Põllumajandus

PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE TOP november 2014 | nr 11 (14)

3000€ REKLAAM

2 Põllumajandus TOIMETUS

SISUJUHT JUHTKIRI Valus kukkumine uude reaalsusse

elmine aasta oli põllu- TANEL RAIG meestele väga hea. Hea- Põllumajanduse toimetaja 8–12 Põllumeeste kukkumi- olutunde tekitas peamiselt ne laineharjalt sügavikku erakordselt kõrge toorpii- E ma kokkuostuhind. Tä- 14–21 TOP: Eesti parimad na on uus reaalsus, mis on paraku vas- põllumajandustootjad tupidine ilusale lähiminevikule ja lä- bimõtlemata investeerimisotsused või- 22 Kõik olulised tiitlid ühele vad osutuda põllumehele liiga raskeks mehele koormaks. Lõppeva aastaga saab põllumees 24 Panustamine piimatootmi- hakkama. Venemaa sanktsioonid sele õigustas on piimahinna kukutanud tasemele 25 senti/kg. Piimatootjaid hoiab aga vee 27 33kordne kasv peal sanktsioonide-eelne esimene pool- põllumajandusettevõttes aasta, kui piima kilo eest maksti veel head hinda. Kui ka aasta lõpuni enam 30–33 Piimatootjad riisusid piima hind ei tõuse, siis Eesti Põlluma- koore jandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Uus reaal- Sõrmuse hinnangul kujuneks vaatama- 28–33 Kuidas kasvada ta sellele aasta keskmiseks hinnatase- sus on Eesti parimaks kündjaks meks ligikaudu 32 senti. paraku 40–42 Viljelusvõistluse uued Keeruliseks läheb 2015. aastal. Prob- vastupidi- rekordid leem on, kui piima hind ka uue aasta alguses ei näita tõusutrende. Hetkel kin- ne ilusale nitavad kõik, et mingeid hinnakasvu lähimine- Põllumajandus märke ei ole. Eesti Põllumeeste Kesk- Toimetaja: Tanel Raig, liidu presidendi Juhan Särgava sõnul tel 667 0489, e-post: [email protected] vikule. Reklaami projektijuht: Edvin Bürkland, jõuab kõige hullem olukord kätte veeb- tel 667 0145, e-post: [email protected] ruaris, kui pole enam raha arvete tasu- ftp.aripaev.ee/incoming/Rekl Kujundaja: Ivar Kuldver, [email protected] miseks. “Detsembris laekuvatest toetus- Fototoimetaja: Raul Mee, [email protected] test saab tasuda vanad võlad, kuid tulevaks aastaks etteulatuvalt ei jää suurt midagi,” nendib Särgava. Peatoimetaja: Meelis Mandel Väljaandja: AS Äripäev Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn Tehtud investeeringud hakkavad käi- telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222 ma ülejõu. Paljud põllumehed on Särga- Toimetus: e-post: [email protected] va sõnul teinud investeeringuid, mil- tel: (372) 667 0111 le üle võib uhke olla, kuna piimakarja Reklaamiosakond: e-post: [email protected] tootlus on tõusnud väga heaks. Tartu Ag- tel: (372) 667 0105 ro juht Aavo Mölder aga nendib: “Prae- Tellimine ja levi: e-post: [email protected] gu mõtlen, et investeeringuid ei oleks- tel: (372) 667 0099 ki tohtinud esimesel poolaastal teha, siis Tellimine internetis: www.aripaev.ee/tellimine oleks saanud kriisi kergemini üle elada.” Äripäeva tellija eelised – ostukeskkond Nõustun Eestimaa Talupidajate Kesklii- privileeg.aripaev.ee ja soodsaim võimalus soetada Äripäeva raamatuklubi raamatuid. du peadirektori Kaul Nurmega, et äri- Äripäev veebis: www.aripaev.ee plaanid, mis tehti 35–40sendisel piima- Trükk AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühen- hinna tasemel, ei arvestanud riske ob- dada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisa- jektiivselt. Küsimus on, kas maksumaks- des avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majan- duslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaits- ja peab põhjendamatuid riske võtnud tud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastami- ne mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. ettevõtete kulusid kinni maksma. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. november 2014 3 LUGEJA KÜSIB

AINULT lehma välimuse järgi tema tõugu mää- rata ei saa. FOTO: ANDRAS KRALLA

Kas eesti punast tõugu lehm võib tegelikult olla musta-valgekirju (Holsteini) tõu esindaja?

TANEL BULITKO Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse sekirju, äärširi, angleri, šviit- ti punase tõu aretuskompo- ne järglane on eesti holsteini esimees si, punasekirju holsteini, nor- nent ei ole. Tõu määratlemi- tõugu kuuluv. Kui eesti puna- Värvuse järgi otseselt kind- ra punasekirju ja montbel- sel arvestatakse vastava tõu ne pull on mustakirju lehma lasti tõugu määratleda ei liardi geene. geenide hulka, mis peab üle- järglase isa, on tegemist eesti saa. Eesti punase tõu aretuses Erinevate tõugude kasutama 75,1%. punasesse tõugu kuuluva esi- kasutatakse tänapäeval väga tamise tulemusel saame tä- Tõu määratlemine toimub mese põlvkonna ristandiga. mitmete erinevate tõugude na küll eesti punasesse tõu- looma isa tõu järgi. Võib juh- Must värvus on üldjuhul do- aretuskomponente. Eesti pu- gu kuuluvate loomadena nä- tuda, et mustakirju pull on mineeriv, kuid klassikalised nase tõu aretuses kasutatak- ha mustakirjuid veiseid. Mus- eesti punasesse tõugu kuu- mustakirjud sellised järgla- se taani punase, rootsi puna- takirju holsteini tõug aga ees- luva lehma järglase isa, sellised olla ei tohiks.

Milline Eestis Kas Eestis viinamarju kasvatades kasvatatav maisisort on parima peab neid enne talve tagasi lõikama stressitaluvusega?

MATI KOPPEL ning kas neid peab talveks katma? Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Sellisele küsimusele ei saa KADRI KARP Eesti Maaülikooli professor hetkel vastata, kuna selle- alast infot ei ole lihtsalt ole- Novembris võib oksi lõigata mas. Põllumajandusuurin- ja siis painutada maha ning gute keskuse katsejaamad on katta talveks kuuseokstega. teinud maisisortide võrdlus- Katmise vajadus sõltub sor- katseid, kuid nende katsetest dist ja taime vanusest. Mõned on läbi käinud vaid vähesed sordid nagu ‘Zilga’ ja ‘Hasans- sordid. Suuremat arvu sorte ki sladki’ ei vaja vanemas eas on hinnatud eraﬁrmade telli- katmist. Esimesed aastad aga musena Kuusiku katsekesku- vajavad kõik sordid katmist. ses. 2014. aastal toimusid es- makordsed maisisortide kat- NOVEMBRIS võiks viinamar- sed ka Jõgeval. Pikemaajali- jade oksi lõigata, need maha sed rohkete sortidega läbivii- painutada ja kuuseokstega dud uuringud aga senini Ees- katta. FOTO: VÄINU ROZENTAL tis puuduvad. 4 Põllumajandus REKLAAM CM: SUURED SAAGID NÕUAVAD VÕIMEKAMAID KOMBAINE

Viimaste aastate viljakasvatu- Konekesko Eesti ASil loodud Eesti suu- UUS TUCANO ON KOMBAINIDE se saagikuse numbrid näitavad rim hooldusmeeskond. Ka varuosade MAAILMAS TASE OMAETTE selgelt kasvamise tendentsi. tarnimisele on suurt tähelepanu pöö- Põhjuseid on ilmselt mitu. Kõi- ratud. Kui kohapeal varuosa puudub, siis ei ole vahet, kas tellida Lätist Bal- Kindlasti on paljudel kombainihuvilistel ge ulmelisema põhjusena võib tikumi kesklaost või otse Saksamaalt, küsimus, et kuhu veel areneda annab? oletada näiteks, et ülemaailm- levinumad varuosad jõuavad igal juhul Vastus on, et annab ikka küll. Näi- ne kliima soojenemine on muut- järgmisel tööpäeval põllumeheni. teks 2015. aastal on põllumeestel või- nud meie kliima viljakasvatami- malus soetada endale uus TUCANO. seks sobivamaks. Palju reaal- Uus TUCANO on välimuselt sarnane CLAAS ON TARK VALIK suurema venna LEXIONiga. Väljalaa- sem oleks aga välja pakkuda, dimistigu on viidud üles, punkriluugid et meie põllud hakkavad lõpuks CLAASi kombainid, mis on turul kõige avanevad nupust nagu LEXIONil. Par- korda saama. Samuti on agro- kallimad, suudavad oma eeliseid tões- dakompuutris on nüüd võimalik kasu- noomide teadlikkus kasvanud. tada just sellistes tingimustes, nagu tada automaatseadistusi täpselt na- Osatakse õigel ajal õigeid teh- meil mullu oli. Põllumees, kes on kord gu LEXIONil. Kadunud on suur hoob, noloogiaid kasutada, tulemu- arvutama hakanud, kui palju raha võib millest varem peksukorvi vahet sea- põllule jääda, kui ei suudeta õigel ajal seks ongi suurem saak. distati, nüüd saab seda teha CEBIS koristada või kui ei suudeta kadusid pardakompuutrist. Ka mootor on väl- kontrolli all hoida, teab, et tema järg- ja vahetatud, peal on TIER 4F nõuete- SUUREMAD SAAGID SEAVAD mine kombainivalik on kindlalt CLAAS. le vastav Mercedes OM 936 mootor, TUNDUVALT SUUREMAD NÕUD- CLAASi kombaini puhul kehtib rusika- millel töömaht on kasvanud 7,7 liitri- MISED KORISTUSTEHNIKALE reegel, et maksad algul 10% rohkem ni. Ühesõnaga on tehtud kõik selleks, ja võidad 20% suurema tootlikkuse. et käia kaasas tänapäeva kasvavate Suurem tootlikus ei tähenda seda, et nõudmistega. Kui kümme aastat tagasi võis kinnisil- CLAASi kombain põllul teistest möö- 2015. aasta tähtsuselt järgmine uu- mi lähtuda kombainivõimsuse valikul da kihutab, vaid hoopis seda, kui palju dis on kindlasti heedrite uuendused. puhtalt hooajal koristatavatest hekta- päeva lõpuks vilja salves on. Kombaini Turule tulevad uued Varioheedrid laiu- ritest, kuna saagid olid meil tol ajal ju võimekus sõltub omakorda mitmetest sega 7,7 ja 9,3 meetrit. Võrreldes eel- tunduvalt väiksemad Euroopa keskmi- teguritest, peamiseks peetakse teh- käijatega on muutunud kogu konst- sest, siis tänaseks on see muutunud. nilisi lahendusi. Kahjuks ainult sellest ruktsioon. Kasutaja seisukohast on Järjest rohkem tuleb tähelepanu pöö- lihtsalt ei piisa. Et lahendused annak- kõige olulisemad muutused ilmselt rata sellistele ühikutele nagu tonni/ sid välja maksimumi, peab ka masi- järgmised detailid: tunnis. na juht olema heal tasemel, sest just • Vario lava saab nüüd liigutada tema saab otsustada, milliste sea- 70 cm ulatuses; HEAL TASEMEL HOOLDUSMEES- distustega tööd tehakse. Õnneks on • Heedri konstruktsiooni on inte greeritud KOND TAGAB, ET KÕIK TOIMIKS CLAASi tehas selle peale ammu mõel- rapsiplaadid, nii et puudub vajadus eraldi nud. Tänapäeva kombainidel on peal plaate paigaldada, kui on vaja seadistada mitmeid automaatselt toimivaid funkt- Konekesko Eesti AS on tänu Euroopa kombain rapsi koristuseks; sioone. Kui automaatroolimine on ju- juhtiva kombainibrändi CLAAS maale- • Heedril ei ole ühtegi rihmülekan- ba ammu teada, siis miks mitte ka au- toomisele nende asjadega väga hästi net, kõik on lahendatud reduktorite tomaatne reguleerimine. CLAASil on kursis. Selge on see, et kui põllumees ja teleskoop-kardaanidega, et saa- need mõlemad olemas – GPS PILOT ja koristab vilja, siis peab kõik toimima da nii pika Vario käiguga hakkama. CEMOS AUTOMAT. nagu kellavärk. Selle tagamiseks on Kliendi rahulolu silmas pidades on CLAAS võtnud vastu strateegilise ot- suse. Kõikidel suurtel masinatel (traktorid-kombainid-liikurhekseldid) on standardvarustusena peal distantsilt jälgimise süsteem TELEMAATIKA. See tähendab seda, et põllumees saab laua tagant lahkumata interneti abil teada, mida tema masin teeb. Lisa- funktsioonidena on TELEMAATIKA abil võimalik Konekesko hooldusmeeskon- nal interneti kaudu masinat diagnoo- sida, hoides kokku väärtuslikku aega, mis kuluks kohapeale sõiduks. Vaata lisa: Konekesko Eesti ASi kodulehelt.

Marko Mirme Konekesko Eesti AS, CLAAS tootejuht

november 2014 5 PILTUUDIS

AUGUSTIS püstitati ühel Suurbritannia põllul uus Guinnessi rekord viljakoristuses. FOTO: NEW HOLLAND

Tulemused Guinnessi rekord nihutas Guinnessi rekordi võtmenäitajad kombainide tootlikkust AEG: 8 tundi KORISTATUD NISUSAAK: 797,656 tonni 15. augustil püstitati Suur- Uus rekord saavutati kütu- lise poole pealt on nüüd teada, KESKMISELT TONNI/TUN- britannias uus Guinnessi re- sekuluga 1,12 liitrit ühe ton- milline on seniste kombainide NIS: 99,7 kord viljakoristuses, mis ni- ni koristatud teravilja kohta. tootlus ja mis on võimalik saa- TIPPTULEMUS: 135 tonni/ hutas kombaini tootlikkuse Koristatud teravilja keskmine vutada. “Ehk kombaini vali- tunnis piirid uude kõrgusesse. niiskusesisaldus oli 16,2% ja kul võime otsustada, äkki saab KORISTATUD PINDALA: 80,2 Kombainiga New Holland ühelt hektarilt saadi keskmi- kahe kombaini asemel ühega hektarit CR10.90 koristati 8 tunniga selt 9,95 tonni saaki. Rekordi hakkama,” arutles ta, KÜTUSEKULU: 1,12 liitrit/ 797,66 tonni nisu. See ületab püstitamisel töötas kombain Eestis on praegu müügil koristatud tonni teravil- enam kui 120 tonniga eelmi- tootlikkusega keskmiselt 99,7 vaid eelmise põlvkonna New ja kohta se rekordi. Eelmine rekord oli tonni tunnis. Hollandi Rootori kombainid. KORISTATUD TERAVILJA Claasi kombaini käes, mis oli New Hollandi kombaine Rekordi püstitanud CR10.90 KESKMINE NIISKUSESISAL- suutnud sama ajaga koristada Eestis müüva ASi Tatoli pro- jõuab Eestisse müügile järg- DUS: 16,2% 675,84 tonni vilja. New Hol- jektijuht Urmas Oja tunnis- misel aastal ja maksab ligikau- KESKMINE SAAGIKUS: 9,95 land jõudis selle tulemuseni tas, et rekord on loomulikult du 0,5 miljonit eurot. tonni/hektar juba 6 tunni ja 36 minutiga. üks müügiargumente, prakti- PÕLLUMAJANDUS 6 Põllumajandus REKLAAM

SYNGENTA TAIMEKAITSEPROGRAMMID Kindlal sammul suurema saagi poole!

TERAVILI: Fungitsiid: Archer Turbo Taspa 500 EC 0,5 l/ha 0,5 l/ha Puhis: Maxim Star Artea 330 EC Amistar 0,8-1,0 l/ha 025 FS 0,4-0,5 l/ha + fungitsiid fusarioosi tõrjeks 1,0-1,5 l/t Tilt 250 EC Amistar Xtra 0,75-1,0 l/ha Insektitsiid: 0,5 l/ha Maxim 025 FS Karate Zeon 2,0 l/t Amistar Opti 2,0-2,5 l/ha 0,15-0,2 l/ha Celest Trio 060 FS Archer Turbo 0,75-1,0 l/ha 1,5-2,0 l/t Herbitsiid: Axial 50 EC 0,6-1,0 l/ha Boxer 800 EC 3,0-4,0 l/ha või Boxer 1,5 l/ha + Logran 20 WG Axial ONE 50 EC 20-30 g/ha enne võrsumist 1,0-1,3 l/ha Ouragan System 4 Kasvureg. 3,0-4,0 l/ha Logran 20 WG 20-30 g/ha Moddus 250 EC Lintur 70 WG 0,2-0,4 120-180 g/ha l/ha

Banvel 4S 0,2 l/ha 0 5 7 9 10 11 12 19 21 23 25 29 30 31 32 37 39 41 43 46 47 49 51 55 57 59 61 63 66 69 71 73 75 77 83 85 87 89 IDANEMINE LEHE ARENG VÕRSUMINE KÕRSUMINE VILJATUPE PAISUMINE LOOMINE ÕITSEMINE PIIMKÜPSUS VAHAKÜPSUS

RAPS: Desikant: Reglone Insektitsiid: Super Plenum 50 WG 2,0-4,0 l/ha Karate Zeon 0,1-0,15 l/ha 150 g/ha Fungitsiid: Kasvuregulaator-fungitsiid:

I pritsimine II pritsimine kevadel: Amistar Xtra 0,75-1,0 l/ha Mullaherbitsiid: sügisel Toprex 375 SC 0,3 l/ha Teridox Toprex 375 SC Amistar 0,5-1,0 l/ha 500 EC 0,3 l/ha 2,0 l/ha

Brasan 540 EC 2,0 l/ha

0 5 9 10 11 12 14 16 19 21 23 25 27 30 31 35 37 39 51 53 55 57 58 59 60 62 63 65 68 69 71 73 75 77 81 85 86 87 IDANEMINE TÄRKAMINE LEHEROSETI TEKE VARSUMINE ÕIEPUNGADE TEKE ÕITSEMINE VILJUMINE KÜPSEMINE

Küsi Syngenta tooteid või täpsemat tooteinfot oma edasimüüjalt!

* Enne toodete kasutamist tutvuge alati toote etiketil oleva infoga! www.scandagra.ee www.balticagro.ee www.kevili.ee

KONTAKT: Kaupo Suik Tel: +372 51 44 011 Syngenta Polska Z o. o. [email protected] Soinaste, Ülenurme vald, 61709 Tartumaa www.syngenta.ee november 2014 7 EDETABEL

PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE TOP Põllumehed majandavad Ameerika mägedel Eesti põllumajandusettevõtjad ei saa mugavustsooni langeda, sest neil tuleb majandada olukorras, mis meenutab sõitu Ameerika mägedel.

8 Põllumajandus EDETABEL 47 miljonit eurot oli Eesti edukamate põllumajandustoot- jate kogukäive 2013. aastal suurem võr- reldes aasta varasemaga.

TARTU Agro juht Aavo Mölder on kindel, et 2014. aasta tulemusi kokku lüües on põl- lumeeste käive tublisti tagasi langenud. FOTO: ERIK PROZES

november 2014 9 EDETABEL

ANNIKA MATSON [email protected] Praegu ma tugevas langustrendis. “Kui veel esimese poolaasta keskmine piimatonni hind oli 370 eu- mõtlen, et ro peal, siis Eestis kukkus ta juuniks 325 euro peale ja tänaseks on piimatonni hind langenud neid inves- 250 eurole. “Piimahinna languse peamine põh- teeringuid ei jus on Vene kriis, kus piimatoodete müük Ve- nemaale on 100% kinni. See on meile nüüd ik- Äripäev lõi kokku kõigi põllumajandusette- olekski tohti- ka väga tõsine kriis ja see otsustab tänavuse tei- võtete edetabelis olevate firmade käibe ja sai se poolaasta piima keskmise madalama hinna 2013. aasta tulemuste põhjal summaks 350 nud esimesel võrreldes 2012. aastaga,” selgitas ta. miljonit eurot. 2012. aasta tulemuste põhjal “Sel aastal saime väga hea teraviljasaagi, oli sama näitaja 303 miljonit eurot. Lõuna-Ees- poolaastal meie majandis pole varem saadud 5,32 ton- tis tegutsev suur piimakarja-, lihaveiste, sigade teha, siis ni teravilja hektarilt,” märkis Mölder. Raps lä- ja teraviljakasvataja ning seemnearetaja Tartu heb müügiks, aga suure osa ehk 75% teravilja- Agro juht Aavo Mölder on kindel, et 2014. aas- oleks saanud saagist tarvitavad nad oma loomade söödaks. ta tulemusi kokku lüües langeb see summa al- Tartu Agro on tänavu näiteks investeerinud la 300 miljoni euro. kriisi kerge- korraliku kuivatimajanduse arendamiseks Põhjus, miks hästi läks, oli Möldri sõnul pii- mini üle ela- 450 000 eurot, seda koos pangalaenudega. Li- mandussektori käibe oluline kasv 2013. aastal. saks on omavahenditest uuendatud sel aastal Eesti piimatootjad said eelmisel aastal kokku- da. veel silotehnoloogiat 200 000 euro eest, kok- leppe piimatöötlejatega, et neile makstakse vä- ku on tänavu investeeringuid tehtud 650 000 hemalt 97% Euroopa 28 riigi keskmisest piima- Tartu Agro juht Aavo Mölder euro eest. “Praegu ma mõtlen, et neid investee- hinnast ja seda jälgisid ka kõik. “Näiteks meie ringuid ei olekski tohtinud esimesel poolaastal agros oli 2012. aastal piimatonni keskmine teha, siis oleks saanud kriisi kergemini üle ela- hind 303 eurot ja 2013. aastal 346 eurot ja neid da,” tõdes Mölder. hindu saab üle kanda ka kõikidele teistele Ees- ti piimatootjatele,” selgitas juht ja lisas, et nen- Põllumajandusettevõtted ootavad ostjaid. de ettevõte müüb piima 2% Eesti Vabariigi pii- “Rääkides parendustöödesse pandud sum- matootmise mahust ja nii sea- kui ka veiseliha madest, siis pean ikka ütlema, et kriis on meie toodangust samapalju. Üle mitme aasta oli ka jaoks praegu väga tõsine. Päästetakse toidu- piimapulbri, juustu ja või hind maailmaturul töötlejaid, mitte otseseid toidu tootjaid,” tõdes korralik. Tavaliselt on tema sõnul olnud nii, et ta ning lisas, et algtoidu tootja jaoks on oluli- ühes kvartalis aastas on piimapulbri hind hea, sed ju kodule lähedal olevad turud. Vaid tera- aga ülejäänud aja vilets. Mullune aasta oli aga vilja annab kaugemale ka müüa, sest see ei lä- erinev ja hind oli hea üle poole aasta järjest. he riknema. Tartu Agro müüs 2013. aasta varasemaga “2015. tootmisaastast ootame külla kosila- võrreldes 13% enam ja kui mahu kasvule lisa- si, kes meile raha toovad, sest meil tuleb selleks da ka hinnatõus, siis saadi piima eest 29% raha ajaks raha otsida ja teada tarkus on, et kui vä- rohkem kätte. 2012. aastal oli kogutulem 3,46 hegi saad, siis ära panka mine,” ütles Mölder miljonit eurot ja 2013. aastal 4,47 miljonit eu- tõdedes, et elus on ikka kõik müügiks. Ta lisas, rot. “Meie majandi kohta võin öelda, et oli veidi et majandamist raskendab ka tõsiasi, et põllu- enam kui 1 miljon eurot tõusu,” tõdes ta. majandustoetuste tase kukub järgmisel aastal “Aga Eesti on oma põllumajandussektori et- 40%, arvestades täna teadaolevat infot. “Me jär- tevõtted viimase 25 aasta jooksul sisuliselt nul- gime seda, et esimesena ei tohi ära surra, sest list üles ehitanud, on palju investeeritud uu- viimased jäetakse ellu,” kommenteeris Mölder. tesse lautadesse ja seadmetesse, mullune aasta oli ka kuiv ja tänu sellele saadi kätte ka korra- Kõige raskem aeg 2015. aasta kevadel. Veise-, lik sööt,” ütles Mölder ja toonitas, et pikaajali- sea- ja taimekasvatusega tegeleva Raikküla Far- ne töö oligi heade tulemuste taga. meri juht Tõnu Rahula lisas, et viimasel 3–4 aas- Mölder lisas samas, et sealihasektor kiratseb tat on põllumajandustoetused olnud ühesuu- juba kolmandat aastat järjest. Arvudena tõi ta rused, nüüd vähenevad. “Meie ettevõtte käive välja, et enne kriisi läks Venemaale üle 220 000 oli mulluste tulemuste põhjal ühe miljoni euro siga, lihaks ümberarvestatuna on see 15 500 juures ja eeldan, et toetused vähenevad kolman- tonni liha. Täna on seis sisuliselt null Venemaa- diku võrra ja kasum veerandi võrra,” märkis ta. ga. Praegu müüakse sealihatoodangut Leetu ja Ka tema rääkis, et Eesti põllumehed said eel- Lätti, aga hind on kolmandiku võrra madalam, misel aastal piimaliitri eest hinda, mis oli Eu- kui Venemaale sai müüdud. roopa Liidu keskmise lähedal, ligi 95% liidu keskmisest hinnast, aga sel aastal on hind ära Tänavu piima eest kolmandik vähem euro- kukkunud. “Euroopa Liidu juhid on ka välja sid. Tänaseks on Mölderi sõnul piimandussek- öelnud, et kriisis Venemaaga on kõige rohkem tori olukord aga juba kardinaalselt muutunud, kannatanud Soome ja Balti riikide piimandus, piimapulbri hinnad maailmaturul on juunist Saksamaal ja Poolas pole hind nii palju lange- 10 Põllumajandus EDETABEL

Kommentaar Veisekasvatajad taastavad Eesti nuumapullide müügi Türki

TANEL-TAAVI BULITKO Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse jekordasid tapaveiste reali- varem taotletud ning rahas- esimees seerimiseks, on see oluliseks tuse saanud projekte. Vähe- Türgi turg on Eesti veisekas- turuks meie kasvatajaile. Sa- Pärast Venemaa semal määral teostati ka in- vatajatele olnud avatud ala- mas on oluliselt suurenenud sanktsioonide keh- vesteeringuid, millistele toe- tes 2010. aastast. Esimesel ka- viimastel aastatel ka lihaveis- tusraha ei taotletud. Panusta- hel aastal toimus sellesse riiki te arvukus, mis sunnib otsi- testamist on mitmed ti ka põllu- ja söödatehnoloo- väga intensiivne tõu-, nuuma- ma ka lisaturgusid veiste rea- piimakarjakasva- giate kaasajastamisesse. ja tapaveiste müük. Veiseid liseerimiseks. Kolmandates- tusettevõtted juba Kindlasti jäävad tänavu- transporditi sinna ka lennu- se maadesse avanevad turu sed majandusnäitajad veise- kiga. Oluliselt kasvas sel ajal võimalused on meie tootja- lõpetanud tegevuse kasvatussektoris valdavalt ta- veisekasvatajatele makstav te jaoks kasulikud, kuid need või plaanivad seda. gasihoidlikemateks. Pärast nuuma- ja tapaveistehind. on siiski pikas perspektiivis Venemaa sanktsioonide keh- Alates 2012. aastast loo- olnud ebakindlad, mis ei taga testamist on mitmed piima- made müük Türki vähenes ja meie jaoks täit kindlust. ma kogutoodangu maht, mis karjakasvatusettevõtted juba 2013. aastal eksporditi sin- 2013. aastal aitas piiman- oli Euroopa Liiduga liitumis- lõpetanud tegevuse või plaa- na vaid väikesel arvul tõuvei- dussektori käibekasvule järgse perioodi parim saa- nivad seda. Samuti on alusta- seid. Türgi poliitikud piirasid enim kaasa varasematel aas- vutus. tud ka üksikute ettevõtete sa- veiste sissevedu ja tõstsid tol- tatel tehtud investeeringud Investeeringutes oli meie neerimist. Ettevõtjad on alus- limakse, et kaitsta oma riigi tootmishoonetesse ja tehno- juhitava ühistu liikmetele tanud ka kulude kokkuhoi- veisekasvatajate huve. loogiatesse ettevõtete ma- 2013. aasta üks tagasihoid- du, millega pikas perspektii- Sellest sügisest on taaskäi- jandusnäitajate tulemusli- likumaid ELi 2007–2013 eel- vis võib kaasneda tootmis- vitumas nuumapullide müük kumaks muutmisel. Tootjai- arve perioodi jooksul. Puu- mahtude langus. Võib prog- Türki. Arvestades hetkel valit- le maksti ka varasemast pa- dusid võimalused taotleda noosida, et tänavused aas- sevaid madalaid piima kok- remaid piima- ja lihavaru- täiendavaid vahendeid inves- tatulemused jäävad pigem kuostuhindu ning suuri jär- mishindu ning kasvas ka pii- teeringu meetmetest. Teostati 2012. aasta tasemele või alla.

SB2602HD SB2650HD

SAME on 1992.a. asutatud masinatööstusettevõte, mis tegeleb Jõgevamaal Tabiveres masinate ja seadmete tootmisega. Valts- ja ketaspuisturid punkrimahuga 250–2500 l

VPT 280/320/360/400 VP150/180/210/240/280/320 SP250 DS1500

OÜ SAME Tabivere, Tabivere vald 49127, Jõgevamaa Tel.7766950 [email protected] www.same.ee

november 2014 11 EDETABEL

nud. “Vene kriis avaldab mõju, aga see võimal- suur osa sellest laenati pangast. Lisaks rekonst- dab vähem maksta just tootjatele, sest poes po- rueeriti tänavu 250 000 euro eest silohoidla ja le piimaliitri hind tarbijatele langenud. Järeli- ehitati ümber üks vanem laut,” märkis Rahula. kult piima üle pole,” tõdes Rahula. Tänavuse aasta kohta märkis Rahula, et kol- Sealihatootjad visklevad juba kolm aastat. mandas kvartalis oli seis veel väga hea, aga siis “Võib tõesti väita, et 2013. aasta oli enamiku- tuli langus ja seega jäävad jooksva aasta tule- le põllumajandussektori ettevõtetele positiiv- mused 2013. aastale alla, käive ja kasum kukub ne – nii piima- kui ka teraviljatootjatele ning Rahula prognooside kohaselt 25–30 protsenti. aiandusele,” tõdes Virumaa tuntuim seakas- “Praegu on veel loomade sööt olemas ja va- vataja, Markilo OÜ omanik ja Eesti Tõusigade rutud 2014. aastaks, aga kõige raskem saab ole- Aretusühistu nõukogu liige Urmas Laht, kuid ma 2015. aasta märtsis-aprillis, kui PRIA toetu- lisas kahetsusega, et jätkuvalt oli löögi all sea- sed on ka otsas. 2015. lõppeb kindlasti halvas- liha tootmise sektor. ti, paljud tootjad langevad miinusesse, hästi on “Kasumiga lõpetasid küll need seakasvata- kui 2015. aastal jääb alles 10% sellest kasumist, jad, kes omasid põllumaad ehk tootsid ise tera- mis teeniti 2013. aastal,” kommenteeris Rahu- vilja. Kui nende majandustulemustest võtta ma- la. Ta lisas, et 2013. aastal oli tõesti ka viljasaak ha riigipoolsed toetused põllumaale, siis on ka rekordiline, Raikküla jätab kogu oma kasvata- nende tulemid miinustes,” täpsustas ta. Põllu- tud vilja endale loomasöödaks ja välja seda ei majandussektori kasvule aitas oluliselt kaasa müü. Ka kütuste hind langes 2013 ning leeven- ka hea ilm teraviljakasvatuseks ning saagi ko- das omakorda majandamist. ristuseks ja piima kõrge kokkuostuhind. Kind- Rahula täpsustas, et temal isiklikult on teh- lasti ka efektiivsuse tõus. tud ette 8 kuu prognoos, kuidas, kuhu ja kui 2014. aasta tulemid jäävad tema sõnul kind- palju raha kasutada, aga ta teab, et paljud kol- lasti tagasihoidlikumaks. Suurem tagasilöök leegid nii pikaajalist plaani ette ei tee. “Aga mul on konﬂikt Ukraina, Euroopa Liidu ja Vene- on juba praegu vahel väga keeruline oma töö- maa vahel, mille tõttu on realiseerimishinnad tajatele öelda, et on vaja kokku hoida ja uusi tugevas languses. Eriti valus on see Eesti toidu- masinaid ja seadmeid ei saa soetada,” tõdes ta. SEAKASVATAJA OÜ Markilo tootjatele, kellel olid välisturgudeks nii Vene- 2015. aasta kohta märkis Rahula, et eel- omanik Urmas Laht tõdeb, maa kui ka Euroopa. dab, et juunis-juulis võiks siis piimahind uues- et sealihasektor on tootnud Oma mõju annavad Lahe sõnul kahtlemata ti tõusma hakata. 2015. aasta juuliks võiks pii- miinust juba mitu aastat. ka erinevad fondid, kes spekuleerivad börsidel ma tonn maksta uuesti 300 eurot, praegu on FOTO: RAUL MEE toidutoormega. Näiteks teravilja ja valguliste 250 eurot tonn. toorainete hinnad liiguvad ühes päevas kuni 8%. “Kuna Eestis toodetud mahud on suhteliselt Ähvardab piimakvoodi trahvi hoop. Eraldi väikesed, siis me ei suuda oma kaubaga minna teema on Rahula sõnul veel ähvardav piimak- börsile, teravili välja arvatud, ja kaupleme otse voodi ületamise trahv. Viimatisel nõupidami- ostjaga,” lisas ta. sel oli jutuks, et vältida piimakvoodi ületamist, Aasta põllumehe konverentsil jäi põlluma- tuleks loomade söötmisel läbi saada vaid oma jandusministri Ivari Padari sõnavõtust kõlama, põllu teravilja ja siloga ehk optimeerida piima- et põllumehed peaks oma kaubale andma roh- toodangut ja rammusat lisasööta mitte anda. kem lisandväärtust. “Täna suudame Eesti tera- Sel juhul saab hoida piimatoodangut kontrol- viljale lisandväärtust anda eelkõige liha- ja pii- litud-lubatud tasemel ja siis ei tule Eesti taluni- masektori kaudu. 2014. aasta esialgse info ko- kel piimakvoodi trahvi lisaks maksta. haselt veetakse Eestist välja kuni pool toodetud “Kui oleks jätkunud tootlikkuse sama kasv, teraviljast. Aga just selle teraviljaga suudaksime mis 2013. aastal, siis mina arvestasin piima- kindlasti rohkem toota linnuliha, mille omava- kvoodi trahviks oma ettevõtte puhul 2015. aas- rustuse tase on Eestis ligi 50%. Sealihaga suude- taks 220 000 eurot. Kui tootlikkus nii kiiresti ei takse siseriiklik tarbimine peaaegu rahulda- kasva, siis trahvi ei tule ja see veidigi leevendaks da,” märkis Lahe. Teravilja otsemüük on tema olukorda. Siis oleks 25 eurot piimatonni kohta sõnul sama, mis toidutoorme (elussead, toor- nagu maast leitud raha kogu aasta peale. Kui piim) müük välisturgudele. “Kindlasti oleks va- tuleb trahv, siis on see kaotatud raha. Ehk kui ja toidutoorme tootjatel ja põllumajandusmi- piimatonni keskmine hind on 300, siis 25 eu- nisteeriumil korraldada ühine arutelu, kuhu rot sellest tuleks juba trahviks ära maksta,” sel- poole peaks liikuma Eesti toidutootmine aas- gitas Rahula. tatel 2016–2026,” lisas Lahe. Raikküla Farmis 2013. aastal väga suuri in- “Kindlasti on kõige keerulisemas olukorras vesteeringuid ei tehtud – rekonstrueeriti vasi- täna sealihasektor, mis on tootnud miinust ju- kalaut 250 loomale, mis maksis 250 000 eurot ja ba mitu aastat. Keerulised ajad on aga ees oota- ehitati ümber sõnnikuhoidla 130 000 euro eest. mas ka teravilja-, piima- ja köögiviljakasvatust. “Tänavu aga ehitatakse uut ehk neljandat farmi, Eesti riigis kehtib aga täna põllumajandussek- kus saavad eluaseme 300 lehma ja 400 noorloo- toris vanasõna, et uppuja päästmine on uppu- ma. Maksma läheb see 1,5 miljonit eurot ning ja enda asi,” möönis Lahe. 12 Põllumajandus REKLAAM

november 2014 13 EDETABEL

Edukad põllumajandustootjad 2013

koht firma nimi tegevjuht põhiomanikud (koos osalusprotsendiga)

1. VÄNDRA OÜ ILMAR TEEVET I. TEEVET 30,19%, J. TOOBAL 22,77%, J. GERZ 13,19% 2. LAHEOTSA OÜ2 RISTO VILLERS FRIVIL INVEST OÜ 100% 3. RAIKKÜLA FARMER OÜ2 TÕNU RAHULA TÕNU RAHULA 64,70%, METETRA OÜ 12,02% 4. Kõljala Põllumajanduslik OÜ Tõnu Post Tõnu Post 53,47%, osaühingu liikmed 5. Peetri Põld ja Piim AS Priit Süüden Remonent AS 100% 6. Tartu Agro AS Aavo Mölder Almantika OÜ 50%, Aavo Mölder 10,19%, Eino Härm 10,19% 7. EKSO Farm OÜ Erki Aniott EKSO AS 93,12%, osaühingu liikmed 8. Väätsa Agro OÜ Lenno Link Trigon Dairy Farming Estonia AS 100% 9. Härjanurme Mõis OÜ Peter Thomsen DAN-Eesti A/S 100% 10. Küüni-SF TuÜ Toomas Liivik 11. Mangeni PM OÜ Meelis Venno Silikaat AS 100% 12. Metsaküla Piim AS Jaan Metsamaa Jaan Metsamaa 90% 13. Plantex AS Ivar Lepmets Tiit Juhani 100% 14. Estonia OÜ Ain Aasa Antonett OÜ 55,98% 15. Weiss OÜ Kalmer Metsaoru Kalmer Metsaoru 45,94%, Mati Tähe 26,23% 16. TAC-Ettevõtted AS Olev Aavik TAC Agro OÜ 75%, Olev Aavik 25% 17.–19. Rey Seakasvatus OÜ Juta Raid Rey AS 100% 17.–19. Torma Põllumajandusosaühing OÜ Ahto Vili A. Vili 39,50%, A. Simson 17,14%, FOLIE MP AS 13,08% 17.–19. Voore Mõis OÜ Indrek Klammer Indrek Klammer 100% 20. Estplant AS Jan Lorenzen JMP Partnere, Estland AS 100% 21. Hummuli Agro OÜ Janar Leeduks Hummuli Halduse OÜ 100% 22. Grüne Fee Eesti AS Raivo Külasepp Grüne Fee Marketing Oy 75%, Anne Aiand OÜ 25%

14 Põllumajandus EDETABEL

käive ärikasum punkti- koht eelmisel Metoodika 2013, € 2013, € summa aastal VALDKONNA TOP-I PÄÄSEMINE võrreldes 2012. aastaga, 2013. 5 207 980 1 874 006 65 25. Ettevõtte vastava valdkonna aasta ärikasum, kasumi kasv 3 984 734 1 294 015 70 59. tegevuse osakaal käibest pidi võrreldes 2012. aastaga, ren- 2 969 876 1 027 009 102 58. olema vähemalt 51%. Samu- taablus ja varade tootlikkus 2 461 629 626 673 122 34. ti pidi ettevõte olema tegut- aastal 2013. 2 958 265 618 670 126 45. senud kahel järjestikusel täis- Iga näitaja põhjal reastati ette- 7 903 773 1 158 362 129 57. majandusaastal. võtted edetabelitesse, iga 1 809 852 693 033 133 17. 2013. aasta TOPi koostami- koht järjestuses andis kohale 6 063 168 695 567 144 110. seks võttis Äripäev justiitsmi- vastava arvu punkte. Kuue ta- 3 764 630 606 979 155 56. nisteeriumi registrikeskusest beli punktid liideti. Võitis vä- 3 317 817 480 148 156 41. eelmise aasta majandustule- him punkte kogunud ettevõte. 3 447 223 903 568 158 28. muste põhjal valdkonna müü- 2 051 071 537 139 159 71. gitulult suuremate ettevõtete KUI ETTEVÕTE PUUDUB 2 551 328 923 238 160 andmed. Osalesid ettevõtted, Kui ettevõtet TOPis pole, siis 11 162 913 1 340 167 169 53. kelle majandustulemused olid polnud ettevõttel aktiivset 3 152 115 603 544 175 60. äriregistris andmete kogumi- majandustegevust kahel täie- 1 525 252 519 763 179 70. se ajaks skaneeritud. likul majandusaastal (2012– 2 925 100 552 890 180 87. 2013), ettevõtte viimase aasta 2 978 756 689 720 180 32. PINGEREA KOOSTAMINE või kahe viimase aasta kesk- 2 441 795 436 587 180 86. Ettevõtted seati pingeritta mine omakapital oli negatiiv- 1 018 736 537 590 191 kuue näitaja põhjal. Arvuta- ne või polnud tema majan- 3 224 305 378 709 194 97. mise aluseks võeti 2013. aas- dusaasta aruannet edetabeli 8 786 646 588 967 221 84. ta müügitulu, müügitulu kasv koostamise ajal äriregistris.

Täname kõiki Farmisisseseaded ja metallikonstruktsioonid äripartnereid Farmisisseseaded ja metallikonstruktsioonid tulemusliku Vaba-ja lõaspidamise vahepiirded Söödapiirded Väravad, aiad, tõkkepuud koostöö eest! Hooldusboksid, kaalupuurid Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid Paistevälja OÜ Jootmissüsteemid Farmitehnika kinnitusvahendid Farmide, noorloomalautade ja tallide ehitamine

Paistevälja OÜ Jalgsema küla Järva-Jaani vald [email protected] tel. 48 92 610 5114487 info fesma.ee www.fesma.ee november 2014 15 EDETABEL

Edukad põllumajandustootjad 2013

koht firma nimi tegevjuht põhiomanikud (koos osalusprotsendiga)

23. Järva PM OÜ Tauno Heil Agri Land Investment OÜ 81,52% 24. Sanlind OÜ Andres Puksov Andres Puksov 100% 25. Viraito OÜ Toivo Kens Toivo Kens 77,31%, 4 väikeosanikku 26. Kõpu PM OÜ Tõnu Vreimann Karel Tölp 18,13%, Erja Lepassar 13,45%, Ado Sisask 10,53% 27. Kuivajõe Farmer OÜ Urmas Põlluaas Urmas Põlluaas 75,30%, Valdereks OÜ 10,04% 28. Kärla Põllumajandusühistu TuÜ Ülar Tänak 29. Vetiku S.T. OÜ Aleksandr Virolainen Aleksandr Virolainen 76,07%, 5 väikeosanikku 30. Tartumaa Maamees AS Ülo Puusta Ülo Puusta 100% 31. Laekvere PM OÜ Tõnu Krooben Margo Klaasmägi 25%, Tõnis Hiielaid 16,67%, Tõnu Krooben 16,67% 32. Tavex OÜ Artur Kokk Artur Kokk 100% 33. Muuga PM OÜ Rein Pärs Punane Tulp AS 100% 34.–35. Sargvere Põllumajandusühistu TuÜ Toomas Uusmaa osaühingu liikmed 34.–35. Halinga OÜ Raul Peetson Raul Peetson 100% 36. Milligrupp OÜ Arne Lohu Arne Lohu 100% 37. Risti Agro AS Elve Žukovitš RistiHold OÜ 100% 38.–39. Surju PM OÜ2 Hannes Isand H. Isand 17,85%, J. Männik 12,38%, M. Henriksoo 12,65% 38.–39. Mereranna Põllumajandusühistu TuÜ Urmas Lehtsalu ühistu liikmed 40. Lõpe Agro OÜ2 Mare Noot 5 juriidilist isikut 41.–42. Tammsaare OÜ Michel Rannala Averingo OÜ 70,27%, osaühingu liikmed 41.–42. Saimre Viljakasvatuse OÜ Toivo Teng Saimre Agro Grupp OÜ 100% 43. Perevara AS2 Alo Teder Arvi Tupits 33,33%, Alo Teder 33,33%

• Erinevad põllumajandusteenused • Roomikekskavaatori teenus(17 T). • Treileri teenus. OÜ Tootsi Peenar • Transportteenus. • Raie kompleksteenus (võsagiljotiin) Koduleht: tootsipeenar.edicy.co

16 Põllumajandus EDETABEL

käive ärikasum punkti- koht eelmisel 2013, € 2013, € summa aastal MAHETEHNIKA 2 162 082 488 288 222 67. 2 496 023 578 388 226 13. 1 626 392 398 709 231 95. 2 535 296 355 606 235 78. 1 866 278 392 157 238 77. 2 161 562 418 537 239 55. 1 111 359 354 488 246 1 285 681 319 932 252 35. COMB-CUT umbrohuniidukid 2 070 632 518 094 255 21.

1 751 021 427 421 258 73. 2 298 232 382 367 262 40. 1 381 053 505 916 264 50. 4 800 719 466 297 264 1 361 800 526 312 265 24. 1 933 113 387 250 283 102. KVICK-FINN ökokultivaatorid 1 940 403 393 901 284 51. 1 926 859 286 030 284 99. Tel 513 7966 okomeeter.eu [email protected] 3 557 963 490 533 286 6. 1 826 065 270 406 287 90. 1 915 435 450 850 287 10. 3 997 139 376 819 299 76.

9}WDPHLOWDOJDYDVVHWRHWXVYRRUXKLQQDSDNNXPLQHMD 6XORQY}LPDOXVVRHWDGD KM+77$

ZZZVLNHDJULHH WUDNWRU Kalvi Krebsbach [email protected] 52 34 802 HXURJD Laur Adler [email protected] 53 08 6001 Anti Arula [email protected] 53 32 2955

Küsi pakkumisi ka teistele põllutöömasinatele

GREAT PLAINS SIMBA külvikud ja mullaharimismasinad TUME külvikud WESTERN FABRICATION haagised, sõnniku- ja lägalaoturid FO-KA põllurullid LELY WELGER silo ja heinatehnika MEPU kuivatid GRIMME kartulikasvatuse masinad SAMSON lägalaoturid FTG MOHEDA metsatehnika LEMKEN taimekaitsepritsid november 2014 17 EDETABEL

Edukad põllumajandustootjad 2013

koht firma nimi tegevjuht põhiomanikud (koos osalusprotsendiga)

44. Paunvere Agro OÜ Arto Päiviö Isomäki 45. Põllumajandusteenuste OÜ Jaak Reemann Baltic Agro AS 100% 46. Pajusi ABF AS Lembit Paal Lembit Paal 100% 47.–49. Tuulemaa OÜ Alari Sukamägi Ahti Kalde 50%, Indrek Lindsaar 25%, Aren Põder 25% 47.–49. Põlva Agro OÜ2 Peeter Alep Agron Halduse OÜ 96,56%, Põlva Agro OÜ 3,44% 47.–49. Peri Põllumajanduslik OÜ2 Eero Timmermann Maainvest OÜ 82,50%, Martin Maask 13,80% 50. Tootsi Peenar OÜ Marko Toots Marko Toots 100% 51. Võhmuta PM AS Rein Lall Arwen Holding OÜ 74,52% 52.–54. Saimre OÜ Toivo Teng Saimre Agro Grupp OÜ 98% 52.–54. Karinu PM OÜ Erkki Freibach Karlengs OÜ 59,63%, osaühingu liikmed 52.–54. Selja OÜ3 Ahti Kukk Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit TuÜ 98,99% 55. SF Pandivere OÜ Aare Kalson Aare Kalson 100% 56. Metstaguse Agro OÜ Teet Kallakmaa Arvi Kallakmaa 33,76%, osaühingu liikmed 57.–58. Sagro AS2 Kalle Reiter Kalle Reiter 28,30%, Helve Kruus 14% 57.–58. Trovador OÜ Priit Toomingas DMA Investments OÜ 40%, Prii Invest OÜ 30% 59. Adavere Agro AS Hannes Alusalu AdaHold OÜ 100% 60. Kehtna Mõisa OÜ2 Märt Riisenberg Märt Riisenberg 25,52%, Tiit Sullakatko 10,79% 61. Laatre Piim AS Kalmer Kongo Maasu AS 100% 62. Vinimex OÜ Ants Ossip Ants Ossip 100% 63. Ranna Farm OÜ Aivo Arrak Aivo Arrak 100% 64. Õnne Piimakarjatalu OÜ Mati Kivi Mati Kivi 25%, Aksel Tõugjas 25%, Ülle Jõe 25% 65. Pae Farmer OÜ3 Ülo Flaur Ülo Flaur 33,33%, Elmo Allika 33,33%, Märt Meinberg 33,33% 66. Rannu Mõis OÜ Madis Lamp Üllar Kaaver 45,15%, Madis Lamp 20,15%, osaühingu liikmed 67. Mäo Põllumajandusühistu TuÜ Toivo-Mart Rebane ühistu liikmed 68. Hinnu Seafarm OÜ Kalmer Märtson Kalmer Märtson 33,13%, Ulve Märtson 24,17%, Liili Vilbaste 14,16% 69. Pae Ühistalu TuÜ2 Ülo Flaur 70. Männiku Piim OÜ Avo Samarüütel 10 füüsilist isikut (kõik 10%) 71.–72. Ühinenud Farmid AS3 Are Selge ECE European City Estates AG 21,42% 71.–72. Rakvere Farmid AS Teet Soorm HKScan Estonia AS 100% 73. Kaarli Farm OÜ Kristjan Mitt Rakvere Põllumajandustehnika OÜ 100% 74.–75. Väimela Põllumajanduse OÜ Martin Maask Väimela Halduse OÜ 100% 74.–75. Rebruk Farm OÜ Alo Salm VAKLAK OÜ 100% 76. Puurmani Põllumajandusühistu TuÜ Arvi Kink ühistu liikmed

Tööstustarvikuid KÕIK igale seadmele

laomasinad AASTA LÕPUNI VARSON • Erinevad mudelid TÖÖSTUSTARVIKUD • Üle 100 töövahendidi • Lai valik laadureid -15 % OÜ VARSON esindustes kohapealeal TALLINN Tähnase tee 2 • Tule tutvuma! Peetri küla, Harjumaa tel 601 4594, [email protected] TARTU Turu 45 D tel 733 9811 [email protected] PÄRNU Ehitajate tee 8 SAMI MASINAKESKUS; Harjumaa, SAUE, Tule 20. Tel 670 9040, 528 2732 [email protected] tel 444 0010 [email protected] www.sami.ee Valgamaa, VALGA, Petseri 40. Tel 524 1759 Avatud E–R 8:00-16:30 www.varson.ee 18 Põllumajandus EDETABEL

käive ärikasum punkti- koht eelmisel 2013, € 2013, € summa aastal

2 422 553 318 026 303 88. 1 736 034 178 239 305 64. 3 155 964 342 826 306 44. 1 174 487 172 177 316 4 883 083 669 183 316 27. 4 186 748 425 798 316 43. 1 981 245 58 736 321

1 263 729 265 673 324 82. KETASÄKE KELLY 2 134 633 187 040 326 91. 1 488 789 244 486 326 62. 2 513 922 309 629 326 83. MIKS KELLY? Kellyga 2 491 229 106 254 337 94. säästad: 2 303 438 261 672 338 37. • Vähene veojõu tarve 5 057 986 191 364 345 85. • Suure tootlikkusega KÜTUST 2 111 053 410 797 345 • Lihtne ehitus AEGA 3 201 951 257 964 351 92. • Vastupidav 2 502 591 327 523 353 20. • Vähene hoolduse vajadus RAHA 2 924 878 335 821 365 29. • Multifunkstionaalne 2 135 550 164 566 384 100. 1 818 741 146 779 388 Ketastel 1 898 908 95 248 389 117. KASUTUSVÕIMALUSED 4 327 906 403 154 392 5. garantii 5 AASTAT või 1 544 990 181 650 393 • Kõrrekoorimiseks 1000 töötundi, 2 034 363 140 051 399 111. • Mehaaniliseks umbrohutõrjeks mis vastab 3 234 992 158 898 403 89. • Maisipõldude multšimiseks 12m mudelil 1 069 957 146 975 405 • Külvieelseks mulla harimiseks 2 043 023 350 485 409 9. suurusjärgus • Põllu tasandamiseks 8 821 965 –166 400 413 16 000–20 000 • Peenseemne külvamiseks 36 293 000 1 217 000 413 23. hektarile! 2 004 349 221 511 414 22. 1 329 402 106 914 418 1 727 641 225 178 418 52. Agri Partner OÜ 2 120 719 241 047 427 49. Ringtee 27, Tartu | GSM 50 53 076 | www.agripartner.ee

Sertifitseeritud seeme mõistliku hinnaga otse tootjalt ! 23 aastat seemnekasvatuskogemust Puide Talu Valgamaal

Kevadkülvideks: • suvinisu Mooni C2 • suviodrad, Anni ja Beatrix C1 ja C2 • suviraps Proximo C • poollehitu roheline põldhernes Karita C2 • seemnete puhtimine ja transport üle Eesti

Täpsem info: Mati Nurm, mob +372 5647 2786 www.puidetalu.ee november 2014 19 EDETABEL

Edukad põllumajandustootjad 2013

koht firma nimi tegevjuht põhiomanikud (koos osalusprotsendiga)

77. Atria Farmid OÜ Olle Horm Atria Eesti OÜ 100% 78. Paala OÜ Andrus Keerd Andrus Keerd 10,71% 79.–80. Sakala Põldur OÜ Kaimo Maiste A & P Mets AS 100% 79.–80. Markilo OÜ Urmas Laht Urmas Laht 100% 81. Saimre Seakasvatuse OÜ Toivo Teng Saimre Agro Grupp OÜ 100% 82. Voore Farm OÜ Indrek Klammer Indrek Klammer 100% 83.–84. Orgita Põld OÜ Sulev Mölder Sulev Mölder 15,69% 83.–84. Krootuse Agro AS2 Ülo Tammeorg Agrokommerts OÜ 48,74%, Ülo Tammeorg 12,84% 85. Aaspere Agro OÜ Aimur Ilisson EVALO Agro OÜ 100% 86.–87. Abaja Farm OÜ Kalle Adler Neil Mackie Godsman 100% 86.–87. Linnu Talu OÜ Astre Jaagant Astre Jaagant 100% 88.–89. Kaiu LT OÜ Lenno Link Trigon Dairy Farming Estonia AS 100% 88.–89. Laiuse Põllumajanduse OÜ Tiit Maripuu Kronos Invest OÜ 42,79%, Tea Mey 14,71% 90. Haage Agro OÜ Toomas Pettai Toomas Pettai 50%, Andres Härm 50% 91. Kaubi Farmid OÜ Rain Puhk Rain Puhk 50%, Uuno Lausing 25%, Romet Puhk 25% 92. Teedla Mõis AS Sulev Kuus Agrofarm Holding OÜ 90,54% 93.–94. Abja Farmid OÜ Marek Ruiso Ühinenud Farmid AS 100% 93.–94. ARU Põllumajanduse OÜ Andres Lindam Andres Lindam 50%, Juhan Viise 50% 95. Nigula Piim OÜ Väino Narusk Maag Grupp AS 100% 96. Saare Peekon OÜ Avo Maasik TT Holding OÜ 100% 97. Võhandu Põllumajanduse OÜ Toomas Pihu Võru Trans OÜ 93,36%, osaühingu liikmed 98. Kaavere Agro OÜ Meelis Marmor Marmorland OÜ 34%, A. Põder 21%, A. Kalde 20% 99. Karpo OÜ Kalev Nurk Kalev Nurk 68,06%, osaühingu liikmed 100. Aravete Agro OÜ2 Leonid Linkov Friestein OÜ 95,47%, osaühingu liikmed 101.–102. Sadala Piim OÜ Ants Soodla Ahti Kalde 40%, Ants Soodla 20%, M. Kalde, H.-M. Kalde 101.–102. Kure Mõis OÜ Antti Mennala A. K. A. Mennala 56,80%, S. S. M. Mennala 15,40% 103. Kesa-Agro OÜ Venda Vihmann Tristafan OÜ 26,60%, Ivard OÜ 22%, E. Vahtramäe 18,50% 104. JK Otsa Talu OÜ Jaan Kiisk Jaan Kiisk 100% 105. Õitseng OÜ Tõnu Kuusmik Rakvere Põllumajandustehnika OÜ 90,50% 106. Vao Agro AS Meelis Robam EMACS Agro GmbH 100% 107. Ääre Seakasvatus OÜ Margus Õunpuu Valjala Söödatehas AS 100% 108.–109. Friendsland OÜ Tiit Nilson Woodwell AS 51,92%, N. K. Christensen 24,04%, L. K. Christensen 24,04% 108.–109. Sürgavere Põllumajandusühistu TuÜ Aarne Ots Tiit Soopa 110. Müüriku Farmer OÜ Endel Mäesepp Ulvi Agro OÜ 66,90%, Agricultural Investment Grupp OÜ 33% 111. Evemar AS Mati Evert Mati Evert 100% 112. Kõpsta Seafarm OÜ Einar Jakobi Nevil Edwin Hewitt 100% 113. Valjala Seakasvatuse OÜ Margus Õunpuu Valjala Söödatehas AS 100% 114. Eesti Tõuloomakasvatajate Tanel-Taavi Bulitko Eesti piima- ja lihaveisekasvatajad Ühistu TuÜ 115. Flores Aed OÜ Jüri Promm J.P. Kinnisvaraarendus AS 75%, Peep Promm 25% 116. Kaarli TuÜ Madis Avi ühistu liikmed 117. Paistevälja OÜ Meelis Mändla Meelis Mändla 49,92%, osaühingu liikmed 118. Rannu Seeme OÜ Madis Ajaots Enn Ajaots 42,31%, Meelis Ajaots 41,03% 119. Kohala SF OÜ Mika Petri Vehmanen Karin Vehmanen 100% 120. Piistaoja Katsetalu OÜ Ahti Kukk Selja OÜ 100% 121. Heko Põld OÜ Heino Kõrgeperv Heino Kõrgeperv 90% 122. AIU Põllumajandus OÜ Rain Puhk Rain Puhk 60%, Tiigi Keskus AS 40%

2 KONSOLIDEERITUD 3 KONSOLIDEERIMATA.

ANDMED KOGUS JA TOIMETAS ÕILME MURU, [email protected]

20 Põllumajandus EDETABEL

DIDO HÜDRAULIKA käive ärikasum punkti- koht eelmisel 2013, € 2013, € summa aastal

14 244 716 25 840 433 1 232 801 101 054 435 101. 1 036 271 283 867 438 7. 4 022 297 –73 339 438 115. 4 219 369 23 965 453 109. 1 808 576 310 459 457 8. Meie remondime 2 551 085 170 756 460 47. ja hooldame 1 847 884 145 854 460 79. 1 366 858 199 073 461 19. Teie hüdraulika ja 1 022 420 166 561 474 30. 1 213 723 153 761 474 18. pneumaatika, 2 587 258 193 792 477 33. et saaksite keskenduda 2 680 485 105 469 477 81. 1 556 388 223 785 483 11. oma põhitegevusele 1 538 385 92 093 484 54. 1 028 366 122 032 499 72. 2 226 744 –67 858 502 DIDO VENNAD OÜ, Ringtee 27, Tartu 1 958 303 243 086 502 1. GSM 5305 5754, 5309 9253 1 721 819 63 911 509 114. 1 895 924 –167 663 510 103. 2 118 793 –23 700 512 106. 2 161 746 182 991 514 4. www.didohydraulika.ee 1 614 243 77 193 518 65. 5 355 559 –306 956 519 112. 2 422 641 34 852 529 38. 2 029 398 103 983 529 31. 1 650 864 128 700 530 46. 2 230 003 64 218 532 74. 1 138 919 88 276 541 68. Teie usaldusväärne partner 1 793 257 –277 862 543 118. 1 896 896 –85 218 549 116. Rapid Security 2 312 875 57 184 550 48.

1 415 073 27 034 550 104. 1 404 995 67 391 556 107. 1 370 223 55 683 569 69. 1 495 485 13 988 570 113. 2 597 292 –247 903 573 93. 3 492 027 12 186 579 61.

1 286 420 21 968 582 105. 1 067 106 48 839 588 96. 1 337 763 76 010 590 36. 1 944 197 38 891 616 3. Kuhu elekter ei ulatu ja silm ei näe, 1 025 563 47 050 620 63. seal valvab Teie vara Videofied! 1 259 159 –14 625 622 26. 1 179 462 19 486 636 42. Videofied on täielikult juhtmevaba valvesüsteem, 2 577 972 –478 464 639 75. mis edastab koos iga häiresignaaliga videoklipi. Videofiedi ei pea välja ostma, vaid saab ka rentida nii lühemaks kui pikemaks ajaks.

Rapid Security OÜ Turvateenused, juhtimiskeskus, tehniline ja videovalve Valveseadmete rent ja müük

www.rapidsecurity.eu [email protected] Tel: 356 5200 november 2014 21 EDETABEL

KUI mullu oli OÜ Vändra müügikäibe rentaablus 36%, Ilmar Teevet – siis tänavust näitajat on ette- võtte juhi Ilmar Teeveti sõnul raske prognoosida, kuna mees, kes piima kokkuostuhinna edasine langus võib aasta esimese poole kasumit kokkuvõttes on võitnud oluliselt vähendada. kõik olulised FOTO: MEELIKA SANDER-SÕRMUS Võitja tiitlid OÜ Vändra ASUTATUD: 1993 PÕHIOMANIKUD: Ilmar Teevet, Jaan Toobal, Jaan Gerz, Vändra Vara OÜ, Pee- ter Kitsnik TEGEVJUHT: Ilmar Teevet KÄIVE: 2013. aastal 5 207 980 eurot, kasv aastaga 1,2 korda. ÄRIKASUM: 2013. aastal 1 874 006 eurot, aasta varem 1 421 324 eurot. MEELIKA SANDER-SÕRMUS INVESTEERINGUD: põllumajandus.ee müügikanal alles jäänud ja 2013. kui palju on toorpiima müü- aastal investeeriti põhiva- 2013. aasta majandustule- gihind langenud? Leedu va- Suurepärased rasse 1 472 000 eurot. Ma- muste põhjal sai Äripäeva hendajatega tekkisid erimeel- saagid põllult ja sinaid ja seadmeid oste- Põllumajandustootjate TOPi sused ja täna turustame oma ti 740 000 euro eest. Maid võidu OÜ Vändra, mida juhib piima Eestis. piimatoodangu soetati pea poole miljoni tänavune aasta põllumees jätkuv tõus teeb euro väärtuses. Ilmar Teevet. Tema juhtimisel Olete öelnud, et põllumajan- meele heaks, aga TÖÖTAJAID 2013: 62 on kujunenud OÜ Vändra Ees- duses peab püsima vähemalt ti üheks suuremaks ja eduka- 25%-line kasumlikkus, et säi- selle rahasse ümber- Taust maks põllumajandusettevõt- litada investeerimisvõime. arvestus pigem Piimakarjas teks. Ilmar Teevetit tunnustati Eelmisel aastal oli Vändra murelikuks. 1400 lehma tänavu veebruaris ka parima rentaablus 36%. Kuidas on piimakarjakasvataja tiitliga. mõjutanud tänavused sünd- Ilmar Teevet, OÜ Vändra juht OÜ VÄNDRA peamine tege- Ilmar Teevet on tipptegija, mused, kas suudate jõuda vus on piimakarjakasvatus. kes on eeskujuks oma ettevõt- vähemalt 25%-lise rentaab- MAAD haritakse 3500 hek- te 62 töötajaga kollektiivile. luseni? Täpsustan, et 36% on investeeringud tulevikku. In- taril, kasvatatakse teravilja. Järgneb intervjuu Ilmar müügikäibe rentaablus. 2014. vesteeringutest jääb esimese- PIIMAKARJAS 1400 valda- Teevetiga. aasta näitajat on raske prog- le kohale põllumaa ost. Vaja- valt holsteini tõugu lehma. noosida, kuna piima kokku- dus on silohoidlate, lägalao- PIIMATOODANG lehma koh- Mida tehakse OÜs Vändra ostuhinna edasine langus võib tustehnoloogia ja teraviljakui- ta on pidevalt tõusnud, ula- teisiti (efektiivsemalt), et aasta esimese poole kasumit vati järele. tudes tänavuse aasta lõ- suudetakse teenida Eesti kokkuvõttes oluliselt vähen- puks 11 600 kilogrammini. põllumajandusettevõtete dada. Loodame siiski jääda 15– Mis on olnud sel aastal need 2013 toodeti 13 681 t piima, seas suurimat kasumit? Ise- 20% juurde. sündmused, mis on tuju millest müüdi 13 454 t. ennast on väga raske hinnata, heaks teinud? Suurepärased KARJA järelkasvust (ligi aga püüame otsuseid teha lä- Millised on Vändra pikaaja- saagid põllult ja piimatoo- 1200pealine noorkari), bimõeldult nn tark ei torma- lised investeerimisplaanid – dangu jätkuv tõus teeb mee- alustati tänavu tõumullika- stiilis ja õppida pigem teiste mida plaanitakse ehitada, le heaks, aga selle rahasse üm- te eksporti. kui endi vigadest. soetada, kuidas parandada berarvestus pigem mureli- RAJATI sööda- ja sõnniku- veelgi efektiivsust? Õiged ja kuks. Lisaks piima kokkuos- hoidlatega laudad, Sõõri- Vändra müüs enne Vene- läbimõeldud investeeringud tuhinna püsimisele alla oma- kese piimakarjafarm, far- maa sanktsioone oma piima on edu alus, aga piima kokku- hinna teeb murelikuks veel mid kinnislehmadele, noor- Leetu. Kas pärast sanktsioo- ostuhinna püsimine praegu- ees ootav trahv piimakvoodi karjakompleks Võieras. nide kehtestamist on Leedu sel tasemel lükkab plaanitud ületamise eest. 22 Põllumajandus REKLAAM

november 2014 23 EDETABEL

III koht Raikküla Farmer OÜ ASUTATUD: 1950 2 969 876 eurot, kasv aasta- PÕHIOMANIKUD: Tõnu Rahu- ga 1,2 korda. la, Metetra OÜ, Omner ÄRIKASUM: 2013. aastal Invest OÜ 1 027 009 eurot, kasv aasta- TEGEVJUHT: Tõnu Rahula ga 72%. KÄIVE: 2013. aastal TÖÖTAJATE ARV: 53

Taust Raikküla Farmeri suurima tulu andis piimatootmine

RAIKKÜLA FARMERI koossei- gis tütarettevõtetes 100prot- su kuulub viis tütarettevõtet: sendiline osalus. - Valgu Farmer OÜ KONTSERNI põhitegevus oli - Järvakandi Farmer OÜ 2013. aastal loomakasvatus. - Allika Farmer OÜ Kõige suurema tulu andis RAIKKÜLA Farmeri juhataja Tõnu Rahula möönab, et 2014. - Raikküla Masinakeskus OÜ piimatootmine: 2 792 000 aasta IV kvartal on piimatootmises raske olnud, kuna piima - Farmeri Ehitus OÜ. eurot, mis moodustas kogu kokkuostuhind on tunduvalt vähenenud. RAIKKÜLA FARMERIL on kõi- realiseerimise mahust 94%. FOTO: MEELIKA SANDER-SÕRMUS Raikküla Farmeri panustamine piimatootmisele õigustas end

MEELIKA SANDER-SÕRMUS põllumajandus.ee Mis on selle aasta suurim kvartalit olid väga head. Vene- Kui 2007. aastal andis piima- kordaminek teie ettevõtmis- maa impordikeelud avaldavad tootmine 61% Raikküla Far- Äripäeva Põllumajandus- tes? Selle aasta suurim korda- oma mõju kõige rohkem 2015. meri tuludest, siis eelmisel tootjate TOPis kolmanda ko- minek on aasta lõpuks uue aasta I poolaastal. aastal juba 94%. Kas nii eel- ha saavutanud OÜ Raikküla 700kohalise farmihoone val- Seetõttu tuleb järgnev pe- mise aasta tulemusi kui ka Farmeri mullusest tulust an- mimine Allika farmikomp- riood väga raske ja piima müü- tänavusi arenguid arvesta- dis suurima osa piimatoot- leksis. gi vähenemist olen planeeri- des on õigustanud panustamine. nud 2015. aasta I poolaastas- mine nii suures mahus ühe- Ettevõtte juht Tõnu Rahu- Millised tuuled puhuvad teie se. 2014. aastal jõuame piima le valdkonnale või on plaa- la on põllumajandust õppi- arvates seakasvatussekto- müügiga planeeritule päris nis riskide hajutamiseks suu- nud elust enesest, erialalt on ris? Suurtel ja tugevatel on lähedale. rendada ka teisi valdkon- mees hoopis elektriinsener, kergem hakkama saada kui di, milliseid? Eri valdkonda- olles lõpetanud Polütehniku- väikestel. Loodan, et järgmi- Eelnevast lähtuvalt, kas on de arendamiseks on plaanis mi tehnik-elektrikuna ja Tal- se aasta suvel on olukord sea- tehtud ka tänavuseks plaa- asutada eraldiseisvaid ette- linna Polütehnilise Instituudi kasvatuses kergem kui praegu. nitud investeeringud – suu- võtteid. Näiteks edukalt töö- elektriinsenerina. rendada lehmade arvu vä- tav eraldiseisev Raikküla Sea- Tõnu Rahula töine karjäär Eelmine aasta oli piimatoot- hemalt 100 võrra ja ehita- kasvatus OÜ. algas 1973. aastal Raikküla jatele väga hea ja Raikküla, da juurde uus 700kohaline Oleme mõelnud sõnniku kolhoosis algul energeetiku- kelle tuludest moodustab noorloomalaut Allika far- käitlemisele (biogaas), kaasa- na-farmimehaanikuna, see- piimatootmine 94%, plaa- mi kompleksis? Millised in- tes loodavasse ettevõttesse ka järel insenerina, edasi juba nis tänavu suurendada pii- vesteeringud-ehitused on teisi investoreid. Samuti on peaenergeetikuna, aseesime- ma müüki 8700 tonnini. On plaanis? Tänavuseks aastaks kavas eraldiseisva ettevõttena hena ning aastatel 1990–1992 see plaan õnnestunud olu- planeeritud investeeringud hakata tegelema lihaveisekas- lõpuks esimehena. korras, kus Venemaa on keh- saavad aasta lõpuks tehtud: vatusega. Edasi juhtis Tõnu Rahula testanud impordikeelud Eu- 700kohaline farmihoone, Alli- Arvan, et üks ettevõte peaks TÜd Raikküla ja alates 1996. roopa Liidu piimatoodetele? ka farmi küüni rekonstrueeri- maksimaalselt tegelema ühe aastast on mees OÜ Raikküla 2014. aasta IV kvartal on pii- mine, silohoidla rekonstruee- tootmistegevusega. Raikküla Farmer juhataja. matootmises raske seoses pii- rimine. Planeeritud investee- Farmeri panustamine piima- Järgneb intervjuu Tõnu ma kokkuostuhinna tundu- ringud uue tehnika vallas te- tootmisele on ennast õigus- Rahu laga. va alanemisega. Kolm esimest gime 2014 I poolaastal. tanud. 24 Põllumajandus Söötmisstrateegiad arvestades tänast turusituatsiooni, söötmise põhialuseid ja looma tervist

Piimatootmise kasumlikkus sõltub sellest, kui palju peab ettevõte tegema ühe piimaliitri tootmiseks kulutusi. Piimakarjakasvatuses on kahte liiki kulusid: Otsesed kulud (veterinaariakulud, söödakulud, ehitised) ja peidetud kulud (tootmata jäänud piim, loomade liiga kõrge prakeerimine, metaboolsete haiguste mõju toodangule ja looma tervisele).

Millelt ei tohiks piimatootja kokku hoida ka kriisiolukorras? Farmerid on keerulises majandussituatsioonis tihti sur- vestatud hoidma söödakulude pealt kokku, kuid see toob endaga pikemas perspektiivis kaasa lisaks esma- selt avalduvale piimatoodangu langusele ka karja tervise languse. Lehma geneetiline potentsiaal meie kar- jades on toota 40-60 liitrit piima päevas ning toitainete, energia ja mineraalide/vitamiinide puudusel on siinko- hal suur negatiivne mõju lehma tervisele ja toodangule. Alguse saab lõputu probleemide jada: 1. Kuivaine söömus väheneb 2. Seeduvus langeb 3. Tekivad metaboolsed haigused – ketoos, hüpokalt- seemia ja hüpokaleemia, mineraalide puudussei- sunditest soodustatud jalahaigused. Atsidoos, libediku nihkumine 4. Immuunsüsteemi nõrgenemine – somaatiliste rakku- de arvu tõus, mastiit, hingamisteede haiguste esine- mise tõus 5. Reproduktsiooniprobleemid – päramiste peetus, metriit, poegimishalvatus ja söötmiskorraldusest nu ka hüpokaltseemiale – teadustööd on näidanud, et 6. Nende haigustega kaasnevad suured lisakulutused • Loomade liikuvuse hindamine– jalaprobleemidega 50% lehmadest kannatavad laktatsiooniperioodi algu- ning kokkuvõttes kulutab ettevõte loomade ravimi- loomade arv ses kaltsiumipuuduse all. Hüpokaltseemiat põhjustab sele rohkem, kui oli esialgne „kokkuhoid” söötade • Mäletsemine – minimaalselt 50% loomadest grupis kinnislehmade ratsiooni ebaõige mineraalide tasakaal. pealt. peaks mäletsema hindamise momendil Kuid poegimisjärgne mahajäämine ei pruugi alati ol- • Vatsa täituvus – oluline lehma kuivainesöömuse hin- la kaltsiumipuudusest – ka teiste mineraalide tasakaal Kuidas hoida peidetud kulusid kontrolli all? damisel mängib hüpokaltseemia tekkimisel olulist rolli. Poe- Igal ettevõttel peaks olema visiion, milline võiks olla • Udar – udara puhtus on esmane hügieeni indikaator gimishalvatust tekitab ka hüpokaleemia ehk kaaliumi nende piimatootmine ning millised on tootmise varja- • Väljaheide ja selle muutus – annab informatsiooni puudus. Jälgige lehmade lamama jäämist – kõverda- tud kulud. Esimeseks kulude kontrolli all hoidmise sam- ratsiooni ja selle seeduvuse kohta tud kaelaga „mahajäänud” lehmadel on suure tõenäo- muks on ettevõtte eesmärkide defineerimine ja terve • Kehatemperatuur – eriti oluline on lehma temperatuu- susega hoopis kaaliumi ainevahetushäire. meeskonnaga selle lahti rääkimine. ri mõõta pärast poegimist Metaboolsete haiguste maksimaalsed esinemissage- Lehmade süsteemne jälgimine on väga oluline haigus- Uriini pH määramine on hea indikaator lehmade ai- duste eesmärgid karjas võiksid olla järgnevad: te kontrolli all hoidmiseks, kuid ometi ei rakendata se- nevahetuse hindamiseks. Optimaalne poegimiseelse da rutiinselt igas farmis ja igas looma grupis. Jälgida lehma uriini pH on 6,5-7,5. Kui uriini pH on sel perioodil tuleks ka noorkarja ja kinnisloomi. Ideaalis tuleks seda < 6,5, siis on lehmal atsidoosi risk ning kui uriini pH on Haigus Eesmärk (% karjas teha minimaalselt 2 korda nädalas. Igapäevaselt tuleks üle 8, siis on see märk hüpokaltseemiast. olevatest looma- jälgida lehmi kõige kriitilisemal perioodil „lehmatsüklis”: Optimaalne lehma uriini pH tase peale poegimist on dest) 3 nädalat enne ja 3 nädalat peale poegimist. 7,5-8. Kui pH jääb alla 7,5, on oht atsidoosiks ning kui Poegimishalvatus 2-4% see on üle 8,5, siis on lehmal suure tõenäosusega alka- Siirdeperioodi – kõige olulisem periood! loos või hüpokaltseemia. Alltechí söötmisspetsialistid Hüpokaltseemia 15-20% Lehmade tervist ja ettevõtte kasumlikkust saab pa- koostöös Team Paragoni nõustajatega ja laboriga või- randada, kui siirdeperioodi lehmadele tagatakse kõik maldavad Teil lasta määrata uriini pH-d ja ka mineraa- Päramiste peetus 5-7% nende vajadused. 15 päeva enne poegimist ja 10 päe- lide sisaldust uriinis. Mineraalide sisalduse määramine va peale poegimist ei ole soovitav lehmi regrupeerida. uriinis on farmis heaks abivahendiks lehma ainevahe- Metriit 10-15% Siirdeperioodi lehmadel peab olema ööpäevaringselt tusseisundi hindamisel ja haiguspõhjuste väljaselgita- Ketoos 5-8% vaba ligipääs puhtale veele ja söödale. Jälgida tuleb misel ning annavad infot korrigeerivate muudatuste te- ka loomade päevast kuivainesöömust ning pöörata tä- gemiseks. Ka Eesti farmeritel on nüüd võimalus ana- Libediku nihkumine 3-5% helepanu sööda kvaliteedile – sööt peab olema mait- lüüside teostamiseks. Analüüside teostamiseks palun sev ja kvaliteetne, TRSS stabiilne ja homogeenne, et ühendust võtta Alltech Eestiga. Et karja tervise olukorda tõeselt hinnata saaks, tu- vältida sorteerimist. Kui siirdeperioodi lehm sööb vä- leb kirja panna kõik haigusjuhtumid. Soovitame far- hem kui 12 kg kuivainet päevas, on see esimene märk Vanad teadmised ja uued mõistmised lehmade meritel rakendada protokolle ja nende analüüsimisi ketoosi ohust. Jälgida tuleb vatsa täituvust ja tegelikku proteiinide ainevahetuses koos söötmisnõustajatega ja veterinaaridega. Koos- kuivaine söömust. Lehma vats sisaldab mikroorganisme (bakterid, alg- töös nõustajate ja veterinaaridega leitakse parimad la- Normaalne on, kui 50% lehmadest grupis on kehakon- loomad, seened), kes lõhustavad ja kasutavad söödas hendused ning tagatakse pidev kontroll farmis toimuva ditsiooni skooriga alla 3,5 ja 70% loomadest on keha- olevaid toitaineid ning toodavad mikrobiaalset proteiini. üle. Alltechí söötmisspetsialistid kasutavad unikaalset konditsiooni skooriga alla 4. Kõik kõrgema kehakon- Suur kogus mikroorganisme aitab lehmal katta peen- programmi Dairy Return Calculator, millega on võimalik ditsiooniga (>4) loomad on pärast poegimist ketoosi sooles omastatava ehk mööduva proteiini tarvet ning saada täpne ülevaade, millised haigused ja tootmisnäi- riskigrupis. vähendada ratsiooni kulusid proteiini tarbe katmiseks. tajad karjas mõjutavad enim ettevõtte kasumlikkust te- On teada tõde, et kõige rohkem praagitakse lehmi lak- Optigen on mittevalgulise lämmastiku allikas, mis aitab kitades peidetud kulusid ja kuidas neid kulusid muutes tatsiooni perioodil kuni 60 päeva peale poegimist– toita vatsabaktereid ja suurendada mikrobiaalse pro- muutub farmi finantstulem. põhjusteks metriit, mastiit ja lonked. Metaboolsetel teiini massi. Optigen on aeglaselt lõhustuv, kontrollitud haigustel on kolme suurema prakeerimise põhjusega vabanemisega vatsabakteritele elutegevuseks vajallik Millised näitajad on karja tervise hindamisel kindel seos. Kõikide ainevahetushaiguste tagajärjeks mittevalgulise lämmastiku allikas. olulised? on kuivainesöömuse langus – ketoosis lehm sööb esi- • Kehakonditsiooni skoor – sõltuvalt laktatsioonijärgust mesel viiel laktatsiooninädalal 228 kg vähem kuivainet (500 liitrit piima jääb tootmata). Pöörake tähelepa-

KÜSI NÕU! Pilleriin Puskar Alltech Eesti OÜ | Aretuse 2, Märja, Tartumaa www.alltech.com/Estonia tel 505 2846 | [email protected] tel +372 505 2846 | faks +372 7493 266 EDETABEL

MÖÖDUNUD aastal hakati Väätsa Agros ehitama uusi lehmalau- tasid, kus ettevõtte piimafarmide juhi Margus Mulla sõnul saavutatak- se kokku- hoidu uue ökonoomse- ma tehnika kasutami- sega. FOTO: ANDRES HAABU

Suurim kasumikasvataja tõusis pankrotipiirilt tippu. Kulud vähenevad

KADRIN KARNER kaasautor ro suurust investeeringut, mille käigus ehitati uus lehmalaut Mis on mis Valdavalt piimakarjakasva- ning renoveeriti kõik noorkar- Väätsa Agro tusega tegelev Väätsa Agro jade laudad. Kulude kokku- OÜ, mis veel 2012. aasta algu- hoid tuleb Mulla sõnul uutes KOHT KOONDTABELIS: 8 10. jaanuaril 2013 lõpetas ses oli pankrotistumas, tõu- lautades kasutatavast uuest KÄIBEKASVU TABELIS: 15 Pärnu Maakohus Väätsa sis eelmise aasta tulemus- ja ökonoomsemast tehnikast. KASUMIKASVU TABELIS: 2 Agro saneerimismenetluse tega Põllumajandustootjate Trigoni Eesti piimafarmi- TRIGON AGRI kontserni kuu- 2012. AASTA müügitulu 4,56 TOPis üheks suuremaks ka- de juht tõi näiteid Väätsa Ag- luv Trigon Dairy Farming AS mln eurot, 2013. aastal 6,06 sumikasvatajaks. ros kasutatavatest moodsatest omandas Väätsa Agro 2012. mln eurot “Edu põhjusteks oli tööde lahendustest: näiteks puudub aasta aprillis 2012. AASTA puhaskahjum ümberkorraldamine Väätsa lehmalaudal katlamaja, sest 2012. AASTA detsembris täi- 585 215 eurot Agros. 2012. aastal analüüsi- hoonet köetakse piimast saa- tis AS Väätsa Agro enne 2013. AASTA kasum 331 940 sime probleemseid kohti toot- dava soojusega, samuti pole tähtaega saneerimiskava eurot mises ja juba 2013. aastal kor- vaja loomadele alla panu os- raldasime tootmise ümber,” ta, kuna selleks kasutatakse rääkis 2012. aastast Trigon loomade enda tekitatud ning Dairy Farming Estonia ASi- seejärel sepa reeritud ja kom- rohkem ruumi, valgust ja õh- mõjutanud, sest nii ekstreem- le kuuluva Väätsa Agro ja Tri- posteeritud sõnnikut, sõnnik ku ning suuremad ja pehme- selt madalat piima hinda ei goni Eesti piimafarmide juht ei saa laudast välja enam trak- mad asemed,” ütles Muld. osanud selle aasta teise pool- Margus Muld. “Investeerisime tori, vaid sõnnikukreeperi Ka 2014. aasta jooksul ei ole de kuidagi prognoosida,” kõ- ligikaudu 1,3 mln eurot uude abil ning ooteala ei puhasta Väätsa Agro endale kehvemi- neles Muld. põllutehnikasse ja tegime suu- enam inimene, vaid spetsiaal- ni minemist lubada saanud ja Tänu masinatele jääb ras- ri ümberkorraldusi loomakas- ne loputussüsteem, milles ka- Mulla sõnul saavad selle aas- kemat ja tervist kahjustava- vatuses. Tänu investeeringute- sutatav vesi on katustelt hoo- ta majandusnumbrid prog- mat tööd aina vähemaks ning le ja uuele töökorraldusele tar- likalt kokku kogutud vihma- nooside kohaselt olema samas farmidesse jäävaid töötajaid nisime 2013. aastal piimakom- vesi. Lehmade lüpsmine käib suurusjärgus eelmise aastaga. tuleb jooksvalt koolitada li- binaati üle 2500 tonni piima 80kohalise lüpsikarusselliga, Siiski on Väätsa Agrol sel aas- sanduvat tehnikat kasutama. rohkem kui 2012. aastal sama mis suudab tunnis lüpsta 400 tal tulnud rinda pista piima Muld usub, et kindlasti jääb lehmade arvu juures.” kuni 450 lehma. “Ja mis kõige hinna karmi langusega tei- alles ka lihtne käsitöö, sest kõi- 2013. aasta septembris tähtsam – loomadel on oluli- sel poolaastal. “Piima hinna ke pole võimalik ja mõttekas alustas Väätsa Agro 11 mln eu- selt paranenud elukeskkond – langus on meid väga tugevalt mehhaniseerida. 26 Põllumajandus EDETABEL

Tootsi Peenra käive kasvas 33 korda

KADRIN KARNER de müük. Unarusse ei jäetud Mis on mis kaasautor Tulemused ka kartuli kasvatamist ning Kanep Äripäeva Põllumajandus- lisaks tegeleti põllumajandus- 3 aastaga nullist tootjate TOPi andmetel kas- tehnika välja rentimisega. Sa- 2 miljonini KANEP liigitatakse psühho- vatas enim käivet ehk tervelt mal aastal saadi toetust pui- OÜ Tootsi Peenar majandustule- troopseks ja tööstuslikuks. 33,31 korda 2011. aasta keva- duettevõtete automaatse hin- mused Igal kanepitaime osal on tal- del startinud Põlvamaa ette- napäringute süsteemi loomi- ASUTATUD: 2011 a le iseloomulikud omadused ja võte OÜ Tootsi Peenar. seks EASist ning põllumajan- KÄIVE 2011: 2672 eurot kasutusvaldkond. Kanepivart Esimesel aastal tegeles et- dusliku tegevusega alustava KÄIVE 2012: 59 472 eurot ümbritseb üks looduse pi- tevõte peamiselt kartuli kas- noore ettevõtte toetust PRIAst. KÄIVE 2013: 1,98 miljonit kim ja tugevaim pehme kiud, vatamisega. Omaﬁnantsee- Aasta lõpus oli ettevõtte müü- eurot mis ümbritseb puist südamik- ringust soetati traktor ja ader gitulu 59 472 eurot ning ka- ku, milles on ligi 1/3 tselluloosi ning pikemas plaanis oli ette- sum 25 188 eurot. – orgaaniline osis, mida kasu- võttel kavas lisaks põllumajan- 2013. aastal lisandus Toot- tatakse paberi, plasti, filmi või dusele hakata tegelema ka ras- si Peenar tegevusse teravilja käesoleval aastal ning looma siidi tootmiseks. Kanepi see- ketehnika remondiga, kuna ja tööstusliku kanepi kasvata- võimalused põllumajandus- me on kergelt seeditav, kõrge piirkonnas keegi teine sellist mine ja müük. Ettevõte majan- tehnika remontimiseks. Ette- toiteväärtusega väärtuslike teenust ei paku. Esimese tege- dusaasta aruandes kirjutatak- võtte müügitulu oli 2013. aas- rasvhapete oomega-3 ja oo- vusaasta müügitulu oli 2672 se, et järgmistel aastatel plaa- tal 1,98 mln eurot ning kasum mega-6 allikas. Tema lehed ja eurot ning kasum 2236 eurot. nitakse suurendada ettevõtte 58 736 eurot. juured parandavad pinnast. 2012. aastal oli ettevõtte valduses olevat maad ja laien- Ettevõtte juhatuse liige ja TÖÖSTUSLIK kanep ei vaja tõr- põhitegevusalaks majandus- dada kanepikasvatust. Samal omanik Marko Toots Äripäe- jevahendeid, kuna suudab ise aasta aruandes märgitud met- aastal alustati ka garaaži ehi- vale kommentaari anda ei põllu umbrohust puhta hoida. sa raie, palkide ning küttepuu- tamisega, mis peaks valmima soovinud. ALLIKAS: MUUDAOMAELU.COM

Põllumajandussaaduste tootmine ja müük, tõuloomakasvatus, piima tootmine. Täname koostööpartnereid!

Tehnika 1, 72301 Oisu, Järvamaa [email protected] • 387 14 16 Juhatuse esimees Ain Aasa • 513 8713 november 2014 27 EDETABEL

ÜHINENUD Farmide karjas on ligikaudu 3000 looma ja eelmise aasta kasumikasvule aitas tublisti kaasa hea piimahind, mida maksti kuni selle aasta kevadeni. FOTO: ÜHINENUD FARMID Suurim kasumikasvataja: ettevõte areneb iga kuu. Lähiaasta toob muutusi

KADRIN KARNER ka teistelt, näiteks konsulenti- mit. Igal ettevõttel on sellis- kaasautor Mis on mis delt saadud kogemuste kasuta- teks puhkudeks olemas küll 2004. aastal loodud piima- mist, uue teabe sisse toomist ja Ühinenud Farmid puhver, aga küsimus on selles, tootmise, noorlooma- ning rakendamist.” KOHT KOONDTOPIS: 71 kellel on see puhver neli kuud teraviljakasvatamisega te- Millised olid sammud või MÜÜGITULU 2012: 8 mln eu- ja kellel neli nädalat.” gelev AS Ühinenud Farmid tegevused, mis aitasid Ühine- rot Praegu asuvad Ühinenud väärtustab ettevõtte sise- nud Farmidel kõige enam ka- MÜÜGITULU 2013: 8,8 mln Farmide tootmised Viljandi- mist arengut, mida ettevõt- sumit kasvatada? Selge sõnul eurot maal, Võrumaal ja Lääne-Viru- te juhtide sõnul tunnetatak- mängis nende puhul kindlas- PUHASKASUM 2012: –2,67 maal. Selge sõnul oleks mui- se iga kuu. ti olulist rolli ﬁnantsjuhtimi- mln eurot dugi logistiliselt mõistlikum, Selle aasta saagist rääkides se korda saamine ja see, et ot- PUHASKASUM 2013: 174 753 kui tootmisüksused asuks lä- ütles AS Ühinenud Farmid ju- suseid langetavad oma ala as- eurot hestikku, kuid eelmise juhatu- hatuse liige Are Selge, et piima jatundjad. Vaid juhtimiskoge- OMANIK: Austrias regist- se otsuseid mõne kuu või ühe tuleb prognooside kohaselt musest ja heast ärivaistust te- reeritud ECE European City aastaga ei muuda. “Otstarbe- ühe lehma kohta 9000 liitrit ma sõnul põllumajandusette- Estates AG ja Luiste Mõis kas ei ole noorkarja piimakar- aastas, teravilja saak jäi 5 ton- võttes ei piisa. Vaja on profes- OÜ kaudu Austrias regist- jast lahus hoida. Aga kui kor- ni juurde ning raps 2,3 tonni sionaalseid majandusanalüü- reeritud HPS Alpha Beteili- raldada nii, et kari on ühes ko- ümber hektarilt. “Ma nime- sil baseeruvaid otsuseid, mis gungs GmbH has ja teravili teises, siis saab taks seda rahuldavaks,” kom- on tehtud selliselt, et ettevõte KARJA SUURUS: ligikaudu töötada küll.” Seetõttu ongi menteeris Selge saake ning li- ka kasumit toodaks. “Kindlasti 3000 pead Ühinenud Farmides lähiaas- sas: “Aga meie juures on tähtis oli soodne tegur ka normaal- TÖÖTAJATE ARV: umbes tatel muudatusi ja töö ümber- hoopis see, et tulemus oli pa- ne piima hind ehk hind, mida 100 korraldamist ning plaanis ku- rem kui mullu. Ettevõtte sise- sai kogu Euroopa kuni 2014. lude kokkuhoid. Täpsemalt tu- mist arengut tunneme lausa aasta kevadeni.” Selge sõnul levikus tehtavatest investee- iga kuu.” ei ole keskmine piima hind ringutest juhatuse liige täna Küsides, mis Ühinenud Far- probleemne ka 2014. aasta lõi- veel rääkida ei soovinud. midele igakuise arengu too- kes aga olukord muutub kee- Ettevõtte järgmise aasta nud on, vastas juhatuse liige, ruliseks siis, kui piima hind käekäiku mõjutab Selge sõnul et juurutatud on professio- 2015. aastal ei muutu. “Piima kõige enam turg: “Turg otsus- naalset lähenemist sööda toot- omahind on praegu 30 euro- 1,64 tab nii investeerimise kui ka misel, lehmade pidamisel ja sendi juures liitri eest – müü- miljonit eurot kas- eduloo.” Praeguses majandus- teravilja kasvatamisel. “Oluli- gihind aga 25 eurosenti liiter. olukorras Ühinenud Farmidel ne on kogemuste kasutamine See tähendab, et põhimõtteli- vas Väätsa Agro ka- loomade arvu suurendamist ja juurutamine. Mõtlen siin selt toodame iga päev kahju- sumlikkus aastaga. plaanis ei ole. 28 Põllumajandus REKLAAM

Veel on soodne aeg soetada ﬁrmale uus sõiduauto Alates 01.12.2014 muutuvad sõiduautode käibemaksu tagastuse alused .

Euroopa suurim sõidukite online-veebiturg

Telli oma sõiduk Euroopa suurimalt sõidukiteonline -turult!

• garantiiga • turvaliselt • kontrollitud taustaga • ﬁnantseerimisvõimalustega VÕTAME MEIEGA ÜHNEDUST JA UURIME ASJA KOOS!

Docs Baltic OÜ Tel: 660 8271, 501 5546 Mustamäe tee 6B Faks: 660 6723 Tallinn 10621 e-post: [email protected]

Sel sügisel valmis Eestis Euroopa üks suurimaid laudakomplekse, kuhu Latter NT OÜ paigaldas järgmised seadmed: Ventilatsioon: soojad ja külmad kardinad, ventilatsioonikorstnad, ventilaatorid Sõnnikumajandus: skreeperid, lägapum- bad ja -mikserid, separaatorid, kompos- ter ning kogu lägamajanduse automaa- tika Lõastus 2200 lüpsilehmale ning vasika- tele: asemepiirded, väravad, iseíkseeru- vad aiad, poegimis- ja vasikaboksid Uksesüsteemid: Lauda-, vahekoridoride- ja söödahoidlauksed Valgustus: kõrgsurve naatrium- ja metallhaliidlambid Asememadratsid koos põlvepiiretega Sügamisharjad

Lisaks kompleksi juurde kuuluvate noor- [email protected] karjalautade sisustuse rekonstrueerimine. tel 385 1852 november 2014 29 EDETABEL

Piimatootjad riisusid koore

Eelmine aasta oli Eesti piimatootjatele edukas, kuna tõusid nii piima kokkuostuhinnad kui ka toodetava piima kogus.

MERIKE LEES kaasautor Statistikaameti andmeil kasvas Eesti mullune piimatoodang aasta varasemaga võrrel- des kokku 7%, edukamates ettevõtetes oli toodangu kasv veelgi suurem. Teine mulluse edu põhjus oli piima kokkuostuhind, mis kasvas 2012. aastaga võrreldes ca 12%: kui 2012. aastal maksti piimakilo eest 30 Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendi Juhan senti, siis möödunud aastal juba ligi 34 senti. Ka Särgava sõnul oli edu taga mitu komponen- viie viimase aasta võrdluses oli 2013. aasta pii- ti. “Esiteks muidugi see, et me ise olime väga matootjatele kõige parem. 2009. aastal piima- tublid ja oskasime olla meele järgi taevataadi- turgu tabanud eelmise kriisi ajal maksti Eesti le, kes andis ilma, et meil hein ja vili hästi kas- põllumajandustootjatele keskmisena piimaki- vaks,” tõi ta üheks põhjuseks. “Loomade nina- lo eest vaid 21 senti, 2010. aastal ligi 28 senti ja esist sai mitmekesistada ja iga kõrt ei pidanud 2011. aastal natuke rohkem kui 32 senti. lugema. Lehm on selline loom, et kui ta saab “Hinnakasvu mõjutas maailmaturu sood- aru, et sa tahad talle meeldida, siis ta üritab ka ne seis, mis kestis haruldaselt pikka aega, kuid sulle meeldida.” oma osa andis ka toorpiima eksport Eestist väl- 30 Põllumajandus EDETABEL

Lehm on selline loom, et kui ta saab aru, et sa tahad talle meeldida, siis ta üritab ka sulle meeldida.

Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava. FOTO: ERIK PROZES

• AGRISEM pneumokülvikud Disc-O-Sem 6042, 6 m

AGRISEM• pneumokülvikud • AGRISEM randaalid

• AGRISEM sügavkobestajad Silver, Gold, Platinum Disc-O-Sem 3022, 3 m Cultiplowp + Combimulch

• New Holland • STEWART teraviljakombainid siloveo- TC, CX, CR haagis GX • MECMAR haagis- kuivati SSI 20−25 tonni • New Holland traktorid

• STEWART platvormtreiler • MECMAR koos loomaveokongiga soojusvahetiga

kuivatid • Stewart rulooniveotreiler GX15FT Põllumehe sõber

OÜ RODNAS • Tiigi 16, Kehtna, Kehtna vald 79001 Raplamaa • [email protected] • www.rodnas.ee • müügikonsultant Johannes Haasma • 507 4527, [email protected] november 2014 31 EDETABEL

ja, eelkõige Leetu, mis tugevdas põllumajandus- kilüpstud kvoodi eest korralikku trahvi maks- tootjate positsiooni hinnaläbirääkimistel,” üt- ta,” tõdes Särgava. “Nüüd on iga lehmapidaja ot- les Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) sustada, kas tõmbab söötmise tagasi või läheb juhataja Roomet Sõrmus. Piimatööstused ja trahvi peale välja.” põllumajandustootjad leppisid kokku hinna- 7 Särgava sõnul läheb osa piimatootjaid tead- valemis, kus meie tootjatele makstav hind seoti ettevõtet tänavuse likult trahvile, sest toodangu taas üles saamine ELi keskmise piima kokkuostuhinnaga. põllumajandustoot- on pikk ja kulukas protsess. Seetõttu on trahv, Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirek- mis on Eesti põllumeeste hinnangul ebaõig- tori Kaul Nurme sõnul võib eelmise aasta pii- jate TOPi esiküm- lane, majanduslikus mõttes isegi õigustatud. mahindu nimetada lausa ekstreemselt kõrge- nest tegeles piima- Need, kelle toodang vähem üle kvoodi, saavad teks hindadeks Eesti kohta. “Varem meil po- karjakasvatusega. söötmist vähendada ja sellega toodangu ko- le nii häid piimahindu olnud, ehk vaid 2008– gust reguleerida. 2009 lühikest aega.” Sõrmuse hinnangul võib tootmiskoguse vä- Eelmisele üliheale aastale on aga järgnenud hendamine tekitada omakorda probleeme ra- kontrastiks väga halb aasta, kus on kokku lan- Varem meil havoogudega. “Söötmise arvel võib ju natuke genud mitmeid ebasoodsaid asjaolusid: Vene- kokku hoida, kuid püsikulusid vähendada on maa embargo, piima kokkuostuhinna langus pole nii häid keeruline,” nentis ta. ja kvoodipiimakoguse ületamine. Kui kvooditrahve võetakse kui loodusõnne- Veel aasta alguses oli piimatoodete turuolu- piimahindu tust, on põhiõnnetus Särgava sõnul siiski Vene- kord hea. Või, lõssipulbri ja juustu hinnad püsi- olnud. maa embargo. sid ELis kõrgel tasemel. Kui aasta alguses maksis “Põllumeestel jääb Venemaa embargo tõttu 100 kg lõssipulbrit veel ca 324 eurot, siis alates Kaul Nurm, Eestimaa Talupi- iga kuu saamata 7 miljonit eurot,” rääkis Särga- kevadest on toimunud selge hinnalangus. Juu- dajate Keskliidu peadirektor va. “See on väga hull probleem, mille raskus on liks oli hind langenud ca 280–290 euro taseme- suunatud põllumeeste sahvrisse.” le. Pärast Venemaa impordikeelu kehtestamist on lõssipulbri hind kiiresti odavnenud ja vii- Kõige hullem aeg jõuab kätte 2015. aasta al- mastel nädalatel kaubeldakse lõssipulbriga ju- guses. Kõige hullem olukord jõuab Särgava sõ- ba 190–200 euro tasemel. Või hind on aasta al- nul kätte veebruaris, kui pole enam raha arve- guse 412 euro tasemelt kukkunud ca 300 euro- te tasumiseks: detsembris laekuvatest toetus- le. Juulis enne Venemaa sisseveokeeldu noteeriti test saab tasuda vanad võlad, kuid tulevaks aas- ELis võid ca 350–360 euro tasemel. Piimapulbri taks etteulatuvalt ei jää suurt midagi. hind on Venemaa embargo kehtestamisest ala- Piimatootjate tänavust majandustulemust tes samuti langenud üle 21%, Edam tüüpi juus- mõjutab Sõrmuse sõnul negatiivselt ka eelmi- tu hind on kukkunud ca 9%. se valitsuse otsus lõpetada riigieelarvest täien- davate otsetoetuste maksmine. “Meie arvutu- Piima kokkuostuhinna järsk langus. Vene- sed on näidanud, et piimatootjate jaoks tähen- maa impordipiirangute ja tekkinud turusta- dab see tänavu 40–50% otsetoetuste vähene- misraskuste tulemusel langes septembris pii- mist võrreldes möödunud aastaga. Selles osas ma kokkuostuhind juba 25 sendi tasemele ja ei paista leevendust toovat ka hetkel riigiko- see on püsinud ka oktoobris. “Juhul, kui piima- gus olev järgmise aasta riigieelarve eelnõu,” tootjatele makstakse kuni aasta lõpuni piima tõdes Sõrmus. kokkuostul 25 senti, siis 2014. aasta keskmiseks Talupidajate keskliit loodab piimatootjate- hinnaks kujuneb tänu esimese poolaasta kõr- le abi pigem Brüsselist kui Eestist. “Meie taha- gele hinnatasemele ca 32 senti,” ütles Sõrmus. me spetsiaalset pehmenduspaketti seoses Ve- Kaul Nurme hinnangul on tänavune piima- ne turu kadumisega siinsetele tootjatele ja Eu- hinna langus küll suur, kuid pikaajalise kesk- roopa Komisjonis sellega praegu tegeletakse,” mise suhtes langus nii suur ei ole. “Kui kvootide ütles Nurm. “Ma hindan seda palju realistliku- lõpetamise otsus vastu võeti, tehti arvutusi, et maks, kui seda, et Eesti eelarvest õnnestub mi- kvoodijärgne piima kokkuostuhind võib olla- dagi saada.” gi 25–26 senti liitri kohta,” ütles Nurm. “Praegu Kuna piimakarja tootlused on olnud head, on hind juba alla selle liikunud ja minu intuit- siis on tänavu ka palju investeeringuid töösse sioon ütleb, et suurt hinnatõusu ei ole loota.” läinud ning mõned on veel tulemas. Särgava Viimasel kvoodiaastal ületab Eesti esimest peab seda positiivseks näitajaks, mille üle tasub korda riigi tasemel piima tootmiskvooti, mis Eesti põllumeestel uhke olla. Kaul Nurm aga toob tootjatele kaasa kohustuse maksta trah- näeb ohtu, et äriplaanid, mis tehti 35–40sen- vi. Seniste prognooside kohaselt on ennusta- disel piimahinna tasemel, ei arvestanud riske tud 5–6% riikliku kvoodi ületamist, mis tähen- objektiivselt. Seetõttu võivad investeeringuid dab ca 10 miljoni euro suurust trahvi. EPKK hin- teinud ettevõtjad suurtesse raskustesse sattud. nangul ületab kvoodi ületamise eest makstav “Meie toetame üldist leevenduspaketti, kuid trahv tänase seisuga piima kokkuostuhinda ol- küsimus on, kas maksumaksja peab põhjen- les 27,83 senti kilogrammi kohta. damatuid riske võtnud ettevõtete kulusid kin- “Kõiki läbirääkimisi arvestades tuleb lõh- ni maksma.” 32 Põllumajandus EDETABEL

Hind Kommentaar 306 Kiiret paranemist ei paista Piimatoodete hinnad ELis languses või toodete keskmine hind Euroopa Liidus, EUR/100 kg ILLAR LEMETTI põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja kidega teinud jõupingutu- 420 303 maaelupoliitika asekantsler si meie eriolukorra selgitami- Edam juust Kiiret turuolukorra parane- seks ELi tasandil. 13. oktoobri 365 mist esialgu ei paista, kuid põllumajanduse ja kalandu- 310 pikemas perspektiivis pii- se nõukogus väljendas Euroo- ma pakkumise pidurdumi- pa Komisjon enamiku liik- 255 237 sel turud stabiliseeruvad ja mesriikide toetusel põhimõt- piimapulber hinnad hakkavad taas üles- telist valmidust sanktsiooni- 200 poole liikuma. dest enim kannatanud riiki- 2012 2013 2014 201 Kvootide kadumine 2015. de piimatootjaid eraldi toeta- Piima kokkuostuhind Eestis lõssipulber aastal võib esialgu piima- da. Sellise toetuse realiseeru- tootmise kasvu kaudu piima- mine ja võimalikud üksikas- langeb ELi keskmisest kiiremini hinda langetada, kuid tege- jad, nt toetuse suurus, välja- keskmine piima kokkuostuhind, senti/kg 37,01 likkus sõltub turuolukorrast, maksmise alus jne, on praegu 41 EL keskmine millised on tingimused teis- veel välja selgitamisel. aug 2014 tes maailma suurimates toot- Uue perioodi maaelu aren- 37 mispiirkondades, maailma gukavas kavatseme jätkata majanduse olukord ja milli- kogu toidutööstuse, sh ka pii- 33 sed on arengud nõudluses. matöötlemise investeerin- 29 25,15 Paremas olukorras on need gute toetamisega. Surve hin- Eesti keskmine tootjad, kellel piima tootmise dade alanemiseks jätkub ja 25 sept 2014 omahind on madalam. seega on võtmekoht tööstus- 2012 2013 2014 Praegu oleme tihedas te võimekus tegutseda veelgi

ALLIKAS: EUROOPA KOMISJON koostöös Venemaa sanktsioo- efektiivsemalt ning tugevda- nidest enim mõjutatud rii- da turustamise poolt.

november 2014 33 PERSOON

ALATES 18. eluaastast on Jüri Laia põhitöö olnud traktoriroolis. FOTOD: ANDRES HAABU 34 Põllumajandus PERSOON

MEISTERKÜNDJA JÜRI LAI Elu täis traktoreid ja künnivagusid

TEA TARUSTE Türi külje all Tännassilma külas kaasautor elab mees, kelle elu on täitnud masinad ja künnipõllud, pikad tööpäevad traktoriroolis ja varahommikune linnulaul.

november 2014 35 PERSOON

Jüri Lai on meisterkündja, kes selgi aastal ja maamajanduskooli õppetalu maadel kor- Eesti künnimeistrivõitlustel pöördatrate Ma usun, et raldab Eesti Künniselts võistlusi 2005. aastast. meistriklassis võitjaks kuulutati. ettevõttele on Eraldi võistlused on tavaatrade ja pöördatra- Jüri Lai on Eesti künnivõistluse võitjaks dega kündjatele. Esimest korda osales Jüri Lai pöördatrade klassis tulnud järjest kaheksa aas- need võidud künnivõistlusel 2003. aastal: “Ega ma ise min- tat. Võiduvapid ehivad Stokker Agri, kus mees na tahtnudki, aga Estoniast saadeti.” tooteesitlejana töötab, väikebussi külgi ja täna- siiski hea rek- Isa eeskujul on künnimeistrivõistlustest osa vuse võidu tähis sinna enam ei mahu. võtnud ka poeg Kristjan, kes on pöördadra va- Mardi-Hansu talu, kus Jüri on sündinud, üles laam. Ja kui baklassis kolmekordne meister. kasvanud ja oma perega elab, on Jüri ema sün- ka paar masi- Võistlused vältavad kaks päeva: esimesel nikoht. “Olen neljas põlvkond, kes siin elab. Talu päeval võetakse ette kõrremaa, teisel rohumaa juurde kuulub ka 70 hektarit maad, millest 50 nat seetõttu ja hinnatakse vagusid. “Rohumaa on kõvem sõ- ha on põllumaa, aga ise me põllupidajad pole. na. Kui kaks meest saavad ühepalju punkte, siis Põllumaa on Estonia OÜ-le välja renditud,” rää- ostetakse, on võidab see, kellel on rohumaa kündmisel pare- kis taluperemees. kasud sees. mad tulemused. Hinnatakse 12 elementi: üldil- Jüri tunnistas, et traktoristi-masinisti amet met, külvialust, vagude sirgust, umbrohtude leidis teda juba üsna noores eas. “Mu isa oli sa- Jüri Lai hävitamist, sügavust, otste tegemist... Vaopõhi muti traktorist, aga tema kõrvalt ma palju õp- ja ärakeeratav viil peavad olema ühtlased,” loet- pida ei jõudnud, sest ta lahkus meie seast siis, les Jüri nõudmisi. Võistlusmaa pikkus on 100 kui olin alles 12aastane. Käisin Vetla koolis ja meetrit, laius tavaadraga 20 meetrit, pöördad- mäletan, et traktoriõpikud olid mul kooli ajal raga ühest otsast 16 m ja teisest 24 m – künda ikka mitu korda läbi loetud. Kündma õppisin tuleb 0,2 hektarit. Väga tähtis on avavagu, see tegelikult juba liivakastis lusikaga, mis keeras peab olema sirge ja ühtlane kogu põllu ulatu- liiva täpselt nagu adrahõlm,” muheles meis- ses. Märkide seadmiseks antakse igale võistle- terkündja. jale kolm tikku. Tulemus sõltub ka eelvõistlejast Kui kool 1975. aastal läbi sai, asus ta kohe ja sellest, milline maa võistlejale satub. “Kui eel- tööle tollal kõrgelt hinnatud kolhoosi Estonia, nev võistleja teeb kõvera vao, pead sellest edasi millest 1993. aastal sai OÜ Estonia, Eesti üks minema ja sirgeks ajama,” rääkis Jüri ja näitas suuremaid põllumajandusettevõtteid. Alates mobiilipilti ühest avavaost, mis nägi välja nagu 18. eluaastast oli tema põhitöö 33 aasta jook- euronormidele vastav banaan. sul kündmine. “Võiks öelda isegi “agressiivne” kündmine. Meil oli hea kolhoos, palka maksti Künnivõitja traktor läheb müüki kasutatud hästi, põllud olid puhtad. Aga traktoristi töö- kauba hinnaga. Masina valib iga võistleja ise, päevad on pikad ja tervisele on see koormav ader võib olla kahe või kolme korpusega. Jüri amet. Ega see kerge töö ei olnud – üsna mono- võistlusmasinaks on John Deere’i traktor. Üks toonne, vibratsioon suur... 12 aastat töötasin neist masinaist, mida ta Stokker Agri tooteesit- suure kollase Kirovetsiga ja eks see pani tervi- lejana klientidele demonstreerimas käib. Igal sele ka põõna,” tunnistas ta. aastal on meistri käsutuses uus võistlustrak- Seitse aastat tagasi, pärast künnivõistlust tor, mis hiljem müüki läheb. Traktoril ilutsev Leedus, tehti Jürile pakkumine asuda Stokker tiitel “künnivõitja” hinda ei kergita ja auväärse Agrisse tööle tooteesitlejana. Ta märkis, et ise võidutraktori saab ostja kätte kasutatud kau- poleks ta taibanud töökohta vahetada, ehkki ba hinnaga. oleks tervise huvides pidanud seda ehk varem- Eesti künnivõistluse võitjad – tänavu tavaat- gi tegema. “Aga eks oli ka kahju Estoniast lah- rade meistriklassis Indrek Zilensk ja pöördatra- kuda. Lõokese laulust ja traktori mürast tunnen de meistriklassis Jüri Lai – esindavad Eestit rah- ikka siiamaani vahel puudust.” vusvahelistel kündmise maailmameistrivõist- lusel. Võistlused on viinud Jüri paljudesse erine- Künnab vaid võistlustel ja tooteesitlustel. vatesse riikidesse. Sel aastal toimusid võistlused Nüüd on Jüri kündnud vaid võistlustel ja demo- Prantsusmaal ja seal jäi ta 20. kohale. “Nii keh- de ajal, mil esitleb klientidele Stokkeris müü- vasti kui nüüd, pole mul MMil varem läinudki. davat põllumajandustehnikat. “Viin traktori Esimesel korral kui rahvusvahelistel võistlustel kliendi juurde kohale, kus ta saab seda 8 tun- käisin, jäin 19ndaks – see toimus Leedus. Root- ni jooksul proovida ja oma põldu harida. Kibe- si võistlustel sain 2011. aastal kõrremaal 6. ko- daim tööaeg on kevadel ja sügisel. Mõnel päe- ha ja rohumaal 8. koha,” meenutas ta saavutusi. val tuleb 700 km maha sõita, sest tööpiirkond 8 Kaugeim paik, kuhu Jüri võistlema on sõit- on lai. Hommikul kell 6 sõidad välja ja vastu nud, on Uus-Meremaa. Kui tavaliselt võetakse ööd jõuad koju tagasi,” kirjeldas ta oma prae- aastat järjest on Jüri võistlusele oma traktor ja adrad kaasa, siis Uus- gust tööd. Lai tulnud võitjaks Meremaale võeti vaid ader. “Võistlused toimu- Eesti künnivõistluste traditsiooni algatas Eesti künnimeistri- sid NZ lõunasaarel Christchurchi lähedal. Seal Carl Robert Jakobson 1874. aastal. Eestis on oli enne meie tulekut tublisti sadanud, võist- künnimeistrivõitlusi regulaarselt korralda- võistlustel pöörd- luste ajaks oli savine maa aga niivõrd kuiva- tud alates 1965. aastast. Olustvere teenindus- atrade klassis. nud, et kündmine oli võrreldav tuhaploki vii- 36 Põllumajandus PERSOON

JÜRI Lai ütleb, et kündma õppis juba liivakastis lusikaga, mis keeras liiva täpselt nagu adrahõlm.

BELARUS KVALITEETNE www.belest.ee raamatupidamisteenus ja usaldusväärne partner

t raamatupidamisteenusp t t toetusalane nõustamine t toetusprojektidep j koostamine t põllumajandustootjate ja BELARUS maaettevõtjate nõustamine TRAKTORID Aakri Raamatupidamine OÜ 36–200 hj Triin Luksepp Vanemate mudelite hinnad alates 10 000 € + km. Tel 5303 7453 www.priatoetused.ee [email protected] november 2014 37 PERSOON

limisega,” rääkis Jüri. Kündjail tuleb erinevatel Kommentaar maadel arvestada erineva pinnasega. Ideaalne Jüri Lai on Stokker Agri müügi raudvara muidugi, kui saaks eelnevalt võistluse asukoha- ANDRES SUITSO maal harjutada, ent see on kallis, sest kohapeal Stokker Agri müügijuht ses mitu nädalat eemal on. tuleb harjutusmaa eest maksta. Paljud Jüri kon- Tema on ju see, kes uusi masi- kurendid seda võimalust siiski kasutavad ja see Jüri on meie raudvara ja naid üle annab ning võistlus- võib olla üks põhjus, miks Eesti mehed maail- loomulikult on see firmale te ajaks tuleb meil talle asen- mameistrid veel pole. kasulik, kui meisterkündja daja leida. ise tooteesitlejana tegutseb. Olemegi mõtelnud, kui- Maailma parimad kündjad on britid. “Või- Ta oskab praktilise koge- das sellist tippklassi meest davad enamasti šotlased, iirlased, inglased, ka muse kaudu klientidele kõik paremini rakendada. Inime- austerlased ja vahel mõni prantslane. Auster- hästi lahti seletada. Midagi ei sed jäävad vanemaks ja väsi- lased tulevad kohale juba nädal-paar varem, jää teoreetiliseks ja konkreet- vad, lisaks tuleb tunnistada, et harjutada,” märkis Jüri. “Üldse tuleks enne se masina kasutamise käigus et praegu võtame temalt mi- MMi harjutada vähemalt 3 kuud, aga meil siin näidatakse kliendile ära, kui- tu nahka. Müüdavate masina- ei ole sellist võimalust ega tule ka. Austerlased das masinat õigesti seadista- te arv on aastate lõikes tõusu- teevad võistlusteks ettevalmistusi 5 kuud ja seal da ja mida kasutamise juures trendis ja näeme, et Jürile on on esikolmikusse tulnud ka paarikümneaasta- arvesse võtta. kõrvale vaja abilist. Püüame- sed tüdrukud.” Stokker Agri on tema gi leida mehi, kes tema kõrval Lisaks pikemale harjutamisajale on palju- võistlemist igati sponsoree- välja õpiksid. Järgmisest aas- del võistlejatel ka treener. Kabiinist ju kündja rinud ja toetanud: maksnud tast plaanime juurutada koo- ise ei näe, kuidas hõlm töötab ja viil kukub – osalustasud ja reisitasud nii litusprogrammi kõikidele iga mutri keeramine mõjutab tulemust. Proo- Olustvere künnimeistrivõist- müügimeestele ja hakata te- vipäeval on võistlustel kohal adrainspekto- lustel kui ka maailmameistri- gema professionaalseid too- rid, kes masinad üle vaatavad. Ehkki tänapäe- võistlustel. Jüri on meie jaoks teesitluse demosid – Jürit näe- va traktorid on digitaalselt juhitavad, tehnika suur väärtus ja teisiti poleks me seal sisekoolitaja rollis. viimast sõna võistlustel kasutada ei tohi. “Reeg- see mõeldav. Künnivõistlu- Tahame, et ta ikka edasi võist- lid on paigas, kontrollitakse ka üle, et kapoti- sed toimuvad paraku kõige leks, aga näeme, et tema ko- le poleks mingeid märke (värvijutt või isoleeri- magusamal demode tegemi- gemused võiksid aidata kol- tükk) tehtud. Hõlmapikendil on oma lubatud se hooajal ja on päris keeruli- leegide professionaalset ta- pikkus ja paine, mis šablooniga üle mõõdetak- ne, kui Jüri võistlustega seo- set tõsta. se,” rääkis kündja.

Kallis hobi. Kündmine on kallis lõbu, mida KUURI all oo- võistleja omast taskust kinni maksta ei jaksaks. tavad taasta- Tasuda tuleb künniseltsimaks ja võistluste osa- mist mõned võtumaksud, tehnika transport on üsna kallis uunikum- ning pikemate sõitude puhul ka lennupiletid traktorid. ja muud kulud. Teiste seas Jüri Laial on toetajaid läbi aastate jagunud. ka Belarusi Võistlustega seotud kulutused kannab tööand- vähelevinud ja Stokker Agri, kelle poolt ka traktor, kütus ja roomik- tasustatud harjutusaeg. Toetajateks on veel AS variant. Dotnuvos Projektai ja kunagine kauane töö- andja Estonia OÜ, kes Jürile harjutamiseks ja vagude tegemiseks maad annab. Võistluste võitja- tele rahalisi auhindu ei jagata. “Ma usun, et et- tevõttele on need võidud siiski hea reklaam. Ja kui ka paar masinat seetõttu ostetakse, on kasud sees,” nentis Lai. Jüri tunnistas, et viimastel aastatel on ta iga Uunikumid ootavad kord pärast võistlusi mõtelnud, et lõpetab osa- lemise. “Aga niikaua, kui tervis kannatab, ikka künnimeistrit osalen. Künnivõistlustel osalejatele vanusepii- rangut seatud pole – jalad peavad terved olema, Tooteesitleja töö ja künni- “Mõned vanad traktorid et jaksaks mööda põldu joosta ja tikke paika võistlusteks valmistumise mul kuuri all on: Belarusi sättida. Mul on hea takka utsitaja ka – abikaa- kõrval Jüri Laial muudeks vähelevinud roomikvariant sa Piret, kes on ristitud Künnimammaks. Piret tegevusteks eriti aega ei jää- 1971. aastast ja 1959. aasta on mul kõikide võistluste ajal põlluotsas ja tegi. Majapidamine nõuab suu- MTZ-7, mis on venelaste esi- ma kingitud mänguloom traktorikabiinis ta- re tüki vabast ajast ning uu- mene neljarattaveoga traktor. lismanina kaasas,” kiitis ta abikaasat, kes ame- nikum-traktorid peavad veel Plaan on need tasapisi ikka pä- tis kultuurimaja juhatajana. oma aega ootama. ris korda teha.” 38 Põllumajandus REKLAAM

HAAGIS E2121 Kandevõime karjäärisäris 21 tonni, riigiteedeledel www.ert.ee 14,5 tonnionni

PALLILAVA HÜDROKÜLGEDEGA Kandevõime 16 tonni HAAGIS E14 silokõrgendustega

TOODAME: PALLILAVA. Kandevõime 16 tonni • karjäärihaagised, silohaagised, viljaveohaagised, ATV haagised • veoauto kallurkastid • multilift-konteinerid

TÜ EHA Metalli- ja Puidutooted • Väike-Laatsi 2, 68202 Valga • Tel 5348 8772 • [email protected] november 2014 39 VÕISTLUS 44 põldu jõudis tänavu viljelus- võistlusel lõpptabelisse. 10 aastat rekordite jahti

Tänavune viljelusvõistlus on juubelihõnguline – juba kümnendat aastat on Eesti põllumehed ajanud taga suuri saake ja kõrget tulukust. Tänavu sündisid ka mitmed rekordsaagid.

MEELIKA SANDER-SÕRMUS gasi käisime Lätis ja rääkisime seal oma võist- põllumajandus.ee lusest ning andsime omakorda neile idee korraldada midagi analoogset ka seal. Nüüd on ka Lätis oma konkurss “Zelta lauks” (kuldne põld), mida nad korraldasid tänavu viiendat korda.”

Tänavu hea rekordsaakide aasta. Tänavu jõu- Viljelusvõistlus on unikaalne taimekasva- dis Viljelusvõistlus 2014 lõpptabelisse 44 põldu. tuse parimate kogemuste vahetamise viis, Nendest olid 15 nisu, 10 rapsi, 9 rukki, 6 odra mille eesmärk on innustada põllumehi kat- ning 4 kaerapõldu. setama uusi viljelustehnoloogiaid, sorte ja Ühtlasi püstitati mitu rekordtulemust, ehk tooteid. saaki, mida varasema 10 aasta jooksul teatud te- Võistlusel panevad põllumehed proovile ravilja liikidega pole saadud. Näiteks suvitera- oma oskuse planeerida erinevate põllumajan- viljadest andis kaer saaki 7,2 t/ha, suvioder 8,1 dussisendite kasutamist ja põllutöid. Samas ka t/ha ja suvinisu 7,4 t/ha. julguse katsetada midagi täiesti uut, et jõuda Taliteraviljad jäid napilt senistele rekordtu- veelgi efektiivsemate taimekasvatusmeetodi- lemustele alla, kuid mitmed üle 9-tonnised tate, suuremate saakide ja loodussõbralikemate linisu ja rukkisaagid ning üle 5-tonnised ta- võtete tasemele. lirapsi saagid olid samuti väga kõrgest klassist. “Võrreldes Soome selle aasta analoogse Idee tuli Soomest. Ühe võistluse korraldaja, võistlusega saadi meil veidi kõrgemad rukki- Baltic Agro ASi arendusdirektori Margus Amee- saagid. Soome võidupõld oli saagiga 9,0 t/ha. rikase sõnul said nad võistluse idee 10 aastat ta- Nisudega jäime Soome võitjale alla. Seal saa- gasi Soomest, kus analoogilist võistlust Satoki- di senise 20 aasta rekord, mis tähendab, et ni- sa oli peetud tollel ajal juba 10 korda. “Sel aas- susaak oli 10,2 t/ha,” ütles Ameerikas. tal on seega Soomes ka juubel, 20 aastat Sato- Tänavune pidulik viljelusvõistluse lõpuse- kisa võistlust,” ütles Ameerikas.” Viis aastat ta- minar toimub 21. novembril Sangaste lossis. 40 Põllumajandus MARGUS Ameerikas, kes on üks viljelus- võistluse korraldajaid, rääkis, et idee sellise võistluse korraldami- seks saadi kümme aastat tagasi Soomest. FOTO: VEIKO TÕKMAN

SUUR VALIK PÕLLUMAJANDUSREHVE!

Baltyre Eesti AS tegutseb Eesti rehviturul alates 1994. aastast. Meie klientide rehvisoovidele aitab kiire lahenduse leida Eesti mitmekesisemaid ja suuremaid rehviladusid.

Endale huvi pakkuvate toodetega saate tutvuda: shop.baltyre.ee

Baltyre Eesti AS Ringtee 61a, Õssu, Tartumaa tel 506 5486, 534 1445 [email protected] www.baltyre.ee

november 2014 41 VÕISTLUS

ODRAPÕLDUDELT tuli tänavu läbi aegade parim Viljelus- võistluste saak, 8,1 t/ha. FOTO: ERIK PROZES

Rekordid Peame Kolm viljelusvõistluse rekordtulemust tehti sel aastal eraldi ära Viljelusvõistluse rekordid läbi aastate vili tonni/ha aasta põllumees piirkond märkima hüb- talinisu 9,7 2008 Avo Samarüütel Tartumaa rukis 9,7 2012 Heiki Aren Viljandimaa riidsorte ja talioder 8,2 2008 Toomas Tobreluts Põlvamaa liinsorte, sest triticale 7,8 2009 Erki Oidermaa Põlvamaa suvioder 8,1 2014 Erki Oidermaa Põlvamaa neid ei saa varane oder 7,4 2009 Erki Oidermaa Põlvamaa suvinisu 7,4 2014 Claid Sakson Tartumaa omavahel võr- kaer 7,2 2014 Erki Oidermaa Põlvamaa relda. taliraps 5,7 2012 Urmas Uustalu Raplamaa Margus Ameerikas, üks Vilje- suviraps 3,7 2009 Kaido Kirst Saaremaa lusvõistluse korraldajatest suurim tulukus 1802 eurot/ha 2012 Urmas Uustalu Raplamaa

Taust 2014. aasta viljelusvõistluse tulemused

NISU. Võistlemas oli 15 nisu- rit. Vaid veidi madalama saa- Aare Leidikule saagiga 8,3 t/ senise kümne aasta viljelus- põldu, neist kaks olid suvini- gi, 5,1 t/ha sai Jarmo Leht Jär- ha Tartumaal Luunja Mõisas. võistluste otrade rekordsaak. sud, ülejäänud talinisud. Võrd- vamaalt (Karinu PM). Võrdse Saagikuselt kuus esimest on Üllatuslikult on teine tulemus selt parimad saagid 9,4 t/ saagiga 4,8 t/ha olid järgmis- kõik hübriidrukkid. saadud taliodraga: Kaupo Pu- ha said Margus Lepp (Voore tel kohtadel Anneli Tihu (Väät- Liinsordid Tulvi ja Elvi jäid 7. ja hasmets Lääne-Virumaalt saa- Farm) Lääne-Virumaalt ja Pii- sa Agro) Järvamaalt ja Argo 8. kohale saagikusega vasta- giga 6,9 t/ha. Kolmas koht be Post (Valjala POÜ) Saare- Must (Koolimaa talu) Põlva- valt 5,4 ja 5,0 t/ha. Margus Klais (Rämsi Agro) maalt. Saagikuselt kolmanda maalt. Esimesed seitse võist- “Võistluse kokkuvõttes pea- Tartumaalt saagiga 6,5 t/ha. tulemuse 8 t/ha sai Heiki Aren luspõldu olid kõik üle nelja- me ära märkima eraldi hüb- Parima varase odra saagiga Viljandimaalt Kõo Agro põl- tonnise hektarisaagiga. riidsorte ja liinsorte, sest nagu 5,6 t/ha kasvatas Argo Lääts dudel. Parim suvinisu oli Tar- Suvirapsid jäid talirapsidele näha ka tulemustest, ei saa (Halinga OÜ) Pärnumaal. tumaal Claid Saksonil (Clahel tunduvalt alla. Parim suviraps neid omavahel võrrelda. Hüb- OÜ) 7,4 t/ha saagiga. Teiste ni- oli teiste rapside hulgas 8. ko- riidsordid on sedavõrd suu- KAER. Parima kaerasaagi 7,2 t/ sude hulgas oli see 6. kohal. hal: Kalle Kits (Mudasilla talu) rema saagivõimega,” selgitas ha kasvatas Erki Oidermaa, te- Valgamaal 3,1 t/ha. Margus Ameerikas. “Analoog- hes selle tulemusega taas uue RAPS. Rapsipõlde jõudis lõpp- ne lugu on ka Sangaste rukki- rekordi. tabelisse 10, millest vaid kaks RUKIS. Viljelusvõistluse lõpp- ga. Ka see tuleb ära märkida Teine koht saagiga 6,2 t/ha suvirapsid ja ülejäänud kõik arvestusse jõudis üheksa ruk- kui omaette võistlusklass. Pa- kuulub Argo Mustale (Kooli- talirapsid. Parima saagi sai Tõ- kipõldu. Parima saagi sai Tuu- rim Sangaste saak tuli tänavu maa talu) Põlvamaalt. Kolmas nis Riisk (Saimre Viljakasvatu- li Vaarak Viljandimaal Saviko- Margus Lepalt Voore Farmist”. koht 5,0 t/ha Argo Lääts (Ha- se OÜ) Viljandimaal 5,2 t/ha. ti Agro põllult: 9,3 t/ha. Vaid linga OÜ) Pärnumaalt. Sealjuures oli tähelepanuväär- veidi väiksema saagi sai Argo ODER. Kuuest odrapõllust oli Ainsana mahekaeraga võistel- ne, et see oli ka üks võistlu- Lääts – 9,2 t/ha Pärnumaal Ha- parim saak 8,1 t/ha Erki Oider- nud Margus Lepp sai saagiks se suuremaid põlde, 55 hekta- linga põllult. Kolmas koht läks maal Põlvamaalt. See on ka väga hea tulemuse – 4 t/ha. 42 Põllumajandus REKLAAM

8XVWHUDYLOMDNRPEDLQ$&526( 9DUDMDVHOHWHOOLMDOHKLQQDVRRGXVWXVHG ਅ 1LPLY·LPVXVKM ਅ 8XHQGDWXGNDELLQLVLVXVWXVHMD MXKWLPLVV¾VWHHPLJD ਅ VLOLQGULOLQH&XPPLQVPRRWRU ਅ 7HUDSXQNHUO ਅ 3HNVXWUXPOLO¦ELP··WPP ਅ +HHGULW¸¸ODLXVP ਅ 3HNVXV¾VWHHPLHOHNWUR K¾GUDXOLOLQHMXKWLPLQHNDELLQLVW ਅ 7RUQY¦OMDODDGLPLVHJD OVHN

Flint Kaubandus Oü tel.4355 111 Viljandimaa, Kõo vald, Kõo küla 70501 faks 4355 110 www.flintkaubandus.ee mobiil 5043052 november 2014 43 TAIMEKASVATUS

VILJELUSVÕISTLUSEL parima rapsisaagi saanud Tõnis Riisk nimetas hea tulemuse põhjustena võidupõllu head mullaviljakust, orgaanilise väetise andmist ja õnne. FOTO: MARGUS AMEERIKAS Saimre Viljakasvatus on tulusaim rapsikasvataja

Tänavusel viljelusvõistlusel osales oma rapsipõldudega 10 põllumeest. Kaheksal põllul kasvatati talirapsi ja kahel suvirapsi. Parima saagi sai Tõnis Riisk Saimre Viljakasvatuse OÜst, kes sai saagiks 5,2 t/ha ja saavutas ka kõrgeima tulukuse.

MEELIKA SANDER-SÕRMUS põllumajandus.ee vatatakse hübriidrapsi sorte ja talirapsi osakaal rapsikasvatuses kasvab pidevalt, kuigi on risk seoses külmade talvedega. “Need arvutused võistluspõldude kohta ei näita, kui palju kee- 5,2 gi tegelikult raha teenis. Need näitavad kasu- tonni hektari kohta tatud agrotehnika rahalist tulemust ja on teh- oli parim rapsisaak tud praegu sügisel turul olnud keskmise hin- Tõnis Riisk saavutas arvestusliku tulukuse nakirja hindadega. Kindlasti said paljud oma võidu tulemusega 903 eurot/ha. Riiski põld tänavusel viljelus- saagi hinnad tegelikult ﬁkseeritud varasemalt oli ka üks võistluse suurematest põldudest – võistlusel. kõrgemal tasemel ning ka ostuhinnad võisid 55 hektarit. paljudel soodsamad olla,” kirjeldas Enno Koik. Viljelusvõistluse tulukuse arvutused tegi Tema sõnul on oluline põllumeestele näida- agraarökonomist Enno Koik. Tema sõnul näi- ta, kuidas nad peaksid oma erinevate viljade ja tab rapsikasvatuse trend, et järjest enam kas- põldudel tehtud tööde omahinda arvestama ja 44 Põllumajandus REKLAAM

Uued masinad, suurepärased pakkumised

Põllul töötades peab sul olema kindlus, et masin töötab -8% novembris veatult ja töötulemus on ideaalilähedane. Masin, millega töötades kaasnevad sagedased tööseisakud ning mis val- mistab ette kehva külvipinna või teostab ebaühtlast külvi, -6% detsembris toob endaga kaasa suuri kulutusi. Väderstadi masinad on tuntud oma kõrge kvaliteedi, usaldusväärsuse ning hea -4% jaanuaris töötulemuse poolest. * kampaania kestab kuni 31.01.2015

Uuenenud Rapid 300/4004000 ja Carrierer L/L/XL/XL-le LISA- SOODUSTUS -2%2% igal kampaaniakuukampaaniakuull

Uus! Uus! Uus!

Carrier L/XL, ketaste läbimõõduga 51 ja 61 cm. Hüdraulilise ajamiga Rapid C/S Opus - uus võimas kultivaator

Väderstad OÜ, Välja 3, Soinaste, Ülenurme vald, Tartumaa. Tel: +372 5343 2772, +372 5855 7473. Vaata lisainfot www.vaderstad.com november 2014 45 TAIMEKASVATUS

selle alusel järgmiseks aastaks otsuseid tegema. Tulemused “Kindlasti said palju kõrgemat hinda näiteks seemnetootjad, mida siin ei arvestatud,” selgi- Võitja tulukus teistest peajagu üle tas Koik. “Rapsi tulukuse kohta saab öelda, et tänavuse viljelusvõistluse rapsipõldude tulukus Saimre Viljakasvatuse OÜ-l oli õnne nii ilma nimi firma saagikus, t/ha tulukus, EUR/ha kui ka muude tingimustega – igalt poolt natu- Tõnis Riisk Saimre Viljakasvatuse OÜ 5,2 903 ke, mis tõi hea saagikuse: 5,2 t/ha kohta. Hek- Siim Raukas Karinu POÜ 5,1 739 tarile tehtud kulutused olid 818 eurot. Kulude Claid Sakson Clahel OÜ 4,1 724 osas midagi väga erilist välja tuua ei saa peale Anneli Tihu Väätsa Agro OÜ 4,8 693 selle, et Tõnis Riisk kasutas põllul suhteliselt vä- Margus Lepp Voore Farm OÜ 4,6 592 he mineraalväetisi võrreldes teiste rapsikasvata- Mikk Kooser Lõuna-Antsu talu 4,1 547 jatega, seda kompenseeris aga vedelsõnnik: 30 Argo Must Koolimaa talu 4,8 493 tonni hektarile. Samas traktori töötundide arvu tõstis omakorda jälle sõnnikuvedu põllule.” Tõnis Riisk tõi hea tulemuse põhjustena väl- Mis on mis Tasub teada ja kolm aspekti – võidupõllu hea mullaviljakus, Saimre Viljakasvatuse OÜ Tasuta abivahend orgaanilise väetise andmine ja õnn. “Võidupõld kattetulu on juba aastaid saanud igal aastal Eksekost tu- PÕHITEGEVUSEKS on teraviljakasvatus ja söö- levat sealäga, mis on põllu viljakuse väga heaks da tootmine. SÖÖTA müüakse konsolideerimis- arvestamiseks teinud. Ma ei saa öelda, et oleksime mineraal- gruppi kuuluvatele ettevõtetele. Kõrvaltegevu- KATTETULU arvestamiseks on väetist vähe pannud, põld sai lämmastikku nii seks on traktoriteenuste osutamine. tasuta töövahendid MS Exce- sügisel külvi alla kui ka kevadel. Kindlasti on SAIMRE VILJAKASVATUSE OÜ rendib põllu- li rakendustena. Eraldi arves- oma roll ka kogemustel – üritame ikka õigel ajal majandussaaduste tootmiseks 2029 hektarit tustabelid on olemas ka suvi- õigeid asju teha,” kommenteeris Riisk ja lisas, et maad, millest 1101 hektarit asub Paistu vallas rapsi ja talirapsi jaoks. Tasu- kogu raps müüdi Baltic Agrole. Viljandi maakonnas. ta alla laaditavad tabelid leiab: Tema sõnul erineti teistest selle poolest, et 2013. AASTA keskmine töötajate arv oli 13. www.pikk.ee/valdkonnad/fi- kasutati taimekaitsevahendina ennetava ja ra- ETTEVÕTTE müügitulu 2013. aastal oli 1 915 435 nantsmajandus/kattetulu-ar- viva toimega süsteemset fungitsiidi Propulse. eurot ja kasum 364 915 eurot. vestused

Võtame vastu tellimusi 2015. aasta kevadeks. -

46 Põllumajandus TAIMEKASVATUS

Kommentaar Rapsi tasuvuse saab detailideni välja arvutada

TRIIN LUKSEPP da tuleb agrotehnoloogia ja Talirapsi on vaadeldud sa- maaettevõtluse ja finantsmajanduse konsulent majanduslik analüüs. mal aastal saagitasemetel 2,3 Rapsi kasvatamine on aas- ja 4 tonni. tate lõikes suurenenud ja Kattetulu arvestus. Hea või- Kattetulu lähtuvalt saagist üha populaarsemaks muu- 15% malus tootmise tasuvuse ana- on järgmine: 2 tonni – 143,81 tunud. Selle põhjus on eelkõi- moodustas 2012. aas- lüüsimiseks ja majanduslike eurot/ha, 3 tonni – 334,27 eu- ge kõrge realiseerimishind tal rapsi kasvupind otsuste langetamiseks on kat- rot/ha ja 4 tonni – 624,10 eu- võrreldes teiste kultuuridega, tetulu arvestus. Maamajan- rot/ha. Tootmiskulud 1 tonni samuti sobib raps hästi külvi- põllukultuuride duse Infokeskus teeb igal aas- talirapsi tootmiseks olid vas- korda erinevate keskkonna- kogupinnast. tal kattetulu arvestusi erineva- tavalt 337 eurot, 279 eurot ja nõuete täitmiseks. te tegevusvaldkondade kohta. 225 eurot. Raps on näidanud häid tu- 2013. aasta tulemused näi- Masintööd ning materja- lemusi viljelusvõistlusel, kus tavad, et kõrgeim tulukus lid. Kuludena on arvestuste konkureeritakse saagikuse ja jatest, samas tuleb arvestada on suvirapsi puhul saavuta- koostamisel vaadeldud ma- tulukuse näitajatega. ka kõrgemate riskidega kulu- tud 3 t/ha saagitaseme juu- sintöid ja muutuvkuludena Statistikaameti andmetel de ja ilmastiku puhul. Kasva- res 269,23 eurot/ha. Sama saa- seemet, väetist, taimekaitset moodustas rapsi kasvupind tamise edukus ja tasuvus sõl- gitaseme juures olid ka toot- ning muid vajaminevaid ma- 2012. aastal 15% põllukultuu- tub erinevatest teguritest. Põ- miskulud tonni suvirapsi toot- terjale. ride kasvupinnast (87,1 tuhat hirõhk on kindlasti agroteh- miseks kõige madalamad ehk Kõik sisendite hinnad on hektarit). Rapsikasvatuses on nikal, õigetel töövõtetel, ajas- 301 eurot. Saagitasemetel 2 t võetud müügiﬁrmade hinna- järjest suurenemas talirap- tamisel, ilmastikuoludel ja ja 2,5 t on suuremad tootmis- kirjade järgi ning ilma käibe- si külvipind ja vähenenud su- mulla viljakusel, kuid oluline kulud ja tulu hektari kohta sa- maksuta. Seemne, väetise ja virapsi kasvatamine. Eelkõige on jälgida iga kultuuri kasva- muti madalam, vastavalt 78,26 taimekaitse kasutamisel on on see tingitud talirapsi pare- tamisel tootmiseks tehtavaid eurot/ha (2 t) ja 138,02 eurot/ arvestatud agronoomiliste matest majanduslikest näita- kulutusi ja tasuvust. Kõrvuta- ha (2,5 t). soovitustega.

november 2014 47 KUU PILDIS

AASTA põllumeest Ilmar Teevetit oli õnnitlemas ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. FOTOD: MEELIKA SANDER-SÕRMUS Põllumehed valisid enda seast parima. Aasta põllumees on Vändrast

28. oktoobril valiti aasta põl- lumeheks 2014 Vändra osa- ühingu juhataja Ilmar Tee- vet. Teeveti põllumajandus- ettevõttes peetakse 1400pea- list piimakarja ja 1200pealist noorkarja ning maid on kokku harida 3500 hektarit. Tööd annab tänavune tiitlikandja 62 inimesele. PÕLLUMAJANDUS VEEL ei ole teada, keda austatakse tänavu aasta põllumehe nimetusega .

2013. aasta põllumees Tõnu Post õnnitleb oma järglast Ilmar OSAÜHINGU Vändra juht Ilmar Teevet võtab vastu aasta põllu- Teevetit. mehe tiitli. 48 Põllumajandus KUU PILDIS

Põllumehed kuulasid poliitikuid üle

NAERATAVA näoga põllumajandusminister Ivari Padar rääkis põllumeestele Eestimaa Põllumeeste Kesk- PÕLLUMEES- Venemaa impordikeelu mõjust põllumajanduspoliitikale. liit pidas Järvakandis tradit- TE aastakon- FOTOD: MEELIKA SANDER-SÕRMUS sioonilist aastakonverent- verents tõi si. Konverents kandis täna- saali rahvast vu pealkirja “Põllumajandus täis, kokku suure poliitika tõmbetuultes”. üle 200 PÕLLUMAJANDUS inimese. KONVERENTSI ajal veel kesk- konnaministri tiitlit kandud Keit Pentus-Rosimannus esitas ettekande pealkirjaga “Sõnnikust särtsu ehk parimad võimalikud lahendused”, milles andis ülevaate keskkonnaministeeriumi järgmise aasta plaanidest, mis võivad mõjutada ka põllumeeste tegemisi.

november 2014 49 KUU PILDIS

Põllumajandustehnika müüja peamajale pandi paika nurgakivi

NURGAKIVI asetasid paika Jatiina tegevdirektor Imre Vilt ja Oilseeds Grupi juht Veikko Vahar. FOTOD: MEELIKA SANDER-SÕRMUS

SIIA saagu maja! Kahe aasta pärast on 5840 m2 suurusel plat- TÄHTSA sündmuse puhul ei pidanud Jatiina kliendid ja sil kolmekordne põllumajandustehnikaga täidetud maja. koostööpartnerid paljuks Tõrvandisse kohale sõitmist.

Põllumajandustehnikat olema kolmekorruseline. Li- müüv Oilseeds Gruppi kuu- saks 245 m² kontoriruumide- luv Jatiina OÜ pani 24. ok- le tuleb uude hoonesse 238 m² toobril Tõrvandis nurgakivi suurune müügisaal, 482 m² oma uuele peamajale, mis suurune remondisaal ja 381 2 plaanide kohaselt valmib m² laopinda. miljonit eurot maksev põllu- järgmise aasta kevadeks. In- Hoone juurde on planee- majandustehnika müüja OÜ vesteeringu kogumaksumus ritud teid ja platse 2400 m² on 2 miljonit eurot. ulatuses, millele rajatakse ka Jatiina uus peamaja valmib Jatiina OÜ peamaja ehi- auto parkla 20 autole. Hoone järgmise aasta kevadeks. tatakse 5840 m² suurusele ehitab Paide MEK AS. krundile. Uus peamaja saab PÕLLUMAJANDUS 50 Põllumajandus REKLAAM

november 2014 51 REKLAAM

Ehitus on Eesti pakkuda tellijale tema soovidele kapitalil põhine- vastava ehitise rajamist sobilike VMTva grupiettevõt- hindadega. te Viljandi Metall AS tütarfirma, mis moodustati 1997. aastal ja mil- Pakume terviklahendusi eskiisist le tegevuspiirkonda kuuluvad pea- tööprojektide koostamiseni koos ehitusmaksumuse hindamise ja le Eesti Holland, Inglismaa, Norra, ritud laut on meie projekteeritud Rootsi, Saksamaa, Soome ja Šveits. detailplaneeringu koostamisega. Suudame leida lahendusi ka kee- ja ehitatud. Samuti oleme rajanud ruliste ideede realiseerimiseks, k.a tahke- ja vedelsõnniku- ning silo- teras-, betoon- ja kivikonstrukt- hoidlaid. Ühtlasi oleme projektee- sioonid. Tugev projekteerimisüksus rinud ja ehitanud tööstushooneid ja moodne 3D-projekteerimistark- (sh pagari- ja terasetöötlusettevõ- vara võimaldavad luua läbimõel- tetele), kauplusi (sh ehitusmaterja- dud ja tellijale rahaliselt soodsaid lidele ja toidukaupadele), laohoo- lahendusi. neid jne. Meie eesmärk on olla tellijale partner alates ideest läbi projekteeri- 16 aasta jooksul on ettevõttest mise kuni võtmete üleandmiseni. kujunenud ehitusturul laiahaarde- Väga tähtis on tellija rahulolu, sest liselt tegutsev firma, kes lähtub meie jaoks on klient partner, kel- ideest-võtmeteni-põhimõttest. lele püüame pakkuda usaldusväär- Oleme võimelised oma tegevuse set ja head teenust. eest vastutama. VMT Ehitus ASil on ISO juhtimissertifikaat ja Eesti edu- Oleme avatud kliendi ettepaneku- ka ettevõtte tunnistus. tele ning soovime, et klient võiks 3D-tarkvara kasutades oleme pro- tunda ennast rahulikult ja turvali- Võtmesõnad on tööde kvaliteetne jekteerinud Rannu-Jõesuu silla selt kogu lepingu täitmise aja. ja määratud tähtajaks valmimine, teraskonstruktsioonid, kuni 36 m lepinguliste kohustuste korrektne kõrgusi valgustustorne, 90 m sil- Võta meiega ühendust täitmine ja kokkulepitud maksu- deavaga sõrestikke, Eesti paviljo- ja Sa ei kahetse. musest kinnipidamine. Suudame ni teraskonstruktsioonid näitusel “EXPO 2000” ja palju muud huvi- tavat.

Meil on suur kogemus lõaspida- miseta lautade projekteerimisel ja ehitamisel. Võib öelda, et iga viies Eestimaal ehitatud või renovee-

VMT Ehitus AS | Reinu tee 27 | 71020 Viljandi Telefon: +372 5331 4741 | www.vmtehitus.ee

52 Põllumajandus