Hainakuu 16. päiv 2020 Nummõr 14 (467)

Leht mass 0,50 € UMV A N A A– VÕ R O M A A R A H V LA U M A EN K E E L E N L EHT H T

Tagametsa Tarmo pand Ida-­ Contra liinaekskursioon käändse Kuis vanastõ turbakaibjil Võromaal jaanituld palama Võro liina aoluu pää pääle tüü man maada es lasta Kae lk 2 Kae lk 3 Kae lk 4

­ Maaelämise uutva küläliidsi RAHMANI JAN

Seo nädälivaihtus tege üle Eesti hulk talosid uma ussõ küläliidsile vallalõ. Joba kuvvõs kõrd peetäs üle-eestilist vallaliidsi talodõ päivä. Vanal Võro- maal uut seo nädälivaih küläliidsi ligi 40 tallo. Täp- sempä teedüst küläliidsi uutjist saa kaia kodolehe avatudtalud.ee päält. Edimäst kõrda võtt valla- liidsi talodõ pääväst ossa Hüti konvõrendsitalo Mõ- nistõ lähkül. Uurimi perrä, midä sääl andsagu nime- ga talon nätä saa. Kar´apini Maximusõ kelle hulgan umma naabri-Pit­ «Mi pereettevõttõ nimes sai su, naabri-Nessa ja Maximusõ konvõrendsitalu, tollõ mõt­ mõtõlusõ saiva kaa- silmärõõm naabri-Alma. Kaëa­ tõga, et sääne nimi tõmbas si vaihõlõ pini märgotas naïalidsõ moo­ RAHMANI JANI PILT tähelepannu. Ja and märku, Hüti konvõrendsitalo pernaanõ Sarvõ Pille-Riin patsutas ummi hobõsit. duga egäsugumaidsist aúost: et siiä saa tulla istmiseüritüi­ Trüküst om vällä tulnu vahtsõ­ tennämisest, luudusõga üts olõ­ si pidämä,» seletäs Hüti talo jile ja puhkajilõ vii vällä pa­ Sarvõ Pille-Riin seletäs, et kuun trikke tegemä. «Ku mul nõ raamat, kon kõrvuisi eesti misõst, elolustist, sõpru hoit­ pernaanõ Sarvõ Pille-Riin. kutu, a tassakõistõ joba huv­vi hobõsilõ periselt talli vaia ei olï üts pini, sis olï lihtsä: kävet ja võro keelen saa lukõ kaëa­ misõst, vanõmbist huulmisõst, Istmiisi pidämises om ta­ tundas. «Seo om hää kotus, olõki, om vaia katusõalost vai trennin, teit trenni är. A sis pini Maximusõ läbielämiisist ja elo loomuperrä olõkist, hindä lon vällä ehitet tallipääline, kohe liinast suurõ larmi kes­ kotust, kohe varjo minnä, kas­ tulï tõnõ manu, ma es saa üte­ mõtõluisist. Piniga sündünü luu väärtüsest, märgotamisõst ja kon pääle väiku saali omma kest är tulla,» löüd Sarvõ Pil­ vai võssu. A hobõsõ ei taha viisi näidega trenni tetä, tõõnõ pandsõ pini silmi korgusõlt kir­ loomuligult armastusõst,» se­ ka tarõ üümajaliidsi jaos. Pe­ le-Riin. ütsindä olla, näile om kõrvalõ jäi autolõ rüükmä. Ja sis äkki ja Pindmaa-Rosina Kreet. letäs Kreet. riselt om konvõrentse pidä­ tõist hobõst vaia. «Tuuperäst olli nä kuun platsi pääl, teivä «Seo kirätüü näkù ilmaval­ Kinkalõ taa raamat mõtõld mise osa talost rohkõmb Pil­ Hobõsõ tahtva seltskunda neo pensionääri omma siiä tuu­ kuun trenni. Alustiva sõnna­ gust Haanin eriolokõrra aigu, om? «Lugõmisõlusti pakk seo le-Riini esä, arvutikoolitaja Saman ei olõ Hüti konvõrendsi­ du, et näide pensionipõlv olnu kullõmiskoolitusõ elemente ku inemise pidivä koton püsü­ raamat nii tsillembile ku jür­ Sarvõ Hennu ettevõtminõ. talo õnnõ puhkamiskotus, a om tõisi umasugutsidõ siän. Hobõ­ tegemist. Ütsvahe olï nii, et mä. Ma es käü katõssa nädälit rembile – egäüts või tast löüdä «Seo om esäl unistus olnu – iks talo kah. Pille-Riin kasva­ nõ taht ruumi, et kõik aig liiku, üts käve ümbre tõsõ, hüpäú kõrdagi kodovärtest välän ja pääle hää ärtundmisõ ka vaht­ tä otsõ kotust, kon pensioni tas hobõsit. Täl om säidse veo­ tä ei taha saista. Värski vesi piät ümbre tõsõ. Mõnõ haëutusõ olli inämbüse tuust aost kodo­ sit väärt taipamiisi vai tsipa pitä. Esä vanaesä om Saru hobõst, lisas viil mõnõ hobõsõ, iin olõma. Ja nä tahtva tähele­ tegevä kuun, mõnõ ütsindä, järve veeren luudusõ kesken. tõistmuudu elo pääle kaemist,» küläst peri, tä arvada tuupe­ kiä omma tuudu tallo pensioni­ pandmist, omma harinu tuuga, üts uut, tõnõ tege,» kõnõlõs Maximusõ luu sündü läbi ju­ löüd autor. räst tundki tan hinnäst häs­ põlvõ pidämä vai tuvvas talvõ­ et kiäki näid tähele pand.» Sarvõ Pille-Riin tuust, mää­ hussõ: mõtõ olï pakku Moïo­ Raamatun saa kõrvuisi kaia te,» kõnõlõs Pille-Riin. kortinalõ. Tulõvikun plaan Pille-Riin nest tsirkust pinnest uuta või. vihun egä hummogu sõbru­ nii eesti- ku võrokeelist jut­ Sarvõ osti seo talo 2006. «Ma olõ latsõpõlvõst pääle ummi hobõsidõga väikeisi Eläjidega jahmõrdami­ lõ elorõõmsit pildikeisi pere tu. Võro kiilde om jutu ümbre aastagal. Täämbädse kon­ hobõst tahtnu,» tulõtas Taïna ratsa­matku tetä, näütüses Eesti nõ om Pille-Riini jaos hobi, meelüseläjä tegemiisist ja sin­ pandnu Pindmaa Aigar. võrendsihuunõ paiga pääl liinan üles kasunu Pille-Riin lõunatippu. midä tä tege põhitüü, Harglõ nä mano käüvist mõtõluisist,» Raamadu edimäne näütämi­ olliva tuukõrd kehvä lauda­ miilde. Osa timä hobõsõ oppa­ kooli oppajaammõdi kõrvalt. kõnõ­lõs autor umast raamatust. ne tulõ 21. hainakuul kell 18 müürü. Ehitämine om aigu­ sõ latsi ratsutama, paar last käü Trikke tegevä pini Vallaliidsi talodõ pääväs tä Raamadu päätegeläne om Kubija hotelli man. «Ettenäü­ pite käünü, peris valmis ei talo mano trenni. Ja osa hobõsit Päält hobõsidõ om talon kats suurt programmi ei , a lusti­miilne Berni Alpi kaëapini tämise mano tulõ ka päätege­ olõ maja täämbägi. Avali­ omma noorõ, näide oppaminõ pinni. Pinne välläoppami­ kimmäle saava külälise timä Maximus. «Iks um timä katõ läne Maximus esi,» lupa Pind­ gult ei olõ majja nõvvupidä­ viil käü. sõ aigu juhtu nii, et nä opsõva hobõsit ja pinne nätä. karvadsõ kõrva vaihõl mõni maa-Rosina Kreet. «Koton vembumõtõ varun, a täl jakkus küdsetüt leibä ja kuuki paku­ ka mutso elo üle märgota. Tä tas, kõik umma oodõdu!» kõnõlas külän elävide sõpruga, UL 12 vahtsõt võrokeelist laulu omma salvõ saanu Tosina jago viimädse Uma pallu. «Hää, et üles sai võetus Laulu konkursi laulõst om nii mitund muudu võrokeelist stuudion üles võet. Tõi- muusikat. Säält siäst löüd midä­ si siän omma üles võedu gi meeleperälist kimmäle egä konkursi pääpreemiä saa- kullõja,» üteï projektijuht Tiga­ nu laul «Mõtõlus» (autor sõ Merike. «Pääle tuu saa laulõ Õkva Margit), latsilaulu- esi üten laulda, tuujaos omma preemiä saanu lugu «Ri- Uma Pido YouTube’i kanali pääl kas lats» (muusiga: Kal- laulõlõ mano pantu sõna.» kuna Mari, sõna: Laanõ Stuudioülesvõttõ ja kokko­ Triinu) ja publigupreemiä mängmise om tennü Kikka saanu Hellamaa Sirli laul Martin Ö Stuudion. Laulu «No kos tuu iPhone jäi!». «Külm astsõ tarrõ» om üles võtnu Eliste Kaupo. Peeti päivi. Minevä nädälivaihtus peeti Paganamaa päivi. Katõl Stuudion linti saanu laulõ hul­ Laulõ saa kullõlda ja sõn­ pääväl sai kullõlda loengit, matkada, kaia näütemängu ja kullõlda kontsõrtõ. gast löüdvä kullõmist egän iän nu kaia YouTube’in Uma Pido Sääne suvinõ ettevõtminõ oll´ Paganamaal joba 26. kõrd. muusigasõbra: nii latsõ ja noorõ kanali päält, esitlüsloendi nimi Pildi pääl tege näütemängutegeläne Ull-Aadu koomuskit. ku ka joba kütsembän iän kul­ om «Uma Laul IV». URBASÕ ÜLLE PILT lõja. Valli om nii mõtlikkõ ku Ilvesse Aapo ja Varblasõ Marju minevä sügüse Moosten Uma RAHMANI JANI jutt ja pilt ka vungi ja krutskiga muusiga­ UL Laulu konkursil Aapo laulõ ette kandman. 2 Uma Leht, hainakuu 16. päiv 2020 M Ä R G O T U S Plaani puhkusõ aos Tagametsa Tarmo: Pulga Jaani Tuu om teedä asi, et suuri plaanõ tan ilman tetä ei massa. Ine­ mine või jo plaani, a jummal pidä samal aol peenükeist naaru. mõtõlus Ummõhtõgi om väikuidõ plaanõ tegemine põnnõv, avitas pääd tiatri om õnnõ üts osa elust saa väega häste silmäst silmä Igätsüs vana ilusa perrä selge hoita. Nii omma ka mul uma puhkusõ aos väiku plaani. kokko, kõik käve üle traadi, Kõgõpäält taha mõtsa siinde minnä. Väiku luuraminõ om sis kuunolõmisõ aigu olï vei­ Küsse ütskõrd hindä käest: mis näüdänü, et väega suurt luutust suuri seenekorvõga mõtsast demb. om jäänü alalõ mu pääzootehniku vällä tulla ei olõ, a mine sa tiiä, vihma om jo tulnu kah. A nüüd tulõ sis perrä tõm­ ammõditüüst, mis inemiisile ka­ Viil plaani ma külämiihiga Kärgulast Antslade jalota. Tuu mada, terve püssü ja terve sus tulõ. Jupp aigu es tulõ midägi om sääne plaan, miä maailmalõ suurt mano ei anna, a hindä mõistusõga pruuvõ tetä. miilde. Lehmälautust inämb piimä jaos midägi õks. Matkama plaani minnä ka 8. põimukuul Va­ Lavastajal ja kunstnikul olï ei tulõ: üten omma seen lihalooma, tõsõn saekaatri, kolmas lagunõs na-Võromaa lõunatippu, Kaika suvõülikooli matkapääväle. rohkõmb aigu mõtõlda ja niisama. Pikä mõtlõmise pääle tulï Üts liinaekskursiooni vidämine om kah plaanin, 28. haina­ võiolla ka liiga palïu aigu, et ümbre mõtõlda. A nüüd olõ­ miilde, et võitli vällä üte kõrvalise kuu pääväl kell 11. Ja samal pääväl Võromaa keskraamadu­ mi jäl ria pääle saanu. tii parandusõ. Kahjus liigus sääl kogon lugõjidõga kokkosaaminõ. kandin põrõlt inemiisi veidü, aga Ku saas viil tetä väiku vällämaa-reisi Lätti ja mõnõst kultuuri­ Kuis taa koroonaaig näüt- viimädse ao sündmuisi arvõlõ võt­ üritüsest ossa, sis võinu jo puhkusõ kõrdalännüs lukõ. lejile olï, kas tüü kattõ är? tõn ei olõ võimalda, et asi muutus. Järgmädse kats lehenummõrd toimõndasõ Uma Lehe suvõ­ Mul es kao. Tulliva Pep­ Põrõlt, ku elu püsüs pensioni toimõndaja. Kaemi noh, vast toova nä lehte ka tsipakõsõ suvist pa-põrssa multika lugõmisõ. nõal, olõ ma mitu kõrda sõna võt­ värsküst. Rakveren teimi üle traadi nu poodisilte teemal, esi luutma­ pruuvi, opsõmi lavastust da, et midägi paranõs. Ildaaigu sai RAHMANI JAN, nimmatus, et eesti inemine (maa­ Uma Lehe päätoimõndaja «Alibi», mis nüüd etendü. Lavastaja Tagametsa Tarmo. RAHMANI JANI PILT Tüül kävemi iks edesi, ainu­ rahvas) om nii tark küll, et jaga üt­ Näütlejä ja lavastaja Tagamet­ Kes tükün mängvä? manõ olïgi, et es saa proovi­ te-tõist kartulisortest ja tund noidõ sa Tarmo tege parhilla Navi Tiatri om MTÜ Müüdud saalin kuun tetä, pidimi tege­ vasta huvvi. Poodisildi «Holland», külän uma vahtsõ suvõlavastu­ Naer, mängvä Võromaalt peri mä Eesti eri otsõst, kon kiäki «Poola» vai «Läti» kedägi tar­ sõ pruuvõ. Kõnõlõmi Tarmoga näütlejä Trolla Agu, Õuna­ olï. Mi es saa rahva ette tulla, gõmbas ei tii, innembä vastapite. timä vahtsõst lavastusõst ja puu Imre, Jansonsi Silvi ja tuu olï tuu erinevüs. Es saa Tahtnu teedä sordinimmi, kuna UMA LEHT muust elost kah. nüüd om meil võetu manu ka mängi, a pruuvõ saimi iks piiripäälidse rahvana tiiämi kim­ mi kanti kolinu nuur näütlejä tetä. mäle, et näütüses Lätin om hulka Tulõ vällä egä katõ nädäli takast neläpäävä. häid kartulisorte. Mullõ hindä­ Toimõndusõ aadrõs: Tartu 48, 65609, Võro liin Mis ti tan Navil parhilla tiit? Solvaku Paula. Timä mängse mängufilmin «Klass» nais­ Kuis seo suvi om suvõtiat- le uma jutt nigu kärbläse E-post: [email protected], tel 78 222 21 Teemi Saaremäe Rünno näü­ temängu «Jaanituli» pruuvõ, pääossa. Kunstnik om Lauri riilõ, kas etendüisi iks tetäs pirrin, midä kiäki tähele ei panõ. Kodoleht: umaleht.ee esietendüs om seo kuu lõpun. Mailiis, timä om Põltsamaalt, vai jääs inämbüs plaanitust Nüüd aga... ’ Molovihk: facebook.com/umaleht Taa om originaalist veidi ümb­ a om naanu seo kandiga kok­ är? Kõnni poodin kartuliriiulist re tettü. Algversioon om kirotõt ko puttuma, tennü varrampa Paistus, et poolõs om. müüdä ja näe: «Jõgõva kollanõ», Päätoimõndaja: Jan Rahman, tel 56 922 841 Virumaalõ, Lääne- ja Ida-Viru­ kuuntüüd Taarka tiatriga. Suurõmbit asju, midä ei saa paki pääl kirjän, et Võrumaal kas­ [email protected] maalõ, a meil om Ida-Võrumaa muuta, om tougat tulõva­ vatõt ja tõsõ külle pääl viil väiku Abitoimõndaja: Kaile Kabun, [email protected] miihi lugu. Kats velle filoso­ Kuis näütemängu tegevüse he aastahe. A väikumbä ja tabõl (veidemb tiidliku inemise jaos), määnes sort mille jaos hää Keeletoimõndaja: Laivi Org, [email protected] fiirvä näütemängun elu üle. Võromaalõ kohendaminõ ökonoomsõmba aúa, nigu om. Säält saami teedä, et pudru­ Latsinuka toimõndaja: Mariko Faster, Seo om kinnijäämise lugu, käve? seo meil om, tulõva pia kõik vällä. kartulina om «Jõgõva kollanõ» [email protected] kotussõ, sugulaisi, esihindä Tekstist käävä läbi tutva ko­ sisse. Nigu iks, täämbädsel tussõnime, tüükotussõ, kohe tõisist üle. Asjalik tiidmine, õkva om võimalik tüüle saia. Ku Loi aolehest, et sul om süäme alt lei lämmäs, nigu olõs Uma Lehe toimõndusõ kolleegium: pääväl kah, meil om hulga sõp­ ru ja sugulaisi, kes ei olõ rahul originaalin kõnõldi palïu kai­ plaan Rakvere tiatrist är kiäki tsipa ildas jäänü jaanipäävä­ Tiia Allas, Külli Eichenbaum, uma eluga, nä omma väega vandustõ tüüle minekist, sis tulla. Mille nii? kingitüse tennü. Mis muud ku ko­ Aapo Ilves, Kaido Kama, põhjan ja tahtva tuust kimba­ meil om jutus iks mõtsaminek. Jah, aasta peräst, üte huuao tikõnõ kaindlalõ ja kodu pruuvma, Ülle Kauksi, Rainer Kuuba, tusõst vällä saia. A no mis sa Kuis saia mõtsast vällä ja mõt­ viil olõ. kas maik om õks tuusama. Kas Evar Saar. tiit, kui veli juu ja ku esä om sa tüüle. Tõimi väikumba tee­ Tuu om sääne plaan, et ma olï, tuud ei tiiä, inneskist maiku joonu ja vanaesä. Nä esi arva­ ma Võromaalõ, a lugu om iks ostsõ hindäle maja ja taha ei mäletä. Pääleki, poig viruç pan­ Välläandja: SA Kultuurileht, kl.ee sõ, et geeni omma süüdü. Kas sääne, mis Rünnol olï. nakata hindäle kotu luuma. nitävve kipõstõ naha vahelõ, ma sai tsipa maitsa. Aga hää olï küll. Tellmine: Express Post AS, tellimine.ee, tel 617 7717 peris päsemine kah tulõ, tuud Tahas mõtõlda rohkõmb esi­ mi näemi lavastusõn. Mis mängukotus seo om? hindä pääle, pruuvi midägi Mõtli, et vähä sai ostõtus, aga uma Lavastust mängitäs Navil kiruta, mesiläse võtta. Ega varajanõ om pia võtmisevalmis. Mille võtit seo tükü lava pää- Tammõ talun. Ütlemi seo ko­ tiatri ei olõ kõgõ tähtsämb Kõik mi tiiämi, et kui sa midägi Tõsõ kundi otsast le tuvva? tusõ kotsilõ vallalinõ küün, asi, tiatri om õnnõ üts osa toodat ja müüä tahat, piat nakkama Käve kats aastat tagasi kooli kuigi taa om ehitet veskis. elust. Taha võtta hindäle roh­ hoolõga reklaami pääle mõtlõma ja Ettevõtja PINDMAA AIGAR märgo­ kokkutulõkil, mu keskkooli lõ­ Umanik üteï, et tan olï üts edi­ kõmb aigu, muud ei olõki. kulutama. Aga vot, siin om kartul, tas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ põtamisõst om 25 aastat. Sääl mäidsi diislimootoriga veskiid midä reklaami ei olõ vaia. Inemistel nuka alt, ku hariligult kaema ma sai arvu, et midägi ei olõ Eestin. Hää paik, om Võro lii­ Kas tuu või tähendä, et om pääle uma mudsu ja mäletämi­ se alalõ viil määnegi põlvkondadõ­ harinu oltas. maailman muutunu. Ei olõ ma na lähkül. plaanit tan Lõunõ-Eestin esi muutunu, ei olõ mu kooli­ Seo aasta mahus kaema 100 vahtsõ tiatri käümä panda? ülene mälu, midä antas järgmisele Nuu mõttõ omma olnu põlvõlõ edesi ja midä piat hoitma. Olõ arvu saanu, et vaikusõaig aigsõ sõbra muutunu, ei olõ inemist, ku saanu saali täüs Hulkja mõttõ oppaja muutunu. Nummõr lätt panda, mahtunu 200. õhun mu ja Kandlõ ja liina­ Kasvai tuuperäst, et reklaamikulu­ ja esihindäga olõminõ võiva olla valitsusõ ja ministeeriümi sid kokku hoita. Ku inemine ütles, et täl ei olõ maailma kõgõ rassõmba aúa. edesi, a inemine ei muutu. Mu meelest om seo üle ao Kas koroonaaig lavastusõ­ vahel. Peris üleüü säändse Jaa, kapitalism ei hooli suurt aigu, sis olõ ma 100 protsõnti Esihindäga ollõn olõt sa kül aúa ei sünnü, a plaan sinnä­ (eesti) rahva sisseharinust söögi­ kimmäs, et tä võlss. Aigu om kõgõ parõmban seltskunnan, a lugu. Tuust, et ku sa ei hinda plaanõ segi kah lei? ja ei armasta hinnäst ja umma Pruuvõ jäi veidembäs. Esi­ poolõ om. pruugist. Tähtis om, et saasi kõrra­ egälütel sama palïo, a tuu, kes sul om tuud olõkit rassõ kanda, ga osta palïu, sis tulõ odavamp ja ütles, et täl ei olõ, kulutas uma õgasugutsit hullõ mõttit nakkas sotsiaalsõt keskkunda, sis om etendüs pidi olõma nätäl aigu tuu välläkutsõ vai kehv variant. varrampa, a kuna inemise es Küsse RAHMANI JAN tasus parembalõ är. Aga pääle ta­ ao är võlss asju pääle. Asju pää­ pähä tulõma. suvusõ om midägi viil: maamehe le, mis tedä uman elon kuigi­ Kuis sis olla esihindäga? Ma uhkus. Peris kimmäle mäng «Jõ­ muudu edesi ei avita. olõ tuud hindä pääl niimuudu gõva kollatsõ» man ka nostalgia, Ildaaigu kuulsõ ma ütte vanna perrä pruuvnu. Ku mul teküs tuusama vana ja ilusa ao igätsüs. indiaani mõtõt. Üts hõimupäälik elon määnegi sääne asi, mis Üts Võrumaa kartulikasvataja om ütelnü, et 50aastanõ inemine pand mõtlõma, ja ma ei tiiä, kuis võtç uma uhkusõ kokku ja kasvaç om olnu keskmidselt viis aastat tuud kõrda aia, võta hariligult ilusa ja hää «Jõgõva kolladsõ». Mu periselt ummi mõttidõga paiga­ valgõ paprõ. Kirota sinnä üles nostalgia sundsõ minnu poodist pääl, tan ja parhilla. Ülejäänü tuu, mis minno sekä, vai nuu kartult ostma, midä ma vast in­ 45 aastat hulkva mõttõ ei tiiä aúa, midä om vaia kõrda aia, nembä ainult kõrra olõ tennü. kon. Ja ku mõttõ hulkva, sis ei ja nakka välläpäsemist otsma. Ja viil: päämiselt nostalgia olõ noil määnestki köüdüst tuu Kõgõ parõmb, ku istu tuu kirja­ sundsõ minnu üten pojaga tege­ inemise esihindä edenemise vai pant paprõga piigli ette ja kae mä kuhja lahtist haina, hagu all ülesandõga, midä tä maa pääle piiglin tuud inemist, kes vasta ja valdas keskel ja puha. Inemise tegemä om tulnu. kaes. Ja sis ei lääki palïo aigu, kaie ja vanguti pääd, arvada mõ­ Ku inemise seen om hinge­ ku või paprõ päält kõik nuu aúa nõl rinnun midägi liigahtu. piin vai -valu, sis tuul aol kõr­ maha tõmmada ja saia arvu, et Kapitalismus ilma uhkusõlda rastas inemine väega veidü periselt määnestki küsümüst es ja nostalgialda ei olõ suurõmb asi. ummi mõttit, ummi sisemiidsi olõki. Lihtsäle mu ego vai ull Õnnõs ei saa noid kattõ asja ka är suhvliid. Inämbüs ots sis meele­ ma om vällä mõtõlnu ullõ asjo, keeldä. Ja vahel võit midägi tetä ka lahutust. Ütskõik, kas om tuu midä olõ naanu uma pää seen ilma kasu saamalda. Lihtsält tuu­ seebika kaeminõ televiisorist, ketrama. peräst, et rinnun liigahtanu. arvutin olõk vai midägi muud. Annas luuja meile kõigilõ Nigu vanast ülti: tä om maolõ Inemisel om hirm, tä pakõ mutsu mitte mõtõlda noid mõt­ hää, tä om rinnulõ hää, tä om kõ­ hindä iist, tege kõik, et ei piäs tit, mis ei olõ tarviligu mi hindä gõlõ hää. olõma esihindäga. edenemises, tan ilman elämises! PULGA JAAN Uma Leht, hainakuu 16. päiv 2020 3 E L O Legende sündümine Contra muudu RAHMANI JAN Eesti Tsiberis.»

Miä juhtus sis, ku liina­ Kuis Tamula järv nime sai ekskursiooni juhtva inemi- «Ku Katariina II olï tulnu ne võtt uma tiidmise aoluu siiä liina tegemä, olï tä ütel­ kotsilõ aolehist, umahindä nü: «Siiä mere viirde ma ta­ mälehtüisist vai mõtlõs pe- haski liina tetä!» Tä tulï jo ris esi vällä? Arvada säält koskilt peris sisemaalt ja tälle hääd nahka ei tulõ, ku sa tundugi, et Tamula om meri. õkva peris luulõtaja ei olõ. A üts külämiis üteï tuupääle: A Contra om peris sündü- «Taa mula jätä kül nüüd!» nü luulõtaja. «1974. aasta Katariina sai aru, et omgi 22. urbõkuul, ku ma Võru Tamula, niimuudu sündü taa haigõmajan sündü, oll´ peris illus nimi.» Kandlõn olnu luulõ etlemi- se võistlus,» tuu tä näüte, PRIA teenindüs­büroo «Taa om tähtsä maja. Siiä määndsit asju võit vannost majja käü kogu Võrumaa aolehist löüdä. kokku. Seo om PRIA! ´ Minevä nätäl oll Contra Ma olõ tennü seost majast katõl pääväl liinaekskur- laulu Vennaskonna luu «Riia siooni «Mu liin, mu kiil» mu arm» viie pääle: vidäjä. Kas nuu jutu, midä ... piir juusk ku kuld, tä kõnõl´, omma vällä mõ- vällä jääs mõtsaviir. tõldu, aolehest loetu vai Maa olku liiv tõtõstõ sündünü, tuu piät vai puhas muld, lehelugõja esi är tundma. A PRIA tuud finantsiir. säänest juttu Contra uma Paprõ käen, jälki lää ekskursiooni pääl ai. liina, kos piltilusa maja seen uut PRIA mu arm!» Võro gümnaasiumi maja «Tuu om olnu mõisamaja, RAHMANI JANI PILT Contra Võro liinaplatsi pääl, vai nigu tä esi ütles, Võrumpää linnussõ varõmidõ man. Katariina kohvik a sääl om ammust aost ka «Siin om maja, kon elä­ kuul olnu. Kuvõrd ma olõ noh, nüüd om veidükese laonu, riselt om, olõ tuud usku, et ku sämpi asju aruta. Üts otsus, Karja uulits se Kersna Vahur ja Liina, väega suur Läti-huvilinõ, sai a võiti inämb-vähämb ette ku­ leht kirutas, sis tuu niimuu­ mis tetti, olï sääne: Võru-Valga «Kirändüsluulidsõlt väega vähem­bält ma olõ Moïovihun teedä, et arvada käve sääl juta, et siist olï vainlasõl peris du om. Leht kiruç plaanist, et karskuspäiv vabastõdi lõbus­ tähtsä uulits, tan omma tüü­ nännü, et nä omma kõik aig koolin üts Läti kuulsambit rassõ üles ronni. A rohkõmb piäs tegemä Võro liina tram­ tusmassust. Olï aasta 1927, tänü-elänü nii Kreutzwald ku seo maja iin.» luulõtajit Čaksi Aleksandrõ. ma seost ei tiiä kõnõlda.» mitii. Tuu olõs lännü kesklii­ karskust peeti tuu aig küländ Ruitlanõ. Ja tast om löütü üts Tuu­peräst, et olï sõa­aig, edi­ nast raudtiijaama. Olï jutt, et au seen.» vana-ao naasõ pääluu.» Tsiaperre kujo Võromaa mäne maailmasõda, Riian Riigimaja volikogu istungil kõnõldas ja söögikeskusõ iin kävevä kõva lahingu, Riia «Vähembält mu nuurusaol olï arutõdas, kuimuudu ja kas tuu Jüri uulidsa algus Sõakomissariaadi maja «Seo om eesti imä kuju. Siin Aleksandri kuul kolisi paaris tan maavalitsusõ maja. Taa om väega kallis ei lää, kas hinnäst «Seod tiid pite saa Antsla­ «Ku ma nuur olli, sis olï sääl juhitas tähelepannu, et ei olõ aastas siiä Võro liina.» olnu mu jaos väega hää maja, är tasus. Egäl juhul ildampa, de minnä. Ku ma viil nuur sõakomissariaat. 25. urbõkuul mõtõt häbendä avalikult rõn­ tan anti mullõ elu edimäne ku olï uudis tollõst istungist, olli ja elu olï illus, lätú taa 1993 tulli seo maja manu ja sis naga süütmist. Mu meelest Võro liina keskplats kirändüspreemiä – Bernard kon trammitiist juttu pidi tu­ üle Antsla maantiis. Sis olï viidi minnu rohkõmb ku katõs om väega märksä, et eesti «Seo plats, midä ti siin näe­ Kangro preemiä.» lõma, tuust inämb juttu es Antsla kõgõ tähtsämb keskus kuus kotust minemä. Tuu om imä monumendin om ka esä. ti, om joba mitusada aastat olõ. Ma ei tiiä, äkki es võetagi Eestin. Nüüd om tuul uulit­ mu uma kiudutamisõ aasta­ Seo näütäs, et perekunna vana. Neo omma kuulsa Trammitii raudtiijaama pääväkõrda. Ja nigu mi tiiämi, sal määnegi tõnõ nimi, mää­ päiv. Iroonia olï viil tuu, et kõgõ tähtsämb murõ ei olõ Võrumpää linnussõ varõmõ. «Ma olõ vannu lehti lugõnu, Võrun ei olõ täämbädse päävä­ negi muu paik om vahepääl minnu viidi Peipsist ülespoolõ tuu, kas esäl om õllõkõtt iin Seo olï joba tuulaol väega kõnõlõ tuust, mis lehe omma ni trammi. Eestin väega tähtsäs kesku­ Ida-Virumaalõ. Sääl elli veidü vai ei, pääasi, et tä om latsilõ muudsa ja kavval lahendus, kirutanu. Ma ei tiiä, kuis pe­ Arvada olï tuul istungil täht­ sõs saanu.» inemiisi ja tuud kanti kutsuti väega hää esä!» Priinime lugu Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest. Edesidse nimesaaja olli Harg­ Virumaal Kärsa mõisan sai Hain lõ kihlkunna Saru mõisan, Posu seo priinime 1835. aastagal pere, Seod nimme kand Eestin 126 Kusta ja Sopka Ansú. Hinge­ kiä olï mõni aastak varõmb tul­ inemist. Pantu om taa viien mõi­ revisjoni perrä panti näile Hein, nu Väike-Maarja kerigumõisast. san Võrumaal ja üten Virumaal. a keriguraamadu perrä Hain. Et Virumaal kõnõldas hein, sõs 1809. aastagal Sõrõstõ mõisan Illat­sõmba Vana-Roosa ja Tsoo­ hainast tuu nimi tulõ ei. Nime Kanepin sai taa nime Praksi ru Haina omma kah Sarust peri. alussõs om kas inemisenimi vai Andrõssõ pere. Nimes mõtõldi Vana-Antsla mõisan panti sõs hoobis üts saksa keele sõna kimmäle sõnna hain, selle et Hain Iiperä külä talun Hain, miä tähendäs mõtsasaart, Kanepin panti perekunnanimes ja sugulaisilõ Patuperän. Säält kon om aid ümbre, peri sama tä­ harilikkõ sõnnu. Ja lisas viil suguvõsast om nimi lännü näü­ hendüsega sõnast Hagen. tuuperäst, et Andrõssõ kasupoig tüses Sännä ja Viitinä poolõ. Vahtsõl aol, 1921. aastagal sai nimes Raggus, miä tulõ sõ­ Haani mõisan Plaanil sai Petserimaal võtt nime Hain üts nast raagus ’ossaraag’ vanan nime Hain Hanni Tannil perre­ pere Pankjavitsa vallan. kiräviien. Sõnnul hain ja raagus ga. Timä esä nimi ollgi Hanñ. Võromaal om pantu ka prii­ või olla tähendüslik köüdüs. Et lühküt edenimme Hanñ, nimme Hein (858 kandjat). 1820. aastagal Vahtsõliina miä tulõ kas Johannõssõst Tuud nimme om tan käänet Kiilpillilaagri traditsioon es kakkõ. Pääle koroonakarantiini oll´ selge rõõm, et Värska kiilpillilaagri kommõ es kakkõ – üle mõisan panti Hain Lasva külä vai Andrõssõst, om kirotõt i-ga, näütüses Liinamäel üteldi Eesti tulti kokku joba 23. kõrda. 99 last ja näide oppaja saiva Värska laagrin 29. piimäkuust 4. hainakuuni pall´o hääd tuuaolidsõ Seenesaarõ talu ka Hain, sõs või arvada, et ka «Murra-Heini poolõ», ku Mur­ muusikat tetä ni erialatunnõn ummi tiidmiisi lihvi. Aigu jäi viil ümbrekaemisõs kah. Suuri orkestriid seokõrd küll kokku es ´ popsi perrele, a nimi kuuli muial või Haina nime takan ra Augusti priinimi olï Hein. panda, a tuuiist oll kümme vähämbät ansamblit. Anti kats suurt kontsõrti Värskan ja Põlva kultuurikeskusõn, kon astsõva üles nii ansambli ku solisti. Pilt om tettü Põlva kontsõrdist. aastasaa­ keskpaigas vällä. olla edevanõmba nimi. SAARÕ EVAR KÕIVUPUU MARJU jutt ja pilt 4 Uma Leht, hainakuu 16. päiv 2020 P E R Ä M Ä N E K Ü L G Parm tsuskas Nal´apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Lugu ummamuudu lapjust Rõugõ külä miis VARUSTINI ANDRES, tunnõt ka nimega PARM. KINDMA MAIMU

Ütel suvõl joba aastid tagasi kävemi mehega Soomõmaal sõbrul külän. Meid hoiti sääl nädälipäävä ja sõidutõdi ütest kotsast tõistõ, üts õks ilusamp ja huvitavamp ku tõnõ. Kats päivä inne reisi lõppu jõudsõmi Kesk-Suumõ, sääl olï mi võõrustaja velle kodu, mis, nigu vällä tulï, olï kõgõ põnõvamp kotus. Kesk-Soomõn om väega palïu järvi ütstõsõ kõrval, palïu omma täüs kasunu ja turbavälläs saanu. Turbast lõigatõn leüdäs palïu vannu kandõ ja egäsugutsiid kõvõ­ riid juurikid ja puutükke, mis omma turba seen häste saisnu. Herrä Pentti, kelle manu meid viidi, olï ammõdi poolõst puu­ nikõrdaja ja tälle olï kuurmidõ viisi tuudu noid puid, millest meistri imeasju tekù. Sääl olï REIMANNI HILDEGARDI TSEHKENDÜS tarbõ- ja iluasju nii palïu, et silmi iin lätú kiriväs ja es jõv­ sundnu, esieränis väega kuu­ olï vahtsõnõ plaan nigu var­ pulgast kinni, a käe sällä va kõiki noid är kaia. ma ilmaga. Mehe olli väsünü, nast võtta: vaia puust lapju­ takan, tõmpsi keti pingulõ ja Äkki jäi mu miis nigu puu­ a hinge tõmmada es tohe. Ja varrõ asõmalõ kett panda, kas sai õks veidü puhada. Kuis nui saisma ja hõigaú minnu sõs, ku peremiis vähägi tähele sõs kah viil tüü aigu suiku turbalõikaminõ­ edespite kah lähembäle. Ja oh imet! es panõ, sõkati lapju kõvas­ saat!? Ja nii tettigi – varrõ käve, tuud ei tiiä kiäki. Saina pääle olï riputõt lapju, tõ maa sisse, toetõdi hinnäst asõmalõ panti kett. Ketiga lapjit tege meistri­ millel olï varrõ asõmõl kett! kässiga varrõ otsa ristpulga Joba tõsõl tüüpääväl olï mii­ miis täämbädseni. Noid an­ Lugu esi olï sääne. Vanast pääle ja mõnikõrd lasti esiki hil asi selge, kuis nüüd edesi das turbatüüstüse inemiisile­ olï turbavällä umanik turba­ silmä kinni. tetä: lapju sõkati jäl kõvas­ kuun aukiräga suuri täht­ lõikajiid hirmsalõ takast Ku peremiis tuu är näkse, tõ maa sisse, mehe võti rist­ päivi puhul.­

Ku tä sõs tuud säläkotti tagasi kuuh toimõndõh juhtu palïo Kikkaga jalaga tulï tuuma, üteï, et kül täl olï häbü. ja nalïa sai kah. Tossu Tilda pajatus Kikas olï terve tii kirgnü. Üts miis Imä täditütär Tiina olï mu Maolda nali Sännäle Mõni nali om nii maolda, et aja peris olï vasta tulnu ja soovitanu vasta imäst viis aastakka vanõmp. naardma. Toimõndaja om üte säänd- Tüüd massa-i kodo kontrollilõ vahelõ jäänü katõ Meil olï kats tiukrikikast. Nuu kirgi, et vast sõs jääs vaiki. Laùsõ joba küüdsi, vaheç se siiä vällä valinu. üten võtta lati saapasiirde käkidü suidsu­ es saa hindä vahel läbi ja kak­ Viil üteï Elvi, et kikas um kleite ja es taha eläjidega jan­ vorstiga. Kohut mõistõti riigi­ liva kõik aig. Ütskõrd juhtu mi väega tragi ja miildüs tälle. ti. Mu imä Mari tahtsõ väega Suvõtiatrin Kuvvõkümnendide algusõn vargusõ paragrahvi perrä ja poolõ küllä tulõma tsõdsõ Uibu Tiina muudu olla, sääne beib. Miis ja naanõ omma lännü saadimi aolehetoimõndusõst määräti kah vastav karistus. Elvi Sännäst. Ku tä muru pääle PLESCHI AINO Käve täl perrä, tegi tedä per­ kaema ütte suvõtiatri etendüst. rahvakohtu kaasistjas korrek­ Säänest vargust olï innembi sai, kikka õkva kakliva. rä ja tegi ka kõkkõ, mida va­ Naanõ kaes ümbre ja näge tori – ekäpiten ontligu, ausa küländ palïo ja är ei olõ tä kao­ Elvi tulï küüki ja üteï imäle, Lehmäkuuk ja näts nõmp iihkujo käskse. kaejidõ hulgan ütte magajat. Tä ja õiglasõ naistõrahva. Ku tä nu parhillaki, ku om rohkõmb et kikka kaklõsõ välän. Imä Kõrd üteï Tiina Marilõ: müksäs miist: «Kae, üts maka kohtu­majast pääle edimäst ist­ eräettevõtlust. Siist soovitus: üteï, et las nä kaklõsõ, ku taht­ Ku mu imä ja timä sõsar ja «Astu siiä lehmäkoogi sisse, mist tüü man tagasi olï, tundsõ­ tüüd massa-i kodo üten võtta. va, üts tulõ nigunii är tappa. veli olliva viil väiku, olliva sis saat nätsü!» Näts olï tuud­ sääl!» «No las tä maka! A mille sa mi huvvi, midä arotõdi. Uma seokõrdsõ pajatusõ Elvi üteï, et är tapku, ja lubasi nä latsin suvõaigu tihtsä­ aigu defitsiit ja imä tahtsõ «Üts miis tahtsõ tüüd kodo lõpõ­ta rahvatarkusõga: suu­ minno tuuperäst üles ajama pi­ üte kikka hindäle võtta. le vanaimä ja vanaesä man tuud tükükeist iks kistumal­ üten võtta,» üteï värski kaas­istja. rõ varga sõitva tõllan, väiku Imä küsse, et kuis tsõdsõ maal. Üten veidü suurõmbidõ da saia. Mõtõï tükk aigu, a dit,» om miis är pahanu. Mi imestünü nägosit kaiõn seleç ripus­sõ võllan. tä Sännäle vii. Tsõdsõ lubasi tädilatsiga. Nigu iks tuud­ nätsü olï iks vaia. Lõpus kai tä, et lihakombinaadi tüümiis midägi vällä mõtõlda. aigu taloh eleti, olï ka sääl tä niidü päält üte koogikõsõ olï kodo minnen värteputkan TOSSU TILDA Mu esä olï jahimiis ja täl olï palïo eläjit: lehmä, lamba, Ilda pääle jäänü miis vällä, pitsiç silmä kinni ja ast­ Naanõ kõlistas sõbrannalõ: säläkott, millega tä jahin käve. tsia, hulk kanno, pini ja kas­ sõ plärtsti sisse! Païastõ jal­ «Üü om joba käen, a mul miist Elvi kaubõï esa käest säläkoti, si. Latsil tulï vanavanõmbit guga, must, haisaú, a hindäga Muda Mari pajatus käskse imäl kikka kinni püüdä iks avita, et tüü kipõlt tettüs rahul, jäi tä nätsü uutma. A iks viil koton ei olõ. Peräkõrd om armukõsõ poolõ lännü?» ja pandsõ tuu kotti. Pää jätse saassi. täditütär Tiina juusksõ kav­ Nõgõssõ vai maas´ka võtta. Talvõl meil inämp lummõ kikkal vällä, kotisuu köütse Söödeti ja joodõti eläjit, võndahe ja hõigaú perrä: «A «Mille sa õkva tuud kõgõ olõ-i, sõs või põldu arri külh, nööriga ümbre kikka kaala lehmä panti niidü pääl edesi mul olõki-i nätsü!» halvõmbat mõtlõt? Vast jäi liht­ Ma kuuli raadiost, et põllumii­ ja suvõl puhada. Vai pitä eläjid kokku, võtsõ koti sälgä ja na­ ja käüti lambakaëah. Latsilõ säle auto ala,» trüüst sõbranna. hile tahetas tetä säänestsamma õnnõ puutrimänguh, nigu liina­ kaú jalaga Sännäle minemä. väega miildü sääne elo. Üteh­ PLAADO MARITTE ARIANNE tüükõrraldust ku poliitikilõ. inemise tegevä. Kavva nuu maainemise oëa­ Noid oëatüüga kasvatõduid Vali’ õigõ sõna! Vastussõs saadaki nuu’ sõna’! pidäjit mängvä ja tüüliidsi pik­ maaúkit ei tahaki süvvä. Egas Latsilõ Ütel (kuuvalgõl, päävävalgõl, maa­ ki tüüpäivi tegemä sundva. Aig vanastõ õigõ eestläne es kasvata om edesi lännü ja maainemiisi ega süüki maaúkit. Kel ravva­ Vastus saada’ valgõl) üül ilmu nurmõ (ala, viirde, üles) tulõ ka õigõhe elämä opada. puudus olï, sei nõgõssit, säält sai üte nädäli joosul meiliaadrõssi­ pääle varandusõkirst. Kirstul olï umbõ (il­ Kaegõ, kuis pääliinah tüüd uma ravvajao kätte. Mis tuust, [email protected] los, pikk, hää) nuhe’ – tuu hõngaú kala tetäs. Ei määnestki vaiva. Suu­ et olõ-i makõ ja kõrvõtas. Elo ei vai postiga: rõmba jao saat puutri takah istu piäki makõ olõma. Päälegi om (ümbre, perrä, päält). Tuuperäst meelüç vai kongi võrkhällü seeh piku­ mi uma kõrvõnõkõn häömise Uma Leht, taa ligi egäsugumaidsi (raamatit, eläjit, Tartu 48, ta. Ja suvõl kül kiäki tüüd ei tii, veere pääl. Viimäne aig maaúka­ 65609 Võro. puid). (Tulï, liiguç, tuuluç) kunnõ, hiiri, ammuki viil kuuma päävä käeh põllu nõgõssit täüs külbä. jänessit, majajit, kähre ja rebässit. Elä­ põllu pääl. Põllumiihil om vii­ Vastussõ mano panõ’ mäne aig ka tuu liinamuud üle MUDA MARI kirja uma nimi, vannus jä’ (tahtsõ’, joonisti’, näi’) teedä’ saia’, ja kimmähe ka kuimuudu kirstu kaas vallalõ käü. Kunn postiaadrõs. (juusù, aviç, hüpäú) kirstu pääle, a es Vastajidõ vaihõl juhtu’ midägi. Hiir (kai, linnaú, jüräsi) Telli Uma Leht! loositas vällä veerest, a es juhtu’ midägi. Repän (vaoç, 6 kuud – 6 €, 12 kuud – 12 €, võrokeelitsit latsiraamatit vai plaatõ. hiitse, olï) nupi pääle ja kirstu kaas e-arvõ püsimassuleping 0.85 € kuun. lätú vallalõ. Kirstu (välän, all, seen) olï Latsinukka tugõva’ Võro instituut hulga neläkandiliidsi palakõisi. Rebä­ Telli saa ExpressPostist: ja Võro selts VKKF. se (hand, käpp, nägo) lätú naaru täüs. tellimine.ee/umaleht Minevä kõrra vastus: «Pruuvkõ’ kah!» üteï repän, «seo om (lill, PARM JA KIHULANÕ vaktsiin, mari) marutaudi vasta! Ma olõ tel 617 7717 Avvohinna saa TIISLERI taad innem­bi (söönü, joonu, visanu)!» MARIO (10) Ruusmäelt. SAARÕ HINDRIKU TSEHKENDÜS