Konsultant

OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 51013 Tartu T: +372 730 5060 E: [email protected] reg kood 10769210

Tellija

VARA VALLAVALITSUS Töö n r 0960 .01 A: Vara keskus, Vara küla, 42101 T: +372 731 5840 E: [email protected] reg kood 75009042

VARA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA – KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2015-2026

Projektijuht Reimo Alas

Tartu Oktoober 2015 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

SISUKORD

SISSEJUHATUS ...... 4 1 OLEMASOLEV OLUKORD ...... 5 1.1 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED ...... 5 1.1.1 Veemajanduskava ...... 5 1.1.2 Omavalitsuse arengukava ...... 5 1.1.3 Planeeringud, ehitusprojektid ...... 5 1.1.3.1 Vara valla üldplaneering ...... 5 1.1.4 Põhjaveevarude uuringud ...... 6 1.1.5 Tehnovõrkude joonised ...... 6 1.1.6 Reoveekogumisalad ...... 6 1.1.7 Vee-erikasutusluba ...... 7 1.1.8 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ...... 7 1.2 KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD ...... 8 1.2.1 Keskkond ...... 8 1.2.1.1 Lühiülevaade ...... 8 1.2.1.2 Pinnakate ja selle ehitus ...... 8 1.2.1.3 Hüdrogeoloogia ...... 8 1.2.1.4 Pinnavesi ...... 13 1.2.2 Sotsiaalmajanduslikud näitajad ...... 15 1.2.2.1 Lühiülevaade ...... 15 1.2.2.2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste kasutajad ...... 15 1.2.2.3 Leibkonna sissetulek ja maksevõime ...... 16 1.2.2.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste arvete tasumine ...... 16 1.2.2.5 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tootmis- ja tarbimismahud ...... 17 1.2.2.6 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond...... 18 2 OLEMASOLEVAD ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID ...... 19 2.1 VARA KÜLA ...... 19 2.1.1 Asukoht ja üldiseloomustus ...... 19 2.1.2 Ühisveevärgi objektid ...... 19 2.1.2.1 Puurkaev-pumplad ...... 19 2.1.2.2 Survetõstepumplad ja reservuaarid ...... 20 2.1.2.3 Veepuhastusjaamad ...... 20 2.1.2.4 Veetorustikud ...... 21 2.1.2.5 Tuletõrjehüdrandid ...... 21 2.1.2.6 Eraldiseisvad tuletõrje veevõtukohad ...... 21 2.1.3 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 21 2.1.3.1 Kanalisatsioonitorustikud ...... 21

2 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

2.1.3.2 Reoveepumplad ...... 22 2.1.3.3 Purgimissõlmed ...... 22 2.1.3.4 Reoveepuhasti ...... 22 2.1.3.5 Sademeveekanalisatsioon ...... 23 2.2 KÜLA ...... 23 2.2.1 Asukoht ja üldiseloomustus ...... 23 2.2.2 Ühisveevärgi objektid ...... 23 2.2.2.1 Puurkaev-pumplad ...... 23 2.2.2.2 Survetõstepumplad ja reservuaarid ...... 24 2.2.2.3 Veepuhastusjaamad ...... 24 2.2.2.4 Veetorustikud ...... 25 2.2.2.5 Tuletõrjehüdrandid ...... 25 2.2.2.6 Eraldiseisvad tuletõrje veevõtukohad ...... 26 2.2.3 Ühiskanalisatsiooni objektid ...... 26 2.2.3.1 Kanalisatsioonitorustikud ...... 26 2.2.3.2 Reoveepumplad ...... 26 2.2.3.3 Purgimissõlmed ...... 26 2.2.3.4 Reoveepuhasti ...... 26 2.2.3.5 Sademeveekanalisatsioon ...... 27 2.3 ÜHISVEEVÄRKI JA KANALISATSIOONI TEENINDAV ETTEVÕTE ...... 28 3 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMINE ...... 29 3.1 VARA KÜLA ÜVK ARENDAMINE ...... 29 3.1.1 Vara küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni peamised probleemid ...... 29 3.1.2 Vara küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise alternatiivid ...... 29 3.1.3 Vara küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni edasine areng ...... 30 3.2 KOOSA KÜLA ÜVK ARENDAMINE ...... 30 3.2.1 Koosa küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni peamised probleemid ...... 30 3.2.2 Koosa küla ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 30 3.2.3 Koosa küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni edasine areng ...... 30 3.3 ARENDAMISE KAVA KOOSSEISUS SISALDUVATE PROJEKTIDE JA MEETMEKAVA MAKSUMUSTE HINDAMINE ...... 30 3.4 INVESTEERINGUTE KAVANDAMINE ...... 31 3.5 FINANTSANALÜÜS...... 33 3.5.1.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused ...... 33 3.5.1.2 Prognoositav teenuste hind ...... 38 3.6 INVESTEERINGUTE ALLIKAD ...... 41 3.7 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE ...... 41 LISA 1 VEE- JA KANALISATSIOONIRAJATISTE SKEEMID ...... 42

3 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

SISSEJUHATUS

Vara valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) koostamise eesmärgiks on anda raamistik ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengu planeerimisele ja elluviimisele, et parandada elanikkonnale ja teistele tarbijatele pakutava teenuse kvaliteeti. Väga tähtis on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine. Üheks olulisemaks arenguteguriks on elanikkonna tarbimisvõime, mis määrab sisuliselt osutatava teenuse ulatuse, kvaliteedi ja ülesande: kui suurele osale elanikkonnast võime planeerida lähitulevikus vee- ja kanalisatsiooniteenuse kvaliteetse osutamise. Seadusega on pandud omavalitsusele kohustus korraldada vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist elanikkonnale. Samas omavalitsusel napib selleks rahalisi vahendeid ja riigipoolne tugi on väike. Käesoleva arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi õigusaktidest, planeerimisdokumentidest, standarditest ning EL direktiividest. Vastavalt Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadusele tuleb ÜVK arendamise kava koostada 12 aastaks ning see tuleb üle vaadata vähemalt kord nelja aasta järel ja vajaduse korral korrigeerida. Käesolevat ÜVK arendamise kava täiendatakse edaspidi jätkuvalt kooskõlas muutustega seadusandluses ning valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris. Käesolev arendamise kavas sisalduvad investeeringud on jaotatud kahte perioodi: • Lühiajalised investeeringud 2015-2018; • Pikaajalised investeeringud 2019-2026. Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse perioodi teostati vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja loodulikule seisundile. Võimalikud peamised finantseerimisallikad on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse Keskkonnaprogramm, Ühtekuuluvusfond, Vara Vallavalitsuse ning AS Emajõe Veevärgi vahendid. Käesoleva töö üheks lähtepunktiks on Vara valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2005-2017. Käesoleva arendamise kava koostamisel on arvestatud Vara Vallavalitsuse ja kohaliku vee- ettevõtja AS Emajõe Veevärgi seisukohti ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamisel. Käesolev Vara valla ÜVK 2015-2026 koostati vastavalt OÜ Keskkonnaprojekt ja Vara Vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingule nr 0960.01. Kontaktisik: Reimo Alas; tel.: 7 305 068; e-post: reimo.alas@keskkonnaprojekt .

4 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

1 OLEMASOLEV OLUKORD

1.1 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED

1.1.1 Veemajanduskava

Veemajanduskava on dokument, mis on koostatud veevarude otstarbeka majandamise eesmärgil. Selle tähtsaim põhimõte on veemajanduse korraldamine jõgede valgalade alusel. Veemajanduskava pakub välja meetmekava vee hea seisundi saavutamiseks ja kogu elanikkonnale ohutu keskkonna ja elustiku soodsa seisundi tagamiseks. Peamine tähelepanu on suunatud reostusallikate korrastamisele, joogiveevarustusele ja vee seisundi halvendamise ennetusele. Vara vald kuulub Ida-Eesti vesikonda. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava on kinnitatud 01.04.2010 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 118. Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonna veemajanduskava on kinnitatud keskkonnaministri 28.05.2008 käskkirjaga nr 634. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava koostamist korraldas Keskkonnaministeerium ning seda rahastati 2008. ja 2009. a riigieelarvest ning SA KIK-i 2007. ja 2008. a veekaitse programmi eelarvest.

1.1.2 Omavalitsuse arengukava

Vara valla arengukava ja tegevuskava aastateks 2015-2025 on kinnitatud Vara Vallavolikogu 07.10.2015 määrusega nr 11. Tegemist on Vara valla tulevikku kujundava strateegilise dokumendiga, mis põhineb valla hetkeolukorra analüüsil ning trendidel. Vara valla arengukava tegevuskavas 2015-2025 on planeeritud investeeringuid tehnilisse infrastruktuuri [vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamine, sh Varamõisa asustusüksuse ühendamine Vara küla süsteemidega ning kanalisatsiooni ja veevarustuse laiendamine Koosa külas vastavalt ÜP reoveekogumisalale (Koosa- suunal)]. Valla arengukavas on arengueesmärkideks seatud järgnevad punktid: 1) olemasolevatel tarbijatel on võimalik tarbida kvaliteetset joogivee ja kanalisatsiooniteenust mõistliku hinnaga, mis katab keskkonnakaitse ja amortisatsiooni kulud; 2) kanalisatsioon hajaasustusega piirkondades on lahendatud nõuetele vastavalt ning arvestades reaalseid vajadusi.

1.1.3 Planeeringud, ehitusprojektid

1.1.3.1 Vara valla üldplaneering

Vara valla üldplaneering koostamise koordineerija oli OÜ Hendrikson & Ko. Üldplaneering kehtestati Vara Vallavolikogu 16.12.2008 määrusega nr 16 ning see vaadati üle Vara Vallavolikogu 26.11.2014 otsusega nr 16.

5 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

1.1.4 Põhjaveevarude uuringud

Eraldi põhjaveevarude uuringuid Vara valla kohta teostatud ei ole.

1.1.5 Tehnovõrkude joonised

Kasutatud materjalid: - Konsortsiumi OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine ja AS Water Ser poolt koostatud Vara ja Koosa külade reoveepuhastite teostusdokumentatsioonid (leping nr 003- RVP2-20090527-1; aastatel 2009-2010); - AS K&H poolt koostatud Vara ja Koosa külade joogiveerajatiste teostusdokumentatsioon (leping nr 001-JVR-20081027 aastatel 2008-2010); - AS Akronto poolt koostatud Vara ja Koosa külade vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusdokumentatsioon (leping nr 002-T1-20080905-2 aastatel 2008-2009); - AS Emajõe Veevärk käest saadud info vee- ja kanalisatsioonirajatiste GIS süsteemist; - Konsortsiumi OÜ Keskkonnaprojekt, OÜ Eesti Veeprojekt, AS Eesti Veevärk Konsultatsioon poolt koostatud eelprojektid (2006).

1.1.6 Reoveekogumisalad

Vastavalt Veeseaduse § 2 on reoveekogumisala ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks. Üle 2000 ie reoveekogumisala puhul peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks tagama reoveekogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse. VV 19.03.2009 määruse nr 57 “Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid 1”sätestab: 1) Kaitstud või suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 20 inimekvivalenti (edaspidi ie), 2) Keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie, 3) Nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega piirkondades tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 ha kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie.

Reoveekogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaalmajandusliku kriteeriumiga, s.o tuleb arvestada leibkonna võimalusi kulutuste tegemiseks, mis ei või ületada 4% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust. Keskkonnaameti kirjaliku ettepaneku alusel võib põhja- ja pinnavee kaitseks reoveekogumisala moodustada VV 19.03.2009 määruse nr 57 “Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid 1 §-s 2 sätestatud reostuskoormusest väiksemate reostuskoormuste korral, kui see on keskkonnakaitse seisukohast ja sotsiaalmajanduslikult põhjendatud. Reoveekogumisalad kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga. Vara vallas on käesoleva ÜVK arendamise kava koostamise ajal kinnitatud 2 reoveekogumisala (vt allolevat tabelit) ning need mõlemad kuuluvad alla 2000 ie reoveekogumisalade hulka (Vara reoveekogumisala koormus on 406 ie ning Koosa reoveekogumisala 313 ie)

6 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

Tabel 1. Vara valla reoveekogumisalad Kogumisala Reostuskoormus (ie) Registrikood Asukoht nimetus RKA0780422 Vara Tartumaa, Vara vald, 406 Vara küla RKA0780421 Koosa Tartumaa, Vara vald, 313 Koosa küla Allikas: Keskkonnaregister, 2015

1.1.7 Vee-erikasutusluba

Vara vallas on Keskkonnaameti Viru regiooni poolt väljastatud vee-erikasutusluba vastavalt allolevas tabelis toodule.

Tabel 2. Vara valla vee-erikasutusluba

Loa nr Loa omanik Kehtivuse algus Kehtivuse lõpp L.VV/322420 AS Emajõe Veevärk 17.12.2012 16.12.2017 Allikas: Keskkonnalubade infosüsteem, 2015

Tabel 3. Lubatud veevõtt Vara valla puurkaevudest vastavalt vee-erikasutusloale

Lubatud veevõtt (m 3) Passi nr Katastri nr Valdaja Asukoht Aastas Kvartalis 6051 7136 AS Emajõe Veevärk Vara Kaupmehe pk 24 000 6 000 4953 7134 AS Emajõe Veevärk Vara Kooli pk 8 800 2 200 6982 23803 AS Emajõe Veevärk Varamõisa pk 73 000 18 250 7005 25499 AS Emajõe Veevärk Koosa Lasteaia pk 40 000 10 000 A368B 7318 AS Emajõe Veevärk Koosa Parraste pk 28 000 7 000 Allikas: Keskkonnalubade infosüsteem, 2015

1.1.8 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava

Seni kehtinud Vara valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava koostati 2005. aastal, seega on Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest tulenevalt kohustus see uuendada.

7 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

1.2 KESKKONNA JA SOTSIAALMAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

1.2.1 Keskkond

1.2.1.1 Lühiülevaade

Vara vald asub Ida-Eestis Tartu maakonna kirdeosas. Valla põhjapiir on maakonna põhjapiiriks ja idapiir ühtib Peipsi järvega. Vara vald piirneb üheksa naabervallaga: põhja pool , Peipsiääre, Pala, Saare ja Tabivere vald, lõuna pool Võnnu, Mäksa, Luunja ja Tartu vald. Vara valda läbib Tartu- maantee. Kaugus Tartust 20 km. Pindalalt on Vara vald Tartu maakonnas suurim – 333,04 km 2.

1.2.1.2 Pinnakate ja selle ehitus

Vara vald jääb Peipsi madaliku ja Ugandi lavamaa maastikurajoonide aladele. Maastiku ilmestavad lainjas reljeef ja voorjad künkad ( mäed 107 m) Välgi piirkonnas. Mineraalsetest ehitusmaterjalidest leidub kruusa, liiva, maa-ainest ja ehitusliiva. Vallas on ka 427,5 tuh m3 ehitusliiva. Turbavarudest saab mainida turbamaardlat Vara valla keskosas ning Laukasoo turbamaardlat, mis paikneb nii Vara, Tartu kui ka Luunja valla maadel. Vara valla jõed kuuluvad Suur-Emajõe jõgikonda. Valla veekogude olulisus seisneb eelkõige maastiku ilmestamises ja puhkuse võimaldamises. Vara vald jääb Kesk- ja Ida- Eesti suurte soode valdkonda. Valla kaks suuremat sood on Keressaare (871 ha) ja Emajõe-Suursoo. Suuremal osal vallaterritooriumist vahelduvad metsamassiivid rohkete põldudega. Suuremad ja mitmekesisemad metsaalad on säilinud Välgi piirkonnas. Levivad männikud ja kuusikud. Üldiselt on ülekaalus salu-, sooviku- ja soometsad. Vara valla geoloogia muutub valla ida- ja kaguosas Peipsi äärsetest soodest valla põhjaservas paiknevate fluvioglatsiaalse mõhnastikuni. Valla keskasulad Koosa ja Vara paiknevad mõhnastiku jalamil. Pinnakatte paksus on külades kuni 90 meetrit moodustudes valdavalt liivsavist ja savist kruusa ja veeristega.

1.2.1.3 Hüdrogeoloogia

Aluspõhjaline keskdevoni pärnu lademe liivakivi avaneb 87 m sügavusel. Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavas toodule on Ida-Eesti vesikonna põhjaveekogumid heas keemilises ja koguselises seisundis, välja arvatud Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum mille seisund on halb, kuid need alad ei puuduta Vara valla ühisveevärke toitvaid puurkaevusid. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all ja Kesk-Alam- Devoni põhjaveekogum on inimmõjude eest piisavalt kaitstud ja selle seisundi halvenemist pole ette näha. Ülejäänud heas seisundis põhjaveekogumite hea seisundi säilimine sõltub nende avamusala majandusarengust ja sellega koos rakendatavatest veekaitsemeetmetest. Põhjaveekogumite seisundi muutus ei põhjusta elanikkonna ja tööstuse ümberpaiknemise vajadust. Heas seisundis põhjaveekogumite seisund on tagatud looduslike ja poollooduslike ning väheintensiivselt haritavate maade suure osakaaluga võrreldes asustatud ja põllumajandusmaa ees. Ühegi heas seisundis põhjaveekogumi puhul pole seisundi hinnangu muutust heast halvaks peetud 2010. aastal kinnitatud Ida-Eesti veemajanduskavas peetud tõenäoliseks kuni aastani 2015. Vara valla põhjavee kaitstus on vahemikus suhteliselt ja keskmiselt kaitstust (Vara piirkonnas) kuni nõrgalt kaitstud põhjaveega alani (Koosa piirkond); vt ka allolev joonis.

8 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

LEGEND

Kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) Suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus)

alvarid; moreeni <2 m moreeni 20-50 m; savi, liivsavi 5-10 m

Nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) Kaitstud (väga madal reostusohtlikkus)

moreeni 2-10 m; savi, liivsavi <2 m Moreeni >50 m; savi > 10 m

Keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus)

moreeni 10-20 m; savi, liivsavi 2-5 m

Joonis 1. Vara valla põhjavee kaitstus (Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000; Eesti Geoloogiakeskus, 2001)

Vastavalt Veeseadusele on veevõtuks vajalik kõigil veehaaretel kinnitatud põhjaveevaru olemasolu, kui veevõtt ületab 500 m3/d. Vara vallas ei ole põhjaveevarusid kinnitatud. Vara valla territooriumil võetakse vastavalt Keskkonnaregistrile vett kokku 41st puurkaevust. Sellele arvule võib lisanduda veel kaeve, mis on rajatud ilma vastava dokumentatsioonita. Täpsem ülevaade on olemas AS Emajõe Veevärgi poolt hallatavate puurkaevude kohta Vara ja Koosa külade osas. Piirkonna põhjavesi suhteliselt madala mineraalsusega (M=290 ja enimtarbitava põhjaveehorisondi veevalem on: HCO3- 91 / Mg2+ 50 Ca2+ 44.. Põhjavees on looduslikult kõrgenenud üldraua foon (>0,1 mg/l). Allolevas tabelis on toodud viimaste veeanalüüside tulemused keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate ning joogivee indikaatorite kohta. Tarbija kraanist võetud analüüside tulemusel vastab ühisveevärgi vesi (peale veetöötlust) Sotsiaalministri 1.07.2001 määrusele nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.

9 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

Tabel 4. Vara valla joogivee analüüsitulemused 2015 Varamõisa Koosa Lasteaed Vara lasteaed Varamõisa 1 kortermaja Näitaja Piirsisaldus Ühik elamu nr 1 (09.09.2014) (10.02.15) (27.11.2014) (27.11.2014) Escherichia coli 0 PMÜ/100 ml 0 - 0 0 Enterokokid 0 PMÜ/100 ml - - 0 - Akrüülamiid 0,1 µg/l - - - - Antimon 5 µg/l - <0,3 - - Arseen 10 µg/l - 1,3 - - Benseen 1 µg/l - <0,1 - - Benso(a)püreen 0,01 µg/l - - - - Boor 1 mg/l - - <0,1 - Bromaat 10 µg/l - - - - 1,2-dikloroetaan 3 µg/l - <0,1 - - Elavhõbe 1 µg/l - <0,2 - - Epikloorhüdriin 0,1 µg/l - - - - Fluoriid 1,5 mg/l - - 0,2 - Kaadmium 5 µg/l - <0,03 - - Kroom 50 µg/l - <0,1 - - Nikkel 20 µg/l - <0,3 - - Nitraat 50 mg/l - - <1 - Nitrit 0,5 mg/l - - <0,002 - Pestitsiidid 0,1 µg/l - - - - Pestitsiidide summa 0,5 µg/l - - - - Plii 10 µg/l - <0,1 - - Polütsüklilised - - aromaatsed 0,1 µg/l - - süsivesinikud (PAH)

10 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

Seleen 10 µg/l - <1,0 - - Tetrakloroeteen ja - - 10 µg/l - <0,1 trikloroeteen Trihalometaanide - - 150 µg/l - <1 summa Tsüaniid 50 µg/l - <3 - - Vask 2 mg/l - <0,01 - - Vinüülkloriid 0,5 µg/l - - - Alumiinium 200 µg/l - 15 <10 - Ammoonium 0,5 mg/l <0,05 - <0,05 <0,05 µS cm -1 20 °C - 417 532 Elektrijuhtivus 2500 332 juures Jääkkloor ≥0,2 ja ≤0,5 mg/l - - - - Jääkosoon 0,3 mg/l - - - - Kloriid 250 mg/l - - 1,4 - Mangaan 50 µg/l - - <10 - Naatrium 200 mg/l - - 4,1 - Oksüdeeritavus 5 mg/l O2 - - 0,9 - Ilma - - - Orgaanilise süsiniku ebaloomulik - - sisaldus (TOC) e muutusteta Raud 200 μg/l <20 - <20 <20 Sulfaat 250 mg/l - - 3,0 Vesinikioonide - 7,4 7,4 ≥6,5 ja ≤9,5 pH ühik 7,9 kontsentratsioon Hägusus Vastuvõetav NTU <1 - <1 <1 Maitse Vastuvõetav - 1 - 1 1 Lõhn Vastuvõetav - 1 - 1 1

11 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

Värvus Vastuvõetav - 0 - 5 10 Clostridium - - - perfringens (koos 0 PMÜ/100ml - eostega)¹ Kolooniate arv 22 0C Muutusteta - - - 7 - Coli-laadsed bakterid 0 PMÜ /100 ml 0 - 0 0 Triitium 100 Bq/l - - - - Efektiivdoos 0,1 mSv/aastas - - - - Allikas: AS Emajõe Veevärk

12 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

1.2.1.4 Pinnavesi

Vara vallas asuvad osaliselt või kogu ulatuses 8 jõge/oja. Vara valda läbib oluline kalade kude- ja rändetee - Emajõgi, mis on ka kogu ulatuses laevatatav, osaliselt piirneb vald Euroopa ühe rikkaima kalajärve Peipsiga. Allolevalt on toodud Vara vallaga seotud veekogude nimekiri (vastavalt Keskkonnaregistri andmetele) ning nende määratud seisundiklass 2009 ning seisundiklassi siht aastaks 2015 (vastavalt kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavale).

Tabel 5. Vara vallaga seotud veekogud ning nende seisund Veekogu Asukoht Registrikood Veekogu nimi Tüüp seisundiklass (Vara vallas) 2009/siht 2015 VEE1047200 Ahja jõgi küla Jõgi Väga hea/väga hea VEE2086150 Alajõe paisjärv Alajõe küla Paisjärv - VEE1040900 Amme jõgi Papiaru küla, Kauda Jõgi Hea/hea küla VEE1023600 Emajõgi Praaga küla Jõgi Hea/hea VEE1050900 Kalli jõgi Praaga küla Jõgi Hea/hea VEE2086140 Kalsoni tiik küla Tehisjärv - VEE1054000 Kanassaare oja Välgi küla Kraav - (Kogreküla kraav) VEE1051200 jõgi Kargaja küla, Praaga Jõgi Hea/hea küla, Rehemetsa küla, küla, Vanaussaia küla, Koosa küla, küla, Selgise küla VEE1042400 Kirjakraav Mustametsa küla, Peakraav - (Kirjasoo Papiaru küla peakraav) VEE1053704 Kivioja Särgla küla Oja - VEE1042600 Konnamõisa küla, Peakraav - kraav (Vara Pilpaküla küla, Undi peakraav) küla, Vara küla VEE1051100 Koosa jõgi Praaga küla Jõgi - VEE2075500 Koosa järv Tähemaa küla, Looduslik Hea/hea Kargaja küla, Praaga järv küla VEE1051300 Koosa oja küla, Koosa Oja - küla VEE2068130 Koosa paisjärv Koosa küla Paisjärv -

13 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

VEE1053900 Kõlaoja (Nuudi Välgi küla, Särgla küla Kraav - kraav) VEE1053700 Kääpa jõgi Meoma küla, Alajõe Jõgi Hea/hea küla, Särgla küla, Pilpaküla küla, küla, Välgi küla VEE1051700 Lodu peakraav Tähemaa küla Peakraav - (Porijõgi) VEE2086120 Metsakivi järv / Metsakivi küla Paisjärv - Kirepi järv (Kirepi paisjärv, Koosa paisjärv) VEE4604200 (nimi teadmata) Selgise küla Allikas - VEE4604300 (nimi teadmata) Mustametsa küla Allikas - VEE4604203 (nimi teadmata) Selgise küla Allikas - VEE4604202 (nimi teadmata) Selgise küla Allikas - VEE2075600 Peipsi järv Praaga küla, Looduslik Kesine/kesine Rehemetsa küla järv VEE1042800 Preedi oja Kauda küla Oja - VEE1051600 Põdraoja Tähemaa küla, Oja Hea/hea (Tähemaa oja) Kargaja küla, Praaga küla, Põdra küla, Keressaare küla VEE1051500 Rehemetsa Kargaja küla, Peakraav - peakraav Rehemetsa küla, Vanaussaia küla, Põldmaa küla VEE1054100 Ristimurru kraav Mustametsa küla Kraav Hea/hea VEE1053800 Sirnavere kraav Matjama küla, Kraav - (Elmiku kraav) Pilpaküla küla, Alajõe küla VEE2065500 Umbjärv Sookalduse küla Looduslik - (Keressaare järv Umbjärv) VEE1042500 Vara oja Matjama küla, Papiaru Oja Hea/hea küla, Ätte küla, Kuusiku küla, Kauda küla, Keressaare küla, Põrgu küla, Undi küla, Vara küla VEE2086110 Vara paisjärv Papiaru küla Paisjärv - (Kuusiku- Papiaru paisjärv) VEE1051900 Varnja peakraav Rehemetsa küla, Peakraav Hea/hea Põldmaa küla VEE2075510 Varnja poldri Rehemetsa küla Tehisjärv - tiik I

14 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

VEE1051800 Viira oja Tähemaa küla Kraav - (Virksimetsa kraav) VEE1051400 Väänastu oja Koosalaane küla Oja - ( oja) VEE1042700 Ätte peakraav Ätte küla, Undi küla Peakraav - Allikas: Keskkonnaregister, 2015

1.2.2 Sotsiaalmajanduslikud näitajad

1.2.2.1 Lühiülevaade

Vara vallas elab Statistikaameti andmetel 01.01.2015. a. seisuga 1888 elanikku (valla andmetel 1909 elanikku) ja asustustihedus on seega 6,4 in/km2. Valla territoorium jaguneb 28 külaks: Alajõe, Kargaja, Kauda, Keressaare, Koosa, Koosalaane, Kusma, Kuusiku, Matjama, Meoma, Metsakivi, Mustametsa, Papiaru, Pilpaküla, Praaga, Põdra, Põldmaa, Põrgu, Rehemetsa, Selgise, Sookalduse, Särgla, Tähemaa, Undi, Vara, Vanaussaia, Välgi, Ätte. Suuremad keskused on Vara ning Koosa. 1888-st elanikust on nii mehi kui ka naisi 944. Keskmine valla elanik on 40,0 aastane. Vara vallas on 2015 aasta seisuga registreeritud 111 äriettevõtet (levinuim ettevõtlusvorm on osaühing) ja 78 füüsilisest isikust ettevõtjat. Ettevõtete peamisteks tegevusaladeks on ehitus ja planeerimine, põllumajandus ning puidutöötlemine. Füüsilistest isikutest ettevõtjad, kelle hulka kuuluvad ka talud (ettevõtlusvormina) tegelevad peamiselt segapõllumajandusega. Märgata on ettevõtluse ning OÜ-de (ettevõtlusvormina) osakaalu suurenemist.

Tabel 6. Vara valla ettevõtluse koondandmed 2011-2015

Ettevõtlusvorm 2011 2014 2015 OÜ 53 90 104 FIE 88 81 78 MTÜ - 22 25 MTÜ (korteriühistu) - 12 14 Usaldusühing - - 4 Tulundusühistu - - 3 Allikas: koostatud Registrite ja Infosüsteemide Keskuse alusandmete põhjal

1.2.2.2 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste kasutajad

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenust on võimalik kasutada Vara ja Koosa küla elanikel. Allolevates tabelites on toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuseid kasutavate elanike olemasolevad ja prognoositavad arvud asulate kaupa. Olemasolevad andmed on saadud Vara Vallavalitsuselt ning AS-lt Emajõe Veevärk; prognoosid on konsultandi poolt.

15 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

Tabel 7. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad Vara külas (prognoos 2026. a-ni)

Vara küla 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Elanike arv 392 390 389 387 386 372 Ühisveevarustus Elanike arv ühendatud ühisveevarustuse 318 316 315 314 312 301 süsteemi Osakaal kogu elanikkonnast, % 81% 81% 81% 81% 81% 81% Ühiskanalisatsioon Inimeste arv ühendatud ühiskanalisatsiooniga 309 308 306 305 304 293 Osakaal kogu elanikkonnast, % 79% 79% 79% 79% 79% 79%

Tabel 8. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad Koosa külas (prognoos 2026. a-ni)

Koosa küla 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Elanike arv 474 472 470 468 466 450 Ühisveevarustus Elanike arv ühendatud ühisveevarustuse 384 382 381 379 378 411 süsteemi Osakaal kogu elanikkonnast, % 81% 81% 81% 81% 81% 91% Ühiskanalisatsioon Inimeste arv ühendatud ühiskanalisatsiooniga 374 373 370 369 367 400 Osakaal kogu elanikkonnast, % 79% 79% 79% 79% 79% 89%

1.2.2.3 Leibkonna sissetulek ja maksevõime

Tabel 9. Leibkonnaliikme keskmine kuu sissetulek Tartumaa ja Eesti kohta (EUR)

2008 2009 2010 2011 2012 2013 Tartumaa 418,9 407,9 391,5 430,8 496,6 516,7 Eesti 420,0 394,2 380,4 414,5 476,1 508,1 Allikas: Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli Tartumaa leibkonnaliikme keskmine netosissetulek 2013. a 516,7 EUR. Sellest numbrist on lähtutud tariifiprognoosides tariifi taskukohasuse hindamisel.

1.2.2.4 Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste arvete tasumine

Käesolevas arendamise kavas arvestatakse arvete laekumise 98% määraga.

16 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

1.2.2.5 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tootmis- ja tarbimismahud

Allolevates tabelites on asulate kaupa toodud joogivee- ja kanalisatsiooni tootmis- ja tarbimismahud aastate kaupa (lähimineviku andmed ning prognoos kuni aastani 2026). Olemasolevad andmed on saadud Vara Vallavalitsuselt ning AS-lt Emajõe Veevärk; prognoosid on konsultandi poolt. Omatarve tähendab veetöötluses kasutatavat vett, mille võrra on välja pumbatud vee hulk suurem tarbitud ehk müüdud veest, kuid mida ei tuleks võtta kui veekadu lekkivast süsteemist. Reoveepuhastitesse jõudva reovee kogust ei mõõdeta, reovee eest tasumise arvestuse aluseks on tarbitud veekogused ning reoveepuhastisse jõudva vee arvestuse aluseks on puurkaevust pumbatud vee kogus.

Tabel 10. Vee tootmine ning tarbimine Vara külas aastatel 2013-2026

Vara küla 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Vesi Pumbatud ehk toodetud vesi m3/a 12 886 12 521 12 556 12 631 12 672 13 298 Omatarve m3/a 369 357 353 350 346 316 Tarbitud (müüdud) vesi m3/a 11 827 11 207 11 280 11 361 11 412 12 102 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/päevas 32 31 31 31 31 33 Veetarbimine 1 inimese kohta, 85 84 85 85 86 94 liitrit/päevas Kadude osakaalu % 5% 8% 8% 7% 7% 7% Kanalisatsioon Kanalisatsiooni vastuvõetud reovesi 8 437 8 611 9 693 9 758 9 824 10 366 m3/a s.h. eraisikutelt (m3/aastas) 8 287 8 375 9 454 9 518 9 581 10 100 s.h. asutustelt ja ettevõtetelt 150 236 238 241 243 266 (m3/aastas) s.h. tööstustarbijatelt (m3/aastas) 0 0 0 0 0 0 Infiltratsiooni osakaal, sademevesi % 15% 18% 24% 24% 24% 20% Puhastisse suunatud reovee kogused, 9 886 10 521 12 742 12 828 12 915 12 957 m3/a Reovee kogused, m3/päevas 27 29 35 35 35 35

Tabel 11. Vee tootmine ning tarbimine Koosa külas aastatel 2013-2026

Koosa küla 2013 2014 2015 2016 2017 2026 Vesi Pumbatud ehk toodetud vesi m3/a 11 641 12 365 12 288 12 306 12 355 13 426 Omatarve m3/a 532 398 394 390 386 353 Tarbitud (müüdud) vesi m3/a 9 227 9 236 9 294 9 337 9 403 11 112 Tarbitud (müüdud) vesi, m3/päevas 25 25 25 26 26 30

17 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

Veetarbimine 1 inimese kohta, 65 66 66 67 68 74 liitrit/päevas Kadude osakaalu % 16% 22% 22% 22% 21% 15% Kanalisatsioon Kanalisatsiooni vastuvõetud reovesi 8 971 8 885 9 027 9 092 9 132 10 817 m3/a s.h. eraisikutelt (m3/aastas) 8 923 8 826 8 967 9 032 9 071 10 750 s.h. asutustelt ja ettevõtetelt 48 59 60 60 61 66 (m3/aastas) s.h. tööstustarbijatelt (m3/aastas) 0 0 0 0 0 0 Infiltratsiooni osakaal, sademevesi % 23% 28% 24% 24% 24% 20% Puhastisse suunatud reovee kogused, 11 641 12 365 11 867 11 952 12 005 13 521 m3/a Reovee kogused, m3/päevas 32 34 33 33 33 37

Puhastisse jõudva reovee kogust ei mõõdeta ning reovee eest tasumise arvestuse aluseks on tarbitud veekogused ning reoveepuhastisse jõudva vee arvestuse aluseks on puurkaevust pumbatud vee kogus.

1.2.2.6 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond

Koosa küla reoveekogumisalas on ühisveevarustuse ja kanalisatsiooniga katmata peamiselt küla idaosas asuvatel (Koosa-Varnja tee äärsed) kinnistutel paiknevad ühepereelamud. Ühisveevarustuseta elanikud kasutavad peamiselt madalaid salvkaevusid, mis kohati on mõjutatud samal krundil paiknevast heitvete kogumiskaevust. Salvkaevud ei ole kuival perioodil ka piisava tootlikkusega, jäädes kuivaks. Reovee osas kasutatakse peamiselt kogumiskaevusid ning reovee immutamist, välistatud ei ole ka heitvee juhtimine Koosa ojasse. Vara külas on reoveekogumisalal paiknevad kinnistud valdavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kaetud. Hajusama asustusega piirkondades asuvad elanikud kasutavad nii salv- kui ka puurkaevusid ning reovee kogumiskaevusid, omapuhasteid ja immutamist.

18 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

2 OLEMASOLEVAD ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OBJEKTID

2.1 VARA KÜLA

2.1.1 Asukoht ja üldiseloomustus

Vara küla paikneb Vara valla lääneosas Aovere-Kallaste-Omedu tee ning Vara-Kaitsemõisa tee ristil. Vara külas elab 01.01.2015 seisuga ca 390 inimest, neist korruselamutes ca 80% elanikkonnast. Korruselamud paiknevad ühes omaette grupis küla lääneservas. Vara küla administratiivpiirides asub eraldi grupina Varamõisa piirkond, kus on tarbijateks 2 kortermaja ning puidutööstus.

2.1.2 Ühisveevärgi objektid

2.1.2.1 Puurkaev-pumplad

Vara külas on kolm AS Emajõe Veevärgile kuuluvat puurkaevu. Peamised veeandja on Kaupmehe puurkaev (pass nr 6051) ning Varamõisa puurkaev Varamõisa asumis. Vara küla AS-le Emajõe Veevärk kuuluvate puurkaevpumplate tehnilised andmed on toodud allolevas tabelis.

Tabel 12. Vara küla ühisveevärki varustavate puurkaevude tehnilised andmed

Nimetus Kaupmehe pk Kooli pk Varamõisa pk Aadress Kaupmehe Kooli Varamõisa pumbamaja pumbamaja puurkaev Koordinaat pl/ ip 58˚30' 48"/ 58˚30' 43"/ 58°31'33"/ 26˚53' 7" 26˚53' 20" 26°52'27" Passi nr 6051 4953 6982 Katastri nr 7136 7134 23803 Rajamisaasta 1989 1981 2008 Veekiht D2-1-S D2-1 D2 Suudme abs kõrgus 60 60 65 (m) Sügavus 120 110 80 Filtri sügavus (m) 85 84 filtrita Puurkaevu manteltoru manteltoru manteltoru konstruktsioon Filtri tüüp perfofilter perfofilter filtrita Deebit (l/s) 4,4 3,3 3 Alandus (m) 5 5,5 9

19 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

Sanitaarkaitseala (m) 50 50 50 Allikas: Keskkonnaregister Kaupmehe puurkaevpumpla rekonstrueeriti 2009. aastal. Vana pumplahoone lammutati ning uus pumplahoone rajati plaatvundamendile; konstruktsiooniks soojustatud puitkarkass, mis on kaetud profiilplekiga. Pumplani on rajatud killustikust juurdepääsutee ning pumpla territoorium on 30 m raadiuses aiaga piiratud. Kooli puurkaevu hoone on rajatud punastest telliskividest ja on soojustamata. Arvestades hoone seisundit, võiks hoone reservpuurkaevuna rekonstrueerida. Puurkaevu sisseseade on amortiseerunud. Varamõisa puurkaevu hoone on 2008. aastal rekonstrueeritud.

2.1.2.2 Survetõstepumplad ja reservuaarid

Kõik Vara küla puurkaevpumplad on üheastmelised, rõhku reguleeritakse rõhuanduri ja sagedusmuunduriga, rõhu kõikumiste tasandamiseks on paigaldatud hüdrofoor.

2.1.2.3 Veepuhastusjaamad

2009. a rajati veetöötlusjaam Vara Kaupmehe puurkaevpumpla juurde, mille tulemusena vastab ühisveevärgi vesi kõikidele sotsiaalministri poolt kehtestatud nõuetele. Seega käesoleva arendamise kavaga kaetud ajalises perspektiivis veetöötlusseadmetesse investeeringuid ei planeerita. Vastavalt puurkaevu veekvaliteedi näitajatele ei vasta puurkaevu toorvesi kehtivatele joogivee nõuetele kõrgendatud raua (0,75 mg/l) osas ning joogi- ja tarbevee käitlemiseks on paigaldatud rauaeraldusfilter, mis tagab joogivee madala raua- ja mangaanisisalduse. Joogi- ja tarbevee käitlemiseks kavandatud veekäitlussüsteem koosneb raua ja mangaanieraldussüsteemist EURA IRA 65 Duplex, 7,2 m3/h (48 m3/d). Veetöötlusseadmed on paigaldatud puurkaevu ja tarbijatele suunatava vee vahele. Projekteeritud filtrisüsteem on ette nähtud raua eemaldamiseks asula joogiveest. Rauaeraldussüsteem on Belgia firma Euraqua Europe tooteseeriast ning koosneb galvaniseeritud terasest aeratsioonipaagist, kahest paralleelselt töötavast galvaniseeritud terasest filtripaagist, elektroonilistest filtrisüsteemi kontrolleritest Autotrol Magnum, filtrimaterjalist ning lisaks õlivabast rõhupaagiga kompressorist seeriast TOP. Rauaeraldusprotsess põhineb oksüdatsioonil ja sellel järgneval filtratsioonil. Raua- ja mangaaniühendite ning väävelvesiniku eraldamiseks veest on vaja neid eeloksüdeerida. Oksüdatsioonil muudetakse vees esinevad lahustunud, kahevalentsed raua- ja mangaaniioonid kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis on mehaaniliselt filtreeritavad. Rauaühendite oksüdatsiooniks juhitakse filtripaagi ees asuva aeratsiooni paagi veesisendile õlivaba kompressoriga suruõhku, mille reguleerimine toimub spetsiaalse õhu reguleerventiiliga. Reaktsioonipaagis toimub vee ja õhu ühtlane segunemine, mille käigus toimuval oksüdatsioonil muudetakse vees esinevad lahustunud, kahevalentsed rauaioonid kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis on mehaaniliselt filtreeritavad. Sarnaselt raua eemaldamisele toimub ka mangaani ja väävelvesiniku eraldus. Üleliigne õhk eemaldatakse filtripaagi peal asuva õhueraldusventiili abil. Filtripaagis asuv katalüütiline materjal töötab oksüdatsiooniprotsessi katalüsaatorina võimaldades kiirendada õhuhapniku reageerimist hapendatavate ühenditega. Filtrimaterjali läbinud vesi suunatakse tarbijale. Filtrimaterjali pestakse automaatselt perioodiliste ajavahemike järel, et uhtuda sellest välja sinna kinni haaratud raua, mangaani jm. osakesed. Filtrite pesu ette nähtud toorveega. Filtrite uhtevesi juhitakse Ø315mm vesilukuga põrandakaevu. Filtripaagi tööd ja filtrimaterjali läbipesu juhitakse komplektse filtrikontrolleri/programmkellaga Autotrol Magnum, mis võimaldab protsessi programmeerida

20 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

sobivale kuupäevale ja kellaajale. Läbipesu käigus pestakse filtrimaterjali esmalt vastupidises suunas ning selle käigus tõstetakse filtrimaterjal hõljuvasse olekusse ja uhutakse sinna filtrimistsüklis haaratud raua, mangaani jm. osakesed kanalisatsiooni. Läbipesuks vajalik vesi võetakse puurkaevust ja läbipesu toimub puurkaevpumba poolt tekitatud rõhuga. Filtripaakide läbipesu tuleb seadistada erinevatele aegadele, et tagada tarbijale pidev puhastatud veega varustatus. Varamõisa puurkaevpumplasse on 2013. aastal paigaldatud samuti rauaeraldusfilter üleliigse raua eraldamiseks toorveest.

2.1.2.4 Veetorustikud

Vara küla veevarustussüsteem on rajatud mitmes etapis, eri aegadel. Esimene puurkaev ja veevarustuse välisvõrk rajati 1960ndail aastail, kui valmisid esimesed mitmekordsed korterelamud. Edasi on süsteemi laiendatud vastavalt vajadusele: kui uus maja valmis sai, veeti selleni ka torustikud. Torustiku materjalina on kasutatud põhiliselt malmmuhvtorusid (läbimõõt 80 mm), mõnes lõigus ka terastorusid. Varamõisa veetorustikud vanad ning amortiseerunud. Külas on käesoleval ajal ca 3 km veetorustikke. Aastatel 2008-2010 projekti „Emajõe ja Võhandu jõe veemajandusprojekt“ raames rekonstrueeriti Vara külas ca 0,9 km veetorustikke ning rajati uusi veetorustikke kokku ca 60 m läbimõõduga 32 kuni 90 mm. Tegemist on plasttorudega ning need on heas seisus.

2.1.2.5 Tuletõrjehüdrandid

Vara külas tuletõrjehüdrandid puuduvad ning arvestades põhipuurkaevuks oleva Kaupmehe puurkaevu passijärgset tootlikkust (deebit 4,4 l/s), ei saa hetkel hüdrantidega tuletõrje veevarustuses arvestada. Tuletõrje veevarustus tuleb lahendada mahutite baasil.

2.1.2.6 Eraldiseisvad tuletõrje veevõtukohad

Vara tuletõrjeveevarustus põhineb reservuaaridel. Vastavalt EVS 812-6:2012 on alla 30 000 elanikuga asulas, milles on üle 4-kordne hoonestus samaaegsete tinglike tulekahjude arv 1. Tuletõrje veevarustus Vara külas baseerub kolmel mahutil: • Vara elamukvartali keskel olev mahuti ei ole väidetavalt kunagi kasutuses olnud. Hinnanguliselt on mahuti maht 150 m 3. Seisukord teadmata, tähistus puudub. Plats tuletõrje tehnikale olemas. • Põllumajandusühistu mahuti (Kaarli suurfarm) on tähistamata, mahutavus ~200 m 3, plats tehnikale olemas, mahuti katte betoonpaneel sisse varisenud ning mahuti on poolenisti veega täitunud (pinnavesi või allikas). Veevõtukoht vajab renoveerimist.

2.1.3 Ühiskanalisatsiooni objektid

2.1.3.1 Kanalisatsioonitorustikud

Vara küla kanalisatsiooni välisvõrk koosnes isevoolsest ca 4,5 km pikkusest torustikust (seis enne „Emajõe“ projekti). Vara küla kanalisatsioonitorustik oli rajatud keraamilistest ja asbesttsementtorudest 1970ndatel aastatel. Vanad torustikud olid ebatihedad ja sademevete infiltratsioon torustikku oli suur. Keraamilised torud olid läbimõõduga 150…200 mm ja asbesttsementtorude läbimõõt 100…150 mm ning vanad torustikud olid tervikuna amortiseerunud. Varamõisa külas toimiv kanalisatsioonitorustik puudub. Aastatel 2008-2010 projekti „Emajõe ja Võhandu jõe veemajandusprojekt“ raames rekonstrueeriti 1,5 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku, rajati 0,2 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku läbimõõduga De160 mm.

21 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

2.1.3.2 Reoveepumplad

Vara külas reoveepumplad puuduvad.

2.1.3.3 Purgimissõlmed

Vara külas purgimissõlmed puuduvad.

2.1.3.4 Reoveepuhasti

Vara küla reoveepuhasti (reg nr PUH0788500) valmis 2010. aastal ning selle koondandmed on toodud allolevas tabelis.

Tabel 13. Vara reoveepuhasti koondandmed Puhasti nimi: Vara küla reoveepuhasti Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ Ehitaja : OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine, AS Water Ser Reoveepuhasti parameetrid: Ühtlustusmahuti 50 m3 Õhustuskamber 50 m3 Järelsetiti 7 m2 / 16 m3 Mudatihendusmahuti – 7,5 m3 Biotiigid Puhasti jõudlus: Q = 40…45 m3/d R = 300…350 ie 18…20 kgBHT 7/d

Reoveepuhasti koosneb maa-alustest raudbetoonmahutitest ja nende peale ehitatud tehnoloogiliste seadmete hoonest. Uus puhasti on aktiivmudaseade, mis koosneb võreseadmest, ühtlustusmahutist, õhustuskambrist, järelsetitist ning mudatihendist. Reovesi juhitakse puhastile surveliselt reoveepuhasti territooriumil asuva reoveepumpla abil. Reoveepuhasti installeeritud elektriseadmete koguvõimsus on ca 21,5 kW Eelpuhastus: Kruvivõre (sõela avaga Ø 2 mm, tootlikkus 85 m 3/h), möödavoolul käsivõre piide vahega 10mm. Põhipuhastus: Ühtlustusmahuti, üheastmeline aktiivmudaprotsess õhustuskambris (peenmullõhustus), järelsetiti. Fosfori keemiline ärastus. Järelpuhastus: Normaalolukorras puudub. Avariivoolu möödajuhtimiseks kasutatakse kahte biotiiki kogupindalaga 3800 m 2. Settekäitlus: Õhustatav gravitatsiooniline mudatihendi, sette äravedu paakautoga suuremale puhastile. Reoveepuhasti territoorium on aiaga piiratud. Aed ja värav on heas seisukorras. Puhasti ja biotiikide kuja on vastavalt 50 ja 100 m ulatuses tagatud (sinna sisse jäävad edelas asuvad tööstushooned).

22 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/322420) on Vara oja (suubla kood VEE1042500). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (sh Vara oja) reostustundlikud heitveesuublad. Puhasti seiret teostatakse kvartaalselt ja andmed edastatakse Keskkonnateenistusele. Seiret teostatakse puhasti väljavoolust. Vastavalt kehtivale vee-erikasutusloale seiratakse reoveepuhasti väljavoolus järgmisi komponente: BHT7, heljum, KHT, N üld ja P üld . Vara reoveepuhasti heitvee analüüside andmed on toodud allolevas tabelis.

Tabel 14. Vara reoveeanalüüsid ning piirväärtused

BHT 7 Heljum P N KHT üld üld pH (mgO/I) (mg/I) (mg/I) (mg/I) (mgO/l) 18.02.2015 analüüsitulemused Vara RVP väljavool 7,5 17 1,0 12 35 7,2 Nõuded heitveele* Reostusnäitajate 25 35 2 60 125 6,0-9,0 piirväärtus Puhastusaste (%) 80 75 70 30 75 - Vee -erikasutusloaga nr L.VV/322420 määratud saasteainete suurimad lubatud sisaldused Suurim lubatud sisaldus 25 35 2 60 125 6,0-9,0 *Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed 1 (Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99)

Analüüsitulemustest on näha, et analüüsid vastavad kehtestatud piirmääradele.

2.1.3.5 Sademeveekanalisatsioon

Lahkvoolne sadevee kanalisatsioon puudub. Liigvete ärajuhtimine on lahendatud sadevee imbumisega haljasaladele.

2.2 KOOSA KÜLA

2.2.1 Asukoht ja üldiseloomustus

Koosa küla paikneb Vara valla idaosas. Põhjaküljest piirab seda Aovere-Kallaste-Omedu tee ning idaküljest Koosa-Varnja tee. Koosa külas elab 01.01.2015 seisuga ca 470 inimest, neist korruselamutes ca 80% elanikkonnast. Korruselamud paiknevad ühtlaselt üle kogu küla, omaette piirkonda moodustamata.

2.2.2 Ühisveevärgi objektid

2.2.2.1 Puurkaev-pumplad

Koosa küla ühisveevärk põhineb Lasteaia puurkaevul (pass nr 7005). See on paikneb asula keskosas lasteaia läheduses. Parreste puurkaevpumpla (pass nr A-368-B) on reservis.

23 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

Koosa puurkaevpumplate tehnilised andmed on toodud allolevas tabelis.

Tabel 15. Koosa küla ühisveevärgi puurkaevude tehnilised andmed

Nimetus Lasteaia Parraste Aadress Lasteaia Parreste pumbamaja Koordinaat pl/ ip 58˚31' 32"/27˚4' 46" 58˚31' 36"/27˚4' 48" Passi nr 7005 A-368-B Katastri nr 25499 7318 Rajamisaasta 2009 1965 Veekiht D2-1 D2-1 Suudme abs kõrgus (m) 48 52 Sügavus (m) 125 105 Filtri sügavus (m) filtrita filtrita Puurkaevu konstruktsioon manteltoru manteltoru Filtri tüüp filtrita filtrita Deebit (l/s) 19,4 2 Alandus (m) 25,1 10 Sanitaarkaitseala (m) 30 50 Allikas: Keskkonnaregister

Parreste puurkaevpumpla hoone on ühekorruseline silikaattellisest ehitis. Hoone on soojustamata, aknad ja uks amortiseerunud. Katusekate on vananenud ja soojustamata. Ka pumpla sisseseade on amortiseerunud; puurkaev on reservis. Lasteaia puurkaevpumpla rajati 2009. a projekti „Emajõe ja Võhandu jõe veemajandusprojekt“ raames. Pumplahoone rajati plaatvundamendile; konstruktsiooniks soojustatud puitkarkass, mis on kaetud profiilplekiga. Pumplani on rajatud juurdepääsutee.

2.2.2.2 Survetõstepumplad ja reservuaarid

Survetõstepumplad ja reservuaarid Koosa külas puuduvad. Kõik puurkaevpumplad on üheastmelised, rõhku reguleeritakse rõhuanduri ja sagedusmuunduriga, rõhu kõikumiste tasandamiseks on paigaldatud hüdrofoor.

2.2.2.3 Veepuhastusjaamad

2009. a rajati veetöötlusjaam Lasteaia puurkaevpumpla juurde, mille tulemusena vastab ühisveevärgi vesi kõikidele sotsiaalministri poolt kehtestatud nõuetele. Seega käesoleva arendamise kavaga kaetud ajalises perspektiivis veetöötlusseadmetesse investeeringuid ei planeerita. Vastavalt puurkaevu veekvaliteedi näitajatele ei vasta puurkaevu toorvesi kehtivatele joogivee nõuetele kõrgendatud raua (1,2-1,9 mg/l) osas ning joogi- ja tarbevee käitlemiseks on paigaldatud rauaeraldusfilter, mis tagab joogivee madala raua- ja mangaanisisalduse ning sarnaselt raua eemaldamisele toimub ka mangaani ja väävelvesiniku sisalduse vähendamine. Joogi- ja tarbevee käitlemiseks kavandatud veekäitlussüsteem koosneb raua ja mangaanieraldussüsteemist EURA IRA 75 Duplex, 9 m3/h (71,64 m3/d).

24 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

Veetöötlusseadmed on paigaldatud puurkaevu ja tarbijatele suunatava vee vahele. Projekteeritud filtrisüsteem on ette nähtud raua eemaldamiseks asula joogiveest. Rauaeraldussüsteem on Belgia firma Euraqua Europe tooteseeriast ning koosneb galvaniseeritud terasest aeratsioonipaagist, kahest paralleelselt töötavast galvaniseeritud terasest filtripaagist, elektroonilistest filtrisüsteemi kontrolleritest Autotrol Magnum, filtrimaterjalist ning lisaks õlivabast rõhupaagiga kompressorist seeriast TOP. Rauaeraldusprotsess põhineb oksüdatsioonil ja sellel järgneval filtratsioonil. Raua- ja mangaaniühendite ning väävelvesiniku eraldamiseks veest on vaja neid eeloksüdeerida. Oksüdatsioonil muudetakse vees esinevad lahustunud, kahevalentsed raua- ja mangaaniioonid kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis on mehaaniliselt filtreeritavad. Rauaühendite oksüdatsiooniks juhitakse filtripaagi ees asuva aeratsiooni paagi veesisendile õlivaba kompressoriga suruõhku, mille reguleerimine toimub spetsiaalse õhu reguleerventiiliga. Reaktsioonipaagis toimub vee ja õhu ühtlane segunemine, mille käigus toimuval oksüdatsioonil muudetakse vees esinevad lahustunud, kahevalentsed rauaioonid kolmevalentseteks oksiidideks ja hüdroksiidideks, mis on mehaaniliselt filtreeritavad. Sarnaselt raua eemaldamisele toimub ka mangaani ja väävelvesiniku eraldus. Üleliigne õhk eemaldatakse filtripaagi peal asuva õhueraldusventiili abil. Filtripaagis asuv katalüütiline materjal töötab oksüdatsiooniprotsessi katalüsaatorina võimaldades kiirendada õhuhapniku reageerimist hapendatavate ühenditega. Filtrimaterjali läbinud vesi suunatakse tarbijale. Filtrimaterjali pestakse automaatselt perioodiliste ajavahemike järel, et uhtuda sellest välja sinna kinni haaratud raua, mangaani jm. osakesed. Filtrite pesu ette nähtud toorveega. Filtrite uhtevesi juhitakse Ø315mm vesilukuga põrandakaevu. Filtripaagi tööd ja filtrimaterjali läbipesu juhitakse komplektse filtrikontrolleri/programmkellaga Autotrol Magnum, mis võimaldab protsessi programmeerida sobivale kuupäevale ja kellaajale. Läbipesu käigus pestakse filtrimaterjali esmalt vastupidises suunas ning selle käigus tõstetakse filtrimaterjal hõljuvasse olekusse ja uhutakse sinna filtrimistsüklis haaratud raua, mangaani jm. osakesed kanalisatsiooni. Läbipesuks vajalik vesi võetakse puurkaevust ja läbipesu toimub puurkaevpumba poolt tekitatud rõhuga. Filtripaakide läbipesu tuleb seadistada erinevatele aegadele, et tagada tarbijale pidev puhastatud veega varustatus.

2.2.2.4 Veetorustikud

Koosa küla veevarustussüsteem on rajatud mitmes etapis, eri aegadel. Esimene puurkaev ja veevarustuse välisvõrk rajati 1960ndail aastail, kui valmisid esimesed mitmekordsed korterelamud. Edasi on süsteemi laiendatud vastavalt vajadusele: kui uus maja valmis sai, veeti selleni ka torustikud. Torustiku materjalina on kasutatud põhiliselt malmmuhvtorusid (läbimõõt 80 mm), mõnes lõigus ka terastorusid. Külas on ca 3,8 km veetorustikke. Algselt oli torustik ehitatud juhuslikult ja tõenäoliselt ilma projektideta tulenevalt hetkevajadusest, ilma kaugemaid perspektiive arvestamata. Seetõttu olid kasutusel torustikud, mille läbimõõdud ei olnud põhjendatud ja ei arvestanud perspektiivsete tarbijate vajadusi. Puurkaevu rajamisaasta järgi võib tuletada, et küla keskosa veetorustikud olid üle 50 aasta vanad. Aastatel 2008-2010 projekti „Emajõe ja Võhandu jõe veemajandusprojekt“ raames rekonstrueeriti Koosa külas ca 1,1 km veetorustikke ning rajati uusi veetorustikke kokku ca 0,8 km läbimõõduga 32 kuni 90 mm. Tegemist on plasttorudega ning need on heas seisus.

2.2.2.5 Tuletõrjehüdrandid

Hüdrandid puuduvad.

25 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

2.2.2.6 Eraldiseisvad tuletõrje veevõtukohad

Tuletõrje veevõtt toimub Koosa paisjärve ülevoolult silla pealt. Veevõtukoht on tähistamata, töö ajal liiklus Koosat läbival teel takistatud.

2.2.3 Ühiskanalisatsiooni objektid

2.2.3.1 Kanalisatsioonitorustikud

Koosa küla kanalisatsiooni välisvõrk koosnes isevoolsest ca 3,6 km pikkusest torustikust (seis enne „Emajõe“ projekti). Sarnaselt küla ühisveevärgile oli kanalisatsioonisüsteem rajatud järk-järgult, vastavalt asula kasvule. Koosa küla kanalisatsioonitorustik oli rajatud keraamilistest ja asbesttsementtorudest 1965-1985.a. Vanad torustikud olid ebatihedad ja sademevete infiltratsioon torustikku oli suur. Keraamilised torud olid läbimõõduga 150…200 mm ja asbesttsementtorude läbimõõt 100…150 mm. Torustike vanus on 40-50 aastat ja torustikud olid tervikuna amortiseerunud. Aastatel 2008-2010 projekti „Emajõe ja Võhandu jõe veemajandusprojekt“ raames rekonstrueeriti 0,9 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku, rajati 1,1 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku läbimõõduga De160 mm ning rajati ca 0,1 km survekanalisatsioonitorustikku läbimõõduga De110 mm.

2.2.3.2 Reoveepumplad

Koosa külas on üks reoveepumpla, mis paikneb ca 130 m Lasteaia puurkaevpumplast idas. Reoveepumpla paikneb lasteaia kinnistul ning see rajati projekti „Emajõe ja Võhandu jõe veemajandusprojekt“ raames.

2.2.3.3 Purgimissõlmed

Koosa külas purgimissõlmed puuduvad.

2.2.3.4 Reoveepuhasti

Koosa küla reoveepuhasti (reg nr PUH0788510) valmis 2010. aastal ning selle koondandmed on toodud allolevas tabelis.

Tabel 16. Koosa reoveepuhasti koondandmed Puhasti nimi: Koosa küla reoveepuhasti Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ Ehitaja : OÜ Water Ser Ehitusjuhtimine, AS Water Ser Reoveepuhasti parameetrid: Ühtlustusmahuti 40 m3 Õhustuskamber 40 m3 Järelsetiti 7 m2 / 16 m3 Mudatihendusmahuti – 7 m3 Biotiik Puhasti jõudlus: Q = 40…45 m3/d R = 300…350 ie 18…20 kgBHT 7/d

Reoveepuhasti koosneb maa-alustest raudbetoonmahutitest ja nende peale ehitatud tehnoloogiliste seadmete hoonest. Uus puhasti on aktiivmudaseade, mis koosneb

26 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

võreseadmest, ühtlustusmahutist, õhustuskambrist, järelsetitist ning mudatihendist. Reovesi juhitakse puhastile surveliselt reoveepuhasti territooriumil asuva reoveepumpla abil. Reoveepuhasti installeeritud elektriseadmete koguvõimsus on ca 21,5 kW Eelpuhastus: Kruvivõre (sõela avaga Ø 3 mm, tootlikkus 85 m 3/h), möödavoolul käsivõre piide vahega 10mm. Põhipuhastus: Ühtlustusmahuti, üheastmeline aktiivmudaprotsess õhustuskambris (peenmullõhustus), järelsetiti. Fosfori keemiline ärastus. Järelpuhastus: Normaalolukorras puudub. Avariivoolu möödajuhtimiseks kasutatakse ühte biotiiki pindalaga 1600 m 2. Settekäitlus: Õhustatav gravitatsiooniline mudatihendi, sette äravedu paakautoga suuremale puhastile. Reoveepuhasti territoorium on aiaga piiratud. Aed ja värav on heas seisukorras. Puhasti ja biotiikide kuja on vastavalt 50 ja 100 m ulatuses tagatud. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/322420 ) on Kargaja jõgi (suubla kood VEE1051200). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (sh Kargaja jõgi) reostustundlikud heitveesuublad. Puhasti seiret teostatakse kvartaalselt ja andmed edastatakse Keskkonnateenistusele. Seiret teostatakse puhasti väljavoolust. Vastavalt kehtivale vee-erikasutusloale seiratakse reoveepuhasti väljavoolus järgmisi komponente: BHT7, heljum, KHT, N üld ja P üld . Vara reoveepuhasti heitvee analüüside andmed on toodud allolevas tabelis.

Tabel 17. Koosa reoveeanalüüsid ning piirväärtused

BHT 7 Heljum P N KHT üld üld pH (mgO/I) (mg/I) (mg/I) (mg/I) (mgO/l) 18.02.2015 analüüsitulemused Koosa RVP väljavool 7,5 17 1,0 12 35 7,2 Nõuded heitveele* Reostusnäitajate 25 35 2 60 125 6,0-9,0 piirväärtus Puhastusaste (%) 80 75 70 30 75 - Vee -erikasutusloaga nr L.VV/324171 määratud saasteainete suurimad lubatud sisaldused Suurim lubatud sisaldus 25 35 2 60 125 6,0-9,0 *Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed 1 (Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99)

Analüüsitulemustest on näha, et analüüsid vastavad kehtestatud piirmääradele.

2.2.3.5 Sademeveekanalisatsioon

Koosa külas eraldi lahkvoolset sademeveekanalisatsiooni ei ole. Sademevesi juhitakse haljasaladele

27 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

2.3 ÜHISVEEVÄRKI JA KANALISATSIOONI TEENINDAV ETTEVÕTE

Vara Vallavolikogu 26.11.2014 otsusega nr 14 on alates 01.01.2015 kuni 31.12.2016 ehk kaheks aastaks kinnitatud Vara valla vee-ettevõtjaks ja kehtestatud vee-ettevõtja tegevuspiirkonnaks Vara valla haldusterritoorium AS-le Emajõe Veevärk kuuluvate varade ulatuses. Ettevõtte tegevust reguleerib Vara valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri. Kõik Vara vallale kuulunud vee- ja kanalisatsioonirajatised on antud üle AS-le Emajõe Veevärk. AS Emajõe Veevärk aktsionärid on Alatskivi vald, Avinurme vald, Elva linn, Haaslava vald, Kallaste linn, Kambja vald, Konguta vald, Laeva vald, Luunja vald, Meeksi vald, Mäksa vald, Nõo vald, Palamuse vald, Puurmani vald, Puhja vald, Rannu vald, Rõngu vald, Tabivere vald, Tartu vald, Tähtvere vald, Vara vald ja Ülenurme vald. AS Emajõe Veevärk loodi Keskkonnaministeeriumi initsiatiivil kasumit taotleva vee- ettevõttena, et muuhulgas tagada Euroopa Liidu (EL) poolt rahastatavas Emajõe-Võhandu valgala ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektis (numbriga 2004/EE/16/C/PE/007) osalevatele omavalitsustele maksimaalne toetus EL Ühtekuuluvusfondi poolt. Aktsiaseltsi tegevusalad on põhikirja järgselt sõnastatud nii: • Klientide varustamine kehtestatud normatiividele vastava kvaliteediga joogi- ja tehnilise veega ning joogivee puhastus; • Klientide heitvee ärajuhtimine ja puhastamine; • Joogi- ja heitvee kvaliteedi laboratoorne analüüs; • Veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete projekteerimine ja ehitus, teenindus, korrashoid, rekonstrueerimine ja remont; • Veevarustuse ja kanalisatsiooni energeetika seadmete hooldus ja remont; • Veevarustuse ja kanalisatsiooni tehniliste tingimuste väljatöötamine ja väljastamine; • Veevarustuse ja kanalisatsiooni alased konsultatsioonid. Ettevõtte lepinguliste töötajate arv vastavalt 2013. a majandusaasta aruandele oli 2013. aasta lõpu seisuga koos juhatajaga 23 inimest ja nõukogusse kuulus 7 inimest. Alates 01.01.2015 kehtivad vastavalt Konkurentsiameti 10.11.2014 otsusele nr 9.1-3/14-018 Vara vallas järgmised tariifid (ilma käibemaksuta): • tasu vee eest 1,219 EUR/m 3; • tasu ära juhitud reovee eest (I reostusgrupp) 1,542 EUR/m 3; • tasu ära juhitud reovee eest (II reostusgrupp) 2,116 EUR/m 3. Ettevõtte vee ja kanalisatsiooniteenuse käive 2011-2013 on toodud allolevas tabelis.

Tabel 18. AS Emajõe Veevärk vee- ja kanalisatsiooniteenuse koondmahud ja müügitulu aastatel 2011 kuni 2013

2011 2012 2013 Veevarustuse maht (m 3) 631 832 610 411 621 065 Kanalisatsiooni maht (m 3) 559 150 555 477 563 475 Müügitulu (EUR) 1 146 267 1 125 122 1 336 203 Allikas: AS Emajõe Veevärk majandusaasta aruanne 2013

28 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

3 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMINE

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine lähtub peamisest eesmärgist: • tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus võimalikult paljudele elanikele; • kaitsta kasutatavaid veeallikaid ja looduskeskkonda inimtegevusest tuleneva reostusohu eest. Arendamise kava koostamise lähtealusteks on: • ÜVK olemasoleva olukorra andmestik; • omavalitsuse arengukava; • kehtivad üld- ja detailplaneeringud (sh reoveekogumisalade määratlemine); • vesikonna veemajanduskava; Arendamise kava mahus antakse Vara valla ÜVK perspektiivsete lahenduste põhiskeemid. ÜVK perspektiivsete lahenduse baasil määratakse lähiaastate tegevusetapid-projektid, seades esmaülesanneteks: • joogivee kvaliteedi ja varustuskindluse tagamine tarbimispunktides; • hoonestatud reoveekogumisalade katmine ühiskanalisatsiooni võrkudega ning reovee kogumine ja nõuetekohane puhastamine; • nõuetele vastav sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine hoonestatud reoveekogumisaladelt. ÜVK arendamise kava koostatakse 12 aastase perioodi kohta arvestusega, et kava kuulub regulaarsele täiendamisele sõltuvalt muudatustest ja täiendustest planeeringutes samuti võimalikest muudatustest õigus- ja normatiivaktides.

3.1 VARA KÜLA ÜVK ARENDAMINE

3.1.1 Vara küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni peamised probleemid

Vara küla peamised olemasolevad vee- ja kanalisatsioontorustikud said rekonstrueeritud aastatel 2008-2010 projekti „Emajõe ja Võhandu jõe veemajandusprojekt“ raames. Joogivee kvaliteet vastab sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ nõuetele. Suuremaid probleeme olemasolevate süsteemidega hetkel ei esine. Vajadus on liita ühisveevärgiga seni ühenduseta aleviku kinnistud. Olemasolev reoveepuhasti on heas seisukorras ning tagab nõuetele vastava reoveekäitluse. Varamõisa piirkonna elumajade reovesi vajab nõuetekohast kogumist ning puhastamist. Kuna Varamõisa piirkond ei jää hetkel reoveekogumisalasse, võib olla toetuste saamine piiratud.

3.1.2 Vara küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise alternatiivid

Arvestades Varamõisa piirkonna lähedust Vara küla kanalisatsioonivõrgule (ca 1,7 km), on otstarbekas juhtida perspektiivis Varamõisa reovesi survekanalisatsiooni kaudu Vara küla kanalisatsioonivõrku ning sealt edasi Vara küla reoveepuhastisse.

29 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

3.1.3 Vara küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni edasine areng

Käesolevas arendamise kavas kajastatud ajaperioodiks on arvestatud, et lisaks Varamõisa piirkonna süsteemide rekonstrueerimisele ja laiendamisele rekonstrueeritakse ka vara küla põhja-, ida-, ja lõunaosa vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Vt ka vee- ja kanalisatsioonirajatiste skeemi. Ühisveevarustussüsteem jääb jätkuvalt tööle ühe rõhutsoonina.

3.2 KOOSA KÜLA ÜVK ARENDAMINE

3.2.1 Koosa küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni peamised probleemid

Koosa küla peamised olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud said rekonstrueeritud aastatel 2008-2010 projekti „Emajõe ja Võhandu jõe veemajandusprojekt“ raames. Joogivee kvaliteet vastab sotsiaalministri 31.07.2001 määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ nõuetele. Küla lõunaosas Luunja-Kavastu-Koosa tee piirkonnas paiknevad torustikud on amortiseerunud. Vajadus on liita ühisveevärgiga seni ühenduseta küla idaosas olevad kinnistud ning rekonstrueerida küla edelaosas paiknevad torustikud.

3.2.2 Koosa küla ühisveevärgi arendamise alternatiivid

Hetkel ei tuvastatud olulisi alternatiivseid tehnilisi lahendusi.

3.2.3 Koosa küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni edasine areng

Koosa külas on vajalik vee- ja kanalisatsioonitorustike laiendamine Koosa reoveekogumisala idaküljes, et tagada sealsetele elanikele kvaliteedinõuetele vastava joogivee kättesaadavus ning kindlustada reovee nõuetekohane kokku kogumine ja puhastamine. Küla lõunaosas Luunja-Kavastu-Koosa tee piirkonnas paiknevad torustikud on vaja rekonstrueerida. Ühisveevarustussüsteem jääb jätkuvalt tööle ühe rõhutsoonina.

3.3 ARENDAMISE KAVA KOOSSEISUS SISALDUVATE PROJEKTIDE JA MEETMEKAVA MAKSUMUSTE HINDAMINE

Allolevas tabelis on toodud rekonstrueeritavate vee- ja kanalisatsioonisüsteemide keskmised eelarvelised ühikmaksumused. Puurkaevpumplate ja reoveepuhasti rekonstrueerimise osas anti investeeringu maksumusele sõltuvalt objektist individuaalne hinnang. Kõikidele hindadele arvestatakse lisaks 5% omanikujärelevalve ja projektijuhtimise kuluks ning 10% ettenägematuteks kuludeks.

Tabel 19. Keskmised vee- ja kanalisatsioonitrasside maksumuse ühikhinnad

Ühiku maksumus Nr Nimetus (EUR ilma KM-ta) 1 Veetorustik (m) 100 2 Isevoolne kanalisatsioonitorustik (m) 150

30 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

3 Survekanalisatsioonitrass (m) 100 4 Ühiskaevik vesi+kanal (m) 220 5 Ühiskaevik vesi+survekanal (m) 170 6 Ühiskaevik kanal+survekanal (m) 220 7 Ühiskaevik vesi+kanal+survekanal (m) 300 8 Kanalisatsioonipumpla rajamine (kmpl) 30 000

3.4 INVESTEERINGUTE KAVANDAMINE

Seoses käesolevas arendamise kavas käsitletud investeeringute kogumaksumuse suurusega ning projektide omafinantseerimise võimekusega on kohalik omavalitsus kõikide ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide investeeringud pikaajalisse investeeringuprogrammi (nähakse ette aastani 2026). AS Emajõe Veevärk kavandab tehnika ja arvestite soetamist lühiajalises perspektiivis (2015-2018), millest Vara valla osa maksumus on saadud proportsionaalselt Vara valla aktsiate arvuga AS-s Emajõe Veevärk. Allolevates tabelites on toodud lühi- ja pikaajaline investeeringute programm ning nende eeldatavad maksumused. Lühiajalises perspektiivis (2015 kuni 2018) on kavas ellu viia investeeringud 36 277.- EUR ulatuses. Ülejäänud investeeringud on kavas ellu viia pikemaajalisel perioodil (2019 kuni 2026). Asjaolude muutumisel või erakorraliste asjaolude ilmnemisel võivad toimuda investeeringute prioriteetides muutused.

Tabel 20. Lühiajalise investeerimisprogrammi investeeringute mahud ning eeldatavad maksumused (EUR ilma KM-ta)

Asula Investeeringu nimetus Maksumus Vara vald Arvestite soetamine 12 584 Tehnika soetamine 23 694 Kokku 36 277

Tabel 21. Pikaajalise investeerimisprogrammi investeeringute mahud ning eeldatavad maksumused (EUR ilma KM-ta)

Asula Investeeringu nimetus Ühik Kogus Maksumus Varamõisa Eraldi Vrek m 0 0 Eraldi Vuus m 0 0 Eraldi Krek m 0 0 Eraldi Kuus m 86 12 900 Eraldi KS rek m 0 0 Eraldi KS uus m 1738 173 800 RVP pumpla ehitus tk 2 60 000 RVP pumpla rek tk 0 0 ühiskaevik kanal+survekanal m 0 0 Ühiskaevik vesi+kanal m 553 121 660

31 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

Ühiskaevik vesi+kanal+survekanal m 0 0 ühiskaevik vesi+survekanal m 0 0 Puurkaevpumpla m 0 0 Reoveepuhasti m 0 0 VTJ m 0 0 Projekteerimis-ehitusmaksumus 368 360 Omanikujärelevalve ja 18 418 projektijuhtimine (5%) Ettenägematud kulutused (10%) 36 836 Kokku 423 614 Vara Eraldi Vrek m 959 95 900 Eraldi Vuus m 0 0 Eraldi Krek m 80 12 000 Eraldi Kuus m 0 0 Eraldi KS rek m 0 0 Eraldi KS uus m 15 1 500 RVP pumpla ehitus m 1 30 000 RVP pumpla rek m 0 0 ühiskaevik kanal+survekanal m 0 0 Ühiskaevik vesi+kanal m 316 69 520 Ühiskaevik vesi+kanal+survekanal m 0 0 ühiskaevik vesi+survekanal m 0 0 Puurkaevpumpla m 0 0 Reoveepuhasti m 0 0 VTJ m 0 0 Projekteerimis-ehitusmaksumus 208 920 Omanikujärelevalve ja 10 446 projektijuhtimine (5%) Ettenägematud kulutused (10%) 20 892 Kokku 240 258 Koosa Eraldi Vrek m 0 0 Eraldi Vuus m 0 0 Eraldi Krek m 152 22 800 Eraldi Kuus m 0 0 Eraldi KS rek m 0 0 Eraldi KS uus m 175 17 500 RVP pumpla ehitus m 1 30 000 RVP pumpla rek m 0 0 ühiskaevik kanal+survekanal m 0 0

32 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

Ühiskaevik vesi+kanal m 812 178 640 Ühiskaevik vesi+kanal+survekanal m 0 0 ühiskaevik vesi+survekanal m 0 0 Puurkaevpumpla m 0 0 Reoveepuhasti m 0 0 VTJ m 0 0 Projekteerimis-ehitusmaksumus 248 940 Omanikujärelevalve ja 12 447 projektijuhtimine (5%) Ettenägematud kulutused (10%) 24 894 Kokku 286 281 Vara vald 950 130 KOKKU

Varamõisa asumi investeeringud on siin käsitletud eraldiseisvana, ehkki see on tegelikult osa Vara küla haldusterritooriumist. Seega on vaadeldaval perioodil kavandavaid investeeringuid 986 430.- EUR eest, sh lühiajalises perspektiivis (2015-2018) 36 277.- EUR ning pikaajalises perspektiivis (2019-2026) 950 130.- EUR.

3.5 FINANTSANALÜÜS

3.5.1.1 Finantsprognoosi koostamise põhieeldused

Finantsprognoosi koostamise eesmärgiks on: • prognoosida omavalitsuse vee- ja kanalisatsiooni-süsteemide tulevasi ekspluatatsioonikulusid ning nende muutust arvestades nii lühi-kui pikaajalise investeeringuprogrammi elluviimist; • prognoosida võimalikke kujunevaid veeteenuse hindu (tariife); • leida sobivaim finantsallikate struktuur vee- ja kanalisatsioonisüsteemide investeeringute elluviimiseks.

Käesoleva arendamise kava raames antakse hinnang selle elluviimise järgsele veetariifide poliitikale. Reaalsed tariifid kinnitab Vara vallavalitsus ning tariifid tuleb AS-l Emajõe Veevärk kooskõlastada Konkurentsiametiga, kusjuures need kujundatakse ühtsed kogu AS Emajõe Veevärgi opereeritavate piirkondade kohta (hetkel on ühtsetest erinevad tariifid Elva linnas ning Elva reoveekogumisalal, kuid perspektiivis tariifid ühtlustatakse). Tariifide määramise eesmärgid: – tootmiskulude katmine; – kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; – keskkonnakaitse tingimuste täitmine; – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. Tariifid koosnevad veetootmise ja tarnimise ning kanalisatsiooniteenuse osutamise ja reovee puhastamise omahinnast ning sellele lisanduvast plaanilisest kasumist, mis suunatakse investeeringuteks. KIK-i kaudu rahastatavate projektide omafinantseering 15% kaetakse KOV poolt.

33 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

Veetootmise tegevuskulud sisaldavad: – elektrienergiat vee tootmisel; – vee-erikasutustasusid; – remondikulusid; – tööjõukulusid; – vee analüüside maksumust; – muid veetootmisega seotud kulusid (üldkulusid).

Reoveepuhastamise tegevuskulud sisaldavad: – elektrienergiat reovee puhastamisel; – saastetasusid; – remondikulusid; – tööjõukulusid; – heitvee analüüside maksumust; – kanalisatsioonitrasside läbipesu maksumust; – muid kanalisatsiooniteenuse ja reovee puhastamisega seotud kulusid (üldkulusid).

Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arendamise kava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest, sealhulgas nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist. Prognoos koostatakse 12 aastase perioodi kohta ning muutujaid, millest sõltub prognooside paikapidavus ka mitmete aastate pärast, on palju. Seetõttu on oluline vaadata finantsprognoos vähemalt iga nelja aasta tagant uuesti üle ning viia sisse vajalikud korrektuurid. Allolevalt on toodud finantsprognoosi koostamise põhieeldused.

34 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

Tabel 22. Finantsprognoosi põhieeldused Finants prognoosi 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 eeldused Vee -erikasutustasu 0,08 0,08 0,09 0,09 0,09 0,09 0,10 0,10 0,10 0,10 0,11 0,11 0,11 (EUR/ m3)*

Saastetasu (EUR/ m3)* * 0,10 0,10 0,11 0,11 0,11 0,12 0,12 0,12 0,12 0,13 0,13 0,13 0,14

Inflatsioon*** -0,1% 0,2% 2,2% 2,7% 2,9% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% Keskmine 5,6% 4,8% 5,2% 6,0% 6,5% 6,4% 6,4% 6,4% 6,4% 6,4% 6,4% 6,4% 6,4% palgakasv(EUR)*** Piirkonna 546 572 602 638 679 723 769 818 870 926 985 1048 1115 leibkonnaliikme keskmine sissetulek****

Märkused: * aastani 2015 vastavalt Keskkonnatasude seaduses toodule, sealt alates vastavalt inflatsioonile ** Arvestatud AS Emajõe Veevärgi makstud saastetasudelt proportsionaalselt müüdud kanalisatsiooni kogusega; alates 2015. aastast korrigeeritud vastavalt inflatsioonile *** Rahandusministeeriumi andmetel(2015. a kevadprognoos; alates 2020-st aastast jäetud samale tasemele 2019. a prognoosiga) **** Statistikaametist saadud Tartumaa 2013. a andmeid on korrigeeritud vastavalt Rahandusministeeriumi prognoositud keskmise palgakasvu muutusele

35 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

Lisaks ülaltoodud tabelis toodule on arvestatud järgmiste asjaoludega.

Planeerimise periood Finantsprojektsioonid on koostatud 12 aasta kohta.

Veetarbimine Tarbijate veekulu arvestamisel lähtutakse tinglikust keskmisest veetarbimiskulust ööpäevas. Konservatiivsuse huvides on prognoosiperioodi lõpuni arvestatud olemasoleva tarbimistasemele lähedase tühiktarbimisega, nähes ette ka väikese tõusu seoses teenuse ja selle kättesaadavuse paranemisega.

Leibkondade sissetulek Leibkondade sissetulek on üheks indikaatornäitajaks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Kasutatud on Statistikaameti poolt antud Tartumaa keskmist netosissetulekut leibkonnaliikme kohta (2013. a kohta). Edasine sissetuleku kasv suureneb vastavalt Rahandusministeeriumi prognoositud keskmise palgakasvu muutusele.

Vee- ja kanalisatsioonikulu leibkonna liikme kohta Üldlevinud rahvusvaheliseks aktsepteeritud maksimaalseks piirmääraks vee- ja kanalisatsiooniteenuste kuludeks leibkonna liikme sissetuleku suhtes loetakse ca 4%. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava finantsprognoosi koostamisel koostati kõik arvutused selliselt, et vastav piirnäitaja jääks tulevikus alla 4,0%. Lähtuma peab eelkõige konservatiivsuse printsiibist ning asjaolust, et pole teada vee- ja kanalisatsioonitariifide võimalikku hinnaelastsust ning sellest tingitud mõju vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimismahtudele ning ka maksete laekumise näitajale. Käesolevas prognoosis jääb vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna suhe leibkonnaliikme keskmisesse sissetulekusse 2% piiresse, mis on tunduvalt allpool soovituslikult mitte ületatavat taset (4%). Seega jääb kavandatav hinnatõus ka üldiselt tunnustatud teenuse taskukohasse printsiipide järgi tarbijatele jõukohaseks.

Tariifide muutused Hädavajalike investeeringute tegemise tõttu on tariifide tõus paratamatu, kuid jääb aasta kasvuna siiski 5% piiresse. Samuti tuleb jälgida, et vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulu jääks leibkonna kulutustes lubatud piiridesse. Tariifide tõstmisel tuleb lähtuti põhimõttest, et veemajandamisest saadavad tulud oleksid piisavad veemajandamisega seonduvate kulude katmiseks, sh ka põhivarade amortisatsioonikulude katmiseks omaosaluse mahus.

Uute tarbijate ühinemine Investeerimisprojekti elluviimise tulemusel on arvestatud ca 20 vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbija ühinemisega 2026. aastaks.

Arvete laekumise näitaja Finantsprognoosides lähtutakse konservatiivsuse printsiibi alusel laekumise näitajaga 98%.

36 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

Tegevusrentaablus Tegevusrentaablus näitab ühe opereerimiseks kulutatava euro tootlust. Lihtsustatult näitab see ettevõtte puhast rahavoogu, mida on võimalik kasutada laenuteenindamiseks ja investeeringuteks. Rahvusvaheliste finantskorporatsioonide poolt aktsepteeritavaks optimaalseks tegevusrentaabluse tasemeks loetakse 30% tegevusrentaablust. Prognoosis on võetud eesmärgiks tegevusrentaabluse saavutamine ja hoidmine vähemalt tasemel 30%. Reaalselt kooskõlastatakse AS Emajõe veevärgi teenuse hinnad Konkurentsiametiga ning viimastel aastatel on reaalselt tegevusrentaablus ca 5-6% lähedal.

Puhasrentaablus Puhasrentaablus näitab ettevõtluse toimimise kasumlikkust. Kehtib põhimõte, et kõik kulud tuleb katta tariifidest ning seega kogu veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi pikaajalise ning jätkuva toimimise tagamiseks on oluline pikaajalises perspektiivis vähemalt 0% puhasrentaabluse tagamine. Finantsprognoosi puhasrentaablus jõuab aastaks 2023 positiivseks.

Investeeringute omafinantseerimise määr Investeeringuprojektide finantseerimisel arvestatakse omafinantseerimise määraga 10% programmi kogumaksumusest (KIK-i Keskkonnaprogrammi AS Emajõe Veevärgile kohaldatav minimaalne omafinantseering). See kehtib eelkõige nn “abikõlblike projektide” osas. Kokku on lühi- ja pikaajalise programmi investeeringute maksumus summaarselt 986 430.- EUR, millest OV OF on 0,1 MEUR ja KIK-i toetus 0,89 MEUR.

Põhivarade kulum Finantsprognoosis põhinevad kõik arvutused vee-ettevõtjate kasutusel olevate varade maksumusel ning täiendavalt investeeringute programmi tulemusel loodavatel põhivarade maksumusel. Arvesse on võetud ka tagastamatu välisabiga soetatud põhivara. Konkurentsiametiga hinna kooskõlastamise puhul ei lubata hinna sisse arvestada välisabiga soetatud põhivara. Arvutustel on kasutatud lihtsustatud kulumimäära 2,5% ehk põhivarade kasulikuks elueaks on arvestatud 40 aastat.

37 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

3.5.1.2 Prognoositav teenuste hind

Tabel 23. Prognoositav vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind

Aastad 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Vee individuaaltarbijate arv, 698 696 693 690 687 685 694 703 711 720 719 716 712 tk Kanalisatsiooni 681 676 674 671 670 665 674 683 692 701 700 696 693 individuaaltarbijate arv, tk

Tarbimispiirkonna vee 20 443 20 573 20 698 20 815 20 939 21 087 21 516 21 949 22 355 22 799 22 984 23 117 23 214 tarbimismaht kokku, m3/a Tarbimispiirkonna kanalisatsiooni tarbimismaht 17 496 18 720 18 850 18 956 19 111 19 159 19 568 19 982 20 402 20 826 20 992 21 071 21 182 kokku, m3/a Vee tariif (EUR/ m3) km-ta 1,22 1,22 1,25 1,31 1,37 1,44 1,51 1,59 1,67 1,75 1,80 1,85 1,89 Kanalisatsiooni tariif (EUR/ 1,54 1,54 1,58 1,65 1,74 1,82 1,92 2,01 2,11 2,22 2,28 2,33 2,39 m3) km-ta Komplekshind (EUR/ m3 km - 3,3 3,3 3,4 3,6 3,7 3,9 4,1 4,3 4,5 4,8 4,9 5,0 5,1 ga) Tariifide muut % võrreldes 0% 0% 2% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 3% 3% 3% eelmise aastaga

Etalontariif (EUR/ m3) km-ga 2,31 2,28 2,28 2,28 2,29 2,43 2,54 2,65 2,76 2,87 2,87 2,87 2,88 summas

Tarbimispiirkonna keskmine leibkonnaliikme 546 572 602 638 679 723 769 818 870 926 985 1 048 1 115 netosissetulek, EUR/kuus Leibkonnaliikme kulutus vee - ja kanalisatsioonile (% 1,4% 1,3% 1,3% 1,3% 1,3% 1,3% 1,3% 1,3% 1,3% 1,3% 1,2% 1,2% 1,2% sissetulekust)

38 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

Tabel 24. Vara valla veemajanduse rahavoogude prognoos Vara valla veemajanduse 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 rahavoogude analüüs tulud 15 390 25 079 25 786 27 229 28 760 30 412 32 581 34 900 37 322 39 966 41 339 42 658 43 952 veeteenuselt tulud 19 795 28 866 29 707 31 367 33 205 34 952 37 483 40 191 43 086 46 182 47 759 49 185 50 732 kanalisatsiooni- teenuselt TULUD KOKKU 34 482 52 866 54 383 57 424 60 725 64 057 68 663 73 589 78 800 84 425 87 316 90 006 92 790

Keskkonnatasu 2 007 2 104 2 158 2 224 2 297 2 369 2 394 2 504 2 616 2 735 2 827 2 915 3 001 (vee erikasutustasu) Keskkonnatasu 2 383 2 568 2 643 2 729 2 832 2 912 2 976 3 040 3 185 3 336 3 450 3 553 3 664 (saastetasu) Muud 73 76 78 81 83 86 90 94 99 103 107 110 114 mittekontrollita vad kulud Kemikaalikulud 1 184 1 270 1 307 1 350 1 400 1 440 1 509 1 581 1 656 1 735 1 794 1 848 1 906 kanal Energiakulu 4 198 4 501 4 632 4 784 4 963 5 104 5 349 5 604 5 871 6 149 6 359 6 548 6 754 Kanal Energiakulu 4 905 4 947 5 086 5 253 5 437 5 618 5 881 6 156 6 433 6 731 6 962 7 184 7 402 veetootmises Analüüsid kanal 664 711 732 756 784 807 846 886 928 972 1 005 1 035 1 068 Analüüsid vesi 775 782 804 830 859 888 930 973 1 017 1 064 1 101 1 136 1 170 Otsekulud 16 191 16 958 17 440 18 007 18 657 19 225 19 976 20 840 21 804 22 825 23 604 24 329 25 079 kokku Tööjõukulud 6 759 6 759 6 759 6 759 6 759 6 759 6 759 6 759 6 759 6 759 6 759 6 759 6 759 Muud 3 184 3 184 3 184 3 184 3 184 3 184 3 184 3 184 3 184 3 184 3 184 3 184 3 184 kontrollitavad kulud

39 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

Kaudkulud 9 942 9 942 9 942 9 942 9 942 9 942 9 942 9 942 9 942 9 942 9 942 9 942 9 942 kokku

TEGEVUSKULUD 26 133 26 901 27 382 27 949 28 599 29 167 29 918 30 782 31 746 32 767 33 547 34 271 35 022 KOKKU Tegevustulu - 8 349 25 965 27 000 29 474 32 127 34 890 38 745 42 807 47 054 51 658 53 770 55 735 57 768 Tegevuskulu Investeeringud 36 277 0 0 0 190 031 190 031 190 031 190 031 190 031 0 0 0 Laen Laenude tagasimaksed KIK toetus 32 649 0 0 0 171 028 171 028 171 028 171 028 171 028 0 0 0 RAHAVOOG 8 349 22 337 27 000 29 474 32 127 15 887 19 742 23 804 28 051 32 655 53 770 55 735 57 768 KOKKU kumulatiivne 8 349 30 687 57 687 87 162 119 288 135 175 154 917 178 721 206 771 239 426 293 196 348 930 406 698 rahavoog ehk jätkusuutlikkus

40 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

3.6 INVESTEERINGUTE ALLIKAD

Käesolevas arendamise kavas kajastatud planeeritavad investeeringud on kavas ellu viia järgnevate rahastusallikate abil: - Kohalik omavalitsus - Keskkonnainvesteeringute Keskuse Keskkonnaprogramm Keskkonnaprogrammi toetuse puhul on arvestatud vastavalt Keskkonnaprogrammi finantseerimise korrale 10% omafinantseeringuga, mille katab KOV.

3.7 FINANTSANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on oma olemuselt strateegiline dokument, seetõttu ka arendamise kava koosseisus olev finantsanalüüs on olemuselt indikatiivne, üldistatud ning põhineb erinevatel eeldustel ning prognoosidel. Finantsanalüüsis on prognoositud veemajanduse tegevustulusid ning tegevuskulusid, arvestades arendamise kava raames elluviidavaid investeeringute projekte. Kulude prognoosis on arvestatud tänaste tegelike tegevuskuludega (AS Emajõe Veevärk kulude baasil). Tariifide prognoosimisel on aluseks võetud rida eeldusi ja prognoose ning vaadeldud on veemajanduse rahavooge eespool toodud eeldustel. Oluline on arvesse võtta, et käesolev analüüs ei ole alusdokument vee- ja kanalisatsioonihinna kehtestamiseks Vara vallas, kuid kindlasti tuleb tariifide kujundamisel arvestada finantsanalüüsi peatükis kirjeldatud veetootmise ja reovee puhastamise omahinna kujunemise põhimõtteid. Finantsprognoosis toodud tariifide prognoos ei ole aluseks tariifide rakendamisel omavalitsuses vaid on pigem leitud indikatiivsete suurustena testimaks, kas arendamise kavas sätestatud eeldustel on vee- ja kanalisatsioonimajandus tervikuna jätkusuutlik. Arendamise kavas toodud investeeringute finantseerimine, sh omafinantseering kujunevad tegelikkuses vastavalt omavalitsuse ning vee-ettevõtja vahelistele kokkulepetele, tegelikele rahastamisvõimalustele ning konkreetsetele meetmetele ja/või rahastajapoolsetele tingimustele. Arendamise kava finantsanalüüsis toodud finantseerimine ning selle jagunemine on näitlik/eelduslik ning koostatud eesmärgiga kontrollida veemajanduse rahavooge arendamise kavas kirjeldatud eeldustel.

41 Vara valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava 201 5-2026

LISA 1 VEE- JA KANALISATSIOONIRAJATISTE SKEEMID

42