78 Robert Treufeldt

nagi ei saanudki. Kuid oma lühikese ameti- Arhitekt aja jooksul juhtis ta linnamajade projektee- rimist ja ehitamist, lükkas käima uute alade Anatoli ehitamist, osales paljude sealsete majade pro- jekteerimisel ning kavandas suure hulga mit- Podtšekajev mesuguseid hooneid mujalgi. Podtšekajevi isikut on senises eesti arhi- Robert Treufeldt tektuuriloos puudutatud pealiskaudselt.1 Põ- hiliselt seostatakse teda Tammelinna elamu- tega Tartus, muudest töödest on eelkõige vaa- deldud Tartu Karlova gümnaasiumi hoonet ja Tapa Jakobi kirikut.2 Osa tema kavanda- Tartu linna jaoks olid 20. sajandi esimesed tud kirikutest on eraldi käsitletud.3 Podtše- kümnendid küllaltki tormiliste muutuste aas- kajevile enamasti omistatavad Tammelinna tad. Linna areng on jäänud ülikooli arengu hilisjuugendlikud majad on tekitanud etteku- varju, ent tegelikult on linnaski toimunud jutuse, et tema loomelaad oligi orienteeritud pöördelisi sündmusi, mis on Tartu nägu olu- sellele stiilile.4 Sellega on ta pälvinud kül- liselt muutnud, ent mille tähtsust me enam ei laltki erinevaid hinnanguid – etteheiteid “va- hooma – nende muutuste kaasatoodu on meie namoodsuse ja professionaalse abituse” pä- jaoks juba iseenesestmõistetav. Üks suuremaid murranguid oli 1922. aas- tal plaanitud ja 1923. aastal täide viidud lin- na laiendamine (just laiendamine, mitte laie- nemine!), kui linna haldusala suurenes pea- 1 N. Raid, Podtšekajev, Podcekajev, Anatoli. – Eesti miselt riigistatud mõisamaa arvel kaks ja pool kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996, lk. 389–390. korda. Igast küljest linnale juurde liidetud ala Peaaegu sama kordab ka: 1000 tartlast läbi aegade. erines aga oluliselt senistest, põhiliselt väi- Tartu: Liivimaa Mälu, 2003, lk. 327–328. Vt. ka kestest juurdelõigetest: see oli enam-vähem Ë. Ãåíñ, Àðõèòåêòóðà. Ðóññêîå íàöèîíàëüíîå ìåíüøèñòâî â Ýñòîíñêîé Ðåñïóáëèêå (1918–1940). põllumajanduslik ja peaaegu hoonestamata. Òàðòó, Ñàíêò-Ïåòåðáóðã, 2001, lk. 403, 407–408. Sajandivahetusel hakkas levima idee kujun- Erandiks on siiski: Ñ. Èñàêîâ, Ìåäàëüîí ñ çåë¸íûì dada vabale maa-alale kõigist kaasaja linna èçóìðóäîì. – Âûøãîðîä 1999, nr. 1/2, lk. 225–235. puudustest vaba aedlinn. Mõtet üritati eraal- 2 M. Kalm, Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tallinn: gatusena juba enne Esimest maailmasõda Prisma Print, 2001, lk. 115; Eesti arhitektuur 4. Üldtoim. V. Raam. Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, teoks teha, ent nüüd saadi selle elluviimiseks Võrumaa, Põlvamaa. Tallinn: Valgus, 1999, lk. 36. ootamatult lahedad tingimused. 3 E. Tamm, Moodsad kirikud: Eesti 1920.–1930. Just enne selle murrangu teostumist suri aastate sakraalarhitektuur. Tallinn: Eesti Arhitektuuri- ootamatult kauaaegne linnaarhitekt Arved muuseum, 2001. Raamat põhineb kaitstud magistri- väitekirjal, vt. E. Tamm, Eesti kirikuarhitektuur Eichhorn. Ta oli ennesõjaaegses ehitusbuu- 1918–1940. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikooli mis juhtinud linnamajade projekteerimist ja kunstiajaloo õppetool, 1999. ehitamist ning alustanud uute alade kavan- 4 M. Siilivask, Historitsism ja juugend Tartu damist aedlinnadeks. Eichhorni ametikoha arhitektuuris. Stiilisuunad kohalike arhitektide loomingus 1830.–1910. aastail. Magistritöö. Tallinn: võttis kohusetäitjana üle Anatoli Podtšekajev Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituut, 1999, (ill. 1), kes korraliseks linnaarhitektiks ku- lk. 171–172; Ë. Ãåíñ, Àðõèòåêòóðà, lk. 403. Arhitekt Anatoli Podtšekajev 79 rast5 , aga ka imetlust kui “viljakas ja kahtle- dest põlvkonnakaaslastest, kellel kaugeltki mata väga andekas arhitekt”6 . nii hästi ei läinud. Podtšekajevi autorsus on paljude Tamme- Opotška oli maakonnakeskus ja kuber- linna majade puhul kahtluse all, ent nende mangu lõunaosa aktsiisipiirkonna keskus, peamisi tüüpe on käesolevas töös ikkagi kä- sellepärast oli aktsiisiametnikuna töötava isa sitletud. Samuti on vaadeldud enamikku tema Aleksei tööringkond palju laiem. Ameti tõt- teadaolevat loomingut nii Pihkva- kui ka Ees- tu liikus isa palju ringi ning puutus kokku ti-perioodist. Käesolev töö tugineb autori kõige eriskummalisemate ja värvikamate ini- poolt Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetoolis mestega – aktsiisimaksude pärast oli tal pea- kaitstud Podtšekajevit käsitlevale bakalau- miselt tegemist kõrtside ja viinapoodidega. reusetööle.7 Lisatud on uuemat teavet isikli- Poeg Anatoli käis isaga kaasas, kokkupuu- kust elust ning eriti Eestis loodust, mis on ted kõige erinevamate inimestega panid aga kogunenud hilisema aja jooksul. poissi huvituma hoopis kirjandusest ja rah- Podtšekajevi elu ja loomingut on käsitle- valuulest. Pole ka ime, kui kohatakse näiteks tud ajalises järjekorras, eraldi vaadates tema inimest, kellega kuulus vene luuletaja Puškin linnateenistuse-tegemisi ja uutesse aedlinna- omaaegu laadaseiklusi ette võttis10 – luule- desse allkirjastatud projekte. Kahjuks ei ole taja pagendusaastate ümbruskond polnud senini õnnestunud leida andmeid tema õpin- Opotškast eriti kaugel. guaastate kohta Varssavis,8 samuti napib and- Koolitee viis Podtšekajevi Pihkva reaal- meid tema Pihkva-perioodi loomingust. Käes- kooli. Pärast selle lõpetamist 189911 asus ta oleva töö eesmärk on käibesse tuua Podtše- sajandivahetuse paiku õppima Varssavi po- kajeviga seotud projektid ja ehitised. Tema lütehnilisse instituuti. Sealne õppimine ja tööde autorsuse ja arhitektuurilise külje ning elamine oli odavam kui Peterburis, ent hari- tema koha hindamine eesti arhitektuuriloos dusprogramm oli Peterburi tsiviilinseneride on omaette suur töö. Kuna esialgu võrdlus- materjali napib, ootab edasist käsitlemist Ees- ti selleaegsete ehitistüüpide, ehitusliikide ja -tellijate suhete kujunemine. 5 M. Kalm, Eesti 20. sajandi arhitektuur, lk. 115. 6 M. Siilivask, Historitsism ja juugend Tartu arhitektuuris, lk. 172. 1. 7 R. Treufeldt, Arhitekt Anatolij Podèekaev. Tartu-eelsed aastad Bakalaureusetöö. Käsikiri Tartu Ülikooli kunstiajaloo Anatoli Podtšekajev sündis 26. jaanuaril 1879 õppetoolis. Tartu, 2000, lisa I–III. (u.k.j.) Opotška linnas Pihkva kubermangu 8 Jadwiga Roguska kiri autorile 4. III 2001 (J. Roguska on Varssavi Tehnikaülikooli – Politech- 9 lõunaosas. Tema sünniaeg ja -koht ei en- nika Warszawska – arhitektuuriajaloo professor, nustanud tulevasele arhitektile sugugi nii heit- kelle eriala on Poola 19. ja 20. sajandi vahetuse likku käekäiku, niisamuti nagu poleks seda arhitektuur). Kiri autori valduses. Podtšekajev osanud pakkuda enamikule inimestest tolle- 9 N. Raid, , lk. 389. 10 [s auc] Kui Puškin kogus rahvaluulet. – Postimees aegsel Venemaal. Vastupidi – 19. sajandi vii- 9. II 1937. Neid sündmusi on põhjalikult kommentee- mase veerandi algus oli aeg, mis paljuski tõo- rinud S. Issakov, vt. Ñ. Èñàêîâ, Ìåäàëüîí ñ çåë¸- tas paremat tulevikku. Vene revolutsiooni ja íûì èçóìðóäîì, lk. 225–235. 11 Ïîä÷åêàåâ Àíàòîëèé Àëåêñååâè÷. – Ïñêîâñêàÿ sellele järgnenud sõdade tagajärjel võõrsile ýíöèêëîïåäèÿ. Ïñêîâ: Ïñêîâñêîå ðåãèîíàëüíîå sattumine, kus ta siiski oma töid ja isiklikku îáùåñòâåííîå ó÷ðåæäåíèå-èçäàòåëüñòâî “Ïñêîâ- elu sai vabalt jätkata, eristas teda väga palju- ñêàÿ ýíöèêëîïåäèÿ”, 2003, lk 551. 80 Robert Treufeldt instituudiga sarnane. 1905. aasta sündmus- Pihkvasse. Esimese maailmasõja eel olid ka tele järgnenud reaktsioon oli eriti valuline siinses ehituselus tõusuaastad. Tänu oma äia suurte ülestõusude tõttu tsaarivõimu poolt eestkostele sai ta esimese kandideerimisega teraselt jälgitavas Poolas. Instituut oli puh- Pihkva ja Porkva (Porhovi) piiskopkonna ar- talt vene kroonu õppeasutus, mida poolakad hitekti ametikohale. vahel tänapäevalgi enda hariduspärandis Podtšekajev kavandas Pihkva Pskova-ta- meelsasti ei tunnista.12 Ometi kool suleti 1905 guses linnaosas oleva suure vanausuliste pal- ning see sundis Podtšekajevit enne õpingute vela koos kõrvalhoonetega (1912, pole säi- lõppu Varssavist lahkuma ja naasma Pihk- linud) ja restaureeris Velikaja-taguses Roo- vasse. Tõenäoliselt majanduslikel põhjustel ma paavst Clemensi kiriku (esimesed teated pidas ta paar aastat vahet, enne kui 1907. kirikust 15. sajandist). Ta osales sel perioodil aastal uuesti õppima läks, sedakorda Riiga. Petseri kloostris, Kaasani nunnakloostris Ost- Arvatavasti ootas ta Varssavi kooli taasava- rovis ning mitmel pool mujal Pihkva kuber- mist, ent see juhtus alles 1908. Siin võis rää- mangus toimunud ehitus- ja restaureerimis- kida kaasa asjaolu, et Riias elas Podtšekajevi töödel. Tõenäoliselt on tema projekteeritud vanem vend, kes teda õpingute lõpetamise Kulje kirik (ka Kuulja, 1914–1917; oli vahe- ajal toetas. Podtšekajev abiellus oma esime- peal Eesti Vabariigi aladel). Arvestades Pihk- se naise Jekaterina Aleksandrovaga Pihkvas vamaa suurust, enne Esimest maailmasõda va- oldud ajal, sest tema Riia-aja majanduslikku litsenud vilgast ehitustegevust ja vene õige- koormat aitas juba kanda ka tema äi, Pihkva usu pühakodade arvu, oli Podtšekajevil Pihk- suurkaupmees Mihhail Aleksandrov.13 vamaa kirikutega suur töökoormus. Podtšekajev oli põhiosa õpinguist soori- Podtšekajev oli Pihkva vanavara- ja muin- tanud Varssavis, Riias oli ta koos vaheaega- suskaitseseltsi – Pihkva arheoloogiaühingu dega kokku kolm aastat.14 Seega on tõenäo- (Ïñêîâñêîå Àðõåîëîãè÷åñêîå Îáùåñòâî) line, et Podtšekajevi arhitektiloomus kuju- – liige ja ka Pihkva suurimaid kollektsionää- nes välja just Varssavi kooli akadeemilises re.17 Tema kogu (mööbel, portselan, gravüü- õhkkonnas (“väikeses Peterburis”) – vastu- rid, raamatud, klaas, skulptuurid jms.) saa- pidiselt seisukohale, nagu oleks ta omanda- tus ei ole teada.18 nud Riias hilisjuugendliku loomelaadi.15 Vars- savi kooli peamine arhitektuuriõppejõud oli 12 J. Roguska kiri autorile 4. III 2001. Üht-teist Peterburis hariduse saanud ja enne Varssavit ridade vahelt leiab ka Varssavi tehnikaülikooli ja selle Odessas töötanud poola päritolu professor muuseumi kodulehekülgedelt: http://www. pw.edu.pl; Mikoùaj Toùwiñski. Teised arhitektuuriõppe- http://www.muzeumpw.com.pl. 13 Vestlus Irina Kalitsaga (sünd. Podtšekajeva) jõud olid Aleksandr Kugutšov ja Pjotr Fed- 7. IX 1999. ders, peale nende oli ka enamik tehniliste 14 Album Academicum des Polytechnikums zu Riga alade õppejõude “suure maa” venelased ja 1862–1912. Riga: Janck & Poliewsky, 1912, lk. 626. venestunud muulased.16 15 M. Siilivask, Historitsism ja juugend Tartu arhitektuuris, lk. 171–172; Ë. Ãåíñ. Àðõèòåêòóðà, Podtšekajevi loomelaadi Riias õpitu tõe- lk. 403. näoliselt enam eriti ei mõjutanud – pigem ehk 16 J. Roguska kiri autorile 4. III 2001. andis talle aimu kohalikest suundumustest, 17 Í. Í. Íîâèêîâà, Ïîä÷åêàåâ Àíàòîëèé Àëåêñåå- âè÷. – Ïñêîâñêèé áèîãðàôè÷åñêèé ñëîâàðü. Ïñêîâ: Saksa arhitektuuri hetkeseisust ja tagasihoid- ÏÃÏÈ, 2002, lk 368. likuma Liivimaa tellija maitsest. Ta sai Riiast 18 Ñ. Èñàêîâ, Ìåäàëüîí ñ çåë¸íûì èçóìðóäîì, arhitektidiplomi 1910. aastal ja läks tagasi lk. 225–235. Arhitekt Anatoli Podtšekajev 81

Pihkvasse kavandas Podtšekajev 1911. jäänud venelaste ühe kultuuri- ja seltsielu- aastal Maarja tütarlastegümnaasiumi hoone keskuse tõmbejõud. (nüüd Tehnikalütseum, Nekrassovi 9; valmis Tartu-aastate alguses toimus pööre ka Pod- 1915, ill. 2), ühe diakoonilise ühingu kliini- tšekajevi isiklikus elus. Nõukogude Vene- kuhoone (nüüd lastehaigla, Kuznetskaja 23; maalt saabus tagasi tema naine, keda ta seni valmis 1913), ringkonnakohtu hoone (pole truult oodanud oli. Paraku märkas ta, et ei säilinud), oma äia kahekordse kaubamaja armastagi seda naist enam, sest konservatiiv- Pihkva esindusväljakul, Turuväljakul (pole se Podtšekajevi jaoks oli naine tundmatuse- säilinud) ning osales kuulsa Pihkva 17. sajan- ni muutunud: elamine revolutsioonijärgses ja di arhitektuurimälestise Pogankinite maja res- bolševike võimu alla sattunud Peterburis, taureerimisel. Petseris kavandas ta sealsele pealegi boheemlasringkondades, ei olnud kloostrile kahekordse elu- ja ärihoone (Ok- möödunud jälgi jätmata. Jekaterina Podtšeka- toobri väljak 7), mis küll lammutati 1990. aas- jeva ei kohanenud oludega ning läks varsti tatel19 , ent kavatsetakse uuesti üles ehitada20 . Venemaale tagasi. Podtšekajev aga märkas Pihkvas elas Podtšekajev arvatavasti Vene nüüd järsku oma kaitsealust Jelena Rodiono- valgete rinde kokkuvarisemiseni ja linna loo- vat, keda ta seni peaaegu oma tütrena võttis. vutamiseni punastele 1919. aasta hilissuvel. Abiellusid nad alles pärast 1926. aastat.24 Veendunud monarhistina ei pidanud ta või- malikuks jääda punasele Venemaale, vaid asus 2. talle endisest tuttavasse Pihkva kubermangu Tartu linn ossa – Petserisse, mis jäi Eestile. Arvatavasti Tartu planeerimiskomisjon otsustas 1922. ei ole õige, et ta läks Tartusse juba 1919. aas- aastal linna laiendamise põhjalikult ette võt- tal:21 sõda ei olnud veel lõppenud ning säilis ta. Kõikidest linna ümbritsevatest mõisatest lootus Pihkvasse tagasipääsemiseks. ja taludest ning raudteealast liideti senisele Segastel aegadel jättis naine Podtšekajevi linnaalale (u. 8 km²) juurde peaaegu 13 km². maha, põgenedes ühe näitlejaga Peterburi. Linna pindala kasv oli seega umbes 150%. Naise vanemad olid temaga Petseris kaasas Kõiki maa-alasid linn ei omandanud, vaid – nüüd olid aga osad vahetunud, nüüd toetas need liideti omandivormi muutmata linna tema neid. Siin kohtas ta Poolasse tagasi- haldusalaga. Nende alade kohta hakkasid keh- pääsemist ootavat Jelena Rodionovat (sünd. tima kõik linna seadused, uued piirid jõustu- 1896 Varssavis), kes täiskasvanuna vaevu meenutas talle tema Varssavi-aegse raudtee- ametnikust sõbra väikest tütart. Rodionovast sai hiljem tema teine abikaasa, esialgu võttis 19 Natalja Novikova kiri autorile 21. I 2004 ta neiu oma hoole alla.22 (N. Novikova on Pihkva Riikliku Ühendatud Ajaloo- Tartusse saabus Podtšekajev tõenäoliselt Arhitektuuri ja Kunsti Muuseum-Kaitseala teadur, hiljemalt 1921. aasta algupoolel, sest esime- kelle eriala on ka Pihkva 19. ja 20. sajandi arhitek- tuur). Kiri autori valduses. sed tema osalusega projektid on teada 1921. 20 Telefonivestlus N. Novikovaga 7. VI 2004. aasta keskelt – need olid tavaliste agulima- 21 Ïîä÷åêàåâ Àíàòîëèé Àëåêñååâè÷, lk 551. jade ümberehitamised.23 Arvatavasti olid ko- 22 Vestlus I. Kalitsaga 7. IX 1999. limise põhjusteks paremad töövõimalused, 23 Nt. Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiiv (edaspidi TLMOA), ehitustegevuse laiendamine pärast sõdu ja 36/16 ja 63/3. mõisamaade riigistamist ning Tartu kui siia- 24 Vestlus I. Kalitsaga 7. IX 1999. 82 Robert Treufeldt sid 1. III 1923.25 Linna edasiseks arenguks Linn ehitas 1920. aastate alguses ka üüri- oli ruumi nüüd aastakümneteks – tegu oli ju maju, esialgu valmis kaks maja. Nõudmine pea hoonestamata aladega –, järgmine suu- linnakorterite järele oli suur, ent piiratud ehi- rem laiendamine toimus 1965 (u. 20% seni- tusvõimalused ja kibedamad vajadused teis- sest pindalast), samaväärne aga alles 1977.26 tes valdkondades ei lubanud linna elamuid Tartus oli 1923. aasta laiendamise järel kuigi tihti ehitada. Üks ehitatud korterelamu- umbes 50 000 elanikku, 15 000 korterit ja test oli kaheksa-29 , teine neljateistkorteriline30 . 4000 elamut. Linna pindalast oli ehituskrunte Linn ehitas ka edaspidi elamuid, kuid üldiselt ainult pool; ülejäänu oli põhiliselt põlluma- ainult linnaasutuste töötajatele: näiteks majad janduslik maa-ala. Linn oli eelneva 50 aasta pudretivabrikule, Jaama ja Ropka mõisa töö- jooksul kokku puutunud suure maakitsiku- listele ja Annemõisa vanadekodule.31 sega ja sellest tulenevate igapäeva- ja aren- Koolimajade ehitustest oli 1920. aastate guprobleemidega. Seega pole ime, kui pä- algul tähtsaim uue, linna V algkooli hoone rast suurt liitmist tabas linna peaaegu “maa- ehitamine juba väljakujunenud Karlova lin- joovastus” ning kättesattunud maa puudus- naosa jaoks (praegu on seal Karlova Güm- tevabadeks aedlinnadeks kavandamisel teh- naasium). Juba Eichhorn tegi enne sõda sel- ti algul mitmeid eksisamme. le kooli jaoks visandeid, kuid valmis sai see Linna ehitusjuhtide jaoks olid valusaimad ikkagi mitmes järgus ja pikas vahemikus kohad keskse veevärgi ja kanalisatsiooni puu- 1925–1933.32 Aia tänava algkool (praegu dumine. Linna kanalisatsiooniga oli ühenda- Mart Reiniku Gümnaasium Vanemuise täna- tud u. 50% kruntidest, kuid seegi võrk pol- val) sai 1920. aastate II poolel suuremahuli- nud terviklik. Vesi, mis enamuses saadi salv- se ümber- ja juurdeehituse. kaevudest, oli põhjavee kõrge taseme ja maa- Halb oli olukord ka linna hoolekandeasu- pinna pikaajalise reostamise tõttu halb. Al- tustes. Riigi poolt linnale rendile antud An- les 1929. aastal saadi tööle veevärk, mida nemõisa tehti 1921. a. uus vanadekodu, mida varustas Meltsiallikate vesi, linna edasise hiljem laiendati.33 1923 alustati uue vanade- kasvu jaoks aga oli nende tootlikkus väike.27 koduga Liiva tänaval, ent olukord teistes jäi Tänavate sillutamise ja jõe kallaste korras- hoiu küsimus oli samuti valuline; viimane 25 A. Martin, Tartu linna maa-ala. – Tartu. Toim. Tartu linna-uurimise toimkond. Tartu: Tartu linna- hakkas küll 1920. aastate lõpus lahenema. valitsus, 1927, lk. 437jj; Riigi Teataja (edaspidi RT) Ainsana lahendati kiiresti teise alalise sil- 1923, 35, 234. la küsimus: kaks ja pool aastat pärast Laia ja 26 Tartu ajalugu. Koost. R. Pullat. Tallinn: Eesti Vene tänava vahelise puusilla mahapõlemist Raamat, 1980, lk. 297. 27 Tartu I. Linnavalitsuse tegevuse ülevaade 1919– (1923) valmis samas uus, nägus ja heade 1930. Statistika 1919–1930. Korteriolud 1927. Tartu: liiklemisomadustega raudbetoonsild (1925/ Tartu linnavalitsus, 1933, lk. 181–185. 26),28 mis hiljem nimetati Vabadussillaks. 28 H. Seydenbach, Ehitusasjandus. – Tartu, lk. 460. Linnaarhitekti otseselt puudutav töövald- 29 Eesti Arhitektuurimuuseum (edaspidi EAM), f. 2, n. 2, s. 305. kond oli lai. Uue turuhoone ehitamine ja lin- 30 EAM, f. 2, n. 2, s. 250. na turgude korrastamine oli päevakorras juba 31 Eesti Riigiarhiiv (edaspidi ERA), f. 2966, n. 5, enne sõda ning linnaarhitekt Eichhornil oli s. 527, l. 99. kavandki selle jaoks valmis. Eriarvamused nii 32 Tartu II. Linnavalitsuse tegevuse ülevaade ja statistikat 1931/1933. – Jooni Tartu ajaloost. Tartu: ehitise paiknemise kui ka lahenduse suhtes Tartu linnavalitsus, 1935, lk. 130. lükkasid selle ehitamise 1930. aastatesse. 33 ERA, f. 2966, n. 5, s. 527, l. 59–62. Arhitekt Anatoli Podtšekajev 83 ikkagi kehvaks. Ehkki Tartu üks eripärasid pärast sõda Tallinna läinud.40 Venemaalt tul- oli linnahaiglate vähesus (kokkuleppel üli- nud Paul Mielberg oli valitud ülikooli arhi- kooliga raviti linlasi põhiliselt sealseis klii- tektiks, kus ta vahetas välja seal seni kohu- nikuis ning linnal endal olid haiglad põhili- setäitjana töötanud Eichhorni. Podtšekaje- selt “halvemate”, nagu nahahaigused, tuber- viga sarnaselt pihkvalane, ent Peterburi teh- kuloos, sugu- ja muude nakkushaiguste noloogiainstituudi haridusega Filipp Eišinski jaoks),34 paiknesid need kõik küllaltki hal- tegutseski hiljem linnainsenerina, Peterburi bades tingimustes. Linna naistehaigla sai en- kunstiakadeemia juures asuva kõrgema kuns- dale põhjalikult ümberehitatud ruumid Tal- tikooli haridusega Nikolai Willer jäi peami- linna (praegu Staadioni) tänavas alles 1932,35 selt tagasihoidlikuks eramukavandajaks. teiste olukord jäi paljuski muutumata. Seega pole ime, et linnavõimud tegid pä- Tasapisi laienema hakkav linna ehitusas- rast Kuusiku äraütlemist (kes oli tõenäoliselt jandus sai hoobi, kui 21. veebruaril 1922 suri tüdinenud just administraatoritööst, sest järg- linnaarhitekt Eichhorn. Pooleli jäi mitu tööd: mised 17 aastat tegutses ta vabakutselisena) uute linnaosade planeerimine Piiskopi, Rop- pakkumise Podtšekajevile – ta ei olnud küll ka ja Tamme mõisa endistele aladele, turu- eestlane, valdas eesti keeltki väga halvasti, hoone ehituskavad, aga ka linna uute elamu- ent oli ikkagi enne sõda töötanud enamike te rajamine. Ropka–Piiskopi linnaosa ja Rop- teiste kohalike kandidaatide jaoks kättesaa- ka aianduslinnaosa kavandas lõpuni Tallin- matult kõrgel ametipostil. Tõenäoliselt tehti na arhitekt Anton Soans, kes oli juba Esime- Podtšekajevile samasugune pakkumine nagu se maailmasõja ajal endale linnaplaneerija- samal aastal ülikooli teenistusse tulnud Miel- na nime teinud. Ka töötas Soans parasjagu bergilegi: et saada alaliseks arhitektiks, tu- põllutööministeeriumis, mille haldusalas peat- leb teatud aja jooksul töökeelena eesti keelt selt linnaga liidetavad alad olid.36 kasutama hakata.41 Arvatavasti ei olnud Pod- Teine tallinlane, eespool mainitud Edgar tšekajev samuti sellest ametikohast väga hu- Kuusik (kes aga oli Tartuga tihedasti seotud), vitatud, sest tema eesti keel jäi ametisole- lõpetas Tamme mõisa alade planeeringu.37 ku lõpuni kehvaks.42 Kuusik tegi ka kahe linna elamu esialgse kavandi ning tõenäoliselt pakuti talle linna- 34 P. Põdder, Tartu linna tervishoiu-olud. – Tartu, 38 arhitekti kohta. Kuusik oli just töötanud lk. 548. teedeministeeriumi ehituspeavalitsuse juha- 35 Tartu II. Linnavalitsuse tegevuse ülevaade ja taja abina ning näidanud end võimeka pro- statistikat 1931/1933, lk. 61. jekteerijana.39 36 L. Künnapu, Soans, Anton Lembit. – Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon, lk. 482. Kummalisel kombel oli Tartu linn pärast 37 ERA, f. 2966, n. 5, s. 379, 524. sõda arhitektidest pea lagedaks jäänud. Vil- 38 O. Kotšenovski, Tammelinna planeerija. – Edasi jakamatest ennesõjaaegsetest projekteerija- 23. III 1988. test oli kohale jäänud vaid Michael-Fromhold 39 L. Künnapu, Kuusik, Edgar Johan. – Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon, lk. 224–225. Kangro, kes oma laiade eluviiside ja teatava 40 Nt. osales ta praeguse M. Härma Gümnaasiumi skandalistikuulsuse tõttu ilmselt linnavõimu- maja kavandamisel, vt. Eesti Ajalooarhiiv (edaspidi de silmis heas kirjas ei olnud. Võimeka ad- EAA), f. 2623, n. 1, s. 155, l. 45. ministreerijana tuntud insener Märt Raud 41 Mielberg oli päritolult eestlane, ent täielikult saksastunud, vt. A. Kurg, Paul Mielberg Tartus. – (hilisema riikliku põlevkivitööstuse juhata- Postimees 18. XII 1996. ja) oleks ehk samuti kõne alla tulnud, ent oli 42 Vestlus I. Kalitsaga 7. IX 1999. 84 Robert Treufeldt

3. datud Liiva tänavale piki mäekallakut, see- Töö tõttu oli korruste arv osati erinev. Kuusik linnaarhitektina ehitas terve maja põhiplaani üles kummali- Linnaarhitekti ootas ees hulk linnatöid. Ta sel põhimõttel: täielikult puudus sissepääs tä- kavandas linna sellase peamise vanadekodu navalt; õuest sisenedes aga mindi läbi maja uue hoone, mille esimene järk kerkis 1925– ning trepikojamaht paiknes ikkagi tänava 1926 Liiva tänava mäepealsele. Linna pudre- ääres. Igal korrusel oli neli korterit. See arv tivabriku töölistele valmis maja 1923–1925.43 muutus juba ehitamise käigus, kuna Podtše- Karlova algkooli eelkavandi tegi juba endi- kajev tegi sama maja jaoks uue projekti. Sees ne linnaarhitekt Eichhorn, Podtšekajev töö- kavandati suure köögi ja elutoaga korterid tas selle põhjalikult ümber. ümber väiksemate, ent suurema tubade ar- Hooldekodu ja koolimaja annavad aimu vuga korteriteks – eesmärgiks ikka rohkema Podtšekajevi ehituskunstilistest taotlustest. arvu elanike äramahutamine.47 Siin oli ta vaba väikese maja eratellija soo- Majale ehitati juurde veel üks korrus ning videst hoone välimuse kohta. Pigem võis sissekäigud toodi tänavale. Paiknesid nad aga tema klassikalistel stiilidel põhinev loome- eri korrustel: jõepoolne, alumine keldri (pool)- laad (selleaegse vene väljendi järgi “uusklas- korrusel, mäepoolne aga esimesel korrusel. sitsism”) linnaisadele meeldidagi, sest üld- Fassaadi ümberkavandamiseks muutis Pod- muljelt peeti Tartu linna just selliseks. Eesti tšekajev katusejoone rahulikumaks, igavale arhitektuuristiili tolleaegse peavoolu taustal sirgusele vastukaaluks aga rõhutas uusi tre- mõjus see klassikaliste neostiilide seguna pikodasid ning kujundas need omavahel valminud maja vastuolulisena, ent haakus ke- erinevalt. On püütud luua mulje kahest eral- nasti teiste samaaegsete venemõjuliste arhi- di majamahust – seda rõhutavad katuseväli- tektide mondäänsustaotlustega loominguga. ne tulemüür, hooneplokkide erinev akende paigutus jne; mis aga enam ei toimi, sest tõe- 3.1. näoliselt on maja välimik 1950. aastatel olu- Linnatööd liselt lihtsustavalt ümber ehitatud. Linnaarhitekti kohus oli lõpule viia kahe lin- Tartu linnas puudus pea pooltel majadel na elumaja ehitamine. Kuusik oli küll mõle- kanalisatsioon. Selle aset täitis lihtsalt lamp- ma jaoks projekti teinud,44 ent terava korte- kast, mida põhiliselt linna organiseeritud veo- rivajaduse tingimustes seisti varsti silmitsi voor tühjendas ja saadu erilisse vabrikusse tõsiasjaga, et kõikide soovijate rahuldami- viis, kus kogutu töödeldi ja saadi väetis – seks tuleks veel mitmeidki maju ehitada. Pal- pudrett. Tööprotsessi kohta pole kuigipalju ju tahtjaid oli ka väljaspool linna teenistust andmeid,48 aga mingit lõhna sealt ikkagi le- olevate inimeste seas. Seetõttu võeti ette plaa- vis – arvatavasti seetõttu asus tehas linna kir- nitsetavate majade mahutavuse suurendami- ne.45 Väiksem, kuuekorteriline maja Kroo- 43 Tartu I. Linnavalitsuse tegevuse ülevaade 1919– nuaia 12 (praegune K. E. v Baeri 1) jõuti 1930, lk. 159. peaaegu täiesti Kuusiku projekti järgi valmis 44 EAM, f. 2, n. 2, s. 250, 304. teha. Siselahenduses lisas Podtšekajev ehi- 45 ERA, f. 2966, n. 5, s. 336, l. 34. tamise käigus veel kaks korterit, välislahen- 46 EAM, f. 2, n. 2, s. 250. 47 EAM, f. 2, n. 2, s. 305. 46 duseks jäi Kuusiku kavandatu. 48 Ainus teadaolev kirjeldus vt. ERA, f. 3146, n. 1, Suurem korterelamu (Liiva 17) oli kavan- s. 21, l. 36. Arhitekt Anatoli Podtšekajev 85 deservas täiesti hoonestamata alal. Töötin- Teine tiib ehitati valmis juba teise välis- gimused olid linna pudretivabrikus viletsad, kujundusega. Mahtude üldkava põhines Pod- seepärast tuleb töölistele (põhiliselt küll ees- tšekajevi projektil, tiiva trepikoja vertikaal- töölistele) uue elumaja (Jaama 143a) ehita- suse rõhutamine ja rõhtliistutuse ärajätmine mist just eelkõige sotsiaalseks saavutuseks tegi lahenduste erinevused siiski märgata- lugeda. vaks. Tänu dominantsele verandale, mis eri Arhitektuurselt pakub Podtšekajevi 1923. hooneosad lahutab, jäi hoone üldmulje ik- aastal allkirjastatud hoonekavand vähe.49 Te- kagi terviklik. gu on kahekordse sõrestikseinte ja rõhtlaud- voodriga majaga, kus alumisel korrusel on 3.2. neli ühetoalist ning ülemisel kaks ühe- ja üks Karlova koolimaja (ill. 4) kahetoaline korter. Algse projekti järgi on Juba enne sõda tegi tollane linnaarhitekt Eich- püütud vooderduse paigutamisega välisilmet horn plaani Karlova alevisse kooli püstita- veidi elavdada. Hoone aktsent pidi olema miseks.52 Ala ei kuulunud 1913. aastal veel kõrge kelpkatus. linnale, seepärast oli see Eichhornile arvata- Hoone ehitati 1924–1925 tehasest paari vasti eratellimus. Küll oli alevik jõudsalt kas- kilomeetri kaugusele ja tehti tõenäoliselt juba vanud ning vajadus kooli järele võis tõesti siis lihtsustatud välislahendusega. Sees on suur olla. huvipakkuv suurepinnaline ja keerukas ko- Podtšekajev tegi Eichhorni eelkavandid dadesüsteem – ehk on see lahendus kuidagi põhjalikult ümber.53 Koolihoone Lina tn. 2 seotud võimalike lõhnade elimineerimisega? kavandati U-kujulisena, peaküljega Lina tä- Linnal tuli ehitada teisigi sotsiaalobjekte. nava poole. Peakülg oli nõrgalt astendatud, 1919. aastal osteti linnale seni erakätes ol- eenduv keskrisaliit lõppes hooldekoduga sar- nud Moieri vaestemaja,50 kuhu Podtšekajev naselt võimsa kolmnurkviilu ja jaotatud seg- 1923. aastal kavandas olemasolevatele puu- mentaknaga. Risaliidi teise ja kolmanda kor- hoonetele lisaks suure, kahekordses kivima- ruse seinapind oli akende vahel liigendatud jas oleva hooldekodu (Liiva 32, ill. 3). Para- joonia kapiteelidega pilastritega. Peasisse- ku nappis jälle raha; ehitust alustati alles käik oli väike, kuid silmatorkavalt keerukalt 1925. Keskosa ja mäepoolne tiib saadi val- liigendatud. Otsasissekäike organiseerisid mis 1926; jõepoolne tiib valmis alles 1920. samuti eenduvad kesksed trepikojamahud, mil- aastate lõpus51 ning ehitati tõenäoliselt Ar- le pindu ilmestasid ümarkaarne, valgmikuga nold Matteuse kavandi järgi. ukseava ning ümara lõpetusega trepikoja aken. Maja fassaadi ilmestab püstiste mahtude Ümber hoone jooksis võimas räästakarniis; eendumiste ja taandumiste vaheldumine. trepikojarisaliit lõppes astmikviiluga. Taandatud keskosas domineerib teist värvi Keldri- ja soklikorrusele kavandati majan- balustraadiga etteulatuv veranda, mida tei- sel korrusel kroonib jalutusrõdu. Keskrisa- 49 TLMOA, Jaamamõisa pudretivabrik. liidi toob vertikaalselt esile kolmnurkviil, 50 Tartu I. Linnavalitsuse tegevuse ülevaade 1919– mille väljal oli segmentaken. Keskosa asen- 1930, lk. 86. dit muu hoone suhtes rõhutasid ka eenduvad 51 ERA, f. 2966, n. 5, s. 528, l. 67. trepikojad. Rõhtsuunas liigendas seinapindu 52 Tartu I. Linnavalitsuse tegevuse ülevaade 1919– 1930, lk. 112. teise korruse joonel olev karniis, esimest kor- 53 Tartu I. Linnavalitsuse tegevuse ülevaade 1919– rust veel eraldi rõhtsuunalised krohvirustid. 1930, lk. 112. 86 Robert Treufeldt dusruumid, riidehoid, söökla ning majahoidja rohkem pööningukorrusena –, ent on põhi- korter. Esimesel korrusel oli eraldi tiivas võim- plaanilt sarnane põhielukorrusele. Maja tun- la, arsti- ja õpetajate ruumid ning viis klassi. dub väga suurena, välispildi järgi ei oska Teisel korrusel oli peale klasside veel raa- aimatagi, et sellesse ainult kaks korterit on matukogu, kolmandal aga jalutusruum. kavandatud. Üldmuljet võimendab ka oskus- Hoone olevat omal ajal olnud koolimajadest likult proportsioonitud keskrisaliidi suur sei- kõige moodsama lahenduse ja paremate õpi- napind ja selle terava hulknurkviilu tipp. Ma- tingimustega.54 ja on küllaltki hästi säilinud ning ümberehi- Kahjuks lükkas hoone täielikku valmimist tused rikuvad seda vähe. edasi jällegi rahapuudus. Esialgu jäi ehita- Elamu Veski 5 on tõenäoliselt projektee- mata vasak tiib – Kalevi tänava poolne võim- ritud 1920. aastate keskel. Paraku puudub la. Selle lõpetas 1928. aastal Matteus taas projekt, säilinud on ainult 1928. aasta üm- oma projekti järgi, põhines see aga Podtše- berehitusprojekt, millel on Viktor Rosenbergi kajevi mahulisel lahendusel. Pikka aega jäi allkiri.58 Olema pidi aga veel kolmaski pro- maja viimistlemata, väliskrohvitöödega saa- jekt, sest hoone on säilinud vaheprojektist di lõpuks ühele poole 1933, kui kool juba erinevalt teostatud. Selle puhul on Podtše- ammu töötas.55 Seega valmis maja alles ka- kajevi osalus tõenäoline, sest katusekuju, heksa aastat hiljem. rõdupiirded ja verandamaht viitavad mitme- le sama aja Tammelinna projektile ja Tähe 3.3. 20 apteegiga elamule. Eratööd Põhimaht on säilinud projektiga sarnane, Podtšekajevilt on samast ajast teada ka mitu ent erinevalt on lahendatud siseruume, teist- eratööd. Kõige suurem oli 1924. aastal val- moodi ja teistes kohtades paiknevad akna- minud Nikolai Kodassovile kuulunud hotel- ja ukseavad ning kasutatud on erinevat pin- lihoone ümberehitus Riia mäel, sellase aad- naliigendust. Majas on kaks korterit, kumb- ressiga Riia 43. Hoone oli imposantne kahe- ki eri korrusel. Suur rõdu/verandamaht on kordne klassitsistlik ehitis,56 mille lai peafas- suunatud lõunasse, kust suunast krundi pii- saad oli vastu Postijaama platsi (praegu sõ- rini jääb veel tükk maad aeda – hoone on il- jakooli esine väljak). Paraku omaniku soo- makaarte suhtes väga hästi paigutatud. vid kasvasid ning 1930 tegi Max Edenberg Kalevi 33 asunud Rudolf Ambergi elamu- uue ümberehitusprojekti. Hoone hävis Tei- le tegi Podtšekajev väiksema ümberehitus- ses maailmasõjas. projekti juba 1923. aasta alguses. Tollal oli 1925. aastal projekteeris Podtšekajev Alek- see otsaga tänava poole olev maja, millega sander Imelikule apteegiga elamu (Tähe 20, kõrgemal (maja on kallakul) liitus teine maht sellal Tähe 64a). Krundi lühike tänavajoon – tõenäoliselt juurdeehitis.59 ehitati majaga täiesti kinni. Hoone lõpliku projekti tegi H. Sööt, ent tema lõpplahendus 54 H. Madison, Koolitervishoiu seisukord Tartus. – põhines Podtšekajevi omal ega erinenud sel- Tartu, lk. 574–576. lest pea üldse.57 Mõlemal korrusel oli üks 55 Tartu I. Linnavalitsuse tegevuse ülevaade 1919– korter ning allkorrusel paiknes apteek. 1930, lk. 154. Maja on kolmekordne. Erandlikult on neist 56 TLMOA, 50/25. 57 TLMOA, 75/22. kaks katusekorrused – esimene paikneb man- 58 TLMOA, 29/4; asub AS ARC Projekti arhiivis. sardkatuse murtud mahus, teine näeb välja 59 TLMOA, 64. Arhitekt Anatoli Podtšekajev 87

1931 tegi Podtšekajev põhjaliku ümber- järgi võiks see ehk olla arhitekt A. Matteus. ehitusprojekti, kus säilis küll maja krundi Teistest eratöödest paistab välja Võru 39 sügavusse suunatud põhimaht, ent esikülje tänava- ja õuemaja62 , millele Podtšekajev on täielik ümberehitamine jättis majast mulje kui teinud alusprojektid, ning mitme kino üm- piki tänavat asetsevast – otstesse liidetud tre- berehitamised, ent need on omakorda hiljem pikoja- ja verandamaht paisutasid hoone si- ümber ehitatud või hävinenud63. luetti. Esifassaad on üles ehitatud püst- ja rõhtsuuna kontrastile – tagatrepikojamahu 3.4. rõhutatult vertikaalsete akende ja silekroh- Kirikud viga pinnaga ristub sama kujundusega kor- Omaette suure osa Podtšekajevi loomingust ruseliist, mille suund ühtib krobelise kroh- moodustavad kirikud. Pihkvamaa lääneosas viga kaetud põhiseinapinna väljadega. Sel- elas küllaltki palju luteriusulisi eestlasi ja lele lisaks olid kontrastsete värvidega kujun- lätlasi, kellel omi kirikuid ei olnud. Ehkki datud verandapinnad, välisuksed ja trepiko- luterlaste organiseerumine algas juba 19. sa- jaaken.60 Huvitavalt on lahendatud tagatre- jandi lõpul, peeti jumalateenistusi eelkõige pikoda. Väliselt on talle antud peatrepikoja koolimajades. kujundus, mida veelgi rõhutas hiljem lisatud Petseris asuti juba 1908. aastal oma kiri- perspektiivportaal. Algselt oli kavandatud ku ehitamise teele, ent sõda katkestas need kolm korterit – kaks all ja üks üleval. plaanid. Laura kogudusele muutus mingisu- Peaaegu kohe pärast esimest on kinnita- guse hoone ehitamine poolsunduseks, kui tud teine, veelgi ekspressiivsema välisilme- nende senine kogudusemaja 1916. aastal ma- ga projekt. Tõenäoliselt lahendati viimase ha põles. Suurt toetust leiti ka Liivimaalt, projektiga ainult siseosa, sest välimik vastab eelkõige Vastseliina kihelkonnast, mille õpe- esimesele kavandile. Sees domineeris hoo- taja Nathan Aunverdt mõlemat kogudust nen- ne vanematest järkudest pärit mantelkorst- de ehitusplaanides innustas – Petseri ja Laura nataoline ruum, mille ümber ehitati köögid kogudused olid kuni iseseisvumiseni Vast- ja WC-d, eluruumid omakorda paigutati sõõri seliina abikoguduse staatuses.64 selle kehandi ümber. Hilisemas projektis on Rahu saabudes said kavatsused uut hoo- mantelkorstnaruumi rohkem ümber ehitatud gu ja kui hakati astuma samme kirikute ehi- ning see ei ole põhiplaanis enam nii märga- tamiseks,65 telliti tõenäoliselt 1921. aastal tav.61 Ülemine korrus ehitati alumisega sa- Podtšekajevilt mõlema kiriku projekt. Ilm- masuguseks, s.t. kahekorteriliseks. selt oli ta ehitust plaanitsevatele koguduste- Maja on raske pidada ainult Podtšekajevi le Petseris silma jäänud juba enne sõda. Pod- kavandatuks: nii erinev on see tema seni- sest laadist. Arvatavasti ongi see projekt 60 TLMOA, 64/26. sündinud ühistööna – tõenäoline oleks siin 61 TLMOA, 64. Artur Kirsipu osalus. Muidugi ei saa välis- 62 TLMOA, 80/ 2. 63 O. Kotšenovski, Tartu kesklinna arhitektuurilisest tada, et Podtšekajev tellija soovi järgi just kujunemisest kahekümnendail aastail ja linnaarhitek- sellises stiilis projekti tegi – nii mõnigi ele- tide osatähtsus selles. – Linnaehitus ja Arhitektuur. ment on tema projektides varem esinenud Koost. O. Kotšenovski. Tallinn: Ehituse Teadusliku ning seni oli ta end näidanud eri stiile val- Uurimise Instituut, 1991, lk. 147–148. 64 Eesti evangeeliumi luteriusu kirikud. dava arhitektina. Teise, signeerimata varian- Toim. B. Ederma, A. Jaik. Tartu, 1939, lk. 120. di autor ta tõenäoliselt ei ole, vormistuse 65 Eesti evangeeliumi luteriusu kirikud, lk. 120. 88 Robert Treufeldt tšekajev elas Petseris hiljemalt 1921. aasta gilist tähendust rõhutas ka suurte kiriku- ja esimese pooleni ning kogudustel oli temaga riigitegelaste kohalolek (peapiiskop Jakob kõige mugavam asju ajada. Kukk, haridusminister Jaan Lattik ja sisemi- Petseri kiriku projekteerimiselt on esime- nister Heinrich Laretei). ne teade tema koostööst arhitekt Boris Krüm- Laura kiriku asjad nii kiiresti ei läinud. meriga.66 Krümmer oli Peterburi kunstiaka- Arvatavasti on selle projekt (1921) Petseri deemia haridusega ning tema senine tuntuim kiriku omast varasemgi, sest põhiplaan on töö Eestis oli koostöös Herbert Johansoni ja keerulisem ja hoonemahud rohkem liigenda- Eugen Habermanniga sündinud Riigikogu- tud. Kiriku ehitamine otsustati Petseri kogu- hoone, hästi on teada osaliselt teostatud hal- dusega samal ajal, tõenäoliselt rahapuudu- dushoone Tallinna vanalinnas Lai 39/41. sel pandi nurgakivi alles 1925. aastal. Kasu- Petseri Peetri kirikule pandi nurgakivi tusluba saadi 1927, kui oli paigaldatud ajuti- 1923.67 Laura kogudusest ettejõudmisel on ne madal katus. Kirik valmis lõplikult ja pü- kindlasti oma osa värskel Eesti maakonna- hitseti 1928 (ill. 5).69 linna staatusel ning riiklikul toetusel Petse- Hoone põhikavand on ilmselt sama jao- rimaa sulandamiseks Eesti Vabariiki. Laura tusega, torni ja pikihoone liitekohas olevate kirikuga võrreldes on Petseri oma pisut ta- trepikojamahtude põhiplaan hulknurgaku- gasihoidlikumate vormidega, ent sihvakama- juline. Masajust lisab laugete teravkaarsete na mõjuva torniga. akende rohke kasutamine, madala torni kiivri Pikihoone ühes otsas on alt nelinurkne rombkatusetaoline allapoole pikendamine torn, mida ülevalt katab kaheksanurkne tam- ning torniviiludega samas tasandis olev uugi- buur ning seda omakorda tornikiiver. Torni pärg, mis lõikab läbi pika kiivri. ja pikihoone liitenurkades on ehitusjoonest Oma tuntuima pühakoja – Tapa Jakobi sissepoole jäävad nelinurksed mahud (tõe- kiriku – kavandasid Podtšekajev ja Krümmer näoliselt trepikojad ja riidehoiud). Põhima- hoopis teise Eesti kanti. Tegu oli raudteesõl- hu teises otsas külgnevad hulknurkse lõpmi- me ümber tekkinud asulaga, millel veel lin- kuga kooriruumiga madalamad nelinurksed naõiguseidki polnud, ent senine kihelkonna- hooneosad, mis kavandati mitmesugusteks keskus Ambla jäi kaugeks. abiruumideks.68 Tartu projekteerijateni jõudmisel võib Hoonemahu vaieldamatu aktsent on torn. oma osa olla konsistooriumipoolsel suuna- Selle esikülge on elavdatud sügava ümarkaar- misel – samal ajal kavandati Laura ja Petseri se perspektiivportaaliga, pikliku roosvalg- kirikut. Tolleaegsed Tapa ja Virumaa klas- mikuga trepikojaaknaga ning sihverplaatkella sitsismihõngulised ehitised ja projektid (Ta- pesadega kolmel küljel. Torni salenemist rõ- pa jaamahoone, Rakvere suurtükiväekasarm, hutab veel nelinurksest põhimahust väiksem kaheksanurkne tambuur, millel on neli ümar- kaarset kellaava ning pikk nõelkiiver. Vaata- 66 Setumaa. Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline mata peafassaadi liigenduse rikkalikkusele ei kirjeldus. Toim. A. Tammekann, E. Kant, J. V. Veski. ole elementide paigutus kõige õnnestunum, Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1928, lk. 361. jättes esikülje kohati lagedakski. 67 Setumaa, lk. 361. Kiriku valmimist kroonis Petseri kogudu- 68 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistooriumi arhiiv (edaspidi EELK Konsistooriumi arhiiv), se iseseisvumine 1926. aastal. Kohe pärast arhiveerimata. seda kirik pühitseti kasutusse, selle ideoloo- 69 Eesti evangeeliumi luteriusu kirikud, lk. 120. Arhitekt Anatoli Podtšekajev 89

Kiviõli vana jaamahoone, Eesti Kivi-õli kon- 1993. aastal kirikule ka nõelkiiver ehitatud.73 torihoone ja esimesed tehase-, kaevandus- ja Mõlemas plaanivariandis olnud sihverplaat- eluhooned ning projekt Maidla mõisa pea- kellad on senini paigaldamata. hoone ümberehitamiseks vene erakooliks) võivad olla Podtšekajevi ja Krümmeri tööd 4. ning võisid mõjutada kogudust nende poole Tartu uued pöörduma. linnaosad Tapa kogudusel olid suured rahaproblee- Peamiselt loodeti linna elamuehitust, eriti mid. Usupuhastuse alguse juubeliks 1924. uusi alasid hoonestada eraehituste ja 1920. aastal ei õnnestunud kirikut valmis ehitada. aastate alguses käivitunud soodsa, neljaprot- Arvatavasti oli Podtšekajevi ja Krümmeri sendise riikliku ehituslaenu toel. Isegi uute projekt odav (selle alus oli Petseri kiriku pro- linnaelamute ehitamiseks taotleti Riiklikult jekt) ja võimaldas säästlikult ehitada. Taas Ehituslaenu Komiteelt 1923. aastal laenu.74 olid omal kohal kontraforsid, nüüd juba põ- Erinevalt Tallinnast läks enamik ehituslae- himahtu sulandatud torn ning odav, ent kont- nust üksiklaenajatele, loodetud kooperatiiv- rastne materjalikasutus – paekivi, punane ehitust komitee püüdlustest – ühistute ja muu- tellisladu ja krohvkate.70 de suurtellijatega oli hõlpsam asju ajada – Tõenäoliselt see kirjusus ei meeldinud pro- hoolimata Tartus ei tekkinudki.75 jekti kinnitavale teedeministeeriumile. Nõu- Põhjus oli eelkõige tellijais endis. Tegu oli ti kontraforssidest loobumist ja lihtsamat ma- valdavalt esimese põlve linlasega,76 kes maalt terjalikasutust.71 Vahepeal lahkus Krümmer tulnuna linnas harjumuspärast elulaadi püü- Eestist, Podtšekajev ise ei suutnud ministee- dis jätkata, mitte aga kitsikusega harjunud riumiga projekti kooskõlastada. Kompromis- linlasega, kellele ühiselu juba verre on kas- sina osales lõpplahenduses ministeeriumi ar- vanud. Põhiliselt ehitati uued majad Tamme, hitekt August Tauk,72 kes Peterburi kunsti- Ropka ja Piiskopi mõisa aladele ühe- või akadeemia järglaskoolis Nõukogude Vene- vähekorteriliste elamutega aedlinnana; mõn- maal hariduse saanuna samuti meisterlikult da kohta kavandatud kinnist hoonestust77 ei eri stiilide ühendamist valdas. Esikontrafor- tehtudki. sid jäeti ära ja külgkontraforsse vähendati, Aedlinna idee ise oli Tartus juba ennesõ- peafassaad lihtsustus ja liigendatus muutus. jaaegne, kuid sõda summutas Tartu Käsitöö- Kirik oli nüüd üleni paekivist, ainult akna- ja Tööstusettevõtjate Keskseltsi ilmselt mit- ja orvaraamistud ning karniisid olid valge te veel eriti küpse mõtte. 1920. aastal oli sa- krohvkattega. mal seltsil kavatsus ehitada Tähtvere mõisa Teiste kirikutega võrreldes oli suurem muu- tus torniosa sulandamine pikihoonesse. Rii- 70 ERA, f. 2075, n. 2, s. 257, l. 283. dehoidude ja kooritrepikodade jaoks toodi 71 ERA, f. 2075, n. 2, s. 257, l. 283. nurkadele eraldi hulknurgakujulised mahud. 72 EELK Konsistooriumi arhiiv, arhiveerimata. 73 E. Tamm, Eesti kirikuarhitektuur 1918–1940, lk. 70. Tapa kiriku üldmulje on palju lihtsam, pinda 74 ERA, f. 2966, n. 5, s. 355, l. 16. elavdavad põhiliselt rohked renessanssmo- 75 A. Kurg, Moodsa väikeelamu kujunemisest Tartus tiivid (nt. ümarkaarsed mitmikaknad). Plaa- 1920–1930. aastatel. Bakalaureusetöö. Käsikiri Eesti nitud nõelkiiver jäi ehitamata ja tegelikult Kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudis. Tallinn, 1998, lk. 18. sobiski moodne madal telkkatus kirikule pa- 76 A. Tooms, Tartu rahvastik. – Tartu, lk. 241, 242. remini. Kirik valmis 1932, uutes oludes on 77 Tammelinna kohta vt. RT 1932, 59, 496. 90 Robert Treufeldt aladele töölisaedlinn.78 Tõenäoliselt lükkas tukaaluks kavandas Kuusik sellesse lõikuma maa- ja haldusreform selle kavatsuse teosta- teistpidi kaarjad tänavad (praegused Väike, mise edasi. Tähtvere väli oli eramaa, mis Kesk ja Suur kaar), millest Suur kaar oli ainult paiknes linna halduspiirides – seega Ropka ja Tähtvere mõisa ühendava tee tras- oli maaomaniku enda asi linna ehitusmääru- sil. Ühtlasi läbistasid kaared peamist radiaal- ses lubatud tingimustel sobilik planeerimis- liikluse soont, Riia maanteed. projekt tellida, kuid alates 1923. aastast tuli Linnaosa sisemine peatänav oli esplanaa- kõik plaanid linnavalitsuses kinnitada. disarnane Tamme puiestee, millel oli ainult Ajalehes väljaöeldud maa-ala kohta on linnaosasisene tähendus – suuri teid see ei maamõõtja Ludvig Jakobsen 1919 koostanud ühendanud. Esplanaadi lõppu kavandati ki- Tähtvere välja planeerimiskava (Tähtvere rik, äärde mõned kinnise ehitusviisiga kol- pargi, F. Tuglase tn., raudtee ja Näituse tn. mekordsed majad ja Riia mnt. äärde ärila. vahelisel alal). Plaan oli tavapärane, “maa- Teisel pool Riia maanteed, ülikooli kliiniku- mõõtjalik”. Näituse tänava risttänavad olid te ja raudteede vahele jäi enam-vähem rist- pikendatud üle Tähtvere välja, neisse oli kor- külikukujuliste kruntidega väiksem linnaosa, rapäraste vahedega kavandatud lõikuma põik- mis loodes liitus Veeriku aleviga. tänavad.79 Sellel alal kujunes välja küllaltki tagasi- Juunis 1921 kinnitati riigi poolt Tartu sa- hoidlik hoonestus, Kuusiku suurejoonelise damaraudteeharu projekt, tee valmis järgmi- projekti mahtu kärbiti kõikjal (maa-alad Väi- sel aastal.80 Tegu oli olulise maamärgiga uute kesest kaarest kirdes anti raudteele84), ühis- alade planeerimisel, sest uued tööstusalad kondlikud ehitised (turg, kirik) jäeti ehitama- kavandati just sinna, Ropka ja Piiskopi mõi- ta ning loobuti võimalikest kinnise hoones- sa piirialadele Tähe tänavast ida poole. Lää- tusega kvartalitest. Tammelinna kohta keh- nepoolsed piirialad, samuti Purde talu pool- testatud linnavolikogu määrused85 ei leidnud sed Piiskopi mõisa maad kavandati üksikma- tõenäoliselt erilist järgimist, sest seal esine- jade jaoks. vaid nõudmisi on kord-korralt leevendatud. Linna halduspiiridest väljapoole jäävate- Määrustes kehtestatud tüübinõuded ei kajastu le Ropka mõisa aladele kavandati aiandus- Tammelinna kavandatud majades eriti järje- krundid. Nende mõte oli selles, et maa an- kindlalt (esineb tüüp A ja B86) ning need kao- takse aedadena rendile, kuhu alalisi ehitisi tati 1932. aasta määrusega.87 püstitada ei tohi. Teatud aja möödudes vaa- danuks linn oma maavajaduse üle ning ot- sustanuks taas nende maade järjekordse ka- 78 Vt. [s auc] Aialinna asutada. – Postimees 8. I 1920. sutustsükli (nt. viljapuude kandeea põhjal) 79 EAA, f. 2623, n. 1, s. 2120. üle.81 Esialgse planeeringu tegi linnaarhitekt 80 O. Karma, Raudteed kodanlikus Eestis, lk. 129. Eichhorn 1922. aasta alguses, pärast tema 81 Tartu II. Linnavalitsuse tegevuse ülevaade ja surma veebruaris lõpetas Soans selle veel statistikat 1931/1933, lk. 103–104. 82 ERA, f. 2966, n. 5, s. 379, l. 62 ja s. 524, l. 28. 82 samal aastal. 83 ERA, f. 2966, n. 5, s. 524, l. 36. Tamme mõisa esialgse plaanilahenduse 84 Tartu II. Linnavalitsuse tegevuse ülevaade ja tegi samuti Eichhorn, lõpetas selle aga Kuu- statistikat 1931/1933, lk. 108. sik.83 Linnaosa kuju määras põhiliselt ära 85 Linnavolikogu otsused 1923 ja 1926. – RT 1927, 60, 801. Tartu–Valga raudtee. Sellest tuleneva kaarja 86 Linnavolikogu otsused 1923 ja 1926. kuju (praegu järgib seda Raudtee tänav) vas- 87 RT 1932, 59, 496. Arhitekt Anatoli Podtšekajev 91

Suurimaks töölõiguks kujunes aga uutes u. 70 projekti. Põhiliselt on Podtšekajevi osa- linnaosades toimuva ehitustöö linnapoolne lusega kavandatud majad Tamme aladel. Piis- järelevalve. Podtšekajev osales ka ise pro- kopi ja Ropka linnaosas on tema osalusega jekteerimisel, tema osalus on teada neljas projekte vähe ning need esinevad seal täiesti kordusprojektis ning mitmetes üksikprojek- juhuslikult. Tammelinnas aga telliti projekte tides.88 Kasutan taas meelega sõna “osalus”, sellise hooga, et Podtšekajev võttis kasutu- sest täpsemalt on praegu võimatu määratle- sele projekti kopeerimise – nüüd tuli ainult da, kes ja kui palju on olnud projektide juu- tähele panna, et õigele joonisele õige krundi res ametis. Allkirjastanud on neid Podtše- plaan ning omaniku nimi saaksid.93 Kokku kajev, ent tema allkirja kandvate projektide on seni teada nelja projekti korduskasutust; graafilise vormistuse viisid on nii erinevaid, neist kahte kavandit võib tõelisteks kordus- et võib oletada tõelist projektivabrikut. Osa projektideks pidada, sest nende järgi on ehi- projektide puhul võib peaaegu kindlalt väi- tatud peaaegu 20 maja.94 ta, et Podtšekajevi käsi ei ole neid joonesta- Kõige levinum kordusprojekt oli kahe- nud. Mõnes neist (nt. Elva 3 ja Elva 2189) kordse, mõlemal korrusel 3-toalise korteri- osales Podtšekajev arvatavasti sisuliselt, mit- ga maja kavand. Üks trepikoda oli korteritel med seal esinevad detailid sobivad tema enam- ühine, tagatrepikojad aga tihti juba lahus. vähem kindlatele töödele.90 Korterid olid pea sama põhiplaaniga, mis Kindlasti mõjutas sellist käitumist 1923 maja välislahenduses paistab aga erinev – kehtestatud kutseõiguse seadus, mis lubas teatud villaliku väljanägemise andmisega on projekteerida ainult teatud hariduse ja koge- päris hästi ära peidetud kahe sarnase korteri muste olemasolul.91 Endise Venemaa kooli- olemasolu. des saadud eriharidus oli kõige kõrgemalt noteeritud (Eestis hariduse saanuid veel ei 4.1. olnud). Paljud tehnikud töötasid edasi, ent Kahekorteriline allkirjad nende projektidel olid nüüd teiste, elamu sh. Podtšekajevi omad. (tüüp – Elva 13, ill. 6) Paljude väiksemamahuliste projektide halb Selle elamutüübi tähiseks on valitud kõige teostus ja lahenduste kohmakus lubavad ole- varasem projekt, mis ei pruugi näidata te- tada, et Podtšekajev võimaldas oma allkirja gelikku ehitamise aega.95 Ülejäänud seda müümisega äraelamist mitmele nüüdsest pro- tüüpi majad asuvad Elva 4, 7, 8, 11 ja 15; jekteerimisõiguseta rahvuskaaslasest tehni- kule. Tellijagi ei olnud selliste tööde esteeti- 88 R. Treufeldt, Arhitekt Anatolij Podèekaev, lisa I, lise külje vastu eriti nõudlik: vajalik allkiri tabel 1. paberil oli olemas ning ehitama võis juba ise- 89 Vt. TLMOA, Elva 3; TLMOA, Elva 21. enese tarkuse järgi hakata. Nimeliselt on te- 90 Nt. ornamenteeritud tuulekastiküljed Lembitu 10 maga koos töötanud tehnikutest teada Lju- projektis (1927). – TLMOA, Lembitu 10. 91 RT 1923, 33/34, 229. 92 binski ja Litovkin (enne uut seadust on nad 92 Vestlus I. Kalitsaga 15. XI 1999. ka projektidele alla kirjutanud), sarnast vor- 93 Vrd. nt. projekte Elva 7 (TLMOA, Elva 7) ja Elva mistust kohtab Podtšekajevi allkirjastatud 11 (TLMOA, Elva 11). è töödel ka hiljem. 94 R. Treufeldt, Arhitekt Anatolij Pod ekaev, lisa I, tabel 1. Kokku on ta seni teadaolevalt allkirjasta- 95 TLMOA, Elva 13. Edaspidi on sulgudes märgitud nud Piiskopi–Ropka ja Tammelinna aladelt endised tänavanimed ja majanumbrid. 92 Robert Treufeldt

1. Anatoli Podtšekajev 1930. aastate keskel Irina Kalitsa erakogu, Tartu Arhitekt Anatoli Podtšekajev 93

2. Maarja tütarlastegümnaasium Pihkvas (Nekrassovi 9) Projekt 1911, ehitatud 1913–1915 Natan Levini erakogu, Pihkva

3. Linna hooldekodu Liiva 32, esiplaanil esimene ehitusjärk Projekt 1923, ehitatud 1925–1926 Autori foto, 1999 94 Robert Treufeldt

4. Linna V algkool Lina 2 (praegu Karlova Gümnaasium) Projekt 1925, ehitatud 1925–1933 Autori foto, 1999 Arhitekt Anatoli Podtšekajev 95

5. Laura luteri kirik. Projekt 1921, ehitatud 1925–1928 Eesti Rahva Muuseumi fotokogu, ERM FK 590:16 96 Robert Treufeldt

6. Kahekorterilise “Elva 13”-tüüpi maja üks ilusamaid projekteerimisnäiteid, Riia 44 asuv maja. Tänapäeval on hoone tundmatuseni ümber ehitatud. Projekt 1923, ehitatud 1920. aastatel Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiiv, Riia mnt 10

7. Ühekorterilise “Elva 3”-tüüpi maja juugendihõnguli- ne projekt (Elva 21) ja selle variandi huvitav teostus (Elva 3). Projekt 1923, ehitatud 1920. aastate lõpul Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorral- duse osakonna arhiiv, Elva 21 Autori foto, 1999 Arhitekt Anatoli Podtšekajev 97

8. Adventisti kirik Lille 18, teostamata Projekt 1928 Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Koguduste Liidu arhiiv, arhiveerimata 98 Robert Treufeldt

9. Oskar Rütli ümberehitatud elamu praeguse Vanemuise ja Pepleri tänava ristil (hävinenud, Aia 32/ 34) – üks suuremaid majanduskriisi aegu ehitatud eramuid. Projekt 1929, ehitatud 1930 Eesti Filmiarhiiv, EFA 0-132465 Arhitekt Anatoli Podtšekajev 99

10. Eesti Hüpoteegipanga konkursiprojekt (koos Boris Krümmeriga), mille jaoks andis žürii välja lisapreemia. Projekt 1929 EAA, f. 2110, n. 1, s. 159 100 Robert Treufeldt

L. Puusepa 17 (Kesk kaar 61); Riia 44 ja 73 – endise katuse põhimaht on jäänud, räästad (Riia mnt. 10 ja 25); Räni 9; Tamme pst. 15 on tihti pisut üles keeratud. Katust liigenda- ning praeguseks hävinenud maja (selleaeg- vad vaid pööninguaknad ja külguugid. Teise ne Vase 8). korruse seinapind on esimesega samal joo- Kahekordse maja mõlemal korrusel on nel, peasissekäigu mahtude taandamine on üldiselt sama plaanilahendus, erandiks vaid nüüd selgem ning rõdu toetav sammastik verandad, mille korvamiseks on teisel kor- koos rõdupiirdega valitseb esikülge veelgi rusel ohtralt rõdusid ja uuke. Maja mahus enam. Siselahenduse muudatused on üldiselt domineerib võimas ja liigendatud mansard- väikesed, vaid teise korruse välisjoon on ka- katus ning taandatud peasissepääs. Sellel tüü- tuse murtud pinna kaotamise tõttu palju ra- bi väline eeskuju võib Tartus olla Kalevi 13, hulikum ja sopistisevabam. Tamme pst. 15 mis ehitati enne Esimest maailmasõda.96 Pole ja L. Puusepa 17 algupärase projekti järgi ka välistatud, et Kalevi 13 autoriteks paku- ehitatud majas on mansardkatuse tõttu teine tud Viktor Kessler ja Arved Eichhorn97 ning korrus pisut väiksem.99 Podtšekajev tutvusid selle tüübiga Riias üks- Abihooned on enamasti algusest peale ette teisest sõltumatult, sest majade siselahendu- nähtud eraldi ehitada. Vähesel määral esineb sed on oluliselt erinevad. lahendust, kus köögi- ja abiruumide plokile Maja välislahenduse dominant on mitte on tahapoole liidetud tagatrepikoda, kuur ja eriti pika harjaga kõrge kelpkatus, mis mõ- pesuköök. Siin on tahetud abihooneist loo- nel hoonel on säilitanud esialgse mansard- buda ning vajalikud ruumid valutult maja katuse murtud väljad. Selline katus oli tüü- külge liita. Paraku on head kavatsused hil- piline kahekümnendate alguses nii ühiskond- jem hüljatud ning olude muutumisel on ma- likel kui ka eluhoonetel. Esifassaadi katuse- jade juurde ikkagi suuremaid või väiksemaid välja liigendavad risaliitide kelbad. Murtud kõrvalhooneid või lausa lobudikke püstita- katuse puhul on joon keeruline: järgida tu- tud. Tõsi, on ka lahendusi, kus abihoone on leb nii esifassaadi risaliite kui ka uuke. Esi- elumajaga ühendatud, ent eristatud silmator- külje allosas on katusemahule vastukaaluks kavalt erineva viimistlusega (põhiliselt sega- sissekäiku markeeriv keskne sammastik, mil- laudisega). lele toetub rõdu. Majad on üldiselt ehitatud projekti järgi. Põhiplaanil on keskne trepi- ja eeskoja Erinevalt on lahendatud detailid – akna- ja maht, kus trepp ise on paigutatud ebasüm- uksejaotus, piirdeliistud, aknaluugid, rõdupiir- meetriliselt. Keskteljest paremale jääb söö- ded jne. Siselahenduses on väiksemaid uste gitoa-, köögi-, teenijatoa ja abiruumide plokk, nihutamisi, ahjude ümberpaigutamisi, muut- vasakule aga “puhtam pool” – võõraste- ja mist jne. Tundub, et selliste detailide puhul magamistuba. Sama kordub teisel korrusel. Tagaküljel on veranda ja tagatrepikoda üld- juhul eraldi lihtsate mahtudena liidetud põ- 96 EAA, f. 2623, n. 1, s. 154, l. 314; aga ka: M. Eimre, Heimatkunst Tartu arhitektuuris. – Tartu hihoone külge. Vaid hävinenud Vase tänava ja kultuur. Toim. J. Linnus. Tallinn: Eesti Teaduste majal oli kavandatud poolümar veranda98 – Akadeemia Kodu-uurimise Komisjon, 1990, tõenäoliselt seda üldist lihtsustamissuundu- lk. 102–103. must arvestades siiski ei ehitatud. 97 M. Siilivask, Historitsism ja juugend Tartu arhitektuuris, lk. 124. Edasise projekteerimise ja ehitamise käi- 98 TLMOA, 125/4. gus on üldiselt loobutud keerulisest katusest 99 TLMOA, Tamme pst. 15. Arhitekt Anatoli Podtšekajev 101 pole tellija algusest peale arvestanud projek- vatlevam, et ümber pidi korraldama tõesti vähe tiga, vaid need on lahendatud vastavalt het- ja uus ehitusluba tuli taotleda ainult muutu- kevõimalustele ja -vajadustele. Ehitise ülevaa- nud fassaadikuju ja plaanilahenduse osas. tusel kirjutatud märkus – “ehitatud peaaegu Majad on algselt kavandatud allkorrusel projekti järele ühes vähemate akende ja uste olevate puhaste ruumide ning köögi ja abi- ümberpaigutamistega”100 – näitab tegelikult, et ruumide plokina, ülakorrusel paiknes ma- kõige rangemalt jälgiti ikkagi tuleohutusnõue- gamis-, teenija- ja vannituba. Välisilme pea- te täitmist, mille kõrval aknajaotuse muutmi- aktsent oli esikülje nurka paigutatud sisse- ne tundub kaaskodanike ohutu olemise seisu- pääs, kust läbi nihutatud käiguteega esiku kohalt tõesti tühiasi olevat. pääses suurde trepihalli. Pikitelge mööda kul- Need majad on põhiliselt krohvkattega gesid koridorid, paremale jäid köök, kust püstpalk- või karkassehitised. Tõenäoliselt pääses eraldi abiplokki (tagasissepääs, sah- pärast laenusaamisvõimaluste kokkukuiva- ver, kuurid). Peateljest vasakule jäid söögi- mist 1925. aasta paiku on paljudele majade- ja külalistetuba ning eraldi mahuna liidetud le tehtud laudvooderduse täiendprojektid – veranda. Teise korruse plaanilahendus oli ehitatud on neid aga vähe (L. Puusepa 17, küllaltki ruumiraiskav. Muidugi põhjustas Räni 9 ja Tamme pst. 15). Abiruumimahtu- seda keeruline katus ja väga sopiline põhi- de odavamas viimistluses on tõenäoliselt näh- plaan – teenijatuba oli suur, trepihall samuti, tud võimalust ehituskuludes kokku hoida.101 aga võimalikust magamistoast võttis osa enda Viimaste aastatega on neid maju tabanud suur alla suur lodþa. ümberehitamislaine, ja mitte just kõige pa- Suurendatud korteriarvuga variandis on remate tulemustega (nt. Elva 13102 ja 15, aga esimest korrust veidi avardatud, ruumide pin- eriti Riia 44). dade erinevusi tasandatud ning abiruumide arvelt säästetud pinnaga tekitatud juurde ma- 4.2. gamistuba. Põhimahus taga olev abiplokk Ühekorterilise täidab nüüd tagatrepikoja ülesannet. Abiruu- maja tüüp mid (kuurid, pesuköök jms.) on ehitatud eri (Elva 3, ill. 7)103 hoonena. Kuna see variantlahendus on siis- Tüübi tingnimetus on samuti võetud kõige ki väiksema plaanilahenduse tuletis, ei ole varasemalt säilinud projektilt. Ehitatud on ta vaba kohmakusest ja halvast liigendusest. seda tüüpi maju Elva 3, 19 ja 21; Kesk kaar Tunda annab kokkuhoidev mõttelaad, mis 35; Lembitu 10, Väike kaar 30 (14) ja prae- guseks hävinenud maja nüüdse Forseliuse 100 Nt. Väike kaar 52 (TLMOA, Väike kaar 28). pargi ligidal (sellane Piiskopi?). 101 Nt. Elva 11, Riia 73 ja hävinenud maja Vase Eelmise tüübiga võrreldes on ühekorteri- tänaval. lised majad säilitanud oma algmahu ja -vä- 102 Tõenäoliselt on omanike kätte sattunud just lisilme paremini; ent just kasuliku pinna vä- vahepealne, odavdatud laudvoodriga projekt, mille olemasolust ei ole kindlaid teateid. Seda on käsitletud hesus on tihti põhjustanud selle tüübi modi- kõige varasema ja algupärasemana ning selle järgi siis fitseerimise – välismõõte eriti suurendamata “restaureerima” hakatud. on teist korrust laiendades saadud juurde veel 103 TLMOA, Elva 3; EAM, f. 2, n. 2, s. 254. Teiste üks korter.104 Arvata võib, et neid samme projektide kirjeldusi vt. TLMOA vastavad toimikud ning R. Treufeldt, Arhitekt Anatolij Podèekaev, lisa I, võeti ette ülepea kasvanud ehituskuludest tabel 1. jagusaamiseks. Lahendus oli ilmselt seda ah- 104 Elva 19 ja 21 ning Lembitu 10. 102 Robert Treufeldt vähegi kõlblikku vana säilitada püüab ning esikud ja trepikoda jagavad maja kaheks; ümberehituse eest võimalikult vähe välja ta- põiktelge pidi on maja omakorda kaheks ja- hab käia. gunenud – puhtaks tänavapooleks ning köö- Selle tüüplahenduse näidiseks olev Elva gi ja abiruumidega tagapooleks. Teisel kor- 3105 väärib aga teistelgi põhjustel lähemat kir- rusel on magamistoad. Majas Elva 12 on jeldamist. Teada on kaks projekti, neist 1926. püütud kõiki abiruume, isegi pesukööki, põ- aasta oma ei erine varasemast peaaegu üldse. himahtu ära paigutada. Riia 59 abiruumid on Tõenäoliselt oli aga olemas ka kolmas pro- eraldi hoones, elumajja on mahutatud koja- jekt 1920. aastate lõpust, sest praegune väli- mehekorter ja lisatud verandamaht. miku ekspressionistlik püstlaudvooderdus, Fassaadi aktsent on T-kujulise põhiplaa- selle erksad värvid, hästi proportsioneeritud ni ühte otsa moodustuv suur risaliit, mis lõ- aknapiirde- ja nurgaliistud ning mõjuvalt esi- peb hulknurkviiluga. Selle keskteljepoolsel letoodud nurgasissekäik, eriti selle art déco’lik nurgal on peasissekäik, mis ulatub ristuva allapoole ahenev nurgapost viitavad moodsat mahuni. Nii tekkinud teine käigutee tundub vormikeelt kasutavale projektile. loomulik ja on ühtlasi väga funktsionaalne. Maja on ehitatud algse plaanilahenduse Elva 12 on ehitatud algupärase krohvkatte- järgi, tema eri mahtude pisut nihestatud blo- ga palkmajana; Riia 59 on teostatud rõhtlaud- keering ja keerukas katusemaht ja -joon la- voodriga variandina ning veidi lihtsustatult. sevad majal mõjuda oma mõõtmetest hooli- Mitmete lahenduste puhul projektikordu- mata väikese ja intiimsena, tõelise väikese sed puuduvad. Mõnel juhul võib oletada, et äärelinnalossina. suure mahu tõttu telliti selliseid projekte har- Kordusprojekte on kasutatud ka Väike va ning siis juba samasugust majaprojekti kaar 27 (21)106 ja 48 (24)107 ning Riia 65 (Riia kellegagi jagada ei soovitud. Nii on tellitud mnt. 19)108 hoonestamiseks. Need on suured, projekt Riia 30 (Riia mnt. 2) suure nurga- neljakorterilised majad, mille teine korrus on krundi hoonestamiseks.111 Tegu on Tamme- lahendatud mansardkorrusena. Hoone esikül- linna alaga, mis algselt oli mõeldudki suure- je dominant on hulknurkviiluga risaliit, mil- mate ja ehk ka perimetraalsete hoonete ehi- les on peasissekäik. Risaliit on kesktelje suh- tamiseks.112 Kinnist hoonestusviisi siin ikkagi tes serva poole nihutatud ning sellele vastu- ei kujunenud, aga alglahenduse hoone oli kaaluks on esikülje vastasnurgal trepikoja- tavatult suur. torn. Väike kaar 27 on pisut muudetud fas- Hoone jagunes algselt tänavaäärseks ma- saadipildiga – siin on torni asemel kõrge vii- huks, kus ühel korrusel oli kaks kolmetoa- luga nurgarisaliit. Hooned on algse krohv- list korterit. Köök ja abiruumid olid tagaosas, katte asemel vooderdatud rõhtlaudisega, olu- suur trepikoda eraldas eeshoonest hoovipool- liselt on vaesustunud nende vormilahendus: se korpuse, kus samuti oli korrusel kaks kol- akende kuju ja suurus, piirdeliistud ja pea- sissepääsu sammaspiire on ehitatud tugevalt 105 TLMOA, Elva 3; EAM, f. 2, n. 2, s. 254. lihtsustatuna. 106 TLMOA, Väike kaar 21. Kahes kohas on kasutatud kahekordse, ent 107 TLMOA, Väike kaar 24. ühekorterilise maja projekti – Elva 12109 ja 108 TLMOA, Riia mnt. 19. Riia 59 (Riia mnt. 13).110 Tegu on katuse- 109 TLMOA, Elva 12. 110 TLMOA, Riia mnt. 13. korrusega hoonega, mille kaks põhimahtu 111 TLMOA, Riia mnt. 2. omavahel ristuvad. Piki kesktelge kulgevad 112 Linnavolikogu otsused 1923 ja 1926. Arhitekt Anatoli Podtšekajev 103 metoalist korterit. Keerukas trepikodade süs- dideerimist ta eriti tõsiselt ei võtnud, sest tal teem tagas esi- ja tagahoonele nii paraad- kui oli tagavaraks töökoht äsja lõpetatud ülikoo- ka tagatrepikoja. Tõenäoliselt ei saadud pii- lis.118 Linnavolikogu aga valis just noore ja savalt riiklikku ehituslaenu (u. 45% taotlus- kogemusteta mehe, otsekui aimates, et ta on test jäi rahuldamata113 ) ning hoonest on ehi- Saksamaalt tulles uusi mõtteid ja tegutsemis- tatud ainult eesmine plokk. Algselt oli maja tahet täis. kavas ehitada võimsa mansardkelpkatuse ja Matteus on meenutanud, et ta tundnud end esikülje pööningumahul oleva suure esialgu väga ebakindlalt: võttis ta ju ära koha kolmnurkviiluga. 1924. aastal on mansard- linna ehitusjuhi soosikult ning Sööt ei jät- katusest loobutud, esikülge liigendab viilu- nud sellest talle märku andmata. Ometi mee- alune krohvis markeeritud pseudorisaliit. nutab ta tänutundega, kuidas ta juurde tuli Paljusid esimese tellimislaine projekte ise- endine linnaarhitekt – s.o. Podtšekajev – ning loomustavad küllaltki toretsevad lahendused. oli teda kõigiti toetanud ja püüdnud linna Tõenäoliselt tõi laenuvõimaluste ahenemine asjadega kurssi viia; ka polnud ta oma abi osale ehitajatest kaasa tõdemuse, et maja tu- Matteusele kunagi edaspidi keelanud.119 leb ikkagi valmis teha, ning teise laine pro- jektid (aastast 1924) olid juba tagasihoidli- 5. kumad. Järgnevate aastate jooksul juurde tel- Pärast linnateenistust litud kavandid on veelgi lihtsustunud. 1920. aastate lõpu ümberehitusprojektides 5.1. ei taotletud üldiselt enam odavat iga hinna Sakraalehitised eest lõpuni ehitamist. Teistsuguste hoonete Pärast linnateenistuse lõppemist ei katkesta- tekkimisele andis võimaluse ka 1926. aasta nud Podtšekajev sakraalehitiste projekteeri- ehitusmääruse täiendus, kus leevendati kõr- mist. Ainuke teadaolev selle valla realiseeri- ge katuse nõuet jm. kitsendusi114 ning anti mata projekt on samuti sündinud koostöös sellega võimalus veidi teisel kujul, aga oda- kunstnik-arhitekt Boris Krümmeriga. Teised, vamalt ehitusi lõpuni viia. väiksemad projektid on tõenäoliselt Podtše- kajevi enda kavandatud. n Adventisti kirik, Lille 18 (ill. 8): Tartu Kevadel 1926 korraldati linnaarhitekti koha Seitsmenda Päeva Adventistide kogudus ka- alaliseks täitmiseks konkurss.115 Tõenäoline on, et seda kohta pakuti ka Podtšekajevile, ent ta ei tahtnud end enam linna tööga sidu- 113 H. Seydenbach, Ehitusasjandus, lk. 456. 114 RT 1927, 60, 801. da ning soovis jätkata vabakutselisena ja te- 115 R. Toompere, A. Matteuse looming ja tegevus gelda oma ehitusettevõtetega.116 Kandidaa- Tartu linnaarhitektina. Diplomitöö. Käsikiri Tartu Üli- te tuli kokku kaheksa – nende seas ka linna- kooli kunstiajaloo õppetoolis. Tartu, 1978, lk. 12–13. insener Harald Söödi117 (kes oli ühtlasi linna 116 Vestlus I. Kalitsaga 7. IX 1999. 117 Harald Seydenbach, ehkki rahvuselt rootslane, ehitusosakonna juhataja) soosik ja abi inse- eestistas 20. II 1934 oma perekonnanime (vt. RT ner Karl Kroon. Kandideeris ka aasta varem 1934, 40, 1246). Käesolevas töös on kasutatud Karlsruhes Badeni tehnikaülikooli lõpetanud eestistatud nime Sööt. Arnold Matteus. Ta oli saanud riigi käest sti- 118 A. Matteus, Minu Tartu. – Meie Tartu. Koost. T. Matsulevitš. Tallinn: Perioodika, 1987, lk. 24–25. pendiumi ja oli nüüd kohustatud selle riigi- 119 EAM, moodustatav A. Matteuse isikufond, või omavalitsustööga tasa tegema. Tartus kan- arhiveerimata. 104 Robert Treufeldt vandas oma maja ehitamist 1922. aastast ala- Piirissaare õigeusu venekeelne kogudus tes, kui olemasoleva krundi jagamise teel alustas 1928 uue kiriku ehitamist pärast 1921. eraldati praeguse kiriku ala.120 Ka ehitati Tal- aasta suurtulekahju.128 Podtšekajev oli selle linna samal ajal koguni kaks adventisti kiri- hoone järelevalvearhitekt129 ja tõenäoliselt ka kut. Tõenäoliselt 1927, kui kogudus kolis ära projekti autor. Hoone oli viiekuplilise katu- oma senisest asukohast Lille tänavale, pöör- sega maa- ja telliskivist nn. Pihkva-stiilis se- duti kiriku projekti saamiseks Podtšekajevi gaehitis. Kiriku eeskuju oli Pihkva ja Irbos- ja Krümmeri poole. Asukohana peeti silmas ka 16.–17. sajandi arhitektuur, mida Podtše- naaberkrunti, Lille tänav 18.121 kajev väga hästi tundis. Arvatavasti oldi juba pöördutud mõne Tar- Tartu vanausuliste palvela kellatorn (Põik tus tegutseva inseneri või tehniku poole, sest 10) valmis 1931.130 Küllaltki kehva puitra- on olemas kaks kavandit samale kohale maja jooni keskel paiknev väike hoone sai täna- ehitamiseks, tõenäoliselt aastatest 1923– vapoolse juurdeehituse, mille kivist peasis- 1924.122 Seni on neid omistatud Podtšeka- sepääsu ja esikute peal oli puidust kellatorn. jevile,123 kes aga ilmselt nendega muudmoo- Podtšekajev oli juba Pihkvas kavandanud di seotud pole, kui et ta nende projekteerija- vanausulistele palvela ja selle kõrvalhooned, te muid kavandeid on allkirjastanud. Kas kuid tollase lopsaka vene tellisstiili asemel need kavandid olid kiriku ja adventisti ko- kasutas ta siinses ehitises just Pihkvale omast guduse jaoks, pole veel üheselt selge. krohvitud ja lubjatud valget kivipinda. Torn 1928. aastal valminud projekt kannab ai- õilistas hästi olemasolevat hoonet ning kogu nult Podtšekajevi allkirja, ent on Krümmeriga ehitis andis palvelale eriti tänava pool vaja- kahasse tehtud projektidega sarnaselt vormis- liku soliidsuse. Torniosa ja osa saali pole tä- tatud. Kava näeb ette antud krundi tänava- naseni säilinud. rinde täisehitamist. Hoone esimesel korrusel Podtšekajevi teadaolevalt viimane sak- on pühapäevakooli ruumid, majahoidja ja raalehitis oli Räpina õigeusu eestikeelse ko- tõenäoliselt kogudusevanema või külaliskor- guduse Mehikoorma Issandamuutmise abi- ter. Teise korruse hõlmab täielikult koosole- kusaal 250 inimesele.124 Hoone on välisilmelt lahendatud neostii- 120 Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Koguduste Liidu arhiiv, arhiveerimata. lide segus: külgrisaliitide renessansipärased 121 E. Tamm, Eesti kirikuarhitektuur 1918–1940, lk. 54. astmikviilud, teise korruse gooti kaaristu ja 122 Seitsmenda Päeva Adventistide..., arhiveerimata. baroksed ukse- ja väravaavad.125 Erinevad 123 E. Tamm, Eesti kirikuarhitektuur 1918–1940, lk. 54. detailid on omavahel meisterlikult seotud, 124 Seitsmenda Päeva Adventistide..., arhiveerimata. 125 Seitsmenda Päeva Adventistide..., arhiveerimata. kuid üldmulje on veidi rahutu. 126 E. Tamm, Eesti kirikuarhitektuur 1918–1940, lk. 54. Tõenäoliselt vahetusid koguduses tellimi- 127 Arhitektuurikroonika ’92/93. Koost. H. Sirel, se võtmeisik(ud), sest kohe seejärel pöördu- O. Kotšenovski. Tallinn: Ehituse TUI, 1996, lk. 455. 128 Â. Áåðåíñ, Èñòîðèêî-ñòàòèñòè÷åñêîå îïèñàíèå ti hoopis teist vormikeelt kasutava Matteuse öåðêâåé è ïðèõîäîâ ñåâåðíî-çàïàäíûõ åïàðõèé. poole. Tema projekti järgi valmis järgmisel ×àñòü II. Ýñòîíñêàÿ åïàðõèÿ. Âûïóñê I. Käsikiri aastal hoone, mille põhiplaan on sarnane, ent Vladimir von Berensi valduses. Òàëëèí, 1974, lk. 289. välimik lahendatud ekspressionistlikult.126 129 EAA, f. 1655, n. 2, s. 2757, sine paginae. 130 Ã. Ïîíîìàð¸âà, Ñòàðîîáðÿä÷åñòâî. – Ðóññêîå Hoonele ehitati Anli Tummi 1993. aasta pro- íàöèîíàëüíîå ìåíüøèñòâî â Ýñòîíñêîé Ðåñïóáëèêå 127 jekti järgi postmodernistlik tornihoone, (1918–1940). Òàðòó, Ñàíêò-Ïåòåðáóðã, 2001, lk 54; millega Matteuse terviklik lahendus rikuti. TLMOA, 239/19. Arhitekt Anatoli Podtšekajev 105 kirik, mille ehitamist alustati 1931 ja mis õn- ettevaatlikult ja selle positiivseid külgi rõ- nistati sisse 1933. Lõplikult valmis hoone hutades vastu – võib-olla ka Rütli mõjuvõi- 1937, kui palkidest ehituskehand kaeti laud- mu pärast linnas?133 Moodsalt napivormili- voodriga.131 ne arhitektuur oli juba Eestis olemas ja vä- hemalt erialaringkondades eelistatud, selle 5.2. kõrval võis nii ehtsalt historitsistlik maja Teised ehmatadagi. Kõikjal kokkutõmmatavate te- projektid gevuste taustal paistab sellise maja ehitami- Teiste suurte projektide juures jätkus koos- ne kindlasti laiutamisena, mis muidugi Tartu töö kunstnik-arhitekt Boris Krümmeriga. Mit- kui arhitektuurse provintsi mainet suuren- mete hoonete puhul on ühistöös suuri eba- das.134 selgusi (pank-elamu Ülikooli 1, elamu J. Ku- Ometi oli tegu hoonega, mis sobis niihäs- perjanovi 38a) ning selle partnerluse lõpp ti Aia tänava peamiselt klassitsistliku ilme- pole täpselt teada. ga kui ka mitme lähikonnas oleva historit- Podtšekajevil ja Krümmeril valmis 1929 sistliku ja juugendmajaga. projekt Tartu kohaliku linna-, seltskonna- ja Seejärel osalesid Podtšekajev ja Krümmer ärielu suurkuju advokaat Oskar Rütli elamu Tartus Eesti Hüpoteegipanga uue pank-ela- ümberehitamiseks Vanemuise ja Pepleri nur- mu Ülikooli 1 (tollal Promenaadi 5, ill. 10) gal (tollal Aia 32/34, ill. 9). Vana maja oli projekti rahvusvahelisel konkursil. Pank kuu- suur, kuid madal, väljavenitatud ja väheesin- lutas 1929. aastal välja rahvusvahelise arhi- duslik. Maja põhjapind palju ei muutunud – tektuurikonkursi Tartu kesklinna tollase ühe ümber korraldati sisemine plaanilahendus vilkama ärisoone, Promenaadi tänava ääres ning ehitati juurde teine korrus, kuhu paigu- endale kuuluva krundi hoonestamiseks.135 tati magamisruumid.132 Teade jõudis ka Soome, Lätti ja Saksamaale. Peasissekäik paiknes vasaku tiiva nurgal. Kui þürii 1930. aastal võidutöid välja kuu- Veidi tagasihoidlikustki trepikojast pääses lutas, ei läinud ühtegi äramärkimistki välis- teisele korrusele, esimesel aga hargnesid laia- maale. Selles nähti eesti arhitektuuri head li eluruumid. Vaevalt et kuigi paljudel maja- taset, aga osalenud töid vaadates võib öelda, del ehitati enam eraldi raamatukoguruum, et mujalt ei tulnudki häid projekte. Ehkki ehkki tõenäoliselt täitis see siin rohkem pe- esikohta välja ei antud, oli teist kohta jaga- remehe erivastuvõturuumi ülesannet. ma jäänud Edgar Kuusiku ja Elmar Lohu töö Kui välislahenduses mõjus lopsakate de- siiski teistest tükk maad üle: hoone lahendus tailide kasutamine majapinda elavdavalt, siis oli hea, maja nägi välja soliidne ja arvestati sees pingutati anfilaadkäikude loomise ja ka kõrvalhoonetega.136 kabineti sisekaaristuga pisut üle, nii et sise- lahendus mõjub häirivalt toretsevana. Üm- 131 Â. Áåðåíñ, Èñòîðèêî-ñòàòèñòè÷åñêîå îïèñàíèå öåðêâåé è ïðèõîäîâ ñåâåðíî-çàïàäíûõ berehitus tervikuna oli teostatud meisterli- åïàðõèé, lk. 324–325. kult, klassikaliste stiilide elemente rikkalikult 132 TLMOA 50/1. kasutades saavutati heade proportsioonide- 133 A. M-s [A. Matteus], O. Rütli maja Tartus. – ga hoone, mis väga hästi sulandus tolleaeg- Olion 1930, nr. 12, lk. 38–39. se Aia tänava pilti. Hoone hävis Teises maa- 134 A. Kurg, Moodsa väikeelamu kujunemisest Tartus 1920.–1930. aastatel, lk. 35–36. ilmasõjas. 135 EAA, f. 2110, n. 1, s. 4829, l. 18–20. Kohalik arhitektuurikriitika võttis ehitise 136 EAA, f. 2110, n. 1, s. 4846, l. 7jj. 106 Robert Treufeldt

Seekordses Podtšekajevi ja Krümmeri kursiprojektis, ent ei olnud kohustuslik. Sel- ühistöös domineerisid renessanss- ja barokk- le ehitamiseni jõuti liiga hilja, sest 1940. aasta elemendid. Töö väärtustati lisapreemiaga tä- sündmused panid Paul Mielbergi koostatud nu preemiafondi raha ülejäämisele – esikoh- lõpliku projekti kalevi alla. Algses konkur- ta ju välja ei antud. Pangale meeldis nende simahus oli ka viies korrus, see ehitati 1957 lahenduse soliidsus ja raskepärasus. Þürii välja Henn Kuvasto projekti järgi.141 Ümb- etteheide mõnelegi tööle oli, et projekt ku- ruskonnas 1980. aastatel alustatud uute hoo- hugi ei kõlbavat, kuna meenutab rohkem elu- nete ehitamise tõttu on maja praegu vaevu maja. Siselahenduses leiti vajakajäämisi ole- äratuntav. vat, ent seda arvati parandada saavat.137 Podtšekajevi suurematest eratellimustest Podtšekajev ja Krümmer kasutasid palju ehitati veel kortermajad Tähtvere 20, Väike- samu võtteid mida eelmise maja juures – nt. Tähe 19, Pargi 2 ja 15 (nii tänava- kui ka kahe korruse kõrgused liseenid, balustraadid õuemaja) ning J. Kuperjanovi 38a. Piiskopi- ja ümarkaarsed avad. Siin oli viimistlusma- Ropka-Tamme alal ta vabakutselisena enam terjalide kasutamine hoopis teine: erinevate väga väljapaistvaid töid ei teinud (õnnestu- tumedate krohvide ja loodusliku kivi pärast nuim on ehk ärikaaslase Aleksandr Golubevi nägi välimik üsna sünge välja. maja Väike kaar 52, mis ehitati projektist142 Peasissekäik oli taandatud suurde kaar- veidi muudetud kujul). Tõenäoliselt osales avasse. Esimese korruse äride sissekäigud ta Kiviõli tehaste hoonete I (1930) ja II järgu olid ka kaaravades. Teist, pangaruumide kor- (1935) projekteerimisel. rust, vääristasid vaid akendevahelistel aladel Elamu Tähtvere 20 torkab eriti silma oma olevad pilastrite kapiteelid ning panga- ja pika ja kannatusrohke saamislooga. Tähtve- ülemiste elukorruste vahel kulgev friis. Kum- re tänava mäepoolne külg kuulus halva mai- malgi pool peasissekäiku oli neli äriruumi, nega Supilinna asemel hoopis Toome rajoo- teine korrus oli tervenisti panga käes. Ühel ni, sellega on seletatav suuremate ja esindus- korrusel oli kaks korterit: üks viie-, teine likemate majade paiknemine vastu mäge.143 neljatoaline. Sellisele pisikesele krundile kavandas Pod- Alanud majanduskriis sundis panka ehi- tšekajev 1931 kolmekordse mansardkatuse- tamist edasi lükkama. Pank otsustas 1930. ga maja.144 Hoones oli viis korterit, neist esi- aastal konkursijärgselt tellida veel eraldi pro- mesel üksainuke. jekti Kuusikult ja Krümmerilt.138 Konkursi- Maja ehitamist alustati samal aastal. Pro- tööga sarnaselt vormistatud projekt kannab jekti muudeti pisut 1931 (Max Edenberg) ja teadmata põhjusel ainult Krümmeri allkirja 1933 (Aleksandr Nossov).145 Ehitusaeg oli ning Podtšekajevi osalemise kohta teateid ei pikk: kandetarindite ja eriti vundamentide ole.139 Ehitati Krümmeri tugevasti taandatud ja rahulikumaks muutunud (käes oli juba ma- 137 EAA, f. 2110, n. 1, s. 4841, l. 1jj. janduskriis!), ent suuresti konkursitööl põ- 138 EAA, f. 2110, n. 1, s. 4841, l. 5. 139 EAA, f. 2110, n. 1, s. 4841. 140 hinenud projekti järgi. Ehitust alustati 140 EAA, f. 2110, n. 1, s. 4796, l. 24. 1931, väikesi täiendusi tegid ehitusajal pro- 141 TLMOA, 438/56. jekti ka Fromhold Kangro ja Max Edenberg. 142 TLMOA, Väike kaar 28. Hoone valmis 1932. aastal. 143 Tartu I. Linnavalitsuse tegevuse ülevaade 1919– 1930, lk. 331. Ülikooli tänava poole oli kavandatud tei- 144 TLMOA, 33/12. ne ehitusjärk, mis kajastus juba mitmes kon- 145 TLMOA, 33/12. Arhitekt Anatoli Podtšekajev 107 juures kokkuhoitu ähvardas hoonet varingu- ne 1957. aastal Jaan Siilaku projekti järgi,150 ga. Tuli tellida mitmesuguseid stabiliseeri- mis muutis maja kummaliselt rahutu pinna- misprojekte ning maja valmis alles 1940. vormiga kastiks. Hoone on sümmeetrilise kesktrepikojaga; Podtšekajev tegutses pärast linna teenis- algselt oli trepikoda fassaadipinnast vähem tusest lahkumist peamiselt koos rahvuskaas- eristunud ning kogu väliskujundus oli suh- laste Pjotr Zubtšenkovi ja Aleksandr Golu- teliselt kasin. Hilisem täiendus on terasvõre- beviga asutatud ühises ettevõttes. Selle te- rõdu, mis ulatub galeriina majataguse astan- gevus oli küllaltki edukas, Tartus ehitati nii guni. Teiste korruste korterid on sümmeetri- eratellijale (“Estiko” tehas Piiskopi tööstus- lised, erandiks päikesepoolsema korteri suur rajoonis), linnale (Passaaþ) kui ka ülikoolile verandamaht, mis ühtlasi rõhutab kesklinna- (raamatukogu ümberehitus Toomel).151 Suu- poolset tänavanurka. remad tellimused mujalt on Kiviõli õlitehas- Podtšekajev omandas osaluse ärikaaslase te I järk 1930 ja II järk 1935; võimalik ka, et Pjotr Zubtšenkovi elamus J. Kuperjanovi 38a. muud ehitised tehaseasulas, ning Petseri lu- Maja projekti pole säilinud, on oletatud, et teri kirik, Eesti Panga Petseri osakonna hoo- ka siin oli tegu Krümmeri ja Podtšekajevi ne, jaoskonnakohtu hoone ja koolimajad. Pod- koostööga.146 See on tõenäoline, ehkki kin- tšekajev oli ka Tartu Mehaanilise Puutöös- nistu moodustamine 1932. aastal ja ehitise tuse üks juhtivaid tegelasi.152 püstitamine 1933147 oli hilisem kui Krümmeri Podtšekajev oli üks väheseid tegusa prak- Eestist äraminek 1931. Täpset ehitusaega sisega arhitekte, kes ei kuulunud Eesti Arhi- pole teada; senipakutu põhineb paraku eksi- tektide Ühingusse. Tema leplikku iseloomu tavatel kinnistusandmetel.148 Selle vastuolu ja avaliku elu aupaistest mittehoolimist ar- lahendamise üks seletus on vana, paraku aga vestades on see mõistetav, ent on teadmata, teadmata kohta mõeldud projekti kasutami- miks ühing ei olnud tema liikmeksolekust ne. Teine levinud versioon, aasta 1936 päri- huvitatud. Küll oli ta 1935. aastal moodusta- neb Eesti Arhitektide Ühingu poolt paraad- tud Insenerikoja arhitektuurisektsiooni liige väljaandele antud pildi allkirjast149 ning sel- tõenäoliselt selle loomisest saadik.153 le allikat pole teada. Ometi on nii Podtše- Podtšekajev võttis aktiivselt osa Tartu ve- kajevi kui ka Krümmeri autorsus välisilme ne seltsi- ja usuelust. Ta kuulus Tartu Vene põhjal usutav: moodsalt funktsionalistlik pin- Seltsi vanemate nõukokku, oli Vene impee- nakäsitlus on siin ühendatud klassikaliste kompositsioonivõtetega. 146 Martti Preemi teade 29. XII 1999. Algselt oli maja kahekorruseline, kummal- 147 EAA, f. 2381, n. 2, s. 5350, l. 1–15. 148 M. Eimre, Kvartali ajalooline õiend. Tartu linn: gi korrusel kaks korterit. Eriti rõhutatult do- kvartal Kastani–Riia–Vaksali–H. Heidemanni. Tal- mineeris eenduv keskne trepikojarisaliit, mil- linn, 1985; vt. ka EAA, f. 2381, n. 2, s. 5350, l. 68. le jõulist muljet pehmendasid veidi ümarad 149 20 aastat ehitamist Eestis 1918–1938. Tekst nurgad. Trepikojamahtu liigendas omakor- H. Kompus, koost. K. Bölau. Tallinn: Teedeministee- riumi ehitusosakond, 1939, pilt 227. da taandmaht, milles oli püstine pikk väike- 150 TLMOA, 58/57. seruuduline trepikojaaken. Koos ümbritseva 151 Vestlus I. Kalitsaga 29. XII 1999; [s auc] valge krohvraamistisega moodustas see pea- Arhitekt A. Podèekajew. – Postimees 7. V 1938. è fassaadi aktsendi. Üldmulje majast oli soliid- 152 Arhitekt A. Pod ekajew. 153 EAL 1921–1996. Fragmente Eesti arhitektuuri- ne ja veidi jõulinegi. Maja välisilmet halven- elust. Toim. K. Karu. Tallinn: Solnessi Arhitektuuri- das oluliselt kolmanda korruse täisehitami- kirjastus, 1999, lk. 174. 108 Robert Treufeldt riumi mõttelaadi kultiveeriva vene korporat- tunnistab ka edasine arhitektipraksis, kus ta siooni “Fraternitas Aeterna” auvilistlane154 , edukalt kavandab erinevatele tellijatele eri- osales Vene Heategeva Seltsi ning vene or- neva funktsiooni ja stiiliga hooneid. bude ja põgenike abistamise ühingus155 ning Pihkva-perioodil töötas Podtšekajev piis- kuulus Tartu Jumalaema Uinumise kogudu- kopkonna arhitektina, mistõttu tal on väga se nõukokku (kirikuvanem oli tema ärikaas- palju pühakodade ehitus- ja restaureerimispro- lane Zubtšenkov)156 . 1929. aastal sündis Pod- jekte. Ka Eesti-aastate esimeste tööde hulgas tšekajevi perre tütar Irina ja 1931. aastal poeg on Eesti uute keskuste suured kirikuhooned. Vladimir. Tartu linnaarhitekti kohusetäitja ametiaeg Arhitekt aitas paljusid rahvuskaaslasi. Ta on rikas linnahoonete projektide poolest. Olu- võimaldas oma allkirja kaitse all projekte line töölõik tema ametikohustustes oli uute koostada mitmel seda õigust mitteomaval aedlinnade kujundamise juhtimine, arvukaid isikul. Kindlasti on Grigori Litovkinil, aga projekte samadesse linnaosadesse on kavan- arvatavasti ka Vladimir Šilovil ja Mihhail danud eratööna. Zubtšenkovil (Pjotr Zubtšenkovi vend) osa- Pärast linnateenistusest lahkumist tegut- lus tema projekteerimistöödes.157 ses Podtšekajev peamiselt ehitusettevõtjana Oma raskes haiguses ei saanud ta enam ning jätkas viljakat projekteerimistegevust. abi: vähktõbi ei andnud järele ka Saksamaa- Tema ühistöö arhitekt Boris Krümmeriga al- ravikuuril 1936–1938. Ravimisele kulus ko- gas juba linnateenistuse ajal, ent kaalukamad gu pere jõud, raha lõppemise tõttu tuli loo- projektid on pärit 1920. aastate lõpust. Seni buda plaanitsetud uuest kodust (J. Kuper- on uurimata tema võimalik tegevus peami- janovi 38a), ent 7. mail 1938 sai haigus tema selt Virumaa 1920. aastate suurte ehitiste pro- üle lõpliku võidu. Anatoli Podtšekajev mae- jekteerimisel. ti 9. mail Jumalaema Uinumise koguduse Podtšekajevi osa kohalikus vene kultuu- kalmistule Tartus.158 ri- ja usuelus ning tema ehitusalane tegevus on peaaegu puudutamata. Tema osa eesti ar- Kokkuvõte hitektuuriloos ning loomelaadi käsitlemine Podtšekajevi loomingu uurimisel on oluline on edaspidine suur töö, ent loodetavasti an- küsimus tema loodu kogumaht. Seni on all- nab käesolev uurimus esialgse ülevaate ka kirjastatud või muidu arhitektile omistatud töid selle eesti arhitektuuriloo poolt seni tõrjutud teada umbes 150; arvatavasti võib eelkõige arhitekti tegemiste ulatusest. Pihkva-aastatel loodu kohta oodata veel tõ- husat täiendust. Umbes 20 aasta jooksul sig- neeritud tööde suurest arvust hoolimata pole seni veel täpselt võimalik öelda, milliste autor on tema ning milline oli ta loomelaad. Arhitekti õpingu- ja elulugu on senini and- 154 EAA, f. 1749, n. 1, s. 6, l. 90p. mete vähesuse tõttu põhjalikult käsitlemata. 155 Ñ. Èñàêîâ, Ìåäàëüîí ñ çåë¸íûì èçóìðóäîì, Ometi võib tema õpinguaegu ja -intensiiv- lk. 226. sust Varssavi- ja Riia-perioodil võrrelda ning 156 EAA, f. 1749, n. 1, s. 309, l. 9. š š tundub tõenäoline, et oma loomelaadi oman- 157 Anatoli Podt ekajevi kiri Pavel Gor kovile 17. III 1937 ja 13. IV 1937. Kirjad Aleksandr Dor- das ta juba Varssavi kooli akademistlikus midontovi valduses; vestlus I. Kalitsaga 7. IX 1999. õhkkonnas. Omandatud hariduse hõlmavust 158 Arhitekt A. Podèekajew. Arhitekt Anatoli Podtšekajev 109

Architect ently came in the first years of the Estonian Anatolij Podèekaev Republic, when most of all landholdings of (Anatoli Podtšekajev) the manors surrounding Tartu were nation- Summary alised. 1921 was the last year when an al- ready constructed settlement became part of A significant breakthrough in the develop- the town. Henceforth, the town authorities ment of the town of Tartu at the last quarter hoped to add already pre-planned areas with of the 19th century was initiated by the build- controlled construction activities to meet the ing of railway, the migration of people into town’s need for new districts. The joining the town and rapid industrial development. activities were rushed and area planning was Unfortunately, the progress was not made started already before the town actually ac- steadily – when the goods would have flown quired the areas. A major setback occurred in, Tartu had no good connections between when the town architect Arved Eichhorn died Tallinn seaport and the industrial enterprises unexpectedly; he had carried the burden of and areas where raw materials were found planning new town districts, as well as the in the inner regions of Russia; and when such designing of new buildings in the town. connections were finally built, the goods flow The job of a town architect was not for a had already found other channels. The es- creative architect full of new ideas – it was tablishing of new town laws in Russia made mainly an administrator’s work, where it was the governing of the town more transparent necessary to consider the poor architectural and more flexible, but the ideas of the ex- conditions and finances of the town, since, pansion of the town met opposition from the because of large expenditures, the money was circles who had so far been governing it. always scarce. The problems of water sup- New inhabitants were made to settle in the ply and sewage were not the direct responsi- suburbs of the town, where the planning reg- bilities of the town architect, but the solu- ulations were not so strict, and even outside tions required finances anyway. The town of the administrative boundaries, where they architect had to administrate the construction could get the land that was cut off from the and maintenance of schools, hospitals, retire- holdings of the nearby manors. The inhabit- ment homes, dwellings, and other buildings ants of these areas were not restricted by town for town institutions, and the planning of new laws and planning regulations, they often town districts, as well as to deal with con- built cheap houses that did not fit in with their struction supervision. The latter was the hard- environment, and quite often, they simply est, since up to that time, the builders at work erected barracks. When these areas were given in such new settlements had not much cared under the town’s jurisdiction, their bad con- about laws and projects. In addition to that, ditions brought along new problems for the the town architect had to supervise the erec- town, in addition to usual ones, such as the tion of private buildings on the town lands. bad state of the streets, and inadequate water The new town districts were planned with supply and sewage systems. Besides, rapid the help of Tallinn architects. One of them, growth in the Estonian population in Tartu Edgar Kuusik, was probably offered the post heralded trouble for the town administrators of Tartu town architect, but he was tired of of mainly Baltic-German origin. administrative work and preferred to con- A chance to change the situation appar- tinue as a freelance architect. A new candi- 110 Robert Treufeldt date for the post was found from an entirely tant for the town, was postponed, as well as different area. the reinforcement of the riverbanks. During Anatolij Podèekaev was born in a family his office, but not under his supervision, an of an excise officer in the southern part of important construction to improve traffic flow the Pskov Province, Russia, in January 26, in the town was erected – a new ferrocon- 1879. The boy travelled much with his fa- crete bridge. ther and was much interested in liberal arts; Podèekaev participated in the develop- in spite of this, he went to the Pskov second- ment of projects for dwelling houses to be ary scientific school, and after graduation, used in new town districts. Several such entered the Warsaw Polytechnic Institute to projects were repeatedly used; these so-called read for engineership. Revolutionary events ‘Elva 3’ and ‘Elva 13’-type houses have by in Russia in 1905 made him leave Warsaw now become the symbols of the cosy and after the work of the school was discontin- intimate dwellings of the Tammelinn district. ued; after a couple of years he continued his During the time of their construction, the studies at the Riga Polytechnic Institute, which houses had a slightly out-dated air; now, they he graduated from after three years, having need to be thoroughly modernised to meet made some breaks during his studies due to the contemporary requirements. He also par- private life. ticipated in the design of several individual After his graduation in 1910, Podèekaev houses, such as Elva Street 4; Raudtee Street worked in the Pskov Province, designing new 1 and Riia Street 30. The cinemas that were buildings (girls’ gymnasium, hospital, court rebuilt according his projects have by now house), and, fulfilling the post of the diocese been lost. The number of projects he made architect, he restored old buildings (the Peèo- in other areas during this period is small – ry Monastery). He was a convinced monar- among the largest we can name a dwelling chist and anti-communist, and after the com- house with a pharmacy Tähe Street 20, and munists had come to power in Russia, he set- probably, a villa Veski Street 5. His supervi- tled in that part of the Pskov Province that sors in the town administration did not ap- became a part of the Estonian Republic. He preciate of the town architect’s private work. moved over to Tartu in 1921. Podèekaev did not wish to continue his After the war, the number of architects in office and when Arnold Matteus, who had Tartu was low, and the search for the new recently graduated from the Baden Techni- town architect involved outside Tartu. It is cal University in Karlsruhe, Germany, and possible that Podèekaev was not the first arrived with new ideas and fresh enthusiasm, choice of the town authorities, but he was was appointed the town architect, he will- probably selected due to his highest pre-war ingly stepped aside. Later, he participated in position compared with other candidates – the designing of larger buildings, among that of the diocese architect. which we could name apartment houses Pargi His first task in his new capacity was the Street 2 and 15 (destroyed in the war), Kalevi completion of new dwellings built by the Street 31/33, Väike-Tähe Street 19 and J. town. Later, he designed the new municipal Kuperjanovi Street 38a. retirement home and the most modern school- Podèekaev was a an extensive contractor house of the time in Tartu. The building of a as well, together with other Russian business- new covered market, which was also impor- men in Tartu he was a member of enterprises Arhitekt Anatoli Podtšekajev 111 that constructed a lot of buildings in Peèory, Both Podèekaev and Krümmer probably factory buildings in Kiviõli, and several in- participated in the designing of different build- dustrial buildings and dwelling houses in ing stages of the Kiviõli factories, and their Tartu. co-operation continued even after Krümmer’s Podèekaev belonged to the Russian Or- departure; the preserved projects reveal the thodox confession. In addition to designing continuous use of the features characteristic Estonian and Russian Orthodox churches he to their works. This tandem probably de- also designed several Lutheran churches in signed the main building of the local artil- East Estonia. The Lutheran inhabitants of lery group in Rakvere, built in 1923–1924. Peèory County (in Estonian Petserimaa), who The list may become even longer if the his- ordered the projects of the Peèory and Laura tory of military buildings and those build- churches, still remembered him as the previ- ings made with the involvement of Russian ous diocese architect. Together with archi- exiles in Tapa, Rakvere and Kiviõli, was stud- tect Boris Krümmer he made preliminary ied further. designs for the Tapa church, but then Krüm- The construction life in the town of Tartu mer left Estonia and the church was built to- was thriving: the river banks were being re- gether with architect August Tauk. Podèe- inforced, the markets, parks and sports fa- kaev also designed an annex and a belfry to cilities were being put in order, the town was the church of Tartu Old Believers. building new apartment houses and started In co-operation with Krümmer, Podèe- the construction of central water supply. The kaev made a number of noteworthy designs former mistakes were taken into account when in the turn of the 1920s and 1930s. Krümmer planning the next garden district of the town, had a background in Academism, together Tähtvere: the plan was made for a much small- they designed the preliminary project for the er area, the streets and technical networks Tartu Adventist church, and participated in were developed and the building activities the project competition for the new building were carefully supervised. The position of for the Estonian Mortgage Bank in 1929– the town architect did not suit the powerful 1930; the additional prize received at the creative nature of Matteus; although he had competition helped the bank to decide in the assistants to share his workload, he, too, even- favour of their project. Still, it is difficult to tually preferred the life of a freelancer. The specify the extent of his involvement in the important building of the market hall was project. designed already by a new town architect At the same time, he and Krümmer de- Voldemar Tippel, who had no real ambitions signed a villa for Oskar Rütli, a local public regarding private clients. figure and a leading businessman. The exte- Podèekaev was mostly active in the en- rior of the villa was executed in a mixture of terprises where he participated himself. He classical styles and it still looked somewhat had an important role in the Russian chari- out-dated in the Estonian architecture of the ties, and the cultural and church life of the time, although it fitted well into its environ- time. He helped many of his Russian com- ment and was well built. Or, if we consider patriots in finding work and signed the projects the further development of architecture in of those who were not allowed to work as Estonia, the house simply was about a dec- architects (due to their lack of educational ade ahead of time. certificates), thus helping his friends, but 112 Eero Epner making the task of his researchers much more difficult. Unfortunately, he, who helped others, could not get help to cure his fatal illness, and he died in May 7, 1938. He left a large and con- fusing creative heritage; the researchers face a serious task of studying his creative meth- ods, specifying his works and putting them into the context of the history of Estonian architecture.