Väljaandja: Lasva Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2009, 15, 214

Lasva valla arengukava 2006– 2016 uue redaktsiooni kinnitamine

Vastu võetud 18.11.2008 nr 22

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõike 7 ja lõike 8 punkti, Lasva Vallavolikogu 18. novembri 2008. a määruse nr 19 «Lasva valla arengukava 2006 –2016 muutmine» alusel. § 1. Kinnitada Lasva Valla arengukava 2006-2016 uus redaktsioon.(lisa 1) § 2. Määrus kehtib alates 01.12.2008.

Volikogu esimees Heino OJAPERV

Lasva Vallavolikogu 18. novembri 2008. a määruse nr 22 lisa

LASVA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2006–2016 I SISSEJUHATUS Arengukava eesmärk ALasva valla arengukava on Lasva valla tegevuse aluseks. Arengukavas määratakse ära valla lühi- ja pikaajalised eesmärgid ja esitatakse tegevusplaan nende eesmärkide saavutamiseks. Arengukava koostamine on demokraatlik, avalik protsess. Arengukava on kokkulepe, mille koostamisel osalevad võimalikult paljud kogukonna liikmed kas isiklikult või nende esindajate kaudu. Lasva valla arengukava aastateks 2006-2016 ning visioon on kohalikku elu suunav töövahend, mis väljendab valla elanike, huvigruppide ja organisatsioonide soovi, tahet ja võimalusi kujundada oma tulevikku meie vallas. Lepitakse kokku, milline peab olema kodukant tulevikus, milliseid võimalusi saab kasutada eesmärgi saavutamiseks, kuidas on kõige tulemuslikum kasutada piiratud ressursse. Lasva valla arengukava eesmärk on valla kui omavalitsusüksuse ja tema varade säilitamine ja funktsioonide edasiarendamine vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja tema parandustest tulenevatest põhimõtetest, mis reguleerivad riigi ja omavalitsuse kohustusi vallaelanike ees. Need põhimõtted Lasva vallas on järgmised: • kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; • igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; • seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; • vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises ja seda just osalusdemokraatia ja kolmanda sektori kaasamise kaudu; • vastutus oma ülesannete täitmise eest; • tegevuse avalikkus; • avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. Lasva valla arendustegevuse ülesanne on soodsa elukeskkonna loomine kultuuri ja hariduse kättesaadavuse kaudu, tehnilise infrastruktuuri korrastamise kaudu eelduste loomine majanduse arenguks, samas silmas pidades säästlikku loodusressursside kasutamise Arengukava on aluseks: • Valla eelarve koostamisele.

Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine Leht 1 / 26 • Investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast. • Laenude võtmisele • Planeeringute koostamisel ja läbiviimisel Arengukavas on põhitähelepanu pööratud kohaliku identiteedi tugevdamisele, tugevate külgede ja võimaluste ärakasutamisele, et aidata kaasa parema tuleviku ühisele realiseerimisele. Arengukava on ka vahend suhtlemiseks ja läbirääkimisteks koostööpartneritega väljaspool omavalitsust. Ajalooline taust

Praegune Lasva valla territoorium on põhiliselt välja kujunenud Eesti Vabariigi vanemal perioodil eksisteerinud Lasva valla ja Pindi valla liitumisel. 1934. a andmetel kuulus Lasva vald, mille pindala oli 36 km2, 975 elanikku, 181 talundit 3695 ha maaga kihelkonda. Pindi vald, mille pindala oli 61 km2 1169 elanikku, 192 talundit 4285 ha maaga kuulus Rõuge kihelkonda, mis asus keset Vastseliina kihelkonda. Peale nimetatud valdade on praeguse Lasva valla territooriumil veel endiste Timo valla, Erastvere valla, Võru valla, Aleksandri valla ja Leevi valla maad. Seoses sovhoosi tükeldamise ja reorganiseerimisega 1976. a eraldati Lasva külanõukogu piiridest ja Tabina küla ja arvati Vastseliina külanõukogu piiridesse ja on praegu Vastseliina valla koosseisus. Praegune Lasva valla piir peaks jääma samaks ka planeeritava haldusreformi käigus, samas oleme avatud koostöö- ja ühinemisküsimustes läbirääkimisteks naabervaldadega. Visioon - Lasva vald aastal 2016

Koduvallas on arenemisvõimeline ja sõbralik elukeskkond. Põhieesmärgid:

• Elamumajanduse arengu intensiivistamine • Avalike teenuste kättesaadavuse parandamine (s.h. hajaasustusega piirkondades) • Ettevõtluse arengu soodustamine ja toetamine • Külakogukondade tugevdamine (külavanemate aktiviseerimine, ühise «meie tunde» tekitamine) • Noorsootöö eesmärgipärane korraldamine (noortejuhi leidmine, mitmekesisema huvihariduse pakkumine (s.h. hajaasustusega piirkondades) • Valla loodusressursi otstarbekas kasutamine (miljööväärtuslike alade kaitsmine, olemasoleva keskkonna parem propageerimine) II ASUKOHT Asend ja territoorium Lasva vald paikneb Võru maakonna kirdeosas suhteliselt lähedal Võru linnale. Valda läbivad Võru–Obinitsa, Pindi - Verijärve ja Võru–Räpina maantee ning Valga– raudtee. Valla piirinaabriteks on Võru vald, Vastseliina vald ja Põlvamaa Laheda, Orava ning Veriora vald. Loodus on valla piires vahelduv ning seega on piirkond sobiv nii põllumajanduse kui turismiga tegelemiseks. Sooküla – Kütioru piirkonnale on iseloomulik tugevasti liigestatud reljeef ning kogu valla ulatuses on levinud vahelduv pinnakate. Arvesse võttes reljeefsuse omapära, võib valda vaadelda Eesti maketina. See annab suurepärase võimaluse õpperadade rajamiseks ning selle turunišši väljakujundamiseks on alustatud juba eeltöid. III DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON Tabel 1 Elanike arvud on esitatud 31. detsembri seisuga jooksva aasta suhtes Aasta Elanike arv Aasta Elanike arv 1992 1936 1993 1924 1994 1934 1995 1935 1996 1925

Leht 2 / 26 Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine 1997 1966 1998 1925 1999 1912 2000 1899 2001 1866 2002 1853 2003 1857

2004 1829 2005 1829 2006 1807 2007 1810 seisuga 01.09.2007 2008 1805 seisuga 01.09.2008 Lasva valla 37-st külast suuremad on Kääpa küla 317 elanikuga, Lasva küla 310 elanikuga, 151 elanikuga. Valla pindala on 172 km2. Rahvastiku tihedus 10,5 in/km2 Valla rahvastiku püsimajäämiseks tuleb säilitada ja juurde meelitada eelkõige aktiivseid tööealisi elanikke ning noori peresid, pakkudes neile töö- ja elamisvõimalusi ning vaba aja veetmise ja enesearendamise võimalusi.

Külad Elanikke külades seisuga 01.09.2007 01.09.2008 Pindala km2 in/km2 KOV täpsusega 1 1 Andsumäe 7 7 3.2 2.2 17 16 4,3 4,0 15 17 2,3 6,5 Kaku 6 6 3,7 1,6 Kannu 33 33 4,4 7,5 Kõrgessaare 28 28 7,6 3,7 Kääpa 309 317 11,2 27,6 Kühmamäe 52 52 3,3 15,8 Lasva 321 310 8,7 36,9 Lauga 9 10 1,1 8,2 25 25 5,8 4,3 Listaku 29 28 6,3 4,6 Madala 39 37 9,2 4,2 Mõrgi 21 17 7,1 2,9 Mäessaare 7 7 1,7 4,1 Noodasküla 25 25 5,3 4,7 Nõnova 31 32 4,1 7,6 19 18 4,3 4,4 Otsa 150 152 8,8 17,0 43 42 6,0 7,2 Peraküla 27 28 1,7 15,9 15 18 3,8 3,9 Pikasilla 20 18 1,9 10,5 68 66 4,8 14,2 Pindi 64 60 15,2 4,2 Puusepa 85 89 5,5 15,4 Pässä 81 79 2,4 33,8 10 10 1,3 7,7

Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine Leht 3 / 26 Saaremaa 6 5 1,4 4,3 Sooküla 51 55 2,2 23,2 Tammsaare 26 26 1,2 21,7 Tiri 12 12 4,8 2,5 12 13 3,1 3,9 88 89 6,2 14,2 Tüütsmäe 17 18 1,4 12,1 Villa 18 18 1,2 15,0 Voki-Tamme 23 21 5,4 4,3 vald 1810 1805 171,9 10,53

Lasva valla üldpindala on 17 218 ha, sh haritavat maad 7006 ha, looduslikku rohumaad 1382 ha ja metsamaad 6535 ha, vee all 230 ha, hoonete all 24 ha. IV LOODUSLIKUD RESSURSID Maareform 31.12.2005 seisuga oli riigi maakatastrisse registreeritud 1673 katastriüksust pindalaga 14302.4 ha ( 83,1% ). 31.09.2007 seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 1733 katastriüksust pindalaga 14826,83 ha ( 86,1% ) Tabel 3 Registreeritud maa jaotub:

Munitsipaalmaad (hektarites): Pikakannu Põhikool 3,5 Vallamaja 0,212 Biotiigi Pille küla 0,8 Tiikide Kääpa 3,6

Biotiigi Pässä 1,57 Kuivati Sooküla 0,51 Lumise garaaž 0,0996 Uue Kimalase korteriomand 3432/1368 mo 1,3688 Kuusiku lasteaia majandusharu 1352/5416 mo 1,2352 Kastani Otsa korteriomand 430/3429 mo 0,4754 Maade tagastamine- erastamine oli planeeritud lõpetada 2006 aastal, kuid jätkub veel tänase päevani. On jäänud veel mõned maade tagastamised- erastamised ja kasutusvaldusesse andmised. Täiendavalt on juurde tulnud ribade ja kiilude liitmine kinnistutele. Paremad põllumaad asuvad Kääpa ja Lasva piirkonnas, kus põllud on tasased ja moodustavad suuremaid massiive. Võrreldes varasemaga on nüüdseks kasutusele võetud ka väiksemad maatükid. Maavarad

Leht 4 / 26 Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine Maavaradest leidub valla territooriumil liiva, kruusa, savi ja turvast. Olulist tähtsust on seni omandanud turba, liiva ja kruusa kaevandamine. Vaieldamatuks ressursiks on põhjavesi. Valla territooriumil on 27 puurkaevu. Valla territooriumil asuvad järgmised maardlad: KARJAMÄE maardla asub Lasva valla lõunaosas, Haanja Looduspargis asuval eramaal. Maardla materjal koosneb keskmiselt 69,7% ulatuses liivafraktsioonist, 20,4% ulatuses kruusast ning 9,9% ulatuses savi- ja tolmuosakestest. Maardla 5,3 hektari suurusel alal on pealpool põhjavee taset aktiivne tarbevaru 366 tuh. m3 ja selle all aktiivne reservvaru 114 tuh. m3. Käesoleval ajal puudub kaevandamise luba KAKU maardla asub Lasva valla kaguosas, Võrust 9 km ida pool. Maardla liivakivi koosneb 82–95% ulatuses kvartsiteradest. Päevakivi on 1–4%, raske fraktsiooni mineraale 0,08–0,9%. Kaku liivamaardla tehnoloogiline liiv on kõlbulik värvilise klaasi valmistamiseks ja kasutamiseks vormiliivana. Liivamaardla tarbevaru 8,7 hektari suurusel alal 584 tuhat m3, reservvaru 996 tuhat m3. Täiendavalt on taotletud Kaku karjääri kõrvale uue liivakarjääri avamist. Taotletud on karjääri laiendamist karjääri kõrval asuvale eramaale. TILSIPALO maardla asub Lasva valla lääneosas, Kääpa asulast 2,5 km põhja poole. Liiv ei sisalda orgaanilisi lisandeid. Peensusmooduli põhjal tuleb liiv lugeda peenteraliseks, mida sobib kasutada ehitusliivana, betoonisegudes ja teekatete rajamiseks. Liiva aktiivne reservvaru 43,9 ha suurusel alal on 9131 tuhat m3, sealhulgas allpool veetaset 4214 tuhat m3. Turbavarusid leidub väikestes kogustes ka mitmetel eramaadel PINDI turbaraba asub Lasva valla kirdeosas, mille suurus on 176,9 ha turbavaruga 190 tuhat tonni.

V KULTUUR Lasva vallas on keskne rahvamaja asukohaga Lasval. Tsolgo rahvamaja on antud 2013 aastani rendile MTÜ Tsolgo Arendusühingule. Viimane on kultuuritöö eestvedajaks Tsolgo kandis. Suveperioodi üritused toimuvad Kütioru Tsõõriplatsil, Kääpa laululaval, Lasva kõlakojas ja Palo mäel, Tsolgo vabaõhulaval. Kontsertpaigana on kasutust leidnud ka Pindi kirik. Toimuvad pikaajalise traditsiooniga üritused. Neid viivad läbi valla toetusel seltsid, seltsingud ja Lasva rahvamaja. Alates 1999.a. toimuvad valla laulu -ja tantsupidu Kääpa laululaval, Rahvapidu Kütiorus, Lasva Järvepidu Lasva järve ääres, Palo Turniir Lasva parkmetsas. Hilisema üritusena on liitunud Lasva järve Tulemuusika , Tsolgo Külateatrite päev ja Tsolgo Pikkjärve veepidu. Üritustest korraldatakse rahvamajas perepäevi, näitusi, kodukandipäevi, eakate ühisüritusi kevadel ja jõulude ajal, noortediskosid ja rahvakalendri tähtpäevadega seonduvaid üritusi. Vallas tegutseb 3 raamatukogu ja üks raamatukogu laenutuspunkt. Nii Kääpa kui ka Pikakannu koolides on oma raamatukogu. Kõikides raamatukogudes on loodud interneti püsiühendused. Kokku on lugejaid 903 ja teavikuid ca 35 500. Lasva Raamatukogu – 01. jaanuar seisuga lugejaid 475. Raamatukogus on avatud Avalik Internetipunkt nelja arvutiga Kääpa Raamatukogu – 01. jaanuar seisuga lugejaid 244. Raamatukogu asub Kääpa Sotsiaalkeskuses, maja esimesel korrusel. Samas on ka avatud Avalik Internetipunkt kahe arvutiga Tsolgo Raamatukogu – 01. jaanuar seisuga lugejaid 184. Raamatukogu asub Tsolgo külas algkooli ruumides. Samas on ka avatud Avalik Internetipunkt kahe arvutiga Tabel 4 Kultuur

Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Lasva raamatukogu ruum Maja välisfassaad soojustatud mööbel vahetatud soojustamata, mööbel vana ja lagunenud

Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine Leht 5 / 26 Vähene huvi kultuuriürituste ning Lasva vallas on aktiivsed kultuuri-, Lasva valla noortele on valminud ühise tegevuse vastu, omaalgatuste noorsoo- ja sporditöö eestvedajad oma Huvikeskus puudumine Puudub valla infovoldik Valla kohta on koostatud Regulaarselt on täiendatud ja välja infovoldik(ud) antud valla esitusmaterjale Lasva rahvamaja hoone välisfassaadi Tuletõrjesüsteemi nõuetekohane Välisfassaadi soojustamine ja halb väljanägemine, puudub väljaehitamine, Teise korruse katmine nõuetekohane tuleohutusesüsteem, ruumide sanitarremont, peegelseina osaliselt on vananenud ehitamine saali, dušširuumide elektrisüsteemi ehitamine vastavalt elektrisüsteem, rahvamaja ehitamine tellitud elektri projektile. teise korruse ruumid vajavad sanitarremonti, alumisel korrusel Esimese korruse radiaatorite on vaja välja vahetada radiaatorid, väljavahetus. vajadus peegliga treeningruumi järele, probleemiks on dušširuumide puudumine Lasva vabaõhuväljak kaasajastamata Vabaõhuväljak ja parkmets kaasajastatud, laiendatud ning heakorrastatud Lasva Käsitööseltsi ja Lasva Käsitööseltsimaja ja kelder Lasva Käsitööseltsimaja katus on tervisespordi Seltsi ruumid on ühendatud rahvamaja vahetatud kütteperioodil külmad küttesüsteemiga Vallas on välja arendamata Lasva järve rannas ujumissillad Kurepallo rajatud suusarada on piirkondade turismiobjektide ehitatud ning rannapiirkond valgustatud, valla erinevatesse infrastruktuur ja puhkeotstarbelised laiendatud; pumbamaja piirkondadesse on täiendavalt rajatised kunstihooneks ümber ehitatud, rajatud turismi arengut välikäimlad ehitatud; matka ja soodustav infrastruktuur ning suusarajad riigimetsa rajatud; puhkeotstarbelised rajatised infomajakene ehitatud; infopunkt loodud. Tsolgo rahvamaja ja koolimaja Tsolgo rahvamaja ja koolimaja on osaliselt renoveerimata renoveeritud Tsolgo muuseumi ruumid on Muuseumivara eksponeerimiseks Muuseumi sisuline tegevus on renoveerimata vajalikud ruumid leitud ja käivitatud renoveeritud Lasva valla muuseumi asutamine Ruumide leidmine ja ekspositsiooni Ruumid on renoveeritud ja kogumise korraldamine muuseumitegevus korraldatud Lasva raamatukogu Otsa Lasva raamatukogu Otsa laenutuspunkti väike pind ja laenutuspunkti pinda on laiendatud amortiseerunud inventar. kõrvalasuva korteri baasil ja inventar on uuendatud Kütioru Tsõõriplatsi taastamine ja Tsõõriplatsile on valla toetusega Tsõõriplatsi taastamine lõpetatud parkimise korraldamine rajatud parkla Kääpa parkmets osaliselt Parkmets on korrastatud korrastamata Sooküla piirkonnas on elanike Läbiviidud koosolek ühistegevuse Ühistegevust takistavad probleemid ühistegevus vähene takistuste leidmiseks on võimalusel lahendatud või nende mõju vähendatud. Välised spordiplatsid (-väljakud) Olemasolevad välised spordiplatsid Külakeskustesse on rajatud puuduvad või on halvas olukorras on renoveeritud täiendavad sportimise ja vabaajaveetmise platsid Turismiobjektid on viidastamata, Kõik turismiobjektid on varustatud Suuremate turismiobjektide juures puudub terviklik ülevaade infotahvlitega, loodud on ülevaatlik on tutvustavad infotahvlid, sama infomaterjal info on kättesaadav ka veebilehe kaudu. Pindi kiriku korrastamine on lõpule Teostatud uus surnuaia planeering Pindi kirik on remonditud viimata Kirikuhoonel puudub ja heakorrastustööd, jätkatud Pindi ja kujundatud sealhulgas küttesüsteem, tuletõrje- ning kiriku renoveerimist riikliku piirkondliku tähtsusega vargaalarmid surnuaed koos uue kontsertpaigaks osaga väljakujundamata Liiklus ja terviseedendamise I etapp Võru – Kääpa jalgrattatee Jalgrattarada kulgeb Otsa- Lasva- seisukohalt puudulikud võimalused valminud Kääpa- Võru: kokku 18 kilomeetrit jalgrattaga sõitmiseks Korruselamiste väljanägemine halb, Vald nõustab korterelamute elanikke Valla korrusmajades toimunud suured küttekaod ühistute loomisel (korteriühistud) renoveerimistööd välisfassaadide ja katuste osas. Külavanemate vähene aktiivsus, Toimuvad koolitused Külaliikumine hoogustunud vähene omaalgatus (rahastamisvõimalused jms.) ja

Leht 6 / 26 Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine toetussüsteem külavanematele, seltsitegevust toetatakse projektipõhiselt Kohalik info ei ole kõigis Töötab I-punkt Kääpal ja Koostatud infovoldikud, pidevalt piirkondades ühtlaselt kättesaadav, Lasval, Otsal. Lasval ja Tsolgos arendatakse edasi teabejagamise vähene võimalus saada raamatukogude baasil. Ajalehes süsteemi süstematiseeritud infot avaldatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse otsuseid ja määrusi. Sõlmida Eesti Postiga leping valla infolehe jaotamiseks kõigisse valla postkastidesse Kääpa laululava vähese kasutuse ja Kääpa laululaval toimuvad üle- Kääpa laululaval toimuvad populaarsusega Eestilised kultuurisündmused regulaarselt üle-Eestiliselt populaarsed kultuurisündmused Kääpa vana koolimaja väikese Koolimaja kasutusvaldkond Koolimaja kapitaalselt remonditud kasutusega, ehituslikult halvas laienenud, teostatud hädavajalikud ja pidevas kasutuses ning välja olukorras ja ümbruskond välja remondid arendatud arendamata

Seltsitegevus: Lasva vallas on 12 mittetulundusühingut ja 11 seltsingut Tabel 5 Mittetulundusühingud ja seltsingud

Nimetus Alates aastast Põhitegevus Tehtust MTÜ Kääpa Meeste klubi 1997 Kääpa piirkonna külaelu Külapäev, jaanitulu, Kääpa edendamine ja ühisürituste kõlakoja ja tantsupõranda korraldamine remont MTÜ Lasva Käsitööselts 1997 Täiskasvanu koolitus Portselanimaal, Jõulumaa, kodukultuuri ja ilumeele lastelaagrid arendamine MTÜ Lasva Tervisespordi 1999 Lasva valla elanikele Sõpruskohtumised Selts tervisespordiürituste sõprusvalla Vaala vallaga korraldamine Soomest. Spordiüritused vallasiseselt, osavõtud maakonna ja vabariigi tasandil. Uute spordirajatiste ehitamine. 2005 tervisespordirada metsas MTÜ Betenhofi Selts 2000 Pindi küla ajaloo uurimine, kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku arengu kiirendamine MTÜ Ühing Pikakannu 2000 Pikakannu Kooli Ühised üritused, Infotuba kooli areng säilitamine, maakoolide olukorra teadvustamine, läbi koolivälise ja huvitegevuse (loodusharidus, pärimuskultuuri õpe jms) piirkonna kultuuri- ja seltsielu keskuse kujundamine MTÜ Tsolgo 2003 Piirkonnas soodsa elu- ja Arengukava; Ühisüritused, Arendusühing töökeskkonna loomine huvitegevus Tsolgo rahvamaja ja Tsolgo koolimaja renoveerimine Pässä Külaselts 2003 Kohaliku (küla) Arengukava 2003-2008, elu korraldamine ja iga- aastased külapäevad, edendamine uue pargi rajamine, bussipaviljoni ehitamine

Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine Leht 7 / 26 Kütioru Puhkepiirkonna 2005 Lasva valda Kütiorgu Piirkonna heakorra Selts 28.09. puhke ja spordipiirkonna talgud, elektriliini ehitus kujundamine Tsõõriplatsini MTÜ Nõnova 1999 Vanemlike hoolitsuseta Maja nullkorruse ja I Perelastekodu lastele kodu rajamine korruse osaline ehitus MTÜ Kütioru Avatud 1997 Maakunsti ja maaturismi Maakunstirajale Ateljee arendamine Kütiorus kunstiobjektide rajamine, kunstifestivali korraldamine MTÜ KATING NOORED 2008 Lasva valla elu edendamine MTÜ Mäeveski 2006 Kütioru vesiveskite piirkonna kujundamine puhkepiirkonnaks ja seonduvate tegevuste läbiviimine

SELTSINGUD Lasva külaseltsing 2002 Lasva küla kui Arengukava vallakeskuse Kodukandipäevade kauniks muutmine, korraldamine, Lasva turismi edendamine, jõuluvalguse ürituse kodukandipäevade korraldamine korraldamine Kütioru Tsõõriplatsi 2002 Kütioru Tsõõriplatsi Tantsupõrand, kaitsetara, seltsing ajaloolise väärtuse WC, pinkide ehitus, säilitamine ja taastamine rahvalikud üritused Pindi Külaseltsing 2003 Küla arendamine, vaba aja 2004. laulupeo tule veetmine vastuvõtt Lasva naisrühma seltsing 2003 Tutvustada ja arendada Talvised tantsulaagrid ja rahvakultuuri vallas ja uued rahvuslikus stiilis maakonnas rahvariided Kannu külaseltsing 2003 Ühiste ürituste Jaanipeod korraldamine ja kõigist külaelanikest hoolimine Seltsing «Paidra ja Pindi 2004 Pindi Kärnjärve, Paidra Ühised iga-aastased loodushoid» järve ja Võhandu heakorratalgud, „Teeme keskjooksu ning selle ära“ üleriigilistel talgutel ümbruse loodushoid ja osalemine kaitse Paidra külaseltsing 2004 Ühiste ürituste 2004 aasta Üldlaulupeo korraldamine ja kõigist tule vastuvõtt külaelanikest hoolimine 29.06.2004.a. , ühised jaani- ja vastlapeod, sügispidu Tsolgo Järve seltsing 2004 Säilitada ja eesti rahva : Tsolgo Pikkjärve traditsioone ja ühiselt kogu tünniralli, talvine jääralli, küla liikmetega korraldada vastlapäevad üritusi Lasva näiteringi seltsing 2007 Lõbusate näitemängude Esinemised Võrumaal ja ühine õppimine, mujal Eestis näitekunstialased koolitused ja ühisreisid mööda näitekirjanike kodukohti kogu Eestimaal. Mäessaare seltsing 2007 Arendada külaelu, Külapäev korraldada koosviibimisi, tõsta külaelanike aktiivsust, tekitada ühtsustunnet Pillejärve seltsing 2007 Pille küla elu korraldamine ja edendamine, infrastruktuuride väljatöötamine ja arendamine

VI HARIDUS

Leht 8 / 26 Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine Lasva vallas toimub laste kasvatamine ja hariduse andmine ühes lasteaias ja kahes põhikoolis. Lisaks ostab vald sisse lasteaiateenust, haridus- ja huviharidusteenust Võru linnalt ja teistelt omavalitsustelt. Lasva lasteaaia kolm rühma töötavad kolmes, eri külades asuvates, hoones - Lasva kortermajas, Kääpa sotsiaalkeskuse majas ja Kääpa koolimajas. Lasteaiarühmad töötavad liitrühmadena Uue lasteaia ehituseks planeeritud maal, asukohaga Lasva küla Pargi maaüksus, on teostatud detailplaneering 2,8840 ha suurusel alal ning on koostatud ehitusprojekt. Lasva vallas on kaks põhikooli - Kääpa ja Pikakannu. Pikakannul on haridust antud alates 1870, praeguses hoones alates 1939 aastast. Samas majas on õpilaste toitlustamiseks söökla. Maja üldine seisukord hea. ( 1999 vahetatud katus, 2004 vahetatud aknad). Koolis õpib 01.09.2007. a. seisuga 47 last, nendest Lasva valla elanike registris 36 last. Kääpa Põhikool töötab 2002 aastal valminud uues koolihoones ja renoveeritud (1939.a koolimajaks ehitatud maja) kompleksis. Koolihoones asub ka spordisaal. Kääpa Põhikoolis õpib 01.09.2007.a. seisuga 136 last, nendest Lasva valla elanike registris 117 last. Tabel 6 Haridusasutuste probleemid ja eesmärgid

Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Pikakannu kooli pedagoogilise Vallaeelarvest täiendavate Hariduselu juhtimise aluseks on kaadri riigieelarvest eraldatav vahendite suunamine palgafondi hariduse arengukava. palgafond ei rahulda vajadusi täiendamiseks. Valmib hariduse arengukava. Vahendite leidmine Pikakannu koolis kvaliteetse hariduse andmiseks. Vahendite puudumisel Pikakannu kooli sulgemise ettevalmistamine Lasva lasteaia ruumid ei rahulda Lasva küla Pargi lasteaed ehitatud Kääpa külas on kaasaegne ja valla vajadusi lastesõbralik lasteaed, Laste õpetamine liitklassides Hariduskorralduslikud muudatused Tagatud on kvaliteetse hariduse läbi viidud ning tagatud on hea andmine kõigile lastele, rakendatud õpetamise kvaliteet on vajalikud tugisüsteemid laste õpetamisel ja kasvatamisel Kääpa kooli spordisaali ei saa Kääpa kooli spordisaali suuremate Kääpa kooli spordisaali on võimalik kasutada täies mahus ürituste läbiviimiseks on ostetud kasutada täismahus vahetatav põrandakate Koolide materiaalne baas vana ja Koolide materiaalne baas täiendatud vajab täiendamist ja uuendatud Infotehnoloogiavahendid on osaliselt Koolide infotehnoloogiline park vananenud ja mittetäielikud uuendatud ja kaasajastatud

VII TERVISHOID Tervishoiualast tööd vallas koordineerib sotsiaalosakond koos perearstiga. Esimese etapi arstiabi korraldab Lasva perearst. Erialase teise etapi arstiabi saamiseks suunab perearst haige erialaarstide konsultatsioonidele. Ravikindlustusega hõlmamata inimeste esmast arstiabi korraldab vastavalt lepingule perearst. Erialaarstide juurde suunab perearst kooskõlastades otsuse sotsiaalosakonnaga, kes väljastab garantiikirja. Tabel 7 Tervishoiuga seotud probleemid ja eesmärgid

Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Elanikkonna vähene Inimesi on informeeritud ja Inimeste tervisenäitajad on haigusteadlikkus ja ebapiisav huvi teadvustatud terviseriskidest paranenud tervislike eluviiside vastu ja tervist mõjuvatest teguritest raamatukogudes avatakse tervisenurgad; perearst koostöös terviseõpetuse õpetajate ning maakonna tervisetoaga koostavad soovitusliku loengute nimekirja; korraldada ettevõtjate infopäev, mille raames viiakse läbi töötajate tervisekontroll

Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine Leht 9 / 26 Terviseedenduslik liikumine on vähe Koostöös perearsti ja seltsidega on Eelarves ette näha toetussummad arenenud arendatud terviseliikumist piirkondlike rahvaspordiga tegelemist võimaldavate rajatiste ja vahendite loomiseks ja muretsemiseks Puudub koordineeritud ja süsteemne Spordijuhi tööle rakendamine, kelle Toimib süsteemne terviseedenduse- spordi- ja terviseedenduse ülesandeks on valda esindavate ja sporditöö juhtimine, mille kaudu valdkonna asjaajamine võistkondade väljaviimine erinevate on tagatud inimeste elukvaliteedi tasandite võistlustele, vallasiseste tõus võistluste ja tervisespordiürituste korraldamine Puuduvad sobilikud ruumid Rajatud perearstikeskus Toimib kõigi võimalustega perearstikeskusel, ning -võimalused füsioteraapiaprotseduuride süsteemne inimeste tervise eest füsioteraapia protseduuride teostamise võimalustega hoolitsemise programm teostamiseks Piirkondades puuduvad Piirkondlike üldkasutatavate ühiskasutuseks ettenähtud saunad olmetingimuste viimine sanitaarnõuetele vastavaks Vähene terviseliikumine Valla eelarves ette näha Võimaluste laienemine ja Inimeste toetussummad konkreetsete spordi- aktiivsuse suurenemine on ja terviseürituste korraldamiseks suurendanud terviseliikumist Kääpa külas puudub ohutu Rajatud valgustatud terviserajad Rajatud Kääpa terviseliikumise terviseliikumise võimalus kompleks koos valgustatud parkide ja radadega Ümbritsevas keskkonnas on Ohtlike kohtade kaardistamine, Ohtlikud kohad on likvideeritud, inimeste tervisele ja elule ohtlikke nendele tähelepanu juhtimine ja mille tulemusena on inimeste kohti ohtlike kohtade likvideerimine turvatunne suurenenud

VIII SOTSIAALHOOLEKANNE Lasva valla sotsiaalosakonnas töötab osakonna juhataja, sotsiaaltööspetsialist ja täiskasvanute hoolekande spetsialist. Koduhooldusteenuseid osutavad avahooldustöötajad ja lepingulised töötajad. Osakonnale allub Kääpa Sotsiaalkeskus iseseisva hoolekandeasutusena. Lastega seotud probleemide lahendamiseks on moodustatud laste hoolekande komisjon, on hea side koolidega, toimib maakonnasisene sotsiaalvõrgustik. Puuetega inimeste tarbeks on loodud võimalused (ka ratastooliga liikumiseks) Kääpa Sotsiaalkeskuses 01.09.2007 on vallas 1810 elanikku, 01.09.2008 on vallas 1805 elanikku Tabel: Vallaelanike ealine koosseis

Vanuserühm Arv Osatähtsuse % 0 - 14 291 16 15-18 106 6 19-64 1108 61 65+ 300 17 1805

Pakutavad sotsiaalteenused: • Sotsiaalnõustamine – isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks. • Koduteenused – teenused, mis aitavad abivajajal toime tulla tema kodustes tingimustes. Selleks on võetud tööle avahooldustöötajad. • Eluasemeteenus – vallal on 12 sotsiaaleluruumi, mida üüritakse välja või antakse ajutiseks kasutamiseks isikule või perekonnale, kes ise ei ole suutelised ja võimelised endale või perekonnale eluaset tagama (tuleb tagada elamispind ka vanglast ja lastekodust naasvatele isikutele). • Hooldamine perekonnas – isiku hooldamine kirjaliku lepingu alusel sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. • Hooldamine hoolekandeasutuses – seal viibivatele isikutele tagatakse ööpäevringselt nende eale ja seisundile vastav hooldus. Lasva vallas on olemas Kääpa Sotsiaalkeskus, mis on eakatele ja puuetega isikutele elamiseks ning hooldamiseks loodud asutus.

Leht 10 / 26 Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine • Transporditeenus – kõigil abivajajatel on võimalik soodsatel tingimustel kasutada invabussi või muud valla transporti. • Toetatud elamise teenus – tööealistele psüühilise erivajadusega isikutele pakutav majutusteenus koos igapäeva elu toetamisega • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus – pikaajaliste töötute aktiviseerimine ja abistamine nende isikliku vastutuse tõstmiseks enda ja oma pereliikmete toimetuleku eest. • Lastehoiuteenus - lapsevanema, eestkostja või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.

Eraldatavad sotsiaaltoetused: • Toimetulekutoetus – vastavalt riigi poolt kehtestatud toimetulekutoetuse maksmise korrale; • Riigieelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused – makstakse toimetulekutoetuste vahendite piisavuse korral ja on põhiliselt ette nähtud paljulapselistele peredele, puuetega inimestele, üksielavatele eakatele jt riskigruppidele ; • Hooldajatoetus- vahendid on ette nähtud puuetega inimeste sotsiaalhoolekande kulude katmiseks. Hooldajatoetuseks eraldatud vahendid on Lasva vallas korraldatud koduhooldusteenus st. avahooldus ja makstakse tasu individuaalhoolduse puhul.

• Kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad sotsiaaltoetused – makstakse isiku avalduse alusel tervise ja eluasemega seotud kulude kompenseerimiseks, laste koolitoiduraha, töövihikute ja teiste õppimisega seotud kulude katmiseks ja muudel erakorralistel juhtudel. Samuti antakse toetust sünni ja surma puhul, seoses kooli lõpetamisega, kooliaasta algusega nn aabitsatoetus esimesse klassi astujatele. Tabel 8 Sotsiaalprobleemid

Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid pikaajalistest töötutest abivajajate Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse suur hulk abil on suurendatud hõivatust abil on suurendatud hõivatust abivajajate vähesed Preventiivne töö isiku enda Preventiivne töö isiku enda toimetulekuoskused ning abivajaja vastutuse suurendamisele nii enda vastutuse suurendamisele nii enda isiku ja pere vähene vastutus oma kui ka oma perekonnaliikmete kui ka oma perekonnaliikmete toimetuleku eest toimetuleku ees. Soodustatakse tugi- toimetuleku ees. Tuleb soodustada ja eneseabigruppide teket. tugi- ja eneseabigruppide teket ebapiisav informatsiooni Sotsiaalteenuste alane info Vallakodanikud on teadlikud vallas avalikustamine sotsiaalteenuste ja – avalikustatakse valla ajalehes, valla pakutavatest sotsiaalteenustest ja toetuste kohta kodulehel, eraldi infolehtedes ja -toetustest ning oma õigustest ja voldikutena. kohustustest Kääpa Sotsiaalkeskuses on Sotsiaalkeskuses on tagatud kohad Sotsiaalkeskus pakub üldhooldekodu vaja lisakohti voodihaigetele ja voodihaigetele ja dementsetele teenuse kõrval ka ajutise dementsetele klientidele klientidele päevahoolduse, turvakodu ja pansionaadi teenust Kääpa Sotsiaalkeskus pakub vähe On koostatud Kääpa Sotsiaalkeskuse Kääpa Sotsiaalkeskuses pakutakse teenuseid majast ja vallast välja arengukava ja infovoldik teenuste mitmekülgset sotsiaalvaldkonna kohta teenust kõigile soovijatele

Kääpa Sotsiaalkeskuses elavate Tööle on võetud tegevusjuhendaja, Tegevusjuhendaja pakub eakate teotahe on vähenenud eakad on positiivsema ellu- igapäevaelu toetamise suhtumisega, aktiivsemad teenust kodudes elavatele ning toimetulevamad psüühikahäiretega inimestele. Kääpa Sotsiaalkeskuses on Kääpa Sotsiaalkeskuse välisseinad Kääpa sotsiaalkeskuse energiakulud lõpetamata energiasäästu programm, soojustatud. Tualettruumid ja on viidud miinimumini välisseinte soojustamine vesivarustus renoveeritud Eakate vajadused ei ole kaetud Kääpa Sotsiaalkeskuse tegevus on Käivitunud on eakate peres avahoolduse ja sotsiaalkeskuse avalik. hooldamise e. perevanadekodu võimalustega. teenus. Traditsioonilise perekonna mudeli Peredele korraldatakse ühisüritusi Lasva valla perekond on tugev, elu väärtustamine nii kultuuri, spordi kui ka tervise põhiväärtusi hindav valdkonnas.

Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine Leht 11 / 26 Puudulikult väljaarendatud Lasva vallamajja, rahvamajadesse Kõigisse Lasva valla avalikesse ratastooliga liikumise võimalused ja raamatukogudesse on võimalik hoonetesse ja kohtadesse on pääseda ratastooliga tagatud juurdepääs ratastooliga, sotsiaalkeskusesse on paigaldatud lift Vähesed võimalused teenuse On võimalik pakkuda tugiisiku Erivajadustega inimestel on pakkumise osas erivajadustega ja isikliku abistaja teenust ning võimalik kasutada kõiki vallas inimestele ja lastega peredele võlanõustamisteenust pakutavaid sotsiaalteenuseid Puudub võimalus kriisiolukorda Pakutakse varjupaiga teenust Valla asuvas pereabikeskuses sattunud laste ja perede kriisiolukorda sattunud lastele ja osutatakse komplektset teenust paigutamiseks peredele kriisiolukorda sattunud lastele ja peredele Hooldusperede puudus On olemas motiveeritud ja koolituse Kõigil lastel on võimalik elada läbinud hoolduspered turvalises kodus Puudub alternatiivse Teenust pakutakse vastava Kõigil lastel on võimalik vanemate lapsehoiuteenuse pakkuja koolitusega lapsehoidja poolt hõivatuse korral viibida turvalises ja arendavas keskkonnas

IX INFOTEHNOLOOGIA Internetiühendusega on tänaseks päevaks kaetud kogu Lasva valla territoorium, erinevused on teenuste valikus ja omadustes. Hetkel on internetiühendusega kindlustatud kõik Lasva valla allasutused – raamatukogud, koolid, lasteaiad ja rahvamajad. Kõige halvemas seisus on Lasva Raamatukogu Otsa laenutuspunkt, kus muude tehniliste võimaluste puudumise tõttu tuleb kasutada RDSL ühendust kiirusega 256 kbps. Teistes asutustes jääb internetiühenduse kiirus 1-2Mbps vahemikku. Otsa laenutuspunkt on hetkel ka kõige kehvemini varustatud arvutustehnikaga, mistõttu hetkel seal raamatuid elektrooniliselt ei laenutata. Arvutipark asutustes on viimase viie aasta jooksul peaaegu täielikult välja vahetatud, ent siiski pole me jõudnud välja tasemeni, kus kõikide arvutid oleks enam-vähem võrdsel tasemel. Tabel 9 Probleemid infotehnoloogias ja perspektiivsed lahendused

Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid interneti leviala kaardil on veel Maakondlike projektidega liitumine Areneva WIMAX tehnoloogia küllaltki olulistes kohtades valgeid on võimaldanud interneti leviala kasutuselevõtt on taganud laike suurendamist juurdepääsu kõigile klientidele Vallaasutuste arvutipark on Arvutipark on osaliselt välja On kasutusele võetud arvutite vananemas ja nõuab peagi vahetatud rendisüsteem väljavahetamist Vallaasutuste arvutipargi arvutite Järk- järguliselt on teostatud Vallaasutuste arvutipargi arvutite toide on koos tarbimissüsteemis arvutite toite viimine eraldi toide on eraldatud muust eraldada teistest tarbijatest tarbimissüsteemidesse tarbimissüsteemist Puudub süsteemsus ja otstarbekus Kasutusele võetud arvutiterminalid arvutivõrkude lahendustes Kõigile soovijatele pole tagatud Laienenud on interneti püsiühenduse Interneti püsiühenduse kasutamise interneti kasutuse võimalus kodus kättesaamise võimalused kodudes võimalus on tagatud kõigile Kaardistatud olemasolev olukord ja soovijatele vajadused

X KESKKONNAHOID JA HEAKORD Jäätmemajandus Valla territooriumil jäätmeid ei ladustata. Lähim prügila asub Räpol. Olmejäätmete kogumise ja transportimisega tegelevad firmad. Ohtlike jäätmete kogumiseks asub Lasval ohtlike jäätmete kogumise konteiner. Alates 16. juulist 2009, kui suletakse Räpo prügila, hakatakse maakonna jäätmeid ladustama, kuni Kagu-Eesti Jäätmekeskuse prügila valmimiseni, majanduslikult soodsaimas prügilas. Heakord Heakorrastus on oluline nii meeldiva elukeskkonna tagamiseks, kui üheks eelduseks valla külastatavuse suurendamiseks ja turisminduse arendamiseks. Korraldatavad heakorrakonkursid on innustanud paljusid inimesi korrastama oma kodu ja selle ümbrust. Vallas on mitmeid kauneid kodusid, mis on pälvinud tunnustamist nii maakonna kui ka riigi tasemel. Kahjuks leidub kodusid, mille ümbrused on korratud ja mõne kohta võib öelda isegi räpased.

Leht 12 / 26 Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine Heakorrastatud suplus- ja suvituskohaks kohandatud Lasva järve kallas on meeldiv ajaviitekoht paljudele inimestele. Lasva küla keskele rajatavast pargist on üle poole korrastatud ja pargipuud istutatud. Pargi serva on suur kiik. Parkmetsa all on väike lõkkeplats koos kõlakojaga. Rajatud on kaks võrkpalliväljakut ja püstkoda lõkkeasemega ja «kiviloomapark». Lasva külas on ohtlike jäätmete vastuvõtu punkt. Toimuvad ohtlike jäätmete kogumise ringid. Lasva, vallas on sõlmitud prügiveo lepingud vallavalitsuse poolt valitud soodsaima teenuse pakkujaga. Tabel 10 Heakord

Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Kodude, tootmishoonete ja Lasva vallas on saavutatud oluline Lasva vald on igati heakorrastatud muude avalike kohtade paigad paremus heakorrastamise alal piirkond heakorrastamata Veekogud ja nende ümbrused on veekogud on puhtad ja liigirikkad, Veekogud ja nende ümbrused on räämas, võsastunud rajatud ja korras on avalikud võsast puhtaks raiutud, puhastatud ja supluskohad hooldatud Väärtuslike maastike avalikustamise, Väärtuslike maastike kasutuses ja Väärtuslike maastike kasutus on kasutamise, ja eksponeerimise hoolduses on saavutatud teadlikkuse reguleeritud, vaated on avatud, süsteem puudulik tõus, tegevuses on rakendatud matkarajad on korras, võrgustatud süsteemset lähenemist. Teeäärte ja metsade risustatus, prügi Inimeste teadlikkus suurenenud, mahapanek juhuslikes kohtades. avalikesse kohtadesse paigaldatud prügikastid Elanike vähene keskkonnateadlikkus Korraldatud on koolitusi, seminare Inimeste keskkonnateadlikkus on jms inimeste teadlikkuse tõstmiseks kasvanud Paljudel majapidamistel puuduvad Elanike teadlikkus Koostatud on jäätmevaldajate prügiveo lepingud jäätmemajandusest on kasvanud register, Inimeste teadlikkus on kasvanud ja prügiveoks on sõlmitud lepingud Kääpa küla keskel asuv endine Omanikega on saavutatud Kääpa küla keskuse visuaalne katlamaja rikub visuaalset külapilti kokkulepe hoone korrastamiseks või väljanägemine paranenud likvideerimiseks Lasva valla jäätmeveo teenuse Jäätmemajandus korraldatud, osutaja leidmine teenuse pakkuja leitud

Muinsuskaitse Kogu muinsuskaitselise tegevuse üldine eesmärk on säilitada ja parandada Lasva valla ajalooliselt tähtsaid paiku. See on oluline nüanss, et Lasva vald oleks veelgi ligitõmbavam turismiobjekt, puhkekeskus ja samal ajal ka meeldiv elukeskkond. Lasva vallas asuvatest riigi kaitse all olevatest objektidest moodustavad enamuse kääpad (105), mis asuvad Kääpa, Lasva, Madala, Mõrgi ja Paidra külas. Villa ja Kääpa külas asuvad ühed vanimad kiviaja asulakohad. Tähelepanu väärib Mõrgi külas asuv linnus «Kuningamägi». Tohkri külas asuvad ohverdamiskohad «Tammetsõõr» ja «Tammelump» ning ohvriallikas «Ilmamäe allikas». Kaitse all on veel Pindi kirik ja kalmistu, II maailmasõjas hukkunute ühishaud, Tsolgos asuv kalmistu «Kuupomägi» Tabel 18 Muinsuskaitse

Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Rahva teadlikkuse puudumine Tõhustunud on muinsuskaitseliste muinsuskaitsealasest tegevusest protsesside süsteemipärane juhtimine ja korraldamine Vana ja ajaloolise minetamine, nn On muutunud elanikkonna ja euroga kaasaminemine äriringkondade suhtumine vanade hoonete jms hooldamisse ja remonti Lasva valla muinsuskaitselist või Lasva valla muinsuskaitseobjektide ajaloolist väärtust omavad objektid restaureerimiseks otsitakse on jäänud tähelepanuta ja hoolduseta abi rahvusvahelistest programmidest (märksõnadeks on ressursisäästlik, keskkonnasõbralik, regionaalpoliitiline)

Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine Leht 13 / 26 XI TEHNILINE INFRASTRUKTUUR Teed Tehnilise infrastruktuuri kvaliteet on oluline vallas kvaliteetse elu tagamiseks. Valla territooriumil on riigimaanteid ca 100 km, sellest 30 km mustkattega ja 70 km kruuskattega. Vallasiseseid teid on määratud 113 km, mis on põhiliselt katteta teed ning vajaksid kõik kapitaalremonti. Tabel 11 Teed

Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Suure kasutatavusega Lasva Viiakse läbi projekteerimine, Kääpa Kuustemäe ja Kääpa koolitee ei koolimaja ja Lasva – Kuustemäe kannata transpordikoormust välja ja teed on viidud mustkatte alla on tolmutekitaja külarahvale Vallateed vajavad pidevat hooldust Vallateede äärde on tehtud kraavid, Vallateede korrashoiuks on välja ja remonti võsad on raiutud, käib teede töötatud süsteemne tegevuskava ja pindamine teed on korras Kõvakattega teed on auklikud Tsolgo korruselamuteni ja Kapa tee Juurde on rajatud kõvakattega teid asfalt on parandatud Vallal puudub oma karjäär teetäite Vallas on avatud karjäär võtmiseks täitematerjali võtmiseks Metsa väljaveod lõhuvad valla teid On välja töötatud süsteem , tagamaks teede korrashoiu ja metsa väljaveojärgse remondi Suure liiklustihedusega maanteed, Maanteede külasid läbivatele mis läbivad külasid on ohtlikud lõikudele on üles pandud kiiruspiirangut tähistavad märgid Puudub kergliikluse infrastruktuur Üldplaneeringuga on planeeritud Kergliikluse infrastruktuur välja (kõnni ja jalgrattateed) koos kergliiklus-infrastruktuur. ehitatud valgustusega Maanteeametile on esitatud ettepanekud tööde teostamiseks

Veemajandus Kokku on Lasva valla territooriumil 27 puurkaevu. Neist veekasutusloaga puurkaeve, kus tarbimine on üle 5 m3 ööpäevas on 8. Väikeelamutes ja väiketaludes kasutatakse valdavalt salvkaeve. Lasva vallas kasutatakse Kesk-Devoni (D2) veekogumi põhjavett, ülejäänud põhjavee kogumid lasuvad sügavamal ja vesi on kõrge mineraalainete sisaldusega. Lasva vallas tarbitav põhjavesi, millest enamuse moodustab Kesk-Devoni põhjaveekogumi vesi, vastab üldiselt kehtivatele normidele. Vee käitleja peab tagama nõuetele vastava vee kvaliteedi ühisveevärgi liitumispunktini kinnistu veevärgiga. Liitumispunktist kohani, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks, tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kinnistu omanik, kui see ei ole kokku lepitud teisiti. Tabel 12 Veemajandus

Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Põhjavees kõrge raua- ja Paigaldatud veepuhastusseadmed Kõik puurkaevud, kus vesi ei vasta väävlivesiniku sisaldus. Joogivee olulistesse puurkaevudesse kõigile veekvaliteedi normidele, on kõrge rauasisaldus on peamiseks veekvaliteedi tagamiseks varustatud veepuhastusseadmetega elanikke häirivaks teguriks ja tagatud on nende häireteta töö põhjustades vee kollakat värvust, hägusust, ebameeldivat maitset ning roostekihti sadestumist torustikesse Olemasolev vee- ja Olemasolevad vee- ja Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonivõrk on vana ja kanalisatsioonitrassid normaalse kanalisatsioonitrassid on lõplikult amortiseerunud süsteemi toimimiseks rekonstrueeritud rekonstrueeritud Puhastamata või ebapiisavalt Loodusesse juhitav puhastatud Loodusesse juhitav puhastatud puhastatud heitvee juhtimine heitvesi vastab üldistele normidele heitvesi vastab kõikidele normidele loodusesse Inimeste keskkonnateadlikkus on Nii elanikud kui ka ettevõtjad elavad Nii elanikud kui ka ettevõtjad elavad puudulik ja tegutsevad keskkonnsõbralikult ja tegutsevad keskkonnsõbralikult ning kehtivate seaduste järgi ning kehtivate seaduste järgi Erinevatest põhjustest tingituna Lasva vald osaleb Võru maakonna Elanikele on tagatud kvaliteetse puudub paljudel elanikel kvaliteetne hajaasustuse veeprogrammis. joogivee kättesaadavus joogivesi ja tarbevesi

Leht 14 / 26 Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine Elanikele on tagatud joogivee kättesaadavus

Side Elioni AS-l puudub konkreetne ajaline plaan Lasva vallas asuvate ( Otsa, Kääpa, Tsolgo ja Lasva ATJ tehniliste lahendite väljatöötamiseks. Olemasolevat telefonsidet võib hinnata rahuldavaks. Teenuste valiku ja kvaliteedi parandamiseks peaksid telefoniside ümberjaotamisjaamad olema digitaliseeritud. Vallavalitsus koondab vallaelanike soovid sidekvaliteedi parandamiseks ühtseks ettepanekuks sideettevõtjale. Tabel 13 Side

Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Osadel sidepakkujatel, (näiteks Vald on kaetud täies mahus Kohalikud kaabelvõrgul TELE2-el ei ole Lasva valda mobiilsidevõrguga sidekeskused on kaasajastatud täielikult katvat leviala) Interneti levik valla territooriumil ei Täiendavate süsteemide ehitusega on Tagatud on kvaliteetse ja kiire kata kõigi vajadusi kaetud kõigi vajadused internetiside levik

Elekter Praegust elektrienergiaga varustamist võib lugeda rahuldavaks. Valla territooriumil on mõned talud, kus puudub elekter Tabel 14 Elekter

Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Osal tarbijatel pinge madal või ei ole Koostöös Eesti Energiaga välja Likvideeritud puudused tagatud soovitud pinge selgitatud elektrikvaliteedi puuduse elektrikvaliteedi osas all kannatavad tarbijad Likvideeritud puudused elektrikvaliteedi osas Vallas asuvad elektrita Elekter on tagatud igasse majapidamised majapidamisse Trasside all kasvavad puud, mis Trasside alused on puudest ilmastikuolude tõttu tekitavad puhastatud elektrikatkestusi

XII ETTEVÕTTLUS JA INFRASTRUKTUUR Suhteliselt linnalähedane piirkond on soodustanud ettevõtluse arengut Lasva vallas. Rakendust on leidnud enamus tootmishooneid. Samuti areneb tõusvas joones elamuehitus. Tabel 15 Suuremad tööandjad Lasva vallas

AS Kapa Puit puidu töötlemine, mööbli valmistamine Lasva Liimpuidu AS puidu töötlemine, mööblidetailide valmistamine OÜ Taivi puidu töötlemine AS Jumek mööbli valmistamine OÜ Kuustemäe loomakasvatus, piimatootmine OÜ Stemoberg palkhoonete ehitamine PW Detail OÜ pehmemööbli tootmine Jaaniraotu talu palkmajade ehitus

Tabel 16 Tegutsevad kauplused Lasva vallas

Lasval 2 Kääpa 1 Tsolgos 1 Sookülas 1

Muud ettevõtted Eesti Post, Lasva Perearstikeskus.

Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine Leht 15 / 26 Vallaasutused: Kääpa ja Pikakannu kool, Lasva lasteaed, Kääpa-, Tsolgo- ja Lasva Rahvaraamatukogu koos Otsa laenutuspunktiga, Kääpa Sotsiaalkeskus, Lasva Rahvamaja. Majandus Arvesse võttes Lasva valla reljeefi on piirkonniti sobivad põllumajanduse tegevusvaldkonnad erinevad. Parimad maad põllukultuuride kasvatamiseks asuvad Kääpa, Lasva, Tsolgo ning Otsa piirkonnas kus põllud on tasased ja moodustavad suuri massiive. Kasutusele on võetud enamus haritavast maast, talunike ja maaomanike vahel on sõlmitud rohkelt kokkuleppeid maade kasutamiseks. Looduslike tingimuste poolest on meil võimalik tegelda taimekasvatuse (teravili, raps, kartul, kultuurheinamaa), veise-, sea- ja lambakasvatusega. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata alternatiivpõllumajanduse (marja-, puuvilja-, seene-, kala- jne kasvatuse) arendamisele, mahepõllumajandusele ning põllumajandussaaduste töötlemisele.

Tabel 16 Probleemid majanduses

Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Omavalitsuse, ettevõtjate ja MTÜ- Töösse on rakendunud süsteem Toimib süsteemne koostöö de vaheline koostöö on nõrk koostöö tegemise osas Kvaliteetse tööjõu puudus ja Käivitunud on töötute taas Hoogustunud elamuehitus on toonud tööjõupuudus üldse tööletoomise koolitused, ümber ja valda rahvast juurde ja süsteemselt täiendõppesüsteem töötab ümber- ja täiendkoolituse süsteem Puudulik infosüsteem ettevõtlusest Internetis olemas info kõigi Lasva Koostöös ettevõtjatega toimib valla koduleheküljel vallas tegutsevate ettevõtet, nende süsteemne info avaldamine tegevusvaldkondade ja vabade koduleheküljel töökohtade kohta Põllumajanduse jätkusuutlikkuse Toimub alternatiivse maaettevõtluse Põllumajandus on tugev tagamine ning (mahe) põllumajandusliku majandusharu tootmise ja töötlemise toetamine (koolitused, info rahastamisvõimalustest) Valla poolt ei ole rakendatud Välja on töötatud ettevõtluse Juurde on tekkinud uusi ettevõtteid ettevõtluse arendamise ja toetamise arendamise ja toetamise süsteem süsteemi Puuduvad naistele sobivad töökohad Ettevõtluses laiendatud naistele Vallas on naistööjõu kasutamisele sobivate töökohtade arvu. spetsialiseerunud ettevõtteid

Turism Omavalitsuse tegevus vallaplaneerimises, kultuuri valdkonnas ning turvalisuse tagamisel mõjutavad ettevõtluses kõige enam turismi. Samas on turism üks kiiremini arenevaid majandusharusid maailmas. Turismi seisukohalt omavad olulist tähtsust alljärgnevad Lasva valla paigad: • Tsolgo järvestik • Karsna järve ääres 13,5 m kõrgune hiidkadakas, millel ümbermõõtu 1,3 meetrit. Lindude rände ajal on Lauga järvel sageli suuremal hulgal luiki. • Lasva, Tsolgo ja Kütioru matkarajad • Võru–Räpna ja Tsolgo–Paidra maantee ristumiskohast mõnesaja meetri kaugusel asuv Paidra järv • Tõutsimäe Külatähetorn. Torn kõrgusega 18 meetrit, väike muuseumküün (õppeklass), päikesaekellad • Haanja kõrgustik Noodasküla kandis • Kütiorg ja Noodasjärv. Mööda oru põhja voolab Iskna jõgi, mis ühendab sealseid väikseid paisjärvi, andes jõudu ka seal asuvatele veskitele. Kuigi praegu kasutatakse mugavamat ja kallimat energiaallikat – elektrit, ootab sealne jõgi oma energiaga taas oma aega. • Kütioru Avatud Ateljee ja sealses piirkonnas asetsev Maakunstipark, kuhu alates 1999. aastast on rajatud maakunsti rada koos kunstiteoste vabaõhu kollektsiooniga, mida pidevalt täiendavad nii Eesti kui välismaa kunstnikud. • Tammetsõõri ohvrikivi ja seitsme 180–300-aasta vanuse tammega ning Ilmamäe ohvriallikaga. • Võhandu jõe valgala oma mitmekesisusega. Tabel 18 Turismiga seonduvad probleemid Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid

Leht 16 / 26 Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine Puuduvad tegutsevad turismitalud On alustatud turismitalude Töötavad tegutsevad turismitalud, võrgustiku loomist Lasva valda toimib võrgustik Puuduvad majutus- ja On loodud elementaarsed majutus ja Toimivad turismitalude, majutus ja toitlustuskohad toitlustuskohad valda toitlustusettevõtjate võrgustik Puuduvad tolmuvabad teed On selgitatud valla vajadused Tolmuvabad teed on rajatud turismiobjektideni Puudulik turismiinfo esitlus Koostöös maavalitsuse, OVL ja I-punk Lasva külas on väljaehitatud (puuduvad infovoldikud, I-punkt. turismiettevõtjatega on paranenud Lasva kohta käiva turismiinfo kättesaadavust Eestis ja väljaspool Eestit. Turismiteema valdkond vähe välja Mitmekesistatud turismiatraktsioone Ettevõtjate poolt on laiendatud arendatud – korraldada erinevaid (nt turismi propageerivaid valdkondi atraktiivseid ja ajaloolisi üritusi) Külalistele orienteeritud ürituste On soodustatud aktiivsete Toimivad aktiivsed vähesus puhkusevõimaluste ja puhkusevõimalused ja rahvusvaheliselt kandvate kultuuri- rahvusvaheliselt kandvad kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist. ja spordisündmused Puuduvad võimalused turismihooaja On leitud võimalusi turismihooaja Võimalused turismihooaja pikendamiseks pikendamiseks – laiendatud õppe-, pikendamiseks – laiendatud õppe-, konverentsi-, spordi-, ajaloo-, konverentsi-, spordi-, loodus-, pärandi-, kooliturismi jms ajaloo-, pärandi-, kooliturismi jms on vallas toimimas

XIII KORRAKAITSE Loodud on õigus ja -korrakaitse komisjon. Lasva valda teenindavale konstaablile on antud kasutada ametiruum Lasva Rahvamaja majja. Tegevust on alustanud Kaitseliit.

Probleemid Lühiajalised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Õiguslikult keeruliste küsimuste Juristi ametikoha loomine maht vallavalitsuse ja volikogu töös vallavalitsusse kasvab jätkuvalt

XIV LASVA VALLA TEGEVUSKAVA 2006-2016: Tegevuskava hõlmab aastaid 2006 – 2016. Tegevused on rühmitatud valdkondade kaupa. Iga tegevuse järel on tabelis selle teostamise aasta juurde märgitud vajatav investeeringutesumma tuhandetes kroonides. Ristikesega (x) on märgitud summad, mis jäävad alla 100 000 krooni, summad, mis pole täpselt määratletud ja mitterahaline tegevus. Rahastamisallikate osas on riigieelarve nimetuse alla koondatud mitmesugused võimalikud investeeringutoetused. Vallaeelarve alla on arvestatud ka võimalikud laenud.

Tegevus 2008 2009 2010 Allikas Planeerimine 1 Valla x x Vallaeelarve üldplaneeringu koostamine, KMH 2 Valla x x x Vallaeelarve arengukava ja sektorarengukavade koostamine 3 Valla x x x Vallaeelarve detailplaneeringute erasektor koostamine Kultuur, sport, vabaaeg 1 Lasva rahvamaja 70 x x Vallaeelarve renoveerimine elektri osa ( saal, elektrisüsteem, lavatehnika) 2 Lasva x x x Vallaeelarve, Käsitööseltsi ja Fondid, Lasva Tervisespordi Käsitööselts

Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine Leht 17 / 26 Seltsi maja ühendamine Lasva rahvamaja küttesüsteemi 3 Lasva x x x Vallaeelarve Vabaõhuväljaku rekonstrueerimine 4 Lasva keskasula 3500 x x Vallaeelarve turismi-ja riigieelarve puhkekeskuseks projektid (EAS) kujundamine, Infopunkti- kunstigalerii väljaehitamine (ranna laiendamine, Kuustemäe-Lasva tee mustkatte alla viimine 5 Lasva valla x x x Vallaeelarve infovoldiku LEADER väljaandmine programm 6 Valla ajaloolise X x x Vallaeelarve materjali kogumine raamatukogudes, ja koolides 7 Kõlakoja ja X x x Vallaeelarve, lauluväljaku riigieelarve renoveerimine ja Parkmetsa kujundamine Kääpal 8 Kääpa staadioni x x x Vallaeelarve, projekteerimine ja riigieelarve väljaehitamine 9 Tsolgo koolimaja X x x Vallaeelarve, ja rahvamaja riigieelarve ümbruse (MTÜ) haljastuse korrastamine 10 Tsolgo x x x Vallaeelarve, Rahvamaja riigieelarve renoveerimine (MTÜ) 11 Tsolgo koolimaja x x x Vallaeelarve ahjude remont 12 Tsolgo koolimaja 100 x x Vallaeelarve, remonttööd, Fondid sh eesmärgiga (MTÜ) energiasäästlikkuse tõstmine (seinte soojustamine, akende vahetamine, vundamendi remont) 13 Kääpa vana X x x Vallaeelarve, koolimaja riigieelarve renoveerimine 14 Kääpa laululava X x x M- klubi, remont vallaeelarve 15 Turismiobjektide X x x Vallaeelarve, varustamine Riigieelarve infotahvlitega LEADER programm 16 Kütioru x x x Vallaeelarve, Tsõõriplatsi riigieelarve taastamine

Leht 18 / 26 Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine 17 Lasva 60 x x Vallaeelarve, raamatukogu Otsa riigieelarve laenutuspunkti laiendamine, inventari uuendamine 18 Mängu ja X x x Vallaeelarve, spordiväljakute riigieelarve korrastamine ja väljaehitamine 19 Pindi Kiriku 500 x x Riigieelarve, remont ja koguduse eelarve, arendus. Kalmistu vallaeelarve korrashoid 20 Sooküla x x x Vallaeelarve, külakeskuse riigieelarve hoone rajamine 21 Jalgrattatee x x x Riigieelarve projekteerimine ja ehitamine Võru- Kääpa- Lasva - Otsa ( 18 km) 22 Noortekeskuste x x x Vallaeelarve, rajamine ja riigieelarve sisustamine (Lasva Otsa Kääpa) 23 Kohaliku x x x Vallaeelarve algatuse ja mittetulundussektori toetamine Külavanemate institutsiooni tugevdamine 24 Valla ajalehe x x x Vallaeelarve «Lasva sõnumid» arendamine ja välja andmine 12X aastas 25 Noorsootöö x x x Vallaeelarve arengukava koostamine 26 Harrastusvõimalustex x x Vallaeelarve laiendamine ning kaasajastamine 27 Matka-, spordi- X x x Vallaeelarve ja suusaradade riigieelarve korrastamine ja rajamine, 28 Lastele ja x x x Vallaeelarve, noortele riigieelarve ning teistele huvigruppidele aktiivse puhkuse võimaluste loomine 29 Kohaliku X x x Vallaeelarve, identiteedi fondid hoidmisele ja kujundamisele suunatud tegevuste toetamine ja laiendamine

Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine Leht 19 / 26 30 Rahva ja X x x Vallaeelarve, tervisespordi riigieelarve osakaalu suurendamine 31 Valla avalike X x x Vallaeelarve, supluskohtade MTÜ-d väljaarendamine Sotsiaalhoolekanne 1 Sotsiaalkeskuse 65 x x Vallaeelarve ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine x 3 Kaldteede ehitus X x x Vallaeelarve rahvamajadele ja raamatukogudele, käsipuud perearstikeskusele 4 Kääpa 500 x Vallaeelarve, Sotsiaalkeskuse fondid juurdeehituse projekti koostamine 5 Kääpa x 600 x Vallaeelarve Sotsiaalkeskuse riigieelarve välisseinte soojustamine 6 Preventiivne X x x Vallaeelarve, töö perekonna Riigieelarve toimetuleku tagamiseks 7 Töötute X x x Vallaeelarve, ümberõpe, Riigieelarve koolitused, seminarid 8 Sotsiaalkeskuses x x x Vallaeelarve, osutatavate teenuste liikide laiendamine 9 Valda hõlmava x x x Vallaeelarve, avahoolduse võrgustiku laiendamine 10 Pikaajaliste x x x Vallaeelarve, töötute operatiivne rakendamine hädaabitöödel, valla heakorrastamisel ja avahoolduses 11 Kolmanda sektori X x x Vallaeelarve, kaasamine Riigieelarve hoolekandes ja terviseprojektide läbiviimine 12 Vaimupuudega x x x Vallaeelarve, noorte tugikodu Riigieelarve, väljaehitamine MTÜ Nõnovale 13 Osalemine X x x Vallaeelarve, ennetavates Riigieelarve, projektides Fondid Lapsehoidjate Vallaeelarve ja tugiisikute koolitus 14 Sotsiaalkeskusesse x x x Vallaeelarve, trepitõstuki Riigieelarve, muretsemine Fondid

Leht 20 / 26 Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine 15 Sotsiaalkeskusesse x x x Vallaeelarve tegevusjuhendaja töölerakendamine 17 Sotsiaalkeskuse x X x Vallaeelarve hügieeniruumide fondid remont ja ventilatsioonisüsteemi ehitamine Otsa Sotsiaalmaja 959 x x Vallaeelarve, riigieelarve Otsa 394 x x Vallaeelarve raamatukogumaja külakeskuseks kujundamine Kommunaalmajandus 1 Riigi maade x x x Vallaeelarve, munitsipaalmaadeks riigieelarve, taotlemine. omanikud Eramute ehituseks vajalike detailplaneeringute tellimine, kruntidele kommunikatsioonide väljaehitamine 2 Lasva valla x x x Vallaeelarve jäätmekava ja jäätmeregistri koostamine 3 Olmeprügi x x x Vallaeelarve kogumise korrastamine 4 Tarbijateadlikkuse X x x Vallaeelarve tõstmine riigieelarve (infopäevad voldikud) 5 Külade haljastuse X x x Vallaeelarve korrastamine erakapital ja heakorra arendamine (heakorra programm) 6 Alternatiivenergia x x x riigieelarve kasutuselevõtmine erakapital vallas 7 Võhandu x x x Ühtekuuluvusfond jõe valgala vallaeelarve, veemajandusprojektides riigieelarve osalemine 8 JäätmemajandusalaneX x x Vallaeelarve, koostöö, olme ja ohtlike jäätmete regulaarne kogumine ning heakorrapäevade korraldamine 9 Uute 4000 x x Fondid, ühisveevärgi ja – Kääpa vallaeelarve, kanalisatsioonirajatiste riigieelarve ehitamine, ÜVK elluviimine 10 Teede, tänavate 1400 x x Vallaeelarve, ja platside Pässä, Kääpa Riigieelarve ehitus ning rekonstrueerimine

Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine Leht 21 / 26 11 TänavavalgustusvõrguX x x Vallaeelarve, ehitamine ja rekonstrueerimine 12 Teehoiukava x x x Vallaeelarve koostamine ja rakendamine, teede ja tänavate ning teerajatiste inventariseerimine, munitsipaliseerimine ja kinnistusse kandmine 13 Lasva küla elektri 160 Vallaeelarve ümberpaigutus 14 Kääpa küla 2647 Vallaeelarve, reoveepuhasti riigieelarve Infotehnoloogia 1 Kodulehekülje X x x Vallaeelarve, arendamine fondid 2 Avalike teenuste X x x Vallaeelarve, kättesaadavuse parandamine: informatsiooni koondamine ja avalikustamine 3 Kõigile X x x Omanikud, soovijatele fondid, koduse vallaeelarve internetipüsiühenduse võimaluste leidmine Olemasoleva olukorra kaardistamine 4 Infotehnoloogilistex x x Vallaeelarve õppe- ja töövahendite soetamine 5 Avalike x x x Vallaeelarve internetipunktide arendamine Ettevõtlus ja turism 1 Puhkealade X x x Vallaeelarve. väljaehitamine ja Riik, fondid arendamine 2 Turismi x x x Vallaeelarve, arengustrateegia Fondid koostamine 3 Investeerimisvõimalustex x x Vallaeelarve reklaamimine 4 Elukondlikku X x x Vallaeelarve teenindust pakkuva ettevõtluse soodustamine 5 Soodsa x x x Vallaeelarve ettevõtluskeskkonna kujundamine ja tutvustamine 6 Valla x x x Vallaeelarve puhkemajanduse teemaplaneeringu koostamine koostöös naaberomavalitsustega

Leht 22 / 26 Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine 7 Valla x x x Vallaeelarve vaatamisväärsuste korrastamine, puhkevõimaluste tutvustamine ja reklaamimine 8 Pindi kiriku , x x x Koguduse kirikupargi eelarve, ning kalmistu Vallaeelarve turismiobjektidena korrastamine ning tutvustamine Haridus 1 Lasva lasteaia x Vallaeelarve projekteerimine 2 Lasva lasteaia x X x Vallaeelarve, ehitamine riigieelarve 3 Kooli ja x x x Vallaeelarve kogukonna koostöö tugevdamine 4 Haridusalastes X x x Vallaeelarve vahetusprojektides fondid osalemine 5 Õpivõimaluste X x x Vallaeelarve, laiendamine ning riigieelarve tugisüsteemide arendamine 6 Kääpa kooli 120 Vallaeelarve, renoveeritud aula valgustus riigieelarve sisustamine 7 Koostöö x x x Vallaeelarve arendamine valla erakapital ettevõtjate ja haridusasutuste vahel 8 Pikakannu kooli x x x Vallaeelarve, kohandamine uutele vajadustele riigieelarve Valla juhtimine 1 Volikogu x x x Vallaeelarve liikmete, ametnike ja spetsialistide täiendkoolitus 2 Piiriülestes x x x Vallaeelarve koostööprojektides osalemine 3 Valla X x x Vallaeelarve teabevahendite ja sümboolika arendamine 4 Valla autasude x x x Vallaeelarve väljaandmise korra arendamine 5 Vallamaja x x x Vallaeelarve, remont, inventari fondid uuendamine, uue vallamaja projekteerimine ja ehitamine 6 Juristi ametikoha Vallaeelarve loomine

Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine Leht 23 / 26 vallavalitsuse koosseisus

XIV. VALLA EELARVE TULUD tuhandetes kroonides

2007 Eelarve 2008 3 TULUD 25 814 24 791 30 Maksud ja 8 377 9 050 sotsiaalkindlustusmaksed 3000 Füüsilise isiku tulumaks 7 686 8 450 3030 Maamaks 691 600 32 Kaupade ja teenuste müük 2 426 2 636 320 Riigilõivud 43 34 3200 Majandustegevuse registri 2 0 toimingud 3201 Ehitusloa väljastamise 36 30 riigilõiv 3203 Kasutusloa väljastamise 4 3 riigilõiv 3207 Vallasekretäri toimingutelt 1 1 riigilõiv 322 Kaupade ja teenuste müük 2 294 2 507 3220 Laekumised 905 860 haridusasutuste maj. tegevusest Spordisaalikasutus 59 35 Lasteaia õppemaks 23 27 Lasteaia kohamaks 22 23 Koolitusteenused OMV 569 550 Töövihikud Ei ole enam 0 Toitlustamine 185 225 Muud laekumised 47 0 3221 Laekumised kultuuri- ja 37 48 ürituste maj. tegevusest 3224 Laekumised 1 120 1 375 sotsiaalasutuste maj. tegevusest Sotsiaalkeskus 1 117 1 370 Muud tulud vanurid 3 5

3225 Laekumised elamu-ja 228 219 komm. maj. tegevusest Üür ja rent 15 15 Vesi, kanalisatsioon 168 160 Soojus, küte 25 25 Prügi, elekter 20 19 3227 Laekumised 4 5 korrakaitseasutuste maj. teg. 3230 Laekumised transpordi- 29 30 ja sideasutuste maj. tegevusest 3233 Üüri- ja renditulud 47 45 Üür ja rent 21 20 Vesi, kanalisatsioon 2 1 Soojus, küte 11 11 Prügi, elekter 13 13 3238 Muu kaupade ja teenuste 13 20 müük 35 Toetused ( peale punkti 14 980 13 072 tehingupartneri koondkood 38 Muud tulud 31 33

Leht 24 / 26 Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine 38208 Intressitulud hoiustelt 5 5 382500 Üleriigilise tähtsusega 2 3 maardlate kaevandamine 382510 Kohaliku tähtsusega 0 0 maardlate kaevandamine 382540 Laekumine vee 10 10 erikasutusest 3882 Saastetasud 14 15 FINANTSINVESTEERINGUD 10018 Muutus kassas ja -1 592 3 223 kodumaistes hoiustes 2081 Laenude tagasimaksmine -453 -461 KOKKU -2 045 2 762

KULUD tuhandetes kroonides

2007 Eelarve 2008 01111 Valla- ja linnavolikogu 182 231 01112 Valla- ja linnavalitsus 1 474 1 701 01114 Reservfond 0 1 627 01330 Muud üldised teenused 151 200 01700 Valitsussektori võla 139 123 teenindamine 03600 Muu avalik kord ja 0 20 julgeolek 04210 Maakorraldus 273 416 04510 Maanteetransport 1 796 1 899 04710 Kaubandus ja laondus 0 13 04730 Turism 6 20 04740 Üldmajanduslikud 428 250 arendusprojektid 04900 Muu majandus sh. haldus 202 228 05100 Jäätmekäitlus sh. 21 54 prügivedu 05200 Heitveekäitlus 96 391 05400 Bioloogilise mitmekesisuse 52 71 ja maastiku kaitse 06300 Veevarustus 72 550 06400 Tänavavalgustus 45 40 06601 Elamu-ja 326 374 kommunaalmajanduse haldamine 06602 Kalmistud 25 41 06603 Hulkuvate loomadega 1 5 seotud tegevus 07210 Üldmeditsiiniteenused 9 73 07600 Muu tervishoid, 5 15 ravikindlustusteenused 08101 Spordikoolid 85 90 08102 Sporditegevus (va. 60 60 spordikoolid) 08105 Laste muusika- ja 165 180 kunstikoolid 08106 Laste huvialamajad ja 34 65 keskused 08201 Lasva raamatukogu 327 571 08201 Kääpa raamatukogu 136 177 08201 Tsolgo raamatukogu 117 148 08202 Lasva rahvamaja 1 228 1 109

Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine Leht 25 / 26 08202 Tsolgo rahvamaja 392 112 08208 Kultuuriüritused 196 215 08209 Seltsitegevus 6 179 08300 Ringhäälingu- ja 6 11 kirjastamisteenused 08600 Muu vaba aeg, kultuur sh. 148 186 haldamine 09110 Eelharidus - lasteaed 2 749 2 355 09212 Kääpa põhikool 5 019 5 967 09212 Pikakannu põhikool 2 516 2 390 09212 Teistele valdadele 777 780 hariduskulud 09600 Õpilasveo eriliinid 332 369 09601 Muud hariduse abiteenused 20 26 09800 Muu haridus, sh. hariduse 161 264 haldus 10121 Muu puuetega inimeste 616 783 sotsiaalne kaitse 10200 Eakate 2 250 1 872 sotsiaalhoolekandeasutused 10402 Muu perekondade ja laste 312 372 sotsiaalne kaitse 10701 Riiklik toimetulekutoetus 432 454 10900 Muu sotsiaalne kaitse, sh. 382 476 haldus KOKKU 23 769 27 553

Leht 26 / 26 Lasva valla arengukava 2006–2016 uue redaktsiooni kinnitamine