NR 12 (25) AUGUST 2019 ILMUB KAKS KORDA KUUS

Lühidalt • 1. augustiks laekus Järva Veninud remont sunnib õpilased liikuma vallavalitsusele kolm ettepa- nekut vallakodanike tunnus- ARNIKA TEGELMANN tamiseks Järva valla vapimär- giga ja ühe vallakodaniku Juunis pärast kooli- tunnustamiseks tänukirjaga. aasta lõppu koliti Koe- Kas ja kes Järva valla kõrgei- ru keskkooli vana osa ma autasu, Vapimärgi, saab, teine ja kolmas korrus otsustab volikogu. Autasud antakse kätte Järva valla sün- mööblist tühjaks, nipäeva pidulikul tähistamisel kümme klassiruumi 21. oktoobril Järva-Jaani kul- jäid remonti ootama ja tuurimajas. ootavad tänini, sest valla rahakotile sobilik- Konkursi „Noortebänd • ku ehitusfirmat esime- 2019“ demovoorus osales 24 kollektiivi, kellest edasi pää- se hanke tulemusel ei ses 12 koosseisu. Poolfi naali leitud. pääses ka ligi neli aastat tegut- senud Järva-Jaani noortebänd keskkooli uus hoone Nömmi (Rasmus Roos, valmis aastal 1974 ja on olnud Andres Rõmmelgas, Meriliis tänini suurema remondita. Ko- Meier ja Priit Piiroja). Pool- ridoride laudpõrandad nagise- fi naalid peetakse oktoobris vad jalge all, tualettruumid on Tallinnas ja Tartus. Konkursi kriitilises seisus ja ventilatsiooni fi naal on 14. novembril Vabal pole olemaski. Paar korda on Laval Tallinnas. vahetatud aknaid, kuid need on taas amortiseerunud. Viimati • mõisas peeti läbisid uuenduskuuri söökla ja neljandat aastat järjest leiva- rõivistu maja esimesel korrusel. päeva. Lisaks martsipani ja või „Et remont venima jäi, teeb valmistamise ning leivaküpse- kurvaks. Teadsime küll, et see ei tamise töötubadele sai leiva- lõpe päris kooliaasta alguseks, ja ahju ääres kuulata Prantsuse korraldasime õppetöö ümber. šansoone Marek Sadama ja Õpilased peavad liikuma kolme Martin Trudnikovi esituses ja maja vahet. Uues kooliosas on Ratassepa pere kammermuu- kuus klassiruumi, kuhu jäävad sika salongikontserti. matemaatika-, inglise keele, kee- mia-, füüsika-, arvutiõpetuse, Osa koolimööblit on võimlas hoiul ja kolitakse pärast remonti klassidesse tagasi, pooled klassid saavad aga uue • - kool tütarlaste ja poiste käsitöö klas- sisustuse, lubab direktor Jaan Kabin. Arnika Tegelmann võtab tööle kehalise kasvatu- sid. Valitsejamajas on vene keele se õpetaja (0,25 ametikohta) ja mõlemad eesti keele klassid, Ruumikitsikusele toob lee- käigus Koeru kooli remondiks fassaadile plaanitud päikese- lõpetada kolme kuuga, sest see Ambla kooli. Nõutav kõrgha- kunsti- ja muusikatunnid. Mõi- vendust kooli siseõu, mis sai ette nähtud summat veidi kär- kaitsesirmid – see pole seotud pole väga keerukas töö.“ ridus ja pedagoogilised kom- samajas on esimene kooliaste ja suvel uue näo ja kustkaudu saab biti, kuid lisati lift i paigaldus. sisetöödega ja neid saab pai- Sama juhtus ka Ambla kooli petentsid. Dokumendid saata saksa keel,“ tutvustas direktor remondi ajal rõivistu, söökla ja Kokku jäi töödeks (sh projek- galdada ka tulevikus, päikese- fassaaditöödega – esimene pak- hiljemalt 22. augustiks aad- Jaan Kabin plaani ja lisas, et mõi- klassiruumide vahet liikuda. Ka teerimiseks) 650 000 eurot. kaitseklaasiga aknad vahetasime kumine tunnistati nurjunuks. ressil [email protected] sas on tähtis teha koostööd muu- kooliaasta avaaktuse loodab di- Esimene, 21. juunil välja välja kolmekordsete klaasidega Mahte vähendati (maja tagumise või Pikk 37, Ambla, 73502, sikakooliga, et vabu ruume leida. rektor pidada siseõues, sest ta- kuulutatud hange tunnistati pakettakende vastu, kuna pai- külje fassaaditööd jäävad tegema- Järva vald, Järvamaa. „Ka pikapäevarühm peab kuhugi vapärasest aktusepaigast, kooli nurjunuks, kuna mõlemad pak- galdatavad rulood kaitsevad ta), uued pakkumused mahtusid mahtuma. Logistikat täpsustame võimlast, võtab poole enda alla kumised ületasid eelarvemahtu. päikese eest niigi ja ruumidesse eelarves ette nähtud 150 000 euro • Kõiki spordihuvilisi oo- kuu lõpus. Saame hakkama.“ klassiruumidest väljakolitud „Lootsime saada odavamaid tuleb ka korralik ventilatsioon,“ piiresse. „Pakkumuses oli arvesta- datakse osalema Põltsamaa Nii et koolielu tuiksooneks mööbel ja õppematerjalid. pakkumisi, kuid need tulid te- ütles Tammik. „Ehitushooaeg tud, et eeldatav palkide vahetamise Jõe 45. suvemängudel 31. au- kujuneb kooliaasta algul par- „Rõõmu teeb, et õpilaste arv gelikult oluliselt kallimad,“ ütles hakkab lõppema ja see lisab maht võib olla kümme protsenti. gustil Holstre-Polli Vabaaja- gitee, mis ühendab mõisamaja kasvab – 10. klassis alustab õp- Tammik ja täpsustas, et kalline- kindlustunnet, et pakkumusi Lõpptulemus selgub siis, kui fas- keskuses. Registreerimiseks kooliga. „See teeb edasi-tagasi petööd paarkümmend õpilast, mine (koos käibemaksuga) oli tuleb seekord rohkem.“ saad lahti võetakse, sest tegemist võta ühendust Järva valla täpselt 700 sammu. Kui asja lõ- 11. klassis on 17 õpilast, abitu- ligi 200 000 eurot. Tammik lootis, et Koeru on vana palkmajaga, mis võib pak- spordi ja rahvatervise spet- busamast küljest vaadata, siis riente on kaheksa,“ ütles Kabin. 25. juulil kuulutati välja uus kooli renoveerimine võib alata kuda üllatusi. Kui hoone on pa- sialisti Jaak Tammikuga jaak. liitusime programmiga „Lii- Järva abivallavanem Toomas hange, mille tähtaeg on 14. septembri keskel. Sel juhul ol- remas seisus, võivad tööd minna [email protected] kuma kutsuv kool“ ja õpilased Tammik ütles, et ehituse esi- august. Et ei korduks esimese lakse töödega ühel pool jõulu- odavamakski,“ selgitas Tammik. saavad nüüd südamest liikuda,“ algse hinnakalkulatsiooni tegi hanke stsenaarium, vähendati deks. „Hankes annab lisapunkte Hanke lõplikud tulemused tõdes Kabin muheledes. projekteerija. Eelarve menetluse mahte. „Sedapuhku jäävad ära lühem ehitustähtaeg. Loodame selguvad lähinädalatel. 2 AUGUST 2019 Läheneb Järva valla mittetulundusliku tegevuse Vallavolikogu istung 12. juunil toimunud valla- töökogemusega inimene, kes toetuste taotlemise tähtaeg volikogu erakorralisel istun- soovib Ahulas üldhooldustee- Avaliku eelläbirääkimistega pakkumisi tuli tähtajaks üks. gil vajas otsustamist vaid üks nust osutada. „Kui on avalik Komisjon sai kokku 5. augustil ning läbirääkimistesse 1. septembriks ootame taotlusi: punkt: kas anda MTÜle Ahu- huvi, võimaldab vallavara va- asutakse ainsa pakkujaga juba 6. augustil. Läbirääkimis- • tegevustoetusele (2020. aastaks). Toetus antakse mittetulun- lakodu nende avalduse alusel litsemise kord otsustuskorras tel soovitakse täpsustada tehtavaid investeeringuid ning dusühingu (v.a usulise ühenduse ja Järva vallaga halduslepingu 20 aastaks tasuta kasutusse en- volikogul MTÜ-le ruume ta- ajakava. sõlminud mittetulundusühingu) tegevuse ja arengu toetamiseks, et dise lasteaed-algkooli suta kasutusele anda,“ kinnitas säilitada ja tõsta selle võimekust. Tegevustoetuse piirmäär külaliiku- ruumid, mis seisavad tühjalt Valdvee. mise edendamiseks on kuni 800 eurot, teistele mittetulundusühin- 2017. aasta 1. septembrist, et Volinik Arvi Luuk tundis üürile eelläbirääkimistega pak- erinevused eelmise eelnõuga,“ gutele kuni 300 eurot. Mittetulundusühing peab olema tegutsenud hakata nendes ruumides pak- huvi, kes tellib hoonele auditi, kumise korras üldhooldustee- ütles Oraste. „Et mitte raisata tegevustoetuse taotluse esitamisest kuni 2 aastat. kuma üld- ja intervallhool- kas uus rentnik või vald, ja kes nuse osutamiseks. Abivallava- aega, tuleb vallavalitsus kokku • projektitoetusele (2019. aastaks). Toetust saab taotleda Järva dusteenust ning võimalusel selle kinni maksab. Kuna hoone nem Tiina Oraste selgitas, et homme, meil on ettevalmista- valla elanikele suunatud ja nende huvides toimuvale tegevusele kul- ka päevahoiuteenust. on registris haridusasutusena, vallavalitsuse esitatud eelnõu tud korraldused, pakkumuste tuuri, hariduse, spordi, noorsootöö, sotsiaaltöö, tervise, turvalisuse, tuleb tellida audit ja muuta ka- arutati põhjalikult läbi ka esi- esitamise tähtaeg ruumide üü- elukeskkonna, keskkonnakaitse ja külaliikumise edendamiseks. Volinik Ester Valdvee selgi- sutusklassi. Sellest tuleb alus- mese eelnõu esitajatega. „Ruu- rile võtmiseks oleks 1. august Toetust saab taotleda mittetulundusühing, sihtasutus, seltsing või tas asjade käiku. Praegu Ahula tada, sest sellisel kujul sellesse mid antaks kasutusse avaliku ja komisjon saab oma otsuse füüsiline isik. Projektitoetuse piirmäär kuni 2000 eurot. Tegevused külas korterelamus tegutsevale hoonesse hooldekodu teha ei eelläbirääkimistega pakkumise teha augusti algul.“ on abikõlblikud 01.09–31.12.2019. Järva valla hallatavale asutuse- tohi, see ei saa kasutusluba. korras 20 aastaks. Eelnõu sisu Sotsiaalkomisjoni juht Rün- • usulise ühenduse toetusele (2020. aastaks). Toetus antakse le Ahula Sotsiaalne Varjupaik Valdvee vastas, et aega sel- on pakkuda nendes ruumides no Lass andis teada, et komisjon kogudusele investeeringuks kiriku kui mälestise säilitamisel ja ko- ei anna Terviseamet tegevus- lega tegeleda on kaks aastat ja üldhooldusteenust kümne toetas in corpore vallavalitsuse guduse omandis oleva(te) kalmistu(te) hooldamisega seotud kulude luba seoses nõuetele mitte- kuna eelnõus on tasuta kasuta- aasta jooksul. Ruume on aega pakutud alternatiiveelnõu, kui katmiseks. Kiriku kui mälestise säilitamiseks on investeeringutoetuse vastavusega tervisekaitses ja mise leping, siis sellega jääksid selleks kohandada kaks aas- seal on sees avalik eelläbirääki- piirmäär kuni 3000 eurot ja kalmistu hooldamisega seotud kulude tuleohutuses. Samas on Ahu- kohustused MTÜle. Registri- tat. Üüripakkumise alghind mistega enampakkumine. katmiseks kuni 4000 eurot kalmistu kohta. las teenust vajavad kliendid muudatused teeb omavalitsus. on 150 eurot, üüri hakatakse Kõik taotlusvormid on leitavad Järva valla koduleheküljel: https:// (12 kohta), kvalifitseeritud maksma teenuse osutamisest Esimese eelnõu poolt hää- jarvavald.kovtp.ee/mittetulundusuhingud. personal (10 töötajat), tüh- Vallavalitsus tuli välja alter- alates, kuid mitte hiljem kui letas kuus, alternatiivse eelnõu Täpsem teave Teele Kukk, arenduse peaspetsialist, tel 5326 7903, jalt seisvad ruumid ja vastava natiivse eelnõuga anda ruumid 31. augustist 2021. Need on poolt 11 volinikku. [email protected] Järva Vallavalitsus kuulutab välja avaliku kirjaliku enampakkumise kinnistu MTÜ MEIE annab teada! võõrandamiseks aadressil Koigi küla, Kase kinnistu nr 14362350, katastri- 2 17.08 kell 14 Viljandis puuetega inimeste tantsu- ja laulupidu. tunnus 25501:001:0001, kinnistu pindala 6318 m . Kinnistul asub elamu. Väljasõit Amblast kell 11.30 (sõidukulu 5.-, MTÜ liikmetele ta- suta). Väike toidupakk kõigile, kes end registreerivad kuni 11.08. 1. pakkumise alghind on 15 000 eurot; 9. pakkumised esitada digitaalselt allkirjastatult märksõnaga 2. osalustasu on 30 eurot; „Kase enampakkumine" e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 22.08 kell 11 pere- ja spordipäev Metsajõel (korraldab Järva 3. tagatisraha on 1500 eurot; 14.08.2019 kell 12; PIK). Väljasõit Amblast kell 9.30 (tasuta, toitlustus kohapeal 4. kõik vara omandiõiguse üleminekuga seotud kulub kannab 10. pakkumine peab sisaldama: tasuta). Vajalik etteregistreerimine kuni 13.08 ostja; 10.1. pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või 5. ostuhind tasutakse täies ulatuses enne vara üleandmist ostjale; registrikood; Info ja registreerimine: 5662 6840 Malle, [email protected] 6. osalustasu ja tagatisraha tasuda avalduse esitami- 10.2. sõnadega väljendatud pakkumise summa; se tähtajaks Järva Vallavalitsuse arvelduskontole SEB Pank 10.3. maksekorraldus osalustasu ja tagatisraha tasumise kohta; EE211010702000622006 või Swedbank EE222200001120105842, 10.4. pakkumise esitaja allkiri; selgituseks märkida „Kase enampakkumine"; 10.5. esindaja volitusi tõendav dokument. Meenutame riigisekretär 7. enampakkumisel ostuõiguse omandanud isiku makstud Artur Mägi elulugu ning tagatisraha arvestatakse ostusumma sisse, teistele osavõtjatele tagatisraha tagastatakse. Makstud tagatisraha ei tagastata süütame mälestusküünlad isikule, kes hoidub lepingu sõlmimisest kõrvale. Osalustasu Informatsioon Alari Teppan, piirkonnajuht, tel 5302 5975, tema sünnikohas Rammal ei tagastata. [email protected] 29. augustil kell 10.00 IN MEMORIAM Artur Mägi 29.08.1904– 09.11.1981, killukesi Artur tada Koeru haridus- ja kultuurielu ning Koeru kihelkonna Mägi eluloost Lahkunud on Koeru valla aukodanik rahvapärimust. Samuti annetas ta kirjandusteoseid Koeru Küünalde süütamine, mälestushetked raamatukogule ja kinkis neid siinsetele kirjandushuvilistele. ASTA LEPIK Asta Lepik kohtus aastaid Koeru raamatuklubi Vaimuvalgus Oodatud on kõik kultuurihuvilised ja need, kellel (25. august 1923 – 29. juuli 2019) liikmetega, viibis mitmel Kalju Lepiku luulevõistlusel. mälestusi külaga! Asta Lepikul olid aastakümnetepik- Tema huvi siinse elu, eriti kultuurisündmuste vastu ja kused sidemed Koeruga. 1990. aasta valmidus võimalusel kaasa aidata nende heale kordami- kevadel külastas ta esimest korda koos nekule on igati kiiduväärt. Asta Lepik ütles, et ta tunneb abikaasa Kalju Lepikuga Koerut. Sellest end juba rohkem koerulase kui valgamaalasena, kes ta ajast alates viibis ta sageli siin ja huvitus sünni poolest oli. siinsest eluolust. Mälestame head Koeru sõpra Asta Lepikut ja avaldame sü- Alates 2003. aastast toetas ta rahaliselt Kalju Lepiku damlikku kaastunnet tütar Aino Lepik von Wireni perekonnale. luulevõistlusel osalejate premeerimist. Asta Lepik abistas Koeru kodu-uurijate tööd, neid lahkelt Järva valla Koeru piirkond oma kodus Stockholmis vastu võttes, ta võimaldas uurida Koeru Keskkool Kalju Lepiku arhiivi (käsikirjad, päevikud, fotod jms.), teha Koeru Kultuurimaja neist koopiaid; kasutada nende rikkalikku raamatukogu. Koeru Raamatukogu Asta Lepik viis Koeru valla esindajad Stockholmis Eesti Koeru Raamatuklubi Vaimuvalgus Majja, korraldas kohtumisi sealsete eestlastega, aitas tutvus- Koeru Haridus- ja Kultuuriselts AUGUST 2019 3 Peremehetu ehitise Keskkonnaminister hõivamise teated Järva Vallavalitsus teatab, et on võtnud arvele peremehetu ehi- tisena Väike- külas asuvad peremehetud hooned (elamu ja kuur). Hooned asuvad ligikaudu 5470 m2 suurusel Lussmani maaüksusel, mis piirneb Kari katastriüksusega 32501:001:0186 ja Lembitu katastriüksusega 32501:001:0490. käis infot kogumas Viimane teadaolev omanik on kolhoos Kalevipoeg. Vastuväiteid ehitise peremehetuse või selle kohaliku omavalitsuse ARNIKA TEGELMANN poolt hõivamise kohta palume esitada Järva vallavalitsusele kahe kuu jooksul teadaande avaldamisest (08.07.2019). Teadaande number 1493541 26. juulil väisas Järva Järva vallavalitsus teatab, et on võtnud arvele peremehetu ehi- valda keskkonnami- tisena Sõrandu külas asuvad hooned (elamu ja 3 kõrvalhoonet). 2 nister Rene Kokk, kes Hooned asuvad ligikaudu 7355 m suurusel Sepa maaüksusel, mis piirneb Seppa kinnistuga katastritunnusega 32501:002:0421, külastas koos valla- Sepapõllu kinnistuga katastritunnusega 32501:002:0198 ja Anna- juhtide ja valla kesk- Purdi- teega. konnaspetsialistidega Teadaoleva viimase omaniku kohta andmed puuduvad. osaühingu Väo Paas Vastuväiteid ehitise peremehetuse või selle kohaliku omavalitsuse Kareda ehitusliku do- poolt hõivamise kohta palume esitada Järva vallavalitsusele kahe lomiidi karjääri ja tut- kuu jooksul teadaande avaldamisest (08.07.2019). Teadaande number 1493571 vus osaühingu Hetkin- Järva vallavalitsus teatab, et on võtnud arvele peremehetu ehiti- vest planeeritava teh- sena külas asuva elamu, mis paikneb ligikaudu 2540 m2 noloogilise dolokivi suurusel maa-alal, piirneb Lilleküla katastriüksusega 25702:003:0198 karjääri asukohaga ja Kahelauda katastriüksusega 25702:003:0123, lähiaadress Hiljala. Huuksi külas Paemur- Viimane teadaolev omanik on Salme Virves (sünniaeg teadmata). ru kinnistul. Vastuväiteid ehitise peremehetuse või selle kohaliku omavalitsuse poolt hõivamise kohta palume esitada Järva vallavalitsusele kahe kuu jooksul teadaande avaldamisest (08.07.2019). Tehnoloogilist dolokivi Järva vallavalitsus, Pikk tn 56, Järva-Jaani alev, Järva vald, Järvamaa peetakse suhteliselt harulda- Keskkonnaminister Rene Kokk (paremal), ministri nõunik Gert Villard, Järva vallava- Tel 386 3377, e-post: [email protected]. seks maavaraks Balti- ja Põh- nem Rait Pihelgas ja abivallavanem Toomas Tammik külastasid ka osaühingu Väo Teadaande number 1493605 jamaade piirkonnas. Eestis on Paas Kareda ehitusliku dolomiidi karjääri. Arnika Tegelmann kaks aktiivse tarbevaruga teh- noloogilise dolokivi maardlat – olemasolev Kurevere karjäär vallas asuvat lubjakivi- ühingu Hetkinvest strateegiliseks hulgas sellega, et kaevandust Läänemaal ja planeeritav Koigi karjääri. „Kuna ma pole kae- eesmärgiks on välja arendada planeeritakse väga keerukate karjäär Järvamaal. vandada soovijaga veel kohtu- maavara järeltöötlemine Eestis, hüdrogeoloogiliste tingimuste- nud, on vara midagi Huuksi mis eeldab Kesk-Eesti piirkonda ga kaitsmata põhjaveega alale. Järva vallavalitsuse keskkon- planeeritava kaevanduse kohta lubjapõletustehase rajamist. Kuna Samuti puuduvad põhjalikud na peaspetsialist Triin Tõnisson öelda,“ ütles Kokk. „Peab nen- maavara eksport töötlemata kujul uuringud Huuksisse kavandata- selgitas, et Paemurru kinnistu tima, et tehnoloogilise dolokivi ei ole majanduslikult mõeldav, on va karjääri ning naabruses asu- suurus on kokku ca 40 hektarit, kasutus, sealhulgas ekspordi- tehase rajamine tingimuseks, et va Kareda dolomiidimaardlate millest taotletava mäeeraldise potentsiaal on suur – võtame oleks mõtet asuda tehnoloogilist koosmõju kohta keskkonnale. teenindusmaa pindala oleks näiteks metallurgia või kivivil- dolokivi kaevandama. Sellest läh- Ning segaseks jääb riigi huvina 20,13 ha, sh mäeeraldis 19,18 la tootmise ja teised põnevad tuvalt leida osaühingul Hetkin- kirjeldatud tehnoloogilise dolo- ha. „Keskkonnamõjude hinda- valdkonnad. Arvestama peab vest vajalikud investorid ja algata- kivi järeltöötlemine ning seni mine on seaduse kohaselt nõu- siiski ka muude aspektide ja da detailplaneering lubjapõletus- veel esindamata tööstusharude tud, kui pealmaakaevandamine koosmõjudega. Eks vaatame, tehase rajamiseks. Teiseks rajada arendamine Eestis, mille kohta toimub suuremal kui 25 hektari kuidas teemaga edasi minna ja müra leevendamiseks Paemurru ei ole teadaolevalt algatatud veel suurusel alal,“ täpsustas Tõnis- kas on vaja veel midagi juurde katastriüksusel mäeeraldise tee- ühtegi koostööplaani või detail- son. Ta lisas, et kui Väo Paasi uurida.“ nindusmaale müratõkkevallid,“ planeeringut. Maavara eksport Kareda avatud karjäär asub selgitas Pihelgas. töötlemata kujul ei ole majan- metsa sees ja selle ligiduses ot- Järva vallavanem Rait Pihel- duslikult mõeldav. seselt elamuid pole, siis Huuk- gas ütles, et suureks murekohaks Osaühing Hetkinvest esitas sis jääb esimene eramu ca 250 on täiesti uue kaevanduse pla- Keskkonnaameti Harju-Jär- Maapõueseaduse § 55 lõike meetri kaugusele ja läheduses neerimisel keskkonnamõjude va-Rapla regioonile maavara 2 punkti 11 järgi keeldutakse asub veel kaks kinnistut, mille hindamise algatamata jätmine kaevandamise loa taotluse teh- kaevandamisloa andmisest, kui elanikke tekkiv müra, tolm ja ning planeeritava ja olemasoleva noloogilise dolokivi kaevanda- kohalik omavalitsus ei ole kae- lõhketöödest põhjustatud maa- kaevanduse lähestikuse koosmõ- miseks Koigi dolokivimaardla vandamisloa andmisega nõus. võnked otseselt mõjutaks. jude hindamata jätmine. Pihel- Koigi dolokivikarjääris 2010. Sama paragrahvi lõige 4 ütleb, gas soovitas ministril küsida aasta oktoobris. et sellisel juhul võib loa andja Rene Kokk ütles, et see kae- eksperthinnangut aktsiaseltsilt taotleja ettepanekul taotleda loa vandamisloa taotlus on töös ju- Nordkalk, kuna antud ettevõte on Kaevandusloa andmisega po- andmise nõusolekut Vabariigi ba pea kümme aastat ning nüüd Eestis seni ainus, kes kaevandab le nõustunud ei Koigi vallavoli- Valitsuselt. Vabariigi Valitsus on see jõudnud tema töölauale. tehnoloogilist dolokivi Kurevere kogu (14.04.2011 ja 10.01.2013 annab loa andmiseks nõusole- Lisaks dokumentidega tut- karjääris. „Lisaks on meie soov, otsustega) ega ka 2017. aastal ku, kui selleks on ülekaalukas Vabandus vumisele pidas minister vajali- et kui kaevandamisluba antakse Imavere, Koigi, Kareda, Koe- riigi huvi. Seega tulenevalt ni- kuks ka isiklikult kohapeal infot välja Vabariigi Valitsuse poolt, ru, Järva-Jaani, Albu ja Ambla metatud sättest ei ole võimalik Ekslikult on Järva valla lehte läinud õpilase vale nimi. Järva-Jaani koguda ja tausta selgitada. Ka lisataks Järva vallavolikogu 20. valdade ühinemisel loodud Jär- kaevandamisluba anda Vaba- gümnaasiumi 9. klassi lõpetas Heneriin Hindreko. 12. klassi lõpe- on tal plaan külastada naabru- detsembri 2018 otsuses nr 73 ni- va valla volikogu (20.12.2018 riigi Valitsuse nõusolekuta, kui tasid Ceithy-Hagnec Lagenõmm ja Timofey Shapovalov. ses asuvat aktsiaseltsi Nordkalk metatud punktid ka Vabariigi Va- otsusega). Keeldumist on vo- kohalik omavalitsusüksus ei ole Rakke lubjatehast ja selle Järva litsuse määrusesse. Esiteks – osa- likogud põhjendatud muu- loa andmisega nõus. Kool palub vabandust 4 AUGUST 2019 Järva-Madise raamatukogust võib leida tõelisi pärleid

ARNIKA TEGELMANN esimesi samme, on pinkki väike, jäi vanem kirjandus,“ ütles ta. selliseid pärleid. Müstiline, mida aga tehtud suure armastusega. „Kindlasti on ka seal palju luge- inimesed on raatsinud ära anda. Augusti esimesel lau- Tema meenutustes oli Laine tõe- da, mõtleme välja, kuidas seda Oleme kõigile annetajatele väga päeval räägiti Järva- line daam, kes tavatses öelda: lugejatele pakkuda.“ tänulikud,“ lausus Kadri. Madisel raamatutest, „Sumedatel augustikuuõhtutel Alustati nullist, avamispäe- Mis saab homme, ülehomme tuleb riietuda valgesse.“ Malle vaks oli raamatuid kogunenud ja edaspidi, näiteks talvel, po- avati pink kauaaegsele sõnul oli just Laine mõte tähis- üle pooletuhande. Kadri sõnul le külaseltsi naistel olnud aega raamatukoguhoidjale tada kodukandi kirjamehe A. aitas kogu jaoks raamatuid leida mõeldagi. „Uksed jäävad lahti Laine Rannule ja taas- H. Tammsaare sünniaastapäevi hea sõber Facebook. „Paar näda- kõigile soovijatele. Eesmärk on avati raamatukogu. matkaga. lat tagasi tegime raamatukogule kogu avada kord nädalas, ilm- oma Facebooki lehe ja hakkasime selt nädalavahetusel neli tundi, Järva-Madisel tähistati 3. Nimetahvlit varjanud triibu- sealtkaudu otsima häid inimesi, kes vanaema ja mina hakkame seda augustil kauaaegse raamatuko- kanga eemaldas Laine tütar Vilja annetaks. Eesmärk oli leida uuemat vaheldumisi tegema. Muul ajal guhoidja Laine Rannu 100. sün- Kruglov. Tahvlil seisab: „Laine kirjandust, sest vanem kirjandus oli kokkuleppel. Kõik oleneb ini- niaastapäeva. Meenutushetkel Rannu – kultuuritöötaja ja raa- vanaemal endal olemas.“ meste huvist. Facebookis saab Järva-Madise kalmistul süüdati matukoguhoidja Järva-Madisel „Meil olid juba kõik raama- teada anda, mida lugeda tahe- Laine Rannu kalmul mälestus- 1950–1984“. tud riiulitesse laotud, kui Kadri takse, ja meie otsime. Siin võiks küünlad. Õile Kalme meenutas, Vallamajas, kus nüüd tegut- jälle uute kastidega tuli. Mõt- olla külaelukeskus. Järgmine et alati olid kõik kirjandushu- seb külaselts, avati kahes taos ka lesin, et mulle tuleb minestus samm on avada internetipunkt vilised raamatukogus oodatud. tilluke raamatukogu. Lindi lõi- peale,“ ütles Malle ohates. ja lugemissaal,“ lubas Kadri. „Selle aja tava kohaselt teenin- kas läbi samas majas kunagi te- „Tegin vanaemale seda mi- Et raamatud ei talu niiskust, das Laine peale raamatukogu gutsenud raamatukogu viimane nestust paar korda,“ lausus Kadri arvutid ammugi mitte, tuleb ka lugemispunkte majandis ning juhataja Kaja Leidtorp, kes nüüd naeruselt. „Üks hea proua Ara- talvel hakata maja regulaarselt Albu koolis, kuhu tuli tal tihti juhatab Ahula raamatukogu. vete ja Käravete vahelt annetas kütma. „Kas on vaja ka elektriga kohale sõita jalgrattaga, paki- Esimene tuba on täiskasvanu- Eesti ja väliskirjanduse klassika juurde kütta, selgub töö käigus. raamil kohver raamatutega. Te- te, teine lastekirjanduse (lapsed sarjad. Võtsin vanaema riiuli- Tuleb vaadata, kust selleks raha da oodati ja tulemata ei jäänud ise kujundasid endale selle ruu- tesse pandud raamatud välja ja saab, oleme optimistid,“ ütles Laine kunagi,“ rääkis ta. mi) ja perioodika päralt. „Kõik ladusin need asemele.“ Kadri ja lubas hakata projekte Väga töökas, huumorimeele- Mida raamatukogu avamise puhul ikka muud kinkida vaibad ja kardinad on minu „Nende raamatute nimel ma kirjutama. „Siin saab pidada ga, sõbralik, vastutulelik, oskas kui raamatuid. Malle Paule teevad rõõmu kogust seni vanaema varudest,“ tutvustas olen valmis tegema ükskõik mi- sünnipäevi. Vanasse vallavane- hästi sõna seada – nii meenutati puudunud A. H. Tammsaare kogutud teoste köited. Malle lapselaps Kadri Kaarlep. da. See on suur varandus. Mul ei ma kabinetti peaks tulema fo- Lainet. Malle ütles, et teise samalaad- ole kunagi olnud võimalust neid tostuudio. Hakkame remontima Arnika Tegelmann Albu vana vallamaja juures, se raamatukogu jagu raamatuid endale soetada,“ lausus Malle tuba maja teises otsas, kus avame kus kunagi asusid nii rahvamaja on kõrvalruumis kastides. „Ruu- pisarsilmil ja võttis riiulist näi- sügisel palverändurite toa – tee- kui ka raamatukogu, avati Laine ja pool kilomeetrit. Seda teed vihma. Küllap oleks talle meel- mi ja riiuleid nappis. Kadri sai teks ühe suure ja paksu raamatu me koostööd Pirita kloostri ja mälestuseks pink. „Mitte keegi käis ta kõik nädalapäevad vaata- dinud sel pingil viivuks jalgu eile koolist kaks riiulit ja juugendstiilist. „Kujutage ette – Lagle Parekiga, hakkame siin ei oska endale ette kujutada se- mata ilmale. Paljudel kordadel, puhata,“ ütles Lainega aastaid lauakest,“ ütles Malle. selline raamat!“ pakkuma ööbimisvõimalust.“ da, mida tähendas Lainele tööl kui õhtuti üritusi korraldasime, ühes majas töötanud Malle Pau. Kadri tõdes, et lugejate jaoks „Kõik need uhked kunstiraa- Päev kuulus sündmuste sarja käimine. Vahemaa tema kodu hakkasin mina minema Albu ja Ta põhjendas, et kuna kogukond parim valik, uuemad teosed, matud annetas meile üks vanaema „EV 100 igas külas“, mida jääb ja raamatukogu vahel oli kuus Laine Kihme poole. Läbi lume ja on väike ja külaselts teeb alles on siiski väljas. „Kastidesse Türilt. Igast annetusest on tulnud meenutama EV 100 tunnusplaat. AUGUST 2019 MAJANDUS 5 Imaverre kerkib uudne puidu väärindamise Keskustest kaugel on demotehas Aktsiaseltsi Graanul Invest tütar- ettevõtte OÜ Graanul Biotechi poolt Imaverre rajatavale puidu väärinda- mise demotehasele väljastas Järva vallavalitsus juulis ehitusloa. keeruline korrusmaju päästa Imaverre loodav maailma mõistes ainulaadne katsetehas kasutab toor- ARNIKA TEGELMANN materjalina lehtpuujääke, lõhusta- Eve Okas Käsukonnas renoveeritava des puidumassi uudsete omadustega „Korrusmajas on ka korrusmaja ees. biomaterjalideks – kõrge puhtusega tore elada,“ ütles ise- ligniiniks ja puidusuhkruteks. Uud- gi korrusmajas elav sed biomaterjalid on jätkusuutlik lahendus paljudele tööstusharudele, Eve Okas, kelle halla- alustades keemia- ja toiduainetöös- ta on Järva Halduses tusest kuni kosmeetika ja ehitusma- 11 maja Imavere piir- terjalideni. konnas. Optimaalne „Meil on hea meel, et just Ima- oleks paarkümmend. vere kui Eesti puidutööstuse süda Juuli lõpus lisanduski on kasvamas globaalse tähtsusega puidu väärindamise keskuseks,“ üt- üks 12-korteriga ma- les Graanul Investi tegevjuht Raul ja Koerus. Kirjanen. „15 aastat tagasi algas Graanul Investi lugu esimese teha- Eve Okas hakkas korteri- sega just Imaverest ning nüüd on ühistute teemaga sügavamalt selle sama tehase kõrvale kerkimas tegelema aastal 2011. Imaveres innovaatiline tööstuslik demotehas, on praegu tema hallata seitse mis annab võimaluse liikuda teadus- korteriühistut. „Igal ühistul on ja arendustöös järgmisele tasemele oma juhatus ja oma pangakonto. puidu väärindamisel.” Minu töö on olla juhatuse käepi- Järva vallavanem Rait Pihelgas kendus – nemad otsustavad ning kinnitas, et Järva vallale on oluline suunavad oma soovid ja mured ettevõtluse areng. „Meil on hea meel, mulle ja mina tegelen nendega. et Imavere piirkonda tekib juurde Mul pole allkirjaõigust ja ma ei töökohti. Selle projekti juures on olu- saa sõlmida ühtegi lepingut. Me line see, et tegemist on katsetehase ja ei tee ka ühtegi tööd ise ära, vaid väljapool minu korteriust peab polnud, keldrid olid vett täis. kes töötab Imavere saeveskis. Aasta lõpuks olid tööd tehtud teadustööga, mis kindlasti viib oma otsime tegijad,“ selgitas korteri- uks ees olema ja aken avanema. Korda oli vaja saada vihmavee- 13 000 eurot, millest KredEx ja ehitajale tasutud.“ eesmärkide täitumisel Imavere maa- ühistute haldur Eve Okas, kes Imavere korrusmajade vahel süsteem ja tuulutus, et keldrid käendaks 80%, (maksimum ilma mõistes kaardile,“ ütles Pihelgas. pakub ühistutele ka raamatupi- kõndides saab öelda, et see kuivaks saaks. Paigaldada uued on 85%) meile ei laenatud ehk Selge on, et mida vähem majas Järva vallavalitsus soovib olla et- damisteenust. majade kompleks on tervik, keldri- ja koridoriaknad, mida panga risk oli ju ainult 2600 ruutmeetreid, seda rohkem tu- tevõtjale toeks ja samas arvestada Juba siis reklaamis KredEx, et need neli maja moodusta- saaks avada, et tuulutada. Vä- eurot. Laenu oleks antud vaid leb elanikel laenumakseid tasuda. kõikide uute tehnoloogiate kasutu- et tehke korrusmajad korda vad ühtse hingamise, on üks lisuste ees olid augud. siis, kui oleksime korraga re- „Taotlesime laenu kümne aasta selevõtmisel sellega, milline mõju on nende abiga. Laenu oli võima- käekiri,“ ütles Okas. „Minu Et need tööd teostada, tuli noveerinud kogu maja. Öeldi peale, et saada soodsamat tagasi- demotehasel keskkonnale ja Imavere lik saada kuni 40% kogusum- ülesanne ongi see ühtne käe- hinnapakkumine 24 000 eurot. – tee projekt ja taotlus täisreno- makset, aga pank andis meile lae- elanikkonnale. „Esialgsel hinnangul mast. „Ühe majaga olime seda kiri luua, et majad oleks ühele Võtsime selle aluseks, lõime veerimisele, siis vaatame. nu seitsmeks aastaks. Kuna lae- oleme seisukohal, et Imavere elukesk- meelt, et prooviks. Helistasin ja tasemele renoveeritud. Mulle ehitajaga käed ning kuna oli Samal ajal soojustasime nusumma on vaid 13 000 eurot, kond ei halvene kuidagi katsetehase uurisin tingimusi. Küsiti, mit- väga meeldib minu töö ja seda juunikuu ja ilusad ilmad, hak- Imaveres kahe korrusmaja maksavad Käsukonna elanikud rajamise tõttu,“ ütles Pihelgas. me korteriga maja on. 18. Siis on võimalik teha ainult koos- kas ta kohe pihta oma riskil, otsaseinu ja tahtsime haka- ruutmeetri kohta sama palju kui Graanul Investi teadus-ja aren- oli jupp aega vaikust, millele töös majaelanikega, koostöö ja sest polnud veel lepingutki. Ja ta vundamente soojusta- Imaveres, 70 senti, aga sellest jääb dusjuhi Peep Pitki sõnul annab järgnes küsimus, kas Eestis nii usaldus on kõige olulisemad.“ mina hakkasin pangaga asju ma. Hinnapakkumised olid väike osa ka remondireservi,“ üt- innovaatiline puidu töötlemine väikeseid maju ka on. Minu ajama. 50 000-eurosed ja augustiks les Okas. „Veel tuleks Käsukonna võimaluse liikuda ressursikasutu- hallata on ka 8- ja 12-korte- Käsukonnas on Okase halla- Kolm korterit kuuluvad fi r- olid mul mõlemad laenule- majal soojustada otsaseinad, sest se põhiselt puidutööstuse mudelilt riga elamuid,“ kirjeldas Okas. ta kolm maja viiest. Ühe kahek- male – see oli nõus oma osa pingud samast pangast käes paneelid on hõredad. Uut lae- edasi teadmistepõhisele protsesside „Selle küsimusega oli kõik. Kui sa korteriga maja elanikud on kohe kinni maksma, et tekiks (otsaseinad tegime sügisel, nu saame hakata taotlema viie ja materjalide arendamise mudelile. sisusse süüvida, on KredExi hästi optimistlikud ja tahtsid omaosalus ja selle võrra saak- ülejäänud tööd aprillis-mais). aasta pärast. Omaosaluseks on Modernse tehnoloogiaga katsete- tingimused ka üsna keerulised, oma elutingimusi parandada. sime vähem laenata, ehk laenu- Sain aru, et oma rolli mängis vaja koguda kümme protsenti hasel on väike ökoloogiline jalajälg nemad dikteerivad, kes töid Okas rääkis komistuskividest, vajadus oli 13 000 eurot. asukoht Imavere. Ja seitse ki- laenatavast summast.“ ning vähene mõju keskkonnale, mis teostama hakkavad. Ei saa ise mis oleks renoveerimise peaae- Mul oli pangaga hästi pikka- lomeetrit eemal Käsukonnas Okase sõnul on tervikla- võimaldab sobituda piirkonna või- valida odavaimat pakkumust. gu nurjanud. „Maja nägi välja de pausidega suhtlus. Suvi ju. ei saa laenu, kuigi piirkond hendused pigem linna teema, malustega. „Imavere asukoht täpselt Paides on küll nii paar maja üsna õnnetu, ehitatud 1970. Nii jõudsime 1. septembrisse. on ju sama ja inimesed käivad maal on taskukohasem maju kahe Eesti juhtiva teaduskeskuse korda tehtud, kuid need on aastatel, midagi remonditud Hakkasin murelikuks muutu- Imaveresse tööle. Käsukonna ei jupi kaupa renoveerida. Taa- vahel loob head võimalused laia- oluliselt suuremad.“ polnud, vaid lamekatust oli la- ma, samuti ka ehitaja. Pank kõnetanud panka absoluutselt! dikveres on korruselamud (nii põhjaliseks koostööks Eesti ülikoo- Tänaseks on kõigil Imave- pitud. Võtsin hinnapakkumisi, hakkas esitama lisanõudeid, Hakkasin kiiresti otsima kaheksa kui ka nelja korteriga) lidega, et luua Imaverre globaalse re majadel üks remondiring valisin välja ühe fi rma, kellega ekspertiisist jäi väheks, pidin muid võimalusi, pöördusin veelgi viletsamas seisus ja seal tähtsusega puidu töötlemise kom- (kõik majad vahetasid katused maja üle vaatasime. Ehitaja üt- fotosid juurde saatma. Laenu- teiste pankade poole. Ehitaja tuleb alustada hästi lihtsatest petentsikeskus, mis koondab kokku ja soojustasid pööningud) ja les mulle üsna ausalt: siin on otsust ei tulnud ega tulnud. jõudis juba hakata tellinguid asjadest. „Et aknad avaneksid maailma puidutöötlemise tipptea- pangalaene lõppenud, alanud kaks varianti – kas maja kokku Septembri lõpus tuli pangast maha võtma, sest talle tundus, ja keldrid saaks tuulduma. duse ja tööstuse praktikad,“ sõnas on uus seitsmeaastane laenu- ja lükata või päästa. telefonikõne. Nad olid teinud et me petame teda. Aga ma ei Praegu on need laudadega kin- teadus- ja arendusjuht Pitk. remonditsükkel. „Minu mis- Lasin teha ekspertiisi, mis elanike taustauuringu. Kahek- osanud oma Imaveres kogutud ni löödud. Korrusmajade ela- Rajatava demotehase SWEET- sioon on olnud, et kui võtan töid on vaja teha, et maja päästa. sast korterist kolm kuuluvad kogemuste põhjal ette näha, et nikel on harjumus kõik mitte- WOODS projekt on saanud ühe ühe maja hallata, siis esimene Number üks oli, et vihmavesi ei fi rmale, üks perekonnale, kus see nii läheb. vajalik toast keldrisse koguda. Eesti suurima ja EL-i mõjukaima töö on panna inimesed mõt- rikuks enam vundamenti ja ei naine ja mees mõlemad tööta- 18. oktoobril saime teise Mul on hea meel, et Päästeamet teadusrahastuse – Bio-Based In- lema, et maja on tervik, mitte jookseks mööda seinu alla keld- vad, neljas korteris elavad pen- pangaga lepingu sõlmitud, ku- kontrollib keldreid – vähemalt dustries Joint Undertaking toetab minu ja sinu trepikoda. Et ka risse. Keldriaknaid praktiliselt sionärid, üks neist koos pojaga, na dokumendid olid ju valmis. saame need puhtaks.“ projekti 20,96 miljoni euroga.

6 PINK AUGUST 2019 Piimandusmuuseum tähistas sünnipäeva Jaan Raamoti pingi õnnistamisega

ÕNNELA LEES Parekilt, kes on öelnud: „Jaan oluline meie hingele ja aitäh, et Imavere Rahvamaja juhataja Raamot oli isik, kes hakkas te siin olemas olete.” looma ühistuid ja ühistute Pink on paigaldatud Ees- pealt hakkas Eesti elu edene- ti Piimandusmuuseumi parki ANNELI SIIMUSSAAR ma. Ja siis, nagu kingituseks, kaskede alla. Pingil on info Jaan SA Eesti Piimandusmuuseumi juht hakati looma uue aja suurt pii- Raamoti kohta nii eesti kui ka mandusühistut, mis kerkis siia inglise keeles. Pingi valmistas 14. juulil täitus Eesti Piiman- puhtalt Eesti rahaga. Abikaasa Imavere mees Rene Tamm. dusmuuseumi avamisest 18 Mari Raamot oli üks naiskodu- Õnnistama oli kutsutud Pi- aastat. Tähistasime seda päeva kaitse loojatest. Poega Ilmar listvere EELK koguduse vaimu- muuseumis Jaan Raamotile pü- Raamotit on president Too- lik, õpetaja Hermann Kalmus hendatud Palverännu tee pingi mas Hendrik Ilves nimetanud ja muusikalist vahepala pakkus õnnistamise ja väikse piknikuga. üheks Eesti riigi loojaks, olles Põltsamaa puhkpilliansambel Jaan Raamotil (Eesti ja Tsaa- Liivimaa kubermangu saadik, Hällist Hauani. Kokku oli tul- ri-Venemaa poliitik, põlluma- Maapäeva liige ja Ajutise Va- nud ligi paarkümmend inimest. jandus- ja toitlusminister, Jäne- litsuse esimees ning tõsiselt Piimandusmuuseumi loomist da põllutöökooli juht) on Eesti riikluse nimel tööd teinud. meenutas muuseumi nõukogu piimanduse ajaloos oluline roll. Raamotitest enam ei räägita, liige Arno Kannike. Ta oli üks nendest meestest, kes aga me loodame aidata neid Üheskoos mõtiskledes leppi- aitas luua 1908. aastal Imave- meelde tuletada neile, kes siia sime kokku, et septembris kut- re piimaühistu. Tol ajal oli ta mälestuspingi juurde satuvad. sume piimandusmuuseumisse Põltsamaa Põllumeeste Seltsi Meie oma palverännuteel soo- kokku Imavere piirkonna endi- esimees ja Raamoti ülesandeks vime üles leida neid inimesi, sed meiereitöötajad, et meenuta- jäi piimaühistu põhikirja koos- kes on unustatud. Selleks on da, kuidas meierei elu-olu käis. tamine. vaja kohalike inimestega suht- Sünnipäeva lõpetasime väik- Pingi idee on pärit Lagle lemist ja lugemist. See on väga se piknikuga. Fotod Mai Kukk Simisalu alustala sai väärilise pingi TIINA PALTSER innustada ja õpetada mitmeid misalu kodule said sageli osaks RMK Aegviidu / Simisalu teabejuht põlvkondi loodusinimesi ning läbiotsimised. olla auväärne ja tark eeskuju Poliitilises tegevuses osales 13. juulil möödus aasta loo- oma päevade lõpuni. ta kuni vabariigi tegeliku käivi- duse- ja riigimehe Rein Arjukese Simisalu keskuse rajamise tumiseni. Ta oli ka taasiseseis- surmast, selle puhul paigaldas aegu 1977. aastal kolis ka Rein vunud Eesti Vabariigi esimese RMK tema kodukohta Simisalus oma perega Simisallu, millest riigikogu liige. mälestuspingi, mis avati 12. juuli sai talle kodu elu lõpuni. Elutöö eest autasustas presi- sumedal õhtupoolikul. Rein oli seitsmekümnenda- dent 2001. aastal Reinu Valgetä- Kohale olid tulnud nii sugula- tel-kaheksakümnendatel aastatel he medaliga, 2013. aastal nime- sed, sõbrad kui ka naabrid, pingi üks teisitimõtlejate vedajaid ning tati ta Albu valla kolmandaks avasid Reinu õde ja tütar Mari. sellega sai Simisalu koduseks ka aukodanikuks. Enne teda said Oma 77 eluaasta jooksul jõu- paljudele teistele teisitimõtle- selle au osaliseks A. H. Tamm- dis austusväärne loodusmees jatele. Rein algatas ka Simisalu saare ja Jaak Mae. muu hulgas rajada Seli järve väljamäe jaanitulede tava ning RMK oli selle pingi pani- ümbruse rabades kaitseala, käi- teisitimõtlejate kogunemised jaks ja seda põhjusel, et te- ku anda hulk matkaradasid, ra- neil. Oma poliitilise tegevuse gu oli härraga, kes väga kaua jada Simisalu matkakodu, olla tõttu oli Rein KGB jälgimise ja esindas metsa ja metsarahvast pühendunud loodusfotograaf, võimude surutise all, tema Si- Simisalus.

15. juuli 1934. aastal oli uus paekividest tee – need kivid, Birgit, pane täpselt kirja, mida te „Tulin eile õhtul kella 11 ajal Müüsleris rahvarohke – avati mis on sammaldunud, on vanast seal ausambamäel soovite teha. koju ja uskuge või mitte – prožek- Vabadussõja mälestussam- teest, mis tehti siis, kui ausammast Panin. Nii me riigieelarvest 5000 torid valgustasid sammast täiesti, mas, kohal viibis ka riigivanem taastama hakati, samblata kivid eurot saimegi.“ lambid põlevad – asi toimib täna- Konstantin Päts. on kolme Müüsleri ja Köisi küla Tema sõnul tegi palju suurema vavalgustusest sõltumata,“ rääkis 85 aastat hiljem kogunes talu vanade hoonete seintest. Tee töö ehk võttis ehitajatelt hinnapak- Müüsleri elanik Lea Aas. Müüsleri ausambamäele koha- on 80,2 meetrit pikk ja 180 senti- kumised ja suhtles nendega, käis iga Paekiviplaatidega tegeles lik külarahvas. MTÜ Müüsleri ja meetrit lai. Raha kulus uuendus- päev paar-kolm korda ausamba- Unistuste Kivi OÜ, nende ve- Köisi Küla Seltsi liige Birgit Itse teks üle 5000 euro, kivid saime mäel vaatamas, kuidas tööd sujuvad damisega Nelkeira OÜ. ütles, et neile, kes pole siin viis annetustena. Ka projektijuhi töö ja suhtles vallaga maastikuehitust Pingile infotahvli kõrval aastat käinud, on päris palju uut. sai tehtud vabatahtlikuna,“ rää- õppinud Lea Aas. „Vald rahastas paigaldati EV 100 tunnusplaat, „Kaks aastat tagasi avasime info- kis Itse. „Kui tegime bussijaamas valgustuse uuendamist, valgustu- pildile jäid Kalvo Kalmu, Birgit tahvli Müüsleri ausamba looga, kohvikut, käisid siin ka Arvo ja se sai ka infotahvel. Ja kui tahame Itse, Lea Aas ning MTÜ Müüs- paigaldasime kaks pinki. Veel Kersti Sarapuu. Rääkisin neile, et vabariigi aastapäeval bussipaviljo- leri ja Köisi Küla Selts juhatuse üks plats ootab infotahvlit Müüs- meil on sellised mõtted. Ühel päe- nis pannkoogikohvikut pidada, on esimees Artur Hiiesalu, kes kõik leri lahingute looga. Valmis sai val Kersti Sarapuu kirjutas mulle: elektriühendus ka seal,“ ütles Itse. tee jaoks ka kivi andsid. AUGUST 2019 7 Minu laulu- ja tantsupidu

AUNE SUVE-KÜTT Kakerdaja tantsija ja Sink-Sale-Proo laulja Ettevalmistused laulu- ja tantsupeoks algasid varakult, segakoor Sink-Sale-Proo sai Hedi Aimsalu (paremal) laulikud kätte juba eelmisel hooajal. Kuna repertuaar oli ju- ba varem teada, siis alustasime juba õpitud laulude meeldetu- letusega. Segarahvatantsurühm Tantsupidu alustas oma „lonkava“ labajala harjutamist kohe, kui tantsu- kirjeldus käes. „Minu arm” puges Kui nüüd päris ausalt ära rääkida, oli mul soov osaleda ka rahvamuusikapeol Albu Sim- südamesse meldajate koosseisus, aga pere, tantsu, laulu ja ülikooli kõrvalt HEDI AIMSALU Minule ei jõudnud etenduste jäi harjutusaega väheseks ning Koeru keskkooli noorte segarühma ajal kohale, et see oli võibolla tuli alla anda. Sellega polnud Peonädala ilmaennustus oli tantsijatele tulid kohe tantsi- laulupeo kontsert „Õpetaja- Varbad Villis tantsija viimane „Tuljak”, mida enda kõik takistused veel kõrvalda- hirmutav. Nädal aega hiljem ma ka Vallatsi liikmed ning le“, mida paljud tantsupeoli- tantsupaarilisega tantsida sain. tud, ees ootasid ülevaatused. tõdesin, et ilmataat on eestlane, pillimängu kuuldes kogunesid sed vaatasid juba kodus. Nii Tantsupidu on üks süda- Tantsupidu andis väga palju po- Enne esimest tantspeo ülevaa- rahvatantsija ja laulja. Imeline noored seda lustipidu vaatama. minagi, puhkasin veidi jalga messe minevamaid üritusi, kus sitiivsust, aga meele tegi kurvaks, tust teatas minu tantsupartner, ilm! Alles reedel, 30 minutit Juba järgmise tantsulooga tulid ning valmistasin end ette pü- osalenud olen. Tagasihoidlikest et iga asi kunagi lõpeb. et on peo ajal Leedus õppustel peale lõunast kontserti tuli alla ka nemad ühisringi ning tants hapäevaseks laulupeoks. eestlastest saab ühtäkki suur ja Peale tantsupidu koolimajja ja ei saa meie ettevõtmisesse selline vihm, nagu oleks seda sai aina hoogu juurde. Kahjuks Pühapäev lauluväljakul oli ühtne pere, kellel on tohutult jõudes sain aru, et nüüd ongi panustada. Nii läksingi esime- kusagil valli taga kinni hoitud. saabus õige pea öörahu. eestlaste suurpidu – lisaks suu- julgust ja energiat. selle koosseisuga kõik ja siis ma sele ülevaatusele üksi. Järgmine Aitäh ilmataadile! Neljapäeva hommikuks rele hulgale publikule ja laulja- C-rühmana tantsisime „Sõle- lihtsalt istusin teki sees, mõmmi potentsiaalne partner murdis Järvamaa tantsurühmad olid tantsud suurele platsile tele olid taas kohal ka tantsijad seppasid” ja „Pihlapuud”. Meie lii- kaisus, kuulasin „Pihlapuud” ja veel enne esimest ühist proo- olid majutatud Westholmi seatud ning algas läbimäng, ja rahvamuusikud. Nii võimas gijuhiks oli Maido Saar, kes on üks nutsin tunnikese. vi oma jalaluu. Õnneks leidus gümnaasiumisse, kus saime millele järgnes kogu publiku tunne oli laulda koos nii suure lahedamaid liigijuhte, keda üks Terve tantsupeoprotsess oli -Allikul üks meestantsi- hommiku- ja õhtusöögi, vahel ees peaproov ning kolm kont- hulga koorilauljatega uusi ja noor võib soovida. Terve nädal väga raske, aga ka tore. Lahe pol- ja, kes Kakerdajaga liitus. Aitäh ka lõunasöögi, ennast pesta serti. Imeliselt tore aeg. Ree- traditsioonilisi imeilusaid laule. vedas meil isegi ilmaga. Peale tant- nud mitte ainult esinemine, vaid Raivole! ja puhata. Päevad olid pikad, deõhtuse kontserdi lõpus oli Minu tänusõnad kõigile, kes supidu olid kõik ikka korraliku ka proovipäevad, sõitmine bussi- Ülevaatustel käidud, tuli oo- hommikul kell 9 väljakule ja tunne, et nüüd on kõik paigas üldlaulu- ja tantsupeo õnnes- jumega. Veidike vihma hakkas sa- ga, mis oli pungil tantsijaid täis, data maikuuni, kuni hakkasid alles õhtul peale kella 21 sai ja võiks veel paar kontserti ära tumisele kaasa aitasid – oli see dama reedesel esimesel etendusel, ja võidujooks, et esimesena duši selguma peolised – mind ootas asuda teele koolimajja. Meie tantsida. siis minu tantsupartner, koo- kui „Pihlapuu” sõnade „pesevad alla pääseda. Olen väga õnnelik, ees nii laulu- kui ka tantsupidu. rühmale traditsiooniliselt tä- Laupäeval ootas ees juba rilaulja, Eve Linno meeskond, vihmata marju” ajal sadama hak- et selle teekonna ette võtsime. Aitäh õpetajatele Kajale, Ül- histasime tantsupeol taas rüh- rongkäik, mis lõppes piduliste laulupeo kunstiline juht Peeter kas. Kuna noored on seda tantsu Kõik, kel peaks kunagi või- lele ning kõigile kaaslauljatele makaaslaste Kersti ja Märdi toiduväljakul. See on vaata- Peerents või tantsupeo kunstili- terve aasta tantsinud, on sõnad malus olema – minge tantsu- ja -tantsijatele, tänu ühisele pulmaaastapäeva. Öörahu eel mist väärt, kui sujuvalt ja hästi ne juht Vaike Rajaste koos oma enamikul peas ja väljakul tantsides peole! Kasvõi pealtvaatajana. pingutusele saime me osa XX tulid neid tervitama kaks Kaja korraldatud on 11 000 tantsija meeskondadega, tuhanded ini- oli tunda kerget muiet. Sellist ühtekuuluvustunnet ja tantsupeost ja suurest juubeli- karmoskadel ja siis tantsupidu ja 30 000 laulja toitlustami- mesed, kes aitasid sellel kõigel Varbad Villis rühma jaoks oli emotsiooni ei saa mitte kusagilt laulupeost! alles algas – lisaks Kakerdaja ne. Päikeseloojangu eel algas õnnestuda. see ilmselt viimane tantsupidu. mujalt.

Laupäeval, 10. augustil kell 13–22 Prandi allikate ääres

PRANDI TANTSUPÄEV ja tantsurühma Koigi Daamid 5. sünnipäeva kontsert

Õpitoad: laintantsu õpituba, seltskonnatantsude õpituba, Läti tantsude õpituba Kell 17 Sünnipäevakontsert, esinevad Koigi Daamid ja külalised Kell 19-22 Simmann ansambliga Lõõtsaliigutajad Töötab baar Oodatud on kõik endised tantsijad! 8 AUGUST 2019

AAlbulbu SSimmeldajadimmeldajad MMaarjaaarja Liiv,Liiv, TriinTriin RRannu,annu, KKristiristi Kirss,Kirss, KaireKaire Sinimaa,Sinimaa, MMareare KKabelabel ppillipeol.illipeol. PPildiltildilt ppuudubuudub jjuhendajauhendaja KKajaaja KKraav.raav. Kogenud tantsijad oskasid jalgu säästa

ANNELI SIIMUSSAAR

Osalesin tantsupeol sel kor- ral kahe kollektiiviga: naisrah- vatantsurühma Pillerpäkkadega Imaverest ja segakoor Leeloga Võhmast. Mõlemal peol osaleda oli emotsionaalselt huvitav, aga väsitav kogemus. Albu Simmeldajate Meie rahvatantsurühma koduks sai Tallinna Rahumäe põhikool. Kuna meie juhenda- jal Ingal on veel üks naisrühm, teekond suurele peole Kabalabajalad, siis majutati meid ühte majja ja lausa kõrvalklas- KRISTI KIRSS Suurele peole pääsemiseks osalesid ka teised pilliliigid. sidesse. Klassiruumid olid üsna Albu Simmeldajad tuli õppida pähe lood, nii et See oli esmakordne kogemus, pisikesed, aga naised on ju leid- ei vaata paberit, õppida tun- mis oli täis ülevaid tundeid. likud: tassisime klassi tühjaks ja Tammsaare on öelnud: „Miski netama temposid ja erinevaid Esiteks, et nii noor punt sai 70 13 naist mahtus oma kohvritega sijatel kõik väga hästi. Väiksed dat korda ja olin juba ennast pole võimatu, niipea kui inimene tehnikaid, laulda ja mängida väikekandlemängija hulka, võt- kenasti ära. Mis rahvatantsijal tagasilöögid olid toitlustamise- vaimselt ette valmistanud pikka- hakkab sellest kord tõsiselt mõt- pilli samaaegselt. Ja mis kõi- tis jahmatama. Teiseks, meile rohkem vaja, kui süüa, pesta ja ga. Tunni ajaga tuli 2000 naist deks päevadeks ja säästsin jalgu lema.“ See oli pea kolm aastat ge olulisem, õppida kuulama tohutult meeldib kandlemäng korralikult magada? Kui need toitlustada ja suppi ei jätkunud nii palju kui andis. Igal võima- tagasi, kui Kaja Kraav hakkas teist inimest enda kõrval. Oli ja alati, kui on võimalik kuskil tingimused täidetud, võib vabalt esimesel päeval kõigile, kuid likul juhul olin horisontaalis ja kokku panema kandlepunti ja lugusid, kus meil igaühel oli pilli mängida, oleme üliõnne- nädala päälinnas veeta. õnneks oli võimalus külastada võimalusel kasutasime pikema- tutvustas mõtet ka minule. Idee erinev osa, mida mängida. likud. Kolmandaks, saime end Esimesed kolm päeva veetsi- lähedal asuvaid kohvikuid, nii te vahemaade läbimiseks Bolti pillimängust tundus põnev, aga Seega oli tähtis roll koos har- väljendada erinevalt – mängida me harjutusväljakul A. Le Coq et nälga ei jäänud keegi. Ja na- taksoteenust, kuna teadsin, et keeruline, kuid kui hakkasin selle jutamisel, et teada, millal on rahulikke lugusid ja mängida Arenal. Alustasime hommikul tuke kahju on, et koolimajades pean veel kaks päeva laulupeol peale „tõsiselt mõtlema“, siis tun- sinu kord lasta helil kõlada. tempokaid tantsulugusid. Muu- kell 9 ja lõpetasime õhtul kell 21, ei ole enam ühist pidu nagu va- osalema ja laulukaare all kolm dus, et ega kaotada pole midagi. Pillimäng on meeskonnatöö, hulgas kõlas ka „Kevade valss“. nii et korralikult pikad päevad. nasti, kui ühel õhtul said kõik tundi seisma. Nii ma sammud kandletundi kus on vaja üksteise kuulamist Peolepääs on teekond, mida Jalad andsid ikka õhtul tunda, et kollektiivid ühiselt pillimängu Vaadates laulukaare alt seda seadsin. Nagu Vargamäe kandi- ja toetamist ning head ja innus- tuleb õppida nautima, et isegi päev otsa oli tantsitud, aga väi- saatel jalga keerutada. Küll aga inimmerd Eesti lippude ja tulu- le kombeks, siis ega ükski hea asi tavat juhendajat. kui peole ei pääse, siis rahulolu ke profülaktika valuvaigistavate oli võimalus kahel õhtul tantsu kestega, sain aru, kui oluline osa ei tule ilma suure töö ja vaevata, Meie kandlepundil oli suure teekonnast jääb. Tee tööd unus- geelidega ja võis jälle tantsida ka lüüa Kochi aida rahvapeol. Vot meie elus on tantsul ja laulul. ning seda nõudis ka pillimäng. peo raames kaks pidu: intiim- tamatult ning ära jäta ruumi peale treeninguid. seal oli tõeline tantsu- ja laulu- Hoidkem oma keelt, kultuuri ja Aga armastus tuli. Ja süvenes, ne ja rahulik kirikukontsert kahtlustele, vaid anna endast Kuna Pillerpäkkadel on pi- pidu: tantsiti pingiridade vahel, kaaslasi. Ja suur kummardus Pil- nii et kui Kajal oli plaan minna „Kannelde öö“ ning tempokas parim ja lihtsalt tegutse. Nii kaaegne tantsupidudel käimise laudadel, treppidel – igal pool, lerpäka tantsijate nimel meie ju- suurele peole, polnud kahtlustki, ja jalga tatsuma võttev rahva- tulevad parimad tulemused. kogemus, siis ei üllatanud meid kus oli vähegi ruumi. hendajatele ja kõigile, kes aitasid et seda me teha soovime. muusikapidu „Minu arm“, kus Järgmiste kandlemängudeni! miski. Üldjuhul sujus meie tant- Osalesin tantsupeol kolman- kaasa sellise peo korraldamisele! Poisid kogesid ägedaid emotsioone ANNE MUHK transpordiga. Saime iga kord „Ei, alles mudilaskoor laulab.“ kohe esimese bussi peale, ka „Aga nüüd?“ Laulupidu annab osalejale se- ümberistumine läks ladusalt. Poiste lemmiklaul oli „Spor- letamatu tunde, mis püsib aasta- Osad poisid said isegi istuma. dilaul“. Poistekoori lauludest kümneid. See tunne sunnib mind Päris õiget täisbussis sõitu, kus läkski see kordamisele. Osad minema ikka jälle Koeru poiste- pole võimalik kuhugi kukkuda, meie lastekoori neiud olid vei- kooriga kaasa, et näha, kuidas kogesime vaid korra. di pettunud. Nende lemmik oli uued osalejad raskusi trotsides Enamik poisse ööbis kooli- „Aatomiku laul“. oma peoelamuse saavad. majas. Iseseisvuse arendamiseks Peo lõpus meie poisid kaare Esimene päev on alati harju- väga hea võimalus. Uute tutvuste alla ühendkoori ei läinud, kuid miseaeg. Rahvast pole veel nii sobitamiseks ka. laulsid seistes kaasa „Mesipuud“ palju, et tekiks eksimisehirmu. Rongkäik tundus enne alusta- ja teisi laule, mis tuttavad tun- Lauluõpetaja Aino aitas seegi mist mõne noorema poisi jaoks dusid. Lained jõudsid ka puude kord leida rivistumiskoha ja kaa- veidi hirmutav. Üks 4. klassi alla, kus meie seisime. re all kõlas hääl võimsalt. Mehed poiss rahustas: „See pole üldse „Väga tore oli. Esinemine ja poisid olid koos. Poisid said pikk ja raske, nagu Väinakale lä- meeldis kõige rohkem, nägin, teada, et kuus meest teiste hul- hed!“ Kõndimise ajal tuligi vahel kui palju on minusuguseid ini- gast on osalenud ka 100. juube- meelde tuletada, et nüüd on pool mesi, kes poistekooris laulavad,“ lilaulupeol. Muljetavaldav! teed Väinjärvele juba käidud ja selgitas Klaus. Vihmahood poisse ei sega- nüüd Väinjärv juba paistab. „Väga ägedad emotsioonid, sel nud. Keegi ei kurtnud, et riided Enne lavaleminekut oli väik- aastal oli laulupidu vingem kui on märjad või ilm külm. Siiski sematel poistel ärevus sees: „Kas kaks aastat tagasi,“ lisas Aavo. rõõmustasime, kui öeldi, et õhtul nüüd läheme rivistuma?“ Sellised tunded jäävadki kogu viimast proovi pole. „Ei, alles lastekoor laulab.“ eluks meelde ja sunnivad mine- Seekord vedas meil ühis- „Aga nüüd?“ ma järgmistele laulupidudele. AUGUST 2019 9

Helje Mets

Tantsumehest võib saada laulumees „Paar-kolm korda olen tant- pikk maa minna. „Eriti kui tee ka tore kohtumine. Minu ees istus supeol osalenud,“ arvutas Järva ääres on palju tuttavaid, ülikoo- Georg Uus, kunagine FC Flora abivallavanem Toomas Tammik, likaaslasi ja sugulasi – Eesti on bussijuht, keda ma polnud pikka kes lõi kooliajal kaasa Koeru ikka nii väike. Hõisatakse kaasa ja aega näinud. Mina olin väike laps, keskkooli segarahvatantsurühmas teekond läheb kiiresti,“ ütles Too- kui jalgpalli mängisin ja tema ve- Vixid-Trixid. Koeru poistekooris mas. „Märkasin, et erilist rõhku das meid, Ambla, Ahula, Aravete, laulis ka, aga laulukaare alla ei oli pandud turvalisusele – kõik Järva-Jaani, Koeru ja Rakke pois- jõudnud. Enam pole tal muude külgtänavad olid kas rekadega se trenni – FC Flora tegi juba siis tegemiste kõrvalt mahti ei laulda kinni pargitud või olid betoon- omamoodi haldusreformi, sest ega tantsida. plokid ees. Telliskivimärgist, mil- kõik need poisid treenisid ühes Et Järva vallast musitseeris, lest veel mõni aasta tagasi piisas, pundis.“ laulis ja tantsis XXVII laulu- ja on saanud betoonplokid. Ühtpidi Palju vastukaja leidnud kul- XX tantsupeol „Minu arm“ 362 oli seda tore vaadata, kui kõrgel tuuriminister Tõnis Lukase kõne isetegevuslast, tundis ta, et peab tasemel turvalisust tagati, teisalt oleks Toomase meelest sobinud koos omadega rongkäigus ole- pani see mõtlema neile riskidele, rohkem taasiseseisvumisaega. ma. Koeru kultuurimajast sobi- mida püüti maandada.“ Lauludest meeldis Toomasele tas Toomas endale kokku täiesti kõige enam Henri Laksi „Ilmara- korraliku rahvarõivakomplekti Pühapäevasel laulupeokont- tas“ naiskooride esituses – maa- (ainult kaabut polnud), leidis serdil oli rahvast ikka väga palju. giline ja sügava sisuga lugu. Kuid kodunt üles oma vana sõle, ostis „Polnud mõtet nuriseda, et pile- suurt isamaalist tunnet kuula- jalga valged põlvikud ja – peole. timüük lõpetati – rohkem poleks jana tal ei tekkinud. „Selle teki- „Teised rassisid nädal aega proove platsile inimesi mahtunudki,“ tõ- tavad tavaliset just taasiseseis- teha ja kontserte anda ja olid tõtt des Toomas ja lisas, et kes tahab vumisajal tuntuks saanud Alo öelda enne rongkäigu algust üpris rahulikult kontserti nautida, sel Mattiiseni lood, mida sedapuhku väsinud moega. Aga rõõmsad.“ on õigem osta istekoht, mis on kavas polnud. Ajad on teised,“ küll kallim. „Mulle tõi pileti jõu- ütles ta. „Mul oli kava ees, kus Järva valla kollektiivide ees luvana.“ olid ka laulude sõnad – laulsin marssis ta koos Elo, Karini, Trii- Toomase sõnul olid istumis- nii mõnegi laulu kaasa. Võib- nu, Priidu, Jüri ja Raidiga. Viis alas vähemalt pooled või isegi olla tuleb aeg, kui minagi koori kilomeetrit polnud tema meelest enam välismaalased. „Mul oli seal laulma lähen.“ 10 KÜLAELU AUGUST 2019

Sääskülal on oma lipp, vapp, tunnuslaul ning arengukava. Sääsküla külaselts on välja and- nud küla ajalugu tutvustavad Sääsküla on trükised „Lohala küla perede lood” (2006), „Sääküla oja kal- lastel” (2009) ja „Laulud Sääskü- last” (regilaulud Ann Grauroki suust, 2014). Romaanimõõtu mälestusteraamatu „Kodukandi vaatamist väärt radadel” elust Sääskülas ja seal- setest inimestest on kirjutanud ARLET PALMISTE km2. Hetkel elab külas umbes tehtud kaevamistel on leitud Edgar Preesalu. Seega on huvi- Sääsküla elanik 80 inimest. Õnneks on viimasel inimasustuse jälgi juba II aas- listel küllaldaselt trükimaterjali ajal külla tulnud mitmeid noori tatuhandest eKr. Ajalooliselt on siinse eluga tutvumiseks. 10. augustil tähistab Sääsküla peresid ja seepärast on küla tu- praegused Sääsküla maad seotud 2007. aastal korraldatud suure kokkutulekuga oma es- levik lootusrikas. Albu piirkonnaga. Albu (Alp) vapärasest rohkem võõraid ja majad jäid püsti. Hullem juhtus pärandkultuuri inventuuri mamainimise 455. aastapäeva. ordumõis (mainitud juba aastal kindlasti liikus ka külarahvas ise juba rahuajal, kui Tapalt õhku tulemusena selgus, et endises Seoses ilusa tähtpäevaga tut- Veidi ajaloost 1218) oli nii rahvaarvult kui ka keskmisest rohkem. tõusnud sõjalennuk Sääsküla Ambla vallas on säilinud ligi 40 vustame rõõmuga kõigile hu- põllumaa suuruselt Järvamaa Sõjad on Sääsküla suurtest karjamaale kukkus ja kaks leh- rehielamut, suur osa neist (10) vilistele Sääsküla minevikku ja Halduskuuluvuse kirju lugu suurimaid ja vanimaid mõisaid, purustustest säästnud. Räägitak- ma tappis. asuvad Sääskülas: Kalamäe, Ku- tänapäeva. Sääsküla kulgeb 4 km on Sääskülal järgmine: 1564 – kuhu kuulusid ka Lohala küla se, et II Maailmasõja ajal olid Praegune Sääsküla on tek- ke, Vana-Hansu, Sinika, Lepi- pikkuse ahelkülana kahel pool Albu mõis, 1866 – Albu vald, (Loall) ja Sääsküla (Seästküll). korra ärevad hetked olnud, kui kinud kolme ajaloolise küla – ku, Arulepiku, Andrese, Taneli, Aravete-Albu riigimaanteed. 1950 – Aravete külanõukogu, Albu mõisa väravast läks läbi Amblas asunud Vene väed ja Lohala, Sääsküla ja Aniste küla Lepa ja Pajuaugu. Seetõttu on Küla piirneb Aravete ja Albu 1963 – Albu külanõukogu, 1977 ka ajalooline Piibe maantee ehk Albus asunud Saksa väed teine- – liitmisel ENSV Ülemnõukogu kogu küla tervikuna üks suur aleviku ning , Mägise, – Ambla külanõukogu, 1990 – esimene Tallinna ja Tartu va- teist üle Sääsküla pommitama Presiidiumi seadluse alusel 1977. vaatamisväärsus koos oma hoo- , Märjandi ja Ambla vald, 2016 – Järva vald. heline ühendustee ja seepärast hakkasid. Õnneks olid kahur- aastal. 2003. aastal anti külale litsetud ajalooliste hoonete ja külaga. Sääsküla pindala on 17,2 Sääsküla küla territooriumil võib arvata, et külas liikus ta- väelaste torud korras ja Sääsküla Järvamaa aasta küla nimetus. hoonekompleksidega.

MIDA VAADATA

SÄÄSKÜLA KESKPUNKT koolimaja koos sisustusega Mõnda aega said nad seal 2009. aastal paigaldati Sääskü- maani maha. Õppetööd jatkati sõita, kuniks noormehed kut- la külatee äärde Taavi Pirgi Andrese talus. 1895. aastal suti ära sõjaväkke. 1995. aas- puuskulptuur „Sääsküla pere- alustati uue maja ehitamist. tal olid Tuljo ja Lehar sõjaväest puu”, mis tervitab kõiki möödu- Maja valmis järgmise aasta ke- priid ning läks lahti suuremaks jaid. 2014. aasta kokkutulekuks vadeks. rajaehituseks. Aravete Agro otsisime pikalt head ideed, kuni 1920. aastal natsionaliseeriti andis buldooseri T130 ning ra- otsustasime külatee äärde püs- Albu mõis ja sinna asutati alg- da hakkas võtma taolist ilmet, ti panna Sääsküla bussipeatu- selt 2-klassiline kool. Veel sa- nagu me seda tänasel päeval se. Sääskülas pole kunagi üh- mal aastal tehti kool 6-klassili- näeme. Raja üldpikkus on tegi bussi peale koolibussi ja seks ja 1921. aaastal koliti sin- 1530 meetrit. Aasta hiljem toi- kauplusbussi käinud, aga kui na üle ka Sääsküla kool. mus seal esimene Tuljo Marti- nüüd peaks mõni liinibuss tule- 1920. aastal toetas Aravete Pii- ni korraldatud motokrossi- ma, siis on meil peatus juba mandusühistu kooli 500 mar- võistlus. Sellest ajast alates on olemas. Samuti on tee ääres gaga, järgmisel aastal juba Aniste krossirajal toimunud püsti lipumast koos mastivimp- 1000 margaga. igal suvel Tuljo eestvedamisel liga ja teadetetahvel. Peale kolimist sai koolimajast Al- motokrossivõistlused. Rada bu valla vaestemaja. Nõukogu- haldab MTÜ Star Racing. SÄÄSKÜLA KOOLIMAJA de perioodil oli maja kohalike põllumajandusettevõtete käes. LAULIK Siin asus mingil perioodil tibula. Sääskülas elas piirkonna tun- Sovhoosi ajal ehitati maja um- tuim rahvalaulik Ann Graurok, ber nelja korteriga elamuks. kelle suust kirjutas folklorist M. Priidemann 1927. aastal üles ANISTE KROSSIRADA üle 70 regivärsilise laulu. Need laulud on tänaseni hoitud Ees- ti Kirjandusmuuseumis. Üks Koolimaja aastal 1963. laul on sellest, kuidas Harju naised ei kõlba võrreldes Jär- 1851. aastal eraldas Albu va neidudega kuhugi. mõisnik talu Sääskülas ees- märgiga asutada seal küla- Järva neiude kiitus kool. Õpetajana alustas tööd Kelle need neiud tulevad? Jaan Treude. 1867. aastal Aasta oli siis 1991, kui Tuljo Järva neiud tulevad. alustati uue koolimaja ehita- Martin ja Lehar Pilv ostsid Pead valged, pärjad punased, mist. Palgid olid mõisa poolt, kumbki omale CZ 125kuubiku- Käed valged, käised valged muu materjal ja töö valla poolt. lised krossimootorrattad ja pol- Selgas on neil siidi särgid, Maja hinnaks kujunes 663 rub- nud kohta, kus nendega sõita. Poe seelikud punased. la. Õppeaeg oli koolis 15. ok- Poisid teadsid, et endises Liivistükid lõivad lipsu. toobrist kuni 15. aprillini. Li- Aniste kruusakarjääris on am- Kirjuks tehtud saapa pandlad, saks kirjutamisele ja lugemise- mu töö lõpetatud ja kohapeal Sukad loogelised jalas. le õpetati veel aritmeetikat, asja kaedes selguski, et kogu Kelle need neiud tulevad? geograafiat, ajalugu ja vene karjäär on mattunud võssa ja Harjun need neiud tulevad keelt. Sääskülas asunud küla- maltsa. Noorukitel tekkis idee. Pead on mustad, pärjad mustad koolis sai 1886. aastal oma „T150ga lükkasime esimese Käed on mustad, käised mustad esimesed koolitarkused ka tu- meetrikõrguse künka, siloroop Särk on seljas ümberikku levane rahvakirjanik A. H. oli veel järel," meenutab Tuljo Seelik seljas tooditagi Tammsaare. Martin. Nii saigi valmis umbes Kingad jalas paelatagi 29. mail 1893. aastal põles 400 meetri pikkune rada. See oli Harju neiu uhkus. AUGUST 2019 KÜLAELU 11 Maal on mõnus elada ÕNNELA LEES väike mänguväljak. Sellest, mil- line näeb välja mõnus elu maal, Juulikuu teisel laupäe- joonistasid lapsed pilte, ja lasid val koguneti Käsukon- kunstnikul maalingutega oma na külaplatsile, et nau- nägusid kaunistada. Välisündmuse korraldamisel tida maaelu mõnusid. olid suured abimehed Arvet Kut- Esmakordselt korral- sar ja Kuldar Kuusik. Külaeided, dati Imavere kandis kes on palju oma vabatahtliku külade päeva, mis on tegutsemisega seltsielule kaasa sobivaks asenduseks aidanud, said kiita ja kingitu- endisele vallapäevale. seks Ave Nahkuri maalitud tee- makohased seinapildid. Kiitust Käsukonna rahvas oli kor- väärivad Aita Käbi, Liia Viks, rastanud oma õued, külamaja Koidu Kull, Meeli Natus, Mal- ümbrus ja ruumid üllatasid tu- le Siilak, Maive Loorits, Miina lijaid hubasusega. Päeva juhatas Tõnise, Svea Randalainen, Ada sisse külajuttude tunnike, külas Nõmmküla ja Signe Salumäe. olid MTÜ Kodukant Järvamaa Maal on palju abi nendest pe- aktiivsed liikmed Kaie Altmets redest, kes ühistegemistes kaasa ja Annely Meerbach. Arutleti löövad. Nemad ongi oma küla seltsielu ja ettevõtluse võimalus- sädeinimesed. te üle, tutvustati külaliikumise Professionaalset kunsti nägi põhimõtteid ja selle tegevuse sel päeval veelgi. Näitleja Allen positiivseid tulemusi Eestimaa Kress ja pianist Ulla Mölder tõid külades. Käsukonna külamaja lavale toreda värsiteatri etenduse värava kõrvale püstitati teade- „Muinasjutt kuldsest kalakesest”. tetahvel, millele kinnitati EV100 Armastatud ansambel Kukerpil- tunnusplaat. lid täitis oma mõnusa muusikaga Külade päeva avamisel tehti kogu maja. Mõnus õhkkond va- väike ülevaade kõigist meie kan- Pildile jäi õnnelik hetk: külapäeval õnneloosi pakkunud Maive Loorits loosis ühe peaauhindadest, priske lõunasöögi litses Käsukonna külamaja saalis di küladest. Põnev oli tõdeda, et Imavere Tikupoisis, välja Imavere tantsumemmele, Hermani küla elanikule Meeli Natusele. ja tundmus, et maal on mõnus Käsukonna, Hermani, Tamme- elada, jõudis kõigini. küla, , , Kii- 509 ja Imavere küla esmamai- autoriks on ta ise. Kõlasid ka Külapäevalised said tutvuda vaadata oma talu miniloomad. Külade päeva „Maal on mõ- gevere, Pällastvere ja Võrevere nimisest koguni 565 aastat. Ja Hermani ja Imavere küla laulud. hobusekasvatusega Laimetsa Puhvet Kaie Juures kostitas kõiki nus elada” toetasid Eesti Kul- küla esmamainimisest on möö- igal külal on oma ajalugu, mis Tantsuga esinesid Imavere Tant- külas ja veisekasvatusega Risti maitsva külasupiga. Külarahva tuurkapitali Järvamaa ekspert- dunud juba 436 aastat, Eistvere väärib meeles hoidmist. sumemmed ning lauluga küla- Agro farmis. Valdek Bull tõi kü- poolt korraldati küpsetiste koh- grupp, programm Teater Maale, küla 459, küla 381, Maive Loorits õpetas rahva- lised Aarne Ruusmann Koigist laplatsile rahvale imetlemiseks vik ja õnneloos. Saadud tulu eest Imavere Rahvamaja, MTÜ Ima- Järavere küla 420, Puiatu küla le Käsukonna küla laulu, mille ja Gennadi Ratškus Tallinnast. suure traktori. Miina Tõnise tõi ehitati Käsukonna küla lastele vere Kultuuriselts ja Järva vald.

Vao küla pidas küla 455. sünnipäeva 13. juulil. Küla kivi kõrval Kurnu künkale koguneti 20. juulil tähistama Salutaguse Nelja avati mälestustahvel Vabadussõja võitlustest Vao väljadel. „Et mä- Küla Seltsi 35. aastapäeva. Tavakohaselt süütasid kokkutulekutule lestada neid kangelasi, kes langesid Vabadussõjas, ja ka neid, kes motomehed. Küla kõige tillemaid peeti meeles hõbelusikaga, millele tulid võitjatena tagasi. Vao lahingus langes kolm meest,“ ütles Vaol graveeritud lapse nimi, sünniaeg ja seltsi logo. Need said Joosep sündinud ja kasvanud koduloolane Uno Aan. „Miks me täna just siin MTÜ Müüsleri ja Köisi Küla Seltsi juhatuse esimees Artur Tippi ja alles ühe kuu ja kahe nädala vanune Harry Sebastian seisame? Sest sellesama kiviaia taga oodati vaenlaste rünnakut. Siit Hiiesalu ja juhatuse liige Birgit Itse tervitasid 20. juulil Müüsleri Männik. Samuti tervitati peresid, kes aasta jooksul neisse küla- saadeti luuresalk Koeru vaatama, kas venelasi on juba näha. Mehed pargis kõiki tulijaid külaseltsi 25. sünnipäeva puhul marjakoo- desse kodu või suvekodu leidnud. Tava on ka, et nii tillukesed kui jõudsid metsani enne Kitse kõrtsi ja nägid venelasi ratsahobustel giga. Külad on aga palju vanemad: mõlemad tähistasid 455. ka tuttuued külaelanikud peavad küla lippu katsuma, enne kui see ja kahe reega tulemas. Nad lasid mehed ligemale ja avasid nende sünnipäeva. masti tõmmatakse. Külaseltsi hing Virve Kluust ütles, et nelja küla pihta tule. Järgmist, paarisajamehelist rühma nad enam kinni poleks Vahuküla näitering tõi külakostiks etenduse „Luuleõhtu Klaa- lipp on neil aastast 2005. „35 aastat tagasi alustasime koos Henno hoidnud ja taganesid kaitsesse sellesama kivimüüri taha. Kaitseliidu ra juures“, Andres Kruusmaa rääkis mõlema küla põnevatest Saarega: 1984 olid tema külad , Vuti ja Salutaguse, mina olin ülem Viitmann tegi otsuse taanduda Müüsleri metsa juurde.“ seikadest. Kontserdi andsid Mait ja Mikko Maltis ja kuigi oli külavanem. 1986. aastal pakkusin, et koos me toimetame Tahvlilt eemaldasid katte legendaarne külavanem Väino Liiva ja südapäev ning päike lõõskas lagipähe, kutsusid tuttavad laulud ja teeme – teeme ühe seltsi. Siis sai Henno külavanemaks valitud, praegune külavanem Andres Pajula. Ka kinnitasid nad küla kivile kohe kaasa tantsima. Birgit Itse ütles, et keskpäeval kokkutulekut mina olin abiks. Ajast, kui ta 2000. aastal tervise pärast tagasi astus, EV 100 tunnusplaadi. korraldada oli taotluslik, et kokku saaksid tulla nii vanad kui ka olen külavanem olnud mina,“ rääkis Kluust. Hennole paigaldasid Vabadussõjast Järvamaa vaates rääkis ka koduloolane Valdo noored. Selle aasta 1. jaanuari seisuga oli Köisi külas elanikke nad lipumasti alla mälestuspingi 2017. aastal. „Ma olen õnnelik, et Praust. Külamajas sai uudistada näitust Vao elamutest, esinesid 49 ja Müüsleris 82. külas on ainult üks maja tühi. Kõik majad on saanud omanikud. Alburahva Teater ja lõõtsamängija Põlvamaalt, rahvast tantsitas Kõige suurem rõõm on laste kilked – siia tulevad noored pered.“ ansambel Eesti Mees. 12 KULTUUR AUGUST 2019

Kuhu minna Järva vallas www.pamt.ee 10. augustil Aruküla mõi- sas külastusmäng „Unus- Paide keskväljakul toimuvad põnevad tatud mõisad 2019“ üritused kogu 12. augustil Imavere paa- perele. EHE RUUMI risvõrkpalliturniiri VI etapp programmiga saab tutvuda: 17. augustil kell 12 Eistve- www.pamt.ee/eheruum re sõudetrall. Korraldaja IM-klubi TEATER 17. augustil kell 20 Eistve- ҕтцѷҌтщѷсщHOOVITEATER 2019, Paide hubastes re järve Chill. LU:K Virko hoovides. Veskoja. Pääse 10.-. Kor- Etendused on tasuta! raldaja MTÜ Teeotsa Talu Vaata kava: www.pamt.ee 17. augustil Järva-Jaanis ҕусѷсщ("))тх Filmilindifestival Meenutustekohvik 18. augustil kell 13–15 «Kuidas me taastasime Eesti Vabariiki» Sõrandu külamajas ja Teatrikohvikus, pakume õuel tantsuline liikumis- kohvi ja kooki! päev. Osalejatele tasuta ҕƗ$&0")устъ'Ŧ2  Suvelaagri lõpukontsert. 19. augustil kell 18 Järva- publiku ette üks teine Jaani–Karinu jalgratta- ja ҄ ҅Ѹ(2&)2 1"Ѹ siis olgu see nimetatud jalgtee avamine ja matk “KAITSEALA 2.0”. 24. augustil kell 14 rahva- Etendused 21.09, 24.09, kultuuri päev Päinurme 05.10 ja 06.10 kell 18.00 Kuni 31. augustini on kõik rahvamajas. Meenutame piletid eelmüügi - sõnas, pildis ja elava muu- hinnaga 11€ Noored muusikud sika saatel Päinurme piir- 1. septembrist alates on tavapilet 15€, sooduspilet konna rahvamuusikuid. 13€, grupipilet alates 4 Esinevad Koigi kultuuriselt- inimesest 11€. si solistid ja ansamblid. Fil- mikohvik. Sissepääs tasuta KONTSERT kogusid motivatsiooni 29. augustil kell 10 Ram- ҕусѷсщ("))ус mal Artur Mägi 115. sün- «EHE RUUM» lõpu ja KAJA KRAAV Kolm tegusat päeva Kära- ja Tiina Vaalma Kiili kauni- lasteaiast. Aitäh kõigile lastele taasiseseisvuspäeva niaastapäeva tähistamine, kontsert, esineb ansambel vete vanas koolimajas lõppesid te kunstide koolist, kes võttis ja õpetajatele! Väga suur ai- meenutame riigisekretär Andur. 16.–18. juulil kogunesid kontserdiga vanematele, sõp- laagrisse kaasa oma kuus vah- täh ka Käravete külaseltsile, Artur Mägi elulugu ning Järva valla Albu ja Aravete radele ja külarahvale. Laagris vat kandlemängijat. Lastega Luule Sepale ja Eleri Kangile süütame mälestusküünlad PAIDE KINO piirkonna noored pillimän- osales 30 noort muusikut, kes meisterdasid õpetajad Mare Käravete raamatukogust, kes Kinos uued filmid! 31. augustil Motopäev Tutvu kavaga gijad Meite Lapse Pillitoa teise mängisid kannelt, karmoškat, Kabel ja Kersti Liivak. Õpetaja lahkelt meile oma uksed avasid „Põrinaga kooli“ Imavere www.pamt.ee suvisesse motivatsioonilaag- kitarri, ukulelet ja fl ööti. Li- Kersti õpetas ka vanu seltskon- ja nõu ning jõuga abiks olid. krossirajal. Osalema oota- Pileti soodustused: ҕ$/2-&)"Ѹ)1"0хѷ risse, et oma pillimänguoskust saks sai laulda, tantsida ja natantse. Laagrit toetasid Kultuurkapi- me motohuvilisi lapsi ja inimesest. lihvida, uusi lugusid õppida meisterdada. Selle eest, et kõht tühi ei tali Järvamaa ekspertgrupp ja noori! Korraldaja MTÜ ҕ"/"(/!&,*+&(")"ѷ ja sõpradega mõnusalt aega Pille õpetasid Kaja Kraav, oleks, hoolitsesid Kaja Vahe- lapsevanemad. Kohtumiseni Teeotsa Talu ҕ)01")"(2+&туѷ011ѷ veeta. Õnnela Lees, Maria Kraav saar ja Kilti Vaarmaa Ahula järgmisel suvel! Ettevõtte jõulupidu tähista Paide Muusika- ja Teatrimajas! 21.12.2019 kell 19 glamuurne aastalõpupidu «SÜRPRIIS» 22/"))3) Teele Viira ja Utopian Entertainment. Piletid eelmüügis soodsamalt. KASSA tel 384 9137 [email protected]. E–R kell 11–19, L-P tund enne tasulist üritust PILETID saadaval ka: Piletimaailmas IGASUGUSEIDOSTANVANU FOTOSID www.piletimaailm.com, Piletilevis www.piletilevi.ee JA KOOLILÕPU MÄRKE ◆ ja Paide Muusika- ja Teatrimaja kassas TÜRI FOTOGRAAF KOHVIK avatud E–L ENÈ ILJAT kell 11–19 R V Info: 520 1643; Tel 525 8325 [email protected]; [email protected] www.catering.ee

 MÜÜGIL SERTIFITSEERITUD KOMPOST AS Väätsa Prügila toodetud kompostile on väljastatud SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifi tseerimiskeskuse sertifi kaat Nr 5. Hind 12 eurot tonn (hind sisaldab käibemaksu) Laadimine E-R 8-17 ja on tasuta Lisainfo: 384 0111, [email protected], www.prygila.ee AUGUST 2019 EAKAD 13 Augustikuu sünnipäevalapsed Kübarad lisasid peole väärikust TOINI IJAVOINEN 94 SILVI NOORMANN 78 MIIA SINIKAS 93 ELFRIEDE OLONEN 78 ARNIKA TEGELMANN Esimest korda heisati Järva valla eakate oma lipp. ELGA TRUSKA 92 ÕIE KOOK 78 ILSE KOPTI 90 VALLI ALLMERE 78 Reedel, 2. augustil ko- Et idee sellist lippu teha sündis valla eakate ÜLO-JOHANNES KARU 90 LEIDA KADE 77 gunesid Järva valla ümarlaual, heiskasid lipu ümarlaua esindajad (vasakult) Õile Kalme, Asta Kivi, Urve Naukas, Liia REET KUBU 89 REET KARI 77 härrad ja prouad Ara- LUCIE VEIKOLAINEN 89 RAIN-ÜLLARI KRABI 77 vete Kangrumäele, et Viks, Anne Rosenberg ja Urve Martin. HANDO MÄNDLA 89 ANDRES KIRNA 77 pidada maha kolmas ASTA JALAKAS 88 ÕILME KIRIKAL 77 valla eakate kokkutu- HELJA KEERLES 88 HILLE SUSI 77 lek, lustakas koosole- TOIVO-EMIL VÕTTI 87 REET SELGE 77 mine kübarates ja SILVIA LILLEVÄLJA 87 EINO PIMPERNELL 76 kaabudes. ERICH JÄTSA 87 JÜRI LIIN 76 EVI BÖTKER 87 ÕIE KÄLLE 76 LAINE ALOE 86 VIRVE KLUUST 76 Väike Tiina mõtles lapsena, et kui kellegi kohta öeldakse LAINE KANGUR 86 LEHTE HAL 75 härra või proua, siis on tal kind- MEIDA SOPP 85 ANTS TAMBLA 75 lasti kübar peas. Seda meelt, et ÕIE SALMU 85 URVE SALLA 75 kübarat-kaabut võivad kanda HEDI JALAS 85 VELLO VIRKS 75 vaid need, kes näevad välja vä- ÜLO SULE 84 REIN AAN 75 ga naiselikud või mehelikud, ELVI KALJURAND 84 ENE HANKO 75 on Järva abivallavanem Tiina VAIKE REINVART 84 HELJU SOOSALU 75 Oraste nüüdki. Ta tervitas kok- UNO AAN 83 AIMAR VÄINSALU 70 kutulnuid ja meenutas kübarate ei soovitanud daamidel neid on tervis, lapsed ja et tegevust EVGENY CHMYREV 83 ANNELI KÕLLI 70 lugu läbi aja. „Kübar näitas tea- otsima minna – need on vä- oleks. Mitte raha,“ tõdes ta. MALLE GRÜNMANN 83 AIVI PRINS 70 tud võimu, rikkust, väge – mida ga käbedad mööda sääri üles Ojaküla daamid tulid tantsu- MAIE KUTSAR 82 MARJE PESUR 70 uhkem kübar, seda tähtsam ja ronima. põrandalt. „Kuidas sa tantsima rahakam inimene oli,“ ütles ta Muusikalist külakosti tõid ei lähe, kui oma minia tantse VAIDA KANNE 82 MATI HAMMERBERG 70 ja lisas, et enam see nii pole. Sidepataljoni laulumehed Reet õpetab,“ ütles Juta Liivak. Tema KAAREL AUN 82 LEONID LINKOV 70 „Kuid kübar on seda väärt ja Kaljula juhatusel. Nad meeldi- meelest on sellised päevad tore- AARAND ANDERSON 82 LJUDMILA PANKSEJEVA 70 meie oleme seda väärt, et kü- sid publikule nii, et pika kava dad, sest kohtab klassiõdesid. VILMA UDEKÜLL 82 ENN MARANDI 70 barat uhkelt ja väärikalt kanda.“ lõppedes ei tahtnud aplaus lõp- „Näiteks klassiõde Malle Lasti ENDEL-EINO ÜTT 82 TOIVO LAHT 70 Ta oli välja otsinud mõned peda. Viimane laul lauldi koos kohtasin üle hulga aastate esi- ELLE AEDLA 82 MATI LEPIK 70 kübaratest kõnelevad laulusal- ja kaanonina: ema pani supi mest korda Salme kultuurikes- LEILI VEERSALU 81 ÜLLE LIPPANT 70 mid ja küsis publikult, mis lau- sooja, lapsed laulsid halleluuja kuses eakate päeval ja nüüd siin. SALME KASEMETSA 81 PILLE LUSMÄGI 70 ludega tegu. „Vildist kübarat“, – klimbid sees, klimbid sees. Olen Vetla tüdruk, Liia Viks EVI SEPP 81 VELLO ULJAS 70 mille laulis tunduks Jaak Joala, Kauneima kübara pree- Härmoonikud Maarja ja veetis sealkandis lapsepõlvesu- VALVE TAMM 80 AARNE ALJAMA 65 teadsid kõik. mia teenis Juta Eistverest. Kaja Kraav ning tantsuõpetaja vesid,“ ütles ta. Ambla piirkonda, kelle kor- Tema nooruslikkuse sala- Kersti Liivak tuletasid meelde Juta päevad mööduvad talvel JAAN TENNOSAAR 80 SIRJE PÄRN 65 raldada kolmas kokkutulek oli, dus on suplused Eistvere vanu seltskonnatantse. Pärast katelt küttes ja suvel...kanakar- AARNE KIVISTO 80 AAVO KLAAS 65 tutvustas Ants Käärma. „See on supipausi tuli publiku ette taas jas. „Et rebane neid ära ei viiks. HILLAR-HEITI VALDARU 80 HARRI SILLAOTS 65 üks väga väärt piirkond. Endi- järves aprillist septembri Ants Käärma, sedapuhku kü- Kolm kana murdis maha, kukk IMMO IMSI 80 VLADIMIR LENNUK 65 Arnika Tegelmann se Ambla valla territooriumile keskpaigani. simustega. jäi ilma poolest sabast – seda ei HERBERT LAST 79 MEIDA PIHKANEN 65 kuuluvad maad kolmest kihel- Millist taime nimetati surnu jaksanud ära viia. Noor rebane ALEKSEI ROOSIOJA 79 ARON OTT 65 konnast, Ambla, Järva-Madise Käravete süda Paide linnuse ehmatuse juureks? Milline linn on kaval, teab kõike, mis kü- EHA KUUSK 79 UKU TALVIK 65 ja Järva-Jaani kihelkonnast.“ foogtile, kes mõisa välja ehitas, on pärast haldusreformi pärast las toimub,“ pajatas ta. „Pärast TÕNU KIISK 79 KOIT TARENDI 65 Reineveret mainiti kirjasõnas Rootsi kuningas tõstis ta krahvi Pärnut pindalalt teisel kohal? abikaasa surma on tulnud kõik JOHANNES PRUULI 79 HANS KURG 65 esmakordselt 800 aastat tagasi, seisusesse. Edasi müüdi mõis Mitu muna muneb kägu ühte tööd ära õppida, ka kanade tap- selles külas asub Järvamaa kõige krahvilt krahvile. Kuid mõis pesasse? Millise raamatu saab mine, kui on vaja hädatappu kõrgem punkt merepinnast – läks aastatega järjest väärtus- kingituseks aasta isa? Millal teha.“ 134,4 meetrit, kuid nõukogude likumaks. „Aastal 1994. eras- peeti mokalaata? (Neile küsi- Autot Juta ei juhi, talvel lii- ajal oli sel kõrgust 129 meetrit. tas vallavalitsus mõisa. Seal ei mustele olid õiged vastused pal- gub ta tõukekelgu, suvel ratta- 15. augustil kell 14 Salutagusel Kurnu künkal Küllap seepärast, et seal asus tehtud vahepeal midagi, kuid derjan, Paide, ühe, „Kalevipoja“ ga. Et poja pere elab lähedal, Koeru ja Järva-Jaani eakate laulu- ja tantsupidu. nõukogude raketibaas ja see oli kõrghetk saabus aastal 2004, kui ja jüripäeval.) võetakse ta igale poole kaasa. Buss väljub Järva-Jaani kultuurimaja juurest kell nii salajane värk, et isegi kõrgus 5. aprilli hommikul ostis üks Kaabukandjaid oli Kangru- Peaasi, et tervis vastu peaks. 13.30 ja Koeru kultuurimaja juurest kell 13.50 ei tohtinud õige olla. osaühing Käravete mõisa 2,9 mäel vähe. Elupõline metsa- Anne Rosenberg elab Jär- Roosna on nõnda pikk, et miljoni krooniga ja müüs samal mees Kalle Puss peab pensio- va-Jaani lähedal ja elu üle ei seda nimetatakse sandiväsitaja õhtul selle teisele fi rmale edasi näripõlve seitsmendat aastat. kurda. „Teen, mida tahan ja külaks. 4,9 miljoni krooni eest. Ja tun- Seitse on tema elus üldse tähtis millal tahan – pensionäripõ- Rava tammik võeti loodus- dub, et mõis on jälle müügis,“ arv: seitse maailmameistritiitlit li on väga hea põli,“ ütles ta. kaitse alla aastal 1936 ja on esi- pajatas Käärma. on ta võitnud sangpommi mit- „Olen õppinud ökonomist mene looduskaitseobjekt Eestis. Aravete on piirkonna suurim mevõistluses ja 18. juulil sündis ja oskan rehkendada, autoga Ambla seostub eelkõige 13. asula. „Siia tulles möödusite seitsmes lapselaps. „Ehk üks tii- sõidan. Kodu juures on tööd sajandil Ojamaa meistrite ehi- 1938. aastal valminud kultuu- tel iga lapselapse kohta,“ ütles palju, igav pole. „Vanaemal on tatud kirikuga, mis on Järva- rimajast, mida ehitada maksis ta ise naljatades. Kuigi võistlus- Facebook,“ imestasid lapselap- maa vanim. Ambla oli esimese viis miljonit Eesti senti. Ühe spordiga sel tasemel ta enam ei sed kümme aastat tagasi. Minu vabariigi ajal tuntud tööstus- miljoni annetas president Kons- tegele, kinnitas ta, et parasjagu elu käib läbi interneti, vahel on piirkond, kus asusid villaveski, tantin Päts, tehti korjandus, aga liikuma peab iga päev. „Tänagi mitu akent ees lahti, loen sealt jahuveski, piimatööstus, mis tol sellest ei piisanud. Otsustati võt- hommikul vara sõitsin jalgrat- igasugu tarkusi.“ ajal tootis ka piimapulbrit Tal- ta laenu, mida käendasid kaks taga 25 kilomeetrit, eile 30 ja Peo lõppedes tehti suur linna magusainete tööstusele, taluperemeest.“ üleeile 40.“ aplaus peo korraldamise eest kus sellest jäätist tehti. „Kangrumäe on sipelgate Abisaasa Mõlmega saab Aravete eakate klubile Vokira- Käravete on kuulus mõisa ala – siin on loendatud 18 liiki abielus oldud 44 aastat, lapsi tas ja loositi järgmiseks eakate poolest. Aastal 1612 annetati sipelgaid,“ ütles Käärma, kuid on peres neli. „Kõige tähtsam kokkutulekukohaks Imavere. 14 SPORT AUGUST 2019 Järva valla maadlejad olid edukad Tartus toimusid 1. juunil 50. Georg Hackenschmidti mälestusvõist- lused Kreeka-Rooma ja naistemaadluses. Võistlustules olid ka Järva valla maadlejad, kes kõik lõpetasid võistluse poodiumil.

Tulemused Kreeka-Rooma maadlus -80 kg: Ats Pajula (Käravete, Tapa VSK) 2. koht -92 kg: Kennet Künnarpuu (Järva-Jaani, JMM) 3. koht Naistemaadlus -57 kg: Eva-Maria Raudsepp (Koeru, Väike-Maarja RSK) 1. koht -68 kg: Marta Pajula (Käravete, Tapa VSK) 1. koht XIII Ambla külaliiga jalgpallis 13. juulil toimusid Häven Kakumäe jahisadamas Eesti (pildil) ja 4. koha sai Koeru noormees Andri Matrov. Ligemale kuuskümmend aas- Vanemate ja nooremate mõõ- meistrivõistlused rannamaadluses, kus osales ka kaks Noormehed osalesid ka meeste vanuseklassis, kus ko- tat on toimunud Amblas tradit- duvõtmise võitsid seekord vane- Järvamaa Matimeeste maadlejat. Kadettide vanuse- had vahetusid: kaalukategoorias 90 kg ja raskemad siooniline jaanipäeva jalgpallitur- mad tulemusega 6:5, koosseisus niir VANAD VS NOORED. Sel Atko Rootsma, Rauno Tikko, rühmas, kaalukategoorias +80 kg võitles end Eesti võitles end Eesti meistriks Andri Matrov ja kaalukate- aastal toimus jaanipäeval ka kol- Meelis Matkamäe, Rain Ots, Vo- meistriks Järva-Jaani noormees Kennet Künnarpuu goorias kuni 90 kg tuli 4. Kennet Künnarpuu. meteistkümnendat korda Ambla lodja Erdei, Endel Jänes, Ervin külaliiga jalgpalliturniir, millest Kõll, Aron Tammearu (keskmine võttis osa kolm võistkonda (Õhk, vanus 34 aastat). Armastus, JK Amblatulevik) 22. Nooremate koosseisus mängi- juunil toimunud turniiri võitis sid Rene Puhke, Caspar Roots- võistkond Õhk koosseisus Mee- ma, Otto Prints, Hugo Prints, lis Matkamäe, Aron Tammearu, Karli Tihane, Tõnis Voore, Timo Ervin Kõll, Rauno Tikko, Rene Loodis, Kaur Lillevälja (keskmi- Aravete võrkpallielu Puhke. ne vanus 20 aastat). Brent Bürkland U-15 tähistas juubeleid LEO MATIKAINEN man, Sten Oimandi tulemuse- Euroopa meistrivõistlustel ga 21:19. III-IV koha mängus Järvamaa Matimeeste maad- võistlused. Avaringis kohtus ta Aravete rannavollevõistluste alistasid Margus Õun, Mersin leja Brent Bürkland (Kareda) Bulgaaria esindajaga ning vastu ajaloos oli sel aastal mitu olulist Võrno 21:14 Kevin Helimetsa, võistles 27. juunil Poolas Kra- tuli võtta kaotus 0:10. Sellega tähtpäeva. 1990. aastal alguse Kristo Fedoritši. kowis U-15 Euroopa meistri- seekord Brendi maadlus piirdus- saanud Aravete rannavolletur- Pühapäevasel segapaaride tur- võistlustel. Tema jaoks olid need ki, see-eest sai ta kogemuse võr- niir toimus sellel suvel 30. kor- niiril osales kaheksa võistkonda esimesed suured rahvusvahelised ra rikkamaks. da. Alates 2015. aastast toimub 16 mängijaga. Võitjateks tulid et- see rannavollevõistlus endise tearvatult Mari Loorman, Sten • Koerust pärit Rakvere kergejõustikuklubi ViKe esindav 19-aas- teeneka põllumehe, tulihinge- Oimandi, kes alistasid fi naalis tane Lishanna Ilves ületas Rakveres peetud Eesti noorte meistri- lise sporditoetajana ja erilise Soome võistkonna Enni Virta- võistlustel kaugushüppes EM-i normatiivi, ent kuue meetri ja 17 võrkpalliaustajana tuntud Alar nen, Aleksi Hulkkonen 21:13. III- sentimeetrini kandunud katse ajal puhus lubatust õige pisut tugevam Ainumäe mälestusvõistlusena. IV koha mängus võitsid Kristi taganttuul. Rahvusvahelise alaliidu ametnikud lubasid Lishannal V Alar Ainumäe mälestusvõist- Raudlepp, Kristo Fedoritš 21:19 U20 vanuseklassi kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel Rootsis luste avamisel osalesid Alar Ai- Epp Sepa, Marek Palandi. Borases aga võistleda, kus ta saavutas tulemusega 5.91 18. koha. numäe lähedased, veteranvõrk- Kui selle aasta võistlused tä- • Kert Piirimäe saavutas Rootsis Gävles toimunud U23 vanu- pallurid Järvamaalt ja Soome histasid juba alguses ümmar- seklassi Euroopa meistrivõistlustel kuulitõukes tulemusega 17.62 vabariigi Taipalsaari vallast. guste numbreid, siis võistluste 12. koha. Kvalifi katsioonis sai ta kahel korral kirja tulemuse 18.39, Aravete ja Taipalsaari võrk- Alar Ainumäe lähedased ja võistluste korraldaja Leo käigus lisandus veel üks eriau- millega püstitas uue isikliku rekordi. Pärnus toimunud kergejõustiku pallisuhted on kindlasti üle ko- Matikainen avamisel. Vesa Järvinen, Rauma hinda väärt nimetamisväärne Eesti meistrivõistlustel oli Piirimäe tulemusega 18.01 kolmas. Tema gu Eesti ainulaadne nähtus, sest arv. Nimelt registreerus laupäe- õde Kätlin Piirimäe Koigi kergejõustikuklubist oli aga kuulitõukes koos on aastatki vahele jätmata sel võistlusel osales kokku 22 III koha Aarne Aljama, Kalle vasele põhiturniirile Aravete naiste arvestuses võidukas tulemusega 15.37. võrkpalli mängitud ja 30 aasta võistkonda 50 mängijaga. Küla- Uudeküll ja Leo Matikainen. rannavolleturniiride 30aastases • 20. juulil toimus Järvamaa Järvede Jooksusarja kuuluv, sedapuhku jooksul justkui üheks pereks lismängijaid Taipalsaari vallast Laupäevasel põhiturniiril ajaloos 600. võistkond ja selle juba 21. Ants Nurmekivi jooks, Järva-Jaani kogunes 90 jooksusõpra. kasvatud. Turniiri avamisel tun- oli seekord üheksa. Veteranide osales kümme võistkonda 21 võistkonna koosseisus mängisid Vanuseklasside võitjad: 14-16T: Erika Bugrova nustasime ka pea kõik need aas- 55+ turniiril osales neli võist- mängijaga. Mängiti kahes ala- külalismängijad Emma Hulk- Kuni 6P: Mark Sebastian Lepik M25: Annes Kreek tad turniire korraldanud ja neil konda 13 mängijaga. Kindla grupis, kust poolfi naali pääsesid konen, Enni Virtanen ja Lilja kaasa löönud ning sõbralikke võidu võtsid Järvamaa mehed kaks paremat. Mõningase ülla- Pettinen Taipalsaarist. Kokku Kuni 6T: Kristella Rõuk N35: Mirjam Vint suhteid luua aidanud Vesa Jär- Annes Sapp, Taivo Kivimäe ja tusena jõudsid fi naali alagrup- on traditsiooniliselt juuli algu- 7-10P: Georg- Kender Kuusk M35: Joel Puulmann vineni, Ilpo Hulkkoneni, Pekka Eiko Tasa. II koha saavutas Ees- pides II koha saavutanud võist- ses toimuval Aravete ranna- 7-10T: Anett Liisa Parts 55 ja vanemad N: Tiina Idavain Hulkkoneni, Väino Rabat, Aar- ti-Soome ühisvõistkond Ilpo konnad. Tasavägises fi naalis volleturniiril 30 aasta jooksul 11-13P: Romet Ridalaan 55 ja vanemad M: Kaido ne Aljamad ja Kalle Uudekülli. Hulkkonen, Pasi Suutari, Aksel alistasid Taavi Leinart, Martin osalenud 608 võistkonda 1248 11-13T: Annika Selge Paju Selle aasta kolmepäeva- Õunapuu ja Ahto Matvejev ja Tamlak segapaari Mari Loor- mängijaga. AUGUST 2019 SPORT 15 Järva vald oli edukas JAAK TAMMIK Türi vald suurte valdade arvestu- Aldo Urm, Hannes Sepp, Kristo spordi ja rahvatervise spetsialist ses, keda oli võistlustele tulnud 21 Feodoritš, Egert Ader saavutas ja kus Järva lõpetas 8. kohaga ja võrkpallis väga tubli 10. koha, Tartus toimusid 12.–14. juulil Türi 7. kohaga. kokku osales 22 võistkonda. 15. Eestimaa suvemängud, mi- Järva valla parima tulemuse Kergejõustiklased saavuta- da korraldatakse iga nelja aas- tegid jahilaskurid. Võistlustel sid 15. koha. Kuldmedal ripu- ta tagant. Need on Baltimaade osales 19 võistkonda ja meie me- tati kaela Reet Kullerkupule suurimad spordimängud, kus hed Igor Homin, Oskar Paukku, (NV1), kes võitis odaviske. osales üle 4000 sportlase. Kavas Kalvi Viidas, Rene Järvmägi ja Odaviskes võitis pronksme- oli 25 spordiala ja 100 vanuse- Jarl-Joosep Ilves võitsid 5. koha. dali ka Deivi Kõll (N), ühe klassi. Võistlustel ühendasid Jalgratturid lõpetasid võistluse pronksmedali võitis veel Epp Järva valla, Türi valla ja Paide 29 omavalitsuse seas väga tubli Sepp 100 m jooksus, kaasa lõid Arti Nõmmik (kapten, vasakult), Pavel Pelgonen, Janek Vits, Kunnar Palmi, Aivo Nugis, linna sportlased oma jõud ning 6. kohaga, N16 vanuseklassis veel Andres Koppel, Elmar Mihkel Pullisaar, Teet Treier (reserv). Istub Uku Nugis (fänn). viisid Järvamaa parima tule- võitis Õnnela Rodandau hõbe- Braks, Jarmo Kaasiku, Ricco musega väikeste maakondade medali, aitäh veel Teet Kallak- Sepp, Kalvi Arusaar, Mati Kõiv, Anett Liisa Parts, Roosi Rütman Hurt, Enn Evel, Mairo Suve, kelle seas Järva valla esindajad hulgas võitjaks. Järvamaa võitis maa, Janno Rodendau, Rauno Andri Matrov, Karl Ilmar Loog, ja Laurits Rütman. Teateorien- Antti Orgla, Aivo Luts, Tõnis Triin Tippi, Valdur Permanson, 404 punktiga, teise koha sai Võ- Agu, Batrisia Jullinen ja Pille Pa- Keidy Kaasiku, Kaidy Kaasi- teerumises võitsid pronksmeda- Vanna ja Mart Piiroja. Nais- Ingrid Asser ja Heidi Arula lõ- rumaa 394 punktiga ja kolmas lumaa. Köieveo tiim Aivo Nugis, ku, Irina Soidla, Tiina Idavain, li maakondade arvestuses M16 võrkpallurid Ireen Lehtmets, petasid 28. kohaga. oli Jõgevamaa 392 punktiga. Arti Nõmmik, Kunnar Palmi, Ketrin Päri ja Kirsika Sild. klassi poisid Mehis Udam, Ar- Pille Seire, Pille Piiroja, Pille Väga hea soorituse tegi ka Kokku osales mängudel 63 Pavel Pelgonen, Mihkel Pulli- Orienteerumises võideti 12. tur Soo ja Raiko Alliksaar. Palumaa, Inga Reinma, Piret Järva valla abivallavanem Too- omavalitsust, kelle hulgast Järva saar, Janek Vits ja Teet Treier tõi koht, võistlesid Ilmar Udam, Discgolf'is oli kohale tulnud Ahosepp, Epp Sepp ja Dei- mas Tammik, kes võitis juhtide vald võitis üldarvestuses 10. koha, koju 6. koha. Meeste võistkond Mehis Udam, Aare Aan, Raiko 240 mängijat ja Järva vald lõ- vi Kõll saavutasid samuti 19. võistuse suurte valdade hulgas. Türi vald oli üheksas ja Paide linn Marek Palandi, Marco Palandi, Alliksaar, Kaidy Kaasiku, Ker- petas 19. kohaga, kaasa lõid koha. Mälumängijaid kogunes Suur tänu kõigile sportlastele, 20. Eraldi võistlesid Järva vald ja Kristjan Kallaste, Rain Raukas, to Kaasiku, Anna-Liisa Leiten, Tanel Raigla, Arto Saar, Triinu Tartusse lausa 41 võistkonda, igaühe tulemus on oluline! 16 AUGUST 2019

SÜNDINUD JUULIS 2019: www.puurvesi.ee (SÜND VORMISTATUD) Väljaandja Järva Vallavalitsus Järva-Jaani, Pikk 56 FEKAALIVEDU MARK GUSTAV BERGMANN Puurkaevude ja maasoojus-puuraukude puurimine, VÄLIKÄIMLATE RENT Tiraaž 4300 projekteerimine ning hooldus. JANDRE JALAST Toimetaja Arnika Tegelmann Vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine, reoveemahutite, ANDER LILLEPUU tel. +372 452 2002 [email protected] septikute, biopuhastite, süvaveepumpade ja veefiltrite e-mail:[email protected] THOR MATHIAS TAIS paigaldus ning hooldus. Trükk AS Printall www.fekaaliabi.ee KAIT-SANDER BAILAGAŠEV Toimetus ootab kaastöid iga kuu viimase JASPER KABRAL täisnädala esmaspäevaks. +372 5569 4310; taavi@puurv esi.ee puurvesi RAMM PEDAK Nüüd Koerul MARLEEN GRÜNTHAL oma 5-kohaline NETTE SAAR Reakuulutused EMMA-PÄRL RUBEL TAKSO MIRJAM RÕÕMUS TELLIGE JA SÕITKE OÜ Estest PR ostab metsa- ja põllu- Ostan vanaaegseid asju 5555 5527 Metsa korraldamine, hindamine ja nõus- DOMINO BÖNING maad. Tel 504 5215, 514 5215, [email protected] tamine alates 1993. 516 5071, Aarne Tel 5303 0415 KERILY JÕGISTE [email protected] Rendile anda korvtõstuk Niftiy. Tõs- Ostan sõiduauto või mahtuniversaali, tekõrgus 14 m. Tel 558 4210 Sõiduautode kokkuost. Tuleme ko- ka pisema rikkega vôi ülevaatuseta. Tel 5819 0200 [email protected] hale üle Eesti. Tel 553 3060. Väga Metsa-ja põllumaa ost Järvamaal. kiired tehingud! Raha kohe kätte! Info 510 2224. [email protected] Pakume tööd klienditeenindajale! Rohkem infot [email protected] Müüa saetud ja lõhutud kuivi kütte- Müüa lõhutud küttepuid (pikkus vasta- /508 1741 puid (30 cm, 40 cm ja 50 cm). valt soovile, erinevad puuliigid). Müüme Ostame Tel 504 5632 ka kuiva ja 3 m küttepuud. Tel 507 4553 Ostan nii uuemaid kui ka vanemaid kasvavat ja Müüa kuivi kütteklotse. 504 5632 raamatuid, vinüüle, helikassette ja CD- Müüa tooreid küttepuid (lepp, sanglepp, plaaate, samuti märke, mänguasju ja ladustatud kask, okaspuu). Mõõdud 25-60 cm, vas- muid vanu esemeid. Ootan pakkumisi tavalt kliendi soovile. Tel 501 3862 Hoonete soojustamine puistevillaga, võsa teostame ka vajalikke eeltöid. Konsul- üle Eesti. Raha kohe kätte! Konakt: tatsioon objektil TASUTA! Puistemees 5330 7540 või [email protected] Igasuguse elektroonika remont, arvu- OÜ, tel. 501 6689, [email protected] tite remont. Täpsem info web.zone.ee/ Ostan erinevat vanavara ja värvilist Raiume võsast puhtaks: teleriteremont/ Tel 5810 4539, Jär- Müüa soodsalt 3-meetriseid kütte- metalli. Raha kohe kätte! kraavid, tee- ja põlluääred, va-Jaani puid. Tel 507 4553 Tel 5880 1920. lepikud, haavikud jne. Müüa saetud, lõhutud küttepuud! Eri Autoklaaside toonimine. TÖÖKESKKONNA SPETSIALISTI tee- Tel 505 2239 pikkused. Tel 558 4210 Tel 558 4210. nused ettevõtetele. Tel. 5105565 • SÕIDU-, JA VEOAUTODE, PÕLLUMAJANDUS- Fekaalivedu KOERU AUTO OÜ JA METSATEHNIKA REMONT AUTOPESULA TEENUSED: Järvamaal • KEEVITUSTÖÖD Vahupesu • REHVITÖÖD (sõidu- ja veoautod, traktorid) pütt suurusega 8 t ja 16 t, voolikud kuni 50 m Sise- ja välipesu Tellimine: 527 6087 Valeri Pigipesu Albu, Järva vald •Tel 5198 9888 • Hunting Grupp OÜ Hunting Grupp OÜ Vahatamine Poleerimine REIN KODDANIPORK Sõidu- ja veoautode ning traktorite TÕNU PAIMETS Väikesed värviparandused. rehvivahetustööd, rehvide remont. KALEV TALU Hinnad ja teenused leiad MAIME ROHULA Akende, uste ja muude Multilift-kallur, transporttööd, TAIMI PARRA www. koeruauto.ee puidutoodete valmistamine multilift-konteinerite tellimine, liiva, kruusa, NAIMA MEIER tellimuse peale. killustiku, mulla ja vee vedu, kaevetööd. VALENTINA KRÕLOVA sƁƚĂŵĞƚƂƂůĞƟƐůĞƌŝ͘ Broneering tel 5559 9393 ELGI LAUKUS Tel 5565 8919 • [email protected] Ahula küla, Arvi Rohusaar, tel 501 5908 MAIE VILLEMSAAR Pikk tn 6, Ambla Koeru Auto OÜ, Tiigi 6, Koeru KAIE PARMAN

Tammed on tugevad tuules ja tormis, luiged on ustavad surmani. Olid ka sina kui tammed ja luiged elutee viimase kurvini. PAKUME ARBORISTI TEENUSEID Täname kõiki, kes abistasid ja olid meile toeks sel raskel hetkel, kui saatsime igavikuteele armsa abikaasa, isa, vanaisa, xOhtlike puude vanavanaisa, äia langetamine KALLE BREMETI. xPuuhooldustööd Südamlikud tänud Koeru Perearsti Keskuse abivalmis xHekkide hooldus meedikutele dr RIINALE, MERJELE, TIIULE, KULLALE. Tänud lähedastele, sugulastele, naabritele, sõpradele, kes meile meie xVõrade sidumine leinas kaasa tundsid ja lahkunu mälestust kalliks pidasid ning Kutsetunnistused kaunite lilledega teda viimsele teekonnale saatsid. Erilised tänusõnad lähedaste poolt lahkunut ära saatnud ÜLLE 141998, 141999 LAASTILE ja ANNE PINDRELE südamliku kõne, laulude ja Reigo: 5800 1880 muusika eest, mis oli hingeliselt väga ilus, kurb, kuid eriline. Gustav: 5919 2441 [email protected] Leinajad