TÄNASES LEHENUMBRIS: Vallavolikogu valimiste tulemused — lk 2 Intervjuu külalisega Lätimaalt — lk 2 Kadrina rahvamaja arengulugu — lk 3 Kütteseadmete tuleohutusest — lk 4 Soojusenergial uus hind — lk 4 Sport. Õnnesoovid. Teated. — lk 4 Nr. 9 (148) 27. oktoober 2005 XIII aastakäik Õpetajad pidasid pidu VALLAVOLIKOGUS ARUTATI JA OTSUSTATI "Õpetaja on teejuht, tal on selja- 21. septembri istungil arutati ja otsustati: kott seljas ja ta jagab tarkusi oma 1. Volikogu arutas maa sihtotstarbe määramise küsimusi ja võttis vastu kaasrändajatele," nõnda ilmestas sellekohased otsused. pedagoogi igapäevatööd Kadrina Kunstide kooli direktor Eve Vunk 2. Volikogu otsusega nr 272 tunnistati peremehetuks Kadrina vallas oma sõnavõtus õpetajate päevale Hulja alevikus Kooli t 9 endisel Toomajüri 6 talumaal asuv vana koolimaja, pühendatud vallavanema pidulikul mille viimane teadaolev omanik on Koit Laidla. vastuvõtul Kadrina rahvamajas. Sõ- na said teisedki koolijuhid, päeva- 3. Volikogu otsusega nr 273 tunnistati peremehetuks Kadrina vallas kohase kõnega esines vallavanem Vohnja külas asuvad vee- ja kanalisatsioonitrassid, mille viimane teadaolev Ain Suurkaev. valdaja oli L. Pärna nimeline kolhoos. Vallavanem peatus oma kõnes ka hästi tuntud nn kolmnurga tee- 4. Vallavolikogu otsusega nr 274 tunnistati peremehetuks Kadrina mal. Kodu, kool ja vald moodusta- vallas Ridakülas endisel Pähklamäe 46 talumaal asuv majavaldus, mille vadki selle kolmnurga, mille toimi- viimane teadaolev omanik on Eino Undla. mise ainsaks eesmärgiks on haritud ja arenenud noore inimese-ühiskon- 5. Volikogu volitas oma otsusega vallavanem Ain Suurkaevu alla kir- naliikme kasvatamine. jutama Lääne-Viru maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, Lääne-Viru- Kadrina vallas on üle 100 õpe- maa koolijuhtide ühenduse ja Lääne-Virumaa haridustöötajate vahelisele taja. Aga nagu mainis Kadrina kokkuleppele, mille kohaselt osapooled tagavad Lääne-Virumaa munitsi- Keskkooli direktor Arvo Pani, on paalomandis olevate üldhariduskoolide pedagoogi ametijärgule vastava hariduse andmine ikkagi meeskon- õpetaja ametipalga määra 6695 krooni kuus alates 1. oktoobrist 2005. a. natöö. Küllap ülalnimetatud kolm- hiljuti auväärse Aasta Õpetaja 2005 oluliselt kaasa aidanud noorte kuju- nimetuse. Üleriigilise võistluse ees- nemisele mitmekülgselt arenenud nurkki sedasama tähendab. 6. Volikogu otsustas nõustuda Lääne-Viru Veemajandusprojektis kaas- Pedagoogide pidupäeval õnnit- märgiks on "tõsta esile, tunnustada isiksusteks..." ja tutvustada üldsusele õpetajaid, finantseeringu valmiduse kinnitamisega läbi Kadrina valla vee-ettevõtja AS leti ja austati Kadrina Keskkooli Pildil: Siret Pung vastu võtmas kasvatajaid, haridusasutuste juhte Kadrina Soojus summas 6 miljonit krooni. bioloogiaõpetajat, pedagoog-me- koolidirektor Arvo Pani õnnesoove. jt., kelle töö ja isiklik eeskuju on toodikut Siret Punga, kes pälvis 7. Viru Teedevalitsus on esitanud Kadrina vallale bussiootekodade korrashoiu ja kasutamise lepingu projekti, mille kohaselt teedevalitsus navuseks lastearvuks on juba 180. Miljonid murenesid kauniks koduks soovib tema omandis olevad riigimaantee ääres paiknevad bussiootekojad Samal ajal ei ole valla elanike ül- Viimaste kuude kuumimaks sõnaks Kadrinas ja kaugemalgi on olnud üle anda valla valdusesse ja kasutusse, põhjendades üleandmist kohaliku darv meil kasvanud. SIPSIK, meie lasteaed. Sadade silmapaaride uudistavate pilkude all on omavalitsusüksuse kohustusega korraldada tema haldusterritooriumil asu- Laste arendamine ja koolitami- "hallist kastist“ (vallavanem Ain Suurkaevu tabav väljend) saanud erksa- vate ühistranspordi infrastruktuuriobjektide korrashoiu. Et aga Teeseadus ne on langemas üha varasemale ea- värviline muinasjututare. sätestab riigimaantee ääres paikneva ühissõiduki peatumiseks ettenähtud Renoveerimisjärgse taasavami- ala ja ootekoja riigimaantee osana ning vastavalt Teeseadusele kohustatak- se pidulikule õhtule kogunesid kõik se tee omanikku tegema tee ülevaatust ning hoidma seda kehtestatud need, kelle anne, ideed, mõistus ja nõuetele vastavas seisundis, ei saa Kadrina vald nõustuda bussiootekodade käed olid kaasosalised nägusa laste- üleandmisega valla valdusesse kui seadusega on see kohustus teeomanikul palee valmimisel. s.o. Maanteeametil ja tema hallataval asutusel Viru Teedevalitsusel. Eelne- "On toimunud Kadrina lasteaia va järjena võttis volikogu vastu otsuse nr 280, milles on öeldud: mitte taassünd," lausus oma avasõnas nõustuda Lääne-Viru Teedevalitsuse omandisse kuuluvate riigimaantee Sipsiku juhataja Anne Känd. "On ääres paiknevate Läsna, Loobu, Udriku ja Hulja ning rambil asuva Loobu tore, et omavalitsus on väärtustanud bussiootekodade Kadrina valla valdusesse üleandmise ja haldamisega. meie lasteaeda." Vallavanem Ain Suurkaev pro- 8. Volikogu arutas nõusoleku andmist kinnisasja omandamiseks. Ette- jektijuhina andis kokkutulnuile üle- kande sel teemal tegi valla peamaakorraldaja Erika Roger. Et Lääne-Viru vaate uhke maja sünniloost. "Lu- Maavalitsus palub valla seisukohta Jaapani kodanikele Kenro Yoshimurale gu“ iseenesest ei kuulu ei kerge ega ja Takako Yoshimurale 1,4 ha suuruse kinnistu omandamise kohta Vaiatu ka naljaka literatuuri hulka, sest teel külas, siis pidi volikogu tegema sellekohase otsuse. Vallavalitsus on nõus eesmärgi poole tuli ületada arvu- maa andmisega jaapanlastele. Volikogu lükkas suure häälteenamusega kaid tõkkeid, pidada pikki üle- ja Ülari Alamets (fotol vasakul) Ettevõtluse Arendamise sihtasutusest ja tagasi vallavalitsuse nõusoleku maa andmisest jaapanlastest abielupaarile, läbirääkimisi. Maja renoveerijaks vallavanem Ain Suurkaev nendivad ühise ettevõtmise õnnestumist mis tähendab nõusoleku andmisest keeldumist. ehk ehitustööde tegijaks sai riigi- hanke konkursi tulemusena Kose das ta seda sinise tooni toimega le. Õppe- ja kasvatusmeetodite 9. Volikogu võttis vastu määruse, millega muudeti Kadrina Valla Ehituse AS. Firma esindajana ava- "vähendada" suure maja väliseid täiustumine väikelastega tegelemi- Raamatukogu põhimäärust. Vastuvõetud määruses nähakse ette raamatu- peol sõna võtnud Avo Kompus tun- mõõtmeid. Ja seda just laste taju- sel lubab noortel peredel muretu- kogu uue filiaali loomine Viitnale. Sama dokumendiga vähendati Kadrina nistas, et hea oli ehitada, kui sul on määra silmas pidades, et suur maja malt vaadata tulevikku. Sipsiku näi- Valla Raamatukogu nõukogu liikmete arvu seitsmelt viiele. kõrval kompetentne tellija, tööasjad liiga kohutava ja hoomamatuna ei te varal võime öelda, et selle nimel läksid kõik sujuvalt. Kose mehed tunduks. ei tegutse ainuüksi kohalik vallava- Lääne-Viru maakond sai maad juurde olid n-ö aluseloojad, üldehitajad, Kõige aluseks on raha litsus; lastele meeldiva keskkonna 20. oktoobril toimus Lääne-Vi- moodustati kolme omavalitsuse kelle tööga tehtule Rakvere kunst- See lihtne tõde kehtib täiel mää- kujundamisel on abiks olnud mit- ru maakonna piiri nihutamine Lin- baasil. nik Riho Hütt kavandas peale ja ral ka Sipsiku taassünni puhul. med Kadrina ettevõtted, nagu Flexa nape teeristis. Meie maakond suu- Lisaks Lehtse vallale läks Tapa teostas oma värvilahendused. Kui Avapeol sõna võtnud Ülari Ala- Eesti AS, Pixner OÜ jt. Tänutäheks renes 162 km2 võrra seoses Järva valla alla ka Saksi vald välja arva- käia kogu suur hoone ruumhaaval mets, Ettevõtluse Arendamise Sih- ja mälestuseks pidulikust hetkest maakonna Lehtse valla minekuga tud Kiku, Salda ja Pariisi küla, mis läbi, alles siis saab selgema (aga tasutuse juhatuse liige on üks neist, anti abilistele ja toetajatele üle mee- Tapa valla koosseisu. Tapa vald läksid Kadrina valla koosseisu. mitte lõpliku) ettekujutuse Riho kes vahendas Euroopa regionaala- ne – raami sisse pandud värvifoto Hüti mõtte ja teostuse suurusest. rengu fondi raha. Sealt saadud vastse väljanägemisega Sipsikust, Kandidaatide esitamine Aasta Tegija auhinnale See oli enne mulluseid jõulupühi, 3,623 miljonit krooni oli tublisti üle mille autoriks on fotograaf Avo kui vallavanem Ain Suurkaev ja poole renoveerimiseks kulutatud Seidelberg. Aasta Tegija auhinna kandidaa- mele märksõnaga Aasta Tegija au- kunstnik Riho Hütt käed löid, nüüd rahast. Kadrina valla eelarvest lisati Lasteaialaste ja õpetajate kont- te võivad esitada kõik Kadrina val- hind hiljemalt 1. novembriks. Ette- on selle kokkuleppe viljad kõigile sellele juurde veel 3,052 miljonit serdile lisandus veel Sipsiku vilist- las elavad füüsilised isikud ning panekuid, mis eeltoodud tingimus- nähtavad. Riho Hütt on ka selgita- krooni, 300 000 nõudis mööbli mu- laste(!) kontsert Eve Vungi juhen- vallas tegutsevad äriühingud, mitte- tele ei vasta, ei arvestata. nud oma nn seitsme värvi põhimõ- retsemine. damisel. tulundusühingud, avalik-õiguslikud Vallavolikogu esimees edastab tet, mis peale pinnapealse ilu on Ligi 7 miljonit krooni nõudnud Õhtu lõppes meenutuste jaga- juriidilised isikud ja ühendused. kandidaatide nimed vallavolikogu tulemuseks andnud ka ruumilise Sipsiku renoveerimine on ka inves- misega ja toostidega ühise pidulaua Ettepanekud koos põhjenduste- alalistele komisjonidele ja vallava- efekti. Rääkides sinise värvi kasu- teering tulevikku. Kui kolm aastat taga. ga esitatakse kirjalikult valla kant- litsusele valiku tegemiseks. tamisest hoone välisseintel, põhjen- tagasi oli lasteaias 130 last, siis tä- Enn MÄLGAND seleisse vallavolikogu esimehe ni- 2 27. oktoober 2005 Kadrina vallavolikogu valimistulemused Külaelu areng algab Hääletamisest osavõtt Häälte ja mandaatide jaotus nimekirjade vahel Jaoskond Valijaid Hääle- % Nimekiri Kehtivad % Man- % kokku tanuid hääled daate kohalikest algatustest Kadrina 2340 1017 43,5 1 VL KODUVALD 1534 85,9 18 Maakonnaleht Virumaa Teataja avaldas 4. oktoobril k.a kirja “Hulja Hulja 538 191 35,5 2 Eesti Keskerakond 169 9,5 1 vajab spordiväljakut”, mille autoriks on Huljal elav koduperenaine Eve Kihlevere 400 173 43,3 3 Eesti Reformierakond 83 4,6 0 Karell. Et see kirjatükk sisaldab etteheiteid Kadrina vallavalitsuse aadres- Läsna 177 80 45,2 KOKKU 1786 100 19 100 Vohnja 423 140 33,1 sil, siis kohtus vallavanem Ain Suurkaev kirja autoriga Huljal, et selgeks Udriku 262 168 64,1 rääkida asjade tegelik seis Hulja alevikus ning pakkuda ideid noorte vaba E-hääled 0 28 0 aja senisest paremaks sisustamiseks. KOKKU 4140 1797 43,4 Jutuajamise käigus andis valla- vad algatusvõimelised inimesed. Valimisringkond nr 1. Häälte jaotus kandidaatide vahel vanem ülevaate Hulja alevikus teh- Kiiduväärt on Eve Karelli kinnitus, Nimekiri/Kandidaat tud vallapoolsetest investeeringu- et Hulja algatuste juures tahab ka Kokku Kadrina Hulja Kihlevere Läsna Vohnja Udriku Ehääled EESTI KESKERAKOND test, mis ületavad oma suuruselt tema olla eestvedajate hulgas. Sel- Enn Mälgand * 44 21 2 5 4 6 6 0 teistesse valla küladesse (peale leks vajalike vahendite (raha) saami- Väigo Pihlak 38 7 1 24 0 6 0 0 Kadrina aleviku) tehtud investee- seks on praegusajal mitmeid võima- Eero Raudla 31 21 6 3 0 0 0 1 ringud. Nendest suurim on olnud lusi ning aruka ja sobiva projekti kor- Taavi Nukk 21 20 0 1 0 0 0 0 investeering aleviku teeremonti. ral pole selle saamine takistatud. Rein Mee 188810100Kolm aastat tagasi tehti tolmuva- Kõigeks on vaja kogukonna si- Lembit Tiik 13 1 11 0 0 0 0 1 baks alevikku läbiv tee, töö läks semist ühtsust ja perspektiivitun- Väino Aunapuu 4 4 0 0 0 0 0 0 KOKKU 169 82 28 34 4 13 6 2 maksma ligi 1,5 miljonit krooni. net. Oma plaanide pidamisest oleks Rohkesti on rahalisi vahendeid ku- muidugi esmane astuda kontakti EESTI REFORMIERAKOND lutatud ka lasteaiale, ehkki hoone kohaliku omavalitsuse inimestega, Tanel Tomingas 22 6 1 2 0 2 10 1 ise pole kuigi vana. Valla raha eest jättes kõrvale kaudsed ja avalikkust Õie Kõõra 20 17 2 1 0 0 0 0 on niidetud muru (rohumaad) riigi- eksitavad abiotsimised, mis iialgi Kaire Pitka 15 12 1 1 0 0 0 1 Ants Olev 13 11 0 0 0 0 0 2 le kuuluval maal, ehkki vallal ei ole ei vii konstruktiivsete lahendusteni. Mare Mändla 13 5 0 1 0 1 6 0 Hulja alevikus ühtki ruutmeetrit Kui tulid jutuks pisiremondid KOKKU 83 51 4 5 0 3 16 4 maad. Alates 2002. aastast taotleb lasteaias ja jõusaali lahtiolek, oli vald 1,45 ha maa munitsipaliseeri- vallavanema seisukoht selline: VL KODUVALD Ain Suurkaev * 136 95 7 8 12 4 5 5 mist lasteaia ümbruses. “Iga asutus korraldab ise oma sise- Laili Konist * 107 66 14 6 5 6 9 1 Peamine jutt arenes selle üm- mised asjad. Kui nendeks töödeks Jaan Stern * 106 71 9 18 4 2 0 2 ber, kuhu Huljal ikkagi rajada spor- ei ole eelarves raha või seda ei jät- Aivar Lankei * 96 72 6 10 2 2 4 0 diväljak. Tuli tunnistada, et korru- ku, tuleks abi otsida vallast.” Ülo Kais * 86 70 2 5 3 0 5 1 selamute vahel ei ole selleks õige Vallavanem lükkas ümber ka Toomas Tingas * 85 14 5 61 1 2 1 1 paik. Välja on pakutud jõeäärset Eve Karelli väite, nagu levitata- Karl Meos * 78 71 3 1 1 0 1 1 maatükki, kus praegu lokkab umb- vat(?) Huljal juttu, et vallast pole Risto Murumägi * 65 27 37 0 0 0 0 1 Illar Kruusmann * 5360 00 0 470rohi. Vallavanema seisukoht oli mõtet abi küsima minna. Ilmar Merisalu * 49 32 10 0 1 3 3 0 ühene: see liigniiskuse käes kanna- “ See on mõttetu jutt,” sõnas Jaanus Reisner * 42 31 0 0 0 11 0 0 tav maa-ala spordiplatsiks ei sobi. Suurkaev. “Otsustajaks on ikka ko- Marko Teiva * 41 27 9 1 1 0 1 2 Jalgpalli- või muuks väljakuks so- halik elanikkond, abiandmises ja Kaarel Einpalu * 37 28 6 0 3 0 0 0 biks lasteaia tagune kõrgem maa- toetamises osaleb vald, kui olukord Andres Haavajõe * 36 17 4 1 0 11 3 0 tükk. seda nõuab.” Enn Ambos * 3680 12 250 0 Noorte vaba aja sisustamine on Jutuajamise käigus puudutati Madis Viise * 34 22 8 1 1 0 2 0 mõistagi täiskasvanute mure ja ko- veel muidki kohaliku elu päevakü- Malle Reimann * 34 13 0 2 0 19 0 0 Hannely Piiskoppel* 3001 00 0 290hustus. Küla või aleviku tingimus- simusi, mis oma sotsiaalse tausta Helle Mesi 26 20 1 3 0 0 2 0 tes saaks parima lahenduse siis, kui poolest ei erine millegagi elust Kadi Kiima 2617520 1 1 0kohaliku kogukonna mõtteid hak- Kadrina valla teistes paikades. Mati Tiiter 25 18 2 1 0 1 2 1 kaksid ellu viima samas asulas ela- Mati Käbin 25 9 13 0 3 0 0 0 Reesi Sirvi 2413101 1 8 0 Õnne Kiviperk 23 10 0 2 7 3 1 0 Eelmine volikogu lõpetas tegevuse Ene Pihol 22 1 1 0 19 0 1 0 Väino Piiskoppel 21 14 0 6 0 1 0 0 Tapa Väljaõppekeskuses Olev Käsperson 21 5 0 0 0 0 16 0 Andres Heinlo 19 15 0 0 0 0 1 3 Vallavolikogu eelmine koos- Tapa VÕK on kujunenud Eesti Anu Kuslap 18 14 0 2 0 0 0 2 seis, kes oli valitud 2002. a. ok- noorsõdurite-ajateenijate suuri- Lembit Vahesaar 17 0 0 0 0 17 0 0 toobris, viis oma volituste lõppedes maks ja kaasaegsemaks õppekes- Sven Salep 16 12 0 2 2 0 0 0 viimase istungi läbi Tapal tavali- kuseks. Nurgakivi linnakule pandi Juhani Sell 14 14 0 0 0 0 0 0 sest eripalgelisemal kujul, kuigi is- 30. novembril 2000.aastal. Teet Koitjärv 13 6 0 0 4 0 1 2 tungi ametlik osa oli ikka tavapära- Kolonel Roosimägi andis põh- Heiki Tinno 11 1 0 0 1 9 0 0 ne nagu kord seda ette näeb – kin- jaliku ülevaate väljaõppekeskuse Anni Petrovits 11 11 0 0 0 0 0 0 Marge Mägi 11 9 0 0 0 0 2 0 nitatud päevakorra, otsuste vastu- tegevusest, tutvustas ajateenijate Otto Hallikmann 11 9 0 0 0 2 0 0 võtmise, sõnavõttude ja elamis- ja õppetingimusi. Tapa Thea Tamm-Kolli 10 0 10 0 0 0 0 0 hääletamisega. VÕK annab tööd kahesajale Tapa Tarvo Puusepp 9 1 0 1 3 4 0 0 Istungi toimumiskohaks oli ja ümbruskonna inimesele. Noorte Elmar Uke 5 50 00 0 0 0Eesti Kaitseväe Tapa Väljaõppe- meeste lahingulise ettevalmistuse Ivar Murumägi 5 1 4 0 0 0 0 0 keskus (VÕK), mille ülem kolonel üksikasju tutvustas külalistele näi- KOKKU 1534 875 158 134 76 124 145 22 Urmas Roosimägi võõrustas meie datud film. Ringkond KOKKU 1786 1008 190 173 80 140 167 28 volikogu ja vallavalitsuse rahvast. * - valituks osutunud

Külaline Lätimaalt mistatakse uksi-aknaid väärispui- dasid, ei kujuta ette, kuidas pensio- Mõni aeg tagasi külastasid meie maakonda Dobele rajooni esindajad Lätimaalt. dust Riia uusrikastele. On ka õmb- närid eeloleval talvel kõigega toi- Tutvuti meie omavalitsustega, käidi valdades, tunti huvi meie elu vastu. Kadrina lusvabrik, kuhu talve hakuks saab me tulevad. Kahetoalise korteri valda külastas üks delegatsiooni liikmetest, Dobele rajooni Bene vallavanem tööd umbes 80 inimest. eest peab kaks kolmandikku pen- (administratsiooni juht) Vija Keršus (pildil). Kadrinas viibimise ajal andis küla- Kuidas on eluga ning palgaga sionist ära andma. Peamiseks küt- line intervjuu Kodukandi toimetajale. rahul teie valla õpetajad? tematerjaliks on meil puit, sest ro- Kuidas elab Läti rahvas? Kas hale, et järele tuleks jätta neist vaid Palka saavad nad minust roh- helised keelasid masuudi ja õliga naudite nüüd kättevõidetud va- 100. Linnades elatakse üldiselt pare- kem. Keskmiselt teenib meie õpe- kütmise, nüüd käib katlamajade badust? mini kui maal väikestes külades. taja 500 latti kuus ehk 11300 Eesti ümberehitamine puidule. Kuid küt- Oo, vabadust on meil palju. Meie rajoon asub üsna Leedu piiri krooni. teõli on niigi kallis. Aga kui puutud kokku selle de- lähedal, vald omakorda veelgi piirile Aga pensionid? Kuhu lähevad Läti noored mokraatiaga, siis satud väga sageli lähemal. Riiga tuleb umbes 80 kilo- Meil on ses suhtes väga omapä- pärast keskkooli lõpetamist? seaduste peale, mis midagi või mil- meetrit. Rajoonis on 16 omavalitsust. rane süsteem, keskmist ei oskagi Pooled lähevad kõrgkoolidesse, legi ära keelavad. Vallas elab 2200 inimest. Bene on välja arvutada. 100 latti kuus on neist vaid vähesed pääsevad rii- Kas Lätis tegeldakse ka hal- samanimelise valla keskus, kus elab juba kõrge pension. (Vahetuskurss gieelarvelistele kohtadele. Teine dusreformiga, ehk teisisõnu – pool valla rahvast. Kohalikus kesk- valuutaostul oli 15. oktoobril: 1 latt pool noori jaguneb mitmesse kate- valdade liitmisega? koolis õpib 300 õpilast. Meil on kaks puidutööstust. võrdus 22,6 krooniga.- toim.) Aga gooriasse: kes hakkab tööd otsima Lätis on üle 500 kohaliku oma- Millega rahvas teil tegeleb? Ühes tehakse parketti, uksi ja ak- keskmine pension on vaid 70 latti. kodumaal, kes läheb tööle välisrii- valitsuse. Nüüd on asutud seisuko- Kas on ka tööstust? naid. Teises sarnases ettevõttes val- Hiljuti tõsteti kaugkütte ja vee hin- ki, osa läheb ka kutsekooli. 27. oktoober 2005 3

Uus rahvamaja – üksmeele ja üles- korraldas juba enne kooli asutamist rimaja direktori tiitlit kandvale kirikus suuri kontserte, kus esines ametipostile Ene Kaldamaa, koo- Neeruti ehitava koostöö sümbol – üle 250 laulja ja kus kanti ette isegi ri- ja ansamblilaulu entusiast. 1991. Sellise hea ja kokkuvõtva hinnangu andis ajaleht Virumaa Teataja Seltsi oratoorium “Elias”. Kui Kadrinas- aastal sai maja rahva soovil taas oma kopsakates kirjutistes 1930. aasta 122. ja 124. numbreis, milles se asutati haridusselts ja kool, siis rahvamaja nimetuse. käsitleti uue seltsimaja valmimist Kadrinas. See 75 aastat tagasi välja hakkas pastor ise õpetama ja juha- Silvi Lugna (Anton) – Pedagoo- öeldud loosunglik lause on kandnud lihtsat tõde tänini ning küllap teeb seda V E E R G tama haridusseltsi meeskoori. Koo- gilise Instituudi diplomiga kooriju- veel edaspidigi. Laupäeval, 5. novembril viib ride ajalugu uurinud kirjandustead- hi – tegutsemisaega langes nii muu- järjekordne loodusretk huvilised 1905. aasta revolutsiooni tõttu ainult niisugune suhtumine tegi lane Rudolf Põldmäe peab seda ai- sikalise kui ka klubilise tegevuse Neeruti oosidele otsima ja leidma sai rahvas mõningad võimalused võimalikuks võimatu. Loodi hoiu- nulaadseks seni teada olevaks juh- areng aastail 1967-1972. Ivi Viit- Kalevipoja hobuse kabjajälgi Nuus- noorsookasvatus- ja haridusseltside laenu ühistu. Aleksander Krimm tumiks. Luther olnud väga hea maa (Lehtmets) saabus Kadrinasse kaugu mäel, aga ka mujalgi. Tead- asutamise kaudu omal jõul koole jättis vallakirjutaja ameti ja asus koorijuht, kuid pidudel koori ette tõelise rahvatantsuentusiastina, oli jamees on Eduard Leppik. asutada ja ülal pidada. Seda võima- tööle tärklisevabriku kassapidajana, lavale ei olevat läinud, andnud vaid selles ametis aastail 1971-1976, lust ei jätnud Kadrina ärksamad ini- et olla lähemal uue maja ehitustand- kulisside tagant märku laulu alusta- kuid on väsimatult tantsurahva ees- Väljasõit rahvamaja eest kell mesed kasutamata. 1906. aasta su- rile. Hiljem on ta meenutanud, et miseks. otsas tänapäevani. 12, võib tulla ka oma sõidukiga. vel tulid kokku vallakirjutaja Alek- inimesed püüdsid tänaval temast Peale sõda määras uus võim Harald Rahupõld on ameti poo- Kohtume Neeruti muuseumi park- sander Krimm, kirikuõpetaja Jo- kaugemalt mööduda, sest tundsid ametisse rahvamaja juhataja. Esi- lest rahvamajaga seotud olnud mit- las. Tagasisõit kell 16. Võileib tas- hannes Luther, Imastu külakooli järjekordse annetuse küsimise ohtu. meseks 1944-46 sai Juuli Olla, kes mel ajaperioodil aastail 1979-1990 kusse! Osalustasu 20 kr, NS-i liik- õpetaja Jaan Viikmann, postkontori Ometi oli rahvas nõus annetama ra- ka enne sõda oli olnud aktiivne ise- ning juhendab näitetruppi tänaseni. metel 10 kr. ülem Peeter Mets ja taluperemees ha, tööd ja oma kallist aega. Ja uhke tegevuslane. Seejärel juhatasid ma- Kadrina rahvamaja on vaielda- Madis Lemnits. Nad asutasid Tartu maja kerkis 5 kuuga! See ehitati nii ja Boris Alas 1946-47, Lilli Kadak matult olnud rahva maja kõik oma Sügis korraldab sageli oma koosvii- Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi oskuslikult ja vastupidavalt, et järg- 1947-48, Evald Nelke 1948-49. 75 eksisteerimisaastat. Siia on leid- bimisi. Majas andsid külalisetendu- Kadrina osakonna, kes seadis oma nevad aastakümned pole suutnud Rahvamaja juhatajana aastail 1949- nud tee sadu ja sadu inimesi, kõik si kutselised teatrid ning muusika- esimeseks ülesandeks kõrgema alg- tema väärtust kahandada, kuigi esi- 1963 töötanud Olga Niinesalu oli osa saama nii andmis- kui ka saa- kollektiivid. kooli loomise. Vastloodud seltsi mene remont tehti alles 50 aastat Kadrina kultuurielu väsimatu hing, misrõõmust. Maja on olnud paigaks Isetegevusringide töö rahvama- esimest, 1907. aasta aruannet alus- pärast valmimist. Uus maja ehitati keda mäletatakse tänaseni. Juhitöö kõigile Kadrina elu kesksematele jas hoogustus Eesti taasiseseisvu- tab esimees – Kadrina koguduse vanast üle 10 korra mahukam – kõrval lavastas ta näitemänge ja sündmustele, nii rõõmsatele kui ka mise järel uue entusiasmiga. Praegu köster Joosep Siiak – nii: Kõik rah- 914m2 põrandapinda, 99 m2 lava, mängis ka ise, laulis koorides, ve- kurbadele. tegutseb majas 15 ringi ligi 200 wused tunnewad seda selgeste ära, mille kõrgus 6,5 m, sügavus 9,6 m das tol ajal nii tähtsat poliitharidus- Rahvamaja lõunatiivas, ruumi- osavõtjaga. Lisaks tavapärastele et rahwa haridus jõud on, ilma ja laius 10,3 m. Maarahvamajad tööd. Vastukaaluks kiriklikule lee- des, kus algselt oli asunud kohalik tantsu-laulu-näiteringidele tegutse- milleta rahwas ei waimliselt ega ehitati pea kõikjal mitmeotstarbeli- rile hakati korraldama noorte suve- pank, leidis 20 aastat peavarju Kad- vad veel kunstiring ja laste muusi- majandusliselt kosuda ei või.“ sed, kuid teist nii suurt ei olnud päevi, rahvasuus tuntud kui ”võsa- rina nõukogudeaegne omavalitsu- karing. Kunstiring on tegutsenud 5 Järgneva 35 aasta jooksul – kuni Eestimaal pikka aega: avara lavaga leer”. 1963 oli 7 kuud sorgan – külanõukogu. Maja teisel aastat. Ring on aktiivselt tegelnud seltside sundlikvideerimiseni 1940. saal, esinejatetoad, kinoaparaadi- direktoriametis Ott Vaks. 1963- korrusel paiknes kuni 1996. aastani rahvamaja temaatilise kaunistami- a – pidas suur hulk Kadrina kihel- ruum, suure pliidiga tuba perenaiste 1970 töötas juhatajana Alvi Näri- raamatukogu. Kuni 1959. aastani sega üritustel ja korraldanud kau- konna naisi ja mehi oma palgatöö seltsile, sisseehitatud seifiga ruu- päe, suurepärane karakternäitleja ja elas maja teise korruse tubades ja neid näitusi. kõrval loomulikuks ja aateliseks mid pangale, raamatukogutuba, ei- laulja. Tema repertuaarist mäleta- toakestes terve hulk inimesi. Siis Hoonet on viie aastakümne kodupaiga kultuuri- ja hariduselu nelaud, ruum kaitseliidule ja nais- takse Vilja aariat Lehari operetist keelustas tuletõrje maja ruumide jooksul ka paar korda põhjaliku- edendamist läbi Hariduse Seltsi te- kodukaitsele. Ärklitoad olid korte- ”Lõbus Lesk” ja polkovniku lese korteriteks kasutamise kui tuleoht- malt remonditud, kuid täie tähele- gevuse. Seltsi juhatas aastail 1909- riteks palju aastaid. Selline oli saa- värvikat monoloogi. liku nähtuse. 1950-1960ndatel aas- panuga on asja juurde asutud teise 1936 Aleksander Krimm. Oma vutus, mille need tublid inimesed Juhatajate kõrval töötas end tatel töötas ühes ruumis Kadrina aastatuhande algusaastail. 2000. peaeesmärgi – kooli asutamise – ni- ehitasid, etlesid, tantsisid ja laulsid meeldejäävalt Kadrina kultuuriluk- juuksuritöökoda. 1990ndate algul aastaks, maja 70. sünnipäevaks, mel otsis selts võimalusi raha kogu- sillaks meieni, kes me tänapäeval ku mitmeid inimesi, kelle ametini- alustas seal ehitusühistu OTO kon- toodi sisse veevärk ja ehitati kaasa- miseks. Peamine neist oli isetege- võime seda ajaloo ja traditsioonide- metus varieerus instruktorist me- tor. Pärast viimase lahkumist asub ja nõuetele vastavad tualettruumid. vus: näitemängud, laulukoorid ja ga maja keset Kadrinat ikka oma toodikuni ning tööülesanded ulatu- ruumis loomaarsti kabinet. Endise Varem oli nii kohvikeetmiseks kui rahvatantsud tulupidudel. Polnud kultuurikeskuseks pidada. sid isetegevusringide juhendami- külanõukogu ruumides on tegutse- ka koristamiseks vaja läinud vesi puudust esinejatest, küll aga peo- Ennesõjaaegsetest isetegevuse sest kuulutuste maalimiseni. nud nii nõelravi kabinet kui ka lihtsalt anumatega kohale vee- ruumist. Esimesed aastad oli selleks entusiastidest on teada koolijuhata- Esimene neist oli aastail 1957-1960 kingsepa töötuba. Kaasajal kasutab tud/tassitud. Aastail 2003-2004 tolleaegse vallamaja saal. 1912. ja Paul Pedisson näitleja ja näiteju- Linda Kasemägi (Suvi). Asta Noor- seda juba pikemat aega second uuendati ? katusest. 2005. a said aastal ehitati ühisel jõul püünega hina; õpetajad Veera Kuriks, Valter mägi oli ametis 1963-1965. Roland hand pood. Ka MTÜ Neeruti Selts põhjaliku remondi saal ja eesruu- seltsimaja otse vastu Kruusimäe Riispapp, Magda ja Karl Ross näit- Kuusik juhendas ansambleid ja lau- kasutab ühte ruumi. mid. Maja remont jätkub, kuni on kõrtsi lõunaotsa. 1930. aastaks oli lejatena, Jaan Laur, Elmar Liiv ja lis ise aastail 1965-1967. Hilja Unt, Rahvamajas on aastakümnete korda tehtud pisimgi paik selles hu- seltsis mitme aasta jooksul küpse- August Nõmmaru pasuna- ja laulu- kõrgetasemeline muusik, oli an- jooksul populaarsed olnud klubili- vitavas ja keerulises hoones. Peagi nud mõte ehitada uus maja, ikka kooride dirigentidena. Johannes samblite juhendaja ja saatja aastail sed üritused. 1960ndate II poolel kaunistab Kadrina kultuurikeskuse eesmärgiga teenida nii kultuurial- Heinrich Luther, kohalik tolleaegne 1967-1972. 1960-1966 töötas juha- tegutses noorte kohvikklubi Bri- ümbrust ka korrastatud haljastus. dist rahvast kui ka seltsi ettevõtmis- kirikuõpetaja ja Kadrina esimese taja abilisena Aino Liinveer ja gantiin. 1970-1980ndail aastail oli Kadrina rahvas soovib juubila- teks tulu. Ei ole liiast tituleerida kooli asutamise mõtte algataja, oli 1973-1985 Sirje Rindberg. hinnatud meelelahutuseks pereklu- rile raugematut elujõudu! seltsi juhatust tulihingeliseks, sest suur muusika- ja lauluentusiast. Ta 21.10.1970 asus nüüd juba kultuu- bi Kadri. Eaka rahva klubi Kuldne Tiiu UUSKÜLA Müüdid ja tõde Näoga sügises, mõtetega suves nautisime hiliste õhtutundideni. Taas oli meil võimalus sirvida Rak- Käesoleva aasta veebruaris ilmus Käesoleval sügisel möödub 95 muse käes – andsime lilled ja sü- tihtilugu töö juureski. Vaatamata vere Tärklise- ja Siirupikombinaadi ajaloolaselt ja poliitikult Lauri aastat tärklisetootmise algusest Vi- damlikud õnnitlused üle meie pere auväärsele eale ei ole tema kaunis kroonikat, vaadata fotonäitust ja Vahtrelt raamat “Eesti rahva lugu”, mis oma lihtsa ja huvipakkuva laadi rumaal. Seoses sellega tuli meil, en- kauaaegsele töötajale Aino Puieste- lauluhääl ja optimistlik ellusuhtu- meenutada endisi aegu ja inimesi. poolest on kujunenud loetavaks distel tärklisevabriku töötajatel, su- le, kellel just samal päeval täitus 80 mine kusagile kadunud. Kõige lõpuks sai tehtud veel ühine teoseks. Nüüd oli siinkandi rahval vel mõte korraldada endiste Kadri- eluaastat. Aino oli vabrikus meie Pikema sõnavõtuga esines pilt. võimalik tutvuda autoriga palgest na tärklise- ja siirupivabriku tööta- hing, kelle laul saatis meid igal staazhikas katlakütja Heinrich Et meie kokkutulek hästi korda palgesse. Valla raamatukogusse oli jate kokkutulek. Saime kokku ilusal peol, sünnipäeval, ekskursioonil ja Sepp. Tema tütre Virge pillilugusid läks, siis avaldan kõigi osalenute ni- kohtumisõhtule kogunenud kolme- suvepäeval, 15. juulil. Osavõtjaid mel tänu Eevi Uuskülale, kes suutis kümne inimese ringis. Väideldi tun- oli 40 ringis ning avaldati arvamust, vähese raha eest meile toekad suupis- tud teemadel, nagu müüdid ja tege- likkus, ajalooline tõde – mida see et taolisi koosviibimisi võiks edas- ted muretseda. Tänusõnad kuuluvad endast kujutab ja räägiti paljust pidigi korraldada. ka Erika Margile ja perekond Kusla- muustki. Huviliste aktiivsus tollel Muidugi huvitas kõiki, mis on pile, kes lahkelt lubasid meid oma õhtul viitab vajadusele kutsuda ka saanud meie vanast vabrikust, see- aias mõnusalt aega veeta. Kohtumi- edaspidi Kadrinasse esinema popu- pärast suundusimegi kõigepealt seni järgmisel suvel! laarseid vestlejaid, oma ala asja- väikesele ekskursioonile oma vana- Tiiu LAUSMAA tundjaid. Nendel õhtutel publiku- desse hoonetesse. Muutunud oli puudust kartma ei pea. palju – peahoonel säras päikeses ALKOHOLI JAEMÜÜGI PIIRANGU KEHTESTAMINE uus plekk-katus, uued olid ka uksed ja aknad. Sisenedes ei tundnud me Alkoholiseaduse paragrahvi 42 lõike 1 punkti 2 ja Haldusmenetluse endisi ruume äragi. Värskelt reno- seaduse paragrahvi 64 lõike 1 alusel Kadrina Vallavolikogu määrab: 1. Keelata Kadrina valla territooriumil asuvates kauplustes ja kütusetank- veeritud hoones töötab nüüd kaup- lates alkohoolsete jookidega kauplemine ajavahemikul kella 22.00 kuni lus, mille avarast müügisaalist või- kella 8.00-ni. vad masinamehed leida kõikvõima- 2. Tunnistada kehtetuks Kadrina Vallavolikogu 2002. aasta 26. septembri likke tagavaraosi. määrus nr 29 "Alkohoolse joogi jaemüügi piirangu kehtestamine". Seejärel oli järg piduliku sünd- Foto erakogust: Kokkutulnud ühispildil 3. Määrus jõustub 1. novembril 2005. a. 4 27. oktoober 2005 * SPORT * SPORT * SPORT * SPORT * SPORT * Õnnitleme — juubilarid! Noormaadlejad tulid Lätist võiduga sportlased. Taaniel Piiskoppel ja Dimitri Drozdov olid Oktoobris ’2005 Läti linnas Daugavpilsis toimunud noorte kreeka- selgelt üle oma vastastest ning saavutasid ülekaalukad rooma maadlusvõistlustel esinesid edukalt Kadrina võidud oma vastaste üle. 92 Vello MÜNTER Rakvere Cup tõi esikohti Kadrinasse Alak, teine koht kuulus Riho Remmelgale. Aino ELLER Liidia-Villemine UUENI Rakvere Cup-il selgitati kreeka-rooma maadluses Noorte klassis saavutas kehakaalus kuni 46 kg üle- 90 Aino SANDER parimad noorte ja täiskasvanute vanuseklassis keha- kaaluka esikoha Dimitri Drozdov. Kehakaalus kuni 69 kaaluga kuni 74 kg. Meeste konkurentsis saavutasid kg tuli Kristo Remmelgas kolmandaks. Salme ORAV Helju ARM Kadrina maadlejad kaksikvõidu. Esikohale tuli Erkki Valeri PORMANN 85 65 Saale ÕUN Ain VINTER Soojusenergia hinna kehtestamine 80 Meida ANNUS Aluseks võttes Kohaliku oma- Kadrina Soojus nõukogu 2005. a. Soojus poolt müüdava soojuse piir- valitsuse korralduse seaduse pa- 18. augusti ettepanekust uue sooju- hinnaks 560 krooni/MWh ilma käi- Laine TAMMOJA Malvi TREPP ragrahvi 22 lõike 1 punkti 37, Kon- senergia hinna kinnitamise kohta bemaksuta alates 1. jaanuarist 75 60 kurentsiseaduse paragrahvi 17 Kadrina Vallavolikogu määrab: 2006. a. Olli Vilberg Jaan NURMEOTS ning lähtudes AS Kadrina Soojus 1. Kehtestada Kadrina valla 2. Määrus jõustub 30. septemb- 2005. a. 30. augusti taotlusest ja AS haldusterritooriumil AS Kadrina ril 2005. a. Lia VILTRUP Ene KIIRKIVI Lev TEMKIN Ly KENDER Kütteseadmete tuleohutusest 70 Matti KALJUVEE Sügis on jälle käes ning alanud on järjekordne kütteperiood. Et külmad talveilmad mööduksid turvaliselt, anname mõningaid soovitusi, kuidas Asta-Vilhelmine Rein UDEKÜLL vältida kütteseadmetega seonduvaid ohtusid. AASAMETS Vilma ROOSMAA Hoidke küttekolded ja suitsulõõ- Pragudega korstnad, katkised rid puhtana ahjuuksed ning lagunenud korstna- Vallakantselei andmetel registreeriti SEPTEMBRIS pitsid on ilmselt levinumad vead, alljärgnevate laste sünnid: Igal aastal suureneb tuletõrje millega vanemate majade omani- väljakutsete arv, mis on seotud tah- kud kokku puutuvad. Et sellised mapõlengutega. Puhastamata suit- vead õigeaegselt avastada ning lik- Tenno TINGAS sulõõridesse koguneb suures kogu- videerida, tuleb kütteseadmeid pe- Taaniel TUGA ses tahma, mis võib pikema kütmi- rioodiliselt kontrollida. Soovitav se tulemusena süttida ning ohusta- Christian VODJA on teha seda samaaegselt puhasta- da tervet maja. Selle vältimiseks misega, kuid samuti ka küttepe- Markus KIRS peab suitsulõõre puhastama mini- rioodi ajal. maalselt üks kord aastas, soovita- Janek FLOREN Meri-Ly SALUMÄE Palju õnne! Samuti tuleks väga tähelepane- valt enne kütteperioodi algust. Kui- lik olla metallist suitsulõõride oma- gi tuleohutusnõuete kohaselt või- nikel. Viimasel ajal on neid massi- Kadrina Rahvamaja ringide prooviajad vad ühepereelamutes seda teha liselt paigaldatud korterelamutesse, Segakoor Eve Vunk teisipäev Kl. 19.00 Rahvamaja suur saal hoonete omanikud ise, on soovitav kuid mitte alati ei vasta need tuleo- Naiskoor “Katrina” Elene Altmäe teisipäev Kl. 19.00 Rahvamaja II k.ringiruum siiski kasutada korstnapühkija hutusnõuetele. Kontrollige kas teie Segarahvatantsurühm Ivi Lehtmets neljapäev Kl. 19.30 Rahvamaja suur saal abi. Korterelamutes tuleb aga kind- kütteseadmel on olemas projekt Naisrahvatantsurühm Ivi Lehtmets kolmapäev Kl. 19.00 Rahvamaja suur saal lasti kutsuda korstnapühkija, kellelt ning kas ehitamisel on selle nõu- Tantsurühm “Vöökudujad” Aino Orgmets kolmapäev Kl. 19.00 Kadrina Keskkooli aula on võimalik saada ka asjatundlikku deid järgitud. Valesti paigaldatud Folklooriansambel Kadri Mägi esmaspäev Kl. 19.00 Rahvamaja II korrus hinnangut küttekollete seisukorra kütteseade võib ohtu seada terve Kadrina Kadrid juhataja kabinet kohta. maja. Eriti hoolikalt tuleks kontrol- Pasunakoor Ago Tint neljapäev ja pühapäev Kl. 18.00 Rahvamaja II korrus Kütteseadme puhtuse seisuko- lida suitsulõõride seisukorda pöö- MTÜ Kadrina Muusikaselts ringiruum halt on väga oluline ka see, millega ningul, sest puuduste korral võib Noorte pasunakoor Ülo Mägi Teisipäev Kl. 15.30 Rahvamaja II korrus te oma ahju kütate. Kütmine mär- maja jääda külmal talvel ootama- MTÜ Kadrina Muusikaselts neljapäev Kl. 14.30 ringiruum gade puudega kiirendab tunduvalt tult ilma katuseta. Showtants Cadencia Marge Mägi Esmaspäev ja kolmapäev Kl. 16.00 Rahvamaja suitsulõõride tahmumist. Kindlasti Teisipäev ja neljapäev Kl. 15.15 suur saal tuleb vältida plastmassi ning kilet Kui juhtub õnnetus Naisansambel Lea Leisson kolmapäev Kl. 17.30 Kadrina Keskkooli aula sisaldavate olmejäätmete põleta- Kõigest hoolimata võib tule- Laste muusikaring Lea Leisson teisipäev ja laupäev Kl. 17.00 Rahvamaja mist, mis võivad tekitada pöördu- kahju teie kodus siiski juhtuda. Sel- Kunstiring Sigrit Peets neljapäev Kl. 19.00 Rahvamaja I k. ringiruum matuid kahjustusi teie küttesead- leks, et hoida ära halvimaid tagajär- Kõhutants Epp Kaljos neljapäev Kl. 18.00 Rahvamaja suur saal metele. gi, peaks selleks kuidagi valmistu- Näitering Haralt Rahupõld Kindlat proovipäeva ei ole Kl. 19.00 Rahvamaja ringiruumides Olge kütmisel ettevaatlikud ma. Kindlasti peaks kodus olema Kapell Margus Laugesaar Kindlat proovipäeva ei ole Kl. 19.00 Rahvamaja ringiruumides vähemalt üks töökorras suitsuan- Vokaal-instrumentaal-trio Haralt Rahupõld Kindlat proovipäeva ei ole Kl. 19.00 Rahvamaja ringiruumides Üheks levinud tulekahju tekke- dur, mis võib olla ainus võimalus Seenioride klubi “Kuldne Sügis” Anne Lillemägi 1x kuus pühapäeviti Kl. 13.00 Rahvamaja suur saal põhjuseks on järelevalveta jäetud magamise ajal tekkivast tulekah- kütteseade. Õhtul magama minnes just teadasaamiseks. Samuti ku- T E A D E või kodunt lahkudes tuleks veendu- luks majapidamisse ära üks korra- Kadrina rahvamaja segakoor kutsub uuel hooajal koori laulma da, et ahjus või kaminas oleks tuli lik tulekustuti. meeslauljaid kõigisse häälerühmadesse (tenor, bariton, bass). Ees kustunud. Kindlasti tuleb pidevalt Rohkem informatsiooni tule- on ootamas uued põnevad ettevõtmised. Tulge ja lööge kaasa! jälgida, et kütteseadme vastas või ohutuse kohta (sh korstnapühkijate Proovid toimuvad rahvamajas teisipäeviti kell 19. Info tel. 5228966 lähedal poleks põlevmaterjali. Küt- kontaktandmed) leiate Lääne-Viru- (dirigent Eve Vunk). tepuude kuivatamine ahju vastas maa Päästeteenistuse kodulehekül- võib tunduda hea lahendusena, jelt . Samuti võite pöörduda tuleo- T E A D E kuid samas kätkeb see endas suurt hutust puudutavate küsimustega Kadrina Valla Raamatukogus toimub 3. novembril kell 18.00 tuleohtu. Samuti ei tohiks ahju küt- oma piirkonna inspektori – Hillar kohtumine majandusgeograaf Hardo Aasmäega. Ootame huvilisi! mist usaldada üksi kodus olevate Vaide, 32 25 848 poole. laste hoolde. Janek FLOREN T E A D E Kontrollige kütteseadmete Lääne-Virumaa Päästeteenistuse 5. novembril kell 19 toimub Kadrina rahvamajas muusikaline ja korrasolekut peainspektor kunstiline etendus, mille kestel Tõnu Talvel valmib muusika saatel maal (pilt). Etendus on tasuta. Teadmiseks koerte ja Ostame kasvavat metsa, metsamaad ja raieõigust. Hind kasside omanikele! T E A D E kuni 120 000 kr hektar (läbi 13. novembril kell 13 on Kadrina rahvamajas klubi "Kuldne Koerte ja kasside kohustuslik raiutud ja hüpoteegiga). sügis" pidu. Külla tuleb Kunda seenioride estraadiring "Lobisejad". vaktsineerimine marutaudi Ettemaksu võimalus. vastu toimub igal esmaspäeval Maamõõtmine, nõustamine KADRINA VALLAVALITSUS
32 25 600 ja kolmapäeval kella 10–12 ja abi asjaajamisel. Rakvere tee 14, Kadrina 45201 [email protected] Kadrinas, Viru 14 (rahvamaja) Telefon/faks 48 94 055, Vaktsineerimine on tasuta © Design & layout: Andres Mandre Service 511 0415; 51 7 9566. Toimetaja Enn MÄLGAND
Vilve ALA-PAAL 32 52 328, GSM 52 40 408 Faks: 6 335 576, Rapla,
volitatud veterinaararst 32 51 845 & 32 25 631 Trükitud: AS TRÜKIKODA TRÜKIS Tallinna mnt 14, kab. 332.
tel 51 37 662 GSM 53 418 330 Pargi 27F, Jõhvi 41537 33 72 666 OÜ LANDEKER [email protected] Trükiarv 2000 eksemplari * TASUTA