O. Laaman Eesti asundused Venemaal õnnistati uus Jaani kirik, õpetajaks oli selles, Praegu on raske kindlaks teha, millal eestlased koguduses eestlane Joh. Fr. Cornelius Laaland, kodumaalt välja rändama hakkasid. Suuremal alates a. 1849. Võib olla, et baltisakslasist mõis- hulgal võis see toimuda siis, kui Eestis talurah- nikud sinna oma mõisadest eestlasi teenijaina vas orjusest vabastati, mis sündis Eestimaal ja käsitöölisina kaasa viisid. Pole võimata, et ka 1816. a. ja Liivimaal 1819. a. On raske oletada, Eesti mõisnikel oli kombeks, nagu Venemaa et enne seda eesti talumehed Venemaale rända- mõisnikel, lasta Peterburi teenima voorimehi, ma pääsesid. Aga mingil kombel oli eestlasi käsitöölisi (teatud tasu eest); need võisid ehk siiski pääsenu Vene pealinna Peterburi. Seal pidi hiljem endid ka vabaks osta ja nii jääda Peter- sel ajal eestlasi hulgaliselt elama, sest neil oli buri vabade kodanikena. On ka raske hinnata, seal oma kogudus juba enne 1860. a., kui seal kui palju eestlasi Vene pealinna asus ja kui palju neist seal venestus. Ainult üksikud neist on teada, näiteks tuntud vene kirjanik Scheller- Mihailov. Pärast talurahva vabastamist said eesti talu- mehed vabamalt liikuda ja Venemaal endale pa- remaid elupaiku otsima hakata. Seda vaatamata mõisnike poolt ette veeretatavatele raskustele.

Venemaal oli sel ajal palju tühimaid, kuhu asujaid põllumehi hädasti vajati, nagu Volga- äärsed kubermangud, Põhja-Kaukaasia ja Krimmi alad, kust esialgsed elanikud olid ära läinud kas sõdade või Vene valitsuse poliitika tagajärjel. Katarina II ajal viidi Krimmist sunniviisil Aasovi mere äärsetesse steppidesse hulgaliselt kreeklasi ja armeenlasi, kes olid seni Krimmi põlisteks elanikeks. Samal ajal põgenes Vene- valitsuse eest Krimmist tuhandeid tatarlasi Tür- gimaale. Lõuna-Ukrainast viis valitsus ära zapo- roozhlased-kasakad ja rändavad nogailaste hõi- mud. Lõuna-Venemaa tolleaegne Novorossija — jäi tühjaks. Katarina II autasustas maadega vene suurnik- ke, kelle omandusse läksid Krimmi lõunaranni- ku maad, tekitades pahameelt tatarlaste seas ja põhjustades viimaste väljarändamist. Vene lae- vastikus teeninud kreeklasist asustati terved kü- lad Krimmi rannikul. Nende ohvitseridest said mõisnikud, näit. Kontugani omanik Revelioti. Rikkalikult jagati maid Krimmi lõunarannikul välismaalasile, prantslasist emigrantidele j.t.> keda Vene sõjaväes hulgaliselt teenis. Aga aadlikele maade jagamine ei toonud Lõu- na-Venesse tarvilikke talupoegi - põllumehi. Kat- sed Sise-Venemaalt talupoegi-pärisorje tuua, ei andnud tulemusi. Mõisnikud võtsid küll selleks kroonult maid, aga ei suutnud neid asustada ja lepingute kohaselt majandada. Sellest ajast an kuulsaks saanud nn. “surnud hinged” N. V. Go- goli romaanist. Kirjanik A. S. Pushkin, kes Go- golile “surnud hingede” idee andnud, oli Lõuna- Venemaal nähtavasti kohanud Tshitshikovi tüüpi tegelasi, kes ostsid üles “surnud hingi”, s.o. re- visjoni kirjadest mahakandmata surnud talupoe- gade nimesid, et nii fiktiivselt näidata, nagu oleks nad siiski mõisad talupoegadega asus- tanud. Reigi rootslased viidi Venesse 1782 gelikult olidki vist esimesiks väljarändajaiks Eesti alalt Väimela talupojad Võrumaalt, kes Tühjadele maadele põllumeeste asustamiseks 1855. a. alustasid reisi tühjale maale, milleks Saksamaalt kolonistide toomise algatas juba Ka- nende teada pidi olema Saratovi kubermang Vol- tarina II 1763. a, Sama poliitikat jätkati ka Alek- ga ääres. Imestama paneb, et see toimus kibedal sander I ajal, kes pani Lõuna-Venemaa asusta- Krimmi sõja ajal. Teiseks hämmastab see, et misele kindla aluse. pole teada mingit sarnast üleskutset või teada- Erakordselt sattusid sellesse sakslaste kolonii- annet ka Eestimaa kubernerilt. Venemaa tsaari- de piirkonda Eesti alalt Reigi rootslased, Hiiu- valitsuse üldise korra kohaselt pidi Liivimaa ku- maalt. Neid asustati kokku 888 hinge a. 1782 berneri korraldus tulema keskvalitsuselt, Peter- Dnepri kallastele, hilisemas Hersoni kuberman- burist, ja pidi siis ka Eestimaa kubermanguva- gus, Berislavi linna lähedal. Nende seas olnud litsusele teada olema. ka Kärdlast pärit hiidlasi. On võimalik, et roots- Loomulikuks väljarändamise kohaks eesti talu- laste seas oli ka eestlasi. Krimmi sõja ajal osu- poegadele võib pidada maa-alasid idapool Peipsit, tatud teenete eest sai keisrilt tänukirja 1858. a. s.o. Peterburi, Pihkva ja Novgorodi kubermange, eestipärase nimega asunik Ignas Kass Rootsi mis Eestile kõige lähemal. Seal oligi rohkesti piirkonnast (autasustati ka Kornelius Leppa, eesti asundusi, mida vaatleme omal kohal. Aja- mennoniitide külavanemat Muntau külast, Mo- jooksul on eestlaste asundused Venemaal levi- lotshna piirkonnast Tauria kub.). nud neist kubermangudest edasi, ida poole, Eu- Ka Krimmi sõja ajal viisid Vene võimud ta- roopa-Venemaa põhjapoolseile aladele Tveri, Ja- tarlasi Krimmist välja, kahtlustades neid vaen- roslavi, Kostroma, Vjätka, Vologda ja Permi ku- lastele kaasa aitamises. Pärast seda sõda (1853– bermangudesse; edasi Volga-äärsetest Simbirski 1856) hakkasid tatarlased Krimmi ja Põhja-Kau- ja Samara kubermangudest ikka ida poole Ufa kaasia aladelt põgenema Türgimaale; 1866. a. ja Orenburgi kubermangudesse Uraalide jalamil arvestati, et Krimmist läks nii ära üle 231.000 ning sealt juba Siberisse kuni Vladivostokini tatarlase. Tühjaks jäid terved külad. välja. Sellest eesti asunduste laiast vöötmest jää- Ka Volga ääres oli palju tühimaid. See piir- vad eraldi Sise-Venemaa asundused Kaluga, Or- kond oli veel hiljuti Venemaale piirkonnaks, kus jolli ja Mogiljovi kubermangudes ning Lõuna- elasid paljud rändrahvaste hõimud, mis ei ku- Venemaa asundused Krimmis ja Kaukasuses. jundanud endist paigalist elanikkonda. Veel 18. sajandil põgenesid siit kalmõkid Kesk-Aasia Hii- Krimmi asundused — Väljarändajad na aladele, jättes maa tühjaks. Põhjus Vene ku- Harjumaalt berneride omavoli. Suulisist perekonna traditsioonidest mäletan, Võrumaalased nagu oleks Krimmi asumise idee saadud aja- lehest “Perno Postimees”. Kodumaal olen selle Eelnimetatud aladele vajas Venemaa põlluhari- ajalehe tolleaegseid numbreid sirvinud, kuid ot- jaid-asunikke. Sellepärast on tõenäoline teade, et seseid teateid Krimmi kohta ei ole ma sealt Liivimaa kuberner Suvorov avaldas 1854. a. üles- leidnud, küll aga kirjutisi väljarännu vastu üld- kutse või korralduse, millega lubati Liivi kuber- se. Eduard Vilde ütleb “Prohvet Maltsvetis”, et mangust igast vallast 1/25 valla talupoegi tüh- “Perno Postimees” arvustas ja mõnitas väljarän- jale lõunapoolsele Venemaale välja rännata. Te- damist ning tõi kirjutisi selle vastu. Samal ajal kui maltsvetlased Lasnamäel valget laeva oota- veel siis, kui Maltsveti usuvennad Krimmi jõud- sid, avaldas “Perno Postimees” juhtkirja Lääne- sid, s.o. 1862. aastal, hoidus prohvet neist esi- maa mitteperemehelt (talusulaselt), kiites kodu- algul eemale. maa olusid. Tolle aja ajakirjanike auks peab ütlema, et leht tõi ära ka kellegi Harjumaa Kolga mehed — Krimmi minejad mehe vastuse, kes kirjutas, et häda, karjuv aine- line häda on see, mis ajab rahvast abi otsima Esimesed, kes kodumaalt Krimmi poole teele Maltsvetilt kui ka teistelt uue asukoha taotle- läksid, olid viis-kuus perekonda Kolga rannast, jailt. Kiiu v., Kuusalu kihelkonnast. Nende juhiks oli Vilde kirjutab, kuidas 1860 kevadel ja suvel Maltsveti südamesõber ja usuliikumise peatugi, ärkas Tallinnamaa talurahva seas nagu tuulest jõukas peremees “Lõpeveski“ Aabram Nort, püütud jutt, et kroonu jagavat kuskil Venemaal kelle jõukust hinnati kolme-nelja tuhande rub- sinna asuda tahtjaile maad. Esialgul nimetati lale ja kes peale möldri ameti oli veel kaubitseja Saraatovi nime, siis Samaarat (nüüd Kuibõshev). ja hobuseparisnik, — olles viimasest ametist loo- Jutt pidi olema Liivimaalt sinna imbunud, sest bunud Maltsveti usku minnes. Teele asus see mõne aasta eest oli Tartumaalt rahvast neisse grupp väljarändajaid kohe pärast jaanipäeva Volga kubermangudesse rännanud. Tegelikult 1861. Keeleoskajaks oli neil kaasas keegi Narva olid vist esimesiks väljarändajaiks Eestist Võru- mees. Nende minekul polnud takistusi, sest ke- maa mehed Väimelast, kes mais 1855 läksid vadest saadik olid nad Jamburgi linna hingekirja teele 9 perekonnaga ja kavatsesid asuda Saraa- võetud. Laevaga sõitsid nad Tallinnast Peter- tovi kubermangu, nagu eelpool mainitud. Nende burgi ja sealt raudteel Moskvasse. Siin osteti ho- väljarändamisele andnud tõuke Riia, s.o. Liivi- bused ja vankrid ning nii jõuti Harkovi kaudu maa kuberneri Suvorovi üleskutse 1854. aastast, umbes 6 nädala pärast, lõikusekuu algul, Krim- milles öeldi, et Liivi kubermangust võib igast mi. Nad asusid Simferoopoli linnast versta 5 vallast 1/20 valla talupoegi tühjale lõunapoolsele loode poole, Salgiri jõe ääres asetsevasse Kijat- Venemaale välja rännata. Ka Samaara kuber- Aktatshi külla. Aabram Nort kolme poja ja tüt- mangu soovis vene kroonu tõesti asunikke saa- rega ostis sinna väikese koha jõe kaldale, teised da, andes seal maad põlisele rendile, külade või perekonnad (mõnede hiljem juurdetulnutega perekondade peale, 15 tiinu hinge kohta; rent kokku 10 peret) võtsid kohaliku mõisa maid ren- oli 15 tiinu pealt 6-7 rubla aastas. Eestis oli siis dile, õieti kümnisele. Asulat kutsuti hiljem Aab- rent viletsa maa eest karjamaaga läbisegi 4, 6 rami külaks. kuni 8 rubla. Ühe tiinu eest raharenti, teoorjus Algul pidi Aabram Nort Krimmi reisima koos veel peale selle. Tiskre küla suurema grupiga, ei läbenud aga oodata, kuni Tiskre rahvas ettevalmistustega Teoorjus, mõisnike omavoli ja viletsad majan- joonde saab, ning läks varemalt teele, lubades duslikud tingimused olid õieti neiks põhjusiks, suuremat seltskonda oodata Moskvas, oli aga ka mis sundisid eesti talumehi kodumaalt lahkuma sealt paari päeva pärast edasi läinud. ja võõrsil paremaid võimalusi otsima. Aabrami külast ei kujunenud püsivat eesti Maltsvet põgenes sakslaste eest asundust. Väljarändajad asusid sealt mujale. Aabram Nort ise, kellel oli teistest Krimmi su- Mis puutub Maltsvetisse — tema õige nimi oli guvendadest 10 korda rohkem kapitali, ei kodu- Juhan Leinberg — siis oli tema algul väljarän- nenud Krimmis ega suutnud enda rahadega mi- damise vastu, nagu ta oli olnud 1858. a. nn. dagi ette võtta. Kiratsenud kuus aastat oma abiteo rahutuste vastu. Ta sõitles Samaarasse kohakesel, müüs ta selle 600 rubla eest Kustav asumise mõtet ja aitas jälle tuult puhuda sakste Maltsale ja läks 1867. a. kodumaale tagasi, ostes purjedesse. Et patused inimesed ise endale ker- Harjumaale päriskoha. gendust tahtsid nõutada — see käis Maltsveti õpetuse vastu. Kuid kui ta näeb, et väljarända- Nii kujunes, et esimese püsiva eesti asunduse mise tuhin ähvardab tema karja kaasa kiskuda, rajajaiks Krimmis said Rannamõisa Tiskre kü- siis alles hakkab ta pooldama väljarändamist. last väljarändajad, kes asusid teele ainult mõni päev pärast seda, kui Aabram Norti seltskond Vilde romaanist paistab, et Maltsvet väljarän- kodumaalt lahkus. damise liikumises kuigi aktiivset osa ei män- ginud, kuigi oli esimeste maakuulajate seas, kes Tiskre rahvas läheb teele 1861. a. algul Krimmi läksid. Aga sinna läks Maltsvet nähtavasti kodumaiste sakste ja kirik- Enne kui vaatleme lähemalt Tiskre rahva rän- isandate tagakiusamise eest pakku. Seda tõen- nakut, peab nimetama, et Eestist väljapääsemi- dab ka seik, et ta kodumaalt lahkus salaja, rän- seks ja loa saamiseks Venemaale asumiseks käi- nates ilma loata, oma venna Tõnu Maltsa pas- sid 1861. a. algul väljarändajate esindajad Peter- siga. Nähtavasti samal põhjusel jäi ta ka Krim- buris tsaari palvel. Need olid Harjumaalt — mi maha, kui teised maakuulajad kodumaale ta- Aabram Nort Kiiust, Hindrek Selbach Ranna v. gasi tulid. See oli 1861. a. kevadel, kui malts- (Rannamõisa järgi) ja Kustav Malts Orgmetsa vetlased Tallinna juures Lasnamäe all teda val- v. Järvamaalt koos tõlgiga, kelleks oli keegi väl- ge laevaga tulema ootasid ja kui neil veel üldse jateeninud “undervits“ (allohvitser) Tõnisson. Krimmi asumise võimalused selged ei olnud. Ka Sellel kokkusaamisel tsaar Aleksander II 16. jaan. 1861 oli vast niipalju tagajärgi, et mees- tuli nendega Krimmi. Et Kustav Malts oleks sel- tele enam kodumaalt lahkumiseks takistusi ei lele seltskonnale nõuandjaks ja teejuhiks olnud, tehtud, kuigi Eestimaa kuberner ka pärast seda nagu Ed. Vilde “Prohvet Maltsvetis” ütleb, näib neile passe ei pikendanud. Sellest saadi üle nii, olema liialdus, sest teisal öeldakse samas teoses et Hindrek Selbach sõitis Ranna valla 15 pere- otsekohe, et Ranna vallarahva volimeheks ja as- konna passidega Jamburgisse ja võttis kõik need jatoimetajaks oli “Kaarle“ Hindrek Selbach. Pea- pered selle linna elanike nimekirja; sama tegi legi ei osanud Kustav Malts vene keelt, kuna ka Aabram Nort enda, paari teise pere ja oma väljarändajate seas olid vene keele oskajaiks sulaste passidega. Jamburgi kreisilinna kodani- “Härmu“ Kotlep Tahvert, Kolga krahv Stenbocki kena võisid nad nüüd igal ajal passid saada ja end. kammerteener Hendrik Seiman ja väljatee- minna kuhu soovisid. Nii tuligi, et esimesteks ninud soldat Mart Toomasson Tallinnast oma Krimmi poole reisijateks said Kiiu ja Ranna 20-aastase linnas koolitatud pojaga. valla mehed Harjumaalt. Tiskre väljarändajad läksid teele Tallinnast juuni viimastel päevadel 1861. Ilma eriliste ras- Et väljarändamine oli siis juba laiema leviku kuste ja takistusteta jõuti laeval Peterburi. Et saanud, näitab asjaolu, et samal ajal Krimmi mi- nad nüüd Jamburgi kodanikud olid. oli lahku- nejate saadikutega käisid 16. jaanuaril 1861. a. mine kodumaalt seaduslik ja kerge. Peterburis tsaari jutul veel ka Samaarasse rändajate saa- aga tuli neil tervelt 3 kuud oodata, enne kui nad dikud kolm meest Eesti- ja kolm Liivimaalt. edasi said. Ed. Vilde kirjeldab pikalt, kuidas nad Need olid Orgmetsa v. Madis Männik ja Kurisoo taotlesid prii kroonuküüti ja ka teeraha, kuidas metsavaht Aadu Mihailov ning Koigi-Kõrtsi Jaan neid selle juures venelastest ja ka eestlastest Amblast; Liivimaa meestest nimetab Ed. Vilde petised, kelle hulka kuulus isegi keegi kindral ainult Joosep Viru nime Võrumaalt ja nendib, Liprandi, ninapidi veavad ja neilt raha välja et nende seas oli üks hästi venekeelt oskav kool- petavad. meister. Nende Samaarasse ihkajate käsi käinud halvasti. Nende palvekiri sisaldanud kaebusi ko- halike võimude (mõisnike) omavoli peale, see- On väga tõenäoline, et väljarändajad küüti ja pärast lükatud see tsaari poolt tagasi. Mehed teeraha püüdsid saada, sest nende jõukus ei või- ise võetud Peterburis kinni, pandud raudu ja nud kuigi suur olla. Reisikulude kandmiseks oli saadetud vangitapiga Tartu ja Tallinna. Järva- abi tarvilik. Minu mällu on jäänud jutt sellest, maa mehed said kodukohta jõudmise järel haagi- et neil Peterburis oli vaja muretseda mingeid do- kohtunikult ihunuhtlust, Metsavahi Aadu juba kumente ja pabereid ametivõimudelt, ning et teist korda. nende hankimine võttis ootamatult palju aega. Vahepeal elati viletsais tingimusis Peterburi Rändurite arv kasvab voorimajades, kus lõpuks Neeva toore vee tarvi- tamisest levis kõhutõbi, eriti laste seas. Lapsi Ranna v. väljarändajatega, kes pärinesid Tisk- suri ja neid oli tarvis matta. Siis pöörduti koha- re, Kakumäe ja Fischmeistri küladest, ühines ligu luteriusu õpetaja poole, kelleks oli Joh. Fr. veel perekondi siit ja sealt. Oli rahvast Rae val- Cornelius Laaland — eestlane, Kambja kooliõpe- last, Almrest ja Vigalast (seega Läänemaalt), taja poeg. Nähes väljarändajate häda kutsus Kiiust (nimetatakse jõuka Juhan Kleinbergi ni- õpetaja Laaland appi teise eestlase, doktor Phi- me), isegi Tallinna linnast. Üldse oli selles gru- lipp Jakob Karelli, kes oli keisri ihuarstiks. Laa- pis 23 perekonda, neist Tiskrest ja ümbrusest land ja Karell on siis Peterburis kaasmaalasi 15 peret. Ka Maltsveti vennapoeg Kustav Malts aidanud nii haigeid abistades kui ka rändajaile dokumentide muretsemisel, nii et lõpuks nad sajandi algul tunnistajaks, kuidas vene sõdurid võisid septembri algul edasi rännata. lammutasid ilusaid mosheesid, tirisid maha mi- Tee läks edasi Nikolai raudteel Tveri linna, naretid, lammutasid purskkaevud ja vesivarus- kus kaubeldi “Samoljot” laevaseltsilt ruum lae- tuse torud, et sealt kätte saada veidi tina. Kui vale, makstes 17 rbl. 10 kop. isiku pealt, kraami peamine minarett maha tiriti, siis isegi kreek- eest veel peale selle. Puudus oli nii suur, et nii lased kohvikus vaatasid sellele vastikusega. Üks mõnelgi tuli teeraha naabreilt laenata. Siiski jäid neist ütles äärmise põlastusega: “skifai“ — sküü- paar Läänemaalt pärinevat perekonda rahapuu- did! Hävitati genualaste poolt 14. sajandil ehi- dusel Tveri maha. Volgal peatus laev suurema- tatud piiskopikirik, mis türklaste ajal oli mo- tes linnades kaua — Kostromas, Nizhni-Novgoro- sheeks; hävitati kuberner M. Kasnatshejevi alga- dis, Saraatovis, viimases 6 päeva, mille jooksul tusel veel 1833. a. ilusa idamaise arhitektuuriga surid kaks last. Volgal seltsisid Tiskre rahvaga türgi saun. veel Ants Reinstein nelja pojaga Haljalast ja Madis Koort Rakvere v., kes olid teel Samaa- Kui meie väljarändajad siia jõudsid oli Feo- rasse, aga nüüd otsustasid ka Krimmi minna. doosias vaevalt 4500 elanikku. Linna müüridest polnud järel peagu midagi, kivid läksid sõjaväe Kas või jala — aga edasi kasarmute ehitamiseks.

Tsaritsõn oli linn, kus meie rändajad Volga Tiskre rahva viikingi-teekond ei lõppenud Feo- vetelt maale tulid. Siit siirdusid nad maad mööda doosias. Siin said nad kroonult niikauaks prii Doni jõele. Siin on kitsas seljandik kahe jõe korteri (arvatavasti kasarmuis), kuni sünnis asu- vahel, kuhu juba Türgi sultan Selim II 400 aasta koht leitakse. Feodoosiast läksid 4 meest saadi- eest kavatses ja planeeris kanalit, mis ühenda- kutena Simferoopoli, nende seas venekeelt mõist- nuks Musta ja Aasovi mere Kaspia merega. Siit jad Kotlep Tahvert ja Hendrik Seiman. Teel, Ka- kulges piir Euroopa ja Aasia vahel ning sel ajal, rasubasaaris said nad kokku Kustav Maltsaga, kui rändurid sealt läbi tulid, oli ümbrus väga kes oli paar päeva varem Kertshist maad möö- hõredalt asustatud. Kuid varemalt, aastat 100– da Simferoopoli poole reisinud koos kolme asu- 150 tagasi, olid alad idapool Volgat ja lõunapoolt ja perega, palgates tatari voorimehe kaameli- Doni jõge tühimaad — rändrahvastele karja- tega. Edasi mindi koos jala. Legend räägib, et maaks. Simferoopolis olid nad kohanud juhuslikult tä- Tsaritsõnist Doni jõeni läksid rändajad umbes naval kedagi kindrali mundris meest, kes haka- 80 versta jala; ainult kraam, lapsed ja nõrge- nud meie rändajatega sulaselges maakeeles rää- mad naised veeti vankreil. Doni jõge mööda sõi- kima ja oli lõpuks mehi ka kohalikes ametiasu- deti jälle aurulaeval Taganrogini. Seal palgati tustes aidanud. kreeklase 2-mastiline soolalaev, nn. “barkas“, mis viis meie rändajad Krimmi poolsaarele Kertshi Kuna enamik Tiskre rahvast olid kodumaal ka- linna. See oli siis esimeseks peatuskohaks “tõo- lureiks, siis palusid nad Simferoopolis kroonu- tatud maal”. Aga siin peatuti ainult mõned päe- maade valitsuses juhatada neile, kui vähegi või- vad. Edasi sõideti aurulaeval Kertshist Feodoo- malik, mõni mere ääres asetsev koht asumiseks. siasse, Krimmi lõunarannikul. Sellisena leitigi neile Krimmi läänerannikul aset- sev, mahajäetud tatari küla — Samruk, mille juurde kuulus 1150 tiinu maad. Kui asja kirjalik Feodoosia oli igivanadest aegadest peale tähtis külg ametiasutusis korda aetud, läksid saadikud sadam ja kaubalinn. Kreeka kolonistid tulid siia Feodoosiasse asujate perekondadele järele. Sealt Miletosest VII sajandil e. Kr. Siit varustati Kree- jõudis siis kogu seltskond I. novembriks 1861. a. ka emamaad viljaga. Keskajal oli linna nimeks Samrukki. Kaffa. Kokkuleppel tatari haanidega oli see ge- nualaste kaubanduskeskuseks. Kuid seal oli ka tähtis orjaturg, kust osteti orje isegi Kairosse ja ostjaiks olid paavsti eribulla loal ka kristla- sed. Kaffa kaudu läks idamaile Marco Polo. Varsti pärast Konstantinoopoli vallutamist Kaffa ja kogu Krimm vallutati türklaste poolt a. 1475. Türklaste ajal kutsuti linna tema tähtsuse pä- rast tihti Kutshuk-Stambul või Jarem-Stambul (s.o. Väike- või Pool-Stambul). Endiselt õitses siin kaubandus: 1663 oli Kaffa lahes korraga üle 400 kaubalaeva; linnas loetleti 4000 elamut ja üle 80.000 elaniku, 50 kirikut, arvukalt moshee- sid, sünagooge ja teisi avalikke ehitusi. Krimmi langedes Vene kätte kadus kõik see toredus, kuigi linnale anti tagasi uhke Feodoosia nimi. Algas vanade genualaste ehituste hävitamine. Linna ümbruses tatarlaste ajal olnud ilusate rohtaedade hävitamiseks vajati kaks rügementi vene soldateid. Inglise reisija E. Clarke oli 19.

O. Laaman Eesti asundused Venemaal

II 19. mihklikuu päevaks 1860 Ranna valda, Tiskre külla, Harjumaal. Sellel kogunemisel kuulutas Väljaränd Järvamaalt Miina Renning Maltsveti Jumala äravalitud su- laseks, kellele tehtud ülesanne viia tema rahvas Kui 1860. a. levisid kuuldused, et Saratovis ja ära siit neetud orjariigist lõunamaale, kus man- Samaaras kroonu poolt maad antakse asuja- na katab maad ja maa jookseb piima ning mett. tele, siis olid mõned mehed Järvamaalt, Madise kihelkonnast käinud salaja Tartus uurimas, kas Vilde arvates olevat selle mõtte Miinale pähe ikka need teated tõele vastavad, üks neist oli pannud Maltsvet ise. Vaevalt usutav, et Miina Männiku Aadu Orgmetsast, kes kinnitas, et ju- Renning võis omada sellist mõju, et sundida tud olevat õiged. Selle järele käis salk noori Juhan Lembergi (Maltsvet) rahvast väljarän- mehi Orgmetsast heinateo ajal Tallinnas kuber- damisele õhutama, veel vähem rahvast Malts- nerilt väljarännu luba nõutamas. Aga tagajär- vetile järgima. jetult; nad saanud kubernerilt ainult noomida, Mina elasin üleaedsena Miina Renningi (abi- et nad ilma loata ringi hulguvad. Nende tee Tal- elus Torbek) kõige lähemas naabruses, Samruki linna viis talveteed Madise kiriku kaudu üle asunduses Krimmis, ja mäletan teda vanakese, Kilvandu soo Alaveresse välja, et sealt kaasa raugana. Ta elas koos mehega omaette väikeses kutsuda teisi noori mehi, kes olid suures Kil- savikatusega majakeses. Midagi prohvetlikku te- vandu soos mitmest vallast heina tegemas. See ma välimuses ei olnud. Meelde on jäänud eriti soo on Harjumaal, Alavere ja Ravila valla pii- tema sügaval asuvad rauga silmad, tumedate ja rides, 18 versta Orgmetsast ja umbes 12 versta vesiste, punakate laugudega, kui teda viimati nä- Madise kirikust. gin ühel pühapäeval I maailmasõja ajal minu Sellest seigast nähtub, kuidas väljarändamise enda kodus. Räägiti küll, et tal olnud kunagi mõte tolleaegsetes oludes võis kergesti ühest selgeltnägija andi. maakonnast teise rännata. Kuberneri eitava vas- Loomulikult oli ta sügavalt usklik, nagu kõik tuse puhul otsustasid mehed asja seaduslikul teel tema põlve asunikud. Eestis olles, see oli 1921. ajada. Jaagupipäeva ajal, 25. juulil 1860, ütlesid või 1922. a., jutustas minu vanaisa õde Vilhel- paljud peremehed omad kohad mõisnikele üles mine Renning minu külaskäigul Kakumäele, kus ja hakkasid valmistama Samaarasse rändamise ta “Vainu“ talus suvitamas oli, et Miina Rennin- vastu. giga on juhtunud tema noores põlves õnnetus: Orgmetsa jõukaim peremees Männiku Aadu ta kukkunud reha pulkade otsa ja selle taga- käinud vahepeal uuesti Tartus selgust otsimas, järjel piinanud teda vahetevahel langetõve sar- temaga ühes ka mõned teised, muuseas Kurisoo nased hood. Võimalik, et ta mõne sellise hoo metsavaht Aadu. Viimane toonud kaasa “tähtsad ajal võis jampsida ja rääkida ka rändamisest venekeelsed kirjad” ja hakanud väljarännu hu- kaugele maale, mis oli tol ajal igapäevaseks vilisi salaja kirja panema, võttes vaeva eest väi- kõneaineks igas Tiskre ranna kehvas kaluripe- kese tasu. Sellest sai teada haagikohtunik von res. Vilde kirjeldab Miinat madala kasvuga, tü- Grünewald Ahula mõisas, kes määras Aadule seda kehaga, ruugepealise tüdrukuna, aastat 30 kui viimane salapäraseid kirju määratud ajaks vana (1860. a.). Kahtlemata pidi Vilde Miina kohtuniku kätte ei viinud, 50 vitsahoopi ja neile Reningit isiklikult nägema, kui ta Krimmis ja veel lisaks 50 vastuhaku eest peksuhoones, sest Samruki asunduses käis oma romaanile andmeid Aadu ei heitnud vabatahtlikult pingile. Peksu kogumas. valukisaga kaotas Metsavahi Aadu mõneks ajaks Kui väljarändamise liikumine juba 1860. a. hääle. Tartust saadetud teateid pidas ta nii tõe- suvel hoogu läks, siis tõenäoliselt hakkas Malts- päraseks, et ta otsustas Samaaras ja Saraatovis vet seda pooldama alles sama aasta sügisel. Võim antavaid maid vaatama minna. Kuidas tema käik oli siis mõisnike käes ja need katsusid kohe väl- 1861. a. Peterburgi algul õnnetult lõppes ja ta jarändamist pidurdada. Lääne-Harjumaa haagi- haagikohtunikult veel teist korda peksa sai, sel- kohtunik andis käsu võtta Maltsvet kinni ja lest kirjutas eelmine “Meie Tee”. tuua kohtu ette vastust andma väljarändami- sele kihutamise eest. Sellest kohtust õnnestus Samaarasse rändajaid oli Orgmetsas Männiku Maltsvetil aga eemale hoida. Oma usukaaslaste peremehe, tema poja ja Metsavahi Aadu juha- väljarändamise alguse määras ta 1861. a. ke- tusel 50-60 peret. Maltsvetiusulisi, kelle rännu- vadele. siht oli siis veel selgumata, 85 peret. Ed. Vilde kirjeldab, kuidas prohvet Maltsvet 85 said loa väljarännuks hakkas väljarändamist pooldama ja isegi juh- tima. Mõni nädal pärast Järvamaal käimist, kus Orgmetsa valla tulevased väljarändajad käisid ta nähtavasti kuulis levinevast väljarännu tuhi- mardipäeva 1860 Orgmetsa mõisas parun Mag- nast, kutsunud Maltsvet enda usulapsed kokku nus von Vitinghoffilt kohaotsimise loakirju saa- mas, teiste seas Maltsveti vend Tõnu Malts ja Mai viimastel päevadel 1861 asusid Kustav vennapoeg Kustav Malts. Viimane sõitis saadud Malts ja tõlk Tõnisson tagasiteele koju. Malts- volikirjadega Tallinna kuberneri kantseleist passe vet jäi Krimmi maha, kus talle kohtu-uurija saama. Need anti ainult kahe kuu peale — kuni Franz Hieckisch muretses tööd möldrina Pere- 1. märtsini 1861. Kohalik haagikohtunik, kelle kopi linna lähedal ühe tatarlase tuuleveskis. Tei- kaudu passid kätte saadeti, püüdis veel ka omalt sed maakuulajad sõitsid tagasi esialgul oma poolt takistusi teha, kuid andis siiski 3. jaanuaril hobustega; Orjolli kubermangus rännati mõned 1861 kohtuliku tunnistuse, millega 85 perekon- jaamavahed jala, siis palgati voorimees kuni Tuu- napead Kustav Maltsa volitasid endale riigi sise- lani, sealt jõuti ühe jahuvedajaga väikese maksu kubermangudest asukohta otsima, kinnitades iga eest Moskvani; edasi raudteel Peterburisse ja passi külge sedeli, et see pass on usaldatud vo- sealt laevaga Tallinna, kuhu jõuti 21. juunil 1861. liniku kätte. Kustav Malts nõutas endale Org- Siin leidis Kustav Malts palju omakseid ja metsa parunilt veel passipikenduse poolteiseks tuttavaid eest, ka tema isa oli linnas. Siin oota- kuuks. sid maltsvetlased “Valget laeva”. Saadikud olid Pärast keisri jutul käimist (jaanuari keskel toonud Krimmist kaasa ainult viie suurmaaoma- 1861) anti Harju- ja Järvamaa väljarändajate niku kaubatingimused, mis olid kinnitatud Pe- esindajaile küünlakuu keskel 1861 keisri kirja- rekopi ispravniku (politsei ülema) poolt. Hir- lik vastus kuberneri kindral von Ulrichi kaudu. must kodumaa politsei eest ei teatatud Lasna- Vilde andmeil lubatud neil asuda Krimmi seal- mäe all ootajaile midagi Krimmi asumise tingi- seile kroonumaadele. Lubatud ka abi asumiseks. musist, vaid neist jutustas Kustav Malts ainult Kuid tsaar ei arvanud heaks, et kõik korraga omaste, sõprade ja tuttavate väiksemale ringile, sinna rändaks, vaid et enne käiks keegi maad selgitades värvimata valguses sinna asumise tin- vaatamas ja asukoha välja võtmas. Kuberner gimusi ja väljavaateid, püüdes seda mõtet lõ- heitnud meestele ette, miks nad keisrit tüüta- puks äragi laita. Sellest ei tahtnud mehed aga mas käinud, ja pole meeste passe enam piken- midagi teada. danud. Kustav Malts, Maltsvet ja tõlk Tõnisson läksid siis maakuulajaina küünlakuu lõpul 1861. a. “Valge laev” Krimmi poole teele, kuhu jõudsid üle Peterburi, Moskva, Orjolli ja Harkovi 5. aprillil 1861. Kevadepoole 1861. a., olles kindlad eelseisvale Esimeseks peatuseks oli neil Krimmis Pere- väljarändamisele, hakkasid maltsvetlased Järva- kopi linn. Neil oli kaasas soovituskiri Eestimaa maal müüma loomi ja asju, mida oli võimata kuberneri kantseleidirektori Hieckischi vennalt teekonnale ühes võtta. Kujutati ette üleloomu- (oli samas kantseleis ametnik) Perekopis kohtu- likke asju. Kõige kainem muuseas oli arvamine, ametnikuna töötavale pojale. Viimane soovita- et üks suurvürst ja admiral laenab Maltsvetile nud väga meestel Krimmi asuda. paar sõjalaeva, millega see oma kogudusele Tal- linna alla järele tuleb. Saadikuid kohutanud Perekopi ümbruse lage ja Nendele antud passide aeg sai täis ja jüripäev kuiv maastik, kuid Hieckischi abikaasa, kes va- jõudis kätte, millal need, kes oma talukohad olid balt eesti keelt kõnelnud, lohutanud mehi, et kül- üles ütelnud, pidid uutele rentnikele ruumi te- lap ka Krimmis leidub paremaid kohti. Ligi gema. Kuid saadikuilt polnud ikka veel mingeid kaks kuud rändasid nad Krimmis ringi, vaada- teateid. tes nii kroonu-, kui suurmaaomanike-mõisnike — Siis hakkasid maltsvetiusulised Järvamaalt mai maid. Kroonumaade valitsusest Simferoopolis teisel poolel 1861. a. kogu oma varaga Tallinna said nad valimiseks nimekirjad umb. 40 küla poole rändama, sest neile olevat prohveti Ja ja 36.000 tiinu maa peale. Saadikud ei julgenud vaga neitsi Miina suu läbi kuulutatud, et nad aga ühtegi nähtud kohta asumiseks valida. Neid lähevad Tallinnast kevadel teele Kaananimaale. kohutas kuiv kliima ja veepuudus. Vähemfanaatilised ütlesid, et nad lähevad Tal- linna maakuulajaile vastu, sest neil pole kodu- Maltsvetlasi püüti kinni ja veeti Albu mõisa, aga paigas enam ulualust. Tallinnas asusid nad Las- ka mujal Järvamaal, peagu igas mõisas, pekseti namäe alla, suhkruvabriku taha loodmaale. Seal, maltsvetlasi. Albu mõisnik von Lilienfeld andis rannikuserval, ootasid nad kevadel nende proh- vanglaks mõisa rehe, n.n. “Kukunoosi rehe”, kus vetite poolt kuulutatud “Valget laeva” või “Val- vene soldatid peksid kinnivõetuid novembris get pilve”, mis neid pidi päästma. 1861. Mõni päev enne Järvamaa maltsvetlaste Tal- See sündmus on tuntud Albu veresauna nime linna alla asumist ootasid nende usukaaslased, all. Kuid soldatite kohalolek oli ka teisiti karis- “armu saanud hinged”, Kolga rannas “Valget tuseks talurahvale: nende toitmiseks rekvireeriti laeva” oma randa. See pidanud tulema Leesi taludest tasuta ja väevõimuga loomi, näiteks jõu- küla alla. Kui seal küllalt kaua oli oodatud, kama Albu peremehe, Mõnuvere küla “Teise- tulnud sõnum, et laev saabuvat teatud päeval pere” Jaan Mõnuvere renditalust, ning lõpuks ja tunnil Aegna saarele. Kohe alanud kibe minek jäeti soldatid pärast peksu taludesse söödale. sinna, jättes maha kõik ilmliku vara. Oodatud Aegnal kolm päeva ja, kui laev ikkagi ei tulnud, Päärn Hein, Jaagupi Toomas ja Tõnu Malts sõidetud Kolgale tagasi. Hakatud seal naabrite saadeti ahelais Tallinna kaelakohtusse, kus Tõnu poolt laialiviidud vara jälle kokku koguma, kuid Maltsale mõisteti kaks aastat vangiroodu, teised poolest jäädud ilma. saadeti Siberisse. Tõnu Malts saadeti karistust kandma Novgorodi, kus ta järgmisel aastal suri; Kui kuuldi, et osa maltsvetlasi läinud Tallinna tema naine (Kustav Maltsa võõrasema), kes te- alla “Valget laeva” ootama, — tuli ka hulk Kol- maga Novgorodis kaasas oli, pöördus tagasi ko- ga ranna inimesi Lasnamäe alla. Siin kestis leer dumaale koos kahe lapsega (neist üks suri teel), ootamises, kuni viimaks linna politsei ootajad, läks Tallinnas uuesti mehele, kuid suri varsti, umbes juuni lõpul 1861, laiali ajas. Ootamine oli niisama ka ta viimane laps. kannatusrikas; lapsed jäid haigeks, paljusid äh- vardas nälg, paljudele sigisid vaevatäid selga. Linna kodanikud püüdsid hädalisi aidata. Sellel Sügisel, pärast peksu, anti mõisadest takista- ajal, eesti talupoegade kannatusile kaasa tundes, matult load väljarändamiseks neile, kes soo- avaldas Tallinna ülemkooliõpetaja Blagovesht- visid ja kellel polnud enam mingeid kohustusi shenski saksakeelse raamatu “Eestlane ja tema mõisa suhtes. Niisama anti ka passid kuber- isand”, milles kirjeldas eesti talupoegade vilet- mangu kantseleist. susi ja saksa ülemkihi jõhkrat ümberkäimist te- Uued maakuulajad teele male alluva rahvaga. Vahepeal maakuulamiselt Tallinna tagasi jõud- Kohe pärast passide saamist saatsid need väl- nud Kustav Malts läks kubermangu kantseleis- jarändajad 1862. a. algul maakuulajad-volimehed se, kus direktor Hieckisch seletas, et uusi passe Krimmi poole teele. Neid oli kaks suuremat saavad väljarändajad alles järgmisel kevadel, gruppi. Esimese grupi — umb. 40 perekonna — aga kuhu nendegagi minna, kui uut asukohta maakuulajaiks olid Kustas Määrmann, “Kangus- Krimmis pole veel välja võetud. Lõpuks sai Kus- saare” peremees Albu vallast, ning Maltsveti usu tav Malts 24. juunil 1861.a .a üksi uue passi, jutlustajad — Paide Ants Kõrge ja Kerna möl- kui seletas, et tahab ikkagi kadumaalt lahkuda der Kaarel Silejev, kellest ükski ei mõistnud ja ennast Jamburgi või Kroonlinna alla üles võt- vene keelt. ta. Tegelikult lahkus ta kodumaalt mõni päev hiljem koos Tiskre küla rahvaga, nagu eelpool Tartu–Pihkva–Kiievi kaudu jõudsid nad postho- mainitud. Kuid maltsvetlastele oli pääsetee ko- bustega küünlakuu algul Krimmi. Määrmannil dumaalt suletud kuni järgmise aastani. oli volitus Krimmi eestlaste nõuande järgi mõne mõisaomanikuga kaup teha. Krimmis leidsidki “Albu veresaun” nad, eriti Samruki asunike kaasabil, sobiva koha: Burljuki küla vene mõisaproua Bjelovodski maa Jaagupipäeval (25. juulil) 1861 öeldi mõisadele, peal, Alma lahingu paigas ja Samruki naabru- eriti Järvamaa valdades, rohkesti talusid üles. ses (kõigest 6 versta lõunas). Ants Kõrge kui Maltsvetlased hakkasid kainelt ja asjalikult väl- poissmees jäi kohe Krimmi ja hakkas seal tee- jarändamisele valmistuma. Vaatamata kepikoh- nima; Kaarel Silejev ja Kustas Määrmann pöör- tu ähvardusest ilmus samal sügisel, mardipäeva dusid kodumaale, et volitajaid ära tuua. eel, Järvamaa mõisadesse rohkesti passitahtjaid. Teise grupi — ligi 50 perekonna — volinikuna Omavaheliste nõupidamiste pärast hakkasid läks teele paar nädalat hiljem, umb. jaanuari mõisnikud väljarändajaid kiusama, süüdistades keskpaigu 1862, “Kruusimäe“ Ants Valkmann neid mässamises. Ühest koosolekust, Mägede Ahulast, kellel oli kaasas tõlgiks vana kroonu- Päärna talus, kuhu mehi oli kokku kutsunud mees Tõnisson Tallinnast. Valkmannil olid kaa- Jaagu(pi) Toomas, sai teada haagikohtunik von sas väljarännuhuviliste passid ja iga passi pealt Grünewald, kes mõlemale mehele Ahulas mõis- makseti 5 rubla teekuludeks. Nad reisisid Peter- tis 150 vitsahoopi. Teised mehed päästsid Päär- buri ja Moskva kaudu. Sellele väljarändajate na ja Tooma väevõimuga peksupingilt, muude grupile kaubeldi mõisaproua Maria Dalajevi seas Taavet Lõhmus, Liiva Mart, Jaan Vilde, käest Simferoopoli ligidal Salgiri jõe ääres aset- prohveti vend Tõnu Malts ja teised. Selle peale seva Kara-Kijati küla maad kümnisele, kaunis kutsuti sõjavägi kohale “mässu“ rahustama. soodsate tingimustega. Maakuulajate kodumaale tagasi saabudes al- jäid asujad Alma jõe ääres laagrisse lageda tae- gasid ettevalmistused pikaks teekonnaks. va alla, paigas kus mõne aasta eest oli löödud Krimmi sõja verisem lahing. Seal polnud ini- Tuhat maltsvetlast 110 vankriga pikale teele mestele ega hobustele ka kallima hinna eest toitu saada, sest põuaga oli hein ja vili ikalda- Kümmekond perekonda, nähtavasti Määrman- nud. Halvast joogiveest levis kõhutõbi, nii et ni grupist, kes ettevalmistustega varem valmis umbes kahe nädala jooksul, mis rahvas siin said, läksid pikale teekonnale mail algul 1862. a. laagris oli, maeti sinna vähemalt kümme last. Kustas Määrmanni juhtimisel olev grupp hak- Lähedase Samruki küla asunikud ei saanud ka kas liikuma mai keskel. Need olid enamasti pä- aidata. Neil oli endilgi puudus, kuna nad ainult rit Madise kihelkonnast, Maltsveti usu peakes- kroonu abil suutsid elu jätkata. Viimaks rän- kusest. Kogunemiskohaks oli neil Orgmetsa kü- dasid selle grupi väljarändajad edasi Simferoo- la, kust läks teele peale 60 vankri, kusjuures poli linna. Lõikuskuu teisel poolel jõudis versta- ühte ühehobuse kummvankrit jagasid omavahel pikkune voor Simferoopoli turule. Kuberneri kä- kaks-kolm perekonda. Kokku oli selles kogus sul andis linnavalitsus neile ühe linna sees oleva umbes 500 hinge, nende seas 16 peret 80 hin- sõjaväe kasarmu ajutiseks korteriks. Tihedalt gega Kolga valla maltsvetlast Harjumaalt. koos elades võttis nende seas jälle kõhutõbi ja Kaks nädalat Määrmanni grupist hiljem lah- muud haigused uut hoogu. Põdejaid toimetati kus Järva-Jaani kiriku esiselt umbes 50 vankri linna haiglatesse. Oli päevi, millal sealt veeti suurune voor mitmesaja hingega Ants Valk- kaks ja kolm eestlast korraga kalmistule. manni juhtimisel. Sellele voorile kihutas Roosna- Halliku mõisnik parun Stackelberg veel 20 vers- Umbes samasuguse hädarikka pika teekonna ta järele, et oma valla liikmeid tagasi meelitada. järele, nagu Määrmanni grupi inimesed, jõudsid Need mõlemad väljarändajate grupid liikusid ka Ants Valkmanni seltskonna väljarändajad läbi Võrust, kus nägi neid meie auväärne laulu- augustikuu keskel 1862. a. Krimmi Kara-Kijati isa Fr. R. Kreutzwald, kes sellest kirjutas Pe- külla. Juhtus, et nad esimesel päeval nägid seal terburi akadeemik Schiefnerile 16. juunil 1862. rohutirtsude pilve ja nende hävitustööd. Kui sa- a., et mal öösel Kustav Malts Kara-Kijati saabus, et “pärast seda, kui nelipühi laupäeval 500 hinge seal kahte alaealist õde vastu võtta, kellest üks Krimmi minevaid eesti väljarändajaid Võrust oli 16- ja teine 14-aastane, sai ta etteheiteid läbi läks, liikus siit kaudu mineval nädalal kuulda, et oli meelitanud inimesi niisugusele teine pisut väiksem ja pealtnäha ka vaesem hirmsale maale. Jõukamad rändajad kavatsesid voor, mille vankrid ja inimeste riietus andsid tõsiselt mõni päev puhata ja siis kodumaale ta- tunnistust vaesusest, niisama nagu nägudeski gasi minna. Nii suur oli pettumus. Valelikeks ja enamasti midagi rusutut nähtavale tuli; iseära- petisteks nimetati Määrmanni ja Valkmanni, kuid nis kurb oli vaadata pikergusi blondjuukselisi ka prohvet Maltsvetti ennast, kes hoidus nüüd naisepäid. Esimesed väljarändajad olid Kuu- rahvast hoolega eemale, elades sel ajal Simfe- salu, Järva-Jaani ja Järva-Madise kihelkonnast, roopoli lähedal Pushkina mõisas öövahina. neil olid head hobused ja inimesed olid ena- Kumbki mõisnik, ei Burljukis ega Kara-Kijatis, masti hästi riides.” ei suutnud oma kohustusi asujate vastu täita. Määrmanni grupi reis läks Pihkva, Vitebski, Elumajad ei olnud lepingute kohaselt seniseist Mogiljovi ja Kiievi kaudu ning oli väga vaeva- elanikest tühjaks tehtud. Võimata oli ka ikal- ja õnnetusrikas. Kõigepealt kannatasid rändajad duse pärast viletsust kannatavaid tatarlasi vastu tühja kõhtu: kuigi vene linnades turgudelt sai talvet hurtsikuist välja ajada. Teiseks jäi saa- toitu osta, olid linnade vahemaad pikad, ja tei- mata vili, mis asunikud pidid mõisnikelt saama seks lõppes rändajail raha. Haigused hakkasid tshetvert nisu või rukkeid perekonna peale, sa- kallale kippuma, eriti kõhutõbi. Viimase ohvriks muti talivili ja seeme: mõlemad naismõisnikud langesid kõigepealt lapsed, siis ka täiskasvanud. väitsid, et neil ei ole jõudu uutele asujatele vilja Nõrgemaid ja väiksemaid lapsi hakkas varsti muretseda, ka mitte raha selle ostmiseks. Nii surmale suikuma. Ikka rohkem käimisvõime- taganeti lõpuks lepinguist vabal kokkuleppel. tuid haigeid tekkis võrdlemisi vähestele vankri- Kara-Kijati omanik, proua Dalajev, tegi sisse- tele, mille eest ka veel hobuseid kärvas — õnne- rändajaile siiski võimalikuks jääda talveks tus, mis maksis aega ja raha, sest kibedal töö- (1862/63) elama tatarlaste peredega koos nende ajal ei tahtnud vene talupojad hobuseid müüa. hurtsikuisse. Surmavikat tööl Hädas tuli asujaile appi Simferoopoli saksa Nendele raskustele vaatamata jõudsid Määr- koguduse õpetaja Keuchel, korjates raha kogu- manni grupi väljarändajad augusti esimestel duse liikmeilt ja isegi laenates; üks juudi aptee- päevadel 1862. a. Krimmi. Siin oli maastik nüüd ker kinkis 50-rublase laenu, kui teada sai, mil- nagu kõrbe. Inimesed vihastasid, kõigepealt leks pastor seda raha vajas. Keuchel kirjutas Maltsvetile, siis aga ka selle vennapojale Kustav ka kodumaale, paludes abi. Madise koguduse Maltsale. Burljuki külas, kuhu nad pidid asuma, poolt tuli ligi 50 rubla, aga selle eest pandi ko- olid elamutes senised elanikud — tatarlased — dumaal mõisnike ja isegi “Perno Postimehe” veel ees, ega mõtelnudki väljaminemisele. Nii poolt väljarändajate viletsus suure kella külge, muidugi selle tagamõttega, et inimesi, kellel võis Siiski üsna priskel järjel, nagu Vilde ütleb, tahtmine olla välja rännata, kodumaal hoida. asus see Peipsi äärest pärinev rahvas 1862 ke- Asujad ise ei pidanud käsi rüpes. Mehed käi- vadel Krimmi, ja valis endale elupaigaks To- sid talve otsa Simferoopoli linnas nurgameesteks kultshaki küla, umbes 8 versta pärastisest ja puulõhkujaiks. Eestlaste tööusinus ja ausus Dzhurtshi eesti asundusest. Kroonu andis neile leidis Krimmis varsti elavat kiitust. Mõisades perekonna peale 100 rubla asumisraha, kaevude Krimmis makseti sel ajal meestele esimesel aas- peale ka summakese, ning aastase leivavilja. Sa- tal 7 rubla, tüdrukutele 4 rubla kuus talvist pal- mal kevadel aga otsustasid mehed otsida endale ka, kuna suvel oli palk vastavalt 1-2 rubla kuus siiski paremat asukohta. Vili jäeti kas hoopis suurem; selle juures oli toit rohke ja hea. Noor- maha tegemata, või pandi silmakirjaks ainult mehed võisid leida ka alalist teenistust Krimmi väikene osa põldu seemne alla. Lõpuks ähvar- lõunarannikul. dasid ametivõimud neid tülitamise eest vang- Pärast esialgseid äpardusi ja viletsat algust laga. Selle eest jätsid mehed kroonule maamak- 1862/63. a. talvel said enamik matlsvetlasist siis- sud võla nime all maksmata. 1864. aastal oli neil ki kroonu hingemaadele asuda, nimelt Dzhurtshi, äraminekuks voorgi valmis, mida abikuberner Kijat-Orka, Sõrt-Karaktshora ja Kontshi-Shavva ja Perikopi kreisiispravnik (politseiülem) püüd- küladesse. sid takistada, mõnekümne ratsasandarmiga külla ilmudes ja mehi nuhelda ähvardades. Lugu lõp- Kodavere mehed katsuvad õnne pes siiski ainult protokolliga ja reisivankritelt presendist kummide maharaiumisega. Mehed aga Väljarändamise liikumine ei piirdunud malts- panid ikkagi samal 1864. a. minema Kauka- vetiusulistega, ega ka ainult Eestimaa rahvaga. susse, kus nad asusid Kubani jõe äärde. See haaras kogu Eesti maa-ala. Tsaari palvel Tokultshaki küla maad omandasid hiljem saks- käisid ka Liivimaa esindajad ja Eestimaale tulid lased-mennoniidid, makstes pikaajalise järelmak- teated hingemaa saamisest Venemaal Lõuna-Ees- suna 10 rubla tiinust. Nad elasid seal väga jõu- tist, Tartust. Pole siis imestada, et Krimmi asu- kalt, istutades hoonete ümber ilusa viljapuude misega ka Liivimaa eestlased katset tegid. metsa. Nimelt kohtas Peterburis 1861. a. suvel Tiskre väljarändajaid Hindreku nimeline Kodavere mees, Alatskivi vallast. Kuuldes harjumaalastelt Krimmi asumise tingimusist, läks ta koju ja kogus seal umbes 20 perekonda väljarändajaid. Nad asusid teele 1861. a. sügisel ja jõudsid tal- veks Odessasse, kuhu jäid talvitama, seda osalt ka vaesuse tõttu. Odessas andis linnavalitsus neile maksuta talvekorteri ja linna seltskond toetas neid rahaliste ja muude annetustega.

O. Laaman Eesti asundused Venemaal

III gune. Katsume ette kujutleda, missugune võis olla Krimmi stepp eesti asunike sinna tulemise Hingemaade asundused Krimmis ajal. Sellest annab meile pildi vene kirjaniku, akadeemik E. L. Markovi kirjeldus 1866. aastast. Peale Samruki eesti asunike, kes said maad Saabudes kevadel Krimmi Perekopi poolt ütleb Krimmi läänerannikul, Simferoopoli maakonnas, ta, te “te olete ümbritsetud ühestainsast otsa- asusid kõik teised väljarändajad vene kroonult tust vallutavast niidust; mitu päeva sõidate seda saadud hingemaadele Krimmi põhjapoolsesse Pe- mööda ega suuda sellest välja pääseda; siin pole rekopi maakonda, kus need eesti asundused aset- midagi peale rohelise rohu, midagi peale eredate sesid pealegi üksteisele lähestikku. Maapinnalt lillede, sinise taeva ja laulvate lindude; suure- oli nende asukoht soodsam Samruki omast, sest pärased kannikeste lillad kimbud on pillavalt mullastik on seal parem, lähenedes omadustelt külvatud stepi sametisele rohelusele. Rasked Ukraina mustamulla maadele, olles seega vilja- trapid (suur stepilind — trapp, vene keeles kam. Ka on neis asundusis vee saamine kergem drofa) istuvad loendamatute karjadena mõne kui Samrukis. Enamikul asunikest olid kaevud sülla kaugusel teest, nagu lambakarjad. Mõõt- nende koduõues. matut steppi lõikavad siin seal põllumehe adrad. Muidugi oli ehk meie väljarändajail põhjustki Naljakas on vaadata, kuidas nad kaovad selles kohkuda, kui nad esmakordselt seda uut tõota- laias ruumis. Peagu igalpool küntakse uudis- tud maad nägid augustikuu palavuses, nagu sel- maad. Kolm, neli ja rohkemgi paari härgi veab lest varemalt juttu oli. See on aastaaeg, kus vaevaga rasket atra, mis lõikab sügavasse vilja- Krimmis suvine kuumus tõega kõik roheluse kasse pinda. Aga palju tihedamini kui põllu- maas ära kõrvetab. Aga ega Krimmi stepila- meest adraga kohtate siin lammaste karju. Rän- gendik siis alati nii kõrbenuna välja näe. Keva- dava rahva põline karjase-amet püsib senini tu- del ja sügisel on maastik siin sootuks teistsu- gevalt aus Krimmi steppides. Kaamelite kar- jad, hobuste, veiste ja lammaste karjad moo- elama viletsaisse tatarlastest mahajäetud hurt- dustavad endiselt stepi-mõisnike rikkuse, eriti sikuisse. See oli 1863. aastal. Järgmisel, 1864. mursakite (tatari aadlike) juures. Lambad on aastal, juhatas kroonu seniseile asunikele lisaks esireas; mõned tuntud lambakasvatajad loevad veel 8 eesti perekonda, kes esialgu olid katseks neid siin kümnete tuhandete viisi.” Simferoopoli lähedale mõisniku rendimaadele Aja jooksul muidugi see pilt muutus: stepi jäänud. Kroonu poolt väideti, et siin peab veel karjamaad ja niidud künti üles ja sajandi va- 1000 tiinu jõudemaad olema. Džurtši mehed vaid- hetusel lokkasid siin lõputud viljaväljad. Hilis- lesid sellele vastu tagajärjega, et maade üle- sügiseti, pärast vihmasid, elustus stepp jällegi — mõõtmisel jäi veel ka juurdetoodud perekonda- haljendasid talivilja orased ja ka muruväljakud dest ligi 900 tiinu maad üle, mis lõigati küla külades Krimmi nn. “teisel kevadel”. küljest ära. Seda maad pakuti külale müüa, aga mehed keeldusid ostmisest, makstes hiljem ka- Loodi viis eesti asundust hetsusega selle eest kõrget renti. Asunikud ehitasid 1883. aastal koolimaja va- Eesti asundusi tekkis vene kroonumaadele rem mainitud palvemaja või kiriku juurde. 1901. kokku viis. Need olid: Samruk, Džurtši, Kontši- aastal ehitati selleaegse vallavanema Jaan Pärtli Šavva, Sõrt-Karaktšora ja Kijat-Orka. eestvõttel ning hoolel Džurtši külla uus ja uhke Samruk (hilisema ametliku nimega Berego- vallamaja, kuna küla oli ka valla keskuseks. voje) — tekkis vanima eesti asundusena 1861. 1915. a. oli Džurtši külas 40 peret eesti asu- aastal. See küla asetseb Krimmi poolsaare lää- nikke. Selleks ajaks oli siin ka hingemaa krun- nerannikul, 30 versta Sevastoopoli linnast ja 40 tidesse jagatud, nagu Samruki asunduses. versta Tauria kubermangu pealinnast Simferoo- Kontši-Šavva küla asub 17 versta Kurman-Ke- polist. meltši raudteejaamast. Sinna asusid 1863. aastal Samruki asunikud said vene kroonult hinge- suuremalt jaolt Järvamaa inimesed, saades 47 maad kokku 1150 tiinu, mille ostuhinna pidid meeshinge peale 1349 tiinu maad ehk 28,5 tiinu kroonule tasuma 44 aasta jooksul, makstes igal hinge peale. Ostuhinnaks oli umb. 5 rubla tiinu aastal 5% maa hinnast. Igale perele tuli ühe eest. 1904. aastal oli siin eesti asunikke 23 pere- kuni nelja hinge maad, iga hinge peale kesk- konda ja 1915. a. loeti elanikke üle 200. Külal oli miselt 29 tiinu (1904. aastal Ed. Vilde andmeil). oma koolimaja ja väike kirik. 1915. a. oli Samrukis 35 perekonda eestlasi, kokku ligi 200 elanikku. Maad oli neil 1400 tiinu, Sõrt-Karaktšora asundus asetseb 7 versta sellest osa tatarlastelt juurde ostetud, mille osa- Kontši-Šavva külast lääne pool ja 13 versta nikeks ei olnud aga kõik küla peremehed. Enne Džurtši külast lõunas. Siia asusid umbes 80 I maailmasõda viidi Samrukis läbi maade krun- hinge ehk 16 peret Harjumaalt pärinevaid malts- timine, s.o. teostati maareform vastavalt nn. Sto- vetlasi, kes kodumaalt ära tulid koos Määr- lõpini maaseadusele, mille alusel endised küla- manni grupiga. Nad pärinesid kõik Kuusalu ki- konna ühisomandi hingemaad läksid üksikute helkonnast Kolga vallast ja nimelt Leesi, Uuri, peremeeste isklikuks omandiks, luues seega Tammistu, Juminda ja Pedaspea küladest. Pä- aluse maa otstarbekohasemaks kasutamiseks. rast kroonu kasarmuis 1862/63. a. talvel häda- Samruki asunikud ehitasid omal jõul kooli- korteris olemist Simferoopoli linnas vaatasid maja 1878. aastal, saades selleks abi kiriku abi- nad järgmisel kevadel Sarabusis kroonu aladel kassalt laenu ja väikese kingituse näol. paar nädalat ringi, aga kivine sööt ja sügavad kaevud — vesi oli seal 40 sülla sügavuses — Džurtš (ametliku nimega Tšolbaš Džurtši) peletasid nad minema. Siis läksid nad Perekopi asundus asetseb ca 35 versta Kurman-Kemeltši maakonda Japuntši külla ühe mõisa maadele jaamast. Selle küla maad olid antud venelasist kümnikeks, kuni 1864. a. kevadel said kroonult asujaile 1861. a., enne Järvamaa eestlaste Krim- Sõrt-Karaktšora küla hingemaad. Neile jätkus mi jõudmist. Neile ehitati kroonu poolt isegi ki- siin maad 30 tiinu meeshingele, mille eesti tuli rik, mis maksis üle 5000 rubla, ning puhastati maksta 14,5 (neliteist ja pool) kopikat (!) tii- kaevud. Aga venelased läksid sealt siiski aasta nust. Selle hinna pidid nad tasuma 40 aasta jook- pärast minema. Siis asusid siia järvakad, need, sul, olles kolm esimest aastat maksuvabad. Peale kes Ants Valkmanniga esialgul Kara-Kijati kül- selle laenas kroonu neile 100 rubla asumisraha la peatuma jäid. Pärit olid nad Ambla, Madise pere peale ja paaril esimesel puudusaastal vilja. ja Järva-Jaani kihelkondadest ning Jäneda, Ahu- Palvela-kiriku ehitasid selle küla asunikud juba la, Kaalepi, Albu, Abaja, Kuuse, Kuksema, Roos- 1873. a. ja sellele ehitati juurde torni osa 1894. a. na-Alliku ja Metsataguse valdadest. Koolimaja ehitasid nad ilma välisabita 1887. Kroonu toetab asumist aastal. 1915. aastal oli Karaktšora külas 20 talu 176 Džurtši külal oli 1451 tiinu maad, mis jaotati elanikuga. 80-le meeshingele nii, et igale mehele tuli umbes Kijat-Orka väikeses asunduses, mis asetseb 18 tiinu. Kroonu kinkis asunikele kiriku, mis vaid paar versta Džurtši asundusest kagu poole, venelaste jaoks oli ehitatud, andis esimese aasta said eestlased kroonult maad kokku 800 tiinu, leivavilja laenuks ja veel 100 rubla raha pere s.o. 33 tiinu hinge peale. 1904. a. oli siin 6 pere- peale toetusena hoonete ehitamiseks. Algul asuti konda eestlasi. Krimmis rendimaid pidamas

Aastal 1864 pandi valitsuse poolt maksma määrus, mis lubas Krimmis kroonumaid vaid enampakkumisel rendile anda. Sellepärast jäid kroonu hingemaadest ilma esialgul mõisamaa- dele rentnikeks asunud mehed. Neid oli: I Kijat-Aktatši ehk Aabrami külas Simferoo- poli lähedal 10 peret, kes tegid mõisa söödi- maadel põldu ja maksid mõisale kümnist. Iga asunik võis siin pidada 15 karilooma, tehes nende eest suvel mõisale 10 jalapäeva heina- ja viljakoristamisel. Lamba karjatamise eest mak- sid nad 8 kopikat aastas igalt lambalt. Heinast andsid nad mõisale 2 kümnest, madalmaa luha- heinast 3-4 saadu kümnest. II Umbes samasugustel tingimustel asus 7-8 peret Putke (Budke) külas, ühe karaimist mõis- niku maa peal. Vilde ütleb selle küla asuvat Eestlaste Krimmi asumise algul oli maa rent Simferoopolist lõuna pool, tegelikult aga on see palju aastaid 30–50 kopikat tiinult, ostuhind 5–8 küla või mõis Simferoopolist läänes mõned vers- kõige enam 10 rubla tiinult. Alles pärast Türgi tad, jäädes põhja poole teest, mis viib sellest sõda (1877–78) hakkasid rendi ja kümnise hin- linnast Samruki asundusse. nad tõusma, nii et asunikud ei suutnud enam Mõni aeg hiljem olid asunikud juba sedavõrd nii kergesti jõudu koguda, mispärast osa asu- kosunud, et kaks väiksemat seltskonda võisid nikke siirdus edasi Kaukasusse. 1870. a. võtta isegi kaks mõisat rendile. Need Kui eelnimetatud rendikülad tekkisid eestlaste asusid Simferoopolist ida pool, Aasovi mere poole Krimmi asumise algaastail, ajal millal asunikud viiva suurtee ääres. Väiksema neist — 700 tiinu alles püsivamate kodukohtade järgi ringi vaa- maad, ilusa õunaaiaga ja väikese vesiveskiga — tasid, siis hiljem tekkis rendikülasid juba asu- rentisid 7 Putke küla peret 700-rublase aasta- nike teise põlve järglasil, kellele koduküla hinge- rendi eest. Suurema Kadikõi mõisa — 1700 tiinu maad kitsaks jäid. Neile liitusid ka hilisemal maad, vesiveski, kõrtsi — rentisid 16 perekonda ajal kodumaalt sisserännanud eestlased. Aktatšist ja mujalt 1000 rubla eest. See mõis Neist rendiküladest võiks nimetada Kabantšu- oli tegelikult rendil 500 rubla eest ühel armeen- ki, Bos-Kosi ja Kitai külasid. Kabantšuki külas, lasest kaupmehel, kes rentis maa eestlastele mis asetseb Eupatooria linnast Perekopi poole edasi, jättes enda pidada mõisa hooned, veski viiva tee ääres, oli 12 perekonda eestlasi-rent- ja kõrtsi ning 100 tiinu maad. Et asunikest nikke kuni 1904. aastani, millal rendilepingu ainult kolmel peremehel jõudu oli 100-tiinulist tähtaeg lõppes. Bos-Kosi ja Kitai rendikülasid maatükki harida, siis kutsusid teised 13 pere- nimetab Eduard Vilde vastavalt Kontši-Šavva ja meest endile igaüks ühe abirentniku lisaks. Nii Karaktšora asunduste väimeeste küladeks; seal oli lõpuks asunikke siin koos 29 peret. asus 1904. aastal Bos-Kosis 10 eesti rentniku Juba esimesel aastal alustasid eestlased all- peret ja Kitai külas 7 peret eestlasi. rentnikud armeenlasest rentnikuga tüli aineliste Peale selle tekkis mitmetel aegadel rendiküla- kasude pärast, lootes armeenlast mõisast välja sid Kurulu-Kiptšaki ümbruses, umbes 20 versta kangutada. Armeenlane läkski viimaks minema, Eupatooria linnast kirdesse. Seal oli Kurulu- aga rentis tema käes olnud mõisa osa Kustav Kiptšakis endas 10 eesti perekonda rentnikke. Maltsale 1400 rubla eest. Kui nelja-aastane rendi- Bulatši rendikülas, mis asus Kurulu-Kiptšakist leping 1875. a. lõppes, tegid rentnikud mõisaoma- 5 versta ja Saki linnast 15 versta kaugusel, oli nikuga uue lepingu, kusjuures mõisnik tahtis umbes 14 aasta jooksul 9 peret eestlasi. Nende mõisamaja rohuaiaga enda kätte jätta, kuna kahe rendiküla lähedal oli veel kaks küla — rent pidi jääma endiseks, s.o. 1400 rubla aastas. Buzul ja Tšajan, mida ka eestlased rentisid. Seejuures sõlmiti see leping salaja esialgsete 16 Võiks veel nimetada väiksemaid asukohti, nagu rentniku poolt, nii et senised abirentnikud (13 Murzatšik 2 eesti perega Eupatooriast 12 versta peremeest), ka K. Malts nende seas, jäeti kau- lääne pool ja Džaga-Kuštšu 4 eesti perega ida bast välja. Malts kutsuti naabermõisa rentnike pool Eupatooriat. hulka, kellest üks oli surnud ja teine vahepeal pahategude pärast seltskonnast välja heidetud. Nii selgub, et asunikud ei pääsenud omavahelis- Uuema eestlaste rendikülana tekkis juba I test hõõrumistest, kuigi neist enamik kuulus sa- maailmasõja ajal ja selle järelaastail põhjapool- masse vagatsevasse usulahku. Omakasu pärast sete Krimmi asunduste lähedale nn. Lustigi püüti teineteist alt vedada ja tüssata: alguses, mõisa maadele uus rendiüksus, kuhu siirdus kui oma jõud ei kandnud, kutsuti teisi abirent- asunike poegi lähedasist eesti asundusist, kuid nikena appi, aga kui juba majanduslikult kind- ka Utškuju-Tarhani asundusest, mis asus kau- lamale järjele saadi, siis taheti kohe senistest gemal. avitajatest lahti saada.

O. Laaman Eesti asundused Venemaal IV Mursa, kes oli mõisa pantinud Hersoni Põllu- Rendi tingimused olid mitmesugused, nii nagu panka 20.000 rubla eest ja raha mõne aastaga mõisa omanikuga suudeti kokku leppida. Algul, ära raisanud, nii et mõis 1876. a. müüdi haamri kohe pärast Krimmi asumist, kui asunikel puu- all ühele Odessas elavale poolakale, kelle vend dus veel rahaline jõud, tasuti renti kümnesega, nüüd müütas. Maad oli siin 2470 tiinu, hea maa s.o. maaomanikule maksti renti natuuras — hei- ja ka vesi oli madalas, kaevud ainult 2-3 sülda nasaagist tavaliselt kolm saadu kümnest läks sügavad. omanikule. Sama moodus tuli jällegi kasutami- Mõisa asus Simferoopolist 23 versta läände, sele palju hiljem, I maailmasõja ajal, kui vene 15 versta Mustamere rannast ja umb. 22 versta rubla väärtus langema hakkas. Iseseisvalt ma- Samruki eesti asundusest. Ostuleping sõlmiti 23. jandavad rentnikud, elades mõisa hoonetes, mak- veebruaril 1879. a. makstes selle mõisa eest sid renti 5-6 rubla tiinult (1904. a.). Aga peale 42.000 rubla, s.o. 17 rubla tiinust, millisest hin- selliste rentnike oli ka põhi-asundusis kombeks nast tuli kohe tasuda 12.000 rubla, 10.000 rubla maad juurde rentida ümberkaudseilt suurmaa- kolme aasta pärast 6% intressiga, kuna puuduv omanikelt. Samruki asunduses makseti 1904. a. 20.000 rubla jäi tasuda Hersoni Põllupangale en- Eduard Vilde andmeil juurderenditud maa eest dise pandivõlana. Ostjaid eestlasi oli 24 meest, renti 3 rubla tiinust. Lähedasemaks maa-alaks enamik neist endised Kadikõi rentnikud. Maa Samruki asunduse maade piiril, mida aastaid jagati nii, et 16 peremeest ostsid täied osad, 125 rendil peeti, oli Nikolai Nikolajevitš Schneideri tiinu suuruses igaüks, ja 8 peremeest n.n. poo- omand, nn. “Beilik“ (Vürtskond — tatari keeli), led osad 62,5 tiinuga. Ostjate seas olid mitmed, mida renditi kolme aasta kaupa, sest põllukord kes alles 1869. a. Krimmi rännanud; viimastest oli tavaliselt — must kesa, talinisu, suivili. Selle peab ütlema, et see oli ka viimane teadaolev maa eest oli rent enne I maailmasõda 6 rubla suurem grupp eestlasi asunikke, kes kodumaalt tiinult aastas. (Tiin = 3 riia vakamaad). sinna tulid, kokku paarkümmend peret. Utš-Kuju-Tarhan koosnes õieti kahest külast; Rentnikud maid ostmas vanade andmete järgi olevat seal varematel ae- gadel elanud üle 100 perekonna, arvatavasti ta- Saades majanduslikult üha kindlamale järjele tarlasi, kellest võib arvata, et osa neist Krimmi hakkasid seni mõisamaid rentinud asunikud rin- Venemaale allutamise puhul põgenes Türgi- gi vaatama, kust saaks leida püsivamat asupai- maale, osa jäi kohale. Varasemast suuremast ka. Kuni Vene–Türgi sõjani seisid maade hinnad elanikkonnast tunnistasid tervelt neli surnuaeda. Krimmis umbes püsival tasemel, nimelt 5–8 Nüüd — eestlaste sinna asudes — oli seal ees rubla tiin. Sõja ajal ei julgenud aga keegi maad kaks küla; ühes neist elas 25 perekonda tatar- osta. Kuid niipea kui sõda lõppes ja 1878. a. lasi, teises — 10 peret venelasi. Neil tuli nüüd rahu sõlmiti, hakkasid Krimmi sakslased maid muidugi ära kolida, et eestlastele ruumi teha. ostma ja niisuguse tuhinaga, et juba paari aasta Tahes tahtmata said meie asunikud sellega ko- jooksul tiinu hind umbes 10 rubla võrra tõusis; halike elanike kohalt välja kangutajaiks, kuigi maade eest, mis seni 5–6 rubla tiin müügil olid, võib arvata, et seal elutsevad venelased olid sama makseti nüüd juba 15–20 rubla tiinust. teinud varemalt seal elutsenud tatarlastega. Ar- Kustav Malts, Otto Kurg ja Ants Kröger olid vatavasti oli nüüd nii venelaste kui ka tatarlaste need kolm asunikku, kes juba 1878. a. otsustasid vahekord maaomanikuga korraldatud rendi alu- maad osta. Neil oli kolme peale kokku aga vae- sel. valt 4000 rubla puhast raha ja algul ei leidnud Eestlased asusid Utš-Kuju-Tarhani küla kujul, nad rohkem osanikke. Kuid järgmise aasta al- nii et talude elamukrundid jäid võrdlemisi lame- guseks liitus nendega siiski veel kümmekond da oru kirdepoolsele küljele üle versta pikkuselt, peremeest, kes igaüks andis käsirahana 100 kuna oru edelaküljele jäi viljapuuaed, millest rubla Otto Kure ja Kustav Maltsa kätte. hiljem kujunesid talude viinamarjaistandused. Elamu-krundid said 80 sülla pikkused ja 20 sülla Nüüd jätkus maa otsimine energilisemalt. Bes- laiused; neid krunte sai kokku 25, millest üks saraabia Põllupanga agent Schmidt Feodoosiast küla keskel määrati tulevasele kooli- ja palve- juhatas neile Utš-Kuju-Tarhani mõisa. Selle en- majale. 15 perel tulid elamud ehitada vana küla diseks omanikuks oli tatari mõisnik Osman- kohta, kuna 10 peremeest ehitasid elamud lage- da söödimaa peale, kusjuures ehitusplatsid pe- remeeste vahel jagati loosi teel. Utš-Kuju-Tarhani asunikke oli 1915. aastal 25 perekonda. Asunikud ehitasid 1902. aastal uue avara koolimaja-palvela, mis läks maksma üle 5000 rubla. Kontugani lugu Rannikult liikusid liitlaste väed edasi Sevas- toopoli poole 19. septembril 1854 laial rindel, mis Enne kui käsitada kurvalt lõppenud Kontugani peatus ööseks vastu 20. septembrit 1854 Bulga- mõisa ostmise lugu peab mainima, et selle mõisa naki jõe joonel, seega hilisema Samruki eesti maad said kuulsaks Krimmi sõjas, ainult mõni asunduse maa-alal ja ka Samruki külas, liikudes aasta enne eesti asunike Krimmi jõudmist. Kon- sealt edasi järgmisel päeval vastu kuulsale Alma tugani maa alal, rannikul, maabusid liitlaste — lahingule. Liitlaste rindel paiknesid, alates ran- prantslaste, inglaste ja türklaste väed 14. sep- nikust, kõigepealt türklased, siis prantslased ja tembril 1854. a. ja prantsuse väejuht marssal idapoolsel vasakul tiival inglased. Achilles St. Arnaud käis isiklikult Kontugani Niipalju on siis Kontugan ajalooga seotud. mõisas. Omanikud Reveliotid olid põgenenud mõi- Kontugani mõis asub 40 versta Simferoopolist sast, jättes kohale ainult mõned teenijad. Mars- lääne pool, Mustamere ääres, Samruki eesti asun- sal oli selle üle imestanud ja ütelnud, et ega meie dusest 10 versta põhja pool ja Utš-Kuju-Tarhani elanikega sõja jalal ole, vaid Vene valitsusega. asundusest läänes. Vene endi ohvitserid olid enne seda mõisast läbi Selle mõisa laialdast maa-ala — 6500 tiinu minnes jõudnud hinnalise klaveri kaanele mõõ- ümber (1 tiin = 3 vakamaad) — himustasid kadega kriipseldada: “Žal, žal, takaja prekras- Kadikõi ja selle naaberküla eestlasist rent- naja rojal” (Kahju, kahju, niisugune ilus kla- nikud. Maa oli hea, mõisal palju hooneid ja pä- ver), mis iseloomustab eriliselt vahet Vene ja ratumad viljapuu- ja viinamarja-aiad, kuigi vii- liitlaste sõdurite vahel. Viimastele oli keelatud mased ühes hoonetega seisid omaniku hooletuse kohalikelt elanikelt midagi tasuta võtta, kuna pärast korratuses. Kontugani maa eest nõuti juba vene soldatid taganedes rüüstasid ja põletasid 44 rubla tiinust, aga mainitud eestlasist ostjad mis ette juhtus. tahtsid maksta 42 rubla tiinust. Ostjaid kogunes vähe — mõlematest küladest kokku paarküm- K. Eenpalu otsusega suleti ega jatkanud ilmu- mend meest ja siit-sealt veel mõned. Neile tuli mist, kuigi luba oli, siis “Vaba Maa” kirjastusel meeste endi palvel või kutsel appi maalikunstnik ilmunud “Rahvalehes“ ja ka vist “Maa Hääles”. prof. J. Köler osalisena. Pärast minu mälestusartiklite ilmumist jutus- tas mulle minu onunaine, kadunud Dorothea Prof. Köler ja õnnetu mõisaostu operatsioon Laaman, et Kontugani mõisa ostmise lool on ka teine külg. Nimelt olnud seal üheks osanikuks Kaup tehti lehekuul 1882. a. raskeil, osalt mee- keegi Eikuni nimeline mees, kes olnud prof. J. letuil tingimusil. Maa hinnast, mis oli kokku Kölerile kuidagimoodi sugulane või hõimlane. 213.000 rubla, millest 90.000 rubla oli Hersoni Tema kätte usaldatud võlasummade kogumine Põllupanga laenu, pidid ostjad tasuma kohe ja endisele omanikule väljamaksmine. Kuid oma- 24.000 rubla ja kaheksa kuu pärast veel 50.000 vaheline asjaajamine olnud nii kodune, et Einu- rubla, kuna 109.000 rubla jäi võlana 6%-ga ka- kilt pole võetud mingeid kviitungeid ega allkirju. heksa aasta jooksul tasuda. Lepingu järgi pidid Kui asunikud hiljem maksuraskustesse sattusid, ostjad sellest taganemise või lepingu murdmise polnud neil millegagi tõendada, kui palju keegi puhul, pärast lepingu lõppu müüjatele 48.000 neist tegelikult tasunud oli. Nad pidid leppima rubla kahjutasu maksma. Viimase punkti võttis sellega, mis Einuk ütles makstud olevat. Einuk lepingusse Köler, kes nähtavasti arvas, et kõrge aga pannud osa raha oma tasku. Hiljem omanud karistusmäär kihutab ostjaid vajalikku rahasum- Einuk Simferoopolis küünlavabriku ja elanud mat innuga kokku kraapima, mis aitaks hoida, üldiselt jõuka mehena. et tema meelest nii kasulik kaup ei nurjuks. Sama kinnitas ka kadunud Peeter Klaas, kes Varsti selgus, et J. Köleril, kes oli suurema tuli Krimmi koos naise Mariega (minu vanaisa osa maast — 3700 tiinu — oma nimele lasknud õetütar) ja kaheaastase poja Gustaviga 1884. a. kirjutada, ei olnud rohkem raha kui ainult paari- Marie Klaasi vend Karl Schwarzbach oli sinna ju- tuhande rubla ümber. Köler pöördus 30.000-rub- ba mõni aeg varem tulnud ja oli koos teiste lalise laenu saamiseks Aleksandri Kooli asuta- eestlastega Kontugani mõisa ostmisel osanikuks. mise peakomitee poole. Kirikuõpetaja Jakob Hurt Osamaksude vastuvõtjaks olnud keegi Kolgast — peatoimkonna esimees — oli esialgu laenu and- pärit eestlane nimega Einuk, pärastine maja- mise poolt. Temast sai aga laenu vastane, kui ta omanik Simferoopolis. kuulis maa väljaostmise tingimusist. Selle järgi Alguses läinud kõik hästi. Nisusaak olnud esi- pääses lahti äge suu- ja sulesõda laenu andmise mesel aastal nii suur, et seda ei jõutud õieti ko- poolt ja vastu, kuni Köler oli sunnitud laenu- ristadagi. Teisest aastast peale tulnud aga põua- soovist loobuma. aastad, nisu pole kasvanud ja peale selle surnud Kui 19. jaanuaril 1883. a. saabus eellepingus loomad katku. See õnnetus olnud pankrotti mi- määratud maksutähtaeg, oli väiksemail ostjail — nemise põhjuseks. Mõned omanikud tasunud siis- maaosa suurust mööda — vajalik raha koos, ki oma osamaksud ära, aga suurem osa mehi mitte aga peaosanikul Köleril. Müüjad pikenda- jätnud maksmise hoopis seisma. sid maksutähtaega paari nädala võrra, kuid ra- Einuki usaldatud nii palju, et pole võetud te- jades ostulepingu veel raskemaile tingimusile, malt kviitungeid maksmise tõenduseks. Kui asi õnnetuil läks korda laenata Tarhani asunikelt kohtusse läks, polnud meestel midagi ette näidata. nende maa pantimise kaudu 20.000 rubla, kuna Mis Einuk ütles makstud olevat, sellega parata- Köler laenas sõpradelt ka 10.000 rubla. Siiski matult jäänudki. Tegelikult aga on Einuk hea tuli loole mõne aasta pärast hale lõpp. Ostjad osa meeste rahast oma tasku pannud. Asunikud ei jõudnud oma kohustusi täita ja kaotasid mõi- ei saanud kopikatki tagasi; kohtukulud sõid kõik sa. Hädavaevalt said Tarhani mehed vahepeal ära. Mehed jäid paljakäsi ja otsisid endile mujal suurema osa oma laenust tagasi. tööd. Vilde lisab, et aasta enne Kontugani ostmist, Karl Schwarzbach tõi oma ülejäänud inventari s.o. 1881. a., oleksid needsamad inimesed neile ja loomad Samruki asundusse ja katsus veel kord jõukohasema 2200 tiinu suuruse mõisa märksa seal põllupidamisega õnne. Aga ka sellest ei tul- kergematel maksutingimustel ja odavamalt — nud suuremat välja. Paari aasta pärast läks ta ainult 29-rublase tiinu hinnaga — kätte saanud, siit Suhhumi, Kaukaasias. kui nad mitte “oodata“ poleks tahtnud. Nõnda läks neil see tulus koht hakkamatusel ja üks- Teiselt poolt jutustas mulle paguluses Maria meele puudumisel vett vedama. See oli Sautše- Pallo, kes on sündinud Kontuganis ja elab prae- reki mõis Tarhani asunduse lähedal ja, ma pean gu Torontos, et tema isa, Peeter Pallo, oli aja- lisama, “veel lähemal Samruki asundusele, asu- nud Kontugani asunikkude rahalisi asju ja maa des viimasest umb. versta kümme ida pool. võlgade maksmist. Peeter Pallo, kes lahkunud Nii palju jutustab Ed. Vilde sellest loost “Proh- Kontuganist koos perega 1893. aastal, pole ku- vet Maltsvetis”. nagi rääkinud Einukist, et see oleks asunike ra- hasid kõrvaldanud. Maria Pallo mäletab isa ju- Olen kuulnud ka veidi teistsuguseid andmeid tustusist, et Kontugani asunike pankrotti mine- selle loo valgustamiseks. 1930-dates aastates aval- ku põhjustanud ikkagi ikaldusaastad. Ka on dasin ma “Vaba Maa” ajalehtedes oma mälestu- Peeter Pallo jutustusist selgunud, et Kontugani sed Krimmi eestlaste elust. Need ilmusid esialgu tehingus on siiski osa mehi oma raha tagasi ajalehes “Vaba Maa” ja kui see leht siseministri saanud. Nii need osalt teineteisele vastukäivad andmed “Loo“ kõrtsi; siin laenas ta Kostivere parunile sellest kahetsusväärselt kurvalt lõppenud loost. 2000 rubla raha. Kui ta keeldunud parunile roh- Paistab et Kontugani asunikud oleksid maaostu kem andmast, ajanud parun ta sealt minema. raskusist üle saanud, kui poleks juhtunud vilja- Sellejärel tegutses ta jällegi kõrtsmikuna Lehtse ikaldusi mitmel aastal. Üldiselt on teada, et “Nikijärvel“, kust siirdub Karkusse möldriks Krimmis oli rida ikaldusaastaid 1889. kuni 1897. ning sealt viimaks Tallinna. Vahepeal ostnud ta aastatel. 1847. a. hollandi veski, mille vedanud ja üles ehi- tanud Koiki. “Loo“ kõrtsis saanud ta rikkaks, Paaril korral olen leidnud siin, paguluses, meie mida näitab ka parunile raha laenamine. Tallin- ajakirjanduses teateid, nagu oleks akadeemik nas võis ta juba “Torupilli“ kõrtsi juurde kaks prof. J. Köler ostnud Kontugani mõisa ajutise maja osta. Seejärel oli ta Tallinnas “Tiigiveski“ kodu loomiseks kodumaal balti-saksate viha alla möldril Martensonil müüjaks jahupoes, Harju vä- sattunud eesti poliitikategelasile, kusjuures ühes ravas. kirjutuses eriti mainitakse kooliõpetajaid. Mis alusel seda väidetakse, pole minul teada. Tegeli- Oletatavasti juba Tallinnas olles hakkas Malts- kult osteti Kontugani mõis Krimmi eesti asunike vet pidama usulisi lugemisi. Krimmi sõja algul poolt, kes enne seda elasid rendimaadel, kusjuu- 1853. a. müüs ta majad Tallinnas odava hinna res üheks suuremaks osanikuks nende seas oli eest ära ja asus Ambla kihelkonda, kus aga õpe- prof. J. Köler. Et Kontugani osanike seas olnuks taja Paulsen pole lubanud tal palvetunde pidada. poliitilisi põgenikke Eestist, seda ma pole kuul- Siis ostnud Maltsvet Koeru kihelkonda Arvita nud. Prof. J. Köleri auks räägib muidugi asjaolu, valda väikese koha. Sealt läinud ta edasi Madise et tema tahtis suguvendi abistada. Teiselt poolt kihelkonda, kus saanud palvepidamise loa õpe- iseloomustab teda kui kunstnikku ja ka idealisti taja Hirschhausenilt. asjaolu, et ta selle juures unustas praktilised ettevaatuse abinõud. 1858. aastal, maa-rahutuste ajal, rändas Malts- vet oma poolehoidjate seas ringi ja manitses neid Prohvet Maltsveti saatus mitte rahutustesse sekkuda, seletades Piibli põh- jal, et ülemaid tuleb austada, nende sõna kuulda ja nende käskusid täita. Kuid mõisnikud pidasid Prohvet Maltsvet, kelle nime nii väga seotakse teda ässitajaks. 26. septembril 1858 a. võeti ta eestlaste Krimmi poolsaarele väljarändamisega, Albu vallas, Mõnuvere külas kinni, viidi “haag- sündis Juhan Leinbergina 26. septembril 1812. a. rehi” parun Roseni juurde Kukevere mõisa ja Norra vallas, Koeru kihelkonnas Liusvere küla sealt järgmisel hommikul Tallinna. Tallinnast “Kääni-Hansu“ talus. Kooliharidust ta nähtavasti viidi Maltsvet tema elukohta Paide ja sealt van- pole saanud, sest ta oskas väga puudulikult kir- gitapiga Riiga. Paide vanglas näidati teda laada- jutada. Kõik tema õpitud teadus ja tarkus põ- rahvale. hines Piiblil. Tema elukäiku jälgides paistab rahutu ühest Riias mõistis ilmalik kohus Maltsveti mässu- kohast teise rändamine. Teada on, et ta pidas süüst vabaks. Ka konsistoorium ei leidnud teda Einmannis “Maltsveti” talukohta ja sellest sai ta süüdi olevat. Konsistoorium andis temale isegi ka nime “Maltsveti Juhan”. “Maltsveti’’ talust vormilise loa pidada jutlusi. Maltsvetile anti Riias läks ta samasse Einmanni valda “Uueveski’’ teeraha ja palgati isegi voorimees, kes ta Pai- möldriks. Nais Einmanni mõisa aidamehe tütre. desse tagasi tõi. Ta jõudis Paide tagasi küünla- Siis näeme teda juba Kukevere “Vanakõrtsi“ pi- kuu algul 1859. a. dajana. Sealt läks ta kõrtsmikuks Kostivere Paidest siirdus Maltsvet elama naise ja noo- rema lapsega Kolga randa, Kiiu valda, oma en- scheri juurde, kes elas 7 versta Simferoopolist dise sõbra Võnsi Juhani tallu. väljas, Jalta maantee ääres. Siit hakkas ta sugu- Maltsveti usuliikumine ei olnud algul radikaal- rahvaga, eriti Kijat-Aktatši küla inimestega, sa- selt lahkuminev ametlikust kiriku õpetusest. Aga gedamini kokku puutuma ja ka äritsema, va- ajajooksul see muutus. Tubakasuitsetamise huk- hendades asunikele hea kasuga lehmi, maju jne. kamõistmise kõrvale ilmus keeld kanda uhkeid Hiljem elas Maltsvet Krimmis siin-seal sugu- riideid ja ehteid. Maltsvetlased ei kandnud vär- vendade juures, viimati Džurtši külas. vilisi riideid, vaid musti, halle või valgeid; nai- sed kandsid juukseid lahtiselt selja peal. Peagi keelati vendadele-õdedele sealiha ja vere söömine. Ka Samruki asunduses on Maltsvet käinud ja Viimaks õpetas Maltsvet, et kirikus põlvitamine siin üritanud jutlust pidada nn. “surnumäel“. See ja armulaual käimine on patt. Sel ajal hakkas juhtunud palaval töö ajal. Keskpäeval oli sinna Juhan Leinberg ennast vahest usulises tuhinas Maltsveti jutlust kuulama kogunenud hulk naisi. ise prohvetiks tunnistama, kutsudes ennast ena- Minu vanaisa hakanud neid sealt möödudes masti “teiseks Johanneseks”. Eriti rohkesti rää- noomima, et miks nad asjatult kallist tööaega kis ta oma ennustusis viimse päeva märkidest. raiskavad. Siis osutanud Maltsvet vanaisa poole Selle ennustajaks seletas ta ka Donati meteoori, käega ja öelnud: “Näe, kus kurat läheb!” mis paistis 1858. a. sügisel. Ka ennustanud ta Üldiselt oli Maltsvet Krimmis oma järelkäijate suurt tulevikusõda, mis pidi Vene riigi hävitama. poolehoiu kaotanud, võibolla ka põhjusel, et seal Peagi tekkisid siin seal maltsvetlastel kokku- siiski ei olnud see maa, mis pidi piima ja mett põrked pastoritega. Nii ajas õpetaja Ahrens jooksma. Asunikel oli ka siin raskusi, ja neil maltsvetlased välja Kuusalus Leesi kabelist, ku- tuli ka siin ränka tööd teha, et ennast ja pere- na maltsvetlased palvete ajal ei laskunud põl- konda toita. vili. Hiljem vallandati kabeli vöörmünder “Suu- Maltsvet oli Krimmis ainult neli aastat. Ta gu“ peremees Tõnu Salström. Madise kirikus läks kodumaale tagasi 1865. aastal. Pikemat aega korraldasid maltsvetlased meeleavalduse 1860. a. asus ta Paides oma vanema poja, tislermeister suvel kirikusse värviliste aknaruutude panemise Gustav Leinbergi juures koos naise ja noorema ja Kristuse puust kuju kõrvaldamise vastu. pojaga. Paides oli sel ajal ka ta vanem laps tütar Juuli tõldsepal Plinkil mehel. Peale kirikuõpetajate said maltsvetlaste vasta- Endisse püsimata ränduri elusse sattus Malts- seiks ka vennastekoguduste tegelased, sest vet hiljem jällegi, kui ta naine Mari 80-datel aas- Maltsvet oli vennastekoguduse kommete vastane, tatel suri. Kord elutses ta Kolga rannas, kord et need kahel-kolmel eriviisil jutlusi peavad. Ni- mõnes Järvamaa kihelkonnas. Hingede pööra- melt oli vennastekogudustel kombeks nn. “esi- misega endises propaganda mõttes ta enam ei mesele tunnile” lasta kuulama kõiki soovijaid. tegelnud. Oma viimased kolm eluaastat, 1884– “Teisele tunnile”, kinniste uste taha, lasti ainult 1886, veetis hallpea Juhan Leinberg Ambla ki- neid, kes ootasid koguduse liikmeks vastuvõtmist helkonnas, eriti nn. “Pruuna kõrves”. Esiotsa liisu läbi. “Kolmandasse tundi” said ainult tege- elas ta “Halliruuna“ talus, siis lühikeste järkude likud liikmed. kaupa “Hundikõrtsi“, “Kongi“ ja “Pärtli“ pere- des. Kolga rannast tagasi jõudnult suri ta Leinberg-Maltsvet — rahutu rändur “Pärtli“ talus Toomas Vikati juures 28. juulil 1886. a. Ta maeti Paide kalmistule. Kuidas Juhan Leinberg Krimmi sattus, sellest Järgnevalt teistest eesti asundustest Venemaal. oli juba juttu. Krimmis oli Maltsvet algul — s.o. 1861. a. kevadel, Perekopi linna lähedal ühe ta- tarlase tuuleveskis möldriks, mis ka juba mai- nitud. Sealt siirdus ta hiljem Abram Norti juurde Kijat-Aktatši külla, kus ta elas 1861/62. a. talve ja järgneva suve. Enne tema usukaaslaste pä- ralejõudmist 1862. a. läks ta Simferoopoli lähe- dale Sevastoopoli maantee ääres asuvasse Puš- kina mõisa öövahiks, kus sai prii söögi kõrval kuus 8 rubla palka. Ta kutsunud ka oma naist ja kahte poega Krimmi, aga need ei tulnud. Va- nem poeg Gustav hakkas Paides tislermeistriks ja võttis ema Mari ja noorema venna Johannese oma majja. Vahepeal nõudis Liivimaa kindralkuberner 1862. a. Riias Tauria kubermangu ametivõimu- delt passita “kurjategija’’ Juhan Leinbergi kin- nivõtmist ja Eestimaale saatmist. “Meest otsiti, aga ei leitud”. Kui Maltsvet ligi aasta Puškina mõisas ööva- hiks oli olnud, läks ta sama ameti peale ühe varemalt Eestist Krimmi asunud arsti, dr. Fi-

O. Laaman Eesti asundused Venemaal V vakeeles Kalmuka küla asetseb stepimaastikus, Asumine Kaukasuse aladele s.o. rohtlaanes, end. Stavropoli kubermangus, 60 versta Torgovaia (praegu Salsk) jaamast, lõuna Teatud mõttes võib Kaukasuse eesti asundusi pool Manõtshi jõge ja järve. Seal naabruses oli pidada Krimmi eesti asunduste jätkuks. Nagu ka saksa asunike Nemetsko-Haginskoje küla, ja mainitud läksid esimesed eesti asunikud Kau- kuna eesti asundus asus kalmõkkide alade pii- kaasiasse Krimmist 1864. aastal. Need olid Liivi- ril, siis kutsus rahvas seda asundust ka Kal- maalt pärit Alatskivi valla mehed, kellele Krim- muka külaks. Asundus tekkis 1877. a., kui sinna mis Tokultshaki küla maad ei meeldinud. Kau- tulid Allmäe asundusest 12 perekonda eesti asu- kaasiasse asusid nad. niipalju kui sellest and- nikke. Hiljem on neile veel teisi eestlasi juurde meid leidub, Kubani jõe äärde Põhja-Kaukaasias tulnud ja nii oli 1910. aastal Eesti-Haginski (v. Ed. Vilde “Prohvet Maltsvet”). Praegu on asunduses maaõigusega perekondi 116, kokku 600 raske kindlaks teha, missuguse asunduse raja- hingega. Peale nende veel paarkümmend pere- jaiks nad seal olid, sest selles piirkonnas on kaks meest, kes pidasid rendimaid (v. “Eesti-Haginski asundust, mis võiks kõne alla tulla: Allmäe asun- küla sünd, elu ja surm Kaukaasias”, “Meie Tee“ dus ja Livonia asundus. Neist asub Kubani jõe nr. 3/4 ja järgm. 1971). A. Nigol kirjeldab seda kaldal ainult Allmäe (Podgornoje), kuna Livonia küla järgmiselt: “Küla näeb oma ilusate ehi- asetseb Kubani harujõe Urupi parempoolsel kal- tuste poolest nagu väike linn välja. Külal on dal. Vanimaks eesti asunduseks Kaukaasia ala- oma kirik, koolimaja (ehitatud 1883. a.), valla- del oli Allmäe, mis oli ka suurimaks eesti asun- maja, ruumikas rahvamaja ja puiestik rahvale duseks Venemaal üldse. jalutamise tarvis. Rahvamaja on savist või päi- Üldiselt asustas Vene riik Kaukaasia alasid se- kese käes kuivatatud saviplonnidest üles ehita- damööda, kuidas ta seal kohalike rahvaste — tud, näeb lihtne välja, on aga siiski päris aja- tsherkesside jt. maid Türgi riigi käest vallu- ja otstarbekohaselt ehitatud.” tas. Sõdade kestes lahkusid siit, nagu Krim- ALLMÄE (Podgornoje) asundus on, nagu Kal- mistki, vähemalt osa muhameediusulisi algasu- mukagi, end. Stavropoli kubermangus, aga roh- kaid, põgenedes Türgimaale; maad jäid tühjaks kem lõuna pool ja mägedele lähemal, Kiani (end. ja need asustati kas Ukrainast toodud kasaka- Barsuki) jaamast 7 versta ja asetseb Kubani jõe tega, Kesk-Venemaa venelastega, või ka eestlas- ääres. Uuemail andmeil on Allmäe asundus asu- tega, keda meelitasid siia tasuta või odavalt saa- tatud Viru- ja Viljandimaalt tulnud eesti talu- davad kroonumaad. poegade poolt 1871. aastal (v. nimet. artikkel Eesti asunduste tekkimine kulgeb maa-alaliselt “Meie Tee” nr. 3/4, 1971. a.). See on suurim põhjast lõunasse, kõigepealt Põhja-Kaukaasia eestlaste asundus üldse 1300 elanikuga. Maad Stavroopoli kubermangu asundused: Eesti-Ha- oli asundusel 6000 tiinu. A. Nigoli andmeil oli ginsk ehk Kalmuka asundus ja Allmäe asun- asundusel oma kirik, ilus kivist koolimaja, kus dus; selle järel Kubani-maa asundused — Livo- töötas kolm õppejõudu. Ka see asundus on la- nia, Eesti-Maruha ja Hussõ-Kardonik ehk Sori gedal stepimaastikul. nagu Eesti-Haginsk ja na- asundus. gu ka Livonia asundus. Teine grupp eesti asundusi tekkis Taga-Kau- LIVONIA (Livonskoje) on asutatud 1874. kaasia aladele, piki Mustamere rannikut, 1881.– aastal. See asundus asetseb end. Kubani oblastis, 1886. aastate vahel. Neist kuulusid Suhumi piir- 25 versta Ovetshka jaamast edelasse ja 40 versta konda (tol ajal omaette administratiivüksus, nn. Armaviri linnast kagu poole, Kubani harujõe “okrug“): Estonia, Alam- ja Ülem-Linda asundu- Urupi paremal kaldal, 130 km Allmäe asundu- sed, ning Mustamere kubermangu piiridesse: sest. Salme, Sulevi ja Punase-Lageda (Esto-Sadok) asundused. Lõunapoolseim eesti asundus Kaukaasias tek- Asutamise aja poolest on Allmäe vanim Kau- kis kõige hiljem — 1886. aastal — taga-Kaukaasia kaasia eesti asundusist, aga Livonia võis nime Karsi oblastis; see on Uus-Estonia (Novo-Esto- järgi otsustades olla asutatud eelnimetatud nia, Novo-Estonka), mis loodi õieti Karsi kind- Alatskivi valla meeste poolt 1874. aastal. Eelni- luse alale ja pärast I maailmasõda jäi Türgi metatud artiklis ütleb tundmatu autor, et Livo- riigi piiridesse. nia asundusse on esimesed asunikud tulnud All- Vaatleme neid asundusi veidi üksikasjaliku- mäe asundusest, aga võib olla, et Krimmist edasi- rännanud Alatskivi valla mehed olid juba varem malt. seal kroonumaade rentnikena ja andsid asundu- Põhja-Kaukaasia asundused sele ka nime ning alles hiljem 1874. a. said hin- gemaade kasutajaiks (mis on ainult oletus). EESTI-HAGINSKI (Esto-Haginskoje) ehk rah- A. Nigoli andmeil oli Livonia asunduses 600 elanikku ja neil oli maad 2412 tiinu, millest 800 kahe küla (s.o. Eesti-Maruha ja Hussõ-Kardoni- tiinu oli karjamaad. Asundusel oli oma kirik, ku) elanikud kahjuks kasakate poolt kurvastust, rahvaaed ja ilus kivist koolimaja. Viimane oli haavamist ja meelepaha pidanud kannatama ja väga praktiliselt ehitatud: kummalgi pool otsas ainult sellepärast, et kasakad Luteri usu pärast klassi ja kooliõpetajate eluruumid ja nende kes- eestlast sakslasega ühe pulga peale seavad ja kel saal, kus lapsed võisid vahetundidel jalutada, vahet eestlase ja sakslaste vahel ei tunne.. asunikud vabal ajal koosolekuid pidada ja pidu- Lõpuks nimetab A. Nigol veel ühe eesti välja- sid toime panna. Kooliõpetajaid oli alaliselt kaks. rändajate asukoha Põhja-Kaukaasia aladel. See August Nigol märgib ka, et Livonias on palju oli Kaana (Kanova) saksa küla, Tereki jõe piir- viljapuuaedu ja et küla tänavad on laiad ja sir- konnas (Terskaja oblast), kus elanud 20 pere- ged, nagu uuema aja linnas. konda eestlasi, kellest aga suurem osa oli sak- EESTI-MARUHA (Esto-Maruha, ka Vanaks sastunud. Pole teada, millal eestlased sinna asu- Eesti Külaks kutsutud) — on tekkinud 1872. aas- sid ja kuidas nad just sakslaste hulka elama tal. See asundus asetseb Kubani oblastis, 120 sattusid. Saksa koloniid selles maakonnas on versta Nevinomõskaja jaamast, ja 70 versta Ba- tekkinud 18. sajandi lõpu poole, Ekaterina II ajal. talpashinskist Elbrusi poole, Maruha jõe ääres, millest ka asunduse nimi. Eesti-Maruha jääb nii Taga-Kaukaasia eesti asundused siis Livonia asundusest kagu poole ja asub sü- gavamal mägedes, 100 km kaugusel Allmäe Ei kuused, ei kased asundusest. Eestlasi elutses siin umbes 200 hin- Ei kasva me maal, ge, 40 perekonda, ja neil oli 650 tiinu maad, s.o. Meil siiski kenad seedrid keskmiselt 15 tiinu perekonna kohta. Ja mirdid, palmipuud. HUSSÕ-KARDONIK ehk Sori küla tekkis 1873. Nii kõlas Suhhumi eestlaste laul, mis kriip- aastal ja asetseb ka end. Kubani oblastis, ainult sutab alla vahet selle ümbruse ja kodumaa loo- 7 versta kaugusel Eesti-Maruhast. Siin elas 200 duse vahel. eestlast 46 perekonnas, kellel oli 860 tiinu kroo- Musta Mere ranniku lähedased asundused on nult saadud maad. Külal oli oma koolimaja ja hoopis teistsugustes tingimustes kliima poolest, külavalitsuse hoone. kui Põhja-Kaukaasia asundused. Kui viimased asetsevad stepipiirkondades ja kuivas kliimas, mis võimaldab peamiselt teravilja kasvatuse, siis Eesti-Maruha ja Hussõ-Kardonik asundused olid Mustamere rannikul on sademeid rohkesti. Siin liiga kaugel raudteest. A. Nigol ütleb, et need püüavad kõrged mäed kinni lääne poolt tulevad külad jäävad rikkuse ja külluse poolest tublisti vihmapilved ja nii saab maapind siin küllalt ja maha Eesti-Haginski, Livonia ja Allmäe oma- vahest liigagi niiskust. Lisaks sellele on Suh- dest. Kuid vaesust ei ole seal ka mitte. Maa ilu- humi piirkonna asundused klimaatiliselt ka sub- duse poolest on aga need kaks küla Põhja-Kau- troopilises tsoonis. Neis asundusis on tingimu- kaasia eesti asunduste seas kõige ees. Maastik sed soodsad puuvilja ja tubaka kasvatamiseks, on mägine, rohkesti puid ja põõsaid; kaevu ei mida ka eesti asunikel tuli hakata kohalikelt asu- ole sugugi tarvis, sest terve aasta jookseb mä- kailt õppima. gedest rohkesti vett alla. Vaade Elbrusi ja teiste ESTONIA asundus tekkis esimesena Suhhumi igavese lumega kaetud mägede peale pakub su- piirkonda. Huvitaval kombel olid Samaarasse vel, selgel päeval, suurepärast pilti. Metsad pa- rännanud eestlased esimesed, kes heitsid silma kuvad rohkesti metspirnisid, ploomisid ja muud Suhhumi-Kalee (Suhhumi-kindluse) ümbrusele. vilja ja annavad ka küttematerjali, kuna kolme Nende tähelepanu juhtisid sellele paigale, kust suurema küla (s.o. Eesti-Haginski, Livonia ja Allmäe) elanikud põletavad nn. “kisjaki“ — sõn- nikust tehtud turvast. A. Nigol lisab olukorra kirjelduseks veel järg- mise lõigu: “Kuna Eesti-Haginski, Livonia ja Allmäe külade elanikud vähe teavad tagakiusa- misest teiste rahvaste poolt, on Eesti-Maruha ja Hussõ-Kardoniku külade elanikud rohkesti ka- bardiinlaste ja abhaaside, nende kuulsate endiste röövlite ja varaste poolt kannatada saanud. Nii mitu korda on päris päeva ajal külasse tungitud ja ära viidud see, mis kutsumata külalistele meeldis. Kuid oma röövlivaimu peale vaatamata on Kaukaasia mägede elanik väga sõbralik, sü- damlik ja lahke. Oma külas ei puutu ta sind iialgi, aga kui ta teab, et sul raha on, siis ajab ta sulle tagant järele ehk läheb kuhugi vastu ja võtab selle ära, mis ta sinu juures üleliigseks peab. Viimast kopikat ei võta ta mitte ja elu kallale ei kipu ta iialgi, kui sa ise enese heaga alla annad. (Rüütlid, tõepoolest!). Ka on nende vene kroonu sisserändajatele maksuta maad lu- rastpoole seda korda muudeti vajaduse järgi, bas anda, mõned kirjutused “Sakalas“, Tiflisi iseäranis kui uusi asunikke ikka juurde tuli. Nii kooliõpetaja Rezoldi sulest. Joosep Roberti pg. tuli 1885. aastal korraga 15 perekonda Suhhumi Rezold (sünd. 1847 Virumaal) oli 1. septembrist ja sama aasta novembrikuus teine koondis — üle 1882. aastast kuni novembrini 1884. a. Tiflisis 100 perekonna. Lõpuks pidid paljud neist tagasi gümnaasiumi ja reaalkooli õpetajaks ning hiljem minema, osa viidi isegi vangitapiga Tallinna ja erakooli pidajaks. Nende ridade kirjutajale kir- Riia kaudu tagasi oma valdadesse. Muist juurde- jutas kadunud koolitegelane O. J. Kiesel, et tulnuist leidnud Novorossiiskis tööd teede tege- tema on Tiflisis olles Rezoldi näinud. Rezold kir- misel. Need, kes juurdetulijaist kohale jäid, jutas 1880. aastatel “Sakalas’’ ja “Eesti Postime- asustasid Alam-Linda maa — Gummi ja Agaapa hes” Abhaasia ja Krimmi asunike elust; tema külad; sinna asusid siis ka mõned pered Ülem- sulest on ilmunud Eestimaa ajalugu kolmes raa- Lindast. Alam-Lindas oli krundi suurus igal pe- matukeses; 1884. aastal taotles ta vene asutustelt rel 8½ tiinu, sest kroonu metsavalitsus ei luba- luba avaldada ajakirja “Maailm“, kuid tagajär- nud rohkem maad ühte krunti panna, vaid 1½ jeta. Nii tulid Samaara asunike esindajad Re- tiinu pidi jääma ühise metsa alla. Kuigi maa zoldi jutustuste tagajärjel Suhhumi ümbruse anti asunikele kätte tasuta, valitsus hoiatas siis- maid vaatama ja valisid 1881. aastal uueks asu- ki, et asunikel tuleb tulevikus maa eest tasuda, paigaks hilisema Linda asunduse maa. Mai lõ- 10 tiinu eest 3 rubla 84 kopikat, kuid 1901. aastal pul 1882. a. jõudis 27 perekonda eestlasi Suhhu- määratud see maks 6 rubla peale. mi linna, et asuda valitud maa peale elama. A. Nigoli andmeil oli Alam-Lindal või Kummi Varsti aga muutsid nad meelt, jätsid Linda maa- külal 450 tiinu maad ja seal elas 45 perekonda ala maha ja lasksid endile mõõta praeguse Es- eestlasi, umbes 250 hinge. (Eduard Vilde and- tonia maa Kodori jõe orus, umbes 22 versta Suh- meil 1904. a. kokku 47 talu, neist Gummi külas humist Tiflisi poole. A. Nigoli andmeil elas Es- 27, Agaapas 20). Külal oli oma kooli- ja palve- tonia asunduses 1917. aastal üle 400 eestlase. maja. Maad oli neil umbes 1000 tiinu. Külal oli 2-klas- ÜLEM-LINDA külas elas 250 eestlast 45 pere- siline koolimaja, kasutatav ühtlasi ka palvema- konnas. Külal oli oma kooli- ja palvemaja (uus, jaks, külavalitsuse- ja rahvamajaks. Pea sisse- ilus ja ruumikas koolimaja oli 1917. a. ehita- tuleku allikaks oli siin kari ja viljapuuaiad. Ka misel). Külavalitsuse- ja rahvamaja oli Alam- ja tubakat hakati viimasel ajal, enne I maailma- Ülem-Lindal ühine. sõda, kasvatama, sest see andis parimat sisse- Peab veel märkima, et Linda asunduse küla- tulekut — 800 kuni 2000 rubla tiinult, enne sõda, dest olid kõik puhastverd eesti külad, peale kui vähegi õnnestus. See nõudis aga suurt hoolt Neudorfi küla, kus eesti asunikud elasid koos ja asjatundmist, millega asunikud veel polnud sakslastega, kes sinna arvatavasti enne eestlasi harjunud. olid asunud, andes külale ka saksakeelse nime. LINDA asundus ja kogukond paikneb 7 kuni Siia Kaukaasiasse tõid eesti asunikud kodu- 9 versta Suhhumi linnast kagu poole, jagunedes maalt kaasa ka veidike kodumaist hõngu. kaheks osaks: Ülem-Linda — Gummi ja Agaapa Eduard Vilde kirjutab sellest: “Talu Agaapa kü- küladega. Mõlema Linda vahet on umbes 7 vers- las, kus päeva ja öö veetsin, meenutas mulle ta ja nende vahel jookseb kaunis suur jõgi — ruumide, terve sisemise värgi kui ka elanikku- Bisletka —. mis nagu mäestikujõed kunagi, on de poolest nii väga mõnda Tallinnamaa talu, et mässava vooluga, eriti vihmade ajal. Administ- ma, kui aknast välja ei vaadanud, unustasin, et ratiivselt olid need neli küla ühendatud üheks olen kaugel võõral mäestikumaal. Kontrast oli vallaks. aga muidugi seda suurem, kui mu silm talu ümbrusele langes, ümberringi kõrged, mustad, Linda asundus tekkis 1883.–1884. aastal. Siia metsikut laadi kaljumäed, lõhestatud kuristikud, asusid eestlased kodumaa mitmetest maakonda- haljendavad orukaldad, küpse kukuruusi või dest: Tartu-, Võru-, Viljandi-, Saaremaalt, Harju- selle kõrre all kollendavad mäerinnakud, tume- maalt, Hiiumaalt, kõige enam aga Pärnu- ja Vi- rohelised mäestikumetsad ja -padrikud, siin ja rumaalt, Asunduse esimeseks vallavanemaks oli seal mõni mingreel rahvuslikus riietuses — ja üks väljarändamise eestvõtjaid, Tartumaa mees toas eesti taat ja eesti eit, eesti keel, eesti kom- Kustas Rõuge. Asunduse esimesi rajajaid oli 30 bed, eesti rõivad. See vastuolu polnud Krimmi ümber, aga neile tuli varsti rohkesti rahvast lagendikutaludes pooltki nii terav.” juurde. Kohalike võimude poolt määrati sisserändajaile Endise Mustamere kubermangu asundused 1600 tiinu enamasti põlismetsa all olevat maad maksuta kätte. Iga perekond sai 10 tiinu enda Teine Kaukaasia eesti asunduste kobar asub tarvitada, muu jäi kogukonna üldiseks maaks Suhhumi piirkonna asundusist põhja pool, kuu- metsa alla. Asunikele jäi õigus sisemist maaja- rordilinnade lähedal. Need on Salme, Sulevi ja gamist toimetada omal äranägemisel. Ülem-Lin- Punase-Lageda asundused, mis tol ajal kuulusid das jaotati maa niiviisi, et iga pere õuekrunt sai Mustamere kubermangu piiridesse. kolme tiinu suurune: Üks tiin maisi alla, mis siin SALME asundus tekkis 1884. aastal. Asetseb oli peamiseks leivaviljaks, üks tiin viinamarja- see ainult 3 versta kaugusel mererannast, Psou de kasvatamiseks ja üks tiin tubakamaaks. Pä- jõe kaldal, 10 versta Adlerist Suhhumi poole, suure maantee ääres, mis läheb Novorossiiskist sasse loodusse ehitatud, mäestikus, ilusate lõu- Suhhumi. Küla lähedal asuvad Adleri ja Gagrõ namaa puudega, nagu palmid, viigipuud, pähkli- suvituslinnad. Praegu kuulub see asundus Ab- puud, kastanid jne. See on A. Nigoli meelest haasia piiridesse ja tema lähedasemaks linnake- kõige ilusam eesti asundus üldse. Vankriga on seks on Lesselidze. sinna liig raske juurde pääseda, mine jala ehk Esimesed asunikud tulid Salme külla Kolga sõida ratsa. Teel ratsa tuleb 12 korda ühest ja mõisast. A. Nigoli andmeil asus siin umbes 400 sellestsamast keerlevast jõest läbi minna ehk eestlast, kellel oli ligi 1200 tiinu maad. Külal oli mõni verst kõverat teed enam käia. oma kooli- ja rahvamaja ning külavalitsuse hoo- PUNASE-LAGEDA või Esto-Sadoki asundus ne ühiselt Sulevi asundusega. tekkis 1886. aastal. See on põhjapoolseim Musta- Nagu Suhhumi asundusis, on ka Salmes pea- mere idaranniku asundusist, olles Adleri sada- miseks põlluviljaks mais, mida ka praegu seal mast 50 versta kaugusel, Krasnaja-Poljana lin- kasvatatakse. Peale selle kasvatatakse seal tu- nakesest 4 versta (viimase linna järgi on asun- bakat, puuvilja, viinamarju, köögivilju jne. Pee- dus nähtavasti oma nimegi saanud). Praegu takse piimakarja, sigu, kodulinde. Asundus kuu- asub see küla Krasnodari krai piirides. A. Nigoli lub nüüd (1959. a. andmeil) Stalini nimelisse andmeil asus siin 210 eestlast 36 perekonnas ja kolhoosi, mille artellis töötavad peale eestlaste külal oli oma kooli-, rahva- ja külavalitsuse veel ka grusiinlased, venelased, armeenlased, maja. Küla on kõrgete mägede vahel kui aias, ukrainlased ja lätlased. väga ilusas kohas, ja tee Punase-Lagedale Msõmta jõe kallast mööda lööb, A. Nigoli arva- SULEVI sundus tekkis 1885. aastal. See asun- tes, oma looduse ilu poolest kõik teised üle, ka dus on Salme külast umbes 10 versta mägede poole, Psou jõe kaldal, mere rannikust ca 20 kuulsa Gruusia sõjatee. Adlerist viib sinna uus kilomeetrit eemal. Praegu on see asundus Ab- ilus postimaantee, nii et meie “Viru veljed” sõi- haasia piirides, nagu Salmegi. Nagu viimasel on davad nagu parunid (nii ütleb A. Nigol), kuna ka Sulevi asundusel lähedasemateks asulateks nad varemini ainult ratsahobusega või jala mä- Gagrõ kuurort ja Lesselidze jaam. Sulevi asun- gede vahelt välja pääsesid. duse esimesiks asunikeks olid Mart Olev Vohn- jalt, Juhan Heilman Kolgast ja Johan Teppe Sa- Kõigi Mustamere idaranniku eesti asunduste gadist. Hiljem tuli neile asunikke juurde nii ko- kohta ütleb A. Nigol, et “asunduste talud on dumaalt kui ka teistest Venemaa eesti asundu- üksteisest eemal, oma maa peal, ja kõik kuus sist, veel isegi 1896. aastal. Ajalehe “Oleviku’’ nagu suured lilleaiad, üleüldse peab ütlema, et andmeil oli selles asunduses 1904. aastal umbes Musta mere äärsed asundused on kõige ilusa- 50 perekonda. Ka A. Nigol nimetab seal elavat mad. Kuskil ei ole seda looduse ilu ja mitme- 50 perekonda eestlasi ehk 250 hinge, kellel oli kesisust näha, kui siin, kus linna uulitsal pal- maad 1200 tiinu. Külal oli oma kooli- ja rahva- mid, oleandrid, küpressid ja teised lõunamaa maja. A. Nigol ütleb, et Sulevi asundus on ilu- puud kasvavad, aias viinamarjapuud, kirsid, ploo- mid, aprikoosid ja persikud rohket saaki tõota- dus; teda oli külal 1770 dessatiini, aga umbes vad, kaugemal lumemäed valendavad, mäed ja pool maad on kindluse tarviduste peale tagasi orud igalpool sulle ilusat vaadet pakuvad.” võetud.” Sellesse piirkonda võib lugeda veel kahte eest- Sellest viimasest lausest võib ainult nii aru laste küla või asulat, mille kohta A. Nigol ütleb, saada, et asunikud rentisid kindluse maad. Karsi et neid võib asunduste hulka lugeda või selleks ümbrust kirjeldab A. Nigol järgmiselt: korraldada. Need on: “Siin võid sa Aasiat sõna tõsisemas mõttes VARDAN — 35 versta Sotshist põhja poole, näha, ja nagu siin elu tuhande aasta eest oli, Loo jõe kaldal, suure kivitee ääres, kus asus 15 nii on ta peajoontes praegugi. Karsi ümbruses leiad armeenlaste, kreeklaste, türklaste ja kur- perekonda, 100 hinge eestlasi; ning JERMO- dide külasid. Ehk esimesed küll ristiusku, teised LOVKA — 20 versta Adleri sadamast, Nahipi tee muhamedi usku, on nende eluviisid, pruugid ja ääres, Psou jõe kaldal, kus asus 18 peret 1900. a. kombed peajoontes ometi ühetaolised, nagu tulnud eestlasi. oleksid kõik ühe veega ristitud. Ka välimuse Lõunapoolseimaks eesti asunduseks Taga-Kau- poolest ei lähe nad võõra silmis üksteisest lahku. kaasias oli UUS-ESTONIA, mis tekkis 1886. aas- Alles harjunud silm oskab vahet teha kurdi ja tal Karsi kindluse maale. kreeklase, türklase ja armeenlase vahel. Üllatu- Karsi linna ja kindlust on venelased türklas- seks võõrale on kõige pealt see, et muistsete tar- telt kolm korda vallutanud — 1828, 1855 ja vii- kade ja kuulsate kreeklaste järeltulijad siin oma mati 1878. aastal. Pärast I maailmasõda läks kultuurilise järje poolest teistest taga on.” aga Karsi ala jälle Türgi riigi kätte ja nii jäi Uue-Estonia asundusest siirdus eestlasi juba ka Uus-Estonia asundus Türgimaale, kandes varakult mujale. Nii läksid Siberisse, Altai piir- praegu Karacaören küla nime (karaca on türgi konda, Juuli Kotka vanemad koos kolme teise keeles hirv). Karsi linn ja kindlus asub Arpat- perega, seega kokku neli perekonda, septembris shai jõe peal. 1910. a. Samuti on sealt läinud 1913. või 1914. a. Kuidas eestlased just sellisesse kohta sattusid, Kaukaasia Livonia asundusse Jakob Veber, Jo- pole nüüd enam võimalik kindlaks teha. A. Ni- hannes Albuk, Oolud ja mõned teised (J. Kotka gol kirjutab selle asunduse kohta, et “Siin on andmeil). I maailmasõja ja vene revolutsiooni vaeseks jäänud eesti väljarändajad asunud, kes keerises tuli sellest asundusest osa asunikke ka koguni kroonu kulul siia toodud.” kodumaale. Nende ridade kirjutajale teatas ka- dunud Otto J. Kiesel, kes pärast juulit 1918. a. Kadunud Juuli Kotkas (kes avaldanud mõned kodumaale tuli, et Tiflisi Eesti Komitee kaasabil luulekogud) kirjutas 1970. a. Austraaliast nende tuli Eestisse ka Karsi asunduse eestlasi, mitte ridade kirjutajale, et tema vanaisa ja vanaema kõik, kogu oma varandusega. Nad jõudsid ka (Enderid) olid maltsvetiusulistena Krimmi rän- Tallinna, kuid nende hilisem saatus kujunes nanud ja sealt edasi Karsi läinud, kus rentisid väga traagiliseks. Oli ju veel sõda käimas, meil veski suure jõe äärde (näht. Arpatshai jõgi) mo- oli saksa okupatsioon ja nii ei saadud neile Tal- lokanide küla lähedale. Molokanid on üks vene linnas leida ei tööd, ega kaugeltki mitte talusid, usulahk, mille liikmeid õigeusu kirik ja vene kuhu nad võinuks asuda. Pärast 1920. a. rahu- võimud taga kiusasid ja Taga-Kaukaasiasse asu- lepingut mõned siirdusid tagasi Venemaale. Näh- misele saatsid. Peale J. Kotka vanaisa on sinna tavasti need Venemaale tagasiläinud Karsi asu- läinud veel mõned pered Krimmist, asudes tei- nikud ei saanud enam tagasi nende kodukohta- sele poole Karsi linna eesti külasse. desse Uus-Estoniasse, vaid pidid mujale asuma. A. Nigoli andmeil on Uus-Estonia küla 4 Karsi asunikest oli lühike teade iseseisvuse versta Karsi linnast kindluse maa peal ja seal ajal ilmunud Välis-Eesti Almanakis nr. 9, 1932. asus ligi 300 eestlast. Külal oli ilus uus kooli- ja a., milles oli öeldud, et peakonsul Veberman oli palvemaja, mõlemad ühe katuse all, mis 1912. a. selgitanud, et seal Novo-Estonka asunduses, sel sisse õnnistati ja oli 11.028 rubla maksma läinud. ajal juba Türgi piirides, elas 20–25 eestlast. Lähemalt kirjeldab A. Nigol seda asundust Uuemal ajal on Karsi asunike olukorda kir- järgmiselt: “See on koguni isemoodi eesti asun- jeldanud Aarand Roos oma teoses “Jumalaga dus ja läheb teistest mitmetpidi lahku. Eestla- Kars ja Erzurum” (Maarjamaa, Rooma, 1975), sed elavad nagu mutid maa all; elumajad on mispärast me siin pikemalt seda küsimust ei madalad, kivist ja mullast või päeva käes kui- käsita. vatatud savist, nagu neljanurgelised hallid kas- tid, mida ainult poole versta peale ära näed. Küla välimus ja ümbrus on õige õudne, sest suure külma pärast tihti öösel ja suurema kuu- muse pärast päeval ei edene puud sugugi, aga kaunis ilus puhtus ja maitserikas, kuigi lihtne tubade sisseseade ja kaugemal valendavad lume- mäed vähendavad õudset tundmust tublisti ja teevad oleku kaunis meeldivaks. ... Elujärg on esiotsa õige vilets olnud, kuid viimasel ajal tub- listi paranenud ja õige mitmed perekonnad pä- rast jõukaks saanud... Maa on kindluse oman-

O. Laaman Eesti asundused Venemaal

VI nud; sama nendib kadunud Rudolf Renning omal Kaukaasia asunike raskused ja edusammud ajal ajalehes “Stockholm-Tidningen Eestlastele” avaldatud kirjutuses. Kõigepealt peab nentima, et meil on üksikas- jalikumaid andmeid peagu ainult Linda asun- Kliima oli Suhhumi ümbruses eesti asuni- duse kohta, millest kirjutas Eduard Vilde 1904. kele võõras, koguni vaenulik. See on subtroopi- aastal oma reisikirjeldusis. Olukorda Kaukaasia line, palav ja niiske, mis eriti soodustab ma- asundusis ligi 15 aastat hiljem kirjeldas õpetaja laaria või külmtõve levimist. Selle kliimaga har- August Nigol enam ülevaatlikumalt. Suhumi jumatuid eesti asunikke hakkas malaaria erilise asunduste laulupeo puhul ilmus “Postimehe“ li- vihaga nuhtlema. M. J. Wunk ütleb, et lisaks salehes 14. maist 1914 köster-kooliõpetaia M. J. malaariale suri asunikke ka kõhutõppe, kuna Wunki kirjutus “Eesti asundustest. Mälestusi nad vaesuse pärast püüdsid ennast toita ploo- Suhhumist”, milles tõhus ülevaade Suhhumi mide ja muude toorete marjadega. Kõik olnud ümbrusse asumise käigust (Abhaasia pealinn N. haiged. Kes toibus ja kelle rahaline seisukord Vene Abhaasi Auton. Nõuk. Sots. Vab. Toim.). lubas, see põgenes. M. J. Wunki hinnangul oli M. J. Wunki kirjutusest paistab, et asunikud 1914. a. Linda ja Neudorfi külades ainult üksi- hakkasid Suhhumi ümbrusse tulema Vene valit- kud asunikud alg-sisserändajad või nende järg- suse üleskutse peale, kusjuures üheks meelita- lased; Estonia külas aga suurem osa. Suurel vaks asjaoluks oli lubadus, sisserändajaid tea- sisserändamise hooajal on vast sajast sisserän- tud aja peale kroonuteenistusest vabastada. Al- dajast ainult üks siin peatuma jäänud. Malaa- guses käis asunike käsi siin väga viletsasti. Tin- riaga võitlemiseks oli vähe abinõusid. Kroonu gimused selles Kaukaasia osas olid eesti asuni- asutused jagasid asunikele selle haiguse vastu kele täiesti võõrad. Maa oli põlise metsa ja läbi- hiniini. Raskematele haigetele anti haiglates pääsmatu tihniku all. Asunikel tuli põldu hakata maksuta arstiabi. Ka A. Nigol ütleb, et “kõik alles metsast ja padrikust looma. Niisama puu- oleks ilus ja armas, kui mitte külmtõbi, ma- dusid elamud, ainult Ülem-Lindas leidusid mõ- laaria, kliimaga harjumata sisserändajaid ei ned kreeklaste poolt rutuga ehitatud onnid. vaevaks. Tema ohvriks on pea pooled esimesed Kreeklased, Türgi Väike-Aasiast siia rännanud asunikud langenud. Alles nüüd (s.o. 1917/18. tubakakasvatajad, olid koha maha jätnud, sest aastaks) ei ole ta enam neile nii kole, kuid teeb et neil oli tubaka kasvatamisegs veel sündsamat siiski küllalt vaeva.” maad valida. Kohalikke olusid iseloomustasid sel ajal, kui Esialgsed hädahurtsikud elamiseks ehitasid Ed. Vilde neid asundusi külastas, s. o. 1904. a. asunikud sõnajalgadest, hiljem juba lepapalki- lõpul, veel vargused, teeröövimised, mõrvad, mis dest. Alles pikapeale tekkisid kindlad elumajad. olid väga tavalised, aga peagu kunagi ei kuul- Ed. Vilde ütleb, et oma laadilt tuletasid need dud, et politsei roimareid kätte oleks saanud ja meelde kodumaa uuemaid elumaju, mis rehe- kohtud neid karistanud. Eriti vargus oli koha- alusest lahus, suuruse ja sisemise ilu suhtes likel elanikel mingreelidel otse nagu veres. aga Krimmi eestlaste majadest läbikaudu taha Ainus asi, mis asunikud varaste hirmutamiseks jäid. võisid teha, oli ketikoeri pidada. Samasugune Kuni 1890. aastani elatusid Suhhumi eesti asu- olukord oli, nagu eelpool kirjeldatud, ka mäge- nikud enamasti põllutööst, piimasaadustest ja des asuvais Eesti-Maruha ja Hussõ-Kardoniku kanapidamisest. Peagu ainsaks põlluviljaks, mis eesti asundusis. tulu andis, oli mais ehk kohalikus keelepruugis Põhja pool — Salme, Sulevi ja Punase-Lageda “kukuruus”. Alles käesoleva sajandi algul ha- asundusis — oli olukord sellepoolest parem, et kati rohkem puuvilja kasvatama, mis kliimale seal ei olnud malaariat karta. Need asundused ja mullapinnale rohkem sobib. Ed. Vilde nendib, on piirkonnas, kuhu tekkisid juba enne I maa- et asunikud võiksid ise hakata tubakat kasva- ilmasõda kuulsad ja moodsad suvituslinnad, kuu- tama, selle asemel, et selleks sobivat maad rordid Gagrõ ja Sotshi. kreeklasist tubakakasvatajaile välja rentida. Ravisesoonid või suvitushooajad seal kestsid Et ümbruses varemalt elanikud olid viljapuu- aasta läbi; Sotshi lähedal asuvad ka Matsesta de kasvatamisega tegelenud, seda võis järeldada väävlivee allikad. Sellesse piirkonda tuli suvita- ka sellest, et metsas leidus metsistunud endiste jaid ja terviseotsijaid, mille tõttu ümbruskonna viljapuu istanduste jälgi — pirnipuid, virsikuid, eesti asunikel oli hõlbus oma aia- ja põllusaadusi viigipuid, pähklipuid jne. Seda kinnitab M. J. müüa. Võib arvata, et nad seda praegugi teevad, Wunk eelnimetatud kirjutuses; sellest jutustas niipalju kui neid sinna alles on jäänud ja sel mulle sugulane, kadunud insener Gustav Klaas, määral, kuidas seda praegune kolhoosikord lu- kes oli noore poisina sealseid sugulasi külasta- bab. Üldolukord Kaukaasia eesti asundusis oksale jõudnud ja ilusa eesti kodu loonud. Kau- kaasia eestlased ei ole mitte nii rikkad kui Üldisest olukorrast Kaukaasia eesti asundusis Krimmis. Automobiili ei ole kellelgi, aga oma kirjutab A. Nigol, et eestlased said Krimmi ja kaks hobust on igalühel ikka vankri ees ja keh- Samaaraga (Kuibõshev. Toim.) ennemini tutta- vust ei ole mitte kuskil näha, nagu seda Kau- vaks ja sinna on ka esimesed eesti väljarända- kaasia päriselanikkude ja tihti ka venelaste kü- jad läinud, Kaukaasiaga aga umbes 15–20 aastat lades leida on. Kõige jõukamad asunikud on hiljem. Seda lugu tulevat õieti kahetseda. Olgu Allmäe, Eesti-Haginski ja Livonia mehed, põllu- küll, et eestlased on jõudnud Krimmis ja Sa- mehed ja põlised rikkad.” maaras ilusa kodu luua, aga mõlemad on lagen- “Pea sissetuleku allikaks on Põhja-Kaukaasias, dikud, kus tihti mitmekümne versta peale muud Uus-Estonias (s.o. Karsi asunduses) ja Salmes ei näe kui maad ja taevast, ei ühte puud ega põllutöö, Sulevis, Suhhumi ümbruses viljapuud. põõsast, mäge ega orgu, järve ega jõge. Kau- Rohkesti annab ka kari sisse, iseäranis Linda kaasia loodus on aga väga mitmekesine, tihti külades. Igal pool on eestlased kui tublid põllu- suurepärane ja paradiisliku iluga. mehed tuntud, Punaselageda mehed aga kui tub- Kaukaasiasse on eestlasi ka suuremal arvul lid kütid.” A. Nigol ütleb uhkusega, et pärisrah- voolanud — neid on siin ligi 6000 hinge. A. Nigol vaste kõrval elavad eesti asunikud nagu mõis- ütleb edasi, et Kaukaasiasse rännates ja eesti nikud. Siin tunned enese päris kodumaal olevat, asundusi vaadates tuleb tahtmata mõte: kahju, ei tule meeldegi, et kaugel võõrsil viibid. väga kahju, et aasta 30–40 eest kedagi välja- rändamise korraldajat ja nõuandjat ei olnud. Temal on õigus rõhutada, et eesti asunikel Kaukaasias võiks, A. Nigoli arvates, palju roh- Kaukaasias tuli raskustega võidelda, eriti asu- kem eesti asundusi olla ja need, kes Siberi la- mise algaastatel. Aga seda tuli asunikel ka mu- gendikkudele ja Vologda metsadesse on läinud, neil oleks Kaukaasias ruumi küllalt ja siin oleks igatahes parem elada ja kultuuritööd teha kui mujal. Aga teisal ütleb sama autor: “Liigutav on asunikkude jutustamist läbielatud raskustest ko- dumaalt lahkumise järele kuulda. Paljud lange- sid, raskused purustasid nende jõu ja viisid nad hauda. Paljud tulid kodumaale tagasi, sest nad tundsid endid oma lootustes petetud olevat. Nad lootsid maad leida, kus “piima ja mett” jookseb, aga sattusid “kõrbesse”. Piima ja mett annab see maa küll aga alles visa ja usina töö jä- rele.” Sama kinnitab ka M. J. Wunk eelnimetatud artiklis, rõhutades eriti raskusi asumise alg- aastail ja eesti asunike visadust nende ületamisel.

Teisal ütleb A. Nigol: “Aga kes on jõudnud vastu pidada ja raskused ära võita, on haljale jäi Venemaal läbi teha. A. Nigoli ülevaatest näe- ilutseb teose tiitellehel ja on toodud ka raama- me, et ka Kaukaasia aladel said jõukamateks tus endas (lk. 67); selles koolis töötas kolm need asunikud, kes läksid lagendikkudele Põhja- õppejõudu. Livonia asunduses töötas alaliselt Kaukaasias: “põllumehed ja põlised rikkad”. kaks õppejõudu. 1917. a. oli Livonias juba güm- Muidugi polnud sel ajal, kui eestlased Kaukaa- naasium; Allmäe asunduses 7-klassiline kesk- siasse asusid, mingeid juhtivaid asutusi või or- kool; Esto-Haginskis teise järgu kool gümnaa- ganisatsioone, kes oleks sinna rohkem eestlasi siumi kavadega. Väiksemais asundusis töötas ta- suunanud. Kõik väljarändamine toimus plaanit- valiselt üks kösterkooliõpetaja. “Krimmi Kalen- semata, spontaanselt, ja sellepärast ka paljud der ehk Tauria Tähtraamat 1905” (Tallinn, 1904) väljarändajaist olid sunnitud kodumaale tagasi toob mõningaid andmeid asundusist pealkirja all minema. Alles käesoleva sajandi algul hakkas “Eesti kogudused Lõunapoolsel-Venemaal”. Sealt Vene valitsus Siberisse asunikke suunama, et näeme, et köstriteks olid sel ajal Esto-Haginskis asustada sealseid tühimaid ja leevendada maa- — J. Lossmann, alates 1903. a.; Livonias — Nu- puudust Euroopa-Venemaal. gis; Eesti-Maruha asunduses K. Jopp (teistel andmetel A. Kõiv 1907–1910); Hussõ-Kardoniku KAUKAASIA ASUNDUSTE asunduses P. Kõiv, 1903. a. peale; Estonia asun- KULTUURILINE ELU duses M. Wunk; Ülem-Lindas P. Peets; Alam- Lindas — Soovik; Salmes T. Kama; Punase- Nagu igalpool eesti asundusis oli ka Kaukaa- Lagedal — Kirkmann. sia asunike esimeseks mureks laste kasvata- mine ja neile koolihariduse andmine. Algul olid Koorid — ja isegi laulupeod laste õpetajaiks oma küla parema haridusega mehed. Nii oli Eesti-Haginski asunduses 1883. a. Tavaliselt tegutsesid eesti asundusis laulukoo- esimeseks laste õpetajaks üks esimesist asuni- rid ja pasunakoorid, kas alaliselt või siis ajuti. kest Hendrik Härm. Kui aga majanduslikult Esto-Haginski asunduses oli laulukoor juba enne paremale järjele jõuti, kutsuti kodumaalt selleks 1890. aastat. Sellepärast pole midagi imestada, erihariduse saanud kooliõpetajad, kes enamasti et ülevenemaalisest eesti asunduste laulupeost täitsid ka köstri kohustusi. Narvas 1912. aastal võttis osa ka Kaukaasia asunike laulukoor (ei tea ainult, kas see oli ühe Ülem-Linda ja Alam-Linda küladel oli algul teatud asunduse või mitme asunduse lauljaist ühine koolimaja, mida ka palvemajaks tarvitati. koosnev koor). See ehitati Ülem-Lindasse 1887. aastal, kui saadi kiriku abikassalt 400 rubla toetust. Nende kü- Asundustesse tekkisid ajajooksul mitmesugu- lade vahel jookseb kaunis suur Bisletka jõgi, mis sed organisatsioonid. Esto-Haginskis tegutses mägestikujõena on mässava loomuga, iseäranis puhkpillide orkester, näitetrupp, hariduselts, vihma ajal. Sel põhjusel oli kooliskäimine asun- karskusselts ja ühistegelikul alal kaubatarvita- duse teise poole lastele raske ja ohtlik. Sellepä- jate ja piimaühisus. Sulevi asunduses asutati rast ehitasid Alam-Linda asunikud endile Agapa 1911. a. peale laulukoori ka pasunakoor. Salme külla eraldi koolimaja. See oli kaunis kitsas ja asunduses tegutses 1917.–20. a.a. paiku spordi- madal ehitus, mille asemele otsustati 1902. a. selts ehitada uus koolimaja. Selleks kinkis abikassa Kaukaasia asunduste kultuurilise tegevuse 1600 rubla, koolivaltsus lubas anda kroonu abi- kõrgpunktiks võib pidada 1914. aastal Suhhumis raha 450 rubla ja puuduv osa ehituskuludest — korraldatud Kaukaasia Eesti Asunduste Laulu- ligi 2000 rubla — jäi asunike endi kanda. Ka pidu. See korraldati Suhhumi asunduste 30. aasta Ülem-Lindas ehitati uus, ilus ja ruumikas kooli- juubelipeona. Nagu ikka olid selle peo algata- maja 1917. aastal. jaiks kooliõpetajad — K. Reinmann ja A. Ruber Alam- ja Ülem-Linda asundusist. Peo läbiviimi- Kerkivad koolimajad seks moodustati juba 1912. a. komisjon, mille esimeheks valiti Suhhumi Eesti Põllumeeste Selt- Eduard Vilde Kaukaasias viibimise ajal oli si juhatuse liige A. Jacke, liikmeteks J. Mihkelson 1904. a. Ülem-Lindas kooliõpetajaks P. Peets, ja P. Litter (v. “Esimene Välis-Eesti laulupidu Alam-Lindas Raudsepp. Viimane oli selles külas Krimmis”, “Meie Tee” nr. 1–2, 1974). Ametli- järjekorras juba kolmas kooliõpetaja, kes seal kuks korraldajaks oli 1913. a. asutatud Suhhu- juhatas ka mängu- ning laulukoori ja korraldas mi Eesti Majandusühisus. Laulupeoks loa saa- näitemängu õhtuid. misega Vene võimudelt oli raskusi, lõpuks anti Teistest Kaukaasia asundusist on teada, et Su- luba tingimusel, et pidu toimugu Kaukaasia Ve- levi asunduses ehitati koolimaja 1901/1902. aas- nemaaga ühendamise 50. aastapäeva pidustuste tal; 1904. a. tegutses seal algkool eesti õpeta- raamides. jaga; 1907. a. oli seal õpetajaks Mart Põder. Suhhumi Eesti Laulupeole tehti eesti ajalehte- Rahvamaja on Sulevi asundusse ehitatud Villem des reklaami, anti juhiseid, kuidas sinna sõita Ludviku ja August Tinneri juhtimisel 1912. ja kuidas saada soodustusi laevaseltsidelt. aastal. Kontsertide juhatajaks kutsuti Juhan Simm ja Otsustades A. Nigoli raamatus toodud andme- kutsutud olid kodumaalt ja Peterburist eesti aja- te järgi olid Kaukaasia eesti asundusis tõega ilu- kirjanduse esindajad. “Päevalehes” kirjutas peo sad koolimajad. Allmäe asunduse koolimaja pilt käigust G. E. Luiga, ”Postimehes” Anton Jür- genstein. Nende mõlemi kirjutusi on nende ri- emakeele kalliks pidamisest ja rahvusliku ise- dade koostamisel kasutatud. olemise alalhoidmisest ning teisel päeval peetud “Asunduste Päeval” asunduste lähematest tule- viku ülesannetest. Laulupidu toimus 26. ja 27. mail (8. ja 9. juulil) 1914. a. Suhhumi linnas prantslase Aloisi Asunduste päeval, 9. juunil 1914, kõneles kõige- teatrisaalis. Pidu algas ametlikult rongkäiguga pealt vana Suhhumi asunik M. Kaares, kes oli läbi linna, eesotsas Sulevi asunduse pasunakoor. 1884. aastal maakuulajana Kaukaasias käinud. Maaülema Wenzeli maja ees peatuti ja maa- Tema kõne teemaks oli asunduste ajalugu. Muu- ülemat tervitas kooliõpetaja Raudsepp, millele seas tekitas see kõne poleemikat, sest ta nime- maaülem vastas eestlasi tunnustavalt hindava tas, et asjata on “Postimees“ Lukatsi õiget väl- kõnega. jarändamise käsitamist “vanderselli poliitikaks” Mõlemal päeval toimusid kooride ja orkestrite nimetanud. Anton Jürgenstein, kes oli koosoleku ühised kontserdid. Laulude kavas olid üldtuntud juhatajaks, kõneldes asunduste ja kodumaa vahe- lauludest K. A. Hermanni “Teretus“, M. Lüdigi korrast, vastas M. Kaaresele, et Lukatsi plaanita “Laevnik“, A. Läte “Minu isa ütles mulle”, Mii- eestlaste laialipildumise püüe tervesse maailma na Hermanni (Härma) “Tule koju”. käib kõige selle vastu, mille poole kõik rahvad uuemal ajal asumise-poliitikas püüavad: nimelt G. E. Luiga ütleb, et lauljaid oli umbes pool- asunikke võimalikult suurtes hulkades koonda- teist sada ja et laulud olid samad, mida lauldi da, et nad oma rahvale mitte kaduma ei läheks. Krimmi asunduste äsja toimunud laulupeol. Eel- nimetatud “Meie Tee” artiklis ütleb tundmatu Peab märkima, et nähtavasti oli enne seda autor, et koore oli Suhhumi laulupeol rohkem — “Postimehes“ Jakob Lukatsit kui väljarändami- tervelt üksteist, nende seas ka Krimmist 2 mees- se õhutajat kritiseeritud. “Postimees’’ asus sel koori ja 1 segakoor; peale selle puhkpillide or- ajal seisukohale, et “väljarändamine kodumaad kester Sulevi asundusest ja keelpillide orkester mitte rahvast tühjaks ei teeks ja kodupinda võõ- Estonia asundusest, mille koosseisus A. Jürgen- raste kätte minna ei laseks. Meil peab üleüldiselt stein üllatuseks nägi nelja viiuldajat neidu. hüüdsõnaks olema, et meie oma rahvuslist kodu Balti rannamaal mitte käest ei tohi anda” (v. A. Jürgenstein oma mälestusis (v. Stockholm- “Postimehe“ juhtkiri “Eesti asunduste juubeli- Tidningen” 31. jaanuarist 1953) kirjutab, et Eesti laulupiduks” — just enne Suhhumi laulupeo al- hümni ei olnud Suhhumi laulupeo kavas, ja et gust). selle laulmiseks käis eridelegatsioon kubernerilt luba nõutamas; delegatsiooni kuulusid J. Mih- kelson, A. Jürgenstein ja Tallinna eestlane Hiio, Sama päeva õhtul, Aino Tamme kontserdi ajal, kellel oli Punase-Lagedal maja; nad said loa “Mu pidasid laulupeol viibivad kooliõpetajad omava- isamaa” laulmiseks, kui Hiio seletas, et selles helise koosoleku, kus arutati kasvatuslikke ja laulus palutakse tsaari, õigeusu ja vene valitsuse kooliõpetajaid puutuvaid küsimusi. Valiti kolme- eest. Peab aga ka märkima, et Krimmi laulu- liikmeline komisjon, kuhu said Krimmist kooli- peo kavas oli Eesti hümn küll ja seda seal ka õpetajad K. Reinmann, J. Toom ja A. Lukas. lauldi. Suhhumi laulupeol tuli hümni kooridel Komisjoni ülesandeks jäi kooliasjandusse puutu- korrata, teisel päeval isegi kolm korda. Niisama vaid andmeid koguda. Selleks avaldas Kontshi- tulid kordamisele “Laevnik“, “Minu isa ütles Shavva asunduse kooliõpetaja A. Lukas “Päeva- mulle”, “Tule koju” ja “Üles, üles, hellad ven- lehes“ 14 (27) juulil 1914 üleskutse asunduste nad”. kooliõpetajaile, milles palus kooliõpetajaid ja teisi ärksaid isikuid saata andmeid asunduste Mõlemal õhtul andis erikontserdi lauljatar kooliolude kohta. Pole teada, kas need teated Aino Tamm; G. E. Luiga kirjutab, et Aino Tam- kokku tulid ja mis neist sai. me teisele kontserdile oli õige vähe pileteid os- tetud. Pärast Suhhumi laulupidu avaldas Samuel Peo esimesel õhtul kanti ette O. Lutsu näi- Sommer “Päevalehes’’ ja “Postimehes’’ juuni lõ- dend “Paunvere“; arvatavasti olid tegelased lä- pul 1914. a. artikli “Suhhumi laulupidu lained”, hemaist asundusist Lindast või Estoniast. millest on näha, et S. Sommer pärast laulupidu reisis läbi kõik tähtsamad eesti asundused Kau- Ülevas meeleolus korraldati balle ja pidu- kaasias Mustamere rannikul, propageerides selt- sööke. Peeti tervituskõnesid; tervitajate seas olid side asutamise mõtet. Kavatsuses oli igal aastal peale A. Jürgensteini “Postimehest“ ja G. E. asundusis suuremaid noorsoo pidustusi korral- Luiga “Päevalehest” veel Kider “Ühiselu“ lehte- dada. de esindajana, August Vares Peterburi Eesti Ha- Anton Jürgenstein jagas “Postimehes’’ oma ridusseltsi esindajana, Samuel Sommer Peter- muljeid Krimmi ja Suhhumi asunduste laulupi- buri kubermangu eesti asunduste esindajana ning dudest “Reisikirjeldusis asunduste laulupidude kooliõpetajad Lukas ja Reimann Krimmist. teekonnalt” ning hiljem kirjutas neist oma mä- lestusis. Kuid ta ei olnud küll vaimustatud Kau- Kuid ei unustatud ka tõsisemaid küsimusi. Mõ- kaasia loodusest; ta ütleb, et see on “ilus, kuid lemal päeval peeti kontsertide vaheajal kõnesid. ainult lühikeseks ajaks” ning teisal: “olen igalt Siin kohtame asunduste tegelast, energilist Sa- võõramaa reisult suurema lugupidamisega ko- muel Sommerit, kes esimesel päeval kõneles dumaa vastu tagasi tulnud.” 8 rahvamaja, 15 seltsi hingud, mis ei jätnud puutumata ka eesti asun- dusi. Nii isoleeriti asundused pikkadeks aasta- Üldmuljed Kaukaasia asunike kultuurielust teks emamaast.| Vahepeal kannatasid asunikud võtab kokku A. Nigol järgmiselt. “Kõik (asuni- Stalini ja ko. kolhoseerimise poliitika all samal kud) räägivad puhast kirjakeelt. Võru murret viisil ja määral, või veel rohkemgi, kui teised siin ei kuule. Väga rõõmustav, et asunikud seltsi- Venemaa põllumehed. elu ja koolide eest rohkesti hoolt kannavad. 12 Nüüd, kus vene revolutsioonist on möödunud asunduse peale tuleb 8 rahvamaja ja 15 mitme- 60 aastat, kuuldakse kodumaal eesti asunikest sugust seltsi või ühisust. Kooli asjus ei ole asu- väga vähe. Mõnikord kodumaa ajakirjanduses nikud kitsid olnud, millest Allmäe, Livonia, Uus- nagu imestades avastatakse eestlasi Venemaal. Estonia, Estonia, Alam- ja Ülem-Linda ruumi- Salme asunduse 75-da aastapäeva puhul nähti kad koolimajad tunnistust annavad. Ja edasi: Tallinna tänavail kirevaid plakateid kutsega tulla “Kui elu ja olu Kaukaasia eesti asundustes se- Salme küla Abhaasias pühitsema seda aastapäe- nises sihis edasi läheb, siis ei ole iialgi nende va ja ka Stalini nimelise kolhoosi 30-dat aasta- asunikkude kadumaminekut eesti rahvale karta. päeva 21. kuni 23. novembrini 1950. a. Nähta- Kaukaasias on kreeka asundusi, kes juba enne vasti see aastapäeva pühitsemine ja plakatid Tal- Kristuse sündimist sinna asunud, aga Kreeka ise- linnas said toimuda ainult sellepärast, et see laadi ja keele on nad siiamaani alal hoidnud. Ei ühte viidi nimetatud kolhoosi aastapäevaga. Ja ole karta, et meie sugurahvaga seal lugu teisiti see on vist ka ainus juhus, kus kodumaal mainiti läheb. Tähtsamateks teguriteks on siin 3 asja: asunduste aastapäevi; teised juubelid nagu oma kirik, kool ja seltsid. Praegu tuleb Kau- näiteks Krimmi asunduste 100. aasta juubel 1961 kaasia eesti asundusi kõige paremateks lugeda.” –1964 on täielikus vaikuses möödunud. Võibolla Tulevikku vaadates soovitab A. Nigol Kaukaa- polegi seal enam neid asundusi olemas, nagu sia asunikele oma kogudus asutada. Ta seletab, seda võiks järeldada teadetest bolshevistlikus et Kaukaasia eesti asundused on laiali pillutud ajakirjanduses kodumaal. Nii teatas “Sirp ja Va- kuue saksa õpetaja all. 1904. aastal käisid pas- sar” nr. 51 – 1961. a. “Meie kirjakastis” vastu- torid A. Schultz, J. Keerig, A. Bernhoff ja t. No- seks ühele Hiiumaa lugejale, et “Tänapäevani on vorossiiski, Vladikavkasi, Batumi ja Stavropoli võrdlemisi kompaktselt jäänud väljarännanud linnadest asundusis kord või kaks aastas. A. eesti talupoegade järglasi elama just Kaukaasia Nigol ütleb, et nüüd (1917. a.) olevat otsustatud asundustesse, eel kõige Salme ja Sulevi külasse.” oma kogudus luua. Õpetaja asupaik oleks Suh- Asundused lammutati humi linnas, mille lähedal rohkesti eesti asun- dusi. Tema alla käiksid kõik Kaukaasia asun- duste eestlased. Need kavad jäid, nagu nüüd tea- Uuemad teated kodumaalt kõnelevad peami- me, vagaks sooviks. selt Salme ja Sulevi küladest. Punase-Lageda asunduse eestlasist kirjutasid kodumaal kirjan- Enne I maailmasõda olid eesti asundusil võrd- dustegelased, kes seal käisid Eduard Vilde ja An- lemisi tihedad sidemed kodumaaga. Eestist tulid ton Hansen Tammsaare jälgi otsimas. 1959. aas- asunduste köster-kooliõpetajad, kodumaalt telliti tal tegi seda Ed. Vilde muuseumi direktor Treier ajalehti ja kirjandust, paljudel asunikel oli ka ja nüüd mõne aasta eest keegi K. Teder (v. “A. isiklik kirjavahetus sugulastega ja sõpradega H. Tammsaare Kaukaasias” “Vaba Eesti Sõ- kodumaal. Asundusi külastasid kodumaalt meie na” 19. jaan. 1978). Need tegelased kirjutavad tähtsamad tegelased, nagu kirjanik Eduard Vil- Punase-Lageda asundusest ainult nii palju, kui de. Kirjanik Anton Hansen Tammsaare oli üli- nad olid huvitatud A. H. Tammsaare seal viibi- õpilaspõlves Punase-Lageda asunduses tervist misest 1912. aastal. Nende kirjutusis nimetatak- parandamas; seal suvitasid ka Miina Härma ja se ainult üksikuid eestlasi, kes mäletasid veel keeleteadlane Karl Leetberg Asunduste elust ja Tammsaare seal viibimise aega. Muuseas nime- tähtsamaist sündmusist kirjutati kodumaa aja- tatakse ka Anna Vaarmanni, kelle majas Tamm- lehtedes, nagu seda tegi Ed. Vilde oma reisikir- saare 1912. a. elas; öeldakse ka, et see maja on jeldusis ja nagu seda tehti ka Kaukaasia Asun- küla suuremaid ja hästi säilinud, aga endine duste Laulupeo puhul. perenaine Anna Vaarmann ei ela seal, kuna ma- Vene revolutsiooni hävitustöö jas asub Adleri rajooni Mitshurini nimelise kol- hoosi lasteaed. See tähendab, et maja omanikud Kõik need sidemed katkesid Venemaa 1917. a. “kolhoositati“ sealt välja. revolutsioonile järgnenud kodusõjas. Selle revo- Salme ja Sulevi külades on 1972.–1974. a. käi- lutsiooni esialgses vaimustuses ja vabamas õhk- nud Soome president Kekkonen ja prof. Kustaa konnas said ka eesti asundused hakata vabamalt Vilkuna koos punaste tuusadega, kes nähtavasti korraldama oma rahvuslikku elu ja kavandama käisid seal läheduses Sotshi ja teistes kuurorti- vabamat setlskondlikku tegevust. Vene kodu- des. Prof. Vilkuna kirjutas siis, et eestlased on sõja ajal korraldati 1919. a. Rostovis Doni ääres moodustanud 1929. a. seal “Sõpruse“ kolhoosi. Kagu-Venemaa ja Kaukaasia eesti asunike kong- Aga hiljem oli see juba “Stalini nimeliseks” ress, aga seal tehtud otsuseid ei saadud enam muudetud. Prof. Vilkuna andmeil kuuluvat Sal- rakendada. Põhja-Kaukaasia ja osalt ka Lõuna- me ja Sulevi ühiskonda 670 leibkonda 1500 ük- Kaukaasia aladelt käisid üle vene kodusõja la- sikisikuga. Neist olevat 326 peret eestlasi 885 isikuga, teised kolm rahvust on grusiinlased, ar- meenlased ja 10 peret venelasi. Need arvud näi- tavad selgesti venestamise tendentsi, aga eest- laste osas nad kindlasti liialdavad. Meenutame, et Salme külas asus enne sõdasid ca 80 pere- konda ja Sulevi külas 50 peret eestlasi, s. o. kokku 130 peret; seega on Vilkuna andmeil eest- laste arv seal kasvanud 2,5 kordseks, mida on raske uskuda. Suhhumi asundusist vilksatas üks teade, et Estonka või Estonia asunduses on arvukamaiks asukaiks armeenlased, neile järgnevad eestlased ja selle järgi suuremate gruppidena grusiinla- sed ja t. (v. “90-aastane Estonka venestatud”, “Meie Tee” nr. 3–4, 1973, “Kultuur ja Elu” and- meil). Neil andmeil olevat külla jäänud ainult 90 eestlaste peret, neistki puht eesti peresid vaid 73. Jällegi näeme siin nõukogude venestamise vähemusrahvuste poliitika tulemust. Kui neis asundusis siiski eestlasi on säilinud, siis nähtavasti tänu asjaolule, et neil olid kasu- tada väikesed maakohad, aianduskrundid, mis ei lubanud neid “kulaku” seisusse viia ja nii jäid nad kolhoseerimisel siiski kohale. Või kolhosee- riti nende poolt uudismaadest loodud talud ja jäeti mõned endised pered sinna elama oma saunadesse ja aitadesse. Teada on, et asundusi tabas raskelt NKVD (KGB) küüditamine ja ta- lunike orjalaagrites hävitamine. (Järgneb ülevaateid teiste piirkondade asu- nikest-väliseestlastest.)

O. Laaman Eesti asundused Venemaal

VII ja rändajad ehk 40 aastat Samaras”, mis ilmus Tartus 1897. aastal. Selle järgi oli Väimelas väl- VÄLJARÄNDAMINE SAMAARASSE jarändamise algatajaid viis meest, kelledest rät- sepmeister M. Korrol avastanud Järvere kohtu- Mo essama mägede taivalik lätte, mehe Jaan Tülki käes Riia kuberneri Suvorovi Konnas so mättal jäll’ enga ma? — kuulutuskirja, mis oli kolmes keeles, s.o. eesti, Kes and mull’ mo lotusse päivi veel kätte! läti ja saksa keeles, ja mille sisu seisis selles, et Viitmata lotele aijeva na. Liivi kubermangust võib igast vallast 20-es osa Oh et ma nüüd äitsesse essama süllen valla talupoegi tühjale lõunapoolsele Venemaale Nii kaunist, kui ossakenn’ vigipu küllen! välja rännata. Enne kui tegelikult väljarända- Ma vaene jätti mo essama taiva misele asuda, küsivad mehed nõu Võrus härra- Sõuden nink purjetan ilmale. de Helmerseni ja Rangi käest. Rang on linna Selle luuletuse avaldas eestlaste väljarända- vana kaupmees, kes olevat Saraatovi linnas ja mise hooajal noor koolmeister F. Kuhlbars ja kubermangus noores eas käinud hobuseid ost- selle pealkirjaks oli “Võrro – ma tütarlapse mas ja kes meestele kiidab sealseid olusid, eriti kaibamine Samaran”. Nagu edaspidi näeme, oli sakslaste kolonistide jõukust. Selgub, et õieti kaebamiseks küllaltki põhjust, sest Võrumaa selle ebamäärase soovituse peale tahavadki Väi- väljarändajate käsi ei käinud sugugi hästi, vä- mela mehed Saraatovisse välja rännata. hemalt esialgu. Väljarändamise põhjused olid Väimela mees- tel enamasti majanduslikud: kahel talupereme- Väimela valla mehed Võrumaalt olid vist küll hel oli mõisnik renti kõrgendanud, mida nad esimesed Eestist väljarändajad, kes mai kuus liiga kõrgeks pidasid; ühe talupoja tahtis mõis- 1855. aastal Võru Kirumpä kõrtsi juurest kau- nik teisele kohale viia, et talu maad mõisa külge get reisi alustasid. Aga alles 1862. a. kevadel liita; ühele talumehele oli mõis heinamaa ja osa said nad uues asukohas oma hingemaadel põllu- põllumaast teisest kohast andnud; üks väljarän- tööd alustada. dajaist oli metsavaht, kelle mõisnik vallandanud, et sellele kohale mõisa kupja poega panna. Väl- Vastupidi neile väljarändajaile, kes Krimmi ja jarändajate seas oli ka Väimela õigeusu kool- Kaukaasiasse läksid, algas Väimela meeste tee- meister Mihkel Pohla. kond täiesti huupi. Enne tegeliku väljarännu al- gust käisid Krimmi ja Kaukaasia asunike esin- Pikk teekond algab dajad, nn. maakuulajad, kohapeal tulevasi asu- mise kohti vaatamas, või vähemalt teadsid nad, Kirumpä kõrtsi juurest lahkusid nad 10. mail kuhu lähevad. Väimela meestel polnud aimugi, 1855. a. kuue kahehobuse ja kolme ühehobuse mis neid kohale jõudes ootab. Nad teadsid ainult, vankriga, kuna üks mees, kellel ainult 60 kopi- et Venemaale “tühjale maale” asujaid soovitak- kat taskus oli, koguni jala pikale teele julges se, aga kus need maad on, seda ei teatud. minna. Nähtavasti oli see üks kahest vabadikust, Kuidas neil väljarändamise mõte tekkis ja kui- kes sellesse seltskonda kuulusid. Nende reis läks das tegelik väljarändamine toimus, sellest kir- kõigepealt Riiga, kus nad kubermanguvalitsuselt jutas Kristjan Palu teoses “Esimesed Eesti väl- reisiluba taotlesid. Aga kuna neil ei olnud and- meid, missuguse maa peale nad Saraatovi ku- bermangus asuda saavad, siis said nad ainult “aastased plakatpassid”. Nii rändasid siis need kümme leibkonda õieti ainult lootuste peale välja. Reis läks neil Vi- tebski, Smolenski, Tuula ja Tambovi linnade kaudu ja kõrvalisi teid mööda, sest neil ei olnud luba kiviteed kasutada. Saraatovi linna jõudsid need väljarändajad 30. augustil 1855. a., aga ametiasutusis öeldi neile, et Saraatovi kubermangus kroonul ei olegi maad, mida asujatele talupoegadele võiks anda. Kui- dagi said nad Saraatovis tuttavaks soomlasest tislermeistri Ganthiga ja proua Stahviga, kes soovitasid nendele minna Samaara kubermangu Krasnojari külla, kus nad saaksid sealsete usu- vendade — sakslaste — juures tööd ja leiba. Volga sakslased — kolonistid — asustati siia ümbrusse Ekaterina II ajal 1764.–1768. aastatel; neid oli esialgu 29.000. Pikkamööda läks nende hulgast ligi 2000 mujale; ka kasakad ja kirgii- Kuna paljudel asunikest hobused puudusid, sid vangistasid nende seast 400 inimest Pugat- siis tekkis neil kohe raskusi põldude harimisel. ševi mässu ajal 1773. a. Akadeemik P. S. Pallas, Põllumaad stepis olid raskesti haritavad, s.o. kes Lõuna-Venemaal 1793/94. a. uurimisreisil oli, nende kündmiseks vajati rohkesti hobusejõudu. leidis seal 33.000 volga-sakslast. Krasnojari küla 1861. aastal tehti siiski kevadel mitmenädalase oli ka üks volga sakslaste küla. vaeva järele vili maha, aga mai ja juunikuu läbi Selles külas elasid meie väljarändajad kuni ei tulnud vihma. Pika põua tagajärjel kuivas vili 1857. a. jüripäevani. Vahepeal käivad nende esin- põldudel ja saak jäi väikeseks. Näiteks saanud dajad Peterburis ja Samaaras maa saamist taot- üks peremees 13 tiinu pealt ainult 70 puuda lemas, kuni viimaks 1857. a. kevadel paiguta- vilja. See äpardus hirmutas viimastena (1859. a.) takse nad Karpenko külla — venelaste sekka, Sangastest tulnud inimesed minema enamasti andes neile igaühele (nähtavasti pere peale) 2 Samaara maakonda, Peterpauli valda, nii et Lif- tiinu põllumaad ja majaaseme. See oli nähtavasti ländkasse ainult 13 peret alles jäi. Siis aga tuli ajutine lahendus. sinna Väimelast 7 perekonda uusi väljarändajaid juurde, nii et sügisel 1861 oli Lifländka küla 20 Lifländkas suitsu suur ja nende asunike varanduseks oli 27 hobust, 37 karilooma ja 4 lammast terve küla Lifländka küla nimetab Kristjan Palu oma teo- peale kokku. ses esmakordselt 1859. aasta all; selle aasta ke- vadel mõõdeti Lifländka külale (Kr. Palu kirju- Kristjan Palu annab oma raamatus üksikasja- tab järjekindlalt — “Lihvlandka“) 200 tiinu maad liku aruande Lifländka asunike põllumajandu- tarvitada. Sel ajal oli seal eestlasi 67 perekonda sest, alates 1861/62. aastaga ja lõpetades 1895. 113 revisjoni hingega. Ka see maa andmine ei aastaga. Tema teosest leiame, et küla asus Sa- olnud lõplik. Asunikest olid mitmed ilma hobus- maara kubermangu Novousenski maakonnas. teta ja mitmed jäid edasi vene küladesse leiba Lähemateks asulateks olid Pokrovskaja 70 teenima. Asujad said esialgu ainult majaasemed, versta — ja Rovnoje 60 versta eemal. Viima- õuekrundid, aga põlluharimine toimus kroonult sed olid sadamakohad Volga jõel, kuhu Lif- renditud maadel, kuna valitsusel ei olnud siis ländka asunikud oma vilja müügile viisid. kombeks maid hingemaana välja jagada. Alles 1862. a. kevadel mõõdeti valitsuse poolt Kohanetakse uueks eluviisiks Lifländka asunikele lõplik maakrunt 52 revisjoni hinge jaoks, iga hinge tarvis 15 tiinu head põllu- Lifländka küla oli Samaara kubermangu lõu- maad, nii et üldine küla maa-ala oli halva maa- napoolses osas, stepimaastikus, kus maapind ga kokku üle 1000 tiinu; küla sai omale 6 versta umbes jala paksuse musta mullaga kaetud, aga pikkuse ja 1½ versta laiuse ala. savi põhjaga. Küla maast oli umbes 50 tiinu sal- Lifländka küla asus ühe suurema oru kaldal; peetri- ehk soolamaad, mida Kr. Palu loeb hal- ühel pool oli 12 luteriusuliste maja, teinepool oru vemaks maaks. See on rebasekarva pinnaga kaldal umbes 40 õigeusuliste maja. Kaevud aset- maa, mis ära kuivades on kõva kui kivi. Sellel sesid ainult orus, kuhu küla alla asunikud ehi- maal õnnestub vili harva. tasid tammi, mis kogus kevadel vett ja millest Kui meie asunikud kohapeal olid juba veidi joodeti loomi. kodunenud, võtsid nad ümbruskonna vanadelt Siin torkab meile silma märgatav vahe revis- elanikelt üle kohalikud majapidamise ja maaha- joni hingede arvus 1859. ja 1862. aastatel. Tin- rimise viisid. Põldu hariti nn. kolme-välja süs- gitud on see asunike koosseisus vahepeal toi- teemis ja täiesti ilma mingi väetuseta. Sellepä- munud muudatusist. Kõigepealt peab nentima, rast ei või imestada, kui ajajooksul maa välja et 1855. aastal tuli sinna Sangaste kihelkonnast kurnatakse ja “vanaks muutub”. Ja Kr. Palu Kotri Taldrek oma perekonnaga; Kotri suri tee- kurdab, et “viimasel ajal (s.o. 1895. a.) on kae- peal, Smolenski lähedal, aga tema tragi naine rad, odrad ja prossid (hirs) siinses nurgas õige Lota jõudis septembrikuus Väimela rahva juurde haruldaseks viljaks jäänud”. Peamiseks müügi- Krasnojari. viljaks oli siin nisu, vähemal määral rukis. Karpenko külla jõudsid meie asunike juurde veel Vastseliina kihelkonnast, Loosi vallast Tem- Kr. Palu ütleb, et asumise algaastail oli neil raskuseks tööjõu ja asjatundmise puudus. Ala- beri perekond 1857. a. ja Sangaste kihelkonnast liseks raskuseks oli aga see, et kuivas stepis ning vallast Hans Sisask ja Jaan Kirschbaum sõltusid viljasaagid väga suurel määral õigel ajal 1858. a. 1859. aastal tuli juba suurem hulk välja- tulnud vihmadest ja põua- ning ikaldusaastad rändajaid, tervelt 63 perekonda Sangastest, Kee- olid sagedased. nist ja Karulast. Nad pandi talveks korterisse vene küladesse — Karpenkosse, Loginovkasse, 1890. ja 1891. a. a. olid õieti nälja-aastad, mitte Krasnokutskisse ja Voskresenkasse ning kroonu üksi eesti asunikel Samaara kubermangus, vaid andis neile ühe puuda 5 naela vilja hinge peale palju laiemas ulatuses — tervelt kümnes kuber- ja kevadel veel 10 puuda seemet laenuks iga ho- mangus. Nälja leevendamiseks tegid ametiasu- buse kohta. Ka need vene küladesse elama pai- tused ja kohapeal moodustatud abistamisorgani- gutatud asujad said nähtavasti maad harida ai- satsioonid kõik mis võimalik, muuseas ostes vilja nult kroonult renditud aladel. Krimmist ja Ukrainast. kohalikelt rändrahvailt kirgiisidelt ja teistelt, Käsitades eesti asunike raskusi Lifländka kü- kes kasutasid kütteks päikese käes kuivanud las, kirjeldab Kristjan Palu ka looduslikke ”lehma-lahmakaid”. Aga õlgedega segatud sõn- “nuhtlusi“ rohutirtsude ja suslikute näol ja nikust turba produtseerimise olevat leiutanud ka seda, kuidas nende vastu võideldakse ja neid volga-sakslased. Akadeemik P. S. Pallas ütleb, hävitatakse. Suslik (spermophilus citellus) on et sellist sõnniku-turvast soovitanud tarvitada oravate perekonda kuuluv närija, kes toitub vil- 1788. a. Friedrich Risch’i nimeline saksa kolonist, jast, kandes teri põsetagustes kotikestes; elab kes pärines Rügeni saarelt Läänemeres. perede viisi koobastes; kahjustab väga teravilja Huvitav on ka rehepeksu kirjeldus. Olgu kohe põlde. Peab märkima, et Kr. Palu ja ka käes- öeldud, et siin pole mingit tegemist rehe hoo- olevate ridade kirjutaja kasutab venekeelset ni- nega. Seda asunduses ei vajatud. Rehepeks toi- me “suslik“. Eesti keeles puudub sellel loomal mus Samaara mail, nagu sel ajal paljuis koh- nimi, kuna Eestis seda ei leidunud. tades Lõuna-Venemaal, lageda taeva all, reheplat- Kr. Palu kirjeldab üksikasjalikult tööde käiku sil, kivirullidega, mille õige eestipärane nimi ole- eesti asunduses, kusjuures kerkivad esile koha- vat “tamp“ (v. A. Saareste — Eesti Keele Mõis- likud tavad, töövõtted ja tööriistad. Neid kirjel- teline Sõnaraamat). dades kasutab Kr. Palu tihti kehalikke nimetusi, või katsub ise uutele mõistetele eestikeelsed vas- Vaesusele vaatamata varandus sajakordseks ted leida. Näiteks, kes teaks öelda, mis on “õle- telliskivi”. See on õieti saviplonn, s.o. savi ja Asumise alguse raskusist said eesti asunikud õlgede segust valmistatud ja päikese käes kui- varsti üle. Seejuures mängis tähtsat osa riigi- vatatud tellis (suurusega umbes 6×8×16 tolli), maade rentimine, mida tehti naabrite, sakslaste millest oli ehitatud Lifländka külas enamik elu- ja venelaste, eeskujul. Kroonu maid rentisid eesti maju, sest seal muu ehitusmaterjal puudus või asunikud algul vahendajate, s.o. rahameestest oli liialt kallis. rentnike käest, alates 1871. aastast aga otseteed Tööriistadest nimetab Kr. Palu kahe sahaga kroonu enda käest. Rendimaad olid n.ö. noored, atra, mis ei vaia erilist seletust, aga mis on värskemad kesamaad, ei olnud välja kurnatud ja “hohholi“ ehk väike-venelase (ukrainlase) ader. ametiasutused valvasid, et renditingimusi, mis See on ühe sahaga ader, mis arvatavasti toodud ette nägid teatud külvikorda, ka täpselt täide- Samaara maile Ukraina kandist, sest ukrainlasi takse, nii et maad liialt ei kurnataks. Kui Lif- kutsuvad venelased “hohhol“, aga näiteks Krim- ländka mehed kord, nähtavasti tahtmata, sellest mis tunti selliseid raske kesakünni atru tavali- korrast üle läksid, tuli neil selle pärast kohut selt vabriku nime järele. käia ja lõpuks 1883. aastal kallist õpperaha Kergem on ehk mõista, mis on sõnniku tur- maksta. bad. Samaara mail eriti kubermangu lõunaosas, Viljasaagi poolest parimaks aastaks loeb Kr. puudub küttematerjal ja ka eesti asunikud õppi- Palu 1881. aastat. sid siin tegema “turbaid’’ sõnniku ja õlgede se- Lifländka asunduse majandusliku edu võtab gust. Võib-olla sai selline “turbatööstus’’ alguse Kr. Palu kokku üksikasjalikus küla talude va- randuse loetelus, hinnates nende varanduse väär- päästvale mõttele — palgata hobuste karjaseks tust — liikuvat ja liikumata vara 1895. aastal üks kirgiisidest, kellega sõlmiti vastav kirjalik 315.400 rublale, kuna see 1860. a. sügisel oli leping, — ja siis kadusid hobusevargused. ainult 3000 rubla Kirgiisid elasid, Kr. Palu andmeil, kuni 18. Nii oli Lifländka küla varandus vahepeal kas- sajandi esimese pooleni Volga jõe kaldail Sa- vanud sajakordseks. Inventari loetelust selgub, maarast kuni Astrahani linnani. Sakslaste sisse- et 1895. aastal tarvitati veoloomadena peale ho- rännu ajal aeti neid valitsuse poolt nende vanast buste, millede arv külas tõusis üle 150, veel ka elukohast välja ja sellepärast asusid nad Tor- 135 tööhärga ja 42 kaamelit. Põllutööriistade loe- guni, Malaja ja Bolšaja Useni ja Rinni jõe piir- telust väärib esiletõstmist, et sel ajal oli külas konda (s.o. lõuna poole — enamasti Astrahani tarvitusel juba 8 hobuveoga rehepeksumasinat. kubermangu ja Uraali piirkonna pool-kõrbelis- tele maadele). Et seal, Novousenski maakonnas, Tekib uusi asunduste pesasid varemalt rändaja rahvas oli elanud, sellest tun- nistavad lugematud kalmukünkad kogu maa- Algul hirmutasid ikaldused paljuid asunikke, konnas. nii et 1864.–1866. a. vaese viljasaagi tagajärjel Peale kirgiiside elunes eesti asunduste naab- läksid peagu pooled Lifländka asunikud Kau- ruses, Samaara kubermangu lõunaosas, ukrain- kaasiasse, kust aga 2–3 aasta pärast tagasi tulid. lasi, sakslasi ja venelasi. Kr. Palu annab kõigist Siiski ajajooksul said asunikud juba niivõrd neist rahvastest ülevaatliku kirjelduse. jõukaks, et jõukamad perekonnad 1876. aastal Saksa kolonistidest oli juttu eespool. ise maad juurde ostsid. Nimelt omandasid nad nn. Kulasina Kuteri (”hutor” — vene mõistes üksiktalu), 160 versta Lifländkast ida poole, Ukrainlased tulid 18. sajandi teisel poolel Sa- Pokrovska-Uralski raudtee ligidal, 13 versta Al- maara maadele ja asutasid Pokrovska küla, tata jaamast. Selle 1723 tiinu suuruse maatüki vastu Saraatovi linna Volga jõe vasakule kal- eest maksid nad 15.000 rubla. Sinna asusid ela- dale. Nad elatusid kuni 19. sajandi alguseni kar- ma 8 peret Lifländka asunikke, peamiselt noo- jakasvatusest ja pidasid härgi, kellega nad El- red, seega siis asunike teine põlv. Kulasinas ei toni järvest, 300 versta tagant, Saraatovisse soo- olnud põllumaa kuigi hea, aga seda parem heina- la vedasid. See tähendab, et ukrainlased-soola- maa, mis kasvatas hinnatavat “vostretsi“ heina vedajad, nn. “tšumaki“, toodi tsaarivalitsuse (“vostrets“, s.o. õieti vene keeles “ostrets“ ehk poolt siia just nende põlist ametit pidama. Sel- “osoka“ — Carex caespitosa). lele soolaveole tegid lõpu Volga jõele ilmunud Hiljem rändas Lifländka asunikke edasi. 1889. aurulaevad ja siis asusid ka sinna asustatud uk- aastal läks siit kaks perekonda Ufa kubermangu rainlased põldu harima. rendimaade peale; nendega koos läks ka kaks peret lähemast eesti külast Koretškast. Neist Venelasist ütleb Kr. Palu, et nad rahvahari- läksid sealt üks Lifländka küla mees ja teine duse eest tublisti hoolt peavad, ning et vene rah- Koretška küla mees Siberisse — algul Barnauli vas on tööarmastaja, võõraste vastu lahke, va- lähedale ja sealt 1895. a. Akmolinski maakonda. litsuse vastu sõnakuulelik. Nende asupaigaks on Nii otsiti ikka paremaid elukohti. peamiselt Useni ja Jeruslani jõgikonnad, kuna 1890. aastad ostis üks Lifländka küla peremees saksa kolonistid olid venelaste Sise-Venemaalt Ufa kaubermangu Belebei maakonda 900 tiinu siia tuleku ajaks Volga kaldale lähemad maad suuruse maatüki, makstes 18 rubla tiinu eest. See juba ära võtnud. maa asus Siberi raudtee Rajevka jaamast 12 Samal ajal eestlastega asusid Novousenski versta kaugusel. Ostja oli 1860. aastal Eestist maakonda sakslased-mennoniidid. Neid oli 10 kü- tulnud sulasena oma vanema venna seltsis Sa- las ligi 300 perekonda. Neile anti igale perele maarasse, kus ta oli vahepeal omandanud 1000 60 tiinu maad. Nad elavad üksiktaludena. Kr. tiinu pärismaad, 700 töölooma ja samapalju ka- Palu ütleb, et “põlluharimises ja majanduslikus riloomi. See tõendab eesti asunike agarust ja elus on mennoniidid teistest siinsetest rahvastest jõukale järjele püüdmist. ees ja võiksid igale põllumehele eeskujuks olla.” Enne, kui peatuda teiste Samaara kuberman- Naaberrahvad ja teised Lõuna-Samaara gu lõuna osa eesti asunduste juures, nentigem eesti asundused veel, et Lifländka asunduses elunes 1917. a. A. Nigoli andmeil 123 eestlast 22 perekonnas. Vaatamata liigsele viinajoomisele ei olnud Sa- A. Nigoli andmeil võib eesti asundusi Novo- maara eesti asunduste ümbruses märgatavat ku- usenski kreisis jagada kahte gruppi: ühes Lif- ritegevust, väljaarvatud hobusevargused. Neid ländka ja Koretška, teises Baltika ja Estonia. ei esinenud Lifländka külas kuni 1870. aastani, Lifländka ja Koretška asuvad vastavalt 18 ja ehk küll hobused ilma karjaseta septembri ja 16 versta lõuna pool Krasnõi-Kut linna, kuna oktoobri kuuni karjana, nn. “tabunina“, stepis Baltika on sellest linnast 25 versta põhja pool käisid. Aga 1870. aastast peale hakkasid ööseti ja Estonia on ainult 4 versta kaugusel Baltikast. paremad hobused karjast kaduma, ja eriti 1880. Oleme vaadelnud pikemalt Lifländka asun- aastast läksid hobusevargused sagedaseks. Kaht- dust, kuna selle kohta on tänu Kr. Palule roh- lustati küll ümbruskonnas elunevaid kirgiise, aga kem andmeid. Järgnevalt kasutame teiste asun- vargaid kätte ei saadud. Siis tulid asunikud duste vaatlusel ka A. Nigoli andmeid.

O. Laaman Eesti asundused Venemaal VIII ka Lõuna-Albertas, Kanadas, kokku on puutu- (Algus “Meie Tees” nr. 3/4, 1979) nud. Baltika küla rahval tuli 1899.–1891. a. või- delda palju puudusega, nii et kolmandik küla Koretshka asundus 190 hingega on asutatud peremehi sel põhjusel 1889. aastal Ufa kuber- 1890. aastal kahe versta kaugusel Lifländkast. mangu rendimaa peale välja rändas. Aga ka Asunikud seal olid pärit Väimela vallast, Põlva seal ei tahtnud elu neil edeneda. Mõned tulid kihelkonnast, Võrumaalt. Külale anti hingemaad jälle Baltikasse tagasi, kuna teised läksid kau- 8 tiinu hinge peale. Põllumaad ei või kõige pa- gemale, Siberisse, õnne otsima. Külal oli 1895. a. remasse liiki lugeda, aga küla rendib ka kau- kool ja kirik ühe katuse all. Siin elas A. Nigoli nis rohkesti kroonumaad. 1895. aastal puudus andmeil 1917. a. 70 perekonda eestlasi, kokku külal kool, aga palvemaja oli juba ehitamisel. umbes 400 inimest; maad oli külal 1400 tiinu. Samal aastal on peagu pool Koretshka pere- meestest ennast lasknud Siberimaale asumiseks välja kirjutada. Olud selles asunduses on sa- Estonia asundusest kirjutab Kr. Palu, et see mad, mis Lifländkaski. Võiks ainult lisada, et on asutatud 1885. aastal ja nähtavasti omaalga- kui 1892. a. Lõuna-Venemaal kolera möllas, siis tuslikus korras, s. o. asujad on omavoliliselt surid Koretshkas 13 inimest (Lifländkas ainult kroonu maad kasutamisele võtnud. Olukord oli üks tööline). 1895. a. kohtus lahendada. Kr. Palu avaldas loo- A. Nigoli andmeil oli 1917. a. selles asunduses tust, et kroonu neid asujaid enam ära ei aja. 275 elanikku (Krimmi Kalendri andmeil 1904. a. A. Nigoli andmeil elas siin 1917. a. 150 eest- — 190); maad oli neil 1200 tiinu; külal oli palve- last; neil oli ka oma 1901. a. ehitatud kooli- ja koolimaja. maja. Baltika (Baltiska) asundus tekkis 1876. a. Kulasini ehk Lifländski Hutoris, millest va- Asunikke oli sel ajal 330 hinge ja nad said iga rem juttu oli, oli A. Nigoli andmeil eestlasi revisjoni hinge peale 12 tiinu maad. Põllumaa 1917. a. 7 perekonda, aga maad oli neil juba oli kaunis hea, aga seda suurem puudus oli 3000 tiinu (algul ostetud 1723 tiinu asemel), mis loomatoidust, sest et maa koguni vähe heina näitab ka nende asunike edukust. See väikene kasvatas ja selle tagajärjel pidid loomad juba asundus asetses 15 versta kaugusel Dergatshi septembris lauta jääma. Põuastel aastatel oli jaamast (mille nimeks varemalt oli olnud Al- ka veepuuduse pärast suur häda. Päris kaevu- tata). vett ei olnudki. Tuli leppida tammide läbi sün- Lõuna-Samaara asunduste kooliõpetajate koh- nitatud tiikide veega. Mõnel aastal oli sellestki ta on “Krimmi Kalendris” andmeid ainult kahe puudus ja külarahvas oli sunnitud viie versta küla kohta: 1904. a. oli Lifländkas köster-kooli- tagant loomadele vett vedama. See on siis um- õpetajaks K. Parts, Baltikas — 1895. a. peale — bes sama olukord, millega paljud eesti asunikud H. Neumann. Lõuna-Samaara asundusist ütleb A. Nigol kok- kuvõtlikult, et “rahva majanduslik järg on hea, Lifländkas iseäranis hiilgav. Vaimne elu ja edu jätab aga rohkesti soovida, kõige rohkem Go- retskajas, kus rahvas setusid meelde tuletab. Baltikas ja Lifländkas on ühe osa asunikkude juures aga juba rohkesti vaimseid huvisid ja edasipüüdmist märgata”.

Põhja-Samaara asundused

Nagu nägime, ütleb Kr. Palu oma teoses, läks 1861. a. Lifländka külast (Novousenski maakon- nast) hulk Sangastest tulnud rahvast Samaara maakonda, Peterpauli valda. Rohkem Kr. Palu Põhja-Samaara asunikest ei räägi. Piirdume A. Nigoli andmetega, mille järgi Samaara kuber- mangu põhja osas (nähtavasti Samaara maa- konnas), vene küla Koshki ümbruses oli lähes- tikku kaks gruppi eesti asundusi. Koshki küla ise on lõuna pool Simbirski (nüüd Uljanovsk)– Bugulma raudteed, umbes poole maa peal Me- lekessi ja Nurlati vahel. Koshkist on esimesse saksa koguduste praost Allendorf koos õpetaja eesti külade gruppi 10 versta ja teise gruppi Dsirnega, ning järgmisel 1861. aastal, külastas 17 versta maad. Esimesse gruppi kuuluvad järg- Lifländkat Moskva superintendent. Sealt algab mised neli küla (klambrites nende tekkimise siis õieti asunike kiriklik teenindamine. Kõige- aasta): Lifländka (1860) 12 perega, Baltika pealt tegi asunikele muret kiriku hoone mu- (1861) 19 perega, Estonka (1862) 12 perega ja retsemine. Selleks saadi Põhja-Jekaterinstadti Uusküla ehk Pikküla (1890) 210 elanikuga. (nüüd Marxi) Luteri usu abikomitee kaudu Kokku oli neis neljas külas “Krimmi Kalendri” Moskva Luteriusu ringkonna heategevalt komi- järgi 1904. a. 1000 elanikku, A. Nigoli andmeil teelt 230 rubla, mille eest osteti Lugovaja Kräs- 1917. a. 400 elanikku. Baltika asunduses oli kool nuha vene külast vana puukirik, ning P.-Jeka- (ehitatud 1871) ja palvemaja (ehitatud 1869). terinstadti abikomitee andis veel 1104 rubla ki- Uuskülas oli ka semstvokool. See külade grupp riku ümberehitamiseks. Nii saadi Lifländka ki- levis 7 versta pikkuse ribana. rik pühitseda õpetaja Dsirne poolt 12. juunil Teine, Koshki külast kaugemal asuv grupp, 1865. a. Kirikuõpetajaist käis selles kirikus ju- koosnes viiest eesti külast, millest esimene järg- malateenistusi pidamas 1865.–66. a. kaks korda nevas nimestikus oli asutatud 1863. a., teised õpetaja Dsirne (nime järgi otsustades vist lät- neli kõik 1865. a.: Sabali (Kõrgeküla) 15 perega, lane) ning hiljem kuni 1895. aastani kaks korda Kivijärve (Verhnjäjä Pravaja Tshesnokovka, 2 aastas saksa Seindorfi koguduse õpetaja Spre- versta Sabalist) 6 perega, Lohuküla (Srednjäjä kelsen, kes elas Lifländkast 40 versta eemal. Bõkovka) 24 perega, Lehmaküla (Oruküla, Ko- Kuna külas ei olnud köster-kooliõpetajat, siis rovino, 5 versta Lohukülast) 15 perega ja Va- peeti uues kirikus jumalateenistusi 1865. kuni sikaküla (Tagaküla, Tjolkino, 1 verst Lehma- 1873. a. a. kohalike talumeeste Peeter Pohla, Ja- külast) 9 perega. Neis külades kokku oli “Krim- kob Temberi ja Juhan Pallo poolt. mi Kalendri” andmeil 1904. a. 900 asunikku, A. Huvitava seigana nimetab Kristjan Palu, et Nigoli andmeil 1917. a. — 500 asunikku. Sabali 1883.–1884. aastal elas Saraatovi linnas Eduard ja Lohuküla asetsesid õieti koos 3 versta pik- Magnus Jakobson, C. R. Jakobsoni noorem vend, kuses reas, koolimaja ja kirik nende vahel. kes Piiblikoguduse liikmena Saraatovi ja Sa- Lehmakülas ja Vasikakülas avati kahe peale maara kubermangus piibliraamatuid müütas kokku 1917. a. semstvo kool. ning selle juures ka rahva seas püüdis baptisti Nii näeme, et neist üheksast eesti asundusest usku levitada Ta käis ka Lifländka külas 1884. tekkisid kõik, väljaarvatud Uusküla, 1860.–1865. a. jutlustamas, kuid eestlaste seas ei olnud tal aastate vahel. baptismi levitamisega edu. Siinkohal võib mär- Kõigi nende asunduste kohta ütleb A. Nigol, kida, et Eduard M. Jakobson on sündinud 1847. et “neis elumajad on kodumaa hoonetega võr- a. ja ta oli tuntud kui andekas graafik-puulõi- reldes väikesed, enamasti ühe toaga. Hooned on kaja, kes oma viimased eluaastad tegutses bap- palkidest ehitatud ja õlgedega ehk laudadega, tisti rändjutlustajana Pärnus ja Tallinnas. Ta mõned ka plekiga kaetud. Paljudel on rehepeks- suri Tallinnas 1903. a. mise-, külvamise-, tuulamise- ja niitmise-masi- nad. Külvatakse kaeru, nisu ja rukist. Metsa ligidal ei ole; küttematerjaliks on sõnnikust Olude sunnil ei olnud Lifländka asunduses turvas ja õled. Varanduslik järg keskmine”. kooliõpetajat kuni 1873. aastani. See ei tähenda “Krimmi Kalendri” järgi oli Lohukülas köster- aga, et lapsed täiesti ilma alghariduseta olid. kooliõpetajaks, selle grupi viiele külale kokku, Algul toimus laste õpetamine koduselt, aga 1871. A. Räppin ja kirikuõpetajaks E. Allas; samal a. algas ajutine lasteõpetus kaks korda nädalas 1904. a. oli Tsesnokovkas preestriks D. Antson J. Pallo juhatusel. 1872. aastal leidnud praost ja köstriks D. Laks. Allendorf, et külas üleskasvanud lapsed palju Kuna meil puuduvad lähemad andmed kõigi paremini lugeda mõistsid, kui samal aastal Ees- Samaara asunduste kultuuriliste huvide ja üri- tist siia tulnud lapsed. tuste kohta, siis vaatleme järgnevalt selles suh- Esimeseks kooliõpetajaks palgati Lifländkas tes ainult Lifländka asundust, vastavalt Kr. Palu 1873. aastal Nissi kihelkonnast pärinev H. Pi- teosele. sang — 55-rublase aastapalgaga. Kooliõpetus toi- mus eramajades kuni 1881. aastani. Siis ehitati Vaimsed huvid Lifländkas koolimaja. Samal aastal tuli kösterkooliõpetav jaks K. Hansen, kes sai palka 80 rubla aastas. Kirik ja kool on eesti asundusis omanud väga Nii sai Lifländka asundus normaalse kooli- tähtsa koha, eriti eesti keele ja meele säilitamise korralduse. üldiselt aga kurdab Kr. Palu, et seisukohast. küla kulutab alkoholi peale aastas iga 1000 rubla Samaara eesti väljarändajad pidasid veel Kar- varanduse kohta 3 rubla, kuna vaimse töö ta- penko külas elades 1857. kuni 1859. aastani ju- suks iga 1000 rubla varanduse kohta ainult 35 malateenistusi eramajades ja ettelugijaiks olid kopikat kulutatakse. Ta küsib siis, millal see seal J. Tember, Juhan Hellat ja Peeter Pohla. aeg tuleb, et siin vaimu- ja südamehariduse eest Hiljem, kui juba Lifländka külla asuti, peeti niisama palju välja antakse, kui viina eest, ning ka seal ettelugemisi asuniku J. Pohla aidas leiab, et praegu (1895. a.) on selleks vähe loo- 1860. kuni 1863. aastani. tust. 1860. a. sügisel külastas asunikke kohalike Peale liigse alkoholi tarvitamise kritiseerib Kr. Palu ka asunduse noorsugu, et selle elu- maale. Sel ajal hakkas Vene valitsus väljarän- kombed on alla käinud. Ta paneb süü laste va- damist soodustama, ühenduses Stolõpini agraar- nemate peale, kes “annavad lastele liig suurt seaduste maksmapanekuga 1906. a. Vene küla- voli ja ei jõua sellele pärast enam piiri panna, desse saadeti sellekohast kirjandust — määrusi kui noorsugu seda kurjasti tarvitama on ha- ja proklamatsioone, milles talumeestele välja- kanud.” rändamise korda selgitati. Mina mäletan sellist raamatukest Krimmis, Samruki asunduses näi- nud olevat, kus mu isa tol ajal oli külavane- maks. Eestis on sellesisulise raamatu 1909. a. välja andnud raamatukaupmees K. Ehrenwert Eesti asundused Siberis Paides. Aga tegelik väljarändamine Eestist Si- berisse algas juba varem. Venemaal oli ümberasumine laialdaselt levi- nud juba enne käesoleva sajandi algust. Talu- Siberisse rännati aladele, mis olid põllumajan- poegi, kes 1859.–1904. aastate vahel Sise-Vene- duslikult kasutatavad, liiklusteede juures jne. maalt asustamata maadele välja rändasid, hin- natakse kahele miljonile inimesele. Peamiselt See Vene valitsuse poolt soodustatud ümber- siirdusid nad Ida-Venemaa ja Siberi aladele. asumine toimus juba täiesti plaanitsetult: Üm- Nende ümberasumise põhjuseks oli maanälg, sest berasujate esindajad — maakuulajad — käisid kasvav rahvastik ei leidnud külaldasi eluvõima- Siberis maad vaatamas, enne kui sinna asuda; lusi üha kitsamateks muutuvatel maalappidel. asunikele anti valitsuse poolt toetusi jne. Seda ümberasumist katsus Vene valitsus piirata, Kindralmajor A. Lossman oma mälestusis kartes, et mõisad sel teel ilma töölisteta jää- puudutab ka Siberi eesti asunikke. Ta kirjutab, vad. See liikumine vaibus iseenesest 1904.–1905. et Vene valitsus soodustas eriti väljarändamist a., aga suurenes jällegi 1906. a. peale, kui va- Siberisse, mida ka eesti asunikud suurel hulgal litsus hakkas väljarändamist soodustama, et sel kasutasid. Neile anti prii sõit uuele elukohale teel vähendada agraar-rahutusi Sise-Venemaal. ja väga soodsatel tingimustel maad. Nii tekkisid Juba läinud sajandi lõpul uurisid vene tead- suured eesti asundused Kesk-Siberis, peamiselt lased Siberi maade kõlbulikkust sinna asujate Kanski, Krasnojarski, Novosibirski ja Tomski paigutamiseks, näiteks professor S. I. Zaleskii maakondades. Seal leidus külluses rohumaid ja Barnauli ja Kainski piirkondades 1893. a. selle tõttu hakati sisserännuameti poolt peami- Pärast 1905. a. rahutusi, 1906.-1907. aastatel selt karjamajandust arendama, tõukarja han- rändas välja Kesk-Venemaa mustamulla ja ida- kima. Asutati piimaühinguid ja ühismeiereisid. poolseist kubermangudest ligi 500.000 inimest, Mõni aasta enne I maailmasõda ilmus Siberi või kes asusid Uraalide taha, peamiselt Tomski ku- müügile Euroopa-Venemaal ja seda eksporditi bermangu, Altai alale, Semitetshje ja Akmo- ka Inglismaale. Oma rahalisi võimüügi tehin- linski piirkondadesse, Ussuurimaale ja Amuuri- guid toimetasid Siberi eesti piimaühingud Pe- terburis asuva eesti panga Põhja-Krediit ühisuse kaudu. A. Nigol, kelle teosele siin toetume Siberi eesti asunduste lähemal vaatlusel, ütleb, et terve Si- ber on eestlasi täis. Siin ei ole eestlased mitte nii tundmata rahvas, nagu Sise-Venemaal. Peale 90 enam vähem korraldatud asunduse leiame ük- sikuid perekondi, ehk paari pere kaupa, neid igalt poolt, kas läheme põhja poole, taigasse (põlisesse Siberi metsa) ja tundrasse või lõuna poole. Väga mitmed pered on neid Altai, Sajaani ja teistes mägedes. Isegi üle piiri Mongooliasse ja Hiinamaale on mõned üksikud või ka pere- konnad elama asunud, olgu vabatahtlikult või ka sunnitöölt ära põgenedes. Kaugelt suurem osa elatub põllutööst, on tublid põllumehed ja karjakasvatajad ning on venelastele rohkesti äratust ja õpetust toonud. Ka Kesk-Aasias — Vernõi pool — elab mitukümmend eesti pere- konda. osteti siia ka koolitalu 1888. aastal. (Peab nime- Kõige enam eesti asundusi on Lääne-Siberis, tama, et A. Nigoli teoses ei leidu eelnimetatud Tobolski, Tomski. Omski (Akmolinski) ja Je- Pole-Tshistoje küla nime; nähtavasti arvestas A. nissei kubermangus. Siis mõned asundused ida Nigol sealsed asunikud Rõzhkova asunduse pool Amuurimaal ja mereäärsetes kuberman- alla). gudes. Teistes kubermangudes eesti asundusi ei ole, on vaid üksikud perekonnad. Sundasumisele saadetud asutasid oma külad Oma eesti rahvuse on eestlased päris puhtalt alal hoidnud ja nad on kaugelt näiteks Petro- Omi ehk Jelanka rühma kuulusid Riia, Tal- gradi kubermangu eestlastest ees. Siberisse tu- linna, Narva ja Helsingi asundused, millele hil- lijad kolmandas, neljandas ja koguni viiendas jem tekkis juurde Kovaljova küla. Neis asun- põlves räägivad puhtalt eesti keelt. Koolisid on dusis viidi G. Weemi andmeil rahvuste eralda- vähe ja seltsid ainult paaris asunduses. Kodune mise põhimõte läbi algusest peale. Seal kuulu- käsitöö ja laste koduõpetus on aga kaunis heal sid Riia nimeline asundus lätlasile ja sakslasile, järjel, nii et lapsi, kes lugeda ei mõista, on Tallinn ja Kovaljova eestlasile, Narva ingerlas- raske leida. tele ja Helsingi soomlasile. Varandusline järg on enamasti hea. Kroonu- Suetuki asunduste rühma kuulusid Ülem- maad on pea terves Siberis antud 15 tiinu mees- (Verhne-) Suetuki, Alam- ja Ülem-Bulanka asun- hinge peale (ühe perekonna kohta tuleb läbi- dused. Verhne-Suetukist eraldusid 1858. a. lät- segi 3½ meeshinge). Asunikel on põlise tarvi- lased ja asutasid oma rahvale Kebezhi orgu uue tamise õigus, maad edasi müüa aga ei tohi. asunduse Nizhnaja-Bulanka, kuhu ka sakslasi Suurimaks varjuküljeks eesti asunike elus saadeti. 1861. aastal asutasid eestlased sellest loeb A. Nigol kodust viinakeetmist. 7 versta eemale Bulanka nimelise oja kaldale endi asunduse Verhnaja- või Ülem-Bulanka. Esimesed Siberi eestlased — asumisele Eestlaste arvu sundasundusis hindas G. Weem saadetud 1900. aastal Rõzhkovas 500, Tallinna ja Koval- jova asundusis 800, Verhne-Suetukis 700 ja Verh- Esimesiks siia “tühjale või külmale maale” naja-Bulankas 900 peale, seega kokku sunni- tulijaiks Eestist olid Vene valitsuse poolt sunni- asundusis eestlasi 2900 hinge. teel asumisele väljasaadetud, kes moodustasid Siberis omaette asulad. Neist kirjutab pikemalt Vabatahtlik ümberasumine Eestist Siberisse Georg Weem (praeguse peapiiskop Konrad Vee- algas hiljem kui Krimmi ja Kaukaasiasse. Siin mi isa) käsikirjas “Isiklikke mälestusi eesti ja Vologda kubermangus on kõige nooremad sundasundusist Siberis”, mis kirja pandud aas- eesti asundused. Suur hulk asundusi Siberis on tatel 1933/34. Tema andmeil oli neid sunniasun- 1908. a. asutatud. dusi kolm rühma: A. Nigoli teoses on andmed 105 eesti asun- 1. RÕZHKOVA rühm Lääne-Siberis, Tobolski duse kohta Siberis. Suuruse järgi on neist 37 kubermangu Tjukalinski kreisis, asutatud 1802. väiksemad, kuni 20 perekonnaga asundused; aastal. 20–50 perekonnaga on 31 asundust ja üle 50 2. OMI ehk JELANKA rühm, samas kreisis, perega 32 asundust; 5 asunduse suurus tead- kus Rõzhkovagi, asutatud 1861. aastal. mata. 3. SUETUKI rühm Ida-Siberis, Jenissei kuber- Asutamise aja järgi jagunevad Siberi asun- mangu Kanski maakonnas, asutatud 1860. aastal. dused järgmiselt: enne 1860. a. on asutatud Rõzhkova piirkonna asundusist kirjutab G. ainult 2 asundust, niisama palju ka 1860.–1870. Weem, et esimesed asunikud siin olid ingerlased, aastate vahel, 1871. kuni 1900. aastani asutati Narva tagant, kokku üle 20 perekonna. Nemad 24 asundust, 1901. a. ja hiljem 63 asundust, käisid tsaar Aleksander I palvel, otsimas kaitset kuna 14 asunduse asutamise aeg on teadmata. mõisniku omavoli vastu. Neile anti keisri kor- Vaatleme Siberi eesti asundusi geograafiliselt, raldusel asumiseks maad Rõzhkovas. Nad olid liikudes läänest itta, selles järjekorras: Tobolski nii edukad, et seda asundust hakati kutsuma kubermang, Omski kubermang (Akmolinski piir- “saksa koloniiks” Siis asutati kiriklikuks teenin- kond), Tomski kubermang (Altai piirkond), Je- duseks kihelkond 1819. aastal, nii et asujaid pidi nissei kubermang, Irkutski ja Jakutski kuber- seal olema juba enne seda aega. mangud, Mereääre piirkond (Ussuuri krai) Jaa- 1843. a. määrati keisri käsuga Rõzhkova Lää- pani mere ääres. ne-Siberisse asumisele saadetavate luterlaste keskuseks. Nii et siia saadeti mitmest rahvu- Tobolski kubermangu asundused sest pärinevaid luterlasi, kes hiljem hakkasid eralduma omaette asulaisse. Selles kubermangus on eestlasi rohkesti, kõige Eestlased eelistasid algusest peale 100 versta enam Tjukalinski ja Taara maakondades, s.o. eemal olevat Pole Tshistoje küla. Soomlased kubermangu kagu osas, Irtõshi ülemjooksu lä- asutasid pärast Rõzhkova emaküla põlemist hedal. Tjukalinski ja Taara linnad on ka praegu 1848. a. Taara maakonnas Bugene asunduse sama nime all olemas. Asundused jagunevad siin Matti Zaimka ja Assikova külaga ning Bojarka kolme piirkonda: asunduse. Soomlastel oli siin 1885. a. oma kiri- 1. Omi asundused Tjukalinski maakonnas — kuõpetaja ja kooliõpetaja; Soome riigi kulul kokku 18 küla — Kolonia radteejaama ja Omi jõe ümbruses, mille kohta A. Nigol kirjutab, et kuna siin palju eesti asundusi üksteise lähedal on, siis tunned ennast nagu kodumaal. Vene mõ- just ei või siin juttugi olla; tarvis ai- nult kooliolu tõsta, rahvamajad, laulukoorid ja pasunakoorid asutada, siis oled nagu päris ko- dumaal. Maapind on selles piirkonnas tasane musta- mullamaa; puudest kasvab peamiselt kask, mida kütte- ja ehitusmaterjaliks tarvitatakse, kuuske ja mändi ei ole. Suurem osa neid asundusi on põhja pool Si- beri raudteed, ainult Solotoniiva asundus on lõuna pool, 35 versta Kolonia ja 25 versta Ka- latshinskaja jaamast. Vanemaks asunduseks sel- les piirkonnas on Rõzhkova (60 km Ishimi lin- nast, kus peeti ka laatu) — asutatud 1843. a. ca 500 eestlasega, kes olid enamasti väljasaadetute järeltulijad. Vanem asundus on ka Viruküla, teise nimega Revel ehk Tallinna asundus, asu- tatud 1860. a., kus asunikeks on paljud endiste sunnitööliste ja asumisele saadetute järglased.

Virukülas suri 1916. a. laialt tuntud “Mahtra Hans” — Hans Tertsius, kes oli Mahtra sõja ajal Mahtra vallavanemaks. Tema abi, Lustivere val- lavanem Andres Leistok, elas veel 1917/18. a. Peab märkima, et Ed. Vilde “Mahtra sõjas” üt- leb, et Ants Tertsius suri umbes kaheksakümne aastasena 1900. aastal Omi asutuses (asunduses) jõuka mehena (v. Ed. Vilde “Mahtra sõda”, tei- ne trükk, Tallinnas, 1909, lk. 498). Noorim asundus selles piirkonnas oli Uus- küla — 210 elanikuga, asutatud 1895. a.; siin oli ka kahekordne ilus ja ajakohane koolimaja kahe kooliõpetajaga. Mõnes külas selles piirkonnas, nagu Troitski, Poludennoje ja Narva, elasid eest- lased ühes teistest rahvustest asunikega. 2. Teine piirkond eesti asundusi Tobolski ku- bermangus oli Tara maakonnas, Tara linna ja Katarina sadama ümbruses, koosnedes 10 kü- last. Suurem osa neist asundusist oli tekkinud 1897.–1898. aastatel; suurim neist 300 elanikuga Jurjevi küla, millel ühine kool naabruses asuva Novikovski asundusega; ühine kool oli ka Eesti- külal Irtõshi jõe ääres asuva Lillekülaga. Noo- rim asundus Lifländka — 250 elanikuga — tek- kis siia 1909. a. Bojarski asunduse 15 peret eest- lasi elasid koos soomlastega. 3. Kolmas asunduste ring — Tara maakonna lääne osas, Oserinski vallas, Ishimi ja Irtõshi jõgede vahel, koosnes viiest lähestikku asuvast eesti asundusest: Antsla, Karula, Saltõkova, Bu- ravljanka ja Talovsk. Kõik need tekkisid 1910. a. Suurim neist oli Karula 40 perega, kus oli ka piimaühisus. Saltõkovas (12 peret), Buravljan- kas (5 peret) ja Talovskis (8 peret) elasid eest- lased segi teistest rahvustest asunikega.

O. Laaman Eesti asundused Venemaal

IX eestlasi Anzherski raudteejaama juures söekae- Asundused Omski kubermangu Akmolinski vandustes, Rudovosovas, Altai mägedes, Bar- nauli, Tomski ja Novonikolaevski linnades ja piirkonnas Taiga jaama ümbruses. Edaspidi vaatleme Altai piirkonna asundusi Selles piirkonnas on ainult kolm eesti asun- eraldi teistest Tomski kubermangu asundusist. dust. Neist asub raudteele kõige lähemal (näh- tavasti raudteest lõuna pool) Polivanova asun- Tomski kubermangu 31-st eesti asundusest on dus — 65 versta Omskist lääne pool. See oli üks 9 asundust väiksemad — kuni 20 perekonnaga, noorematest aga jõukamatest ja paremini kor- 12 keskmist — 20–50 perekonnaga ja 10 suure- raldatud asundusist. Asunikud, 23 perekonda, on mat üle 50 perekonnaga asundust. Asutatud on tulnud 1908. a. ja lühikese ajaga kaunis rik- neist 6 asundust 1891.–1900. aastatel, 20 asun- kaks läinud. Maapind on siin tasane musta- dust pärast 1900. aastat, kuna 5 asunduse asu- mullamaa, kus siin ja seal kased kaunistavad tamise aeg on teadmata, kuid arvata võib, et põlde; kuuski ja mändi ei ole. Asundusel oli needki on noored asundused. oma koolimaja, põllumeeste selts ja tarvitajate Tomski kubermangu asundused võib jagada ühisus. kuude piirkonda. 1. Kainski maakonnas, kuber- Teised kaks asundust on raudteest kaugel lõu- mangu lääne osas, on võrdlemisi laialipillatult na pool: Petrovsk — Novotsherkasski vallas, viis asundust, mis enamikus mitte kaugel raud- Ishini jõe kaldal. Siin elas 400 eestlast, kes teejaamadest (10–60 versta), ainult Nikolajevski 1895.–1898. a. tulnud Võrumaalt, Samaarast, asundus asub 200 versta kaugusel Tshanõ jaa- Ufast ja Krimmist. Maapind on siin hea, külva- mast. Suuremad neist on Oravaküla — 97 peret, takse nisu, kaera, otra ja herneid. Rukist ei kas- 550 elanikku (asutatud 1896) ja Nikolajevsk — vatata. Hooned ehitatakse plonnidest, mis näi- 47 peret, 300 elanikku (asutatud 1897). Uue-Ka- tab, et see ümbrus on metsata stepimaa. Asun- sekülas, mis ka asutatud 1896. a., elab 35 peret dusel oli oma koolimaja. koos venelastega. Kajaki külas 35 peret (asu- Lifländka asundus (teise nimega Pokornoje) tatud 1907) ja Rozhdestvenskis (asutatud 1909) asub kaugel teedest — Petrovski asundusest 250 15 peret eestlasi. versta lõunasse, 170 versta Akmolinskist ja 700 2. Tomski maakonnas on Moshtshishtshe ja versta Petropavlovski jaamast. Eestlasi asus siin Porossi raudteejaamade lähedal neli asundust, 600. Nad olid tulnud 1896.–1898. a. Võrumaalt, mis kõik noored (asutatud 1903–1910): Borovsk Samaarast ja mujalt, elanud mitmes vene kü- — 15 peret, Uue-Kamenka — 70 peret, Karbosak las, ja asutanud ühiselt Lifländka asunduse 1906. — 15 peret ja Porossi — 28 peret. aastal. Asundusel oli oma kooli- ja palvemaja. Nähtavasti ühte neist asundusist on külasta- Petrovski ja Lifländka asunduste ala on nüüd nud okup. Eesti eestlased Ülo ja Toivo Tootse- Kazahstani piirides, niisama nagu Akmolinski nid, kirjeldades seda külaskäiku okup. Tallinnas linn (nüüd Tselinograd); viimane nimi vihjab 1970. a. ilmunud reisiraamatus “Maa ja mere sellele, et seal asetsevad kurikuulsad stepimaad, peal” (v. “Vaba Eesti Sõna” 24. sept. 1970). mida Hrushtshovi ajal harima hakati ja kuhu Nad nimetavad seda küla “Borovushka“, mis ka eestlasi tööle küüditati. nähtavasti on 1910. a. asutatud Borovski asun- Peale asunike elas Omski kubermangus eest- dus. Peale selle nimetavad nad veel samas naab- lasi 300 inimest Omski linnas. ruses asuvat Esto-Semjonovka küla. Tootsenid hooplevad asjata, et Siberis olevat veel alles 300 Tomski kubermangu asundused eesti asundust. Neid pole seal kunagi nii palju olnud. Nüüd muidugi on vahepeal nende arvu Tomski kubermang on Siberis eestlaste poolest punaste küüditamised ja kolhoseerimised vä- kõige pererikkam. Kui asutamisel olev Altai hendanud. Seegi on ime, et selles piirkonnas, kubermang kaasa arvata, siis on siin eestlasi kuhu nüüd on tekkinud suured tööstused, veel peagu rohkem, kui kõigis teistes Siberi kuber- leidub eesti külasid. mangudes kokku, kindlasti 15.000 hinge. Siin 3. Barnauli maakonnas, Slavgorodi ümbruses on palju suuri eesti asundusi ja paljud on juba on kaks asundust: Estonia — 70 versta Slavgo- kaunis hästi korraldatud. Väiksel viisil aga elab rodist, 300 versta Siberi raudteest lõunas, kus eestlasi igas suuremas kohas üksikute isikute asus 23 peret Võrumaalt ja Tartumaalt 1909. a. või perekondade kaupa. Väljaspool asundusi elab tulnud eestlasi. Maa olnud siin välja mõõdetud 239 eestlase jaoks, aga et viie aasta jooksul abiraha antud koolide peale ja muuks otstar- eestlasi nii palju ei tulnud, pandi nende asemele beks. Näiteks on kroonu Medotati asunikele koo- sakslased. Maapind on siin tasane stepimaa, limaja ehitamiseks andnud 1000 rubla ja tammi mets puudub. Kasvatatakse suvirukist, kaera, ehitamiseks tiigi jaoks, mille all 16 tiinu maad, otra, tatart, hirset. Ehitusmaterjaliks kasuta- 24.000 rubla (kuna külal kaevu ei ole). Neist takse mättaid. kuuest asundusest puuduvad koolid ainult Kuld- Teine asundus selles piirkonnas on Sandai — oru asundusel ja Orehovol (kus eestlased vene- Slavgorodist Barnauli poole (s.o. ida poole) min- lastega koos elutsevad). Kaseküla asunduses ela- nes, 165 versta Rubtsovka jaamast, kus asus vad asunikud üksiktaludes, kuna teistes asun- Tartumaalt ja Toropetsist 1896. a. tulnud 27 dustes elamud asetsevad küladena. perekonda eestlasi. See küla asub metsa sees, aga põllumaad olid asunikel 20 versta külast Selles ümbruses on loodus väga kena. Siin ja eemal. seal kaunistavad kasesalud põldusid; neid on 4. Mariinski maakonna põhjapoolsed asundu- asunikud kasvama jätnud kaitseks tuulte vastu, sed, mida A. Nigol nimetab ka Taiga asundu- mis lume väljadelt ära ajavad ja talivilja riku- siks, kuna need asuvad põhja pool raudteed, vad. Siin kasvavad samad viljad, mis kodumaal- Siberi põlismetsa “taiga“ ääres. Siin on Ma- gi, ja puudest männid, kuused, kased, seedri- riinski linna ja Izhmorskaja jaama läheduses puud ja haavad; ei ole õunapuid, tamme, kada- tervelt 11 eesti asundust, mis üksteisele päris kat, vahtrat ega saart. Suureks rikkuseks on lähedal asuvad. Need on kõik asutatud pärast siin paljudele taigas kasvavad seedripuud: nen- 1902. aastat. Suurimaks neist on Vambola — 147 de pähklitega on paljud eesti perekonnad omale perekonda eestlasi, Kaseküla — 102 peret, Me- tubli summakese korjanud. Seedripuu pähklid dotat - 70 peret ja Koidula asundus — ka kasvavad männi moodi käbides ja tuletavad suu- 70 peret. ri kohviteri meelde, neid süüakse Siberis aja- Vambola ja Vabaküla (teine nimi rahvasuus viiteks, nagu Venemaal päevalille seemneid. Morando) kohta kirjutab A. Nigol, et maa on Vilja saavad asunikud rohkesti, maa on hea, siin hea mustamullamaa, savipõhjaga; kartulid heinamaa niisama; öökülm teeb siin veel vähem ja kapsad kasvavad väetamata maa peal hästi; peavalu kui Eestis. Kuid suvi on lühike. Tuleb peaviljaks on rukis ja kaer, siis suvinisu; puu- väga kibedasti tööd teha ja väga palju toitu dest kasvavad siin kuused, kased, haavad, le- muretseda pika talve jaoks loomadele ja enesele. hised, pajud; marjapõõsastest metsades rohkesti Peale kangete talvekülmade on siin asunikele mustisõstraid. Rohi ja viljad kasvavad hästi. suurimaks nuhtluseks suvel sääsed ja kihulased. Talu peale tuleb 4–10 lehma, 8–30 lammast, Nende kaitseks on inimestel mustad võrgud pea 2–4 hobust, 5–25 siga. Kahjuks on aga talv ümber; loomi määritakse nende tõrjeks tökatiga. liiga pikk, 15. oktoobrist 15. aprillini. Talvel on Et siin on rohkesti metsa, siis ehitatakse kõik tihti 40°R külma ja suvel 5 kuni 40°R sooja. hooned palkidest; vastupidavamad on lehise pal- Vihmasadu tuleb ka talvel ette. Lõunast, Gobi gid, mis ei mädane kergesti. Kive ei ole siin kõrbe poolt puhuvad tuuled on palavad ja kui- sugugi, niisama nagu Altai piirkonnas, nii et ka vad, loodepoolsed vilud ja toovad vihma. saunakerise kivide asemel tarvitatakse rauda, Teistest üheksast Taiga asundusest moodus- tellise tükke jms., mis aga kätte juhtub. tavad kuus küla nagu keskse tuumiku. Need on Peale Orehovo asunduse 10 perekonna elab üksteisele ligidal asuvad Kaseküla, Medotat, Lil- venelastega koos ka 8 peret Pokrovkas, kuna leküla, Linda, Kuldorg ja Orehovo asundused. Kuldoru asunduse 40 eesti perekonda elunevad Vene ametnikud on siin asunikele nii ilusasti kõrvuti Piksinovka vene külaga. vastu tulnud, nagu sellest mitmel pool mujal undki ei julge näha, kirjutab A. Nigol. Eestlasi Sellesse Taiga asunduste piirkonda sattus on suurel hulgal ühte kohta pandud ja tublisti küüditatuna Maria Kopperman, kes nimetab oma mälestustes Lillenkohvi (Lilienhofi), Me- või kindluse varemete sambaid meelde tuleta- dotaadi (venelastel Medjadja), Kaseküla ja des, nagu inimeste kätega üles ehitatud. Linda külasid. Tema andmetel oli Medotaadi Estonia asundus — 85 perekonda, suuremalt külas pool küla eestlasi ja pool venelasi ja jaolt 1897. a. Kaukaasiast siia tulnud, — 45 vers- Kasekülas oli eestikeelne keskkool (v. Maria ta Shipunovo jaamast. Asundus, nagu eelmised- Kopperman “Minu 12 aastat Siberis”, Stock- ki, kabineti maa peal. Koolimaja on asunikud holm, 1972, lk. 60–74). ilma kroonu abita ehitanud. Jõukuse ja ühiste- 5. Mariinski maakonna lõunapoolsed asundu- gevuse poolest üks esimesi eesti asundusi Si- sed — asetsevad Mariinski linnast lõunas, 15 beris. kuni 100 versta kaugusel. Neid on kaheksa: Barnauli maakonnas on viis eesti asundust, Malkovi, Komissarovka, Koltsovi, Budovo, Tihi- Ojaküla — 15 peret, 1907. a. asutatud, 60 versta jevi, Ülem-Simovsk, Jermolajevi ja Tunda. Vii- Ohtshinika jaamast. Selle lähedal, 5–7 versta mane koos Koltsovi asundusega on tekkinud kaugusel, läti külas — 7 peret ja Sinjuha külas vastavalt 1899. ja 1900. a., teised kõik 1908. a. 5 perekonda eestlasi. Suurimad neist on Koltsovi asundus 80 eesti Lebediha ja Serosiha asundused — asutatud perekonnaga ja Malkovi asundus 65 perega. Ko- 1907. a., kummaski 50 perekonda eesti asunikke, missarovka asunduse 10 peret ja Tunda asun- 150 versta Barnauli linnast ida pool. Kummalgi duse 15 peret elavad venelastega koos. külal on oma piimaühisus. Kool ja palvemaja Peale selle on selles piirkonnas vähemal arvul on kahe küla peale kokku. eestlasi väga mitmes vene külas. Kusnetski maakonnas asub Kaseküla eesti A. Nigol ütleb, et selles Mariinski maakonna asundus, 120 versta Barnaulist ida pool, kus osas jäävad asundused nii aineliselt kui ka elunes 25 perekonda eestlasi. vaimliselt sama maakonna põhjapoolseist asun- Peale nimetatud asunduste elas Altai piirkon- dusist maha. Maa on siin palju kehvem kui nas veel Rubtsovka jaama juures 6 eesti pere- mujal Lääne-Siberi eestlaste juures. Kool on konda. ainult Koltsovi asunduses. Kodust käsitööd te- hakse ka siin tublisti. Suurem sissetulek on, Jenissei kubermangu asundused nagu põhja poolgi, karjast. 6. Semipalatinski maakonnas on ainult üks Selles kubermangus elas üle 4000 eestlase. eesti asundus — Prelestnõi, kus suure postitee Asundusi võis siin loendada 20, millest väikse- ääres elunes 1908. a. tulnud 27 perekonda maid — kuni 20 perekonnaga — asundusi on 9, eestlasi. keskmisi — 20-50 perega — 3 ja suuremaid 8 asundust. Altai piirkonna asundused Peale Ülem-Bulanka ja Ülem-Suetuki on kõik teised eesti asundused noored, enamasti 1908. a. Altai piirkonnas on üheksa eesti asundust, asutatud. mis asuvad A. Nigoli andmeil 400–500 versta ehk rohkemgi Siberi suurest raudteest lõuna Kuna mujal on lubatud eestlasil hulgakaupa pool. ühte kohta asuda, kus ainult eestlased elavad, Smeinogorski maakonnas on kolm asundust: ja mitugi asundust ühte ringkonda, on aga Lifländka — 24 perekonda, asutatud 1895. a. ka- Jenissei kubermangus järjekindlalt püütud bineti maa peale, 12 versta Smeinogorski lin- eestlasi väiksel arvul teiste rahvaste hulka nast ja 85 versta Rubtsovka jaamast. Asundus asetseb Karbolihi jõe ääres, just Altai mägede juures, mitme väikese mäe vahel, näeb välja nagu häll, mispärast naljatades öeldakse, et siin olevat eesti rahva häll olnud, kust eestlased Eu- roopasse ja Läänemere äärde asunud. Rudovosova (Borovushka) asundus — 20 pere- konda, kabineti maa peale asunud — 30 versta Smeinogorski linnast, 100 versta Pospelina jaa- mast. Asunikud elunevad laiali üksiktaludes, suuremalt jaolt Belaja ja Borovushka jõe orus, kõrgete Altai mägede ääres, väga ilusas kohas. Siin on A. Nigoli andmeil tõesti midagi suure- pärast, otse paradiislikku ilu. Ilusad, enamasti õitsvate kuslapupuudega kaetud mäed, kaugemal valendavad lumemäed, orud täis kõrget rohtu ja punaseid kullerkuppe, mägedest alla voola- vad ojakesed, selge, puhas õhk, sinine pilvitu taevas. Siin ja seal tõusevad pilvede poole tule- purskamise läbi sündinud kõrgemad või mada- lamad mäed ja kaljurünkad; ühes kohas ka- heksa üksteise ligi reas, mõne vanaaegse linna mahutada, et kergem oleks neid venestada. 1. Balai ja Saosernaja raudteejaamade lähe- Nii on mitmel pool mõnda kohta näiteks 5-6 duses asetsevad tervelt neliteist eesti asundust, rahvusest inimesi elama pandud, nii et ühelgi neist Kanski maakonnas viis ja Krasnojarski rahvusel ei ole oma väikese arvu pärast või- maakonnas üheksa asundust. Viimastest asuvad malik oma kooli luua. teistest kaugemal Bahtshinka asundus, 75 versta Krasnojarski linnast lõunasse, Jenissei jõe kal- Looduse ilu poolest on, A. Nigoli arvates, Je- dal, — ning Maana jõe tagused eestlased, 100 nissei kubermang kõigest ees. Kui Omski, Lõu- versta lõuna pool Kamardzhaga jaamast. na-Tobolski ja Lõuna-Tomski kubermangudes 2. Teine grupp eesti asundusi on Ilanskaja, eestlaste asukohal Eestit meelde tuletavad, siis Ingatskaja ja Tinskaja raudteejaamade lähedu- Jenissei kubermang tuletab meelde Pühajärve ses. Siia kuulub neli asundust, mis kõik Kanski ümbrust. Puud ja viljad kasvavad siin samad, maakonnas: Tshumakovskaja, Kipelovo, Esto- mis Tomski kubermangu Mariinski maakonnas. nia ja Krutoi asundused. Maapind on hea, vili kasvab hästi ja nii ilusat rohtu, kui siin, ei leia kodumaal tihti aiastki. 3. Kolmanda grupi moodustavad vanimad eesti Paljud asunikud, endised moonakad, on siin jõu- asundused Jenissei kubermangus: Ülem-Sujetuk kateks peremeesteks saanud. Kõik oleks hea, kui ja Ülem-Bulanka, Sajani mägede lähedal, Minu- aga eestlasi enam üksteise lähedal asuks, ja sinski maakonnas, vastavalt 65 ja 90 versta ida talv kuu aega lühem oleks. Suvi on lühike: pool Minusinski linnast, asutatud 1848 ja 1861. a. mihklipäeval (sept. lõpp) enam kartuleid võtta Ülem-Sujetukis elab 130 perekonda eestlasi, kellel ei saa ja lumi on maas. oma ilus kirik, kahekordne koolimaja ja tarvi- tajate ühisus. Ülem-Bulankas on eestlasi üle 900. A. Nigol soovitab tungivalt, et üksikud laiali Neil on oma kooli- ja palvemaja. asuvad eesti perekonnad kas kodumaale tagasi Need mõlemad asundused on endiste sunni- läheksid ehk suuremale kogule lähemale asuk- tööliste ja Siberisse sunniteel väljasaadetute ja sid; muidu on hariduse ja kultuuritöö liiga raske. nende järglaste asulad, vähe üle 200 versta Hiina Niisama tuleks rahva alahoidmise ja vaimutöö piirist. Eestlased on siin kaunis jõukad ja eesti edendamise huvides asutada Jenissei kuberman- rahvuse päris puhtalt alal hoidnud. gu kolmas puht-eesti kogudus. Seda soovivad Järgnevalt jätkub Siberi asunduste käsitamine. eestlased ja praegune (s.o. 1917. a.) kuberman- gu õpetaja Reichvald. Viimasel ajal (1917) pole seal peale õpetaja Buschi ühtegi eesti keelt mõistvat kirikuõpetajat olnud. Jenissei kubermangu asundusi võib jagada nende asupaiga järgi kolme gruppi:

O. Laaman Eesti asundused Venemaal

X Arvestades 15 tiinu meeshingele, oli võimalus sinna asetada 176 revisjoni hinge. Kuna aga tol Jenissei kubermangu asundusi, missuguste ni- ajal oli Lääne-Siberist saabunuid ainult 19 mees- med “Meie Tees”, vaatleb lähemalt Georg hinge, siis oli võimalus asustada sinna veel 157 Wehm oma “Isiklikke mälestusi eesti sunniasun- inimest. 1853. aastal, arvatavasti kirikuõpetaja dusist Siberis” Kõigepealt peab ütlema, et Georg nõudmisel, määrati asundusele juurde 10.177 tii- Wehm on sündinud 21. aprillil 1869 (vana ka- nu maad, andes võimaluse asundada veel 641 lender) Rakveres. Ta sai hariduse Rakvere alg- hinge. Kokku endisega oli siis maad 817 mees- ja kreiskoolis, kus juhatajaks oli Johann Kun- hinge jaoks. der. Lõpetas õpetaja Viesingeri usu- ja kasvatus- teaduse kolmeaastase kursuse 1889. a. Tallinnas. Verhne-Suetukist eraldusid 1858. a. lätlased ja Kursuse juhataja abiga ja daamide komitee ra- asutasid oma rahvale Kebezhi orgu uue asun- halisel toetusel saadeti Georg Wehm Siberisse duse “Nizhnjaja-Bulanka“, kuhu ka sakslasi saa- võhikabiliseks (Laiengehülfe) Alam-Bulanka ko- deti. 1861. a. asutasid eestlased sellest 7 versta guduse õpetajale 1890. a. Hiljem oli ta Verhne- eemale, Bulanka oja kaldale, endi asunduse Suetuki eesti koguduse köster-kooliõpetajaks ku- Verhnjäjä- ehk Ülem-Bulanka. ni 1. maini 1907. a. Pärast seda oli ta Tallinna vaeslaste kasvatusasutise juhataja 1907–1919; Varakult selgus, et oleks soovitav erirahvusest vabakutseline kuni 10. aprillini 1924 ja sealt asunikke paigutada eri asundusisse. Kord isegi peale Riigi hoolekandekooli juhataja k. t. kuni kubermangu valitsus määras, et soomlased asu- pensionile minekuni 10. nov. 1929. a. vad Ülem-Suetukki, lätlased Alam-Bulani ja eest- lased Ülem-Bulani; aga sellest ei peetud kinni ja rahvustevaheline segadus kestis edasi. Eest- Georg Wehm ütleb, et maapinna varanduste lased elasid kuni 1861. aastani soomlastega ühes ja looduse anni pärast nimetatakse Minusinski Ülem-Suetukis. 1861. aastal ehitati Ülem-Sue- maakonda üldiselt Siberi Shveitsiks. tukki koolimaja, sama tehti Ülem-Bulanis 1862. Ülem-Suetuki asunduse tekkimisest kirjutab aastal. G. Wehm, et Jüri Kuldem Põltsamaalt saabus Ülem-Suetukiks nimetati asundust sellepärast, Tobolski 1827. aastal. Ta oli algul Rõzhkova et sama jõekese alamjooksul oli kasakate küla, sundasunduses sulaseks, kust siirdus 1833. a. mida nimetati Alam-Suetukiks. Ülem-Suetuk oli Tshistaja külla, asutades seal jõuka talu. 1846. vanim asundus, kus Soome Senati poolt ametisse aastal kutsus Jenissei kubermangu ülem luteri- seatud kiriku- ja kooliõpetajad aastakümneid usulisi sunniasunikke ümber asuma Minusinski töötasid, mispärast see oli Bulanist nii väliselt maakonda, kus neile antakse kõlbulikku maad. kui ka sisuliselt veidi kultuursem. 1847. a. nelipühi ajal lahkus Kuldem, niisama Tomason ja veel kolm perekonda Rõzhkovast. Kõigi nende sunniasunduste elanikkude seas Juulikuu lõpul saabusid nad uude asukohta, kuid oli meeste ülekaal väga suur: 1864. aastal elas leidsid, et maapind oli halb ja olud ebasoodsad. siin mehi 875, aga naisi ainult 247. Muuseas võib See oli 200 km allpool Minusinski linna, Jenisei märkida, et köster-kooliõpetaja Georg Wehm tõi jõe lähedal. Sealt siirdusid nad lõunasse, elades endale nooriku kodumaalt, kui ta vahepeal Tal- talve ja paar järgnevat aastat ühes vene külas. linnas külas käis. Alles 1850. aastal asus Kuldem Suetuki jõe kal- Kolmest sunniasundusest oli kõige perekam dale, pannes aluse Verhne-Suetuki asundusele. läti-saksa asundus Nizhnjäjä-Bulanka — 180 talu Asukoha soodsad olud mõjutasid ka teisi asu- peale ligi 2000 inimest. Verhnjäjä-Bulanka eesti nikke, kes seni elasid ümberkaudseis vene kü- asunduses oli 88 talu, Ülem-Suetuki asunduses lades, asuma Kuldemi juurde. Tomasonide pere- 144 (hiljem 188) talu. kond andis 1850/51 talvel Jenisei kubernerile G. Wehmi kirjelduse järgi oli Ülem-Suetuki palve, et neile eraldataks maa seaduslikult ja külal kaks osa: ülevaltküla, kus oli puust, kiri- 1851. a. suvel neile määratigi 2766 tiinu maad. kutaoline palvela, soome koolimaja ja esimeste asunike elamud. Siin asusid soomlased, Lääne- Siberist tulnud ingerlaste järglased ja ka eest- lased. Altkülas oli asunduse rajaja, Kuldemi elamu. Elasid siin peamiselt eestlased, oli ka mõni soo- me talu. Altküla oli aga asunduse elu kesku- Elust sunniasundusis seks — siin asus pood, piimatalitus, kõrts ja küla kantselei. Oludest neis sunniasundusis kirjutab G. Wehm üldiselt, et nad asuvad Sajani mägede ligidal. Ülem-Bulani asunduses olid veised ka talvel la- Kui G. Wehm 1890. a. kirikuõpetaja abilisena geda taeva all. Sead tuhnisid põhuhunnikuis, Ülem-Bulani asundusse jõudis, siis ei olnud tal sõnnikut väetiseks ei vajatud. Lammaste jaoks algul mingit töökava. Ta algas siis koolimajas oli külal eraldi piiratud lambaaed. Küla oli ka palvetundide pidamisega ja lauluharjutustega. ümbritsetud suure tihtaiaga, mis piiras niiviisi Mõnikord asendas ta ka koolmeistrit Mühlbachi. küla koplit hobuste ja vasikate jaoks. Lauluharjutusi peeti koolimajas õhtuti, kaks kor- da nädalas. Tegutses 20-liikmeline segakoor, laul- Asunikud põllumehed külvasid siin tali- ja di vaimulikke laule. Koolis õpetati eesti keele enamasti siiski suvevilja, eriti nisu, rukist, otra lugemist ja kirjutamist, veidi “arvamist“ (s. o. ja kaera, aga ka hernest, lina, kanepit ja tu- aritmeetikat), peaasjalikult usuõpetust. Vene bakat. keelt ja muid teadmisi ei õpetatud ega ka nõu- Asunike ettevõtlikkusest tunnistasid vesives- tud. (Millest nähtub, et tsaar oli rahvuste osas kid Suetuki jõe peal. Jüri Kuldemil oli veski paljukordselt inimlikum kui praegune punane Ülem-Suetuki küla sees, Karl Tomasovil kilo- võim. Toim.) meeter maal eemal. Mõlemad töötasid ühe paari kividega. Ka Ülem-Bulanis oli veski, mis vähese Ülem-Suetuki eesti koguduse asutamise küsi- vee ajal ei töötanud, Alam-Bulanis oli kolm mus kerkis esile 1891. aastal. Selles asjas pöör- vesiveskit. dus eesti asunike volinik 16. veebruaril 1891 Korralikumad uustulnukad, kodumaalt tsaari- Moskva kindralintendendi poole, kirjeldades et võimu poolt väljasaadetud, hakkasid külades su- 128 talust Ülem-Suetukis on ainult 12 soomlaste lasteks ja olid ka Minusinski linnas, mis asun- omad. Selle peale saabus veebruaris 1892 Mosk- dusist 65–85 km kauguses, teenistuses, või elu- va ev. lut. konsistooriumilt nõusolek G. Wehmi nesid linnas käsitöölistena, eriti naha- või ka köster-kooliõpetajana ametisse määramiseks. Te- puutöö alal. gelikult kolis G. Wehm Ülem-Suetukki juulis/- augustis 1892. a., kus temale üüriti korter ja Sunniasunduste lähedal, Sajani mägedes, olid ka kooliruumid ühes eramajas. Algul oli õpilasi kullakaevandused (vene keeles “pri-iski“). Kulla- seal 35. Koguduse liikmeid oli samal aastal 500 kaevanduse tööle palgatavate luteriusuliste väl- hinge. Koolimaja ehitamine algas 1893. aastal. jasaadetute arv oli algul 120–139, mis 1864. a. Ehitas ettevõtja Annik. Ehituseks lubas Kiriku tõusis 180 peale. Abikassa 500 rubla. 30. märtsil 1894. a. lasi ku- Töö kullakaevanduses on väga raske ja võr- berner teatada, et kooli avamist võib lubada, reldav vabatahtlikult enda peale võetud sunni- kui elanikud on nõus kutsuma kooli vene keele tööga. Kuid sellel on ka omad head küljed, õpe- õpetajat. Moskva konsistooriumi vaheleastumi- tades igaühte tööd tegema ja on asundusile ka sel tuli lõplik luba 7. novembril 1894. a. (nähta- tuluallikaks seega, et 300–500 rubla suvel tee- vasti siiski vene keele õpetajat ei palgatud). nitud raha tarvitab kullakaevur talvel asundu- G. Wehm jatkas laulukoori õpetamist, asutas ses. Ajajooksul on nii mõnestki kullakaevajast orkestri, muretses kogudusele kodumaa kogu- saanu hea asunik Mõnigi üleliigne tööjõud leiab duste annetustega raamatukogu (300–400 köi- kullakaevanduses tasulist teenistust, mida asu- det) ja ka kooli raamatukogu (200 köidet). nikudki kõrvalteenistusena edukalt kasutavad. 18-kilone kullaleid otsimine ja tagaajamine kestis kolm kuud, kuni nad kätte saadi. Mihklipäeva paiku tulevad kullakaevajad — pri-iski mehed — raskest mullatööst talveks Peale nimetatud asunduste elas eestlasi veel asundusisse puhkama, sest lumi paneb talvel töö 4-5 perekonna kaupa Ilanskaja raudteejaama neil seisma. Siis algas külades kärarikas ole- ning Bakalovo, Malinovka ja Sabolotnoje vene mine, joodikute kära ja pidutsemine. külades, mis kuuluvad nimetatud asunduste teise Kullakaevureiks olid suuremalt osalt hiljuti gruppi. kodumaalt väljasaadetud. Nende seas kohtas G. Lisaks eesti asundusile nimetab A. Nigol veel, Wehm kahte endist koolivenda: ühte algkooli et Jenisei kubermangus elab 5000–6000 setut. ajast, teist kreiskoolist. Esimene oli Rakvere Nende vaimline seisukord olevat koguni vilets “Moskva“ trahteri omaniku poeg, kes röövimise ja rahvas päris lapsekingades. pärast Siberisse sattunud. Ta käis algul kulla- Setud elunesid eestlastega koos eelnimetatud kaevanduses tööl, aga raha, mis ta kodunt sai asunduste esimeses grupis: Kanski maakonna ja teenis, raiskas ta joomise ja ulaeluga ära. Uue-Petseri külas elas 90 perekonda, Lebedevi Teine G. Wehmi koolivend oli kreiskooli lõpeta- külas 40 perekonda ning puht-setu asundustena mise järele õppinud Kulina mõisas valitsejaks. Haidak külas 150 perekonda. Estonski Utshastok Töötades Siberis kullakaevanduses leidis ta 1 külas elas 33 setu, 6 eesti ja 1 vene perekond puuda ja 6 naela raskuse (ca 18 kg) kullatüki. ja Panagaget asunduses, peale selle mitmel pool Kuna ta oli peremehe (s. o. ettevõtja) teenistu- teistega segi. ses, siis sai ta selle eest vaid 3000 rubla vaeva- tasu, tollel ajal hea ja suure talu ostuhind. Irkutski kubermang Mõne nädalaga kulutas ta selle läbi ja viimaks kadus sealt mailt. Selles Siberi kubermangus elab ainult 180 eest- G. Wehm imestab, kui lihtsalt toimus kulla last. Eriti mainib A. Nigol, et Taisheti jaama vedu: kaevandustest tulevas kullaveo vooris oli ligidal elab Toropetsist tulnud 30 eesti põllu- umbes 30 rege, igal kolm hobust ees. Esimese meest; see on nähtavasti Jenissei ja Irkutski ree peal istus peale ajuri veel kasakas ja vii- kubermangude piiri peal. Siit idapoole pole eesti mase ree peal ka. Iga ree peal oli umbes paar asundusi, kuni jõuame Jaapani mere äärde. Aga puuda kulda. Aga nii nõrgalt kaitstud voorile põhja pool — Jakutski kubermangus, on üks keegi kallale ei kippunud. Ausust oli sel ajal eesti asundus, Leena jõe paremal kaldal, 40 palju enam kui tänapäeval. versta Khiganskist. Selle nimi on Oudova asun- G. Wehm peatub lühidelt ka selle juures, kui- dus, kus asus Oudovamaalt 1910. a. tulnud 12 das 1905. a. sündmuste järelkajad Siberisse jõud- perekonda eestlasi. See on ainus asundus, kus sid. Ülem-Suetukki saadeti kolmeks aastaks eestlased nii kaugele põhja on asunud. Oleks “Tartu kongressist” osavõtjaid, neli lihtsat huvitav teada, kuidas nad sinna, polaarjoone lä- meest Virumaalt. Nende saabumine asundusse hedale, on sattunud, kuna mujal, nii Euroopa- mingisugust elevust ei sünnitanud. Järgmisel Venemaal kui ka Siberis, elasid eestlased ikka aastal aga hakkas valitsus ise märatsema. San- lõuna pool. darmid voorisid külast külla ja otsisid süüdlasi. Esimene kes nende küüsi sattus oli Aleksander Asundused Jaapani mere ääres Nasarov, naabri küla õpetaja, eeskujulik peda- goog ja jumalakartlik inimene, kes vangistusest Selles piirkonnas elas eestlasi Vladivostoki lin- pääsemise järele oli pastor Buschi koduõpetajaks. nas ja selle ümbruses, koos asundustega ligi 150 Oli veel teisigi kahtlusealuseid, kellest kolm perekonda. Vladivostokis oli ka eesti selts ja olid kaupmehed, nende seas ka Ülem-Suetuki kool. Ka Habarovski linnas elunes umbes 100 kaupmees Friedrich Anderson ja üks kasaka eestlast, kelledel oli ka oma selts. küla kirjutaja. Jaoskonna ülemale tehti korral- Siin Ussuri piirkonnas (nüüd Primorje krai), dus neid kinni võtta ja vanglasse saata. Nende loetleb A. Nigol seitse eesti asundust. Suurimad ja vanemad neist olid Liflänka ja Linda asun- tepidajaid — elunes selles asunduses 70–80 üm- dused, 60 versta Vladivostokist põhjas. Neis elas ber. 90 perekonda 1897. a. tulnud eestlasi. Kahe küla peale oli neil ühine kool. Selles ümbruses kas- Euroopa-Venemaa asundused vavad meie kodumaa viljad; maapind on vilja- rikas, kuid udu ja sagedased vihmad lasevad Nagu mainitud selle ülevaate alguses (“Meie harva viljal valmida. Peamine tulu oli asunikel Tee” nr. 3/4, 1978), oli kõige loomulikumaks eest- karjast ja kalapüügist. laste asumaaks maa-ala ida pool Peipsi piiri, s. o. tolleaegne Peterburi kubermang ja Peter- Teised viis väikest (8–15 prekonnaga) asun- buri linn ise. dust ulatusid kuni 100 versta põhja ja lõuna Martin Lipp kirjutas selle aastasaja algul, poole Vladivostokist, olles asutatud 1907.–1911. et eestlasi viidi kauges minevikus isandate poolt a. Põhja pool Vladivostokki olid Tarvitshanka Peterburi ja juba 1765. aastal oli neid seal nii asundus Saiguni jõe suudmes ja Povorotna — palju, et üks soome õpetaja pidas eestlastele samanimelise tuletorni juures. Lõuna pool, Ko- jumalateenistusi. Sama M. Lipp nentis, et 1884. rea piiril, olid Slavjanka, Mostovoi ja Passet aastal oli eestlasi Peterburi linnas 10.000, Gatshi- asundused. nas 3000, Kroonlinnas 2400, Novgorodis 2000 (pole just selge, kas siin on mõeldud kuber- Nüüd on neist asundusist eestlased okup. Ees- mangu või ainult Novgorodi linna), Pihkva krei- tis avastanud Linda ja Liivi külad. Neist kirju- sis 5000, Krimmis 1000. tati okup. Eestis ilmunud raamatuis “Saare- maast Sajanideni ja kaugemalegi” ja “Seal, kus Ka praost J. Lattik oma mälestusteoses “Tee- algab päev” (v. artiklid “Vaba Eesti Sõnas” 23. kond läbi öö, I“ puudutab eesti asunikke. Tema juulil 1970 ja “Meie Elus” 22. augustil 1974). andmeil elas Peterburis ja lähemas ümbruses Liivi, s.o. endine Liflänka, küla kannab nüüd 1906. a. paiku 75.000–80.000 eestlast. Eesti Jaani venekeelset nime Novaja Lifländija. Nõukogude kogudusse Peterburis kuulus 50.000 hinge, Pe- võimu sunnil on eestlased selles ümbruses ühi- terburi saksa Peetri kogudusse samal ajal um- nenud nelja kaluriartelli. Kahest püsimajäänust bes 6000 eestlast ning teistes saksa kogudustes (nähtavasti Liivi ja Linda küladest) rajati 1930. võis eestlasi olla niisama palju. See tähendab, a. kolhoos “Uus ilm”, mis nüüd on venestatult et neis kogudusis oli eestlasi ca 62.000. Kuni Eesti “Novõi Mir“, ja Liivi küla ühest otsast olevat iseseisvuse ajani need arvud kindlasti suurene- välja kasvanud Bolshekamenski linn. “Novõi sid veelgi. Mir“ olevat praegu Primorje krai rikkaim ka- lurikolhoos, kus töötavad inimesed kahestküm- Kindralmajor dr. med. A. Lossman oma teoses nest rahvusest. Kui palju eestlasi seal alles on, “Rahutus maailmas” hindab eestlaste üldarvu seda ei selgu. Nimetatakse ainult mõned eesti Venemaal enne Eesti iseseisvust 200.000 isikule. nimed Nende kirjutuste järgi asusid Liivi külas Tõepoolest ei olnud vist ühtegi suuremat linna enamasti hiidlased ning ka muhulased ja saar- Venemaal, kus ei elutsenud eestlasi, ja ka eesti lased. Seal olnud 186 eesti peret. Linda külas asundusi leidus Venemaal rohkesti. Nii ei saa olnud veerandsada eesti leibkonda. imestada, kui venelaste seas tekkis imetlev ja MISSUGUST LAASTAMISTÖÖD imestav arvamine eestlaste ja soomlaste kõikjal esinemisest. Vene kirjanik N. V. Gogol on kirja soveti rezhiim eestlaste seas teinud, sellest kir- pannud 1846. a. vene muzhiku (talumehe) arva- jutatakse neis teoseis tagasihoidlikult, et kolme- mise: “Ih tshort v koshelke taskal; gde uronil, kümnendate aastate lõpp tõi siingi musta muret. tam i poselil” (Neid kurat tengelpungas tassis; Hukkusid paljud. Isegi eesti kirjavara on hävi- kuhu pillas, sinna ka asustas). See iseloomus- tatud: ühe kirjutise autoril õnnestus suuri vae- tus käinud N. V. Gogoli järgi “tshuontsite“ koh- vu leida pool aastakäiku eestikeelse ajalehe “Si- ta, kelle all võidi mõelda soomlasi, üldiselt soo- beri Teataja” kirjanduslikku, ajaviitelist ja õpe- mesugu rahvaid, aga eriti eestlasi, keda vene- tuslikku kaasannet “Uus Küla” 1928. aastast. lased kutsusid sõimunimega “tshuhna“, “tshuh- Siiski nähtub, et seal asuvad eestlased on nüüd honets”. mõnesuguse sideme loonud kodumaaga. Isegi Peterburi kubermangu alad olid õieti põliseks kolhoosi klubi avamisel 1960. a. mängitud näi- soome hõimude maaks, juba igivanast ajast. Enne dendit “Vigased pruudid”. I maailmasõda olid ligi 10% elanikest Peterburi Asundus Kesk-Aasias Turkestanis kubermangus soomlased. Tsarskoje Selo kreisis või maakonnas olid pooled maaelanikest soomla- Selle asunduse kohta leiame teateid Oskar Ker- sed, samuti suurelt osalt Schlüsselburgi ja Jam- soni teosest “Rada Otsides” (lk. 124 ja 147), kus burgi maakondades; viimases elas, nagu teada, autor kirjutab, et Turkestanis on eestlaste asun- ka hulgaliselt ingerlasi. dus Andizhani ümbruses. Geograafiliselt asetses Idapool Peipsit polnud Vene valitsusel 19. sa- see asundus tolleaegses Fergana piirkonnas (ob- jandi teisel poolel enam nn. hingemaid vabalt last), Sõr-Darja ülemjooksul (nüüd Uzbekistani jagada. Need alad — Peterburi ja Pihkva kuber- piirides); s. o. samapalju lõunas, nagu Karsi mangudes — kujunesid siiski eesti põllupidaja- asundus Taga-Kaukaasias, siin aga Tjan-Shani tele asumaiks. Siia asuti aga enamasti mõisni- mägede jalamil. Kaasmaalasi — jõukaid mesilas- kelt renditud või ostetud metsa-aladele, nn. puus- jade vahele ja juurde, näed teeäärseist nägusaist orgude küladest mitte väga kaugel, siin ja seal mäeveerul, või tiputeele kusagil poolel mäel, kollakat, õieti munarebu karva mäest alla lüka- tud mullakuhilaid, mis kunagi käinud läbi kulla- otsija käest ja kust välja pestud enamik või ka kõik sellest kallist varast. Kui see töö enam ei tasunud, jäeti kaevandus, nii suur-väike kui see oli, lihtsalt seal Jumala hoolde. Näed seal mäe- külgedele ehitatud majataolisi ehitusi, üks kõr- gema, teine madalama neljakandilise tornitaolise ehitusega, samuti mahajäetud nagu kaevanduse käigudki. Kord kees seal elu. Kompaniid saatsid töölisi rajatud maa-alustesse käikudesse. Paljud mehed olid hankinud endile load omaette tegutsemiseks, tuste maadele, mis tuli metsast ja võsastikust südames kihk, olla leidja, suure kullakamaka puhastada enne kui sinna sai põldu rajada. omanik. Suuri eestlaste asundusi tekkis Jamburgi maa- Tõsi. Miljoneid on seal mäekülgedele välja too- konda ja eriti Oudovamaale, kus enne I maailma- dud. Ja samuti miljoned seal ka niisama “tuulde sõda eestlased moodustasid üle viiendiku elanik- pillutud”. Kaevur, kellel oli õnne, raputas hoo- konnast. gu sattununa maha endalt kõik senised mured- vaevad... ja elas. Oma arvates “väärt elu”, ka Seni oleme vaadelnud eesti asundusi ja nende sealses Central Citys, mitte kaugel Denverist, tekkmist Krimmis, Kaukasuses, Samaaras ja mäekülgedel, missugune linn praegugi kannab Siberis. Nende kohta, väljaarvatud Siber, on kä- linna nime edasi ja on vaatamisväärsuseks ikka sitada rohkem allikmaterjali. Edaspidi käsitame ja alati lõppematule turistirevoolule. Nende sek- ülevaatlikult eesti asundusi Euroopa-Venemaa ka on sattunud oma reisiteedel ka nende ridade teistes osades, alates Peterburi kubermanguga kirjutaja. Neist on olnud ka juttu “Meie Tees” ja liikudes läänest itta. Geograafiliselt kasutame veel hiljuti. tolleaegset Venemaa administratiivjaotust. Pea- miselt saame selles ülevaates toetuda pastor Au- Jah, kord kihas seal elu Loodi Denverigi jõu- gust Nigoli andmeile, mis avaldatud tema teo- kusele, veel enamgi, rikkusele alus. Ehitati ses “Eesti asundused ja asupaigad Venemaal”. linn — missugune. See on jäänud linnaks täna- Peale selle käsitab Oudovamaa eesti asundusi seni. Colorado ilusaks pealinnaks, olles kasvanud Ilmar Arens teoses “Die estnische Russlandkolo- ka üheks Ühindriikide suurlinnaks. Ent kulda nisten im 19. und 20. Jahrhundert und die Trans- tema mõjupiirkonnas enam ei kaevatud. Üteldi, Peipus-Esten unter dem Zaren- und Sovjetregime et enam kunagi ei otsita sealseist mäemürakaist 1861-1941”, mis ilmus kolmes osas, Baltisches välja seda kollast, surnud, aga ikkagi kohutavalt Forschungsinstitut kirjastusel, Bonnis, 1964, 1967 suure mõjuvõimuga metalli. ja 1971. Ilmar Arens teostas Oudovamaa eesti Ent ometi on tänaseks midagi muutunud. Juba asunduste uurimise viimase sõja ajal. Tänuväär- kõnnib kunagise kaevanduse omanik ringi ka- selt on ta selle uurimuse tulemused avaldanud vaga: Käiku ka kaevandus! Kallis metall on mainitud teoses, andes põhjaliku ülevaate eesti muutunud ka vähemas koguses väljavõtmiseks asunduste ajaloolisest tekkimisest Oudovamaal, tasuvaks. Juba kõnnib üksik õnneotsija ringi, kuidas need asundused arenesid nii majandusli- vaevatud pea kuhjani täis mõtteid, et... kui kult kui ka kultuuriliselt ning kuidas nad hä- võtaks kätte need kullatoomise “relvad“ ja vitati kommuniistide poolt. asuks otsima, ehk leiaks. Ehk... Kindel on üks, A. Nigol loeb asundusiks mõnel juhul üksikud et ka Rocky Mountaini mõnedki kullakohad on asulad või külad, teisal aga terve asulate grupi. uuesti “ellu ärganud”. Hilisem kullamaa Ühend- Siiski saab tema teosest ligilähedase ülevaate riikides oli Kalifornia. Ka seal on omal ajal, pool eesti asunduste levikust. Üle-Venemaaliselt võib sajandit tagasi, vähemalt — ja enamgi, paljud arvestada eesti asunduste arvu Euroopa-Vene- õnne otsinud, paljud ka leidnud ja paljud jää- maal 242 peale. Suuruse järgi, s.o. perekondade nud sinna, kus nad algasid. Oli nende seas ka arvu järgi, on neist väikseid asulaid — kuni 10 Maarjamaa poegi Eestist. Kui palju neist keegi perekonnaga — 29%, keskmisi — 10 kuni 50 pe- sealt õnne kaasa viis lahkumisel, selle üle pole rega — 53% ja suuremaid — üle 50 perega — nar aru andnud kellelegi. Ja siis vaibus seal asulaid 17%. Võrdlemisi vähe eesti asundusi on suur hoog päris tasaseks. Jäid järele üksikud, tekkinud kuni 1870. aastani — ainult 14%, suu- ja elatusidki päris hästi sellest. Nüüd olevat nii rem osa asundusi — 51 % — tekkis 1871.–1900. nemad ja rida uusi, teisi, uue hooga ärkamas. aastatel, kuna pärast 1900. aastat on tekkinud 25% asundusist (10% asunduste kohta pole tea- Kas on tagasi tulnud kunagine õnne, või õn- da nende asutamise aeg). Järgneb Euroopa-Ve- netuse aeg, — viimane — kus töö ei tasunud nemaa eesti asunduste käsitamine. mitte päevast musta leibagi.

O. Laaman Eesti asundused Venemaal

XI viks ja Vene revolutsioonitamiste alguseks oli kasvanud mitmekümne tuhandeliseks. Eestlaste kodumaalt väljarändamise aja algust Mõisnikud lasid eestlasi teatava tasu eest küll on raske praegu kindlaks teha, väitis O. Laa- ka Peterburgi teenima, kuid ikkagi ei saanud see man juba tema poolt avaldatud uurimise alguse- arv kasvada nii suureks kui seal eestlasi elas. osas. Ta arvab, et suuremal hulgal võis see toi- Paljud neist olid kindlasti seal peidus oma mõis- muda pärast seda, kui Eestis talurahvas orju- nike eest, kes neid vajasid tööjõuna oma maade sest vabanes, mis tolleaegses Eestimaa kuber- harimiseks, teoorjuse kohustuste täitmiseks. mangus sündis 1816 ja Liivimaal kolm aastat Tõsi on küll see, et vaevalt sai eestlane siis hiljem, 1819. a. Ta väidab, et raske on oletada, suuremal arvul põllumehena asuda Venemaale, et enne seda eesti talunik Venemaale rändama kus tühja maad oli külluses ja rahvas hästi pääses, lisab aga ka kohe, et mingil seletamatul mahajäänum, nagu ta seda on tänapäevani. Ta- kombel oli eestlasi siiski Vene selleaegsesse pea- lurahva asumine Venesse põllumeestena sündis linna, Peterburgi pääsenud, sest neil oli seal tõesti, nagu O. Laaman väidab oma uurimuses, juba enne 1860. aastat oma kogudus. Märgitud pärast talurahva vabastamist, kuid mõisnikele aastal õnnistati nimelt Peterburis uus Jaani ki- voli jätmist, et maa oli nende oma. Rasked ren- rik, kus õpetajaks oli eestlane Friedrich Cor- did vihastasid põllumeest, mispärast pole ime, kui nelius Laaland, ja juba 1849. aastast. ta katsus oma kurnajast vabaneda, keda liia- O. Laaman arvab, et balti-saksa mõisnikud või- tegi Vene valitsus toetas ja neile kõigis õiguse sid viia Peterburgi kaasa mõlemast soost teeni- andis. jaid ja ka käsitöölisi. See võib olla õige, kuid raske on oletada, et nad viisid neid sinna arvus, Huvitav on märkida, et Vene võim jääb Vene mis võimaldas oma koguduse loomist ja eestla- võimuks. Jubedad küüditamised, mis praeguse sest õpetaja ametisse seadimist. Neid pidi sinna terroristliku kommunismi valitsemise ajal aset siirduma teistel teedel, ja need said olla sel ajal leidnud vähemusrahvuste hävitamise sihiga, ei vaid salajased teed. Need panid aluse Peterburi ole nende väljamõeldis. Neil oli eeskujuks keis- arvukale eestlaskonnale, mis I maailmasõja päe- rinna Katarina II, kes lasi Krimmist sunniviisil Aasovi mereäärsetesse steppidesse küüditada ar- Eestlaste loomulikuks väljarännu alaks, kui meenlasi ja kreeklasi, kes olid põlised Krimmi selleks avanesid võimalused, märgib O Laaman elanikud, märgib O. Laaman. Samal ajal põge- maa-alasid Peipsist ida pool, Peterburi, Pihkva nes küüditamishirmul Vene valitsejate eest Krim- ja Novgorodi selleaegseid kubermange. Need mist tuhandeid tatarlasi Türgimaale. Lõuna-Uk- olid ju Eestile päris lähedal või suhteliselt lä- rainast vedas, küüditas, tolleaegne Vene valitsus hedal. Asundusi tekkis, ja õige ohtralt. Varsti olid zaporoozhlased-kasakad ja rändrahva nogailased, seal tegutsemas eesti seltsid, majandusühingud jättes tolleaegse Lõuna-Venemaa, selleaegse ni- jne., kõik sealseile venelastele tundmatud asjad. metusega Malorossija, tegelikult Ukraina, rah- Seltside tegevusest kirjutas “Postimees“ (nr. vast päris tühjaks. 107, 14/27. maist 1914) järgmist: Tühja maa jagas Katarina II oma armualus- tele vene suurnikele, eriti Krimmi lõunaranniku. Kui 1909. a. Samuel Sommer esimest korda Ka välismaalastele andis keiserinna maid ja Peterburi kubermangus mõned asundused läbi mõisnikeks Venes said eriti rida prantsuse im- rändas, koolide ja seltsielu kohta käivaid sütita- migrante, keda noil aegadel hulgaliselt palga- vaid kõnesid pidas, siis märkasid ja mõistsid sõdureina Vene sõjaväes teenis. asunikud asundustes, et nad juba kaugele kodu- Maade andmine suurnikele ei toonud sinna aga maast maha on jäänud. 1913. aastal sügisepoole selle harijaid, mispärast katsetati sisemaalt tuua pärisorjadest venelastest põllumehi. Kuid see ka ei andnud tulemusi. Siis hakati Saksamaalt ko- loniste kohale meelitama. See sündis Katarina II ajal ja jätkus Aleksander I valitsemisajal. 1782. a. sattusid sakslaste sekka Hiiumaalt küüditatud Reigi rootslased, kokku 888 inimest, kes said elukoha Berislavi linna juurde. Nende hiiu-rootslaste seas oli olnud ka Kärdlast pärit pärishiidlasi-eestlasi. Võimalik, et ka teiste piir- kondade eestlasi Hiiumaalt. Neid pidi seal ole- ma, sest O. Laamani andmeil saanud Krimmi sõja ajal 1858. a. keisrilt tänukirja Ignas Kass, kes elanud rootsi piirkonnas. Ka autasustatud Kornelius Leppa, kes olnud külavanem Muntau külast, Tauria kubermangust, Molotshna piir- konnast. Vene vajas neile maa-aladele uusi inimesi, põlluharijaid ja seepärast hakati pisitasa soodus- tama Baltikumist põllumeeste väljarändu, vaa- tamata mõisnike vastuseisule. kutsus S. Sommer asunikke suu ja sulega Oudovamaa eesti asundused semstvo valimistele, iseäranis Oudova semstvo valimistele. Väga palju on aga just Peterburi Elanike arvult jagunesid eesti asundused Oudo- keskpõllutööseltsi agronoomi abi M. Talts kahe vamaal järgmiselt: üle 1000 elanikuga 3 asun- aasta jooksul, 1911. a. kuni 1912. a. Peterburi dust, 500–1000 elanikuga 2 asundust, 300–500 kubermangu asunikkude keskel äratavat tööd elanikuga 12 asundust, 100–300 elanikuga 23 teinud Asunikkudel algas uus ajajärk. Ta oli asundust ja alla 100 elanikuga 15 asundust (5 enne mitmel pool kodumaal instruktoriks ja kat- asundusel elanike arv teadmata). (V. lähemalt sus ka kaugemal Venemaal õnne. eelnimetatud ajaloolase dr. I. Arensi teos, eriti Ehk küll M. Talts Peterburi keskpõllutööseltsi kaardid lk. 51 ja 101). Soome jaoskonnas töötas, tarvitas ta siiski oma vaba aega selleks, et Peterburi kubermangu Vanimaiks asundusiks Oudovamaal olid Luu- asundustes, kus sel ajal ainult kaks põllumeeste küla, Kudrovo, Sträkovo, Botshnikova-Zagorja, seltsi oli, äratusetööd teha. Pikematel vaheaega- Lomovo, Sortovo, Niisa ja Trutnevo. Kõik nad del käis ta kaugemates kubermangudes, Orellis, on tekkinud enne 1868. aastat. Vanim neist oli Kaluugas, Tveris ja Vologdas, kus Eesti asun- Luuküla, Remda (Rämeda) vallas. See oli õieti dusi leidus, neile põllumeeste- ja haridusseltside, grupp asundusi või vald, kuhu kuulusid 7 hinge- laenu- ja hoiuühisuste, tulekinnituse seltside maa küla: Luuküla, Kasakovo, Kameniku, Jer- avamise ja tegevuse kohta nõu andmas ja ka sovo, Suuresääre, Solna ja Griiva. Asub see asu- põllutöös, karjakasvatamises ja piimatalituses late grupp Sambla (Samolva) nukal, poolsaarel juhatusi jagamas. Mehikoorma kohal üle Lämmijärve kaela, nn. Et Peterburi kubermangus rohkel arvul Eesti “Väike-Eestis“. Siin leidus juba aastal 1782 A. W. asundusi on, siis reisis M. Talts oma vaheaega- Hupeli järgi tervelt 21 eesti talu. Kiriklikult del mitmel korral neis asundustes, nii et kahe kuulusid eestlased siin Räpina abikoguduse Me- aasta jooksul Peterburi kubermangu asundustes hikoorma alla, kuna Mehikoorma alevist oli sin- 20 eesti põllumeeste seltsi, mitu tulekinniusseltsi, na ainult 8 versta maad. Luuküla grupis oli 300 laenu- ja hoiu-ühisust, haridusseltsisid, palju pii- peret eestlasi, 2000 elaniku ümber. A. Nigoli maühisusi ja raamatukogusid ellu tõusta võisid. järgi on algasunikud siia Suure Põhjasõja ajal 1912. a. käis ta eriti Oudova maakonna Eesti röövlite eest varjule põgenenud. Teisalt on and- asundused kordamööda plaanilikult läbi.” meid, et esimesed eesti asunikud siia tulid juba 16. sajandil Ordu-aja lõpul (v. lähemalt dr. I. Jamburgi maakonna asundused Arensi nimet. saksakeelses teoses). Jamburi linn oli A. Nigolil arvatud asunduste Luukülale järgneb vanuselt Kudrovo asundus, hulka. Linnas ja lähemas ümbruses elas üle mille asutamise ajaks loetakse 1860. a., aga ka 2000 eestlase, see oli siis umbes pool tolleaegsest sellesse asundusse, mis asub Peipsist 10 versta linna elanikkonnast, enamasti põllumehed, käsi- kaugusel, olevat juba orjapõlve ajal mitmed töölised ja majaomanikud. Esimesed asunikud eestlased Liivimaalt põgenenud. olid 60 aasta eest tulnud, s. o. enne 1860. aastat. Jamburi kogudus oli 4500 hinge suur Eestlastel Sääritsa (Zaretshje), Seretka vallas, ca 40 km oli oma kirik, kirikukool 2 õppejõuga, Laenu- ja Samolvast kagu pool, on ka neid asundusi, kus Hoiu-Ühisus ning Põllumeeste Selts ruumika ja eestlased juba varemalt asusid, kuigi ametlik ajakohase seltsimajaga ja näituseplatsiga. See asumise aeg oli A. Nigoli andmeil 1871. a.; oli siis tõeline eestlaste keskus, millele kommu- selle asunduse alla kuulusid mitmed erinimesi nistid hiljem andsid ka eestipärase nime — Kin- kandvad külad. gisepp. See nimi anti seepärast, et Viktor Kingi- Siin ei saa nimetamata jätta Oudova linna, sepp oli Vene agent, oma rahva äraandja, kes kuigi seda pole asunduste hulka arvatud. Sellel tabati mustalt töölt Eestisse saadetuna ja kes linnal oli suur tähtsus eestlasi ühendava kes- kohtu poolt surma mõisteti. kusena. A. Nigol ütleb Oudova linna kohta, et Arvestamata Jamburi linna oli selles maakon- seal elab umbes 500 eestlast. Linna ümber on nas 31 eesti asundust või küla, suurem osa neist ka palju väiksemaid eesti külasid või elavad väikesed, kuni 10 perekonna suurused (18 küla) eestlased laiali puustuste peal. Viimaste asunike ja 10-20 perekonna suurused (6 küla). arvu A. Nigol ei näita, aga ta ütleb, et Oudova linna eestlastel on oma kirik, kooliseltsi kool Vanimaks asunduseks Jamburi maakonnas oli kahe õppejõuga ja krediitühisus. Kindlasti tee- Katla (Kattila), asutatud 112 aasta eest (1868); nisid need asutused ka ümberkaudsete põllu- seal elas 700 eestlast, nähtavasti koos soomlas- meeste huvisid. tega, sest seal oli soome kogudus, ja ka kool oli asunikel soomlastega ühes. Sellest koolist kirjutas “Postimees (nr. 107, Jamburi maakonna asundusist oli 14 tekkinud 14/27. maist 1914. a.), et kooli juhatab mitu 1870.–1890. aastate vahel ja samapalju pärast aastat järgimööda haritud kooliõpetaja. Kooli- 1890. aastat. Tuntumad asundused olid siin seltsi avamise pidul tunnistanud selleaegne Aasiku ehk Tikapesa (asutatud 1898) ja Simi- semstvo esimees, et kohalik semstvo seni ei ole titsa (asutatud 1884) Esimesest neist oli 150 pe- eesti rahva vaimuvalguse ja hariduse eest kül- rekonda eesti talupidajaid, teises — 80 pere- laltki hoolt kandnud, kes ometi ka maamaksu konda. Aasiku asundus oli Tikopis’ jaama naab- maksab. Ta lubas seltsi aineliselt toetada. Vahe- ruses, 7 versta Jamburist; Simititsa asundus 37 peal ei tahtnud semstvo tegelased Ushakovi sõ- versta Jamburist Narva maantee ääres. nadest aru saada ja ei toetanud eesti koolisid ja alles nüüd — 1914. a. — määrati semstvo kogu ... hiirehernes ja valge ristikhein kõnelesid poolt koolile 750 rubla abiraha. kunagisest eluasemest Vene kommunistide genotsiiditöö Nagu Venemaa eesti asundusist üldse, nii ka Jamburi ümbruse asundusist ei teata Kodu- Nagu mainitud on dr. Ilmar Arens oma saksa- Eestis nüüd midagi, vähemalt ei mainita neid keelses teoses põhjalikult kirjeldanud Oudova- ajakirjanduses. Ainult juhuslikult tilgub mõni maa eesti asunduste tekkimist, nende majandus- sõnum neist läbi. Nii võib lugeda Oskar Kruusi likku ja kultuurilist arengut ning nende hävin- artiklite kogust “Naine hanesulega”, mis ilmus gut vene kommunistide poliitika tagajärjel. Sa- eriraamatuna 1971. aastal nn. “Eesti Raamatu” ma autor kirjeldab lühemalt Oudovamaa asun- kirjastusel Tallinnas, kirjanikust Veera Saarest, duste saatust artiklis “Eestluse tekkest Peipsi kes Veera Dööringuna on sündinud 28. märtsil taga ning ta hävitamisest kommunistliku rezhii- 1912. a. Tikapesa eesti asunduses. O. Kruus kir- mi ajal 1917–1941”, koguteoses “Eesti riik ja jutab “... neli aastakümmet hiljem (s.o. ca 1959) rahvas II maailmasõjas, VI”, lk. 113 jj. ulatus õpetajanna Veera Saare jalg kunagistele Selle lõpusõnas ütleb I. Arens: “Eestlaste üld- mängumurudele tagasi. Vahepeal oli siin palju arv Oudovamaal oli 1926. a. vene rahvaloenduse muutunud, sõjad üle käinud, metsatalud hävi- andmeil 16.882 isikut. 1943. aastal tehti vähemus- tanud, lopsakas hiirehernes ja valge ristikhein rahvuste registreerimise korras endise Oudova andsid siiski tunnistust kunagisest inimeste elu- kreisi ligilähedases ulatuses kindlaks ainult 6125 asemest ...“ Edasi kirjaniku Veera Saare enda eestlast. Kui arvestada ka loomulikku juurde- sõnadega: “Ühe kase alt leian ma kaevu. Kask kasvu vahepealse 17 aasta jooksul (300), siis oli on noor, kuid kaev vana-vana. Ma kummardun eestlaste otsene füüsiline hävimine vastavalt eel- ja vaatan kaevu... Ma tahan näha, mida enam kirjeldatud suur-vene kommunistlik-imperialistli- keegi ei näe. Ma pean seda nägema, sest ma ei kele vähemusrahvaste hävitamisplaanidele nõud- suuda uskuda, et inimeste elu ja töö, nende ar- nud ohvriks ligikaudu 13.000 inimest, s. o. umbes mastus, lootused ja unistused võivad kaduda 70% eesti vähemusrahvusest Peipsi taga.” jälge järele jätmata...“ Sellele kirjeldusele pole meil täna midagi uut haliku tähtsusega laulupidu 1910. aastal, kuna lisada. Need eluasemed, kunagised suure hoole, 1914. aastal peeti Mõtusemägi (Mjasnikova Go- töö ja vaevaga asutatud eesti talud hävitas kom- ra) asunduses maakondlik laulupidu, s. o. Luuga munism oma kolhoosiga, mis tänaseks on Ve- maakonna eesti asunike laulupidu. nest arendanud maa, kes end ei suuda toiduvil- jaga varuda. Schlüsselburgi maakonna eestlased

Eestlased Peterhofi maakonnas Selles maakonnas oli eesti asundusi 13; neist Järvasaari grupp ja Mishkino, asutatud 1885. a. Siin on õieti Peterburi läheduses mitmed linna- Teiste asunduste asutamise aja kohta puudu- taolised asulad või alevid, mida A. Nigol ka vad andmed. Suurimaks oli 75 perekonnaga asunduste hulka arvas, nagu Volosovo raudtee- Nurme asundus. Järvasaaris elas 400 eestlast, jaam, Kikerino jaam, Jelisavetino, Sergievo ja aga need jagunesid tervelt kaheksa väiksema Ligovo. Viimase kolme kohta ei ütle A. Nigol küla peale. muud, kui et igasühes neist on olemas eesti seltsid. PIHKVA KUBERMANGU ASUNDUSED Volosovo jaama ümbruses elavat rohkesti Andmed Pihkva kubermangu asundustest on eestlasi, iseäranis suvel, ja ka seal on eesti ha- A. Nigolil lünklikud. Neist võib järeldada, et sel- ridusselts. Napid on andmed ka Kikerino kohta; les kubermangus elas ligi 16.000 eestlast, neist jaamas ja ümbruses elutsevat mitusada eestlast, Pihkva linnas ja lähemas ümbruses üle 2000. kellest esimesed sinna tulnud 1878. a. paiku; neil TOROPETSI MAAKONNA EESTLASED on haridusselts, kool kahe õppejõuga, laulukoor, Selles maakonnas ulatus eestlaste arv 2850 pasunakoor ja kaubatarvitajate ühisus. peale. Toropetsi koguduse nimekirjas loetleti Vanimaiks asundusiks Peterhofi maakonnas neid aga 8200. Suurem hulk neist elas laiali üle on Teshkovo ja Kaporje, mis asustatud 1868.— 1878. aastail. Need on ka maakonna suurimad maakonna; üks kolmandik neist olid 20–50 tiinu asundused: Teshkovos 5000 eestlast, Kaporjes suuruste talude omanikud, teised olid töölised, 500. Ka Serebata asundus on suur — 1300 ini- rentnikud, möldrid jms., kes siia asunud 19. sa- mest, pole aga andmeid, millal see on asutatud. jandi 60. ja 70. aastate sees. Neil oli Toropetsi Peagu kõigis maakonna asundusis on olemas linnas oma kirik, kool ja haridusselts. mingisugune organisatsioon. Ka koolidega on VELIKIE LUKI MAAKONNAS sama lugu. elunes 1500 eestlast, enamasti laialipillatult. Tsarskoje Selo maakonna eestlased A. Nigol nimetab selles maakonnas ainult kol- me asundust: Velikie Luki asundus, üle 200 hin- Selles maakonnas oli A. Nigol arvanud asun- gega, asutatud 1878. aastal; selles asunduses oli duste hulka Gatshina linna, milles elunes 250 ka kool ja haridusselts; Belaja Lipa ja Perevosi eestlast. Teisi asundusi oli maakonnas kokku 10, asundusis oli kummaski 11 perekonda eestlasi. neist vanim 1860. a. asutatud Rääbise asundus; Need asundused olid asutatud 1890. aastal. Peale selles oli kokku 150 perekonda eestlasi, aga need selle elunes Novosokolniki alevis ja ümbruses jagunesid kuue väiksema küla peale, igaühes üle 200 eestlase. ca 25 perekonda. Rääbise asunduses oli kool, põl- PORHOVO MAAKONNAS lumeeste selts ja piimaühisus. Haridusselts oli nimetab A. Nigol ainult Majakova asundust, kus Kolpino asunduses, mille kohta ainult niipalju oli 40 peret eestlasi, kes sinna asunud 1890. aas- andmeid, et seal elas paarsada eestlast. tal. Neil oli kool, haridusselts ja laulu- ja pasu- Luga maakonna asunikud nakoorid. Holmi maakonna eestlased Peale Luuga linna, kus elunes 200 eestlast, oli selles maakonnas 9 eesti asundust. Suurem osa Holmi maakonnas oli eestlasi ligi 4000: Holmi neist oli tekkinud enne 1888. aastat, vanim neist ja Krasinopolje kogudustes kummaski 2000. Mõtusemägi — asutatud 1865. a., kus oli 70 pere- Need olid Toropetsi abikogudused. konda eestlasi. Suurimad asundused selles maa- konnas olid Katarina, Sirotkino ja Strugi (vas- Asundusi loetleb A. Nigol selles maakonnas tavalt 900, 600 ja 500 elanikuga). Rikkamaks viis. Vanim, asut. 1870, ja suurim neist oli Gora asunduseks Luuga maakonnas oli suurte ostu- asundus, kus eestlasi elas 700 hinge. Teised taludega Mägede asundus — 40 perekonnaga, asundused tekkisid 1884.–1887. aastatel; neis on asutatud 1878. a. — nüüdsest üle 100 a. tagasi. eesti perekondi: Kulovos — 10, Kassavitsas ja Peagu igas asunduses Luuga maakonnas oli Krihnovos kummaski 20 peret, Seredina asundu- kool, selts või ka ühisus. Vist oli enam edene- ses 24 perekonda eestlasi. Viimati mainitud asun- nud asunduseks Strugi asundus, kus oli palve- duse tekkimise aeg on teadmata. Aga on huvi- maja (Gatshina abikirik), kool kahe õppejõuga, tav teada, et see oli endine Rothi mõis, mille haridusselts ja laenu- ja hoiuühisus. töölised ära ostsid ja ära jagasid. A. Nigoli and- Sellele asundusele kuulus aukoht Venemaa meil olid selles asunduses jõukad talud. eesti asunduste seas, sest siin peeti esimene ko- Siinkohal peab nimetama Holmi maakonnas elunenud Kraasna Maarahvast, kelle asumisala 1700–1710. aastatel. Neid oli seal 1845. aastal oli Pihkvast kagu pool, lõuna pool Staraja Rus- 4387 inimest. sat, lääne pool Seligeri järve, Lovati jõe ümb- Eesti iseseisvuse ajal oli nende järglaste arv ruses. Nende eestlaste kohta avaldas O. Kallas umbes 8000, aga eesti keelt (Võru murrakut) uurimuse 1903. aastal; selle järgi oli siin 32 kü- oskavate luutsialaste arv langes alla kümne va- las eesti päritoluga rahvast 1977 inimest, kuid nema inimese. (V. dr. I. Arensi nimet. teos ning neist oskasid eesti keelt ainult 85 meest ja 14 artiklid “Meie Elus” 27. dets. 1973 — “Kui “Puhu naist. Nende päritolukohaks arvatakse Setu- tuul” eesti keelde tuli” ning 24. jaan. 1974 — E. maad, kuid see pole päris kindel. Ka nende siia Toiger — “Luutsi maarahvas”). asumise aeg on vaieldav. Dr. I. Arens arvab, et Kraasna maarahvas on asunud sellesse ümb- Novgorodi kubermangu asundused russe enne Rootsi aega, s. o. enne 1621. aastat. Huvitaval kombel kirjutab neist paruness Lud- Selles kubermangus loetleb A. Nigol 14 eesti milla Vrangell, kes Esimese maailmasõja ajal asundust. Neist on vanimaiks Selishtshe, asuta- sattus elama Novosokolniki jaama ümbrusse. tud 1865. a., ja Lozhitovo, asutatud 1866. a. Tema kirjutab, et Holmi maakonnas, “keset Enamik Novgorodi kubermangu eesti aundusi metsi ja sood elas isegi väike rahvake, sugulane on tekkinud 1870.-1890. aastate vahel; pärast eestlastele, ametlikult õigeusuline, aga uskumus- seda on asutatud ainult kolm asundust, neist te ning vanade tavade poolest paganad”. (V. Bar. üks — Borets — 1905. a. Suurimaiks asundusiks Ludmilla Vrangell “Vospominanija i starodav- siin olid Bugri, Krestsõ maakonnas ja vallas, nie vremena”, Washington, 1964, lk. 115 ning asutatud 1890. a. ning Marjevo-Velila, Demjanski dr. I. Arens “Die Estnische Russlandkolonisation maakonnas, Pihkva, Tveri ja Novgorodi kuber- ect.” lk. 17–19). Nende kuulumine õigesse usku mangude piiri peal; neis oli kummaski 1000 vihjab ka sellele, et nad olid päritolult setud. eestlast. Üldiselt olevat A. Nigoli andmeil terve Nov- Luutsi maarahvas oli teine eestlaste killukene, gorodi kubermang eestlasi täis (4300 hinge). kes oli sattunud igivanadel aegadel elama end. Peale nimetatud asunduste esines eestlasi Jozel- Vitebski kubermangu, Lutsini maakonna piiri- bitsas 50 hinge; Tihvini, Ustjuzhna ja Tshere- desse, Nevelist ja Velikie-Lukist loode poole, Re- povitsi ümbruses 100 hinge; Bologoje ümbruses zhitsa (läti keeles Rezekne) lähedale. See ala 100 hinge. Siis elas veel ka Staraja Russa lin- jäi pärast Vene revolutsiooni Läti Vabariigi pii- nas ja ümbruses 300 eestlast ja selles linnas oli ridesse, Latgalliasse, vastu Vene piiri, Ludsa neil alates 1876. a. kirik. Borovitshi maakonnas maakonna Piida ja Nirsa valdadesse. Arvatakse, elas 500 eestlast, iseäranis Pavlikovos, Petrovs- et luutsilased on sinna asunud 17. sajandi kes- kis ja Tshernetsovos; neil oli ühine kirik Boro- kel või sinna küüditatud Suure Põhjasõja ajal, vitshi linnas.

O. Laaman Eesti asundused Venemaal

XII oma krunte tükeldama; neil olid algul võetud 100–150 tiinu suurused kohad, millest said nüüd Eesti asundused Tveri kubermangus 20–50 tiinu suurused talud. Lõpuks pöördusid asu- nikud abi saamiseks kuberneri poole. Asi lõppes Siin on suur eesti asundus Nurmekunde, mille sellega, et sel ajal asutatud Põllupank maksis kohta A. Nigol kirjutab ainult niipalju, et see maa Prantile välja ja asunikud maksid pangale on asutatud 1885. a., umbes 1000 elanikku. Asun- pikaajalise laenuna. dusel on oma palvemaja, kool, põllumeeste selts ja karskusselts. Nurmekunde asub geograafiliselt ida pool Ilm- Nurmekunde asundus koosnes 10 eesti külast: järve, Valdai kõrgendikul, seal kus algab Volga Konokova, Pugri, Salesje, Sernivitsa, Patshiko- jõgi, või selle harujõgi Tsna, mille allikas on va (mis oli asunduse keskuseks), Sarebitsa, Sas- ühe eesti asuniku maa peal. Asundus on Tor- novski, Sagarastova, Avintsova ja Abagorja. zhoki ja Ostashkovo vahemaal, tolleaegses Kokku oli neil seal ca 450 perekonda eestlasi, Võshni-Volotsheki maakonnas. Sellele asundusele üle 1200 inimese. kaunis lähedal asub läänes Marjevo-Velila asun- Asundusel oli oma seltsimaja, mis oli algul ka dus Novgorodi kubermangus. koolimajaks ja palvemajaks. Oli ka põllumeeste Nurmekundest pärineva Alex Soopi andmeil, selts, millel oli pood ja selle ostjate/liikmete eluneb praegu Stettleris, Albertas, on see asun- nimekirjas oli 1200 eesti nime, mis muidugi ei dus asutatud 1880. aastal. Asunikke oli seal Vil- haaranud kõiki asunikke. Asunikel oli ka laulu- jandimaalt, Pärnumaalt ja mujalt. Esimesed väl- koor ja 36-meheline puhkpillide orkester. jarändajad sinna olid Jüri Pärnamägi ja Juhan Kooliõpetajateks on Nurmekundes olnud Kaa- Kaasik. Asunikud ostsid maa suurmaaomanikult res, 1890. a. peale Käärik, Sööt, Viitas, Jaan Prantilt, kes oli sealt metsa maha võtnud ja Vain (kes hiljem oli Eesti Riigikogu liige Sot- müüs maa asunikele odava hinnaga ja järel- siaaldemokraatide rühmast) ja Liiva. maksuga. Hiljem leidis Prant, et asunikud olid Pärast Eesti Vabadussõda, kui asunikud optee- maa harimisega ja ehitustega väga kiiresti edasi rusid, oli kooliõpetaja Juhan Liiva nende esin- jõudnud, ja hakkas nõudma, et asunikud maa dajaks. Oskar Löötsman oli Eesti Vabariigi saa- kohe välja maksaksid ehk kui ei maksa, siis dikuks Moskvas opteerimise ajal; tema vane- koligu välja. Teatud määral olid sellesse sega- mate talus Vorobjova külas toimus asunike tud ka kohalikud venelastest naabrid, kes olid koosolek, kus paluti O. Löötsmani eestkostmist, eestlastele kadedad. et Eesti riik lubaks paar mõisat optantidele ja- gada. Seda ka lubati, määrates selleks Emumäe Pranti nõudmise tagajärjel hakkasid asunikud ja Koila mõisad. Nurmekundest opteerus Eestis- se 83 isikut (nende seas mõni üksik perekond, kuna enamik olid üksikud inimesed); neil lubati kaasa tuua 1 hobune ja 1 lehm pere kohta. Op- tantidest said ainult kolm (3) talud, 7 läksid tagasi Venemaale, teised valgusid Eestis laiali. Opteerimisele tegid Vene punased võimud ta- kistusi, andes 1922. a. ainult 48 tundi väljakoli- miseks, mida asunikud muidugi ei suutnud teha, kuna nii lühikese ajaga oli võimata saada koli- miseks tarvilikke raudteevaguneid. Nii jäi suu- rem osa Nurmekunde asunikke paigale. Viimati saadud teateil on Nurmekundes alles umbes 35 peret eestlasi, millest mõned segaabielu pered. Teised asunikud on langenud küüditamiste ja kolhoseerimise ohvriks. Peale Nurmekunde elas Tveri kubermangus A. Nigoli andmeil eestlasi veel Ostashkovo maa- konnas ligi 100 ja Gradjonka maakonnas ka 100. Alex Soopi andmeil oli Ostashkovo maakonnas Voroljova eesti asundus (Nurmekundest 30 vers- ta lõunasse), kus elas 10-15 perekonda eestlasi. Sise-Venemaal peale eelnimetatud Tveri kubermangu, on eesti asundusi vähe. A. Nigol loetleb neid Mogilovi, Kaluga ja Orjolli kubermangudes, kuna Moskva Orjoli kubermangus kubermangus asundusi ei ole. Küll elunes Mosk- on kuuest külast koosnev Stolba ehk Uue-Esto- va linnas ligi 8000 eestlast, kellel oli oma luter- nia asundus Brjänski maakonnas. Siin asusid lik kogudus, selts ja ka üliõpilaste selts. ostumaal, üksteise lähedal, Stolba, Uue-Estonia, Esimesed eestlased olevat Johan Julma ajal Ivanovo, Podeko, Tokovi ja Koltovo eesti külad, sõjavangidena Moskvasse toodud. Aastal 1576 kokku 120 peret. Neist väiksemas Tokovi külas olnud Moskvas eestlaste jaoks puust kirik, mis ainult kaks peret, suuremais Uue-Estonias 44 ja aga ära põlenud. 1868. aastal nõutud Moskvasse Stolbas 50 peret. Esimesed asunikud tulid siia kirikuõpetajat, kes mõistaks eesti keelt, mis tä- 1897. a. enamasti Pärnumaalt, Gorbovo asundu- hendab, et sel ajal pidi seal hulgaliselt eestlasi sest (Mogilovi kub.) ja mujalt. Asundusel oli olema. oma põllumeeste selts, laenu- ja hoiuühisus, pii- Peale Moskva linna elas Moskva kubermangus makontrolli- ja rehepekusühisus ning kaks kooli- A. Nigoli andmeil 8500 eestlast, eriti Kolomnas, maja. Serpuhovis ja Podolskis. Volgaäärsete kubermangude asundused Mogiljovi kubermangu asundused Selles piirkonnas oli, peale Samara kuberman- Selles kubermangus oli ainult kaks asundust gu, mida juba varem käsitatud, eesti asundusi Orsha maakonnas — Gorbovo ja Pantora, mis veel Simbirski ja Ufa kubermangudes. asutatud 1885. a. üksteise lähedale endisse põli- sesse, läbipääsmatusse laande. Neis oli kokku 40 Simbirski kubermangus peret, 300 hinge eestlasi. Asundustel oli oma palvemaja, kaks koolimaja (üks luteri-, teine elas üldse 2000 eestlast. Asundusi oli siin kokku õigeusulistele), karskusselts “Allikas“ ja pasuna- 10, millest vanimad — Smorodina ja Ogibnaja koor. külad (asutatud 1872. a.) ja noorimLommi küla (asutatud 1896. a.). ühe keskuseks on Smoro- Kaluga kubermangus dino asundus, 15 versta Shilovka sadamast, mille on ainult üks asundus — Koidula — Malojaros- läheduses Ogilnaja, Lapshanka, Shirokodolnõi ja lavi maakonnas, kus asus 1910. a. tulnud 17 Lommi. Neis elunes kokku 400 eestlast. eesti peret, kes ostsid maa Dobroje mõisast. Teise grupi keskuseks oli Svetloje Osero (Sa- Asunduses oli põllumeeste selts, kuna seltsimaja bakino), mis asutatud 1885. a. 250 elanikuga, 70 ja koolimaja olid 1917/18. a. ehitusel. Peale selle versta Simbirski (nüüd Uljanovsk) linnast. Selle elas Kaluga kubermangus mitu peret eestlasi Ti- läheduses (7–13 versta ringis) Tshambuli küla honipustõni jaama ümbruses. 7 perega ja Selenets 13 perega. Neist kahest grupist eraldi oli veel kaks asun- asundus, 20 versta Kineshma linnast. Voltshina dust: Tshistopolje, asutatud 1877. a., 20 perega asundus 20 versta Kineshmast lääne pool ja ja Dobrovo, asutatud 1885. a., 15 perega. 5 versta Nikola-Meera sadamast, Volgal, koosnes õieti kolmest lähestikku asuvast külast: Bolsha- Ufa kubermangus ja-Voltshina — 7 perega, Prudova 4 perega ja oli üldse 7 eesti asundust. Belebei maakonna ida- Bessubitsa — 5 perega. Sellele lisaks elunes 80 servas neli asundust bashkiiridelt ostetud maal. eestlast Andropovo raudteejaama ümbruses. Vanimaks asunduseks kubermangus oli Krimmi Huutor 16 perega, asutatud Krimmist ja Sa- Vjatka kubermangu asundusi maarast tulnute poolt 1893. a., 20 versta kau- on ainult kolm. Neist Kaseküla asundus tekkis gusel Davlekanovo ja Rajevka jaamadest. Krim- kabineti maa peale 1894. a. 30 versta Sarapuli mi Huutori lähedal 1½–20 versta kaugusel Lin- linnast läände. Seal asus 10 perekonda eestlasi. da (16 peret), Estonka (4 peret) ja Sakala (18 Knäsevi-Estonia asundus 22 perega 65 versta peret), mis kõik asutatud 1902. a. Need asun- Glasovi linnast põhja poole, tekkis 1907. a. Peale dused asetsevad mägises maastikus, kus hein selle oli veel 3 eesti talu Kasekülast 20 versta kasvab hästi ja metsa on mitmel pool rohkesti. ja Sarapulist 28 versta kaugusel. Linda asundus oli üks jõukamatest ja ilusama- test asundustest. Permi kubermangu asundused Peale selle oli Sterlitamaki maakonna lääne- Neid on ainult kaks: Katarina asundus — 80 osas Panga asundus — 26 peret; Slatouski maa- perekonda asutatud 1903. a. Ohanski maa- konnas Aboressak asundus — 10 peret, 1910. a. konnas 60 versta Vereshtshagino jaamast lääne tulnud, ning Birski maakonnas Hiiu asundus, 35 pool, ning 10 talu Ossinski maakonnas, 2 versta perega, mis asutatud 1895. a. Mihailovski vabrikutest eemal, asutatud 1900. a. Slatouski linnas elas üle 100 eestlase ja neil Ka elunes eestlasi Permi linnas ja ümbruses oli Eesti selts. ligi 300 ja Jekaterinburi linnas ja ümbruses ka ligi 300. Mõlemais linnades olid Eesti seltsid Eesti asundused Kirde-Venemaal olemas. Selles piirkonnas oli eesti asundusi Orenburgi, A. Nigol nimetab, et setusid on Permi kuber- Jaroslavi, Kostroma, Vjatka, Permi ja Vologda mangu rohkel arvul välja rännanud. kubermangudes. Vologda kubermangu asundused Orenburgi kubermangus Eesti asunduste poolest on see üks pererikka- oli ainult üks eesti asundus — Ülem-Uralsk — maid kubermange, kus elab ligi 7000 eestlast. 15 versta Verhneuralski linnast ja 60 versta Be- Ja kõik 10 asundust on noored, tekkinud 1905. a. loretski jaamast, kuhu asusid 1902. a. Samaa- peale. rast 10 peret eestlasi. A. Nigol ütleb nende Vologda linna lähedal on kaks eesti asundust, asunike kohta, et nad omavad 2200 tiinu maad mis asutatud 1905. aastal: Korsilka — 12 pere- ja kõik on väga jõukad. Peale selle elas Tshel- konnaga, 25 versta Vologdast, ja Kurakino — 20 jäbinski linnas paarsada 1907. a. tulnud eestlast, perekonnaga — 5 versta Korsilkast. kes asutasid haridusseltsi 1917. a. Ülejäänud kaheksa asundust on kõik Nikolski Jaroslavi kubermangu asundused maakonnas ja kõik on tekkinud 1908. aastal. See kubermang asub Moskva kubermangust Need asuvad Vologda kubermangu lõuna osas, põhja pool ja sellele järgnevad ida suunas Kost- üks — Permas 35 perekonnaga, 35 versta Nikols- roma, Vjatka ja Permi kubermangud, ulatudes kist, ja selle lähedal 40 versta kaugusel Paavina nii Urali mägedeni välja. Nende nelja kuber- vallas 10 perekonda ja Safrasija vallas ka 10 mangu põhjapiiril laiub Vologda kubermang, peret. Teised viis selle maakonna asundust asu- kus oli ka eesti asundusi. vad Oparino, Starovertsheskaja ja Almezhi jaa- Jaroslavi kubermangus on 7 eesti asundust made ümbruses (Vjätka, nüüd Kirov, ja Kot- Mologa, Ljubini ja Uglitshi maakondades. Neist lase vahel). Need asundused on maastikuliselt on vanimaks Kamenka asundus, mis asutatud Severnõje Uvalõ kõrgustikul, mis lahutab Volga 1890. a., Sheksna jõe äärde, 12 versta Kongura jõgikonda Põhja-Düüna (Dvina) jõgikonnast. sadamast. Seal elunes 21 peret eestlasi. Teised Maastik on kohati mägine ja kaunis ilus. Jõgede asundused selles piirkonnas tekkisid kõik pärast kaldad tuletavad Liivimaa Shveitsi meelde. Maa- 1900. a., viimane Vladimiri mõisa maadele 1914. põhi enamasti savikas ja viljakandja. Suurem a. Seal asus 8 peret eestlasi, 45 versta kaugusel jagu ümbrust on veelgi ilusa leht- ja okaspuu Mologa linnast, Mologa jõe ääres. Peale selle metsa all, enamasti nii paks, et võimata läbi elas eestlasi Romanov-Borisoglebi maakonnas lin- pääseda. Suvi on lühem, talv pikem ja kare- na ümbruses ja vabrikutes, 20 versta raudteest, dam, kui meie kodumaal, Eestis. Lund sajab 250 hinge, ning Rõbinski linnas 120 eestlast. palju. Kus palju sood ja raba, seal teevad öö- külmad rohkesti kahju, kõrgematel kohtadel aga Kostroma kubermangu eestlased vähem. Kui sood kanalite abil kuivaks teha, on Siin koosnesid asundused kuuest väikesest tulevikus öökülma vähem karta. Siin kasvavad külast, mis enamasti tekkinud 1911. a. Ainult meie kodumaa viljad. Viljasaak rahuloldav. Maad üks neist on suurem — 30 perega Nikonovka on veel vähe metsast põllu jaoks puhastatud. Vaimline järg ja seltsielu jätab rohkesti soo- rast tasuma hakati. Võlg pidi olema tasutud 44 vida, kuid nendel asundustel võib rohkesti tule- aasta jooksul, makstes aastas 30 kopikat tiinu vikku olla. pealt. Igale perele anti veel 165 rubla abiraha Et eestlasi suurel arvul ühes kohas elab, terve laenuks ja 1500 rubla küla kooli- ja palvemaja ümbrus, 60 versta pikuti ja 60 laiuti, eestlasi ehitamiseks. See laen on aga enamasti kingitud. täis, see asjalugu kergendab hariduse- ja kul- Need viimatimainitud viis asundust on A. Ni- tuuritöö tegemist. Nii iseloomustab A. Nigol goli andmeil järgmised: Starovertsheskaja — 104 sealset olukorda. Aga ta kurdab, et põhjamail eesti perekonnaga, Oparino — üle 200 perega, on teed võimata olekus; enamasti on tee peal Almezh — üle 100 perega, Moloma — 150 peret puud üksteise kõrvale pandud, sõidad nagu silda ja Pereselentsheskaja (Palometsa) — 120 peret. mööda. Et puud aja jooksul ära mädanevad ja Neist oli Oparino Nikolski maakonna eestlaste uute asemele panemisega ei rutata, pead peale keskuseks, milles oli semstvo kool, palvemaja ja hariliku põrutamise tihti ühest august välja ja vallavalitsus. Niisama olid olemas kooli-palvema- teise sisse käima. jad ja vallavalitsused ka Molomas ja Palometsas. Suurem hulk Vologda eestlasi on Võrumaalt Viimasel ajal on selle piirkonna asundusi ja pärit. Aastal 1908 jagati kabinetimaid siin maata nende arengut kirjeldatud ajakirjas “Meie Tee” inimestele suuremal määral ja seda õigust on nr. 9–10, 1961. a. artiklis “Üks eestlaste asundusi ligi 7000 kehvemat eestlast kasutanud, enamasti Põhja-Venes”. endised mõisa moonakad. Siinkohal sobiks seletada, mis need kabineti- maad on. Need on Vene keisri isiklikud maad, Huvitaval kombel leidis nende ridade kirjutaja mida valitses hooviministeeriumile alluv eriasu- väikese teate Vologdasse asumisest “Päevalehe“ tus. Tema majesteedi kabinett — siit pärineb ka 8/21. mai numbris 1914. aastast. Pealkirja all nimi — “kabinetimaad“. Neid hakati suuremal “Keilast. Väljarändamise kitsendus”, kirjutatak- hulgal maata inimestele jagama pärast nn. Sto- se seal, et “tänavu kevade kolisid kaks pere- lõpini maareformi seadusi, kui Vene valitsus konda Keilast Vologdasse. Asi meelitas mitmeid, hakkas igati soodustama väljarändamist sise- ja nad andsid Tallinna komissarile sellekohased Venemaalt. Vologda kubermangus anti igale pe- palved ära, et siis piletid saada, millega Volog- rekonnale harilikult 20 tiinu maad, oli aga pere- dasse sõit osalt kroonu kulul sünnib. Nüüd anti konnas meeshingi rohkem kui üks, siis sai pere komissari poolt mõnele Keila mehele teada, et iga meeshinge kohta veel 5 tiinu juurde. Ostu- neid mitte sinna ei lasta minna, s.o. kroonu hinnaks oli 8 rubla tiin, mida alles 5 aasta pä- kulul. Tallinnamaal on tarvitusel väljarändajatelt järgi pärida, kas nad põllutööd tunnevad, kui kaua ja kus kohas on nad põllutööga tegemist teinud, mis amet nüüd on, kui palju raha ja muud varandust on, kas naine ka on nõus välja rändama jne. Kõige sellele järgneb siis politsei läbi ülekuulamine sealt, kus inimene võib olla mõnekümne aasta eest põllutööd tegi. On need teated kõik politseil käes, millede korjamine mõ- nikord mitu nädalat kestab, siis tehakse otsus kas lubada või ei. Tartumaal sarnaseid ülekuula“ misi ei tunta. Keegi väljarändaja Tartu mees tõendas, et temale päeva pealt tarvilikud doku- mendid kätte antud.” Ajaleht küsib: “huvitav oleks teada, kas Vologda elanikud käsitöölisi ei tarvita.” Nähtavasti olid ametivõimud Harjumaal pannud maksma teatud korra väljarändajate Vo- logdasse suunamisel; asunikke valiti ja igaühte sinna ei tahetud lasta, vähemalt mitte kroonu kulul.

O. Laaman Eesti asundused Venemaal

XIII A. Nigoli teos sisaldab eraldi artikli Samuel Sommeri sulest, milles viimane hindab väljas- Asunduste kultuurne elu pool kodumaad elutsevate eestlaste arvu 250 tu- handele, kaasa arvates setu asundused ja ka Nii oleme jõudnud lõpule, jälgides eesti asu- eestlased ülemeremaades. Kindralmajor A. Loss- nikke läänest itta üle laia Venemaa, Peipsi pii- man hindab varemnimetatud mälestusteoses enne rilt Vaikse ookeani veteni. Võiks ju ütelda, et Eesti iseseisvust Venemaal elanud eestlaste arvu edasi üle selle ookeani on teine manner — Uus 200 tuhandele, võrdluseks nimetades, et Vene- Maailm, kuhu võisid rännata ja rändasidki eest- maal soveti valitsuse ajal 1926. a. teostatud rah- lased uuemal ajal, aga see rändamine sündis valoenduse andmeil oli seal siis alles 154.000 juba teises suunas, idast läände, üle Atlandi, eestlast. ja see väljarändamise vool väärib eri vaatlust Me ei saa mööda minna eesti asunike kultuu- mõnel teisel korral. rilisist üritusist. Tsaari ajal oli sel alal asunike Jääb veel ütelda, et meie ei saa kasutada ole- tegevus piiratud, kuigi mõnel pool tekkisid ha- vate allikate varal kindlaks teha eestlaste arvu ridusseltsid ja ka ühistegelised ettevõtted. Venemaal. A. Nigoli teos annab küll peagu täie- liku ülevaate asundusist Venemaal, aga sellest Asunduste laulupidu 1912. a. teosest ei selgu eesti asunike arv, mis mõnel juhul on antud teatud asunduse kohta isikute, Asunike ühisüritusist nimetagem siin Asun- või nagu A. Nigol ütleb, hingede arvuna, mõnel duste Laulupidu Narvas 1912. a., kus üldkoori juhul perekondade arvuna, ning mõnel juhul juhatajaks oli Peetrus Penna, kes tunud ka rah- täielikult puudub. vaviiside üleskirjutajana Venemaa eesti asun- dusis. Aga enne seda, nagu varem mainitud, Eesti selts, kuna Suhhumis oli majandusühisus. peeti kohaliku tähtsusega laulupidu 1910. aastal Pärast Vene 1917. a. veebruari revolutsiooni Strugi asunduses, Peterburi kubermangu Luuga said eestlased Venemaal vabamalt hakata tegut- maakonnas, ning sama maakonna asunduste sema ja igalpool tekkisid ka uued seltsid, kus maakondlik laulupidu 1914. aastal Mõtusemägi neid varem ei olnud, või siis Eesti komiteed. (Mjasnikova Gora) asunduses. Samaaras peeti Viimased loodi 1918.–1920. aastatel Tiflisis, Kis- 1911. aastal laulupidu kohalike asunduste 50-aas- lovodskis ja Batumis. Nende ülesandeks oli ka tase kestvuse mälestuseks. Krimmi eesti asuni- eestlaste kodumaale evakueerimine, nagu ka Sõ- kud pühitsesid sealsete asunduste 50-dat juubeli- japõgenike Abistamise Komiteel, mis tegutses aastat laulupeoga 1914. a. suvel ja samal suvel Kislovodskis 1918.–1919. a.a. Osalt sama üles- peeti ka Suhhumi asunduste 35-aasta juubelit lau- andega loodi 1920. a. Tashkentis Turkestani Eesti lupeoga Suhhumis, Kaukaasias. Selts. Peterburis peeti 23. veebruaril 1913. a. Teine Venemaa eestlaste asunduskonverents, kus pea- Asundused ühtlustavad tegevust kõnelejaks oli Madis Jaakson. Tehti rida ette- panekuid asunike olukorra edendamiseks. Muu- Asundustevaheliseks ühenduseks ja tegevuse hulgas soovitati ametisse panna haridusinstruk- ühtlustamiseks rajati Peipsi taga, Oudovamaal torit, kes külastaks kõiki asundusi. Asundus- 1915. a. Oudova Seltside Liit. Samal otstarbel instruktoriks saigi R. Berendsen, kuid ta jõudis peeti asunike kongresse. Nii peeti Kaukaasias, läbi töötada vaid Peipsi-tagused alad. Siis puh- Livonia asunduses, 1917. a. Lõuna-Venemaa asu- kes maailmasõda ja töö jäi katki. nike kongress ja hiljem — 1919. a. Kagu-Vene- maa ja Kaukaasia eesti asunike kongress Ros- Robert Berendseni oluline töö tovis Doni ääres, kus juhatajaks oli Karl Solon.

Siin nimetatud Robert Berendsen oli sündinud Siberis peeti asunike kongresse mitmeid: Vla- 7. novembril 1884. a. Amblas. Ta oli “Peterburi divostokis peeti Kaug-Ida eesti organisatsioonide Teataja” toimetaja 1909–1914 ja “Tallinna Tea- esindajate kongress 1917. aastal; Omskis Lää- taja” toimetaja 1914–1916. Peterburis oli ta Pe- ne-Siberi I eestlaste kongress 1917. a., kus orga- terburi Eesti Haridusseltsi asunduste osakonna niseerijaks ja juhatajaks oli koolitegelane August juhatusliige, kirjatoimetaja ja hiljem esimees; Luiga; Tomskis toimus 1918. a. Tomski kuber- asunduste jaoskonna maakomitee esimees asu- mangu eesti asunduste esindajate kongress, kus miskohtade otsimiseks; asunduste laulupeo orga- juhatajaks oli Rudolf Kuuskmaa; Tomskis toi- niseerijaid ja peotoimkonna sekretär 1912. a. mus ka 7. kuni 12. detsembrini 1918. a. Teine Ta oli avaldanud artikleid eesti asunduste elu- Eesti ülesiberlik kongress, kus juhatajaks oli olu kohta “Peterburi Teatajas” ja “Pealinna kirjanik Bernhard Linde. Ka tegutses Tomskis Teatajas” jne. Nii oli Robert Berendsen üks täht- Ülesiberline Eesti Asunduste Komitee. samaid tegelasi asunduse elu korraldamisel. On teada ka katsed eestikeelseid ajalehti välja Nagu mujal Venemaal, oli ka Kaukaasias eest- anda. Oudovamaal hakkas 1913. a. ilmuma aja- lasi kogunenud linnadesse, kus nad tegutsesid leht “Oudova Sõnumid”. Siis ilmus Kaukaasias mitmetel kutsealadel. Tiflisis (nüüd Tbilisi, mis “Kaukaasia Eesti Asunduste Teataja”, mille abi- gruusia keeles tähendab — kuum vesi) oli kadu- talitus oli 1918. a. Pjätigorskis. Kahjuks pole nud koolitegelase Otto J. Kieseli andmeil eest- teada, kus seda lehte välja anti. Siberis, Toms- lasi 300 ümber. Otto- J. Kiesel kirjutab, et peagu kis, ilmus 1918/19. a. “Siberi Asunik”, mille toi- kõik apteegid seal kuulusid eestlastele, oli seal metuses olid tegevad dr. Juhan Vilms, Rudolf õpetajaid ja teisi tegelasi, majaomanikke jne. Kuuskmaa, Aleksander Rost ja Karl Söödi. Viimane Kaukaasia sõjaväeringkonna ülem Berg- mann oli eestlane; siis oli veel Kaukaasia ase- August Nigol ja Samuel Sommer valitseja suurvürst Mihaili perekonnas kasvata- jaks Anton Mei-Meier; Tiflisi observatooriumi di- Eesti asunike organiseerimisel olid eraldi ener- rektoriks oli eestlane A. Assafrei; samuti linna giliselt tegutsemas pastor August Nigol ja Sa- haiglas direktoriks dr. Rosenberg. muel Sommer. Need mõlemad mehed väärivad Tiflisi Eesti Selts oli asutatud 1910. aastal; seda, et neid siinkohal meenutame. selles tegutses koolitegelane August Kõiv, kes August Nigol sündis 1. augustil 1877. a. Vana- varem olnud köster-kooliõpetajaks Maruha asun- Pranglis, “Voka“ talus, Tartumaal. Kehva pere- duses, selle järel õppinud Tiflisi õpetajate insti- konna lapsena püüdis ta oma haridust täien- tuudis ja Politehnikumis ning tegutses Tiflisis dada, katsetades mitme elukutsega: oli algkooli- 1914–1918 gümnaasiumi õpetajana. Tiflisi eest- õpetajaks, apteegi õpilaseks, apteekri abiliseks. lastest on Otto Kieseli andmeil kirjutatud eraldi. Ta on õppinud Hugo Treffneri gümnaasiumis, lõpetanud gümnaasiumi 1900. a. Peterburis ja Peale selle oli Eesti selts ka Kislovodskis, asu- Tartu Ülikooli usuteaduskonna 1905. a. Oli Pär- tatud 1915. a., mis näitab, et seal pidi elama ka nu gümnaasiumides usuõpetajaks. Pärnus kut- hulk eestlasi. Sealseist tähtsamaist eestlasist on suti tema õhutusel ja kaastegevusel ellu koha- teada dr. Hans Kukk. liku kooliseltsi progümnaasium. Ta oli 1905. aas- A. Nigoli andmeil oli ka Novorossiiskis 500 tal lühemat aega vangistatud ja saadeti kodu- eestlast ja õlilinnas Bakuus 200; viimases oli ka maalt välja. Oma teoses “Eesti asundused ja asupaigad Venemaal”, mis ilmus Tartus 1918. Mina mäletan, et kui pastor A. Nigol 1915. a. a., ütleb ta iseenda kohta: “Olen 1906. a. kodu- suvel Krimmis käis, siis viibis ta ka Samruki maalt administratiivsel teel väljasaatmise järele eesti asunduses ja pidas siin ühe kõne meie elanud Peterburis, siis, et kodumaale koha saa- koolimajas. Selles kutsus ta asunikke üles pida- mine võimatuks tehti, 1907. a. Samaara kuber- ma sidet kodumaaga, külastama Eestit ja ka mangus, siis Kaukaasias, Rostovis, Jamburis ja Soomet. Soome kohta jagas ta välja illustreeri- 1911. a. saadik Helsingis. Väljaspool kodumaad tud broshüüre, millest mul veel hulk aega üks elamine on huvitust asunduste vastu äratanud alles oli, kuni Krimmist lahkusin. Siis oli aga ja asunduste tundmaõppimiseks olen 4 suure- sõja aeg. mat ja mitu väikest reisi hiljem ette võtnud. Samrukis, kui rannikukülas, asus mereväe si- 1915. a. Krimmis ja Kaukaasias, 1916 Arhan- deosasid, piirivalve kordoni koosseis oli suuren- gelskis, Vologda kubermangus ja Kaukaasias ja datud ja külas elas politsei sandarm. Viimaseni 1917 Siberis, Vologda, Vjatka, Kostroma, Jaros- ulatusid teated A. Nigoli loengust ja pastoril lavl, Samaara ja Peterburi kubermangus jne.” oli sekeldusi politseivõimudega. Mäletatavasti ta Nagu sellest loetelust näha, viibis pastor Nigol arreteeriti ja viidi Bahtshisaraisse, kus aga va- tema rännakutel peagu kõikjal Venemaal, kus bastati süütõenduse puudusel. Kuna A. Nigol aga leidus eestlaste asundusi. Eelnimetatud teo- Helsingis tegutses ka sõjaväe pastorina, siis oli ses ütleb autor, et tal leidub andmeid küllalda- tal arvatavasti kerge Krimmi politseivõime veen- selt ka suurema teose jaoks ja et peatselt ilmu- da enda usaldatavuses. vat eesti asunduste kohta suurem teos Samuel Sommeri sulest. Kahjuks pole ei A. Nigoli and- Mõrvarite ohver meid ega ka S. Sommeri teost avaldatud. August Nigol jatkas Venemaa eesti asunduste organiseerimise tööd ka pärast 1917. a. revolut- Venemaal oli pastor A. Nigol Samaaras ja siooni. Nendel reisidel sattus ta punaste tege- Rostovis gümnaasiumes saksa keele õpetajaks, laste kätte Permi linnas, kus ta kohalike eest- Pjätigorskis abipastoriks, 1910. a. Jamburis kom- lasist kommunistide “ühe mehe tribunaali” ot- mertskooli õpetajaks, selle järel Helsingis Eesti susega mõrvati koos tema saatja leitnant Endel Püha Pauluse koguduse asutajaks ja hingekar- Reinikuga 15/16. augustil 1918. a. Nende kuu- jaseks, ning samas ka vene gümnaasiumis saksa lidest purustatud kehad heideti kommunistide keele ja usuteaduse õpetajaks. poolt Kama jõkke. Samuel Sommer on sündinud 4. augustil 1872. tegema analüüsiva ettekande, kuid vist jäi see a. Torma vallas, Tartumaal. Hariduse sai ta Tor- tegemata, sest ajal olid siis ärevad ja segased. ma küla algkoolis 1882–1885, Torma kihelkonna- Küll aga teostusid S. Sommeri soovitatud asun- koolis 1886–1889, Eesti Aleksandri linnakoolis, duste vahelised vastastikkused külaskäigud näi- Põltsamaal, 1890–1893, Hugo Treffneri gümnaa- denditega, kooride ettekannetega jne. siumis vaheaegadega 1895–1903. õiendas ekster- nina küpsuseksami Peterburis 1903. a. ja selle Nigolil ja S. Sommeril valmis ka laialda- järel õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust kuni sem kava Venemaa eesti asunduste ühistegevu- 1911. a. seks, mis leidub eelnimetatud A. Nigoli teoses. Kodumaal oli S. Sommer kooliõpetajaks Lo- Sellekohaselt asunduste välise korralduse suh- husuus 1894/1895 ja Saadjärvel 1900/1901; kor- tes soovitati asundused ringkondade ja jaos- raldas Torma-Tõikvere laulupeo 1894. a. ja asu- kondade viisi organiseerida ning asundused eesti tas Torma Põllumeeste Seltsi 1899. a. kogudusteks ühendada, asutades üle Venemaa Väsimata Samuel Sommer kümme eesti kogudust. Peale selle olgu asundus- tel side kodumaaga, loetagu rohkem kodumaa ajalehti jne. Venemaal rändas S. Sommer Peterburi ja Pihkva kubermangu eesti asundusis 1905.–1909. Asunduste sisemise korralduse alal soovitas see kava igasse asundusse asutada oma kool, a., kogudes materjale nende ajaloo kohta ja asu- oma raamatukogu, laulukoor; igas suuremas tades seltse ning koole. Tema õhutusel õnnestub asunduses ehk 2-3 väiksema asunduse peale Oudovamaal üksikuis asundusis Peterburi Ha- kokku asutatagu oma rahvamaja; loodagu oma ridusseltsi osakondade ellukutsumine. rahaasutused, laenu-, hoiu- ja krediitühisused; Edasi korraldab ta Peterburis Esimese asu- kutsutagu ametisse naisinstruktorid käsitöö jms. nikkude kongressi 1910. a.; võtab osa Samaara aladel; asunike omavahelised tülid lahendatagu eesti asunduste 50 a. juubeli pühitsemisest kõ- omavahelises kohtus; põhimõtteks olgu, et iga nelejana 1911. a. asunik on Eesti rahva esitaja. Hiljem rändab S. Sommer Volga-äärsetes, siis Jaroslavi, Orjolli ja Novgorodi kubermangude Neist kavatsusist jäi kahjuks suurim osa teos- eesti asundusis, asutades eesti hariduslike ja tamata, kui vene revolutsiooni ja kodusõja jä- majanduslike iseloomuga seltse. rele bolshevistlik võim eesti asunikelt oma-alga- Ta on Esimese Asunduste Laulupeo korralda- tusliku tegevuse võimaluse sootuks ära võttis. jaks Narvas 1912. a. Oudova maakonnas korral- dab ta 1913. a. semstvo valimisi, mille põhjal Kunagisi nimekaid eestlasi Kaukaasias pääses eestlasi esimest korda maavalitsusse. Suhhumi asunduste 35-aasta juubeli-laulupeol Kaukaasias, Tiflisis, nüüdse nimega Tbilisi, 1914. a. esineb S. Sommer kõnelejana ja selle elas vanal Vene ajal kui veel punakeisreid pol- järel töötab Põhja-Kaukaasias, Livonia asundu- nud võimul, kui neist ei olnud kõnetki maa- ses, 1914.–1917. a. Tema on ka Krimmi, Samaa- ilmas veel, päris arvukalt eestlasi ja üsna nime- ra ja Kaukaasia asunduste kongressi korral- kaid. Mõningaid andmeid sealseist eestlasist tõi daja, kokkukutsuja ja juhataja 1917. aastal ning kaasa ka pagulaspõlve meie tuntud ühiskonna- rändav lektor ja kursuste korraldaja suuremais tegelane ja pedagoog, Tallinna poeglaste kom- eesti asundusis Kaukaasias ja Krimmis enne mertskooli direktor, vahepeal ka haridusminis- kui ta 1921. a. kodumaale jõuab. teeriumi Teaduste ja Kunsti Osakonna direktor Selle järel on ta oma energiat rakendanud ko- Otto J. Kiesel, kes puhkab nüüd vaba USA mul- dumaal siseministeeriumi teenistuses ja on üldi- las. Ta märkis kord, et Tiflisis viibis noil tosinal selt tuntud “setude ristiisana” sellest ajast, kui aastail, mil tema oli seal, sõjaväeteenistuslikes ta Petserimaal ja Narva taga teostas perekonna- ülesannetes ka pärastine E. V. sõjavägede ülem- nimede panemist. Setumaal tegutses Samuel juhataja kindral Johan Laidoner. Ta teenis Sommer edasi kongresside ja pidude korralda- tsaari-vene väeosas, missugune asus Tiflisis. Seal jana, hariduslike ja majanduslike seltside orga- elas siis ka kindral Pukk, kelle hilisemast saatu- niseerijana ning suuremas ulatuses ka vana- sest puuduvad igasugused andmed. vara korjajana. Teise tähtsama sõjaväelasena elas Tiflisis Kau- Ma mäletan, et Samuel Sommer käis 1919/20. kaasia sõjaringkonna ülem kindral Bergmann, a. Samruki asunduses, ja ka teistes asundustes, ka puhastverd eestlane. Ta käis seal ka eestlas- Krimmis. Ta õhutas kohalikke noori ühinema tega läbi. Otto J. Kiesel oli üks neist. Tiflisis seltsidesse ja seltside tegevusest rohkem osa on elanud ka meie üldtuntud sajandivahetuse võtma. Samrukis organiseeris ta kohalikus selt- kirjanik Bornhöhe-Brunberg, kelle poeg Walter, sis deklamatsiooni ja muid ettekandeid. kutselt insener, elab kauaaegse ameerika eest- Mäletan, et ma kord pidasin koolimajas loen- lasena vahel New Yorgis, vahel oma maakodus, gu geomeetriast, mida ei olnud sugugi kerge Maines, olles praegu puhkepaigal. Ta on koos teha, sest puudusid igasugused eestikeelsed ainet abikaasaga tänaseni meeleldi nähtud mees New käsitavad raamatud ja tehnilisist väljendusist Yorgi eestlaste üritustel, ja mitmeski veel kaasa- tuli puudu. Siis veel hankis S. Sommer mulle lööja. Fr. R. Kreutzwaldi ”Lembitu”, mille üle pidin Tagasi Tiflisi kunagiste eestlaste juurde min- nes meenutame sealset haridustegelast Retzol- dit, kellel Tiflisis oli oma era progümnaasium. Hiljem asunud ta sealt Siberisse. Kuulsamaid eestlasi oli seal tol ajal maalikunstnik Maibach, kes seal ka suri ja kes on maetud sealsele luteriusu kalmistule. Tähtis mees oma suhete poolest võimudega oli Mei-Meier, kes oli Kau- kaasia asevalitseja perekonnas õpetajaks. Hiljem töötas ta kadettide korpuses. Ka tema on mae- tud Tiflisis. Tiflisi obescrvatooriumi direktoriks oli tallinlane Assafrei. Ta kuulus ka sel ajal seal tegutsenud 1910. a. asutatud Tiflisi Eesti Seltsi. Linna haigla direktoriks oli eestlasest arst Ro- senthal, kes Kaukaasiasse oli saabunud Türgi sõja ajal ja kes oli jäänudki sinna elama. Kohtu- palati sekretäriks oli seal E. Maddisoo, kes Eesti iseseisvuspäevil oli Riigivolikogu peasekretär. Linna kõige suurem apteek Sololakis kuulus eestlasest rohuteadlasele Ottenile. I maailmasõja ajal käinud Tiflisist läbi päris palju eestlasi, teiste seas ka pärastine E. V. vä- lissaadik Kaarel Robert Pusta. Ta märgibki seda oma raamatus “Kehra metsast maailma” (lk. 189). O. J. Kiesel andnud temale nii “kange ja kõva” tunnistuse eesti seltsi ja komitee poolt, et Pusta sellega pääsenud isegi punaste rin- dest, sealkandis, läbi ja tagasi Eestisse. Muide, dr. Rosenberg, kellest juttu eespool, ra- vinud Tiflisis sel ajal seal peatunud Georg Lu- richi, tehes temale vajaliku operatsiooni. Apteek- ritest on nimetatud nimepidi ühte, kes oli suu- rima apteegi omanik. Eestlasist rohuteadlasi elas siis Tiflisis veel mitmeid. O. J. Kiesel märkinud, et linnas apteekidest olnud pea kõik eestlaste omad. Samuti oli Tiflisis eestlasi sõjaväelasi, kes õppisid selles linnas asunud nn. junkrute koolis (sõjakool kadettidele). Kindral Pukk olnud ka seotud selle junkrute kooliga. Kadunud Otto J. Kiesel avaldas kord arva- mist, et Tiflisis võiks veel praegugi eestlasi olla, kuna nad ei pääsenud sealt pärast Vene revo- lutsiooni tulema. Kommunistide terror on neid seal ka rängalt hävitanud. O. J. Kiesel elas Tiflisis aastatel 1906 kuni 1918, mil ta üle Mustamere ja läbi Euroopa saabus tagasi kodumaale, jõudes kohale ajaks, mil tal oli võimalus osa võtta ka Eesti Vabadussõjast. Nimekaid eestlasi, tsaaride ajal kodumaal ja Venes visa tööga ja läbi raskuste õpingud lõpe- tanud, siirdus häda sunnil mõnigi elama Vene- maale, kuna neile Kodu-Eestis ei võimaldatud haridusekohast tööd. Venemaal olid nad varsti hea tööga, oskuste ja korralikkusega silma paist- vad, kõrgetel kohtadel — kuni tuli kommunism ja algas vähemusrahvuste hävitamine. Selle kommunismi metsikuse ohvriks langes kümneid tuhandeid eestlasi... ja langeb veelgi edasi kuni maa ja rahva on jälle vaba kolonialistliku im- perialistliku Vene okupatsioonist ja Moskva tü- rannidest Kremlis.