Kinnitatud Valjala Vallavolikogu 03.märtsi 2016.aasta määrusega nr 4

VALJALA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015—2026

Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ...... 4 2 OLUKORRA KIRJELDUS ...... 5 2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed ...... 5 2.1.1 Veemajanduskava ...... 5 2.1.2 Omavalitsuse arengukava ...... 6 2.1.3 Planeeringud ...... 7 2.1.4 Vee erikasutusload ...... 7 2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ...... 9 2.1.6 Reovee kogumisalad ...... 10 2.2 Keskkonna ülevaade ...... 10 2.2.1 Üldandmed ...... 10 2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus ...... 14 2.2.3 Põhjavesi ...... 14 2.2.4 Pinnavesi ...... 16 2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade ...... 17 2.3.1 Lühiülevaade ...... 17 2.3.2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse kasutajad ...... 19 2.3.3 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime ...... 20 2.3.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine ...... 21 2.3.5 Veetarve ja veeheide. Müügi- ja tootmismahud. Veekadu. Infiltratsioon ...... 22 2.3.6 Kokkuvõte ...... 25 2.4 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel ...... 25 3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ...... 28 3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ...... 28 3.1.1 Tuletõrje veevarustus ...... 29 3.2 Sademeveekanalisatsioon ...... 29 3.3 Asulapõhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade ...... 29 3.3.1 Valjala alevik ...... 29 3.3.2 Sakla küla ...... 33 3.4 Kokkuvõte valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektidest ...... 34 3.5 Ühisveevärki ja -kanalisatsiooni teenindav ettevõte ...... 35

2(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

4 ÜVK ARENDAMINE ...... 39 4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused ...... 39 4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine ...... 40 4.3 Vee-ettevõtluse areng ...... 40 4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos ...... 41 4.5 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade ...... 43 4.5.1 Valjala alevik ...... 43 4.5.2 Sakla küla ...... 44 4.6 ÜVK arendamise kokkuvõte ...... 44 5 FINANTSANALÜÜS ...... 45 5.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused ...... 45 5.2 Finantsprognoos ...... 46 5.2.1 ÜVK-teenusmahud ja -teenustariifide prognoos ...... 46 5.2.2 Veemajanduse tegevustulude prognoos ...... 48 5.2.3 Veemajanduse tegevuskulude prognoos ...... 49 5.2.4 AS Veevärk veemajandusalased kohustused ning ÜVK-teenuse pakkumiseks vajalik põhivara ...... 50 5.2.5 AS Kuressaare Veevärk veemajandusalane jätkusuutlikkus Valjala vallas ja krediidivõimelisuse analüüs ...... 50 5.2.6 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna taskukohasus ...... 52 6 LISAD ...... 56 6.1 Vee-ettevõtja määramise otsus ...... 6.2 Puurkaev-pumplate tehnoloogilised skeemid ...... 6.3 Joogiveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis) ...... 6.4 Reoveepuhastite tehnoloogilised skeemid ...... 6.5 Heitveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis) ...... 6.6 Sotsiaalmajandusanalüüsi arvestustabelid ...... 6.7 Finantsanalüüsi arvestustabelid ...... 6.8 Joonised ...... 6.9 Kooskõlastused ......

3(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

1 SISSEJUHATUS

Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK arendamise kava) on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut järgneval 12 aastal. Antud töös käsitletakse neid valla piirkondi: 1. mis jäävad keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud reoveekogumisalasse; 2. kus on käesoleval hetkel olemas ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteem. Arendamise kava käsitleb järgnevate asulate ühisveevärgi ja/või –kanalisatsioonisüsteeme ning nende arenguperspektiive: - Valjala alevik (Valjala reoveekogumisala, reg. kood: RKA0740388); - Sakla küla. Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse korraldamine Valjala valla asulates peab toimuma kooskõlas käesolevas ÜVK arendamise kavas fikseeritud tingimuste ja nõuetega. Käesolev Valjala valla ÜVK arendamise kava on kooskõlas valla arengukavaga, üldplaneeringuga ning muude õigusaktidega. ÜVK arendamise kava koostamisel osalenud meeskond: Valdo Liiv projektijuht; Kadi Rajala-Pihl tehniline konsultant; Kadri Mäsak finantskonsultant.

4(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

2 OLUKORRA KIRJELDUS

2.1 Arendamise kava koostamiseks vajalikud lähteandmed

Arendamise kava koostamisel on kasutatud andmeid järgmistest allikatest: Normdokumendid ja õigusaktid: - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus; - Veeseadus; - Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded; - EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; - EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk; - EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk. Infoallikad: - Maa-ameti kodulehekülg: geoportaal; - Keskkonnaameti kodulehekülg: keskkonnaregistri avalik teenus; keskkonnalubade infosüsteem; - Valjala valla kodulehekülg; - Terviseameti kodulehekülg: vee terviseohutuse infosüsteem; - Statistikaameti andmebaas; - Rahvastikuregistri rahvastikuandmed. Arengudokumendid: - Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava; - Saare maakonna arengustrateegia 2020, 2014; - Valjala valla arengukava 2012-2020; - Valjala valla eelarvestrateegia 2015-2018; - Valjala Vallavalitsus/ERKAS Pärnu Instituut OÜ: Valjala valla üldplaneering, 2009/2011; - Alkranel OÜ: Valjala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, 2007-2010 - Valjala valla ÜVK arendamise kava aastateks 2003-2015, 2003. Teostusjoonised: - Nordecon Infra AS, töö nr TJ-873: Lõuna- vee- ja kanalisatsioonirajatised. Valjala keskus. Valjala alevik, Valjala vald, Saaremaa. Vee- ja kanalisatsioonitrassi teostusjoonis, 2009; - Nordecon Infra AS, töö nr TJ-873: Lõuna-Saaremaa vee- ja kanalisatsioonirajatised Sakla küla, Valjala vald, Saaremaa. Vee- ja kanalisatsioonitrassi teostusjoonis, 2009;

2.1.1 Veemajanduskava Valjala vald jääb Lääne-Eesti vesikonna territooriumi koosseisu ja valla territooriumil vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimine toimub kooskõlas Lääne-Eesti veemajanduskavaga. Veemajanduskava on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a korraldusega nr 118. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtutakse nii veeseadusest kui ka EL-i veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ).

5(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Veemajanduskava annab ülevaate inimtegevuse mõjust veele, veekogude seisundi hinnangutest, vee kasutuse majandusanalüüsist, vee majandamise eesmärkidest ja eesmärkide elluviimiseks ette nähtud meetmekavast. Käesoleva arenguprogrammi koostamisel on arvestatud Lääne-Eesti veemajanduskavaga. Veemajanduskava elluviimist koordineerib Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon. Lääne–Eesti veemajanduskavas on Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamisega seotud järgmised punktid:  Joogivesi. Joogivee vastavusse viimine direktiiviga 80/778/EMÜ (parandatud 98/83/EÜ) ja Eesti õigusaktidega (üle 50 ühisveevärgi kasutajaga asulates) toimub kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava alusel. Valjala vallas vastab joogivee kvaliteet kehtestatud nõuetele, mistõttu veesüsteemi rekonstrueerimist ja laiendust arengukavas ette ei nähta.  Põhjavee reostuskaitstus. Saare maakonna ühisveevärkide puurkaevud saavad oma vee põhiliselt Siluri põhjaveehorisondist. Õhukese pinnakatte või selle puudumise tõttu on Saaremaa põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud või täiesti kaitsmata. Joogivee kvaliteet on otseselt mõjutatud maapinnalt infiltreeruva vee kvaliteedist ning esineb just bakterioloogilise saastumise oht.  Vooluveekogud. Valjala valla alale jääb kolm suuremat vooluveekogu, milleks on Lõve jõgi, Kuke peakraav, Tõre peakraav, Maadevahe jõgi. Kuke ja Tõre peakraavi seisundit on hinnatud veemajanduskavas heaks, Lõve ja Maadevahe jõe seisundit, aga kesiseks. Lõve jõe peamiseks probleemiks on suudmeala kinnikasvamine, mis takistab kalade kudema tulemist. Maadevahe jõel seisund on kesine ulatusliku jääkreostuse tõttu, mille tingis 1959-1993 aastatel seal töötanud Maadevahe bituumenibaas. Veemajanduskavas on seatud eesmärgiks parandada nii Lõve kui ka Maadevahe jõgede seisundit 2021. aastaks heaks.

2.1.2 Omavalitsuse arengukava Valla arengukava on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest lähtuvalt kohustuslik omavalitsuse lähiaastate tegevusi kavandav arengudokument, mida viiakse ellu tegevuskavas sisalduvate tegevuste, projektide ja eelarve kaudu. Valjala valla arengukava on koostatud aastateks 2012-2020, see kinnitati Valjala Vallavolikogu poolt 27.12.2012 määrusega nr 16. ÜVK arendamise peamine eesmärk valla arengukavas on, et oleks tagatud vallaelanike kvaliteetse joogiveega varustatus, reovee kohtkäitlemise seadmete nõuetekohane ehitus ja liitumus ühiskanalisatsiooniga. Tegevused selle saavutamiseks on järgmised: 1. Jätkata ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaarendamist uutes piirkondades: - Valjala alevikus jätkata reoveekogumisalal asuvate kinnistute omanike liitumist ühiskanalisatsiooniga; - Jätkata ühisveevärgi väljaarendamist Sakla ja Tõnija külas. 2. Toetada puurkaevude puurimist külades. Valjala alevikus on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga tänaseks liitunud ca 92% elanikest ja Sakla külas ca 38% elanikest. ÜVK-ga mitteliitunud majapidamised kasutavad lokaalseid puurkaeve ja kogumismahuteid ning neil puudub reaalne huvi liituda, mistõttu käesolevas ÜVK arendamise kavas täiendavaid investeeringuid (va asendusinvesteeringud) veemajandusse ei planeerita.

6(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Puurkaevude puurimist külades on planeeritud toetada hajaasustuse programmi raames, kus toetust saavad taotleda üksikmajapidamised, mistõttu nimetatud tegevus ei ole käsitletud ÜVK arendamise kava koosseisus.

2.1.3 Planeeringud

2.1.3.1 Üldplaneering

Valjala Vallavolikogu 07.06.2011.a määrusega nr 6 kehtestati Valjala valla üldplaneering. Üldplaneeringu peamine ülesanne oli määratleda valla ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate ja perspektiivsete ressursside parima kasutusviisi. Valla huvi on luua läbi mõtestatud ruumiplaneerimise võimalused valla arenguks, et kindlustada elanikele elu- ja töökohad, teenindus, hea elukeskkond ning ettevõtjatele võimalikult hea ettevõtluskeskkond.

2.1.3.2 Detailplaneeringud

Detailplaneering on planeering, mis koostatakse asula territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele.

Valjala vallas on ÜVK-ga piirkondades viimase 5 a jooksul kehtestatud 1 detailplaneering.

Tabel 1. Aastatel 2010-2015 kehtestatud detailplaneeringud Valjala valla ÜVK alal Asula Valjala alevik Nimi Valjala Maalinna maa-ala detailplaneering Koostaja OÜ Guru Projekt Kehtestamise 29. juuni 2010 nr 13 aeg Valjala maalinna üldkommunikatsioonide, juurdepääsutee, parkla, terviseradade, infotahvlite korrastamine, elektriliitumine, külastuskeskuse Iseloomustus hoone, väikerajatiste, lõkkeplatsi, välisvalgustuse asukohtade ning vaadete avamise lahendamise ja maalinna kui turismiobjekti atraktiivsuse tõstmine Seotus ÜVKga Seotus ÜVKga puudub

2.1.4 Vee erikasutusload 2015.a novembri seisuga kehtis Valjala vallas 3 vee erikasutusluba ja 2 vee erikasutusega seotud keskkonnakompleksluba, mis on väljastatud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni poolt. Tabel 2. Vee erikasutusload Kehtivuse Kehtivuse Vee erikasutuse Loa reg.nr Vee erikasutaja algus lõpp piirkond AS Kuressaare Veevärk, L.VV/323524 1.08.2013 31.07.2018 Valjala alevik 10083079

Valjala Põllumajanduslik OÜ, L.VV/326166 1.07.2015 tähtajatu küla 10053204

7(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Kehtivuse Kehtivuse Vee erikasutuse Loa reg.nr Vee erikasutaja algus lõpp piirkond Valjala Seakasvatuse OÜ, L.VV/326248 1.07.2015 tähtajatu Aru küla 10123034

Tabel 3. Keskkonnakompleksload Kehtivuse Kehtivuse Vee erikasutuse Loa reg.nr Vee erikasutaja algus lõpp piirkond Valjala Seakasvatuse OÜ, KKL/324312 2.01.2014 tähtajatu Jööri küla 10123034

Valjala Seakasvatuse OÜ, KKL/317782 3.12.2012 tähtajatu Sakla küla 10123034

Keskkonnalubadega on lubatud põhjaveevõtt Valjala vallas järgmine: Tabel 4. Lubatud põhjaveevõtt Lubatud Puurkaevu Veehaarde Põhjavee- Vee erikasutaja veevõtt katastri nr nimetus kihi kood (m³/a) AS Kuressaare Veevärk 12217 Valjala keskuse pk S -- Silur 48 000 AS Kuressaare Veevärk 12628 Valjala meierei pk S -- Silur 48 000 Valjala Põllumajanduslik 25186 Pihlaka lauda pk S -- Silur 16 560 OÜ Valjala Põllumajanduslik 17227 Tantse lauda pk S -- Silur 3 680 OÜ Valjala Seakasvatuse OÜ 21206 Sakla sigala pk S -- Silur 4 000 Jööri sigala Valjala Seakasvatuse OÜ 12622 S -- Silur 9 672 puurkaev Valjala Seakasvatuse OÜ 12299 Aru sigala puurkaev S -- Silur 3 980 Kokku S -- Silur 133 892 Vee erikasutuslubadega on Valjala vallas kehtestatud järgmised heitvee väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused ning vooluhulgad: Tabel 5. Heitveesuublate lubatud heitveekogused Lubatud Suubla Väljalaskme Vee erikasutaja Väljalaskme tüüp vooluhulk nimetus nimetus (m³/a) AS Kuressaare puhastiga seotud Peti kraav Valjala asula 36 000 Veevärk väljalask Tabel 6. Väljalaskmete lubatud saasteaine sisaldused Suurim lubatud saasteaine sisaldus (mg/l) Väljalaskme nimetus BHT₇ Heljum KHT Nafta pH Nüld Püld Valjala asula 25 35 125 6-9 2

8(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

2.1.5 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava Varasem ÜVK arendamise kava on koostatud aastateks 2003-2015. Käesolevas arendamise kavas on kasutatud selles dokumendis toodud ajakohaseid andmeid ja kirjeldusi. Allolevas tabelis on toodud eelmises arendamise kavas ette nähtud investeeringud ja nende realiseerimise maht. Tabel 7. Eelmise ÜVK arendamise kava realiseeritud maht

Kavandatud tegevused Teostatus Märkused

I etapp (2003-2006) jätkub Valjala veetrasside torude 1. avariiline vahetamine 100% plasttorudega Valjala pumbamajade 2. terashüdrofooride vahetamine 100% membraanhüdrofooride vastu rekonstrueeritakse klientide 3. 100% veemõõdusõlmed rekonstrueeritakse Tõnija 4. Sellest eesmärgist on loobutud korterelamu ühisveevärk ehitatakse Valjala mõlema 5. pumbamaja juurde tuletõrje 100% vesikud Valjala aleviku ühiskanalisatsiooni 6. 100% rekonstrueerimise projekteerimine Mitmekorteriliste elamute 7. veetorustike vahetamine 100% plasttorustikega II etapp (2006-2015) Valjala veetöötlusjaama 1. 100% projekteerimine ja ehitamine Valjala ühiskanalisatsiooni 2. 100% rekonstrueerimine ja laiendamine Valjala aleviku tihedasti asustatud piirkondade liitmine 3. 100% ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga Sakla külas on ÜVK rajatud kortermajadele, ülejäänud osa tegemata. Ei ole plaanis rohkem süsteemi laiendada; Tõnijal, Saklas ja Kallemäel Kallemäe külla on ÜVK rajamisest 4. ühisveevärkide projekteerimine ~18% loobutud; ja väljaehitamine Tõnija küla ÜVK süsteemide rajamiseks koostati eelprojekt, peale mida otsustati ÜVK rajamisest loobuda.

9(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

2.1.6 Reovee kogumisalad Vastavalt veeseadusele on reovee kogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Valjala valla territooriumile jääb üks kinnitatud reoveekogumisala: Tabel 8. Reoveekogumisalad Pindala Koormus Asukoht Reg.kood Nimetus Tüüp (ha) (ie) Valjala RKA0740388 Valjala Alla 2 000 ie 55 551 alevik Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie aladele kehtivad vastavalt veeseadusele järgmised punktid: - Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine; - Reoveekogumisala piirkonnas, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme; - Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2 000 ie, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks eelmisele punktile nõuetekohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett.

2.2 Keskkonna ülevaade

2.2.1 Üldandmed 01.01.2015 seisuga elab Valjala vallas 1 366 elanikku. Valjala valla pindala on 180 km², mis moodustab 7% kogu Saaremaast. Vallas 1 alevik – Valjala ja 32 küla. Valjala vallal on ühine piir , , ja vallaga, merepiiri on vallal 42 km. Tähtsamatest maanteedest läbib valda põhja-ida suunaline Risti--Kuivastu-Kuressaare . Valjala vallas asub kaks sadamat: rannasadam ja Kungla paadisadam.

10(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Joonis 1. Valjala valla asukoht Viimase kümnekonna aastaga on Saare maakonnas suuremad välisõhu ja veekogude saastamise, elanike joogivee kvaliteedi ning jäätmekäitluse korralduse probleemid lahendatud. Looduskeskkonna ebarahuldava seisundi esinemisel on enamasti tegu pärandmõjudega. Valjala vald asub Lääne-Eesti vesikonna Läänesaarte alamvesikonnas. Vesikond või alamvesikond on valgalade majandamise põhiüksuseks määratud üht või mitut valgala koos põhjavee või rannikuveega hõlmav ühes ringpiiris maismaa- või veeala.

11(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Joonis 2. Valjala valla asukoht alamvesikonna kaardil Põhjaveekogumite seisund Saare maakonnas on hea. Pinnaveekogumite ökoloogiline seisund on Lääne-Eesti veemajanduskava (2009) järgi samuti valdavalt hea. Kesise ökoloogilise seisundiga on üksikud vooluveekogud ning Koigi järv. Enamiku neist seisund on osalt kesine seoses omaaegse maaparanduse mõjudega. Lisaks on mõnel juhul jätkuv põllumajanduse haja- või punktreostuse mõju. Saare maakond on ümbritsetud kuuest rannikuveekogumist: väina, lahe, Liivi lahe, Kassari-Õunaku lahe, Väikse väina ja Väinamere rannikuveekogumid. Veekogumite seisund on hinnatud veemajanduskavas heaks va Soela ja Liivi lahe veekogumite oma, mille seisundiklassiks on „kesine“. Kuid 2014 a Keskkonnaagentuuri poolt koostatud hinnangus „Veekogumite koondseisundid 2014“ on hinnatud kõigi Saare maakonna rannikuveekogumite seisundit halvaks. Aastaks 2021 on rannikuveekogumite koondseisundi hinnanguks seatud saavutada „hea“. Peamised Saare maakonna elusloodust mõjutavad nihked peale 2000. a. on EL Natura 2000 võrgustiku hoiualade kaitse alla võtmine nii maismaal kui merel ning poollooduslike koosluste kasvav hooldamine. Maismaast on kaitserežiimidega kaetud 19%. Valjala vallas on 13 rahvusvahelise tähtsusega looduskaitseala, mis on loetletud allolevas tabelis. Tabel 9. Rahvusvahelise tähtsusega alad Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp Valdav enamus kõigist Eesti Lääne-Eesti saartest, sh suurimad saared - Biosfääri RAH0000611 saarestiku biosfääri Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja kaitseala kaitseala Vormsi.

12(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp -Kübassaare RAH0000125 Kungla küla; Rannaküla küla Natura (linnuala) linnuala Kahtla-Kübassaare Natura RAH0000630 Kungla küla; Rannaküla küla loodusala (loodusala) Kalli küla; Rannaküla küla; Tõnija Natura RAH0000425 Kalli soo loodusala küla (loodusala) RAH0000106 Koigi linnuala Kõriska küla Natura (linnuala) Natura RAH0000398 Koigi loodusala Kõriska küla (loodusala) Laidevahe küla; küla; RAH0000063 Ramsar looduskaitseala Väljaküla küla Natura RAH0000422 Mäe loodusala Turja küla (loodusala) Siiksaare-Oessaare Oessaare küla; Siiksaare küla; Turja RAH0000107 Natura (linnuala) lahtede linnuala küla; Väljaküla küla Siiksaare-Oessaare Oessaare küla; Siiksaare küla; Turja Natura RAH0000597 loodusala küla; Väljaküla küla (loodusala) Põlluküla küla; Röösa küla; Tõnija Natura RAH0000514 Tõnija loodusala küla (loodusala) Ariste küla; Sakla küla; Vanalõve Natura RAH0000516 Vanalõve loodusala küla (loodusala) Natura RAH0000515 Võrsna loodusala Jõelepa küla; Võrsna küla (loodusala) Lisaks nendele on vallas veel järgmised kaitsealad: Tabel 10. Siseriikliku tähtsusega kaitstavad alad Asukoht Registrikood Objekti nimetus Tüüp KLO2000306 Jaani hoiuala Tõnija küla hoiuala Kahtla-Kübassaare KLO2000309 Kungla küla; Rannaküla küla hoiuala hoiuala KLO2000217 Mäe hoiuala Turja küla hoiuala Siiksaare-Oessaare Oessaare küla; Siiksaare küla; KLO2000330 hoiuala hoiuala Turja küla; Väljaküla küla Röösa küla; Tõnija küla; KLO2000335 Tõnija hoiuala hoiuala Põlluküla küla Sakla küla; Vanalõve küla; KLO2000233 Vanalõve hoiuala hoiuala Ariste küla KLO2000338 Võrsna hoiuala Jõelepa küla; Võrsna küla hoiuala A. Alase uuendamata piiridega KLO1200538 Valjala vald dendraarium park, puistu, arboreetum Kalli Tõnija küla; Kalli küla; KLO1000596 maastikukaitseala maastikukaitseala Rannaküla küla Koigi KLO1000231 Kõriska küla maastikukaitseala maastikukaitseala Laidevahe Oessaare küla; Siiksaare küla; KLO1000512 looduskaitseala looduskaitseala Väljaküla küla KLO1000515 tammik Röösa küla; Põlluküla küla vana kaitsekorraga ala

13(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Asukoht Registrikood Objekti nimetus Tüüp uuendamata piiridega KLO1200087 Lööne park Jõelepa küla park, puistu, arboreetum Kultuurimälestiste riiklik registrisse on kantud 98 erinevat objekti, mis asuvad Valjala vallas, neist projektialasse (Valjala alevik ja Sakla küla) jäävad järgmised objektid: Tabel 11. Kultuurimälestised projekti piirkonnas Asula Nimi Liik II maailmasõjas hukkunute ühishaud ajaloomälestis Linnus arheoloogiamälestis Vabadussõja mälestussammas ajaloomälestis Valjala kalmistu ajaloomälestis Valjala alevik Valjala kirik ehitismälestis ajaloomälestis, Valjala kirikuaed ja selle piirdemüür arheoloogiamälestis, ehitismälestis Valjala vana kalmistu ajaloomälestis Tegevuste kavandamisel tabelites 8-10 loetletud objektide kaitsealas tuleb lähtuda tingimustest, mis on sätestatud looduskaitseseaduses ning kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas. Kahjustada ei tohi pargi kõrghaljastust ega pargi olulisi maastikuelemente. Täiendavad tingimused tööde teostamiseks annab Keskkonnaamet ehitusprojekti koostamise staadiumis.

2.2.2 Pinnakate ja selle ehitus Valjala vald asub Saaremaa maastikurajoonis, Siluri ladestu aluspõhjakivimite avamusalal. Pinnakatte moodustavad erinevad kvaternaarisetted: valla põhja- ja keskosas levivad pinnakattena meresetted (enamasti saviliiv), lõunaosas ja keskosast üleval pool moreenid (valdavalt saviliivmoreen) ning kirde-, loode- ja lääneservas soosetted (turvas). Saaremaale omaseid õhukese (alla 1m) pinnakattega alasid ja alvareid esineb Valjala vallas väga vähe, üks suuremaid õhukese pinnakattega kohti asub piirkonnas. Valdavalt esineb maapinnalt esimese aluspõhjakivimina Kesk-Siluri ladestiku Paadla lademe lubjakivi ja dolomiit savikate vahekihtidega, mille paksus jääb enamasti 10…26 m vahele. Kohati Kesk-Siluri kivimeid ei esine ning esimeseks aluspõhjakivimiks on Alam-Siluri dolomiit ja lubjakivi (valla lääneosas). Kesk-Siluri aluspõhjakivimite all lasuvad Alam-Siluri ladestiku Rootsiküla ja Jaagarahu lademe savikad ja kavernoossed dolomiidid, mille paksus ulatub 70 meetrini. Maapinnalt u 80 m sügavuselt algavad Alam-Siluri Jaani ja lademe savikad merglid savika lubjakivi vahekihtidega. Selle all lasub Raikküla lademe lubjakivi.

2.2.3 Põhjavesi Saare maakonnas on eraldatud järgmised põhjaveekogumid: - Silur-Ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogum; - Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogum (võetakse Kuressaare linnas mineraalveena); - Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ruhnu saarel.

14(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Kvaternaari maapinnalähedane põhjavesi omab iseseisvat tähtsust Saaremaa Läänekõrgustikul ja Sõrve poolsaarel paksude liivasetete levikualal. Siin esineb ka liivakihtidega seotud allikaid (näiteks Viieristi ja Mõntu allikad). Siluri põhjaveekiht. Saaremaal toimub põhjaveevarude täienemine Lääne-Saaremaa kõrgustikult suhteliselt ühtlaselt aastaringselt (sellele aitavad kaasa paksud setted ja Karujärv). Veetase on valdavalt 2…5 m sügavusel, kohalikel aluspõhjalistel kõrgendikel 5…10 m sügavusel. Veetaseme kõikumine ulatub 1 meetrist paksema pinnakattega ja madalamatelt aladelt 3….5 meetrini aluspõhjakõrgendikel. Saarelisest asendist tingituna toimub kõrgustikelt põhjavee liikumine radiaalselt mere poole. Ümber kõrgustike eristatakse põhjavee hüdrodünaamiliste vööndite alusel toiteala, transiitala ja väljeala. Puurkaevudesse põhjavee juurdevool toimub puurkaevu ülaosas kuni 30 m sügavuseni. Sügavamalt kui 50 - 80 m ei saa reeglina kvaliteetset vett, kuna see sisaldab palju kloriide ja fluori. Põhjavee looduslikud varud ja äravool. Põhjavesi toitub sademetest kõrgematel kuivadel aladel, kus on tingimused sademete infiltreerumiseks. Liigniisketel aladel põhjavee toitumist ei toimu või on see vähene. Jõgede ning ojade põhjaveelist toitumist tähistav miinimumäravoolumoodul 1 kuni 2 l/s km2. Keskmiseks võib võtta 1 l/s km2 kohta ning Saaremaa looduslikuks põhjaveevaruks hinnata umbes 2900 l/s. Keskkonnaministri 06. 04. 2006. a. käskkirjaga nr. 404 on kinnitatud Saare maakonna põhjaveevaru, kus aga Valjala valda ei käsitleta, seega Valjala vallas ei ole kinnitatud põhjavee tarbevaru. Põhjavee kvaliteet ja kaitstus. Veevarustuseks kasutatakse Kvaternaari veekompleksi ja Siluri- Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett. Kvaternaari veekiht levib piiratud alal ja selle väikese paksuse ning reostusohtlikkuse tõttu pole ühisveevarustuses kasutusel. Veekiht on kasutuses üksikmajapidamistes, mis paiknevad paksema pinnakattega piirkondades. Ühisveevarustuses kasutatakse Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett, mis levib üle Saaremaa. Kivimite veeandvus on suurim 35-40 m sügavuseni. Sügavamal kui 125 m lamavad Siluri ja veelgi sügavamal paiknevad Ordoviitsiumi ladestu kivimid on vett vähe juhtivad ning moodustavad Siluri ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihtide vahelise veepideme. Siluri–Ordoviitsiumi Läänesaarte põhjaveekogumi põhjavee seisundit jälgitakse riikliku põhjaveeseire raames Lääne-Eesti saarestiku seirepiirkonnas. Seirepiirkonnas jälgitakse aktiivse veevahetuse vöös Siluri veekompleksi põhjavee seisundi muutusi põhjavee toite-, transiit- ja väljealal. Siluri–Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavee keemiline koostis Lääne- Eesti saarestikul sõltub veekompleksi moodustumistingimustest. See väljendub erinevas veetüübis ja mineraalsuses. Saaremaal muutub põhjavesi idast läände HCO3-Cl-SO4-Ca-Na- Mg-tüübist Leisis Cl-Na-Mg-tüübiks Sakla külas, vees lahustunud mineraalainete sisaldusega vastavalt 1,0 ja 1,3 g/l. Nagu näha allolevalt põhjavee kaitstuse kaardi väljavõttelt asuvad Valjala valla ÜVK asulate keskused nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

15(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Joonis 3.Põhjavee kaitstus Valjala vallas

2.2.4 Pinnavesi Valjala vallas asuvad veekogud jäävad territoriaalselt Läänesaarete alamvesikonda. Valla hüdroloogilise võrgustiku moodustavad peamiselt vooluveekogud (jõed, ojad, peakraavid ja kraavid), seisuveekogudest esinevad enamasti valla lõunaosa paiknevad merelahtedest tekkinud järved. Vooluveekogudest läbib valda Maadevahe ja Lõve jõgi, Kuke, Tõre, Kurdla, Sakla, Võhkse peakraavid, Räägi kraav ning Räägu oja. Valla alale jäävad ka Kunnati, Kõiguste ja Laidevahe lahed. Rannajärvedest esineb Põldealune (suurusega 30,9 ha), Aegna (16,7 ha), Oessaare (121,3 ha) lahed ning Purme (16,7 ha), Ristlaiu (3,2 ha) ning Ristilaiu (1,1 ha) abajad. Lisaks asub rannaaladel veel üheksa väiksemat järve suuruse vahemikus 1,1…2,4 ha. Allikatest asuvad vallas ehk Rahaallikas (Ariste külas) ja Anniallikas (Rannakülas). Maadevahe jõgi saab alguse Tõnija soost ja suubub Kõiguste lahte. Jõgi läbib enamasti soiseid niite ja metsi ning 1 km enne Kõiguste lahte jõudmist kaob maa alla. Maadevahe jõgi on 8 km pikkune, valgalaga 29,6 km². Maadevahe jõgi on vastavalt Vabariigi Valitsuse 18.07.1996. a määrusele nr 191 „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine” (RT I 1996, 58, 1090) alates Veeriku külast 3 km idakirde poolt kuni Kõiguste laheni avalikult kasutatav veekogu. Maadevahe jõe seisundit on hinnatud veemajanduskavas kesiseks. Jõe seisund on kesine ulatusliku jääkreostuse tõttu, mille tingis 1959-1993 aastatel seal töötanud Maadevahe bituumenibaas. Veemajanduskavas on seatud eesmärgiks parandada Maadevahe jõe seisundit 2021. aastaks heaks. Lõve jõgi on Lõuna-Saaremaal üks suuremaid jõgesid, mis algab Tõrise külast kagu pool ning suubub Oessaare lahte, läbides ja Haeska soo. Lõve jõe pikkus on 31 km ja valgala pindala 159 km2. Lõve jõgi on Tõrise külast 2,5 km lõunakagu poolt alates kuni Oessaare laheni avalikult kasutatav veekogu. Lõve jõkke suubub Peti kraav, mis on Valjala aleviku ühiskanalisatsiooni reoveepuhasti suublaks. Lõve jõe seisundit on hinnatud veemajanduskavas kesiseks. Jõe seisund on kesine kuna toimub suudmeala kinnikasvamine, mis takistab kalade kudema tulemist. Veemajanduskavas on seatud eesmärgiks parandada Lõve jõe seisundit 2021. aastaks heaks. Kuke peakraav on Ida-Saaremaal asuv väikejõgi, mis algab Koigi raba lääneservast ja suubub Saastna lahte; pikkus 21 km ja valgala 96,1 km2 . Keskjooksul läbib oja Koigi järve lõunaosa. Veekogu on püsiva loodusliku toitega ja seetõttu klassifitseeritav jõena. Kuke

16(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 peakraav on külast 2 km lõunakagu poolt kuni Saastna laheni avalikult kasutatav veekogu. Oessaare laht on rannajärv Lõuna-Saaremaal, tema edelasoppi nimetatakse Poka laheks. Tegemist on 121,3 ha suuruse, kuid väga madala (suurim sügavus 1,6 m) mõningase läbivooluga veekoguga, mille põhja katab enamasti ravimuda. Oessaare laht on üks suurimaid ravimuda leiukohti Eestis, mille mudavaru ulatub 1,5 miljoni tonnini. Kalastik lahes on liigirikas tänu heale ühendusele merega. Oessaare laht on Saklast 2,5 km lõunast alates avalikult kasutatav veekogu. Valjala vallas asuvad avalikult kasutatavad veekogud on veel Tõre peakraav (Ratla külast 3 km lõunaedela poolt kuni Võlupe jõeni), Purme abaja (Saklast 5 km idast alates), Aegna laht (Põldealuse lahest 200 m kagu poolt alates) ja Põldealune laht (Saklast 5,5 km lõunakagu poolt alates). Kõik Eesti veekogud on tundlikud heitveesuublad. Valjala vald piirneb Liivi lahe rannikumere veekogumiga, mille seisund on hinnatud veemajanduskavas kesiseks. 2014 a Keskkonnaagentuuri poolt koostatud hinnangus „Veekogumite koondseisundid 2014“ on hinnatud Liivi lahe rannikumere veekogumi seisundit halvaks. Aastaks 2021 on veekogumi koondseisundi hinnanguks seatud saavutada „hea“.

2.3 Sotsiaalmajanduslik ülevaade

2.3.1 Lühiülevaade Valjala vald asub Saaremaa kesk- ja lõunaosas, piirnedes läänes Pihtla, põhjas Leisi, kirdes Orissaare ja idas Laimjala vallaga ning ulatudes lõunas mereni. Kokku on valla pindala 180 km². See teeb valla asustustihedus on 7,6 in/km2. Kaugus Kuressaarest kui ka Orissaarest on 25 km. Valjala valla moodustavad 32 küla ja üks alevik: Ariste, Jursi, Jõelepa, Jööri, Kalju, Kallemäe, Kalli, Kogula, Koksi, , Kungla, Kõnnu, Kõriska, Lööne, Männiku, Nurme, Oessaare, Põlluküla, Rahu, Rannaküla, Röösa, Sakla, Siiksaare, Turja, Tõnija, Undimäe, Vanalõve, Veeriku, Vilidu, Võrsna, Väkra, Väljaküla külad ja Valjala alevik. Vallas on välja kujunenud kolm keskust: Valjala alevik ning Tõnija ja Sakla külakeskused. Seisuga 1. jaanuar 2015 elas vallas 1 366 inimest (Rahvastikuregistri andmetel). Järgmises tabelis on toodud Valjala valla rahvaarv (Rahvastikuregistri andmetel) aastatel 2005-2015. Tabel 12. Valjala valla asulate rahvaarv aastatel 2005-2015 (Rahvastikuregistri andmed) Asula Ühik 2005 2006 2011 2012 2013 2014 2015 Valjala vald in 1 522 1 501 1 407 1 406 1 388 1 355 1 366 Valjala valla rahvastik on aastast 2005 vähenenud 156 inimese võrra ehk 10%. Märkimisväärselt väike on 10-14 aastaste laste osatähtsus vallas, moodustades ca 3,7% valla elanikkonnast. Vanemate kui 63 aastaste vanuserühm moodustab ca 21% rahvastikust. Valla elanikest ca 48% (656 in) on naised, mehi on ca 52% (710 in). Järgmisel joonisel on toodud Valjala valla rahvastiku sooline koosseis (Rahvastikuregistri andmetel) seisuga 01.01.2015.

17(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Joonis 4. Valjala valla rahvastiku püramiid seisuga 1. jaanuar 2015 Statistikaameti andmetel on Valjala vallas aastatel 2011-2014 olnud aastas keskmiselt 12 sündi. Kahjuks ületab vallas surmade arv keskmiselt sündide arvu – keskmiselt 17 surma aastas. Valda saabub aastas elama keskmiselt 35 inimest ning lahkub 33 inimest (vt järgnevat tabelit). Tabel 13. Valjala valla iive aastatel 2011-2014 Indikaator 2011 2012 2013 2014 Elussünnid 15 13 8 13 Surmad 15 21 17 13 Loomulik iive 0 -8 -9 0 Sisseränne 36 27 30 45 Väljaränne 44 38 29 20 Mehaaniline -8 -11 1 25 iive Iive -8 -19 -8 25 Leibkonna keskmiseks suuruseks, st eramu või korteri elanike arvuks, on käesoleva arendamise kava arvutustes võetud 2,34 inimest, baseerudes Eesti Statistikaameti 2011. aasta rahvaloenduse andmetele. Statistikaameti andmetel on vallas vähenenud aasta-aastalt ka töötute osakaal, kuigi nimetatud statistika ei arvesta pikaajalisi töötuid ning neid kes pole end töötuna arvele võtnud. Valjala vald on läbi aegade olnud põllumajanduspiirkond. Tänasel päeval on töös Saaremaa ainuke jõusöödatehas, ühistuna toimiv põllumajandusühistu, kaks suurt sigalakompleksi, heinaseemnekeskus, mitmed tuntud teravilja- ja lambakasvatajad. 2005. aasta suvel avati Valjala vallas Jööri külas Baltikumi esimene lägatöötlemistehas, kus kääritamisprotsessi kaudu toodetakse orgaanilisest ainest elektrit ja mulda. Vallas on arenenud ka ehitussektor, toodetakse palkmaju, renoveeritakse väikeehitusi ning konkureeritakse edukalt vanade objektide restaureerimisel. Valjala valla ehitusmeistreid on kutsutud vanu palkmaju taastama üle Eesti. Lisaks üldehitusele tehakse ka elektritöid. Vallas tegutseb kokku 22 ettevõtet. Suurimateks neist on näiteks Valjala Põllumajanduslik OÜ, Valjala Söödatehas AS, Valjala Ehitus OÜ, Hilmaa OÜ, Valjala Seakasvatuse OÜ jne. Valjala keskusest umbes poolteise kilomeetri kaugusel asub maalinn mis Liivimaa kroonika järgi oli tugevaim saarlaste linnus. Maalinna turismipotentsiaal on tänaseni veel kasutamata.

18(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Lisaks maalinnale on vallas veel mitmeid looduslikke ja kultuuriajaloolisi vaatamisväärsusi: Tõnija kivikalmed (arheoloogiliste väljakaevamiste tulemusel on saadud teada muinaseestlaste matmistraditsioonide ja eluolu kohta ning osa leide on kohapeal eksponeerimiseks välja pandud), Laidevahe looduskaitseala, Lepna tammik, Tõnija soo jmt. Valla läänepiiril voolab Lõve jõgi, mis oma 31 km pikkusega on Saaremaa pikim jõgi. Samuti on ehitatud Sakla Seltsimaja ja seal tegutseb väikene kolhoosimuuseum Saklas loodud vabariigi esimese kolhoosi meenutamiseks. Vallas on Jööri külamuuseum, mida saab lisaks muu sealsele väärtusele kasutada ka erinevate ürituste ja kontsertide toimumispaigana. Käesoleva arendamise kavas Valjala valla, Valjala aleviku ning Sakla küla rahvaarvu prognoosimisel on võetud aluseks järgmised andmed: - Rahvastikuregistri olemasolevad andmed Valjala valla rahvaarvu osas lähiminevikus (rahvastikustatistika ning demograafilised näitajad); - olemasolevad detailplaneeringud; - Vallavalitsuse (valla arengukavas ning eelarvestrateegia seletuskirjas toodule tuginedes) nägemus elanikkonna prognoositavast muutusest lähitulevikus. Valla eelarvestrateegias aastateks 2015-2018 prognoositakse järgmisel aastal maksumaksjate arvu vähenemist 1%. Ka valla arengukavas eeldatakse, et järgmiste aastate rahvaarvu vähenemine ei ole drastiline. Seetõttu on järgnevates arvestustes eeldatud, et valla rahvastik väheneb 2016. aastal veel 1%, seejärel stabiliseerub ning jääb kuni arvestusperioodi lõpuni ühtsele tasemele. Ka Valjala aleviku ning Sakla küla rahvastiku arvu vähenemist on eeldada ning prognoositavalt samal tasemel kogu valla rahvastiku muutusega. Järgmises tabelis on toodud Valjala valla, Valjala aleviku ning Sakla küla rahvaarvu prognoos aastateks 2016- 2026. Tabel 14. Valjala valla, Valjala aleviku ning Sakla küla elanike arvu prognoos aastani 2026 Omavalitsusüksus Ühik 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 Valjala vald in 1 353 1 353 1 353 1 353 1 353 1 353 1 353 Valjala alevik in 427 427 427 427 427 427 427 Sakla küla in 128 128 128 128 128 128 128

2.3.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kasutajad AS Kuressaare Veevärk pakub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust Valjala vallas järgmistes asulates: Valjala alevikus; Sakla külas. Vee-ettevõtte kliendid jagunevad kaheks: eratarbijad ehk kodumajapidamiste tarbimine (sh korterelamud) ning juriidilised tarbijad. 2015. aasta seisuga on Valjala valla elanikest ca 32% liitunud AS Kuressaare Veevärk ÜVK- teenusega. Järgnevalt on antud ülevaade AS Kuressaare Veevärgi ÜVK-teenuse kasutajatest detailsemalt juba asulati.

2.3.2.1 Valjala alevik

Valjala aleviku rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 91% ja 92% (ehk 393 ning 395 inimest) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Arendamise kava investeeringuprogramm uusi liitujaid juurde ei too. Järgmises tabelis on toodud

19(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 arendamise kavas prognoositud ÜVK-teenuse eratarbijate arv aastani 2026, detailsem aegrida on toodud Lisas 6.6. Tabel 15. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Valjala alevikus aastatel 2016-2026 Ühi Indikaator 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 k ÜV-ga ühendatud in 393 393 393 393 393 393 393 elanikud ühendatuse määr in 92% 92% 92% 92% 92% 92% 92% %, VESI ÜK-ga ühendatud in 395 395 395 395 395 395 395 elanikud ühendatuse määr %, in 93% 93% 93% 93% 93% 93% 93% KANAL Kokku on vee-ettevõttel Valjala alevikus 11 juriidilist klienti, kellest suurimate tarbimismahtudega on Valjala Põhikool, Valjala Lasteaed, Valjala Vallavalitsus ja OÜ Hilmaa. Käesolevas arendamise kavas on eeldatud juriidiliste klientide arvu kui ka tarbimismahtude jäämist 2014. aasta tasemele kuni 2026. aastani, kuna puudub kindel alus muudatuste eeldamiseks.

2.3.2.2 Sakla küla

Sakla küla rahvastikust on 2015. aastal vastavalt 38% ja 36% (ehk 49 ning 47 inimest) ühendatud AS Kuressaare Veevärgi ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga. Arendamise kava investeeringuprogramm uusi liitujaid juurde ei too. Järgmises tabelis on toodud arendamise kavas prognoositud ÜVK-teenuse eratarbijate arv aastani 2026, detailsem aegrida on toodud Lisas 6.6. Tabel 16. ÜVK-teenuse eratarbijate arv ning ühendatuse proportsioon Sakla külas aastatel 2016-2026 Ühi Indikaator 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 k ÜV-ga ühendatud in 49 49 49 49 49 49 49 elanikud ühendatuse määr in 38% 38% 38% 38% 38% 38% 38% %, VESI ÜK-ga ühendatud in 47 47 47 47 47 47 47 elanikud ühendatuse määr %, in 36% 37% 37% 37% 37% 37% 37% KANAL Sakla külas vee-ettevõttel juriidilised kliendid puuduvad.

2.3.3 Leibkonnaliikme sissetulek ja maksevõime Valjala valla elanike maksevõime prognoosimisel on oluline analüüsida piirkonna leibkonnaliikme netosissetulekuid lähiminevikus ning prognoosida sissetulekute muutusi

20(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 lähitulevikus ja hinnata ÜVK-teenustega seotud kulude osakaalu netosissetulekust. Järgnev analüüs on üheks alustalaks Valjala valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas vee– ja kanalisatsioonitariifi kujundamisel. Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, kuid Eesti Statistikaamet avaldab leibkonnaliikme netosissetulekut maakondade tasemel. Järgmises tabelis on toodud kogu Eesti, Lääne-Eesti ja Saare maakonna leibkonnaliikme kuine netosissetulek aastatel 2008-2013. Tabel 17. Leibkonnaliikme kuine sissetulek aastatel 2008-2013 Aasta Ühik 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Saare maakond EUR/kuu 366,9 354,6 355,4 406,6 464,4 453,0 muutus EUR/kuu -12,3 0,8 51,2 57,8 -11,4 Lääne-Eesti EUR/kuu 362,0 350,5 354,7 373,4 403,8 429,2 Kogu Eesti EUR/kuu 420,0 394,2 380,4 414,5 457,2 508,1 Andmed: Eesti Statistikaamet Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Saare maakonnas 2013. aastal ligikaudu 453,0 eurot (vt eelolev tabel). Saare maakonna leibkonnaliikme keskmine netosissetulek on olnud kõigil vaadeldud aastatel kõrgem kui Lääne-Eesti inimestel tervikuna, ent kui 2012. aastal ületas Saare maakonna leibkonnaliikme netosissetulek ka kogu Eesti vastavat näitajat, siis 2013.a langes siiski alla Eesti keskmist. Valjala valla leibkonnaliikme netosissetuleku kirjeldamiseks kasutatakse käesolevas töös Statistikaameti andmeid Saare maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekute kohta. Võttes aluseks viimase ning Rahandusministeeriumi palganominaalkasvu prognoosi aastateks 2014- 2026 on Konsultant koostanud järgnevas tabelis toodud Valjala valla leibkonnaliikme kuise netosissetuleku prognoosi aastateks 2014-2026 (detailsem tabel toodud Lisas 6.6). Tabel 18. Valjala valla leibkonnaliikme keskmine netosissetulek aastatel 2014-2026 INDIKAATOR Ühik 2014 2015 2020 2025 2026 Leibkonnaliikme aastane EUR/a 5 741 6 015 8 084 10 825 11 448 netosissetulek Valjala vallas Leibkonnaliikme kuine EUR/kuu 478,40 501,25 673,69 902,11 954,03 netosissetulek Valjala vallas Paljude rahvusvaheliste ning siseriiklike dokumentide/eeskirjade ja ka seaduste kohaselt ei tohi kulu vee- ja kanalisatsiooniteenusele ületada keskmisest leibkonnaliikme netosissetulekust 4%-i piiri. Täiendavalt on järgmises tabelis toodud 4% leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust aastatel 2014-2026 (detailsem tabel toodud peatükis Lisas 6.6). Tabel 19. Maksimaalne aktsepteeritav kulu ÜVK-teenusele Valjala vallas aastatel 2014- 2026 INDIKAATOR Ühik 2014 2015 2020 2025 2026 4% leibkonnaliikme kuisest netosissetulekust EUR/kuu 19,14 20,05 26,95 36,08 38,16

2.3.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest esitatavate arvete tasumine AS Kuressaare Veevärk juhtkonna andmetel ei ole ettevõttel märkimisväärseid probleeme Valjala vallas arvete mittetasumisega.

21(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

2.3.5 Veetarve ja veeheide. Müügi- ja tootmismahud. Veekadu. Infiltratsioon AS-ile Kuressaare Veevärk kuuluva ÜVK-ga ühendatud Valjala valla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal ca 46,6 liitrit vett. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti.

Tabel 20. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Valjala valla ÜVK-teenusaladel kokku Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 43,6 44,5 46,6 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 40,8 43,3 45,2 Müüdud vesi m3/a 9 213 8 760 9 849 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 7 029 7 184 7 512 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 2 184 1 576 2 337 Toodetud vesi m3/a 10 193 9 837 10 886 Arvestamata vesi % 10% 11% 10% Vastuvõetud reovesi m3/a 8 203 8 395 8 969 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 6 585 6 986 7 287 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/a 1 618 1 409 1 682 Puhastatud heitvesi m3/a 17 299 13 398 10 343 Infiltratsioon % 53% 37% 13% Valjala valla ÜVK-teenuse müügimahtude prognoosimisel on võetud aluseks iga asula teenusmahtude prognoos kuni arvestusperioodi lõpuni. Seejuures eeldades, et inimese ööpäevane veetarve asulati jääb 2014. aasta tasemele kuni arvestusperioodi lõpuni ning ühiskanalisatsiooni juhitud reoveemaht inimese kohta võrdsustub keskmise veetarbega ööpäevas inimese kohta. Juriidiliste klientide tarbimismahud jäävad eeldatavalt 2014. aasta tasemele kõigis asulates kuni arvestusperioodi lõpuni. Järgmises tabelis on toodud koond valla ÜVK-teenuspiirkondade mahtude prognoosidest. Tabel 21. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Valjala vallas INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 46,6 46,6 46,6 46,6 46,6 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 46,6 46,6 46,6 46,6 46,6 kanal Müüdud vesi m3/a 9 849 9 849 9 849 9 849 9 849 Füüsilistele isikutele (sh m3/a 7 512 7 512 7 512 7 512 7 512 korteriühistud) Juriidilistele isikutele m3/a 2 337 2 337 2 337 2 337 2 337 (va korteriühistud) Toodetud vesi m3/a 10 918 10 918 10 918 10 918 10 918 Arvestamata vesi % 10% 10% 10% 10% 10% Vastuvõetud reovesi m3/a 9 206 9 206 9 206 9 206 9 206 Füüsilistele isikutele (sh m3/a 7 524 7 524 7 524 7 524 7 524 korteriühistud) Juriidilistele isikutele m3/a 1 682 1 682 1 682 1 682 1 682 (va korteriühistud)

22(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Puhastatud heitvesi m3/a 13 987 13 987 13 987 13 987 13 987 Infiltratsioon % 34% 34% 34% 34% 34% Järgnevalt on antud detailsem ülevaade teenusmahtudest teenuspiirkonnas asulati ning koostatud mahtude prognoosidest.

2.3.5.1 Valjala alevik

ÜVK-ga ühendatud Valjala aleviku elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 48,4 liitrit vett. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti. Tabel 22. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Valjala alevikus Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 46,1 46,9 48,4 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 43,0 45,6 46,8 Müüdud vesi m3/a 8 803 8 299 9 281 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 6 619 6 723 6 944 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 2 184 1 576 2 337 Toodetud vesi m3/a 9 755 9 325 10 320 Arvestamata vesi % 10% 11% 10% Vastuvõetud reovesi m3/a 7 813 7 987 8 431 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 6 195 6 578 6 749 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/a 1 618 1 409 1 682 Puhastatud heitvesi m3/a 16 897 12 980 9 726 Infiltratsioon % 54% 38% 13% Tänane arvestamata vee maht on sarnaselt eelmisele aastale ca 10% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et lekete maht jääb konstantselt 10% juurde kuni arvestusperioodi lõpuni. Viimase kolme aasta keskmine infiltratsiooni osakaal puhastatud heitveest on olemasolevatel andmetel ca 35% ning arvestustes on eeldatud, et arvestusperioodi lõpuni püsib infiltratsioon nimetatud tasemel puhastatud heitveest. Järgmises tabelis on toodud kao ja tootmismahtude prognoosid kuni aastani 2026 (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.6). Tabel 23. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Valjala alevikus INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 48,4 48,4 48,4 48,4 48,4 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 48,4 48,4 48,4 48,4 48,4 kanal Müüdud vesi m3/a 9 281 9 281 9 281 9 281 9 281 Füüsilistele isikutele (sh m3/a 6 944 6 944 6 944 6 944 6 944 korteriühistud) Juriidilistele isikutele m3/a 2 337 2 337 2 337 2 337 2 337 (va korteriühistud) Toodetud vesi m3/a 10 320 10 320 10 320 10 320 10 320

23(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Arvestamata vesi % 10% 10% 10% 10% 10% Vastuvõetud reovesi m3/a 8 661 8 661 8 661 8 661 8 661 Füüsilistelt isikutelt (sh m3/a 6 979 6 979 6 979 6 979 6 979 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va m3/a 1 682 1 682 1 682 1 682 1 682 korteriühistud) Puhastatud heitvesi m3/a 13 362 13 362 13 362 13 362 13 362 Infiltratsioon % 35% 35% 35% 35% 35%

2.3.5.2 Sakla küla

ÜVK-ga ühendatud Sakla küla elanik tarbis keskmiselt ööpäevas 2014. aastal 31,8 liitrit vett. Järgmises tabelis on toodud aastate 2012-2014 reaalsed veetarve ja veeheide ööpäevas inimese kohta ning müügimahud kliendigrupiti.

Tabel 24. Veetarve, veeheide, müügi- ja tootmismahud aastatel 2012-2014 Sakla külas Indikaator Ühik 2012 2013 2014 Tarbimine elaniku kohta vesi l/päevas 22,9 25,8 31,8 Tarbimine elaniku kohta kanal l/päevas 22,7 23,8 31,4 Müüdud vesi m3/a 410 461 568 Füüsilistele isikutele (sh korteriühistud) m3/a 410 461 568 Juriidilistele isikutele (va korteriühistud) m3/a 0 0 0 Toodetud vesi m3/a 438 512 566 Arvestamata vesi % 6% 10% 0% Vastuvõetud reovesi m3/a 390 408 538 Füüsilistelt isikutelt (sh korteriühistud) m3/a 390 408 538 Juriidilistelt isikutelt (va korteriühistud) m3/a 0 0 0 Puhastatud heitvesi m3/a 402 418 617 Infiltratsioon % 3% 2% 13% Tänane arvestamata vee maht on eksperthinnangu alusel ca 5% toodetud vee mahust ning arendamise kavas on eeldatud, et lekete maht jääb konstantselt 5% juurde kuni arvestusperioodi lõpuni. Tänane hinnanguline infiltratsiooni osakaal puhastatud heitveest on olemasolevatel andmetel ca 13% ning arvestustes on eeldatud, et kuni arvestusperioodi lõpuni püsib infiltratsioon nimetatud tasemel puhastatud heitveest. Järgmises tabelis on toodud Sakla küla ÜVK-süsteemi kao ja tootmismahtude prognoosid kuni 2026.aastani (detailsem aegrida on toodud Lisas 6.6). Tabel 25. Vee tootmismahud ja puhastatud heitvee maht ning veekadu ja infiltratsioon aastatel 2015-2026 Sakla külas INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 Tarbimine elaniku kohta l/päevas 31,8 31,8 31,8 31,8 31,8 vesi Tarbimine elaniku kohta l/päevas 31,8 31,8 31,8 31,8 31,8 kanal Müüdud vesi m3/a 568 568 568 568 568 Füüsilistele isikutele (sh m3/a 568 568 568 568 568

24(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

INDIKAATOR Ühik 2015 2016 2019 2020 2026 korteriühistud) Juriidilistele isikutele m3/a 0 0 0 0 0 (va korteriühistud) Toodetud vesi m3/a 598 598 598 598 598 Arvestamata vesi % 5% 5% 5% 5% 5% Vastuvõetud reovesi m3/a 545 545 545 545 545 Füüsilistelt isikutelt (sh m3/a 545 545 545 545 545 korteriühistud) Juriidilistelt isikutelt (va m3/a 0 0 0 0 0 korteriühistud) Puhastatud heitvesi m3/a 625 625 625 625 625 Infiltratsioon % 13% 13% 13% 13% 13%

2.3.6 Kokkuvõte Järgnev tabel iseloomustab kokkuvõtlikult sotsiaalmajanduslikku hetke olukorda Valjala vallas. Tabel 26. Olulisemad sotsiaalmajanduslikud näitajad 2015. aastal Valjala vallas Indikaator Ühik Näitaja Elanike arv Valjala vallas in 1 366 Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek EUR/kuus 501,25 Tööealiste (20-62) elanike arv % elanike arvust 61% ÜV teenuste tarbijate osakaal valla elanikest % elanikkonnast 32% ÜK teenuste tarbijate osakaal valla elanikest % elanikkonnast 32% Veetarve elaniku kohta l/in/d 47 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava % 1,03% kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust AS Kuressaare Veevärgi lähiaja prioriteediks on piirkonnas jätkusuutlikku ÜVK-teenuse pakkumine ning arendamise kava asendusinvesteeringute teostamine. Arvestades ülaltoodud sotsiaalmajanduslikke näitajaid on vajaminevatest investeeringutest tekkiv hinnatõus ühel hetkel kindlasti vajalik, ent arvestades vee- ja kanalisatsiooniteenuse kulu osakaalu elanike netosissetulekust, siiski ka tarbijatele vastuvõetav.

2.4 Omavalitsuse osalus ÜVK arendamisel

Valjala valla tulud laekuvad ca 58% ulatuses üksikisiku tulumaksust. Maamaksu tulud moodustavad 2015. aasta eelarves ca 3% kogu tuludest, tulud kaupade ja teenuste müügist ca 5% ning muud tegevustulud alla ühe protsendi. Ülejäänud tuludest moodustavad saadavad toetused tegevuskuludeks. Suurimad kulud on personali- ja majanduskulud (2015.a eelarves ca 96% põhitegevuse kuludest). Valjala valla eelarvestrateegias (2015-2018) on toodud nii järgmiste aastate prognoositavad investeeringud, finantseerimisvõimalused kui netovõlakoormus. Järgmises tabelis on toodud Valjala valla eelarvestrateegia 2018. aastani.

25(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 27. Valjala valla eelarvestrateegia 2015-2018 koond 2014 2015 Arvestusüksus 2013 2016 2017 2018 eeldatav eelarv (nimi) täitmine eelarve eelarve eelarve täitmine e Põhitegevuse tulud 1 211 1 205 1 205 1 205 kokku 883 1 202 505 018 018 018 1 227 018 Põhitegevuse kulud 1 087 1 167 1 175 1 175 kokku 371 1 128 508 100 000 000 1 175 000 Põhitegevustulem 124 512 73 997 37 918 30 018 30 018 52 018 Investeerimistegevus -73 kokku -84 936 -131 497 800 -70 500 -24 000 -20 000 -35 Eelarve tulem 39 576 -57 500 882 -40 482 6 018 32 018 Finantseerimistegevus 12 677 6 000 4 687 -35 475 -35 641 -31 539 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, -31 - vähenemine) 52 253 -51 500 195 -75 957 -29 623 479 Likviidsete varade suunamata jääk aasta 106 lõpuks 188 775 137 275 080 30 123 500 979 Võlakohustused kokku aasta lõpu 123 seisuga 112 484 118 484 171 87 696 52 055 20 516 Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 17 091 57 573 51 555 19 537 Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 1,4% 4,8% 4,3% 1,6% Netovõlakoormuse 723 ülemmäär (eurodes) 747 073 721 503 011 723 011 723 011 736 211 Netovõlakoormuse 60,00 ülemmäär (%) 61,60% 60,00% % 60,00% 60,00% 60,00% Vaba netovõlakoormus 705 (eurodes) 747 073 721 503 920 665 438 671 456 716 674 Allikas: Valjala Vallavalitsus 2015. aastal moodustab prognoositavalt valla netokõlakoormus vaid 1,4% (lubatud ülemmäär 60%) põhitegevuse tuludest. Eelolev tabel kinnitab, et Valjala vald on olnud konservatiivse laenupoliitikaga. Valla eelarvestrateegia kohaselt planeeritakse 2015. aastal võtta lisaks 40 000 eurot laenu investeerimisprojektide omaosaluse katteks. Investeeringute kogusummaks on planeeritud aastatel 2015-2018 242 800 eurot (sh põhikooli vee- ja küttetorutike remont, teede remont, põhikooli remont ning parklate rajamine). Sellele vaatamata on 2018. aastaks valla netovõlakoormus tegevustuludest vaid 1,6%. Viimane tõendab, et Valjala vallavalitsuse planeeritav laenukoormus ei ole takistuseks ka vajalike veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projektide finantseerimisel laenu abil, kuna valla laenukoormus on madalam seaduses sätestatud piiridest. Täiendavalt eeltoodule on käesolevas arendamise kavas nähtud ette Valjala valla kaasfinantseerimist arendamise kava investeeringuprogrammi (asendusinvesteeringud) I ja II etapi elluviimisel järgmistes proportsioonides:

26(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

- Investeeringuprogrammi I etapp – valla kaasrahastus 100% kogu investeeringuprogrammi mahust; - Investeeringuprogrammi II etapp – valla kaasrahastus 48 078,05 euro ulatuses (ehk aastate 2019-2025 investeeringute omaosalus 100%-liselt). Tabel 28. Investeeringuprogrammi rahastamiseelarve Ühik KOOND RAHASTAMISEELARVE I etapp II etapp KOKKU Projekti kogukulud EUR 4 500,00 506 405,05 510 905,05 sh abikõlbmatu kulu (e MAK) EUR 0,00 0,00 0,00 sh abikõlblik kulu (e AK) EUR 4 500,00 506 405,05 510 905,05 Omafinantseering EUR 4 500,00 101 281,01 105 781,01 Omafinantseering omavahenditest EUR 0,00 53 202,96 53 202,96 Laen EUR 0,00 0,00 0,00 Valla toetus EUR 4 500,00 48 078,05 52 578,05 Toetus (80% AK inv.) EUR 0,00 405 124,04 405 124,04 Kokku finantseerimine EUR 4 500,00 506 405,05 510 905,05 Arvestustes on eeldatud, et vald rahastab (läbi vee-ettevõtte omakapitali suurendamise) investeeringuid kokku 52 578,05 euro ulatuses. Eelolevalt toodud valla laenukoormusanalüüs tõendab, et vallal on tänaste plaanide juures võimalik võtta ka kogu omapoolse osaluse katmiseks ka laenu.

27(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

3 ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID

3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Valjala vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemid järgmistes asulates:

- Valjala alevikus – veevarustus ja kanalisatsioon; - Sakla külas – veevarustus ja kanalisatsioon. 2015. aasta novembri seisuga kehtis Valjala vallas 3 vee erikasutusluba ja 2 vee erikasutusega seotud keskkonnakompleksluba, mis on väljastanud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni poolt. Tabel 29. Vee erikasutusload Kehtivuse Kehtivuse Vee erikasutuse Loa reg.nr Vee erikasutaja algus lõpp piirkond AS Kuressaare Veevärk, L.VV/323524 1.08.2013 31.07.2018 Valjala alevik 10083079

Valjala Põllumajanduslik OÜ, L.VV/326166 1.07.2015 tähtajatu Vilidu küla 10053204

Valjala Seakasvatuse OÜ, L.VV/326248 1.07.2015 tähtajatu Aru küla 10123034

Tabel 30. Keskkonnakompleksload Kehtivuse Kehtivuse Vee erikasutuse Loa reg.nr Vee erikasutaja algus lõpp piirkond Valjala Seakasvatuse OÜ, KKL/324312 2.01.2014 tähtajatu Jööri küla 10123034

Valjala Seakasvatuse OÜ, KKL/317782 3.12.2012 tähtajatu Sakla küla 10123034

Vee erikasutajate tegevusala on järgmine: Tabel 31. Vee erikasutajate tegevusalad Vee erikasutaja Tegevusala Vee- ja kanalisatsiooniteenuse pakkumine AS Kuressaare Veevärk Kuressaare linnas ning Saare maakonna valdades Valjala Põllumajanduslik Põllumajanduslik looma- ja taimekasvatus OÜ Valjala Seakasvatuse OÜ Sigade intensiivkasvatus Valjala vallas kuulub ÜVK taristu AS -ile Kuressaare Veevärk ning ka ÜVK teenust osutab AS Kuressaare Veevärk (otsuse koopia on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.1).

28(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Edaspidi käsitletakse käesolevas arendamise kavas vaid reoveekogumisalasse jäävaid ja/või vee-ettevõtja tegevuspiirkonda jäävaid ÜVK süsteeme ja selle süsteemi tarbijaid. Tabel 32. ÜVK-teenusega ühendatud inimeste arv Elanike Ühisveevarustuse Ühiskanalisatsiooniga Asula arv ühendatud elanikud ühendatud elanikud in in % in % Valjala alevik 431 393 91% 395 92% Sakla küla 129 49 38% 47 36%

3.1.1 Tuletõrje veevarustus Valjala valla tuletõrje veevarustuseks on rajatud Veeriku külla mahuti, mahutavusega 100 m3. Kahjuks ei võimalda mahuti tehniline seisukord seda hetkel kasutada. Lähimad tuletõrje veevõtukohad asuvad Pihtla vallas Kõljala külas (12 km Valjala alevikust, 14 km Sakla külast). Mitterahuldavas seisukorras oleva veevõtukoha korrastamine toimub vastavalt kohaliku päästeameti ettekirjutusele valla eelarvest.

3.2 Sademeveekanalisatsioon

Valjala valla asulates eraldi sademeveekanalisatsioon puudub. Teedelt toimub sademevee ära juhtimine kraavide abil või juhitakse see tee kõrval olevale haljasalale, kus vesi imbub pinnasesse. Erakinnistutelt reeglina sademevee ära juhtimise võimalus puudub, mistõttu immutatakse sademevesi pinnasesse.

3.3 Asulapõhine ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniobjektide ülevaade

3.3.1 Valjala alevik Valjala alevikus kuulub ÜVK taristu AS-ile Kuressaare Veevärk ning ka ÜVK teenust osutab AS Kuressaare Veevärk. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Valjala alevik nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikul) põhjaveega alal, kus saviliivpinnakatte paksus on valdavalt 2-10 m või savipinnase (savi, liivsavi) paksus kuni 2 m. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva. Valjala aleviku territooriumil asub keskkonnaministri poolt kinnitatud Valjala reoveekogumisala. Tabel 33. Valjala reoveekogumisala andmed Kogumisala nimetus Pindala Registrikood Koormus Tüüp Valjala 55 RKA0740388 551 Alla 2 000 ie Külas elab 2015. aasta seisuga 431 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 393 (91%) ja ühiskanalisatsiooniga 395 (92%) inimest. Suuremad ÜVK teenuse tarbijad Valjala alevikus on vallaasutustest Valjala vallamaja, Valjala rahvamaja, Valjala Põhikool (110 õpilast) ja Valjala Lasteaed (24 last) ning ettevõtetest OÜ

29(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Hilmaa (metallitööd), OÜ Valjala Pesumaja (tööriiete üürimine, pesumaja teenus) ja POÜ Valjala (piima tootmine ja teraviljakasvatus).

3.3.1.1 Veevarustus

Valjala alevikus on veega varustamiseks rajatud 2 puurkaev-pumplat. PK Valjala Keskuse puurkaev-pumpla on peamiseks asula veeallikaks. PK Valjala Meierei puurkaev-pumpla on kasutuses reservpumplana – töötab vaid PK Valjala Keskuse rikke korral, seal puuduvad puhastusseadmed

3.3.1.1.1 Puurkaevud

Valjala alevikus on keskkonnaregistri andmeil 10 puurkaevu, millest 2 kuuluvad AS-ile Kuressaare Veevärk ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Tabel 34. Valjala aleviku ühisveevarustuse puurkaevude ja pumplate andmed Veehaarde nimetus: Valjala Keskuse pk Valjala Meierei pk Puurkaev Puurkaevu katastri nr: 12217 12628 Puurkaevu passi nr: 4178 70 Puurkaevu puurimise aasta: 1976 1957 Puurkaevu põhjaveekiht: Silur Silur Puurkaevu sügavus (m): 65 68 Lubatud veevõtt (m³/a) 48 000 48 000 Tegelik veevõtt 2014 (m³/a) 8 602 1 718 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50 m – on tagatud 50 m – ei ole tagatud Pumpla ja veetöötlus Rajatud: 1976 1957 Rekonstrueeritud: 2009 2009 Puhastusseade: UV seade puudub tüüp RACK 750 LCD; 4x40W vooluhulk qmax= 9 m3/h Pumpla tüüp : üheastmeline üheastmeline Hüdrofoor V= 1,0 m3 Surve reguleerimine Hüdrofoor V=0,5 m3 sagedusmuundur või rõhurelee Seisukorra hinnang hoone hea hea seadmed ja torustik hea hea elekter-automaatika hea hea PK Valjala Keskuse pumplasse on paigaldatud UV seade, vees leiduvate bakterite, viiruste ja mikroorganismide hävitamiseks. Asulate veevõrgu tarbijate juures on mikrobioloogilised, keemilised ja indikaatornäitajad 2014. aastal võetud veeproovides lubatud piirmääradest allpool ja vesi vastab joogiveele esitatud nõuetele. Puurkaev-pumplate tehnoloogilised skeemid on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.2.

30(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Vee analüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.3.

3.3.1.1.2 Torustik

Asula ühisveevärgi torustik on rajatud 2009. aastal. Torustik on rajatud plasttorudest läbimõõduga De75 – De32. Ühisveevõrgu pikkus on ca 6,6 km ning torustike seisukord on hea.

3.3.1.1.3 Tuletõrje veevarustus

Valjala alevikus tuletõrje veevõtukohta ei ole. Lähimad tuletõrje veevõtukohad asuvad alevikust 12 km kaugusel Pihtla vallas Kõljala külas.

3.3.1.2 Kanalisatsioon

3.3.1.2.1 Torustik ja pumplad

Asula ühiskanalisatsioonitorustikud on paigaldatud 2010. aastatel plasttorudest. Ühiskanalisatsioonivõrgu moodustab: - isevoolne torustik, mille pikkus on ca 1,9 km ning läbimõõt De160. Torustike seisukord on hea; - survetorustik, mille trassi pikkuseks on 2,3 km ja läbimõõt De110. Torustiku seisukord on hea. Reovee puhastisse juhtimiseks on rajatud 10 kanalisatsioonipumplat. Pumplate asukohad on näidatud joonisel ning nende andmed on allolevas tabelis. Tabel 35. Valjala aleviku kanalisatsioonipumplate andmed Pumpade andmed Seisukorra hinnang Raja Q Torustik Mahuti/ Maa- Pumpla nimi -mise Kogus H Elekter- Mark m³/ ja teenin- pealne aeg tk m autom. h seadmed dusosa osa AFP0831,2- KP Posti 2009 2 90 10,8 hea hea hea hea S22/4 AFP0831,2- KP Pihlaka 2009 2 90 10,8 hea hea hea hea S22/4 AFP0841.A- KP Kooli 2009 2 99 14 hea hea hea hea M30/4 AFP0841.2- KP Köstri 2010 2 91 7,2 hea hea hea hea S13/4 KP Kiriku 2004 1 Piranha S12/2 8 23 hea hea hea hea AFP0831,2- KP Tooma 2010 2 90 10,8 hea hea hea hea S22/4 KP Pihlamäe 2010 2 AFP0841,2S13/4 91 7,2 hea hea hea hea AFP0841.2- KP Käänumäe 2010 2 91 7,2 hea hea hea hea S13/4 KP Kurepesa 2009 2 AFP0831.2- 90 10,8 hea hea hea hea

31(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Pumpade andmed Seisukorra hinnang Raja Q Torustik Mahuti/ Maa- Pumpla nimi -mise Kogus H Elekter- Mark m³/ ja teenin- pealne aeg tk m autom. h seadmed dusosa osa S22/4 KP AFP0831.2- 2009 2 90 10,8 hea hea hea hea Rahvamaja S22/4

3.3.1.2.2 Reoveepuhasti

Valjala aleviku reovesi puhastatakse Valjala reoveepuhastis. Puhasti on rajatud 2000. aastal. Enamus seadmeid vahetati välja 2010. aastal. Puhastatud heitvesi juhitakse Peti kraavi. Tabel 36. Valjala reoveepuhasti andmed Puhastusjaama nimi Valjala puhasti Rajatud 2000 Rekonstrueeritud 2010 Puhastusseadme tüüp biopuhasti 9 m3 mahuti, Purgimissõlm poolkäsitsi Proj. tootlikus Qmax= 100 m3/d 400 ie Proj. reostuskoormus 30 kg BHT₇/d Kuja 100 m Seisukorra hinnang:

hoone rahuldav mahutid rahuldav seadmed ja torustik hea elekter-automaatika hea Valjala reoveepuhasti tehnoloogiline skeem on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.4. Tabel 37. Valjala puhastist suublasse juhitava heitvee lubatud kogus ja saasteaine sisaldused Suubla nimetus Peti kraav puhastiga seotud Väljalaskme tüüp väljalask Väljalaskme nimetus Valjala asula Lubatud vooluhulk (m³/a) 36 000 BHT₇ 25 Heljum 35 Suurim lubatud KHT 125 saasteaine Nafta

sisaldus (mg/l) pH

Nüld

Püld 2 Reo- ja heitveeanalüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.5.

32(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tulemused ei ületa vee erikasutusloas limiteeritud saastaine sisalduse piirnorme.

3.3.1.2.3 Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ära juhtimine

Valjala alevikus sademeveega probleeme ei ole ning lahtist kraavitust ja sademevee kanalisatsiooni ei ole rajatud. Sademevesi juhitakse teedelt ja platsidelt haljasaladele, kus see imbub pinnasesse.

3.3.2 Sakla küla Sakla külas kuulub ÜVK taristu AS-ile Kuressaare Veevärk ning ka ÜVK teenust osutab AS Kuressaare Veevärk. Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse koostatud põhjavee kaitstuse kaardile asub Sakla küla keskus nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikul) põhjaveega alal, kus saviliivpinnakatte paksus on valdavalt 2-10 m või savipinnase (savi, liivsavi) paksus kuni 2 m. Reoainete infiltreerumise aeg on arvutuslikult 50-200 ööpäeva. Sakla külas reoveekogumisala moodustatud ei ole ja kuna tegemist on suhteliselt hajali paikneva hoonestusega asulaga, siis ei vasta asulas tekkiv reostuskoormus reoveekogumisaladele määratud kriteeriumitele. Külas elab 2015. aasta seisuga 129 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 49 (38%) ja ühiskanalisatsiooniga 47 (36%) inimest. Sakla külas ÜVK teenuse suurtarbijaid ei ole.

3.3.2.1 Veevarustus

3.3.2.1.1 Puurkaevud

Külas on keskkonnaregistri andmeil 7 puurkaevu, millest 1 kuulub AS-ile Kuressaare Veevärk ning ülejäänud on kasutusel ühe-kahe majapidamise või ettevõtte tarbeks. Kuna Sakla külas ei võeta põhjavett rohkem kui 5 m3/d, siis pole vee erikasutuseks luba vaja. Tabel 38. Sakla küla ühisveevarustuse puurkaevude ja pumplate andmed Veehaarde nimetus: Sakla pk Puurkaev Puurkaevu katastri nr: 12626 Puurkaevu passi nr: 75 Puurkaevu puurimise aasta: 1962 Puurkaevu põhjaveekiht: Silur Puurkaevu sügavus (m): 30 Puurkaevu sanitaarkaitseala: 50 m – ei ole tagatud Pumpla ja veetöötlus Rajatud: teadmata Rekonstrueeritud: 2009 Puhastusseade: puudub Vooluhulk qmax= 4 m3/h

33(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Veehaarde nimetus: Sakla pk Pumpla tüüp : üheastmeline Surve reguleerimine Hüdrofoor V= 0,1 m3 Seisukorra hinnang pumpla puudub, seadmed hoone asuvad elamu keldris seadmed ja torustik Rahuldav elekter-automaatika Rahuldav Puurkaev-pumpla tehnoloogiline skeem on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.2. Vee analüüsiaktide koopiad on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.3.

3.3.2.1.2 Torustik

Asula ühisveevärgi torustik on rajatud 2010. aastal. Torustik on rajatud plasttorudest läbimõõduga De63 – De50. Ühisveevõrgu pikkus on ca 90 m. Torustiku seisukord on hea.

3.3.2.1.3 Tuletõrje veevarustus

Sakla külas tuletõrje veevõtukohta ei ole. Lähimad tuletõrje veevõtu kohad asuvad külast 14 km kaugusel Pihtla vallas Kõljala külas.

3.3.2.2 Kanalisatsioon

Sakla küla ühiskanalisatsioon voolab isevoolselt kogumismahutisse. Mahutit tühjendatakse paakautoga Kuressaare reoveepuhastisse.

3.3.2.2.1 Torustik

Asula ühiskanalisatsioonitorustik on paigaldatud 2010. aastal plasttorudest. Ühiskanalisatsioonivõrgu moodustab isevoolne torustik, mille pikkus on 106 m ning läbimõõt De160. Torustiku seisukord on hea.

3.3.2.2.2 Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ära juhtimine

Sakla külas sademeveega probleeme ei ole ning lahtist kraavitust ja sademevee kanalisatsiooni ei ole rajatud. Sademevesi juhitakse teedelt ja platsidelt haljasaladele, kus see imbub pinnasesse.

3.4 Kokkuvõte valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektidest

Allolevas tabelis on toodud Valjala vallas asuvate olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide loetelu. Tabel 39. Valjala vallas asuvate ÜVK objektide koondtabel Asula Veevarustus Kanalisatsioon

34(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Puurkaev- Vee- II astme Torustik Puhas Torustik Pumpla pumpla töötlus pumpla Isevoolne Surveline Kokku ti m tk tk tk m m m tk tk Valjala 6 649 2 1 4 895 2 316 7 211 10 1 alevik Sakla küla 90 1 106 106 Kokku 6 739 3 1 1 5 001 2 316 7 317 10 1

3.5 Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindav ettevõte

Valjala vallas haldab ühisveevärki ja –kanalisatsiooni AS Kuressaare Veevärk (äriregistri kood 10083079). AS Kuressaare Veevärk on eraõiguslik aktsiaselts. Alates 2004. aastast on ettevõtte aktsionärideks Kuressaare linn ja 11 valda (vt järgnev tabel). Tabel 40. AS Kuressaare Veevärk aktsionärid 31.12.2014.a seisuga. Aktsiakapital Osatähtsuse Aktsionär (EUR) (%) Kuressaare 3 686 720,00 70,7522 linn Orissaare 308 288,00 5,9164 Muhu 87 232,00 1,6741 Pöide 70 208,00 1,3474 Pihtla 80 000,00 1,5353 Lääne-Saare 328 128,00 6,2971 (vana 102 080,00 1,959 , Kärla ja 47 424,00 0,9101 Lümanda) Leisi 109 952,00 2,1101 28 160,00 0,5404 Mustjala 65 472,00 1,2565 Salme 101 632,00 1,9504 Ruhnu 36 736,00 0,705 Valjala 158 720,00 3,046 Kokku 5 210 752,00 100

AS Kuressaare Veevärk põhitegevuseks on vee-, kanalisatsiooni- ja sadeveeteenuse osutamine. Ettevõtte majandustegevuse tuludest annab 85% teenuste osutamine Kuressaare linnas ja tema lähikonnas. AS Kuressaare Veevärk põhiülesanded on:  kvaliteetse joogivee tagamine tarbija liitumispunktis ühisveevärgiga;  tekkiva reovee ärajuhtimine reoveepuhastitele;  keskkonnanõuetele vastavalt puhastatud heitvee juhtimine loodusesse. Ettevõtet juhib kaheliikmeline juhatus (Ain Saaremäel ja Aivar Sõrm). Juhtimist korraldab ja järelevalvet teostab kaheksaliikmeline nõukogu. 2014.a lõpus oli nimekirjas 38 töötajat, kellest 7 oli osalise tööajaga. Funktsionaalselt jaotatakse ettevõtte tegevused kahte suuremasse rühma, millest kummagi tegevust koordineerib üks juhatuse liige:

35(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

- finants- ja teenindusüksus; - tootmisüksus. Selline ülesehitus tagab piisava kompetentsi ja vastutuse kogunemise igasse üksusesse ning maksimaalselt efektiivse majandamise. Struktuuri kujundamisel on lähtutud eeldusest, et meeskond peab tagama klientide teenindamise, varade igapäevase hooldamise ning avariide lokaliseerimise. Finants- ja teenindusüksuse struktuur

Tootmisüksuse struktuur

36(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Omavalitsuste vaheline ühistegevus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel Valjala valla naaberomavalitsused on Laimjala, Orissaare, Leisi ja Pihtla vald. Omavalitsuste vahelist kokkupuutepunkti ÜVK-ga kaetud aladel täna ja perspektiivis ei ole. Järgmises tabelis on toodud AS Kuressaare Veevärgi ÜVK-teenuste hinnakiri Valjala vallas. Tabel 41. Vee- ja kanalisatsiooniteenuste Valjala vallas, (km-ga) Teenushind Tasu liik eur/m3 Tasu tarbitud vee eest Füüsilised isikud (elanikkond) 1,344 Juriidilised isikud, asutused 1,344 Tasu reovee kanaliseerimise eest Füüsilised isikud (elanikkond) 2,304 Juriidilised isikud, asutused 2,304 2014. aastal oli AS Kuressaare Veevärk müügi- ja muud tulud kokku (linn ja vallad kokku) 2,39 mln eurot ja tegevuskulud 2,91 mln eurot (millest kulum 1,28 mln eurot). Allolevas tabelis on toodud AS Kuressaare Veevärk peamised finantsnäitajad. Tabel 42. AS Kuressaare Veevärk olulisemad finantsnäitajad Indikaator 2012 2013 2014 Likviidsuskordaja 0,881 2,37 3,06 Maksevalmiduse kordaja 0,115 1,5 2,29 Ostjate võlgnevuse laekumise periood päevades 36 33 36 Tarnijatele võlgnevuse tasumise periood päevades 31 30 33 Võlakordaja 0,08 0,08 0,08

37(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Indikaator 2012 2013 2014 ROA 0,019 0,021 -0,019 ROE 0,021 0,023 -0,021

38(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

4 ÜVK ARENDAMINE

4.1 Arendamise kava koostamise lähtealused

Käesolev arendamise kava on valminud AS Kuressaare Veevärk, Valjala vallavalitsuse töötajate ja töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest:  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kompleksseks arendamiseks valla reoveekogumisalades;  Arendamise kavas on planeeritavad vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamise tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt vee-ettevõtja ja valla majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab vee-ettevõttele langevat finantskoormust ja aitab ära hoida ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniteenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine ja rekonstrueerimine eelnevate etappidega;  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad ühisveevärgi, -kanalisatsioonisüsteemid ning koostatud perspektiivsed arenguskeemid;  Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga kaetavad alad on määratud vastavalt reoveekogumisalale ja juba olemasolevale ÜVK alale;  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemid, mis toimivad (süsteemidele väljastatud kasutusluba) ning mille haldamisega tegelevad vee-ettevõtjad;  Väljaspool ühisveevarustuse ja -kanalisatsioonisüsteemiga kaetavaid alasid (ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga katmata alad) toimub ühisveevarustuse ja - kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Valjala vallavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste ning vee-ettevõtja poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel;  Valjala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas püstitatud eesmärkide ja probleemidega;  Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajanduskavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides;  Riikliku keskkonnaprogrammi toetus ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimisel ja rajamisel on kuni 85% projekti abikõlbulikest kuludest, seega AS Kuressaare Veevärk omapoolne omafinantseering on minimaalselt 15%. Töö konsultant on finantsanalüüsis arvestanud Keskkonnaprogrammist toetust taotlevate projektide omafinantseeringuks 20% abikõlblikest kuludest.

39(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

 Vastavalt meetme „Veemajandustaristu arendamine“ tingimused juhendmaterjalile Lisa 2 on kõik investeeringuliigid jagatud sobiva majanduslikult kasuliku eluea järgi:  Võrgud ja torustikud 40 aastat;  Reservuaarid ja mahutid 40 aastat;  Masinad ja seadmed 15 aastat;  Tootmishooned 40 aastat.  Käesoleva arendamise kava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte:  keskkonnamõjud – ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste rekonstrueerimisel/ ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest;  majanduslikud– puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kõigi asulate territooriumitel;  sotsiaalmajanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee-, kanalisatsiooni- ja sademeveeteenuste vastu, elanikkonna maksevõime ja vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamisega. Planeeritavad veemajanduse arendustegevused on jagatud kahte etappi: I etapp – lühiajalised investeeringud, aastatel 2015-2018; II etapp - pikaajalised investeeringud, aastatel 2019-2026.

4.2 Investeerimisprojektide maksumuse hindamine

Valjala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava eesmärgid on: - ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide arengu jätkamine ja eelduste loomine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Valjala vallas; - kaasa aidata Valjala valla vee-ettevõtte jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele; - veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide toimimiseks tarvilike investeerimisvajaduste määramine; - arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.

4.3 Vee-ettevõtluse areng

Valjala vallas kuulub ÜVK taristu AS-ile Kuressaare Veevärk ning ka ÜVK teenust osutab AS Kuressaare Veevärk (otsuse koopia on toodud peatükis 6. LISAD: jaotises 6.1). Käesolev arendamise kava jääb peale kinnitamist Valjala Vallavolikogu poolt raamdokumendiks veevarustuse ja kanalisatsiooni alasele tegevusele, millega määratletakse nimetatud valdkondade arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud eesmärgiga säilitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kaetud piirkondades, Valjala alevikus ja Sakla külas, on ÜVK rajatised rekonstrueeritud ja rajatud 2009. ja 2010. aastal. Tänaseks ÜVK-ga mitteliitunud majapidamised kasutavad lokaalseid puurkaeve ja kogumismahuteid

40(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 ning neil puudub reaalne huvi liituda, mistõttu käesolevas ÜVK arendamise kavas täiendavaid investeeringuid (va asendusinvesteeringud) veemajandusse antud asulates ei planeerita. Ülejäänud Valjala valla külade näol on tegemist suhteliselt hajali paikneva hoonestusega väikeasulatega, neis tekkiv reostuskoormus ei vasta reoveekogumisaladele määratud kriteeriumitele, mistõttu puudub seal ka otsene kohustus ühisveevärki ja kanalisatsiooni arendada. Puurkaevude puurimist külades on planeeritud toetada hajaasustuse programmi raames, kus toetust saavad taotleda üksikmajapidamised, mistõttu nimetatud tegevus ei ole käsitletud ÜVK arendamise kava koosseisus

4.4 Perspektiivse tarbimise prognoos

Perspektiivse veetarbimise ja reoveekoguste prognoosi koostamisel on lähtutud järgmistest arvutuslikest algandmetest: - keskmise leibkonna suurus Valjala vallas on 2,34 inimest; - elaniku ühikuline arvestuslik veetarve (reoveekogus) on 0.1 m³/d; - asutuste ja ettevõtete veetarve ja reovee kogused jäävad muutumatuks; - vanade torustike lekete % on jäetud samaks olemasoleva seisuga; - tehnoloogiline vesi on vee-ettevõtja poolt vee puhastamiseks ja veevärgi hoolduseks kulutatud vee kogus. Selle vee koguse määr jääb ka perspektiivis muutumatuks; - vanade torustike infiltratsiooni % on jäetud samaks olemasoleva seisuga. Asulapõhine arvestamata vee osakaal on etappide järgselt järgmine: Tabel 43. Arvestamata vee osakaal võrku juhitavast veest Arvestamata vesi Asula I II Ol.olev etapp etapp Valjala alevik 10% 10% 10% Sakla küla 10% 10% 10% Tabel 44. Perspektiivse veevajaduse prognoos Valjala Sakla Kokku Elanike arv 393 49 442

Elan. 39,3 4,9 44,2 Veetarve Asut. 4,0 0,0 4,0 (m³/d) Ettev. 2,4 0,0 2,4 Kokku 45,7 4,9 50,6 Arvestamata vesi (m³/d) 5,1 0,5 5,6

Olemasolev Võrku juhitav vooluhulk 50,8 5,4 56,3 (m³/d) 393 49

Elanike arv 442 Elan. 39,3 4,9 44,2 Veetarve Asut. 4,0 0,0 4,0 (m³/d) Ettev. 2,4 0,0 2,4 Kokku 45,7 4,9 50,6

Peale I etapi I etapi Peale Arvestamata vesi (m³/d) 5,1 0,5 5,6

realiseerumist Võrku juhitav vooluhulk 50,8 5,4 56,3

41(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

(m³/d) Elanike arv 393 49 442 Elan. 39,3 4,9 44,2 Veetarve Asut. 4,0 0,0 4,0 (m³/d) Ettev. 2,4 0,0 2,4 Kokku 45,7 4,9 50,6 Arvestamata vesi (m³/d) 5,1 0,5 5,6

Peale II etapi II etapi Peale realiseerumist Võrku juhitav vooluhulk 50,8 5,4 56,3 (m³/d) Asulapõhine infiltratsioonivee osakaal on etappide järgselt järgmine: Tabel 45. Infiltratsioonivee osakaal puhastile juhitavast kanalisatsioonist

Infiltratsioon Asula Ol.olev I etapp II etapp Valjala alevik 35% 35% 35% Sakla küla 10% 10% 10% Tabel 46. Perspektiivse kanalisatsioonikoguse prognoos Valjala Sakla Kokku alevik küla Elanike arv 395 47 442

Elanikud 39,5 4,7 44,2 Reovee Asutused 3,6 0,0 3,6 kogus Ettevõtted 1,0 0,0 1,0 (m³/d) Kokku 44,2 4,7 48,9 Infiltratsiooni vesi (m³/d) 23,8 0,5 24,3

Olemasolev Puhastile juhitav vooluhulk 68,0 5,2 73,2 (m³/d) Elanike arv 395 47 442 Elanikud 39,5 4,7 44,2 Reovee Asutused 3,6 0,0 3,6 kogus Ettevõtted 1,0 0,0 1,0 (m³/d) Kokku 44,2 4,7 48,9 Infiltratsiooni vesi (m³/d) 23,8 0,5 24,3 Peale I etapi I etapi Peale Puhastile juhitav vooluhulk 68,0 5,2 73,2

realiseerumist (2018) realiseerumist (m³/d) Elanike arv 395 47 442 Elanikud 39,5 4,7 44,2 Reovee Asutused 3,6 0,0 3,6 kogus Ettevõtted 1,0 0,0 1,0 (m³/d) Kokku 44,2 4,7 48,9 Infiltratsiooni vesi (m³/d) 23,8 0,5 24,3 Peale II etapi II etapi Peale Puhastile juhitav vooluhulk 68,0 5,2 73,2

realiseerumist (2026) realiseerumist (m³/d)

42(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

4.5 Asulapõhine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise ülevaade

4.5.1 Valjala alevik Valjala aleviku ÜVK süsteemi arendusse on ette nähtud vaid asendada erinevaid seadmeid nii pumplates kui puhastis. Ülevaade asula ÜVK arendamise kavast on toodud allolevas tabelis. Tabel 47. Valjala aleviku ÜVK seadmete asendusinvesteeringud I Objekti nimi Tegevus II etapp etapp Valjala Keskuse puurkaev-pumpla seadmete asendus, 1. osa x

ventilatsioonisüsteemide Valjala Keskuse puurkaev-pumpla x uuendamine Valjala Keskuse puurkaev-pumpla elektrisüsteemi uuendamine x

Valjala Keskuse puurkaev-pumpla valveseadmete paigaldus x

Valjala Keskuse puurkaev-pumpla seadmete asendus, 2. osa x

Valjala Meierei puurkaev-pumpla seadmete asendus x

ventilatsioonisüsteemide Valjala Meierei puurkaev-pumpla x uuendamine Valjala Meierei puurkaev-pumpla elektrisüsteemi uuendamine x

Valjala Meierei puurkaev-pumpla valveseadmete paigaldus x

Kanalisatsioonipumpla KP Kiriku valveseadmete paigaldus x

Kanalisatsioonipumpla KP Kooli seadmete asendus x

Kanalisatsioonipumpla KP Kooli elektrisüsteemi uuendamine x

Kanalisatsioonipumpla KP Kooli valveseadmete paigaldus x

Kanalisatsioonipumpla KP Kurepesa valveseadmete paigaldus x

Kanalisatsioonipumpla KP valveseadmete paigaldus x Käänumäe Kanalisatsioonipumpla KP Köstri seadmete asendus x

Kanalisatsioonipumpla KP Köstri elektrisüsteemi uuendamine x

Kanalisatsioonipumpla KP Köstri valveseadmete paigaldus x

Kanalisatsioonipumpla KP Pihlaka seadmete asendus x

Kanalisatsioonipumpla KP Pihlaka elektrisüsteemi uuendamine x

Kanalisatsioonipumpla KP Pihlaka valveseadmete paigaldus x

Kanalisatsioonipumpla KP Pihlamäe seadmete asendus x

Kanalisatsioonipumpla KP Pihlamäe valveseadmete paigaldus x

Kanalisatsioonipumpla KP Posti seadmete asendus x

Kanalisatsioonipumpla KP Posti elektrisüsteemi uuendamine x

Kanalisatsioonipumpla KP Posti valveseadmete paigaldus x

Kanalisatsioonipumpla KP valveseadmete paigaldus x Rahvamaja Kanalisatsioonipumpla KP Tooma seadmete asendus x

Kanalisatsioonipumpla KP Tooma elektrisüsteemi uuendamine x

Kanalisatsioonipumpla KP Tooma valveseadmete paigaldus x

Valjala reoveepuhasti valveseadmete paigaldus x

Valjala reoveepuhasti seadmete asendus x

Valjala reoveepuhasti elektrisüsteemi uuendamine x

43(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

4.5.2 Sakla küla Sakla küla ÜVK arendusse pole lähema 12 aasta jooksul investeeringuid ette nähtud. Sakla küla ÜVK arendusse pole lähema 12 aasta jooksul investeeringuid ette nähtud. Küll aga on plaanis seotud keskkonnauuringute ja majandusarvestuste läbiviimine selgitamaks võimalusi ning otstarbekust rajada piirkonda lokaalne väikepuhasti või asendad reoveesetete väljavedu Kullimäe RVP-le väljaveoga ja ümbertöötlemisega Valjala aleviku RVP-l. Võimalike meetmete seostamine valla ÜVK-ga toimub peale nende uuringute tulemuste selgumist.

4.6 ÜVK arendamise kokkuvõte

Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise ainsaks prioriteediks täna on olemasolevate ÜVK rajatiste töökindluse tagamine läbi vajalike asendusinvesteeringute. Arvestades olemasolevate rajatiste vanust ja seisukorda ei ole järgneva 12 aasta jooksul ette näha vajadust investeerida torustike rekonstrueerimisse ning asendusinvesteeringud puudutavad vaid jooksvat seadmete asendamist. Ühsiveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alade laiendamist või uute teeninduspiirkonade lisandumist ei ole 12 aasta perspektiivis planeeritud, kuna elanikel puudub reaalne soov ÜVK- ga liituda. ÜVK-ga mitteliitunud majapidamised kasutavad lokaalseid puurkaeve ja kogumismahuteid, puurkaevude puurimist külades on planeeritud toetada hajaasustuse programmi raames.

44(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

5 FINANTSANALÜÜS

Finantsanalüüsi eesmärgid on järgmised: - prognoosida AS Kuressaare Veevärk vee- ja kanalisatsioonisüsteemide tulevasi ekspluatatsioonikulusid ning vee- ja kanalisatsioonitariife Valjala vallas; - leida sobivaim finantsallikate struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringute elluviimisel Valjala vallas; - hinnata vee-ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkust arendamise kava investeeringuprogrammi (sh nii I kui II etapi) elluviimisel; - tõendada vee- ja kanalisatsiooniteenuse taskukohasust Valjala valla tarbijatele.

5.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused

Käesolev finantsprognoos on koostatud vastavalt Meetme „Veemajandustaristu arendamise” tingimustele (Lisa 2 osa II). Finantsprognoosi aluseks on võetud analüüsi koostamise hetkel olemas olnud materjalid, nii suuliselt kui kirjalikult saadud informatsioon. Analüüs on koostatud perioodiks 2015-2026. Prognoosi täpsus sõltub paljudest muutujatest, mille väärtused mõjutavad lõpptulemust olulisel määral, mis tingib vajaduse vaadata üle ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava finantsanalüüs vähemalt iga nelja aasta tagant (vastava kohustuse seab ka ÜVK seadus). Analüüsi algandmetena on kasutatud peamiselt AS-ilt Kuressaare Veevärk saadud andmeid (sh eelmiste aastate majandustulemused, senised müügi- ja tootmismahud kliendigrupiti ning teenuspiirkonna lõikes). Finantsprognoosid hõlmavad ka käesoleva arendamise kava lühiajalisi ja pikaajalisi investeeringuprogramme, mida viiakse ellu aastatel 2015—2026, eeldusel et investeeringuid rahastatakse valla ja toetuste kaasabil järgmistes proportsioonides:  Arendamise kava investeeringuprogrammi I etapp, aastal 2017, kogumaksumusega 4500,00 eurot planeeritav finantsallikate struktuur: o 100% Valjala valla kaasrahastus läbi AS-i Kuressaare Veevärk omakapitali suurendamise;  Arendamise kava investeeringuprogrammi II etapp, aastatel 2019-2026, kogumaksumusega 506 405,05 eurot, mis on 100% abikõlblikud ning nende planeeritav finantsallikate struktuur on järgmine: o 80% ehk ca 405 124,04 eurot Keskkonnaprogrammi toetus; o 20% omafinantseering kaetakse prognoositavalt järgmistest vahenditest: . 53 202,96 eurot AS Kuressaare Veevärk olemasolevad omavahendid; . 48 078,05 eurot Valjala valla kaasrahastus läbi AS Kuressaare Veevärk omakapitali suurendamise. Arvestuste koostamisel on kasutatud Rahandusministeeriumi 2015. aasta kevadises majandusprognoosis toodud inflatsiooni ja palganominaalkasvu prognoose. Tabel 48. Rahandusministeeriumi tarbijahinnaindeksi ning palga nominaalkasvu prognoosid aastani 2026 Indikaator 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Tarbija- 0,2% 2,2% 2,7% 2,9% 2,6% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,6% hinnaindeks (%) Palga 4,8% 5,2% 6,0% 6,5% 6,4% 6,3% 6,2% 6,1% 6,0% 5,9% 5,8% 5,8%

45(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

nominaalkasv (%) Allikas: Rahandusministeerium Arvestustes ei nähta ette dividendide väljamaksmist. Kõik analüüsis toodud tulud (sh tariifid) ning kulud on käibemaksuta– üksnes teenushindade taluvusanalüüsis on arvestatud teenustariifidest tulenevat kulu leibkonnaliikme kohta koos käibemaksuga. Samuti on arvestustes eeldatud tagastatava käibemaksu laekumist ajaliste viivitusteta. Analüüsis on jaotatud AS-i Kuressaare Veevärk kliendid kaheks: eratarbijad ehk kodumajapidamiste tarbimine (sh korterelamud) ning juriidilised tarbijad. AS Kuressaare Veevärk ei ole kehtestanud ÜVK teenusele Valjala vallas abonenttasusid ning finantsprognoosides neid ka ette ei nähta järgmiste aastate jooksul.

5.2 Finantsprognoos

Analüüs hõlmab järgmiseid finantsprognoose: - ÜVK teenushindade prognoos Valjala vallas aastani 2026; - ÜVK teenuse pakkumisega seonduvate AS Kuressaare Veevärk tegevustulude ja – kulude prognoos Valjala vallas kuni aastani 2026; - Prognoositud ÜVK teenushindade taluvusanalüüs aastatel 2014-2026; - AS Kuressaare Veevärk veemajandusalase tegevuse rahavoogude prognoos ja jätkusuutlikkuse kontroll Valjala vallas aastani 2026.

Järgmistes alapeatükkides on antud ülevaade finantsprognoosi koostamisel aluseks olevatest eeldustest ning rõhutatud olulisemaid analüüsi tulemusi.

5.2.1 ÜVK-teenusmahud ja -teenustariifide prognoos Peatükis 2.3.5 on kirjeldatud AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenusmahud Valjala vallas. Järgmises tabelis on toodud AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenusmahud Valjala vallas aastani 2026. Tabel 49. AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenusmahud Valjala vallas aastani 2026 Indikaator Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Vesi, ERA, MÜÜK m3 7 512 7 512 7 512 7 512 7 512 7 512 Vesi, JUR, MÜÜK m3 2 337 2 337 2 337 2 337 2 337 2 337 Kanal, ERA, MÜÜK m3 7 524 7 524 7 524 7 524 7 524 7 524 Kanal, JUR, MÜÜK m3 1 682 1 682 1 682 1 682 1 682 1 682 VESI KOKKU m3/a 9 849 9 849 9 849 9 849 9 849 9 849 KANAL KOKKU m3/a 9 206 9 206 9 206 9 206 9 206 9 206 ÜVK teenushindade kasv on prognoositud lähtuvalt vajadusest tagada ettevõtte AS Kuressaare Veevärk veemajandusalane jätkusuutlikkus Valjala valla tegevuspiirkonnas. Samal ajal on tõendatud, et prognoositud vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind jääb rahvusvaheliselt aktsepteeritud piiresse (4% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust). Täiendavalt on Konsultant jälginud, et ÜVK-teenustariifide kasvud teenuseti oleksid aktsepteeritavad ka Konkurentsiameti ÜVK-teenushindade kooskõlastamise metoodika kohaselt. Järgmiste aastate hinnatõusud küll suurendavad kulu ÜVK teenusele leibkonnaliikme kohta, kuid samas ÜVK-teenuse kulude osakaal leibkonnaliikme keskmisest sissetulekust langeb

46(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 arvestusperioodi lõpuks uuesti. Järgmises tabelis on toodud prognoositavad teenushinnad Valjala vallas aastani 2026.

47(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 50. AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenustariifid (km-ta) Valjala vallas aastani 2026 Indikaator Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2025 2026 Elanike vesi €/m3 1,120 1,120 1,320 1,320 1,420 1,420 1,520 1,720 1,820 Juriidiliste €/m3 1,120 1,120 1,320 1,320 1,420 1,420 1,520 1,720 1,820 isikute vesi Elanike kanal €/m3 1,920 1,920 2,263 2,263 2,434 2,434 2,606 2,949 3,120 Juriidiliste €/m3 1,920 1,920 2,263 2,263 2,434 2,434 2,606 2,949 3,120 isikute kanal Järgmisel joonisel on kujundatud ÜVK-teenushindade mahud aastatel 2014-2026 kliendigrupiti.

Joonis 5. ÜVK-teenustariifid (km-ta) aastani 2026

5.2.2 Veemajanduse tegevustulude prognoos AS Kuressaare Veevärk veemajandusega seotud müügitulude prognoos baseerub prognoositud müügimahtude ja teenushindade korrutisel. Järgmises tabelis on toodud AS Kuressaare Veevärk veemajandusalaste rahaliste tegevustulude prognoos Valjala vallas aastani 2026 (detailsem tabel on toodud Lisas 6.7). Tabel 51. AS Kuressaare Veevärk veemajandusalase tegevuse tegevustulude prognoos Valjala vallas aastani 2026 TEGEVUSTULUD Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Elanike vesi EUR 8 413 9 916 9 916 10 667 11 418 13 672 Juriidiliste isikute EUR 2 617 3 085 3 085 3 319 3 552 4 253 vesi Elanike kanal EUR 14 446 17 026 17 026 18 316 19 606 23 475 Juriidiliste isikute EUR 3 229 3 806 3 806 4 094 4 383 5 248 kanal Tulud ÜV- ja ÜK- EUR 28 707 33 833 33 833 36 396 38 959 46 648 teenustest kokku

48(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

TEGEVUSTULUD Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Muud tulud EUR 0 0 0 0 0 0 TULUD KOKKU EUR 28 707 33 833 33 833 36 396 38 959 46 648

5.2.3 Veemajanduse tegevuskulude prognoos AS Kuressaare Veevärk veemajandusalase tegevuskulude prognoos Valjala vallas on koostatud tuginedes ettevõtte eelmise kahe aasta reaalsetele andmetele. Kulud on jaotatud vastavalt Meetme „Veemajandustaristu arendamise” tingimustes (Lisa 2) toodud jaotusele ning aastate 2015-2026 kulude prognoos on toodud järgmises tabelis. Tabel 52. AS Kuressaare Veevärk veemajandusalase tegevuse tegevuskulud (va kulum) Valjala vallas aastatel 2015-2026 TEGEVUSKULUD Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Energiakulud EUR 6 540 6 684 6 864 7 247 7 443 8 707 Keskkonnatasud EUR 2 241 2 290 2 352 2 483 2 550 2 984 Seadmete hoolduse EUR 1 018 1 037 1 062 1 159 1 182 1 384 teenus ja materjalid Tööjõu- ja EUR 8 857 9 320 9 879 11 195 11 904 16 858 personalikulud Administratiivkulud EUR 476 486 500 527 542 634 Ülalpidamiskulud EUR 5 017 5 128 5 266 5 560 5 710 6 680 KULUD KOKKU EUR 24 149 24 946 25 923 28 171 29 331 37 247 Järgmises tabelis on selgitatud lahti kululiigi sisu ning prognoosimisel aluseks võetud eeldused. Tabel 53. AS Kuressaare Veevärk veemajandusalaste tegevuskulude olemus Valjala vallas ning tuleviku kulude prognoosi aluseks olevad eeldused TEGEVUSKULUD Selgitus Energiakulude arvestus põhineb toodetud vee ning puhastatud heitvee mahtudel ja energiakulu ühikkulul, mis põhinevad 2014. Energiakulud aasta reaalsetel näitajatel. Ühikkulu on järgmistel aastatel suurendatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvule. Keskkonnatasude alla on koondatud vee erikasutusõiguse tasud ning saastetasud. Arvestus põhineb toodetud vee ja puhastatud heitvee ning keskmisel keskkonnatasude ühikkulul. Viimaste prognoosimisel Keskkonnatasud on aluseks võetud 2014. aasta reaalsed kulud. Ühikkulu on suurendatud kuni 2015. aastani keskmise keskkonnatasude kasvu alusel ja sealt edasi iga-aastaselt tarbijahinnaindeksi võrra. Siin on kajastatud kulud kõikvõimalikule hooldusele, remondile ning Seadmete hoolduse majandamisele ja lisaks veel analüüsikulud. Prognoosides on teenus ja materjalid eeldatud ülalpidamiskulude suurenemist järgmistel aastatel tarbijahinnaindeksi kasvu alusel. Tööjõukulud baseeruvad 2014.a reaalsetel kuludel. Palgakulusid on Tööjõu- ja alates 2015. aastast suurendatud iga-aastaselt tulenevalt personalikulud Rahandusministeeriumi palga nominaalkasvu prognoosist. Siin on kajastatud järgmise kululiigid: administreerimiskulud; Administratiivkulud lühiajaliste lähetuste kulud; koolituskulud. Järgmistel aastatel on

49(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

TEGEVUSKULUD Selgitus kulusid suurendatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel. Siin on kajastatud järgmise kululiigid: kõikvõimalikud korrashoiu ja remondikulud, valveteenuse kulud, üüri ja rendikulud, Ülalpidamiskulud kindlustusmaksed, korrashoiuteenused, info- ja kom.tehn. kulud jms. Järgmistel aastatel on kulusid suurendatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel.

5.2.4 AS Kuressaare Veevärk veemajandusalased kohustused ning ÜVK-teenuse pakkumiseks vajalik põhivara Lisas 6.7 on toodud AS Kuressaare Veevärk Valjala valla veemajandusalase tegevuse finantsprognoos aastani 2026. Finantsanalüüs näitab, et planeeritavate investeeringute ning prognoositud veeteenuse hindade juures on AS Kuressaare Veevärk veemajanduslik tegevus Valjala vallas jätkusuutlik (ehk kumulatiivselt on veemajanduse rahavood igal aastal arvestusperioodi jooksul positiivsed). Lisaks eelmistes alapeatükkides kirjeldatud tegevustulude ja –kulude prognoosile sisaldab AS Kuressaare Veevärk finantsprognoos ka põhivara kulumi arvestust ning laenuteeninduskulude (sh intresside). Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud nimetatud näitajate prognooside eeldused. Põhivara kulum Põhivara maksumust vähendatakse lineaarsel meetodil. AS Kuressaare Veevärk olemasoleva põhivara kulumit on arvestatud ettevõttes kasutusele võetud amortisatsiooninormidega. Seisuga 31.12.2014 on AS Kuressaare Veevärk bilansis arvele võetud Valjala vallaga seonduvat veemajanduse põhivara soetusmaksumusega 1,5 miljonit eurot. Kogu edaspidi tehtavate veemajandusalaste põhivarainvesteeringute kulum on arvestatud vastavalt Meetme „Veemajandustaristu arendamine” tingimuste Lisas 2 toodud põhivara kasulikele eluigadele: - Võrgud ja torustikud 40 aastat; - Reservuaarid ja mahutid 40 aastat; - Masinad ja seadmed 15 aastat; - Tootmishooned 40 aastat. Prognooside koostamisel on eeldatud, et investeeringuprogrammi etappide investeeringud võetakse raamatupidamislikult arvele etapile järgneval aastal. Kohustused, varad ja omakapital AS Kuressaare Veevärk veemajanduse laenuteenindamise kulud käesoleval hetkel Valjala vallaga seonduvalt puuduvad. Ettevõttel on ka üks kasutusrendis olev sõiduk, millega seonduvatest kuludest arvestatakse valdade müügimahtude alusel ka Valjala valla ÜVK- teenuskuludesse vastav kulude maht. Nimetatud kasutusrendiga seonduvad kulud on arvestatud tegevuskulude alla ning maksegraafik toodud Lisas 6.7. Täiendavaid laenukohustusi ei ole arvestusperioodil ette nähtud.

5.2.5 AS Kuressaare Veevärk veemajandusalane jätkusuutlikkus Valjala vallas ja krediidivõimelisuse analüüs AS Kuressaare Veevärk veemajanduse jätkusuutlikkuse hindamise aluseks on võetud järgmine kriteerium: kui sissetulevate ja väljaminevate kumulatiivsete rahavoogude vahe on igal aastal vähemalt null või positiivne loetakse ettevõtte veemajandusalast tegevust jätkusuutlikuks. Sissetulevateks rahavoogudeks loetakse nii projektide toetusi, omavahendeid,

50(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 võetavaid laene, ning rahalisi tegevustulusid. Väljaminevate rahavoogudena on käsitletud investeeringukulutused, tegevuskulud (va kulum), laenude tagasimaksed ja intressikulud. Investeeringutekuludena on kajastatud üksnes investeeringuprogrammi investeeringute suurused. Tegevuskulude real kajastuvad üksnes rahalised AS Kuressaare Veevärk veemajandusalased kulud (ehk va kulum) Valjala vallas.

51(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Tabel 54. AS Kuressaare Veevärk veemajandusalase jätkusuutlikkuse hindamine Valjala vallas VEEMAJANDUSE JÄTKUSUUTLIKKUSE Ühik 2015 2019 2020 2026 ANALÜÜS Toetus (KIK) EUR 0 0 7 226 212 812 Omavahendid EUR 0 0 0 0 Võetav laen/Kap.rent EUR 0 0 0 0 Kolmandate osapoolte EUR 0 0 1 806 0 toetus Tegevustulud (sh muud EUR 28 707 36 396 38 959 46 648 tulud) Kokku laekumised EUR 28 707 36 396 47 991 259 460 Kokku investeeringud EUR 0 0 9 032 266 015 Intressikulud EUR 0 0 0 0 Laenude tagasimaksmine EUR 0 0 0 0 Tegevuskulud EUR 24 149 28 171 29 331 37 247 Kokku väljamaksed EUR 24 149 28 171 38 363 303 261 Kokku rahavoog EUR 4 558 8 225 9 628 -43 801 Kumulatiivne rahavoog EUR 4 558 38 883 48 511 49 262 Eelolev tabel kinnitab, et prognoositavate teenustariifide ja müügimahtude puhul suudab AS Kuressaare Veevärk vajalikud veemajandusalased investeeringud Valjala vallas ellu viia ning tagada tegevusala jätkusuutlikkuse.

5.2.6 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna taskukohasus Järgnevalt on kontrollitud AS Kuressaare Veevärk ÜVK teenushindade jäämist rahvusvaheliselt aktsepteeritud piiridesse (ehk alla 4% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust) Valjala vallas. Selleks on leitud (prognoositud teenushindade, leibkonnaliikme keskmise netosissetuleku ning ööpäevase leibkonnaliikme tarbimise abil) kulu ÜVK-teenusele leibkonnaliikme kohta kõigil arvestusperioodi aastatel, tulemused on toodud järgmises tabelis. Detailsem aegrida on toodud Lisas 6.7. Tabel 55. AS Kuressaare Veevärk Valjala valla ÜVK teenushindade taskukohasusanalüüs TALUVUSANALÜÜS Ühik 2015 2016 2017 2019 2020 2026 Leibkonnaliikme EUR/a 6 015 6 329 6 709 7 603 8 084 11 448 netosissetulek Kulu veele ja kanalisatsioonile pereliikme EUR 62 73 73 79 84 101 kohta Vee ja kanalisatsiooniteenuse eest makstava kulu osakaal % 1,03% 1,16% 1,09% 1,03% 1,04% 0,88% leibkonnaliikme netosissetulekust AS Kuressaare Veevärk plaanib järgmist ÜVK-teenuse hinnatõusu Valjala vallas alates 2016. aastast, mis on vajalik vee-ettevõtte jätkusuutlikuks majandamiseks antud piirkonnas. Aastal 2015 moodustab ÜVK-teenuskulu 1,03% leibkonnaliikme netosissetulekust ja peale järgmise

52(66) Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026 aasta hinnatõusu 1,16%, siis vaatamata prognoositud tariifi tõusudele hilisematel aastatel kahaneb kulu osakaal leibkonnaliikme netosissetulekust. Teisisõnu- tõenäosuslikult kasvavad Valjala valla elanikkonna sissetulekud edaspidi kiiremas tempos kui kulud ÜVK-teenusele. Järgnevalt on toodud kokkuvõtlik tabel finantsanalüüsi tulemustest, detailsemad arvestustabelid on toodud arendamise kava lisades.

53(66)

Tabel 56. Finantsanalüüsi koondtabel aastateks 2014-2026 FINANTSANAL Ühik 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 ÜÜS Müügimahud Elanike vesi m3/a 7 512 7 512 7 512 7 512 7 512 7 512 7 512 7 512 7 512 7 512 7 512 7 512 7 512 Juriidiliste isikute vesi m3/a 2 337 2 337 2 337 2 337 2 337 2 337 2 337 2 337 2 337 2 337 2 337 2 337 2 337 Elanike kanal m3/a 7 287 7 524 7 524 7 524 7 524 7 524 7 524 7 524 7 524 7 524 7 524 7 524 7 524 Juriidiliste isikute kanal m3/a 1 682 1 682 1 682 1 682 1 682 1 682 1 682 1 682 1 682 1 682 1 682 1 682 1 682 Teenushinnad EUR/ Elanike vesi m3 1,12 1,12 1,32 1,32 1,42 1,42 1,52 1,52 1,62 1,62 1,72 1,72 1,82 Juriidiliste isikute EUR/ vesi m3 1,12 1,12 1,32 1,32 1,42 1,42 1,52 1,52 1,62 1,62 1,72 1,72 1,82 EUR/ Elanike kanal m3 1,92 1,92 2,26 2,26 2,43 2,43 2,61 2,61 2,78 2,78 2,95 2,95 3,12 Juriidiliste isikute EUR/ kanal m3 1,92 1,92 2,26 2,26 2,43 2,43 2,61 2,61 2,78 2,78 2,95 2,95 3,12 ÜVK-teenuse eest makstava kulu osakaal % 1,06% 1,03% 1,16% 1,09% 1,10% 1,03% 1,04% 0,98% 0,99% 0,93% 0,93% 0,88% 0,88% leibkonnaliikme netosissetulekust AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenuse jätkusuutlikkuse hindamine Valjala vallas Tegevustulud kokku EUR 28 707 33 833 33 833 36 396 36 396 38 959 38 959 41 522 41 522 44 085 44 085 46 648 Toetused 224 (KIK/VALD) EUR 0 0 4 500 0 0 9 032 7 256 0 0 0 102 212 812 Võetavad laenud EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Omavahendid EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Tegevuskulud (va kulum) kokku EUR 24 149 24 946 25 923 27 092 28 171 29 331 30 535 31 784 33 070 34 410 35 822 37 247 224 Investeeringud EUR 0 0 4 500 0 0 9 032 7 256 0 0 0 102 266 015 Laenudetagasimak sed ja intressikulud EUR 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Rahavoog EUR 4 558 8 887 7 909 9 304 8 225 9 628 8 425 9 738 8 453 9 675 8 263 -43 801 Kumulatiivne rahavoog EUR 4 558 13 445 21 354 30 658 38 883 48 511 56 935 66 673 75 125 84 800 93 064 49 262

55(66) 6 LISAD

6.1 Vee-ettevõtja määramise otsus

Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

6.2 Puurkaev-pumplate tehnoloogilised skeemid

Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

6.3 Joogiveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis)

Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

6.4 Reoveepuhastite tehnoloogilised skeemid

Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

6.5 Heitveeanalüüsiaktide koopiad (digitaalses versioonis)

Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

6.6 Sotsiaal-majandusanalüüsi arvestustabelid

Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

6.7 Finantsanalüüsi arvestustabelid

Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

6.8 Joonised

VK-0 Tingmärgid VK-1 Valjala aleviku veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan VK-2 Sakla küla veevarustus- ja –kanalisatsioonisüsteemide asendiplaan

6.9 Kooskõlastused

Tabel 57. Kooskõlastuste tabel Koos- Jrk Koos- kõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Töö koostaja märkused nr kõlastaja kuupäev ja nr Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse paragrahv 4 lõikest 24 tulenevalt kooskõlastab Terviseameti Lääne talituse Saaremaa esindus Kihelkonna valla ühisveevärgi ja 20.11.2015 kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026. 1 Tervise-amet nr 9.2- Lugupidamisega 5/6462 /allkiri/ Peeter Piik Direktor Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon tutvus esitatud Valjala valla ühisveevärgi ja- Vastused märkustele: kanalisatsiooni arendamise kavaga aastateks 2015–2026 (edaspidi ÜVKAK), mis on 1. Tabeleid nr 2 ja 28 on Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis registreeritud 20.10.2015 dokumendina nr vastavalt täiendatud. HLS 7-2/15/23539. 2. Lisatud tabel keskkonna- komplekslubade loeteluga; Võttes aluseks Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 4 lg 24 ja Keskkonnaameti 3. Tabeleid nr 2 ja 3 on peadirektori 08.05.2014 käskkirja nr 1-4.1/242 lisa 2 kinnitatud Hiiu-Lääne-Saare vastavalt täiendatud; 12.11.2015 regiooni põhimääruse p 2.1 ja p 3.5.8 ja 08.05.2014 käskkirja nr 1-4.1/14/243 „Volituste 3. Tabeleid nr 1 ja 40 on Keskkonna- nr HLS 7- 2 andmine“ p 1 alusel kooskõlastame Valjala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vastavalt täiendatud ja amet 2/15/23539 arengukava 2015 – 2026. parandatud; -2 4. Tabelitesse nr 5 ja 35 on Samas juhime tähelepanu mõningatele ÜVKAK-s esinevatele ebatäpsustele: vastavad märkused lisatud; 5. Peatükke 2.2.1 ja 2.2.4 on 1. Punktis 2.1.4 tabelis 2 „Vee erikasutusload“ ja punktis 3.1 tabeli 28 „Vee vastavalt täiendatud; erikasutusload“ toodud andmed on aegunud. Valjala Põllumajandusliku Osaühingule on 6. Tabelite pealkirja muudetud. antud tähtajatu vee erikasutusluba nr L.VV/326166, mis käsitleb vee erikasutuse piirkonnana Vilidu küla.

Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Koos- Jrk Koos- kõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Töö koostaja märkused nr kõlastaja kuupäev ja nr 2. Lisaks puuduvad ÜVKAK tabelitest Jööri ja Sakla piirkonna põllumajandusliku suur-tootmise eesmärgil põhjavee võtmise kohta andmed, mida võtab ettevõtte, kes tegutseb keskkonnakompleksloa alusel. Keskkonnakompleksluba asendab vee erikasutusluba. 3. Vee erikasutuslubadega lubatud põhjaveevõtu tabelist 3 on puudu Jööri ja Sakla seafarmi-de puurkaevud ning neist lubatud veevõtt. Tabelis 3 toodud andmetest ei toimu veevõtt enam vee erikasutusloa alusel Valjala Põllumajandusliku Osaühingule kuuluvatest Jõelepa, Jööri, Lõõne ja Tantse lauda puurkaevudest. Keskkonnaameti andmetel on nimetatud kaevud konserveeritud. 4. Punkti 2.1.4 tabelisse 5 „Väljalaskmete lubatud saasteainete sisaldus“ ja tabelisse 35 tuleb lisada, et Valjala asula puhasti heitvee väljalasule on vee erikasutusloas nr L.VV/323524 määratud nõue heitvee pH-le, mis võib jääda vahemikku 6 kuni 9. 5. Alapunktis 2.2.1 on käsitletud Saare maakonnaga seotuid pinnaveekogumeid ja vee-kogumite seisundit lähtuvalt Lääne-Eesti veemajanduskavast. Pinnaveekogude seisundi ja koormuse juures tuleb käsitleda ka uuemaid 2014. aasta veekogumite seisundi koond-hinnangut (http://keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-koondseisundid-2014). Sellest lähtub, et ka Kihelkonna lahe ökoloogiline seisund ei ole hea, vaid halb. Ka teiste rannikumere veekogumite seisundid on hinnatud enamasti halvaks. 6. Õigem on kasutada tabeli 8 ja 9 pealkirjade osas järgmist sõnastust: Tabel 8 „Rahvus-vahelise tähtsusega alad“ ja Tabel 9 „Siseriikliku tähtsusega kaitstavad alad.“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Raivo Kallas

Valjala valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015—2026

Koos- Jrk Koos- kõlastuse Kooskõlastuse ärakiri Töö koostaja märkused nr kõlastaja kuupäev ja nr keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Hiiu-Lääne-Saare regioon

Melika Paljak 452 7763 [email protected]

Allar Liiv 452 7766 [email protected]