Saadjärve Ümbruse Teemaplaneering

Tartu ja Tabivere Vallavalitsus SA Vooremaa Looduskeskus ERKAS Pärnu Instituut OÜ

SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

EELNÕU 11.2010

Kõrveküla / Tabivere/ Tartu / Pärnu SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

ERKAS PÄRNU INSTITUUT OÜ 2009-2011. TÖÖ JA SELLE ÜLESEHITUS ON KAITSTUD EESTI VABARIIGI AUTORIÕIGUSE SEADUSE KOHASELT. Tekst: Tuuli Veersalu, Marek Lind, Raimo Klesment koostöös Tabivere ja Tartu Vallavalitsusega. Joonised: Tuuli Veersalu ja Marek Lind SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

EESSÕNA Teemaplaneeringu ala jääb valdavas osas Vooremaa maastikukaitsealale Vooremaa piirangu- vööndisse ja puudutab Saadjärve lähiümbrust Jõgevamaal Tabivere vallas ning Tartumaal Tartu vallas. Planeeritav maa-ala hõlmab Tabivere vallas Valgma ja Voldi külade Saadjärvega piirnevaid maid ning vähesel määral Tabivere alevikku. Tartu vallas Saadjärve, Salu, Kukulinna külade ja Äksi aleviku Saadjärvega piirnevaid maid. Kokku on planeeritavat ala (sh järve veepeegel) ca 15,0 km 2, millest planeeritavat maismaad on ca 7,5 km 2. Saadjärve ümbruse teemaplaneering koostatakse kaitstava maastiku väärtustest lähtuva ruumilise arengu suunamiseks. Teemaplaneeringu eesmärkideks on Saadjärve ümbruse maa- ja vee-alade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine. Samuti piirkonna turismi- ja puhkealade arendamine ning kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine. Piirkonna arengus on oluline keskkonnatingimusi (sh maastikulisi tingimusi) arvestav asustuse paiknemine, mida teemaplaneeringuga on lahendatud funktsionaalse tsoneerimise põhimõtete järgi. Teemaplaneeringu koostajad on Tartu Vallavalitsus ja Tabivere Vallavalitsus. Teemaplaneeringu konsultandiks on ERKAS Pärnu Instituut OÜ. Teemaplaneeringuna valmib käesolev Saadjärve ümbruse planeering ja järve-äärsete külade keskuste kohta täiendavalt detailsema tasandi planeering Saadjärve lähiümbruse teemaplaneeringu detailsem planeerimine (vt ptk 3.4.1), mille koostamist konsulteerib AS K&H. Käesoleva teemaplaneeringuga on detailsemat planeerimist vajava alana määratletud lisaks külade keskustele Kukulinna supluskohaga piirnev ala, mille kohta käesoleva planeeringu koostamise ajal on valmimas detailplaneering ( Järveotsa maaüksuse ja lähiala detailplaneering , koostaja maastikuarhitektuuribüroo Terav Kera OÜ). Saadjärve ümbruse teemaplaneering algatati Tartu valla osale Tartu Vallavolikogu 08.10.2009 otsusega nr 63 ning Tabivere valla osale Tabivere Vallavolikogu 15.12.2009 otsusega nr 94. Teemaplaneeringuga koos algatati planeeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi: KSH). KSH koostaja on Lõuna-Eesti Varahaldus OÜ, KSH ekspert on Kalev Sepp (PhD) Eesti Maaülikoolist. Teemaplaneering valmis Tartu Vallavalitsuse, Tabivere Vallavalitsuse, SA Vooremaa Looduskeskuse, Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni, AS K&H ja ERKAS Pärnu Instituut OÜ vahelises koostöös. SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

Planeeringu koostamise töögrupp: Aare Aunap Tabivere vallavanem Kuldar Lõhmus Tabivere valla ehitusnõunik Aivar Soop Tartu vallavanem Jüri Reinpõld Tartu valla esindaja Reemo Timmermann Tartu valla ehitusspetsialist Egle Klaassen Tartu vallaarhitekt Tarmo Raudsepp SA Vooremaa Looduskeskus, juhatuse liige Ain Vellak Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon, kaitse planeerimise spetsialist Kalev Sepp Eesti Maaülikool, KSH ekspert Heiki Kalberg AS K&H projektijuht-maastikuarhitekt Herkki Rõõm AS K&H maastikuarhitekt-planeerija Tuuli Veersalu Pärnu Instituut, maastikuarhitekt-projektijuht Raimo Klesment Pärnu Instituut, maastikuarhitekt Marek Lind Pärnu Instituut, planeerija Kristo Säde Pärnu Instituut, keskkonnaekspert

Rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel. Supported by a grant from Iceland, Liechtenstein and Norway through the EEA Financial Mechanism and the Norwegian Financial Mechanism. SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

Sisukord 1 PLANEERINGU LÄHTEKOHAD...... 7 1.1 Planeeringu eesmärk...... 7 1.2 Metoodika...... 8 1.3 Terminid...... 9 1.4 Seosed strateegiliste dokumentidega...... 13 2 RUUMILIST ARENGUT MÕJUTAVAD TINGIMUSED...... 15 2.1 Maastikud...... 15 2.1.1 Väärtuslik maastik / vaatelisus...... 15 2.1.2 Asustus ja maakasutus...... 16 2.1.2.1 Koondunud asustusega alad...... 16 2.1.2.2 Külad...... 17 2.1.3 Looduskeskkond ja roheline võrgustik...... 17 2.1.4 Kultuurimälestised...... 18 2.2 Sotsiaalne ja majanduslik keskkond...... 22 3 PLANEERINGU LAHENDUS...... 23 3.1 Tsoneering...... 23 3.2 Maa- ja veealade üldised kasutamistingimused...... 24 3.2.1 Juhtotstarvete määramine...... 25 3.2.1.1 Elamualad...... 26 3.2.1.2 Segahoonestusega alad...... 28 3.2.1.3 Tootmisalad...... 29 3.2.1.4 Puhkealad...... 29 3.2.1.5 Kompensatsioonialad...... 30 3.2.1.6 Üldkasutatavad alad...... 31 3.2.1.7 Maatulundusalad...... 32 3.2.1.7.1 Põllumaade üldised kasutustingimused...... 33 3.2.1.7.2 Metsamaade üldised kasutustingimused...... 33 3.2.1.7.3 Maaparandussüsteemide üldised kasutustingimused...... 34 3.2.1.8 Veekogudega seotud alad...... 35 3.2.2 Tehnovõrgud ja -rajatised...... 37 3.2.2.1 Teed ja rajad...... 37 3.2.2.2 Randumiskohad...... 38 3.2.2.3 Veevarustus ja kanalisatsioon...... 40 3.3 Hoidmist ja hooldamist vajavad alad...... 40 3.3.1 Kaitstavad loodusobjektid...... 40 3.3.2 Roheline võrgustik...... 41 3.3.3 Kultuurimälestised...... 42 3.3.4 Väärtuslik maastik...... 42 3.3.4.1 Teed ja vaatelisus...... 43 3.3.4.2 Maastikuhooldus...... 44 3.3.5 Ehituslikud tingimused...... 45 3.3.5.1 Tsoon 1...... 47 3.3.5.2 Tsoon 2...... 47 3.3.5.3 Tsoon 3...... 48 3.3.5.4 Tsoon 4...... 49 3.4 Detailplaneeringu koostamise kohustus...... 50 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

3.4.1 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad...... 51 3.4.1.1 Detailsemal tasandil planeeritavad alad...... 52 3.4.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud...... 52 4 PLANEERINGU ETTEPANEKUD...... 54 4.1 Ettepanekud maakonna teemaplaneeringu täpsustamiseks...... 54 4.2 Olemasolevate planeeringute kehtivus ja täiendavate planeeringute vajadus.. .54 4.2.1 Olemasolevad detailplaneeringud...... 54 4.3 Avalikuks kasutamiseks taotletavad teed ja juurdepääsud...... 56 5 PLANEERINGU JA PLANEERINGULE KOOSTATUD KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE SEOSED...... 57 6 PLANEERINGU RAKENDAMINE...... 60 Kasutatud allikad...... 62 Lisad...... 65 Joonised...... 66

Lisad: Lisa 1. Teemaplaneeringu ala, skeem Lisa 2. Väärtuslik maastik ja roheline võrgustik, skeem Lisa 3. Õued, skeem Lisa 4. Asustus, skeem Lisa 5. Põllud ja metsad, skeem Lisa 6. Kaitseala, skeem Lisa 7.1 Reljeef – kõrgusjooned, skeem Lisa 7.2 Kõrgusmudel, illustratsioon Lisa 8.1 Kultuurimälestised, skeem Lisa 8.2 Kukulinna mõisa pargi kavandatav piir – Muinsuskaitseameti ettepanek Lisa 9 Seadustest tulenevad piirangud Lisa 10 Planeeringukaardi väljendusvõimalused ja leppemärgid

Joonised: Saadjärve ümbruse teemaplaneeringu kaart M 1 : 10 000 Väljavõtted keskustest M 1 : 5 000 - teemaplaneeringu kaardil Tsoneeringu skeem - teemaplaneeringu kaardil SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

1 PLANEERINGU LÄHTEKOHAD Peatükis on sõnastatud käesoleva teemaplaneeringu eesmärk, tutvustatud planeeringu koostamise metoodikat, selgitatud seletuskirjas kasutatud termineid ning teemaplaneeringu seoseid teiste asjakohaste strateegiliste dokumentidega.

1.1 Planeeringu eesmärk Käesoleva teemaplaneeringu peamine eesmärk on sätestada teemaplaneeringuga hõlmatud alale ruumilise arengu põhimõtted ning seada maakasutus- ja ehitustingimused, mis tagavad detailplaneeringute ja ehitustegevuse ning maakasutuse vastavuse pärandkultuurmaastike kaitse põhimõtetele. Planeerimisseadusest tulenev laiendatud kava nimetatud eesmärgi täitmiseks on esitatud järgnevalt:

● Kujundada asustuse ruumilise arengu põhimõtted – funktsionaalne tsoneerimine;

● Täpsustada detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud;

● Seada maakasutus- ja ehitustingimused detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel (maa- ja veealade kasutamistingimuste ja ehitusõiguse määramine, seada ehitistele üldisemad arhitektuurinõuded);

● Määrata teede, kergliiklusteede, matkaradade paiknemiseks (võttes eeskuju ajaloolistest teedest) vajadused ning liikluskorralduse üldised põhimõtted;

● Teha vajadusel ettepanekuid eraõiguslikule isikule kuuluvale maale kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise kohta (teeseaduses sätestatud korras);

● Määrata vajadused põhiliste tehnovõrkude, trasside ja tehnorajatiste paiknemiseks (elektriliinid, sideliinid, veevarustus ja heitvee käitlus, sadamad, paadisillad);

● Määrata vajadus puhke- ja virgestusalade paiknemiseks (näiteks kiigeplats, lõkkeplats, mänguplats(id), tervisespordiala, supelranna ala, jms.);

● Täpsustada rohevõrgustikku (võrgustiku regionaalne sidusus; kohaliku tähtsusega alad ja rohekoridorid);

● Seada keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral määratleda ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine;

● Vajadusel teha ettepanekuid maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks, või kaitsealuste objektide kaitse korra muutmiseks (s.h lõpetamiseks);

● Määrata servituutide vajadus;

● Määrata muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal;

● Teha põhjendatud vajaduse ilmnemisel ettepanekuid maakonna teemaplaneeringu ja kehtivate üldplaneeringute täpsustamiseks. Planeeritav ala on toodud skeemil lisas 1 .

7 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

1.2 Metoodika Käesoleva teemaplaneeringu esimeses etapis koguti lähteandmed, et saada ülevaade Saadjärve piirkonna sotsiaalmajanduslikest, kultuurilistest ning looduslikest tingimustest. Teavet saadi asjakohastest kõrgematest strateegilistest dokumentidest (vt peatükk 1.4 ), Saadjärve piirkonnas teostatud uuringutest (Ott, 2007) ning töökoosolekutelt. Kultuurilist- ja looduskeskkonda puudutavate andmete osas on tehtud koostööd Keskkonnaameti Jõgeva- Tartu regiooniga ja Eesti Maaülikooliga. Olulist teavet on saadud Vooremaa maastikukaitseala kaitsekorralduskavast ja selle koostamise käigus valminud kaardimaterjalidest. Lisaks piirkonnast tulenevatele eeldustele kaardistati olemasolevate arengudokumentide (sh Tartu valla arengukava ..., 2007; Tabivere valla arengukava ..., 2009 jt) põhjal huvid ja probleemid, mida oli antud teemaplaneeringuga vajalik/ võimalik lahendada. Teises etapis teostati maastikuanalüüs, mille eesmärk oli tsoneerida planeeringuala vastavalt maastikuliste väärtuste esinemisele. Välitööde käigus (04.05.2010 ja 26.05.2010) fikseeriti hetkeolukord. Välitöödele järgnenud kaardianalüüsi käigus uuriti Saadjärve piirkonna maastikes toimunud muutusi. Selleks kasutati järgmisi kaarte:

● Vene verstane kaart (1895-1921);

● Eesti topograafiline kaart (1935-1939);

● Vene topograafiline kaart (1947 – 1988). Keskenduti asustuse, teedevõrgu ning avatud ja suletud alade muutustele. Töö tulemusena määratleti vajalikud ja/või lubatud tegevused väärtuste säilimiseks. Analüüsi läbiviimisel on kasutatud Kauri Kivipõllu magistritöö Vooremaa maastikukaitseala pärandkultuurmaastike inventeerimine (2009) materjale. Maakasutuse- ja ehitustegevuse tsoonide ning vastavate tingimuste aluseks käesolevas planeeringus on Vooremaa maastikukaitseala kaitsekorralduskavas 1 toodud soovitatavad ehitustegevuse tsoonid Vooremaal. Täpsustatud tsoneeringu alusel (vt ptk 3.1 ) reserveeriti planeeringu kolmandas etapis vastava juhtostarbega alad (vt planeeringu kaart), millele sätestati kaitse-, kasutus- ja ehitustingimused. Selgitati alad ja juhud, mille puhul teemaplaneeringu tingimuste täpsustamiseks on vajalik koostada detailplaneering (vt ptk 3.4 ).

1 Eelnõu 04.12.2009.a

8 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

1.3 Terminid Alljärgnevalt on toodud seletuskirjas kasutatud olulisemad terminid koos selgitusega käesoleva teemaplaneeringu mõistes. Terminid on toodud tähestikulises järjestuses. Ahelküla Küla vorm, kus õued asetsevad piki teed, põlluserva ja veekogu kaldaid ridajalt. Erinevalt ridakülast puudub kompaktne külaala. Õued asetsevad üksteisest kaugemal nii, et nende vahel jääb väiksemaid või suuremaid põllu- ja heinamaatükke ning kopleid. Suur osa ahelkülasid on kujunenud 19. sajandil (Troska, 1987).

Alade Vastavalt teemaplaneeringu eesmärkidele on täpsustatud ja/või reserveerimine täiendatud teatud vee- või maa-ala kehtivaid maakasutus- ja ehitustingimusi või on ala reserveeritud senisest sihtotstarbest erinevaks maakasutuseks. See ei tähenda kõnealuse ala terviklikku ega automaatset kasutusele võttu reserveeritud eesmärgil. Maaomanik võib kasutada reserveeritud ala praegusel sihtotstarbel seni, kuni ta seda soovib. Teemaplaneeringuga määratud arengusuund muutub kohustuslikuks siis, kui senist maakasutust ja/või ehitustingimusi soovitakse muuta.

Asum Käesoleva planeeringu mõistes väljakujunenud asustatud piirkond, suhteliselt homogeense keskkonnaga ja visuaalse ilmega (näiteks Saadjärve küla keskus, kus enamuse hoonestusest moodustavad elamuteks ümber kohandatud nõukogudeaegsed suvilad).

Avalik huvi Ühiskondlik ootus mingi üldise hüve suhtes (nt kultuuriväärtuste säilitamise vajadus), mis selgitatakse välja ja sisustatakse planeeringu avaliku menetluse käigus. Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne (Kodanikuühiskonna ..., 2006).

Ehitis Aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks (ehitusseadus §2).

Ehitusõigus Omavalitsuse poolt antav õigus ehitada määratud maa-alale hooneid.

Haguküla Küla vorm, kus põhitunnuseks on õuede asetus ühel või kahel pool küla läbivat teed, paari-kolmesaja meetri kaugusel nii teest kui üksteisest, kusjuures iga õue juurde viib peateelt väike teeke. Sellist planeeringut võib kohata peamiselt 19. saj lõpul kas uudismaadele rajatud külades või mitmel pool suurematel põllumassiividel, kus talud kruntimise käigus põldude servadele laiali paigutati ning küla peatee põllumassiivi keskele rajati. Sageli olid taluõued omavahel ühendatud veel piki põlluserva kulgeva teega. Võib vaadelda kui ahelküla kaasaegsemat varianti (Troska, 1987).

Hoone Väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis ( ehitusseadus §2).

9 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

Katastriüksus Katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk.

Korterelamu Kolme või enama korteriga elamu, mis ei ole üksik- ega kaksikelamu, kusjuures korterid paiknevad üksteise peal.

Krunt Ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Maakasutuse Teemaplaneeringuga määratud maa- või veeala põhimõtteline juhtotstarve kasutusviis, mis annab kogu määratletud territooriumile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Reguleeritud planeerimisseadusega . Maa-ala käesolevas planeeringus tähendab kindlat funktsiooni kandvat terviklikku keskkonda. Näiteks elamualana on mõistetud elukeskkonda, kuhu on lubatud elukeskkonda sobituvad ja seda teenindavad maakasutuse sihtotstarbed nagu näiteks elamumaa, transpordimaa, üldmaa jt.

Maakasutuse (või Õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud ka katastriüksuse) katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed. sihtotstarve Reguleeritud maakatastriseadusega ja Vabariigi Valitsuse 23.10.2008. a määrusega nr 155, Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord.

Maastik Inimese poolt tajutav looduslike ja/ või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. Käesolevas planeeringus mõistetud kui keskkonna täielik ruumiühik, mida me teadvustame ja milles me elame (Naveh, Lieberman, 1994). Maastikud on koondunud maatriksiks. Maatriks esindab laiemat ökosüsteemi või domineerivat maakasutuse tüüpi mosaiigis ja tavaliselt kajastab maastiku “iseloomu” (põllumajanduslik, mets jne). Maastikud on üksikud ruumiühikud, mis erinevad üksteisest vastavalt kohalikele teguritele nagu pinnas, reljeef, taimestik jms. Maastikud võivad olla ka defineeritud kui elupaigad.

Maastikukaitseala Kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvus- tamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja puistu ( looduskaitseseadus § 28 ).

Maaüksus Maa- või veeala piiritletud osa. (maatükk, kinnisasi)

Majapidamine Talu, elamu või eluasemekoht koos sinna juurde kuuluvate abihoonete ja õuemaaga.

Mets Ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust ( metsaseadus §3).

Metsamaa Maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse;

10 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Metsamaaks ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad ( metsaseadus §3).

Miljööväärtuslik Ajalooliselt väljakujunenud ala, mis eristub ümbruskonnast suure ala sümbol-, tähendus-, visuaalse vm piirkonnas tunnustatud väärtuse (n: hoonete arhitektuur, hoonete/õuede paiknemine, väljakujunenud tänavate ja teedevõrk, vaated, haljastustraditsioonid) poolest, moodustades säilitamist vääriva terviku/kompleksi. Võib olla maakonna vastava teemaplaneeringuga määratletud. Täpsustatakse kohaliku tasandi planeeringutega (üld ja/või teemaplaneering).

Puhkeehitiste Puhketeenuseid (sh majutus, toitlustus, üritused, sport, tegevused vabas kompleks õhus jms) pakkuvate hoonete ja rajatiste kogum.

Puitmaja Puitkonstruktsiooni ja puidust fassaadiga hoone.

Pärand Käesolevas töös on tuginetud tõlgendusele, et pärandi määratlemine on kokkuleppeline ja väärtustamisel põhinev valik minevikust (Parts, 2004). sünonüümid pärandmaastikule: pärandkultuurmaastik, traditsiooniline maastik

Rajatis Mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi käsitletakse ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak ( ehitusseadus §2). Rajatis muutub hooneks kui see ehitatakse ümber selliselt, et tekivad hoone tunnused.

Ridaküla Küla vorm, mille põhiliseks iseloomustavaks jooneks on õuede asetus ridamisi piki looduslikku (põllu äär, jõgi, järve kallas) või tehislikku (maantee, tänav) joont. Tavaliselt asetsesid õued ühel pool talusid ühendavat teed, vastu karja- ja heinamaid, kuna teisel pool teed laiusid põllud. Kahepoolsetes ridakülades paiknesid õued mõlemal pool teed, kusjuures teine rida oli sageli lühem või hõredam põhireast (Troska, 1987).

Roheline võrgustik Maakonna vastava teemaplaneeringuga määratletud ala. Täpsustatakse kohaliku tasandi planeeringutega (üld ja/või teemaplaneering). Roheline võrgustik ehk ökoloogiline võrgustik, sidusalt kulgev võrgustik, mis koosneb tugialadest ning neid ühendavatest koridoridest. Planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. Käesolevas planeeringus on kaasatud lisaks siseveekogud ja loodusliku ilmega avamaastikud.

11 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

Teemaplaneering Strateegiline dokument, millega täpsustatakse ja/ või täiendatakse üldplaneeringut mingis kitsamas valdkonnas ja/ või territooriumi osas.

Traditsioon(iline) Käesolevas töös mõistetud kui järjepidev kogukonna identiteeti kandvate sümbolite loomine ja taasloomine, mis ei kandu ajas edasi asjade või nähtuste kogumina, vaid see taasleiutatakse toimuval ajahetkel kui sümbol. Valiv ja tõlgendav konstruktsioon, kus luuakse seos kaasaja seisukohtade ja möödaniku tõlgenduse vahel (Jääs ja Rattus, 2007).

Väikeehitis Kuni 60 m 2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone.

Väärtuslik maastik Maakonna vastava teemaplaneeringuga määratletud ala, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- ja/ või puhkeväärtus. Täpsustatakse kohaliku tasandi planeeringutega (üld ja/või teemaplaneering). Metoodiliselt käsitletakse väärtusliku maastikuna kultuurmaastikku st põllumajandusmaastikku, asustust ja teedevõrku koos seal sisalduvate looduslikku päritolu elementidega. Maastik, mis on kujunenud koos inimesega ja tema tegevustega.

Käesolevas seletuskirjas esinevad terminid, mis puudutavad täpsemalt ehitise tüüpi ja otstarvet (nagu elamu, üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu) vt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. 11. 2002 määrus nr 10 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu (RTL 2002, 133, 1950; 2005, 62, 882; 2007, 30, 563; 2008, 45, 621). Käesolevas seletuskirjas esinevad terminid, mis puudutavad täpsemalt hoone kõrgust ja korruselisust, vt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. 12. 2002 määrus nr 69 Ehitise tehniliste andmete loetelu (RTL 2003, 3, 26; 2008, 100, 1428).

12 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

1.4 Seosed strateegiliste dokumentidega Saadjärve piirkonna strateegilist tähtsust kinnitab selle käsitlusulatus paljudes arengut suunavates dokumentides. Teemaplaneeringu koostamisel on aluseks järgmised varasemad tööd: Dokumendi nimetus Saadjärve piirkonda puudutavad olulisemad arenguseisukohad / -otsused Jõgeva maakonnaplaneering • Töönduslikuks kalapüügiks eeldusi omavatel järvedel (sh (1998) Saadjärv) tuleb püüda säilitada või luua eeldused kutseliseks kalapüügiks. Tartu maakonnaplaneering (1999) • Mitte planeerida tiheasustusalade laienemist ja tootmisotstarbega maa-alasid veekaitsevöönditesse ega reostustundlike veekogude äärde (sh Saadjärv). • Kukulinna on määratud looduslike ja maakasutuslike eelduste alusel puhkeala potentsiaaliga asulaks. Jõgeva maakonnaplaneeringu • Tabivere kuulub potentsiaalselt väärtuslike maastike hulka, mille teemaplaneering Asustust ja edasine korrastamine ja hooldamine lubaks selle lisada väärtuslike maakasutust suunavad maastike põhinimekirja. keskkonnatingimused (2004) Tartumaa maakonnaplaneeringu • Mõisasüdamete maastikku uushoonestuse mittelubamine. teemaplaneering Asustust ja • Maa-alade kruntimist suurte järvede kaldal lubada vaid maakasutust suunavad üldplaneeringus määratud aladel, kusjuures uusasumid näha ette keskkonnatingimused (2006) ajaloolisest külahoonestusest ja mõisasüdametest piisavalt eemal. • Vooremaastiku ilme säilitamiseks vältida põldude massiivistamist. • Säilitada ajaloolised teed ja teeäärsed alleed. • Üldplaneeringus määrata avatavad/ säilitatavad vaated ümbrusele avalikult kasutatavailt teedelt. • Üldplaneeringus määrata avalikult kasutatavad juurdepääsud järvede kaldale. Jõgeva maakonnaplaneeringu • Visioon aastaks 2020 – Saadjärve piirkond on Eesti oluline teemaplaneering Via Hanseatica loodus- ja järveturismi piirkond tänu Vooremaa unikaalsetele turismi arenguvöönd (2006) maastikulistele eeldustele. Tartu valla üldplaneering (2008) • Lähte piirkonna, kui valla atraktiivseima ja suurima potentsiaaliga turismi-, elamis- ja ettevõtluspiirkonna, arengueeldused tulenevad peamiselt Tartu-Jõgeva-Aravete maanteest (T-39) ning Saadjärve- Soitsjärve piirkonna turismipotentsiaalist. • Määratud on Saadjärve-Soitsjärve kohaliku tasandi väärtuslik maastik. Tabivere valla arengukava • Soosida keskkonnasõbralike ja maastiku miljööväärtust aastateks 2005-2013 (2009) suurendavate maakasutusviiside viljelemist ja keskkonnasõbraliku väiketööstuse arendamist. • Saadjärve piirkond on prioriteetne puhkemajanduse arengus. • Avada ja säilitada voorte ning järvede vaatelisus. Avada vaateid Saadjärvele. • Saadjärve Tabivere poolses osas laiendada supelranda olemasoleval munitsipaalmaal. • Ehitada välja korralikud paadisadamad terve Saadjärve ulatuses. Ehitada juurdepääsutee. Peatada Tabivere poolse järveosa kinnikasvamine. • Arendada välja Saadjärve kallasrada („Kivist kivini“) koostöös Tartu vallaga.

13 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

• Saadjärve veeliikluse, sportimis- ja kalastamisvõimaluste kvaliteedi parendamine ning selleks vajaliku tugiinfrastruktuuri loomine külastusaladel. • Toetada Saadjärve purjespordikeskuse väljaarendamist. • Puhastada Saadjärvest välja voolav Mudajõgi ja avada vana jõeosa. Tartu valla arengukava aastateks • Eesmärk: Saadjärve piirkond on populaarne, mitmekesiste ja 2007-2012 (2007) atraktiivsete turismi- ja puhkevõimalustega sihtkoht, nn Vooremaa värav ühtses Vooremaa turismipiirkonnas. • Täiendavate paadisildade loomine ja olemasolevate täiendamine Saadjärvel. Tartu valla maastikuarhitektuurne • Tartu vallas on palju säilinud endisaegsest jõukast kolhoosikihist, ülevaade (2004) mida samuti tasub rohkem väärtustada, selle asemel, et kohe lammutama või ümber ehitama hakata. • Olemasolev asulapilt vajab visuaalses mõttes ühtsustamist, ühine viidastamine, näiteks mõnes külas ühtne piirdeaed kesktänava ääres jms. • Uushoonestuse planeerimisel peab eelnema maakasutuse ja arhitektuuriline analüüs, et tagada ehitiste sulandumist maastikku ning juba olemasolevate ehitistega. Uute elamupiirkondade väljaehitamisel rajada koos hoonestusega ka üldkasutatavad haljasalad. • Saadjärv on kogu maakonna tasandil oluline veekogu ja peab säilima avatuna nii võsast kui uuselamurajoonidest. Vooremaa järvede kalanduse • Vooremaal on vajalik arendada järvedele tuginevat tegevuskava aastateks 2006-2010 puhkemajandust kui üht võimalust kohaliku elulaadi säilitamiseks. (2006) Saadjärve puhkepiirkonna • Saadjärve piirkond Vooremaal on kahtlemata üks Lõuna- Eesti väljaarendamise kava (2007) kaunemaid ja omanäolise loodusega kohti. Oma looduslike eeldustega ning rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandiga omab piirkond tugevat potentsiaali puhkepiirkonnaks kujunemisel. • Arvestades kohalikku omapära peaks Saadjärve puhkepiirkonnas panustama eelkõige loodus- ja ökoturismile, aktiivse puhkuse teenuste arendamisele, pereturismile ja kultuuri- ning ajalooga seotud teemadele. • Piirkonna tugevuste ja omapära säilitamiseks ning jätkusuutliku arengu tagamiseks tuleb säästlikult kasutada piirkonna suurimaid väärtusi: vooremaastik ja Saadjärv. Vooremaa maastikukaitseala • Dokument sisaldab märkimisväärselt palju nõudeid ja suuniseid, kaitsekorralduskava (2009) mida on otstarbekas täpsustada ja/või täiendada käesoleva teemaplaneeringuga, mistõttu on need viidatuna esile toodud seletuskirja järgnevates osades.

14 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

2 RUUMILIST ARENGUT MÕJUTAVAD TINGIMUSED Käesolevas peatükis on ülevaatlikult välja toodud vooremaastiku olulisemad ruumilist arengut mõjutavad tingimused, mis ühtlasi iseloomustavad teemaplaneeringuala ja on lähtematerjaliks maakasutus- ning ehitustingimuste määramisel.

2.1 Maastikud Vooremaa maastikurajooni omapära ja väärtus seisneb selle pinnavormide kujus, paiknemises ja suuruses, samuti maastikku ilmestavates veekogudes ja pikaajalises maakasutuses (Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneering ..., 2004:9). Vooremaa põhilisteks pinnavormideks on rööbiti ja rühmiti paiknevad voored. Pinnamoe suur mõju maakasutusele avaldub Vooremaale iseloomulikus viirgmaastikus, kus põllumaad voorte lagedel vahelduvad ridakülade, rohumaade ja metsasiiludega voorte nõlvadel ning piklike järvede ja soodega voortevahelistes nõgudes. Viimase jääaja ja inimtegevuse koosmõjul on kujunenud silmapaistvalt ilusad vaated.

2.1.1 Väärtuslik maastik / vaatelisus Üle poole teemaplaneeringualast jääb Tartu maakonna teemaplaneeringuga määratud Lõuna- Vooremaa I klassi (maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega) väärtuslikule maastikule. Maastiku väärtusteks on:saadjärve park

● vooremaastik, järved, rändrahnud, kaitsealad ja kaitstavad objektid;

● voorte seljakutelt ja lagedelt avanevad vaated;

● mõisad, linnamäed, legendid, Kalevipoja lood, kultuurilugu;

● säilinud külaidentiteet. Tänu nimetatud väärtustele on Lõuna-Vooremaa maastikul väga tugev puhkemajanduslik potentsiaal. Täiendavalt ulatub planeeringualale Tartu valla üldplaneeringuga määratud Saadjärve-Soitsjärve väärtusliku maastiku edelaserv. Vaadetest on eriti väärtuslikuks hinnatud järgmised (Vooremaa maastikukaitseala .., 2009):

● Äksi asumi piirist kuni surnuaiani teelt avanev vaade Saadjärvele;

● Tabivere alevikust Voldiküla esimeste majadeni teelt avanev vaade Saadjärvele;

● Voldi külas Tartu-Jõgeva-Aravete maanteelt (Äksi kirikust ca 500 m Tabivere aleviku poole) Saadjärvele avanev ilus vaade on välja toodud Tartu maakonna teemaplaneeringuga. Saadjärve mõisapargi hoolduskavas (2008) on toodud mitmed Saadjärve parki ümbritsevad väärtuslikud vaatekohad, mis on kantud käesoleva teemaplaneeringu kaardile. Saadjärve poolringina ümbritsevad teed (Mullavere-Saadjärve, Lähte-Elistvere ja Äksi- Kukulinna kõrvalmaanteed) on tunnistatud Tartu maakonna teemaplaneeringuga ilusateks teelõikudeks. Maastiku ilmet (maastikupilti) ja maastiku sisu mõjutavad hajaasustuses kõige enam metsad ja haritavad maad sh põllumaad, karjamaad, rohu- ja heinamaad jt. Teemaplaneeringualal on tänaseni säilinud väärtused, nagu kasutuses olevate haritavate maade suur osakaal, õuealade paiknemine endistele külavormidele omaste tunnuste järgi ja meeleolukate vaadetega teedevõrgustik. Haritavate maade suur osakaal annab maastikule iseloomuliku visuaalse

15 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING avatuse, mida väärtuslike maastike kontekstis käsitletakse avatud maastikuna. Avatud maastike järjepidevus on seatud eesmärgiks piirkonda puudutavates arengudokumentides (sh kõrgemal seisvates planeeringutes jt). Kuna avatud maastike püsimine on seotud otseselt maakasutusega, tuleb säilitada planeeritaval alal juhtotstarve maatulundusala, millest olemasolevaga samaväärse osa peab moodustama haritav maa. Valdav osa planeeringuala haritavatest maadest on maakonna teemaplaneeringuga eristatud kui väärtuslikud põllumaad (50 hp ja enam). Väärtuslikud maastikud, põllumaad ja vaated on esitatud skeemil lisas 2 ja teemaplaneeringu kaardil.

2.1.2 Asustus ja maakasutus Teemaplaneeringuala kompaktsem asustus on koondunud Saadjärve ida- ja kagupoolsele kaldale. Suuremad asumid eristuvad Äksi alevikus Saadjärve kagunurgas (Äksi aleviku keskus), Saadjärve küla kagunurgas (Saadjärve küla keskus) ning Voldi külas Tartu-Jõgeva- Aravete tugimaantee ja Äksi-Kukulinna kõrvalmaantee ristumise piirkonnas (Voldi küla keskus). Keskused on kujunenud ümber ajalooliste asulakohtade ja mõisasüdamete. Lähiümbruse suurim kompaktselt asustatud ala on Tabivere alevik. Talu tüüpi majapidamised on säilinud valdavalt Saadjärve põhjakaldal Valgma ja Saadjärve külades. Õuede asetsemist illustreeriv skeem on toodud planeeringu lisas 3 . Hoonestus- tihedust käesoleval ajal illustreerib skeem lisas 4 . Vooremaa maakasutusstruktuuri muudab väärtuslikuks asjaolu, et voorte lagedel paiknevad põllumaad, mille pindala ei ole 20. sajandi jooksul oluliselt muutunud. Olulisemad muudatused rohumaade kasutuses on toimunud 20. sajandi teisel poolel, nõgudes paiknevad niisked niidud on suurel määral metsastunud ning lagedana on säilinud vähem kui kolmandik kunagistest niidualadest. Sellega seoses on kasvanud metsaalade pindala (Vooremaa maastikukaitseala ..., 2009).

2.1.2.1 Koondunud asustusega alad Äksi aleviku keskusele , kus järve kaldal asub II aastatuhande alguseaja asulakoht, on kaasajal iseloomulik läbi mitme perioodi rajatud hoonestus. Lisaks tänapäevastele hoonetele esineb palju nõukogudeaegseid hooneid, on vanu tsaariaegseid ja sõjaeelse Eesti Vabariigi aegseid hooneid. Üldpildis jätab piirkond aedlinnaliku mulje. Piirkonda jäävad planeeringuala ainsad korrusmajad. Omaette üksuse moodustab 1770 – 80ndatel välja ehitatud Kukulinna mõisasüda (sh järveäärne teenijatemaja) ja sõjaeelse Eesi Vabariigi ajal ehitatud lisahooned (Kivipõld, 2009). Mõis on olnud 1920 - 1930ndatel endise Pallase kunstikooli suvekoduks ja nõukogude ajal pioneerilaager. Käesoleval ajal on mõis erakätes. Planeeritava ala kagunurka jääb tööstuspiirkond nõukogudeaegsete kaarhallide, laoplatside ja laudakompleksiga (end. kolhoos „Avangard“), mille vahele jäävad mõned eramud ja garaažid. Saadjärve küla keskuse hoonestusest enamuse moodustavad elamuteks ümber kohandatud nõukogudeaegsed suvilad. Elamute vahel on üksikuid Saadjärve mõisa abihooneid. Mõisa peahoone on erakätes. Järve kaldale on rajatud uuselamuid. Järve kaldale jääb ka ajalooline asulakoht. Voldi küla keskuse moodustavad Tartu-Jõgeva-Aravete tugimaantee poolsesse ossa Mudajõe kallastele jäävad sõjaeelse Eesi Vabariigi ajast ja nõukogude ajast pärit eluhooned, mis osaliselt paiknevad ajaloolisel asulakohal. Siin asub Äksi motell, mille juurde kuulub tenniseväljak. Kõige vanemad ehitised on tsaari ajast pärit vesiveski ja Äksi kirik, Äksi

16 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING pastoraadi peahoone ning kirikust idapool asuv talu. Teeristis asuvale haljasalale on paigutatud Vabadussõja mälestussammas. Äksi kiriku ümber oli koondunud Vooremaa endine kihelkondlik keskus.

2.1.2.2 Külad Vooremaale on iseloomulikud ahel- ja ridakülad, mis kujunesid peamiselt 19. sajandi keskpaigas talude kruntimise tagajärjel. Asustus tihenes 20. sajandi esimesel poolel, 1920. aastate maareformi tulemusena, kui rajati hulgaliselt asundustalusid. Nõukogude perioodil ehitati peamiselt põllumajanduslikke tootmishooneid ning asulate servaaladele elamuid, traditsioonilistesse küladesse püstitati vaid üksikuid uusi elamukomplekse. Hoonestuses on säilinud läbilõige alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani (Vooremaa maastikukaitseala .., 2009). Ajalooliselt kujunenud traditsiooni kohaselt on peaaegu kõik külad olnud vahetult seotud põldudega. Põllustamiseks sobisid kõige paremini kõrgemad ja kuivemad, viljakamad maad, nii asetsesid külad pisut madalamates osades, voorte, kühmude, seljakute ja teiste kõrgemate pinnavormide nõlvakutel. Ridakülades asuvad õued põllumassiivi serval, kusjuures tavaliselt on nad olnud ühest küljest piiratud põldudega, teistest külgedest heinamaade, metsa või karjamaaga. Põllupiiride kulgemisel piki järsemaid kaldeid oli kõigile õuedele võrdselt soodus asend vaid ridamisi piki põlluserva (Troska, 1987). Põllumaad on valdavas osas kantud PRIA põllumassiivide registrisse, kokku ca 3 km 2 planeeritavast maismaa alast 2 (vt skeem lisa 5 ). Saadjärve kaldaala ääristavad metsana majandatavad alad paiknevad Valgma külas, Saadjärve küla loodepiiril ja vähesel määral Voldi külas Mudajõest loodes. Metsana on majandatavad ka Saadjärve park ja Kukulinna mõisa park (Keskkonnaamet, 2010).

2.1.3 Looduskeskkond ja roheline võrgustik Teemaplaneeringuala jääb peaaegu tervenisti Vooremaa maastikukaitseala Vooremaa piiranguvööndisse, piiranguvöönd ei puuduta vaid kitsast ala planeeringuala kaguosas (vt skeem lisa 6 ). Kaitse-eeskirja järgi 3 on piiranguvööndi kaitse-eesmärk: Vooremaa maastikule tüüpiliste suurvoorte ja nende vahel asuvate järvede, sealse elustiku mitmekesisuse ja maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme säilitamine ja taastamine. Valdavalt põllumajandusmaastikku rikastavad pargid ja rändrahnud. Kaitstavad alad ja objektid on toodud skeemil planeeringu lisas 6 ja peatükis 3.3.1 . Vooremaastiku iseloomulik reljeef omab nii loodus- kui ka inimkeskse keskkonna kujunemisel suunavat rolli. Loode-kagusuunalised suurvoored on 2-5 km pikad, laius ulatub 0,5-1 kilomeetrini, kõrgus 20-40 meetrini. Nõlvakalle on 10 kraadi piires, kuid ulatub kohati 20-25 kraadini (Jõgevamaa keskkond, 2008). Teemaplaneeringuala reljeef on illustratiivselt toodud skeemil lisas 7.1 ja 7.2. Pikliku kujuga Saadjärv koosneb kahest osast. Neist kagupoolse, suurema ja sügavama Suurjärve kaldajoon on väheliigestatud, samal ajal kui loodepoolse, madalama ja kitsama Tabivere ehk Voldi järve kallas on liigestatud poolsaarte ja lahesoppidega. Järve kaldal kasvab Eestis puhtpuistuna haruldane sanglepik. Saadjärve iseloomustavad suur veemaht, väike valgla ning aeglane veevahetus, millest tulenevalt ilmnevad mõjutused veekogus suure 2 Mõõdetuna digitaalselt planeeringu kaardil MapInfo programmis 3 Vabariigi Valitsuse 30.11.2006.a. määrus nr 245 Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri (RT I 2006,56,420, e-RT 03.08.2010).

17 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING ajanihkega. Mitmed märgid (nt tihe vetikate pealiskasv) osundavad pika aja vältel toimunud eutrofeerumisprotsessile. Järve reostatus on suurim Äksi, Tabivere, Kukulinna ja Saadjärve kompaktselt asustatud alade läheduses (Vooremaa järvede... 2006). Planeeritava ala ca 15,0 km 2-st (kokku nii järvepeegel kui maa-ala) on 11,55 km2 (sh kogu järvepeegli ulatus ja 4,4 km 2 maa-ala) kaitstavate liikide (II ja III kategooria) elupaik. Saadjärve kalastik on suhteliselt liigirikas, seejuures elutseb ainult Saadjärves suurekasvuline rääbisevorm (Vooremaa järvede ..., 2006). Järves leidub rohkelt haruldasi looma- ja taimeliike (nt niitjas penikeel, kilpkonnakaan, erinevad puruvanaliigid ja karpvähilised). Saadjärve ümbruses elutseb kaitsealune tiigilendlane (Myotis dasycneme), kellele sobivaid elupaiku on Eestis vähe. Liik on levinud vaid elupaigaks sobivate veekogude lähikonnas, olles tundlik inimese häiriva mõju suhtes (Vooremaa järvede ..., 2006). Saadjärv on üks Vooremaa rikkaima linnustikuga järv. Saadjärve, Elistvere järve ja Soitsjärve vahelisel maa-alal pesitseb 46 kaitsekorralduslikult olulist linnuliiki, kellest 21 on kantud Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse. 2002.-2003. a linnustiku inventuuri käigus registreeriti 11 liiki, keda pesitses siin ≥1% liigi Eesti populatsioonist: tuttpütt (2,5-3% liigi Eesti populatsioonist), hallpõsk-pütt (20-26,5%), hüüp (4-4,5%), hallhaigur (1%), viupart (2-4%), punapea-vart (1,5%), roo-loorkull (1,5-2%), lauk (1,5-2%), naerukajakas (2-3%), mustviires (2,5%) ja rästas-roolind (1,25-2%). Läbirändel peatuvatest liikidest väärivad märkimist rabahani, suur-laukhani, väikekajakas, väikekoskel, kalakajakas ja tuttpütt (Jõgevamaa keskkond, 2008). Saadjärve ümbruses elavad imetajad on kobras, vesimutt, saarmas, mink, tuhkur, kärp, nirk ja kährik. Pikaajalise inimtegevuse tulemusena esineb looduslikke kooslusi ja haruldasemaid taimeliike suhteliselt vähe (Vooremaa maastikukaitseala .., 2009). Olulise raba- ja suur-laukhanede rändepeatuspaigana kuulub rohevõrgustikku enamus Saadjärve veepeeglist (Saadjärve tugiala T3). Lähim kohalik koridor on määratletud Tabivere vallas Tormi ja Õvanurme külas. Lähim piirkondlik koridor Jõgeva maakonnas jääb Soitsjärvest kirdesse. Tartu makonnas on määratletud kaks kohaliku tähtsusega rohekoridori: koridor (K38) kulgeb piki Kabelisoo peakraavi; koridor (K311) kulgeb piki Mudajõge. Tartumaa maakondlikku rohelist võrgustikku on täpsustatud Tartu valla üldplaneeringuga (2008). Rohelist võrgustikku ja selle sidusust, eelkõige Saadjärve tugiala seotust rohevõrgustiku teiste aladega Tabivere vallas, on käesoleva teemaplaneeringuga täpsustatud (vt peatükk 3.3.2 ). Roheline võrgustik on toodud skeemil lisas 2 . Teemaplaneeringuga täpsustatud roheline võrgustik on toodud teemaplaneeringu kaardil.

2.1.4 Kultuurimälestised Saadjärve ümbruse pikaajalisest asustusest ning kohast Eesti kultuuriloos annavad tunnistust arvukad kaitsealused kultuurimälestised, mille seas on nii arheoloogia-, arhitektuuri- kui ka ajaloomälestisi. Ainuüksi muistseid asulakohti jagub järve ümbrusesse kuus. Samuti väärib märkimist kolme mõisasüdame paiknemine planeeritava ala piires. Alljärgnevalt on väljatoodud planeeritaval alal asuvad kinnismälestised. Allikas: kultuurimälestiste register internetis (aadress: http://register.muinas.ee; viimane külastus (04.2011). Tartu valla mälestiste seisukord: Muinsuskaitseamet Tartumaa osakond 05.11.2010.a Tabivere valla mälestiste seisukord: Muinsuskaitseamet Jõgevamaa osakond 23.11.2010.a Kultuurimälestiste paiknemist iseloomustab vastav skeem lisas 8.1 .

18 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

Ajaloomälestised: Jrk Reg nr Mälestise nimi Aadress Seisukord nr 1 4287 II maailmasõjas Tartu vald, Ühishaua seisukord on hea-rahuldav. Haud on hukkunute Äksi alevik hooldatud ja korras. Skulptuur on vähesel määral ühishaud sammaldunud. Nimed sambal on suhteliselt hästi loetavad. Hauaplatsil olevad kõnniteeplaadid on kohati vajunud. 2 4288** Äksi kalmistu Tartu vald, Kalmistu on hooldatud ja heas korras. Äksi alevik 3 27114* Vabadussõja Tabivere vald, Hea, ümbrus heakorrastatud. mälestussammas Voldi küla Ühine kaitsevöönd Äksi kiriku, kirikuaia ja pastoraadi peahoonega. * - alale või objektile on säilimise ja eksponeerimise eesmärgil kinnitatud kaitsevöönd. ** - alale või objektile on säilimise ja eksponeerimise eesmärgil kavandamisel kaitsevöönd.

Alus: Kultuuriministri 19.03.1997. a määrus nr 7, Kultuurimälestiseks tunnistamine (RTL 1997, 65, 359); Kultuuriministri 26.06.2003. a käskkiri nr 116, Kultuurimälestiseks tunnistamine (RTL 2003, 78, 1155); Kultuuriministri 13.05.2005. a käskkiri nr 194, Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine (RTL 2005, 54, 780).

Arheoloogiamälestised: Jrk Reg nr Mälestise Aadress Seisukord nr nimi 1 9421* Asulakoht Tabivere Asulakohas vanad meiereihooned. Pinnast on tõstetud. vald, Omanik soovib rajada vanade hoonete baasil hostel- Tabivere matkamaja ja asulakoha alale 2 grillkoda. Kaevetöödega ei alevik minda sügavamale kui 30 cm. 2 9422* Asulakoht Tabivere Asulakohal on talud ja põllumaad. Osaliselt söötis. Lubatud vald, Valgma tavapärased põlluharimistööd. Teede ja trasside rajamine ning küla mullatööd kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. 3 9423* Asulakoht Tabivere Asulakoht heas seisukorras. Kasutusel haritava põllumaana, vald, Valgma maa-alal asub üks talu. Teede ja trasside rajamine ning küla mullatööd kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. 4 9424* Asulakoht Tabivere Asulakohas on eramajad ja nende õued. Põllumaadena vald, Voldi kasutuses pole. Teede ja trasside rajamine ning mullatööd küla kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. 5 12995* Asulakoht Tartu vald, Asulakoha kultuurkiht paikneb paljudel kinnistutel, kus peal Saadjärve on elumajad ja aiamaad, seega on kultuurkihi pealmised küla horisondid ilmselt segatud. 6 12997 Ohvrikivi Tartu vald, Tegemist on kolme madala kiviga, mis paiknevad soisel alal. Salu küla Kivide ümbrus on kõrgete taimedega kinnikasvanud ning näha ei ole suurt midagi peale mälestise märgi. 7 13005* Asulakoht Tartu vald, Mälestise üldist seisukorda võib hinnata vähemalt Äksi alevik rahuldavaks. * - alale või objektile on säilimise ja eksponeerimise eesmärgil kinnitatud kaitsevöönd.

19 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

Alus: Kultuuriministri 01.09.1997. a määrus nr 59, Kultuurimälestiseks tunnistamine (RTL 1997, 169-171, 954); Kultuuriministri 21.06.2006. a käskkiri nr 208, Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine (RTL 2006, 52, 967).

Arhitektuurimälestised: Jrk Reg nr Mälestise Aadress Seisukord nr nimi 1 24069** Tabivere Tabivere vald, On ühtlasi looduskaitse objekt. mõisa park 1 Tabivere alevik 2 24070** Tabivere Tabivere vald, Hoone restaureeritud Tabivere valla muuseumiks. mõisa Tabivere alevik Muuseumi arendust on tehtud orienteeruvalt 10 aastat. valitsejamaja 1 Varasemalt paigaldatud Rannila Classic plekk-katus, uued puitaknad (liistudega). Hoonel on väga huvitav ja iseloomulik maakiviladu koos väikestest kivikestest mosaiikpiltidega, nt soldat ja hobune ning dateeringud: 1858 ja 1859. Eeldatavasti on tegu olnud rändmeistritena liikunud Peipsi piirkonna meistritega. Analoogne käekiri on Vaimastvere mõisa aida maakivilaol. 3 24071* Äksi kirik Tabivere vald, Piirkonna ajastu tüüpiline keskaegse kehandiga Voldi küla sakraalhoone. Kirikukihelkond mainitud esmakordselt 1443. Õpetajate nimesid on teada 1627.a. (nende hulgas ka O.W. Masing) Esmakordselt hävis 17.s. Ka hiljem korduvalt purustatud ja taastatud. Kiriku praegune kuju pärineb 1887-1889, kui toimus hoone põhjalik ümberehitus ja suurendamine arh. R. Guleke projekti järgi. Üldseisukord rahuldav, välja arvatud hoone sadevetesüsteemid, mille halva seisukorra tõttu on kahjustunud nii seinad kui vundament. Hooldustöödena vajab järjepidevat ülevaatamist ka katuseluuk, mille kohalt altari lähedal on näha seenkahjustust laes. 4 24072* Äksi Tabivere vald, Vana ajalooline matusepaik. Rajatud kiriku ümber 15.s. kirikuaed Voldi küla Matmine lõpetatud 18.s. lõpul. Ilus pargiilmeline põlispuudega kirikuaed. Hauatähised puuduvad. Vana piirdemüür osaliselt jälgitav. Pargiilmeline kirikuaed. Üldseisukord hea, kirikuaed järjepidevalt hooldatud.

5 24073* Äksi Tabivere vald, Piirkonna suhteliselt hilise pastoraadi näide. Ehitatud pastoraadi Voldi küla 19.s. keskel, mida on saj. lõpul rekonstrueeritud. Viima- peahoone ne suurem ümberehitus, kui lisati taha fassaadile uus tiib, teostati 1980 lõpus. Keskmise suurusega ühekordne kivihoone, millel keskosas hilisem kahekordne juurde- ehitus. Hoonet liigendavad kolmnurkviiludega väljaehi- tused ja klaasitud kinnine puitveranda. Hoonet ja juurde- ehitusi katab viilkatus. Hoonel lai, lihtsa profileeringuga karniis, mis otsaseintel krepitud.

Hoone seisukord rahuldav, amortiseerunud on katuse räästapealsed rennid. Katuseplekk vajab värvimist lina- õlivärviga, pleki eluea pikendamiseks.

20 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

6 7281** Kukulinna Tartu vald, Hoone seisukord on avariiline. Katusekate ei ole mõisa Kukulinna vettpidav, seetõttu on hoonel suured kahjustused. Avad peahoone küla on suletud. Hoone ümbrusest on eemaldatud võsa. 7 7282** Kukulinna Tartu vald, Park on regulaarselt hooldamata. Suures osas mõisa park Kukulinna võsastunud. Hooldatud on vaid peahoone esine ala ning küla järve äärde viiv muruplats. 27114 Muinsuskaitseameti poolt tehtud pargi piiri ettepanek on toodud lisas 8.2 . 8 7283** Kukulinna Tartu vald, Hoone seisukord on halb. Katusekate on mõisa Kukulinna amortiseerunud, välisviimistluses suured kahjustused. teenijatemaja küla 9 7284** Saadjärve Tartu vald, Hoone on korras. Interjööris enamus algupäraseid mõisa Saadjärve küla detaile asendatud uutega. peahoone 10 7285** Saadjärve Tartu vald, Peahoone ümbruses olev pargiosa on hooldatud. mõisa park Saadjärve küla Järvepoolne pargiosa on halvas seisukorras: hooldamata, võsastunud. 11 7286** Saadjärve Tartu vald, Hoone on rahuldavas seisukorras. Paljud avatäited mõisa ait- Saadjärve küla puudu, kuid avad on laudadega kinni löödud. Mitmed kuivati avad on osaliselt kinni müüritud. 12 7287** Saadjärve Tartu vald, Kärnerimaja üldseisukord on hea. Katusekate, seinad, mõisa Saadjärve küla avatäited on korra. kärnerimaja 13 7288 Saadjärve Tartu vald, Laudavare seisukord on rahuldav. Müürid on kaetud. mõisa laut Saadjärve küla (vare) 14 7289 Saadjärve Tartu vald, Hoone eterniidist katusekate on rahuldavas seisukorras. mõisa Saadjärve küla Seinte välisviimistlus kohati kahjustunud. Majale on viinaköök paigaldatud plastikaknad. 15 7290 Saadjärve Tartu vald, Hoone katuse eterniitkate on amortiseerunud, harjalauad mõisa Saadjärve küla on pehkinud ja osaliselt lahti. Karniis kohati katki. härjatall Seinte välisviimistlus on halvas seisukorras. Suur osa avadest on silikaattellistega kinni müüritud või laudadega kinni löödud. 1 - asub planeeringuala kontaktvööndis, planeeringualale ulatub mälestise kavandamisel olev kaitsevöönd * - alale või objektile on säilimise ja eksponeerimise eesmärgil kinnitatud kaitsevöönd. ** - alale või objektile on säilimise ja eksponeerimise eesmärgil kavandamisel kaitsevöönd.

Alus: Kultuuriministri 20.03.1997. a määrus nr 12, Kultuurimälestiseks tunnistamine (RTL 1997, 68, 376); Kultuuriministri 12.08.1999. a määrus nr 18, Kultuurimälestiseks tunnistamine (RTL 1999, 122, 1667); Kultuuriministri 13.05.2005. a käskkiri nr 194, Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine (RTL 2005, 54, 780).

21 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

2.2 Sotsiaalne ja majanduslik keskkond Teemaplaneeringuala paikneb transpordi mõttes logistiliselt soodsas asukohas:

● vahetus läheduses asub vana Tallinn-Tartu (nn Piibe) riigimaantee;

● Tabiveret läbib Tallinn-Tartu raudtee. Eeldatavalt sõltub teemaplaneeringuga hõlmatud ala sotsiaalne ja majanduslik keskkond suurel määral transpordi infrastruktuuri seisundist – sellest sõltub nii maaviljeluse otstarbekus, turistide liikumismugavus, Tartusse tööle käimine kui ka ilmselt muude majandusharude arenguperspektiiv. Sotsiaalse infrastruktuuri võrgustikus jaguneb planeeritav ala kahe maalise kandi vahel: Tartumaa poolt Äksi kant ja Jõgevamaa poolt Tabivere kant. Piirkonna tööhõivele on iseloomulik tööle käimine linnadesse, eelkõige Tartusse. Tabivere kandis prognoositakse 2015 aastaks eeldatavaks rahvaarvuks 1270 elanikku. Kandi sotsiaalse infrastruktuuri teenuste kättesaadavust peetakse heaks/rahuldavaks. Tabivere alevik täidab kohaliku keskusena osaliselt ka piirkondliku keskuse funktsioone. Ligikaudu pool Tabivere valla elanikest elab Tabivere alevikus (Tabivere valla... 2009). Äksi kandis tarbitakse teenuseid koha peal küla keskuses, Tabivere alevikus, Lähtes ja Tartus. Lähema viie aasta lõikes prognoositakse Äksi kandis tõenäolist rahvaarvu kasvu sh noorte elanike kasvu, kusjuures vanemate inimeste arv jääb samaks; linnadesse tööle käimise kindlat kasvu; eeldatakse, et töökohtade arv kandis jääb samaks (Tartumaa sotsiaalne infrastruktuur, 2009). Nii Tabivere kui Tartu valla rahvastiku loomulik iive on viimastel aastatel olnud negatiivne (Tartu valla ..., 2007; Tabivere valla ..., 2009). Vooremaa maastikukaitsealal tegeletakse peamiselt põllumajanduse ja turismiga, Saadjärvel tegeletakse kalapüügiga. Puhkemajanduslikke teenuseid pakuvad planeeringualal Äksi motell, Järveääre talu (Järveääre talu puhkemaja) Valgma külas ja Saadjärve Jahtklubi. Avalikud supluskohad asuvad Äksi alevikus (Kalda rand), Tabivere alevikus ja Kukulinna külas. Saadjärvel on esindatud nii kutseline kui harrastuskalapüük. Kutseliste kalurite arv on viimase kümne aasta lõikes kõikunud 10-20 vahemikus. Aastatel 2002 ... 2006 on püügiloa omanikke Saadjärvel olnud 5 – 6. Eesti väikestest siseveekogudest on kutselisel kalapüügil tulusamad vaid veekogud, kuhu asustatakse angerjat - Saadjärv on üks sellistest järvedest. Harrastus- kalapüügis on tänu vee läbipaistvusele oluline allveepüük (Vooremaa järvede..., 2006:7, 39). Järveääre turismitalus Valgma külas tegeletakse lisaks püügile ka kalakasvatusega ja töötlemisega. Vooremaa järvedel peetakse vajalikuks panustada ühise turismiketi loomisele, eriti harrastuskaluritele võimaluste pakkumise näol - seda nii kalapüügisildade, ujuvkaide väljaehitamise kui erinevate teenuste pakkumisega. Saadjärvel soovitakse arendada kahasse turismiteenuste pakkumisega ka kutselist kalapüüki (Peipsi Kalanduspiirkonna ..., 2009). Äksi aleviku keskuses asub Saadjärve Looduskeskus, mis on kavas arendada jääaega ja vooremaastiku kujunemist tutvustavaks teemapargiks. Teemapargi valmimise järgselt prognoositakse külastajate arvu kasvu vähemalt 30 000 inimeseni aastas. Loodav teemapark suurendab eeldatavalt ka piirkonna teiste turismiobjektide külastajate arvu ning loob töökohti. 4 Saadjärve ja Kukulinna mõisa iseloomustab asjaolu, et kompleksid ei ole avatud ja nende kasutus- funktsioonid ei ole suunatud külastajale.

4 http://www.turism.ee

22 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

3 PLANEERINGU LAHENDUS Käesoleva teemaplaneeringu normatiivne osa koosneb planeeringuala tsoneeringust, maa- ja veealadele seatud üldistest kasutamistingimustest, säilitamisele kuuluvatele aladele seatud kasutamistingimustest ning tsoneeringu alusel seatud ehitustingimustest.

3.1 Tsoneering Planeeringuala on jagatud vastavalt peatükis 2 kirjeldatud ruumilist arengut suunavatele tingimustele, sealhulgas maastiku iseloomule ja väärtustele, tsoonideks. Tsoneerimise aluseks on võetud Vooremaa maastikukaitseala kaitsekorralduskavas ajalooliste kaartide analüüsi ja täiendavalt hoonestuse hindamise tulemustel eraldatud vööndid, mille järgi ehitustegevusele kohaldatakse asustusstruktuuri, hoonestuse ja maastiku ilme säilitamise eesmärgil erinevaid soovitusi. Võrreldes kaitsekorralduskavaga on käesolevas planeeringus täpsustatud nii tsoonide paiknemist kui seatud tingimusi. Tsoonide piiritlemisel on lähtutud võimalikult palju looduses arusaadavatest piiridest (n: kraav, tee jne), eesmärgiga moodustada iseloomult võimalikult homogeensed, ent samas mitte liiga killustatud tsoonid. Seejuures on peetud oluliseks, et seatud reeglistik (maakasutus- ja ehitustingimused, detailplaneeringu kohustus jt) oleks eristatud tsooni piires otstarbekas ja võimaldaks säilitada ala väärtusi terviklikult. Tsoonid on toodud skemaatiliselt teemaplaneeringu kaardil. Tsoneerimine on suunatud maastikulise terviku hoidmisele, mille võivad moodustada:

● äratuntav ajalooline külatüüp;

● hoonestus, mis valdavalt esindab ühte perioodi / ehituslaadi või läbilõiget mitmest perioodist;

● avatud-suletud alade struktuur, mis koosmõjus reljeefiga ja teedega võimaldab kauneid vaateid;

● haritavate maade struktuur/muster;

● mõisasüda (kompleksi väärtus);

● kultuurimälestised;

● kaitstavad üksikobjektid;

● avalikult kättesaadavad puhkealad, paadisillad, matkateed ja rajad.

Eristatud on neli tsooni, kus maakasutus ja ehitamine lähtub järgmistest üldistest põhimõtetest: Tsoon 1 (skeemil tähistatud violetse värvitooniga). Asustuse tihendamist selles tsoonis ei kavandata. Maatulundusalal on uusi elamuid lubatud rajada võimaliku õueala leppemärgiga tähistatud kohtadesse (vt ptk 3.2.1.1; erand ptk 3.3.5; 3.4 ). Teemaplaneeringu kaardil on tsooni 1 jäävad olemasolevad elamumaa sihtotstarbega katastriüksused reserveeritud elamualadena E3, kus on samuti võimalik uut elamut ehitada juhul kui tingimused vastavad ptk 3.2.1.1 toodud nõuetele (vt tabelid 2 ja 3). Valgma ja Saadjärve külas - piirkond, kus valdava asustuse moodustavad talumajapidamised. Ühtse tekstuuriga, pika aja jooksul järjepidevalt samalaadse asustusega,

23 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING traditsioonilise maakasutusega. Hooned moodustavad õuel tervikliku talukompleksi ja on suhteliselt heas seisus. Säilinud on Mullavere-Saadjärve teelt avanevad kaunid vaated järvele ja ümbritsevale avatud maastikule. Rakendatavad nõuded maakasutusele on suunatud maatulundusmaade järjepidevusele sh haritavate maade jätkuvale kasutamisele vähemalt samas mahus. Tingimused ehitustegevusele kitsendavad võimalusi uushoonestuse rajamiseks ja seavad arhitektuurilisi nõudeid nii olemasolevatele kui uutele ehitistele. Tsoon 2 (skeemil tähistatud kollase värvitooniga). Tsoonis 2 on osaliselt säilinud äratuntavad ridakülale iseloomulikud tunnused. Rakendatavad nõuded maakasutusele on suunatud maatulundusmaade järjepidevusele. Tingimused ehitustegevusele kitsendavad võimalusi uute õuealade ja uushoonestuse rajamiseks ning seavad arhitektuurilisi nõudeid nii olemasolevatele kui uutele ehitistele. Saadjärve, Salu, Kukulinna, Voldi ja Valgma külas ning Äksi ja Tabivere alevikus: Asustuse/hoonestuse tihendamine on võimalik reserveeritud elamualadel (E, E2, E3. erand vt ptk 3.3.5 ). Arendustegevuse käigus tuleb arvestada väljakujunenud tavadega (sh hoonete ja teede paiknemine, hoonete maht, kasutatud materjalid, haljastuse paiknemine, vaated jms). Uute hoonete rajatamisel ridaküla tunnustega piirkonda tuleb järgida ridakülale iseloomulikku õuede struktuuri. Uusi elamuid on lubatud rajada lisaks võimaliku õueala leppemärgiga tähistatud kohtadesse (vt ptk 3.2.1.1; 3.3.5; 3.4 ). Kukulinna mõis ja park: endisesse mõisasüdamesse on reserveeritud segahoonestusala (S1), mis annab võimaluse leida olemasolevatele hoonetele mitmekülgset rakendust. Tsoon 3 (skeemil tähistatud sinise värvitooniga). Enam koondunud asustusega alad, kus olemasolev hoonestus esindab läbilõiget mitmetest perioodidest. Arendustegevusel on soovitav järgida asumites väljakujunenud tavasid (sh hoonete ja teede paiknemine, hoonete maht, kasutatud materjalid, haljastuse paiknemine, vaated jms). Valgma külas: Asustuse/hoonestuse tihendamine on võimalik reserveeritud elamualadel (E2). Vaata ka ptk 3.2.1.1; 3.3.5; 3.4. Saadjärve külas ja Äksi alevikus: Lubatud on asustuse/hoonestuse tihendamine (reserveeritud elamualad E1, E2). Tingimused ehitustegevusele reguleerivad õuealade/hoonete tihedust ja määratlevad arhitektuurilisi põhimõtteid. Tsoon 4 (skeemil tähistatud rohelise värvitooniga). Äksi alevikus ja Kukulinna külas: Piirkond, kus olemasolev erineva iseloomuga hoonestus esindab läbilõiget mitmetest perioodidest. Tooniandvad on tootmis- ja laohooned. Asustuse/hoonestuse tihendamine on võimalik vastavaks maakasutuseks reserveeritud aladel (E1, T1, T2) kui ei ole täiendavaid lisapiiranguid. Tsoneeringu alusel seatud ehitustingimused on toodud ptk 3.3.5 ja 3.4 alapeatükkidega.

3.2 Maa- ja veealade üldised kasutamistingimused Käesolevas peatükis on sätestatud maa- ja veealadele üldised kasutamistingimused. Selleks on teemaplaneeringualal reserveeritud teatud maakasutuseks sobilikud alad (vt ka ptk 1.3 Terminid ) ning määratud neile juhtotstarbed. Alade reserveerimise ja juhtostarvete määramise olulisemad eesmärgid on järgmised:

● hoida ja toetada traditsioonilise asustus- ning maakasutusmustri säilimist, järgida endistele külavormidele iseloomulikke jooni;

24 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

● järgida väärtuslike maastike kaitsepõhimõtteid, võimaldada visuaalselt avatud alade järjepidevust;

● hoida ja toetada põllu- ja rohumaade jätkuvat kasutamist põllumajanduslikel eesmärkidel;

● hoida ja toetada järvega seotud eluviisi ja traditsioonilisi tegevusi (sh kalapüük);

● toetada piirkonna puhkemajandusliku potentsiaali realiseerumist.

3.2.1 Juhtotstarvete määramine Maakasutuse juhtotstarvete määramise aluseks on looduskeskkonnast ja maastikukaitseala eesmärkidest tulenevad tingimused; kultuurimälestiste säilitamise ja väärtustamise vajadusest tulenevad tingimused; piirkonnas varem läbiviidud uuringute tulemused; maakorralduse põhimõtted; strateegilistes dokumentides (vt peatükk 1.4 ) sätestatud asjakohased nõuded ning planeeringu koostamise käigus ilmnenud avalik huvi. Alade reserveerimine vastavaks juhtotstarbeks on toimunud reeglina omandiüleselt – kinnisasjade otstarbeka kasutamise ja majandamise (sh kinnisasja sobivus ettenähtud sihtotstarbeks, kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee võimaldamine, looduslike piiride arvestamine jne) huvides on reserveeritud alade piiritlemine seotud maastikul selgelt eristatavate püsiva iseloomuga objektidega. Näiteks alaliste teede, veejuhtmete ja -kogude, elektri kesk- ja kõrgepingeliinide või metsapiiriga. Juhul, kui kehtestatud planeeringuga nähakse ette kinnisasja või selle osa kasutamine avalikul otstarbel, piiratakse oluliselt kinnisasja senist kasutamist või muudetakse senine kasutamine võimatuks, on kohalik omavalitsus (või riik) kohustatud kinnisasja omaniku nõudel omandama olemasoleva kinnisasja või selle osa kohese ja õiglase tasu eest, kui õigusaktidega pole sätestatud teisiti. Siinkohal peab mõistma, et planeerimistegevus on n.ö omandiülene. Teemaplaneeringut koostades ei laskuta katastriüksuse piiride määramiseni. Määratud juhtotstarbega alal ei tohi kõrvalkasutus(ed) ületada 45% kaardil piiritletud kasutusala mahust, va maatulundusala, kus kõrvalkasutused ei tohi ületada 25% ja segahoonestusala, kus domineerivat kasutust välja ei tooda. See tähendab, et nt elamualal peavad elamumaa sihtotstarbega maaüksused / katastriüksused moodustama vähemalt 55% reserveeritud ala bilansist. Alade piire võib vajadusel detailplaneeringuga täpsustada (nt kinnisomandi piiride järgi). Teemaplaneeringujärgne maakasutus määratakse maaüksusele sihtotstarbena. Selle määramisel juhindutakse Vabariigi Valitsuse 23.10.2008. a määrusest nr 155, Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord (RT I 2008, 46, 260; 57, 317). Käesolevas planeeringus kasutatud mõistete ja tähistuste süsteemile on aluseks alade kasutamise nimestik (vt tabel 1 ). Loendi koostamisel on arvestatud üldplaneeringu taset 5 ja ühildatavust õigusaktidega, näiteks katastriüksustele määratavate maa sihtotstarvetega (kaitsealune maa, maatulundusmaa, jne). Planeeringuga ei ole määratud kõiki tabelis toodud juhtotstarbeid, vaid konkreetse piirkonna/küla/asumi seisukohast vajalikke.

5 Tulenevalt planeerimisseadusest (§ 8 (2) 2) on teemaplaneering tasemelt võrdsustatud üldplaneeringuga.

25 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

Tabel 1. Alade kasutamise nimestik Tähis Juhtotstarve Seletus E Elamuala Elamute ehitamiseks ja neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ette nähtud ala. S Segahoonestusala Mitmekülgse kasutusega ehitiste, sh äri ja väikeettevõtlus, ning neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ette nähtud ala. T Tootmisala Tootmise ja tööstuse eesmärgil kasutatav maa-ala. Kaasa arvatud tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ettenähtud maa-ala ning nendest tulenevad mõjualad. P Puhkeala Looduslike väärtuste säilitamiseks, turismi ja suunatud puhkust teenindavate ning samuti eriotstarbeliste puhkerajatiste ning ehitiste rajamiseks ette nähtud maa-alad. Hooldatavate haljasalade, parkide (sh parkmetsade ja metsaparkide) ala. K Kompensatsiooniala Majandatavad või looduslikud rohealad (sh metsatukad, põõsastikud), veekaitsevöönd, kaldaala puhvertsoon, liiklus-, tootmis- ja elamualade vahelised puhveralad. A Üldkasutatav ala Üldkasutatavate hoonete ja neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ette nähtud ala, kogukonna aiamaade ala ning muudeks kasumi saamise eesmärgita tegevusteks ette nähtud ala. M* Maatulundusala Põllumajanduse ja metsamajanduse ning sellega seonduvate ehitiste püstitamiseks ette nähtud ala. * Maatulundusala kajastub üldplaneeringu kaardil aluskaardina ja ei ole viimase arusaadavuse huvides tähistatud tähega M. Siinkohal on tähis toodud süsteemi terviklikkuse huvides eristamaks maatulundusala planeeringu tekstilises osas. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel (vt ptk 3.4 alapeatükkidega ) määratakse projekteerimis- ja ehitustingimused detailplaneeringuga, detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel lähtutakse teemaplaneeringust ja valla poolt väljastatud projekteerimis- tingimustest.

3.2.1.1 Elamualad Elamualad (tähis - E) on elamute ehitamiseks ja neid teenindavate teede-tänavate, tehnovõrkude ja -rajatiste ning teenindusasutuste rajamiseks ette nähtud alad. Elamualade reserveerimisel on arvesse võetud olemasolevate elamupiirkondade laienemise võimalusi, teenindusasutuste paiknemist ja kättesaadavust ning insenertehnilisi eeldusi (geoloogilised tingimused, tehnovõrkudega varustatus jms). Teemaplaneeringus on reserveeritud nelja tüüpi elamualasid, mis eristuvad teineteisest lubatud kõrvalkasutuste poolest. Eeltoodule lisaks on teemaplaneeringu kaardil näidatud maatulundusalal, väljaspool reserveeritud elamualasid, vastava tingmärgiga perspektiivsete õuealade ligikaudsed asukohad. Õuealade määramisel on tuginetud ajaloolistele õuealadele ja hoone asukohtadele ning ruumilistele seostele olemasolevas asustuse struktuuris. Reserveeritud elamualadel E1, E2, E3 ja perspektiivsel õuealal lubatud maakasutuse otstarbed on esitatud järgnevas tabelis „+“ märgiga. Reserveeritud elamualal E määratakse tingimused katastriüksusele ja maakasutuse otstarbed detailplaneeringuga, järgides käesoleva

26 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING teemaplaneeringuga maakasutuse ja ehitustegevuse tsoonides seatud üldisi põhimõtteid. Tabel 2. Elamualadel lubatud maakasutuse otstarbed Lubatud E1 E2 E3 Võimalik maakasutuse otstarbed 6 õueala Elamumaa - üksikelamud + + + + Elamumaa - kaksik- ja + ridaelamud Elamumaa - korterelamud + Ärimaa +** +* Üldkasutatav maa + + + Ühiskondlike ehitiste maa + + + Transpordimaa + + + + Tehnorajatiste maa*** + + + + *E2 elamualal on lubatud äritegevus naabrite nõusolekul, nt kodumajutus vms. ** E1 elamualal on lubatud tiheasustusse sobiv väikeettevõtlus, nt apteek, juuksurisalong, eralasteaed vms. *** Tehnorajatiste maa peab moodustama iseseisva katastriüksuse. Lähtudes maastikukaitsealal asuvast avaliku veekogu äärsest elukeskkonnast ja ajalooliselt kujunenud maaüksuste optimaalsest suurusest, hoonete arvust jt tunnustest, on tabelis 3 toodud katastriüksustele seatud täiendavad tingimused. Muuhulgas katastriüksuse minimaalne suurus, mis annab aluse ehitusõiguseks. Tabel 3. Katastriüksusele seatud tingimused Elamuala E1 E2 E3 Võimalik õueala üksikelamu min 0,15 Katastri- kaksikelamu min üksuse min. 2 x 0,15 min 0,2 min 0,4 Min 2,0** suurus (ha) ridaelamu/ korterelamu KKKI*** min 0,04 Ehitus- lubatud 1 kuni kahekorruseline lubatud 1 kuni lubatud 1 kuni lubatud 1 kuni õigusega üksikelamu ja 1 ühekorruseline kahekorruseline kahekorruseline kahekorruseline katastri- abihoone üksikelamu ja üksikelamu ja üksikelamu ja üksusele või 1 kuni kahekorruseline kuni 2 kuni 2 kuni 3 seatavad kaksikelamu või 1 ridaelamu ühekorruselist ühekorruselist ühekorruselist täiendavad või 1 korterelamu abihoonet abihoonet abihoonet tingimused olemasolev mets/kõrghaljastus olemasolev olemasolev olemasolev säilitada min 5%* ulatuses mets/kõrghaljastus mets/kõrghaljastus mets/kõrghaljastus säilitada min säilitada min säilitada min 20%* ulatuses 25%* ulatuses 30%* ulatuses Juhul kui katastriüksus piirneb avaliku veekoguga ja/või seda läbib väljakujunenud juurepääsu tee või rada kallasrajale, tuleb avalik juurdepääs kallasrajale säilitada /tagada. Väljaspool teemaplaneeringu kaardil piiritletud kompaktse asustusega alasid ei tohi veekogu kaldaga piirnevate katastriüksuste jagamisel tekkivate uute katastriüksuste kaldaga piirnev osa jääda lühemaks kui 50 m

6 Vabariigi Valitsuse 23.10.2008. a määrus nr 155, Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord (RTI 2008, 46, 260; 57, 317)

27 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

* Kõrghaljastuse protsent on täiskasvanud puude võra projektsiooni osakaal kogu maaüksuse pindalast. ** Maaüksusest võib moodustada eraldi väiksema, elamu aluse elamumaa katastriüksuse ja selle juurde kuuluva maatulundusmaa katastriüksuse, mis peavad kuuluma kokku ja moodustama koos elamuehituseks lubatud maaüksuse miinimum suurusega ala. *** Korterelamukrundi koormusindeks (KKKI) on korterelamu krundipinna suhe maksimaalsesse korterite arvu. Koormusindeksi kaudu antakse minimaalne lubatud krundipind korterelamu korteri kohta.

3.2.1.2 Segahoonestusega alad Segahoonestusega alad (tähis - S) on kasutusel võrdselt mitmel otstarbel, mis on analoogsed ja/või üksteisega tihedalt seotud. Vastavaks juhtostarbeks on reserveeritud ka alasid, mille senist maakasutust on avatud teenindusega ja avalikult kasutatava ruumi loomise põhimõtetest lähtuvalt otstarbekas mitmekesistada. Kahte tüüpi segahoonestusega alasid on reserveeritud vastavalt sellele, kas ala kasutatakse seejuures elamiseks ja kas on lubatud tootmismaa otstarve. Segahoonestusega aladel lubatud maakasutuse otstarbed on esitatud järgnevas tabelis „+“ märgiga. Tabel 4. Segahoonestusega aladel lubatud maakasutuse otstarbed Lubatud S1 S2 maakasutuse otstarbed Elamumaa + Ärimaa + + Tootmismaa* + Tehnorajatiste maa** + + Transpordimaa + + Ühiskondlike ehitiste maa + + Üldkasutatav maa + + * S1 puhul on lubatud ainult elamualadega kokku sobituv väiketootmine, mille tehnoloogia ei vaja insenertehnilisi meetmeid keskkonnatingimuste täitmiseks. ** Tehnorajatiste maa peab moodustama iseseisva katastriüksuse.

Katastriüksuse miinimumsuurus, mis saab ehitusõiguse, on segahoonestusega aladel 600 m 2. Miinimumsuuruse lubamise eelduseks on, et kavandatav tegevus mahub oma ruumiliste vajadustega (s.h vajalik parkimine ja meeldiv keskkond) maaüksusele ära. Maaüksuse miinimumsuurusi ei arvestata teede-tänavate, tehnovõrkude ja -rajatiste ning sotsiaalmaa (nt üldkasutatav maa) puhul. Segahoonestusega aladele, v.a kultuurimälestiste- ja nende kaitsevööndi alal, võib ehitada kuni kolme maapealse korrusega hooneid.

28 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

3.2.1.3 Tootmisalad Tootmisalad (tähis - T) on tootmisehitiste ja neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ette nähtud alad koos tootmisest tulenevate keskkonnahäiringuvöönditega. Tootmisalade reserveerimise eesmärk on soodsate tingimuste loomine väikeettevõtluse arendamiseks. Käesoleva teemaplaneeringuga ei ole reserveeritud põhimõtteliselt uusi tootmisalasid. Eesmärgiks on kasutada ära olemasolevate tootmisalade potentsiaal, millistest suurima moodustab endine kolhoosikompleks planeeringuala kagunurgas. Tootmishoonete rajamisel, laiendamisel ning taaskasutusele võtmisel peab arvestama, et laiendatav/rajatav ettevõte mahuks tootmisalasse ära koos temaga kaasneva mõjuvööndiga. Tootmisettevõttega kaasnev reostus (s.h valgus, müra, lõhn, jmt) ei tohi levida väljapoole tootmisettevõttele kuuluvat maa-ala. Tootmisaladel on kohustus vähemalt 25 % planeeritud tootmisalast haljastada (eelkõige puhvervööndi rajamiseks ala piirile, leevendamaks tootmisega kaasnevaid mõjusid). Tegevuse iseloomust lähtuvalt on reserveeritud nelja tüüpi tootmisalasid: T1 – tootmis- ja ärieesmärgil kasutatav ala, kus tootmistehnoloogia vajab insener-tehnilisi meetmeid keskkonnatingimuste täitmiseks; T2 – tehnorajatiste ala (sh reovee puhastusseadmed); T3 – põllu-, metsa- ja kalamajandusehitiste ala; T4 – sadamate ja paadisildade ning nende tarbeks vajalike ehitiste ja infrastruktuuride ala (vt peatükk 3.2.2.2 ). Tootmisaladel lubatud maakasutuse otstarbed on esitatud järgnevas tabelis „+“ märgiga.

Tabel 5. Tootmisaladel lubatud maakasutuse otstarbed Lubatud T1 T2 T3 T4 maakasutuse otstarbed Tootmismaa + + + + Ärimaa + + + Maatulundusmaa + Transpordimaa + + + + Üldkasutatav maa + + Tehnorajatiste maa* + + + + Jäätmehoidla maa + + + Sadamaehitiste maa + * Tehnorajatiste maa peab moodustama iseseisva katastriüksuse.

29 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

3.2.1.4 Puhkealad Puhkealad on piirkonnad, mis on looduslikult sobivad puhkeotstarbeks ning mida arvestatav hulk inimesi (nii kohalikke kui ka turiste) kasutab puhkamiseks, taastumiseks, liikumis- harrastuseks. Planeeritav ala on terves ulatuses osa suure potentsiaaliga puhketurismi piirkonnast. Käesoleva teemaplaneeringuga käsitletakse kõiki kaldaalasid kallasraja ulatuses puhkealadena . Puhkealade reserveerimisel on arvestatud vajadusega panustada piirkondlikult ühtsesse puhkemajanduse võrgustikku ja arendada kohalikku väikeettevõtlust puhkemajanduse osana. Puhkeala juhtotstarbega alad (tähis - P) on puhketegevuse ja turismiga seotud ehitistele ja neid teenindavatele infrastruktuuridele ette nähtud alad. Maakasutuse iseloomust lähtuvalt on reserveeritud nelja tüüpi puhkealasid: P1 – Hoonete ehitamise õiguseta puhkealad (sh pargid). Nendel aladel peab säilima looduslikkus. Lubatud on ehitada vabaaja veetmist soodustavaid rajatisi: vaatetorne, kergliiklus- ja matkaradu, lõkke- ja istumiskohti. Puhkealade P1 haljasalasid hooldatakse ning siin kasvavaid metsi majandatakse heade tavade kohaselt; P2 – Puhkeala, kuhu on lubatud ehitada puhkust ja turismi teenindavaid hooneid ja rajatisi (vt ka ptk 3.4). Puhkealadel lubatud maakasutuse sihtotstarbed on esitatud järgnevas tabelis „+“ märgiga. Tabel 6. Puhkealadel lubatud maakasutuse sihtotstarbed Lubatud P1 P2 maakasutuse otstarbed Ärimaa + Üldkasutatav maa + + Transpordimaa + + Kaitsealune maa + + Maatulundusmaa + Tehnorajatiste maa* + + Ühiskondlike ehitiste maa + * Tehnorajatiste maa peab moodustama iseseisva katastriüksuse.

Vooremaa maastikukaitsealal on telkimine ja lõkke tegemine õuemaal lubatud omaniku loal, mujal ainult kaitseala valitseja poolt ette valmistatud ja tähistatud kohtades. Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine. Kui osalejaid on enam kui 75 ja üritus toimub väljaspool õuemaad, tuleb ürituse toimimiseks taotleda kaitseala valitseja nõusolekut ja üritust võib läbi viia ainult selleks ettevalmistatud ning tähistatud kohas.

3.2.1.5 Kompensatsioonialad Kompensatsioonialad (tähis - K) on inimtegevusest tulenevaid negatiivseid mõjusid mahendavad ja maastikku mitmekesistavad alad, mis on reserveeritud intensiivse kasutusega alade vahele. Samuti on nende reserveerimise abil täiendatud / täpsustatud rohevõrgustiku maakasutustingimusi kompaktse asustusega aladel ning muudetud kohaliku tähtsusega rohealasid omavahel sidusamaks. Veekaitse eesmärkidel on kompensatsioonialana reserveeritud järve põhjapoolne põldudega piirnev kaldariba.

30 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

Kompensatsioonialal tuleb vältida uute majapidamiste rajamist. Lubatud on rajada ehitisi, mis on vajalikud olemasoleva majapidamise tarbeks (olemasolevad hooned peavad olema kantud ehitisregistrisse). Majapidamine käesolevas planeeringus on talu, elamu või eluasemekoht koos sinna juurde kuuluvate abihoonete ja õuemaaga. Kompensatsioonialadel lubatud maakasutuse otstarbed on esitatud järgnevas tabelis „+“ märgiga. Tabel 7. Kompensatsioonialadel lubatud maakasutuse otstarbed Lubatud K maakasutuse otstarbed Maatulundusmaa + Elamumaa* + Tehnorajatiste maa** + Üldkasutatav maa + Kaitsealune maa + * Olemasolev elamumaa (s.h eluaseme kohtade maa ) **Tehnorajatiste maa peab moodustama iseseisva katastriüksuse.

3.2.1.6 Üldkasutatavad alad Üldkasutavad alad (tähis - A) on üldkasutatavate maade (n: kalmistu, avalik haljasala), hoonete ja neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ning muudeks kasumit mittetaotlevateks tegevusteks ette nähtud alad. Üldkasutatavate alade reserveerimisel on arvestatud elamualade paigutust ja sellest tulenevat eeldatavat vajadust üldkasutatavate alade ja/ või hoonete järele (nt muuseum, äriotstarbeta spordiehitised, avalike ürituste korraldamise ala, vms). Üldkasutatavatel aladel on kohustus hoonete ümber tagada haljasalad ning säilitada olemasolevad pargid. Planeeringualasse jääb Äksi kalmistu, mille ümber on kavandatud 50 m laiune keskkonna- häiringuvöönd. Sellesse vööndisse on üldjuhul keelatud rajada ehitisi ning planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul müra v.a kalmistut teenindavad ehitised. Äksi aleviku keskuses on elanike kasutuses olevad aiamaad reserveeritud jätkuvalt aiamaade alana (A2). Aiamaade alal on lubatud tegeleda taimekasvatusega mitte tulusaamise eesmärgil, lubatud on püstitada ühe aiamaalapi kohta üks kuni 20 m 2 suurune kasvuhoone. Üldkasutatavatel aladel lubatud maakasutuse otstarbed on esitatud järgnevas tabelis „+“ märgiga. Tabel 8. Üldkasutatavatel aladel lubatud maakasutuse otstarbed Lubatud A1 A2 maakasutuse otstarbed Ühiskondlike ehitiste maa + Üldkasutatav maa + + Transpordimaa + + Tehnorajatiste maa* + + Metsamaa +

31 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

Kaitsealune maa + *Tehnorajatiste maa peab moodustama iseseisva katastriüksuse

32 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

3.2.1.7 Maatulundusalad Loodus- ja kultuurmaastike mitmekesisuse säilitamine ja suurendamine ning toimivus traditsioonilise asustuse ja säästliku maakasutuse tingimustes tagab kultuuri- ja looduspärandi säilimise, loob eelduse maastike ja elustiku mitmekesisuse ning maastike ökoloogiliste funktsioonide säilimiseks (Eesti keskkonnastrateegia ..., 2007). Metoodiliselt käsitletakse väärtuslike maastikena (pärandkultuurmaastikena) just maatulundusmaid, mis lisaks suurvoortele on üheks peamiseks Vooremaa maastikukaitseala väärtuseks. Käesolevas peatükis on sätestatud põllumaade, metsamaade ning maaparandussüsteemide üldised kasutustingimused, mida täiendavad valdkonnaspetsiifilised nõuded. Suurema osa planeeritava ala maatulundusaladest moodustavad põllumaad, metsamaad on Vooremaale omaselt vähemuses. Planeeritava ala põllumassiivid ja metsana majandatavad alad on toodud skeemil planeeringu lisas 5 . Maatulundusalad on põllu- ja metsamajanduse ning sellega seonduvate ehitiste püstitamiseks ette nähtud alad, mis kajastuvad teemaplaneeringu kaardil aluskaardina (Eesti põhikaart 7). Maatulundusala võib vaadelda kui senist kasutamisotstarvet säilitavat ala, kus sihtotstarvete muutmist tõlgendatakse kui käesoleva teemaplaneeringu muutmist. Maareformi ajal õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel, maa ostueesõigusega erastamisel, vaba maa erastamisel ning maa riigi omandisse jätmisel määrab maa sihtotstarbe kohalik omavalitsus senise maakasutuse alusel. Maastikukaitsealal on katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmiseks ning maakorralduskava ja maakorraldustoimingute tegemiseks vajalik valitseja nõusolek. Maatulundusaladel lubatud maakasutuse otstarbed on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 9. Maatulundusaladel lubatud maakasutuse otstarbed Lubatud M* maakasutuse otstarbed Maatulundusmaa + (75%)** Elamumaa + Ärimaa + Tootmismaa + Veekogude maa + Transpordimaa + Jäätmehoidla maa + Kaitsealune maa + Ühiskondlike ehitiste maa + Üldkasutatav maa + * Tähis puudub kaardil ** Maatulundusmaa osakaal peab moodustama vähemalt 75 % maaüksusest

7 Eesti põhikaart – Maa-ameti poolt koostatav ja uuendatav, Eesti territooriumi kattev topograafiline kaardi- andmebaas. Kaart valmib digitaalversioonis mõõtkavas 1 : 10 000 ja paberkaardina mõõtkavas 1 : 20 000 (Maa-amet, 2010).

33 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

3.2.1.7.1 Põllumaade üldised kasutustingimused Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) seab eesmärgiks mulla keskkonnasõbraliku kasutamise. Keskkonnasõbralik mulla kasutamine saavutatakse toitainete ja orgaanilise aine bilansi tasakaalus hoidmisega, taimekaitsevahendeid tuleb kasutada optimaalselt. Põllutööks ja metsamajandamiseks ei kasutata väga suuri masinad. Põldude suurused peavad olema optimaalsed, rakendada tuleb viljavaheldust ning vältida liigseid ülesõite. Ilmselge põllumajandusliku potentsiaaliga metsamaa (nt kinnikasvanud kunagised põllud) või muu maa ülesharimist põllumaaks tuleb soosida. Põllumajanduslike tegevuste arendamisel on kohustuslik Saadjärve reostustundlikkusest ja kaitseala kaitse-eesmärkidest tingituna arvestada järgmisega 8:

● kaitsealal toimub väetiste, biotsiidide ja taimekaitsevahendite kasutamine kooskõlas kaitse-eeskirjaga;

● järgida häid põllumajandustavasid (üldtunnustatud tootmisvõtted ja -viisid, mille järgimise korral ei teki ohtu keskkonnale) sh eluslooduse kaitse ja maastike mitmekesisus, veehoid, muldade säästev kasutamine ja kaitse jne;

● sõnnikuga on lubatud anda haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas. Mineraalväetistega on lubatud anda haritava maa hektari kohta külvikorra keskmisena 30 kg fosforit aastas ja selline kogus lämmastikku, mis on põllumajanduskultuuride kasvuks vajalik ning vastavuses mineraalväetiste kasutamise kohta kehtestatud nõuetega;

● kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi (nitraadi- tundlikul alal üle 5 loomühiku), peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist nõuetekohane sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla;

● lautades, kus loomi peetakse sügavallapanul ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja, kui laut mahutab ühe aasta koguse ja lauda sõnnikuga kokkupuutuvad konstruktsioonid vastavad sõnnikuhoidlatele esitatavatele nõuetele. Väärtuslikud põllumaad peab kasutuses hoidma põllumajandusliku maana või avamaastikuna. Keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõtuks ja jätkuvaks kasutamiseks, et kaitsta ning suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning kaitsta mulla- ja veeseisundit, on Natura 2000 alal heas põllumajanduslikus korras olevatele põllumaadele (vähemalt 0,30 hektari suurune põld või vähemalt 0,30 hektari suurune põlluosa), mille kohta on PRIA põllumassiivide registris andmed, võimalik taotleda toetust.

3.2.1.7.2 Metsamaade üldised kasutustingimused Metsi tuleb majandada nii, et need suudaksid jätkuvalt täita kõiki ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone. Saadjärve reostustundlikkusest 9 ning voorepealsete ja -nõlvade maakasutusest (vt peatükk 2.1 ) tingituna on valdavalt piiranguvööndisse jäävate metsade puhul iseäranis oluline looduslik puhverdusvõime. Järvekallaste kujundusraietel, mis on maastikukaitseala piiranguvööndis vajalikud järvevaadete avamiseks, tuleb tagada pesituspaikade säilimine (Vooremaa maastikukaitseala ..., 2009). Kaitsealal on metsamajandamiskava väljastamiseks vajalik valitseja nõusolek. Valitseja nõusolekul on lubatud puhtpuistu kujundamine teadus- ja õppetöö eesmärgil. Lubatud on uuendusraie, kusjuures lageraielangi laius ei tohi ületada 30 meetrit

8 Hea põllumajandustava . 2001. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium 9 Vt. Ott, 2007

34 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING ega pindala 2 hektarit. Planeeringualale jäävad metsad omavad lisaks puhkemajanduslikku väärtust. Natura 2000 alal asuvatel erametsamaadel (vähemalt 0,3 ha), mis on kantud keskkonnaregistrisse, on võimalik taotleda toetust metsade säästvaks majandamiseks, mis aitab kompenseerida erametsaomanikele saamata jäänud tulu.

3.2.1.7.3 Maaparandussüsteemide üldised kasutustingimused Saadjärve seisundi parandamiseks ja maa viljelusväärtuse tagamiseks tuleb maaparandus- süsteemid hoida heas töökorras. Olemasoleva maaparandussüsteemi rekonstrueerimisel tuleb eelistada kraavkuivendusele drenaaži, mis vähendab toitainete ärakannet viljeletavalt alalt järve. Järvest oluliselt mõjutatud aladel, millede puhul ilmneb vääriselupaiga tunnuseid, tasub kaaluda maaparandussüsteemi hooldamise lõpetamist. Maaparandussüsteemide hooldamisel Vooremaa maastikukaitsealal tuleb lisaks lähtuda järgmistest põhimõtetest (Vooremaa maastikukaitseala ..., 2009):

● hooldustöö on kraavide ja ojade voolusängide puhastamine risust ja settest, koprapaisude likvideerimine ning voolusängi kallastel ning kõrval paisutuse tõttu kuivanud puude mahavõtmine koos äravedamisega ning truupide uuendamine. Looduskaitse seisukohalt on nimetatud tööd soovitav teha hilissügisel või eeltalvel, et vältida pinnase kahjustamist;

● vooluveekogu tuleb puhastada nii, et säiliks looduslik vooluveesäng ehk looked;

● kraavide puhastamisel tuleb väljatõstetav pinnas paigaldada kraavi kaldale, juhul kui pinnasteed on tarvis parandada, vastasel juhul tuleb materjal hajutada ümbritsevale alale, et vältida pinnavee valgumist tõkestava valli tekkimist kraavikaldale;

● sette eemaldamise käigus ei tohi kraave kaevata sügavamaks, kui nad esialgu on olnud;

● vooluveekogude hooldamisel tuleb silmas pidada, et säiliksid madalsoometsad, madalsood, õõtsiksood, niidud ning järve looduslik veetase;

● olemasolevate eesvoolude hooldustööd tuleb teha, kasutades tehnoloogiat, millega ei kaasneks setete kandumist looduslikesse veekogudesse. Uute maaparandussüsteemide rajamine kaitsealal on võimalik kaitseala valitseja nõusolekul. Maaparandusobjektid on toodud teemaplaneeringu kaardil ja skeemil planeeringu lisas 5 .

35 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

3.2.1.8 Veekogudega seotud alad Avalikult kasutatavatel veekogudel 10 (tabel 10 ) on kallastel kallasrada laiusega 4 m, mida mööda võib vabalt ja takistamatult liikuda. Kallasraja laiust arvestatakse kaldanõlva ülemisest servast, lugedes kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. Käesoleva teemaplaneeringuga käsitletakse kõiki kaldaalasid kallasraja ulatuses puhkealadena (vt ka peatükk 3.2.1.4 ). Avalikult kasutataval veekogul puudub kallasrada:

● sadamas;

● tootmisvee veehaarde vähimas võimalikus teeninduspiirkonnas;

● enne asjaõigusseaduse jõustumist õiguspäraselt kallasrajale püstitatud ehitisel;

● hüdrograafiateenistuse ja seirejaamaehitisel;

● kalakasvatusehitisel. Nimetatud juhtudel peab kallasraja sulgeja kinnise territooriumi tähistama ja võimaldama kinnisest territooriumist möödapääsu vähemalt võrdväärsetel tingimustel. Tabel 10. Avalikult kasutatavad veekogud Järved Pindala (ha) Saadjärv 707,6 Vooluveekogud Valgala pindala (km 2) Mudajõgi, välja arvatud Äksi vesiveski kinnistu piires veetaseme regulaatori ees olev ala 8 meetri ulatuses, 86,4 vesiveski ehitise alla jääv osa 10 meetri ulatuses ja vesiveski hoonest vee väljavoolu otsakuni 19 meetri ulatuses, st kokku 37 meetri ulatuses

Vooremaa maastikukaitseala kaitsekorralduskavas (eelnõu, 2009) on Saadjärvel pesitsevate lindude suhtes ohtlikuks peetud järve veetaseme püsimist samal tasemel (52,43 m Ott, 1996). Kavandatavad tegevused näevad muuhulgas ette Saadjärve veetaseme tõstmist kuni poole meetri (0,5 m) võrra, kui see ei osutu ekspertiisi alusel ebasoovitavaks. Sellest tulenevalt on käesolevas teemaplaneeringus käsitletud Saadjärve tavalisest veepiirist kuni +0,5 m samakõrgusjooneni (suhteline kõrgus) ulatuvat ala järvest oluliselt mõjutatud alana. Veekogu kalda kasutamistingimused on järgmised:

● ehituse planeerimisel veekogude kallastele tuleb arvestada kalda veekaitse-, piirangu- ja ehituskeelu vöönditega;

● uute hoonete rajamisel veekogu kalda-alale ulatuvatel maaüksustel tuleb tagada pääs veekogu kallasrajale. Uute veekogude rajamine ning veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

10 Vabariigi Valitsuse 18.07.1996. a määrusega nr 191, Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine (RT I 1996, 58, 1090; 1997, 73, 1205; 2000, 80, 513; 2002, 42, 269; 105, 619; 2003, 85, 576)

36 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

Planeeringukaardile on kantud kalda piiranguvöönd 100 m (EELIS 11 seisuga 11.12.2009) ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m 12 . Kaardile kantud ehituskeeluvöönd lähtub tavalisest veepiirist 13 ja on arvestatud, et metsamaal ulatub ehituskeeld piiranguvööndi piirini. Metsamaa tuvastamise aluseks on olnud Tartu valla üldplaneeringus (2008) määratud metsamaa lõigud (Tartu valla üldplaneeringu kaardil punasega) ja maa-ameti geoportaali andmed 14 . Metsamaana kaldal käsitleti 100% maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste, millest osa (kaldale jääv osa) moodustab metsamaa, vastavaid alasid. Valgma külas reserveeritud elamuala (E2) juures on ehituskeeluvööndi piiri tõlgendatud nii, et see järgib olemasolevat õuemaa piiri. Ehituskeeld ei laiene:

● hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse;

● tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele;

● kalda kindlustusrajatisele;

● supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele;

● maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;

● olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitusele juhul, kui juurdeehituse maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;

● piirdeaedadele, kusjuures piirdeaed peab jätma vabaks kallasraja. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detail- või üldplaneeringuga kavandatud:

● pinnaveehaarde ehitisele;

● hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele;

● kalakasvatusehitisele;

● päästeasutuse ehitisele;

● tehnovõrgule ja -rajatisele;

● sillale;

● avalikult kasutatavale teele ja tänavale.

11 EELIS - Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister: KeM Info- ja Tehnokeskus 12 Kalda ehituskeeluvöönd detailsemal tasandil planeeritavate alade piires (vt ptk 3.4.1.1) määratakse vastava detailsema tasandi planeeringuga. 13 Tavaline veepiir – põhikaardile kantud veekogu piir (looduskaitseseadus ptk 6 § 35 (2)). 14 http://geoportaal.maaamet.ee/ seisuga 07. 2010

37 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

3.2.2 Tehnovõrgud ja -rajatised Käesoleva teemaplaneeringuga seatakse kohustus detailplaneeringu järgsete teede, tänavate, tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks detailplaneeringust huvitatud isikule, kui omavalitsusega ei lepita kokku teisiti. Kui huvitatud isik ei ole arendustegevuse käigus neid kohustusi kandnud, ei teki käesoleva teemaplaneeringu kohaselt uuel maaomanikul õiguspärast ootust, et tänavad, teed, tehnovõrgud ja -rajatised rajab kohalik omavalitsus. Omavalitsus võib detailplaneeringu järgselt ehitatud teed ja tänavad tasuta üle võtta hooldamiseks, kui need on ehitatud vastavalt väljastatud projekteerimistingimustele ja ehitusloale. Tehnovõrgud- ja rajatised on täpsemalt käsitletud planeeringus Saadjärve lähiümbruse teemaplaneeringu detailsem planeerimine.

3.2.2.1 Teed ja rajad Teemaplaneeringu kaardile on kantud olemasolevad avalikud teed ja matkarajad, sh Saadjärve matkarada, Tartu valla üldplaneeringuga määratud matka- ja kergliiklusrajad. Erinevates strateegilistes dokumentides (vt peatükk 1.4 ) on toonitatud Saadjärvele senisest parema avaliku juurdepääsu tagamise vajadust. Liikusmivõimaluste parandamiseks, loodusturismi edendamiseks, looduskasutuse suunamiseks ning avalike alade ühendamiseks on Saadjärve äärde planeeritud täiendavalt matkaradu ning perspektiivseid avalikke teid. Samuti on seatud alljärgnevad tingimused teede ja radade ehitamiseks ja kasutamiseks:

● vastavalt sundvõõrandamise seadusele on kehtestatud üld(teema)planeeringu ja tee eelprojekti või ehitusprojekti alusel lubatud sundvõõrandamine kinnisasja oman- damiseks avalikult kasutatava tee ehitamiseks. Vastavalt teeseadusele määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku vallavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. See toimub tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning vallavalitsuse ja omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad;

● avalikku kasutusse määratud teele tuleb kinnistu ümberkruntimisel moodustada eraldi katastriüksusena transpordimaa maaüksus;

● matkaradade (sh hobu-, jalgratta-, suusarada jt) rajamisel ja kasutamisel tuleb tagada looduse taastootmisvõime, kasutades selleks vajadusel maastikukujundust (nt radade juhtimine tallamisõrnematest ja/või esinduslikumatest aladest mööda), koormus- taluvuse suurendamist (nt vastupidavamad teekattematerjalid), juurdepääsu takistamist tallamistundlikele aladele (nt piirded, selgitavad viidad vms);

● matkarajad peavad olema tähistatud arusaadavalt ning varustatud asjakohaste rajatistega (nt puhkekohad, käimlad, trepid, purded jms);

● jalgsimatka rajad ei tohi kattuda kiiremat liikumist võimaldavate radadega (hoburada, jalgrattarada vmt); nende ristumisel tuleb tagada hea nähtavus;

● matkaradade soovituslik minimaalne kaugus õuealadest on 20 m , mis vastab kohaliku tee kaitsevööndi vähimale ulatusele;

● matkaradade juurde on lubatud rajada loodusväärtusi tutvustavaid õppeväljakuid, mille asukoht ja kasutuskord tuleb eelnevalt kooskõlastada kaitseala valitsejaga; Radade rajamisega eeldatavalt kaasnevate mõjude hindamisel tuleb juhinduda järgmisest

38 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING tabelist, kus on toodud erinevate metsa külastusviisidega seonduv tallamiskoormus. Tabel 11. Külastusviiside seosed tallamiskoormusega (Matkaradade planeerimise... 2006:6). Külastusviis Tallamiskoormuse iseloom Ratsutamine Omab tähtsust ka külastuste väikese sageduse Mägijalgratastega sõitmine korral. Jalgrattasõit Omab tähtsust mõõduka külastuste sageduse juures (kuni 100 külastuskorda nädalas). Jalutamine Omab tähtsust kõrge külastuskordade arvu juures Tervisejooks (100 või enam külastuskorda nädalas). Looduse vaatlemine Pikniku pidamine Mõju on tugev teatud objektide ja rajatiste Telkimine lähiümbruses.

Saadjärve poolringina ümbritsevad teed (Mullavere-Saadjärve tee nr 14223, Lähte-Elistvere tee nr 22220, Äksi-Kukulinna tee nr 14221 ja Vedu-Kukulinna tee nr 22222) on tunnistatud Tartu maakonna teemaplaneeringuga ilusateks teelõikudeks (vt ka ptk 2.1.1 ). Kavandatud on järgmised kergliiklusteed:

● Äksi-Kukulinna kõrvalmaanteega (nr 14221) külgnev tee;

● Äksi-Kukulinna kõrvalmaanteelt Äksi aleviku kompaktse asustusega alale suunduv tee;

● Lähte-Elistvere kõrvalmaanteega (nr 22220) külgnev tee;

● Mullavere-Saadjärve kõrvalmaanteega külgnev tee Saadjärve küla kompaktse asustusega alale suunduv tee. Kavandatud on asfalteerida järgmised teelõigud:

● Tabivere-Uhmardu kõrvalmaantee (nr 14209) Tabivere vallas;

● Mullavere-Saadjärve kõrvalmaantee (nr 14223) Tabivere vallas. Avalikuks kasutamiseks taotletavad teed ja juurdepääsud on toodud ptk 4.3. Teemaplaneeringu kaardil kajastub, tulenevalt Eesti põhikaardi täpsusastmest, kavandatud teede põhimõtteline asukoht. Rajatavate kergliiklusteede täpne paiknemine ja risted on võimalik lahendada eelprojekti/projekti staadiumis.

3.2.2.2 Randumiskohad Saadjärvel on lubatud mootorita ja elektriajamiga mootoriga ujuvvahendiga sõitmine. Sisepõlemismootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud kutselisel kalapüügil kuni 10 hobujõulise mootoriga (Vooremaa maastikukaitseala ..., 2009) 15 . Randumiskoht käesoleva teemaplaneeringu mõistes on koht siseveekogu kaldal, mis sobib või on kohaldatud/rajatud veesõidukite randumiseks või sildumiseks. Randumiskohtade hulka kuuluvad lautrid, slipid, paadisillad, väikesadamad ja sadamad. Käesolevas teemaplaneeringus kasutatav randumiskohtade klassifikatsioon on toodud tabelis 12. Mõiste sadam tähendab käesolevas teemaplaneeringus sildumiskohta, mis vastab sadamaseaduses sätestatud

15 Ptk 6, Ettepanekud kaitse-eeskirja muutmiseks

39 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING määratlusele, kuid millele sadamaseadust ei kohaldata. Tabel 12. Randumiskohtade klassifikatsioon Paadisadam Kohaliku tähtsusega väikesed paadi- või jahisadamad ja Jahisadam muude ujuvvahendite hoidmise rajatised, paatide ja teiste Väikesadam väike ujuvvahendite sildumiskohad, millele annab nõusoleku Vooremaa maastikukaitseala valitseja ning nõuded kehtestab kohalik omavalitsus detailplaneeringuga. Paadisild Ujuvvahendite hoidmise rajatised, paatide ja teiste väike ujuvvahendite sildumiskohad, mille ehitusalune pind ei ületa 60 m2 ja millele annab nõusoleku Vooremaa maastikukaitseala valitseja ja kohalik omavalitsus. Slipp Ujuvvahendite vettelaskmise ja randumise rajatised, mille ehitusalune pind ei ületa 60 m2 ja millele annab nõusoleku Vooremaa maastikukaitseala valitseja ja kohalik omavalitsus. Lauter* Looduslik randumiskoht paatidele, kus neid on võimalik kinnitada ja vajadusel kuivale tõmmata (randuda, mitte silduda), iga kaldakinnisasja omaniku õigus. *Käesoleva teemaplaneeringu mõistes ei ole lauter veeliiklusrajatis

Saadjärvele on kavandatud järgmised sadamad:

● Saadjärve Jahtklubi juurde on teemaplaneeringuga reserveeritud jahisadamaala ( T4 - vt ka peatükk 3.2.1.3 ), pakutavate teenuste paremaks korraldamiseks ja arvestades klubi laienemisega;

● kutselise kalapüügi edendamiseks ja traditsioonilise järvelise eluviisi paremaks sidumiseks kohaliku puhkemajadusega on teemaplaneeringuga reserveeritud perspektiivse Järveääre kalasadama maa-ala (T4) Valgma küla Järveääre talu maale (Peipsi Kalanduspiirkonna ..., 2009). Saadjärvele on kavandatud järgmised supluskohad:

● Tabivere alevikus;

● Äksi alevikus Kalda rand;

● Kukulinna külas. Kõikide sadamate, Äksi keskuses asuva paadisilla ja kõikide supluskohtade juurde on reserveeritud veeala (V), mille kasutamist reguleerib kohalik omavalitsus. Supluskoha 16 tarbeks reserveeritud veealal ei ole lubatud liigelda veesõidukitega. Reserveeritud veealad on kantud vastava leppemärgiga planeeringu kaardile. Veeliiklusehitiste rajamist reguleerib Saadjärvel Vooremaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri (RT I 2006, 56, 420) ja ehitusseadus . Paadisadam, paadisild ja slipp rajatakse tingimusel, et see on tarvilik kutselise kalapüügi ja/ või puhkemajanduse paremaks korraldamiseks. Paadisadama, paadisilla ja slippi rajamine toimub omaniku initsiatiivil, kaitseala valitseja ja kohaliku omavalitsuse nõusolekul.

16 Veeseadus § 18 (4). Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrusega nr 74 Nõuded suplusveele ja supelrannale on suplusvesi ja supelrand ühendatud mõistes supluskoht.

40 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

3.2.2.3 Veevarustus ja kanalisatsioon Käesoleva teemaplaneeringuga on tehtud ettepanek laiendada olemasolevat Äksi reoveekogumisala (reostuskoormusega 395 ie, kinnitatud keskkonnaministri 02. juuli 2009.a käskkirjaga nr 1080) planeeringukaardil toodud kompaktse asustusega ala piiridesse. Saadjärve keskuse kavandatav reoveekogumisala määratletakse vastavalt Tartu valla ÜVK arengukavale. Edaspidine ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide arendamine ning veemajanduse korraldamine planeeritaval alal toimub kooskõlas Tartu ja Tabivere ÜVK arengukavadega. Omavalitsuste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavast tulenevad toimingud ei ole teemaplaneeringut muutvad tegevused. Puudulik reoveekanalisatsioon on loomakasvatusest tuleva virtsa ja põllumajandusest tuleva toitainete kande kõrval oluline Saadjärve seisundi mõjutaja. Järve reostustundlikkusest tingituna on teemaplaneeringualal sätestatud järgmised nõuded reovee käitlemiseks väljaspool reoveekogumisalasid:

● reovee kogumiskaevud peavad olema nõuetekohaselt ehitatud, vettpidavad ja varustatud ventilatsiooniga. Kogumiskaevu tühjendamist korraldab ja korrasoleku eest vastutab kinnistu omanik. Väljaveetud reovee purgimist on lubatud teostada ainult kohaliku omavalitsuse poolt määratud ja tähistatud kohtades;

● uute elamute ehitamisel vms reovett tootvate maakasutuste kavandamisel tuleb kogumiskaevule eelistada omapuhastit. Seejuures tuleb luua võimalus puhastatud vee kvaliteedikontrolliks.

3.3 Hoidmist ja hooldamist vajavad alad Suurvoored koos kultuurmaastikuga loovad piirkonna iseloomuliku ilme, mille hoidmise ja järjepidevuse tagamise taotlusest on käesoleva teemaplaneeringuga maakasutus- ja elutegevuse reguleerimiseks sätestatud juhtotstarbest lähtuvaid üldisi kasutuspõhimõtteid täiendavaid norme. Käesoleva teemaplaneeringuga ei ole tehtud ettepanekuid alade või objektide täiendavaks kaitse alla võtmiseks. Käesoleva teemaplaneeringu kaardile on kantud kaitstavad alad ja objektid vastavalt: EELIS 11.12.2009.a ja Muinsuskaitseamet 14.12.2009.a.

3.3.1 Kaitstavad loodusobjektid Vooremaa maastikukaitsealal on tegevused reguleeritud kaitseala kaitse-eeskirjaga (RT I 2006, 56, 420; 2009, 7, 48; 2010, 13, 70; 52,335). Teemaplaneeringualal asuvad kaitstavad objektid on toodud tabelis 13. Tabel 13. Looduskaitseobjektid Nimi Kirjeldus Asukoht Piirangu- Valitseja vöönd Saadjärve park 12,5 ha Saadjärve küla, Saadjärve Pargiala on Keskkonnaameti keskmise liigirikkusega idakaldal Vooremaa MKA tervikuna Jõgeva-Tartu park (38 liiki) piirangu- regioon vöönd Keskmise Pikkus= 8,3 m, laius= Saadjärve pargi kohal, 50 m Keskkonnaameti 2,7 m, max. H= 2,4 m, järve kalda lähedal vees. Jõgeva-Tartu

41 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

Kalevipoja Ü= 11,77 m. (Tartu Saadjärve I talu regioon lingukivi KKT 2000). Kalevipoja Mõõtmed: 4,5x 2,8x 15 m Saadjärve 50 m Keskkonnaameti lingukivi ehk 2,1m, üm 9,0m. (H. lõunakaldast, Rätsepa talu Jõgeva-Tartu Viiding, 1986); regioon Kalevipoja tool Graniit. Pikkus= 4,8 m, max. H= 1,9 m, Ü= 12,5 m. (Tartu KKT 2000). Tabivere mõisa 6,3 ha Tabivere vald, Tabivere Pargiala on Keskkonnaameti park (end. Voldi alevik tervikuna Jõgeva-Tartu piirangu- regioon park)* vöönd * Asub vahetult väljaspool planeeringuala Kaitstavad alad ja objektid on kantud teemaplaneeringu kaardile ja toodud skeemil planeeringu lisas 6.

3.3.2 Roheline võrgustik Rohelist võrgustikku (edaspidi ka rohevõrgustikku) ja selle sidusust, eelkõige Saadjärve tugiala seotust rohevõrgustiku teiste aladega Tabivere vallas, on käesoleva teemaplaneeringuga täpsustatud. Täpsustatud on Saadjärve tugiala piire, arvestades looduslikke tingimusi, maakasutust/tegevusi ja olemasolevaid ning kavandatavaid randumiskohti. Kavandatud on rohekoridor, mis Valgma külas piki maaparanduskraavi (sh valdavalt piki metsaalasid) ühendab Saadjärve tugiala loodepool asuva Jõgeva maakonna kohaliku tasandi koridoriga. Teine koridor on kavandatud Saadjärve tugialalt piki Mudajõge lõuna poole Tartu maakonna piirile jääva (Puhtaleiva külas ja Kastli külas) koridori täiendamiseks. Täpsustatud on piki Kabelisoo peakraavi kulgeva rohekoridori piire. Roheline võrgustik koos täpsustustega on kantud teemaplaneeringu kaardile (vt ka skeem lisa 2 ). Rohelist võrgustikku kohalikul tasandil toetavad funktsionaalselt teemaplaneeringuga reserveeritud kompensatsioonialad (K) ja puhkealad (P1). Käesoleva teemaplaneeringuga on seatud järgmised tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks: 17 ● säilitada tuleb alade terviklikkus ja vältida terviklike ning sidusate maastike killustumist;

● rohekoridorina toimiva metsa majandamisel tuleb lähtuda valikraie põhimõttest;

● rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada sidusalt kulgeva kõrghaljastuse või hoonetest ja piiretest vaba maastikukompleksi olemasolu 90% ulatuses;

● ehitusalade valik, sh ka teede ja tehnovõrkude rajamiseks, peab väljaspool elamu- ja tootmisalasid edaspidi lähtuma rohevõrgustikust;

● võrgustiku sidususe tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad (va vaadete avamiseks vajalikud kujundusraied);

● rohevõrgustiku elementide lõikumisel maanteega tuleb parandada nähtavust ja vajadusel kavandada abinõud loomade liikumisvõimaluste säilimiseks;

17 Laiemas tähenduses kujutab sidus maastik endast võrgustikku (maastike kompleksi), mille koosseisus on mitmekesise struktuuriga ning ökoloogiliselt toimivad üksused, mis tagavad väärtuslike elupaikade olemasolu ning sotsiaalsete ja majandusväärtuse säilimise (Eesti Keskkonnastrateegia ..., 2007)

42 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

● nii eraomandis olevate kui ka avalike rohealade koostoimimine on rohevõrgustiku kui terviku jaoks vältimatult oluline;

● teemaplaneeringu kaardil kujutatud rohelise võrgustiku alade graafiline piir ei ole lõplik. Rohealade täpsem paiknemine selgitatakse vajadusel läbi edasiste detailsel tasemel planeeringute teemaplaneeringuga seatud tingimusi arvestades ja täites.

3.3.3 Kultuurimälestised Planeeringualal asuvaid kultuurimälestisi kajastab joonis lisas lisas 8.1, mälestiste loetelu on toodud ptk. 2.1.4. Lisas 8.2 on toodud Muinsuskaitseameti poolt tehtud Kukulinna mõisa pargi piiri ettepanek. Mälestiste kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd; puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine. Kultuuripärandi ja kultuurilooliste loodusobjektide eksponeerimist/viidastamist tuleb jätkata vastavate kavade ja projektide alusel, eesmärgiga ühendada kultuurimälestised teedevõrgu abil ning muuta need maastikus nähtavamaks. Avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal asuva kinnismälestise juurde on igaühel vaba juurdepääs. Eramaal asuvale mälestisele peab tagama igaühe vaba ligipääsu päikesetõustust loojanguni.

3.3.4 Väärtuslik maastik Maakondlikult on väärtuslik maastik määratletud ainult Tartu maakonda jäävas planeeritava ala osas st, et pragmaatiliselt lähenedes on pool Saadjärve kaldaaladest nö väärtuslik ja pool mitte. Arvestades käesoleva teemaplaneeringu iseloomu ja planeeritavat ala, on Saadjärve koos ümbritsevate aladega käsitletud vooremaastiku taustsüsteemis võimalikult tervikuna. Sellest tulenevalt käsitletakse maastikus leiduvaid väärtusi, mida esineb mõlemal pool maakondadevahelist piiri. Kultuurmaastiku kaitse eeldab ühest küljest majandustegevuse ja uute rajatiste hoolikat planeerimist. Teisest küljest saab kultuurmaastikku kaitsta ainult sihipärase hooldusega. See võib tähendada nii maakasutuse suunamist kõlvikute kaupa, kui üksikute maastikuelementide kaitset, hooldust ja võimaluse korral ka taastamist. Igati tuleb soodustada kohalikku initsiatiivi maastike hooldamisel (Väärtuslike maastike ..., 2001). Käesoleva teemaplaneeringuga on seatud järgmised põhimõtted:

● lähtuda põhimõttest, et maastiku lahutamatuks osaks on inimene. Kalandust ja põllumajandust toetavaid kultuurmaastiku elemente, struktuure ja maakasutust tuleb säilitada ja võimalusel taastada;

● viia läbi täiendavaid inventuure väärtuste (ehitised, pärandkultuuriobjektid jmt) kirjeldamiseks, koostada hoolduskavasid. Võimaluse korral taotleda toetusi vastavate hoolduslepingute alusel. Kasutada võimalikult palju kaitsealale (Natura 2000 aladele) rakendatavate toetuste (metsa toetus, põllumaade toetus) saamise eeliseid;

● turismirajatiste ehitamiseks kasutada traditsioonilisi ja kohalikke ehitusvõtteid või materjale, mis lisab sihtkohale atraktiivsust;

● maastiku seisukohalt olulistele rohu- ja põllumaadele antud maakasutusega nõrgalt seotud või mitteseotud ehitiste (nt elamud, vaatetornid vms) püstitamine saab toimuda

43 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

ainult visuaalse mõju hindamise alusel;

● olemasolevate hoonete laiendamisel, renoveerimisel ja uute hoonete püstitamisel tuleb järgida ajalooliste ehitusjoonte, maastikulise paigutuse, külatüüpide ja hoonete omavahelise paigutusmustri vastavust ajaloolisele üldilmele. Käesoleva teemaplaneeringuga on tehtud ettepanek Tartu valla üldplaneeringuga määratletud Saadjärve-Soitsjärve kohaliku tasandi väärtusliku maastiku piiride täpsustamiseks. Ettepanek sisaldab Saadjärve-Soitsjärve väärtusliku maastiku piiridest käesoleva teemaplaneeringualale jääva osa välja arvamist. Väljaarvatav ala hõlmab Mullavere-Saadjärve maanteest kirdesse jäävat Saadjärve mõisa ja selle lähialasid, mis funktsionaalselt kuuluvad kokku enam Saadjärve kompaktselt asustatud alaga (on arvatud ka reoveekogumisalasse) kui Tartu valla üldplaneeringus omaette väärtuslikuna välja toodud Soitsjärve külaga, kus on säilinud äratuntavalt hagukülale iseloomulik õuede paigutusmuster. Saadjärve-Soitsjärve väärtusliku maastiku piiri täpsustamise ettepanek on kantud teemaplaneeringu kaardile vastava leppemärgiga. Olemasolevaks maastikus märgatavaks uueks piiriks on Soitsjärve külla suunduv kohalik tee ja mõisast kirdes kulgev elektri keskpingeliin.

3.3.4.1 Teed ja vaatelisus Käesoleva teemaplaneeringu järgselt säilib olemasolev teedevõrk, uusi teid ja radasid on kavandatud kallasrajale juurdepääsuks. Uute rajatavate teedena on kavandatud avalikult kasutatavaid tänavaid Äksi keskusesse ja kergliiklusteid. Kavandatud uued teed ja rajad on kantud teemaplaneeringu kaardile. Teemaplaneeringuga reserveeritud maakasutuse ja ehitustingimuste määratlemisel on arvestatud piirkonna reljeefiga, teede ja väljakujunenud vaadetega. Ilmekad teelõigud ja vaatekohad säilitatakse, varustatakse viitadega ja tagatakse teelõikude hooldus ning sealt avanevate vaadete avatus. Eelkõige tuleb hoida avatuna vaatesuunad teemaplaneeringu kaardile kantud väärtustatud vaatekohtades ja tähelepanuväärsete objektidega (sh looduskaitseobjektid, kultuurimälestised, ajaloolised hooned, paisud, veskikohad jms) seotud vaated. Tulenevalt piirkonna eripärast on vaatelisus üks olulisi maastiku väärtusi, millega peab maastiku ilmet muutvate tegevuste (sh hoonete ja rajatiste püstitamine, teede rajamine jms) puhul arvestama. Teemaplaneeringuga on seatud järgmised tingimused ja üldised põhimõtted:

● enne ehitustegevuse kavandamist on soovitav käesolevas teemaplaneeringus välja toodud väärtustatud vaatesuundadega piirkonnas läbi viia vaatelisuse analüüs, näiteks maastikuanalüüsi/maastikuarhitektuurse hindamise koosseisus;

● eeldatavalt olulise visuaalse mõjuga objektide kavandamisel (tornid, mastid jms) kaunite teelõikude ja avanevate vaadete teoreetilisse nähtavusulatusse (vaatekoridori) on vajalik hinnata visuaalset mõju vaadetele. Teoreetiline nähtavusulatus määratakse juhtumipõhiselt;

● järvevaadete avamiseks ja hoolduseks on vajalikud regulaarsed puu- ja põõsarinde kujundusraied koostöös maaomaniku, vastava vallavalitsuse ja kaitseala valitsejaga;

● vaadete seisukohalt olulistesse ja puhkeväärtusega metsadesse tuleb lageraied sobitada nii, et need ei kahjustaks vaateid. Metsa läbiv või metsaserva lõikav vaatesektor on soovitatav avada esialgu vajalikust ulatusest 5-10 m laiemana, võimaldamaks lähestikku kasvamise tõttu äralaasunud puutüvede äravarjamist madalama haljastuse poolt, ilma et kinnikasva(ta)mine toimuks ettenähtud vaatekoridori laiuse arvelt;

44 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

● matkarajad tähistatakse looduses ja vaatamisväärsused nende ääres varustatakse infotahvlitega;

● vältida looklevate teede õgvendamist. Rajatavate matka- ja kergliiklusteede puhul vältida sirget trajektoori ja leida maastikku sobituv joon, arvestades avanevaid vaateid (võimalikke avatavaid vaateid);

● uute tänava- ja teekoridoride rajamisel ja kruntide moodustamisel säilitada väljakujunenud tänava- ja teedevõrk ning krundijaotus.

3.3.4.2 Maastikuhooldus Põllumajandusmaastiku hooldus seisneb peamiselt järjepidevas maade sihipärases kasutuses hoidmises ja haritavate maade ning õuealade ajaloolise mustri järgimises. Teemaplaneeringualal on varem koostatud järgmised hoolduskavad ja maastikuarhitektuursed hindamised, mis on aluseks edasisteks maastikuhooldustöödeks:

● Tartu valla maastikuarhitektuurne ülevaade, 2006;

● Saadjärve mõisapargi hoolduskava, 2008;

● Mõisatalli ja Lingukivi maaüksuste maastikuarhitektuurne hindamine, 2009. Teemaplaneeringu järgsed maastikuhooldustööd on lisaks vastavalt Vooremaa maastikukaitseala kaitsekorralduskavale, 2009:

● veekaitsepuistu vööndi rajamine Saadjärve põhjakallast ääristavate põldude lähedusse;

● puistute kujundamine ja vaadete avamine Saadjärve loodetipus ja Tabivere aleviku avaliku supluskoha laiendamise tarbeks. Soovitav on koostada hoolduskava ja/või rekonstrueerimisprojekt Kukulinna mõisa pargile (Muinsuskaitseameti poolt tehtud pargi piiri ettepanek on toodud lisas 8.2 ). Soovitav on korraldada maaomanikele koolitusi ja õpitubasid maastikuhoolduse põhimõtetest, vanadest töövõtetest (sh puitaedade, laastukatuste ehitamine jms) ja igati soodustada kohalikku initsiatiivi maastike hooldamisel (vt ka ptk 3.3.4 ). Saadjärve ümbruse maastike hooldamiseks on otstarbekas koostada maastikuhoolduskavad ja kaasates kohalikku kogukonda saavutada hea tava kokkulepped, mis aitaks kaasa ala terviklikule arendamisele (sh rahastamise taotlemisele) ja ühisele arengu- ja turismipotentsiaali realiseerimisele.

45 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

3.3.5 Ehituslikud tingimused Planeeritaval alal on piirkonnale omase ilme säilimiseks seatud katastriüksustele minimaalne suurus, mis annab ehitusõiguse (vt ptk 3.2.1.1 ). Saadjärve ümbruses tuleb uute hoonete projekteerimisel lähtuda piirkonna ehitustavadest ning asukoha maastikulisest ja looduslikust eripärast. Hoonete paigutamisel maastikusse tuleb arvestada äratuntavale külatüübile iseloomuliku õuede paigutusega ning lisaks lähiümbrusele kogu vaateväljaga ja kaugvaatekoridoridega. Konkreetsesse kohta sobitatud ja hästi läbitöötatud arhitektuurne lahendus, mis arvestab piirkonna tavasid on kestvama väärtusega ja aluseks maastikuliste väärtuste järjepidevusele. Lisaks hoonetele tuleb arvestada, et neid ümbritsevad piirded, teenindavad teed ja tehnovõrgud ei kahjustaks maastikku visuaalselt. Saadjärve ümbruses tuleb eelistada õhuliinidele kaabelliine. Tegevused, mis toovad kaasa suuremaid pinnavormide muutusi ei ole lubatud. Ehitusprojektid tuleb kooskõlastada eskiisi staadiumis vastava vallavalitsusega, kaitseala valitsejaga ja mälestiste ning nende kaitsevööndite puhul Muinsuskaitseametiga. Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada lisaks ehitisele sätestatud kohustuslike nõuetega ka naabrusõigustega. Vastav vallavalitsus määrab vajadusel, vaadete tagamise nõuete, avalike juurdepääsude tagamise nõuete jms alusel, lõpliku ehitusprojekti eskiisi kooskõlastamise vajaduse naabritega. Teemaplaneeringuga on seatud lisaks eeltoodule järgmised üldised ehituslikud tingimused ja soovitused:

● uute elamute ehitamisel, olemasolevate elamute rekonstrueerimisel ja laiendamisel ning piirete rajamisel tuleb arvestada äratuntavale külatüübile iseloomulikku (või asumis väljakujunenud) õuede ja hoonete paiknemist, arhitektuurseid väärtusi ja vormikeelt;

● piirete rajamisel tuleb lähtuda piirkonnale iseloomulikest parimatest näidetest. Puitmajade puhul on lubatud ainult puidust piire või haljaspiire (hekk). Läbipaistmatuid plankpiirdeid võib rajada ainult ümber tööstus- või liiklusalade, kui see on vajalik müratõkke rajamiseks või ohutuse tagamiseks;

● rohevõrgustiku alal tuleb piirded paigutada vahetult ümber elamu õueala, et tagada liikide liikumise võimalused;

● kallasraja ulatuses (va sadama territoorium) ei ole piirete rajamine lubatud, järve kaldal on soovitatav piirde kaugus vähemalt 20 m veepiirist;

● hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi);

● vältida traditsioonilise ehitusviisiga majade puhul plastaknaid ning naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid jms). Plastaknad võivad rikkuda hoone niiskusrežiimi ja põhjustada nn haige maja sündroomi;

● puithoonete piirkonnas tuleb eelistada uute hoonetena samuti puithooneid; palkmaju on lubatud ehitada väljaspoole kompaktse asutusega alasid. Kompaktse asutusega aladel tuleb eelistada kivi- või karkass-kandekonstruktsiooniga puit- või kivivoodriga hooneid;

● viilkatustega hoonete piirkonnas tuleb eelistada uusi viilkatusega hooneid. Läbimõeldud ja ühtlase ilme tagamiseks on elamute projekteerimisel juba hoonestatud alale soovitatav asumi piires kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone

46 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

(nt korraga 45° ja 30°), täpne lubatud katusekallete suurus ja värvitoonide valik tuleb määrata detailplaneeringuga;

● elamualade tänavad tuleb võimaluse korral siduda rajatavate kergliiklusteedega;

● üksikelamu maksimumkõrguseks loetakse 8,5 m olemasolevast maapinnast, kui kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti;

● parandatud maade kruntimisel ja hoonestamisel tuleb arvestada maaparandus- süsteemidega ja tagada nende jätkuv toimimine. Maastikukaitsealal on vajalik kaitseala valitseja nõusolek järgmisteks ehitamisega seotud tegevusteks:

● detailplaneeringu kehtestamiseks;

● projekteerimistingimuste saamiseks;

● ehitusloa saamiseks - kaasaarvatud väikeehitise, paadisilla ja slipi ehitamiseks.

Käesoleva teemaplaneeringuga on seatud üldine põhimõte, mille kohaselt ehitusõigust uute hoonete ehitamiseks saab taotleda reserveeritud aladel, mis on tähistatud vastava värvitooniga ja tähega (E, T, S jt) ning teemaplaneeringu kaardil võimaliku õuekoha tingmärgiga tähistatud kohtades. Teemaplaneeringu kaardil aluskaardina kajastuval maatulundusalal (kus varasemad hooned puuduvad) võib omavalitsus erandjuhtudel kaalutlusotsuse alusel , lähtudes konkreetsest situatsioonist, lubada projekteerimistingimuste alusel maaomaniku enda tarbeks ühe üksikelamu ja kuni kolme abihoone rajamist kui on täidetud järgmised tingimused:

● maaüksuse suurus on minimaalselt 2,0 ha. Maaüksusest võib moodustada eraldi väiksema, elamu aluse elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse 18 ja selle juurde kuuluva maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse, mis peavad kuuluma kokku ja moodustama koos elamuehituseks lubatud maaüksuse minimaalse suurusega ala;

● maaüksuse õuealast väljapoole jäävat osa peab saama kasutada sihipäraselt – maatulundusmaana;

● moodustatava õuela kaugus järvest peab jääma minimaalselt 100m ;

● moodustatava õuela kaugus olemasolevatest õuealadest peab jääma minimaalselt 200m . Vahemaad mõõdetakse kõige lähemate punktide vahel;

● hoonete püstitamisel tuleb järgida üldist varem väljakujunenud asustusstruktuuri, sh vastavale külatüübile iseloomulikke tunnuseid, uute ehitiste ja võimaliku kõrghaljastuse rajamine ei tohi kahjustada miljööterviklikkust ega väärtustatud vaateid. Hoonete projekteerimisel tuleb järgida käesoleva teemaplaneeringuga vastavas tsoonis seatud nõudeid. Arvestades, et käesoleva teemaplaneeringuala kuulub suures osas Lõuna-Vooremaa väärtuslikku maastikku ja siin asuvad maatulundusmaad on valdavas osas määratletud väärtuslike põllumaadena, tõlgendatakse maatulundusalal maatulundusmaa sihtotstarbe muutmist (v.a eeltoodud erandjuhul elamu alusele maale ja selle teenindamiseks vajalikule maale kasutusotstarbest tuleneva sihtotstarbe määramine) käesolevat teemaplaneeringut muutva tegevusena (vt ka ptk 3.4.2 ja ptk 3.2.1.7). Käesoleva teemaplaneeringu muutmine toimub põhjendatud vajadusel ja vastava omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel.

18 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.10. 2008 määrusele nr 115 Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord (RT I 2008, 46, 260; 57, 317) vt § 2 (3), § 6 1), § 7 (3).

47 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

3.3.5.1 Tsoon 1 Järgnevalt on toodud ehituslikud põhimõtted Valgma ja Saadjärve külas tsoonis 1 (vt ka ptk 3.1 ja 3.2 alapeatükkidega).

● maatulundusalal on uusi hooneid lubatud rajada käesoleva teemaplaneeringu kaardil näidatud võimaliku õueala asukoha tingmärgiga tähistatud kohtadesse järgides ptk 3.2.1.1 toodud tingimusi ( va ptk 3.3.5 toodud erand );

● järgida tuleb üldist varem väljakujunenud asustusstruktuuri, uute ehitiste rajamine ei tohi kahjustada miljööterviklikkust ega väärtustatud vaateid. Mullavere - Saadjärve tee on määratletud ilusa teelõiguna ja pakub kauneid kaugvaateid järve suunas kuni Saadjärve küla kompaktselt asustatud alani;

● uued ehitised peavad olema projekteeritud valdava enamuse hoonetega samas vormikeeles, eelistada tuleb looduslikke materjale olemasolevatele hoonetele sarnast ehitusstiili, mahtu, katusekaldeid, kõrguseid ja viimistlust; säilima peab väljakujunenud õueala suurus;

● juurdeehitised olemasolevatele hoonetele tuleb rajada hoone mahulist lahendust ja arhitektuurset algideed rikkumata. Hoonete remontimisel, rekonstrueerimisel ja laiendamisel tuleb järgida kohalikke ehitustavasid; võimalusel säilitada, taastada ja eksponeerida iseloomulikke elemente (fassaadi ja eksterjööridetailid, sealhulgas akende ruudujaotus ning uste asend; varikatuste, piirdelaudade- ja vööde, katusekallete, vintskappide kujud ja suurused; laudvooder, piirdeaed jms). Kasutada algseid või algsele lähedasi materjale. Soovitav on rakendada ökoehituse ja looduslähedase renoveerimise põhimõtteid;

● akende väljavahetamisel tuleb järgida olemasolevate akende jaotust (akna impostide laius, akna raami laius jne);

● kõrghaljastuse (puud ja põõsad) rajamisel järgida väljakujunenud haljastustavasid, rajatav kõrghaljastus ei tohi kahjustada väärtustatud vaateid;

● kõik vundeeritud ja massiivkonstruktsiooniga ning üle 1,5 m kõrgused piirded on lubatud rajada ainult vastava vallavalitsusega kooskõlastatud ehitusprojekti alusel;

● põllumajandusmaastikus loomapidamisega seotud tarade/piirete kõrgust ja kuju ei piirata.

3.3.5.2 Tsoon 2 Järgnevalt on toodud ehituslikud põhimõtted Tabivere alevikus, Voldi külas, Äksi alevikus, Kukulinna külas, Salu külas ja Saadjärve külas tsoonis 2 (vt ka ptk 3.1 ja 3.2 alapeatükkidega).

● maatulundusalal on uusi hooneid lubatud rajada ainult käesoleva teemaplaneeringu kaardil näidatud võimaliku õueala asukoha tingmärgiga tähistatud kohtadesse järgides ptk 3.2.1.1 toodud tingimusi ( va ptk 3.3.5 toodud erand ). Võimalikku õueala tähistavad kohad Saadjärve külas on kantud teemaplaneeringu kaardile arvestades piki teed asetsevate õuealade omavahelist enamlevinud väljakujunenud kaugust, milleks on ca 90 m. Voldi külas on võimalikku uut õueala tähistavad kohad paigutatud hajusamalt arvestades piirkonnas väljakujunenud hõredama õuealade paiknemisega ja teelt järvele avanevate vaadetega. Voldi külas peab rajatavate õuealade omavaheline kaugus ja kaugus olemasolevatest õuealadest jääma vähemalt 120 m;

48 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

● järgida tuleb üldist varem väljakujunenud asustusstruktuuri, sh ridakülale iseloomulikke tunnuseid, uute ehitiste rajamine ei tohi kahjustada miljööterviklikkust ega väärtustatud vaateid;

● akende väljavahetamisel tuleb järgida olemasolevate akende jaotust (akna impostide laius, akna raami laius jne);

● kõrghaljastuse (puud ja põõsad) rajamisel järgida väljakujunenud haljastustavasid, rajatav kõrghaljastus ei tohi kahjustada väärtustatud vaateid;

● maaüksuse tänava, avaliku tee või platsi poolsesse külge on lubatud rajada kuni 1,5 m kõrguseid piirdeid. Eelistada tuleb võrkpiiret, osaliselt läbipaistvat puitpiiret või hekki;

● kõik vundeeritud ja massiivkonstruktsiooniga ning üle 1,5 m kõrgused piirded on lubatud rajada ainult vastava vallavalitsusega kooskõlastatud ehitusprojekti alusel;

● Kukulinna mõisa hoonete remontimine/renoveerimine/taastamine ja pargi rekonstrueerimine toimub vastavalt muinsuskaitselistele eritingimustele.

3.3.5.3 Tsoon 3 Järgnevalt on toodud ehituslikud põhimõtted Valgma külas, Saadjärve külas ja Äksi alevikus tsoonis 3 (vt ka ptk 3.1 ja 3.2 alapeatükkidega).

● uusi hooneid on lubatud rajada teemaplaneeringuga reserveeritud aladele;

● uute ehitiste rajamine ei tohi kahjustada väärtustatud vaateid ega sulgeda avalikke matkaradasid ja juurdepääse järvele;

● erinevatest ehitusperioodidest pärit hoonestuse vormikeele rahustamiseks on soovitav koostada detailplaneeringuid korraga suurema ala kohta ja kasutada ühtlasemat ehitusstiili;

● tänavaruumis tuleb järgida hoonete väljakujunenud ehitusjoont; hoone väljaulatuvad osad (näiteks trepid, keldriakende valguskaevud; muud hoone fassaadi esileulatuvad osad) ei tohi ulatuda üldkasutatavale kõnniteele;

● naaberkruntide vaheliste piirete ja tarade ehitamine toimub naabritevahelisel kokkuleppel ja asjaõigusseaduse kohaselt;

● maaüksuse tänava või avaliku platsi poolsesse külge on lubatud rajada kuni 1,5 m kõrguseid piirdeid. Eelistada tuleb võrkpiiret, osaliselt läbipaistvat puitpiiret või hekki;

● kõik vundeeritud ja massiivkonstruktsiooniga ning üle 1,5 m kõrgused piirded on lubatud rajada ainult vastava vallavalitsusega kooskõlastatud ehitusprojekti alusel.

49 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

3.3.5.4 Tsoon 4 Konkreetsed ehitustingimused Äksi alevikus ja Kukulinna külas tsoonis 4 maastikukaitseala piirides määratakse detailplaneeringuga (vt ka ptk 3.1 ja 3.2 alapeatükkidega).

50 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

3.4 Detailplaneeringu koostamise kohustus Detailplaneeringu koostamise kohustus võimaldab reguleerida ning kontrollida lähemal ajal toimuvaid planeerimis- ja ehitusprotsesse. Igaüks võib teha planeeringu algatamise ettepaneku. Detailplaneeringu algatamine ei tähenda automaatselt ehitusõiguse andmist. Detailplaneeringu koostamise käigus võib selguda avalik huvi või keskkonnakaalutlused, mis ehitusõiguse andmist ei õigusta. Kohalikul omavalitsusel on ühtlasi õigus detailplaneeringu alagatamisest keelduda, teavitades ettepaneku tegijat kirjalikult ja põhjendades oma kaalutlusotsust. Detailplaneeringu koostamiseks väljastab omavalitsus käesoleva teemaplaneeringu nõudeid ja piiranguid aluseks võttes planeeringu lähteseisukohad. Aladel ja juhtudel, kus detailplaneeringu koostamine pole kohustuslik, on ehitamise aluseks käesoleva teemaplaneeringu põhimõtetest ja ehitustingimustest lähtuvad projekteerimistingimused. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamist detailplaneeringule ja vajadusel keskkonnamõjude hindamist ehitusprojekti koosseisus. Kohalikul omavalitsusel on voli kaalutlusõiguse alusel nõuda detailplaneeringu koostamist ka aladel ja juhtudel, kus detailplaneeringu kohustus puudub, juhul kui tekib vajadus täiendavaks huvide või mõjude selgitamiseks. Maastikukaitsealal on detailplaneeringu kehtestamiseks vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Kinnismälestise ja/või kinnismälestise kaitsevööndi alal on Muinsuskaitseametil õigus seada detailplaneeringu koostamisele eritingimusi ja detailplaneeringu kehtestamiseks on vajalik kooskõlastus Muinsuskaitseametiga. Detailplaneeringu võib tunnistada kehtetuks õigusaktides kehtestatud korras. Detailplaneeringus tuleb lahendada/näidata muuhulgas:

● juurdepääsuteed ning tehnovõrgud ja rajatised - nii planeeringuala sees, kui ka ühendused planeeritava alani; olemasolevad juurdepääsud (naaber)maaüksustele. Rohkem kui kolme krundi teenindamiseks olevale/kavandatud juurdepääsuteele on soovitatav määrata avalik kasutus;

● elamualadel parkimine krundi siseselt;

● juhul kui planeeringuala piirneb avaliku veekoguga tuleb näidata juurdepääs kallasrajale ja kallasraja avaliku kasutamise tagamine;

● tehnilise infrastruktuuri trasside, heitveepuhastuse ning haljastuse rajamise võimalused ja põhimõtted;

● vertikaalplaneerimine;

● lubatav maa-aluste korruste arv, kui seda pole näidatud - ei ole lubatud maa-aluseid korruseid rajada;

● üle 5 krundiga elamuala detailplaneeringu koostamisel ja hilisemal ala väljaehitamisel tuleb tagada vähemalt 1 keskmise elamukrundi suurusega avalik haljasala. Iga järgneva elamukrundi kohta tuleb planeeritaval alal tagada täiendav 20% suurune avalik haljasala (sh mänguväljakud; istumiskohad jms);

● avalikkusele suunatud objektide ning äri- ja/või tootmisobjektide rajamise korral krundi minimaalne haljastuse protsent; haljasalade asukohad ning vajalik parkimis- kohtade arv koos paigutusega. Enam kui 30 külastajaga puhkeotstarbeliste või turiste teenindavate objektide puhul bussi parkimise võimalus;

51 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

● tootmisaladel on soovitav anda hinnang keskkonna olukorra muutumisele seoses kavandatava tegevuse eripäraga;

● maanteedega piirnevatel aladel tuleb arvestada tee kaitsevöönditega ja lubatud normmüratasemetega.

Tulenevalt planeerimisseadusest puudub kohustus detailplaneeringu koostamiseks järgmistel juhtudel :

2 ● üksikelamu abihoone, suvila abihoone ja aiamaja abihoone ning teiste kuni 20 m ehitusaluse pindalaga väikeehitiste püstitamisel;

● üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende abihoone maapealse osa kubatuuri laiendamise korral, kusjuures laiendus peab jätma algse hoone domineerivaks. Vastavalt käesolevale teemaplaneeringule puudub detailplaneeringu koostamise kohustus järgmistel juhtude l:

● maatulundusalal omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel maaomaniku enda tarbeks ühe üksikelamu ja kuni kolme kõrvalhoone rajamisel peatükis 3.3.5 toodud tingimustel;

● käesoleva teemaplaneeringu kaardil võimaliku õueala tingmärgiga tähistatud kohta ühe majapidamise rajamisel, järgides peatükis 3.2.1.1 toodud tingimusi ja vastavas maakasutuse ja ehitustegevuse tsoonis seatud nõudeid ja soovitusi;

● väljaspool teemaplaneeringu kaardil piiritletud kompaktse asutusega alasid reserveeritud elamualade E2 ja E3 arendamisel vastavuses käesolevas teemaplaneeringus toodud tingimustega (vt ptk 3.2.1.1) ning vastavas maakasutuse ja ehitustegevuse tsoonis seatud põhimõtteid järgides;

● väljaspool teemaplaneeringu kaardil piiritletud kompaktse asutusega alasid reserveeritud kompensatsioonialal K ehitiste rajamisel olemasoleva majapidamise tarbeks (olemasolevad hooned peavad olema kantud ehitisregistrisse) vastavas maakasutuse ja ehitustegevuse tsoonis seatud põhimõtteid järgides;

● väljaspool teemaplaneeringu kaardil piiritletud kompaktse asutusega alasid reserveeritud puhkealade P2 arendamisel vastavas maakasutuse ja ehitustegevuse tsoonis seatud põhimõtteid järgides ja juhul kui kavandatud ehitiste pinna suhe kaardil piiritletud ala mahtu on väiksem kui 15 % ning kavandatud ehitiste kõrgus on kuni 8,5m olemasolevast maapinnast;

● väljaspool maastikukaitseala reserveeritud tootmisalade T1 (Lähte-Elistvere maanteest nr 22220 ida pool) arendamisel, juhul kui rajatava hoone või olemasoleva hoone laienduse ehitusalune pind on väiksem kui 2000 m 2, eeldusel, et kavandatav tegevus ei ohusta keskkonda.

3.4.1 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad Tartumaa maakonnaplaneeringuga (1999) on määratud tiheasustusaladena (maareformi seaduse mõistes) asulate kompaktselt hoonestatud osad Tartu vallas Saadjärve külas ja Äksi alevikus . Käesolevas teemaplaneeringus käsitletakse neid alasid kui kompaktse asustusega alasid, kus on detailplaneeringu koostamise kohustus . Saadjärve ja Äksi-Kukulinna asulate planeeringukaardil piiritletud kompaktse asustusega aladel koostatakse detailplaneering (välja arvatud ptk 3.4.1.1 toodud aladel):

● uue hoone püstitamise korral, detailplaneering on hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks;

52 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

● olemasoleva hoone maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33%, detailplaneering on hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks;

● maa-alade kruntideks jaotamise korral (kusjuures ehitusõiguse saamise eelduseks on käesoleva teemaplaneeringuga määratud minimaalne krundi suurus). Detailplaneeringu koostamine on eeltoodud eesmärkidel kohustuslik lisaks kalda piiranguvööndis; kultuurimälestise kaitsevööndis; looduse üksikobjekti kaitsevööndis ja rohelise võrgustiku alal.

3.4.1.1 Detailsemal tasandil planeeritavad alad Külade keskustes olevaid strateegiliselt olulisi alasid, kuhu on koondunud asustus, mitmekülgsed tegevused ning huvid sh äri- ja ettevõtlus, suurem infrastruktuuride välja- arendamise vajadus jne, on otstarbekas planeerida üldplaneeringu tasandiga võrreldes detailsemal tasandil. Käesoleva teemaplaneeringuga on määratud järgmised detailsemal tasandil planeerimist vajavad alad (alad on piiritletud teemaplaneeringu kaardil):

● ala Äksi aleviku ja Kukulinna küla keskuses;

● arendatav ala Saadjärve küla keskuses;

● maantee ja järve vaheline ala Tabivere alevikus (Tabivere rand);

● Kukulinna supluskohaga piirnev ala Saadjärve kagutipus. Alade kohta Äksi aleviku ja Kukulinna küla keskuses, Saadjärve küla keskuses ja Tabivere aleviku järvega piirnevas osas valmib teemaplaneeringu kooseisus Saadjärve lähiümbruse teemaplaneeringu detailsem planeerimine , mille koostamist konsulteerib AS K&H. Pärast käesoleva teemaplaneeringu ja planeeringu Saadjärve lähiümbruse teemaplaneeringu detailsem planeerimine kehtestamist ei ole nimetatud aladel vaja detailplaneeringut koostada kui kavandatav (ehitus)tegevus lähtub teemaplaneeringu põhimõtetest ja vastab mõlemas planeeringus toodud nõuetele (on teemaplaneeringu kohane). Kukulinna supluskohaga piirneva ala kohta on koostatamisel iseseisev detailplaneering Järveotsa maaüksuse ja lähiala detailplaneering , koostaja maastikuarhitektuuribüroo Terav Kera OÜ.

3.4.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud Käesoleva teemaplaneeringu alal on detailplaneeringu koostamine kohustuslik järgmistel juhtudel:

● eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga objektide kavandamisel;

● keskkonda ohustada või liikluskorraldust mõjutada võiva tööstus-/tootmis- või teenindusehitise kavandamisel;

● supelranna rajamisel;

● sadama rajamisel;

● prügila või jäätmejaama rajamisel koos selle teenindamiseks vajaliku maaga;

● ehitiste (sh erinevad tehnomastid ja tornid) rajamisel juhul, kui nende kõrgus olemasolevast maapinnast on üle 20 meetri.

53 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

Väljaspool kompaktse asustusega alasid on detailplaneeringu koostamine kohustuslik järgmistel juhtudel:

● käesoleva teemaplaneeringuga reserveeritud puhkealade P2 arendamisel, juhul kui kavandatud ehitiste pinna suhe on suurem kui 15 % kaardil piiritletud ala mahust ja kavandatud ehitiste kõrgus on suurem kui 8,5 m olemasolevast maapinnast;

● avalikkusele suunatud, äri-, tootmis- ja/või teenindusfunktsiooni sisaldavate ehitiste (sh laohoone(te); sadama; bensiinijaama jt) rajamisel koos nende teenindamiseks vajaliku maaga. Erandiks on väljaspool maastikukaitseala reserveeritud tootmisalad T1 (Lähte-Elistvere maanteest nr 22220 ida-kagu pool), kus detailplaneeringu koostamine on vajalik juhul kui rajatava hoone või olemasoleva hoone laienduse ehitusalune pind on 2000 m2 või suurem, eeldusel, et kavandatav tegevus ei ohusta keskkonda. Käesolevat teemaplaneeringut muutvate tegevustena (vt ka ptk 3.3.5), mida on võimalik teha põhjendatud vajaduse korral vastavalt kaalutlusotsusele detailplaneeringu alusel, tõlgendatakse: 1. Teemaplaneeringu kaardil kajastuval maatulundusalal :

● maatulundusmaa sihtotstarbe muutmist (välja arvatud üldkasutatavaks maaks, transpordi maaks, tehnorajatise maaks muutmiseks ning ptk 3.3.5 lõpus toodud erandjuhul, kui elamu alusele maale ja selle teenindamiseks vajalikule maale määratakse kasutusotstarbest tulenev elamumaa sihtotstarve);

● maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse jagamist väiksemaks kui 2,0 ha ehitamise eemärgil (välja arvatud juhul kui moodustub tehnorajatise maa või transpordi maa);

● käesoleva teemaplaneeringu mõistes ehitusõigust omavale maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksusele rohkem kui ühe üksikelamu ja selle juurde enam kui kolme abihoone ehitamist. 2. Reserveeritud puhkealadel P1 :

● uute hoonete ehitamist. 3. Reserveeritud kompensatsioonialadel K :

● uue majapidamise rajamist ja/või hoonete ehitamist, mis ei ole vajalikud olemasoleva majapidamise tarbeks;

● maaüksuse jagamist väiksemaks ehitamise eemärgil. 4. Väljaspool kompaktse asustusega alasid reserveeritud elamualadel E2 ja E3 :

● Elamute ehitamist teistsugustel tingimustel kui on toodud käesoleva teemaplaneeringu peatükis 3.2.1.1.

54 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

4 PLANEERINGU ETTEPANEKUD

4.1 Ettepanekud maakonna teemaplaneeringu täpsustamiseks 1. Ettepanek täpsustada Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Täpsustada rohelise võrgustiku Saadjärve tugiala piire, arvestades looduslikke tingimusi, kavandatud maakasutust/tegevusi ja olemasolevaid ning kavandatavaid randumiskohti (vt ka ptk 3.3.2 ). Täiendada väärtuslike maastike osa Jõgeva maakonna piirides teemaplaneeringu kaardile kantud väärtustatud vaatekohtadega (vt ka ptk 2.1.1 ja 3.3.4.1). 2. Ettepanek täiendada Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ümbrusele avanevate vaatekohtadega. Lisaks Voldi külas Tartu-Jõgeva-Aravete maanteel (Äksi kirikust ca 500 m Tabivere aleviku poole) olevale vaatekohale, mis on välja toodud Tartu maakonna teemaplaneeringuga, käsitleda ilusa vaatega kohtadena kõiki käesoleva teemaplaneeringu kaardile kantud väärtustatud vaatekohti Tartu maakonna piirides (vt ka ptk 2.1.1 ja 3.3.4.1).

4.2 Olemasolevate planeeringute kehtivus ja täiendavate planeeringute vajadus Peale käesoleva teemaplaneeringu kehtestamist asendab planeeringu põhilahendus Tartu valla kehtiva üldplaneeringu (2008) lahenduse planeeritava ala ulatuses koos järgmiste täpsustustega: 1. Ettepanek Tartu valla üldplaneeringuga määratletud Saadjärve-Soitsjärve kohaliku tasandi väärtusliku maastiku piiride täpsustamiseks: Ettepanek sisaldab Saadjärve- Soitsjärve väärtusliku maastiku piiridest käesoleva teemaplaneeringualale jääva osa välja arvamist. Väljaarvatav ala hõlmab Mullavere-Saadjärve maanteest kirdesse jäävat Saadjärve mõisa ja selle lähialasid, mis funktsionaalselt kuuluvad kokku enam Saadjärve kompaktselt asustatud alaga (on arvatud ka reoveekogumisalasse) kui Tartu valla üldplaneeringus omaette väärtuslikuna välja toodud Soitsjärve hagukülaga, kus on säilinud äratuntavalt hagukülale iseloomulik õuede paigutusmuster. Saadjärve- Soitsjärve väärtusliku maastiku piiri täpsustamise ettepanek on kantud teemaplaneeringu kaardile vastava leppemärgiga. 2. Ettepanek täiendada Tartu valla üldplaneeringut kauni vaatega kohtadega, mis on kantud käesoleva teemaplaneeringu kaardile Tartu valla piires. 3. Ettepanek täpsustada Tartu valla üldplaneeringus toodud rohelist võrgustikku: Täpsustada Saadjärve tugiala piire ja piki Kabelisoo peakraavi kulgeva rohekoridori piire ning rohelise võrgustiku aladele seatud tingimusi.

4.2.1 Olemasolevad detailplaneeringud Käesoleva teemaplaneeringuga jäetakse kehtima kõik varem kehtestatud detailplaneeringud. Varem kehtestatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel hakkavad alal kehtima käesoleva teemaplaneeringuga sätestatud tingimused.

55 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

Teemaplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate detailplaneeringutega kavandatud maakasutusega. Detailplaneeringutega saab tutvuda vastavalt Tartu ja Tabivere vallavalitsuses.

Käesoleva teemaplaneeringu alal varem kehtestatud detailplaneeringute loetelu on toodud tabelis 14.

Tabel 14. Teemaplaneeringualal kehtestatud detailplaneeringud Jrk Asukoht/ Planeeringu nimetus/määratud Kehtestatud nr katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbed tunnus 1. Saadjärve küla Põllukivi, Maakivi, Vilgukivi Tartu Vallavolikogu 79402:001:0013 väikeelamumaa 16.04.2003 otsus nr 21 79402:001:0014 2. Saadjärve küla Kirsikivi, Väike-Kirsikivi Tartu Vallavolikogu 79402:001:0173 väikeelamumaa 18.02.2004 otsus nr 57 79402:001:0461 3. Äksi alevik Kalevi Jahtklubi Tartu Vallavolikogu 79402:001:0785 üldkasutatav maa 15.09.2004 otsus nr 80

4. Saadjärve küla Kivikalda Tartu Vallavolikogu 79402:001:0111 väikeelamumaa 15.09.2004 otsus nr 81 5. Saadjärve küla Saare Tartu Vallavolikogu 79402:001:0572 väikeelamumaa, maatulundusmaa 29.09.2004 otsus nr 364 6. Äksi alevik Vahtra Tartu Vallavolikogu 79402:001:0208 väikeelamumaa 29.09.2004 otsus nr 365 7. Äksi alevik Johanna Tartu Vallavolikogu elamumaa 7%, üldkasutatav maa 29.06.2005 otsus nr 84 93% 8. Äksi alevik Aiandi Tartu Vallavolikogu 79402:001:0273 väikeelamumaa 14.12.2005 otsus nr 171 79402:001:0274 79402:001:0275 9. Saadjärve küla Kaldaääre kinnistu Tartu Vallavolikogu 79402:001:0348 väikeelamumaa, maatulundusmaa 14.06.2006 otsus nr 80 79402:001:0347 10. Äksi alevik Tuulepesa Tartu Vallavolikogu 79402:001:0069 väikeelamumaa 13.08.2008 otsus nr 100 11. Äksi alevik Luuakuuri maaüksuse ja lähiala Tartu Vallavolikogu 79402:001:0429 väikeelamumaa, transpordimaa 15.10.2008 otsus nr 108 79402:001:0431 79402:001:0433 79402:001:0428 12. Saadjärve küla Järvekalda, Järveranna, Tartu Vallavolikogu 79402:001:0203 Järveserva, Järveotsa, Järvetee 15.10.2008 otsus nr 112 79402:001:0204 väikeelamumaa, transpordimaa 79402:001:0200

56 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

79402:001:0199 79402:001:0205 13. Saadjärve küla UÜ Raukas & Ko ja Vaht Tartu Vallavolikogu 79402:001:0447 kinnistute ning Maasingu 15.10.2008 otsus nr 115 79402:001:0436 kinnistu osaline 79402:001:0437 79402:001:0438 väikeelamumaa, üldmaa, 79402:001:0439 transpordimaa, tootmismaa 79402:001:0440 (reoveepuhasti) 79402:001:0443 79402:001:0444 79402:001:0445 79402:001:0446 79402:001:0435 79402:001:0445 14. Saadjärve küla Lingukivi ja Mõisatalli ning 79402:001:0636 lähiala 79402:001:0413 elamumaa, üldkasutatav maa, transpordimaa, ärimaa, ühiskondlike ehitiste maa 15. Voldi küla Sirrose III Tabivere Vallavolikogu 77301:002:0210 ärimaa 08.10.2009 otsus nr 39 eesmärk: turismi- ja puhke- keskuse rajamine

4.3 Avalikuks kasutamiseks taotletavad teed ja juurdepääsud Käesoleva teemaplaneeringuga taotletakse avalikuks kasutamiseks järgmised teed ja juurdepääsud:

● Voldi külas Äksi vesiveski kinnistuga piirnev teelõik ca 50 m ulatuses (tee taotletakse munitsipaalomandisse);

● Äksi alevikus Äksi-Kukulinna kõrvalmaanteelt (nr 14221) Kalda randa viiv tee;

● Äksi aleviku kompaktse asustusega ala piiril Äksi-Kukulinna kõrvalmaanteelt järve äärde viiv Kala tänav - vastavalt Tartu valla üldplaneeringule (2008);

● Äksi aleviku kompaktse asustusega alal Tuule tn 6, Tuule tn 8, Andrese ja Rätsepa kinnistutega lõunas piirnev rajatav tänav;

● Saadjärve küla kompaktse asustusega alal Hiie ja Kirsikivi kinnistute vahelt järve äärde viiv tee - vastavalt Tartu valla üldplaneeringule (2008);

● Saadjärve küla kompaktse asustusega alal Järveotsa ja Järveserva kinnistute vahel paiknev tee (Järvetee) - vastavalt Tartu valla üldplaneeringule (2008);

● Saadjärve külas Mullavere - Saadjärve teelt Saare ja Pihlapuu kinnistute vahelt järve äärde viiv tee - vastavalt Tartu valla üldplaneeringule (2008);

● Saadjärve külas Mullavere - Saadjärve teelt Uue -Toome ja Väike – Toome kinnistute vahelt järve äärde viiv tee. Loetletud teed on kantud vastava tingmärgiga teemaplaneeringu kaardile.

57 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

5 PLANEERINGU JA PLANEERINGULE KOOSTATUD KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE SEOSED Käesoleva teemaplaneeringu koostamisega on paralleelselt kulgenud planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). KSH eesmärgiks on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. Hindamise tulemusena valminud aruanne on osa planeeringust ning selle heakskiitmine järelevalvaja poolt on planeeringu kehtestamise eelduseks. Planeerimisprotsessis osalejad (planeerijad, omavalitsuse ametnikud, keskkonnaekspert) lähtusid planeerimisettepanekute vaagimisel ja planeeringutingimuste üle otsustamisel sellest, et planeeringulahendused arvestaksid Tabivere ja Tartu valla haldus- territooriumil asuva Saadjärve lähema ümbruse loodus- ja sotsiaalmajandusliku keskkonnaga, tagamaks tasakaalu omavalitsusüksuste arenguvõimaluste ja -soovide vahel. Mõjude hindamisel on leitud, et Saadjärve ümbruse teemaplaneering on kooskõlas üldiste piirkonna ruumilise arengu suundumustega ning vastavate kõrgemalseisvate arengudokumentide ning omavalitsuste arengukavadega. Saadjärve ümbruse teemaplaneeringuga ei lahendata suuri strateegilisi küsimusi, ei ole kavandatud olulise ruumilise mõjuga objektide rajamist. Planeeringuala asukohast tingituna puuduvad ka ulatuslikud tootmisalad, mis võiksid ulatuda riigipiiri äärde. Lähtuvalt eelnevast ei ole ette näha riigipiiriülese olulise keskkonnamõju esinemise võimalikkust. Tegu on vallaelu tavaliste ruumilist arengut puudutavate küsimustega. Teemaplaneeringu alternatiividena käsitleti kahte teineteisele vastanduvat arengualternatiivi: alternatiiv 0, kus koostatavat teemaplaneeringut ei rakendata ja arengut jäävad suunama Tabivere valla osaüldplaneering (koostatav) ja Tartu valla üldplaneering, ja alternatiiv 1, kus teemaplaneering rakendub ja kavandatavad tegevused viiakse ellu. Arengualternatiivide võimalike mõjude võrdlemisel on leitud, et parem lahendus kahest on alternatiiv 1 ehk teemaplaneeringu kehtestamine ja kavandatud tegevuste elluviimine. Alternatiiv 1 puhul on keskseks objektiks järv ning seda ümbritsev atraktiivne ja Vooremaale iseloomulik maastik. Teemaplaneeringuga soovitakse säilitada olemasolevad väärtused, rakendades samas majanduslikke võimalusi ning hoides inimeste heaolu. Täpsustatakse kogu Saadjärve ümbruses elamuehituseks sobivad alad ning ehitustingimused, samuti puhkealad. Kohatine kerge negatiivne mõju looduskeskkonnale avaldub peamiselt seetõttu, et eeldatavalt kasvab piirkonnas elanike arv ja külastavate turistide hulk suurendab keskkonnakoormust. Alternatiiv 1 puhul luuakse alused ka edaspidiseks arendusalaseks koostööks kahe omavalitsuse vahel. Alternatiiv 0 rakendumise korral tuleneb negatiivne mõju asjaolust, et ei arvestata Saadjärve kui tervikuga, mille käekäik ja kasutamine mõjutab mõlema valla inimesi. Seetõttu lähtutakse mõlemas kohalikus omavalitsuses suure tõenäosusega oma valla arendajate huvidest ja soovidest, arvestamata laiema avaliku huvi ja mõjupiirkonnaga. Planeeringualal võib järve seisundit eelkõige ohustada reovee mittenõuetekohane käitlemine, põllumajandus ning järve äärde kavandatud turismi- ja puhketegevus. Põhjavesi on planeeringualal suhteliselt kaitstud, st põhjavee reostusohtlikkus on väike. Piirkonna elanike arvu suurenemine ei ohustada eeldatavasti loodusliku veeressursi taastumisvõimet. Põllumajandustegevusest tingitud reostuse vältimiseks on planeeringuga esitatud tingimused, mis piiravad väetiste, biotsiidide ja taimekaitsevahendite kasutamist. Eeldusel, et tagatakse reovee nõuetekohane käitlemine ja Saadjärve ääres kontrollitud tegevus, ei kaasne teemaplaneeringu elluviimisega olulist negatiivset mõju pinna- ja põhjaveele.

58 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

Mõjude hindamisel on leitud, et kui alade väljaarendamisel arvestatakse planeeritaval alal paiknevate looduskaitseobjektide kaitsekorralduslike dokumentidega ja tehakse tihedat koostööd Keskkonnaametiga, ei ole teemaplaneeringu elluviimisega eeldatavalt ette näha olulist keskkonnamõju kaitstavatele loodusobjektidele ega olulist negatiivset mõju Natura 2000 ala(de)le. Pigem aitab läbimõeldud ja koordineeritud planeerimine kaasa kaitse- eesmärkide saavutamisele. Teemaplaneeringuga on rohelise võrgustiku elementide piire täpsustatud. Planeeringuga on seatud tingimused, et tagada rohelise võrgustiku funktsiooni toimimine, millele aitavad kaasa teemaplaneeringuga reserveeritavad kompensatsioonialad ja puhkealad. Mõjude hindamisel on leitud, et teemaplaneeringus rohelise võrgustiku täpsustamise ja täiendamisega tagatakse parem sidusus erinevate võrgustiku elementide vahel ning järgides planeeringuga seatud tingimusi rohelise võrgustiku aladele, võib teemaplaneeringu elluviimisega kaasnev mõju rohelisele võrgustikule olla pigem positiivne. Keskkonnamõju hindaja on möönnud, et maastiku ilme muutumisele on äärmiselt keeruline anda objektiivset hinnangut, kuna konkreetsel juhul domineerib maastiku väärtustamisel sotsiaalne aspekt. Kauni vaatega kohad on aga siiski olulised, kuna mitmetes kõrgema tasemega planeeringutes on nende väärtustamisele üsna palju tähelepanu pööratud. Planeeringuga kavandatud hoonestusalad asuvad enamasti tihedama hoonestusega piirkondades olemasolevate hoonestusalade laiendusena. Kavandatavad elamumaad jätkavad olemasolevate elamumaade paiknemist, seega on välistatud uute maastikuilmet häirivate asustuste teke. Asustusmustri säilimisel on olulisteks kriteeriumiteks minimaalse hoonestatava maaüksuse suuruse seadmine. Maastikele, sealhulgas väärtuslikele aladele ja miljööväärtuslikele aldele avalduvate mõjude hindamisel on kokkuvõtvalt leitud, et teemaplaneeringuga seatud tingimused on piisavad, et tagada piirkonna väljakujunenud asustuse muster ning maastikuilme omapära. Planeeringuga kavandatud tegevused ei ohusta Vooremaa maastikukaitseala maastikulisi väärtusi. Tartu-Jõgeva-Aravete maantee ja Saadjärve vahelisele alale ning Mullavere-Saadjärve maantee ja Saadjärve vahelisele alale on märgitud teemaplaneeringu kaardil ka võimalikud õuealad. Eesmärk on säilitada traditsiooniline ridaküla asustusmuster. Neil juhtudel võib ette tulla olukord, kus hoone või selle abihooned varjavad maakonnaplaneeringus nimetatud kauni vaatega kohti. Maastiku analüüsi tulemusena ja tuginedes lisas 7.2 toodud kõrgusmudelile leiab keskkonnaekspert, et järgides planeeringus toodud piiranguid ei avalda suure tõenäosusega need hooned maastikuilmele olulist negatiivset mõju, vaid pigem toetavad ajaloolise külamustri säilimist. Teemaplaneeringuga ei ole reserveeritud põhimõtteliselt uusi tootmisalasid. Eesmärgiks on kasutada ära olemasolevate tootmisalade potentsiaal, millistest suurima moodustab endine kolhoosikompleks planeeringuala kagunurgas. Seega pole ette näha, et tootmisalade paigutus planeeringualal mõjutaks negatiivselt maastikuilmet, kuna need ei paikne otseselt Saadjärve ääres ning asuvad teineteise suhtes hajusalt. Planeeringuga on kultuurimälestiste kaitsevööndisse kavandatud tegevustele seatud detailplaneeringu koostamise kohustus, mis võimaldab läbi mõelda võimalikud keskkonnariskid ning seada konkreetsest olukorrast lähtuvalt meetmed kultuuriväärtuste säilimiseks. Samuti on planeeringuga ära määratud väärtustatud vaatekohad ja seatud tingimus, et vaatesuunad tuleb avatuna hoida, et tagada nähtavus kultuurilooliselt olulisele objektidele. Mälestiste väärtustamine planeeringus ning neile tingimuste seadmine aitab kaasa piirkonna miljöö säilimisele ning paranemisele, mis omakorda on üheks elanikkonna identiteeti ja kodukoha väärtustamist tõstvaks teguriks. Mälestiste eksponeerimine on turismi arendamise võimalus, kuid seejuures tuleb tagada ka nende säilimine suureneva külastus-

59 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING koormuse tingimustes. Mõjude hindamisel inimese tervisele ja heaolule on leitud, et kuna Saadjärve ümbrus on juba praegusel hetkel populaarne puhketurismi sihtkoht ning teadaolevalt pole esitatud müra ja õhuheitmete suhtes kaebusi, pole alust arvata, et külastajate arvu kasv avaldaks olulist negatiivset mõju keskkonnale läbi müra ja õhusaaste. Pidades kinni teemaplaneeringus toodud piirangutest ning järgides õiguspäraselt kõiki asjakohaseid seadusi, pole teemaplaneeringu elluviimisega ette näha olulisi negatiivseid mõjusid inimese tervisele ja heaolule. Pigem võib nentida, et puhkealade loomisega kaasnevad aktiivse puhkuse võimalused aitavad kaasa rahvatervise edendamisele ja parema elukvaliteedi saavutamisele. KSH läbiviimisel pöörati tähelepanu ka erinevate mõjude avaldumisviisidele ning nende omavahelistele seostele. Tootmisaladelt ja maanteedelt tulenevate mõjude summeerumine võib tekkida Lähte- Elistvere (tee nr 22220) ning Äksi-Kukulinna (tee nr 14221) teede ristumiskoha ümbruses. Täites planeeringust tulenevat nõuet, et tootmisalalt tulenev negatiivne mõju ei või ulatuda väljapoole tootmisala, ei avalda see eeldatavalt olulist negatiivset mõju lähedalasuvatele elamualadele. Mõjude kumuleerumist on seal võimalik vältida või vähendada rakendades ehitamise ajal ning tootmise arendamisel parimat võimalikku tehnoloogiat. Mõjusid leevendab kõrghaljastuse rajamine. Loodusele võib negatiivset mõju avaldada erinevate puhkealade, -rajatiste kavandamine ja kasutamine järve kaldal. Korraldatud reoveekäitluse puhul on järve veekvaliteedi halvenemist võimalik takistada. Külastuskoormusest tulenevat veereostust on raskem prognoosida, kuid teavitustahvlite, prügikastide ning korrapärase veekvaliteedi seirega on võimalik nende mõjude kumuleerumist vältida ja vajadusel võtta kasutusele täiendavad meetmed, näiteks piirata mõnes piirkonnas (ajutiselt) külastatavust. Sotsiaalkeskkonnale avaldab mõju majanduskeskkonna elavnemine, millega kaasneb teenuste parem kättesaadavus ja töökohtade teke. Puhkekohtade kavandamine Saadjärve ääres avaldab positiivset mõju muuhulgas teenindussektorile. Puhke- ja virgestusvõimaluste loomise ja kohaliku looduskeskkonna väärtustamise kaudu suurenevad vaba aja veetmise võimalused. Suureneb inimeste omavaheline suhtlemine ja tugevneb kogukonnatunne. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on toodud lisaks järgmised lisatingimused ning leevendavad meetmed, mis täiendavad planeeringu koostamise käigus välja töötatud maakasutustingimusi:

● puhkealadel ning supelrannas tuleb korrashoiu ja puhtuse tagamiseks paigaldada prügikastid;

● tulevikus tasub kaaluda ökoduktide ja loomatunnelite rajamist planeeringuala läbivate maanteede (Tartu-Jõgeva-Aravete tugimaantee, Tabivere-Uhmardu kõrvalmaantee ja Lähte-Elistvere kõrvalmaantee) lõikumisel rohelise võrgustikuga. Metsloomade ja autode kokkupõrgete vältimiseks tuleb kasutada hoiatavaid liiklusmärke ja kiiruse- piiranguid;

● enim külastatavate kultuurimälestiste juurde tuleks paigutada infostendid ja ümbruse prahistamise vältimiseks prügikastid;

● vaated huviväärsustele tuleb hoida avatud;

● Tabivere valla osaüldplaneeringus (koostatav) on märgitud kohalikud teed või tänavad, mille kaudu pääseb Saadjärve äärde neljas kohas (vt KSH joonis 5 lk. 34). Kuna nende kohalike teede näol on tegu avalikult kasutatavate teedega, mis võimaldavad juurdepääsu järvele, tehakse KSH käigus ettepanek need teemaplaneeringus märkida avalike juurdepääsudena kallasrajale;

60 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

● avalikud juurdepääsud tuleb hoida heakorrastatud, et vältida korratu ümbruse poolt võimendatavat vastutustundetust, prügistamist ja lõhkumist. Selleks varustada juurdepääsukohad infostendide ja prügikastidega. Avalikud juurdepääsud järvele viidastada;

● Saadjärvega külgnevate detailplaneeringute koostamisel kavandada planeeringus avalikud juurdepääsud või näidata ära lähimad avalikud juurdepääsud kallasrajale. Viimase variandi puhul on vajalik põhjendada juurdepääsude piisavust, juhul kui detailplaneering mõjutab külastuskoormuse kasvu Saadjärve kaldal;

● maaomanikud peavad hoolitsema selle eest, et nende territoorium oleks varustatud jäätmekonteineritega ning tagama nende regulaarse tühjendamise. Jäätmeid tuleb nõuetekohaselt sorteerida ja liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses ning vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete koguseid. KSH käigus on jõutud järeldusele, et kui vältida otseseid negatiivseid mõjusid ning järgida planeeringuga seatud ehitus- ja maakasutustingimusi ja rakendada eelpool toodud lisatingimusi ja leevendavaid meetmeid, ei ole koostatava planeeringu elluviimisel ette näha olulist negatiivset keskkonnamõju. Võimalike negatiivsete keskkonnamõjude ära hoidmiseks tuleb teostada seiret (vt KSH ptk 9 lk 40).

6 PLANEERINGU RAKENDAMINE Käesolev teemaplaneering on koostatud üldplaneeringu mahus ja sellega on käsitletud kõiki planeerimisseaduses üldplaneeringule pandud ülesandeid. Planeeringu teema sisaldub kahe omavalitsuse territooriumil asuva Saadjärve ümbruse (kui terviku) maastikulistest väärtustest lähtuva maakasutuse ja asutuse suunamises. Peale teemaplaneeringu nõuetekohast kehtestamist kannab maavanem vastavad muudatused maakonnaplaneeringusse. Teemaplaneeringu kehtestamise otsus jõustub pärast teemaplaneeringus sisalduvate muudatuste kandmist maakonnaplaneeringusse. Teemaplaneeringu kehtestamisega muutub kehtetuks vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama tasandi planeeringust. Käesolev teemaplaneering täiendab ja täpsustab Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2004), Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2006) ja Tartu valla üldplaneeringut (2008). Varem kehtestatud detailplaneeringute alusel jätkatakse projekteerimist ja ehituslubade väljastamist. Detailplaneeringute puhul, mille menetlus on pooleli ja mis on käesoleva teemaplaneeringu kehtestamise ajaks vastava vallavalitsuse poolt vastuvõtmata ja avalikustamisele suunamata, tuleb arvesse võtta käesolevat teemaplaneeringut. Menetletavad ja vastu võtmata detailplaneeringud, mis on vastuolus käesoleva teemaplaneeringuga, viiakse enne vastuvõtmiseks esitamist vastavusse teemaplaneeringuga. Juhul kui käesoleva teemaplaneeringu põhimõtetega vastuolus olevate ja veel vastu võtmata detailplaneeringute vastavusse viimise osas ei saavutata kokkulepet, on vastaval vallavalitsusel õigus lõpetada selliste detailplaneeringute menetlemine ning tunnistada kehtetuks algatamise otsused. Üld- või teemaplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peab olema pigem erand kui

61 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING tavapärane tegevus 19 . Detailplaneering koostatakse teemaplaneeringuga kavandatu elluviimiseks, kuid sellega võib taotleda põhjendatud vajaduse korral teemaplaneeringu muutmist. Omavalitsus võib keelduda detailplaneeringu algatamisest kui algatamise ettepanek on vastuolus valla teemaplaneeringuga, muude arengudokumentidega või kaasneb oluline keskkonnamõju, samuti muudel juhtudel, lähtudes avalikust huvist. Ühtlasi on omavalitsusel õigus keelduda planeeringu menetlemisest või vastuvõtmisest ja peatada planeeringu menetlemine kui on olemas motiveeritud vastuseis. Detailplaneeringu algatamine kinnitab isikute huvi maad kasutada, kuid ei anna õigustatud ootust, et planeering kehtestatakse. Planeeringute koostamise järjekorda käesoleva teemaplaneeringuga ei määrata. See sõltub nende koostamise vajadustest, majanduslikest võimalustest, ja ka ehitada soovijate olemasolust. Otstarbekas on koostada teemaplaneering uue eeldatavalt laieneva asustusega Äksi aleviku ruumilise arengu kavandamiseks. Saadjärve ümbruse kohalikku identiteeti kandvate maastikuliste väärtuste täpsemaks kirjeldamiseks ja hooldamiseks on soovitav läbi viia vastavaid inventeerimisi ja koostada maastikuhoolduskavasid. Teid ja tänavaid ning tehnovõrke ja -rajatisi valdavaid ametkondi tuleb teavitada käesolevast teemaplaneeringust, anda neile selgitusi maastiku väärtustest ja juhtida tähelepanu, et erinevad tehnorajatised võivad maastikku risustada. Saadjärve piirkonnas tuleb eelistada õhuliinidele ja maapealsetele torustikele maakaableid ja maa-aluseid torustikke.

19 Üldplaneeringuga kehtestatud arengu põhisuundadest kõrvalekaldumist ei tohiks üldjuhul õigustada ning „põhjendatud vajadusena” näidata mingit ärihuvi või kitsa isikute ringi huvi (mag.iur. Kaire Pikamäe ettekanne Ehitusmäärus, üldplaneering, detailplaneering , 2006. Õiguskantsleri planeerimis- ja ehitusõiguse konverents); samuti 19. aprilli 2007. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-3-1-12-07

62 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

Kasutatud allikad Eesti maaelu arengukava 2007-2013 , 2007. Põllumajandusministeerium Eesti keskkonnastrateegia 2030. Heakskiitmise otsus 14.02.2007.a (RT I 2007, 19, 96) Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekt, I etapi aruanne , 2006 Hea põllumajandustava. 2001. Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium. Jõgevamaa keskkond, 2008. Jõgevamaa keskkonnateenistus. Jõgeva maakonnaplaneering . 1998. Jõgeva Maavalitsus. Jõgeva. Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneering „ Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused .“ 2004. Jõgeva Maavalitsus. Jõgeva. Jõgevamaa sotsiaalne infrastruktuur 2009-2015 , 2009. Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Jõgeva Jõgeva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „ VIA Hanseatica turismi arenguvöönd “ situatsioonianalüüs. 2006. Consumetric OÜ. Tallinn. Jääts, L., 2010. Maaelu ideoloogiad ja praktikad Karula rahvuspargi ja sealsete elanike näitel : magistritöö; juhendaja Ene Kõresaar; Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond ajaloo ja arheoloogia instituut Jääts, L.; Rattus, K., 2005. Karula traditsiooniline taluarhitektuur ja asustusstruktuur. Ettepanekud Karula rahvuspargi kaitsekorralduskava koostamiseks . Eksperthinnag. Kivipõld, K., 2009. Vooremaa maastikukaitseala pärandkultuurmaastike inventeerimine : magistritöö maastikukaitse ja -hoolduse erialal; juhendaja Kalev Sepp; Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kodanikuühiskonna lühisõnastik . 2006. Mikko Lagerspetz. Siseministeerium. http://www.siseministeerium.ee/failid/KYsonaraamatWEB.pdf Maa-arhitektuur ja -maastik. Uurimine ja hoidmine . Valdkonna arengukava 2007 – 2010. 2006. Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. Kinnitatud kultuuriministri 29.08.2006. a käskkirjaga nr 241. http://www.kul.ee/index.php?path=0x214x1280 Maastikuhoolduskavad ja maastikuhooldus . 2002. Keskkonnaministeerium. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1076755/Maastikuhoolduskava d.pdf Matkaradade planeerimise, rajamise ja haldamise juhend, 2006 Mõisatalli ja Lingukivi maaüksuste maastikuarhitektuurne hindamine . 2009. Artes Terrae, Tartu Naveh, Z. and A. Lieberman. 1994. Landscape Ecology, Theory and Application . Springer- Verlag, New York Ott, I. 2007a. Saadjärve limnoloogilised uurimused I . Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus. Rannu Ott, I. 2007b. Saadjärve limnoloogilised uurimused II aruanne . Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus. Rannu Parts, K., 2003−2004. Eesti kaitsealade kultuuripärandi olukorra- ja eesmärgianalüüs .

63 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

Kultuuripärandi hoiu kontseptsiooni projekt. Haapsalu-Visela-Pärnu Parts, P.-K. Väärtuse määratlemine maastikul: nature morte või elav maastik . ESA etekanne, 2004.a Parts, P.-K. Kultuurilise taastootmise tehnoloogia poole: Kultuuripärandi näide . Akadeemia nr. 2 – 2007.a. Peipsi kalanduspiirkonna Arendajate Kogu strateegia 2009 – 2013. 2009. Riigimetsa hea metsamajanduse tava. 2002/2003. Riigimetsa Majandamise Keskus. http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/strateegiad-ja-moisted/riigimetsa- majandamise-hea-tava Saadjärve mõisapargi hoolduskava. 2008. Artes Terrae Saadjärve puhkepiirkonna väljaarendamise kava , 2007. OÜ Tartu ERKAS, Tartu. Tabivere valla arengukava aastateks 2005-2013 . 2009. Tabivere Vallavalitsus. Tabivere. Tabivere valla ehitusmäärus , 2005 Tabivere valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2008-2022 , 2008 Tabivere Tabivere valla osa üldplaneering: Saadjärve I sihtala – koostatav, seisuga 18.03.2009 Tartu maakonnaplaneering, 1999. Tartu Maavalitsus. Tartu. Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering „ Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused .“ 2006. Tartu Maavalitsus. Tartu. Tartumaa sotsiaalne infrastruktuur, 2009. Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering. Tartu Maavalitsus Tartu valla arengukava aastateks 2007-2012. 2007. OÜ Geomedia. Tartu Tartu valla ehitusmäärus , 2003. Tartu valla maastikuarhitektuurne ülevaade. 2004. Artes Terrae Tartu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2009 – 2020. 2009. ERKAS Arendusteenuste OÜ, Tartu Tartu valla üldplaneering . 2008. Hendrikson & Ko. Tartu. Troska, G., 1987. Eesti külad XIX sajandil. Ajaloolis etnograafiline uurimus. ENSV TA Ajaloo Instituut. Eesti Raamat, Tallinn Uibo, M. 2007. Metsad ja sood põllumaastikus. Rmt: Vooremaa: jääaja vabaõhumuuseum . Koost. A. Saksing. Eesti Loodusfoto Vooremaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010-2019 . Eelnõu 04.12.2009. Eesti Maaülikool. Tartu. Vooremaa järvede kalanduse tegevuskava aastateks 2006-2010 . 2006. Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit. Väärtuslike maastike määratlemine . Metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas. 2001. Töörühm: Hellström, K.; Alumäe, H.; Palang, H.; Koppelmaa, A.; Palo, A; Sepp, K. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut ja EPMÜ Keskkonnakaitse instituut.

64 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

Veebilehed: Tabivere valla veebileht http://www.tabivere.ee/index.php? lang=est&PHPSESSID=e6e57dfa2ef2d8615ad520b3ed08d67b Tartu valla veebileht http://www.tartuvv.ee/ Maa-ameti veebileht http://www.maaamet.ee/ Muinsuskaitseameti veebileht http://muinas.ee/ EELIS infoleht http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/ Keskkonnaregistri avalik teenus http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPCxuGQ6Tslc316zqJOvuG603YZRE UdO Elektrooniline Riigi Teataja https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp

65 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

Lisad

Lisa 1. Teemaplaneeringu ala, skeem Lisa 2. Väärtuslik maastik ja roheline võrgustik, skeem Lisa 3. Õued, skeem Lisa 4. Asustus, skeem Lisa 5. Põllud ja metsad, skeem Lisa 6. Kaitseala, skeem Lisa 7.1 Reljeef – kõrgusjooned, skeem Lisa 7.2 Kõrgusmudel, illustratsioon Lisa 8.1 Kultuurimälestised, skeem Lisa 8.2 Kukulinna mõisa pargi kavandatav piir – Muinsuskaitseameti ettepanek Lisa 9 Seadustest tulenevad piirangud Lisa 10 Planeeringukaardi väljendusvõimalused ja leppemärgid

66 SAADJÄRVE ÜMBRUSE TEEMAPLANEERING

Joonised