Lahkumine. Helju Tauk 1930-2005 Laulukunsti tsaarinna Galina Višnevskaja "" Vana kala, milles on konks?

6 ; Fm Gm E6 Fm Fm Gm Шт

Mil - les on konks? Mil-les on konks? Va - na ka - la, mil - les on konks? Mil - les on konks? Mil- les, mil - les on konks?

OI - la , oi - la va - na ka - la koi -ges! Va - na ka - la kõi-gesl Va - na ka - la koi - ges! cjyat. °6 to B4 OI - la, oi - la va - na ka - la kõi-ges! Va - na ka -1 uvi on täis lehtede sahinat, vee hääli, linnulaulu. KAVA Laul inimkunstis pole aga kaugeltki linnulauluna kerge ja loomulik. Isegi mitte siis, kui hääl juba alg­ selt looduse poolt paika pandud nagu Suure Teatri oma­ 2 Raili Sule. Päikesepoiss Mati Turi aegsel hiilgaval primadonnal Galina Višnevskajal. AARIA 9 Aivar Tõnso. Vabana sündinud muusika Linnulaulu, rohelust, päikesesoojust oli täis ka üks BAGATELLID juunipäev Pirita kloostri avatud taevaga müüride vahel. 10 Mailis Põld. Uudiseid maailmast Kõrge aken vaatas õtse vabadusse. Oli Helju Taugi ära­ IMPRESSIOONID saatmine, kurb sündmus, kuid meeleolult uskumatult he­ 12 Urmo Kohv. Aasia lai naeratus. Festivalist "Orient" le, ülespoole tõusev, linnuna äralendav. 13 Tui Hirv. Eksperiment "Unt ooperisse" õnnestus. Anton Rubinšteini ooperi "Deemon" lavastusest Pärnu Endla teatris la Remmel 15 Maria Mölder. Sünged mõtisklused Küberstuudiost 16 Nele-Eva Steinfeld. Jätkuvalt noortest pianistidest. Mihkel Mattisen ja Äge Juurikas Estonia kontserdisaalis MODULATSIOON 17 Tuulikki Bartosik. Senegali kuumad rüt­ mid rootsi karge rahvamuusika kütkes 18 Martti Raide. Kohtumised Wagneris Peatoimetaja la Remmel [email protected] Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] NOKTURN Toimetaja Mirjam Tally [email protected] 20 Helju Taugi mälestuseks Turundusjuht Herje Tamm [email protected] Kujundaja Tõnu Kaalep [email protected] HOMMAGE Keeletoimetaja Kulla Sisask 22 Ühe tähe lauljatee. Katkendeid Galina Višnevskaja autobiograafiast Viima Matsovi Rahastaja EV Kultuuriministeerium tõlkes Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital Väljaandja SA Kultuurileht EKSPRESSIOON Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus 27 Raimond Kaljulaid. Kunst või kommerts? BAGATELLID Toimetus Rävala pst 16. 10143 Tallinn. korrus. В 214 Toimetuse telefon (0) 6675 788 30 Uudiseid Eestist Kodulehekülg: muusika.kul.ee MELOMAAN Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas ISSN 1406-9466 34 Heliplaatide tutvustus © Eesti Muusikanõukogu COLLAGE 37 Valik juuli ja augusti muusikasündmusi

Tellimine: AS Express Post Tel 6662535, www.tellimine.ee Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 21 krooni number 3 numbrit 63 krooni 6 numbrit 126 krooni Aastatellimus (11 numbrit) 230 krooni. Välismaale tellimisel lisandub postikulu.

muusika 7/05 1 SOOLO Päikesepoiss Mati Turi

RAILI SULE

Otsides vastust küsimusele, kes on hetkel kõige nõutavam eesti laulja maailmas, on vastus ainult üks - Mati Turi. Tema repertuaar ulatub vanamuusikast kõige nüüdisaegsemate teosteni, tal on, mida publikule pakkuda, ja ta esitab kõike har­ va nähtava innu ja pühendumusega. Vestlus Mati Turiga on panoraampilt hinna­ tud barokksolisti ja suurvormide esitaja tegemistest, tõekspidamistest ja hoiaku­ test senitehtule, aga ka kujunemisest koorijuhist lauljaks.

Kuidas kujuneb sisseelamisvõime esita­ nevad inimesed, samuti erinevad eesku­ Olen laulnud Britteni "Lucretiat" ("The tavasse? Kui kuulen teid laulvat Bachi, jud laulmises. Näiteks tenoritest Anthony Rape of Lucretia") ja "Koovitaja jõge". arvan, et oletegi ainult Bachi interpreet, Rolfe-Johnson ja ooperilauljatest Placido Viimane oli oluline ooperiroll eelmisel kui Haydnit või Brittenit, siis Haydni või Domingo. Domingo on tenor, kes pole kevadel Tallinna Linnateatris, aga ebamu­ Britteni interpreet jne. laulja, vaid muusik. Ma üritan ise ka olla gav teha. Mind topiti kõrvuni ja varvaste­ Arvan, et loodus või vanemad on selle mitte laulja, vaid pigem muusik. ni mingisse kostüümi, pikad tehismaterja- kaasa andnud. Tajun päris hästi, mis het­ Praegu on asjad läinud nii, et ma tu­ list juuksed, saapad, mask. Anneli Remme kel toimub, ja mitte ainult hetkel, vaid lin kammerkoorist ära, laulsin seal kaks­ kirjutas Eesti Ekspressis, et see on nagu ka pikemas perspektiivis. Kui lähen mõ­ teist aastat. Põhjuseks on nii palju tei­ Jõuluvana ja Snegurotška vaheline tege­ ne helilooja teose kallale, on mu esimene si pakkumisi, et tuli teha otsus. Jaakko lane. No selle projektiga läks kaalust mi­ mõte, kuidas sellega muusikaliselt ja si­ Ryhänen on see inimene, kes on õpe­ tu kilo. suliselt hakkama saan. Ma ei ole veel nii tanud, kuidas saavutada enesekindlust, Nüüd on Jaakko Ryhänen mind pal­ kaugele jõudnud, et oleksin midagi taga­ koondada mõtteid ja neid ka teoks teha. ju edasi aidanud. Veel aasta tagasi ei oleks si lükanud. Mui on hea mälu, õpin vä­ Ametlikult olen praegu vabakutseline. ma laulnud nii, nagu praegu laulan. ga kiiresti, kui päheõppimisest rääkida. Nargen Operaga teen nii palju koostööd Siis Nargen Operaga kolm Haydni Näiteks Haydni ooper "Armida" sai pä­ kui võimalik, sest hindan Tõnu Kaljustet. ooperit - "Üksik saar", "Elu kuu peäl" he kahe nädalaga. See on meeletult lü­ Muusikuna on ta mulle väga hingelähe­ ja "Armida". Tampere-talos oli sel ke­ hike aeg. Ma ei luba endale pikki mari- dane, temalt tuleb alati midagi head. vadel projekt, kus laulsin kuuel korral neerimisprotsesse, see "vanutab villa". Cassio osa Verdi "Othellos". See oli vä­ Vanutatud vill on hea asi, aga vanutatud Kas te ise ei ole tahtnud suuri projekte ga hea kogemus, väga hea lavastaja Ralf muusika, see ei tööta enam. juhatada? Langbackaga, jäin ka ise rahule. Sügisel See võimalus on ju olemas, aga kuna eri­ tuleb sama lavastus Eestis, Rocca al Mare Räägime teie lauljatee algusest ja õpin­ nevad inimesed on mulle lauljana ene­ Coral Club spordikeskuses, selles mõttes gutest. sekindlust andnud, siis tunnen, et pean on siis lihtsam, et osa on juba verre laul­ Alustasin lauljana Eesti Filharmoonia praegu laulma. Usun väheseid inimesi, dud. Kammerkooris. Paljuski olen tänulik aga mõningaid ma usun. Jaakko Ryhänen Estonia teater on mind varemgi kut­ Tõnu Kaljustele, kel on hea muusikali­ on suur toetaja, kes näeb, et võiksin laul­ sunud, aga kammerkoori kõrvalt oli see ne maitse ja oskus tajuda, kuidas muu­ da ka suuri ooperirolle. füüsiliselt võimatu. Nüüd saan teha se­ sika elama hakkab. Mui on koorijuhti­ da, mis meeldib, ja teisest küljest on hea mise erialal FMAst bakalaureusediplom. Palju teil siiani ooperirolle on olnud? meel, et see nii on läinud, praegu on ene­ Koorijuhtimisest algab tugev põhi: noo­ Tõnu Kaljuste taktikepi all laulsin 1998. sekindlus olemas. Mui ongi elus nii, et dilugemine, ansamblitunnetus, klaveri- aastal kontsertettekandes Mao rolli tihtipeale mind suunatakse või õpetatakse mänguoskus jne. Palju on õpetanud elu John Adamsi ooperis "Nixon Hiinas". kuskilt mujalt. Läheb nagu läheb. Juhtub ise, kuigi ma ei saa väita, et olen iseõp­ Soome Alexandri teatris laulsin Dvofäki see, mis juhtuma peab. pija. Mind on kujundanud paljud eri­ "Näkineius" Printsi. See oli tõhus algus.

2 muusika 7/05 FOTO LAURA KALLASVEE

1,'f 8Ь yifl V

muusika 7/05 3 kui oleks väga mööda läinud, poleks ehk enam suurte rollide peale lastud. Sain aru, et Tõnu usaldab mind ja ma lihtsalt pean midagi ära tegema, et se­ da usaldust õigustada, tol hetkel polnud ma mingi laulja. Hakkasin otsima, kuidas laulmine üldse käib. Suur tugi ja nõuand­ ja oli Tõnu ise. Tal on hea antenn igale poole.

Kas teostest ja esinemistest on olemas mingi nimekiri? Suur viga, et ei ole, aga elu on lihtsalt nii läinud. Kui peaksin homme siit il­ mast lahkuma, siis olen tehtuga väga ra­ hul. No suuremad tulevad meelde: kõik Händeli oratooriumid, Bachi passioo­ nid, kantaadid, soolokantaadid, pihu­ ga juurde vanamuusikat - Monteverdi, Purcell, Vivaldi, Telemann, Buxtehude. Siis Haydni oratooriumid, Mozarti mis­ sad, Beethoveni suurvormid, Verdi "Reekviem", Mendelssohni, Berliozi, Rossini, Dvoräki, Rahmaninovi ja Orth suurvormid. Koik ei meenugi, loetelu on tegelikult väga pisike osa sellest, mis on lauldud. Siis Brahmsi soololaulud, Schuberti ja Schumanni tsüklid koos pia­ nist Siim Polliga.

Aga eesti muusika? Olen laulnud Pärdi ja Tormise teoseid. Raimo Kangro, Karl August Hermanni, Alo Mattiiseni ja Toomas Trassi loomin­ gut. Viimane avastus oli Eduard Oja soo­ lolaulud. Vardo Rumessen oli väga õn­ nelik, et on leidunud mees, kes saab ma­ terjaliga hakkama. Need on tõesti rasked laulud, ei tea, mida helilooja mõtles, kui ta need kirjutas. Kas tal oli silmapiiril ini­ mene, kes need maha laulaks... Oleks ik­ ka väga karm ettevõtmine teha kontsert ainult Oja lauludest, aga arvan, et teeme Esimesed artistikogemused. Fotol koos vanaisa Herman Turiga. selle kunagi ära. FOTO ERAKOGUST

Kuidas hoida füüsilist vormi? Tuleb pingutada. Mõned asjad on läi­ nud elus teisiti, mida poleks ehk arvanud. Juuni keskel teen kaasa Tampere probleemi. Tõnu ütles, et siin on Bachi Tuleb trenni teha. Liigutada. Olen viis­ ooperi koosseisus ooperifestivalil "Praha h-moll missa, kontsert on Rapla kiri­ teist kilo kergem sellest, mis olin kümme­ kevad", kus tuleb esitamisele Joonas kus, aastaarvu ei mäleta, vist kaheksa või kond aastat tagasi, ja enesetunne on pa­ Kokkoneni ooper "Viimeiset kiusaukset". üheksa aastat tagasi. Duett sopraniga jõu­ rem. Ega ma pole põdenud seda, et olin dis lõpuni. Keegi patsutas õlale, vist sel­ suur, teiste asi, mida minust mõtlevad. Kas meenub esimene esinemine solis­ leks, et ma kokku ei kukuks. Teose lõpus, On hea, et ma ei armasta magusat, aga tina? "Benedictuse" ajal tulevad kõrged noo­ tuleb mõelda, mida sööd. Mäletan. Ajab kõvasti naerma. Olen se­ did ja rasked käigud. Siis nägin end ki­ da juba kuskil rääkinud. Tõnu Kaljuste riku lühtri otsas rippumas, pael kaelas. Meeldejäävad esinemispartnerid? oli mees, kes nägi, et pärast paariaastast See esimene kord läks vist võssa, aima­ Minu partnerlused käivad hoopis teisi kooris laulmist võiks ma proovida solis­ sin, kuidas kõik võiks olla, aga teised üt­ teid pidi. Neid on nii erinevaid. Rikastav tina, sest koori tenorina polnud mingit lesid, et polnud viga. Ju siis vist oligi nii;

4 muusika 7/05 oli Jorma Hynnineniga Tamperes pool­ Gardineriga. Mui on tema plaadistusi. Huvitavad on festivalid. Näiteks Abu teist kuud suhelda. Ta on meeldiv, tark Täisvereline muusika! Mulle ei meeldi Goshi muusikafestivalil Iisraelis olen laul­ ja laulab oma ea kohta nagu noor poiss. muusika nülgimine, see, kui dirigent su­ nud kuuel korral. Palju olen kogemus­ Tamperega on veel teinegi mälestus. retab teose välja nagu korralik koolipoiss, test õppinud. Neid peabki korjama, nii Laulsin Brahmsi "Rinaldos". 2000-ko- kes ainult viitele õpib. Gardineri plaadis- negatiivseid kui positiivseid. Laulmine haline saal oli pilgeni täis. Rahvas oli tustel ei juhtu seda kunagi. Arvan, et aeg, on valdkond, kus pead võtma väga suuri ilmselt tulnud rohkem selle peale, mis mil ma endale plaadikogu hakkan koos­ riske, sest tegelikult on sus kõik olemas, toimus kontserdi teises pooles: Sarah tama, seisab veel ees. Pole veel igasugust on vaja ainult julgust välja öelda - siin Chang esitas Dvofaki viiulikontser­ muusikat meetrite viisi endale riiulile ost­ ja praegu. Kahtlused on ikka, aga pead ti, see oli fantastiline. Ta polnud ju ot­ nud. Nüüd tean, mida täpselt tahaksin. püstitama mõtte, et see peab õnnestu­ sene lavapartner, aga selle õhtu õhus­ ma. Olen maksimalist - kas kõik või mit­ tik oli eriline. Pean ka kohtumisi oluli­ Kui lai on teie esinemiste geograafia? te midagi. Juuni lõpul laulan Beethoveni seks. Kammerkoori ja Rootsi raadio koo­ Meeletult suur. Koik mandrid peale Üheksandat sümfooniat Lõuna-Prantsus- ri meestega laulsime Stravinski "Oidipus Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Gröönimaa. maal Vence'is, kus dirigendiks Errol Rexi", Berliini Filharmoonikuid juhatas Koos kammerkooriga ja ilma. Euroopas Girdlestone. Claudio Abbado. Kes teab, kas enam la­ vist igal pool ja paljudes riikides küm­ val kohtume, aga tookord mõtlesin, et ta­ neid kordi. Siis Singapuris, Jaapanis, Mida arvate lauluõpetusest Eestis? haks "Oidipuses" ka solistina üles astu­ Ameerikas ja Austraalias mitmeid kordi. Olen õppinud laulmist mitme inime­ da, nüüd on see juba tehtud Eri Klasiga Ameerikas suutsin ka ühe suure käki kok­ se juures, aga ma kommenteeriksin mõni Estonia kontserdisaalis. Kammerkooriga ku keerata. Laulsin üht Mozarti litaaniat, teine kord. Kui otsustasin EMA lauluka- musitseerisime selliste dirigentidega na­ mis mul üldse välja ei tulnud. Mäletan teedrisse minna, sattus minu teele Ervin gu Lars Ulrik Mortensen, Helmuth ajalehe kirjutist, et tenor ei saanud oma Kärvet. Oli tark inimene, olime koos küll Rilling, Ivor Bolton, Ivan Fisher, Martin osaga hakkama. Olin absoluutselt nõus, ainult pool aastat, aga ta ütles nii mõnda­ Hasselbõck - kõik muusikast läbi im­ mul polnud ühtki vastuväidet. Siiski olek­ gi, mis palju aitas. bunud inimesed. Solistina oli tõeline sin tahtnud Mozarti käest küsida, et mi­ meistrikursus koostöö Händeli-korüfee da ta mõtles nii rasket partiid kirjutades! Kuidas on suhe keeltega? Howard Armaniga Haapsalu vanamuu­ Aga mul lihtsalt polnud veel "tööriistu". Pean teadma iga sõna tähendust, mida sikafestivalil. Siis Roland Böer, Nikolai Aeg on edasi läinud ja nüüd ma laulaksin laulan, muidu poleks sel ju üldse mõtet. Aleksejev... Eriline lugu oli Herbert ka selle partii probleemitult ära. Mu keelteoskuse tase on erinev. Eesti, ve- Böckiga mõned aastad tagasi. Mulle he­ listati kaks nädalat enne ja kutsuti osa­ lema teoses, mida keegi polnud nõus laulma, see oli Mauricio Kageli "Sankt- Bach Passion", kaks tundi järjest laul­ da. Noodi sain nädal aega varem ja kontsert tuli hea. Meenub 2004. aasta Savonlinna ooperifestival, kus Dvofaki "Reekviemis" olid partneriteks Ain Anger ja Pille Lill. Üks oluline kogemus kont­ serdielus on Belgia vanamuusikaansam­ bel Il Gardellino, mille eesotsas on oboe- virtuoos Marcel Ponseele. Musitseerida selliste staaridega viiekontserdilisel tuuril Belgias oli sõnulseletamatult eriline.

Kust teadsid belglased, et Eestis on Mati Turi ja et just teda kutsuda? Ei tea. Võib-olla Haapsalu vanamuusika­ festivalilt. Sellest ansamblist on Ponseele ja Jan de Winne käinud Toomas Siitani kutsel ka Haapsalus. Igatahes tuli pakku­ mine täiesti ootamatult. Info liigub. Olen ennegi tähele pannud, et mõned asjad lihtsalt tulevad minu juurde.

Kellega dirigentidest unistate töötada? Tahaksin töötada inimestega, kes tegele­ vad barokkmuusikaga, olen selles vallas Kaks tenorit ja üks väike auto. kodus. Tahaksin teha midagi John Eliot FOTO RAINER VILU

muusika 7/05 5 m «

Mati Turi hindab täisverelist muusikategemist. FOTO SCANPIX ne, inglise ja soome keeles suhtlen vabalt. Esimene armastus oli Tallinnast, võtsin Saksa keelest saan aru, aga see keel külge Kas ema-isa suunasid muusika juurde? oma seitse asja ja ütlesin kolmandal kur­ jäänud pole, kuigi mu saksakeelset laul­ Eks nad vedasid mind lastemuusikakoo­ susel, et lähen Õtsa kooli. Kadunud di­ mist on kiidetud. Saksa keeles on ju palju li. Ma käisin seal suure vastikustunde­ rektor Ago Russak jättis võimaluse taga­ suurvorme alates Bachist. Prantsuse keelt ga klaverit õppimas ja see jäi pooleli. See si tulla. Õtsa kool polnud minu koht, pi­ ma ei oska, aga olen laulnud Britteni ja isegi lõppes krahhiga. Olin vist 4. või dasin vastu kolm kuud ja läksin Ellerisse Berliozi prantsuskeelseid teoseid. See 5. klassis, ema saatis mind klaveritundi, tagasi. on töö, mida tuleb teha enne kontser­ aga ma läksin kuskile kooli õue, seal oli EMAs oli mu õpetajaks Ants Üleoja. ti. Prantsuse keel meeldib mulle, tahaksin mingi kuur, mille taga oli hästi hea istu­ Huumorimeelega ja otsekohene inimene, seda õppida. Ladina keeles tuleb laulda, da. Istusin seal oma tunni aja ära, kirju­ kes teab palju koorimuusikast. Ma ei tea­ itaalia keeles muidugi ka, aga see keel on tasin ise märkused päevikusse ja kõik pi­ gi, miks nad minusse uskusid, aga olen minust mööda läinud, sest ma pole laul- di justkui korras olema, aga vale tuli ühel tundnud nendepoolset tuge. Loodan, et jakoolitust läbinud. Vene keelt valdan va­ hetkel välja. Ja nii lõppesid mu klaveri- olen ka usaldust õigustanud. Teiste ini­ balt tänu Vene kroonule. õpingud. Siis oli paar aastat vahet, ehk meste toetuseta ei juhtu mitte midagi. On oli seegi hea. Pärast põhikooli, kui taht­ hea olnud õppida selliste õpetajate juures. Juured? sin minna mööblitisleriks õppima, ütles Isa on muusikaga tegelnud varasest east, lauluõpetaja Heli-Tiiu Tamm, et ära mi­ Kust tuleb näitlemisoskus? mängis Väägvere puhkpilliorkestris ja lau­ ne Kullmanni-nimelisse kutsekooli, mi­ Kogemustest ja natuke loomuses on ka. lis Tartu Gaudeamuse meeskooris. Ema ne Elleri kooli koorijuhtimise osakonda, Olen looduslaps. Vaatan loodust, selles ei ole mina isegi sünnipäevalauas näinud et mööblit võid teha muusika kõrvalt ka. toimuvaid protsesse. Olengi looduseusku laulvat, ka poisikesest peast mitte. Aga Juhatasin "Ei saa mitte vaiki olla" kolme inimene. Esimesed artistikogemused sain ma usaldan ta arvamust. Ta ütleb vahel peale ja oligi korras. Valve Lepik, eriala­ Väägvere orkestris, kuhu isa mind viis ja pärast kontserti nii õigeid asju. Õde on õpetaja Tartu päevilt, oli üldse esimene kus lõin väikese poisina suurt trummi. õppinud Elleri koolis ja EMAs koorijuh­ inimene, kes nägi minus muusikut. Kõva Aga püüan olla vahetu ka selles rollis, timist, mille küll perekondlikel põhjustel käega ja selgrooga, teadis ta täpselt, mi­ mida laval kehastan. pooleli jättis. Mina olevat hakanud laulu­ da öelda. Meil oli hea kontakt, aga jõud­ joru ajama enne rääkimist. sin talle igasugust peavalu valmistada. Teised kunstid - kirjandus, kujutav

в muusika 7/05 kunst? riumi oli raske astuda, eksamid tulid ko­ lad. Tuleb palju laulda, siis jääb pähe. Ja Lugemiseks on vähe aega. Kui pean muu­ he pärast sõjaväge. Aga tundsin, et pean muidugi mingisuguste seostega. Kas min­ sikas tegelema asjadega, mis lähevad väga seda tegema. Õigesti tegin ja sain ka sisse. gid sõnarütmid sobivad hästi või hak­ sügavuti, siis lugemiseks valin raamatuid, Tööle läksin meeskoori, ei osanud arvata­ kab mingi muu asi tööle. Võin öelda, et mis seda ei ole. Vaatan ka kunsti hea gi, et võiksin kunagi solistina üles astuda. kui ma Haydni "Armidat" õppisin, siis oli meelega, aga minu kriteerium on: meel­ See oli Tallinna aastate algus. mul noot silme ees, mul on tegelikult la­ dib» - ei meeldi. Vaatan naisi täpselt sa­ val kogu aeg noodipilt ees, ma isegi kee­ mamoodi. Naised on kindlasti valdkond, Koorijuhid saavad korraliku klaverimän- ran mõttes lehte. Mui on nagu fotomä- mis minu elus on oluline. Kui mul tuleb guoskuse. Kas see aitab ka osa ette val­ lu. Kui tunnen, et tuleb n-ö must auk, valida suhtlemispartnerit, siis valin alati mistada? siis viskab noodipildi ette... Jah, kor­ naisterahva. Minu jaoks on naised kõige Rolli ja uute teoste ettevalmistamisel on ras! Olemas! Dvofäki "Näkineid" läks ilusam, keerulisem ja huvitavam looduse mul harilikult abiks helihark, vahel pole Soomes tšehhi keeles, mida ma absoluut­ looming. Nüüd tuli küll poeetiliselt, aga ka seda. Mui on väga hea kuulmine. selt ei oska. Tšehhi keel on ju slaavi keel, nii on, ma ei saa sinna midagi parata. aga mind vene keel seal küll ei aidanud. Absoluutne? Roll tuli ära teha nii, et see oleks teiste­ Olen kuulnud, et Mati Turi on suur selts­ Arvan, et sellist asja nagu absoluutne le arusaadav; et oleks asjasse oma suhtu­ konnalõvi. kuulmine, pole olemas. Miski pole abso­ mine, pidi teadma, mida sõnad tähenda­ Võib-olla. Rõõmustan alati koos teiste­ luutne. On olemas väga hea kuulmine. vad. See oli suhteliselt keeruline, aga sel­ ga. Suhtlemisbarjääri pole mitte kuna­ Võin la-noodi kohe üles leida. Saan sel­ le ma õppisin ka umbes nii kolme nädala gi. Aktsepteerin kõiki sellistena, nagu lega hakkama ja mul pole heliharki tar­ või kuu ajaga ära. Kui näen, et asi on vä­ nad on. Ma ei lähe kunagi inimese juur­ vis. Nooti loen tänu koorijuhi stuudiumi­ ga raske, siis ma üle kuu aja aega ei jäta de eelarvamusega, isegi kui keegi on eel­ le väga hästi. Mui pole vaja ühtki instru­ ja ega siis ka järjest ei õpi. nevalt milleski hoiatanud. Kujundan ise menti. Võin ka hotellitoas uusi asju ette oma arvamuse teisest inimesest. Sulan valmistada, mida ma ka teen.Või lennu­ Kui lavapartner eksib, kuidas siis olla? ruttu seltskonda ka võõraste keskel, kus kis. Olen reisil nii mõnegi teose ära õp­ Mina ei saa siis midagi öelda. Mina teis­ ma kahe minuti pärast pole enam võõras. pinud. Kui ikka kaheksa tundi järjest len­ te eest ei vastuta, see on dirigendi rida. Naistest räägin hea meelega. Naised on nukis istuda, siis mis sa seal ikka teed. Olen muusikalises mõttes jäärapäine. Aga oluline osa mu elust, liikumapanev jõud. Kõikidele lauljatele soovitaksin koorijuh­ kindlasti on mu partneril väga halb, sest Poeg esimesest abielust on juba 18-aas- timise stuudiumi läbi teha, aga kahjuks mina kõrval järele ei anna. Olen võime­ tane ja tütar mõned aastad noorem. Neil on see ilmselt võimatu. Minu elu on liht­ line hoidma helistikku, et see ei läheks on oma elu. salt niimoodi läinud, mille üle on mul vä­ kuhugi mutta, sest kuulen noote, nagu ga hea meel. Ja seda ma ei kahetse ku­ nad on. Kui klaveril mängida noot, kuu­ Kas kodus olete sama avatud inimene? nagi. len, kas on must või valge klahv. Kui lau­ Olen küll! Tahan, et teistel inimestel lan, siis mõnes mõttes nagu liigun klave­ oleks minu kõrval hea olla, aga kui mind Suurvormis on noot ees ja nii võib end ri klahvidel, lauldes on silme ees klavia­ hakatakse kammitsema ja piiritlema, siis kindlalt tunda, aga ooperid, mis on kii­ tuur ja noot. Sellist õppeperioodi ma ei hakkan eemale tõmbuma. Soovin, et resti vaja pähe õppida... Kuidas see töö kujutaks ette, et keegi toksib klaveril par­ mind võetaks sellisena, nagu olen. ikkagi käib? tiid, mis tuleb papagoi kombel ära õppi­ Aitab kogemus. Tuleb mõelda, mida lau- da. Mäletan, et kui läksin EMA lauluka- Unistustest? teedrisse õppima, tuli tundide määramise Lapsepõlveunistusi ei mäleta. Unistus päev ja ma loobusin kontsertmeistri tun­ kammerkoori minnes oli, et tahaks solis­ nist, mis on lugude õppimise jaoks mõel­ tina laulda, et äkki olen võimeline. Koori Laulmine on valdkond, dud. Alguses oldi võrdlemisi umbuskli­ juhatada tahtsin tolle hetkeni, kui ma ei kus pead võtma väga suuri kud. Ütlesin, et püha taevas, mul on noot laulnud, aga niipea kui sain laulja maitse ees ja saan uued asjad ise ka ära õpitud. suhu, toimus otsustav pööre. Nagu vam­ riske, sest tegelikult on Kui see nii ka olema hakkas, saadi mi­ piir, kes saab vere maitse suhu ja enam il­ nust aru. ma ei saa. sus kõik olemas, on vaja ainult julgust välja öelda Puhkus? Olete laulnud ka Rahvusmeeskooris? Puhkan väga erinevalt ja kiiresti. Pikka RAMi läksin kohe pärast sõjaväge ja laul­ - siin ja praegu. Kahtlused aega ma puhata ei oska. Puhkan näiteks sin seal peaaegu kaks aastat. 1988.-1990. on ikka, aga pead püsti• süüa tehes. Olen täielik kulinaar ja eriti aastani olin Vene sõjaväes. Mitmes paigas meeldib mulle teisi kostitada. Meeldivad Venemaal ja lõpuks Riias ansamblis Pesni tama mõtte, et see p e a b itaalia toidud, meeldib hiina köök ja us­ i Pljaski Pribaltiiskogo Okruga. See pol­ kumatud kulinaariaelamused on mul nud päris maha visatud aeg, õppisin nii õnnestuma. Olen maksi­ Iisraelist. Seal riigis osatakse tervislikult mõndagi - vene keelt ja ka seda, et mõni­ malist - kas kõik või mitte toituda. Toidu valmistamise kõrvale kuu­ gi kord tuleb inimesele õtse öelda, vaja­ lub kindlasti ka väike õlu. dusel ka pikalt saata. Ainult konservatoo­ midagi. Puhkan pikkadel autosõitudel.

muusika 7/05 7 Näiteks, kui sõidan Riiga kontserdile. Take 6, Bobby McFerrin. Lemmikuid on Mind ärritab kohutavalt, kui ajakir­ Pärast kontserti saab koju sõita, mõelda, päris palju. Eesti lauljatest ma sõna otse­ janduses eksitakse nimede õigekirjutuses. mis juhtus, kuidas läks. Olen ka autogur- ses mõttes kaifin Tõnis Mäge. Väga suur Ühe Pärnu kontserdi järel ilmus artikkel maan, niisugune kiiksuga inimene, käin muusik! Mart Turist. Helistasin toimetusse ja sain autopoodides uusi mudeleid vaatamas, vastuseks, et see on kirjutaja poolt antud proovisõite tegemas. Mui on praegu juba Mida arvate elust Eestimaal? materjal. Natukenegi võiks mõelda, kui üheteistkümnes auto. Igaüks peaks andma endast parima. Kui tegemist on teise inimesega. Ei ole ju üks­ kõik poliitikud töötaksid südamega ja ei kõik, kas laulab Toomas, Mari või Leida. Nii et igal aastal uus? oleks rahul ainult hea palgaga, siis laa­ Olen tänulik dirigendile, kes isiklikult Mitte päris nii. Vanade autodega sõites buksid paljud asjad paremini. Ei tohiks käis linnas valge markeriga ja parandas vahetasin nad siis välja, kui midagi hak­ lähtuda ainult seadustest, vaid reaalsest kontserdiplakateid, kus seisis kirjas, et kas logisema. Müüsin maha ja võtsin jäl­ olukorrast, ja teha siis vastavalt sellele laulab tenor Mari Turi. le teise. Mulle meeldib autode maailm. seadusi. Siis ma usun, et võiks paremaks Mind ajab kohutavalt närvi, kui kuulen, minna. Milline võiks olla tuleviku panoraampilt, et auto juures hakkab kusagil kostma Inimesed võiksid aru saada, et enda mida hing veel igatseks teha? mingi muu hääl, mida varem pole olnud, ümber elamisväärse keskkonna tekita­ Kui on kogemused ja alus, baas ja tehni­ pean selle kohe laskma korda teha. mine ongi see, mis edasi viib, mis meid ka, siis võib kaua laulda, kuigi ma ei ka­ Puhkan ka erinevate inimestega suhel­ paremaks teeb. Mind ajavad näiteks mar­ vatse pensionärina lavale minna. Häälega des. Iga inimene rikastab. Aga olen oma ru need tölplase ajuga inimesed, kes met­ pole probleeme olnud. Aitavad kogemus­ reisimised nii ära reisinud, et kui ve­ sa enda järel prügimäe maha jätavad. Kui te "sahtlid". Kui üks saab tühjaks, tu­ deleks, siis ainult Eestimaal. Kas telgi­ oma majanaabrile juba ühel päeval tere leb teised avada. Üritan alati anda maksi­ ga võssa või sõita autoga lihtsalt ringi ütled, näed, et asi on parem, siis ta juba maalset. Olen teinud kontserti 37,9-kraa- kas või Pärnusse lõunat sööma. Minna naeratab, siis räägite juttu. Peaks olema dise palavikuga. Laulsin Bachi "Matteuse Kanaaridele puhkama - see on minu vastastikku tähelepanelikumad, näge­ passiooni". Tervis oli olematu, kontsert jaoks närvikulu, mõttetu rahakulu ja ma, mis ümberringi toimub, ja tegema väga hea. Peab olema võime end kokku mõttetusse asja investeering. Aga aktsep­ oma asja nii hästi kui suudad. Paljudel võtta. See, kes ostis pileti, ei pea teadma, teerin neid, kes puhkusereisile sõidavad. on raske, nad mõtlevad sellele, kuidas et ma haige olen. Igal artistil peab ole­ ära elada, ja need mõtted koormavad vä­ ma vastutus, ole sa siis orkestrant, koo­ Suvilat ei ole? ga. Loodan, et oma tegevusalaga olen rilaulja või solist. Lihtne tõde - ei saa Mui endal pole, aga on palju inimesi, kel­ mõnede elu paremaks teinud, küll mitte endale lubada midagi halvasti teha. Kui le juurde võin alati minna. Plaanis on ku­ materiaalselt, sest nad on kontserdile pi­ muusikategemine muutub töötegemi­ nagi selline koht tekitada, linnast ikka vä­ leti ostnud, aga lähtudes sellest, mida on seks, siis oleks aeg pill kotti panna. Ka ga väljas. Hetkel ei jaksa. Vahetasin elu­ öeldud pärast kontserti, on hea tunne, et Hiiumaal või Türi kirikus võib istuda ini­ kohta ja see tuleb korda teha, seda kõpit- oled suutnud inimesel päeva paremaks mene, kes on kontserdil võib-olla esimest seda. No mingi mõte on ka, et kunagi ta­ teha. Ja eesti inimesed on oma ütlemistes korda elus, miks ma ei peaks neile häs­ haks elada oma majas, natuke linnast väl­ avatumaks muutunud. ti laulma, olgu saalis kas või paar inimest. jas, nii kolmekümne-kolmekümne viie ki­ Ei saa aru neist, kes ütlevad, no täna on lomeetri kaugusel. Praegu sellist võima­ Kas e-postkast on täis häid sõnumeid? Tallinna kontsert, peab korralikult laul­ lust pole ja ma ei taha poolikut varianti. Ostsin alles hiljaaegu oma elu esimese ar­ ma. Mida see tähendab? Ükskõik kas lau­ vuti. Mobiiltelefoni muretsesin ka umbes lan Tallinnas VIPidele või Obinitsa mem­ Kas poliitikasse minna pole tahtmist ol­ viis aastat tagasi. Mui läks nendeni palju medele, pean hästi tegema. See on minu nud? aega, aga praegu enam teisiti ei saa, ajaga tõde, ma ei lähe kunagi miinimumi ega Kes mind sinna tahab. Ja ega ole taht­ tuleb kaasa käia. keskmise variandi peale. Aga kui enam ei mist kah. Ma ei tea, mis seal üleval pool Õnneks saab kõiki asju välja lülita­ saa, tuleb taanduda. võib juhtuda, aga laulja võin ma olla iga da, ka mobiilil on nupp, mida mõnikord Mulle meeldib ehitada, nokitseda, riigikorra ajal. Poliitikas tahetakse ikka­ kasutan. Kohutavalt hea tunne on, kui mul on lahtised käed, võin vundamendist gi näha tuntud inimesi. Mina ei tegele ju pärast proovi võtad taskust mobiili ja sin­ sarikateni maja püsti panna. Aga korterit popmuusikaga. Popmuusik on tuntud, na ei ole mitte keegi helistanud. pole praegu aega ehitada, pean leppima, klassikaline laulja mitte. Kuivõrd tuntud et teised teevad. Võib-olla mingil hetkel ma olen, ei oska öelda, ma ei tea seda. Kriitikast? tahaksin oma kogemusi teistele edasi an­ Mingis ringkonnas kindlasti tuntud, min­ Pean olema kriitikutele tänulik, et nad ei da... õpetada... ei tea... Elan hetkesituat­ gis täiesti tundmatu. ole mind tümitanud, mul on hästi läinud. sioonis ja tahaksin pühenduda laulmisele Selleks pole ka eriti põhjust olnud, nii et nii palju kui võimalik. Aga suhe popmuusikaga? on hea meel. Kriitikud peavad kindlasti Väga hea, kui hästi tehtud. Autos kuu­ olema, ainult et vahel ei peaks nad nii lan igasugust muud muusikat peale klas­ ümmargust juttu ajama. Vabandan kirju­ sika. Ja ka kodus ei kuula ma eriti klas­ taja ees, aga kui lugesin Päevalehest artik­ sikat. Minu eelistused popmuusikas on lit Haydni "Armidast", tekkis küll mõte, suhteliselt vanamoodsad - ABBA, Queen, et milleks.

8 muusika 7/05 AARIA Vabana sündinud muusika AIVAR TÕNSO

nfoteaduses on kirjeldatud tänapäeval valitsevat olukorda informatsiooni eksponentsiaalse juurdekasvu kaudu. Sellest võib rääkida ka seoses muusika hulga Ija mitmekesistumisega. Tänapäeva kommunikatsioonitehnoloogia on võimaldanud luua hästi toimivaid infovõrgustikke, sõltumata geograafilisest asukohast. Seetõttu on pilt suuremate kultuurikoosluste sees ja vahel paiknevate väikeste subkultuuride alal muutunud üsna kirjuks. Head eeldused toimuvast informatsiooni hankida ning muu­ sika loomiseks vajalike vahendite kättesaadavus on võimendanud heliloomingu kasvu pidevalt lisanduvate stiilimääratluste ja formaatide näol. Seetõttu pole enam eksperte, kes on kursis kõigega, mis muusikamaailmas toimub. Valitseb olukord, kus mida ro­ hkem tead, seda segasem kõik tundub. Kas see tekitab negatiivseid või positiivseid emotsioone, sõltub juba konkreetsest inimesest. Et kuulajana mingisugustki ülevaadet saada ja et ennast loojana määratleda, on es­ maseks sammuks tavaliselt liigitamine, mis enamasti lähtub pelgalt formaalsetest tun­ nustest. Väga lihtlabase liigitamise näitena võib tuua elektroonilise ja akustilise muu­ sika eristamise vaid muusikatehnoloogilistest printsiipidest lähtudes. Mingis mõttes on see küll lihtne ja kõigile arusaadav, aga muusika mõistmist see pigem välistab. Ometi peab kuidagi asjadest rääkima ning seepärast pole ka midagi halba, kui muusikateadus ja -kriitika üritavad enda käsitletavat valdkonda piiritleda. Samas peaks oskama neid näha ka eraldi seisvatena ja mitte lasta neil en­ nast vahetu kogemuse kujundamisel liialt mõjutada, sest viimane on seo­ tud eelkõige tunnete tasandiga, millel on oht muutuda liigse teoretisee­ rimise tulemusel elutuks. See tasand võib olla seotud lihtsalt esteetilise naudinguga või ka omada sotsiaalse tähendusega suhtluskeele rolli. Muusika suhtlus­ keelena ei ole võrreldav loomuliku keelega, kuna selle kaudu väl­ jendatakse midagi sõnulseletamatut ja abstraktset. Kui seda ürita­ da tavakeele tasandil arusaadavaks vormida, kaob ka esialgne sisu. Sellepärast ei tasu imestada, kui paljud loojad üritavad lõhkuda te­ hislikult loodud mõistete piire, põgenedes igasuguse märgistamise ja nimetamise eest, et saavutada seda ürgset harmoonilist ühtsustunnet ümbritsevaga, mille oleme liigsete formaalsuste käigus kaotanud. Põgeneda võib mitmel moel. Üks võimalus on pöörata suurele maail­ male selg ja sulguda omaenda maailma, otsides mingit ainuõiget ideaalset lahendust. Sel juhul on tegemist suletud süsteemiga, mis pole kuigi arenemis- võimeline ja on ilmselt määratud hääbuma ilma sellest hargnevate uute suunda­ deta. Mingites kultuurikontekstides on selline lähenemine olnud vägagi põhjenda­ tud. Tänapäevasesse globaalsesse külla see aga eriti hästi ei sobi, sest elukeskkonnas leiavad aset kiired muutused, mille tõttu kaob lihtsalt kontakt toimuvaga. Inimene on aga sotsiaalne olend, kes tahab mõista ümbritsevat ja tunda ennast selle osana. Seda võimaldab dialoog. Muusika puhul tähendab see juba täiesti tuttavate võlude asemel (või vahelduse mõttes) keskendumist senitundmatule, üritamist näiteks ilma lahter- dava eelarvamuseta mõista kas või midagi niisugust, mis esialgu kõlab täiesti eema­ letõukavalt. See võib osutuda väga meeliavardavaks kogemuseks, mis aitab jõuda ka iseendas paremini selgusele. Nagu kõik meie ümber, vajavad ka meie igapäevast elu­ keskkonda mingil abstraktsel moel peegeldavad muusikavoolud ja stiilid eluspüsimi­ seks ja arenemiseks nii vastandumist kui ka üksteisega samastumist. Erinevate stiilide geneesis võib peaaegu alati näha neid kahte tendentsi. Algselt justkui vastuvoolu uju­ vad ideed üritavad kohanduda kõige muuga ja leiavad endale selle kaudu õigustuse. Viimane staadium eeldab juba aga uut "põgenemiskatset". BAGATELLID * MAAILM MAILIS PÕLD Ilmusid välja uued Bachi ja Händeli teoste käsikirjad * Karlheinz Stockhausen pöördub oma loominguis taeva­ tähtede poole * Muusikasõber paavst Joseph Ratzinger

• "Efektsed käsikirjalised leiud" on mis praeguste plaanide kohaselt peaks Stockhausen praegu päevakorral olevast täiendanud Johann Sebastian Bachi ja panema tiksuma ööpäeva iga tunni. üleilmastumisest, rahvuste ja piirideta ek­ Georg Friedrich Händeli teoste koond­ Milano toomkiriku tellimustööna val­ sistentsist? Kaua Jaapanis, Mehhikos, kataloogi. Loomelisa saabus Weimarist minud "Erste Stunde" on vormuva tsük­ Aafrikas ja Indias elanud Stockhausen ja Münchenist. Bachi uudis avastati li avalugu. Ent Stockhausen täpsustab, et peab traditsioone väärtustavaid kultuu­ Weimarist, hertsoginna Anna Amalia von teose pealkiri "Erste Stunde" pole 'esi­ re segudest vastupidavamaks ning leiab, Sachseni nimelise raamatukogu restauree- mene tund', vaid hoopis 'varasem tund' et praegu on hetk, mil tuleb kaitsta ka rimistöökojast (UNESCO kultuuripärandi või 'tund varem'. Tsükli "Klang" kesk­ Euroopa kultuuri. Euroopa kultuuri kait­ hulka arvatud kogu sai 2004. aasta sep­ mes on kaks probleemi: aja ning heli le- se ei tähenda aga sisserände piiramist ja tembris tulekahju aegu rängalt kannatada, vimiskiiruse ja tämbriintensiivsuse suh­ häda sunnil tulijate tagasiläkitamist, vaid hävis ligikaudu viiskümmend tuhat üri­ ted ning erinevate kulgemiste sünkroon­ eeskätt arusaama, mis need Euroopa kul­ kut.) Tegu on aarialiku ritornelliga sop­ sus. Stockhausen on üks neid heliloojaid, tuuri väärtused siis on. Mis puutub rah­ ranile, keelpillidele ja basso сопйпиоЛе. kes on ise oma loomingu teoreetik ja ana­ vuslikesse stiilidesse, siis Stockhauseni Loo aluseks on Johan Anton Myliuse ka­ lüüsija, preester ning apostlitest inter­ meelest algas piiride hägustumine ju­ heteistkümnest stroofist koosnev vaimu­ preetide innustaja. Oma fantaasiaid ja vi­ ba viiskümmend aastat tagasi, kui heli­ lik poeem. Kirjalike allikate põhjal kõ­ sioone tutvustades, ratsionaalseid ja puht- loojad pöördusid matemaatika, füüsika las too mõneleheküljeline teos hertsog spekulatiivseid konstruktsioone analüüsi­ ja astronoomia poole. Rääkida aga jaa­ Wilhelm Ernst von Sachseni viieküm­ des jõuab Stockhausen üldjuhul mõiste­ pani, ameerika või saksa matemaatikast ne teiseks sünnipäevaks oktoobris 1713. ni 'tõus'. "Mu looming on nähtava trans­ oleks sulaselge rumalus. Iseasi on isiku­ Bachi pärandi eksperdi, Leipzigi Bachi- formatsioon nähtamatuks, mateeriast vai­ pära. Stockhausen näeb üha enam pers­ arhiivi direktori Christoph Wolffi sõ­ muks, hetkest igavikuks." Stockhausen on pektiivi individualismis, järjest ebaoluli­ nul olevat tellimustöö oivaline näide sõnades alati olnud kõike muud kui ta­ sem ja mõttetum on koolkondlik kuulu­ Bachi stiili arengust. Münchenist leitud gasihoidlik: horisont ja horisondi avar­ vus või mingi ühine stiil, mille esindajate Händeli-uudis kujutab endast aga kantaa­ damine, planetaarne ja planeetidevahe- looming on otsekui "muusikalise turismi di "Crude! tiranno Amor" (HWV 97) se­ line, universaalne ja universumiteülene, territoorium". nitundmatut versiooni sopranile ja kla­ kosmos ja kosmogoonia kuuluvad tal ta- Kellelt veel kui mitte sakslaselt vessiinile. valeksikasse, igapäevasesse kõnekeelde. Stockhausenilt pärida, mida ta arvab Kui "Erste Stunde" esiettekande järel kü­ Rooma paavstist, muusikasõbrast Joseph • 5. mail kanti Milano toomkirikus et­ siti: "Härra Stockhausen, kuna te väida­ Ratzingerist. Katoliiklasest Stockhausen, te Karlheinz Stockhauseni uudisteos te, et olete oma loomingu kaudu kontak­ kelle igapäevaste endastmõistetavate va­ "Erste Stunde" orelile, sopranile ja teno­ tis kogu kosmose ja kõigi planeetidega, jaduste hulka kuulub regulaarne palvus, rile. "Alguses oli Sternklang, heli, mis tek­ kas peab see siis tähendama, et meie pla­ peab Ratzingeri suureks eeskujuks, ent kis tähtede liikumisel. Ja seejärel Sirius, needist teile ei piisa...", vastas asjaosa­ ühtlasi lisab: "Veelgi kenam oleks, kui mis on mu kosmogoonia süda ning ka line, et see on tõsi, ei piisa. Iga vähimgi ta Bachi ja Mozarti loomingust läheks ühe mu armastatuima teose pealkiri. universumit puudutav teave muudab te­ sammukese edasi ning õpiks ära ka mõ­ Kusjuures "Sinust", mis kestab ligikau­ da üha uudishimulikumaks, kui aga mõel­ ne minu Klavierstücke." Samuti arvab du poolteist tundi," selgitab Stockhausen, da, et on teooriaid, mille kohaselt ühe­ Stockhausen, et nagu sajandite eest, nii "tuleb esitada suvise pööripäeva aegu." aegselt eksisteerib seitse tuhat universu­ peaks kirik praegugi pöörduma heliloo­ Edasi pajatab Stockhausen, et tähehe- mit, siis on päevselge, kui tilluke on meie jate poole. Kirik peaks tellimustöödega li ja tuksuva Siriuse-südame kaudu jõudis planeet ja kui vähe võimalusi ta pakub. kasvatama vaimulikku repertuaari ning ta oma kolossaalse nädalapäevade tsükli­ Stockhauseni-sugusele suurele uudistajale ei tohiks piirduda üksnes minevikus loo­ ni "Licht", mis pulseerib kolmkümmend jääb Maa kool väikeseks. Argisema külje duga. kaks tundi ja mille tervikettekande teos­ pealt vaevab heliloojat teadmine, et nüü­ tumiseni kulus kakskümmend viis aastat disaegne muusika, kaasa arvatud ta enda • Joseph Ratzingeri muusikaarmastus ja (seega ei mingit vanatestamentlikku loo- looming, mis tänaseks küünib üle kolme­ klaverimäng on populaarsed teemad nii saja oopuse, ei kõla piisavalt ning ka he­ miskiirust!). Nüüd, mil "Licht" on näi­ tele- kui ka trükiajakirjanduses. Mui po­ lilooja kontseptsiooni ja teostuse vahel nud lavavalgust, süveneb Stockhausen le veel õnnestunud näha ringvaadet, kus ilmnevad suured erinevused. Mida arvab uue hiidtsükli "Klang" problemaatikasse, Ratzingeri ei näidataks klaveri taga istu-

10 muusika 7/05 ..... , Uus paavst Joseph Ratzinger pühendab palvetamise kõrval aega ka klaverimängule. FOTO CORBIS/SCANPIX

mäs, puldil Mozarti või Beethoveni so­ gi üllatavat või enneolematut. Vähem tea­ • 5. juunil kuulutati Texases Fort Worthis naadid, mis näivad lausa igatsevat, et lu­ takse, et Joseph Ratzinger on oma sei­ välja 12. Van Cliburni nimelise rahvus­ mivalgete juustega Tema Pühadus nad sukohti ja vaateid tutvustanud ka teo­ vahelise pianistide konkursi laureaa­ kõlama paneks (tõsi, samavõrd armasta­ reetilistes töödes, esseekogus "Cantate did. Kuldmedal läks Aleksandr Kobrinile tud kui kaader "Ratzinger ja klaver" on al Signore un canto nuovo: saggi di Venemaalt (Lev Naumovi õpilane); hõ­ ka kaader "Ratzinger ja söögilaud", mille cristologia e liturgia" (Milano, 1996). bemedal konkursi noorimale, 19-aasta- uhkuseks õunastruudel ja valutatud keeks Ratzinger vaatleb vaimulikku muusikat sele Joyce Yangile Lõuna-Koreast; kris­ ning igale eestlasele igast rakursist äratun­ nii üldiselt kui ka liturgia vajadustest läh­ talse kolmanda koha auhinna pälvis Sa tav kaerahelbepuder). Ent paavsti muusi­ tuvalt. Kõige alus on jumala sõna, mida Chen Hiinast. Finaali jõudsid veel Chu- kaarmastus on Vatikanis põhjustanud ka keeleliste vahenditega on võimalik väl­ Fang Huang Hiinast, Davide Cabassi ja peavalu. Ühegi paavsti isiklike asjade toi­ jendada teatava piirini. Sealt edasi on väl­ Roberto Piano Itaaliast. metamine ametikorterisse pole osutunud jendamatu, varu. Varu, mis väljendub vai­ Arvud ütlevad seda, et pääsu konkur­ sedavõrd keerukaks kui Joseph Ratzingeri kuses või transformeerub helidesse. Ning sile taotles 270, kuulamisvooru pääses tiibklaveri kolimine Püha Peetri lähedal sõnalise teksti, vaikuse ja helideks kirgas- 147 ja võistlema 35 pianisti (Austraalia, asunud kardinali-korterist katedraali tiiva tunu kooselu on aastasadu hoidnud kato­ Kanada, Hiina, Saksamaa, Iisrael, alla paavsti eluruumidesse. Kuna Vatikani liku liturgia elavana. Itaalia, Leedu, Venemaa, Lõuna-Korea, koridorid ning ka uksed ja aknad keel­ Salamisi oodatakse Joseph Ratzinge- Inglismaa, Ukraina, USA, Venezuela). dusid pilli sisse laskmast, tuli see kolimi­ rilt, et ehk suudab ta taastada katoliku Esmakordselt konkursi ajaloos valitses se aegu lahti ja hiljem taas kokku mon­ liturgia muusikalise külje au ja hiilguse õrnema soo ülekaal (19); üldtendentsi­ teerida. Ratzingeri muusikahuvi on siis­ ning peletada pühakojast sektantliku ki- na tundub jätkuvat aasialaste võidukäik ki tunduvalt sügavam kui igapäevane kla­ tarritinistamise ja plaksulaulu. (esindavad sageli ka USAd ja Kanadat): verimäng, mis ühe saksa kultuuriruumis telepildi põhjal on nad ainsad, kes jõu­ sirgunu puhul, kus kodune musitseerimi­ proovist väljuvad vähimagi välise väsimu­ ne levinud nähe, pole ju iseenesest mida­ se märgita.

muusika 7/05 11 IMPRESSIOONID Aasia lai naeratus URMO KOHV änavusel Ida muusika festivalil "Orient" särasid valdavalt Aasiast Tpärit esinejad. Nauditavat meister­ likkust instrumendikäsitsuses ja lumma­ vat improvisatsioonikunsti näitasid India ja Nepali muusikud, iidsete traditsiooni­ de puhta ilu tõi kuulajateni Hiina nais­ trio ning tänapäeva tuntuimate Kaug-Ida heliloojate eripärast loomingut vahendas ERSO. Festivali eksootilisim külalisesineja saahus seekord Bhutanist. Keskendudes tänavuse festivali muu­ sikalistele kõrghetkedele, peah mainima 5. mai india ja nepali muusika kontser­ ti Estonias. Eeskätt pakkus üritus harva esineva võimaluse võrrelda oma kõrvaga kahe naaberriigi lähedast, kuid nüanssi­ des erinevat muusikakultuuri. Seda meie publiku jaoks harjumatult kõrgel tasemel - nii palju sealtkandi kõrgelt hinnatud virtuoose ühekorraga Estonia katuse alla vaevalt et niipea koguneb. Kontserdi esimese osa sisustas Nepali trio Sur-Sudha, koosseisus traditsiooni­ lised ja sealses muusikakultuuris oma­ Muusikutest ja rahvapärimuse uurijatest koosnev Sur-Sudha on kuulutatud Nepali moodi kohustuslikud instrumendid: bam- Kuningriigi "ametlikuks" muusikasaadikuks eesmärgiga tutvustada oma maa muusikata- busflööt, sitar ja tabla. Muusikutest ja vasid ja levitada Buddha sõnumit. rahvapärimuse uurijatest koosnev Sur- FOTO ERP ARHIIVIST Sudha on kuulutatud Nepali Kuningriigi "ametlikuks" muusikasaadikuks eesmär­ giga tutvustada oma maa muusikatava- sarodivirtuoose Ranajit Sengupta, ime­ esimesena õhtu-raga "Hemant" ja selle­ sid ja levitada Buddha sõnumit. Trio he­ laps, kes jõudis absoluutsesse tippu ju­ ga seotud kevade-ragtf. Tavakohaselt võib liloomingu üheks väljapaistvamaks ele­ ba enne kahekümnendat eluaastat, ning seda kevaditi esitada mis tahes kellaajal, mendiks võib pidada Prem Rana Autari india noorema põlvkonna väljapaistev muudel aastaaegadel aga ainult õhtuti. lendlevat flöödimängu, millele tundli­ löökpillimängija Aditya Kalyanpur. Rahu, naudingut ja lootust sümboliseeri­ kult ja väljapeetult sekundeerib Tara Bir Viieaastaselt tablaõpinguid alustanud vas kolmveerand tundi kestvas muusikas Tuladhor sitaril. Ansambli vundamendi Kalyanpur omandas oskused kõigi aega­ vaheldusid meditatiivsus pulbitseva elu­ moodustab tabladel Surenda Shrestha. de suurimate tablavirtuooside Alla Rakha rõõmuga ning aeglased lõigud tempoka­ Kontserdi üheks tõmbenumbriks olidki ja Zakir Husseini juhendamisel. Zakir tega. Ülikiire ja ekstaatiline lõpuosa, kus pikad vibreerivad ja kõrghetkil kukerpal­ Hussein, kes alates 70ndatest aastatest muusikud näitasid, pealtnäha teineteist litavad bambusflöödihelid, tihe sillerdav on teinud viljakat koostööd ka lääne ar­ üle mängida püüdes, suurepärast kokku­ sitarimuster ning tabla kume ja meditee­ tistidega (John McLaughlin, Bill Laswell, mängu ja instrumenditunnetust, viis mee­ riv traavimine. Budistlike meloodiate ja kollektiivid Shakti ja Tabla Beat Science), led rahulikust ruumis triivimisest kosmi­ rahvaviiside kõrval esitati ka näide in­ on ühtlasi noore muusiku iidol ja gu­ liste kõrgusteni. Järgnes veerandtunnine dia klassikalisest muusikavormist, raga ru. Ettekandele tulid loomulikult ragaW ragamala (raga de põimik) "Mishra Kafi" "Bhimpalasi". Lisaloona kõlas üks tuntui­ - kindlal laadilisel, rütmilisel ja meloo­ ning lühike lisalugu, kus Sengupta ka maid nepali rahvaviise, mida muusikute dilisel struktuuril põhinevad ulatuslikud oma vokaalseid võimeid demonstreeris. sõnul võib turist kuulda riigi igas nurgas. kompositsioonid (võrreldavad sümfoonia Ranajit Sengupta hõljuv ja peibutav Tõeline bengali tulevärk vallan­ pikkusega). Et india muusikatraditsioo- sarodimäng ning Kalyanpuri vaheldu­ dus aga kontserdi teises osas, kui la­ nis seostatakse raga\id kindlate aastaae­ misi "kikivarvul jalutavad" ja kumedalt vale astusid üks india väljapaistvamaid gade ja päeva osadega, kõlas kontserdil "galopeerivad" tablad moodustasid jõu-

12 muusika 7/05 IMPRESSIOONID

Iise koostoime, mil võime teadvust üha Kirgastava elamuse pakkus laupäe­ kaugemate piirideni avardada ja puhas­ val Tallinna raekojas esinenud Hiina Eksperiment tava energiaga laadida. Kontserdisaali traditsioonilise muusika trio. Muusika põranda katmine vaipade ja patjadega kaudu kuupeegelduse, öise mere ja mä­ "Unt ning lõhnaküünalde põletamine aitas giojade ning puhta rõõmu sillerdavat 99 muusikute loodud lõdvestava atmosfää­ sära pakkunud kollektiivi moodusta­ ri süvendamisele kiiduväärselt kaasa. vad kõrgema muusika- ja kunstiharidu­ ooperisse Ebatavaline kujundus lubas muusikat sega naised: vokalist Zhang Gui-zhen nautida kas mediteerides, suletud sil­ ning iidsetel instrumentidel erh-bu (ka­ mi padjul lamaskledes või esmakordselt õnnestus he keelega teisaldamata poognaga reitel TUI HIRV põhjalikult saali laekaunistustesse süve­ mängitav viiulilaadne pill) ja gu-zheng nedes. (trapetsikujuline, veidi kannelt meenu­ Anton Rubinšteini ooper "Deemon" tav 21 keelega ja kuni 4-oktavise ula­ Päev hiljem esitas ERSO eesotsas 3. juunil Pärnu Endla teatris. tusega instrument) musitseerivad Liu korea dirigendi Scott Yoo'ga samas tun­ Libreto Pavel Viskatov, Mihhail Tian-jie ja Qi Zhang. Kavva kuulus rah­ tuimate Kaug-Ida nüüdisheliloojate Lermontovi poeemi ainetel. valaule, pühadel ja pidustustel ettekan­ loomingut. Esimesena oli kavas lihtsas Dirigent Paul Mägi. Lavastaja Mati tavaid muusikapalu ning iidseid armas­ looduslikus keeles unenäolisi helimaa­ Unt. Kostüümikunstnik Reet Aus. tuslaule, samuti mõlemale pillile kir­ ilmu loova jaapanlase Tõru Takemitsu Valguskunstnik Margus Vaigur. jutatud instrumentaalteoseid. Erh-bu orkestripala "Rain Coming" ("Lähenev Osatäitjad: Deemon - Laimonas kohati tormakate ja mehelikult robust­ vihm"), mis kuulub helilooja vihma- Pautenius (Leedu), Tamara - Anastassia sete, kuid meeldivalt korisevate helide­ teemadest inspireeritud kogumikku Bakastova (Venemaa), Sinodal (Tamara ga harmoneerus suurepäraselt gu-zbeni "Waterscape" ("Veestik"). Tänapäeva peigmees) - Sergei Gaidei (Venemaa), in­ kristallpuhas ja õrn kõlapilt. Pillil, mil­ suurima hiina helilooja, Grawemeyeri gel - Teele Jõks, Gudal (Tamara isa) - lel algupäraselt kasutati siidist keeli (tä­ auhinna omaniku ja New Yorgis elava Roman Polisadov (Läti), vana teener - napäeval tehakse keeled siiski metallist) Tan Duni loomingust esitati Kontsert Leonid Savitski, amm - Merle Silmato, mõtteerksa ja unistava meelelaadiga keelpilliorkestrile ja pipa'le, kus lava­ käskjalg - Roland Liiv, deemoni kaas­ kuulaja kujutlusvõime paisutamiseks. le astus selle iidse hiina keelpilli tun­ kondlane - Maarja Jakobson. Kaastegev nustatud virtuoos ja muusikateoreetik Kontserdi esimeses osas esines täna­ Pärnu Linnaorkester ja projektikoor. Lan Wei-Wei. Tänavusel festivalil osales vuse festivali kõige eksootilisem küla­ pipa-mängi\a helilooja isiklikul soovi­ line, Bhutani kuninga nõunik, kuid ka ärast "Deemoni" valmimist 1871. tusel. Tan Duni õhulist muusikat, kust autentne rahvamuusik Adap Passang. aastal lükkas Maria teatri tsen- leiab iidseid rituaale ja rahvaloomingut Laulja, helilooja ning Tiibeti ja Bhutani suurikomitee teose tagasi, kuna ning mida seostatakse taoismi ja zen-Ъи- lautot dramnyerCx mängiv Passang esi­ P Deemoni võitlus vürstitar Tamara kaitse­ dismi traditsioonidega, ei saa liigitada tas lisaks traditsioonilistele lauludele ja ingliga, mis lõpeb noore vürstitari hukku­ praktiliselt ühtegi žanrisse. Ettekandele Bhutani keskaegsele õukonnamuusika- mise ja Deemoni võidutsemisega, ei ole­ tulnud teoses tuli muusikutel peale inst­ le ka omaloomingut. Monotoonne kul­ vat vastanud õigeusu kiriku õpetusele ja rumentide tekitada kandvat heli ka eks­ gemine, tervendav lihtsus ja maalähe- võivat puudutada publiku religioosseid taatiliste hüüetega, peopesadega vastu dus on ehk peamised märksõnad, mille­ tundeid. Meie ajal peetakse õigeks rahva pillide kõlakaste lüües või jalgadega põ­ ga iseloomustada muusiku rahvapärast, moraali hoopis lõhkuda, et aidata inimes­ randal kobistades Muusikaline areng ja värskendavalt mõjunud esitust. Passangi tel leida ise õige tee. Ahvatluse ja huku kõlapilt sisaldasid nii hiina rahvamuu­ nappide värvidega maalitud koloriit oli teema on aga endiselt päevakohane ning sikale, klassikalisele lääne keelpillikont- loomulik ja liialdusteta, pannes publi­ selle interpretatsioon Pärnus oli omanäo­ serdile kui ka kammerlikule eksperi- ku jaoks mõistetavas keeles kõnelema line ja mõjuvalt teostatud. mentaalrockile omaseid jooni, tõesta­ ka taustaks näidatud slaidid tema kodu­ Avamäng, kus orkestrandid mattu­ des taas helilooja progressiivset põlgust maast. Piltlikult öeldes avati kohaliku­ sid veretavasse valguslaiku, oli tõesti dee­ kõikvõimalike žanriliste raamide vastu. le kuulajale järjekordne uks avarasse ja monlik ja venepärane. Lavakujundus avastamist ootavasse lääne massikultuu­ Kolmanda teosena kõlas Lõuna- oli seekord valgustuskunstniku teha. Et rist veel suhteliselt rikkumata maailma. Korea helilooja, keerulise ja traagili­ Endla saal on mõeldud sõnalavastuste se elukäiguga Isang Yuni Neljas süm­ tarbeks, tuli ooperis kasutusele võtta hästi foonia. Kokkuvõttes pakkus kaheosali­ varjatud võimendus. Nii said lauljad enda ne heatasemeline sümfoonia eelnenud kuuldavaks tegemise asemel keskenduda teostega võrreldes siiski kõige vähem musitseerimisele ja kasutada muu hulgas üllatusi, olles kantud suures osas lääne väljendusvahendeid, mis ilma võimendu­ muusika traditsioonidest. Kolmandiku seta poleks kandnud. eluaastatest Euroopas elanud helilooja Solistid olid valitud Klaudia Taevi ni­ puhul on see ka igati loogiline tulemus. melise konkursi varasemate võitjate hul-

muusika 7/05 13 IMPRESSIOONID gast. Kuna enamik peaosalisi laulis oma emakeeles, oli tekst hästi kuulda ning tä- hendusnüanssidest ei libisetud üle, nagu siis, kui laulja oma teksti tähendust ei ta­ ju. Ingel Teele Jõksile olid külge ripu­ tatud tillukestega lennukitiivad ja pähe pandud kauboikaabu. Deemon oma ju­ tuga oli ajanud ta üsna vihaseks, nii et ta hääl oli raevukas ja liigutused nurge­ lised. Deemonil aga oli seljas mootor- ratturiülikond, ees mustad prillid ja peas elvisesoeng. Anastassia Bakastova Tamarana on tõeline leid. Ta on ebavenelaslikult loo­ mulik ning tema värske noore hääle suur vibrato ei koorma kõrvu. Tamara ja Deemoni tõsine retsitatiiv vastandus kü- latüdrukute rahvalauluainelisele sädinale. Stseen "tüdrukud jõe ääres" oli lahenda­ tud väga lihtsate vahenditega: mänglev si­ nine valgus ja mittemidagiütlevad valged suverõivad. Millegipärast tundub mulle, et publik hakkab lakoonilistest lahendus­ test väsima. Tahaks jälle näha sambaid, treppe ja kaljusid ka mujal kui operetis ja lasteooperis. Kuna 19. sajandi ooperis jääb tekst muusika tõttu ikka arhailiseks, dikteerib see ka lavastuse. Kui püüda sin­ na väliste vahenditega meie kaasaega sis­ se tuua, mõjub see enamasti eklektiliselt. Inimene tuleb ju teatrisse, et teda kuhu­ gi viidaks: ajas tagasi, võõrale maale... Viimase aja ooperilavastamine ongi ting­ lik: 18. sajandi Kaukaasia vürstiriiki pea­ te ise ette kujutama, meie ainult laulame. Muusikaliselt oli Endla "Deemoni" kont­ Näitleja Maarja Jakobson astub julgelt rambivalgusse ka ooperis, sedapuhku Deemoni sert tõesti tasemel. Aga lavakujundus, kaaskondlasena Rubinšteini ooperis "Deemon". kallis lõbu, oli nukralt askeetlik: laealu- FOTO PRIIT SIMSON/EESTI PÄEVALEHT ne Stange koos prožektoriparvega ja kaks küünlajalga. valus, et sundis kasutusele võtma mario- liselt muuta rõhuasetusi - ei saa laulda Esimesed kaks vaatust koosnesid hu­ nettnukud. Nuku surma oli aga veel sü­ oma partnerile liiga lähedal, et teda mit­ vitavamatest ja igavamatest laulumängu dantlõhestavam vaadata kui näitleja sur­ te kurdistada, ega liiga kaugel, sest siis ei numbritest. Sinodal laulis igatsusest ma. Maarja Jakobson, kes eelmised kaks jõua kõik asjaosalised enam sünkrooni. Tamara järele ilmega, nagu ootaks ta bus­ vaatust oli dirigeerinud ja miniseelikus Kui draamalavastaja neid asju ooperis ar­ si. Tamara vaatas tema kirstu ükskõikselt mööda lava ringi kõpsutanud, sai järsku vestab, on tema tööd märksa huvitavam ning kui oli ette nähtud, hakkas püüd­ kannatlikuks ja armsaks halastajaõeks. vaadata kui tüüpilise ooperilavastaja oma, likult ahastama. Laimonas Pautenius Orkester mängis puhtalt ja hea an­ kes teeb kompromissi kompromissi järel. Deemonina oli aga võrratu. Ta mängis samblitunnetusega. Ooperidirigendina Eksperiment "Mati Unt ooperit la­ välja nii elvisesoengu kui ka sisemise heit­ kogenud Paul Mägi hoidis kogu koossei­ vastama" õigustas ennast täielikult. luse, nii kire Tamara vastu kui ka hirmu su ilusti "vankri peäl". Sümpaatse tämbri­ Traditsioonilist ooperit tuleb pidevalt tema pärast, olles muusikaliselt filigraan­ ga meeskoorile võib ka andeks anda mus­ loksutada, et säiliks uudsuse moment. ne ja hingestatud. talt laulmise, kui mehed olid laval pikali, Loodan, et Unt ei kohkunud tagasi ras­ Kolmas vaatus oli lavastuslikult tões­ dirigenti ei näinud ja orkestrit kuulsid lä­ kustest, mida tal ooperilauljaid mängi­ ti nauditav. Tamara ja Deemoni konflikt, bi lavalaudade. ma pannes tuli kogeda, ning tuleb sellele kus nad tunnevad, et kuuluvad teinetei­ Üks on aga kindel: ooperis peavad areenile peagi julgelt tagasi. sele, kuid teavad, millise õnnetuse nen­ dramaturgilised taotlused olema selged ja de ühinemine kaasa tooks, on nii selge ja täpsed. Muusika ei võimalda tekstis olu­

14 muusika. 7/05 IMPRESSIOONID

Sünged mõtisklused Küberstuudiost MARIA MÖLDER

Lichtwerke - valguse tulevärk 12. mail põnevam kuulata kuue löökpillimän- loomulikult õigustatud, kuid mis jätab teatris N099. Esines Küberstuudio koos­ gijaga variandis, ning "Flööt" "Orkestri- ometi õhku rippuma mitmeid küsimärke. seisus Monika Mattiesen ja Neeme finalistidest" ooperist "Kolmapäev". Seekord ei leidnud ma neile küsimustele Punder - flöödid, Märgo Kõlar - elekt­ Esimene neist koosneb lavakujunduses paraku vastust: nagu filmist "Matrix" väl­ roonika, ja valguskunstnik Airi Eras. osavalt ära kasutatud kahekümne nel­ ja astunud Mattieseni tehtud poosid jäid Kostüümikunstnik oli Jana Einard. Kavas jast staadiumist, mis olid paigutatud kel­ põhjendamatuks hoiakuks, mis pigem se­ Helena Tulve, Eleonore de Montesquiou la numbrilaua kujuliselt kahele sõõrile. gasid keskendumist, kui aitasid muusikat ja Karlheinz Stockhausen. Flööti saatvad negatiivse laenguga helid mõista. tuletasid meelde Purcelli-ainelist muu­ Esimesed inimesed publiku seast lah­ überstuudio kontsertprogramm sikat filmist "Kellavärgiga apelsin", sur­ kusid Tulve ja Montesquiou videoinstal­ "Valguse tulevärk" algas spet­ mateemalist dramaturgiat rõhutasid faa- latsiooni kõige pingelisemal hetkel, võib­ Ksiaalselt Monika Mattiesenile ja sipöörde tehnika abil muundatud ülem- olla sooviga üksikusse metsamajakesse Neeme Punderile loodud Helena Tulve heliread. Solist ei teinud kurjakuulutava kolida. Kas oli allaandmine põhjustatud teosega "Lendajad", mis tuli esiettekan­ pinge üles kruvimiseks pealtnäha just pal­ ebameeldivast äratundmisest või kõr­ dele Heino Elleri muusikapreemia lau­ ju, kuid tema ülesanne seisneski pigem va läbistavast valust, kes teab. Sellisena reaatide kontserdil. Oli üllatav jälgida meeleolude märkamatus varieerimises. võib kontserdi kunstilisi eesmärke ühest noorte kontserdikülastajate reaktsiooni Ooperlik mõõde sigines teosesse hetkel, küljest korda läinuks pidada - ühiskon­ avahelidele, mis meenutasid kõige enam mil Mattiesen hakkas flöödiga paralleel­ nakriitilises mõttes häiriv tulemus oli ju ehk nohust jõehobu. Samal ajal kui la­ selt kasutama vokaali. ometi mõjuv. Aga kuidas meelitada need val olijad üritasid võimendatud flööti­ Küberstuudio tegemisi on alati saat­ inimesed, eelkõige noored, uuesti nüüdis­ del luua õõvastavat meeleolu, vappus nud teatraalsus, millest teatav osa on aegset muusikat kuulama? publikut kandev tribüün saalis oma ko­ ha sisse võtnud noorte naeruturtsatustest. Kulminatsioonis õnnestus flöödimängija- tel oma ekspressiivne dialoog siiski kavat­ setult publikuni viia. Helena Tulve ja Eleonore de Montes­ quiou video- ja helikompositsioon "Delta" moodustas õhtust omaette me­ ditatiivse ploki, mis tõsisema süvenemise puhul võinuks põhjustada tõelise ajupe­ su. Video, mida raamisid kaadrid lennu­ jaamast, viis kuulajad-vaatajad lõunamai­ se temperamendiga suurlinna. Kaamera liikus sujuvalt mööda tänavaid ja neil tõtlevaid inimmasse, lühifilmi taustaks võis kuulda tööstushääli, rongi liikumist raudteerelssidel, mobiiltelefoni helinat. Oskuslikult kokku miksitud linnahääled tekitasid terava kontrasti inimese ja te­ ma mürarikka elukeskkonna vahel. Algul tagasihoidlik heliline pool muutus mär­ kamatult üha pealetükkivamaks, viimaks lausa kõrvulukustavaks, kusjuures autorid paistsid inimkonna regressi toonitavat, kõrvutades meid loomaaia elanikega. Karlheinz Stockhauseni ooperitsük- list "Valgus" tuli esitusele kaks osa: "Kathinka laul kui Luziferi reekviem" Küberstuudio juht Monika Mattiesen katsetab kuulaja taluvuse piiridega. ooperist "Laupäev", mida oleks ehk FOTO PEETER LANGOVITS SCANPIX

muusika 7/05 15 IMPRESSIOONID

Jätkuvalt noortest pianistidest

ontserdisarja "Noored pianistid" vad. Võluvalt mõjusid lisapalad: viimase lõpetasid VI vabariikliku pianis­ klaverifestivali meeleolukal lõppkontser- Ktide konkursi finalistid Mihkel dil kõlanud Händeli Rinaldo-teemaline Mattisen ning Äge Juurikas. Kaks eriilme seade ning klassikateoste popurrii, mis oli Iist muusikut, kes teineteist muuseas suu­ tõepoolest andekalt kokku pandud. repäraselt ka klaveriduona on täienda­ Praegu end Moskva konservatooriu­ nud. Midagi on neis mõlemas ka sarnast, mis täiendava Äge Juurika klaveriõhtu niipalju kui kaks interpreeti teineteisega pakkus kõrgendatud huvi tema vanadele sarnaneda saavad. Vahest on selleks ühen ja uutele austajatele. Sest keda siis ei hu­ dajaks suurepärane lavasarm, hea kesken- vitaks selles "pianistide Mekas" toimuv! dumisoskus, vaha ja enesekindel pillival­ Ja tõepoolest, kontsert kinnitas, et seal damine ning väliselt rahulik mängustiil. tehakse võimsaid asju. Mihkel Mattisen on seda tüüpi muu­ Äge Juurikas kujundab muusikat suu­ sik, kes usaldab oma musikaalsust ja vais­ rejooneliselt ja terviklikult, takerdumata tu ning mängih keskendunult ja ennast­ liigselt detailidesse. Tema kaunis lavaväli­ unustavalt hetkemeeleoludest ja inspirat­ mus peidab endas tohutut esituslikku ha­ sioonist lähtudes. Selle vabaduse tingib sarti ning jõulist mängustiili. Igast fraasist Mattiseni võrdne orienteerumine nii pop­ kiirgab suurt veenmisoskust ning tuge­ muusikas kui ka klassikas. Pole muret, et vat tahtejõudu. Äge Juurika Rahmaninovi tõlgendus jääks mingil moel kuivaks või Teine sonaat mõjus igal tasandil täiusli­ šabloonseks. kult - kõik oli väga loogiline ja kujund­ Mattisen on paindlik ja vaheldusrikas lik. Moskva klaverikool on selle teo­ nii muusikat mängides kui ka kontserdi se küpsemisele andnud viimase lihvi. algul kuulajatele eelseisvat kontserdika- Beethoveni sonaadist op 2 nr 3 C-duur va sõbralikult lahti seletades. Seda ei teh­ jäi enim kõrvu aeglane teine osa, kus saal ta just sageli, kuid miks mitte katsetada! Mihkel Mattisen usaldab oma vaistu. täitus peene ja imelise kõlaatmosfääriga, Tingimuseks olgu, et see laval olijal ka tasakaalustades pisut ehk liiga tormakalt siiralt välja kukub. möödunud esimest osa. Võluvalt kerge­ Bachi Tokaataga fis-moll ning Kro­ na mõjus ka finaal, mis kulges lennukalt maatilise fantaasia ja fuugaga mängis ja muretult, ometi sihti silmist kaotamata. Mattisen end soojaks. Järgnes selle õhtu Järgnenud Schumanni "Kreisleriana" oli parim esitus: Beethoveni sonaat As-duur Äge Juurika esituses otsekui põnev mo­ op I 10, milles oli süvenemist ja küpsust. nument, suur ja väärikas. "Kreisleriana" Eriti meenub sonaadi lõpufuuga, selge ja trumbiks oli pinge hoidmine dramaatilis­ kindel muusikaline ehitis. Liszti Dante- tes ja võimsa arenguga lõikudes. Esituses sonaat ning "Benediction de Dieu dans la oli lahvatavaid ning jõuliselt kirglikke solitude" kontserdi teises pooles tekita­ meeleolusid, mis kaasa haarasid. Võib­ sid aga pisut vastakaid emotsioone. Neis olla oleks kohati oodanud ka vaheldust teostes leidus unistavalt lüürilisi hetki, pakkuvaid lüürilisemaid ja romantilise­ millele vastandusid võimsad, suure kõ­ maid hetki, teatud koguses sooja õrnust, lajõu ning vallutusliku mängumaneeriga mis oleks "Kreisleriana" "tõlgendusmo- kulminatsioonid. Nauditav oli kuulata ja numenti" veelgi tähistanud. vaadata pingevaba ja plastilist pillimän­ gu. Aga ladususele ja siirusele vaatamata oleks midagi nagu kaotsi läinud, koha­ Äge Juurika kaunis lavavälimus peidab ti tundus puudu jäävat filosoofilisest all­ endas ebanaiselikult jõulist mängustiili. tekstist, mida need lood ometigi sisalda- FOTOD EESTI KONTSERDI ARHIIVIST

16 muusika 7/05 MODULATSIOON Senegali kuumad rütmid rootsi karge rahvamuusika kütkes TUULIKKI BARTOSIK

Duo Ellika & Solo kontsert Helsingis muutuvad igal kontserdil vastavalt muu­ le ning vanaema pajatused sellest, mida ta 22. aprillil. sikute tujule ja saalis valitsevale atmosfää­ kodus olles on õppinud. • • rile. Ellika vahetab viiuli vioola vastu. hel reedeõhtusel aprillipäeval sat­ Minu meelest polekski kontserdil Altviiul kõlab nagu samet, müstiliselt ja tusin Helsingis Sibeliuse Aka­ mikrofone vaja kasutada, kohati tundus, pehmelt. Ilmselgelt on hoomatav, et lugu Üdeemia rahvamuusika osakonna et need lausa segavad. Juhtus, et Solo on kirjutatud kallile ja lähedasele inime­ juba traditsiooniks saanud minifestivalile unustas mikrofoni laulda ja tema võim­ sele. Ellika naljatab muusikapala lõppe­ "Taiga", mille peaesinejate kontserdist sat häält kuulates olin hirmul, et võimen­ des, et neil pole kella ja nad mängivad nii kujunes üsnagi meelierutav muusikaela- dus ei pea sellele vastu. Duo nautis silma­ kaua, kuni on läbi võtnud nii Solo kui ka mus. nähtavalt musitseerimist ning lavalolekut. Ellika perekonna. Rootsi viiuldaja Ellika Frisell ja Sene­ Pillid põimusid põnevasse dialoogi, moo­ Ellika soovib kavaväliselt mängida gali &ora-mängija Solo Cissokho kohtu­ dustades kireva helimaailma. polska\ oma õpetaja Päkkos Gustafi re­ sid esmakordselt Stockholmis, Senegali Teises loos "The violin is waiting for pertuaarist. Saali täidavad kaunid, filig­ kultuuriühingu luuleõhtul 1998. aastal. the kora" häälestab duo pille läbi impro­ raansed kõlaornamendid. Kõrvale on Tol korral spontaanselt sündinud muu­ viseeritud sissejuhatuse valsile. Solo mar­ mõnus kuulata vahelduseks ainult viiu­ sikat iseloomustavad nad sõnadega "ho­ keerib saadet voolavate passaažidega, lit. Solo tuleb sisse pöörase saatega, mis memade mix". 2003. aastal pälvis duo lõpptulemuseks on saatehääle ning teada- kummaliselt sobib haarava Bingsjö muu­ BBC raadio maailmamuusika auhinna. tuntud valsisaate üllatav kombinatsioon. sikaga. Jääb saladuseks, kas kavaväliselt Väljanägemiselt harfi ning kitarriga Äkitselt vahetub taktimõõt ning vahe- esitatud pala on improviseeritud koos­ sarnanev kora on omapärane instrument. osa algab ilma, et nad teineteisele otsa­ mäng või mitte. Kahekümne ühe keelne pill kõlab kohati gi vaataksid. See, et tegemist on valsiga, Seejärel on kavas lugu rahust, mille­ nagu harf, kuid mängustiil meenutab pi­ on kogu aeg hoomatav, hoolimata mõle­ le järgneb Mats Edeni kirjutatud hailing. gem flamenkomuusikat. ma muusiku stiihilistest helikeerutustest Hailing on norra päritolu tantsuloo liik, Üle kahekümne aasta Norras elanud ja Solo saaterütmiga mängimisest. Lugu mida tavaliselt mängitakse kaks või neli Senegalist pärit Solo Cissokho on tuntud läheb üle aafrikapärasele lauluimprovisat- neljandikku taktimõõdus. kogu maailmas. Projektiga "Frän Senegal sioonile, mille taustal kõlab Ellika india Aeglane lugu läheb tasahilju üle rokki- till Setesdal" ("Senegalist Setesdali") tões­ muusikast inspireeritud saade. vaks halling'uks ning pidu laval on jälle tas Solo, et suudab meisterlikult ühen­ Enne järgmist lugu "Mama Tonkara" täies hoos. Jääb mulje, et laval musitsee­ dada norra rahvamuusika oma koduko­ selgitab Solo, et laulmist õppis ta emalt rib kümneliikmeline orkester, mitte kaks ha Casamance traditsioonidega. Viiuldaja ja pillimängu isalt. Senegalis pidavat see muusikut. Solo sõrmed liiguvad mängides Ellika Frisell on tuntud kui meisterlik olema asjade tavaline käik. Seejärel mai­ nii kiiresti, et neid on vaevalt näha. Bingsjö ja Orša traditsioonide jätkaja. nib Solo, "when you travel, you learn", ja Kontserdi lõpul tuleb lavale balafo- Ellika on õppinud ka india klassikalist järgmise loo sisuks ongi Solo kirjeldused nimängija Maarika Autio, Solo sõber muusikat ning teinud endale nime free läänemaailma elust-olust oma vanaema- Soomest, kellega koos nad on ka Sene­ jazz'i mängides, osalenud erinevaid galis musitseerinud. Balafon sobitub suu­ muusikastiile ühendavates ansamblites. repäraselt viiuli ja kora helimaailma. Solo Tuntuim neist on ehk 1970-1980ndatel tutvustab publikule kora mängimise nippe Rootsis laineid löönud Filarfolket ning ning saab publikult tänuks ovatsioonid. folk-rocki viljelnud Den Fule. Kogu õhtu jooksul oleksin igatse­ Enesekindlalt ja pilkupüüdvalt saabub nud enam kontraste, rohkem õrnemaid duo lavale: pikk must mees valges lehvi­ palu ning vaoshoitust. Täie rauaga mu­ vas senegali stiilis kostüümis ning habras sitseerimist on äärmiselt mõnus kuula­ heledapäine naine hallide pükste ja pluu­ ta, kuid minu meelest nõuab see tasakaa­ siga. Pillide häälestamine võtab kora ise­ luks ka samavõrra rahulikumaid lugusid. ärasuste tõttu päris palju aega. Sellest hoolimata oli kontsert suurepära­ Esimene lugu on polska. Solo on mo­ ne, läksin koju, kehas kihisemas rootsi ja mentaanselt omas elemendis, svingib se­ senegali rütmid. kundi pealt nagu pöörane. Seega on Soome jahe publik juba avalooga esine­ Ellika Frisell ja Solo Cissokho sulatavad jatel peos. Võib aimata, et lugude seaded kokku senegali ja rootsi rahvamuusikat. FOTO INTERNETIST

muusika 7/05 17 MODULATSIOON Kohtumised Wagneris MARTTI RAIDE

"Kunstimaailma esimene ümbermaailma­ - 17 600. Tänu kohalike ühingute asuta­ kult kaasa tegi. Kõnealune hoone on ka­ reis!" Nii nimetas Friedrich Nietzsche misele Tallinnas (1990) ja Tartus (1991) hesaja aasta vältel oma algupärase kuju Wagneri hiigeltööd - ooperi arendamist on ka 24 eesti noorel muusikul avanenud säilitanud. Majja on küll toodud elekter, muusikaliseks draamaks, mis realiseerus võimalus Bayreuthi ooperipidustusi külas­ kuid lavatehnikale ja muule sisseseadele Bayreuthi ooperipidustuste näol. Glo­ tada. Ja see nimekiri pikeneh iga aastaga, pole vahepealsed remondid midagi mo­ baalne haare pole jätnud Wagneri feno­ tänavused stipendiaadid on Heli Veskus dernset lisanud. Iseenesest vägagi meel­ meni ka tänapäeval. Igal kevadel koon­ ja Aarne Ots. div viis väärtustada ajalugu, hoides seda duvad sajad wagnerlased kõikidelt konti­ Leipzigi kongress oli mitmetahuli­ tänapäevas elavana. Valgus on hämar, nentidelt Bayreuthi Meistri ideede kutsel ne üritus, kus ühte tervikusse sulandusid garderoob meenutab pigem eeskoda, tua­ mõnda Euroopa kultuurikeskusse. Nad ooperikunst, kammerkontserdid, teadus­ letid ja müügilett asuvad kaugemal õues. on Wagneri ühingute liikmed ja reisivad likud ettekanded ja paikkonna ajaloolis- Publik istub saalis pikkadel pinkidel külg tuhandeid kilomeetreid, et toimuda saaks kultuuriline taust. Väljakud, kirikud, pa­ külje kõrval kokku surutuna, luues taht­ rahvusvaheline Richard Wagneri kong­ leed ja inimestest kihavad tänavad said matut õlatunnet. Pean tunnistama, et pal­ ress. Tänavu oli kohtumispaigaks Leipzig. kulissideks "kohtumisele Wtgneris". juski tänu lihtsusele ja tagasihoidlikkusele See linn, mis seostub muusikuile esmajoo­ Sel korral sai kongressil näha kol­ tekkis etenduse jälgimiseks just see õige nes Bachi nimega, on ka Richard Wagneri me ooperit. Neist Hector Berliozi meeleolu. Saadud muljetes ongi esikohal sünnilinn. "Troojalased" on küllaltki harv külaline ettekande ehedus, siirast musitseerimisest Richard Wagneri Ühing loodi 1909. maailma ooperilavadel. See antiiksüžeel õhkuv võlu. aastal Saksamaal Cosima Wagneri eest­ (autori libreto Vergiliuse "Aenease" jär­ Kolmanda ooperina kuulus kongressi kostel ja kandis algselt nimetust Saksa gi) põhinev lavateos prantsuse ooperile programmi Wagneri "Tannhäuser", mida Naiste Richard Wagneri Ühing (Richard- kohustusliku halletistseeni ja suurejoone­ kahjuks ei õnnestunud näha. Wagner-Verhand-Deutscher-Frauen); rah­ liste koorinumhritega (mis on prantsuse Kuna kongressist võttis osa umbes vusvahelise ühingu asutamine toimus ooperites pigem erandlik nähtus) valmis 600 inimest, pakuti ka nn alternatiiv- 1991. aastal. Täna on ühingutes 37 000 1863. aastal ja on väljakutse nii esitajate­ programmi, mis arvestab erinevate soo­ liiget 136 linnast, hõlmates tervet pla­ le kui ka puhlikule. Ooper koosneb viiest videga ning sisuliselt tähendab üritus­ neeti Tokiost Torontoni. Teada olevalt on vaatusest ja kestab ligi viis tundi. Berliozi te kattumist. Paljusus on tore asi, kuid see ühing suurim kultuuriühendus maail­ läbinisti romantilises võtmes muusika väl­ seab inimesi ebameeldivate valikute ette mas. Ühingu peaeesmärk on kaasa aidata dib lõpetatud numbreid ja haarab lõpu­ või hoopiski sundseisu. Nii peangi tea­ Wagneri loomingu ja tema muusikaestee- tuna näiva helivooga. Läbiva dramaati­ duslike ettekannete puhul piirduma üks­ tiliste ideede levikule ning mõistmisele. lise arenduse taotlus oli teadupärast ka nes nende mainimisega, sest korraldajad Rahvusvahelise Richard Wagneri Wagneri ooperireformi keskne idee, kuid olid ettekanded planeerinud samale ajale Ühingu traditsiooniline ülesanne on ka see printsiip kätkeb endas ka ohte, kuna Rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu Richard Wagneri stipendiumifondi fi­ eeldab kunstilise veenvuse saavutamiseks aastakoosolekuga. Kahtlemata huvipak­ nantseerimine Bayreuthis, see oli Wagneri muusikaliste kujundite eredust ning dra­ kuvad olid prof Werner Wolfi ettekan­ enda omaaegne soov. Tema ettekujutu­ maturgia reljeefsust. Materjal võib mui­ ne "Leipzigi mängukavad ja etendused ses peaks teater kui demokraatlik insti­ du suubuda muusika üleüldisesse kulgu Wagneri ajal" ning prof Joachim Herzi tutsioon - Vana-Kreeka rahvapidustuste ja pinge kaob. Kuid heade esitajate kor­ ettekanne "Modernse Wagneri-käsitluse eeskujul - võimaldama kõigi ooperisõp- ral on neid karisid võimalik vältida, teos algus. Leipzigi ooperi mõju Wagneri tõl­ rade vaha ligipääsu etendustele. Kuna see "kannab välja" ja pälvib ovatsioone. Nii gitsuste arengule maailmas". mõte polnud tollal arusaadavatel põhjus­ juhtus see ka Lepzigis. Etenduse tegi eri­ Kongressi kavasse mahtus veel hul­ tel teostatav, asutas Wagner 1882. aastal, liseks üks nüanss. Samal ajal kui laval te­ galiselt kammerkontserte, väljasõite ja üks aasta enne oma surma, uue patronaa­ gutses hääle kaotanud tenor, laulis partiid ekskursioone, ka oikumeeniline jumala­ di, mis pidi "[tema] kunsti tublidel sõp­ kulisside vahel eestlastelegi hästi tuntud teenistus Nikolai (Niguliste) kirikus, kus radel tasuta sissepääsu võimaldama ning Mihhail Agafonov, kes oli viimasel hetkel teenis preester Führer. Legendaarne vai­ hädajuhul ka reisikulud ja prii elamise Mannheimist appi kutsutud. mulik, kelle jutlused 80. aastate lõpul enda kanda võtma". Nii sündis Richard Halle ooperitrupp kandis Bad Lauchs- Ida-Saksamaal rahvast innustasid ja koon­ Wagneri stipendiumifond, mille toetusel tädti ajaloolises Goethe teatris ette Mo­ dasid, mis lõpptulemusena viis 1989. aas­ külastab igal aastal Bayreuthi ooperifesti- zarti " kituse halastuse". See teatrimaja tal nn rahumeelse demokraatliku revo­ vali 250 noort kunstnikku. Stipendiaatide avati 1802. aastal just sellesama teosega, lutsioonini, kus 100 000 inimest marssis koguarv on tänaseks aukartust äratav mille ettevalmistamises ka Goethe isikli­ tänavatel skandeerides: Wir sind das Volk

18 muusika 7/05 Ühel sellisel õhtul õnnestus mul põ­ gusalt vestelda paljudele eestlastele hästi tuntud laulupedagoogi Eva Martsoniga.

Proua Märtson, te olete Hannoveri Richard Wagneri Ühingu esimees ja esindate asepresidendina Rahvus­ vahelist Richard Wagneri Ühingut. Tulite äsja Budapestist ja rääkisite vaimustu­ nult Katharina Wagneri "Lohengrini" la­ vastusest. Eelkõige vaimustavad mind Ida-Euroopa inimesed ja sealne kultuur. Mu süda kuu­ lub neile. "Lohengrini" etendus oli tõeliselt küt­ kestav. Katharina Wagneri (Bayreuthi ooperipidustuste kunstilise juhi Wolfgang Wagneri tütar) lavanägemus viis kokku muusika ja erakordse tundetihedusega laetud tegelaskujud. Nende kujutamises oli tunda selget visiooni ja järjekindlust: Lohengrin kui kaasaegne petis; Elsa kui kõige lummava suhtes umbusklik. Just inimlike tunnete kujutamine teeb ooperist ooperi. Lauljad toetuvad muusikale, kuid nende käes on tegelaskujude rollilahen- dus, nendel peab olema sisuga oma suhe.

Te olete tänapäeva muusikateatri aren­ guga suurepäraselt kursis. Mida hindate praeguste lavastajate töös? Juba antiikaja teater näitas inimestele nende peegelpilti. See polnud kaugeltki ainult ülev meelelahutus. Teater peab üles raputama, mõtlemisele ärgitama. Ma ar­ van, et praegused lavastajad on selle jälle ära tundnud, nad julgustavad kaasa mõt­ lema ning ei tee seda publikule sugugi kergeks. Kuid arutlused ja vaidlused vii­ vad edasi.

Te olete Eestis viibides alati teatrit kü­ Leipzig 2005. Eesti Richard Wagneri ühingu esimees Martti Raide mõtisklemas paigas, lastanud. Millises seisus on teie arvates kus kunagi asus Wagneri sünnimaja. eesti ooper? FOTO ERAKOGUST Paljud väga head etendused on mul veel praegugi silme ees. Ka Eestis võib näha uusi suundumusi, uued ideed viivad meid kõiki kaasa ja see tee läheb õnneks ai­ nult ühes suunas - edasi. Ennekõike tekib (Me oleme rahvas). Tankid toodi küll väl­ sert ja teatrietendus lõpeb kuuldu-näh- publikule suunatud küsimus: kui valmis ja, kuid DDRi võimuladvik ei julgenud tu arutamisega mõnes õdusas lokaalis. me uue vastuvõtmiseks oleme? Kui värs­ meeleavaldajate vastu jõudu kasutada. Jagatakse muljeid ja vaieldakse. Tihti are­ ked on meie ideed, millest omakorda tu­ Ajaloolased käsitlevad toonaseid Lepzigi neb vestlus laiemate kunsti- ja teatriestee- lenevad muutused? Ning nende muutus­ sündmusi Berliini müüri langemise otse­ tika probleemide käsitlemiseni, kujunedes te toetamine on esitajate, aga ka kuulaja­ se ajendina. mõnikord lausa tuliseks. Need koosviibi­ te ülesanne. Väga oluline ja ametlikes program­ mised muutuvad teinekord omaalgatusli­ mides täiesti märkimata osa kongressist keks õpikodadeks, luues vaimselt viljasta­ Aasta pärast mais kohtutakse rah­ on kohtumised inimestega. Kokku saah vama õhkkonna kui mõnigi programmi- vusvahelisel Richard Wagneri kongressil ju kultuuriteadlik, kunstiga aktiivselt kohane ettevõtmine. Tallinnas. Kohtumisteni Watineris! suhestuv publik üle maailma. Iga kont­

muusika 7/05 19 Allalastud kardin, hääbuv Sõpruse puiestee liiklus, lõpuks peaaegu täielik vaikus. Siis äkki: vari rõdul, öö sumedus; ta vaatab seda, hingab ööd, läheb ja katsub siis uuesti magama jääda.

Öölamp süttib ja kustub, kellavärgi täpsusega, seejärel hommikused uudised, har­ dushetk, argist muusikat raadiost; õhtul, küllalt vara, langevad kardinad jälle mürinal alla ja tänava poolt vaadatuna tundub, nagu oleks nende taha midagi nähtamatut pei­ detud. ~^4

Seal taga aga - kildudena silpe väikestel paberitükkidel, paberiribasid, korrasta­ mata, katkendlikke telefonikõnesid, inimeste sihituid pihtimisi, kiljatavat rõõmu, seo­ setuid otsinguid, ajaleheväljalõikeid, edasi mõtlemist. Peaaegu ainult edasi mõtlemist: mõte pidi algama mujalt, seejärel leidis ta tiivad, ja liugles nende kohal - mõtete, mis olid palju sagedamini sõnatud, kui kunagi välja paistis - liuglemist mõtete peäl nagu merelinnud maast üles auravatel õhumassiividel.

Kaos korrastab välkudena, sähvatuslikeks mõteteks, rabavateks mõteteks, teeman­ tideks, leitmotiivideks, haarab kirgastunust mõttest kinni ja seejärel haihtub kohe jäl­ le laiali; - kobrutab ja mäsleb, kuni jõuab sekundi pärast, tunni aja pärast, homme uuesti järgmise mõtteni. Väljatõmmatud telefon, rahumeelne autode suhin õues, tele­ viisori helendav ruut pärastlõunaste habemes detektiividega. Mõtete maalähedus: käänulised ja kulunud nagu mäestikud, haprad ja lõplikud nagu päikesetõusud; ent ometi ikka maa, seesama maa, mis on vigastatud ja raami­ desse surutud, kuid kannab vilja nagu ei ükski teine pind. Kaks jalga maas, sõnatuid unistusi, läbi teiste inimeste, heliloojate saatuste, helide. Brahms, Schumann, Schubert - muusika on peegeldus elust, suurem kui elu ise. Muusika ongi elu, ja muusika ongi

Aga heliloojaid on erinevaid ja niimoodi on tedagi erinevaid. Eri inimestele, tohu­ tu katkendliku lõngana, piibelliku mõistukirjana, keerulise ja nii kontsentreerununa, et lõpuks, temast aru saades, on kõik jälle väga lihtne. Ent sinnani on ta kõikide oma ja ei kellegi oma: keegi ei saa temast tervikut, vaid kõigil on mingi osa temast. Osa, mille piirid on vahelduvad, liiguvad ajas ja ruumis plasmataoliselt, kuid «аа««*им1 *Ь ingi heldimuslik-emaliku juuresoleku juurde: sina oled siin, ja mii mina lähen nüüd ära. Uuesti mägedes

Lõpuks, ootamatult eluvõitlusse haiglas sattunud, silmis kord hirm, kord leppi­ mine, - ja mida edasi, seda rohkem lepitust. Ja kõige lõpuks, rühm suviseid inime­ si kloostri müüride vahel, ja uinunud keha, rahulik, hele, nagu oleks linnuna siit ära lennanud.

HELJU TAUK - 1930-2005

Jüri Reinvere HOMMAGE Uhe tähe lauljatee Katkendeid Galina Višnevskaja autobiograafiast ene ooperilavade legendaarseima soprani Galina Višnevskaja elu on olnud värvikas ja dramaatiline mõle­ V mal pool eesriiet. Sündinud 1926. aastal Leningradis, sai talle osaks paljusid vene kunstnikke ja haritlasi tabanud saatus: lapsepõlv möödus ülimas vaesuses ning pidevas võitluses hai­ guste ja näljaga, varasesse noorusse jäi Teine maailmasõda ja Leningradi blokaad, hiljem tuli "elada ja särada" stalinistliku terrori ja diktatuuri oludes, kartes pidevalt iseenda ja oma pere, aga ka lähedaste sõprade, nagu Dmitri Sostakovitši ja Aleksandr Solženitsõni elu pärast. Veel enne 30. sünnipäeva, aastal 1955 jõudis Višnevskaja oma kolmanda abieluni, tema abikaasaks sai tšellist ja dirigent Mstislav Rostropovitš, kellega koos ta 1974. aastal USAsse emigreerus. Mõlemalt väljapaistvalt, nii Venemaal kui ka mujal maailmas hästi tuntud muusikult võeti tagaselja ära kodakondsus, kõik riiklikud aunimetused ning nad kuulutati kodumaa reetureiks. Višnevskaja debüteeris Moskva Suures Teatris 1952. aas­ tal ning tänu oma isikupärase tämbriga väljendusrikkale hääle• le, laitmatule vokaaltehnikale ja näitlejameisterlikkusele sai te­ mast paljudeks aastateks vene ooperi esisopran, kes laulis sage­ li ka Covent Gardeni, Metropolitan Opera, La Seäla ja Grand Opera laval. Rohkem kui 30 ooperirolli seas on ta palju kordi laulnud Verdi "Aida", Puccini "Tõsea" ja "Madama Butterfly" ning Sostakovitši "Katerina Izmailova" nimiosa, samuti Liisat ja Tatjanat Tšaikovski "Padaemandas" ja "Jevgeni Oneginis". Kriitikud iseloomustasid tema musitseerimist sageli sõnadega "voolav", "intensiivne", kirglik". Aastal 1982 loobus Višnevskaja küll ooperilaulja karjäärist, kuid jätkas tegutsemist solisti ja kammermuusikuna ning on teostanud end ka lavastajana. 1984. aastal USAs ilmunud Višnevskaja autobiograafia "Galina: A Russian Story " sai kohe bestselleriks ning tõlgi­ ti paljudesse Luroopa keeltesse. 1996. aastal valmis selle põh­ jal ka ooper "Galina" Marcel Landowski muusikaga. Venemaal avaldati raamat pealkirja all "Istorija žizni" alles 1992. aas­ tal ning käesoleva aasta lõpul ilmub see eesti keeles kirjastuselt Vagabund.

1943. aastal alustas Leningradis tööd Rimski-Korsakovi-nimeli- ne muusikakool. Uurisin välja, kes pedagoogidest on kõige ni­ "Taevalik Aida, jumalik ilu, valguse ja õite müstiline pärg..." mekam. Selleks osutus Ivan Sergejevitš Did-Zurabov, armeenla­ Metropolitan Opera laval 1961. aastal. ne, kes oli kunagi Itaalias laulmist õppinud. Tal oli ülimalt ma­ gus tenor, mida ta hästi valitses ja laulis õpilastele ette erinevaid muusikalisi fraase, kusjuures tegi seda väga ilusti, itaaliapäraselt Tema klassis viibis alati vähemalt kakskümmend inimest, ja itaalia keeles. Koik õpilased olid vaimustuses ja tahtsid õppi­ keskel Ivan Sergejevitš, väikest kasvu, kõhukas, tüüpiline ke­ da ainult tema juures, saada itaalia kooli. na vananev tenor, kes ka üksikute muusikafraasidega, üksikute Ta oli kõige moodsam pedagoog ja, nagu see peaaegu alati ki­ nootidega kõiki vaimustusest keeletuks tegi. pub olema, rikkus kadestamisväärse kergusega hääli. Keegi ei tai­ Õhkkond oli nagu kontserdil. Ulatasin talle noodid ja ütle­ banud, kuidas see tal õnnestus, ja alles nüüd saan ma aru, milles sin, et tahaksin tema klassis õppida. oli asi. Kuid tookord läksin ka mina Did-Zurabovi juurde. "Mida sa laulad, kaunitar?"

22 muusika 7/05 Niimoodi või vahel ka kullakeseks nimetas ta kõiki naisi. "Kuule, mis siin koduski konutada? Ilm on ilus, lähme jalu­ "Liisa aariat "Padaemandast", "Ju südaöö on peagi käes..."" tama ja möödaminnes astume tema poole sisse. Mis sul kaotada "Oo, see on huvitav, kuulame, kuulame..." on? Kui ei meeldi, jäta asi sinnapaika." Laulsin. Teadsin aariat kuulmise järgi, seda esitati filmis "Olgu peale, lähme." "Õhu voorimees". Ukse avas täiesti hallide juustega naine, kes juhatas meid til­ "Kui vana sa oled?" lukesse pinalitaolisse piklikku tuppa. Tamara tutvustas mind ja "Kuusteist." ma palusin, et õpetaja mind kuulaks. "Kus oled õppinud?" "Missugune hääl sul on?" "Ei kusagil." Mina mõtlesin, et mida ma seletan, ära on tüüdanud, niikui­ "Ära peta, ma ju kuulen, et oled õppinud: su hääl on paika nii ei saa keegi aru, miks mu ülemised noodid ära kadusid. pandud." "Metsosopran." "Ma ei ole kusagil õppinud, laulan nii loomulikult." "Hea küll, laulame gammasid." Ta kutsus sinna veel mitu pedagoogi. Alustasime esimesest oktavist, laulsin alumisi noote bassiga "Laula seda aariat meile veel kord." ja püüdsin talle selgeks teha, et mul on tõeline metsosopran, aga Nägin, et nii talle kui ka teistele meeldis, ja ma püüdsin, võib-olla koguni kontraalt. Madalad noodid olid mul tõepoolest laulsin kogu hingest. Mida kõrgem tessituur, seda parem mulle alati olnud väga kõlavad. - lausa lust. Kuid aaria oli ülimalt keeruline. "Nii, lapsuke, nii, huvitav, huvitav..." "Kust sa seda aariat tead, kui sa koolitust pole saanud?" Läksin veel madalamale. "Filmist ja ka raadiost olen kuulnud..." "Nii, mine nüüd kõrgemale." Ühesõnaga, hakkasin tema juures õppima. Ja kolme kuu pä­ Kuhu kõrgemale? Minu hääl teise oktavi sol-ist kõrgemale rast olid mu kõrged noodid kadunud. Praegu olen ma võimeli­ ei võtnud. ne kõiki oma tookordseid elamusi taastama ja analüüsima, kuid "Kõrgemale ma ei saa, mul on madal hääl." siis ei saanud ma millestki aru, läks mitu aastat, enne kui endise "Olgu peale, aitab küll. Tead, mu kallis, sul ei ole metsosop­ hääle tagasi sain. ran, vaid ehtne sopran." Asi oli selles, et mul oli looduse poolt paika pandud hääl - Olin täiesti rabatud. nii maskid, rinnaresonaator kui ka hingamine, mis laulmise juu­ "Kas tõesti? Suur tänu! Jumal küll, ma ju mäletan, missugu­ res on kõige olulisem. Lauljad õpivad aastaid õiget hingamist, sed kõrged noodid mul varem olid! Siis aga kadusid ära, mida kuid saladuse põhitõeni sageli ei jõuagi. Minul oli see jumalast keegi ei usu. Koik pedagoogid, kelle juures olen käinud, ütlesid, antud, sündisin oskusega lauldes õigesti hingata, kuid mu esi­ et mul on metsosopran. Kuidas te aru saite? Olen juba kuus aas­ mene õpetaja röövis mult selle võime. Ta poleks tohtinud minu tat laval üles astunud ja teie olete esimene, kes seda mulle üt­ loomulikke oskusi lammutada, ta oleks pidanud mind ettevaat­ leb!" likult juhtima, musikaalsust ja üldist kultuuri arendama, lask­ "Ma taipasin seda teise oktavi üleminekunootide järgi. ma mul lihtsaid aariaid õppida jne. Minu hääleulatus oli kaks Sopranil on nendeks re, mi-bemoll ja mi. Sa ei oska nendel noo­ ja pool oktavit. Ivan Sergejevitš rääkis tunnis alatasa korralikust tidel pearegistrit sisse lülitada, see aga - jäta eluks ajaks meelde! hingamisest ja tugevast diafragmast, kuid ei seletanud, mida see - on kõrgete nootide võti. Sa pead nendest aistingutest mõis­ tähendab, tulemuseks oli, et ta sundis mind diafragmat kokku tusega aru saama ning rinna-, kesk- ja pearegistrit teadlikult suruma, millega pani mu hingamise kinni, sulges kõri ja - hü­ sisse ja välja lülitama, pead õppima oma hingamist valitsema. vasti kõrged noodid! Mu hääl muutus üldse väiksemaks. Looduslik hääleseade on suur ahvatlus lollidele ja logarditele. Sain muidugi aru, et midagi on korrast ära. Aga mida ma pi­ Seetõttu kaotavad nad karjääri algul tihtipeale oma suurepärase din tegema? Endise taju olin kaotanud ega suutnud seda taasta­ hääle, sest lähevad ilma professionaalse ettevalmistuseta lavale da, sest see oli olnud alateadlik. Mulle oli elamine, hingamine ja ja teevad panuse ainuüksi sünnipärastele eeldustele. Ühesõnaga, laulmine olnud ühtviisi lihtne ja loomulik. Poole aasta pärast tu­ ma hakkan sind õpetama ja alustame kohe täna. Kõigepealt, lin ta juurest ära. kuidas sa hingad? Näita mulle." "Ma ei tea." "Hea küll. Hinga sisse ja laula seda Kohtumine lauluõpetaja Vera Nikolajevna fraasi..." Garinaga keeras kogu mu elu pea peale. Ti asetas käe mu diafragmale ja ma Ma ei tea, kuidas minu edasine loometee Looduslik hääleseade on hakkasin laulma. ilma temata oleks kujunenud, kuid oope­ suur ahvatlus lollidele ja "Tunned, et diafragma on pinges? rilauljat poleks minust kindlasti saanud. Niisuguse krambiga ei saa kõneldagi, laul­ Lugu oli nii. logarditele. Seetõttu kao­ misest rääkimata. Proovi sisse hingata, na­ Kord tuli sõbranna minu juurde, ajasi­ gu sa laulmise ajal hingad, ja ütle paar sõ­ me juttu ja jõime teed, kui korraga ta ütles tavad nad karjääri algul na." "Tead, mul läheb kogu aeg meelest sul- tihtipeale ОШй SltUrepämse Tegin, nagu ta käskis, mõistagi oli mu le öelda, et siin ligidal Majakovski täna- /••../ / kõnehääl samuti pinges ja kõlatu, see tuli vas elab väga huvitav mutike, lauluõpetaja. r?Cl£lley SeSt teeVClÜ püVLUSe justkui padja alt. Tahad lähme tema juurde?" ainuüksi sünnipärastele "Tunned, kuidas sa heli kõris kinni pi­ "Pole isu, kõik need õpetajad on mind gistad? Kui niisuguse hingamisega võib veel ära tüüdanud - ühed petised kõik." eeluUStele. kuidagi keskmisi noote laulda, siis kõrge-

muusika 7/05 23 test ei saa juttugi olla. Teeme nii. Mine laulmist kuulates tegi märkusi: praegu koju, kuid ära seal mingil juhul "Ära rinda alla lase, vabasta kõ­ laulma hakka, ära püüa kõike korraga ri, ära keelt üles tõsta, kergita ülemist selgeks saada, see on võimatu, teed ai­ huult" jne. nult häälele halba. Tööd hakkame tege­ See oli hämmastav! Ta laulis mul­ ma iga päev, see on minu põhiline tin­ le ette vokaalseid võtteid. Muidugi, ka­ gimus. Tavaliselt võtan ma õpilastelt heksakümneaastaselt ei saa hääl, liiati kümme rubla kuus, kuid sinult kui tööl sopran kuigi hästi kõlada, kuid ma sain käijalt võtan viisteist. Kas saad nii palju temast hoobilt aru, esialgu matkisin te­ maksta?" ma võtet, siis püüdsin juba teadlikult "Muidugi saan, see on ju tühine mõista, miks üks või teine fraas sel viisil summa! Miks te rohkem ei võta?" kõlama hakkab. "Sest mul on kümme õpilast ja pen­ Vasakult: Dmitri Šostakovitš, Benjamin Britten, Tegin kiireid edusamme, aasta lõ­ sion, mis teeb kuus kokku sada viiskiim Galina Višnevskaja ja Irina Šostakovitš 1960. pul laulsin tema tundides juba Verdi, mend rubla. Sellest jätkub toiduks nii aastail. Puccini, Tšaikovski ja teiste ooperi­ minule kui kass Mustlasele, rohkem po­ aariaid. Võtsin tema kooli sajaprotsen­ le mulle tarvis." diliselt üle, mida ükski teine õpilane Olen eluaeg jumalat tänanud, et ma seda imelist naist koh­ kahjuks teha ei suutnud. tasin, ning meenutan teda, süda täis armastust ja tänu. Vera Nikolajevna oli tookord kaheksakümneaastane. Laulmist oli ta õppinud 19. sajandil kuulsa Pauline de Lucca juures Viinis. Töötasin alati üheaegselt mitme ooperi ja kontserdiprogrammi Esines põhiliselt välismaal, kuid läks peagi Peterburis mehele kallal, jättes kõrvale kord ühe, kord teise, kandsin uut rolli en­ vabrikant Kochile, kel oli muusikariistade vabrik, ja loobus ae­ das aastaid. Pärast Olga sündi (Višnevskaja esimene tütar sündis gamööda lauljakarjäärist. Tema mees lasti kui kodanlane revo­ 1956. aastal - toim] tekkinud pausi hakkasin teatris tööle nelja lutsiooni ajal maha. Vera Nikolajevna elas Majakovski tänavas valmis partiiga: Cherubino "Figaro pulmas", Katharina Sebalini kunagise hiigelsuure eramaja viiendal korrusel ühiskorteri tillu­ ooperis "Tõrksa taltsutus", "Aida" ja "Madama Butterfly" (mis keses pikerguses toas. Kuna lift sõja algusest saadik ei töötanud, Venemaal läheb millegipärast "Cio-Cio-Sani" nime all). siis viimastel aastatel ta väljas enam ei käinud, ei suutnud jalg­ Aida osal on minu loomingus eriline koht. Sellega võeti si üles tulla. Iga päev tõi mõni õpilane talle poest toitu või kuu­ mind Suurde Teatrisse, sellega ilmusin ooperilavale välismaal. rist puid, tal oli ahiküte, loas oli kapp, voodi, laud, neli tooli ja Suure Teatri "Aidat" pean parimaks kõigist, millest olen osa Kochi vabriku pianiino... Kõrge, õtse lae alla ulatuva kahhelah­ võtnud, kaasa arvatud New Yorgi Metropolitan Opera, Pariisi ju peäl istus alati hiigelsuur must kõuts Mustlane. Kui õpilased Grand Opera ja Londoni Covent Gardeni lavastused. laulsid, hüppas ta sageli sealt alla ja lendas üle toa nagu must Meie "Aida" sisaldas endas kõike kõige paremat, mis panter. Seinal rippusid Vera Nikolajevna vanad koltunud kont- Suures Teatris olemas oli: hea solistide koosseis, kunstnik serdiplakatid ja mõned säilinud lindid pärgadelt ja lillekimpu­ Starženetskaja ilusad dekoratsioonid ja kostüümid, Boriss delt. Pokrovski vaimustav lavastus, dirigent Melik-Pašajevi ületama­ Niisiis, hakkasin tema juures õppima. Nagu päike peab tu interpretatsioon. Teatrisse tuleku esimestest päevadest tahtsin hommikul tõusma ja õhtul looja minema, nii pidin ka mina igal selles lavastuses kaasa teha ega lasknud ühtegi etendust mööda. hommikul tema juurde tundi minema, see oli seadus. Selles suurepärases lavastuses meeldis mulle kõik, kuid... mind Umbes kahe nädala pärast, kui häält lahti laulsin, käskis ta jättis külmaks kangelanna enda lavaline lahendus. Temas pol­ mul vaikida ja vaatas mind tähelepanelikult. nud eredust, sisemist ega välist sära, tundelendu ega romantikat. "Vera Nikolajevna, miks te mind niimoodi vaatate? Tegin Publiku ja ka minu sümpaatia kuulus tahtmatult Ainnerisele. ma midagi valesti?" Ooper algab Radamesi kuulsa armuhümniga Aidale, kus ta naist "Sul on täht laubal," vastas ta. publikule justkui esitleb: "Taevalik Aida, jumalik ilu, valguse ja Ma ei pööranud tema sõnadele mingit tähelepanu, pigem õite müstiline pärg..." Kui tenor niisuguse "kirjeldusega" val­ tundsin piinlikkust. Mõtlesin, et mutike lihtsalt kiidab mind, et mis on saanud, mis eeldab aaria lõpus veel hiilgavat si-bemolli, ma tema juures edasi käiksin: kõik pedagoogid teevad nõnda. siis tuleks Aida partii esitajal enne publiku ette ilmumist mõelda Kuid mina olin valmis ka ilma kiidusõnadeta õppima, sest mul oma välimusele. oli huvitav. Aida! Õbluke eksootiline olend. Ilmselt oli suur Verdi te­ Kõige rohkem vaeva nägime hingamisega, et pinges diafrag- masse ülepeakaela armunud, kui ta, inimhääle ja lauljate hinge­ mat vabastada, hriliste harjutustega tegime vabaks keele, hinga­ elu asjatundja, ei märganud, et tegi kõikidele tenoritele karutee­ mise ja kõri - seega kogu lauluaparaadi. Poole aasta pärast sani ne, pannes nad kohe esimese vaatuse alguses laulma ülirasket ja tagasi kogu endise hääleulatuse: kaks ja pool oktavit. Õppisin ebamugavat aariat, kui laulja pole veel häält soojaks saanud ja sel a|al nagu pöörane. Vera Nikolajevnale mõeldes jäin maga­ hingamist rahustanud. Kuidas nad armastatud heliloojat mana­ ma ning temale mõeldes tõusin üles ja läksin tundi. Teistsugust vad, kui külma higiga kaetult eesriide tõusmist ootavad! elu ma ei teadnud: käisin ringreisidel, teenisin raha ja tagasi Aida! Mitte kellelegi pole Verdi selles ooperis andnud nii Leningradi Vera Nikolajevna tundidesse. Meil tekkis imeline tei­ hingematvaid pianissimo'id kui temale. Aida vokaalpartii on ar­ neteisemõistmine. Ta tunnetas mind nagu omaenese organismi. mastuse kehastus, õnnelik ohvrimeelsus, ja kogu tema olemust Vahel seisin õpetaja selja taga, tema mind ei näinud, kuid minu peab täitma see helisev õrnus, mis tema esmakordsel lavale il-

24 muusika 7/05 mumisel orkestris kõlab. Nägin muusi­ ses lava nurgas. Mida oligi vaja tõesta­ kas selgelt Aida välimust. Nägin teda el- da, ooperi nimi on ju "Aida". luärganud mustast portselanist kujuna. Nägin vangi langenud Etioopia keisri tütre elegantseid jooni, sujuvat kõnna­ Rolliga töötades liigun alati muusika­ kut, uhket peahoidu. lisest sisust dramaatilise poole, mitte Ent nii nagu kõigile on selge, kui­ vastupidi, ükskõik kui suur ka oleks ei das peab riides olema Amneris, piisab, poeet või kirjanik, kelle teos on ooperi kui vaadata freskosid, rääkimata sellest, algmaterjaliks. Ma ei kuula kunagi tei­ et vaarao tütrel on lavastuses olemas si helisalvestusi enne, kui mul pole oma­ kõik: väärtuslikud ehted, peakatted, enese rollinägemust, kuni ma pole kogu kleidid, mida ta lavastuse käigus palju partiid selgeks õppinud ja laulnud. kordi vahetab, nii ei tea keegi, kuidas Õppimine läheb mul ruttu, piisab Mstislav Rostropovitš ja Galina Višnevskaja etiooplasest primadonnat riidesse pan­ pressikonverentsil Pariisis 1978. aastal, vahetult kümnest tunnist kõrgetasemelise kont­ na. Tiivaliselt on Aidal seljas samasuguse pärast Nõukogude Liidu kodakondsusest ilma­ sertmeistriga, sõltumata sellest, missu­ lõikega kleit kui Amnerisel, ainult vilet­ jäämist. gune ooper ettekandele tuleb, kaasa ar­ sam ja sootuks vaesem - sama supp, aga FOTOD RAAMATUST ISTORIJA ŽIZNI". MOSKVA. 1992. vatud Prokofjev ja Sostakovitš. Kuid vedelam -, mis võtab temalt väljendus­ muusikalise kuju loomeprotsess on mul rikkuse ja isikliku kaalu. Kuid enne kui pikk, ja kõrvalt vaadates võib see tun­ Aidat armastama hakata, peab Radames duda tüütu ja igav. Omaenese isikupära teda märkama, teda vaarao kauni tütre teenijate hulgas tähe­ kõrvale jättes laulan pikki tunde poolihääli muusikalist materja­ le panema, kusjuures vaarao tütar on temasse armunud ja ihkab li, püüan tungida helilooja hingesaladustesse, aimata noodimär- vastuarmastust. Missugune ere isiksus peab Aida olema, missu­ kide taga, mis teda teost kirjutades erutas ja vaevas. Pean täpselt gust külgetõmbavat salapärast jõudu kiirgama, et edukas väe­ aru saama, miks just nii, aga mitte teisiti on kirjutatud see fraas juht tema pärast Egiptuse vaarao tütre käest loobub ja on valmis või esmapilgul täiesti ebaloogilisena, ebamugavana ja isegi teos­ kas või surma minema, kuid väikese orjatari armastust kaotada tamatuna tunduv intervall. Minu jaoks on see kõige olulisem i' ei soovi tööetapp mitte ainult nüüdisaegse, vaid igasuguse teose puhul. Mina tahtsin Aidale sobimatud uhked hilbud minema vi­ See võtab palju aega, tuleb varuda kannatust, et sellest mitte üle sata, et vabaneks ja hakkaks mängima tema loomulik graatsia, hüpata, mitte anda enneaegselt voli tunnetele ja mitte hakata tahtsin alla kriipsutada tema metsikust ja eksootikat. Must orhi­ teost omaenese leidudega "kaunistama", kui autori kavatsusest dee! Ent kuidas seda saavutada? Juba orja staatus ise ei anna tal ei ole veel täit ülevaadet. le mingeid võimalusi ennast väliselt ehtida, see näeks välja kui Kui autori mõtted ja tunded on lõpuks minu omaks saanud, Amnerise hale jäljendamine. kui kuulen endas selgelt muusikalise kuju helisemist ja näen tu­ Otsustasin minna äärmuseni - üks kleit kogu ulatusliku rol­ levase rolli joonist, hakkan täie häälega laulma ning joonisele il­ li jaoks. Kuid selles ainsas kostüümis peab peituma kogu kange­ muvad värvid. lanna olemus, et kui publik teda korra on näinud, seisaks ta ko­ Seejärel panen tööle temperamendi, annan voli kujutlusvõi­ gu etenduse vältel tema silme ees, isegi kui teda parajasti laval mele, mis juhatab mind rolli loomisel. Siis panen partii mõneks ei ole. ajaks kõrvale, et see minus küpseks, puhastuks liigsetest tunne­ Kleit oli rõhutatult lihtne ja lakooniline: kitsas, sirge, jättis test, võtaks kuju. Meie meeletul ajastul, kui inimgeenius leiutab vasaku õla paljaks ja paremal pool olev lõhik ulatus üle põlve. arvuteid ja inimesed kõnnivad Kuul, on selline töömeetod kah­ Materjal tõi figuuri ja liigutused hästi esile, värv oli selline, mi­ juks vanamoodne. da Amnerise kleitide puhul ei esinenud, ja vastukaaluks võistle­ Nüüd on kogenud pianisti-kontsertmeistri asemele tulnud jale ei kandnud ta ühtegi ehet, ainult rõn- kõrvaklappidega magnetofon ja taskusse gakujulisi kullast kõrvarõngaid ja kuldseid mahtuvad ooperite salvestustega kassetid. sandaale. Ma ise joonistasin eskiisi ja va­ Paljud lauljad õppivad sel moel partiisid. lisin kleidile punase värvi. Selle kleidiga Rongis istudes või lennukiga ühest riigist laulsin ma hiljem Metropolitan Operas, Ma ei kuula kunagi teise sõites, mõtet pingutamata, muusikalist Covent Gardenis, Grand Operas ja palju­ materjali sadu kordi läbi kuulates jätavad des teistes maailma teatrites. Proovide ajal teisi helisalvestusi enne, nad kiiresti meelde nii sõnad kui ka muu­ protesteerisid teatrite juhtkonnad alati äge­ sika ja loevad sellega töö lõppenuks. Nad dalt minu kostüümi vastu, kangelanna vä­ kui mul pole omaenese võtavad endalt kõige olulisema - loome­ limus oli sedavõrd tavatult lihtne. Mina r ollin ägemust. Kas võib protsessi, kus muusikaline kuju sünnib pik­ aga midagi muud selga ei pannud: see on kamööda loomepiinades, kus laulja isiku­ minu lavakuju ja kui teile ei meeldi, siis kujutleda Giglit, Carusot pära avaneb aegamisi ega ole kuuldu pime head aega! Tõsi küll, etenduse ärajäämise­ jäljendamine. ni ei läinud asi kunagi ning publik ja kriiti­ või Saljapinit õppimas pai Kas võib kujutleda kunsti kustumatu kud märkisid alati ära minu kostüümi ilu ja fjj^ kellegi teise laulmise jälje jätnud mineviku suuri lauljaid Giglit, stiilsust, kirjutasid, kuidas see mulle sobib _ t Carusot, Saljapinit õppimas partiid kellegi ja et ma köidan tähelepanu ükskõik miili- järgi, magnetofon peOS? teise laulmise järgi, magnetofon peos?

muusika 7/05 25 Minu arvates on see üks peamisi põhjusi, miks meie päevil suurt puudust tundsin. Ja just siis adusin esmakordselt oma rah­ on nõnda palju lauljaid, dirigente ja pillimehi, kes sarnanevad vust, et olen vene laulja. üksteisega nagu kaks tilka vett, ja miks nii harva näeh eredaid Mussorgski tsüklini jõudsin ma oma lavalise ja vokaalse originaalseid kunstniku isiksusi. meisterlikkuse haripunktis, mul oli seljataga viieteistaastane la­ Hääle ilu pärast ma erilist muret ei tunne. Minu jaoks on va- ja suur elukogemus: mul oli, mida publikule öelda. Olin üle hääl vahend, suurepärane, kõige täiuslikum instrument, mis elanud lapse kaotuse, kes suri mu käte vahel. Mui on alatiseks peab helideks vormima ja kuulajateni tooma autori mõtteid meeles, kuidas ma ahastuses tema voodi kõrval põrandal püher­ koos minu tunnete ja maailmanägemisega. dasin, kisendasin, kedagi needes, anusin, et ei võetaks minu õn­ Kui vaatan oma mehe kuulsat Stradivari tšellot, tundub netut lapsukest, ja püüdsin nagu hullumeelne oma hingeõhku see mulle inimkeha sarnane. Kõlakaas on kui laulja rind ja dia­ tema jahtuvate huulte vahelt sisse puhuda. fragma, sõrmlaud koos sellele tõmmatud keeltega on kui kõri Olin ka ise olnud tiisikusse suremas. Mäletasin seesmist ja häälepaelad, poogen pillimehe käes on nagu hingamine, mis lummust, kui adusin suurt üleminekut maisest elust igavesse el­ häälepaelad tööle paneb. lu, ega kartnud sugugi. Kuid meie, lauljad, oleme pillimeestest õnnelikumad, meile Minu mälu säilitas pilte Leningradi blokaadist: tänavatel ve­ on abiks veel võimas sõna. Ja kui sellele lisada värvipalett - pu­ delevatest külmunud laipadest, kui surm niitis inimesi sadade nane, must, valge... -, mis kõik on erinevad tämbrid, mida peab tuhandete kaupa. Olin mitu korda tundnud enda kõrval tema oskama kasutada, siis võib häälega väljendada mida tahes. külma hingust. Kuid ma ei karda teda, sest usun, et on olemas Kuid lavakuju ei koosne üksnes dramaturgiast ja helivärvi­ teine maailm, kus tema on võimetu. dest, vaid ka kostüümist, grimmist, soengust, kõnnakust, keha- Koik need kujundid kuhjusid mu vaimusilma, rivistusid pik­ plastikast, liigutustest... Seda kõike vallates võin oma läbitunne­ kamisi sirgesse ritta, saavutasid täpse kuju, said viimistletud fra­ tatud ja vaimusilmas ette kujutatud rollile anda nähtava lavalise seerimise, võtsid lavalise vormi. Niisuguse rolli esitamine nõuab vormi ja selle saalis istuvale publikule edasi anda. Kostüüm ise­ artistilt täielikku seesmist alastiolekut. Ent kui palju peab hinge loomustab tegelaskuju ja ma pööran välimusele alati suurt tähe­ taga olema, et julgeda end avalikult paljastada! Kui palju peab lepanu. Juba lavale ilmumisega, esmahetkel, veel enne laulma sinus olema rikkust, et heites endalt uhked katted, ei tuleks näh­ hakkamist peab vaatajale olema selge, kes tema ees seisab. tavale üksnes sinu nõrkus ja armetus!

(Järgneb) .Viinu repertuaaris olid juba Aida, Butterfly ja Tatjana, kuid Tõlkinud Viima Matsov mina oleksin tahtnud suurt traagilist rolli nagu Sostakovitši "Mtsenski maakonna leedi Macbethis" või Cherubini "Me- deias"... Suure Teatri repertuaar on alati olnud väga piiratud: aastakümneid mängiti ikka ühte ja sedasama. Lääne ooperitest olid kavas esmajoones "Traviata", "Rigoletto", "Sevilla habeme­ ajaja", "Carmen", "Aida", ja muidugi vene ooperid. Minu süda aiian^erinuusika- ihkas Mussorgskit, kuid tema ooperites mulle partiid ei olnud, kannatasin ja piinlesin, et ei saa tema "Hovanštšinas" laulda va- nausulist Marfat, kelle kuju mind siiamaani jälitab. Siis pöör­ aste põhikoolis Laulumuusikaõhtu sopran, dusin Mussorgski laululoomingu poole ja sattusin muidugi ko­ MART ERNESAKS klaver he kullasoonele: "Surma lauludele ja tantsudele". Missugusele kavas; Mozart, Grieg, Sibelius häälele oli Mussorgski selle tsükli kirjutanud? Mitte ühelegi. 9. JUULI 19.00 Reigi kirikus Õhtune serenaad Kolmes esimeses laulus oli tal vaja tumedat värvingut, salapärast AET RATASSEPP viiul HELEN NORMET viiul õhkkonda ja ta andis selle bassile. Neljandas, "Väejuhis", kuulis PILLE PRANS viiul TIIU ÕUNAPUU viiul KRISTIINA OLEV vioola KADRI REHEMAA vioola ta teravat fanfaaritaolist heli ja kirjutas selle dramaatilisele teno­ MARGUS UUS tšello MARIUS JÄRVI tšello rile! Rohkem millegi üle muret tundmata liitis ta need tsükliks. kavas: Strauss, M il haud. Mendelssohn Ma ei olnud seda tsüklit kunagi kellegi esituses kuulnud, 10. JUULI kl. 19 Pühalepa kirikus Kvarteti muusikaõhtu Mussorgski romansse ja laule lauldakse Venemaal harva ning ma PILLE PRANS viiul võtsin seda kui uut, äsja minule kirjutatud loomingut. HELEN NORMET viiul KRISTIINA OLEV vioola Mind vapustas kirgede jõud, kogu tsükli suur traagika ja MARGUS UUS tšello S laulja avarad võimalused ühest rollist teise ümber kehastuda. kavas-: Moxart, Grieg, Janadek Jl 10. JUULI kl. 21 Suuremõisa lossi pargis Surma muusikalise kuju alusena näen tema kõike pihuks ja põr­ / Hjlisõhtune kammerjazz "Django vaimus" g muks lammutavat jõudu ja agressiivsust. Tema enesekindlus, ha­ MAURI SAARIKOSKI viiul -jš lastamatus, millega ta seatud eesmärki vallutama läheb, pea­ / У TIMO SEPPÄNEN kitarr £ / / «ANNU RANTANEN bass % vad algusest lõpuni tuntavad olema. Tema sisemine jõud ja kin­ del võidutunne väljavalitud ohvri puhul ei tohi kaduda ka kõi­ ge vaiksemate piano'dt ajal. Keegi elavatest tema käest ei pääse. Surematuid maa peäl ei ole. Kaks aastat valmistasin ette seda oma loomeelu üht olulise­ VU \ %\ mat tööd, kauaigatsetud traagilist rolli, millest ma Suures Teatris

26 muusika, 7/05 Päikeseprillidega sümfoonikud ja "Õllesummeri" publikule laulev Jassi Zahharov - kunst või kom­ merts? FOTO ÕLLESUMMERI ARHIIVIST

EKSPRESSIOON Kunst või kommerts? RAIMOND KALJULAID

unsti ja kommertsi vahekord on kultuurikorralduse üks Teine hea näide on suhtumine "Õllesummerisse" kui pelgalt keskseid küsimusi. Eestis levinud (levitatud!) arusaam on kaubanduslikku üritusse, märkamata, et viimastel aastatel on sa­ Kpraegu selline, et need kaks justkui välistavad teineteist. ma festivali raames aset leidnud mitmed arvestatavad kultuuri- Kus on üks, seal pole kohta teisele. Selline ettekujutus pole mit­ ja muusikasündmused. Mõelgem siinkohal kas või Ruja muusi­ te ainult vale, vaid ka ohtlik. kaga suurkontserdile "Rujaleidja" 200E aastal "Õllesummeri" Rahvus kehtestab end paljuski läbi oma kultuuri. Seega on pealaval ning tänavusele festivalile, kus toimuvad ansambli The meie kultuuri konkurentsi- ja läbilöögivõime ka meie rahvus­ Beatles muusikaga kontsert Urmas Lattikase loomingulisel juh­ liku olemasolu pant. Ning siin pole ükski teadmine kurjast. timisel, Uno Loobi 75. sünnipäevale pühendatud galakontsert Seepärast peaksime julgema kompleksivabalt ja kätega vehkima- ning legendaarse rockansambli Vanemõde tagasitulek. Seega ta rääkida ka meelelahutusärist. Ehk on siit midagi õppida... kolm eriprogrammi, mille kunstiline kvaliteet ning muusikakul­ Meelelahutusäris tegutsejad teavad, et "hulkade poolehoid" tuuriline (või levimuusikakultuuriline, kui soovite) tase on vaiel­ kaalub üles mis tahes kriitiku vaenuliku ninakirtsutuse. Kuid ül­ damatult kõrged. diselt oleme kultuuri vallas siiski tundlikud kõigele sellele, mille On ilmne, et riigi kultuuripoliitika soosib klassikat levimuu­ eesmärgiks ei ole "puhas kunst". Küsimus on süvahoovuste ta­ sika arvel. Kindlasti on see hea uudis klassikasõpradele. Ent bamises, mis selliseid foobilisi suhtumisi sünnitavad, ning nende ometi! Sellel soosingul on hind: leppimine sellega, et riik jätab mõistmises-mõtestamises. endale õiguse otsustada, millist kultuuri, milliseid autoreid ja Sest kas pole ebaloogiline, et kipume kultuuri vallas eelista­ milliseid esitajaid edendada ning milliseid mitte. ma riiklikku eraviisilisele? Paljuräägitud käibemaksuküsimus on Meelelahutuskultuuri tasalülitamine aga raiskab kogemusi, siin vaid üks näide. Eraettevõtjast kultuurikorraldajat karistab mis võiksid oluliselt suurendada meie kultuurikorralduse efek­ riik L8-protsendise käibemaksuga, korraldagu ta või tipptasemel tiivsust. "Puhta kunsti" kaitsmise nimel toimub praegu kunsti sümfoonilise muusika festivali, samas kui riigi poolt soositud ja jätkuv riigi küljes hoidmine ning kogemused, mis looväris tegut­ seetõttu niigi juba toetatud asutused võivad aeg-ajalt teha, mida sev erasektor ammutab, sinna jäävadki. tahes. Kas või sellist "kõrgkultuuri" nagu Eesti Kontserdi maale Siis ei maksa aga kurta, et meie kultuur pole konkurentsi­ toodud muusikal "Mamma Mia" soodustatakse üle kolme korra võimeline. madalama, s.o 5-protsendise käibemaksuga.

muusika 7/05 27 POOGEN!!!

Muusikud Eestist, Kontsertid kolmes

Sotimaalt, Kanadast, sisesaalis ning

Taanist, Ukrainast, viiel välilaval.

Kõrgõstanist, Soomest, Viljandi maakonnas,

Poolast, Austraaliast, õppelaager Eesti ETNO,

Prantsusmaalt, Valgevenest, Õpitoad, Meistritoad,

Ameerika Ühendriikidest, Käsitööhoov, Pillilaat,

Walesist, Moldaaviast, Muinasjututuba,

Iirimaalt, Norrast jm Etnokonservid

:OLGIRONGVIIB /t ^ PÄRIMUSMUUSIKA IANDISSE

KORUM o/ WORLDWIDE MU ЮВ TAGASI

www.folk.ee www.piletilevi.e

Toetajad: ,— Meediapartnerid: ## BRmsH BIG •• COUNCIL JCDecaux UNICOM Balti Investeeringute Grupp l JTKSPRISS Alates ilustust l )42 ^VILJANDI Q TIMM KINNISVARAA] 1182

VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA £ Print Best msmm Suurtoetajad: Viljandimaa Omavalitsuste Liit Eesti Päevaleht Kultuuriministeerium 22Шш1 SEB Eesti Kultuurkapital KINNISVARA Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Sakala. BRC EESTI ÜHISPANK JV^HVUSVAHELINEKLAVER| oUVb UNIVERSITEET _, XI Kuressaare.. •-10. augustil 2005 Pärnus Kammermuusika prof. ARBO VALDMA Päevad 9.-13. august 2005 KLAVERIKOOL Kunstiline juht Andres Paas y. VIII Kl 1У, Kuressaare Kultuurikeskus

Reede, 5. august kell 20.00 Pärnu Raekoda 10. VIII kl 19, Kuressaare Laurentiuse kirik SUVEUNI kammerkontsert Presto та non troppo Pilet 25.- 10. VIII kl 22, SPA "Rüütli" Ritteri saal

Laupäev, 6. august kell 20.00 Pärnu Raekoda 11. VIII kl 19, Kuressaare Kultuurikeskus SUVEUNI kammerkontsert Adagio con un poco piu di moto Pilet 25.- 11. VIII kl 22, Kuressaare linnus

Pühapäev 7. august kell 19.00 Pärnu Raehoov 12. VIII kl 22, SPA "Rüütli" Ritteri saal SUVEUNI vabaõhukontsert RAEPROMENAAD kus möllavad SUVEUNIversiteedi õpilased 13. VIII kl 19, Kuressaare Kultuurikeskus TASUTA FINALE: Krem Teisipäev, 9. august kell 20.00 Pärnu Raekoda www.kammerfest.ee SUVEUNI suur kontsert Mozartissimo pianissimo Kavas osi Wolfgang Amadeus Mozarti klaverikontsertidest XI Kuressaare Kammermuusika Klaverikontsert nr. 6 B-duur KV 238 Päevad üllatavad duubel-CDga Klaverikontsert nr. 12 A-duur KV 414 Klaverikontsert nr. 9 Es-duur KV 271 Kammermuusikasõbrad saavad sel aastal topeltüllatuse osaliseks. Solistid SUVEUNIversiteedi õpilased Lisaks põnevatele kontsertidele valmib festivali ajaks duubel-CD, Pärnu Linnaorkester, dirigent Jüri Alperten kuhu on koondatud möödunud suvede eredamad hetked, pari­ Pilet 25.- mad live-salvestused 17 Kuressaares esinenud ansamblilt ja solistilt. Kogumiku esitlus toimub festivali avapäeval kell 16 Kuressaare kul­ Kolmapäev, 10. august kell 20.00 Pärnu Raekoda tuurikeskuses. SUVEUNI suur kontsert 2 Selle aasta festivali raamivad klassikalised kammerkoosseisud. Mozartissimo pianissimo Avakontserdil esitavad Mozarti ja Rahmaninovi triosid festivali Kavas osi Wolfgang Amadeus Mozarti klaverikontsertidest Klaverikontsert nr. 6 B-duur KV 238 kunstiline juht, pianist Andres Paas ning viiuldaja Stepan Jakovitš Klaverikontsert nr. 12 A-duur KV 414 ja tšellist Rustani Komatškov Moskvast. Lõppkontsert on aga Klaverikontsert nr. 9 Es-duur KV 271 Kremerata Baltica parimate muusikute ning läti klarnetisti Marcis Solistid SUVEUNIversiteedi õpilased Kulise päralt, kelle esituses kõlavad Mendelssohni ja Wolfi kvarte­ Pärnu Linnaorkester, dirigent Jüri Alperten Pilet 25,- tid ning Brahmsi Klarnetikvintett. Sooloõhtu annab Clara Haskili nimelise konkursi võitja, maa­ ilma kontserdilavadel kiiret solistikarjääri teinud rumeenia pianist Õppetöö on lahtine ja avatud kuulamiseks-jälgimlseks Mihaela Ursuleasa, kelle esituses kõlavad Beethoveni "Eroica"-va­ kõikidele klaverimänguhuvilistele. Tunnid toimuvad riatsioonid ning Brahmsi ja Sostakovitši miniatuurid. Kaks õhtut on Pärnu Raekojas iga päev algusega kell 10. vokaalmuusika päralt: Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja dirigent Päevapileti hind on 50.- «~~ _ Paul Hillier toovad Laurentiuse kirikusse Cyrillus Kreegi igavikuli­ sed vaimulikud koorilaulud ning Tšehhi meeskvartett Q VOX esi­ Suveuni on värvümet tab linnuse kapiitlisaalis kireva kava renessansiajastu muusikast 20. sajandi teoste ning spirituaaliseadeteni. Põneva kontserdipaigana Pärnu Kontserdibüroo, Ave Sopp avastatud SPA Rüütli Ritteri saal pakub nii Piazzolla tangomuusika- Tel: 56 494 613 ga balletietendust, milles kasutatakse elemente klassikalisest balletist e-post: [email protected] kuni moderntantsuni, kui ka džässiööd, kus kuulajate meeli ja mõt­ www.parnukontsert.ee teid vabastab Austria trio Open Minds. Maarja Kasema

muusika 7/05 29 BAGATELLID * EESTI Klooster ehitab üles festivali HEILI VAUS-TAMM

irgitta festival kestab 15.-20. au­ gustini. Festivali motoks on kuns­ Btilise juhi Eri Klasi mõte, et pea­ osas on klooster ise. Pole lihtsalt leitud koht, kus etendada juhuslikke projekte, vaid kõik üritused on sisuliselt kloostri­ ga seotud. Jüri Leiten, Tallinna Filharmoonia di­ rektor: "Festivali eesmärk on kujundada tervest Birgitta kloostri kompleksist es­ maklassiline esinemiskoht. Meie kloost- rifestivali juures on märkimisväärne just see, et kogu klooster on siin tegev. Lagle Parek Birgitta ordu eesotsas on igati val­ mis festivali ülesehitamises osalema. Nii toimivad vanad müürid saalina, uus klooster pakub külalistele abi hotelli, esi­ nejatele garderoobide ja harjutusruumi- dega.

On olnud kuulda uuest tehnilisest tase­ mest Birgitta festivalil. Jah, võrreldes seniste vabaõhuürituste he­ li- ja valgustehnikaga, on Birgitta festi­ Birgitta festivali keskne teos on Poulenci ooper "Karmeliitide dialoogid". valil hoopis teine tase. On olemas publi­ FOTO TALLINNA FILHARMOONIA ARHIIVIST kule tõusuga tooliread, moodullava, mis võimaldab ka keerukamaid lavalisi lahen­ nata masside liikumist nii, et see midagi jõuda kolmenädalase festivalini kolme dusi, etenduste transleerimine ekraanide­ ei kahjustaks. ooperitrupiga. Sinna vahele mahub kind­ le, ooperil eesti- ja ingliskeelsed subtiit­ lasti mõni väga hea sümfooniakontsert, rid. Toetudes Eurofondi rahale ja Tallinna Milles on festivali tulevik? vokaal-sümfooniline suurvorm, miks mit­ linna omafinantseeringule, on projektee­ Pirita festivali saal hakkab olema paik, te ka džässi. Praegu ei tea veel, kas sellest rimisel suvehooaja katus. Peale selle taha­ kus inimene saab suvemiljöös näha ja saab ooperifestival või draama- ja muusi­ me hoolitseda publiku mugavuse eest ja kuulda head kunsti. Siia tasub investee­ kafestival, aga igatahes koht, kus inimene kaitsta ajalooliselt väärtuslikku ümbrust, rida. Oluline on äratada see koht ellu, ja saab nautida nii esituse kunstilist kui ka näiteks hakkame ehitama välja vee- ja ka­ kui siin on nii head tingimused, tulevad tehnilist taset. nalisatsioonisüsteemi. Oluline on ka suu- ka head üritused. Järgmisel suvel tahaks

Eesti Muusikanõukogii valis uue juhatuse

xi ^^ mail toimus Estonia Talveaias Eesti Muusika- kisid probleemidest muusikahuvihariduses, Tallinna Muu­ -^ nõukogu üldkoosolek. Koosoleku liikmetena olid sikakeskkooli olukorrast ja ootustest ühendatud kooli moodus­ Д \^S • kohal Eesti kontserdiorganisatsioonide ja muu- tamisel kõneles Marja Jürisson. Madis Sander käsitles võimalus­ sikainstitutsioonide esindajad. EMNi juhatuse tegevusest rää­ te paljusust muusikalises kutsehariduses, Haridusministeeriumi kis FMNi president Peep Lassmann, riigi osast muusikavaldkon- juurde moodustatud komisjoni tööst rääkis Andres Pung. na rahastamisel kõneles Marko Lõhmus. Üldkoosoleku lõpul valiti EMNi uus ju­ Paul Himma käsitles teatri positsiooni 21. hatus koosseisus: Peep Lassmann, Jüri sajandi Euroopas, ERSO arengutest kõne­ Leiten, Toomas Siitan, Olav Ehala, les Andres Siitan, teemal "Eesti Kontsert Paul Himma, Marko Lõhmus, Aarne akadeemilise kammermuusika kontsertide Saluveer, Timo Steiner ja Urvi Haasma. korraldajana" peatus Andres Uibo. E 6 S t i M U si ka n õu кодu Uryi Haasma ja Tonio Tamra rää­

30 muusika 7/05 Tobiase päevadel Rostrumil taas Hiiumaal edukad Baltimaade PRIIT KUUSK MTÜ Rudolf Tobiase Selts ja Käina Kaunite Kunstide Kool heliloojad korraldasid 27.- 29. maini helilooja sünnipaigas Käinas järje­ TIIÄ TEDER kordsed, juba kolmeteistkümnendad Rudolf Tobiase päevad. Seekord oli peatähelepanu noorte klaverimängijate konkur­ 52. rahvusvaheline heliloojate rostrum toimus 6.-10. juuni­ sil, mis toimus seitsmendat korda. Neil päevil oli Tobiase muu­ ni Viinis Rahvusvahelise Muusikanõukogu (IMC) ja Austria seum Käinas avatud külalistele tasuta. raadio (ORF) ühisel organiseerimisel. Rostrumit korralda­ Konkursi kolmes vanusegrupis võistles 34 klaveriõpilast takse nüüdismuusika tutvustamiseks rahvusraadiote kaudu. 17 muusikakoolist üle Eesti ja ka sõprussaartelt Ahvenamaalt Tänavu tuli rostrumile 30 raadiojaama, lisaks Euroopa maa­ Soomest ja Rügenilt Saksamaalt. Esmakordselt oli žürii eesot­ dele veel Mehhiko, Hiina, Kanada ja Argentina raadio. Minu sas EMA professor Lilian Semper. Konkurss austas tänavusi arvates oli konkursi tase viimase kümne aasta kõrgeim, kus juubilare Arvo Parti ja Alo Põldmäed, viimaselt telliti ka ko­ tooni andsid kolmekümnendates aastates heliloojate teosed. hustuslik pala, mis sai pealkirjaks "Tahkuna tuletorn" (tavali­ Viiekümne seitsme helitöö hulgast valiti põhikategoorias pa­ selt mängitakse autori käsikirjalisest koopiast!). rimaks (selected work) läti autori Märtinš Vilumsi (1974) Tobias ja Bach on konkursil alati kohustuslikud, kavas teos "Le temps scintille..." ja alla kolmekümneaastaste he­ märgiti ära ka Beethoveni, Schumanni ja Tšaikovski tähtpäevi. liloojate hulgas briti helilooja Luke Bedfordi (1978) "Rode Kogu võistlus kulges heäl tasemel ja oli hästi korraldatud, nõr­ with Darkness". Põhikategoorias väljavalitud teose au­ ku esinejaid peaaegu polnud. tor ja seda esitlenud produtsent Sandra Nedzvecka pälvisid Ürituse peamised toetajad olid Eesti Kultuurkapital, Hiiu UNESCO Picasso-Mirõ medali, noor helilooja sai Guy Huot maavalitsus ja Läänemere saarte ühendus B7. Peakorraldajad - (IMC kauaaegne peasekretär) fondi preemia. Mõlemalt he­ Käina Kaunite Kunstide Kooli direktor ja Tobiase seltsi esinda­ liloojalt tellib uue teose Radio France. Traditsiooniliselt ja Eha Leiger ning Käina ja Kärdla klaveripedagoog Ene Eimre koostati soovituslik kümnest teosest koosnev nimekiri, mi­ olid teinud kõik, et üritus meelde jääks. Kaunid meened (sh da mängivad järgmisel hooajal eetris EBUsse kuuluvad raa­ uue nägusa nooditrükise) said kõik õpilased ja nende õpetajad diojaamad. Soovitatud teoste hulgas on läti autori Peteris ning kutsutud külalisedki. See trükis oli kirjastuselt Muusika Bütansi "There flows a never-ending stream of light" ja noo­ tellitud uus kogumik kõigi konkursside seitsme uudispala- re leedu autori Raminta Serkšnytc- "Vortex", mis osutus soo­ ga meie seitsmelt nimekalt heliloojalt (Tüür, Mägi, Kangro, vitatuks ka alla kolmekümneaastaste autorite töödest. Esile Marguste, Eespere, Tamberg, Põldmäe). Festivalibukletis tut­ tõsteti veel austria helilooja Clemens Gadenstätteri "Danse vustasid end ka osavõtnud koolid. Tobiase päevad lõppesid he­ mimetique'i", rootslase Jesper Nordini Topeltkontserti viiuli­ lilooja sünnimaja õuel. Järgmine konkurss toimub 2007. aas­ le, tšellole ja orkestrile, teeneka poola avangardisti Krzysztof tal, tuleval kevadel austatakse Tobiast mitme kontserdiga. Knitteli Kontserti tšembalole, orkestrile ja lindile, norralanna Maja Ratkje Kontserti häälele (III), 24-aastase rumeenlanna Diana Rotaru "Shaktit" (soovitatud ka noorte kategoorias), TULEMUSED hispaania helilooja Jesus Rueda Keelpillikvartetti nr 3 ning Noorim vanuserühm (kuni 12-aastased) äsja Monaco printsi Pierre'i fondi konkursi võitnud prantsu­ I koht - Anneli Liebert ja Joosep Teppo (Keila MK, õp E. Teppo), se helilooja Frederic Durieux' "Traverses 2 & 3". Eestit esin- Susanna Jahnke (Rügen, õp M. Lebedeva). Idasid seekordsel rostrumil Tõnis Kaumanni "Ausgewählte II koht - Marilin Veliste (Orissaare MK, õp K. Levit). Salonstücke" ja Kristjan Kõrveri "eo". Sarnaselt olümpia­ III koht - Johanna Jahnke (Rügen, õp M. Lebedeva). mängudega on rostrumil võidust tähtsam osavõtt, mis või­ Diplomid ja tänukirjad: Aleksandra Ignatjeva (Paldiski MK, õp O. maldab rahvusliku heliloomingu levikut maailmas. Igal osa­ Smoljakova), Anete Hiie ja Marie-Margarite Vaigla (Tabasalu MK, leval raadiol on kohustus vahendada vähemalt kümmet õp K. Liivango ja U. Väljaots), Jesper Eldemeel (Orissaare MK, rostrumil osalenud teost. Nüüdismuusika kuulajate arv on õp K. Levit), Liis Mägi ja Sander Siim (Vanalinna MK, õp kõikjal väike, kuid niimoodi saab kokku miljonitesse ulatu­ I. Biltse) ning Valeria Tjukavkina (Lasnamäe MK, õp T Vurma). va auditooriumi. Möödunud aastal rostrumi võitnud Helena Keskmine vanuserühm (13-14-aastased) Tulve orkestriteost "Sula" tutvustas hooajal 2004/2005 eet­ II koht - Janeli Adermann (Paldiski MK, õp V Nöps). ris 27 raadiojaama ja Tatjana Kozlova oopust "Made of III koht - Peep Rinne (Vanalinna MK, õp I. Biltse). hot glass" mängis 19 raadiot üle kogu maailma. Tänavu Diplomid ja tänukirjad: Darja Saksejeva (Paldiski MK, õp rostrumil kõlanud teosed on Klassikaraadios eetris kolma­ A. Djatko), lvi Savisaar (Keila MK, õp E. Teppo) ja Kristina päevaõhtuti kell 1 9 alates oktoobrikuust. Korogodina (Loksa MK, õp I. Boltenko). Vanim vanuserühm (15-aastased ja vanemad) I koht - Talvi Hunt (Keila MK, õp A. Kiisk). II koht Mariliis Kreintaal - (Vanalinna MK, õp K. Suss). Diplomid: Ida Andersson (Ahvenamaa, õp A. G. Sundström), Priidu Niit (Käina MK, õp E. Eimre) ja Reeli Remmelgas (Koeru MK, õp I. Meier).

muusika 7/05 31 ВAGATELLID*EESTI Pärnu muusikakorüfee Ilmar Tõnisson

lmar Tõnisson on 1960. aastast ala­ esinesid väljapaistvad interpreedid, tule­ tit, saksofoni, flööti, plokkflööti või suu­ tes andnud Eesti Muusikaakadeemias, vased Tallinna konservatooriumi profes­ pilli mitmele sajale õpilasele-üliõpilasele. ITallinna Pedagoogilises Instituudis, sorid Matti Reimann, Valdur Roots, Jüri Mitmel aastal on ta korraldanud rahvusva­ Tallinna Muusikakoolis, Pärnu Laste­ Gerretz, Jaan Õun, Toomas Velmet, Mati helisi muusikakursusi Tahkurannas. muusikakoolis, Pärnu Palm, Peeter Paemurru. Sujus Täiendanud oma dirigeerimisos- Humanitaargümnaasiumis koostöö ka niisuguste nimeka­ kusi Leningradis professor Mussini ja ja Pärnu-Jaagupi Muusika­ te solistidega nagu Georg Ots, Weimaris Kurt Masuri juures, lubasid os­ koolis erialast haridust palju­ Hendrik Krumm, Urve Tauts kused ja kogemused juhatada tal külalisdi­ dele noortele. Kõigepealt ta­ jt. Uus tase klassikalise muu­ rigendina Jena filharmoonikuid, Helsingi han aga rõhutada tema pa­ sika interpreteerimisel tek­ Kirkonummi ja Vaasa sümfooniaorkestrit, nust Pärnu linna heaks. Ka kis siis, kui Ilmar Tõnisson lõi samuti ERSOt Estonia kontserdisaalis ja keerukatel nõukogude aasta­ KEKi klubi juurde kammer­ Pärnu rannasalongis. tel jäi ta truuks oma kodulin­ orkestri. See poolprofessio­ Paljude algatuste kõrval on Tõnissoni nale, vaatamata mitmele ah­ naalne orkester suutis valluta­ teeneks ka suupillimängu tõstmine profes­ vatlevale pakkumisele pea­ da kontserdisaale Eestis, Lätis, sionaalsele tasemele. Kujunenud ise suu- linnas, NSV Liidu suurlinna­ Leedus, Armeenias, Venemaal, pillivirtuoosiks, on ta korraldanud Pärnu- des ja välismaalgi. Lõpetanud Jätkuvalt aktiivne Ilmar Ungaris, Soomes, Rootsis, Jaagupi Muusikakoolis klarneti, flöödi ja Tõnisson. Taanis, Saksamaal ja Kanadas. Leningradi konservatooriu­ FOTO ANTS LUGUS plokkflöödi õpetamise kõrval suupilli eri­ mis sümfooniaorkestri juhti­ Koos kooridega Mattone ja ala õpetamise ja on saavutanud suurepära­ de kaheaastase stažeerimis- Ave Canto esitati ka suurvor­ seid tulemusi. kursuse ja saanud vastava diplomi, oli di- me - kantaate, missasid jm. Lõpetan artikli Neeme Järvi kommen­ rigenditee valla. Entusiastlikult jätkas ta I 970. aastate algul lõi Tõnisson taariga: "Ilmar Tõnisson on suurepärane aga tööd Pärnu suvemuusika orkestriga Vabariikliku Noorte Puhkpilliorkestri. inimene, täis entusiasmi. Muusik ja hu­ ja teiste kollektiividega. Suvemuusika tra­ See oli tema järjekordne hiigelettevõtmi- vitav jutukaaslane. Ta mängis omal ajal ditsiooni taaselustamine Pärnus oli sünd­ ne. Sadakonna pillimehe mängutase muu­ Pärnu muusikaelus väga vajalikku rolli. Ta mus, millest räägiti Eestis ja hoopis kau­ tus pingsa töö tulemusel nii kõrgeks, et on Oistrahhi Festivali üks alustalasid ja al­ gemalgi. Ilmar Tõnissoni orkestriju­ paelus kultuurihuviliste suurt tähelepanu. gatajaid, millest on kujunenud ilus tradit­ hi tööd nautisid tuhanded pärnakad ja Orkestrit ja dirigenti tundsid partei- ja kul- sioon. Ta on elus väga lihtne ja samal ajal puhkajad, nende hulgas igal suvel David tuuribossid ning tahtsid kuulata pidulikel väga tore kolleeg, kellega on hea muusi­ Oistrahh ja Bruno Lukk. Viimane kirju­ aktustel ja kontsertidel. Peale Eesti esine­ kast vestelda ja ka pidu pidada. Peale kõi­ tas Tõnissoni külalisraamatusse: "Palju, ti veel Musta mere kuurortides, Moskvas, ge hea perekonnainimene." palju tänu ilusa sisuka suvemuusika eest Leningradis, Rootsis ja Soome kuues maa­ 10. augustil tähistab Ilmar Tõnisson ja soovin Teile edaspidiseks palju jõudu, konnas. Ilmar Tõnissoni peamine taotlus 70. sünnipäeva. energiat, et meie ka tulevikus võime kuu­ oli aga anda noortele instrumentalistidele lata ja nautida head muusikat heas ette­ orkestrimängu kogemusi ja tunda rõõmu Heino Rannap, kandes Pärnus suvepuhkuse ajal. Aitäh! hea muusika puhtast kõlast. Ise konserva­ Ilmar Tõnissoni kolleeg 'Tallinna Muusika­ Samas vaimus edasi!" Professionaalse ta­ tooriumi haridusega klarnetist, kes valdab koolis, Tpedls ja konservatooriumis/EMAs, semega sümfooniaorkester esitas maail­ ka mitmeid muid pille, on Tõnisson li­ tema esimene dirigeerimisõpetaja. makuulsate heliloojate teoseid. Solistidena gi poole sajandi jooksul õpetanud klarne­ Uus kammermuusika festival Tallinnas

17. augustil saab alguse Tallinna kammermuusika festival. Pille tid Jaanika Rand-Sirp, Marko Martin, Collin Hansen, Marina Lille muusikute Toetusfondi algatatud festival toimub Tallinna "Frey, Aleksandra Juozapenaite, Kai Ratassepp ja Ivari Ilja, linnavalitsuse toetusel ja kestab 2 1 .augustini, kontserdipaika­ tšellist Peeter Paemurru, trompetist Indrek Vau, saksofonist deks on raekoda, Jaani kirik ja Rootsi-Mihkli kirik. Festivalil Viryo Veldi, kitarrist Meelis Miili ja Tallinna Keelpillikvartett. esinevad lauljad Heli Veskus, Oliver Kuusik, Avakontserdil esinevad Pille Lill, Peeter Paemurru D$ SRuirtikuM iwtutfoirt WUlcb: Margarethe Brant (Soome), Veronika Amarres, ja Anna-Liisa Bezrodny, kaastegev on Pärnu viiuldajad Kristiina Kriit, Andrus ja Ruth Linnaorkester Jüri Alperteni juhatusel. Sel kont­ Haav, Sigrid Kuulmann, Anatoli Reznikovski, serdil antakse välja ka stipendium "Aasta noor in­ Mari Tampere, Anna-Liisa Bezrodny, pianis- terpreet".

32 muusika 7/05 Jaan Ots: Tallinn Ingrid Kremli ngi -St. Pet erburg-Viin 3.-10. juunini toimunud viiendal rahvusvaheli­ Mozarti-teemaline sel noorte pianistide konkursil Peterburis saavu­ tas II koha ja eripreemia Eesti poiss Jaan Ots (1 6). meistrikursus EMAs Kohaga kaasnes rahaline preemia L500 dollarit, TUI HIRV sellest hinnalisem on aga saadud eripreemia - soo­ ärnu rahvusvahelise lokontsert järgmisel hooajal Viinis. ooperimuusika festiva­ Tallinna Muusikakeskkoolis klaverit ja trompe­ li raames toimus lisaks tit õppiv Jaan on preemiaid saanud varemgi: 1998. P Rubinšteini "Deemoni" lavas­ ja 2001. aastal jagas ta vabariiklikul pianistide kon­ tusele ja Klaudia Taevi nimeli­ kursil oma vanusekategoorias II kohta ning sai esi­ sele konkursile veel Hamburgi koha Steinway rahvusvahelisel klaverikonkursil Muusika- ja Teatriülikooli pro­ Hamburgis 2003. Lisaks trompetimängu eest saa­ fessori Ingrid Kremlingi meist­ dud preemiad, neist kaalukaim tänavuse konkursi rikursus, mis seekord oli pü­ "Trompetitalendid 2005" peaauhind. hendatud Mozarti vokaalteos­ pOTO MAREK VILBA te interpretatsioonile. Osalesid Ingrid Kremling on hinnatud Mozarti ja Mida sa tegelikult mängida eelis­ noored lauljad leedulastest Straussi spetsialist. tad, klaverit või trompetit? ,, iii FOTO XXI SAJANDI ORKESTRI ARHIIVIST Klaverit ja trompetit. Mõlemad on serblasteni, nende hulgas paar võrdselt olulised, aga ajaliselt harju­ eestlast. Meistrikursus leidis tan klaverit rohkem - trompetit po­ aset 27.-29. maini Eesti Muusikaakadeemia orelisaalis ning lõppes kont­ le võimalik väga kaua järjest män­ serdiga. Kolme päeva jooksul räägiti osalejatele vokaaltehnikast ja Mozarti gida. esteetikast. Kremling, kes väidetavasti on andnud sadu meistrikursusi, ka­ sutas väga lihtsaid ja eluterveid meetodeid. Nii rääkis ta ühe saksa neiu Trompetit hakkas Jaan tõsisemalt väikese koera näitel, kuidas loomadelt kõrgete nootide laulmiseks vahen­ mängima kuue, klaverit seitsmeaas­ deid võtta. Kremling on väga hea pedagoog: kõigepealt kiidab ja siis üt­ taselt. Muusikakeskkoolis oli ta õpe­ leb keerutamata, mida tuleks teha teisiti. Mozarti laulmise kunst seisab te­ taja pikka aega Marja Jürisson, ala­ ma sõnul nendel fermaatidel istumises, kus on mõnus, aga nii, et muusikas tes sellest õppeaastast Mati Mikalai. säiliks liikumine. Sealjuures tuleb rõhutada olulisi sõnu ja pidada meeles, Trompetit õpetab Aavo Ots. et hääle panevad laulma konsonandid, mitte vokaalid. Veel rääkis Kremling, et igas fraasis on vaja valida sihtmärk. Kui fraa­ Mati Mikalai: "Jaan on Eestis juba väga häs­ sis on seitse nooti, tuleb lauldes lugeda seitsmeni ja mitte lasta end segada ti silma paistnud, aga Peterburi konkurss tõestas, sellest, et mõni noot on hirmutavalt kõrge. Fraase peab Mozartit lauldes et ta suudab võistelda ka rahvusvahelisel tasemel. alustama vaikselt, noote fileerida, st laulda samu kõrgusi vaiksemalt ja val­ Võistlus on muidugi vaid asja üks külg, väga olu­ jemalt. Pikkade nootide laulmiseks tuleb valida mugav vokaal, mis sest, et liseks pean preemiaks saadud kontserti, mis annab noodis on kirjas teisiti. väljundi interpreedina. Arvan, et Jaan liigub õiges Kremling tõi siia kanti palju värskeid ideid ja õpetas ka seda, mida me suunas ja suured võidud on veel ees." ammu teame, aga teatavasti on lauluõpetuses sellest, mida õpetatakse, vaa­ ta et tähtsam see, kuidas õpetatakse. Tahaks loota, et sellesarnaseid meist­ Millistest maadest tulid teised võistlejad? rikursusi korraldatakse veel palju ja mitte keset eksamisessiooni, et võima­ Kõige rohkem oli osavõtjaid Hiinast ja Venemaalt, likult rohkem meie laulutudengeid neist võimalikult noorena osa saaksid. aga ka Iisraelist, Hispaaniast, Saksamaalt, Moldo­ vast, Armeeniast... Hiinlased töötavad meeletult - Klaudia Taevi nimelise noorte lauljate üks võistleja ei käinud kooliski, vaid harjutas kaks­ konkursi tulemused: teist tundi päevas klaverit. Esimest preemiat otsustas žürii sel korral mitte välja anda.Teist preemiat Miks valisid lõppvoorus esitamiseks Rahmaninovi jagasid sopran Huiling Zhu, kes esindas konkursil Hiinat ja metsosopran Teise klaverikontserdi I osa? Angelina Švatška Ukrainast. Kumbki sai rahalise preemia kaks tuhat Rahmaninovi muusika on hingelähedane. Valida eurot. Kolmanda preemia, tuhat eurot pälvis Poola sopran Ewa Biegas. oli veel Prokofjevi, Griegi, Chopini, Mozarti ja Auhinnafondi panid välja Eesti Statoil (kolm tuhat viissada eurot) ja Beethoveni teoste vahel. Kõige rohkem valiti sellest Oriflame Eesti (tuhat viissada eurot). loetelust Chopini, aga Mozartit näiteks üldse mitte. Schuberti "Ave Maria" parima esituse eest sai auhinna Huiling Zhu. Konkursi parima klaverisaatja auhinna otsustas žürii anda Piia Paemurrule. Lisaks klaverikontserdile Viinis ootab Jaan Õtsa Žürii liige Ingrid Kremling andis välja eriauhinna (viissada eurot) tenor tuleval hooajal novembrikuus ees rahvusvaheline Roland Liivile parima saksakeelse teose tõlgenduse ja häälduse eest. trompetikonkurss Saksamaal.

Vestlenud Kaie Tanner

muusika 7/05 33 MELO

"Action", "Passion", "Illusion" Heatujulise hinnangu ter­ suisa kohustuslik. (1993) ja lõpuks kõlab Rah- vikule annavad Rahmaninovi See lõpulugu ongi Klassika­ maninov. viimase laulu tekstiread: "To, raadio nägu, samas selgineb Avaldan nüüd oma kuula­ sudaruška, lebeduška, moja, aga nägu läbi mõlema plaadi. mise järjekorra: Rahmaninovi ponravilas pohhoduška tvoja." Esimene neist on pühendatud teine, esimene ja kolmas laul, Need Tali-tüdrukud (ükshaa­ populaarsele klassikale ning tei­ Tüüri triloogia ja "Zeitraum" val ei saa neid ju käsitleda) on ne tõlgile ja d/.ässile. Koik on Action Passion Illusion. ning lõpetuseks Sibeliuse üle­ Eestis harvanähtavalt teovõime­ maitsekalt kokku seatud ja tore Anu Tali, Nordic Symphony möödunud sajandi lõpul Soome lised ja asjad liiguvad suurepä­ kuulata. Kui päris aus olla, siis Orchestra. Teatri päästmiseks korralda­ raselt. teine plaat erutas mind vist roh­ Warner Classics 2005 tud loteriil kõlanud teos, mis Toomas Velmet kem kui esimene. Ehk seetõt­ kustutas teatri võlgadest lausa tu, et folk- ja džässmuusikud » . %. "Ah, Viin ka, you are so dashing, kaks kolmandikku. Kui rääki­ julgevad ka stuudios emotsio­ yes!" da Sibeliuse esitusest, siis kuju­ naalsed olla, proffidel jääb aga Miskipärast mõjub see vene nes heaks võrdluseks paar päe­ ** *>v * paljaste seinte vahel tihti kirest keelest inglise keelde tõlgitud va tagasi kuuldud Eri Klasi ja ' * * * *+' puudu. Esimese plaadi ainuke värsirida hästi naljakalt, eesti Tampere Filharmoonikute esi­ % J * * * kontsertsalvestus (Lepo Sumera keeles võiks see kõlada umbes tus, kus jutustajaks seesama soo­ j "Pardon, Fryderyk" Kadri-Ann nii: "Oh sa, Vanka, minu uljas­ me teatrilegend Lasse Pöysti. » Sumera esituses) on ses mõttes pea!" Nii kõlab heliplaadi Eri Klasi Pöysti oli mõõdu­ erand, kuna ka läbi laserketta Klassikaraadio - 10. Eesti "Action Passion Illusion" seits­ kas ja elutark vanaisa-muinas- on tunda meeldivat mõttedia- klassika, folk ja jazz / menda track'\ alguses Sergei jutuvestja, Auu Tali Pöysti aga loogi interpreedi ning publiku Estonian classical, folk and Rahmaninovi teise vene lau­ temperamentne, rütmiseeritult vahel. Hästi kannab teos välja jazz favourites. lu algusrida. Tegemist on karakteerne, vähem narrator ja plaadi keskpunkti raskuse, toe­ Eesti Raadio 2005 Nordic Symphony Orchestra rohkem actor. Ega vanameist­ tudes ühe küljega Urmas Sisaski (NSO) plaadiga, mis on salves­ ril ju improviseerimise ruumi ei "Kassiopeiale" ning teise külje­ "Kui mina hakkan laulemaie...", tatud muidugi tema dirigendi olnud, sest ta luges oma jutustu­ ga Kuldar Singi "Ave Mariale". nõnda laulab Veljo Tormis ja direktori Anu Tali juhatusel. se kaks kuud hiljem valmis heli­ Üks Viljandi Linnakapelli, tei­ koos Klassikaraadio seltskon­ Alustasin nende ridadega selle­ reale peale. ne Kaia Urbi ja Heiki Mätliku naga plaadi lõpus ning palju pärast, et tõlge tegi nalja ning Üldse väärib märkimist sal­ ehk siis jällegi tavapärasest räägitud ja ammu tuntud lau­ orkestri ja riikliku koori Latvija vestuse pikk planeerimine, ala­ natuke erinevate muusikute esi­ lu vägi paneb tõepoolest süda­ alumise poole (aldid, bassid) tes 2003. aasta veebruarist tuses. Meeldivalt kõlab Ester me kiiremalt põksuma. Nagu esitus jättis plaadil parima mul­ kuni 2004. aasta novembrini. Mägi "Murdunud aer", kuna Klassikaraadio lähemad tund­ je. CD on aga pealkirjastatud Helimeister Maido Maadiku RAMis on endiselt tunda täna­ jad juba teavad, ei ole selli­ hoopis Erkki-Sven Tüüri kolme kõrv on jätkuvalt paigas ning päeval nii haruldaseks muu­ ne ühislaulmine neil lihtsalt keelpilliorkestriteose järgi. NSO produkt laitmatu. Kuidas ta tunud lauluarmastust. Sama maitseainena plaadile lisatud ja Anu Tali on 2005. aastal erinevatel aegadel salvestatud käib ka Hortus Musicuse koh­ terakene, vaid toimetusesise- Warner (lassies margi all ilmu­ materjali kõlaliselt ühtlustas, ta, kes esitab Cyrillus Kreegi ne leelotamine toimub tõe­ nud CD-le valinud kolme auto­ on meistri saladus, kuid liiga "Armastuslaulu l J. sajandist". poolest regulaarselt kaks kor­ ri teosed, lisaks Tüürile harva palju see Estonia kontserdisaa­ Erkki-Sven Tüüri "Illusioon" on da päevas - varavalges pärast mängitavad Jean Sibeliuse melo­ li ei meenuta. See jälle on minu juba iseenesest niivõrd jõuline ja "Klassikahommikut" ning õhtul draama "Metshaldjas" op 15 probleem, mis teistele ei peaks ere mõttevälgatus, et paneb vist enne "Fantaasiat". Arvan, et (1894) ja Sergei Rahmaninovi korda minema. Igatahes on CD ka puupakud elama. See viima­ nimelt see jõud lubab vastu seis­ "Kolm vene laulu" op 41 üldine sound soodne, seda eriti ne ei käi muidugi mitte Tallinna ta paljudele riuklikele meele­ (1926). Plaadi kava koostami­ tekstide jälgimiseks, mis elavas Kammerorkestri meisterliku esi­ avaldustele Klassikaraadio aad­ ne on hoopis midagi muud kui ettekandes kipub mõnikord eba­ tuse kohta. ressil ja toimib õhuvahetaja- kontserdikava ülesehitamine, õnnestuma. Kui Tüüri "Passion" na ka sisekliima puhastamisel. Nagu juba öeldud, sain sest ( l) tarbija võib kerge näpu­ välja arvata, siis ega plaadilt Mõtlesin juba möödunudaastase suurema elamuse teiselt plaa­ liigutusega etteantust oma rea rohkem ehedat kannatust väl­ laulupeo aegu, et just ühislaul­ dilt, kuigi ka esimene oli ilus. ja võimalikud kombinatsioonid ja ei kosta, seevastu action \x mine on see imevägi, mis suu­ Kogu teise plaadi kava läbib teha, nii et planeeritud kavadra- purskub siit-sealt ja tüki kol­ dab tuhandeid erineva päritolu, mingi väga intiimne soojus, maturgia jääbki illusiooniks. mandastki kohast ning illusioo­ tundlikkuse, mõtete, haridusega on kuulda hingamist ja tun­ ne looma on kunstmuusika ala­ Käesolev plaat algab Tüü­ jne inimesi ühte sammu kõndi­ da hingust. Kui silmad kin­ ti valmis. Et domineerima jääb ri suure orkestri teosega "Zeit- ma panna ning et ka Riigikogu ni panna, võiks siinsamas taju­ action, on eelkõige dirigendis raum" (1992), järgnevad Sibe­ segakoor ei tohiks mingil juhul da Tuule Kanni, Celia Rooset, peituva energia ja selle realisee­ liuse "Metshaldjas", Tüüri olla kõigest meelelahutus, vaid Linnamuusikuid, Johansone... rimise tulemus. See on Klassikaraadio kindel

34 muusika 7/05 valik, sest eesti folgist ja džäs- ise, et autentne on ikkagi mus­ väga julge või sygava traditsioo- sist võiks saada ka hoopis teist­ tade tehtav gospelmuusika. nitundega laulik. Juhan Viiding, suguse pildi. Igal juhul süm­ Aga plaadil kõlab ju ena­ kelle luulest duo tegevus alguse paatne valik, kus üheks peaesi­ masti Piret Ripsi seatud ja kirju­ sai, ilmub uues valguses. Tema nejaks ning seega ka kõlavärvi tatud muusika? kunagi palju esitatud tekstid kujundajaks on olnud Robert "Ainuke õige asi on, jah, olid tihti riuklikud, kroonulik- Jürjendal. Kui nüüd lõpulu­ mustade gospel ja me ürita­ kust ja mõttelaiskust nykkavad. gu kõrvale jätta, siis selle plaa­ me seda teha. Aga et igal kooril Eva ja Maria valitud sõnum on di suurim laeng minu jaoks oli oleks oma nägu, tuleb seda loo­ dumisest siin on isegi pisut sisemisem. "Isegi läbi talveaken- Siiri Sisaski lauldud idamaine minguliselt kujundada. Ja kuna kahju. Aga "Laulud" polegi de" annab värske võtme muidu "Setu hõbe". Võlus esituse jõu­ mina olen loominguline juht, yksnes tagasivaade poeetilisele ju tavarytmilise Viidingu kuul­ line tundelisus ning kui ei oleks on see koor minu nägu. Valge hilisteismeeale. Uuemate lugu­ miseks. Pessoa "Tornikell" ja kuulda setu keelt, võiks loo segi helilooja ei saa kirjutada musta de tundetoonid on settinud, Meriluoto "Saladus" on puhta ajada mõne kletzmer-pa\aga. muusikat," arvab Piret. tempod aeglustunud. Mõtete nukruse majakad. On loodust, Klassikaraadio on kümne­ Koori oma nägu on värs­ vabalt voolata laskmine sai mää­ usku ja rändaja mõtteid. Veidi ne, muretu lapsepõlv on läbi. ke, noor ja rõõmsameelne. ravaks, ka viisid mitmekesistu­ plikalikku hoogu tõsiduse var­ Ees ootab murdeiga. Eks jääme Hea, et koorilauljad ei püüa sid. Selle plaadi olulisim väär­ jus. Ja veel paljutki... Ei tahaks­ ootama, millist meeleolu saame elu eest autentseid stiilinõudeid tus on sisemine vaikus kõigi ki tundeid lahti rääkida - siit tunda viie aasta pärast. järgida (valget inimest neeg­ oma nyanssidega, sosistamise­ paistab yks sisemine kasvami­ Jaan-Eik Tulve ri moodi laulma ei pane nagu­ ni välja. Paljudele on kiirusta­ ne ning suurepärane partnerlik nii ja polegi vaja), vaid esitavad vas ja tundetus maailmas just symbioos. tallinna gospelkoor plenty gooti room muusikat omaenda tunnetest sellist hingepidet vaja. Kuid Lauri Sommer ja tunnetusest lähtuvalt. Sama ärgem lahterdamisega kiirusta­ lugu on solistidega (Rebecca gem. Jah, neil on pikad seeli­ Kontus, Birgit Õigemeel, Hallika kud, katoliiklik taust ja tasased Nummert ja Bärd Norheim). siirad hääled. Kuid tegu pole Ilmselt paistab Tallinna mingi eskapistliku romantis­ Gospelkoori plaadilt eesti kiri­ mi või halemeelse halleluujaga. kumuusika nägu, no ütleme, Nad elavad puhtuse poole siis­ 4 kümne aasta pärast, ja see on ki tänases päevas, elavad omal tore. Seni kiriku noorteürituste kombel - tervelt ja tundlema- ta. See kõrgluulele toetuv, põh­ Plenty Good Room. Tallinna repertuaaris domineerinud nuk- Trio. Wasilewski, Kurkiewicz, jamaiste mõistmiste ja igatsus­ Gospelkoor / Tallinn Gospel rakõlalistele soome päritolu lau­ Miskiewicz. tega plaat on tänastest lääne Choir. ludele oligi juba aeg mingi alter­ ECM 1891 Tallinna Gospelkoor 2005 natiiv tekitada. Suurepärane, folkplikadest päris erinev. Just sisult, sest kõla poolest on kas eriti kui see on veel päris meie Keerulisi poola nimesid Plaadil "Plenty Good Room" on või rootsi juurtega Piroth päris enda eesti oma. Aga ka ees­ Wasilewski, Kurkiewicz ja sarnane. Eristab tekstikesksus kokku saanud 38 noort lauljat ti heliloojate spirituaali- ja Miskiewicz kannavad vastavalt - see iseloomustas kuldaegade ehk Tallinna Gospelkoor, bänd traditsionaaliseaded on teretul­ pianist Marcin, kontrabassist eesti trubaduure ja jätkub siin ning enamasti sellestsamast koo­ nud, kui need arvestavad meie Slawomir ja trummar Michal, vääriliselt. Julgustab ehk teisigi rist pärit solistid. Ja muidugi kooride vokaalsete ja emotsio­ kes on tegelikult suurele hulga­ kammerlike laulude loojaid end koori loominguline juht, heli­ naalsete erisustega. le eesti jazzisõpradest juba tut­ ilmutama. Kultuurilisi seoseid looja Piret Rips, kes on sead­ Selline positiivne plaat. tavad - nimelt neile, kes kuu­ on palju, alustades juba sellest, nud või kirjutanud suurema osa PS. Piret Ripsi kirjutatavast lasid 2004. aasta "Jazzkaare" et Maria isa Lembit Peterson plaadil kõlavast muusikast. Gospelmissast on plaadile jõud­ üht peaesinejat Tomasz Stankot. on laulik ning ta lugusid kuu­ Tallinna Gospelkoor tegut­ nud I osa ehk Kyrie. Ootame Kolm noormeest ei jäänud too­ leb siingi (ka Johansonide esita­ seb neljandat aastat ning järge. na Stanko taustal mängides tud "Laulu sügavast düünist"). "Plenty" on nende esimene Kaie Tanner sugugi poola jazzi ühe isafiguuri Nende viiside taustal helisevad plaat. Muusika sellel mahub varju, vaid võlusid eriliselt pee­ veel Anne Maasiku ("Enne") ja enamasti gospeli mõiste alla (sh Laulud. Maria Peterson ja ne kõlakultuuriga. Sestap pole Tartu Lasteteatri kajad. spirituaale ja traditsionaale), Eva Eensaar. ime, et tänavu andis Stanko lisaks mõni lugu kristliku popi Eesti Raadio 2005 Eva ja Maria kontserdid kodu-label ECM välja noorte vallast. Mõlemad stiilid on loovad napi valguse ja elu rahu­ meeste trioplaadi. Ameerikas ja Skandinaavias Aastal 1997 sattus mu kätte sel­ liku pidulikkusega võtvate vahe- "Trio" sisaldab ansamb­ ülipopulaarsed ning nende le akustilise duo kontsertlindis- tekstidega selle selgema õhusti­ li liikmete ühisloomingut, tähtsus kasvab ka Eestis üha. tus. Kerge nukrusega, aga ku, millesse rutiinide rypest saa­ kolme Marcin Wasilewski Gospelkooregi tekib juurde yldiselt hoogne ja helge, spon­ me astuda. Et sealt puhastunu- pala ning laene Bjõrkilt, nagu seeni pärast vihma. taanselt puhkeva mitmehääl­ tena edasi minna. Karol Szymanowskilt, Wayne Gospelmuusika on väga lai susega - liigutav. Laulsin paa­ Nyyd tekstivalikust. Kohati Shorterilt ja Tomasz Stankolt. mõiste nagu selle tähenduski ri lugu omaettegi ning mõne on see lausa arhetyypne - Enno Tõlgendustes prevaleerib (gospel - evangeelium ehk hea ("Kui palju kordi teineteise kanoonilist "Rändaja õhtulau­ romantiline, lüüriline joon, sõnum). Siiski ütleb Piret Rips nime..." Masingu tekstile) puu- lu" uuesti viisistada võib kas kuigi sekka tungib ka aktiiv-

muusika 7/05 35 sem, standardsele triojazzile Kajasse on tihtilugu uppunud ka mus valla valgustusele viivad omasem formaat. Kolme sõb­ •fi«fo-^ laulja hääl. Mäluvõrdlusest tule­ mehhanismid". Viimane küll ra mängus pole mõttetut uha­ neva kummastuse peäl see plaat sedapuhku ei õnnestunud (kaht­ mist ja sedavõrd enam pääse­ põhiliselt töötabki. Lisaks on lustan, et mind takistasid need vad mõjule väikesed, üldpilti plaadil veel "Doldrumsi" suuri­ kõrged pininad). See on ses rikastavad detailid. Wasilewski ma, veidraima ja soiguvaima hiti mõttes haruldase tekstuuriga võlub nüansirikka klahvipuu- "For Kate I Wait" video. plaat, et miski, mis kõlab, nagu dutusega, Kurkiewicz väga ilusa stiil. See meetod või filter on Erkki Luuk ta seal olema ei peaks, on seal naturaalse, kandva bassiga ning mitmekihiline. Ühe kihi moo­ ikka, enesestmõistetavalt ja jäl­ •l Miskiewicz trummide füüsilist dustab noormees ise oma le, mõjudes samavõrra tehnili­ olemust trotsiva "legato'ga". idiosünkraatiliste, emotsionaal­ se defekti kui kompositsiooni­ Muusikute isetus, esmaklassi­ sete, virtuooslike ja stiilsete lise elemendina. Teose kompo­ line kõlakultuur ja hea helire- vokaalmeloodiatega. Teise kihi, sitsioon põhineb vahelduvate žii annavad summaks kevadi­ nn umbmääraselt kui see ka ei helide blokkidel, mudel töötab selt värske jazzialbumi, mis ongi kõla, tema vokaalne suutlikkus ühelt poolt irregulaarse unelu­ salvestatud mullu kevadel, väl­ - "Doldrumsil" figureerivad suu­ se ja kompositsioonilise aegluse ja antud tänavu kevade eel ning ga tehtud trummid, siin koha­ ning teisalt kõlalise intensiivsu­ The Ear That Was Sold To A jõudis siinkirjutaja plaadimasi­ ti (näiteks "Life in L. A.") pasu­ se ja võõrapärase äratuse rüt­ nasse lahkel lehekuul. nad. Kolmas, lo-fi filter loob Fish. Keith Berry. mil. Plaadi lõpus toimub kaks Joosep Sang erakordselt madalakvaliteedilise Crouton crou028 muutust: esmalt ilmuvad rau­ heliproduktsiooni, millele viitab ged ja lagunenud idamaise kõla­ Keith Berry plaadil on pikka­ Ariel Pink's Haunted Graffiti. ka plaadi pealkiri. Viimase vindi ga helid, seejärel (esimest kor­ de helidega ambient, mille kau­ Worn Copy. keerab peale stiiliteadlikkus ja da albumil) mõneks ajaks disk­ gest sügavusest näib kostvat Paw Tracks PAW 5 cd (adv) -nihe - aluseks olevaid stiiliele­ reetne rütm, misjärel kogu plaat mente \aadates opereerib Pink pehmet krõbinat või kõlksu- suubub taas vaikse raginaga mist, siin-seal lisavad närvili­ Sama artisti "Doldrums" on siin kogu pop- ja kergemuusi- eikuhugi. sust teravad ja kõrged toonid. vist seni aasta huvitavaim plaat. ka skaala ulatuses, misjärel igast Erkki Luuk Kindlasti on see muusika, mis APHG on kummaline näh­ tõsisest stiilinäitest, mis kuula­ tõuseb paremini esile süvene­ tus, nad teevad muusikat, mida jale kohe meelde tuleb, on järel nud kuulamisel, et, nagu artist defineerib rohkem meetod kui ainult räbaldunud kauge kaja. ise soovib, "päästa kuulaja vai­

1 KURESSAARE Hendrik Krummi nimeline Üleriigiline OOPERIPÄEVAD 2005

OOPERI Neljapäev, 28. juuli kell 21.00 Г Л к V А 1) .' И » •> LEEDU OOPERITÄHED Kammerorkester Intermezzo. Dirigen Lukocius. Solistid: Vtrgilitu Norelka, Ki iksi iunaiie, Vylaulas Juozapaitis. Reede, 29. juuli kell 2 LOO juulini DEEMON A. Rubinstein I avastaja Mati Unt. Pärnu Linnaorkester. Kuressaare Kultuurikesku; Dirigeni Erki IVhk. (Varnades: Laimonai Pautienius, Anastasia Bakastova, Sergei üaidt 27. juulil kell 15.00 - avamine Roman Polisadov, [eele lõks jt. 27. juulil kell 16.00-1 voor Laupäev, Ю. juuli kell 1 LOO 28. juulil kell 14.00 - II voor GALAKONTSERT Konkursi president: Katrin Kamm Pärnu Linnaorkester. Dirigeni Erki Pehk. Solistid: Oita Kalnina, Orsolya Saiu, Korraldaja: Allia Kainalt iva, Aare Saal jt. MTÜ Kuressaare Ooperitest ival i Sõprade Kiul Info: + *72 45J 1881, + *72 SH № 141 Info: +372 45 33774 infoCopcrailays.i-i' www.opi-radays.i-i- öoperadays.ee www.operadays.ee ^ . rootorini-. Hasartmängumaksu Nõukogu ERICSSON ^ /j> £atemg *^ vy -4г Leedu Saatkond Eestis Eesti Kultuurkapitali Saaremaa Ekspertgrupp MERE J у MI Ulwi si . , mmmm JJ >!UnJJK sl i *> jjv Eesti Kultuuriministeerium ' A* ы Ungari Instituut .... '•""'"""" Kuressaare Kultuurivara *******

36 muusika 7/05 COLLAGE Juuli Tallinnas Meelis Orgse (viiul), Kristiina Are nilised akordionid, vokaal), Riton vaheline improvisatsioonikonkurss (klavessiin) Pirita kloostri kabelis la Manivelle (väntorel, vokaal) Uue Kunsti Muuseumis 1. 07 kell 18 Stenbocki õuemuusi- 19. 07 kell 19 Kristel Aer (orel), Sadamateatris 9. 07 kell 19 Raagus sõnad: Marju ka: Euroopa linnakultuuri tähed Eve Pärnsalu (vokaal) Niguliste 7. 07 kell 19 Salvador Sax Kvartett Kuut Pärnu kontserdimajas 1. 07 kell 19 Klassikalised laulud ja kirikus Vanemuise terrassil 10. 07 kell 19 Raepromenaad: aariad: Ka Во Chan (kontratenor), 20. 07 kell 19 Madis Kari (klarnet), 9. 07 kell 20 Mõtted: Taavo Rem­ akordionistide orkester Tremolo, Andres Uibo (orel), Mari-Liis Uibo Kai Ratassepp (klaver) Niguliste mel (kontrabass). Raul Keller Venda Tamman (dirigent) (viiul) Niguliste kirikus kirikus (visuaalefektid) Jaani kirikus Raehoovis 2. 07 kell 12 Orelipooltund: Kristel 22. 07 kell 19 Ulla Krigul (orel), Ivar 11. 07 kell 19 Rannap - orelile 14.-17. 07 Rahvusvaheline folkloo­ Aer toomkirikus Kiiv (tromboon) Niguliste kirikus külla!: Rein Rannap (klaver). Aare- rifestival "Pärnumaa Pirand" 3. 07 kell 18 Anne-Liis Poil (sop­ 23. 07 kell 14 Sirje Kuuse mäles­ Paul Lattik (orel) Peetri kirikus 14. 07 kell 20 Ammende aia suve­ ran), Alina Sakalouskaja (mando­ tuskontsert: Kirsti Kuusk (viiul). 13. 07 kell 20 If music be the muusika: Henri Lembit Peipmann liin). Marju Riisikamp (klavessiin) Klarika Kuusk (klaver) Matkamajas food of love: Ensemble Voces & Villu Veski kvartett Pirita kloostri kabelis 23. 07 kell 17 Dresdeni üliõpi- Musicales, Risto Joost (dirigent) 15. 07 kell 19 Pärnu ooperipäe- 5. 07 kell 19 Aare-Paul Lattik (orel) laskoor Cantilene (Saksamaa), Jaani kirikus vad. Puccini "Madama Butterfly": Niguliste kirikus Norbert Arendt (dirigent) toomki­ 14.-17. 07 Puhkpillifestival "Mürt­ Gdanski Riiklik Ooperiteater Pärnu 6. 07 kell 19 Vaikuse helid: Reval rikus sub pill" kontserdimajas Ensemble Niguliste kirikus 23. 07 kell 18 Särav ja sulnis: 16. 07 kell 18 Jaani-Juuli-Jazz 16. 07 kell 19 Pärnu ooperipäevad. 8. 07 kell 19 Tõnis Kaumann Heili Meibaum (traaversflööt), Eve Tampere Majas Gala Italiana: Gdanski Riikliku (vokaal), Ulla Krigul (orel) Kopli (sopran), Iren Lill (klavessiin) 16. 07 kell 20 Impressionistlik Ooperiteatri solistid ja sümfoo­ 9. 07 kell 12 Wolfhageni noorte Kadrioru lossis õhtu: Iris Oja (metsosopran), Linda niaorkester, Mart Mikk (õhtujuht) sümfooniaorkester (Saksamaa), 24. 07 kell 18 Akadeemiline Vood (flööt), Ardo Västrik (tšello), Pärnu kontserdimajas Bernd Geiersbach (dirigent) toom­ kammermuusika Kadrioru lossis: Kadri-Ann Sumera (klaver) Jaani 16. 07 - 3. 08 Festival "Klaas­ kirikus Pille Lill (sopran). Marje Lohuaru kirikus pärlimäng" 9. 07 kell 18 Impressionistlik õhtu: (klaver) 20. 07 kell 20 Arvo Leibur (viiul). 17. 07 kell 19 Raepromenaad: Iris Oja (metsosopran), Linda Vood 26. 07 kell 20 Regina Kamenšt- Mati Mikalai (klaver) Jaani kirikus Vidzeme Kammerorkester (Läti), (flööt), Ardo Västrik (tšello), Kadri- šikova (orel) Niguliste kirikus 23. 07 kell 20 Klassikalised laulud Andris Veismans (dirigent) Ann Sumera (klaver) Kadrioru 28. 07 kell 19 Harry Traksmann ja aariad: Ka Во Chan (kontrate­ Raehoovis lossis (viiul), Lembit Orgse (klavessiin) nor), Andres Uibo (orel). Mari-Liis 21. 07 kell 20 Ammende aia suve­ 10. 07 kell 18 Akadeemiline kam­ Niguliste kirikus Uibo (viiul) Jaani kirikus muusika: Ewert Sundja jazzband mermuusika Kadrioru lossis: Heli 29. 07 - 7. 08 Tallinna XIX 27. 07 kell 20 Itaalia 14. sajandi 24. 07 kell 19 Raepromenaad: Veskus (sopran). Jaanika Sirp Rahvusvaheline Orelifestival instrumentaalmuusika. Festivitas suupilliorkester Piccolo Raehoovis (klaver) 29. 07 kell 18 Stenbocki õuemuu- Artium Schola: Raho Langsepp 28. 07 kell 20 Ammende aia suve­ 12. 07 kell 19 Ines Maidre (orel) sika. Jäta päike paistma: Eesti (keskaja flöödid), Lilian Langsepp muusika: Jaak Sooääre trio Niguliste kirikus Rahvusmeeskoor (keskaja harf), Helena Uleksin 29.-31. 07 Pärnu rahvusvaheli­ 13. 07 kell 19 Peep Lassmann 29. 07 kell 20 Liturgia domestica: (kellamäng, keskaja flöödid) Jaani ne suupillifestival "Baltic-Nordic (klaver) Niguliste kirikus Orthodox Singers, Algirdas kirikus Harmonica" 13. 07 kell 20 Kaks kõla: Tõnis Janutas (tenor). Pjotr Migunov 30. 07 kell 18 Jaani-Juuli-Jazz 29. 07 kell 20 Philippe Emmanuel Mägi & Kait Tamra Jaani kirikus (bass), Eduard Oganesjan (orel), Tampere Majas Haas (paaniflööt). Silvano Rodi 14. 07 kell 15 ja 19 Rannap - ore­ Valeri Petrov (dirigent) Niguliste 30. 07 kell 20 Liturgia domestica: (klavessiin) Eliisabeti kirikus lile külla!: Rein Rannap (klaver). kirikus Orthodox Singers, Algirdas 30. 07 kell 20 Kaks kõla: Tõnis Aare-Paul Lattik (orel) Kaarli kirikus 30. 07 kell 12 Orelipooltund: Kadri Janutas (tenor), Pjotr Migunov Mägi & Kait Tamra Eliisabeti kirikus 14. 07 kell 19 If music be the Ploompuu toomkirikus (bass). Eduard Oganesjan (orel), 31. 07 kell 19 Raepromenaad: food of love: Ensemble Voces 31. 07 kell 18 Philippe Emmanuel Valeri Petrov (dirigent) Jaani kirikus Pärnu Linnaorkestri trio Raehoovis Musicales, Risto Joost (dirigent) Haas (paaniflööt), Silvano Rodi Niguliste kirikus (klavessiin) Pirita kloostri kabelis Kõikjal üle Eesti 15.-16. 07 Tabasalu Jazz Pärnus 15. 07 kell 19 Mati Palm (bass), Tartus 2.-30. 07 David Oistrahhi Festival 30. 06 - 3. 07 Kihelkonna muusi­ Aare-Paul Lattik (orel) Niguliste 3. 07 kell 19 Raepromenaad: kapäevad Saaremaal kirikus 1. 07 kell 19 Põhjamaade rah­ ansambel Väike Seltsike 1.- 3. 07 Muhu tulevikumuusika 16. 07 - 3. 08 Festival "Klaaspärli­ vuslik noorte sümfooniaorkester. Raehoovis festival 'Juu jääb" 1.-3. 07 Festival "Saaremaa valss" mäng" Sveinung Bjelland (klaver), Okko 7. 07 kell 15 ja 19 Rannap - orelile Kamu (dirigent) Vanemuise kont­ Kuressaare linnuses 16. 07 kell 12 Orelipooltund: Imbi külla!: Rein Rannap (klaver). Aare- serdimajas 1. 07 kell 19 Koik need mu lau­ Laas toomkirikus Paul Lattik (orel) Eliisabeti kirikus lud...: Tajo Kadajas Jüri kirikus 16. 07 kell 18 Heiki Mätlik 30/50: 1. 07 kell 24 Ansambel väike rinG 7. 07 kell 20 Ammende aia suve­ 1. 07 kell 19 Rannap - orelile Heiki Mätlik (kitarr), Arvo Leibur Jaani kirikus muusika: Jürmo Eespere trio & külla!: Rein Rannap (klaver), Aare- (viiul). Terje Terasmaa (löökpillid), 2. 07 kell 24 Orthodox Singers. Kaire Vilgats Paul Lattik (orel) Paide kirikus Kaido Suss (fagott) Kadrioru lossis Valeri Petrov (dirigent) Jaani kirikus 8. 07 Kell 20 Õhtupoolik "kadu­ 16. 07 kell 18 Stenbocki õuemuu- 6. 07 kell 19 Hingedega mõtetes nud" Pariisi nostalgiaga: Minelle 1. ja 2. 07 kell 20 Kaks kõla: Tõnis sika. II gratie d'amore armastuse ja muusikas: Heiki Mätlik (kitarr), (diatoonilised akordionid, vokaal), Mägi & Kait Tamra Keila ja Otepää graatsia Tõnu Mikiver (tekst) Jaani kirikus Riton la Manivelle (väntorel. kirikus 17. 07 kell 18 Ajastu hingus - L'air 7. 07 kell 19 Õhtupoolik "kadunud" vokaal) Ammende villas 2. 07 kell 15 ja 19 Rannap - orelile du temps: Tarmo Johannes (flööt). Pariisi nostalgiaga: Minelle (diatoo- 9. 07 Kordumatu muusika: rahvus­ külla!: Rein Rannap (klaver), Aare-

muusika 7/05 37 Paul Lattik (orel) Valjala kirikus Valjala kirikus ka. Kontrapunkt kangekaelse bassi Janeiro Kõpu tuletorni jalamil 2. 07 kell 19 Nissi suvemuusika. 14.-17. 07 XI Võru Folkloorifestival ja huumoriga: Ines Maidre (orel) 30. 07 kell 19 Leigo oreligala Leigo Klassikalised laulud ja aariad: Ka 15.-17. 07 Võsu muusikapäevad Iisaku kirikus järvel Во Chan (kontratenor), Andres 15.-31. 07 Põltsamaa Fest 2005 21. ja 22. 07 kell 20 Kaks kõla: 30. 07 kell 19 Nissi suvemuusika: Uibo (orel), Mari-Liis Uibo (viiul) Põltsamaa lossihoovis Tõnis Mägi & Kait Tamra Paide ja Mario Duella (orel) Nissi kirikus Nissi kirikus 15. 07 kell 19 Beata Nicholae: Kadrina kirikus 31. 07 kell 16 Tallinna XIX Rahvus­ 3. 07 kell 19 Rannap - orelile ansambel Rondellus Kose kirikus 22.-24. 07 Pühajärve puhkpillipäe- vaheline Orelifestival: Przemyslaw külla!: Rein Rannap (klaver), Aare- 15. 07 kell 20 Kaks kõla: Tõnis vad Otepääl Kapitula (orel) Viljandi Pauluse Paul Lattik (orel) Haapsalus Mägi & Kait Tamra Viljandi Pauluse 22. 07 - 7. 08 Rapla kirikumuusika kirikus 3.-6. 07 Haapsalu Vanamuusika­ kirikus festival 31. 07 kell 19 Ulla Krigul (orel), festival 15. 07 kell 21 Silver Brass Kõpu 22. 07 kell 19 Enn Võrk 100. Virgo Veldi (saksofon) Rõuge 4. ja 6. 07 kell 19 Rannap - orelile tuletorni õuel Oratooriumi "Valvake!" esiettekan­ kirikus külla!: Rein Rannap (klaver), Aare- 15. 07 kell 22 Elitaarne ja traditsio­ ne: Nargen Opera koor, Tallinna 31. 07 kell 20 Kaks kõla: Tõnis Paul Lattik (orel) Keila ja Kose naalne: Alexander Paley (klaver) Kammerorkester, Kädy Piaas (sop­ Mägi & Kait Tamra Tori kirikus kirikus Kuressaare lossis ran), Helen Lokuta (metsosopran), 5. ja 6. 07 kell 19 Koik need mu 16. 07 kell 18 Eesti mõisad. Mati Turi (tenor), Rainer Viiu (bass). laulud...: Tajo Kadajas Räpina ja Muusikat ajastute piirimailt: Tõnu Kaljuste (dirigent) Rapla Rõuge kirikus Cantores Vagantes Pidula mõisas kirikus August 5. 07 kell 19 Õhtupoolik "kadunud" Saaremaal 22. 07 kell 19 Euroopa Liidu Pariisi nostalgiaga: Minelle (diatoo- 16. 07 kell 19 Seitsme linna muu­ Kammerorkester, Christoph Koncz Tallinnas nilised akordionid, vokaal), Riton sika: Estonian Dream Big Band, (viiul) Kuressaare Laurentiuse 29. 07 - 7. 08 Tallinna XIX Rahvus­ la Manivelle (väntorel, vokaal) Deborah Brown (vokaal) Kalvi kirikus vaheline Orelifestival Sõmerpalu mõisas mõisas 22. 07 kell 19 Seitsme linna 1. 08 kell 18 Toomkiriku orelipäeva 6. 07 kell 18 Õhtupoolik "kadunud" 16. ja 17. 07 kell 19 Koik need mu muusika. Jazz do it! Sofia Rubina avakontsert: Bernhard Haas (orel) Pariisi nostalgiaga: Minelle (diatoo- laulud...: Tajo Kadajas Lihula ja (vokaal) Sillamäe linnatreppidel toomkirikus nilised akordionid, vokaal), Riton la Raasiku Harju-Jaani kirikus 22. 07 kell 21 Tangoballett: Tiit 1. 08 kell 20 Philippe Emmanuel Manivelle (väntorel, vokaal) Narva 16. 07 kell 20 Helisevad Saaremaa Peterson (kitarr), Allan Jakobi Haas (paaniflööt), Silvano Rodi linnuse rüütlisaalis orelid: Vaike Kiik (metsosopran), (akordion). Helen Org, Dmitri (klavessiin) Niguliste kirikus 6. ja 7. 07 kell 20 Kaks kõla: Tiit Kiik (orel) Jämaja kirikus Hartšenko (tants) Kõpu tuletorni 2. 08 kell 20 Annum per annum: Tõnis Mägi & Kait Tamra Valjala ja 16. ja 20. 07 kell 20 Kaks kõla: jalamil Aare-Paul Lattik (orel), Vox Cla- Mustjala kirikus Tõnis Mägi & Kait Tamra Rõuge ja 22. 07 kell 22 Elitaarne ja traditsio­ mantis, Jaan-Eik Tulve (dirigent) 8. ja 9. 07 kell 19 Rannap - orelile Elva kirikus naalne: Maarika Järvi (flööt). Martin Niguliste kirikus külla!: Rein Rannap (klaver), Aare- 16. 07 kell 21 Nissi suvemuusika: Kuuskmann (fagott) Kuressaare 2. 08 kell 22 Aivars Kalejs (orel), Paul Lattik (orel) Mustla ja Kanepi Orthodox Singers. Valeri Petrov lossis Martina Doehring (sopran) kirikus (dirigent) Nissi kirikus 23. 07 kell 19 Seitsme linna muusi­ Niguliste kirikus 8. ja 9. 07 kell 20 Kaks kõla: Tõnis 16. 07 kell 22 Elitaarne ja traditsio­ ka: Euroopa Liidu Kammerorkester, 3. 08 kell 20 Echo. Muusikat kahe­ Mägi & Kait Tamra Kihelkonna ja naalne. Juudi muusika õhtu: Oleg Christoph Koncz (viiul) Jõhvi Mihkli Kuressaare Laurentiuse kirikus Bezinski (kontratenor), Andres kirikus le orelile: Andres Uibo, Tiiä Tenno Niguliste kirikus 8.-10. 07 Hiiumaa Mustonen (viiul), Peeter Klaas 23. 07 kell 19 Seitsme linna muu­ Kammermuusika Päevad (tšello), Ivo Sillamaa (klavessiin) sika. Meu Brasil / Minu Brasiilia: 4. 08 kell 20 Edward de Geest 9. 07 kell 19 Suveöö unenägu: Kuressaare lossis Helin-Mari Arder & Trio de Janeiro (orel) Niguliste kirikus 5. 08 kell 20 John Scott (orel) Arvo Leibur (viiul), Terje Terasmaa 17. 07 kell 19 Seitsme linna muu­ Narva-Jõesuu pargis Niguliste kirikus (löökpillid), Heiki Mätlik (kitarr) sika. Fantasie brillante: Oksana 23. ja 24. 07 kell 19 Koik need mu Karksi Peetri kirikus Sinkova (flööt), Lea Leiten (klaver) laulud...: Tajo Kadajas Audru ja 5. 08 kell 22 Ulla Krigul (orel), Virgo Veldi (saksofon) Niguliste 9. 07 kell 20 Õhtupoolik "kadunud" Maidla mõisas Kose kirikus kirikus Pariisi nostalgiaga: Minelle (diatoo- 17.-22. 07 Saaremaa suvemuusika 23. ja 27. 07 kell 20 Kaks kõla: nilised akordionid, vokaal). Riton festival Tõnis Mägi & Kait Tamra Väike- 6. 08 kell 12 Orelipooltund: Risto Ainali toomkirikus la Manivelle (väntorel, vokaal) 17. 07 kell 22 Elitaarne ja traditsio­ Maarja ja Põltsamaa kirikus 6. 08 kell 20 Õhtumeeleolud: Sven Haapsalu kuursaalis naalne. Rahvaste traditsioonid ja 24. 07 kell 15 Festivali "Pandivere Grünberg, Lilian Langsepp (harfid, 10. 07 kell 15 ja 19 Rannap - ore­ Viini klassika: Oleg Bezinski (kont­ muusad" avakontsert Viru-Nigula cheng), Vambola Krigul (löökpillid) lile külla!: Rein Rannap (klaver), ratenor), Andres Mustonen (viiul), kirikus Niguliste kirikus Aare-Paul Lattik (orel) Võru kirikus Peeter Klaas (tšello), Ivo Sillamaa 24. 07 kell 18 Vooruste mäng: 7. 08 kell 18 Akadeemiline kam­ 10. 07 kell 19 Tangoballett: Tiit (klavessiin) Kuressaare lossis ansambel Rondellus ja kammer­ mermuusika Kadrioru lossis: Helin Peterson (kitarr), Allan Jakobi 18. 07 kell 18 Seitsme linna muu­ koor Haapsalu Jaani kirikus Kapten (klaver) (akordion), Helen Org. Dmitri sika. Romanss: Kaia Urb (sopran), 27.-31. 07 Haapsalu keelpillimuu­ 9. 08 kell 19 Arvo Leibur (viiul), Hartšenko (tants) Kiviõli Kunstide Heiki Mätlik (kitarr) Kohtla-Järve sika festival "Viiulimängud" Koolis Linnagaleriis 28.-30. 07 Kuressaare Ooperi- Mati Mikalai (klaver) Niguliste kirikus 10.-15. 07 Viljandi Vanamuusika 19. 07 kell 19 Seitsme linna muu­ päevad 10. 08 kell 19 Ivo Lille (saksofon). Festival sika. Tangoballett: Tiit Peterson 28.-31. 07 XIII Viljandi Jorma Toots (klaver) Niguliste 10. ja 14. 07 kell 20 Kaks kõla: (kitarr). Allan Jakobi (akordion), Pärimusmuusika Festival kirikus Tõnis Mägi & Kait Tamra Kaarma ja Helen Org, Dmitri Hartšenko 28. ja 29. 07 kell 20 Kaks kõla: 10. 08 kell 19 Läänemere Festival: Harju-Madise Mattiase kirikus (tants) Kiviõli Kunstide Koolis Tõnis Mägi & Kait Tamra Suure- Rootsi raadio sümfooniaorkester 12. ja 13. 07 kell 19 Rannap - ore­ 19. 07 kell 22 Elitaarne ja traditsio­ Jaani ja Pärnu-Jaagupi kirikus ja koor, Ene Ericsoni Kammerkoor, lile külla!: Rein Rannap (klaver). naalne: Aleksei Ljubimov (klaver) 29. 07 kell 19 Tallinna XIX Ruth Ziesak (sopran), Annely Aare-Paul Lattik (orel) Jõhvi ja Kuressaare lossis Rahvusvaheline Orelifestival: Peebo (metsosopran), Sune Rakvere kirikus 20. 07 kell 19 Seitsme linna muusi­ Przemyslaw Kapitula (orel) Simuna Hjerrild (tenor), Georg Zeppenfeld 14. ja 15. 07 kell 20 Helisevad ka. J. S. Bachi "Muusikaline ohver" kirikus (bass), Manfred Honeck (dirigent) Saaremaa orelid: Vaike Kiik (met­ Narva Aleksandri kirikus 29. 07 kell 21 Meu Brasil / Minu Estonia kontserdisaalis sosopran). Tiit Kiik (orel) Karja ja 21. 07 kell 19 Seitsme linna muusi­ Brasiilia: Helin-Man Arder & Trio de

38 muusika 7/05 11. 08 kell 19 Läänemere Festival: 28. 08 kell 18 Quartet Saxest Pirita Baiba Skride (viiul), Paavo Järvi Kammermuusika Päevad Helsingi Linnaorkester, Helene kloostri kabelis (dirigent) Pärnu kontserdimajas 10. 08 kell 19 Vooruste mäng: Grimaud (klaver), Esa-Pekka 18. 08 kell 20 Ammende aia suve­ ansambel Rondellus ja kammer­ Salonen (dirigent) Estonia kontser­ Tartus muusika: ansambel Noorkuu koor Kuusalu kirikus disaalis 19. 08 kell 20 Uus hääl mustlas­ 10. ja 12. 08 kell 19 Kaks kõla: 11. 08 kell 19 Ansambel Tallinn 2. 08 kell 19 Klaaspärlimäng: Slava muusikas: Norig (Prantsusmaa) Tõnis Mägi & Kait Tamra Halliste ja Baroque Niguliste kirikus Grigorjan (kitarr) Vanemuise kont­ Pärnu kontserdimajas Harju-Jaani kirikus 11. 08 kell 19 Kaks kõla: Tõnis serdimajas 21. 08 kell 19 Raepromenaad: 12.-13. 08 Augustibluus 2005 Mägi & Kait Tamra Jaani kirikus 3. 08 kell 20 Aivars Kalejs (orel), Pärnu Linnaorkester, Jüri Alperten Haapsalus 12. 08 kell 19 Tobiase nim Keel­ Martina Doehring (sopran) Jaani (dirigent) Raehoovis 12. 08 kell 21 Siiri Sisask & Oleg pillikvartett Niguliste kirikus kirikus Pissarenko Trio Kõpu tuletorni 13. 08 kell 12 Orelipooltund: Kadri 6. 08 kell 20 Lera Gehner Band Kõikjal üle Eesti jalamil Ploompuu toomkirikus (St Peterburg) Tartu Ülikooli 13. 08 kell 20.45 Eesti rahvatae- 14. 08 kell 18 Tiit Peterson (kitarr) Botaanikaaias 22. 07 - 7. 08 Rapla kirikumuusika vas. Urmas Sisaski autorikontsert: Pirita kloostri kabelis 7. 08 kell 20 Ensemble europeen festival Piret ja Lauri Väinmaa (klaver), 15.-20. 08 Birgitta Festival Pirita William Byrd (Prantsusmaa) Jaani 2. 08 kell 19 Liturgia domestica: Urmas Sisask (tekst) Saaremaal, kloostris kirikus Orthodox Singers, Algirdas Kaali kraatri juures 16. 08 kell 19 Norra gregoriaa- 10. 08 kell 20 Ansambel Tallinn Janutas (tenor), Pjotr Migunov 13. 08 kell 21 Tobiase nim Keel­ niansambli kontsert toomkirikus Baroque Jaani kirikus (bass), Eduard Oganesjan (orel), pillikvartett Nissi kirikus 16. 08 kell 19 Deutsche Kammer- 12.-14. 08 Üleriigilised lõõtspilli- Valeri Petrov (dirigent) Narva 14. 08 kell 19 Meu Brasil / Minu philharmonie Bremen, Baiba päevad Aleksandri kirikus Brasiilia: Helin-Mari Arder & Trio de Skride (viiul), Paavo Järvi (dirigent) 13. 08 kell 20 Ööviiul: Viktoria 2. 08 kell 19 Tallinna XIX Janeiro Kiviõli Kunstide Koolis Estonia kontserdisaalis Vasjura (vokaal), Sergei Solovjov Rahvusvaheline Orelifestival: 15.-20. 08 Võru vaskpillipäevad 16. 08 kell 19 Tiit Kiik (orel) (vokaal), Lembit Saarsalu (sak­ Edward de Geest (orel) Valga 19. 08 kell 19 Maarjamaa laulud: Niguliste kirikus sofon), Olav Ehala (klaver) Tartu Jaani kirikus ansambel Hüüd & Hääl Kose 17. 08 kell 19 Tallinna Keel­ Ülikooli Botaanikaaias 2. 08 kell 21 Philippe Emmanuel kirikus pillikvartett Niguliste kirikus 14. 08 kell 19 Kaks kõla: Tõnis Haas (paaniflööt), Silvano Rodi 19. 08 kell 21 Jaan Tätte ja Marko 17.-21. 08 Tallinna Kammer­ Mägi & Kait Tamra Pauluse kirikus (klavessiin) Vainupea kirikus Matvere Pühajärve laululaval muusika Festival 17. 08 kell 20 Hortus Musicus 3. ja 4. 08 kell 19 Kaks kõla: Tõnis 20. 08 kell 18 Eesti mõisad: Corelli 18. 08 kell 18 Stenbocki õuemuu- Jaani kirikus Mägi & Kait Tamra Jõhvi ja Räpina Consort, Kaia Urb (sopran), Jüri sika. Laulud sõpradele: Jaan Tätte, 20. 08 kell 20 Päikeseratas: Olav kirikus Kuuskemaa Tõstamaa mõisas Marko Matvere Ehala loomingu galakontsert Tartu 4.-7. 08 Jazzifestival "Ladies in 21. 08 kell 18 Eesti mõisad: Corelli 18. 08 kell 19 Kadri Ploompuu laululaval Jazz" Haapsalu kuursaalis Consort, Kaia Urb (sopran), Jüri (orel) Niguliste kirikus 4. 08 kell 19 Aivars Kalejs (orel), Kuuskemaa Seewaldi suvemõisas 18. 08 kell 20 Uus hääl mustlas­ Pärnus Martina Doehring (sopran) 27. 08 kell 18 Eesti mõisad: Corelli muusikas: Norig (Prantsusmaa) Põltsamaa kirikus Consort, Kaia Urb (sopran). Jüri Kadrioru lossi lilleaias 2. 08 kell 20 Õhtumeeleolud: Sven 5.-6. 08 Üle-eestilised Virumaa Kuuskemaa Laitse lossis Grünberg, Lilian Langsepp (harfid, 19. 08 kell 19 Piret Aidulo (orel), lõõtsapäevad 27. 08 kell 18 Kui muusikud tem­ cheng), Vambola Krigul (löökpillid) Niina Murdvee (viiul) Niguliste 5. ja 9. 08 kell 19 Kaks kõla: Tõnis butavad: Hortus Musicus Karksi Pärnu kontserdimajas kirikus Mägi & Kait Tamra Laiuse ja Juuru Peetri kirikus 3. 08 kell 20 Liturgia domestica: 20. 08 kell 12 Orelipooltund: Ene kirikus 27. 08 kell 19 Nissi suvemuusika: Orthodox Singers, Algirdas Salumäe toomkirikus 5. 08 kell 20 Liturgia domestica: Eesti Rahvusmeeskoor, Ants Soots Janutas (tenor), Pjotr Migunov 21. 08 kell 17 Helsinki Festival Orthodox Singers, Algirdas (dirigent) Nissi kirikus (bass), Eduard Oganesjan (orel), Orchestra, Olli Mustonen (klaver, Janutas (tenor), Pjotr Migunov 28. 08 VI lõõtsapäev Võrus Valeri Petrov (dirigent) Eliisabeti dirigent) Estonia kontserdisaalis (bass), Eduard Oganesjan (orel), 28. 08 kell 18 Eesti mõisad: Corelli kirikus 21. 08 kell 18 Akadeemiline Valeri Petrov (dirigent) Haapsalu Consort, Kaia Urb (sopran), Jüri 4. 08 kell 20 Ammende aia suve­ kammermuusika Kadrioru lossis: toomkirikus Kuuskemaa Mooste mõisas Teele Jõks (metsosopran), Neeme muusika: Liisi Koikson (vokaal) & 5. 08 kell 20 Aivars Kalejs (orel), Marek Talts (kitarr) Punder (flööt), Tiit Peterson (kitarr) Martina Doehring (sopran) Väike- Andmed on kontrollitud 15. juunil. 4. 08 kell 20 John Scott (orel) 23. 08 kell 19 Tuomas Pyrhönen Maarja kirikus Septembrikuu kontserdiinfot Pärnu kontserdimajas (orel) Niguliste kirikus 5. 08 kell 20 Annum per annum: COLLAGE'is avaldamiseks ootame 5. 08 kell 20 Eesti interpreedid: 24. 08 kell 19 Sajand Eesti viiuli- Aare-Paul Lattik (orel), Vox hiljemalt 10. augustiks aadressil Ka Во Chan (kontratenor), Andres muusikat: Urmas Vulp (viiul), Heiki Clamantis, Jaan-Eik Tulve (dirigent) [email protected] Mätlik (kitarr) Niguliste kirikus Uibo (orel), Mari-Liis Uibo (viiul) Rakvere kirikus 25. 08 kell 19 Les delices de la Eliisabeti kirikus 5. 08 kell 23 Eesti interpreedid: ERRATUM solitude / Üksinduse võlud: Peeter 5. ja 6. 08 kell 20 SUVEUNI kam­ Ka Во Chan (kontratenor), Andres merkontsert raekojas Sarapuu (barokkfagott), Peeter Uibo (orel), Mari-Liis Uibo (viiul) Muusika juuninumbris on lk 33 Klaas {violone, viola da gamba), 7. 08 kell 20 Raepromenaad: rah­ Häädemeeste kirikus eksitav viga Tartu noorte pianis­ Reinut Tepp (klavessiin) Niguliste vusvahelise SUVEUNIversiteedi 6.-7. 08 Koolinoorte rahvamuusi- tide konkursi tulemuste loetelus. kirikus jüngrid Raehoovis kafestival Otepääl 9. ja 10. 08 kell 20 SUVEUNI suur Keskmises vanuserühmas III ko­ 26. 08 kell 19 ERSO, Eesti 6. 08 kell 16 Puhkpilliorkestrite fes­ kontsert raekojas ha saanud Maria Zezjulina õpe­ Filharmoonia Kammerkoor, Olari tival ToPoF 2005" Tormas 11. 08 kell 20 Ammende aia suve­ taja on J. Anufrikova. III koha Elts (dirigent) Metodisti kirikus 6. 08 kell 18 Ulla Krigul (orel), muusika. Ansambel Open Minds 26. 08 kell 19 Anne-Liis Poil (sop­ Virgo Veldi (saksofon) Iisaku kiri­ pälvis samas vanuserühmas ka (Austria) ran), Alina Sakalouskaja (mando­ kus Julia Gromova (õp N. Kirilova). liin), Marju Riiskamp (klavessiin) 14. 08 kell 19 Raepromenaad: Anu 6. 08 kell 19 Tallinna XIX Rahvus­ Mõlemad premeeritud on Jõhvi Niguliste kirikus Taul ja sõbrad Raehoovis vaheline Orelifestival: Edward de muusikakooli õpilased. 27. 08 kell 12 Orelipooltund: Maris 17. 08 kell 20 Deutsche Geest (orel) Vastseliina kirikus Oidekivi-Kaufmann toomkirikus Kammerphilharmonie Bremen, 9.-13. 08 Kuressaare

muusika 7/05 39 HEA LUGEJA! Läänemere Festival 2005 Ajakirja Muusika saab tellida 9.-19. VIII Stockholm, Peterburi, Helsingi, Gdansk, Tallinn internetist wrww.tellimine.ee, aadressil [email protected], ExpressPosti telefonil 6675788 või Eesti Posti postkontorites. Otsekorraldus 21 krooni, kuus numbrit 126 krooni, aastatellimus 230 krooni. Muusikaõpetajad ja -õppijad saavad Muusika koju tellida soodushinnaga. 180 krooni aastas. Soodushind kehtib ka JO. augustil kell 19 pensionil olevatele muusikaõpetajatele. Estonia kontserdisaalis •äadio liaorkester ja koor Kammerkoor

•

< / ...nely Peebo, H / H< / / (Л / (/) , Georg Zeppenfeld о / J2 DC / <£> 1э- < / С ш / '35 < _ 1 с с Щ 9 > н Is С <* Honeck (Л Ф - -1 -S Ш ш §•5^" enhammar, Schönberg H ш го (/) (Л onia nr 9 * < < s

kontserdisaalis 31 Linnaorkester

LENE GRIMAUD (klaver)

IH J 0 » 1 Ü а 0 to й Esa-Pekka Salonen s 0 •И о 1—1 0 О ю о о с» н 00 nä R. Strauss - "Don Juan" Р о о .3 Б '53 со и "Я Schumann - Klaverikontsert a-moll g со -в с rt Ä12 Sibelius - "Lemminkäise süit" сю й J Й •a s a О % ев .g •*> dustellim u E 'IT <-* ев nsikaõpetajat ( Piletid: 150.-, 100.- (60.-) www.erso.ee V -СО ^** > S Р а S -м ев о Ё H G0 5 й 0> (йj •о 0 ев 0 0 H С/3 ев a D Си ER О EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER

40 muusika 7/05 David Oistrahhi Festival 1.-30. juuli 2005 Pärnu

01.07 Reede 19:30 Eliisabeti kirik 13.07 Kolmapäev 19:30 Pärnu Kontserdimaja 22.07 Reede 19:30 Pärnu Kontserdimaja Moskva Patriarhaadi Koor (Venemaa) Peterburi Filharmoonia Akadeemiline Kaiserslauterni Sümfooniaorkester (Saksamaa) Anatoli Grindenko, dirigent (Venemaa) Sümfooniaorkester (Venemaa) Aleksei Ljubimov, klaver (Venemaa) Jaanus Torrim, orel (Eesti) Antti Siirala, klaver (Soome) Alexander Mayer, dirigent (Saksamaa) • Vene kirikumuusika, Sink, Part Neeme Järvi, dirigent (Eesti/USA) • Brahms, Šostakovitš, Part • Šostakovitš, Mozart, Rahmaninov 02.07 Laupäev 19:30 Pärnu Kontserdimaja 23.07 Laupäev 19:30 Pärnu Kontserdimaja ERSO 15.07 Reede 19:30 Eliisabeti kirik Kaiserslauterni Sümfooniaorkester (Saksamaa) Moskva Patriarhaadi Koor (Venemaa) Virgo Veldi, saksofon (Eesti) Reka Szilvay, viiul (Ungari/Soome) Kolja Blacher, viiul (Saksamaa) Ulla Krigul, orel (Eesti) Neeme Järvi Suveakadeemias osalevad dirigendid Indrek Saar, lugeja (Eesti) Saksofonikvartett "Saxest" (Eesti) • Ravel, Brahms, Mendelssohn Sakari Oramo, dirigent (Soome) Virgo Veldi, kunstiline juht 26.07 Teisipäev 19:30 Pärnu Raekoda • Part, Šostakovitš, Schönberg, Sibelius • Bach, Grigorjeva, Rivier, Jeanjean, Itturalde Erkki Rautio, tšello (Soome) 03.07 Pühapäev 19:30 Eliisabeti kirik 16.07 Laupäev 19:30 Pärnu Raekoda Nata-Ly Sakkos, klaver (Eesti) Tantsu Litaania Stravinski Kvartett (Venemaa) • Mamiya, Kodäly, Falla, Rautio Ines Maidre, orel (Eesti/Norra) Sten Lassmann, klaver (Eesti) 27.07 Kolmapäev 19:30 Pärnu Kontserdimaja Sigrid Kuulmann, viiul (Eesti) • Šostakovitš, Rahmaninov, Mnatsakanjan Tallinna Kammerorkester (Eesti) Kaie Kõrb, tants (Eesti) 17.07 Pühapäev 11:00 Pärnu Kontserdimaja Nargen Opera koor (Eesti) Anu Ruusmaa, koreograaf (Eesti) Peterburi Filharmoonia Akadeemiline Kädy Piaas, sopran (Eesti) • Schmid, Buxtehude, Couperin, Valaen, Sümfooniaorkester (Venemaa) Helen Lokuta, metsosopran (Eesti) Cochereau, Bovet, Part, Alain, Planyavsky Tütarlastekoor "Ellerhein" (Eesti) Mati Turi, tenor (Eesti) 05.07 Teisipäev 19:30 Pärnu Raekoda Tiiä Loitme, koormeister Rainer Viiu, bariton (Eesti) Jeroen Riemsdijk, klaver (Holland) Kaia Urb, sopran (Eesti) Tõnu Kaljuste, dirigent (Eesti) • Tüür, Rääts, Grigorjeva, Sisask, Šostakovitš, Hele-Mai Poobus, metsosopran (Eesti) • Pärt.Tüür, Haydn Zwaag Tatiana Berman, viiul (Suurbritannia) 29.07 Reede 19:30 Pärnu Raekoda 06.07 Kolmapäev 19:30 Pärnu Raekoda Radik Suleymanov, flööt (Venemaa) EugenTichindeleanu, viiul (Rumeenia) Jeroen Riemsdijk, klaver (Holland) Andrey Kunyavsky, fagott (Venemaa) Marko Martin, klaver (Eesti) Nikolay Mazhara, klaver (Venemaa) Arno Piters, klarnet (Holland) • Brahms, Chausson, Šostakovitš, Prokofjev, Kinnereth Sieradzki, viiul (Holland) Adil Fedorov, klarnet (Venemaa) Waxman Anatoly Cherkun, trompet (Venemaa) • Stravinski, Penderecki, Lutoslawski, Part, Villu Veski, saksofon (Eesti) 30.07 Pühapäev 11:00 Pärnu Raekoda Bernstein, Muczynski Neeme Järvi, dirigent (Eesti/USA) Rutsuko Yamagishi, klaver (Jaapan/Itaalia) 08.07 Reede 19:30 Eliisabeti kirik Paavo Järvi, dirigent (Eesti/Suurbritannia) • Beethoven, Chopin, Liszt,Takemitsu Jostein Aarvik, orel (Norra) Neeme Järvi Suveakadeemias osalevad dirigendid 30.07 Laupäev 19:30 Pärnu Kontserdimaja • Pedersen, Hovland,T0Sse, Gigout, Gringy, • Tamberg, Mendelssohn, Mozart Riia Kammerkoor "Kamer..." (Läti) Bach.Vierne 17.07 Pühapäev 19:30 Eliisabeti kirik Riia Kammermuusikud (Läti) 09.07 Laupäev 19:30 Pärnu Raekoda 17 saj. Itaalia kantaadid ja laulud Eugen Tichindeleanu, viiul (Rumeenia) Vadim Gluzman, viiul (Iisrael) Maria Cristina Kiehr, sopran (Argentiina) Maris Sirmais, dirigent (Läti) AngelaYoffe, klaver (Iisrael) OrlandoTheuleri, tšello (Argentiina) • Part, Mozart • Schnittke, Šostakovitš, Kantšeli, Ravel Jean-Marc Aymes, klavessiin (Prantsusmaa) Lisainfo: www.oistfest.ee / tel 44 20 575, 611 41 66 10.07 Pühapäev 19:30 Eliisabeti kirik • D'lndia, Strozzi, Rossi, Sances, Cesti, Storace, Piletid müügil Eesti Kontserdimaja kassades, Vanamuusika ansambel Hortus Musicus (Eesti) Monteverdi, Gabrielli, Amodei Andres Mustonen, kunstiline juht (Eesti) Piletipunkti müügikohtades ja www.piletipunkt.ee 19.07Teisipäev 19:30 Pärnu Raekoda Hind: 30-100 krooni. • Part, Kantšeli, Knaifel, Kreek, Grigorjeva, Aleksei Ljubimov, klaver (Venemaa) Pärnu Kontserdimaja kassa avatud E-R 10-20.00, keskaja muusika. • Mahler, Chopin, Brahms, Berg, Silvestrov, L 10-16.00, P üks tund enne kontserdi algust 12.07 Teisipäev 19:30 Pärnu Kontserdimaja Sumera, Glinka Raekoda, Eliisabeti kirik- piletid müügil 1 tund Peterburi Filharmoonia Akadeemiline 20.07 Kolmapäev 19:30 Eliisabeti kirik enne kontserdi algust kohapeal Sümfooniaorkester (Venemaa) Kaiserslauterni Sümfooniaorkester (Saksamaa) Kontserdipaigad: Aleksander Dmitrijev, dirigent (Venemaa) Khanyafi Chinakajev, oboe (Venemaa) Pärnu Kontserdimaja, Aida 4 Vadim Gluzman, viiul (Iisrael) Neeme Järvi Suveakadeemias osalevad dirigendid Eliisabeti kirik, Nikolai 22 • Tobias, Korngoid, Šostakovitš • Faure, Strauss, Brahms Pärnu Raekoda, Nikolai 3

Saate Apteek Jannseni Hambaravi Parm. EEK AS

! Eesti Raadio У TALLINK evR®e!^f?,!f?

David Oistrahhi mtival rw.oistfest.ee FinnniR r % SAVI 'Põrnu'VTJuftimre? iHmmbrnstpok »**£ Biraitta !253b 2QQ57 15.-20. augustil ДЗДПУЛ www.fJlharmoonia.ee 2005

>...... ' ./

ШC*^^.--;- ' IN PRINCIPIOAVAKONTSERT DIALOOG: GREGOORIUSE LAUL JA INSTRUMENTAALSED IMPROVISATSIOONID "Я VOX CLAMANTIS, SCOLA SANCTAE SUNNIVAE, VILLU VESKI, TAAVO REMMEL, ABDISSA "MAMBA" ASSEFA kunstilised juhid ANNE KLEIVSET, JAAN-EIK TULVE ja HENNING SOMMERRO 17.08. С ORFF LAVALINE KANTAAT

TAMPERE FILHARMOONIA KOOR, RAHVUSOOPER ESTONIA ORKESTER JA POISTEKOOR, ANGELIKA MIKK, URMAS PÕLDMA, JASSI ZAHHAROV, dirigent ERI KLAS, koreograafia TIINA OLLESK ja RENE NÕMMIK, FINE 5 19.08. F. POULENC OOPER DES CARMELITES ENNEOLEMATU LAVASTUS JA VALGUSREZII MOSKVA AVANGARD-OOPERITEATER "HELIKON", lavastaja DMITRI BERTMAN, dirigent VLADIMIR PONKIN

AM %Jf ,

i Jr8!!. Шт. Шит- Щ JF% 1 %.JP%*%# EHK EVE KIVI, HANNA-LIINA VÕSA, PRIIT VOLMER, IVO LINNA, SEPO SEEMAN, PEETER VOLKONSKI, TÕNU NAISSOO ANSAMBEL, KAMMERORKESTER, lavastaja HARDI VOLMER FESTIVALI KUNSTILINE JUHT ERI KLAS KONTSERDID ALGAVAD 21.00, VÄRAVAD AVATAKSE 20.00 VABAMÜÜGIS VAID PIIRATUD KOGUS PILETEID.

Г711ПТП 4{eval Q Hotels (Ю HANSABUSS QKI-UUL PILETILEVI AMMU