online- valuutakursid 12.08. Äripäeva uudised: www.aripaev.ee kolumn USD 12,55 EEK Eesti e-pilt kirju Pilt Eesti e-arengust on kirju – EUR 1,25 USD selles on veel hoogu, tulemu- si, liikumist, aga SEK 1,68 EEK ka seiskumist ja rumalaid tõk- keid, kirjutab IT ÄP indeks 12.08. Kolledži rektor Kalle Tamme- 1718,49 0,41% mäe. lk 23 Kalle ESMASPÄEV • 15. august 2005 • nr 142 (2922) • hind 15 kr Tammemäe

Puurimispink Tallinna Ehituskooli puutöö- kojas pärineb seitsme- kümnendatest ning on moraalselt vananenud. Foto: Julia-Maria Linna Virelemine jätkub

Kutseharidus saab hoolimata valitsuse lubadustest neli korda vähem raha. lk 2–3, 22

Mootorratas on üha popim sõiduvahend 1076 Vene valitsus ärgitab registreeritud elanikke salatulu Kopteriõnnetust mootorrattad aasta esimese 787 avalikustama 7 kuu jooksul uuriv komisjon 659 Venemaa valitsus kiitis heaks lubab tulemusi seaduseelnõu, millega üritab mõjutada inimesi maksuameti 10. septembriks lk 3 eest varjatud tulu või riigist väljaviidud kapitali legalisee- rima. lk 8 ärikoolitus 2003 2004 2005 Allikas: ARK Ain Kehvemate töötajate pidev ai- Taube tamine pärsib firma arengut. Tsikleid müüakse ’i reisijad lk 14 aina enam olid kindlustatud kinnisvara Eestis on tänavu seitsme kuu- Tee-ehitus lööb kaupmehi 2 miljonile kroonile Vanema maja ostmisel on ga registreeritud juba sama Juuni lõpus alanud ehitustööd Tallinnas Pärnu maanteel on Eelmisel nädalal alla kuk- oluline uurida kandekonst- palju mootorrattaid kui mullu Järve Selveri käivet vähendanud viiendiku võrra. “Eks me kunud helikopter oli kind- ruktsioonide seisukorda. lk 17 terve aasta peale kokku. Müü- lepi olukorraga. Kui tee valmis saab, siis jälle külastajate lustatud ligi 90 miljonile ja giedule annab hoogu uue arv kasvab,” ilmutas Selveri keti juht Ain Taube kannatlikku reisijad 2 miljonile kroo- tööstus liisingteenuse turuletulek. lk 6 meelt. lk 4 nile. Copterline’i juht Kari Ljungberg kinnitas, et kind- Inimesed teavad kodukee- Tarbus ostis Klienditeeninduse nõrgad kohad lustaja on rahvusvaheline fir- miatoodete tegelikust mõjust ma, kellele nõuete väljamaks- organismile ja tervisele väga Valgamaa bussifirma lk 4 avastavad testostjad lk 15 mine raskusi ei tekita. lk 5 vähe. lk 20 2 Äripäev 15. august 2005

sõnumid Küprose reisilennuk kukkus Kreekas alla  Eelarve projekt jätab jälle Vähemalt 121 reisijat kandnud Küprose lennuk sööstis eile Kreeka pealinna Ateena lähedal vastu mäge. Firmale Helios kuulunud lennuk sööstis pärast lennu- juhtimiskeskusega ühenduse kaotamist Ateena lähedal vastu mä- Praeguse seisuga ge, vahendas Delfi BBCd, AFPd ja CNNi. Helios Airlinesi lennu saavad pikalt alara- 522 pardal oli 115 reisijat ja kuus meeskonnaliiget. Kreeka sõjaväe esindaja ütles, et praegusel hetkel ei saa välis- hastatud seisus pü- tada, et lennuõnnetuse taga on terroristid. sinud kutsekoolid ka Ateena lennujuhtimiskeskuse juht Iannis Pantazaratos ütles järgmisel aastal neli AFP-le, et nad kaotasid hommikul maanduma pidanud lennuki- ga kontakti. Pärast seda edastati kutsung Kreeka sõjaväelennu- korda vähem lisaraha, kitele. Kaks õhujõudude F-16 hävitajat tabasid lennuki Euboea kui lubas paar kuud poolsaare kohalt. Hävitajad saatsid lennukit kuni viimase alla- tagasi arengukava kukkumiseni. Üks hävitajapilootidest teatas, et ta ei näe kokpitis lennuki kaptenit ja et kaaspiloot tundub olevat oma istmel kok- vastu võtnud ja lisara- ku kukkunud. ha lubanud valitsus. Kreeka telejaam Alpha teatas, et üks pilootidest oli teatanud lennujuhtimiskeskusele, et lennukil on probleeme õhukonditsio- Andres Kärssin [email protected] neerijaga. Pärast seda side katkes, vahendas Reuters. Armeekopterite teatel on sündmuskohal rususid ja suitsu, kuid Järgmise aasta riigieelarves- mitte liikumist. Lennuk kukus alla mäeküljel, kus kasvab palju se plaanitud 160 miljonit po- madalaid põõsaid ja kuhu on raske ligi pääseda. Äripäev liitilist krooni tasuta koolitoi- dule ja täiendavad 140 miljo- Reformierakond tahab nit krooni kõrgharidusele jäta- vad tööandjate meelehärmiks Tallinna volikogus 22 kohta  eelarveläbirääkimiste viimast Reformierakond tahab sügisestel kohalike omavalitsuste vali- seisu arvestades kutseharidu- mistel saada Tallinna volikogus 22 kohta, mis on kaks korda roh- se taas virelema – seda riigis, kem kui praegu, teatas ETV. kus pidevalt kurdetakse oskus- Reformierakond läheb valimisvõitlusse 146 omavalitsuses. 30 tööliste puuduse üle. Äripäev omavalitsuses kavatsetakse osaleda valimisliitudes. Ometi kinnitas reformiera- kondlasest Andrus Ansipi ju- Suletud Marati Mustvee tsehh hitud võimuliit juulis kutse- ei hakka siiski tööle haridussüsteemi arengukava  Jõgevamaa tööhõiveameti juhataja Helen Manguse kinnitusel ei 2005–2008, mis näeb ette kut- hakka Heikki Boodele kuuluv OÜ Mustvee Õmblus sügisest Marati seõppe rahastamise märkimis- Mustvee tsehhis rõivaid valmistama, kirjutas Vooremaa. väärset suurendamist. Eesmär- Boode loobumist kinnitas ka endine Marati Mustvee tsehhi ju- giks oli koolitusekoha maksu- hataja Anatolia Lunina. “Töö alustamiseks vajasid töötajad üm- muse tõstmine võrreldes ko- berõpet, taotlesime selleks lisaraha ja tahtsin täpsemalt teada, haga üldhariduskoolis, prae- millal saame ümberõppega alustada. Pärast mitmenädalast tu- gu on suhteks 1 : 1. Nn riikliku lutut kontakti otsimist õnnestus mul Boodega reede lõuna paiku pearaha “olulist” suurendamist rääkida. Boode ütles, et loobub Marati Mustvee tsehhis töö alus- 2006. aastast lubab kutsekooli- tamisest, sest tal on probleeme partneritega,” rääkis Manguse. dele ka koalitsioonileping. Tallinna Ehituskooli direktori Ilmar-Kaljo Tiitso sõnul vajaks kool õppevahenditena kasutatavate Boode on varem öelnud, et Mustvee Õmblus hakkab tööd and- Arengukava jõustumiseks ma suurele osale mais koondatud Marati Mustvee tsehhi tööta- peaks järgmisel aastal kutse- Keskerakondlane Mailis jaile. Ettevõttes pidi esialgu tööd saama 50 inimest ja järgmise haridusele minema 411 miljo- Reps ei läinud kaasa provokat- aasta kevadeks juba 100 inimest. Heikki Boode on ka meeste- ja nit lisakrooni. Keskerakond- siooniga, nagu ei hooliks Rah- naisterõivaid tootva OÜ Minitex omanik. Äripäev lasest haridusminister Mailis valiit, kelle juhtida on riigieel- Reps jagas aga selle tööandja- arvet kokku panev rahandus- Riigieelarve tuludest te ootuse laiali kahe aasta pea- ministeerium, piisavalt kutse- on juuli lõpu seisuga täidetud 60 protsenti le, taotledes järgmiseks aas- haridusest ja seetõttu eraldati-  Rahandusministeeriumi andmetel laekus seitsme kuuga riigi- taks kutsekooli õppekohamak- gi vähem raha. Teiseks võima- eelarvesse 31,8 miljardit krooni ehk riigieelarve tuludest on täi- sumuse tõstmiseks 250 miljo- luseks oleks, et haridusminis- nit krooni. Pole mõtet vaielda, Ministrite taotlused teerium saabus oma rahasoo- detud 60 protsenti. ” ” Eelmisel aastal oli juuli lõpuks riigieelarvesse laekunud 25,7 Viimatise eelarveläbirääki- kas koalitsiooni- on müstilised, kõigi viga viimaste hulgas, siis, kui miljardit krooni, seega on eelarvelaekumine aastaga 23,7 prot- miste seisuga on sellestki ra- lepingu üks punkt on taotluste rahuldamiseks enam suurt midagi laiali jaga- senti kasvanud, teatas rahandusministeerium. hast käes aga vaid 100 miljo- olulisem kui teine. ei jätku raha ka siis, kui da polnud. Minister möönis, et Rahandusminister Aivar Sõerd ütles pressiteate vahendusel, nit krooni – neli korda vähem Mailis Reps, majanduskasv oleks eelarve läbirääkimiste alguses “polnud rahandusministeeriu- et maksutulude ülelaekumise arvel on võimalik katta haigekassa algsest sama valitsuse kinni- haridusminister 16%, mitte 6%. tatud eesmärgist. 100 miljoni- mil isegi seda teadlikkust, et tänavune 142 mln krooni suurune puudujääk ja suunata täienda- Aivar Sõerd, ga reformi ei tee, tõdes ka as- miks kutseharidusele on vaja vad vahendid haigekassa reservide täiendamiseks, samuti taas- rahandusminister jaga seotud ministeeriumites rohkem raha”. Esialgne pak- tada 1. juuli pensionitõusust tingitud pensionikindlustussüstee- lobby mi reservide kulu ja lisaks suunata täiendavad vahendid pensio- -tööd tegev Eesti Tööand- kumine oli 20 miljonit krooni, nireservi. Samuti on vaja ette näha vahendid suuremast majan- jate Keskliidu esindaja Enn Ves- haridusministeeriumi teatel Kutsehariduse rahastamise märkis ta. duse kasvust tingitud suurema liikmemaksu ja muude kohustus- kimägi, taunides muu hulgas pigem eelnevatel aastatel ka- eesmärgiks on saavutada aas- Rahandusminister Aivar summa jupitamist mitme aas- vandatud möödapääsmatu ku- taks 2008 keskmise koolitusko- Sõerd distantseerus erakond- te katteks Euroopa Liidu üldeelarvesse. Äripäev ta peale. Eelmisel nädalal käis lu, raha eraldamata jätmisel ha maksumuse suhe kutseha- like joonte tõmbamisest kutse- ta sama murega majandusmi- poleks võimalik võtta tuden- riduses ja üldhariduses 1,5 : 1. hariduse rahastamisküsimuses. nistri, Keskerakonna liidri Ed- geid riiklikele koolitustelli- “Teistest arenenud riikides on 1,1 miljardit krooni on kutse- gar Savisaare jutul. Veskimägi muse kohtadele. “Pole mõtet see erinevus veelgi tunduvalt haridusvaldkonna rahastami- sõnul saavad vestluses kõik po- vaielda, kas koalitsioonilepin- suurem,” ütles Angerjas. se seis eelarveprojektis enne liitikud aru, et kutsehariduse- gu üks punkt on olulisem kui Haridusministeeriumi kut- suvist majandusprognoosi, mis Südamlik kaastunne ga on tõsiseid probleeme, kuid teine,” märkis minister Reps setalituse juhataja Kalle Toom juba näitab 23% suurust kasvu keegi ei julge asja ära lahenda- kommentaariks küsimusele, kinnitas, et alarahastamine võrreldes 2005. aastaga, lausus Oliver Kruudale lähedaste, da. “Arengukava heakskiidust kas 160 miljoni krooni eralda- lükkab eesmärgi täitmist kau- ta. Samas kätkeb see summa on vähe, kui sinna raha taha ei mine koolitoidule on populism, gele tulevikku. “Uusi tehno- endas lisaks õppekohamaksu- tule,” märkis ta. mille arvel võiks hoopiski kut- loogiaid ei saa kasutusele võt- le ka välisabi, investeeringuid Veskimägi ütles, et tänasel seharidust toetada. ta, kutsehariduse maine ja suh- ja ka koolitoitu. abikaasa Ruta Kruuda päeval näib kõrgharidus ole- Kas mainitud 100 miljonit tumine sellesse nii ei muutu. Miks sai Reps õppekoha- vat endiselt eelistatum – seda krooni lisa kutseharidusele on Hoiame selle rahaga heal ju- maksumuseks küsitud 250 mil- kinnitavad kasvõi erakõrgkoo- lõplik summa? “Ei tea kui lõp- hul tänast taset,” rääkis Toom. joni asemel 100? “Ministrite ja õe Kristel Solli lidesse kutsuvad telereklaamid. lik, kuid me pole sellega nõus,” Tema sõnul läheks suurem osa taotlused on müstilised, kõi- Samas ei vaja ettevõtlus sadade lausus haridus- ja teadusminis- 100 miljonist kroonist erialade gi rahuldamiseks ei jätku raha kaupa ärijuhte, vaid puudu on teeriumi eelarvetalituse juha- koefitsientide tekitamiseks, see ka siis, kui majanduskasv oleks kaotuse puhul. headest spetsialistidest, märkis taja Anu Angerjas. Ta viitas või- tähendab, et kallimad erialad 16%, mitte 6%,” tõdes Sõerd. ta. Tööandjate esindaja suhtus malustele, mida toob augustis saaksid ka paremini rahasta- Ta lisas, et rahandusministee- kriitiliselt ka tasuta koolitoidu rahandusministeeriumis val- tud. Samas saab seda 100 mil- rium toetab kutsehariduse ra- jagamise plaani, sest kõik õpi- miv uus majandusprognoos, joni krooniga teha vaid osali- hastamist, kuid seda saab te- lased ei vaja toiduraha kinni- millele järgneb eelarve uus lu- selt. Toom viitas ka sellele, et ha teiste kulude arvel või eel- Pireka Eesti OÜ maksmist. gemine valitsuses. Hiljem võib alarahastamine viib selleni, et arvesse laekuvate uute tulu- Kõrgharidusele antav 140 eelarvele muudatusettepane- raske on kutsekoolide õpetaja- de arvel. miljonit täiendavat krooni on kuid tulla ka Riigikogus. te palka tõsta. Loe ka juhtkirja lk 22. uudis toimetaja Raimo Ülavere, tel 667 0091, e-post [email protected] Äripäev 15. august 2005 3

Kopteriõnnetuse komisjon kutsekoolid hätta avaldab tulemused 10. septembriks Laupäeval Tallinna la- he põhjast üles tõs- tetud Copterline’i he- likopteri hukkumise põhjuste uurimiseks moodustatud komis- jon lubas juurdluse tulemused avalikusta- da 10. septembriks.

Merepäästelaev Seili trans- Kolmapäeval merre kukkunud Copterline’i kopter tõsteti lau- portis Copterline’i merre kuk- päeval üles. Foto: Mihkel-Markus Mikk kunud kopteri vraki laupäeval pärast laevale tõstmist Tallin- nuõnnetuse päästetööde läbi- külge tänu trossidele ning juht- na süstasadamasse, kust eda- viimisele. metele. Eraldunud on rootori si viidi kopter Tallinna lennu- “Olen viibinud väga palju- labad ning sabarootor. jaama territooriumile. Tallin- del lennuvahendite ülestõst- Seni on tuukrid kopteri vra- na lennujaamas algab ka kop- misoperatsioonidel. Eestis lä- kist pinnale toonud kolmteist teriõnnetuse põhjuste uurimis- biviidud kopteri ülestõstmine hukkunut, kelle isikud on tä- menetlus. on üks efektiivsemaid ning pa- naseks identifitseeritud. Majandusminister Edgar Sa- remini organiseeritud pääste- Piirivalveamet jätkab nelja- visaare sõnul hakatakse uuri- operatsioone, mida olen näi- teistkümnenda hukkunu otsi- ma iga helikopteri osa eraldi. nud,” ütles Ward. mist. Samuti on uurimise hu- Leitud on ka pardaandmete sal- Laupäeva varahommikul vides lähipäevil kavas mere- vesti ehk must kast. kell 2.09 sukeldusid Tuukri- põhjast välja tuua õnnetuses “Lennuõnnetuse esime- tööde OÜ tuukrid Tallinna lahe kopterist eraldunud väikse- ne aruanne valmib praegus- põhja, et alustada ettevalmistu- mad osad. te plaanide kohaselt 10. sep- si Copterline’i helikopteri vraki Tallinnast Helsingisse teel tembriks. Lõplik aruanne val- ülestõstmiseks. Kell 3.25 pöö- olnud Soome Copterline OY mib aasta jooksul. Seni ei ole rati kopter õigesse asendisse. helikopter Sikorsky S-76C+ täielikult välistatud ühtegi õn- Kokku tehti kaks sukeldumist, kukkus alla kolmapäeval, 10. netuse võimalikku põhjust,” li- millest teine algas kell 6.45. augustil, enne kella 13 Nais- sas Savisaar. Kell 8.12 hakati vrakki pinna- saare lähedal umbes 1,8 me- Laupäeval toimunud pres- le tõstma. 8.48 oli vrakk tõste- remiili kaugusel Viimsi pool- sikonverentsil avaldas USA tud laeva pardale. saarest. Lennujuhtimiskesku- transpordiohutuse nõukogu Kopteri vrakk on küll ühes sel katkes side helikopteriga lennuõnnetuste uurija Effie tükis, kuid selle sabaosa on kell 12.43, kolm minutit pärast Lorenda Ward tunnustust len- murdunud ning kinnitub kere startimist. Äripäev seadmete kaasajastamiseks kümneid miljoneid kroone. Foto: Julia-Maria Linna

Kutsehariduse rahastamise osakaal võrreldes majanduse kasvuga väheneb Eestis kutseharidus alarahastatud kutsehariduse rahastamine, mln kroonides üldhariduse-kutsehariduse osakaal SKPst, % rahastamine 609 mln kr rahastamise suhe: Eestis: 1 : 1 600 1 Soomes: 1 : 1,7 2004./05. õppeaastal oli kutsekoolides 29 919 õpilast, aastane kasv 6% 300 0,5 osakaal SKPst 0,44% Populaarseimad on 0 0 tehnikaalad 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 valdkonnad kutseõppes, % Kutsehariduse osakaal hariduskuludes väheneb teised tehnikaalad osakaal, % osakaal arhitektuur hariduskuludes ja ehitus 21% 25% 10 7% 11% 18% 12% 5 tootmine 13% ja töötlemine isikuteenindus

0 ärindus ja haldus 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Allikas: kutsehariduse arengukava

Tallinna Ehituskool: appi ei karju, aga areneda ei saa  Appi ei karju ja kätega ei ve- praegu ainult pearaha peal. jonit krooni arvutitehnika soe- hi, ent kooli arendada ka ei saa, Tööd see ei takista, peab väl- tamiseks, 3 miljonit õpperuu- rääkis ühe suurema kutsekoo- ja tulema. Aga areneda ei saa,” mide remondiks, 4,7 miljonit li, Tallinna Ehituskooli direk- märkis Tiitso. Tema ütlusel on seadmete ostuks jne. Et kool tor Ilmar-Kaljo Tiitso sellest, koolis õppevahenditena kasu- saaks laieneda, oleks Tiitso sõ- mis juhtub, kui kooli eelarve- tusel seadmed, mis pärinevad nul vaja veel kümneid miljo- taotlus jääb täitmata. Nõukogude Liidu ajast. “Sead- neid kroone õppebaasi laien- Tallinna Ehituskool on Tal- med on vanad ja kulunud. Va- damiseks ja lisahoone ehita- linnas ja Harjumaal suurim ja oleks rohkem automatiseeri- miseks. ehitus- ja puutööerialasid õpe- tud, kaasaegsemaid seadmeid,” Tiitso kinnitas, et kõik küsi- tav kutsekool, kus õpib 760 õpi- lausus Tiitso, kes ise on koolis tavad summad on reaalne va- last ja umbes 200 täiskasvanu- olnud juba 41 aastat, sellest di- jadus ning ei lähtuta põhimõt- te täienduskoolitustel osalejat. rektorina alates Eesti taasise- test, et küsime rohkem, küll siis Telli oma Bavaria jaht nüüd! Tiitso sõnul jäi kool juba sel seisvumisest. midagi ka saab. “Ei tea, kas ra- aastal taotletud investeerin- Ehituskooli eelarvetaotlus ha tuleb,” oli Tiitso samas kaht- gurahast ilma, lubadusi anti- on sarnane paljude teiste koo- lev, kas eelarvetaotlused teos- BALTIC BOAT CENTER gi järgmisele aastale. “Elame lidega. Vaja oleks ligi kaks mil- tuvad. Äripäev Regati pst. 1 Pirita Tel. 50 22923, 51 30177 [email protected] www.bbc.ee uudis 4 Äripäev 15. august 2005 toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0406, e-post [email protected]

Elu on laul on habras ta viis heliseb hetke… Pärnu maantee ehitus kahjustab ja katkeb siis… Järve Selveri müügitulemusi Südamlik kaastunne Juuni lõpus Tallinnas Oliver Kruudale perekonnaga Pärnu maanteel ala- RUTA KRUUDA nud ehitustööd on vä- hendanud pealinna ja ühes suuremas kau- KRISTEL SOLLI banduskeskuses, Jär- kaotuse puhul ve Selveris käivate ini- meste arvu 20 prot- Tallinna Piimatööstus senti. Heidit Kaio [email protected] Veelgi enam hakkab mõju- tama ostukeskuse külastata- vust Järve Selveri esise ristmi- Vahel öö tuleb keset heledat kevadilma, ku sulgemine eilsest, hindas keegi hommiku silmad suleb, Järve Selverit haldava firma tu- jättes meid päikesest ilma... rundusjuht Aivo Liksor. “Juurdepääsu raskenemine Südamlik kaastunne Oliver Kruudale ja Allan Sollile mõjutab kõige tugevamalt toi- perekondadega kallite dupoodi, kus käiakse leiba-saia ostmas,” ütles Liksor. Selveri keti juht Ain Taube RUTA KRUUDA kinnitas, et liikluse ümberkor- ja raldamine on vähendanud Jär- KRISTEL SOLLI ve kaupluse käivet. “Eks me le- pi olukorraga. Kui tee valmis saab, siis jälle külastajate arv traagilise kaotuse puhul. kasvab.” Pärnu maanteel Järvel on Kolleegid ASist Kalev ja ASi Kalev tütarettevõtetest liiklusele avatud kuuest sõidu- reast kolm, pidev ummik on tä- hendanud liiklusseisakuid, mis Kaastundeavaldusi lahkunute lähedastele saab jätta ASi Kalev raamatukogus teevad keeruliseks ostukesku- 15.08. kuni 17.08. kl 8.00–17.00 aadressil Põrguvälja tee 6, Rae vald, Harjumaa. se juurde pääsemiseks vajali- ku reavahetuse. Järve Selveri Ain Taube kinnitas, et Ton- töötaja eile di Selveri müügitulemusi vä- keskpäeval ost- hendas samuti Tondi tänava jate vähesuse remont suvel. “Siis pandi ju ka tõttu igavlemas. ASi DAGOTAR (pankrotis) pankrotihaldur terve tänav kinni,” ütles Taube. Foto: Andras Kralla Et Selver on börsiettevõte, sel- guvad täpsed majandustulemu- siis on inimesed valmis kaup- võrra oletas ka Järve kesku- vad ehitustööd Pärnu maan- müüb avalikul kirjalikul sed kvartali lõpus. lusele juurde pääsemiseks vae- ses tegutseva Key Ehituskau- teel Järvel, kus kuuest sõidu- Tee-ehitus pole oluliselt mõ- va nägema. pade arendusjuht Tamor Kaup. reast on liiklusele avatud kolm. enampakkumisel, jutanud Järvel tegutseva Aat- Oluliselt on mõjutanud tee- “Näis, kas inimesed harjuvad Lisaks on eilsest liikluseks su- riumi sisustuskaubamaja tege- ehitus Pärnu maantee ääres uusi juurdepääsuteid kasuta- letud Pärnu maantee Järve alghinda määramata, vust. “Meil hooaeg just algab, paiknevat Experti tehnika- ma,” ütles Kaup. Selveri esine osa enne Männi- pankrotivara koosseisu kuuluva tullakse tegema koolieelseid kauplust ja spordikaupade poo- Selver paneb üles viidad, et ku tee risti, samuti augusti lõ- mööblioste,” ütles Aatriumi di Hawaii Express, kus külasta- linnast tulevad inimesed pää- puni. Nõmmelt Pärnu maan- müügijuht Margit Tanneberg. tavus on salongipersonali hin- seksid kaupluse juurde Laine teed mööda linna poole liiku- “Eks siis ole näha, kuidas üm- nangul vähenenud 40–50 prot- tänavalt kohe pärast Tammsaa- jad suunatakse Kirde tänavalt Kõrgessaare sadama. berkorraldused mõjuvad.” senti ja käive kahanenud kuni re tee tõusu, kust viib tee Toyo- Vabaduse puiesteele. Tanneberg hindas, et kuna 20 protsenti. ta keskuse tagant Järve kesku- Liiklusele jääb senisel moel Pakkumiste esitamise tähtaeg on mööbli ostmine on tavaliselt Käibe langust hinnanguli- se juurde. avatuks mööda Vabaduse puies- 23. august 2005. a. pikemat aega ette planeeritud, selt neljandiku või viiendiku Kuni 31. augustini jätku- teed Pärnusse suunduv tee. Enampakkumise tingimused on avaldatud www.ametlikudteadaanded.ee Tarbus Grupp ostis Valgamaa bussifirma

 Eelmise nädala kolmapäe- Väikefirmadel ongi kõikjal uute partnerite kogemust ka val kirjutati alla ostu-müügile- ” tulevik tume, praegu toi- meie suures emafirmas.” pingule, mille kohaselt Tarbus mub turu korrastumine. Tekkivas teatavas mono- Grupp (uue nimega GoBus) os- poolsuses asjaosalised ohtu ei Aivo Pärn, tis Valga Autoinvestilt ära OÜ näe. Ärimeeste sõnul reisija- Trakmain. ASi Tarbus nõukogu esimees te olukord ostu-müügitehin- Eesti juhtiv bussiettevõtete guga halvemaks kohe kindlas- kontsern Tarbus Grupp oman- ti ei lähe. das täies ulatuses Valgamaa Hetkel on Tarbuse ja bussifirma ning liitis Tarbusega ne,” seletas Muru müügi taga- he aasta jooksul, mil on kavas Trakmaini piletitariifid sa- juba kaheksanda bussifirma, maid. “Mõtlesime müügile ju- luua uus bränd, bussiettevõtete mad. kirjutas Valgamaalane. ba pikemat aega ning Tarbuse tarvis võetakse kasutusele üht- “Väikefirmadel ongi kõikjal Lepingu allkirjastamise juu- näol leidsime sobiva partneri, ne märk. Siinsed bussid hakka- tulevik tume, praegu toimub res olid kohal ASi Tarbus nõu- pikalt me otsust ei kaalunud,” vad tõenäoliselt ringi sõitma turu korrastumine. Nüüd on kogu esimees Aivo Pärn ning rääkis Enno Lõiv. OÜ Trakmain GoBus Valga nime all. just see aeg, mil omavalitsused juhatuse esimees Valter Keis, kui nimi ei kao veel, praegu- Aivo Pärna sõnul on neil ala- vaatavad lepinguid üle. Kõik RENDILE ANDA Valga Autoinvestist Enno Lõiv seks muutus vaid omanik. ti ostu tingimuseks see, et ko- tahavad soodsat teenust, aga Ridaelamuboks Pärnus rannarajoonis ning OÜ Trakmain tegevjuht “Toimuvatest uuendustest halik mees jääb asja juhtima, head teenust on odavalt üliras- Kalle Muru, kellest saab bussi- on natuke veel vara rääkida,” vastasel juhul loobutakse tih- ke osutada,” arutles Pärn. Ringi ja Muuli tänava ristil. ettevõtte juhatuse esimees. ütles Aivo Pärn. “Loomulikult ti ostmisest. “Tarbus Grupil on Kalle Muru, kes hakkab jät- Rendiperiood: oktoober 2005–aprill 2006. Müügi initsiatiiv tuli täie- vahetame järk-järgult busse hea meel. Meie poole pealt vaa- kuvalt firmat juhtima, tun- likult Valga Autoinvesti poolt välja. Kasuks tuleb see, et nüüd datuna näeme, et Valga meeste dis heameelt, et kõik töölised 4 korrust, 6 tuba (14 kohta), köök, saun, turusituatsiooni tõttu. “Kütu- me ei pea enam busse eraldi näol on liitumas meie grupiga ja bussijuhid säilitavad oma massaaživann, terrass, oma keskküte. sehinna tõus on elu nii raskeks ostma.” tõelised spetsialistid,” märkis töökoha. “Hetkel struktuu- Lisainfo tel: 50 77 332 või [email protected] teinud, et väikefirmal on üksi Silmaga nähtavaid uuendusi Pärn. “Meeskond sai hea täien- ris muutusi plaanis pole,” val- hakkama saada väga keeruli- hakkavad reisijad nägema ka- duse, küllap saame rakendada gustas ta. Äripäev uudis toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0406, e-post [email protected] Äripäev 15. august 2005 5

Kopter oli kindlustatud 90 mln kroonile sõnumid ELKE Grupi poolaasta Eelmisel kolmapäe- ” Kopteri ja inime- käive üle 500 miljoni val Tallinna lahte kuk- sed kindlustanud  ELKE Grupi automüügiet- kunud Copterline’i kindlustusfirma on tevõtete 2005. aasta esime- määranud esindaja, se poolaasta konsolideeritud Sikorsky helikopter kes tegeleb reisijate müügitulu ulatus 503 mln oli Soomes kindlus- kindlustuste ning või- kroonini. tatud ligi 90 miljonile malike kahjunõuetega. Grupi kuue kuu kasum ma- jandustegevusest moodustas 19 kroonile ning iga rei- Kari Ljungberg, Copterline’i juht mln krooni. sija 2 miljonile kroo- Poolaasta kokkuvõttes müüs nile. ELKE Grupp 1456 sõidukit. Äripäev Martin Hanson [email protected] Sõjaväelaste Copterline’i juht Kari Ljung- vanemad tahavad Nordkalk tõusis berg ei soostunud ütlema, mil- kasumisse 10 mln dollarit  line selts kopteri kindlustas, AS Nordkalk kasvatas 2005. kuid kinnitas, et tegemist on hukkunu kohta aasta esimese poolaasta reali- rahvusvahelise korporatsioo- seerimise netokäivet 63,9 mln niga, mis on võimeline suu-  Kaks aastat tagasi Itaa- kroonini. ri summasi katma. Ljungberg lias Sikorsky kopteriga juh- Aasta tagasi oli lubjakivil ja kinnitas, et alla kukkunud tunud õnnetuses surma saa- dolomiitkivil baseeruva too- Sikorsky kopter oli kindlus- nud kahe sõjaväelase vane- dangu valmistamisega tege- tatud 7 miljonile dollarile (li- mad ja sugulased nõuavad leva ettevõtte käive 58,6 mln gi 90 miljonile kroonile) ning kahjutasu 10 miljonit dolla- krooni. iga reisija vastavalt Euroopa rit hukkunu kohta. Tänavu tõusis AS Nordkalk Liidu määrusele 2 miljonile Hagid on esitatud fir- kuue kuu kokkuvõttes 1,2 mln kroonile. made United Technolo- krooniga kasumisse. Mullu sa- Ljungberg väitis veel, et gies Corp., selle tütarfirma mal ajal oli ettevõte 2,4 mln Kõik õhusõidukiga reisijad on Euroopa Liidu seaduste järgi kindlustatud ligi 2 miljonile hetkel pole Copterline saa- Sikorsky Aircraft ja Gene- krooniga kahjumis. Äripäev kroonile. Fotol Copterline’i terminal Helsingis. Foto: Andras Kralla nud ühtegi kindlustus- või hü- ral Electric Co vastu. vitusnõuet. Samuti ei öelnud he kulunud ja inimesed po- Copterline’i lennupileti ta- olema kindlustatud vähemalt Süüks loetakse, et alates OG Elektra on tänavu Copterline’i juht, millal haka- le šokist toibunud ning mate- gapoolel on kirjas kõik seadus- 100 000 Rahvusvahelise Va- 1993. aastast on General käivet suurendanud takse kindlustussummasid väl- riaalsele poolele mõtlema ha- tega ja kindlustusega seonduv. luutafondi arvestusühikule Electricu mootoritega olnud  ASi OG Elektra kuue kuu rea- ja maksma. kanud. Piletil on viited Soome ja Ees- ehk SDRile, mis ümberar- vähemalt 16 tulekahju või liseerimise netokäive kasvas “Kopteri ja inimesed kind- Tallinna–Helsingi–Tallin- ti lennuseadustele ning samu- vutatuna teeb 1,86 miljonit sellega seotud probleemi. tänavu 347 mln kroonini, ka- lustanud kindlustusfirma on na liinil pileti ostja saab auto- ti Euroopa Liidu määrustele krooni. Probleemid viisid põhja- sum majandustegevusest suu- määranud esindaja, kes tege- maatselt kaasa ka kindlustuse, ja rahvusvahelistele regulat- Kindlustusseltsidel ei ole likuma uurimiseni, ent vi- renes 10,3 mln kroonini. leb reisijate kindlustuste ning mis on vastavuses Euroopa Lii- sioonidele. kopterite kindlustamine mi- gu siiski ei parandatud ja Aasta tagasi oli sama pe- võimalike kahjunõuetega,” üt- du määrustega ning tavaline Euroopa Nõukogu määru- dagi uut ning ka kahjuhüvita- meeskondi ei instrueeri- rioodi käive 266,9 mln kroo- les Ljungberg Äripäevale. kõikidele reisijate veoga tege- se kohaselt peab antud liinil mine õnnetuste puhul on ta- tud puhkudeks, kui mootor ni ning kasum moodustas 7,8 Ta lisas, et aega on veel vä- levatele õhusõidukitele. liikleva õhusõiduki iga reisija valine. üles ütleb. Äripäev mln krooni. Äripäev

Tere tulemast Helsingi messikeskuse programm 2005 AUGUST Mood II/2005 */** 19.–22.08. Igasügisene moesündmus. Moeuudised sügis-talviseks Helsingi Messikeskusesse!messikeskusesse! hooajaks 2005–2006. Spetsialistide programm kevad-suvi 2006 Forma Sügis 2005 * 19.–21.08. Kingitused, kodusisustus Sekretär ja Assistent 2005 ** 29.–30.08. Sekretäride ja assistentide mess Ärikingid 2005 ** 29.–30.08. Ärikingiideed SEPTEMBER Kinga- ja kotimess II/2005 * 03.–04.09. Kingad, kotid, aksessuaarid. 2006 kevad-suvised mudelid ja uued trendid Maxpo 2005 * 01.–04.09. Maaehitusmasinate mess, mis toimub 30 km Helsingist, Sipoos Automaatika 2005 * 06.–08.09. Läänemere regiooni suurim automaatikamess ja automaatikapäevad Energia 2005 * 06.–08.09. Rahvusvaheline energiatehnoloogiasündmus MecaTec 2005 * 06.–08.09. Masinaehitustööstuse mess masinaehitajatele ja varuosade hankijatele Habitare 2005 */** 20.–25.09. Soome suurim mööbli ja sisekujunduse mess professionaalidele ja tarbijatele OKTOOBER FinnSec 2005 * 05.–07.10. Põhjamaade aasta suurim turvamess Kinnisvara 2005 * 05.–07.10. Kinnisvara ja selle ülalpidamine, hooldamine Värv ja Pind 2005 * 05.–07.10. Värvimistööd, pinnakattematerjalid, korrosioonitõrje Polarstoff II/2005 * 12.–14.10. Kangad, õmblustööstuse tarvikud, kodutekstiil Valgus, Elekter, Tele 2005 * 19.–21.10. Valgustus, hoonete elektrivarustus, tele-tehnilised lahendused Helsingi raamatumess 2005 ** 27.–30.10. Raamatumess Margimess 2005 ** 28.–30.10. Filateelia NOVEMBER SkiExpo 2005 ** 04.–06.11. Talispordi- ja matkatarvete mess DigiExpo 2005 ** 04.–06.11. Digitaalse ajaviitetehnika mess Tervis ja Ilu 2005 ** 11.–13.11. Tervise- ja ilumess Hea Iga 45+ ** 11.–13.11. Mess neile, kel aastaid üle 45 Helsingi Messikeskusmessikeskus on Balti regiooni juhtiv messikeskus. Odontoloogia 2005 * 17.–19.11. Hambaarstide kongress ja mess Siia on mugav tulla piirkonna mis tahes punktist. Messikes- Farmaatsiapäevad 2005 * 19.–20.11. Ravimiala seminarid ja mess Kirurgide päevad 2005 * 23.–25.11. Kirurgide ja anestesioloogide seminarid ja mess kuse programmis on 60 messi professionaalidele ja laiale ELMA 2005 ** 25.–27.11. Helsingi maamess: toiduained, maaturism, loodushoid publikule. Motor Show ** 01.–04.12. Soome suurim iga-aastane automess Lisateavet meie veebilehel www.finnexpo.fi. Märkige oma Võitja 2005 – koertenäitus ja Lisateavet meie veebilehel www.finnexpo.fi. Märkige oma koduloomade mess ** 17.–18.12. Soome Kennelliidu koertenäitus ja loomateemaline mess kalendris ära Teie jaoks kõige tähtsamad kuupäevad. * – spetsialistidele; ** – lõpptarbijatele

Suomen Messut, Helsingin Messukeskus, Messuaukio 1, PL 21, 00521 Helsingi, Soome Soome Messide esindaja Eestis: Profexpo OÜ Telefon +358 9 150 9449 Olga Ekström Faks +358 9 142 358 E-post [email protected] Tel 626 1347; www.profexpo.ee uudis 6 Äripäev 15. august 2005 toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0406, e-post [email protected]

Mootorrattad lähevad aina enam moodi sõnumid Res Publica Eestis müüakse ai- meediajuhiks saab na rohkem mootorrat- Riina Vändre Uhiuute mootorrataste esimese poolaasta müügitabelit juhib Yamaha  taid, edaspidigi kas- Varem rahandusministee- Kokku on poolaasta jooksul müüdud 203 mootorratast riumi avalike suhete osakon- vavaid müüginumb- da juhtinud ning Eesti Ener- reid ennustab ka ühe gia pressiesindaja olnud Rii- FZ6-S na Vändre töötab 15. augus- Yamaha suure liisingufirma hil- 49 üks populaarseimaid tist Res Publicas. Yamaha mudeleid jutine teade, et moo- eestlaste hulgas Vändre sõnul sai tema torrattaid saab ka lii- Honda 31 jaoks otsuse tegemisel mää- sida. ravaks Res Kawazaki 22 Publica ini- Villy Paimets meste vastu- [email protected] tustunne ja si- BMW 21 Eesti Autoregistrikeskuse hiseaded, mis (ARK) andmetel on tänavu es- on suunatud makordselt registrisse kantud Suzuki 20 kaugemasse 1076 mootorratast, neist 248 tulevikku kui Riina olid uued. Võrdluseks – kogu KTM 16 n-ö vanadel Vändre eelmise aasta jooksul registree- erakondadel. riti esmakordselt 1064 ratast, Aprilia 15 “Nägin seda lähedalt minis- millest uhiuusi oli 231. ter Taavi Veskimägi ajal ra- Selle aasta esimese kuue handusministeeriumis töö- kuuga esmaregistreeritud tsik- tades. Arvan, et see suund litest enim, 49, kannab Yamaha on loomulik ja parim,” sõ- kirju. Yamaha maaletooja, hool- nas Vändre. daja ning hulgi- ja jaemüüja Lar- Vändre (33) peatab kuu- sen Kaubanduse OÜ müügijuht Yamaha esindaja käive lumise Reformierakonda, Lauri Lill rääkis, et selle aasta tegi mullu suure hüppe mille passiivne liige ta on müügihooaeg hakkab läbi saa- 1998. aastast. Larsen Kaubanduse OÜ ma – hooaeg kestab tavaliselt majandustulemused, mln kroonides Vändre on kaks aastat märtsist juulini. Lille sõnul on järjest valitud ajakirjanike varakevadised kliendid need, käive 26,8 küsitluse põhjal parimaks kes rattaostu pikalt planeeri- pressiesindajaks. Äripäev nud, esimeste soojade tulekuga tekivad ka nn impulssostjad. Esmakordselt arvele võetud mootorrataste hulk kasvab Kahjumis Rekman “Üldiselt on müük kasvanud 17,1 16,5 Keskmiselt võetakse kuus arvele 96 masinat, sh 21 uut vähendas küll, kuigi järsku kasvu pole ol- aktsiakapitali nud,” nentis Lill. “Eks see sel- 2003 185 915 line luksuskaup ikka ole – en- kasum 0,6  Mullu ligi 5 miljoniga kah- ne ostetakse auto ja eluase, al- 2004 231 1064 jumisse jäänud uksetootja les siis tuleb mootorratta kord.” 0,06 AS Rekman vähendas akt- Odavaim uus Yamaha maksab 0,08 2005 Uute mootorrataste Arvelevõtmisi siakapitali 3,64 mln krooni registreerimisi 248 veidi üle 30 000 krooni. kokku 1076 võrra, aktsiakapitali suuru- 2002 2003 2004 Eelmise aasta lõpetas Ya- seks on 1,1 mln krooni. mahade müüja 26,8miljonilise Allikas: ARK Ametlikes Teadaanne- käibe juures 600 000kroonise Autor: Agnes Kato tes on märgitud, et aktsia- kasumiga, aasta varem teeniti kapitali vähendamine toi- kasumit kümme korda vähem. keskmiselt 200 000krooniseid nn võtmeklientidele, nüüd saa- isegi kolmas sõiduvahend ning kuid see on kliendi jaoks pe- mus vastavalt aktsiaseltsi “See aasta tuleb eelmisest pa- BMW mootorrattaid edukas vad ikka enam-vähem kõik, kes seda on endale üsna raske lu- rioodiliselt tunduvalt lühem omanike otsusele 25. juulist rem, aga suurt tõusu ikka ei ärimees, kes ei sõida linnava- laenukõlblikud,” kirjeldas Lill. bada, kui tema eest tuleb üp- ja kallim olnud. “Kui võrrel- ning kooskõlas äriseadus- prognoosi,” kommenteeris Lill hel tagarattal ringi. “Meie ost- “Kui varem moodustas liisingu riski suur summa ühekordselt da Eestit teiste Põhjamaade- tiku § 358 lõikega 1. Selles ettevõtte majandustulemusi. jad on keskeale lähemal olevad osakaal meie müügist umbes tasuda,” ütles Uus. “Toote juu- ga, siis Eesti mootorrattatu- kohustab seaduseandja et- Veel selle aasta sees loodab edukad mehed, kes rahuldavad kümnendiku, siis praegu lähe- rutamisel sai arvesse võetud rul arenguruumi on,” ennustas tevõtte vastu nõudeid oma- Larsen Kaubandus aga oma se- oma hobi lihtsalt mootorratta- vad juba pea pooled rattad lii- ka klientide tagasisidet sel- Uus. “Kindlasti on mootorratas- vaid võlausaldajaid aktsia- nistest, juba ammu kitsaks jää- ga matkata või ringi sõita,” täp- singusse.” le kohta, et kaskokindlustuse te arv järgmisel aastal tundu- kapitali uuest suurusest tea- nud ruumidest Pärnu maan- sustas Raide. Selle aastaga on Hansa Liisingu tegevdirek- nõue raskendab liisingu võt- valt suurenemas, kuna võima- vitama. teel kolida vastvalminud maj- BMW müünud 19 uut ja 5 kasu- tor Ando Uus sõnas, et nõudlus mist, kuna kindlustustingimu- lused mootorratta soetamiseks Viimati sattus tuntud uk- ja Õismäel, BMW keskuse kül- tatud mootorratast, kogusum- teenuse järele on suurenenud. sed on mootorrataste puhul üs- on paremad.” setootja AS Rekman avalik- je alla. BMW maaletooja, ASi mas ca 3,8 miljonit krooni. “Üksikuid lepinguid mootorra- nagi karmid – uue toote puhul Kokku on Hansa Liisigu kuse tähelepanu alla seoses United Motors treener-kon- Kolm nädalat tagasi teatas taste liisimiseks oleme klienti- on kliendil võimalus valida kas portfellis 73 kehtivat mootor- ärimees Ülo Pärnitsa vastu sultant Eedo Raide ütles, et ei Hansa Liising, et nüüdsest saab de soovil ja sobivate tingimus- tasuda liisinguperioodil kõrge- rattaliisingu lepingut, neist korraldatud mässuga. Pidev näe Yamaha keskuse kerkimi- ka mootorrattaid liisida ning te olemasolul sõlminud aga ka mat intressi või maksta kasko- 24 on sõlmitud tänavu. Hansa palga hilinemine ja oota- ses nende maja taha problee- see on müüjate sõnul turule varem,” ütles ta. kindlustuse makseid.” Liisingu prognooside kohaselt matu ettevõtte juhi vabas- mi. “Me ei ole konkurendid, hästi mõjunud. “Liisingust on Uuski nentis, et mootorra- Uusi sõnul on siiani paljud on sel aastal oodata üle 1200, tamine ajasid eelmise aasta meil on erinevad sihtrühmad,” suur abi, eks nad varem and- tas on luksuskaup. “Üldjuhul müüjad ise proovinud omava- sealhulgas 250 uhiuue mootor- märtsis mässama ettevõtte ütles Raide, kelle sõnul ostab sid ka, aga siis ainult valitud, on mootorratas peres teine või henditest liisingut pakkuda, ratta esmaregistreerimise. töötajad. Anne Oja

Müüa eksklusiivse siseviimistluse ja osalise mööbliga korterid Pärnu vanalinnas. www.aakv.ee Tartu mnt 14 IV korrus Tel / Faks 610 8777 e-mail [email protected] Whatever it may BE WE SHIP it! Iganädalane grupikaubatransport Tšehhi ja Slovakkia Maja asub Pärnu vanalinnas, Munamäe pargi ääres, rand 10 minutilise jalutuskäigu kaugusel. Täielikult renoveeritud majas on kümme 2-3 toalist korterit suurusega 50.7 - 63.3 m2, terminalidest korterites: köögimööbel koos tehnikaga (külmik, pliit, ahi, õhupuhastaja), riidekapid, vannitoa mööbel, santehnika, 14mm naturaalparkett (Merbau, pähkel, vaher, saar), dushinurk, saun, kamin. Kõrged laed. Kõik korterid on varustatud kliimaseadmetega Samsung Silver Nano Eestisse ja sundventilatsiooniga. Osadel korteritel on rõdud ja prantsuse rõdud. Esimesel korrusel asub jalgrattaruum. Maja esifassad, külgfassaad ja välisuks on valgustatud. Hoonesse pääseb läbi värava ja seejärel eesuksest. Maja välisuksel on fonolukk ja kaamera. Värava tel 650 0776, [email protected] ja kõik uksed majas saab avada kiipkaardiga. Allan Kool www.beweship.ee Kogu informatsioon korterite kohta www.aakv.ee 610 8777, 5515130, [email protected] uudis toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0406, e-post [email protected] Äripäev 15. august 2005 7

Elektroonikaromud saab tasuta ära anda sõnumid Miinisadam saab Nädalavahetusel Ringlus, millega ettevõte on nas kolm jäätmejaama, Tartus detailplaneeringu  hakkas kehtima uus liitunud. üks ja Pärnus käivad läbirääki- Tallinna linnavalitsus alga- Elektroonikakaupluste ke- mised. Ideaalis peaks aga igas tas Miinisadama ja lähiala de- elektroonikasead- ti OnOff tootejuht Arto Lohk omavalitsuses olema vähemalt tailplaneeringu koostamise, mete kogumise kord, ei usu, et inimesed hakkaksid üks. Selle nimel ka praegu töö- muutmaks rannaala atraktiiv- mille järgi peab müü- massiliselt vana elektroonikat tame,” sõnas Vetsa. semaks ja avatumaks. ära tooma. Sügisest on plaanis käivita- Linnavalitsus soovib detail- ja ostjalt tagasi võt- “Muidugi on meil kõik sel- da ka EES-Ringluse ekspress- planeeringuga tagada inimes- ma tema vana kodu- leks valmis, et vana tehnika teenus – teatud tasu eest saab tele rannaalale vaba juurde- masina. vastu võtta, aga ma ei usu, et tellida vana kodumasina ära- pääsu, sel eesmärgil tuleb muu- mingit paanikat tuleb,” sõnas veo. Mis puudutab tehnikaro- ta planeeritaval maa-alal asu- Krista Taim ta. “Pealegi on ju kogu aeg ol- mude edasist saatust, siis ena- vate kinnistute sihtotstarvet ja [email protected] nud võimalus kodutehnikat mus läheb ümbertöötlemi- seega ka ranna-ala üldplanee- “See pole nii, et viid vana ära anda, kuigi jah, kogumis- seks Kuusakoskisse, keskkon- ringut, teatas Tallinna pressi- külmkapi poodi ja ostad föö- punkte on veel vähe. Samas, nale ohtlikke jäätmeid sisal- teenistus. ni asemele. Külmakapp tuleb kui ostetakse uus televiisor, davad külmikud viiakse Soo- Ühtlasi kehtestas linnavalit- osta,” selgitas Whirlpool Ees- siis vana ei visata kohe mine- me ja arvutid ümbertöötlemi- sus planeeritavale alale ajutise, ti OÜ tegevjuht Aivar Kaas ma, vaid pannakse kas kööki seks Leetu. kaheaastase ehituskeelu, sest uue korra nüansse. “Süsteem või lastetuppa, kui ta just kat- maa-ala muutuvat kasutusots- on suur ja uus, mahud samuti ki pole,” lisas ta. tarvet arvestades ei oleks ole- suured, esimesel nädalal saab Seoses taaskäitlusega tõu- masolevatesse hoonetese inves- kindlasti segadust olema,” li- sevad ka tehnika hinnad ja ju- teerimine põhjendatud. Äripäev sas Kaas. ba laupäevast on hinnasildil Juhul kui uut ei osteta, saab märge, kui palju hinnast sisal- Jäätmejaamu Leedu VP Market ja vana kodumasina viia kogu- dab taaskäitlustasu. “Hinnad vaid kahes linnas Rimi Lätis esikümnes mispunkti, neid pole Tallin- tõusevad astmeliselt ja koha-  Läti ärilehes Bizness & nas aga just palju. Uue süs- ti võib tõus olla kõrge, näiteks Tallinnas: Baltija avaldatud Läti suuri- teemi kitsaskohaks nimetaski külmikute puhul 500–1000 mate firmade nimekirja juhib Kaas kogumispunktide vähe- krooni,” lisas Lohk. Rummu tee 2, Pirita Latvenergo, järgnevad Elko sust, sest kauplused võtavad Elektri- ja elektroonika- Selveri parklas (avatud group ja kolmandaks tõusnud vastu vaid ostu eest. seadmete ning patareide ja K 15–18, L 9–12) VP Market. “Omavalitsuste panus on akude tootmise ning müügiga Raudtee 60, Nõmme Kümne suurima hulka ma- nõrk. Tarvis on rohkem ko- tegelevate ettevõtete poolt loo- (avatud T 15–18, huvad veel mobiilioperaator gumispunkte, kuhu inime- dud MTÜ EES-Ringluse juha- P 12–15) LMT, Liepajas Metalurgs, Lä- sed saaksid oma vana tehnika tuse liikme Margus Vetsa sõnul Paide 7, Kesklinn (ava- ti Raudtee, Rimi, Lattelekom, viia,” sõnas Kaas. pole veel loodud piisavat jäät- tud E–R 11–19, L 11–16) Läti Gaas ja Läti Statoil. Kuni süsteemi käivitumi- mete kogumispunkte. Tartus: Eelmise aastaga võrreldes seni viib firma ise kauplus- “Praegu on kõige tähtsam Jalaka 60 B on oma käivet kõige rohkem MTÜ EES-Ringluse juhatuse liige Margus Vetsa tõdes ree- test vana tehnika, ideaalis ei luua lihtne ja mugav tagasivõ- (avatud K 15–18, L suutnud suurendada Liepaja del Pirita Selveri parklas asuva jäätmete kogumispunkti peaks maaletoojad enam prot- tusüsteem, nii et kõigile oleks 9–18) Metalurgs (58,3%), Läti Statoil juures, et omavalitsused peaksid kogumispunktide loo- sessi sekkuma ja tehnikaromu- selge, kuhu oma elektrooni- Allikas MTÜ EES-Ringlus (42,2%), VP Market (38,1%) ja de transpordiga tegeleb EES- karomu viia. Hetkel on Tallin- mises aktiivsemalt kaasa lööma. Foto: Andras Kralla Rimi (22,6%). Äripäev

Kooriühingu vastutav sekretär Kaie Tanner, lõpetas esimese reporterikooli 2004. aastal:

Mina sain reporterikoolist väga hea koolituse tänu suurepä- rastele õpetajatele: teadmised selle kohta, mida silmas pidada uudise, olemusloo, pressiteate, toimetamise, reporteritöö, intervjuu, kujundamise jne juures. Vaevalt, et keegi seal kirjutama õppis sulejooksu mõttes, aga kirjutatut vormistama küll. Kirjutasin sinnani nagu koolikirjandeid: hakkasin algusest, kirjutasin, kuni mõte jooksis, ja lõpetasin kenasti ära. See, et asi käib uudises ühtemoodi, olemusloos teistmoodi ja arvamuses kolmandat moodi, tuli alles ära õppida. Praegu kirjutan Teater. Muusika. Kino, Sirbi ja Muusika jaoks asjadest, mis mulle huvi- tavad tunduvad ning näivad jagamist väärt olevat.

Kas oled mõelnud ajakirjaniku elukut- I SESSIOON 15.10.–17.12.2005 sele? Tule Äripäeva reporterikooli! Õpi II SESSIOON 07.01.–11.03.2006 kirjutama uudist, olemuslugu, arvamus- lugu, intervjueerimist ja ideede leidmist. Kursus viis kuud laupäeviti Tallinnas. Õpetajaiks Äripäeva uudistetoimetajad, ÄRIPÄEVA REPORTERIKOOL Tiit Hennoste, Priit Pullerits, külalisteks Hind 10 000 krooni, maksta saab kahes osas. Kursusel on koolitusluba, tulumaksu saad tagasi. Eesti tippajakirjanikud. Info tel 667 0106 või [email protected]. CV saada aadressil [email protected] 23. septembriks.

Kooli toetavad: uudis 8 Äripäev 15. august 2005 toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0406, e-post [email protected] Venemaa valitsus kutsub musta Vene kapitali rahavood Eestisse järjest kasvanud Peeter Raidla firmade, kuid selle erine- tulu kodumaal legaliseerima [email protected] vusega, et kohe öeldi väl- Ehkki Vene kapital on lä- ja ka raha tegelik omanik. Pärast tuliseid vaidlu- Raha väljaviimine bi Eestis registreeritud ette- Neist tasub mainida esime- si otsustas Venemaa Venemaalt näitab kasvu võtete jõuliselt tegutsenud ju- sena Severstali suuromanik- ba alates 1990ndate algusest ku Aleksei Mordašovi, kel- valitsus heaks kiita kapitali aastane peale, on Eesti mõistes hii- le ettevõtete kontrolli alla seaduseelnõu, mis väljavool Venemaalt, mld USD gelinvesteeringuteni jõutud on läinud suur osa Eesti kü- peab ergutama ko- siiski alles viimase viie aas- tuse- ja transiidiärist. Samu- I poolaasta 30 ta kestel. ti Uralvagonzavodi suuroma- danikke maksuameti 32 mld USD Laias laastus võib Vene ka- nikku Nikolai Malõhhi, kel- eest varjatud tulu või 24 pitali tulekul Eestisse erista- le finantstoetusel kerkis Aht- riigist väljaviidud ka- da kolme perioodi. Neist esi- messe moodne vagunikoos- 18 mesel (1989–1993), eraette- tetehas. Venemaa rikaste esi- pitali legaliseerima. 12 võtluse algusaastatel, jõudis kümnest on Mordašovi kõr- Tõnis Arnover Vene kapital Eestisse valda- val Eestis esindatud ka Lukoili [email protected] 6 valt läbi riigifirmade või siis suuromanik Vagit Alekperov. Mitu kabineti liiget arvas, läbi nende juhtide. Üks ehe- Tõsi, tema jõudis siia oma et väljatöötatud seaduseelnõu 0 damaid näiteid on omaaeg- tanklaketiga juba esimese lai- 2000 2001 2002 2003 2004 2005 ei erguta praegusel kujul keda- ne N-Terminaal ja viimase ne ajal. gi oma salatulu avalikustama, Allikas: Fitch, Venemaa rahandus- asutatud Pakterminal. Ses- Viimase kahe perioodi nn ministeerium, Venemaa majandus- vaid võib paljudele heauskli- arengu ministeerium tap võibki tõeliseks rahama- segavariandi ehedaim näi- kele kaasa tuua kriminaalasja. sinaks muudetud de on aga üks suu- Seaduseelnõu koostamisel muus vormis omandit, näiteks Pakterminali ühe ” Eesti mõis- remaid Eestis re- on rahandusministeerium sõ- kinnisvara. aktsionäri, valdus- tes hiigel- gistreeritud ette- na-sõnalt lähtunud president Asepeaminister Aleksandr firma Trans-Kullo investeeringu- võtteid Transgroup Vladimir Putini seisukohta- Žukov pidas 13protsendilist omanike hulgast teni jõudis Vene Invest, mis on küll dest, mis ta oli esitanud april- maksumäära liiga kõrgeks. Ta Eesti oma ärituu- kapital siin siiski rohkem tuntud lis peetud aastakõnes rahvale. soovitas seitset protsenti, öel- sade Luukase, alles viimase viie oma endise ni- President, kes oli mures Jukose des, et kõikides teistes mak- Kanajevi ja Sifi aasta kestel. mega Worldwide maksu- ja kohtuasja mõjul rii- suamnestiat teinud riikides on kõrvalt siiani lei- Invest. Ettevõtte gist väljavoolava kapitali pä- see olnud tulumaksust väik- da veel Venemaa naftatehas- asutas Gibraltaril residee- rast, ütles: “Inimestele tuleb sem. te eksjuhtide nimesid. riv samanimeline emafir- anda võimalus oma varasemat Valitsust kohtutes esindav Teise lainega (1994–2000) ma ning esialgsed miljonin- tulu lihtsustatud korras dekla- Mihhail Bartševski juhtis tä- jõudis Vene kapital Eestisse vesteeringud tehti teistelt sa- reerida. Nad peaksid selle pealt helepanu ohtudele. Kui näi- valdavalt läbi maksuvabades malaadsetelt offshore-firma- maksma 13 protsenti tulumak- teks inimene avalikustab oma piirkondades registreeritud delt saadud tagatiseta laenu- su ja suuremad summad pai- ümbrikupalga, tooks see kaasa offshore-firmade, kusjuures dega. Kui põhipositsioonid gutama Vene pankade konto- uurimise tööandjale. Või kui Venemaa rahandusminister Aleksei Kudrin on koostanud raha algset päritoluriiki ehk olid varjatult paika pandud, le. See raha peab teenima meie inimene on teeninud tulu vä- seaduseelnõu, millega loodab kapitali väljavoolu peatada. Venemaad püüti igati varjata. omandasid kogu aktsiapaki majanduse huve, mitte seisma lismaalt kaupa tuues, siis saab Foto: Bloomberg Kui täpne olla, ei ole see lai- kaks meest – Sergei Glinka ja maksuparadiisis.” teda kohe süüdistada tollimak- tele turgudele. Vene auditeeri- tuasja ning võimu tsentralisee- ne veel tänagi päriselt vaibu- Maksim Liksutov. Tänaseks su maksmata jätmises või eba- misameti hinnangul jääb eba- rimist. Ärimehed kardavad re- nud. Sel perioodil soetati Ve- on Transgroup Invest kasva- Eelnõu järgib seaduslikus ettevõtluses. seadusliku kapitaliväljavoolu natsionaliseerimist ja tagasi- ne kapitali eest Tallinnas ja nud hoomamatuks transpor- president Putini sõnu Nagu Venemaa presidendi tõttu iga viie aastaga eelarves- ulatuvaid maksunõudeid ning mujalgi Eestis rohkesti kin- dirusikaks, millel on üle 30 Täpselt nii on rahandusminis- jutust võib aru saada, on valit- se laekumata kuni 60 miljar- on viinud osa kapitalist piiri nisvara ning ka soodsalt pa- tütarettevõtte Eestis, Soo- ter Aleksei Kudrini juhtimisel sus põhiliselt huvitatud ebasea- dit dollarit. taha. Tüüpiline näide on naf- kutud äriosalusi. Just sellest mes, Lätis ja Venemaal. Oma loodud seaduseelnõu eesmär- duslikult riigist väljavoolanud taoligarh Roman Abramovitš, ajajärgust võib leida sadu te- käibelt on ta jätnud seljataha gid sõnastatud. Eraisikutele ta- suurkapitali tagasitulekust. Jukose juhtum kes on ostnud Inglismaal jalg- hinguid, mis oma olemuselt isegi Hansapanga. Kui majan- hetakse alates 2006. aasta al- Keegi ei oska täpselt öelda, kui hirmutas ärimehi palliklubi ja kinnisvara. meenutavad pigem rahapesu. dusaruandeid uskuda, on seda gusest anda pool aastat aega, palju on 90. aastate algusest Reitinguagentuur Fitch väi- “Amnestiaideel on Vene te- Et aga kedagi selles patuteos kõike suutnud vaid mõne aas- et nad saaksid avalikustada kapitali Venemaalt salaja välja dab, et ainuüksi viimase nel- gelikkusega vähe pistmist. As- pole siiani süüdi mõistetud, ei taga teha koos Koplirannast kõik oma varjatud rahad. Sel- voolanud. Arvatakse, et kokku ja aastaga on Venemaalt kapi- jaolu, et valitsus kiitis seadus- hakka ka Äripäev kedagi eral- alustanud ärimehed Glinka le pealt tuleb neil tasuda 13% võib see küündida 250 miljar- tali välja voolanud sada mil- eelnõu paljudele vastuväidete- di esile tõstma. ja Liksutov. Uskmatud peavad tulumaksu, mis on üksikisi- di dollarini. Suures osas on te- jardit dollarit. Viimase seitsme le vaatamata heaks, näitab, et Uue aastatuhande algu- seda aga muinasjutuks ja näe- ku tulumaksumäär Venemaal. gemist erastamise käigus või aasta suurim väljavool oli mul- keegi ei usu selle töölehakka- sega alanud kolmas periood vad selle taga varjatud Vene Ja raha tuua Vene panka. Fir- varimajanduses teenitud tulu- lu, mil Fitchi hinnangul lahkus misse,” ütles riikliku stratee- tõi Eestisse juba Venemaa oli- kapitali, eeskätt endise trans- madele seda õigust ei laienda- dega, mis on liikunud maksu- 33,4 miljardit. Põhjuseks nime- gia instituudi juht Stanislav garhid. Nendegi tulek Eestis pordiministri poega Rustam ta, samuti ei puuduta amnestia paradiisidesse või stabiilsema- tab Fitch Jukose maksu- ja koh- Belkovski. toimus algselt läbi offshore- Aksjonenkot. airBaltic teenindas juulis 75% rohkem reisijaid kui mullu OECD: Norra rahvas muutub laisaks Rämpskirjade saatja maksab kahjutasu  Läti lennufirma airBaltic tee-  OECD leiab, et Norra ka- Koromzay ütleb ülevaates, et  Mees, kes levitas oma fir- nindas juulis 105 498 reisijat, sutab kõrge naftahinna tõt- Norral tuleks täpsustada naf- ma kaudu internetis rämps- mis on 75% rohkem kui möö- tu saadavaid suuri naftatulu- tatulude kasutamise reegleid kirju, nõustus kohtuasja väl- dunud aasta samal ajal, teatas sid liiga palju, mis koos helde ja hoida naftatulusid rohkem timiseks maksma Microsof- ettevõte. heaolupoliitikaga kahandab nendeks aastateks, kui majan- tile seitse miljonit dollarit 2005. aasta esimese seitsme inimeste töötahet. duskasv aeglustub. kahjutasu. kuuga teenindas airBaltic 545 Norra majanduskasv on OECD hinnangul on Nor- Microsoft lubas saadud 102 reisijat, s.o 84% enam kui hea, tänavu prognoositakse ra heaolusüsteem liiga hel- seitsemest miljonist viis an- mullu samal perioodil. Toona selleks 3,1 ja tuleval aastal de, mis ei erguta inimesi töö- da võrgukuritegude uurijate- oli reisijaid 296 136. vuses. Juulis sooritas airBaltic lendude täituvus tõusis juulis 2,5%. Inimeste tulud on suu- le. Haigete ja tööeas haigu- le ning ühe miljoni eest osta Reisijate arvu hoogne kasv 2040 lendu, mis möödunud 67 protsendini, võrreldes mul- red ja üsna ühtlaselt jaotunud, se tõttu pensionile siirdunu- New Yorgi kultuurikeskuse- peegeldub ka airBalticu teenin- aasta sama ajavahemikuga võr- lu samal kuul saavutatud 59 kirjutas Dagens Nyheter. te arv on viimasel ajal järsult le arvuteid, kirjutas Dagens datavate lendude arvus ja täitu- reldes 45% rohkem. airBalticu protsendiga. Äripäev OECD osakonnajuhtaja Val suurenenud. Äripäev Industri. Äripäev

Garanteeritud tähelepanu!

Tee lihtsamate lahendusteni

Eesti otsustajate hulgas on kõige suurema püsilugejaskonnaga väljaanne Äripäeva lisa Logistika. Kuukirja lugejatest 94% loeb igat numbrit. Allikas: TNS Emor Otsustajate Meediauuring, kevad 2005 ÄP indeks 12. august börs 52 nädalat 1718,49 0,41% toimetaja Lauri Matsulevitš, tel 667 0037, e-post [email protected] Äripäev 15. august 2005 9

1625 perioodi kõrgeim 1480 1768,64 madalaim 1335 971,09

1190 Äripäeva indeks on arvutatud 10 Tallinna börsil 1045 enamkaubeldud aktsia sulgemis- 900 hinna põhjal 070503011109

B30 indeks 12. august 198,49 0,66% 52 nädalat perioodi 185 kõrgeim 198,49 170 madalaim 155 122,05

140 Balti 30 indeksisse kuulub 30 Eesti, 125 Läti ja Leedu enamkaubeldud 110 aktsiat 070503011109

Delli käive kasvas oodatust vähem Hiinlased ise saavad naftat kätte riigi idarannikult, pildil naftagigandi CNOOC naftaplatvorm. Foto: Bloomberg  Delli käive kasvas tust, ilma milleta oleks analüütikute oodatust ettevõte teeninud 0,38 vähem seoses madalama dollarit aktsia kohta. hinnaklassi sülearvutite Delli juht Kevin Hiina kiire majanduskasv ja muude toodete müügi- Rollins ütles, et käi- eduga, vahendab AP. ve jäi alla ootuste, ku- Ettevõtte käive kas- na kunded ei täiusta- vas aastaga 15 protsen- Kevin nud uute komponentide- kergitab nafta hinda ti, 13,43 mld dollarile Rollins ga kallemaid ja kasumli- (169 mld kroonile). Analüüti- kumaid arvuteid, vaid eelista- Toornafta hind tegi Nafta hind on aastaga 12. august 2005 Bensiini hind kud ootasid ettevõttelt 13,71 sid osta odavaid laua- ja süle- eelmisel nädalal toor- 66,45 USD/barrel mld dollarilist käivet. Delli pu- arvuteid. kallinenud poole võrra jõuab 14 kroonini hul on käibeootusele jalgujää- Rollinsi sõnul valitseb ootus- ainebörsidel uusi re- nafta hind Londoni naftabörsil,  mine haruldane. päraselt arvutikomponentide, kordeid, mustal kullal USD/barrel Statoil Eesti juhi Helle Ettevõtte kasum kasvas 28 nagu mälude ja kuvarite osas on analüütikute arva- Kirsi sõnul on bensiini hin- protsenti, 1,02 mld dollari- väga kitsas pakkumine, mis 60 na tõus 14 kroonini lähinä- le (12,86 mld kroonile). Ar- jätkub ka kolmandas kvarta- tes Hiina majandus- dalate küsimus. vutitootja kasum aktsia kohta lis, kuid ta ei usu sellest tingi- kasvu valguses vaid Naftahind kaupleb maa- kasvas 0,31 dollarilt 0,41 dol- tud hinnatõusu. tõusuruumi. ilmaturul üle 65 dolla- larile. Reedesel kauplemispäeval ri barrelist – kuidas mõ- Kasum aktsia kohta sisaldab langes aktsia hind 7,4 protsen- Lauri Matsulevitš [email protected] jutab see lähiajal kütuse- kolmesendist maksusoodus- ti, 36,64 dollarile. Äripäev 50 hindu Eestis? Annika Matson sõnumid [email protected] Toorme hinna otsest mõ- Reedel tõusis toornafta hind ju jaehinnale on keerukas McDonald’si aktsia rallis spekulatsiooni peale Londoni naftabörsil 66,45 dol- hinnata, sest alati ei liigu  McDonald’si aktsia tõusis neljapäeval nelja ja poole aasta kõr- larini barrelist. Aasta varase- nafta ja rafineeritud nafta- geimale tasemele aktiivse kauplemise juures. maga võrreldes on toornaf- saaduste hind korrelatsioo- Spekulandid otsid aktsiat lootuses, et kinnisvarafondid võivad ta hind hetkel poole kõrgem. 40 nis. Jaekaubandust mõjutab soovida osta osalust McDonald’sile kuuluvas kinnisvaras. “Jätkuvalt mõjutab kütusehin- otseselt rafineeritud toode- 2005. a “Turul olid kõlakad, et üks või mitu kinnisvarafondi võivad os- da püsiv ebastabiilsus Pärsia la- 11. august 2004 te hind, mille hinnatõusu ta osalust McDonald’si alahinnatud kinnisvaras,” ütles Spyglass he piirkonnas, mis muudab at- 41,57 USD/barrel USA 26,0 oluliseks ajendiks on prob- Tradingu juht Mark Bell Reutersile. raktiivseks näiteks Euroopas Saudi Araabia 20,1 leemid Põhja-Ameerika ra- asuvad leiukohad,” lausus SEB Allikas: Bloomberg fineerimistehastes, mistõt- McDonald’si aktsia hind tõusis neljapäeval 6,1 protsenti, 34,69 Jaapan 15,2 dollarile. Reedel langes firma aktsia 4,2 %, 33,25 dollarile. Ühispanga jaepanganduse di- tu on kasvanud rafineeri- Soome McDonald’si pressiesindaja Lisa Howard ütles, et ettevõte ei visjoni direktori asetäitja Riho 14,8 tud toodete väljavedu Eu- Läti kommenteeri turujutte. Äripäev Unt. “Näeme, et põhjusi nafta- 7,0 roopast USAsse. hindade tõusuks on rohkem kui Nafta tarbimise järsku Eesti 6,6 kasvu on oodata Aasias Milline on Teie nägemus naftahindade languseks. Aasia 1,3 Snoras Pank tõstis kasumiprognoose Hiina kütusehinna osas aasta  kiirelt arenevate majanduste tarbimine inimese kohta, Leedu pank Snoras teatas, et kuna poolaasta majandustule- barrelit aastas prognoos lõpuks? mused olid oodatust paremad, korrigeeriti ülespoole kogu aas- suunalt tulev tarbimise kasv on 0,7 2010. a oluliselt kiirem kui naftatootja- India Analüütikud prognoo- ta kasumiprognoosi. Allikas: CIA World Factbook, märts 2005 2–3 barrelit aastas “Esimene poolaasta oli eriti edukas, kuna pank teenis 9 miljo- te võime toodangumahte suu- sivad autokütuste hindade nit litti ehk 74,4 protsenti enam, kui plaanisime,” ütles Snorase rendada.” püsimist tasemel üle 600 juhatuse esimees Raimondas Baranauskas Leedu majandusvälja- USAs tarbib üks inimene gast ära ning tekitab taas surve “Isegi kui kõigest veerand USD tonni kohta augustis- andele Verslo Žinios. Aasta lõpuks loodab Snoras teenida 40 mil- World Factbooki andmetel het- nafta hinna tõusuks.” oletatud tarbimiskasvust osu- septembris, edasised usal- kel 26 barrelit naftat aastas. Suurimat nõudluse kasvu tub tõeks, ei ole mingit võima- dusväärsed prognoosid puu- jonit litti (180 miljonit krooni) kasumit. Äripäev Hiinas on vastav näitaja 1,3 on oodata just Aasias. Iga sün- lust, et maakoorest suudetak- duvad. Pisut on tarnehin- Ülevõtuspekulatsioonid easyJeti ümber barrelit. Vähim tarbib hetkel div inimene tarbib tooteid, mil- se välja pumbata piisavalt pal- da alandanud dollari vähe-  India, kõigest 0,7 barrelit aas- le tegemisel on kasutatud naf- ju naftat, et nõudluse kasvuga ne nõrgenemine euro suh- Eelmise nädala lõpus liikusid spekulatsioonid, nagu Icelandair tas inimese kohta. Kui panna tat ja mille transportimiseks on sammu pidada ning see oma- tes, mis tegelikult on tühine. võiks teha väljaostupakkumise easyJeti aktsionäridele. USA näitaja üle hiinlastele, tu- kulutatud kütust. Maailma rah- korda toob kaasa nafta hinna Praeguse teabe baasil võib easyJeti aktsia tõusis neljapäeval Londonis 7%, kuid langes ju- leks kokku 86 miljonit barrelit vastik tervikuna kasvab tempo- jätkuva tõusu,” ütles Koppel. prognoosida, et bensiini 95 ba reedel 3,8%, 293 Inglise pennini. päevas. Rahvusvaheline ener- ga 75 miljonit inimest aastas. Maakler lisas, et igal aas- Euro jaehind ületab 14 kroo- Sel aastal on odavlennufirma aktsia tõusnud üle 60%, kas- giaagentuur EIA ootab sel aas- Ühispanga maakleri Peeter tal toodetakse maailmas roh- ni piiri lähinädalatel. vatades ettevõtte turuväärtuse 1,21 miljardi naelani (29 miljar- tal keskmiseks nõudluseks 84,1 Koppeli sõnul oodatakse, et In- kem kui 30 miljonit sõidu- ja Äripäev Milline on üldse Eesti kü- di kroonini). miljonit barrelit päevas. Seega dia ületab oma tarbimisega Hii- veoautot. Veidi vähem kui viis tusehinna reaktsioonikii- – kui hiinlased tarbiksid hetkel na aastaks 2010. miljonit sõidukit muudetak- rus maailmaturuhinda- investori kalender sama palju naftat kui ameerik- “See tähendab, et tõenäo- se vanarauaks. Puhtalt lisan- dele? lased, kulutaksid nad üksi ära liselt ei kulu tulevikus mini- dub seega 25 miljonit autot, E 15. august Lowe’s Companies – majandustulemused kogu maailma praeguse nafta- maalselt inimese kohta mitte 1 nendest viiendik Hiinas. Seal- Maailmaturu hinna tõu- toodangu. barrel, vaid vähemalt 2 kuni 3 juures omavad Hiinas isiklik- su või languse mõju avaldu- T 16. august Applied Materials – majandustulemused Riho Unti sõnul on üle hin- barrelit,” ütles Koppel ning li- ku autot tuhandest inimesest mine sõltub konkreetse jae- Hewlett-Packard – majandustulemused natud ka kiirelt kasutusele võe- sas, et aastaseks nõudluse kas- kõigest kuus. Kaubaveod veo- müüja tarnelepingutest ja Home Depot – majandustulemused tavate ressursside kvaliteeti. vuks teeb see ümardatuna 3 autodega on iga aasta suure- laomahtudest. Wal-Mart – majandustulemused “Madalama kvaliteediga toor- miljardit barrelit. Praegu suu- nenud ning diislikütuse kasu- Seadus kohustab kõiki – majandustulemused nafta ümbertöötlemine on ku- detakse aastas toota 3,1 mil- tus on oma ajaloolisel kõrgta- importööre hoiustama 10 Assa Abloy – majandustulemused lukam, mingigi veidi tõsisem jardit barrelit – see tähendaks semel. Niisamuti nõudlus len- päeva laovaru, millele lisan- Cloetta Fazer – majandustulemused takistus tootmises viib nõudlu- vajadust suurendada tootmist nukikütuse järele, mis kasvab dub tegevusvaru jaemüügi- K 17. august SAS – majandustulemused se ja pakkumise vahekorra pai- kaks korda. iga kuuga 4 protsenti. kettides. Lauri Matsulevitš kommentaar 10 Äripäev 15. august 2005 toimetaja Peeter Teder, tel 667 0189, e-post [email protected]

Greenspan võib ametisse jääda Greenspanil mitu võimalikku järglast ui Valge maja ei ole Föderaalreservi intress taas tõusmas Föderaalreservi töötajad KGreenspani ametisoleku Peeter Teder eelistaksid Greenspani järgla- analüütik lõpptähtajaks, 31. jaanuariks, Föderaalreservi intressipoliitika Greenspani esimeheksoleku ajal, % sena näha Fedi juhatuse liiget järglast nimetanud või kui se- Donald Kohni. Kuid on vähe- nat pole uut kandidaati kinnita- tõenäoline, et president Bush nud, võib Greenspan ametlikult 9 nimetab sellele ametikoha- oma tööpostile edasi jääda. Kuid andidaate, kelle seast Val- le kellegi, kes ei ole vabariik- ta on öelnud, et ei kavatse seda Kge Maja valib järglase lane. teha. See küll ei garanteeri, et USA keskpanga (Föderaal- Üks põhjus, miks Valge Maja ta lahkub, vaid pigem jätab tal- reserv, Fed) esimehele Alan otsib kolme prominentse kandi- le vabad käed, kui tal palutakse Greenspanile, nimetatakse daadi kõrvale veel inimesi, on ametisse edasi jääda. enamasti kolm, kuid võimali- 5,5 see, et soovitakse leida kedagi, Keskpanga intressipoliiti- ke kandidaatide ring ei piirdu august 2005 kellel oleks lisaks rahapoliiti- kat kujundav Vabaturu Komi- kolme inimesega. kast arusaamisele ja kogemu- jaanuar 1987 3,25% tee peaks kohtuma järgmisel Mitu kuud on enim mai- 6% sele kontaktid, mis võimaldak- aastal esimest korda 31. jaa- nitud kandidaatidena püsi- sid ajaliselt olla majandusnäi- nuaril ja 1. veebruaril. Vabatu- nud Harvardi ülikooli majan- tajatest ees. ru Komiteesse kuulub seitse Fö- dusteadlane Martin Feldstein, Valge Maja on kandidaa- 2 deraalreservi nõukogu liiget ja Columbia ülikooli majandus- te otsinud nii otseselt ettevõt- viis 12 piirkondliku keskpanga teadlane Glen Hubbard ja pre- lusega tegelevate inimeste kui presidenti. sident Bushi majandusnõu- ka rahaturuga seotud inimes- Aasta esimesel koosolekul kogu juhataja Ben Bernanke. 1987 1989 1991 1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 Alan Greenspan te seast. Siiski pole teisi kandi-

valitakse komitee esimees, kuid Siiski kaalub Valge Maja teisi- Allikas: Bloomberg Foto: Bloomberg daate leitud. traditsiooniliselt valitakse sel- gi kandidaate, kelle seas on ka Feldstein, kes on Harvardi lele kohale alati Fedi esimees. president Bushi endine majan- USA ja ka kogu maailma ma- simist juhivad asepresident eest. Vankumatu madalamate ülikoolis ametis olnud 1969. Nii võib juhtuda, et 31. jaanua- dusnõunik Lawrence Lindsey. janduskasvu üle. Fedi sõltuma- Dick Cheney ja majandusnõu- maksude pooldajana sai temast aastast, oli aastatel 1982–1984 ri kohtumist juhatab Greenspan The Wall Street Journali alli- tus lubab selle esimehel jää- kogu direktor Allan Hubbard. Bushi 2000. aasta kampaania president Reagani majandus- ja 1. veebruari kohtumist te- kate andmeil pole kolme pea- da presidendi ja Kongressiga Veel tegelevad selle problee- ajal viimase nõunik. Edasi asus nõunike komitee juht. Ta oli ka ma järglane. Siiski arvavad mõ- mist kandidaati ta- eriarvamusele ning miga personalijuht Andrew ta juba presidendi majandus- üks Bushi kampaanianõunikke ned vaatlejad, et Greenspan jär- gasi lükatud. Prae- ” Föderaal- Greenspan on se- Card ja eelarveküsimustega nõukogu etteotsa. viimase 2000. aasta presiden- gib tava, mille kohaselt Vabatu- gu ei kaldu Valge reservi da ka mitmel kor- tegelev Joshua Bolten. Amet- Lindsey ametisolekuaega dikampaania ajal. ru Komitee liikmed ei lähe oma Maja eelistama ot- sõltumatus lubab ral kasutanud, näi- likult on Valge Maja keeldu- iseloomustab sisemine võitlus Hubbard töötas kaks aastat viimasele koosolekule, et piira- seselt ühtegi kan- selle esimehel teks eelarve, mak- nud otsinguid kommenteeri- majandusnõukogus ja ta sunni- president Bushi majandusnõu- ta juurdepääsu infole, mida nad didaati. jääda presidendi sude ja pensionide mast, viidates asjaolule, et see ti lahkuma 2002. aastal. Sellest nike komitee juhina. Columbia saaksid oma ametkonnavälises 79aastasele ja Kongressiga küsimuses. võiks õõnestada Greenspani hetkest alates pole teda enam ülikoolis töötab ta alates 1994. karjääris ära kasutada. Green spanile järg- eriarvamusele. Greenspani ame- jalgealust. enim nimetatud Greenspani aastast. Fedi intressimäära, mida lase valimine kuju- tiaeg Föderaalreser- Eelpool nimetatud Lindsey järglaste hulgas. Siiski ütlevad Bernanke kuulus enne asu- on viimase kümne kuu jook- tab endast üht Bushi administ- vi juhina lõpeb järgmise aasta on teise kandidaadi, Feldsteini mõned allikad, et ta on ikkagi mist Bushi majandusnõuni- sul korrapäraselt tõstetud, en- ratsiooni kõige vastutusrik- 31. jaanuaril ning seaduse ko- õpilane. Lindsey kuulus Föde- olnud pidevalt üks kandidaa- ke etteotsa kolm aastat Föde- nustatakse tõusvat 4,5 prot- kamat majanduspoliitilist ot- haselt ei saa ta uuesti kandi- raalreservi juhatusse 1991. aas- tidest. Lindsey tegutseb prae- raalreservi juhtkonda. Enne sendini. sust. Föderaalreservi esimees deerida. tast kuni 1997. aastani. Sel ajal gu oma konsultatsioonifirmas seda oli ta ametis Princetoni Peeter Teder omab võrreldamatut võimu Greenspanile järglase ot- hoiatas ta pidevalt aktsiamulli Lindsey Group. ülikoolis. Kuidas tabada märki?

21. september 22. september Avakõne: peaminister Andrus Ansip Pangandus: Hansapanga juhatuse esimees, Majandusprognoos aastaks 2006: Hansagrupi peadirektor Erkki Raasuke Eesti Panga asepresident Märten Ross Meedia: Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Haridus: Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo Kadastik Jaekaubandus: intervjuu OG Elektra nõukogu Turism: intervjuu Viimsi Tervise juhatuse esimehe Äripäeva esimehe Oleg Grossiga Peeter Kukega Toiduainetetööstus: intervjuu Hiiu Kalatööstuse Metsa- ja puidutööstus: Lemeks MT juhatuse juhatuse liikme Agu Laanemetsaga esimees Jüri Külvik 7. majanduskonverents Ehitusmaterjalide tootmine: Logistika: Balti Logistika Baltikumi juht Vallo Arumäe Maxit juhatuse esimees Viktor Valkiainen Põllumajandus: intervjuu Tartu Agro juhatuse Kinnisvara: Arco Vara juhatuse esimees esimehe Aavo Mölderiga Viljar Arakas Konsultatsioon ja ärikoolitus: Deloitte Touché Balti- Üllatusettekanne: Äriplaan kõverpeeglis kumi konsultatsioonijuht Jari-Pekka Kukkonen Äriplaan 2006 Rõiva- ja tekstiilitööstus: intervjuu Baltica juhatuse Elektroonikatööstus: Elcoteq Tallinna peadirektor esimehe Meelis Milderiga Risto Gaggl Ehitus: intervjuu NCC Ehituse juhatuse esimehe Autokaubandus: intervjuu Amserv Grupi juhatuse Toomas Aakiga esimehe Raivo Kütiga 21.–22. septembril Kokkuvõte riigikogu liikmelt Olari Taalilt Toitlustus ja teenindus: Olde Hansa majaemand Visualiseeritud filmimuusikagala Margareta “Gladiaator” IT ja telekommunikatsioon: Martinson Trigon Venture Salme Kultuurikeskuses Partners tegevjuht ja osanik Allan Martinson Tööstus: Mainori nõukogu esimees Ülo Pärnits Kokkuvõte Riigikogu liikmelt Olari Taalilt Toetavad Augusti hind 5900 kr (km-ga 6962 kr). Täishind 7900 kr (km-ga 9322 kr). Mitme osaleja registreerumisel ühest ettevõttest kehtib soodustus 10%. Info telefonil 667 0233 Merle Kumari. www.aripaev.ee/seminar investeerimine Eestisse toimetaja Peeter Teder, tel 667 0189, e-post [email protected] Äripäev 15. august 2005 11

12.08 aktiivseim aktsia Eesti 12.08 Norma Merko Ehituse aktsia kahe kuu kõrgtasemel 115,16 109,53 -0,14% Telekom 0,00% EEK Merko Ehitus ...... 5,86 mln krooni käive 10 238,45 kr 250 EEK 120 237,98 kr aktsia hind 8 240 127 indeksid 115 122 Talse ...... 619,29 ...... 0,50% 6 230 110 117 ÄP tööstusindeks ...... 215,57 ...... 1,04% 4 5,9 mln kr 220 105 1,1 mln kr 112 Pensioniindeks ...... 129,74 ...... 0,02% 2 210 EPI 100 ...... 114,66 ...... 0,08% 107 100 0 200 12. aug EPI 75 ...... 123,99 ...... 0,09% 13. juuni 2005 102 95 Allikas: Tallinna börs, Äripäev 080604021210 1210 08060402 EPI 50 ...... 134,43 ...... -0,08% Investeerimisfondid fond kuupäev ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a.) % fondi maht haldav ettevõte kr aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Merko reageeris II PENSIONISAMBA FONDID ERGO Tuleviku Pensionifond ...... 12.08 ...... 13,780 ...... 14,340 ...... 13,920 .....4,70 ...... 10,13 ...... 19,49 ...... - ...... - ...... 101 967 241 .....AS ERGO Varahaldus ERGO Rahulik Pensionifond ...... 12.08 ...... 11,390 ...... 11,850 ...... 11,500 .....1,90 ...... 3,79 ...... 6,48 ...... - ...... - ...... 32 259 859 .....AS ERGO Varahaldus Hansa Pensionifond K1 ...... 11.08 ...... 11,400 ...... 11,690 ...... 11,520 .....1,94 ...... 2,49 ...... 4,82 ...... 4,73 ...... - ...... 156 365 212 .....AS Hansa Investeerimisfondid tulemustele tõusuga Hansa Pensionifond K2 ...... 11.08 ...... 12,470 ...... 12,790 ...... 12,600 .....2,87 ...... 6,78 ...... 12,70 ...... 7,94 ...... - ...... 702 115 666 .....AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Pensionifond K3 ...... 11.08 ...... 13,840 ...... 14,190 ...... 13,980 .....5,09 ...... 10,95 ...... 20,83 ...... 12,18 ...... - ...... 1 092 130 185 .....AS Hansa Investeerimisfondid LHV Aktsiapensionifond ...... 12.08 ...... 13,300 ...... 13,560 ...... 13,430 .....6,32 ...... 12,39 ...... 20,88 ...... - ...... - ...... 90 817 680 .....LHV-Seesam Varahaldus eljapäeval pärast börsi sul- LHV Intressipensionifond ...... 12.08 ...... 11,700 ...... 11,940 ...... 11,820 .....1,77 ...... 3,50 ...... 5,91 ...... - ...... - ...... 14 978 467 .....LHV-Seesam Varahaldus Ngemist oma teise kvartali Raivo Sormunen Sampo Pension 25 ...... 12.08 ...... 11,900 ...... 12,140 ...... 12,020 .....2,56 ...... 5,07 ...... 9,07 ...... - ...... - ...... 54 290 185 .....Sampo Baltic Asset Management majandustulemused avaldanud analüütik Sampo Pension 50 ...... 12.08 ...... 13,020 ...... 13,280 ...... 13,150 .....4,39 ...... 6,91 ...... 13,66 ...... - ...... - ...... 447 475 306 .....Sampo Baltic Asset Management Sampo Pension Intress ...... 12.08 ...... 10,830 ...... 11,050 ...... 10,940 .....1,40 ...... 1,67 ...... 3,01 ...... - ...... - ...... 15 713 042 .....Sampo Baltic Asset Management Merko Ehituse aktsia tõusis Seesami Kasvu Pensionifond ...... 12.08 ...... 11,370 ...... 11,710 ...... 11,480 ..... 5,02 ...... 2,29 ...... 4,73 ...... - ...... - ...... 22 562 937 .....LHV-Seesam Varahaldus möödunud reedel tugeva kaup- Seesami Optimaalne Pensionifond ...... 12.08 ...... 11,030 ...... 11,360 ...... 11,140 .....2,38 ...... 1,23 ...... 3,69 ...... - ...... - ...... 22 502 501 .....LHV-Seesam Varahaldus Seesami Võlakirjade Pensionifond ...... 12.08 ...... 11,100 ...... 11,320 ...... 11,210 .....2,06 ...... 0,55 ...... 3,53 ...... - ...... - ...... 10 685 813 .....LHV-Seesam Varahaldus lemise najal 3,8% ehk viimase Ühispanga Pensionifond Konservatiivne ....11.08 ...... 11,370 ...... 11,650 ...... 11,480 .....1,92 ...... 3,06 ...... 6,89 ...... 4,58 ...... 0,00 ...... 190 981 524 .....SEB Ühispanga Fondid paari kuu kõrgeimat hinnataset Ühispanga Pensionifond Progressiivne .....11.08 ...... 13,360 ...... 13,690 ...... 13,490 .....5,76 ...... 9,09 ...... 18,01 ...... 10,46 ...... - ...... 784 218 958 .....SEB Ühispanga Fondid tähistava 238,45 kroonini. kasvanud varade maht, mis an- III PENSIONISAMBA FONDID Hansa Pensionifond V1 ...... 11.08 ...... 17,050 ...... 17,480 ...... 17,220 .....3,68 ...... 8,58 ...... 16,51 ...... 12,70 ...... 9,73 ...... 73 321 821 .....AS Hansa Investeerimisfondid Kuna börsipäeva esimestel nab alust arvata, et Merko Ehi- Hansa Pensionifond V2 ...... 11.08 ...... 13,040 ...... 13,370 ...... 13,170 ...... - ...... 14,03 ...... 27,62 ...... - ...... - ...... 46 157 943 .....AS Hansa Investeerimisfondid minutitel olid turul vaid ostjad, tus on ehitustegevuse kõrval Hansa Pensionifond V3 ...... 11.08 ...... 15,170 ...... 15,550 ...... 15,320 ...... - ...... 21,88 ...... 45,08 ...... - ...... - ...... 62 614 141 .....AS Hansa Investeerimisfondid LHV Täiendav Pensionifond ...... 12.08 ...... 13,340 ...... 13,600 ...... 13,470 .....9,37 ...... 19,95 ...... 28,29 ...... 13,43 ...... - ...... 11 466 526 .....LHV-Seesam Varahaldus kerkis aktsia kiiresti 247,22 suunanud oma ressursse kin- Sampo Pensionifond ...... 12.08 ...... 14,710 ...... 15,010 ...... 14,860 .....4,64 ...... 8,86 ...... 15,46 ...... - ...... - ...... 20 206 563 .....Sampo Baltic Asset Management kroonini (7,6%). Üsna pea tu- nisvaraarendusse. SEB Ühispanga Tasakaalukas Pensionifond 11.08 ...... 15,165 ...... 15,471 ...... 15,318 ..... 5,00 ...... 7,74 ...... 16,42 ...... 11,73 ...... - ...... 70 734 474 .....SEB Ühispanga Fondid lid välja ka müüjad, viies aktsia Merko Ehituse aktsia on SEB Ühispanga Aktiivne Pensionifond ...... 11.08 ...... 11,386 ...... 11,616 ...... 11,501 ...... - ...... 14,87 ...... - ...... - ...... - ...... 14 998 436 .....SEB Ühispanga Fondid AVATUD INVESTEERIMISFONDID 15,3 euro (239,39 krooni) alla, pärast aprillikuus saavuta- Hansa Balti Kasvufond ...... 11.08 ...... 379,800 ....389,390 ...... 383,640 .....8,20 ...... 12,15 ...... 24,24 ...... 24,37 ...... 19,15 ...... 429 679 233 .....AS Hansa Investeerimisfondid kus väärtpaber püsis päeva lõ- tud 277,38kroonist rekordtaset Hansa Ida-Euroopa Aktsiafond ...... 11.08 ...... 160,020 ....164,060 ...... 161,640 ...13,68 ...... 31,40 ...... 73,81 ...... - ...... - ...... 1 358 750 514 .....AS Hansa Investeerimisfondid Hansa Venemaa Aktsiafond ...... 11.08 ...... 1042,920 ..1069,250 .....1053,450 ...31,12 ...... 43,15 ...... 54,53 ...... 37,13 ...... 26,69 ...... 312 826 481 .....AS Hansa Investeerimisfondid puni. Aktsia tegi viimase kol- taandunud peaaegu viiendiku. Mandatum Baltic ...... 12.08 ...... 5,594 ...... 5,765 ...... 5,708 ...11,37 ...... 21,65 ...... 44,64 ...... 52,63 ...... - ...... 870 338 526 .....Sampo Rahastoyhtiö me nädala kirkaima, 5,9 miljo- Langusse viis aktsia esimese Mandatum Russia G ...... 12.08 ...... 22,537 ...... 22,992 ...... 22,765 ...... - ...... 47,64 ...... 67,23 ...... - ...... - ...... 1 258 256 700 .....Sampo Rahastoyhtiö ni kroonise käibe. kvartali käibenumber, mis jäi Nordea Euroland* ...... 11.08 ...... 2,419 ...... 2,467 ...... 2,443 .....9,00 ...... 15,63 ...... 31,41 ...... 10,00 ...... - ...... 219 400 000 .....Nordea Rahastoyhtiö Nordea Optima.fi* ...... 11.08 ...... 0,261 ...... 0,266 ...... 0,264 .....4,32 ...... 8,47 ...... 12,87 ...... 5,50 ...... -2,30 ...... 503 200 000 .....Nordea Rahastoyhtiö Merko Ehitus oli sarnaselt 2004. aasta esimese kvartali Nordea Euro Obligaatio* ...... 11.08 ...... 0,283 ...... 0,286 ...... 0,285 .....2,68 ...... 3,45 ...... 6,50 ...... 5,60 ...... 6,10 ...... 410 800 000 .....Nordea Rahastoyhtiö eelnevate kvartalitega oma vii- numbrile alla ligi 20%. Sampo Compass 25 G ...... 12.08 ...... 17,703 ...... 17,881 ...... 17,792 ...... - ...... 6,04 ...... 10,20 ...... 6,29 ...... - ...... 7 093 300 758 .....Sampo Rahastoyhtiö Sampo Compass 50 G ...... 12.08 ...... 17,408 ...... 17,760 ...... 17,584 ...... - ...... 9,49 ...... 15,58 ...... 7,37 ...... - ...... 1 247 581 620 .....Sampo Rahastoyhtiö mases majandusaruandes äär- Kuna ehitusfirmadel män- Sampo Compass 75 G ...... 12.08 ...... 16,629 ...... 16,965 ...... 16,797 ...... - ...... 12,72 ...... 20,28 ...... 8,26 ...... - ...... 1 088 507 770 .....Sampo Rahastoyhtiö miselt napisõnaline. Fakt on gib iga suurem projekt olulist Sampo Compass Liquidity G ...... 12.08 ...... 19,792 ...... 19,892 ...... 19,892 ...... - ...... 2,28 ...... 4,09 ...... 3,86 ...... - ...... 2 151 865 147 .....Sampo Rahastoyhtiö aga see, et Baltimaade suuri- rolli, võivad Merko Ehituse ma- Sampo Compass Equity G ...... 12.08 ...... 10,102 ...... 10,306 ...... 10,204 ...... - ...... 16,31 ...... 26,18 ...... 10,26 ...... - ...... 1 424 844 220 .....Sampo Rahastoyhtiö Sampo 2010 G ...... 12.08 ...... 18,674 ...... 19,052 ...... 18,863 ...... - ...... 9,29 ...... 15,06 ...... 7,49 ...... - ...... 495 768 044 .....Sampo Rahastoyhtiö ma ehitusfirma teise kvarta- jandustulemused jääda kõiku- Sampo 2020 G ...... 12.08 ...... 16,643 ...... 16,979 ...... 16,811 ...... - ...... 16,04 ...... 23,31 ...... 9,05 ...... - ...... 577 027 644 .....Sampo Rahastoyhtiö li kasum ulatus 826,8 miljo- vaks. Arvan, et käesoleval nä- Sampo 2030 G ...... 12.08 ...... 14,616 ...... 14,911 ...... 14,763 ...... - ...... 17,39 ...... 24,85 ...... 8,25 ...... - ...... 336 331 631 .....Sampo Rahastoyhtiö Sampo 2040 G ...... 12.08 ...... 18,262 ...... 18,631 ...... 18,446 ...... - ...... 17,34 ...... - ...... - ...... - ...... 37 842 710 .....Sampo Rahastoyhtiö ni kroonise käibe juures 83,3 dalal vallutab Merko Ehituse Sampo Uus Euroopa Fond ...... 12.08 ...... 22,310 ...... 22,770 ...... 22,540 ...14,65 ...... 18,20 ...... 39,31 ...... 42,71 ...... 21,90 ...... 254 968 596 .....Sampo Baltic Asset Management miljoni kroonini (4,69 krooni- aktsia juba möödunudreede- Trigon Kesk- ja Ida-Euroopa Fond ...... 12.08 ...... 208,830 ....216,250 ...... 212,010 ...14,21 ...... 21,05 ...... 44,71 ...... 32,41 ...... - ...... 1 538 247 077 .....Trigon Funds ni aktsia kohta). Möödunud sest tunduvalt kõrgemaid ta- Trigon Teise Laine Fond ...... 12.08 ...... 142,890 ....147,970 ...... 145,070 ...... - ...... 17,50 ...... 37,68 ...... - ...... - ...... 1 283 186 674 .....Trigon Funds Trigon Uus Euroopa Väikeettevõtete Fond .12.08 ...... 101,170 ....104,760 ...... 102,710 ...... 485 503 320 .....Trigon Funds aasta sama perioodi tulemu- semeid. SEB Kasvufond ...... 11.08 ...... 5,227 ...... 5,332 ...... 5,279 ...16,00 ...... 23,84 ...... 50,09 ...... 31,27 ...... 24,50 ...... 441 327 920 .....SEB Ühispanga Fondid sed said löödud vastavalt 13 ja Baltika aktsia langes näda- SEB Ühispanga Fondifond ...... 11.08 ...... 10,595 ...... 10,809 ...... 10,702 ...... 7,02 ...... 20 724 388 .....SEB Ühispanga Fondid VÕLAKIRJAFONDID 61 protsendiga. Samas tuleb li- la viimasel päeval väga väike- Trigon Areneva Euroopa Võlakirjafond ...... 12.08 ...... 1231,060 ..1249,810 .....1249,810 .....0,79 ...... 2,29 ...... 2,80 ...... 2,88 ...... - ...... 10 694 958 .....Trigon Funds sada, et dividendidelt makstav se käibe najal 4,8% ning peatus SEB Ühispanga Võlakirjafond ...... 11.08 ...... 12,793 ...... 12,793 ...... 12,793 .....1,17 ...... 2,38 ...... 5,28 ...... 5,31 ...... - ...... 379 922 834 .....SEB Ühispanga Fondid tulumaks oli lõppenud kvarta- 92,31 kroonil. Nädalaga viien- kuupäev ost müük NAV tootlus (p.a.) % fondi maht haldav ettevõte lis ligi 11 miljonit krooni suu- diku tõusnud aktsiast õhu väl- kr 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud rem kui aasta eest. jalaskmine on loomulik. Kiireid RAHATURUFONDID Hansa Intressifond ...... 11.08 ...... 140,380 ....140,380 ...... 140,380 ...... - ...... 0,77 ...... 1,79 ...... 2,65 ...... 1 201 061 721 .....AS Hansa Investeerimisfondid Lisaks kiirele kasumi kasvu- ostjaid pole enam ning aktsia Hansa Rahaturufond ...... 11.08 ...... - ...... - ...... 1000,000 .....1,75 ...... 1,73 ...... 1,75 ...... 1,70 ...... 1 217 967 385 .....AS Hansa Investeerimisfondid le väärib äramärkimist kvarta- otsib endale hinnataset, kus Hansa USD Rahaturufond** ...... 11.08 ...... - ...... - ...... 10,000 .....2,79 ...... 2,25 ...... 2,50 ...... 1,71 ...... 1 963 413 .....AS Hansa Investeerimisfondid liga 256 miljoni krooni võrra stabiliseeruda. Sampo Likviidsusfond ...... 12.08 ...... - ...... - ...... 1194,930 .....2,14 ...... 1,86 ...... 2,02 ...... 1,86 ...... 250 093 183 .....Sampo Baltic Asset Management SEB Ühispanga Likviidsusfond ...... 11.08 ...... - ...... - ...... 100,000 .....2,13 ...... 1,82 ...... 1,64 ...... 1,84 ...... 1 711 978 322 .....SEB Ühispanga Fondid * noteeringud ja fondide mahud eurodes; ** noteeringud ja fondide mahud USDdes; riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve Tallinna börs 12.08. Maaklerifirmad käive 10,86 mln kr Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn sulgemis- muutus tehin- käive, P/E div. akt. tel 669 0941, faks 661 6038 hind, kr eelm, % ost müük guid kr suhe kohta Seminari toetavad: Hansapank Liivalaia 8, Tallinn tel 613 1659, faks 613 1545 PÕHINIMEKIRI LHV Tartu mnt 2, Tallinn Baltika ...... 92,32 ..-4,84 ...... 92,63 ...... 94,66 ...... 5 ...... 89 021 ...12,5 ...... 0,75 tel 680 0401, faks 680 0410 Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn Eesti Telekom ...... 115,16 ...0,00 ...... 115,16 ...... 115,32 ...... 7 ...... 960 495 ...14,8 ...... 8,00 tel 630 2104 Harju Elekter ...... 70,41 ...0,67 ...... 70,41 ...... 71,19 ....10 ...... 2 852 496 ...13,7 ...... 1,47 SEB Eesti Ühispank Tornimäe 2, Tallinn Merko Ehitus ...... 238,45 ...3,81 ...... 237,05 ...... 238,45 ....67 ...... 5 862 203 ...12,6 ...... 3,25 tel 665 6622, faks 665 6802 SBM Pank Pärnu mnt 12, Tallinn Norma ...... 109,53 ..-0,14 ...... 109,53 ...... 110,31 ...... 4 ...... 328 887 ...18,3 ...... 5,00 tel 680 2500, faks 680 2501 Starman ...... 57,89 ...0,00 ...... 57,89 ...... 58,21 ...... 8 ...... 464 012 ...41,9 ...... - Suprema Tartu mnt 2, Tallinn Tln Kaubamaja ...... 278,04 ...0,00 ...... 281,64 ...... 285,55 ...... 0 ...... 0 ...16,1 ...... - tel 640 5784, faks 640 5701 Äripäeva ja FocusIT seminar Tallinna Vesi ...... 178,06 ..-0,18 ...... 177,90 ...... 178,53 ...... 4 ...... 124 997 ...21,2 ...... 5,60 I-NIMEKIRI Kalev ...... 18,78 ...0,00 ...... 18,46 ...... 18,78 ...... 3 ...... 44 655 .275,6 ...... - Fondivalitsejad Klementi ...... 33,01 ...0,00 ...... 32,86 ...... 35,20 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - ERGO Varahalduse AS Rakvere LK ...... 34,42 ...1,85 ...... 34,42 ...... 34,58 ...... 2 ...... 17 211 ...12,8 ...... - Kuidas korraldada Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, Saku Õlletehas ...... 144,73 ...0,65 ...... 143,79 ...... 144,73 ...... 4 ...... 71 579 ...21,5 ...... 7,00 faks 667 9201 AS Hansa Investeerimisfondid Tln Farmaatsiatehas .70,10 .12,85 ...... 62,74 ...... 68,85 ...... 1 ...... 10 515 ...... - ...... - Liivalaia 8, Tallinn 15 038, Viisnurk ...... 36,93 ..-1,67 ...... 36,30 ...... 37,55 ...... 3 ...... 38 428 ...... - ...... - personalihaldust ja tel 631 0336, faks 626 0636 VÕLAKIRJADE NIMEKIRI e-post: [email protected] LHV-Seesam Varahaldus AS Baltika ...... - ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, Fenniger ...... 134 560 ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - tel 680 0435, faks 680 0402, Eesti Post ...... 10 432 ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - e-post: [email protected] palgaarvestust IT abil? Sampo Pank ...... 15 800 ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - koduleht: www.lhv.ee Nordea Rahastoyhtiö SBM Pank ...... - ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... Hobujaama 4, Tallinn 10 151, Tallinna Sadam ..10 204 ...... - ...... 0,00 ...... 0,00 ...... 0 ...... 0 ...... - ...... - tel 628 3344 Seminar toimub 30. augustil 2005 VABATURG ...... Sampo Baltic Asset Management Narva mnt 11, Tallinn, EVP ...... 0,939 .0,00 ...... 0,939 ...... 0,939 ....0 ...... 0 ...... - ...... - Reval Hotel Olümpias tel 630 2295, faks 630 2275 ...... e-post [email protected], P/E suhe – arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande ((kui on olemas, siis rahvusvahelise koduleht: www.sampo.ee raamatupidamisstandardi (IAS) kohase)) konsolideeritud puhaskasumi põhjal Trigon Funds Pärnu mnt 15, dividendid aktsia kohta – viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides) Seminari täpne päevakava ja sisututvustus www.aripaev.ee/seminar/ Tallinn 10 141, tel 667 9208 *Saku Õlletehase ja Norma dividendide puhul on tegu ettepanekuga ja Hansapanga puhul esialgse faks 667 9221, e-post:[email protected], ettepanekuga firma aktsionäride üldkoosolekule. koduleht: www.trigon.ee Seminari hind enne 23.08.2005 registreerumist 2320 krooni (km-ga 2738 krooni). SEB Ühispanga Fondid Tornimäe 2, 15 010 Tallinn, tel 665 6565 Aktsiate ostu-müüginoteeringud Hiljem registreerujatele 2900 krooni (km-ga 3422 krooni). faks 665 7122, e-post [email protected], aktsia valuuta ostuhind müügihind noteerija Mitme osaleja registreerumisel ühest maksjaettevõttest kehtib soodustus 10%. koduleht: www.seb.ee EVP ...... EEK ...... 0,925 ...... 0,975 ...... Ühispank Info telefonil 667 0233 Merle Kumari. kursid on päeva jooksul korrigeeritavad investeerimine välismaale 12 Äripäev 15. august 2005 toimetaja Peeter Teder, tel 667 0189, e-post [email protected]

Maailma väärtpaberiturud indeksid Dell 12.08 indeks viimane muutus 52. nädala 36,64 Dell on nagu Dow Jones ...... 10600,31 ...... -0,80 eelmisest, % kõrgeim madalam -7,43% Ameerika USD Standard & Poors 500 ...... 1230,39 ...... -0,60 ...... 1245,86 ...... 1060,72 Nasdaq ...... 2156,90 ...... -0,81 42 Cisco Systems Euroopa Helsingi ...... 7410,18 ...... 0,15 Oslo ...... 347,97 ...... 0,08 ...... 350,11 ...... 206,75 aiemaks kärisenud väliskaubanduse defit- Kopenhaagen ...... 366,46 ...... -0,27 ...... 375,35 ...... 263,06 Lsiit, uue rekordtasemeni tõusnud nafta hind Stockholm ...... 866,86 ...... -0,38 Madrid ...... 1098,40 ...... -0,32 ...... 1103,89 ...... 801,40 40 Milano ...... 33783,00 ...... -0,41 ...... 34086,00 .... 26040,00 ja nõrk kvartaliraport arvutitootjalt Dell olid Amsterdam ...... 396,06 ...... -1,02 ...... 401,77 ...... 307,31 London ...... 5345,80 ...... -0,24 Kesk- ja Ida-Euroopa möödunud reedel kolm märksõna, mis tõmba- 38 Varssavi WIG ...... 30736,04 ...... -0,75 ...... 31467,68 ....23226,29 sid USA aktsiaturu langusse. Frankfurt ...... 4937,33 ...... -0,34 Praha PX50 ...... 1285,10 ...... -0,27 ...... 1290,50 ...... 779,10 Moskva RTS-Interfax ...... 805,70 ...... 0,07 ...... 818,49 ...... 541,68 Juunis ületas Ühendriikides kaupade sisse- Pariis ...... 4476,48 ...... -0,72 Riia RIGSE index ...... 493,64 ...... -0,15 ...... 501,26 ...... 330,24 36 vedu väljavedu 58,8 miljardi dollari võrra. Vä- Aasia ga suur osa väliskaubanduse puudujäägis oli kal- Tokyo ...... 12261,68 ...... -0,01 Hongkong Hang Seng ...... 15450,95 ...... 0,04 ...... 15480,80 ....12150,71 34 lineval naftal, mis napsas ameeriklaste taskust 011109 070503 indeksid kella 18 seisuga, allikas Bloomberg indeksid kella 18 seisuga, allikas Bloomberg kuuga rekordilised 19,9 miljardit dollarit. Ana- lüütikute hinnangul võib järgnevatel kuudel naf- taarve veelgi suureneda. Sellele annab päevast USA börsid 12.08. Helsingi börs 12.08. Londoni börs 12.08. päeva tuge üha uusi rekordeid saavutav nafta aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e hind. Reedel fikseeriti New Yorgi kaubabörsil hind % min max hind % min max hind % min max nafta sulgemishinnaks juba 66,86 dollarit. Advanced Micro Device ...... 20,70 ....0,05 ...... 10,76 .....24,95 121,8 Comptel ...... 1,64 ... -0,61 ...... 1,47 ...... 2,32 .. 18,9 Barclays ...... 579,00 ... -0,69 ...... 501,75 ... 619,00 .. 10,8 Kui möödunud kolmapäeval morjendas teh- AIG ...... 62,30 ...-0,59 ...... 49,91 ..... 73,46 ..15,8 Elisa Comm...... 13,75 ...-3,03 ...... 8,82 .....15,06 ..10,3 British Airways ...... 290,00 ...-0,77 ...... 196,25 ...299,00 ..11,5 noloogiasektorit võrguseadmete tootja Cisco Alcoa ...... 29,72 ...-0,17 ...... 25,55 ..... 34,99 .. 18,7 Elcoteq Network ...... 17,62 ... -0,51 ...... 14,50 ..... 18,39 .. 15,1 BP ...... 647,50 ... -1,07 ...... 480,50 ... 664,00 .. 13,1 Altria Group ...... 66,84 ...-0,92 ...... 44,50 .....69,68 ..13,7 Elektrobit Group ...... 2,50 ....0,40 ...... 2,25 ...... 3,15 ..13,9 BT ...... 218,75 ... -1,02 ...... 177,50 ... 236,25 .... 9,9 Systems oma kehvade kvartalitulemuste ja prog- Amazon.com ...... 44,20 ... -2,23 ...... 30,60 ..... 46,97 .. 61,4 Finnair ...... 7,35 .... 2,08 ...... 4,46 ...... 7,40 .. 25,0 HSBC Holdings ...... 914,50 ...-0,33 ...... 814,00 ...953,50 ..13,9 noosidega, siis reedel sai sarnase tembuga hak- Apple Computer ...... 46,10 ....4,77 ...... 15,18 .....46,22 ..37,9 Fortum ...... 15,68 .... 1,69 ...... 8,15 ..... 16,00 .. 14,0 Lloyds TSB ...... 463,75 ...-1,07 ...... 399,00 ...513,50 ..10,3 AT&T ...... 19,86 ... -1,39 ...... 13,77 ..... 20,30 .. 15,5 F-Secure ...... 1,72 .... 0,00 ...... 1,41 ...... 1,99 .. 19,8 Marks & Spencer ...... 355,50 ....0,14 ...... 318,00 ...388,25 ..20,4 kama Dell. Arvutigigandi teise kvartali käive ja Bristol Myers Squibb ...... 25,00 ...-0,44 ...... 22,60 .....26,60 ..15,2 Kemira ...... 11,50 .... 0,17 ...... 8,80 ..... 12,00 .. 27,5 mm02 ...... 149,50 .... 2,75 ...... 87,25 ... 150,00 .. 42,7 kolmanda kvartali käibeprognoos jäi Thomsoni Caterpillar ...... 54,80 ... -1,26 ...... 35,35 ..... 55,59 .. 16,2 Metso ...... 19,20 ... -1,08 ...... 9,90 ..... 20,18 .. 15,0 Reuters ...... 359,00 ... -1,58 ...... 288,00 ... 431,25 .. 27,2 ChevronTexaco ...... 62,28 ... -0,35 ...... 46,21 ..... 63,15 .. 10,6 Nordea ...... 7,83 ...-1,01 ...... 5,71 ...... 8,27 ...... - Royal Bank of Scotland ... 1614,00 ....0,88 ...... 1459,00 .1845,00 ..10,9 andmeil analüütikute keskmisele ootusele al- Cisco Systems ...... 17,80 ...-1,44 ...... 17,01 .....20,63 ..19,4 Nokia ...... 13,12 ... -0,23 ...... 8,90 ..... 15,03 .. 17,6 Royal Dutch Shell ...... 1923,00 ... -1,13 ...... 1990,72 . 1357,31 ...... - la umbes 300 miljoni dollari võrra ehk paa- Citigroup ...... 43,62 ....0,25 ...... 42,10 .....49,99 ..10,8 Outokumpu ...... 12,33 .... 2,24 ...... 10,34 ..... 14,72 .... 5,9 Unilever ...... 562,50 ... -1,14 ...... 438,00 ... 580,00 .. 22,9 Coca-Cola ...... 43,58 ... -1,20 ...... 38,30 ..... 45,88 .. 20,7 Perlos ...... 6,32 ...-0,16 ...... 6,04 ..... 13,14 .. 19,7 Vodafone ...... 148,75 .... 0,68 ...... 118,25 ... 149,50 ...... - ri protsendi jagu. Väärtpaber reageeris sellele Pohjola Yhtyma ...... 12,20 ....0,00 ...... 7,76 .....13,46 ..12,2 DaimlerChrysler ...... 51,57 ...-1,13 ...... 38,77 ..... 52,41 ...... - hinnad kella 18 seisuga, GBp, allikas Bloomberg 7,4% langusega, lõpetades nädala 36,64 dolla- Dell ...... 36,64 ... -7,43 ...... 33,85 ..... 42,57 .. 25,3 PKC Group ...... 11,10 ....1,09 ...... 7,70 .....11,99 ..11,1 Du Pont ...... 41,35 ...-1,05 ...... 40,38 .....54,90 ..16,7 Sampo ...... 13,09 .... 0,54 ...... 7,52 ..... 13,55 .... 9,7 ril. Käibe pidurdumise taga oli Delli otsus viia Eastman Kodak ...... 25,85 ...-0,46 ...... 24,63 .....35,19 ..13,5 Stockmann ...... 33,20 .... 0,61 ...... 18,99 ..... 35,82 .. 30,0 Frankfurdi börs 12.08. osa arvutite hind alla 600 dollari. Investeerimis- Stonesoft ...... 0,59 .... 0,00 ...... 0,46 ...... 0,69 ...... - eBay ...... 40,96 ... -1,49 ...... 30,78 ..... 59,21 .. 56,5 aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e Stora Enso ...... 11,14 ....0,18 ...... 10,05 .....12,17 ..27,9 pank Goldman Sach otsustas arvutifirma reitin- Exxon Mobil ...... 61,05 .... 0,16 ...... 44,20 ..... 64,37 .. 13,2 hind % min max Tietoenator ...... 26,45 ... -0,38 ...... 20,50 ..... 28,00 .. 12,2 gut alandada. FedEx ...... 84,65 ... -0,82 ...... 76,50 ... 101,87 .. 17,7 UPM Kymmene ...... 16,03 ...-1,35 ...... 14,90 .....18,15 ..10,0 Adidas-Salomon ...... 150,6 ...... 0,53 ...... 102,02 ...164,00 ..16,5 Meile ligematest aktsiatest väärib äramärki- Flextronics ...... 13,29 ... -0,52 ...... 10,32 ..... 15,01 .. 19,0 hinnad kella 18 seisuga, EUR, allikas Bloomberg Allianz ...... 108,68 ... -1,07 ...... 74,23 ... 110,78 .. 11,8 Ford Motor ...... 10,14 ...-2,12 ...... 9,07 .....15,00 ....6,2 BASF ...... 58,25 ... -1,29 ...... 42,05 ..... 61,09 .. 13,2 mist maailma suurima turvateenuste pakkuja General Elecric ...... 34,25 ...-0,75 ...... 31,82 .....37,75 ..20,2 Stockholmi börs 12.08. Bayer ...... 29,67 ... -0,84 ...... 18,55 ..... 30,44 ...... - Securitase aktsia, mis taandus firma prognoosi- General Motors ...... 34,55 ...-1,03 ...... 24,67 .....43,64 ...... - BMW ...... 36,74 ... -0,70 ...... 31,52 ..... 39,97 .. 11,2 Gillette ...... 51,85 .... 0,04 ...... 39,10 ..... 54,33 .. 28,5 aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e Commerzbank ...... 21,09 ...-0,99 ...... 12,95 ..... 22,62 ..27,4 tust väiksema teise kvartali kasumi tõttu 5,6%, Google ...... 289,72 ....2,00 ...... 85,00 ...317,80 .. 73,91 hind % min max DaimlerChrysler ...... 41,52 ...-0,67 ...... 29,78 ..... 42,33 .. 16,8 tasemeni 125 Rootsi krooni. Ettevõtte tegevjuht Hewlett-Packard ...... 24,03 ... -0,62 ...... 16,51 ..... 25,07 .. 17,3 Deutsche Bank ...... 71,31 ...-0,36 ...... 52,66 .....72,28 ..11,4 ABB ...... 54,00 ...-0,92 ...... 35,40 ..... 55,50 ...... - Home Depot ...... 41,28 ...-0,53 ...... 33,40 .....44,30 ..17,4 Deutsche Lufthansa ...... 11,15 ...-0,36 ...... 8,76 .....11,50 ...... - Thomas Berglund põhjendas väiksemat kasumit Autoliv ...... 339,50 ... -1,02 ...... 278,50 ... 372,50 ...... - IBM ...... 82,19 ... -0,57 ...... 71,85 ..... 99,10 .. 17,6 Deutsche Post ...... 20,57 ...-0,39 ...... 14,92 .....21,00 ..12,7 Assa Abloy ...... 105,50 ....0,48 ...... 87,00 ...116,00 ..22,6 Euroopa Liidu nõuetega, mis sunnivad tegema Intel ...... 26,31 ... -1,90 ...... 19,64 ..... 28,84 .. 20,6 Deutsche Telekom ...... 16,00 ...-0,68 ...... 13,43 .....16,89 ..14,2 AstraZeneca ...... 354,00 .... 0,85 ...... 237,00 ... 360,00 ...... - Raivo Sormunen International Paper ...... 31,31 ...-1,07 ...... 29,76 .....42,59 ..20,7 E.ON ...... 78,90 .... 1,48 ...... 56,75 ..... 78,98 .. 11,6 suuremaid investeeringuid. Electrolux ...... 174,00 ...-0,29 ...... 126,00 ... 179,00 ..14,7 JP Morgan Chase ...... 34,31 ...-1,44 ...... 33,35 .....40,45 ..12,7 Infineon ...... 7,70 ...-1,03 ...... 6,40 ...... 9,20 ...... - Ericsson ...... 27,30 .... 0,00 ...... 17,70 ..... 27,50 .. 20,4 JDS Uniphase ...... 1,55 ....1,31 ...... 1,32 ...... 3,67 ...... - Metro ...... 41,53 ... -0,86 ...... 34,20 ..... 44,36 .. 16,2 FöreiningsSparbanken ...... 185,00 ...-0,27 ...... 138,00 ... 186,50 .. 10,7 Vilniuse börs 12.08. Johnson & Johnson ...... 63,56 ...-1,17 ...... 54,81 .....69,99 ..19,0 Münich Re ...... 94,80 ...-0,50 ...... 72,22 .....96,70 ..14,3 Hennes & Mauritz ...... 269,50 ... -0,74 ...... 187,50 ... 285,50 .. 27,2 Juniper Networks ...... 23,58 ...-0,88 ...... 19,65 .....30,25 ..38,0 Siemens ...... 63,92 ...-0,25 ...... 53,01 ..... 66,35 .. 18,6 aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e Holmen ...... 226,00 .... 0,00 ...... 188,50 ... 248,50 .. 17,8 Lucent Technologies ...... 2,95 ....0,68 ...... 2,35 ...... 4,16 ....8,6 hind % Investor ...... 116,00 ... -1,28 ...... 70,00 ... 118,00 .... 4,1 hinnad kella 18 seisuga, EUR, allikas Bloomberg min max McDonalds ...... 33,25 ... -4,15 ...... 25,64 ..... 34,70 .. 16,5 Sandvik ...... 342,00 ...-0,15 ...... 242,50 ...347,50 ..16,7 Merck ...... 30,55 ...-1,74 ...... 25,60 .....47,00 ..10,9 Ekranas ...... 2,00 .... 0,00 ...... 2,00 ...... 7,75 ...... - Skandia ...... 42,90 .... 0,94 ...... 25,20 ..... 45,00 ...... - Grigiskes ...... 3,71 .... 0,27 ...... 2,40 ...... 3,85 ...... - Skanska ...... 99,25 ... -1,24 ...... 62,25 ... 104,00 .. 11,8 Merrill Lynch ...... 58,32 ...-0,95 ...... 48,12 .....61,99 ..13,1 Invalda ...... 10,53 ... -0,66 ...... 4,02 ..... 12,30 ...... - SKF ...... 96,25 .... 0,52 ...... 65,13 ..... 98,00 .. 13,6 Microsoft ...... 27,05 ...-0,81 ...... 23,82 .....30,20 ..20,7 Tokyo börs 12.08. Lietuvos Telekomas ...... 2,29 .... 0,44 ...... 1,70 ...... 2,40 ...... - SEB ...... 142,00 ...-0,70 ...... 100,50 ... 145,50 .. 12,6 3M ...... 71,94 ...-0,58 ...... 71,03 .....87,45 ..18,0 Lithuanian Energy ...... 2,30 ....1,77 ...... 1,78 ...... 3,31 ..20,8 Securitas ...... 125,00 ...-5,66 ...... 90,75 ... 138,00 .. 22,0 aktsia sulgemis-muutus 52. nädala p/e Morgan Stanley ...... 52,85 ...-2,13 ...... 47,27 .....60,51 ..12,8 Mazeikiu Nafta ...... 9,10 .... 3,41 ...... 2,55 ...... 9,44 .. 24,0 Svenska Handelsbanken ...174,00 ...-0,85 ...... 137,50 ...176,50 ..12,6 hind % min max Motorola ...... 21,44 ... -1,29 ...... 12,63 ..... 22,11 .. 22,6 Snaige ...... 17,10 ... -2,29 ...... 15,50 ..... 19,85 .. 35,3 Tele2 ...... 84,25 ... -0,59 ...... 68,50 ..... 93,96 .... 6,3 Oracle ...... 13,30 ... -0,52 ...... 9,82 ..... 14,87 .. 19,6 Bridgestone ...... 2 170 ...... -1,14 ...... 1 818 .....2 290 ...... 14,1 Rokiskio Suris ...... 75,50 ....0,00 ...... 64,50 .....82,50 ..22,8 TeliaSonera ...... 36,80 ...-0,27 ...... 33,40 .....43,40 ..14,8 PepsiCo ...... 54,61 ... -0,18 ...... 47,37 ..... 57,20 .. 22,3 Hitachi ...... 691 ...... -1,29 ...... 604 ...... 720 ..... 216,2 Vilniaus Vingis ...... 4,55 ....0,00 ...... 4,30 ...... 8,50 ....4,8 Pfizer ...... 26,16 ...-1,06 ...... 21,99 .....33,05 ..12,3 hinnad kella 18 seisuga, SEK, allikas Bloomberg Honda Motor ...... 5 760 ...... -0,52 ...... 4 830 .....5 910 ...... 37,2 Procter & Gamble ...... 53,55 ...-0,21 ...... 50,53 .....57,40 ..20,1 Matsushita ...... 1 898 ...... 0,37 ...... 1 372 .....1 906 ...... 59,7 sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg SBC Communications ...... 24,46 ...-1,13 ...... 22,78 .....27,29 ..16,6 Mitsubishi Motors ...... 138 ...... 0,73 ...... 75 ...... 179 ...... - Starbux ...... 52,03 ... -0,67 ...... 42,05 ..... 64,26 .. 45,2 Moskva kauplemissüsteem 12.08. NEC ...... 575 ...... -1,37 ...... 555 ...... 734 ...... 46,0 Sun Microsystems ...... 3,84 ....1,59 ...... 3,35 ...... 5,65 ...... - Nissan Motor ...... 1 173 ...... -1,01 ...... 1 025 .....1 245 ...... 50,5 Riia börs 12.08. aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e Texas Instruments ...... 31,79 ...-2,84 ...... 18,55 .....33,00 ..26,9 Nomura Holdings ...... 1 475 ...... 1,03 ...... 1 278 .....1 598 ...... 19,3 aktsia sulgemis- muutus 52. nädala p/e hind % min max NTT ...... 502 000 ...... -0,20 ..418 000 .537 000 ...... 17,3 Time Warner ...... 18,24 ...-0,92 ...... 15,74 .....19,90 ..24,7 hind % min max Wal-Mart Stores ...... 48,70 ... -0,51 ...... 46,20 ..... 57,89 .. 19,8 NTT DoCoMo ...... 187 000 ...... -1,06 ..159 000 .213 000 ...... 17,5 Jukos ...... 0,62 ... -2,38 ...... 0,45 ...... 5,67 ...... - Walt Disney ...... 25,76 ...-0,46 ...... 20,96 .....29,99 ..20,3 Sharp ...... 1 679 ...... 0,60 ...... 1 437 .....1 761 ...... 26,5 LASCO ...... 0,72 ...-1,37 ...... 0,38 ...... 0,78 ..16,7 Lukoil ...... 42,93 ... -1,65 ...... 26,15 ..... 45,05 .... 7,6 Wells Fargo ...... 60,17 ...-0,48 ...... 57,36 .....64,04 ..14,1 Sony ...... 3 730 ...... -1,84 ...... 3 550 .....4 420 ...... - Latvijas Gaze ...... 7,20 ....0,00 ...... 5,50 ...... 7,90 ..22,1 Rostelekom ...... 2,20 ... -1,61 ...... 1,66 ...... 2,48 206,1 Verizon Communications .....33,05 ...-0,15 ...... 32,77 .....42,27 ..13,0 TDK ...... 8 010 ...... -1,48 ...... 6 790 .....8 170 ...... 26,9 SAF Tehnika ...... 12,76 ....0,00 ...... 12,30 .....16,00 ...... - Surgutneftegaz ...... 0,83 ... -1,19 ...... 0,63 ...... 0,86 .. 41,7 Yahoo! ...... 34,60 ... -0,97 ...... 27,30 ..... 39,79 .. 72,1 Toyota Motor ...... 4 380 ...... 0,00 ...... 3 780 .....4 430 ...... 27,3 Valmieras Fiberglass ...... 2,29 ....1,33 ...... 1,34 ...... 2,34 ..63,6 UES ...... 0,31 ... -0,96 ...... 0,23 ...... 0,33 .. 14,0 Toshiba ...... 437 ...... -0,23 ...... 379 ...... 475 ...... 79,8 Ventspils Nafta ...... 1,92 ....0,00 ...... 1,20 ...... 1,93 ...... - sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg sulgemishinnad, jeen, allikas Bloomberg sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg

Ettevõtluse tippsündmus 2005 Maaettevõtluse jätkusuutlikkus ELi tingimustes 25. augustil Põllumajandusminister Ester Tuiksoo Kubija hotellis Kas oskustööliste põud saab Eestile saatuslikuks? Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Jaan Kallas Intervjuu Wermo finantsdirektori Tarmo Ossipiga Intervjuu Ritico juhataja Rait Tillmanniga Kuidas ära hoida halbu investeeringuid? Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger Kuidas edukalt eksportida? Võrumaa KredExi äriklientide toodete osakonna juht Raivo Sulg Lühikoolitus: Juhist liidriks! Arengukonverents Invicta treener Mihkel Pärjamäe Kuidas ettevõtja saab vältida läbipõlemist? Konverentsi soodushind enne 16. augustit registreerimisel 1290 krooni (km-ga 1522.20). Wismari haigla raviarst Jaanus Mumma Mitme osaleja korraga registreerimisel ühest ettevõttest kehtib soodustus 10%. Hiljem registreerijatele hind 1490 krooni (km-ga 1758.20). Intervjuu Võrumaa Ettevõtete TOP 2004 avalikustamine ja Registreerimine ja info www.aripaev.ee/seminar, telefonil 667 0233 Merle Kumari autasustamine: Koostööpartnerid Ritico juhataja Maavanem Ülo Tuliku kõne Rait Tillmanniga Võrumaa ettevõtete TOP 2004 If Eesti Kindlustus rahaturg/börsikaubad toimetaja Peeter Teder, tel 667 0189, e-post [email protected] Äripäev 15. august 2005 13

1 kuu ...... 2,114 Euribor 12.08.2005 2 kuud ...... 2,124 Vask kallim kui 2,170 3 kuud ...... 2,134 6 kuud 6 kuud ...... 2,166 14.02.2005 9 kuud ...... 2,199 Äripäeva ja Sampo Panga 2,166 kunagi varem 0,004% 12 kuud ...... 2,240 seminar ettevõtlikele naistele ii New Yorgi kaubabörsil peaks langema,” ütles uudis- Eesti Pank 12.08. Börsikaubad 12.08. N Kütused Rotterdami sadamates kui ka Londoni metallibör- teagentuurile Bloomberg ABN valuuta tähis EEK Laulasmaa SPA 26.08.2005 sil kerkis vase hind möödu- Amro maakler Michael Purdy. (CIF) Araabia ÜE dirham ...... AED ...... 3,41685000 USD/t nud nädala reedel ajaloo kõr- Ehkki Londoni metallibör- Aserbaidžaani manat .... AZM ..... 0,00268620 Nafta* ...... 66,45 geima tasemeni. New Yorgis si ehk maailma kõige suure- Austraalia dollar ...... AUD ...... 9,71551000 Kerge kütteõli ...... 589,5-590,5 tõusis metalli hind 1,689 dol- ma metallituru poolt jälgitavad Bulgaaria lev ...... BGN ..... 7,99995000 Masuut ...... 262-264 Euro ...... EUR .... 15,64660000 Bensiin...... 661-665 larini naela kohta ja Londonis vase laovarud kasvasid möö- Hiina jüaan (renminbi) .. CNY ...... 1,54976000 Diisel ...... 632-634 3593 dollarini tonnist. Metalli dunud nädalal veerandi võrra Hongkongi dollar ...... HKD ..... 1,61534000 *Brenti segu Londoni rahvusvahelisel Horvaatia kuna ...... HRK ...... 2,12801000 naftabörsil (USD/barrel) hinna tõusu taga olid märgid (50 925 tonnini), on see võrd- IMF arveldusühik ...... SDR ....18,55810000 paranenud majanduskliimast ne vaid maailma ühepäevase India ruupia ...... INR ...... 0,28801700 Väärismetallid Indoneesia ruupia ...... IDR ...... 0,00128061 Jaapanis ja eurotsoonis. Tõus- vasevajadusega. Purdy pidas Islandi kroon ...... ISK ...... 0,19724800 USD tr.oz va päikese maa tuli reedel välja Euroopa ja Jaapani turu nõud- Jaapani jeen (yen) ...... JPY ...... 0,11468400 Kuld ...... 447,25 Kanada dollar ...... CAD ... 10,46350000 Hõbe ...... 7,1750 1,1protsendise majanduskasvu- luse kasvu kõrval veidi kosu- Kasahstani tenge ...... KZT ...... 0,09286940 Plaatina ...... 915,00 ga, mis on stagnatsioonis vaev- nud laovarusid ebaoluliseks Korea won ...... KRW ..... 0,01237970 Pallaadium ...... 187,00 Kõrgõzstani somm ...... KGS ..... 0,30646900 1 tr.oz=31,105 g Naised leva riigi kohta hea näitaja. Li- näitajaks. Küprose nael ...... CYP .... 27,29130000 Londoni fiksingud saks teatas neljapäeval Euroo- Kolmandana oli vase hinna Leedu litt ...... LTL ...... 4,53157000 pa Komisjon, et käesoleva aasta tõusu taga streik Asarco kae- LAVi rand ...... ZAR ...... 1,98155000 Värvilised metallid Läti latt ...... LVL ..... 22,47480000 11. aug. seisuga lõpuks võib eurotsoon saavuta- vanduses, mis toodab umbes Malta liir ...... MTL .... 36,45440000 ühik ost müük ettevõtluses Moldova leu ...... NDL ...... 1,00520000 da viimase kahe aasta kiireima 1% maailma vasest. Vähene- Alumiinium ... USD/t ...... 1897,5 1898,5 majanduskasvu. nud punase metalli pakkumi- Norra kroon ...... NOK ..... 1,98292000 Nikkel ...... USD/t ....15550,0 15600,0 “Aeglaselt kasvavad riigid, ne ja Hiina tugev majandus- Poola zlott ...... PLN ...... 3,87858000 Plii ...... USD/t ...... 913,0 914,0 Rootsi kroon ...... SEK ...... 1,68210000 Tina ...... USD/t ...... 7360,0 7370,0 Kuidas emasloomad looduses elu nagu Jaapan ja Euroopa, tulid kasv on siiani olnud peamised Singapuri dollar ...... SGD ..... 7,60947000 Tsink ...... USD/t ...... 1294,5 1295,0 välja heade numbritega ja ka- vase hinna kergitajad. Slovakkia kroon ...... SKK ...... 0,40617300 Vask ...... USD/t ...... 3769,0 3770,0 korraldavad? Sloveenia talaar ...... SIT ...... 0,06532500 Londoni Metallibörs Raivo Sormunen dusid põhjused, miks vase hind Suurbritannia nael ...... GBP ... 22,79380000 Tallinna Loomaaia zooloog Aleksei Turovski Šveitsi frank ...... CHF .... 10,06770000 Taani kroon ...... DKK ...... 2,09710000 Kohv Põhivaluutade kursid 12.08. Tai baht ...... THB ...... 0,30759600 Taiwani dollar ...... TWD .....0,39353900 Arabica (USc)/LB ...... 109,55 USD EUR SEK Tšehhi kroon (koruna) .CZK ...... 0,53150600 Milline on naisjuhi positsioon Robusta (USD/t) ...... 1115,00 Ukraina grivna ...... UAH ..... 2,52262000 ost müük ost müük ost müük 1 LB = 453,59 g tööjõuturul? ÜLEKANNE Ungari forint ...... HUF ..... 0,06417590 LIFFE, CSCE Krediidipank ...... 12,4997 ..... 12,6203 ...... 15,6220 ...... 15,6720 ...... 1,6752 ...... 1,6920 USA dollar ...... USD ... 12,54990000 Fontese konsultant Ellen Liigus Tallinna Äripank ...... 12,4930 ..... 12,6064 ...... 15,6232 ...... 15,6701 ...... 1,6737 ...... 1,6911 Usbekistani somm ...... UZS ...... 0,01113540 Suhkur Parex Pank ...... 12,5548 ..... 12,6430 ...... 15,6466 ...... 15,6466 ...... 1,6758 ...... 1,6859 Uus Rumeenia leu ...... RON ..... 4,48011000 SULARAHA Uus Türgi liir ...... TRY ...... 9,34124000 valge suhkur(USD/t) ...... 285,90 Krediidipank ...... 12,4970 ..... 12,6230 ...... 15,5700 ...... 15,7000 ...... 1,6720 ...... 1,6920 Uus-Meremaa dollar ....NZD ..... 8,88722000 toorsuhkur (USc/LB) ...... 9,87 Tallinna Äripank ...... 12,5007 ..... 12,6112 ...... 15,5800 ...... 15,6800 ...... 1,6437 ...... 1,6916 Valgevene uus rubla ....BYR ...... 0,00583039 LIFFE, CSCE Miks on naisi tippjuhtide seas vähe? Venemaa rubla ...... RUB ..... 0,44332300 Allikas: Bloomberg PhD, HR Consultingu juhtimiskonsultant, Allikas: pangad, kursid on päeva jooksul korrigeeritavad Kuld (EEK/oz) ...... XAU 5630,20000000 koolitaja Mare Pork Läti, Leedu ja Vene valuuta kursid 12.08. Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid RUB LTL LVL Nordea Pank EEK, EUR, % päevasaldolt ost müük ost müük ost müük klient hõbeklient kuldklient Ettevõtlik naine – kas sissetungija ÜLEKANNE arvelduskonto, eraisikud Krediidipank ...... 0,4407 ...... 0,4446 ...... 4,5157 ...... 4,5474 .... 22,4000 ..... 22,5800 kuni 50 000 EEK ...... 0,40 ...... 1,00 ...... 1,25 meeste maailmas? Tallinna Äripank ...... 0,4399 ...... 0,4472 ...... 4,5078 ...... 4,5555 ....22,3575 .....22,6079 50 000–250 000 EEK ...... 1,75 ...... 1,75 ...... 2,00 Parex Pank ...... 0,4422 ...... 0,4467 ...... 4,5181 ...... 4,5453 ....22,4120 .....22,5470 üle 250 000 EEK ...... 2,10 ...... 2,10 ...... 2,10 reservhoius, eraisikud Inotex Grupi juhataja dr Monika Salu SULARAHA kuni 50 000 EEK/kuni 3196 EUR ...... 2,05/2,10 ...... 2,15/2,20 ...... 2,25/2,30 Krediidipank ...... 0,4400 ...... 0,4540 ...... 4,5000 ...... 4,5770 .... 22,3620 ..... 22,5980 50 000–250 000 EEK/3196–15 978 EUR ...... 2,15/2,20 ...... 2,25/2,30 ...... 2,35/2,40 Tallinna Äripank ...... 0,4420 ...... 0,4533 üle 250 000 EEK/üle 15 978 EUR ...... 2,25/2,30 ...... 2,35/2,40 ...... 2,45/2,50 Kuidas muuta aeg väärtuslikuks? Allikas: pangad, kursid on päeva jooksul korrigeeritavad Allikas: pangad Perekooli Sina Mina juhataja Ruti Einpalu Kommertspankade intressitooted jooksev hoius % pank keskmiselt kuu minimaalne tähtajaline hoius % Millised vaated aitavad elada ja kuu jäägilt püsijäägilt püsijääk 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat min summa Sampo Pank ...... 0,25 ...... 0,25(4) ...... - ...... 1,70 ...... 1,75 ...... 1,80 ...... 2,00 ...... 2,25 ...... 2,40 ...... 2,40 ...... 1000/5000(6) töötada? Sampo Pank(5) ...... 0,30 ...... - ...... 1,95 ...... 1,95 ...... 2,00 ...... 2,10 ...... 2,40 ...... 2,60 ...... 2,60 ...... 1000/5000(6) Krediidipank ...... 0,30 ...... - ...... 2,10 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,50 ...... 2,75 ...... 3,00 ...... 3,10 ...... 1000/3000(6) Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosa- Ühispank ...... 0,20 ...... 0,25 ...... 1,80 ...... 1,84 ...... 1,88 ...... 2,00 ...... 2,15 ...... 2,30 ...... 2,30 ...... 2000* Hansapank ...... 0,20 ...... - ...... - ...... 1,75 ...... 1,95 ...... 2,10 ...... 2,25 ...... 2,25 ...... 3000/30 000) konna juhataja Riina Vändre Tallinna Äripank ...... 0,20 ...... 2,10 ...... 2,10 ...... 2,15 ...... 2,25 ...... 2,60 ...... 2,85 ...... 2,85 ...... 1000 Nordea Pank ...... kuni 2,10 (vt arvelduskonto ja Reservhoiuse tabel ülal) ...... 2,00 ...... 2,00 ...... 2,10 ...... 2,20 ...... 2,59 ...... 2,75 ...... 5000 EEK Parex Pank ...... 2,0 ...... 2,30 ...... 2,35 ...... 2,45 ...... 2,50 ...... 2,55 ...... 2,60 ...... 2,75 SBM Pank ...... 0,25 ...... 0,30 ...... 2,50 ...... 2,50 ...... 2,50 ...... 3,00 ...... 3,00 ...... 3,50 ...... 3,50 ...... 5000 EEK Kuidas olla edukas pikka aega? tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR Euroopa Parlamendi saadik Siiri Oviir pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Sampo Pank ...... 2,95 ...... 3,05 ...... 3,10 ...... 3,35 ...... 3,50 ...... 3,60 ...... 1,95 ...... 1,95 ...... 1,95 ...... 2,00 ...... 2,00 ...... 2,05 Krediidipank ...... 3,00 ...... 3,10 ...... 3,15 ...... 3,20 ...... 3,50 ...... 3,75 100/200 (6) USD .....2,10 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,35 ...... 2,55 ...... 2,70 .....100/200 (6) EUR Ühispank ...... 3,00 ...... 3,05 ...... 3,10 ...... 3,25 ...... 3,40 ...... 3,55 ...... 200 USD ...... 1,80 ...... 1,81 ...... 1,82 ...... 1,85 ...... 1,88 ...... 1,91 ...... 200 EUR Kas edukas mees varjutab naise Hansapank ...... - ...... - ...... 3,25 ...... 3,40 ...... 3,60 ...... 3,80 ...... 238 USD ...... - ...... - ...... 1,75 ...... 1,80 ...... 1,80 ...... 1,88 ...... 192 EUR Tallinna Äripank ...... 2,85 ...... 2,85 ...... 2,90 ...... 3,50 ...... 3,55 ...... 3,75 ...... 100 USD ...... 2,15 ...... 2,15 ...... 2,15 ...... 2,20 ...... 2,30 ...... 2,45 ...... 65 EUR karjääri? Nordea Pank ...... 2,88 ...... 2,97 ...... 3,07 ...... 3,30 ...... 3,43 ...... 3,52 ...... 300 USD ...... 2,05 ...... 2,10 ...... 2,10 ...... 2,12 ...... 2,35 ...... 2,43 ...... 320 EUR Parex Pank ...... 3,30 ...... 3,40 ...... 3,50 ...... 3,70 ...... 3,75 ...... 4,10 ...... 2,30 ...... 2,35 ...... 2,45 ...... 2,50 ...... 2,55 ...... 2,60 X Riigikogu liige Vilja Savisaar SBM Pank ...... 2,70 ...... 2,80 ...... 2,85 ...... 3,15 ...... 3,40 ...... 3,60 ...... 500 USD ...... 2,50 ...... 2,50 ...... 2,50 ...... 3,00 ...... 3,00 ...... 3,50 ...... 350 EUR kursid on päeva jooksul korrigeeritavad* maks 24 999 EEKi ** nii era- kui jur. isikutele (3) alla 3 kuu 30 000 kr, alates 3 kuud 3000 kr ja alla 1 kuu 100 000 kr (4) juriidiline isik (5) personaalpanganduse klientidele (6) kontoris Kuidas saavutada majanduslik Forward-tehingute kursid Eesti pankades 12.08. USD EUR SEK sõltumatus? Ettevõtluse tippsündmus 2005 ost müük ost müük ost müük Sampo Baltic Asset Managementi arendusjuht Nordea Pank 23. augustil spot ...... 13,1062 .. 13,1091 ...... 15,6455 ...... 15,6475 .....1,6579- ...... 1,6589 Peeter Schamardin 1 nädal ...... 13,1026 .. 13,1062 ...... 15,6450 ...... 15,6480 .....1,6580 ...... 1,6592 1 kuu ...... 13,0898 .. 13,0960 ...... 15,6539 ...... 15,6500 .....1,6585 ...... 1,6600 Mooste Mõisas 3 kuud ...... 13,0535 .. 13,0652 ...... 15,6443 ...... 15,6573 .....1,6603 ...... 1,6626 6 kuud ...... 12,9871 .. 13,0087 ...... 15,6426 ...... 15,6682 .....1,6626 ...... 1,6663 9 kuud ...... 12,9198 .. 12,9502 ...... 15,6435 ...... 15,6805 .....1,6644 ...... 1,6695 Kuidas naine oma raha kasvama 12 kuud ...... 12,8552 .. 12,8872 ...... 15,6489 ...... 15,6892 .....1,6668 ...... 1,6723 paneb? Allikas: pangad Investor Kristiina Vesilind Kontaktandmed SEB Eesti Ühispank – Tornimäe 2, Tallinn tel 665 5100 Hansapank – Kuidas moodustada edukalt toimiv Liivalaia 8, Tallinn tel 631 0311, faks 631 0410 Eesti Krediidipank – meeskond? Narva mnt 4, Tallinn tel 669 0900, faks 661 6037 Tallinna Äripank – Korvpallitreener Andres Sõber Vana-Viru 7, Tallinn tel 668 8088, faks 668 8089 Põlvamaa Nordea Pank – Seminari täpne päevakava ja sisututvustus Hobujaama 4, Tallinn 10151 tel 628 3300, faks 628 3201 e-post: [email protected], www.nordea.ee www.aripaev.ee/seminar Arengukonverents Sampo Pank – Narva mnt 11, Tallinn 15015 tel (24h) 680 0800, Seminari hind enne 22.08.2005 registreerumist 2400 Konverentsi soodushind enne 16. augustit registreerimisel 1290 krooni (km-ga 1522.20). Mitme osaleja korraga e-post: [email protected], www.sampo.ee registreerimisel ühest ettevõttest kehtib soodustus 10%. Hiljem registreerijatele hind 1490 krooni (km-ga SBM Pank – krooni (km-ga 2832 krooni). Hiljem registreerujatele 1758,20). Registreerimine ja info www.aripaev.ee/seminar, telefonil 667 0233 Merle Kumari Pärnu mnt 12, Tallinn 10158 tel 680 2500, faks 680 2501 3200 krooni (km-ga 3776 krooni). Mitme osaleja Parex Pank – registreerumisel ühest maksjaettevõttest kehtib soo- Koostööpartnerid Rootsikrantsi 2, Tallinn 10119 tel 611 0200, faks 611 0244, [email protected] dustus 10%. Info telefonil 667 0233 Merle Kumari. If Eesti Kindlustus ärikoolitus 14 Äripäev 15. august 2005 toimetaja Merike Lees, tel 667 0088, e-post [email protected]

Tselluloositehase Parimatele keskendumine toob edu töötaja piiratud koolituslepinguga  Kunda tselluloositehase töö- tajatega on sõlmitud koolitus- arimatele keskendumine leping. Ptoob suuremat edu kui nõr- Villu Parvet Tehase juhi Margus Kohava gukeste järeleaitamine. CMA/Mindpower sõnul kohustab sõlmitud koo- Tihti püüavad juhid jaota- litusleping töötaja, kes lahkub da oma aega “õiglaselt”, pü- enne kaht aastat, maksma kin- hendades suurema osa ajast ni osa koolitusest. abi vajavate ja nõrgemaid tule- mate hoiakud, aktiivsuse näi- Koolitusleping ei kata kogu musi saavutavate inimeste ai- tajad ja suhtumine edu saavu- koolituseelarvet, vaid on kok- tamisele. tamisel, hakkab see vaikselt ku lepitud jõukohane summa. Sel viisil toimimine on inim- ununema. Kahe aastaga nõue kustub, li- lik, loogiline ja esmapilgul iga- Parimatelt tasub siiralt nõu sas Kohava. Äripäev ti mõistetav. Ometi peitub nõr- küsida ning enamasti kaasa- gemate aitamises mitmeid oh- ta neid ka märksa suuremal te, mis vähendavad meeskonna määral meeskonna juhtimis- saavutusvõimet ja pärsivad ini- se. Praktilise kogemuse väär- üks küsimus meste arengut. tus on tohutu ning parimate- le edu toonud tegurite kõrgelt Peame parimate hindamine annab teistele ees- saavutusi loomulikuks Kuidas lõpetada tähtajalist kuju ning ei luba samas neil en- lepingut ennetähtaegselt? Oleme juhtidena harjunud pa- dil seda unustada. Kas saab kasutada poolte rimatelt suuri tulemusi saa- Meeskonna arengut kokkulepet nagu tähtajatu ma ning peame seda loomuli- lepingu puhul? kuks. Vahel me isegi ei mõtle ei tohi pidurdada teadlikult sellest, miks osa ini- Väga oluline on aru saada, mil- mesi lõppkokkuvõttes rohkem liseid tagajärgi toob enesega Üks võimalus on saavutab. kaasa mittekeskendumine pa- Tihti oleme loonud oma rimatele. Nimelt, keskendudes poolte kokkulepe peas meeskonna liikmetele eri- ebaõnnestujatele seame fooku- nevad standardid ning seetõt- sesse küsimused, mis seondu- tu on meil parimatega lihtsalt vad sellega, miks inimesed eba- Siiri Schneider vaikiv kokkulepe, mille alu- õnnestusid, ning peame väga vandeadvokaat sel nad täidavad ära neile sea- palju tegelema negatiivset laa- tud normi. di probleemidega. Juhtidena on meil sageli Juhtidel meeldib tunda en- välja kujunenud tava parimaid nast tähtsa, targa ja võimsa ui töötaja soovib lõpetada oma liigsete soovidega mit- õpetaja-aitajana ning seetõttu Ktähtajalist töölepingut en- te traumeerida ja seetõttu ela- soovivad paljud ka mahajää- netähtaegselt, siis on üheks me nii koos nendega vaikivas jaid abistada. võimaluseks saavutada poolte sümbioosis. Väga tihti toidavad nad see- kokkulepe ja sellel alusel töö- Enamasti ei meeldi juhtide- läbi vaid õpitud abitust, sest leping lõpetada. le tunnistada oma hirme. Ju- paljud “nõrgemad” töötajad ta- Kui poolte kokkulepet ei hid kardavad suurel määral eri- bavad ära võimaluse delegee- saavutata, siis peab töötaja töö- meelsusi parimatega, sest taju- rida oma tööd juhile või kau- andjale määratud ajaks sõlmi- vad oma tulemuste, turvalisuse belda välja väiksemaid saavu- Euroopa parimal Mazda autode müüjal Janek Mõigul on ettevõttes välja kaubeldud eriline tud töölepingu ennetähtaeg- ja heaolu sõltuvust neist. tamise standardeid. Kui mit- tähelepanu ja talle on antud võimalused pidevaks edasiarenguks. Foto: Julia-Maria Linna sest lõpetamisest ette teatama te teadlikult, siis kindlasti ala- viis kalendripäeva, kui lepingu Parimad teavad, teadlikult. on see, et ta suudab saavutada rimatelt väga palju õppida. Just Juhid kardavad tähtaeg ei ületa üht aastat, või mis tagab edu Seevastu keskendudes tubli- parimatega lähedase, isikliku parimatest on võimalik kasva- ” suurel määral kaks nädalat, kui lepingu täht- Tegelikult teavad aga just dele väldime me nende muutu- ja avatud kontakti, mille läbi tada enesele järglasi ning fir- erimeelsusi parimate- aeg ületab üht aastat. meeskonna parimad, mis on mist laisaks ning mõistame pa- tajub ka nende inimlikke vaja- masiseseid tšempione, kes oma ga, sest tajuvad oma Kui määratud ajaks on sõl- tõelise edu saavutamise alused, remini nende tegelikku potent- dusi ning tahtmisi. eeskujuga pidevalt ja teadlikult tulemuste, turvalisuse mitud tööleping seetõttu, et sest nad on seda juba praktikas siaali. Enamasti on see palju Mõistes parimaid veel pare- teisi motiveerivad. ja heaolu sõltuvust töötaja on saanud erisoodus- kasutanud. Siinkohal on kriiti- suurem, kui esmapilgul arva- mini, saame aidata neil tõsta Kui oled juht, siis mõtle sel- neist. tusi (näiteks töötaja väljaõpe lise tähtsusega see, kuidas juht me. Ei tohi unustada, et ka pa- oma tööstandardeid ning seada le peale ja tunnusta oma mees- tööandja kulul), siis üldjuhul hindab edu toonud tegevusi. rimad on inimesed, kes vajavad märksa kõrgemaid eesmärke. konna parimaid juba täna, kui Villu Parvet, ei saa töötaja sellist töölepin- Kui me ei keskendu pide- tunnustust ja tuge. Unustades kadeduse, kartuse oled parim töötaja, siis oska se- müügikoolitaja ja ettevõtja gut ennetähtaegselt üldse lõ- valt sellele, millised olid pari- Üheks eduka juhi tunnuseks konkurentsi ees, saab juht pa- da nõuda. petada.

EESTI–AMEERIKA ÄRIKOLLEDŽ (ЕАВС) EABC pakub rakenduskõrgharidust järgmiste õppekavade järgi: 1. Õppekava “Rahvusvaheline ärijuhtimine” inglise keele süvaõppega

2. Õppekava “Ärijuhtimine”. Spetsialiseerumised: Ärijuhtimine (mänedžment) Rahvusvahelised majandussuhted Finantsjuhtimine Juhtimise infotehnoloogiad Avalike suhete juhtimine (Public Relations) Rahvusvahelise turismi juhtimine Õppevormid: päevane, õhtune, laupäevane, kaugõpe. Õppeaeg: 3–4 aastat. EABCs toimub õppetöö eesti ja vene gruppides vas- tavalt siis kas eesti või vene keeles. Vanematel kursustel loetakse mõned ai- ned ka inglise keeles. Õpingud on tasulised. Soovijatele pakutakse ühiselamu. 26. augustil LISAINFO JA REKLAAMI Aadress: Punane 29a, Tallinn, 13611, info: 605 4100, 605 4108 ilmub Puhkepäeva TELLIMINE: Kontor projektijuht Annely Plats, E-post: [email protected] www.eabc.edu.ee temaatiline Reklaamipinna tellimine [email protected] erinumber 19. augustini telefon 667 0031, faks 667 0200 ärikoolitus toimetaja Merike Lees, tel 667 0088, e-post [email protected] Äripäev 15. august 2005 15

Testostjad loovad Pärnu mnt 105, usaldamatuse Testostjad aitavad 19094 Tallinn Äripäeva Raamatuklubi Tel 667 0108 õhkkonna Faks 667 0444 [email protected] märgata teenindusvigu www.aripaev. Anneli Salk koolitaja ee/raamatuklubi Klienditeenindaja- kliente, ei mõtle nendega kaa- tevõte soovib, et klient kogeks VEERG te töö parandamisel sa ega oska ridade vahelt luge- mis tahes pangakanalis head da. “Väga paljudel teeninda- ja professionaalset teenindust. Töine meeleolu ja võimalike vigade jatel on kehv kuulamisoskus,” “Sedavõrd suur teenindusvõrk Üheks klienditeenindaja avastamisel on kasu räägib Arumäe. “Vastatakse nagu pangal vajab ekstratähe- võtab võimust töö parandamise meeto- testostjatest ja -klien- üksnes kliendi küsimustele, lepanu,” leiab ta. “Hindamis- diks on testostjad, kes hin- aga ise midagi juurde ei paku- sõela satuvad igapäevased tee- Puhkuselt tööle naastes on esialgu kuu davad teenindaja töö kva- tidest, kes aitavad väl- ta – see viib aga väikeste müü- mad – kliendi kuulamise oskus, pealt kukkunu tunne, kui asjad, milles liteeti. ja tuua nõrku kohti. gitulemusteni.” Arumäe kinni- teeninduse kiirus, teenindaja varem orienteeruti vaevata, põhjus- Kahtlemata on nii võima- tab, et meetod võimaldab tea- poolt pakutud lahenduse sobi- tavad hämmeldunud segadust. Töine lik saada personaalset infor- Ketlin Priilinn da saada, milliste teenindus- vus ning eraldi hinnangu saa- meeleolu tekib siiski kiiresti: töö tahab matsiooni klienditeenindaja [email protected] protsessi osade kohta oleks va- vad ka teenindaja suhtlemis- tegemist ja probleemid lahendamist. teeninduslõigu kohta. Selli- Testkliente väljastava TNS ja koolitust korraldada. “Vas- kompetentsid.” Ka Äripäeva Raamatuklubi on ne hindamine on väga sub- Emori teeninduskvaliteedi- tasel juhul koolitatakse teenin- Sellise hindamismeetodi ka- suve puhkuselt tagasi ning valmis- jektiivne, kuna suur vastu- uuringute suunajuht Sigrid dajaid pimesi, teadmata, mi- suks räägib Noormetsa arvates tub uute raamatute väljaandmi- tus lasub testostjal – kui- Arumäe kinnitab, et testklien- da neil konkreetselt oleks vaja mitu asjaolu. “Taolise uuringu seks ja tutvustamiseks – ikka das ta oskab ja suvatseb si- te ei võeta kui testide tegijaid, arendada või juurde õppida,” plussiks on näiteks see, et hin- selleks, et olla raamatuhuvilis- tuatsiooni hinnata, millised vaid pigem kui olukorra kirjel- leiab Arumäe. nang antakse reaalses teenin- tele abiks probleemide enne- kriteeriumid ta üldse alu- dajaid. “Testostjate abi kasu- Ostleja poolt tuleva ne- dussituatsioonis ja selleks et- seks võtab. tavat uuringumeetodit nime- gatiivse tagasiside puhul on tevalmistatud vaatlejate poolt. tamisel ja lahendamisel. Head Psühholoogilisest aspek- tatakse mystery shoppingu’ks Arumäe sõnul üks Hinnatakse konk- lugemist! ÜLLE ERGMA Äripäeva Raamatuklubi juht tist lisab võimalik testostja- ehk ostumüsteeriumiks, mille võimalus kasutada Töötulemus- reetseid teenindu- te olemasolu niigi pingelise- eesmärgiks on teenindussituat- saadud teavet tee- ” te parane- se elemente, sa- le tööle lisapinget, sest igas siooni ja teenindajate objek- nindajaga arengu- mist võib aga muti võetakse ar- vähegi provokatiivsemas tiivne hindamine, mitte nii vä- vestluse läbiviimi- vesse vaatleja va- ÕIGE ELUKORRALDUS AITAB JAKSATA loota alles siis, kliendis hakatakse nägema ga kontrollimine ja testimine. seks ning mõelda, hetut muljet ja ar- Tööaasta hakul tasub mõelda, kuidas testijat. Töötaja on päevast Seetõttu on testostjate parem mida olukorra pa- kui uuringutest vamust,” selgitab oma tööd ja elu nii korraldada, et päeva pinges ja hirmul test- nimetus ostlejad,” ütleb Aru- randamiseks konk- tehakse vajalikud Noormets. “Just siit järgmise suveni vastu pidada. Raa- ostja ees. mäe. “Ostlejate eesmärk ei ole reetselt ette võt- järeldused. koorubki välja õi- matu “Täiusliku pühendumuse jõud” Juhil soovitaksin pigem sugugi mitte üksnes märgata ta. “Töötajast lah- Ando Noormets, ge koolitusvajadus. autorid leiavad, et reipa suutlikkuse jälgida klienditeenindaja probleeme, vaid tuua välja ka tisaamiseks ei tohi Hansapanga suhte- Sellistel puhkudel tagab energia õige planeerimine. tööd. Teenindaja tööd jälgi- teenindaja positiivseid omadu- neid andmeid ku- korraldusjuht on tulemused ja jä- Nad toovad rohkelt näiteid, kuidas des on võimalik saada esma- si, et neid saaks siis vääriliselt nagi kasutada, see reldused üldistatud saab tööd organiseerida ja isiklikku ne mulje tema kutsesobivu- hinnata ja töötajat veelgi ena- on mystery shopping’u uuringu ning need ei ole seotud konk- suutlikkust arendada, et elada tule- sest ja käekirjast klienditee- maks motiveerida.” reeglite vastu,” ütleb Arumäe. reetse teenindajaga.” Noor- muslikumalt ja täisväärtuslikumalt. nindajana. Head tulemust Samuti testkliente pakku- Hansapanga suhtekorral- metsa sõnul osutavad mis ta- “Täiusliku Teooria aluseks on treeningprog- annavad ka küsitluslehed, va Turu-uuringute ASi uurin- dusjuhi Ando Noormetsa sõ- hes uuringud seni kasutamata pühendumuse ramm, mida autorid on kasutanud 25 nende kaudu saavad paljud gujuht Hella Kaldaru nime- nul hindab Hansapank sarnase võimalustele ja potentsiaalile, jõud” aastat koostöös maailma tippsport- kliendid oma arvamust aval- tab nende eeliseks objektiiv- metoodika põhjal oma teenin- nendest on võimalik välja luge- dada ja saab ülevaatlikuma sust. Töötajate hirmu all hoid- dust juba 2002. aastast alates. da uusi müügiargumente, lei- lastega, et aidata neil anda endast parim. LIINA LEITEN mulje tööst. miseks seda pidada ei saa, sest “Hindame nii oma telefonitee- da töötajate lisamotivaatoreid Kui mõni klienditeenin- neid kontrollitakse ju niikui- nindust kui ka teenindust inter- ja viiteid koolitusvajadusele. LOGISTIKALEKSIKON AITAB TEENUST OSTA daja on ebaprofessionaal- nii – pole vahet, kas seda teeb neti vahendusel ja kontorivõr- “Töötulemuste paranemist võib Loogilise ülesehitusega leksikonist saab ne, väljendab klient oma ar- osakonnajuhataja või testostja, gus,” selgitab Noormets. “Olu- aga loota alles siis, kui uurin- praktilist kasu transporditeenuste tellija, vamust enamasti avalikult, kinnitas Kaldaru. line on, et teeninduse nõrge- gutest tehakse vajalikud järel- kes otsib teavet Eesti transpordifirmade see ei jää ettevõttes märka- Arumäe sõnul on testklienti- mad kohad tuleksid välja ning dused,” leiab Noormets. “Näi- juhtide ning spetsialistide kohta. Samuti matuks. Naasklit kaua kotis de ehk ostlejate kasutamise tu- ettevõte saaks teeninduse üht- teks muudetakse teeninduse on leksikon heaks andmebaasi täien- ei peida. lemusena selgunud kõige sage- lustamiseks vajalikke samme põhimõtteid, viiakse läbi vaja- duseks neile firmadele, kelle sihtrühm Testostjate kasutamine damini, et teenindajad ei kuula astuda.” Noormets ütleb, et et- likke koolitusi jms.” koosneb valdavalt trans- ettevõttes loob usaldamatu- pordiettevõtetest. Eelda- se õhkkonna, sest iga hetk võib keegi teenindajat kont- tavasti on ka transpordiala Illimar Paul: rollida, usaldamatus aga vä- Halva teeninduse eest ei hakata kedagi kohe lahti laskma töötajail endil huvitav oma “Leksikon hendab inimlikult sõbralik- konkurentide taustu lugeda. on heaks ku suhtlemist.  SEB Eesti Ühispanga marke- klienti juhul, kui on vaja teada, Paraku ei saa transpordi- andme- Meeskonnatööd ja vahe- tingidirektori Karl Multeri sõ- kas teenindusvõrk käitub vas- firmad ise leksikonist maksi- baasi maalset praktilist kasu, kuna tut informatsiooni edasta- nul selgitavad testostud pea- tavalt seatud nõuetele. “Test- täiendu- mist selline meetod ei soo- miselt seda, kas teenindajad ostja kontrollib standardi jär- seal pole logistikateenuseid seks.” dusta. Varjatud kontroll või- käituvad standardile vastavalt. gimist, mis on meie jaoks väga tellivaid võtmeisikuid ehk maliku testostja näol tekitab “Kas nad ka klientide ootustele oluline, kuna pangalt ju ooda- teist poolt logistikaturust. Selle puuduse võiks lahendada tunde, et kusagil on silma- vastavad, testostud ei selgita,” takse korrektset teenindust,” täiendav logistika võtmeisikute leksikon. ILLIMAR PAUL paar, mis luurab vargsi, et ütleb Multer. leiab Multer. Eesti Logistikaühingu juhatuse liige siis nähtut edastada. “Selleks on meil kliendira- Karl Multer Multeri sõnul ei juhtu klien- Igal töötajate hindamise hulolu-uuringud, mille põh- diteenindajaga midagi hullu ka meetodil on omad plussid jal pannakse kokku teenin- vat ooteaja pikkust eri kellaae- siis, kui testkliendi raport te- ja miinused ning enne mõ- dusstandard, ja siis testostuga gadel ja seda, kas lisaks klien- ma kohta tuleb kriitiline. “Lah- RAAMATUKLUBI LIIKME VÕIT ne meetodi kasutamist oma kontrollitakse, kas standardit di igapäevateenindamisele te- ti ei lasta kedagi. Pigem vaata- • Igakuiselt klubiliikme postkasti saadetav klubileht Äripäeva Raamatu- töötajate peal tasub analüü- punkt-punktilt järgitakse.” hakse lisapakkumisi. me üldist taset, minnes vajadu- klubi Uudised annab ülevaate uutest eestikeelsetest majandus- ja sida, milline on selle psüh- Testkliendid on Multeri sõ- Ettevõte võiks Multeri ar- sel maakonna tasemele,” kinni- juhtimisalastest raamatutest, samuti tutvustab pikemalt uusi klubi- holoogiline mõju. nul aidanud välja tuua erine- vates otsustada kasutada test- tab Multer. Äripäev raamatuid. • Võlgnevusteta klubiliikmele toob kuller pärast tellimuse esitamist arvega koos ka raamatu. • Äripäeva raamatud on klubiliikmele alati kuni 30% soodsamad. • Aasta jooksul vähemalt 7 raamatut tellinud klubiliige saab Äripäeva Head uut algavat õppeaastat! raamatute seast endale jõulukingi valida. • Aasta jooksul vähemalt 3 raamatut ostnud klubiliikmed osalevad suu- PAKENDISEADUS JA PAKENDIAKTSIISI SEADUS res aastaloosimises. 26. august,Tallinn Hind: 1700.- + KM TEATED RIIGIHANGETE PRAKTILINE KORRALDAMINE • Äripäeva Raamatuklubiga liitumiseks või raa ma tu te tel li mi seks helistage telefonil 667 0108, saatke e-kiri [email protected] või külastage lehe- 7. - 8. September,Tallinn Hind: 3600.- + KM külge http://www.aripaev.ee/raamatuklubi Tel 654 2001, faks 677 9845 Sütiste tee 21, ruum 238 MÜÜGITREENING Äripäeva Raamatuklubi juht Ülle Ergma www.emiewt.ee projektijuht-toimetajad Violetta Riidas, Liina Leiten 15. - 16. September,Tallinn Hind: 3600.- + KM reklaamimüügi projektijuht Piret Veski [email protected] kliendihaldurid Liina Pärtel, Kristina Pukk, Tea Rodin, Hetti Nessler ärikoolitus 16 Äripäev 15. august 2005 reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, reklaamimüügi projektijuht Külli Kruusandi tel 667 0089

6HHVbedA^^h^c\`jjajWHVbedÃcVcih\gjee^! b^h eV`jW eVc\VcYjh"! `^cYajhijh"! a^^h^c\j" _V ^ckZhiZZg^b^hiZZcjhZ^Y c^^ ZgV" `j^ `V ~g^`a^Zci^YZaZ#

6HHVbedA^^h^c\dih^W 6HHVbedA^^h^c\dih^W 6HHVbedA^^h^c\dih^W 6G:C9JH?J=I> 6JIDA>>H>C 6JIDA>>H>C:C9>=6A9JG>I

`ZaaZeZVb^cZiŽŽ“aZhVccZdcVgZcYjhiZ\ZkjhZ `ZaaZeZVb^hZYiŽŽ“aZhVcYZYdcb““\^bZZh`dccV_j]i^b^cZ `ZaaZeZVb^hiZ`hiŽŽ“aZhVccZiZ`hdc/ `ddgY^cZZg^b^cZ/ c^c\b““\^iZ\ZkjhiidZiVkViZ[jc`ih^ddc^YZeaVcZZg^b^cZ_V dg\Vc^hZZg^b^cZ/ ™jhVaYjha^`Z`a^ZcY^hj]ZiZaddb^cZ!]d^Yb^cZ_VVgZcYVb^cZ ™jjiZiddYZiZb““\^ZZaVgkZiZ`ddhiVb^cZ!`Vhjba^``jhZ ™`a^Zci^YZegd[Zhh^dcVVacZcjhiVb^cZ_V~g^g^h`^YZ]^cYVb^cZ egd\cddh^b^cZ ™eVgicZgegd\gVbb^YZ_j]i^b^cZ ™a^^h^c\jiddYZiZb““` ™iddYZiZ$iZZcjhiZVgZcYjhZ_V]VaYjhZegdihZhh^ ™b““\^`VbeVVc^ViZ`dggVaYVb^cZ ™Vjidb““\^ÃgbVYZ\V hj]iaZb^cZ `ddgY^cZZg^b^cZ ™b““\^ZZaVgkZ`ddhiVb^cZ_Vi~^ib^hZ_~a\^b^cZ ™`ddhiŽŽdg\Vc^hZZg^b^cZ>I"\Vc^c\iZ^hiZVgZcYjh"_V ™b““\^"_ViZZc^cYjhZ`kVa^iZZY^iV\Vb^hZ`hkV_Va^`j CjYb^hZY`VcY^YVVY^aZ/ b““\^iZ\ZkjhZid^b^b^hiidZiVkViZ“`hjhiZ\V ^c[dkV]ZijhZ`dggVaYVb^cZ ™`g\]Vg^Yjh ™ZaZ`igddc^a^hiZb““\^`VcVa^iZVgZcYVb^hZ`ddgY^cZZg^b^cZ ™dhVaZb^cZiddiZVgZcYjhZegd_Z`i^YZh ™ZYj`Vb““\^iŽŽ`d\Zbjh ™_j]i^b^hVgkZhijhZ_VVcVa““h^`Zh``dccVVgZcYVb^cZ ™ijgjVcVa““hc^c\igZcY^YZegd\cddh^b^cZ ™hVVkjijhkV_VYjh_VkVhijijhk^bZ ™]ZVhj]iaZb^h"_Va~W^g~~`^b^hdh`jh CjYb^hZY`VcY^YVVY^aZ/ CjYb^hZY`VcY^YVVY^aZ/ ™]ZVZZhi^_VkZcZ`ZZaZdh`jh^c\a^hZ`ZZaZdh`jh ™`g\]Vg^Yjh ™`g\]Vg^Yjh hj]iajhiVhVcY^a ™ZZacZkVgZcYjhiZ\ZkjhZ_j]i^b^hZ`d\Zbjh ™ZZacZkijaZbjha^`b““\^_j]i^b^hZ`d\Zbjh ™bZZh`dccViŽŽdh`jh_V`ddhiŽŽkVab^Yjh ™^ccdkVVi^a^hjh_Ve^c\ZiVajkjh ™V`i^^khjh_VZZhb~g\^aZhjjcVijh ™hVVkjijhkV_VYjh_VkVhijijhk^bZ ™]ZVhj]iaZb^h"_Va~W^g~~`^b^hdh`jh DbVaieddaieV`jbZ/ ™]ZVhj]iaZb^h"_Va~W^g~~`^b^hdh`jh ™bZZh`dccViŽŽdh`jh_V`ddhiŽŽkVab^Yjh ™hWgVa^``j_V`Vhjba^`jaZ`VhkjaZdg^ZciZZg^ijY ™ZZhi^_V^c\a^hZ`ZZaZdh`jh ™ZZhi^_V^c\a^hZ`ZZaZdh`jh egd[Zhh^dcVVahZibZZh`dcYV ™i~cVe~ZkVhZ^YiŽŽ"_V`dda^ijhi^c\^bjh^ @Vhj`hijaZW/ @Vhj`hijaZW/ ™`^`^kV_Va^``Zi^c\^bjh^k~\V]ZViŽŽiZ\Zb^hZ`h ™iŽŽ`d\ZbjheVc\VcYjhZh ™iŽŽ`d\ZbjheVc\VcYjhZh ™hdW^kVaZ`VcY^YVVY^aZbdi^kZZg^kViiVhj

DbVaieddaieV`jbZ/ DbVaieddaieV`jbZ/ IŽŽVhj`d]i/IVaa^cc ™hWgVa^``j_V`Vhjba^`jaZ`VhkjaZdg^ZciZZg^ijY ™hWgVa^``j_V`Vhjba^`jaZ`VhkjaZdg^ZciZZg^ijY egd[Zhh^dcVVahZibZZh`dcYV egd[Zhh^dcVVahZibZZh`dcYV ™i~cVe~ZkVhZ^YiŽŽ"_V`dda^ijhi^c\^bjh^ ™i~cVe~ZkVhZ^YiŽŽ"_V`dda^ijhi^c\^bjh^ ™`^`^kV_Va^``Zi^c\^bjh^k~\V]ZViŽŽiZ\Zb^hZ`h ™`^`^kV_Va^``Zi^c\^bjh^k~\V]ZViŽŽiZ\Zb^hZ`h ™hdW^kVaZ`VcY^YVVY^aZbdi^kZZg^kViiVhj ™hdW^kVaZ`VcY^YVVY^aZbdi^kZZg^kViiVhj

8K_Vhddk^VkVaYjhb~g\jhcV\V¹6gZcYjh_j]iº!¹6jida^^h^c\jkVaY`dccV_j]iºk^¹6jida^^h^c\j`a^ZcY^]VaYjgºeVajbZhVViV]^a_ZbVai(&#%-#'%%*6H^HVbedEVc`eZghdcVa^dhV`dcYV VVYgZhh^aCVgkVbci&&!&*%&*IVaa^cc!k^bZ^a^VVYgZhh^a/^c[d5hVbed#ZZ!k^`VcY^YZZg^YVbZ^Z`dYjaZ]Z`VjYj/]iie/$$lll#hVbed#ZZ$iddeV``jb^hZY#

KOOLITUSKALENDER IGAL ESMASPÄEVAL 1 RIDA 295.00 TELEFON 667 0105

aeg, koht nimetus (kellele) kursuse temaatika lektorid hind firma kontaktandmed ERIALANE 25.08.–26.08.; 29.09.– professionaalne teeninduse juhtimine teenindusorganisatsiooni juhtimine Arved Liivrand + erinevad 9990 kr + 18%. Eelregistreeri- eTraining OÜ, Jakobsoni 14, 10128 Tallinn, tel 637 3838, 30.09.; 20.10.–21.10.; külalislektorid (õhtukülalised) misel hinnasoodustused www.etraining.ee, [email protected] 10.11.–11.11.; 08.12.–09.12. KEELEÕPE 05.09.–20.12./30.05. inglise keel täiskasvanutele, koolinoor- erinevad inglise keele kursused: üldine inglise keel kvalifitseeritud õpetajad Ing- vastavalt paketile; võimalus International House Tallinn, Põhja pst 27, Tallinn, tel 641 Põhja pst 27, Tallinn tele ja lastele (grupid 9 erinevale tasemele; põhirõhk suhtlusosku- lismaalt, USAst, Austraaliast, tasuda kursuse eest osa- 0607, [email protected], www.ihtallinn.ee se arendamisel), ettevalmistus FCE, CAE, CPE ek- Eestist maksetena. HTM koolitusloa samiteks, ettevalmistus 9. ja 12. klassi inglise keele nr 2073 alusel tagastab lõpueksamiks, individuaalõpe, firmasisene õpe maksuamet õppijatele 24% kursuse tasust

12.09.–22.12. hommikuti inglise, soome, vene ja saksa keele 2700 kr + km (60 h) M-Partner HR OÜ, Pronksi 3, Tallinn ja õhtuti kursused erinevatele tasemetele, lisaks 1800–2100 kr + km (30 h) tel 640 3919, faks 640 3912 ärikeele kursused; kursuste maht 30–60 [email protected], tundi. koolitusluba nr 2665 HTM KLIENDITEENINDUS 20.09.–21.09. klienditeenindajatele ja müügiesinda- kuidas läbi oskusliku suhtlemise tõsta müügiedu ja 2200 kr + 18% M-Partner HR OÜ, Pronksi 3, Tallinn 11.10.–12.10. jatele klienditeeninduse taset tel 640 3919, faks 640 3912 [email protected]

RUBRIIK SEMINARIRUUMIDE RENT IGAL ESMASPÄEVAL 1 RIDA 413.00 TELEFON 667 0105 korraldaja, ruumi iste- majutus- kontaktandmed suurus (m²) kohti hind/ühik hinna sees lisatasu eest kohti soodustused lisainfo

Hotell Dzingel A-saal 88 50 800 kr/päev TV, video, grafoprojektor, toitlustamine gruppidele, 350 kokkuleppel grillrestoran, 2 sauna, tasuta traadita internet (WiFi); Männiku tee 89, Tallinn B-saal 52 20 600 kr/päev pabertahvel, CD-mängija kohvipausid, koopiad, video- tasuta parkimine valvega parklas Tel 610 5201 C-saal 200 150 1000 kr/päev dataprojektor, sünkroontõlkeapa- www.dzingel.ee D-saal 117 70 900 kr/päev ratuur UUS saal 72 45 800 kr/päev UUS saal 36 20 500 kr/päev nõup. ruum 10 400 kr/päev Pühajärve Puhkekeskus AS Lossisaal 100 100 200 kr/h, 1000 kr/päev grafoprojektor, pabertah- valguskoopiad, faks, data- ja 200 kokkuleppel Soome ja aurusaun, tervisekeskus, juuksur, ilusa- Otepää vald, Valgamaa Seminarisaal 116 80 200 kr/h, 1000 kr/päev vel, markerid, TV, video, videoprojektor, internet, kohvipau- long, restoran, pubi, ujula, bowling, spordivarustuse Tel 766 5500, faks 766 5501 Nõupidamisruum 16 16 100 kr/h, 500 kr/päev WiFi sid, toitlustamine laenutus [email protected], www.pyhajarve.com

Однодневный семинар по вопросам Лектор: присяжный аудитор, заведующий отделом налогов Ernst & Young Baltic AS Тынис Якоб. NB! Для зарегистрировавшихся до 24 августа включительно стоимость участия 1950 ЕЕК . (2301 ЕЕК с НСО). Полная стоимость участия 2600 ЕЕК налогообложения на русском языке (3068 EEK с НСО). Регистрация и дополнительная информация по тел. 667 0233 или на сайте www.vedomosti.ee Maksuseminar vene keeles. 31.august 2005.a, hotell Radisson SAS, Tallinn. Lektor EV vannutatud audiitor, Ernst & Young Tallinna kontori 31 августа 2005г., гостиница Radisson SAS, Таллинн maksu- ja juriidilise osakonna juhataja.NB! Registreerudes hiljemalt 24. augusti on seminari hind 1950 krooni (km-ga 2301). Koolituse tavahind on 2600 krooni + km. Registreerimine ja info telefonil 667 0233 (Merle Kumari), faks 6670 165, www.vedomosti.ee kinnisvara toimetaja Enn Tosso, tel 667 0091, e-post [email protected] Äripäev 15. august 2005 17 Enne maja ostu tasuks uurida kommunikatsioonide seisukorda

Vanema maja ostmi- sest just sealt tulevad pärast lidest ja kuidas on hoone teh- Majal peab olema sel tuleks omanikult majaostu välja suurimad prob- tud, kuna tihtipeale ei saa ai- kasutusluba leemid, kui ei ole juba aegsasti nult visuaalse vaatlusega kont- kindlasti uurida, mil- osatud õigeid asju jälgida,” rää- rollida, mis välisfassaadi all Maja ostes peaks kindlasti gib Meister. peitub. lises seisukorras on uurima: Elektrisüsteemi puhul an- Suurt tähelepanu tuleb kommunikatsioonid kas on olemas projekt, nab Meister nõu kontrollida Leemani hinnangul osutada ehitus- ja kasutusluba ja põhikonstruktsioo- selle paigaldust, kuid seda ju- konstruktsioonidele ja soojus- ega majas ei ole maja- ba koos spetsialistiga. Kui on tusele, sest nende muutmine nid, sest nendega on vammi võimalus, võiks majas mõõta või parandamine võivad suhte- tavaliselt enim prob- milline on kommunikat- ka pinget, sest tih- liselt kalliks minna. sioonide seisukord leeme. tipeale on süstee- Tihtipeale Kui on plaanis üm- milline on katuse seisu- Enn Tosso mid paigaldatud ” on lihtsam berehitusi teha, siis kord [email protected] nii, et tekib alapin- ja odavam maja tuleb kindlaks teha kas reaalne krundi suu- Pindi Kinnisvara hindaja Tõ- ge või ei ole loodud maha lammutada kandevkonstrukt- rus kattub kinnistusraa- nis Meister sõnab teemat kom- korralikku maan- kui seda kapi- sioonid, nende sei- matus olevaga menteerides, et esimese asja- dust ja elektrisead- sukord ja muutmis- taalselt ümber millised on maja ülal- na tuleks välja selgitada, mil- med ei tööta korra- võimalused. “Tihti- ehitama hakata. pidamiskulud aastas list remonti on aegade jook- likult. peale on lihtsam ja keskmiselt sul tehtud. Ta soovitab paluda “Kaugkütte pu- Tarmo Leeman, odavam maja maha Allikas: Mart Saa, ERI Kinnisvara omanikult ülevaadet maakleri hul tuleks kindlas- Rime Kinnisvara lammutada kui se- Ülenurme tehnopark juuresolekul, sest kui maakler ti järele uurida, kui atesteeritud maakler da kapitaalselt üm- on kolmanda osapoolena vest- suured on arved ol- ber ehitama haka- luse tunnistajaks, siis on hiljem nud ning kas majal on oma soo- ta,” tõdeb ta. “Kui on plaanis vana maja varjatud puuduste ilmnemisel jusmõõtja. Sellega väldib hili- Leeman soovitab majaoma- asemele uus ehitada, siis tu- kergem alustada läbirääkimisi semaid ebameeldivaid üllatusi nikult küsida ka küttesüsteemi, leb uurida, kas krundil või kin- Ülenurme Tehnopark asub 2,6 km Tartu linna piirist, logistiliselt väga heas asukohas Tallinna–Tartu–Võru– nende hüvitamiseks. suurte arvete näol. Samuti tu- katuse ning vundamendi seisu- nistul on kehtestatud detail- Luhamaa maantee ääres. Tehnopargis on 26 äri- ja Samuti tuleks Meistri sõnul leks uurida, kas temperatuur korra kohta. Niiskele pinnase- planeering või mida omavalit- tootmiskrunti suurusega 3659–9820 m², hind alates 230 küsida, kas remont- ja ehitus- tubades on sarnane. Vastasel le ehitatud hoone puhul tuleb sus lubab sinna ehitada,” sel- kr/m² sisaldab asfaltkattega teid, liitumisi elektri-, vee-, tööde kohta on kehtivad ga- juhul vihjab see kehvale soo- uurida drenaaži olemasolu. Sa- gitab ta. kanalisatsiooni- ja gaasitrassidega. rantiid ja kes on need andnud. justusele või vajadusele kütte- muti tuleb uurida, kas on raja- Samuti võivad uusehitise ra- Näiteks katusele antakse mõ- süsteemid ümber ehitada,” rää- tud ventilatsioonisüsteem ning jamist piirata muinsuskaitse- Kontakt: Kinnisvaraekspert Tartu OÜ, ningatel juhtudel kuni 10aas- gib Meister. mis seisus see on, kui suur on ja looduskaitsenõuded. “Kah- www.bpe.ee, +372 50 15 581, +372 733 3352 tane garantii. Rime Kinnisvara atestee- elektrivõimsus ja mis seisu- ju ei tee ka veidi naabrite taus- “Põhiliselt tuleks maja ostes ritud maakler Tarmo Leeman korras on elektrijuhtmed ning ta uurida – ei taha ju keegi os- jälgida kommunikatsioonide ja soovitab maja ostmisel kind- milline on veesüsteemide sei- ta maja lärmaka naabri kõrva- konstruktsioonide seisukorda, lasti selgeks teha, mis materja- sukord. le,” räägib Leeman.

Kinnistute hinnad koos liitumistasudega (vesi, kanal, elekter 25A) alates 285 eek/m 6. septembril ilmub Äripäeva kvartalikiri KINNISVARATEATMIK

• Ehitus • Viimistlus • Fassaadid • Krohvimistööd • Tänavakivide paigaldus ja müük • Lammutustööd ASTU TEEMAD • Milliseid uusi projekte arendatakse Lääne-Tallinnas ja Harku vallas? • Projekteerimine • Millised on uute korterite hinnatrendid Tallinnas? KAUPLUSSE • Mida on vaja väikearandajal laenu saamiseks teha? • Ehitusjärelevalve INTERNETIS! • Kas kiire arendustegevus on mõju avaldanud ehituskvaliteedile? • Ehitusekspertiisid • Mis kasu saab tootmisettevõte tööstusparki kolimisest? • Omanikujärelevalve www.ehitusmaterjalid.info Reklaamipinna tellimine 19. augustini MICROWAR OÜ Regati pst 1, Tallinn projektijuht Ander Sibrik • [email protected] • telefon 667 0110 www.microwar.ee Tel 656 0431, 506 5629 kinnisvara 18 Äripäev 15. august 2005 toimetaja Enn Tosso, tel 667 0091, e-post [email protected]

Tüüpilised kinnisvaratehingud juulis ja augustis

Talu Viljandimaal 4toaline korter Tallinnas

Suvemaja Harjumaal tegurid: korralik maja metsa müügihind: 475 000 krooni km), heas korras müügihind: 2,4 mln krooni turuväärtust tõstvad tegurid: ääres supelranna lähedal, asukoht: Viljandimaa, Viirat- turuväärtust vähendavad koos garaažiboksiga maja hea asukoht, uus maja müügihind: 453 000 krooni looduslikult ilus koht si vald, Mäeltküla küla tegurid: madalad toad all turuväärtust vähendavad asukoht: Harjumaa, Keila turuväärtust vähendavad valmimise aeg: 1870. a tehing toimus: juulis 2005 asukoht: Süda tn tegurid: korteri omandivorm vald, Tuulna küla tegurid: maja on väike, üldandmed: üp 52 m², maad müügiperiood: 7 kuud Tallinna kesklinnas – hoonestusõigus valmimise aeg: 1985 1 magamistuba 6,94 ha, saun, kelder, puu- vahendas: Aime Opermann, valmimise aeg: 2000 tehing toimus: juulis 2005 üldandmed: maja üldpind t e h i n g t o i m u s : j u u n i s 2 0 0 5 pliit, ait, kuur Vestman Kinnisvara Viljandi üldandmed: üp 113 m², 6/4, müügiperiood: 5 kuud 71 m² (koos abiruumidega), müügiperiood: turuväärtust tõstvad tegurid: esindus köögimööbel, gaasiküte, vahendas: Mart Teemant, krundi suurus 1356 m²; 20.04.2005– 21.06.2005 suur krunt, linna lähedus (10 parkett, signalisatsioon Pindi Kinnisvara maakler ahiküte, suve vesi, lokaalne vahendas: kanalisatsioon, saun, dušš, Tatjana Jakovleva, WC, panipaik, kelder Ober-Hausi Kinnisvara 1toaline korter Tallinnas 2toaline korter Pärnus turuväärtust tõstavad maakler müügihind: 490 000 krooni asub tänavast veidi eemal müügihind: 445 000 krooni Katusealune Tallinnas asukoht: Järveotsa 41, turuväärtust vähendavad asukoht: Mai tn, Pärnu Tallinn tegurid: ühissõidukite pea- valmimise aeg: 1976 valmimise aeg: 80ndad tus asub suhteliselt kaugel, üldandmed: üp 46,6 m², IV müügihind: 480 000 krooni üldandmed: maja juures kehvad auto k, toad eraldi, WC ja vanni- asukoht: Koidu tn Tallinna kesklinnas – maja seisukord hea parkimise võimalused tuba eraldi, köögimööbel, valmimise aeg: 30ndate kivitrepikojaga puitmaja, renoveeritav – üp 33 m² tehing toimus: juulis 2005 turvauks, heas korras üldandmed: tegemist on mõttelise osaga kinnistust, kinnitami- – korter heas seisukorras müügiperiood: 1 kuu turuväärtust tõstvad sel oleva projekti alusel moodustatakse hiljem korteriomand, – tuba ja köök eraldi, WC ja vahendaja: Maia Daljajev, tegurid: merevaade 38,5 m², uus põrand vannituba koos AS Arco Vara Kinnisvara- turuväärtust vähendavad müügiperiood: 5 kuud turuväärtust tõstvad tegurid: kesklinna lähedal, miljööväärtus- – esikus mahukas panipaik, büroo tegurid: maja asub tiheda vahendas: Maie Kobar, Pindi lik maja, projekt tellitud rõdu liiklusega maantee ääres, Kinnisvara maakler turuväärtust vähendavad tegurid: omandivorm (mõtteline osa) turuväärtust tõstvad tegurid: korteril puudub rõdu ja kaasomanikel eesostuõigus korteri hea seisukord, ak- tehing toimus: augustis tehing toimus: juulis 2005 nast vaade rohelusse, maja 2005 vahendas: Eha Ermo, Pindi Kinnisvara maakler

• Müüa eksklusiivne päikeseline korter Kadrioru pargi ning presidendilossi vahetus läheduses Poska tänaval. Luksusliku ja ainulaadse terassiga, millelt avaneb vaade luigetiigi- le. Üldpind 138,2 m². Köök möbleeritud. Elutoas kamin. Aknaga vannituba, saun. Parkimiskoht keldrikorrusel. Hind 3 700 000 kr. Tel 668 4700, 50 54 401 Kristina Kopõltsova

• Müüa stiilne ja ainulaadne täielikult renoveeritud 2toaline korter Kristiina tn ja Videviku tänava nurgal 4/1; 57,1 m²; Stalini-aegne maja, esimene kõrge korrus. Kõrgeta- semeline viimistlus. Aknad kahes suunas. Majas KÜ, puhas trepi- koda, fonolukk. Parkimine hoovis. Kiire vabastamine! Hind 1 450 000 kr. Tel 668 4700, 50 54 401 Kristina Kopõltsova

• Üürile anda uues vastvalminud äri- ja eluhoones Ahtri tänaval, I korrusel kaubanduspind 207 m² või 85 m² ja 122 m². Maja ees kliendiparkla. Üürihind 250–275 kr/m², lisandub ta- su kommunaalteenuste eest ja käibemaks. Vahendustasuta. Tel 668 4700, 51 41 477 Tiina-Piret Peegel

• Üürile anda äripind Jõe tänaval, I korrus, 234 m². suu- red vitriinaknad, sissepääs nii tänavalt kui parkla poolt. Ruumid korrastatakse vastavalt üürniku vajadustele. Vahendustasuta. Tel 668 4700, 51 41 477 Tiina-Piret Peegel

1Partner Kinnisvara, www.1partner.ee Narva mnt 53, 10152 Tallinn Tel 627 7566, 501 7121, [email protected] kinnisvara reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, reklaamimüügi projektijuht Ander Sibrik tel 667 0110 Äripäev 15. august 2005 19

MOODULMAJAD

www.ober-haus.ee

% 6 139 737 www.ava.ee

See pind EXPRESS

maksab ○○○○○○○○○ 885 KOLIMISTEENUSED

RUBRIIK KINNISVARA IGAL ESMASPÄEVAL

KRUNDID Müüa krunt Nõva külas Lää- kaunis ja merelähedane paik suvituseks 80 125 000 kr, (sh tel 656 5396, 55 646 474, nemaal km Tallinnast, liivaranda viib ilus metsatee, el. liitumine) www.mauren.ee 2800–3670 m², el. 16 A, vesi krundi piiril

ÄRIPINNAD Anda üürile büroopinnad Susi büroo- erineva suurusega, head parkimistingimu- soodsalt tel 630 3668, 50 20 705 ja kaubanduskeskuses sed, digitaalside, interneti püsiühendus, Peterburi tee 46 valvatav autoparkla ja ruumid, turvaline kesk- kond, mitmekesised toitlustustingimused büroopind Mustamäe tee 298 m², III k, head parkimistingimused, hea soodsalt tel 630 3668, 50 20 705 24 (Electroluxi maja) digitaalside, interneti püsiühendus, valvata- 1 600 000 kr 4 500 000 kr vad ruumid, turvaline keskkond Müüa restoran Tallinna vanalin- kinnisasi; 284,8 m² 9 300 000 kr ERI Kinnisvara tel 626 6455, nas Vene 10 56 474 832 Aivar Sool, [email protected]; lisainfo www.eri.ee, ID: 195830 büroopinnad Tartu mnt 136–400 m², siseviimistluseta al 17 000 kr/m² Simus Kinnisvara tel 645 5266, 84a 50 47 798, www.simus.ee Müüa korter Kadriorus Müüa korterid Koidu 20 Kollane 5 • maja renoveeritakse täielikult • pla- • 2toal. • 56,9 m² • 4/3 • korteriomand neeritud 1-, 2-, ja 3toalised korterid •üp MUU • valm. 2001. a • mullivann • garderoob 34,4–88,5 m² • erinevad planeeringud • kelder • avatud köök • Puustelli ja omapärased lahendused • osas kor- Pärnu Ärihoone korral- Lai 5, 7 ja Aida 8, 12 Pärnu kesklinnas, võistlustingimused al 15.08. köögimööbel • põrandaküte • kõrged terites kaminavõimalus, saun, terrass • dab arhitektuurivõistluse võistlustingimuste maksumus 300 kr A&A Kinnisvara kontorites laed • majas 9 korterit • parkimine hind sisaldab parkimiskohta ja keldriboksi • hind 1 095 000–1 995 000 kr • valmivad kinnistutele Tartu mnt 14, Tallinn; Tallinna maja ees mnt 64c, Pärnu; tööpäeviti Kaanon Kinnisvara, tel 665 9585, 2006. a kevadel 50 69 808 Annika Satsi, Pindi Kinnisvara tel 610 3900, kl 9–17 [email protected], www.kaanon.ee 50 35 659 Kristel Kadaja, www.pindi.ee

5 200 000 kr 1 300 000 kr 4 500 000 kr 680 000 kr

Müüa korterelamu Kristi- Müüa talu Läänemaal Müüa maja Kakumäel Müüa palkmaja koos Müüa elamukrundid enne ines, Tulbi tn Kullamaa vald, Üdruma • luksuslik kivimaja kaunis roheluses • kõrvalhoonetega Hanila Assaku silda • 12 korteriga renov. vajav eestiaegne • esinduslik • rookatusega • looduskau- kinnistu 1335 m² • üp 227 m² • gaasiküte vallas Kõmsil • 2 km Tallinna piirist, 0,8 km Tartu mnt kivitrepikojaga maja • üp 610,3 m² • 3 nis koht • üp 200 m² , millest 70 m² renov • garaaž 2 autole • bassein • saun • • detailplaneering on kehtestatud terrass • talveaed • mullivann • väga • 10 km kaugusel Virtsust • üp 110 m² korrust • krunt 801 m² • kinnistu 10 ha • elekter • oma puurkaev • koos ligi 40 ha maaga, millest pool on tel 53 417 582, 660 2595 Vello tel 626 6455, 50 57 779 Margit Joa, • Tallinnast 80 km hea köögimööbel ja -tehnika • soovi Kamenik, [email protected], korral palju mööblit ja kodutehnikat • mets • õueala lähedale jääb kunstlik tiik, www.eri.ee, [email protected] Tekim Estonia, tel 50 81 555, kus elutsevad vähid www.kivinuka.ee www.hot.ee/sildetalu väga hea asukoht Kaanon Kinnisvara, tel 665 9584 Mauren Kinnisvarabüroo tel 656 5396, 55 675 555 Tõnis Avikson, 56 60 6075, www.mauren.ee [email protected], www.kaanon.ee

420 kr/m² 280 000 kr

Müüa 3 viimast Müüa kinnistu Pärnu mnt Müüa elamukrundid Kiili Müüa elamumaakrun- Müüa elamumaakrundid elamukrunti Viimsis 497a asula lähedal Rätsepa did Harjumaal Assaku enne Assaku silda • 21 kinnistatud elamumaad 1031–1854 • tootmis- ja ärimaa 1495 m² • täisehitus Kodu uuselamurajoonis alevikus • 3 km Tallinna piirist, 0,9 km Tartu mnt • m² • 3 kinnistatud äri- ja üldmaad 20% • 2 k • hind 3,1 mln kr • müügis III etapi krundid • krundid al • 1500–3500 m² • detailplaneering detailplaneering on kehtestatud 1858–2721 m² • detailpl. keht., • hind Talu Management Group OÜ, 1200 m² • tsentraalsed kommunikatsioo- kehtestatud tel 660 2585, 56 43 711 Anti Roosnupp sisaldab liitumistasusid vee-, kanal., el- tel 50 58 000, [email protected] nid • Kiili asulasse 1,5 km ja Tallinna 10 tel 53 417 582, 660 2595 Vello [email protected], www.kivinuka. võrguga • gaasitras siga liitumise võim., km • privaatne ja rahulik keskkond Kamenik, [email protected], ee ATRE Management OÜ Kaanon Kinnisvara, tel 665 9585, 55 www.kivinuka.ee tel 56 633 477 Alla Talu, 675 555 Tõnis Avikson, 55 643 642 [email protected]; www.neweka.ee Raul Rajasalu, www.ratsepakodu.ee

3 390 000 kr 29 kr/m² 10 500 000 kr

Anda üürile äri- ja teenindus- Müüa Vihasoo õppe- ja Anda üürile Anda üürile Mustamäel Müüa tootmispind pinnad Lilleküla staadionil puhkekeskus Loksa vallas Vana-Narva mnt 20 Mäealuse 3a Nõmmel Tähetorni tn • valmivad pinnad I k (üp 250 m², 680 • üp 1162 m² • krunt 4243 m² • II k • • äripinnad (kaupluseks, tootmiseks, • bürooruumid 20,9 m² (I k) • 35,25 m², • ca 2350 m² tootmispinda, 645 m2 m²; üür 120 kr/m²) • büroopind III k, 16 kivimaja • erastatud • ehitatud 1980 • bürooks, keldrikorruse ruumid sobilikud 69 m² ja 71,5 m² (II k) ladu ning ca 240 m² büroopindasid • m², üür 140 kr/m² tööstusvool 150 A • vesi puurkaevust arhiiviks), üp 9000 m², krunt 3540 m², • laopind 91 m² (garaažiks, auto- maja on 9 m kõrge • tootmise osa on BPE tel 50 28 972 Ennu Susi, • majas 30 tuba • 2 suuremat saali • parkla, Falcki valve, 200 tel-liini, üürihin- remonditöökojaks), üür 43 kr/m² + läbi 3 korruse • hea ligipääs veoautoga www.bpe.ee kaminasaal • saun • bassein • vajab nale lisanduvad komm-tasud, • kogu komm-tasud • väga hea parkimisvõi- • asub rekonstrueeritava tee vahetus remonti • Tallinnast 60 km, meri 2 km hoone müügiks, hind kokkuleppel, malus, Falcki val ve, territoorium aia ga läheduses • korraldan objektivisiite • omanikult laenuvõimalus piiratud, vi deoval ve Uus Maa tel 627 2600, 50 47 760 Mario tel 50 45 663, VVO Kinnisvara tel 670 3699, 50 76 VVO Kinnisvara tel 670 3699, 50 76 557, Märtsin www.hot.ee/vihasookeskus 557, [email protected], www.vvo.ee www.vvo.ee, [email protected] tööstus 20 Äripäev 15. august 2005 toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post [email protected] Elektri- ja optikaseadmete tootmine veab tööstust kiiremale arengule Elektri- ja optikasead- mete tööstus on vii- mase viie aasta jook- sul kiiresti arenenud, seda kinnitavad kas või toodangu müügi- näitajad, mis on võr- reldes 1999. aastaga kasvanud üle kahe ja EMTLi koduleheküljelt leiab muu hulgas põhjaliku kogu metsandust ja üldse keskkonda puudutavaid uudiseid ja poole korra. ajakirjanduses ilmunud artikleid.

Merike Riipinen MKMi majandusarengu osakonna peaspetsialist Eesti Metsatööstuse Liit ühendab Ka hõivatuid on praegu sel- les sektoris poole rohkem kui valdavalt puidutöötlusettevõtteid viis aastat tagasi. Elektri- ja op- tikaseadmete tööstus on tuge-  www.emtl.ee Veebiabi töösturile valt välisturule orienteeritud Eesti Metsatööstuse Liit sektor, kus enamik suurema- (EMTL) on valdavalt puidu- “Veebiabi töösturile” on rubriik, test ettevõtetest põhineb vä- ja metsatööstusega seotud et- kus tutvustatakse tööstus- ja liskapitalil. Elektri- ja optika- tevõtteid ühendav vabataht- tootmisettevõtteid koondavaid katusorganisatsioone, seadmete sektoris tegutseb ligi lik organisatsioon, mis asutati nende tegevuse eesmärke ja 300 ettevõtet, viis suuremat et- 1996. aastal. kodulehekülge. tevõtet annavad pea 40% kogu Liitu kuulub 60 ettevõtet, tööstusharu käibest. sealhulgas kolm erialast hari- 2004. aasta oli isegi parem dust andvat õppeasutust. ja “Puuinfo” kohta. Lehekül- kui eelnevad aastad. Müük kas- EMTL on deklareerinud jel on ka foorum metsandus- vas jooksevhindades peaaegu Telekommunikatsioonituru kõrgseis on võimaldanud Elcoteqil tõusta töötleva tööstuse oma põhikirjaliseks eesmär- teemaliste arutelude pidami- kolmandiku võrra, saades tuge ettevõtete seas töötajate arvu poolest suurimaks tööandjaks. Foto: Julia-Maria Linna giks liikmeskonna huvide esin- seks, hulk eriala spetsialisti- nii sise- kui välisnõudluse suu- damise ja kaitse ning mehaa- de kirjutisi metsandusest, sae- renemisest. Kiiret müügi kasvu Kiiret müügi kasvu vutati olemasolevate ressurs- et hoolimata palkade suhteli- nilise ja keemilise metsatöös- tööstuse ja metsamajanduse toetasid peamiselt sektori suu- ” toetasid peamiselt sidega protsesside arendamise selt kiirest kasvust ei ole töö- tuse väljaarendamiseks vajali- arengut iseloomustav statisti- remad allharud – elektrisead- sektori suuremad all- tulemusena. jõukulud kasvanud lisandväär- ke seadusandlike ja majandus- ka, jooksev info seminaride ja mete ja -aparatuuri ning tele- harud – elektriseadmete Heast väliskonjunktuurist tusest kiiremini (tööjõu erikulu like tingimuste loomisele kaa- koolituste kohta ning liidu liik- visiooni- ja sideseadmete toot- ja -aparatuuri ning televi- tingituna on ka edaspidi ooda- ei ole kasvanud), mis viitab sel- saaitamise. mete majandustulemused. Või- mine, mille müük suurenes siooni- ja sideseadmete ta nõudluse kasvu, mis oma- lele, et ettevõtted suudavad kü- Koduleheküljel on saada- malik on saata teateid liidu te- aastaga rohkem kui kolmandi- tootmine. korda loob vajaduse nii hõive sida oma toodangu eest ka üha val informatsioon liidu liikme- gevjuhtidele. ku võrra. Nende arengute taga kui ka investeeringute suuren- kõrgemat hinda. te kohta, ülevaade metsatöös- Metsatööstuse liidu kodule- on sektori suuremate ettevõtete damiseks lähiaastatel. Kindlust Pikaajalisi prognoose on tussektori ajaloost, samuti üle- hekülge saab lugeda eesti, ing- head majandustulemused. selles osas annab ka põgus pilk Eesti väikese dünaamilise ma- vaated EMTLi osalusel käivi- lise vene, aga ka saksa ja prant- Ülemaailmse telekommu- Hästi on läinud ka teistel töös- konkurentsivõime näitajatele. janduse kohta raske teha. Ma- tatud projektide “Tee metsa” suse keeles. Ain Alvela nikatsioonituru väljumine ma- tusharu suurematel ettevõte- Teatavasti on Eesti majandu- jandus- ja kommunikatsiooni- dalseisust on positiivselt mõju- tel, näiteks elektriseadmeid se üheks olulisemaks konku- ministeeriumi tööhõiveprog- nud sektori suurimale tööand- tootval ASil Harju Elekter, kus rentsieeliseks jätkuvalt mada- noos keskendub kuue aasta jale, ASile Elcoteq Tallinn, mis töötajate arv kasvas 15% ja lad tööjõukulud. Kui tööjõuku- pikkusele ajahorisondile. Sel- suurendab jätkuvalt oma tööta- käive üle 30%. Autotööstusele lud hakkavad kasvama, peab le kohaselt töötab 2010. aastal jaskonda ja on tõusnud töötaja- elektroonikaseadmeid tootev kasvama ka sektori loodav li- elektroonika- ja optikatööstu- te arvult suurimaks tööandjaks Stoneridge Electronics suuren- sandväärtus, vastasel juhul ei ses 14 600 töötajat, mis teeb töötleva tööstuse ettevõtetest, das samuti oma käivet ligi kol- ole arengud pikaajaliselt jät- sellest sektorist ühe kiiremini andes tööd ligi 3600 inimesele. mandiku võrra, kuid kasv saa- kusuutlikud. On rõõm tõdeda, kasvava majandusharu Eestis.

GENERAATORID

TARTUMAA SUURIM TÖÖSTUSPARK

24 äri- ja tootmiskrunti väga hea asukoht Tartu-Jõhvi maantee ääres kruntide suurused vahemikus 3 143 - 23 348 m² infrastruktuuridega varustatud krundi hind alates 175 kr/m²

Arendaja: OÜ Piibeleht Arendus tel: 730 1020, mob: 551 7829 EKSTRÖM EESTI AS Kadaka tee 84a Tel 677 9440 [email protected] www.vtp.ee info@ekström.ee 12618, Tallinn Faks 677 9470 tööstus toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post [email protected] Äripäev 15. august 2005 21

AS Barrus osutab stabiilselt HÜDRAULIKA • TÖÖSTUSVOOLIKUD kuivatusteenust PNEUMAATIKA • HÜDRAULILISED TÖÖRIISTAD erinevat liiki saematerjalile.

TALLINN www.dunlophiflex.fi TARTU Peterburi tee 44 Tähe 110 Tel 605 4900, faks 605 4919 Tel 734 1301, faks 734 1221 24 h tel 50 77 053, 50 50 836, 51 43 387 24 h 53 470 740, 50 71 654 Kontakt tel 50 59 519 [email protected] [email protected]

Metallitöötlemisseadmed ja -vahendid

Nõude- Hüdrauliline • Lintsaemasinad pesuvahend BOMAR, MEP, FRIGGI Mini Risk lintsaag • Saelindid on ainus BOMAR ERGONOMIC LENOX, HONSBERG 300.230 DGE ökomärgiga • Ketassaemasinad pesuvahend MEP, ADIGE Eestis. • Saekettad Foto: ERL STARK, TENRYU • Metallitöötlemisemulsioonid Ökomärgiga pesuvahend • kahele poole 45O-0O-60O Jeffa, Mecanoil turuliidrist kaks korda kallim keeratav • Keevitusseadmed • saetava materjali WALLIUS • Gaasilõikus- ja nõudepesuvahendite võrdlus ja hind Kaubamajas max laius/kõrgus 0O 300/230; 45O 200/230 kuumutusseadmed Hind 29 900.- HARRIS • Giljotiinid ja painutuspingid Fairy Mini Risk I.M.A.L., BPR, Faccin, Ermaksan turuliider ainsana Eestis ökomärgiga MIG-MAG keevitus • Koordinaatstantsid säilivusaeg 1,5 aastat säilivusaeg 3 aastat poolautomaat EUROMAC sisaldab säilitusaineid ja ei sisalda lõhna-, värvi- ega säilitusaineid WALLIUS LMP 450 • Magnetjalaga puurmasinad MAGTRON, NITTO KOHKI parfüümi doseerimine: ½ tl 5 l vee kohta põleti XP8 4m, maanduskaabel 4 m • Termopuurimine doseerimine: tilk käsnale kontsentreeritud, piisab 200 pesuks, välja Hind 39 950.- ökonoome ja efektiivne, peseb töötatud koostöös Põhjamaade Allergia- Flowdrill ka külmas vees; õrn kätele ja Astmaliiduga 14,9 kr 30,9 kr Merec Tööstuse OÜ Allikas: Allan Kokkota, Eesti Roheline Liikumine Suur-Sõjamäe 44a, Tallinn Tel 600 7843, faks 600 7842, [email protected], www.merec.ee Kodukemikaalide tegelik mõju püsib tarbija eest varjus Ettevõtluse tippsündmus 2005 24. augustil Näpunäiteid kodukeemia kasutamiseks Allan Kokkota Sangaste Lossis ERLi säästva tarbimise kasuta vähem kemikaale töörühma juht toeta oma ostuotsustega kemikaalivaba ettevõtlust kasuta looduslikke või ökomärgisega tooteid

nimesed teavad kodukemi- Kemikaalide koos- vad tekkida vähki soodustavad Ikaalide tegelikust mõjust or- ” mõju kombinatsioo- ained või ründab “keemiakok- ganismile ja tervisele vähe, nide tulemusena võivad teil” immuunsüsteemi, maksa, ammugi mitte seda, et “kee- tekkida vähki soodusta- aju või viljakussüsteeme, või- miakokteil” võib põhjustada vad ained või ründab vad tekkida geneetilised mu- Valgamaa vähki ja kahjustada immuun- “keemiakokteil” immuun- tatsioonid, allergiad, haigused, süsteemi. süsteemi, maksa või aju. millele arstid ei oska diagnoosi Igapäevaelus kasutavad ini- panna, rääkimata halvenevast Arengukonverents mesed aina rohkem keemili- et need tooted avaldavad ka ne- enesetundest. si aineid. Reklaamidest on nä- gatiivset mõju meie tervisele ja Kuulujutud ameeriklastest, ha, et need on väga vajalikud keskkonnale. kelle maise keha ainsaks või- Maaettevõtluse jätkusuutlikkus ELi tingimustes Kuidas ettevõtja igapäevaseks ellujäämiseks – Kodukemikaalide laialdase malikuks elimineerimisviisiks Põllumajandusminister Ester Tuiksoo kemikaal tapab ohtlikke bak- kasutamise tõttu on neid sat- on põletamine, ei pruugi üld- Kas oskustööliste põud saab Eestile saatuslikuks? saab võita tereid, avab ummistunud to- tunud keskkonda ja ka meie se absurdsed olla. Teadupärast Haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Jaan Kallas ru, teeb puhastamise lihtsa- kehadesse. on ka säilitusainete üldnimeta- spordivõistlust? maks jne. Kemikaalide koosmõju kom- ja kemikaal. Ettevõtte edu tagavad inimesed, mitte masinad Kuid mitte kõik meist ei tea, binatsioonide tulemusena või- Intervjuu Heleni Helbeid tootva Sangaste Linnase tegevdirektori Intervjuu Alar Arukuusega Pille Pokiga Kuidas ettevõtja saab võita spordivõistlust? Muskuse teekond organismi on keeruline, kuid kindel Konverentsi soodushind enne 16. augustit Intervjuu Alar Arukuusega registreerimisel 1290 krooni (km-ga 1522.20).  Lõhnaainete koostisaine, muleeritakse kanalisatsiooni- vaid jääb rasvkoesse. Inimene Kuidas ära hoida halbu investeeringuid? Mitme osaleja korraga registreerimisel ühest mida nimetatakse kunstlikuks süsteemis torude külge. Üle- sööb kala ja nii jõuabki kunst- ettevõttest kehtib soodustus 10%. Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger Hiljem registreerijatele hind 1490 krooni muskuseks, on näide sellest, jäänud läheb edasi heitvee- muskus inimorganismi. (km-ga 1758,20). kuidas riskantsed kemikaalid töötlusesse, kus omakorda osa Lisaks kalade kaudu or- Kuidas edukalt eksportida? Registreerimine ja info liiguvad keskkonnas ja leiavad ainest jääb hiljem kompostita- ganismi jõudvale kunstmus- KredExi äriklientide toodete osakonna juht Raivo Sulg www.aripaev.ee/seminar, tee inimese organismi. Kunst- vasse mudasse. kusele võib sama ainet saa- telefonil 667 0233 Merle Kumari lik muskus alustab oma teekon- Kuid osa kemikaalist kandub da lehmapiimast (sest osa mu- Lühikoolitus: Juhist liidriks! da pesupulbri koostisena, kuid sealt edasi jõkke. Seal võib see dast võib olla kandunud põllu- Invicta treener Urmo Vallner võib lõpuks välja jõuda inim- ladestuda mudas või kanduda maale) ja riietest erituva lõh- Kuidas ettevõtja saab vältida läbipõlemist? organismi. allavooluga merre. Varem või nana. Stanfordi ülikooli pro- Wismari haigla raviarst Jaanus Mumma Pesumasina heitvesi voolab hiljem leiab see tee vee-eluka fessori David Epeli uuringute mööda äravoolutoru heitveepu- organismi. Sealt läheb kunstlik põhjal mõjutab kunstmuskus Valgamaa ettevõtete TOP 2004 avalikustamine ja hastusjaama poole, võttes mus- muskus edasi mööda toiduahe- immuunsussüsteemi, muutes autasustamine: kuse, mida pesupulber sisaldas, lat, jõudes täiskasvanud kalas- organismi vastuvõtlikumaks Maavanema kt Georg Trašanovi kõne endaga kaasa. se. Tehismuskusele iseloomu- keskkonnast tulevatele mür- Valgamaa ettevõtete TOP 2004 If Eesti Kindlustus Osa sellest muskusest aku- likult ei lagune see kala kehas, kidele. Allan Kokkota arvamus 22 Äripäev 15. august 2005 toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected]

Mitte säästa – see on paratamatu

aivo Sormunen kirjutab Roma 10. augusti pensioni- Tiina Kilkson kommentaarides, et ameerik- OÜ Kiltina arendusjuht laste kõrval, kes hakkavad põ- dema juba selle pärast, et ühel kuul tarbitakse sissetulekust enam, tunduvad eestlased ole- hu. Suuremapalgalised saavad vat eriti külma kõhuga. laenu võtta ja elavadki võlgu. Vaidleksin sellele vastu. Vaadates või Riigikogu liikme- Kuna ameeriklased elavad te laenukoormust, on see tä- heaoluühiskonnas, siis nad on nase Eesti rikkamate elustiil. muretud oma tuleviku suhtes, Teise Eesti esindaja aga laenab nad ei pea kõrvale panema rikkamalt naabrilt enne palga- mustadeks päevadeks. Amee- päeva mõnikümmend krooni – riklaste pensiongi võimaldab ja nii elab temagi võlgu. nende elukvaliteeti hoida, ise- Noorem põlvkond pole tund- gi parandada – selleks ajaks nud pärastsõjaaegseid raskeid on eluase välja ostetud, lap- aegu, kus nappis isegi leivara- sed koolitatud, neil on endal ha, nad ei usu niisuguste aega- mõistlik sissetulek ja lapselap- de kordumisse. Noored ei ta- si toetama ei pea. Seega või- ha näidata, et neil on vähe ra- vad ameeriklased endale luba- ha. Kui vähegi saavad, ostavad da säästuvaba elustiili. nad prestiižseid tooteid, kas Eestis ei saa rääkida raha- või võlgu. Enamik noori pere- Kerjakotiga kutseharidus kogumise moest. Põhjus on sid peab endale ise eluaseme selles, et säästmiseks raha na- muretsema ja tihti pangalae- pib. Vanemal põlvkonnal on nuga. Seega pole Eestis moes küll kombeks kokku hoida, säästa, sest enamikul pole mi- säästa aga eriti polegi midagi. dagi säästa. on halb mõte Kui ongi midagi säästetud, ku- Loe ka “Ameeriklastel lub see lastelaste toetamiseks, säästmisega täbarad lood” utseharidusele lubati kamaluga juhtkiri mandik neist on üle 55 aasta vanad. mitte investeerimiseks. Tavali- ja “Eestis pole moes raha Kraha: on ju see, nagu kõik hästi Aga kui õppijad saavad vananenud os- ne inimene elab meil peost su- koguda”, 10.08. teavad, üks meie haridussüstee- planeeritust 259 miljonit vähem. Sa- kusi ja teadmisi – ja tehnikaaladel muu- mi suuri prioriteete. Antakse aga ikka mas vajavad kutsekoolid lisasummasid, tub maailm kiiresti –, ei ole neil oma neli korda lubatust vähem. et pakkuda tänapäevast haridust. Ees- haridusega midagi peale hakata. See- Statoil, miks diislikütus nii kallis on? Äripäeva meelest tuleb kutseharidu- tis on õppekoha maksumus üldharidu- gi summa, mis neile on kulutatud, on n teada, et diislikütuse ruliider (loe: hinnakujundaja) sele eraldada suuremad summad kui ses ja kutsehariduses võrdne, samas kui maha visatud. Kutse omandanu, kellest Otootmine on odavam kui Statoil. Kui oma emamaal Nor- praegu eelarves ette nähtud, sest kut- Soomes on see suhe 1 : 1,7 kutsehari- saab tööbörsi klient, on ka petta saa- bensiini tootmine ja seetõttu ras ei häiri kedagi selline vas- sekoolid on alarahastatud ja tööturg os- duse kasuks. nud. Loogiline, et noored ei jookse ik- on ka maailma hulgihinnad tutustundetu hinnapoliitika – kustöölistenäljas. Asi on nimelt selles, et konkurentsi- ka veel kutsekoolidele tormi ja ka sealt vastava hinnasuhtega. Prot- keda häiriks, kui keskmise pal- Kutsehariduse olulisusest on kaua võimeline kutseharidus vajab moodsat väljalangemine kasvab. sessi loomuliku osana toimub gaga võrreldes maksaks kütus hümne lauldud. Näiteks kinnitas ma- tehnoloogiat. Muu hulgas nägi eelmine sama ka jaeturul. Näiteks Soo- paar krooni liiter –, siis meil on mes maksab bensiin keskmi- olukord vastupidine. Piltlikult jandus- ja kommunikatsiooniministee- arengukava ette, et 2004. aastaks on elline on siis olukord hetkel, kui selt 19,50 ja diislikütus 15 Ees- öeldes paneme just nimelt diis- rium 9. augusti pressiteates, et nõustub kõigil õpilastel tänapäevase õppebaa- Skutsehariduse arengust sõltub ti krooni liiter. Igapidi loomu- likütuse liitri hinnale kroon- Tööandjate Keskliiduga: kutseharidus si kasutamise võimalus. Nagu enamik Eesti majanduse tulevik. Pärast lik ja arusaadav. paar juurde ja meie hinnatund- on jätkuvalt alafinantseeritud. teisi, jäi see eesmärk täitmata. Muidugi, ELiga liitumist suundub kvalifitseeritud Niimoodi võiks see olla ka likul tarbijal on lõplikult hing Lisaks poliitilistele “vajab, tuleb, uus arengukava sätestab nüüd omakor- tööjõud riigist välja ja tööandjad kurda- meil, eriti arvestades meie ma- kinni. Paar väikest külakest peab” juttudele on meil ka Eesti kutse- da, et 2008. aastal on keskmine õppe- vad iga päev oskustööliste arvu kokku- dalat elatustaset: kuuekord- Eesti ääremail on jälle kadu- haridussüsteemi arengukava aastateks koha maksumus üldharidusega võrrel- kuivamise üle. ne vahe keskmises palgas võr- nud, kuna suletakse bussiliine, reldes muu Euroopaga, lisaks mis ei too kasumit, kauplusau- 2005–2008, valitsuse poolt just eelmi- des 1,5kordne. Aga eelarve näitab, kui Eestlased ei taha enam füüsilist tööd ülikallid kaubad, ka toit. Ühe- to ei saa enam sõita jne. Sünge sel kuul vastu võetud. See näeb kutse- palju sellest hoolitakse. teha ega soovi õppida ametit, mille jä- sõnaga: meil on Euroopa hin- perspektiiv, kas pole? haridusele 2006. aastaks ette 468 mil- Lisaks tehnoloogilistele uuenduste- rele on tööturul nõudlus, ütlevad ette- nad, aga kohalik palk. Ning ko- Kuna selline rahvavaenu- jonit krooni. le – või õigemini öeldes hädapärasele võtjad. Riigi kohus on siin haridustelli- gu seda ebavõrdsust suuren- lik hinnapoliitika pole sugugi Järgmise aasta riigieelarves on aga ajaga kaasas käimisele – kuluks kutse- muse kaudu tööturule appi tulla ja pak- dab diislikütuse ebaloomuli- vääramatu jõud, oleks huvitav kutseharidusele ette nähtud alla 100 koolides ära ka palgatõus. Praegu ei ole kuda korralikku koolitusvõimalust nei- kult kõrge hind. kuulda ka asjaosaliste enda ar- miljoni krooni ehk 368 miljonit vähem! seal õpetajate arvuga probleeme, küll le, keda on kõige rohkem vaja. Me palu- Selle ahelreaktsiooni kor- vamust. Või sobib siia hästi see raldajat ei ole vaja kaugelt otsi- lugu koertest ja karavanist? Et valitsus lubaduste elluviimise pärast aga kvalifikatsiooniga. Ja pole seal ka me seda kohustust tõsiselt võtta. da – selleks saab olla ainult tu- Toivo Ulla muretseks, pole põhjust karta. Sama asi noori pedagooge: meesõpetajate kõver toimus ka eelmise arengukavaga aasta- läheb vanusegruppe mööda ühtlaselt Loe ka tänast esiküljeuudist teks 2001–2004. Siis sai kutseharidus tõusvas joones ja juba enam kui kol- kutseharidusest. Sõnajalgade kahtlustamiseks pole alust ripäevas 1. augustil ilmu- ta avalikult esitatud kahtlus- Änud artiklis esitatud kaht- tusele ei laskunud Sõnajalad repliik Äripäev 5 aastat tagasi lustused vendade Sõnajalgade emotsioonidesse, vaid juhtisid seotuses Peep Saarniidu tehtud tekkinud eksitusele tähelepa- Rohkem loovust, poliitikud! 15. august 2000 väljapressimiskatsega ei leid- nu, samuti jagasid nad oma ko- nud kinnitust ja tuginesid eks- gemusi tuulepargi rajamiseks. Tänavatel on rõõmsad Tallinna linnajuhid. Kepid peos. Post- Ehitusturg on kriisist väljumas likule teabele. Artiklis toodud Meeldiv, et konkurentsist hoo- kasti potsatab liikuma kutsuv Tallinna linnavalitsuse buk- Majanduskasv ja soodsad laenutingimused on elavdanud ehi- kahtlustus Sõnajalgade seotu- limata suudavad tuuleenergia lett. Esiplaanil jälle linnajuhid. Ja jälle kepid käes. Mis ke- tusmaterjalide müüki ja ehitusfirmad on kriisist üle saanud. ses Saarniiduga põhines eel- arendajad teha koostööd. pikõnnimaania see lahti on läinud? Miks poliitikud vaid sel Kevad tõi esimesed märgid ehitusturu elavnemise kohta, kui kõige Krediidiinfol. Tänaseks Mati Väärtnõu teel populaarsust juurde tahavad? ehitamise vastu huvi tundvate inimeste rohkuse tõttu hakka- on selgunud, et Saarniit ja Sõ- OÜ Timothy juhatuse liige Pakun välja teisigi avastamist väärt alasid, nagu näiteks sid tööd saama projekteerimisfirmad. Hinnaküsimistest on saa- najalad ei ole äriliselt seotud ja frisbee, footbag või indiaca. Vägagi köitev oleks näha poliiti- nud tellimused ning käive kasvab nii ehitusmaterjalide müüja- Saarniit tegutses omal initsia- Loe ka “Tuulepargi rajaja kuid rõõmsalt lendavat taldrikut pildumas või palliga trikita- tel kui ka ehitusfirmadel, kirjutas Äripäev viis aastat tagasi. tiivil. Palun alusetu kahtlustu- kahtlustab Sõnajalgu välja- mas või võrkpalli mängimas. ASi Fanaal kaubandusdirektor Reigo Oras ütles, et kui ehi- se pärast vabandust. Vaatama- pressimises”, 01.08. Ei meeldi? Aga Kaia Jäppinen ja Edgar Savisaar vallatult tusturg kasvas I poolaastaga 6%, siis firma käive kasvas veel Äripäeva peatoimetaja IGOR RÕTOV, väljaandja Äripäeva Kirjastuse AS salsat, tšatšat, rumbat tantsimas? Need on samuti väga palju rohkem. “Kasvu on toonud eelkõige suurobjektide ehitused,” Aadress: Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn telefon: (372) 667 0111, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 kehalist koormust andvad tantsud, nagu lapseea peotantsu- rääkis ta. Orase sõnul on ka eraisikud saanud ehitama hakata e-post: [email protected], WWW: http://www.aripaev.ee proovidest mäletan. tänu soodsatele laenuvõimalustele. Eesti Ehitusettevõtjate Lii- TOIMETUS: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, [email protected] Rohkem loovust, lugupeetud poliitikud! du tegevdirektor Ilmar Link kinnitas, et ehkki ettevõtete olu- Korrespondent Washingtonis: Kertu Ruus, [email protected] REKLAAMIOSAKOND: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 kord pole lilleline, on see võrreldes mullusega palju parem. TELLIMINE JA LEVI: e-post: [email protected], tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 Hetkeseis: Kriis on ammu läbi, turg on kasvanud märki- Tellimishind 12 kuuks 2425 kr. Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimine. Trükk AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik misväärselt ja käes on õitseng – tellimusi on nii palju, et tööd ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, Meelis Mandel ootavad järjekorras, mitte enam ehitajad tellimuste järele na- poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, [email protected] levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud. gu aastal 2000. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. arvamus toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] Äripäev 15. august 2005 23 E-arengus napib säravaid tähti

ui kodus külmkappi vaada- kolumn se alusel ning valmistoote kau- arvel, osutatakse nii valdkonna 655 2128 655 6825 Kta, võib selles leida mitmeid bamärk Eesti päritolu ei reeda. õppele langeva kvaliteedi tõttu 655 6100 50 54 760 Eesti tooteid, millega rahul olla Kalle Tammemäe Üksikuid ilusaid erandeid siis- hoopis karuteene. – piim, või, juust, vorst, jäätis. IT Kolledži rektor ki on, nimetagem mobiilvalve- Värsket rakendusliku kõrg- Kui aga toas pilgu laiemalt rin- seadmeid või nn õhukese klien- haridusega IT-verd on lähiaas- www.sfi.ee gi laseme käia, mitu Eesti IT- di arvuteid. Muide, viimased tatel siiski tublisti lisandumas. toodet silma hakkab? Vähestes võivad oluliselt kõigutada riigi- Küllap stabiliseerub ajapikku FIRMAD • KONSULTATSIOONID • KAATRID kodudes leidub Eesti intellek- kontrolli nimetatud töökohaar- ka nn Bologna süsteemi teadus- tuaalset omandit sisaldav vidin vuti definitsiooni. kraadiga IT-spetsialistide ette- või Made in Estonia seade. valmistamine (doktoriõpe). Vähe on häid uusi ideid Optimismiks annab alust ka E-areng pidurdunud Kui Eesti päritolu IT-riistva- korraliku tugivõrgu kasvamine. Kui Eesti e-arengus tuleb mit- ra auhinnalaud on lühike, ehk Nimetagem Ettevõtluse Aren- mest sektorist aeglustumise müüb siis paremini tarkvara? damise Sihtasutust, regionaal- signaale, peab seda tõsiselt võt- Arengutempo, mida võiks mõõ- seid inkubaatoreid ja ülikoolide ma. Kiirusmuudatuse tunneta- ta uute turutasemel IT-toode- tehnoloogiaparke. On olemas mine ja sellele reageerimine on te, -teenuste hulgaga aastas, Eesti Teadusfond, võimalus ka- meie kõigi asi. on siiski madal ja uusi tähti sutada ELi struktuurifonde. Alustades erasektorist, on on vähe. Kõrgel lehvivad Ees- Eeldused on justkui head: Eesti Infotehnoloogia- ja Te- ti IT-lipud Skype ja Kazaa po- IT on hariduse fookuses, ideed lekommunikatsiooniettevõtja- le enam uued, ehkki mõlema leiavad edasiarendamiseks toe- te Liit konverentsidel “Visioo- areng ja arendamine jätkub. tust kuni tootmise käivitami- nist lahenduseni” juba aas- Nende juurde on hädasti vaja seni. Ka patendiamet on uute taid välja toonud märke Eesti uusi fookuspunkte. ideede vastuvõtmisel lausa lah- IT-arengu pidurdumisest. Sek- Tarkvara arendatakse, prog- kus ise. Paraku tuleb neid ideid tor ei laiene, kasum ei suure- rammeerijaid leiab ning filig- häbiväärselt vähe. Patendiame- ne, uusi ideid ja nende elluvii- Teadlane, aren- raanselt disainitud kodulehed ti kasulike mudelite ja patenti- ” daja või leiutaja KLOOSTRIMETSA jaid napib. on lausa kohustuslikud. Kas de kvartaliväljaannetes leidub PUUKOOL Riigi e-arengut iseloomus- peab saama oma ja kui palju on aga ringlemas vaid üksikuid uusi IKT-ideid, tab värske riigikontrolli audit, võimeid priilt rakenda- tarkvara, mille kohta on teada, enamik on telekommunikat- Sompa tee 8, Tallinn, tel 623 9912 (botaanikaaia vastas) mis toob välja mitu probleemi- da ja olema loomingus et selle on loonud ja seda aren- siooni alalt. Julgus värskete de ringi ning annab ka soovi- vaba, küllap siis üks- davad Eesti programmeerijad? mõtetega lõpuni minna on just- tusi nii rahandus- kui ka ma- kord Kalev omatehtud Internetis on küll jaosvarasaite, kui paisu taga kinni. ISTIKUTE MÜÜK Juulis ja augustis avatud 10.00–18.00 jandus- ja kommunikatsiooni- Nokiaga koju jõuab. kust leiab tarkvaratooteid, mi- Seega on pilt Eesti e-arendu- pühapäeval suletud ministeeriumile. Probleemid da saab omandada kümmekon- sest kirju. Selles on veel hoogu, on IT-kulutuste läbipaistma- ja kommunikatsiooniministee- na dollari eest. Puuduvad aga tulemusi, liikumist, aga ka seis- SAAREMAA tus, infosüsteemide arendami- riumi eelarvest ja ELi struk- andmed selle kohta, kui palju kumist, tõrkeid ja rumalaid tõk- MÜÜGIPUNKT se kildkondsus ja puudulik IT- tuurifondide kaudu korrali- meie programmeerijaid seda- keid. On abiks, et demokraatia KUDJAPE valdkonna koordineerimine. kult finantseeritud, seda kõi- sorti autoritasu saajate klubis- lubab probleemidest rääkida, AIANDIS Riigikontroll soovitab eral- ke sõltumata üksiku ministee- se kuulub. aga veel enam aitaks see, kui Tel 453 6316 dada kindla protsendi IT-vald- riumi volist. IT-spetsialistid tulevad reeg- tänane õppur endale üks-kaks www.kloostrimetsapuukool.ee konna rahastamiseks (1% riigi- Ei saa öelda, et areng on lina läbi kõrgharidusruumi, mi- valdkonda detailideni selgeks eelarvest, pool infrastruktuu- seiskunud. Need, kes mõtle- da on IKT osas viimastel aasta- teeks ning mõistuse ja käe sisse ri ja pool infoühiskonna aren- vad ja nuputavad, teevad seda tel järjepidevalt laiendatud. Ar- harjutaks nii, et see tuleks väl- damisse), muuta kulutused lä- sõltumata valitsusest ning tu- vutiteaduse valdkonna riigitel- ja uue IT-teenuse, tarkvara või bipaistvaks ja viia sisse tööko- lemuseks on nii kvantitatiiv- limus suurenes ka selleks aas- seadmena. Teadlane, arenda- haarvutipõhine rahastamis- sed kui ka kvalitatiivsed muu- taks. See koos mitme ülikoo- ja või leiutaja peab saama oma skeem. Soovitatakse ka sätes- datused. li lävendipõhise vastuvõtuga võimeid priilt rakendada ning tada riigi eelarvestrateegias, et Eestis projekteeritakse nii loob lisavõimalusi riigieelarve- olema loomingus vaba äärmus- innovatiivne tegevus oleks in- mikrokiipe, kontollerseadmeid lisel kohal IKT õppimiseks. Ku- like eetiliste piirideni. Küllap foühiskonna arendamise siht- kui ka spetsiaalarvuteid. Val- na lävendipõhine vastuvõtt toi- siis ükskord Kalev omatehtud programmi raames majandus- davalt toimub see välistellimu- mub tudengite õppekeskkonna Nokiaga koju jõuab.

Miin Tallinna ja kaitseministeeriumi suhetes Chrysler•Jeep•Chevrolet•Ford uba mõnda aega vaidle- nisadama kui militaarobjek- tavad sadamad Tallinna vana- Tel 678 1888 (Tallinnas), 730 4222 (Tartus) Jvad Tallinna linnavõimud ja Heldur Unt ti sobimatusest vanalinna va- linna. Teatavasti läbivad kesk- kaitseministeerium Miinisada- OÜ Hat Grupp jurist hetusse lähedusse juba varem linna ohtlikud veosed ja Põh- ma tuleviku üle. Tallinn kaa- teadlik ja sellest johtuvalt tellis ja-Tallinna sadamas laaditak- Haapsalus müüa kesklinnas Niine 17 asuv lub võimalust saata linnavoli- 1998. aastal uuringu militaar- se pidevalt ohtlikke aineid ja kinnistu 4349 m² ACltius onsult kogule otsustamiseks eelnõu, sadamate väljaviimiseks muja- eriti ohtlikku ammooniumnit- sellel asuvate endiste saun-pesumaja FIRMADE ASUTAMINE JA MÜÜK mis näeb ette Miinisadama kui seisukohti argumenteerides le. Kahjuks on minister käes- raati, mis võib vale tehnoloo- hoonetega ca 1900 m². 100% ärimaa. Sobib kaubandustegevuse, tootmise militaarsadama viimise vana- unustanud ühe õigusliku nüan- oleval juhul selle gia või kuritahtliku või kinnisvara arenduseks. Tõnismägi 3a, tel 646 3760 linna lähedusest mujale. Lin- si, mis on vaidluses oluline ja unustanud. Miinisadama süütamisega tekita- Hind 3 000 000 krooni. [email protected] ” Tel 50 73 284 www.altius.ee napea Tõnis Palts plaanib selle mida peavad arvestama mõle- Juhiksin tähe- väljaviimine da vanalinnale suu- mereäärse ala avada linlastele mad vaidlevad pooled. lepanu veel ühele Tallinnast võib ri purustusi. ja rajada sinna elamurajoonid. Nimelt on Riigikogu ratifit- tähtsale aspektile, tähendada NATO On vaja üldpla- Seda tauninud kaitseminister seerinud rahvusvahelise kok- millele vaidlevad 290 miljoni kroo- neeringut, mis ta- Äripäev otsib leviosakonda Jaak Jõerüüt pöördus Riigiko- kuleppe, nn Haagi konvent- pooled ja riigikogu- nisest abirahast gaks meie tuhande- gu riigikaitsekomisjoni esime- siooni, mille kohaselt tuleks lane Toivo Tootsen ilmajäämist, tele külalistele tur- he Toivo Tootseni poole palve- Miinisadam kui militaarobjekt ei ole tähelepanu samas toob mere- valisuse. Kui me po- levijuhti ga aidata vahendada linnavõi- Tallinnast kui UNESCO maa- pööranud. Tallin- turism aastas le selleks operatiiv- , kelle ülesanne on Äripäeva tellimiskampaaniate ettevalmistamine ja läbiviimine. Kui Sa mudega suhtlemist. ilmapärandi nimistusse kuu- na linn, planeeri- sisse 2 miljardit. selt võimelised, või- Minister Jõerüüt põhjendab luvast linnast kohe välja viia. des algatada uut me kaotada oma usud, et Sind iseloomustavad sõnapaarid “kreatiivne pedant”, või oma pöördumises, et valitsuse Rahvusvahelise konventsiooni- mereäärse ala üldplaneeringut olulise tuluallika. Seda teemat “loominguline ning täpne”, oled õige inimene levijuhiks pürgima. kinnitatud otsuse alusel on me- ga võetud kohustust ei saa ei- ja sooviga kehtestada seal aju- tuleks käsitleda üleriigiliselt, Nõudmised Kasuks tuleb reväebaasi väljaarendamiseks rata. See näitaks Eesti suutma- tine ehituskeeld, võib Tootse- sest taolised ohud on ka Tartus, • teadmised ja kogemused • inimeste juhtimise kogemus järgmise viie aasta jooksul et- tust oma kohustust täita ning ni hinnangul riigile tähendada Paldiskis ja mujal ning neid ei turundusest või müügitööst • projektijuhtimise kogemus • soov ja julgus müüa • inglise keele oskus te nähtud investeeringuid 290 ka meie partnerid Euroopa Lii- 290 miljoni kroonisest NATO saa ignoreerida. Lahendus Tal- • originaalsete müügikampaania- • ajakirjanduses töötamise kogemus miljoni krooni ulatuses. Samu- dus ei mõistaks meid. abirahast ilmajäämist. linnas oleks raudtee ümbersõi- ideede genereerimise • lihtsamate andmebaasisüsteemide ti loodab minister lähtuvalt sa- Juhin tähelepanu seigale, et Vaidlevad pooled ja Tootsen du rajamine. Kuid miski ei ta- kogemus (nt Access) tundmine dama heast sobivusest NATO hiljuti kirjutas Lloyds List (vt on tähelepanuta jätnud fakti, et kista riigil ega linnal keelata • võime kavandatu järjekindlalt • reklaamtekstide kirjutamise oskus ellu viia tugisadamana täiendavalt ra- ÄP, 18.07.), et Euroopa Komis- mereturism toob riigile sisse li- ohtlike kaupade vedamist läbi • hea suhtlemisoskus Pakume hastamist NATO vahenditest jon hoiatas Eestit seoses suut- gi kaks miljardit krooni. See- kesklinna. Seda ootavad pea- • läbirääkimisoskus • head palka • analüüsivõime 290 miljoni krooni ulatuses. matusega ellu viia ELi sada- ga on suurused võrreldama- linlased juba 1998. aastast. • tänapäevaseid töötingimusi Tallinna linnavõimud ei taha maid ja laevandust puuduta- tud. Kuid Eesti riik ja Tallinna Loodetavasti Tallinna lin- • läbilöögivõime • korrektsus ja täpsus aga ministeeriumile Miinisa- vaid seadusi. Tegemist on vii- linn võivad sellest tuluallikast najuhid ja kaitseministeerium • arvuti kasutamise oskus Kandideerimiseks palun saata avaldus dama kaide remondiks ehitus- mase hoiatusega enne asja üle- ilma jääda, kui me ei suuda ta- leiavad vaidluses lahenduse, (Excel ja Word) ja CV hiljemalt 15. augustiks luba anda. andmist Euroopa Kohtule. gada meie külaliste turvalisust. mis rahuldab mõlemat poolt – • kõrgharidus e-postil [email protected]. Vaidlevad pooled on oma Kaitseministeerium oli Mii- Kahjuks käesoleval ajal ohus- meid kõiki. 24 Esmaspäev 15. august 2005 Äripäev

palju õnne!

Nevil Hewitt 45 Rakvere Piim ASi juhatuse esimees

Vilja Savisaar 43 Riigikogu Keskfrakt- siooni liige, Tallinna Sa- dama nõukogu liige

Kersti Ossip 31 Bestorkate Tartu OÜ juhatuse liige

Foto: Bloomberg Foto: Raul Mee ärilause

Eesti ja Saksa minister – nagu kaks tilka vett Vaadates Eesti ja Renate Künast (50) Ester Tuiksoo (40) temast ligi 60 kor- alates 2001 Saksamaa põllumajandusminister, erakond: alates 2004 Eesti põllumajandusminister, erakond: Rahvaliit Bündnis 90/Die Grünen (rohelised – toim.) da suurema rah- Mis tegi: Mis tegi: vaarvuga Saksa- Propaganda Eesti toidu söömiseks. Maikuus küsis Tuiksoo Peep Sooman maa põllumajan- Eelmisel nädalavahetusel esitas ajaleheusutluses üleskutse 2006. aasta riigieelarvest 20 miljonit krooni, mille tahab suu- Pindi Kinnisvara juht osta Saksa tooteid. Künast ütles, et igaüks saaks veidi enam nata kodumaise toidukauba reklaamimisele nii Eestis kui ka vä- dusministrite hil- tööhõive jaoks ära teha, kui mõtleb, kus on toodetud kaup, lismaal. Arengukava “Eesti toit” näeb ette toitu tutvustavate in- ” Sul võib olla jutisi üleskutseid mida ta ostab. “Nukud tulevad Hiinast, sipupüksid Türgist, fobrošüüride ja filmi tegemist, samuti kulinaariainstituudi loo- taskus tuhat tarbida kodumai- spordijalatsid Vietnamist. Neid on saada ka Saksamaa toot- mist. Lisaks toidukaupade leviku soodustamisele tahab minis- kuldmünti, kuid jate omi,” lausus ta. teerium “kujundada Eesti toidu kuvandit”. kui sa ei tea, kes seid tooteid, sel- sa oled, siis oled gub, et tegemist Mis seejärel juhtus: Mis seejärel juhtus: ikka õnnetu ini- on rubriigiga “Na- Karm kriitika majandusringkondade esindajatelt. Sak- Riigihangete ameti leidis, et uus Eesti toidu arengukava, mis mene. sa kaupmeeste liit nimetas ministri üleskutset odavaks tüs- paneks riigi leival olijad kodumaist toitu sööma, võib minna mit- gu kaks tilka vett”. samiseks. meti vastuollu Euroopa Liidu konkurentsipoliitikaga. Äripäeva töökuulutuste leht, Andres Kärssin Seejärel sekundeeris kaupmeeste liidu kriitikale Saksa Poolehoidu leidis Tuiksoo plaan põllumeeste ja maatootjate 11.08.2005 [email protected] tööstuse liit, soovitades ministril veel kord järele mõelda, hulgas, arengukavale “Eesti toit” viitab ka Eestis kõige arvuka- Kui Saksa ministril oli millised tagajärjed võivad ta üleskutsel olla. Mis juhtuks siis, malt poode omav, ühistukaubandust esindav ETK oma kliendi- Taavi Veskimägi peamiselt südamel soov kui ameeriklased ja jaapanlased ei ostaks enam Saksamaa lehes. Toidutöösturid hindasid ministri kampaaniakava erine- eelmine rahandusminister, suurendada tööhõivet, siis autosid. Lisaks on töösturite hinnangul üleskutse osta rah- valt – kamatootja Cibus juht Mati Kuusk pidas seda teretulnuks, 2005. aasta riigieelarve ta Eesti kolleegi pani muu vuslikult “täielik mõttetus”, kui vaadata seda, kui palju vä- valmistoite tootva Nordic Foodsi juht Kuldar Leis suhtus kuli- koostaja hulgas muretsema ko- lismaiseid lõpptooteid sisaldub nn Saksa tootes. naariinstituudi loomisesse skeptiliselt. Ma pole kurb dumaise toidu tarbimise ” Mis veel juhtus: Mis veel juhtus: ega kade, et vähenemine, lisaks veel riigieelarve tulud soov teha eesti toidule Teiste parteide esindajad pidasid ministrist roheliste esin- Ajalehtede arvamuslehekülgede kommentaarid valdavalt ma- on nii hästi laeku- reklaami välismaal. daja avaldust populistlikuks üleskutseks ja valimisvõitluseks. terdasid ministrit, kes soovis asuda kulutama kümneid miljo- nud. Viimase puhul on tera- Samuti “sügavalt asotsiaalseks” – just väiksema sissetulekuga neid selgitustööks, mille tulemuslikkus sarnaneb “Welcome to ke irooniat selles, et ees- perekonnad võidavad odavatest importtoodetest. Estonia” kampaania omaga. Postimees, 13.08.2005 ti toidu sihiks on just Sak- Majandusleht Financial Times Deutschlandi kommentaa- Pärast esimest lugemist valitsuses oli 2006. aasta eelarvepro- samaa. ri kohaselt oli tegemist “Künasti omaväravaga”. jektis 20 mln krooni eraldamine arengukavale “Eesti toit”.