LEADER – for the Development of Local Food!
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Piimaringide Korraldamise Rakendus
Piimaanalüsaatorite korraline hooldus ja remont toimub Hoolduspäeval laborisse toodud piimaproovid analüüsitakse sellele järgneval tööpäeval. SEPTEMBER 2019 T.03 Noorma 10 Valingu 11.00, Kumna 11.20, Alliku 11.45, Ääsmäe 12.10, Saku 12.40, Nabala 13.30, Pahkla küla 13.50, Juuru 14.30, Kaiu (laut) 515 3381 15.00, Pae 15.20, Keava 15.40, Kehtna 15.50, Lokuta 16.15 K.04 15 Kärasi 09.40, Edise 10.50, Uniküla 11.35, Purtse 12.00, Rannu 12.15, Viru-Nigula 13.00, Kohala 13.25, Kaarli 13.50, Vetiku 14.10, Vinni 14.25, Kakumäe 14.40, Viru-Jaagupi 14.55, Muuga 15.40, Laekvere 15.55, Venevere 16.10, Ulvi küla 16.20 N.05 Noorma 6 Kanaküla 10.00, Põld majapidamine 10.30, Surju 11.00, Pärivere 11.45, Kangru küla 11.50, Libatse 12.00, Tõnumaa 12.30, Maima 515 3381 13.00, Jööpre 13.30, Uulu küla 14.15, Kamara küla 15.00, Abja-Paluoja 15.15, Karksi-Nuia 15.30, Ainja küla 15.40, Halliste 16.00, Kaarli küla 16.15 N.05 Tamm 20 Laimjala 07.45, Kipi 08.00, Kotlandi 08.15, Lassi 09.00, Salme 09.15, Kuressaare 09.30, Tahula 09.35, Kõljala 10.00, Tornimäe 5332 4204 11.00, Liiva 11.15, Hellamaa 11.30 T.10 Noorma 4 Leie alev 10.30, Oiu k. 10.45, Tõnuküla 11.15, Ruudiküla 11.30, Intsu küla 11.45, Saimre 11.55, Suuga küla 12.10, Metsla küla 515 3381 12.30, Porsa 13.00, Villa küla 13.05, Jakobimõisa küla 13.20, Pikru küla 13.35, Tamme 14.45, Hummuli 15.15, Rannu 16.00, Kureküla 16.15, Koopsi küla 16.30, Meeri küla 17.00 K.11 Noorma 5 Kabala 10.30, Jaska I 11.00, Lõhavere küla 11.15, Sürgavere küla 11.40, Metsküla 12.10, Kõpu 12.30, Päri küla 13.00, Alustre küla 515 -
9 Haljala, JAH1000314 (Jahipiirkonna Nimi)
Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr LV- 9 Haljala, JAH1000314 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Mittetulundusühing Haljala Jahisport 1.2. Registrikood 80205035 1.3. Aadress Vihula küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa 1.4. Esindaja nimi Alar Randoja 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 5135611 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Raivo Sass 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 3324408,5288413 Faksi number 3324403 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Jaak Jürgenson Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Alar Randoja Ametinimetus Juhatuse liige 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Vila metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis jahipidamine keelatud 1. veebruarist kuni 31. augustini. Metssigade nimetus/ lisasöötmine püsielupaigas keelatud. piirangu kirjeldus 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. -
Haljala Valla Arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 |
Haljala valla arengukava 2018 – 2030 Lisa 1 | Lisa 1. Haljala valla lähteolukorra analüüs Sisukord 1. Väliskeskkonna poliitilised tegurid ........................................................................................ 3 1.1 Euroopa Liidu dokumendid .............................................................................................. 3 1.1.1 Euroopa 2020 ............................................................................................................ 3 1.1.2 Euroopa Liidu Läänemere strateegia ......................................................................... 4 1.2 Riiklikud dokumendid ...................................................................................................... 5 1.2.1 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ....................................................................... 5 1.2.2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ .......................................................................... 5 1.3 Regionaalsed dokumendid ............................................................................................... 6 1.3.1 Lääne-Virumaa arengustrateegia 2030 ...................................................................... 6 1.3.2 Lääne-Virumaa maakonnaplaneering ....................................................................... 7 2. Väliskeskkonna majanduslikud tegurid ................................................................................. 9 3. Väliskeskkonna sotsiaalsed tegurid ..................................................................................... -
01B-Schedule for Line, Version 1.3.0724
Riigihange "Avalik bussiliinivedu Lääne-Viru maakonnas" nr 137819 Lääne-Viru maakonna II liinigrupi avaliku teenindamise leping 30.08.2013 nr 3-3/2013/206 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS GoBus reg 80213342 reg 10085032 Roosikrantsi 12 Ringtee 25 10119 Tallinn 50105 Tartu Maakonna bussiliin Nr.28 Kunda - Karepa - Vainupea - Rakvere Sõiduplaan kehtib: alates 01.06.2018 ajavahemikus 01. september - 31. mai KOLMAPÄEV Liini teenindab: AS GoBus Reis Nr. Peatus 01 28-01 1 Kunda 08:15 2 Alajaam 08:16 3 Selja tee 08:17 4 Tigapõllu II 08:18 5 Selja tee II 08:19 6 Tigapõllu 08:21 7 Toolse 08:23 8 Toolse tee 08:25 9 Karepa metsavaht08:27 10 Karepa 08:28 11 Rutja 08:30 12 Eisma 08:36 13 Vainupea 08:38 14 Pajuveski 08:42 15 Karula 08:45 16 Karula I/Noonu 08:47 17 Kandle 08:52 18 Kandle tee 08:54 19 Võle 08:57 20 Lambasaare 08:59 21 Haljala kalmistu 09:01 22 Haljala 09:02 23 Haljala tee 09:04 24 Kisuvere 09:05 25 Luha 09:07 26 Pahnimäe 09:08 27 Päide 09:10 28 Suvilad 09:11 29 Tõrremäe 09:12 30 Põhjakeskus 09:13 31 Teater 09:16 32 Rakvere 09:20 Nr.28 Rakvere - Vainupea - Karepa - Kunda Reis Nr. Peatus 02 28-01 1 Rakvere 12:00 2 Teater 12:03 3 Põhjakeskus 12:06 4 Tõrremäe 12:07 5 Suvilad 12:08 6 Päide 12:09 7 Pahnimäe 12:11 8 Luha 12:12 9 Kisuvere 12:14 10 Haljala tee 12:15 11 Haljala 12:18 12 Haljala kalmistu 12:19 13 Lambasaare 12:21 14 Võle 12:23 15 Kandle tee 12:26 16 Kandle 12:28 17 Karula I/Noonu 12:33 18 Karula 12:35 19 Pajuveski 12:37 20 Vainupea 12:41 21 Eisma 12:43 22 Rutja 12:49 23 Karepa 12:51 24 Karepa metsavaht12:52 25 Toolse tee -
Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ........................................................................... -
Vihula Vald Vihula Valla Arengukava Aastani 2025
ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula Vald Vihula valla arengukava aastani 2025 KINNITATUD: Vihula Vallavolikogu määrusega nr 18, 09.10.2014 VÕSU 2014 ROHELISE MAAKONNA ROHELINE VALD Vihula valla arengukava aastani 2025 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 1 VIHULA VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS JA ARENGUSUUNDUMUSED ............... 5 1.2 Ajalooline areng ....................................................................................................................... 6 1.3 Rahvastik .................................................................................................................................. 6 1.4 Asustus ..................................................................................................................................... 9 1.5 Looduskeskkond .................................................................................................................... 12 1.6 Sotsiaalne infrastruktuur ........................................................................................................ 17 1.7 Elanike toimetulek, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ............................................................ 29 1.8 Turvalisus ............................................................................................................................... 33 1.9 Tehniline infrastruktuur ........................................................................................................ -
Environment and Settlement Location Choice in Stone Age Estonia
Estonian Journal of Archaeology, 2020, 24, 2, 89–140 https://doi.org/10.3176/arch.2020.2.01 Kaarel Sikk, Aivar Kriiska, Kristiina Johanson, Kristjan Sander and Andres Vindi ENVIRONMENT AND SETTLEMENT LOCATION CHOICE IN STONE AGE ESTONIA The location choice of Stone Age settlements has been long considered to be influenced by environmental conditions. Proximity to water and sandy soils are most typical examples of those conditions. The notion of the influence resulted from the evidence from a relatively small amount of sites. During the recent decades the number of known settlements has increased to a level where statistical assessment of relation between environmental characteristics and settlement location choice is possible. To undertake this task we collected data about known Estonian Stone Age settlements and acquired environmental data of their locations using publicly available geological datasets. We provide univariate descriptive statistics of the distributions of variables describing site conditions and compare them to characteristics generally present in the environment. We experiment with a set of environmental variables including soil type, distance to water and a selection of geomorphometry derivatives of the digital elevation model. Quantitative assessment confirmed previous observations showing a significant effect towards the choice of sandy, dry location close to water bodies. The statistical analysis allowed us to assess the effect size of different characteristics. Proximity to water had the largest effect on settlement choice, while soil type was also of considerable importance. Abstract geomorphological variables such as Topographic Position Index and Topographic Wetness index also inform us about significant effects of surface forms. Differences of settlement locations during stages of the Stone Age are well observable. -
Haljala Vallaraamatukogu 2018. Aasta Tegevuse Aruanne
1 HALJALA VALLARAAMATUKOGU 2018. AASTA TEGEVUSE ARUANNE 2018 2 Sisukord 1. Põhilised tegevussuunad .................................................................................................... 4 2. Juhtimine ................................................................................................................................ 5 2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud ................................................................. 5 2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 7 2.3 Projektid ........................................................................................................................... 7 2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 7 2.4.1 Ülevaade. Omapoolne hinnang. ................................................................................ 8 2.4.2 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ............................................................. 9 2.4.3 Erialahariduse omandamine ...................................................................................... 9 2.4.5 Töötajate tunnustamine ............................................................................................. 9 2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ....................................................................................... 10 2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele .................................................................. -
Preservation of Wallpapers As Parts of Interiors
Kadri Kallaste Kadri Kallaste (b. 1983) trained as a paper conservator Kadri Kallaste at the Estonian Academy of the Arts. She has also studied in the Restoration Department of the University of Ljubljana and the Institute for Conservation and Restoration of the University of Applied Arts in Vienna. During her studies, she has had several internships in PRESERVATION various institutions, including the Conservation Center Kanut and Estonian Art Museum in Tallinn, the National OF WALLPAPERS Archive of Slovenia in Ljubljana and Cole & Son Ltd., a manufacturer of hand-printed wallpapers in London. Kadri Kallaste’s main area of study is the research and practical preservation of historic wallpapers AS PARTS OF in situ. She has worked on numerous wall-paper preservation projects in Estonia and abroad, including objects in Austria and at the German INTERIORS Wallpaper Museum in Kassel, Germany. PRESERVATIONOF WALLPAPERS PRESERVATIONOF AS PARTS OF INTERIORS AS PARTS Preservation of wallpapers as parts of interiors. Addressing issues of wallpaper conservation on the basis of projects carried out in Austria, Estonia and Romania Although wallpapers form a unified whole with other decorative details of interiors, very few of them are preserved in their original locations. At the same time, contemporary conservation theory emphasizes the importance of preserving wallpapers in their primary locations. Obviously, conflicts arise between practical preservation options, expectations of the public or owners and widely acknowledged preservation principles. If in preserving historic wallpapers in their original location in situ is not feasible, other solutions should be considered carefully. Depending on several criteria, wallpapers can be returned to their original locations after conservation treatment, integrated into new appropriate environments or preserved in museums. -
Biokaminad Elektrikaminad Suitsutorud Korstnad Saunakerised
LK 3KULTUURIOBJEKTID PÜRGIVAD TÄHTSATE HULKA LK 4 TÖÖPAKKUMISED Selle kupongiga sõit -10% öisest tariifist Rakvere, Vabaduse 12 Tel 512 4620 4. september 2020 Nr.32(1111) Tasuta nädalaleht Ideest teostuseni! Septembrikuus saun on kuum SAUNAKERISTEL Järelmaksu SOODUSHINNAD võimalus! Kampaania kehtib 30.09.2020 või kuni kaupa jätkub Külasta meie salongi Jaama pst 5, Rakvere Tel: 5586 786, e-mail: [email protected] Koduleht: www.küttesalong.ee kaminad biokaminad ahjud elektrikaminad pliidid suitsutorud kaminasüdamikud korstnad pelletikaminad saunakerised E-R 9-18, L 10-14 E-R 10-18 E-R 9-18, L 10-14 „SÜSTIME SEINAD SOOJAKS“ www.therm.ee ja tuulepidavaks TERMOVAHUGA Tel 56 60 60 10 Maja soojustuse hindalates 600€ 2 TASUB TEADA Kuulutaja reede, 4. september 2020 TERVITUS Haljala Vabadussõja MÕNE REAGA Uus õppeaasta, uued õppetunnid Rahvakultuuri mälestussamba kolmas tulemine edendamiseks eekordne õppeaasta algab erilise rõõmu, aga ka suure saab raha taotleda ebakindlusega. Suure rõõmuga, et üle pika aja nähak- eil päevil 90 aastat tänusõnad. tagasi tehti viima- Tähtsaim aga on, et meil Sihtasutus Eesti Rahvus- S se kõiki oma klassi- ja koolikaaslasi ning taas on või- kultuuri Fond võtab kuni malik üheskoos õppida, arutleda, uurida, katsetada, analüü- N seid ettevalmistusi tuleb tasuda auvõlg nende sida ning järeldada. Vahetada mõtteid ja jagada enda elusid. kogu Haljala kihelkonna 21 Haljala kihelkonna mehe 15. oktoobrini vastu taot- Sportida ja mängida koos ning veeta aega üksteisega. suursündmuseks – Vaba- ees, kelle nimed ei 90 ega 31 lusi stipendiumideks ja kul- See ei ole mitte ainult valmistumine eluks, vaid see ongi dussõjas langenute mäles- aasta tagasi mälestussam- tuuriprojektide finantseeri- elu. Iga hetk, mille veedame üheskoos, ongi elu ja väärtus. -
Vabariigi Valitsuse Määruse „Haljala Valla Ja Vihula Valla Osas Haldusterritoriaalse Korralduse Ja Vabariigi Valitsuse 3
Vabariigi Valitsuse määruse „Haljala valla ja Vihula valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Haljala valla ja Vihula valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärgiks on Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmine uue haldusüksuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi ka omavalitsus) volikogude algatusel. Eelnõu toetub omavalitsuste initsiatiivile algatada omaalgatuslikult omavalitsuste ühinemine moodustamaks tugevam, võimekam ja jätkusuutlikum omavalitsusüksus. Eestis on hetkel 15 maakonda ning 213 omavalitsust, mis jagunevad 183 vallaks ja 30 linnaks. Eelnõuga muudetakse haldusterritoriaalset korraldust Lääne-Viru maakonnas. Hetkel kuulub Lääne-Viru maakonda kaks linna ja 13 valda, pärast haldusterritoriaalse korralduse muutmist jääb maakonda kaks linna ja 12 valda. Omavalitsuste koguarv Eestis väheneb ühe omavalitsuse võrra 212-le, kokku 182 valda ja 30 linna1,2. Ühinevad omavalitsused on3: 1) Haljala vald (pindala 183,0 km2 ja rahvaarv 2459), 2) Vihula vald (pindala 364,3 km2 ja rahvaarv 1930). Eelnõuga rahuldatakse sisuliselt Haljala valla ja Vihula valla esitatud taotlused haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ning moodustatakse nimetatud valdade ühinemise teel uus haldusüksus nimega Lahemaa vald (kogupindala 547,3 km2, rahvaarv 43894). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Kaie Küngas (e-post [email protected]; tel 611 3080), eelnõu ja seletuskirja koostamises osalesid ka regionaalarengu õigusnõunik Olivia Taluste (e-post [email protected]; tel 611 3092) ja regionaalhalduse osakonna nõunik Ave Viks (e-post [email protected]; tel 611 3079). -
Vallavõim Pidas Karepa Kandi Rahvaga Nõu Võsu Kool Ootab Uut
Nr 4 APRILL 2014 Vallavõim pidas Karepa kandi rahvaga nõu 3. mai koristuspäevast Selle aasta kevad on üllatavalt varane ja kindlasti on paljud kevadised koristustöö oma õuedes ja ühiskondlike hoonete ümbruses tehtud. Kolmandaks maiks välja kuulutatud Teeme ära kampaania on sellegipoolest hea võimalus mõnusa seltskonnaga ette võtta külade, teeäärsete ja ranna-alade koristamine ja hiljem üheskoos talgupäevale talgusupi või -grilli juures joon alla tõmmata ja edasisi plaane teha. Nüüd pisut sellest, mis kogutud prügiga edasi teha, kuhu panna või kuhu viia. Riigimaanteede äärte koristamine suunal Võsu-Vergi- Söeaugu-Karula-Vainupea-Eisma-Toolse on kokkulepe ASiga Eesti Teed, et sellel marsruudil tee äärde kottidesse kogutud prügi korjatakse ära 5. mail päeva jooksul. Randade koristamisel oleks hea, kui puit ja muu prügi kogutakse eraldi, et puit hiljem kas maituld tehes või jaanitules põletada ja muud jäätmed jäätmevedajale üleandmiseks kokku koguda või toimetada jäätmejaama Võsul Spordi tn 16. Kuna jäätmete eraldi kogumine nende taaskasutusse andmiseks on üha olulisem, siis mida rohkem on eri liiki jäätmeid jäätmejaama toomisel võimalik eraldi kottidesse panna, seda parem. Kokku kogutud prügi ei maksa jätta lihtsalt kuhugi Külakoosolek Karepa rahvamajas, vasakul vallavanem Annes Naan. vedelema, heas usus, et küll keegi ära korjab – kui koristada, siis peaks korraldajatel olema plaan, mis Jüripäeval kogunes Karepa kandi rahvas, et arutada ühiselt kogutud prügist edasi saab. piirkonna tegemisi. Päevale kohaselt juhatas arutelu Jüri Ühe suurema konteineri tellime olmeprügi kogumi- Sikkut. Avasõnad ütles vallavanem Annes Naan ja samas seks Spordi tn 16 jäätmejaama, et kellel vähegi võimalik ja osutas ka piirkonna olulisematele teemadele, millisteks kaugus mõistlik, toimetaks prügi jäätmejaama. pidas teede olukorda, sadama piirkonna arendamist, Jäätmejaam (Spordi tn 16, Võsu) on 03.