlatsivigineqarnerani missingersuutit sutissanik pitsaasumik tamanut ingerlatitseq qinnis samut eqqortinneqar nis saan nut tunngatillugu pisortaq Inatsisartut Siulittaasoqarfik pisussaaffeqarpoq. Naalakker suinermut allattaanerannut akisussaassuseqarpoq. Inatsisartut inat sisartoqarnermullu tunngasuni Siulit taa soqarfik Inat - allattaannik isuma qa tigiissuteqarnikkut Allattoqarfiup si sartutallattaanerannit, Inatsisartut allaffissornikkut suliniutigisaanik aallarnisaasuusarpoq, peqataasarpoq sul linneqarnerata siulersorneqarnissaanut akisus saa ner - taakkununngaluunniit siulersuisarluni. Suliassat siuliani paa sumit sullinneqartarpoq. taaneqartut saniatigut pi sor taq Inatsisartut Siulittaa- suannut Siulittaaso qar fim mullu kiisalu Suleriaaseq pillugu Inatsisartut Allattaanerat Ataatsimiititaliamut aamma Qinigaanerup Misilinne - Siulittaasoqarfiup naalakkersuinikkut aammalu inat si sar - qarnissaa nut Ataat si mii ti taliamut allatsitut atuuppoq. tutigoortumik sinniisuutitaasunut tunngatillugu suliniu ti - gisaasa sammisaasalu ataqatigiissaarneqarnissaat Inatsi - Inatsisartut ataatsimiinnerisa nalaanni tassungalu piareer- sartutAllattaanerata isumagisaraa. Inatsisartut ataatsimiin - sarnermi Inatsisartut sulinerata pitsaanerpaamik ingerlan- nissaannut atatillugu Inatsisartut Allattaanerata ataatsi- neqarnissaa anguniarlugu Inatsisartut allattaanerat pisor - miinnermut tamarmut ullunullu ataasiakkaanutullormut tarlu qanimut suleqatigiittarput. Suleqatigiinnertaaq taa- oqaluuserisassat piareersartarpai, soorluttaaq Inatsisartut maattoq Siulittaasoqarfiup suliassaasa ingerlanne qarne - ataatsimiinnerisa nalaanni Inatsi sar tut ataatsimiittarfianni ranni Allattoqarfiullu kiffartuussinerani ukioq naallugu allatsitut atuuttartoq. Siulittaa so qarfiupsuliassaanut tun - inger lanneqartarpoq. Inatsisartut allattaanerata peqan ngif- nga sumik sullissinerani Inatsi sar tut Allattaanerata makku fiini pisortaq taamatut atuuttarpoq. aamma suliassarai: • Naalakkersuisunut attaveqarneq, Siulittaasoqarfimmut allatto qarfik • Naalagaaffeqatigiinnermut tunngasumik attaveqarneq, Siulittaasoqarfimmut allattoqarfimmiipput allatsi Allatto - • Inatsisartutigoortumik sinniissuutitanik tike raar to qar - qarfimmi pisortamut allattaanermi suliassanik isuma gin nit - nerani qaaqqusisuuneq taamatullu sinniisuutitat qaaq- tuu soq. qu sinerannisinniisutut peqataaneq, • Siulittaasoqarfiup suliniutigisaanut tunngatillugu partiit IT allattoqarfiinut sammisumik ataqatigiissaarineq, aamma Inatsisartuni IT-mik ineriartortitsineq kiisalu IT-mi ator- • Ilinniagallit kattuffiinut isumaqatiginninniarnerit isu- tulersuutit pingaarnerit Sermit A/S suleqatigalugu isuma - magineri. gineqarput. Aammattaaq Inatsisartut servereqarfiat Ser- mit A/S-imit isumagineqarpoq. Inatsisartut Allattaanerat Inatsisartut Allattoqarfiata siu- ler sorneqarnissaanut akisussaanerpaavoq. Akisussaaffik Qarasaasiat netværkillu suliarineqartarneranni aserfal- taanna annertuutigut ulluinnarni ingerlatsinermut tunnga - latsaalineqarnerannilu Inatsisartut IT-Supportimit su tigut Allattoqarfimmi pisortamut isuma gi sas san ngor - sullinneqarput. Inatsisartut ataatsimiinneranni ullup in- tinneqarsimavoq. gerlanerani akunnerni tamani Inatsisartut Allattoqarfian- ni toqqaannartumik sulisumik ikiuuttussamik IT-Support atu- Siulittaasup allatseqarnera gassiivoq. Inatsisartut ataatsimiinnerisa avataatigut pis- Siulittaasoq namminerisaminik allatseqarpoq, Siulittaasup ariaqartitsineq malillugu ikorfartuisoqartarpoq. anga lanissaasa ataatsimiiffissaasalu ilaatigut piler saa ru- siorneqarnerini ingerlanneqarnerinilu ikiuuttartumik. Nutserisoqarfik Allatsittaaq Nersornaat-mut tunngassutillit aqutarai. Tama - Suliat Inatsisartuni Inatsisartullu Ataatsimiititaliaanni su- tuma saniatigut allattoqarfimmiippoq allatsi, taassuma lia rineqartut tamarmik oqaatsit marluk atorlugit pin ngit -

56 soo ratik allassimassapput. Taamaammat suliat inger lan - Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivi aamma Nunat neqartut tamarmik kalaallisuunngortinne qar lu tilluunniit Avannarlii Killiit Siunnersuisoqatigiiffianni aallartitanut danskisuunngortinneqartussaapput. Suliassat taakku allatseqarfik ingerlanneqarnissaannut Nutserisoqarfik nuts e risunik Ataatsimiititaliat allattaat marluk Nunat Avannarliit Killiit tallimanik sulisoqarpoq, taakkulu Inatsisartuni suliat na- Siunnersuisoqatigiiffianni nunatta ilaasortaatitaannut qinneqartut tamaasa, soorlu ataatsimii giaqqusissutit, ima - sullissisuupput, Nunallu Avannarliit Killiit Siunner suiso- qarniliat, ataatsimiititaliat isuma liutissiissutaat, nalunaa - qa ti giiffiata aaqqissuussaanut suliassanik isuma gin nit - ru siat, angalanernit nalunaarusiat il. il., inatsisilerinerup su - tuullutik. Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivisa sullin - linerullu tungaanit isigalugu pitsaalluinnartumik pitsaas su - neqarnerat seqarlutik nutserneqarnissaat isumagisassaraat. Taane qar - partiit allatseqarfii suleqatigalugit ulloq 1. januar 2005-imiit tut saniatigut ataatsimiititaliat ataatsimiinneranni, isu- nutaamik pilersitatut ingerlalerpoq. masioqatigiilluni ataatsimiinnerni sassartitaqarnernilu toqqaannartumik oqaluttaasarput. Kiisalu nutserisut su li - Sullissinermut allaffissornikkullu immikkoortortaqarfik as saasa ilagaat Inatsisartut Oqaatsit pillugit Suliniutaannut Inatsisartut Allattoqarfianni sullissinermut allaffis sor nik - suliniutigisassatullu suliakkiissuti gine qartunut allanut kullu immikkoortortaqarfik Inatsisartut missi nger suu si aan - ingerlatsisuullunilu ataqa ti giis saarisuuneq. nut naatsorsuutaanullu, Inatsisartunut ilaasortat aningaa - sarsiaannut, akissarsialerinermut sulisorisanullu atatillugu Ataatsimiititaliat allatseqarnerat aqutsinermut il.il. tunngasutigut suliassanik tamanik Inatsisartut ataatsimiititalianut allatseqarfiata Inatsisartut isumaginniffiuvoq. Immikkoortortaqarfiuttaaq Inatsisartut ataatsimiititaliaat sullittarai, taannalu ataatsimiititalianut ataatsimiinnerinut atatillugu piareersaanerit ataatsi miin - allatsinit arlalinnit inuttaqarluni. Ataatsimiititaliap inatsi - nerillu ingerlanneqarnerinut tunngassutillit allaffissornikkut sissatut aalajangiiffigisassatullu siunnersuutinik sulia qar - suliarisarpai, ilaatigut allattoqarfiup qullersaanit suliak kiis- ne rani ataatsimiititaliamut allatsi ikiuuttarpoq, ataat si - su tigineqartut najoqqutaralugit ingerlaavartumik ma lin naa- miititaliap angalanissaata aaqqissuunnerani ataat si mii ti - tit sinikkut kiisalu allakkanik ullormut oqaluuserisassanik taliallu Naalakkersuisunut ilaatigut apeqquteqarneratigut isaasunik anisunillu nalu naar suinikkut, pappiaranut nuutit - suliassaqarfigisaani malinnaasarpoq, Naalakkersuisullu si nikkut isuma liutissiissutinik, partiillu oqaaseqartuisa inatsisitigut aalajangersakkat malillugit ingerlatsinersut saq qummiussaannik siammar te ri nikkut. Aammattaaq Inat - nakkutilliisuuffigisarlugit. Ataatsimii titaliattaaq aallattaasa si sartunut ilaasortat sulisorisallu inissamik innersuun ne qar - ilaasortat ataasiakkaarlutik inatsisissatut aalaja ngiffi gi sas - tarneri aqutarai. satullu siunnersuusiornerini ikiortarpaat. Taamatuttaaq Inatsisartut nunani tamalaani suleqatigiinnermi peqa taa - Inatsisartut paasissutissiisarnermut suliniutinullu ne ranni, minnerunngitsumik nunanut allanut sil li ma ni ar - allattoqarfiat nermullu naalakkersuinikkut apeqqutinik sammi sa qarfiusuni, Allattoqarfik nutaatut 2007-mi pilersinneqarpoq, siuner - nunanilu tamalaani inatsi sar tuti goor tu mik Inatsisartut ta ra lugulu Inatsisartut suliassaannik assigiinngitsor pas su - aallartitaannut ikiuunnikkut ataatsi mii titalianut allatsit arnik ataqatigiissaarinissaq kiisalu Inatsisartut ulluinnarni sullissisarput. sulinerat pillugu innuttaasut paasissutissanik pisa ria qar - titaannik Inatsisartut paasissutissiisarnermi politikiata Ataatsimiititalianut allatsit aammattaaq makkunatigut sutigut tamatigut naammassinnittuunissaanik qulakkee ri - isumaginnittuupput: nissaq. Suliniutit ingerlanneqarneranni allattoqarfimmi suliassaqarfinnit allanik sulisussat pisariaqartinneqartut Inatsisartut inatsisissanik nalilersuisarfiat allattoqarfimmit atorneqartarput. Paasissutissiisarnermut Inatsisartut inatsisissanik nalilersuisarfiata isumagisarai suliniutinullu Allattoqarfik allattoqarfimmi pisortamit Inatsisartut inatsisissaattut Inatsisartullu peqqussutis - aqunneqarpoq, tamatumalu saniatigut tassaniillutik ataat - saattut siunnersuutit tamakkerlugit misissuataarnissaat. simiititalianut allatsi paasissutissiisarnermi sulisutut Taamatut suliaqarneq Inatsisit Atortinneqarnerannut atuuttoq aammalu web-masteri, taassuma isumagisaralugu Ataatsimiititaliamit, allattoqarfiup inatsisilerituutut ilinni - Inatsisartuni suliat pillugit innuttaasunut paasissutissanik a galinnik ataatsimiititalianut allattai ikiortigalugit inger - Inatsisartut internetikkut nittartagaannut inissiisarneq. lanneqartarpoq.

58 8. Inatsisartut Allattoqarfianni sulisorisat

2007-ip naanerani Inatsisartut Allattoqarfianni sulisut Inatsisartut Allattoqarfianni atorfillit atorfeqarsimanerisa aalajangersimasut 26-t sulisorineqarput. Aaqqissuussaa - sivisussusiat nalunaarneqarpoq, talerperlermili sulisorisat nermut pilersaarut malillugu taakku suliassaarfinnut taakku Namminersornerullutik Oqartussani atorfe qar si - makkununnga agguarneqarput: manerisa sivisussusiat nalunaarneqarluni. Allaffeqarfimmi sulisorisat Allattoqarfimmi Namminersornerullutik Oqar - Sulisorisat tussanilu sivisunerpaamik sulisuusimasut takuneqar sin naa - Inatsisartut allattaanerat 1 voq. Aammattaaq kisitsisitigut paasissutissanit taku ne - Siulittaasumut allatseqarfik 1 qarsinnaavoq ilinniagartuut ukiuni sisamani affangajammilu Pisortaq 1 Inatsisartut Allattoqarfianniinnermik saniatigut Nam mi ner - Siulittaasoqarfimmut allattoqarfik 1 sornerullutik Oqartussani allami ukiuni pingasungajanni Oqalutsit nutserisullu 5 misilittagaqartuusut. Ataatsimiititalianut allatseqarfik 8 Allaffeqarfik 8 Titartagaq 8-1. Paasissutissiisarnermut suliniutinullu allattoqarfik 2 Katillugit 27

12 11,44 2007-ip naanerani Inatsisartut Allattoqarfianni sulisorisat 9,94 agguaqatigiissillugu ukiut tallimat sinnerlugit sivisussu si - 10 8,69 limmik atorfeqarsimapput. Sulisorisat ilaat ataaseq 1998- 8 7,42 7,54 imi januarimi allaffeqarfissuarmiit Inatsisartut Allattoqarfiat avissaartinneqarmalli sulisuusimavoq. 6 5,00 5,03 Sulisorisat arlallit Namminersornerullutik Oqartussani al- 4,65 lamiit Inatsisartut Allattoqarfianni sulilersimapput. Inatsi - 4 sar tut Allattoqarfianni sulilinnginnertik sioqqullugu suli so - 2 ri sat agguaqatigiissillugu ukiut qulingiluat sinnilaarlugit si - vi sussusilimmik Namminersornerullutik Oqartus saniis si - 0 mapput.

Takussutissiami kingulianiittumi Inatsisartut Allatto qar fi - anni atorfillit atorfeqarsimanerisa 1. december 2007-imit sivisussusiat takuneqarsinnaavoq. Sukaasami saamerlermi

60 9. Namminersornerullutik Oqartussat nersornaasiuttagaat ”Nersornaat”

Namminersornerullutik Oqartussat nersornaasiuttagaat Saqqarmiu sølviusoq saqqarmiulerneqartup nammineq pi- Nersornaat 1989-imi Namminersornerullutik Oqartussat gisassaraa, piginnittoq inuutillugu allamut tunniuteqqusa- ukiut qulinngorlugit nalliuttorsiornerannut atatillugu pi- anngitsoq, qularnaveeqqusiuteqqusaanngitsoq imaluun- lersinneqarpoq. niit eqqartuussisutigut sulissutigisitsissutaasussaanngit- soq. Saqqarmiu sølviusoq piginnittuata toqunerani pigisa- Saqqarmiu tunniunneqartassaaq inunnut maani innuttaa- nut qimataanut ilanngunneqartussaavoq. sunut taamatullu danskinut aamma nunani allamiunut – im- mikkut nersortariaqarluinnartumik Kalaallit Nunaannut Saqqarmiu kuultiusoq Namminersornerullutik Oqartussat sullissisimasunut, suliaat inuiaqatigiinnut sullissinerup- pigisaraat, saqqarmiullillu toqunerani piginnittumut uter- pat, inuussutissarsiornermut, eqqumiitsuliornermut, ilisi- tinneqartussaatitaalluni. Nersornaat Namminersornerullutik matuussutsimut imaluunniit allamut tunngasuuppat assi- Oqartussat sinnerlugit tunniussisumit nersornaasigaasu- giimmik. Inatsisartut Siulittaasoqarfiat saqqummiuliinis- mut namminermut tunniunneqartarpoq. Saqqarmiuliinermut samikaalajangiisartuuvoq. Nersornaat sølviusoq kuultiu- peqatigitillugu allagartaq Inatsisartut Siulittaasuata at- sorluunniit tunniunneqartarpoq. siugaa tunniunneqartarpoq.

Nersornaatip tunniunneqarneranut atatillugu ilasseqati- giinnermut aningaasartuutit Inatsisartut Siulittaasoqarfiata akilertarpai.

62 10. Aningaasaqarneq

Inatsisartut Inatsisartut ataanni sullissiviit tapiissutillu Aningaasarsiat, ilaasortaajunnaarnersiat soraarnerussutisiallu 18.360.876 Inatsisartut Ombudsmandiat Akunnermusialinnut akissarsiarititat 1.139.156 Aningaasarsianut aningaasartuutit 5.388.000 Soraarnerussutisianut tapeeqataassutit 897.364 Aningaasartuutit allat 2.415.000 Isumaqatigiissutit tunniunneqanngitsut Inatsisartut Ombudsmandiat, katillugit 7.803.000 (2006-imi tunniunneqartut) -1.813.783 Aningaasarsiat, akissarsiat soraarnerussutisianullu Tapiissutit Inatsisartut Allattoqarfiannit tunniunneqartartut tapeeqataassutit katillugit 18.583.613 Naalakkersuinikkut sulinermut tapiissutit 5.375.000 2007-imi ataatsimiinnerit 3.879.748 Illua tungiliuttut ilassinnittarnerat 45.000 Aapparisat angalaneri 160.716 Landskarsimit nersornaatitut tunissutit 0 Paasisassarsiorluni angalanerit 1.256.056 Nunavat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat, Siulittaasoqarfiup angalaneri 435.017 ilaasortaanermut akiliut 250.000 Aningaasaqarnermut Ataatsimiititaliap angalaneri 419.667 Inuit Circumpolar Conference 5.000.000 Kukkunersiuinermut Ataatsimiititaliap angalaneri 109.514 International Training Centre for Indigenious Aalisarnermut Nunalerinermullu Peoples (ITCIP) 500.000 Ataatsimiititaliap angalaneri 103.493 Tapiissutit Inatsisartut Allattoqarfiannit Eqqissisimatitsinermut Avatangiisinullu tunniunneqartartut katillugit 11.170.000 Ataatsimiititaliap angalaneri 21.469 Ineqarnermut Attaveqarnermullu Ataatsimiititaliap angalaneri 0 Inatsisartut Allattoqarfiat Kultureqarnermut Ilinniartitaanermullu Aningaasarsiat soraarnerussutisiallu katillugit 16.732.495 Ataatsimiititaliap angalaneri 132.368 Angalanernut ineqarnermullu aningaasartuutit 1.130.412 Ilaqutariinnermut Ataatsimiititaliap angalaneri 120.261 Utaqqiisaasumik ineqartitsineq 48.348 Inatsisinik Atortitsinermut Ataatsimiititaliap angalaneri 239.757 Atorfinitsitsinerit 191.680 Peqqissutsimut Ataatsimiititaliap angalaneri 266.909 Pikkorissarnerit 259.491 Nunanut Allanut Sillimaniarnermullu Sulisunut aningaasartuutit allat 327.359 Ataatsimiititaliap angalaneri 359.835 Kukkunersiuineq taartaasullu 370.066 Nunat Avannarliit Siunnersuisoqatigiivi 367.503 Naqitat, pappiliat il.il. 401.848 Nunat Avannarliit Killiit Siunnersuisoqatigiiffiat 398.181 Attaveqarnermut aningaasartuutit 348.998 Inuussutissarsiornermut Ataatsimiititaliap angalaneri 342.737 Pequtinik IT-mullu atortunik pisinerit 636.136 Attaveqarnermut Ataatsimiititaliaq 374.812 Sullissinissamik isumaqatigiissutit 351.040 Nersornaat, saqqarmiunik tunniussinerit 126.818 Biilit illutallu 714.428 Pisortatigoortumik tunissutit 219.067 Inatsisartut Allattoqarfiat katillugit 21.512.301 Pisortatigoortumik tikeraartoqarneq ilassinninnerillu 193.505 Atorfinittut atorfeqarunnaartullu, pequtinik nuussinerit 93.410 Inatsisartut ataanni sullissiviit katillugit 73.235.255 Utaqqiisaasumik ineqartitsineq 266.583 Sulinngiffeqarnermi akiliunneqarluni angalanerit 17.657 Inatsisartut ataatsimiinnerisa imaqarniliorneqarneri 1.601.037 Ingerlatsinermik kukkunersiuineq 0 Oqalutsit avataaneersut taartaasunillu ikiorteqarneq 0 Inatsisartut ataatsimiittarfiannut nutaamut suliniutitut siunnersuut 0 Sullissinissamik isumaqatigiissutit, kopeeriviit qarasaasiallu 638.209 Biilinik, sillimmasiissutinik, illutanik ingerlatsineq 315.302 Attaveqarnermut aningaasartuutit 111.871 Naqitat, pappialat il.il. 1.025.166 Pequtinik IT-mullu atortunik pisinerit 518.616 Pikkorissaanerit, ilinniartitseqqinnerit sulisunillu ineriartortitsineq 51.057 14.166.341 Inatsisiliortut sulineranni aningaasartuutit katillugit 32.749.954 (2007 naatsors.)

64 11. Inatsisartunut ilaasortat ataasiakkaat paasisassarsiorlutik 2007-imi angalaneri

Inatsisartunut ilaasortap ataatsip Kalaallit Nunaanni paa - Inatsisartunut ilaasortap partiimi suleqataasumik ingiar te - si sassarsiorluni angalanerinut 50.000 kr.-it immik koor - qarnissani toqqarsinnaavaa. Angalanerit malittarisassat tin neqarsimapput. Inatsisartuni partiit angissusiat apeq - nalinginnaasut malillugit Inatsisartut Allattoqarfianni qutaatillugu aningaasaliissutit tamarmiusut aallaavigalugit naatsorsorlugit nalunaarsorneqartarput. partiit ataasiakkaat angalanerit aalajangersartarpaat.

Siumut 2007-imi paasisassarsiorluni anglanerit Mikael Petersen 18-23/01 Ilulissat Upernavik 2.492,46 Ruth H. aamma Lars Emil J. Otto Jeremiassen 22-30/06 Attu Iginniarfik Ikerasaarsuk Niaqornaarsuk 12.884,02 Doris Jakobsen 29/10 - 01/11 Uummannaq 19.902,27 Ruth Heilmann 21-26/06 Kangerlussuaq 29.377,08 Isak Olsen Ruth Heilmann 1/11 Kangaamiut 199,06 Ruth Heilmann 30-31/10 Maniitsoq Nunaqarfiit 10.997,37 Ruth Heilmann 29/11 - 03/12 Nuuk 4.165,00 Vittus Mikaelsen 31/10 - 06/11 Nanortalik Tasiusaq 39.633,94 Isak Olsen Ruth Heilmann 15/02 Qaqortoq - Narsaq 2.104,00 Jens Lars Fleischer 16-31/07 Qaqortoq 218.735,12 Ruth Heilmann 13/07 - 01/08 Qaqortoq Isak Olsen 17/07 - 01/08 Qaqortoq Jørgen Wæver Johansen 9-31/07 Qaqortoq Lars Emil Johansen 24/07 - 02/08 Qaqortoq Jenseeraq Poulsen 17/07 - 04/08 Qaqortoq Doris Jakobsen 21/07 - 01/08 Qaqortoq Mikael Petersen 16/07 - 04/08 Qaqortoq Jonathan Motzfeldt Qaqortoq Paasiassarsiorluni angalanerit Siumut 340.490,32

Inuit Ataqatigiit 2007-imi paasisassarsiorluni angalanerat Juliane Henningsen 30/03 - 09/04 Uummannaq 12.418,00 Manasse Berthelsen 30/03 - 03/04 Uummannaq 7.637,25 Juliane Henningsen 15-23/06 Aasiaat Attu 13.288,02 Juliane Henningsen 1/9 - 9/9 Tasiilaq Angmassalik 15.749,54 Manasse Berthelsen 5/9 - 9/9 Tasiilaq Angmassalik 15.687,79 Juliane Henningsen 11-14/09 Sisimiut 13.049,79 Juliane Henningsen 11-14/12 Sisimiut 9.342,00 Olga P. Berthelsen 1/2 - 6/2 Sisimiut Sarfannguit 2.911,56 Johan Lund Olsen 12-14/09 Paamiut 1.315,00 Asii Chemnitz Narup 12-14/09 Paamiut 7.926,36 Agathe Fontain 28-29/11 Kangerlussuaq 2.583,40 Agathe Fontain 14-15/12 Kangaamiut 8.142,91 Josef Motzfeldt 6/7 - 11/7 Arsuk Aappilattoq 4.223,72 Josef Motzfeldt 14-17/08-07 Qeqertaasaq 2.336,80 Josef Motzfeldt 7/9 - 9/9 Saarloq Eqal. 6.951,90 Josef Motzfeldt 12/05 Qaqortoq 4.801,00 Josef Motzfeldt 21/11 - 01/12 Qaqortoq Nanortalik 12.932,34 Manasse Berthelsen 27/11 - 01/12 Narsaq - Qaqortoq 15.450,67

66 Josef Motzfeldt 23-27/10 Narsaq Nanortalik 10.708,30 Josef Motzfeldt 18/12 - 15/01 Qaqortoq 4.812,00 Ane Hansen 31/07 - 04/08 Upernavik 9.636,67 Manasse Berthelsen 27/07 - 06/08 Upernavik 20.881,16 Juliane Henningsen 13/05 - 16/05 Aasiaat Bygder Qeqertarsuaq Qasigiannguit 22.370,00 Ane Hansen Manasse Berthelsen 31/05 Maniitsoq 70.957,24 Kuupik Kleist 30/05 - 04/06 Maniitsoq Ane Hansen 26/05 - 06/06 Maniitsoq Juliane Henningsen 31/05 - 04/06 Maniitsoq Agathe Fontain 26/05 - 05/06 Maniitsoq Hans Kreutzmann 31/05 - 04/06 Maniitsoq Asii Chemnitz Narup 31/05 - 04/06 Maniitsoq Josef Motzfeldt 31/05 - 04/06 Maniitsoq IA Paasisassarsiorluni angalanerit 296.113,42

Atassut’ 2007-imi paasisassarsiorluni angalanerit Godmand Rasmussen 28/05 – 07/06 Qaqortoq 20.855,08 Godmand Rasmussen 04-16/08 Aasiaat Upernavik Nuuk 17.544,82 Godmand Rasmussen 15-09 Sarfannguit 5.774,06 Kristian Jeremiassen 13/09 Akunnaaq 3.923,06 Kristian Jeremiassen 30/10 Ikamiut 3.699,06 Kristian Jeremiassen 13/09 – 15/09 Oqaatsut 4.495,30 Kristian Jeremiassen 06/12 – 07/12 Ilulissat 2.577,40 Kristian Jeremiassen 07/12 -12/12 Upernavik 4.155,20 Augusta Salling 14-27/06 Sydgrønland 26.229,09 Emilie Olsen 19-26/05 Sisimiut Ilulissat 11.624,00 Atassut paasisassarsiorluni angalanerit 100.877,07

Demokraatit 2007-imi paasisassarsiorluni angalanerit Jens B. Frederiksen 29/06 - 30/07 Upernavik aamma Uummannaq Kommune 60.673,48 Jens B. Frederiksen 31/05 - 04/06 Maniitsoq 6.370,86 Jens B. Frederiksen 28/05 - 30/05 Qaqortoq 11.676,86 Jens B. Frederiksen 13-14/12 Maniitsoq 4.547,46 Eva Marie Petersen 13-14/12 Maniitsoq 3.897,00 Jens B. Frederiksen 14-15/08 Narsaq 9.262,00 Palle Christiansen 12-15/02 Nuuk 6.471,48 Palle Christiansen 12-18/06 Nuuk 12.921,47 Palle Christiansen 13-17/12 Maniitsoq Nuuk 14.366,61 Marie Flerscher 21-25/06 Ilulissat 11.343,24 Astrid F. Rex 28/06 - 22/07 Sydgrønland - Kapisillit 45.152,85 Demokaatit paasisassarsiorluni angalanerit 186.683,31

68 Ilanngussaq 1 1989-miit – 2007-mut kuultimik NERSORNAASIISARNERIT

Kuultiusumik nersornaaserneqarpoq 2006: Kuultiusumik nersornaaserneqarpoq 1999: Kuultiusumik nersornaaserneqarpoq 1991: Nersornaaserneqarpoq: Nersornaaserneqarpoq: Nersornaaserneqarpoq: Svend Junge 04/02 Alibak Steenholdt 29/05 Thue Christiansen 21/6 Zhen Jianguo 04/03 Jørgen Fleischer 21/06 Lars Emil Johansen 26/9 Bendt Frederiksen 3/10 Kuultiusumik nersornaaserneqarpoq 2005: Kuultiusumik nersornaaserneqarpoq 1998: Nersornaaserneqarpoq: Nersornaaserneqarpoq: Kuultiusumik nersornaaserneqarpoq 1990: Per Stig Møller 13/1 Otto Sandgreen 1/6 Nersornaaserneqarpoq: Anders Andreassen 21/6 Isi Foighel 8/3 Kuultiusumik nersornaaserneqarpoq 2004: Nersornaaserneqarpoq: Kuultiusumik nersornaaserneqarpoq 1997: Kuultiusumik nersornaaserneqarpoq 1989: H.K.H. Kronprins Frederik 23/2 Nersornaaserneqarpoq: Nersornaaserneqarpoq: Hans Enoksen 16/4 Ingen Jonathan Motzfeldt 1/5 Lars Chemnitz 1/5 Kuultiusumik nersornaaserneqarpoq 2003: Kuultiusumik nersornaaserneqarpoq 1996: Dronning Margrethe den II 21/6 Nersornaaserneqarpoq: Nersornaaserneqarpoq: Erling Høegh 21/6 Friis Arne Petersen 17/2 Prins Takamodo 14/9 Poul Schlüter 21/6 Ole Samsing 17/2 Knud Sørensen 27/9 H.K.H. Prins Henrik 2/6 Kuultiusumik nersornaaserneqarpoq 1995: Kuultiusumik nersornaaserneqarpoq 2002: Nersornaaserneqarpoq: Nersornaaserneqarpoq: Nobuyuki Higuchi 23/8 Mr. Mitsudo Urano 9/4 Christian Berthelsen 31/5 Kuultiusumik nersornaaserneqarpoq 1994: Tyge Lehmann 31/5 Nersornaaserneqarpoq: Ingen Kuultiusumik nersornaaserneqarpoq 2001: Nersornaaserneqarpoq: Kuultiusumik nersornaaserneqarpoq 1993: Jens Christian Chemnitz 12/3 Nersornaaserneqarpoq: Aage Chemnitz 20/6 Eigil Greve Knuth 8/8 Motzfeldt Hammeken 21/6 Gunnar Martens 25/6 Kuultiusumik nersornaaserneqarpoq 1992: Holger Balle 2/8 Nersornaaserneqarpoq: Mary Simon 24/7 Kuultiusumik nersornaaserneqarpoq 2000: Magnus Larsen 22/11 Nersornaaserneqarpoq: Knud Hertling 30/11

70 Ilanngussaq 2 Piffissami 1989-imiit 2007-imut sølviusumik NERSORNAASIISARNERIT

2007-imi sølviusumik nersornaasiinerit Hans Gammeltoft Hansen 7/9 Ole Magnussen 05/9 Nersornaaserneqarpoq: Ilannguaq G. Jensen 7/9 Nikolaj Heinrich 05/9 Mikkel Petersen 25/5 Richard Petersen 7/9 Oluf Kleist (Olaf) 08/9 Margarida Hermann 25/6 Poul Helge Alsbirk 7/9 Emil Motzfeldt 08/9 Leif Vanggaard 25/6 Michael Hansen 7/9 Mariane Lund 08/9 Preben Nymann Pedersen 25/6 Svend Aage Horsted 7/9 Isak Trolle 08/9 Kristian Olsen „Aaju“ 25/6 Samson Karlsen 14/9 Marius Petersen 08/9 Sebulon Poulsen 19/7 Martha Ulriksen 29/9 Pavia Lange 19/9 Karline Elisassen 24/7 Jens Inûsugtoq 30/9 Christian Jeremiassen 20/9 Sakæus Elisassen 24/7 Johannes Sandgreen 14/12 Uvdloriaq Løvstrøm 02/10 Jens Immanuelsen 03/12 Sofie Andersen 15/12 Johannes Karlsen 08/10 Jens Lennert „Generaali“ 27/12 Mogens Andersen 15/12 Jonas Jeremiassen 09/10 Hans-Pavia Rosing 27/12 Peter Siegstad 15/12 Ib Lorentzen 29/12 Carl Christian Olsen “Puju” 27/12 Stephen Heilmann 27/12 2004-mi sølviusumik nersornaasiinerit 2002-mi sølviusumik nersornaasiinerit Nersornaaserneqarpoq: Nersornaaserneqarpoq: 2006-imi sølviusumik nersornaasiinerit Jørgen A. Høy 12/5 Minik Rosing 8/1 Nersornaaserneqarpoq: Kaare Hagemann 23/6 Daniel Lennert 31/5 Bodil Kaalund 31/1 Agnethe Davidsen 23/6 Sofie Petersen 9/6 Nils Wilhjelm 31/1 Per Berthelsen 23/6 Daniel Skifte 31/1 Kaj Olsen 24/6 2001-imi sølviusumik nersornaasiinerit Kay Dam Steffensen 31/3 Margit Motzfeldt 24/6 Nersornaaserneqarpoq: Ville Siegstad 1/4 Margrethe Sørensen 24/6 Erik Røde Frederiksen 21/6 Johan Motzfeldt 15/4 Martha Labansen 24/6 Gudrun Chemnitz 21/6 Esther Balle 7/5 Knud Nuka Andersen 13/7 Hans Jakob Frederiksen 21/6 Hans Holm 19/6 Jerimias Hardenberg 14/7 Anda Kielsen 23/6 Sven Nielsen 19/6 Hansigne Lyberth 29/7 Ove Brandt 25/6 Vera Lund 1/7 Jakob Lyberth 29/7 Jørgen Kleemann 18/7 Sheila Watt-Cloutier 13/7 Peter Lyberth 29/7 Adam Nielsen 21/7 Ane Marie Møller 28/7 Erik Norman Svendsen 3/8 Angmalortoq Olsen 26/7 Ferdinand Sandgreen 02/11 Kirsten Trolle 3/8 Karl Siegstad 29/8 Maline Petersen 02/11 Torben Lodberg 3/8 Nikolaj Jeremiassen 02/11 Mads Lidegaard 3/8 2000-imi sølviusumik nersornaasiinerit Paulus Steenholdt 03/11 Emilie Nielsen 3/8 Nersornaaserneqarpoq: Samuel Biilmann 24/11 Erik Sprunk-Jansen 3/8 Jens Poulsen 13/1 Inger Mølgaard 24/11 Allan Idd Jensen 10/8 Ulrik Møller 24/3 Elke Meissner 24/11 Marianne Frederiksen 12/8 Abel Egede 21/3 Jonas Christiansen 22/9 Gerhardt Petersen 8/4 2005-imi sølviusumik nersornaasiinerit Villiam Christiansen 01/11 Anguteeraq Davidsen 21/6 Nersornaaserneqarpoq: Karl Jørgensen 02/11 Kristian Lauritsen 27/6 Alberth Jakobsen 13/1 Margrethe Nielsen 29/11 Hansepâjuk Gabrielsen 30/11 Mona Lennert 20/2 Niels-Henrik Lynge 28/12 Heinz Barüske 1/12 Peter Storch 20/2 Marianne Stenbæk 23/2 2003-mi sølviusumik nersornaasiinerit 1999-imi sølviusumik nersornaasiinerit Evald Brønlund 11/3 Nersornaaserneqarpoq: Nersornaaserneqarpoq: Karl Møller 17/3 Oluf Høegh 19/2 Jakobine Rosing 07/06 Frederik Fleischer 27/4 Jens Fynbo 19/2 Samuel Knudsen 07/06 Akvillas Larsen 21/6 Jonathan Sebulonsen 12/4 Karl Knudsen 12/07 Hans Hard 17/7 Jens Adolfsen 15/4 Ove Filemonsen 25/07 Frederik Simonsen 17/7 Ingvar Høegh 16/4 Peter Christensen 04/12 Julius Jakobsen 22/7 Gertrud Rask Karlsen 21/6 Peter Petersen 10/12 Henrik Skolemose 5/9 Peter Frederik Rosing 05/9 Bent Barlaj 12/12

72 1998-imi sølviusumik nersornaasiinerit 1994-imi sølviusumik nersornaasiinerit Gunnar P. Rosendahl 29/11 Nersornaaserneqarpoq: Nersornaaserneqarpoq: Hendrik Nielsen 29/11 Svend Junge Petersen 1/5 Steen Malmquist 11/3 Margrethe Jeremiassen 29/11 Samuel Olsen 21/6 Anders Andreassen 26/8 Peter Jensen 29/11 Anguteeraq Davidsen 21/6 Christian Lyberth 14/9 Sofie (Suffiaaraq) Holm 29/11 Gert Vigh 1/7 Pavia Nielsen 18/11 Esais Broberg 10/7 1989-imi sølviusumik nersornaasiinerit Niels Borksand 3/9 1993-imi sølviusumik nersornaasiinerit: Nersornaaserneqarpoq: Guldborg Chemnitz 4/9 Nersornaaserneqarpoq: Annas Olsen 21/6 H. C. Petersen 4/9 Adam Lynge 20/4 Christian Lynge 21/6 Inge Lynge 4/12 Knud Sørensen 13/7 Eigil Greve Knuth 21/6 Finn Lynge 4/9 Elisa Maqe 21/6 1997-imi sølviusumik nersornaasiinerit Charlotte Hansen 28/9 Elisabeth Johansen 21/6 Nersornaaserneqarpoq: Hans Holm 21/6 Emil Abelsen 4/2 1992-imi sølviusumik nersornaasiinerit Hanseeraq Frederiksen 21/6 Jakob Sivertsen 4/6 Nersornaaserneqarpoq: Hendrik Eriksen 21/6 Jens Rosing 4/6 Poul Madsen 19/3 Henning Lund 21/6 Josef Tuusi Motzfeldt 4/6 Lars Møller 30/10 Jørgen Peder Hansen 21/6 Peter Ostermann 4/6 Hans Larsen 22/11 Katrine Sivertsen 21/6 Svend Erik Danielsen 20/6 Knud Hertling 21/6 Anders Berthelsen 21/6 1991-imi sølviusumik nersornaasiinerit Knud Kristiansen 21/6 Emil Zeeb 21/6 Nersornaaserneqarpoq: Lars Emil Johansen 21/6 Emilie Lennert 21/6 Hans Kristiansen 4/2 Moses Olsen 21/6 Henrik Lund 21/6 Jørgen Chemnitz 4/2 Ôdâq Olsen 21/6 Lazarus Olsen 21/6 Ove Filemonsen 4/2 Ole Ålgård 21/6 Niels Berthelsen 21/6 Vittus Skifte Nielsen 4/2 Peter Egede 21/6 Poul Bjerre 21/6 Frederik Nielsen 30/4 Peter K. S. Heilmann 21/6 Orla Sandborg 21/6 Henning Brønsted 30/4 Torben Hede Pedersen 21/6 Nikolaj M. O. S. Jensen 12/7 Johan Kleist (Aavaat) 30/4 Uffe Ellemann-Jensen 21/6 Helge Schultz-Lorentzen 14/11 John Jensen 30/4 Otto Steenholdt 24/6 Jørgen Meldgaard 14/11 Villads Villadsen 6/9 Niels Carlo Heilmann 3/7 Flemming Hedegaard 12/9 Jonas Brønlund 18/8 1996-imi sølviusumik nersornaasiinerit Carl Broberg 30/9 Nersornaaserneqarpoq: Aqqaluk Lynge 3/10 Marius Nielsen 6/1 Konrad Steenholdt 3/10 Alibak Steenholdt 27/9 Martha Biilmann 27/9 1990 sølviusumik nersornaasiinerit Robert Petersen 16/10 Nersornaaserneqarpoq: Einar Lemche 15/11 Kristian Berthelsen 20/4 Enos Lyberth 1/8 1995-imi sølviusumik nersornaasiinerit Jørgen Petersen 10/9 Nersornaaserneqarpoq: Otto Sandgreen 10/9 Ib Thyregod 24/2 Poul Gaarden 27/9 Peter Augustinus 24/2 Lars Vesterbirk 1/10 Ole Ramlau-Hansen 3/8 Agnethe Nielsen 29/11 Kaj Kleist 29/9 Aqissiaq Møller 29/11 Christian Vibe 10/11 Dolf Lund 29/11 Eli Møller 29/11

74 Ilanngussaq 3 2007-imi inuusuttut inatsisartuisa inaarutaasumik aalajangersagaat

Inuiaqatigiit kalaallit naapertuilluartumik aqqissuussine- • Inuiaqatigiinnut kiffartuussineq pineqaatissinne qar si - ranni immikkoortut ilanngunneqartariaqartutut Kalaallit masunik inuiaqatigiinnut akuuler sit seqqinniarnermik Nunaanni Inuusuttut Inatsisartuisa ulloq 25. januar 2007 ima qassasoq. akuersissutigisaat • Inuiaqatigiinnut kiffartuussineq pineqaatissinne qar si - masup inuiaqatigiinnut akiliuteqarnissaanik imaqas sa - Inatsiseqarnermut tunngasuni inuiaqatigiinni naapertuil- soq. luarnerusumik aaqqissuussinissami ilaatinneqartariaqar- • Inuiaqatigiinnut kiffartuussineq pineqaatissinne qar si - tutut isigineqartut ma sup piginnaasaanut naleq qussarneqassasoq. • Inuiaqatigiinnut kiffartuussineq inuiaqatigiinnut ilua- 1. Innuttaasut amerlassusiannut sanilliullugu nakuu ser - qu taasumik imaqartar ia qar toq. nermik kinguaassiuutinullu tunnga sumik pinerluuteqar - • Inuiaqatigiinnut kiffartuussineq pineqaatissinne qar si - tar tut nunatsinni amerlasoorujussuupput. Tamanna aku - masunut aningaatigut annertuumik iluaqutissarsif - er saar neqarsinnaanngilaq. Nakuusernermik kinguaas si - fius sanngitsoq. uu tinullu tunngasumik pinerluu te qartarnerit, tassungalu • Inuiaqatigiinnut kiffartuussineq annertuumik ani ngaa - minnerunngitsumik ilanngullugu meeqqanik kinguaas- sar tuutissanngorlugu aaqqis suunneqassanngitsoq. siuu ti ti gut atornerluinerit malunnaatilimmik ikili sin ne - • Inuiaqatigiinnut kiffartuussineq unammilleqati giin - qartariaqarput. Tamanna siunertara lu gu pineqaa tissiis - ner mut equsoortitsis sann gi tsoq. sutaasartut sakkortusineqarnissaannik eqqartuussiviit kaammattorne qartariaqarput. Kiisalu inuiaqatigiinnut Ilinniartitaanermut tunngasuni inuiaqatigiinni naapertuil- akuulersitseqqinniarnermik pinerlussima su nik isuma gin - lu ar nerusumik aaqqissuussinissami ilaatinneqartariaqar- nit toqarfiup suliniarnera, ilaatigut katsorsaanissamik ne - tutut isigineqartut qeroorutit aam ma lu pissusilersortarnermut tunngasumik inger latsinerit aqqutigalugit pingaar neru sunn gortin ne - 4. Meeqqat atuarfianni ilinniartitsisut atuartullu pissusi- qartariaqarpoq. Inuiaqatigiinnulli akuulersitseq qinnis sa - lersornissaat pillugu minnerpaaffittut malittarisassanik mik suliniutit pi ner li neqarsimasut ikiorneqarnissaannut aalajangersaanissaq Inuusuttut Inatsisartuisa akuersis- suliniutinik illuatungilerneqartariaqarput. sutigaat. Makku eqqarsaatigalugit taartaasartunik atui- nermi sinaakkutissanik minnerpaaffittullu piumasaqaati- 2. Pineqaatissinneqarsimasut nunatsinni utaqqisarnerat nik nunarput tamakkerlugu atuuttussanik aalajangersaa- Danmarkimi utaqqisarnermit sivi su neru leqqunagu sivikil - soqartariaqarpoq: li neqartariaqarpoq. Tamanna siunertaralugu pineqaa tis - Taartaasartut ilinniakkatigut tunuliaquteqarnissaat sin ne qarsimasunut inissiisarfimmi inissat annertu saa vi - Atuartitsissutini ataasiakkaani taartaasartut qanoq piu- gi neqartariaqarput. Tamatuma pe qa tigisaanik pineqaa - masaqarfigineqarsinnaanerat tis seeriaatsinik nutaanik, soorlu inuiaqatigiinnut kiffar - Taartaasartunik atuinissamik pilersaarutinik ilinniartitsi- tuus si ner mik atulersitsinikkut minnerunngitsumillu pina - sut suliaqartarnissaat veer saartitsiniarnermik sulini ar ne rup nukittorsaa vigi ne - Atuartitsissutit sorliit taartaasartut ataasiakkaanit nu- ratigut pineqaatissinneqarsimasunut inissiisarfinni inis - kittuffigineqarnersut pillugit atuarfiit qulaajaasarnissa- saaleqinerup annikillisinneqarnissaanut periarfissat mi- at. Tamatumalu kingorna taartaasartut tamatumunnga sis suiffigineqartariaqarput. naapertuuttumik agguataarneqartariaqarput.

3. Inuiaqatigiinnut kiffartuussinerup nunatsinni pine qaa - 5. Ilinniagaqarnermik aappaani tunngavissaqanngitsumik tis siissutigineqarsinnaaler nis saa piaartumik sulissuti gi - maanaannaq unitsitsinermi ilinniagaqar nersiu tisia ri si ma - ne qartariaqarpoq. Inuiaqatigiinnut kiffartuussinermik sat 10%-ii tikillugit utertinneqartarnissaannik aaqqis - aala jan ger si masumik ilusiliinissami tunngaviit makku suussinissaq Inuusuttut Inatsisartuinit taperserneqar - atuuttariaqarput: poq. Tamatumani piumasaqaatit erseqqinnerusut ilinni -

76 arneq pillugu Namminersornerullutik Oqartussat ilin ni ar - Inuusuttut ilinniarnermik aaqqissuunneqarnerannut nam - tullu akornanni isumaqatigiissutini aalajanger saavi gine - minneq peqataasimasut ilinniartitsissutinut (faginut) qartariaqarput. Aaqqissuussinerup taamaattup kingune - soqutiginninnerunissaat, taamaalillunilu taamaatiin nar - risaanik aningaasatigut artukkiissutissat arlaannaan nul - tar tut ikilisin ne qar sin naa nis saat Inuusuttut Inatsisar tui - luunniit naammaginanngitsutut oqaatigine qarsin naan - nit neriuutigineqar poq. ngillat, tassuunakkulli inuusuttut ilinniagassamik toqqaa- nerminnut ilinniakkamillu ingerlatsinerminnut atatillugu 9. Ilinniarnertuunngorniarfik kalaalinngorsagaq qanoq aki sussaassuseqarnissaat pingaarutilittut oqariartuu ti - paasineqassanersoq aammalu ilinniarnertuunngorniar- gi neqarluni. fimmut taamaattumut ilinniartitsisussat qaffasissunik pigin naanillit qanoq pissarsarsiarineqassanersut Inuu- 6. Ulluunerani paaqqinniffinni taamatullu ulloq unnuarlu sut tut Inatsisartuinit paasinarsisinniarne qarsimavoq. angerlarsimaffinni perorsaasunik amigaateqarneq er - Inuia qatigiit assigiinngitsorpassuarnik kati tigaammata seq qillunilu imaannaanngilaq. Meeqqanik paaq qinniffinni kikkut tamarmik naligiimmik ilinniarnissamut neqeroorfi- pe rorsaasut amigaatigineqartut nuna tamakkerlugu 300- gisinnaanissaat pisariaqarpoq. Taamaattumillu ilinniar- juu nerat Atuarfit sialam milu ilinniartitsisut 450-it ami - nertuunngorniarfimmi nunatsinni pissutsit aallaavigineq- gaataanerat Inuusuttut Inatsisartuinit assut isumaku lun - arta riaqarput. nartinneqarpoq. 10. Peqanngittarneq tunniussisarnerlu pillugit ilinniar- 7. Perorsaanermik Ilinniarfimmi ilinnialersussatut ukiu- nertuunngorniarfinni ilinniartut maleruagassaat qanoq mut akuerineqartartut qanoq amerlineqarsinnaanerat sakkortusineqartariaqarnerat Inuusuttut Inatsisartuinit Inuusuttut Inatsisartuinit oqallisigineqarpoq. Perorsaa - oqallisigineqarpoq. Peqqanngittarnermut tunniussisar- sut nunat sinni annertuumik amigaatigineqarput. Iliuu sis - nermullu malerugassat kiisalu naatsorsueriaatsit assigiit sat ajornartorsiummut tamatumunn ga aaqqiissu taa sin - nuna tamakkerlugu atuutsinneqartariaqartutut isigineq- naa sut isumaliutigineqartariaqarput. Tamatumani eq qar - arnerat oqallinnermi paasinarsivoq. saa tigineqar put ilinnialersussatut akuerineqartut amer li - neqarnissaannut iliuusissat aammalu ilinniarnerminnik Peqanngittarnermut maleruagassat Danmarkimi ilinniar- taamaatitsiinnartartut ikilisinneqarnissaannut iliuu sis - nertuunngorniarfinni atuuttut assingisa nunatsinni atuu- sat. Perorsaasutut ilinniagaqalernissamut piareer saa ti - tilersinneqarnissaat isumaliutigineqartoq ilinniarner- tut ikaarsaariarnermik ilinniartitaanerup ukiumik ataatsi - tuunngorniartarnermik iluarsaaqqinnermik suli nermut mik sivisussusillip pilersinneqarnissaa suliniutinut taak - atatillugu paasissutissiissutigineqarpoq. Peqanngissin- kununnga ilanngullu gu sulissutigineqartariaqarpoq. naanermut procentiliunneqarsimasoq appaavigitinnagu ilinniartut kattuf fii apeqqummut qanoq isumaqarneran- 8. Ilinniarnertuunngorniartarnermik maanna iluarsaaq- nik aperineqaqqaassasut Inuusuttut Inatsisartuisa naat- qin neq naleqqussarneqar taria qarnersoq, tassungalu ilan - sorsuutigaat. ngullugu ilinniartitsissutit ataatsimoorussat ikilineqar- taria qar nersut ilinniartitsissutillu nammineq qinigassat 11. Kalaallit Nunaanni tamakkiisumik aaqqissuussamik amer lineqartariaqarnersut aammalu ilinniartitsissut dra - Eqqumiitsuliortunut Ilisimatusar fimmik pilersitsinissaq ma pingaartinneqarnerusariaqarnersoq Inuusuttut Inat- Inuusuttut Inatsisartuinit oqallisigineqarpoq. Kulturikkut sisartuinit oqallisigineqarpoq. saqqummeeriaatsit qangatoortut nutaaliallu aammalu nunanut tamalaanut tunngassuteqartut siuarsaavigine- Kalaallit Nunaanni ilinniarnertuunngorniartarneq aam - qassasut Inuusuttut Inatsisartui isumaqarput. Eqqumiit- malu ilinnia lernissamut piareersaatitut ilinniar titsis su - suliorneq pillu gu qaffasinne rusumik atuagarsornertalim- tinik ataasiakkaanik ingerlatsineq pillugit nalunaa ru tis - mik ilinniagaqarsinnaanikkut eqqumiitsuliornerup ullut- samik nutaamik siunnersuusiortoqarsimanera Inuusuttut sinni inuiaqatigiinni sunneeqataasinnaanissaanut pitsaa- Inatsisartuinit ma luginiarneqarpoq. Tas sani allassimavoq nerusumik tunngavissiissaaq. ilinniarnertuunngorniarfimmi tamakkiisumik soraarum - meernermi ilaassasut ilinniartitsissutit ataatsi moo rul - Inuussutissarsiornermut, inuussutissarsiutinut ilinniar- lugit ingerlanneqartartut qulit kiisalu ilinniartitsissutit titaanermut suliffeqarnermullu tunngasuni inuiaqatigiin- qinigassat pingasuniit sisamanut. Ta matuma kin guneri - ni naapertuilluarnerusumik aaqqissuussinissami ilaatin- saanik tamanit ilisimaneqartariaqartunik ilinniarner- neqartariaqartutut isigineqartut tuun ngorniarfimmi nalin ginnaasumik ilinniar tit sis suti gi - neqartartut akiginngik kaluarlugit anguniakkani soqutigi- 12. Manna aqqutigalugu Inuusuttut Inatsisartuinit paat- sanilu aallaavigalugit ilinni arnerminik katiterinissamut suugassaanngitsumik oqa ri ar tuutigineqassaaq nunarput ilinniartoq periarfissinneqar poq. kalaallinit pigineqarmat. Tamatuminnga aallaaveqarluni

78 naalagaaffeqatigiinnermi peqataasut sinneri pisuussu - nissaat Inuusuttut Inatsisartuinit aalaja ngiiffi gi ne qar - tinik atorluaanermi aningaasa ti gut qulakkeerinniffi gine - poq. Avataanit suliartortut najugaqavissunik taarser ne - qassa nersut kalaallit danskillu ataatsimoorullu gu isuma - qarnissaat siunertarineqarpoq, taamaaliornikkut avataa - li oqa tigiissitaannut naliligassanngor tinneqa ru maar poq. nit suliartortut avataanit suliartortunit allanit taarser - Tamatumunngali atatillugu Sava lim miunit nu natta ajor - neqartarunnaaqqullugit. ne rusumik inissinneqarnissaa Inuusuttut Inatsisar tuisa naatsorsuu tiginngi laat. Namminersornerullutik Oqartussanit akilerneqartumik ilinniagaqarsimasut suliffimmut qinnuteqaateqartut 13. Takornariaqarneq nunatsinnit isertitsissutaasinnaa - aaqqissuussaasumik salliutinneqartarnissaat Inuusuttut saria qarpoq. Takornarianut akiliisitsinissamut periar - Inatsisartuinit itigartinneqarpoq. Nunatsinni atorfiit fissanik atuinissamut katersugaasiviit sulliviillu allat pillugit inuusuttuusugut unammillertussanngor tinne qar - takornarianit takuniaavigineqartartut kaammattorne - sin naanerput peqqinnartuuvoq. qar put. Isertitsissutaasinnaasunik nu taa nik nassaar ni ar - ner mi nutaaliornissamut piumassuseqarnissamut aam- Taamaattumillu piginnaanilinnik pisortassanillu nunat - malu takor na ri aqarnermik inuussutissarsiutip nunatsinni sinni ineriartortitsinermik nutaamik aallartitsinissamik inuiaqatigiinnut tapersiutigi sar tagaasa an ner tusarne - pi lersaarutit pitsaalluinnartutut Inuusuttut Inat si sar tui - qar nissaannut takornariaqarnermik ingerlatsisut kaam - nit isigineqarput. Taama neqerooruteqarnissaq qaffa sis - mat torne qarput. sumik ilinniagalinnuinnaq sammitinne qartariaqanngilaq.

14. Nunatsinni tamarmi ilinniartut inaat naammaginar tu - Kalaallit ilinniakkaminnik naammassinneqqammersut mik pitsaassuseqanngippata nu natsinni ilinniar titaa ne- nunatsinni sulisussarsiariniarneqartarnissaat eqqarsaa- rup suliniuteqarfigineqarneranik annertusaaneq pingaa- tiga lugu assersuutigalugu Danmarkimi ilinniartunut atta - ru ti lim mik amigaateqalissaaq. Taamaattumillu ilinniartut veqarnerup ataavartumik ingerlanneqarnissaa pisaria- inaasa pisoqqat, kajuminnanngit sut aserfallassimaqisullu qartoq Inuusuttut Inatsisartui isumaqarput. Taama atta- Namminersornerullutik Oqartussanit ukiuni qaninner paa - veqarneq suliffissat pillugit saqqum mer sit si sar nikkut, ni atorunnaarsinneqarnissaat Inuusuttut Inatsisartuinit sungiusaammik sulinissamik aaqqissuussinikkut, aasaa - taperserneqarpoq, tamannalu piffinni arlalinni assut pi- ne rani atuanngiffeqarnermi suliffissaqartitsinikkut aam - sariaqartinneqartoq oqaatigineqartariaqarpoq. Taa- malu soraarummeernermut atatillugu suliaqarnikkut maattumik ilinniartut inaanni angissutsit ilusiligaanerillu assigisaanilluunniit ingerlatsinikkut pisinnaavoq. minnerpaaffittut pitsaassusissaannik aalajanger saa - nissaq aammalu ingerlaavartumik aserfallatsaa line qar - 17. Avataanit suliartortunik killilersuinerup maanna tarnerisa aaqqii vi gi neqarnissaa Inuusuttut Inatsisar tui - atuut tup atorunnaarsinneqar nis saa nut pif fis sann gun - nit taperserneqarpoq. Ilinniartitaanermut tunngasut ngit soq Inuusuttut Inatsisartui isumaqarput. Ilinnia ga - pingaarnerusunngortinneqarnerannut aningaasat amer- qann gitsu nik annikitsuinnarmilluunniit ilinnia ga qar si ma - laqisut ukiuni makkunani immikkoortinneqarnerat eqqar - sunik killeqanngitsumik nunatsinnut tikerartit sinis sarput saatigalugu anguniakkap taassuma anguneqar sinnaa ne - pisariaqanngilaq. Taarsiullugu sulisartut nunaqavissut ranik ilamaginninnissaq tunngavissaqarpoq. piginnaasaannik qaffassaanermi suliffeqarfiit peqataa - nissaannik naatsorsuuteqartarnerput ingerlateq qinne - 15. Pitsaasunik inuussutissartalinnillu neri saqar nis sa - qar tariaqarpoq. mut akisussaassuseq ilinniarfin nut tunniunneqann gi - saannassaaq, tamannami ilinni artunit ataasiakkaanit Angallannermut tunngasuni inuiaqatigiinni naapertuillu- nam mineq akisussaaffigineqarmat. Taa maattorli ne re ri - arnerusumik aaqqissuussinissami ilaatinneqartariaqar- aatsit, sutor tarfiit aqqutigalugit nerisaqar titaaneq aam - tutut isigineqartut malu ataatsimoorluni nereqati giittarnissamik aaqqis - suussi nerit pillugit apeqqutit ilinniartut ilinniarfiillu ataa- 18. Umiatsiaaqqani angallatinilu nuannaariutini isuman - siakkaat akornanni oqallisis saq qipput. Taamaat tumillu naallisaatinik atortoqarnissaq inatsisitigut piumasaqaa - najukkani sunniuteqaqataanissamut periarfissaminnik tinngortinneqartariaqarpoq. Inatsisitigut piumasaqaatit atueqqullu git nunatsin ni ilinniartut Inuusuttut Inatsi - min ner paamik ilagisariaqarpaat VHF-eqarnissaq aam - sartuinit kaammattorneqassapput. malu taski isumannaallisaatinik imalik “Anna”-mik taane - qartartoq. 16. Inuusuttut ilinniagaqartut ilinniareernerminni nu nat - sinnut angerlarunik immikkut ilisimasaqalernissaq siu - 19. Sulisunik aningaasaqarnikkullu allanngortitsinikkut nertaralugu atorfeqareersumut malinnittaanermik aaq- nunatsinni silaannakkut an ga llanneq qanoq pitsan ngor - qissuussinermut peqataanissamik neqeroor figine qar - sarneqarlunilu pisariillisaavigineqar sinnaanersoq Inuu-

80 suttut Inatsisar tuinit oqallisigineqarpoq. Angallasseriaa- seq inuussutissarsiortunut taamatullu innuttanut iluaqu- Inuusuttut Inatsisartuisa oqallinneranni makku tikku ar - taasumik aningaasar tuutinut sapinngisamik naapertuut - neqarput: tuullunilu pilersaarusiorneqarsinnaaqqullugu angallas - seri aatsip ataavartumik pitsann gor sarneqarnissaa pi - • Isumannaatsumik atoqatigiinneq, naartunaveersaatit ngaa ruteqarpoq. kiisalu atoqatigiittarneq imigassarlu pil-lugit inuusut - tut akornanni paasisitsiniaanissaq isummertarner mil - Peqqissutsimut tunngasuni inuiaqatigiinni naapertuillu- lu allanngortitsiniarluni i-liuuseqarnissaq suli pisa ria - arnerusumik aaqqissuussinissami ilaatinneqartariaqar- qartoq, tutut isigineqartut • Suliniutinit ataasiakkaat iluatsilluartut ataavartun - ngor tinneqarlutillu nunarput tamakkerlugu siaruar - 20. Peqqinnissaqarfiup sullississutaasa ilaannut akiliu- neqartariaqartut, soorlu inuusat meeraaqqat sungiu- teqartitsisalernissaq atuutiler sin neqartariaqarpoq. Ta- saatit imaluunniit inuusuttumiit – inuusuttumut paa- manna peqqinnissaqarfiup aningaasartuutaasa killilersi- sisitsiniaasarneq, aamma maarneqarnissaat kisiat pillugu pissanngilaq aammali in- • Inuttut akisussaaffeqarnissamik oqariartuu teqar nis - nuttaasut peqqis suunissaminnut akisussaaffeqarnissa- saq siunertaralugu naartuersittarnermut ajornanngit - annut kajumilersinneqarnissaat eqqarsaatigalugu pissal- su aq qamik pinngitsoorneqarsinnaagaluartumut anni - luni. Akiliisitsisarnerli ukiut arlallit atorlugit eqqukkiar- kit sunnguamilluunniit akiliisitsisalersinnaaneq isuma - tuaarneqartariaqarpoq, soorluttaaq anin gaasatigut pis- liu tigineqarsinnaavoq. sakinnerit eqqarsaatigineqartariaqarlutik. Peqqinnissaq- arfiup sullississutaannut akiliuteqartarneq anigugassa- Taamanna iluatsillugu erseqqissarneqassaaq isuman- anngitsumik nappaatillinnut atuutsinneqartariaqanngi- naat sumik atoqateqarneq naartunaveersaarnerlu aamma laq. angutit akisussaaqataaffigigaat.

21. Nunatsinni imigassamik atuineq inuuniarnikkut peqq- Ilaqutariinnermut tunngasuni inuiaqatigiinni naapertuillu- innissakkullu annertuumik ajoqusiisarpoq. Ajoqusernerit arnerusumik aaqqissuussinissami ilaatinneqartariaqar- tamakku akiorniarlugit pinaveersaartitsiniarnermik aam- tutut isigineqartut malu peqqissusermik siuarsaanissamik suliniutit siam- masissut ingerlateqqinneqarnissaat suli pisariaqartin- 23. Meeqqanut tapiissutit meeqqamut iluaqutaasumik neqarpoq. Imigassamik atuinerup annikilliseriarteqqin- atorneqartariaqarput. Meeqqa nut tapiissutit imigas sa - neqarnissaa pisariaqarpoq, pinaveersaartitsiniarnermilu nut assigisaannulluunniit atorneqartut isumaginninnikkut aamma peqqissusermik siuarsaanissamik suliniutit ime- oqar tussaasunit paasineqaraangat tapiissutinik aningaa - riaatsitsinnut sammitinneqarnissaat taamatulli pisariaq- sanngornagit allagartanngorlugilli pisissutaasinnaasunik artigaaq. Iliuutsit isummertarnermut allanngortitsisin- tunniussinissamut periarfissanik atuuttunik atuinissa - naasut inuillu pitsaasumik maligassiuisinnaasut pisariaq- mut oqar tussaasut nangaassuteqartariaqanngillat artippagut. Pinaveersaartitsiniarnermik peqqissusermil- lu siuarsaanissamik suliniutit najukkani taamatullu nuna 24. Paarsisussaqartinneqarnissamik qinnuteqareer ner - tamakkerlugu killilersuutinik annertunerusunik tapertaq- mi kingusinnerpaamik qaammatit pingasut qaangiunne - artinneqassapput. Isumaliutiginninnermi tamatumani ranni kommunip paaqqinniffiutaani inissamik kommuni manna tikillugu misilittakkat ilaatinneqarssapput. neqe roo ruteqarsinnaanngippat namminersuutigalugu Imigassamik atornerluineq nunatsinni inuiaqatigiit ajor- paarsi sar tunik atuinermi aningaasartuutit ilaannut nartorsiutaanni annertunersaavoq. matus su tis sanik aningaasanik angajoqqaanut taarsiissu - teqarnis samut kommunit peqquneqartariaqarput. Paar- 22. Naartuersittarneq pillugu inatsisitigut maleruagas- sisussa qar titsinissamut qulakkeerinnissummik taa- sat nutarterneqarnissaat Inuusuttut Inatsisartuinit suku- maattumik atuilernissap piareersarnissaanut kommunit miisumik oqallisigineqarpoq. Naartuersinnerit amerlas- ukiunik tallimanik periarfissinneqartariaqarput. susii nunatsinni meeqqat inunngortartut amerlassusiinit amerlanerulersimapput. Pissutsit taamaannerat annertu- 25. Meeqqanik kinguaassiuutitigut atornerluinerup aki - nerpaamik ernummatigineqartariaqarpoq. orneqarnissaanut nuna tamakker lugu iliuusissatut piler- saarut piaarnerpaamik suliarineqartariaqarpoq. Iliuusis - 2004-mut ukiumoortumik nalunaarusiamigut peqqinnis- satut pilersaarut taanna najukkani iliuusissatut pilersaa - saqarfimmut nakkutilliisup suli ataasiarluni uparuarpaa rutinik tapertaqartinneqartariaqarpoq. Nuna tamak ker - naartuersittarnermut inatsisitigut tunngaviusoq qangar- lugu iliuusissatut pilersaarummik piviusunngor tit si nis sa - suarli naleqqukkunnaarsimasoq. mi kommunit pimoorussillutik peqataanissaat qulakkeer-

82 neqassaaq, tamanna inatsisitigut piuma saqaa teqar - Taamaalillugu Inuusuttut Inatsisartuinit nikkuinnaq pissanngilaq aammali kommuninut akisus- ulloq 25. januar 2007 akuersissutigineqarpoq saaf fimminnik eqquutit sinngitsunut akiliisitsisarnikkut pissalluni. Inuuteq Bech / Morten Holm / Nukajaraq Olsen / Múte Bourup Egede / Miki Jensen / Eva-Marie Petersen / Ka - 26. Meeqqanik kinguaassiuutitigut atornerluisarnermik thrine Broberg / Aqqalu Jerimiassen / Makka Jensen Ze- pinaveersaartitsiniarnermi iliuutsit ilaattut oqarasuaa - eb / Dagmar Mørch Dalager / Susanne Jeremiassen / Ja- tikkut saaffiginnittarfimmik, meeqqanik atoqateqa rusut - ne Petersen / Natuk Lennert Dorph / Pakkutaq Joelsen / tartut meeqqanilluunniit atoqateqarnissamik eqqarsaa - Stella Rasmussen / Naasunnguaq Hansen / Maalia Kleist teqartartut akeqanngitsumik kinaassut siminnillu oqaati - / Minik Schmidt / Aviaaja Ezekiassen / Rasmus Larsen / ginninngikkaluarlutik saaffiginniffigi sinnaasaannik aam - Aqissiaq Sinclair Ström / Nina Olsen / Vera Larsen / Ca- malu asser suutigalugu katsorsaanissamik neqerooru taa - milla Sommer / Sussi Ottosen Faurshou / Norsaq Lund- sunut peqataanissamut ikiorneqar figisinnaa saannik pi- Mathæussen / Ivalo Thorin / Johansinnguaq Fisker / Ole lersitsisoqartariaqarpoq. Attaveqaat oqarasuaatikkut si- Nathanielsen / Paneeraq Wille / Paninnguaq Falck-Pe- unnersui sarnernut pioreersunut ilaanngunneqarsin naa - tersen / Susanne Egede Jerimiassen voq. Oqarasuaatikkut attaveqaatip erseqqinnerusumik ilusiligaanissaa pillugu nunat allat misilittagaat isumas- sar siorfigine qar sinnaapput.

84