Keel Ja Kirjandus ® Perioodika AS Keel Ja Kirjandus 4/1998

Keel ja 4 Kirjandus 19 9 8

Helmerannikult hetiitideni Rahvad ja keeled veatult kirjas Ridala "Püha Rist" Nüüdiskeele muut(u)mine Kivisildnik paika -vere Saaremaal Mälestusi Arnold Kasest SISUKORD

K. KERGE. Nüüdistekstid: kas suunamatu keelemuutus? 225 P. NOORHANI. Kanooniline Kivisildnik 236 J. PÜHVEL. Helmerannik, Hesekiel, hetiidid 242 R. MIROV. Villem Grünthal-Ridala "Püha Rist" — evangeeliumid ja regilaul 246 Kiriusutelu Ülle Viksiga 256

MISTSELLE

E. TARVEL. Heiten 259 M. KALLASMAA. Saaremaa uere-lõpulistest kohani medest i 260

KEELEKORRALDUS !« ,

P. PÄLL. Rahvaste ja keelte nimetuste õigekiri 262

MEMUAARE

R. KARELSON. Mälestuskilde Arnold Kasest 273

RAAMATUID

B. PILVRE. Dokumentalist vastu tahtmist 276 TOIMETUS: P. ALVRE. Eesti kirjakeele algust käsitlev uurimus 277 J. VAIKSOO. Võitlevad lugemismudelid 279 Mart Meri (peatoimetaja), RINGVAADE Väino Klaus (keeleteaduse osakonna J. VIIKBERG. Hella Keem in memoriam. 6. IV 1915 toimetaja), — 28. XII 1997 282 Heldur Niit M. SEPP, P. KIPPAR. Uusi magistreid 1997 284 (kirjandusajaloo ja rahva H. KAAL. Emakeele Seltsis 285 luule osakonna toimetaja), K. PAJUSALU. Kas väliseesti keel on olemas? 286 Piret Viires J. ÕISPUU. AFinLA sügiskonverents Tallinna Peda (kirjandusteooria ja -kriitika googikaülikoolis 288 osakonna toimetaja), M. SARV. Akadeemilises Rahvaluule Seltsis 290 Tiina Hallik E. MIKONE. Soome-Ugri rahvaste algupära sümpoo (toimetaja), sion 291

Reet Sepp (tehniline toimetaja). SUMMARIA 296

Toimetuse aadress: EE0001 Tallinn, Roosikrantsi 6. Telefonid 6449 228, 6449 126. Faks 6441 800. E-post [email protected] Trükkida antud 3. IV 1998. Trükiarv 1450. Kaanel: Eduard Wiiralt. Reklaampostkaart kirjastusele Tellimus nr 1425. Sõnavara (1925). Trükikoda Printall. EE0090 Tallinn, Tatari 64.

Praakeksemplari vahetab ümber trükikoja tehnilise kontrolli osa Ajakirja toetab Eesti Kultuurkapital kond Tatari 64 (telefon 681-411). © Keel ja Kirjandus ® Perioodika AS Keel ja Kirjandus 4/1998

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA JA EESTI KIRJANIKE LIIDU AJAKIRI XLI AASTAKÄIK

NUUDISTEKSTID: KAS SUUNAMATU KEELEMUUTUS?*

KRISTA KERGE

esti poliitikute ja massiteabe, eriti aga seadustekstide keel on olnud tu Egeva kriitika objektiks. Ühelt poolt on kriitikuteks keeleinimesed, kes täpselt analüüsivad nn vigade päritolu ja olemust ning suunavad keelekasu taja tagasi eesti kirjakeele võimaluste juurde. Teiselt poolt suhtuvad ühis kondlikud rühmad üksteisesse kriitiliselt. Suhtlus on ebatäpne. Vaatlen eel toodu taustal kirjakeele korraldust. Näidetes — neid on kogunenud nii kol leegide kui ka mu enda töödest — keskendun enim õigusaktide keelele, sest viimaste kommunikatiivsus on ühiskonnale eluliselt tähtis. Eesmärk on osu tada, kui oluline on rakenduslingvistika mitmekülgne ja sihipärane areng, et keelekorraldus oleks normaalsetes raamides. Esiteks peatun objektiivseil teguritel, mille tõttu eesti keel praegu para tamatult muutub. Teiseks toon esile keelekasutuse need häired, millega kee lekorraldus otseselt ei saagi tegelda. Kolmandaks püüan välja tuua, mida oleks vaja, et keele muutumist ohjata; mis eesmärkidel seda teha, olen 1994. a Keeles ja Kirjanduses käsitlenud.1 Investeerida on põhjust ainult tänapäevasesse keelde, kaasaegsena ei saa aga püsida keel, millesse tegelikult ei investeerita. Eesti riik ei tee ema keele arendamiseks kuigi palju isegi moraalses mõttes, paitsi üks valitsuse 1995. aasta määrus, mis kohustab üksikisikut avalikkuses järgima kirjakee le normi, ja riigikogu taksoarvega võrreldav summa hoidmaks hinges Eesti

* 14.—15. novembril 1997 Tallinnas peetud Soome Rakenduslingvistika Ühingu AFinLA sügiskonverentsi ettekanne. 1 K. K e r g e, Keeletöö tänane ja tulevik (I): kes ja kuidas. — Keel ja Kirjandus 1994, nr 3, lk 145.

15 Keel ja Kirjandus nr 4. 1998 225 Keele Instituuti. See viimatine on liiga vähe, et rakenduslingvistikale taust andmeidu tagada, ja nii on näiteks mitu põlvkonda lingviste igaüks sunni tud eelmisele ette heitma, et keelekorraldus ei toetu keelekasutuse uuringu tele ega arvesta stiilitasandeid. Vabariigi valitsuse õiguskeelekomisjoni eel arve omakorda jõuab umbes 60 aastaga kroonimäärani, mille eest käigu pealt on remonditud mõni koolimaja, kui vaid kooli vilistlased on nimetatud komisjoni katusinstitutsioonist sõnakamad. Mida keelesäästlikku valitsuse ametitesse toppama on jäänud, sellega on keeleinimesed Emakeele Seltsi kaudu kursis.

Keele muutumise objektiivsed põhjused

Ühiskondlik alus. Otsese ühiskondliku alusena tuleb esimesena nime tada demokraatia arenemist. Demokraatliku ühiskonna ehitamine tähendab uut mitmekesist poliitilise mõjutamise süsteemi kõigi selle struktuuride ja tasanditega, mõisteliste erinevuste ja konsensusega, mis tuleb alles sõnasta da ja selgeks rääkida. Ühe ideoloogia asemele on tekkinud mitu, millest iga üks asetab keelekasutusele omad filtrid. Sellise filtri roll on väärtussüsteemi kesksetel tähistajatel: kindlad väljendid saavad oluliseks ja neile antakse eri- või lisatähendus, mille abil tekste tõlgendada. See on esialgu raske, tek kivad ideoloogilised keskmed on ebamäärased. Näiteks on üsna ebamäärane, kui tähtis on mingi erakonna aspektist rahvusilik), vaesus ja rikkus, sõnade laps ja pension seos või mis tahes muu, ning mida need sõnad-seosed kellelgi tähendavad. Kas poliitilised diskursused muutuvad selgemaks või on nad tahtlikult ähmased, siiski on — ja muidugi mitte üksnes poliitikas — tekki nud eestikeelne dialoogiline mõtlemine, J. Lotmani teooria järgi2 rahvuskee lest laiemate semiosfääride kokkupuude ja dialoog, mis ühtaegu nii semioti- seerib tühistamatut kui ka arendab mõtteviise ja eesti keelt. Teiseks, meil alles luuakse õigussüsteemi, milles on tohutul hulgal uusi mõisteid ja ümbermõtestusi alates sellest, kas keegi elanikest on resident või kodanik (alles see oli tühi tiitel, mida iseloomulikult kasutas miilits, nt Peeti kinni purjus kodanikud Poil ja Fjodorov). Seadusloome on stabiilseski ühis konnas raske, kuid Eestis on õiguse valdkonnad sisuliselt uued ka juristi jaoks. Kolmandaks, samaaegsesti demokraatia ja õigussüsteemi arenguga kor raldatakse uuel õiguslikul alusel ümber majandust: on loodud pangandus ja turusuhted, on tekkinud reklaam. Uus on kõik alates tegevüksuste tähista- jaist nagu tulundus- ja mittetulundusühing, äriühingute liigid nagu aktsia selts, osaühing, täisühing, usaldusühing või äriseadustikust selgumatu tu lundusühistu, või era- ja avaliku õiguse mõisted kuni väga halvasti sõnasta tud omandiõiguseni või võla- ja karistusõiguse uute euroopalikult täna päevaste põhimõteteni, mis on esialgu veel arutelujargus. Ägedaid vaidlusi toovad/refereerivad nii Juridica kui ka Õiguskeel. Korduvalt on ilmnenud erimeelsusi nii juristide keskel kui ka majandus- ja õigusteadlaste või õigus teadlaste ja lingvistide vahel. Uue majandussüsteemi kohta käivaid aru saamisi mõõdab eri ülikoolide vastava diplomi väärtustus ja elu (mõelgem kas või firmade ümberregistreerimisele aktsiaseltsi juriidilise mõiste täpsus- tudes). Kuid demokraatia viib tasapisi ka info hajumise suunas, mis väikese kõnelejaarvuga keelele on ohtlik, tsiviliseeritud rahvas vajab kirjakeelt kui

2 J. L o t m a n, Semiosfäärist. — Akadeemia 1992, nr 10, lk 2019—2043.

226 neutraalset keset, mille suhtes seda rikastav eriline, s.o erisõnavara, register ja stiil eksisteerib. Info hajumine on küll paratamatu, kuid selle kasuks töö tav tegevusetus — näiteks üldsuse süsteemne teavitamatus mida tahes talle elutähtsat puudutavas või riikliku kava puudumine sõnavara arengu jälgi miseks, fikseerimiseks ja korrastamiseks jpm, mis siinsamas tekstis hiljem esile peaks tulema — on võrreldav ükskõiksusega mõju suhtes, mida inime ne oma elukeskkonnale avaldab. Funktsioonikontrast ja ebaharilik mitmekeelsus. Keele seisukohalt on tekkinud ootamatult järsk kontrast. Ühelt poolt tähendab kõik nimetatu üleüldist informaalset õpisituatsiooni, kus võõrkeelseist allikaist omandatud ja keeliti kattumatud mõistesüsteemid tuleb teadvustada: tunnetusfunkt siooni täidavad maailmapildi avardajana põhiliselt võõrkeeled. Teisisõnu, se mantilise mälu sisend on võõrkeelne. Teiselt poolt õpitakse mõisteid selleks, et neid eesti keeles tähistada ja siin rakendada. Suhtlusfunktsiooni peab täitma eesti keel, s.t et sellesama mäluosa ehk maailmapildimälu3 väljund on emakeelne, kuid meil ei jätku selleks ei sõnu, väljendus- ega tõlkeoskust. See on kakskeelsusolukord, mida enamasti ligilähedaseski ulatuses ei kohta nn tsiviliseeritud ehk kultuurrahvad, kelle polüfunktsionaalne keel võimaldab mõtteliselt hõivata mida tahes, k.a abstraktsioonid ja teoretisee- ringud. Nn traditsionaalsete väikekultuuride puhul on sellesarnane olukord sageli viinud keelevahetuseni: piiratud tekstistiku tõttu mõtteainet piirav emakeel4 vahetatakse välja oma teise, järk-järgult üha prestiižikamaks muu tuva õpingute jm vaimsete harrastuste keele vastu. Eestis on praeguse olu korra tekitanud sovetlik keele- ja mõtteviiside stagnatsioon kui suhtlust hal vav mürk, aga ühtlasi ka teabe suure osa pikaaegne tarbetus. Teabe tarbetu- se tagajärjel puudub praegu kümne valdkonna sajas harus elutarvilik aka deemiline (kõrg)teadmine. Aktiivne ja vastutav, argisest väljapoole jääv kee leline suhtlus on eestlaste enamiku jaoks täiesti uus olukord: alles praegu ulatab eesti inimeste enamik asju mõjutama ning seega, kui mitte muus, siis oma töös ilma rutiinita kasutama ka eesti keelt. Sealjuures muutub kasu tuks väga palju sellist, mis meil keelekultuuri, sh oskuskeelekultuuri heaks on ära tehtud, ja seda on väga palju. Põhjus on selles, et lisaks ühiskonna- tüübi järsule muutusele on tekkimas järjekordne omalaadne kultuurikat- kestus. Kultuur on määratluselt järjepidevus. Katkestuse põhjustab see, et prae gu on ebaharilikult palju noorte juhitavaid või lausa noortekollektiive. Kuigi noor elitaaria ka hiilgab teadmistega, ei teki traditsioonilisi formaalseid töö suhteid, millega tagataks kogemuse (ka keelekogemuse) säilimine ja suhtlu se stereotüüpide edasikandumine. Näiteks kui töösuhetes puudub formaal sus, kandub erialasläng (oskuskeele ebaametlik vorm) ametlikesse tekstides se (nagu Kooli lõpetamiseks tuleb ta likvideerida selmet Kooli tegevuse lõpeta miseks tuleb algatada likvideerimismenetlus jpt näited). Formaalsuspüüe seevastu haakub lapsepõlves massiteabevahendeist alateadvusse kinnistu nud madala ametlikkusega (kantseliidiga), mida keskealiste seltskonnast mõnigi on emakeelehuvi najal õppinud tõrjuma. Mis veel hullem, ei säili see gi osa oskussõnavarast, mis juba korrastatud on ja oleks täiesti kasutuskõlb lik või vähemalt toetaks terminiloomet, pakkudes selleks eeskuju.

3 Mälu jaotamine episoodiliseks ja semantiliseks pärineb väliseesti professorilt Endel Tulvingult, keda psühholoogide kõrval sageli tsiteerivad teksti ja diskursuse teoreetikud. Vt E. T u 1 v i n g, Episodic and Semantic Memory. — The Organisation of Memory. Toim E. Tulving, W. Donaldson. New York, 1972, lk 382—404. 4 Vt nt: P. T u 1 v i s t e, Mõtlemise muutumisest ajaloos. Tallinn, 1984, lk 80—123.

15* 227 Põlv-põlvelt väheneb ühtlasi ilukirjanduse lugejaskond. Viimane seik ki pub ühispädevusest kaotama väärtuslikku informaalset (sh kõrgpoeetilist) sõnavara, kusjuures seda ei korva ka subtitreeritud filmikunst, kus keele funktsioonid on piiratumad. Visuaalne komponent asendab näiteks suure osa sellest, mida on sõnades maalinud Friedebert Tuglas või Tõnu Õnnepalu (Emil Tõde) või milline tahes suurepärane sõnameister, kirjanik või tõlkija.

Keelekasutus

Loomulikult on neil asjaoludel avalikkuse ette jõudmas palju keeleliselt abitut ja kohmakat. On loomulik seegi, et mitteametlikult õppimiseks ja ees kujuna kasutatud võõrkeelsed, peamiselt inglis- ja soomekeelsed tekstid too vad eesti keelde palju laenulist. Maailmatunnetust avardavad laenukeeled on sealjuures tõrjutud (ja ometi keelele mõjukaks risustajaks osutunud) vene sovetikeelega võrreldes põhjendatult prestiižikad, nii et nende mõju ainuüksi (mööduva) moena seletada on ohtlik lihtsustus. Sõnavaraprobleemid. Kõigepealt täieneb sõnastik ebaühtlaselt. Nor maalseks ametisuhtluseks piisav stabiilne kese eesti keelel puudub, samu asju sõnastatakse korraga paljudel tasanditel. Allikaid, näiteks riiklikke do kumente, kus uute mõistete jaoks on olemas vajalikud täpse (juriidilise) sisu ga oskussõnad, ei pruugi veel olemas olla, kuid kõik asutused peavad toimi ma, koostama dokumente ja tegema igapäevatööd, kus neidsamu mõisteid tähistatakse jõudumööda mingi võõrallika eeskujul: kord on see siis Saksa, kord Ühendriikide, kord Soome või Inglise oma. Üks ja seesama asi on kuskil pea- ja kõrvalaine, teisal eriala ja lisaeriala; kuskil kirjutatakse magistrand ja räägitakse magistrantuurist, kuskil on magistrant ja magistratuur; kes seaduse silmis on doktor, jääb konkurendi jaoks kandidaadiks; mis majan dusteadlase arvates on majandus, on juristide meelest kaubandus ja riigiko gu arvates äri; funktsionaalne kirjaoskus ja funktsionaalne keeleoskus tundu vad olevat kaks asja; kui võõrkeel on teine keel, siis ta justkui ei olekski enam võõrkeel; keegi on ühes kontekstis lesk ja teisal surnu abikaasa; inglise public on küll põhjendatult, küll põhjendamatult avalik (nt avalik õigus), küll rahva- (nt rahvatervis tähenduses 'tervishoid'); inglise audit 'arvelduskontroll' asendab revisjoni, millest tehakse pleonasm audiitorkontroll ('arvel- duskontrollikontroll'); ei tehta vahet, kes on ametnik ja kes ametiisik; seadus ei erista akrediteerimist atesteerimisest jne. Ehkki edenemine on olnud tohu tu, tekib kohati tunne, et kui kuskil saab tõestada Sapiri-Whorfi vana hüpo teesi, et keelel on tegelikkusele tagasimõju, siis on just Eesti see koht: kust sõna võetakse, sealt lähtuvad ühtlasi ka mõistepiirid ja mõnel puhul juriidi line kontekst, väljendi mõtestus võib osutuda erinevaks, resümeerudes üm berkorralduste ahelais või pahatihti isegi kohtuprotsessideni viivas toimi misviisis. Niisamuti võidakse aga tõlkida sõnaja unustada tema lähtekeelne mõistesisu, tulemus on sama. Viga võib olla lihtsalt tõlkesuutmatuses. Nii on juhtunud, et inglise os kussõna activity plan ('tööplaan, tegevuskava') oletusliku tõlke tõttu ei ole töötajalt nõutud mitte lepinguliste töökohustuste täitmist, vaid aktiivsus- plaaniks nimetatud kirjalikku lisatööde nimekirja ehk sotsialistlikku plaaniületamist. Sellest seati sõltuvusse tema lepingujärgne palk: kui lisa töid ei ole võetud ega tehtud, maksame ainult 50%. Vale tõlge viis kohtu uk se ette. Sageli leiab nn loomulikku tõlget: tõlgitakse konteksti toel kaudselt, nii nagu laps omandab emakeelt. Võõrtüve on sisuliselt lihtne kasutada, kui tä-

228 histatav on konkreetne (nagu valesti mugandatud immobilaiser ehk immobi- lisaator), või jääb tema sisu kasutajalegi ebamääraseks toimingureana tun netatavaks kogumiks, kui mõiste on abstraktne (nt liising: see teeb selle pa beri ja too saab selle ja maksab nii). Nõnda kasutatuna ei olegi sõna taga mõistet, vaid ta seostub episoodilise mälu kaudu mitme järjestikku rakenda tava mõistega. (Selline "operatiivtähendus" jääbki paljude võõrsõnade päris osaks.) Mõistelise selguse puhul oleks osatud seda oskussõna kitsamana ees ti rendiga suhestada (nt osturent), nagu oleks ka välditud pleonasmi audii torkontroll selmet audit või arvelduskontroll. (See seik on Soome semantiku Paivio abstrakt- ja konkreetsõnavara tajukatsete järgi eeldatav juba umbes 30 aastat5). Pooltõlke tulemuseks on n-ö ebatekstid (sks Nicht-text6). Tekst on kas ju riidiliselt pädematu või nn või puudub tal suhtlusväärtus, sest ta ei esinda mingit koherentset teksti (mõtteliselt seotud süvateksti), vaid kujutab en dast katkendlikku fraasi- ja lõigujada. Viimasel juhul saab tõlgendus olla ainult demagoogiline: mõttepidevus tekitatakse seal, kus seda pole, ja su valiselt. Mõlemat sorti ebatekste on praegusaja Eesti asutustes koostatud us kumatul määral. Järgnevais näiteis ilmneb lisaks subjektiivne moment, asjatundjate valed hoiakud. Olen ühes varasemas kirjutises toonud näite notariaalsest tõlkest, kus Soome väljaõppinud autoõpetajast (nii liiklus- kui ka sõiduõpetajast) sai eesti keeles sõiduõpetaja, inimene, kes on volitatud õpetama ainult auto juh timist. Tähtsad ei olegi juriidilise tõlke üksikasjad, vaid suhtumine. Tõlkija oli veendunud, et eesti filoloogil ei ole õigust tema kui asjatundja (soome filo loogi) tõlget kritiseerida. Sellega võrreldavat hoiakut väljendavad otsesõnu muudki asjatundjad: võõrast õigust kohaldav jurist on enam kui sageli veen dunud, et iga tõlgitav sõna on juriidiline termin, mida tuleb jäljendada (vedu nööristikust tehtud võrgustikus 'nöörvõrgus'; puudutatud isikud 'asjaomased, asjasse puutuvad isikud' kohtuasjas, õigusrippuvus 'kohtumenetlus' jpm7). Järgmine näide vastab ühtlasi Jussi Kallio optimismile, et Soome alles püüab ühendada õigustõlget ja keelehoolet, kuna Eestis on see seos olemas.8 Minu arvates on optimismiks vähe põhjust, kui pika n-ö tipptasemel euroteksti trükieelne variant õpetab importi riiklikult korrastama raamatupidamise abil: sisule mõeldes lõhnab see üleeuroopalise pettuse järele. Inglise balance on eesti keeles nii 'tasakaal' (mis ei ole termin) kui ka 'bilanss' (mis on ter min). Tõlkijad oletasid valesti, et kasutada tuleb majandustermineid, ja im pordi tasakaalustamise asemel rääkis nii juriidiliselt kui ka keeleliselt toi metatud tekst 26 leheküljel küll impordi bilansist, küll sellest, kuidas impor ti mõjutada bilansi meetmete võtmise abil, sisuliselt aga mittemillestki. Järe likult on vaja laialdast erialakonsultantide võrku või erialainimestest tõlki jaid, keda jurist ja keeletoimetaja toetavad, või kombineeritud eriharidusega toimetajaid. Kuid välisministeerium sõlmib lepinguid, mida haritud keele- pilk pole üldse puudutanud, kui ka näiteks tuua ainult pealkiri "Soome Va bariigi ja Eesti Vabariigi vaheline.... maksudest hoidumise leping", millest üks paljusid ebatekse alles algab. Pandagu tähele just seda, et väikest viga

s H. Õ i m, Semantika. Tallinn, 1974, lk 64—65. 6 R.-A. de В e a u g r a n d e, W. U. D r e s s 1 e r, Einführung in die Textlinguistik. Tübin gen, 1981, lk 35. 7 Näiteid leiab lisaks U. Liivaku artikleist, mh "Aapetõlge ja mõttetõlge" (Õiguskeel 1996, nr 5, lk 15—17), vt ka: K. Kerge, Ettevaatust, tõlge! — Eesti Päevaleht 28. I ja 4. II 1997. 8 J. К а 11 i o, Õiguskeelehooldest Soomes. — Õiguskeel 1996, nr 1, lk 15—16.

229 ei ole olemas: vead koonduvad tekstitasandil, sest väär objektimõiste ei haa ku predikatsioonidega. Näiteks on võimatu haakida nimisõna bilanss nende samade omaduste ja tegevustega, millega seostub tasakaal; lisaks on viima sest eesti keeles tuletatud verb tasakaalustama, mis asendab inglise lausete "tühiverbid" üldse jne. Kui nüüd püüda vale nimisõna lausetesse siduda, on paratamatu, et tõlgitava teksti muudelegi sõnadele valitakse kahtlasi vas teid ja et iga eestikeelne lause on seegipoolest äärmiselt kohmakas. Ümber panna saab vaid arusaadavaid mõtteid. Praktilises terminoloogias tulevad aga mängu asja kaks külge. 1) Mõistete standardsus on — nagu üldine standardiseerumine — tänapäeva maailma tege lik nähtus, mis põhjendab ka rahvusvahelisi sõnu ja tõlkelaene.9 Sellega taga takse pädev suhtlus, mille põhimõtted on juba 20—25 aastat tagasi sõnastanud P. Grice.10 Kuid ta nõuab ka arusaadavust. Mõistete standardisatsioon ei tohi viia ei keele sõnavarasüsteemi tähistusvõime ületamiseni ega alahindamiseni. Paraku on Eestis kuhjaga näiteid, kus tähistaja formaalne ülevõtt teki tab eri- ja üldsõnavara vastuolu. Selline vastuolu on nt asjaõiguse, võlaõigu se, tööõiguse, pagulaste seaduse, rahvatervise seaduse kesksetes terminites. Asjast on kirjutanud nii riigikogu liikmed (nt U. Mereste) ja juristid (P. Kask) kui ka terminoloogid (R. Kull, T. Erelt, A. Vettik jt)11, mistõttu piirdun mõne näitega. Polüseemia ja homonüümia ei ole probleemiks, kuni termini (all)tähen- dused figureerivad eri kontekstides. Kui aga ühel (oskus)sõnal on tähendusi ühes kontekstis kaks (Segage pasta pastaga) või koguni kolm (omand, pant), kusjuures kaks neist on sõna üldkeelse tähistusvõimega vastuolus (omand kui 'omandiõigus'ja 'omandussuhe', pant kui 'pandiõigus'ja 'pandisuhe'), siis on asjad valesti. Asi pole parem, kui õigus eirab üldkeeles juurdunud ülem- mõistetähist e hüperonüümi, kasutades kohmakal viisil hüponüümipaari (tööohutus ja töötervishoid selmet töökaitse). Veel hullem on, kui terminina ei tajuta sõnatüve, millele keele grammatiline korrapära tagab oma moodus- tuspesa (nt omama, omandama, omandamine e omandus, omand, omanik, omandatu, omandiõigus), vaid kasutatakse ainult lähtekeele sõnaliiki (ingl ownership 'omandamine, omandus', seaduses 'omand' > omandis olema, omandisse minema; tähendusveaga sulanedes toodab see väljendeid korteri omandi eseme subjekt selmet korteriomanik, omandit teostama, omandieseme omanik jne). Kõigil juhtudel on loomulik süntaks ja seega teksti jälgitavus suuresti rikutud, ja see on õiguskeeles üks ulatuslikumaid probleeme muu delgi põhjustel.12 Grammatikaprobleemid. Leksikaalse süsteemi hajuvas olekus peaks keelt koos hoidma grammatiline süsteem. Vähemalt grammatiline tähendus peaks tekstiti ilmnema nii selgelt, et on võimalik säilitada suhtluskontroll, s.t täpselt tajuda, millest sõnad aru ei luba saada. Grammatiline tõlgendus

9 Siinjuures meenutan Henn Saari õpetust: omasõnal on terminina alati eeliseid, sest kui neid on tekstides vähe, on pärsitud moodustusmallide produktiivsus, s.t kaovad termi- nimoodustuse eeskujud. 10 P. Grice, Logic and Conversation. — Syntax and Semantics III. New York, 1975, lk 41—58; P. Gr i с e, Further Notes on Logic and Conversation. — Syntax and Semantics LX. New York, 1978, Ik 113—127. 11 Nt U. Mereste, Seadused eestikeelseks. — Kultuurileht 8. ja 12. IV 1994; P. Kask, R. Kull, Asjaõigusseaduse terminoloogia. — Õiguskeel 1996, nr 5, lk 19—27; T. Erelt, R. Kull, Töökaitse kaitseks. — Eesti Päevaleht 10. XII 1996; M. Haruoj a, R. Kull, Põgenik ja pagulane õigusterminitena. — Õiguskeel 1997, nr 1, lk 35—37; K. Kerge, Terminist rahvatervis. — Õiguskeel 1996, nr 5, lk 28—30. 12 R. K a s i к, Õiguskeele lauseehitus. — Õiguskeel 1995, nr 5, lk 16—21.

230 on õiguses ka seaduslik ja peab seega olema igas kontekstis võimalik. Sel põhjusel olen grammatilise süsteemi kaitsmist võrrelnud keskkonnakaitse ga13: inimtegevus muudab keskkonda, kuid keegi ei kahtle selle halvavas mõjus ega sea küsimärgi alla keskkonnakaitset, samal ajal kui lingvistid lii ga tihti lausa rõhutavad keelesüsteemi isereguleeruvust, andes trumbid pih ku grammatika üksühesele ülevõtmisele. Paraku ei tule mitte ainult geene, vaid ka eesti nüüdistekste analüüsides küsida, kas eesti keel on soome-ugri keel või mis selle tunnustest viimase 10—15 aasta jooksul järele on jäänud: eesti grammatika nõukogudeaegseid ja värskeid indoeuroopalikke jooni on kümme aastat analüüsinud Mati Hint14, siinkirjutaja on täheldanud veel mõnda15. Neid ilmneb ka seal, kus Helle Metslang jõuab järeldusele, et soome grammatikas on võrreldes eesti omaga süsteemsus suurem16, või kus Reet Käsik tõestab, et soome keelt ise loomustavad selged tuletusread ehk tuletusparadigmad, kuna eestiomaselt töötab tuletusopositsioon, s.o kahe piiratult eeldatava tuletise vaheline tähen- duskontrast.17 Paraku ei võimalda võõraste tarindite grammatilist tähendust tajuda nigel võõrkeeleoskus. Keelt tegelikult valdamata matkib tõlkija jär jendeid ja tarinditüüpe. Jällegi rikutakse süntaksit ja alandatakse teksti kommunikatiivsust. Inglise mõjudel ei ole ruumi peatuda. Soome sõnavara mõjud on kohati isegi positiivsed, kasvatades läbipaistvate omatuletiste hulka võrreldes võõr- tüvedega (ehkki nn eksitussõnastik on tekitanud nonsenssnäiteid, kui firmat reklaamitakse loodetavana, s.t teda pole olemas).18 Asi on aga positiivsest kaugel, kui võetakse üle grammatiline sõna.19 Näiteks kubisevad eesti sea- dustekstidki soomepärase kohustustähendusega abiverbist saama, millel eesti keeles on võimalikkustähendus. Omaniku loata ei saa maale ehitada hooneid ega rajada rajatisi, ütleb õigus, aga saab küll, kui too ei avasta: küsimus on selles, kas tohib või ei. Ja proovitagu sellesarnase seaduse toel mõnd rajatist lammutada, grammatiline tõlgendus peab lähtuma eesti kirja keele reegleist. Ka tuleviku-taZema ei anna alati ühemõttelist lauset (ta tuleb selmet saab õpetajaks). Kahjuks on süntaksitasandit võimatu reeglistada, nii et see aitaks teksti- lauseid sünteesida. Suhteliselt uus gümnaasiumi süntaksiõpik20 peatub küll väga asjalikult tarindi- ja lausetasandi ebaeestipärasustel, jagades need kee lesüsteemis juurdunuiks (halvem-parem keelekasutus) või veel üldiselt juur- dumatuiks (vale-õige). Paraku ilmneb kaks häda. Ühelt poolt puuduvad uurimused, mis näitaksid, kas nn vale tarind või vorm on juba püsivalt grammatikaliseerunud (tähenduses 'muutunud gram matilise süsteemi osaks'). Õigus-ja teadustoimetajana või noorte inimeste õp- 13 K. K e r g e, Keel luubi all. — Luup 1996, nr 10, lk 48—49. 14 M. Hint, Eesti keel okupatsiooni järel. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 12, lk 802— 808. 15 K. K e r g e, Keeletöö tänane ja tulevik (I): kes ja kuidas, lk 147. 16 H. M e t s 1 a n g, Grammatikaliseerumisest eesti ja soome keeles. — Lähivertailuja 7. Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 44. Turku, 1994, lk 9—32. 17 Verbiderivatsiooni rekursiivsusest eesti keeles vt: R. K a s i k, Verbid ja verbaalsubs- tantiivid tänapäeva eesti keeles. Tuletusprotsess ja tähendus. Tartu, 1994, lk 40—46, jm. 18 T. Erelt oma artiklites (Soome keele kütkes. — Keel ja Kirjandus 1995, nr 1, lk 9—19; Vastuslause Joel Sangale. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 3, lk 193—194) pakub nii näiteid kui ka põhjaliku analüüsi, mis siinsega mitmeti haakub. 19 J. S a n g, Eesti keele ohud. — Keel ja Kirjandus 1996, nr 1, lk 5. 20 M. E r e 11, Lauseõpetus. — M. E r e 11, S. V a r e, Eesti keele õpik XI klassile. Tallinn, 1992, lk 65—142. 231 pejõuna võin seda mitmel juhul empiiriliselt väita, et nimetavaline eeslisand (Päike kardinad), "määrav artikkel" antud, öeldise nihe (mõnikord inimesed on väsinud), mitmuslikud öeldistäitemäärus, &es//ms-sidend ja hulgasõnad (linad muutusid pehmeteks; ametnikud, kelledel...; mitmetel inimestel on ras kusi), rääkimata muuttüübinihetest (ohtlikutes kurvides) või koguni uuest käändtüübist, kus astmevaheldusetu eeskuju (õpik) annab astmevaheldusli ku analoogi (kontserdite külastatavus) jpm, on üsna ilmselt eesti (igapäeva)keel, kuid see on süsteemikülg. Teiselt poolt ei näe ükski õpik kunagi ette üha uute mõjutuste levi ega kõiki tekstide sõnastusraskusi, nii et õigekeelsuse raam jääb paratamatult kitsaks. Asju saab mõjutada rakenduslingvistika laiemas raamistuses: õppi da tuleb eesmärgipärast kõnelemist-kirjutamist ja seda igas aines ning igas ametis. Ning seejuures ei saavuta enamik kunagi taset, mida pakub Soomes Kodumaa Keelte Uurimiskeskuse kallis tekstintarkastus ('tekstitoimetus') või milline tahes hea spetsialiseerunud keeletoimetaja siin. Võin ka ainult korrata oma 1993. aasta Veski päeva ohet, et regulaarsed, avalikud ja tasuli sed seitset sorti keelepäevad, mida ühtlasi on piisavalt tõhus reklaamida keelehooldeajakirjas, on unistus, mille täitmiseks ei ole veel ühtki alust. Küll aga on eeldus keele seisukorda parandada: üha suuremat õpisoovi näitavad mitmed märgid, soliidsetes asutustes on keeleõpe au sees jpm.

Keelemuutuse subjektiivsed põhjused

Nigel emakeeleoskus. Soomes, Saksamaal jm viis emakeeledidaktika areng õpipsühholoogia ja kommunikatsiooniteooria taustal õpetuse suhtlus- (ja teksti)keskseks umbes veerand sajandit tagasi, ning edasiminek on ilmne: 1990-ndate keskpaigast on suhtlusõpetus (sm viestintäopetus) n-ö kogu soom laste koolitööd läbiv ainetervik (sm aihekokonaisuus). Meie läheme ema keeles struktuurikeskselt õpetuselt suhtluskesksele üle aastail 1996—2000, samal ajal kui aineõpetus üldisemalt on ikka veel autoritaarne, õpetajakesk- ne ja monoloogiline, mitte loov, õpilaskeskne, dialoogiline. Parimalgi juhul jätkavad emakeeleõpetajad veel kaua ülemäärast vormi- ja õigekirjadrilli, kuna see on nende teadmise ja kogemuse keskmes. Kuid ka soomlased ja sakslased oskavad kirjutada, mida alati ei julge väita eestlaste kohta. Reet Käsik kui ühtaegu suhtluskeskse õppekava koostaja ja kriitik võib refereeri da programmi, mis suunab soome noori emakeele süsteemitüübi mõistmisele21, ning see ongi metatunnetuse tähtis osa, mis suhestab oma ja võõra keele. Niisugusele alusele ei saa aga ehitada emakeele õppekava nul list ega tervikuna, kusjuures ülevõtmist vääriv (funktsioonilt vormile suuna tud grammatikakäsitlus) on meiegi õppekavasse sisse kirjutatud. Igal juhul peab aga suhtluskasvatus (suuresti siis ka keelekasutus) saama iga õpetaja tööobjektiks alates nn klassiõpetajast. Vastav teadmus on õpetajakoolitusse küll juurdunud, aga oskusi ega ametlikku nõudmist pole. Nigel võõrkeeleoskus ja isikutasandi tugi võrgu nigelus. Kas ei ole võõrkeeleõpetuski veel välja kasvanud vanadest meetoditest või on uute vilju koolist veel vara oodata või ei jätku seal õpetajaid, aga tulemused on seni ni gelad. Inimene, kes ei suuda võõrkeelt lugedes emakeeles mõelda, sisuliselt tõlgendab, mitte ei tõlgi (seda enam, kui sisu on uudne) ja vormiliselt jäljen dab, mitte ei moodusta eestikeelset teksti. Kuid lisaks sellele ei ole tal kasu-

21 R. Käsik, Mis on pedagoogiline grammatika? — Keel ja Kirjandus 1995, nr 1, lk 48—55.

232 tada ei värskeid uudissõnade sõnastikke ega tasemel erisõnaraamatuid. Vä hesed head vanad on aegunud ja niisama vähesed uued ei paku korrastatud termineid leksikograafiliselt põhjendatud viisil, vaid mittefiloloogist autori kogemusel valitud tõlkevasteid (muidugi on see kümme korda parem kui mitte midagi). TEA kirjastuse väitel on tasemel sõnastiku eeltöid üliraske ja riskantselt kulukas teha, sest puudub igasugune toetusvõimalus. Meie kir jastused aga ei saa suurtiraažide läbimüügikasumeid, millega selleks ise ra ha teenida. Individualismi üldine kasv ja hindamine. Subjektiivsel poolel mõju tab keelekasutust ka isiklik maitse, vahel kahjuks määral, mis ületab emo- tiivse, sotsiaalse ja ratsionaalse suhtluspädevuse piirid ühtaegu. Mingeil ül distel (pedagoogilistel?) põhjustel ei kao easläng, s.t noored ei identifitseeri end täiskasvanumaailmaga traditsioonilisel viisil. Teksti otseseid ja tugisignaale on väga raske täpselt mõtestada. Kuid noor inimene on euroopaliku kultuuri üldise individualiseerumise vili. Ta kogeb õpetusi õige ja vale keele kasutuse kohta täpselt niisamuti nagu märkusi oma lepatriinupea ja fraki või suusapükste ja kübara kombinatsiooni kohta: minu stiil, kelle asi. Järeldan, nagu olen ka varem teinud, et stiilieksimusi tulebki stiiliküsi- tavuseks või -veaks nimetada ja sellisena hinnata, näiteks rääkida asjalikku teksti sobimatutest igapäevakeele joontest, mitte terve noorema põlvkonna ühesugustest keelevigadest. (Seni on mind vigade sellises tõlgenduses toeta nud ainult Tiiu Erelt.) On väga palju n-ö näpukaid, mida eesti keele süsteem ja õigekirja alused lubavad pidada õigeks, ehkki on loomulik, et õpetada tu leb kirjakeele normi, sh stiilinormi: mis sobib informaalses, mis formaalses suhtlusolukorras; mis omaga, mis võõraga; mis kõnes, mis kirjas jne. Stiili küsimuste puhul teeb tolerantsuse puudumine n-ö ametlikule filoloogiale, eriti õpetajatele karuteene (täielikuks erandiks pean siin küll kantseliiti, sest formaalsus nõuab neutraalsust). Unustame ka, et varsti võimaldab iga ühe arvuti korrektorprogramme kasutada. Samal ajal ei lakka kunagi ole mast probleem, kuidas kirjutada vajalik, aja- ja asjakohane tekst nii, et see oleks huvitav ja otstarbekas, ega kao tarve väljenduda didaktilistes, õigus- kaalukais ja teaduslikes tekstides väga täpselt, nagu ka neidsamu tekste või malikult adekvaatselt tõlkida. Seega nähtub vähemalt ametikeele poolelt, et traditsioonilisest õigekeelsustööst märksa parema tulemuse annab keelelise suhtluse treening ja laialdane tõlkekoolitus. Keelekorraldus ei saa enam olla üksnes emakeele filoloogide pädevuses, vaid keele areng sõltub hoopis laie ma meetmevõrgu olemasolust. Uued tekstitüübid. Tegelikku keelekasutust mõjutavad suuresti ka uued tekstitüübid ja olemasolevate tekstide tüübimuutused. Näiteks on kunstikriitika ajalehtedes oma argumenteeriva laadi kaotanud, tekstid on kirjeldavad, hinnangut kannab reglementeeritud lühiduse huvides subjek- tiivmodaalne sõnavara ja sõnakasutus (nagu metafoorne algus Keegi ei kriti seeri lammast, kui see määgib. Selle tasemeni madaldub lugeja NN-i jutuka kulus jne). Kui informaalsel sõnavaral on kindel modaalne ülesanne, on ka sutu rääkida, et see ei sobi ajakirjandusse. Uus asi on reklaamitekstid oma kunsti- ja tarbetekstile omaste joontega, mis ei luba neid arvustada muu avaliku tarbeteksti kohta sobivate põhjenduste toel. Sellised suhtlusolukor- rad nagu läbirääkimised ja asjalikud (ettevalmistatud tekstidega) koosole- kudki on midagi uut. Muutunud on ametliku ja poolametliku kirjavahetuse või dokumentaalsuse kohta käivad arusaamad; ka eri eesmärkidega avaldu sed, elulookirjeldused, soovitused, taotlused jmt on sedavõrd uus asi, et millis tel tahes täienduskursustel peavad õpetajad paluma end nendega kurssi viia.

233 Ka virtuaalne maailm seab keele raamidesse, kus ei arvestata alati ei ühiskondlikku distantsi ega ametlikkusskaalat. Nii võib tekst anda "valesid" tugisignaale, olles ka informatiivsuselt küsitav, sest teda ehitatakse adres saadi eelteadmisi ja hoiakuid tundmata. Üksikisik ei orienteeru kõiges, selle suhtlusolukorra tekstide strateegiat ja taktikat ei ole aga mahti uurida. Kuid see ei ole ainuke probleem. Paitsi et filoloogist pole üksi oskusteksti tõlkijat, ei võeta teda kuulda, kuni tema haridusse ei kuulu toimetatava aine alused ega selle tekstide seostamise erinõuded. Niisuguseid seab õiguses nor mi- ehk seadustehnika, mille tundmatus teeb seadustoimetaja töö võima tuks, ennekõike aga paneb juristi pulgale, kust keeleinimese "alumist" nõu- andavat häält ei kuule. Või mis kõnelda uuest, kui vanagi alles kompame: suulisest suhtlusest ja keelest suur osa on tundmatu maa, nii et selle kriitika ei arvesta sedagi, mil lega filoloog peaks kursis olema (takerduste, tagasikerimiste, korrektsiooni de, ebagrammatilisuse, hääldussulanduse loomulikkus).22

Keele oleku stabiliseerumine ja selle mõjutatavas

Minu arvates on keele olek mõjutatav, aga selle arengut on võimalik suu nata ainult laial põhjal, mitte keelekomisjoni üksiksoovituste abil. Neid viima seid on muidugi ka alati vaja, kuid tulemused oleksid märksa paremad soom laste Kielikello laadi ajakirja olemasolul. Kõigest eelnevast kasvavad idealist likult välja eesti emakeele stabiilse arengu abinõud elik keelestrateegia üks pooli: emakeele sihipärane riiklik poliitika, moraalne ja materiaalne tugi; kee lekasutuse asutustepoolne vastutus; õpetaja täiendkoolitus ning tema ameti väärtustamine; emakeele-, võõrkeele-ja ülddidaktika areng; ülikoolis ja täiend õppes toimuv emakeele, Euroopa keelte ja suhtluskultuuri üldine õpetamine; akadeemilise filoloogia sihipärane arendamine; riigi terminikeskus(ed) ja kõigi oskussõnavara arendajate riigipoolne toetus; riiklikult toetatud erisõnastiku- projektid ja võimalikult palju eesti keeles ilmutatud oskusteavet (k.a elektron- kandjail); keelehoolde ja tõlkenõuande ühendamine; spetsialiseeritud toimeta- jakoolitus; tõlkide ja tõlkijate (kaas)koolitus ning riiklik statuut jne. Miks on need abinõud idealistlikud, see väärib kindlasti omaette analüüsi. Kokkuvõtte asemel. Otseselt meie mõjutada on ülalloetletus ainult keelekorralduse ja ülikoolide töö, kus kõik tasapisi liigub — kui vaid jätkuks jõudu. Eesti keelt või eestikeelse suhtluse õpetust, mida vaba- ja kõrvalaine na juba pakutakse, on soodsal põhjendusel võimalik spetsialiseerida ja sü vendada ning erialati (nt võõrfiloloogidele, õpetajaks õppijaile või õppejõuks pürgivatele magistrantidele) isegi kohustuslikuks teha. Eriti rõhutaksin, kui tähtsad on nii oskuskeele kui ka võõrkeele eriõpingud magistratuuris, sest just kõrgkooli õppejõud on igal ajal "peaterminoloog": tal ei ole aega oodata terminoloogi tulemusi, vaid tuleb öösel loetut hommikul eesti keeles õpetada. Ideaalis peaks ka gümnaasiumiõpetaja sinna jõudma. Terminoloogia- ja tõl ketöö nõuab omakorda just mittefiloloogilise ja filoloogilise teadmise ühita mist, spetsialiseeritud tõlkijate ja tõlkide koolitamist ning sellealaste tead miste kasvu. Ka keeleoskuse hindamises oleme võhikud. Võib ju öelda, et õp pejõude ei jätku, aga samas ei jätku magistritele enam akadeemilisi töökoh ti, järelikult tuleb jätkuõpe sihipäraselt siduda rakenduslike teemadega. 22 T. Hennoste, Prospektiivsed minimaalhesitatsioonid eesti keele suulises tekstis. — Lähivertailuja 7. Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkai suja 44. Turku, 1994, lk 33—51; K. K e r g e, Keeletöö tänane ja tulevik (II): mis ja miks. —• Keel ja Kirjandus 1994, nr 4, lk 286.

234 Tegelikult saab iga lingvist seega olukorda mõjutada vaid kaudselt, kuid tema tegevus sõltub suuresti pädevusest. Kui õigekeelsus (ja kes meist selle ga kunagi tegelnud ei oleks) ei taju ülal kirjeldatud funktsioonikontrasti, siis propageerib või suunab ta oma tööd valesti; kui ta ei rõhuta süsteemini levi nud muutuste stiililist markantsust, siis on vaevast vähe kasu. Kui keele teadlane paneb rõhu ainult süsteemi vältimatule muutumisele, siis on ta keelekasutuse õpetatavuse suhtes pime ja teeb antipropagandat toimetaja- tõlkija asjatundlikule tööle kui mõtte täpse sõnastuse tagajale. Õpetaja, kes keskendub liialt õigekeelsusele ja hindab peamiselt mõõdetavaid vigu nagu õigekiri, sõnamuuted, üksiktarindid, ei taju oma osa teksti moodustuse-tõl- genduse suunajana ega oska jälgida õpilase suhtluspädevuse külgi. Võõrfilo- loogil, kes ei pea emakeelt oma töövahendiks ega eesmärgiks, on suur lünk hariduses. Kui aga riik ei soodusta akadeemilise teadmise kasvu kultuuri ta gajana ega pea silmas sellele hädatarvilikku filoloogilist tuge, tõstmata ka hariduse prestiiži tervikuna, siis on üldse raske aru saada, mis tähtsust on meie iseseisvusel. Vabadus taandub üksikisiku võimalusteks, näiteks kadu da Eestist olme- või vaimu(vaesus)pagulusse. Et keel püsiks kaasaegne ja modernne, peab üldharidus kogu aeg aka deemilisele teadmisele järele jooksma ning maailma (kunsti)tekstide pare mik selle keele keskkonda jõudma, see aga nõuab mujal semiotiseeruva aine se emakeelset tähistamist. Filoloogia on väikese kõnelejaarvuga kultuuri nurgakivi, kordan ma oma ammust Loomingu-lauset. Keel muutub muutunud oludes tahes-tahtmata, selleks on olemas nii ühiskondlik alus kui ka lingvistilised tausttegurid. Kuid muutus ei tohiks viia ühiskonna kidakeelsuseni, kus vaimseid tarbeid rahuldav tasemel hari dus ja vabatahtlik keelevahetus käivad käsikäes: palgad ja elamuslust mee litavad noori kuhu tahes kodunt ära niikuinii.

235 KANOONILINE KIVISILDNIK

PIRET NOORHANI

ikk on teenete nimekiri, mida Kivisildnikule omistatud — sellest pikem Ppaturegister, mille üleslugemine veniks pikale. Enne läheks issanda päi ke looja, nagu ütles elava klassiku üks ammustest eelkäijatest oma tegelase suu läbi. Silmapaistvaks tõrjutuks on suurimat suurimate seas nimetanud Hasso Krull. Veel ütleb H. Krull, et "osalt on ta niisuguse asendi enesele ise projek teerinud" ja see tuleneb ka "Kivisildniku sõnumist, kas ta seda ise tahab või ei taha."1 Vist tahab. Kindlasti tahab. Olla suur ja eraldiseisev. Ärritada. Miks tahab, on tema isiklik asi ega peaks huvitama ei lihtsat luulelugejat ega kirjanduseuurijat. Kuigi inimene, kes väsimatult kuulutab oma mina vääramatut paremust muude minade ees, tekitab vist enamikus tavakodani kest lihtviisilist uudishimu — miks? Siinkohal tuleks siiski küsida pigem kuidas. Kuidas see juhtub, et silma paistvast saab tõrjutu? Mis on selles novaatorluses niisugust, mis geeniuse elu ajuti lausa seikluslikuks muudab? Kes mõõga haarab, see tema läbi kan natab, võiks olla vastus. Ja see mõõk on kaheteraline, sest mõõk on iroonia, vana relv, mille aktuaalsus tänaseks aga kuidagi kahanenud pole. Pigem vastupidi — iroonia on retooriline strateegia, mida kasutavad jõudumööda paroodia, pastišš, travestia, paskvill. Kõiki neid märksõnu on Kivisildniku loomingust rääkides tarvitatud, kõige rohkem autori enese poolt luuletuseks nimetatud ja sellega muudele peamurdmist põhjustanud kirjatöö "Eesti Nõu kogude Kirjanike Liit — 1981. aasta seisuga, olulist" puhul, aga ka kõneldes tema n-ö pärisluulest, mis koondatud raamatusse "Nagu härjale punane kärbseseen". Ehkki iroonia on riskantne ettevõtmine, võib see siiski olla ainus viis, kuidas tänapäeval tõsine olla, on öelnud Umberto Eco2. Enam ei leidu maail mas kohta süütule vaimule (sellist tuleks siis ehk süüdimatuks nimetada), sest pole võimalik ignoreerida kontekste, millesse meid on määratud, diskursusi, mis eelnevad meie lausungitele ja kontekstualiseerivad neid. Irooniline paroodia on üks neist võimalustest, kuidas anda märku, et taolisest olukor rast ollakse teadlik. Samuti on see üks võimalustest, kuidas sellises olukor ras siiski suveräänseks loojaks jääda.Varem öeldut vaadatakse uuesti läbi ja võetakse kasutusele irooniliselt, välistades igasuguse romantilise nostalgia vanade kuldsete aegade järele — selliselt toimib postmodernne kunst. Kivisildnik on tugevasti akadeemilise hoiakuga ja liigagi tõsine, on öel nud P.-E. Rummo3. Väide ise mõjub osalt muidugi irooniliselt, kuid on siiski tõene, rääkides iroonilisest, kuid tõesest Kivisildnikust. Iroonia keel on sal vav ja haruline. Ehk Kivisildniku sõnadega: "luuletaja / madu kelle / keeleks on / kaks madu."4 Iroonia on riskantne nii selle loojale kui interpreteerijale. See on relv,

1 H. Krull, Iseenda värske õhu käes. Masinad ja kristallid. — Vikerkaar 1997, nr 1—2, lk 169. 2 Refereeritud raamatu järgi: L. Hutcheon, A Poetics of Postmodernism. New York — London, 1988, lk 39. 3 P.-E. Rummo, Kivisildniku paks ja punane. — Looming 1996, nr 10, lk 1422.

236 mis sihib samaaegselt kõigis suundades ja igaüks võib tema tule alla sattu da. Iroonia valitseb sedagi, kes kavatseb valitseda irooniat. Sest pole mingit garantiid, et irooniat interpreteeritaks just sel viisil, nagu see on kavatsetud. Ja kuigi sama võib öelda tänapäeval kogu kirjanduse kohta või üldse igasu guse eneseväljenduse kohta, siis iroonia puhul on oht vääriti mõistetud saa da eriti riskantne. Ikka sellepärast, et iroonia on relv. Või kuidas interpre teerida irooniat, kuidas seda lahti seletada, kui iroonia tühistub selsamal hetkel, mil lisame kas või üheainsa (ülearuse) interpreteeriva sõna? Iroonia lipsab libekalana käest. Kõige lihtsam lahendus oleks iroonia keelustada. Nagu teeb seda "Regu lation for Literary Criticism in the 1990s", korraldus nr 7: "Me ei või iroonia ga edvistada. Lõpeta ironiseerimine ja tee seda kohe. Esiteks, su väikesi iroo niaid ei mõista mitte keegi peale su enese ja su teooriatega hangeldavate sõprade. /—/ Kolmandaks, suur kirjandus nõuab meilt tõsidust ja sihikind lust, mitte respektitut irvitamist ja tola mängimist. Seepärast — pühi näolt see üleolev muie!"5 Selline on liikumise "Teachers for Democratic Culture" sõnum, mille eesmärgiks taastada avalikku usaldust ja lõpetada meediarün- nakud auväärse õpetajaameti suhtes — olukorras, kus mõne vastutustunde tu ettevaatamatult irooniline suupruukimine selle renomeed kahjustama oli hakanud. Antud juhul räägitakse küll kirjanduse interpreteerimisest, õpeta misest ning võib väita, et ilukirjandus on oma väljenduses vaba nii ütlema kui ütlemata jätma, vaba moonutusteks ja väljamõeldisteks. Seda, et kunsti- linegi vabadus pole piiritu, näitab suurepäraselt Kivisildniku kirjanduslik käekäik. Reaktsioonid tema irriteerivatele ülesastumistele on olnud tormili sed ja toonud esile kogu probleemiderägastiku, mis seondub sõnavabaduse, kirjanduse piiride, kirjaniku vastutusega kirjutatud sõna ees, eetikaga — sellesama eetikaga, mille aluseid pluralistlike tõdede maailmas kõvasti kõi gutatud on: "...tee tööd eetika / alal / siis tuleb ka / rahulolupatrull...."6. Vii mase instantsi tõde on instinkt, mina — s.t Kivisildnik või ükskõik, milline minadest, sest: "tõde on üks /ja ega mindki / palju rohkem ole."7 Kes kord mõõga haaranud, see peab edasi võitlema. Paul de Man teata vasti oli noorpõlve mitmeti tõlgendatavate ja vääritimõistmist põhjustanud sulepruukimiste tõttu mõistetud kogu järgneva elu õpetama dekonstrueeriva lugemise rangust8 — hoiatav eeskuju iroonia (kuri)tarvitamisest, mis lõpuks huvitavat filosoofilist vilja kandnud. Hoiatusi ning õpetusi kostab aga lähe maltki: "Igal aastal alustab iseseisvat elu tuhandeid noori, kes on koolis sel geks saanud, mis on följeton, mis on paroodia, mis on luule, mis on kirjan dus." Ja edasi: "Ometi ei saa külmaõrn eesti filoloogia endale lubada termi noloogilist anarhiat — filoloogia on sündinud teaduseks. Haritlane, iseäranis filoloog ei või eirata sõnade tähendust....".9 Ka siin on tegelikult juttu kirjan duse kohta räägitavast, aga antud juhul ei ole sel tähtsust, sest muretsetak se ju tegelikult sõna ja tõe vahekorra üle. Aga kui kirjanik lähtubki eeldu sest, et "tõde on üks"? Kui usk sõnade usaldusväärsusse on võetud? Kui ter minoloogiaid peetakse sotsiaalse kokkulepluse tulemuseks? Irooniline mäng lähtub neist eeldustest, enesele võetud vabadustest ja selle eesmärgiks on kõigutada kehtivaid hierarhiaid ja korda. Sellega on Ki-

4 Kivisildnik, Nagu härjale punane kärbseseen. EK$ kirjastus, 1996, lk 16. 5M. Berube, G. Graff, Regulation for Literary Criticism in the 1990s. — Democratic Culture 1993, kd 2. Tsit raamatu järgi: L. Hutcheon, Irony's Edge. The Theory and Poli tics of Irony. London — New York, 1994, Ik 7. 6 Kivisildnik, Nagu härjale punane kärbseseen, lk 155. 'Kivisildnik, Nagu härjale punane kärbseseen, lk 28. 237 visildnik mõningate ekspertide hinnanguil sedavõrd edukalt hakkama saa nud, et eesti kirjandus ei saa pärast seda enam olla see, mis ta oli.10 Kas saab interpreteerija sellest hoolimata teha nägu, et midagi pole juhtunud? Jah saab. Ja siin paljastub taas iroonia riuklik loomus. L. Hutcheon on irooniat määratleda püüdes kasutanud hea metafoorse laenguga ingliskeelset sõna edge (tema vastav raamat kannab pealkirja "Iro ny's Edge")11, mis eesti keeles tähendab nii piiri, serva kui ka teravust ja fra seologismidena väljendab inimese hingeseisundit: närvis, ärritatud olema; närvi, endast välja ajama. Iroonia katsub tõesti piiride järele. Piiril balans seerimine ja teravus tekitavad kahtlemata mängumõnu, aga võivad esile kutsuda ka ebameeldivaid emotsioone. See võib sündida eeskätt iroonia ob jektiga, märklauaga, kui see on sihiteadlikult valitud (alati ju ei tarvitse), aga ka interpreteerijaga, kes võib sattuda segadusse, kuna iroonilises dis- kursuses õõnestab iga võimalik positsioon iseennast ja interpreteerija aseta takse nõndaviisi võrdlemisi kõikuvale pinnale, mis lisaks kergele ärevusele ja püsivale valvsusele võib pikemaajaliselt koguni vaimset merehaigust teki tada. Iroonia on silmapaistvalt asümmeetriline: vaikust, seda, mis ütlemata, on tunduvalt enam kui seda, mis öeldud.12 Seepärast nõuab tasakaalu säili tamine pingutust. Kuna aga iroonia on sageli vägagi hinnanguline, kaasne vad sellega pahatihti jõulised emotsioonid13, mis võivad paati kõvasti kõigu tada või selle koguni juhitamatuks muuta — kanda kavatsetust sootuks tei sale. Iroonia valitseb alati seda, kes kavatseb valitseda irooniat.14 Iroonikut on raske rünnata, sest tema sõnum on raskesti fikseeritav. Iroonik jätab endale taganemistee lahti: võid keerata kõik lihtsalt lolliks nal jaks või väita, et sinust ei ole õigesti aru saadud või mida tahes. Iroonik saab igal juhul turvarüü selga. Seega pakub iroonia ka aravõitu agressoritele või maluse rünnata, kuid Kivisildnik ei kasuta seda vist küll taolistel taktikalis tel kaalutlustel, vaid täie teadlikkusega irriteerides. Iroonia võib olla samal ajal nii vahend protestiaktsiooni läbiviimiseks kui ka vabanduseks, miks po le tahetud saada täiskasvanuks. Iroonia on sageli tunnuslik perifeeriasse su- rututele-sattunutele (vähemused!). Irooniat on seetõttu nimetatud ekstsent riliseks, s.t sõna otseses mõttes tsentrist väljas asuvaks.15 Nii ta tappis eesti kirjanduse — asetades sulgude ette iseenda, perifeerse tegija, ja pistes sulgudesse tsentrisse kuuluva — kogu eesti kirjanduse (selli se tehte on avastanud Kivisildniku luulest Aare Pilv)16. Ja selle tegija suhe on irooniline, parodeeriv. Selline menetlus on väga postmodernne. Sõnade iroonia, paroodia jms kasutusala ongi postmodernistlikus kontekstis oluliselt avardunud. Vana terminikasutuse hirmus pruugivad mitmed neid siiski pi gem Zme-liitelistena, mis peaks mõistetele justkui venivust ja seeläbi ka uni versaalsust lisama. Intertekstuaalsete nähtuste — paroodia, pastišš, traves tia — vahelisi piire on muidugi võimalik täpsustada ja sellega on vastavad teoreetikud kõvasti vaeva näinud, kuid tänapäeva intertekstuaalsusel basee ruv tekstitüüp neelab need sageli meelsasti kõik korraga alla, omastab need ja tulemuseks on allusioonide-, parafraaside-, tsitaatiderohke tekst, mis ei 8 Vt L. H u t с h eon, Irony's Edge, lk 16. 9 L. I h e r, Olles lõpuks internetis. — Looming 1996, nr 10, lk 1425—1426. 10 H. Krull, Iseenda värske õhu käes. — Vikerkaar 1997, nr 1—2, lk 169. 11 L. H u t с h e o n, Irony's Edge, lk 7. 12 L. H u t с h e o n, Irony's Edge, lk 37. 13 Irooniat on nimetatud intertekstuaalseks pisargaasiks, mis vapustab närve ja paralü seerib lihaseid. Vt L. Hutcheon, Irony's Edge, lk 14. 14 J. H. Miller, Fiction and Repetition: Seven English Novels. Cambridge, 1982, lk 106. Refereeritud raamatu järgi: L. Hutcheon, Irony's Edge, lk 37.

238 ole ainult see ega teine, vaid on nii see kui ka teine. See julge segadus võib n-ö toormaterjali suhtes olla hävitav ja mahategev, aga ei tarvitse olla. Võib ka olla respekteeriv, tsiteeriv. Kuid igatahes kriitiliselt distantseeruv. Post modernistlik paroodia võib olla tõesti ka omamoodi tõsine. Kivisildniku looming koosneb just sellistest vastuolulistest tekstidest — need on spetsiifiliselt paroodilised oma intertekstuaalsuses, suhtumises tra ditsiooni ja konventsiooni. Tema paroodiates võime näha järgnevuses irooni list pidevusetust, sarnasuses erinevust. Irooniline paroodia sobib postmoder nismi autorefleksiivse vaimuga hästi. See niihästi inkorporeerib ja kinnitab kui ka eitab ning kõigutab parodeeritavat. Paroodia sunnib uutmoodi lähe nema arusaamisele originaalsusest. Tegemist on modelleerimisega, mille käigus "pärand" ümber vaadatakse, hinnatakse, mängitakse. Selles iroonili ses transkontekstualiseerimises on nähtudki paroodiale iseloomulikku, seda, mille poolest see võiks erineda näiteks pastišist, imitatsioonist. Samuti ole vat tsiteerimine liiga nõrk, sest ei tekita sellist resonantsi, nagu tänane kunst mineviku suhtes näib vajavat. Kivisildnik ei mängi irooniliselt mitte ainult luuletekstidega, vaid võtab ette kogu kirjanduse. Nii pakub "Nagu härjale punane kärbseseen" rõõmsat (või ärritavat) äratundmist mitte ainult luuletundjale, vaid ka neile, kellele akadeemilised väljaanded oma kommentaariumi ja registrite süsteemiga on südamelähedased. Kommentaarium omakorda kipub olema uuendatud kir jandusteooria käsiraamat jne. Nii on Kivisildniku luule küll luule, aga luu lest üksi jääb Kivisildnikule vaheks, talle on vaja kogu kirjandust. Kui Kivi sildniku luulekogul veel kusagile avarduda olnuks, siis ehk seni pruukimata metatasandite hõlvamise suunas — kirjanduskriitikasse näiteks või museo- loogiasse... Aga põhimõtteliselt ei muudaks see enam midagi, sest meetod oleks sama. Kui keegi soovib vastu vaielda, kas sobib Kivisildniku puhul ikka nii pal ju irooniast rääkida (kui üldse, sest mõne arvates võib tema väljendatu olla ka ainult ropp sõim või verbaalne huligaansus), siis arvan, et siiski võib ja maksab. Ja mitte seetõttu, et Kivisildnik keskmisest enam iroonilisi kalam buure piiluks. Iroonia pole Kivisildniku tekstides mitte soolaks ega pipraks, seda pole lisatud näpuotsaga. Kivisildnik on n-ö metairooniline.17 Raamat ise signaliseerib, et seda tuleks võtta mitte kui iga teist, vaid... Raamatu maht, kujundus, soovitus, kommentaarid markeerivad iroonilist suhtumist, kriiti list ja distantseeritus Õieti algab kõik veelgi kaugemalt — Kivisildniku feno menist. Tegemist on tõesti uue arusaamisega kirjanikuks, autoriks olemi sest. Kivisildnik on jõuliselt kaubamärgistatud kunstnikunimi, mis juba iseenesest tingib interpreteerija valvsa suhtumise ja valmisoleku võimali kuks irooniaks, mänguks. Milles võiks aga seisneda Kivisildniku kanoonilisus? Ei ole ehk piisav põhjendus, et ta on oma pahupidisel moel kanoniseerinud (kaasmõtlejate toe tusel) näiteks teatavaid luulevorme (uisnapuudulik). Sellest, miks võib rää kida kanoonilisest Kivisüdnikust, oli eelnevalt õieti juba põgusalt juttu. Pa rodeerides, imiteerides, tsiteerides, kuigi irooniliselt ja kriitiliselt erinevuste le rõhudes, on ta paradoksaalselt kaanonit kindlustanud. Kuigi tähenduste, funktsioonde jne ümbermängimine moonutab, lõhub ja kehtetustab, see ka aktualiseerib sedasama kaanonit ning meie teadmist kaanoni olemasolust ja olemusest. Mitte mälu kultus, vaid mälu kaotus võivad meid muuta minevi-

15 L. H u t с h e o n, Irony's Edge, lk 14. 16 A. P i 1 v, Kirjandus kui tehe. — Vikerkaar 1997, nr 1—2, lk 162. 17 Selle kohta vt: L. H u t с h e o n, Irony's Edge, lk 154. 239 ku vangideks, on öeldud18. Iroonia ja paroodia küll relativiseerivad autori teetseid diskursusi, kuid olles nendega seotud, omandavad ka osa nende jõust. Konservatiivsed ja revolutsioonilised impulsid toimivad üheaegselt. Niisiis — kuigi justkui kaanonist väljas, ometigi ka selle sees/juures. Paroo dia kinnitab ja kummutab. Ehk iroonia edge'ist rääkides: see lõikab kahes suunas — nii minevikku kui ka olevikku.19 Sellele toetubki Kivisildniku nn akadeemiline hoiak — konteksti tundmata jääksid tema tekstid suletuks. Küllap on see kõik Kivisildnikule eneselegi arusaadav ja nii tuleks tema gee- niusemängu teistelgi kui mitte kaasa mängida, siis vähemasti sellega leppida, sest sellel mängul on oma reeglid ja loogika. Karnevali "teine elu" omab tähen dust üksnes suhtes ametliku, "esimese" eluga. Seepärast on parodiste süüdis tatud ka vampirismis, võõrast vaimuverest toitumises, kuid seegi küsimus — kunstist kui individuaalsest omandist — on tänases intertekstide maailmas ümberhindamisel. Otsuseid teeb demokraatlik (kirjandus)avalikkus. Mihhail Bahtini karnevaliteooriat on postmodernismi teoreetikud oma analüüsides meelsasti pruukinud ja Kivisildniku puhul rakendub see eriti edukalt. Nii nagu M. Bahtin nägi teadvuse karnevaliseerumises võimalust uuele keelelis-kultuurilisele tasandile tõusmiseks, nii on ka postmodernse paroodia puhul püütud näha positiivse võimalusena parodeerivate kunstivor mide kaudu võimalust demokratiseerida bürokratiseerunud, ametlikult keh tivat keelt — valmistada ette tingimusi uueks keeleliseks ja kirjanduslikuks teadvuseks. Eneseteadliku revolutsioonilise teksti roll on ümber töötada need diskursused, mille mõju on muutunud türanniseerivaks: karnevalipära- ne — sest vastandub ametlikule, üldkehtivale. "Karneval.... vabastas teadvu se ametliku maailmavaate kontrolli alt ning lubas vaadata maailma uut moodi: kartuseta, vagaduseta, läbinisti kriitiliselt, kuid samal ajal ka nihilis mita, pigem jaatavalt...."20 Karnevalidelt viib mõte kergesti tänapäevaste performance'ide juurde — sealgi lõhutakse piire kunstide, žanride vahel, ja mis kõige tähtsam, kunsti ja elu vahel. Nii pole kirjaniku imidži kujunemiselgi oluline ainuüksi tema kirjanduslik tegevus. Autor, see surnuks kuulutatu, on ju ka produtsent, näitleja, lavastaja. Ja kuidas sa lahutad seda kõike tema tekstidest, kui on tehtud kõik, et neid omavahel siduda? Eesti Kostabi Jfelts pole ju juhuslik ni mevalik? Kivisildnikul märkame mõndagi karnevalikultuurist tuttavat: sak raalsete tekstide eeskujudel loodu; teemad, mida korralik väikekodanlane väldib21; akadeemilisuse, õpetatuse paroodiad. Kuid M. Bahtini optimistlik, utoopilinegi nägemus on asendunud tunduvalt pessimistlikumaga, anarhia ja segadusega. Ja aega (tollal, päriskarnevalide ajal kuni kolm kuud aastas) ega kohta ei valita ega piiritleta enam: erinevad mängud toimivad samas ajas ja korraga. Kas ei kujuta kirjanduslik etikett endast oskust valida koo de, mänge, mängupartnereid? Iroonia puhul on ju kõneldud alati diskursiiv setest gruppidest, mis moodustuvad ühise konteksti, kuuluvuse, maitseot sustuste, kogemuse jmt põhjal. Erimeelsustest kujunevad aga kergesti vas tasseisud, diskursiivne kambavaim võib põhjustada diskursiivseid kamba kaid, näeme eesti kirjanduse lähiajaloost. Niisiis on Kivisildnik eesti kirjanduse külge köidetud seeläbi, et mängib teadmiste pinnal sellestsamast eesti kirjandusest, imedes eesti kirjandusest

18 P. Portoghesi, After Modern Architecture. New York, Rizzoli, 1982. Refereeritud raamatu järgi: L. Hutcheon, A Theory of Parody. The Teachings of Twentieth Century Art Forms. New York — London, 1991, Ik 100. 19 Vt L. H u t с h e o n, A Theory of Parody, lk 72. 20 M. В a h t i n, Valitud töid. Tallinn, 1987, lk 205.

240 kosutavaid vaimumahlu. Aga Kivisildnik väidab end mitte tahtvat kuuluda eesti kirjanduse kaanonisse. Ta on tulnud eesti kirjandust tapma. Võib-olla ei taha ta kuuluda ühtegi kaanonisse? Eelistab iseennast. Kuid kanoniseeri da ta tuleks, sest Kivisildnik on ohtlik. Romantilisigi iroonikuid kummita nud eituse ja kahtluse visa vaim kõneleb tema suu kaudu muutunud moel. Millisesse kaanonisse Kivisildnik siiski paigutada? Kui kehtestaks eesti kir janduses oma karnevalikaanoni, kuhu eelkäijad oma osa juba andnud, olgu need siis "Ohverdet konnad" või "Siurud"? Aga anarhiale pole sealgi kohta. Toogi vabadus on reglementeeritud. Või muidu poleks see mingi kaanon. Prohveti kõneks on Kivisildniku kirjutatut nimetatud22. Ja kuna vasta seid on palju, kes vastupidist väidavad, ei jää üle muud, kui lasta Jumala ja Kuradi advokaatidel vaielda edasi senikaua, kuni selgub, kumb osutub pike maks, kas geeniuse teenete või pattude nimekiri. Seni toodab Kivisildnik kohtumõistjatele muidugi kõvasti uut mõtlemisainet juurde. Kas ta ka õnd- sakskuulutamise ja piduliku kanoniseerimistalituseni jõuab, selgub ajapik ku. Kirjandusmuuseumi riiulitel leidub vabu tolerantseid laudimeetreid sel legi jaoks, kes: pinnuks ilmas ses palgiks teises.23

21 A. P i 1 v, Kirjandus kui tehe. — Vikerkaar 1997, nr 1—2, lk 161. 22 H. Кr u 11, Iseenda värske õhu käes. — Vikerkaar 1997, nr 1—2, lk 170. 23 Kivisildnik, Nagu härjale punane kärbseseen, lk 25.

16 Keel ja Kirjandus nr 4. 1998 241

\ HELMERANNIK, HESEKIEL, HETIIDID

JAAN PÜHVEL

iiekümne aastamiljoni laagerduse tagatipus on merevaik köitnud inim Vkonna huvi mõne aastatuhande käigus, otsustades valikuliselt allikate põhjal nagu "Naturalis Historica" (37. raamat, 11.—13. peatükk), autoriks loodusloolane Plinius Vanem, kes maksis aastal 79 eluga liigse lähihuvi eest, mida tundis Vesuuvi tuharahe vastu, või P. J. Harmanni aastal 1677 Frank furdis trükitud traktaat "Succini Prussici physica et civilis historia" või alles hiljuti 1985. aastal ajakirja Journal of Baltic Studies erinumber "Studies in Baltic ämber" (16. aastakäik, nr 3). Huvi on õigusega keskendunud balti merevaigule (lad sücinum ehk succi- num), tertsiaalajastu eotseeni lademike helmemänni tarretisele, leitud pea miselt Läänemere kagukalda ühtest või kaevandeist Visla ja Neemeni suud mealadelt Kura kurguni ja Kihelkonnani, nüüdisajal eriti palju Kaliningradi oblastist. Tõsiteadlasena kurjustas Plinius merevaigu sünniloo puhul igasuguse valeteabe ja väljamõeldiste üle, nagu Heliaadide tardunud pisarate lugu või Hesperiidide aias tilkuvate paplite müüt või India imepuude kumu. Ise eelis tas ta Pythease teavet, mis pärines aastast 300 e.m.a, ja paigutas puise algu pära põhjamere saartele (in insulis septentrionalis oceani), kus merevaik ole vat germaanlaste keeli glaesum. Ta kirjeldab vaigutaolist eritist pinei gene ris, külma või kuuma mõjul kõverdunut ja merehoovustest kaugetele randa dele kantut. Tohutuid ajamõõtmeid aimamata täheldab ta vaiku kapselda- tud sipelgaid, sääski ja sisalikke ja pooldab rahvapärast nimetuletist (süci• num < sücus 'mahl'). Ta on teadlik merevaigu süttimise ja elektriseerumise omadustest, mainides, et põlemisel eritub männilehka ja hõõrumisel tõmbu vad ligi lehed ja kõrred. Ta reastab samuti merevaigu ravikasutused: kurgu tõve ja hõõtsiku tõrjeks ning amuletina palaviku ja üldiselt haiguse leeven duseks. Pulbri kujul, mees, õlis ja vees lahusena olevat merevaik tõhus kõr- vahädade, silmavaeguste ja sisehaiguste korral. Muule lisaks taunib Plinius merevaigu väärpruuki (maale toodud luksuskaubana rahakate emandate ja paadunud imperaatorite lõbuks, nagu Nero, kes hankis mitmekiloseid kama kaid gladiaatorilavade kaunistuseks ja kes oma luuleponnistustes kirjeldas abikaasa Poppaea kiharaid sõnaga sucini, tekitades naiste hulgas juuste me- revaiguvärvingu moehaiguse). Germaania rannikult oli Doonau äärde Carnuntumisse tuhatkond kilo meetrit ja sama palju edasi Rooma, nii et kaubateed olid pikad. Tacitus kir jeldab helmeranniku tahumatut ja kohtlast rahvast Aestii, kellele mereuhte glesum oli kasutu, kuni nad avastasid selle hinna hangeldajate juures ja tor masid madalikke ja rannikuid roobitsema. Tacituse arvates oli merevaik sa muti sucus arborum, sest temas leidus putukaid ja ta põles kui tungal. Nüüdne teadus oskab tõhusalt määratleda merevaigu päritolu. Ainult balti omas on kõrge määr iseloomulist hapet. Muud sordid (näiteks sitsiilia, rumeenia, birma) on sellest erinevad ja mõni peab veel miljoneid aastaid val mima, et jõuda "küpsesse" staadiumi. Merevaiku (ingl ämber) on tihti segi aetud loomariigi olluse ambraga (< ar canbar, ingl ambergris), meredes uhtuva võidisvaala eritisega. Pliniuse

242 lugu Egiptuses ja Indias esinevast merevaigust võib juba kuuluda selle sega duse lahtrisse. Sama laadi on Pliniuse korduv jutt (8.137, 37.34, 37.52—53) merevaiguga sarnanevast kivimist nimega lyncurium, mis on tõenäoliselt moonutis Liguuria-kohasest tuletisest ligurium, aga rahvaetümoloogias "mõ testatud" kui 'ilvesekusi' (kreeka lynks + ouron), samal tasemel kui eesti ta lurahva universitas'e "tõlgendus" undiperse(kool). Segane on ka kreeka pärimus, kus sõnal elektron on kaks tähendust: 'me revaik' ja 'kulla-hõbeda sulam'. Ladina kujul (electrum) jäi esimene mõiste alles pikapeale kestma, sellest ka uuema aja elekter. Võrdluseks sobib vana kreeka päikese nimetus elektõr, seega võib algtähendus olla midagi 'sära' või 'hiilge' vallast, sobides iseloomustuseks uudseile läikivaile ainestele nagu merevaik ja väärismetallide sulam (olid ju mütoloogiaski merevaiku vesista vad Heliaadid päikese tütred). Pliniuse ja Tacituse gl(a)esum esineb merevaiguna vanagermaani keeltes (näiteks anglosaksi glštr), aga sõnatüvi elab muidu edasi üldisemas 'klaasi' või 'glasuuri' tähenduses, tulenedes ilmselt indoeuroopa juurest *ghel- Tsolla- kalt helendama'. Hilisemad germaani moodustised on pigem seotud süttimise tähendusega nagu ka keskaja ladina keeles lapis ardens 'leekiv kivi'. Saksa Bernstein 'põlevkivi' on levinud poolaja ungari keelde (bursztyn, borostyan). Seevastu balti keelte merevaigu nimetused, leedu gintaras ja läti dzin- tars, on täiesti tuunjad nagu ka ilmselt lähedane, aga alghääliku poolest eri pärane vene янтарь. Tundub, et kõik pärinevad erineval viisil mingist võõra- ohtu substraadist. Selline omalaad — vastandina lüümeile tuletisile nagu sks Bernstein — iseloomustab ka ligilähedast liivi-eesti keeleala. Liivi keeles on merevaik e\m või Цтпаг, eesti vasted on helm(i), helmes. Liivi tähendus on tardunud, eesti osas on helmes aga laiemalt 'kudrus' või 'pärl', nii et 'mere vaik' on selguse mõttes merri helm (Göseken 1660), mere-helmes (Wiede mann) või mere elmes (Kihelkonna murdes Saaremaal, kus ikka esineb mere vaigu ühet). Wiedemannil leiduvad ka merekivi (juba Hupel 1780), perlestin (< Bernstein), helekivi, koldne kivi ja merevaik (võrdluseks soome hilismoo- dustis meripihka). Ravimite osas toob Wiedemann vastukäivat: nii Jezuse- ema-rohi kui ka perglepulber. Paul Ariste, kes on korduvalt käsitlenud hel- me-sõna,1 püstitas eelvormi *šelme-, nagu on tavaline varaseis balti laenudes (näiteks eesti hall 'härmatis' < leedu šalnä), välistas aga nii laiema Soome- Ugri päritolu kui ka välislaenu, seega oletades mingit kohapealset igipaik- sust. Ilmsesti kiirgas merevaiku Baltimailt peamiselt lõunasse, kõrgajaks Roo ma impeeriumi langusjärk. Raskem on määritleda, kui palju kaugemale kagus se ja eelajalukku ulatusid vanad kaubateed. Mingit aimu annavad merevaigu leiud terve tee ulatuses Mükeene-aegse Kreekani, edasi veel Süürias, Iisraelis ja Mesopotaamias. Balti päritolu on nüüd teaduslikult tuvastatud, samuti pronksiajani, seega 2000. aastani e.m.a ulatuv arheoloogiline kuuluvus. Siis na gu hiljemgi olid liikluseks olulised jõestikud (Visla, Doonau, Dnepr) ja mere teed, nagu nähtub ka suhteliselt kalda- ja rannalähedastest leiupaikadest. Samas on selge, et merevaik oli Lähis-Idas eksootika, seda ka keeleliste andmete varal. Semi ja sumeri nimetusi on käsitlenud Benno Landsberger,2 kes ühendas merevaigu nimetaja all kaks harva sõna, akadi elmešu ja heeb-

1 Eriti vt: P. Ariste, Läänemerelaste vanast merevaigu nimetusest. — Etnograafia Muuseumi Aastaraamat XVI. Tallinn, 1959, lk 211—218. 2 B. Landsberger, Akkadisch-hebräische Wortgleichungen. — Hebräische Wortfor- schungen. Festschrift zum 80. Geburtstag von Walter Baumgartner. Supplements to Vetus Testamentum XVI. Leiden, 1967, lk 190—198.

16* 243 reahašmal, nagu ta oli asjata soovitanud teose "Chicago Assyrian Dictionary" toimetusele juba aastal 1957. Viimases mainitakse elmešu puudumist kauba- nimistutes (polnud seega tarbekraam) ja antakse kirjelduseks (nagu ka sõ na hašmal jaoks) "suure säraga poolmüütiline isepärase värvinguga kalliski vi". Enamik kirjalisi säilmeid on vanapaabeli ajajärgust, nagu ka mehenimi Elmešu ja naisenimi Elmeštu (viimane ka mingi lilletaime tähenduses). Elmešu oli jumaluste ja ülemkihi luksusese, näiteks "Gilgamešis" lubab Ištar sangarile: lušasmid-ka narkabta .... ša magarrü-ša huräsa-mma elmišu qarnä-ša 'lasen sulle teha vankri, mille rattad on kuld ja sarved elmešu'. Sõjavankri "sarved" ehtisid sõidukit ja meenutavad, et Nero ajal pruugiti merevaiku gladiaatorimängude tapalavade ja kanderaamide ilustuseks. Iga tahes pole tegemist kiviollusega, sest elmešu ees puudub pea täielikult 'kivi' tähistav sumerogramm (NA4). Sumeri vaste on (kirjaviisi erinevustega) sud(du)ag, mis muidu tähendab midagi säravat või helki, näiteks an suddag izi-gin (akadi keeles nür same ša kirria išatim 'taevahelk, mis [on] nagu tuli'), samuti Paabeli poeedi Ludingirra poeemis3 ama-mu suduag-gin anurra 'mu ema (on) taeva helk' (sumeri algupärandis 22. rida). Oletuslikult oli sudag lihtsalt 'hele(kivi)', erinedes oma kirjeldavalt loomuselt võõrapärasest akadi sõnast elmešu (teisenditega ilmešu, ellimešu). B. Landsberger tõestas samuti, et elmešu ei ole metall, ehkki vähem veenvalt paigus, kus võiks olla tegemist elektronsvlamiga, tahtmatult esile manades tähendusliku topelttondi nagu kreeka keeles. Samas püüdis ta sel lesarnast ennetada väitega, et sulamit tähistasid pigemini akadi säriru ja su meri antasurra. Siin on akadi sõna lihtsalt kirjeldav ('särav'); antasurra on tuunjas, aga oletuslikult pigem 'teras' kui elektron, sest Ludingirra luuletuse kolmekeelses tekstis on šugur antasurra vasteteks akadi unqi parzilli ja hetiidi kiklubassaris 'teraspitser'. Elektron-metall on seotud ka müstilise heebrea sõnaga hašmal Hesekieli keerubivankri kirjelduses (1.4 ja 27, 8.2), kus 'en ha-hašmal on "Septuagin- tas" tõlgitud kui hörasis elektrou või opsin elektrou ('nagu elektroni nägemus keset tuld'). Eksegeetika on hiljem monomaanselt piirdunud metalli tähen dusega, ehkki kulla-hõbeda sulami mõõdukas läige vaevalt õigustanuks He sekieli nägemuse eredat koloriiti. Merevaigu mõiste kustus läbi aegade tõlki jate kollektiivmälust, nii et Hieronymuse töös "Versio vulgata" esineb electrum ilmselt metallina, ja paljudes moodsates tõlgetes on jatkuvasti juttu me tallist. Eesti keeles (Thor Hellest Suure Piiblini) loeme "hiilgav valge vask" ja Endel Kõpu viimases tõlkes seisab "tule keskelt paistis otsegu hiilgav me tall". Ometi on juudi rabilikus pärimuses säilinud merevaigu mälestus ja ka inglise piiblis ("Authorized Version") seisab nüüd out of the midst of the fire the color of amber. Siit lähtusid ka moodsa heebrea keele loojad, sest täna päeva Iisraelis on elektri nimetuseks hašmal. Nagu hebraistikas teada (kaasa arvatud B. Landsbergeril), on hašmal metatees vormist *halmaš, millele vastab larüngaali varase kaoga ja vokaali- muutusega akadi elmešu. Sellele on rajatud Uku Masingu targu kõhklev võrdlus liivi-eesti sõnaga *helmes.4 Seda on käsitlenud tõhusalt ka Michael Heltzer ja Aharon Dolgopolsky.5 Siin haigutab loomulikult usutavuse taarn s J. Pühvel, Teraspitser. — Vikerkaar 1996, nr 8/9, lk 203—205. 4 U. M a s i n g, Kas elmešu — helmes? — ESA 23, 1977. Tallinn, 1978, lk 23—32. s M. Heltzer, On the Near Eastern Archaeological Amber (Akkadi elmešu; Hebrew hašmel). — Michmanim 1997, 11, Ik 29—37; vt: A. Dolgopolsky, Postscript to M. Heltzer, On the Near Eastern Archaeological Amber (Akkadi elmešu; Hebrew hašmel). — Michmanim 1997, 11, Ik 37—38.

244 üle eelajaloo kõnnumaa ja on ka konkreetseid probleeme, eriti alghääliku osas. Kulub kindlameelsust, kujutlusvõimet ja head tahet ühendamaks lae natud semi helitut larüngaali tänapäeva eesti /i-häälikuga, mille tähtsaks ajalooliseks allikaks on tihti *š- või *ž-, näiteks sõnas hernes < leedu žirnis. Aga võrdlus võib siiski tiivustada nägema Läänemere-kalda ürgsõna, mis ju ba nelja tuhande aasta eest oli leidnud tee Lähis-Itta, koos kaubaga, mis oma heleda läike ja ereda leegiga kannustas nii "Gilgameši" autori kui ka Hesekieli luulesälgu ja mille nimelisest jõust tänapäevalgi toitub Tel Avivi tulesära. Võimalik, et semi keelde võeti siitkandist vastu midagi ammu en ne, kui vastaslaenud nagu jaanalind, kiikajon, noovek, peemot ja tuudaim meile sisenesid. Paraku jäi elektri nimetus merevaigu järgi nii liivlastel kui ka vanapreislastel andmata ega viinud ka soomlaste omalooming sähkö elekt- riteadvuse algallikale lähemale. See jäi indoeuroopaliku kreeka-rooma kul- tuurikandluse hooleks, nii et elektrödes, mis Hippokratesel ja Philostratosel tähendas 'merevaiguohtu', on üldiselt "elektroodiks" mugandatud. Merevaigu vanim indoeuroopa nimetus on seni olnud leidmata. Hetiidi tekstides esineb aga sõnatüvi hust-, nimetavas käändes hu-u-us-za (s.t hust-s). Tegemist on rituaalse puhastus- või tugevdusollusega, mida põletati koos seedripuu, võija meega või siis pihustati uhmris koos kivimitega nagu lasuur, karneol ja alabaster (vastandina nendele ei kanna hust- samuti kui akadi el- mešu 'kivi' tähistavat kirjamärki). Tihti viibutatakse rituaalis hust-ainest koos ohvrilindude ja -loomadega osasaajate, jumalakujude ja pühamute ees üheskoos puhastusveega. Koik see meenutab Pliniust, kelle andmetel kergesti süttiv chryselectrum seoti kannataja külge või pihustati ja joodeti sisse mee ja veega. Metallide nimed on hetiidi keeles tihti kirjeldavad, nagu harki- 'hõbe' ('valge'), parkui- 'pronks' ('läikiv'), dankui- 'tina' ('tume'). Seevastu hust- kui tüvinoomen on vana indoeuroopa tüüpi verbaaljuure tuletis, nagu näiteks sast- 'magamisase, voodi' verbist ses- 'magama'. Algkujuks on *Hust- 'põletis', verbist *Heus- 'põlema' (sanskriti osati, kreeka heuõ, ladina ürõ, seejuures sanskriti usta- = ladina ustus 'põlenud'). *H tähistab indoeuroopa larüngaali, mis säilis hetiidi keeles, aga mis on enamasti teistest indoeuroopa keeltest kadunud (võrdluseks semi keeled, kus nende larüngaal üldiselt säilis, aga akadi alalt kadus). Hetiidi sõnal hust- on veel germaani sugulasi, eriti vanapõhja usti 'pa lang', usli 'hõõgtuhk' ja ysja 'tuli'. Et hetüdid tulid Väike-Aasiasse põhja poolt umbes 2000. aastal e.m.a ja kuuluvad indoeuroopa keelte lääneharus- se, siis pole võimatu, et nad tõid nii merevaigu tundmise, kasutuse kui ka ni me kaasa ürgleiu lähipaikadest. Et verbaaljuur *Heus- muidu enam hetiidi keeles ei esine, siis on tegemist ürgpärimusse ulatuva nimekivimiga. Tähen duslik sisu näib järjepidevuses ühtivat niisuguse hilisema merevaigu nime tusega nagu saksa Bernstein.

245 VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA TUHA RIST" - EVANGEELIUMID JA REGILAUL

RUTH MIROV

eatavasti on Villem Grünthal-Ridala (1885—1942) see eesti luuletaja, Tkes läbi elu on kirjutanud ka regivärsivormilist luulet. Trükis on temalt ilmunud poeem "Merineitsit" (Tartu, 1918), eeposemõõtmeline poeem "Too mas ja Mai" (Tallinn, 1924) ja ballaadikogu "Sinine kari" (Tartu, 1930). Li saks regivärsi vormile on neis teostes kasutatud ka rahvaluule aineid ning regilauludest pärinevat sõnastusmaterjali. Seda küll väga erineval määral: kui poeemis "Merineitsit" ja ballaadikogus "Sinine kari" on ainult väheseid traditsioonilistest regilauludest pärinevaid värsse, siis "Toomas ja Mai" põhi neb suurel määral ehedal rahvalaulumaterjalil. Villem Grünthal-Ridala mitmekülgne tegevus oli kogu aeg tihedalt seo tud rahvaluulega. Kohe Eesti Vabariigi algul, kui tekkis vajadus eesti oma sõnaloomingut käsitlevate õpikute järele, ilmus aastail 1918—1919 ühtekok ku viis regilauluvalimikku, nende hulgas V. Ridala "Valik Eesti rahvalaulu sid". Ja kui hakati koostama lüroeepiliste rahvalaulude suurväljaannet "Ees ti rahvalaulud Dr. Jakob Hurda ja teiste kogudest" (millest ilmus kaks köi det: I — 1926, II — 1932), kuulus teose esinduslikku, Eesti ja Soome rahva- luuleteadlastest koosnevasse toimetajatekogusse ka Villem Grünthal. Keeleteadlasena huvitas Ridalat vanade rahvalaulude keel ning ta on avaldanud sellekohaseid uurimusi, näiteks ülevaatlik artikkel "Eesti rahva luule keelest" (Eesti Kirjandus 1931, nr 5, lk 266—286). Ka on ta regilaulude keelt käsitlenud poeetilisest aspektist — "Virolaisen kansanrunouden ku vaannollisista kertosanoista" (Suomi V : 16. Helsinki, 1933, lk 102—119), mis on teatavaks eelastmeks Juhan Peegli põhjalikule poeetiliste sünonüü mide sõnastikule. Nagu teada, on Villem Grünthal-Ridala oma elu jooksul õppinud Ugi paari kümmend keelt ja tegelnud tõlkimisega juba gümnaasiumipäevil. Muu hulgas on ta tõlkinud Eino Leino runovormilisi ballaade, mis ilmusid 1923. aastal peal kirjaga "Pühad laulud", ning "Kalevalast" Kullervo-tsükli, mis ilmus 1921. aastal.1 Rahvaluulega liitus ka Villem Grünthal-Ridala pedagoogitegevus. Aas tail 1910—1919 oli ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegüm naasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja, 1923. aastast kuni surmani jaa nuaris 1942 oli aga eesti keele lektor Helsingi ülikoolis, kus ta samuti luges eesti kirjandust ja rahvaluulet. Eesti keelt, kirjandust ja rahvaluulet õpetas ta ka õpetajate suvekursustel Haapsalus ja Tartus juba gümnaasiumiõpeta jana, ning hiljemgi, 1920-ndate aastate algul. Eeva Niinivaara meenutab oma kooliajast Tartus, kuidas Ridala, kes muude nooreestlaste kombel ihales "Kalevala", harrastas oma tundides "Kalevala" ja "Kalevipoja" võrdlemist, eriti värsitehnilisest aspektist.2 Samuti on Madis Küla-Nurmiku mälestustes

1 Tegelikult on ta tõlkinud kogu "Kalevala", kuid tõlge jäi käsikirja. Trükis on ilmunud siiski veel üks katkend: Kalevalan 1. runo. Virontanut V. Ridala. — Kalevalaseuran vuosi kirja 3 (1923). Porvoo, 1923, lk 136—146. 2 E. Niinivaara, "Väike Kalevala". Kolmesta eestinkielisestä Kalevala-lyhennelmäs tä (vuosilta 1883, 1920 ja 1924) sekä niiden kuvituksesta. — Kalevalaseuran vuosikirja 58. Helsinki, 1978, lk 247.

246 juttu sellest, kuidas Ridala õpetajate suvekursustel analüüsis lüroeepilisi rahvalaule.3 Ridala ise on öelnud, et tema huvi rahvaluule vastu algas juba kooliajal. Kuid kindla teadusliku põhja sellele sai ta muidugi Kaarle Krohni käe all Helsingi ülikoolis, kus ta õppis aastatel 1905—1909, üheks põhiaineks rah valuule. Siit sai tuld ka "Kalevala" jumaldamine, mis oli ühine kõigile juhti vatele nooreestlastele. "Kalevala" jumaldamisest ja selle taustal "Kalevipojale" osaks saanud te ravalt kriitilisest suhtumisest said hoogu meie oma kirjanike katsetused luua rahvalauludel põhinevaid eepilisi teoseid, koguni uut eepost (August Annisti sõnul4 oli sellise taotlusega teos Ridala "Toomas ja Mai"). Rahvalau lud ja neist loodud eepos olid ideaaliks. Nii kirjutas Friedebert Tuglas juba 1912. aastal mitmeti suunda andnud artiklis "Kirjanduslik stiil": "Sügava malt kui kõige rahvuslikum ilukirjanik esindab rahvuse hinge rahvaluule ise. Koik kitsalt-isiklik, juhuslik, hetkeline puudub selles. Peegeldub esma joones see, mis on üldist rahva kunstiloovale kihile — ta looduslike ja sot siaalsete tingimuste arendatud eetiliste ja esteetiliste ideaalide kokkuvõte".5 Rahvaluules nähti niisiis rahvusliku kirjanduse allikat, aga ka materjali kirjanduslikuks loomeks. Probleemina oli regivärssides loomine ja regilaulu sõnastusmaterjali kasutamine päevakorral veel 1920-ndail aastail. Nii nime tas Oskar Kallas teadusliku väljaande "Eesti rahvalaulud" sissejuhatuses muinasluulet "üheks loomulikuks lähtekohaks Eesti loojale vaimule".6 Kuid hoiatati ka selle rakendamisel ettetulevate raskuste eest. Ranged nõuded sõ nastab Johannes Aavik: "Kui Eestis rahvalauluvärssi tahetakse uueaegses kunstluules tarvitada, siis tuleb eeskujuks ja vormiks võtta see kunstiväär tuslikum Kalevala omaga ühine põhja-eesti rahvalaulu värsiehitus ühes kõi gi Kalevala-värsi keeruliste reeglitega, mis eesti värsistki lasevad end abst raheerida. Selle põhimõtte järele ongi püüdnud käia Ridala, Suits, ja viima sel ajal jõudumööda ka Eisen."7 Parajasti selle artikli ilmumise ajal tuli trü kist Villem Ridala "Toomas ja Mai. Lugulaul orjaajast neljas loos". Kui keegi, siis just Ridala ise tajus teravalt neid ohtusid, mis ähvardavad regivärsilise luule loojat. Veidi aega pärast poeemi "Toomas ja Mai" ilmumist on ta ühes kirjutises seda ka väga ilmekalt väljendanud: "Vana rahvaluule stiil on imeliselt omapärane, lihtne küll, kuid seda konkreetsem ja raskesti ligipäästav. Selles väljenduse laadis on olemas lugematu hulk aimamata sa lakarisid, mille õtsa nii mitmed modernsed luuletajad, kes.... muistise luule salapärase maailma ei ole osanud edeneda, paratamata kinni on jooksnud. Nii on sagedasti sündinud kohmetu rahvaluule naiviseeriv jäljendus, miski aseaine, mitte ehtne luule, millel oma elustav hingeõhk oleks".8 Ridala võrd leb rahvalaulu hinge põgusa saluhaldjaga, kes moodsale euroopalikule luu letajale enamasti tabamatuks jääb. "Tooma ja Mai" kohta avaldatud põhjalikus retsensioonis leidis August Annist lugulaulu ehituses suuri puudusi: tema meelest on selles üksnes väga väike protsent jutustust edasiviivat ainet, mitmekordselt suurem jagu on ai- 3M. Küla-Nurmik, Mälestusi Villem Grünthal-Ridalast. — Keel ja Kirjandus 1961, nr 3, lk 175—178. 4 A. A n n i, Villem Ridala: Toomas ja Mai. — Looming 1925, nr 5, lk 425. 5 F. Tuglas, Kirjanduslik stiil. — F. Tuglas, Valik kriitilisi töid. Tallinn, 1959, lk 109. 6 О. К а 11 a s, Algsõnaks. — Eesti rahvalaulud I. Tartu, 1926, lk X. 7 J. Aavik, Rahvaluule värsi ja selle lugemise küsimus. —Looming 1925, nr 1, lk 93. 8V. Grünthal-Ridala, Tähtteos Eesti kirjanduse alalt. — Looming 1925, nr 3, lk 257—258. 247 nult kirjeldav, mis sageli mõjub igava lobisemisena. Kuid Annist annab täie tunnustuse Ridala oskusele sulanduda meie regilaulustiili — Annisti arvates ei ole Ridala "langend maotusse stiilide segusse nagu suurem hulk vanemaid rahvaluule värsimõõdu uuestitarvitajaid".9 Ent hoolimata sellest ei saavutanud ei poeem "Merineitsit", lugulaul "Toomas ja Mai" ega ka ballaadikogu "Sinine kari" erilist publikumenu. II- mumisaegne kriitika oli küllalt karm ning see on mõjutanud hilisemaidki kirjandusloolisi käsitlusi. Eeva Niinivaara kirjutab küll väga asjalikult ja sümpaatselt ballaadikogust "Sinine kari" ja leiab, et neis ballaadides on Ri dala saanud öelduks oma "igavikusõnad".10 Tundub, et eriti Ridala regivärsiline looming vääriks värske pilguga üle vaatamist. Kui ehk püsima jääks ka arvamus selle liigsõnalisuse kohta, siis kindlasti mitte keele raskepärasuse osas (need olid omaaegsed peamised ette heited). Tänapäeval oleks Ridala regivärsilistele teostele kindlasti tagatud parem arusaamine ja parem vastuvõtt juba kahel põhjusel: 1) oleme rohkem harjunud kuulama rahvalaulude arhailist keelt populaarsete heliloojate (Veljo Tormise jt) loomingu ning rahvalauluansamblite (Leegajuse jt) tegevu se kaudu; 2) Ridala kasutas palju murde- ja soome keele sõnu, kuid soome keelt tuntakse tänapäeval rohkem kui tollal ning väga-väga paljud murre test ja soome keelest pärinevad Ridala nn uudissõnad on tänaseks saanud kirjakeeles üldtarvitatavaks (nt ahistama, algeline, algupära, hääbuma, hül• gama, ilmne, kangastus, käsitlema, loobuma, mulje, osutama, sõdur, sülele- ma, ulatuma, ulgumeri, vihje, viljelema, ülistus, ülev jpm).11 F. Tuglas mär gib juba 1935. aastal järgmist: "Nii teeb aeg kunstiteosed "rahvalikeks ja sel- geiks".... Ning ma kahtlen väga, kas V. Grünthali "Laulude" lõpus praegu enam mingit sõnastikku vajatakse. Kord aga loeti neid mõnitades edaspidi ja tagaspidi ning arvati ainult hullumaja arstidele kohased olevat. Kuid sel leks, et meie rahva keel ja mõtlemisviis oma tänapäevase nõtkuse on saa nud, selleks just vajatigi sääraseid "ebarahvalikke" teoseid."12 Ridalat ei heidutanud vähene publikumenu ega retsensentide kriitilised märkused, kuigi need tema tundlikku luuletajanatuuri kindlasti riivasid. Te gelemist rahvaluulega ning regivärsivormis luuletamist põhjustas ilmselt mingi tema seesmine sundus, mida hiljem võib-olla süvendas kodumaast eemalolek. Tuleb arvestada, et Ridala oli teadlikult ja sügavalt rahvuslane juba koolipõlves ja rahvuslaseks kõige sügavamal määral jäi ta oma elu lõpu ni. Rahvaluule oli tema jaoks rahvusliku meelestatuse kõige otsesem väljen dus. Rahvuse säilimiseks pidas ta kõige olulisemaks keele säilimist. Keele teadlasena oligi ta eriti huvitatud varasematest vormidest ja sõnakujudest, mille juurde juhatas regivärsiliste rahvalaulude keel. Ning hoolimata teata vast tõrjutusest, konfliktidest ja mittemõistmisest, mis tema kirjanduslikku

9 A. An n i, Villem Ridala: Toomas ja Mai, lk 425. 10 E.Niinivaara, Villem Ridalan folkloristiset balladit. — E.Niinivaara, Kasvu- maa. Eeva Niinivaaran kirjoituksia vuosilta 1923—1981. Helsinki, 1981, lk 220—229. 11 Keelega eputamist heideti Ridalale eriti ette tema esimeste ilukirjanduslike teoste puhul. B. Pilvre toob artiklis Ridalast kui keelemehest üle 50 Ridala poolt kasutusele võe tud sõna, mis tänapäevakeeles on saanud täiesti tavaliseks. Ja see on ainult väike osa te ma poolt ühiskeelde toodud sõnadest. Tartu ülikooli diplomitööde andmetel on Ridala kir jakeeles üldse kasutanud 2487 uut ja vähemtuntud sõna (vt B. P i 1 v r e, Villem Grünthal- Ridala keelelised vaated. — Keel ja Kirjandus 1988, nr 12, lk 716—724). Paneb tõsiselt mõtlema, milline oleks praegune eesti keel, kui ei oleks olnud nooreestlaste J. Aaviku ja V. Grünthal-Ridala keeleloomingulist tegevust. Seda tuleks väsimatult teadvustada ava likkusele nüüd, kui keel kipub vaesustuma ja stiilitunne tuhmuma. 12 F. Tuglas, Kriitika VII. Tartu, 1936, lk 133.

248 tegevust saatsid, on ta kogu oma loomingu kirjutanud eesti keeles. Kandis ju iga maa kirjandus Ridala veendumuse kohaselt iseloomulikke rahvuslikke ja tõulisi jooni. Ja see oli talle esmatähtis. Vähesest publikumenust hoolimata asus Ridala 1931. aastal kirjutama uut mahukat regivärsilist poeemi. See on Jeesuse elust kõnelev "Püha Rist", mille maht on Ridala lopsakas käekirjas 1545 lehekülge. Värsse võib olla kokku ca 25 000 ("Kalevalas" ligi 23 000). Tervikteosena on "Püha Rist" jäänudki käsikirja ja see asub Soomes Ri dala poja Veljo Grünthali valduses olevas perekonnaarhiivis. Pikemat aega oli teosest teateid ainult Ridala poolt Aino Kaldale, Karl Eduard Söödile ja Jakob Liivile lähetatud erakirjade vahendusel, mida on esile toonud O. Kruus.13 Esimene katkend teosest ilmus avalikkuse ette siiski juba 1949. aastal. Selle avaldas Stockholmis väljaantud ajakiri Sõna. Katkend hõlmab järgmised peatükid: "Esilaul", "Johannes jutlustab kõrves", "Öine kõnelus Nikodeemusega" ja "Peetruse loomus".14 Hiljem on teosest ilmunud katken deid veel kahel korral: 1985. aastal (niisiis Ridala juubeliaastal) teises Stock holmi eestlaskonna väljaandes Eesti Kirik, kus on ära toodud peatükk "Kolm kuningat Hommikumaalt"15, ja 1991. aastal ajakirjas Akadeemia — peatükid "Johannes jutlustab kõrves", "Jeesus ristitakse" ja "Jeesus seletab"16. Kõigi nende poeemikatkenditega koos on avaldatud ka lühiülevaated Ri dala elust ja tegevusest. Ajakirjas Sõna tutvustatakse sealjuures mõnd väga huvipakkuvat asjaolu ka "Püha Risti" saamisloost. Nimelt on autor ise, esita des teosest näiteid üliõpilasorganisatsiooni Keski-Suomalainen Osakunta kirjandusringis talvel 1935, öelnud järgmist: "Pidades Helsingi Ülikoolis loenguteseeria eesti rahvalauludes säilinud legendi dest, tekkis mul mõte võtta terve Uues Testamendis kujutatud Jeesuse elulugu koos sellesse põimitud jutluste ja sümboolsete jutustustega luuleteose aineks. Uus luule teos pidi täiendama seda, mida mõned tundmatud, rahvale lähedalseisvad või õtse rahvast võrsunud keskaegsed laulikud vaid osaliselt olid teostanud. Luuleteose vormi otsustasid legendid: see sai olla vaid vana rahvaluule vorm. Hakkasin tööga peale enne jõulusid 1931, järgmise aasta lõpul sai luuleteos valmis. Selle algtekstiks on võetud Uue Testamendi tartukeelne tõlge, mis on pärit Ad rian Virginiuselt XVII aastasaja teiselt poolelt [Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament, Riia 1686]. Mainitud tekst on niihästi täpne tõlge kreekakeelsest algtekstist kui ka väga luuleline. See on tähtis olnud ümberluuletamisel. "Püha Risti" võiks nimetada mingisuguseks "evangeeliumide harmooniaks", kuna neid kõiki on võimaluste piirides katsutud arvesse võtta. Olen püüdnud läheneda ainele, nagu on loomulik, esteetilisest, mitte dogmaatili sest või usu-ajaloolisest küljest. Olen pidanud siiski ka vajalikuks tutvuda ainet kä sitleva ajaloolise kirjandusega ja isegi dogmidega. Minu eesmärk on olnud teha aine elavaks luulelise käsitlusega, sisse elades kujutatavasse ainesse, tolleaegsetesse olu desse ja inimese hingeellu, seejuures aga käsitleda ainet vaba fantaasiaga, niivõrd kui ajaloo tõde ja kristlikud dogmid ei pane sellele piiri."17 Tuleb niisiis välja, et mõlema suurpoeemi loomisele on kõige otsesemaks ajendiks olnud vastava aine käsitlemine rahvaluuleloengutel. Nimelt kirju tab Madis Küla-Nurmik oma kokkupuudetest Ridalaga muuseas järgmist: "Eelmisel aastal [1919] oli ta lugenud meile rahvaluulet. Koos meiega Tooma ja mehetapja Maie lugusid analüüsides süttis ta äkki mõttest, et neid on ju võimalik 13 О. Кr u u s, Villem Ridala hilisemast elujärgust. — Looming 1965, nr 6, lk 944—950. i* V R i d а 1 a, Püha Rist. Katkend. — Sõna 1949, nr 3, lk 166—179. 15 V. R i d а 1 а, Kolm kuningat hommikumaalt. — Eesti Kirik 1985, nr 1, lk 26—28. 16 V. Ridala, Püha Rist. (Katkend.) — Akadeemia 1991, nr 2, lk 303—312. 17 Sõna 1949, nr 3, lk 178—179.

249 üheks suureks rahvaeeposeks kokku liita, ning asuski täie innuga selle töö juurde. Et elasin allüürnikuna tema kõrvaltoas, siis oli mul huvitav selle teose sündi jälgida. Pä rast loenguid aerutasime tunnikese Emajõel, siis istus ta õhtusöögi järel jälle töölaua äärde ning veel hilja öösi kuulsin ta toast värsside skandeerimise pominat. Kui ma aasta vahetusel Tartusse eksamitele sõitsin, oli tal lugulaul "Toomas ja Mai" esime ses redaktsioonis juba valmis. See oli pikk ja kohmakas ning mitmesuguste rahvaluu- leainetega õtse "Kalevipoja"-paksuseks paisutatud. Pool aastat kulus selle kärpimise ja tihendamisega ära, kuni ta lõpuks enam-vähem õiged proportsioonid sai."18 Võrreldes Ridala kaht suurpoeemi, selgub, et nende loomismenetlus on olnud täiesti erinev. Kui poeemi "Toomas ja Mai" teksti on otseselt põimitud sadu rahvalaule, siis "Püha Risti" tekstis võime ainult siin-seal kohata mõnd pärimuslikust regilaulust tuttavat värssi või varsiosa, veel harvem mõnd lühimotiivi. Ridala on küll öelnud, et teose loomisel olid tal ajendiks regivär silised legendid, kuid neist ei ole "Pühas Ristis" õieti jälgegi, nende osa on ol nud vaid inspireeriv. Tegelikult olnukski poeemi teksti kaunis raske siduda legendilaule, sest need on Uue Testamendi kanoonilisest tekstist väga erine vad. Poeemi "Toomas ja Mai" loomisviis on kõige loomulikum regivärsilise teose loomise menetlus, umbes nii on talitanud ka rahvalaulikud ise — min gi uue idee või sündmuse sõnastamisel on kasutatud ka juba olemasolevat, mälus talletatud värsimaterjali. Just seetõttu ju moodustavad regivärsilised rahvalaulud tegelikkuses sellise läbipõimunud rägastiku, milles sirge sihi ajamine, näiteks teaduslik tüpologiseerimine, on küllalt raske. Artiklis "Regilauluelementidest nüüdisluules"19 on siinkirjutaja püüdnud esile tuua neid menetlusi, mida regivärsivormilise — või laiemalt — regivärsi- elementidega luule loomisel kasutatakse. Eelmainitud menetlust on artiklis vaadeldud kui kontaminatsiooni- ja imitatsioonimeetodi koosrakendamist. Regivärsivormilise luule loomisviis, mida kasutab see, kes pole otsene traditsioonikandja, on artiklis saanud nimetuseks imitatsioonimeetod. Nime tus lähtub õieti Tuglase eespool mainitud artiklist "Kirjanduslik stiil". Mingi traditsioonilise, väljakujunenud luulevormi rakendamist iseendast ei saaks ju imiteerimiseks nimetada, aga regivärsside loomisel on lisaks esmatähtsa- te vormivõtete rakendamisele (alliteratsioon, parallelism ja värsimõõdu põhi mäluna 4-jalaline kvantiteeriv trohheus) paratamatu ka arhailiste keelendi te, s.o sise- ja lõpukaota ning kontraktsioonita keelendite moodustamine. Ar hailised keelendid on otseses seoses värsi rütmistruktuuriga ja seega vormist lahutamatud. Ja siit algabki imiteerimine, sest niisuguseid sõnakujusid me ju tegelikult enam ei kasuta. Eriti võõrastav on "arhaismide" tegemine sõna dest, mis pärimuslikes rahvalauludes puuduvad. Pealegi on traditsiooniliste regivärsside keel murdekeel, hilisem regivärsi rakendaja kasutab aga üldju hul tänapäevast ühiskeelt, seega kirjakeelt, ning moodustab tänapäevakeele sõnadest kunstlikult arhaisme. Ja veel — et vähegi usutavat imitatsiooni luua, peaks luuletaja regivärsilise rahvalaulu kujundamisvõttestikku tund ma kogu selle mitmekesisuses. Uusloominguline, kunstlik regivärss on aga tavaliselt palju vaesem kui loomulik, sest enamik stilistilisi võtteid jääb liht salt kõrvale, need ei leia rakendamist. Ridala "Toomas ja Mai", nagu öeldud, on loodud kontaminatsiooni- ja imitatsioonimeetodi koosrakendamisel, kusjuures domineerib siiski kontami- natsioonimeetod. Seevastu tema teised regivärsilised teosed — "Merineitsit", 18 M. К ü 1 a - N u r m i k, Mälestusi Villem Grünthal-Ridalast, lk 177. 19 R. Mirov, Regilauluelementidest nüüdisluules. — Keel ja Kirjandus 1976, nr 4—5, lk 199—209, 265—275. 250 "Sinine kari" ja "Püha Rist" — on loodud imitatsioonimeetodil. Traditsioonili sest regivärsimaterjalist pärinev sõnastusüksuste osa on neis imeväike. Niisiis on regivärsside loomine imitatsioonimeetodil kaunis riskantne: võib sündida kohmetu, naiivne jäljendus, nagu Ridala ise on öelnud. Ridalal endal on aga regivärsistiili sulandumine võrdlemisi hästi õnnestunud, seda on tunnistanud kõik karmid kriitikud alates August Annistist. Nagu juba märgitud, olid peamised etteheited Ridalale liigsõnalisus ja raskepärane keel. Tema keelekasutuses on palju soomemõjulist, lisaks sõna varale ka mõnesugused morfoloogilised vormid ja vokaalharmoonia (viimast rakendas ta küll ainult poeemis "Merineitsit", poeemis "Toomas ja Mai" ta loobus sellest Madis Küla-Nurmiku soovitusel, nagu selgub eespool tsiteeri tud mälestuskirjutisest). Aga vokaalharmooniat, samuti mõningaid morfoloo gilisi erijooni (nt possessiivsufiksi liitumine verbivormidele, mida Ridala rakendab tähelepandavalt palju just "Püha Risti" tekstis) esineb ka meie rahvalauludes. Pealegi lähendab lõpukao puudumine regivärsikeelt juba iseenesestmõistetavalt soome keelele. Aga nagu juba öeldud, tänapäeva luge jat soomepärasused ei kohutaksid. Ainsa tõsise etteheitena jääb siis püsima paljusõnalisus. Siin peitub aga Ridala regivärsilise luule suurim tugevus ja suurim nõrkus. Ja siin peitub ühtlasi võti mõistmaks, mil viisil on toimu nud Ridala värsiloomingu kokkusulamine vana regivärsistiiliga. Poeemi "Toomas ja Mai" lugemisel on tähelepandav, et Ridala on teksti põiminud kümneid ja kümneid lüürilisi rahvalaule, mis ei vii sündmustikku edasi, vaid lisavad käsitletavale teemale üksnes uusi varjundeid. Veel enam — ta loob kümnete kaupa ise juurde omi värsse, püsides ikka samade teemade ja sõnavara piirides. Tekib küsimus — miks? Tasub meenutada Madis Küla-Nurmiku mälestuskirjutist, kus ta räägib, et poeemi "Toomas ja Mai" loomise aegu kuulis ta veel hilja õhtul Ridala toast värsside skandeerimise pominat. Võib siis järeldada, et Ridala lõi regi värsse häälega, suuliselt, mis on juba väga lähedane rahvalaulikutele-tradit- sioonikandjatele, kes lõid värsse lauldes. Ning sellisel kombel ei pane väga tähelegi ei aja kulgu ega värsside kuhjumist. Ridala püüdis nagu endas taas esile kutsuda selle mehhanismi, mis oli rahvalaulikutel: et värsid tekiksid iseenesest, voolaksid vabalt, tuginedes alliteratsioonile ja parallelismile ning regivärsipärastele keelenditele. Midagi seesugust on Aino Kallas märganud juba poeemi "Merineitsit" puhul: "Ridala ei hakka sest ainest kinni mitte nüüdisaegsena kirjanikuna. Selle vastu, ta on nähtavasti kõik teind, et enesest kõik oleviku inimese ja meie päevade luuletaja traditsioonid ja instinktid kõrvaldada. Ta pole üksi katsund uuesti arkailisse aega süüvida, vaid ka uuesti arkailisena laulikuna sündida, ühena rahvaluule lugematuist runolauljaist, kelle kollektiivse loomingu vili on muistne rahvaluule. [—] Nii sisus kui vormis püsib ta meelega primitiivse luule piirides. Ta pole teind miskit katset vä hemalt rahvaluule vana mõõdu uuendamises, nagu Erkko või Eino Leino; ta võtab selle tarvitusele sarnasena, kõigi vooruste ja vigadega, tegemata miskisugust järe- leannet nüüdisaegse lugija lühidusnõudele. "Merineitsit" võiks liituda rahvaluulesse suurena teisendina."20 Ridalat huvitaski ennekõike vana rahvalaulu vorm. Tema silmis oli just regilaulu vorm nagu aegadest läbiulatunud jõudude kontsentratsioon. Selle vormi olid aastasajad kujundanud ja see on palju kestvam kui sisu, mis on juhuslikum ja altim moevooludele. Just regivärsivorm sai Ridalale selleks eriliseks ihalusobjektiks, mille valdamises ta püüdis saavutada täiuslikkust. 20 А. К а 11 a s, Noor-Eesti. Näopildid ja sihtjooned. Tartu, 1921, lk 95. 251 Ning teades ühelt poolt Ridala kõrget hinnangut regivärsivormile ja teiselt poolt tema veendumust, et kogu kultuuri alus on usk, ei ole midagi imestada, et ta jutustuse Jeesuse elust kirjutas regivärsivormis, ühendades nii kõige eetilisema kõige esteetilisemaga. Nagu teada, on Jeesuse elust palju kirjutatud ka väljaspool Uut Testa menti ja väljaspool kirikut nii kirjanike kui ka teadlaste poolt. Ka on aasta sadadega kogunenud Jeesusest kõnelevat rahvaloomingut — legende, laule, rahvadraamasid. Neid on palju loodud Jeesuse sünni teemal, aga ehk veelgi rohkem kannatusajast, surmast ja ülestõusmisest. Lausa originaalne pole ka Villem Ridala regivärsiline Jeesuse elu kuju tus, sellelgi on olemas eelkäija. See on Matthias Salamniuse messiaad "Ilo- Laulu Jesuxesta", mis on ilmunud Soomes 1690. aastal. Salamniuse "Ilo- Laulu Jesuxesta" peetakse Rootsi-aegse soomekeelse kirjanduse üheks täht teoseks. Selle maht on 3000 värssi, kusjuures pearõhk on seal Jeesuse sünni ga (4 peatükki), eriti aga tema kannatamisaja, surmaja ülestõusmisega seo tud sündmuste kirjeldamisel (22 peatükki). Nende vahel on vaid üks pea tükk, kus valdavalt räägitakse Jeesuse õpetusest ja tunnistähtedest. Teose 1962. aasta faksiimileväljaande saatesõnas on väga ilusasti öeldud, et Matt hias Salamniuse "Ilo-Laulu Jesuxesta" on kahe traditsiooni, kahe mõtteviisi — kristlik-kirikliku ja soomelik-kalevalalise — õnnestunud ühtesulamise tulemus. Samad sõnad sobiksid ka Ridala "Püha Risti" kohta. Poeem "Püha Rist" on Ridalal jäänud lõplikult viimistlemata. Küllap ta kavatses seda teha siis, kui avaneb mingi võimalus teose trükkimiseks. Seda võimalust aga ei paistnud, nagu ta mainib kirjas Aino Kaldale. Viimistlema tus torkab kohe silma — näiteks on ainult esimese 200 lehekülje osas peatü kid pealkirjastatud, edasi enam mitte. Ridala märkmetes teose kohta on aga alates 403. leheküljest kuni lõpuni üldjoontes tähistatud, missuguste evangeeliumide põhjal on mingi osa kirju tatud. Kuigi märkmed pole päris täpsed ja kaugeltki mitte ammendavad, an navad need siiski palju informatsiooni teose kujunemise kohta. Mõnikord on märgitud evangeeliumide peatükkide numbrid, mõnikord ka salmide numb rid ning neile vastavad poeemi teksti leheküljed, mõnikord veel asjaomase osa kirjutamise kuupäev. Nende märkmete põhjal igatahes selgub, kui peen, lausa mosaiikne töö on olnud poeemi teksti kokkuseadmine. Juba üksikutegi tekstilõikude võrdlemine evangeeliumidega toob esile Ridala teose stiilile ja ainekäsitlusele iseloomulikke jooni. Olgu siinkohal sel lest toodud mõned näited. Peatükis "Jeesuse sündimine" ei ole Ridala millegipärast kasutanud kõi gile tuntud jõuluevangeeliumi algust (Lk 2:6—21): "Neil päevil sündis, et kei ser Augustus andis kasu üles kirjutada kogu maailm. [—] Ja kõik läksid en did laskma kirja panna, igaüks oma linna. Siis läks ka Joosep Galileast Naatsareti linnast üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlem- maks...." Ridala alustab nii: Jeesus sündis Jõulu öölla, Maarja poeg pühalla öölla, suges Määrija sülesta, üleni käo üsasta, Maaemästä, Neitsi'ista. Poeemi algusmotiiv tundub vähepoeetilisena, "asjalikuna". Tasub tähele panna sõna maaema. Mõnel korral esineb Ridalal selliseid eelkristlikule usu-

252 le viitavaid sõnu (eriti mütoloogiliste tegelaste ja paikade nimetusi), ja just selliseid, mis kannavad mingit üldistatud tähendust, näiteks Toonela, Haa- des, Hiidela paralleelsõnadena (poeetiliste sünonüümidena) sõnadele surm, matusepaik. Võib-olla on olnud selles mingi tagamõte — anda ühendav niidi ke eelkristlike usunditega, sealhulgas selle maailmamõistmisega, mis on ol nud regivärsilise rahvalaulu lähtekohaks. Kuid need niidid jäävad liiga hap raks ja edaspidises ei püütagi neile eriti tähendust anda. Need on ainult na gu vihje eelnenule. Ridala nõrkuseks ja tugevuseks on teatavasti detailsed looduskirjeldu sed. Nii pöörab ta ka Jeesuse sünniloos põhitähelepanu sel puhul toimunud erilistele loodusnähtustele. Ja just nende kirjelduste loomisel kasutab ta ka rahvalauluvärsse: päikene pesasta põrkas, kuu lõi kuldaronga'ida, tähed taevas tantsisivad. taevas torvina tõrisi, ilutsi imehelina, pilved püüda ajasid. nägid taeva tuikavada, öökirjad kürgavada jne. Imepäraste loodusnähtuste kirjeldamisega võrdset tähelepanu leiab rõõ musõnumi kuulutamine: Sündinud Isanda suuri, Püha Risti, Päästijani, Looja taim, Lunastajani. Rõõmusõnumi kuulutamine kordub kolm korda ja iga kord esitatakse rohkesti sünonüüme. Enamasti on need evangeeliumide tekstis leiduvad Jee suse nimetused, kuid sünonüüme ja epiteete on lisatud ka omalt poolt. Üldse võib juba alguspeatükkide põhjal teha mõningaid tähelepanekuid, mida edaspidine vaatlus kinnitab. 1. Lüürilised kirjeldused domineerivad jutustava ainese üle. Kui rahva pärases lüroeepikas on parallelismirühmades värsse vähe, kõige tavalise malt ainult kaks või kolm värssi, siis Ridalal on üldiselt vohavad parallelis- mirühmad. 2. Värsid jooksevad tõepoolest vabalt, takistusteta, pingutuseta ning on kahtlemata kaunis lähedased ehedatele regivärssidele. Ka pole värsid üle määra viimistletud ning osalt ehk just selletõttu mõjuvad need loomulikena. 3. Eheda rahvalaulu värsse — nagu juba öeldud — esineb Ridala tekstis väga vähe. Esimeses peatükis on neid kaheksa (üldse on selles peatükis 104 värssi), mis kindlasti leiduvad ka rahvalauludes, lisaks mõned poolvärsid ja sõnapaarid, kas siis allitereeruvad sõnapaarid või paralleelsõnad, poeetilised sünonüümid. Või ka sellised sõnad, mis on stiililiselt regilaulupärased, näi teks: kuldakõrte, hõbeheinte jms. Ka otsese kõne saatelaused on konstrueeri tud regilaulupäraselt, neid võib mingil määral pidada rahvalauludest suuna- tuiks (küsiteli, kuulaeli; päriteli, nii kõneli; kostaeli, kinniteli; varsti vastasi, nii sõnusi; sõnasi sõnalla seila, lausus sella lause'ella jt). 4. Keelelisi eripärasusi: a) vad-lõpp lihtmineviku mitmuse 3. pöördes: tantsisivad, puhusivad, läi- kisivad — see on kaunis laialt esinev murdeline joon, mis pealegi võimaldab väga ladusalt värsijalgu täita; b) sõnaalguline /г-häälik esineb paljudes nendeski sõnades, kus see tava-

253 pärane pole, nagu hägul, käratama, haimamaie, hõhussa, harutelema jne, mis teatavasti on Ridala keelekasutusele mujalgi iseloomulik; c) kirjakeelse liitelõpu -mini asemel on -mine, näiteks kangemine, kiire- mine. Ka siin on murdeline taust olemas, i ~ e esinevad murretes selles posit sioonis võrdlemisi segamini; d) ja mis kõige tähelepandavam — t asemel d ainsuse osastavas käändes, näiteks: isandad pro isandat, Jumalad pro Jumalat jne. See on joon, millel on eriti lai murdeline taust (Kesk-Eesti, Lääne-Eesti, saared), kuigi tänapäe- vakeele seisukohast mõjub see ehk häirivalt; e) esineb sõnu, mis pärinevad või näivad pärinevat soome keelest: lakid, vaim [naine], lahja, lahjama, maito, kehtad, kuid osa neist esineb ka meie murretes, lakk näiteks on saarte murdes vanaaegne kaapkübar; f) üsna üldine "Pühas Ristis" on possessiivsufiksi tarvitamine, mis on küllalt tavaline ka eesti regivärssides, pealegi on see hea, loomulikuna mõ juv vahend sõnade pikendamiseks ja värsijalgade täitmiseks; g) läbi poeemi on silmatorkav (ja muidugi harjumatu) asjaolu, et nad on häälduspäraselt kirjutatud kahe a-ga; ilmselt tähistabki see rõhutatust, ku na naad on värsijalas Ridalal alati rõhulises asendis. Et poeemi pisutki lähemalt tutvustada, vaadelgem veel paari peatükki. Peatükk "Kolm kuningat Hommikumaalt", mis on kirjutatud Matteuse evan geeliumi põhjal, tundub Ridalal olevat väga õnnestunud, kuigi taas on selles palju lüürilisi kirjeldusi. Korduvad mitmevärsilised parallelismirühmad an navad mõjuvalt edasi imepäraseid nähtusi taevas, neid tunnismärke, mille järele Hommikumaa targad otsivad Jeesuse asupaika. Kuid hoolimata roh kest lüürilisest ainesest liigub jutustus päris jõudsalt edasi ning kujuneb dialoogide tõttu kaunis dramaatiliseks, pingeliseks. Juba algusest peale on tunda vastasjõu, kurjuse lähedalolu ja tegutsemist. On ju Hommikumaa ku ningad just Herodeselt endalt pärinud Jeesuse sünni ja asukoha kohta. Selles peatükis on paar pikemat rahvalaulumotiivi põimitult autorivärs- sidega: Herodes, kuningas Juuda, Herodes, kuningas Juuda, vürst pandud paganarahva murdis suuda, väänas pääda, lõije käe katta vastu, mudis mustada habeta, teise põlveje põruti, siis sõnus sõnalla seila, rabas rinduje rusika lausus sella lause'ella.... kui too kuusise kurika, hõbedase purjelaua.... Ülipappi parraline haarasi kivise kirja, raudaraamatu rabasi. Lahti lõi kivise kirja, raudaraamatu rabasi, sõna lausus, nii sõnasi.... Rahvalaulus pole küll ülipappi ja Herodes on seal eestistatult Roodes, ka ei ole teda nimetatud Juuda kuningaks ning kontekstki on teine. Pole päris võimatu, et mingi mõju on siinkohal olnud hoopis soome runolaulul, kus on olemas ka rahvapärane messiaad. Eriti huvitav on vaadelda Ridala poeemi selliseid peatükke, mille aine si saldub mitmes evangeeliumis, näiteks "Jeesus tuleb Jeruusalemma kui ku ningas". Peatükk leidub kõigis neljas evangeeliumis. Siit on hästi näha Rida la töö filigraansus: 240 värsi kohta on 40 korda vahetatud aluseks olevat

254 evangeeliumiteksti (niisiis keskeltläbi iga kuue värsi järel). Ka kõigi teiste peatükkide puhul, mille aines leidub enam kui ühes evangeeliumis, on Rida la kasutanud kõiki, mitte valinud teksti aluseks ühte evangeeliumi. Selles väljendub kõige ilmekamal ja otsesemal kujul see, mida Ridala mõtles, rääki des evangeeliumide harmooniast oma poeemis. Loomulikult pole Ridala kui traditsioone austav inimene teinud sisulisi muudatusi — Uue Testamendi sündmusi jälgib ta küllalt täpselt. Tema valikud ja eelistused on puhtkunstili sed, mõned motiivid on vähem, teised rohkem välja arendatud, küllusliku malt sõnastatud. Ja nii on "Pühast Ristist" saanudki selgelt isikupärane teos. Rahvahulkade juubelduse saatel Jeruusalemma saabuv Jeesus ei ole ei võidukas ega rõõmus, vastupidi — ta teab, et tema kannatuste tund läheneb, ja ta teab ka, et läheneb Jeruusalemma linna kannatuste tund (teatavasti hävitati Jeruusalemm roomlaste poolt Juudi sõjas a 66—73). Ja nähes uhket, hiilgavat Jeruusalemma enda ees, Jeesus nutab Jeruusalemma pärast. See osa, Jeruusalemma hävingu ettenägemine, sisaldub Luuka evangeeliumis (mis siis loomulikult on Ridala teksti aluseks), ja on poeemis väga piltlikult ja rõhutatult esile toodud. Kujuneb haarav kontrast — välise juubelduse taustal Jeesuse sisemine ahastus, mõistmine ja alistumine. Ridala poeem Jeesuse elust — nagu ta isegi on öelnud — on ilukirjandus- teos ning selle hindamine saab toimuda ainult ilukirjanduslike kategooriate alusel. Poeemis on tunda pidevat pinge tõusu sõnaohtratest parallelismirüh- madest hoolimata. On ka visuaalselt tajutavaid, värvikaid pilte, nagu tule- tungalde valgel läikivate kiivrite ja sõjariistadega Rooma sõdurid, kes lähe nevad Juudase juhtimisel. Pinge lisandumist väljendab teatav kokkusurutus ja rutakus — korduvalt esineb ühes värsis kaks öeldist (kujuneb värsisisene parallelism). Kuid neiski peatükkides esineb rohkesti lüürilisi kirjeldusi ja dia looge, mida võib ühtlasi pidada Ridala eeposestiili eripäraks. Lüürilised kirjel dused ja dialoogid on teatavasti omased aga ka meie rahvapärasele eepikale. Kui poeemis "Toomas ja Mai" oli Ridalal võimalik oma teksti sujuvalt kokku sulatada pärimuslike rahvalaulude tekstiga, sest ta sai jääda sama te maatika ja sõnavara piiridesse, siis poeemis "Püha Rist" see enam võimalik polnud. Temaatika on ju täiesti teine ning see surub oma pitseri ka sõnava rale. Pigem tuleb imestada, et Ridala regivärss ei mõju selleski seoses liiga "tehtult". Võib-olla on regivärsilisele rahvalaulule võõra temaatika tõttu — paradoksaalne küll —just rahvalaule hästi tundval lugejal siiski vaja endas ületada mingi barjäär, et teost eelarvamusteta aduda ja olla avatud selle vastuvõtmiseks. Jah, võib-olla just niisugusel lugejal, kellel pärimusliku re gilaulu sõnavara on n-ö peas. Kuid kahtlemata on Ridala "Püha Risti" näol tegu huvipakkuva kirjandusteosega, rääkimata selle üldkultuurilisest väär tusest. Ridala 1930-ndate aastate alguses valminud teos on nagu üks vahe lüli enam kui sajandi jooksul lükitud ketist — Kreutzwaldi "Kalevipojast" Annisti poeemitsüklini (viimase idee ilmselt eostuski sajandi alguskümnen dite taotlustes luua regilauludel põhinev eepos, kuigi trükki jõudsid selle ük sikosad alles aastail 1966, 1970 ja 1991).21 Midagi täpsemalt võiks Ridala enda valikute ja rõhuasetuste kohta öelda alles siis, kui kogu poeem evangeeliumidega läbi võrrelda. See aga ehk ei ole gi kõige tähtsam. Siinkirjutaja peab esmatähtsaks ja vajalikuks võimaluste leidmist Villem Ridala poeemi "Püha Rist" kui kultuuriloos tähendusliku teose trükis avaldamiseks.

21 Vt ka: R. M i г o v, Eepose-igatsus. Lisandusi kirjanduse ja rahvaluule suhete problee mile. — Akadeemia 1996, nr 4, lk 672—676. 255 KIRIUSUTELU ÜLLE VIKSIGA

Tulid EKI-sse (tollasesse Keele ja Kir matika grupi juubelikoosolek. Teesid. janduse Instituuti) tööle kohe pärast üli• Tartu, 1990, lk 5). Kahtlemata andis see kooli lõpetamist 1971. aastal, kuid ajutis iganädalane mõttetreening õppejõudude te lepingute alusel töötasid siin suviti ju ja aspirantide seltskonnas tudengitele ba varem ja ülikooli ajast pärinevad ka väga tugeva tõuke teadustööks ja juba ka Sinu esimesed publikatsioonid generatiiv teatud kogemuse, sest meid ei peetud se grammatika grupi teesides. Sellest võib seal sugugi ainult publiku rollis: tegime järeldada, et olid juba üliõpilasena po samuti referaate ja esinesime aastakoos tentsiaalne teadlane. Kas teadsid ülikooli olekutel oma kursuse- ja diplomitööde astudes, et Sinust saab teadlane, või kokkuvõtetega. Meile asendasid need võiks siin taga näha kellegi suunavat neljapäevaõhtud eriprogrammi, mille või kätt? malused ülikoolis olid selleks ajaks juba Ülikooli astudes ei osanud ma veel mi möödas. dagi tahta. Juhus viis mind ühte ühisela- Instituudi grammatikarühma ja arvu mutuppa kaks kursust eespool õppiva tuslingvistika sektori alguste juures olen Reet Käsikuga, kes tegi mulle kohe ja re tõesti olnud. Ja selle üle on mul hea soluutselt selgeks, et eesti keele eriharu meel, sest iga algus on huvitav ja erutav on ainus, kus tasub õppida. Ta osales ka ning noorte inimeste energia ja tegutse- generatiivse grammatika grupis (GGG) misõhin tekitavad erilise atmosfääri, mi ja viis terve meie eriharu (4 inimest) sin da vanades struktuuriüksustes ei kohta. na. Teine sihikindel suunaja oli mu ju Põhiosa on loomingulise keskkonna tek hendaja Ellen Uuspõld, kelle käe all te kimisel loomulikult juhil. Võin öelda, et gin oma kursuse-ja diplomitöö. mul on olnud õnn õppida ja töötada kol me särava isiksuse magnetväljas: Huno Oled alati olnud seotud Eesti hetke Rätsep (GGG initsiaator ja juht), Henno kõige moodsamate ja erksamate lingvisti Raj andi (KKI grammatikarühma kujun liste liikumistega. Juba Tartus tegutsesid daja) ja Mart Remmel (KKI arvutusling generatiivgrammatikute ringis. Instituu vistika sektori looja). Nad pole olnud mit dis oli Su esimeseks töökohaks küll sõna te ainult teadlased, vaid ka õpetajad, kel raamatute sektor, aga kui 1975. aastal le ümber kogunesid jüngrid, et õppida nii moodustati grammatikarühm, osutusid õpetajalt kui ka üksteiselt. olevat selle koosseisus, ja kui 1977. aastal Mulle tundub, et praegu tegutseb eesti loodi arvutuslingvistika sektor, olid Sina filoloogias kaks samalaadset õpetajat gi just nagu endastmõistetavalt seal. Kas (mõlemad muide GGG-lased): Arvo Krik- meenutaksid paari sõnaga Tartus tegut mann, kes on folkloristikasse meelitanud senud GGG, Tallinna grammatikarühma suure hulga noori, ja Haldur Õim, kelle ja arvutuslingvistika sektori algusaastate eestvõttel avati läinud sügisel Tartu üli õhustikku, kas ka praegu on eesti keele koolis arvutilingvistika eriala. teaduses midagi niisugust märgata1? GGG alguse juures ma kahjuks pol Henno Rajandi on 1976. aastal Sinu nud: olin 1965. aastal alles keskkooli iseloomustusse kirjutanud: "Ülle Viksi õpilane ja liitusin grupiga 1968, kui oli peamiseks teeneks on arvutimeetodi juu möödas ka legendaarne Kääriku konve rutamine eesti morfoloogia uurimisel." rents (1967). Tsiteerin professor Huno Teatavasti olid instituudi arvutilingvis- Rätsepa saatesõna GGG 25. aastapäeva tid Mart Remmeli eestvedamisel tollases kogumikule: "Igal neljapäeval kell 16 ko NL-is esimesed, kes lingvistilises uuri guneti eesti keele kateedri tagatuppa, mistöös arvuti kasutusele võtsid. Kuidas kus kahe tunni jooksul kuulati ettekan see esimene arvuti muretseti ja mida sel deid, arutati ja vaieldi. Tähelepanu kes lega alguses tehti? Kui palju oli Sul tol kuses oli tol ajal avangardne generatiivse ajal eeskujusid, millele toetuda "eesti grammatika teooria, selle uuemad aren morfoloogia uurimisel arvutimeetodit gusuunad ja uute analüüsi- ning kirjel- juurutades"? damisviiside rakendamine eesti keele Arvuti muretseja oli Mart Remmel ja ehituse uurimisel" (Generatiivse gram tema huvid olid ka enamasti need, mis

256 määrasid sektori väga mitmekesised te enamik Sinu ideid on leidnud rakenduse gevusvaldkonnad: foneetika, morfoloogia, õtse ja ainult arvutis? Teatavasti oled sõnastikud, tekstitöötlus, keelegeograa- "Väikese vormisõnastiku" edasiarenduse fia, folkloristika, muusikateadus, fotola- na teinud arvutivariandis eesti keele kõi du jne. Lähemalt võib igaüks lugeda EKI gi sõnavormide sõnastiku, morfoloogiliste juubelikogumikust (Eesti filoloogia pool homonüümide sõnastiku ja riimisõnasti- sajand Teaduste Akadeemias. Tallinn, ku. Mida pead ise oma kõige olulisemaks 1997, lk 48—56). Ega meil eeskujusid seniseks saavutuseks? Mille kallal praegu polnud suurt võtta, sest Läänes tehtu ei töötad? jõudnud hästi siia. Tegutsemist juhtis Käega saab katsuda lisaks "Väikesele lihtsalt himu proovida, mida ja kuidas vormisõnastikule" (WS) ka kahte inglis saab arvutiga ära teha. Innustuseks ja keelset kogumikku "Automatic Morpholo toeks oli M. Remmeli usk, et eri teadused gy of Estonian 1, 2" (Tallinn, 1994, 1995), polegi nii väga erinevad ning et ühed ja kus on kirjas osa morfoloogiaprojekti tu samad meetodid kõlbavad kasutada mit lemusi (osa ootab veel ilmutamist). Aga mes pealtnäha erinevas valdkonnas. väärtuslikumaks pean tõesti töö nähta matut osa, nimelt WS-i rakendusi ja Kuidas Sa ise määratleksid oma kitsa edasiarendusi arvutis. Efektseim näide mat eriala? Nagu öeldud, tulid Sa tööle on Microsofti tekstiredaktorites kasuta sõnaraamatusektorisse, töötasid seejärel tav eesti keele speller (ingl spell checker) grammatikarühmas ja edasi arvutiling- ehk automaatne õigekirja kontrollija, vistina. Esmapilgul võiks seetõttu arvata, mille tegemisel firma Filosoft kasutas et oled ka oma eriala nende siirdumiste WS-i koos omapoolsete täiendustega. käigus vahetanud, kuid lähemal vaatlu WS on peatselt saadaval ka internetis sel tundub, et oled, vastupidi, tegelnud EKI koduleheküljel. Keeleteaduse jaoks kogu aeg ühe ja sama asjaga. 1979. aas on loodetavasti kõige rohkem kasu ava tal on Mart Remmel kirjutanud, et Sinu tud morfoloogiamudelist, mille lähteko kitsamaks erialaks on grammatilised au- haks on WS olnud ning mille väljatööta tomaatsõnastikud. Kas see määratlus, mise ja realiseerimisega oleme arvutus mis võtab ju tegelikult kokku kõik kolm lingvistika töörühmas tegelnud viimastel (sõnaraamatud, grammatika ja arvuti), aastatel: koos minuga Indrek Hein ja kehtib ka Su järgnenud tegevuse suhtes? Evelin Kuusik. Sellest saadik on valdkond pisut laie Avatud morfoloogiamudeli all mõtlen nenud ja mu huviala määratlus võiks sellist morfoloogiasüsteemi kirjeldust, praegu kõlada umbes nii: grammatika ja kus kõik reeglipärased nähtused esita sõnastiku vahekord keelekirjelduses ja takse grammatika vahenditega — reegli selle modelleerimine arvutis. Olen tegel tega, ja ainult ebareeglipärased nähtused nud ka kummagi poolega eraldi, aga neid — erandid — esitatakse sõnastikus. Kee pooli on teised põhjalikumalt edasi aren leteaduse jaoks on see loomulik lähene danud: morfoloogiakirjeldust on jätkanud misviis, kuid arvutiinimestes tekitab see ja grammatika peatükiks kirjutanud suuri arusaamatusi: milleks keerulised Kristiina Ross, sõnastike struktuuriana- ja tülikad sõnavormide sünteesi ja ana lüüsiga jätkab Margit Langemets. lüüsi reeglid (ja veel erandid ka), kui ar vuti kiirus ja kettamaht võimaldavad ka Sinu töö mahukaim paberväljund, mi sutada hiigelsuurt sõnastikku, kuhu võib da igaüks saab käega katsuda, on "Väike salvestada kõik olemasolevad sõnavor vormisõnastik" (Tallinn, 1992. 837 lk) ja mid koos kogu juurdekuuluva infoga. Vä selle lisana või, täpsemini öeldes, esimese ga raske on neile selgeks teha, et elav osana eraldi kolmes keeles ilmunud vihik keel on põhimõtteliselt lõpmatu nähtus, "Sissejuhatus & grammatika", mis võta mis on pidevas muutumises ja täienemi vad kokku Sinu morfoloogilise klassifi ses, eriti sõnavara osas. Arvutis salvesta katsiooni alase uurimustöö. Klassifika- tud sõnastik on aga põhimõtteliselt lõplik toorse morfoloogiaga tegeleb ka nii Sinu nähtus, mida peab keegi kogu aeg täien 1978. aastal kaitstud kandidaadiväite• dama ja uuendama. Reeglipõhine süs kiri kui ka 1994. aastal kaitstud doktori teem kontrollib iga töödeldava sõna pu töö. Õigupoolest on paberväljund Sinu hul kõigepealt üle erandid, mis on tavali puhul vist ainult jäämäe veepealne osa ja selt vanad sõnad ja mille hulk keeles ei

17 Keel ja Kirjandus nr 4. 1998 257 tohiks oluliselt kasvada. Kui sõna eran Keeleteaduse jaoks on arvuti kahtle dite sõnastikus ei ole, siis tegutseb süs mata abivahend, kuid ta on seniste va teem edasi reeglite järgi, sest tundmatu henditega võrreldes palju keerulisem töö (uus) sõna muutub suure tõenäosusega riist, mille rohkete võimaluste ärakasu reeglipäraselt. See teebki morfoloogiasüs- tamine nõuab ka kasutajalt palju rohkem teemi avatuks. Automaatse morfoloogili oskusi. Muidugi saab arvutit tarvitada se analüüsi ja sünteesi edukus ei sõltu erinevatel tasemetel: lihtsalt kirjutusma arvutikettal oleva sõnastiku suurusest, sina asemel, andmekandjana (kartoteegi vaid sellest, kui hästi on arvutis tööle või tekstikogu asemel) koos otsivahendi- pandud keele enda reeglid. tega, materjali sortimise-korrastamise ja Avatud morfoloogiamudelil on oma eeltöötluse vahendina. Keerulisematel väljund ka tavalisse leksikograafiasse, juhtudel on arvuti lingvistilise eksperi näiteks "Eesti-Vene sõnaraamatus" on menteerimise ja testimise vahend ning märksõnade morfoloogilised kirjeldused keskkond, mis võimaldab kontrollida, meie süsteemi abil enamasti automaat kas püstitatud hüpoteesid või formuleeri selt genereeritud ja sedasama saab teha tud reeglid ikka kehtivad ja kui hästi ka teiste sõnastike puhul. nad toimivad konkreetse materjali peäl. Minu enda jaoks on seni kõige oluli Ideaalis peaks arvuti vabastama keele sem saavutus see, et olen suutnud endale teadlase kogu tehnilisest tööst, et ta (ja loodetavasti ka oma lähimatele kollee saaks efektiivselt teha seda, mis on ini gidele) tõestada, et avatud morfoloogia- mese pärisosa: sisuline analüüs, hüpotee mudel on töövõimeline. Teistele tõesta sid, järeldused, põhjendused jne. Arvuti mine on veel poolel teel. teeb ikkagi ainult seda, mida inimene tal Praegu töötan ikka edasi avatud morfo- käsib teha. Arvutuslingvistika on kuju loogiamudeliga. See töö näib olevat nagu nenud omaette distsipliiniks keeleteadu Tallinna linn, sest reegleid saab alati pa se ja informaatika piirimail. Ta ei kah remaks teha ja ka uusi reeglimooduleid justa kumbagi, pigem rikastab mõlemat saab alati lisada. Selle kõrval oleme sel uute vaatenurkadega. aastal alustanud uut projekti, mille ting Ennast ei oska ma ühegi distsipliini al lik nimetus on "lingvistiline infosüsteem" la paigutada. Informaatik ei ole ma kind ja mis tahab olla leksikaalgrammatiline lasti, päris keeleteadlane ma pole: selleks andmebaas koos vajalike tarkvaramoodu- olen ma liiga formalistlik ja ühekülgne. litega. Kokku moodustab see töökeskkon Aga päris arvutilingvist ma ka pole: sel na keeleteadlaste jaoks ja annab uurija kä leks olen ma jälle liiga põhjalik ja sisuli sutusse korraga nii sõnastike ja grammati ne. Mu lähimad kolleegid — tegelikud ar- kate andmed kui ka sobivad arvutiprog vutilingvistid, kes on teinud ära kogu rammid (tööriistad) nendega ümberkäimi programmeerimistöö — on minuga üsna seks. (Projektijuht on Evelin Kuusik.) hädas, sest ma kipun kõike reeglistama ja ajan sellega programmid liiga keeruli Võib-olla on seda Sinult natuke kohatu seks ja aeglaseks. Ja peale selle kipun ma küsida, aga siiski: mida arvad arvuti kord ühtmoodi tehtud asju jälle ümber te perspektiividest humanitaarias? Praegu gema, kui vahepeal on mõni uus mõte tul on pea iga filoloogi laual arvuti, paljud nud. See kõik teeb nende töö raskeks ega suhtlevad internetiga, Tartu ülikoolis on lase tulemustega avalikkuse ette tulla. asutatud arvutilingvistika eriala, oled ise Imetlen nende kannatlikkust, et nad mi maininud, et tahaksid teha eesti keele nu katsetusi (mis sugugi mitte alati ei morfoloogilise nõustamise automaatset anna positiivset tulemust) on nii vapralt süsteemi... Kui kaugele saab selle kõigega talunud ega ole läinud firmadesse-panka- minna? Üks asi on uurimise vormiline desse suurema palga ja stabiilsema töö külg, arvuti kui abivahend, mugav kirju peale. tusmasin. Aga kas pead mõeldavaks, et arvuti tungib ka keeleteaduse sisulistesse Eesti Keele Instituut ning Keele ja Kir küsimustesse, või jääb mõni valdkond sel janduse toimetus õnnitlevad Ülle Viksi ja lest puutumatuks? Kas arvutispetsiifiline soovivad talle jätkuvat visadust oma keelele lähenemine ei tekita ohtu, et loo ideede elluviimisel ning tasakaalu säili• mulikku keelt hakatakse käsitlema liiga tamisel keeleteaduse ja informaatika va lihtsustatud ning reeglipärase materjalina? helisel hapral joonel.

258 MISTSELLE

HEITEN

Evald Blumfeldt kirjutas koguteoses tus leidub sõna heidik [G. heidiku, un- "Saaremaa", et viljakümnise nimetuseks bearbeitet gelassene Ackerfläche (= jät'- oli Saaremaal keskajal ja Taani ajal hei mä)].5 See tähendab niisiis sööti, harima ten ning et seda tasusid üksjalad, vaba ta jäetud maad. Siit peaks tulema koha dikud ja adratalupojad nende valduses pealses saksa ja rootsi keeles kasutatud olevalt uudismaalt. Kuna kümnis Eestis sõna heiten. tõusis üldiselt veerandini saagist, oletas Heidikult lõigatud kümnis oli tilluke. E. Blumfeldt seda ka heiten'i osas: "...see Mäebe heidikutalupojad (kellest viiel oli pärast tabab saarlaste termin heiten, mis märgitud ü ja viiel И adramaad) maksid tähendab heite vilja, s.o. seemet, sest igaüks külimitu otra ning 1—VA—2 kah vaatamata lõikuse headusele tuli sellelt mittu kaera. Nii väikseid külvikoguseid anda maahärrale andamina vähemalt on raske ette kujutada: üheksa liitrit ehk seeme, palju lähemalt koormise sisu, kui napilt kuus kilogrammi otra talu kohta. 1 sõna kümnis seda teha suudab." Ilmselt Heidikukümnise määr ei ulatunud ilm on tegemist E. Blumfeldti oletusliku sõ selt seemneni. Kõigi Mäebe meeste ühe naseletusega (lähtudes sõnast heitma sugune odraandam ei olnud nähtavasti ning mõtestades seda külvama tähendu sisuliselt üldse kümnis, protsentuaalne ses — mõeldes arvatavasti külvamisel viljamaks, vaid kandis paljalt kümnise toimuvale heiteliigutusele). Teisal laien nime. Tiirimetsa omad maksid 1688— dab ta selle kümnise mõiste kõigile põllu- 1690 iga aasta valdavalt (67,4—74% ma- saadustele: "Üksjalad, vabadikud ja ka humõõdus) rukist, ülejäänu oli oder ja lurid, kes moodustasid kümnisetalupoe- kaer, kord kaks külimittu nisu. Ansekü gade rühma, andsid oma põllusaadusilt las 1522 on heidikukümnist võetud kol "kümnist", mida, nagu juba öeldud, siin melt üksjalalt, kes olid asustatud pärija 2 heiteniks nimetati." teta maale.6 Heiten oli XVI—XVII sajandil Saare Pärijateta maa (erfloesz lanth) tuleb maal tõepoolest viljakümnis, mida lõigati selles XVI sajandi alguse allikas kordu (nagu oli tavaline termin viljakümnisega valt ette.7 Võib-olla tähendas heidik ma maksustamise kohta) vähese maaga talu hajäetud põllumaad nii agrotehnilises poegadelt. Neid kutsuti /leite/i-talupoega- kui ka juriidilises mõttes. Adratalude deks (Sõrves Mäebel ja Läbaral Heytten mahajäetud põldude harimine oli Saare Bonder või Heydten Pauren, teises vaku- maa üksjalgadel ja vabadikel ka XVII sa raamatus on samu mehi nimetatud kas jandil laialt levinud8, samuti Hiiumaal9. üksjalgadeks või vabadikeks).3 Ja nende kümnist {Heiten oder Zehenden) on tõe ENN TARVEL poolest lõigatud eriliselt maalt, mida kut A suti heitenland. 5 F. J. Wiedemann, Eesti-Saksa sõ Aga paistab, et see ei tähenda hoopis- naraamat. 4. trükk. Tallinn, 1973, vg 86. ki uudismaad. Wiedemanni sõnaraama- 6 E. Blumfeldt, Saare-Lääne piiskop 1 Saaremaa. Maadeteaduslik, majandus konna visitatsiooniprotokolle aastaist 1519— lik ja ajalooline kirjeldus. Eesti VI. Tartu, 1522. — Ajalooline Ajakiri 1933, nr 2, lk 120. 1934, lk 292. 7 2 Saaremaa, lk 304. Ajalooline Ajakiri 1933, nr 2, lk 122, 3 Rootsi Riigiarhiiv, Livonica II: 1716 160, 164. 8 Saaremaa, lk 314. (Topografiskt ordnade handlingar, Ösel). 9 4 Rootsi Riigiarhiiv, Reduktions- oeh Koguteose "Läänemaa" korrektuur räfstmyndigheternas arkiv, Livländska do- poognad Eesti Akadeemilise Raamatukogu nationskontoret, F III b:l (Tiirimetsa mõisa Baltika osakonnas ("Hiiumaa", 1 165 pöör inkvisitsiooniprotokoll 1691). del).

17* 259 SAAREMAA uere-LÕPULISTEST KOHANIMEDEST

Eesti uere-lõpulised kohanimed on uuri Järgnevalt on Saaremaa uere-nimed jaile nii kaua huvi pakkunud, kui siin jaotatud häälikuliste parameetrite järgi mail kohanimedega on tegeldud. Ülevaa V. Palli esitatud tüüpidesse. te on uere-nimedest kirjutanud juba M. Saaremaal puudub uere-nimede hul Veske1, põhjalikumalt on nende käsitluse gast rühm, mis mandril on küllaltki ar ajaloost ja nimetüübist üldse kirjutanud vukas, nimelt st{~ s < s£)-lõpulise esikom P. Alvre ja V. Pall2. Oma arvamuse on ponendiga nimed. Külanime Kaisvere esitanud ka P. Ariste3. (1453 Kay sever, 1645 Kai/3fer, 1731 Kais- 1 fere-nimesid esineb enim Põhja-Tartu- ver ) ei saa esikomponendi varasemate maal ja Põhja-Viljandimaal.4 Saaremaalt kirjapanekute põhjal sellele lõpule taan on "Saaremaa kohanimede" I osas5 regist dada, ehkki nime esikomponent on isiku 8 reeritud 38 uere-lõpulist nime 34 esikom nimi, vrd Cayse, Cayse Cakeleyne 1338 . ponendiga (korduvad nimed on arvesta Samuti puuduvad Saaremaal V. Palli tud üheks). Peale nende on V. Pall esita poolt mandrilt teise suurema rühmana nud veel Jaanist kohanime Ahuvere.6 esitatud u-lõpulise esikomponendiga ni Saaremaa uere-nimed erinevad semanti med, kus k oleks nii algupärastes kui ka 9 liselt oluliselt V. Palli Põhja-Tartumaa laenatud nimedes esinev sufiks. omadest, kui neid vaadelda kogumina. Häälikulisest aspektist moodustavad Saaremaa jääb uere-nimede leviku osas nii mandril kui ka Saaremaal kõige suure ääremaale, need nimed moodustavad ma rühma need nimed, millel on kahesilbi raamatu "Saaremaa kohanimed" I osa ni- line vokaallõpuline esikomponent. V. Palli mekorpusest kõigest 3,41%. klassifikatsiooni järgi on need järgmised: 1) Esimene silp pikk. 1 M. Weske, Ueber die estnischen (C)WCa: Laiavere kivi, Pööravere heina Ortsnamen auf -were (im Deutschen auf maa. -fer). — VhGEG, Bd. 8, H. 4, Dorpat 1877. 2 (C)VCCM: Võrguvere säär. P. A1 v r e, Kuidas on tekkinud uere-lõ- (C)WCš: Kaunivere. pulised kohanimed. — Keel ja Kirjandus 1963, nr 4, lk 219—224; P. Alvre, Veelgi (C)WCCš: Rootsivere. uere-lõpuliste kohanimede käsitlemisest. — (C)VCCi: Kirgivere, Lustivere kivi, Ussivere. Keel ja Kirjandus 1965, nr 6, lk 351—356; (C)WCe: Laanevere, Suurevere. P. Alvre, Tehkem vahet olulise ja ebaolu (C)VCCe: Põllevere põld, Titevere mägi. lise vahel. — Keel ja Kirjandus 1966, nr 1, 2) Esimene silp lühike. lk 44—46; P. Alvre, Kohanimede -vere A. Klusiilita. loodusobjekti tähistajana. — Eesti Loodus 1986, nr 6, lk 386—389; P. Alvre, Viron (C)VCa: Imavere, Salavere. uere-loppuisten paikannimien ratkaisu — (C)VCu: Ahuvere. suomen kielessä. — Virittäjä 1992, nr 1, lk (C)VCe: Kerevere, Kirevere põld, Kureve 72—79; V. Pall, Imukvere, Raigastvere, re, Parevere värav. Vaidavere. — Nonaginta. Tallinn, 1963; V. B. Klusiiliga, C2 = b, d, g. Pall, Märkmeid uere-lõpuliste kohanimede käsitlemise kohta. — Keel ja Kirjandus (C)VC2<2: Kodavere niit, Tagavere. 1965, nr 5, lk 291—297; V Pall, Kohani (C)VC2«: Laguvere, Uduvere. mede struktuurist ja uurimisest. — Keel ja 3) Ühesilbilise esikomponendiga rühm. Kirjandus 1966, nr 1, lk 42-^4; V. Pall, (C)W: Sauvere, Soovere, Vaivere, Üüvere. Põhja-Tartumaa kohanimed II. Tallinn, (C)VCC: Keskvere, Körkvere, Metsvere 1977, lk 50—62, 74—84; V Pall, Quous- mägi, Randvere. que tandem? — L'em't'n'e. Tallinn, 1997, (C)VC: Rakvere nurk, Tölvere ringas. lk 68—72. (C)WC: Kaisvere, Põikvere lõpp. 3 P. Ariste, Veelgi yere-lõpulistest ko 7 M. Kallasmaa, Saaremaa kohani hanimedest. — Keel ja Kirjandus 1963, nr med I, lk 73. 8, lk 474—475. 8 4 D.-E. S t o e b к e, Die alten ostseefinni- V Pall, Põhja-Tartumaa kohanimed schen Personennamen im Rahmen eines ur- II, lk 52. 5 finnischen Namensystems. Hamburg, 1964, M. Kallasmaa, Saaremaa kohani lk 43; M. К а 11 a s m a a, Saaremaa kohani med I. Tallinn, 1996. 6 med I, lk 73. V Pall, Põhja-Tartumaa kohanimed 9 V. Pall, Põhja-Tartumaa kohanimed II, lk 55. II, lk 52.

260 Varasemate kirjapanekute põhjal võib vad tõenäoliselt Saaremaa uere-nimede mõni nimi häälikulise struktuuri järgi tuumiku, on nad siis mandrilt tulnud kuuluda mõnda teise rühma kui prae siirdnimed või paralleelselt tekkinud gu: Üüvere — 1645 Irefer, Hierefer, Hirfer; ühetaolise eesnimemoe alusel. Vanuselt Randvere — 1453 Randever, 1592 Rand- järgmise kihi moodustavad ilmselt asen euer; Körkvere — 1453 Korckever. Pölle- dit märkivad nimed esiosadega Põik-, vere on kirja pandud pere-lisena 1791 Kesk-, Taga-. Võimatu pole oletada ka Pellepere Pellud. Arhivaalest leiame tä variatsiooninimesid Kaa Körkvere — napäevastele lisaks veel paar uere-nime: Keskvere — Randvere, Pöi (Jaa) Imavere tänapäeva Kalapere on 1731 üles kirjuta — Keskvere — Tagavere. tud ka Kallawerre, Kanissaare esineb ka Kõige noorem on ilmselt nimekiht, kus kujul Kaunisfer ja Leedri 1522 Lethever, on toimunud asendused -vere - -pere ja 1592 Leteuer, 1645 Ledfehr, 1782 juba -vare - -vere, kusjuures viimasel puhul on Leedry. pealetungivaks elemendiks olnud -i>ere. Saaremaa иеге-nimedest on praegu Siia rühma kuuluvad Ahuvere karjamaa, külanimed Imavere, Kaisvere, Keskvere, mille kõrval asub põld nimega Ahuvare Kurevere, Körkvere, Randvere, Rootsivere, kahevakased < ahjuvare; mõnel juhul Salavere, Sauvere, Tagavere, Uduvere, on tänapäevalgi paralleelselt kasutusel Vaivere ja Üüvere. Talunimed on Kauni- -vare ja -vere: Laiavare kivi - Laiavere vere, Kerevere, Laanevere, Laguvere, Soo- kivi, Suurevare mets ~ Suurevere mets, vere, Ussivere. Endised külanimed on Pa- Ussivare - Ussivere. Determinantide -kivi, revere (1738 Dorff Perrewerre, 1750 Per- -mägi, -ringas puhul võiks samuti oletada referre Ado) ja tõenäoliselt ka Põikvere algset -vare: Lustivere kivi, Metsvere mägi, (1798 Peikfer), esimene registreeritud vä- Tölvere ringas, küllap ka Võrguvere säär. ravanimes, teine lahe- ja heinamaani- Pean isegi võimalikuks oletada algset mes. Ainult ca pooled Saaremaa vere-ni- osist -vare külanimes Leedri, sest just seal medest on asustusnimed. Ülejäänuist on asub üks Saaremaa suuremaid kalme- kolm heinamaanimed, kolm põllunimed, välju Kabelivarelik. Vaheldus esineb täna kaks kivinimed, kaks mäenimed, üks päeval ka nimes Kodavere niit - Kodakare neemenimi, üks metsanimi ja veel neli niit, allikais 1796 Kodakorwe Niet. külanimedega identset loodusnime. Kü Hoopis teist algupära tundub olevat lanimedest on H. Ligi järgi Salavere au Titevare mägi - Titevere mägi, mis näib tor Buxhövden ja see nimi võeti kasutu olevat nime saanud läheduses paiknevalt 10 sele alles 1930-ndail. Titevare talult (1592 seal Hans Dittfer < Ka semantiliselt erinevad Saaremaa pn. resp. in. Dittfer11). Talunimi on rah- uere-nimede esikomponendid Põhja-Tar- vaetümoloogiliselt ümber mõtestatud ja tumaa omadest. Isikunime võime kindla siirdunud -vare - -vere sarja. malt lähtekohana eeldada ainult Imave Kui nüüd nõustuda V. Palliga, et ni- re, Kaisvere, Kurevere, Uduvere puhul. metüüp sai alguse mingil kindlal terri Kahtlased on Pöllevere ja Üüvere, etümo- tooriumil, kus ta muutus produktiivseks logiseerimata on jäänud Parevere, Pööra- ja hakkas levima, sulatades endasse uusi vere, Rakvere. Esimese puhul tuleks küll elemente, siis võime lõpetuseks öelda, et kirjapanekute põhjal kõne alla pere. Suu Saaremaal on topoformant -vere olnud rim on loodusesemete nimedest ja maa ründav ja kujundatud mandri nimedest pinna iseloomust lähtunud rühm: Laane erineva uere-nimede alatüübi. vere, Metsvere, Sauvere, Soovere, Randve re; mitu nime märgivad suhtelist asukoh MARJA KALLASMAA ta: Keskvere, Körkvere, Põikvere, Tagave re. Just isikunimelistest esineb identseid kohanimesid ka mandril: Amb, Pii Ima vere, Mar, Vig, Han, Kse, Jür, San Kure vere, PJg Uduvere. Need ja teised isikuni medest lähtunud uere-nimed moodusta-

10 H. Ligi, Kaali katastroof ja Püha ki 11 helkonna kohanimed. — Keel ja Kirjandus M. Kallasmaa, Saaremaa kohani 1984, nr 5, lk 292. med I, lk 432.

261 KEELEKORRALDUS

RAHVASTE JA KEELTE NIMETUSTE ÕIGEKIRI

Emakeele Seltsi keeletoimkond arutas oma koosolekutel 4. detsembril 1997 ja 12. veebruaril 1998 Riigi Klassifikaatorikeskuses koostatud maailma rahvaste üle vaate alusel ja Peeter Pälli esildisel rahvaste, hõimude, keelte ja murrete nimetuste õigekirja. Keelte ja rahvaste nimetuste õigekirjutuse põhimõtted fikseerusid 1920-ndatel aastatel, kui eesti keelde toodi nn käändumatu omadussõna mõiste. Selle kohaselt kasutatakse keelte ja rahvaste nimetustes väikest algustähte ja eesti kirjaviisi. 1950-ndatel aastatel laiendati häälduspärast kirjutusviisi ka murdenimetuste kirjutamisele, nt ungari keele seekäi murre jms. Sellest loobuti 1975. aastal, kui ko- hanimelähteste murdenimetuste puhul soovitati tarvitada kohanimesid nende algku jul ja suure algustähega. Muus osas reeglistikku vahepeal muudetud ei ole, kuid kaugemate keelte ja rah vaste nimetuste õigekirjutus tekitab praktilises tarvituses jätkuvalt raskusi. Selgei- mini ilmneb see vähetuntud keelte ja rahvaste nimetamisel, kus arvukaid õigekirja- mugandeid on raske kokku viia algkujudega. "Eesti nõukogude entsüklopeedia" esi meses väljaandes püüti näiteks indiaani keelte nimetusi võimalikult häälduspärasta- da, kuid sealgi jäi osa nimekujusid mugandamata {Nez Perce jms). Teises väljaandes on enamiku indiaani keelte nimetuste mugandamisest loobutud, keelenimetused esi tatakse "üldkäibival kujul", sh suure algustähega. Olles neid raskusi möönnud, soovitab Emakeele Seltsi keeletoimkond siiski põhi liselt senise reeglistiku juurde jäämist. Muuhulgas peetakse oluliseks säilitada erine vus eesti kirjaviisi ja võõrkirjaviisi (nt tsitaatsõnade) vahel selliselt, et võõrkirjaviis võiks esineda üksnes: a) nimedes (kirjutatakse suure algustähega); b) võõrnimetuletistes (lane-, lik- jm regulaarliidetega, vajaduse korral kasutatak se ülakoma); c) tsitaatsõnades (kirjutatakse kursiivis, käänamisel lisatakse ülakoma järel käändelõpp püstkirjas). Alljärgnev reeglistik ja soovitused ei muuda otseselt seniseid reegleid ega kasu tust, ent pakub võimaluse keele- ja rahvanimetusi vajaduse korral paindlikumalt esi tada ladinatähelises maailmas enim kasutataval kujul. Üldreeglina kirjutatakse keelte, rahvaste ja hõimude nimetused väikese algus tähega ja häälduspärasel kujul. Keelte nimetused: eesti, inglise, isuri, jaava, jaapani, kõmri, navaho, pand- žabi, ruanda, samoa, suulu, tõva, turkmeeni, uiguuri, vepsa, volofi. Rahvaste ja hõimude nimetused: eestlased, inglased, isurid, jaavala- sed, jaapanlased, kõmrid, navahod, pandžabid, ruandad, samoalased, suulud, tõvala- sed, turkmeenid, uiguurid, vepslased, volofid. Allreeglid L Keelte ja rahvaste nimetamisel võib säilitada nimetuste algkirjapildi, kasuta des siiski väikest algustähte. Algkirjapildi annab kas keele ja rahva endanimetus (autonüüm) või maa kohalikus keeles kasutatav nimetus, erandjuhtudel ka mõni muukeelne nimetus. Kui nimetuse kirjapilt sisaldab võõrtähti või tähti, mis ei hääldu eesti kirjaviisi kohaselt, kasutatakse tsitaatsõnadele omast kursiivi vm esiletõstu. Mugandamata kirjapilt sobib eelkõige eesti tavas juurdumata nimetuste puhul, näi teks enamiku Ameerika indiaani, Austraalia, Paapua jt keelte ja rahvaste puhul.

262 Keelte nimetused: (Ameerika indiaani keeled) alabama, babine'i, catawba, kansa, kiowa, muinane, omurano, quiche, trique, txikäo; (Austraalia keeled) alyawarr'i, bandjalang'i, gambera, manda, mariyedi, waray; (Paapua keeled) bagupi, jilim'i, kotogüti, kwato, nobanobi, toaripi; (Aafrika keeled) ganäde, hiechware, !o!ung'i, /xam'i. Rahvaste ja hõimude nimetused: alabamad, babine'id, catawba'd, kanead, kiowa'd, muinaned, omuranod, quiche'd, trique'd, txikao'd, alyawarr'id, bandjalang'id, gamberad, mandad, mariyedi'd, waray'd, bagupid, jilim'id, kotogütid, kwato'd, nobanobid, toaripid, ganade'd, hiechware'd, !o!ung'id, /xam'id. 2. Keelerühmituste ja üksikutel juhtudel keelte endi nimetustes sisalduvad koha nimed võivad säilitada oma algkirjapildi, s.o suure algustähe ja algse kirjutusviisi. Keelerühmituste (hõimkondade, keelkondade, rühmade) nimetused: Adamaoua-Oubangui keeled, Altai keelkond, Filipiini keeled, Kaukaa sia keeled, Kordofani keelkond, Pamiiri keeled, Uurali keelkond. Keelte nimetused: Coeur d'Alene'i, Erie, Euchre Creeki (indiaani keeled Põhj a-Ameerikas). Märkus 1. Etnonüümiga seotud maanimesid (vrd eesti ja Eesti, läti ja Läti, unga ri ja Ungari) ei ole soovitatav selle reegli alla hõlmata. Märkus 2. Keelemurrete puhul säilitavad kohanimed alati oma algkirjapildi: ees ti keele Mulgi, Tartu ja Võru murre, Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti murded, eskimo kee le Ida-Arktika, Loode-Alaska ja Põhja-Alaska murre, ungari keele Szekely' murre; vadja keele Kukkusi murre. 3. lane-liite kasutamist on rahva- ja hõimunimetustes soovitatav piirata eeskätt juhtudega, kus nad on vastavuses mõne kohanimega. Riikkondsusele ehk elukohale viitavad tuletised säilitavad seejuures lähtekirjaviisi nii nagu muud võõrnimetuleti sed, etnilist (lingvistilist) päritolu märkivad tuletised on tavaks mugandada. Riikkondsuse ehk elukoha järgi saadud nimetused: antigua- lased, bahamalased, belize'lased, dominicalased, grenadalased, guadeloupe'lased, ni- caragualased, pitcairnlased, saintkittslased. Etnilist (lingvistilist) päritolu märkivad tuletised: kata loonlased (vrd Kataloonia) e katalaanid, provanslased (vrd Provence), radžastanlased (vrd Rajasthan), sardiinlased (Sardiinia) e sardid. Valik keelte ja rahvaste nimetusi Loend sisaldab keelte ja neid keeli kõnelevate rahvaste nimetusi eesti keeles kasu tamiseks soovitataval kujul. Tilde järel esitatakse rööpkujusid, kasutamiseks mitte- soovitatavad on märgendiga van (vananenud). Keelenimetuse järel on sulgudes nime tus inglise keeles ning, kui võimalik, ka omakeelne nimetus (autonüüm). Kui nimetu ses erineb üksnes algustäht, esitatakse sulgudes üksnes see koos lühendipunktiga. Kaksikkriipsu || järel on antud seda keelt kõneleva rahva nimetus ainsuse nimetavas, kui selline on kasutusel, ning komaga eraldatult mitmuse nimetava kuju või lõpp. Rea lõpus on nurksulgudes näidatud keelkond ja/või keelerühm, kuhu see keel kuu lub. Viimane on üksnes orientiiriks ega pretendeeri lõplikule tõele. Loend sisaldab keeli, mis 1) on mõnes riigis või piirkonnas ametikeeled, 2) sisaldu vad ISO 639 kahe-ja kolmetäheliste keelte loetelus (v.a keelerühmad ja enamik aja loolisi keelevorme), 3) esinevad eestikeelses kirjanduses (sh sõnaraamatutes). Hääbu nud keeled on loendis tähistatud t-ga. Häälduse (välte, rõhuja peenenduse) täpsustamiseks kasutatakse "Õigekeelsussõ naraamatu" (1976) märkimisviisi. Nii nagu seal ei märgita siingi sõna pearõhku mit mesilbilistes sõnades, mille kolmas silp on III vältes või pika vokaaliga. Neil juhtudel — näiteks sõnades gudžara4lane, hilig' ainoni, jukagiiri — on pearõhk tegelikus kõ nes vahelduv, s.t võib langeda kas esimesele või kolmandale silbile. Täishäälikute- vahelist silbipiiri näitab vajaduse korral sidekriips nimetuse järel nurksulgudes: geo'rgia \ge-orgia].

263 abasiini (Abaza, a.) || abasMin, -siinid bali (Balinese) || bali, -d ~ balilane, [Kaukaasia — abhaasi-adõgee] -sed [austroneesia] abhaasi (Abkhaz, aphsua) || ablTaas, balkaari vt karatš ai-balkaari -haasid [Kaukaasia — abhaasi-adõgee] ba'mbara (В.) || ba~mbara, -d [Nigeri- adangme (A.) || ada'ngme, -d [Nigeri- Kongo — mände] Kongo — kvaa] band а (В.) || banda, -d [Nigeri-Kongo — adõgvee (Adyghian, adõge) || adog'ee, Adamaoua-Oubangui] -d [Kaukaasia — abhaasi-adõgee] basa (B.) || basa, -d [Nigeri-Kongo — afari ~ danakili (Afar) || afar, -id ~ kvaa] danakil, -id [afroaasia — kusi] baski (Basque, euskara) || ba4sk, bas afgaani vt pustu kid [eraldi seisev] afrihili (A.) || - [tehiskeel] baškiiri (Bashkir, baškort) || baškviir, afrikaani (Afrikaans, a.)|| afrika~nder, -kiirid [Altai — türgi] -drid [indoeuroopa — germaani] bataki ~ toba-bataki (Toba-Batak) || aim ara ~ a imar aa (Aymara, aima- batak, -id [austroneesia] ra) || "aimara, -d [Andi] bedža ~ bedau'je (Beja) || bedža, -d ~ takadi ~ babüFoonia-ass üüria bedau je, -d [afroaasia — kusi] (Akkadian, lišanum akkaditum) || äkad, ЬеГаи ~ раГаи (Palauan) || beFaula- -id [afroaasia — semi] ne, -sed - раГаи1апе, -sed [austroneesia] akoli vt atšoli belu'tsi (Baluchi, balüehi) || belu'tsi, alam^ sorbi (Low Sorbian, dolno- -d [indoeuroopa — Iraani] serbska ree) || (vt sorbi) [indoeuroopa — bemba (В., cibemba) || bemba, -d [Nige slaavi] ri-Kongo — bantu] al b aa nia (Albanian, shqip) || albaan be^ngali (В., banglä) || be"ngal, -id [in lane, -sed [indoeuroopa] doeuroopa — India] aleuudi (Aleut, a.) || aleuu4, -uudid bho'dzpuri (Bhojpuri) || bho^džpuri, [eskimo-aleuudi] -d [indoeuroopa — India] al f ai ~ oiroodi van (A., altaj) || alt4 ai - bhutani vt dzongkha lane, -sed [Altai — türgi] bihaari (Bihari) || bih/aar, -haarid ~ ambo (A., ovambo) || ambo, -d [Nigeri- bulgaarlane, -sed [indoeuroopa — India] Kongo — bantu] bikoli (Bikol) || bikol, -id [austroneesia] a mhari ~ amhaara van (Amharic, birma (Burmese, myanmasa) || birma- amarinya) || a4mhar, -id [afroaasia — semi] lane, -sed [hiina-tiibeti — Assami-Birma] ar aabia (Arabic, 'arabi) || araablane, bislama (B.) || —J [indoeuroopa — romaani] -sed [afroaasia — semi] boji vt b'ui aramea (Aramaic, lishana khata) || bradži (Braj) || br adž, bradžid [indoeu aranf ealane, -sed [afroaasia — semi] roopa — India] arapaho (A.) || arapaho, -d [algonkini] bretooni (Breton, brezhoneg) || bre- armeenia (Armenian, hajeren) || ar- t'oon, -toonid [indoeuroopa — keldi] m eenlane, -sed [indoeuroopa] bugi (Buginese) || bugi, -d [austronee aserbaidžaani (Azerbaijani, агэгЬау- sia] can) || aserbaidz'aan, -žaanid ~ aser, -id bugotu (Bughotu) || bugotu, -d [austro [Altai — türgi] ' neesia — Melaneesia] a'ssami (Assamese, assami) || a~ssam, b4ui ~ boji (Puyi, bouyei) || b4ui, -d [hii -id ~ a^ssamlane, -sed [indoeuroopa — India] na-tiibeti — tai] ass~ üüria vt s^üüria bu lg aaria (Bulgarian, bälgarski) || asteegi vt nahua bulgaarlane, -sed [indoeuroopa — slaavi] atšehi (Achinese, aceh) || atšeh, -id burjaadi (Buryat, burjaad) || burjaa't, [austroneesia] -jaadid [Altai — mongoli] atšoli - akoli (Acholi) || a4šoli, -d ~ burušaski (Burushask) || buruša^sk, akoli, -d [Niiluse-Sahara] -sa'skid [eraldi seisev] avaari (Avar, a.) || av4aar, avaarid bu\šmani (Bushman, saan) || bu~š- [Kaukaasia — Dagestani] man, -id [khoisani] avadhi (Awadhi) || avadhi, -d [indoeu Cooki [kuki] maoori (Cook Islands roopa — India] tave'sta (Avestan) || - [indoeuroopa — 1 Bislama on Vanuatus kasutatav kreoo- Iraani] Ukeel.

264 Maori) II Cooki maoori, -d [austroneesia — eve'ngi ~ tunguusi van (Evenk, eve- Polüneesia] dõ) || eve'nk, eve'ngid [Altai — tunguusi] dajaki (Dayak) || dajak, -id [austronee evo'ndo ~ jau nde (Ewondo) || evo'n- sia] do, -d - j au'nde, -d [Nigeri-Kongo — bantu] danakili vt afari fangi (Fang) || fa~ng, fangid [Nigeri- dargi (Dargwa, dargan) || da~rg, dar- Kongo — bantu] gid [Kaukaasia — Dagestani] fanti (F.) || fanti, -d [Nigeri-Kongo — dari (D.) || —2 [indoeuroopa — Iraani] kvaa] delavari (Delaware, lenape) || delavar, fidži (Fijian, fiti) || fidžilane, -sed [aust -id [algonkini] roneesia — Melaneesia] dinka (D.) || dinka, -d [Niiluse-Sahara] ffouViikia (Phoenician) || foin4iiklane, divehi vt maldiivi -sed [afroaasia — semi] djula (Dyula) || djula, -d [Nigeri-Kongo foksi - rebase^ indiaani (Fox) | — mande] fovks, foksid ~ rebase^indiaanlane, -sed dogri (D.) || dogri, -d [indoeuroopa — In [algonkini] dia] foni (Fon) || foni, -d [Nigeri-Kongo — dogribi-Karujärve indiaani (Bear kvaa] Lake-Dogrib) || dogrib, -id; Karujärve in friisi (Frisian, frysk) || fr'iis, friisid ~ diaanlane, -sed [naa-dene] friislane, -sed [indoeuroopa — germaani] dzongkha - bhutani (D.) || dzong- friuuli (Friulian, furlan) || friuuli, -d kha, -d - bhutanlane, -sed [hiina-tiibeti — [indoeuroopa — romaani] Tiibeti-Himaalaja] fulbe ~ fulani (Fula(ni), fulfulde) || duala (D.) || duala, -d [Nigeri-Kongo — fulbe, -d [Nigeri-Kongo] bantu] fääri (Faroese, f0royskt) || Fäärlane, edo (Bini) || edo, -d [Nigeri-Kongo — -sed [indoeuroopa — germaani] 4 v kvaa] g aa (Ga) || g aa, -d [Nigeri-Kongo — kvaa] t"eelami (Elamite) || "eelamlane, -sed gaeli (Scots Gaelic, gäidhlig) || g'ael, [eraldi seisev] gaelid [indoeuroopa — keldi] 4 eenetsi - jenisseiusamojeedi van gagauusi (Gagauz, g.) || gaga uus, (Enets, enjtše') || eenets, -id [Uurali — sa- -uusid [Altai — türgi] mojeedi] gajo (Gayo) || gajo, -d [austroneesia] eesti (Estonian) || ee4stlane, -sed [Uura galeegi (Galician, galego) || gaYeeg, li — Soome-Ugri] -leegid [indoeuroopa — romaani] efiki vt ibilno galla vt oromo tegTptuse (Egyptian) || egf ptlane, -sed ganda ~ luga'nda (G., luganda) || gan- [afroaasia — egiptuse] da, -d [Nigeri-Kongo — bantu] ekadžuki (Ekajuk) || ekadžu^k, -džu- gbaja (Gbaya) || gbaja, -d [Nigeri-Kongo kid [Nigeri-Kongo] — Adamaoua-Oubangui] ersä (Erzya, erzjan) || ersä, -d [Uurali geezi vtctToopia — Soome-Ugri] giljaki vt nivhi 4 eskimo ~ innuiti - jupiki3 (E.) || es geo^rgia vt gr uusia kimo, -d - innuft l-u-i't], -id - jupik, -id goa vt kokkani 1 [eskimo-aleuudi] goldi vt nan ai espanjool vt ladiino gondi (G.) || gondi, -d [draviidi] espera'nto (E.) || - [tehiskeel] tgooti (Gothic) || goo*t, goodid [indoeu etioopia ~ geezi (Geez) || - [afroaasia roopa — germaani] — semi] gorontalo (G.) || gorontalo, -d [austro eve (Ewe, e.) || eve, -d [Nigeri-Kongo — neesia] kvaa] grebo (G.) || grebo, -d [Nigeri-Kongo — eveeni - lamuudi van (Even, e.) || kvaa] ev'een, eveenid [Altai — tunguusi] gr"uusia ~ geo'rgia \ge-o*rgia] (Geor 2 Dari e Kabuli pärsia keeleks nimeta gian, kharthuli) || grus'iin, -siinid ~ takse Afganistanis kasutatavat pärsia kir geo'rglane, -sed [Kaukaasia — kartveli] jakeelt. grööni (Greenlandic, kalaallisut) | 3 Innuiti nimetust kasutatakse läänees- gröönlane, -sed [eskimo-aleuudi] kimo, jupiki nimetust idaeskimo keelte ja guararTii (Guarani, avane'e) || guara- murrete kohta. n~ii, -d [ekvaatori] 265 gudžarati (Gujarati, gujaräti) || gud- indoneesia (Indonesian, bahasa indo- žara~t, -rätid - gudžara41ane, -sed [indo- nesia) || indon'eeslane, -sed [austroneesia] euroopa — India] Tnglise (English) || inglane, -sed [in gvrtšini (Gwich'in) || gvivtšin, -id [naa- doeuroopa — germaani] s dene] ingu'si (Ingush, ghalghaj) || ingu šš, häida (H.) || häida, -d [eraldi seisev] -gu'sid [Kaukaasia — nahhi] haiti^kreooli (Haitian Creole) || haiti- i nn uiti vt eskimo lane, -sed [indoeuroopa — romaani] inter] ingua (I.) || - [tehiskeel] haka'ssi (Khakass, hakas) || hakaas, interli~ngue (I.) || - [tehiskeel] -ka'ssid [Altai — türgi] inu'ktituti (Inuktitut) || eskimo4, -d handi ~ ostjaki van (Khant, hantõ ~ [eskimo-aleuudi] kantõk) || ha~n't, handid [Uurali — Soome- inu'piaki (Inupiak, inupiaq) || eski 5 Ugri] mo , -d [eskimo-aleuudi] hausa (H.) || hausa, -d [afroaasia — iraani vt pärsia Tšaadi] Г standi (Icelandic, islenzk) || island hav*ai (Hawaiian, hawai'i) || hav'aila- lane, -sed [indoeuroopa — germaani] ne, -sed [austroneesia — Polüneesia] isuri (Ingrian, ižoran) || isur, -id [Uura h'eebrea ~ ivrirt, -riidi (Hebrew, 'iv- li — Soome-Ugri] rit) || juu% juud'id [afroaasia — semi] itaalia (Italian, italiano) || itaallane, herero (H, Otjiherero) || herero, -d -sed [indoeuroopa — romaani] [Nigeri-Kongo — bantu] itehneeni - kamtšadali van (Itelmen, thet'i - hetiidi - hiti - neši (Hittite) itõnmõ'n) || itelnfeen, -meenid [paleoaasia] || he't't, het'id - hetii't, -tüdid - hf tt, hi ivr4it vt h4eebrea tid [indoeuroopa — Anatoolia] jaa"pani (Japanese, nihongo) || jaa hiina (Chinese, zhongwen) || hiinlane, panlane, -sed [eraldi seisev] -sed [hiina-tiibeti — hiina] jaava (Javanese, bahasa jawa) || jaa- hiligainoni (Hiligaynon) || hilig'ai- valane, -sed [austroneesia] non, -id [austroneesia] jakuudi ~ sahha (Yakut, sahha) || ja- himatšali (Himachali) || himatšali, -d kuu4, -kuudid - sahha, -d [Altai — türgi] [indoeuroopa — India] j'ao (Y.) || j~ao, -d [Nigeri-Kongo — bantu] hindi (H., hindi) || hindu, -d [indoeuroo japi (Yapese) || ja4pp, japid [austronee pa — India] sia — Mikroneesia] hirimotu vt motu jau'nde vt evo'ndo hisp aania (Spanish, espafiol) || his jenissei^ ostjaki vt keti paanlane, -sed [indoeuroopa — romaani] jenissei saniojeedi vt eenetsi hiti vt het'i jidiši (Yiddish) || juuvt', juud'id6 [indo hmongi - mi'ao (Hmong) || hmo4ng, euroopa — germaani] hmongid ~ mi4 ao, -d [miao-jao] jvii ~ lolo (I) || j"ü, -d - lolo, -d [hiina-tii hollandi (Dutch, nederlands) || hol beti — Assami-Birma] landlane, -sed [indoeuroopa — germaani] joruba (Y., yoruba) || joruba, -d [Nigeri- horvaadi - kroaadi van (Croatian, Kongo — kvaa] hrvatski) || horvaa't, -vaadid [indoeuroopa jukagiiri - oduli (Yukaghir, odul) || — slaavi] jukagiir, -giirid [paleoaasia] hotentoti vt nama jukateegi vt maaja huvei (Hui, h.) || huvei, -d [hiina-tiibeti jupiki vt eskimo — hiina] juraki samojeedi vt neenetsi hupa (H.) II hupa, -d [naa-dene] juuditar4 aabia (Judeo-Arabic) || juu4', ibani (Iban) || iban, -id [austroneesia] juud'id [afroaasia — semi] ibiljio - efiki (Efik-Ibibio, ibibio-efik) juudi^pä^rsia (Judeo-Persian) || juu4t', || ibilaio, -d - efik, -id [Nigeri-Kongo] juudid [indoeuroopa — Iraani] ibo ~ igbo (I.) || ibo, -d ~ igbo, -d [Nige 4 Inuktituti on üks eskimo keeli; rahva ri-Kongo — kvaa] nimetusena ei kasutata. idžo (Ijo) || idžo, -d [Nigeri-Kongo — kvaa] 5 Inupiaki on üks eskimo keeli; rahvani iiri (Irish, gaeilge) || "iirlane, -sed [indo metusena ei kasutata. euroopa — keldi] 6 Jidiš on üks juutide keeli; rahvanime iloko (Ilocano) || iloko, -d [austroneesia] tusena ei kasutata.

266 tkaavi (Kawi) || — [austroneesia] kiku ju (Kikuyu, Giküyü) || kikuju, -d kaba'rdi-tserke'ssi (Kabardian-Cir- [Nigeri-Kongo — bantu] cassian, keberdej-šerdžes) kaba"rd, kimbu n du vt mbundu -ba'rdid; tšerke"ss, -ke'ssid [Kaukaasia — kirgiisi (Kirgiz, kõrgõz) || kirg~iis, -gii- abhaasi-adõgee] sid [Altai — türgi] kabi iii (Kabyle) || kahiil, -biilid [afro- kiribati ~ tungaru (I-Kiribati) || kiri- aasia — berberi] bati, -d [austroneesia — Mikroneesia] kado (Caddo) || kado, -d [kado] kiriku^ slaavi - vana„ slaavi (Church kaja (Kayah) || kaja, -d [hiina-tiibeti — Slavic) К - [indoeuroopa — slaavi] Assami-Birma] kisi (K.) || kisi, -d [Nigeri-Kongo] kale"ndžini (Kalenjin) || kale"ndžin, kituba vt kongo -id [Niiluse-Sahara] komi - sürja^komi (K., komi) || komi, kalmõki (Kalmyk, hal'mg) || kal -d [Uurali — soome-ugri] mo" kk, -mo'kid [Altai — mongoli] kongo ~ kituba ~ monokutuba (K., kamba (K., kikamba) || kamba, -d [Ni- kiköngo) || kongo, -d [Nigeri-Kongo — bantu] geri-Kongo — bantu] kopikani ~ g"oa (K., kõnkanl) | kamtšadali vt itelmeeni ko"nkani, -d ~ g"oa, -d [indoeuroopa — India] kannada (K., kannada) || kannada, -d kono (K.) || kono, -d [Nigeri-Kongo — [draviidi] mände] kanuri (K.) || kanuri, -d [Niiluse-Sahara] koosa (Xhosa, isiXhosa) || koosa, -d karaiimi (Karaim, karaj) || karavini, [Nigeri-Kongo — bantu] -iimid [Altai — türgi] kopti (Coptic) || ko"pt, koptid [afroaasia karakalpa'ki (Kara-Kalpak, kara- — egiptuse] kalpak) || karakalpa"kk, -pa'kid [Altai — korea (Korean, chosön-o) || koreala- türgi] ne, -sed [eraldi seisev] karatš" ai-balkaari (Karachay-Bal- korja'ki ~ nõmõlaani van (Koryak, kar, karatšaj-malkar) || karats" ai, -d; tšavtšvajejõl) || korja"kk, -ja'kid [paleo balk" aar, -kaarid [Altai — türgi] aasia] kareni (Karen) || karen, -id [hiina-tiibe korni (Cornish, Kernewek) || ko"rn, ti — Assami-Birma] kornid [indoeuroopa — keldi] kariibi (Carib) || kariib, -riibid [kariibi] korsika (Corsican, corsu) || korsikla- karjala (Karelian, karjalan) || karjala ne, -sed [indoeuroopa — romaani] ne, -sed [Uurali — soome-ugri] kosr"ae ~ kusai'e van (Kosraean) || Karujärve indiaani vt dogribi kosr"ae, -d [austroneesia — Mikroneesia] kasa'hhi (Kazakh, kazak) || kasa"hh, kpelle (K.) || kpelle, -d [Nigeri-Kongo — -sa'hhid [Altai — türgi] mände] kašmiiri (Kashmiri, kashmiri) || kaš- kreeka (Greek, ellinika) || kreeklane, m"iir, -mürid ~ kašm"iirlane, -sed [indoeu- -sed [indoeuroopa] roopa — dardi] kr"ii (Cree) || kr"ii, -d [algonkini] kašuubi (Kashubian) || kaš"uub, -šuu- kriigi vt maskogi bid [indoeuroopa — slaavi] krimmi^ tatari (Crimean Tatar, qnm katalaani (Catalan, catala) || kata- tatar) | krimmi^ tatarlane, -sed [Altai — Гаап, -laanid ~ kätal" oonlane, -sed [indo türgi] euroopa — romaani] kr"io (K.) || kr"io, -d [indoeuroopa — ger katsini - tsinpo (Kachin, jinghpaw) maani] || kartsin, -id ~ tsinpo, -d [hiina-tiibeti — kroaadi vt horvaadi Assami-Birma] kr"uu (Kru) || kr"uu, -d [Nigeri-Kongo — keti - jenisseiostjaki van (Ket) || ke"tt, kvaa] ketid [paleoaasia] kumõld (Kumyk, kumuk) || kumõ"kk, ketšua (Quechua, Qheswa ~ Kechwa) -mõldd [Altai — türgi] || ke"tšua, -d [Andi] kurdi (Kurdish, zimane kurdi) khamti (Khamti) || khamti, -d [hiina- ku"rd, kurdid [indoeuroopa — Iraani] tiibeti — tai] kuru Tihi vt oraoni khasi (K., khäsl) || khasi, -d [austroaa- kusai'e vt kosr"ae sia — moni-khmeeri] kuten"ai (K.) || kuten" ai, -d [eraldi seisev] khmeeri (Khmer, khmer) || khm"eer, kõmri ~ ue'Isi van (Welsh, cymraeg) || khmeerid [austroaasia — moni-khmeeri] kõ"mr, kõmrid [indoeuroopa — keldi] 267 ladiini (Ladin, 1.) || lacTiin, -diinid [in- lääne sotho vt tsvana doeuroopa — romaani] maaja - jukateegi (Maya - Yucate- ladiino ~ espanj ool, -i (Ladino) || co) || maaja, -d - jukatee'k, -teegid [penuti jmTt', juudid [indoeuroopa — romaani] — maaja] ladina (Latin, lingua latina) || - [indo mad ura (Madurese) || madura, -d [aust- euroopa — itali] roneesia] 4 la"hnda ~ le'hnda « lääne„pa nd- magahi (M.) || magahi, -d [indoeuroopa žabi (Lahnda) || la'hnda, -d ~ le'hnda, -d — India] [indoeuroopa — India] maLthili (M.) || mai4thili, -d [indoeuroo lahu (L.) || lahu, -d [hiina-tiibeti — Assa- pa — India] mi-Birma] makavssari (Makasar) || maka4ssar, 4 laki (Lakk, lakku) || la kk, lakid [Kau -id [austroneesia] kaasia — Dagestani] makedoonia (Macedonian, make- lamba (L.) || lamba, -d [Nigeri-Kongo — donski) || maked'oonlane, -sed [indoeuroo bantu] pa — slaavi] lamuudi vt eveeni malagassi (Malagasy, m.) || malagas Гао (L., pha xa lao) || Гао, -d [hiina-tii si, -d [austroneesia] beti — tai] malai (Malay, bahasa malaysia) || lapi vt saami таГапапе, -sed [austroneesia] leedu (Lithuanian, lietuvhi) || leedula malajalami (Malayalam, malayälam) ne, -sed [indoeuroopa — balti] || malajalam, -id [draviidi] le'hnda vt lahnda malavi vt njandža lesgi (Lezgi, lezgi tšal) || lesgi, -d [Kau- maldiivi - divehi (Maldivian, divehi) kaasia — Dagestani] || mald'iivlane, -sed ~ divehi, -d [indoeuroo letseburgi (Luxembourgian, letze- pa — India] v buergesch) || letsebu rglane, -sed [indoeu malinke (M.) || mali'nke, -d - män roopa — germaani] di'ngo, -d [Nigeri-Kongo — mände] liivi (Livonian, livõd) || liivlane, -sed malta (Maltese, maiti) || maltalane, [Uurali — Soome-Ugri] -sed [afroaasia — semi] Ii ngala (L., lingäla) || lfngala, -d [Ni mandari (Mandar) || ma'ndar, -id geri-Kongo — bantu] [austroneesia] lisu (L.) || lisu, -d [hiina-tiibeti — Assa- mänd i и (Manchu, manzhu) || mand- mi-Birma] žu, -d [Altai — tunguusi] lolo vt У ii manipuri (M., manipuri) || manipuri, loma (L.) || loma, -d [Nigeri-Kongo — -d [hiina-tiibeti — Assami-Birma] mände] mansi - voguli van (M., mansi) || lozi (L., sikololo) || lozi, -d [Nigeri-Kongo mansi, -d [Uurali — soome-ugri] — bantu] maoori (Maori, mäori) || maoori, -d luba (L., chiluba) || luba, -d [Nigeri-Kon [austroneesia — Polüneesia] go — bantu] marathi (M., maräthi) || marathi, -d luga'nda vt ganda [indoeuroopa — India] luise'njo (Luiseno) || luise'njo, -d [as- mari ~ niidu mari - tseremissi van teegi-tano] (M., (olõk) marij) || mari, -d - marilane, lulua (Luba-Lulua) || lulua, -d [Nigeri- -sed [Uurali — soome-ugri] Kongo — bantu] marssalu (Marshallese, MajeJ) || mär lunda (L.) || lunda, -d [Nigeri-Kongo — ksa* Ilane, -sed [austroneesia — Mikroneesia] bantu] ma4rvari (Marwari) || mavrvari, -d [in Гио (L., Dholuo) || Гио, -d [Niiluse-Sahara] doeuroopa — India] v 4 luš ei (Lushai) || luš ei, -d [hiina-tiibeti mas'ai (M., maasai) || mäs" ai, -d [Niilu- — Assami-Birma] se-Sahara] luužitsi vt sorbi maskogi - kriigi ~ oja indiaani Tõuna^ndebele (South Ndebele) | (Creek) || maskogi, -d - krii'k, kriigid - Fõunajidebele, -d [Nigeri-Kongo — bantu] oja^indfaanlane, -sed [maskogi] Lõuna sotho vt sotho mbundu ~ kimbu'ndu (Kimbundu, lat'i (Latvian, latviešu) || lä41ane, -sed k.) || mbundu, -d [Nigeri-Kongo — bantu] [indoeuroopa — balti] mende (M., M nde) || mende, -d [Nigeri- lääne pandžabi vt lahnda Kongo — mände]

268 тГао vt h möngi nevari (Newari) || nevari, -d [hiina-tii- mfkmaki (Micmac) || mi4kma4k, -ma beti — Tiibeti-Himaalaja] kid [algonkini] nganassaani - tavgi^ samojeedi van minangkabau (M.) || minangkab4au, (Nganasan, ngenge'sa) || nganass4aan, -d [austroneesia] -saanid [Uurali — samojeedi] mohoogi (Mohawk) || mohoo4k, -hoo- nTasi (Nias) || n4ias, -id [austroneesia] gid [irokeesi] niidu mari vt mari mokša (Moksha, mokšen") || mokša, -d niue (Niuean) || niue, -d [austroneesia [Uurali — soome-ugri] — Polüneesia] moldova ~ moldaavia (Moldavian, nivhi - giljaki van (Nivkh, nivgh) || moldoveanä) ' moTdovlane, -sed ni4vh, nivhid [paleoaasia] mokTaavlane, -sed [indoeuroopa — romaani] nja4mvesi (Nyamwezi) || nja4mvesi, -d mongo (M.) || mongo, -d [Nigeri-Kongo [Nigeri-Kongo — bantu] — bantu] njandža - tšitševa ~ tševa - malavi mo4ngoli (Mongol, m.) || mo4ngol, -id (Nyanja, Chinyanja) || njandža, -d - tševa, [Altai — mongoli] -d - malavi, -d [Nigeri-Kongo — bantu] moni - talaingi (Mon) || moni, -d ~ ta- njoro (Nyoro) || njoro, -d [Nigeri-Kongo lai4ng [-la-Vng], -id [austroaasia — moni- — bantu] khmeeri] nkole (N.) || nkole, -d [Nigeri-Kongo — mo4rdva vt ersa; mokša bantu] more - mossi (Mossi) || mossi, -d [Ni nog4ai (Nogay, nogaj) || nog4ai, -d [Altai geri-Kongo] — türgi] motu - hirimotu (M.) || motu, -d [aust norra (Norwegian, norsk) || norralane, roneesia — Melaneesia] -sed [indoeuroopa — germaani] musi Jala indiaani (Blackfoot) nzima (N.) || nzima, -d [Nigeri-Kongo — 4 4 4 mu st, jalawindi aanlane, -sed - mu stv kvaa] jaTg, -jalad [algonkini] nupe (N.) || nupe, -d [Nigeri-Kongo — imTstlas^k'eel - romi (Romany, ro kvaa] mani) || mifstlane, -sed ~ romi, -d [indoeu nõmõlaani vt korja'ki roopa — India] oduli vt jukagiiri m4äe„mari (Hill Mari, kõrõk-marõ) || odžibv4ei (Ojibwa, ojibwe) || odžibv4ei, m4äejnari, -d [Uurali — soome-ugri] -d [algonkini] mänksi (Manx, gaelg Vanninagh) || oiroodi vt alt4ai män~ks, mänksid [indoeuroopa — keldi] oja indiaani vt maskogi nahua - asteegi (Nahuatl, n.) || na- oksit a ani vt prova'nsi hua, -d ~ astee~k, -teegid [asteegi-tano] oraoni ~ kuru Tihi (Kurukh) || oraon, 4 nama ~ hotentot'i (Hottentot) || па -id - kuru hh, -ni Tihid [draviidi] та, -d ~ hotentott't, -tot'id [khoisani] oria (Oriya, oriyä) || oria, -d [indoeuroo nan4ai - goldi van (N., naanaj) || pa — India] nan"ai, -d [Altai — tunguusi] orja^ in diaani vt sleivi nasi (Nakhi, naxi) || nasi, -d [hiina-tii- oroki (Orok, ujlta) || orok, -id [Altai — beti — Assami-Birma] tunguusi] nauru (Nauruan, naoero) || naurulane, oromo ~ galla van (O., afan oromo) || -sed [austroneesia — Mikroneesia] oromo, -d ~ galla, -d van [afroaasia — kusi] navaho (Navajo, Dine ~ Naabeehö) || orotši (Oroch) || orotš, -id [Altai — tun navaho, -d [naa-dene] guusi] 4 ndebele ~ põhja^ndebele (N., isin- osei'dzi (Osage) || os eidž, -sei'dzid debele) || ndebele, -d - matabele, -d [Nige [siuu] 4 ri-Kongo — bantu] osseedi (Ossetic, iron) || ossee t, -see ndonga (Oshindonga) || ndonga, -d [Ni did [indoeuroopa — Iraani] geri-Kongo — bantu] ostjaki vt han'di neenetsi - juraki^samojeedi van (Ne ostjaki samojeedi vt sölkupi 4 4 nets, njenetsja) || neenets, -id [Uurali — sa- pal au vt bei au mojeedi] pampa'nga (Pampangan) || pampa'n- nepali (N.) || nepallane, -sed [indoeu ga, -d [austroneesia] 4 roopa — India] pandžabi (Punjabi, panjäbi) || pa nd- neši vt heti žab, -id [indoeuroopa — India]

269 pangasinani (Pangasinan) || pangasi- sahha vt jakuudi nan, -id [austroneesia] saksa (German, deutsch) || sa'kslane, papiame'nto (P.) || - [indoeuroopa — ro -sed [indoeuroopa — germaani] maani] Samaaria aramea (Samaritan Ara 4 pedi - põhja^sotho (P., Sepedi) || pe- maic) II Sam aaria aranfealane, -sed [af- di, -d ~ põhja^sotho, -d [Nigeri-Kongo — roaasia — semi] bantu] sampoa (Samoan) || sam'oalane, -sed permi„komi (Komi-Permyak, komi- [austroneesia — Polüneesia] permjatsköj) || permikomi, -d [Uurali — sandave (Sandawe) || sandave, -d Soome-Ugri] [khoisani] pilipino vt tagalogi sango (S., sangho) || sango, -d [Nigeri- po'hnp'ei ~ ponape (Ponapean) || Kongo — Adamaoua-Oubangui] pvohnpvei, -d ~ ponape, -d [austroneesia — sanskriti (Sanskrit, s.) || - [indoeuroo Mikroneesia] pa — India] poola (Polish, polski) || poolakas, -kad san'tali (S.) || san'tali, -d [austroaasia] [indoeuroopa — slaavi] sapoteegi (Zapotec) || sapotee'k, -tee- portugali (Portuguese, portugues) || gid [oto-mange] portugallane, -sed [indoeuroopa — romaani] sardi (Sardinian, limba sarda) || sa'rd, pran4tsuse (French, frangais) || pran'ts- sardid - sard4inlane, -sed [indoeuroopa — lane, -sed [indoeuroopa — romaani] romaani] prova'nsi ~ provanssaali - oksi- sasaki (Sasak) || sasak, -id [austronee taani7 (Occitan, o.) || provanvslane, -sed sia] [indoeuroopa — romaani] sebu (Cebuano) || sebu, -d [austroneesia] pustu ~ afgaani (Pashto, pashto) || seiseTli^kreooli (Seychellese?, sesel- pustu, -d ~ afg"aan, -gaanid [indoeuroopa wa) || seišelllane, -sed [indoeuroopa — ro — Iraani] maani] põhja„ndebele vt ndebele sePkupi vt soPkupi põhja^sotho vt pedi seneka (Seneca) || seneka, -d [irokeesi] pä rsia - iraani (Persian, farsi) || se'rbia (Serbian, srpski) || serblane, pä>slane, -sed ~ ir'aanlane, -sed [indoeu -sed [indoeuroopa — slaavi] roopa — Iraani] se'rbia-horvaadi - serbohorvaadi radžastani (Rajasthani, räjasthäni) || (Serbo-Croatian, srpskohrvatski) || se>b- radžastanlane, -sed [indoeuroopa — India] lane, -sed; horvaa4, -vaadid [indoeuroopa rapan'ui (R.) || rapan~ui, -d [austronee — slaavi] sia — Polüneesia] sereri (Serer) || serer, -id [Nigeri-Kongo] raroto'nga (Rarotongan) || raroto'nga, sibo (S., xibe) || sibo, -d [Altai — tunguusi] -d [austroneesia — Polüneesia] sidamo (S.) || sidamo, -d [afroaasia — rebasew indiaani vt foksi kusi] retoromaani (Rhaeto-Romance, ro- siiami vt t'ai montsch) |j retorom"aan, -maanid [indoeu siiuihi (S., sindhi) || sindhi, -d [indoeu roopa — romaani] roopa — India] romi vt mu"stlaswk"eel sPngali - singaleesi van (Sinhalese, rootsi (Swedish, svenska) || rootslane, simhala) || sfngal, -id [indoeuroopa — India] -sed [indoeuroopa — germaani] sPuu (Sioux, lakhota) || si4uu, -d [siuu] ruanda (Rwanda, ikinyarwaanda) || sleivi - orja indiaani (Slave(y)) || rua'nda, -d [Nigeri-Kongo — bantu] sleivi, -d [naa-dene] rum'eenia (Romanian, romana) || ru- slovalri (Slovak, slovensky) || slo- m'eenlane, -sed [indoeuroopa — romaani] vakk, -va'kid [indoeuroopa — slaavi] rundi (R., ikiruundi) || rundi, -d [Nige sloveeni (Slovenian, slovenšcina) || ri-Kongo — bantu] slov'een, -veenid [indoeuroopa — slaavi] saami ~ lapi (Lapp, säbmi) || s~aam, sotnäali (Somali, soomaali) || som'aal- saamid - s^aamlane, -lased - la4plane, lane, -sed - sonf aal, -maalid [afroaasia — -sed [Uurali — soome-ugri] kusi] 7 Oksitaani nimetus viitab Prantsusmaa song"ai (Songhai) || song~ai, -d [Niiluse- lõunaosa keeltele/murretele laiemalt kui Sahara] provansi, mis märgib eelkõige selle idaosa soni'nke (S.) || soni'nke, -d [Nigeri-Kon (Provence'i) keelt. go — mande]

270 4 soome (Finnish, suomi) || s oomlane, tadžiki (Tajik, todžiki) || tadžPkk, -sed [Uurali — soome-ugri] -žiTiid [indoeuroopa — Iraani] sorbi - luužitsi (Sorbian) || so>b, sor tagalogi - pilipino (Tagalog, t.) || ta- bid [indoeuroopa — slaavi] galog, -id - tagal, -id [austroneesia] sotho - Tõuna„sotho - suu to (Sot- tahi'ti (Tahitian) || tahi'tilane, -sed ho, Sesotho) || sotho, -d ~ suuto, -d [Nigeri- [austroneesia — Polüneesia] Kongo — bantu] Pai - s4iiami van (Thai, t.) || Pailane, sranani (Sranantongo, sranan) || suri- -sed ~ s^iiamlane, -sed van [hiina-tiibeti — namelane, -sed8 [indoeuroopa - germaani] tai] suahiili (Swahili, Kiswahili) || suahii talaingi vt. moni li, -d [Nigeri-Kongo — bantu] talo'si (Talishi, tolõš) || talcTšs, -lõ'šid sukuma (S.) || sukuma, -d [Nigeri-Kon [indoeuroopa — Iraani] go — bantu] tamašeki vt tuareegi tsumeri (Sumerian) || sumer, -id [eral tamili (Tamil, tamil) || tamil, -id [dra- di seisev] viidi] su'nda (Sundanese, bahasa sunda) || tatari (Tatar, t.) || tatarlane, -sed [Altai suunda, -d [austroneesia] — türgi] sunji (Zuni) || sunji, -d [penuti] tavgi„ samojeedi vt nganassaani susu (S.) || susu, -d [Nigeri-Kongo — telugu (Т., telugu) || telugu, -d [draviidi] mande] temne (T.) || temne, -d [Nigeri-Kongo] suulu (Zulu, Isizulu) || suulu, -d [Nige tereno (T.) || tereno, -d [ekvaatori] ri-Kongo — bantu] tetumi (Tetum) || tetum, -id [austro suuto vt sotho neesia] svaasi (Swati, siSwati) || svaasi, -d [Ni tigrsee (Tigre) || tigr ee, -d [afroaasia — geri-Kongo — bantu] semi] söPkupi - sePkupi van - ostjaki^sa- tigri'nja (Tigrinya, tigrina) || tigri'nja, mojeedi van (Selkup, sol'kup) || söPku^p, -d [afroaasia — semi] -kupid [Uurali — samojeedi] tiibeti (Tibetan, boigai) || tiibetlane, sürjawkomi vt komi -sed [hiina-tiibeti — Tiibeti-Himaalaja] v s^üüria ~ ass'iiuria - uusus"üüria tivi (Tiv) || tivi, -d [Nigeri-Kongo] (Syriac) II svüürlane, -sed ~ assvüürlane, tlingiti (Tlingit, lingit) || tlingit, -id -sed [afroaasia — semi] [naa-dene] šaieeni - s'eieni (Cheyenne, Tsetse- toba-bataki vt bataki hestähese) || šaPeen, -eenid - š4eien, -id tokePau (Tokelauan) || tokePau, -d [algonkini] [austroneesia — Polüneesia] 1 sani (Shan) || sani, -d [hiina-tiibeti — to'k-pisini vt uusv melan"eesia tai] tonga ~ tsito'nga (Т., chitonga) || ton šona (Shona, chiShona) || šona, -d [Ni ga, -d [Nigeri-Kongo — bantu] geri-Kongo — bantu] tonga (Tongan) || tongalane, -sed [aust soori (Shor) || š~oor, soorid [Altai — tur- roneesia — Polüneesia] gi] truki vt tšuugi sot'i (Scots) || šo~tlane, -sed [indoeuroo tsinpo vt kantsini pa — germaani] tsonga (Т., Xitsonga) || tsonga, -d [Ni zande (Z.) || zande, -d [Nigeri-Kongo — geri-Kongo — bantu] Adamaoua-Oubangui] tsvana ~ lääne„ sotho (Tswana, Sets- zenaga (Z.) || zenaga, -d [afroaasia — wana) || tsvana, -d [Nigeri-Kongo — bantu] berberi] tšagaPai (Chagatai) || tšagat^ai, -d [Al taadi (Tati, t.) || taanlane, -sed [indoeu tai — türgi] roopa — Iraani] tsamo'rro (Chamorro) || tsamo'rro, -d taani (Danish, dansk) || daanlane, [austroneesia] -sed [indoeuroopa — germaani] tšehhi (Czech, cesky) || tše~hh, tšehhid tabassaraani (Tabasaran, tabasaran [indoeuroopa — slaavi] tšal) || tabassar4aan, -raanid [Kaukaasia — tseremissi vt mari Dagestani] tserke'ssi vt kaba'rdi-tserke'ssi v 8 Sranani on Surinamee kõneldav kreoo- tšerok ii (Cherokee, Tsalagi) || tše- likeel. rakii, -d [irokeesi]

271 tšetšeeni (Chechen, noxciyn) || tset umbu'ndu (U.) || umbu'ndu, -d [Nige se een, -šeenid [Kaukaasia— nahhi] ri-Kongo — bantu] tševa vt njandža u'ngari (Hungarian, magyar) || u~n- tšibtša (Chibchan) || tšibtša, -d [tšibtša] garlane, -sed [Uurali — soome-ugri] tsikasoo (Chickasaw, chikasha) || tši- urdu (U., urdu) || urdu, -d [indoeuroopa kas~oo, -d [maskogi] — India] tšini (Chin) || tšini, -d [hiina-tiibeti — usbeTti (Uzbek, o'zbek) || usbe~kk, Assami-Birma] -beTdd [Altai — turgi] s 4 v tšinuki žarg4oon (Chinook jargon) || - uus„melan eesia - to k-pisini (Neo- [penuti] melanesian - Melanesian Pidgin, tok-pi- 9 tsipev'ai (Chipewyan) || tšipevâi, -d sin) || — [indoeuroopa — germaani] 4 4 [naa-dene] uusws üüria vt s^üüria tsito'nga vt tonga vNaa (Wa, va) || vvaa, -d [austroaasia — tšitševa vt njandža moni-khmeeri] tšokto (Choctaw) || tšokto, -d [maskogi] vadja (Votic, vadjaa) || vadjalane, -sed tsua'ngi (Chuang) || tsua'ng, -a'ngid [Uurali — soome-ugri] [hiina-tiibeti — tai] v'ai (V.) || \ ai, -d [Nigeri-Kongo — mände] tšuktši (Chukchi, tšavtšõv) || tšuktši, valamo (Walamo) || valamo, -d [afroaa -d [paleoaasia] sia — kusi] tšuugi - truki (Trukese, chuuk) || va'lge^vene (Belorussian, belaruska- v tšuu k, tšuugid [austroneesia — Mikroneesia] ja) || vaTgewvenelane, -sed [indoeuroopa — tsuva'si (Chuvash, tšovaš) || tšuva^šš, slaavi] -va'sid [Altai — türgi] vana„ slaavi vt kiriku slaavi tuareegi ~ tamašeki (Tamashek, ta- var"ai (Waray) || var'ai, -d [austronee masheq) || tuarêeg, -reegid [afroaasia — sia] berberi] varese„indiaani (Crow) || vareseîn- tumbuka (T.) || tumbuka, -d [Nigeri- di'aanlane, -sed [siuu] Kongo — bantu] vašo (Washo) || vašo, -d [hoka] tungani (Dungan) || tu4ngan, -id [hii venda (V., Tshivenda) || venda, -d [Ni na-tiibeti — hiina] geri-Kongo — bantu] tungaru vt kiribati vene (Russian, russki) || venelane, -sed tunguusi vt eve'ngi [indoeuroopa — slaavi] turkmeeni vt turkmeeni vepsä (Veps, vepsän) || ve'pslane, -sed tuvalu (Tuvaluan) || tuvalu, -d [austro [Uurali — soome-ugri] neesia — Polüneesia] vievtnami (Vietnamese, tieng viet tv4 ii (Twi, Twii) || tv~ii, -d [Nigeri-Kongo nam) || vie4namlane, -sed [austroaasia — — kvaa] vietmuongi] tõva ~ tuva (Tuvinian, tõva) || tõvala- voguli vt man si ne, -sed - tuvalane, -sed [Altai — türgi] volapiTk, -i (V.) || - [tehiskeel] türgi (Turkish, türkce) || tiir klane, volofi (Wolof) || volof, -id [Nigeri-Kongo] -sed [Altai — türgi] votjaki vt udmu'rdi turkmeeni ~ turkmeeni (Turkmen, ülem^ sorbi (High Sorbian, hornjo- türkmen) || türkm4een, -meenid ~ turk- serbšcina) || {vt sorbi) [indoeuroopa — slaavi] m4een, -meenid [Altai — türgi] udehe (Udihe) || udehe, -d [Altai — tun PEETER PÄLL guusi] udmu'rdi ~ votjaki van (Udmurt, ud murt koi) || udmur t, -mu'rdid [Uurali — Soome-Ugri] uelsi vt kõmri tugariti (Ugaritic) || ugarTtlane, -sed [afroaasia — semi] uiguuri (Uighur) || uig~uur, -guurid [Altai — türgi] ukrai'na (Ukrainian, ukrainska) || uk 9 Uusmelaneesia ehk tok-pisini on Paa rainlane, -sed [indoeuroopa — slaavi] pua Uus-Guineas kasutatavaid pidžinkeeli.

272 MEMUAARE

MÄLESTUSKILDE ARNOLD KASEST

Eesti filoloogia üht tuntuimat õppejõu haaval, vahel keerati loendamiseks isegi du ja akadeemikut Arnold Kaske teavad sõrmi peopesasse. hästi mitme aastakümne eesti filoloogid, Hiljem, järgmistel kursustel tulid kee kellele ta on Tartu ülikoolis lugenud eri leajalugu ja kirjakeele ajalugu. Sama nevaid distsipliine, nagu eesti keele ajalu põhjalik üksikasjalisus aine esitamises ja gu, kirjakeele ajalugu, dialektoloogiat ja nõudlikkus eksamil. Keeleajalugu ehk tänapäeva eesti keele kursusi. hakkas ainult tudengile kergemini külge Minul oli esimene kokkupuude Arnold kui dialektoloogia. Vähemalt olid varase Kasega õigupoolest ühe ta raamatu va mate sõnakujude rekonstrueerimiseks ole hendusel. Oli 1948. või 1949. aasta, õppi mas kindlad seaduspärasused. Kirjakeele sin tolleaegse Pärnu I Keskkooli abituu ajaloos oli õppejõud eriti üksikasjadesse riumiklassis. Keskkooli õppekavas oli ka kalduv; oli ju see tal käsil oleva väitekir• meie kirjakeele ajaloo ülevaade. Oli isegi jaga risti-põiki läbi sõelutud. Aga kirja vastav õpik, A. Kase 1946. a ilmunud keele ajaloo fakte oli keeleajaloo omadest "Eesti keel ja selle arenemine". Ei mäleta juba raskem meelde jätta. Ent Arnold Ka enam praegu midagi lähemat sellest raa se hea süsteem aitas siingi asjast üle. matust, kuid pildi ta eesti kirjakeele aren Muide oli tal kombeks teha kirjalikke gust igatahes andis. Õpetajalt kuulsime kontrolltöid. Ja kirjalikku teadmiste kont lisaks, et Arnold Kaskki on saanud oma rollimist rakendas ta ka eksamil. Kirja keskkoolihariduse Pärnus, nimelt Pärnu keele ajaloo eksam näiteks koosnes kahest Poeglaste Gümnaasiumis, seega siis autor osast: kirjalikust ja suulisest. Mäletan, et oli oma kooli mees. mina tegin haiguspuhkuse tõttu selle ek Oma tegelikku esmakohtumist Arnold sami ametlikust tähtajast paar kuud hil Kasega ma ei mäleta. Teisel kursusel lu jem, pärast teisi. Uksi minu jaoks siis kir ges ta meile eesti murrete ülevaadet. See jalikku tööd korraldama ei hakatud, selle pidi olema kas 1950. või 1951. aasta. asemel sain aga suuliseks vastamiseks to Dialektoloogialoengud toimusid filoloogi pelt hulga küsimusi: kolme asemel kuus. dele mõneti võõras paigas, nimelt uue Ja küsimused hõlmasid suuri perioode, anatoomikumi ringauditooriumis, kuhu nii et algul võttis üsna tummaks. Aga siis tuli peahoonest üle Toome tõtata. Ko hakkama sain ja hinne tuli ikkagi maksi he esimestest kordadest sai selgeks, kui maalne. Üldse peab ütlema, et Arnold täpne ja järjekindel mees oli õppejõud. Kask oli oma nõudlikkusele vaatamata Tollane õppeprogramm oli üsna vääriti eksamitel väga heatahtlik. koostatud. Eesti murreteks oli ju vaja fo Niipalju Arnold Kasest ja õppetööst. neetilise transkriptsiooni tundmist, see Edasi temast hoopis teisest aspektist. Ai aga oli eri distsipliinina kavas alles ku nuüksi õppetöös kokku puutudes võib jää• nagi kõrgemal kursusel. Ei jäänud siis da inimesest natuke väär mulje. Arnold Arnold Kasel muud üle kui eelnevalt Kase kuivus oligi näiline. Tegelikult oli ta transkriptsioonist kiirkorras ülevaade an inimesena vägagi seltsiv, humoorikas ja da, et alles seejärel murrete juurde asuda. abivalmis. Et seda mõista, selleks tuli Kogu käsitlus oli rabavalt üksikasjalik: sattuda ainult väljapoole akadeemilist ikka nähtus ja süsteemikindlalt kihelkon- õhkkonda, mõneti erakordsesse olukorda. nanäited, aina näited. Mind see näidete Ja selline juhus tuli. ja faktide rägastik võlus. Oli midagi uud Ülikoolis olid neil aastail tavaks kuju set ja enne kogematut seesuguses keele- nenud igal sügisel koristustöödel kolhoose nähtuste lahkamises. Vist lõppes aine ar abistada. Üks pikemaajalisi abistusretki vestusega. Ja enne seda oli juba tükk te oli 1953. aasta sügisel, kus kogu ülikooli gemist, et kõik see faktistik kenasti meel õppetöö katkestati ja kõik, nii üliõpilased de panna. Pealegi oli A. Kask sama põh kui ka õppejõud suunati paariks nädalaks jalik nõudma kui ainet esitama. Punkt maale. Juhtusin Võrumaale Karstesse mi

ls Keel ja Kirjandus nr 4. 1998 273 nevasse tudengite rühma, kus õppejõuna Neist Karstes veedetud kolhoosipäevist rühmajuhiks Arnold Kask. Meid majutati on meelde jäänud üks mõneti humoori- ühte vanasse talumajja, naised alumisele kaski lugu. Olime seal ju kõik vanades korrusele, mehed üles. Ülemisel ruumil tööriietes, sageli üsnagi viletsates. Nii polnud isegi aknal ruute ees. Magada tuli hakkakski ühel kaaslasel peagi püksipõlv põrandal põhkudel. Räägiti, et selles teise välkuma. Nöökisime kogu aeg, et kuule, korruse ruumis oli ajuti hoitud lambaid. kulla mees, lase meie naistel nõelaga üle Nüüd oli kamber küll kenasti koristatud, käia. Läks paar päeva mööda, ikka sama kuid peagi tekkisid jutud kummitavast sö- lugu. Ent ühel hommikul karjatas Olaf, raklõbinast. Meid oli selle ruumi peale et nüüd ta küll usub, et siin on ikka ton kuus meeshinge: minule ja Arnold Kasele did olemas. Selgus, et pükstele oli öösel lisaks veel Harald Peep, Arvo Laanest, paik peale ilmunud. Esialgu võis arvata, Olaf Paabo ja Harald Ploom. et see on naiste tegu. Ent need ei teadnud Käisime mitu kilomeetrit eemal vilja ko asjast midagi, tegid hoopis kriitikat: kes ristamas. Hommikul logistati hobusevank- siis niimoodi paikab. Nüüd sai parata riga põllule, õhtul samamoodi tagasi. Kask matult selgeks, et halastajaks samariitla- oli tubli töömees. Ta ei põlanud maatööd. seks oli olnud hoopistükkis õppejõud Ilmad olid esialgu ilusad. Õhtuti aeti ööbi• Kask, kes pidi oma töö kohta veel isegi miskohas aga igasuguseid jutte. Eks see laitvat hinnangut kuulma. Ent tema vai lammaste sõraklõbina lugu viinud ka ton- kis, nagu polekski loos osaline olnud. dilugudele selles meie tondilossis. Esialgu Tagasi Tartus, pärisid nooremad õppe isegi pisut üllatas, kuidas auväärne õppe jõud ja laborandid minult kohe, kuidas jõud kaasa lõi, pärastpoole hakkas koguni Arnold Kask kolhoosis ka oli. Kui siis ise lugusid täiendama ja välja mõtlema. rääkisin, ei tahetud algul nagu uskudagi. Pärast hommikusööki tuli mõnikord Koik olid ju harjunud nägema temas ta tükk aega tööleminekut oodata, sest bri valiselt kuivavõitu õppejõudu ja teaduse gadiri sõnade järgi oli veel "like", poole meest, kelle seesugune välislaad arvati tunni pärast taas "hoost otsitas" jne. Ega säilivat igas olukorras. meil ajaviiteks muud kui kaardid välja. Mõnevõrra hilisemast ajast on jäänud Meie tavalisim mäng oli podkidnoi. Taas meelde juhtum, mis vöiks iseloomustada tuli üllatus Arnold Kase poolt. Mäletan, ta suurepärast sõnaseade oskust. Oli vih vaatas esialgu pealt ja õpetas aeglast mane suvi 1954 ja just nagu saatuse pil meest Arvo Laanestit, ent siis ei pidanud kena ilmus sel heinategemise kuul Loo vastu, haaras Laanesti käest kaardid ja mingu juulinumbris Valeeria Villandi vist isegi võitis. luuletus "Saja, vihmakel", mis algas sõ Tee oli hobusetalli juures üsna porine. nadega "Saja, vihmake, vihm, sina kallis Meenub üks hommik, kui A. Kask istus ja hea, I saja, saja, sind praegu on vaja." vankri päras, jalad üle otsalaudade kõl- Ilus luuletus, aga sattus ilmuma ilmselt pu. Äkki tugevam vankri raputus ja mees ebasobival ajal. Mäletan, Arnold Kask tu oli kadunud porilompi. Viga midagi ei li kateedrisse, silmas laual Loomingut, saanud, aga porine oli küll. Tolle päeva sirvis seda ning talle hakkas silma juba õhtu oli hästi ilus. Sellepärast ütlesin, et mainitud luuletus. Sealsamas järgnes mina lähen küll need paar-kolm kilo harukordne paroodia. Meie, kes me seda meetrit jala. Kask istus juba vankris, ent kuulsime, olime naerust lausa kõveras. ronis kohe maha, et tema tuleb ka jalgsi. Sõnastus oli sedavõrd meisterlik, et hak Vist oli hommikune porilombi äpardus ka ka või keelemehes Kases nägema kaotsi veel meeles. Astusime siis kahekesi öökor- läinud värsimeistrit. teri poole. Mulle on see ühisastumine hästi Arnold Kask oli kõva teadusemees. Te meelde jäänud. Vestlesime teel väga mit ma uurimisvaldkonnaks oli ennekõike mesugustel teemadel, jutuajamine oli sii eesti kirjakeele ajalugu, eriti möödunud ralt avameelne, õppejõu ja üliõpilase vahe sajandi vana ja uue kirjaviisi vaheline otsekui sulas olematuks. Oli juttu tollasest võitlus. Sel teemal oli ta ka 1943. aastal maaelust, meie küla saatuse pärast muret omandanud magistrikraadi, mida para semist (olid need ju maaelu kõige sügava• ku siiski nõukogude ajal kandidaadi ma madalseisu aastad), aga kõne alla tu kraadiks ümber ei atesteeritud. A. Kask lid ka meie hariduselu, rahvuse küsimus, jätkas sama teema süvendatud uurimist, loomulikult eesti keele saatus jne. Hakka et esitada uurimus nüüd juba kandidaa sin kõige selle põhjal Arnold Kaske seni dikraadi saamiseks. Aastad läksid, ent sest veelgi sügavamalt hindama. tööl ei paistnud lõppu tulevat. Õppetöö

274 nõudis oma aja, ka mehe nõuded olid rõhku ja et sõnaraamat tugineks näidetes enese suhtes ülimalt kõrged. Ei aidanud eeskätt tsitaatainestikule. Mina olin vastu muu, kui rektor F. Klement pidi vahele pidisel arvamusel. Rääkisin neist prob astuma ja nõudma punkti panemist. leemidest Arnold Kasega. Tema arvas as 1955. aastal jõudis siis uurimus "Võitlus jalikult, et seletussõnaraamatu üles- anne vana ja uue kirjaviisi vahel XIX sajandi on ikkagi sõnade seletamine, väldet ja eesti kirjakeeles" kaitsmisnõukogusse, kus võõrsõnade rõhku näidata pole küll tar sellele otsustati kandidaadikraadi asemel vis, palatalisatsiooni võiks ehk märkida taotleda doktorikraad. Isegi Moskva Kõr üksnes vajaduse korral. A Kask oli E. Nur gema Atestatsioonikomisjoni bürokraatia mele autoriteet, aga küllap see arvamus nõustus sellega. Tolle aja kohta üsnagi avaldas mõju mõnele teiselegi kahtlejale. harukordne juhus, sest üldreegel oli ju, et Ja nii on osalt Arnold Kasegi teene, et õn enne doktoritöö kaitsmist peab inimesel nestus loobuda sõnaraamatus tarbetust olema kandidaadikraad. Ehk mõjus siin välte, rõhu ja palatalisatsiooni näitami• mingil määral siiski ka tunnustamata sest ning tõrjuda kõrvale tsitaatmaterjali- jäänud magistrikraad. Tean lisaks A. Ka ga liialdamist. sele Tartu ülikoolist ainult paari meest, Aastaid hiljem sattusime ühel juhul kes ka otsemaid said doktorikraadi. Need Arnold Kasega siiski vastakale seisukoha olid botaanik Karl Eichwald ja hilise le. Nimelt oli 1970-ndate aastate algus mast ajast Paul Alvre, kelle töö oli pealegi poolel instituudi teadusnõukogus arutu veel soomekeelne. sel, kas mitte taotleda Arvo Laanestile Kui ma 1959. aastal kaitsesin oma juba ilmunud isuri keele alaste tööde kandidaadiväitekirja, oli mu esimeseks, põhjal doktorikraadi kaitsmise võimalust. nn doktoroponendiks prof Arnold Kask. A. Kask oli taas ülima põhjalikkuse nõudja: Pidin järjekordselt tema poolt üllatust ko peaks ikkagi olema terviklik doktoritöö, gema. Oponeering oli sedavõrd tunnustav mis hõlmaks asjaomase keele kõiki nähtu• (küll üldsõnaline), et seal ei olnud õigu si ja probleeme. Ei saavat nii, et esitatakse poolest ühtegi etteheidet. Oleksin meelsas üksnes mõningaid nähtusi käsitlevad trü• ti siiski ka kriitikat soovinud kas või juba kised. Olin tookord instituudi ametiühin• sellepärast, et mul oleks siis oponendi ju guliidrina teadusnõukogu liige. Võtsin üs• tu peale ka midagi vastata olnud. Nüüd na ägedalt sõna, et sellise nõudlikkusega pidin üksnes kohmama, et mul pole ühte• tekitame olukorra, kus Eestis on varsti fi gi vastumärkust, olen kõigega nõus. loloogia alal doktoreid vähem kui näiteks Võrdluseks muide — teise oponendi Val marilastel, mordvalastel või teistel ida dek Palli oponeering oli sedavõrd põhja poolsetel soome-ugri rahvastel. Kaske loo lik, et siin andis tublisti väidelda. Pean mulikult ei mõjutanud minu arvamus ja tunnistama, et mul ongi jäänud teadma selle põhjendus, ehk oli pisut solvunudki. ta A. Kase hinnangu tagamaad. Nõudli Ta lausus ainult, et tema jääb taotlemise ku ja põhjaliku mehena oleks talle ometi küsimuses erapooletuks. Tegelikult jäigi pidanud üht-teist kahtlast või vaieldavat asjaomane taotlus esitamata. väitekirjas silma hakkama. Arnold Kask oli üldse otsekohene ja Asunud tööle Tallinna, jäid minu kon kindlate tõekspidamistega mees. Ja neid taktid ja kokkupuuted Arnold Kasega har tõekspidamisi ei kõhelnud ta kunagi välja vemaks. Kohtusime juhuslikumalt Ema ütlemast. Üsnagi iseloomulik on kas või keele Seltsi koosolekutel, samuti Keele ja tema tõdemus varemalt nii sarjatud Kirjanduse Instituudis. Oli ju A. Kask ins J. V. Jannseni kohta Endel Nirgi doktori tituudi teadusnõukogu liige, nii et tal oli töö kaitsmisel. See oli järgmine: mida pidi sageli Tallinnas käimist. Seega oli võima vaene Jannsen tegema, kui tal ei olnud sel lik ikkagi temaga oma tööprobleemidest list sõltumatuks tegevat ametit nagu rääkida ja osavõtlikku abi ning toetust lei Kreutzwaldil arstipraksis; ta pidi tahes- da. Väärivad meenutamist jutuajamised tahtmata allaheitlikum olema ja laveerima. "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" 4. augustil 1994 tuli mul Eesti Keele koostamispõhimõtete asjus. Nimelt oli mul Instituudi nimel öelda igavikuteele asu (ja ka mitmel teisel) tekkinud 1961. aastal nud Arnold Kasele hüvastijätusõnad. See ühenduses sõnaraamatu prospektiga tea oli võimalus veel kord tänada kõige selle tavaid erimeelsusi sektorijuhataja Ernst eest, mis ta oli teinud õpilaste, kolleegide, Nurmega. E. Nurm kaldus sinna suunda, eesti keele heaks. et meie sõnaraamatus märgitaks nagu OS-iski väldet, palatalisatsiooni, võõrsõnade RUDOLF KARELSON

18* 275 RAAMATUID

DOKUMENTALIST VASTU TAHTMIST Peeter Sauter. Luus. Kirjastus Maa, Tallinn, 1997.280 lk.

Klassiku üks tunnuseid on see, et te Sauteri kogumiku pealkiri "Luus" mast rääkimisel ei ole enam midagi uut oleks otsekui sõnaga luuser suguluses, öelda. Peeter Sauterist on viimasel ajal ehkki tegemist on juhusliku kõlasarnasu väga palju juttu olnud. Ta on kaks korda sega (umbes nagu kaos ja kaotaja). Sa saanud Tuglase novelliauhinna, lisaks mas, Sauteri olulisemaid tekste hõlmava pälvinud tunnustust erinevates edetabe raamatu pealkirjana ei ole see sõna ju lites ja top-kümnetes jms. Tema loomin huslik. Luus (eluluus, tööluus) seostub gut on nii- ja naamoodi defineeritud: ikkagi luuserlusega. Sauteri minategela noorte kõnekeele tooja eesti kirjandusse, ne (vahel O, vahel lihtsalt mina) tahab ropp kirjanik, uute noorte meeste põlv olla väljaspool elu ja tegevust olev vaatle konna esindaja, Vikerkaare autor. ja, niisama kulgeja, osaleda osalemata. Tundub, et sellele ei ole enam midagi Tänapäeval võib sellist ellusuhtumist ni lisada. metada ka "kaotajate" elufilosoofiaks. Kas Sauter on siis elav klassik? Kol Olemata ise "kaotaja" (Sauter töötab rek mekümne viie aasta vanuse autori jaoks laamibüroos ja reklaamiinimene ei saa võib see määratlus olla fataalne: ühest olla kaotaja), on Sauter selle eluhoiaku küljest kõrvust tõstev, teisest küljest hal sõnastanud. Sauteri kulgemisekirjeldus- vav. Kohe tekib analoogia paljude eesti tes on muidugi haista mingit kodukootud kirjanikega, kes kirjutasid ennast klassi budismi, umbes nagu see 1980-ndatel kuks noorpõlve loominguga ja hiljem noorte hulgas vastupanuideoloogiana le enam midagi olulist ei teinud. Sauter on vis. Eesmärgitus sai ellujäämise stratee isegi intervjuudes öelnud, et selles laadis, giaks, igasugune sihiseadmine muutis "niisama kirjutades", pole enam kuskile elu tülikaks. edasi minna, et võib-olla peab kirjutami Stagnaaja noorte elu märksõnad, mis se ära lõpetama. "Luus" võtab kokku pea "Luusis" peale budismi kõlavad — Mosk aegu kõik olulise, mida Peeter Sauter se va kohvik, Mauri Raus, Afganistan, Led ni on kirjutanud. Üheks tekstiks on liide Zeppelin, Pink Floyd, Hotel California, tud kõik alates "Indigost", hõlmates ka Ekstra, Leek ja Djubekk, taksoviin, tek teistest tekstidest pisut erineva "Teel sased palja ihu peäl ja ilma sokkideta New Yorki". Kogumik on kalinguri köide kingad —, äratavad 35-ses sama palju tud, klassiku tundemärk seegi. seoseid kui tänapäeval klubi Hollywood, Sauteri kohta öeldakse tavaliselt, et ta ecstasy, Raul Saaremets, Doc Martensid kirjutab ühte ja sedasama juttu. Koik ja nokkmüts. Sauter räägib selle ära — kirjanikud kirjutavad tegelikult ühte ja kogu Tallinna noorte tollase elu — küm sama juttu, vastas ta ise selle "süüdistu ne märksõnaga. Ma ei tea, kuidas see se" peale ja arvatavasti on tal õigus. Ku tekst avaneb näiteks tänapäeva viieteist na Sauteri tekstid on aga tegevusest ja kümnesele? Või viiekümnesele? Kommu- sündmustest nii puhastatud, siis tundub nikatsiooniraskustest, mida viimased Sau ki, et see kõik on üks ja sama, puhas ek- teri teksti nähes tunnevad, on palju juttu sistentsikirjeldus. Kirjelduse vahele mõ olnud. Kuidas teismelised Sauterit loe ned küsimused elu põhiasjade kohta, vad, ei tea. Ilmselt keskendudes seksi omamoodi algküsimused. Vastused jää stseenidele. Tõenäoliselt on ta kooliõpi vad lahtiseks, nagu elus tavaliselt on. laste seas populaarne. Kas "Luus" räägib luuserite elust, Kuigi Sauter kirjutab pealtnäha mitte võiks tänapäeva eduühiskonna kasvan millestki, haarab ta oma tekstiga midagi dik küsida? olemuslikku ja seda võidakse vastupidi-

276 selt tema loomingulisele kreedole ("niisa osavaid sõnastajaid paraku ei ole, vähe ma kirjutamine") kasutada dokumendi malt esialgu. Ja üldse kahtlen, kas on na. Eesmärgipäratule kirjutamisele lei võimalik kirjutada asjadest, nagu "nad takse mõte kasvõi vägisi, Sauterist te on", aga see on juba maailmavaate küsi hakse aja dokumentalist. Mis siis, et mus. Sauteri maailm ei hõlma tegelikult Sauteri viimase aja jutud ei käsitle enam ju kogu eksistentsi ja ehkki füsioloogili 1980-ndaid, vaimsus, mida ta edastab, on sed protsessid ja palju muud tema teksti ikkagi sama, pärineb sealt. des on universaalsed, on see ikka üks aja Karta (loota) on, et paarikümne aasta ja ruumiga piiratud "värk", millest ta kir pärast hakatakse klassik Sauteri loomin jutab. Kujutan ette, et niisama olemine gu põhjal tutvuma stagnaaja mõttelaadi aastal 1998 on erinev kui olemine 1980— ga. Kujutan ette koolikirjandite teema 1985. Ka luuserid kannavad aja vaimu, sid: "Stagnatsiooni kujutamine eesti kir ehkki on mingis mõttes arhetüüpsed. janduses Peeter Sauteri loomingu põh (Muide, kuulsin Soome raadiost, et seal jal", "Mittemidagitegemine: noorte vaim on ühe õpilaste esseekonkursi teemaks ne vastupanu Brežnevi ajale" jne. "Luuser "Kalevalas" — Kullervo". Selline Kuigi Sauter väidab oma kirjandusli ürgne seos räägib küll arhetüüpsuse ka kuks ambitsiooniks olevat asjadest kirju suks, kuid ka sellest, et arhetüüp ilmneb tamise, nagu nad on, öeldakse mõne aja igas ajastus ikkagi pisut erineval kujul.) pärast, et stagnatsiooniaja noored 1980- Kes uuriks läbi luuseri kujud eesti kir ndatel olid nii ja mõtlesid nii, nagu Sau janduses? ter kirjutab. Asjad kipuvad ju olema nii, Sauteri looming moodustaks selles uuri nagu neist räägitakse, eriti mineviku as muses omaette peatüki kui XX sajandi jad, või vähemalt me ei saa asjade kohta lõpu luuserluse tähtis dokument. midagi teada väljaspool seda, kuidas neist räägitakse. Stagnaajastu teisi nii BARBI PILVRE

EESTI KIRJAKEELE ALGUST KÄSITLEV UURIMUS Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6. Tartu, 1997.182 IL

Teatavasti pole ühegi keele edukas kust lõigati välja näitelaused ja kleebiti uurimine mõeldav keelemälestisi arves sedeleile. Nii on aastakümnete jooksul tamata. sündinud üliõpilaste leksikograafiaprak- Eesti varasema kirjakeele leksika ko tika käigus kartoteek, mis sisaldab um gumine sõnaraamatu koostamiseks on bes pool miljonit sõnasedelit. Selle süste kulgenud etapiliselt. Sellega tehti tagasi maatilisele läbitöötamisele pole aga veel hoidlikku algust juba käesoleva sajandi asutud. 20-ndail aastail. Tartu ülikooli peahoone Kui 1995. aasta sügisel loodi Tartu tulekahjus aastal 1965 hävis aga profes ülikooli eesti keele õppetoolis vana kirja sorite J. Jõgeveri, A. Saareste jt initsia keele uurimisrühm dots Valve-Liivi Kin tiivil kogutud kirjakeele sõnavara karto gisepa juhtimisel, otsustati sedelkarto- teek täielikult. See oli valikkogu, mis si teekidelt edasi liikuda arvutileksikograa- saldas umbes 100000 sedelit. Registree fiasse ja korpuslingvistikasse, luua vana riti eeskätt erilisi sõnu, arhaisme, mur kirjakeele elektrooniline korpus, mille desõnu, uustuletisi, laene jm. baasil on võimalik koostada sõnastik. Aastal 1966 lähtuti prof A. Kase ja Uut metoodikat käidi õppimas ja koge dots H. Rätsepa juhtimisel uutest põhi musi omandamas Helsingi ülikoolis prof mõtetest. Otsustati registreerida keele- Silva Kiuru käe all. Et töödeldav sõna- mälestiste kõikide sõnade kõik kasutus- mass ei osutuks liiga suureks, peeti ots juhud, et võimaldada ka statistilist ana tarbekaks piirata materjalivalik ajavahe lüüsi. Ümberkirjutusvigade vältimiseks mikuga alates vanimatest eesti keeles tehti originaali lehekülgedest koopiad, kirja pandud lausekatketest ja tekstinäi-

277 detest XIII sajandist kuni sajandivahetu Võõrkeelsete tekstisõnade puhul on seni 1600. märksõnaks saksa, ladina või soome kee Tehtud töö tulemused on näha siin li lest pärit sõna ise (Anno, mille tõlge 'aas gemale vaatlusele tulevas raamatus ta' on ebatäpne, p.o 'aastal'; Burg 'linn', "Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik". Siegel 'pitser', sää 'ilm'). Leheküljel 20 on Selline mitmetahuline ja faktitihe teos ei jäänud mainimata, et tekstisõna võib olla sünni üleöö. Lugeja võib ainult kaudselt ka rootsikeelne (nt men 'aga' ja moder aimata, kui palju erilaadseid probleeme 'ema, emand' 1535. aasta kirjas). Pikkade on tulnud autoreil lahendada neile endi keelelühendite alamsks 'alamsaksa', va- legi veel vähe tuntud uurimismetoodika naülemsks 'vanaülemsaksa' asemel oleks rakendamisel.1 soovinud näha lühikesi traditsioonilisi Valmis tööjälg osutab, et kõigi nende asks ja viiks. ülesannetega on autorid hästi toime tul Mahukas peatükis "Allikad" on võima nud. Raamat on üles ehitatud põhimõt lust mööda ära näidatud iga originaali tel, et lugeja saaks võimalikult üksikas asukoht, tutvustatud algupärandi avas- jalise pildi eesti kirjakeele alguse vaeva tamis- ja avaldamislugu, iseloomustatud rikkast teest. allikate mahtu, murdetausta ja nende Sissejuhatavas osas seletatakse teksti kohta kirjutatud olulisemaid keeleana kogu ja sõnastiku ülesehitust, antakse lüüse. Alusmaterjali põhjal on loodud va selgitusi märksõna, sõnaliigi, sageduse, nimate tekstide korpus ja koostatud sõ sõne, allikaviite, tähenduse, vormiinfo or nastik. Kogu lähtematerjal on saadud 16 tograafia jms kohta, mis on kasutaja sei allikast.2 sukohast tarvilikud. Tekstide esitamisel Kui võrrelda tekstiallikate järjekorda ladinatähelistena on püütud võimalikult (lk 22—45) tekstide endi järjekorraga (lk palju säilitada originaali, seda nii orto 51—96), siis selgub, et raamatu autorid graafias kui ka sõnade paiknemisel real. pole olnud päris järjekindlad. Erinevusi Käsikirjaliste tekstide originaalid on goo on nii Wanradti-Koelli kui ka selle naa- ti kirjas. Sõnastikus on leitud koht igale bertekstide järjekorra suhtes. sõnale, mis esitatakse allikate kaupa va Mis puutub vanimate eestikeelsete nuse järjekorras. Sõnaartikli kohustusli kirjapanekute temaatikasse, siis on tege kud andmed on: sõnaliik ja sagedus kõi mist põhiliselt kiriklike tekstidega, kuid gis allikais kokku, vajaduse korral ka tä esindatud on ka tarbetekstid ameti- ja hendus ja viited teistele märksõnaartikli- kohtuvannetega, talurahva õiguse katke tele. Liitsõnad antakse plussmärgiga tega, ametitunnistusega jms. Sõnavara (abi+elu 'abielu'). Tänapäeva seisuko kasutuse on tinginud temaatika. Peale hast erandlikku kokkukirjutamist mär Wanradti-Koelli katekismuse on kõik gib alakriips sõnade vahel (ära surema tekstid käsikirjalised, mille originaalid 'ära surema'). asuvad Tallinna ja Tartu arhiivides, osa On hea, et allikaviites leidub nii aas ka välismaal. Suur osa neist on juba va taarv kui ka allika lühend. Aastaarvu rem publitseeritud A. Saareste ja A. R. võib täpsustada nool kas varaseima või Cederbergi kogumikus "Valik eesti kirja maliku (nt 1524 <- Kullamaa) või hilisei keele vanemaid mälestisi a. 1524—1739" ma võimaliku puhul (nt 1572 -> ameti- (Tartu, 1927—1931). Murdetaustalt on vanne2). Vormiinfo võib vahel olla ka kü- tekstid nii põhja- kui ka lõunamurdeli- simärgiline, sest teksti alusel pole see sed. Omapärane on Johannes Ambrosius alati üheselt määratav. Tänapäevasest Völckeri tekst (1585—1590), mis on kir erinevad tähemärgid on asendatud, nt jutatud lõunaeesti murdealal ja kirjutaja P = ss, v = ü, у = ij, ё = ä jt. Vanima pe endagi meelest lõunaeesti murdes. Ometi rioodi tekstides oli ortograafia üldse väga on selles põhjaeestilisi murdejooni roh kirju, sest sama häälikut võidi kirja pan kem kui näiteks hilisemates J. Rossih- na väga erineval viisil. Nii on näiteks i niuse tekstides. J. A. Völcker on oma graafiliseks märgiks võinud olla i, у, y, ij, teksti paberile pannes kasutanud ilmselt j, ü. mingit põhjaeestilist käsikirja või trüki- teost. Pole võimatu, et J. A. Völckeri ja 1 V.-L. Kingisepp, Vana kirjakeele sõnaraamatust. — Keel ja Kirjandus 1997, 2 V.-L. Kingisepp, Vana kirjakeele nr 12, lk 825—827. sõnaraamatust, lk 826.

278 Georg Mülleri keelekasutuse teatud sar kirjakeele vormistiku tundmist, et osata nasus seletub ühise eeskuju olemasoluga. genitiive meytte, meddten, meddy, medi Raamatu teise poole võtavad enda alla ja teisi selliseid otsida kohe märksõna sõnastik ja indeks (lk 97—182). Sealt meie alt. Niisugustel juhtudel läheb kind võib ridamisi leida arhailisi ja murdelisi lasti vaja indeksi abi, kus ka käändevor sõnu, mida tänapäeva kirjakeeles ei tun mid on viidud alfabeeti. ta, näiteks ammu 'kuni', aima 'aina', egas Grammatilised vormid on üldiselt 'kes', pooles 'pool', päras 'järel', reig määratud õigesti. Raske on aga mõista, 'haav', torisk 'anum'. Tänapäeva kirja et Wanradti-Koelli katekismuse s-lõpuli- keelest erinevad ka mitmed tuletised, na ne yeemes võiks olla verbi jääma 'jääma' gu andus 'and, heategu', riikus 'riik', preesensi mitmuse 1. pööre. tahtmus 'tahtmine', elune 'elu', heldeline Rootsi päritoluga Men 'aga' pole leid 'helde', võlaline 'võlglane', ära valitsema nud endale sõnastikus õiget kohta. Prae 'ära valima', armatama 'halastama'. Rik gu paikneb ta sõnaartiklis mis 'was' otse kalikult viljeldud ma-, mä-liitelistest teo kui selle pronoomeni mingi käändevorm. nimedest nimetatagu siinkohal ristma 1535. aasta kirja vntigete on paigutatud 'ristimine', sündma 'sündimine', tahtma adjektiivse märksõna unstig alla, kuid 'tahtmine', teadma 'teadmine'. Omapära lähtekohaks saab sel partitsiibivormil ol se tüvega on liitsõnad õuespidi 'välispidi', la ikkagi ainult verb.3 vaimukaer, vigavereline 'mitte puhast Raamatu koostamiseks on saadud fi verd' jt. nantsabi Eesti Vabariigi Haridusminis Vanade tekstide leksika on viidud üks- teeriumi projekti "Eesti keel ja kultuur" ühesesse vastavusse sõnastiku sõnadega. raames. Praegu on autoreil käsil Georg See tähendab seda, et igale tekstis leidu Mülleri jutluste (1600—1606) tekstikor vale erinevalt kirja pandud sõnakujule puse loomine. vastab sõnastikus üks sõne. Sõnaartiklis- Teosega "Eesti keele vanimad tekstid se on koondatud erinevad andmed: märk ja sõnastik" on eesti leksikograafia täie sõna, sõnaliik, sagedus kõigis allikais nenud ühe seni puudunud sõnaraamatu- kokku, vajadusel ka tähendusseletus ja tüübiga. See pakub senisest üksikasjali vasted teistele märksõnaartiklitele. Teks kumat infot eesti kirjasõna algperioodist. tirea number näitab, kus sõna on kasuta Jääme ootama tänuväärse töö edukat jät tud. Sõnastikus on 565 põhimärksõna, kumist ja mahukamate vana kirjakeele tekstides leiduvate sõnede üldarv on aga sõnaraamatute ilmumist. 2403. Sõnastiku kasutamine nõuab teatud PAUL ALVRE harjumist. Kui näiteks sõnaartikli meie 'wir' juurde jõuab ka viitemärksõna me 3 Vt ligemalt: P. A1 v r e, Kas XVI sajan kaudu, siis eri käänete puhul eeldatakse di eestikeelse kirja kirjutaja oli soomlane? raamatu kasutajalt küllaltki head vana — Keel ja Kirjandus 1997, nr 8, lk 545.

VÕITLEVAD LUGEMISMUDELID Leeni Tiirakari. Taistelevat lukumallit. Minna Canthin teosten vastaanotto. Suomalai sen Kirjallisuuden Seura, Helsinki, 1997.428 lk.

Soome Kirjanduse Seltsi toimetiste pakutud nn ajastu võitlevad lugemismu- sarjas ilmunud Leeni Tiirakari väitekiri delid. (kaitsmine toimus 15. veebruaril 1997 L. Tiirakari lugemismudelid on teose- Tampere ülikoolis) uurib soome kirjaniku välised tegurid, mis kirjeldavad konk Minna Canthi (1844—1897) teoste vastu reetse ajastu erinevate lugejarühmade võttu XIX sajandi viimasel veerandil. kirjanduslikke hoiakuid. Nende lugemis- Laiemat huvi peaks pakkuma just uuri mudelite olemasolu ei sõltu niivõrd teo muse teoreetiline osa, milles on kirjandu sest endast kuivõrd ajastu valitsevatest se retseptsioonilooliseks uurimiseks välja lugemiskaanonitest. Seetõttu erineb L. Tii-

279 rakari kontseptsioon põhimõtteliselt kir Konkreetsete lugemismudelite mää jandusteose lugemismudelite käsitusest, ratlemisel toetub L. Tiirakari Jan Muka- mille uurimisobjektiks on lugejate poolt fovsky teooriale kunstiteose esteetilise aktualiseeritud mitmekihilise kirjandus funktsiooni eelisasendist. Mukafovsky jär teose erinevad tähendustasandid. (Vt J. gi on kunstiteosed esteetilise funktsiooni V a i k s о о, Lugeja ja lugemismudelid. — privilegeeritud kandjad, ent esteetilisus KK 1994, nr 3, lk 164—173.) ei ole teose ainus kindel omadus, vaid on Lugemismudelite tuletamisel on L. Tii- funktsioon, mis esineb kõrvuti mitmete rakaril kesksel kohal Hans Robert Jauffi teiste (didaktiline, erootiline, religioosne, ootushorisondi mõiste. 1970-ndate aasta mänguline jne) funktsioonidega. Ilukir- te alguses radikaalset uuendust ennusta jandusteoses on esteetiline külg enamasti nud Jaufii teooria {kirjandusajaloo provo kõige tähtsam, kuid ta ei pruugi seda olla katsioon) ei andnud praktikas loodetud erinevate lugejate väärtussüsteemides. tulemust. Tema ootushorisondi käsitust L. Tiirakari eristab lugejate retsept- on peetud liialt ebamääraseks ja hõlma- sioonidokumentide alusel terve rea luge- matuks, et tuletada sellest konkreetset mismudeleid, mille järgi Minna Canthi väljundit. Jaufii suurimaks väärtuseks teoseid tema kaasaegsete poolt vastu on tema võimas mõju hilisemale kirjan võeti. Erinevad lugemismudelid moodus dusteadusele. Leeni Tiirakari on teinud tavad omakorda teatud perioodil valitse omapoolse katse rakendada ootushori nud ootushorisondi: 1) aastani 1885 do sondi mõistet kirjanduse retseptsiooni- mineerinud romantilis-idealistliku ootus ajaloo uurimiseks. horisondi aluseks on ka vastav romanti- Lugeja kujundab teose tähenduse tea lis-idealistlik lugemismudel; 2) konserva tud ühiskondlikus ja kirjanduslikus kon tiivse ootushorisondi (1885—1893) moo tekstis ehk ootushorisondis. Lugejate dustavad konservatiivne, religioosne, po- poolt kirja pandud retseptsioonidoku- liitilis-konservatiivne ja pedagoogiline lu mentide alusel saab kirjandusloolane kir gemismudel; 3) realismi ootushorisont jeldada, mis laadi probleemid on olnud (1885—1889) koosneb tendents-lugemis- teatud ajal olulised. Üksikutest lugemismudelist, feministlikust lugemismude- kogemustest on võimalik koostada laiem list, liberaalse töölisliikumise lugemis- rühm iseloomulikke jooni. Sellist lugeja- mudelist, religioossest, psühholoogilisest rühma erilist lugemisviisi nimetab L. Tii ja pedagoogilisest lugemismudelist; 4) rakari lugemismudeliks. Ehkki iga üksik- uusromantika ootushorisondi alla (alates lugeja moodustab oma kujutluses teose aastast 1891) kuuluvad noorsoomlaste tähenduse, juhib lugemismudelit kollek poliitiline lugemismudel, tendents-luge- tiivne kunstikäsitus või maailmapilt, mis mismudel, psühholoogiline, feministlik ja annab värvingu ka loetud teose üksikkä- pedagoogiline lugemismudel. situsele. Siinkohal pakub L. Tiirakari Vaatluse all on seega ajaloolised luge täpsema definitsiooni: "Lugemismudeli mismudelid, mis kirjeldavad soomlaste moodustavad siis üksikud lugejad, ent (ja ka rootslaste) lugemisviise ХГХ sajan selle kandjaks on lugejarühm. Lugemis di viimastel kümnenditel. Lugejad on lu mudelid on abstraktsed, suhteliselt kind gemisel ümbritsetud kultuuriliste, aja lad mudelid, mida lugejad kasutavad in looliste ja sotsiaalsete raamidega. Need dividuaalsel lugemisel ja mille abil nad eeldused määravadki ajastu lugemismu sobitavad loetu oma maailmapilti" (lk delid ja nende kaudu ootushorisondid. 19). Tööhüpoteesi järgi on võimalik määrata Lugemismudelid ei kattu ootushori- lugemismudelite vastastikused suhted ja sondiga. L. Tiirakari järgi on ilukirjandu dünaamika. Lugemismudelid võivad se ootushorisont lugemismudeli laiem omavahel olla kas rinnastavas, vastand mõiste. Ootushorisont võib moodustuda likus või alistavas suhtes. Siit ka uuri paljudest erinevatest lugemismudelitest. muse pealkiri — "Taistelevat lukumal- Samaaegsed ja sarnaseid jooni omavad lit" (Võitlevad lugemismudelid'). Samas lugemismudelid võivad määrata teatud ei ole konkretiseeringute kirjeldused ala tüüpi ootushorisondi ning samas määra ti "tüübipuhtad", vaid võivad moodustu vad omavahel "võitlevad" lugemismude da mitmete lugemismudelite kombinat lid erinevaid ootushorisondi tüüpe. sioonist.

280 Iga konkreetse lugemismudeli puhul käsitusele selged nõudmised, mille eba toob autor välja lugemismudelit iseloo määrasust L. Tiirakari väitekirjas kriti mustavad tunnused, mille kaudu selgub seerisid nii oponent (professor Liisi Huh ka L. Tiirakari ajalooliste lugemismudeli- tala) kui siseretsensent (dotsent Katari te kontseptsiooni erinevus kirjandusteose na Eskola): mudel paneb ootama ranget lugemismudelitest. Nii näiteks on konser ja selgepiirilist lugemisviisi. L. Tiirakari vatiivse lugemismudeli peamisteks tun on aga Minna Canthi teoste retseptsioo nusjoonteks ja kirjanduse hindamiskritee- nist tuletanud rohkesti lugemismudeleid, riumiteks ilu ja ühiskondlik moraal (lk mis seisavad üksteisele sageli väga lähe 214). Kui konkreetsel teosel need omadu dal ja mille omavahelised erinevused on sed puuduvad, ei tähenda see konserva väikesed. Nii tekib küsimus, kas üks või tiivse lugemismudeli puudumist. Konser teine lugemismudel lugeja konkretisee- vatiivsest lugemismudelist lähtuv kriitika ringus tõepoolest nii domineerivat rolli arvustab teost just nimelt inetuste kulti mängib, et teda selgepiiriliselt eristada veerimise (naturalistlik kirjandus) ja/või ja esile tõsta võiks? moraalituse tõttu. Teosest endast ajastu Leeni Tiirakari toetuseks tuleb öelda, lugemismudelite olemasolu ei sõltu. et uurimuse põhieesmärgist lähtudes on Töös esitatud lugemismudelid on tule selline lugemismudelite selgepiiriline tatud eranditult Minna Canthi retsept eristamine oluline. Loomulikult ei ole siooni alusel. Uurides võrdlevalt teiste kõik ilmunud arvustused sidunud end Canthi kaasaegsete autorite vastuvõttu, üksnes üheainsa kindla lugemismudeli- tuleb L. Tiirakari järeldusele, et see ei ga. Enamikul retseptsioonijuhtudest on too esile mingeid uusi dimensioone kon tegemist kahe või enama lugemismudeli kureerivate lugemismudelite süsteemi kombinatsiooniga. Töös esitatud lugemis tarvis. Lugemismudelite paralleelsus, mudeli definitsiooni järgi moodustavad järgnevus, kombineerumine ja vastasti lugemismudeli üksikud lugejad ja selle kune konkurents on kirjanduselu iseloo kandjaks on lugejarühm. Üksikutest konk- mulikud ilmingud, mida on võimalik retiseeringutest on võetud iseloomulikud kindlaks määrata ka ühe kirjaniku loo jooned, mille alusel moodustub kollek mingu retseptsiooni alusel. Esitatud lu tiivne lugemismudel. Tegemist on seega gemismudelite ja ootushorisontide süs tegelike konkretiseeringute abstraktsioo teem on üldine ja kasutatav kogu XIX sa niga, et anda selge, arusaadav ja ammen jandi lõpu kirjanduse vastuvõtu kirjelda dav pilt ühe ajastu valitsevatest lugeja- miseks (lk 337). See on universaalne lu hoiakutest. Uurimuse teoreetilises osas gemismudelite käsitus, mida saab raken ei ole seda piisava põhjalikkusega argu dada mis tahes ajastu kirjaniku retsept- menteeritud, mis võib tekitada hõlpsasti siooniloo uurimiseks. vääritimõistmise, nagu loeks iga lugeja Kõige enam segadust ja mitmetimõist- kirjandusteost ainult ühest kindlast mu mist põhjustab L. Tiirakari uurimuses delist lähtudes. mudeli mõiste. Eristades religioosset, po Leeni Tiirakari mahukas retseptsioo- liitilist, pedagoogilist, feministlikku jmt nilooline töö on tähelepanuväärne edasi lugemismudelit, on selge, et mudel on minek lugemismudelite teooria rakenda siin kasutusel eeskuju (malli) tähenduses misel kirjandusajaloo uurimiseks. — lugeja järgib oma maailmavaatelisi veendumusi. See esitab lugemismudeli JAANUS VAIKSOO

281 RINGVAADE

HELLA KEEM in memoriam 6. IV1915-28. XII 1997

A. Saareste innustusel alustas H. Keem 1937. aastal murdekogumistööd, ning kui sõrm juba antud, oli ta eesti dia lektoloogiale jäägitult võidetud. Aastate jooksul kujunes temast meie kõigi aegade viljakaim murdekoguja ning lõunaeesti murrete hinnatud ekspert. Ta on läbi sammunud kõik Lõuna-Eesti kihelkon nad, kogunud võrdlusmaterjali Lääne maalt, võrukeste asundustest Pihkva jär ve taga ja ka liivi keelest. Tulemus — üle 200000 sõnasedeli, 5000 lehekülge mur detekste ja 700 tundi helilindistusi — oleks ühe inimese elutööks enam kui pii sav. Oma kogemusi ja teadmisi pole ta hoidnud vaka all, vaid tutvustanud mit mes kirjutises, nt "Kuidas minust sai murdekoguja" (Kodumurre nr 3/4, 1962), "Murdekeele jälgimisest" (Kodumurre nr 7, 1965), "Õpinguist, õpetajaist ja murde Hella Keem 1985. aastal (Jüri Viikbergi foto). uurimisest" (ESA 31, 1985) ning eriti Lahkunud on lõunaeesti keeletark 1995. aasta juubeliintervjuus (ESA 35— Hella Keeni. 42, 1998). Raske haigus päris võidu keset tegu Innukas murdekogumine üliõpilasena sat tööaega ja isegi 83. eluaasta puhul oli tihedalt seotud Emakeele Seltsiga ja tuleb kahetseda, et surm saabus liiga va H. Keemast sai seltsi korrespondentide- ra ja ootamatult. H. Keem oli ise- ja oma võrgu ning murdevõistluste organiseerija. päi tegutsejana legend juba oma eluajal, See samm sai talle saatuslikuks. Ühelt nüüdsest kuulub ta niisiis juba päriselt poolt oli see muidugi südamelähedane ajalukku. töö, mis nõudis kogu hinge ja köitis ta Hella Keem sündis 6. aprillil 1915. murrete ja murdekogumisega veelgi kõve aastal Võrumaal Vaabina vallas Keema mini ühte. Hiljem aga, juba võõrvõimude külas. Andekas laps lõpetas Peebo alg valitsuse all, oli sellise avaliku patriootli kooli 1929, õppis seejärel Valga Tütarlas ku tegevuse tõttu kogu ta edasine nor te Gümnaasiumis ja lõpetas Valga Ühis maalne karjäär keeleuurijana rikutud. gümnaasiumi 1935. aastal. Majandusras Innustavad üleskutsed koguda eesti kee- kuste kiuste astus ta 1936. aastal Tartu lerikkusi ja rahva elav osavõtt murde- ülikooli õppima eesti keelt, eesti ja võrdle võistlustest tähendasid hiljem "isamaa- vat etnograafiat ning soome-ugri keeli. vastast tegevust". Vangis tuli istuda nii Andrus Saareste, Julius Mark, Julius Saksa ajal 1943—1944 kui ka Nõukogude Mägiste, Paul Ariste, Ferdinand Linnus ajal 1945—1950, ülikooli lõpueksami soo ja Gustav Ränk olid õppejõud, kelle käe ritamise asemel tuli tõestada, et sobid all H. Keem akadeemilise hariduse oman sotsialistlikku ühiskonda. Seepeale tõotas das ja kelle teadmisi, põhjalikkust ning ta iseendale, et oma rahva vaenlastelt ei tööle andumist on ta hiljem ka endale palu ta mitte kunagi mitte midagi. Ema oma dialektoloogitöös eeskujuks seadnud. keele Seltsi korrespondentidevõrgu loo-

282 mist ja esimeste murdevõistluste läbivii murde tekstid. Eesti murded VI" koosta mist (1937—1944) on H. Keem tutvusta misega. Tekstiosa saigi suure liiaga lite nud kogumikus "Keel, mida me harime" reeritud ja valmis, kuid kogu töö peab lõ (1976). Tema enda arvukad üleskutsed ja pule viima tema lähim abiline ja mantli aruanded tollastes maakonna- ja päeva pärija õetütar Inge Käsi. Õnneks jõudis lehtedes ootavad alles käsitlejat. H. Keema eluajal ilmuda tema lühimono Filoloogiasse võis vahepeal Kunstifon graafia "Võru keel" (1997), esimene üle dis silmkudujana töötanud H. Keem vaade F. J. Wiedemanni võru murde kä naasta alles 1957. aastal ja ta töökohaks sitluse (1864) järel. Võrukeste keeleliiku- sai Keele ja Kirjanduse Instituut. Asja mise ja elava huvi tõttu oodatigi seda pi tult kaotatud aega hakkas 42-aastane kisilmi. Hella Keem tarmukalt tasa tegema. Al H. Keem tunnistas kord, et vahel ta gas tema süstemaatiline murdekogumine unistab vabast ajast, kui võiks jalad sei esiotsa Tartu-, seejärel ka Võrumaal ning nale lüüa ja lihtsalt lugeda — head kirjan KKI murdearhiivi hakkasid laekuma ma- dust. Et tööd oli pidevalt kukil, jäi selleks terjalilademed. (Vaid üks näide: arhiivi aega vaid une arvelt. Tundub siiski, et kui suurima, Nõo kihelkonna kogu 77 991 se ta raamatu kätte võttis, jälgis vähemalt delist on H. Keem kogunud 66 365.) Mur üks silm selle keelt. Lesefrüchte näol on desektori tööplaanidesse kuulus sõnaraa- trükki jõudnud ""Maa ja rahva" keele matutöö kõrval ka iga eesti murdeala rahvalikkus" (KK 1963, nr 3—4) Rudolf kohta akadeemilise tekstikogu publitsee Sirge romaani ning "Karl Martin Uhhuu rimine. H. Keema osaks jäi Tartu ja Võru ja Tohuvabohu saare murrak" (KK 1987, köite koostamine ning monograafia "Tar nr 1) Oskar Lutsu följetonide kohta. tu murde tekstid. Eesti murded III" ilmus H. Keem ei olnud avaliku elu tegelane, 1970. aastal. Et tekstiköidetes taheti esi vaid töötas omaette akadeemilises rahus. tada võimalikult ehedat ja vanapärast Tal polnud vajagi end reklaamida, sest te murdekeelt, said H. Keema erilise huvi ma teadjamaine oli kõigutamatu. Kui objektiks saja-aastased keelejuhid. Nende keegi lõunaeesti keele asjatundjat vajas, leidmisel oli tal head õnne ja vaistu. Jutte olgu Mats Traat, Vanemuise ja Eesti ja pajatusi kogunes sedavõrd ohtralt, et Draamateatri teatrimehed, Aivo Lõhmus nendest koostas ta omaette kogumiku või Kauksi Ülle, soome kolleegidest rääki "Tartumaa saja-aastaste jutud" (1995). mata, jõudsid need varem või hiljem tema Kogumistöö tähendas H. Keemale üht palge ette. lasi oma emakeelde süvenemist ja andis Tunnustused, mida elu on üldiselt kitsi tulemuseks silmapaistvaid kirjutisi, mai jagama, hakkasid Hella Keemani jõudma nitagu näiteks "Haruldast tartu murde vanemas eas. 1985. aastal valis Emakeele sõnavaras" (ESA VIII, 1962), "Mida võik Selts ta oma auliikmeks ja Soome-Ugri sid lõuna-eesti murded pakkuda kirjakee Selts oma välisliikmeks. 1990. aastal and lele" (KK 1964, nr 2), "Võru murde vahe sid virulased talle F. J. Wiedemanni kee- korrast teiste lõunaeesti murretega" (KK leauhinna ning võrulased 1997. aastal 1973, nr 10), "Über den südestnischen la- Bernard Kangro kirjandusauhinna. Selles ryngalen Kiusu" (CTIFU, 1975), "Räpina reas sobiks nimetada ka tulist heameelt, murrak" (kogumikus "Räpina radadel", mida ta tundis vaba Eesti taassünni pu 1984). Eriti oluliseks tuleb lugeda tema hul, sest kogu elutöö oli ta teinud oma tähelepanekuid kahesugusest palatalisat rahva kasuks. sioonist lõunaeesti murretes, mida käsit 3. jaanuaril 1998 sängitati Hella Keem leb artiklis "Epenteetilisest palatalisatsi Urvaste kalmistul Keema Kaarli pere- oonist tartu murdes" (ESA IV, 1958). konnaplatsil maamulda. Pikemat aega tegeles H. Keem ka Võru murde talletamise ning tekstiköite "Võru JÜRI VIIKBERG

283 UUSI MAGISTREID 1997

Tartu ülikooli eesti filoloogia osakonna on võimalik moodustada. Oponeeris filo- nõukogu ees kaitsti 1997. aastal üheksa loogiadoktor Paul Alvre. magistritööd. Indrek Peterson analüüsis oma magist 8. jaanuaril kaitstud magistritöösse ritöös "Uusi autorileksika uurimisvõima- "Eesti släng: olemus, uurimislugu, sisse lusi N. Baturini kirjakeelsete luuletuste vaade vanglaslängi" oli dissertant Tõnu (1963—81) eripärase sõnavara näitel" Tender koondanud viis artiklit (üks publit kirjaniku küllaltki eripärast ning erilist seeritud, neli loovutatud avaldamiseks). sõnavara tähenduse, päritolu ja struk Töös selgitatakse eesti slängi olemust, tuuri seisukohalt. Oponeeris filoloogia jälgitakse tema funktsioone, antakse üle kandidaat Valve-Liivi Kingisepp. vaade eesti slängi kogumis- ja uurimis 26. juunil kaitstud väitekirjas "Tradit loost ning käsitletakse eesti slängi väljen- siooniline ja uuenduslik tänapäeva eesti divara kujunemist. Oponeeris filoloogia laste liikumismängudes" on Anu Vissel kandidaat Jüri Viikberg. jälginud, millised muutused on toimunud 5. veebruaril kaitses magistritööd lastemängude olulisemas liigis — liiku "Eesti võrdluste struktuur" Katre Õim. mismängudes — viimase 60 aasta jook Uurimuse materjal pärineb Eesti Rahva sul. Oponeeris magister Kristi Salve. luule Arhiivi üle 200 000 sedeli sisalda 28. augustil lisandus kolm uut magist vast kõnekäändude kartoteegist. Töö esi rit. Uurimusega "Eesti usundi uurimise meses osas on antud ülevaade selle karto lähtel. Kr. J. Petersoni kommenteeritud teegi keeleainesest, kartoteegi süstemati tõlge Kr. Gananderi "Mythologia Fenni- seerimise põhimõtetest, kõnekäändudega cast"" väitles end magistriks Risto Järv, tehtava töö praegusest seisust ning süste oponeeris magister Marju Lepajõe. Töös matiseerimise käigus üleskerkinud prob käsitletakse Kristian Jaak Petersoni üm leemidest, teises osas on vaadeldud võrd bertöötatud tõlget Kristfrid Gananderi lust kui keeleüksust ning antud ülevaade teosest, analüüsitakse ümbertöötlust mõ eesti traditsiooniliste võrdluste võimali jutanud tegureid ja vaadeldakse materjali kest struktuuri tüüpidest ja võrdluste osa väljajätmise põhjusi. Üksikuid "Finni- de morfoloogilisest vormistusest. Töö kol sche Mythologie" märksõnu kommentee mandas osas analüüsib dissertant võrd rides on võrdlevalt esile toodud eestlaste lust kui semantilis-süntaktilist kategoo ja soomlaste ühetaoline folklooriaines. riat. Oponeeris filoloogiakandidaat Ellen Eraldi on vaadeldud, mida Peterson tõl Uuspõld. kesse lisas. Töö lisades on esitatud "Myth 18. märtsil sai magistrikraadi ilma ologia Fennica" ja "Finnische Mythologie" kaitsmisprotseduurita Toomas Help uuri märksõnade konkordantsregister, "Fin muse eest "Eesti regulaarne ja irregulaar- nische Mythologie" registriosa tõlge ning ne verb". Sama töö oli T. Help kaitsnud kõigi Petersoni tehtud lisanduste tõlge 1990. aastal kandidaadiväitekirjana tolla eesti keelde ühes kommentaaridega nen se TRÜ erialanõukogu ees, kuid kaitsmis de allikate kohta. dokumendid jäid siis Moskvasse saatma Kersti Lepajõe väitekirjas "Tekstiõpe ta ja kandidaadikraad seal kinnitamata. tuse võimalusi põhikoolis: protsesskirju- 5. juunil tuli kaitsmisele kaks väitekir tamine" on keskendutud tekstiõpetuse ja. Marju Sarve uurimuses "Adjektiiv saa praegusaegsetele seisukohtadele ja ana mi keele kolta ja koola murretes" oli pea lüüsitud õpilaste kirjutisi tekstide redi rõhk asetatud adjektiivide derivatsiooni geerimise aspektist. Tööl on praktiline le, nende rühmitamisele vormist lähtudes väärtus kooli tekstiõpetuse seisukohast. ning saami keele omapärasele adjektiivi Oponeeris pedagoogikakandidaat Maia de moodustamise kaksiksüsteemile, mille Madisso. puhul adjektiivide predikatiivsed ja atri- Anneli Saro analüüsib oma magistri butiivsed vormid võivad olla eri kujuga. töös "Ruum ja vaatajad eesti teatris Teise põhiküsimusena on töös vaadeldud, 1992—1997" teatriruumi mõju ja tähen milliste reeglite alusel toimub kahe vormi dust publikule eesti kaasaegse teatri näi vaheldumine ning milliseid muutetüüpe tel ning vaataja seisukohast lähtudes.

284 Oponeeris kunstiteaduste kandidaat Kadi teaduskonna kaitsmisnõukogu ees kaitses Vanaveski. 26. mail 1997 magistrikraadi Eesti Keele 26. novembril kaitstud uurimusse "Ees Instituudi teadur Vilja Oja. Magistritöö ti näitekirjandus paguluses: tekstid ja "Värvuste tähistamisest eesti murretes" taustad" oli Piret Kruuspere koondanud valmis tal paljude aastate jooksul EKI oma aastail 1989—1994 ilmunud publi murdesektori väljaande "Eesti murrete sõ katsioonid, mis käsitlevad draamakirjan naraamat" koostamise kõrval. Oponeeri duse ja teatri arengusuundi paguluses. sid filoloogiakandidaat Lembit Vaba ja fi Materjali valikul oli dissertant lähtunud losoofiadoktor Jaan Õispuu. TPÜ kaits põhimõttest analüüsida nii trükitud kui misnõukogu otsustas Vilja Oja magistri ka lavastatud (sh valdavalt käsikirjalisi) tööd hinnata kõrgeima hindega cum laude tekste. Oponendid olid kunstiteaduste ja anda talle teaduskraad magister artium kandidaat Lea Tormis ja filoloogiakandi (MA) eesti filoloogia alal. daat Ülo Tõnts. Tallinna Pedagoogikaülikooli filoloogia- MARE SEPP, PILLE KIPPAR

EMAKEELE SELTSIS

14. mail 1997 toimus Tallinnas ES-i mumisaega väljendavad ajamäärused. üliõpilaskonverents, kus esinesid kolm Põhiliselt on need ajamäärsõnad, kuid on Tartu ülikooli ja kaks Tallinna Pedagoo ka nimisõnu {tänapäev, nüüdisaeg) ja (pi gikaülikooli diplomandi. kemaid) fraase, mis sisaldavad mõõduni Marge Koka (TÜ) kõneles oma ette misõnu (nt eelmisel esmaspäeval, järgmi• kandes "Tartu Descartes'i Lütseumi õpi sel kevadel). Deiktilised ajaväljendid ja laste kõnekeelsest sõnavarast" esmalt gunevad selgelt kahte põhitüüpi: ühed ülevaatlikult selleks tööks vajaliku ma (mitteühikulised) väljendavad mingit üp terjali (umbes 6000 sõna ja väljendi) ko ris ebamäärast minevikulist, olevikulist gumisest. Töö eesmärgiks oli selgitada, või tulevikulist ajapunkti või -perioodi, milliseid uusi kõnekeelseid sõnu kasuta teised (ühikulised) hõlmavad mineviku, vad Tartu õpilased neile välja jagatud oleviku või tuleviku ajalõiku, mis on keh küsitlusankeedi teemade kohta, võrrelda testatud mingite konventsioonidega (nt poiste ja tüdrukute ning Tartu ja Tallin eile tähistab päevasuurust ajalõiku mine na õpilaste kõnekeelse sõnavara erinevu vikus). Peale selle saab deiktilisi ajasõnu si M. Loogi slängisõnaraamatu põhjal. ja -fraase iseloomustada selle järgi, kas Töö tulemusena väideti, et kõnealuse nad osutavad kõnehetkele lähedast või kooli õpilaskeele sõnavara pärineb ena kauget, kas osutataval ajahetkel on min masti üldkeelest, kusjuures kirjakeelseid gi kokkupuude kõnehetkega, kas väljen sõnu kasutatakse nende tavatähendusest did on laiema või kitsama ulatusega jne. erinevalt. Teismeliste seas on populaarne Kõikide selliste tunnuste abil oleks või pruukida võõrsõnu ja ebatsensuurseid malik koostada eesti keele deiktiliste aja- väljendeid. Tartu õpilaste kõnekeel am väljendite leksikon. mutab sõnu peamiselt reklaamist, filmi Piret Käi (TPÜ) oli jälginud, missugu dest ja võõrkeeltest, nt orbit, kellogs, ne on eesti keele kõrvallause sõnajärg computer, out, in, action, tulivesi jt. Tar eri eagruppide kõnes. Sajandi algul tus puuduvad Tallinnale iseloomulikud J. Aaviku alustatud laialdase keeleuuen- soome laensõnad peale mõne üksiku na dusliikumise üheks eesmärgiks oli pu gu poro. Noorte kõnekeel muutub vasta hastada eesti keel tema arvates häbi valt sellele, kus ja kellega vesteldakse väärsest germanismist, s.o kõrvallauselõ- ning mis suhetes ühe või teisega ollakse. pulisest verbist. Ta ponnistus kandis vil Ann Veismann (TÜ) kõneles oma ette ja: ajalehekeele uurimustest selgub, et kandes "Leksikaalne ajadeiksis" deiksi- kõigest 20 aasta jooksul nihkuski verb senähtusest üldiselt ja eesti keele deikti- ettepoole, enamasti teise positsiooni (V2). listest ajaväljenditest. Eesti keele deikti 1905. ja 1912. aastal oli verbilõpulisi kõr lised ajaväljendid on süntaktiliselt toi- vallauseid (VF) 80%, kuid 1933. aastal

285 kõigest 17%. Et uurida, kui palju on prae tingitud ühisjooned, nagu pöördjärje (VX) gu verbilõpulisi kõrvallauseid suulises vähene kasutus, lühemate kui kolmeliik- tekstis, lindistati 1997. aastal 18 Tallin meliste lausemallide rohke esinemus ning nas või selle ümbruses elava inimese kõ sage subjekti ellips, mis kõik on omased net, kes kuulusid kolme earühma: teis just suulisele keelekasutusele; 2) narra- melised (16—18), keskealised (40—50) ja tiivsusest tingitud ühisjooned, milleks on eakad (alates 75. eluaastast). Igast rüh verbialguliste lausete rohkus, V-malli mast intervjueeriti kolme meest ja kolme sage ning XVX-malli vähene kasutamine. naist, sotsiaalset staatust ega haridust Sigrid Salla (TPÜ) tutvustas oma dip eraldi silmas ei peetud. Andmebaasi ko lomitööd, mis käsitleb interneti jututuba gunes 2700 kõrvallauset. Ilmnes, et kõ de slängi. Arvutisläng on omapärane kõ nekeeles on V2 ja VF vastavalt 44% ja ne- ja kirjakeele süntees. Sealt leiab pal 30%, seega on vahe väiksem kui kirja ju suulisele slängile iseloomulikku nagu keeles. Teismelistel on kõrvallauses val lohakas, viimistlemata keelekasutus, kõ dav V2 (53%), verbilõpulisi kõrvallauseid nekeelsed ja kujundlikud ütlused, paroo on 25% kõrvallausete koguhulgast, seega lid, sõnamängud; samuti kliitikute sula poole vähem. Meeste-naiste vahel erine nemine, tühisõnad, kõnekatkestused, lae vust ei täheldatud. Keskealistel on samu nud, sõnaloome jne. Teisalt tingib kirja ti valdav V2 (41%), ent verb on lõpus lik vorm omad muutused: ökonoomsuse 31%-1 kõrvallausetest, kusjuures naistel huvides kaovad kirjavahemärgid, suurtä on V2 ja VF-i suhe ligikaudu sama mis hed ja isegi sõnavahed, kasutatakse pal teismelistel, meestel aga domineerib VF. ju lühendeid. Et võrgusuhtlejad üksteist Eakatel on V2 ja VF-i vahe kõigest 4% ei näe ega kuule, kasutatakse kõne il V2 kasuks, kusjuures naistel 2% VF-i, mestamiseks ja emotsioonide väljendami meestel 10% V2 kasuks. seks emootikone {emotion + icon = emoti- Liina Lindström (TÜ) võrdles oma ette con) ehk arvutiklaviatuuril leiduvaist kandes "Mida ühist on Võru murde suuli märkidest moodustatud märgiühendeid, se kõne ja anekdootide sõnajärjel?" kaht millega saab kujutada kõneleja välimust, pealtnäha väga erinevat tekstikorpust: emotsionaalset seisundit, omadusi, aga Võru murde vanapärase suulise kõne kor ka tuntud tegelasi. Millegi esiletõstmi pust, mis on lindistatud 1960-ndatel aas seks või rõhutamiseks kasutatakse suur tatel õige vanadelt inimestelt, ning inter tähti ja alajooni. Seega on arvutisläng netist pärit kirjalikku anekdootide kor ühelt poolt lakooniline ja ökonoomne, tei pust, mis on valdavalt pärit tänapäeva salt aga mänguline ja originaalitsev, tä noorte inimeste keelest. Esineja täheldas nu loomingulisusele rikas keelevariant. nende korpuste analüüsil sõnajärje osas üllatavaid ühisjooni: 1) spontaansusest HELJU KAAL

KAS VÄLISEESTI KEEL ON OLEMAS?

Tartu ülikoolis toimus 25.—26. sep kannete pidajaid saabus peale Eesti veel tembril 1997 eesti keele õppetooli korral Austraaliast, USA-st, Inglismaalt, Root datud seminar "Väliseesti keel". Selle tee sist ja Soomest. Kuulajate hulgas oli ka ma läbiarutamise ülimale ajakohasusele Venemaa eestlaste esindaja. viitasid juba enne seminari algust saabu Seminari avasõnad ütles Tartu ülikooli nud emotsionaalsed ja samal ajal sisukad filosoofiateaduskonna dekaan Jaan Ross, vastukajad. Neis osutati kõigepealt, et kes rõhutas eesti keele uurimise globaal sellist keelt nagu väliseesti keel pole ole set mõõdet. Sissejuhatavas sõnavõtus tõi mas, ja seejärel rõhutati väliseestlaste eesti keele õppetooli juhataja professor keelekasutuse senist vähest uuritust. Nii Mati Erelt kohe esile raskusi, mis Tartu et küllaga oli põhjust tulla erinevatest ja üldse eesti keeleteadusel väljaspool maailma otsadest kokku arutama välis Eestit räägitava eesti keelega tegelemisel maal kõneldava eesti keele eripära ja sel ning selle tegevuse toetamisel ette tuleb. le uurimise seisu ning väljavaateid. Ette- Avakoosolekut jätkanud Karl Pajusalu

286 ettekannet "Kas või mis saab olla välis- testitud ligi sada eri põlvkondade esinda eesti keel?" kandis arvamus, et loomuli jat. Ingliskeelses keskkonnas elavad välis kult ei moodusta eri maades kõneldav eestlased pidid tõlkima viiskümmend lü eesti keel ühtset keelekuju, kuid teatud hikest lauset inglise keelest eesti keelde. mõttes on lihtsustatud mõistel väliseesti Tulemused osutavad suurele erinevusele keel kindel sisu. Välismaal pole levinud nii idiolektide vahel kui ka põlvkondade kõik keeleuuendused — ka keele gram lõikes. Aastatel 1911—1940 sündinud te matilises põhistruktuuris —, mis on muu gid ainult üksikuid vigu, 1941—1960 sün tunud tavaliseks Eesti kirjakeeles. Näite dinutel oli vigu juba oluliselt rohkem, na analüüsiti kaudse ja tingiva kõneviisi neist veel nooremad eksisid aga sihitise sünteetilisi vorme: olnuks- ja olnuvat-tüii- kasutamisel päris palju. Peale vigade, mi pi vormid, mis on igapäevaseks saanud da tehti sihitise käände valikul, on inglise Eesti ajalehekeeles, olid veel 1997. aasta keel soosinud sõnade üks ja see artikli - algul nii Austraalia, Kanada, Ameerika laadset tarvitust. Ühendriikide kui ka Rootsi eestlaste aja Peep Nemvalts arutles teemal "Kas vä lehtedes haruldased. Väliseesti keel on liseesti keelel on omapärane süntaks?" tänuväärt aines Eesti eesti keele muutus Mõne võõrapäraseks peetud näitelause te tausta selgitamiseks. kohta arvati kuulajate hulgast, et need Seniste tööde ülevaated esitati istungil esindavad igati normaalset eesti keelt, nt "Eesti keel laias ilmas". Kõigepealt tut Eestlaste Kesknõukogu Kanadas pro Ka vustas Tartu ülikooli juurde loodud välis nada Eestlaste Kesknõukogu. Helgi Vih eesti uuringute keskust selle juhataja ma ettekanne "Võrdlevat väliseesti kone Hill Kulu. Raimo Raag rääkis Rootsi eest ja kirjakeeles" käsitles võimalikke põhju laste keele uurimisest. Temal oli ka nime si, miks Eesti kirjakeeles pääses pärast tada kõige rohkem konkreetseid uurimu Teist maailmasõda valitsema range nor- si, alates Els Oksaare artiklitest ja lõpe matiivsus, väliseesti kirjasõnas säilis aga tades enda ning Aarand Roosi doktoritöö rohkem keeleuuenduslikku vormivaba- ga. Praegu teoksil olevast Lundi eestlaste dust. H. Vihma arvates võib seda seleta keele uurimisest andis hiljem teavet Aino da asjaoluga, et Rootsis oli keeleautori- Laagus. Jüri Viikberg tegi kokkuvõtte Ve teediks J. Aavik, Eestis sai ainuvalitse nemaa eestlaste keelt käsitlevatest töö vaks J. V. Veski suund. Lundi eestlastest dest. Õigupoolest kõneles J. Viikberg laie ja nende emakeelest rääkis Birute Klaas, malt välismaa eestlaste keelekasutuse kes oli 1995. aastal lindistanud 41 Lundis uurimise seisust, tõstes esile Joel Sanga elava 9—76-aastase eestlase kõnet. töid, eriti artiklit "Valged laigud eesti Teise ettekandekoosoleku teema oli keelekaardil", mis ilmus 1982. aastal "Väliseesti laps". Marilyn Vihman ana Keeles ja Kirjanduses. Kahjuks ei saanud lüüsis oma laste näitel, kuidas areneb vä Joel Sang seminaril osaleda ning Kau liseesti laste süntaks olukorras, kus laste kaasia eestlaste keele eraldi käsitlus jäi jaoks on kahes keeles suhtlemine lausa kuulmata. Birute Klaas iseloomustas normiks. Selline loomulik segakeel ei te Leedu eestlaste keelelist olukorda, Leelo kitanud laste arengus pikaajalist problee Kingisepp kõneles oma tähelepanekute mi. Silvi Nemvalts, kes õpetab Uppsalas põhjal Kanada linna Fredrictoni eestlaste eesti lapsi, käsitles hiljuti Eestist tulnud keelekasutusest. Üllatav oli tõdeda, et laste keelekasutuse rootsistumist. Eesti Ameerika (ja ka Austraalia) eestlaste keele oskuse püsimine on oluliselt seotud keelt on väga vähe uuritud, eriti kui võr lapse enesetunnetusega: kas laps tahab relda näiteks Rootsiga. rootslaseks saada või mitte. Anne Ribelus Seminari teisel päeval leidis aset kaks ja Vesa Jokela tutvustasid Helsingi eesti ettekandekoosolekut, kus esitati uusi uu laste kakskeelset õpetust. Koolis, kus A. rimistulemusi. Esimene üldteema oli Ribelus ja V. Jokela õpetavad, on samas "Väliseestlaste keele omapära". Koosole klassis nii eesti kui ka soome laste rühm. ku avas Iise Lehiste, ta kõneles sellest, Lähtutakse eeldusest, et soome keel on kuidas väliseestlased sihitise käändeid eesti lastele tegevuskeel, eesti keel mõtle- kasutavad. Ettekanne oli valminud koos miskeel; soome keele õpetamine peab toe töös Juta Kitchinguga, kes ei saanud se tama eesti keele arengut. Kirjeldatud minarile tulla. Üldistuste tegemiseks oli uudne õpetusviis tekitas kuulajates suurt

287 huvi. Tiiu Salasoo tutvustas Austraalia koordineerimisel võib loota Tartu ülikooli kakskeelse lapse keele põhjal 1. isiku vor ja selle väliseesti uuringute keskuse abile; mide arengut. 2,9—3,6 aasta vanuse poisi välismaal töötavad eesti keele uurijad kõnes ilmnes üllatavaid eesti ja inglise saavad eri maades keeleainese kogumisel keele segavorme. ja uurimisel tõhusalt kaasa aidata. Koos Seminari kokkuvõtval arutelul oli kõige tööd tuleb teha väliseesti organisatsiooni rohkem juttu vajadusest luua välismaa dega, otstarbekas on ühineda rahvusvahe eesti keele korpus. Tiit Hennoste tutvus liste uurimisprogrammidega. Väliseestlas tas Tartu ülikooli keelekorpusi ja kirjel te keele omapära üle otsustamine nõuab das väliseesti keele korpuse tegemise või kõigepealt ikkagi rohkem süsteemselt ko malusi. Tõdeti, et väljaspool Eestit kõnel gutud andmeid ja nende põhjalikumat dava eesti keele uurimine on kõigi eesti keeleteaduslikku käsitlemist. lingvistide ühismure, hoolimata nende elukohast või kodakondsusest. Selle töö KARL PAJUSALU

AFinLA SÜGISKONVERENTS TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOLIS

14.—15. novembril 1997 toimus TPÜ-s mise problemaatikast. Teine plenaarette- Soome Rakenduslingvistika Assotsiat kanne oli Arvo Eegilt ja Einar Meistrilt siooni AFinLA (Association Finlandaise de (Küberneetika Instituudi foneetika- ja kõ- Linguistique Appliquee) sügissümpoosion. netehnoloogia labor): "Eesti kõne BABEL-i Konverentsi ettevalmistav periood algas multilingvaalses andmebaasis". juba poolteist aastat varem, kui Jyväsky Sektsiooniettekannete temaatika oli vä lä ülikooli professorite delegatsioon vasta ga lai ja täpsete piirjoonte tõmbamine va ettepanekuga TPÜ koostööpartnerite sektsioonide temaatika vahele küllalt ras poole pöördus. Eesti-poolseteks koordi ke. Seepärast piirdutagu siinkohal peamis naatoriteks said Mati Hint ja Jaan Õis te teemavaldkondade mainimisega. puu ning Martin Ehala. Konverentsile lae Omaette rühma moodustasid Arvo Eegi kusid 40 Soome, 23 Eesti ja kahe USA ja Einar Meistri, Meelis Mihkla (EKI) ja teadlase ettekande teesid, nende hulgas Toomas Altosaare (Helsingi Tehnikaüli terve rida ühisettekannete teese. Eestist kool) eksperimentaalfoneetikaalased ühis- oli enim osavõtjaid TPÜ-st (13), Tartu üli ettekanded. Neis käsitleti kõneleja tuvas kooli, Eesti Keele Instituuti ja Kübernee tamist etteantud teksti põhjal, erinevaid tika Instituuti esindas igaüht neli ette tajueksperimente, eesti keele difoonisün- kannet. Soome poolt oli kõige arvuka teesi jm probleeme. malt ettekandeid Helsingist, Jyväskyläst Kaks ettekannet peeti interneti ja elekt ja Joensuust. Kahele konverentsipäevale ronposti keelekasutusest: Sigrid Salla oli planeeritud neli plenaar- ja 55 sektsi- (TPÜ) "Laensõnavara interneti jututuba ooniettekannet. Viimaseid kuulati viies de slängis" ja Minna-Riitta Luukka (Jy eri sektsioonis. väskylä) "Kõnelusi infovõrgus". 14. novembri mõlema plenaarettekande Sotsiolingvistilist kompetentsi, normi eesmärk oli anda ülevaade Soome ja Eesti ja Soome avaliku elu tegelaste keelt käsit keeleteaduse seisust. Plenaarettekande pi lesid Pirkko Nuolijärvi (Helsingi) ja Liisa dasid Helsingi ülikooli professor Niis Erik Tiittula (Tampere). Ka Krista Kerge Enkvist teemal "Rakenduslingvistika Soo (TPÜ) ettekanne "Nüüdistekstid: kas suu mes. Minevik. Olevik. Tulevik" ja Eesti TA namatu keelemuutus?" põhines poliitiku akadeemik Haldur Õim ettekandega "Ar te, meedia ja seadustekstide keelel (vt lk vutuslingvistika ja teoreetiline lingvistika 225—235). Rahaimago ja sellega seonduv Eestis". 15. novembri kavas oli samuti soomekeelse pressi sõnavarakasutus oli kaks plenaarettekannet. Hommikul esines Tuula Nurmineni (Helsingi) teemaks. Sõ- rahvusvahelise mainega testimisspets navarakontaktidest ja -mõjudest kõnele Sauli Takala Jyväskyläst. Tema teema oli sid veel Mall Laur (TPÜ, "Inglise laenud seekordki testimise ja keeleoskuse hinda- eesti ajakirjanduses") ja Malle Laar (TÜ,

288 "Ladina komponent ingliskeelsetes meditsii- Multimeedia ja keeleomandamise uuri nitekstides"). Tekstikokkuvõtteid (resümee misega seotud rahvusvahelistest problee sid), nende koostamise põhimõtteid ja eri midest andis ülevaate Maisa Martin (Jy liike vaatles Hilkka Stotesbury (Joensuu). väskylä). Nancy Seidler ja Anette Zehler Oskuskeele teemal oli Eesti teadlastelt (Helsingi) tutvustasid programmi "The kaks ettekannet. Viivi Maanso (TPÜ) tut Autonomous Learning Models", mis on vustas pedagoogikaterminoloogiat, Mati seotud inglise keele õpetamisega. Keele Hint (TPÜ) hoiatas, et ad hoc terminid on õpetuses kasutatavast koolitustehnoloo- eesti lingvistikale hukatuslikud. giast (mis see on, kuidas ja mil määral Soomekeelse haldus- ja riigialase ter see keeleõpetust toetab) oli Peppi Taalase minoloogia inglise keelde tõlkimise prob (Jyväskylä) ettekanne. Joensuu ja Petro leeme vaatles oma ettekandes Tellervo zavodsk! teismeliste inglise keele õpimoti Hyttinen (Helsingi), Soome kursantidele vatsiooni võrdles Kyösti Julkunen (Joen ingliskeelse merendusterminoloogia õpe suu). Sama iseloomuga oli ka Mike Ga tamist Olli-Pekka Salo (Turu). Anna Mau- ranti (Helsingi) ettekanne, kus võrreldi ranen (Joensuu) peatus bilingvaalsete Soome ja Jaapani inglise keele õpetust. korpuste olemusel ja otstarbel. Soome keeleõpetajatele mõeldud prantsu Soome keelepoliitika problemaatikast se ja hispaania keele põhikursust kui täi oli sümpoosionil kaks ettekannet: Eevi endkoolituse üht mitmekesistamise näi Nivanka (Helsingi) kõneles kõrgkoolikoge- det tutvustas Anita Moilanen (Turu). mustele tuginedes uutest "väljakutsetest", Omapärane oli Hannele DufVa, Paula Ka mis Euroopa Liit riigi keelepoliitikale esi laja ja Leena Sorvari (Jyväskylä) ühiset- tab. Soome multilingvaalset haridusprog tekanne, kus tutvustati Soome keeleõpe rammi tutvustas Siv Björklund (Vaasa). tajate ametialaseid biograafiaid. Hannele Eesti keeleolusid vaagis Jaan Õispuu DufVa ja Merja Pääkköneni ühise ette (TPÜ) ettekandes 'Vähemusrahvused ja kande märksõnad olid emakeel — võõrkeel muukeelne haridus: kui mitut keelestra — mõtlemine — võõrkeeles mõtlemine. teegiat Eesti vajab?". Tegevõpetajaile pakkus kindlasti huvi Laste emakeelekasutuse ja õigekeelsu Mirja Tarnaneni (Jyväskylä) õpipäeva- se valdkonda esindasid järgmised ettekan raamatute teema. ded: Matti Leiwo (Jyväskylä) "Käändevor Võõrkeeleõpetuse metoodika konkreet mid kui emakeele grammatika probleem", setest probleemidest tutvustati rakendus Sven Maanso (TPÜ) "Õigekeelsus ja eesti likke uurimusi, mis käsitlevad sugestiiv- õpilaste keelekasutus", Marika Padrik meetodit (Virve Mäemets, TPÜ) ja kom (TÜ) "Eesti laste sõnaloome", Karl Karlep munikatiivses keeleõppeprogrammis luge (TÜ) "Keele ja kõne uurimine ning ema mise kasutamist (Elle Sõrmus, TPÜ). Soo keele didaktika". mes läbi viidud keelekümbluse eksperi Võõrkeeleõpetuses kasutatakse keeleos mentidest olid ettekanded Marjatta Elo- kuse eri tasemete kohta terminit vähekeel maalt, Heli Rintalt (mõlemad Vaasa) ja (sm välikieli). Seda temaatikat käsitles Maija Grönholmilt (Turu). Marjut Johansson Turus prantsuse keelt Tiit Päeva (TPÜ) kõneles, kuidas tege õppivate tudengitega tehtud katsete põh likkuses keeleoskust testida ja hinnata. jal. Emakeele ja õpitava keele vastastikuse Soomes väljatöötatud inglise keele oskuse mõju teemadel oli kaks ettekannet TPÜ-st: teste ja Cambridge'i teste võrdles Anu Leena Nissilä "Eestlased soome verbirekt- Halvari (Jyväskylä). Tööelus vajamineva sioonide rägastikus" ja Annekatrin Kaiva- inglise suhtluskeele õpetamise ja testimi palu "Emakeele mõjust eesti ja vene õpi se omavahelist seost käsitles Joensuu lastel soome käändsõnade mitmusevormi ametikõrgkooli kogemuste põhjal Anneli de omandamisel". Joensuu teadlane Pirk Airola. IB-testide (The International Bac ko Muikku-Werner kõneles teemal "Ema calaureate) Soome koolidele kohaldatud keel soome ja võõrkeelt õppija meeltes". programmi (Diploma Programme) vaatles Soomlastele rootsi idioomide ja verbipar- Pirkko Forsman Svensson (Helsingi). Päi tiklite õpetamist käsitles Sinikka Niemi vi Pietilä (Turu) tutvustas, milline on Soo (Joensuu), inglise-soome koodivahetust me üldharidus- ja kõrgkoolide inglise kee tutvustas Soomes ja USA-s läbiviidud le ainekavades grammatika ja kõnelemise uuringute põhjal Robert Cooper (Texas). suhe.

19 Keel ja Kirjandus nr 4. 1998 289 Eesti Keele Instituudis uuritavatel ettekannete tasuta kuulamise võimalust avatud morfoloogiamudelitel põhinevaid võinuks Eesti õpetajaskond kasutada ak- rakendusi käsitles Evelin Kuusik (EKI), tiivsemalt. Korraldajad on lubanud ette- inglise impersonaalse pronoomeni it se- kanded 1998. aasta sügisel avaldada, mantilist struktuuri Suliko Liiv (TPÜ). Konverentsist osavõtt oli arvukas, kuid JAAN ÕISPUU

AKADEEMILISES RAHVALUULE SELTSIS

ARS-i möödunud aasta viimane koos grupp pärimusteateid räägib allikates- olek toimus 27. novembril Tartus Kirjan ojades või nende läheduses nähtud vaim- dusmuuseumis. olenditest, keda kirjeldatakse enamasti Oma kahest ettekandest koosnevat pead sugevate naisolevustena. sarja "Vadja kohapärimus" alustas Ergo- Esinejale esitati hulk küsimusi. Kristi Hart Västrik pikema sissejuhatusega Salve uuris, kuidas täpselt suhestub alli vadjalaste asustus- ja uurimisloost. Vad kate paiknemine külas või sellest väljas jalaste asuala on aja jooksul tunduvalt ning voolamine vastu- või päripäeva alli ahenenud, suurel osal endisest Vadja- ka pühadusega. Esineja vastas, et kui al maast pole kultuuriline järjepidevus säi likas ei ole kristliku nimega ning asub linud ning enamik pärimustega seotud väljaspool küla, on ta püha sellepärast, kohtadest ja muististest on hävinud või et ta voolab põhja suunas. Külasiseste al ununenud. Rohkem materjali on kirja likate kohta sellist uskumust ei ole — pandud nendest küladest, kus vadjalasi need on enamasti kristlikult pühitsetud on elanud kõige kauem. ja juba seepärast pühad. Ülo Valk lisas Seejärel tutvustas E.-H. Västrik suu täienduseks, et skandinaavia usundis remaid vadja rahvaluulekogusid, mis on olevat samuti üldine, et põhja suunas olulised kohapärimuse uurimisel. Kuna voolavad allikad on ravitoimega, mida valdava osa vaatlusalusest materjalist on seostatakse seal aga põhjas asuva surnu kogunud Paul Ariste, tuleb arvestada te te maailmaga. ma kogumismetoodika ja huvide mõju ka Krista ja Raivo Sildoja ettekanne oli rahvaluuleainese kogumistulemustele. ARS-i jaoks üsnagi tavatu. Tegemist oli Lisaks tavapärastele kohamuistenditele nende koostatud kasseti ja noodiraamatu vaatles kõneleja ka konkreetse koha või "Pärnumaa viiuldajad. Esimene" esitlu objektiga seotud lühiteateid või kombe sega, millest suure osa moodustas nende kirjeldusi, samuti memoraate konkreet sisu demonstreerimine kuulajatele elava setes kohtades üleloomuliku kogemisest pillimänguga. Ettekande juhatas sisse ning ajalooliste muistendite hulgast neid, Ants Johanson, kes juhtis kuulajate tä milles on tegevuse kandjateks mütologi- helepanu väljaande tähtsusele ja tehtud seerunud ajaloolised isikud (Peeter I, töö suurusele. Edasi jätkas juba Raivo Rootsi kuningas), kuid mis on väga ühe Sildoja, kõneldes väljaande saamisloost. selt seotud kindlate asulate ja ehitistega. Mõte seda koostada tekkis praktilisest Lõpuks rääkis esineja veel allikatest, vajadusest noorte õpetamisel Viljandi kaevudest ja ojadest pajatavast pärimus- Kultuurikolledžis. Raivo Sildoja teadvus grupist. Veekogudesse on ohverdatud ka tas ka, et kuigi viimastel aastatel on huvi hel eesmärgil: peamiselt oina või tema rahvamuusika, ka eesti rahvamuusika kehaosade ohverdamine pidi tagama ka vastu tänu Viljandi Kultuurikolledži riloomade turvalisuse järgmisel aastal; ning Noorte Moosekantide Seltsi tegevu ohver viidi ka allikatesse, kus käidi ravi sele tõusnud, ei teata üldiselt, et eesti mas. Osa vanadest ravi- ja ohvriallika- rahvamuusikat tasub otsima ja kuulama test ning seal ettevõetud taiad on hiljem tulla Eesti Rahvaluule Arhiivi. Ka pole sulandunud ortodokssesse traditsiooni — ülevaadet sellest, mis laadi materjal siin võib kõnelda koguni kiriku teadlikust üldse olemas on. Kunagi juhtinud teda strateegiast varasemate usundivormide ennast eesti materiali juurde Anneli hõlmamisel kirikukombestikku. Teine Kont Sibeliuse Akadeemiast.

290 Rahvamuusika õppimisel peavad koos Töös on raamatu teine osa Pärnu-Jaa- tajad õigeks seda omandada kuulmise gupi, Kihnu ja Häädemeeste lugudega. järgi, mitte ainult noodist. Noodipilti ei Just Pärnumaa viiulitraditsiooni on lin saa kirja panna kõiki nüansse, see on distatud suhteliselt ulatuslikult, millega liialt tuim. Raamatus trükitud nootide võib osalt seletada valimiku koostajate juures on väärtuseks see, et on ära too tähelepanu teravdumist sellele maakon dud kogu viis ja selle kõik varieerumised. nale. Nende tegevuse eesmärgiks on viia Enne oma ettekande muusikalise osa rahvapärast viiulimuusikat rahva hulka algust kinkisid koostajad osa väljaande ning elustada hiiu kandle mängu. tiraažist Eesti Rahvaluule Arhiivile, kust Tänu- ja kiidusõnu ütlesid koostajaile on pärit kassetil olevad lindistused. Val Anu Kõrb, Mall Hiiemäe ja Olli Kõiva. dav osa neist on plaadistatud 1930-ndail Meenutati Herbert Tamperet rahvamuu aastail Riigi Ringhäälingus August Puls sika avaldamise ja tutvustamise eestve ti ja Herbert Tampere eestvõtmisel. Li dajana, tema koostatud plaadikomplekti saks nootidele võib raamatust leida Au "Eesti rahvalaule ja pillilugusid" ja tun gust Pulsti mälestusi kõigist kuuest väl nustati tema tegevuse jätkamist. Ants jaandesse valitud viiuldajast. Mainimata Johansoni küsimusele, kui palju on üldse ei saajatta ka raamatut ilmestavaid suu duosid ERA plaatidel, vastas Raivo Sild repäraseid fotosid peamiselt Peeter Pari- oja, et need on ainukesed duod eesti viiu- kase pildimasinast. limuusikas, kellel on läbimõeldud kahe- Seejärel esitasidki Krista ja Raivo Sild häälsus, mitte aga suhteliselt mehhaani oja viiulitel ja ositi ka hiiu kandlel valiku line ja tavapärane valdavalt tertsis liiku kogumiku lugudest, ühtlasi tutvustades mine. R. Sildoja juhtis tähelepanu ka sel vüulimängijaid ka sõnutsi. Praeguses komp lele, et eesti rahvamuusikutel on üldiselt lektis on esindatud Tori ja Vändra kihel kasutada väga kehvad pillid, valdavalt konna viiuldajate lood: kahekesi koos on vanad vabrikupillid. Küll aga võivat lei mänginud Mihkel Toom ja Mart Männi da viiulite remontijaid, ka Viljandi Kul- mets Tori kihelkonnast, samuti vennad tuurikolledži juurde on loodud väike puu Anton Adamson ja Hendrik Jõearu Vändra töökoda, kus remonditakse erinevaid pil kihelkonnast. Väiksema arvu lugudega on le ja valmistatakse ka hiiu kandleid. komplektis esindatud Aleksander Aaviksoo ja August Pärn Tori kihelkonnast. MARI SARV

SOOME-UGRI RAHVASTE ALGUPÄRA SÜMPOOSION

Kes me oleme? Kust me tuleme? — harude esindajad tutvustasid rahvaste nendele küsimustele otsiti Lammil vas ajaloo uurimise meetodeid ja võimalusi, tust 8.—11. oktoobril 1997 toimunud ning 10. detsembril 1997 nn järelsümpoo- sümpoosionil "Soome rahva juured". sion, kus esitati Lammi sümpoosioni tu Sümpoosioni eesmärgiks oli soome-ugri lemuste kokkuvõtted. Lammi sümpoo rahvaste algupäraga tegelevate teadus sion oli üles ehitatud neljale kesksele harude (ajaloo, arheoloogia, geneetika, teemale: "Uurali algkodu ja esisoome etnograafia, keeleteaduse ja paleoökoloo- muinasaeg", "Laplaste minevik", "Esi- gia) uusimate uurimistulemuste esitami soomlased ja indoeurooplased", "Soomla ne ja, kui võimalik, nende üheks tervikli sed Soome asutajatena". Enamikule ette kuks seisukohaks kokkusobitamine. Con kannetest järgnes kommentaar. sensus omnium ei olnud siiski omaette Milline ja kus oli uurali keelte algko eesmärgiks, sest ettekannete pidajateks du? Juha Janhuneni ettekanne käsitles ja kommenteerijateks olid erinevate aru Euraasia mandri keelkondade algkodu saamadega teadlased. Et Lammi süm sid. Euraasia mandril võib eraldada kah poosion oli kinnine, s.t osalesid vaid kut te algkodude vööndit: Kaug-Ida ja Lähis- sutud inimesed, korraldati Helsingis Ida, millest esimene paikneb Jangtse, kaks avatud sümpoosioni: 3. septembril Huan-ho ja Liao jõe ümbruskonnas ning 1997 nn eelsümpoosion, kus eri teadus teine Musta mere, Punase mere, Vahe-

19* 291 mere idaranniku ning Niiluse ja Eufrati tuur on vaid paarsada aastat hilisem kui ümbruskonnas. Kaug-Idas on vähemalt indoeuroopa algkeele vankriterminoloo kaheksa keelkonna (türgi, mongoli, tun gia, mistõttu võib oletada, et vasarakir guusi, korea, jaapani, hiina-tiibeti, miao- veskultuuri ajal räägiti Kesk-Euroopas jao ja kami-tai) ning Lähis-Idas viie keel veel suhteliselt ühtset indoeuroopa keelt. konna (hami, semi, indoeuroopa, kartveli Suure ja laia uurali ja indoeuroopa alg ja dagestani) algkodu. Tähelepanu väärib kodu teooria esitas arheoloogiale ja alg- tõsiasi, et kuigi tegemist on vähemalt germaani soome-ugri substraadile tugi kolmeteistkümne keelkonna algkodude nedes Kalevi Wiik1, kuid pakutud argu vöönditega, hõlmavad need Euraasia mendid ei leidnud laiemat vastukaja. 10. mandrist suhteliselt väikese territooriu detsembril 1997 Helsingis korraldatud mi. Euraasia keelkondade algkodude Lammi järelsümpoosioni kokkuvõtvas sõ suurusi võrreldes oletas J. Janhunen, et navõtus märkis Seppo Suhonen, et fen- ka uurali algkodu on olnud suhteliselt nougriste, kes toetavad uut kontaktiteoo- väike. Ühtlasi märkis ta, et eriti uurali riale tuginevat hüpoteesi, on maailmas keelkonna uurimise ajaloos torkab silma ühtekokku kolm: Jänos Pusztay, Ago püüdlus seostada uurali algkodu suhteli Künnap ja Kalevi Wiik (tegelikult kaks, selt suure territooriumiga. Vastavate sei sest K. Wiik on foneetik). Keeleteadlaste sukohtade esindajad aga unustavad see P. Kallio, J. Koivulehto ja A. Parpola ük juures ära tegeliku põhiprobleemi: eks- sikasjalik kriitika ilmus pärast Lammi pansioonikeskuse paigaldamise. Suhteli sümpoosioni ka kirjalikult ajakirjas Tie selt väikese algkodu seisukohal oli ka teessä tapahtuu pealkirja all ""Algger- Jorma Koivulehto, kes käsitles oma ette maani soome-ugri substraat": alusetu hü kandes uurali/soome-ugri keelte indoeu potees".2 roopa laensõnu. Et uurali keeltes on selli Kui otsida uurali keelkonna algkodu seid indoeuroopa laensõnu, mille a) hää kas ida või lääne poolt Uurali, siis on J. likuline rekonstruktsioon vastab mõle Janhuneni järgi kaks võimalikku lähte mal pool algkeele rekonstruktsiooniast- kohta: 1) Lähis-Ida algkodude vöönd või mele, b) levik on uurali keeltes laialdane 2) Kaug-Ida algkodude vöönd. Esimesega ning c) häälikusuhted on uurali tütar seovad uurali keelkonda rohkearvulised keeltee seaduspärased, siis on nende esi indoeuroopa laensõnad, teisega aga uura nemine seletatav ainult algkodu suhteli li ning altai ja teiste keelte (korea, jaapa selt piiratud territooriumiga. Indoeuroo ni) tüpoloogiline sarnasus. Idapoolsele pa keelte algkodu paigaldamist ja datee päritolule viitab samuti fakt, et suhteli rimist käsitles Asko Parpola ettekanne. selt hiljuti räägiti uurali keeli nii Baikali A. Parpola pooldab hüpoteesi, mille juba ümbruses kui ka Põhja-Mongoolias. Kol 1920-ndatel aastatel esitas Gordon Chil- manda võimalusena esitas J. Janhunen de ja mida on hiljem täiendanud Marija oletuse, et uurali keelkonna algkodu või Gimbutas ning James Mallory. Selle ko nuks olla mingis kolmandas algkodude haselt on indoeuroopa algkodu paikne vööndis. Kust siis sellisel juhul seda otsi nud Musta mere põhjaranniku stepiala da? Arheoloogiline materjal viitab kas del. A. Parpola kriteeriumiks oli vankri- Lõuna-Uuralisse, kust tuntakse varasei tehnoloogia arenemine ja sellega seotud mat metallitehnoloogia arenemist, või Je sõnavara.Vankritehnoloogia leiutati ilm nissei ülemjooksu Minussinski katlale, selt Mesopotaamias u 3600 aastat eKr ja levis kiiresti väga laiale territooriumile. 1 Vankriterminoloogia on omalt poolt re Sama ka artiklis K. Wiik, Põhja-Eu- roopa rahvaste ja keelte päritolu küsimusi. konstrueeritav indoeuroopa algkeelde, ja — Keel ja Kirjandus 1996, nr 9, lk 581— kuna häälikulised kriteeriumid osuta 589. vad, et tegemist ei ole tütarkeelte vaheli 2 P. Kallio, J. Koivulehto, A. se laenamisega, võib sellest järeldada, et Parpola, "Kantagermaanin suomalais indoeuroopa algkeele jagunemine ei või ugrilainen substraatti": perusteeton hypo nud alata enne kui u 3600 aastat eKr. Ka teesi. — Tieteessä tapahtuu 1997, nr 8, lk märkis A. Parpola, et Kesk-Euroopa in- 47—51. (K. Wiigi vastusartikkel "Olisiko doeuroopastumine võis alata kõige varem kantagermaanissa sittenkin suomalais-ug- rilaista ääntämistä?" on ilmunud Tietessä vasarakirveskultuuri ajal ja vastav kul tapahtuu 1998, nr 1, lk 40—44. — Toim.)

292 kust tuntakse algset semisedentaarset vustas oma töörühma tulemusi, mille ko maaviljelust ja karjakasvatust. Tapani haselt laplaste mitokondriaalne DNA eri Salminen kritiseeris uurali algkodu otsi neb märgatavalt teiste soome-ugri rah mist Lääne-Siberist, sest kui algkodu vaste (soomlaste, eestlaste, karjalaste, paigaldada keelediversiteedi põhjal, asub volgalaste) omast. Seetõttu on oletatud, see uurali keelkonna puhul selgelt legen et laplased on eraldunud muudest soome- daarses Volga sopis. Uurali ja altai keel ugri rahvastest juba väga varajasel aja- te tüpoloogiline sarnasus ei eelda vastas looetapil. Samal ajal osutavad tuuma tikust areaalset mõju, sest uurali keelte DNA ja mitokondriaalse DNA uurimused siserekonstruktsiooniga võib osutada vä sellele, et laplased on olnud läbi ajaloo hemalt kahele suhteliselt noorele agluti- suhteliselt väikesearvuline ja homogeen natsiooninähtusele: isikutunnuste ja omis- ne populatsioon. Kuidas aga sobivad ge tusliidete kujunemisele. J. Koivulehto neetikute järeldused kokku arheoloogia seisukoht oli, et indoeuroopa laensõnad ja keeleteadusega? välistavad idas paiknenud algkodu. Ta Christian Carpelani arusaama koha juhtis tähelepanu sellistele indoeuroopa selt võib Fennoskandia varajases asusta laensõnadele, mille rekonstruktsioonias- mises eraldada nelja lainet: 1) Umbes te vastab indoeuroopa algkeelele, kuid 9400 eKr asustati Norra läänerannik, mille levik on läänepoolne nii tänapäeva asustajateks olid mesoliitse Fosna ja indoeuroopa (balti, germaani, slaavi) kui Komsa kultuuri esindajad, kes rääkisid ka soome-ugri keeltes (volga keeled, lää mingit tundmatut Euroopa keelt. 2) nemeresoome keeled ja lapi keel). Uued 8300. a paiku eKr saabus Ida-Fennos- etümoloogiad on näiteks kurss 'leivakan kandiasse Kunda kultuuri rahvastik, kes nikas', roht 'umbrohi, arstim', tahdas rääkis ilmselt uurali algkeele eelvarianti. 'sõtkutud tainas'. 3) Ligikaudu 7800 eKr asustati Põhja- Kas geneetika ütleb selle kohta, kust Rootsi, kuid asustajad ei tulnud lõunast, uurali rahvad tulid, viimase sõna? Mar vaid Norra läänerannikult. 4) Alles ja-Liisa Savontaus tutvustas uusimaid 6500—6000 eKr tuli Põhja-Rootsisse (ku soome-ugri rahvaste geneetilisi uurimu ni Norrlandini) elanikke lõunast. si. Mitokondriaalne DNA (näitab rahvas Laplaste etniline väljakujunemine sai tiku emaliini kümnete tuhandete aastate alguse pronksiajal (u 1900 eKr — uus ka- taha) ja selle põhjal tehtud uurimused libreeritud dateering), kuid olulist osa osutavad, et soomeugrilased (v.a lapla etendas selles kahe Põhja-Fennoskandia sed) on suhteliselt homogeensed ja sarna rahvastiku ühtesulamine (need olid pä sed Euroopas elavate indoeurooplastega. rast viimast jääaega Lääne-Euroopast Rahvastiku isaliini näitava Y-kromosoo- tulnud ja Norra läänerannikut ning mi uurimine osutab ühelt poolt, et soo Rootsi sisemaad asustanud rahvastik meugrilased sarnanevad indoeurooplas ning mesoliitikumi ajal Ida-Euroopast tega, kuid teiselt poolt Siberi rahvastega Karjala maakitsuse ja Soome kaudu tul (jakuutide ja burjaatidega). Aga Antti nud rahvastik). Laplaste geneetiline eri Sajantila rõhutas, et rahvastiku ajalugu pära ei seletu Ch. Carpelani hüpoteesi ei saa samastada geenide ajalooga, sest järgi mitte sellega, et laplased oleksid algema või algisa võib leida ainult teata elanud pikka aega soomeugrilastest eral vale geenile, mitte aga kogu rahvastikule. datuna, vaid sellega, et nende ajaloos on Tänapäeva geeniuurimuste põhjal võib olulist osa etendanud u 9400 aastat eKr oletusi teha selle kohta, missugune on Norra läänerannikule asunud rahvastik, ajaloo eri etappidel olnud rahvastiku suu kes elas tuhandeid aastaid teistest rah rus ja millised nende suhted, mitte aga vastest eristatuna. algkodu ega seal elanud rahvastiku koh Traditsioonilise seisukoha suhtes, et ta. Geneetikute seisukoht oli, et uurimise lapi keel ja läänemeresoome keeled põlv praegusel hetkel on veel liiga ennatlik nevad ühisest algkeelest, esitati Lammil geenide alusel laiemaid üldistusi teha. mitmesuguseid arvamusi. Pekka Sam Seoses geneetikute eespool mainitud mallahti käsitles ettekandes lapi keele uurimustega on taas päevakorda kerki algupära ja tõdes, et lapi ja läänemere nud laplaste põlvnemise ja kujunemisega soome keelte sarnasuste seletamise pa seotud küsimused. Antti Sajantila tut rim võimalus on ühise algkeele rekonst-

293 rueerimine, sest sellest on tuletatavad kakskümmend viis. Uurali/soome-ugri nii lapi keele kui ka läänemeresoome vanimat sõnavara iseloomustab see, et keelte fonoloogia ja suurem osa morfoloo puuduvad peaaegu täielikult võimu ja giast. Läänemeresoome ja lapi morfoloo jõu kasutamisega seotud sõnad, ametini gia oluline erinevus on läänemeresoome metused, maaviljelusele või viljadele ja preesensi ja preteritumi pööramisele umbrohule viitavad sõnad, koduloomade ning ainsuse ja mitmuse käänamisele nimetused, kanga valmistamise ja selle omane sümmeetria, samal ajal kui lapi kasutamisega seotud sõnad. Üksikuid keeles on need silmatorkavalt asümmeet- erandeid siiski on, näiteks esimesi ameti- rilised. Jorma Koivulehto siiski kahtles nimetusi on võib-olla olnud *nojta 'nõid', ühise algkeele (sm varhaiskantasuomi) vilja kasutamisele võivad viidata *рийпз hüpoteesi vajalikkuses. Lapi keeles on või *риспз 'jahu' ja *rekk3 'puder', kodu palju selliseid sõnu, millel puudub etü loomade olemasolule võib viidata sõna moloogia, n-ö substraatsõnad, ja seejuu *u6e 'uhe, utt'. K. Häkkinen käsitles ük res on tuntud ka sellised indoeuroopa sikasjalikult ka püügikultuuriga seondu läänerühma laensõnad, mis läänemere vat uurali/soome-ugri sõnavara, mis muu soome keeltest puuduvad (nt luoi'kat 'lae hulgas kajastab looduse igakülgset ära nama, üürima', buoi'de 'rasv', ruow'da kasutamist, nt muna, pesa, sarv. Huvitav 'kingapõhja serv' jne). J. Koivulehto juh oli kalanimede kohta käiv tähelepanek, tis samuti tähelepanu sellistele indoiraa- et ei ole kindel, mis kalale täpselt mingi ni laensõnadele, mis esinevad ainult lapi nimi viitab, nt säga 'luts, säga', särg keeles ja osutavad seega, et laplastel on 'mingi kala, särg?', säinas 'mingi kala'. olnud väga varajasi idapoolseid kontakte Ühise sõnavara põhjal võib otsustada, et (J. Koivulehto uus etümoloogia goppe uurali/soome-ugri esivanemad tegelesid 'koobas'ja varasemad oaidnet 'näha', boa- nii jahinduse kui ka kalandusega, kuid res 'vana, endine'). J. Koivulehto seisu põllumajandusest või karjakasvatusest kohta toetas Terho Itkonen, kes juhtis tä veel kindlaid märke ei ole. helepanu sellele, et lapi ja läänemeresoo Millal soomlaste ja eestlaste esivane me keeltel puuduvad olulised ühised in mad hakkasid tegelema põllumajanduse novatsioonid. Häälikuajaloos on vaid ga? Irmeli Vuorela käsitles Soome põllu kaks ühist uuendust: sõnaalgulise v- ka majanduse arengut paleoökoloogia seisu dumine ja järgsilbi labiaalvokaal. Morfo- kohalt. Viljelemise alguseks võib põhimõt loogiaski jääb uuenduste osa väheseks. teliselt pidada aega, mil kiviaja inimene T. Itkonen märkis, et teisalt on ühised hakkas teadlikult hoolitsema looduses jooned väga vanad, kuid lapi keeles võib kasvavate söödavate taimede, nt vesipähk- tegemist olla läänemeresoome mõjuga, li, pähklipõõsaste jt eest. Järelikult ei tu mida, tõsi küll, on raske tõestada. P. leks põllumajandusele üleminekut käsitle Sammallahti esitas J. Koivulehto ja T. It- da nii pöördelise kultuurimuutusena, nagu koneni mõtete vastu argumendi, et lää seda seni on tehtud. Vanimad teraviljade nemeresoome ja lapi keeles on rohkesti õietolmu leiud on Lõuna-Soomest pärit u ühiseid sõnu (veidi üle kahesaja). T. Itko- aastast 3800 eKr. Vastavad Põhja-Soome neni ja J. Koivulehto seisukoht on, et leiud on pärit varajasest pronksiajast. Siis vastavaid sõnu ei ole rohkem kui üheksa ki on õietolm lähtematerjalina problemaa kümmend seitse ja neistki nelikümmend tiline, sest ei ole jõutud üksmeelsele seisu esinevad ainult Soome lahest põhja pool kohale, milline õietolmu suurusjärk on pii kõneldavates läänemeresoome keeltes. sav. J. Vuorela juhtis tähelepanu seigale, et põllumajanduse ja kuuse levimise piir Kaisa Häkkinen käsitles UEW-s leidu langeb Soomes kokku. Christian Carpelan vate kindlate etümoloogiate põhjal uura- käsitles ajavahemikku 4000—1000 eKr li/soome-ugri keelte vanimat ühist sõna jäävaid eelsoomlaste ajaloo pöördepunkte. vara ja seda, millist kultuuri vastavad Tema ettekandes esitatud uued kalibreeri- sõnad kajastavad. Kõige rohkem vanu tud dateeringud on saadud Сн meetodiga ühiseid sõnu tähistab inimese kehaosi ja tuginevad uurimistöö 'Varhain Pohjoi (89), loomi ja nendega seonduvaid mõis sessa" tulemustele. Üks keskseid kultuure, teid (77), tegevusi ja nendega seotud sõ mis on mõjutanud Soome ja Eesti eelaja navara (76), töid ja töövahendeid (60). lugu, oli nöörkeraamika kultuur (teise ni- Ühtekokku oli erinevate teemade rühmi

294 mega venekirveste kultuur), mis 3200— üritas tegelda ka Soomes põllumajanduse 2350 eKr levis kiiresti ja ühtlaselt väga ga. Varajane põllumajandus ei pruukinud laiale territooriumile. Nöörkeraamika al Soomes olla eluviisiks sõna otseses mõttes, gupäraseks tunnusjooneks on Euroopas ol vaid tal võis olla sotsiaalne, osalt usuline, nud, et selle kultuuri esindajad tegelesid identiteeti rõhutav tähendus. Jorma Koivu põllumajandusega. Sellest johtuvalt on ole lehto sõnul võib nöörkeraamikaaegse põllu tatud, et ka Soome saabunud nöörkeraa majanduse kohta tõendeid leida ka soome mika kultuur tõi kaasa põllumajanduse. keelest, kus on põllumajandusega seotud Kolmekümne aasta jooksul tehtud paleo- eelgermaani algkeelde ulatuvaid laene, ökoloogilised uurimused aga ei ole niisu nagu nt itää 'idanema', kaski Tiütis, ale', gust oletust kinnitanud. On küll teravilja pohtaa 'vilja peksma', tahdas 'tainas'jne. õietolmu leide, kuid viljaterade või nende Karjala maakitsuse püsiva asustuse ja töötlemisega seotud leide nöörkeraamika karjalaste kujunemise kohta esitas uusi kultuuri ajast ei ole. Sellest tulenevalt on seisukohti Pirjo Uino ning soome murre osa arheolooge hakanud kahtlema, kas te arenemise kohta Heikki Leskinen. Üh Soomes juba aastal 3200 eKr põllumajan tekokku oli ettekandeid ja kommentaare dusega tegeldi. Ch. Carpelan juhtis tähele tunduvalt rohkem, kui käesolevas üle panu eesti arheoloogi Valter Langi seisuko vaates on käsitletud. Ülevaate lõpetu hale, et Eestis leitud nöörkeraamika asu seks sobib akadeemik Eino Jutikkala mõ lad paiknesid põllumajandusega tegelemi te: kui Tvärminne sümpoosioni lõppedes seks soodsates kohtades. Ch. Carpelan rõ tundus, et kõik käivad sama rada, siis hutas ühtlasi seda, et kultuur moodustab Lammi sümpoosion näitas, et sama raja majandusliku ja sotsiaalse terviku ning leidmine polegi iseenesest mõistetav. seepärast võib oletada, et nöörkeraamika kultuuri esindanud rahvastik vähemalt EVE MIKONE

295 SUMMARIA

KRISTA KERGE. Modern Texts: An Unguided Lan life" of carnival does not have any meaning guage Change? except in relation to the formal "first" life. Parody actualizes our knowledge of the Owing to sharp reorganizations in the so canon and in this way, paradoxically, cor cial system, the Estonian language will roborates it. inevitably change. Generally required new knowledge is obtained from foreign sour JAAN PÜHVEL. Amber Coast, Ezekiel, the Hittites ces, but the information gained from these must be used in the native tongue, by The article gives a survey on how the des either borrowing terms or coining new ignations for amber in several Finno-Ug- ones. An additional feature to this contrast ric, Indo-European and Semitic languages between the cognitive and communicative have been discussed in linguistics. functions of the language is certain cultu It has been thought that the Akkadian and ral discontinuity: the society is dominated Hebrew words for 'ämber', elmešu and by young people who do not take into con hašmal respectively, may have been bor sideration previous work experience or the rowed from the Baltic-Finnic languages, cf. mode of (verbal) communication and who e.g. Livonian elm, elmaz 'ämber', Estonian do not know standard terminology. The ar helm(es) 'pearl'. ticle lays all this systematically open, ana The oldest Indo-European designation lyses unjustified changes in the usage and for amber is still not found. The author points out necessary factors for rapid im suggests that this may be the word stem provement of the functionality of the lan hust-, appearing in Hittite texts and denot guage that require attention on the state ing a ritual substance for purification or level: teaching the native and foreign lan strengthening that was burned together guages on a communicative basis, training with cedar-wood, butter and honey, or specialized translators and revisers, set ground in a mortar with lapis lazuli, corne ting up terminological centers, improve lian and alabaster. The Hittite word goes ments in regulating the usage of language back to the Indo-European *Hust 'fuel' < and its conjunction with translation con Heus 'to burn', and it has equivalents in sultation, diversity of translations, pro Sanskrit, Greek, Latin and Old Norse. jects for compiling dictionaries, etc. RUTH MIROV. Villem Griinthal-Ridala's Püha PIRET NOORHANI. Canonical Kivisildnik Rist: Gospels and Runic Chants

The article reviews the poems of the scan The Poet and linguist Villem Grünthal-Ri- dalous literary figure Sven Kivisildnik dala (1885—1942) composed several epic from the point of view of irony and parody and lyric-epic works on the old Estonian theory. Kivisildnik's texts are ironic and folk song model (runo verse or runic chant, specifically parodistic in their intertextual characterized by alliterative rhyme and character, their attitude to the traditional parallelism). The poems Merineitsit (The and conventional. Irony has been said to Mermaid, 1918) and Toomas ja Mai (Too be one of the possibilities to be serious in mas and Mai, 1924) and a collection of bal the contemporary world full of contexts. lads titled Sinine kari (Blue Cattle, 1930) Driven by the autoreflexive spirit of post have been published. In the early 1930s he modernism, Kivisildnik's poetry incorpo completed another bulky runo-verse poem rates and confirms as well as shakes the — Püha Rist (Holy Cross), depicting the life tradition. It is a modelling process, in the of Jesus. The work is based on the four course of which the heritage is reviewed, Gospels and it has been the author's aspir re-evaluated, replayed, that is, transcon- ation to create, as he has said, a kind of textualized. At the same time, Kivisildnik harmony between the Gospels. Püha Rist, does not confine himself to mere poetry written in the style of ancient runic but includes metalevels of literature. This chants, is an extraordinary and valuable is a game, however, that is made possible work of literature, which unfortunately only by the existence, and good knowledge has never been published. Its publication of, the tradition, the canon. The "second should be imperative.

296 INHALT

К. KERGE. Gegenwartstexte — unausgerichtete Sprachverände- rung? 225 P. NOORHANI. Der kanonische Kivisildnik 236 J. PÜHVEL. Helmerannik, Hesekiel, Hethiten 242 R. MIROV. Villem Grünthal-Ridalas "Heiliges Kreuz" — Evan- gelien und alliterierende Gesänge 246 Briefinterview mit Ülle Viks 256

MISTSELLE

E. TARVEL. Heiten 259 M. KALLASMAA. Auf uere-auslautende Ortsnamen auf Saare maa 260

SPRACHPFLEGE

P. PÄLL. Rechtschreibung von Bezeichnungen für Volker und Sprachen 262

ERINNERUNGEN

R. KARELSON. Erinnerungssplitter an Arnold Kask 273

REZENSIONEN

B. PILVRE. Dokumentalist wider Willen (Peeter Sauter. Luus. Tallinn, 1997) 276 P. ALVRE. Eine den Anfängen der estnischen Schriftsprache ge- widmete Forschung (Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo. Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik. Tartu, 1997) 277 J. VAIKSOO. Konkurierende Lesemodelle (Leeni Tiirakari. Tais televat lukumallit. Minna Canthin teosten vastaanotto. Helsin ki, 1997) 279

RUNDSCHAU 282 SUMMARIA 296

Keel ja Kirjandus

Toimetuse uued telefoninumbrid:

6 449 228 6 449 126 e-post [email protected] 12 kr 78167

TEKSTIS SELETAMATA LÜHENDID

Bd. = Band; CTIFU = Congressus Tertius Interna- tionalis Fenno-Ugristarum; EKI = Eesti Keele Instituut; EKS = Eesti Kirjameeste Selts; ESA = Emakeele Seltsi aastaraamat; H. = Heft; ISO = Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (Internatio nal Standard Organization); KK = Keel ja Kirjandus; KKI = Keele ja Kirjanduse Instituut; TA = Teaduste Akadeemia; TPÜ = Tallinna Pedagoogikaülikool; TÜ = Tartu Ülikool; UEW = K. R e d e i, Uralisches etymo- logisches Wörterbuch I—III, Budapest, 1986—1991; ÕS = Õigekeelsussõnaraamat. Tallinn, 1976.

Keeled: ar = araabia; ingl = inglise; lad = ladina; sks = saksa; sm = soome.

Murrakud: Amb = Ambla; Han = Hanila; Jaa = Jaani; Jür = Jüri; Kaa = Kaarma; Kse = Karuse; Mar = Martna; Pii = Pilistvere; PJg = Pärnu-Jaagupi; Pöi = Pöide; San = Sangaste; Vig = Vigala.

JÄRGMISTES NUMBRITES:

ISSN 0131-1441 • Tõlge ja/kui retseptsioon * Marie Underi luule ^Щг, tähendus • Eesti keele maitsenimetustest * ^=2