EESMÄRGIKS ON MAKSIMAALNE KASU KESKKONNALE

Kaks aastat on sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) oma tegevusega aidanud täita Eesti keskkonnastrateegia ja -tegevuskava eesmärke KIK-i kaasabil on vähendatud Eesti keskkonna saastamise riske ja seeläbi on tõusnud elanike elukvaliteet, suurenenud on kodanike keskkonnateadlikkus Programmide ja projektide abil on KIK kaasa aidanud kõigi Eesti piirkondade keskkonnaalasele tegevusele

Käesolevas trükises anname ülevaate KIK-i tööaastast 2002 Olen veendunud, et teine tööaasta oli KIK-ile edukas ning seda kinnitavad nii õnnestunud projektid kui ka täielikult käivitunud asutus Kogu meie tegevus on suunatud parima lõpptulemuse saavutamisele

KIK-i ülesanne on tagada keskkonnakasutusest laekuvate vahendite sihipärane kasutamine keskkonnaprojektide arendamiseks, täita Euroopa Liidu eelstruktuurfondi ISPA keskkonnaprojektide rakendusagentuuri ülesandeid ning korraldada Eesti riigi poolt välispankadelt võetud keskkonnalaenude edasilaenamist

Kui 2001 aastal töötati välja keskkonnaprojektide rahastamise peamised protseduurid, siis 2002 aastal jätkati rahastamistingimuste ja -korra täiustamisega, eesmärgiga investeerida tulemuslike keskkonnaprojektide arendamisse ning valmistada meie partnereid ette Euroopa Liidu abi taotlemiseks ja kasutamiseks Eelmisel aastal muutus projektide läbiviimise seire süsteemsemaks Meie eesmärgiks on tagada süsteem, mis garanteerib kindluse, et igast investeeritud kroonist saadakse maksimaalne kasu keskkonnale

Kindlasti tõusis möödunud aastal KIK-i töö efektiivsus: arendasime oma organisatsiooni ja viisime läbi vajalikke muudatusi Soome, Rootsi ja Taani riigi toetusel kaasasime oma töösse ka väliseksperte KIK-i nõukogu tasakaaluka, rahumeelse ja asjaliku töö tulemus oli hea Koosolekud toimusid konstruktiivses õhkkonnas ning toetuse said kõik olulised projektid

Loodetavasti paraneb tulevikus koostöö meie peamiste partnerite – omavalitsuste ja mittetulun- dusühingutega, sest ainult koostöös on võimalik keskkonnaprojektide efektiivne elluviimine ning ka Euroopa Liidu abi maksimaalne kasutamine

Täname kõiki, kes 2002 aastal on aidanud KIK-i tegevusele kaasa

Kalev Aun Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja SA KESKKONNAINVESTEERINGUTE KESKUSE NÕUKOGU

I KOOSSEIS

Nõukogu esimees Heiki Kranich keskkonnaminister Liikmed Kalle Jürgenson riigikogu liige Urmas Laht riigikogu liige Neinar Seli riigikogu liige Villu Reiljan riigikogu liige Arvo Kullapere Vilsandi Rahvuspargi direktor Tiiu Sizova Ida-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Renaldo Mändmets rahandusministeeriumi asekantsler Aare Järvan rahandusministeeriumi kantsler

II KOOSSEIS

Nõukogu esimees Villu Reiljan keskkonnaminister Liikmed Helir-Valdor Seeder riigikogu liige Henn Pärn riigikogu liige Rain Rosimannus riigikogu liige Jüri Saar riigikogu liige Tiiu Sizova Ida-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Ena Poltimäe Võrumaa keskkonnateenistuse juhataja Aare Järvan rahandusministeeriumi kantsler Renaldo Mändmets rahandusministeeriumi asekantsler

ASUTUSE STRUKTUUR

Nõ ukogu

Juhataja

Järelevalve spetsialist

Siseaudiitor

Jurist

Rahvusliku Sekretariaat keskkonnaprogrammi ISPA üksus Finantsüksus Raamatupidamine ja üksus haldusüksus

Rahvusliku ISPA programmi keskkonnaprogrammi Finantsjuht Pearaamatupidaja Personalijuht – juhiabi juht koordinaator

Rahvusliku ISPA projekti keskkonnaprogrammi Finantsanalüütik Raamatupidaja spetsialist koordinaator

Sekretär Koristaja

3 THE AIM IS MAXIMUM BENEFIT FOR THE ENVIRONMENT

The Environmental Investment Centre (EIC) has a two-year history of working towards the objectives of the Estonian Environmental Strategy and Action Plan It has assisted in lessening the risks of environmental pollution, thus improving the general quality of life of people, and has been involved in raising environmental awareness The programmes and projects of the EIC have contributed to environmental activities in all regions of Estonia

This publication is intended to give an overview of EIC's working year 2002 I am convinced that our second working year was successful This shows both in successful projects and in the fully operational institution The entire whole of our activities is targeted at achieving the best end result

The EIC's task is to ensure that revenues from the use of the environment are expediently utilised for developing environmental projects, to fill the functions of the Implementing Agency of the EU pre- accession instrument ISPA in environmental sector, and to administer the re-lending of foreign environmental loans made by Estonia

The main procedures for the financing of environmental projects were developed in 2001 In 2002 we proceeded to the elaboration of funding conditions and procedures, aiming at investing in resultful environmental projects and preparing our partners for applying for and using EU assistance Monitoring of project implementation became more systematic Our aim is to ensure that every kroon invested brings maximum benefit for the environment

The efficiency of EIC's work certainly improved last year: we developed our organisational structure and carried out several necessary changes We also involved foreign experts in our work, supported by Finland, Sweden and Denmark The balanced and objective work of the EIC's Council yielded good results The meetings were held in a constructive atmosphere and all essential projects received EIC's support

In future we hope to further improve cooperation with our main partners - municipalities and non-profit associations, as we are aware that cooperation is the key to effective implementation of environmental projects and to making maximum use of EU assistance

Many thanks to everyone who has contributed to EIC's work in 2002

Kalev Aun Director of the Environmental Investment Centre COMPOSITION OF THE COUNCIL OF THE ENVIRONMENTAL INVESTMENT CENTRE

I COMPOSITION

Chairman Heiki Kranich Minister of Environment Members Kalle Jürgenson Member of Riigikogu Urmas Laht Member of Riigikogu Neinar Seli Member of Riigikogu Villu Reiljan Member of Riigikogu Arvo Kullapere Director of Vilsandi National Park Tiiu Sizova Director of Ida-Viru County Environmental Department Renaldo Mändmets Deputy Secretary General of the Ministry of Finance Aare Järvan Secretary General of the Ministry of Finance

II COMPOSITION

Chairman Villu Reiljan Minister of Environment Members Helir-Valdor Seeder Member of Riigikogu Henn Pärn Member of Riigikogu Rain Rosimannus Member of Riigikogu Jüri Saar Member of Riigikogu Tiiu Sizova Director of Ida-Viru County Environmental Department Ena Poltimäe Director of Võru County Environmental Department Aare Järvan Secretary General of the Ministry of Finance Renaldo Mändmets Deputy Secretary General of the Ministry of Finance

STRUCTURE OF EIC

Council

Director

Supervision expert

Internal auditor

Lawyer

National Secretariate and Environmental ISPA Unit Financial Unit Accounting Unit Administrative Pogramme Unit Unit

Director of National ISPA programme Personnel Environmental Financial manager Chief accountant Programme coordinator manager-assistant

Expert of National ISPA projec t Environmental Financial analyst Accountant Programme coordinator

Secretary Office cleaner

5 ENVIRONMENTAL INVESTMENT CENTRE

The year 2002 was successful for the Environmental Investment Centre+ Procedures and risk management measures were improved, with the view of enhancing the availability of information and efficiency of the Centre+ Regular work of internal auditors and a supervision officer allowed the management to stay informed of activities in different fields and of problems encountered during project development+ Changes SIHTASUTUS KESKKONNA- necessary for further development of the organisation were regularly implemented+ Activities of the Centre focussed on three INVESTEERINGUTE KESKUS main fields of activity:

• development of national programmes; 2002 aasta oli SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele (edaspidi KIK) • development of the activities of the edukas tööaasta Täiustati protseduure ja riskide juhtimist, et tõhustada implementing agency of the EU pre- accession instrument ISPA; informatsiooni kättesaadavust ja KIK-i efektiivsust Korrapärane siseaudii- • management of re-lending of foreign torite ja järelevalvespetsialisti töö võimaldas juhatusel saada ülevaadet loans made by the Republic of Estonia for the purpose of co-financing tegevusest eri valdkondades ning probleemidest projektide arendamisel environmental projects- Organisatsiooni arendamiseks vajalikke muudatusi viidi ellu pidevalt KIK-i tegevus keskendus põhiliselt kolme valdkonda: In addition to the Centre’s own staff, a procurement expert and environmental • rahvuslike programmide arendamine; expert, funded by the Danish Environmental Protection Agency (DANCEE) and the • Euroopa Liidu eelstruktuurivahendi ISPA rakendusagentuuri Finnish Ministry of Environment, tegevuste edasiarendamine; respectively, commenced work in 2002+ They • Eesti Vabariigi poolt keskkonnaprojektide kaasrahastamiseks assist the staff of the Centre in performing various tasks, including the development and võetud välislaenude edasilaenamise korraldamine implementation of ISPA projects+ In February 2003, a financial advisor was employed with Lisaks KIK-i oma personalile alustasid 2002 aastal tööd Taani the funds of the Swedish Environmental Keskkonnaagentuuri (DANCEE) ja Soome Keskkonnaministeeriumi poolt Protection Agency (SIDA)+ All three rahastatavad hankespetsialist ja keskkonnaspetsialist Nende töö eesmärgiks consultants will be assisting the Environmental Investment Centre until the on aidata KIK-i töötajaid erinevate tööülesannete täitmisel, sh ISPA end of 2003+ projektide arendamisel ja elluviimisel 2003 aasta veebruaris alustas tööd Six meetings of the Council of the Environmental Investment Centre were held Rootsi Keskkonnaagentuuri (SIDA) poolt rahastatav finantskonsultant Kõik in 2002+ The Council consists of 8 members kolm konsultanti abistavad KIK-i töötajaid 2003 aasta lõpuni and a Chairman+ All of the Council meetings 2002 aastal toimus kuus KIK-i nõukogu koosolekut KIK-i nõukogu focussed on monitoring of programme and budget implementation, reviewing of koosneb 8 liikmest ja nõukogu esimehest Kõigil nõukogu koosolekutel additional applications and acceptance of jälgiti programmide ja eelarve täitmist, investeerimispiiranguid, vaadati läbi these where possible+ It was planned to allocate 260 million kroons täiendavaid taotlusi ning rahuldati neid vastavalt võimalustele from the 2002 state budget to the 2002 aasta riigieelarvest oli KIK-ile planeeritud eraldada 260 miljonit Environmental Investment Centre+ The actual krooni Laekus 293 308 700,44 krooni, millest 2003 aasta jaanuaris laekus income was 293,308,700+44 kroons, of which 7,950,928+39 kroons came in in January 2003+ 7 950 928,39 krooni Nõukogu otsuste alusel jagati keskkonna- The total of 279,032,603+45 kroons were programmidele 279 032 603,45 krooni ja ülalpidamiskulude katteks eraldati allocated to environmental programmes and 10,027,203+02 kroons for overhead expenses+ 10 027 203,02 krooni

6 KIK-I TÖÖ RAHVUSLIKE KESKKONNAPROGRAMMIDE ARENDAMISEL

KIK-i nõukogu poolt kinnitatud LAEKUNUD TAOTLUSED 2002-2003 rahvusliku RECEIVED APPLICATIONS 2002-2003 keskkonnakaitse s n o programmide i t a c i

l 1 – Maapõu / Earth Crust 2002 aasta p p

a 2 – Keskkonnateadlikkus / Enviromental Awareness

f o eelarve oli kokku r 3 – Veekaitse / Water Protection e b 4 – Õhukaitse / Air Pollution Protection m u

328 119 878,65 N

5 – Tehnika / Technology /

v

r 6 – Jäätmekäitlus / Waste Management a krooni e

t 7 – Looduskaitse / Nature Protection s u l Seisuga t 8 – Jahindus / Game Management o a

T 9 – Metsandus / Forestry 31122002 oli 10 – Kalandus / Fishery Programm / Program sõlmitud sihtfinantseerimise lepinguid 249 752 680,15 krooni ulatuses Väljamakseid oli tehtud 166 098 780,40 krooni ja teostatud tööde rahaline maht oli 132 852 683,04 krooni THE ROLE OF THE Kokku leidis rahastamist 1 016 keskkonnakaitselist projekti ja tegevust EIC IN DEVELOP- KIK-i nõukogu määras 2002 aasta projektide lõpetamise tähtajaks MENT OF NATIONAL 30 novembri 2003 Kuni selle ajani on võimalik veel 2002 aasta projekte teostada ja rahastada PROGRAMMES

The 2002 budget of national environmental programmes, as RAHVUSLIKUD KESKKONNAPROGRAMMID approved by the Council of the Environmental Investment 2001-2003 Centre, totalled 328,119,878+65 NATIONAL ENVIRONMENTAL PROGRAMS 2002-2003 kroons+ By 31 December 2002, targeted financing contracts had been 2001 concluded for the total of 2002 249,752,680+15 kroons, 166,098,780+40 kroons had been 2003 disbursed and works had been implemented for 132,852,683+04 kroons+ ) K

E Overall, 1,016 environmental E

n

i projects and activities were (

t

e financed+ The Council of the g d u

B Environmental Investment Centre

/

) i ’ appointed 30 November 2003 as K E

E the completion deadline for 2002 (

e 1 – Maapõu / Earth Crust v

r projects+ Implementation and a l 2 – Keskkonnateadlikkus / e

E financing of the projects of 2002 Enviromental Awareness can proceed until that deadline+ 3 – Veekaitse / Water Protection 4 – Õhukaitse / Air Pollution Protection 5 – Tehnika / Technology 6 – Jäätmekäitlus / Waste Management 7 – Looduskaitse / Nature Protection 8 – Jahindus / Game Management 9 – Metsandus / Forestry 10 – Kalandus / Fishery 11 – Maakondlik / Country

Programm / Program 7 1 MAAPÕU

RAHVUSLIK PROGRAMM

KÕREKÕRIN MASINAMÜRA ASEMELE

Kui ornitoloog Mati Kose mõni aasta tagasi oma kodukoha lähistel Pärnumaal, praegusel Rannametsa-Soometsa kaitsealal asuvas Võiduküla liivakarjääris kaitsealuse juttselg-kärnkonna ehk kõre avastas, oli selge, et maardlana ei tohi seda paika enam kasutada Keskkonnaametnik Urmas Vahuri abiga pandi käimas olnud tööd karjääris seisma

8 EARTH CRUST

TOAD RATTLE WILL REPLACE THE HUMMING OF MACHINES

A few years ago, when ornithologist Mr Mati Kose found a natterjack toad (Bufo calamita) in a Võiduküla sand quarry near his home village located within the Rannametsa-Soometsa reserve in the Pärnu County, it became clear that this site should not be used for sand extraction any longer With the help of nature conservation officer Mr Urmas Vahur, mining work in the quarry was terminated

A DISAPPEARING SPECIES Natterjack toad is a small toad with a stocky body and a knobby skin, having a bright yellow stripe along its back+ Due to having short legs, the toad moves around either climbing or running+ It is a twilight and night creature, being known rather by its voice than appearance+ A rattling, repeated “krrrrr- krrrrr” may in silent weather be heard a few kilometres away+ In the daytime, it is difficult to notice the toad as it mostly hides under stones or digs itself into soil surface+ The small amphibian, being hardly noticeable but loudly heard, was quite a common toad species along the coastline and islands of Western Estonia in the first half of the 20th century+ To date we have reached the state where this species is either disappearing or HÄÄBUV LIIK Kõre on väike, jässaka keha ning köbrulise nahaga gone from most of its former habitats+ The main reason for this drastic decline is the kärnkonn, kelle seljal ilutseb säravkollane pikitriip+ Lühikeste jalgade disappearance of its habitat – coastal tõttu liigub loomake ronides või joostes+ Ta on videviku- ja ööloom, meadows+ Land amelioration and excessive use of mineral fertilizers have damaged their keda tuntakse rohkem hääle kui välimuse järgi+ Kõrisev, pidevalt natural balance+ Coastal meadows became too korduv “krrrr-krrrr” võib vaikse ilmaga kostuda mitme kilomeetri dry and reed rapidly started taking over+ Steep reduction of grazing over the last decade has kaugusele+ Päeval on kõret raske leida, sest valgel ajal peidab ta end brought about fast spreading of foggage and kivide alla või kaevub pinnasesse+ overgrowing with brushwood+ Still in 1960, the total area of coastal meadows amounted Too pisikene, välimuselt suhteliselt silmapaistmatu, see-eest aga uhke to 29,000 hectares of which only some 5,100 häälega kahepaikne oli 20+ sajandi esimesel poolel väga tavaline hectares have preserved to date+

9 kärnkonnaliik kogu Lääne-Eesti rannikualadel ja saartel+ Praeguseks ole- me jõudnud seisu, kus enamikus endistes elupaikades on see liik kadu- nud või hääbumas+ Drastilise allakäigu peamiseks põhjuseks on tema elupaiga, rannaniidu hävimine+ Nõukogudeaegne maaparandus ja väetiste liigkasutamine rikkus nende looduslikku tasakaalu+ Rannaniidud muutusid liialt kuivaks ning hakkasid hoogsalt roostuma+ Karjatamise ränk vähenemine viimase kümnendi jooksul on viinud nende alade kiire kulustumise ja võsastumiseni+ Kui 1960+ aastatel oli rannaniite 29 000 ha, siis käesolevaks ajaks on järele jäänud vaid 5100 hektarit+ SEARCHING MEANS FOR SAVING In 2001, 11 populations of natterjack toad with some 500 specimens were registered in Estonia+ For ROHI, MIS AVITAKS 2001+ aastal oli Eestis teadaolevalt säilinud üks- the survival of a viable population, the minimum number of specimens should be teist juttselg-kärnkonna asurkonda kokku umbes poole tuhande isen- 500 at least+ Currently, all the preserved diga+ Elujõulise asurkonna säilimiseks on vajalik, et isendite arv oleks natterjack toad populations in Estonia are below this critical level – this means that they vähemalt 500+ Praegu jäävad kõik säilinud Eesti kõreasurkonnad alla- face the danger of becoming extinct within poole seda kriitilist piiri, mistõttu neid lähima kümne aasta jooksul the next decade+ Assistance for preserving the species is ähvardab väljasuremine+ expected from providing the seminatural Abi loodetakse keskkonnaministeeriumi algatatud maahooldustoetuste grasslands management support initiated by the Ministry of the Environment, coupled maksmisest ning mitmetest viimasel ajal alguse saanud nii rannaniitude with a number of projects aiming at the kaitsmisele, säilitamisele ja taastamisele kui ka otseselt kõre päästmisele preservation, management and restoration of coastal meadows as well as at the saving of suunatud projektidest+ Tahetakse rajada kümneid kõre kudemisveekogu- natterjack toad itself+ The objective is to dig sid, mis asustatakse kullestega+ Asustatavad kõrekullesed tuuakse range tens of waterbodies suitable for the spawning of toad and to reintroduce tadpoles in those+ korra kohaselt lähimast teadaolevast asurkonnast+ Et kohalik rahvas ja These tadpoles will be brought from the laiem avalikkus teaks rohkem nii elupaigakaitse olulisusest liigilise mit- nearest known population according to a strict procedure+ mekesisuse säilitamisel kui ka inimtegevuse rollist nende korrashoiul, In the Võiduküla sand quarry that had seen koostatakse infomaterjale ning viiakse läbi seminare, õppe- ja töölaagreid+ neither a clear owner nor active mining activity Esmajoones ei tohi tähelepanuta jääda muidugi need paigad, mida kõre for quite some years, two objectives were reached by one project – the unpleasant asustab või on asustanud+ Pärnumaal mitu aastat peremeheta ja jõude landscape of roughly five hectares of the olnud Võiduküla liivakarjääriski tabati kaks kärbest ühe hoobiga – quarry bottom was levelled and spawning places for natterjack toad were created there+ umbes viiehektarise ala inetused siluti ja loodi sinna kõre kudemis- According to Mati Kose, he reached the spot in paigad+ Tõsi, võinuks minna ka teisiti – esialgsed kavad nägid ette vana the last possible moment: “I witnessed the bulldoser pushing a 50-centimetre sand layer karjääri metsastamise+ Mati Kose kinnitusel sai ta viimasel hetkel “käe over the site where I had counted over 200 vahele”: “Olin tunnistajaks, kuidas buldooser oli jõudnud katta young natterjack toad specimens in the previous week! After that the work was poolemeetrise liivakihiga ala, kus olin eelmisel nädalal loendanud üle terminated+” 200 noore kõrepoja! Selle peale pandi tööd seisma+ Muidu kasvaks Some twenty companies from the island of Saaremaa (Western Estonia) to the Ida-Viru kogu karjääris juba County (North-East Estonia) ilus noor mets ja VÕIDUKÜLA KARJÄÄRI REKULTIVEERIMINE KÕRE ELUPAIGAKS indicated their interest in the public procurement for the keegi ei teaks • taotlus saabub KIKi 1; oktoobril 2001; project work, with three kõredest midagi+” companies submitting their • KIKi nõukogu otsustab 28; jaanuaril 2002 eraldada 180 000 krooni; bids+ The winner was Vändra Keskkonnaministee- • KIKi ja Pärnumaa Keskkonnateenistuse vahel sõlmitakse MP Ltd+ which performed the riumi korraldatud sihtfinantseerimise leping 20; juunil 2002; work in 2002 for over 140,000 • projekt käesolevaks ajaks lõppenud; Estonian kroon (equivalent to riigihankekonkursi some 9000 EUR)+ vastu tundis huvi SPECIES-RICH FUTURE Mr+ Urmas Lekk, paarkümmend firmat Saaremaast Ida-Viruni, kutsedokumendid võttis representing the Pärnu County Environmental välja siiski vaid kolm huvilejat+ Liisk langes OÜ Vändra MP kasuks, Department (the client for the work) said that a dozen spawning water-bodies were created – mis üle 140 000 krooni ulatunud mahuga tööd mullu ära tegi+ one larger, the others smaller in area+ The Võiduküla quarry differs in its appearance considerably from the other recultivated

10 LIIGIRIKAS 2002 AASTA RAHVUSLIKE PROGRAMMIDE EELARVED TULEVIK Pärnumaa keskkonnateenistuse BUDGETS FOR THE 2002 NATIONAL PROGRAMS kui tellija esindaja Urmas Lekk ütleb, et rajatud sai tosinkond 5 823 049 Maapõu / Earth Crust 17 066 264 Keskkonnateadlikkus / Enviromental Awareness kudemise veeko- 148 166 000 Veekaitse / Water Protection 6 494 255 Õhukaitse / Air Pollution Protection gukest – üks suurem, 2 976 000 Tehnika / Technology teised kasinamad+ 65 249 651 Jäätmekäitlus / Waste Management 22 711 898 Looduskaitse / Nature Protection Uue näo saanud 20 878 000 Jahindus / Game Management karjääri vastu võtmas 4 417 000 Metsandus / Forestry 21 978 160 Kalandus / Fishery käinud komisjon, kus 10 000 000 Maakondlik / Regional tellija kõrval oli ka 325 760 277 Kokku / Total kohalike omavalit- suste ning keskkonnaministeeriumi esindajaid eesotsas meie parima former sand quarries: while typically all slopes kõretundja Riinu Rannapiga, jäi tehtuga rahule+ Urmas Leki kinnitusel of the mined-out quarries are smoothed so that näeb Võiduküla karjäär teistest rekultiveeritud endistest liivamaardlatest the result reminds of a huge fruit bowl, one steep slope was left in Võiduküla+ The natuke erinev välja: kui tavaliselt silutakse ammendatud karjääride nõl- embankment is a site of nest caves of another vad kõik maha, nii et tekib midagi hiiglasliku puuviljaliua taolist, siis siin protected species – Sand Martin (Riparia riparia)+ The number of sites suitable for this species is jäeti üks järsk sein alles+ Asjatundja, kes säilinud seina lähemalt piidleb, also not too high+ Mati Kose knows that the saab põhjusest aru: sellel järsakul on veel ühe kaitsealuse liigi, kalda- quarry has also been among the favourite sites of the Wood Lark (Lullula arborea), a bird pääsukese pesakoopad+ Ega nendegi jaoks sobilikke paiku ülemäära species listed in Annex I of the EU Birds palju ole+ Mati Kose teab, et karjäär on olnud kogu aeg meeltmööda Directive and being relatively rare in Estonia+ Recultivation activities will enable to preserve meilgi suhteliselt haruldasele EL linnudirektiivi I lisa liigile nõmme- and hopefully even expand the current local lõokesele+ Samuti on lootust väga haruldaseks muutunud nõmmekiuru population of two-three pairs+ There are also expectations that the Tawny Pipit (Anthus asumiseks+ Ka peaksid sealsed lagedad liivaplatsid sobima kivisisalikule campestris) that has become very rare in Estonia ning pesitsuspaigaks väiketüllidele+ Sugukihus kärnkonnad tikuvad ka might settle in the quarry area+ In addition, the open sandy areas should be suitable for the sinna, kus on lausa ohtlik+ Sestap on tee ja karjääri vahel pool kilomeet- Sand Lizard (Lacerta agilis) and for the nesting of rit konnatõket: laudadest umbes 50 sentimeetri kõrgune teega rööbiti the Little Ringed Plover (Charadrius dubius)+ In kulgev sein, mille teepoolsele küljele on kuhjatud liivavall+ Viimast möö- their reproductive season, the toads tend to spread everywhere – even to places dangerous da saavad juba ohtlikule poolele sattunud loomakesed turvalisemasse for them+ Therefore, half a kilometre of toad paika, aga sealt tee poolele tagasi enam mitte+ Urmas Lekil on hea meel barrier has been erected between the road and the quarry: this is a board wall of some 50 sellegi üle, et tänavu avanes võimalus juba tehtut täiendada ja kõre centimetres built parallel to the road with a sand elujärge veelgi parandada+ Maha tuleb võtta ülearust taimestikku, heap along its road side+ Along this heap, the toads which have reached the dangerous side kudemisveekogudesse paigutatakse varju pakkuvaid suuremaid kive+ can climb back to a safer area but will be unable Kose lisab, et varjepaikadeks sobivad hästi ka kivihunnikud ja kännud; to reach the road again+ In 2003, it became possible to add to last year’s mullu olnud kõresid kõige lihtsam leida lauajuppide alt, mida results and still improve the well-being of rallihimulised olid oma sõidukite liivast väljasaamiseks kohale tassinud+ natterjack toad+ Excessive vegetation should be removed and larger stones offering shadow will Karjääri väravasse, sinna, kus konnatõkkel vahe sees, tuleb teabetahvel, be placed in the spawning water-bodies+ Stone kus veel küllaldaselt harimata huviline targemaks saab+ Häädemeeste piles and stumps are also suitable as hiding sites; last year it was most easy to find natterjack rannaniitudel Euroopa Liidu LIFE-Nature programmi toel käiva toads under the pieces of logs that had been projekti looduskaitse spetsialist Mati Kose lausub uue kõreparadiisi carried to the site by rally fanatics in order to aadressil kiidusõnu+ Idee on ennast igati õigustanud, kärnkonnade try and rescue their cars from the sand+ An information board for those not familiar sellekevadine sigimislust oli selline, mida Võidukülas juba tükk aega pole with the natterjack toad problem yet will be nähtud+ Kui nüüd veel kõik muudki karjääris tegemist vajavad tööd ka erected at the gate of the quarry where the toad barrier is interrupted+ The reproduction mood ühele poole saavad, tuleb see juttseljalisele ja valjuhäälsele haruldusele of the natterjack toad this year beats the kindlasti aina kasuks+ memory of any earlier year in Võiduküla+

11 2 KESKKONNATEADLIKKUS

RAHVUSLIK PROGRAMM ENVIRONMENTAL AWARENESS

ET OSATA KÜSIDA, TULEB TEADA

Alguses oli koit – Põlva maakonnaleht Koit, kus 2001 ASKING QUESTIONS aastal ilmus igakuiselt keskkonnalehekülg Sealt said Põlvamaa inimesed teada, milliseid kaitsealasid REQUIRES plaaniti, kuidas olid lood Põlva paisjärvega ja KNOWLEDGE milliseid lube kalapüügiks vaja Aga kuidas saaks järvakas teada, kuhu oma prügi viia? Millal ja kuidas It started with dawn – Põlva county võib harjulane kobrast küttida? Kuhu teatada paper “Koit” (“Dawn”) began to publish a monthly environmental röövraiekahtlusest Võrumaal? Kuidas hakkab Natura page in 2001 This was where the 2000 mõjutama virulase igapäevaelu? Kust neile people of Põlva county could read küsimustele vastust saada? about planned protected areas, learn about the state of Põlva artificial lake and see which licences were See, kes bürokraatia kadalippe varemgi läbinud, teab, et maakondlik required for fishing But how could keskkonnateenistus on koht, kuhu selliste küsimuste ja muredega the people of Järva county find out where they can take their garbage? pöörduda+ Paljud aga pole niisugusest institutsioonist kuulnudki, saati When and how can one hunt for siis midagi küsimas käinud+ beaver in Harju county? Who should be notified of suspected illegal cutting in Võru county? How will KESKKONNALEHEKÜLJED MAAKONNALEHTEDES täidavadki Natura 2000 affect the everyday life peamiselt kolme eesmärki – tutvustavad kohalikke of Viru people? keskkonnateenistusi, nende töötajaid ja ülesandeid; seletavad lahti Such questions and concerns should be seadusi ja määrusi ning annavad vastuseid korduma kippuvatele addressed to county environmental departments+ However, many people have not küsimustele piirkondliku keskkonnakaitse vallas+ Ja loomulikult on nad even heard of such institutions, not to speak suunatud täitma ka püha ülesannet: harida inimesi ja püüda neid of turning to them with their questions+ keskkonna üle mõtisklema panna+ ENVIRONMENTAL PAGES IN COUNTY Keskkonnateenistuste töötajad on ülesannet igatahes tõsiselt võtnud ja PAPERS have three main tasks – to introduce oma tööd-tegemised kohalike elanike ette laiali laotanud+ Peaaegu kõik the staff and duties of local environmental departments, to explain laws and regulations teenistuste spetsialistid on aasta jooksul sõna saanud+ Mõningatel and to answer frequent questions concerning parematel juhtudel võib kohalik elanik ajalehest isegi talle vajaliku regional environmental protection+ And, naturally, these pages are also intended to töötaja foto leida – nõnda pole enam muret, et telefonitsi asju ajades educate people and to make them think about pead kulutama ajurakke kujutlemaks, milline see ametnik ikkagi välja environmental issues+ Environmental matters are explained by näeb+ Lisaks ametnikele selgitavad keskkonnaasju ka teised spetsialistid, officials and experts, in some cases by

13 mõnedes maakondades kirjutavad lugusid aga KESKKONNATEADLIKKUSE ALAMPROGRAMMID ajakirjanikud ise+ ENVIRONMENTAL AWARENESS SUBORDINATE PROGRAMS Keskkonnalehe Eelarve kroonides / Budget in kroons väljaandmine õnnestus maakonniti erinevalt+ Kui Põlvamaa ajalehest Koit sai keskkonnakülge 3 020 000 Noorsoo projektid / Youth projects lugeda regulaarselt kord 1 111 000 Koolitus eri sihtgruppidele / Training for different target groups 3 108 500 Meedia / Media kuus, siis näiteks Lääne- 4 077 500 Trükised / Publications 5 749 264 Kampaaniad ja muud keskkonnaalased üritused / Virumaa keskkonnalisa Campaigns and environmental events ilmus kolm korda, ent 17 066 264 Kokku / Total see-eest neljalehekül- jelisena+ Paraku oli ka neid lehetoimetusi, kes müüsid keskkonnaküljed välja reklaampinnana, mistõttu lugejateni journalists themselves+ Publication of jõudis vaid paar lugu+ environmental pages has not been equally 2002+ aasta keskkonnalehekülgedele andis enamasti avapaugu kevadine successful in all counties+ While in Põlva county the page was published regularly (once metsanädal – peaaegu kõikides maakondades ilmus sel puhul erileht a month), the environmental addition of the või vähemalt erilehekülg+ Küllap aitas nõnda praktiline ja paljusid Lääne-Viru newspaper was published only three times but consisted of four pages+ maainimesi puudutav teemavalik uudse asjaga kergemini tuttavaks Unfortunately, some papers sold out their saada+ Rohelise kulla üle arutleti mitme kandi pealt: tutvustati environmental pages as advertising space and the reader saw only a few articles+ metsanädala üritusi, seletati metsavääriselupaiga mõistet ning vaeti The “opening strike” of the environmental metsauuenduse võimalusi+ Ka looduskaitsekuu oma atraktiivse pages of 2002 was mostly the Forest Week in spring+ On this occasion almost all county plakatiga teemal “Laps ja loodus” pälvis peaaegu igas maakonnalehes papers published a special addition or at least vähemalt kahe külje jagu ruumi+ a special page, introducing the events of the Forest Week, explaining the concept of key Aga mis peitub võlusõna Natura 2000 taga? Ilmeka vastuse sellele biotope and discussing the possibilities of annab Harjumaa Keskkonnaleht, 3+mai 2003: “Seoses Euroopa forest regeneration+ Also Nature Conservation Liiduga kõlab aina sagedamini ka sõnaühend Natura 2000, mille Month with its attractive poster “Child and Nature” gained at least two pages of space in tähendust paljud ei tea+ Tegelikult on asi imelihtne+” Paljudes most county papers+ But what is hidden maaomanikes ärevust tekitav sõnapaar saab osavate spetsialistide behind the magic words “Natura 2000”, which have caused a lot of excitement among ja ajakirjanike koostöös tõepoolest hästi ja rahustavalt lahti land owners? The environmental paper of seletatud+ Harju county provides a vivid answer: “The words “Natura 2000” are heard more and more often in the EU context but many MULLUSTE MAAKONNALEHTEDE keskkonnakülgede kõige people do knot know their meaning+ It is actually very simple” (Harju Environmental kuumemaks teemaks osutus jäätmekäitlus+ Nii on näiteks üks Paper, 3 May 2002)+ Journalists in cooperation Raplamaa kolmest neljaleheküljelisest keskkonnalehest tervenisti with skilful experts open the meaning of the words in an excellent calming manner+ jäätmeteemadele pühendatud+ Muu hulgas saame teada, et Raplamaa metsadest korjati viie päevaga ligi tonn prahti! Ilmselt on kõik näinud WASTE MANAGEMENT was the hottest topic of last year’s environmental pages+ For metsaäärsetes kraavides ja sihtidel prügihunnikuid+ Nagu Järvamaa example, one of the three 4-page keskkonnateenistuse juhataja Allan Piik 13+ aprilli Keskkonnalehes environmental additions of Rapla county paper was dedicated entirely to waste+ We kirjutab, “ei ole need toodud sinna kuskilt teiselt planeedilt – see on learn, for instance, that nearly a ton of meie endi inimeste kätetöö”+ Kusjuures üldjuhul on süüdi garbage was gathered within just five days from the forests of Rapla county+ Everyone täiskasvanud, kelle eeskuju järgivad küllap tulevikus omakorda nende has probably seen heaps of garbage in lapsed+ Ehk võime siiski loota, et lapsed ei taha alati oma vanemate forestside ditches and on forest rides+ As Allan Piik, Director of Järva County jälgedes käia? Loodushoiu päeval Türi järve ääres prügi korjanud Environmental Department, writes in the

14 Sander Vilpart 2+ klassist kirjutab: KESKKONNALEHEKÜLJED MAAKONNALEHTEDES “Miks ei ole järve ääres prügikaste? • taotlus saabub KIKi 2; oktoobril 2001; Leidsin veest rohkem prahti kui maa • KIKi nõukogu otsustab 28; jaanuaril 2002 eraldada 400 000 krooni; pealt+ Mulle tundub, et täiskasvanud • KIKi ja Keskkonnaministeeriumi vahel sõlmitakse sihtfinantseerimise leping loobivad rohkem prahti maha kui 19; märtsil 2002; lapsed+ Nad on maha visanud • projekt jätkub; õllepudelite korke, lapsed aga Environmental Paper of 13 April, “these have kommipabereid+” (Järvamaa Keskkonnaleht, 17+ mai 2002+) Kas not been dropped there from another planet – keskkonnateadlikkus jõuab lapse suu läbi täiskasvanuni? our own people have done this”+ Sander Vilpart, a 2nd year primary school student Prügimajandus on lausa uskumatult kirgi tekitav teema ning ei saa siin who was clearing the banks of Lake Türi mööda poliitikastki+ Õige tabavalt kirjutab Pärnu Postimehe (3+ sept+ from rubbish on the Nature Conservation Day, writes: “Why are there no rubbish bins 2002) ajakirjanik Silvia Paluoja: “Rääkige mõnes vallamajas, et niisama on the bank? I found more rubbish from the ei saa enam oma prahti kusagile viia, selle vedamise ja käitlemise eest water than from land+ It seems that grown- ups drop more rubbish than children do+ tuleb maksta, ja te olete kõige ebapopulaarsem inimene+” They have dropped the closures of beer Keskkonnaga seonduvad määrused, seadused, regulatsioonid ja bottles while children have dropped candy wrappers+” (Järva Environmental Paper, 17 piirangud on mahukad ning muutuvad ajas pidevalt+ Tundub, et May 2002)+ Will environmental awareness keskkonnalehtede olulisim ülesanne ongi nende keerukate aktide reach grown-ups through their children? Waste management is an issue that creates an lahtiseletamine, mitte inimeste õpetamine+ Keskkonnateadlikkusest incredible amount of heated disputes and is räägitakse niikuinii palju+ Aga selleks, et inimene saaks teadlikuks, peab closely linked with politics+ As Silvia Paluoja, a journalist of “Pärnu Postimees” pointedly ta olema informeeritud ja huvitatud+ Harjumaa metsaspetsialist Külli notes: “Just tell the people that from now on Rahu kirjutab: “Milleks üldse kõik see jutt? See ei olnud mõeldud they are not allowed to dispose their refuse for free and must pay for its transport and moraalilugemisena+ Tahtsin hoopis julgustada inimesi küsima+ Küsige treatment, and you are the most unpopular kas või mitu korda, aga tehke endale asjad selgeks, enne kui metsas person of all” (3 September 2002)+ Environmental laws, regulations and kõrre risti panete+ Halb ei ole teadmatus, halb on huvi puudus+” restrictions are comprehensive and keep (Harjumaa Keskkonnaleht, 11+ märts 2002+) changing+ The most important task of Teadlikuks saab keskkonnalehti lugedes küll+ Lisaks praktilistele environmental additions is to explain the essence of the complicated acts, rather than juhtnööridele, näiteks kust saada to teach people+ Environmental awareness is jahilubasid, kui suuri kalu püüda ja much spoken of anyway+ But in order to be aware, one has to be informed and interested+ kuidas saada lahti Sosnovski Environmental additions do increase karuputkest, saab keskkonnalisadest ka awareness+ Next to practical knowledge (Where can one obtain hunting licences? suisa mälumängulist informatsiooni+ Nii What are the size limits for fish caught? How saab Põlvamaa lugeja teada, et can one get rid of hogweed –Heracleum sosnowskyi?), one receives specific factual maakonnas pesitseb kolme liiki kotkaid information+ For instance, the reader in Põlva ning on viis harivesiliku leiupaika; county learns that 3 eagle species breed in the county and 5 sites of the great crested newt Lääne-Virumaa keskkonnalisa Roheline (Triturus cristatus) have been found+ The reader Maakond lugeja tutvub jõeforelli pulma- of the environmental addition of Lääne-Viru county paper, “Roheline Maakond” (“Green kommetega ning loeb, et maakonna County”) is familiarised with the mating metsades oli tuule tekitatud kahjustus- habits of the brown trout (Salmo trutta fario) and learns that 5416 hectares of forest in the koldeid kokku 5416 hektaril+ Võrulane county suffered from wind damage+ Võru aga võib hoobelda teadmisega, et people can boast with the knowledge that the most popular game animal in their county is Võrumaa populaarseim jahiloom on beaver (465 specimens were captured during kobras, keda mullusel jahihooajal kütiti the previous hunting season) and that there are over 50 waste water treatment plants in koguni 465 isendit ning et maakonnas the county but 40 of these need on üle 50 reoveepuhasti, millest 40 reconstruction+ Useful to know+ vajaksid rekonstrueerimist+ Vajalik teadmine ju seegi+

15 3 VEEKAITSE

RAHVUSLIK PROGRAMM WATER PROTECTION

ÜHE ALEVI JOOGIVEEMURED

Kraanist jooksis must tökat Ja seda saatis DRINKING WATER väävelvesiniku hais Põhjuseks olid nii puurkaevu malmtorudes seisev vesi, joogiveevarustuse PROBLEMS OF A iganenud torustik kui ka see, et vett ei SMALL TOWN puhastatud Järvakandi alevi veemured lahenesid KIK-i toetusel suures osas möödunud aastal The tap issued black ooze that smelled like hydrogen sulphide 2002 aasta kevadel valmis uus veepuhastusjaam This had several reasons: water Ning kortermajades vahetati hulgaliselt standing in the bore well’s cast- veetorusid iron pipes, old pipework of the water supply system and lack of purification Water problems of Järvakandi town were largely MOBIILIKÕNE VEETÖÖTLUSJAAMALT Järvakandi solved last year A new water treatment plant was put into veetöötlusjaam on üks metsaserval asuv kollane majake+ See on operation in spring 2002 and a lot ehitatud mõneteist aasta vanuse puurkaevu peale+ Kuid nüüd of pipes were replaced in kulgeb vesi enne tarbijani jõudmist esmalt läbi kahe filtritünni, apartment houses kus ka veest rauaühendid eemaldatakse+ Seejärel satub puhas vesi A MOBILE CALL FROM THE WATER kahte saja kuupmeetri suurusesse mahutisse, kust omakorda TREATMENT PLANT The Järvakandi water treatment plant is a small yellow pumbad selle tarbijani pumpavad+ Mahutites olevast veest house on the fringe of wood+ It is built on jätkub Järvakandile kaheks ööpäevaks – kui midagi juhtuma top of an old bore well+ On its way to the consumer, water now passes two filter peaks+ “Vee rõhk on nüüd pidevalt normis, neli atmosfääri,” tanks in which iron compounds are ütleb vallavanem Peeter Kustmann+ Öösiti pestakse filtreid ning removed+ Clean water goes to two 100-m3 kui midagi on korrast ära, helistab veetöötlusjaam selle hooldaja reservoirs, from where it is pumped to the consumer+ The reservoirs contain the mobiiltelefonile automaatselt ise+ town’s two day supply for emergency cases+ Kunagine kuulus Järvakandi klaasitehas enam lehtklaasi ei tee+ “Water pressure constantly meets the standards now – four atmospheres,” says Kuid see-eest tuleb siit klaaspudelid ja muud taarat nagu kunagi Peeter Kustmann, the municipal governor+ Vändrast saelaudu+ Klaasitehasel on tootmise tarbeks endal The filters are washed at night+ Should something be wrong, the treatment plant puurkaev+ Lisaks tarbivad vett samas asuv puidutehas, itself will automaticaly ring the mobile of transpordifirmad ja metallitöökoda+ Ning muidugi kõik the maintenance worker+ The formerly famous glass factory of Järvakandi valla 1600 elanikku+ Järvakandi no longer produces sheet glass Vallavanema kabineti seinal on kaks tunnuskirja+ Üks teatab, et but huge amounts of glass bottles and 2001+ aastal sai Järvakandi parima energiamajandusega omavalitsuste võistlusel II koha+ Ning teine, et vald sai äsja parima heakorraga valla nimetuse Raplamaal+ “Tegutseme oma võimaluste piires,” jääb Kustmann tagasihoidlikuks+ Veemajanduse korrastamine on hea ka Järvakandi gümnaasiumile+ See 260 õpilasega ning õpilaskoduga kool saab endale uueks õppeaastaks kõigiti nõuetele vastava köögi+ Ühes nõetele vastava veega+

VEEKAITSE ALAMPROGRAMMID WATER PROTECTION SUBORDINATE PROGRAMS Eelarve kroonides / Budget in kroons

78 205 955 Reovesi / Sewage 38 077 260 Joogivesi / Drinking water 5 965 000 Veekogude tervendamine / Restoration of waters 9 423 886 Mittetehnilised tööd / Non-technical works 16 493 899 Jääkreostus / Residual pollution 148 166 000 Kokku / Total

VESI POLE OMAETTE Järvakandi vald teab, et ega joogivesi pole muust elust lahus+ Korras peab olema ka heitvete käitlemine+ Ning prügimajandus+ Et siinsed veed jooksevad lõppkokkuvõttes Matsalusse välja, on reovete puhastamine eriti tähtis+ Kanaliseerimisjaam rekonstrueeritigi hiljuti KIK-i toetusel ning plaanis on ehitada lisaks uued mudaväljad, kus bakterid veel omakorda heitveed lõplikult puhastaksid+ Ka prügimajandus on korrastamisel+ Oma isetegevusliku prügimäe sulgemisega hakatakse tegelema juba 2003+ aasta suvel+ Sedagi tööd toetab KIK+ Siiani on tegu, et inimesed oma prügi niigi nappidesse metsaalustesse ei veaks+ “Tehas on inimesed ära rikkunud,” ütleb Kustmann, pidades silmas, et nõukogude ajal said Järvakandi elanikud tehasest nii naelu kui klaasi, nii toasooja kui joogivett suisa tasuta+ Nüüd tuleb aga kõige eest maksta+ Veemajandus pole Järvakandis siiski veel päris korras+ 2002+ aasta üle kolmele miljonile kroonile lisaks on selle tarbeks 2003+ aastal KIK-ist saadud veel üle kolme miljoni+ Ning tulevaks aastaks oodatakse enamat+ Siis saaks korraliku vee endale kõik Järvakandi elanikud+

18 JÄRVAKANDI ALEVI VEEMAJANDUSE ARENDAMINE • taotlus saabub KIKi 20; septembril 2001; • KIKi nõukogu otsustab 28; jaanuaril 2002 eraldada 3 500 000 krooni; • KIKi ja Järvakandi Vallavalitsuse vahel sõlmitakse sihtfinantseerimise leping 22; märtsil 2002; • projekt jätkub;

other packaging are still produced+ The glass factory has a separate bore well for process water+ Other water consumers are the wood factory, transport companies and metal workshop+ And, naturally, all of the 1600 inhabitants of Järvakandi municipality+ There are two diplomas hanging on the wall of the municipal governor+ One announces that Järvakandi came second at the contest for the title of town with the best energy management+ The other one says that the municipality has just been awarded the title of the best-maintained town in Rapla county+ Kustmann remains modest: “We just do what we can”+ Improvement of water supply is beneficial also for Järvakandi secondary school+ By the new academic year, the school with 260 students and a dormitory will have a new kitchen that meets all requirements+ Including properly treated water+

WATER IS NOT AN ISOLATED ISSUE Järvakandi municipality is aware that drinking water is linked with any other field of life+ Proper wastewater treatment is needed, too+ And waste management+ As the water discharged here ultimately reaches Matsalu Bay, wastewater treatment is particularly important+ The wastewater treatment plant has already been reconstructed and new sludge fields will be created to ensure final bacterial treatment of wastewater+ Waste management is being reorganised, too+ Closure of the illegal waste dump will start already in summer 2003, supported by the Environmental Investment Centre+ It is still hard to avoid dumping of waste in the nearby forests+ “The plant has spoiled our people”, says Kunmann, meaning that the plant used to provide Järvakandi people with free glass, nails, heat and drinking water+ Now there are charges for everything+ Improvement of water management in Järvakandi still continues+ Three million kroons were received for this purpose from the Environmental Investment Centre in 2002, over three million were allocated in 2003 and more is expected in the coming year+ All inhabitants of Järvakandi should soon have proper drinking water+

19 4 VÄLISÕHUKAITSE

RAHVUSLIK PROGRAMM AIR POLLUTION PROTECTION

SEKELDUSED “TÄIESTI OHUTU” FREOONIGA

Tänapäeval teab küllap iga vähegi tarkust koguda TROUBLE WITH THE jõudnud koolipoiss, et freoon on üks paha asi, mis kuhugi kõrgele auke teeb Niimoodi on tuntuim “COMPLETELY külmaaine kujukas näide sellest, kuidas kunagi HARMLESS” FREON imeaine kuulsusega ollus inimesele tuttavamaks saades lõpuks paheliseks võib osutuda Today every schoolboy with at least a bit of education probably knows that freon is a bad substance that makes PAILAPSEST PAHATEGIJAKS Vaid mõnikümmend aastat tagasi tõi holes somewhere high up The best- freooni sünteesimine General Motors’i laboreis paraja revolutsiooni: kee- known refrigerant is thus a good example of how a substance once so miliselt väga püsiva, tuleohutu, lõhnatu ja mittemürgise, aga samas kerg- famous as a miracle compound may keeva ainena leidis freoon kasutust külmutusagendina külmikuis ja hil- turn out to be malign once man gets jem ka kliimaseadmeis ning paisutusainena aerosoolides ja tulekustutites+ to know more about it Tõsisemad jutud freoonide ohtlikkusest osoonikihile algasid 1970+ THE FAVOURITE BECOMES A MISCHIEF Just aastatel+ Kui esiotsa väideti hoiatajatele vastu, et freoon ei saa kuidagi nii a few decades ago the synthesising of freon in the labs of General Motors caused quite a kõrgele tõusta, siis selgus peagi, et õhuliikumised saavad segamistööga revolution: being chemically very stable, non- ladusalt hakkama+ 1974+ aastal avaldasid Ameerika teadlased Mario Moli- flammable, odourless and non-toxic, yet having a low boiling point, freon was taken na ja Sherwood Rowland, kes said 1995+ aastal koos hollandlase Paul into use as a cooling agent in refrigerators Crutzeniga Nobeli keemiapreemia, freooni osooniohtlikkust tõestanud (later also in air conditioning devices) and as an expansion agent in aerosols and fire uurimistulemused+ Aga osoonikiht on Maa jaoks omamoodi kaitsekilp, extinguishers+ mis takistab päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse jõudmist maa- In 1974 American scientists Mario Molina and Sherwood Rowland, who won the Nobel prize pinnale ja teeb elu sel moel võimalikuks+ Juba 1978 keelustati Rootsis, in 1995 together with a Dutchman Paul Norras, USA-s ja Kanadas freoonide kasutamine aerosoolpakendites, kui Crutzen, published the results of a study that proved the ozone depleting properties of see ei ole just möödapääsmatu+ Peagi liitusid keeluga Belgia ja Soome+ freon+ The ozone layer is like a protective Täishoo andis freoonide vastasele kampaaniale osooniaugu avastamine shield for Earth, preventing hazardous ultraviolet radiation from reaching the planet’s Antarktika kohal+ 23+ märtsil 1985 sõlmiti Viini konventsioon osoonikihi surface and thus making life possible+ Already kaitse kohta, see hakkas kehtima 1+ oktoobril 1988+ 1989+ aasta alul in 1978 Sweden, Norway, USA and Canada jõustus nn Montreali protokoll, mille kohaselt freoonide tootmine pidi banned the use of freons in aerosol packaging unless really inevitable+ Belgium and Finland jääma 1986+ aasta tasemele 1989+ aastani ning vähenema 1993+ aastaks soon joined the ban+ 20 protsenti ja 1998+ aastaks poole võrra+ The anti-freon campaign got into full swing with the discovery of an ozone hole above Ka Eesti õlul on kohustus freoonikasutust piirata+ Riigikogu võttis 1996+ the Antarctic+ The Vienna Convention on the

21 aasta septembris vastu otsuse, mille kohaselt Eesti ühineb nii Protection of the Ozone Layer was agreed upon on 23 March 1985 and entered into rahvusvahelise osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni kui ka force on 1 October 1988+ The Montreal Montreali protokolliga+ Protocol, which came into force at the beginning of 1989, stipulates that the production of freons should be frozen on the SAMM-SAMMULT EDASI Nende rahvusvaheliste kokkuleppenõuete 1986 level until 1989 and decreased by 20% täitmiseks on Eestis vastu võetud mitmeid määrusi ja korraldusi, mis by 1993 and by 1/2 by 1998+ Estonia, too, is committed to limit the use of freons+ With a tipnesid 1999+ aasta mais kinnitatud “Osoonikihti kahandavate ainete decision of Riigikogu adopted in September järkjärgulise käibelt kõrvaldamise riikliku programmiga”+ Programmi 1996, Estonia joined both the Vienna convention on the protection of the ozone mahub neli alamprojekti: institutsionaalne tugevdamine, külmutusainete layer and the Montreal Protocol+ taaskasutamise süsteemi loomine, külma- majanduse tehnikute õpetajate koolituse VÄLISÕHUKAITSE ALAMPROGRAMMID korraldamine ja Baltimaade regionaalse AIR POLLUTION PROTECTION SUBORDINATE PROGRAMS haloonide käitluskeskuse loomine+ Eelarve kroonides / Budget in kroons Keskkonnauuringute Keskuse (KUK) osooniüksuse juhataja Inari Truumaa kinnitusel on Eestis praegu üle saja kahekümne külma- ja kliimaseadmete hooldamisega tegeleva firma ning umbes 594 255 Energeetika negatiivse keskkonnamõju 350 külmatehnikut+ Järjest enam vähendamise alamprogramm / Reduction of negative environmental külmutusseadmete omanikke loobub järk- impact of energy sector järgult osooniohtlike külmaainete kasuta- 5 900 000 Välisõhukaitse alamprogramm / Ambient air protection misest ning vahetab oma seadmed välja 6 494 255 Kokku / Total keskkonnahoidlikumate vastu+ Siiski kasutatakse olme-, kaubandusliku ja tööstuskülmatehnika käigushoidmiseks ka osoonikihti kahandavat külmaainet freoon-12 (diklorodifluorometaani), STEP BY STEP ONWARDS To comply with mis mõnigi kord lekib süsteemi hoolduse käigus mingis hulgas atmosfääri+ the requirements of these international Freoon-12 import Eestisse on keelatud alates 2002+ aasta algusest+ agreements, a number of regulations and provisions have been adopted in Estonia, Kasutust leiab vaid taasväärtustatud freoon, mis on eelnevalt vanematest the most important of them being the külmasüsteemidest eemaldatud ja taasväärtustamiskeskustes puhastatud+ “National Programme for Phasing Out Ozone Depleting Substances” approved in Paraku on tehniliselt võimalik taasväärtustada vaid küllalt kõrge May 1999+ The programme includes four puhtusastmega freoone+ Seepärast on vaja tegelda ka külmaainete segude sub-programmes: institutional strengthening, establishment of a recovery system for kogumise, hoiustamise ja hilisema hävitamisega+ refrigerants, organisation of training for trainers of refrigeration technicians, and establishment of a Baltic regional centre for PROJEKTID TOIMIVAD Mainitud ülesannete täitmisega tegeleb the treatment of halons+ osooniohtlike külmaainete taaskasutussüsteemi loomise projekt, mis According to Inari Truumaa, head of the Ozone Unit of the Environmental Research algas 2001+ aasta mais ja vältab kolm aastat+ Praeguseks on freooni Centre, there are currently over 120 puhastamise tehnoloogia selge ning seadmed olemas, loodud on selle companies dealing with the maintenance of cooling and conditioning equipment in tööga tegelevad keskused+ Estonia and approximately 350 refrigeration Esimesed seadmed, mis freooniväärtustajatel kasutada olid, lubasid technicians+ More and more owners of refrigeration equipment phase out külmaainet töödelda vaid mehaaniliselt – eraldada sademe, niiskuse ja environmentally hazardous refrigerants and õli+ Tänavusest aastast saab teha süvapuhastust (ingl k reclaiming), kus replace their equipment with juba keemilisel teel on võimalik 93–95-protsendilise freoon-12 environmentally friendly ones+ However, an ozone-depleting refrigerant freon 12 sisaldusega mehaaniliselt puhastatud segust kätte saada sama head (dichlorodifluoromethane) is still used in toodet, kui tuleb tehasest+ ÜRO arenguprogrammi UNDP toetusel household, commercial and industrial refrigeration equipment and sometimes leaks ostetud moodsa seadme suur eelis on see, et koostöös tehasega on teda into the atmosphere during system vajaduse korral võimalik seadistada puhastama ka järgmise põlvkonna

22 KASUTUSKÕLBMATUTE KÜLMUTUSAINETE KOKKUOSTUSÜSTEEMI LOOMINE KOOS VASTAVATE HOIUSTAMISTINGIMUSTE, MAHUTIPARGI JA TEISALDATAVATE MAHUTITE TRANSPORDIKS MÕELDUD ERITRANSPORDIVAHENDIGA • taotlus saabub KIKi 1; oktoobril 2001; • KIKi nõukogu otsustab 28; jaanuaril 2002 eraldada 350 000 krooni; • KIKi ja Keskkonnauuringute Keskuse vahel sõlmitakse sihtfinantseerimise leping 6; detsembril 2002; • projekt käesolevaks ajaks lõppenud; külmaaineid+ Nüüd otsitakse veel koolitusvõimalusi, et väärt riistapuu maintenance+ The import of freon-12 into Estonia is kasutus tõesti igakülgselt selgeks saaks+ ÜRO abiga on hangitud ka viis forbidden since the beginning of 2002+ Only 800-liitrilist mahutit, milles taasväärtustatud, puhast freooni hoiustatakse+ regenerated freon which is removed from older cooling systems and cleaned up in Küll pole aga veel tingimusi kasutuskõlbmatute külmaainete recovery centres is still used+ hoiustamiseks+ Viimaseid kliendile tagastada oleks mõttetu, kuna tõenäoliselt lekitataks need järgnevalt õhku+ Seepärast on pakilisemaid PROJECTS RUNNING- The above tasks are performed by the project “Creation of a plaane freoonide ja freoonisegude hoiustamiskeskuse rajamine, millega recovery system for ozone-depleting rööbiti tuleb kindlasti tegelda ka freoonide ja haloonide hävitamist refrigerants”+ By now the methodology for cleaning freon has been acquired, equipment puudutava temaatikaga+ Kuni vastav metoodika puudub, tuleb procured and recovery centres established+ kindlustada osooniohtlike ainete nõuetekohane hoiustamine+ UNDP-ga The earliest equipment used for freon recovery allowed only mechanical treatment sõlmitud lepingu alusel tuleb Eestis hakata hoiustama ning töötlema ka of the refrigerant – removal of precipitate, Lätist ja Leedust pärit haloone, esmajoones tuletõrjegaase, mis Euroopa moisture and oil+ From this year on it is possible to reclaim freons: a product equal Liidus samuti keelu all+ Baltimaades valdavat põhiliselt nõukogudeaegse to that coming straight from the factory can militaarpärandina kasutatavat haloon-2402 pole Vana Maailma be chemically reclaimed from a mechanically treated mixture containing 93–95% of läänepoolses osas kunagi olnudki+ freon-12+ The equipment was purchased with the support of the United Nations Development Programme (UNDP)+ Its big KOOLITUS EDENEB Kui freoonide-haloonide säilitamise ja advantage is that it can be modified (in hävitamise lõpplahendused on veel leidmata, siis cooperation with the producer) to treat also refrigerants of the next generation+ Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu tulnud rahaga on ostetud There are no conditions for storing unusable eriveok, tõsteseadmega väike veoauto halooniballoonide, väikekülmikute refrigerants yet+ It would be pointless to return them to the client: in this case they ja muu taolise veoks+ Baseli konventsioon määratleb süsteemist would probably be leaked into the air+ eemaldatud haloonid ja freoonid ohtlike jäätmetena ning “Ohtlike Therefore, one of the most urgent plans is to establish a storage centre for freons and veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppega” on selliste ainete freon mixtures+ In parallel with this, the veole kehtestatud karmid nõuded: keegi kõrvaline ei tohi koormale ligi issue of destruction of freons and halons needs to be dealt with+ pääseda, kogu kraam peab olema selliselt kinnitatud, et see näiteks isegi According to an agreement with the UNDP, liiklusavarii puhul terveks jääks, veok peab olema erimärgistatud jne+ Ei Estonia is committed to store and treat also maksa unustada, et mõneski tuletõrjegaasi balloonis on rõhk sada halons (mainly fire extinguishing gases) originating from Latvia and Lithuania+ kakskümmend või enamgi atmosfääri+ These, too, are banned in the European Veel üks pidevat hoolt nõudev töö on andmebaasi täpsustamine+ Union+ Halon-2402, which is prevalent in the Baltic countries (mainly as a military Detailidesse tungimata võib öelda, et sugugi mitte iga freooni- või heritage of soviet time) has never been used haloonikasutaja teadlikkus pole sel tasemel, et ta töö odavust in Western Europe+ For the funds received through the Environmental Investment keskkonnaseisundi parandamisele ei eelistaks+ Sestap tikutakse mõndagi Centre, a special transport vehicle was äraandmist eeldavat ainehulka pigem saladuseks jätma+ bought: a small truck provided with lifting equipment and intended for the transport of Sellepärast rõõmustab, et edukalt on käivitunud külmamajan- halon balloons, small refrigerators, etc+ The dustehnikute õpetajate koolitus+ Mullu oktoobris jagati KUK-is teadmisi Basel Convention classifies freons and halons removed from the system as headest tavadest külmamajanduses+ Osalejatele tutvustati hazardous waste and the “European külmamajanduse keskkonnakaitseprobleeme, nii kasutusel olevaid Agreement Concerning the Carriage of Dangerous Goods by Road” sets strict osoonikihti kahandavaid kui ka osoonile ohutuid külmaaineid, samuti requirements for the transport of such külmaainete kogumise erinevaid meetodeid ning seadmeid+ substances+ 23 5 TEHNIKA

RAHVUSLIK PROGRAMM

PARIM VÕIMALIK TEHNOLOOGIA

Seniajani on Eesti olnud põlevkivitehnoloogia valdkonnas üks väheseid riike, kus põlevkivitöötlemine olnud järjepidev Siinkandis on alati kasutatud paremaid põlevkivitöötlemise tehnoloogiaid Kuid praegu enam endised tehnoloogiad ei rahulda

24 Technology

BEST AVAILABLE TECHNIQUES

Estonia has so far been one of the few countries with a continuous tradition of oil shale processing The most advanced processing techniques have always been applied here Yet the former techniques no longer satisfy the present needs

The mining and processing of oil shale is always linked with the problem of environmental impact – impact on nature and human health+ One and a half years ago the Oil Shale Institute of Tallinn Technical University under the leadership of Prof+ Jüri Soone started a study entitled “Description of the phases of technological processing of oil shale according to BAT criteria”+ With support from the Environmental Research Centre, Prof+ Soone and his deputy, Doc+ Chem+ Eng+ Jüri Zirjakov, and senior researcher Svjatoslav Doilov have reached the first conclusions+

WHAT IS BAT? The acronym stands for the words best available technique+ This is what many different branches of industry are seeking for worldwide+ “By BAT we attempt to describe the conditions that would ensure environmentally friendliness in all aspects”, says Jüri Soone+ “A best available technique should be viable, competitive and non-polluting+ At the moment we are looking for options for chemical synthesis of oil shale from among the best examples in other industries+ For instance, there exist plenty of such guidelines in the timber and furniture industry” Before the new independence period environmental problems were less acute than now+ The only aim was to increase production+ Therefore, the amounts of waste left behind by the oil shale industry of this period could have been smaller and less dangerous to human health as they are now+ Today we should invest in technological development+ We need to identify the Põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel on alati olnud probleemiks inevitable amount of waste and allowed degree of pollution+ Where is the limit that selle mõju keskkonnale – kogu loodusele, inimesele ja tema tervisele+ should be taken as a target? And what kind of Poolteist aastat tagasi alustas Tallinna Tehnikaülikooli Põlevkivi new standards should be worked out in view of this target in near future? These should Instituut eesotsas direktor professor Jüri Soonega uuringut teemal then be harmonised with the relevant “Põlevkivitehnoloogilise töötlemise etappide kirjeldus BAT-i requirements of the EU directives+ “Formerly one technology was replaced with another one kriteeriumides”+ Keskkonnauuringute Keskuse toel on ta koos oma so abruptly that some options were asetäitja keemiakandidaat Jüri Zirjakovi ja vanemteadur Svjatoslav completely destroyed+ Therefore we no longer Doiloviga jõudnud esimeste kokkuvõteteni+ see any tunnel or chamber furnaces or rotary MIS ON BAT? See lühend tuleneb sõnadest best available technique+ Seda otsivad maailmas paljud erinevad tööstusharud+ “BAT-iga püüame kirjeldada tingimusi, mille puhul oleks tagatud igakülgne keskkonna säästmine,” räägib Jüri Soone+ “Parim võimalik tehnika peaks olema elujõuline, konkurentsivõimeline ja tagama seejuures keskkonnahoiu+ Otsime parajasti teiste tööstuste parimatest näidetest variante põlevkivi keemiliseks sünteesiks+ Näiteks puidu- ja mööblitööstuses on sedalaadi juhendeid piisavalt+” Enne uut iseseisvusperioodi ei olnud keskkonnaprobleemid nii retorts in Estonia+ My opinion is that when a teravad, nagu praegu+ Stagnaajal oli eesmärk saada rohkem new technology is introduced, the alternatives kaubatoodangut+ Seetõttu on põlevkivitööstusest järele jäänud should be preserved, too,” Prof+ Soone explains+ heitmeid, mille kogused oleksid võinud olla väiksemad ja “Generation of semi-coke is a good inimsõbralikumad, kui nad on+ example,” he continues+ “The aim is to reduce Praegu tuleks investeerida tehnoloogia arendusse+ Seejuures on vaja the content of organic substances in semi- coke+ In the current retorts, semi-coke that välja selgitada, milline on paratamatu jäätmete kogus ning saasteaste, remains after oil is removed is taken to ash mis lubatud+ Kus on piir, mille järgi juhinduda? Ja millised peaksid hill together with ash+ This is a waste of material+ Furthermore, it means that even olema tänased normatiivid, mis selle juhendi järgi lähitulevikus välja carcinogenic aromatic carbohydrates can töötatakse? Seejärel jääb üle siduda need eurodirektiivides püstitatud return into circulation from ash hills+” vastavate nõuetega+ “Vanasti asendati üks tehnoloogia teisega, mõni asi TO SELL KNOWLEDGE The aim and task of tehti lausa maatasa+ Seetõttu ei näe me enam Eestis ühtegi tunnel- ja the scientists of the Oil Shale Institute is to show how to extract oil from oil shale+ The kamberahju ega pöörlevat retorti+ Minu nägemus on selline, et tuleks latter has a much higher oil content than coal+ ikka säilitada ühe tehnoloogia kasutuselevõtu korral ka alternatiivid,” Currently, 12–14 per cent of organic substances remain in semi-coke+ Introduction selgitab professor Soone+ of new techniques will bring this indicator “Näiteks võiks tuua poolkoksi tekkimise,” jätkab ta+ “Eesmärk on down to six and lower+ Oil shale is valued only as a source of oil+ võtta kasutusele abinõud, et orgaanikat ehk keemilisi aineid poolkoksis Nobody talks about gas that could be vähendada+ Täna kasutatavate retortide puhul läheb pärast põlevkivist obtained from oil shale like in old times and used in boiler houses or even for power õli väljavõtmist järelejäänud poolkoks koos tuhaga tuhamäele+ See on production+ raiskamine+ Nii võivad lausa vähki tekitavad aromaatsed süsivesinikud Yet, from the national point of view, selling of shale oil is not the top issue+ Today’s best tuhamäelt uuesti ringlusse sattuda+” export article is the knowledge which has accumulated here already for decades and which Prof+ Jüri Soone and his colleagues in MÜÜA TEADMISI Põlevkivi Instituudi teadlaste ülesandeks ja the Oil Shale Institute of Tallinn Technical eesmärgiks on näidata, kuidas põlevkivist kätte saada õli, mida on seal University have now stored under the programme financed by the Environmental tunduvalt rohkem kui kivisöes+ Praegu jääb poolkoksi orgaanilisi Investment Centre+ Although oil is, naturally, ühendeid 12–14 protsenti+ Uue tehnoloogia rakendamisega ei tohiks the main interest for enterprises, the country’s see näit olla üle kuue+ primary commercial article is knowledge – the use of shale oil is being expanded all over the Põlevkivi puhul peetakse oluliseks õli saamist, keegi ei räägi gaasist, world mida sealt saab välja võluda, nagu vanasti+ Seda kas või katlamajades EFFICIENT PRODUCTION A three-year ära põletamiseks, veel parem – elektri tootmiseks+ cooperation programme with the US Kuid Eesti riigi seisukohalt ei ole praegu kõige tähtsam ilmtingimata enterprises has started+ The aim is to work out a shale oil processing system based on completely new principles and new products+ Technical and economic PÕLEVKIVI TÖÖSTUSLIKE TEHNOLOOGIATE KIRJELDUS VASTAVALT PARIMA possibilities of Russian enterprises are being VÕIMALIKU TEHNIKA KRITEERIUMIDELE analysed+ In case Russia is • taotlus saabub KIKi 29; septembril 2001; interested, the technology will be implemented in • KIKi nõukogu otsustab 28; jaanuaril 2002 eraldada 600 000 krooni; Slantsõ+ Tendering is • KIKi ja Tallinna Tehnikaülikooli Põlevkivi Instituudi vahel sõlmitakse sihtfinantseerimise leping 28; mail 2002; underway for the • projekt käesolevaks ajaks lõppenud; construction of a shale oil

26 TEHNIKA PROGRAMMI PROJEKTID TECHNOLOGY PROGRAM PROJECTS Eelarve kroonides / Budget in kroons

600 000 Põlevkivi tööstuslike tehnoloogiate kirjeldus vastavalt Parima Võimaliku Tehnika kriteeriumidele / Description of industrial oil shale technologies according to the criteria for Best Available Techniques 200 000 Puhtama tootmise rakendusprojektid tööstuses / Applied projects related to cleaner production in industry 500 000 Bioplasti väljatöötamine / Development of bioplastic 600 000 Vee ja pinnaselabori ost / Procurement of water and soil laboratory 648 000 Põlevkivi tahkejääkide ekstraktori ost / Procurement of extractor of solid residues of oil shale 330 000 Omaseire rakendamine tööstuses ja energeetikas / Implementation of self-monitoring in industry and energy sectors 98 000 Hüdroenergia tootmise võimalikkus Pärnu jõe alam- ja keskjooksul / Feasibility of production of hydro-energy in lower and middle courses of the Pärnu river 2 976 000 Kokku / Total

müüa põlevkiviõli+ Tänase päeva eksportartikkel on teadmised, mida siin on kogutud juba aastakümneid ja nüüd kokkuvõtvalt Tallinna Tehnikaülikooli Põlevkivi Instituudis professor Jüri Soone ja tema kolleegide ettevõtmisel KIK-i rahastatud programmi talletatud+ Ettevõtte jaoks on muidugi peamine õli, aga riigi jaoks on müügiartikliks just teadmised+ Sest põlevkiviõli hakatakse kogu maailmas üha rohkem kasutusele võtma+

TÕHUS TOOTMINE USA firmadega on sõlmitud kolmeaastane koostööprogramm, et koostada täiesti uutel alustel ning uute toodetega põlevkiviõli töötlemise skeem+ Vene firmadele tehakse praegu tehnilis- generator plant in East Kasakhstan, which has enormous oil shale deposits next to coal+ majanduslikku analüüsi+ Kui see osutub idanaabrile huvipakkuvaks, Experimental equipment has already been järgneb tehnoloogia evitamine Slantsõs+ Konkurss käib põlevkivi designed for them in our Oil Shale Institute+ The same applies to China+ In Kharbin there generaatortsehhi ehitamiseks Ida-Kasahastani, kus kõrvuti kivisöega are enormous coal deposits interlaced with oil on ka tohutud põlevkivilademed+ Nende jaoks on siinses instituudis shale, which is currently disposed of together with gangue+ projekteeritud juba katseseadegi+ Sama lugu on Hiinaga+ Harbiinis According to Jüri Soone, we must in no case asuvad kivisöelademed vaheldumisi põlevkiviga, mis läheb pärast increase the mining of oil shale but must make full use of the existing available kaevandamist tagasi mäkke koos aherainega+ resources+ By using a technology that makes Jüri Soone sõnul ei pea me mingil juhul suurendama põlevkivi use of the entire mass of mineral, the available resources of oil shale will increase kaevandamist, vaid olemasoleva maarde täielikult ära pruukima+ Kui 1+6 times+ In this case burning and chemical rakendada tehnoloogiat, mis kasutab kogu mäemassi, suureneb processing could coexist for several more decades+ Considering the progress of the kaevandatava põlevkivi ressurss 1,6 korda+ Nii võiks põletamine ja ongoing studies, we will soon be ready to keemiatehnoloogia toimida koos veel mitukümmend aastat+ Peagi switch to our own oil and gas+ It is more beneficial to burn oil and gas than oil shale ollakse käimasolevaid töid hinnates valmis selleks, et üle minna oma itself+ This allows us to make use of the õlile ja gaasile+ Põletada õli ja gaasi on kasulikum, kui põlevkivi ennast+ chemicals contained in the entire mass of fuel burned+ Nii tekib võimalus kogu põletatavast kütusest ka “keemia” vahelt välja Oil shale could be burned together with wood lõigata+ chips, producing a liquid product that could Põlevkivi võiks põletada üheskoos hakkepuiduga ja toota niiviisi be turned into fuel+ End-of-life tyres have a sufficient oil content, too+ Mixing of oil shale vedelprodukti, mida saaks muuta kütuseks+ Ka kõlbmatuteks sõidetud with rubber crumb considerably increases the autokummides on piisavalt õli+ Põlevkivi kummipuruga segades yield of oil+ suureneb õli saagis tunduvalt+ 27 6JÄÄTMEKÄITLUS

RAHVUSLIK PROGRAMM WASTE MANAGEMENT

ÜHE PRÜGILA ELULUGU

Kunagi kühveldati siit kruusa Võeti, kuidas juhtub Ega THE LIFE STORY OF see polnud mingi ametlik kruusakarjäär, lihtsalt kruusaauk, nii nagu neid Eesti kolhoosimaadel ikka oli A WASTE DUMP

Kolhoositeid tuli ju parandada Siis sai kruusavõtmise People once dug gravel here In a isu otsa Aga et auk olemas, hakkas see täituma random way After all, this was no official quarry but just a gravel pit Täituma sellest, mida inimestel enam vaja polnud Alul like any other found in the kolkhoz vedas sinna oma prügi lähedalasuvate aianduskoope- lands of Estonia Kolkhoz roads needed repairing Then gravel digging ratiivide rahvas Siis levis jutt kaugemale Mida ended But since the pit was there, it kallimaks läks ametlikesse prügilatesse ladustamine, began to be filled With anything that people no longer needed In the seda kaugemalt voorisid siia autod Ehitusprahiga, beginning, people from the nearby tööstusjäätmetega, olmeprügiga Kaks-kolm aastat gardening cooperatives took their garbage here Then information tagasi autod lausa voorisid siia spread As it became more and more expensive to dispose garbage at JÕEPÕHJAST PRÜGIMÄE OTSA Siis sai valla volikogul mõõt täis+ official landfills, trucks from further off came here With building refuse, 2001+ aasta 15+ juulil otsustati prügila sulgeda+ Jutualune vald on Kohila+ industrial waste, household waste Ning rahva looval initsiatiivil rajatud prügila valla põhjaosas asuv Nurga Two or three years ago trucks came prügila+ Selle läheduses voolab Angerja oja, see omakorda suubub Pirita outright in motorcades jõkke – seega siis Tallinna veehaardesse+ Paikkond on ka rikas FROM RIVER BOTTOM TO THE TOP OF karstialadest, nõnda et reoveed kipuvad otse põhjavette sattuma+ LANDFILL Then the municipal council had enough of this+ On 15 July 2001 it decided to Tööd algasid 2001+ aastal, mil prügimäge buldooseriga tasandati+ 2002+ close the disposal site+ The municipality aastal saadi raha KIK-ilt, osa pandi ise juurde, ning see 350 000 krooni concerned is Kohila+ And the waste dump born on the creative initiative of people – võimaldas mäele pinnase peale vedada ja see ära tihendada+ Parasjagu Nurga dump in the north of the municipality+ süvendati Kohila piires Keila jõge, sealt saadi muda, mis siis prügimäele The nearby Angerja stream brings its waters into the Pirita river, that is, into the water peale veeti+ Selle märgiks kasvab nüüd endise prügila peal nii mõnigi intake of Tallinn city+ Also, the region is rich jõetaim ning uudistab, kuhu ta ometi sattunud on+ in karst areas and wastewater tends to get straight into ground water+ Works began in Nurga prügila sulgejatel vedas – selle all lebab looduslik savikiht+ See oli 2001, when the dump was shaped by ka üks põhjus, miks siit enam kruusa välja ei veetud+ Nõnda pole muret, bulldozer+ In 2002 the municipality received et pinnaveed läbi prügikihi põhjavette satuvad+ funding from the Environmental Investment

29 ISETEGEVUS KESTAB Mured on hoopis teiselaadsed+ Mälestus lähedasest ja tasuta prügilast on rahva seas visa kustuma+ “Sulgemise otsus oli õige, kuid uusi variante pole veel täpselt logistiliselt läbi mõeldud,” ütleb Kohila vallavanem Andrus Saare+ Lähimad europrügilad asuvad kas Väätsal või Jõelähtmes+ Maakonnalinna Rapla prügila tehakse ümber jäätmejaamaks+ Nõnda kaugele prügi vedada pole just odav+ Vald nõuab küll nii alalistelt elanikelt, keda on 6500, kui ka 3500 suvila omanikelt prügiveolepingu olemasolu+ Kuid möödunudsuvine kontroll näitas, et keskeltläbi on leping sõlmitud või prügimajandus muidu korras vaid umbes pooltel peredel+ Esialgu pole vallal hooletuid trahvida kavas+ Kuid midagi peab ette võtma, sest metsaalused muudkui prügistuvad+ Aastas kulutab vald nende koristamiseks paarsada tuhat krooni+ “Tuleb alustada inimestest,” arvab Saare+ Sestap teavitatakse ka valla lehes pidevalt, kuidas legaalselt ja võimalikult odavalt oma prügist lahti saada+ JÄÄTMEKÄITLUSE ALAMPROGRAMMID WASTE MANAGEMENT SUBORDINATE PROGRAMS Eelarve kroonides / Budget in kroons

26 189 524 Ohtlike jäätmete käitlemine / Management of dangerous wastes 5 518 850 Tavajäätmete käitlemine / Management of regular wastes 13 988 648 Prügilate sulgemine / Closing of dumps 19 552 629 Projektid, uuringud, planeeringud, arengukavad, tehnoloogilised projektid / Projects, researches, planning, development schedules, technological projects 65 249 651 Kokku / Total

VALVATAKSE MINEVIKKU Kuid Nurga prügila ei taha oma uue näoga kuidagi leppida+ Sestap on vald palganud valvuri, kes suvel suisa tõkkepuu taga elabki+ See on neid mehi, kes kunagi prügilasse toodud kraamist ära elas+ Selliseid oli siin kümmekond+ Kuid prügila sulgemisel olid just nood suureks abiks+ Sorteerisid välja ohtlikud jäätmed, aitasid maad planeerida+ “Neist oli suur abi,” tõdeb vallavanem Saare+ Nüüdki veel toovad rikkad ja ilusad oma jäätmeid prügila lukustatud teeotsa servale+ Ja valvuril ei jää muud üle, kui toodu endise prügila veerele maha matta+ Andrus Saare on kindel, et kui paika ei valvataks, siis tassitakse see uuesti jäätmeid täis+ Kohilast lõunas, Keila jõe kaldal kõrgub Lohu linnamägi, üks muistse Harju keskseid kindlustusi+ Üle jõe viib uus sild, üks neist neljast, mis Kohila kandis viimase aastaga üle Keila jõe rajatud+ Jõgi on küll mudasevõitu, ent selle vesi puhas+ Seda kinnitavad tervisekaitseameti NURGA PRÜGILA SULGEMINE võetud proovid+ Üks jõe puhtuse • taotlus saabub KIKi 20; septembril 2001; tagajatest on ka valla korrastatud • KIKi nõukogu otsustab 28; jaanuaril 2002 eraldada 350 714 krooni; • KIKi ja Kohila Vallavalitsuse vahel sõlmitakse sihtfinantseerimise prügimajandus+ leping 25; juulil 2002; • projekt käesolevaks ajaks lõppenud;

30 Centre and added its own contribution+ For the 350 000 kroons the waste were covered with soil and compressed+ The Keila river was just being dredged within Kohila town and the mud was brought to the landfill+ In sign of this, many a river plant now grows on top of the former landfill, probably wondering where in the world it has gotten+ The closers of the landfill were lucky – it lies on a natural clay layer+ This was part of the reason why gravel was no longer extracted+ Therefore there is no danger that surface water would get into ground water through the refuse layer+

SPONTANEOUS ACTIVITY STILL PROBLEM The present concerns are of a quite different kind+ Memories of a close-at-hand and free-of charge waste dump do not die+ “It was a right decision to close the landfill,” says Andrus Saare, the governor of Kohila municipality+ The closest official landfills are Väätsa or Jõelähtme+ The landfill of Rapla (the county centre) will be turned into a waste station+ It is not cheap to transport waste so far off+ The municipality requires both the residents (6500 people) and owners of summer cottages (3500) to have a refuse collection agreement+ However, last summer’s inspection revealed that only about a half of the families have concluded the agreement or dispose of their waste in some other proper way+ For the time being, the municipality does not intend to fine the negligent+ Still, steps must be taken because forests are getting more and more polluted with garbage+ The municipality annually spends about two hundred thousand kroons on clean-up+ “People are the key,” Saare says+ Therefore the local newspaper of Kohila regularly publishes information on legal and cheap options of waste disposal+

THE PAST IS BEING GUARDED Yet the new face of Nurga waste dump is difficult to preser- ve+ Therefore the municipality has employed a guard – one of the men who used to live on waste brought to the waste dump+ There was around ten of such men here+ They were of great assistance during the closure of the landfill, helping to plan the landscape+ “They helped a lot,” governor Saare says+ Even now “the rich and the beautiful” bring their waste to the verge of the road block+ And the guard has no choice but to bury the waste at the edge of the former dump+ Andrus Saare is sure that if the place were not guarded, it would be filled with waste again+ To the south of Kohila, on the Keila river, there is the ancient stronghold hill of Lohu – one of the central fortifications of ancient Harju region+ A new bridge crosses the river+ It is one of the four bridges built in the neighbourhoods of Kohila last year+ The river is a little muddy but the water is clean+ This has been verified by samples taken by the Health Protection Inspectorate+ Part of the reason behind the clean water is the well-organised waste management of the municipality+

31 7 LOODUSKAITSE RAHVUSLIK PROGRAMM

KOLME PÄRANDKOOSLUSE KORISTUSTALGUD

Lõputute soode, palgimetsade ja põldude kõrval annavad Eestile näo niidud ja karjamaad, mida põllunduses nimetatakse looduslikeks rohumaadeks, teaduses aga poollooduslikeks ehk pärandkooslusteks+ Asume metsavööndi põhjaosas+ Looduslikult kattub siin kogu ala peale soode ja mereranniku metsaga+ Vaid loodust säästvalt niites ja loomi karjatades on poollooduslikud kooslused meie mail tekkinud ja püsinud+ Pärandkooslusi oli veel saja aasta eest rohkem kui viiendik Eesti pindalast, nüüd on kunagistest niitudest säilinud vähem kui kümnendik+

32 NATURE PROTECTION

WORK CAMPS FOR MANAGEMENT OF THREE SEMINA- TURAL COMMUNITIES

In addition to endless mires, log forests and fields, Estonia's face is shaped by meadows and pastures that are called natural grasslands by farmers but seminatural (plant) communities by scientists+ Those seminatural communities have formed and preserved in our region only as a consequence of mowing and grazing cattle in sustainable ways+ Just a century ago, the total area of seminatural communities made over one fifth of Estonia's territory while only less than a tenth of those have been preserved to date+

NATURE WITH HUMAN TOUCH When the first human beings settled over Estonia's current territory some nine thousand years ago, the vegetation became quite rapidly transformed+ Seminatural communities, especially wooded meadows provide an example of interaction between nature and mankind where human impact has considerably increased the initial biological diversity+ Seminatural communities usually provide crops without use of fertilizers nor other agro- technical measures+ These crops are natural, pure, and of high value – however, of low volume and often demanding difficult manual work+ Therefore, roughly a century ago progressive farmers started to cultivate natural grasslands into hay fields and cultivated grasslands that were rich in crops but low in diversity+ The disappearance of seminatural INIMESENÄOLINE LOODUS Kui esimesed inimesed pea 9000 aastat communities became especially rapid after tagasi Eesti ala asustasid, muutus kohe ka siinne taimkate+ Laagripaikade World War II and as a consequence of forming collective farms – then the former farming ümbruses raiuti puid-põõsaid kütteks ning nõnda kujunes hõre pattern was replaced by large-scale production+ puisniidu-ilmeline maastik+ Loomakasvatuse algusest, umbes 5000 aasta eest, ning eriti pärast vikati kasutuselevõttu meie ajaarvamise alguses ON THE VERGE OF DISAPPEARANCE Seminatural communities in Estonia reached omandasid niidukooslused tänapäevase ilme+ Aastatuhandete jooksul the verge of disappearance in the beginning of kujunesid niitmise ja karjatamise tõttu kooslused, kus liigiline mitme- the 1990s+ The rapidly declining agricultural production coupled with general reduction of kesisus oli hoopis suurem, kui algsetes looduslikes elupaikades+ welfare and lack of hope concerning rural Pärandkooslused, eriti aga puisniidud, on ainulaadne näide looduse ja development had their impact on the seminatural communities+ Economic collapse inimese koostööst, kus inimmõju on algset elustiku mitmekesisust had a visibly damaging impact on the protected

33 märgatavalt suurendanud+ meadows, not mentioning the larger part of the “common” grasslands+ Sometimes the Pärandkooslused annavad tavaliselt saaki väetamata ja muid agrotehnilisi meadows that are left out of use will grow into kunsttükke kasutamata+ Saak on looduslähedane, puhas ja koostiselt bushes in a few years already, within a decade any former meadow will have become a young kõrgväärtuslik, ent paraku vähene ning sageli rasket käsitsitööd nõudev+ brushwood stand+ Nii hakkasidki eesrindlikumad põllumehed umbes saja aasta eest Among the first ones to notice the alarming changes were meadow researchers of the looduslikke rohumaid saagirikasteks, ent üksluiseteks heinapõldudeks ja Zoology and Botany Institute (ZBI) of the kultuurkopliteks harima+ Eriti hoogustus pärandkoosluste kadumine Estonian Agricultural University+ Their pärast Teist maailmasõda kolhooside loomise järel, mil varasem talundus response was to start working on the management of meadows themselves+ Upon asendus suurtootmisega+ Vikati abil pärandkooslused tuhandete aastate the inititative of botanists, the first bee eest tekkisid, kuid koos käsitsitöö hääbumisega vähenes nende pindala (volunteer working camp) at the Laelatu wooded meadow was organized already in the paarikümne aasta jooksul silmanähtavalt+ beginning of the 1990s+ Later on, the wooded meadows working group of the Estonian Fund for Nature (ELF) and the botany section of HUKU ÄÄREL Eesti pärandkooslused jõudsid huku äärele 1990+ aastate the Estonian Naturalists' Society joined in as alguses+ Kokkuvarisev põllumajanduslik tootmine, üldine elatustaseme the organizers of such bees+ In recent years, financial support to the organization of bees langus ja maaelu lootusetus ei jätnud mõju avaldamata ka pärandkoos- has mainly been provided by the Estonian lustele+ Majanduslik kitsikus mõjus silmanähtavalt halvasti kaitsealustele Environmental Investment Centre (EIC)+ In 1997, the Estonian Seminatural Community niitudele, rääkimata suuremast osast tavalistest rohumaadest+ Kasu- Conservation Association (ESCCA) was tamata niidud võsastuvad vahel juba mõne aastaga, ent kümmekonna established+ As an important task, annual organization of the bees was continued+ The aasta pärast on algsest niidust saanud noor võsamets+ Ühena esimestest organizers of the earlier bees initially formed silmasid murettekitavaid muutusi EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Insti- the core of the ESCCA, thus the experience in such activities has continuously accumulated+ tuudi (ZBI) niidu-uurijad+ Polnudki muud teha, kui tuli endal niitude In 2002, the ESCCA organized three larger hooldamisele käed külge panna+ Botaanikute eestvõttel korraldati Lae- bees with support of the EIC, and some smaller-scale bees in cooperation with county latu puisniidu koristustalguid juba 1990+ aastate algul+ Hiljem liitusid environmental departments and other talgute korraldajatena Eestimaa Looduse Fondi puisniitude töörühm ja organizations+ With support of the EIC, management activities at the bees in 2002 Eesti Looduseuurijate Seltsi botaanikasektsioon+ Viimastel aastatel on concerned alvars of the Suur-Pakri island, a talguid rahaliselt toetanud peamiselt KIK+ 1997+ aastal asutati Pärand- coastal meadow of Puhtu in the Lääne County (Western Estonia), and a wooded meadow in koosluste Kaitse Ühing (PKÜ), mille ühe olulise töösuunana jätkati the Soomaa National Park (Central Estonia)+ talgute iga-aastast organiseerimist+ PKÜ algse tuumiku moodustasid BEES ARE PART OF TRADITIONAL CULTURE The varasemate talgute korraldajad, nii on aastatega talgukogemuste hulk bees organized by the ESCCA focus on work- muudkui suurenenud+ 2002+ aastal korraldas PKÜ Keskkonnainvestee- intensive activities: gathering and burning of branches and trunks cut at the cleaning of ringute Keskuse toetusel kolmed suuremad talgud, lisaks veel ka mõned wooded meadows, last year hay-making was väiksemad talgud koostöös keskkonnateenistuste ja teiste ühingutega+ also practiced for the first time+ For their KIK-i toetusel hooldati 2002+ aastal Suur-Pakri saare loopealseid, Lääne- contribution, the participants receive free travel to the bee, accommodation, and food; work is maal Puhtu rannaniitu ning Viljandimaal Soomaa rahvuspargis puisniitu+ done voluntarly and for free, and no participation fee is required – ESCCA prefers to organize bees in a traditional way+ TALGUD ON OSA RAHVAKULTUURIST Eesti etnoloogiateaduse University students as well as members of the klassik Gea Troska tutvustab Eesti rahvakultuuri leksikonis (2000) ESCCA and other environmental organizations form the majority of participants+ As talguid niimoodi: “Vastastikuse abistamisena tehtav ühistöö+ compared with some ten participants in the Kogukondliku tavana olid talgud tuntud mitmel pool Euroopas, eriti first bees of this kind, the number of participants in recent years has increased to balti ja idaslaavi rahvastel+ 19+ sajandil peeti Eestis lõikus-, sõnnikuveo-, 50++60+ This tends to be the maximum capacity heina-, kartulivõtu-, linakitkumis-, lõugutamis-, ropsimis-, palgiveo jm for a bee – the providing of food and accommodation as well as preparation of work talguid+ Talgutele kutsuti lähemaid naabreid ja KOLME PÄRANDKOOSLUSE (SOOMAAL, PUHTUS, PAKRIL) KORISTUSTALGUD sugulasi; talgute korral- • taotlus saabub KIKi 1; oktoobril 2001; daja pakkus talgulistele • KIKi nõukogu otsustab 28; jaanuaril 2002 eraldada 40 000 krooni; • KIKi ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu vahel sõlmitakse sihtfinantseerimise leping 11; juunil 2002; sööki ja jooki, sageli • projekt käesolevaks ajaks lõppenud;

34 LOODUSKAITSE ALAMPROGRAMMID NATURE PROTECTION SUBORDINATE PROGRAMS Eelarve kroonides / Budget in kroons

1 002 525 Tsoneeringud ja ekspertiisid / Zoning and expertise 1 766 700 Kaitsekorralduskavad / Protection arrangement schedules 3 737 810 Liikide kaitse korraldamine / Arranging of the protection of classes 3 983 178 Üksikobjektide ja kaitsealade hooldus / Maintenance of joint objects and reserves 12 221 685 Ehitused / Constructions 22 711 898 Kokku / Total

lõppesid talgud õhtul ühise lõbutsemisega (tants, mäng)+ [—-] Kolhoseerimise järel sajandi keskelt enam neid ei korraldatud+ Mõneti elab talgute tava ka nüüdisajal, eriti ühele perele üle jõu käivate kiirete tööde tegemisel (kartulivõtt, kolimine, majaehitamine jms+)+” PKÜ korraldatud talgud on samuti keskendunud töömahukatele ette- võtmistele: puisniitude puhastamisel raiutud puutüvede ja okste kokku- kandmisele ning põletamisele, mullu esmakordselt ka heinaniitmisele+ Talgulised saavad töö eest kohalesõidu, majutuse ja toidu, tööd tehakse tasuta ja vabatahtlikult ning talgutel osalemise eest endal midagi maksta for a larger number of participants would be ei tule+ Sest PKÜ peab omi talguid rahvakultuuri tavade järgi+ considerably more complicated and costly+ Talguliste enamiku moodustavad ülikoolide tudengid, PKÜ ja teiste EFFICIENT WORK The bees organized by the ESCCA have been praised by local land- keskkonnaorganisatsioonide liikmed+ Esimeste talgute kümmekonna owners as well as those responsible for the osaleja asemel on viimastel aastatel juba 50–60 talgulist, mis kipub management of the meadows+ The initial olemagi talgute piiriks – suurema hulga inimeste toitlustamine ja distrust felt towards townsfolk at hard work have a tendency to be replaced by thankfulness majutamine ning töö leidmine on märgatavalt keerulisem ja kulukam+ by the end of the camp+ ESCCA has given work the highest priority in work camps – and this is the main activity from early morning till TÕHUS TÖÖ PKÜ talguid on kiitnud ka kohalikud maaomanikud ja late night+ Since sitting in offices is a typical niitude hooldajad+ Algne umbusk linnavurlede töötegemisse kipub talgute daily activity for a number of bee participants, they are eager to practice physical work+ As lõpuks asenduma kiidusõnadega+ PKÜ on talgutel esikohale seadnud compared to the other bees organized today, töötegemise – ja seda tehakse varavalgest hilisõhtuni+ Kuna paljude the ESCCA bees tend to have a fairly good rate of success+ talguliste igapäevane tegevus on kuskil kontoris arvuti juures istumine, siis The side effect of promoting knowledge on seda suurema hooga füüsilist tööd tehakse+ Võrreldes teiste tänapäeval seminatural communities is at least as useful and important as the direct impact of korraldatavate talgutega võib PKÜ töö kasutegurit pidada päris heaks+ managing those communities+ All bees have Vähemalt sama suur ja oluline kui otsene kasu pärandkoosluse been reflected in mass media and at the local level+ The local history and wildlife is also hooldamisest, on talgute kasu pärandkoosluste tutvustamisel+ Kõiki introduced at those bees+ talguid on tutvustatud ajakirjanduses ja kohapeal, talgutel kõneldakse ka The bee for mowing the Puhtu coastal meadows deserves specific mentioning+ A few paiga elustikust ja ajaloost+ tens of participants managed to mow a couple Eraldi väärivad mainimist Puhtu rannaniidu niitmistalgud+ of hectares of coastal meadow using the tools common in our country a few centuries ago+ Paarkümmend talgulist jõudis 4–5 päeva jooksul esivanemate kombel This site is of special importance from the vikati abil niita paar hektarit rannaniitu+ Looduskaitseliselt on see ala eriti nature protection perspective – a protected species Dactylorhiza ruthei grows in the area+ oluline, kuna seal kasvab esimese kategooria kaitsealune taimeliik Ruthe The person who discovered the Puhtu habitat – sõrmkäpp, kellel maailmas säilinud vaid kolm leiukohta+ Puhtu leiukoha the grand old lady of Estonia's botany, Ms+ Vilma Kuusk – also participated in early avastaja, Eesti botaanika grand old lady Vilma Kuusk andis talgutel morning scythe mowing at the bee, being more varahommikustes vikatiga niitmistes silmad ette nii mõnelegi nooremale efficient than quite a few of her younger talgusõbrale+ colleagues+ 35 8 METSANDUS

RAHVUSLIK PROGRAMM

TAEVASKOJA–KIIDJÄRVE PUHKEALAL UURITI METSADE KOORMUSTALUVUST

KAUNID METSAD MEELDIVAD PUHKAJAILE, KUID PUHKAJATE ROHKUS EI MEELDI METSALE Seda, millised metsad puhkajaid kõige enam köidavad, on teadlaste poolt nii Eestis kui mujal maades uuritud juba pikka aega+ Eestis tehtud uurimustega on näiteks ilmnenud, et kuigi tasase reljeefiga aladel on mugavam kõndida, eelistavad puhkajad rahutu reljeefiga metsaalasid+ Ka liiga tihedad ja suured metsamassiivid ei ole puhkajatele nii

36 FORESTRY

CARRYING CAPACITY OF FORESTS WAS STUDIED IN TAEVAS- KOJA-KIIDJÄRVE RECREATION AREA

BEAUTIFUL FORESTS ARE POPULAR WITH HOLIDAYMAKERS BUT SUFFER FROM THEIR ABUNDANCE What kind of forest attracts holidaymakers most? Scientists both in Estonia and in other countries have studied this for a long time+ Studies carried out in Estonia have revealed, for instance, that although it is more comfortable to walk in areas with a flat relief, holidaymakers prefer forests with uneven landscape+ Too dense and large forest expanses are less attractive to visitors than forests alternating with glades, meadows and water bodies+ Visitors are attracted by areas with a good road network, abundant information on sights and offering a variety of services+ The favourite type of forest is dry pine forest+

BEAUTIFUL BUT SENSITIVE Paradoxically though, dry pine forests are the most sensitive of all to human impact+ But damaged trees and shrubs, littered forest floor, eroded soil and other signs of damage can be seen in all heavily visited recreation forests+ Taevaskoja-Kiidjärve recreation area in Põlva county is one of the favourite destinations for holidaymakers+ This was the study area+ kütkestavad kui lagendike, niitude ja veekogudega vahelduvad metsad+ The study had two aims: to design a methodology for assessing the visitor Puhkajaid tõmbavad piirkonnad, kus on hea teedevõrk, rohkesti carrying capacity of certain types of forest informatsiooni vaatamisväärsuste kohta ning puhkajale pakutakse and to work out specific proposals on how to minimise damage by organising visitor mitmesuguseid erinevaid teenuseid+ Metsatüüpidest eelistavad puhkajad movement in the area+ The study was carried kõige rohkem kuivi männikuid+ out by experts from the Forest Protection and Regeneration Centre of the Ministry of the Environment and the Estonian ILUSAD JA TUNDLIKUD Paradoksaalsel kombel on aga just kuivad Agricultural University+ It was ordered by the State Forest Management Centre (RMK) and männimetsad kõige tundlikumad inimmõju suhtes+ Selles võib veenduda financed by RMK and the Environmental ka iga Tallinna või Pärnu elanik, kes sattub linnalähedasse metsa+ Investment Centre+ Kõikides enamal The work commenced in summer 2002 with inventories of the protected landscape of külastatavates Ahja ancient valley, Akste protected area for puhkemetsades näeme ants and Valgesoo protected mire+ At first, the traces left in the nature by holidaymakers aga alati rohkemal või were identified in general lines and vähemal määral puude- monitoring of visitor numbers started+ A network of sampling plots was established to põõsaste vigastusi, assess the state of soil, erosion, ground metsaaluse prahistamist, vegetation, natural regeneration of forest, mulla erosiooni ja muid health state and damages of forest trees+ To ascertain the impact of treading on metsa kahjustuste ground vegetation, an experimental area was märke+ created on top of the Suur-Taevaskoda rock and treading experiments were made there+ Üheks niisuguseks puhkajate meelismetsaks on Põlvamaal asuv Taevaskoja-Kiidjärve puhkeala+ See piirkond võetigi uurimise alla OUTCROPS WITH CAVES ATTRACT VISITORS The most intensively used car- põhjusel, et see on tüüpiline piirkond, kus saab uurida puhkemetsade park was the one located at the side of the koormustaluvust ning selgitada, kuidas konkreetselt puhkajad metsale road to Saesaare dam+ In July and August 2002 it was visited by 33+9 cars per one kahju tekitavad+ observation (average of seven observations)+ Eesmärgiks oli ka metoodika väljatöötamine, kuidas määrata teatava Foreign plate cars formed 5+1% of these+ In September-December the same place metsa koormustaluvust puhkajate suhtes+ Samuti taheti jõuda received several times less visitors+ The car- konkreetsete ettepanekuteni, kuidas Kiidjärve – Taevaskoja aladel parks of Valgesoo tower and Akste were visited more than ten times less frequently edaspidi puhkajate liikumist nii korraldada, et kahjustusi oleks than Taevaskoda+ võimalikult vähe+ Töö teostajateks olid KKM Metsakaitse- ja People moved mostly by foot+ Horseback riders were more numerous in front of the Metsauuenduskeskuse ning Eesti Põllumajandusülikooli töötajad+ Töö Suur-Taevaskoda outcrop and on the road valmis RMK tellimusel ning KIK-i ja RMK rahastamisel+ leading to Valgesoo mill+ Saesaare reservoir Töid alustati 2002+ aasta suvel Ahja ürgoru maastikukaitseala, Akste and Väike-Taevaskoda were preferred as suntanning and bathing places+ Partying metsasipelgate kaitseala ja Valgesoo sookaitseala ülevaatamisega+ holidaymakers were seen mostly on pleasure Kõigepealt selgitati välja üldine pilt, milliseid jälgi loodusele puhkaja on boats jaunting on Saesaare reservoir+ There were bicycle, canoe or rubber boat tourists, jätnud+ Kohe asuti jälgima ka külastajate arvu+ Rajati proovialade joggers, fishermen, naturalists and nature võrgustik mulla seisundi, erosiooni, alustaimestu, metsapuude loodusliku photographers, people were having a picnic+ uuenduse ning metsapuude seisundi ja kahjustuste hindamiseks+ TRAILS DANGEROUSLY WORN-OUT The Metsa tallamiskoormuse mõju selgitamiseks alustaimestule rajati Suure most popular trail runs between Saesaare reservoir and Väike-Taevaskoda+ As there are Taevaskoja kalju kohale katseala, kus tehti tallamiskatseid+ Seal uuriti no particular sights on the trail, visitors pinnast tallates, kuidas erinev sõtkumiskordade arv mõjutab kooslust usually move quickly there+ In many places the trail has broadened to the maximum moodustavaid liikide esinemissagedust, elujõulisust ja koosluse liigilise possible limit, reaching the closest tree koosseisu muutumist+ trunks+ Severest damage was observed between Väike-Taevaskoda and Suur- Taevaskoda on the right bank of the Ahja PUHKAJAID TÕMBAVAD TAEVASKOJAD Parklatest kasutati enim river+ This trail has the biggest ascents and descents in the entire recreation area+ The Saesaare tammini viiva tee ääres asuvat parklat+ Seda külastas 2002+ a experts recommended that strong barriers be juulis-augustis seitsme vaatluse andmetel keskmiselt 33,9 autot ühe built on both sides of the trail in the vicinity of the Emaläte spring+ People enjoying the vaatluse kohta+ Välismaiste numbrimärkidega autod moodustasid beautiful views and taking pictures have nendest 5,1%+ Septembris-detsembris oli sama paiga külastajate arv mitu REKREATIIVSE KOORMUSTALUVUSE METOODIKA korda väiksem+ Valgesoo torni parklat VÄLJATÖÖTAMINE KIIDJÄRVE-TAEVASKOJA PUHKEALA ja Akste parklat külastati üle kümne KOORMUSTALUVUSE MÄÄRAMISE NÄITEL korra vähem kui Taevaskoja ümbrust+ • taotlus saabub KIKi 24; septembril 2001; Enamjaolt kõnniti jalgsi+ Ratsutajaid • KIKi nõukogu otsustab 28; jaanuaril 2002 eraldada 46 000 krooni; oli kõige enam Suure Taevaskoja • KIKi ja Riigimetsa Majandamise Keskuse vahel sõlmitakse sihtfinantseerimise leping 1; juulil 2002; paljandi vastas ja teel Valgesoo • projekt käesolevaks ajaks lõppenud;

38 METSANDUSE ALAMPROGRAMMID FORESTRY SUBORDINATE PROGRAMS Eelarve kroonides / Budget in kroons

1 956 000 Metsanduse arengukava / Development schedule for forestry 1 364 000 Metsaökosüsteemide kaitse / Protection of forest ecosystems 550 000 Metsauuendamine ja taasmetsastamine / Renewing of forests and re-afforestation 8 376 300 Metsaressursi arvestus / Calculation of forest resources 2 000 000 Erametsanduse toetamine / Supporting of private forestry 724 000 Metsateadus ja -haridus / Forest science and education 5 907 700 Maakondlikud metsandusprojektid / District events on forestry 20 878 000 Kokku / Total

veskile+ Päevitajaid ja ujujaid nähti kõige enam Saesaare paisjärve ja Väike Taevaskoja juures+ Pidutsevaid puhkajaid oli kõige rohkem Saesaare veehoidlal laevaga lõbusõitjate seas+ Oli jalgrattaga ning kanuu või kummipaadiga matkajaid, tervisejooksjaid, kalapüüdjaid, loodusevaatlejaid ja -fotograafe, pikniku pidajaid+

RAJAD OHTLIKULT KULUNUD Kõige enam kasutatav rada kulgeb Saesaare veehoidla ja Väike Taevaskoja vahel+ Raja äärde ei jää otseselt vaatamisväärsusi+ Seetõttu liiguvad külastajad enamasti kiiresti+ Paljudes kohtades on rada laienenud maksimaalse võimaliku piirini, ulatudes lähimate puutüvedeni+ Kõige tugevamaid kahjustusi ilmnes rajalõigul Väike Taevaskojast Suure Taevaskojani Ahja jõe paremkaldal+ See on kõige suuremate tõusude ja langustega rada kogu puhkealal+ Siin pakkusid uurijad soovituseks, et Emalätte lähistel tuleks mõlemale poole raja äärde ehitada tugevad piirded+ Nendega oleks takistatud külastajate pääsemine Emalätte koopa varisemisohtlikule katusele+ Kaunite vaadete nautijad ja fotograafid olid paljudes kohtades tallanud treaded the vegetation up to the very edge of the outcrop+ The experts suggested that taimestiku ja kõdukihi vahetult paljandi servani+ Sissetallatud rada ületas visitor load could be controlled by placing sageli puidust piirde ning paljud külastajad olid liikunud piirde ja paljandi numerous information stands in the area+ A quarter of the trees were damaged by vahel+ Selleks, et puhkajaid ohjata, pakkusid uurijad rohkete stendide visitors+ Treading of the trail damages mostly paigutamise sellesse piirkonda+ the roots+ Still, direct damage by visitors does not pose a particular danger to the Puhkajate poolt oli vigastatud neljandik puudest+ Peamiselt saavad forest+ radade tallamisega viga puu juured+ Kuid siiski ei kujutanud otsesed In the sampling plots it was found that although pines dominate the upper tree layer, vigastused puhkajate poolt metsale erilist ohtu+ young spruces grow in the underwood and Proovialadel selgus, et kuigi praegu on metsa ülarindes valitsemas mänd, have partly already formed a lower tree layer+ As young spruces tolerate shade but pines sirgub alt noor kuusik+ Osalt on kuused moodustanud juba metsa teise do not, it is expected that pine will be rinde+ Kuna noored kuused on varjutaluvad, männid aga mitte, on replaced by spruce in case the natural processes continue+ If the aim is to preserve looduslike protsesside jätkudes oodata männikute asendumist the present look of pine forests in the kuusikutega+ Kui Taevaskodade puhkealal on eesmärgiks senise ilmega recreation area, it is necessary to interfere with the natural development processes+ männikute säilitamine, tuleks metsa arengusse sekkuda+ Puistuid tuleks Stands should be thinned and favourable hõrendada ja luua männi looduslikule uuendusele soodsaid arengutin- conditions created for natural regeneration of pine+ Where necessary, young pines gimusi+ Vajadusel peaks istutama metsahäiludesse juurde noori mände+ should be planted in gaps+

39 9 JAHINDUS

RAHVUSLIK PROGRAMM

KÕIGE TÄHTSAM JAHIOSKUS

Et jahimees olla ja metsas püssi lasta, ei piisa vaid jahiloomade tundmisest Peab oskama ka tulistada Nõnda teeb jahimees lasketiirus kümneid kordi rohkem pauku kui jahimaadel Iga kahe aasta jooksul peab sileraudse püssiga tegema 35 meetri pealt laskekatse Saarte Jahimeeste Selts rajas möödunud aastal endale lasketiiru, kus saab kätt harjutada ka saja meetri kaugusel asuva märgi peal

40 THE MOST IMPORTANT HUNTING SKILL

Being a hunter and firing a shotgun in the woods requires more than just knowledge of animals You also have to have shooting skills Therefore, hunters make many more shots in the firing range than in hunting grounds Every two years a hunter must pass a shooting test with a smooth-barrelled shotgun from the distance of 35 metres Last year the Hunters’ Society of the Islands constructed a firing range where hunters can practice shooting from 100-metre distance

AARNE VAINOKIVI, chairman of the Hunters’ Society of the Islands, contentedly shows the new firing range+ It is located near Kuressaare town, in Kalamaja+ Right here, on the Suurlaht Bay, there is also the society’s office+ Construction of the main building was completed recently and now the small harbour is being dredged+ A firing range of a few hectares was exactly what hunters of the islands needed+ The old one was too small and in disrepair+ “We had to build a semi-closed range because open ranges have to be at least five kilometres away from human settlement,” Vainokivi says+ “Semi-closed” means that when a bullet exits the shotgun, its ends up either in a protective mound or in the walls, floor or ceiling of the tunnel+ A lot of earthwork was involved – there are protective mounds at 50- and 100- metre distances and their construction and covering with coconut mats was not cheap+ The Environmental Investment Centre allocated 850 000 kroons, a tenth of the total cost was self-contribution+ “We had to invent cheaper options,” says Vainola, showing the panel tunnel invented by the hunters+ The firing range has five 100-metre lanes and three 50-metre lanes+ At the 100-metre distance, one has to hit a moving elk decal SAARTE JAHIMEESTE SELTSI juhatuse esimees Aarne Vainokivi and at 50 metres – a wild boar decal+ The näitab rahuloluga seltsi uut lasketiiru+ See asub Kuressaarest veidi väljas, movement time of decals meets competition standards and even the best sport hunters of Kalamajas+ Siinsamas Suurlahe ääres asub ka seltsi majapidamine+ Estonia have appreciated the Kalamaja range+ Peamaja valmis hiljaaegu, praegu käib väikese sadamapaiga süvendamine+ The equipment was produced in Viljandi+ Decals are operated from the referee room Kuid paari hektari suurune lasketiir on just see, mida saarte jahimehed and other referees announce by radio vajasid+ Vana oli väike ja lagunenud+ “Tuli ehitada poolkinnine lasketiir, telephone where the bullet hit+ The society plans to buy special tele-equipment which lahtine peab olema inimasustusest vähemalt viie kilomeetri kaugusel,” would keep competitors continuously ütleb Vainokivi+ Poolkinnine tiir tähendab seda, et kui kuul püssist informed of their results+

41 JAHINDUSE ALAMPROGRAMMID HUNTING SUBORDINATE PROGRAMS Eelarve kroonides / Budget in kroons

850 000 Jahimaade korraldus / Management of hunting grounds 2 346 600 Investeeringud lasketiirudesse ja õppebaasidesse / Investment in firing grounds and training centres 532 800 Jahiulukite rakendusuuringud ja ulukikaitse / Applied studies on game; game protection 350 600 Jahimeeste erialane väljaõpe / Training of hunters Jahitrofeede ja jahikoerte näitused / 225 000 Displays of hunting trophies and hunting-dogs 112 000 Ühekordsed projektid / Single projects 4 417 000 Kokku / Total

väljub, lõpeb ta tee kas kaitsevallis või ebaõnne korral tunneli seintes, põrandas või laes+ Mullatöid tuli teha palju – kaitsevallid asuvad 50 ja 100 meetri peal ning nende kokkukuhjamine ja kookosmattidega katmine pole odav+ KIK-i kaudu saadi 850 000 krooni, ise lisati kümnendik+ “Tuli nuputada, kuidas odavamalt saaks,” ütleb Vainola ning näitab jahimeeste välja mõeldud paneeltunnelile+ Tiirus on viis sajameetrist rada ning kolm viiekümnemeetrist rada+ Saja meetri peal jooksutab masinavärk rajale põdra silueti, viiekümne meetri pealt püütakse tabada metssea kujutist+ Silueti liikumise aeg on sätestatud võistlusnormidega ning ka kangemad Eesti jahilaskurid on Kalamaja rada heaks pidanud+ Tore, et seadmed on valmistatud Viljandis+ Märke juhitakse kohtuniku ruumist ning praegu annavad teised kohtunikud raadiotelefoniga teada, kuhu lask tabas+ Kavas on soetada teletehnika, mis annaks võistlejale tema tulemusest pidevalt teada+

MÖÖDUNUD AASTA 16+ oktoobril avatud Kalamaja tiir pole Eestis ainus sellelaadne+ Vainokivi sõnul on Eestis kõige parem jahilasketiir Männikul, kus tuleval aastal ka jahilaskmise Eesti meistrivõistlused KALAMAJA FIRING RANGE was opened on peetakse+ Tiirud on veel Valga- ja Viljandimaal, Haapsalus, Hiiumaal+ 16 October 2002+ It is not the only one in Saarte Jahimeeste Selts koondab 23 kohalikku jahiseltsi Saare- ja Estonia+ According to Vainokivi, the best firing range is located in Männiku and the Muhumaalt, jahimehi saab kokku 900+ Praeguseni on laskeharjutused next year’s Estonian championship of sport toimunud igal neljapäeval, ent Vainokivi sõnul tuleb vist üks päev lisaks hunting will be held there+ There are firing ranges also in Valga and Viljandi counties, in võtta+ Tiiru saavad üürida ka teised huvilised+ Haapsalu and Hiiumaa+ Kõige hinnatum jahiloom on saarlastele punahirv+ Toodud alul The Hunters’ Society of the Islands unites 23 hunters’ societies from Saaremaa and Muhumaa islands (900 hunters in total)+ SUURULUKI LASKETIIRU VÄLJAEHITAMINE KALAMAJAS Shooting practices have so far been held every • taotlus saabub KIKi 1; oktoobril 2001; Thursday but Vainokivi thinks that one more day would be necessary+ The range can also be • nõukogu otsustab 28; jaanuaril 2002 ja 2; oktoobril 2002 eraldada kokku rented+ 850 000 krooni; The islanders’ most valued game is red deer+ • KIKi ja Saarte Jahimeeste Seltsi vahel sõlmitakse sihtfinantseerimise leping Initially brought to Abruka island, it was later 16; juulil 2002 ning lisa 30; oktoobril 2002; introduced also in several other places and • projekt käesolevaks ajaks lõppenud; seems to thrive on the islands+ Wild boars are

42 Abrukale, on teda siia-sinna veelgi sisse toodud ning ta paistab end abundant, too+ There are also elks, roe deer and a few lynxes on the islands+ Wolves are saartel hästi tundvat+ Puudust pole ka metssigadest+ On põtru, kitsi, scarce+ But beaver is becoming and red fox mõni ilves+ Hunte vähe+ Kuid nuhtluseks on kujunemas kobras ja juba has already become a nuisance+ Foreign hunters, however, seem to have a different saanud rebane+ Välismaa jahisakste maitse tundub aga olevat erinev+ Nii taste+ For instance Italians like bird hunting+ näiteks armastavad itaallased linnujahti+ Nepid, pardid, haned elavad Snipes, ducks and goose live in reedbeds, which are rare in Italy+ “In Italy they receive a roostikus, mida Itaalias napib+ “Seal saab loa vaid tunniks-kaheks, siin permit for only an hour or two+ Here they can istu, palju tahad,” kommenteerib Vainokivi+ sit as long as they will,” Vainokivi explains+ But sitting in ambush is of little help if Kuid passimisest on vähe abi, kui laskeoskus puudub+ Linnujahi õppi- shooting skills are lacking+ For learning bird miseks on Kalamaja tiirus ka viskeseadmed, mis püssimehe toru ette hunting, the Kalamaja range has got a special frisbee-throwing device+ “Shooting skill is the lendavaid taldrikuid heidavad+ “Laskeoskus on jahimehe kõige tähtsam most important skill for a hunter,” Vainokivi oskus,” ei väsi Vainokivi kordamast+ Pole siis ime, et selle saavutamiseks keeps repeating+ No wonder then that it has a price+ Each shot costs about thirteen kroons+ tuleb ka maksta+ Iga lask tühjendab jahimehe kukrut mõneteistkümne Still, the cost is not too high if we think that krooni võrra+ Ometi pole see kulu liig, kui teada, et seeläbi jääb metsas improved shooting skills will avoid the haavamata nii mõnigi loom+ wounding of many an animal in our forests+ 43 10 KALANDUS

RAHVUSLIK PROGRAMM FISHERY

LÄÄNEMERE RÄIME SÖÖGIKÕLBLIKKUS KAHTLUSE ALL

Levinud soovitus – sööge rohkem kala – on viimasel EDIBILITY OF THE ajal asendunud hoiatusega, et kalades on palju mürke BALTIC HERRING Kas meil tuleks suupärased mereannid oma söögilaualt kõrvale heita? Vastuse peavad andma UNDER DOUBT uuringud Esialgselt võib väita, et vältides suurte ja The widespread recommendation – vanade räimede söömist, ei ole asi eriti hull eat more fish! – was lately replaced by the warning that fish MURETTEKITAVAD DIOKSIINID Muret tekitavateks aineteks on contain a lot of toxins Do we have to leave the tasty seafruit dioksiinid, ja seda just meie kõige levinumas toidukalas – räimes+ off our table? Research has to Dioksiinid on üldnimetus ligi paarisajale ühendile, millest 17 peetakse provide the answer Preliminary eriti ohtlikuks+ Nad moodustuvad väikestes kogustes igasuguste halo- suggestion: avoid eating big and old Baltic herring and you are on geeniühendite põlemisel, aga ka tööstusprotsessides, kus osalevad kloor the safe side ja orgaanilised ained+ Kõige enam paiskub dioksiine loodusesse prügi, THE WORRYING DIOXINS Dioxin is the eelkõige plastmasside põlemisel, aga samuti kivisütt kasutavatest elektri- generic name of about two hundred jaamadest ning isegi puudega köetavatest elamutest, kui põlemine toi- compounds+ Seventeen of these are regarded as particularly dangerous+ mub temperatuuril alla 1100 kraadi+ Õhku lendunud dioksiinid langevad Dioxins are generated in small quantities vette ja kalal pole võimalust nende eest pagemiseks+ Eriti hästi lades- by the burning of various halogen compounds, but also in industrial tuvad dioksiinid rasvkudedes, nii et prisketes ja “habemega” räime- processes involving chlorine and organic vanakestes võib neid tõenäoselt rohkem olla kui noortes järeltulijates+ substances+ The biggest quantities of dioxin reach the environment through the Sarnaselt enamikule keskkonnamürkidele avastati kõigepealt dioksiinide burning of waste, especially plastics, but vähki tekitav toime+ Alles seejärel leiti, et nad põhjustavad ka loote also from coal-fired power plants and even residential buildings heated with wood (in väärarengut ja mõjutavad organismi immuunsussüsteemi, kutsudes esile case the burning temperature remains mõneti AIDS-ile sarnaseid nähte+ below 1100 degrees)+ Dioxins emitted into Dioksiinide ohtlikkus inimese tervisele muutus Euroopas aktuaalseks the air fall into water bodies and unavoidably affect fish+ 1999+ aastal, mil Belgia kanalihas leiti neid eriti ohtralt seoses kodu- Similarly to most of environmental toxins, lindude sissesöödud toidule+ Järgnes ekspordikeeld, mis tekitas Belgia the carcinogenic effect of dioxins was discovered first+ Only later it was found majandusele tõsist kahju ja oli üheks põhjuseks valitsuse vahetusele+ that they also cause foetal malformation Seejärel kehtestas Euroopa Liit piirnormid dioksiinidele toidus, seal- and affect the immune system of organisms, bringing about symptoms hulgas kalades+ Piiriks on neli miljardik miljardikku ehk pikogrammi somewhat similar to AIDS+ The dioksiine kalade märgkaalu grammi kohta+ See norm hakkas kehtima dangerousness of dioxins to human health became topical in Europe in 1999, when eelmise aasta 20+ juulist+ Räime ja lõhet on määruses nimetatud kui big quantities of dioxins originating from eriti ohtlikke+ poultry feed were discovered in Belgian chicken meat+ After that the European

45 Union established limits for dioxin levels KALA MÕÕDETAKSE SÜGISEL Et hinnata räime ohtlikkust inimese in food, including fish+ The limit is four toiduna ning aidata kalureid ja kalaturustajaid, oli vaja teha täpseid picograms (pg) of dioxin per one gram uuringuid+ 2002+ aastal eraldas KIK selleks Keskkonnaministeeriumi of fish wet weight+ It applies since 20 July 2002+ Baltic herring and salmon are kaudu vahendid Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja Mereinstituudi mentioned in the regulation among ekspertidele+ Dioksiinide määramine toimus Saksamaal Neuherber- especially dangerous fish+ geris asuvas Rahvusliku Keskkonna ja Tervise Uurimise Keskuse FISH IS MEASURED IN AUTUMN It is Ökoloogilise Keemia Instiuudi laboris, mis on akrediteeritud sääraseid necessary to carry out detailed research to assess the Baltic herring’s uuringuid tegema+ Tulemusena valmis “Dioksiinide sisaldus räimes dangerousness as human food and to Eesti rannikumeres”+ 2002+ aasta kevadel oli dioksiinide sisaldus kuni assist fishermen and fish traders+ In 2002, the Environmental Investment nelja-aastastes räimedes alla ühe pikogrammi märgkala KALANDUSE ALAMPROGRAMMID ühe grammi kohta, FISHERY SUBORDINATE PROGRAMS seitsmeaastastel Eelarve kroonides / Budget in kroons räimedel 1–2 pikogrammi ning Läänemere avaosast 6 391 760 Kalandusalased teadusuuringud / Fishery related scientific researches kinni nabitud kõige 500 000 Rahvusvaheline koostöö / International collaboration 8 071 400 Kalavarude taastootmine / Reproduction of fish supplies vanemates räimedes 6 545 000 Kalavarude kaitse ja järelvalve / ulatus dioksiini Fish supply protection and supervision 470 000 Arendus / Development works kontsentratsioon 2,6 21 978 160 Kokku / Total pikogrammini+ Nii et isegi halvim tulemus oli veel üsna kaugel lubatud normist+ Aga see oli kevadel nii+ Mida toob endaga kaasa sügis, kui räimepoisid Centre allocated funds for this purpose through Ministery of Environmental to rasvkoe arvel tublisti kosunud? experts of the Environmental Research Vastuse saamiseks viidi mullu sügisel Eesti rannikumere räime ja kiluga Centre and the Marine Institute+ Dioxins were determined in the laboratory of the läbi uus uuring Põllumajandusministeeriumi kalandusosakonna poolt Institute of Ecological Chemistry of the eraldatud vahendite arvel+ Soome lahe idaosas püüti räimed Narva National Research Centre for Environ- ment and Health in Neuherberger, Ger- lahest+ Soome lahe lääneosa iseloomustavad Naissaare alt püütud many+ In spring 2002 the dioxin content in räimed+ Liivi lahe räimed toodi traaliga välja Ruhnu kandist+ Läänemere Baltic herring aged four years and less was below 1 pg/g in wet weight and in herring avaosa räimed rändasid laborilauale Hiiumaa tagant+ Kalakogused aged seven years and less – 1-2 pg/g in uuringute tarbeks olid suhteliselt suured, üks proov umbes 200 wet weight+ The highest concentrations (2+6 pg/g) were determined in the oldest grammi ehk 10 kuni 35 räime+ fish caught from the open part of the Baltic Sea+ Thus, even the worst concentrations are is still quite far from VANA KALA, OHTLIK KALA Selgus, et räime lihased sisaldasid the allowed limit+ dioksiine tunduvalt alla normi+ Dioksiinide sisaldus räimes A new study on Baltic herring and sprat of Estonian coastal waters was suureneb nii kalade vanuse kui ka pikkuse ja kaalu suurenedes+ conducted in autumn 2002, funded by Võrdlus Soome uurijatega näitas selgelt, et dioksiinide sisaldus the Fisheries Department of the Ministry of Agriculture võib ületada lubatud In the normi ainult vane- DIOKSIINIDE SISALDUSE MÄÄRAMINE KALADES eastern part of the Gulf mates, üle viie- • taotlus saabub KIKi 3; detsembril 2001; of Finland kuueaastastes räime- • nõukogu otsustab 28; jaanuaril 2002 ja 2; oktoobril 2002 eraldada kokku 200 000 krooni; the fish was des+ Kuigi Eestis • KIKi ja Keskkonnaministeeriumi vahel sõlmitakse sihtfinantseerimise leping 25; juulil 2002; caught from • projekt käesolevaks ajaks lõppenud; Narva Bay, in püütakse enamasti the western

46 kahe- kuni viieaastaseid kalu, part – near Naissaar island, and in the Gulf of Riga – from the vicinity of võib probleemiks kujuneda Ruhnu island, using industrial trawlers+ kevadine räimepüük, mil The Baltic herring of the open part of the Baltic travelled to the laboratory kudema tulevate räimede hulgas table from behind Hiiumaa island+ on ka oluliselt vanemaid Samples were relatively big: each consisted of 10 to 35 fish isendeid+ (approximately 200g)+ Euroopa Liidu liikmesriikides kehtima hakanud eeskirjad OLD FISH – DANGEROUS FISH The study revealed that the dioxin content in praktiliselt keelustavad the muscle of Baltic herring does not Läänemere räime ja lõhe exceed the limit+ The content increases with both the age and length and weight kasutamise toiduna+ Rootsile ja of fish+ Comparison with Finnish Soomele, kus nende studies clearly indicated that dioxin content may exceed the limit only in rannikumeres püütud vanemate older fish (5-6 years)+ Although most of räimede dioksiinisisaldus on the catch in Estonia consists of fish aged two to five years, catching of Baltic suurem mainitud piirnormist, herring may pose problems in spring, as anti üleminekuaega kuni 2006+ there are considerably older specimens among the fish coming in for spawning+ aastani+ Sel ajal nad väljapoole The rules in force for the EU member oma riiki räimetooteid turustada states practically ban the use of Baltic herring and salmon for human ei tohi+ Küll võib neid süüa oma consumption+ Finland and Sweden, elanikkond+ Seejuures peavad where dioxin content of older Baltic herring caught in the coastal sea exceeds inimesed teadma meedia kaudu the permitted limit, were given a dioksiinide sisaldusest transition period until 2006+ During this period they cannot export their herring Läänemere kalades+ Soovitus on products but can use them for in- süüa räimi mitte üle poole kilo nädalas, rasedatele ja kehva country consumption+ The population must be kept informed of dioxin levels tervisega inimestele on antud hoopiski loobumissoovitus+ in fish of the Baltic Sea+ It is Läbirääkimistel Euroopa Liiduga on Eesti taotlenud samu recommended that personal consumption of Baltic herring be mööndusi nagu Soome ja Rootsi+ See tähendab, et ka Eesti limited to ½ kilos per week and elanikel lubatakse süüa “mürgist” räime, mis ei sobi ülejäänud pregnant women and less healthy people EL-i riikidele+ Igal aastal nõutakse dioksiinide sisalduse seiret, should avoid eating Baltic herring+ At the negotiations with the EU, Estonia olgugi et see toiming on väga kallis, eriti laboriuuringud, mida applied for the same derogations as meie ise ei ole võimelised tegema+ Inimesi tuleb meedia kaudu Finland and Sweden+ This means that the people of Estonia will be allowed to hoida pidevalt kursis tulemustega, anda soovitusi, kui palju kala eat the “poisonous” Baltic herring which on ohutu süüa+ is not suitable for other EU countries+ The country is required to monitor the Kalurid võivad päris tööta jääda, kui me ei saa luba euronormi Baltic herring annually, although this is piirist üle astunud kalade söömiseks vähemalt riigisiseselt+ very expensive (especially laboratory research, for which we lack our own Normid on karmid ja nendega tuleb turustamissertifikaatide capacities)+ People must be kept taotlemisel arvestada igaühel, ka silmas pidades kõige mustemaid informed of the monitoring results through media and recommendations stsenaariume+ Kiiremas korras tuleb midagi ette võtta, et given on safe quantities of fish+ prügilatest ja tselluloositehastest ülimürgised dioksiinid merre ei Fishermen can lose their jobs completely if we do not allow at least in-country satuks+ Eks seda peab jälgima ka Eesti riik ise, kui ta tahab consumption of fish that exceeds the Euroopa kalaturul oma head nime ja positsiooni säilitada+ EU limits+ Steps must be taken urgently to avoid the leaching of extremely toxic Kindel on üks – praegu siinsete kalurite poolt merest toodud dioxins from landfills and pulp mills into väiksemad, alla seitsmeteistkümne sentimeetri pikkused räimed the sea+ One thing is certain – smaller (less than 17 cm long) herring caught by meie toidulauale ohtu ei kujuta+ the local fishermen does not pose ant danger to our food table+

47 11 MAAKONDLIK

RAHVUSLIK PROGRAMM REGIONAL

VÄIKE, AGA TUBLI

Programm on mõeldud maakondlike prioriteetide SMALL, täitmiseks ning selle raames teostatakse väikeprojekte, mida ei rahastata BUT EFFICIENT põhiprogrammidest Siiski pole nende projektide tähtsus väike, kuna need viivad otsustuse ja This programme is intended to address regional priorities and teostuse elanikule lähemale Ka omandavad constitutes a framework for väikeprojektide täitjad töö käigus kasulikke implementation of small-scale kogemusi, misläbi edaspidi suuremates projektides projects that are not funded from the main programmes However, these osaleda projects are not less important, as they bring decision-making and 2002+ aasta maakondliku programmi eelarve oli kokku 10 000 000 implementation closer to people krooni+ Seisuga 31+12+2002 oli sõlmitud sihtfinantseerimise Also, the people involved in the implementation of those small lepinguid summas 9 995 000 krooni, väljamakseid oli tehtud projects gain useful experience for 9 920 000 krooni ning aruandeid tehtud tööde kohta oli esitatud future participation in larger-scale 2 761 788,70 krooni ulatuses+ projects

The budget of the 2002 regional programme Eraldatud summa jagunes 15 maakonna vahel vastavalt maakonna totalled 10 million kroons+ As of 31 osalusele KIK-i tulubaasis, maakonna rahvaarvule ja suurusele+ December 2002, 9 950 000 kroons had been contracted, 9 920 000 kroons disbursed and completed works for the total of 2 761 788+70 MAAKONDLIKUD PROGRAMMID kroons had been reported+ The allocated funds were divided between 15 REGIONAL PROGRAMS counties according to their size, population Eelarve kroonides / Budget in kroons and contribution to EIC's revenue base+

900 000 Harjumaa 400 000 Hiiumaa 1 000 000 Ida-Virumaa 645 000 Jõgevamaa 645 000 Järvamaa 580 000 Läänemaa 860 000 Lääne-Virumaa 475 000 Põlvamaa 800 000 Pärnumaa 645 000 Raplamaa 645 000 Saaremaa 810 000 Tartumaa 420 000 Valgamaa 700 000 Viljandimaa 475 000 Võrumaa 10 000 000 Kokku / Total

49 KIK-I TÖÖ ISPA PROJEKTIDE ELLUVIIMISEL

ÜLESANDED JA TÖÖKORRALDUS Vastavalt EV Keskkonnaministeeriumi (KKM) ja KIK vahel 11+ juunil 2001 sõlmitud Välisabilepingute elluviimise lepingule nr+ 2-23/336 täidab KIK ISPA keskkonnaprojektide elluviimisel kõiki välisabilepingutes projektide elluviimist korraldavale üksusele (Implementing Agency – IA) ettenähtud ülesandeid juhul, kui KKM projekti lõppkasusaajaga ja KIKiga teisiti kokku ei lepi+

50 THE ROLE OF THE ENVIRONMENTAL INVESTMENT CENTRE IN IMPLEMENTING ISPA PROJECTS

TASKS AND ORGANISATION OF WORK Agreement No+ 2-23/336 on Implementation of Foreign Aid Contracts was concluded between the Estonian Ministry of the Environment (MoE) and the Environmental Investment Centre on 11 June 2001+ According to the agreement, the Centre shall fulfil all duties of the Implementing Agency (IA) of ISPA environmental projects, unless otherwise agreed between the MoE, the final beneficiary and the Centre+

Foreign aid agreements concluded between the Estonia and the European Commission charge the IA with the following tasks: • coordination of the preparation of tender dossiers for ISPA projects and verification of their conformity; • organisation of tenders, incl+ participation in tender evaluations; • preparation of contracts for project implementation and/or verification of their conformity; • administrative supervision of project implementation, preparation of project progress reports and submission thereof to the Sectoral Authorising Officer; • disbursement of funds to project contractors in accordance with the contracts; • financial control of project contracts; • monitoring (review of monitoring reports and submission thereof to financing agencies); • maintenance of project information as required+

The main task of the Environmental Investment Centre is to organise the implementation of ISPA projects after financing decisions (financing memoranda) are adopted+ Projects were selected and ISPA applications prepared by the MoE pursuant to Regulation No+ 458 of 29 December 2000 of the Government of the Republic+ In addition, Eesti Vabariigi ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud välisabilepingutes the Environmental Investment Centre advises the applicants in preparing their applications, on IA-le ette nähtud järgmised ülesanded: especially in issues related to feasibility, • ISPA projektide hankedokumentide ettevalmistamise financing, etc+ koordineerimine ja kontroll dokumentide nõuetele vastavuse üle; As all facilities constructed in the course of the projects will be owned and exploited by • hangete läbiviimise korraldamine, sh pakkumiste hindamises the final beneficiaries referred to in ISPA osalemine; financing decisions (memoranda), the • projektide elluviimiseks sõlmitavate töövõtu- jt lepingute Environmental Investment Centre acts in the interests of and in coordination with final

51 ettevalmistamine ja/või nõetele vastavuse kontroll; beneficiaries in all of its activities related to • administratiivne järelevalve projekti elluviimise üle ja projekti project implementation+ The Environmental Investment Centre and eduaruannete koostamine, SAO-le edastamine; the MoE concluded the relevant (foreign aid • maksete teostamine projekti töövõtjatele vastavalt sõlmitud project management) contracts with part of lepingutele; the ISPA final beneficiaries projects (Tallinn and Tartu Water Companies) already in 2001 • projekti töövõtulepingute finantskontroll; and will conclude the remaining ones in 2003+ • monitooring (seirearuannete läbivaatamine ja rahastajatele edastamine); PROJECT IMPLEMENTATION Management of further 4 ISPA projects was handed over • projekti info nõuetekohane säilitamine+ to the Environmental Investment Centre by the MoE in 2002+ In total, the Centre was KIK-i peamine ülesanne on ISPA projektide elluviimise korraldamine managing the implementation of 9 investment projects approved by the ISPA Management alates nende rahastamisotsuste (ISPA finantsmemorandumite) Committee of the European Commission+ allkirjastamisest+ Projektide valiku ja ISPA abitaotluste ettevalmistuse Tender documents were specified with final ülesandeid täitis vastavalt Vabariigi Valitsuse 29+ detsembri 2000+ beneficiaries and tendering was coordinated with the MoE and the EC Delegation in määrusele nr 458 KKM+ Lisaks konsulteerib ja nõustab KIK ISPA abi Estonia+ Tendering for 5 projects started in taotlejaid abitaotluste ettevalmistamisel eeskätt nende teostatavuse, the second half of 2002+ Tendering for works rahastamise jt küsimustes+ and supervision contracts for two projects was completed at the end of 2002 and contracts were signed: Kuna kõiki projektide käigus valmivaid objekte hakkavad peale • Tallinn landfill, phase I – construction of projektide lõppu omaniku õigustes valdama ja kasutama ISPA access road and leachate pipeline of Jõelähtme landfill; works supervision, rahastuslepingutes (finantsmemorandumites) nimetatud • construction of Tartu tunnel collector (K2) lõppkasusaajad, teeb KIK projektide elluviimiseks vajalikud toimingud and works supervision, lõppkasusaajate huvidest lähtuvalt ning nendega kooskõlastatult+ • tendering was conducted for the construction of Viljandi sewage treatment KIK ja KKM on osa ISPA projektide lõppkasusaajatega (Tallinna linn, plant and sewerage, AS Tartu Vesi) vastavad (välisabi projekti juhtimis-)lepingud sõlminud • tendering was conducted for Narva city juba 2001+ aastal, ülejäänutega sõlmitakse lepingud 2003+ aastal+ sewage treatment plant rehabilitation, • tendering was conducted for design of expansion of Tartu water and sewerage network+

PROJEKTIDE ELLUVIIMINE KKM andis elluviimise korraldamiseks The contracts will be signed in March and möödunud aastal KIKile üle veel neli ISPA projekti+ Kokku korraldas April 2003+ Tendering for 4 projects was KIK 2002+ aastal üheksa Euroopa Komisjoni ISPA Juhtkomitee (ingl" postponed in 2002 because the tender documents submitted to the Environmental k" Management Committee) poolt heakskiidetud investeeringuprojekti Investment Centre needed substantive elluviimist+ revision and amendment and incorporation of the amendments took the final beneficiaries longer than expected+ The documents will be Aasta jooksul täpsustati koos lõppkasusaajatega hankedokumente ning finalised in 2003+ kooskõlastati hangete korraldamine KKM ja EK Delegatsiooniga The Environmental Investment Centre Eestis+ Aasta teisel poolel alustati 5 projekti hankeid, neist kahe prepared regular overviews of project implementation in 2002 and reported to the projekti töövõtu- ja tööde järelevalveteenuse hanked lõppesid aasta MoE and ISPA Supervisory Committee+ lõpul lepingute allkirjastamisega : Summary information on projects and links to • Tallinna prügila, faas I – Jõelähtme prügila juurdepääsutee ja tendering information are published on the home page of the Environmental Investment nõrgveetrassi ehitus ja järelevalve, ja Centre+ To improve the coordination of • Tartu tunnelkollektori (K2) rajamine ja tööde järelevalve; project implementation, an additional ISPA • samuti viidi läbi hanked Viljandi reoveepuhasti ja kanalisatsiooni project coordinator was employed in November 2002, presentations were made at ehituseks, seminars held for final beneficiaries, foreign • Narva linna reoveepuhasti renoveerimiseks, aid was used (2 long-term foreign consultants) • Tartu linna vee- ja reoveetorustiku laiendamise projekteerija and the procedures described in the ISPA leidmiseks+ manual were specified+ OBJECTIVES FOR 2003 The first priority is to Töövõtulepingud on kavas allkirjastada 2003+ aasta aprillis-mais+ Nelja organise the implementation of the remaining KIKile üle antud projekti hankeid polnud 2002 aastal võimalik läbi projects approved by the European Commission in 2001 and handed over to the viia, kuna KIKile esitatud hankedokumente oli vaja oluliselt täiendada Environmental Investment Centre by the

52 ja parandada ning paranduste sisseviimine nõudis lõppkasusaajatelt oodatust enam aega+ Vajalikud dokumendid valmivad 2003 aastal+

KIK tegi projektide elluviimisest 2002+ aastal regulaarselt ülevaateid ja esitas vastavad aruanded KKMile ja ISPA Järelvalvekomisjonile+ Projektide lühiinfo ning lingid korraldatavate hangete kohta on avaldatud KIKi koduleheküljel+ Projektide elluviimise koordineerimise parandamiseks võeti 2002+ aasta novembris KIKi täiendavalt tööle üks ISPA projekti koordinaator, esineti lõppkasusaajatele seminaridel, kasutati välisabi (2 pika-ajalist KIKi väliseksperti) ja täpsustati ISPA MoE on the basis of the Agreement on käsiraamatus toodud protseduure+ Implementation of Foreign Aid Contracts: construction of Tallinn landfill, phase II – closure of Pääsküla landfill (2 tenders), TEGEVUSE EESMÄRGID AASTAKS 2003 Esmane prioriteet on Pärnu waste management project ülejäänud Euroopa Komisjonilt 2001+ aastal rahastusotsuse saanud (construction of Paikuse landfill and closure of Pärnu old landfill, 4 tenders ), projektide elluviimise korraldamine, mis on Keskkonnaministeeriumi preparation of ISPA/CF aid application for poolt Välisabilepingute elluviimise lepingu alusel KIKile üle antud: Harju river basin sub-district (TA, 1 tender), Tallinna prügila ehitus, 2+etapp – Pääsküla prügila sulgemine (2 preparation of investment application for the ISPA/CF Pärnu river basin project (TA, 1 hanget), tender)+ Pärnu jäätmemajandusprojekt (Paikuse prügila ehitus ja Pärnu vana In addition, tenders will be prepared and prügila sulgemine, kokku 4 hanget ), launched for the implementation of the following ISPA projects approved by the EC Harju alamvesikonna ISPA/CF taotluse ettevalmistus (TA projekt, üks in 2002: hange), • closure of ash fields of the Baltic Power Pärnu vesikonna projekti ISPA/CF investeerimistaotluse ettevalmistus Plant, • expansion of Narva water and sewerage (TA projekt, üks hange)+ system, • expansion of Valga water and sewerage Lisaks valmistatakse ette ja alustatakse hankeid järgmiste 2002 aastal system, EK rahastusotsuse saanud ISPA projektide elluviimiseks: • Rapla water and wastewater project+ • Balti Soojuselektrijaama tuhaväljade sulgemine, The relevant agreement was concluded • Narva vee- ja reoveetorustike laiendamine, between the MoE and the Environmental Investment Centre in March 2003+ • Valga vee-ja reoveetorustiku laiendamine, Conformity of the Centre’s activities to the • Rapla vee-ja reoveeprojekt+ requirements for ISPA implementing agencies was audited in 2002 by different internal and external auditors (European Commission, Vastav kokkulepe sõlmiti KKM ja KIK-i vahel 2003+ aasta märtsis+ Financial Control Unit of the Ministry of KIK-i tegevuse vastavust ISPA rakendusüksusele esitatavatele nõutele Finance, auditing companies Price Waterhouse auditeeriti 2002+ aastal korduvalt erinevate välis- ja siseaudiitorite poolt & Coopers, Deloitte&Touche, internal auditors of the MoE and the Environmental (Euroopa Komisjon, Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond, Investment Centre)+ As a result of the audits, auditoorfirmad Price Waterhouse & Coopers, Deloitte&Touche, the Ministry of Finance extended the KKMi ning KIKi siseaudit); auditite tulemusena pikendas accreditation licence issued to the Environmental Investment Centre earlier (28 Rahandusministeerium KIKile varem (28+01+2002) väljastatud akredi- January 2002)+ The Ministry of Finance teerimistunnistust+ Rahandusministeerium (NAO e riiklik volitatud (National Authorising Officer) issued the ametnik) väljastas vastava tõendi KIKi kohta KKMile 28+01+2003+ relevant certificate concerning the Environmental Investment Centre to the MoE on 28 January 2003+

53 KIK-I TÖÖ KESKKONNASEKTORI VÄLISLAENUDE VAHENDAMISEL

2002 aastal loodi KIK-is finantsüksus, mille ülesandeks on korraldada Eesti Vabariigi poolt võetud ja KIK-ile laenatud keskkonnalaenude edasilaenamist ning KIK-i likviidsuse juhtimist

54 EIC AS INTERMEDIATOR OF FOREIGN ENVIRONMENTAL LOANS

In 2002, a financial unit was established in the Environmental Investment Centre to administer the re-lending of environmental loans made by the Republic of Estonia and lent to the Centre, and to manage the liquidity of the Environmental Investment Centre

The unit performs the following main tasks related to foreign loans: • analyses loan projects; • submits loan applications to the Council of the Environmental Investment Centre; • submits loan applications to foreign creditors; • disburses funds; • administers loans; • reports to foreign creditors; • manages loan risks;

In 2002 the Environmental Investment Centre commenced re-lending activities under the Nordic Investment Bank (NIB) Environmental Loan Programme PIL12/96+ As of 31 December 2002, the total of 34+9 Üksuse peamised välislaenudega seotud ülesanded on: million kroons had been relent to various • laenuprojektide analüüs, environmental investment projects+ Loan contracts are project-based: when a • laenutaotluste esitamine KIK-i nõukogule, municipality or enterprise concludes a loan • laenutaotluste esitamine välislaenuandjatele, contract with the Environmental Investment Centre, the Centre applies for the same • väljamaksete teostamine, amount of loan from the Ministry of • laenude administreerimine, Finance, which in its turn borrows the sum from the NIB+ Thus, the Environmental • aruandluse teostamine välislaenuandjatele, Investment Centre’s loan commitment to the • laenuriskide juhtimine Ministry totals at 34+9 million kroons, too+ To recover possible loan losses, the

55 2002 aastal alustas KIK reaalse Põhjamaade Investeerimispanga keskkon- Environmental Investment Centre has established a Reserve Fund formed by nalaenuprogrammi PIL12/96 edasilaenamistegevusega Seisuga appropriations by the Council of 31122002 oli erinevatele keskkonnainvesteeringute projektidele välja Environmental Investment Centre and by margins added to loans+ The Reserve Fund laenutatud 34,9 miljonit krooni Laenuleping on projektipõhine See is administered in accordance with the tähendab, et kui omavalitsus või ettevõte on sõlminud laenulepingu KIK- restrictions established by the Council of the iga, taotleb KIK summa ulatuses laenu rahandusministeeriumilt, kes Centre and with the terms of loan commitments+ As of 31 December 2002, the omakorda laenab summa Põhjamaade Investeerimispangalt Sellega Reserve Fund consisted of 5+2 million seoses on KIK-il seisuga 31122002 rahandusministeeriumile kohustus kroons+ In 2002 the Environmental Investment summas 34,9 miljonit krooni Lisaks on KIK loonud võimalike Centre financed various water supply and laenukahjude katteks reservfondi, mis koosneb KIK-i nõukogu poolt wastewater projects under the NIB Environmental Loan Programme+ Water moodustatud eraldistest ja laenudele lisatud marginaalist Reservfondi management problems of several small haldamisel lähtutakse KIK-i nõukogu poolt kinnitatud nõukogu municipalities (e+g+ Valga, Haapsalu, Kiviõli, Jõgeva) have been solved+ The projects have piirangutest ning võetud kohustuste tähtaegadest Seisuga 31122002 oli been of different size, ranging from 5 million reservfondi suuruseks 5,2 miljonit krooni to 50 million kroons+ In addition to loans, funding has been received also as grants from the Nordic Countries (Finland, Sweden, 2002 aastal rahastas KIK Põhjamaade Investeerimispanga Denmark) and through national programmes offered by the Environmental Investment keskkonnalaenu programmidest erinevaid joogiveevarustuse ja Centre itself+ reoveekäitluse projekte Lahenduse on saanud mitme Eesti väikelinna, Municipalities and business enterprises have been able to apply for loans related to näiteks Valga, Haapsalu, Kiviõli ja Jõgeva veemajanduse probleemid investment in drinking water supply, Projektide suurused on olnud erinevad, ulatudes viiest miljonist 50 miljoni wastewater treatment and waste management projects and in other projects with a kroonini Peale laenu on kasutatud rahastamisallikatena ka Põhjamaade – favourable environmental impact+ Soome, Rootsi, Taani – annetusi, Euroopa Liidu Phare abiprogrammi ja The Environmental Investment Centre intermediates long-term (up to 21 years), KIK-i enda pakutavaid rahvuslikke programme low-interest loans+ The interest rate consists of Euribor and the risk margins of the Environmental Investment Centre and the Omavalitsustel ja äriettevõtetel on olnud võimalik taotleda laenu NIB+ The Euribor rate showed a tendency investeeringuteks, mis on seotud joogiveevarustuse, reovee puhastamise of decline during the entire year 2002, making environmental loans offered by the või jäätmete ja prügi käitluse projektidega, ning muudeks positiivse Environmental Investment Centre keskkonnamõjuga projektideks particularly attractive to project developers+ In addition, the loan offers good co- financing opportunities for developers of the KIK-i vahendatavad laenud on pikaajalised – kuni 21 aastat – ning madala Centre’s national programmes+ The NIB loan intermediated by the Environmental intressimääraga Intressimäär koosneb Euriborist ja KIK-i ning NIB-i Investment Centre suits best for the poolsest riskimarginaalist Euribori määr näitas kogu 2002 aasta jooksul implementation of water management, waste alanevat tendentsi, mis on muutnud KIK-i poolt pakutava keskkonnalaenu management and other environmental projects because investments in this sector projektide arendajatele eriti atraktiivseks Lisaks pakub laen KIK-i have a long payback period+ rahvuslike programmide arendajatele head kaasfinantseerimise võimalust By the beginning of 2003, the amount of loan intermediated by the Environmental KIK-i poolt vahendatav Põhjamaade Investeerimispanga laen on sobilik Investment Centre has increased to EUR 14 just vee-, jäätme- ning muude keskkonnaprojektide elluviimiseks, kuna million (219 million kroons)+ In 2002 the Centre administered EUR 5+8 million of vastava sektori investeeringute tasuvusaeg on pikk funds from the NIB Environmental Investment Programme+ In 2002 long-term loans yielded 1+4 million kroons of financial 2003 aasta alguseks on KIK-i poolt vahendatav laenusumma kasvanud 14 benefit+ miljoni euroni (219 miljonit krooni) Eelmisel aastal oli KIK-i käsutuses In January 2003 the Centre commenced negotiations with the Ministry of Finance on vastavalt 5,8 miljonit eurot Põhjamaade Investeerimispanga the preparation and re-lending of a new keskkonnaprogrammi vahendeid 2002 aastal teeniti pikaajalistelt environmental loan of EUR 12 million (187+7 million kroons)+ laenudelt finantstulu 1,4 miljonit krooni

Jaanuaris 2003 algasid rahandusministeeriumiga läbirääkimised uue

56 keskkonnalaenu ettevalmistamiseks ning edasilaenamiseks summas ADMINISTRATION OF THE 12 miljonit eurot (187,7 miljonit krooni) ENVIRONMENTAL INVESTMENT CENTRE’S LIQUIDITY PORTFOLIO AND RESTRICTIONS TO INVESTMENTS KIK-I LIKVIIDSUSPORTFELLI HALDAMINE JA INVESTEERIMIS- Cash flow and investment of liquid assets are administered in accordance with the restric- PIIRANGUD tions on investment established by the Vabade vahendite investeerimisel ja rahavoogude juhtimisel lähtutakse Council of the Environmental Investment Centre+ Funds of the Centre are invested in nõukogu poolt kinnitatud KIK-i vahendite paigutamise piirangutest KIK-i instruments of a high credit rating, paying vahendeid paigutatakse kõrge krediidireitinguga instrumentidesse, special attention to securing the Centre’s liquidity and capacity to duly fulfil loan arvestades, et oleks tagatud likviidsus ja võime võetud kohustusi commitments+ Liquid assets are invested õigeaegselt täita Vabad vahendid on investeeritud peamiselt mainly in deposits, bonds, cash funds and interest funds+ As of 31 December 2002, no deposiitidesse, pankade võlakirjadesse ning raha- ja intressifondidesse violations of investment restrictions had Seisuga 31122002 ei olnud investeerimispiirangud ületatud 2002 aastal occurred+ In 2002 the liquidity and teeniti likviidsus- ja investeerimisportfellilt tulu 8,2 miljonit krooni investment portfolios yielded 8+2 million kroons of benefit+ In 2003 the Environmental Investment 2003 aastal kaalub KIK professionaalsetelt varahaldajatelt vabade Centre will consider buying asset administration services from professional vahendite haldamisteenuse sisseostmist 2003 aasta aprillis loodetakse asset managers+ It is expected that lõpetada läbirääkimised ühe juhtiva varahaldajaga Eestis Koostöös negotiations with one of the leading asset managers in Estonia will finish in April 2003+ potentsiaalse varahaldajaga täiendatakse ka senini kehtinud piiranguid In cooperation with the potential asset eelkõige riskide juhtimise osas (lubatavate reitingute tõstmine) manager, the current restrictions will be revised, in particular in the field of risk management (limit of allowed rating increased)+

57 KOKKUVÕTE

SUMMARY

KESKKONNAINVESTEERINGUTE THE ENVIRONMEN- TAL INVESTMENT KESKUS ÜHENDAB CENTRE UNITES KESKKONNAPROJEKTE ENVIRONMENTAL PROJECTS Keskkonnainvesteeringute Keskus pole ainult rahavahendaja+ See on ka institutsioon, kus omamoodi saavad kokku erinevad The Environmental Investment Centre is not just an intermediator of funds+ It is also an keskkonnaprogrammid+ umbrella institution for different environmental Mis ühist on Võiduküla liivakarjääri rekultiveerimisel kõre asupaigaks, programmes+ What is there in common between creation of new habitats for the keskkonnalehekülgedel maakonnalehtedes, Järvakandi alevi Natterjack Toad in Võiduküla sand quarry, joogiveevarustusel, osoonikihti kahjustavate külmaainete environmental pages in county newspapers, water supply of Järvakandi town, recovery kogumissüsteemil, põlevkivi parimal võimalikul tehnikal, Nurga prügila system for ozone-depleting refrigerants, best sulgemisel, pärandkoosluste koristustalgutel, Taevaskoja available techniques for oil shale processing, closure of Nurga waste dump, bees for the koormustaluvuse määramisel, jahimeeste lasketiirul Kalamajas ja management of semi-natural communities, dioksiinide määramisel kalades? determination of the carrying capacity of Taevaskoda, hunters’ firing range in Kalamaja and determination of dioxins in fish? SEOS KODU- JA VÄLISMAAGA Et need kõik on kuidagiviisi seotud keskkonnaseisundiga? Seda muidugi+ Et nende kõigiga tegeldakse CONNECTIONS ON NATIONAL AND INTERNATIONAL LEVEL They are all Eestis? Seda ka+ Kuid veel+ Neid kõiki rahastab somehow connected with the state of the Keskkonnainvesteeringute Keskus+ Möödunud aastal kokku 279 environment? Of course+ All are carried out in Estonia? That, too+ But what else? All of the miljoni krooni eest+ KIK-i mure on, et keskkonnakasutusest riigile above activities are funded by the

58 makstavad rahad saaksid võimalikult otstarbeka kasutuse+ Environmental Investment Centre (EIC)+ In 2002 – with the total of 279 million kroons+ Otstarbekus tähendab projektide avamise kiirust ning nende valikut+ The EIC has to make sure that public revenues Et poleks asjatut dubleerimist, vaid asjalik koostöö+ gained from charges for use of the environment are utilised as expediently as KIK-i eelarvest peegelduvad kui veetilgalt vastu Eesti keskkonna possible+ Expediency means that projects must rõõmud ja mured+ Kõige enam rahastati veekaitset ja jäätmekäitlust+ be carefully selected and ready for implementation+ Unnecessary duplication Joogi- ja reovetega ning prügimajandusega ongi meil kõige enam should be avoided and efficient cooperation muret+ Järgmisena said raha looduskaitse, kalandus, metsandus ja ensured+ keskkonnateadlikkus+ Neist esimesed kaks ju otsest tulu toovad alad, The budget of the EIC reflects the delights and concerns of the Estonian environment+ kolmas kaudsemaid hüvesid pakkuv, neljas see põhiline, millel õieti The biggest investments were made in water kogu keskkonnaasjade ajamine seisab+ Neis on asjad õigel teel, mis protection and waste management+ Drinking water, sewage and waste management are our ei tähenda, et liikumist ei saaks kiirendada ja veelgi täpsemaks biggest concerns+ Forestry, fisheries, nature muuta+ conservation and environmental awareness were the next important areas for funding+ Möödunud aasta üheks tähtsaks KIK-i tegevusvaldkonnaks oli After all, the first two are sources of direct osalemine rahvusvahelises koostöös+ Arendas KIK edasi EL-i income, the third offers indirect benefits and the fourth actually forms the foundation of the eelstruktuurivahendi ISPA rakendusagentuuri tegevusi+ Teisalt entire sphere of environmental protection+ In korraldas KIK Eesti Vabariigi poolt keskkonnaprojektide these fields things are on the right track, which does not mean that movement could not be kaasrahastamiseks võetud välislaene+ 2002+ aasta lõpu seisuga oli speeded up and further elaborated+ keskonnainvesteeringute projektidele välja laenutatud 34,9 mln krooni+ The EIC has also been participating in international cooperation+ The EIC performed the functions of the Implementing Agency of SIINSES TRÜKISES ON TUTVUSTATUD igast programmist ühte the EU Instrument for Structural Policies for Pre-Accession (ISPA) and administered foreign näidet, et lähemalt avada neid väärtusi ja võimalusi, mida üks või teine loans made by the Republic of Estonia for rahastatud projekt tegelikult pakub+ Pakub kõigile Eestis elavatele financing environmental projects+ As of the end of 2002, the total of 34+9 million kroons inimestele, loomadele, taimedele+ Aga ka eluta looduse were lent out to various environmental mälestusmärkidele Keegi ei arva, et kui inimene läheb metsa marjule investment projects+ või sohu üksi olema või randa peesitama, et ta siis mõtleks ja teaks, et THIS BOOK INTRODUCES one example of each meie loodus on nii heas seisukorras ka tänu KIK-i poolt rahastatud programme, in order to better reveal the values and opportunities offered by the funded pro- projektide tõhususele+ Kui keskkonna heaks tehtav töö jääb varju, on jects+ Offered to all inhabitants of Estonia – asjad korras+ Siis peegeldub see inimeste rõõmsas meeles ning see people, animals and plants+ And also to non- omakorda paneb neid veel enam armastama ja hoidma kodumaa living nature monuments+ Nobody thinks that everyone who goes to the forest to pick berries, loodust+ to a bog to enjoy solitude or to the beach to suntan, should think and know 2003 AASTA RAHVUSLIKE PROGRAMMIDE EELARVED that our nature is in such good BUDGETS FOR THE 2003 NATIONAL PROGRAMS condition thanks to the efficiency of projects funded by the EIC+ If the work 3915224 Maapõu / Earth Crust done for the envi- 15283893 Keskkonnateadlikkus / Enviromental Awareness ronment remains 149401895 Veekaitse / Water Protection unnoticed, things 13270000 Õhukaitse / Air Pollution Protection are in order+ This 2965000 Tehnika / Technology way the work 47294955 Jäätmekäitlus / Waste Management done is reflected 19444029 Looduskaitse / Nature Protection in the cheerful 3300000 Jahindus / Game Management spirit of people, 13368353 Metsandus / Forestry which in turn 17940000 Kalandus / Fishery 10000000 Maakondlik / Regional increases their 296183349 Kokku / Total love for and their willingness to protect the nature of their country+

59 RAAMATUPIDAMISE BILANSID / BALANCE SHEETS Seisuga 31;detsember 2002 ja 2001 / 31; december 2002 and 2001 kroonides / EEK

BILANSIKIRJETE NIMETUSED Aruandeaasta seis Eelneva aasta seis ACCOUNT ITEMS Financial year Previous financial year 31;12;02 31;12;01 AKTIVA / ASSETS 1 Raha ja pangakontod 158 969 424 111 696 400 1 Cash and bank accounts 2 Aktsiad ja muud väärtpaberid 39 369 963 63 115 501 2 Shares and other securities 3 Mitmesugused nõuded 2 697 639 653 279 3 Other receivables 4 Viitlaekumised 9 809 533 8 998 761 4 Accrued income 5 Ettemakstud tulevaste perioodide 48 138 32 678 5 Prepaid expenses kulud 6 Varud, lõpetamata toodang ja tööd, 0 8 190 6 Inventories, work-in-process, ettemaksed hankijatele prepayments to suppliers 7 Pikaajalised finantsinvesteeringud 34 010 603 1 590 926 7 Long-term financial assets (finantspõhivara) 8 Materiaalne põhivara 1 577 281 1 463 236 8 Fixed assets AKTIVA KOKKU 246 482 581 187 558 971 TOTAL ASSETS

PASSIVA / LIABILITIES AND AND CAPITAL 9 Lühiajalised kohustused 2 125 316 178 688 9 Current liabilities 10 Personali maksukohustused 129 378 0 10 Taxes payable 11 Aruandeperioodil maksmata kulud 867 671 195 715 11 Accrued expenses 12 Lühiajalised eraldised 169 380 629 154 231 541 12 Short-term appropriations 13 Pikaajalised võlakohustused 32 996 223 0 13 Non-current liabilities 14 Kapital 40 983 364 32 953 027 14 Capital PASSIVA KOKKU 246 482 581 187 558 971 TOTAL LIABILITIES AND CAPITAL

13 Bilansivälised kirjed 86 752 057 49 661 749 13 Off-balance sheet items

SIHTASUTUSE TULUDE JA KULUDE ARUANNE / INCOME STATEMENT Aasta 2002 ja 2001 / year 2002 and 2001

2002 TULEM 2001 TULEM

1 Tulud 1 Revenue 11 Eraldised ja toetused 10 027 203 9 674 900 11 Appropriations from State riigieelarvest Budget 12 Finantstulud 9 768 452 8 056 004 12 Financial income 13 Muud tegevustulud 25 813 0 13 Other operating income Tulud kokku 19 821 468 17 730 904 Total revenue

2 Kulud 2 Expenses 21 Finantskulud 1 149 386 279 586 21 Financial expenses 22 Sihtasutuse personalikulud 6 312 855 4 292 845 22 Personnel expenses 23 Sihtasutuse tegevuskulud 3 230 075 5 158 025 23 Operating expenses 24 Erakorralised kulud 614 541 0 24 Extraordinary expense Kulud kokku 11 306 857 9 730 456 Total expenditure

3 Põhivara kulum 484 273 224 030 3 Depreciation

4 Tulem aasta lõpuks 8 030 338 7 776 418 4 Net profit for financial year

60 SIHTFINANTSEERIMISEGA FINANTSEERITUD PROJEKTIDE TULUD JA KULUD / STATEMENT OF INCOME AND EXPENSES OF GRANT FINANCED PROJECTS Aasta 2002 ja 2001 / year 2002 and 2001 2002 2001 1 Eraldiste netojääk aasta alguseks 145 524 976 94 222 174 1 Net appropriations (ülekantav osa) (transferred from previous year)

2 Eraldised aruandeaastal 2 Appropriations for the financial year 21 Eraldised riigieelarvest 293 308 700 290 681 699 21 Appropriations from State Budget 22 Tellijate poolt tagastatud eraldised 0 6 309 22 Relinquishis from suppliers Eraldised kokku 293 308 700 290 688 008 Total appropriations

3 Ülalpidamiskulude sihtfinantseerimine 10 027 203 9 674 899 3 Government grants for operating expenses

4 Sihtfinantseerimisega finantseeritud projek- 4 Grant financed projets´expenses tide kulud (riiklikud programmid 2002) (National programs 2002) 41 Maapõue programm 3 232 176 0 41 Earth crust program 42 Keskkonnateadlikkuse programm 13 862 866 0 42 Environmental awareness program 43 Veekaitse programm 83 430 616 0 43 Water pollution protection program 44 Välisõhukaitse programm 3 277 900 0 44 Air pollution protection program 45 Tehnika programm 1 345 069 0 45 Technology program 46 Jäätmekäitluse programm 25 453 140 0 46 Waste Management program 47 Looduskaitse programm 17 338 128 0 47 Nature protection program 48 Metsanduse programm 8 724 460 0 48 Forestry program 49 Jahinduse programm 4 146 659 0 49 Game Management program 410 Kalanduse programm 12 110 511 0 410 Fishery program 411 Maakondlik programm 9 917 776 0 411 Country program 412 Järelvalve programm 859 600 0 412 Supervision program Kokku 183 698 901 0 Total

5 Sihtfinantseerimisega finantseeritud projek- 5 Grant financed projects' expenses tide kulud (riiklikud programmid 2001) (National programs 2001) 51 Maapõue programm 1 333 641 6 451 315 51 Earth crust program 52 Keskkonnateadlikkuse programm 2 192 053 11 985 419 52 Environmental awareness program 53 Veekaitse programm 44 546 423 64 204 563 53 Water pollution protection program 54 Välisõhukaitse programm 4 686 554 4 167 000 54 Air pollution protection program 55 Tehnika programm 1 728 647 1 133 832 55 Technology program 56 Jäätmekäitluse programm 21 560 331 28 083 351 56 Waste Management program 57 Looduskaitse programm 5 415 918 11 858 321 57 Nature protection program 58 Metsanduse programm 6 252 545 14 256 931 58 Forestry program 59 Jahinduse programm 102 500 2 312 329 59 Game Management program 510 Kalanduse programm 6 176 333 11 373 038 510 Fishery program 511 Maakondlik programm 350 000 7 149 879 511 Country program 512 Life programm 0 4 929 750 512 Life program program Kokku: 94 344 945 167 905 727 Total

6 Sihtfinantseerimisega finantseeritud projek- 6 Grant financed projects' expenses tide kulud (riiklikud programmid 2000) (National programs 2000) 61 Maapõue programm 30 000 229 921 61 Earth crust program 62 Keskkonnateadlikkuse programm 5 000 3 679 480 62 Environmental awareness program 63 Veekaitse programm 170 030 16 770 783 63 Water pollution protection program 64 Välisõhukaitse programm 0 2 116 059 64 Air pollution protection program 65 Tehnika programm 0 250 000 65 Technology program 66 Jäätmekäitluse programm 125 000 16 826 082 66 Waste Management program 67 Looduskaitse programm 0 2 332 284 67 Nature protection program 68 Metsanduse programm 0 3 980 155 68 Forestry program 69 Jahinduse programm 0 112 581 69 Game Management program 610 Kalanduse programm 658 727 2 928 497 610 Fishery program 611 Maakondlikud programmid 15 mk 211 105 611 Country program 612 Järelvalve programm 858 791 612 Supervision program Kokku: 988 757 50 295 737 Total

7 Sihtfinantseerimisega kaetud Eesti 0 11 508 843 7 Loans given by former Estonian Keskkonnafondi poolt antud laenud Environmmental Fund covered by grant

8 Eraldiste netojääk aasta lõpuks 149 773 870 145 524 976 8 Net appropriations as of year end (ülekantav osa) (transferred for next year)

9 Sihtfinantseerimisprojektidega seotud 19 606 759 8 706 565 9 Accounts payable for suppliers related võlad hankijatele with grant financing

10Eraldiste bilansiline jääk aasta lõpuks 169 380 629 154 231 541 10 Appropriations in the balance sheet (sihtfinantseerimise kohustus) (grant financing obligations)

61

Saatesõna 2 KIK-i nõukogu 3 KIK-i struktuur 3 4 Introduction 5 Composition of the Council of EIC 5 Structure of EIC Mis on SA KIK 6 What is EIC Rahvuslik programm National program 1 Maapõu 8 1 Earth Crust 2 Keskkonnateadlikkus 12 2 Enviromental Awareness 3 Veekaitse 16 3 Water Protection 4 Välisõhukaitse 20 4 Air Pollution Protection 5 Tehnika 24 5 Technology 6 Jäätmekäitlus 28 6 Waste Management 7 Looduskaitse 32 7 Nature Protection 8 Metsandus 36 8 Forestry 9 Jahindus 40 9 Game Management 10 Kalandus 44 10 Fishery 11 Maakondlik 48 11 Regional KIK-i töö ISPA projektide elluviimisel 50 The role of the EIC in implementing ISPA projects KIK’i töö keskkonnasektori välislaenude 54 EIC as intermediator of foreign vahendamisel environmental loans Kokkuvõte 58 Summary Raamatupidamise bilansid 60 Balance sheets Audiitori järeldusotsus 62 Independent auditors’ report

64 65 Keskkonnainvesteeringute Keskuse aastaraamat

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Rävala pst 8, 10143 Tallinn tel (0) 627 4171, faks (0) 627 4170 E-post info@kik ee

Koostatud KIK-i tellimusel juulis-augustis 2003 Tekstid ja toimetamine MTÜ Loodusajakiri Kujundus OÜ Wõrgu Wõlurid Trükk Prisma Print Raamatu trükkimisel on kasutatud Cyclus Print ja Cyclus Offsett ökopaberit Fotod / Photos

Tiit Hunt lk 8, lk 10, lk 20, lk 24, lk 29, lk 44, lk 45, lk 47, lk 48, lk 50 Raul Kask lk 6, lk 15, lk 54, lk 64 Toomas Kukk lk 32, lk 35 Tiit Kändler lk 12, lk 16, lk 17, lk 18, lk 28, lk 30, lk 40, lk 42 Marko Mumm lk 1, lk 53, lk 57, lk 58 Hendrik Relve lk 36, lk 38, lk 39 Priit Simson lk 49