Nr 11 (32) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 27. november 2020

Põhja-Pärnumaa valla 3. sünnipäeva kontsert-aktus Põhja-Pärnumaa valla 3. sünnipäeva Tervituskontserdiga esines vokaa- sotsiaaltöötajatele ja heakorrakonkursi kontsert-aktust Vändra Kultuurimaja lansambel NOORKUU. ,,Kaunis kodu“ võitjatele üle lillekimbu, teatrisaalis alustati tavakohaselt Eesti Valla veebilehel oli mitu kuud kõiki- tänukirja ja meene. Rahvatantsuõpetaja TIINA SAAR Vabariigi hümniga. Leinaseisakuga del võimalus avaldada oma arvamust, Põhja-Pärnumaa valla sotsiaalvald- mälestati tänavu viimsele teele saa- kellele avaldada tänavu tunnustust hea konna tunnustuste eesmärk on väärtus- detud valla finantsjuhti Kaie Rätseppa, ja silmapaistva töö eest sotsiaalvaldkon- tada isikuid, kes oma tööalase või ühis- Lääneranna vallavanemat Mikk Pikk- nas. Vallavalitsus analüüsis statuudile kondliku tegevusega on panustanud metsa, kõiki aasta jooksul meie hulgast vastavaid ettepanekuid, tegi kokku- valla sotsiaalvaldkonna arendamisse, pälvis C. R. Jakobsoni preemia lahkunud vallakodanikke ja endiseid võtte ja valis välja parimatest parimad. ning tunnustada tegevusi, mis on mär- aukodanikke. Aastapäevakõne pidas Vallavanem Jane Mets ja volikogu kimisväärselt arendanud valdkonda. vallavolikogu esimees Ülle Vapper. esimees Ülle Vapper andsid parimatele

AASTA SOTSIAALTÖÖ EDENDAJA – ANNELI KALJUR Ta on meie jaoks olnud silmapaistev sotsiaaltöö tegija ja edendaja. Ei ole olukorda, mis jääks temaga suheldes lahendamata. Ta ei poe mitte kunagi seaduste ja määruste taha, vaid suudab leida lahendu­ sed, mis viivad edasi nii abivajajat kui ka sotsiaalteenuseid üldiselt. Ta suudab väga operatiivselt delegeerida oma töötajatele ülesandeid, mis tõusevad päevakorda, ning leida napist sotsiaaltöö eelarvest rahalisi vahendeid näiteks tugiisikuteenuse osutamiseks abivajajale või siis psühholoogilise abi pakkumiseks hädas olevatele isikutele. Tema meeskond on alati tema pilgu all ning ta töötab pidevalt selle nimel, et sotsiaaltöö tegijad oleksid motiveeritud, hästi informeeri­ tud ning koolitatud. Meie jaoks on ta silmapaistev koostööpartner, Fotod Marek Mangusson kellega koos tegutsemine on alati lihtne ning tõhus. Anneli Kaljur, Janek Saharenko, Kerttu-Kaia Kesler, Raul Toome, Külli Karits, Alar Abel. AASTA SOTSIAALTÖÖ EDENDAJA – RAUL TOOME Ta on alati valmis enda aega ja teadmisi sotsiaalvaldkonda panus­ tama. Ta on sotsiaaltöötajatele hea partner, kellega saab erinevaid ideid läbi arutada ning kes on ise valmis kaasa aitama, et valla elanike toimetulekut ja elukeskkonda parandada. Eriliselt silmapaistev on ta olnud 2020. a kevadise eriolukorra ajal, kus ta oma hea organi­ seerimisvõimega suutis toetada hoolekandeasutuste personali ja pakkuda erinevaid lahendusi kriisiga toimetulekuks. AASTA SOTSIAALTÖÖ EDENDAJA – REIN KONTUS Ta on sotsiaalosakonnale olnud väga hea partner ning sotsiaalvald­ konda tervikuna panustanud oma mõtete ja tegudega. Ta on ise ideede algataja ja alati valmis kaasa aitama teiste ideede elluviimi­ sele, et parandada elanikkonna elujärge. Eriliselt silmapaistev on ta olnud 2020. a kevadise eriolukorra ajal, kus ta oma rahuliku ja kindla meelega aitas lahendada erinevaid murekohti sotsiaalvaldkonnas.

AASTA VABATAHTLIK – JANE VAIN Pille Jaasi, Silje Lang, Lembi Uulimaa, Mati Rosenstein ja Ülle Vapper. Ta on alati olnud valmis nii nõu kui jõuga sotsiaalvaldkonda panus­ tama. Kogukonnamajas oli ta lahkelt nõus vastu võtma sotsiaal­ osakonna kliente, et tööpraktika raames leida erinevaid lahendusi nende toimetuleku parandamiseks. Ta ei pakkunud neile mitte ainult kohta, kus oma töid ja tegemisi teha, vaid oli nende kõrval ka psühholoogilise toena ning aitas neid nende igapäevaprobleemides. Ta teeb kordades rohkem, kui temalt oodatakse. Ta on aktiivne ja osavõtlik, alati lahendustele orienteeritud. Oma rahuliku meele ja hea nõuga on ta sotsiaalosakonnale väga heaks koostööpartneriks. Valla tänukirjaga tunnustati Aime Viirat vabatahtliku töö ja panuse eest erivajadustega inimestega tegelevas Vändra Alevi Sot­ siaalmajas. Aime on alati meie jaoks olemas olnud viimased neli aastat, kui vaja abi ja tuge ühisürituste korraldamisel ning väljasõi­ tudel. Tema positiivsus ja rõõmsameelsus on väga nakkav, ta on muutunud nende aastatega meile kõigile ühiseks vanaemaks, keda kõik tunnevad ja omaks peavad. Jätkub lk 3 Kauni Kodu tunnusplaadi võtab vastu Harald Valk. Aime Viira ja Jane Mets. 2 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht NOVEMBER 2020

Kokkuvõte novembrikuu TÄIENDAVATE volikogu istungist MEETMETE • Ära jäetakse kõik hallatavate asutuste pla- • Kodustele lastele ei korraldata jõuluüritusi. RAKENDAMINE neeritud väljasõidud. Lapsevanemad saavad oma laste kommipa- Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu I koosseisu KOROONAEPIDEEMIA kid kätte oma piirkonna halduskeskusest. 37. istung toimus 18. novembril 2020. a, järgides • Hallatavate asutuste siseruumides ei kor- ohutusreegleid, Vändra Kultuurimajas. LEEVENDAMISEKS raldata avalikke ega kutsetega üritusi (sh • Muud jõuluüritused läbi viia võimalusel väli- kontserdid, tantsuõhtud, jõuluüritused, tingimustes, arvestades hajutatuse reeglit. • Kuulati Põhja- Pärnumaa valla üldplaneeringu Väljavõte 17.11.2020 maja üürimised perekondlikeks tähtpäe- eskiisi tutvustust. • 26. detsembrile kavandatud Jõulugala Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse vadeks ja ettevõtete pidudeks). • Kinnitati Põhja-Pärnumaa valla arengukava aas- protokollis 2020 asemel toimub Vändra kultuurimaja tani 2030 ja eelarvestrateegia 2021-2024. a. • Lisaks eakate piirkondlikele jõuluüritustele ees asuvas parklas Põhja-Pärnumaa valla • Kuulati ja võeti teadmiseks Põhja-Pärnu- (Halinga ja Tootsi piirkonna eakad Halinga Jõulukontsert 2020. Esineb ansambel The maa 2020. a eelarve seireanalüüs seisuga Restoranis, Kaisma Rahvamajas, Pärnjõe Swingers. Kontsert on tasuta. Rahvamajas, Suurejõe Rahvamajas, Vändra 30.09.2020. a. Lisainfo: • Arvestades kinokülastajate arvu vähesust Kultuurimajas, Vihtra Külakeskuses, Võidula • Lõpetati Põhja-Pärnumaa valla 2020. aasta Maritta Sillandi, jäävad kinoseansid toimuma, ent jälgitakse Rahvamajas, Kadjaste Vabaajakeskuses) jäe- II lisaeelarve I lugemine. Parandusettepane- Põhja-Pärnumaa valla hajutatuse reeglit. kute tegemise tähtaeg on 29. november 2020 registripidaja, takse ära kõik jõulupeod, kuhu on kutsutud kell 24.00. telefon 4430330 külalisi. • Tähistame jõule ja aastalõppu pereringis! • Salajasel hääletamisel valiti Põhja-Pärnumaa Valla­volikogu haridus- ja noorsootöökomis- joni esimeheks Priit Enok ja aseesimeheks Olga Kaljuste. • Kinnitati Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu arengu- ja majanduskomisjoni liikmeteks Märtin Rõõ- mussaar, Ülo Stokkeby, Toomas Sonts, Riina Vallavolikogu kinnitas arengukavad Kukk, Tiia Uffert, Kaido Madisson ja Tiit Soo- saar; Vallavolikogu kinnitas novembrikuu voli­ Novembrikuu volikogu istungil kin- 150 000 eurot. Investeering tehakse • Kuulati vallavanem Jane Metsa informatsiooni kogu istungil Põhja-Pärnumaa valla aren­ nitati Põhja-Pärnumaa valla arengukava juhul, kui Kredex toetab renoveeri­ koroonapiirangutest Põhja-Pärnumaa vallas. gukava aastani 2030 ja eelarvestrateegia aastani 2030 ja eelarvestrateegia aasta- mist 50% ulatuses. Ülle Vapper aastateks 2021-2024. Sellele eelnes valla teks 2021-2024. • Valla teedele kavandatud investeerin­ Volikogu esimees hariduse- ja noortevaldkonna arengukava Suureks abiks olid nn valla suure aren­ gud (tolmuvabade katete ehitamine ja e-mail: [email protected] kinnitamine oktoobrikuu volikogu istungil. gukava koostamisel juba eelnevalt läbivaiel­ katete säilitamine) tehakse vastavalt Hariduse- ja noortevaldkonna arengu­ dud tegevused ja mõttevahetused haridus- teehoiukavale summas 134 000 eurot. kava aastani 2040 koostamine oli väga pikk ja noortevaldkonna arengukava tegemisel. • Tänavavalgustuse iga-aastaseks uuen­ Videosalvestusi istungitest on võima- ja põhjalik protsess ning seoses eriolukor­ Juhul, kui praeguses ärevas olukorras damiseks on 30 000 eurot aastas. lik vaadata valla kodulehelt aadressil: raga valmis plaanitust hiljem. Haridus- ja meie majanduses ei toimu langust ja meie www.pparnumaa.ee noortevaldkonna arengukava on tervik­ maksutulu püsib stabiilsena, on valla aren­ • Tootsi vabaõhulava summas lik käsitlus alus-, üld- ja huviharidusest gukavas plaanitud suuremad investeerin­ 30 000 eurot. ning noorsootööst. Eraldi valdkondlikku gud aastaks 2021 põhirõhuga hariduse • Hajaasustuse programmis osalemi­ arengukava otsustati koostada, kuna hari­ valdkonnale: seks on 40 000 eurot, millele riik lisab dusvaldkond on omavalitsustele pandud • Vändra Gümnaasiumi ruumide omalt poolt 40 000 eurot. ülesannetest üks kõige olulisemaid, moo­ rekonstrueerimine ja Vändra Muu­ • Kaasava eelarve maht on 40 000 eurot Valla vee-ettevõte dustades ühtlasi ka valla eelarvest suurima sikakooli ümberkolimine Vändra (2020. a summa 20 000 ja 2021. a osa. Arengukava eesmärk on valdkonna Gümnaasiumi ruumidesse eeldatava summa 20 000 eurot). AS Mako sõlmis kaks tuleviku osas (kuni aastani 2040) laiapõh­ maksumusega 700 000 eurot. • Vändra Lasteaia Mürakaru maja jaliste kokkulepete saavutamine. • Pärnu-Jaagupi Lasteaia Pesamuna elektri­süsteemi korrastamiseks on hankelepingut Arengukava kokkupaneku raames remondi- ja rekonstrueerimistööd 30 000 ja hooviala teede korrasta­ • Koostati valla elanikkonna ülevaade kokku summas 640 000 eurot. Kuna miseks 20 000 eurot. ja rahvastikuprognoos perioodiks riigipoolne eriolukorrast tulenev • Pärnu-Jaagupi Kooli 2 hoone rekonst­ 2020–2040. investeeringutoetus 520 000 eurot rueerimiseks ja puuetega isikutele laekub 2020. aastal ja jääb vabasse • Viidi läbi haridus- ja noorsootöö asu­ ligipääsu tagamiseks kogu hoonele jääki, on Pärnu-Jaagupi Lasteaia tuste analüüs, sh vaadeldi õpirännet, summas 280 000 eurot. Sellele loode­ Pesamuna 2021. aasta investeering töötajaskonda, kinnisvara füüsilist takse CO² projektist saada toetusena käsitletav omaosalusena. olukorda ja finantseerimist. Analüüs juurde 400 000 eurot. hõlmas ka kõikide asutuste külasta­ • Veemajandusprojekte teostab Akt­ mist ja juhtide intervjueerimist. siaselts Mako. Vallapoolne osalus Mõlemad arengukavad on kättesaadavad on Libatse küla trasside ja pumplate • Korraldati kaasamisseminarid tulevi­ valla kodulehel. rekonstrueerimiseks 330 000 eurot, kupildi kujundamiseks. Jätkugu meil kõigil jõudu ja tahtmist mis eraldatakse AS Makole aktsiaka­ arengukavas planeeritu ellu viia. pitali laiendusena. Kindlasti ei oska meist keegi näha pikalt aastate pärast tegelikku olukorda ette ja see­ • Vahenurme sotsiaalmaja soojusta­ Ülle Vapper tõttu vaadatakse üle ning vajadusel tehakse mise ja küttesüsteemi väljaehitamise Volikogu esimees AS Mako juhatuse liige Garri Suuk ja OÜ Vändra MP korrektuure arengukavas igal aastal. projekti arvestuslik maksumus on juhatuse liige Tiit Kangert kirjutasid lepingule alla vallavalitsuse saalis.

2. novembril sõlmis Põhja-Pärnumaa valla vee-ettevõte AS Mako kaks hankelepingut. Libatse küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstruee- Ettevalmistused hajaasustuse programmist rimise projekteerimis-ehitustööde lepingu allkirjastasid Vändras Põhja-Pärnumaa valla Vändra halduskeskuses AS Mako juhatuse liige Garri Suuk ja OÜ Vändra MP juhatuse 2021. a toetuste taotlemiseks liige Tiit Kangert. 2021. aastal tuleb taas võimalus hajaasus­ saadud toetuse summa. Taotleja ja kaas­ Hajaasustuse programmi määrus ja Rekonstrueeritakse ja rajatakse 1,7 km vee- ja 2,7 km tuse programmi raames toetust taotleda. taotleja oma- ja kaasfinantseering peavad määruse seletuskiri on leitavad valla kodu­ kanalisatsioonitorustikke ning paigaldatakse 2 uut reo- Taotlusvooru avamisest anname teada valla kokku moodustama vähemalt 33% projekti lehelt: www.pparnumaa.ee/keskkond/ veepumplat. Uuendatakse kõik seni rekonstrueerimata olnud vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning liitumis- kodulehel ja Valla Teatajas juba uuel aastal. abikõlblikest kuludest. hajaasustusprogramm punktid. Projekti käigus lahendatakse sademevee ära- Programmi eesmärk on tagada Selleks, et toetust taotleda, peab taot­ Head vallaelanikud, kes Te elate alali­ juhtimise küsimus. hajaasustusega maapiirkondades alaliselt leja nii alaline elukoht kui ka rahvastiku­ selt Põhja-Pärnumaa vallas, aga rahvastiku­ Inseneri ja omanikujärelvalve teenuse osutamise leping elavatele peredele head elutingimused ning registri järgne elukoht asuma taotluse esita­ registri järgne elukoht siin vallas ei ole ja sõlmiti AS Mako ja AS Infragate vahel. AS Infragate poolt seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele mise aasta 1. jaanuarist kuni toetuslepingu planeerite hajaasustuse programmist 2021. allkirjastas lepingu juhatuse liige Jüri Ligi. neis piirkondades. Eesmärgi saavutamiseks sõlmimiseni nimetatud piirkonnas asuvas aastal toetuse taotlemist, siis on soovitav Projektijuhtimist teostab OÜ Europolis. toetatakse programmist majapidamiste majapidamises, millega seotud projektile teha vajalikud registreerimised rahvasti­ veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide, toetust taotletakse. kuregistris ära enne käesoleva aasta lõppu Veemajandusprojekti ehitusmaksumus on juurdepääsuteede ning autonoomsete Taotluste hindamisel kõrgema hinde selleks, et kvalifitseeruda toetuse taotle­ 699 177 eurot. Sihtasutus KIK toetab projekti 280 891 euroga. Ehitustööde täitmistähtaeg on 9 kuud. elektrisüsteemidega seotud tegevusi. saamiseks on oluline osa ka majapidami­ jaks. Elukoha registreerimise kohta leiate Maksimaalne toetus programmist ses elavate inimeste arvul ehk kasusaajate kontaktid ja rohkem infot valla kodulehelt:­ 2020. aastal on Põhja-Pärnumaa vallas valminud 4 vee- ühele majapidamisele on 6500 eurot. Prog­ arvul, kelle elukoht peab samuti olema rah­ www.pparnumaa.ee/elukoha-registreeri­ majandusprojekti – Vihtra , Suurejõe ja Pärnjõe külas ning Vändra alevis. Projektide kogumaksumuseks oli rammist eraldatud toetuseks loetakse ka vastikuregistri järgi samas majapidamises mine 3,2 milj eurot. viiel eelneval kalendriaastal programmist 1. jaanuari 2021. a seisuga. NOVEMBER 2020 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 3

Valla rahandusosakonna juhataja-finantsjuht on Eve Lempu Alates 1. oktoobrist täidab Põhja-Pärnumaa saavad kiiresti läbi ja tähtaegadest tuleb kinni majandusosakonna lõpetamist töötas ta Tartu valla rahandusosakonna juhataja-finantsjuhi pidada. Töökoormus suurenes kõikidel, õppida Kaubandusvalitsuses. 1988. aastal Eve abiellus töökohustusi senine rahandusosakonna juhataja- tuleb uute programmidega töötama. Meil on väga ja tuli elama Pärnumaale Pärnu-Jaagupi vahetus pearaamatu­pidaja Eve Lempu. tublid raamatupidajad ja nagu on kombeks öelda läheduses olevasse Kodesmaa külla. Abikaasa ,,Pärast Kaie Rätsepa ootamatut lahkumist – üksinda ei tee midagi – ja see on tõesti nii!“ Mattil on mööbli valmistamisega tegelev firma vastasin vallavanema ettepanekule, võtta lisaks Tööjaotus määrab raamatupidajatele kindlad vald­ Matti&Puit OÜ, tütar Helen lõpetas Tartu Üli­ veel terve ametikoha jagu kohustusi, jaatavalt, konnad, millega nad tegelevad, kuid samas on kõik kooli arstiteaduskonna ja on praegu residentuuris, sest varasemalt (enne haldusreformi) täitsime vajadusel võimelised üksteist asendama. ,,Lisaks poeg Madis lõpetas EBS-i ja töötab Tallinnas. pearaamatupidajatena neid rolle samuti ühe isi­ raamatupidamisprogrammile PMen on meil eel­ ,,Minu suur hobi oli laulmine, laulsin TÜ kuna. Kui uue valla moodustamise alguses oleks misest aastast alates kasutuses uus veebipõhine Akadeemilises Naiskooris pea kümme aastat. seda pidanud tegema üksinda, oleks väga raske eelarvestamise programm VeeRa. See rakendus Muusika on mind alati saatnud, käin kontsertidel, olnud. Olukord, kus tehti neljas vallast üks, oli võimaldab eelarveprotsessi jälgida nii tagasiula­ teatrietendustel. Uueks toredaks hobiks on kuju­ arvepidamise suhtes tõsine väljakutse. Kuigi sea­ tuvalt kui ka käesoleval eelarveaastal reaalajas. nenud mälumäng. Pärnu-Jaagupi Rahvamajas käib (2!), rahareformid Vene rublalt Eesti kroonile ja dusandluse mõttes tegutsesid kõik neli valda ühte Seda kasutavad kõik hallatavate asutuste juhid ja koos 10-13 võistkonda ja mänge viib läbi tuntud sealt edasi eurole ning lugematul arvul muutusi moodi, tehti lihtsalt paljusid asju erinevalt. Meie spetsialistid,“ tunneb Lempu rõõmu uuendusest, mälumängija Jaan Allik Pärnust. Meie võistkond raamatupidamise korraldamises. Töö kohalikus ülesanne oli luua üks ja ühtne süsteem,“ räägib mis teeb kogu valla planeeritud rahaliikumised nimega „VV“ on seal olnud päris edukas. Ning omavalitsuses on pakkunud väljakutseid ja ene­ Lempu, kellele praegused uued tööülesanded nähtavaks ja võrreldavaks. kui on oma maja ja aed, siis jätkub seal tegevust seteostuse võimalusi. Tänapäeval nimetatakse lisandusid ajaliselt keerulisel hetkel – käsil oli ,,Püüan jälgida, et toimuks valla tasakaalus­ vabaks hetkeks nii suvel kui talvel“. raamatupidamist tugisüsteemiks – seda võibki uue eelarve moodustamine, käesoleva aasta eel­ tatud areng. Investeeringuid saabki teha korda­ Järgmise aasta 2. jaanuaril täitub Eve Lempul võrrelda inimese selgrooga, mis on aluseks lii­ arvele lisaeelarve koostamine, eelarve strateegia mööda, sest meie vahendid on piiratud ja korraga 30 aastat töötamisest kohalikus omavalitsuses. kumisele ja tegutsemisele ning toetab teda iga­ uuendamine jne. ,,Millegipärast tundub inimes­ igale poole pole võimalik ehitada või remonte ,,Tulin tööle Pärnu-Jaagupi Alevi RSN Täitev­ külgselt. tele sageli, et raamatupidajaid on liiga palju. Kui teostada. Head tahet valda ühtlaselt arendada komitee juurde vastmoodustatud raamatupida­ Mis näitab, et raamatupidaja teeb hästi oma ühinenud nelja valla raamatupidamistes töötas on meil küllaldaselt!“ misse 2. jaanuaril 1991. Algsest mõttest teha seda tööd? Kui organisatsioon toimib tõrgeteta, ongi kümme inimest, siis praegu teeme kogu Põhja-­ Eve Lempu on sündinud ja suure osa oma tööd mõned aastad on saanud 30. Selle aja sisse hästi tehtud!“ Pärnumaa arvepidamise ära viie töötajaga. Kuud elust elanud Tartus. Pärast Tartu Ülikooli on mahtunud nii valdade taastamine, ühendamine Õie Kuusk Vändra piirkonna lastekaitsespetsialist on Anu Õismets Alates 26. oktoobrist töötab Põhja-Pärnumaa tagades sellega neile kvaliteetsemat täiskasvanu­ perele elatist välismaal ja on sunnitud mitu nädalat vallavalitsuses Vändra piirkonna lastekaitsespet­ iga. Olen näinud juhtumeid, mil tunnen, et õige­ järjest olema kodust eemal. ,,Seda enam võtame sialistina Anu Õismets. aegse sekkumise ja abiga oleks olnud võimalik ühiselt midagi toredat ette kui ta on pikemat aega Üle 20 aasta Kaansoo külas elanud Õismet­ nüüdseks täiskasvanuikka jõudnud kodanikele kodus. Mind on õnnistatud hea emaga, kes elab sale ei ole tööpiirkond ega elanikud võõrad. Pikka luua paremad võimalused iseseisva eluga toime­ meie lähedal ja on andnud mulle pere kõrvalt tööülesannete rivi kokku võttes on lastekaitses­ tulekuks. Oma töös oleks mul võimalik selliseid võimaluse enese arendamiseks-õppimiseks,“ on petsialisti kohustuseks lastekaitseseadusega antud olukordi ära tunda ja ennetada. Õpingutes Tartu Anu südamest tänulik oma emale Tiiale. ,,Mulle ülesannete täitmine, lastega perede toimetuleku Ülikooli Pärnu Kolledžis lähtusin soovist töötada meeldib väga lugeda, teha terviseliikumist, kokata. soodustamine, ennetustöö teostamine, lastekait­ tulevikus laste/noortega ning valisin valikainetena Eriline lemmik on psühholoogia. Kuigi eriti sel­ sevaldkonna edendamine, last kasvatavate isikute aineid, mis aitaksid mind selles valdkonnas. Näi­ leks kõigeks aega pole, siis loodusesse minekuks toetamine laste õiguste ja heaolu tagamisel. teks „Laste õigused ja heaolu Eestis ja Soomes“, leiab ikka mõne nädalavahetuse. Käime perega Tänavu suvel lõpetas Anu Tartu Ülikooli mille käigus saime võimaluse Soomes tutvuda rabas ja metsas, kas marjul-seenel või lihtsalt nii­ Pärnu Kolledžis sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni nende lastekaitsesüsteemiga. „Laste ja noorte sama. Loodus on minu elus väga tähtsal kohal, korralduse eriala. AS Hoolekandeteenused psüühika- ja käitumishäired“ andis parema üle­ kus laen oma patareisid. Vändra Kodust on tal pagasina kaasas nelja vaate lapsi ja noori mõjutavatest vaimsetest ras­ Lapsevanemana tean, et laste kasvatamine on aastane töökogemus sotsiaalvaldkonnas. Töös kustest. Mõistmaks paremini aktiivsus- ja tähele­ mis aitavad tagada lapse õigusi ning parandada meie elu üks suurimaid väljakutseid, mille jooksul psüühiliste erivajadustega inimestega täiendas panuhäirega last kasvatavaid perekondi, koostasin tema elukvaliteeti." puutume kokku mitmete erinevate olukordadega Anu järjepidevalt oma erialaseid teadmisi ja otsis vastavasisulise lõputöö. Anu Õismetsa peres sirgub kolm kooliealist ning vahel ka sellistega, mille puhul ei piisa ainult probleemidele erinevaid lahendusi – oli klientide Küsisin oma nooremalt pojalt, et kes on tema poega, kellest vanim on haridusliku erivajadusega meie enda teadmistest ja ressurssidest ning võime suhtes alati empaatiline, täielikult must-valget meelest lastekaitsespetsialist ehk, mis tööd tema ,,Olen selle valdkonna murede-rõõmudega vajada abi. Oma praeguses töös loodan saavutada maailmapilti eirav ja igas olukorras mitmetele emme teeb? Ta vastas, et ma käin lapse kodus kursis,“ kinnitab Anu ja väidab, et selle kogemuse häid suhteid laste ja nende vanematega. Soovin, et miks- ja kas-küsimusele vastuseid otsiv. ja kui näen, et seal on midagi halvasti, siis ma olemasolu oli üheks ajendiks, miks ta antud ame­ mind võetakse pigem sõbrana, kelle poole murega ,,Praeguseni olen töötanud peamiselt täiskas­ aitan. See oli tema nägemus minu tööst. Eks see tikohale kandideeris. Lisaks on ta Lahmuse Kooli pöörduda, mitte korda looma tulnud ametnikuna. vanutega, kuid tunnen, et minu tegelik kutsumus on tegelikult õige, aga laiemalt on lastekaitsespet­ hoolekogu liige ning tänu sellele on kursis ka hari­ Loodan, et suudan aidata kaasa muutustele, mis ja südamesoov on töötada lastega/noortega, et sialisti töö leida lahendusi/võimalusi (erinevate duslike erivajadustega laste õppimisvõimalustest viivad laste elu paremasse suunda,“ räägib Õis­ aidata parandada abivajavate laste elukvaliteeti, teenuste, toetuse, vanemate aitamise, jne näol), - haridusvaldkonnast. Õismetsade pereisa teenib mets. algus lk 1 Valla tänukirjaga tunnustati Merike Palmit valla sotsiaalosakonnale abiks erinevate teenuste olukorras pidid hoolekandeasutuste juhid koos Maakodude arvestuses võitsid vabatahtliku töö ja panuse eest Vändra Alevi pakkujana ning mitmesuguste projektide teosta­ oma kollektiiviga tulema toime oma hirmudega, III koha – Merle Pihlapuu ja Kermo Toobal, Sotsiaalmaja piirkondliku taaskasutuse korral­ misel. Pesapuu kollektiivis on inimesed, kes tee­ leidma piisavalt töökäsi ning olema toeks ka oma Lääne talu, Kaansoo küla damisel. Merike on panustanud juba kaks aastat vad oma tööd pühendumuse ja südamega ning klientidele, kelle elu oli hetkega pea peale pööra­ II koha – perekond Veeris, Võsavillemi talu, Arase oma isiklikku aega, et taaskasutuskeskus saaks nendega on alati rõõm koostööd teha. Väga paljud tud. Vallavalitsusel on põhjust olla tänulik kõiki­ küla olla inimeste jaoks avatud ja hoiab ruume korras. meie valla inimesed on saanud tänu neile tuge ja dele hooldekodude juhtidele ja töötajatele, kes I koha – perekond Põder, Hansumäe talu, Pärnjõe Merike on muutunud selle ajaga meile asenda­ uusi teadmisi toimetuleku parandamiseks. vaatamata pingetele jätkasid oma igapäevast tööd! küla matuks ja on olnud asutusele väga suureks abiks. Need inimesed on meie kangelased ja väärivad Sotsiaal-, äri- ja tootmisobjektid: Tänati koostöö eest sotsiaalvaldkonna arendami­ Eriolukorrad vajavad erilisi inimesi. Kohusetund­ tunnustust meilt kõigilt! tänati osalemise eest Juurikaru Põhikooli. liku töö eest kriisi ajal, kus igapäevane eakate ja sel piirkonnapolitseinikke Alar Abelit ja Janek Tänati: Vändra Alevi Hoolekandekeskuse kol- Äri- ja tootmisobjektidest tunnustati võrdselt erivajadustega inimeste toiduainete ja ravimi­ Saharenkot ning noorsoopolitseinik Natalija lektiiv, MTÜ Halinga Turvakodu kollektiiv, kahte objekti: tega varustamine jäi hooldustöötajate õlgadele, Karelinat. Tootsi Hooldekodu kollektiiv, Vihtra Päeva- Piesta Kuusikaru talu, Kullimaa küla – Külli et vähendada inimeste liikumist ja nakatumis­ Põhja-Pärnumaa valla politseiametnikud on keskuse kollektiiv, Vändra Alevi Sotsiaalmaja Eller ja Hardi Nigulas – pereettevõte valmistab võimalusi. Tänukirja pälvisid Herle Laanesoo, sotsiaaltöötajatele alati abiks ning valmis kaasa kollektiiv, SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu kol- õunatooteid ja pakub puhkemaja teenust. Karmen Ilves ja Aune Kont. mõtlema probleemide lahendamisele. Läbi kiire lektiiv, SA Vändra Tervisekeskuse kollektiiv. infovahetuse ja võrgustikutöö on politseinikud Jussi Talu OÜ, Metsavere küla, perekond Kulbok Valla tänukirjaga tunnustati vallavalitsuse toetanud valdkonna tööd tervikuna. Tänati heakorrakonkursil „Kaunis kodu“ osa- kasvatab müügiks taimi, köögivilju, lilli ja marju. ametnikke pühendunud töö eest eriolukorra lejaid: Sünnipäevaaktuse lõpetas vokaalansambel Noor­ ajal: Kersti Tilk, Külli Karits, Eret Pank, Kert- 2020. a eriolukord nõudis inimestelt oma igapäe­ Viivi Ottosoni Pärnu-Jaagupi alevist. kuu ja väikeses saalis toimunud banketil lõigati tu-Kaia Kesler, Krista Lindmäe, Evelin Ivanov. vaste harjumuste olulist muutmist. Eriti keeruli­ Võistluskategoorias – elamud tiheasustuses lahti uhke sünnipäevatort. Tänati MTÜ Pesapuu kollektiivi lahendus­ ses olukorras olid hoolekandeasutuste personal võitis Kontsert-aktust juhtis Raiko Allikivi, kava ja keskse koostöö ja panuse eest sotsiaalteenuste ja asutustes viibivad kliendid. Klientide ja ka III koha – perekond Õiglane, Lohu tn 42, Vändra tunnustatute tutvustused pani kokku haridus- ja osutamisel ning arendamisel Põhja-Pärnumaa val­ personali liikumisvabadus oli piiratud ning pin­ II koha – perekond Vaht, Pargi tn 12, Vändra alev kultuuriosakonna juhataja Tarvi Tasane. las. MTÜ Pesapuu kollektiiv on Põhja-Pärnumaa ged viiruse ohu tõttu kuhjusid. Selles keerulises I koha – perekond Valk, Pikk tn 23, Vändra alev 4 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht NOVEMBER 2020 Vändra Gümnaasium on ettevõtlik kool Vändra Gümnaasium on õpilaste ettevõtlus­ on osalenud mitmed aastad kooli ettevõtlus- ja tegemist reaalses töökeskkonnas. Selleks, et pädevuste omandamist toetanud teadlikult karjäärinädalatel, ettevõttest on käinud koolis tõsta õpilaste teadlikkust tööelust, on vaja, et juba 20 aastat. I-III kooliastme õpilastele on tunde läbi viimas spetsialistid. Õpilased on mit­ nad saaksid olla protsessis osalised ja kogeksid õppekava järgselt õpetatud majandusõpetust metel aastatel käinud ja külastanud ettevõtet, seda ise. alates 1994. aastast ja gümnaasiumiastmes on tutvunud tootmisprotsessidega. Kuigi koostöö Ettevõtlusõppe praktikumis said õpilased alati olnud valikainetena ettevõtlikkust toetavad kooli ja ettevõtte vahel on toimiv, on see siiani erakordse võimaluse kavandada, kujundada kursused. Majandusõppe jätkusuutlikkuse eest jäänud teoreetiliseks. Täna on probleemiks, ja osaleda vaiba valmistamise protsessis ning oleme tänulikud meie majandusõpetajatele Ene et noored, kes sisenevad tööturule, ei kujuta teha valmis ise seinavaip. Osalejad said perso­ Kitsnikule, Riina Sikkalile ja Silja Enokile, kelle ette, kuhu nad satuvad, millised on tööand­ naalse kogemuse ja teadmise sellest, kuidas pla­ tegevus ulatub koolist väljaspoolegi. Õpetaja jate ootused, mida neil oodatakse ja milline neeritakse erinevaid tööprotsesse ettevõttes, Silja panust majandusõppe õpetajate kooli­ on töökeskkond. On vaja, et õpilane näeb töö kuidas kavandatakse, disainitakse ja milliste tamisel on tunnustatud ning ettevõtlusõppe töövõtetega kootakse vaipa. Projekti saime ellu programmi Edu ja Tegu tunnustuskonkursil kutsuda tänu SA Innovele, kes rahuldas meie pälvis õpetaja Silja Enok tiitli – ,,Aasta ette­ projektitaotluse ja kaasrahastas projekti. võtlik õpetaja 2020”. Oleme väga tänulikud Valley meeskonnale Meie ettevõtlike õpetajate innustamisel ja meie kooli ettevõtlikele õpetajatele. Õpilaste ja juhendamisel on meie õpilased praktisee­ saadud väärt kogemused püsivad neis ja iial ei rinud mini- ja õpilasfirmades, osalenud erine­ tea, millal mulda kukkunud seeme idanema vatel idee- ja ettevõtluskonkurssidel. Kuulume hakkab. ettevõtlike koolide võrgustikku ja järgime Silja Enok Eriline tänu teile, kes te aitasite selle idee oma tegevustes ettevõtlikele koolidele mõel­ ellu viia: Aadu Juhkentaal, Ruth Sahin, Kersti dud standardit. Aasta-aastalt püüame rohkem Koostöö on üks kooli väärtustest ning sellele Meier ja Katrin Suie. Samuti õpilased, kes tule­ panustada ettevõtlusõppe praktilisemaks muut­ tugineb kogu kooli elu ja edu. muse nimel enim pingutasid: Markus Sepp, misesse ja see on kooli arengu- ja tegevuskava OÜ Valley on ainulaadne ettevõte ja Vändra Kristina Kapp, Kärt Tamm, Kärt Pankov, Nete üks prioriteetidest. Gümnaasiumiga koostööd teinud ka eelnevalt. Liis Kapral, Janari Pärn ja Elori Orgusaar. Kooli projekt ,,Vändra Gümnaasiumi ja OÜ Oleme äärmiselt tänulikud, et ettevõte on Marget Privits Valley ettevõtlusõppepraktikum” pälvis vaba­ olnud sponsoriks koolile ja meil on olnud või­ Vändra Gümnaasiumi direktor riiklikul konkursil II koha koostöö kategoorias. malus presenteerida Valley toodangut. Valley

Sõnum eluloosõpradele­ Septembrikuu Valla Teataja andis teavet Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumi­ taotluste uue vooru algusest. See fond on paljudele Põhja-Pär­ numaa valla, eriti aga Halinga osavalla ela­ nikele tuttav. Küm­ mekond aastat tagasi kogusime jaaguplas­ telt annetusi selle Rahvamaja laval on näidendiproovil fondi juurde loodud Krislin Kalmet, Hanna Grete Leas, biograafika allfon­ Liisa-Marinelli Viik, Anete Hirvela. dile. Oleme allfondi raha kasutanud kolme­ Gerda Mölder juhendab aastaste vahedega 2014. ja 2017. aastal ning teeme seda tänavu järjekordse stipendiumi väljamaksmiseks. Sel aastal osutus stipendiumi vääriliseks Arvo Teringu koostatud ja noori näitekunstihuvilisi Jürgen Beieri toimetatud „Lexikon der Studenten aus Est­ Pärnu-Jaagupi rahvamaja juhataja Gerda Mölder kutsus eelmise aasta sügisel kokku land, Livland und Kurland an europäischen Universitäten 1561–1800” (Köln, Weimar, Wien, 2018). kohaliku põhikooli õpilaste näitetrupi. Tänavu osaleti juba edukalt kooliteatrite festivalil. Stipendium pidi antama üle 6. detsembril Tallinnas Mustpeade majas toimuval fondi aastaüritusel, kuid epi­ Kas Sa oled näiteringi juhendamist õppinud? Kuna sel aastal oli kõigile osalemine eriline, siis erandkor­ deemia tõttu lükati see järgmise aasta 21. märtsile. Suur Olen käinud erinevatel kursustel ja lõpetanud Viljandi Kultuuria­ ras ei jagatud ka kohti välja. Sellest muidugi pole midagi hullu, tänu kõigile omaaegsetele annetajatele. Meie stipendium kadeemia kultuurikorraldaja eriala suunaga etendus- ja lavakunst. sest sellisest vahvast teistmoodi ettevõtmisest osa võtta oli väga toimib ja toetab jõudumööda Eesti elulooliste teatmeteoste põnev. Žürii liikmed andsid kohe peale etendust tagasisidet, mis koostamist ja väljaandmist. Mis lugu mängite ja kuidas see lastele meeldib? oli innustav ja tähelepanelik. Aldo Kals Mängisime Jane Meresmaa-Roosi lavastust SUSSID PÜSTI! Tegu on vahva jõululooga, mille õppimist alustasime 2019. Otsustasite osaleda kohe kooliteatrite festivalil ja pääse- aasta sügisel. Plaan oli sellega osaleda kooliteatrite riigifesti­ site edasi riigi kooliteatrite festivalile. Millised on muljed valil Pärnumaa eelvoorus 2020. a kevadel, mis aga kahjuks jäi festivalil esinemisest? Kuidas lavanärviga toime tulite või eriolukorra tõttu riigis ära. Kuna selle tõttu lükati ka riigifestival polnudki seda? HENN LAHESAARE MÕTISKLEB edasi sügisesse, siis tekkis meil oktoobris uuesti võimalus osa­ Lavanärv oli lastel kohe sees, kui nad rahvamajja saabusid. Olin leda ära jäänud Pärnumaa eelvoorus. Tähtede seis soosis meie tehnilised vahendid päeval juba valmis seadnud ja kui need Sellele mõtisklusele on pannud aluse elu ise ja inimeste tegevust niivõrd, et me võitsime maakonna eelvooru keskmise natuke ärevil noored majja jõudsid, siis tuli mulle ka närv sisse. mure. Seda võiks ka tituleerida nii – inimestele abi ja vanuseastme (5.-9. klass), mille tulemusena pälvisime õiguse Nüüd mõtlen ja ajab lihtsalt naerma, aga see oli mõnus tunne. töötutele töö. Milles siis probleem? Asi iseenesest lihtne esindada maakonda kooliteatrite riigifestivalil. Riigifestival Aga mul on väga lahedad noored, kellele võib alati kindel ja eluline. Läheneb ju talv ja kõik sellega kaasnev. Lume korraldati tulenevalt keerulisest olukorrast riigis veebipõhiselt. olla! Üks meie näitleja Anete Hirvela kommenteeris esinemist: rookimine, jää purustamine, liiva raputamine kõnnitee- Riigifestivalist võttis osa 9 maakonda, kus meie saime n-ö ,,See oli üritus, mis oli väärt pikka ootamist ja see tunne, mis seal dele ja nii edasi. Olid ajad, kus sellega tegelesid kojame- eetriaja viimastena. Terve päeva vältel oli võimalus kõigil lavas­ laval olles kätte said, isegi kui sa füüsiliselt publikut ei näinud, hed ja -naised. Nüüd aga sellist töögruppi ei eksisteeri. tustest osa saada veebi vahendusel, mis oli iseenesest väga vahva. oli võimas.“ Oleks aga vaja küll, sest kuidas saaksid kahekorruselise Polnud eriti oluline, kus sa parasjagu viibisid, näha ja kuulda sai Tänaseks on meil juba uus projekt käsil ja selle tarbeks on elamu elanikud nende töödega hakkama, kui neil on aas- kõiki etendusi. juurde otsitud ka uusi liikmeid. taid üle kaheksakümne või osal invaliidsus ja vanusest Olukorrast tingitult said kõik osalejad oma soorituse teha Õie Kuusk tingitud raskused. Samas aga otsivad inimesed tööd. Kas oma kodulavalt. Eks see andis vast mingisuguse eelise kõigile ei oleks siin võimalus lüüa kaks kärbest ühe hoobiga – end natuke rahulikumalt tunda. töötuile töö ja abivajajatele abi. Selle üle võiks mõelda.... NOVEMBER 2020 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 5 Naiskodukaitse osales koostööõppusel Foto Karme Tammist 2. novembril kell 11 kogunes suur hulk ini­ mesi Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna ruumidesse, et valmistuda operatiivteenis­ tuste koostööõppuseks. Õppuse eesmärk: harjutada reageerivate jõudude koostööd paljude kannatanutega liik­ lusõnnetuse lahendamisel. Õppuse stsenaarium nägi ette, et musta jää tõttu põrkavad Pärnu maakonnas ühel sillal kokku kolm sõiduautot. Üks autodest kukub sillalt alla, üks jääb külili silla piiretesse ja üks sõidab juhitavuse kaotamise tõttu kraavi, sest libedus võib põhjustada liikluses traagilisi tagajärgi. Sündmust asusid lahendama Vändra, Pärnu, Häädemeeste ja Tõstamaa päästeko­ mandod, Politsei- ja piirivalveamet (PPA), Põhja-Eesti Regionaalhaigla, PPA lennusalga helikopter, Merevalvekeskus, Pärnu Kiirabi Jane Kõuts, Aune Kont, Vändra jaoskonna naiste muljeid: kui sep­ ja Häirekeskus. Õppusel harjutati nii reagee­ tembrikuu koolitusel sai rahulikus tempos rimist kui ka omavahelist koostööd, alates Laura Oisalu. Foto Maret Kommer proovida ja katsetada haavade meisterdami­ sidepidamisest ja kannatanute autodest vabas­ seks erinevaid variante, siis koostööõppusel tamisest, kuni helikopteri maandumisplatsi tuli kõik varem õpitu kiirelt käiku lasta. Kohati ettevalmistamiseni. oli kõik üks suur tohuvapohu, rollimängijad Septembri algul osalesid Naiskodukaitse liikusid ringi, õhus oli suminat ja ärevust, õpiti Vändra jaoskonna naised traumakannatanute oma legendi järgi rolle, küsiti üksteiselt nõu. grimmi ja rollimängu õppepäeval, et saada Oli üks ütlemata põnev ja uusi väljakutseid teadmised ja oskused, milliste vahenditega täis päev. ja kuidas valmistada sellisteks õppusteks ette Naiskodukaitse on vabatahtlikke koondav mängijaid. Koolitusel osalenud Jane Kõuts, organisatsioon ja see oli nende tegevustest üks Laura Oisalu ja Aune Kont said koostööõp­ väga väike osa. puse raames oma esimesed tõsised tulerist­ Vändra jaoskonna naised soovivad kõigile sed. Ette saadetud legendide põhjal tuli neil ohutut liiklemist, sest pime ja libe aeg on kätte grimeerida 13 ,,patsienti" vastavalt igaühe jõudnud ja ohutus algab igaühest enesest. legendile. Tunni ja 40 minutiga pidid olema Rohkem Naiskodukaitse kohta kodulehelt: kõik mängijad stardivalmis, ka meikijad ise, et naiskodukaitse.ee. sündmuskohal juba rollimängijana koht sisse Laura Oisalu ja Aune Kont võtta mõnes kummuli keeratud autos.

roodu pealikuna Tallinnast teele Jõelähtme suu­ nas. Sealt edasi kindralmajor Aleksander Tõnis­ soni juhitud Eesti rahvaväe 1. jalaväepolguga Eesti Vabaduse Risti kavaler vastupealetungile. Meredessantide, soomusron­ gide ja Soome vabatahtlike toel lõppes võidu­ Anton Õunapuu kas välksõda Põhja-Eestis Narva vabastamisega 19. jaanuaril. A. Õunapuu sai aga selle käigus (7.11.1887–2.04.1919) 16. jaanuaril Virumaal Järve lahingus raskelt haavata. Ta toimetati arstide hoolde Tallinna. Ravi veel pooleli, tormas A. Õunapuu Petseri rindele. Seal oli Eesti vabastamine takerdunud. Tänan konverentsi korraldajaid vabadusvõitleja Oma õpingute aegu tegeles A. Õunapuu ka tuntusega tulevane võimlemispedagoog Ernst Üheks tema sõjakaaslaseks oli meie 1944. aasta Jüri Kuke mälestuse elavana hoidmisel. Tema eestikeelsete spordi oskussõnade väljatöötami­ Idla. A. Õunapuu oli selliste spordialade, nagu peaministrist rahvuskangelane Otto Tief. Luu­ 1940. aastal Pärnus alanud ja 1981. Aastal Volo­ sega. Teda nõustas 1913. aastal doktoritöö kaits­ kergejõustiku, tennise, ujumise ja võimlemise, reretkel 2. aprillil 1919 langes A. Õunapuu aga gda vanglas traagiliselt katkenud elu on sünge miseni jõudnud keeleteadlane Lauri Kettunen, kõrgetasemeline juurutaja Eesti noorsoo ellu. vaenlase kuuli läbi. See oli noore, 31-aastase lehekülg Eesti ajaloos. Poleks olnud imestada, kes aastatel 1920–1924 töötas Tartu Ülikooli Samad sõnad koolinoorte skaudimalevate moo­ Eesti patrioodi sangarlik elu, mis katkes tema kui Jüri Kuke Tartus ja Prantsusmaal jätkunud professorina. dustamise kohta. Selle varjus tegeldi ka sõjalise parimates aastates. keemiku elutöö oleks ülikoolile toonud Fr. W. A. Õunapuu pöördus Soomest kodumaale väljaõppega. Seda tingis maailmasõja taustal Siia üks isiklik meenutus seoses A. Õuna­ Ostvaldi (1853–1932) kõrval Nobeli keemia­ mitmekülgsete teadmistega spordipedagoogina. rindejoonelähedane sisepoliitiline olukord. A. puuga. 1970. aasta 28. augustil tegid mõned auhinna teise võitja. Selle juurde kuulusid tema erialaga seotud osku­ Õunapuu relvastatud koolipoisid hoidsid Tallin­ üliõpilased põrandaaluse ekspeditsiooni käigus Lubage tutvustada teile veel üht Pärnumaal sed ka spordimeditsiini, sh massaaži, ortopee­ nas korda 1917. aasta võimuvahetusest tingitud Vändras juttu inimestega sealse vabadussamba sündinud tuntud inimest. Selleks on 1887. dia ja taastusravi, samuti vetelpääste alal, lisaks segaduste aegu. Linnakodanikud vajasid kait­ purustamise teemal. Üks vanem daam rääkis, et aastal Vändra kihelkonnas sündinud võimle­ Robert Baden-Powelli (1857-1941) skautluse set punaste marodööride eest. Oluline oli tema ta leidis lõhutud samba rusudest kivikillu Anton misõpetaja ja skaudijuht Anton Õunapuu. Ta maaletoomine. Tänu õppereisile Rootsi ja Sak­ koolipoiste panus 1918. aasta talvisel madise­ Õunapuu nimega. ohverdas oma elu vabadussõjas Eesti iseseisvuse samaale oli ta kursis sealsegi spordieluga. päeval Eesti Vabariigi väljakuulutamisel meie A.Õunapuu mälestuse jäädvustamisega on altarile. A. Õunapuu särava elutöö jäädvustami­ A. Õunapuu hindas kõrgelt rahvalike spor­ Ajutise Valitsuse ja Päästekomitee turvamisel. tegelnud Leho Männiksoo eestvedamisel meie seks avati 80 aastat tagasi 26. mail 1940 Petseri dimängude osa noorsoo kasvatuses. Ta ilmutas Ka ruttasid Tallinna koolipoisid esimeste hulgas skaudiveteranid. Rohke asjakohase trükisõna lähedal Suur-Bereznjuki külas tema hukkumis­ selle tõhustamiseks juba 1908. aastal trükisõnas Vabadussõja puhkemisel tõkestama Punaarmee avaldamise kõrval on nad hooldanud Vändra kohas väärikas rohkem kui kahe meetri kõrgune „Uued Soome-Rootsi laulumängud“. A. Õuna­ sissetungi Narva rindel. Kultuuriminister Tõnis vanal kalmistul tema kalmu. Ka on needsamad graniidist mälestussammas. puu pidas vajalikuks Eestiski koguda rahvaluu­ Lukas rääkis tänavu küünlapäeval Tartu rahu veteranid istutanud skaudiliikumise rajaja sün­ A.Õunapuu sai hariduse kodukandi Vaki lealaselt samalaadseid mänge. Selles valdkonnas maja juures, et just õpetajaoskustega ohvitse­ nitalu Aluste küla Liivoja maa-alale tammesid ja valla ja Vändra kihelkonnakoolist. Viimase tegi hiljem oma elutöö tema ülikoolikaaslane rid suutsid tavapärase sõjalise ettevalmistuseta õunapuu ning paigaldanud mälestuskivi. Sarna­ juhataja, tuntud kultuuritegelase Anton Jür­ rahvatantsutegelane Anna Raudkats. koolipoisse lahinguväljal säästvalt juhtida. See selt paljude Eesti Vabadussõja monumentidega gensteini õhutusel jätkas noormees kooliteed Aastatel 1913–1918 töötas A. Õunapuu tulenes sellest, et Eesti ohvitserkonna üheks on vaja taastada ka tema ausammas Petserimaal. iseõppijana. Seda saatis juhindumine karskuse Tallinna mitmes koolis, sh hiljem vändralase taimelavaks olid ilmasõtta mobiliseeritud kool­ Muide, tänavu Piusa jõe kaldal Kolossova külas ja kehakultuuri põhimõtetest ning huvi soome Ernst Peterson-Särgava juhitud Tallinna linna meistrid. Sellest on kirjutanud ka Albert Kivikas toimunud Seto Kuningriigi päeval oli Petseri­ keele ja spordielu vastu. Tänu „Kalevi“ spordi­ poeglaste reaalgümnaasiumis võimlemisõpetaja oma romaanis „Nimed marmortahvlil“. maa Suveülikooli üheks jututeemaks Eesti Vaba­ seltsi stipendiumile õppis A. Õunapuu aastatel ja „Kalevi“ spordiseltsis instruktorina. Tema A.Õunapuu tegeles 1918. aasta lõpus spor­ duse Risti kavaleri A. Õunapuu elu ja tegevus. 1910-1913 vabakuulajana Helsingi Ülikooli kehakultuurialane tegevus ulatus treeningute, diseltsi „Kalev“ liikmetest relvastatud Kalevlaste Aldo Kalsi Ettekanne 24. oktoobril võimlemisinstituudis. Ta lõpetas selle magist­ kursuste ja võistluste korraldamise, samuti Maleva moodustamisega. Nende võitlushüüe Tartu Ülikoolis toimunud rikraadiga, olles sel ajal spordi alal üks vähestest ajakirjanduse kaudu üle Eesti. Muide, tema oli „Parem auga surra, kui ikkes vaevelda!”. Ta Langenud Vabadusvõitleja Päeva kõrgharidusega eestlastest. järgijate hulka kuulus hilisem rahvusvahelise läks 2. jaanuaril 1919 selle maleva kuulipildurite konverentsil. 6 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht NOVEMBER 2020

Jäätmetekke vähendamise nädal – parim prügi on see, mida pole tekitatud! Novembri eelviimane nädal on kuulutatud üleeuroopaliseks jäätmetekke vähen- damise nädalaks. Eestis korraldatakse seda 21.11 kuni 06.12.2020. a. Selle raames kutsutakse inimesi üles jäätmeteket vältima ning ressursse säästlikult kasutama. Nädala eesmärk on teadlikkuse suurendamine jäätmetekke vähendamise osas. Selleks, et tootmine ja tarbimine oleks jätkusuutlik, peaks toodetel olema pikem kasutusiga, olema lihtsasti parandatavad ning ringlussevõetavad. Nii vähendatakse Pürotehnika – uute toodete tootmise vajadust ning jäätmete teket. Jäätmetekke nädala märksõnad on: vähenda ja väldi jäätmete teket ning kor- ohtlik nauding duskasuta. 1. VÄHENDA JA VÄLDI JÄÄTMETE TEKET Vähendamise all mõeldakse väiksema materjali koguse kasutamist ning ära visa- Kuigi lendu lastud ilutulestik võib olla kaunis vaa­ ILUTULESTIK OSTA AINULT tava materjali hulga vähendamist ehk jäätmetekke vähendamine on nii otsene tepilt, tasub mõelda alati ka sellele, et see jääkski SERTIFITSEERITUD MÜÜJALT jäätmetekke vältimine kui ka tekkivate jäätmekoguste vähendamine. Jäätme- positiivseks elamuseks. Pürotehnika kasutamine Pürotehnikat tuleks osta ainult sertifitseeritud müüjalt tekke vähendamine hõlmab nii meetmeid kui tegevusi, mis ennetavad toote ja materjali muutumist jäätmeteks. oskamatutes kätes võib olla vägagi ohtlik ning teki­ ning alati kontrollida, et ostetud patarei või rakett ei Kuidas vähendada jäätmeteket igapäevaelus? Mõned lihtsad nipid: tada korvamatuid tagajärgi nii inimestele, loomadele oleks vigastatud. Kui ostetaval pürotehnikal on väliseid • Kasuta postkastil „Ainult tellitud post“ kleebist. kui hoonetele. nähtavaid vigastusi, siis seda kindlasti kasutada ei tohi, • Joo kraanivett. Eelmise aasta lõpul said Põhja-Pärnumaa vallas vaid tuleb viia tagasi müügipunkti. Ootamatust kohast • Osta kohv termostopsi. käes plahvatanud vana ilutulestikuraketi tõttu viga plahvatama hakkav patarei võib vigastada inimesi või • Kasuta ostunimekirja, et vältida ebavajalikke oste. kaks poissi. Mõlemad noored said käe- ja näotrau­ süüdata läheduses asuvaid hooneid ning sõidukeid. Ilu­ • Kontrolli „parim enne” kuupäevi, et vältida toidujäätmete tekkimist. masid. Samal aastavahetusel sai Narvas ilutulestiku tulestikku tehes peab peale süütamist sellest võimalikult • Eelista pakendamata puu- ja köögivilju ning teisi tooteid. raketiga näovigastusi 12-aastane poiss. Kuid mitte kiiresti eemalduma. Kui rakett juhuslikult ei aktiveeru, • Kiiresti mitte rikneva toidu puhul eelista suuremat pakendit. ainult inimesed ei saa rakettide tõttu vigastada. Mäle­ ei tohi mitte mingil juhul selle kohale kummardudes • Keeldu kilekotist. • Serveeri mõistlikud portsjonid, sest prügikasti pole tarvis toita. tame ju kõik eelmise aastavahetuse tähistamiseks seda kontrollima minna. Soovitatav on raketile läheneda • Kasuta toidu tegemisel ära ülejäägid. lastud raketi tõttu süttinud Nurmiko aianduskeskuse alles 15 minutit peale ebaõnnestunud süütamist ning • Prindi vähem, kasuta kahepoolset printimist. kasvuhoonete kompleksi, mille käigus hävis ühe pere võimalusel tuleks see asetada veeanumasse. Ka kenasti • Alusta kompostimisega, kasuta selleks kompostiljoni abi: elutöö. Õnnetusterida nende kolme ülalmainituga tööle rakendunud ja end tühjaks lasknud patarei oleks www.kompostiljon.ee/kompostimine/ sugugi ei piirdu. mõistlik asetada vette või lasta tal täielikult jahtuda, Jäätmetekke vähendamine aitab hoida kokku loodusressursse ja vähendada sest igal aastal süttib nii mõnigi prügikast kuuma saaste hulka. KÕIGE OHUTUM ON ILUTULESTIKKU pürotehnika kaasabil. Tuleb kindlasti teha vahet sig­ Suur osa jäätmetest on väärtuslik materjal, millest saab hõlpsalt uusi tooteid ÜLDSE MITTE TEHA naalraketil ja ilutulestikul – esimest tohib kasutada valmistada. Selleks, et väärtuslik materjal ei läheks raisku, on oluline jäätmed Loomulikult on kõige ohutum ilutulestikku üldse vaid ohuolukorras, mitte oma lõbuks. liigiti koguda. mitte teha. Nii käitudes säästame loomi ja inimesi Et oleks jäätmeid lihtsam sorteerida, valmista endale sorteerimisratas, juhendi mürasaastest ning hoiame kõige kindlamini ära ilu­ PÜHADE AJAL OLE ETTEVAATLIK NII leiad siit: www.envir.ee/sites/default/files/km_j22tmeratas_180mm_prew_8.12.pdf tulestiku tõttu tekkida võivaid õnnetusi. Kui aga siiski PÜROTEHNIKA KUI LAHTISE TULEGA ilma ei saa, tuleb ilutulestikku teha kõiki ohutusnõu­ Statistilistel andmetel juhtub enamjaolt õnnetusi täis­ 2. KORDUSKASUTA deid ja konkreetse toote kasutusjuhendit järgides. Ilu­ kasvanud vägijooki tarbinud meestega, kuid viimastel Toodete korduskasutamine on jäätmetekke vähendamise järel teine parim tulestikurakett tuleb asetada lagedale väljale ning see aastatel on sagenenud pürotehnikast põhjustatud vigas­ valik! kindalt toestada näiteks liiva või lumega. Läheduses tused ka laste seas. Seetõttu ärge lubage oma lapsi ja Korduskasutamine tähendab toodete või nende osade taastamist ja kordus- ei tohi olla inimesi, autosid ega hooneid. Rakette ei purjus sõpru rakette laskma. Lisaks rakettidele ja püro­ kasutamist ehk nii korduskasutuseks ettevalmistamist kui toodete korduvalt tohi lasta rõdult, aknast ega käest. Kortermaja rõdu tehnikale tuleb pühade ajal ettevaatlikult ringi käia ka kasutamist esialgsel otstarbel. või kitsuke hoov ei ole kindlasti ilutulestiku tege­ lahtise tulega: küünlad, kaminatuli ning teised lahtise Esemete korduskasutamine vähendab materjali ja energia kasutamist, õhku mise koht. Jälgida tuleb raketi lennusuunda, et see tule allikad tuleks kodunt lahkudes või magama minnes paisatava saaste kogust ning looduskeskkonna halvenemist. ei lendaks inimeste poole, katustele või akendesse. kustutada ning kontrollida, et pühade ajal täistuuridel Kuidas sobitada korduskasutamine igapäevaellu? Mõned keskkonnasõbralikud Rakette ei tohi mingil juhul paigutada otsapidi pude­ töötavad elektriseadmed ei tekitaks vooluvõrgus üle­ nipid: lisse – see võib ümber kukkuda ning suuna hoopis koormust. Lisaks, kui pühade ajal vanavanemaid külas­ • Anneta vanad riided ja mänguasjad. inimeste poole võtta. Üks kindel tõsiasi on, et ükski tatakse, võiks üle kontrollida nende suitsuandurid ning • Võta poodi oma kott kaasa. lendu lastud rakett ei jää kunagi taevasse, vaid tuleb viia ahiküttega majadesse kingituseks vinguanduridki. • Osta kasutatud tooteid (riided, raamatud, mänguasjad, mööbel, sealt alati alla ja võib põhjustada tulekahjusid. Sellele Sandra Nahkur elektroonika). • Vaheta asju sõprade ja tuttavatega. tasub mõelda iga kord, kui ilutulestikku lasete. Lääne päästekeskuse ennetustöö büroo • Korduskasuta kontoritarbeid või anneta need koolidele, juhtivspetsialist sotsiaalsetele ettevõtetele või taaskasutuskeskustele. • Laena tööriistu. • Kasuta vanu esemeid ja materjale loominguliselt, et anda neile uus elu. • Paranda esemeid ja kodumasinaid. • Eelista laetavaid patareisid ning täidetavaid tooteid.

Miks on korduskasutus tähtis? Õigesti kütmine tagab Korduskasutamine võitleb sama probleemi vastu nagu vähendamine. Igapäevaselt tekkivad prügi kogused on liiga suured! Tõstes toodete eluiga läbi korduskasutuse või valmistades tooteid ette korduskasutuseks (disainimine, puhtama õhu ja säästab tervist parandamine, puhastame jms) vähendame tekkivate jäätmete hulka. Kordus- kasutus panustab oluliselt säästvasse arengusse, sest see mitte ainult ei edenda Keskkonnaamet tuletab alanud kütteperioodil meelde, Kuigi ahiküttega elamupiirkondades on välisõhk keskkonnakaitset läbi jäätmetekke vältimise, vaid toob kaasa ka majandusliku et majapidamises tekkinud olmeprügi põletamine kütmisperioodil saastunum kui kaugküttega elamu­ tulu ning aitab kaasa sotsiaalsete eesmärkide täitmisele. saastab õhku ja ohustab inimeste tervist. Koduahjus piirkondades, on võimalik kvaliteetse küttematerjali Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbi- tohib põletada kuiva ja immutamata puitu ning kile­ kasutamisega ning õigete võtetega saastamist teataval mine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie tamata pappi ja paberit. määral vähendada. „Koldes tuleb küttematerjal süü­ elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist Majapidamises tekkinud olmeprügi ei tohi kami­ data pealt, sest nii saavutab põlemine maksimumtem­ nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda nas, koduahjus ega katlas põletada. Jäätmete põleta­ peratuuri kiiresti ning põlemisprotsess on puhtam,“ ja käidelda. misel tekivad mürgised saasteained (nt dioksiinid ja lisas Merily Lakson. 18.11-02.12.2020 viiakse autoromud tasuta ära! furaanid), mis võivad põhjustada vähktõve, vääraren­ Ühe perekonna tekitatud jäätmete koduahjus põle­ Oma vanale autole saab kinkida uue elu, andes ta sinna, kust tollest tehakse midagi guid ja arengupeetust. Välisõhku paiskudes liiguvad tamisel vabaneb keskkonda hinnanguliselt sama palju uut. 18. novembrist kuni 2. detsembrini viivad BLRT Refonda, Eesti Autolammu- need ained sissehingamisel otse inimese organismi. toksilisi ühendeid kui u 200 tonni prügi põletamisel tuste Liit ja Kuusakoski AS autoromud üle Eesti tasuta ära. Kui Sinu koduõuel Jäätmete põletamisel tekkinud toksilised ained sades­ jäätmepõletustehases. Tehases põletatakse jäätmeid seisab selline autoromu, millest soovid vabaneda, siis võta ühendust telefonidel: tuvad ka maapinnale, kandudes sealt edasi põhjavette stabiilselt kontrollitud keskkonnas temperatuuril BLRT Refonda 1817, Eesti Autolammutuste Liit 57877233 või Kuusakoski AS 13660. ja aiasaadustesse ning ohustavad kõiki, kes neid saa­ 1000–1100 °C, mille juures põlevad toksilised õhu­ Rohkem infot: dusi tarbivad. saasteained vähemohtlikeks põlemisproduktideks. www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/jaatmed/jaatmetekke-vahendamine Eelistada tuleks kuiva küttematerjali kasuta­ Seevastu koduahjus põleksid jäätmed madalamatel mist. „Kuna niiske puidu põletamisel jääb piisavalt temperatuuridel ja ebastabiilselt, mistõttu ei põle kõrge temperatuur saavutamata, eraldub tahma toksilised ühendid lõplikult ära. ja vingugaasi rohkem kui kuivade küttepuude Jäätmete kodus põletamisega suureneb ka tuleoht, põlemisel,“ ütles Keskkonnaameti Põhja regiooni kuna ülipeene tahma kontsentratsioonid on võrreldes PÄÄSTEAMET välisõhu­spetsialist Merily Lakson. Põlemisel tek­ puhta puidu põletamisega palju suuremad. Ebapiisav • kinud tahma peened osakesed võivad soodustada õhu juurdepääs ja palju vabanevat tuhka tahmavad 13. novembril kell 23.49 sai häirekeskus kõne inimeselt, kelle auto oli Pärnu-­Jaagupi alevis Uuel tänaval põlema süttinud. Sõiduautol oli tekkinud südame-veresoonkonna ja hingamissüsteemi haigusi ahju, vähendavad ahju eluiga ning põhjustavad tuleo­ mootori­ruumis õlilekke tagajärjel põlemine. Omanik sai enne päästjate ning vähki. Vingugaas on aga toksiline aine, mis võib hutuse probleeme. saabumist leegid mootoriruumist iseseisvalt kustutatud ning päästjatel jäi kahjustada kesknärvisüsteemi ja südant ning olla Merily Lakson üle auto veel ohutuse tagamiseks üle kontrollida. suurtes kogustes surmav. Keskkonnaameti Põhja regiooni välisõhuspetsialist NOVEMBER 2020 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 7

Foto Aivar Kullamaa KRISTA SILDOJA: „Kõik minu valikud on olnud ainult muusikaga seotud” KRISTA SILDOJA (KALJUMÄE) – muusikaõpetaja/etnomuusikoloog, koolijuht, rahvamuusik, korraldaja/asjaajaja.

sellele, mis on meie peaeesmärk siin elus – olla kogukonnamuusikud, sisustades oma muusikaga NOVEMBER JA KÄBI KUKUB kohalikke sündmusi, nii rõõmsaid kui kurbi. KOOS KRISTA SILDOJAGA Kui ühele tundmatuks jääda soovinud kristaloogile olin Mida kahetsed? öelnud, et järgmises lehes on Kristast juttu, siis ta noogutas Ma ei ütleks, et seda kahetsen, ent olen sageli rahulolevalt ja lisas prohvetlikult: „No Krista on Krista!” mõelnud, et miks on elutee mind viinud õpe­ Mul polnud millegi üle vaielda, nõustusin eksperdiga! taja-ameti peale. Olen pisut kurb selle üle, et Kalev Saar õpetaja-amet on meie ühiskonnas siiski veel vähe-prestiižne ning töökoormuse ja palga suhe ei ole paigas. Seda eriti huvihariduses. Mul on võrdlus olemas Islandi Vabariigis elades ja töö­ Kes Sa oled? Kirjelda ennast! Sinu senine suurim muusikaelamus? tades – sealt see kurbus tulebki. Olen Krista Sildoja, muusikakooli-aegne Kalju­ Üha enam tajun, et olen liigutatud millestki selli­ mäe. Tänasel päeval olen ma ema, vanaema, elu­ sest, mida tehakse südamega ja südametesse. Selle Kes Sa oleksid, kui poleks see kes oled? kutselt muusikaõpetaja-etnomusikoloog, kooli­ oskuse sain kätte pikalt Islandil muusikaõpetajana Oleksin kindlasti võõrkeeletõlk, pole kahtlust! juht, rahvamuusik, korraldaja-asjaajaja. elades ja töötades. Mind ei paelu suursugused ja ülekiidetud ettevõtmised. Leian oma elamuse Kui võidaksid lotoga ja rahamured igavesti Kuidas muusika Sinu ellu trügis? igapäevaselt kõige pisemateski asjades. Nt hetkel kaoksid, mis siis Sinuga juhtuma hakkaks? Miks muusikakool ja miks just viiul? olen väga liigutatud Põhja-Eestis tegutsevast ühe Vau! Siis saaksin teha oma unelmate muusika­ Muusika on meie suguvõsas olnud au sees nii küla lastest moodustatud ansamblist “Uurikad”. kooli nii, nagu see olema peaks. Kindlasti oleksin kaua, kui keegi meist seda mäletab. Juba minu Lihtne, soe ja armas, südamega tehtud muusika. oma kooli metseen. vanaisa oli külaviiuldaja, orkestrijuht, kogukonna hing. Isagi oli terve oma elu jooksul lisaks päe­ Nimeta enda muusikalise tegevusega seotud Kus oled praegustes unistustes kümne aasta vatööle ka pillimees. Pillivaliku tegi minu eest kollektiivid, töökohad! pärast? ära ema, viiul on olnud tema lemmikpill. Kuna Hetkel olen käsist ja jalust seotud Mooste Rahva­ Kindlasti elan maal ja harin maapiirkonnas kul­ ema ise oma nooruses muusikakoolis käia ei muusikakooliga, selle juhtimisega, samas juhen­ tuuripõldu. Aga mine tea – ehk ikkagi unistused saanud, oli selge, et tütarde kaudu täitub seegi dan sealset pilliklubi, see on mu tegelik kutsumus. ei täitu, ja peab linna kolima... kauge unistus. Käesoleval õppeaastal töötan Räpina Ühisgüm­

Mis aastal alustasid ja millal lõpetasid Vändra muusikakooli? Ema käekõrval kõndisin muusikakooli katsetele Vändra muusikakoolis. 8-aastaselt, see oli 1981. aastal. Lõpetasin muu­ Anna mõni nõuanne tänastele õpetajatele? sikakooli 1988. aastal. Õpetajad, lähtuge oma töös õpilase huvidest ning kohandage kõik see, mida tähtsaks peate, oma Mis Sinust sai peale Vändra muusikakooli õpilastele selles valguses. Te näete imepäraseid lõpetamist? tulemusi. Peale muusikakooli lõpetamist sai põhikool läbi ning jäin Vändrasse keskkooli, ei raatsind minna Anna mõni nõuanne tänastele õpilastele? edasi pealinna Otsa-kooli, olin selleks veel liiga Õpilased, küsige-küsige ning huvituge. Nautige noor. Samal ajal viiuldasin edasi kultuurimaja rah­ seda, mida teete. Proovige, ärge andke alla. Kat­ vamuusikaansamblis “Lustilik”. Peale keskkooli suge saada kätte tööharjumus – tulemused on suundusin Tallinnasse õppima pedagoogikakooli, eriti maitsvad, kui jõuate need ära oodata. kust sain lasteaia ja põhikooli muusikaõpetaja kutse, peale mida soovitati mul minu toonaste Kuidas esinemisnärviga hakkama saada? õpetajate Arne Haasma ja Indrek Kalda poolt Esinemisnärv on paljuski seotud töötundidega, Krista vabariiklikku pillimeeste Jaanuarijämmi eest vedamas jaanuaris 2020. Foto Kristina Traks. minna õppima vastavatud Viljandi Kultuurikol­ mida pilli harjutamise alla panete. Mida rohkem ledži rahvamuusikaosakonda. Peale selle eriala töötunde, seda enesekindlam olemine. Mängige, naasiumis muusikaõpetajana. Võtan seda kui ene­ Kui saaksid valida ühe muusiku või kol- lõpetamist jäi muusika mõistmisel veel väheks harjutage, mängige, jämmige, ärge jätke ühtki sehariduslikku projekti – soovin teada saada, kui­ lektiivi Eestist ja ühe välismaise artisti või ning suundusin Eesti Muusika- ja Teatriakadee­ päeva vahele. Küll kõik laabub, kui on huvi ja das tänapäeval üldhariduslik koolielu käib. Oma kollektiivi, kellega koostööd teha, siis kes mia muusikateaduse osakonda, kus kaitsesin töötahe. päevatööde kõrvalt olen aastakümneid tegelenud need oleksid? muusikateaduste magistritöö vanade Põhja- ja tegelen ka siiani kolmanda sektori tegemistes. Kui huvitav küsimus! Ma pole sellele kunagi Pärnumaa viiulimeeste repertuaari analüüsides. Mille üle rõõmustad? Osalen mitmete vabariiklike katusorganisatsioo­ mõelnud. Need oleksid kindlalt väärikad ja Omaenda rahvamuusikakooli, selle õpilaste ning nide töös, vean eest üle-eestilisi ettevõtmisi ja vananenud, kogemustega, rahulikud muusikud. Kuidas muusikakool on mõjutanud Sinu elus kooli töötulemuste üle. Oma perekonna ja suure mõttetalguid, erialaseid kohtumisi. Annan rahva­ Võivad olla ka noored, kui need eelpool öeldud valikuid? suguvõsa üle. Rõõmsate ja sallivate kaasmaalaste muusikakursusi siin ja seal. Tööd on lõputa. omadused on olemas. Kuulake nt minu island­ Kõik minu valikud on olnud ainult muusikaga üle. lasest lemmikut Ólafur Arnaldsit, siis saate aru, seotud. Ilma muusikakoolita ei oleks ma hetkel Mille üle kurvastad? Nimeta Sinu jaoks olulisemad paigad, kont- mida silmas pean. muusikas kindlasti nii kaugele jõudnud. Olen Kurvastan, kui tundub, et ma ise ei saa enam serdid, projektid! andnud välja hulgaliselt muusika-alaseid õppe­ midagi teha, et kurvastust toov asi või olukord Olen maaelu patrioot. Katsun kõigis oma tege­ Millist muusikat kuulad ja kellele kaasa elad materjale, helikandjaid, metoodikaid, olen käima paraneks. Kui tekib lootusetus. Nagu näiteks mistes jääda ellu maapiirkonnas, õpetades maa­ muusikamaailmas? lükanud oma eramuusikakooli, juhendanud tänapäeva päevapoliitikaga juhtunud on. inimesi, nii suuri kui väikesi. Kuna Moostes asub Ma ei kuula väga enam muusikat vabal ajal. Seda tudengeid siin ja seal kõrgkoolides, käivitanud Lõuna-Eesti suurim kontserdisaal, tuleb kõik on töö tõttu niigi palju. Vahel nostalgitsen ja satun Eesti ETNO pärimusmuusikalaagri jpms. Sinu suurim saavutus/saavutused, mida hea ja parem ise koju kätte. Ja kuna korraldan ka tundideks midagi siiski kuulama. Kaasa elan oma pead ise kõige olulisemaks enda muusiku ise pidevalt midagi üle-riigilist, siis sellest mulle valdkonna tegijatele – pärimus- ja rahvamuusiku­ Miks muusika õppimine on üldse vajalik? karjääris? piisabki. tele. Üldiselt tunnen end selles valdkonnas nagu Mulle on muusika õppimine olnud täiesti loo­ Olen erinevaid pille mänginud oma elus ligi 40 kala vees. Elan kaasa meie pärimusmuusikutele muomane valik, ei ole mul sellega olnud kunagi aastat, sellest rohkem või vähem ka lavalaudadel. Soovita! Keda võiksime peale Sinu enda veel maailmas. raskusi. Need on minu kingad, milles astun. Eriti Teen seda siiani. Ent lavamuusikuks olemine ei kuulata? Sinu õpilaste hulgast või laiemalt. on mind köitnud muusikateooria. Ja muusikatar­ ole minu hingeteema. Olen hingelt pedagoog, Kui satute Fb-sse, siis otsige sealt üles Mooste Mida tarbid päevauudistest? kuste edasi õpetamine. Kaasaegsed aju-uurin­ mõtestaja, metoodik, koolijuht. Pean oma suu­ Rahvamuusikakooli lehekülg ning kuulake, mida Ainult positiivseid uudiseid. Ülejäänu lasen kerge gud on selgelt tõestanud, mida muusikaõpingud rimaks saavutuseks oma rahvamuusikakooli loo­ ja kuidas me üheskoos teeme. Meie pillilapsed vaevaga nii silmist kui kõrvust mööda. noore inimese võimetega teevad. Minu suureks mist, teistmoodi vaatega õppekava kirjutamist on võitnud vabariiklikke pärimusmuusikute kireks on ka täiskasvanuharidus – muusikat ei ole koolile ning selle kõige eestvedamist. Mooste võistumängimisi, meie koolis õpib nt vabariigi Mida ma küsimata jätsin? Küsi ise ja vasta ka! kunagi hilja õppida, see on valdkond, kus igaüks Rahvamuusikakool on juba 9ndat aastat tegut­ Aasta Kandleõpilane 2020, meie kooli poistebänd Kuidas olla õnnelik? Lihtsalt olla, panustada, saab end proovile panna. Tehke muusikat ja te semas. Näen iga päev omi ideid meie ühistes saavutas hiljuti noorte pärimusbändide konkur­ teha ise, teha seda, mida õigeks pead, kaasata, püsite igavesti noored! tegevustes peegelduvat. See on võimas tunne. sil publikulemmiku tiitli. Ja seda lisaks kõigele olla õnne kohaloluks valmis. 8 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht NOVEMBER 2020

Finaalivastaseks oli Viimsi MRJK naised, kes lunastasid enesele pääsme kõrgeima koha mängule, alistades poolfinaalis Valga Warriori. Ka finaalmäng peeti loosi tahtel Viimsis, kuhu Sportlikud naised Vändras olid kohale sõitnud vändrakatele omased ja suurepärased fännid, kes ei lasknud ennast vih­ masajust häirida ja nautisid naiste Rahvaliiga finaali. Kogu hooaja vältel elas omadele kaasa ohtralt pereliikmeid, sõpru, elukaaslasi ja lapsi. Kodusel mängul Keilaga oli staadionile kogune­ nud pea sajaliikmeline toetajaskond, mis näitab meie kogukonna ühtekuuluvust. Kuid finaalist. Kahjuks pidid Vändra naised tunnistama vas­ tase 2:0 paremust. Palju segadust valmistas meie mängijatele tavainimesele lauljana tuntud Inger, kes oma nooruspõlves esindanud koguni riiki, mängides erinevates noortekoondistes. Võib julgelt väita, et tema mänguoskus ei ole keh­ vem kui lauluhääl, mis jälle omakorda on tore ja näitab ära, et Rahvaliiga ongi just koht kõigile oma armastatud alaga tegelemiseks. Kaotusest finaalis aga ei lastud ennast häirida, sest oli jõu­ tud välja kahe parema sekka vabariigis. Sellest ei osanud unistada ei treenerid, toetajad ega ka kõige vähem naised ise. See oli suurepärane Üleval vasakult: treener Rein Kontus, Lisandra Nurmesalu, Ly Rässa, Reilyka Neerut, Ruth Sahin, Merit Eier, Evely Metsniit, saavutus ja mängu lõppedes olid naistel käed Birgit Tiismaa, Grete Ojala, Jaanika Peterson, Anneli Soosaar, Heleri Vesik, Taire Ojala, võistkonna esindaja Kristel Lepik taevapoole ja joosti emotsioonide virvarris üks­ All vasakult: Monica Raaga, Triin Sutt, Kristin Krais, Liisa Soosaar, Cätlin Pärnala, fänn Mirell Raaga, Airin Laasma, teist kallistama ja õnnitlema. Oli vägev hooaeg! Katrin Juro, Teele Kaljulaid, Maive Runtal Jalgpallimängudel osalemine on väga tähtsal kohal. Samas on üks kohustus juures, mis tuleb Pisikesest sõpradevahelisest naljast sai alguse Rahvaliiga oli sel hooajal jaotatud kolme ala­ tundma. Võite kogunes 5 ning vastasega viiki ära mahutada tänapäeva kiiresse elutemposse. järgmine lugu: ühel ilusal päeval ajasid aktiiv­ gruppi piirkondade kaupa, kus kokku osales mängiti 4 korral. Siinkohal tuleb ära märkida, et Mängudel osalemine tuleb millegi arvelt, olgu sed Pärnumaa naised kokku grupi õrnema soo suisa 17 naiskonda. Peagi selgusid ka Vändra iga vastasega alagrupis mängiti 3 korda. Sõltuvalt selleks lapsed, elukaaslased, eraelu, töö, õpingud esindajaid, kes soovisid teha jalgpalliharjutusi ja naiste alagrupi vastased, kellega tuli mõõtu loosist, kas 2 korda võõrsil ja 1 kord kodus või jne. Ei saa märkimata jätta, et igal mängul osales proovida nahkkera väravasse ajada. Kui treenin­ võtta. JK Vändra Vaprus naiste alagrupivas­ 2 korda kodus ja 1 võõrsil. Alagrupi võitjatena Vändra naiskonnas ca 20 naist, kes olid valmis gute eelduseks oli kümne huvilise kohaletulek, tasteks olid järgmised võistkonnad: Keila olid naised taganud pääsu Rahvaliiga poolfinaali. võistlustulle astuma. siis treeneritelegi üllatuseks kogunes naisi esi­ JK Naiskond, FC Estonian Business School, Poolfinaali vastaseks osutus Lõuna-Eesti nais­ Naiskonnas kapteni rolli kandev Monica mesele treeningule ca 25. Lepiti kokku, et koos Raplamaa Rahvanaiskond. Rahvaliigas toimu­ kond Tartu JK Welco Naiskond, kes eelmisel Raaga: „Vändra naiskond on üks kirju ja mit­ hakatakse käima korra nädalas, kuid peagi oli vad kohtumised lepitakse vastasega kokku ning (2019) aastal saavutas üldarvestuses II koha, mekülgne seltskond harrastajaid. Kokku saadi selge, et sellest jääb kõigile vajaka ning 2–3 har­ omavahel pannakse paika mängijate arv väljakul jäädes finaalis alla Viimsi naistele. selleks, et teha igapäevaelu kõrvalt midagi, mis jutuskorda on just paras. Esimene aasta möödus ja mänguaeg. Tartumaa esindusega jäi mängu normaalaeg paneb silma särama ja südame kiiremini põk­ peamiselt trennides käimisega. Vähestel korda­ Kui hooaja eel võeti enesele eesmärgiks viiki (1:1) ning see tähendas penaltiseeriat. suma. Esimest hooaega alustati suure tuhinaga del pandi ennast proovile ka võistlussituatsioo­ tunda jalgpallimängust rõõmu, siis ajapikku Penaltiseeria oli jällegi Vändra naiste jaoks uus ning hooaja lõpp näitab, et tahtejõust puudu ei nides. Võistlustel osalemine on tähtsal kohal, kasvas isu, millest kujunes välja tõsine sport, kus kogemus, mille võrra peagi rikkamaks saadi. Oli jäänud.“ sest siis tulevad kõige paremini välja miinused ja armu ei antud ühegi sentimeetri eest väljakul stressi, pisaraid, pettumust, embamist, ergu­ Hoidke pöialt ja elage kaasa meie suurepäras­ plussid. Plusse on võimalik treeningutega edasi ning võideldi alati lõpuni, et algul tähtsusetuna tamist – emotsioonid, millega tuli hakkama tele ja osavatele naistele, sest uuel aastal on või­ arendada ning miinustega tuleb tööd teha, et tundunud punktid ikka kindlalt koju tuua. Ala­ saada. Vändra naised tulid nende emotsioo­ malus naiskonda näha uuesti väljakule jooksmas! need ka plusspoolele üle liiguksid. grupist väljusid meie naised, eneselegi ootama­ nidega paremini toime ning väravavahi kindel Naiskonna treenerid Staažikas aasta selja taha jäetud, otsustati tult, kindlate liidritena. Vändra naised ei pida­ töö ja mängijate oskuslikult löödud pallid viisid Rein Kontus ja Ranet Lepik teisel aastal juba mõõtu võtta naiste Rahvaliigas. nud kordagi alagrupimängudes kaotusekibedust käesoleva aasta finaali just meie tubli naiskonna.

Kostüümikomöödia ja muud tegemised Kergu koolis Kergu kooli õppeaasta algas sel korral põlvkon­ on vaataja silmades, siis otsustasime ühiselt, et dadevaheliste erimeelsuste klaarimisega. Nimelt me kõik olime väga ilusad. juhtisid meie üritust Lisanna, tema nooruke ema Viimaks jõudis kord kantripäevani, mil lisaks Berit ja täpselt sama noor vanaema Meribel. kauboidele kappasid majas ringi ponid ja kepp­ Õnneks said kõik omavahel lepitatud, avaaktus hobused. Õnneks olime osavad lasso viskamises peetud ning 3 uut preilit esimesse klassi vastu ja kõik kabjalised said püütud ning dresseeritud võetud. Et igapäevane koolielu rutiinseks ja iga­ suksudega takistussõidud sõidetud. vaks ei muutuks, toimusid meil 3 kuu jooksul Kuna sügisilmad olid uskumatult ilusad, teemateisipäevad. Alustasime teksapäevast, mil tegime vahepeal matka oma auväärse 400-aastase kogu maja omandas sinaka teksavarjundi. Järg­ vanahärra Pädametsa tamme juurde. Kõmpisime mise korra dress code oli koledad riided. Kuna kokku 9 km. Tänu lõkke- ja viineripeatustele me juba inetud välja nägime, siis tegelesime ka lõpetasime oma matka sama liikmete arvuga, koleda tegevusega – käisime sõidutee äärest nagu alustasime. Võib-olla oli mõni varvas villi miniprügi korjamas. Saagist enamuse moodus­ võrra rikkam ja kehad kalorite võrra vaesemad, tasid suitsukonid, mis suutsid peaaegu ääreni aga meeleolu oli küll kõigil hea. Lisaks toredatele tuuseldades. Valmistuti vanavanemate riideka­ Meie peaaegu viimane teemateisipäev oli täita 3-liitrise purgi. Tulemuseks saime ilusad elamustele ja värskes õhus viibimisele õppisime pis leiduvate riiete päevaks. Sel päeval tundus tuduriiete päralt. Kohal olid Unematid, Une­ puhtad teeperved ja lootuse, et ehk enam nii märjast metsast kuivi oksi lõkke jaoks leidma koolis kõik tavaline, ainult õpilased ja õpetajad katid, kaisukad ning tekid, padjad. Püüdsime palju sigaretiotsi ei maandu autoaknast murule. ning ise oksarao otsas vorsti parajalt krõbedaks olid justkui eelmisest sajandist välja astunud. siiski ärkvel püsida ja kõik vajalikud koolitükid Järgmisena said kõik ette näidata oma vär­ küpsetama. Meie ürituse muutis eriti lõbusaks asjaolu, et ära teha. vilised sokid. Ruulisid nii täpid, ruudud kui ka Vaevalt saime matkalt naasta, kui juba oli samal päeval sattusid meile külalised, kes meie Ja jõudiski kätte meie kostüümikomöödia triibud. Leidus paarilistega sokke, aga ka üksik­ aeg õpetajate päeva kallale asuda. Seda päeva kampa pisut veidral pilgul jälgisid. Aga tõelisele finaal – mardikarneval. Meile tulid külla Mart üritajatest põlvikuid. Peale varvaste ettenäita­ tähistasime traditsiooniliselt – õpetajatest said eestlasele kohaselt ei hakatud midagi küsima. Ja Imbi, karu Eevi ja sokuke Iivi. Tantsule, trallile ja mist järgnes peakattepäev. Kuigi isiklike parukate 6. klassi teismelised oma tempude ja vempudega kui ei küsita, ei saa ju miskit vastata ka. Siit siis rahvamängudele lisaks selgusid ka meie teema­ (juuste) näol olid kõigil pead viksilt kaetud, jäi ning kuuendikest päheseatud krunnidega ontli­ meie külalistele pisut hiline selgitus – igapäeva­ teisipäevade võitjad. Ühepunktilise paremusega sellest siiski väheks. Koolimajas liikus sel päe­ kud pedagoogid. Kõik sujus suurepäraselt, kuid selt me näeme siiski pisut kaasaegsemad välja. esimese klassi ees pälvis Kergu kooli rändkarika val ringi hulgi nokamütse, tutimütse, kaabusid, päevast kokkuvõtet tehes selgus, et maailmas Et pisut maailmapilti avardada, suundusime 5. klass. Suur aitäh kõikidele vanematele, kes jak­ kübaraid ning isegi kanad ja konnad olid leidnud on siiski miljon paremat elukutset kui õpetaja vahepeal pealinna, kus külastasime KIKi projekti sasid kõik esmaspäevad lastele uued garderoobid tee mõne lapse kupli otsa. oma. Ei tea, kas ühe päevaga ei saanud noored raames Tallinna loomaaeda, et tutvuda troopika välja võluda, ning õnnesoovid võitjatele! Pisut veidratele garderoobidele järgnes pedagoogid veel õpetaja ameti võludest sotti või ja polaaralade loomadega. Edasi suundusime pil­ Selleks sügiseks on meil kõik kostüümid esit­ lõpuks ka ilusate riiete päev. See tekitas taas eri­ rikkusid nende pedagoogilise tuleviku pisut üle­ vepiirile Tallinna teletorni, et oma silmaga üle letud ning nüüd on aeg pisut hinge tõmmata, meelsusi põlvkondade vahel. Mis on ilus ema meelikud vanemaealised kuuendikud. vaadata, kui ilus ja tuuline on meie Eestimaa. õppida ning jõuluajaks valmistuda. jaoks, ei saa ju olla ilus tütre jaoks. Seega olid Sügisese koolivaheaja veetsid mitmed lap­ Õnneks olime äsja kõhud Kolu kõrtsis korralikult Tiina Lelov esindatud eri ajastud ja eri stiilid. Aga kuna ilu sed vanavanemate riidekapi avarustes ringi täis söönud, nii et lendu ei läinud keegi. Kergu Lasteaed-Algkooli õpetaja NOVEMBER 2020 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 9

PUHHID TÄNAVAD Vändra lasteaia Puhhide rühm tänab lapsevanem Peep Pärnoja, kes asendas mängumaja aknaaugul vineertahvli C. R. Jakobsoni Talumuuseumi klaasiga. Peep võttis kätte, tõi tööriis- tad ja klaasi ning töö sai tehtud. Nüüd tegemised jõulukuul paistab jälle valgus korralikult sisse ja 13. detsembril kell 12-15 ootame Carl Robert Jakobsoni maja välisilme on kohe palju parem. Talumuuseumi veskisse osa saama talupere jõulueelsetest Aitäh, Peep! toimetamistest. Teine tänu läheb lapsevanem Uurime üheskoos, millised olid vanal ajal jõulueelsed tegemi­ Triin Sarapikule, kes organiseeris sed. Millal algas jõuluaeg? Mida jõuluajal söödi ning millised kõrvitsate kogumise Tallinna loomaaiale. Vanemad tõid kõrvitsad olid jõuluehted? Nendele ja paljudele teistelegi küsimus­ lasteaeda, Triin tellis DPD kulleri järele, tele otsime vastuseid. Küpsetame veskiahjus pühadeleiba, sellega kulus tal natuke närvirakke, teeme ürdivõid, külastame laudas loomi ning meisterdame kuid lõpuks sõitsid kõrvitsad siiski Jakobsoni saunamajas jõuluehteid. Osalustasu 8.00 €, alla Tallinnasse. Aitäh, Triin! 3-aastased on tasuta. Puhhide rühma õpetaja Urve Jürjets Kell 13–14.30 võimalus sõita hobusega. Hind 3.00 € Info ja registreerimine muuseumi telefonil 58 6000 25 või e-postil kurgja@memu.ee PÄRNU HAIGLA VERETALITUS Inge Sipelga KUTSUB VERD LOOVUTAMA C. R. Jakobsoni Talumuuseumi perenaine 15.12 ja 29.12.2020 VÄNDRA KULTUURIMAJJA kell 9.00–11.30 Kaasa võtta sõbrad, hea tuju ja isikut tõendav dokument Jääme teid kõiki ootama! Lisainfo 4473 253

EELK Vändra Martini Kirikus

Advendiaja KINNISVARA jumalateenistused Ilusat jõuluootust! armulauaga Rahulikke Jõulupühi! Ostame talumaja koos metsa või põl- pühapäeviti kell 11 lumaaga. Hooned võivad vajada põhja- Rohket Jumala õnnistust likku remonti. Telefon 5666 9006 ja tervist uuel aastal! 24. detsembril kell 16 OÜ Vändra ostab ja rendib põllumaad. PÜHA JÕULUÕHTU EAÕK Vändra Ap. Peetruse-Pauluse kogudus Info tel 506 0938, 510 9008 JUMALATEENISTUS [email protected]. tänab kõiki abilisi ja annetajaid Kaasa teenib koguduse naiskoor OÜ Viljamaa ostab ja võtab rendile põl- Jõulujumalateenistus lumaad Vändra vallas. 31. detsembril kell 11 26. detsembril kell11.00 [email protected] tel 56 482 492 aastalõpu jumalateenistus armulauaga OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllu- maad. Tel 50 45 215, 51 45 215, Õpetaja Ants Kivilo [email protected] tel 5396 0574 MITMESUGUST Rahulikku jõuluaega kõigile! Jaani Trahter üürib välja saunaruumi basseini ja eesruumiga (mahutab ca 10 inimest). Sobib ka peredele. Tel 5868 2171

Massaaž soodsa hinnaga Vändras. Tel 5554 7692 Elena.

Ostan VANAVARA - Tarbeklaasi tooted, mööbel, dokumendid, fotod, mängu- asjad, nõud, tööriistad, ehted, kunst, mootorrattad ja palju muud! EELK Ardo, 56 07 85 79 Pärnu-Jakobi kogudus Koristan Teie territooriumi risustavast 06.12 kl 14 2. advendi jumalateenistus armulauaga vanarauast. Viin ise ära. Hind kokkulep- 13.12 kl 14 3. advendi jumalateenistus armulauaga pel. Tulen kohale iga ilmaga. 20.12 kl 14 4. advendi jumalateenistus armulauaga Tel + 372 5851 7174 24.12 kl 15 Jõuluõhtu jumalateenistus (kuni 150 inimest) kl 16.30 Jõuluõhtu jumalateenistus (kuni 150 inimest) kl 18 Jõuluõhtu jumalateenistus (kuni 150 inimest) 25.12 kl 14 1. Jõulupüha jumalateenistus armulauaga Mis tulema peab – see tuleb. 27.12 kl 14 Jumalateenistus armulauaga Kellel saab otsa aeg – see läheb. 31.12 kl 18 Vana-aasta jumalateenistus Minnes võtab ta lambist tule *Jumalateenistusel osalemisel on kohustuslik kanda maski. ja süütab taevasse tähe. VALDO PAARA TAIMO SAMMAL LEIDA TÄHEPÕLD ** Kui tunned, et oled haige, püsi palun kodus. 26.09.1934 – 17.11.2020 13.11.1966 – 12.11.2020 22.01.1941 – 27.10.2020 Mälestame endist JUHAN NUUT VAIKE RAAP JUTA TEKKU Koguduse kantselei avatud T, K, R 10.00 - 14.00 kolleegi 7.11.1942 – 17.11.2020 7.06.1924 – 20.11.2020 25.09.1941 – 27.10.2020 Kantselei telefon 44 64 650, 54516999 Sekretär Sigrid Reimets MILVI JÕEMETSA ARNO MAIDLA HILDA TOOTS MILVI JÕEMETS 6.02.1944 – 9.11.2020 4.04.1926 – 7.11.2020 12.08.1942 – 16.11.2020 Kalmistuvaht Aira Safronov +372 53964729 avaldame Hooldajaõpetaja Kristiina Jõgi +372 5300 7075 HARRI SAI RITA KONTUS IMBI JÕGI kaastunnet omastele. 9.07.1946 – 22.10.2020 28.08.2020 – 6.11.2020 12.04.1946 – 20.11.2020 Diakon Jane Vain +372 5451 6999 REIN PÕLDVE PILVI KAAS AILE ARTEL 25.07.1960 – 10.11.2020 12.11.1934 – 4.11.2020 3.06.1949 – 27.10.2020 Tootsi Kultuuri- ja Spordikeskuse ning Tootsi Halduskeskuse AIVAR AHLI MALLE RUDAKOVA TIINA LIPP kollektiiv 13.08.1960 – 11.11.2020 29.12.1936 – 27.10.2020 28.11.1949 – 22.10.2020 10 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht NOVEMBER 2020

Õnne ja tervist, sünnipäevalapsed!

VELLO KUTSAR 10.12 93 LAINE JAANSON 1.12 92 AINO LÜLL 5.12 92 ELLI SOOSALU 20.12 92 ENDEL KIVISALU 27.12 92 MILDA VESKIMÄE 2.12 85 ELFRIDA VIHTRE 22.12 85 SALME KARU 7.12 80 MEIDA VALLIVEERE 13.12 80 ÕILME USTAV 15.12 80 AINO HEIDEMANN 23.12 80 TÕNU TIISMAA 28.12 80 KAAREL ROHTSALU 1.12 75 KATRIN JÕEMETS 2.12 75 MART MÖLDER 7.12 75 Võtan vastu tellimusi HELLE RAIDMA 11.12 75 ILMA SEPANDI 12.12 75 TOIDUKARTULITELE MARE JAANISTE 19.12 75 Kojuvedu. KALJU PINN 19.12 75 TIIU METSLA 25.12 75 Tel 52 05 578 TIIU PAJUMÄE 2.12 70 Silver MAIRE VAHERNA 6.12 70 MAIVI JEGONJAN 8.12 70 ELMAR TREIT 13.12 70 BORISS PAVLOV 16.12 70 ERIKA TUISK 16.12 70 ÜLO KOHV 28.12 70 LEA AASMAA 29.12 70 AIME TAMPU 29.12 70

Sündis maailma väikene ime, sai endale päris nime, oma päikese, tähe ja tee, paikse paiga kahe südame sees...

Annika Rahuoja ja Steven Põderi perre sündis 9. novembril poeg Keven Kenneth Põder.

Metsade keskkonnasõbraliku majandamise korraldamine, Kinokava Vändra kultuurimajas pressport ku m tsu metsaomanike teadmiste täiendamine ja esindamine nende Co b huvide kaitsel. Pühapäev, 29. november • kell 18.00 „Hüvasti NSVL“ (draama, komöödia) Pühapäev, 6. detsember kell 14.00 „Hüvasti NSVL“ (draama, komöödia) Metsaühistu on 18.-19. MISPO TALVEMARATON • • kell 17.00 „Jõulud džunglis“ (seiklus, kogupere) metsaomaniku 4. - 5.12.2020 a. Start Vändra staadioni kõrval. M Pühapäev, 13. detsember www.mispo.ee e e l esimene partner a • kell 18.00 „Jõulud džunglis“ (seiklus, kogupere) d j a a l t Pühapäev, 20. detsember metsa majandamisel , e d Pandeemia tõttu jääb ära, p kell 14.00 „Öölapsed“ (komöödia) ip õ • l lo toimub järgmisel aastal.e m al Pühapäev, 27. detsember , s ig au y • kell 18.00 „Öölapsed“ (komöödia) n, afterpart Kinopileti hind 5 eurot; õpilane, pensionär 4 eurot MTÜ Ühinenud Metsaomanikud pakub teenuseid nii oma Kinokavas võib tulla muudatusi! liikmetele kui ka teistele metsaomanikele.

• Metsandusalane konsultatsioon

• Kõikide metsakinnistuga seotud tööde korraldamine Metsakeskus.ee • Jahinduslepingud Ilusat advendiaega! Ostame kasvavat metsa, põllumaad • Metsa sertifitseerimine ja metsakinnistuid hinnaga kuni 10 000 eurot/ha. www.eestimetsad.ee [email protected] Kinnistud võivad olla tehtud raietega +372 516 7650 Leia meid facebookist või asetseda piiranguvööndis. Tel: 56 111 900

Järgmine Valla Teataja ilmub enne jõulupühi – 22. detsembril. Jõulusoovid, artiklid, reklaamid, teated jne palun saata hiljemalt 10. detsembriks [email protected] VALLA TEATAJA Hind 50 senti või võtta ühendust tel 55 986 950. Toimetusel on õigus vajadusel kaastöid lühendada ja redigeerida. Toimetaja Õie Kuusk, küljendus-kujundus Marek Lillemaa (Saarakiri OÜ), trükk AS Pajo.