C o rp o ra te S o c i a l

R

e

s

p

o

n

s

i

b

i

l

i

t

y

(

C

S

R )

CSR 2012-IMUT NALUNAARUSIAQ

SULISITSISUT GRØNLANDS ARBEJDSGIVERFORENING CSR Greenland Årsrapport 2012 Foto: CSR Greenland, irisager.gl Layout: irisager.gl Siulequt

CSR Greenlandip pitsaasumik ineriartornini 2012-imi ingerlatiinnarsimavaa, ilaasortanngortartut amerliartorsimapput, sammisarpassuaqarsivoq kalaallillu suliffeqarfiutai CSR-imik suliniuteqarnermin- ni angusaqarluarsimapput.

’Inuaqatigiinnut akisussaaneq pillugu oqallittarfiup’ Naalakkersuisunik suleqatigissutigineqarnissaa 2012-mi pingaartillugu sammisivarput. CSR Greenland 2012-imi pingaarutilinnik marlunnik suleqa- tigiinnissamut isumaqatigiissusiorsimavoq, Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik aamma Nunamut namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfik suleqatigiinnissamut isumaqati- giissusiorfigisimagamigit. Tamatuma ilutigisaanik unammilligassat ’2025-mut anguniakkami’ immikkut pingaarutilittut taagorneqartut atitunerusumik annertunerusumillu suleqatigiinnissamut suleqatiserin- nittoqarsimalluni.

CSR Greenland aallartinnerminiilli kalaallit suliffeqarfiutaannut, CSR-imik suliniuteqartunut suleqatigiif- finngorsimavoq nukittooq suleqatigiiffittullu iluaqutaasoq. Ukiut pingasut qaangiuttut ingerlanerini CSR-imut soqutiginninneq allilluinnarsimavoq, suliffeqarfippassuillu – pingaartumik annerit – ullumik- kut CSR pillugu sulinissamut pilersaarusiorsimallutillu anguniagalersorsimapput aaqqissuussamillu tamanna suliniarfigalugu.

CSR tunngavigalugu sulinissamik anguniagaqarnermut ilaatillugu CSR Greenland-ip 2012-imi saq­ qummiuppaa CSR tunngavigalugu sulineq pillugu nalunaarusiortarnissamut tunngavigisartagassaq, najoqqutassat assigiit atorlugit nalunaarusiorneq ajornannginnerulerniassammat aammalu CSR tunngavigalugu sulineq aaqqissuulluagaaneruniassammat.

Ullumikkut CSR Greenland 33-nik ilaasortaqarpoq, immikkut taasariaqarlutik kalaallit suliffeqarfiutaat annerit ilarpassuisa aamma ilaasortanngorsimanerat. Suliffeqarfiit minnerit ilaasortanngornissaat ilimanaateqarpallanngikkaluartoq, suliniaqatigiiffiup Sulisitsisut suleqatigalugit ilisimasanik CSR-ilu pil- lugu paasissutissanik kalaallit suliffeqarfiutai minnerit tuniorarneqarsimapput.

Nalunaarusiami matumani 2012-imi angusat pingaarnerit suliarisimasallu saqqummiunneqassapput, taamaalioreernermilu 2013-imut pilersarutit saqqummiunneqassallutik.

Inussiarnersumik inuulluaqqusilluta Brian Buus Pedersen, siulittaasoq, Martin B. Kviesgaard, siulittaasup tullia Michael Binzer, Henrik Leth, Jens Andersen, Jesper B. Kreiner

3 2012-imi angusat suliarisimasallu CSR Greenland 2010-2011-mut ukiumoortumik nalunaarusiamini 2012-imi suliariumasani saqqummiuppai. Aajukulu killiffivut:

√ Nalunaarusiortarnissamut tunngavigisartagassaq 2012-imi pilersaarusiorneqarlunilu saqqumiun- neqassasoq, tassunga ilaalluni ilaasortanik sungiusartitsinissaq. • Suliaq naammassineqarpoq – tunngavigisartagassaq 2012-imi novembarimi CSR pillugu pisoqartisinermi saqqummiunneqarmat, ilaasortanillu sungiusartitsinerit arlallit ingerlanneqar- simallutik

(√) Aalajangersimasumik akuttoqatigiimmillu ataatsimiittarnikkut Inuaqatigiinnut akisussaaneq pillugu oqallittarfiup suliarineqarnerata sakkortusarnissaa aammalu tamatigut suleqatigiiffiusin- naasut pillugit Namminersorlutik Oqartussanik oqaloqateqarnerulernissaq. 2012-imi anguniar- neqassaaq naalakkersuisoqarfinnik tamanik kommuninillu oqaloqateqarnissaq, siunertamullu tulluaraangat CSR Greenland tusarniaanernut akissuteqartassasoq. • Suliaq naammassineqarpoq – Inuaqatigiinnut akisussaaneq pillugu oqallittarfik aqqutigalugu Naalakkersuisut oqaloqatigineqarluartarsimapput tamannalu naqissuserlugu Naalakkersuisut tamarmiusut kiisalu atorfillit arlallit 2012-imi isumasioqatigineqarput • Suliap ilaa naammassineqarpoq – naalakkersuisoqarfiit ilaat, tamarmiunngitsulli, ataatsimee­ qatigineqarsimapput. KANUKOKA oqaloqatigineqangaatsiarsimavoq, kommunilli ataasiak- kat oqaloqatigineqarsimanatik.

√ Soqutigisallit suliamut tunngassuteqartut pillugit nammineq suliniutissanik aallarniinissap qitiutin- nissaa – minnerunngitsumik avatangiisinut imigassamullu tunngatillugu. • Suliaq naammassineqarpoq – Avatangiisit pillugit 2012-imi suliniarnerujussuaq ’Saligaatsoq’ qulequtsiullugu Mads Lumholdt suleqatigalugu CSR Greenlandip ingerlappaa. Ilutigisaanik suliniutit peqqissutsimut attuumassuteqartut arlallit, taakku ataaniilluni imigassaq, tunngavis- saat 2012-imi suliarineqarput.

÷ CSR-Greenlandip qitiutillugit sulianiarfissai tallimaasut ’Suleqatigiinnermi najoqqutassat’-ni allaa- serineqarsimasut pillugit namminneq kajumissutsiminnik sulianiaqatigiiffiit suliniutaannik taperser- suinerup sakkortusarneqarnissaa (namminneq kajumissutsiminnik suliniaqatigiinnik Grønlands- BANKE-mi ataatsimiinnermi saqqummiunneqartut) • Suliaq naammassineqanngilaq – Namminneq kajumissutsiminnik kalaallit suliniaqatigiiffii 2012- imi CSR Greenlandip killilimmik suleqatigisimavai

(√) Soqutigisaqatigiit ataatsimiittarneri angusassanik toraagallit – Nuummi suliffeqarfiutillit ukiumut arfinileriarlutik imaluunniit arfineq-pingasoriarlutik misilittakkaminnik, isumassarsiaminnik aaqqiiniu- timinnillu paarlaasseqatigiillutik - ataatsimeeqatigiittarnerisa attatiinnarnissaat ineriartorteqqin- nissaallu. Ilutigisaanik sinerissami Ålborgimilu, tamanna soqutigineqassappat, soqutigisaqatigiit ataatsimiittalernissaannik tapersersuineq. • Nuummi suliaq naammassineqarpoq, soqutigisaqatigiinnillu namminneq ingerlasunik pilersiti- niarneq sinerissami Ålborgimilu iluatsissimanngilaq

4 √ Sammisat CSR-imut tunngassuteqartut pillugit pikkorissaasarnerit aammalu aalajangersimasumik qulequtsiilluni ullaakkut/soraalernermi ataatsimiittarnerit attatiinnarnissaat, taassuma ataanillutik minnerpaamik ukiumut ataasiarluni Ilulissani, Sisimiuni, Qaqortumi Aasiannilu ataatsimiititsisarnis- saq. • Suliaq naammassineqarpoq – Ilulissani, Nuummi Sisimiunilu avatangiisit pillugit pikkorissaa­soqarpoq.

÷ Qarasaasiakkut nittartagaq uummaarinnerusoq, nutaarsiassat allaaserisanik ’imaqarnerusunik’ imallit atorlugit pissanganarnerusunik ilaasortanut attaaveqartarnissaq aammalu CSR-ip Linked- ln-imut ilaalernissaata ineriartortinneqarnissaa. • Suliaq naammassineqanngilaq, 2013-imili aallarnisarneqassalluni suliarineqassallunilu

√ Ingammit siullertut Nunatsinni tusagassiorfinnut attaaveqarnerulernissaq aappaattullu soquti- gisaqatigiinnut suliffeqarfiillu ilaasortaanut CSR-mik suliniuteqarnerannut samminerusumik atta- veqarnerulernissaq. Minnerunngitsumik anguniarneqassaaq sammisat ataasiakkaat CSR-imut tunngasut sammivinnit arlalinnit isigalugit samminissaat, ajornanngippallu tusagassiorfiit kalaallit oqaasiinik atuisut attaviginerulernissaat. • Suliaq naammassineqarpoq – CSR Greenland aamma kalaallit suliffeqarfiutaat pillugit arla- linnik 2012-imi allaaserinnittoqarsimavoq.

(√) Ilaasortassarsionerup ilaasortanillu ataasiakkaanik oqaloqateqartarnerup sakkortusarnissaa • Suliaq ilaatigut iluatsissimavoq, tamatuma kingunerisaanik nutaanik ilaasortanngortoqarsi- mammat

÷ Ilaasortat ilaasortaanertik sutigut iluaqutigineraat aammalu sivisuumik ilaasortaaginnarnissaat qulakkeerneqassapput qanoq pisoqarnissaa pillugu misissuinissaq. • Suliaq naammassineqanngilaq – 2013-imi suliarineqassaaq

5 2012-imi sammisimasat

Pisortanik suleqateqarneq

2012-imi qitiutinneqartoq pingaarnerpaat tassaasimavoq, Nunatta unammillerumaagassai pillugit Naalakkersuisunik suleqateqarneq. CSR Greenland isumaqarpoq unammilligassat tamakku aatsaat kivitseqatigiinnikkut aaqqinneqarsinnaasut.

Peqqissutsimik pingaartitsineq

Innuttaasut peqqissuunissaannut suliniummik ikorfartuinissaq pillugu, suliffeqarfinni inooriaaseq peq­ qinnartoq pingaarnerutillugu samminiarlugu CSR Greenlandip Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfik 2012-imi suleqatigilerpaa – taamaaliornikkut suliffeqarfinni ulluinnarni atugassanik peqqinnartunik aammalu peqqinnartumik inuuneqarnissap eqqumaffigineqalernissaa anguniarneqarpoq. 2012-imi suliamut soqutigisallit arlaleriarluta atatsimeeqatigisimavavut aammalu suliniutip suunissaa pillugu suliaqarsimalluta.

Suliffeqarfinni peqqissutsimik suliaqarnissamut maannakkut suliniutit, soqutigisat aporfiusinnaasullu paasiniarlugit suliniut sioqqullugu misissuineq eqimattat immikkut sammisallit suliffeqarfinni sulisut peqatigalugit CSR Greenland misissuisivoq. Tamatuma inerneraa ’sullivik peqqinnartoq’ pillugu al- laaseqartoqarnera, taanna innuttaasut peqqissuunissaat pillugu 2012-imi maajimi ataatsimiittoqar- mat saqqummiunneqarpoq, uanilu takuneqarsinnaalluni www.csr.gl. Suliamut tassunga tapertatut taassuma assinganik sammisaqarlutik Sulisitsisuni ilaasortat aqqutigalugit CSR Greenland immersu- gassaq atorlugu apersuititsivoq.

Avatangiisinik pingaartitsineq

Aamma suliffeqarfiit avatangiisinut suliniutaat pillugit 2012-imi CSR Greenland Nunamut namminer- mut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfimmik suleqatigiinnissamik isumaqatigiissute- qarpoq. Avatangiisinut suliniutip Saligaatsup kingunerisaanik suleqatigiinneq aallartippoq, ilaatigullu suliffeqarfiit avatangiisinut suliniarnerisa pilersaarusiukkatut ingerlanissaat qitiutinneqassalluni.

2025-mut anguniakkat

2012-imi novemberimi CSR Greenland Naalakkersuisunik tamarmiusunik isumasioqatigiissitsivoq, tamatumani aallaavigineqarluni Naalakkersuisut ’2025-mut angunigaat’ saqqummiunneqaqqam- misoq. Ataatsimiinnissaq sioqqullugu 2025-mut anguniakkani unammilligassanut suliffeqarfiit qanoq kivitseqataasinnaanerat pillugu CSR Greenland allakkorsiomavoq. Allakkiaq uani takuneqarsinnaa­ voq www.csr.gl

Isumasioqatigiissitsinerup kingunerisaanik ilaatigut ilinniartitaanikkut suliffissaqarnikkullu suliassat annerujussuarmik suleqatigiissutigineqalernissaat kissaatigineqalerpoq, suleqatigiinnissarlu taanna qanoq ingerlassanersoq 2013-imi sukumiisumik sammineqassaaq.

6 Nalunarusiortarneq pillugu pisoqartitsineq

CSR tunngavigalugu sulineq pillugu nalunaarusiortarnissamut tunngavigisartagassaq pillugu Ka- tuami pisoqartitsinikkut CSR Greenland novembarimi saqqummiimmat inuit 84-it peqataapput, pisoqartitsinermi peqataasunut ilaapput Birgitte Mogensen PricewaterhouseCoopers-imeersoq, Andreas Rasche Copenhagen Business School-imeersoq, borgmester Asii Chemnitz Naarup aam- ma KNB-mi pisortaaneq Susanne Christensen. Nalunaarusiortarnissamut tunngavigisartagassaq maanna ilaa­sortanit takuneqarsinnaalerpoq uani www.csr.gl CSR-ilu pillugu nalunaarusiornermi atorneqarsin­naalluni –avammut taamatuttaaq suliffeqarfiit akornini attaveqatigiinnermut aam- malu CSR tunngavigalugu pilersaarusiukkamik siunissami suliniutissat suunerinik aalajangiiniarnermut iluaqutaasinnaalluni.

7 Soqutigisaqatigiit ataatsimiittarneri suliarisartagaallu

CSR Greenlandip suliaannut toqqaviuvoq aalajangersimasumik akuttussusilinnik soqutigisaqatigiit ataatsimiittarneri, ataatsimiinnerni taakkunani CSR-ip tungaatigut suliffeqarfiit misilittakkaminnik, isumassarsiaminnik unammilligassaminnilli paarlaasseqqatigiinnissaminnut periarfissaqarput.

Suliffeqarfiit angisuut akornanni soqutigisaqatigiit Nuummi ataatsimiittarnerini sammisaq aalajanger- simasoq eqqartorneqartarsimavoq, suliassamut tunngasumik saqqumiisoqartarsimalluni taamaalior- toqareeraangallu suliffeqarfiit namminneq misilittagaat pillugit oqallittoqartarsimalluni. Ilaatigut inuit pisinnaatitaaffii, iluanaarniutigalugu peqquserluttarneq, nalunaarusiortarneq peqqissuserlu sammi- neqartarsimallutik.

Suliffeqarfiit mikinerit akornanni soqutigisaqatigiit Nuummi ataatsimiikkaangata CSR-ip suliniutigi- nerani suliffeqarfiit minnerit unammilligassaat aaqqiiniutillu qitiutillugit oqallisigineqartarsimapput. 2012-imi soqutigisaqatigiit ataatsimiinneri ilaatigut suliffeqarfinni assigiinngitsuni soorlu INUPLAN-imi aamma KompetenceKompagniet-imi ingerlanneqartarsimaput, iluatsillugulu suliffeqarfiit taakku suliatik oqaluttuarisarsimavaat.

Aammattaaq Sisimiuni Ålborgimilu soqutigisaqatigiit ataatsimiittarsimapput, najukkami suliffeqarfiit akornanni unammiligassat aaqqiiniutissallu oqallisiginissaannut periarfissaqartarsimalluni.

8 Pikkorissaanerit, isumasioqatigiissitsinerit ataatsimiititsinerillu CSR Greenland-ili aallartinneqarmat suliniarfissatut pingaartinneqartut tassaasimapput CSR-imut tunngasuni assigiinngitsuni Nunatsinni piginnaanernik qaffassaanissaq.

CSR Greenlandip pikkorissaaneri makkuusimapput: • Ikitsuinnarnut tunngasumik Novo Nordiskimi pisortap Mads Øvlisenip aamma professor Mette Morsingip peqataaffigisaannik Hotel Hans Egedemi katerisimaartitsisoqarsimavoq, tamatumani CSR-ip iluani piumaartussatut ilimagisat CSR-imillu piviusunngortitsiniarneq qitiutinneqarsimallutik. • Avatangiisinut suliniuterujussuarmut ’Saligatsmut’ atatillugu avatangiisit pillugit Nuummi, Sisimiuni Ilulissanilu 60-nit peqataaffigineqartumik pikkorissaanerit, Anette Petersen InVirke-meersoq suleqatigalugu. • Avatangiisit silallu pissusaa pillugit suliffeqarfinni aqutsisunut CEO briefings, tamatumani avatangiisit pillugit pilersaarusiukkamik aqutsineq aamma iluanaarniutigalugu peqquserlunnaveersaarnissaq qitiutinneqarlutik. • CSR-imik suliaqarneq pillugu nalunaarusiortarnissamut tunngavigisartagassaq aamma CSR-imik suliaqarneq pillugu nalunarusiortarnissap ilisaritinnera sungiusarnerlu.

Taakku saniatigut 2012-imi novembarimi CSR Greenland ataatsimiititsivoq Danmarkimeersinik taamatutaaq Nunatsinneersunik oqalugiartoqarluni. Matumani suliffeqarfiit arlallit CSR tunnga- vigalugu suliniarnerminni aporfiginerpaasatik saqqummiuppaat. Ataatsimiinneq 85-init sinnilinnit peqataaffigineqarpoq.

Suliniutit tigussaasut Saligaatsoq tassaavoq Mads Lumholdtip Nuummi saliisitsineranik ikorfartuineq iluatsillugulu eqqa­ gas­satigut ajornartorsiummik avatangiisinillu eqqumaffiginnilersitsiniutaalluni. Suliniut maluniagas- sanik arlalinnik imaqarpoq, soorlu Mads Lumholdtip Juliallu erinarsuusiaat nutaaq, tusagassiutitigut saqqumilaarneq aammalu Nuummi Sisimiunilu pisoqartitsineq.

Taakku saniatigut Mads Lumholdt Nuummi atuarfinnut assigiinngitsunut ornigussimaavoq avatangii- sit qitiutillugit illoqarfiup pitsaanerusup eqquluinnerusullu pilersinnissaanut meeqqat taakkulu ilinniar- titsisuit peqataalersinniarlugit. Taavalu aamma saliinissaq pillugu annertunerusumik iliuuseqartoqar- poq, tamatumani suliffeqarfiit sulisutik sulinermik nalaanni saleeqataatippaat, taamaaliornikkut saliineq illoqarfimmi ersarinnerulersinniarlugu. Naak sialleraluartoq 300-t saleeqataapput. Peqatigi- saanik aaqqissuisut naggataartitsillutik Katuami tamanut kaffillerput – soorunalumi aamma saliisoqa- reermat illoqarfik takujuminartoq eqquluitsorlu tunniunneqarluni.

9 Taakku saniatigut suliniut ’ illoqarfik innaallagiatortunik biilerfiusoq’CSR Greenland-ip Kommu­ neqarfik , Namminersorlutik Oqartussat Silap Pissusaanut Nukissiuuteqarnermullu Allaffia, ISS, Kalaalit Forsikring, GrønlandsBANKEN, Nuuk Auto, Deres Auto, Nuup Bussii Nukissiorfiillu suleqa- tigalugit aallartinneqarpoq. Suliniummi biilinut innaallagiatortunut aporfiusinnaasut misissorneqas- sapput, pingaartinneqarnerpaarli aamma tassaavoq biilit innaallagiatortut Nuummi amerlane- rulernissaat anguniarlugu suliffeqarfiit kattullutik biilinik innaallagiatortunik atuilernissaat. Tamanna ma­lunnartinniarlugu novembarimi GrønlandsBANKEN-imi pisoqartitsiffiuvoq, Assartuinermut, Ineqar- nermut Angallannermullu Naalakkersuisup Jens B. Frederiksenip aamma borgmester Asii Chemnitz- ip peqataaffigisaannik.

Suliniut Sapiik pillugu ukioq manna Suliffeqarfiit arlallit Foreningen Grønlandske Børnilu aammaarlutik suleqatigiissimapput, Sapiik tassaavoq inuusuttut meeqqat atuarfianni atuarunnaarnermik kingor- na ilinniakkamik toqqaanissaminnut sapiinnerulersinniarlugit suliniut. aamma STARK peqatigiiffik suleqatigalugu Nuummi, Ilulissani Qaqortumilu misigisaqartitsiniarlutik aaqqissuussisima- put tamanullu ammasumik qaaqqusisimallutik. Aaqqissuussinerni inuusuttut ilinniagaqarnissamut suliffissatullu periarfissanik pissanganarsaakkanik kajuminnartunillu saqqummiiffigineqarsimapput. 2013-imi sammisaqartitsinissaq pillugu TELE aamma GrønlandsBANKEN peqatigiiffimmik oqaloqate- qarlutik aallartipput.

CSR-ip Nunatsinni ilisimaneqalernissaa

CSR Greenland 2010-mi aallarnerneqarmat kalaallit tusagassiorfiini CSR eqqumaffigineqariartuaa­ lersimavoq. Taamaalilluni CSR Greenland ilaasortallu CSR-imik tunngavilimmik suliniuteqarnerat pillugu arlalinnik allaaserinnittoqarsimavoq – biilit innaallagiatortut, avatangiisinut suliniut aamma suliniut Saligaatsoq, minnerunngitsumillu CSR Greenland-ip Naalakkersuisunik naalakkersuisoqarfin- nillu assigiinngitsunik suleqateqalersimanera allaaserineqartarsimallutik. Taakku saniatigut Sulisitsisut atugassiaanni Aurorami aammalu Atuagassiap ullormut saqqummersartup Børsen-ip Nunatsinnut tunngasut pillugit ilannguttagaani CSR pillugu allaaserinnittoqartarsimavoq.

Aamma CSR Greenlandip allattoqarfia siulersuisullu assigiinngitsunik pisoqarniaraangat saqqum- miisussatut aggersarneqartarsimapput. Suliatsinnut ilaasimapput nunat avannarliit soqutigisaqati- giiffiata Global Compactip Københavnimi 2012-imi ataatsimiinneranni, septembarimi Islandimi CSR Iceland (FESTA) pillugu ataatsimiinnermi kiisalu aamma soqutiginnittunut arlalialunnut Reykjavik-imi saqqummiinerit.

10 Soqutigisaqatigiinnik allanik ikorfartuineq CSR-ip ilisimaneqalernissaata sulissutigineranut atatillugu CSR Greenland aallarnerneqaramili soquti- gisaqatigiinnik allanik- CSR-p anguniagaasa ilaanik suliniuteqartunik, pilersitsisoqarniarnerani ikor- fartuisarsimavoq.

Taamaalillutik kalaallit arnat suliffiutillit 2011-p aasaani soqutigisaqatigiit Tamatta Akuusa aarlartip- paat, taamaaliornikkut kalaallit suliffeqarfiutaanni assigiinngisitaartumik inissisimanerup unammiller­ nartortai iluaqutissartaalu pingaartillugit sammineqarniassammata. Suleqatigiinnut CSR Greenland suli allattoqarfeqarnikkut ikiuutaavoq.

Taamatuttaaq aamma iluanaarniutigalugu peqquserluttarnermik akiuiniaqatigiiffimmut kajumissut­ siminik sulisumut ’Transparency International’-imut Nunatsinni attaveqaammik pilersitsiniarnermi CSR Greenland-ip allattoqarfia ikiuussimavoq, attaveqaat taanna Transparency Greenland-imik taaguuserneqarluni 2011-mi augustimi aallarnerneqarpoq. Peqatigiiffik namminersortuuvoq CSR Greenlandimillu ikiorneqarunnaareerluni. www.transparency.gl –imi tamanna pillugu annertunerusu- mik paasiniaasinnaavutit.

CSR Greenland Global Compactip nunani avannarlerni soqutigisaqatigiiffiani Island peqatigalugu aqutsisoqatigiinnut ilaavoq nunallu avannarliit 2013-imi maajimi Rekjavikimi ataatsimiilerpata aaqqissuisooqataassalluni. Tassunga atatillugu ataatsimiinnissap ingerlanissaata pilersaarusiornera- nut ataatsimiinnermilu oqalugiartussarsiornermut CSR Greenland nukinnik atuisimavoq.

2013-imut isumalluaatit iliuusissanullu pilersaarut

CSR Greenlandip 2013-imut angusaqarfigerusuppaa, nammineq suliaqarnikkut aammalu inuin­ narnik, pisortat oqartussaasuinik suliniaqatigiiffinnillu suleqateqarnikkut, inuiaqatigiit ilorraap tungaa- nut ingerlanerisa nangeqqinnissaat. CSR Greenlandip sulinera suliniutinik aalajangersimasunik suliaqarnikkut ingerlajartuinnalernera pissutigalugu 2013-imi suliamiit suliamut suleqataasartussanik atorfissaqartitsisoqalissaaq, soorluttaaq aamma qaammatini sisamani-tallimani ilinniartunik suli­so­ qartassasoq. • 2013-imi ilaatigut imaaliornissarput naatsorsuutigaarput:

• Ilinniartitaaneq, suliffissaqarneq isumaginninnerlu pillugit Naalakkersuisunik atituumik suleqateqarnissatsinnut isumaqatigiissutit erseqqissarneqarnissaat, taassuma ataaniillutik suliniutissat suunerisa aalajangerneqarnissaat aallartisarnissaallu • Suliniutit siunertamut tulluartut pillugit Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfimmik aamma Nunamut namminermut, Pinngortitamut Avatangiisinullu Naalakkersuisoqarfimmik suleqatigiinnissamut isumaqatigiissusititsinnik ineriartortitsineq • WWF-imik kalaallillu suliffeqarfiutaanik arlalinnik suleqateqarnerput aqqutigalugu avatangiisit pillugit pilersaarusiukkamik aqutsinermik qitiutitsinissaq • Sinerissami illoqarfinnut annernut Ålborgimullu tikeraarnissaq, suliffeqarfiit ilaasortatta tamarmik ataasiakkaarlugit oqaloqatiginissaat • Ilaasortat misissuiffigineqassapput ilaasortanullu attaveqarnerput pitsanngorsarneqassaluni • Ilaasortat 10%-imik amerlineqassapput

11 Ilaasortat • Air Greenland • Polar Seafood • KompetenceKompagniet • INA.NUNA • • Stark a/s • Nukissiorfiit • Kalaallit Forsikring • Greenland Petroleum • Arctic Group a/s • Rambøll • KPMG • INI • COWI • Tele Greenland a/s • Nuup Bussii a/s • • Grønlands VVS a/s • Atcon Grønland a/s • • Mælkebøtten • Inuplan a/s • Deloitte • True North Gems Greenland • Permagreen • KNI a/s • GrønlandsBANKEN • Blue Water Shipping a/s • • Nuna Advokater • ITTU.NET • Godthåb Transportservice • Vinslottet Grønland a/s

ADVOKATER EQQARTUUSSISSUSERISUT NUNA LAW FIRM

12