Kaug-Ida Päritoluga Puittaimede Kasvatamisest Järvseljal

Forestry Studies | Metsanduslikud Uurimused, Vol. 72, Pages 64–74

Research paper

Kaug-Ida päritoluga puittaimede kasvatamisest Järvseljal

Heino Kasesalu

Kasesalu, H. 2020. The results of cultivating tree and shrub species of Far-Eastern origin at Järvselja, Estonia. – Forestry Studies | Metsanduslikud Uurimused 72, 64–74, ISSN 1406-9954. Journal homepage: http://mi.emu.ee/forestry.studies

Abstract. This paper is based on a data set of more than 90 years of experience in cultivation of tree and shrub species of Far-Eastern origin at Järvselja Training and Experimental Forest District. The aim of the paper was to estimate the growth and yield of different tree and shrub species in Eastern Estonia. For this purpose, the height and breast height diameter of trees were measured and their cold hardiness estimated in summer 2019. Our study showed that many tree and shrub species of Far-Eastern origin grow quite well in the conditions prevalent in Eastern Estonia. These introduced species have importance mainly in park management.

Key words: Abies sp., Larix sp., Picea sp., Pinus sp., cultivation, growth and yield.

Author’s address: Järvselja Training and Experimental Forest District, Kastre Parish 62506, Tartu County, Estonia. *e-mail: [email protected]

Sissejuhatus maks võõrpuuliikide kasvatamise uurijaks Eestis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Eesti asub kliimavööndis, kus kohalike oli Sangaste mõisa omanik Friedrich Berg puu- ja põõsaliikide arv on võrdlemisi (1924). tagasihoidlik, see on alla saja. Selle tõttu Esimesed katsed võõrpuuliikide kasva- on siin aastasadade jooksul tuntud suurt tamisel Järvseljal tehti 19. sajandi 80-ndail huvi teistes maades kasvavate puittaime- (Haller, 1929). Sel ajal töötas seal metsaüle- de vastu. Neid nimetati võõrpuuliikideks mana Martin Maurach, kes oli tuntud oma ehk eksootideks. Arvatakse, et esimese- teaduslike huvide poolest. Metsakultuu- na introdutseeriti võõrpuuliike Eestisse ride rajamisel hakati kohalike puuliikide kloostriaedades (Paivel, 1968). Hiljem ha- kõrval katsetama ka mõnede võõramaiste kati neid kasvatama linnaaedades ja mõi- liikidega. Neid istutati metskonna keskuse saparkides. 19. sajandi teisel poolel tegeles parki, metsavahtide elamute juurde, teede võõrpuuliikide kasvatamise uurimisega äärde ja grupiti kohalike puuliikide sek- Balti Metsaselts, kes organiseeris ka eksoo- ka. Võõrpuuliikide kultiveerimisel oli sel tide seemne varumist ja tellimist (Sivers, ajal ühest küljest esteetiline, teisest küljest 1889). Võõrpuuliikide kasvatamise tule- katseotstarbeline eesmärk. Põhiliselt telli- musi ja võimalusi Baltimaades on üldista- ti Saksamaalt mitme võõrpuuliigi seemet nud Johann Klinge (1883). Üheks aktiivse- ja külvati taimlasse, kultuurid rajati aga

DOI: 10.2478/fsmu-2020-0006

© 2020 by the authors. Licensee Estonian University of Life Sciences, Tartu, Estonia. This article is an open access article distributed under the terms and conditions of the Creative Commons Attribution (CC BY) license (http://creativecommons.org/licenses/ by/4.0/). 64 Kaug-Ida päritoluga puittaimede kasvatamisest Järvseljal peamiselt endisele põllumaale. Sel perioo- 1921–1940 kultiveeritud puittaimed dil kultiveeriti peamiselt Kesk-Euroopast ja Põhja-Ameerika idaosast pärinevaid Okaspuud puuliike. Metskonna keskuse pargis kas- Nimetatud perioodil kultiveeritud okas- vab aga ka ligikaudu 120 a vanune jaapa- puuliikidest on parimaid tulemusi saadud ni lehis (Larix kaempferi (Lamb.) Carriere) kuriili lehise (Larix gmelinii (Rupr.) Rupr. kõrgusega 37,5 m ja rinnasdiameetriga 92 var. japonica (Maxim. ex Regel) Pilg.) kas- cm. Pargi rajamiseks olevat istikud toodud vatamisel. Kuriili lehis ületas Järvselja tin- Kastre mõisast. gimustes teisi lehise liike kasvukiiruselt, 1921. aastal asutati Järvseljale Tartu Üli- moodustas sirge tüve ning oli suhteliselt kooli Õppemetskond (Mathiesen, 1927). vähenõudlik kasvukoha suhtes. Selle lii- Dendroloogiapraktikumi läbiviimiseks giga rajati 1930-ndail Järvseljal mitu met- üliõpilastele oli tarvis rajada sinna võõr- sakultuuri, põhiliselt mustika kasvukoha- puuliikide kollektsioon. Taimlate rajamist tüübis. Parima kasvuga on kvartalil 286 ning võõrpuuliikide kasvatamist Järvseljal kasvav kultuur, kus 90-aastases puistus hakkas juhendama hilisem professor And- kõrgemad puud ületavad 30 m piiri ja rin- res Mathiesen (Laas, 1987). nasdiameeter ulatub 44 cm-ni. Seeme nen- Võõrpuuliikide seemet koguti Ees- de kultuuride rajamiseks oli saadud Soo- ti vanadest mõisaparkidest ning telliti mest Mustila arboreetumist. ka välismaalt, peamiselt Taani ja Austria Tabelis 1 on toodud takseeriseloomus- seemneäridest. Ajavahemikus 1921–1940 tused nelja kuriili lehise puistu kohta sei- introdutseeritud puu- ja põõsaliikidest suga 2019. aasta sügisel. Samast perioodist olid ülekaalus Põhja-Ameerika päritolu- pärineb veel kuriili lehise enamusega puis- ga liigid. Sel perioodil ilmusid Järvselja tu kvartalil 45, kuid seal kasvavad I rindes dendroparki ja metsakultuuridesse aga ka lisaks lehisele veel kuusk, kask ja mänd, mitmed Kaug-Idast pärinevad puu- ja põõ- mistõttu selle puistu võrdlemine teistega ei saliigid, mis olid hea kasvuga ja suhteliselt ole objektiivne. Samas kasvab aga kvartalil külmakindlad. See on ka loomulik, sest 45 kõige kõrgem (35 m) ja suurima rinnas- Kaug-Ida floristiline regioon on klimaa- diameetriga (67 cm) kuriili lehis Järvseljal. tiliste tingimuste poolest küllalt sarnane Kvartalil 286 kasvab grupp 1930-ndail meie riigiga (Ostrat, 1944). istutatud lehiseid, mis siis olid tuntud Siinse töö eesmärk on selgitada Kaug- korea lehise (Larix koreensis Rafn) nime Ida päritoluga puude ja põõsaste kasvu all. Suurima puu kõrgus on nüüd 30 m ja Ida-Eesti tingimustes ning nende kasu- rinnasdiameeter 46 cm. 1935. aastal raja- tamise võimalusi metsanduses ja par- ti metskonna keskuse lähedale ligikaudu ginduses. Selleks otstarbeks mõõdeti kahe hektari suurune dendropark. Har- Järvseljal kasvavate Kaug-Ida päritoluga vendatud kasepuistu alla istutati võõr- puittaimede kõrgused ja rinnasdiameet- puuliikide istikuid, peamiselt okaspuid. rid. Diameetrid mõõdeti klupega, kõr- Kaskede võrad pidid kaitsma istikuid guste mõõtmiseks kasutati Blume-Leiss külma eest. Kaug-Ida päritoluga nulgu- kõrgusmõõtjat. Minipuistute takseeri- dest istutati sinna järgmised liigid: sahha- misel kasutati andmete töötlemiseks lini nulg (Abies sachalinensis (F. Schmidt) Andres Kiviste koostatud arvutiprog- Mast.), jaapani nulg (A. veitchii Lindl.), rammi, mille abil leiti puistu keskmine nikko nulg (A. homolepis Siebold et Zucc.) kõrgus (m), keskmine rinnasdiameeter ja amuuri nulg (A. nephrolepis (Trautv. ex (cm), rinnaspindala (ruutmeeter/ha) Maxim.) Maxim.). Sahhalini nulu kõrgus ja tagavara (tm/ha). Puude ja põõsaste on nüüd 24 m ja rinnasdiameeter 52 cm. kõrgused ning rinnasdiameetrid mõõdeti Jaapani nulu grupis on suurima puu kõr- 2019. aasta suvel. gus 27 m ja rinnasdiameeter 54 cm. Nikko

65 H. Kasesalu

Tabel 1. Kuriili lehise puistute takseeriseloomustused. Table 1. Mean stand characteristics of Larix gmelinii var. japonica.

Puistu Keskmine Puude Keskmine Puistu Keskmine Tagavara vanus kõrgus arv Rinnaspindala juurdekasv asukoht kv / rinnasdiameeter (tm/ha) / (a) / (m) / hektaril / (m2/ha) / (tm/ha) / Situation (cm) / Growing Age of Mean Number Basal area of stand Mean DBH stock Mean stand height of trees (m2/ha) compartment (cm) (m3/ha) increment (yr) (m) per ha (m3/ha) 263 96 28,9 32,0 515 41,6 549 5,7 273 94 29,6 32,9 480 40,8 542 5,8 286 91 28,9 31,2 698 53,4 696 7,6 308 93 26,8 30,5 600 43,8 535 5,8 nulg külmus karmidel talvedel korduvalt neb. Suurima puu kõrgus ulatub 20 meetri- kuni lumepiirini tagasi, säilis ainult lume ni. On väga dekoratiivne pargipuu. all olev osa. Kuna viimased talved on ol- Amuuri korgipuu (Phellodendron amu- nud suhteliselt pehmed, on puu nüüd 9 rense Rupr.) kasvab endises nn Lossiaias m kõrge rinnasdiameetriga 14 cm. Mõnel kiduravõitu puuna. Suurema puu kõrgus aastal kandis puu ka käbisid. Amuuri nulg on 10 m ja rinnasdiameeter 22 cm. kasvas rahuldavalt, viljus, kuid mõni aasta Korea pappel (Populus koreana Rehder.) tagasi puu kuivas. on kiirekasvuline külmakindel liik. Suuri- Kuuseliikidest kasvab dendropargis ma puu kõrgus Järvseljal on 25 m, rinnas- grupp ajaani kuuski (Picea jezoensis (Sieb. diameeter 98 cm. Väärib kasvatamist nii et Zucc.) Carr.), mis noores eas kasvasid pargipuuna kui ka metsakultuurides. väga aeglaselt. Viimastel aastakümnetel Jaapani tiibpähklipuu (Pterocarya rhoifo- on kasv kiirenenud. Ligikaudu 90 aasta lia Siebold et Zucc.) kasvab 15 m kõrguse vanuselt on suurima puu kõrgus 23 m ja puuna rinnasdiameetriga 24 cm. Viimastel rinnasdiameeter 38 cm. aastatel ei ole külma läbi kannatanud. Endises Rõkka taimlas kasvab kaks ko- Dauuria rododendron (Rhododendron rea kuuske (P. koraiensis Nakai), suurema dauricum L.) kasvab kuni 3 m kõrguse põõ- kõrgus on 21 m ja rinnasdiameeter 44 cm. sana. Külma läbi ei ole kannatanud, mõnel Ida-jugapuu (Taxus cuspidata Sieb. et kevadel õitseb väga rikkalikult. Zucc.) kasvab dendropargis teiste puu- Amuuri sirel (Syringa amurensis Rupr.) de all. Suurim puu on 8 m kõrge rinnas- on Järvselja tingimustes kiirekasvuline ja diameetriga 14 cm. Võrreldes hariliku külmakindel liik. Viljub varakult ja annab jugapuuga (Taxus baccata L.), on see liik hea idanevusega seemet. Suurima eksemp- Ida-Eesti tingimustes märksa külmakind- lari kõrgus on 13 m. lam. Wolfi sirel (S. wolfii C. K. Schneid.) kasvab Järvseljal kuni 6 m kõrguse põõsana. Lehtpuud Külma läbi ei ole kannatanud. Nimetatud perioodil kultiveeritud leht- Ginnala vaher (Acer ginnala Maxim.) puuliikidest kasvab Järvseljal hästi mand- on külmakindel ja dekoratiivne põõsaliik. žuuria pähklipuu (Juglans mandshurica Viljub rikkalikult ning seeme on hea idane- Maxim.), mis annab idanemisvõimelist vusega. Suuremate põõsaste kõrgus ulatub seemet. Noores eas kannatab see liik hi- 10 meetrini. Väärib senisest laialdasemat liskülmade all, hiljem külmakindlus para- kasutamist pargimajanduses.

66 Kaug-Ida päritoluga puittaimede kasvatamisest Järvseljal

Mandžuuria araalia (Aralia elata (Miq.) uute võõrpuuliikide seemet meie riigi teis- Seem. var. mandshurica (Rupr. et Maxim.) test rajoonidest ning telliti ka väljastpoolt J. Wen) kasvab kuni 7 meetri kõrguse põõ- riiki. Mitme puu- ja põõsaliigi seeme saadi sana teiste puude turbe all. Karmimatel Habarovski dendroloogiaaiast, NSVL TA talvedel külmub tagasi lumepiirini. Väga Mägitaiga Katsejaamast Ussuriiski linna dekoratiivne liik oma mitmekordselt sulg- lähedal, Primorje Põllumajanduse Insti- jate liitlehtede poolest, eriti sügisel värvi- tuudi (PPI) õppe-katsemetsamajandist, muutuse ajal. Kamtšatka ja Sahhalini metsakatsejaama- Kurdlehine roos (Rosa rugosa Thunb.) dest. Mitme liigi seemneid ja noori taimi on täiesti külmakindel ning vähenõudlik tõi autor Kaug-Idast kaasa 1965., 1974. põõsaliik. Leiab kasutamist nii dekora- ning 1976. a sügisel. tiivpõõsana kui ka vitamiinirikaste viljade saamiseks. Okaspuud Enela liikidest kasvavad sellest perioo- Alljärgnevalt on vaadeldud aastail 1960– dist Järvseljal kaselehine enelas (Spiraea 1980 kultiveeritud Kaug-Ida päritoluga betulifolia Pall.), jaapani enelas (S. japonica okaspuude kasvatamise tulemusi Järvsel- L. f.), keskmine enelas (S. media Schmidt) jal. Seejuures on käsitletud põhiliselt neid ja pajulehine enelas (S. salicifolia L.). Kõik liike, mida varem Järvseljal ei ole kasva- need liigid on külmakindlad ja sobivad tatud. 1968. aastal alustati Agali külas en- haljastustöödeks. disele põllumaale arboreetumi rajamist, Amuuri viinapuu (Vitis amurensis kuhu võõrpuuliigid istutati väikeste puis- Rupr.) on külmakindel ja kergesti paljun- tutena. Tabelis 2 on toodud Agali arbo- datav liaan. Viljumine on Järvselja tingi- reetumis kasvavate Kaug-Ida päritoluga mustes tagasihoidlik. Dekoratiivse liigina okaspuu puistute takseeriseloomustused. leiab kasutamist vertikaalses haljastuses. Kamtšatka nulg – Abies sachalinensis Enne II maailmasõda oli Järvselja üks var. gracilis (Kom.) Farjon. Seemned saadi suurimaid võõrpuuliikide levitamise baa- 1976. a Kronoki looduskaitsealalt. Kasvab se Eestis. Sealsetest taimlatest müüdi isti- noores eas väga aeglaselt ja kannatab kül- kuid kõigisse Eesti Vabariigi maakonda- ma läbi. Agali arboreetumis kannatas ka desse. Seejuures oli istikute hind Järvseljal metskitsede kärpimise all. Nüüd on suuri- märgatavalt odavam kui tolleaegsetes era- ma puukese kõrgus 6 m ja rinnasdiameeter aia ärides, mis aitas kaasa võõrpuuliikide 8 cm. Pakub huvi vaid kollektsiooniliigina. levitamisele Eestis (Kasesalu, 1962). Korea nulg – A. koreana E. H. Wilson. Istutati Agali arboreetumisse 1986. a kevadel. Kasvab noores eas väga aeglaselt, 1960–1980 kultiveeritud puittaimed hiljem kasv kiireneb. Suurima puu kõrgus on 11 m ja rinnasdiameeter 20 cm. Viljub Sõjaeelsetel aastatel oli Järvselja taimlates varakult. On väga dekoratiivne pargipuu. katsetatud veel mitme Kaug-Ida päritolu- Mandžuuria nulg – A. holophylla Maxim. ga liigi kasvatamist, kuid paljud neist kül- Seeme pärineb PPI õppe-katsemetsama- musid 1939/40. aasta erakordselt karmil jandist, mis asub Ussuriiski looduskaitse- talvel (Mathiesen, 1940). Järgneval aasta- ala naabruses. Külvati 1967. a kevadel ava- kümnel võõrpuuliikide introduktsiooniga maale. Kasvab noores eas väga aeglaselt Järvseljal peaaegu ei tegeldud. Uuesti elav- ja kannatab hiliskülmade all. Hiljem kasv nes see 1953. aastal, mil võõrpuuliikide kiireneb ja külmakindlus paraneb. Nüüd kasvatamist hakkas juhendama Endel Laas on suuremad puud kuni 19 m kõrged rin- (Veermets, 1962). Alates 1964. aastast int- nasdiameetriga 34 cm. Käbikandvus on ta- rodutseeris võõrpuuliike Järvseljale siinse gasihoidlik. Mandžuuria nulg väärib kas- kirjutise autor. Neil aastail koguti paljude vatamist pargipuuna.

67 H. Kasesalu

Tabel 2. Agali arboreetumis kasvavate Kaug-Ida päritoluga okaspuupuistute takseeriseloomustused. Table 2. Mean stand characteristics of Far-Eastern origin conifers at Agali arboretum.

Puistu Keskmine Keskmine Puude Keskmine Rinnas Tagavara vanus kõrgus rinnas arv juurdekasv pindala (tm/ha) / Liik / (a) / (m) / diameeter hektaril / (tm/ha) / (m²/ha) / Growing Tree species Age of Mean (cm) / Number Mean Basal area stock stand height Mean DBH of trees increment (m²/ha) (m³/ha) (yr) (m) (cm) per ha (m³/ha) Abies holophylla 51 16,6 22,6 1117 44,8 368 7,2 Abies sachalinensis 56 17,5 21,3 1367 48,7 421 7,5 var. mayriana Abies veitchii 49 19,6 27,7 1150 69,2 651 13,3 Larix gmelinii var. japonica 52 20,9 28,4 583 37,0 368 7,1 Larix gmelinii var. olgensis 42 23,3 29,8 533 37,1 400 9,5 Larix kaempferi 52 28,3 38,6 533 62,5 784 15,1 Picea glehnii 42 16,1 19,8 1167 35,9 288 6,9 Pinus koraiensis 43 13,8 20,3 950 30,7 222 5,2

Mayri nulg – A. sachalinensis var. mayria- relt. Esimestel aastatel kasvasid taimed na Miyabe et Kudo. Toodi 1969. a kevadel suhteliselt aeglaselt, võrreldes kohapeal- istikutena Tallinna Botaanikaaiast. Noo- sest seemnest kasvatatud kuriili lehistega, relt kannatas tugevasti hiliskülmade all. hiljem kasv kiirenes. Nüüd on suuremate 1975. a kevadel noored võrsed külmusid puude kõrgus 25 m ja rinnasdiameeter 44 ja langesid maha. Seetõttu olid noored cm. puukesed väga omapärase kitsa võraga, Olga lehis – L. gmelinii (Rupr.) Rupr. var. meenutasid püramiidvormi. Hiljem puude olgensis (A. Henry) Ostenf. et Syrah-Larsen. kasv paranes. Nüüd on suuremad puud 21 Seemned koguti 1976. a sügisel Primorje m kõrged rinnasdiameetriga 35 cm. Käbi- kraist Olga metsamajandist. Okkad muu- kandvus on keskmine. tuvad sügisel kollaseks hiljem kui siberi le- Jaapani nulg – A. veitchii Lindl. Seem- hisel – L. sibirica Ledeb. Nüüd on suurema- ned koguti dendropargis kasvavalt puu- te puude kõrgus 25 m ja rinnasdiameeter degrupilt. Kuivõrd seal läheduses kasvab 42 cm. ka teisi nululiike, on osa arboreetumis Jaapani lehis – L. kaempferi (Lamb.) Car- kasvavatest jaapani nulgudest hübriidid. riere. Seeme oli kogutud kohapeal kasva- Jaapani nulg on suhteliselt kiire kasvuga vatelt puudelt. Puhkeb kevadel mõnevõrra ja meie oludes külmakindel, seega Eestis hiljem teistest lehiseliikidest. Kiirekasvuli- perspektiivne pargipuu. Suuremad puud se ja külmakindlana sobib kasutamiseks on kuni 22 m kõrged rinnasdiameetriga haljastuses ning metsakultiveerimisel. Jaa- 48 cm. Mõnel aastal on käbikandvus väga pani lehis on oma sinakasrohelise okasti- rikkalik. ku ja peaaegu horisontaalsete okste tõttu Kuriili lehis – Larix gmelinii (Rupr.) omapärane ja dekoratiivne. Suuremate Rupr. var. japonica (Maxim. ex Regel) Pilg. puude kõrgus on 29 m rinnasdiameetriga Toodi 1967. a seemikutena Sahhalini saa- kuni 58 cm.

68 Kaug-Ida päritoluga puittaimede kasvatamisest Järvseljal

Dauuria lehis – L. gmelinii (Rupr.) Rupr. Maxim. Seemned olid kogutud 1976. a sü- var gmelinii. Seemned saadi 1972. aastal gisel Primorje kraist Ussuriiski rajoonist. amuuri oblastist Belogorski metsamajan- Idanevus oli võrdlemisi hea. Külmakah- dist. Noored taimed kasvasid suhteliselt justusi pole esinenud. Kasvab Järvseljal kiiresti, 1975. aastal istutati Agali arbo- kuni 4 m kõrguse põõsana. See üsna deko- reetumisse. 1982. aastal ulatus suurema- ratiivne põõsaliik võib osutuda sobivaks te puude kõrgus 8 m-ni (Kasesalu, 1982). haljastustöödel. 1999. aastal oli arboreetumis kasvavate Korea vaher – A. pseudosieboldianum puude keskmine kõrgus ligi 17 m (Ka- (Pax) Kom. Seemned olid kogutud Ussu- sesalu, 1999). Siis aga hakkasid lehised riiski rajoonist 1976. a sügisel. Idanevus ilma nähtava põhjuseta kuivama ja nüüd- oli hea, kuid taimed kannatasid külma all. seks pole säilinud ühtki puud. Hiljem külmakindlus paranes. Nüüd kas- Glehni kuusk – Picea glehnii (Fr. Sch- vab Järvseljal kuni 9 m kõrguse põõsana. midt) Mast. Seemned saadi Lõuna-Sahha- Mõnel aastal viljub rikkalikult. On väga linilt Korsakovi rajoonist 1976. a sügisel. dekoratiivne liik haljastustöödeks, eriti sü- Kasvab noores eas väga aeglaselt. Külma- gisel lehtede värvimuutuse ajal. kahjustusi ei esinenud. Nüüd on suurema- Pärnvaher – A. tegmentosum Maxim. te puude kõrgus 18 m ja rinnasdiameeter Seemned olid kogutud 1976. aastal Ussu- 28 cm. Mõnel aastal on olnud rikkalik käbi riiski rajoonist. Idanevus oli tagasihoid- kandvus. lik. Noores eas kannatas külma all. Nüüd Korea seedermänd – Pinus koraiensis kasvab Järvseljal 9 m kõrguse põõsana. On Siebold et Zucc. 1930-ndaist kasvab mets- väga dekoratiivne ja omapärane liik, erine- konna keskuse juures asuvas dendropargis des lehe kuju poolest kõigist teistest vaht- kaks korea seedermändi. Nüüd on suuri- raliikidest. ma puu kõrgus 21 m ja rinnasdiameeter Südajas aktiniidia – Actinidia kolomikta 30 cm. Puud asuvad teiste puude varjus (Rupr. et Maxim.) Maxim. Seemned saa- ja pole seetõttu viljunud. Endises Rõkka di 1959. a Habarovski dendroloogiaaiast. taimlas kasvab üks 60-aastane korea see- Mõnel aastal kannatasid noored taimed dermänd, mis on kasvatatud Habarovski hiliskülmade läbi. On tugede najal kasva- dendroloogiaaiast saadud seemnest. Puu nud rohkem kui 3 m kõrguseks. Õitseb igal kõrgus on 17 m ja rinnasdiameeter 26 cm, aastal, viljumine on tagasihoidlik. kannab käbisid juba mitu aastat. Agali Kamtšatka lepp – Alnus kamtschatica arboreetumis kasvab minipuistu, mis on (Regel) Kom. Seemned saadi 1976. a Kam- rajatud 1967. a PPI õppe-katsemetsamajan- tšatka Metsakatsejaamast. Puud kasvasid dist saadud seemnest. 23-aastaselt oli puis- hulk aastaid normaalselt, küündides 6 m tu keskmine kõrgus 6 meetrit (Kasesalu, kõrgusele. Siis hakkasid nad aga ilma näh- 2000). Nüüd on suuremate puude kõrgus tava põhjuseta kuivama ja nüüdseks pole 17 m ja rinnasdiameeter 30 cm. säilinud ühtki puud. Kääbus-seedermänd – Pinus pumila Dauuria kask – Betula davurica Pall. (Pall.) Regel. Seemned saadi Kamtšatkalt Seemned olid saadud 1972. a PPI õppe- 1974. a. Kasvab noores eas aeglaselt. Kül- katsemetsamajandist. Kasvab Järvseljal makahjustusi pole esinenud. Kasvab nüüd kuni 18 m kõrguse puuna rinnasdiameetri- kuni 3 m kõrguse põõsana. Mõnel aastal ga 22 cm. Võrreldes teiste kaseliikidega, on viljub rikkalikult. On väga dekoratiivne puude kasv märksa kehvem, võra alumi- liik ning väärib edaspidi laialdasemat ka- ne osa on raagus. Tüve koor on tume ning sutamist pargimajanduses. omapäraselt kestendava tohuga. Kivikask – B. ermanii Cham. Seeme saa- Lehtpuud di 1972. a Kamtšatkalt. Külmakahjustusi Haberoodne vaher – Acer barbinerve pole esinenud. Nüüd on puude suurim

69 H. Kasesalu kõrgus 12 m ja rinnasdiameeter 12 cm. mena tal väärtus puudub. Kaug-Idas hin- Lamedalehine kask – B. platyphylla Su- natakse seda põõsast ravimtaimena. kaczev. Seemned saadi 1959. a Habarovski Mandžuuria saar – Fraxinus mandshu- dendroloogiaaiast. Nüüd on suurima puu rica Rupr. Seemned saadi 1966. a PPI õp- kõrgus 24 m ja rinnasdiameeter 36 cm. pe-katsemetsamajandist. Taimed kasva- Külmakahjustusi pole esinenud. Puud on sid algul jõudsalt, kuid kannatasid väga jõudsa kasvuga, kuid dekoratiivselt erilise tugevasti hiliskülmade all. Noored lehed väärtuseta. läksid pärast tugevat hiliskülma mustaks Roideline kask – B. costata Trautv. ja langesid maha. Sellega oli jooksva aasta Seemned olid kogutud 1976. aastal Ternei juurdekasv rikutud ning puud jäid kidu- metsamajandist. Puukesed kasvasid suh- raks. Hiljem puude külmakindlus paranes. teliselt aeglaselt ja kannatasid külma all. Nüüd on suuremate puude kõrgus 18 m ja Agali arboreetumisse istutatud roidelised rinnasdiameeter 18 cm. kased kasvasid kuni 5 m kõrguseks, kuid Nokjalehine saar – Fr.chinensis Roxb. hakkasid siis kuivama. Viimane kask kui- var. rhynchophylla (Hance) Hemsl. Toodi vas kolm aastat tagasi. noorte taimedena 1965. a Jaapani meres Südajas valgepöök – Carpinus corda- asuvalt Rikordo saarelt. Taimed kasvasid ta Blume. Seemned koguti 1976. a PPI algul jõudsalt, kuid karmidel talvedel kül- õppe-katsemetsamajandist. Taimed olid musid tagasi lumepiirini. Viimane tagasi- aeglase kasvuga ja kannatasid külma all. külmumine oli 1978/79. a talvel. Nüüd on Nüüd on suurima puu kõrgus 10 m ja rin- puukeste kõrgus 5 m. Pakub huvi vaid kol- nasdiameeter 12 cm. Haljastuse seisuko- lektsiooniliigina. halt sellel liigil Ida-Eesti tingimustes pers- Vahtralehik – Kalopanax septemlobus pektiivi ei ole. (Thunb.) Koidz. Istikud toodi 1969. a keva- Erilehine sarapuu – Corylus heterophyl- del Tallinna Botaanikaaiast. Nüüd on endi- la Fisch. et Trautv. Seemned saadi 1972. a ses nn Lossiaias kasvava puukese kõrgus 7 PPI õppe-katsemetsamajandist. Taimed m ja rinnasdiameeter 12 cm. Karmidel tal- kasvasid suhteliselt aeglaselt. Külmakah- vedel külmuvad noored võrsed tagasi. On justusi pole esinenud. Mõnel aastal on ka väga dekoratiivne liik, kuid vähese külma- viljunud. Nüüd kasvab Järvseljal kuni 4 m kindluse tõttu haljastuses perspektiivitu. kõrguse põõsana. Amuuri maakia – Maackia amurensis Mandžuuria sarapuu – C. sieboldiana Rupr. et Maxim. Seeme saadi 1967. a PPI var. mandshurica (Maxim. et Rupr.) C. K. õppe-katsemetsamajandist. Olulisi külma- Schneid. Seemned saadi 1977. a Primorje kahjustusi pole esinenud. Nõuab viljakat kraist. Nüüd kasvab Järvseljal kuni 6 m kasvukohta. Nüüd on suuremate puude kõrguse põõsana. Külmakahjustusi pole kõrgus 18 m ja rinnasdiameeter 26 cm. On esinenud. Mõnel aastal on viljunud. Võib võrdlemisi dekoratiivne puu ja sobib kasu- leida kasutamist haljastustöödel. tamiseks haljastustöödel. Maximowiczi viirpuu – Crataegus maxi- Hiina prinseepia – Prinsepia sinensis mowiczii C. K. Schneid. ja sulglõhine viir- (Oliv.) Oliv. ex Bean. Seemned saadi 1967. puu – Cr. pinnatifida Bunge kasvavad ra- aastal NSVL TA Mägitaiga Katsejaamast. huldavalt. Külma läbi ei ole kannatanud. Järvseljal kasvab kuni ühe meetri kõrguse Mõlemad liigid viljuvad ja annavad idane- põõsana. Noores eas oli kasv võrdlemisi misvõimelist seemet. aeglane. Külmakahjustusi pole täheldatud. Harilik eleuterokokk – Eleutherococcus Pakub teatud huvi söödavate viljade poo- senticosus (Rupr. et Maxim. ex Maxim.) lest. Maxim. Seemned saadi 1967. a NSVL TA Aasia toomingas – Prunus padus L. Mägitaiga Katsejaamast. Kasv on väga var. pubescens Regel et Til. Seemned saa- aeglane, kõrgus ei ületa 2 m. Dekoratiivtai- di 1974. a PPI õppe-katsemetsamajandist.

70 Kaug-Ida päritoluga puittaimede kasvatamisest Järvseljal

Külmakahjustusi pole täheldatud. Kasvab 1971. a Luua puukoolist. Nüüd on puu Järvseljal kuni 10 m kõrguse põõsana. Lii- kõrgus 10 m ja rinnasdiameeter 16 cm. gil pole eeliseid hariliku toominga Prunus Külmakahjustusi pole esinenud. Esimest padus L. ees. korda õitses 1982. aastal. Amuuri toomingas – P. maackii Rupr. Leedrilehine pihlakas – S. sambucifolia Seemned olid kogutud 1976. a sügisel Us- (Cham. et Schleht.) Roem. Seemned saadi suriiski rajoonist. Külmakahjustusi pole 1974. aastal Sahhalini Metsakatsejaamast. märgatud. Suuremate puude kõrgus on 17 Järvseljal kasvab kuni ühe meetri kõrguse m ja rinnasdiameeter 30 cm. On väga oma- põõsana. Noores eas oli kasv väga aeglane. pärane dekoratiivne puuliik, sobib haljas- Pakub huvi dekoratiivtaimena ning sööda- tustöödeks. vate viljade poolest. Ussuuri pirnipuu – Pyrus ussuriensis Amuuri pärn – Tilia amurensis Rupr. Maxim. Seemned saadi 1973. a Primorje Seemned olid kogutud 1974. a Ussuriiski kraist. Suuremate puude kõrgus 16 m ja rajoonist. Kasvas esimestel aastatel väga rinnasdiameeter 18 cm. 1978/79. a talvel aeglaselt. Nüüd on suurima puu kõrgus 14 noored võrsed külmusid. Mõnel aastal vil- m ja rinnasdiameeter 28 cm. Külmakahjus- jub rikkalikult. On väga dekoratiivne ke- tusi pole esinenud. vadel õitsemise ajal. Võib leida kasutamist Regeli kolmtiivak – Tripterygium regelii haljastustöödel. Sprague et Takeda. Seemned saadi 1967. Amuuri tamm – Quercus mongolica a NSVL TA Mägitaiga Katsejaamast. Kül- Fisch. ex Turcz. Toodi noorte taimedena makahjustusi pole esinenud. On kasvanud 1965. a Rikordo saarelt. Kannatab külma teise puu võrasse kuni 7 m kõrgusele. On all, võrsed on korduvalt lumepiirini tagasi võimalik kasutada vertikaalses haljastuses. külmunud. Kuna viimased talved on ol- Madal jalakas – Ulmus pumila L. Seem- nud suhteliselt soojad, siis on puu suutnud ned saadi 1972. a PPI õppe-katsemetsa- kasvada 9 m kõrguseks rinnasdiameetriga majandist. Kasvab suhteliselt kiiresti, kül- 12 cm. 1977. a saadi partii seemneid Amuu- makahjustusi pole esinenud. Suuremate ri oblasti Blagovestšenski metsamajandist. puude kõrgus on 16 m rinnasdiameetriga Istikud kasvasid mõned aastad taimlas, 30 cm. Tänu omapärasele lehestikule on siis ühel talvel hukkusid kõik. küllalt dekoratiivne ning väärib kasuta- Kähar tamm – Q. crispula Blume. Toodi mist haljastuses. 1969. a istikutena Tallinna Botaanikaaiast. Peale ülalnimetatud liikide on ajava- Eelmise liigiga võrreldes kasvab märksa hemikus 1960–1980 Järvseljal katsetatud paremini. Endises Rõkka taimlas kasvab veel paljude Kaug-Ida päritoluga puude kaks puud, neist suurima kõrgus 15 m ja ja põõsaste kasvatamist, kuid praeguseks rinnasdiameeter 36 cm. Külma talub pare- ajaks pole need säilinud. Ühed külmusid mini kui amuuri tamm. 1978/79. a karmil juba esimestel aastatel, teised hukkusid talvel oluliselt ei kannatanud. seenhaiguste tõttu. Aednike mitmekordse Hiina sidrunväändik – Schisandra chi- vahetuse tõttu on osa liike lihtsalt „kadu- nensis (Turcz.) Baill. Seemned saadi 1959. a nud“. Seoses uue jahilossi ehitamisega tuli Habarovski dendroloogiaaiast. Tugede na- senine nn Lossiaed likvideerida ja sealsed jal on kasvanud kuni 3 m kõrguseks. Kül- istikud ning heistrid teistesse taimlatesse makahjustusi pole esinenud. Viljub ning üle viia. Paraku ei jõudnud kõik taimed annab idanemisvõimelist seemet. Tuleb uude asukohta. Endise Rõkka taimla müüs hinnata kui dekoratiivset liiki vertikaal- metskond hiljem eraisikule, kes aga ei seks haljastuseks ning kui väärtuslikku hooldanud seda ning mitu seal kasvanud marjakultuuri. Kaug-Ida päritoluga liiki hukkusid. Mõ- Lepalehine pihlakas – Sorbus alnifolia ned aastad kasvas taimlas üsna hästi kal- (Siebold et Zucc.) K. Koch. Istikud toodi mumänd (Pinus densiflora Siebold et Zucc.),

71 H. Kasesalu siis aga kuivas ilmselt seenhaiguse taga- amuuri maakia, amuuri toomingas, ussuu- järjel. Lehtpuuliikidest kasvasid taimlas ri pirnipuu, hiina sidrunväändik, amuuri mõnda aega kollane vaher (Acer ukurun- pärn ja madal jalakas. Niisuguste liikide duense (Trautv. et C. A. Mey)), mõru akti- nagu kamtšatka nulu, hariliku eleuteroko- niidia (Actinidia polygama (Siebold et Zucc.) ki, nokjalehise saare, vahtralehiku, hiina Maxim.) ja teravahambuline aktiniidia (A. prinseepia ja mongoolia tamme kasvata- arguta (Siebold et Zucc.) Planch. ex Miq.). mine on Ida-Eesti tingimustes mõeldav põ- Viimane kasvas tugede najal paari meetri hiliselt dendroloogilistes kollektsioonides. kõrguseks, siis aga hävis. Veel kasvasid Liigirikas Kaug-Ida floristiline regioon Järvseljal lühemat aega amuuri kukerpuu on Eestile üheks tähtsamaks puittaimede (Berberis amurensis Rupr.), raudkask (Betula introduktsiooni lähtealaks. Seepärast tuleb schmidtii Regel), kahevärviline lespedeetsa katseid sealsete liikide kasvatamisega jät- (Lespedeza bicolor Turcz.), mandžuuria ap- kata ka edaspidi. rikoosipuu (Prunus mandshurica (Maxim.) Koehne), hambuline tamm (Quercus den- tata Thunb.) ja mitu Kaug-Ida päritoluga Kasutatud kirjandus kibuvitsa (Rosa sp.) liiki. Berg, Fr. 1924. Orders of trees in the forests and parks of Sangaste. (Puuseltsid Sangaste metsas ja pargis). – Eesti Mets 15/16, 157–161; 17/18, Kokkuvõte 177–180, 19/20; 194–197. (In Estonian). Haller, B. 1929. Plantations at the Training Forest District of the University of Tartu in Perioodil 1921–1980 Järvseljale introdut- Kastre-Peravald. (Kultuurid Tartu Ülikooli seeritud Kaug-Ida päritoluga puittaimed Õppemetskonnas Kastre-Peravallas). – Tartu on Ida-Eesti tingimustes osutunud küllalt Ülikooli Metsaosakonna toimetused, 13. 134 vastupidavaks ning kasvavad praegusel pp. (In Estonian). Kasesalu, H. 1962. Training and Experimental ajal rahuldavalt. Kuna Järvselja asub Ees- Forest Enterprise of the Estonian Agricultural ti suhteliselt karmi kliimaga piirkonnas, University as the centre for the distribution kasvavad seal püsima jäänud puu- ja põõ- of foreign species. (Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppe- ja katsemetsamajand saliigid kindlasti ka teistes Eesti piirkon- võõrpuuliikide levitamise baasina). – EPA dades. Ülalnimetatud ajavahemikul Järv- teaduslike tööde kogumik / Transactions of seljale toodud Kaug-Ida puuliikidest on the Estonian Agricultural University, 23, 72– 83. (In Estonian). mõeldav kasutada metsakultiveerimisel Kasesalu, H. 1982. On the results of growing tree and jaapani, kuriili ja olga lehist, jaapani nulgu shrub species of Far-Eastern origin at Järvselja ning korea paplit. Valdav osa sel perioodil Training and Experimental Forest District. (Kaug- Ida päritoluga puu- ja põõsaliikide kasvatamise introdutseeritud puittaimedest võib leida tulemustest Järvselja õppe-katsemetsamajandis). kasutamist aga pargimajanduses. Aastail – EPA teaduslike tööde kogumik / Transactions 1921–1940 sissetoodud puittaimedest on of the Estonian Agricultural University, 142, enamik oma koha pargimajanduses juba 104–116. (In Estonian). Kasesalu, H. 1999. Cultivation of larches (Larix leidnud, seepärast vaadeldakse järgnevalt sp.) at Järvselja. (Lehiste kasvatamise tulemusi 1960–1980 introdutseeritud puude ja põõ- Järvseljal). – Metsanduslikud Uurimused / saste kasutamisvõimalust. Okaspuudest Forestry Studies, XXXI, 124–130. (In Estonian). Kasesalu, H. 2000. Cultivation of introduced pines sobiksid haljastustöödeks järgmised lii- (Pinus spp.) at Järvselja. (Introdutseeritud gid: mandžuuria nulg, korea nulg, mayri mändide (Pinus spp.) kasvatamise tulemusi nulg, glehni kuusk, kääbus-seedermänd. Järvseljal). – Metsanduslikud Uurimused / Forestry Studies, XXXII, 63–72. (In Estonian). Lehtpuu- ja põõsaliikidest sobiksid sel- Klinge, J. 1883. Woody plants in Estonia, Livonia leks otstarbeks: haberoodne vaher, ko- and Courland. (Die Holzgewächse von Est-, rea vaher, pärnvaher, südajas aktiniidia, Liv- und Curland). Dorpat. 290 pp. (In German). dauuria kask, kivikask, erilehine sarapuu, Laas, E. 1987. Dendrology. (Dendroloogia). maximowiczi viirpuu, sulglõhine viirpuu, Tallinn, Valgus. 823 pp. (In Estonian).

72 Kaug-Ida päritoluga puittaimede kasvatamisest Järvseljal

Mathiesen, A. 1927. Training Forest District of the On the Introduction of Plants in Soviet Estonia. university. (Ülikooli Õppemetskond). – Tartu (Taimede introduktsioonist Eesti NSV-s). Ülikooli Metsaosakonna toimetused, 11. 111 Tallinn, Valgus, 5–16. (In Estonian). pp. (In Estonian). Sivers, M. 1889. An attempt to neutralize forest Mathiesen, A. 1940. About frost damage in and park trees in Livonia. (Versuch einer trees and shrubs in the winter of 1939–1940. Anleitung zur Naturalisation von Forst- und (Külmakahjustustest puudel ja põõsastel Parkbäume in Livland). – Mittheilungen der 1939.–1940.a. talvel). – Tartu Ülikooli Õppe- ja Kaiserlichen Livländischen Gemeinnützigen Katsemetskonna Teated, 10, 3–22. (In Estonian). und Oeconomischen Sotsietät in Dorpat, 12, Ostrat, A. 1944. Plantations of Kuril larch (L. 25–32. (In German). Gmelini var. japonica Pilger) in the Training Veermets, K. 1962. On scientific research and and Experimental Forest District of the experimental work in the Training and University of Tartu. (Kuriili lehise (L. Gmelini Experimental Forest Enterprise of the var. japonica Pilger) kultuurid T. Ü. Õppe- ja Estonian Agricultural University in 1945– Katsemetskonnas). – Eesti Mets, 5, 89–91. (In 1960. (Teaduslikust uurimis- ja katsetööst Estonian). Eesti Põllumajanduse Akadeemia õppe- ja Paivel, A. 1968. On the introduction of forein tree katsemetsamajandis aastail 1945–1960). – EPA species and its perspectives in Soviet Estonia. teaduslike tööde kogumik / Transactions of (Võõrpuuliikide introduktsioonist ja selle the Estonian Agricultural University, 23, 46– perspektiividest Eesti NSV-s). – Paju, V. (ed.). 51. (In Estonian).

73 H. Kasesalu

The results of cultivating tree and shrub species of Far- Eastern origin at Järvselja

Heino Kasesalu

Summary

The first foreign tree species were in- amurensis, Acer ginnala, Rosa rugosa, Vitis troduced into the forests of the Järvselja amurensis and others. All these species are Training and Experimental Forest District now growing normally. Before the Second in the 1880s. At that time Martin Maurach World War, Järvselja was one of the largest had taken up the post of a forester here. bases for the propagation of foreign tree The first nursery at Järvselja was estab- species in Estonia. Exotic seedlings culti- lished in 1887 in order to produce plant- vated at Järvselja have been introduced in ing stock. In addition to native species, the almost all areas of Estonia. seeds obtained from abroad were sown, In the first years after the war, no for- too. Cultivation of foreign tree species in eign tree species were introduced in a forest pursued an aesthetic goal on the Järvselja. This activity was revived in 1953 one hand and an experimental aim on the on the iniative of Endel Laas. Since 1964, other. Foreign tree species were cultivated the author of this paper has been involved mainly in groups mixed with local species. in the introduction of foreign tree species From that period Larix kaempferi is grow- in Järvselja. Many new tree and shrub ing in the central park of the forest district species of Far-Eastern origin have been with a height of 37.5 m and breast height introduced in Järvselja. A new arboretum diameter of 92 cm. on former arable land was established in In 1921, the Training and Experimental 1968 at Agali village where foreign tree Forest District of the University of Tartu species were planted as little forest stands. was established at Järvselja. The cultivation Part of the foreign tree species died due to of foreign tree species was carried out un- frost during harsh winters or perished for der Andres Mathiesen’s guidance. An arbo- other reasons. For forest cultivation, Larix retum, about two hectares in area, founded kaempferi, L.gmelinii var. japonica, L.gmelinii in 1935 is located near the centre of Järvsel- var. olgensis, Abies veitchii and Populus kore- ja. Various exotic species, mainly conifers, ana may be used. More promising conifer were planted in a thinned birch stand. species for park management are Abies hol- Of the firs of Far-Eastern origin, Abies ophylla, A. koreana, A. sachalinensis var. may- sachalinensis, A. veitchii, A. nephrolepis and riana, Picea glehnii, Pinus pumila. Of broad- A. homolepis were planted here. The last leaved trees and shrubs the following suit species was sensitive to frost. Of the co- this purpose: Acer barbinerve, A. pseudosie- nifers, Picea jezoensis, Pinus koraiensis and boldianum, A. tegmentosum, Betula davurica, Taxus cuspidata grow in the arboretum. B. ermanii, Corylus heterophylla, Crataegus Larix gmelinii var. japonica was cultivat- maximowiczii, Cr.pinnatifida, Maackia amu- ed in the forest as little forest stands main- rensis, Prunus maackii, Pyrus ussuriensis, ly in Myrtillus site type. This species grew Schisandra chinensis, Tilia amurensis, Ulmus in the forest better than other larch species. pumila. Species such as Abies sachalinensis At that time, several broadleaved trees var. gracilis, Eleutherococcus senticosus, Frax- and shrubs were cultivated at Järvselja, inus chinensis var. rhynchophylla, Kalopanax too, such as Juglans mandshurica, Phelloden- septemlobus, Prinsepia sinensis are of impor- dron amurense, Populus koreana, Pterocarya tance chiefly from the standpoint of den- rhoifolia, Rhododendron dauricum, Syringa drological collection.

Received December 04, 2019, revised May 14, 2020, accepted June 08, 2020