Kuidas Meie Joolcseme? Jootesumefiaanmua Analhüsivistkena*

L^!i« \.&% Hind 15 senti. IPORPIL KEHAKULTUURI SIHTKAPITALI VALITSUSE* EESTI SPORDI KESKLIIDU * JA* ÜLER1I KLISE VÕIMLEMISÕPETAJATE SELTSI HÄÄLEKANDJA *

Toimetus ja talitus: Tallinn, Vene tän. 11-a, kr. 10. Postkast 70. Telefon 9-28. 88 Tellimise hind: aasta peale 7 krooni, kuus 60 senti. Eesti Spordileht ilmub igal reedel. IX. aastakäik. Reedel, 23. märtsil 1928. a. IX. aastakäik, Kuidas meie joolcseme? JootesumefiaanMUa analHüsivisTkena*. Süvenegem oma spordialasse !

Tuntud Saksa sportlane dr. R, K r ü - vad. Samuti on lugu ka teiste kergejõus ger kirjutab: tiku aladega. Ei jooksta teatavasti mitte Kui viimaseaja kergejõustiku saavu ainult jalgadega, nagu võhikud arvavad, tusi võrrelda möödunud aastatega, võib vaid kogu lihaskava ja energia pingutus igalpool määratut edu tähele panna. Kuna on tarvilik, et suursaavutust püstitada. mõne aasta eesti — rääkimata ennesõja- Olgu nüüd järgnevate ridadega antud aastatest — vaevalt suudeti alla 11 sek. väike analüüs jooksu mehaanikast, mis 100 mtr. jooksta, lähevad nüüd kõik suu ammutatud oma kogemustest: Jookstes remad rahvusvahelised võistlused järje kõverdatakse jalg kõigepealt põlvest ja kindlalt 10,6—10,8. Veel hiljuti oli mees, pannakse siis päkaga maha- Sellega tõste kes 1000 mtr. alla 3 minuti napilt kattis, takse keha raskuspunktile kalduvusjoon tubli jooksja, kuid mis on ta praegu! ette, ja jooksjat ähvardab hädaoht ette Kui võrrelda praegusi ilmarekorde en poole maha kukkuda. Kukkumine hoitakse nesõjaaegsetega, siis näeme, et pea igal ära aga seega, et samal hetkel tagumine alal on purustatud see piir, mida üliinimlu- jalg, mis vai vastega maast ära tõukab, seks peeti. See kiire tõus ei ole tingitud kaugemale ette kistakse, kui ülejäänud mitte sportlaste suuremast füüsilisest keha. Raskuspunkti suudetakse seda ker võimest või paremast kehaehitusest — gemini edasi nihutada, mida enam keha ennesõjaaegsed sportlased olid vähemalt kõhumuskulatuuri kokkutõmbest, pea ja sama tugevad ja hästiarenenud kui prae kere kallutamisest ettepoole paenutatud gused rekordipõrmustäjad — vaid kava on. kindlamast ja mitmekülgsemast treenin Jooksu kiirus tõuseb meil sammu pi gust ning süvenemisest spordialade tehni kendamisest, reie kiiremast ülesrebimisest kasse. Juba ammugi on sportlistes ring ja väljasirutatud tagumise jala tugeva kondades küll kolm „t'd" (treening, teh mast äratõukamisest. Mitmesugustest ja nika ja taktika) kaaluvateks teguriteks la- ja kehahoiu viisidest arenevad kaks saavutusele kuulutatud, kuid juure pidi jooksustiili. Teatavasti lahutatakse jook astuma ka veel põhjalik teaduslik uurimi su stiili kohaselt lühidaks ja pikaks ne, et sügavamaid füsioloogilisi suhteid maaks, mis puhtväliselt juba, arvestamata kindlaks teha nende kolme kohta. kiiruse kui niisugusega, erineva keha Vast teoreetiliselt kindlustatud sport hoiuga eraldatavad on. Oleks viga (mida liku uurimistöö alusel võis intensiivsem siiski kaunis tihti näha on), kui sammu praktiline tegevus alata. Endastmõisteta pikkust tahetakse suurendada eelmise ja valt — nagu kõigil teadusaladel — sai la sääre kõrgeletõstmisega. Selle tagajär teooria oma kogemusi ammutada vaid jel ei asetata keha raskuspunkti mitte praktikast. Teooria kogus praktilisi koge ettepoole, vaid tahapoole. musi, süstematiseeris ja hindas neid, nii Igal sammul kistakse jooksja keha jal et nad nüüd igale spordij üngrile tulusad gade äratõuke tõttu ette ja üles, ning jal on ja talle nüüd juba nõnda öelda feld gade ebatasase töö tõttu ka küljele. Keha marssali kepi kapralina ranitsasse pane peab liikuma edasi nüüd nende kolme eri vad. neva suuna keskmisest jõust. Jooksu kii Kõigil kergejõustiku aladel ripub saa rus on seega seda suurem, mida enam suu vutusvõime suurel määral üksikliigutuste detakse temast kahesuguseid vastuliigu- koordinatsioonist. Kergejõustiku saavutu tusi (üles, kõrvale) ära hoida. Lainetaoli- ses ei otsusta mitte toores jõud, vaid lõigi ne kurve, mida keha oma liikumisega lihaste harmooniline koosmäng, kõigi lii- maapinnal kujutab, peab võimalikult lame kumiskomponentide ühinemine üheks ten olema. Kõikumisega küljele, mida keha dentsiks. Näitena sellele on, et tugevad igal sammul teeb, läheb palju aega ja jõu mehed, maadlejad ja tõstjad, sagedasti du kaduma. Sest keha peab neist takista halbu tagajärgi visketes, mis neile ometi vatest liigutustest saama jälle toetuspunk gi hästi jõukohased peaksid olema, näita*- Cž>arles PaddocU, igavesti vormis. tile tagasi viidud. Käte liigutuste läbi, mis (Järg 8. Ihk.) 2 EESTI S P 0 R D I L E H T Nr. 12

laskuda. Umbes 4—5 legva't (üks legva Lõuna-Ameerika ürglooduses. — 5 klm.) on Rio Mamore. Lendame seda mööda N. sihis, tema playd on selgelt nä- Eesti lenduri-sportlase seiklusi maas ja Õhus. ha. Tuul on vastu. Peäle 1^-tunnilist len- Tuntud Eesti j^allimängija H. Stunde platsil ringi vahib, satub kivirahe alla ja £j£t^Š^ kirjutab meile: . kaotab pea enda rahu, ning tormab viha- oleme j5e ,si]mi&t kaotanud ja pole'ühtki Pole nüüd mõni kuu Eestist mmgisu- selt inimeste poole, kes suure kisa ja ka- orienteerumispunkti. Sadade kilomeetrite guseid teateid saanud. Siinne post on väga raga laiali jooksevad. Sarnane mäng kes- ulatufiel pole ühtki onni vast ainult met. primitiivne, kirjakandjaid pole olemas, tab, kuni härg mõne sarvede peäle saab ja si]md indocL Laskume spiraaiides ühest kõik mis postiteel tuleb jääb posti peale, hiigla hooga maha paiskab, kus siis oma at ilvede gees ikk alla j kuni kuni ise lähed küsima. Nn on see terves ohvrit jalgadega tampima hakkab. Kep- 50 mtr> maapinnast saame flved; alla< Boliivias, ehk küll La Paz Tallinna suuru- Pidega torgitakse härga, kuni see uute Nüüd silmad lahti et mitte jõge kaotada, ne. Siia Cochabambasse jõuab post raud- kiusajate kallale tormab. Lamaja tiritakse Rask€ on endaie ette kujutada üht J teega kolm korda nädalas, need on ka ain- platsilt ära, jätakse kuhugi seina ääre Rio>d mis ürgmetsast läbi voolab ta samad rongid, mis siia jõuavad. Teiste oma saatuse hooleks, sest kõikide tähele- ,muudab enda sängi kohutavalt, lugemata linnadega on postiolud veel halvemad, panu^on võitlusel. arv lag-uune on ta kõrval, mis jõe endine Ühendus nende linnade vahel on võimalik Esimesel päeval said kolm inimest nii säng olnud ja mõned nendest on kümned ainult muuladega (hobueeslid) ehk eesli- härja poolt tabatud. Järgmistel päevadel kilomeetrid pikad, siin peab hoolsalt tega. minnakse hasarti ning cchicha aitab kaa- tähele panema voolavat vett. Nüüd mõni sõna elu-olust siin Cocha- sa, mille tõttu ka ohvrite arv kasvab, ning Lendame mööda puulatvu kus kõik- bambas: Nii kui eelmises kirjas kirjelda- härjajooksu lõpuks oli 4—5 surnut ja 10 sugu linnud _ punaaed> ,sinis'ed) rohelised sin, asub see linn hiiglaorus Kordiljeen- —-^ haavatut. Nn on see sport siin, pabugoid, lumivalged reiherid ja kullid des, 2600 mtr. merepinnast kõrgemal. Muust spordist oleks veel nimetada — meie eest põgenevad. Ja mets ise üks Kliima on väga terve, putukaid ja moskii- jalgpall ja tennis, natuke poksi, kerge- läbipääsmatu padrik, kus palmid ja teised tosid pole, mis tõesti üks mõnus asi. Üm- jõustikku pole, nii et spordist kui niisu- puud kõiksugu väänkasvudest läbi põimi- berringi kõrged mäed, kus üksikud tipud gusest, ei saa juttu olla. Linnal on ka üks tud. Jõgi teeb ühe jõngu teise järgi. Rio igavese lumega kaetud. Kõrgem mägi kohe koht väljasõiduks, kuhu trammiga pää- Grande ja Rio Mamore kokku voolu kohal siin külje all on Tunari, 5100 mtr. kõrge, seb, seal on park ja suplemisbassein, sau- kohtame üht aurikut. Imelik on keset Cochabamba on samanim. departemangu nasid siin ei tunta. Autosid on linnas 50- ürgmetsa kohata sinist laevukest! Las- pealinn, umbes Tartu suurune, 35.000 ela- ne ümber, enamasti Buick'id, elektri- kume päris veepinnale ja teeme ühe ringi nikuga. Ehitused pea kõik savist, suurem tramm, kuid kitsaroopaline, I ja II klas- tema ümber, rahvas lehvitab meile, Sel osa elanikke indiaanlased, räpased ja vae- siga- Muulad jalutavad mööda linnatäna- gelt loen laevaninas „Bolivar". sed. Elu linnas kaunis unine, vahelduseks vaid, mis on kitsad ja halva prügitusega, Ning lendame edasi. Laeval oh veel kolme on paar korda nädalas sõjaväe muusika samuti on kõnniteed auklised. Cachabam- ja poole päeva tee Trinidati. Saame üksi- ning kino, kus praegu filmid jooksevad, ba on õhuühenduse keskkoht; siit läheb kuid vihmavalinguid. Silmame siin-seal mida ma juba Tallinnas nägin. Siis veel raudtee Oruro'sse, sealt pääseb La Paz'i, jõe ääres bambusest kaetud palmilehtede- rongid, mis kolm korda nädalas siia jõua- Autofogastasse, Argentiinasse, ühe sõna- ga onne, need on misjoni jaamad. Tuju pa- vad, tihti mõnikümmend tundi hiljaks jää- ga — tee laia maailma. raneb teades, et kui tuleb kuhugi laskuda, des, kuid see ei tähenda suuremat, sest Et aimu oleks, kuidas siin lennata tu- leiad eest inimesed. Meil on lennukis alati siin öeldakse, mida täna ei tee, teen üle- ,ieb, kirjeldan enda viimast lendu Trinida- püssid kaasas, revolvrid, suured noad, üks homme. ti. 12. detsembril sai Lloyd Trinidatist tinutatud plekk-kast, milles sool, tikud, Rahvas on sõbralik ja alandlik, kuid raadiotelegrammi, et keegi on seal sure- konservid, hiniin ja muu, mis nii vaja kohutavalt laisk. Indiaanlane on siin väga mäs ja ei ole seal seerumit selle haiguse ürgmetsas. Hädamaandumisel peab kat- vähenõudlik, närib maisi ning joob end vastu, ning paluti nii ruttu kui võimalik suma end jõe ääre läbiraiuda, 5—6 klm. purju „chicha'ga", mis on maisiõlu ja vai- tuua. Heameelega ei tehta praegu lendu- päevas on hea kiirus. Jõele jõudes ehita mistatakse järgmiselt: indiaanlaste naised sid sinna, sest on vihmaaeg. Kuid mis seal parv ja vool kannab siis ikkagi kuhugi ja lapsed närivad suus maisiterad pud- parata. Piloot Schneider ja mina tõuse- inimeste sekka. Puude otsa maandudes, raks, mis siis ühte suurde savist nõusse me 13. detsembri hommikul koidu aial tuleb lennuk muidugi saatuse hooleks sülitatakse, kaunis kaua keedetakse ja oma vana ^rienfiga" 300 h. j., B. M. W. jätta... käärima pannakse. Lõpuks valmib helekol- mootoriga, 380 liitri bensiiniga õhku. Ilm Peale neljatunnilist lendu jõuame vih- lane segane vedelik, hapuka maitsega, kuid on ilus, taevas sinine. Tuleb oras keeru- ma sees Trinidati. Mõned tiirud linna ko on kangem olust. Indiaanlane elab oma sa- tada kuni 4500 mtr. kõrgusele, et nal> rahvas lehvitab ja jookseb lennuplat- vist majas, magab matil, riideid ei võta N. O. sihis üle Kördil jeeride, Todos San- sile. Maandume ja oleme ka kohe rõõmsa pea iial seljast, vast siis, kui aeg on uusi tõse sihis kurssi võtta. .Saavutades soo- rahva poolt sisse piiratud, on ju meil ka panna vanade lagunemisel. Naised küki- vitud kõreruse, lendame mööda mäetinpu- jõulupost ligi. Alati, kui sinna lendame, tavad päevad läbi tänaval uste ees, kus sid — mägede taga pilvesein — mis kuni see on kaks korda kuus, panevad senoritad nad toitu valmistavad ja muudki toimeta- 6000 metr. tõusevad. Tont teab, kuidas oma parimad rõivad ümber ,^ ning tulevad vad. Kui on kirikupäev, mis siin kaunis nendest läbi saab, tuleb läbmääsuks otsi- tervitama oma „aviadore'id". tihti, siis on hiiglajoomised päevad läbi, da mõnda auku. Lendame W. noole, sealt Mui on Trinidatis jaanalinnu poeg, kuni kõik on purjus, mehed, naised ja lap- saime ühest kitsast orast läbi pilvekihi, mille üks donna mulle kinkis, ta on prae- sed. 9. septembril mälestati Cochabamba kuid all on sama luen. Mäed kaovad trep- gu umbes % mtr. kõrge, päris kodune ja vabastamispäeva iseseisvuse sõjas, mil pide taoliselt allanoole, kõrgus 4000 mtr., sööb kõike, mis talle annad, nööri, kruvi- linnavalitsus korraldas rahvale härjajook- saame samamoodi teisest pilvekihist läbi. sid, mutreid, 10-cendilisi rahasid ja kui su. Ametlikult on härjavõitlus keelatud- Taorasi pöörata ei saa. sest eora need au- käsa plaksutad, tormab tiivad laiali kal- Raudteejaama ees on suur plats ja ette- gud pilvede sees ei jää, all mäed ja süga- lale. Lennuplats on keset metsa, linna kül- valmistused härjajooksuks lähevad kii- varnal all naremat kätt. põlises metsas, je all- Ja maksab vaeva sarnane aero- relt, Tänavatele, mis platsile viivad kaeva- on Todos Santos, Rio ChanarM ääres, mis droom! Alatasa tuleb raiuda noori kasvu- takse raudtee liipred maasse, nende külge ussitaoliselt N, poole lookleb. Nii kaugele sid, sest muidu on ta mõne nädalaga põõ- kinnitatakse roopad, hoonete ustele, mis kui silm ulatab, mets ia ikka mets, mille sastega kinni kasvanud. Trinidad on pro- platsi ääres, tehakse palkidest blokaadid vahel jõed oma kollakas-halli värviga va- vints Beni pealinn. Beni on suurem kui ette, kutsutud võõrastele ehitatakse mida- heldust pakuvad. Laskume allanoole. kuni terve Saksamaa. Umbes 8000 elanikuga gi tribüünitaolist. mis paberist lipukeste- 1500 mtr., ülal on kaunis külm. Maa on linnal on tänavad laiad ja puhtad, niisa- ga ilustatakse. Hulk aega enne võistluse nüüd 400 mtr. mere pinnast kõrgemal, ma majad, mis kõik katusealustega, sest alsrust on plats ja ümbrus juba rahvast Todos Santos'est lendame Rio Chapare'st muidu on võimata tänavail liikuda, päike täis. kõiksugu kookide, suhkrapilliroo, ba- üle, sest viimasel on hiijrlanaliu vett, kõrvetab mis hull, oleme ju ka 10° ekvaa- naanide jne. müüjaid hulgana. Toreadoore ,/olavd" /vooluga kaasa toodud liiv mäo-e- torist. Imelik on Trinidati elanik, ta ei tea pole, kuid igaüks, kel soov ja lust, võib dest kaldal), on kõik vee all, ning sunni- mis on jalgratas, auto, telefon, telegraaf, minna platsile härga narrima. Härg, kes tud maandumise puhul pole kohta kuhu kuid lennukit teab ja raadiojaam on neil (Järg 6. Ihk.) Nr. 12 EESTI SPORDILEHT Värske tõsterekordide tabel. Besii kiiruisulus ei arene. 15. märtsil avaldatud rahvusvahelise Parandatud RUU 3 eesli rekordi, kuid üldine tasa tõsteliidu ilimarekordide tabel sisaldab pind langen. järgmisi suursaavutusi: Talvet lõpetades tekkis sarnane tund 14. Tavast 11.33,2 Rebimine paremaga: raskekaal — Ri-mus, et meil vast tänavu on kiiruisutami 15. Musto 11.37,0 goulot, Prantsuse, 101 kg.; poolraskekaal ses suuremaid edusamme märkida, on ju 10.000 mtr. — Cadine, Prantsuse, 90 kg.; keskkaal — parandatud üle mitme aasta jälle Eesti re 1. Mitt 19.28,6 Haas, Austria, 88 kg.; kergekaal — Haas, korde ja kiiruisutamise võistlusi on kor 2. Martin 19.48,7 Austria, 83 kg.; sulgkaal — Mühlberger, raldatud õige sagedasti, millele seltsis pa 3. Burmeister 20.04,0 Saksa, 74,5 kg. remate kiiruisutajate olümpia reis ... Rebimine vasakuga: raskekaal — Lu Võrreldes tänavuaastasi tagajärgi läi kuid asudes tegema lühidat kokkuvõtet nu daas ta st eg-a selguvad järgmised huvi haäär, Eesti, 90 kg.; poolraskekaal — hooajast, ei saa seda arvudega kuidagi Trzebiatovski, Saksa, 82,5; keskkaal — tavad faktid: kinnitada. Möödunud aastal oli parim aeg 500 Kipfinger, Austria, 85 kg.; kergekaal — On ju tõsi — rekordid jäävad rekor Arnout, Prantsuse, 75 kg.; sulgkaal — meetris 47,1 ja kümnendal mehel 52,8, 10 dideks, ka võistluste arv selleks, kuid ül parema keskmine saavutus 50,72. Tänavu Schweiger, Saksa, 70 kg. dine võistlejate tasapind, mis olulisema Rebimine kahega: raskekaal — Rigou- on need kolm arvu vastavalt: 45,9—53,1— tähtsusega igal alal, see näib ikka kõigi 50,81. lot, Prantsuse, 126,5 kg.; poolraskekaal — kiusteks langevat. Vaatamata, et möö Hostin, Prantsuse, 110 kg.; keskkaal — dunud aastal tänavusest märksa vähem 1500 mtr-is oli möödunud talvel parim Zinner, Saksa, 107 kg.; kergekaal — Arvõistlusi, olid ta tagajärjed paremad. aeg Burmeistril 2.38,0, 10. mehe tagajärg nout, Prantsuse, 100 kg.; sulgkaal — Ga- Kuid laseme kõneleda arvudel: 2.58,1, keskmine saavutus 2.49,02. Täna betti, Itaalia, 90 kg. vused arvud on: 2.33,6—2.59,3—2.48,3. Tõukamine vasakuga: raskekaal — 500 mtr. 5000 mtr. kaeti möödunud aastal nobe- Gässler, Saksa, 101 kg.; poolraskekaal — 1. Burmeister 45,9 (uus E. rek.) daimini 9.24,3, 10-da mehe saavutus oli Dussol, Prantsuse, 95 kg.; keskkaal — 2. Mitt 47,7 10.42,6 ja 10 keskmine aeg 10.03,33. Tä Treffny, Austria, 97,5 kg.; kergekaal — 3. Martin 48,1 navused saavutused kõnelevad: 9.18,8— Jacquenoud, Schveits, 92,5 kg.; sulgkaal 4. Vogt 50,6 10.57,5—10.11,11. — Rosinek, Austria, 84 kg. 5. Leetsy 1. 51,0 10.000 mtr. jooksid möödunud aastal Tõukamine paremaga: raskekaal — 6. Villemson 52,8 5 meest. Parim aeg oli 19.24,7, nõrgema Hünenberger, Schveits, 113,5 kg.; pool 7. Ende 52,9 21.11,0. Tänavu on seda maad jooksnud raskekaal —• Hünenberger, Schveits, 8. Kreutzberg 53,0 ainult kolm meest. Parim aeg 19.28,6, nõr 107,5 kg.; keskkaal — Haas, Austria, 110 9. Jürgenson 53,0 gem 20.04,0. Kui võrrelda kolme parema kg.; kergekaal — Haas, Austria, 107,5 10. Gerasimov 53,1 keskmist aega, siis oli see möödunud aas kg.; sulgkaal — Rosinek, Austria, 92,5 kg. 11. Musto 54,0 tal 19.46,53, tänavu 19.47,1. Surumine kahega: raskekaal — Schiel- 12. Leetsy 2. 55,0 berg, Austria, 122,5 kg.; poolraskekaal — 13. Kerd 55,4. Vogt, Saksa, 107,5 kg,; keskkaal — Edin- 14. Mihelson 55,6 — E. Svensson hüppas Rootsi, hoota ger, Austria, 102,5 kg.; kergekaal — Wöl- 15. Tavast 56,1 kõrgust 1.53 ja hoota kaugust 3.17. pert, Saksa, 100 kg.; sulgkaal — Graf, 16. Veermann 56,5 — Saksa olümpiatrupp kergejõustikus Schveits, 90 kg. 17. Mikkov 58,4 on esialgu järgmistest meestest moodus Tõukamine kahega: raskekaal — Ri- 19. Kütt 59,2 tatud: 100, 200 ja 4X100 mtr. — Körnig, goulot, Prantsuse, 161,5 kg.; poolraske 20. Seiler 59,4 Houben, dr. Wichmann, Corts, Schüller, kaal — Rigoulot, Prantsuse, 141 kg.; 1500 mtr. Malitz, Salz ja Schlösske; 400 mtr. — keskkaal — Hipfinger, Austria, 142,5 kg.; 1. Burmeister 2.33,6 Büchner, Naumann; 800 mtr. — dr. Pel kergekaal — Reinfrank, Saksa, 133 kg.; tzer, Böcher, Engelhardt; 1500 mtr. — sulgkaal — Stadler, Austria, 120 kg. 2. Mitt 2.35,0 3. Martin 2.43,3 dr. Peltzer, Böcher; 4X400 mtr. — dr. — Rootsi meistriteks poksis tulid: 4. Vogt 2.45,1 Peltzer, Engelhardt, Neumann ja Böcher; kärbeskaal — Pihl; kukk-kaal — Percy 5. Ende 2.50,2 kaugus — Dobermann, Köchermann, Schu Ahlström; sulgkaal — Rolf Gustafsson; 6. Leetsy 1. 2.52,8 macher, Meier; kõrgus — Köpke; ketas — kergekaal — Wennberg; kergekeskkaal 7. Jürgenson 2.53,2 Hoffmeister, Paulus, Hänchen ja Schauf- — G. Berggren; keskkaal — O. Falk; 8. Kreutzberg 2.54,0 fele; oda — Schlokat ja Molles; kuul — poolraskekaal — E. Johansson; raskekaal 9. Villemson 2.56,5 Brechenmacher, Schröder, Kulzer ja — G. Andersson. 10. Mihelson 2.59,3 Hirschfeld; vasar — Kniese (õppimise — Raymond Ruddy püstitas uued otstarbel); 5000 ja 10.000 mtr. — Kõhn ja 11. Elberg 3.05,1 Petri; maraton — 6 meest; 10-võistlus — Ameerika rekordid ujumises: 600 yardi 12. Musto 3.07,0 7.13,4; 700 yardi 8.32,4 ja 800 yardi Weiss, Lehrke ja Wegner; 110 mtr. tõk. 13. Seiler 3.08,3 — Trossbach ja Steinhardt. 9.48,0. 14. Tavast 3.08,4 3000 mtr. 1. Kütt 6.42,0 Dr. An VEISS 2. Veermann 6.42,3 (uus E. rek.) 3. Leetsy 2. 6.45,0 4. Tschutschelov 6.49,8 K®P€[juistnlk;yip)äiak« 00 Sport 5000 mtr. Tallinn, Narva mnt. 19, Oflö 1. Mitt 9.18,8 (uus E. rek.) kõnelr. 2,3~00. 2. Martin 9.31,5 3. Burmeister 9.46,2 n©_nn ja ^—m 4. Vogt 10.14,2 Talviseks hooajaks: 5. Kreutzberg 10.14,5

Vaheajad olid: 400 mtr 5.53,2; 440 yardi Must hädaoht Umamelstrile. 5.53,4 ja 500 mtr 7.19,6. — Oslo esivõistlustel hoota hüpetes Gorilla — neeger George Godfrey on seo! põrmustanud kõik olid tagajärjed: kaugus hoota — 1. Kaare ettejuhtuvad. Backe 3.26; 2. Sverre Helgesen 3.12; 3. Fritz Stabell 3.09,5. Kõrgus hoota — 1. tüüp, määratupikkade kätega, paenduv ja Sverre Helgesen 1.54; 2. Kaare Backe haruldaselt nobedate, saledate jalgadega, 1.51; 3. Aage Knutsen 1.45. mis silmatorkavas vastolus ta üliatleetliku — Ida-Saksa lõi Luksemburi jalgpalli kerega. Ta löök on võrratult tugev ja teh maavõistlusel 6:0. nika hea. — Giuseppe Spalla löödi Johannisbur- Suuremat tähelepanu äratas ta esma gis, L. Aafrikas, Johnny Squieres'i poolt kordselt 1926. aastal Tunney-Dempsey eel- 2. roundil k. o. matschil, kus ta Bob Lawsoni (hüüdnime — Inglise lõi Schotit jalgpalli maa ga ,/Ehe Alabama Bear") punktidega või võistlusel 6:2 (2:1). tis. Enne seda oli ta just löönud k. o. — Rootsi meistriteks maadluses tulid: omaaegse musta ilmameistri Jack John- kärbeskaal — Hernström, sulgkaal — Erik soni. George Godfrey kaalub 107 kg, ei Malmberg, kergekaal — Algot Malmberg, ole selle juures sugugi rasvas, vaid on keskkaal — Ivar Johansson, poolraske elektriseeritud musklihunnik. kaal — Carl Vestergren, raskekaal — Ru 1927. a. oli tal järgmine hiilgav võidu dolf Svensson. seeria : — Jose Barrientos jooksis Kuubas 100 Ralph Smith — k. o. 9. roundil; yardi 9,6 sek. Ta on tugevamaid mehi Tony Fuente — k. o. 2. roundil; Amsterdami sprinterite konkurentsis. Jack Roper — k. o. 9. roundil; — Andree Joly tuli kaheksandat korda Leon Cheva lier — k. o. 3. roundil; järjest Prantsuse naismeistriks iluuisu Jack Raper — k. o. 6. roundil; tamises. Neal Glisby — k. o. 4. roundil; — Berlinger on uus lubav Ameerika Iim Maloney — k. o. 1. roundil; kümnevõistleja. Hiljuti peetud sise-seits- Henry van Patten — k. o. 2. roundil; mevõistlusel lõi ta Ameerika suuri kümne Monte Munn — k. o. 4, roundil; võistluse tähti Osborne'i, Nortoni ja El- Tom Sayers — k. o .1. roundil; kinsi. Matsch oli olümpia katsevõistlu Clem Johnson — k. o. 1. roundil; sena. Võistluse tagajärjed olid: 60 y. — Jack Townsend — k. o. 6. roundil; Elkins ja Flippen 6,4; Berlinger 6,6; Os- borne 6,8; Norton 7,0. Kuul — Berlinger George Godfrey. Larry Gains — k. o. 5. roundil; Cowboy Owens — k. o. 7. roundil; 13.60; Norton 12.95; Elkins 12.75; Osbor- Andrew Derwsos — k. o. 1. roundil; ne 12.01; Flippen 11.20. Kõrgus — Os- Neegerhiiglane Georg Godfrey on Soldier Jones — k. o. 1, roundil. borne 1.93; Norton 1.90,5; Flippen 1.83; uus must hädaoht raskekaalu poksiilma- Elkins 1.76; Berlinger 1.63. 60 y. tõk meistri tiitlile ja selle kõmurikka dünastia Viimati võitis ta Euroopa meistir Pao- keid — Flippen 7,8; Osborne ja Berlinger järeletulija, kus varem valitsenud Sam lino 10-roundilises matschis punktidega. 8,2; Elkins 8,4; Norton 8,6. Teivas — Langford, Jack Johnson ja Harry Wills. On selge, et George Godfrey võib väga Berlinger 3.80; Osborne ja Elkins 3.44; Ta on võrdlemisi noor mees, sündinud kardetavaks saada Tunney ilmameistri Norton 3.40; Flippen 2.85. Kaugus — El 1902. aastal ja sammunud nii kiiret ja tiitlile, kuid kas Tex Rickard talle kunagi kins 6.88; Flippen 6.75; Berlinger 6.44; kohutavalt mõjukat karjääri, kui harva sarnase schansi võimaldab, on väga kahel Osborne 6.35; Norton 6.00. 400 mtr — mõni poksija varem, üks kiire knock-out dav. On veel väga hästi meeles, kuidas Elkins 55,8; Osborne 56,6; Flippen 59,0; võit on järgnenud teisele. Ta on vähe- Harry Wills pikki aastaid Dempsey peale Berlinger 1.01,2; Norton 1.02,0. Punktid: intelligentne, välimuiselft täielik gorilla- ootas ja lõpuks ilma selleta jäi. Berlinger 5719; 2. Elkins 5618; 3. Osborne 5483; 4. Norton 5166; 5. Flippen 5114. — Võistlusel, mil Sabin Carr pani tei — Schveits lõi Prantsust jalgpallis 4:3 2000 jooksjat diskvalifitseerita d vashüppe ilmarekordi 429,26, näidati ka (3:0). 47. min. oli Schveits juhtimisel ju teisi häid tagajärgi. Wildermuth jooksis Petit Parisien korraldas murdmaa ba 4:0, siis alles sattusid prantslased hoo 60 yardi 6,4; Ross 300 yardi 32,0; Baskins jooksu, millest 2000 jooksjat osa võttis. gu. Schveitsi esitas seekord meeskond, 70 yardi tõkkeid 9,0; Spencer 2 miili tõke Kuna prantsuse kergejõustiku liit ei ol kus oli palju „ värsket verd". tega 10.15,0; hoota kõrgus — H. Osborne nud jooksu korraldamiseks Petit Parisie- — Inglise esivõistluse murmaa jook nile luba annud, diskvalifitseeriti kõik 1.52,2; Robinson 1.50; Clark 1.50; hooga sus, mis peeti Leaimingtonis 10 miili peale, kõrgus — Burg 1.89; Robinson 1.88; Nor 2000 võistlejat. võitis Webster ajaga 59.33 Payne'i ees, ton 1.85; hoota kaugus — Werner 3.17,2; kes 60 yardi maha jäi. Mischak 3.08; Osborne 3.02. — Los Angelesis jooksis L.-Kalifornia Poks Amsterdamis. ülikooli meeskond, mille koosseis: Taylor— — New-Yorgi esivõistlustel olid taga Sayers — Hayne — Borah, 4XH0 yardi järjed: 1000 y. — Phil Edwards 2.15,4; Poksivõistluste tingimuste kohta Ams 41,6. 60 y. — Fran^ Hussey 6,6; 300 y. — Jack- terdamis teatatakse ametlikult: Võistlu — Schveits on oma kergejõustiku olüm- son Scholz 33,4; 600 y. — Oliver Proud- sed peetakse 7.—11. augustini kaheksas piameeskonna treeneriks palganud Saksa lock 1.14,2; 70 y. tõkkeid — Lawrence 9,4; kehakaalus: kärbeskaal kuni 50,802 kg.; spordiõpetaja-mitmevÕistleja Holzi, kes 2 miili — Joe Hagen 9.30 (2. Kirby, 3. Tit- kukk^kaal kuni 53,525 kg.; sulgkaal kuni varem ette valmistanud hispaanlasi. Ta terson); kuul — Charles Smith 14.09 57,152 kg.; kergekaal kuni 61,237 kg.; assistendiks jooksjate ette valmistamisel (hallpea Pat McDonald 13.02). kergekeskkaal kuni 66,678 kg.; keskkaal on Schveitsi meisterjooksja Paul Martin. — Ungari jalgpalli esivõistlustel seisab kuni 72,574 kg.; poolraskekaal kuni 79.378 — Dr. Peltzer asus tagasisõidule Amee 15 mängu järele esikohal Ferencvaros 27 kg. ja raskekaal üle selle. rikast Saksamaale. Intervjueerijale tähen punktiga; 2. Ujpest 23; 3. Sabaria 23; Võistlused peetakse 3 roundi ä 3 minu das ta, et ta peale Amsterdami olümpiaadi 4. Hungaria 22; 5. Nemzeti 14. tit. Rahvuste hindamine sünnib järgmi jälle Ameerikasse sõidab, et revanschi saa — Max Schmeling poksis Dortmundis selt: Iga kaalu lõpuvõistluse võitja eest vutada Lloyd Hahnilt ja Congerilt. inglase Ted Moore'i vastu, keda ta 15 arvatakse rahvusele 3 punkti, teisele 2 — Holland-Belgia võistlesid 35.000 roundi järele punktidega võitis. punkti; poolfinaalide kaotajad võistlevad pealtvaataja ees Amsterdamis jalgpallis — Johnny Risko lõi 15. roundilises omavahel 3. koha pärast ja kummagi eest 1:1. Linnavõistlus Rotterdam-Antverpen matschis Jack Sharkeyd punktidega. Nüüd arvatakse rahvusele 1 punkt. Rahvus, kes lõppes 3:2. peab Risko uue-meremaalase Tom Heeney- kõige enam punkte kaheksa kaalu pealt — Martha Norelius ujus Ameerikas ga kokku minema, et vastast Tunneyle il kokku saab, kuulutatakse võitjaks. uue ilmarekordi 600 yardil ajaga 7.59,0. mameistri tiitli kaitsmiseks leida. Nr. 12 EESTI SPORDILEHT 5 Taani spordileht Eesti kergejõustikust. TscfrefrliLO$lcrvaRki£iL kevadised Eesti-Taani kergejõustiku maavõistlus? HIpaL võistlused. Eesti kergejõustiku meeskonna esinemine läinud aastal Kopenhaageni NMKÜ-de üleilmli Vikiorie» kindlustatis meistritiitli. sel olümpiaadil on tagant järele uuesti hakanud laineid lööma. Taani sportlaskond, avaldades meile seekord suurt poolehoidu ja sümpaatiat, on nüüd asunud tegelikkude koostöövõimaluste otsi misele meie spordiliikumisega. Tuues ära selle kohase Taani spordilehe kirjutuse, tohiks ühtlasi ka loota, et meie omalt poolt mitte külmaks ei jääks, vaid sõbralikuks koostööks Taani spordi liikumisega oma parima tahte rakendaks. Taani leht kirjutab: Kust leiaksime vastava rahva, kellega Taanil oleks sünnis kergejõustiku maavõistlusi pidada: See on küsimus, mille üle meie sportlistes ringkondades palju mõttevahe tusi on olnud, kuna meil täiesti selge on, et Rootsi ja Norra meiega võrreldes liig tugevad, mille all kannatab võistlushuvi ja pinevus. Ker gejõustiku võistlused Kopenhaageni ja Skäne (Rootsi) vahel on küll samm õiges suunas, kuid läinud suvel miskipärast näis see võistlus Kopen- haagenit väga vähe huvitavat. Oleks väga võimalik, et Madalmaade rah vustega (Hollandi, Belgia) maavõistlusi korral dades õiged vastased leiaksime. Kuid nendel rahvustel on läbikäimise võimalused suuremate naaberrahvastega, sellepärast on kahtlane, kas Holland ja Belgia Taani ettepaneku vastu tun neks erilist huvi. Kuid usun, et on olemas rah vaid, kes võib olla heameelega meiega sooviksid koos sammuda. Mõtlen siin Eestit ja Lätit. Mõningate paremate sportlastega nende ka hest rahvusest sobitasime tutvust mineval aastal NMKÜ-de ülemaailmlisel olümpiaadil. Need kaks S.K.Viktoria Zizkov, paiiin Tschehoslovakida jalgpallimeister. Põlvi avad vasaku»t: Mikse, rahvust tulid oma esitajate kaudu olümpiaadil Bayer, Bily, Meduna. Seisavad: Stepan, Hromadka, Steiner, Stehlik, Srba, Krizek. väljapaistvatele kohtadele. Nii saavutas Eesti 10 mehega (oli ainult kuus. Toim.) kolmanda Möödunud pühapäeval kogus Slavia Slavia meeskond ei sobinud seekord koha ja Läti 12 mehega 10-nda koha. Eesti saa des 49 ja Läti 16 punkti. väljale 15.000 pealtvaatajat, et peält vaa hästi kokku. Puudus üldiselt võiduhing. Parimaid Eesti kergejõustiku tagajärgi data Praha suurt derbyt Viktoria-Slavia. Edurivi juhina oli S o 11 y s liig pikaldane. 1'927. aastal silmitsedes leiame tuttavaid nimesid Väga pinevas ja huvitavas mängus lõi Vik Sisemistest oli Puc kiirem, aga ka tema Kopenhaageni olümpiaadilt. toria sügisliigas esimesena platseerunud löögid ei saavutanud sihti. S v o b o d a Eestlastest, keda kõige paremini mäletame, on kettaheitja G. Kalkun. Ta on läinud aastal Slaviat 4:3 ja on kindel kandidaat meistri tarvitas liig tihti oma harilikult kardetud omal alal saavutanud 43,16. Sealjuures tõukab tiitlile. kaugelööke, kuid neist õnnestus tal ainult ta ka kuuli, ehk küll ta tagajärg siin sellel ailal sa Mäng oli täiuslik meistrivõistlus, võis üks. Poolkaitses 'hiilgas V o d i c k a, kes masesse klassi ei kuulunud, kui ta ilus esinemine oli parim mees väljal. Ta on kindel kan kettas. teldi tugevalt, ei pandud suurt rõhku män Teine hea heitja Eestis oli Feldman, kes läi gu ilule ega kombinatsioonile, vaid püüti didaat rahvusmeeskonda. P 1 e t i c h a ei nud aastal kuulis saavutanud 14,18 ja kettas ainult võimalikku tagajärjekust mängus olnud seekord oma kohal. Hästi mängis 41,48. Ka Labent on nimi, mis olümpiaadil sil ammutada. Viktoria oli tänu oma kiiru veel Suchy. Ka Planicka tundus ma torkas. Ta on läinud aastal sadat meetrit nõrgemana, kui oleme harjunud teda nä jooksnud 11,2 ja 200 m. — 23,5. Tema kolmik sele ja energiale parem meeskond, seistes hüppe saavutus on 13,50. iga kohaga (välja arvatud väravavaht) gema, kuid siiski peab Slavia teda tänama, Ka Kitsing, üks Eesti parematest sprinteri kõrgemal vastasmeeskonnast. Ta edurivi et väravaarv suuremaks ei tõusnud. Tal test, oli Kopenhaagenis. Ta tuli siin kolmik tarvitas kiiret tiivamängu, millega Slavia oli ees ka nõrk kaitse — S e i f e r t pole hüppes 5. ja kõrguses 6-daks. ammugi enam see, mis varem ja P e t - Kuid need mehed ei olnud ainukesed, kes kaitse pea kaotas. # Eesti sporti esitavad. Viktoria kaitses hiilgas seevastu Spar r i k sünnitas oma toore mänguga kaunis Klumberg, kes kahtlemata Eesti parim ker- tast ületulnud vana Steiner, kes oma tihti raskeid situatsioone Planicka värava gesportlane, töötab praegu Poolas treenerina, karistuslöögiga võistluse kenama värava ees. harjutades Poola meeskonda Amsterdami olüm piaadiks. Klumberg loeti omal ajal maailma saavutas, mis oli püüdmatu isegi kuulsale Juba 2. min. saavutas Svoboda Bily parimaks ja mitmekesisemaks sportlaseks. Tema P 1 a n i c k a 1 e. Temale sekundeeris hästi süü läbi esimese värava. 41. min. langes 1927. a. tagajärgedest võiksime nimetada järg S t e h 1 i k. Bily Viktoria väravas oleks tasuvärav Meduna läbi, kes Planickale misi: Oda 60,10, ketas 40,00, kuul 12,59, kõr võinud parem olla, ta ei ole veel küps nii gus 1.80, teivas 3.50, kolmik 14.07 ja kaugus püüdmatu palli lõi võrku. Kaks minutit 6.76. Jooksudes on tal vähe raskem. Nii on ta väljapaistva meeskonna värve kaitsma. hiljem lööb Meduna latti ja Hromadka toi saavutus tõkkejooksus ainult 16,9. Poolkaitses oli väljapaistev oma hea koha- metab tagasipõrkava palli võrku. Teine mitmekesisem mees on Rähn, kes läi võtmisega Mikse, ja ka K1 i c p e r a Teisel poolajal toimetab Steiner 20 nud aastal püstitas kolmikhüppes rekordi 14.30. hoidis seekord mängu tempo kuni lõpuni Tema «käes püsivad ka veel 110 m. ja 400 m. mtr kaugelöögi latti ja tagasipõrkavast tõkkejooksu rekordid 16,3 ja 57,4. Kauguses on hästi välja, aidates kaasa nii kaitsele kui pallist teeb Stepan peaga 3:1. Kaks minu ta saavutus 7.06. Peab nimetama, et Rähn on edurivile. Edurivis hiilgasid seekord mõ tit hiljem lööb hästiplatseerunud Kratoch- ka hea kiirjooksja ja ta kõige sobivam maa on lemad tiivad, eriti Srba, kelle kaasabil vil 3:2. Selle järele toimetab Steiner ka 400 mt. — 51,1. Hea odaheitja on Meimer, kelle läinudaasta langesid ka väravad. Ka Meduna edu ristuslööki, pall põrkab värava ette kogu sed saavutused on ületanud 60 m. Tema parim rivi juhina oli hea ja kiire ning mõistis nud meestest tagasi, kus Steiner volleyga saavutus on 61.10 m., mis temale annab 13-nda hästi sünnitada raskeid situatsioone Sla 4:2 lööb. Siis kogus Viktoria ennast kait koha Euroopa odaheitjate hulgas. Lõpuks võiks via värava ees. nimetada veteraani Villemsoni, kelle nimel püsib sesse. Kratochvil lööb Bily vea tõttu 100 m. rekord 11 sek. See on püstitatud 1914 a. varsti 4:3. Suure juubelduse saatel lah Juba 1912. a. startis Villemson vene meeskonnas Usun, et on niisama hea kui kindlaks teh kuvad valge-punasetriibulised väljalt, olles Stokholmis. Ta on praegu lühikestest maadest tud, et eestlased soovivad teiste maade sportlas peaaegu kindel tänavune meister. loobunud, kuid võib end siiski maksma panna tega sõprusidemeid luua. Et neil küll juba on Praegune Tschehhi esivõistluste seis 800 m., 1500 ja 3000 m. olemas kolmik-maavõistlus Eesti-Läti ja Poola Eesti rekordide tabel sarnaneb üldjoontes vahel, sobiks Eesti sportlastele ka pikem maa- on: Taani omale. Oleme vähe paremad jooksudes, võistlusretk. Reisikulud Eesti ja Taani vahel ei 1. Viktoria Zizkov — 7 mängu, 0 kao sellevastu on aga eestlased meist ees visketes tohiks olla takistuseks, millest üle ei saa. tust, 6 võitu, 1 viik, 13 punkti, 31:13 vära ja hüpetes. Kuid vahe kokkuvõttes ei ole kuigi Ilus meresõit ühendaks neid kahte maad. vat; suur, sellepärast võiksid Eesti ja Taani kerge Nii meie kui ka eestlased näeks meeleldi uusi jõustiku maavõistlused kujuneda eriti põneva kohti ja uusi sõpru, sellepärast loodame, et see 2. Slavia — 7 mängu, 1 kaotus, 4 või teks oma tasavägisuse tõttu. Eestlased oleks oleks mõlema rahvuse ühine soov, et kergejõus tu, 2 viiki, 10 punkti, 17:10 väravat; maavõistlusteks kindlasti nõus. tiku maavõistlus Eesti ja Taani vahel lähemas 3. Sparta — 7 mängu, 3 kaotust, 3 On ju Eesti alles noor vabanenud rahvas, tulevikus teostamist leiaks. kes peale ilmasõja saavutas iseseisvuse, sellepä võitu, 1 viik, 7 punkti, 23:1,5 väravat. rast ei ole seal ka sportline liikumine kuigi vana. (Taani spordilehest G. Kalkun.) S. Brisk. 6 EESTI SPORDILEHT Nr. 12

Lendame mõni hea tund, kuni kaugelt Rio Vabritseeritakse uusi poksijaid. Grande hakkab paistma, võtame kursi sinnapoole ja tuju hakkab tõusma, kui il muvad üksikud farmid. Lendame üle pisi kese külakese Puerto Itschilio ja kell saab kuus, kui Santa Cruz'i punased katused paistma hakkavad- Lennuplatsil on meie teine lennuk „Beni" ka just Cochabambast jõudnud. Poeme välja, tahmased, kraede ta habetunud, ja läheme oma majasse, mis kohe lennuplatsi ääres. Seal ruttu rii dest lahti, basseini ja paariks tunniks puhkama moskiitovõrgu alla. Santa Cruz — Püha Rist, on samani melise maakonna pealinn. Pea samasugu ne, kui Trinidad, kuid tänavad kitsamad, rahvas mustem, saapapuhastajad surevad nälga, sest kõik käivad paljajalu, ka sõja vägi on ainult sandaalides. Kliima kaunis hea, ainult natuke soe, kuid sellega har jub pea. Banaane, meloone, ananasse saab peaaegu muidu, kallis on ainult õlu, pudel maksab umbes 250 E. m., kuid selle eest joon limonaadi. Meie majal, lennuplatsi ääres, on avar park sidruni-, apelsini- ja banaanipuudega. Võtan mõned sidrunid, pigistan klaasi ning ongi mul limonaad. Santa Cruz meeldib, mitte et seal kenad senoritad on, vaid ta on looduslikult kau nis. Et aega rutem mööda saata, teeme laskeharjutusi ja korraldame pisikese võistluse kuulitõukes ning kaugushüppes. Oleme seeal kuni pühapäeva hommikuni, ning kella seitsme ajal tõuseme kahe len nukiga õhku. Tuleb jällegi üle 4000 meetri tõusta, et mägedes lennata — mäed pilves, lendame rohkem W poole; ilm läheb hal Algajate poksikursus Kalevis instruktor Kõppo juhatusel. vemaks, mäetipud pilvedes ja tuleb mööda orgusid shonglöörida. Lõpuks läheb asi mõttetuks, pöörame Vallegrand^ poole ning 1 tunni 20 min. pärast maandume Lõuna-Ameerika ürglooduses. seal, et ilma muutust ära oodata. Teeme (241hk. järg.) neljakesi eekspeditsiooni ühe mäe tipule, ka. Elumajad on akendeta, uksed päevad õhtul läksime jõele kalale, seal on neid kus vanad indode pühad sambad 3600 mtr. läbi lahti, lamatakse katusealustel täna delfiini suurusi, huviparast tõmbasime merepinnast — ja missugune ringvaade! val, „kamackides" ehk lamamistoolidel. paar tükki lagedale, kuigi nendega mida Mäed ja jälle mäed, all pisike Vallegran- Järgmise päeva veedame Trinidatis ja gi teha pole. Alligaator e on jões laialt. de, edasi lennuplats meie kahe linnuga. teisel hommikul, 15., koidu ajal tõuseme Teiselt poolt jõe kaldalt kostab tiigri Teeme mõned ülesvõtted ja laskume jälle jälle õhku. Reisijateks üks perekond viie möirgamine. Imelik on nii kottpimedas alla, kus Lloydi esitus meile lõuna korral hingega, hulk posti ning kaks lindu. Rah ürgmetsas olla. danud. Kell pool neli tõuseme õhku, pea vas lehvitab järele ja S. kursis lennates Hommikul on paks udu maas. Kell kaob Vallegrande mägede taha, varsti ka on Trinidad pea kadunud silmist. Ilm on seitse hakkab päike läbi tungima ja kell teine lennuk, kes kursi võttis S poole. ilus ja lendame 1500 mtr. kõrgusel. Tuul kaheksa tõuseme õhku. Tõuseme kuni Mäed, orud, jõesängid, siin-seal indode on tagant, nii et jõuab hästi edasi. 2 tun 4000 meetrini. Mäed on pilves, kuid otsi külad, laama karjad, karjaste onnid, mõ ni 25 min. oleme Todos Santos'e kohal me nende vahelt teed, jõuame ka päris ned kondorid tiirlevad meie lähedal, kuni 4000 mtr. kõrgusel, nüüd veel hüpe üle Cochabamba lähedale, umbes 10—15 mi lõpuks kelle kuus Cochabamba orus pais mägede ja oleme kodus? Kuid ei, pilve- nutit lendu veel, kui korraga ees must tab. Laskume — oleme jälle kodus. Sõi sein katab mägesid, ei leia kohta, kust vihmavaling ... Keerutame, kuid läheb dame linna, et end välja puhata ja õhtul läbi saaks ja pöörame tagasi, maandudes hullemaks, bensiin hakkab ka lõppema, tu muusikale minna. Nii on minu elu siin. Todos Santos'se. Todos Santos on väike leb tagasi pöörata. Külm koledal kombel. Tuleval kuul läheen B. Airesi, ning edas asundus keset põlist metsa 400 elanikuga, Jõuame tagasi Todos Santosse 18 ltr. ben pidi hakkan veelennukiga lendama, mööda hirmus palav ja niiske kui kuskil saunas. siiniga. Peale lõunat otsustame veel kord suuri Rio'sid. Kui kõik hästi läheb, saan Loodus on väga kena, lennuplats, mis jäl katset teha ja kui läbi ei saa, siis Santa kahe aasta pärast mõni kuu puhkust, siis legi äraraiutud ürgmets jõe kaldal, on Cruz'i lennata, sealt pääseb harilikult pa tulen kord jällegi kodumaale. kõrge rohuga kaetud. Leian j uure jooks remini Kordiljeeridesise. Võtsin püssi ja va rahva hulgast paar tuttavat. Paluvad kannu ning sõudsin ühele laguunile, et H. Stunde. endi juure sööma. Hooned on kõik bambu mõnda reiheri tabada, kuid ei saanud. sest, nii kui kanapuurid, seintel vahed, et ühele alligaatorile lasin pihta, kuid see tuul majast läbi tõmbaks, muidu on või kadus kohe vee alla. Kell kolm tõusime — Hedlund ja Utterström, kes ühes matu elada. Katused palmiokstest. Niisa jälle õhku, mäed on täiesti pilvedes, ning koos võitsid 90-kilomeetrilise Vasa-jooksu, ma kui Trinidatis pole siin kartuleid, nen nüüd võtame kursi S. O. See on esimene on, nagu selgunud, 88 km. peal kokku rää de aset täidavad praetud banaanid. Liha lend Boliivias Todos Santos—Santa Cruz. kinud, et nad üheskoos finischi jooksevad. on päikese käes kuivatatud, millest süües Võib öelda, lõbus see just pole. Paremat Kokkulepe sündis selle järele, kui nad pool hammaste vahele jääb. Üks lehm kätt venivad Kordiljeerid, ümberringi ai kumbki asjatult olid püüdnud teist kan maksab seal umbes 1000 Eesti marga üm nult mets, lendame põiki üle jõgede, kus nult maha raputada. Oleks ju rumal olnud ber, nii kui ka Trinidatis on tal ainult kil ei ühtki platsikest, ainustki onni — — räägivad mehed ise — kui sarnane tore looma naha väärtus. Ilm muutus halvaks, see on dungas, uurimata maa, ainult met võistlus oleks emba-kumba poolt poole nii et sel päeval ei tule lennust midagi. sikud indiaanlased ja ürgmetsa loomad. suusa osaga võidetud. Nr. 12 EESTI SPORDi LEHT Kuidas minust atleet sai Hasse Zetterström. Öpe/IiJk Kirjeldus, kuidas piiratud va&enditeaa f>iigla jõudu võil* oman- dada ja igaüQi võita. Omas varajasemas nooruses olin ma la (inglise, milliseid 10 ühte Eesti omasse Naiselik hääl ütles: väga nõrgake, ja keegi kaugelt sugulane, läheb). Õnnetul kombel oli see mulle jää „01ed see sina? Siin on sinu onutütar onu, kes oli väga valelik inimene ja elu nud liiga kergeks — ma olin parajasti Eulaalia- Paar aastat tagasi lubasid mind kutse poolest reporter, külastas ainult sel tassi kakaod joonud —, ja ühe korraga kätel kanda. Nüüd annan sulle selleks või lepärast meie perekonda, et minu surma kukkus ta läbi õhukese põranda, siis edasi maluse." sõnumiga teenida paar marka. läbi kogu maja, kuni peatus keldris paga- Ma naeratasin ja määrasin temaga Kui ma kolmteist aastat vana olin, olin riruumi taigna künas. kohtamise. Tema tuli, mina tulin, ja ma ma nii kõhn, et ma kahte seinapeeglit ja Minu õnnele oli algus pandud ja kogu heitsin temale kärsitu pilgu, mis põhjus ühte käsipeeglit tarvitasin, et end näha. ilm pea peale pööratud. Ajalehtedel polnud tas, et koju jooksin ja kõik omad pommid Minu isa, kes väga tark mees oli — to olipeal e minu ühtegi teist huvi, ja minu pilt ja medaljongid maha müüsin, lepingu var- piletimüüja — tahtis minuga kui nurga kaunistas kõiki paberikauplusi, ja lühike jeteega katkestasin ja tagasi keerasin tä kiviga asutada anatoomilist muuseumi. se ajaga võis kõikidest lehtedest järgmisi helepanematusse ellu, kust ma ka tulin. Mina olin siis viieteistkümne aastane, aga kuulutusi lugeda: sain hiljem vanemaks. Ma olin väike, aga Oo Yes. siiski võrdlemisi pikk, mu juuksed olid blondid, väikese musta varjundiga, ja „Rekord atleetikas. minu musklid olid seevõrra kidunenud, et Kuulus atleet Hasse Zetterström tõs ma isegi kirbule ei julenud haiget teha, ammugi mitte tappa. tab nüüd neli meest sirutatud kael üles, mis sellest tuleb, et ta puhastab igal hom Ma olin selkorral 17 aastat vana ja ar mikul oma hambaid hambaliin hambapas musin oma onutütresse. Ühe õnneliku juh tumise juures libises minult märkus, et taga. mulle oleks suureks rõõmuks onutütart „Mitte kuulujutt. kogu eluajal kätel kanda (kahjuks väga sageli ettetulev rumal kõnekään), ja selle On üldiselt tuntud saladus, et Hasse ga oli alus pandud, et minust sai Zetterström, tugevam mees ilmas, oma hiiglajõu sellest on saanud, et tema pu hastab oma lauanuge ainult meie jõu-pu- kõvem mees kogu ilmas. hastuspulbriga. Igalt poolt saada," Esimesel õhtul, kui ma varjetees esi Ma olin siis üheksateistkümne aastane- nesin, oli saal tühi, sest nad olid kõik la Nüüd järgneb lühike kirjeldus, kuidas val, kuhu ma nad kõik korraga tõstsin, sündis see kõik. kui ma lebasin rinnuli käed ja jalad siru Ma läksin vastas elava kaupmehe juu tatud õhku. Selle peale murdsin ma 133 re ja muretsesin omale (tõotuse vastu vai margalist üksteise järele, ja oleksin varsti kida) viiekilogrammilise kaalupommi, mis kõik külalised pankrotti viinud, kui mitte kaalus neli kilogrammi, selle tuppa too keegi vanem härra ei oleks püsti tõusnud miseks tarvitasin kolm tundi ja kahte ja naljatades öelnud: kätt. Ma olin tolkorral 20 aastat vana ja „ Võtke juba sajalised, siis läheb kiire väga väsinud sellest, et ma pidin kolm mini!" päeva sohvat soendama. Peale etendust võtsid nad minu autost Vaheajal nautisin ma iseäranis toorest bensiinihoidja, et mind koju kanda, aga liha, rammuleent ja tooreid maaubinaid. see ebaõnnestus, selle asemel kandsin ma Neljanda päeva õhtupoolikul jätsin ma ise end koju. sohva paariks minutiks ja olin võimeline Järk-järgult kasvas minu jõud nii suu tõstma pommi kümme korda üle pea. Sel reks, et majaarst minu perekonnale nõu le peale heitsin uuesti pikali ja rehkenda andis, mind mitte üksinda jätta. Ma olek sin välja, et mina, kui ei juhtu midagi et sin võinud enesele nimelt kergesti mõne tenägematut, kolmekümneaastase treenin kehavigastuse sünnitada. — Ma olin siis gu järele jõuan oma onutütart kanda kolmkümmend kolm aastat vana ja oma kümme minutit. sin terve kapitäie kuldseid medal j õnge. Ma jätkasin harjutamist edasi. Minu kä Viimase sain siis, kui hilja rongile jõudsin. hrgaretheTewis, võilja Ameerika kehailuduse si varss oli lühikese ajaga kaheksa senti Ma jooksin kuni järgmise jaamani, kus võistlusel. meetrit ümber mõõta. Ma jõudsin siis ma väikese sõrmega rongi perronile tõm pommi 37 korda üksteise järele tõsta üles basin ja kogu tee tagasi vedasin. Ma olin (ilma hingamata), mis oli halb kaheküm- nüüd nii tugev, et aasta aega ükski inime — Braedbus, Norras, peetud uisuvõist- nekolme aastase noormehe kohta. Tuge ne ei julenud mulle kätt anda. luste tagajärjed: 500 mtr. — 1. O. Olsen vate söökidega muutusin nii paksuks, et Et ma auahnuse all kannatasin, vahe 45,9; 2. W. Nygren 46,6; 3. R. Olsen 47,0; ma end ilma peeglita näha võisin. tasin sageli elukutseid, nii et pealkirjad 4. M. Staksrud 47,1; 5. E. Hagen 48,8. Sel ajal olin nii kuulus, et ma ei või ajalehtedes sageli vahetusid, vastavalt mi 5000 mtr. — 1. M. Staksrud 9.04,0; 2. E. nud minna üle meie hoovi ilma et lapsed nu ameti vahetusele. Hagen 9.10,4; 3. R. Olsen 9.13,6; 4. W. oleksid täis hirmu endid peitnud. Taga Nygren 9.21,3; 5. O. Olsen 9.22,1. 1500 järjega tarvitasid nende vanemad mind mtr. — 1. M. Staksrud 2.30,1; 2. W. Nyg mustamehena. Läbi õhukese põranda kuul Nüüd tuleb lõpp. ren 2.33,6; 3. H. Nygren 2.34,7; 4. Olsen sin ma sageli: 2.35,0; 5. O. Olsen 2.36,5; 6. E. Hagen „Kui sa kohe sõnakuulelik ei ole, too Ühel päeval kõlises minu telefon, mis 2.36,8. 10.000 mtr. — 1. Staksrud 18.43,4; me hiiglase kolmandalt trepilt!" kindlama oleku pärast raudklambritega 2. E. Hagen 18.53,6; 3. R. Olsen 19.17,2; Ma muutusin lõpuks nii tugevaks, et oli kinnitatud seina külge. Ma olin siis kol 4. W. Nygren 19.27,2; 5. K, Andersen mul hakkas hirm enese eest, ja sel ajal mekümne kaheksa aastane, ja et minu 19.32,1; 6. O. Olsen 19.32,6. juhtus õnnetus, mis mõjutas, et mind toe mürisev hääl võib olla õrnalt kõlastatud — Konya Ferenc, Eesti 1924. a. jalg- ka honoraari eest palgati linna esimese hinge ei ehmataks, lasksin perenaisel ene pallitreener, oli seni F. C. Luzerni treene järgu varieteesse. Ma tõstsin ühel päeval se eest „halloo" hüüda, kuna ma ise kuu riks Schveitsis. Nüüd on ta paremate tin oma raskemat pommi, mis kaalus 300 nae lasin. gimustega koha saanud Epinali. EESTI SPORDILEHT Nr. 12 Ameerika sisevõistluste Kuidas meie jookseme? (1. Ihk. järg.) Dr. Peltzeril suur populaarsus. Sabin Carr ülikooli poolt karistatud. Osborne proo vis ilmarekordi. nõnda öelda balanseerimise osa etendavad, tehakse see tasa. Jaakko Mikkola, end. Soome olümpia- rilikult diskvalifitseeritud istuma pan Käte ja õlade tööl on jooksu juures treener, kirjutab: Saksa meist er jooks ja nakse. - Otto Peltzer sai oma tuliristsed Ameerikas kolmesugune ülesanne: Ta on balansiks, New-Yorgi sisevõistlustel. Tal vedas hästi. 1000 yardi võitis neeger Phail Edwards, soodustab keha edasiliikumist ja ai Ta võitis 1000 yardi ajaga 2.18,6. kes on väga lubav mees. Ta juhtis jooksu tab keha raskuspunkti ette või vasta algusest lõpuni. Leo Larrivee püüdis tast valt taha nihutada. Sel hetkel nimelt, mil Jooks ise oli sisevõistluste suurnumber. mitmel korral mööda minna, kuid ei suut jalg ette asetatakse, et keha ülelangemist Võistlejaid oli sel alal 10 ümber, enamu nud. Tal tuli rahulduda teise kohaga, ku takistada, läheb käsi samalt poolt taha ja ses algajad, tuntumatest hulgas ainult Ray na Ray Dodge kolmandaks jäi. Edwards seab tasakaalu jälle jalule seega, et keha Dodge ja J. L. Robinson. Kui New-Yorgi stardib olümpiaadil Kanada lipu all. Ilma, raskuspunkt tahapoole nihkub. linnarpea Walker oli annud stardipaugu, et suuremat pingutada, näitas Edwarda Kuna meie oma käsi ikka alati seega algas tüübilik sisevc^sitktsjooiks — kõik aega 2.18,0, mis 5y2 sek. halvem praegu vastanduselt jalgadele liigutame, harras püüavad esimesel ringil juhtimisele pää sest ilmarekordist. Miili võitis Hahn aja tasid kreeklased ka jooksu, nagu antiikaja seda, et head kohta omale sisse võtta. Sel ga 4.18,0, teine Conger, kolmas Sivacik. kujutustelt näha, kus sama kehapoole käsi les rüselemises saab Peltzer mõndagi küü- Hahn, kes juba möödunud aastal võitis ja jalg alati koos ette viidi. narnukki maitsta. Esimese ringi lõpul on Vide ajaga 4.12,0, on kõige tõsisem pre Jalgade muskulatuur peab jooksul äär ta seitsmes. Teisel ringil koonduvad jooks tendent olümpia 1500 meetri medalile. miselt tugevatele ja vahetpidamatult järg jad jälle ühte hunnikusse ja Peltzer on nevatele pingutustele ja lõdvestustele ko juba rühma keskel. Kahel korral müksa- Võistluse järele teostus siis Peltzeri hanenud: olema: silmapilgul, kus ettetõste- takse ta jooksutaktist välja. Siis hakkab esitamine. Publik avaldas rohket kiitust tud jala sirutajad-lihased. lõdvenevad, pin ta jooksutee välisäärt mööda oma võistle ja Peltzer kummardas igasse kaarde ga- gutavad need maas seisval jalal samaaegselt jatest mööda püüdma. See lähebki tal landilt. Peale esitamist sammus ta kohe kokku. Kehalt nõutakse määratusuurt jõu- korda. Peltzer näib nüüd suurendavat jälgima kõrgushüpet, kus ridva kõrgus oli saavutust hoopis lühikese pingu tusa j aga. hoogu, kuid neljandal ringil läheb temast parajasti 1.94. Peltzer kõndis selle alt Asjaolust, et jooks mitte ainult jalgu, vaid mööda Dodge. Sellest ei teinud Peltzer nagu kõrguse rõhutamiseks küünalsirgelt kõiki lihaseid enam või vähem mõjutab, suurt välja, vaid läheb järgmisel ringil läbi. Osborne, kes on praegu sama heas selgub, et see mitte ainult kõige loomuli omakorda Dodge'ist mööda, tõugates selle vormis, kui Pariisi ajal, läks kõrgusest esi kum, vaid ka kõige täiuslikum kehatege- kehaga teelt kõrvale. Dodge jäi umbes mese hüppega üle. vus on, mis üldse leida. Toodud jooksume- 5 yardi maha, kuid hakkab kohe Peltzerit haanika analüüsi viskend ei pretendeeri kinni püüdma. Vahemaa väheneb yard- Siis seati ritv uue ilmarekordi kõrgu loomulikult põhjalikkusele, vaid ta üles haaval, kuid ühtlasi läheneb ka finisch ja sele. Peltzer käis ka nüüd lati alt läbi anne on virgutada jooksjaid sel teemil naipi kahemeetrilise eduga läbistab selle ja vaatas imestunult üles. Kõik jälgisid mõtlema ja tähelepanekuid tegema. Ilma Peltzer Dodge'i ees. 15.000 inimest kar hinge kinni pidades Osborne'i hüpet. Tõu enesesüvenemiseta ei tule ühestki suur jusid endid häälest ära. Orkester mängib ge õnnestus erakordselt ja näis nagu oleks sportlast. Saksa hümni, linnapea Walker surub Pelt tõusnud uus ilmarekord, kuid nägematu zeri kätt. puudutus küljega või õhuliikumine toi lati — Ameerika spordiliidu president alla. Nüüd asus Peltzer masseerima Os- Murray Hulbert on teatanud, et liit olüm- 1 miili jooksu võidab Hahn ajaga borne'i jalga rahva jälgides seda toimin piameeskonna toomiseks Euroopasse 4.18,6. Teiseks Ray Conger, kolmass Si- gut suure tähelepanuga. Kuigi Peltzer 14.000-tonniliise auriku „President Roose- vack. Hahni huvi näis sel päeval küll lootis saada ka suurt tunnustust masseeri velt" palkab. New Yorgist asutakse teele enam kiindunud olevat 1000 yardi jooksu jana rekordi õnnestumisel, ei sündinud se 11. juulil, nii et 20. juuliks Amsterdami kui oma maale,, feest Peltzeri peetakse da. Ei Peltkeri jalaga kaasaaitamine ega jõutakse. Võistlused algavad teatavasti Ameerikas kõige kardetavamaks konku 10.000 üheaegne liigutus ei avaldanud tar 28. juulil. 12. või 13. augustil asutakse rendiks Hahnile 800 ja 1500 meetril Ams vilist mõju, latt tuli eelmiset korrast ras Amsterdamist tagasisõidule. New Yorki terdamis. kemini alla. Teiseks tuli Anton Burg jõutakse jälle 20. augustiks, nii et mees 1.89,5-ga, kuus järgnevat hüppasid 1.85. Teivashüpe oli võistlustel väga pinev, konna reis kokku 42 päeva kestaks. vaatamata sellele, et Carr tast osa ei võt Kõrgushüppe järele pildistati Hahn ja nud. Carr, kes on Yale'i ülikoolis viimast Peltzer ühiselt. Sõpruse tunnuseks andis aastat, on näidanud viimasel ajal õppe Hahn oma miili jooksu auhinna Peltzerile töös halbu tagajärgi ja seetõttu on teda ja kirjutas oma nime selle treeningusviit- kooli poolt nüüd karistatud võistluskee rile. luga senikauaks, kui ta numbrid parane vad. See on kõva kaotus Yale'i meeskon Teivashüppes saavutas Paul Harring nale, kui Carr üliõpilasvõistlustelt peab ton 4.03,6, kolm järgmist 3.96 ja kaks vii puuduma. Endine Ameerika meister Paul mast 3.81. Võistluskavas oli peale selle Harrington ja noor Berlinger hüppasid veel 15 teatejooksu. 3.96. Veisner jäi 3.85-ga kolmandaks. Tallinn, Pikk tän. 47, Barney Berlinger on uus täht Ameerika sporditaevas. Teivashüppes on ta nelja- Telefon 10-Q2. meetri mees, kõrgust hüppab ta 1.90 ja hüt,kH*m.MM kaugust 7.30. Kehaehituselt on ta tugev ja võib veel imet teha kümnevõistluses. Soovitab kõiksugu spordi- Kõrgushüppe võitis võistlusel Anton Burg, i abinõusid parimatest kes lõi vahehüpetes Osborne'i võrdse taga järje 1.90,5 juures. RESEV-RESEL kodu- ja väljamaa Bostoni sisevÕistlustest ei saanud Pelt Tallima, Toompuiestee 19, tehastest. zer osa võtta, kuna tal vastav luba Saksa ielef. ao-19. spordiliidult puudus. Ta esines, seepärast Välismaalt kohale jõudnud ainult demonstratsioonil. Ameerikas on ping-pongi kummiga kaetud dr. Peltzer väga hinnatud. Bostonis taheti Soovitab oma valmis reketid. t teda kohe tutvustada rahvale, kuid ta tatud spordi Ja võim eelistas enne veidi võistlusi peält vaadata. lemise abinõusid. Ladus suuremal arvul spordikirjandust. Ta pandi üksinda siis istuma tribüüni ette ^ karistuspingile, kuhu hokimängu ajal ha [HJUIHlllJUmJUHIt^HHI J\ i^

Vastutav toimetaja H. Tammer. Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse trükikoda, Pikk tän. 2. Väljaandja Eesti spordi keskliit.