TÖÖSTUS PANGANDUS INVESTOR PÄEVA TEGIJA Valitsuselt “ei” Est-Fori Nimekontroll lisaks Trumpi kaubandussõda tehase planeeringule ülekandele turvalisust kõigutab turge Rocca al Mare ja Kristiine Valitsus otsustas Est-For Inves- “Kui kaalukausil on klientide mu- USA presidendi Donald Trum- ti kavandatava tselluloositehase gavus ja maksete turvalisus, siis pi eestvedamisel kehtestatud ja kaubakeskustel uus juht riigi eriplaneeringu lõpetada. Est- on turvalisus olulisem,” leidis plaanitavad tarii id suurendavad Fori juhi Margus Kohava sõnul Eesti Panga asepresident Madis turgudel ebakindlust. Analüüti- oli valitsuse otsus etteaimatav. Müller, andes pankadele soovitu- kute hinnangul peavad kauban- Cityconi gruppi kuuluvaid Rocca al Mare “Investorite poolelt on kindlasti se kontrollida kontonumbri kõr- dustüli kinni maksma eelkõige ja Kristiine kaubanduskeskusi 13 aastat nördimust,” lisas ta. 2 val ka kliendi nime. 10 11 USA tarbijad. 14 15 juhtinud Mati Popsi asemel saab ette- võtte Eesti juhiks senine müügidirek- tor Helen Metsvaht. Metsvaht liitus Cityconiga 2015. aastal. Cityconi gru- pi tegevjuht Jurn Hoeksema põhjendas uue juhi valikut sooviga ettevõtte po- sitsiooni kindlustada ja arendada. “Meil on plaanis Rocca al Mare kaubanduskes- kust laiendada, selleks on detailplanee- ring algatatud,” ütles Metsvaht. Cityconil on Eestis 101 600 ruutmeetrit brutopinda, mille väärtuseks hindab ettevõte 304 miljonit eurot.

Reede, 22. juuni 2018 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK EUR/RUB Nord Pool Euribor nr 121 (5953) 3,90 eurot 1,158 0,864 10,324 73,825 35,56 –0,268

ETTEVÕTETE LIKVIDEERIMINE Maetud irmade üllatav surnuaed Enne irmamatja Kalev Sakjase turult lahkumist ilmus likvideerijate sekka uus tegija Kristo Kivimäe, kes seadis end sisse rahvusraamatukokku. 4 5

Pärast rendilepingu lõppemist jättis Kristo Kivimäega seotud irma rahvusraamatukokku maha hulga ettevõtteid. FOTO: ANDRES HAABU

KUULA Äripäeva Raadiot sagedusel 92,4 MHz. Raadiosaated on järelkuulatavad www.aripaev.ee/raadio Eesti majandust viib edasi toimetaja Aivar Hundimägi tel 667 0111 2 uudis [email protected] 22. juuni 2018

täna äripäeva raadios tööstus Kiirelt arenev jalgrattatootja Valitsuselt “ei” Est-Fori 7.00–10.00 “Hommikuprogramm.” Juttu­ ­tuleb ühest kiirelt arenevast jalgrattatoot­ jast ja valitsuselt punase tule saanud tsellu­ loositehase projektist just kommunikatsioo­ tehase planeeringule ni ­seisukohast. Stuudios on kiirelt are­neva et­ tevõtte Ampler Bikes juht Ardo Kaurit ning ­suur­projektide kommunikatsiooni tunnus­ Valitsus otsustas lõpetada Est-For Investi kavandatava tatud spetsialist, Agenda PR asutaja Indrek Raudjalg. tselluloositehase riigi eriplaneeringu menetlemise. Nagu juba tavaks, kiire pilguheit ka jalgpalli MMile Indrek Mäe vahendusel. ­ Saatejuhid on Eliisa Matsalu ning Meelis Man­ Eliisa matsalu, kristjan pruul del. [email protected] 11.00–12.00 “Kuum tool”. Seekordses saa­ tes on viimaste nädalate üks kuumemaid ­teemasid ehk idufirmade käekäik – mais ning juunis on mitmel Eesti idul õnnestunud ­kaasata investoritelt raha äri ­arendamiseks Valitsuse kabinetiistungil leiti, et on ilm- ning tuues Eestisse uue ­ükssarviku. Miks just nenud asjaolud, mille põhjal võib arvata, et nii on läinud ja mida võib tulevik tuua – neile Est-Fori tehase eriplaneering lõpuni ei jõua. küsimustele üritab ­saates vastata tehnoloogi­ Sellele on kõigi oluliste sihtrühmade vas- aettevõtja ja ­investor ­Allan Martinson. tasseis, rääkis peaminister Jüri Ratas pres- Saatejuht on Priit Pokk. sikonverentsil. 13.00–14.00 “Kinnisvaratund”. Teeme jut­ “Olen rõhutanud, et ei soovi eos nullida tu Euroopa Keskpanga võlakirjade ostu­ ettevõtjate initsiatiivi. Sellega kasvatatakse programmi lõpetamise mõjust ärikinnis­ terve ühiskonna jõukust. Arvesse tuleb võt- varaturule ning ka sellest, kas lõdvast ra­ ta aga keskkonna ja sotsiaalmajanduslikke hapoliitikast on olnud majandusele kasu. aspekte. Kohaliku arvamuse kõrvalejätmi- ­Saates osalevad Swedbanki investeeringute sega otsuseid langetada ei saa,” lisas Ratas. ­strateeg Tarmo Tanilas ja SEB majandusana­ Peaminister lubas Est-For Investi juh- lüütik Mih­ kel Nestor. tidega läbi rääkida, kas on võimalik leida Saatejuht on Aivar Hundimägi. paindlikkust nende plaanides, peamiselt 15.00–16.00 “Ettevõtlusraadio”. Teemaks asukoha suhtes. Peaminister Jüri Ratase valitsus otsustas eriplaneeringu lõpetada. Foto: Andras Kralla ­Industry 4.0 ehk rahvakeeles neljas tööstus­ Riigihalduse ministri Janek Mäggi sõnul revolutsioon, selle mõju Eesti majanduse­ läheb menetlemise lõpetamisega aega kaks le ning see, kuidas me saaks sellest kasu lõi­ kuni kolm kuud. “Kuulame ettevõtjad ära, vivad teenida kasumit, ja valitsust. Selgi- ajaline tarneleping. Kui metsakaitsjad sei- gata. Saate külaline on Aarne Toomsalu – viime läbi vajalikud toimingud ja siis lõpe- tamiskohustus on ikkagi arendajal,” ütles sid raiemahu vastu ja konkurendid kartsid ­materjalitehnik, tootearenduse asjatundja,­ tatakse see lõplikult. Tänase istungi järelm Reinsalu. toorme hinna pärast, siis saatuslikuks sai analüütik ja Eesti Leiutajate Liidu juhatuse­ oli, et valitsuse poliitiline otsus on alustada Est-For Investi tehase ehitamise kavanda- tehase plaanidele tartlaste vastuseis Ema- liige. Saatejuhid on Swen Uusjärv ja Mart eriplaneeringu menetlemise lõpetamist,” tav maksumus oli 800 miljonit kuni 1 mil- jõe-äärsele asukohale. Kohalike argumen- ­Opmann. ütles Mäggi eile pressikonverentsil. jard eurot. Ettevõtte taga on tuntud Ees- did olid, et Emajõe ökoloogiline seisukord Est-For Investi juhid on varem öelnud, et ti metsandusärimehed Margus Kohava ja on juba halb ning nii suure punktreostuse riigi eriplaneering on ainus planeerimis- ­Aadu Polli. Ettevõtte tuumikinvestorid on lisandumine ei oleks isegi Euroopa veedi- Äripäeva raadiot saab kuulata Tallinnas viis, kuidas nende tehas võiks teoks saada. endised Sylvesteri omanikud, kes nüüd vea- rektiiviga kooskõlas. ja Harjumaal sagedusel 92,4 MHz ning igal- Mäggi märkis, et kuigi kavandajad on öel- vad ettevõtteid nagu Combiwood ja Kaamos Tehase algatajad kinnitasid, et õiglase ot- pool mujal Äripäeva veebi kaudu. nud, et neil n-ö plaan B puudub, ei tähenda Group, aga ka konkureerivad metsatööstu- suse saab langetada alles pärast uuringuid, see, et plaan B nüüd kiirelt tekkida ei võiks. rid, näiteks ASist Lemeks. kuid vastasleer pidas neid ebavajalikuks, Est-For Investi juhatuse liikme Margus Valitsus algatas riigi eriplaneeringu sest Emajõe seisukorra kohta on pikaajali- Eesti majandust viib edasi Kohava sõnul on aga investorite seisukoht koostamise Est-Fori palvel mullu maikuus. sed uurimistulemused juba olemas. Ka kar- siiamaani olnud, et nad on huvitatud teha- Selle eesmärk oli leida planeeritavale Est- deti Tartus, et kõikvõimalike uuringute jä- se võimaliku rajamise uurimisest vaid ühes For Investi puidurafineerimistehasele so- rel otsitaks lihtsalt ümbernurgavõimalust asukohas. Otsus edasise kohta langetatak- bivaim asukoht Viljandi ja Tartu maakon- planeering ikkagi kinnitada, ja Tartu lin- se lähinädalatel. nas Emajõe läheduses ning koostada sobi- navalitsus andis eriplaneeringu menetluse Mäggi pidas eriplaneeringu ebaõnnestu- vasse asukohta detailne lahendus ehitus­ kohtusse, kus esimeses astmes saadi lüüa. mise põhjuseks ettevõtjate koostöö ebaõn- õiguse määramiseks. Viimase võimalusena pakkusid arenda- nestumist kohalike inimeste ja omavalitsus- jad asukohana Tartust veidi eemal asuvat Ta- Toetajad lõppesid otsa tega. “On näiteid, kus koostöö on väga häs- biveret, kuid see ettepanek leidis samuti tu- ti õnnestunud ka vaatamata algsele vastas- Riigi eriplaneeringu koostamisel kohustus- gevat vastuseisu. seisule. Eelkõige on ettevõtja enda ülesan- like keskkonnamõju strateegilise hindami- ne tegutseda sel viisil, et jõuda soovitud tu- se ja muude uuringuteni eriplaneering ei Ei saa samastada ühe tehase lemuseni,” ütles Mäggi. jõudnudki, sest põhjustas väga teravat vas- arendajaid, kes soovivad teenida Isamaa liige ja justiitsminister Urmas tuseisu Tartumaa, eriti Tartu elanike seas. kasumit, ja valitsust. Selgitamis- Reinsalu märkis, et eriplaneering katkes- Samuti tekitas nii konkurentide kui ka loo- kohustus on ikkagi arendajal. tati ülekaaluka avaliku huvi tõttu. “Ei saa duskaitsjate pahameelt see, et RMK ja Est- samastada ühe tehase arendajaid, kes soo- For Investi vahel on plaanis sõlmida pika- justiitsminister Urmas Reinsalu Jaama küla, Illuka vald 3 hoonet (664 m2, 188 m2, 979 m2) Est-For: investorid on nördinud

Katastritunnus: 22901:008:0175 Est-Fori juhi Margus Kohava sess välja nägema hakkab,” üt- nende plaanides, peamiselt asu- Küsimuse peale, kas valitsu- Üldpind: 1831 m² sõnul ei ole praeguste teadmis- les ta. Kohava sõnul on Est-Foril koha suhtes. Kohava sõnul on se otsus eriplaneering lõpeta- Krundi suurus: 21 400 m² te juures investoritel huvi te- plaanis juuli alguses kohtuda aga investorite praegune seisu- da tekitab ka nördimust või oli hast mujale rajada, kuid nen- investoritega, kellega siis olu- koht siiani olnud, et nad on hu- see etteaimatav, vastas ­Kohava, Tel: +372 516 4685 de lõplik seisukoht selgub juu- korda arutatakse. “Eks nad siis vitatud tehase võimaliku raja- et pigem siiski ette­aimatav. “In- Kristo Kalvistu li alguses. otsusta, kuidas edasi tegutse- mise uurimisest vaid ühes asu- vestorite poolelt on kindlas- e-post: [email protected] “Ega mul palju kommentee- da, kui üldse,” lisas ta. Praegu kohas. “Praeguse teadmise juu- ti nördimust,” ütles ta. Kohava rida ei olegi, kuulasin just va- ei ole veel teada, millal minist- res ma ütleks, et alternatiivi märkis, et Est-For saab samas litsuse pressikonverentsi… Eks riga kohtutakse. pole, kuid ootame juuli alguse ka valitsuse olukorrast aru – va- me ootame riigihalduse minist- Peaminister lubas Est-For In- kohtumise ära,” ütles ta. “Inves- limised on ukse ees ja kodani- rilt lähemaid selgitusi ja kohtu- vesti juhtidega läbi rääkida, kas torid vaatavad uuele olukorra- kelt oli suur surve eriplaneering Kinnistu heas seisukorras. mist, kuidas lõpetamise prot- on võimalik leida paindlikkust le otsa ja teevad siis oma otsuse. lõpetada.

79:)4‡):%7)-/097)(.%033(971%8/%( reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 22. juuni 2018 [email protected] reklaam 3

MILLINE ON SINU?

Teemantide kogukaal karaatides 0,56ct. Valge, roosa või kollane kuld prooviga 750. Sinu väärisehete e-pood www.e-jewels.ee

Valikuga tutvumiseks ja konsultatsiooniks broneeri aeg meie kontoris: [email protected], +372 6 609 609 ejewels.ee e_jewels toimetaja Aivar Hundimägi tel 667 0111 4 uudis kaanelugu [email protected] 22. juuni 2018 amet Uus firmamatja lahkus turult üllatavalt kiiresti Enne firmamatja Kalev Sakjase turult lahkumist ilmus likvideerijate sekka uus tegija Kristo Kivimäe, keda sellel alal pikalt tegutsenud Raul Pint arvas olevat ettevõtluskeelu saanud Sakjase kattevari. marge väikenurm Raul Pint (pare- [email protected] mal) leiab, et firma- de likvideerijate sekka lisandunud Kristo Kivimäe jät- kas Kalev Sakjase Värskes ametis pidas salapärase taustaga (vasakul) tööd, kuid Kristo Kivimäe vastu aga vähem kui aasta. viimane lükkas Raul Pindi hinnangul ei mahu tema kõr­ selle väite ümber. vale teisi tegijaid, sest turumaht on liiga väi­ Fotod: Andras Kralla, ke. Erand oli aastaid Pindiga konkureeri­ raul mee nud Kalev Sakjas, ettevõtete matja, kes aasta alguses loobus ärist, kui kohus määras tal­ le ettevõtluskeelu. Viimati mullu suvel kaht­ lustuse saanud Sakjas väitis, et otsustas lah­ kumise varem, sest firmade likvideerimise äri “ei ole enesest lugupidavale inimesele eneseteostust võimaldav”. Mullu käis läbi, et Sakjasel on aja jooksul kogunenud seo­ seid rohkem kui 500 ettevõttega, mille ko­ guvõlg ulatub 8 miljoni euro juurde. Läinud sügisel enne Sakjase mängust väljaastumist saabus uus tegija Kristo Kivi­ mäe. “No see on küll tore! Hea, et järelkasvu Üks kukub Veel hiljuti kindel, et ta ilmselt tegeleb poolte kokku­ on. Põld ei jää tühjaks vähemalt,” rõõmus­ välja ja teine toimis koduleht leppel firmade ülevõtmisega. Millistel mo­ tas Sakjas veel läinud kuul. tuleb asemele. kautaspartners. tiividel ta seda teeb, ei ole võimalik leitava­ Sellel alal pikalt, 1990. aastatest tegutse­ Järelikult on ee, kus figureeris te andmete alusel öelda.” ka Kristo Kivimäe nud Raul Pint tõstatas aga küsimuse, kas Ki­ selles segmen- Kivimäega sai Äripäev ühendust, kui saa­ vimäel ja Sakjasel võib olla seos ehk siis vii­ koos oma foto ja tis juuni alguses talle küsimused. Kivimäe dis nõudlust. mane jätkab tööga varjatult. Sellest kuuldes kontaktandmetega, teatas, et ei ole üle kuu aja likvideerimis­ ei hoidnud Sakjas emotsioone tagasi. Turul üritab ta kuid nüüdseks on äriga enam tegelenud. Samas ei vastanud (Kivimäe – toim) koduleht suletud. ta näiteks küsimustele, kas tal on seos Sak­ Üks läks, teine astus asemele umbes samasse jasega, miks ta turule tuli ja kuidas ostetud Miks nimetab Pint Kivimäed Sakjase jä­ kohta minna. firmades üles jäänud kohustustega tegeles. reltulijaks? “Kohati on mul tunne, nagu Raul Pint peab Kris- “Äri põhitegevuseks oli mõeldud tavapära­ ta oleks. Äkki on samas laevas?” ütles Pint. to Kivimäed Kalev se likvideerimisteenuse pakkumine ärisea­ Ta siiski ei julge pead anda, et Sakjas ja Sakjase järeltulijaks dustiku tähenduses,” ütles ta. Kivimäe teineteist teavad. Küll ei salli loo­ Kas tal on õigusharidus või on end kodu­ dus tühja kohta, lisas Pint. “Üks kukub väl­ lehel õigusbürooks nimetavas Kautas Part­ ja ja teine tuleb asemele. Järelikult on selles Temal on Pint ise nimetab uusi tegijaid enda kloo­ välja lülitatud. Kautas Partners eksisteerib nersis tööl juristid? “Oli koostöökokkule­ segmendis nõudlust. Turul üritab ta (Kivi­ kõikide asja- nideks, kes suudavad vaid madalama hin­ ka firmana, kuuludes ettevõttele CBK Con­ pe advokaadibürooga, kes vajadusel pank­ mäe – toim) umbes samasse kohta minna.” de kohta ikka naga konkureerida. Kivimäe kliente pidas sult, mille juhatuses on Kivimäe, firma oma­ rottidega tegeleks,” seisab Kivimäe kirjas. Sakjas ei jää Pindile võlgu. “Kahju, et ta öelda... Ka Pint lahjaks. “Hinnatundlikud,” selgitas nik on rootslane Daniel Arvid Mörn. Mõle­ “Kuna turg nõuab midagi muud, lõpetasi­ pead ei anna. Poleks suurem asi kaotus,” pärast lahingut ta, mida mõtleb. “Sellised, kes üritavad iga mal mehel on kehtetuid ja kehtivaid seoseid me tegevuse.” torkas ta. granaadiga veel 50 eurot säästa.” ettevõtetega üle 30. Napis vastuses pidas Kivimäe oluliseks Seega lükkas Sakjas väite enda ja Kivimäe Veebruaris oli Pindi hinnangul Kivimäel Paljude üle võetud firmade omanikud rõhutada, et on järginud seadust. “Ükshaa­ võimalikust seosest kindlalt ümber. “Ei ole vehkida… See veel hea saak – ostis vähemalt kümme fir­ ongi kas Kautas Partners või CBK Consult val isiklikke teemasid avalikult lahata ei isegi kuulnud temast,” sõnas Sakjas. lõpeb tal üks- mat. “Märtsis oli seitse ja siis on elu läinud ja juhatustes Kivimäe või Mörn. Ettevõtted soovi,” sõnas ta. Lisaküsimustele ta ei vasta­ Ta ei mõista, miks Pint nii oletab. “Kas ta kord halvasti. kehvaks,” jutustas Pint. “Arvan, et ta paneb saavad ka värvikad nimed: Puhkarahus321, nud, öeldes läinud nädalal vaid, et on vastu­ vaatas hommikul kohvipaksult, et Kivimäe Kalev Sakjas Raul miinust. See turg ei ole kullaauk, turu ko­ Pimeduseluigevalgus, Prillidmaas, Tuntud­ se juba saatnud. võib olla Sakjasega seotud? Temal on kõiki­ Pindi kohta gumaht on kuus ehk 50 000–60 000 eurot. õunad, Gangstarlander, Sõrnikud, TartuTal­ Klientidel ähmane mälestus de asjade kohta ikka öelda... Ka pärast lahin­ Ei ole põnev.” linn Ilukajakas ja nii edasi. Enamikul ette­ gut granaadiga veel vehkida… See lõpeb tal Kui palju Pint ise teenib, ei selgu. “Oi, võtetest on üleval ka maksuvõlad. Oma klientidele ei ole Kivimäe eredalt mäl­ ükskord halvasti,” ütles Sakjas. mis… Vähe,” jäi tema vastuseks. Mörniga ei õnnestunud kontakti saa­ lu sööbinud. Kui Kivimäe ettevõtte kodu­ Mis mõttes halvasti? “Ta lihtsalt püüab da, kuid tema nimekaim Facebookis sõnas, lehel märgitud telefoninumber oli välja Pidas baari turgu enda jaoks puhtaks teha. Püüab ühte et neid ühendab kauge sugulusside. “Meid lülitatud, üritas Äripäev teda kätte saada ja teist enda teelt lükata ja tahab olla ainus, Kivimäe figureeris meedias aastal 2009, kui aetakse sageli segamini. See ei ole alati hea, numbritelt, mille taga on ostetud firmad. kes likvideerimisega tegeleb. Enda kiitmi­ pani Pärnus püsti vesipiibubaari. Kohaliku kui nii juhtub,” sõnas nimekaim, lisades, et Vastasid endised omanikud. ne, teiste allasurumine, häbistamine ja lai­ lehe Pärnu Postimehe veergudele jõudis ta ei ole Mörni aastaid kohanud ja rohkem ta “Ma isegi ei tunne sellist inimest,” sõ­ mamine on see, mida ta teeb.” sellega, et baar Hookah Lounge pidi ajuti­ küsimustele ei vastanud. nas esmalt ettevõtte Nubira varasem juht ja Sakjase endise konkurendi Pindi sõnul selt uksed sulgema, sest nende tegevus oli Mai lõpus heitis Sakjas Kivimäe tegemis­ omanik Kairi Einmann, kuigi endise firma polnud Kivimäe likvideerimisärisse as­ tubakaseadusega vastuolus. tele pilgu peale. Talle jäid silma firmade lõ­ mainimine seda muutis. Deko Elekter va­ tumine ootamatu. “Viimase kümne aasta Hilisemast ajast Kivimäe kohta infot ei busad nimed. “Paistab, et loomelise mõtte­ rasemale omanikule Elger Juhkamile mee­ jooksul on selliseid umbes 20 tulnud. On leia, kuni mullu septembris ilmus Ärile­ lennu liigse puudumise käes need härrad ei nus Kivimäe kiiremini. “Ostis minult ühe tulnud suure hurraaga turule ja mõelnud, hes sisuturunduslugu, kus Kivimäe rääkis kannata ja see ei ole etteheide, vaid pigem firma ära. See oli ammu, pool aastat tagasi et leidsid megabisnise. Neid tuleb ja läheb. firmade likvideerimisest, mida pakkus ni­ tunnustus neile,” lausus ta ja rääkis, et ku­ vist juba,” sõnas Juhkam. Kivimäega võttis Sakjas küll püsis jube pikalt paigal,” lausus me all likvideerimine24.ee. Kui see toona na Kivimäe ajab äri kodulehel nii oma nime Juhkam ühendust, kui sai temalt likvidee­ Pint veel maikuus. “Nüüd tuli Kivimäe. Mi­ ilmselt olemas oli, siis praegu enam mitte. all kui ka enda pildiga kodulehel, jätab see rimist reklaamiva kirja. “See on ehitusäri. nu jaoks on ta üks neist, kes on tulnud, kat­ Hiljaaegu toimis lehekülg kautaspart­ hea mulje. “Ta ei varja, mida teeb, ja seletab Olen alltöövõtja, igasugused asjad tulevad setanud ja varsti kaob.” ners.ee, kuid nüüdseks on ka see suletud. lahkelt, mis ja kuidas.” ette. Mingil hetkel tuleb asi ära lõpetada,” Nagu sel kuul Kivimäe vastusest selgus, Likvideerimist ja firmade vahendamist pak­ Soetatud ettevõtete juhatusse läinud Da­ selgitas ta, miks firma maha müüs. Võima­ siis tegelikult ei pannud Pint mööda – Kivi­ kunud lehel oli nii Kristo Kivimäe foto kui niel Arvid Mörnist on Sakjasel konkreetsem lik, et firmal jäi üles kohustusi, tõdes Juh­ mäe loobus ärist. ka tema telefoninumber. Viimane oli aga arvamus. “Ettevõtete arvu vaadates on üsna kam. Ettevõttel on 3500eurone maksuvõlg. 22. juuni 2018 5 amet Äri rahvusraamatukogus

Kivimäe kohtus ettevõtetest vimäe juhitud Kautas Partners lahti saada tahtnud klientide- jäi raamatukogule võlgu. Kivi- ga Rahvusraamatukogus, mis mäe põhjendas võla tekkimist ettevõtjatele ruume rendib. Le- majanduslike raskustega. Uus firmamatja lahkus turult üllatavalt kiiresti ping lõppes, kui Kivimäe võl- Rendilepingu lõpetas raama- gu jäi. tukogu mai alguses, aga Sepp Firmad, millega Kivimäe te- ootas veel võla tasumist. Sepp geles, kirjutas ta Rahvusraama- meenutas viimast vestlust Ki- tukogu aadressile. Turvajuhile vimäega. “Küsisin, miks mul- Katrin Sepale on see uus info. “Jä- le tundub, et ta hoiab kohus- relikult peame lisama lepingus- tustest kõrvale. Kristo Kivimäe se punkti, mis keelab ettevõtteid vastas selle peale: “See telefon meie majja registreerida.” võib kogemata merre kukku- Sepp kohtus Kivimäega mul- da,”” rääkis Sepp. “Rohkem po- lu suve lõpus ja nad arutasid le ma temaga kontakti saanud, rendilepingu tingimusi. Sepp ta ei vasta e-kirjadele ja telefon mäletab ähmaselt, et jutt käis on välja lülitatud.” arvutitöö tegemisest ja Kivimäe Pärast seda, kui Äripäev saa- jättis talle hea mulje. “Aasta lõ- tis Kivimäele küsimused, kus ka puni oli kõik korras, aga aasta võla kohta uuris, võttis Kivimäe alguses algas trall,” lisas Sepp. raamatukoguga ühendust ja lu- Tralli all mõtles Sepp, et Ki- bas võla maksta.

kommentaar Haihtuvad ettevõtted

Marie Rosin Ühes kuus sundkustutakse­ võlausaldajate liidu juht keskmiselt 1000 äriühingut Eestis saab äriühinguid lõpe- ja üksnes 100 äriühingut läbi- tada likvideerides või pankro- vad ametliku menetluse. Ma timenetluses, samuti teise et- ei tea, kui palju likvideerimi- tevõttega ühinedes. se teinud ettevõtetest dividen- Likvideerimismenetlus tä- de on maksnud, aga võrdlu- hendab, et äriühingu oma- seks on kõrvale panna 1000 nik otsustab vabatahtlikult likvideeritud ettevõtet kuus, ettevõtte tegevuse lõpetada. mis lihtsalt kaotatakse, ilma Omanikul tuleb müüa ette- et me teaks, millised varad ja võtte varad, saada kätte nõu- tasumata kohustused sellega ded ja maksta kohustused. Jä- kustutatakse. Sundkustuta- relejäänud rahast arvestatak- mise käigus kustutati eelmi- se maha sissemakstud põhi- sel aastal Inforegistri andme- kapital ja kui sealt midagi jä- tel umbes 70 miljoni väärtu- rele jääb, tuleb tasuda riikli- ses võlgu tasumata maksude kud maksud ehk dividendid. ja võlausaldajate nõuetena. toimetaja Aivar Hundimägi tel 667 0111 6 uudis [email protected] 22. juuni 2018

ümarlaud Aktsiisipoliitika on andnud hoogu varimajandusele Kõik varimajanduse näitajad on aktsiisipoliitika pärast eelmise aastaga võrreldes halvemaks läinud, ütles maksumaksjate liidu tegevjuht Lasse Lehis.

Eliisa matsalu Kange alko- [email protected] holi turul toimu- nud muutused on ebaloomuli- kud ning neist ei võida keegi. Eile toimus aktsiisipoliitika ja varimajan- duse teemaline ümarlaud, kus maksuamet, alkoholitootjate konjunktuuriinstituut, kaubandus-tööstus- ja maaletoojate koda ja maksumaksjate liit andsid ülevaate liidu tegevjuht Triin aktsiisipoliitika üldistest trendidest ja ­selle Kutberg mõjust varimajandusele ja ettevõtlusele. Äripäeva raadio hommikuprogrammis käis teemast rääkimas maksumaksjate ­liidu tegevjuht Lasse Lehis, kes võttis probleemi kokku sõnadega, et seis ei ole sugugi hea. “Aktsiisi teemadel on esimese asja- na ­inimestel meeles Lätiga seonduv ja sel- Maksumaksjate liidu tegevjuht Lasse Lehis on ka ise käinud Lätis alkoholipoes, võrreldes seal toimuvat laulupeoga. FOTO: ANN VAIDA le ­pinnalt on asjad läinud päris hulluks,” ­ütles Lehis. Eilne ümarlaud ei keskendu- nud aga õlleaktsiisile, vaid ka kütuse- ja tu- kuidas Lätis ostetud, tarbitud ja ka edasi Ka kaubandus-tööstuskoja peadirektor tekkinud 2015. aastal kehtestatud järskude bakaaktsiisile. Samuti anti ülevaade olu- müüdud alkoholi ja tubakat nimetada. “Va- Mait Palts nentis, et varimajanduse kasvule aktsiisitõusude tulemusena. Kange alkoho- korrast ümbrikupalkadega, millega on nasti oli lihtne – kui sigaretipakil oli Vene- on tõuke andnud riigi viimase aja läbimõt- li turul toimunud muutused on ebaloomu- ­maksuamet sel aastal vägagi kimpus. Vii- maa märk, oli tegu illegaalse tootega. Nüüd lematud ja põhjaliku mõjuanalüüsita teh- likud ning neist ei võida keegi,” ütles liidu mase ­kohta ­ütles Lehis, et konjunktuuri­ aga, kui inimene ostab Lätist õlut ja sigaret- tud otsused. “Inimesed näevad lõunapii- tegevjuht Triin Kutberg. instituudi ­värske uuringu järgi on selgelt te, siis see on veel legaalne. Kui aga ostab ril kaupade ostmises kasumlikkust, mis- Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esi- näha, et üha rohkem inimesi ei pea ümb- tuttavalt Lätist toodud kaupa, siis see pole tõttu seda ka tehakse. Kui see rada on ju- mees Taavi Salumets märkis, et maksu- ja rikupalga saamist taunitavaks, vaid pigem legaalne,” selgitas Lehis, miks statistika on ba sisse käidud, siis selle levikut on pea või- tolliameti mõne aasta tagune suurem pin- lepib sellega. pea peale pööratud. matu piirata. Inimeste tarbimisharjumus- gutus tubakatoodete salaturu kontrolli alla Küsimuse peale, kas ta ise on Lätis alko- te muutmiseks peab riik aktsiiside tõst- võtmiseks kannab senini üldises plaanis vil- Läti ka sigaretimaa holipoes või tanklas käinud, vastas Lehis, et mise asemel panustama sisulisse tegevus- ja. “Samas on põhjust ettevaatlikuks skep- Muutunud on ka see, et kui varem toodi sa- muidugi on. “Olen seal käinud juba sellepä- se, alates teavitusest kuni noorte huvitege- siseks. Näeme, et alkoholi­ostudest võimen- lasigarette peamiselt Venemaalt, siis nüüd rast, et näha, mis seal toimub. Olukord mee- vuseni, mitte otsima probleemidele lahen- dunud piirikaubanduse mõju on jõudnud tuuakse neid rohkelt ka Lätist. Kui 21% kon- nutab laulupidu,” ütles ta. dusi seaduste ja maksusüsteemi muutmise edasi teiste kaupadeni, sealhulgas tubaka- junktuuriinstituudi uuringule vastanutest Eilsel aktsiisipoliitika ja salaturu ümar- abil,” rõhutas Palts. toodeteni. Lähiajal kasvavad riskid veelgi. ütles, et nad käivad ise Lätist sigarette ost- laual toodi välja, et hiljutised järsud aktsii- Eesti radikaalse aktsiisipoliitika tõttu tõusis Läti napsist võib saada salakaup mas, siis 25% vastas, et laseb kaupa tuttava- sitõusud ning sellest tulenev piirikauban- keskmise Eestis ja Lätis müüdud sama brän- tel sealt tuua. “Peame need kaks protsenti 23 duse levik on loonud soodsa pinnase vari- Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu prog- di paki hinnavahe seniselt 30 sendilt 50–60 kokku liitma ja saame päris hirmutava tu- protsenti majanduse kasvuks. noosi kohaselt müüakse selle aasta lõpuks sendini. Seetõttu näeme juba praegu, et rii- lemuse,” rääkis Lehis. rohkem kanget Lehise sõnul on aktsiisipoliitika tulemu- Läti piiripoodides 3,5 miljonit liitrit kan- gikassale negatiivset, ent formaalselt legaal- “Lisaks kõigele muule, mida ettevõtjad alkoholi müüak- sel ilmnenud mitu negatiivset mõju, mille get alkoholi, mis on 23% rohkem kui mullu. set piirikaubandust hakkab täiendama eba- on aktsiisipoliitikale ette heitnud – maa- se tänavu Läti eest hoiatati juba selle tegemise ajal. “Kah- “See on alkohol, millest võib saada illegaal- seaduslik piirikaubandus, kus Lätist tuuak- poed pannakse kinni, Soome turistide arv juks on praeguse aktsiisipoliitika tulemu- se turu osa, sest ajal, mil kodumaine müük se tooteid Eestisse edasimüügiks. Piirikau- piiripoodides väheneb, majutus ja transport kannata- sena hoo sisse saanud piirikaubandus ning on drastiliselt vähenenud, langes kange al- banduse netomõju Eesti tubakatoodete tu- vad –, on mõtlematu õlleaktsiisi tõus pan- alkoholitootjate kasvanud salaturg. See on jätnud Eesti ühis- koholi tarbimine möödunud aastal väga ta- rule on 2018. aasta esimesel poolel mitme- nud põntsu ka meie statistikale,” rääkis Le- ja maaletoojate konna ilma vajalikest maksutuludest. Tek- gasihoidlikult. Olukord, kus Lätist pärinev kordistunud – siinsete kauplejate kahjuks. his. Nimelt pole tema sõnul uuringud enam liidu prognoosi kinud olukord vajab süvendatud analüüsi muidu legaalne alkohol muudetakse Ees- Mõjutab see aga kogu tarneahela käekäiku adekvaatsed, kuna inimesed ei tea enam, järgi. ning aeg on vigu parandada,” ütles Lehis. tis edasimüümisel illegaalse turu osaks, on ja muidugi ka aktsiisilaekumisi,” ütles ta.

kaubandus Cityconi Eesti keskustel uus juht

Pikalt Rocca al Mare ja Kristii- tast, viis aastat oli ta ka kont- ne kaubanduskeskust juhtinud serni Taani äride juht. 12 aasta Mati Popsi asemel saab ette- jooksul laiendas Citycon Rocca võtte Eesti juhiks senine­ müü- al Mare kaubanduskeskust, os- gidirektor Helen Metsvaht. tis ja laiendas Kristiine Keskust, “Meil on plaanis Rocca al Ma- soetas ja müüs Mustamäel asuva re kaubanduskeskust laiendada, Magistrali keskuse ning Leedus selleks on detailplaneering al- Mandarinase keskuse. gatatud,” märkis Metsvaht. Cityconil on Eestis brutopin- Helen Metsvaht liitus Cityco- da 101 600 ruutmeetrit, mil- niga 2015. aastal. Ta on kauban- le väärtuseks hindab ettevõte duskinnisvaraga tegelenud ja 304 miljonit eurot. Keskusi kü- arendusprojekte nõustanud ala- lastati mullu 13 miljonit korda, tes 2007. aastast ning neist kolm külastuste arv on viimasel ajal aastat juhtinud ka Järve Keskust. kahanevas trendis. Käive Eestis Mati Pops juhtis Cityconi Ees- ulatus 22,2 miljoni euroni. ti ja Balti haru alates 2005. aas- äripäev.ee 22. juuni 2018 7 amet Alexela Oil sai uue tegevjuhi Betoonmüürikivid

Jaroslav Tavgen Alexela Oili uueks [email protected] juhiks saab Ain Lennart Käämer Kuusiku asemel et- [email protected] L = 485 mm tevõtte suuromani- Kütusefirma Alexela Oili juht ku Heiti Hääle tütar SUUR SARI Ain Kuusik ei jätka alates eilsest Maria Helbling. oma töökohal. FOTO: RAUL MEE “Alates tänasest ei ole mina www.raekivi.ee | 55500560 | [email protected] enam Alexela Oil tegevjuht. Ma jään seotuks Alexela Groupiga, olles Alexela Groupi ja Alexe- la Varahalduse nõukogu liige,” kirjutas Kuusik eile. Uueks tegevjuhiks saab Ale- Lühidalt xela Energia ASi juht Maria Ungari lennufirma hakkab Helbling, kes on Alexela suur- Tallinnast Kiievisse lendama omaniku Heiti Hääle tütar. “Ma- ria on grupis töötanud üle kol- Ungari lennufirma Wizz Air alustas eile lenda- me aasta. Ettevõtted on sarna- mist Tallinnast Kiievisse. sed ja kui ühe inimese käes on ge ei tähenda kogunemist kord Ühinemine on uue tegevjuhi­ Wizz Air lendab Airbus A320 lennukitega. terve meeskond, siis loob see kuus koosolekule. “See on täis- sõnul olnud pidev ja jätkub ka Liinil Tallinn–Kiiev toimuvad lennud kolm kor- uue sünergia,” põhjendas Kuu- väärtuslik töökoht, nii et pen- edaspidi. Juhatuste ning juhti- da nädalas. sik otsust. sionile ma ei lähe,” lisas ta. mise ühildamine on vaid üks 17. septembril alustab Wizz Air lendamist Tal- 102 samm selles. Juriidiline koon- linnast Londonisse Lutoni lennujaama. Varem läbi räägitud teema tanklat ja 31 tanklapoodi Tulevikus koondutakse üheks dumine toimub kaugemas tu- Äripäeva venekeelne sõsarleht on Alexela Oilil. Helblingi sõnul on grupi ees- levikus. BLR T omanikud kasutavad Malta Delovõje Vedomosti küsis Kuu- märk kaotada piiritlus Alexe- 15 aastat varifirmat sikult, et oleks ju olnud võima- la Energia ja Alexela Oili vahel lik ka vastupidi, et tema oleks tas Maria Helblingi poolt. “Mi- ning ehitada üles ühtne Alexela. Väikeste vaheaegadega jõudis Konkurentsitult kõige usinamalt maksupara- olnud nende kahe ettevõtte na kui omanik olen väga rõõ- Seda nii organisatsiooni­siseselt Kuusik olla Alexela Oili juhatu- diise kasutavad eestlased on Balti Laevare- juht. mus, et ta sellele ametikohale kui ka kliendi jaoks. ses alates aastast 2002. monditehase (BLRT) suuromanikud perekond “Ütlen ausalt, et rääkisime asub. Ja ka mina ei kao kuski- “Meie unikaalne ja kõikehõl- “Olen Alexela Oili juhtinud Berman, kirjutas Postimees. Mariaga sellest juba kolm aas- le,” rääkis ta. mav energiaportfell võimaldab rohkem kui 15 aastat ning lä- Varidirektorite juhitud firmasid on neil nii Mal- tat tagasi. Siis me lihtsalt ei Kuusik ütles, et kohtub tä- kliendile pakkuda megavatte bi elanud nii suuri majandus- tal kui ka alles hiljuti Panamas, selgus äsja lek- teadnud, millal see juhtub,” üt- na uue nõukogu esimehe Aivo igas formaadis: kõik vajadused kriise, salakütuse vohamist kui kinud dokumentidest. les Kuusik. Adamsoniga. “Hakkame tema- mugavalt ühest kohast. Nii täna ka turu korrastumist,” märkis Panama kurikuulsa advokaadibüroo Mossack­ Ta ütles, et on grupis tööta- ga plaane tegema. Samamoo- kui ka homme, mil tema ener- Kuusik. Fonseca uuesti lekkinud 1,2 miljonit kirja ja do- nud juba 15 aastat ja tal on sel- di ka omaniku Heiti Häälega,” giatarbimise harjumused või- Eesti ühe suurema kütuse- kumenti jõudsid Süddeutsche Zeitungi kaudu­ les ka osalus. “See on väga väi- ütles ta. vad olla kardinaalselt teised,” müüja Alexela Oili käive oli rahvusvahelise ajakirjanduse konsortsiumi ke,” täpsustas ta. Tema sõnul on ettevõte nii- rääkis Helbling klientide jaoks 2016. aastal 122,2 miljonit eu- kätte, nimekirjast leiab ka Eestiga seotud äri- Kuusik ütles, et tema hääle- võrd suur, et olla nõukogu lii- olulistest muutustest. rot. mehi.

Võru tulevikumaja: lukskorterid, tähetorn ja köistee spordihooneni

25aastaseks saanud Võru ehitusfirma ta- rulisemal ajal leida. Oleme ka peatöövõttu sikeskus 75 meetrit kõrge, s.o. üle kahe kor- hab rajada 25korruselise konverentsikesku- teinud ja teeme seda ka praegu usinasti, mis ra kõrgem kui Ööbikuoru torn ja Võru kõr- se, kuhu mahuks ka luksuskorterid ja obser- ongi kahtlemata väga vajalik toimetamisviis, gemad majad. Hoone keskel oleks kiirlift, vatoorium. aga see pole nagu ikka see päris ehitamine,“ mille ümber trepp ja igal korrusel üks luk- 25 aastat Võrumaa ehitusfirmat ASi Kur- tõdeb Needo. Tema sõnul on areng ehituses suslik majutuskorter. mik vedanud Andri Needo sõnul tuli hea või- nii nagu mujalgi olnud pöörane: kasutusse Visioonile seab piirid ainul kujutlusvõime malus firmale aluse panemiseks temani ise. on tulnud täiesti uued materjalid ja spetsia- „Juhtus hea äri olema. 28 000 krooni eest sai liseerumine läinud väga filigraanseks. 25meetrise läbimõõduga klaaskupliga kae- üks hoone ostetud, tükkideks võetud ja 500 „Näiteks suurel ehitusel tegeleb krohvi- tud konverentsisaali keskel on teleskoop 000 eest jupphaaval püsti pandud. Jah, olid misega üks seltskond, pahteldust teevad tei- tähtede vaatamiseks ning Riia, Pihkva ja ajad!“ meenutab Needo esiotsa, kuid lisab sed spetsid ja ülikvaliteetset värvikihti pää- Tallinna poolt saabuvate turistikolonnide siis, et saadud kasumiga üksi poleks saanud sevad värvima ainult kolmandad, kellel pah- liikumise otseseks jälgimiseks. Üle kupli mingit firmat teha. Koostööaltid ja töökad teldamine oodatud tasemel ei tarvitse üldse serva saab nautida langevarjuhüppeid. Li- inimesed olid ikka põhi. õnnestuda. Ja ehitised on huvitavad, lausa saks on igasugused võimalused – kiirlift lif- „Minu juhtimiskogemus tuli Võru KEK- kunstiteosed ning ehitajad kunstnikud. Nii tisõidu õppimiseks, trepp trepivõidujook- ist, kus olin töötanud 17 aastat erinevatel et põnev on see elu, kui demograafia peale ei suks 75 meetri kõrgusele, köistee spordi- ametikohtadel, nendest neli aastat peain- mõtle. Täna ei mõtlegi.“ hooneni liuglemiseks, drooniotseühendus senerina. Siis töötas KEKis 560 inimest. Kõ- Tamula randa, kasvanud Väimela ujula ja Kiilvaivundamentide looja va kooperatiiv oli,“ selgitas ta ja lisas, et laienenud Kubja spaa ning terviseradadeni 1990ndatel hakati oma käe peale minemist Täna tuleb hoopis mõelda sellest, et prae- jne. Elu taastumisel Kagu-Eestis, taastatak- propageerima. „Eks saigi siis väikest KEK-i gu on tellimusi igal alal rohkem, kui teha Uue konverent- välja mõelda. Igal juhul õnne soovin kõigi- se ka Antsumäe suusahüppe suurtorn ja ra- tegema hakatud. Tublid insenerid ja teised jõuab ning seda nii projekteerimise, etteval- sikeskuse katuselt le Kurmiku töötajaile ja Kurmiku koostöö- jatakse Tamula-Vagula purjespordikeskus, töötajad, kes minuga koos Kurmikusse tu- mistustööde kui ka ehitamise kategoorias. saaks teha ka partneritele. Õnne jaanipäeval ja selle jätku millega tuleb loomulikult otseühendus. lid, toetasid mind igati ja nii saimegi minu „Eriti suur nõudmine on meie välja arenda- langevarjuhüppeid ka 25. juunil!“ Torni iga korrus saab aga Needo nägemu- arust päris ehitusfirma käima.“ tud kiilvaivundamentidele ja ka restauree- ja Tamula rannaga “Mis see juubeli eri võiks siis olla? Aruta- ses pühendatud Kurmiku ühele tööaasta- Päris ehitusfirma selles mõttes, et me Kur- rimistöödele. Tavalisi ehitusi on ka – hetkel oleks drooniühen- sime, et hirmus vajalik on meile ja võib-olla le. „Selle siseseinu kaunistavad maalid sel- mik hakkas tegema kõike, nagu KEK-iski sai toimetavad meie inimesed kaheteistkümnel dus. Illustratsioon: ka linnarahvale üks kõrgustes paiknev kon- lel aastal ehitatud ehitistest. Saab vaadata tehtud: platsi jaoks vajalikku projekteeri- ehitisel. Suurim neist on vast Veetehas,“ loet- Aigar Needo verentsikeskus eriti tähtsate isikutega kok- salvestisi ehitiste valmimisest ja lugeda mõ- mist, puit-, metall- ja raudbetooni väikse- leb ettevõtte juht, kelle sõnul teenitakse küll kusaamiseks,“ lisab Needo muiates ja sel- nusaid ning vahest pikantseidki vaimuku- maid konstruktsioone. Needo sõnul on Kur- leiba teistele ehitamisega, kuid juubeli pu- gitab, et Kurmiku kontor paikneb ühel Võ- si, millega vempe täis, väliselt karused, kuid mikul alati olnud oma masinad ja erinevad hul peaks ka endale midagi erilist lubama. ru linna kõrgemaist kohtadest. „OÜ Rohe- hingelt hellad ehitajad silma paistavad,“ nae- spetsialistid, kes on ise teinud praktiliselt „Tõenäoliselt enam sellist võimsat pidu, line Aed alale peaks Kurmiku juubelirajatis rab ta ja lisab, et 25 aasta pärast on tornist kõike, mida ehitise valmimiseks vaja on. Vaid nagu omal ajal kauni eeskavaga ja sportlike ilusti ära mahtuma, ruumi jääb ülegi, are- saanud kaksiktorn, kui just uus firmajuht eritöödega on Kurmiku objektidel tegelenud üritustega ehitajate päevad olid, enam ei tu- neme ju kõrgusse,“ arvab ta ja lisab, et auto- midagi põnevamat välja ei mõtle. „Aga äkki head koostööpartnerid. le kunagi,“ tõdeb Needo, kelle sõnul on prae- registrikeskus viiakse Võrust niikuinii mi- on see plaan juba täna aegunud? Mine sa tea, gu põnevaid üritusi ja ettevõtmisi nii palju, nema ja sealt võtaks hooned maha ja tekiks arengud on ju pööraselt kiired,“ ütleb Needo Areng ja filigraanne spetsialiseerumine et firma koosolemised kipuvad kohustusena plats parkla ja helikopteri maandumisväl- ja lisab, et juhul kui ARK õnnestub Võrumaa „Oli edu, oli peksasaamisi, aga 50–70 inime- näima. „Pidupäeva kohustuseks teha ei taha, jakuks. „No super! Nii teemegi!“ Kollektiivi jaoks siiski päästa, saab ju helikopterile mu- sele oleme suutnud ikka tööotsi ka kõige kee- aga teenekamate meelespidamine ikka tuleb nägemuses oleks 25korruseline konverent- jaltki maandumiseks platsi leida. toimetaja Aivar Hundimägi tel 667 0111 8 uudis [email protected] 22. juuni 2018 nafta Saudid tahavad nafta- tootmist järsult tõsta

De facto OPECi juht Saudi Araa- bia pakkus välja, et naftakar- tell ja tootmiskärbetega liitu- nud riigid võiksid päevast naf- tatootmist tõsta miljoni barreli võrra, vahendas CNBC. Saudi Araabia energiami- nister Khalid al-Falih ütles eile, et tõenäoliselt tekib maailmas 2018. aasta teises pooles suur nafta defitsiit. Märkimisväärne tootmise suurendamine OPECi poolt on vajalik selleks, et turul tekki- vat rasket olukorda ära hoida, lisas ta. “Me laseme tootmise vaba- maks. Üks miljon barrelit päe- vas tundub hea eesmärk, mil- lega tööd jätkata,” ütles Falih Viinis toimuval kohtumisel, kus naftatootjad arutavad asju omavahel enne reedel toimuvat ametlikku kohtumist. Mitu riiki tõusu vastu Naftatööstuse allikad, kes on OPECis toimuvate arengutega lennart käämer Eesti Panga turvalisus [email protected] kursis, ütlesid, et tegelik toot- asepresident mise tõus nii suur tõenäoliselt Madis Müller leiab, olema ei saa. Nende hinnan- et kahtlemata on gul võiks tootmise kasv jääda klientide turvalisus 600 000–800 000 barreli vahele. olulisem kui nende Pangad panid mugavus. Iraan vihjas eile, et võib ol- Arutlusel oli IBAN-põhiste pangamaksete­ la nõus nafta tootmiskärbe- ebaturvalisus ja vahendajarünnete vastu Foto: Andras Kralla te vähendamisega, vahendas võitlemine. Reuters. Varem on ta olnud pi- Möödunud nädalal lahkas Äripäev SEPA­ gem selle vastaste leeris, et naf- petturite vastu maksesüsteemile üleminekuga kaasnenud ta hinda kõrgel hoida. riske ja juba toime pandud kuritegusid. Jaapanis tegutsev Mitsubishi ­SEPA ehk Euroopa Majanduspiirkonna riiki- UFJ Financial Group ütles oma de ühtne maksusüsteem näeb ette, et Euroo- klientidele saadetud teadaan- pas piisab maksete tegemiseks IBAN-konto- des, et ilmselt tuleb kohtumine pead kokku numbrist. Nime lahtri täitmine maksekor- pingeline ning on valdavalt geo- raldustes ei ole enam kohustuslik. poliitilise suunitlusega. See on toonud kaasa kõrgendatud fi- Energiaministrid kogune- nantskuritegude riski. Rahapesu andmebü- vad sellel nädalavahetusel Aust- Eile toimus SEB peamajas Eesti Panga roo info põhjal on aasta jooksul võltsarve- rias, kus pannakse paika OPECi te abil ettevõtetelt välja petetud kokku mil- 18 kuu pikkuse leppe tulevik. korraldatud maksekeskkonna foorum. joneid eurosid. Tootmiskärped on aida- Turvalisus ennekõike nud ülepakkumisest lahti saa- Kohtumisel osalesid pankade, ettevõtete da ning nafta hinnad on hilju- “Kui kaalukausil on klientide mugavus ja ti tõusnud mitme aasta kõrgei- ja ametkondade esindajad. maksete turvalisus, siis Eesti Panga hinnan- ma tasemeni. gul on turvalisus olulisem. Pankadel ei ole äripäev.ee keelatud täiendavaid kontrolle rakendada.

Uuring Tekstiilisektorit PVC hallide müük, tootmine ja paigaldus ootavad muutused Eesti tekstiili- ja rõivatööstust ro sõnul on rõiva- ja tekstiili- ootab ees suuremahuline au- tööstuses madal nii palk kui ka tomatiseerimine, kuid silmas tööviljakus. “Kuigi töökohtade­ tuleks pidada, et uue põlvkon- arv tulevikus kahaneb, ei ole na tehnoloogiat kasutavat töö- praegustel tingimustel piisa- jõudu tuleb koolidest vähevõi- valt uusi töötajaid leida võima- tu, selgus kutsekoja OSKA uu- lik,” ütles Ungro. ringust. Uuringu järgi toob ärimu- Kümne aasta jooksul vähe- deli muutus kaasa konstrukto- neb rõiva- ja tekstiilitööstuses rite, tootearendustehnoloogi- ametikohtade arv pea kümnen- de ja operaatorite töökohtade diku võrra, praegu töötab seal arvu kasvu. Samas ei ole nen- 13 000 inimest. Tööjõupuudu- de erialade lõpetajaid piisavalt. se leevendamiseks tuleb ettevõt- Operaatorite tasemeõpet prae- jatel tegeleda tootearenduse ja gu ei toimu, samas on tööjõu- Jaanus Laane 50 66 284, [email protected] www.pvc-halli.fi tootmise automatiseerimisega. vajadus suur. OSKA uuringujuhi Ave Ung­ äripäev.ee 22. juuni 2018 9

Pane tähele Põhimõtteli- Miljonid eurod on jõudnud selt on võimalik petturite Eesti kontodele kindlustada kõikidest sünd- 2017. aastal kanti Eestis avatud kontodele mustest tulene- üle 2,5 miljoni petutulu. vate rahaliste Rahapesu andmebüroo koostöös panka- mõjude vastu, dega pidas sellest kinni 700 000 eurot. mis on ootama- Välisriikides toimepandud pettustega jõu- dis möödunud aastal Eestis avatud konto- tud ja äkilised. dele 6 miljonit eurot. Eesti Kindlustus- Allikas: Rahapesu andmebüroo seltside Liidu juht Andres Piirsalu Üks küsimus Kas valeülekannete vastu on võimalik ennast kindlustada?

Andres Piirsalu Eesti Kindlustusseltside Liidu juht Londonis). Eestis alaliselt te- gutsevad kindlustusandjad Eestis on tõenäoliselt kõik sellist teenust ei paku. pangad enda riskid ära kind- Kuid põhimõtteliselt on lustanud spetsiaalsete pan- võimalik kindlustada kõi- kadele suunatud teenuste- kidest sündmustest tulene- ga (näiteks Bankers Blanket vate rahaliste mõjude vastu, Bond jmt). mis on ootamatud ja äki- Sellelaadseid teenuseid lised. pakuvad suured rahvusvahe- Kui mujalt ei leia, siis lised kindlustusandjad rah- Londoni turult ikka leiab. vusvahelisel turul (näiteks Küsimus on vaid hinnas.

Tasub teada Maksekeskkonna foorumil osalejad

- Swedbank - konkurentsiamet - SEB - rahandusministeerium - Danske Bank - infotehnoloogia ja telekommu- - TransferWise nikatsiooni liit - Maksekeskus - Nets - pangaliit - Fitek - kaubandus-tööstuskoda - finantsinspektsioon - tarbijakaitseamet - Omniva

Küsimus on selles, millisel määral ja kuidas testamine, et pankade vastutus kuidagi täpselt seda teha,” sõnas Eesti Panga asepre- muutub. Pangad vastutavad ikka makse toi- sident Madis Müller. metamise eest määratud IBANile. Kui selle Mülleri soovitusel ei ole praktiline nõu- taga on – olgu pettuse või tahtmatu eksimu- da igas maksekorralduses sajaprotsendi- se tõttu – vale saaja, siis kõik, mida pangad lise täpsusega kirjutatud saaja nime. Nen- teha saavad, on viisakas naeratus suul raha de täieliku vastavuse tagamine tähendaks, tagasi küsida. et ligi kümnendik algatatud maksetest tu- Kliente tuleb harida leks tagasi lükata. R Mülleri soovitusel on mõistlik läbi lasta Mülleri sõnul ei ole pankadel praegu kavas süütud tähevead väikeste maksete puhul, kokku leppida ühiseid kontrollikriteeriu- kuid osal maksetel tuleks täiendavaid kont- me või ülekannete alampiire. Põhjus liht- rolle kasutada. “Toimunud pettusi arvesta- ne – selle fikseerimine võib omakorda pet- Avasta painutusefektiivsus. des võiksid pangad seda paremini teha,” oli tureid aidata. Müller konstruktiivselt kriitiline. Samas pani Eesti Panga asepresident ka klientidele südamele, et maksete algatami- i Täielikku kontrolli ei tule sel tuleb ise tähelepanelik olla. Näiteks ei koht on ergonoomiline SEB igapäevapanganduse toodete grupiju- ole rahvusvahelist ülekannet tehes ühelgi este ja keskmise suurusega toodete hi Tatjana Grünvaldi sõnul on SEB valmis Eesti pangal võimalik kontrollida, et teise kaaluma nimekontrolli kehtestamist teatud riigi panga kontonumbri taga on ka tege- v määral. Kuid kontroll ei tule täielik, vaid jä- likult sama isik, kelle nimi on maksejuhi- tab alati teatud eksimisruumi. sele kirjutatud. “Ainult IBANi kasutamise eesmärk on Grünvaldi sõnul otsustati foorumil, et AI T S ESSI l LASE L I E I I l E L E STA TSI l IL TII I l LI TSAE kiired ja odavad maksed. Nimekontroll, vas- edaspidi hakkavad pangad kliente interne- Helista või saada e-kiri va r aider ee tupidi, põhjustab maksete aeglustumise või tihügieeni teemadel järjekindlalt harima. suure osa maksete tagasisaatmise maksja- “Internetihügieen tähendab viirusekontrol- le,” põhjendas Grünvald. li ja tähelepanelikkust, et arvega ­e-kiri on Samuti ei tähendaks nimekontrolli keh- tulnud ikka õigelt saatjalt,” sõnas ta. www.aider.ee

EHITUSE PEATÖÖVÕTT

EHITUS-JA SANITAARSOOJAKUTE RENT, MÜÜK, HOOLDUS! www.raeehitus.ee tel +372 504 0340, +372 551 7893, Info 1929 või www.kemmerling.ee [email protected], [email protected] toimetaja Ülo Toomsalu tel 667 0111 10 restoranitest [email protected] 22. juuni 2018

Tartus Vanemui- se teatri lähedal asuv Lihuniku Äri pakub ohtra lihavaliku kõrval ka magustoite. Fotod: Raul Mee

Söögikoht-baar Lihapood, kus saab kõhu täis ka kohapeal

Tartus avati uudne lihakauplus- Vitriinist valitud li- Hinnang hakäntsakast lõikab Lihuniku Äri teenindaja kliendi toidubaar Lihuniku Äri. Maitsed silme all paraja viilu, Toit-jook: Teenindus: kaalub ära ja saadab ja road pole veel päris paigale kööki kokale. loksunud, kuid kontseptsioon on 7 9 huvitav ja tasub uurimist. Interjöör: Kokku:

Heidi Vihma Lihaärile 10 26 magustoitu, kuid selleks ajaks, kui mina rest liha süües tundsin end kui mitte just kaasautor sobivalt ser­ kohale jõudsin, oli see otsas. inimsööjana, siis ürginimesena igatahes. Omanikud: Katrin Noorkõiv, Enn Noorkõiv veeritakse liha Steigid on Lihuniku Äris erilised. Ni­ Võin ette kujutada, et selliseks kujun­ Aadress: Ülikooli 2a, Tartu võimsal puit­ melt valitakse lihavitriinist sobilik liha­ das hakke just lihaäri kontseptsiooni­ Telefon: 5865 0154 alusel ja korrali­ käntsakas välja, teenindaja lõikab sealsa­ osaks olev loodus- ja maalähedus, aga Avatud: E 12–16, T–N 12–22, R 12–23, L 12–16 Põhiroogade hinnavahemik: 9–35 eurot ku steiginoaga. mas kliendi silme all sellest paraja viilu, mulle isiklikult kuluks ära – vähemalt Lihunikud on end sisse seadnud linna üh­ kaalub ära ja saadab kööki kokale. Taga­ lauas – natuke rohkem kultuuri ja natuke (sõltub lihatüki kaalust ja päritolust) te kõige elitaarsemasse kvartalisse – lähi­ si ilmub see juba sobivas küpsusastmes, li­ vähem loodust. www.lihunik.ee mad naabrid on teater Vanemuine ja mit­ sandite ja kastmega. Lihaärile sobivalt ser­ facebook.com/LihunikTartu/ Hooliv teenindus me uusehitise jagu nooremapoolseid fir­ veeritakse see võimsal puitalusel ja korra­ masid. Asukohale vääriline on ka lihaäri- liku steiginoaga. Parajasti oli valida veise Mitte-lihalisest kraamist pakutakse veini­ Äripäev soovitab söögikoha sisekujundus ja saamislugu, sisefilee, välisfilee või Denveri steigi vahel. kõrvaseks mõeldud suupistetaldrikul Hiljuti Äripäeva tunnustava mis algas esivanemate talu taaselustami­ Valisin viimase, sest selle uudse lõikega juustu ja marineeritud köögivilja. Veini­ märgi pälvinud restoranid sega ja jõudis – esialgu utoopilisena tun­ pole olnud varem juhust kokku puutuda. valik on väike, kuid orienteeritud veisele.­ dunud – oma talu rohumaaveise kuivlaa­ Hinnad on 12–60 eurot pudeli kohta. Lihuniku Äri, Ülikooli 2a, Tartu, juuni 2018 Ürginimese tunne gerdunud liha ja mahetoorainest valmis­ Klaasiveine on napilt, vaid kaks punast ja Waksal, Pargi 2, Elva, Tartumaa, mai 2018 tatud lihakõrvase pakkumiseni. Ainult steik osutus üpriski vintskeks, ko­ üks valge – pidi olema kaks, aga teine oli, Sfäär, Mere pst 6e, Tallinn, mai 2018 Nii et ollakse küll lihapood, aga peale­ hati ka kelmeliseks, lisandid aga soolas­ nagu magustoitki, parajasti­ otsas. Snoob, Pärnu mnt 209a, Tallinn, mai 2018 selle veel ka söögikoht. Sobivat nimetust teks, nii et loodetud naudingud jäid saa­ Teenindus on hooliv ja hoolitsev, sõbra­ Vigri, Purje 8, Tallinn, mai 2018 sellele väiksele, kümmekonna lauaga baa­ mata. Eelroaks söödud lihahake, mis me­ lik ja püüdlik, nii et tahaksin tegijatele pi­ “Äripäev soovitab” kleepsu pälvivad alates 2016. aas- ritaolisele söögikohale pole eesti keeles­ nüüdes enamasti bœuf à la tartar’i nime gem eravestluses sõbralikku nõu anda, sel­ tast söögikohad, mis saavad restoranitestis kokku 25 leitud, seetõttu tuleb leppida nimetuste­ kannab, oli küll tehtud pehmest ja mahla­ le asemel et siin ajalehe veergudel kõigile või rohkem punkti. ga charcuterie, ­­ delicatessen, butcher’s bouc- kast lihast, kuid koka panus jäi minu hel­ nende puudustest, mis loodetavasti vaban­ herie, mis aknale kleebitult sisu lahti sele­ litatud gurmaanliku maitse jaoks liiga na­ datavad lühikese eluea ja alustamisraskus­ Loe veebist tavad. Menüüs on liha, liha ja veel kord li­ piks. Sain aru, et lihunikuärile kohaselt tega, kõigile teada anda. Idee igatahes on Restoranitestid ja Äripäeva tunnustava ha: eelroaks veisehake, veise-carpaccio ja hoiti maitse võimalikult naturaalne, kuid suurepärane ja loodetavasti läheb ajaga – märgi pälvinud restoranide edetabel: salat veiselihaga, pearoaks vorst, burger ja suure väärika veiseportree all istudes ja nagu ka veiseliha laagerdamisel – järjest www.aripaev.ee/ steik. Koduleheküljel olev menüü lubab ka ehedat, ülimalt nappide lisanditega too­ küpsemaks ja maitsvamaks. restoranitest reklaamitoimetaja Marina Altmaa tel 667 0161 22. juuni 2018 [email protected] reklaam 11 toimetaja Erki Varma tel 667 0169 12 arvamus [email protected] 22. juuni 2018

Toimetaja veerg kolumn Riik asub pätte Kuidas õiglaselt jagada liivatera? salastama Eesti on heaoluühiskonnast või korporatiivne ehk tööko­ Eelneva põhjal on vast ilmsel­ Jõustunud isikuandmete kaitse määruse valgusaastate kaugusel ning hapõhistele kindlustusskeemi­ ge, et ka inimese kohta kulu­ ehk GDPRi varjus on valminud seaduseel- selle asemel et vaielda, kuidas ­ dele ja kolmanda sektori paku­ tame võrreldes teiste riikide­ nõu, mis hakkab kaitsma kriminaale. hüvesid jaotada, peaksime kes- tavatele sotsiaalteenustele tu­ ga vähe. Tavaline hommik toimetuses. Ajakirja­ kenduma sellele, kuidas leida­ ginev (nt Saksamaa, Prantsus­ Müüt heldest riigist nik võtab lahti Riigi Teataja ja kammib lä­ rohkem vahendeid sotsiaal- maa, Belgia). Algava parlamen­ bi kohtuistungite kalendri. Vaatab, mil­ kaitsesse panustamiseks. divalimiste debati valguses Teiseks viitab analüüs, et Ees­ lised kohtuasjad samal päeval või lähi­ Demokraatliku riigikorral­ on teemapüstitus tänuväärne. ti on ELi riikidest koos Balti rii­ Johanna Vallistu ajal kohtusse jõuavad. Avalikkusele oluli­ duse keskmes on küsimuskoht, Arenguseire Keskuse ekspert Diskussiooni viljakusele võiks kidega ainuke, kus pea suuri­ semaid kriminaalasju läheb ta kajastama, kuidas ühiskonnas loodud va­ kaasa aidata aga Eesti heaolu­ mal määral rahastatakse sot­ võtab fotograafi ka kaasa. Kalendris on ta­ ra õiglaselt ümber jagada. Eesti mudeli toimimise kiirrevisjon. siaalkaitsekulusid sotsiaalkait­ valiselt kirjas nii süüdistatava nimi kui ka on vähemalt teoorias valinud Arenguseire Keskuse töö­ se maksetest (79,4%) ja vähem see, milles teda süüdistatakse. solidaarsusel põhineva sot­ Eesti valitud turu tuleviku uurimisprojek­ riigi üldistest tuludest (20,6%). Reeglina ei ole piiranguid, kes tohib siaalkaitsesüsteemi, mis eel­ ti raames tellitud ning Praxise Seega seisame silmitsi õhuke­ kohtusaalis istungit kuulata. Nüüd aga ta­ dab igaühe võrdset panust töö­ mudel on sõltuma- ja Centari läbiviidav sotsiaal­ se eelarvega sotsiaalkaitsesüs­ hab riik panna käe ette ja öelda, et ei, nii jõumaksude kaudu ning lubab ta ümberjagamis- kaitse mudelite analüüs (lõplik teemiga, mida peab üleval töö­ ikkagi ei lähe. Teha elu võimalikult keeru­ võrdset ligipääsu tervisekind­ aruanne ilmub sügisel) toob ealine rahvastik, kellel on üha liseks – sulgeda internetis sellesama istun­ lustusele ja sotsiaalteenustele. süsteemist juba välja kaks alarmeerivat tõsias­ rohkem võimalusi oma maksu­ gite kalendri. Seega peaks mõnd istungit Iga mõne aja järel seatakse­ praegu üks kõige ja, mille põhjal võib öelda, et taset optimeerida. kajastada sooviv ajakirjanik igal hommi­ Eesti aruteluruumis valitud Eesti valitud mudel on sõltu­ Ei saa olla nõus Teenusma­ kul tegema kohtumajas kiire tiiru ja veda­ süsteemi efektiivsus aga küsi­ odavamaid süs- mata ümberjagamissüsteemist janduse Koja hirmudega lii­ ma näpuga järge igale uksele kinnitatud muse alla. On tekkinud hirm, teeme arenenud juba praegu üks kõige odava­ ga heldest riigist – juba prae­ kavas, et teada saada, kes ja miks täna koh­ et solidaarne mudel on Ees­ maid süsteeme arenenud riiki­ gu võib näha, et jõukamad va­ tu ees seisab. tis liiga helde, pakkudes hüve­ riikide hulgas. de hulgas. livad tasulise ravi, et pääseda Nali naljaks, aga avalikkusele info kee­ sid ka nendele, kes neid ei va­ ravijärjekorras ette; pensionä­ Väikesed sotsiaalkulud lamine on kriminaalsüüdistuse saanu­ ja või kes saaksid nende eest rid peavad mõistliku elatusta­ tele väga mugav. Keegi ei pruugi kuulda­ juurde maksta. Hiljuti jäi sil­ Esiteks on Eesti sotsiaalku­ seme saavutamiseks tuginema gi, millises jamas nad siplevad. Pimedus­ ma Jaan Pillesaare väide, et Ees­ lud ühed arenenud maail­ säästudele, tugivõrgustikule se jäävad nende võimalikud äripartnerid tis juba­ kehtib riigi tasuta tee­ ma madalamad, ükskõik mil­ või lisaraha teenima ning üm­ või võlausaldajad, kellele oleks see info aga nuste kaudu kodanikupalk, lise nurga alt vaadata. Riikli­ berjagamismehhanismi kiuste hädavajalik. mis pakub teenuseid ka nende­ ke sotsiaalkulude määr ­SKTst on Eestis kõrge vaesusmäär ja Olen kajastanud kohtuistungit, kus le, kes ei vaja riigi abi. Teenus­ on meil 17,4%, ELi keskmine hulk palgavaesuses elavaid ini­ süüdistatava kaitsja meeleheitlikult nõu­ majanduse Koda tegi ettepane­ aga 30% (OECD riikide keskmi­ mesi. Lisame siia tulevikuris­ dis kogu päeva jooksul kohtult istungi­ ku tasuta teenuste asemel luua ne 21%). Kui liberaalses heaolu­ kide konteksti vananeva ühis­ kinniseks kuulutamist. Kohati hakkas konkreetne rahalise ümber­ ühiskonnas kompenseerib ma­ konna, ühiskondliku ebavõrd­ see juba süüasja arutamist häirima, tei­ jagamise süsteem sihtkonto­ dala riiklike sotsiaalkulude­ suse kasvutrendi, automatisee­ salt muutus naeruväärseks. Oli selge, et dele ja abi pakkuda inimeste­ määra erasektori panus sot­ rimisriski ja globaalsete mono­ süüdistatav kartis istungil räägitu jõud­ le, kes seda tegelikult vajavad siaalkulude katmisesse (OECDs polide tekke, ning kahtluse all mist leheveergudele, aga see ei saa olla “ehk neile, kes ei saa tervise või keskmiselt 2,6% ning USAs on ka sotsiaalmaksu kui katte­ põhjus,­ miks kohtus toimuvat mitte kajas­ vanuse tõttu tööl käia.” Samas­ 11,4% SKTst), siis Eestis on ka allika jätkusuutlikkus. tada. Süüdistuse saanud inimene võib jää­ se retoorikasse langes ka hilju­ erasektori panus ligi nullilähe­ Seega võiks oodata praegu­ da ­õigeks, kuid seegi pole argument, miks tine riigireformi manifest. dane. Sotsiaalsüsteemi kogu­ selt valimisdebatilt juba am­ avalikkuse eest süüdistatavaid varjata. kulud OECD riikides on Eestist bitsioonikamat mõttelendu Kolm erinevat mudelit Kõik ei jää ju õigeks. Kuritegevus ei ole asi, suhtena SKTsse väiksemad vaid meie sotsiaalkaitse tuleviku ja mida avalikkuse eest varjata. Sisuliselt on tegu maailma­ Koreas, Tšiilis ja Türgis. Kui­ selle rahastamise alternatiivi­ vaatelise aruteluga eelista­ gi Pillesaar kritiseerib,­ et Ees­ dest, mille fookuses oleks ini­ GDPR salastamist ei nõua tud kapitalistliku heaolusüs­ ti riigieelarvest on sotsiaalku­ mene ise. Enne kui saame arut­ Sama lugu on riigi sooviga peita karistus­ teemi teemal – kas sotsiaal­ lude osakaal suur, siis teiste­ leda erakindlustuse või jõu­ registris väärteokaristusi. Ehk siis kui demokraatlik ehk kõikidele ga võrreldes on näitaja jällegi kamate otseste sotsiaalkulu­ ametnik, ettevõtja või poliitik jääb mõne­ ­ligipääsetav ja ühetaoline (na­ pigem väike – meie kulutatud de suurendamise üle, peaksi­ jamaga, isegi korruptsiooniga vahele, ei gu Skandinaavia maades); libe­ 41,5% riigieelarvest on julgelt me mõtlema, millised on meie ole see justkui enam oluline. Paadunud raalne ehk peamiselt erakind­ alla OECD keskmise (45,2%) võimalused liivatera jaotamise rikkujatele puhas rõõm. Keegi nagunii lustuse kaudu igaühe enda pa­ ning sotsiaalkulude osakaal mängu asemel seda suuremaks teada ei saa. nust eeldav ja vaid nõrgemaid riigieelarves on suurem ise­ kasvatada ning oma inimva­ Irooniline on kogu asja juures, et GDPR riigi poolt toetatav süsteem gi USAs, kus kogukulu täieneb rasse vähemalt OECD riikide ei oota Eestilt sellist info varjamist. Tavali­ (anglosaksi riikides kasutusel) veel erasektori panuse võrra.­ keskmisel tasemel panustada. selt toob ajakirjandus sarnaseid valusaid näiteid mujalt, mitte Eestist – riikidest, kus vohab korruptsioon ja püsib karistamatu­ se tunne. Seadust kasutades annab varjata KOMMENTAAR kõike. Kuni absurdini välja, aga see ei ole terve, vaid hirmunud ja nõrga ühiskonna tunnus. Millist küberstrateegiat Eesti vajab?

Marge Väikenurm ajakirjanik Digimaailma ohtude kasvades Birgy Lorenz mine näiteks reisimisel, kin­ ja kindlustamisega on riski­ TTÜ küberkriminalistika ja on tekkinud ka võimalus end küberjulgeoleku keskus nisvara ja autot soetades on de maandamiseks vaja muret­ nende vastu kindlustada, kuid muutunud Eestis igapäevaseks, seda paremad uksed ja aknad rumaluse ja ükskõiksuse vastu siis digitaalvaldkonna küber­ ning neid ka lukus hoida, kui ei aita ükski kindlustus. juhtumite vastu kindlustami­ kodust lahkutakse. Eeldus on, Avalikkusele info keelamine on Eelmisel nädalal toimus Tal­ ne on pigem uus trend. Rik­ et kui esmane mure ilmneb, kriminaalsüüdistuse saanutele linna Tehnikaülikoolis küber­ Küberkuritegudest kam osa maailmast on haka­ siis püüab inimene ise hakka­ väga mugav. konverents, kus otsiti vastust ette on riskide edetabe- nud sellele mõtlema sagene­ ma saada – kustutada näiteks küsimusele, mida peaks iga lisse jäänud ainult ekst- nud krüptovara juhtumite, tulekahju, mitte ei oota kind­ Eesti inimene või ettevõte kü­ reemne ilmastik. andmelekete ja ka mainekah­ lustuse ja abi saabumist. Nii berkaitsest teadma, et olla val­ ju nõuete tõttu, mis võivad et­ on ka digimaailmas – esime­ mis erinevateks jamadeks. tevõtte isegi pankrotti ajada. sel 6–48 tunnil peab maailma Jõudsime arusaamale, et praeguseks on kujunenud olu­ Kindlustuste jaoks on aga päh­ küberkindlustuspraktika järgi Eesti vajab kahte harivat kü­ kord, kus küberintsidentidega kel see, et kui üleujutus või len­ enamasti ettevõte ise hakkama berkaitse strateegia alamosa. võib kaasneda reaalne oht ini­ nu ära jäämine on pigem koha­ saama ja alles aja möödudes Peatoimetaja: Meelis Mandel Äripäev veebis: www.aripaev.ee Esiteks, kuidas kasvatada ta­ meste elule, riikide ja äri toi­ lik mure, siis küberturbe prob­ kaasatakse vajalikke välisspet­ Väljaandja: AS Äripäev Äripäeva tooted ja teenused: Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn pood.aripaev.ee vainimesi ja kuidas paranda­ mimisele. Näitena võib tuua leem võib hommikul kell 8.00 sialiste, aidatakse analüüsida telefon: Äripäeva raadio: raadio.aripaev.ee da ettevõtete üldist küberhü­ insuliinipumba häkkimise või aktiveeruda näiteks USAs, le­ olukorda, teavitatakse kliente (372) 667 0195, (372) 667 0222 Trükk AS Kroonpress gieeni. Teiseks, kuidas tuua poliitikas valimistulemuste­ vida minutiga Jaapanisse ning ja avalikkust. valdkonda parimad spetsialis­ ga manipuleerimise. Ka World 8.05 vaevleb selle käes juba Isiklikult näen järeltegevu­ Toimetus: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. tid, sest puudu on nii tehnilise Economic Forumi 2018 riskide pool Euroopat. sena ka vajadust küberturbe- e-post: [email protected] Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale- poole oskajatest kui ka tõlgen­ kaardistusest näeme, et küber­ koolitusteks, kui oht realisee­ tel: (372) 667 0111 hes Äripäev ja tema lisades avaldatud ar- Uks alati lukku Reklaamiosakond: tiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajali- dajatest, kes oskajate teadmise kuritegudest ettepoole on ede­ rus inimtegevuse või tegema­ e-post: [email protected] sel, majanduslikul, poliitilisel või religioos- tel: (372) 667 0105 sel teemal) on autoriõigusega kaitstud ja info lihtsas inimkeeles ühis­ tabelisse jäänud ainult ekst­ Et ei tekiks väärarusaama – kui ta jätmise tõttu. Ohus on kõik Tellimine ja levi: teosed ning nende reprodutseerimine, le- konda viivad. reemsed ilmastikunähtused, võtta küberintsidentide vastu­ – vanaemast noore küberkaits­ vitamine ning edastamine mis tahes kujul e-post: [email protected] on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta Kui ajalooliselt said digiväl­ mille mõju on veel katastroo­ kaitse kindlustuselt, ei tähen­ jani, sest igaühel on oma Achil­ tel: (372) 667 0099 keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu koh- Tellimine internetis: ta võite pöörduda Pressinõukogusse, jakutsed alguse spämmkirjade filisem. da see, et saaks edasi muretult leuse kand, mida ära saab ka­ www.aripaev.ee/tellimine [email protected] või tel (372) 646 3363. saatmisest 1990. aastatel, siis Kui riskide vastu kindlusta­ jalga kõlgutada. Sarnaselt ma­ sutada. 22. juuni 2018 13

Kuula ÄRIPÄEva Kas naised on head otsustajad?

Sellest, miks tähtsate otsuste tegemise juures võiks olla rohkem naisi ja kuidas see oleks kõi- gile kasulik, räägivad saates “Juhtimislabor” võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta ja EBSi õppejõud Ester Eomois. Saatejuht on Signe Rummo.

Kuula Äripäeva raadiot sagedusel 92,4 MHz või veebiaadressil raadio.aripaev.ee. 800 euro suurune trahv ähvardab lõkke­tegemise reeglite ja tuleohu- tusnõuete rikkumise eest. Juriidili- JUHTKIRI ne isik võib trahvi saada isegi kuni Kui rahvas räägib, 3200 eurot. siis kokkulepped ei kehti HANSAHALL Üle 20 aasta edukat tööd

spordihallid lennukihallid Valitsus lõi tselluloositehase eriplaneeringu lõpetamise otsusega PVC tootmishallid hübriidhallid laohallid varikatused pretsedendi, mis avab ukse uutele vaidlustele. HALLID soojustatud hallid VEXWEQERII˶MH Koostööpartnerid: Valitsus tegi eile oodatult otsuse lõpetada täielikult sobimatu. Ja usust piisab meile, na kaitseks üle erinevate erakondade pii- www.hansahall.com – Soome tartlaste jõulisele vastuseisule põrganud teadmist pole vaja. Seda, et teadmine on ride mobiliseeruda ning oma tahte maks- [email protected] Jensen Protect AB Est-For Investi kavandatava tselluloosi­ valgus, mitteteadmine aga pimedus, tea- ma panna. Väderskyddsspecialisten – Rootsi +3725094653, +37256648833 tehase riigi eriplaneering. Investorite lee- dis juba Agu Sihvka. Sihvka muidugi oli al- Kui valimisteni on jäänud vaid loetud ris tõi otsus ilmselt leina ja pettumuse, les oma haridustee alguses ja tal oleks ol- kuud, siis on rahva hääl poliitiku jaoks ju- Tartu apelli seltskonnale tuleb jaanipäev nud keeruline vaielda Emajõe Ateena kõr- mala hääl. Kui rahvas nõuab, saab Saulu- eriti rõõmurikas. gelt haritud ja tunnustatud esindajaskon- sest Paulus ja ka varem tuliselt tselluloosi­ Äripäeva hinnangul annab eriplanee- naga, kes teavad asju niigi – ilma uurima- tehast toetanud poliitik leiab endas üles ringu lõpetamine tulevastele investorite- ta. Ja neil võibki õigus olla, kuid tulevaste­ rohelise loodusekaitsja. le selge sõnumi, et Eestis asju ajades ei saa investeeringute huvides oleks olnud see Kõige olulisem õppetund loota üksnes ratsionaalsetele argumenti- teadmine puust ja punaselt uuringutega dele ning ükski poliitikutega tehtud kok- ära tõestada. See ehk ongi tselluloositehase kõige oluli- kulepe ei pruugi pidada. Nüüd aga loodi pretsedent, kus va- sem õppetund. Kui on soov ellu viia min- litsus teeb investeeringuotsuse üksnes gi suur idee, mis mõjutab paljusid, siis on Usk või teadmine? meeldivuse või mittemeeldivuse alusel. kõige olulisem saada sellele avalikkuse Ratsionaalselt mõeldes on küllap kõik ­Justiitsminister Urmas Reinsalu tunnistas toetus ning alles seejärel minna sõlmima nõus, et parem on puitu väärindada Eestis istungile järgnenud valituse pressikonve- kokkuleppeid poliitikute ja ametnikega. kohapeal kui seda riigist välja viia. Töös- rentsil, et antud juhul alustati eriplanee- Me elame andmelekete ja sotsiaalmee- tus annab inimestele tööd, loob lisaväär- ringu lõpetamist ülekaaluka avaliku hu- dia ajastul, kus saladust hoida on järjest tust, kasvatab majandust. Et igasugusel vi tõttu. keerulisem ning inimestel ühise eesmärgi tööstusel on kahjulik keskkonnamõju, on Poliitik on treenitud oma avalikes ot- taha koonduda järjest lihtsam. Ja kui rah- samuti ilmselge. Kui suur oleks olnud Est- sustes alati arvestama valijate häältega, vas teeb häält, siis ei pea ükski poliitikute- For Investi tselluloositehase loodav lisa- kuid kas neljapäevases valitsuskabinetis ga tehtud kokkulepe. väärtus ja kui suur kahjulik keskkonna- arutati ka, millistele tulevastele otsustele­ mõju, seda me kahjuks nüüd teada ei saa, ja võimalikele vaidlustele see pretsedent Loe Äripäevast sest oleme valitsuse tasandil otsustanud, ukse avab? et see meid ei huvita. Teisalt on põhjust Eesti kodanikuühis- Uudis “Valitsuselt “ei” Est-Fori te- Me usume, et keskkonnamõju on talu­ konna arengu üle rõõmu tunda. Tartlased hase planeeringule” matult suur ja ülikoolilinna lähedusse tõestasid, et suudavad oma elukeskkon- tänases lehes lk 2 www.laduks.ee REPLIIK Itaalia riskib riigirahanduse jätkusuutlikkusega TÖÖSTUSUKSED Itaalia majanduse probleem Tõnu Mertsina hulk pereettevõtteid ei näita devalt jälgida. Itaalia on liiga Swedbanki peaökonomist on kombinatsioon aeglasest kasvu, panganduses on halba- suur selleks, et EL (ja IMF?) se- TULETÕKKEUKSED ­majanduskasvust ja suurest de laenude osakaal väga suur, da Kreeka moodi päästa suu- ­riigivõlast. haridussüsteem on nõrk, tipp- daks. Kui Kreeka moodustab See, millises ulatuses ja kas spetsialistid lahkuvad riigist vaid protsendi ELi SKPst, siis LAADIMISSEADMED üldse Itaalia uue valitsuse po- jne. Uue valitsuse majanduspo- Itaalia üle kümnendiku. liitika majanduskasvu ergu- Itaalia on liiga suur liitika on halvendanud finants- Kui rääkida halvima stse- MÜÜK I PAIGALDUS I HOOLDUS tama hakkab ja samal ajal rii- selleks, et EL (ja IMF?) turgudel investorite kindlus- naariumi korral Itaalia võima- givõlga vähendab, näitab aeg. seda Kreeka moodi tunnet. Samas, kui vaadata liku võlakriisi nakkusohust Igal juhul on Itaalia rahandus- päästa suudaks. ­euroala aktsiaturgude volatiil- teistele riikidele, siis tuleks ar- minister Giovanni Tria seda lu- sust, siis see suurenes küll mai vestada, et 2/3 riigivõlast kuu- 5 AASTAT EDUKAID PROJEKTE banud. lõpus, kuid on nüüdseks uuesti lub Itaalia residentidele (see Selleks vajab riik hulganisti vähenenud. osakaal on viimase 10 aasta- struktuurireforme, kuna toot- Itaalias võlakriisi tekkimise ga suurenenud). Selle võrra likkuse kasv on aeglane, töö- oht on praegu suhteliselt väi- on Itaalias tekkival võlakriisil tel 6 803 505 mob 56 505 898 [email protected] turg jäik, tooteturud vähe- ke, aga kindlasti mitte olema- väiksem mõju teistele Euroopa se konkurentsivõimega, suur tu ja sealset olukorda tuleb pi- riikidele. toimetaja Aivar Hundimägi tel 667 0111 14 investor [email protected] 22. juuni 2018 tollid Laienev kaubandussõda tõi turgudele ebakindluse USA kehtestatud ja plaanitavad tariifid on suurendanud turgudel ebakindlust ning mõjutavad analüütikute hinnangul eelkõige USA tarbijaid, kes peavad kaubandustüli kinni maksma.

Kaspar Allik tete kindlustunnet suurmajandustes. Ette- [email protected] võtete kindlustunde kõrval võib sel olla ne- gatiivne mõju investeeringutele, mis prae- gu on siiski veel tagasihoidlik.” Investorid on seni kaubandussõja laie- nemise riske ignoreerinud ja hinnalangus Ärge kartke, kinnitas Hiina keskpank in- on jäänud väga tagasihoidlikuks nii akt- vestoritele teisipäevase ulatusliku turulan- siaturgude kui ka võlakirjade puhul. “Üks guse peale, keskpank on valmis turgude ra- põhjus on kindlasti suurmajanduste (sh hustamiseks ulatuslikult rahapoliitikat ka- USA) tugev majanduskasv ja ootus, et laia- sutama. Börsi volatiilsus on suuresti emot- põhjalise kaubandussõjani ei jõuta. Turgu- sioonidest mõjutatud ning Hiinal on “ruu- de ­ootus on pragmaatilist laadi, et mingis mi kõiksuguste kaubanduspingetega hak- faasis jõutakse paratamatult kokkuleppe- kama saamiseks”, ütles Hiina keskpanga ni,” ütles Skvortsov. juht Yi Gang teisipäeva õhtul. Hiina-USA kaubandusdefitsiidi vähen- Languse põhjustas Trumpi teade, et damine ning reeglite paikapanemine on 10protsendilist tariifi kaalutakse kuni kahtlemata kasulik mõlemale poolele. “Ris- USA president Donald Trump kinnitas, et on oma riigi ettevõtete surveks valmis. Foto: reuters / scanpix 400 miljardi dollari ulatuses Hiina import- kid on seniks aga üleval ja sellega tasub ar- kaupadele. Shanghai indeks langes teate vestada. Paanikat turgudel täheldada ei peale 3,8 protsenti, jõudes tasemele, kus vii- ole, kuid määramatus kahjustab investorite dused on läbirääkimistaktika. “Kui tahak- “Ja kõik need asjad toimuvad väga oma- mati oldi 2016. aastal. meeleolu ning suurendab närvilisust. See- sid läbirääkimispartnerile oma tulejõudu pärases olukorras, kus kasutatakse üle- Langus pühkis Hiina turult 406 miljar - tõttu võib oodata ka suuremat volatiilsust näidata, siis see on see, mis sa teeksid,” üt- maailmse kaubandusorganisatsiooni WTO dit dollarit. Jaanuarikuistest tippudest on finantsturgudel, kui investorid reageerivad les Blankfein Bloombergile. “Ma kahtlus- mängureeglistiku n-ö väga halli ala, mis kaotus enam kui 1,6 triljonit dollarit. Veel kaubandussõjaga seotud uudistele,” kom- tan, et me ei taha oma majandusi hävitada.” seondub rahvusliku julgeolekuga,” lisas ta. üks taoline langus viiks Hiina börsiväärtu- menteeris Skvortsov. Aina suurenevad ähvardused president Selle aasta esimeses pooles on Hiina in- se Jaapanist madalamale. Turuvolatiilsuse Trumpi poolt kinnitavad seda, et Washing- vesteeringud USAsse oluliselt vähenenud. Paisutatud mured? ajal peetakse Jaapani jeeni nimelt turvasa- tonil on võitluses paremad kaardid, kirjutas Esimese poolaasta jooksul on Hiina ette- damaks, kuhu raha paigutada. “Ma ei ole liialt mures,” ütles Aviance Capi- Wall Street Journal. Samuti on ta enda sõ- võtted investeerinud 1,8 miljardit dolla- “Seoses kaubandustariifidega on mää- tal Managementi investeeringute juht Chris nul valmis USA ettevõtjate surveks, kui need rit, mis on võrreldes mullusega enam kui ramatust selgelt rohkem kui kaks või kolm Bertelsen Wall Street Journalile. “Kui tuleb peaksid Hiina löögi alla sattuma. 90 protsendi võrra vähem ning ühtlasi vii- kuud varem,” ütles Luminori investeerimis- välja, et tegu on 1930. aastate moodi suure “On ikka sõda küll, oma metoodika poo- mase seitsme aasta madalaim tase, kirju- nõustamise juht Anton Skvortsov. kaubandussõjaga, siis ma eksin. Kuid see on lest ka,” kommenteeris aga ettevõtja Raivo tas Bloomberg. “Mida kauem kestab mõõduvõtmine jõu- risk, mille ma olen valmis võtma.” Vare. “Üks ründas, Hiina pani vastu, USA pa- Ühe häda võib aga olla teise õnn – see liste kaubandusläbirääkimiste raames ja Mõned ökonomistid ja tippjuhid leiavad, ni järgmise, Hiina pani vastu. USA pani Ka- võib luua võimalused Euroopa ettevõtete- mida rohkem on sellesse tõmmatud osali- et täiemahuline kaubandussõda on veel väl- nadale ja ELile ära, nemad panid vastu. Kui le. “Maailm on ägedas konkurentsivõitlu- si, seda rohkem jahutab kasvav määrama- ditav. Investeerimispanga Goldman Sachs see ei ole sõja viis asju ajada, siis mis see veel ses ja kui üks langeb ära, siis on teisel või- tus muidu suhteliselt optimistlikku ettevõ- juht Lloyd Blankfein leiab, et Trumpi ähvar- on?” küsis Vare. malus,” ütles Vare. Praegu hoiavad Euroopa laevandus Viking Line – ära isegi mõtle ostmisele

Investorile on Tallinki konku- kolmandik. Viimastel kuudel on kulud on aastatagusest 6 prot- tevõte kuulub sellesse ettevõte- Viking Line saab kätte uue lae- rent Viking Line nii igav firma,­ hind veidi üles-alla kõikunud. senti suuremad. te gruppi, mille P/B arv on alla 1 va Hiinast. et seda pole viimased seitse Kauppalehti kirjutas, et Lää- (kaupleb alla raamatupidamis- Kui on tahtmist investeeri- Odav, aga ikka ei ahvatle aastat isegi jälgitud, kirjutas nemere laevaliikluses on kibe likku väärtust),” rääkis Rajala. da laevafirmasse, soovitab leht Kauppalehti. konkurents, mis lisab survet 35 Investori vaatekohast on Viking Viking Line’i omakapita- vaadata Eesti poole: Tallink tea- miljonit eurot saab Viking Kahe viimase aastaga on akt- juba niigi madalale pileti hin- Line nii igav aktsia, et keegi po- li tootlus oli eelmisel aastal tas, et tuleb sügisel aktsiatega sia kaotanud kolmandiku väär- nale. Suurem osa laevafirmade­ Line Soome riigilt perso- le ettevõtte tegevust seitse aastat eriti nigel, vaid 2 protsenti, ja paralleelselt ka Helsingi börsile. tusest. kasumist tuleb laeval tehtud nalikulude toetuseks. jälginud. Kauppalehti analüüti- 1,3protsendine dividenditoot- Suurus annab Tallinkile ee- Aktsia hind on allamäge­ ostudest. ku Ari Rajala sõnul pole ettevõte lus jääb Helsingi börsi keskmi- lise ja Eesti ettevõte kasumilt liikunud juba aastaid, aga suutnud aastaid kasvada ja selle sest kaugele maha. “Sama suurt makse maksma ei pea. Viking Tulu püsib kesisena 2015. aastal oli eriti järsk lan- dud tulu ähvardab kärpida ka kasumlikkus on nõrk. tootlust saab investor riskiva- Line omalt poolt jälle saab per- gus, kui ettevõtte käive kukkus, Viimasel aastal suutis Viking Rootsi krooni nõrgenemine. “Viking Line’i aktsia on odav, balt säästukontolt,” ütles Rajala. sonalikuludele riigilt 35 miljo- aga kulud püsisid. Kasumist ka- Line pardale meelitada rekord- Kui hinnad püsivad samad, võ- aga see ei tee sellest ühestki vaa- Viking Line ootab siiski tu- ni euro suurust tuge, milleta et- dus pool ja see pole endisele ta- koguse reisijaid, aga soomlas- tab Rootsi krooni nõrgenemi- tenurgast head investeerimis- lemuste paranemist. Aasta al- tevõte oleks sügavas kahjumis. semele tõusnud. te olematu palgatõus ja puhku- ne müügitulust 5 protsenti aas- objekti. Sel ajal kui Helsingi gus oligi eelmisest aastast tu- Viking Line’i investeerimise Selle aasta algusest on akt- seraha kärped piirasid reisijate tataguse ajaga võrreldes. Kulu- börsi üldindeks on aastaga 1,6 gevam. Äsja sai läbi organisat- kohta on Rajalal nõuanne: “Ära sia 4 protsenti odavnenud, ka- ostuvõimet. tuste poolele tuleb juurde kütu- protsenti kerkinud, on Viking siooni uuendamine. Kasvu võib osta, ära isegi mõtle sellele.” he aastaga on hinnast kadunud Laevapealsest müügist saa- se hinna tõus, ettevõtte kütuse- Line 19 protsenti kukkunud. Et- oodata alates 2021. aastast, kui äripäev.ee 22. juuni 2018 15

INDEKS kommentaar magistritöö Shanghai börs kukkus Mõju laiemale 2016. aasta tasemele majanduskasvule on Analüüs: Olympic müüdi odavalt punktides minimaalne 3900 Mikk Taras Ettevõtluskõrgkooli Mainori Magistritöös kasutati ka divi- LHV portfellihaldur magistritöös analüüsiti märt- dendide diskonteeritud meeto- 3700 Usume, et põhjused, miks tootmine on sis müüdud Olympic Entertain- dit. Selle kohaselt saadi ühe akt- USAst ära läinud, on palju laiemad ja see ment Groupi (OEG) õiglast sia hinnanguliseks väärtuseks on teema, mida Donald Trumpil ei õn- väärtust ning selgus, et ette- 33 sarnane tulemus ehk 2,08 eu- 3500 miljonit eurot jäi Olympicu nestu kõrgemate tollitariifidega lahen- võtte tegelik hind oleks võinud rot. “Numbrid näitavad, et OEG dada. miljoneid kõrgem olla. investoritel saamata. müüdi umbes 20 senti iga aktsia 3300 Meie hinnangul parandaks USA kau- Magistrant Helina Rajasalu kohta odavamalt, kui ettevõtte bandusdefitsiiti olulisel määral ainult hindas oma lõputöös OEG väär- selt 321,5 miljonit ehk 2,12 eu- õiglane väärtus oli ning aktsio- 3100 USA dollari suurem nõrgenemine. Usu- tust diskonteeritud vabade ra- rot aktsia kohta, teatas Mainori näridel jäi sellega saamata hin- me, et USA-Hiina kaubandussõda pää- havoogude meetodil. Selle ana- ettevõtluskõrgkool. Odyssey Eu- nanguliselt ligi 33 miljonit eu- dib pikas perspektiivis dollari nõrgene- lüüsi tulemusena oli ettevõt- rope maksis aga aktsionäride- rot,” rääkis Rajasalu. 2900 3053,89 misega. te õiglane väärtus hinnanguli- le ühe aktsia eest vaid 1,9 eurot. äripäev.ee 20.06.2016 20.06.2017 Kaubandussõdades ei ole üldiselt ALLIKAS: THOMSON REUTERS võitjaid. Meie hinnangul peab suure osa kaubandustülist kinni maksma USA tar- bija, kelle jaoks muutub importkaup Kommertspankade intressitooted reklaam kallimaks. Kuna Hiina ekspordi USAsse Tähtajaline hoius EUR, % moodustavad suuresti elektroonikatoo- Statistika ted, tekstiilkaubad jms, siis on kõrge- 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat üle 5 aasta min summa mad tollitariifid sisuliselt maks USA tar- Danske Bank kontakteeruge pangaga Tariifid tarbijaid esialgu Tallinna Äripank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50/1,50 0,60/1,60 0,70/1,70 - - 200 bijatele ja sealt saadav tulu väike leeven- valusalt ei taba Tallinna Äripank (1) 0,25 0,30 0,35 0,55 0,65 0,75 0,85 - - 200 dus USA kasvavale eelarve defitsiidile. Citadele Pank - - - 0,01 0,01 0,15 0,25 0,55 - 150 USA import Hiinast mld dollarites Usume, et kõrgemad tollitariifid sun- Inbank - - 0,50 0,75 1,00 1,25 1,75 2,00 500 Punasega märgitud valdkonnad on suures- nivad Hiina ettevõtteid veelgi kiiremini ti mõjutatud olemasolevatest USA tariifidest. väärtusahelas edasi liikuma. Hiina on Jooksev hoius EUR, % Tähtajaline hoius USD, % näidanud, et on valmis astuma vastu- telefonid 73,4 keskmiselt kuu 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa samme USA tollitariifidele, ja usume, et kuu jäägilt püsijäägilt Danske Bank kontakteeruge pangaga arvutid ja arvutidetailid 66,9 uue kaubanduspoliitika paikaloksumi- Danske Bank kontakteeruge pangaga Tallinna Äripank 0,05 0,05 0,05 0,10 0,15 0,20 200 masinad ja masinadetailid 46 ne on pikaajaline protsess. Suures plaa- Tallinna Äripank - 0,00 Citadele Pank - - - 0,90 1,00 1,30 200 mööbel 34,8 nis on seni toimuv pigem USA ja Hiina Tallinna Äripank (1) - 0,00 Citadele Pank - - mänguasjad, sporditarbed 26,8 Kursid on päeva jooksul korrigeeritavad; (1) personaalpanganduse klientidele; kahurite näitamine, mille taga on laiem Inbank - - Äripanga jooksva hoiuse intressimäär on nüüd 0% plastikud 17,6 võimuvõitlus kahe suurriigi vahel. mootorsõidukid 15,6 Näeme USA-Hiina kaubandussõja Pankade kontaktandmed kootud rõivad 14,9 valguses head kasvuvõimalust Hiina ja Citadele Pank Narva mnt. 63/1, Tallinn, Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, jalatsid 14,8 Euroopa kaubavahetuses, millele hiinla- tel 770 0000, faks 770 0001, tel 668 8066, faks 668 8065 rõivad 13,5 sed on väga suurelt uue Siiditee ehituse- e-post: [email protected], www.citadele.ee optilised- ja mõõteriistad 12,5 ga panustamas. raud- ja terastooted 12,4 Esialgu mõjutavad senised tollita- monitorid ja projektorid 11,7 riifid üksikuid sektoreid ja väärtusahe- tekstiilid, kasutatud riided 8,4 laid ning mõju laiemale majanduskas- Balti ettevõtete emiteeritud võlakirjad reklaam orgaanilised kemikaalid 8 vule on minimaalne. Hiina kasvu vea- võlakiri ISIN kood lunastamine kupongi- intressi- nominaal, € emissiooni kauplemis- nahktooted 7,7 vad juba pikemat aega riigisisesed in- määr maksed maht, € koht ringhäälingu edastamise seadmed 6,1 vesteeringud ja tarbimine, mille kõr- PlusPlus Capital EE3300111293 1.10.2018 9,00% kvartaalne 100 3 000 000 - trafod 6 val senised tagasilöögid kaubavahetu- Creditstar EE3300111368 1.06.2019 11,00% kvartaalne 1 000 7 500 000 - muu 122,8 ses ei ole nii suured, et kasvutempot olu- Creditstar EE3300111053 1.12.2019 12,50% kvartaalne 1 000 15 000 000 - Storent Investments LV0000802304 30.06.2020 8,00% kvartaalne 100 10 000 000 - Antllikas: I ernational Trade Center, Bloomberg liselt muuta. Tomson Holding EE3300111269 15.08.2020 12,00% kvartaalne 100 2 400 000 - PlusPlus Capital EE3300111327 1.12.2020 11,00% kvartaalne 100 10 000 000 - IuteCredit Europe A11 EE3300111442 15.02.2021 12,00% kvartaalne 100 5 000 000 - ettevõtted Hiina turust tugevalt kinni, kui- küttekehad ja muud tarbed, mis keskmise Mainor Ülemiste EE3300111343 5.04.2023 5,50% kord poolaastas 100 2 650 000 First North Admiral Markets EE3300111251 28.12.2027 8,00% kord poolaastas 100 1 826 800 Tallinna börs gi nad on USA ettevõtetega sarnases surves- tarbija ostukärusse tihti ei satu. (allutatud) tatud olukorras. “Ma üldse ei imesta, kui pä- Järgmisena satuks tariifide alla lõpptar- Tabel on esitatud turuülevaate andmiseks ja ei ole käsitletav väärtpaberite pakkumisena. rast seda suvist sõjakampaaniat hakkavad bijate tooted, suurim grupp nende seast on Redgate Capital AS Pärnu mnt 10, Tallinn 10148, tel 66 68 230, [email protected], www.redgatecapital.eu Euroopa ettevõtete tippjuhid järjest Hii- telefonid. Ligi 70 protsenti kõigist nutitele- nasse tormama.” fonidest valmistatakse Hiinas, sealhulgas pea kõik Apple’i telefonid, mida valmistab USA-le aina valusamad tariifid Foxconn Technology Group. FONDID reklaam Valge Maja on tariifidega jõudnud oma- Kui USA seab Hiinast tulevatele telefoni- Luminor Pensions Estonia 20.06 moodi valuläveni. Kõik tariifid, mis edaspi- dele tariifid ning Hiina vastab sellele USAst di Hiina kaupadele kehtestataks, lööks ­aina tulevate komponentide maksustamisega, ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a), % fondi maht enam tavalise tarbija rahakoti pihta. Hiina peab Apple kas lisakulu kasumist võtma või aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat ekspordib USAsse põhiliselt tarbekaupu, ostjatele kõrgema hinna kehtestama. Kui Luminor A Pensionifond, EUR 1,16 1,16 1,16 3,83 1,76 2,76 2,66 4,84 231 740 287,92 Luminor A Pluss Pensionifond, EUR 1,03 1,03 1,03 6,11 2,79 4,45 4,04 6,62 35 903 902,54 samas Hiinasse saadab USA suuremas osas mälukiipide hinnad eelmisel aastal Apple’i Luminor B Pensionifond, EUR 1,01 1,01 1,01 2,31 0,42 0,97 1,58 2,93 24 228 724,86 toormaterjale ja kaupu, mis lõpptarbijani jaoks tõusid, võeti lisakulu ostjate taskust. Luminor C Pensionifond, EUR 0,88 0,88 0,88 1,96 -0,46 -0,67 0,59 1,63 12 709 310,61 otse ei jõua. USA poolt viimasel tariifide- Saksa luksusautode tootja Daimler on juba Luminor Aktsiad 100 Pensionifond, EUR 1,64 1,67 1,65 8,65 3,45 5,77 4,84 8,53 13 195 909,76 ringil 50 miljardi dollari ulatuses sihitud teatanud, et nende selleaastane kasum tu- Luminor Intress Pluss Pensionifond, EUR 0,80 0,82 0,81 2,27 -0,09 0,16 1,34 3,08 2 568 102,28 üle 1100 kauba olid enamasti määrdeõlid, leb tariifide tõttu väiksem. Luminor Pensions Estonia AS Liivalaia 45, Tallinn 10145, tel 628 3300, faks 710 1251, [email protected], www.luminor.ee

Tegevuspõhine kuluarvestus ja 13.11.2018

Rein Parelo planeerimine praktikas

369 € (km-ga 442,80 €) Kuidas tagada toote- ja kliendikasumlikkus? Kehtib kuni 25.06.2018 € Tavahind: 449 € (km-ga 538,80 €)

Info ja registreerimine: Aimi Kändmaa / tel: 667 0442 / e-post: [email protected] / akadeemia.aripaev.ee Nr 121 (5953) 22. juuni 2018

OMX TALLINN INVESTOR TOOMASE BLOGI  nädalat Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja lisanimekirja aktsiate liikumisi.

1267,11 +0,08% Ryanairil taas 1360 1285 häda kaelas 1210 1135

1060 Hea, et mul puhkuseplaanid suve lõppu jäänud pole – 121008 02 0604 perioodi kõrgeim1319,04 tont teab, kas Ryanairi lennuk üldse maast lahti saabki. perioodi madalaim1132,89

Ryanair sai äsja kinnituse, et maailma Isegi pärast HIND Investor Toomas on Äripäeva välja mõeldud PANGANDUS õhutranspordi statistikaameti järgi on ta tegelane, aga tema käsutuses on reaalne raha, mida eelmise ma- Ryanairi ootavad ta investeerib inants turgudele. Toomas alustas SoftBank muretseb oma jätkuvalt Euroopa kõige populaarsem len- jandusaasta turbulentsemad ajad tegevust 2002. aasta alguses, mil tema käsutusse investeeringute pärast nukompanii. Möödunud aastal veeti pi- anti investeerimiseks miljon krooni. Toomase inves- mõningast aktsia hind eurodes teerimisotsused langetab Äripäeva börsitoimetus, SoftBank Groupi direktor Tadashi loodinappusest ja tuhandetest tühistatud palgatõusu suu- lendudest hoolimata 128 miljonit reisijat. 20 investeerimis mõtteid jagab investor Toomas Äripäe- Yanai ei ole rahul panga ning Soft- rendas Ryanair va tagumisel lehe küljel ja veebis. Tänavu tahab kontserni juht Mic hael Bank Vision Fundi juhi Masayoshi O’Leary teha uue rekordi ja lennutada aasta lõikes 18 Soni otsusega investeerida ette- 16,32 PORTFELL 139 miljonit reisijat. See mulle investori- puhaskasumit võtetesse, mis on valdavalt kahju- na meeldib, ehk saab aktsia taas hoo sisse. 10 protsenti, Kuidas läheb Toomase mis, kirjutas MarketWatch. 16 Aga piltlikult öeldes seisavad maandumis- 1,5 miljardile investeeringutel? 92 miljardi dollari suurune Soft- rajal piloodid, kes mu lootusi torpedeerida eurole. päevane muutus Bank Vision Fund on investee- võivad. Veel ma ei muretse. 14 rinud tehnoloogiagigantidesse Kuigi Ryanair on öelnud, et arvestab Uber ja WeWork. Yanai on SoftBank Groupis üks nüüd ametühingute kui partneritega, siis 12 +0,33% mõnes riigis on kokkulepped rasked sün- suuremaid skeptikuid ning tema dima ning Saksamaa piloodid ähvardavad väärtus 308 865,07 eurot hinnangul võiks raha lisaks teh- juba uute streikidega. Ryanairil on aega 10 62% aktsiad / 30% raha / 8% võlakirjad noloogia idu irmadele panustada juulini, siis langetatakse streigiotsus. 17.06.201520.06.2018 ka traditsioonilistesse äridesse. Streigioht on üleval ka Ryanairi kodu- ALLIKAS: THOMSON REUTERS Lerøy Seafood 1,4 Son märkis, et start-up’ide puhul maal Iirimaal, kus ametiühingud kohali- Ryanair 1,1 on rahavoost olulisem see, kes on ku meedia andmetel on andnud “veel kaks Apple 0,5 irma eesotsas ning kas neil on nädalat” ja siis otsustatakse streik. Ka His- Ja pilootide palgad – isegi pärast eel- Tallink 0,5 vettpidav idee. paanias on kokkulepped saavutamata. See mise majandusaasta mõningast palgatõu- Facebook 0,4 Investorid küsisid Yanailt ja Sonilt on Ryanairile valus hoop, sest need kaks su suurendas Ryanair aasta lõikes puhas- Apranga 0,4 aastakonverentsil hulga küsimu- on tema suurimad turud. kasumit 10 protsenti, 1,5 miljardile eu- Microsoft 0,1 si ning jäid pigem Soni leeri. Teda role. Jah, siit võib jamasid tulla ja juba on Baltic Horizon –0,1 kritiseeriti vaid selle eest, et ta Kannatan ära ja panustan kasvu O’Leary tulevasteks perioodideks kasumi- Tallinna Sadam –0,17 tegutseb liiga kiiresti. Teiste seas Minule kui investorile tähendab see, et hoiatuse andnud. EfTEN Real Estate Fund III –0,3 astus Soni kaitseks välja Alibaba tõenäoliselt tuleb Ryanairil ühel turul pi- Altria –0,3 juht Jack Ma, kes viitas, et Son in- Numbrid näitavad üht lootidele rohkem maksta. Palgakulud suu- EWZ –0,6 vesteeris tema ettevõttesse juba renesid juba möödunud aastal ja suurene- Aga pikas perspektiivis – kui panustada Berkshire Hathaway –0,6 aastal 2000 ja on selle ajaga oma vad tõenäoliselt veelgi. O’Leary on mõis- lennusektorile, siis kellele veel panusta- Equinor –1,78 investeeringut mitu tuhat korda ta andnud, et kasv jätkub, samuti tulevad da? Ryanairi P/E suhe tähendab, et inves- kasvatanud. kohe-kohe teiste lennufirmade pankrotid, teering peaks end praeguse hinnataseme Viimased tehingud mis talle rohkem reisijaid annab. juures 14 aastaga tagasi teenima – just mi- Märkis: 4. juunil (väärtuspäev 12. juuni) 2431 Teine põhjus murelikult aktsiat jälgida nu pensioni jaoks. P/B, mis näitab aktsia Tallinna Sadama aktsiat hinnaga 1,7 €. Tehin- PANE TÄHELE on kõrgemale roninud nafta hind – see hinna ja raamatupidamisliku väärtuse su- gusumma oli 4132,7 € ja tehingutasu 0 €. Inteli juht astus ametist tagasi lööb samuti valusalt otse Ryanairi kukru het, jääb 4,3 juurde – piisavalt madalal, et Ostis: 30. aprillil 100 Altria aktsiat hinnaga isikliku suhte pärast töökohal. pihta. olla soodne. 56,61 dollarit aktsia kohta. Tehingusumma Minu panus Ryanairile seisneb selles, Selle põhjalt ei oska ma muud peale oli 4702,80 € ja tehingutasu 14 €. Kulla hind jõudis selle aasta kõige et mulle näib, et nad teevad natukene se- hoidmise teha. madalamale tasemele USA dollari da strateegiat: kõigepealt ostetakse reisi- On kaks põhjust, miks ma Ryanairist SINU ARVAMUS tugevnemise tõttu. jad “odavalt kokku”, aetakse konkurendid kiirkorras loobuda võiksin: kas saab tea- Kommenteeri Toomase investeerimis- pankrotti, tehakse ehk endale siin-seal tavaks mõni asjaolu, miks kasv võimatuks otsuseid, jaga oma kogemusi või esita küsi- Daimler teatas kasumi võimali- veidi miinust, aga siis on plats puhtam ja osutub, või siis terendab kuskil mujal nii- musi veebilehel www.aripaev.ee või e-kirjaga kust vähenemisest USA tarii ide aega häbematult kasumit kasvatada. võrd palju parem aktsia. aadressil [email protected] tõttu.

BÖRSIKAUBAD BÖRS Kütused 21.06 Värvilised metallid 20.06 Tallinn 21.06 Helsingi 21.06 USD USD/t aktsia sulgemis- muutus käive, P/E ROE P/B divid. aktsia muutus P/E P/B divid. Nafta IPE, bbl 73,62 Alumiinium LME 2165 hind, EUR eelm, % EUR tootlus hind, EUR eelm, % tootlus Nafta NYMEX, bbl 65,38 Vask LME 6805 Arco Vara 1,280 0,00 0 15,8 5,4% 0,85 0,8% Alma Media 6,94 -1,98 17,5 4,6 3,4 Mootoribensiin, t 709 Plii LME 2413,63 Baltic Horizon Fund 1,289 -0,08 23260 - - - - Citycon 1,86 -0,96 21,3 0,8 3,0 Diislikütus, t 640,75 Nikkel LME 14975 Baltika 0,224 2,68 250 - -7,9% 2,23 0,0% Elisa 39,24 -0,15 18,3 5,5 4,2 Kerge kütteõli, t 627,25 Tina LME 20662 EfTEN Real Estate Fund III 15,8 -0,32 4630 - - - 4,30% Finnair 9,99 -0,05 7,9 1,3 3,0 Masuut (1% väävel), t 421 Tsink LME 2967,35 Ekspress Grupp 1,300 1,54 39020 13,1 5,6% 0,75 5,4% Fortum 19,69 -0,96 19,3 1,5 5,5 Maagaas Henry Hub, btu, USD 2,679 Harju Elekter 5,200 -0,38 5910 23,7 5,6% 1,31 4,6% HKScan 2,92 0,52 - 0,5 3,1 Põllumajandus 21.06 Väärismetallid 21.06 LHV Group 10,950 0,46 38070 15,3 13,0% 2,10 1,5% Huhtamäki 31,76 -0,75 17,5 2,8 2,5 Merko Ehitus 9,950 0,00 27290 11,9 10,9% 1,34 10,05% Kesko 51,94 1,13 17,8 2,4 4,3 nael = 453,59 g USD/unts, unts = 31,105 g Nordecon 1,100 1,82 1610 20,5 5,4% 1,10 5,45% Neste Oil 65,22 -0,43 15,9 3,6 2,6 Kohv NYBOT, USc/nael 113,15 Kuld COMEX 1265,86 Olympic EG 1,980 0,00 6510 9,9 22,5% 2,05 0,00% Nokia 5,08 -0,74 - 1,8 3,7 Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 342,9 Plaatina NYMEX 858,24 PRFoods 0,820 -3,05 6620 21,7 5,9% 1,23 0,00% Olvi 33,60 -0,59 19,4 3,2 2,4 Kakao NYBOT, USD/t 2501 Pallaadium NYMEX 952,5 Pro Kapital Grupp 1,630 0,00 4080 - -0,5% 1,14 0,00% Stockmann 3,91 0,77 - 0,3 0,0 Nisu NYSE LIFFE, USD/t 146 Hõbe COMEX 16,282 Silvano FG 3,170 -0,63 21570 10,4 30,1% 3,41 15,77% Stora Enso 17,00 -1,51 17,4 2,2 2,4 Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 349,75 Skano Group 0,498 0,00 0 - -3,4% 0,64 0,00% UPMKymmene 30,50 -2,40 16,0 1,9 3,7 Tallink Grupp 1,095 0,46 153470 14,7 6,1% 0,90 2,74% Yit 4,93 -1,28 22,4 1,0 0,0 VALUUTA Tallinna Sadam 1,970 -0,170 147,760 18,130 5,936 1,081 - Tallinna Vesi 10,300 0,00 76280 27,9 8,0% 2,08 3,50% Tln Kaubamaja 9,180 -0,22 52270 12,5 16,6% 2,076 6,86% Vilnius 21.06 Austraalia dollar AUD 1,571 Singapuri dollar SGD 1,573 Trigon PD 0,510 0,00 0 - -7,3% 1,27 0,00% Bulgaaria leev BGN 1,956 Suurbritannia nael GBP 0,875 aktsia muutus P/E P/B divid. Hiina jüaan CNY 7,525 Šveitsi frank CHF 1,150 hind, EUR eelm, % tootlus Hongkongi dollar HKD 9,086 Taani kroon DKK 7,452 Riia 21.06 Apranga 2,340 0,43 11,8 2,3 7,3 India ruupia INR 78,51 Tai baat THB 38,12 Novaturas 11,100 0,82 - - - Jaapani jeen JPY 127,41 Tšehhi kroon CZK 25,863 aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. Klaipedos Nafta 0,522 -0,38 10,5 1,0 8,5 Kanada dollar CAD 1,541 Türgi liir TRY 5,492 hind, EUR eelm, % tootlus Linas Agro 0,090 5,88 5,6 0,3 0,0 Korea won KRW 1284,74 Ungari forint HUF 325,88 Grindeks 7,28 0 8,2 0,6 2,060 Panevezio Statybos Trestas 0,892 -0,89 13,0 0,4 6,7 Norra kroon NOK 9,434 USA dollar USD 1,158 Latvijas Gaze 11,4 0 13,4 1,4 - Rokiškiu Suris 2,630 -0,75 10,9 0,7 3,8 Poola zlott PLN 4,329 Bitcoin/USD USD 6724 Olainfarm 8,05 1,9 11,3 1,1 2,658 Siauliu Bankas 0,510 0,79 8,9 1,1 0,8 Rumeenia leu RON 4,669 ALLIKAS: REUTERS KELLA 17 SEISUGA SAF Tehnika 4,74 0 37,4 1,4 14,135 Snaige 0,170 0,00 - 1,3 0,0 EUR/SEK EUR/RUB Baltika PRFoods LOE VEEBIST Värsked börsiuudised ja turuülevaade: 10,324 73,825 +2,68% –3,05% www.aripaev.ee/investor