Nr 1 (4) Kevad 2016 Vallad tunnustasid oma tublimatest tublimaid Kena kombena tunnustavad vallad vähemalt Merike Kapp teeb oma tööd puhtast südamest. Võro Instituudis, praegu rahvamajas AASTA PÕLLUMEES – Raili Märdin korra aastas oma silmapaistvaid inimesi, asu- Merike om abivalmis, südamlik, kohusetruu, Eloviie ruumides. Keelepesa olulisim roll on Raili Märdin on hobustega tegelenud juba tusi ja ühendusi, nii ka sel talvel. tähelepanelik ja empaatiline. Merike on üles toetada kohaliku keele ja traditsioonide eda- alates 15. eluaastast. Pärast Eesti Maaülikooli Aunimetusega käib kaasas ka meene: Haanjas kasvatanud viis last, tal on seitseteist lapselast. siandmist lastele, kuid vähem tähtsaks ei saa lõpetamist 2006. aastal kolis Raili elama oma jagatakse tublimatele lilli, aukirju ning ko- pidada ka lapsehoiuteenuse pakkumist neile, isatallu Luutsnikus, alustas hobusekasvatusega haliku puutöömeistri Olev Russi loomingut, AASTA TEGIJA HARIDUSE VALDKON- kelle laps(ed) ei käi lasteaias. Et Haanja vallas ja on tänaseks päevaks loonud ratsaspordita- Rõuges aga lilli ja kiviraidur Margus Kurvit- NAS – Triinu Grossmann oleks selline võimalus, on nii Egle kui Kalmer lu, kus korraldab noortele ratsalaagreid, teeb sa kätetööd. Kuna pidulikele vastuvõttudele Õpetaja Triinu Grossmann töötab Haanja mitu aastat järjepidavat tööd teinud. Egle kan- trenne ja treenib üürihobuseid. Hetkel on talus jõuab harilikult vaid väike osa vallaelanikest, koolis alates 2004. aastast matemaatikaõpe- da on keelepesas kasutatav metodoloogia, õp- 32 hobust. Treenerina on Raili spetsialiseeru- siis toome Torniööbiku lugejateni nii Haanja tajana ja IT administraatorina ning juhendab pevahendid ja muu, Kalmeri hooleks on selle nud ratsutamise algõppele, takistussõidule ja kui Rõuge vallas sel aastal tunnustuse saanu- edukalt arvuti- ja robootikaringe. Oma töö- majanduslik pool. Neid mõlemaid võib lugeda koolisõidule ning õpetanud ratsutamist puue- te kirjeldused. Osa tekste on lehe mahutavuse ülesandeid täidab ta korrektselt ja kohuse- keelepesa asutajateks. tega inimestele. Ta on omandatud koolisõidu huvides lühendatud. tundlikult. Triinu on väga aktiivne meeskon- II järgu. naliige, osaleb kooli arendustegevuses ning tal AASTA ETTEVÕTJA – Mooska OÜ HAANJA: on hea koostöö lastevanematega. Triinu suu- Mooska talu asub imekauni looduse rüpes AASTA NOOR – Germo Pärnapuu nab õpilasi mõõtu võtma teiste koolide õpilas- Vällamäe jalamil. Seal jagatakse oma elustiili Germo on noormees, kellele läheb korda ko- HAANJA VALLA AUKODANIK – tega nii matemaatikas kui ka robootikas. ja vahendatakse külalistele pärandkultuuri, duküla käekäik ja korrastatud ümbrus ning Merike Kapp mille uhkuseks on traditsiooniline kohalik toit objektid. Ta kuulub Ruusmäe noorteklubisse Merike Kapp on panustanud oma vabatahtliku AASTA TEGIJA KULTUURI VALDKON- ja suitsusaun. Huvilistele tutvustatakse oma ja on kaasa löönud erinevates kogukonnaga ja erialase tööga Haanja valla rahva elukvali- NAS – Egle ja Kalmer ning Haani kee- talu ja suitsusaunu ning suitsusaunapärandit, seotud projektides (ANK, Hooliv kogukond). teedi tõstmisse. Ta on pälvinud oma töö ja käi- lepesä mekkimiseks pakutakse pärandtoitu ja saunas Germo on vabatahtlikuna korraldanud kino- tumisega meie seltskonnalaulu- ja tantsuringi Keelepesa on võrukeelne lastehoid, mis töö- suitsutatud liha, viiakse külalised suitsusauna. ja muusikaõhtuid. “Rüärääk” kollektiivi austuse ja lugupidamise, tab alates 2009. aastast. See tegutses alguses OÜ Mooska eestvedaja on Eda Veeroja. (Järgneb 3. lk) on oma tegevuses ja käitumises olnud eetiline.

Seekordses lehes kirjeldavad meie vallavanemad lähemalt, missugused investeeringud sel aastal Haanjas ja Rõuges Rõuge valla investeeringud aastal 2016 – kavas on. Mida tehakse ja kust raha tuleb ja kuhu läheb? See aasta on Rõuges tavapä- biojäätmete kompostimisväl- tervisetundi. Hariduse, Ööbikuoru ja Kiige raselt tegus ja investeeringu- jak, mis on mõeldud kasuta- Osa investeeringuid te- tänava ning Nursi maantee plaanitakse Haanjas? terohke. Õnneks ei koorma miseks kõigile vallaelanikele, hakse ka omavahenditest: tänavavalgustus, sellele kulub kõik suuremad väljaminekud sama projekti raames oste- Ööbikuorgu ja Nogo külla 2 160 eurot. Vaadates Haanja valla investeeringute mahule aastal ainult valla rahakotti, kuna takse 7 multilift konteinerit on 10 000 euro eest rajatud Lisaks valmistab valla- 2016, on see varasemate aastatega võrreldes väiksem oleme tänu tublidele projek- kalmistutele biolagunevate tuletõrje veevõtukohad, 3 700 valitsus ette ridamisi projek- ning peamine energia kulub suurte projektide etteval- tikirjutajatele saanud oma jäätmete kogumiseks. Kogu euro eest korrastatakse Ööbi- titaotlusi, mis on suunatud mistamisele. Loodame, et järgneva kahe aasta jooksul tegevustele tõhusat toetust projekti maksumus on 68 356 kuoru laululava. Kogukonna Rõuge valla ettevõtlus- ning realiseeruvad suurprojektide taotlused, mille raames ka muudest allikatest. Inves- eurot (sh 61 520 KIK, 6 835 väiksemaid liikmeid rõõmus- elukeskkonna parendami- plaanime Haanja puhke- ja spordikeskuse kergliiklus- teeringute eelarvest tuleb 2/3 valla omaosalus). tab Rõuge Suurjärve äärde seks, kuid nendest on mõist- tee rajamist koos lume tootmise platsi ja pumpla ehitu- toetustena ning umbes kol- Sel suvel alustatakse KIKi ehitatav mänguväljak, mille lik täpsemalt rääkida siis, kui sega, Rogosi mõisapargi rekonstrueerimist. Eeltoodud mandiku panustab vald ise. toel ka pargi rekonst- jaoks on planeeritud 5 000 lõplikud rahastusotsused on kahe projekti maksumus on 1,5 miljonit eurot. Hoiame Kõige rohkem raha tu- rueerimist. Projekti elluvii- eurot. Noorte perede krun- käes. projektitaotlustele pöialt ja loodame, et positiivsed ot- leb meile sel aastal Euroopa miseks on saadud toetust 180 tide programmi on kavas Soovin meie tublidele ja sused tulevad juba käesoleval aastal. Liidu struktuurifondidest 410 eurot (sh 153 349 ESF, 27 panustada 19 200 eurot, 20 toredatele inimestele päikse- Vaatamata tagasihoidlikule aastale ulatub inves- (ESF) ja Keskkonnainvestee- 061 KIK). 000 eurot läheb hajaasustu- list, rohelist ja teguderohket teeringute kogumaht umbes 115 000 euroni – väiksele ringute Keskuselt (KIK), aga Pärast mitmekordset se programmi vallapoolseks kevadet! omavalitsusele kuluvad ka väiksemad investeeringud ka Ettevõtluse Arendamise taotlemist õnnestus rahastust kaasfinantseeringuks. Tule- marjaks ära. Investeerime nii kultuuri, sporti, haridusse Sihtasutuselt (EAS), rahan- saada ka Rõuge kooli mängu- vikku vaadates projekteeri- Tiit Toots kui sotsiaalvaldkonda. dusministeeriumilt (RM) ja ja spordiväljaku ehitamiseks, takse alevikus Aia, Suurjärve, Rõuge vallavanem Suuremateks rahapaigutusteks sel aastal on Rogosi Samson-Himmelstjerna siht- sinna investeeritakse kokku mõisa peahoone idatiiva akende ja uste renoveerimine asutuselt. umbes 37 540 eurot (sh 31 kogumaksumusega 26 000 eurot (sh valla omaosalus Kõige laiemat kõlapinda 569 EAS). 6 000 eurot) ning Ruusmäe sotsiaalmaja katlamaja re- leidnud ja ilmselt selle aas- Rahandusministeeriumilt noveerimine, see maksab 44 700 eurot, millest 50% on ta kõige oodatum projekt on saadud toetust Sänna tä- saadud KIK-ist. Rõuges on uue Ööbikuoru navavalgustuse rekonstruee- Remonditöid tehakse Ruusmäe lasteaia rühmas ja vaatetorni valmimine, mil- rimiseks (RM 5 000, omaosa- Haanja rahvamajas. Selleks on saadud riigilt 16 000 eu- le ehitamine maksab kokku lus 5000 eurot) ning Viitina rot, enda osalus on 6 000 eurot. ligi 225 000 eurot (sh 98 112 lasteaiarühmale mänguvälja- Valla enda vahenditega tehakse 10 000 euro eest eurot ESF, 17 314 eurot KIK, ku rajamiseks (10 000 RM). remondi- ja korrastustöid Suure Munamäe vaatetornis ülejäänu omaosalus). Kogu Samson-Himmelstjerna ning 3 000 euro ulatuses perearsti vastuvõturuumides Ööbikuoru külastuskomp- fond jagas 2016. aastaks ko- Haanjas. leks saab värskendatud: sinna gukonna ja valla projektide- On üsna tõenäoline, et käesoleva aasta teisel poolel paigaldatakse uued infotahv- le kokku 47 214 eurot. Valla saab Haanja vald RMK-lt enda omandisse endise Loo- lid, viidad ja puhkekohad, projektidest said näiteks toe- duspargi maja, mida plaanitakse Haanja noortemajaks. korrastatakse matkarada ja tust Rõuge ja Viitina taaska- Kuigi eelpool kirjeldatud investeeringud loovad ko- rauakaevu ning uuema ve- sutuskeskused, Rõuge hool- halikule omavalitsusele head eeldused kvaliteetse teenu- sioina juures olevaid sildu, dekodu, Nursi sotsiaalmaja se pakkumiseks, on meie kõige suurem rikkus ikkagi iga Haanjamaa küngas jõudis Eesti loodusfoto aastaraa- rajatakse rauakaevu juurde väliskanalisatsiooni rajamine matusse. Aprillikuu lõpus tunnustati Tallinnas aktiivne, algatust ja tahet täis vallakodanik. Soovin, et viiv trepp ning Ööbikuorgu jne. Lisaks panustas fond 1 kontserdisaalis Eestimaa paremaid loodusfotograafe. just selliste inimeste arv vallas kasvaks ning nende tuhin suunav värav. Selle projekti 000 eurot tenniseväljaku pro- Rõuge fotograafi Martin Marki talvine pilt Haanja aleviku ja sumin kostuks nii mõisast, rahvamajast, koolimajast lõplik maksumus selgub pea- jekteerimiseks ja ehitamiseks. külje all asuvast Kulliperä mäest pälvis žürii tunnustuse kui ka terviserajalt. le hanke läbiviimist. Projekti Tegu on kaasava eelarve raa- ning trükiti ära Eesti loodusfoto aastaraamatus. Parema Soovin kõikidele kohaliku elu edendajatele edu ja elluviimiseks oleme saanud mes välja valitud investeerin- kvaliteediga pilti näeb internetis aadressil www.ma- jõudu ning ilusat kevadet kõigile lugejatele! tugraphy.com. Samal konkursil sai tunnustatud ka teine toetust 19 404 ESF ja 3 424 guga, millesse vald ise panus- Juri Gotmans, Rõuge fotograaf Jaanus Tanilsoo, kelle kaks pilti Tamme- KIK vahenditest. tab 5 000 eurot, kui rahvas Haanja vallavanem Lauri tammest samuti raamatukaante vahele jõudsid. Rõugesse rajatakse avalik kogub kokku kümme tuhat 2 TORNIÖÖBIK KEVAD 2016 Merike, kuidas sa jaksad?

Merike Kapp tituleeriti ga ning nende lapsed. Igaühe Kokku on seltskonnahuvilisi Haanja valla 2015. aasta au- kohta jagub häid sõnu: kes viisteist ja kõik on tõesti sü- kodanikuks. Autasu vastu on loomult koduhoidja, kes damega asja kallal. Kuus aas- võttes ning ka meie jutu- ühiskonnaelus aktiivne, kes tat tagasi, kui tollase Haanja ajamise ajal ütleb ta mitmel hästi ettevõtlik ja edasipür- rahvamaja juhataja Aime korral tagasihoidlikult, et ta giv, kes seiklushimuline ja kes Mikkelsaare eestvedamisel ei saa küll õieti aru, miks just musikaalne… Väga mitme- kokku tuldi, lauldi peamiselt tema – teeb ta ju kõigest seda, kesine seltskond! tuntud seltskonnalaule ning mida armastab ja tahab teha. Lisaks noorematele põl- juhendajaks oli Alo Pihu. Sõna „kõigest“ tuleb siinko- vedele kuulub Merikese perre Pisut hiljem võttis Merike hal küll jutumärkidesse pan- ka tema eakas ema, kes prae- rühma juhtimise enda pea- na, sest seda, kõike ta teeb ja gu juba enam kui 90-aastase- le ning kui tunti, et lihtsalt jõuab, on palju. Merike on na iga päev hoolt vajab. Kõik seltskonnalaulude laulmine rõõmsameelne ja vitaalne oma vabad hetked veedabki end ammendas, laiendati naine. Kohtume tema tööko- Merike ema juures talle seltsi repertuaari. Nüüd lauldakse has, Võru Muusikakoolis ja pakkudes ning igapäevaelu juba lausa kahehäälselt ning veel enne, kui olen kuulnud toimingutes abistades. käiakse isegi esinemas. murdosagi tema rohketest Merikese tööelu on möö- Mõned aastad tagasi tegemistest, lipsab mul üle dunud Võru muusikakoolis, tundis Merike, et aitab küll huulte küsimus, et kuidas ta kus ta alustas õpetajana juba lihtsalt laulmisest ja kohvita- Haanja valla aukodanik Merike Kapp jaanuaris valla sünnipäevanädala pidulikul vas- küll jaksab. Selle peale ütleb siis, kui veel kaugõppes Tar- misest, tuleb end natuke lii- tuvõtul tiitlit kätte saams. Foto: Reelika Soe Merike, et jaksab, sest teeb tus Elleri-koolis õppis. Praegu gutada ka. Nii lisandus nende tants. Juba paaril korral on aasta jooksul viidi ellu palju Igal kohtumisel võetakse ette kõike südamest ja armastu- töötab Merike muusikakoolis tegevuste hulka tantsimine. neid kutsutud laulma Uue- kursusi, ringreise ja muud uus tegevus, viimasel korral sega. Energiat saab toredatest poole kohaga, sest tunneb, et Praegu näeb nende kolme- Saaluse kodukandipäevadele, huvitavat, tehti käsitööd. Siis näiteks punuti ajalehepabe- inimestest, muusikast ja loo- sedasi on parem. Lastega töö- tunnine koosviibimine välja minnakse ka sel aastal. Igal juhtus Merikesega autoõnne- rist korve. dusest. Seejuures on kaks vii- tamine on tal väga südames, nii, et kõigepealt lauldakse Suure Munamäe sünnipäe- tus ning eestvedaja rollist tuli Kõik need kooskäimised mast ju omavahel väga tihe- kõik õpilased on armsad ning tund aega, seejärel peetakse vapeol ollakse kohal, viimasel loobuda. kohalike inimestega, olgu siis dalt seotud: iga heli, mida kas erilist rõõmu pakuvad need, pausi, siis lauldakse veel pisut ajal juba nii lauldes kui tant- Nüüd käib hakkaja proua eakate lauljate-tantsijatega, või metsas käies kuuled, olgu kes pärast muusikakooli lõp- ning viimane tund veedetak- sides. hoopis ühes teises naiste- ettevõtlike Noorkuu nais- see siis veevulin, puude kohin pugi end ühel või teisel moel se saalis tantsides. Kui laulmi- Üles astumas käiakse ka ühenduses, mille nimi on tega või käsitööhuvilistega, või linnulaul, on omaette me- muusikas teostavad. se osa juhendab Merike ise, koduvallast väljaspool, näi- Noorkuu Naised. Seal on on Merikese sõnul äärmiselt loodia, mis hinge rõõmustab „Mis ja kuidas sind veel siis tantsuõpetaja on mujalt teks minnakse sel kevadel koos Haanimiihhi Nõvvuko- olulised selle pärast, et too- ja energiat annab. peale suvekodu Haanjaga sisse toodud – Merike soovib juba kolmandat korda Uma ja meeste naised lastega ning vad kokku oma valla inime- Merike on sündinud Pär- seob?“ küsin, et tulla tagasi ise ka tantsimisest täiel mää- Pidole, kus esinetakse konna- Merikesel on seal täita vana- sed väga erinevatest piirkon- numaal, kuid peab end läbi meie jutuajamise peamise ral osa võtta ja rõõmu tunda. kooride ridades. Oma tant- ema roll. Noorkuu naistega dadest. Koos tegutsedes ja ja lõhki võrokaks, on üles põhjuse juurde. Merike oh- Rüäräägu seltskond on suoskust saab suvel juba teist käiakse koos igal kuul ning omavahel juteldes saab hea kasvanud Võru linnas ning kab rõõmsalt: „Oeh, no kust nende aastate jooksul üsna korda proovile panna eakate tehakse ka väga erinevaid ülevaate sellest, kuidas kü- kõik oma lapsepõlve vabad ma alustama peaks?“ sama püsinud ning need, tantsupeol. Sellest võib järel- asju küpsetamisest saunaõh- lades elatakse, kuhu on uusi hetked Haanjamaal veetnud. Lepime kokku, et alus- kes on käima jäänud, tulevad dada, et entusiastliku ringi tuteni, näiteks korraldatakse asukaid kolinud ja kui palju Haanjast on pärit tema ema, tame sellest, et ta veab eest alati kohale rõõmuga ja sõna tase on kõrge ja kogu süda- Suvõ- ja Talvõtarõsid, mis külades veel inimesi alles on. kelle kodutalu Ihatsi külas on Haanja eakate ringi Rüärääk. otseses mõttes iga ilmaga. As- mest tegutsemine tasub end rõõmustavad igal aastal küm- Lõpetuseks saan teada, siiani Merikese ja tema suu- See kollektiiv Merikese valla jatult ei jää keegi koju – selts- igati ära. neid haanjamaalasi. et Merike on ka väga kaas- re pere suvekoduks. Pere on aukodaniku kandidaadiks kond on niivõrd hea, et sellest Kui Merikese aktiivset te- Iga kuu esimene teisipäev aegne inimene: „oma nais- neil sõna otseses mõttes suur: esitaski. Tegu pole ei ansamb- ei taheta naljalt puududa. gutsemist Haanjas veel veidi viib Merikese aga Plaanile, tega“ suhtleb ta peamiselt Merikesel ja tema praeguseks li, koori ega tantsurühmaga, Seda, mida Rüäräägu uurida, siis jõuab tagasi aas- sealses pubis tehakse näpu- Facebookis ning hiljuti liitus lahkunud abikaasal on viis vaid just seltskonnaringi- ringis õpitakse, et hoita kau- tasse 1996, mil Merike läks tööd. Käsitööringi tegevuste ta interaktiivse treening- ja last ning seitseteist lapselast, ga, mis toob korra nädalas geltki enda teada. Igal aastal Haanja naisseltsi. Ka seal oli ampluaa sõltub sellest, mida toidunõustamisprogrammi- kelle üle ta silmnähtavalt uh- kokku eakaid inimesi kogu käiakse esinemas valla eaka- tegemist küllaga ning paar- huvitavat kellelegi osalejatest ga Fitlap. Vot nii, tehke järele! kust tunneb. Ta loetleb üles Haanja vallast, nii keskusest te pidudel, viimasel peol oli kolm aastat hiljem sai te- pähe tuleb või mida põnevat Viivika Nagel, oma kolm tütart ja kaks poe- kui kaugematest küladest. etteastesse pikitud juba ka mast seltsi esinaine. Kümne on kuskil nähtud-kuuldud. toimetaja Reisimõtted Võru-Põlva mentorklubi õppereisilt Lätti

Hea on olla oma kodus – Edasi suundusime Rau- vaid bussituuriga. Väga ar- vatustalu külastus. Peremees mida aeg edasi, seda parem. nasse. Kõigepealt kohvikusse, mas kohake, mille teeb eri- võttis rahva sappa ning an- Samas on hinges seletamatu siis kirikusse ja seejärel val- liseks vana paberivabriku dis meile põhjaliku ülevaate kutse jälle minna ja vaada- lutasime eestlasliku tormi- töölisasula oma huvitava ar- kanepist: taimest kuni köie ta, mida maailmas tehakse. jooksuga (ikka tasa-targu ja hitektuuriga. Kahjuks lõpetas valmistamiseni. Talus olid Huvitav on see, et kui noo- ilma relvata) piiskoplinnuse mitusada aastat tegutsenud alles ehtsad vanad kanepi remana tormad kaugemale, varemed. Kes oskas läti keelt, paberivabrik, kus valmistati töötlemise masinad, mida siis hiljem naudid kõike seda, sai tutvuda linnuse ajalugu paberit isegi Vene keisri kant- siiani kasutatakse. Selles ta- mis jääb kodule lähemale ja kirjeldavate tahvlitega. Mulle seleile, oma tegevuse. Nüüd- lus oli armas, et koos tegutses tekib tunne, et alles nüüd on meeldis see, et lätlane ei pin- seks olevat sealt juba palju kolm põlvkoda, see tundus maailma nähtud. guta üle: kui läti keelt ei oska, laiali tassitud või vanarauda nii idülliline. Mul oli hea võimalus käia siis pilte ja skeeme vaadata ju sattunud. Nüüd olime teel meie märtsi keskel koos Põlvamaa ikka oskad. Või siis kasutad Aeg parajaks tehtud, viimasesse ettevõttesse, mis ja Võrumaa ettevõtjate men- natuke loogilist mõtlemist ja suundusime tutvuma nõu- asus Ruhjas ja kus valmistati torklubiga Läti põhjapiirkon- teiste keelte oskusi ning küsid kogudeaegse salapunkriga. jäätist. Tegu oli vana piima- na ettevõtlusega tutvumas. giidi käest, kui aru ei saa. Mentorklubi reisiseltskond SIA Siera Ražotne toodangut See polnud muuseum, vaid vabrikuga, kus kunagi hakati Reisi eesmärk oli õppida Kolmandaks külastasime mekkimas. Foto: Liilia Raik pigem etendus, kus me kõik lihtsalt jäätist valmistama ja tundma keskkonda, kus ette- pereettevõtet SIA Siera Ra- degusteerimiseks biotooteid: huvitav, et isegi hingamisteid olime osatäitjad, aga käsikiri nüüdseks on neil pakkuda võtted tegutsevad ning näha, žotne, see tegeles juustu ja sukaade, siirupeid ja küdoo- lämmatav liivatolm ei häiri- puudus. Nii saime ülevaate üsna lai sortiment erinevaid kui palju nad oma tegevu- makaronide tootmisega. Pe- niamarmelaade. nud. Kunstniku ees oli kaks endisaegsest julgeolekuob- jäiseid maiuseid kuni käsitsi ses ümbritsevat kaasavad ja remees rääkis ja näitas, kui- Sigulda kõigi oma ahvat- peene liivaga kaetud lauda, jektist ja tema toimimisest. valmistatud jäätisetortideni. koostööd teevad. das toimus selitatud või, ro- lustega ei asu sellest kohast nendega kogu etendus käiski. Ajuti tekkis tunne, et sealt Kogunesime degusteerimis- Esimesena külastasime helise juustu, juustupallikeste väga kaugel, nii et edasi viiski Liivakunstnik oli fantastiline me välja ei pääse, aga õnneks ruumi, kus üks töötaja rääkis ettevõtet nimega Very Berry, ja värviliste makaronide toot- tee sinna. Sigulda on armas näide sellest, kuidas inimene, oli meie hulgas „valitsusjuht“, ajaloost, näitas filmi ja andis mis tegeleb marjakasvatuse ja mine. Tema müügitööd oli oma mitmekesisusega, vaa- tehes seda, mis talle endale kes oli tänu targale korrup- jäätist maitsta. ümbertöötlemisega. Tegime vahva jälgida: enne, kui said ted ühelt ja teiselt poolt Koiva meeldib, rõõmustab nii pal- tiivsele tegevusele nii osav, et Selleks ajaks olime juba seal põhjaliku ringkäigu ning kõik oma soovid lagedale ürgorgu on imelised, seega jusid ja raha käib lihtsalt sel- tõi meid ikka välja. üsna väsinud ja ilmselt kiusas loomulikult degusteerisime tuua, pakkus ta juba järgmist võib teda Vidzeme või Liivi- lega kaasas. Edasi liikusime Valmi- ka koduigatsus. Nii jätsime ja ostsime nende toodangut toodet. maa Šveitsiks nimetada küll. Meel emotsioonidest tul- erasse, kus alustati põgusa hüvasti meid truult saatnud ka koju kaasa. Järgmiseks jõudsime koh- Nostalgilise lapsepõlvemee- vil, suundusime hotelli, kus linnatutvustusega ning see- giidi ja tema kaasaga ning Järgmine firma asus kohe ta, kus meid ootasid aedikus nutusena käisime loomuli- ootas õhtusöök ning koosvii- järel suundusime Valmier- asusime koduteele. Paar tun- Pihkva-Riia maantee ääres, metsikud hobused ning ela- kult köisraudteega üle oru bimine saunas. Silmad vaju- muizasse, kus tutvusime seal- di sõitu pimedas ja juba paist- selle nimi oli Raunas Cep- jas, nagu giid teda nimetas. sõitmas. sid kiiresti kinni ja kui need se õlletööstusega: kõigega, sidki Võru tuled. lis ja tegevusalaks keraami- Küll üritati bussiaknast loo- Tutvusime Sigulda lossi- lahti tegin, siis oligi juba aeg mis puudutab õlle tootmist Tänan kõiki nende kahe ka. Seal oli kohe märgata, et makese sugu määrata ja tema kompleksiga ning valmista- ärgata ja edasi reisida. alates komponentidest ja lõ- päeva eest, mis aitasid mul nemad ainult ühe asjaga ei üle nalja visata, aga elajaks ta sime õpitoas endile kuulsaid Teise päeva esimene siht- petades degusteerimisega. jälle natuke rohkem ettevõt- piirdu: meile näidati vana jäigi. Olime jõudnud bioma- Sigulda kepikesi. Siis sundu- punkt oli Ligatne, kus giidil Õlled maitstud, lõuna- jaks saada ja õppida. Olge te kivipõletuse hoonet, millest japidamisse „Jaun-Ievinas“, sime pealinnuse varemetesse, oli plaanis meiega jalutuskäik söök söödud, külakost oste- tänatud, nii vaeva nägijad kui oli valmimas uus koht, kus kus pakuti lõunasööki, pe- kus vaatasime ühes väikeses teha, aga tuisuseks pööranud tud, meel rõõmus, oli taas aeg kaasa rõõmustajad, need olid pidusid pidada ja etendusi remees tutvustas majapida- ateljees liivakunstniku eten- ilma tõttu ei olnud keegi sel- edasi kulgeda. Järgmisena oli tõesti ilusad hetked! korraldada. mist ja perenaine pakkus dust. See oli nii kaunis ja lega nõus ja nii piirdusimegi kavas Atdzelvieši kanepikas- Anneli Luisk, Rogosi mõis KEVAD 2016 TORNIÖÖBIK 3 Vallad tunnustasid oma tublimatest tublimaid (Algus 1. lk) endise ETV teleoperaatori ja fotograafina. vast rõõmustasid omanäolised näitused. Siin aktiivne eestvedaja erinevates Rõuge noorte Ta on sõbralik, sportlik ja viisakas noor mees, Vaid vähesed teavad, et enne seda, nooruspõl- mõeldakse väga erinevatele vanustele: kevadel korraldatud tegevustes ning on noorteklubi kelle hobid on jalgpall, kalal käimine ja BMW- ves, oli ta tugev sportlane nii maanteerattal kui toimus valla laste lauluvõistlus „Rõuge ööbik“, noortejuhatuse liige. Ta tegutseb juba aastaid d ning kes on alati kohal, kui pallimänguks lä- ralliauto roolis. koostöös MTÜ Revolutsiooniga alustati üle Rõuge TV-s, sel hooajal on juba ise noorema- heb. Germo sobib kandma Haanja valla aasta Puidutöö on talle olnud ja on siiani süda- pika aja taas traditsioonilist mälumängu. Roh- te juhendaja. Katri loomuses on olla äärmiselt noore tiitlit, sest on oma viisakuse, sõbralikku- melähedane, maja ehitades sai enamus puu- kelt kiidusõnu on saanud valla laulu- ja tantsu- töökas ning teha palju olulisi ja asjalikke sam- se, ettevõtlikkuse ja kaasamisoskusega eesku- töid endal tehtud. Omaaegse kõrvalhoone ehi- peod. Rahvamaja rõõmustab ka kohalikke ea- me mitte tähesära oodates, vaid just muutus- juks teistele küla noortele. tas ta ümber külalistemajaks, kus käib külalisi kaid, korraldades neile õdusaid kokkusaamisi. te nägemiseks. Ta lõi kaasa valla arengukava aastaringselt. Kultuur pole looduslik, ta vajab pidevat noorsootöö arendamise töörühmas, juhib AASTA TEGU – projekt „Rogosi mõisa ku- Johan on olnud Rõuge vallavolikogu lii- hooldamist ja turgutamist, nagu põllukultuur- edukalt Rõuge noortevolikogu ja on kooli õpi- jundamine multifunktsionaalseks elava aja- ge ja osalenud volikogu komisjonide töös. Ta gi. Kui jätta põld harimata, sest eelmisel aastal lasesinduse aseesimees. loo, haridus- ja kogukonnakeskuseks“ mõtleb pidevalt kaasa, kuidas valla elu pare- oli hea saak, siis põld ei andesta. Kui kultuu- Juba 2014. aastal viis Katri koos sõprade- Projekti tegevusteks eraldas Kultuuriminis- maks muuta, astudes aeg-ajalt vallamajast läbi ripõld unarusse jätta, on pärast sama taseme ga ellu rahvusvahelise projekti „Tervislik elu- teerium 2014. aasta märtsis Haanja vallale ja tehes erinevaid ettepanekuid. Johani algatu- saavutamiseks tarvis kordades enam panusta- viis“, edendades seeläbi tervislikku mõttelaadi. Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehha- sel ja eestvedamisel toimusid 2012. aasta Eesti da. On hea meel tõdeda, et Rõuge valla kultuu- Praegugi lööb ta kaasa erinevates projektides nismi 2009–2014 programmist „Mõisakoolid maanteeratta grupisõidu meistrivõistlused ripõldu künnab tugev ader – rahvamaja. nii noorteklubis kui koolis. – säilitamine läbi kasutamise“ 40 266 eurot. Rõuge vallas. Projekti raames on mõisasse hangitud klaver Ta pole olnud vallavanem, laevakapten AASTA HARIDUSELU EDENDAJA – MTÜ Ka teine tulevikulootuse tiitli saaja Liivika ning kogukonnateenuste osutamiseks soeta- ega lennukipiloot, ei ole juhtinud kooli ega Revolutsioon Koobakene on noor inimene, kes paistab sil- tud õunapurustaja ja mahlapress. Töötubades ministeeriumi. Samas on ta kolme lapse isana MTÜ Revolutsioon on omakasupüüdmatult ja ma erakordselt suure valmisolekuga panus- on valminud mõisaaegsed tööriistad, kalapüü- andnud oma panuse, olles väärikas vabariigi aktiivselt tegelenud kogukonnaliikmete tead- tada enda mõtete ja tegudega oma kodukoha givahendid, paat, vanker, regi ning mõisale- kodanik läbi oma elu tehtud tegevuste. Kodu- miste ja motivatsiooni kasvatamisega, viies arengusse, viies oma mõtted kindlalt ellu. gendide põhjal on valminud näidend “Sinise koha patriotismist pakatav, jätkuvalt tegus val- läbi hulgaliselt erinevaid projekte, millega on Liivika on Rõuge noorteklubi juhatu- Daami meenutused. Ennäe inimest!”. Lisaks lakodanik väärib Rõuge valla elutöö preemiat. aidatud kaasa ka piirkonna maine parandami- se noorteesinduses ning ta osaleb aktiivselt on valminud vajalikud materjalid mõisa tu- sele. Korraldatud on harivaid vestlusõhtuid, noortevolikogu töös aseesimehena. Ta osaleb rundamiseks. Projekti on vedanud Sirje Pär- AASTA KOHALIKU ELU EDENDAJA – koolitusi, õppematku, näitusi, erinevaid töö- kohaliku meediakanali Rõuge TV töös juhen- napuu koos oma abilistega. Annes Oro tubasid, ja mälumängu. Vabatahtlikult on appi dajana, kuulub Rõuge kodutütarde rühma. On Annes on kaalunud kõik Viitina Kuuritsa ka- tõtatud ka Rõuge vallale, aidates näiteks valla erinevate kohalike ja rahvusvaheliste noorte- Sel aastal anti välja ka kaks tänukirja kultuuri lapüügivõistluse kalad selle ürituse algusaega- kodukohakampaaniat läbi viia või uut arengu- projektide looja ja elluviija, tegutseb aktiivselt valdkonna pikaajalise toetamise eest: dest. Kui on tarvis abi kodu elektrisüsteemi kava koostada. Eelmise aasta septembris alga- ka Võru Gümnaasiumis. Lisaks on ta osalenud Erlend Aedmaa on osalenud oma põhi- korrastamisel või jupsib auto aku, on Viitina tas MTÜ Revolutsioon Rõuge-Haanja mõtte- Rõuge valla arengukava koostamise huvihari- töö kõrvalt aktiivselt Suure Munamäe vaate- kandis ikka Anneselt abi saanud. Ta on küla talgud. See avalikes huvides tegutsev ühendus duse töörühmas, käib kitarrimängu õppimas torni ürituste korraldamisel. Kõikidel kultuu- ainus priitahtlik pritsimees ja erinevatel enne- on eeskujuks teistele sarnastele ja alustavatele ja laulab Rõuge segakooris. riüritustel, mis tornis läbi viidud, on Erlend tusüritustel on tema tehtud pannkooke söö- vabaühendustele, toetades koostööd erinevate hea seisnud selle eest, et oleks olemas korras nud väga paljud lapsed. Ta käib igal jahipäeval sektorite ja kodanike vahel. AASTA TEGU – Treeningpäevad Rõuges helitehnika. Ta on organiseerinud turvalisu- Viitina jahionnis kokkamas ning on alati plat- Vahel piisab vähesest, et teha suuri asju, ra- se tagamise üritusi, vajadusel korraldanud sis heakorratalgutel. Annes on näidanud oma AASTA SPORTLANE – Ott Kevvai putada kogukonda värskuse ja ülevoolava transpordi ning hoolitsenud selle eest, et kõik näitlemisoskust kohalikes etendustes, laulab Ott on tubli noormees, kes on jäänud oma entusiasmiga. Just sellega sai hakkama grupp logistiliselt hästi sujuks. Erlend Aedmaa osa- meie kõigi rõõmuks Viitina meesansamblis. tegemistega silma juba varemgi. Ta pälvis tütarlapsi, kes korraldasid eelmise aasta märt- leb aktiivselt ka Haanja Tantsu Mängu Laulu Vahel õhtuti Viitina mõisahoonesse sisse as- 2007. aastal Rõuge valla aasta tulevikulootuse sikuus esmakordselt Rõuges ja kogu Võrumaal Seltsi ja MTÜ Kotus töös. tudeski võib kuulda tema esituses Beethoveni aunimetuse. Eelmisel aastal sai ta silmapaist- treeningpäeva, kus osales ligi 200 treenijat. Aivar Pärnapuu on tegelenud vabatahtli- klaveripala „Für Elize“ või tinistab ta sõprade vaid tulemusi vabariiklikel ja rahvusvahelistel Novembris toimunud teisel treeningpäeval kuna oma põhitöö kõrvalt kultuurielu eden- rõõmuks hoopis bändžot, lauldes seejuures: võistlustel, saavutades 2015. aasta Eesti veoau- oldi kohal juba seitsme tuntud treeneriga ja damisega, aidates tehniliselt poolelt kaasa „Kui on tarvis, kui on vaja, Annes aitab kogu tokrossi meistrivõistlustel GAZ 51/52-klassis erinevad treeningud toimusid lausa kolmes kõikide kultuuri- ja spordiürituste korralda- aja…“ Eesti meistri tiitli ja veoautokrossi Balti meist- saalis korraga. Kolmas treeningpäev on kavas misel Rogosi mõisas, mõisapargis, Ruusmäe rivõistluste kokkuvõttes esikoha. Samas masi- juba käesoleval aastal. rahvamajas ja staadionil, abistanud trans- AASTA KULTUURIELU EDENDAJA – naklassis tuli ta Eesti meistriks ka aastal 2011. Vahva sündmuse peakorraldaja Sandra pordi korraldamisel ja turvalisuse tagamisel. Rõuge rahvamaja Igati kindla käega noormees! Raju on tõeline Rõuge patrioot ja toonud oma Lisaks on Aivar toetanud Ruusmäe Noorte- Rõuge rahvamajas tegutseb märkimisväärselt kodukohale palju tähelepanu ning tuntust. klubi tegevusi, olnud noortele juhendajaks ja palju tantsu- ja laulukollektiive, kes esindavad AASTA TULEVIKULOOTUS – Katri Oma maailmavallutuste ja tegevuste käigus nõuandjaks nende ettevõtmistes. Rõuge valda erinevatel üritustel ja pidudel üle Kõva ja Liivika Koobakene pole Sandra kunagi unustanud, kust ta pärit Eesti. Rõuge Põhikooli 9. klassis õppiv Katri on. Intervjuudes raadios ja teles on ta alati RÕUGE: Eelmisel aastal astusid Rõuge rahvama- Kõva on kasvanud täisväärtuslikuks noorte osavalt sisse toonud Rõuge näiteid, olles nii ka ELUTÖÖ PREEMIA – Johan Palu ja laval üles mitmed tuntud muusikud, rah- esindajaks oma kodukohas. Katri on olnud meie piirkonna turundajaks pealinnas. Võimalik, et kõige rohkem tuntakse Johanit Kultuurielu saabki edendada vaid kogu südamest. Aga nalja peab ka saama! Rõuge Rahvamaja tunnistati tus hästi ja oli ääretult lõbus, üritus tõi siia üheks päevaks hinge ning loodavad, et seda 2015. aasta Rõuge valla kul- bänd tõmbas peo hästi käima kokku terve hulga meesan- on ka näha. Ülepeakaela ei tuurielu edendajaks. Käisin ning hoidis lavaesise tantsi- sambleid. Osalejad tunnus- tehta midagi ja olgu kui pi- nende juures uurimas, mida jaid täis kuni peo viimaste tasid Rõuge rahvamaja ja neil kaajalise traditsiooniga üritus nad saadud tunnustusest ise minutiteni. Ive mainib, et on abis olnud Viitina laulumehi tahes, ilma eelneva ärevuse ja arvavad. Rõuge rahvamaja juba üsna tavaliseks saanud, hästi sujunud päeva eest ning pabinata hakkama ei saada. kollektiiv on väike, koos- et esinejad kiidavad meie ka korraldajad ise jäid väga Küsin veel, kas naised nedes kolmest kangest ja saali hubasust ja akustikat rahule. siin isekeskis toimetades va- lõbusast naisest: valla kul- taevani, nii ka seekord. Selle- Teine möödunud aastast hepeal ka meeste otsustavast tuurijuht Riina Kööts hoiab ga tuleb tõepoolest nõustuda, hästi meelde jäänud ja erili- sõnast, loogikast või tugeva- kogu kaadervärki ohjes, Ive olgugi, et tegelikult on ilmselt ne sündmus oli laste laulu- test töökätest puudust tun- Ruusamäe on kunstiline juht paljude rõugelaste südames võistlus „Rõuge ööbik“, kus nevad. Loomulikult kuulen, ning Liina Eller on neile tõ- juba pikemat aega soov uue- osalesid kümned kohalikud et mitte eriti, sest nad on ju husaks toeks ja taustajõuks, ma ja ilusama rahvamaja jä- laululapsed. Eriliseks tegi lau- ise nii ilmatuma targad. Ive olgu siis tarvis kaunistada, rele. Rõuge rahvamaja väike, aga tragi kollektiiv vabariigi aas- luvõistluse see, et lauljaid saa- ütleb naerdes, et tema arvates kasida või valmistuda, kooki Õnneks suudavad tublid tapäevale pühendatud vastuvõtul Rõuge rahvamajas. Va- tis täiskoosseisus bänd ja veel tuntakse rahvamajas mees- lõigata või jooki valada. naised maja rohketest puu- sakult: Liina Eller, Ive Ruusamäe, Riina Kööts. erilisem oli see, et bänd koos- test ikka väga puudust: sega- Võiks arvata, et kolme ini- dustest üle olla ning selle ea- Foto: Martin Mark nes vaid selleks võistluseks koori oleks hädasti meeste mest on üsna lihtne ühe laua kuses isegi rohkelt positiivset laulmas käis, siis oli ta kohe väga suur. kokku kutsutud kohalikest hääli tarvis, aga neid vist valla taha istuma saada, kuid võta leida: maja on armas ja mõ- võlutud sellest armsast mada- Juttu tiitli juurde tagasi pillimeestest. Sellest kõigest palgale võtta ei õnnestu. Pisut näpust! Kui oleme kokkulepi- nusa auraga, saal hea kõlaga. last saalist. Seda kummalisem juhtides uurin, mis nad ise tuli välja üks imeilus ja heal tõsisemaks muutudes öel- tud ajal kohale jõudnud, siis Ja näiteks kõik need kümned tundus talle hiljem siia tööle arvavad, miks rahvamaja tasemel laulu täis kontsert. dakse, et aegade jooksul on kulub veel oma 20 minutit naelad, mis seintesse on löö- asudes, kuidas paljud kohali- just sel aastal väljavalituks 2015. aastal toimus jär- majas ju mehi tööl olnud küll enne, kui saab päriselt juttu dud, kannavad väga kindlat kud rahvamaja ja eriti siinset osutus – on nad ju kogu aeg jekorras juba kümnes Rõu- ning see oli tegelikult väga ajama asuda: küll on tarvis otstarvet, kinnitatakse mulle saali laudaga võrdlesid. sama tragilt ja tõhusalt te- ge valla tantsu- ja laulupidu, hea. Õnneks on praegu ole- tegeleda töömeestega, küll te- tõsiselt. Aga seest soojem ja 1998. aastal asus Riina gutsenud. Naised arvavad, et kus osalesid traditsiooniliselt mas nii valla töömehed kui lefonis ühe suvise teatrieten- väljast ilusam võiks rahva- siin päriselt tööle. Meenutab, ju siis tundus nüüd aeg õige. kõik meie valla kollektii- ka segakoori ja tantsurühma duse aja kokkuleppimisega, maja küll olla. Riina lausub, et kui ta koos tollase vallava- Eks rahvamaja tööd ole kogu vid nii lasteaiast, koolist kui „Käsikäes“ mehed, keda vaja- küll juhuslike sisseastujatega. et kui sisu loomisega saab nema Mati Kõivuga esimest aeg tunnustatud ja kiidetud, rahvamajast. Oli väga ilus ja dusel rakendada. Riina sele- Võib öelda, et rahvamajas elu naistekamp hästi hakkama ja korda majaga tutvuma tuli, seni polnud seda lihtsalt veel meeldejääv pidu, nüüd ooda- tab seda nii, et kellel parajasti käib. vajadusel püsib ka värvipott siis võttis teda vastu igitoi- ametlikult „vormistatud“. takse juba järgmist. Rõuges lava või toole-laudu tarvis on Paar päeva tagasi oli just väiksemateks remonditöö- mekas Aini, kollased kum- Siiski hakkab meile kõi- toimus aasta jooksul palju või kellele need ette jäävad, toimunud teine pidu koos deks peos, siis maja põhja- mikindad käes. Aini (Mak- gile ridamisi meenuma asju, kvaliteetseid kontserte, sobi- see neid tassib. mänguga sarjast „Rõuge likumat ümberehitust nad ke) toimetas rahvamajas veel mis eelmisel aastal tavalisest vat kultuurilist meelelahutust Naised kiidavad veel rõõm ei rauge!“, millega tä- oma jõududega välja ei vea. kuni eelmise aasta sügiseni enam ja silmapaistvamalt pakuti väga erinevale publi- omavahelist head klappi ja histatakse valla juubeliaastat. Riina meenutab, et kui ja tegi kõike seda, mida Liina tehtud said. Näiteks toimus kule. mõtete lugemise oskust, mis Kõik kolm ütlevad, et jäid õh- ta ise siin veel mitte tööta- praegu, seega on ka tema roll 2015. aasta kevadel Rõuges Riina, Ive ja Liina ütlevad, laseb teinekord nii mõnegi tuga väga rahule: rahvast oli des, nii umbes 1990. aastate valla kultuurielu edendamise vabariiklik meestelaulu päev. et panevad alati igasse korral- lause jao juttu kokku hoida. rohkelt, Rõuge-mäng õnnes- alguses, siin esimest korda ja aunimetuse saamise juures See mööda Eestit rändav datavasse üritusse kogu oma (Järgneb 4. lk) 4 TORNIÖÖBIK KEVAD 2016

Lugu sellest, kuidas Rõuge kolhoos Kuhu minna ja mida „Kommunist“ käis 1. mai paraadil teha sel suvel? Rõuges oli vene ajal kolhoos juures tööd küllaga. Hillari- et osa inimesi istus teistele ga, kes tulid, sõitsime kodu Kuigi valdade ürituste kalendrid täienevad pidevalt „Kommunist“. Ühel kevadel le tuli meelde, et minu vend lausa sülle. Lastel olid käes poole tagasi. Suvorovi kandis ning lõplikuks ei saa neid vist kunagi pidada, toome oli kolhoosi esimees Endel Valdeko on Võrus bussijuht punased lipukesed ja nad leh- peatasime auto ja lubasime teieni suuremad suveüritused, mis juba praegu paika Haidak haiglas oma tervist ning tema võiks olla see, kes vitasid nendega. Kui tribüüni neil lahkuda. Nemad tänasid on pandud: parandamas. Kuna mina olin paraadil autot juhib. Nii me ligi jõudsime, siis rajooni täi- meid ja meie neid, koju sõit- 14. mai – muuseumiöö Suurel Munamäel ja Rogosi aseesimees ja zootehnik ühes tegimegi ja hakkasime kogu tevkomitee esimees hüüdis: sime juba lauluga. mõisas isikus, siis tuli mul teda asen- seda asja Heino Jeedasega „Ja nüüd tuleb tribüüni eest Mõne päeva pärast oli 20. mai – Rõuge valla XI laulu- ja tantsupidu Viitina Jär- dada. korraldama. Rõuge rahvama- läbi kolhoos „Kommunist“, Võrus kolhoosiesimees- vesaarel Enne maiparaadi kutsuti jast saime pikad pingid, tegi- auto kast rahvast tulvil! Hur- te koosolek. Täitevkomitee 29. mai – Ummamuudu Külälaat kõik kolhoosiesimehed kok- me autokastile kõrgendused raa!“ Kõik tribüünil seisjad esimees Tasane sõimas läbi 1. juuni – Getter Jaani kontsert Suurel Munamäel ku ja rajooni täitevkomitee ja panime peale redeli, mida plaksutasid, rahvas auto kas- kõik, kes paraadist osa ei võt- 11. juuni – Eesti maastikurattasarja VII etapp 18. Rõuge esimees Tasane andis teada, mööda üles ronida. tis hõiskas kaasa. nud. Mõned proovisid talle rattamaraton et kõik kolhoosid ja ka üksi- Auto ette lasime teha suu- Pärast seda nappi etteas- küll vastu ajada, kuid sellest 12. juuni – Rattapäev Rõuge pargis kud sovhoosid peavad paraa- re punasest riidest loosungi tet sõitsime keldripoe ette, ei tulnud muud kui äge sõna- 18. juuni – Rõuge valla jaanipidu Sännas Sikalaanõ kü- dist osa võtma. Paraadist osa „Elagu 1. mai. Kolhoos Kom- peatusime ja rahvas hakkas sõda, mille võitis loomulikult las võtmine olevat partei käsk ja munist“. Asi oli küps ja sõit auto pealt maha ronima. Tasane. Need, kes paraadist 22. juuni – jaanipidu ansamblitega K.O.I ja Tänatehtu proovigu keegi seda eirata! võis alata. Ronisime kolme- Neile, kes olid auto peal (mis osa võtsid, said muidugi ai- Rogosi mõisa pargis Koju jõudes rääkisin bri- kesi – mina, Heino ja minu tähendas, et nad olid paraa- nult kiidusõnu, nii ka meie. 23. juuni – Püssa küla jaanipäev Püssa külaplatsil gadiridele, et tuleb paraa- vend Valdeko – auto kabiini dist osa võtnud), oli kaup- Märgiti ära, et noor kolhoo- 24. juuni – käsitsi heinaniitmisvõistlus Plaani külas dist osa võtta. Kõik vaidlesid ja sõit Võru poole läks lahti. lusse minekuks roheline tee. siesimees ajas asja korda nii, 24. juuni – Viitina jaanisimman Viitina Järvesaarel mulle vastu peale agronoom Muretsesin küll, et kuidas see Miilits jälgis väga teraselt, et et ainult imesta, aga need, kes 25. juuni – Pärlijõe Tõukerattamaraton Heino Jeedase, kes ütles, et toimib – meil pole auto kas- keegi teine sinna ei pääseks. osa ei võtnud, saavad oma ka- 2. juuli – külastusmängu Unustatud mõisad 1. päev, käime ära. Kuna GAZ-51 tis mitte kedagi. Heino vaatas Iga paraadil osalenu sai kilo ristuse. The Ilves Sisters’i kontsert Rogosi mõisas oli koos autojuht Osvald Ki- mulle otsa ja lausus: „No vaa- suhkrut, meie saime ka oma Selline oli meie kolhoosi 2. juuli – Rõuge Veepidu ja Paadiralli maskiga Leningradis rahva tame, mis edasi saab!“ jao kätte. Päras poes käimist eesrindlik osavõtt paraadist – 3. juuli – Rõuge Trail Run ja Võrumaa jooksusarja V käsutuses kolhoosile raha Kui olime jõudnud Suvo- ei tulnudki enam kõik inime- päris meeldejääv! etapp Rõuge Kuue Järve Jooks teenimas, siis tuli sõita suure rovi kohale, siis vaatasime, et sed auto peale, aga nende- Heldur Lüütsepp 8. juuli – Tallinna Muusikakooli kandleansambli ja Pilli- ZIZiga. Rääkisin sellest ZIZi rahvast tuleb majadest välja piigade kontsert Rogosi mõisas juhi Hillar Koppeliga, aga ja kõik liiguvad linna poole. 10. juuli – Suure Munamäe vaatetorni 77. sünnipäev ta hakkas kohe vastu vaid- Heino käskis auto peatada 15.–17. juuli – Mägiratturite mitmepäevasõit X Tour de lema ja ütles, et tema sinna ning läks välja inimestega Rõuge lolli mängima ei lähe. Võt- midagi rääkima. Ja vaata 16. juuli – Rõuge valla spordipäev ku me tema auto ja sõitku, imet: rahvas hakkas auto kas- 16.–17. juuli – Poola kultuuripäevad Rogosi mõisas, kü- tal endal on maja ehitamise ti ronima. Neid sai nii palju, lastusmängu Unustatud mõisad 2. ja 3. päev 17. juuli – võrkpallipäev Ruusmäe kooli staadionil 20. juuli – Võrumaa MV jalgrattakrossis Rõuge Ööbiku- orus 23. juuli – Kalapüügivõistlus Viitina Kuurits 23. juuli – Vana Baskini Teater Suurel Munamäel 30. juuli – külastusmängu Unustatud mõisad 4. päev, Õnne igast kevadilmast, teatripäev Rogosi mõisas õnne igast õiesilmast. Aardejahi peakorraldaja Kerli Pärnapuu selleaastast aar- 30. juuli – Rõuge Priitahtlike Pritsimeeste Käraja Rõuge Palju õnne elust endast, dejahti sisse juhatamas. Foto: Ruusmäe noorteklubi pargis kui ka aeg nii kiirelt lendab! 31. juuli – külastusmängu Unustatud mõisad 5. päev, Alen Veziko mõisakontsert Rogosis Aardejaht Rogosi mõisas 30. juuli – Corelli Consort kontsert Sänna Kultuurimõi- sas ÕNNITLEME! 3. august – Lenna Kuurma ja Koit Toome akustiline Traditsiooniks saanud Rogo- meste, toimunud sündmuste kontsert Ööbikuoru Villas si mõisa aaretejahi korralda- teadvustamine. Peamurdmist 5.–7. august – Metameditsiini suvepäevad Sänna Kul- mise mõte tekkis Ruusmäe on küllaga nii korraldajatel tuurimõisas noorteklubi liikmete ühel ülesannete väljamõtlemisel 5. august – Saku puhkpilliorkestri ja rahvatantsurühma kokkusaamisel 2008. aastal. kui osalejatel ülesannete la- kontsert Rogosi mõisas Mõte sai kohe teoks ning selle hendamisel. Osalemas käivad 6. august – Päikeseloojangu kontsert Suurel Munamäel aasta 30. aprillil toimus sport- neljaliikmelised võistkonnad 9. august – Jaan Tätte (senior) kontsert Suurel Muna- lik orienteerumis- ja nuputa- ja arvestus käib kahes vanu- mäel mismäng juba seitsmendat segrupis. Igal võistkonnal APRILL 11.–14. august – Haanjamaa suitsusauna nädal korda. Nagu ikka, oli see ko- tuleb lahendada 10–12 üles- Aksel Valge Rõuge 19.04 95 12.–13. august – KaraokeFest 2016 Ööbikuoru laulula- halike hulgas väga menukas annet, liikuda (soovitatavalt Armanda Reiljan Rõuge 27.04 92 val ja aaret olid tulnud otsima joostes) järgmisse punkti 13. august –Meie Liigume III Rõuge triatlon ja II Rõuge Helju Trumm Haanja 12.04 85 kümned lapsed, noored ja ning lõpuks leida aardekirst. avaveeujumine Rõuge Suurjärve ääres Raivo Sild Rõuge 17.04 80 täiskasvanud. Kokku läbitakse selleks vähe- 14. august – Suvõtarõ Suurel Munamäel Elvi Kasak Rõuge 13.04 75 Kust aardejahi idee alguse malt viis kilomeetrit. Mängul 13. august – külastusmängu Unustatud mõisad 6. päev Viiu Kõiv Rõuge 15.04 75 sai? Omal ajal osalesid paljud osalemine pole mõeldud vaid Rogosi mõisas noorteklubi liikmed aastaid kohalikele, ka kõik teised on Evi Trolla Rõuge 16.04 75 19. august – Punnvõrride mäkketõusuvõistlus Sännas noorte näiteringis ja nii mõ- alati teretulnud. Võõrastelt Eevi Jõemets Rõuge 25.04 75 20. august – Rõuge valla külade päev Kokõmäe külas neski näitetükis oli läbivaks nõuab see vaid palju põhjali- Eldur Lett Haanja 30.04 75 21. august – Rõuge valla meistrivõistlused rannavolles teemaks just kullapaja otsi- kumat eelnevat mõisa ajaloo, Helbe-Liis Mölder Haanja 06.04 70 21. august – BOCCIA võistkondlikud karikavõistlused mine. Tagantjärele võib arva- inimeste ja paikkonnaga tut- Rõuge Ööbikuorus ta, et ehk sealt siis hakkaski vumist. 28. august – Sandisuu Ummamuudu Külälaat MAI idanema mõte päriselt või Mängu korraldamise- juuli–august – Rõuge valla suvevollesari erinevates pai- Voldemar Vumba Rõuge 28.05 95 mänguliselt Rogosi mõisas ga tegeleb traditsiooniliselt kades Salme Pettai Rõuge 6.05 91 aardeid otsida. Ruusmäe noorteklubi ju- 9. september – II Suure Munamäe öötrepijooks Tegu pole pelgalt meelela- hatus, paaril aastal on oma Laine Viira Rõuge 4.05 80 11. september – Rogosi mõisa sügislaat Lehte Sookask Rõuge 2.05 75 hutusega, korraldatava män- panuse andnud ka abilised gu peaideeks on sportliku ja praktikatöö raames. Koidula Ladva Rõuge 3.05 75 Jälgige jooksvalt lisanduvaid sündmusi mängulise tegevuse kaudu Sirje Pärnapuu, Ülo Luha Rõuge 30.05 75 valdade kalendrites meie kodulehtedel! mõisa, paikkonna ajaloo, ini- Haanja valla kultuurijuht Volli Kelner Rõuge 19.05 70

JUUNI Kultuurielu saabki edendada vaid kogu südamest. Aga nalja peab ka saama! Armilde-Marie Reisenbuk Rõuge 1.06 93 Eha Voitka Rõuge 21.06 93 (Algus 3. lk) kui palju nad Rõuge kultuu- seda. Suurimaks tunnistuseks ka pärast uhke aunimetuse rielu edendades oma maitset ja tunnustuseks tehtava eest saamist! Nii et läheme selleks Juta Reiljan Rõuge 7.06 90 Palju asju tuleb omavahel ja südame häält kuulavad on see, et publikut jagub: olgu korraks rõõmsalt lahku, et Maimu Helstein Rõuge 6.06 85 arutada kirja teel, sest Ive ning kui palju tuleb üldsuse see siis sadadesse küündiva juba järgmistel kontsertidel, Lea Orgla Rõuge 3.06 80 töötab osa ajast ka koolis ja tahtele alluda. Saan vastuse, publikuga rahvapidu või alla pidudel ja muudel tegemistel Jaan Palm Rõuge 8.06 75 pole alati rahvamajas kohal. et kõik, mida tehakse, klapib kümne osalejaga nišiüritus. kohtuda. Eevi Kanep Rõuge 20.06 75 Sedasi lõbusasti lobisedes oma maitse ja eelistustega, Igaühele oma. Vello Orav Rõuge 4.06 70 on kaks tundi möödunud nii et töö valmistab ikka ja Kõik kibelevad juba oma ja räägitud on palju rohkem jälle rõõmu, isegi vahepeal- tegemiste juurde tagasi – valla Viivika Nagel, kui siia kirja sai. Küsin veel, sed tüütud paberitööd ei riku kultuurielu tahab edendamist toimetaja

Toimetaja Viivika Nagel ([email protected], 5612 2901) Küljendatud ja trükitud trükikojas Võru Täht Järgmise lehe jaoks ootame materjale kuni 12. juunini. Head kirjutamist!