Väike-Maarja VÄIKE-MAARJA VALLA Valla Infoleht internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 5 (273) MAI 2017 TASUTA Ole koos meiega: facebook Väike-Maarja valla aasta ema Alustati Konsumi kauplusehoone on Riina Rajaste ehitamist

Maikuu alguses alga- Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond Lisaks põhitööle avahooldustööta- Pidulikul tunnustusüritusel Väi- sid Väike-Maarja alevi- ja Väike-Maarja vallavalitsus kuulu- jana leiab Riina pere kõrvalt aega ka ke-Maarja seltsimajas oli õnnesoovi- kus Pikk tn 12 kinnistul tasid 12. mail esmakordselt välja Väi- kogukonna elus aktiivseks kaasalöömi- jaid ohtralt. “Leian, et Aasta Ema tiitli pinnasetööd Konsumi ke-Maarja aasta ema, kelleks on Käru seks. 2011. aasta jaanuarist alates on väljaandmine ei väärtusta ainult ühte kauplusehoone püstita- külas elav kolme lapse ema Riina Ra- ta Käru külavanem, veel ka Käru Küla ema, vaid läbi selle tunnustuse mõt- miseks. Pikalt plaanitud jaste. Seltsi esimees ning on aktiivselt tegev leme ema rollile ühiskonnas laiemalt,” ehitustööd on hoogu tõdes Väike-Maarja vallavanem Indrek sisse saamas ja on loo- Kesküla piduliku päeva puhul. “Soo- ta, et uus kauplusehoo- vin nii tänavusele aasta emale, kui ka ne hakkab peagi kerki- kõigile teistele emadele, et nende pe- ma. res oleks rohkem neid päevi, mil kogu Peamine ehitustööde pere saab ennast õnnelikuna tunda.” tegija Konsumi objektil Naiskodukaitse Väike-Maarja jaos- on Väike-Maarja fi rma konna esinaine Anneli Mikiver ütles, AS Antaares. Pilk ehitusplatsile 12. mail. Foto: Ilve Tobreluts et valik ei tulnud üldse lihtsalt, kuna Loodame, et suure- mõlemad laekunud ettepanekud olid mate vaidluste periood on lõppenud mehe Tõnu Uibopuu sõnul on kaupluse väga head. Riina kasuks rääkis rohkem ja ehitustööd saavad rahumeelselt kul- valmimine plaanitud novembrikuus- see, et lisaks kodusoojuse loomisele geda. Uues kaupluses leiab tööd 30-35 se ja kui kõik plaani järgi läheb, saab ja tublide laste kasvatamisele, on ta inimest. detsembrikuus Väike-Maarja Konsumis eeskujuks ka kogukonna edendajana,“ Järva Tarbijate Ühistu juhatuse esi- juba esimesed ostud teha. tähendas Mikiver. “Tohutu positiivsus, suur töö lastega, ühiskondlik ja isiklik eeskuju said Riina puhul määravaks,” põhjendas Mikiver. Meie õpilaste uurimistöid Mikiver edastas kiidussõnad ka vallale. „Ükskõik, mis algatusega me tunnustati üleriigiliselt nende poole pöördume, olgu selleks heategevusmatk või Aasta Ema tun- Väike-Maarja güm- nustamisürituse idee – nad kiidavad naasiumi kolme heaks, mõtlevad kaasa ja selliselt on õpilast premeeriti kogukonnas üheskoos väga palju või- 5. mail Tartus 18. malik algatada ja ära teha,“ tunnustas ajaloo-alaste uuri- Mikiver. „Ma olen täiesti veendunud, mistööde võistlusel Vabariigi Presidendi Väike-Maarja valla aasta ema 2017 Riina Rajaste et emaduse rolli esile tõstmine jätkub auhindadele “Eesti ja aasta ema nimetuse nominent Jaanika Ojala. Foto: Kristel Kitsing meie vallas ka tulevikus. Väärilisi kan- didaate leidub ju Väike-Maarja valla iseseisvumise eel- Riina töötab põhikohaga Väi- mittetulundusühingus Emumäe Aren- igas külas. Innustan kõiki vaid märka- dused”. ke-Maarja vallavalitsuses ning tema duskeskus. EELK Simuna koguduses ma ja kiitma,“ julgustas Väike-Maarja 8. klassi õpilast rolliks on osutada Simuna osavallas aitab ta käigus hoida heategevustuba jaoskonna esinaine. Eliis Mätast tunnus- avahooldusteenust. Koduteenusel ole- ja on üks kristlike lastelaagrite korral- Muusikalise poole eest hoolitse- tati põhikooliastmes vate isikute tagasiside põhjal teeb Rii- dajaid. Riina kuulub Simuna Kooli hoo- sid pidulikul sündmusel Väike-Maarja raamatupreemia ja na seda tööd suure südamega ning on lekogusse, on Väike-Maarja vallavoliko- gümnaasiumi õpilased. presidendi tänu- keerulistes olukordades suureks toeks. gu sotsiaalkomisjoni liige ning toetab kirjaga uurimistöö Foto: EAÜS Simunas tuntakse teda kui naeratavat tugiisikuna neid, kellel on hakkama Kristel Kitsing „Eesti Vabariigist ja ja lehvitavat naist elektriauto roolis. saamisega probleeme. taasiseseisvumisest – perekond Mäta- se mälestusi ja mõtteid“ eest. 11. klassi õpilane Mona Seppern pälvis gümnaasiumiastmes raamatu- preemia koos presidendi tänukirjaga oma tööga „Juhan Kukk – mõtestatud sõnade ja tegudega“. Eliisi ja Mona juhendajaks oli güm- naasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kristi Põdra. Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi tänukirjaga tunnustati 11. klassi õpilast Liisa Siirakut uurimistöö „Märt Meos – Eesti kooli ülesehitaja Viru- maal“ eest. Liisat juhendas töö koosta- misel Väike-Maarja muuseumi juhataja Marju Metsman.

Heili Nõgene Gümnaasiumi avalike suhete spet- sialist

7. mail peeti Väike-Maarja seltsimajas aasta jooksul vallas sündinud beebide pidu. Vastseid vallakodanikke ja nende vanemaid tervitasid vallavanem Indrek Peo lõpus söödi ühiselt väga mee- Kesküla ja tantsurühm Maarjake (juhendaja Anneli Kalamäe). Igale beebile kingiti graveeringuga hõbelusikas ja raamat. Aasta jooksul on vallas sündinud 33 leoluka teemakohase kaunistusega last, neist 20 tüdrukut ja 13 poissi. Foto: 2 x Silvi Aasumets. pidupäevatorti. 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2017.a.

võib-olla oleme valel teel ja innovaa- ni. Võrreldes mitmete teiste omavalit- oluline ka Päästekoolile, sest koolis Vallavanema kuu tiline peabki ju olema. Meie president suste liitmisega Eestis, tundub meie ja korraldatavatele kursustele saabuvad Kersti Kaljulaid ütleb ju samuti, et valla liitmine olema suhteliselt osavõtjad erinevate liiklusvahenditega kaasaegses ühiskonnas on muutused lihtne ning igati loogiline lahendus. ning parkimisvõimalused ei ole just Liikumise „Teeme Ära“ interneti kodu- oma toiteväärtust elanikele, kuid mida kiired ning isegi muutuste muutumise Kuid otsuse teeb ikkagi tänane Vabarii- kiita. Ka Järva Tarbijate Ühistu on just lehel oli sellel korral registreeritud ko- on vaja süüa aastaid. Kui erinevused on kiirus kiireneb. Igatahes on Vabariigi gi Valitsus ning ootame selle ära. alustanud oma kauplusehoone ehita- guni 16 erinevat talgukohta, kuhu tubli ikka väga suured, siis on raske mõistli- Valitsus nüüd saanud nii Väike-Maarja Väike-Maarja vallavalitsuse üks mist ning see omakorda toob vajaduse talgujuht soovis kaasata nii kohalikke kult debateerides jõuda lahendusteni, kui ka Rakke vallavolikogude seisuko- maikuu väljakutseid on tegeleda Väi- lahendada turistele muusemi külasta- kui ka mujalt saabuvaid vabatahtlikke kus kokkleppe nimel oleksid osapooled had ning seaduse kohaselt on tal oma ke-Maarja valla arengukava ühe priori- miseks parkimiskohad. Me kõik teame, käsi külge lööma. Aitäh kõigile, kes on nõus ka mõistlikke kompromisse te- haldusreformi läbiviimist puudutava teetse projektiga: Väike-Maarja avaliku et täna on probleemiks väga ebamäära- nõus panustama isiklikku aega ja jõudu gema. Rakke vallavolikogu istungil 11. otsuse tegemiseks aega kuni 15. juuni- ruumi renoveerimise avaliku hanke sed liiklusrajad ning erinevate liiklejate meie omavalitsuse veelgi kaunimaks mail võeti vastu seisu- korraldamisega. Tihti (jalakäijad, jalgrattad, autod) segune- tegemisel. Kui Eesti Vabariik peab järg- koht Vabariigi Valitsuse arvatakse, et keskväljak mine. Kuna keskväljakut läbivad kaks misel aastal oma 100. aastapäeva, siis eelnõule meie ja Rakke on vaid vallamaja esine riigimaanteed: Rakvere-Väike-Maar- oleks üheks meeldivaks kingituseks ka valla ühendamiseks. plats. Tegelikult on ala ja-Vägeva ja Väike-Maarja-Simuna, siis heakorrastatud külad ja alevikud. Kah- Rakke vallavolikogu oluliselt suurem (vt li- kaasati parima lahenduse leidmiseks juks või õnneks see töö ei lõpe ning arvamuse juurde kuu- satud pilti) ning selle projekteerimise töögruppi Maanteea- hoolikat peremeest ja perenaist on pi- lus volikogu otsuse korrastamine on olu- met. Ka projekti kaudsem mõju on väga devalt vaja. seletuskiri, milles väi- line paljudele ala va- suur, sest läbi korralikult läbimõeldud Alates eelmise aasta beebidepeost deti, et Väike-Maarja hetus läheduses paik- avaliku ruumi arenduse kaasneb Väi- on meil potentsiaalseid peremehi ja ja Simuna ei paku Rak- nevatele ettevõtetele ke-Maarja piirkonna maine tõus, mis perenaisi juurde sündinud 33 pois- ke valla elanikele tee- ja asutustele. Ehitatav omakorda toob piirkonda elanikke ning si-tüdrukut. Just niipalju omavalitsuse nuseid peale kiriku ja ala ulatub osaliselt mis omakorda võib meelitada ette- nimetähtedega kaunistatud hõbelu- kalmistu. Huumoriga Rakvere-Vägeva maan- võtjaid piirkonda panustama. Suur ja sikaid oli võimalus üle anda 7. mail sellele vaadates arvan, teele, OÜ Joosand oluline panus on Väike-Maarja avaliku toimunud vastuvõtul Väike-Maarja et Rakke vallas on ikka ärihoone ette, korras- ruumi projekti Ettevõtluse Arendamise seltsimajas. Aastad mööduvad tõesti palju mitmekesisem tatud saab nn tiikide Sihtasutusel (EAS) ning nende poolt kiiresti. Kui käesoleval aastal suutsid elanikkond, kes ei pea ümbrus kui ka J. Liivi võimaldatav toetus on kuni 935 000 meie valla kõige nooremad omavahel veel mõtlema ainult tänava ja vallavalitsuse eurot. Kirsiks tordil on legendaarse piisavalt rõõmsas helistikus suhelda, kirikust ja kalmistust. hoone vaheline parki- eestlase Georg Lurichi skulptuuri pai- siis varsti on nad juba ise seltsimaja Rakke volikogu esi- misala. Läbi projekti gutamine auväärsele kohale, sisuliselt laval lasteaia esindajatena luuletusi lu- mees teab täpselt, et teostuse on võimalus sünnikodu ette. Kuid see on iseseisev gemas ning 7 aasta pärast jagavad juba Väike-Maarja munit- toetada olemasolevat täiendav projekt. koos koolipinke ühiste klassikaaslaste- sipaalkoolides käib ettevõtluskeskkonda Meie koolides oodatakse suvevahe- na. Siis veel natuke ja loodan, et mõni 22 Rakke valla õpilast ning suurendada või- aega kuulutavat kellahelinat ning lõ- nendest tänastest silmarõõmudest ning elanike igapäeva- malust, et piirkonda puklassides on eksamipalaviku viiruse- juhib Väike-Maarja valda, kohalikku ne tööränne toimub nii tuleks uusi investee- puhang. Hoiame pöialt, et selle ravi lõ- hariduselu või on oma vanematelt üle Väike-Maarja, Rakvere ringuid. Keskväljakul peb heade hinnete või isegi medaliga. võtnud pereettevõtte tegevuse korral- kui ka suunal. asuvate parkimisalade Neile, kes kurdavad, et kevad on pi- damise. Kas siis tagasi vaadates mä- Samas seletuskirjas ja kõnniteede võrgus- kalt vindunud ning lumesadu tüütas letab veel keegi tänaseid väljakutseid? tuuakse välja, et Rakke tiku väljaehitamine ära, tuletan meelde, et millisest kül- Kas keegi mäletab, et haldusreformi vallavalitsuse soov oli tagab parema ligipää- mast on jutt, kui varakevadise Tartu protsessis suutis mõni pisike kohaliku piirkonna su erinevatele ettevõ- jooksumaratoni võitis keenialane, kes tasandi poliitikute grupp oma isikliku ühinemisläbirääkimis- tetele ja asutustele. jooksis paljajalu. ambitsiooni ja ego-teatri väikevalla tel ametnikekesksete Projekti teostamine Kohtumiseni kodukandipäeval 3. volikogus läbi suruda? Manipuleerida teenuste arendamine. suurendab võimalusi juunil! elanike arvamusküsitlusega, kirjeldada See on tõesti midagi uute kaubandus-, toit- haldussuutlikkuse tõusu kõikekanna- uut, sest enamus oma- lustus- ja teenindus- Indrek Kesküla taval paberil suletud kabinetis, mitte valitsusi ja ka äriette- sektoris tegutsevate reaalses elukorralduses. Hetkeemot- võtteid tegeleb klien- ettevõtete lisandumi- siooni või isikliku hirmu ajendil võib dikesksete teenuste seks Väike-Maarja ale- selline seltskond keeta supi, mis ei arendamisega, kuid Avaliku ruumi projektiga soetud ala Väike-Maarja alevikus. vikku. Kindlasti on see

Vallavalitsuse materjalid (12.04, 19.04, 26.04, 04.05, 10.05 vallavalitsuse istungid)

Maaküsimused Mineviku kinnistul. Teenus määratakse projekti „Erivaja- Raamatupidamise sise-eeskiri mahavõtmisega Väike-Maarja alevikus - Moodustati Pudivere külas Mullik- dustega inimeste tugiteenuste paren- - Kehtestati uus Väike-Maarja Valla- Pikk tn 8 ja Ravi tn 1 kinnistutel. mäe katastriüksuse jagamise tulemu- Ehitusload damine Lääne-Virumaal“ raames. Tee- valitsuse raamatupidamise sise-eeskiri. - Nõustuti kolme vahtra ja kolme sena uued katastriüksused järgmiselt: - Väljastati ehitusluba vallavalitsu- nust rahastab Euroopa Liidu Euroopa saare mahavõtmisega Simuna alevikus 7474 m2 suurune Mullikmäe katastriük- sele korterelamu täielikuks lammuta- Sotsiaalfond. Projektitoetus Allika tn 3 kinnistul. sus sihtotstarbega: maatulundusmaa miseks Müüriku külas Käo kinnistul. - Eraldati Väike-Maarja Põllumeeste - Nõustuti kahe pärna mahavõtmi- ja 9,23 ha suurune Mullika katastriük- - Väljastati ehitusluba osaühingu- Sotsiaalkorterid Seltsi projektile „Pandivere Peretalude sega Triigi külas Õuna kinnistul. sus, sihtotstarbega: maatulundusmaa. le Reinpaul autopesula püstitamiseks - Otsustati anda taotlejale üürile Päev 2017“ projektitoetust summas 482 - Nõustuti ühe arukase mahavõtmi- - Moodustati Imukvere külas asuvast külla Reinpauli kinnistule. sotsiaalkorter Väike-Maarja alevikus eurot. sega Väike-Maarja alevikus Ravi tn 5 vaba metsamaa maatükist number 108 Aia tänaval. - Eraldati MTÜ Kotli Maja projektile kinnistul. M 5,26 ha suurune Tiitsu katastriüksus Hanked - Tunnistati sotsiaalkorteriks Väi- „Talgutoidu õpituba ja näitus“ projekti- - Nõustuti kahe pärna ja nelja vahtra vastavalt katastriüksuse plaanile, siht- - Kuulutati välja riigihange „Väi- ke-Maarja alevikus Aia tn 4 asuv elu- toetust summas 50 eurot. mahavõtmisega Ebavere külas Morila otstarbega: maatulundusmaa. ke-Maarja keskosa avaliku ruumi väl- ruum. kinnistul. - Moodustati külas Tuhaaru jaehitamise omanikujärelevalve teos- Raieluba katastriüksuse jagamise tulemusena tamine“ e-pakkumusmenetluse vormis, Vallavara otsustuskorras võõran- - Nõustuti 13 vahtra ja ühe nulu uued katastriüksused järgmiselt: 7,91 kinnitati hankedokumendid ja moo- damine ha suurune Tuhametsa katastriüksus, dustati hanke läbiviimiseks komisjon. - Otsustati müüa Väike-Maarja ale- sihtotstarbega: maatulundusmaa; 8,24 - Kuulutati välja riigihange „Väi- vikus Välja 1b asuv kinnistu otsustus- Väike-Maarja lasteaed võtab tööle ha suurune Tuhapõllu katastriüksus, ke-Maarja Pikk tn 8 hoone rekonst- korras. sihtotstarbega: maatulundusmaa ja rueerimine tervisekeskuseks“ avatud eripedagoogi 6,54 ha suurune Arupõllu katastriük- pakkumusmenetluse vormis, kinnitati Isikliku kasutusõiguse seadmine Väike-Maarja lasteaed võtab konkursi korras tööle 0,75 ametikohaga eri- sus, sihtotstarbega: maatulundusmaa. hankedokumendid ja moodustati han- - Seati tähtajatu isiklik kasutusõigus pedagoogi, tööle asumise aeg 1. september 2017. - Määrati Rastla külas asuvate ehi- ke läbiviimiseks komisjon. Adven Eesti AS kasuks Väike-Maarja tiste (elamu ja majandushoone) tee- - Kuulutati välja lihtmenetlusega rii- alevikus vallale kuuluvale Pikk tn 1a Avaldusi koos CV ja haridust tõendavate dokumentide koopiatega ootame nindamiseks vajaliku maa piir, maa li- gihange „Simuna multifunktsionaalse kinnistule (kasutusõiguse ala 695,3 m²) 26. maiks 2017. a. gikaudne pindala on 1 ha. palliväljaku ehitamine“, kinnitati han- kaugküttevõrgu omamiseks, käitami- e-post: [email protected] - Moodustati maa riigi omandisse kedokumendid ja moodustati hanke seks, hoolduseks, remondiks, korras- Aadress: Väike-Maarja lasteaed, Lõuna 10, Väike-Maarja 46202 jätmiseks hoonestusõiguse seadmise läbiviimiseks komisjon. hoiuks ja arendamiseks. eesmärgil Rastla külas Oblika katastri- - Seati tähtajatu isiklik kasutusõigus Info: Tiia Mänd, tel 520 0387 üksus, sihtotstarbega: elamumaa. Sotsiaaltoetused Telia Eesti AS kasuks side liinirajatise - Eraldati sotsiaaltoetust valla eelar- ehitamiseks ja majandamiseks Väi- Detailplaneeringu kehtestamine ve vahenditest neljateistkümnele taot- ke-Maarja alevikus vallale kuuluvatele - Kehtestati Ebavere külas asuvate lejale kokku summas 1356,63 eurot. Lõuna tn 10, Lõuna tänava lõik 2 ja Ravi Tehase ja Mihkelsoo katastriüksuste - Ei nõustutud sotsiaaltoetuse eral- tn 8 kinnistutele. Elanike arv Väike-Maarja vallas maa-alale Hendrikson & Ko OÜ poolt damisega neljale taotlejale. 2017. aastal koostatud detailplaneering. Tänavavalgustuse väljalülitamine Koduteenuse osutamine - Otsustati lülitada välja vallavalit- 1. aprillil – 4452 Projekteerimistingimused - Määrati seitsmele isikule kodutee- suse halduses olev tänavavalgustus Aprillikuus oli saabunuid 11 ja lahkunuid 11. - Määrati projekteerimistingimused nus, kuna isikute tervislik seisund ei ajavahemikul 15.05.-14.08.2017, v.a Viking Holding OÜ-le maneežihoone võimalda iseseisvalt hakkama saada. Väike-Maarja aleviku keskväljak ja Pikk 30. aprillil – 4452 ehitusprojekti koostamiseks Vao külas, Teenuse maht on kuni 20 tundi kuus. tänav. Mai 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3 Arenguseminaril alustati arengukava Ebaverre on võimalik rajada uuendamist aastateks 2018-2021 soojuse ja elektri koostootmisjaam

Väike-Maarja vallavalitsus kehtestas Kinnistute arendajal tuleb arvestada Arengukava menetlemise korra koha- Päeva lõpetasime piirkondlike unistus- kolme arvates mõõdukalt. Arengusemi- 10. mail Ebavere külas asuvate Tehase Väike-Maarja valla üldplaneeringuga selt viiakse igal aastal hiljemalt 30. ap- tega: nari struktuur oli kõigi vastanute jaoks ja Mihkelsoo katastriüksuste maa-alale kavandatud perspektiivse Väike-Maar- rilliks läbi arenguseminar arengukava • Triigi piirkonnas võiks tulevikus sobilik. Arenguseminari läbiviimine oli koostatud detailplaneeringu. ja aleviku ümbersõidutee koridoriga, ja eelarvestrateegia ülevaatamiseks. olla koertekool ja isetöötav külaraama- üle kolmveerandi jaoks tore, kahe jaoks OÜ Ebavere Graanul toodab juba mis läbib planeeringuala. Planeeringu Arenguseminaril annab vallavalitsus tukogu, virtuaalstendid infoga külasilti- keskmine ja ühe jaoks igavavõitu. Toon täna arendataval maa-alal saepu- algatamise eel selgitati välja ümbersõi- ülevaate arengukava ja eelarvestra- de juures ja organiseeritud tegevused tagasisidest välja mõned osalejate tä- rugraanuleid ning tehase arenduste- duteekoridori paiknemise võimalikkus teegia seirest ning planeeritavatest ootavale põlvkonnale vananeva elanik- helepanekud arenguseminari läbiviija- gevusena on kavas rajada ligikaudu 40 ning sellega arvestati detailplaneerin- investeeringutest, vaadatakse üle ja konna heaks, kergliiklustee koos tree- tele: MW võimsusega ningväljakuga ja kodurestoran Võnnus- • Seltskond oli tore ja õiged inime- lepitakse kokku valla arengu eesmärgid soojuse ja elekt- sed tulid kokku. Gruppidesse jaotumi- ja tegevused nende eesmärkide täitmi- veres, aednike huvikool ja nutisõltlaste ri koostootmis- seks ning moodustatakse tegevuste ja tugirühm. ne võiks olla natukene läbimõeldum. jaam koos sinna investeeringute olulisuse alusel järjes- • Simuna kandi prioriteetide hul- Mõni grupp “ajas üle”, mõni kuivas juurde kuuluvate tus uueks eelarvestrateegia perioodiks. gas kõlasid rahvamaja renoveerimine kokku. abihoonete ja Arenguseminarist võtavad osa volikogu seltsitegevuseks ja kergliiklustee, regu- • Vastamise aeg oli ohjatud, kuid lii- rajatistega ning liikmed, vallavalitsuse liikmed, vallava- laarne kogukonna ümarlaud ja järjepi- ga lühike. Oleks soovinud veidi pikemat tehnovõrkudega. litsuse struktuuriüksuste juhid, hallata- devad kogukonnateenused, kaasaegne aega, mõtted alles hakkasid selguma. Planeeringu- vate asutuste juhid ning teised isikud õppekeskkond ja kättesaadav huvihari- • Huvitav oli mõte moodustada päe- ga kavandatava volikogu esimehe otsusel. dus, kooli piirdeaed ja vana koolimaja va teises pooles arutelugrupid piirkon- koostootmis- Väike-Maarja valla arenguseminar katus, segakoor ja noortebänd. dade kaupa. Kergelt tunnetasin selle jaama kütusena toimus reedel 28. aprillil 2017 Kurtna • -Vao piirkonna märksõna- juures vana piirkondliku konkurentsi planeeritakse külamajas. Viiekümnest kutsutust jõu- deks olid muuhulgas Kiltsi bussioo- üleskerkimist. Ja see tunne polnud väga kasutada hakke- dis kohale kolmkümmend tublit ja to- tepaviljon ja Vao torni katus, multi- hea. puitu, võsaha- redat inimest, kes kõik osalesid aktiiv- funktsionaalne külakeskus rahvamajas Arenguseminari tagasisides küsi- ket, puukoort ja selt grupiaruteludes, et anda sisendit ja noortetuba, huvitegevuse mitme- sime ka osalejate ootusi järgmiseks turvast. Koos- 2018. aasta arenguseminariks. Olgu tootmisjaamas neistki nimetatud mõned: toodetud sooja Foto: Indrek Kesküla • Tegelikult meil on olemas inimres- kavatsetakse planeeringujärgselt kasu- gu koostamisel. Lisaks koostati kavan- surss, kes saavad seminari läbiviimise- tada graanulitehase enda tarbeks ehk datava koostootmisjaama juurde viiva ga ideaalselt hakkama. Väljast ei peaks tooraine (saepuru) kuivatamiseks. Pi- kohaliku tee ja Rakvere–Väike-Maar- inimesi kaasama, et päeva läbi viia. kemas perspektiivis on võimalus suu- ja–Vägeva tee ristmikul liiklusanalüüs, • Võiks kasutada digivahendeid töö- nata ülejäävat soojust ka Väike-Maarja millega hinnati arendusega kaasnevat gruppides ja näiteks esitlusmaterjali aleviku kaugküttevõrku. liikluskoormust. Koostöös maanteea- koostada padleti keskkonnas. Hoiaks Detailplaneeringu keskkonnamõju- metiga leiti sobiv lahendus riigimaan- aega, paberit ja pliiatsit kokku. de eelhinnangu kohaselt on koostoot- tee nr 22 ristmiku laiendamiseks, mil- • Palun infot arenguseminari toi- misjaama rajamine Ebaveres asuvatel le peab arendaja teostama enne kui mumise kohta oluliselt varem, et saaks kinnistutel üldjoontes mõistlik ja ots- koostootmisjaam tegevust reaalselt maksimaalselt osaleda. See võiks juba tarbekas lahendus, kuna lähipiirkonda alustab. aasta alguses teada olla, aga vähemalt on koondunud erinevad tööstusette- Kõik detailplaneeringuga seotud 1,5 kuud enne toimumist kindlasti. võtted ning kavandatav koostootmis- materjalid läbisid korrektse avalikusta- Arenguseminar sellisel kujul on väga jaam on planeeritud vahetult olemas- mise ja kooskõlastamised ning on kät- vajalik. Lisaks laiapõhjalisema sisen- oleva tööstusala naabrusesse. Seega tesaadavad Väike-Maarja valla interneti di saamisele arengukava jaoks, on see ei muuda kavandatav arendustegevus koduleheküljel. suurepärane moodus igakülgse koos- oluliselt piirkonna visuaalset, maasti- töö tugevdamiseks. Aitäh! kulist ega funktsionaalset iseloomu. Arenguseminari läbiviijate tagasi- side arenguseminaril kogetule oli aga järgmine: Lugupeetud Töögruppides osalemine nõudis sügavat ja pingsat mõttetööd, aga ka emot- • Merit: „Seminaril osalejad tõid kliendid! sionaalsust ja avarat teemakäsitlust. Foto: Ene Preem suure valla väärtusena esile inimesi ja nendevahelisi sidemeid. Seminaril Väike-Maarja valla kehtiva 2017-2020 kesistamine ja kaardilossi sihtasutus, valitses üksteist väärtustav õhkkond, arengukava tegevuskava uuendamiseks omavalitsuse ja MTÜ-de ühistegevused Väike-Maarja klienditeenindus on alates 01.06.17 avatud 2 huvi ja hoolivus nii üksteise kui ka eri korda kuus, igal 1. ja 3. neljapäeval: perioodile 2018-2021. ning piirkonna arengukava koostamine. piirkondade ja nende elanike vastu. Grupiaruteludes vaatasime ühes- • Väike-Maarja aleviku esindajad pi- Teemat võetakse tõsiselt, piirkond on kell 9.00–12.00 (Väike-Maarja vallamajas, Pikk 7) koos eesmärke ja tegevusi nii valdkon- dasid muuhulgas oluliseks gümnaasiu- suure potentsiaaliga.“ dade kui piirkondade „mätta“ otsast mi säilimist ja staadioni valmimist, õp- • Kristiina: „Seminari läbiviimisel • Sularahatehinguid saab teha sularaha sisse- ja väljamakse- ning arutasime, milliseid eesmärke ja pekeskuse hoonele rakenduse leidmist torkas silma aktiivne kaasatulemine automaadis (sisse- ja väljamakseautomaat asub Pikk 15 hoone tegevusi peab sisaldama Väike-Maarja ja teede pindamist, kultuurivaldkonna valla teemadega – see ongi meie kodu välisseinas). valla 2018-2021 arengukava tegevus- struktuuri kaasajastamist ja erinevate ning meil on soov kodukohta arendada kava. Arenguseminari ühiste arutelude sihtgruppide kaasamist huvitegevusse, ja panustada. Osalejad olid päriselt ja paremaks kokku- ja lahtisõlmimiseks noorte tegevusi ning Kotli Maja kujune- ehedalt kohal ning südamega asja juu- • Klienditeeninduses asuvas kliendiarvutis on võimalik läbi tegid meiega koostööd Kristiina Püt- mist aleviku vabakonna keskuseks. res.“ internetipanga teha kõiki tavapäraseid pangatehinguid. tsepp ja Merit Lage, kes aitasid aren- Eks tulevik näitab, mis neist unis- Aitäh kõigile arenguseminari ette- guseminari ette valmistada ja ka eest tustest saab teoks aastaks 2021 ja mis valmistajatele, korraldajatele, läbivii- • Kohapeal on nõustaja, kes koolitab ja nõustab. vedada. edaspidi. Samuti ei pruugi kõik märk- jatele, osalejatele, lauavanematele ja Päeva alustasime aruteluga sellest, sõnad jõuda arengukavasse, vaid mõni- tagasiside andjatele! Arenguseminaril • Nõustaja juures on võimalik sõlmida interneti- ja telefoni- mille üle arenguseminari osalejad Väi- gi asi võib saada lahenduse igapäevase kõlanud mõtete ja järgnevate konkreet- ke-Maarja vallas uhked on. Märksõnu töö käigus või hoopis vallavalitsusest semate ettepanekute alusel valmistab panga lepinguid, millega liitumine on tasuta. kogunes palju, olgu neist välja too- sõltumata. Arenguseminari nädalal oli vallavalitsus juunikuuks ette arengu- dud mõned – Äntu järved, Kiltsi mõis, valla kodulehe küsimuseks „Mille val- kava eelnõu aastateks 2018-2021, mida Ööpäevaringselt töötab Nõustamiskeskus telefonil 631 0310. teotahtelised ja mõistlikud inimesed, mimist ootad kõige enam?“. Üle viie- arutatakse juunikuus volikogu komisjo- meie kultuurilugu ja traditsioonid, Wie- kümnest vastanust üle poolte valik oli nides ning mis läheb esimesele luge- Teie Swedbank demanni keelepäev ja Lurich. „Konsumi kauplus“, mis ei ole valla ega misele volikogu istungil 29. juunil. Järgnenud valdkondlikes aruteludes arengukava teema, kuid ilmselgelt ko- Pärast esimese lugemise läbimist kõlasid muuhulgas oluliste märksõna- halike jaoks hetkel olulisemgi kui suu- tutvustame arengukava valla suurema- dena: red valla investeeringud. Üheksa vas- tes keskustes avalikel aruteludel ning • majandusvaldkonnas kergliiklus- taja valik oli Väike-Maarja keskväljak, arutame üheskoos, millised on lähiaas- Perearst Kaja Laari info teed ja õppekeskuse hoone tulevik, kuuel vastajal Tervisekeskus ja kolmel tatel vajalikud tegevused ja investee- • kultuurivaldkonnas struktuuri ja Simuna pallimänguväljak. Keegi vas- ringud. Juulikuu jooksul on parim aeg Perearst Kaja Laar puhkab: inimressursi optimeerimine ning koos- tanutest ei valinud aga varianti „Minu saata ka oma seni veel esitamata ette- töö kodanikeühendustega, eelistust siin valikus ei ole“. Püüame - 29. maist kuni 11. juunini; panekud kirjalikult omavalitsuse kon- - 3. juulist kuni 16. juulini; • külaelu valdkonnas vabaühendus- arengukavandamisega seotud teema- taktaadressile, et vallavalitsus jõuaks te koostöö omavahel ja teistega ning del ka koduleheküsimusi püstitada nende osas seisukoha kujundada ning - 7. augustist kuni 20. augustini. vabaajateenused, edaspidigi ning kutsume üles ka kodu- võimalusel enne lõplikku otsustamist • haridusvaldkonnas kultuuri- ja ha- leheküsimusel silma peal hoidma ning arengukavasse lisada. Kui kõik hästi ja Erakorraliste probleemide puhul asendab dr Mall Lepiksoo. ridusasutuste vaheline koostöö ning aktiivselt arvamust avaldama. plaanipäraselt läheb, saab arengukava Palun siiski ESMALT PÖÖRDUDA OMA MUREGA ENDA PERE- mitmekesine ja kättesaadav huvihari- Arenguseminari tagasisideküsimus- 2018-2021 volikogu kinnituse augusti ÕE JUURDE telefonil 326 1247, kes annab vastavalt probleemile dus. tikule vastas kolmekümnest osalenust lõpus. edasised käitumisjuhised. Päeva edenedes hakkasid mõtted kolmteist. Neist üle poolte arvates täi- üha lennukamalt liikuma ning julgelt tis arenguseminar oma eesmärgi suu- Katrin Selbak Pidevalt kasutatavate ravimite retseptid tellida vähemalt üks nädal ette! unistati ka aastast 2021 kaugemale. remas osas, ühe arvates väga hästi ja arendusnõunik 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2017.a. Kotli Maja talgutel valmis ka Talgupäev – rõõm ühisest tegutsemisest ja maitsev talgusupp koosolemisest

Kotli Maja talgutel osales 17 talgulist. võtsid einet Väike-Maarja vilistlaste ja 2. mail tähistas Kiltsi põhikool tradit- riisusid viienda Talgupäev algas kell 10 ja lõppes vii- Väike-Maarja koguduse talgutel osale- sioonilist talgupäeva mõisa aia korras- klassi õpilased mastele osalistele 16.30 nud ning muidugi meie oma talgulised. tamisega. Tööd jagus tervele koolile: muruplatsi, päi- Mida tehti? - Seati vaatamiseks välja spetsiaal- kes sai riisuda, kes rohida, kes käruga ke säras taevas - Kotli majas lammutati kolme ruu- selt selleks päevaks valminud näitus kulu lõkkesse vedada. ja meie neljakesi mi varisemisohtlikud põrandad, vahe- „Talgud ja talgutoit“ Mina kõplasin kuuenda klassi tüd- arutasime oma seinad, soemüür ja ahi. Hinnang talgutele? rukutega lillepeenart. Esialgu püüdsin peenrakohvikus - Kotli aias riisuti kulu, tasandati Päev läks suurepäraselt korda. Ras- viilida (ma olen kahe luuletaja tütar ja maailma asju, pinnast, lõigati viljapuude oksi ja võeti ke uskudagi, et ühe päevaga nii palju pole töötegemises teab mis vilunud) samal ajal mui- maha sirelivõsa. jõudsime. Seda ainult tänu meie super- ja pakkusin tüdrukutele välja, et võin dugi kõblates. - Ümber krundi koristati prahti ja rii- tublidele vabatahtlikele partneritele. neile meelelahutuseks anekdoote ves- Kui põgus suti mulluseid lehti. Anneli, Aare, Kristel, Taavi, Lilian, ta, kuni nemad tööd teevad. See plaan tunnike mulla- - Väike-Maarja naiskodukaitsjate Margus, Sandra, Sirje, Juhan, Ursula, ebaõnnestus aga mitmel põhjusel: sügamist lõpule juhendamisel keedeti umbes 70 liitrit Martin Johannes, Ellen, Mart, Aleksan- esiteks märkas minu luuslangi löö- hakkas jõudma, talgusuppi ja jagati seda kõigile sel der, Tiiu, Ene, Mirjam – MTÜ Kotli Maja mist koolijuhi valvas silm ning mind oli isegi kahju. päeval meie vallas tegutsenud talgu- tänab teid kõiki kogu südamest! kamandati tööle, teiseks aga olid kõik Sellist sundi- listele. Suurte anumatega käisid supi head naljalood nagu tellitult meelest matut vestlust järel Triigi, Eipri, Kiltsi, , Määri Kadri Kopso läinud, just siis, kui neid vaja oli. Keld- õpilastega, kus ja Kaarma talgute esindajad. Kohapeal Talgujuht risse kõpla järele läinud, avastasin, et teema on vaba veel üks hea võimalus tööst kõrvale- kõigist kammit- hoidmiseks oleks jahedasse keldrisse saist, ei mäleta jäämine – keegi ei paneks tähelegi. Aga tervest pikast seltskondliku inimesena valisin siiski talveperioodist. teistega koos aias askeldamise ja mul Talgulistest tehti ei tulnud pettuda. veel klassikaupa Kuna olime neljakesi ühe peenra pilte, kui mina ääres, oli minu osalus pigem sümbool- juba, hing rahul ne – kõplasin juba üsna kobedat mulda ja pea helgeid siit-sealt ja vestsin mõnusalt juttu. Va- mõtteid täis, hepeal pragasin viienda klassi poisiga, minema kiirus- kes tegevusetult edasi-tagasi kõndis, tasin, et koju- suutmata isegi teeselda töötegemist, sõidurongile nagu minul peaaegu korda oli läinud. jõuda. Kindlasti Lõpuks sai ta reha kätte ja hakkas meie oli möödunud läheduses sellega edasi-tagasi kraa- minu jaoks kõige Talgulised Kotli maja ees. Taustal vaatamiseks üles riputatud spetsiaalselt pima. Sellega võis juba rahule jääda. ilusam selleke- selleks päevaks valminud näitus „Talgud ja talgutoit“. Foto: Ellen Sepp Mind tema uitamine niivõrd ei riiva- vadine koolipäev nudki, ent tüdrukutelt kostis ebaõig- ning lapsedki lustundest põhjustatud pahameelepo- olid ühtäkki veel rinat. mitu korda arm- Tundus, et mujal tegutseti üsna samaks saanud. Foto: 2 x Merje Leemets hoolega. Algklasside akende all riisus Kui minu kaheksanda klassi tütarlaps sellise tööst viilimine jäi kõigest mõtteks, siis nematest. Sel aastal ulatasid oma töö- hooga, nagu oleks ta kivisöe kaevandu- õpilaste hulgas olevat ka üksikuid neid, käe Katrin Laukse, Lenne Laukse, Sirje ses ja tõstaks raskeid labidatäisi. Tema kes maikoristuse ajal lausa sihilikult Kõbu, Aime Kelgu, Ylli Meshi ja Gela jaoks nõudis see töö ilmselgelt liiga koolist puuduvad. Suur rõõm on aga Alkahanaidze. Suur aitäh teile! vähe rammu ning tema jõulist tegutse- nendest koolisõpradest, kes just talgu- mist oli kõrvalt lausa lust vaadata. Taa- ajaks omaenda kiirete aiatööde kõrvalt Mari-Vivian Ellam mal suitsesid kululõkked, suitsuvines kooli tulevad: meie tublidest lapseva- Kiltsi kooli eesti keele õpetaja Simuna piirkonna lapsed ja vanemad panustasid talgupäeval heakorda ja turvalisusesse

Naiskodukaitsjail on käsil talgusupi valmistamine. Foto: Kadri Kopso Simuna piirkonna lapsed, nende va- teeserv, et aidata autojuhtidel võima- lapsed said joonistada paberile mõt- nemad ja vanavanemad kogunesid 1. likult varakult märgata koolimaja ees teid, mida nad sooviksid Simunas va- mai hommikul, et üheskoos korrasta- liikuvaid lapsi. bal ajal koos sõbraga teha. da ja muuta ohutumaks Simuna kooli, Õpperaja rajamist alustati kooli ja Talgupäeva lõpetas EV100 lipu heis- lasteaia ja mänguväljaku ümbrust ning lasteaia ümbruses olevate puude ja kamine lipumasti ning talgusupi ja rajada kooli ja lasteaia ümbrusesse õp- põõsaste määramisest. Päeva lõpuks -tordi söömine. Talgusupi valmistami- perada puude ja põõsaste tundmaõp- jõuti kuuele puule ja ühele põõsale sesse panustasid kooli kokad ja talgu- pimiseks. külge panna ka tutvustavad sildid koos tordi meisterdasid Simuna piirkonna Peaaegu 40 tubli talgulise käes lisainfoga. See töö jätkub ka veel lähi- noored Egle ja Anu kaasabil. töö lausa lendas – kaevati ja puhas- ajal. Kindlasti tasub meelde tuletada, Iga väikese piirkonna elujõulisus tati mänguväljakute liivaalused, võeti et Simunasse õpperaja rajamise idee kestab seni, kuni piirkonnas on aktiiv- maha hekk, mis jääb ette pallimängu- pärineb aasta tagusest ideekonkursist seid, teotahtelisi ning julgelt kaasa- väljaku ehitusele ning puhastati maan- „Sõbraga Simunas“, kus meie piirkonna mõtlevaid ja -tegutsevaid inimesi. Tal- gupäev on hea indikaator ühele kogukonnale. Tänan talgu- Simuna Allee tn 9 majarahva talgutöid tehti aprilli lõpupäevil. Korrastati päeva korralda- maja ümbrust, sissesõiduteed ja laste mänguväljakut ning tasandati murup- jate nimel kõiki latse. Erakordsed ilmastikuolud töid eriti ei soosinud, aga palju vajalikku sai talgutel kaasa- tehtud. lööjaid ja kiidan teid selle eest, et olite valmis oma kodused toi- metused üheks päevaks kõrvale jätma ning pa- nustama meie kõigi ühisesse elukeskkonda. Suur-suur aitäh ja pikk pai, väi- kesed ja suured talguhundid!

Liivika Harjo Allee tn 9 elanikud puid istutamas. Foto: 2 x Erakogu Simuna kooli talgulised ühispildil. Foto: Kaja Põldmaa Talgujuht Mai 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 Talgupäeval korrastati Kaarma tiigi ümbrust ja parki Eipri talgutel korrastati külamaja

Talgupäev Kaarma tiigi kallastel möö- ümbrust dus töiselt. Alles telefonikõne Kadri Kopsolt tuletas meelde, et on aeg otsi Eipri küla talgutel 6. mail said teeser- rit ilusamaks ja puhtamaks! koomale tõmbama hakata ning supi jä- vad puhtaks, külamaja ümbrus korras- rele sõita. tatud ning istutatud selle juurde hekk. Heili Nõgene Esialgselt sai registreeritud tagasi- Aitäh 12-le inimesele, kes tegid Eip- hoidlikult kaheksa osalejat, vahepeal oli registreeritud 17 ja lõpuks oli kohal 25 talgulist. Talgutöid sai tehtud “mitme mehe eest”. Mõnda asja planeeritust rohkem, mõnda vähem. Korrastasime tiigi ümb- rust ja mõisaparki, päästsime naabritä- di maja võimaliku loodusohu eest, ko- Talgupäev Kaarma tiigi kallastel. Foto: Erakogu ristasime rimu-rämu ja prahti. Kokku- meie Kaarma maja raudvara – tädi Vii- võtteks – seatud eesmärk sai täidetud. vit, kes vaatamata oma kõrgele eale lõi Heimar Lepiksoo Tahan tänada kõiki talgulisi ja eriti usinasti meie ettevõtmises kaasa. talgujuht Kiltsi talgud 2017 pildis ja sõnas ...

Suurimad tänud kõigile tublidele hak- Kersti, Eha, Väino, Herbert, Marika, paniile suurepäraselt maitsva talgusu- kajatele osalejatele, suurtele ja väikse- Elle, Maria, Rauno, Margus ja Margus. pi eest! Eipri talgulistel on käsil heki istutamine. matele! Pildilt puuduvad Siret, Eliis ja Sten. Ühispildil on meie töökad talgulised Ikka jälle on rõõm on tõdeda, et Talgujuht alates alumisest reast: Jaanika, Krete, üheskoos tegutsedes saime oma kodu- Siret Stoltsen Mattias, Robert, Rico-Kris, Sigrit, Reet, kohta natuke kenamaks muuta. Lenne, Kati, Mall, Tiiu, Heldi, Riina, Eriline tänu Kadri Kopsole ja kom-

Talgupäeval Eipri külamaja juures. Foto: 2 x Erakogu Sündmuste kalender

18. mail „SERIAALIVABA ÕHTU“ 8. etapp, maja tel 326 1837, 5302 4437 Kiltsi rahvamaja juures on käsil puude ladumine. Kiltsi talgulised. Foto: 2 x Siret Stoltsen orienteerumine Ebavere tervisespordikeskuses. 15. juunil kell 12.00 Lääne-Virumaa laste- 18.00-18.15 – koolituse viib läbi Kuno Rooba aiaõpetajate loomelaager Simuna koolis. Info: Kaja Rakvere Orienteerumisklubist. Pärast seda stardid. Põldmaa, tel 323 7280 2017. aasta talgud Triigis Sarja lõpetamine. Info: Jane Kool, tel 518 4071 17. juunil kell 14.00 Simuna kooli lõpuaktus 21. mail kell 12.00 Liivakülas (Kiltsi mõisa Simuna rahvamajas. Info: Kaja Põldmaa, tel 5564 vastas) MTÜ Liivaküla Küla Seltsi korraldatav koer- 5414 te MATCH SHOW. Oodatud on tõukoerad ja tõuta 17. juunil Kiltsi kooli lõpuaktus. Info: Merje koerad ning kõik koerahuvilised! Üritus toimub Leemets, tel 520 2921 välitingimustes (muruplatsil). Info: Reelika Möldre, 20. juunil kell 15.00 Väike-Maarja raamatu- tel 5563 7330 kogu 111. aastapäeva tähistamine ja Erich Meerja 28. mail kell 15.00 Väike-Maarja muusika- mälestuspingi avamine. Info: Irma Raatma, tel 325 kooli sisseastumiskatsed. Info: Vallo Taar, tel 503 5034 Ühisel jõul ja nõul edenes koristus- 1910 töö jõudsalt. Foto: 2 x Kertu Rebane 21. juunil kell 12.00 on Väike-Maarja selt- 31. mail kell 18.00 Väike-Maarja muusika- simajas õppekeskuse lõpuaktus; kell 15.00 güm- suur aitäh neile! kooli lõpuaktus seltsimajas. Info: Vallo Taar, tel 503 naasiumi 12. klassi lõpuaktus ja kell 18.00 güm- Tänu tublidele talgulistele sai Triigi 1910 naasiumi 9. klassi lõpuaktus. Info: seltsimaja, tel küla puhtamaks ja kenamaks. Külava- 1. juunil kell 17.00-18.00 saab Simuna kiriku 326 1837, 5302 4437 nem Tarmo Rebane tänab kõiki osavõ- tornist heita pilgu alevikule. Kell 18.00 Pandivere 22. juunil kell 21.00 Simuna jaaniõhtu. Info: Kena kevadilm tõi Triigis kokku ligi 50 talgulist. tu eest. Järgmisel aastal võiksid kohale päeva kultuurilooline jalutuskäik Simunas. Vestlus- Auli Kadastik, tel 5558 3566 Triigis toimusid talgud üle-eestilisel anda. Naised asusid hoogsalt riisuma, tulla ka need, kes külaplatsi kõige roh- ring jätkub rahvamajas, kus on väljas näitus „Kihel- 22. juunil Triigi küla jaaniõhtu, kell 22.00 talgupäeval, 6. mail. Plaanis oli kor- lapsed korjasid ümbruskonnast kokku kem ise kasutavad. konnakeskus Simuna vanadel fotodel“. Muusikalisi mängib ansambel Limit. Toitlustab Köstri söögitu- rastada külaplats, mänguväljakud ning prahti. Meeste mureks jäi okste lõika- Pilte talgute kohta saab näha Triigi vahepalu pakub Simuna kapell. Info: Aare Treial, tel ba. Lastele mängud ja suurtele jõukatsumised. Info: korjata kokku pargis vedelev praht ja mine ja koristamine. Lõunaks olid tal- küla Facebooki kodulehel. 506 5421 Tarmo Rebane, tel 506 2039 prügi. Tänu kenale kevadilmale tuli gutööd tehtud. 2. juunil kell 19.00 Pandivere päeva näite- 23. juunil Väike-Maarja jaaniõhtu Ebave- kokku 49 talgulist. Vanemad võtsid kaa- Tööpäeva lõpetas ühine supisöömi- Aule Rebane mänguõhtu Väike-Maarja seltsimajas. Etendub res. Kell 18.00 jaanilaat. Erinevaid kaupu maits- sa lapsed ning vanaemad lapselapsed, ne, mille sel aastal keetsid valmis Väi- Talguline Jaan Kruusvalli „Jõgi voolab“ Väike-Maarja näitet- miseks kõhtu ja kingituseks kaasa. Lastele batuudid et ühiselt küla koristamisse oma panus ke-Maarja naiskodukaitsjad. Siinkohal rupi esituses. Info: Aare Treial, tel 506 5421 ja näomaaling. Kell 19.00 tsirkusekool lastele. 3. juunil 30. Pandivere päev Väike-Maarjas: kell 8.00 – laat, kell 10.00 – peotule süütami- Võistlused ja mängud. Kell 20.00 jõukatsumised Talgud tõid nähtavale põlised Kaarma pargipuud ne ja päeva avamine; edasi kontserdid, võistlused ja võistlused täiskasvanutele. Tantsuks ansambel mängud, raamatulaat, avatud koduõuede külas- BOSS. Üllatusesinejad. Õhtut juhib Arlet Palmiste. Sissepääs tasuta. Info ja laadale registreerimine: Möödudes igapäevaselt Kaarma par- Kuna ka Väi- tamine (Kolde tn 7 ja Kolde tn 15) jpm. Info: Aare tel: 326 1837; 5302 4437 gist olen endamisi mõelnud, et kellele ke-Maarja jahi- Treial, tel 506 5421 3.-7. juulini Kiltsi mõisas käsitöö loomelaager. see kole võpsik kuulub? meestel on Kaar- 3. juunil mudelautode välivõistlus Pandivere Info: Merje Leemets, tel 520 2921 Kui siis Leie Nõmmistega talgute ma pargi korras- päeval (endisel naisekandmisvõistluse alal). Kell 8. juulil neljas Pandivere peretalude päev. Kü- korraldamine jutuks tuli, selgus, et park tamine südamel, 15.00 EMV 4. etapp suure skaala mudelitele. Alates kuulub vallale ja ta lubas teha ettepa- on lootust, et kell 10.00 treeningud ja rada avatud vabaklassi lalistele avavad väravad 16 peretalu ja külastuskoh- neku alustada selle korrastamisega. mõne aja pä- elektrimootoritega mudelitele kuni 1/8 mõõtkavas. ta Väike-Maarja, Rakke ja Tamsalu vallast. Igal talul Käisime Leiega vaatamas, mis seal rast saab sellest Info: Bruno Vaher, tel 501 1508 on oma programm. Info: Ene Preem, tel 523 9550 pargis kasvab. Selgus, et võsas on al- koht, kus ei pee- 3. juunil kell 20.00 Georgi söögitoas tantsuõ- 16. juulil kell 13.00 surnuaiapüha Väi- les veel mitmeid huvitavaid puid: suuri ta mitte võpsiku pituba, Stockholmi välis-Eesti tantsurühm ja Tarapi- ke-Maarja vanal surnuaial elupuid, amuuri toomingaid, võimsaid vahel joomapi- ta; kell 22.00 tantsuõhtu ansambliga Must Panter. 29. juulil toimub XVII Ebavere Kange triatlon. mände ja lehiseid. dusid, vaid saab Info: Aivar Liivalaid, tel 5345 6273 Start kell 16.00 Äntu tehisjärve ääres, rattasõit 5. mail koguneski vallamaja rahvas käia jalutamas ja 4. juunil kell 12.00 15. Simuna- rah- Ebaverre, jooks Ebavere radadel. Info: Andri Part, Kaarma parki. Kaks saemeest tekitasid lastega kevadlilli vajooks. Start Laekveres, fi niš Simunas. Info: Hillar tel 526 3010 hunnikute viisi palgijuppe ja oksarisu, korjamas. Kasu, tel 524 8658 30. juulil toimub Filter Maanteekarikasarja 5. mille usinad töösipelgad tee äärde ve- 6. juunil Väike-Maarja gümnaasiumi õppeaas- etapp – 27. Pandivere rattaralli, start Väike-Maar- dasid. Nelja tunniga sai lagedaks päris Tiiu Maran Kaarma pargialune sai talgute käigus võsast ta lõpuaktus Väike-Maarja seltsimajas. Info: seltsi- jas. Info: Jane Kool, tel 518 4071 suur pargialune. Talguline tublisti puhtamaks. Foto: Ene Preem 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2017.a. Wiedemanni keelekonverentsi peateemaks olid nimed

Tänavusel Wiedemanni keelepäeval mingis kontekstis kokku puutunud kõik saavad sellele ligi. Kohanimedest on maal on teine räägiti nimedest, nimede uurimisest ja inimesed. Nimi ei näita mitte nime- digiteeritud veel geograaf Endel Varepi nimekoosluse nimede uurijatest. kandja, vaid nimepanija otsust, tema kogu ning osa Gustav Vilbaste kogust, tüüp – küla nimi Keelepäeva juhatasid sisse Väi- nägemust ja maailmapilti. Ettevõtete samuti on digiteeritud Peeter Pälli ja talude nimed, ke-Maarja gümnaasiumi tütarlaste (ju- nimedega on samamoodi: näiteks Ees- koostatud Eesti Keele Instituudi koha- loodusnimesid hendaja Ly Ipsberg) nimeteemalised ti Post muutus Omnivaks, Eesti Telefon nimeandmebaas KNAB. on vähe. Eip- laulud: Tiina Kippeli „Virumaa laul“ Elioniks – uus nimi on küll rahvusvahe- Me tunneme kohanimed ära, aga ri külas näiteks ning Henno Käo ja Priit Pajusaare „Ees- line, aga enam mitte nii omane. „Eesti mille järgi, kuidas neid defi neerida? oli 50 talu kohta ti kaart“. kohanimeraamat“ enam kui 6000 artik- Entsüklopeedias on kirjas, et kohani- registreeritud ainult kolm loo- dusnime: Puha- org, Puhaoru jõgi ja Salu, aga ka näiteks Eipri tiik, Karja kaev, Eipri kõrts, Eipri pood, Eipri pritsimaja, uus kontor. Loodusobjek- te on nimetatud talunimede abil, Õpilasettekandega esines Väike-Maarja näiteks Jaagu gümnaasiumi abiturient Ranno Rajaste. heinamaa, Jaagu karjamaa, Jaagu põld jne. Kohanimi on Jüri Valge küsis, et kui Saaremaal seotud ainult ühe kohaga, tegelikkuses tuleb nii palju kohanimesid muuta, kas on erinevates külades samaseid talu- siis ehk ei tuleks kõne alla kohanime- nimesid. Loomulikus kohanimekoos- seaduse muutmine. Marja Kallasmaa Väike-Maarja gümnaasiumi tütarlapsed esitasid keelepäeval nimeteemalisi laule (juhendaja Ly Ipsberg). luses talunimed ei kordu, kõrvalolevas selgitas, et tuletõrje ja päästeamet külas võib sama talunimi olla. Koha- peavad näiteks täpselt teadma, millise Vallavanem Indrek Kesküla ütles liga ilmus just õigel ajal, sellele saab mi on geograafi lise objekti – mandri, nimeseaduse järgi ei tohi ühes vallas kohaga Saaremaal tegemist. Korduva- keelepäeva avades, et maailmas kõ- tugineda uute nimede otsimisel ka mere, saare, järve, mäe, asula vm nimi. neldakse üle 6000 keele ja Euroopas haldusreformi käigus. Kohanimeraa- Keeleteadlased lähtuvad kindlast koha- on ligikaudu 225 põhikeelt, aga et ai- mat aitab meeles pidada möödunud nimekogust. Kui püüaksime kohanime nult sajakonnas keeles saab omanda- aegade lugusid ja jõuab kord ka mood- defi neerida, sattuksime raskustesse, da kõrgharidust. 90% keeltest on eesti sasse vormi – kaardirakendustesse ja üld- ja kohanimede piir ei ole sel- keelest veel väiksema kasutajaskonna- nutiseadmetesse. ge. Kõik oleneb sellest, mille võtame ga. Kuid me oleme oma keelega lausa HTM-il on auraamat, kuhu Wiede- taustsüsteemiks. Kui võtame talu, siis maailma tipus, sest keeletehnoloogide manni keeleauhinna laureaadid on ala- seal on maastikuterminid mets, mägi, hinnangul kuulub eesti keel 100 kõi- tes 2008. aastast oma nime kirjutanud. järv, koppel jne. Kui võtame taustaks ge arenenuma ja säilimisvõimelisema Kadri Sõrmus kutsus raamatu juurde küla, jääb sellest väheks, siis liidetak- keele hulka. tänavuse keeleauhinna laureaadi – oli se talunimi ette või pannakse metsale, saabunud Marja mäele jne oma iseloomulik nimi. Näi- Kallasmaa kord teks Keldrijuurne põld. Keldri juures oma nimi selles- asuv. Kas see on nimi? Üld- ja pärisni- se auväärsesse mede vahel on n-ö hägune ala, olene- raamatusse kirja valt taustsüsteemist saab vaadata, kas panna. on nimi või ei ole. Näiteks liitsõna, mil- Keeleauhinna le teine osis on kaevu – Väike-Maarja laureaat Marja piirkonnas on Vao külaga liidetud Ima- Kallasmaa rää- kaevu ja Metskaevu. kis oma ettekan- Marja Kallasmaa tõi oma ettekandes des kohanime- Väike-Maarja piirkonnaga seotud näi- desse puutuvast teid. Kuna tema ise ei ole Väike-Maarja Keeleauhinna 2012. aasta laureaat Mari Tarand tänas Ranno Rajastet väga ja „Eesti kohani- kandiga spetsiaalselt tegelenud, tugi- ilusa ettekande eest ja uuris, et kas keeleteema ka noormehe tulevikuplaani- meraamatust“. nes ta Marje Joalaiu siitkandist kogutud desse mahub. Et kohanimesid materjalile. Väike-Maarja kihelkond on uurida, on vaja asustusalana väga vana piirkond. „Eesti külanimed korduda. Saaremaal näiteks tele külanimedele tuleks seal lisada kas kõigepealt nimed kohanimeraamat“ sisaldab Väike-Maar- tuleb haldusreformist tulenevalt muuta endine mõisavalla nimi või kui ka see kokku koguda. jast 53 kohanimeartiklit, seal on kirjas üle kuuekümne külanime. kordub, siis leida mingi muu lahendus. Kohanimeraa- 11 külanime, mille esmamaining 13. Ellu Moisa küsimusele, mis on saa- Kohalikud otsustavad, mida valivad. matu koostajate sajandist. Taani hindamisraamatus on nud Eduard Leppiku kogutud rohkear- Kohanimenõukogu on praeguseks oma töö aluseks oli neid seitse: Aburi, Assamalla, Karunga, vulistest kohanimesedelitest, vastas ettepanekud teinud. Marja Kallasmaa jäädvustas oma nime Emakeele Selt- Kullenga, Kärsa, Tõnuvere ja Veadla, li- Marja Kallasmaa, et Leppiku omakäeli- Kodukandi huvitavamatest koha- Haridus- ja Teadusministeeriumi auraamatusse. si ja Eesti Keele saks muudes 13. sajandi dokumentides sed nimesildid on kõik kenasti olemas. nimedest rääkis Väike-Maarja güm- Indrek Kesküla sõnul on haldusre- Instituudi kohanimekartoteek – umbes Kadila, Pandivere, Vao ja Äntu. Sedelkogud säilitatakse kartoteegikas- naasiumi abiturient Ranno Rajas- formist tulenevalt poliitilises teatris pool miljonit sedelit, mis kogutud aas- Eestis on kahte tüüpi nimekooslu- tides, omakäelisi sedeleid oli tal oma te, juhendaja õpetaja Merike Kuhhi. praegu kuum kliima ja see on tihedalt tatel 1922-2000. See kogu on ka digitee- si. Saaremaal talunimi, mille ümber 20 000. Need on digiteeritud, saab vaa- Oma uurimistöö käigus keskendus ta seotud ka kohanimedega. Mis saab ritud, pole küll päris avalik, aga teadjad on koondunud muud üksused. Viru- data internetis ja kasutada. kodukihelkonna küladele, tuginedes uue ühisvalla nimeks? Väike-Maarja ja Rakke valla ühinemisläbirääkimis- tel pakuti Rakke poolt ühendvalla ni- meks välja mitmeid nimevariante: Väi- ke-Rakke, Rakke-Maarja, Maarja-Rakke. Väike-Maarja pooldas oma ajaloolise nimekuju säilimist. Pöörduti Eesti ko- hanimenõukogu poole, kes toetas meie mõttelaadi ja kinnitas, et ühise valla nimeks võiks olla Väike-Maarja, komp- romissina tuleks kõne alla ka Pandivere nimi. Praegu veel ei teagi täpselt, mis nime kandvasse valda istutatakse kee- letamm järgmisel aastal, peaasi on aga, et siin väärtustataks eesti kultuuri ja eesti keelt. Haridus- ja Teadusministeeriumi tervitused andis edasi keeleosakonna nõunik Kadri Sõrmus. Ka tema kes- kendus oma esinemises tänavuse kon- verentsi ettekandeid siduvale nime- teemale. Nimi on väga tähendusrikas, tulevikku vaatav ja oleviku ning hoia- kuid peegeldav, nimi on kõikidele kul- tuuridele omane, nimi kannab tradit- sioone ja väärtusi. Nimepanekuga on Keelepäevalised ühispildil. Foto: Ly Ipsberg Mai 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7 keeleteadlase Lauri Kettuneni ja ko- kasutajaskonnale (märksõnad: lihtsus Sofi a, Karl, Robin, Sebastian on kõige võib kajastuda loomingulisus, ka see, hinna tänavuse laureaadi Marja Kallas- duloolase Heino Rossi kirjapandule. ja lühidus), ent on kasulik ka keeletead- populaarsemad. Ta jälgib aga ka seda mida lapselt oodatakse. Vastukaaluks maa nimipuu. Simuna kihelkond kuulus ajalooliselt lastele, ajaloolastele, kodu-uurijatele, suundumust, mis vähema kasutusega üldisele globaliseerumisele taotletakse Keelepäeva korraldasid Haridus- ja Lemmu muinaskihelkonna koosseisu. etnograafi dele jt. nimede puhul esile tuleb. ka midagi päris eestilikku. Teadusministeerium, Emakeele Selts, Simuna külad on väga va- Raamatu koostamiseks plaaniti esi- Tähendusega nimesid on hakatud Pärast konverentsiettekandeid Väike-Maarja vald ja Väike-Maarja nad, neil on omapärased nimed: Salla, algu viis aastat, tegelikult kestis töö järjest rohkem panema. On väga eri- seltsimajas suundusid keelepäevali- Gümnaasium. Käru, Kõrvelaane, Venevere, Lasinur- kokku seitse ja pool aastat. Raamat nevaid, selliseid, mis toetuvad selgelt sed keeletammikusse, kus pandi Väi- me, Emumäe, Mäiste, Rakke, Koila, valmis Eesti Keele Instituudi, Võru Ins- eesti tüvele, aga ka neid, mida on alles ke-Maarja gümnaasiumi tütarlaste Ilve Tobreluts Avispea, Määri, jne. Nimed tituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi viimasel ajal panema hakatud. Pannak- tammelaulu saatel kasvama keeleau- on kujunenud kas vanade isikute või koostöös. Marja Kallasmaa koostatud se selliseid nimesid, millel varasemast pühakute nimede alusel või tulenenud on pool raamatu materjalist, teiste uu- eestipärase nime maine ja mida varem hoopis sõna tähenduslikust sisust, tä- rijate vahel jaotub teine pool. kasutatud, aga ka selliseid, mille puhul hendused pole aga pelgalt faktid, vaid Mida tõi kohanimeraamat uut? See on selge, et tähendus on oma osa män- ka faktidel põhinevad oletused. on esimene süstemaatiline kogu Eestit ginud: Säde, Pihel, Hele, Marju, Roosi, hõlmav ülevaa- Marii, Marja, Kirsi-Mari, Hele-Päike, de, mis sisaldab Kalju, Neeme. Nende kasutus on väga väga palju põh- ebaühtlane, paljude puhul esinemine jalikku ja kasu- väga väike. Tähendusega nime saab likku infot koha- neli-viis tüdrukut sajast, poisse kaks nimede kohta. sajast. Aga näiteks Säde, mida eelmisel Raamat tuli väga aastal pandi 36 tüdrukule, on 50 popu- mahukas, aga laarsema nime hulgas. suudeti ikka ühe Põgus pilk nimelukku näitab, et raamatuna väl- praegu on kolmas kord kui sellised ja anda. Raamat tähendusega nimed sattuvad nimepa- tuleb ka veebi, nekus olulisemale kohale. Kõige vara- aga enne täieneb semad olid 13.-15. sajandist, ristiusu veel, sest on ot- levikuga tulid kaasa uued nimed, need sustatud oodata said ülekaalu 16. sajandil ja jäid kasu- ära haldusrefor- tusse mitmesajaks aastaks. Näiteks Lii- mi tulemused. su, Ann, Jaan, Priit, mida eestipäraseks Saaremaa külade peame, olid siis valdavad. 19. sajandi kõrval tuleb küla- lõpus hakkas nimepilt taas muutuma. de nimemuutusi Teine eestipäraste nimede paneku mujalgi, muutmi- kõrgaeg oli seotud eestistamisega. See sele läheb kokku puudutas põhiliselt perenimesid, aga umbes 100 nime, lastele hakati siis eestipäraseid ees- mis muutuvad nimesid panema. Nimesid tutvustati küll kohmaka- kalendrites, soovitati: Aare, Eha, Kal- maks, aga ära ei ju, Õie, püüti ristiusu eelseid nimesid kao. Haldusre- meelde tuletada ja kolmanda võima- lusena soovitati nimesid laenata lä- Marja Kallasmaa oma nimipuud istutamas. form loob ka sel- hisugulaskeeltest: Toivo, Väino, Aino, Foto: 5 x Ilve Tobreluts liseid olukordi, millele praegu Helmi. Ranno ettekandest saime teada, et veel lahendust ei ole, kohanimeraama- Pikka aega on rahvusvahelised ni- näiteks Lasinurme oli Kalevipoja ho- tus peab see aga kuidagi kajastuma. med kasutuses olnud, nüüd soovitakse buse vähkremiskoht, mille tulemusena Näiteks saab Pärnu linn edaspidi osaks vahelduseks taas midagi eestipärase- see Emumäe kokku ajas. Saime teada Pärnu linnast, mille koosseisu kuulub mat. Üks rühm on selliseid nimesid, ka, et Simuna varasem nimetus Kat- ka ümberkaudseid asulaid. Selliseid mis kirjeldavad sünniaega ja teisalt kuküla ei tulenenud mitte katkust kui olukordi tekkib mujalgi – näiteks Val- neid omadusi ja väärtusi, mida lapsele laastavast tõvest, vaid hoopis allikate- gas, Narva-Jõesuus jne. soovitakse nimega edasi anda. Nimes rohke või soise ala tähendusest. Tartu Ülikooli professor Birute Mari Tarand tänas Ranno Rajastet Klaas-Lang andis ülevaate konkur- Wiedemanni fondile kingitud graafi line leht väga ilusa ettekande eest ja uuris, et sist „Eesti asutusele eesti nimi“. Meie kas noormehel tulevikuplaanid juba avalikus ruumis on palju võõrkeelsust. leiab koha Väike-Maarjas „Eesti kaart“ tehtud. Ranno vastusest kõlas, et siht Sellest tulenevalt otsustas Eesti keele- Eesti Rahvuskultuuri Fondi Wiedeman- Jüri Valge: „Eesti Rahvuskultuuri on pigem reaalsuuna peale, ilmselt in- Henno Käo nõukogu korraldada mainekujundus- ni allfondi halduskogu esindajad Tiiu Fondil on kena traditsioon kinkida iga- fotehnoloogia-, mitte keelealane. Sel- kampaania, nimevõistluse EHE EESTI Erelt ja Jüri Valge andsid Wiedemanni le uuele allfondile selle tegevuse alus- Järvakandi, Pillapalu, lest on muidugi kahju, sest Ranno ette- – EESTI ETTEVÕTTELE EESTI NIMI. keelepäeval Väike-Maarjale üle fondile tamisel Vive Tolli graafi line leht. Selle Kuivastu ja Kallaste, kanne oli väga hästi koostatud ja väga Birute Klaas-Lang tõi näiteid 2016. kingitud Vive Tolli graafi lise lehe. lehe sai ka Wiedemanni fond. Senini Uduvere, , hästi ette kantud. aasta 14. märtsi Postimehes ilmunud Jüri Val- säilitasime Matjama ja . Eesti Keele Instituudi vanemleksi- Ilmar Tomuski artiklist „Paneme Eesti ge ütles seda kodus- kograaf Tiina Laansalu rääkis Marja fi rmale eesti nime!“ Seal oli näha, kui- sissejuha- tes tingimu- Kükita ja Särevere, Kallasmaast. Kes on Marja Kallasmaa? das ilusad eestikeelsed fi rmanimed on tuseks, et ses, aga me Ihumetsa, Mullutu, Enne 2016. aastat ei pruukinud paljud muutunud võõrasteks ja raskesti hääl- tänase kena ei pidanud Musumäe ja – seda nime teadagi. Kehrast pärit, Hiiu- datavateks: keelepäeva seda kõige Eesti kaart on vallatu. maa juurtega, 1993. aastast doktori- - Aktsiaselts Hansapank – Swedbank korraldaja- õigemaks ja kraadiga teadur. Marja isikule langes AS; te pakutud möödunud Liiapeksi, Essu, Näpi, suurem tähelepanu pärast „Eesti koha- - Aktsiaselts REGIO – AS Reach-U; ruumikujun- aasta lõpul Põlula ja Prillimäe. nimeraamatu“ valmimist. Kohanimede - Aktsiaselts Põlva Piim – AS PP Sa- duse kõrval tegi Wiede- Mõne väikse külatäpi juurde suunas teda Paul Ariste, juhen- les; oleme saa- nime kaardil silm ei näe. dajaks oli Valdek Pall. Väikese murde- - AS Viisnurk – Skano Group AS; manni fondi sõnastiku koostamine oli tema esime- - Osaühing Virumaa Puidutööstus – nud vaada- haldusko- ta ka Vive gu otsuse, Kassinurme, Sääsekõrva, ne päristöö Eesti Keele Instituudis. Made Est OÜ; Muhkametsa, Kareda, Teda iseloomustab tohutu andmestiku - Aktsiaselts Saare Töölaevad – Bal- Tolli kaunist et teeme graafilist selle pildi Kirbla, Võõpsu, Koonga, Tõrva – valdamine ning suutlikkus neid and- tic Workboats AS; neist sai salmi toreda. meid analüüsida ja mõtestada. Avara - Aktsiaselts Järvakandi Klaas – O-I lehte. Sel- vaatamise lel lehel on kättesaada- pilguga uurijana peab ta kursis olema Production AS; Nohipalu, Assamalla, kindel seos vaks kõigile. n-ö nimemoodidega. Kohanimenõu- - Aktsiaselts Rakvere Lihakombinaat Wiedemanni fondi esindajad Jüri Valge ja Tiiu Ebavere, Penuja, Wiedemanni Mõtlesime, kogu liikmena tuleb tal olla osaline ka – AS HKScan Estonia. Erelt Vive Tolli graafi list lehte Väike-Maarjale kui kord Eesti kaart on valla, keeleauhin- et parim nimekorralduses praeguse haldusrefor- Töörühm, mida juhtis Helle Mets- kinkimas. Foto: Ilve Tobreluts tunne sellest mõnu, ja mi kontekstis. Eesti nimeteadusel on lang ning kuhu kuulusid Aime Klandorf, naga, lau- võimalus reaatidega ja Väike-Maarjaga. on paluda selle pildi näitamist Väi- vedanud, et on saanud endale Marja Birute Klaas-Lang, Ilmar Tomusk, Pee- Tuhalaane, Nõgiaru, 2005. aasta sügisel otsustasid 18 ke-Maarja vallalt ja võimaldada selle Kallasmaa. ter Päll ja Paul-Eerik Rummo, koostas Padakõrve, Ookatku, tol ajal elus olnud Wiedemanni keele- vaatamist kõigile soovijaile.“ Kohanimedest ja „Eesti kohanime- nimekonkursi statuudi. Konkursile tuli Saarepeedi, Ihasalu raamatu“ koostamisest rääkis Eesti sadakond ettepanekut. Võitjad: töös- auhinna laureaati moodustada Eesti Tiiu Erelt: „Pildi nimi on „Mäetäis meid veel külla oodaku. Keele Instituudi peakeelekorraldaja tus – Puupagana OÜ; teenindus – Val- Rahvuskultuuri Fondi juurde allfondi mõtteid“, tänase keelepäeva kontekstis Peeter Päll. Kuidas kohanimeraamatut ge Klaar; vabaühendused – Sõltumatu eesti keele õppe ja rahvusliku kasvatu- siis „Mäetäis nimesid“. Jämejala, Kolli, Tondi, tehti ja kas midagi jäi kohanimeraama- Tantsu Lava; aasta uustulnukas – OÜ se toetuseks. Lühike numbriline kokku- Vallavanem Indrek Kesküla ütles Verevi ja – tu raamide taha? Raamatu koostami- Tulõtungal. võte fondist: 18 laureaati panid fondi pilti vastu võttes, et me leiame sellele nimedega ära jandi, sega oli seotud suur autorite kollektiiv Tallinna Ülikooli lektor Annika Hus- moodustamiseks kokku 13 300 Eesti väärika koha. Kõige mõttekam tundub see toob hirmujudina. – nimeselts. Nimeselts sai kokku 2000. sar rääkis oma ettekandes eestlaste krooni, praeguses vääringus umbes 850 anda see gümnaasiumile ja suvepe- aastal ja kuna Eestis puudus kokkuvõt- eesnimekasutusest ja tähendusega eurot. Nüüdseks on fondi põhikapital rioodiks muuseumile, kus siis nii meie Kobruvere, Kirisaare, tev teos kohanimedest, otsustati see eesnimedest. Ta on mõne viimase aas- kasvanud ligi 43 000 euroni. Selle aja oma inimesed kui külalised seda pilti Puhtaleiva, Pedaspää, . Kaaluti, kas teha teaduslikku või ta jooksul hoolega jälginud eestlaste jooksul on antud välja 19 stipendiumi, näha saavad. Vilsandi ja Piirissaare – rahvale mõeldud varianti. Otsustati vii- nimepanekute edetabelit. Tipus on rah- statuudile vastavalt, kogusummas pea- küll on Eestis olla hää! mase kasuks – see on mõeldud laiale vusvahelised nimed, näiteks on Maria, aegu 6000 eurot. Ilve Tobreluts 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2017.a. Kolmkümnes kodukandipäev! Pandivere päeva laste kergejõustiku mitmevõistlus

Päevade moto „Meie jääme“ 3. juunil Väike-Maarja seltsimaja - pehme oda vise - vise kolmelt taga staadionil ja seltsimaja kõrval - ristikeks sammult, Neljapäeval, 1. juunil Simunas pargis kell 11.00-12.00. Spordihuvi- - süstikjooks (5 palli), distants 10 m - igal võistlejal Kell 17.00-18.00 saab kiriku tornist heita pilgu alevikule. Kell 18.00 ootab Si- listele lastele, kes on sündinud 2008 ja Alade kirjeldus: 2 katset, kirja lä- muna Muinsuskaitse Selts huvilisi bussijaama parklas, et minna ühisele jalutus- hiljem. „VORMEL 1“ VÕIDUJOOKS heb parim. käigule. Vestlusring jätkub rahvamajas, kus on taas uudistamiseks väljas näitus Registreerimine alates 10.30 ko- Rajal tuleb läbida takistusriba tõke- SÜSTIKJOOKS (KÕIGILE) „Kihelkonnakeskus Simuna vanadel fotodel“. Muusikalisi vahepalu pakub Simuna hapeal. Alad on proovimiseks avatud te ületamisega ja slaalomi jooksmisega - tennispallide viimine ühekaupa kapell. 10.30-11.00. postide vahelt. stardijoonel asuvast ämbrist tähise Reedel, 2. juunil kell 19 etendub Väike-Maarja seltsimajas näitetrupi esituses Lõpliku tulemuse saamiseks on KAUGUSHÜPE juures olevasse ämbrisse, Jaan Kruusvalli „Jõgi voolab“. Samuti on avatud raamatulaat ja kohvik. 2012 ja hiljem sündinud lastel vaja lä- - hüpatakse liivakasti, - 2012 ja hiljem sündinutel – 3 palli, bida 4 ala, 2008-2011 sündinutel 5 ala. - mõõdetakse tõukekohast. - 2008-2011 sündinutel – 5 palli. Laupäeval, 3.juunil Vanusegrupid: RISTIKEKS Autasustamine Päeva juhib Venno Loosaar. - 2012 ja hiljem sündinud - hüpatakse 15 sekundi jooksul; 0-1- Orienteeruvalt kell 12.15 8.00 – laat - 2010-2011 sündinud 0-2-0-3-0-4-0-1-0-2-0- Autasustatakse iga vanusegrupi kol- 9.40 – meeleolumuusika pasunakoorilt - 2008-2009 sündinud 3-0-4-………, oluline me esimest poissi ja tüdrukut medali 10.00 – peotule süütamine ja päeva avamine. 2012 ja hiljem sündinud: on õige järjekord, va- ja meenega, ülejäänud osalejaid šoko- Järgneb laste kontsert. Esinevad Popp Tipp – Popp Täpp lauluvõistluse parimad, - „Vormel 1“ võidujooks lesti hüpatud hüpet ei laadmedali ja väikese meenega. Auta- lasteaia laululapsed ja tantsurühm Maarjake. - kaugushüpe loeta. sustamine pärast võistlust staadionil. 11.00 – algab mitmevõistlus kuni 9aastastele lastele, autasustamine kell 12.20. - pehme oda vise - tõugata kahelt ja- 12.00-15.00 – valla rahvatantsijate ja ansambli Kukerpillid kontsert. - süstikjooks (3 palli), distants 5 m lalt maanduda kahele jalale, Jane Kool Alustab Härmalõnga lauluansambel. 12.40 esinevad Maarjakelluke, Tarapita 2008-2011 sündinud: - kui vähem rahvast, võib anda 2 kat- Võistluse peakorraldaja koos välis-Eesti tantsurühmaga, Kuremarjad koos Kiltsi memmedega. - „Vormel 1“ võidujooks set, arvesse läheb parim. 13.50 astuvad üles LustiLine, Tüdrukud ja Simone Simunast. - kaugushüpe liivakasti PEHME ODA VISE Kontserdi lõpus ristsõna lahendajate tunnustamine. 10.00 ja 15.00 – mudelautode võistlus endisel naisekandmise alal 11.00-16.00 – avatud Pellode koduõu 13.00-16.00 – avatud Haibade koduõu Popp Tipp – Popp Täpp tõi taas kokku valla laululapsed 13.00-14.00 – avatud võistkondliku orienteerumisvõitluse start, fi niš avatud 23. aprillil toimunud „Nõiamäng“ kella 15.00-ni. valla laste lauluvõist- 2. Rasmus Villem 20.00 – Georgi söögitoas tantsuõpituba, Stockholmi välis-Eesti tantsurühm ja lus Popp Tipp – Popp Lood (juhendaja Sir- Tarapita Täpp oli sedapuhku je Sõnum); „Isaga on 22.00 – Pandivere päeva tantsuõhtu ansambliga Must Panter Georgi söögitoas osavõtjate poolest julgem“ Info. Päeva korraldaja, kontserdid – Aare Treial, tel 506 5421; laat, tehnilised rohke – esines 40 last. 3. Janette Udeküll lahendused – Kaarel Moisa, tel 505 3558, tantsuõpituba ja -õhtu – Aivar Liivalaid, Lauljaid oli tervita- (juhendaja Sirje Sõ- tel 5345 6273 mas ja lavale saat- num); „Naerusuu“ mas rõõmsameelne 8-10aastased Rõõmu kogu perele! Pipi. Tal oli kaasas ka 1. Karlotte Lood tegus abiline, kellega (juhendaja Kaia Avatud koduõued koos lapsed vahepeal Klaan); „Pisut sinu meisterdasid. Nii ei sarnane“ Pandivere päeval võib laadaplatsilt (Kolde tn 15) paviljonis saab külastada olnudki lauluvõistlus 2. Kert-Kristjan jalutada Kolde tänavale. kell 13-16. otseselt nagu võist- Kask (juhendaja Kaia Pellode pere elab majas nr 7. Riina Paviljonis avatud Maret Haiba maa- lus – sõbrad elasid Klaan); Väike-Mere- ja Johannes on valmis alates kella 11- lide ja pereliikmete käsitöö näitus. üksteisele kaasa, mees“ st huvilistele rääkima oma koduõue lu- Kohvikus pakutakse perenaise valmis- koos käidi kohvikus Popp Täpp Rasmus Villem Lood. 3. Mai-Liis Meidla gusid, tutvustama aiataimi ja tehnilisi tatud hõrgutisi. maiustamas ning nokitseti meister- (juhendaja Eve Põldmaa); „Kaksteist lahendusi. dada. Žüriil, koosseisus Rene Põllu- kuud“ Kohvikut Haibade pere koduaia Olete oodatud külastama! maa, Kadri Kask, Aare Treial ja Gunnar 11-13aastased Loho, aga nii mängeldes ei läinud, sest 1. Gerli Kaur (juhendaja Ly Ips- nemad pidid siiski berg); „Muretut meelt Raamatulaat on taas tulekul! esitused paremusjär- ja südametuld“ Publiku lemmik Keneli Pohlak. jestusse seadma. Sa- 2. Brita Moorits Foto: 3 x Silvi Aasumets Pandivere päeva sündmuste ajal on päeval seltsimaj- muti lauljaid etteval- (juhendaja Ly Ips- läbi jäätunud klaasi“ 2. ja 3. juunil Väike-Maarja seltsima- ja välja – kõigile mistanud õpetajad berg); „Tulgu tuuled“ 3. Sivone Vinkel (juhendaja Angela jas raamatulaat. uudistamiseks ja Sirje Sõnum, Merike 3. Andry Pent Raik); „Kui kustund päiksenaer“ Selle õnnestumisele saab kaasa ai- kaasa võtmiseks. Hövelson, Ly Ipsberg, (juhendaja Angela Eripreemia: Sivone Vinkel data igaüks, kelle raamaturiiulil leidub Laadalt saab igaüks Kaia Klaan, Angela Raik); „“Ootus“ Popp Tipiks valiti Gerli Kaur ja korduvalt läbi loetud ja ilmselt ülearu- oma tühjaks jäänud Raik ja Eve Põldmaa Eripreemia: Va- Popp Täpiks Rasmus Villem Lood. seid raamatuid. riiulile otsida uusi asjalikke teoseid, ei saanud ilmselt lentin Bilokopytov Publiku lemmikuteks osutusid Gerli Vaadake oma raamaturiiulid kodu- mis seni veel lugemata. Nii mõnedki enne vabalt hingata (juhendaja Eve Põld- Kaur ja Keneli Pohlak. des üle. Kui inventuur tehtud, tooge huvitavad raamatud leiavad sel moel kui nende viimane maa); „Karvast sõpra Korraldajad tänavad kõiki toetajaid, üleliigseks osutunud raamatud Väi- omale jälle uued lugejad. Raamatud on õpilane lavalt lahkus. oodates“ abilisi ning külalisi kaasa aitamast ke-Maarja, Kiltsi, Triigi või Simuna raa- tänulikud kui neid loetakse! 29. Popp-Tipp 14aastased ja va- meeleoluka laulupäeva õnnestumisse! matukogudesse. Info: Irma Raatma, tel 325 5034 või Popp-Täpp laulu- nemad Laululust ei raugenud vähemalt mitte Raamatukogud toimetavad need e-maili aadressil: irma.raatma@v-maar- võistluse tulemused: 1. Keneli Pohlak enne emadepäeva kui osa meie valla Väike-Maarjasse ja panevad Pandivere ja.ee Kuni 4aastased (juhendaja Ly Ips- parimate laululaste esinemisi sai taas 1. Heinrich Aasu- berg); „Tulilinnud“ kuulata ka Rakvere Põhjakeskuse ema- mets (juhendaja Sir- Popp Tipp ja publiku lemmik 2. Birgit Miadzie- depäeva kontserdil. PANDIVERE PÄEV 2017 je Sõnum); „Minu isa Gerli Kaur. lec (juhendaja Eve KERGEJÕUSTIKU MITMEVÕISTLUS LASTELE ütles“ Põldmaa); „Suudlus Kristel Lehtme 2. Lagle Mai Kits (juhendaja Sirje 3. juunil algusega 11.00 Väike-Maarja staadionil Sõnum); „Teeme saia“ Registreerimine alates 10.30 kohapeal 3. Mirell Mary Teppo (juhendaja Me- Kavas: - vormelijooks - kaugushüpe - odavise rike Hövelson); „Olen laululinnuke“ - ristikeks - süstikjooks Eripreemia: Heinrich Aasumets PARIMATELE AUHINNAD! OOTAME SIND VÕISTLEMA! Kuni 5aastased 1. Jette Kriit (juhendaja Kaia Klaan); Lauluvõistluse Popp Tipp – Popp Täpp toetajad Mudelivõistlus Pandivere päeval Perepeod saadeti puhkusele nõiametsas Sellel aastal korraldame esimest korda Suure skaala mudelid on 1/5 mõõtka- välivõistluse Pandivere päeval. See on vas ja on ligi pool meetrit pikad ning 30. aprilli volbritrall lõpetas ühtlasi teteater Reky etendusega „Saabastega suuri kui väikeseid! Iga pidu on olnud EMV 4. etapp suure skaala mudelitele. jõuallikaks 22 cm bensiinimootorid. seltsimaja perepidude hooaja. On ol- kass”. eriline, sest laps või pere või sõprus- Mudelid jagunevad veel taga ja nelik- nud muhedad ja armsad koosolemised, Nii me sinna metsa jõudsimegi. Hea kond, kes peole jõudnud, on innuga veolisteks. mis algasid mullu septembris väärika küll, mitte päris-päris nõiametsa, sest kaasa löönud, kaasa elanud ja lustinud. Põhivõistlus nendele hakkab 15.00. vanavanemate päevaga. Oktoobris said ei tahtnud lapsi Ebaveres ära külme- Veel tänan abilisi seltsimajas, las- Alates kella 10-st on treeningud ja rada pidulised kätt proovida detektiivide tada. Ometi võlus volbritralli lustakas teaias, raamatukogus, noortekeskuses on avatud vabaklassi elektrimootorite- oskustes, uus aastanumber tõi talvevõ- nukulavastus lasteteatrilt Muff rebase ning spordihoones, sest koos on olnud ga mudelitele kuni 1/8 mõõtkavas. Li- lumaa ning veebruariks olid olud juba kuu peale ja pidulised laulma. Luuapa- julgem ja lõbusam planeerida ja te- saks pakume veel väikesel rajal, suure pahupidi – lapsed tegid täiskasvanu- tareidki olid trallitajatel ilmselt kenasti gutseda. Rõõmsate kohtumisteni uuel raja kõrval, huvilistel proovida ka ise te tegemisi ja vanemad said lelufi rma täis laetud, sest nõiaoskuste rada läbi- hooajal! kätt mudeliga sõitmisel. Beleduc konsultandiga kaasahaaravaid ti lennukalt ja järgmisel aastal on ehk (päriselt, suured ka kilkasid vahepeal!) oodata juba uusi seiklusi edasijõudnu- Kristel Lehtme VMRC meeskond mänge mängida. Teatrikuul tervitas pe- tele. Pildil Elcon fi rma mudel. Info: Bruno Vaher, tel 501 1508 resid sedapuhku laste- ja noor- Tänan südamest kõiki osalejaid, nii Mai 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9 Maleva info Simuna naisteklubi tegemistest

Avaldusi laekus kokku 58. Kuna osaleda koha kohta saabub teile sinna. Kes ot- 30. aprillil valmistasime naisteklubi- vähem ja sobivad ka inimestele, kes ee- soovijaid on rohkem kui malevas kohti, sustab, et vestlusele ei tule, peab ar- ga Simuna rahvamajas speltajahust listavad gluteenivaest dieeti. tehakse lõplik otsus ankeetide ja vest- vestama sellega, et on automaatselt küpsetisi. Koolitajaks oli Kadri Kopso Valmistasime mitme erineva retsep- luste põhjal. maleva nimekirjast välja jäänud. Kaarli talust. Sellega lõppes meie toi- ti järgi küpsiseid, kukleid ja sepikut. Ankeedid olid täidetud üsna keskpä- dukoolituste sari sel hooajal. Kõik osalejad said proovida osavust raselt. Otsuse tegemisel on väga suu- Malev toimub kahes vahetuses: kuklirullimisel ja küpsiste vormimisel. reks mõjutajaks see, kui põhjalikult oli I vahetus 12.-20. juunil; Aitäh Kadrile toredate koolituste kandideerijatel küsimustele vastatud. II vahetus 21.-29. augustil. eest! Panen malevasse registreerunutele Üritus sai teoks Kohaliku Omaalga- Harfi muusika kontsert emadepäeva- südamele, et jälgige oma e-maile, sest Egle Pent tuse Programmi toel. kohvikus. Foto: 2 x Mary Tammet täpsem info vestluse kuupäevade ning noorsootöötaja kontserdi. Harfi kõla on väga medita- tiivne ja meid justkui lendama viiv. Ka kõige pisemad kuulasid kauneid helisid hiirvaikselt. Pandivere peretalud See, veel päris oma nimeta, arenev kollektiiv, kelle noorim liige Jaan Erik ootavad taas külla Naisteklubi liikmed Kadri Kopso Priks valdab mitmeid erinevaid muusi- näpunäidete järgi speltajahust küp- 7. mail saime kokku naisteklubi kainstrumente ja on loonud juba sada 8. juulil toimub neljas Pandivere pere- lusid tutvustava trükisega saab kõigist setisi valmistamas. emadepäevakohvikus. muusikapala, on koos harjutanud um- talude päev, mil kõigil huvilistel on taas avatud taludest. Spelta ehk ürgnisu on pisut pähkli- Külla tulid Simuna lasteaia lapsed bes aasta. võimalik oma silmaga näha ehedat ma- Peretalude päeva korraldamist ra- se maitsega, kergemini seeditav ja tä- koos õpetaja Virve ja muusikaõpetaja Kontserdile järgnenud vestlusringis aelu ja tutvuda peretalude tegemistega hastavad Rahandusministeerium ko- napäevastest nisusortidest kuni kaks Angelaga. Lauldi, tantsiti ja esitati luu- oli võimalus uurida harfi valmistami- Pandivere piirkonnas. haliku omaalgatuse programmi vahen- korda suurema toiteväärtusega. Oli letusi. Kohviku seina kaunistas laste se ja mängimise nippe. Julgemad said Külalistele avavad väravad 16 pe- ditest ning Väike-Maarja ja Rakke vald. huvitav teada saada, kuidas speltaja- joonistuste näitus. Laste kontsert oli proovida, kuidas harfi l heli tekib. retalu ja külastuskohta Väike-Maarja, Lisainfot vaata Facebook: Pandivere huga küpsetamine erineb tavapärasest. tänu jõulukohvikus raamatute ostuks Aitäh kõigile esinejatele. Suur tänu Rakke ja Tamsalu vallast. Igal talul on Peretalude Päev. Speltanisu sisaldab rohkesti B-grupi vi- kogutud annetuste eest. naisteklubi küpsetajatele. oma programm. Tulge koos pere ja sõpradega meile tamiine, tsinki ja fosforit, amino- ja ras- Kolm põlvkonda mahutas end sõb- Oodatud on kõik, kel huvi saada külla! vhappeid, süsivesikuid ja kiudaineid. ralikult kohvikusse, et kuulata harfi - Kohtume sügisel! rohkem teada maaelu ajaloost, teha Speltanisu teras on kõik kasulikud ai- muusika kontserti ja maiustada nais- tutvust loomade ja põllumajandusteh- Ene Preem ned jagunenud tera ulatuses ühtlaselt. teklubi kookide ja küpsistega. Oma Mary Tammet nikaga, osaleda töötubades ja ekskur- korraldustoimkonna liige Kleepvalk on nõrgem kui tavanisul. kätega valmistatud harfi del pakkusid Simuna Naisteklubi MTÜ sioonidel, lõõgastuda looduses, maits- Selle tõttu kerkivad speltaküpsetised neli Rakvere muusikut meile kauni ta ehtsat talutoitu ning osta koju kaasa kohalikke tooteid. Tee taludesse leiab kaardi ja kuke- „Liiklusvanker“ Väike-Maarja lasteaia lastele kesega viitade abil. Reisikaardi koos ta- Maanteeameti liiklusohutuse osakond korraldab projekti „Liikluskasvatuse Võivere, Kurtna, Nadalama ja õppevahend LIIKLUSVANKER – koolilt lasteaiale“. Kärsa külade kokkutulek Olime eelmisel sügisel koos Väi- ke-Maarja gümnaasiumi tehnoloogia Ootame Võivere, Kurtna, Nadalama ja Kärsa külade endiseid ja praeguseid õpetaja Aivo Urbasega ühisel meelel, elanikke, nende järeltulijaid ning kõiki, kes end nende küladega seotuna tun- et liiklusvahendite (liiklusmärkide, tei- nevad, laupäeval, 15. juulil kell 12.00 nelja küla 6. kokkutulekule. saldatava „Sebra“, tähiskoonuste, val- Külapäevalistel on võimalik kuulata ettekannet Kurtna kooli ajaloost, mille gusfoori jne) mugav paigutamine kokku esmamainimisest möödub tänavu 230 aastat, vaadata näitust ning uudistada toredasse „liiklusvankrisse“ aitab õpe- Foto: 2 x Sirje Orro põllumajandustehnikat. Lastele on kavas palju vahvaid mänge ja võistlusi. tajatel rikastada mänguliselt liikluskas- 9. mail ootasid lasteaias kingituse üle- Koos istutakse lõunalauda. Jätkatakse küla- ja perepuude istutamise tradit- vatuse teemade õpetamist lasteaias. andmist 1. rühma lapsed õhupallidega. naasiumi poisse! siooni. Ürituse lõpetab kontsert. Noormehed Karl, Richard, Arlet ja Koolipoisid sättisid kohe meie kooliee- Täpsem info telefonil 523 9550 (Ene Preem) või e-posti aadressil epreem@ Reeno Väike-Maarja gümnaasium 7. ja likutele valmis ristmiku ja fooriga liik- Tiia Mänd gmail.com. 8. klassist ehitasid endi loovtöö raames lusmängu, mida koos mängiti. Lasteaia juhataja Kohtumiseni 15. juulil Kurtna külamaja juures! meile „liiklusvankri“ vahva rongi kujul. Täname õpetaja Aivo Urbast ja güm- Ene Preem Noortekogu kutsub üles eakaid abistama

Lääne-Virumaa Noortekogu on võt- Miilman kutsub kõiki nud eesmärgiks aidata maakonna Lääne-Virumaa noori, kes eakaid kodu- ja aiatöödes ning kut- soovivad ja peavad oluliseks sub üles kõiki noori samuti oma abi- ligimese aitamist, endast käsi ulatama. teada andma, kirjutades Erinevate kodu- ja aiatööde kaudu Lääne-Virumaa Noortekogu soovitakse näidata sümboolset toetust Facebooki või helistades Lääne-Viru maakonna eakatele. telefoninumbril 5554 4325. Projekti „Koos saame hakkama!“ Samuti on oodatud kõik tea- koordinaatori Eleriin Miilmani sõnul ted abivajajatest. on eakatel abikäsi vaja rohimisel, puit- „Ühendust võib võtta materjali vedamisel, puude lõhkumi- terve aasta vältel, sest aiatöid jätkub maa noorte huve nii maakonna piires sel, akende pesemisel, koristamisel, igasse aastaaega,“ teavitas Miilman. kui ka väljaspool maakonda. Projekti muru niitmisel ja trimmerdamisel. „Põhirõhk on muidugi suvel, kui kõige „Koos saame hakkama“ veavad noored „Tegemist on siira ja ülla ettevõtmi- rohkem tegevust peenardel jagub, aga teist aastat. sega, mis viib kokku abivalmid noored ka sügisesel õunakorjamisel soovivad ja abivajajad eakad. Sära saavad silma- noored meeleldi abiks olla,“ kommen- Eleriin Miilman desse ja lusti südamesse nii avitajad teeris ta. „Me anname oma parima, et ,,Koos saame hakkama!” projekti kui ka soliidses vanuses inimesed,“ kõigi abivajajateni jõuda,“ lisas neiu. koordinaator, Lääne-Virumaa Noorte- kõneles Miilman innustunult, lisades, Lääne-Virumaa noortekogu on 2006. kogu liige et mullu abistasid kuusteist maakonna aastal Rakveres loodud vabatahtlik or- Foto: Lisbel Serbin noorukit seitset leibkonda. ganisatsioon, mis esindab Lääne-Viru- MM Paintball pakkus elamusi

5. mail käisime noortekeskusega män- esimene lahing olid peetud, käis õhi- gimas MM Paintballis. Rõõmsate nägu- naga kõva strateegiate väljatöötamine dega ning väga positiivselt meelesta- ning kõigi näod olid rahulolevad. tud instruktorid ootasid meid pikisilmi, Veidi häiris vaid see, et sel päeval sest olime esimeste seas, kes said nen- oli üsna kõva tuul, seega oli suhteliselt de uut väliväljakut katsetada. võimatu kedagi konkreetselt sihtida Mängima olid tulnud noored nii Si- ning oma osavust näidata, kuulid len- munast, Väike-Maarjast kui ka Kiltsist. dasid tahes-tahtmata omasoodu. Algul olid osalejad skeptilised – kas rehvide vahel ikka saab sellise elamuse Egle Pent nagu nad olid oodanud, siis lõpuks, kui noorsootöötaja Foto: Egle Pent 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2017.a. Gümnaasiumi koolikonverents oli Rahvusvaheline tantsupäev pani ühiselt tantsima tänavu pühendatud ettevõtlusele Rahvusvahelise tantsupäeva puhul ja Rahvamuusika toimusid Väike-Maarja valla koolides Selts kõiki tantsi- Traditsiooniliselt koguneb Väike-Maar- tustel. Ettevõtlusõppe jooksul töötati 26. aprillil neli kontserti – Simunas ja ma nii-nimetatud jas koolipere mai algul seltsimajja õpi- välja nelja meeskonna äriideed, õpiti Kiltsis ning Väike-Maarjas algklasside aasta tantsu, mil- laskonverentsiga gümnaasiumiks ni- müüki ja turundust, arendati meeskon- majas ning peahoone ja õppekeskuse leks olid sellel aas- metamise aastapäeva ehk kooli nime- natöö- ja esinemisoskust. Ettevõtlust õpilastele spordihoones. Neil esinesid tal Kassari-tantsu- päeva tähistama. Seekord keskendus õpetab 7. klassis Edgar Tammus. kaks rühma võimlejaid Simuna koo- de perekonda kuu- konverents ettevõtlusele. Oma ettevõt- 11. klassist sündis lõppeval õppe- list (juhendaja õp Tiia Lepp), Kiltsi 1. luvad kontratant- luskogemust jagasid kooliperega nel- aastal esmakordselt Väike-Maarjas kaks klassi võimlejad ja 1.-2. klassi tantsijad sud. Seda tüüpi on jas, seitsmes ja üheteistkümnes klass. õpilasfi rmat – ÕF Memoti ja ÕF Ame- (juhendaja õp Liia Alling), Maarjake- noorte tantsupidu- 4. klassi tunniplaanis oli sel õppe- lie. Mõlema ettevõtte esindajad rääki- se erinevad koosseisud koos Tamsalu de ühistants OIGE aastal esmakordselt aine nimega ette- sid konverentsil oma ettevõtlusteest. külalistega (treener Anneli Kalamäe), JA VASEMBA, mida võtlus, kus arendati nii ettevõtlikkust Õpilasfi rmasid iseloomustas tänu 11. Väike-Maarja gümnaasiumi 4. klass, kontsertide lõpetu- kui tegeleti ka ettevõtlusega. Õpilased klassis läbitavale majandusõpetusele 5.a klass ja 8. klass ning rahvatantsijad seks ühiselt tantsi- esitlesid konverentsil ette võtmisest tugev teoreetiline töö – analüüsiti tu- (juhendajad õp Helve Noorlind, Heili tigi. kannustatud muinasjutte ja luulet ning gevusi ja nõrkusi, võimalusi ja ohte, vii- rääkisid aasta jooksul planeeritud ja lä- di läbi rahuloluküsitlusi ja kogemused biviidud heategevuslikust kohvikust ja võeti kokku 11. klassi uurimistööna. heategevuslikust jõululaadast, millega Õpilasfi rma Memoti tootis disainitud teenitud raha eest sõidab kogu algklas- ja magnetiga tikutoose ning õpilasfi r- side pere kevadel õppekäigule Tallin- ma Amelie looduslikke kehakoorijaid. nasse Lastekirjanduse keskusesse ja Majandusõpetust annab gümnaasiu- teletorni. 4. klassis õpetab ettevõtlust mis Anneli Kütt. Helve Noorlind. Konverentsi lõpetas külalisesineja 7. klassi ettekandes räägiti esma- Diana Tandru Ettevõtlusteater MTÜ-st, kordsest võimalusest läbida valikaine- kes rääkis ettevõtlusteatrist kui metoo- na ettevõtlusõpe. Selle raames avanes dikast ettevõtluse õpetamiseks. seitsmendikel võimalus arendada end Eesti omaala tippude käe all, sest läbiti Heili Nõgene Nõgene, Heli Reinart ja Egne Liiva- Aastaid on vallas rahvusvahelise Heili Nõgene ka neli koolituspäeva Rakveres Targas Gümnaasiumi avalike suhete spet- laid). Teadustajana abistas 9. klassist tantsupäeva tähistamist eestvedanud Gümnaasiumi avalike suhete spet- majas toimunud Bright Minds kooli- sialist Mikk Sikkar. ja kava koostanud tantsuõpetaja Egne sialist Üle Eesti kutsus Eesti Rahvatantsu Liivalaid. Foto: 3 x Egne Liivalaid

Väike-Maarja gümnaasium jooksis heategevuse nimel

Väike-Maarja gümnaasium oli 11. mail vates paikades üle kogu Eesti. See on laste aitamiseks, kuid 3 aastat tagasi Rakveres heategevuslikul jooksul esin- ühelt poolt võimalus tunda rõõmu lii- seiskus tal süda, teda elustati, ent ta datud seitsme võistkonnaga ehk 56 kumisest ning teiselt poolt anda oma kaotas liikumis-, nägemis- ja kõnevõi- õpilasega, olles osake kogu Eestis osa- panus liikumisvõime kaotanud laste me. lenud ligi 12 000 jooksjast. raviks. Teatejooksuga kutsutakse üles Heategevuslik teatejooks on saanud Heategevuslikul teatejooksul on helistama heategevuslikul telefoni- juba tuhandete Eesti laste ja noorte oluline osavõtt ja kaasamõtlemine, numbril 900 7777, mis on avatud aas- jaoks ilusaks iga-aastaseks traditsioo- sest võitjaid välja ei selgitata. Siin taringselt. Ühe kõne hind on 7 eurot, niks, mille käigus nad annavad panuse õpivad meie noored maast madalast mis läheb annetusena laste ravi jaoks oma eakaaslaste heaks, kes on liiku- hoolima inimestest enda ümber ja Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitat- misvõime mõne elu keerdkäigu tõttu ühiskonnas ning hindama heategude sioonikeskuses. kaotanud. tähtsust. Loodetavasti oskavad noored Tänavu kogutakse teatejooksuga an- sellevõrra rohkem väärtustada ka oma netusi 8-aastase Aleksei ja 17-aastase Geidi Kruusmann võimalusi liikuda ja sporti teha. Matsi ravi toetamiseks. Aleksei kaotas Gümnaasiumi kehalise kasvatuse Teatejooks toob presidendi kutsel liikumisvõime sügisel põetud raske õpetaja 4. klass jagas konverentsil oma kogemusi iga maikuu algul tuhanded 5.-9. klas- haiguse tagajärjel. Mats on ise osale- ettevõtlikkuse ja ettevõtluse õppimisest. Foto: Helina Lükk side lapsed ja noored jooksma erine- nud heategevuslikul teatejooksul teiste

Väike-Maarja gümnaasiumi Vigurvänt on taas tulnud ja meile õpilased saavutasid Vallimäe uue karika kappi poetanud jooksul võistkondliku teise koha Mõned aastad pensionipõlve pidanud ristan Paju ja Joosep Kotka. korraga. Ikka nii nagu päris liikluses – ja uusi tegijaid oodanud 10-12aastaste 3. mail võistlesidki politseimuuseu- arvestan teistega, annan endast märku laste võistlus Vigurvänt toimus sellel mi õuel üksteist võistkonda Järva-, Ida- ja liiklen turvaliselt. Vabal hetkel sai 3. mail toimus Rakveres Vallimäe 57. Alt TD vanuses ning Ken Hurt PD vanu- aastal jälle. Harjutasime huvilistega ja Lääne-Virumaa koolidest. Uuendusi tutvust teha politseimuuseumiga, väi- karikajooks, mis oli ühtlasi ka Lääne-Vi- ses. Erinevates vanuseklassides jõud- vigursõidu elemente, mis meil iga-aas- oli mitmeid: enam ei selgitatud välja kest ampsu nautida ja panna osavust rumaa C- ja D-vanuseklasside murd- sid kümne parema hulka oma väga hea tasest jalgrattaõppest olemas on ja nutikamat ja osavamat üksikvõistlejat, proovile aeglussõidus. maajooksu meistrivõistluseks. jooksuga: Angelina Alt, Ethel Liis Rand- püüdsime läbida ka teooria materjale, vaid tulemused läksid arvesse mees- Oli väga hästi ja ladusalt korral- Võistkondlikku arvestusse läks koo- veer, Getrin Raudsepp, Kelli Laansalu, mis tundusid vajavat meelde tuleta- konnana. datud päev, mis päädis Väike-Maarja lidel 20 paremat tulemust. Väike-Maar- Aivar Ellam ja Riko Remi Mitt. mist. Neljanda klassi õpilastega lahen- Võistlus koosnes mitmest osast: kir- gümnaasiumi võistkonnale hõbedase ja gümnaasium osales jooksul 27 õpila- Kokku võistles Vallimäe karikale 297 dasime liiklusteste ja punktide järgi jaliku testiga kontrolliti õpilaste liiklus- tulemusega. Aeglussõidus saavutas sega ning saavutas koolide arvestuses maakonna jooksulast. Aitäh ning suur selgusid parimad, kellele pakkusin või- teadmisi, õues sisse seatud kahel välja- Getrin samuti 2. koha. tubli teise koha. tänu kõigile Väike-Maarja gümnaasiu- malust proovida 4-liikmelisse võistkon- kul pandi proovile praktilised oskused, Õpilastel tuli läbida 500 m krossi- mi jooksjatele, olite väga tublid! da pääseda. Viienda ja kuuenda klassi eriti osavus. Väga põnev oligi lubatud Egne Liivalaid jooksu rada. Oma vanuseklasside võit- huvilisi tuli proovima vaid üks. Nii üllatustega väljak, kuhu oli kuhjatud Algklasside huvijuht jateks krooniti TC vanuseklassis Maria Geidi Kruusmann moodustuski seltskond, kuhu kuulusid rohkelt liiklusmärke ja takistusi ning Liis Alt ning PC vanuseklassis Romet Gümnaasiumi kehalise kasvatuse Marianne Kortin, Getrin Raudsepp, Th- rajale pidi minema kogu meeskond Kask. Teise koha saavutasid Karolina õpetaja Väike-Maarja gümnaasiumi õpilased näitasid taas kõrget Olete oodatud 1. juunil kell 18.00 taset laskevõistlusel Gustav Lokotari rändauhinnale algklasside maja hoovile Lääne-Virumaa riigikaitset õpetavate klassist oli võistlemas kaks neljaliik- Õnne-Liisi Viidas III koha. koolide laskevõistlus Gustav Lokotari melist võistkonda. Igal võistlejal oli Võistluse organiseerija oli Väi- rändauhinnale toimus 19. aprillil tra- ülesandeks lasta õhupüssist 10 lasku ke-Maarja riigikaitseõpetaja Ants Rik- LEMMIKLOOMAPÄEVALE. ditsiooniliselt Spordihoone püstiasendist ja 10 lasku spordipüs- berg Kaitseliidu Viru Maleva ja Kadrina lasketiirus. sist lamades toelt. Esikoha saavutanud Spordihoone ning Lääne-Viru Omava- Meie õpilased tõid rändauhinna ta- võistkonda kuulusid Siim Hiielaid, Õn- litsuste Liidu toetusel. Õpilasi valmis- Kohtumine kirjanik ja blogija Marko Kalduriga gasi koju, sest teist aastat järjest saa- ne-Liisi Viidas, Carolin Määltsemees tas võistluseks ette Väike-Maarja lask- vutas võidu just Väike-Maarja gümnaa- ja Victoria Mitt. Meie teine võistkond, eringi juhendaja Jaanus Raidlo, kes oli ning tema samojeedi Tähekiirega. siumi 10. klassi võistkond. Kokku on kuhu kuulusid Rait Soomer, Jete Hend- ka võistluste korraldamisel abiks. Väike-Maarja gümnaasium üheksandat rika Lood, Kirke Tobreluts ning Õnnela Avatud pannkoogikohvik. korda toimunud võistlusel saavutanud Turu, saavutas tubli neljanda koha. Heili Nõgene kolm võitu. Individuaalarvestuses sai spordi- Gümnaasiumi avalike suhete spet- Väike-Maarja gümnaasiumi 10. püssi laskmises Väike-Maarja õpilane sialist Mai 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11 94. lennule helises viimane koolikell Mõisakoolide teatrifestival 18. aprill oli Väike-Maarja gümnaa- Maris, kes nimetasid oma väikest lendu siumis lõpukella päev. Päev oli tradit- ühtehoidvaks pereks. „Siin me seisame Mõisakoolide teatrifestival on olnud rima tüdruknäitleja preemiad. le peaaegu kogu kooliperega. Muusika- siooniline, kuid samas eriline, ühtaegu ja lõpetame üheskoos gümnaasiumi, sündmus, mis on üle Eesti toonud Kuuste kooli näitering esitas oma- line etendus „Kardemoni linna röövlid“ magus ja kibe, nagu abituriendid oma mis sest, et meid ainult neli ongi. Sest kokku teatri- ja mõisahuvilisi. Näiterin- loomingulise „Kuuste unistused“. La- oli teatrifestivali viimaseks palaks väga lõpukõnet alustasid. Tulevased lõpeta- et neli on ikka parem kui mitte midagi,” gi lastel pole esinemisvõimalusi just vastuses oli lahedaid kujunduslikke kohane. See oli tõeline maiuspala – jad liikusid hüvastijätuks lauldes klas- tõdesid abituriendid. Lõpuklassi kor- üleliia ja teise mõisakooli eluoluga leide, häid osatäitmisi, kaasatud olid osatäitjad olid väga vahvad, ansamb- sist klassi ja mööda asutusi, järgnes raldada olevatest üritustest rääkides tutvumine on samuti huvitav. Kahjuks teismeliste kooliprobleemid ja koha- litöö oli suurepärane ja kõik lapsed südamlik aktus, kuhu abituriendid tulid tõid nad välja, et pidid nelja inimesega katkes traditsioon mõneks aastaks ja likud kuulsused. Väga lihtsate vahen- laulsid! Lisaks ilusad dekoratsioonid ja viimast korda käsikäes esimese klassi tegema seda, mida teised lennud pea sel aastal otsustasime korraldamise ditega anti edasi sügavam sisu kui es- koolijütsidega. Pidupäevale kohaselt kahekümnekesi. Kuid nad on uhked malt tundus. Parima vaadati kõnedes nii minevikku kui ka oma saavutuste üle. Abituriendid täna- poissnäitleja pree- tulevikku. sid õpetajaid, kes on kujundanud nen- mia sai nutitelefoni de maailmavaadet ning külvanud kehastanud noor- tarkuse seemneid, millest kasvasid mees. teadmised, millega elus edasi min- kooli 1. na. klassi näitering “Lõppude lõpuks tähendab meie esitas muinasjutul lahkumine ainult seda, et meie jäl- põhineva etenduse gedesse astuvad uued abituriendid, „Suur tükk ajab suu ja ma olen enam kui kindel, et nad lõhki“. Noorte näit- saavad oma ülesannetega suurepä- lejate temperamenti raselt hakkama,” ütles Ranno lõpe- ja esinemislusti oli tuseks. rõõm jälgida. Juhen- Hüvastijätunukrusega aitasid dajal oli õnnestunud võidelda abiturientide koostatud karaktereid hästi ta- paroodiavõtmes video meeldejää- enda kanda võtta. Nii kogunesidki viis bada ja sobivad osatäitjad valida. Loo kostüümid – tulemus oli täiuslik. Vors- Ranno Rajaste, klassijuhataja Kaia Klaan, vatest koolitundidest ning fotokol- näitetruppi 6. mail Kiltsi lossi saali esi- moraal – ära ahnitse! tipoe omanik oli nii särtsakas ja silma- Maris Pohlak, Mija-Liis Lohk ja Aare Zi- laaž nende gümnaasiumiaastatest. nema ja teiste esinemisi nautima. Viis Illuka algklasside trupp esitas paistev, et sai väikese tüdruknäitleja linski katsetavad lennuvalmidust paber- Traditsiooniliselt andis 12. klass võib ju tunduda küllaltki väike arv, kuid tuntud lastelaulul põhineva „Mutionu preemia. lennukitega. Foto: Helina Lükk tulevasele abituuriumile üle koo- meie saali jaos oli see just paras ports. pühadepidu ehk koomilisi pildikesi Kokkuvõtteid tehes olid kõik juhen- Direktor Marje Eelmaa rääkis aktu- lilipu, mida hakkavad edaspidi kooli- Esitusele tuli nii omaloomingut kui metsarahva elust“. Tunduvalt pikemaks dajad üksmeelsed, et mõisakoolide sel, et kui siiani on meie kooli suurim sündmustel kandma Kevin ning saatma klassika ja folkloori töötlusi. luuletatud laul oli pikitud anekdootide- teatrifestival peab jätkuma. Järgmisel lend olnud 62 õpilast (1960. aastal), Gerttu ja Karmen, ning tule, mida hoiab kooli „Kotlette oodates“ oli lugu koer ga loomadest. Kogu etendus esitati kä- kevadel toimub mõnus teatrisündmus siis tänavu on lõpetamas väikseim Sten. 11. klassi poolt saatsid oma kõne- Artemoni ja arlekiin Pierro tegemistest piknukkudega, mis tegi lavastuse veelgi juba järgmises mõisakoolis. lend, neli õpilast – Ranno, Aare, Mi- ga 94. lennu teele Mona ja Kristjan. Malviina kokkamise ajal. Kaks tüdrukut huvitavamaks. Siili kehastanud mõnus ja-Liis ja Maris. Direktori hinnangul Tänaseks on abiturientide eksami- suutsid lustliku mänguga publiku häs- marakratt pälvis väikese poissnäitleja Merje Leemets on nad hoolimata lennu väiksusest periood lõpusirgel. Möödas on riigiek- ti kaasa haarata, tegevus oli hoogne ja preemia. Kiltsi kooli direktor hästi hakkama saanud kooli vaimutule samid eesti keeles, inglise keeles ja naljakas. Nende puhul anti välja ka pa- Lasteaed-Algkool tuli koha- Foto: 2 x Merje Leemets hoidmisega, läbinud kooliseinte vahel matemaatikas. Ees ootab koolieksam 8. tuhandeid lennuharjutustunde ning juunil ning seejärel juba 94. lennu lõ- pillerkaaritanud koolitaeva all – neid puaktus 21. juunil kell 15 Väike-Maarja duslik batuut“ ehk õõtsik. Katsusime jäävad meenutama näiteks lõpuklassi- seltsimajas. „Omadega rappa“ turvast ning märga rabapinnast. Sügi- le kohane panus viimatisse õppeaasta sestel retkedel maiustasime metsa alt avaaktusse, väärikas rebaste ristimine Heili Nõgene leitud mustikate, pohlade ning jõhvi- ning tõeline maskiball jõulu eel. Gümnaasiumi avalike suhete spet- 2016./17. õppeaasta KIKi projekt „Oma- hobuste koplitest ja elevust jagus nii katega. Mööda laudteed liikudes tuli Lennu poolt pidasid kõne Ranno ja sialist dega rappa“ viis Simuna kooli 1.-9. lastele kui toredatele suksudele, kes olla tähelepanelik, sest väike kõrvale- klasside õpilased, lasteaia Kiisude matkaselle uudistama tulid. kalle võis tähendada märgi jalanõusid. rühma lapsed ja õpetajad Endla rappa. Giid Elo Raspel tutvustas Männik- Ometi jagus aega imetleda ümbritsevat Projektikonkurss viib Väike-Maarja Projekti eesmärgiks oli tutvustada End- järve ümbruses kasvavaid puid, rääkis loodust: kiduraid mände ja kõhedust la raba kui elukeskkonda kahel aasta- rabast, rabas elutsevatest lindudest, tekitavaid laukaid. Vaatetornist avanes õpilased tasuta ekskursioonidele ajal – kevadel ja sügisel. loomadest ja taimedest ning looduse imeline vaade ümbritsevale rabale. Rabasse jõudmiseks tuli mööduda hoidmisest. Suurt elevust pakkus „loo- Saime mõõta ja maitsta laukavett ning Väike-Maarja gümnaasiumi 3.A ja 10. nantskirjaoskust – planeerides eelarvet vaikusehetkedel suutsid ka kõige püsi- klass osalesid edukalt Swedbanki klas- ning mõeldes rahatarkuse peatükkidele matumad loodushääli kuulata. siekskursioonide projektikonkursil. anti noortele võimalus luua reis, mis Matka lõppedes uudistasime Endla 10. klassi ja klassijuhataja Kristi Põ- just neile huvi pakub. Koostatud pro- looduskeskuse ekspositsiooni soode dra projekt “Väärt õpilased Tartusse!” jektid koos klasside videotega läbisid olemusest, arengust, levikust ja kasuta- võitis oma kategoorias esikoha ning rahvahääletuse, kuid lõplik tulemus misest Eestimaal. Laste suurteks lem- viibki noored sügisel tasuta just nende moodustus veebihääletuse ja žürii hin- mikuteks osutusid karu ja teiste looma- planeeritud reisile Tartu Loodusmuu- nangust. Žürii hindas projekti tervik- de-lindude topised. seumisse ja meelt lahutama põgene- likkust, õpilaste loovat lähenemist ja Õppekäikudel me kuulasime, vaatle- mistubadesse. meeskonnatööd, õpiväljundeid ja ku- sime, mängisime, arutlesime, täitsime 3.A klassi ja huvijuhi Helina Lüki luefektiivsust. töölehti – nüüd teame rabast palju roh- projekt “Rõõmurullide seiklused Tar- kem, kui varem. tus” võitis oma vanusegrupis lisaauhin- Heili Nõgene na – Jääaja Keskuse külastuse. Gümnaasiumi avalike suhete spet- Aitäh KIKile ja Elole! Swedbanki konkursi “Meie reis” sialist eesmärk oli arendada kooliõpilaste fi - Tiia Lepp Simuna kooli õpetaja Simuna kooli tähtsamad spordiuudised ja Simuna lapsed Endla raba vaatetornis. Foto: Kaja Põldmaa ekskursioon riigikogus 28. märtsil toimunud TV-10 Olümpias- 24. aprillil jooksid Simuna kooli õpi- tardi Lääne-Viru III etapil saavutas lased jüripäeva jooksu. Ilm oli ilus ja Remo Ojaste vanemate poiste arvestu- kogu koolipere tundis õues liikumisest ses kõrgushüppes 1. koha ja kuulitõu- rõõmu. Diplomitega autasustati vanu- kes 6. koha. seklasside parimaid poisse ja tüdru- kuid. Šokolaadi teenis iga osaleja. 25. aprillil käisid 9. klassi õpila- sed ekskursioonil Tallinnas. Külastati Vabariigi Valitsust, riigikogu ja Eesti Panga muuseumi. Riigikogu oli tänu istungitevabale nädalale väga vaikne ja tühi. Jalutades mööda pikki korido- re kohtasime vaid üksikuid ametnikke. Sellegipoolest õnnestus lastel kohtuda riigikogulase Henn Põlluaasaga ja teda küsimustega pommitada. Jalutuskäigul Toompeal põikasime läbi Toomkirikust ja mitmelt vaateplatvormilt. Päev lõp- pes killukese vaba ajaga Solarise kes- kuses.

Simuna kooli õpilased riigikogus. Kehalise kasvatuse õpetaja Foto: Anna-Liisa Sammel Anna-Liisa Sammel Huvi korral võtke ühendust: [email protected] või [email protected] 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2017.a. Hans Kruusamägi tõi veteranide Laekvere-Simuna rahvajooks – 15 maailmamängudelt kulla ja pronksi Alates 2003. aastast korraldatakse 21.-30. aprillil Uus-Meremaal Aucklan- korvpallihuvilistele varasematest aega- Laekvere-Simuna rahvajooksu. dis toimunud üheksandatel veteranide dest hästi tuntud Ivo Saksakulm ja Har- Viieteistkümnenda rahvajooksu 15. LAEKVERE – SIMUNA RAHVAJOOKS maailmamängudel (World Masters Ga- ri Drell. eel meenutavad jooksu alguslugu mes) võitis vanemate kui 60-aastaste Veteranide maailmamängudel osa- 4. JUUNIL 2017 Vaimar Abel ja Hillar Kasu, kes mõ- meeste tugevamas grupis kuldmedali les Hans Kruusamägi juba kolmandat Start Laekvere kooli staadionilt kell 12.00. lemad on selle jooksu sünni ja kor- Simuna Ivax Estonia korvpallimees- korda. Kaheksa aastat tagasi Sydneys Lõpp Simuna kooli staadioni ees. raldamise juures olnud, algusest tä- kond ja 50+ tugevamas grupis pronks- võideti pronksmedal, nelja aasta eest Distants 10 km naseni. medali Simuna Wombati korvpalli- tuldi aga Torinost kullaga. Seekord siis Oleme jõudnud rahvajooksuga juba meeskond. koguni kaks medalit: kuld ja pronks. Ta Vanuseklassid jooksjatele: 15. korrani. Sel hetkel ongi paslik mee- Hans Kruusamägi tegi seekord maa- tunnistas, et maailmamängudel osale- M1 – kuni 16; N1 – kuni 18; nutada, kuidas kõik algas. Osalenuna ilmamängudel kaasa nii 60+ vanusek- mine on tal natuke juba ka hasardiks M2 – 17-29; N2 – 19-34; paljudel jooksusündmustel, tekkis idee lassis kulla võitnud Simuna Ivax Esto- muutunud: „Eks maailmamängud ongi M3 – 30-44; N3 – alates 35 teha ka siin kandis sarnane jooks nagu nia meeskonnas kui 50+ vanuseklassis sportlik hasart ning rõõm vanade tutta- M4 – alates 45 pronksile tulnud Simuna Wombati vate ja sõpradega kohtumise üle. Loo- K – käijatel vanuseklasse pole meeskonnas. dan, et nelja aasta pärast, aastal 2021 Stardimaks: 5 eurot, noortel 3 eurot „Simuna IVAX Estonia võistkond kohtume maailmamängudel Jaapani sõitis Uus-Meremaale kindla eesmärgi- linnas Kansais. Väga meeldiv on, et Kõigi osalejate, ka käijate, vahel loositakse välja maastikujalgratas ga võistlus võita, sest võistkonna tase Eesti on maailmamängudel alati arvu- “KROSS HEXAGON X2 DISC” RADEMARIST oli teistest peajagu üle,“ rääkis Hans kalt esindatud. Julget osavõttu!“ Elektroonilist ajavõttu organiseerib Antrotsenter Keilast. Kruusamägi. „Nelja eestlase kõrval Palju õnne, jõudu ja jätkuvalt tegut- Eelregistreerimine lõpeb laupäeval, 3. juunil kell 21 kuulusid võistkonda ka leedulased ning semistahet! Registreerimine Laekveres lõpeb 20 minutit enne starti kohapeal. kaks venelast, kes omal ajal mängisid Meeste 60+ B-vanuseklassis võitis Info: sport.laekvere.eu või tel 511 35 77 näiteks Kaunase Žalgirise ja Moskva Aucklandis kulla Kalev Estonia, mille Pärast põhijooksu lastejooksud kõige pisematele Simuna staadionil. CSKA ridades. Nagu näete, on meie koosseisus mängisid Rashid Abeljano- Vanuseklassid lastele: 3-4a, 5-6a, 7-8a, 9-10a võistkond rahvusvaheline. Aga kui ol- vi kõrval ka läänevirulased Jaan Malm- Meenutus 2006. aastast: võitja Buss stardipaika väljub Simunast kell 11.00 lakse nõus ühiselt mängima Simuna berg ja Urmas Lepik. Neljanda Eesti Vjatšeslav Košelev jätab teised selja Pärast jooksu sõidab buss Simunast Laekverre. IVAXi nime ja Eesti lipu värvide all, siis korvpallivõistkonnana tegi maailma- taha. võib julgelt öelda, et sõprus ja sport on mängudel kaasa Eesti 50+ naiskond, Simuna koolimajas pakume kõigile osalejatele suppi. näiteks Paide ja Türi vahel. Kaks linna, need, mis meid ühendavad.“ kes naiste tugevaimas grupis tuli kuld- Kõik saavad pesta Simuna spordihoones. kaks kogukonda. Aga kust ja kuhu? Ega Meeste 50+ tugevamas grupis pälvis medalile. pikka mõtlemist polnud, Vaimar rääkis Simuna Wombat pronksi, võites meda- Veteranide maailmamängud oli väga Hillariga Simunast ja kohe oli selge, et hakkama. Esimese jooksu võitjad olid aastal starditakse Laekveres ja fi nišee- limängus Austraalia Steelersi võistkon- suur võistlus – 28 ala ja 25 000 osalejat. teeme rahvajooksu ära. Jooksu pikkus Tanel Veelmaa ja Kersti Naarits. rutakse Simunas, teisel aastal toimub da 19 punktiga (84:65). Hans Kruusmä- Simunast Laekveresse oli just rahva- Teisel aastal oskasime juba reklaami kõik vastupidises suunas: starditakse gi kõrval mängisid seal kaasa ka näiteks Ilve Tobreluts jooksule paras – 10 km. teha ja panime välja loosiauhinna, rat- Simunas ja fi nišeerutakse Laekveres. ta Rademarist. Rademar on siiani meie Korraldajatel on hea lihtne arvestust partner olnud. See, et ratas loositakse pidada – paaritud aastanumbrid tähis- kõigi osalejate vahel, oli kohe selge. tavad jooksu algust Laekveres, paaris- Jooks on erinevatel aastatel toimu- numbrid aga Simunas. nud erinevates ilmastikuoludes, on ol- Laekvere-Simuna rahvajooksu tule- nud ka nii suurt palavust, et võistlejaid mused aastate kaupa ja 2005. aastast on tulnud värskendamiseks vahepeal alates ka fotod on kõigile nähtavad veega üle pritsida. Muuga spordihoone kodulehel: http:// Simuna-Laekvere rahvajooksu sport.laekvere.eu/muuga-spordiklubi statistikat Nii korraldajate kui osalejate mee- Esimesel korral 2003. aastal oli 33 lest on Laekvere–Simuna rahvajooks osalejat, 2004. aastal 66 osalejat, 2005. saavutanud oma eesmärgi – tuua kokku aastal 96 osalejat. Saja ümber ongi spordist ja liikumisest huvitatud rah- osalejate arv jäänud. Ainult 2012. aas- vast. Nii väikse kogukonna juures on tal, kümnendal juubelijooksul oli 140 100 ja + osalejat tunnustus sündmu- Poodiumi kõrgeimal astmel on 2005. võistlejat. 2013. aastal alustasime ka sele. aasta tüdrukute võitja Kelly Nevolih- lastejooksudega. Siinkohal täname kõiki jooksule kaa- hin. Foto: 2 x Erakogu Elar Vulla on võitnud jooksu viiel ja sa aitajaid. Ei suuda kõiki üles lugeda: Kaja Vals neljal korral. rajapoisid, joogijagajad, starditüdru- Esimene aasta oli täitsa õpipoisi Kõigist siiani toimunud jooksu- kud, fi nišitiim!, supijaotajad, bussiju- aasta mõlemale, nii Hillarile kui Vai- dest, ehk neljateistkümnest, on osa hid, helimehed. marile. Saime siiski registreerimise, võtnud Margo Klaasmägi ja Inna Läll. Tere tulemast 4. juunil 15. Laekve- Võidukas Simuna IVAX Estonia võistkond. Hans Kruusamägiga koos on fotol ajavõtmise ja autasustamisega edukalt Jooksu start on kordamööda: ühel re-Simuna rahvajooksule! ka abikaasa Maris ning pojad Pärt Pärtel ja Albert. Foto: Erakogu Ilves Transport võitis maakonna Šokolaaditurniir ehk paarismängude turniir Kossuliiga esiliiga sulgpallis Väike-Maarja spordihoones Viimasel paaril aastal on sulgpall hoog- 2. Eero Unt ja Ester Šalk 6. mail toimusid Rakvere Spordikesku- Raul Sinisalu, Ants Rouhijainen, Rivo salt populaarsust kogunud ja mängija- 3. Kea Preis ja Merike Viira-Toome ses Lääne-Virumaa Kossuliiga fi naal- Täheste, Sven Pugonen, Marek Suits, te oskused juba sedavõrd paranenud, 4. Margus Vahtramäe ja Priit Raidmaa mängud, kus esiliiga võitis Väike-Maar- Indrek Aksel, Taavi Eesalu, Marten et paras aeg oli sõbrad väljakule kutsu- 5. Indrek Kesküla ja Hanno Traks ja meestest koosnev Ilves Transport. Seepter, Olev Soolep, Rainer Teidla, da ja välja selgitada, kas ollakse naab- 6. Indrek Krigul ja Ardo Vares Finaalis alistas Ilves Transport SK Priit Aja, Andri Part, Tarvo Kruup, Jaa- rimehest parem või mitte. 7. Riivo Lukmann ja Tiina Kotke KNT tulemusega 66:48. nus Valk, Kaspar Harjus. Kuna valla lahtistel meistrivõistlus- 8. Kaja Telvik ja Sven Alam Võistkonnas mängisid: Joosep Part, Palju õnne! tel oldi üksikmängus juba kolmel etapi 9. Väino Stoltsen ja Tiit Transtok kätt harjutatud, siis seekord mängiti 10. Eerek Preisfreund ja Mattias paarismänge, ühes arvestuses mängi- Preisfreund sid nii mees- kui naispaarid ja segapaa- 11. Jaanus Soon ja Liisa Uukivi rid, olenemata vanusest ja mänguosku- 12. Kätlyn Samra ja Elin Lemberg sest. 13. Jane Kool ja Mairi Uiboaed Huvi võistluse vastu oli ootamatult 14. Tarmo Rebane ja Aivar Põldmaa suur ja maksimaalne võimalik paaride 15. Janno Flink ja Rando Tikker arv (18) sai täis juba mitu päeva enne 16. Raul Nikolajev ja Herman Nikolajev ametlikku registreerimisaja lõppu. Juh- 17. Marko Soontalu ja Igor Šarin tus sedagi, et nii mõnigi kohalik män- 18. Arne Labe ja Ain Trankmann gija, kes oma mängusooviga viivitas, hoopis pingil pidi istuma ja teiste män- Vaatamata hilisesse õhtusse veni- gurõõmu nautima. Platsil võis näha Mänguhoos on Eerek (esiplaanil) nud mängupäevale valitses mängija- sulgpallisõpru Rakverest, Viru-Jaagu- ja Mattias Preisfreund. te hulgas rõõm põnevatest mängitud pist, Vinnist, Laekverest ja muidugi ka Foto: Andreas Preisfreund mängudest ja õhku jäi rippuma soov – Väike-Maarjast ja selle ümbrusest. misteks. Parimad said auhinnatud šo- tehke seda veel. Teeme, järgmisel aas- Mängud mängiti kuues alagrupis ja kolaadidega, šokolaadi suurus olenes tal jälle! edasi olümpiasüsteemis. Kui alagrupid panusest väljakul. kulgesid kiiresti, siis edasised koha- Jane Kool mängud olid juba oluliselt tasavägise- Tulemused: Spordikeskuse juhataja Esiliiga kuldmedalivõitja Ilves Transpordi meeskond. Foto: Taivi Pedor mad ja põnevamad, venides kolmegei- 1. Aarne Võidula ja Laivi Räiss Mai 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13 Lurichi kevadjooksu joosti 41. korda XIX Georgi Kangel trotsiti heitlikku kevadilma

Georg Lurichi sportlikku sünnipäeva- su seltskond. Sel korral siis võistkondi 22. aprillil, Georg Lurichi 141. sün- Meeste kergemas kaalus asus Puusepp; 4. Janari Taar; 5. Jüri Kaske- nädalat alustas traditsiooniline ke- 19. Et kevadkülm stardiootel sügavale niaastapäeval peeti Väike-Maarjas 19. omavahel mõõtu võtma seitse võist- ma; 6. Sten Karro; 7. Tanel Kuusemaa; vadjooks, järjekorranumbrilt 41. Kokku kontidesse ei poeks, võimeldi end Mar- korda Georgi Kange rammuvõistlust. lejat. Traktori tõmbamises, kohvrite 8. Urmo Paju. osales 28 kaheksaliikmelist võistkon- git Kurimi juhendamisel korralikult Ilmastikuolud olid seekord eriti heit- kandmises ja palgi ülesajamises oli pa- Võistluste peakohtunik oli Ants da, neist 9 Väikese Lurichi jooksus, soojaks ja jooksuvalmis. likud ning võistluspäev nõudis nii osa- rim Jaanus Kaskema, kivide tõstmises Einsalu, kommenteeris Pavo Raud- mis toimus enne põhijooksu ja kulges Juba liikuski esimene vahetus koos lejailt kui korraldajailt erilist vaprust ja ja kombineeritud võistluses Targo Traks sepp. koolimaja, muuseumi, tiikide ja spordi- vallavanem Indrek Keskülaga Lurichi vastupidavust. ning liivakoti kandmises Priit Pohlak. hoone ümber. mälestuskivi juurde, kuhu asetati suur- Väikese Lurichi jooks algas kogune- mehe austuseks lillekimp ning süüdati misega gümnaasiumi ees, kus neid oo- küünlad, sellega oli 41. Lurichi kevad- tasid juba 11. klassi õpilased, kenasti jooks avatud. turvavestidesse riietatud ja käes vahe- Enne põhijooksu startisid kõndi- tuse numbrit tähistav silt. Eks siblimist jad, kes läbisid teatejooksu trassi in- oli ikka palju, sest nii mõnelgi jooksjal dividuaalselt. Kokku oli kogunenud 15 oli juba ununenud, mitmendat vahe- inimesest koosnev lõbus seltskond, kes tust ta jooksma pidi ja klassijuhatajatel pidulikult stardipauguga teele saadeti. said käed, jalad ja suu ehk rohkemgi Veerand tundi hiljem startis põhi- koormust, kui tavatundi andes. jooks ning võitjatel kulus trassi läbimi- Pärast õpetaja Egne Liivalaidi ju- seks aega täpselt 9 minuti ja 36 sekundi hendamisel tehtud asjakohaseid soo- jagu, tehes möödunud aastastele võit- Vallavanem Indrek Kesküla XIX Georgi Kange jendusharjutusi suunduti väikeste jatele silmad ette tervelt 25 sekundiga rammuvõistluse avasõnu ütlemas. Kivide kandmine on jooksu stardijoonele. Väike-Maarja – kes mäletab, kas möödunud aastal oli käsil Janari Taaril. Naisi tuli võistlusrajale viis. Võist- Kuue ala kokkuvõttes: 1. Jaanus lasteaed oli esindatud koguni kolme kõva vastutuul? lusaladeks olid liivakoti kandmine ja Kaskema; 2. Targo Traks; 3. Taavi Lapsed võistlesid kangil rippumi- võistkonnaga – kaks punti jooksusõp- Kevadjooksu jäid meenutama diplo- kangil rippumine. Liivakoti kandmises Klimenko; 4. Margo Buht; 5. Priit Poh- ses. Sitkeid ja vapraid võistlejaid oli nii ru ja lasteaiaõpetajatest koosnev jä- mid ja parimatel medalid ning tordine (21 kg) läbis võistlusmaa kõige kiire- lak; 6. Urmas Ervin; 7. Andres Treil- poiste kui tüdrukute seast. Võistluse nesekostüümides seltskond, kes kõige suu ja kõigil rõõm edukalt lõppenud mini Helena Lõune, kangil rippumises mann. viis läbi Egne Liivalaid. väiksematele rajal innustust jagasid ja võistlusest. oli parim Õnnela Raudsepp. Kahe ala Meeste raskemas kaalus oli võist- Aitäh võistlejatele ja aitäh korralda- meeleolu tõstsid. Järgmisel aastal, kui Suur tänu päästekoolile, kes aitas kokkuvõttes osutus parimaks Õnnela lejaid kaheksa. Liivakoti kandmises, jatele – Avo Pardile ja tema meeskon- jütsid kooliteed alustavad, on neil juba oma poiste ja päästeautoga rada turva- Raudsepp, Liis Lõune, Helena Lõune, traktori tõmbamises, palgi ülesaja- nale ning võistluse toetajatele! Jõudu teada, et kus joostakse ja miks joostak- ta ning suur tänu ka 11. klassi õpilas- Egne Liivalaidi ja Sivone Vinkeli ees. mises ja kombineeritud võistluses oli ja tahet Georgi Kange rammuvõistluse se ning mida tähendab hea meeskon- tele, kes teatevahetuse ülemate tähtsa Meestel oli võistlusalasid kavas parim Romek Velt, kohvrite kandmises traditsiooni hoidmiseks ja jätkamiseks! natöö. rolli enese kanda võtsid ja korraldami- kuus: kivide tõstmine, liivakoti kandmi- Janari Taar ja kivide tõstmises Mattias Lapsevanemad ja põhijooksus osa- sel abiks olid. ne, traktori tõmbamine, kohvrite kand- Viljamaa. Ilve Tobreluts lejad said väikestele kaasa elades oma mine, palgi ülesajamine, kombineeri- Kuue ala kokkuvõttes: 1. Romek jalad soojaks silgata ja kopsudki töö- Jane Kool tud võistlus. Velt; 2. Mattias Viljamaa; 3. Kristjan korda hõigata ning siis siirduda juba Väike-Maarja spordikeskuse juhata- seltsimaja ette, kus kogunes põhijook- ja Väike-Maarja mudelihalli talvehooaeg lõppenud 41. Lurichi kevadjooksu võistlusklasside parimad Lasteaed Laansalu, Raine Hiiemäe, Caroly Koppas; aeg 10.55 VMRC Raceway Indoor Offroad 2016/17 ke-Maarja), Hans Hannus (Tallinn) ja sealt Hans Hannus. Esikolmik hooaja Väike-Maarja lasteaia II võistkond: Eliise hooaeg on selleks korraks läbi. Viima- Hendrik Lainemäe (Adavere). lõpuks: Jõrg-Miikael Tiit (Tallinn), Karl Nurkma, Kardo Rigon Aas, Adeele Tšakirov, Aleksis 8.-9. klassid sel etapil 8. aprillil oli osalejate hulk Finaalidesse jõuti samas järjestuses. Kasekamp (Väike-Maarja) ja Hans Han- Aksel, Rasmus Villem Lood, Lisandra Prinken, Heleriin VMG 9. klass: Karmen King, Mailis Kornelt, Kata- juba natuke väiksem, kokku oli stardis Esimeses fi naalis võttis Karl kindlalt nus (Tallinn). Väike-Maarja klubisõit- Määltsemees, Oliver Part; aeg 3.48 riina Pops, Ivike Müürsalu, Mikk Sikkar, Robert Saage, jate kohad: 8. Vahur Kivaste, 17. Tõnis Henrik Villem Sepping, Marten Remmelg; aeg 10.33 Kruusmaa, 18. Marcus-Mattias Vaher, 1. klassid 24. Marten Pitsner ja 34. Martin Ritson. VMG 1.a klass: Marit Võhma, Kadi Lehtlaan, Aveli 10.-12. klassid Nelikveolistes bagides oli juba enne Kiisk, Jette Kriit ,Andris Ellam, Thristo Paju, Riko Riives. VMG 10. klass: Marek Tealane, Kirke Tobreluts, viimast sõitu oma esikoha kindlusta- Henry-Robert Puskar; aeg 3.07 Krete Hurt, Edward Heldur Kurim, Jete Henrika Lood, nud Hendrik Lainemäe (Adavere), tei- Mairo Kivipõld, Victoria Mitt, Mait Suursaar; ÜLDVÕIT- se koha saavutas tema noorem vend 2.-3. klassid JA, aeg 9.36 Rihard Lainemäe ja kolmandaks tuli VMG 3.a klass: Angelina Alt, Karolina Alt, Elisa- Robin Ilus (Viljandi). Väike-Maarja sõit- beth Ervald, Eva-Angelica Kaldaru, Rainis Lükk, Mihkel Täiskasvanud jatest saavutas Bruno Vaher viienda Ilves, Carlos Pitkja, Taaniel Preisfreund; aeg 2.39 Terrorismi Talu: Peeter Ilves, Taimo Tiimus, Märt koha. 4.-5. klassid Jõesaar, Tõnis Kull, Birgit Kopti, Margit Kopti, Gudrun Open ehk vabaklassis tuli võitjaks Reinmets, Sandra Kullas; aeg 9.43 Tõnis Kruusmaa Vahur Kivaste ees, kol- VMG 5.a klass: Andriana Ingeroinen, Nele Sumre, Lapsevanemad manda koha saavutas Jüri Ressar. Taniel Vain, Aivar Ellam, Getrin Raudsepp, Romet Kask, VMG 3.a klassi lapsevanemad: Helina Lükk, Latrax stock ehk algajatele mõel- Maria Liis Alt, Karl Kasekamp; aeg 11.03 Raili Rand, Piret Ervald, Eerek Preisfreund, Annely Sulg, dud klassis võidutsesid Vinni noored. Esikoha saavutas Roberta Jürna, teine Ave Reonda, Janar Lükk, Allan Alt; aeg 12.10 Pildil kõik viimasel etapil osalenud. Foto: Bruno Vaher 6.-7. klassid Kepikõnnis osales 15 kõndijat, loosiauhinna – koht Martin Ritson ja kolmas Marten VMG 6. klass: Erik Reinart, Mikk Kivivare, Joosep Aqva vee- ja saunakeskuse pääsme – võitis Mariana 27 mudelit üle Eesti. Eks kevad ja juba esikoha ning teise ja kolmanda koha Pitsner. Eesmäe, Carl-Robert Tamberg, Kristiina Raag, Kelli Beilmann. algavad välivõistlused jätavad oma jäl- heitluses edestas Hendrik Hansu. Teise Hooaja jooksul käis rajal kokku 72 je. fi naali võit läks taas Karlile, kuid tei- mudelit, mis on kõigi aegade rekord. Tagaveolistes bagides oli stardis 19 se koha võttis seekord Hans Hendriku Loodame seda järgmine kord veel pa- mudelit. Kui sarja üldvõitja oli juba ees. Hooaja kokkuvõttes teise koha oli randada. Kohtumiseni sisehooajal enne viimast võistlust selgunud, siis seega saavutanud Karl. Kuid kolmas ja 2017/18! teine kuni neljas koht oli veel jagami- neljas koht olid veel lahtised. Kolman- sel. Nendele hinnalistele kohtadele das fi naalis pakkusid Hendrik ja Hans Bruno Vaher hakkasid sõitma Karl Kasekamp (Väi- väga nauditava duelli ja võitjana väljus

Valla meistrivõistlused MÄLUMÄNG VII voor, 24. aprillil Väike-Maarja muuseumis Esimese vahetuse jooksjad koos vallavanem Küsimused koostas Väike-Maarja võistkond. Indrek Keskülaga Lurichi mälestuskivi juures. Tulemused: 1. LX – Aivar Liivalaid, Ain Kõiv, Valdis Oja, 20 p 2. JANE – Indrek Aksel, Andri Part, Jane Kool, 18 p 3. E2D – Edgar Tammus, Rein Tammus, Heili Nõgene, 16 p 4. AUR – Eikki Eikkinen, Rene Kruusimaa, 15 p

Paremusjärjestus hooaja kokkuvõttes: 1. Väike-Maarja – Ivar Lass, Jüri Vilimaa, Roomet Sepping 2. LX – Aivar Liivalaid, Ain Kõiv, Valdis Oja 3. E2D – Edgar Tammus, Rein Tammus, Heili Nõgene 4. JANE – Indrek Aksel, Andri Part, Jane Kool 5. AUR – Eikki Eikkinen, Rene Kruusimaa VÕITJAD – Väike-Maarja gümnaasiumi 10. klass. Foto: 2 x Ilve Tobreluts 6. ARM – Mihkel Niinemets, Aivar Püvi, Rivo Täheste Mälumängurid hooaja lõpetamisel. Foto: Erakogu 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2017.a. Rahvusvaheline Gustav Normanni Uhkeste bussiga Paidesse orelifestival alustab Väike-Maarja naisrahvatantsurühm Käesoleva aasta suvel toimub esi- me kirikutesse. Tema oreleid tuntakse Maarjakelluke osales 19. märtsil Paide mest korda Simuna, Väike-Maarja ja kui väga kvaliteetseid ja suurepärase Kultuurikeskuses XIX vabariiklikul õpe- Viru-Jaagupi kirikutes rahvusvaheline kõlaga ajaloolisi instrumente. Samas tajate rahvatantsufestivalil. Seekord- Gustav Normanni orelifestival. Festi- varieeruvad tema pillid nii mänguteh- seks võõrustajaks oli Paide naisrühm vali avakontsert „Tuulemuusikat läbi nilistelt võimalustelt kui ka kõlapildilt. „Uhkeste“. aegade“ toimub juba 25. mail kell Seetõttu on festivali külastajal hea või- Õpetajate vabariikliku tantsufesti- 18.00 Viru-Jaagupi kirikus. Kaunist malus kuulata ja võrrelda kolme uni- vali algatasid 1998. aastal Kohtla-Järve renessansiaja muusikat esitavad an- kaalset instrumenti ning nautida suu- tantsijad. Festival on igal aastal toi- sambel Cantores Vagantes (renes- repärast muusikat alates renessansist munud erinevates paikades, kus tegut- sanssplokkfl öödid) ja Marju Riisikamp kuni tänapäevani välja. sevad õpetajate rahvatantsurühmad. (orel). Kontserdi piletid on müügis nii Kokku toimub festivali raames ühek- Festival on tore traditsioon, mille ees- Piletimaailmas kui ka tund enne kont- sa kontsert, kus musitseerivad muusi- märgiks on populariseerida õpetajate serti kohapeal. kud Eestist, Soomest ja Švetisist. Festi- hulgas rahvatantsu, leida uusi tutta- Põhjus, miks korraldada just Gustav vali lõppkontsert toimub 7. septemb- vaid, tutvustada erinevaid rahvariideid, Normanni nimelist orelifestivali ja just ril Simuna kirikus, kus musitseerib tunda end meeldivalt ja oodatult. Simuna, Väike-Maarja ja Viru-Jaagupi Soome organist Marko Kupari. Päev Paides algas juba kell 10.00 kirikutes seisneb selles, et need kirikud Suur tänu meie toetajatele: Eesti ning kui olime saanud nn kodupaiga, luseks, mida tavapäraselt napib. naisrühm. Viljandi õpetajate naisrühm oma orelite osas moodustavad huvita- Kultuurkapital, Hasartmängumaksu kuhu saime jätta oma rahvariided jm, Päeva tantsuline osa algas kõikide on samuti osalenud kõigil 19 festivalil, va kolmnurga – Väike-Maarja kiriku orel Nõukogu, Väike-Maarja Vallavalitsus, võisime oma aega sisustada erinevate rühmade lavaprooviga, saime proovi- seega veteranid. (1848) on Normanni tänini säilinud Vinni Vallavalitsus ja Laekvere Vallava- töötubade külastusega. da Paide Kultuurikeskuse lava. Õhtu- Pärast kontserti jätkus koosviibimi- pillidest kõige vanem, Simuna kiriku litsus, kelle toel festival teoks saab. Töötubadest pakuti: Järvamaa Muu- ne kontsert koosnes iga rühma poolt ne suupistete ja tantsuga. Samuti sai- orel (1889) on tänini säilinud pillidest Hea ülevaate kogu festivalist saab seumi külastus, Paide Püharisti Kiriku esitatavast tantsust, mis iseloomustas me võimaluse anda üle oma tervitus- kõige suurem ja Viru-Jaagupi kiriku orel festivali koduleheküljelt aadressiga ht- külastus, Ajakeskuse Wittenstein külas- just seda rühma või siis rühma kodu- sõnad ja väikese kingituse korraldaja- (1893) on Normanni kõige viimane pill. tps://ainarojasaar.wixsite.com/orel tus, piltorienteerumine linnas + ristsõ- kanti. Olime valmistunud festivaliks tele. Festivali korraldamisega said nad Gustav Normann oli üks esimesi Olete oodatud! nad, erinevaid rahvariideid tutvustav ning meelde tuletanud ühe toreda igatahes „uhkeste“ hakkama. Oli tore Eesti soost oreliehitajaid, kes ehitas töötuba, käeliste meisterduste töö- tantsu „Mamma tütar“. Pidulikul kont- pühapäev koos meeldivate inimestega. üsna arvukalt oreleid nii Eesti kui Soo- Ainar Ojasaar tuba. Näiteks valmistasid kõik endale serdil läks esinemine väga hästi. Igal Eks peame hakkama nüüd tantsusam- toreda külmkapimagneti. Töötubade aastal lõpeb kontsert teatepulga ehk me Viljandi poole seadma. vahepeal pakuti meile lõunat Paide „reha“ edasiandmisega uuele rühmale, Gümnaasiumis. Samuti leidsime aega kes korraldab festivali järgmisel aastal. Naisrahvatantsurühm Maarjakel- ka omavaheliseks seltskondlikuks suht- Ja „reha“ sai seekord endale Viljandi luke

Ilmar Isopiga kirjutas estraadikuulde- Mälestuspink Erich Meerjale mängu „Rohi mitme häda vastu“, mis oli esimest korda eetris 02.05.1963. a. Väike-Maarja raamatukogu on juba luulekogu: „Tagasivaade“ (1990), „Ilma- Kuuldemängu on võimalik ERR arhii- ammu soovinud jäädvustada oma kõi- vaatleja“ (1995), „Mäe kutse“ (1998), vist ka täna kuulata. ge teenekama juhataja Erich Meerja „Liivakella helin“ (2001), „Päevaring ja Raamatukogu kogub Erich Meer- mälestust. Eesti Vabariik 100 kingituse- tähekiir“ (2003), „Õunapuud üle aia“ jaga seotud mälestusi. Oleme tänuli- na paigaldame nimelise mälestuspingi (2005). Ta avaldas arvukalt artikleid ja kud kaastööde eest! Erich Meerjale. Oleme tänulikud iga nupukesi kohalikest sündmustest, aga 20. juunil kell 15.00, Väike-Maarja rahalise panuse eest pingi valmimise ka arvamuslugusid, olukirjeldusi. Ta on raamatukogu 111. aastapäeval ava- toetuseks, annetada saab raamatuko- uurinud ja publitseerinud kodu- ja kul- me raamatukogu ees mälestuspingi, gus. tuurilugu juba 1950. aastate lõpust, kui millel on mõnus meenutada Erich Erich Meerja on Väike-Maarja raa- alustas selle kogumise ja bibliografee- Meerjat, kuulame tema luulet, õhtut matukogu juhtinud kolmkümmend rimisega. jätkame sünnipäevakringliga. aastat, olles oma töös hinnatud ja aus- Ta oli ka huvitav jutustaja ja eks- Ootame arvukat osavõttu! tatud. Oma muhedal moel oskas ta ka kursioonijuht. Oma retkedel käis ta tolleaegsetesse aruannetesse poetada tihti fotoaparaadiga, jäädvustades Väi- Irma Raatma pisut inimlikkust. Tal on ilmunud kuus ke-Maarja elu-olu. Koos mõttekaaslase Valla raamatukogu direktor Väike-Maarja jaaniõhtu 23. juunil Ebaveres Kogume kirikindaid! Kell 18.00 jaanilaat. Erinevaid kaupu maitsmiseks kõh- Nobenäpud on praegu juba var- tu ja kingituseks kaasa. Lastele batuudid ja näomaaling. dad kappi ära pannud ning sõrmed Kell 19.00 tsirkusekool lastele. Võistlused ja mängud. mulda torganud, ent paras aeg on Kell 20.00 jõukatsumised ja võistlused täiskasvanutele. Tantsuks ansambel BOSS. Üllatusesinejad uusi kudumisplaane pidada. Õhtut juhib Arlet Palmiste. Võtke siis sügisel esimese asja- na kavasse üks kohalike mustrite- Sissepääs tasuta. ga kirev kindapaar! Info ja laadale registreerimine: tel 326 1837; 5302 4437; Teisalt jääb igal aastal mõni e-post: [email protected] ilus kirju kinnas üksikuks või kulub mõni kaunis kindapaar nii läbi, et Rulluisufestival kutsub perega Rakverre parandamine ei ole enam mõist- 2.-3. juunil toimuval Rakvere Rullui- tusprogramm ja ilus miljöö Rakvere kesklin- lik. sufestivalil kohtab lähiriikide rullui- nas kutsub kohale nii tipprulluisutajad kui ka Ärge neidki ära visake! Parem sumeistreid ning leiab tegevust ter- pered ning harrastajad” sõnab festivali el- kogume kõik väärt kudumid kokku vele perele. lukutsuja, Eesti rulluisutamise meister ja näitame teistelegi. Esmakordselt Kert Keskpaik. Fes- Palun tooge puhtad kirikin- korraldatav rulluisu- tivali peakorraldaja Raamatuseljaluule dad, kas üksikult või paarikau- festival toob Rakve- Reelika Nurmsaar: Raamatuseljaluuleks (inglise kee- pa, vanad või äsja kootud, Väi- re keskväljakul kok- “Rulluisuspordiala on les: book spine poetry) nimetatakse ke-Maarja muuseumi. ku meelelahutusliku mitmekülgne ning Rak- rulluisutamise ja veres toimuv festival fotot, millel virna laotud raamatute Lisage juurde kinnaste omani- rulluisuvõistlused. pakub avastamisrõõmu selgadel olevatest sõnadest moo- ku nimi ja kontaktandmed ning dustub luuletus. Kahe päeva jooksul nii neile, kel juba rullui- võimalusel igasugust teavet kin- on kavas meelela- sutamise kogemus, kui Idee autor on Ameerika kunstnik naste kohta: kuduja nimi, vanus hutussõit Rakvere ka neile, kes pole rul- Nina Katchadourian. kudumise ajal, kudumise koht ja Night Skate, Eestis luiske veel jalga proovi- Võsu kooli 3.-9. klass ja õpetajad aeg, mustri päritolu, kes ja kus uudne rulluisuho- nud või endal varustus andsid kirjanduse tundides oma fan- neid kindaid kandis jms. ki, rulluisuslaalom, puudub.” taasiale vabad käed ja katsetasid, Kinnastest saab üks osa MTÜ rull-iluuisutamine, Rulluisufestivali kuidas raamatuseljaluule välja näeb. free skate ehk trikirulluisutamine, tasuta raames on kohal Rullibuss, kus viiakse Kotli Maja ja Väike-Maarja muu- Tuli küll! võistlussõidud lastele ning võistlusdis- läbi koolitusi algajatele rulluisuhuvilis- Võsu raamatukogu hea haldjake seumi ühistööna valmivast näitu- tantsid harrastajatele ja tippudele. tele. Oma varustuse puudumine ei ole Kiiri lubas raamatukogus virnade sest „Võta näpust!“ Rulluisuvõistluse pikima distantsi põhjendus koju jäämiseks – Rullibussis viisi raamatuid kasutada. Ja nii see Näituse lõppedes tagastame stardijoonel kohtuvad baltikumi pari- on proovimiseks rendivarustus. Soovi sündiski. kindad omanikele. mad kiiruisutajad. Teiste seas võtavad korral saab rendivarustusega minna Väike-Maarja raamatukogus saab Täpsemat infot annab Kadri rulluisumaratonist osa Eesti meistrid võistlusrajale pikema distantsi proovi- raamatuseljaluulet lugeda kuni mai- Kopso, tel 523 6582, e-post: kad- Saskia Alusalu ja Kert Keskpaik ning miseks. Läti meister Reinis Znotins. kuu lõpuni. [email protected] Lisainfo ja programm: www.rull.ee “Atraktiivne rada, mitmekesine meelelahu- / [email protected] / FB: Rulluisufestival Mai 2017.a. VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15

tod on nii toredad, et nende vastu on Halloo! Tänuavaldus huvi tundnud Sirje Sõnum, Merike Hö- velson, Kuremarjad. Üks suurem album Lisan siia oma mõtteid „Härmalõng 30“ Tubli Anne-Liis Talu! Aitäh Sulle toi- Anne Soom, Maret Haiba, Milvi Sel- kuluks ära, kuhu paigutada need 21x30 teemale, lisaks neile, mis on teiste su- mekate tegude eest presidendina, Här- berg, juhendaja Ilme Sein. lest trükis ilmunud. Juba on mul laual malõnga klubi 30. sünnipäeva ilusa „Härmalõng 30“ peo aegu saime cm suurusega fotod ja pühendada see laiali kirja pandud kümneid tekstikatse- kontserdi eest, huvitavate kingituste me stendidele vaatamiseks välja panna EV100 juubelile. Kingitus kõige nõrge- tusi ja ma pole rahul. Mul on materjali eest! kahe ilusa, unustamatult toreda peo malt. võtta kümnest kaustast, mis kajastavad Surume kätt ka Sinu truul abilisel: fotod: 20. august 2016, märksõnadega tantsurühma tegemisi, ajaleheväljalõi- Leili Olvi, soovime Sulle rõõmu ja Väike-Maarja rahvatantsulugu ja Maie Ilme Sein keid, arvamusi ja sellel kõigel on seos valgust kõigil teedel, kus iganes käid Orav ning 12. veebruar 2017, märk- klubiga, kõik inimesed täieliku nimega ja maikuu sünnipäevalapsena – palju sõnadega Kiltsi ja kuke-aasta tembud ja Kuremarjad kirjas… Palju fotosid… Minu elu 20 õnne juubeli puhul! P.S. Hää pidupäev- Härmalõnga klubis. aastat on seotud klubiga ja sellepärast tort oli ka! Fotograafi de eeltöö väärib ka kiitust: Palju õnne, hea tantsija ongi raske valida. Kui 2010. aastal pi- Härmalõnga lauluansambel: Eha Ilve Tobreluts, Kalev Pärtelpoeg, Silvi das tantsurühm oma kahekümnendat Puhk, Signe Jürna, Ester Mäe, Marika Aasumets. Edasi tegeles piltidega Pille Maret Haiba! sünnipäeva (loodud aastal 1990), val- Kaasik, Juta Sander, Rita Mihhejeva, Kuusemäe. Las lootuse õnnelind istub ikka Su elupuu ok- misid mul neli lugu klubi ja tantsurüh- Anne Jander, Ellen Tambi, juhendaja Tänu Sulle, Pille Kuusemäe! Sa ma loomisest ja inimestest, allpool Valve Libene. oled nagu usin mesilane toimetamas sal, kaugel olgu kurvastus. esitangi need. Kiltsi laulu- ja tantsurühm: Mall seltsimajas juba pikka aega üksi. Soovi- Soovime jõudsat paranemist! Võhandu, Tiiu Vain, Õie Ehastu, Heldi me Sulle jaksu rajal püsimiseks ja tõeli- I lugu on loomisest, viisil „Suhkrutükk, Maadvere, Pilvi Suviste, Liina Väiza- selt meeldivate asjadega tegelemiseks. Ilme Sein sind armastan…“ Sirje Lippasaar oma viimati valmi- nen, Ljudmilla Zirk, juhendaja Merike (Ma muidugi ei tea, mis Su praegune Kui loodi klubi Härmalõng, nud loometööga – vahva kukega. Hövelson. ametinimetus on, aga Sa oled saanud ja kõik Kuremarjad, kes rivis või ri- siis tegutsemas trobikond. Foto: Ilve Tobreluts Rühm Kuremarjad: Helgi Tealane, hästi hakkama). Minu eriline tänu ope- vitult. Naisi palju, mehi vähem, Mare Soovik, Mall Türbsal, Luule Kütt, ratsiooni „Fotod läikpaberile!“ eest. Fo- Oleme kannatlikud ära ootama. :/ühisnimi pensionär:/ Kui kavas on ruumi dekoori plaan või uue materjali varumisplaan, Nad tahtsid ikka jälle reisida siis Inge alati tulla saab, Minu osavõtt, sündmustel käimine Tasuta õigusnõustami- ja luuletusi ära kuulata ta käed külge paneb, me Inge Lehtlaan. ne erivajadusega ja maalidesse järjest süüvida, Nüüd käin läbi sündmuste kalendri. ga nimeuurija, nagu ütles üks ettekand- :/neil huvi üsna mitmekesine:/ IV lugu, viisil: „Postipoiss…“ Aprill 2017. Kuhu ma ennast kohaloli- ja, Tiina Laansalu. Huvitav, hariv. Kaua inimestele jana saan märkida? tuli paigal püsida. Tamme juures olime Tasuta õigusnõustamise teenuse II lugu, ikka loomisest, viisil: „Üks va- Siis kui Härmalõngal 22. aprill kell 12.00. Georgi Kange ka. (Pildile jäime või ei, keegi ei paku osutamine Lääne-Virumaa Puue- namees…“ mõni suurem pidu – rammuvõistlus Väike-Maarja keskväl- enam ühispildi fotosid. Kas oleme nii tega Inimeste Kojas: Rakvere Lil- kohal on ka vanem Olev Liblikmann, jakul. Kõndisin mööda sauna poole. läbipaistvad või tuleb tellida? Ei tea.) le tn 8 toimub: 7. juunil kell 9.00. Nüüd palju naisi värvati kõneleb, et nii ja naa, Ürituse juhi hääl oli juba kaugelt kuul- Sai ka mõnele tuttavale tere ütelda. Õigusnõustamiseks on vajalik ja paaridesse jaotati et küll me saame hakkama. da. Seisatasin, et kas tunnen kedagi. Ei 28. aprill kell 18.00. Põllumeeste ja õpetama tuli Ruubel, Ene Me kas usume siis teda või ei tundnud, mehed kandsid raskusi. Oli seltsi õhtukool Georgi söögitoas „Rää- eelregistreerimine SA Õigusteenus- :/ja Kivistu Paul tõi pillihääle:/ Jaa-jaa / Ei-ei külm. Entusiaste oli. gime elust enesest“. Nii vahva kutsumi- te Büroo telefonidel: 601 5122 või 23. aprill 13.00-16.30. Väljasõit ne: prii pääse ja võta sõber ka kaasa! 5385 0005 (SMS). Siis ristiema Mare Taar Pandivere päeval teeme õnneloosi, Kunda. Kunda tantsurühm Rannapii- Ladusalt ja hästi ette valmistatud Sven Vajadusel on võimalus kasutada ja ristiisa Vallo Taar – naiste käsitöö on nähtaval ja koos. gad – 35, juht Taima Kivila. Aitäh sõidu Kesleri õhtujuhtimine. Meeldis. Külas nõustamisprotsessis viipekeeletõlki. nad kuulutasid iga kell, et Iga pilet võiduga, eest! Kuremarjadest osalejaid 6, lisaks oli Hendrik Toompere juunior. Tundus, Teenus on sihtgrupi jaoks tasuta. :/tantsuks valmis on nüüd memm:/ tule ikka õnne proovima, Mall, Tiiu ja Ljudmilla Kiltsist. Tore! et õhtukool on oma ühtehoidva publi- Nõustaja: Hille Raud Näe, valimas ka pere Liblikmann 24. aprill kell 18.00. Puhkpillimuu- ku leidnud. Õigusnõustamise teenust rahas- III lugu, viisil: „Meil aiaäärne…“ Jaa-jaa… Ja-jaa sika kontsert Väike-Maarja seltsimajas. 29. aprill kell 19.00. Tarapita tantsu- tab Justiitsministeerium. Vastuvõtja Vallo Taar. „Oli ilus pidu“, päevapidu „Ka mina jään“ Väike-Maarja Meil rahvamajas ammugi Väike täiendus: ütles ka Mare. seltsimajas. Kommenteerin järgmises Helmi Urbalu on paigas juhtkond uus. Kolm graatsiat Kiltsist, Neid märgati 27. aprill kell 11.00. F. J. Wiedeman- kirjas, sest palju sündmusi on veel ees Lääne-Virumaa Puuetega Ini- Nad vahvalt üksteist toetavad ka Rakvere klubides: Merike Hövelson, ni keelepäeva tähistamine Väike-Maar- ka… meste Koja juhatuse esimees ja seltsimajas. Tänavune keeleauhinna ja meidki märkavad. Irina Tarassov, Taimi Märtsin. Tänapäe- 5342 9043 Oh-hoo… val tegeleb tantsuga vaid Merike – esi- laureaat Marja Kallasmaa – avara pilgu- Ilme Sein neb kõhutantsuga (rühmas) ja juhatab Kes infolehte kirjutab, memmede tantsu- ja laulurühma Kilt- et Härmalõng on krell. sis. Mängib pilli Sirilis. Väike-Maarja KURTNA KÜLAMAJA See on me maja dire ju, Humoristide grupp Väike-Maarjast: Põllumeeste Seltsi tal nimeks Ville-Markus Kell. Sirje Lippasaar, Valve Kanna, Maie on hubane koht seminaride, koolituste, infopäevade, peiede ja sünnipäevade korraldamiseks. Ah-haa.. Blaat. Tänapäeval tegutseb jätkuvalt taaskasutuskeskus Külamajas on olemas suur ekraan, projektor ja pabertahvel. Sirje, abiks ema Valve. Siin näed Sirje Tamsalu mnt 1 Köök on varustatud kaasaegse tehnika ja kõigi vajaminevate toidunõudega. Edasi viisil: „Üks vanamees…“ viimast loomingut – kukke. Varsti saab Täpsem info tel 523 9550 (Ene Preem) või e-posti aadressil [email protected]. Kus tegu vajab tegemist tema kujusid jälle uudistama minna – on avatud laupäeviti Kogu vajamineva info leiate ka MTÜ Nelikand Facebooki lehelt. ja pidu ja teine sättimist – Tamsalu maantee kujude aeda. kell 10-13. Toitlustamisteenuse osutamine kokkuleppel tellijaga (tel 5594 0418, Ange Preem). ja tulemus saab tip ja top seda passib peale Heli-Liivia Komp. Ilme Sein Info: tel 5656 4959 (Tiia) LEADER-programmi projektitaotluste info Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi Mittetulundusühing PAIK (Laekvere, Rakke, Väike-Maarja ja Tamsalu vald) võtab vastu projektitaotlusi lähtudes maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määrusest nr uuenenud TALUTURG 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ ja „ Pandivere koos- tööpiirkonna arengustrateegiast 2014-2020 ning 2017. a rakenduskavast. R, L 10-15 Väike-Maarja bussijaamas

Strateegia meetme Kavandatav Projektitoetuse taot- Meetme nr Müügil kohalike tootjate VÄIKE KODUNE PAGARIÄRI nimetus eelarve luste vastuvõtuaeg köögivili, piima- ja teravil- pakub maitsvaid ja naturaalsest toorainest jatooted, hoidised, mesi, valmistatud torte, kooke, kringleid ja teisi kondiitritooteid. 1.1 Tärkav Pandivere 67 000 16.-19. oktoober käsitöö, kevadel ka taimed. Pakume catering teenust erinevateks tähtpäevadeks ja sündmusteks. 1.2 Kasvav Pandivere 150 000 6.-9. november Info ja tellimine telefonil 5594 0418 (Ange Preem) või e-posti aadressil [email protected] Pildigalerii tehtud töödest Confetty OÜ Facebooki lehelt. 1.4 Puhas Pandivere 43 000 3.-6. oktoober Info: tel 526 0283

2.1 Kodupaik Pandivere 150 000 20.-23. november Müüa suures valikus 3.1 Rahvusvaheline Pandivere 77 000 pidev ampleid ja amplililli; tomati-, kurgi- Täiendav informatsioon tel 5308 8077 ja 322 8449 ning www.pandivere.eu ja teisi taimi.

Väike-Maarjas Lõuna-põik 5 Tel 511 8084 Tulla võib igal ajal. 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Mai 2017.a. Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Koguduste teated Müüa Astu reipana edasi eluteel, Väike-Maarja koguduses Jumalateenistused igal teisel püha- kolmetoaline päeval kell 13.00: 28. mail, 11. juunil, olgu tervist ja õnne Sul veel ja veel … 23. juunil, 2. juulil. möbleeritud korter Kogudust teenib hooldajaõpetajana Väike-Maarjas Juuni Ralf Alasoo. Tel 5850 5772, e-post: [email protected] Põhja tänaval. 97 Erich Randmets – 23. juunil 82 Silvia Kullas – 6. juunil EELK Väike-Maarja koguduse aadress: Kontakt: tel 5648 0612 94 Helmi Toomsalu – 20. juunil 82 Maie Lutvei – 15. juunil Tamme 3 (postiaadress Jaama 2-15), 92 Erna Freienthal – 14. juunil 82 Vera Kask – 19. juunil 46202 Väike-Maarja, internetis: http:// 91 Verner Lilleväli – 30. juunil www.eelk.ee/vaike-maarja/. 82 Rein Saarepere – 25. juunil 89 Helgi Lippasaar – 22. juunil Koguduse veebil saab Facebookis lii- Võetakse tööle 81 Erich Rückenberg – 19. juunil 87 Arno Sikkar – 14. juunil tuda grupiga „Taastame Väike-Maarja CE kategooria autojuht 81 Iivi Eigi – 29. juunil kiriku!“ 87 Olli Kangur – 21. juunil Eesti-sisesele veole. 80 Maria Arike – 6. juunil 86 Õnnela Pärn – 2. juunil 75 Harri Kaasik – 6. juunil Avispea koguduses Jumalateenistused pühapäeviti Tel 502 9299; 5684 2055 85 Helgi-Regina Janson – 13. juunil kell 10.30. [email protected] 85 Hannes Lango – 14. juunil 75 Virve Lepiksoo – 22. juunil Koguduse vaimulik on 70 Anti Burk – 11. juunil Eerek Preisfreund. Tel 323 5450. 84 Evi Hiiemäe – 14. juunil Koguduse veebileht: 84 Elvi Kurm – 25. juunil 70 Peeter Kask – 19. juunil http://avispea.edicypages.com/et 83 Ella Uuspõld – 18. juunil 70 Veera Jaanson – 24. juunil Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina Tali, Telli kokkusaamine toimub igal neljapäeval Eesti lipud, vimplid, kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. vardad ja varda- Soovime õnne ja tugevat tervist! Väike-Maarja Vallavalitsus Jumalateenistused pühapäeviti Simuna koguduses hoidjad NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema sünnipäevaõnnitlus, kell 11.00. Koguduse õpetaja on Enn Salveste. e-poest www.lipuvabrik.ee teatada sellest toimetajale tel 329 5759. EELK Simuna koguduse aadress: Kaup kätte ühe tööpäevaga! Allika 3, 46401 Simuna Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, Õnnitleme noorimaid vallakodanikke e-post: [email protected] EELK Simuna ja Juuda koguduse arvel- Kaks pisikest kätt pea püüdmas on päikest, duskonto annetuste tarvis on: Swed- OÜ Estest PR pea algamas teed kaks jalga nii väikest … bank IBAN: EE852200001120184054. OSTAB Anthony Uueni – 12. aprillil metsa- ja põllumaad. Aleksandra Puust – 13. aprillil Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalatee- nistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga Olge rõõmsad, terved ja tublid! võimalik kohtuda teistel aegadel. Info telefonidel: 504 5215; 514 5215 Kalmistumeistrite kontaktandmed: EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809 nr Swedbankis on EE652200001120247658. Simunas – Mirjam Kesküla, tel 524 7944 Ostan vana Toyota sõitmiseks, taastamiseks või varuosadeks. Kontakt telefonil 5672 1410

Toatäis päikesekiiri, sületäis sooje sõnu, peotäis kauneid lilli!

Kallis RAILI RISTLA! Soovime Sulle palju õnne Mälestame juubeli puhul! Igale meist on antud aeg – Väike-Maarja lasteaia pere aeg tulla, olla ja minna …

Leo Kerk 29.12.1941 – 12.04.2017 ARBORISTI Tiit Vahemaa 03.08.1954 – 12.04.2017 Arvi Ruuven 26.06.1935 – 26.04.2017 TEENUSED Arnold Tealane 24.08.1938 – 27.04.2017 • Ohtlikud puud, Sergei Vorontsov 10.01.1962 – 29.04.2017 • Puude hoolduslõikus, Pearaamat OÜ • Oksade kärpimine, Väike-Maarja Hooldekodu Raamatupidamisteenus ettevõtetele, korteriühistutele, FIE-dele • Tööd kõrgustes, (Ravi 1, I korrus) Meilt korras raamatupidamine ja õigeaegne fi nantsaruandlus, • Puude hindamine, päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid teilt pühendumine oma ettevõtte arendamisele ja igapäevatööle. soovitused ja nõustamine. URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: Tel 5190 1120 • naha- ja haavahooldusvahendid, e-post: [email protected] Tel: 58 444 204 www.pearaamat.eu • imavad aluslinad, • mähkmed jm. Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: 5. kuupäevaks Ilve Tobrelutsu e-posti aadressil: Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Väike-Maarja Vallavalitsus, [email protected], tel 329 5759. Tellitud tooted tuuakse kohale 9. juunil kell 9.00 – 12.00. Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345 või 5656 4959 tel 329 5750, www.v-maarja.ee Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Toimetaja: Ilve Tobreluts Trükitud: Simuna osavalla ruumides Toimetuse kolleegium: Trükikoda TRÜKIS AS, saab tellitud tooted kätte 9. juunil kell 13.00 Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. Tellimiseks ja infoks helistada tel 5343 9837; e-post: [email protected] Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi. Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal. Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt Tiraaž 2100 eksemplari. NB! Abivahendi soovist etteteatamine vähemalt 5 tööpäeva varem!