õpilas leht nr. 12 veeb ruar 08

veebruar '08

TOIMETUS 04-05 JUHTKIRI ILMAR KAHRO peatoimetaja [email protected] Armutust vägivallast KAI KRABO finantsjuht [email protected] KILLU TIIGIMÄE tegevtoimetaja [email protected] 06 Eestlane – kes ta on? SanDER OTS online toimetaja [email protected] JAAK KAEVATS kujundaja [email protected] 07 EÕELi lehekülg ARDI ILVES fotograaf [email protected] LIIS EPRO uudistetoimetus [email protected] 08-11 Merilin Piipuu Aiten Jagafär uudistetoimetus [email protected] Aasta esimehena KAIDI TAHULA arvamustoimetus [email protected] MARJU NÕMME kultuuritoimetus [email protected] 12-13 Armastuse pung TRIINU UPRUS sporditoimetus [email protected] Öeldakse, et inimene, kes armastab KATHARINA TOOMEMETS meelelahutustoimetus [email protected] ennast, on ka armastusväärne teisele ROBERTA EINER moetoimetus [email protected] TEELE ÜPRUS Pärnu maakonna toimetus [email protected] 14-17 Simple Session '08 Unustamatu elamus

Kaasa tegid 19-21 Eesti otsib superstaari alustas DANIEL SEPP taas TRIINU VELDNER HEILI VARIK 22-23 Kardisõitjast Karel Koitlepast

Vastutav väljaandja 24-25 Autokool. Mis? Miks? Milleks? MTÜ Eesti Õpilasesinduste Liit Faehlmanni 5, 10125 Tallinn 26-27 Must lk. Addisoni tõbi TOETAJAD Karm ja raske haigus Tiigrihüppe SA Trükk – Printall AS 28-29 Järjejutt Mälestused tulevikust

30-31 Arvustused: film, raamat, ajakiri

Test – Kui oleksid püksipaar, siis 33 milline?

Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid Vihjetelefon - 601 5300 soovi korral lühendada. Kaastööd ei kuulu Tellimine - [email protected] tagastamisele. Kõik lehes ilmunud artiklid, Reklaam - [email protected] graafika ja fotod on autoriõigusega kaitstud ning nende taasloomine, edastamine või Küsimused - [email protected] levitamine mis tahes kujul ilma toimetuse www.opilasleht.ee nõusolekuta on keelatud. Ajakiri “Õpilasleht Õ” on Ootame kõikidelt lugejatelt kaastööd ja autorikaitseobjekt. Igasugune aktiivset koostööd. Kui märkate midagi, mis täielik või osaline kopeerimine võiks huvi pakkuda ka teistele lugejatele ilma Õpilaslehe kirjaliku loata on andke sellest teada meie vihjetelefonil. rangelt keelatud

Õpilasleht ilmub üheksa korda aastas.

Veebruar 2008 / ÕPILASLEHT // 03

juhtkiri Armutust kooli- vägivallast

Viimastel kuudel on ühiskonnas üha teravamalt tõstatatud koolivägivalla probleemi. Teemat on vaadeldud erinevatest vaatenurkadest ja erinevate lähenemisviiside abil. Kahtlemata on tegu tervitatava nähtusega, lõpuks ometi on erinevad ühiskonnagrupid mõistnud, et koolivägivalla tagajär- jed on raskemad kui varasemalt kardetud. Koolis toimuv vägivallatsemine (seda nii õpilaste, kui ka õpilase ja õpetaja vahel) ei piirne vaid nende üheksa või kaheteistkümne aastaga, mis veedetakse kooliseinte vahel. Samad kiusajad leiavad kooli lõpetades oma halbadele harjumustele uusi väljundeid. Siis saavad nende tegutse- mise tagajärjel vatti juba pereliikmed, töökaaslased, ühiskondlik kord, mingil hetkel ka nende endi lapsed. Ning sedasi käibki vägivald mööda seda lõputut nõiaringi. Kahtlemata on õigus neil, kes arvavad, et kõik algab kodunt. Täna- päeval on aga ülimalt raske mitme pangalaenu ja pika tööpäeva kõrvalt oma lapse üle kontrolli säilitada. Vanemate ees võivad ju vägivallatsejad kõike eitada, aga vahel ei vaevu nad tegema sedagi. Alateadlikult vali- vad vanemad tihti kergeima tee – ohumärkide ignoreerimise. Sedasi tuleb vägivalla eest vastutamise kohustus koolipersonali juur- de tagasi. Kui kerge on aga õpetajal, kellel viibib klassis korraga kuni 36 õpilast, säilitada kontrolli nende tegevuse üle mitte ainult tunnis vaid ka väljaspool seda? Ametlikult on täiskohaga õpetajate töökoormus 35 töötundi nädalas. Viimased uuringud näitavad ilmekalt, et reaalselt on õpetajate keskmine koormus üle 50ne tunni nädalas. Siit ilmnevad ka esimesed käärid kooli- süsteemis. Näilise ideaalpildi kõrvale, kus ilutseb puhanud tähelepanelik õpetaja, tekib hoopis punaste silmade ja väsinud närviga pedagoog. Kas väsinud õpetaja suudab aga tõkestada vägivalda õpilaste vahel või käitu- da adekvaatselt temale suunatud rünnaku korral? Vast mitte. Rein Lang on avaldanud arvamust, mille kohaselt peaksid õpetajad ja ka õpilased konfliktide korral julgemini kasutama korrakaitseüksus- te abi. See tähendab, et vägivallatsemise korral tuleks pöörduda otse politsei või isegi kohtusüsteemi poole. See on üks võimalik, kuid ehk liiga ekstreemne lahendus. Igal juhul on see parem lahendus kui vägivallaakti mahavaikimine. Ma arvan, et parim lahendus võiks seisneda tugeva koolisisese süstee- mi tööshoidmises. Koolis esinevaid tülisid on võimalik lahendada kooli enda organite vahendusel. Selleks on loodud igasse kooli hoolekogu, direktsioon ning ka õpilasesindus. Nende organite koostööl on aga kõige reaalsem leida õige ja õiglane lahendus probleemidele. Foto: Sander Ots „Kuidas aga tagada õpilaste huvide kaitsmine neis organites?“ võite küsida. Esiteks on seadustega paika pandud määrus, mille kohaselt on igas Eesti koolis õpilastel õigus luua õpilasesindus. Samuti on õpilasesin- dusel õigus omada liikmeskohta kooli hoolekogus. Kasutage neid võimalusi! Olge kursis kõigega, mida arutatakse hoolekogus ja direktsioonis. Ehk on sedasi võimalik luua Eesti koolides rahulik ja meeldiv meeleolu?

Vägivallatuid koolipäevi soovides, Ilmar Kahro

Foto: Jaak Kaevats Õpilaslehe peatoimetaja

Veebruar 2008 / ÕPILASLEHT // 05 eesti vabariik 90 eestlane — kes ta on? Kirjutas: Marju Nõmme

Vanasõna ütleb, et kogu maailm kardab aega, aeg ise kardab vaid püra- miide. Õnneks pole aeg eestlastest jagu saanud, on meie rahvust ainult kõvasti kulutanud. Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks. Andrus Kivirähk on öelnud, et eestlased on väikesed inimesed oma väikeses ajas. Mis on väike aeg? Aeg liigub - ühed sugupõlved asenduvad teistega, kuid midagi erilist ei muutu. Ikka püsitakse ühe koha peal. Üks töö lõpeb selleks, et anda ruumi teistele. Seda nimetatakse pisikese inimese igave- seks eluringiks. Me peame silmas kella ja kalendrit. Õppurid arvestavad oma aega semestrite ning õppeaastate kaupa, töölised ootavad tihti just päeva lõppu, et oma koduste toimetuste juurde asuda. Aega saab arves- tada mitut moodi ning igaüks teeb seda nii, nagu talle endale mugavam on. Kes on väikesed inimesed? Eestlased vaatavad möödatormavat ajalugu. Suurde ajajõkke sukeldub eestlasi harva. Ja kui keegi näebki eestlast selles ajajões, siis tõenäoliselt sattus ta sinna vastu tahtmist ning vägivaldselt, näiteks sõdade tõttu. Eesti Päevalehe ajakirjanik Erik Raud nimetas eestlasi postsovetlikeks matsideks. Eestlaste kurikuulsad tembud, nagu näiteks narkokaubandus välismaal, ei too kodumaale head mainet. Õnneks on aga Eesti rahvaarv piisavalt väike, et Läänes mingit sügavat stereotüüpi peaks tekkima. Populaarse internetientsüklopeedia (Wiki- peedia) andmetel elab kodumaal 1,1 miljonit eesti rahvusest inimest ja väljaspool veel 160 000. Meie, eestlaste suust kostab tihti nuttu ja hala, eriti siis, kui kuuleme, mida teised meist räägivad. Praegune Eesti Vabariigi president Toomas- Hendrik Ilves mainis oma kõnes, et eestlastel on haiglane huvi selle vastu, mida teised meist arvavad. Ja nagu sellest veel vähe oleks, tahab eestlane veel teiste moodi ka olla. Eestlane muudkui vaatab ja võtab üle, tuues pidevalt näiteid ja võrdlusi näiteks Soome või Iirimaaga. Kes on eestlane? Kivirähk väidab, et eestlased on ikka seesama Kitzbergi „Libahundi“ Tammaru rahvas: kollaste juustega ja siniste silmadega, põlvest põlve vagad ning usinad. Lisaks sellele on eestlased kurvameelsed. See väljendub selgesti rahvalauludes ja –viisides, kuid vaatamata sellele armastavad nad rohkesti nalja teha. Sarkasm ja iroonia on eestlaste lemmikteema. Ei ole midagi meeldivamat, kui üksteise pil- kamine ja mahategemine. Nali naljaks, aga eesti noorte seas on kahe- mõttelisus erakordselt kuum teema. Noorteportaalis rate.ee on mitmeid klubisid, mille peateemaks on „vasakule mõtlemine“. Vaatamata sellele, et eestlane peab end targaks, on ta tagasihoidlik. Järgides mõtet „tagasihoidlikkus on voorus“, avab ta ennast alles pikema aja jooksul või üldsegi mitte. Pole ka eestlane mingi maailmaparandaja, peaasi, et kartuli õigeks ajaks maha saaks. Viimane mõte pole harv ja vii- tab tegelikult ka töökusele. Lisaks sellele on ta kokkuhoidlik ja armastab varuda. Nii võib julgelt väita, et kaubamaja ale-päevadel on eestlaste ostumõnu tingitud nende praktilise poole pärast. Teada on tõde, et eestlastele omane kangekaelsus toob häda kaela. Kuid samas on see eestlastele toonud iseseisvuse, mille üle saame uhked olla. Mida veel õnne jaoks vaja on? Siiski leidub alati põhjust olla teiste peale kade. Sellised me kord juba oleme. Kaasaegses Euroopas ei peeta rahvustundest lugu enam ammugi, pigem rõhutatakse iga inimese individuaalsust. Nii et tegelikult ei ole mõtet otsida meile omaseid iseloomujooni, kuna lõppkokkuvõttes kes teab, kas need on tingitud rahvusest või tähtede seisust?

06 // ÕPILASLEHT / Veebruar 2008 Eesti õpilasesinduste liit Alkoholivaba Eesti: Projekt aasta inimesed on „Insener on Merike Martinson looja“ ja Merilin Piipuu Käima on lükatud projekt, mille eesmärki- deks on tutvustada inseneritöö ulatust ja erinevaid aspekte ( tee-ehitajast bioteh- Ühendus Alkoholivaba Eesti juhatus valis möödunud aasta aateinimes- noloogiani) ning suunata seeläbi õpilaste teks Tallinna abilinnapea Merike Martinsoni ning Eesti Õpilasesinduste hoiakuid inseneritöö kohta; muuta inseneri Liidu juhatuse esimehe Merilin Piipuu. Negatiivse poole pealt tõusis esile elukutse õpilastele, nende vanematele ja justiitsminister Rein Langi tegevus ja sõnavõtud. õpetajatele atraktiivsemaks; s.h. suunata Eesti Õpilasesinduste Liidu juhatuse esimehe Merilin Piipuu juhtimisel põhirõhk nendele õpilastele, kes ei ole veel koostas EÕL-i XVII üldkogu pöördumise sotsiaalministeeriumi ning ha- lõplikku valikut teinud. Üheks konkreetseks ridus- ja teadusministeeriumi poole. Pöördumine tõi selgelt esile noorte sammuks on esinemine haridusmessil Intel- arusaamise ja soovid alkoholiprobleemi lahendamise osas. lektika, mis toimub Tartus, 15. veebruaril Lisaks Merike Martinsonile ning Merilin Piipuule märkis AVE juha- 2008 ja õpilaskonkursi korraldamine. tus ära teleajakirjanik Maire Aunaste alkoholi- ja sõltuvusprobleemide Konkursi korraldajateks on projekti- tõstatamise pärast saates „Meie”, Gerd Kanteri karske eluviisi positiivse „Insener on looja” liikmed, kelledest paljud eeskuju pärast Eesti noortele ning poliitik Marek Strandbergi alkoholipo- kuuluvad avaliku teenistuse tippjuhtide liitika ideede edendamise pärast. hulka. Projekti partneriteks on Eesti Inseneride Liit, Kaubandus-Tööstuskoda, Tööturuamet, Eesti Õpilasesinduste Liit, mitmed ülikoolid ja ministeeriumid, sh Haridus- ja Teadusministeerium, kes kõik on mures inseneride vähesuse ja inseneri EÕELi pluss ja miinus elukutse ebapopulaarsuse pärast.

— XVIII Üldkoosoleku — EÕELi kontorisse on + korraldusmeeskond tegutseb juba – raske sisse astuda, sest täie hooga – esimesele töögrupi suur vihmaveeloik vajab koosolekule kogunes 18 aktiivset ületamist. noort. — Õpilasleht on — Väimelas toimunud kannatanud keelevigade Haridusfoorumil leiti üksmeelselt, esinemise tõttu. et tuleb alustada ühtse Eesti — Haridus- ja haridusstrateegia koostamisega. Teadusministeerium tahab — Nii Riigikogus kui ka Haridus- ja riigieksamite vaheliseks Teadusministeeriumis arutletakse õppimisperioodiks määrata aktiivselt riigieksamite teemadel. 3 päeva asemel 2 päeva.

Veebruar 2008 / ÕPILASLEHT // 07 persoon

Iga algus on raske ja igas algu- ja elurõõmuga, oma tarkusega. naeratusse. ja ületama ettetulevaid rasku- ses võib tunduda, et lõpp on Ta püüab kõigest hingest anda Järgnevad kaks intervjuud seid ja mida soovitab ka teistel üüratult kaugel ning võimatu endast parimat ja teha talle on võetud peaaegu, et aastase teha. Tütarlaps ise loodab, et - võitmatu. Et olla Keegi, et usaldatud tööd võimalikult häs- intervalliga Eesti Õpilasesin- ehk on see julgustus teistele minna korda – see on elamis- ti. Ta ei püüdle teiste heakskii- duste Liidu juhatuse esimehelt temasarnastele inimestele, kes kunst, mida paljud ei valda, tu, kuid on alati rõõmus ja veel Merilin Piipuult. Ühes võite plaanivad kandideerida, kuid kuid soovivad. Kuid ka vähestel rohkem motiveeritud töötama selgesti näha, mis kartused val- kardavad seda teha. Tuult tiiba- juhtudel suudab keegi minna sellest. Tal on suur süda ja ta davad neiut rohelisena, teises desse teile kõigile! inimeste südametesse oma töö paneb selle igasse oma päeva ja aga seda, kuidas ta õppis elama Merilin Puupuu — värske esimees! Küsitles: Ilmar Kahro

Kaua sa oled liidus olnud Kust tuli mõte kandideeri- olla kellegi boss, vaid pigem Millega sa pärast kooli ja millal oli su esimene da juhatusse? sõber. Aga enne taharuumi tegelema hakkad? Eesti esi- kokkupuude liiduga? Mingil hetkel hakkas Tallinna minekut (kuna tekkis viigiseis, meseks naispresidendiks? Kui nüüd täpset aega meenu- Õpilasesindus end minu jaoks pidi valima välja omavahel, kes Imelik on see, et alati kui ini- tada, siis see oli eelmise aasta ammendama. Kui kevadi- võtab esimehe tiitli vastu), küsis mesed näevad kedagi aktiivset, alguses ( aasta 2006 - toim). sed valimised hakkasid kätte Martin Raude mu käest, et „Mis arvatakse, et temast saab järg- jõudma, kutsus Martti Martin- siis saab, kui inimesed tahavad mine president. Kas see tutvumine EÕELiga son mind kandideerima koos sind esimeheks?“ Vastus tuli toimus mingil üritusel? Liisiga. Muidugi ma kahtlesin üpris automaatselt: „Kui kõik Oled sa sellega kokku Ei, üldse mitte. Ma olin sellel ja kaalutlesin seda väga kaua, seda tahavad ja arvavad, et ma puutunud, et väga paljud ajal Tallina Õpilasesinduse sest Tallinna Õpilasesindus oli ju sobin, siis pole teist varianti kooli juhtkonnast ja per- esimees ja just häsja valitud. ikkagi südames. enam.“ Tagaruumis olin ma sonalist suhtuvad õpilas- Kogemata sain Martti Mar- Ühel hetkel, ütles Liis, et 100% kindel, et õnn ei poolda aktiivi veidi ettevaatlikult? tinsoni (endine liidu juhatuse ma kandideeriksin ning Martti mind. Et minust ei saa esimeest. Isegi veidi halvustavalt. esimees – toim) kontakti, kelle- ja Ants ka julgustasid mind osa Kuid otsus tuli kiiresti ja polnud Kurdetakse õppeedukuse ga soovitati teha koostööd. Nii võtma. Kuid kui ma sain teada, aega mõelda kõike ümber. üle ja ei taheta, et aktiiv- ma kohutusingi Marttiga, kes et nemad ise ei kandideeri, oli Ning kui ma nägin säravaid seid õpilasi palju oleks. Kas mu EÕELi tõi. Tegime pidevat see minu jaoks väga suur pauk. õpilaste silmi, hakkasin ma sinu koolis on ka nii? koostööd ja nii see asi läkski. Ma saatsin vist isegi samal õhtul endasse uskuma, et ma saan Ma arvan, et selline suhtumine Hakkasin osa võtma mitmetest Marttile sõnumi, et ma ka ei hakkama kogu selle tööga. on kinni personaalselt õpetajas. EÕELi üritustest. Osalesin näi- kandideeri ja olin ise selles veel Ma olen kohanud ja tean selli- teks suvepäevadel, kus tutvusin täiesti kindel. Ma arvasin, et Kuid kuidas eesmärkidega seid õpetajaid. Kuid samas on paljude liidukatega. ma ei oskaks elu sees sellega on, on need teostunud? ka palju õpetajaid, kes mõista- hakkama saada ja kartsin. Need on natukene muutunud, vad ja saavad aru. Ma arvan, et Kas siis oli juba mõte, et Kuid siis Martti väga palus. kuid siiski teostamisel. Hea on õpetajatel on kaitsereaktsioon, võiks EÕELi kandideerida? Ta uskus minusse. See sisestas see, et keegi ei takista mind sest õpilased tihti ründavad Ei, absoluutselt mitte. minusse enesekindlust ja siis ma tegutsemast. Pigem aitavad neid. Minul on ka just see viga, saatsingi avalduse ära. kaasa ja annavad nõu ning jul- et ma kipun ründama, kuid Kas need inimesed, kes EÕE- gust. Mõni aeg pärast valimisi see pole õige taktika, sest siis Lis olid, tundusid teistsu- Mis juhtus siis, kui said tea- oli sees tühi tunne ja ei saanud rünnatakse vastu. Kuid vahel gused? da, et esimene koht läks täpselt aru mis toimub. Aga võetakse seda ka rünnakuna, Kõik on toredad, ma saan kõi- jagamisele? siis mõtlesin enda jaoks asjad kui õpilane on aktiivne ja üritab giga läbi. Nad on head, toredad Mul polnud vahet, kas ma saan selgeks ning üsna pea algas see muuta midagi koolis, ning see inimesed, kes tundusid hästi esimeheks või mitte. Ma kartsin aeg, kus Martti hakkas mulle ei pruugi meeldida. kõrgel ja kaugel ja kättesaa- juba siis, et ma pole juhatuse tööd üle andma ja ma hakkasin Ma isiklikult loodan, et kui matud varem. Tundus, et nad liikmena pädev, et mis siin sellesse kõike aina rohkem sisse õpetajaga rääkida, siis ta mõis- on väga tublid ja osavad ja ma siis esimeheks olemisest veel elama. Ühel hetkel sain ma tab, et see pole rünnak nende väärtustan neid väga. Nad on rääkida. innustust ja sain süsteemist aru, pihta vaid soov muuta pare- olnud mulle suured eeskujud. Veel kartsin ma seda, et esi- kuidas miski töötab. Ning Heili maks ja mugavamaks koolielu meheks hakkamine rikub koolis (liidu tegevjuht – toim) aitab kõigi jaoks. hinded ära ja ma ei tahaks siiani mind väga palju.

08 // ÕPILASLEHT / Veebruar 2008 persoon Merilin Piipuu — esimees oma valitsuskuudest! Küsitles: Kaidi Tahula

Kuidas aastane valitsus- sonal siin vahetuski. See oli kõi- tahan veel õppida ja sama rada Robert Lang: aeg kokkuvõtvalt möö- ge raskem ja tundus ületamatu edasi minna. Merilin on hästi kohusetund- dus? probleemina, kuid nüüdseks Ma arvan küll, et ma taan- lik! Kriitilises mõttes võiks Ma arvan, et saan öelda „Häs- olen harjunud sellega, et keegi dun liidust, sellepärast et soovin ehk seda välja tuua, et kui ti!“, sest kõik kartused said pole asendamatu. pühenduda õppimisele ja tege- aasta alguses juhatus tööle ületatud, juba algusest peale, Parim kogemus oli näha leda enda arendamisega edasi. hakkas, tahtis ta kõigesse ja kõik raskused, mis ette tulid, kuidas üritused õnnestuvad ja Kuna mul on järgmine aasta meid kaasata ja polnud seda said sama moodi ületatud. Kõik inimesi, kes teevad oma tööd, lõpueksamid, ei ole mul aega liidri olemasolekut. See mind mu eesmärgid, mis seadsin, said teevad seda hästi. Ja et need enam pühenduda EÕELile nii alguses natuke häiris, aga täidetud. Mu suurimaks eesmär- ideed on nii südames ning on palju, kui varem ja see poleks me rääkisime omavahel asjad giks olid liikmed ja nendega näha, et neil ideedel ja eesmär- liidu suhtes aus. selgeks ja kõik sai korda. Tei- läbikäimine ning kaasamine. kidel on reaalne tulemus. See sel poolaastal on olnud kõik Nende üle on mul endal kõige teebki meele väga heaks! Kuidas sa leiad selle ener- paigas. On seatud eesmärgid parem meel. gia ja motivatsiooni olla ja nende poole püüeldud. Milliste sõnadega iseloo- koguaeg nii energiline ja Tema isiksusena... on Kui sa saaksid midagi teisiti mustaksid möödunud tegus? Kas vahel ei ole tun- hästi sõbralik, siiras, südam- teha, siis mida sa muudak- aastat? net, et „metsa see kõik“? lik, hooliv. sid? Kuidas käituksid jne. Mhh.... kas ma tohin ainult See sära, positiivsus ja tunnus- Mäletan, et alguses oli Kõige suurem asi, mille pärast ühe sõnaga....mhh... Värviline. tamine, tuleb tegelikult igalt niimoodi, et kui pärast koo- ma ise olin õnnetu, oli see, et Tegus. Palju andev. Õpetlik. poolt! Igalt konverentsilt, kus lipäeva tulin kontorisse, olin kaks kuud ei läinud Õpilaslehte kõnet olen pidanud. Kõik need väsinud ning tõsine. Siis Me- Õ välja. Samas ma pingutasin Mida soovitaksid järgmise- inimesed, kes on mu ümber rilin tuli alati ja küsis „Kas sul selle nimel, et see läheks välja. le esimehele? kogunenud ja kõik, kes minusse juhtus midagi?“. See alguses Siis oli raske aeg ka, kuna töö- Samuti hinnata seda, et isegi usuvad. häiris. Aga see just näitabki, tajad vahetusid ja polnud enam kui need rasked hetked tulevad Kõik oleneb tegelikult mõt- et ta on südamlik inimene ja resursse, et seda välja anda. Ehk ette, siis just see, mis sa saad lemisest, alati võib mõelda, et tunneb teiste pärast muret. oleks pidanud tegema riskiana- siit head, positiivset juurde oma „õudne“, „ei taha“, „ei jaksa“. Ja siis ma lõpuks ütlesin talle lüüsi. Ütleme nii, et ma oleks eluks, see kaalub negatiivsed Kuid alati võib ka mõelda, et „Mul ei ole mitte kunagi pidanud võibolla ise sellega hetked üles. „ohh, kui äge!“. midagi viga, ära palun küsi rohkem tegelema. Näiteks see, kui sa tuled Motivatsioon ongi see, et koguaeg. Ausalt.“ Nüüd ta Valgast, väsinuna, siis on meeles ma teadsin, et mul on aasta polegi enam küsinud. Kas õpilasleht oli ainuke need õpilased ja see kogemus, aega olla esimees ning särada, murelaps sinu jaoks? mis said. Ning et saan olla igal ja miks raisata seda norgus Neid murelapsi on muidugi nädalavahetusel erinevas Eesti olemisele ning negatiivsele veel. Iga asja suhtes saab mõel- kohas ja näha kogu seda erine- olekul?. da, et võiks paremini teha, aga vust, mis õpilaste vahel on. ma tean, et ma olen andnud Uus esimees peaks ka kind- Kui sa saaksid esitada endast kõik. Pühendanud kõige lasti võtma kõike positiivselt ja endale küsimuse ja sellele tegemisse ning andnud parima. pühenduma täielikult sellele vastata, siis mis oleks küsi- Tihti tuleb ette selliseid olukor- tööle. Muidugi käia koolis ja mus ja mis vastus? di, mis vajavad kiiret lahendust puududa ainult siis, kui tõesti Mhh... las ma mõtlen sellele ning siis tuleb nendega lihtsalt on vaja EÕEL-i pärast puududa. natukene... (põgeneb 10 mi- tegeleda. Minu hinded pole koolis muu- nutiks kontori peale tegelema tunud, sest ma olen kõik tööd Üldkoosoleku korraldustiimile Mis oli aasta parim ja hal- ära teinud. asjade jagamisega) Nii. Ma vim kogemus? esitan küsimuse, mida on teistel Ma arvan, et aasta halvim ko- Kas nüüd jätad EÕELiga huvitav lugeda – Vahepeal ar- gemus oli just personalitööga. hüvasti? Või mida sa edasi vatakse, et esimehena pole mul Kuna paljud palgalised töötajad kavatsed teha? enam elu, aga ma arvan küll, olid üliõpilased ja neil tekkisid Ideed jäävad kõik alles ja ma et mul on elu säilinud. Ja ma endal koolis probleemid ning arvan, et ka see „hariduspisik“ arvan, et kõik oleneb planeeri- olid kiired ajad. Seepärast per- jääb ka alles. Ma tunnen, et ma misoskusest.

10 // ÕPILASLEHT / Veebruar 2008 konkurss kandideeri eõeli juhatusse!

Kuidas kandideerida Eesti Õpilasesin- Mis on õpilases juhatuse liikmete töö duste Liidu juhatuse liikmeks? peaeesmärgid?

Kandideerida saavad kõik soovijad, kes on Juhatuse esimees hiljemalt 15. märtsiks 2008 esitanud kõik Tagada EÕEL-i toimimine ja tulemuslikkus vajalikud dokumendid lähtudes põhikirjast, kodukorrast, arengu- ja tegevuskavast. Strateegiline eestvedamine Dokumendid tuleb esitada kahes eksemp- ning planeerimine, EÕEL-i eesmärgistatuse ja laris: järjepidevuse tagamine. — CV — motivatsioonikiri Avaliku poliitika juht E-mailiga: [email protected] Ning: Avaliku poliitika valdkonna töö koordinee- — Avaldus rimine. Kujundada EÕELi hariduspoliitilisi — soovituskirjad (nende olemasolul) seisukohti, osaleda seadusloome protsessis — CV ja hariduspoliitika mõjutamises. Esindada — motivatsioonikiri õpilaste huve ja kaitsta nende õigusi nii riigi kui ka kogu ühiskonna ees. Postiga: aadressile Faehlmanni 5, Tallinn 10125 NB: Avaliku poliitika valdkond jaguneb omakorda kaheks- üldhariduse juht tegeleb Juhatuse liikmete valimised toimuvad Eesti üldhariduspoliitika valdkonna tööga, kutse- Õpilasesinduste Liidu üldkoosolekul, mis hariduspoliitika juht tegeleb kutsehariduspo- leiab aset 29.Märtsil 2007 Tartu Treffneri liitika valdkonna tööga. Gümnaasiumis. Liikmete valdkonna juht

Õpilasesinduste ootuste ja vajaduste väljasel- gitamine ning vastavalt sellele liikmetele suu- natud tegevuste planeerimine ja korraldami- ne. EÕEL-i liikmetega kohtumine, suhtlemine ja nende nõustamine.

Avalike suhete valdkonna juht

Tegeleda aastaringselt ja järjepidevalt Eesti Õpilasesinduste Liidu avalike suhetega. Liidu mainekujunduse organiseerimine ja ühiskon- na teadlikkuse tõstmine liidu olemusest.

Rahvusvaheliste suhete valdkonna juht

Eesti Õpilasesinduste Liidu esindamine rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja projektides. Kontaktide ja koostöö loomine ning tagamine teiste riikide õpilasorganisat- sioonidega.

Projektide valdkonna juht Liidu suurprojektide juhtimine

Veebruar 2008 / ÕPILASLEHT // 11 Kirjutas: KaidiT head, vahellihtsalthalbadevalikutega. veendunud, etkõikinimesedon üleni inimene, kellessearmusid.Samas olen „endaks“ ningsee„tema“eipruugi olla näitlemine kadumajainimene muutub Avastades teistinimest,ajapikkuhakkab mat. Kahjuksvõibkavastupidistleida. muud japaljusügavamatningilusa- – tegelikultollesagahoopismidagi kesta jaseda,kellenakeegipüüabnäida tavaelus teiseinimesse.Nähaksevälis- tunnistada, sesttihtipealeeisüveneta kuid veelinimlikumonomaeksimust tean, etminaolen.Oninimlikeksida, oma kibedaidarvamusikahetsema.Ma üle otsustanudninghiljempidanud tegelikult ekslikultvälimusejärgikellegi tõde seeon.Sestkuipaljudmeiston tähtsam onsilmalenähtamatu.“Ning „Ainult südameganäedhästi.Kõige ajaga võimuutub,kuidseeeikao. mine“ või„kadumine“.Seekaskasvab ilmne sellistnähtusnagu„otsalõppe- armastab lõpuni.Armastusepuhulei hool. Kuidüksonkindel–kesarmastab, eirav pimearmastusningtasakaalukas kiindumus. Onolemaskõikevõitevja olemas sõbra-armastusjaromantiline test kirenijaasjadestinimesteni.On paigutatav. Ta varieerubkiindumus- matu. Kuidarmastuspoleometigiüheti kui eitaluennast? muidu saakskeegiandateiseleparimat, Mina usun,etseeontõsi,sestkuidas ennast, onkaarmastusväärneteisele. Öeldakse, etinimene,kesarmastab lõpp-punktis neistkõigistikkagiüle. ajavad, kuidarmastusesvaadatakse vead, missindvaheltäiestiendastvälja teha õigeidotsuseidjatalvõivadolla sa komistadjakukud.Ta eipruugialati et sulonkeegi,kespüüabsukinni,kui olla olemasteiseleinimeselejatunda, muu järele,vaidpigemkuilisaboonus inimese poolt.Seepolevajadusmillegi armastusest teiseinimesevastuja oleks temastmidagipuudu.Vajaka jääb ennast vägaüksildasena.Justnagu vabadust armastadesvõibsüdatunda endaks jaarmastadaennast.Kuidka ja südajumaldab,samasjäädesise- võimalus tehaseda,midahingihkab Vabadusel polepiire.Vabadus on Armastuse pung 12 //ÕPILASLEHT/Veebruar 2008 arvamus Saint Exupéryonpannudkirja: Armastuse olemasoluonvaielda- ahula moodi. Armastusonimeline. see Kõikheaksningsinatäpselt sama- et Tema annabomaltpooltkõik,etteha rääkida talleomamurest.Ning teada, hea päev, võttakinnikellegikäestja ma heapäevalõpus,olguseehalbvõi ja suhtejamadegamürades,onpagana- töö jakoolivahet,kodusteprobleemide me kihutamepäevastpäevaükskõikselt tuses iluningmeisterlikkust.Sestkuigi on kõikesedaväärt.Minanäenarmas- armastuses kavaluningütlevad,etsee kiindudes. mitte põlglikulolemusel,vaidsäravalt teises inimesessedasama,misendas,ja miks peabarmastamaiseennast,etnäha teine puuduvpool.Sellestkapõhjus, olemas. Samastutakse,leitakseoma lest, etnähaksemidagi,misonendas teise inimesemärkaminealgabsel- ei tulenetühjastõhust.Kiindumusja pikku. igavesti, vihaagakulubjatüütabaja- Seevastu onarmastusvõimelinepüsima meid käitumaõelalt,armastusnaiivselt. sioon, justnaguarmastuski.Viha paneb vihkama. Ningvihaonrumalemot- tunnet teiseta. Nõnda eisaagikunagimärgistadaühte algatajaks peabolemasäde–armastus. niisama tühjastõhust,sellelämmati ajalugu jaolemust.Vihkamine eitulene julma emotsiooni,mittevaadatesselle margistanud vihkamisekuitumedaja – seeeiolekerge.“Argipäevatavadon gel määral,õigelpõhjuseljamoel Aga ollavihaneõigeinimesepeale,õi- „Igaüks võibvihastada–seeonlihtne. teles omalajalimmutanudtarkustera: üks samm.SellejaoksonisegiAristo- et armastusejavihkamisevahelonvaid guseks javihaks.Onammuteadatõde, radikaalse kannapöördejaosutudapõl- kao, vaidmuutubajaga,võibseeteha armastatud jaarmastada. omadega. Kõikväärivadvõimalustolla ses, kellevalikudonvastuolusmeie headust jaarmastustteisesinime- mis onpaljalesilmalenähtamatu.Näha Siis lähebkivajasüdamesilmi,etnäha, Ma tean,etpaljudinimesednäevad Ka armastus,justnaguvihkamine, Kes armastab,seeonvõimelineka Nagu ennistmainitud,armastusei

Foto: Ardi Ilves reportaaž

Kui astuda sisse Simpel Ses- osalemine Eestist paneb neid sionile, siis kogenud külastaja natukene küll üllatuma, kuid Session '08 tunneb selle ilmselgel kohe- on väga kiiduväärt. Brad Sims selt ära – Vans, Sportland, DC, arvas, et see, et siia on kogune- Kirjutas: Daniel Sepp / Fotod: Ardi ilves tugev müra ja veelgi tugevam nud sõitjad üle kogu maailma emotsioon. Tänavu osalevad on hämmastav ning tema jaoks BMX Streetis 93 ja Skate Street on äärmiselt tähtis kohalike 66 sõitjat. Skate klassis võistleb tugi. Tema meelest on äärmiselt Simpel Session on jõudnud oma 8. aastani 13 ja BMXis 8 eestlast. Mõlema tervitatav see, et ka Eestil on ning kirjutanud Eesti väga tugevalt BMX ja klassi auhinnafond on 6000€, näidata, mida nad oskavad. rularingkondades maailmakaardile. Kuid lisaks on veel Snickers BMX Brad Simms alustas sõitmist 11 ülikõva line-up, uuenduslik skatepark ning 180 kaugushüppe ja Red Bull aastaselt, oma onu eeskujul. kogu suur meediakära pole viinud Sessionit parima rulatriki võistlus, millele Väljas asus lumerula park, oma põhikursilt - olla üks suur rulasõidu pandi välja 750€ auhinnafond. kus harjutasid nii Simpel ja BMX pidu, kuhu igast maailmanurgast Ka paljud välismaised võist- Sessioni külastajad kui ka sõitjad lõbusasti aega veetma tulevad. lejad olid nõus, et niivõrd suur professionaalid, kes olid lihtsalt

14 // ÕPILASLEHT / Veebruar 2008 reportaaž kohale tulnud, et nautida lund lumelaud ja suusad, sees Street sellega algust teha.” eestlast: Aleksandr Tubin ja Tallinnas. Sõit toimus omal BMX ja Skate,” kommenteeris Esimene päev möödus Hendrik Gross. vastutusel, kuid sellegipoolest Veismann. Ka kogenud mee- Eestlastele emotsiooni rohkelt. Kohal oli ka Daniel Dhers, julgesid osa võtta nii vanemad, diategelasena tunneb Martin Päeva alustati rulasõidu soojen- kes fännidele ilmselt tutvusta- kui ka kõige nooremad. ennast Sessionil natukene teist- dusega, ilma publikuta. Sõitjatel mist ei vaja. Kui Dhers eelmine Üllatuslikult oli kohapeal moodi: “Tunne on vägev – siia oli 2 tundi aega viibida, vaid aasta esimene kord võistlus- olemas ka MTV VJ Martin Veis- on kogunenud nii sõitma kui üksiku pressi ja teiste sõitja- maailmas avalikkusele enda man. Tema arvates, on Simpel ka vaatama inimesi üle kogu te keskkonnas. Soojendusaja võimeid näitas, armusid temasse Session kindlasti koht, kuhu maailma! Neil on oma lemmik lõppedes ja publiku saabudes paljud – ta tuli ja võitis lihtsalt Sa võid tulla julgelt vaatamata sõitjad ja nad elavad täiega algas suhteliselt kiiresti rulasõi- kõik, mida võita andis. Tava- oma vanusel ja huvidele. Samuti kaasa, emotsioonid on laes. du kvalifikatsioon. Otse finaali liselt olevat Daniel lõpetanud on ta nõus väitega, et Session Väga kaasahaarav üritus on see pääsesid ainult kolm meest oma sõidukorrad ennemgi, kui on koht, kus on tõeline võima- igatahes,” arvas Veisman. “Isegi (Jani Laitiala, Chris Pfanner kell kukub, ning tal on aega lus saada teada, mis on tegelik kui sa mitte kui midagi ei tea Austriast,13-aastane belglane jäänud lehvitada fännidele – ta ekstreemsport. “Väljas on esin- extreme sportist, või ei huvitu Axel Cruysberghs), poolfinaali tegutseb valguskiirusel ja tema datud tõsi küll mitte ametlikult sellest, siis on Sessionil võimalus 30. Nende seas olid ka kaks trikid on alati välja arvestatud

Veebruar 2008 / ÕPILASLEHT // 15 reportaaž viimse detailini. Mitte kunagi nii, et selgroolülid tundusid resti taastus „liigsest“ alkoholi miseks valmis. Vesberg on 14 ei lähe midagi valesti. Dhers on kokku plaksatavat. joobest, sest aega oli tal selleks aastane rulataja, kes oli noorim öelnud, et seni kuni sõna „oht- Rulatajatele järgnesid vaid 15. minuti ringis. eestlasest osaleja Simpel Session lik“ tähendust ei tea, on kõik BMXerid, kuid kella viie paiku Kahjuks oli üritusel prob- 2008-l. Tema esitus oli täiesti korras. Rohkem kui üls kord ei juhtus väike vaheintsident, leeme alkoholiga ka teistel. OÜ hämmastav, arvestades poisi pidanudki kanderaami kasu- mille käigus sai vigastada 2 Meeskond pressiesindaja arvas, noorust. Ka teised sõitjad näisid tama. Temaga küll joosti ringi, sõitjat. Nende kokkupõrke et iga aastaga läheb alaealiste teda toetavad – eks neilgi oli kuid kui mõni sõitja oli pikemalt tagajärjel pidi üks mees saama alkoholi tarbimise küsimus aina kunagi algus. Nils arvas, et see maha jäänud ja kiirabi juba õnneks vaid esmaabi, teine hullemaks: “See aasta on kesk- aasta ei lähe eestlastel nii edu- kohale jõudmas oli tõusti püsti, sai aga raskemalt vigastada, miselt iga 4’s noor alkoholi juba kalt, kui eelmine aasta.’ vangutati pead ja kiirabiarstide mille tagajärjel pidi kiirabi ta tarbinud. Praeguseks hetkeks Teist aastat järjest tegi Vansi hirmutamiseks ja publiku tahtel kanderaamil ära toimetama. on registreeritud juba mitu Teami noormees Aleksandr Tu- mindi teisele katsele. Kohati jäi 7. gruppi sõidu alguses teatati, alaealiste kaklust, mõlemad bin parima sõidu. Oma tulemu- mulje, et võistlus ei käi enam et Jukka-Pekka Mäennenä on alkoholijoobes noorte vahel. se üle oli ta väga uhke: „Tegin esikoha, vaid haiglavoodi pä- eemaldatud võistlustelt, seoses Me üritame töötada siiski en- väga hea sõidu, kuigi mõnes rast. Sõitjad tegid hullumeelsusi liigse alkoholi tarbimisega. netuslikult, aktiivis, kui pärast kohas on erinevad skatepargi ka väljaspool aega. Parim näide Hiljem teatati tema taastami- tagantjärgi targad olla, kui on kbstaaklid liiga kõrged ning on vaieldamatult tšehh Michael sest võistluste nimekirja ning vaja ülesse võtta turvakaame- jõud ei hakanud kõigile peale. Beran, kes kerkis lae kohale ja ta seati sõitma 8ndasse gruppi. rate lindid.” Jani Laitiala, Chris Eelmine aasta oli park minu tegi „Helicopter“ nimelist trikki. Üllataval kombel ei olnud Pfanner Austriast,13-aastane jaoks parem ja stabiilsem,“ lisas Ta pani ratta tiiviku moodi keer- soomlase sõidus üldse midagi belglane Axel Cruysberghs. fännidest ümbritsetud Tubin. lema ja üritas ka ennast sama laita! Ta sooritas hämmastavaid Nils-Erik Vesberg rääkis, et ta Tubin lubas anda ennast mak- teha panna, kuid viimane oli trikke, niiet tekkis küsimus kuid ei ole praegu tippvormis, kuid simumi, et tema unistus saada liiast ning ta prantsatas maha, on võimalik, et üks sõita nii kii- sellegipoolest on ta tulle astu- finaali tõeks saaks.

16 // ÕPILASLEHT / Veebruar 2008 reportaaž

Tulemused Kaugushüppevõistluse võitja Garret Reynolds tegi rattaga pikima, üheksameetrise ja 180kraadise õhulennu, ning seejuures suutis ka püsti jääda, erinevalt enamusest sõitjatest, kes said oma kiivreid korralikult testida. Rula tänavasõidu võitis C1rca Teamis sõitev ameeriklane Peter Ramondetta, kes edestas ülekaalult teiseks tulnud aus- terlast Chris Pfannerit. Eelmise aasta võitja soomlane Enis Fazi- lov saavutas kolmanda koha. Eestlastel finaali asja kahjuks polnud, poolfinaalis sõitnud Hendrik Gross saavutas 18. ja Aleksandr Tubin 23. koha. Red Bulli parima triki võitis ameerik- lane Sierra Fiellers, kes üldkok- kuvõttes tuli 9. kohale.

Veebruar 2008 / ÕPILASLEHT // 17 eesti ei otsi superstaari Superstaar Eesti otsib superstaari alustas taas Kirjutas: Katharina Toomemets / Fotod: Ardi Ilves

19. ja 20. Jaanuaril võis Tallinna saata) või hääle lahti laulmisega. vanalinnas, Õpetajate Maja ees Mida aeg edasi, seda julgemaks seismas suurt hulka noori inime- noored muutusid ning kella 12-ks si, kes kõik ootasid midagi. Mis võis juba kõigist ruuminurkadest oli see, mis tõi sellisel sombusel laulukatkendeid ja kitarriakorde ja vihmasel päeval Raekoja kuulda. platsile üle 1000 inimese? Loomulikult saate „Eesti otsib Kuna võistlusel oli ka eelžürii, superstaari” Tallinna eelvoor, kelle ülesandeks oli välja selgitada mis muu. osalejate sobivus superstaariks, tuli kõigil staarikspürgijatel enne Kui „Õ” Raekoja platsile jõudis, saatežürii ette minemist end eelžü- oli rahvahulk Õpetajate Maja riile tõestada. Ja mitte kõik head ees nii suur, et sellest läbipres- lauljad ei tulnud eelžürii ruumist simine ja majja sisse saada edasipääsu tagava paberiga välja. püüdmine oleks olnud täiesti Kui aga valge paber, mis lubas osa- mõttetu. Seega seisime me siis leja saatežürii ette, kätte saadud, koos superstaariks pürgijatega võis tõeline harjutamine alata. õues vihma käes ja ootasime Esimene õnnelik, kes oma võimeid oma korda. Kui meil lõpuks saatežüriile näitama pääses, sai avanes võimalus end pisikesest seda teha alles umbes kella 11.30 uksest sisse pressida, oli järje- paiku. Siis võis kohtunikeruumist kord, mis viis registreerimislaua korrus allpool, kust algas trepp, juurde, ulatunud teiselt korru- mis viis kohtunikeni, näha seinte selt mööda treppi alla, välisuk- ääres istumas ja närviliselt sõrmi seni ja sellest välja. Eelregist- mudimas päris mitmeid noori. reerimisel oli end kirja pannud Mõni püüdis veel viimast endast u 1900 inimest, saatežürii eest anda ja laulis viimase hetkeni oma käis kahe päeva jooksul aga läbi laule läbi. Ringi vaadates selgus, umbes 1390. Küll Purgal- Ran- et päris paljud, kes eelmisel aastal napil- Raual oli alles tegemist! teatrivooru või sellest edasi ei pää- Eelvoorudest, mis toimusid nel- senud, on ka sel aastal proovima jas Eesti linnas- Tartus, Tallinnas, tulnud. Ja juba tulebki mööda Pärnus ja Jõhvis, sai järgmisesse, keerdtreppi alla esimene õnnelik, teatrivooru edasi 100 proovijat. kellel käes teatrivooru pääsemist tõendav kollane paber! Kogu oo- Liikumine Õpetajate Maja tav seltskond plaksutab, karjub ja ruumides, mis superstaariks vilistab, sõbrad- tuttavad- toetajad pürgijatele mõeldud olid, oli jooksevad edasipääsejat kallista- peaaegu võimatu. Mõni, kes oli ma. Palju õnne meiegi poolt! kohal, sai oma võistlusnumbri kätte 20 minutiga, teised aga, „Õ” püüdis kinni kolm noort ini- kes järjekorras tagapool olid, mest, Tallinna Ühisgümnaasiumis pidid seda ootama kolm ja neli õppiva Maari Talvisti, EBS Gümnaa- tundi. Need, kellel järjekorras siumis õppiva Indrek Rebase ning seistes igav hakkas, sisustasid Vanalinna Hariduskolleegiumis oma aega sõbrannadega rääki- teatrit ning Georg Otsa muusi- misega, kitarritinistamisega (sel kakoolis laulmist õppiva Toomas aastal tehti osalemisreeglites Pruunsilla, kes olid esimeste teat- muudatus, et soovi korral võib rivooru pääsejate seas ning esitas osaleja end ise akustilisel pillil neile mõned küsimused.

Veebruar 2008 / ÕPILASLEHT // 19 superstaar

Toomas: 17- aastane Toomas Pruunsild õpib Georg Otsa muusikakoolis laulmist ja tuli konkursile just seepärast, et ei oleks suutnud hiljem kõiki neid laulvaid inimesi telekast vaadata, teades, et ta ise ei proovinudki.

Miks Sa sellele konkursile lugu on parem ja siis ma otsus- läksid? tasin selle kasuks. Maari: Tegelikult ma üldse ei tahtnud minna, aga kuna meil Toomas: Ma laulsin James oli jõuluball ja ma laulsin seal, Brown- Sunny’t, sest see on siis kõik sõbrad ja õpetajad hullult lahe lugu. ütlesid, et ma pean tulema. Tegelikult küsiti minult juba Indrek: Robbie Williams- some- eelmine aasta, et miks ma ei thing beautiful. Noo, viskasin osalenud. kulli ja kirja enne esinemist ja tuli nii välja. Toomas: Sest ma teadsin, et kui ma pärast näen telekast, et Millised olid tunded enne inimesed laulavad ja mina ei žürii ette minekut? saanud, et ma üldse ei proo- Maari: Ma arvasin, et ma olen vinudki, siis ma oleksin enda närvis aga tegelikult ei olnud peale hästi vihane olnud. asi üldse nii hull. Kui ma sisse läksin ja tere ütlesin, siis kõik Indrek: Sest ma armastan laul- naeratasid ja närv kadus abso- mist ja ma tahan saada artistiks, luutselt ära. kes lööb laineid üle maailma (naerab). Toomas: Ma olin närvis aga ma teadsin, et kõik läheb hästi, ma Mis lugu esitasid ja miks arvasin ja lootsin seda. just see? Maari: Ma laulsin Fix’i laulu Indrek: Eks ma üritasin marura- „Tsirkus”. Alguses tahtsin laulda hulik olla, aga natuke oli närv Chalice- Kodutee ja koduteel, ikka sees ka. aga siis ütles eelžürii, et Fix’i

20 // ÕPILASLEHT / Veebruar 2008 superstaar

Maari: Žürii arvates on 17- aastasel Maari Talvistil väga hea tugev hääl ning Indrek: 17- aastane Indrek peab oma eeskujuks Robbie Williamsit, kelle lugu suurepärane tämber. Maarile endale meeldivadki staaridest just naised, kellel „Something beautiful” ta ka Tallinna eelvoorus esitas. on tugev hääl.

Milline nägi välja Sinu ja vaatab, mis edasi saab. Toomas: Ma ei tea, ma sooviks Kas Sul on iidoleid, keda esinemine ja millised olid seda okast kurku, et ma ise järgid või kelle moodi Sa žürii kommentaarid? Milline oli emotsioon, kui võidaksin. olla tahaksid? Maari: Ma ei tea, kuidas see kollase paberi kätte said? Indrek: Olge see, kes te olete, Maari: Eestist on eeskujuks välja nägi, aga nad ütlesid, et Maari: See oli.. päris hea. Algu- ärge mängige võõrast. Kaire Vilgats, sest tal on tugev mul on väga hea ja tugev hääl. ses ma nagu ei saanudki aru, hääl ja ma hullult austan teda. Rannap ütles, et hea tämber aga kui ma trepist alla läksin, Kui saaksid oma esinemises Üldiselt meeldivad mulle naised, on, et temalt on kindel jah, siis kõik hakkasid karjuma ja midagi muuta, siis mis see kellel on tugev hääl. Purga ütles, et tema arust on plaksutama ja siis mulle jõudis oleks? mul ka hea hääl ja Raud ütles, ka kohale, et jeee, ma sain Maari: Ma ei tea, ma võib-olla Toomas: Päris nii ma ei saa öel- et mis tal ikka muud öelda on, edasi! liigutaks ennast rohkem. da, et ma kellegi moodi tahan et ütleb ka jah. Tema poolt ei Toomas: Ma tahaksin hambaval- olla, aga ma tahaksin sama olnud täiesti kindel jah, sest Toomas: Hea tunne oli, muidugi gendust. kaugele jõuda, nagu nemad. tema arvates jäi mul see puudu, oli hea. Indrek: Robbie Williams, ma et ma oma olekuga lava ära Indrek: Ma ei muudaks mitte arvan. oleks täitnud. Seda ma ei oleks Indrek: Eks ikka hea tunne oli. midagi. suutnudki teha, sest igal pool Palju õnne kõigile edasipääse- olid kaamerad ja mul oli hirm Mida sooviksid teistele Mis teeb Sinu arvates ühest nutele! Veebruarikuust saavad natuke. osalejatele, kui eelvoorud inimesest staari? kõik soovijad superstaariks veel kestaksid? Maari: Suhtumine, ma arvan, pürgijate edasistel tegemistel Toomas: Rannap ütles, et lahe, Maari: Ma arvan, et julget eelkõige. Sest nagu näha on ol- silma peal hoida, sest „Eesti Purga ütles, et lahe ja Raud üt- pealehakkamist, mis muud. Et nud igalt poolt, et lauluoskus ei otsib superstaari” jõuab just sel les ka, et lahe (naerab ise oma juba eelžüriis anda endast kõik, olegi alati põhiline, et suhtumi- kuul TV3 ekraanile. vastuse peale). sest kui Sa näed, et neile meel- ne ikka loeb ka väga palju. dib, siis kindlasti võib see ka Toomas: Iseloom ja tehnika Indrek: Ma talusin väga palju saatežüriile meeldida. Ja kui Sa kokku, ma arvan. kriitikat, just selles suhtes, et ma ikka annad rohkem, kui 100% püüan olla keegi, kes ma ei ole. endast, siis tuleb välja. Indrek: Sära inimese silmis ja Aga ma üritan seda parandada enesekindlus kindlasti.

Veebruar 2008 / ÕPILASLEHT // 21 kardisõitja

22 // ÕPILASLEHT / Veebruar 2008 kardisõitja Karel — kardisõidus kohutavalt kiire

Kirjutas: Triinu Uprus

Karel Koitlepp (17) hakkas tegelema kardispordiga vaid 4 aastat tagasi, kuid hoolimata hilisest algusest on poiss saavutanud nii mitmeidki tähelepanu pälvivaid auhindu. Võit Balti meistrivõistlustel klassis Rotax Junior ning Portugalis toimunud Euroopa meistrivõistluste neljandalt etapilt koju too- dud 11nes koht on vaid vähestest saavutustest, milleni Karel jõudnud on. Mainitud võistlustest viimane oli just see, mis andis edasitõuke tulevasele Eesti meistrile kardiga edasi tegeleda, kuna Portugali lendas Karel juba siis, kui oli selle alaga tegelenud vaid ühe aasta.

"Noh, see on selline hea tunne, kui tead, et Suguvõsas oli Kareli onu sellega oma noo- ta ei saa. Kõik sellepärast, et ükskord pani oled esimene, kes sõidab üle finišijoone" ruspõlves tegelenud koguni 10 aastat, nii kardiga veidi crashi". räägib ASG Racing tiimi all sõitev Karel. et päris tundmatusse vette hüppamisega Karditreeningus pole ka teatud kella- Mitmetel võistlustelt korjatud auhin- tegemist ei olnud. aegu, kus sõitjad saavad kokku ja hakkavad dade seas on ka 2007 aasta esimese koha Kuna kardivõistlusi ei promota nii palju, "trenni tegema", kõik on enda vastutusel, karikas, mis on isegi nimekam võit kui Eesti kui teab mis teiste spordialade omi, siis on käid niipalju trennis kui ise tahad. "Ainult meistrivõistlustelt pälvitud esikoht. Ühes ka vaatajaskond suhteliselt väike - tavaliselt hommikuse trenni enne võistlusi peab kaa- hooajas on 9 karikaetappi, millelt Karel sõi- istuvad tribüünidel vaid perekonnaliik- sa tegema, muidu rajale ei saa," täiendab tis välja nii märkimisväärselt head punktid, med, sõbrad, võibolla ka paar tuttavat. Karel. et sai selle alusel sõita mullu aasta novemb- "Vanemad toetavad jah väga palju, üldse Küsin siis eriti tobedalt: "kes on su õpe- ris Dubaisse Maailma meistrivõistlustele. suguvõsas kõik." taja?" Selle peale Karel muigab. Õpetajaid Rajal, mida püüdlikult ehitati 2-3 kuud tal Aga õpetajad? kardispordis polegi. On hoopis mehhaani- küll nii hästi ei läinud kui lootis, siiski aga "Noh, üldjuhul nad ikka võistluste- kud, kes tegelevad niiöelda tehnilise poo- samal ajal kui meie novembrikuus pori ja le lasevad minna. Ükskord pidin kiiresti lega. Kareli mehhaanikuks on isa. Selliseid nigelaid ilmu vapralt talusime, nautis Karel raamatu "Faust" ära vastama, siis jooksin suuremaid koolitusi neile polegi, õpivad eksootilise maa kultuuri ning sooja kliimat. tunnist otse võistlustele" meenutab Karel asjade käigus ise. "Kuna seal oli umbes 30 kraadi sooja helgeid mälestusi suvetööst ning trimpab Eestis pidavat neid tõeliselt häid meh- hakkas meil väga palav, ning võtsime särgid selle peale ühe sõõmu Coca-Colat. haanikuid olema vaid kahe käe sõrmedel seljast, et mitte ära sulada. Kui hakkasime Seda, et kardisport pole mingi ohutu üles lugeda. Tavaliselt otsitakse endised tribüüni peale minema, ei lastud meid laua taga maletamine, ei tea keegi paremi- sõitjad üles, kes juba niiöelda "värki jaga- üles, vaid saadeti alla tagasi, öeldi et mis te ni kui Karel. Kuigi lihtsamaid luumurde on vad" ning neist saavadki sellised asjame- teete, pange särgid selga tagasi!" naerab olnud omajagu, pole õnneks võidusõidud hed. Eks näis, mis tulevik toob aga kui poiss Karel juhtunut meenutades ning lõikab väga tõsiselt lõppenud. kunagi kiivri nurka peaks viskama, mõtleb hetk tagasi toodud pitsast ahne tüki. "Ükskord nikastasin kaela päris valusalt arvatavasti ka selle peale, et minna kellegi Aga läheme päris algusesse. Kuidas see ära. Esialgu polnud tundagi, aga kui kardi karti putitama. kõik algas? Kui Karel oli 13, ning selleks sisse ronisin ja sõitma hakkasin, läks kogu Mis puutub veel võitmisse, siis ega Karel ajaks juba 5 aastat hokiga tegelenud, oli keha krampi ning välja tulles enam püsti ei ahne ei ole. ema töökaaslastega lõbus väljasõit. Sõideti seisnud." Kui ma selle jutu peale juba end "Võidušampus jääb alati isale. Tänutä- ka karti ning hetk, mil poiss käed rooli- üle kere judistan, lohutab mind karel : "Ei heks." ütleb Karel, naeratab, ning pistab le kinnitas ning esimene kord kartlikult noh, see pole veel midagi. Üks mees kõnnib viimase pitsatüki suhu.

Foto: Erakogu gaasipedaali vajutas, jättis jälje igaveseks. ringi terve eluaeg niiviisi et, ta kaela pööra-

Veebruar 2008 / ÕPILASLEHT // 23 autokool Autokool — Miks? Kirjutas: Marie Kukk

Mootorid ümbritsevad meid tänapäeval Kuid ei olnud üldse harv juhus, kui keegi tüdrukuid oli rohkem, kui poisse. kõikjal – õhus, maal, vees, tehastes jne. suutmata kuulata, ebaviisakalt 3,5 surmava Positiivne oli see, et õpetaja on Kõige levinumaks on ikkagi mootor neljal tunni jooksul oma sõbrannaga päevaseid mõistev, ta saab aru, et see pole just kõige rattal – auto. 21. sajandit ilma selleta oleks juhtumeid arutasid, kes kellega käis ja kui põnevam ja mitte first on the list loeng raske ette kujutada, sest autol on väga täis keegi end mingil nädalavahetuse peol noortele inimestele, aga vähemalt mõistvat suur osa meie elus olles praktiline, vajalik, jõi. Hiljem said nad ka õpetajalt üsna terava või lugupidavat suhtumist oleks ikkagi ilus kiire, alati olemas ning saadaval erinevates ja iroonilise kommentaari oma jutuvadina üles näidata. Kui ikka kohale oled tulnud ja suurustes, värvides ja stiilides. kohta. Ahjaa, pealegi üldiselt ei soovitaks selle eest kõva raha maksnud siis on see ai- Samas võin julgelt arvata, et kõik ka magama jääda, sest siis öeldakse sulle nult Sinu kaotus, kui eksamitel läbi kukud. meist on vähemalt korra (kuigi usun, et konkreetselt ja üheülbaliselt, et kodus on Ainus, kes ikkagi õpib oled Sina ja kodust enamus saavad seda igapäevaselt kogeda) padi ja voodi ka olemas. tööd pead tegema samuti kõvasti. Kui kõik elus saanud tunda ühistranspordi „võlu” ja Üllatav oli see, et kursusel oli nii need loengu üle on elatud tuleb läbida ka jalakäimise valu, jäänud liiklusummikute ja noori kui vanemaid õpilasi, enamjaolt koos- pikki tunde kestev esmaabikursus, mis pole ilmumata trammi tõttu kooli või tööle hil- nes aga grupp 17-19 aastastest noortest ja sugugi keeruline. jaks, seisnud 10-kraadises külmas ning 5mi- nutit bussini tundub alati igavikuna, eriti, kui ta hilineda suvatseb (mis meie liikluses on ühistranspordile täiesti iseloomulik). Mina isiklikult olen mugav inime- ne ja eelistan sooja külmale, hilinemisele täpsust ning seiklemisele lihtsat otseteed. Sellepärast otsustasingi enne 18. sünni- päeva endale load teha ja olla sõltumatu, iseseisev ning praktiline. Eelkõige aga pidin valima endale kümnete autokoolide seast selle õige. Peale pikka otsimist ja mitmete koolide taustauuringut leidsin endale sobiva. Pärast registreerimist ja rahadega ühele poole saamist, mis oli üllatavalt lihtne, sest põhimõtteliselt mõtleb kool sinu eest kõik ära, suvatses mul ainult kindlaksmääratud kuupäeval kohale minna ning tähelepaneli- kult kuulata. Ja tõesti tähelepanelikult sest 3,5h üks kord nädalas (minu kursuse ühe õppetunni pikkus, aga see on igal koolil individuaalne ning ka mitme päeva peale nädalas ära jaotatud) pead kõik meelde jätma ning olema suuteline adekvaatselt kuulama, sest see pole iseenesest üldse nii kerge. Peale väsitavat koolipäeva kuulata loengut autoosadest ja vaadata ohtralt pilte ristmikest ning märkidest ja peale kõi- ge selle on seletuste näitlikuks tegemiseks hulgaliselt tabeleid, jooniseid ja läbilõikeid masinatest ning masinaosadest. Loengu lõpuks võib ikka väga „ära kammida”. Vaa- tamata sellele oli õpetaja tasemel ja tegi kõik sõna otseses mõttes puust ja punaseks ette ning joonistas kõik joonised veelkord tahvlile, et midagi arusaamatuks ei jääks.

24 // ÕPILASLEHT / Veebruar 2008 autokool

Esimene sõidutund on alati see kõige istunudki, levinud on üldarvamus, et peab palju tehakse autoõnnetusi ning rikutakse hirmsam! Eriti neil, kel pole praktiliselt teadma, kus on gaas, sidur, pidur. Tegelikult seadusi. Panen kõikidele südamele: palun üldse mingeid kogemusi autodega olnud. pole sellest üldse hullu, kui ei teagi, sest ärge kippuge tänavatele sõitma enne, kui Igasuguseid kentsakaid asju juhtub esimesel kellele üllatuseks, kellele mitte – autokool olete endas ja oma sõidukogemustes 100% tunnil, näiteks suutsin ise vähemalt 3x auto just selleks ongi, et selliseid asju õppida! kindel ning veendunud, et ei põhjusta välja suretada ja vastu äärekivi sõita. Selle Auto loob tegelikult meile enneole- liiklusohtlikke olukordi. Usun, et kui valite peale öeldi, et see on esimese korra kohta matult palju võimalusi ning võib öelda, et autokooli siis valite sealhulgas ka ohutu isegi normaalne tulemus. Igatahes õnnetusi see kuulub ühe alati õigel ajal kohal olla liiklemise kasuks. juhtub ning kõik tuleb harjutamisega sest tahtva ja kultuurse inimese üldhariduse Kallist hinda ei maksa mitte au- see pidavat ju meistriks tegema. Mida aeg hulka. Kuna see muutub aina tavalise- tokool vaid hoolimatuse tagajärjel tehtud edasi, seda paremini hakkab minema ja maks ning üha nooremad tahavad endale avarii, mis maksab kümneid tuhandeid mitte keegi ei jää sõiduoskusteta. lube teha, muutub ka meie liikluskultuur kroone rohkem ning vahel kahjuks ka inim- Tavaline on see, et kardetakse tun- värvikirevamaks ja mitmekülgsemaks. Kuid elu- kaotus, mis on hindamatu. Mtle enne, di minna, kui ei ole mitte kunagi roolis kahjuks mitte alati positiivses mõttes. Väga kui roolid.

Veebruar 2008 / ÕPILASLEHT // 25 Addison — ilusa nime karm tegelikkus Kirjutas: Kaidi Tahula

Suurbritannias elav kümneaastane tüdruk põeb haruldast tõve, mille tõttu ta keha ei tooda adrenaliini. Arstid on kinnitanud, et arvatavas- ti ootab tüdrukukest surm, kui ta peaks sattuma füüsilisse või vaimses- se stressi mingilgi määral. Haigus on suhteliselt harv, esinedes sageduse- ga 4:100 000. Soolisi ega ealisi erine- vusi ei ole. Kahjuks ka vanuselisi. Addisoni tõbi on kõige sagedamini tingitud autoimmuunsest protses- sist. See on põhimõtteliselt orga- nismi kaitsesüsteemi üles ütlemine sellel määral, et keha ei tunne enam oma organeid ära ja hakkab nende vastu võitlema, kui võõrkehade vas- tu. Kui haiguse sümptomi põhjused on neerupealistes, nimetatakse seda haigust Addisoni tõveks. Neerupea- liste puudulikkuse puhul ei tooda neerupealised piisavalt neerupealiste hormoone.Addisoni kriis, mis võib lõppeda surmaga, võib tekkida liig- selt kehale stressi tekitades ehk seda koormates ning põhjustada koomat.

26 // ÕPILASLEHT / Veebruar 2008 must lk

Tekkepõhjused Addisoni tõve puhul tekivad ilmingud siis, kui 90% neerupealistest on kahjustatud. Neerupealisi võivad kahjustada 80%-l juhtudest autoimmuunprotsessid (organismis tekivad neerupea- lisi ründavad autoantikehad ehk vastuained), 20%-l juhtudest tuberkuloos ning harvadel juhtudel mõnes teises organis paikneva pahaloomulise kasvaja siirded ehk metastaasid neerupealistes. Ägedat neerupealiste puudulikkust võib põhjusta- da neerupealiste kirurgiline eemaldamine, neerupea- liste infarkt. Väljendunud neerupealiste puudulikkuse puhul esineb nõrkus ja kiire väsimine, naha ja limaskesta- de pigmentatsioon ehk pruunistumine, kaalulangus ja veepuudus organismis, madal vererõhk, iiveldus, oksendamine, kõhuvalud, kõhulahtisus, kõhukinnisus, naistel karvakasvu vähenemine kehal.

Diagnoosimine — adrenokortikotroopse hormooni määramine veres - Addisoni tõve puhul on neerupealseid stimuleeriva hormooni väärtus normist oluliselt kõrgem, sekundaa- rse puudulikkuse puhul aga normi alumisel piiril või madal. — adrenokortikotroopse hormooni test - hormoon kortisooli taseme mõõtmine veres enne ja pärast adre- nokortikotroopse hormooni manustamist. — neerupealiste vastu suunatud autoantikehade otsi- mine verest — ultraheli, röntgenülesvõte, kompuuteruuring kõhu- koopast.

Mis on neerupealised? Neerupealised on kaksiknäärmed ja need paiknevad kummagi neeru üleval. Kõigi neerupealiste koores toodetavate hormoonide süntees allub ajuripatsile kesknärvisüsteemsi, ehk peaajus. Neerupealiste pea- mises kihis toodetakse, kortisooli, aldosterooni ning sünteesitakse adrenaliini. Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab kehal stressi ning haigustega võidelda. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis. Adrenaliin kiirendab südametegevust, ahendab veresooni ja tõstab vererõh- ku – hoiab vere liikuvana koos südamega. Neerupea- liste puudulikkuse ravi seisneb puuduvate hormoonide asendamises. Addisoni tõve puhul tuleb asendada nii kortisooli kui aldosterooni. Arvestama peab loomulik- ku hormoonide tootmise rütmi, manustades 2/3 doosi hommikul ja 1/3 õhtul (keha toodab puhkeseisundis rohkem hormoone). Igasuguse koormuse ja stressi puhul (operatsioonid, infektsioonhaigused, emotsionaalne stress, ületööta- mine, intensiivne kehaline treening) tuleb kortisooni päevast doosi tõsta sõltuvalt situatsioonist 2-5 korda! Selline ravi on tavaliselt eluaegne, seega on oluline regulaarne ja adekvaatne tablettide võtmine.

Tagasiside — [email protected]

Veebruar 2008 / ÕPILASLEHT // 27 Järjejutt järjejutt — mälestused tulevikust Kirjutas: Kaidi Tahula

Kui mul oleks võimalik aega ta- lühemaks ja inimesed morni- gasi pöörata ja muuta kõik, mis maks. Ainult üks tütarlaps säras minevikus oli, siis ma ei puutuks nagu soe kevadpäike. Keerutas iialgi mälestust temast, sest ennast koduses soojas õhus see annab ka kõige külmemal peegli ees ning sättis viimaseid päeval sooja ja jõudu kõndida sitse-satse, enne kui suundus õhukesel jääl. talvekülma. Ta oli noor 19-aas- tane neiu, kes oli alati elanud Ta oli alati soe ja õnnelik. vanemate kaitse all. Nüüd oli ta Tema silmad särasid ja keha aga esimest korda üksi, et alus- oli vajunud kas siis mugavalt tada oma elu.. Tal olid pikad toolisügavustesse või toestas blondid juuksed, sinised silmad ta, mind oodates, majanurga- ja pikkust keskmise mõõtu. le. Tavaliselt, kui ma saabusin, „Jälle hilinen, emaga ei juh- ta kas just süütas järjekordset tunud seda kunagi!“mõtlesin sigaretti või hakkas lõpule jõud- kiiresti juukseid veel viimast ma eelmisega. Kolm asja, mis korda harjaga läbistades ning mulle teda meenutavad, ongi viimast korda oma valget kleiti vist naerune ilme, mugavus ja siludes ja mantlit selga vinnates. suitsuving. Ma teadsin, et tal küll ei ole Ka kohad, kuhu ta mind midagi ootamise vastu, aga ma viis, polnud tavalised üles pu- ei oleks tahtnud nii. hutud kõrgklassi steriliseeritud pärastlõunabaarid ja -kohvikud. Uksest välja astudes meenus Neis paikades, kus meie laisalt mulle, et ka sall vajab kaela puhkepäevi veetsime, oli hing ümber panemist. Oli vara- õhus. Sealne teenindus oli vana- talv ja kuigi veel lund polnud emalikult sõbralik ja meid ümb- märkimisväärselt, oli üpriski ritsesid kunstnikud, kirjanikud külm ning see nõudis soojade Foto: Sander Ots ja paljud teised kultuuritegelas- riiete kandmist, et mitte veeta kuhjatud pruunikollasekirjud paistnud tänane ilm eriti se- test boheemlased. Ajaviitesaalis nohuseid ja köhaseid talverõõ- hunnikud kõduga, seetõttu gavat. Tundus nagu vaataks ta oli alati kütmislõhna tunda – ka mupäevi. tundus ümbruskond kuidagi tumedad silmad nukralt kaugu- see meenutab mulle teda... „Kurat küll! Nagu heina- ebameeldivalt ja tavatult hall. sesse, kuigi tema tavaline morn Võisime tundide kaupa kuhjas elamine, KÕIK kaob Õhus oli vihmakuulutust tunda, olek oli hoopis kuidagi rusuvalt istuda ja rääkida ning mitte ära!“ käratasin ja viskasin ka kajakad lendlesid taevalao- rõõmsamaga asendunud. tunda väsimust. Alati naerda, pooled kotid ja kodinad kapilt tuse all ja kisasid kurjalt. Jõudes temani sõnasin mitte kunagi nutta. Nii mäletan maha, kuni jõudsin aluseni ja Mööda teed alla tormates kahetseval häälel: „Tere! Anna mina teda... avastasin sealt oma otsitud nägin ma kaugelt juba tema mulle andeks, et hilinesin“ Värvilised lehed puude all aarde. „Oli ka aeg!“ kuju tumendamas. Jällegi seisis „Sellest pole midagi, mul olid hakanud pruunikat ilmet Haarates oma võtmed, jook- ta näoga bussipeatuse poole ja oligi vaja natukene mõelda.“ võtma. Ka tuul oli külmemaks sin ma kiiruga uksest välja süütas sigaretti ebaõnnestunult. kostis ta tasasel häälel. tõmmanud ning eelmine nädal Trepist alla kihutades ja Täna, nagu alati, oli ta riieta- „Me peame rääkima. On sadas maha esimene lumi, mis maja hoovi jõudes märkasin tud üleni tumedalt – musta midagi, mida sa peaksid minust küll päikesemängus kaotas ning ma, et ilm polnud just kõige värvi mantel, hooletult ümber teadma.“ Ta vaatas veelkord sulas jääkaanega lompideks. meeldivam. Taevas ujusid kokku kaela visatud hall sall ning tume kaugusesse ja ma ei teadnud, Õhus oli tunda kütmiste hõngu kurjakuulutavad hallid pilve- triiksärk mustade pükste peal kas ma peaksin naerma või nüüd juba iga hommik ja õhtu. vaibad, kattes ka viimase sinise asetsemas. Ka tema tumedaid kuulama vaikides. See polnud Ning päevad olid muutunud laigu. Ning puude alla olid alatasa sassis juuksesalke ei temalik.

28 // ÕPILASLEHT / Veebruar 2008 järjejutt

„Ma kuulan.“ ütlesin tasa- mõni tänavavahe meie lemmik- paberimoodi asjandusega. Ta pööras ennast näoga kesi, kuid piisavalt valjult, et ta kohast eemal. „Ma ei taha siin olla. Kuhu minu poole: seda kuuleks. Kuid maha astudes hakkas ta mind küll viib? Mis toimub „Anna oma käsi, palun.“ „Ei, mitte siin. Lähme Karl vastassuunda sammuma temaga? Kes ta on? Ta pole see Ma kõhklesin ning vaatasin kuhugi“ „Tule, ma tahan sind viia mees, keda ma alles eile hüvas- talle küsivalt ning kabuhirmus Sellel samal hetkel peatus täna ühte minu esimesse mäles- tijätuks embasin.“ otsa. meie ees autobuss ja me trü- tusse“ Tema tõsidus ja kaugus hir- „Ma...“ kogelesin, kuid gisime täistuubitud sõidukisse. Vaatasin teda natuke mutas mind natukene. Korra või enne, kui ma sain lause sinna Terve tee ei lausunud kumbki kahtlustavalt, kuid järgnesin paarkümmend käis mu peast otsa moodustatud, peatas ta meist sõnagi. Võib-olla tema pikemalt mõtlemata. läbi mõte keerata kannapealt mind oma sõnadega: „Anna sügavuse ja „ära oleku“ tõttu. Alguses sammusime me ringi ja minema joosta. Tagasi mulle oma käsi, palun. Ma ei Kuid ehk oli selles süüdi hoopis mööda peatänavat, kuid siis koju minna ja mitte järgneda tee sulle liiga. Anna. Meil pole fakt, et me mõlemad pidime pööras ta ühte peaaegu, et selle võõra sammudele. palju aega jäänud“ nägema kurja vaeva, et mitte nähtamatusse kõrvaltänavasse. Kuid mu mõtted ei jõud- Kõheldes hetke ulatasin kukkuda (tegelikult ma usun, et Seal oli pime ja märg. Ma tund- nudki tegudeni, sest sellel samal tema pihku oma külma käe. me oleks püsinud ka kinnihoid- sin midagi jala all krabisemas. hetkel, kui ma olin kogunud pii- Tema pihud olid soojad ja mata püsti, kuna rahvas oli Heites pilgu asfaldile, avastasin savalt otsustusvõimet ja julgust, täitsid mind õnnetundega. Ning sedavõrd tihedalt asetsemas). ma, et kogu tänav on ketud et öelda, sellele täna nii võõrale tollel samal hetkel kadus tänav Linna jõudes peatus sõiduk peaaegu ühtlaselt mingisuguse mehele, seda, peatus ta. meie ümbert.

Veebruar 2008 / ÕPILASLEHT // 29 arvustus

Requiem for a dream Darren Aronofsky film räägib Harry Go- ldfarbist (Jared Leto), kes elab rutiinset elu ärandades oma emalt Saralt (Ellen Burstyn) pidevalt televiisori, viies selle pandimajja ning saades raha. Viimase te- gevusega lõpeb mõõn ja võib alata tõus, lausa pilvedesse. Vanaproua aga ei suuda oma "ametlikku armukest" pandimajja jätta ning ostab vana kastikese koguaeg tagasi, et saaks nautida oma lemmiksaa- det , seltsiks maitsvad kompvekid. Kuigi see jant on kestnud juba aastaid, ei ole mammil aimugi, et ta poeg on narkoo- tikumide küüsi langenud, viimane aga loodab, et küll õnn kord naeratab talle ja tema tüdrukule Marionile (Jennifer Ajakiri „Tarkade klubi“ Connely) ning nad ei pea rasket tööd Mõni aeg tagasi reklaamiti Interneti tegema. Tulebki Harry' ning tema sõbral vahendusel uut populaarteadus- Ty' l(Marlon Wayans) äriidee hakata likku ajakirja „Tarkade klubi“. Esi- laiemalt müüma igasuguseid "aineid" mestele nobedatele lubati number oma kodulinnas. Samal ajal, kui Harry, Ty tasuta koju saata. Paarikuuse hiline- ning Marion katsuvad nüüd juba päris misega potsataski ajakiri postkasti. lähedale jõudnud rahapada, helistatak- See kes loodab, et tegemist on se pr Goldfarbile tema lemmiksaatest järjekordse seltskonnalehega, mis ning teda kutsutakse esinema suure vahendab Britney Spears’ i pöörasu- publiku ette. Vanamemm ei suuda oma si, peab pettuma. Ajakiri on neile, õnne uskuda ning avastades et tema kellele meeldib esitada arukaid lemmikkleit ei kipu liigsete kilode tõttu küsimusi füüsika, keemia, teadu- selga mahtuma otsustab pärast piinavat se ja muude valdkondade kohta. dieeti arsti juurde minna. Saabki vajalikud Kuid see pole veel kõik. Boonusena tabletid ning kõhnumine võib alata. See, sisaldab ajakiri dokumentaalfilmi et proua üleliigne hammaste krigistamine dinosaurustest. ning energia võivad seotud olla narkooti- Paberi ruum on maksimaalselt kumidega, märkab ainult oma la ekspert ära kasutatud- leheküljed on täide- Harry. tud köitvate artiklite, illustreerivate Õnnega, mis oli enne nii lähedal, ei piltide ja faktidega. Paraku paneb osanud noored ümber käia ning küllusest taoline materjali üleküllus lugejaid saab kiiresti võlg ja nälg. Marion leiab valima, sest kogu teksti ilmselt läbi ainukese lahenduse mehelt, kellel väide- lugeda ei viitsita. tavalt on palju "kraami". Asjas on aga Silmaringi laiendamiseks sobib peidus konks - ta ei müü seda kraami vaid see ajakiri ideaalselt. Põnevaid annab ära teiste "asjade" eest. rubriike on päris mitmeid. Näiteks Film räägib sõltlastest ning kuigi näi- küsimuste-vastuste rubriigis saavad teid on vaid paar, maalib teos selgest pildi lugejad esitada huvitavaid küsimusi, sellest, kui tõsiseks kõik võib kiskuda. millele vastavad eksperdid, samuti Nõrganärvilistele pole soovitatav seda saab ammendavaid vastuseid aja- filmi silmad punnis jälgida, käed pea- loo-, radari- ja teistest rubriikidest. vad olema valmis silmi iga hetk katma. Ajakiri on mõeldud laiemale Narkootikumid purustavad elu, armastuse lugejaskonnale alustades koolijüt- ning sõprussidemed, teevad targad inime- sidest ning lõpetades vanaduspõlve sed lolliks, ning tugevad nõrgaks. nautivate seenioritega. Üldiselt Arvan, et film on õpetlik kõigile, arutleb üllitis selle üle, kuidas meid ning jätab suu ripakile kohe päris tükiks ümbritsev maailm töötab. Artikleid ajaks. See võib olla kohati šokeeriv aga kirjutavad oma ala profid. Esimene midagi, mis siin elus juhtunud ei ole, pole number oli paljutõotav, eks näis, filmi niisama hirmutamiseks pandud. mida toob tulevik. Eriti suure aplausi ning kniksu teeks filmi muusika autoritele ning kaamerameeste- Triinu Veidner le, nende töö on super lihtsalt. Vaadake ja te nõustuste.

30 // ÕPILASLEHT / Veebruar 2008 Triinu Uprus arvustus

The Holiday Üksteist minutit Iris (Kate Winslet) on lootusetult armunud oma ekspoissi Jasperisse, Elas kord prostituut, kelle nimi oli Maria. Nagu kõik pros- kes teda aastaid tagasi pettis. Suheldes mehega ikka edasi, juba tituudid, oli ka tema sündides neitsi ja süütu ning unistas kolmandat aastat, ei suuda noor inglanna teda kuidagi peast välja neiupõlves kohtumisest oma elu mehega (rikas, ilus, haritud), visata ning loodab salaja siiski, et mees teda vastu armastab. Kuigi abielust(pruudikleit), kahest lapsest(kes suureks saades kuulsaks nad suhtlevad edasi, räägivad tunde telefonis ning aeg-ajalt saavad saavad) ja elust ilusas majas (vaatega merele). kokku, "unustab" Jasper Irisele mainida, et ta kavatseb kihluda. Täpselt nii algab pealkirjalt suhteliselt midagi ütlev, aga sisult Kui viimane selle kontori jõulupeol kõigi teistega koos teada saab, väga intrigeeriv raamat - "Üksteist minutit" Paulo Coelholt. Lugu langeb ta sügavasse masendusse. põhineb tõestisündinud lool, tüdrukust, kes pettus armastuses Amdanda Woods(Cameron Diaz) on rikas, iseseisev ning tugev üsna varakult, kellel olid omad unistused ning kes läks lõpuks Eu- naine, kes on saavutanud karjääri tänu raskele tööle ning enese- roopasse raha ja kuulsust taga ajama, ent, kellest sai prostituut. kindlusele. Kõik selle pöörab aga pea peale tema truudusetu mees Ta ei sattunud Euroopasse juhuslikult, teda meelitati sinna, teda ning pärast seda, kui ta on oma luksuslikust korterist välja visatud, meelitati moelavadele, aga läks veidi teisiti. otsustab naine sõita puhkusele. Ta näeb Internetis soodat võima- Tõepoolest, enne raamatu lugemist olid ka minul mõned lust vahetada kellegagi elamine paariks nädalaks ning leiab õdusa eelarvamused prostitutsioonist kui tööst ja meestest, kes naise maja Londoni lähedal, mis kuulub Irisele. Naised leiavad, et just kõrvalt tüdrukutega meelt lahutavad, aga teema sügavustesse sel hetkel kuluks puhkus neile mõlemale ära ning juba järgmisel kaevumisel mõistsin peagi, et kõik pole nii, nagu meile paistab. päeval lendab ameeriklanna Amanda Surrey'sse, ning Iris omakorda Nimelt õnn ei peitu rahas ja materiaalses rikkuses, ka mitte sel- Los Angelesi. les, kui sul naine ja laps kodus on, vaid eneseleidmises, naudingu Iris hakkab ennast Ameerikas kohe koduselt tundma, kuid ja rahulolu leidmises. Amanda tunneb et, on teinud vea ning tahab kohe järgmisel päe- Põhimõtteliselt oleme me kõik prostituudid. Sisuliselt müü- val tagasi sõita. Kui aga Irise purupurjus vend Graham (Jude Law), vad kõik oma aega, nagu lõbutüdrukud seda teevad. Teha seda, teadmata oma õe puhkuseleminekust, Amanda ajutisse kodusse mida ei taha teha, nagu enamik. Taluda väljakannatamatuid ini- satub, muudab naine meelt. Lööb lõkkele armuleek, mille lõpust mesi, anda oma hinnaline keha ja hinnaline hing tuleviku nimel, on mõlemad osapooled teadlikud - see kustub, kui Amanda peab mida kunagi ei tule, nagu me kõik. Viidates M. Sade tsitaadile tagasi osariikidesse sõitma. "Me tunneme üksteist ainult siis, kui iseenda piirid ära katsume", Samal ajal kui Graham naudib uustulnuka seltskonda, leiab siis selleks, et teisi alandada, tuleb ise olla alandatud – selle alla ta õde endale kaks sõpra- Milesi (Jack Black) ning ligi 90-aastase kuuluvad sadistlikud seksmängud, millest võib leida lohutust ja Arthuri (Eli Wallach), kes panevad teda tundma jälle inimväärsena. naudingut. Avastades Miles'iga, et armastuses on neil ühtemoodi lootusetud Kui küsida, mida tähendas üksteist minutit, siis sellele on olukorrad, kasvab nende sõprus iga päevaga. Kas aga sõprusest väga lihtne vastata - üks prostituut broneeriti kliendi poolt ära saab veel midagi enamat tulla, kui vanad armid ei parane eriti umbes 45-ks minutiks, millest riidest lahtivõtmiseks ja riidesse kergesti? paneku ja kõige muu vahele mahtus 11 minutit jalad harki hoid- Romantiline komöödia, mis sobib kõigile. Seda filmi kirjeldaks miseks. Väga lihtne. Üheteistkümne minutiga teenida 350 franki, kõige paremini sõna "armas", see võib olla küll lame, aga paremat kolm korda päeva jooksul - vedamise korral tunda naudingut, sõna, mis kirjeldaks seda filmi paari silbiga, on raske leida. Küll aga mida enamikel juhtudel pidi siiski teesklema, kuna mehe instink- on filmi mõte selge : iga südamevalu on üleelatav, on vaja vaid tiivne ego on väga tundlik selles osas, ning teenida aasta jooksul õigeid inimesi, kes ulatavad sulle oma abistava käe. Sobib vaadata piisav summa, et oma talu osta, oma unistused täita. nii suure seltskonnaga, kui ka üksi. Film on nomineeritud neljale auhinnale, millest ühe see ka võitis - Teen Choice 2007. Vihmavibu

Veebruar 2008 / ÕPILASLEHT // 31 Horoskoop

Jäär Kaksikud (21 märts – 20 aprill) (21 mai – 21 juuni) Jääradel tõotab tulla Mitte miski ei ole Kaksikute suurepärane kuu. Oled pidevalt heas Veebruaris peaksid kõik Kaksikute tujus ning valmis uuteks põnevateks tähemärgi all sündinud silma peal seiklusteks. Samuti ei lase Jäärad sel Sõnn hoidma oma pidutsemisharjumustel, Vähk kuul oma mõnusat olemist kellegi (21 aprill – 20 mai) kuna need võivad varsti hakata (22 juuni – 22 juuli) rikkuda. Need, kellel parajasti suhe Sõnnid peaksid sel kuul oma segama nii tööd, kooli kui ka eraelu Sel kuul tasuks kindlasti vastata käsil, peaksid oma partnerile pisut väljaminekutel silma peal hoidma, ja valusasti kätte maksta. Sel kuul kõikidele telefonikõnedele ja hingamisruumi andma, vabad Jäärad sest algamas on suur raharaiskamise on Kaksikud seltskonnaelu hinged meilidele, kuna tähed näitavad, aga peaksid alustama Selle Õige tuhin. Mõttetuid ostusid tasuks ning nendega tahavad suhelda ka et Vähkidele võidakse teha otsinguid, sest just nüüd on neil hea vältida, seda just eriti naissoost inimesed, kes Kaksikutele enne ettepanekuid, millest on raske võimalus leida omale elu armastus. Sõnnide puhul. Peagi algab Sõnnidel ülevalt alla on vaadanud. Tööalaselt keelduda ning mis ainult kasuks Ainus, mis Jäärasid veebruaris häirida periood, kus neid tunnustatakse tasub ettevaatlik olla, sest oma tulevad. Meesoost Vähid võivad võib, on hajameelsus. tehtud töö ja vaeva eest ning vaevaga tehtud tööd teistega kippuda armukadedaks muutuma, neile tasutakse vääriliselt. Tänu jagades, võid tänust ja kuulsusest ise isegi põhjuseta. Tublid ja töökad sellele võiva Sõnnid rahul olla ilma jääda. Vähid saavad veebruarikuus ning südamerahuga omale väikese tunnustatud ning laisad hakkavad puhkuse lubada. Siiski tasuks allakäigutreppi mööda minema. puhkuse ajal liikluses ettevaatlik olla, Autot juhtivatel Vähkidel tuleks olla sest õnnetus ei hüüa tulles! ettevaatlik, sest teel on must jää!

Lõvi Kaalud (23 juuli – 22 august) (23 september – 23 oktoober) Kuna ilmad ei ole just kõige Kadedus on veebruarikuus paremad, võivad Lõvid veebruarikuus Kaalusid iseloomustavaks kergelt masendusse langeda. märksõnaks. Kadestatakse kas Siinkohal tulekski leida pisut aega sõbranna poissi või uut kingapaari, Neitsi Skorpion enese jaoks- massaaž, šoppamine samuti ka suvaliste inimeste (23 august – 22 september) (24 oktoober – 22 november) ja üldse enese hellitamine kulub aksessuaare. Tihti leiad end Veebruaris peaksid Neitsid Veebruarikuus kalduvad marjaks ära ja on parim ravi mõtlemast :”Miks MINUL seda ei aega pisut maha võtma. Kuigi võib Skorpionid olema vägagi tujukad. Kui talvemasenduse vastu. Sel kuul ole?”. Oota, küll ka Sinu aeg tuleb. tunduda, et inimesed ei saa ilma kallim saabub sõbrapäevakingitusega tahavad Lõvid oma partneritelt, Õnneks möödub see periood kiiresti, Sinuta hakkama, ei ole see nii- ühe mõne tunni hiljem, kui Sina seda vanematelt ja sõpradelt eriliselt sest Kaalud on teatavasti väga päeva kannatavad nad ära küll! planeerisid (mitte, et te midagi kokku palju tähelepanu saada. Kuna aga eneseteadlikud ja realistlikud. Oma Vältida tuleks ületöötamist, sest see oleksite leppinud), ajab see Sind kevad on tulemas, hakkavad ka kõige kallimat tuleks õppida ohjeldama põhjustab stressi ja teadagi põhjustab vägagi marru. Seda siiski ilmaasjata. tagasihoidlikumad Lõvid oma lakka ning vajadusel talle ka paar kõva stress omakorda kortse. Võib ette Püüa end kontrollida ja rahulikuks sättima, sest kevad on ju armumise ja sõna öelda. tulla hetki, kus Neitsid tahaksid olla jääda. Veebruar on hea kuu mõne armastuse ning uute suhete loomise kellegi teise nahas, kuid see läheb uue projekti alustamiseks ning kui aeg! peagi üle. Võta omale üks vaba päev Sa tõesti endast selle õnnestumiseks ja tee midagi sellist, mida Sa pole kõik annad, saadab seda ka suur edu. juba ammu või mis veel parem- mitte Halb aeg tehnikaga tegelemiseks. kunagi, teinud. See aitab!

Ambur Veevalaja (23 november – 21 detsember) (21 jaanuar – 18 veebruar) Tähtede seis näitab Amburitele Selle kuu alguses kummitab sel kuul pereasjadele keskendumist. Veevalajaid keegi minevikust. Keegi, Kallale võivad kippuda kõiksugu keda Sa tahaksid unustada, kuid viirused, millest hoidumiseks ja millegipärast ei saa. Püüa sellega Kaljukits Kalad millest paranemiseks tuleks ohtralt elada ja endale selgeks teha, mis (22 detsember – 20 jaanuar) (19 veebruar – 20 märts) ravimteesid tarbida. Sõbrad võivad rolli ta Sinu elus mängib. Samuti Sel kuul on Kaljukitsed vägagi Kalad on sel kuul kogu aeg sel kuul Ambureid ninapidi püüda peaksid Veevalajad tuttavate vastu otsekohesed ning hiilgavad oma eriti heas meeleolus ning see võib vedada (olgugi, et tegemist on viisakad olema, sest iial ei tea, millal intelligentsusega. Ennastki paneb neid ümbritsevad inimesed kohati sõbrakuuga), kuid kiire taibuga abikätt vaja läheb. Samas tuleks imestama see, kuidas suudad nukraks teha. Kuna Kalad vajavad Amburid saavad asjast õnneks enne aga ka ettevaatlik olla, sest kõik mõnest endale keerulisest olukorrast pidevalt vaheldust, võib sel kuul aru, kui on liiga hilja. Hea aeg tuttavad ei ole Sinu sõbrad. Püüa täiseti puhta nahaga pääseda. See vahelduseks olla uus töö- või elukoht, armuasjades. Sel kuul kipud kohtama vältida mõttetusi. Hea aeg ausal teel omakorda paneb Sind arvama, et ent ka uus partner. Veebruarikuus ka inimesi, keda ammu näinud ei rahateenimiseks. omad mingisuguseid võimeid. Ära keelduvad Kalad saatusesse uskumast ole ja kellega kohtumist teadlikult igaks juhuks aga liiga palju looda ning tahavad seda ise määrata. vältinud oled. - küll see üle läheb. Kaljukitsed Kodusistujad tüübid hakkavad kipuvad vana rasva peal liugu laskma rohkem väljas käima ning vastupidi. ning seetõttu on neil raske uue Pea aga meeles, et kõik pole kuld, aastaga ning uute väljakutsete ja mis hiilgab ning kaalu ikka pikalt kohustustega harjuda. ja põhjalikult enne, kui mõne suure otsuse vastu võtad.

32 // ÕPILASLEHT / Veebruar 2008 TEST kui sa oleksid püksipaar, siis milline? Koostas: Katharina Toomemets

1) Milline järgnevatest iseloomustab 4) Milliseid jalatseid eelistad? Sinu riietumisstiili kõige paremini? a) Sandaale või plätusid a) Mida vähem, seda parem b) Tosse b) Sportlik ja mugav c) Vaba aja jalatseid c) Lihtne ja mugav d) Ükskõik, mida, peaasi, et oleks ilus ja d) Seksikas ja stiilne, kuid mugav mugav

2) Millist järgnevatest tegevustest 5) Milline soeng Sulle kõige rohkem eelistad kõige enam? meeldib? a) Rannas päevitamine ja niisama vedele- a) Mida lühem, seda parem mine b) Hobusesaba b) Sportimine c) Krunn c) Niisama hängimine sõpradega d) Lahtised juuksed d) Šoppamine

3) Milliste riietega Sa magad? a) Ma ei magagi riietega, enamasti alasti b) Dressipükste ja T-särgiga c) Pikkade pidžaamapükste ja mõne topiga d) Lühikeste pidžaamapükste ja mõne topiga

Kõige rohkem A — vastuseid: Kõige rohkem B — vastuseid: Kõige rohkem C — vastuseid: Kõige rohkem D — vastuseid: Sinu pükstestiil on lühikesed püksid Sinu püksistiil on dressipüksid. Ena- Sinu püksistiil on linased püksid. Sulle Sinu pükstestiil on teksapüksid. Sa ning Sinu motoks on: „Mida vähem, masti meeldib Sulle riietuda sport- meeldib mugavus eelkõige, kuid püüad liita mugavuse ja hea väljanä- seda uhkem”. Seda motot järgid Sa likult ja samas eelistad Sa kõigele samas jälgid ka seda, et Sinu riietus gemise ja see õnestub suurepäraselt, nii riietuse, jalatsite, kui ka oma soen- muule ka sportlikke tegevusi. Sportlik sobiks kokku Sinu tegemiste ja ümb- sest teksad võivad ühtede lisanditega gu juures. Mõtle aga natuke selle on hea, kuid ainult teatud piirini, sest ritsevate inimeste ning interjööriga. kandes välja näha superseksikad, sa- peale, et alati ei ole napp just parim kes ikka presidendi vastuvõtule dres- Linased püksid sobivad peaaegu mas kui hoopis teiste aksessuaaridega valik, sest talvel on nabajope ning sipükstes, dressipluusis või tossudes kõigega ning igale poole (väikeste täiesti argipäevased, jäädes kõige lühikeste pükstega ikka väga külm. läheks? eranditega), seega hea valik! selle juures eelkõige siiski mugavaks.

Veebruar 2008 / ÕPILASLEHT // 33

Õpilaslehe reklaami hinnakiri

Suurus Mõõdud Hind (sisekülg, Hind (sisemine Hind (tagakülg, Hind (A4) (mm) vaba paigutus) esi-/tagaleht) väline) (esikülg) 1 210 × 297 10 000 12 500 kokkuleppel – 1/2 210 × 148,5 7 000 7 500 kokkuleppel – 1/3 210 × 99 5 000 6 000 kokkuleppel kokkuleppel 1/4 210 × 74,25 3 000 4 000 kokkuleppel kokkuleppel 105 × 148,5 1/8 105 × 72,25 2 000 – – – 52,5 × 148,5

Reklaam palume saata .pdf või .jpg formaadis CMYK fail (vähemalt 300 dpi); Lisaks pakume võimalust õpilastel ja mõõtudele lisada 5 mm nii laiust kui kõrgust (bleed). eraisikutel lisada kuulutust õpilaslehte. Kui soovite reklaami mitmesse õpilaslehe numbrisse, siis pakume Kuulutuse hind on 100 krooni. hinnasoodustusi! Samuti pakume hinnasoodustusi MTÜ-dele Hindadele lisandub 18% käibemaks!

Õpilaslehte koju tellides tuleb tasuda 10.- postikulusid. Tasuta saab ajakirja ise järele tulles. Uuri lähemalt — http://www.opilasleht.ee