Loe Väike- VÄIKE-MAARJA VALLA Maarja Valla Infolehte internetis INFOLEHT www. v-maarja.ee

ISSN 1736-9851 Nr 9 (199) OKTOOBER 2010 Hind 3 krooni Liitu meiega:

Heategevus toob Soome poplaulja Kirsi Tänases lehes ettevõtluskontaktid Ranto andis kirikus südamliku - Valla huvitegevuse ülevaa- Oktoobri algul toimus Väike-Maarjas jär- de tab Soomes ette ettevõtteid ja organisat- - Intervjuu Simuna spordi- jekordne heategevuskontsert kiriku taas- sioone ette uueks majanduskasvuks. heategevuskontserdi tamise toetuseks, kus esines Kirsi Ranto “Majanduskasv tuleb, aga selleks tuleb aedniku Hillar Kasuga Soomest. Heategevuskontserdi idee ja praegu endal kõvasti tööd teha. Ühe fir- - Heategevuskontserdilt teostumise taga on Olavi Hüppönen ja ma suurt Nokiat enam ei tule. Uus Nokia - Pille Lille meistriklassist Heikki Pihlajamäki Soomest, kes asusid sünnib nüüd pigem väikeste ja kesksuur- - Lurichi mälestuse jäädvus- Väike-Maarja kirikut tabanud õnnetust te ettevõtete koostööst, kes rahvusvahe- tamisest kuuldes koheselt tegutsema ja otsima lisele turule oma tooteid ja teenuseid võimalusi aitamiseks. Olavi Hüpponen müüvad,” rääkis Heikki Pilhajamäki. - Sündmuste kalender tegi palju tööd kontserdile esinejate leid- “Meil on Soome ettevõtjate kontakte, kes - Vallavalitsuses ja voliko- misel. Tema sõelale jäid noor lauljanna on huvitatud Eesti ettevõtjatest: uutest gus otsustatut ja helilooja Kirsi Ranto ja Hessu kontaktidest ja partneritest, siin on ka - Ettevõtlusest tuultes - Laaksonen. tööjõud olemas, on sarnane kultuuri- tormi õppetunnid Enne kontserti toimus vallava- taust.” Üks võimalikke koostöökohti, - Sünnid-surmad nem Urmas Tamme juures kohtumine, mille Soome pool välja tõi, on bioener- kus arutati edasiste võimaluste üle nii ki- gia valdkond. - Eakate õnnesoovid rikut toetada kui ka kohalikku arengut Kohtumisel vallavanema juures edendada. lepiti kokku vastava kokkusaamise kor- Legistum Attorneys Ltd avalike raldamises Väike-Maarjas edaspidi. si Ranto” ilmus 1999. aastal, paar päeva suhete juht Heikki Pihlajamäki rääkis Nüüd on teada ka uue kokkusaamise tagasi ilmus tema teine omaloominguli- kohtumisel, et nad on Väike-Maarjas see- aeg: see on kolmas advent, 12. detsem- ne plaat “Läikytät Mua”. pärast, et Soomes nähakse üha rohkem ber. Siis tuleb Väike-Maarjasse uuesti nii Noore lauljanna elus on olnud ka seda, et ettevõtjad võtaksid kanda ka kaunis tangokuninganna Kirsi Ranto kui raskeid hetki, mis on sundinud teda mõ- sotsiaalset vastutust. Ka Eestis võiks nii ka valgustehnik Hessu Laaksonen, kes tisklema elu sisu ja eesmärkide üle sü- olla. gavamalt. “Sellest hakkasid sündima ja rääkima ka mu laulud. Mingil ajal hak- kasid need laulud minu hämmastuseks ka mu küsimustele vastuseid andma,” rääkis Kirsi Ranto. “Laulan tavalisest elust ja lihtsatest asjadest. Minu missioo- niks on olla aus ja ehe, et minu laulud jõuaksid minu südamest kuulajate süda- messe.” Kontsert leidis jahedale kirikule vaatamata tee väikemaarjalaste südame- tesse. “Kontserdil kuuldu andis meile mõista, et on kerge leida väikseid, kuid olulisi ja kauneid hetki oma päevas, sa- muti seda, mis on täna, oli eile, ammuil- ma tagasi. Kõik saabki nähtavaks läbi inimese. See sisemine valgus, millest ka Kirsi Ranto laulud jutustasid, on me tee- dele sillutiseks ja silmadele sõbraks,” ütles Väike-Maarja kiriku koguduse nõu- kogu esimees Heli-Liivia Komp. Heategevuskontsert sai võimali- kuks tänu Olavi Hüpponenile, samuti Teise Väike-Maarja muusikafestivali ava- kontserdist, otsustasime kohe vennas- Legistum Attorneys Ltd-le, kelle esinda- kontserdi “Valon siivin” andis poplaul- rahvale appi tulla,” rääkis Kirsi Ranto. jana oli kohal Heikki Pihlajamäki. ja Kirsi Ranto Soomest. Tegemist oli jär- Jalasjärvilt pärit ja praegu Hel- Heategevuskontserdil annetasid jekordse heategevuskontserdiga Väike- singis elav lauljanna teadis juba kuueselt, lahked heategijad kogudusele kiriku tor- Maarja kiriku taastamise toetuseks. et temast saab laulja. Ta on terve elu nikiivri taastamiseks 4488 krooni. Kirsi Ranto kontserti oli kuula- muusikaga tegelnud: 15-aastaselt andis “Tänan kõiki, kes olid tulnud ma tulnud nii kohalikke kui ka rahvast esimese kontserdi ning sellest ajast on ta kuulama ega pidanud paljuks kiriku kaugemalt, Rakverest. Kontserdil pidi pidevalt esinenud paljudes kohtades. taastamist toetada,” ütles Heli-Liivia esinema valgusefektidega ka Hessu Kirsi Ranto repertuaar on mitmekesine, Komp. “Kahju, et valgustehnik Hessu Vallavanem Urmas Tamm heategevuskontserdil tänusõnu ütlemas Olavi Hüppösele Laaksonen, kuid ta haigestus vahetult poplauludest kuni kirikulauludeni väl- Laaksonen haigestus ja valgusshow jäi ja Heikki Pihlajamäkile. enne kontserti ega saanud seepä- ja. Ta on valitud ka 1998. aasta tangoku- seekord nägemata, aga soomlased luba- rast tulla. Sellele vaatamata õnnestus ningannaks. “Kirik kui kultuurikants saab sid selle kindlasti meieni tuua.” annavad Väike-Maarjas kirikus jõulu- Kirsi Ranto kontsert igati. Kohaletulnud Viis aastat tagasi hakkas Kirsi ise siin olla suhtlemiskohaks, kus saavad Väike-Maarja rahvas tänab süda- kontserdi “Valguse tiibadel” algusega publik sai sooja ja südamliku kontserdi laule kirjutama, mida ta saadab klaveril. kokku nii kultuur kui ettevõtjad. Ka Soo- mest Soome heategijaid. kell 18.00. osaliseks. Et need sobivad hästi ka kirikutesse, siis mes ei tahtnud algul ettevõtjad ja kul- Kutsume Väike-Maarja elanik- “Kui kuulsime Hessuga Väike- on teda kutsutud kirikutesse laulma ja tuurinimesed ühe laua taha istuda, kuna Hilje Pakkanen ke, Eesti ja Soome ettevõtteid ning tei- Maarja kiriku toetuseks kavandatavast musitseerima. Tema debüütalbum “Kir- nägid teineteises vähe kasulikku. Täna- si huvilisi osalema kontserdil ning toe- seks on olukord palju muutunud. Kui tama annetustega kiriku remonti. kultuuriobjekti, näiteks kiriku juures toi- Kontserdipäeval korraldatakse ettevõ- mub vilgas sotsiaalne tegevus, siis tule- tetele seminar, milles käsitletakse ette- Vallavolikogu ootab ettepanekuid valla Aasta tegija vad sinna ka ärimehed, niisama nad ei võtete ärivõimaluste arendamist Eesti tule,” ütles Heikki Pihlajamäki. ja Soome vahel. Seminarile kutsutakse 2010 selgitamiseks “See on kirikule suur väljakutse esinema ettevõtjaid ja spetsialiste mõ- olla oma territooriumi visiitkaardiks, olla lemast riigist. Jäänud on veel loetud päevad, et esita- kodulehel Internetis: www.v-maarja.ee Keerus 2003.a, Avo Part 2004.a, Endel üheks kohaliku elu kokkukäimisko- Vallavalitsus palub oma osalus- da oma kandidaat Väike-Maarja valla üldinfo - Aasta tegija. Mäesepp 2005.a, Egne Liivalaid 2006.a, haks,” lisas Olavi Hüppönen. Ta tõi näi- soovist kontaktkohtumisesl teada anda Aasta tegijaks 2010. Ettepanekuid ootab Ettepanekud koos põhjendusega Jaanus Kull 2007.a, Ene Preem 2008.a ja teks golfimängu, mille juures aetakse hiljemalt 15. novembriks e-posti aad- Väike-Maarja vallavolikogu juba 1. esitatakse kirjalikult valla kantseleisse Vallo Taar 2009.a. korda suuri äriasju. ressil [email protected]. novembriks. vallavolikogu esimehe nimele märgusõ- Kes pälvib selle tunnustuse täna- Legistum Attorneys Ltd valmis- Hilje Pakkanen na all “Aasta tegija auhind” hiljemalt 1. vu? Vaadakem endi ümber, mõelgem Valla Aasta tegija nimetus antak- novembriks. Ettepanekuid võivad teha aasta jooksul toimunule, märgakem te- se tunnustusena üksikisikule, kelle töö, kõik: iga vallas elav isik, iga vallas tegut- gusamaid ja andkem nendest märku! tegevus ja isiklik eeskuju majanduse-, sev asutus, ettevõte, mittetulundusühing Aasta tegija tunnistus ja auhind Kõik autojuhid soovivad: kultuuri-, hariduse-, spordi-, sotsiaal- või jne. (kunstnik Riho Hüti teemakohane klaa- mõnes muus valdkonnas on aasta jook- simaal) antakse üle detsembrikuus valla käes on pime aeg - head inimesed, palun sul eriliselt silma paistnud ja aidanud Valla Aasta tegija auhinda antak- aastapäeva tähistataval üritusel. kandke helkureid ja muutke end nähtavateks! kaasa valla arengule. Valla Aasta Tegija se välja 2003. aastast alates. Seni on selle statuudiga saab lähemalt tutvuda valla tunnustuse osaliseks saanud Lembit Ilve Tobreluts 2 VALITSEMINE Oktoober 2010

ja laiendamiseks ning tehnosüsteemide line renoveerimine”; 2) kinnitada hanke- marksheiderimõõdistamisega. Eraldi muutmiseks aadressil Väike-Maarja vald dokumendid; 3) moodustada hanke lä- välja tuua munitsipaalomandis (katast- Vallavalitsuse materjalid Triigi küla Pargiääre; anti korraldus nr biviimiseks komisjon koosseisus: esi- ritunnus 92701:001:0190) ja riigi oman- 473 „Projekteerimistingimuste määrami- mees: vallavanem Urmas Tamm, liik- dis (katastritunnused 92701:001:0058 ja 08.09.2010 Väikemõisa asenduskodusse (Viljandi ne“. med: abivallavanem Kaarel Moisa, ehi- 92701:001:0059) oleval maal kaevandatud Ülevaade OÜ Pandivere Vesi majan- maakond, Saarepeedi vald alates Jäätmemahuti tühjendussageduse tus- ja planeerimisosakonna juhataja maa-ainese maht. Metsastatava maa-ala dustegevusest. 03.09.2010. muutmine Kadri Kopso. 4) komisjonil teha vallava- kattepinnase kihi paksus peab tagama Infot jagas Gennadi Filippov. In- Sotsiaaltoetuste eraldamine ja toetuste Otsustati: 1) muuta olmejäätme- litsusele ettepanek pakkumuse edukaks istutusmaterjali elujõulise kasvu. Karjää- formatsioon võeti teadmiseks. eraldamisest keeldumine te mahuti tühjendussagedust ühel isikul, tunnistamiseks ning hankelepingu sõl- ri tehnilise korrastamise lõpptähtaeg on Maaküsimused Otsustati: 1) nõustuda täiendava kuna elab üksinda ja jäätmeid ei teki sel- mimiseks hiljemalt ühe kuu jooksul. 5) 30.11.2011. Karjääri bioloogilise korras- Nõustuti Väike-Maarja vallas sotsiaaltoetuse eraldamisega toimetule- lises koguses. Tühjendussagedus 56 päe- anda korraldus nr 484 „Lihtmenetluse- tamise lõpptähtaeg on 30.10.2012. 2014.a Vao külas asuvast vabast põllumajandus- kutoetuse vahenditest 22 taotlejale; 2) va - 01.09.2010-01.05.2011; 2) anda kor- ga hanke väljakuulutamine“ maiks ASl Antaares kontrollida koos val- maast KV-32 vastavalt katastriüksuse anda korraldus nr 443 „Sotsiaaltoetuse raldus nr 474 „Mahutite tühjendussage- Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses la esindajaga, kas istutusmaterjal on kas- plaanile 4,11 ha suuruse katastriüksuse eraldamine“. Otsustati: 1) mitte nõustu- duse muutmine“. sätestatud küsimuste osaline delegee- vama läinud, koostada ülevaatusakt ning moodustamisega kasutusvaldusesse da sotsiaaltoetuse eraldamisega 8 isiku- Hooldajatoetuse maksmise lõpetamine rimine vallavalitsusele, eelnõu voliko- teostada vajadusel asendusistutused. andmiseks. Määrati moodustatava ka- le. Otsustati: 1) lõpetada hooldajale gule. Väike-Maarja valla arengukava tege- tastriüksuse koha-aadressiks Kähriku, Valla asutuste põhimäärused hooldajatoetuse maksmine alates 01. sep- Otsustati: 1) delegeerida põhikooli- ja vuskava täitmise aruanne ja Väike- Ebavere küla, Väike-Maarja vald; mää- Otsustati: 1) kinnitada Väike- tember 2010; 2) tunnistada kehtetuks gümnaasiumiseaduse § 13, § 26 lg 2,3, § Maarja valla arengukava tegevuskava rati moodustatava katastriüksuse sihtots- Maarja Spordihoone, Väike-Maarja val- Väike-Maarja Vallavalitsuse 17.11.2009.a. 27 lg 5, § 38 lg 1,3, § 39 lg 5,6, § 42 lg 1, § muudatused, eelnõu volikogule. Otsus- tarbeks maatulundusmaa. la Raamatukogu, Väike-Maarja valla korraldus nr. 624 “Hooldajatoetuse 43 lg 2, § 51 lg 2, § 54 lg 1, § 63 lg 2, lg 3 p tati esitada eelnõu volikogule. Nõustuti Väike-Maarja vallas Rahvamaja ja Simuna Spordihoone põ- maksmine”; 3) anda korraldus nr 475 4, § 71 lg 5,6, § 74 lg 3 kooli pidaja päde- Vao külas asuvast vabast põllumajandus- hikirjad; 2) esitada määruse eelnõud vo- „Hooldajatoetuse maksmise lõpetamine vusse antud küsimuste lahendamine 06.10.2010 maast KV-24 vastavalt katastriüksuse likogu istungi päevakorda. “. Väike-Maarja Vallavalitsusele. 2) esitada Maaküsimused plaanile 4,08 ha suuruse katastriüksuse Avaliku ürituse luba Sotsiaaltoetuse eraldamine otsuse eelnõu volikogu istungi päevakor- Nõustuti Väike-Maarja alevikus moodustamisega kasutusvaldusesse Otsustati: 1) anda luba FIE Heli Otsustati: 1) nõustuda täiendava da. asuvast Kolde tänavat teenindavast andmiseks. Määrati moodustatava ka- Visnapuule Mihklilaada korraldamiseks sotsiaaltoetuse maksmisega reservfon- 2011.a eelarve koostamise põhimõtted. maast Kolde tänava lõik 1 katastriüksu- tastriüksuse koha-aadressiks Künka, Vao Väike-Maarja Rahvamaja juures asuval dist eraldatud vahenditest 25 taotlejale.2) Infot jagas Indrek Kesküla. se moodustamisega maa taotlemiseks küla, Väike-Maarja vald; määrati moo- maa-alal. Ürituse algus 19.09.2010. kell anda korraldus nr 476 „Sotsiaaltoetuse Vallavanema info. Avanduse mõis on munitsipaalomandisse. dustatava katastriüksuse sihtotstarbeks 09.00 ja lõpp kell 16.00; 2) anda korral- eraldamine“ leidnud endale ostja; külas on Norra sõp- Projekteerimistingimuste määramine maatulundusmaa. dus nr 454 „Avaliku ürituse luba“. Vara tasuta kasutusse andmine MTÜ- rusvalla delegatsioon. Otsustati: 1) määrata projektee- Nõustuti Väike-Maarja vallas Eluruumi üürile andmine le Simuna Vabatahtliku Tuletõrje Selts Ilve Tobreluts: 29. septembril kell 18.00 rimistingimused PT-19-10 ühele isikule Eipri külas maa ostueesõigusega erasta- Otsustati: 1) nõustuda eluruumi Otsustati: 1) anda MTÜ-le Simu- toimub Väike-Maarja rahvamajas reno- abihoone (saun) projekteerimiseks aad- misega vastavalt katastriüksuse plaani- üürile andmisega aadressil Aasa 2-4, na Vabatahtliku Tuletõrje Selts tähtaja- veeritud saali avamine. Külaline mees- ressil Väike-Maarja vald Hirla küla le hoonete ja rajatise (ehitisregistri koo- Väike-Maarja alevik; 2) anda korraldus tult tasuta kasutusse kinnistu Pargi tn 2, koor Rakvere. Varikse; 2) anda korraldus nr 496 „Pro- did: 108024919, 108024920, 108035967 ja nr 455 „Eluruumi üürile andmine“3) Simuna alevik, Väike-Maarja vald, regist- jekteerimistingimuste määramine“. 220516232) omanikule ja määrati moo- nõustuda eluruumi üürile andmisega riosa nr 4137031 5540 m² , kinnistul asub 29.09.2010 Vee erikasutusloa taotlusele seisukoha dustatava katastriüksuse koha-aadres- aadressil Pikk 5-3 Kiltsi alevik; 4) anda järgmine vara: 1) tuletõrjedepoohoone Maaküsimused andmine siks Lõokese, Eipri küla, Väike-Maarja korraldus nr 456 „Eluruumi üürile and- koos seal asuva varaga; 2) õhk-õhk tüü- Nõustuti Väike-Maarja vallale Otsustati: 1) nõustuda OÜ-le vald; erastatava maa pindala on 5241 m2; mine“. pi soojuspump Fuijutsu (2 tk); 3) paak- kuuluvate puurkaevude ja pumbamaja- Äntu Farm vee erikasutusloa andmise- määrati moodustatava katastriüksuse Raha eraldamine reservfondist auto SISU, riiklik registreerimisnumber de alusest ja teenindavast maast katast- ga viieks aastaks; 2) anda korraldus nr sihtotstarbeks elamumaa. Otsustati: 1) eraldada reservfon- 108 ATA; 4) eriauto ZIL, riiklik registree- riüksuste moodustamisega maa munit- 497 „Vee erikasutusloa taotlusele seisu- Määrati riigi omandisse jätmi- dist: Väike-Maarja valla töökoja katuse rimisnumber 884 RAM; 5) eriauto ZIL, sipaalomandisse taotlemiseks: Väike- koha andmine“ seks moodustatavale katastriüksusele osalise renoveerimise kulude katteks 94 riiklik registreerimisnumber 883 RAM; Maarja alevikus Tamme tn 8, Simuna ale- Sotsiaaltoetuste eraldamine ja toetuste koha-aadress järgmiselt: vaba maa taot- 068 krooni (tegevusala 06200, kulu liik 6) anda korraldus nr 477 „Vara tasuta vikus Allee tn 11a ja Triigi külas Pargi eraldamisest keeldumine. luse nr AT040227043 alusel vabast met- 1551); tormikahjustuste kulude katteks kasutada andmine“. pumbamaja katastriüksused. Otsustati: 1) nõustuda lasteaia samaast nr VM-47 moodustatava katast- makstavateks toetusteks 100 000 krooni MTÜ-le Väike-Maarja Põllumeeste Nõustuti Eipri külas asuva toiduraha (a‘ 16 krooni päevas) kompen- riüksuse koha-aadressiks Kiira, Vao küla, (tegevusala 109002, kulu liik 41381); 2) Selts toetuse eraldamine Sandre katastriüksuse moodustamisega seerimisega 2010/2011.õ-a alates Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa. anda korraldus nr 457 „Raha eraldami- Otsustati: 1) eraldada MTÜ-le maa kasutusvaldusesse andmiseks. 01.09.2010.a kuni 31.12.2010.a. kolmele Valla heakorrakonkursi “Kaunis Kodu” ne reservfondist“ . Väike-Maarja Põllumeeste Selts tegevus- Eelläbirääkimistega pakkumise tule- Väike-Maarja Lasteaias käivale lapsele. tulemuste kinnitamine. Otsustati: 1) premeerida Väike- toetust summas 195 8000 krooni; 2) toe- muse kinnitamine. Väike-Maarja Lasteaia hoolekogu koos- Otsustati: kinnitada heakorra- Maarja Muusikakooli õpetajat Raivo tus kanda MTÜ Väike-Maarja Põllu- Otsustati: kinnitada Simuna ale- seisu kinnitamine konkursi “Kaunis Kodu” tulemused ja Narits’at 2000 krooniga seoses tema ni- meeste Seltsi arveldusarvele SEB Panka; vikus Allee 1 asuva kinnistu (pindala Otsustati: 1) kinnitada Väike- jagada auhinnafond 6000 krooni alljärg- metamisega Aasta õpetajaks huviharidu- 3) anda korraldus nr 478 „Toetuse eral- 60 798 m2, sihtotstarve ühiskondlike ehi- Maarja Lasteaia hoolekogu järgmises nevalt: Juhani Pihlak (Pihlaka Liivaküla se valdkonnas 2010. aastal; 2) eraldada damine“. tiste maa) eelläbirääkimistega pakkumi- koosseisus: lastevanemate esindajad: 1. küla) - Nurga Aiakeskuse kinkekaart reservfondist kokku 3573 krooni (tege- Teenustasude kinnitamine se võitjaks ja kinnistu ostjaks OÜ Kuu- rühm - Ivi Vainjärv, 2. rühm - Klaarika väärtuses 3000 krooni, korteriühistu vusala 09601, kulu liik 5005 summa 2658 Otsustati: 1) tunnistada kehte- kala hinnaga 3 100 000 krooni. Adonov, 3. rühm - Aivar Kaldaru, 4. Lõuna tn 19 (Lõuna tn 19 Väike-Maarja krooni ning kulu liik 506 summa 915 tuks vallavalitsuse 06.05.1997.a korraldus Vallavara maha kandmine. Otsustati: rühm - Kersti Hurt, 5. rühm - Anu alevik) - Nurga Aiakeskuse kinkekaart krooni); 3) anda korraldus nr 458 „Raha nr 253. 2) kinnitada alates 16.09.2010 kanda seisuga 30.09.2010.a bilansist väl- Eenpuu, 6. rühm - Diana Seepter, Kiltsi väärtuses 1000 krooni, Marika Karron eraldamine reservfondist“. Väike-Maarja vallavalitsuse poolt osuta- ja põhivarad soetusmaksumusega kok- rühm - Piret Järvamägi, sõimerühm - (Ukuaru Varangu küla) - Nurga Aiakes- tava paljundamise ja väljatrüki teenus- ku 2 727 348,96 krooni, jääkväärtusega Kristi Põdra, õpetajate esindaja - Kaja kuse kinkekaart väärtuses 1000 krooni, 15.09.2010 tasud alljärgnevalt: paljundusteenus, A4 kokku 577 531,99 krooni. Teder, vallavalitsuse esindaja infojuht - Tiina Rammo (Jaama tn 9a Kiltsi alevik) Ehitusloa väljastamine formaat -3 kr/lk; paljundusteenus, A3 for- Reservfondist raha eraldamine. Otsus- Hilje Pakkanen. 2) tunnistada kehtetuks - Nurga Aiakeskuse kinkekaart väärtu- Otsustati: väljastada kaks ehitus- maat - 6 kr/lk; väljatrükk, must-valge, A4 tati: eraldada reservfondist tormikahjus- Väike-Maarja Vallavalitsuse 09. detsem- ses 500 krooni, Oleg Tðakirov (Võidu tn luba: 1) ASle ELTEL Networks side- ja formaat - 3 kr/lk; väljatrükk, värviline tuste kulude katteks makstavateks toe- ber 2009 korraldus nr 664 “Väike-Maarja 5a Väike-Maarja alevik) - Nurga Aiakes- kommunikatsioonitrassi rajamiseks asu- tekst, A4 formaat - 5 kr/lk; väljatrükk, tusteks 15 000 krooni (tegevusala 109002, lasteaia hoolekogu koosseisu kinnitami- kuse kinkekaart väärtuses 500 krooni. kohaga Simuna alevik, Avanduse küla, värviline foto, A4 formaat - 15 kr/lk. 3) kulu liik 41381). ne”; 3) anda korraldus nr 503 „Väike- Eelnõud volikogule: Võivere küla, Hirla küla; 2) Väike-Maar- anda korraldus nr 479 „Teenustasude Lihtmenetlusega hanke väljakuuluta- Maarja Lasteaia hoolekogu koosseisu Otsustati: algatada detailplanee- ja Vallavalitsusele Väike-Maarja lasteaia kinnitamine“. mine kinnitamine“. ring Väike-Maarja vallas Väike-Maarja hoone osaliseks renoveerimiseks aadres- Vallavanema info. Otsustati kuulutada välja lihtme- Pikapäevarühma avamiseks nõusoleku alevikus Pikk tn 9 (katastritunnus sil Väike-Maarja alevik Lõuna tn 10. Anti 18. septembril kell 10.00 algab netlusega hange „Lumetõrje teostamine andmine 92702:002:1600) ja Jakob Liivi tn 10 (ka- korraldus nr 459 ja 460 „Ehitusloa väl- Väike-Maarja spordihoones 2. sünnipäe- Väike-Maarja valla kohalikel teedel ja Otsustati: 1) lubada moodustada tastritunnus 92702:002:1130) asuvatel jastamine“. vaturniir võrkpallis; 19. septembril kell tänavatel 2010/2011.a talvel”. Kinnitada alates 04. oktoobrist 2010 Väike-Maarja kinnistutel. Detailplaneeringu koostami- Pakkumiste tulemuste kinnitamine 9.00-16.00 toimub Väike-Maarja rahva- hankedokumendid. Moodustada hanke Gümnaasiumi pikapäevarühm; 2) anda se eesmärk on olemasoleva kaupluse- Pakkumuse esitasid OÜ Restau- maja taga platsil mihklilaat; 23. septemb- läbiviimiseks komisjon koosseisus: esi- korraldus nr 504 „Pikapäevarühma ava- hoone laiendamine ja parkla rajamine. re (pakkumuse maksumus 629 252,40 ril kell 17.30 tähistatakse Väike-Maarja mees: vallavanem Urmas Tamm, liik- mine“ Otsustati esitada otsuse eelnõu voliko- kr), AS Antaares (pakkumuse maksumus raamatukogus kirjaniku ja kultuuritege- med: abivallavanem Kaarel Moisa, Simu- Väike-Maarja Muusikakooli eelklassi gu istungi päevakorda. 561 598,20 krooni), MEK Ehitusgrupp lase, valla aukodaniku Arno Kasemaa 95. na osavallavanem Mart Pruul. Komisjo- õppetasu kinnitamine, eelnõu voliko- Otsustati: vabastada maamak- OÜ (pakkumuse maksumus 974 708,40 sünniaastapäeva. nil teha vallavalitsusele ettepanek pak- gule. sust Väike-Maarja valla elanike registris- krooni), OÜ OTO Ehitus (pakkumuse kumuse edukaks tunnistamiseks ning Otsustati: 1) kehtestada alates 1. se kantud represseeritu ja represseeritu- maksumus 562 179 krooni. Hinnad on 22.09.2010 hankelepingu sõlmimiseks hiljemalt ühe oktoobrist 2010 Väike-Maarja Muusika- ga võrdsustatud isik „Okupatsioonire- koos käibemaksuga.) Kinnitati munitsipaalomandisse saami- kuu jooksul. kooli eelklassis õppetasu suuruseks ühes þiimide poolt represseeritud isiku sea- AS Antaares on täitnud kõiki seks moodustatava katastriüksuse Meibaumi karjääri korrastamise pro- kuus 50 krooni; 2) esitada otsuse eelnõu duse“ mõistes tema kasutuses olevalt hankedokumentides esitatud nõudeid, koha-aadressiks Kruusa, Vao küla, Väi- jekti kooskõlastamine. volikogu istungi päevakorda. Väike-Maarja vallas asuvalt elamumaalt pakkumuses esitatud mahud on õiged ke-Maarja vald ning pindalaks 8881 m2. Otsustati: kooskõlastada Mei- Vallavanema info: kaalume kauplusbus- tingimusel, et taotleja ei saa maa kasu- ning arvestatud on kõiki hankijapoolseid Puude mahavõtmine. Nõustuti puude baumi karjääri korrastamise projekt all- si teenuse osutajaga lepingu lõpetamist; tusõiguse alusel rendi- ja üüritulu; esita- tingimusi ja soove, pakkujal on vajalikul mahavõtmisega Simuna alevikus Allee järgnevatel tingimustel: enne projekti reedel toimus Rakveres Väike-Maarja da määruse eelnõu volikogu istungi päe- määral sarnaste tööde kogemusi ning AS tn 2 kinnistuga piirneval maa-alal. kinnitamist hinnata Meibaumi karjääri kirikut toetav kontsert. Informatsioon vakorda. Antaares pakkumus vastab riigihangete Korraldatud jäätmeveoga mitteliitu- kaevandatud maa-ainese maht võeti teadmiseks. Otsustati: taotleda munitsipaal- seaduses sätestatud eduka pakkumise nuks lugemine omandisse Väike-Maarja vallas Kiltsi ale- nõuetele. Otsustati: lugeda korraldatud vikus Liiduri tn 6 asuva elamu teenin- Kinnitati hanke „Väike-Maarja jäätmeveoga mitteliitunuks üks isik, kin- damiseks vajalik maa; esitada otsuse eel- lasteaia osaline rekonstrueerimine” liht- nistul ei elata; mitteliitunuks lugemise nõu volikogu istungi päevakorda. menetluse edukaks pakkujaks AS Vallaeelarve koostajad ootavad periood 01.09.2010-01.05.2011; 2) anda Otsustati: kinnitada Väike- Antaares. Anti korraldus nr 461 „Hanke korraldus nr 482 „Korraldatud jäätme- Maarja valla kohalike teede nimekirjas „Väike-Maarja lasteaia osaline rekonst- veoga mitteliitunuks lugemine“. taotlusi ühingutelt ja seltsidelt teostatavad muudatused vastavalt lisa- rueerimine” lihtmenetluse tulemuste Kesto OÜ jäätmeloa taotlusele arvamu- le; esitada otsuse eelnõu volikogu istun- kinnitamine“. se andmine Seoses valla 2011. aasta eelarve koos- KOVile esitatavate dokumentide vor- gi päevakorda. Puurkaevu asukoha kooskõlastamine Otsustati: anda nõusolek Kesto tamisega palume Väike-Maarja val- mid. Hooldajatoetuse maksmise jätkamine Nõustuti Hirla külas Niidu kin- OÜ jäätmeloa taotlusele ohtlike jäätme- las registreeritud mittetulundusühin- Eeskätt toetatakse vallas laie- Otsustati: 1) nõustuda hooldaja- nistule (kat.t.16101:002:0097) rajatava te kogumiseks ja veoks Lääne-Virumaal; gutel, seltsidel ja seltsingutel, esita- male üldsusele suunatud tegevusi ja toetuse maksmisega hooldajale alates puurkaevu asukohaga (X=6546408; 2) anda korraldus nr 483 „Kesto OÜ jäät- da oma finantstaotlused 2011. aasta üritusi. Mõelge oma tuleva aasta tege- 01.09.2010.a kuni 31.05.2015.a; 2) maks- Y636985); anti korraldus nr 472 „Puur- meloa taotlusele arvamuse avaldamine“ eelarvest koos konkreetsete tegevus- vusplaanid aegsasti läbi, sest toetuse- ta hooldajatoetust 400 krooni kuus; 3) kaevu asukoha kooskõlastamine“. Lihtmenetlusega hangete väljakuuluta- kavadega Väike-Maarja vallavalitsu- vajadusest tuleb vallavalitsusele teada anda korraldus nr 441 „Hooldajatoetuse Projekteerimistingimuste määramine mine sele hiljemalt 1. novembriks. anda just nüüd, järgmise aasta eelarve maksmise jätkamine“. Määrati projekteerimistingimu- Otsustati: 1) kuulutada välja liht- Taotluste ja aruannete blanket- koostamise ajal. Asenduskodusse paigutamine sed PT-18-10 Casa Investment OÜle las- menetlusega hange „Tehno 2 katuse osa- te saab valla kantseleist ja Internetist Info telefonil 329 5759. Otsustati: paigutada üks isik teaia rekonstrueerimiseks hooldekoduks valla koduleheküljelt: Avalik teave - Oktoober 2010 VALITSEMINE / ELU-OLU 3 Vallavolikogu materjalid Ettevõtlust tormist päästab suurem 30. september 2010 neeritav elluviimine on 04.04.2011- 1. Detailplaneeringu koostamise algata- 04.10.2011; 2) vastu võtta otsus nr 46 initsiatiiv abi küsimisel ja generaatorid mine „Omafinantseerimise tagamine“. Otsustati algatada detailplaneering Väi- 8. Väike-Maarja valla arengukava tege- Pandivere ettevõtlusnädala raames Sõmerut ja Kundat, 8. augustil ja 15. au- Eesti Energia ei suutnud nii suurt hulka ke-Maarja alevikus Pikk tn 9 (katastritun- vuskava täitmise aruanne ja Väike- toimus Väike-Maarjas ka Pandivere gustil Väike-Maarjat, Rakket, Eismat. tarbijaid lühikese ajaga pingestada. Pea- nus 92702:002:1600) ja Jakob Liivi tn 10 Maarja valla arengukava tegevuskava ettevõtjatele, omavalitsusjuhtidele jt “Mõlemad tormid olid pühapäeval. Nä- legi tuli enne ehitada purunenud elekt- (katastritunnus 92702:002:1130) asuvatel muudatused asjalistele seminar, kus keskenduti dalalõpud ongi kriitilised, siis on ameti- riliinide asmele uued. Elanikkond jäi aga tel vaba päev, kedagi kätte ei saa ja elani- kinnistutel. Planeerimisele kuulub Pikk Otsustati: 1) kinnitada Väike- augustitormide mõjust ettevõtlusele ootele, et küll see elekter varsti tuleb. Ini- tn 9 ja Jakob Liivi tn 10 kinnistute maa- Maarja valla arengukava tegevuskava ke teavitamine raskendatud,” rääkis ning elanikkonnale. mesed, kes EE rikketelefonile helistasid, ala, 4737 m2. Detailplaneeringu koostami- täitmise aruanne 2010 vastavalt lisale; 2) Nõlvak. kuulsid ootereziimi panduna muusikat, Seminarilt koorus välja mitu se eesmärk on olemasoleva kauplusehoo- kinnitada Väike-Maarja valla arenguka- Taolistel puhkudel on oluline ta- mitte aga konkreetset vastust, millal vool olulist mõtet. Mida aktiivsem on ko- ne laiendamine ja parkla rajamine. va aastateks 2007-2014 tegevuskava muu- gada elutähtsate teenuste toimimispide- saabub. Täna teeb EE tööd selle nimel, et Otsusega on võimalik tutvuda Väike- datused vastavalt lisale; 3) algatada Väi- gukond, seda lihtsam on saada asjad keegi ka tädi Maa- Maarja valla koduleheküljel www.v- ke-Maarja valla strateegia ja arengukava toimima. Saab aidata seda, kes on val- liga suhtleks ja tal- maarja.ee ja tööpäevadel vallakantseleis 2012-2017 koostamise protsess; 4) määrus mis, et teda aidataks. Aduti, et vajalik le ütleks, kui kaua (Pikk 7 Väike-Maarja alevik). jõustub 01.10.2010; 5) anda määrus nr 18 on koostöös Eesti Energiaga selgitada tal tuleb olla voolu- 2. Maa munitsipaalomandisse „Arengukava täitmise aruande ja arengu- välja prioriteetsed objektid, mis vaja- ta,” nentis Nõlvak. taotlemine kava tegevuskava muudatuste kinnitami- vad kohest pingestamist. Ilma infova- IEPK regionaal- Otsustati: 1) taotleda munitsipaaloman- ne“. hetuseta erinevate ametkondade, asu- ne staap kogunes 9. disse Väike-Maarja vallas Kiltsi alevikus 9. Vallavalitsuse hallatava asutuse Väi- tuste ja ettevõtete vahel on raske hä- augustil ja kesken- Liiduri tn 6 asuva elamu teenindamiseks ke-Maarja spordihoone asutamine ja daolukorda lahendada. dus tormi tagajärjel vajalik maa; 2) vastu võtta otsus nr 44 vallavalitsuse hallatavate asutuste põhi- katkenud elutäht- „Maa munitsipaalomandisse taotlemine“ määruste uute redaktsioonide kehtesta- Väike-Maarja ongi suurema sate teenuste toime- 3. Kohalike teede nimekirja muutmine. mine. tormiohuga kant pidavuse taastami- Otsustati viia sisse muudatused Väike-Maarja Valla Raamatuko- Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Ins- se koordineerimise- kohalike teede nimekirjas. Täpsustusid gul, Väike-Maarja Valla Rahvamajal ning tituudi (EMHI) direktori Jaan Saare et- le, et olukord ei sü- teede pikkused ja nimetused. Võeti vas- Simuna Spordihoonele uute redaktsioo- tekandest selgus, et inimeste jaoks on veneks. IEPK jaotas tu otsus nr 45 „Kohalike teede nimekirja nide kehtestamise eesmärk on, et valla kõige ohtlikumad tugevad tuuleiilid, vastavalt omavalit- muutmine“ asutustel oleks ühesuguse ülesehitusega eriti need, mis tulevad koos äikesega. Il- susest saadud and- 4. Maamaksusoodustuse rakendamine põhimäärused. Heledad täpid tähistavad augustitormi teekonda lõunast põhja. majaam annab tormihoiatuse siis, kui metele laiali 22 ge- Võeti vastu määrus maamaksu- Otsustati: vastu võtta määrused tuul puhub sisemaal kiiremini kui 15 m/ neraatorit hoolde- soodustuse rakendamise kohta repressee- nr 19 „Simuna Spordihoone põhimää- s. Aastas on keskmiselt vaid 1,7 päeva, vus, teisisõnu, kuidas tagada side, elek- kodudele, haiglale, loomafarmidele, vil- ritutele ja represseerituga võrdsustatud rus“, nr 20 „Väike-Maarja Valla Raama- mil tuul puhub üle 21 m/s ja sedagi Lää- ter, joogivesi, kanalisatsioon, kütus, toit, jakuivatitele. Suurematest asustusüksus- isikutele. Otsustati anda määrus nr 15 tukogu Põhimäärus“, nr 21 „Väike-Maarja ne-Eesti saartel. Väga harva esineb Ees- teede läbitavus. Ennetustöö käigus tuleb test jäid ilma veeta 8 alevit/küla, kuhu „Maamaksusoodustuse rakendamine“ Valla Rahvamaja põhimäärus“. tis orkaanimõõtu tuult (33 ja rohkem m/ välja selgitada, kui haavatavad need jagati samuti generaatoreid. Prioriteeti- 5. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses 10. Volikogu komisjonide liikmete aval- s), aastatel 1981-2005 oli selliseid päevi valdkonnad on, kuidas tagatakse alter- de seas oli ka 2 EMTi mobiilsidemasti sätestatud küsimuste osaline delegeeri- dused volikogu tasust loobumiseks natiivid. Ideaalis peaks elektripuudusel Ebaveres ja Emumäel, mida toideti, et ini- mine vallavalitsusele. ainult 9 päeval. Tavaline tuulekiirus Ees- Otsustati: 1) mitte maksta voliko- tagama Eesti Energia generaatoritega mesed saaksid teatada, kui nad abi vaja- Põhikooli- ja gümnaasiumisea- gu hariduskomisjoni liikmele Helge tis on 2-4 m/s, harva küünib Eestis tuul elektri, vee-ettevõte joogivee jne. Kui nad vad. Tähtsad energiat vajavad kohad olid duse seletuskirja kohaselt võib vallavoli- Alt‘ile alates 01.10.2010 komisjoni liikme üle 10 m/s. seda ei tee, siis lasub elutähtsate teenus- ka reoveepuhastid, et tagada reovett pu- kogu kooli pidajale (vallale) antud üles- tasu; 2) vähendada volikogu töötasufon- Tunti huvi, mis tasemel on eel- te toimimispidevuse tagamine omavalit- hastava bakteri ellujäämine. anded vastavalt kohaliku omavalitsuse di Väike-Maarja Vallavolikogu 25.02.2010 hoiatussüsteem Eestis. Praegu annab suse õlul. Sama oluline, kuidas valmis “Tagantjärele tarkusena ei kes- korralduse seaduse § 22 lõikele 2 delegee- otsuses nr 9 p.5 määratud tasu võrra ja EMHI ametitele 48 tundi varem hoiatus- olla, on ka oskus teavitada. Kui tormis kendunud me tanklate generaatoriga va- rida vallavalitsusele. suunata vabanevad rahalised vahendid teate, inimesed oma mobiiltelefonidesse õpid veel oma vigadest, siis kiirituse- või rustamisele, see vajadus ilmnes Rakkes. Põhikooli- ja gümnaasiumisea- vastavalt Helge Alt‘i poolt esitatud aval- hoiatusi ei saa. “Kui kogu aeg oleks hoia- keemiaõnnetuses enam ei õpi. Oluline on ka kaupluste varustamine duses on mitmes paragrahvis kooli pida- dusele teistele eelarveridadele; tus üleval, siis ei paneks inimesed seda Vajalik tegevus, mis ka omava- generaatoriga,” rääkis Nõlvak oma õp- ja ülesanded, mis oma sisust tulenevalt 3) mitte maksta volikogu haridus- enam tähelegi,” rääkis Jaan Saar. litsuse ülesandeks, on kontaktandmeid petundidest. on täitev-korraldava iseloomuga ja otstar- komisjoni liikmele Aivar Liivalaidile ala- Ameeriklased oskavad trombi- koguda ja täpsustada. Sellesse aga kipu- IEPK tekitas küladesse doonor- bekas lahendada täitevorgani poolt. See- tes 01.10.2010 komisjoni liikme tasu; 4) vä- dega ringi käia, seal saavad inimesed kel- takse suhtuma kui ebaolulisse. “Omava- majad, kus sai voolu, mobiiliakusid laa- tõttu on vallavalitsuse ettepanek delegee- hendada volikogu töötasufondi Väike- laaegade ja külade kaupa teada, mis kell litsuste sagedased vastused päästekesku- dida, vett võtta. “Mõte sündis Väike- rida selliste küsimuste lahendamine, mil- Maarja Vallavolikogu 25.02.2010 otsuses tromb tuleb ja kuhu läheb. Meil pole sele seepeale on, et meil ongi Maarjas, kus oli kõige aktiivsem valla- lega tegelemine ei ole vallavolikogu, kui nr 9 p.5 määratud tasu võrra ja suunata kogu aeg üks kriis,” ütles vanem ja aktiivne külakogukond.” valla esinduskogu tegevuse eesmärgiks vabanevad rahalised vahendid vastavalt Nõlvak. “Tavaliselt vallava- Jäädi ootama, millal päästjad vallavalitsuse pädevusse. Põhikooli- ja Aivar Liivalaidi poolt esitatud avalduse- nem vastab seepeale, et helistavad gümnaasiumiseaduse § 37 lg 2, § 45 lg 2, le teistele eelarveridadele. mina olengi see, kelle käes § 66 lg 2 (kooli põhimääruse kehtestami- 5) vastu võtta otsused nr 47 ja 48 IEPK ootused omavalitsusele seisnevad (mobiiltelefonis) on kontak- ne), § 67 lg 2 (arengukava kinnitamine), § „Volikogu liikme tasu.“ eelkõige ise aktiivses tegutsema hakka- tid, mina olengi see kontakt- 73 lg 1 (hoolekogu moodustamise kord 11. Delegaatide nimetamine Maarahva mises: tekkinud olukorra hindamises, ot- isik. Ka internetis peaks ole- ja töökord), § 80 lg 1,4 (kooli ümberkor- V Kongressile sustamises, omaalgatuslikus reageerimi- ma lisaks ametnike lauatele- raldamine või tegevuse lõpetamine), § 81 Nimetada Väike-Maarja Vallavo- ses. Sellises olukorras ei tasu jääda oota- fonidele ka mobiiltelefonide lg 1 (kooli pidamise üleandmine) toodud likogu poolt V Maarahva Kongressi de- ma, millal päästjad helistavad ja huvi numbrid, sest pärast tööae- küsimused jäävad volikogu pädevusse. legaatideks Olev Liblikmann ja Rein tunnevad. “Tegin sel ajal valdadele sada ga pole mõtet lauatelefonile Otsustati: 1) delegeerida põhi- Möldre. kõnet päevas, vastu sain 5-6 kõnet. Eran- helistada. kooli- ja gümnaasiumiseaduse § 13, § 26 Info diks oli Väike-Maarja, kus on kriisiregu- Riik on võtnud vastu ot- lg 2,3, § 27 lg 5, § 38 lg 1,3, § 39 lg 5,6, § 42 2011.a eelarve koostamise põhi- leerimiskogemusega vallavanem. Meie suse, et ta ei toeta seda kah- lg 1, § 43 lg 2, § 51 lg 2, § 54 lg 1, § 63 lg 2, mõtetest andis ülevaate vanemökonomist pidime sundima omavalitsusi tähelepa- ju, mille kompenseerimises lg 3 p 4, § 71 lg 5,6, § 74 lg 3 kooli pidaja Indrek Kesküla. nu pöörama, et vaadake, mis seisus on saavad kokku leppida isik ja pädevusse antud küsimuste lahendami- Septembrikuu üksikisiku tulu- teie kortermajad, külad ja teised kohad.“ kindlustus. Vallavanem Ur- ne Väike-Maarja Vallavalitsusele; 2) anda maksu kaks esimest laekumist olid  8,9% Just hädaolukorras ilmneb toimivate määrus nr 16 „Küsimuste lahendamise võrreldes 2009. aasta septembrikuuga. mas Tamm nentis, et kah- võrgustike, külakogukondade läbikäimi- delegeerimine“ Maksumaksjate arv on 2010. aastal 70 võr- juks pole siin riik käitunud se tähtsus. 6.Väike-Maarja Vallavolikogu 26.09. ra väiksem kui 2009. aastal. Tuleks kaa- iga tormiga ühtemoodi. Tormi ajal oli IEPK-l väga hea 2007.a. määruse nr 15 „Ühisveevärgi- ja luda maamaksumäära tõstmist, mis la- 2005.a jaanuaritormis hüvi- koostöö Eesti Energiaga, kes arvestas kanalisatsiooni arengukava (ÜVK) hendaks nii mõnedki vajalikud kitsasko- tas riik ka eravalduses ole- IEPK määratud prioriteetidega. Üks vil- kinnitamine“ muutmine. had järgmise aasta eelarves. Haridusko- vatele sadamatele (Lääne- jakuivati õnnestus tänu prioriteetsust Väike-Maarja aleviku veemajan- misjon pidas oluliseks miinimumkoossei- Virus Vergi sadamale) teki- arvestades süttimisest päästa, mis ühen- tatud kahju. Sellest ka ini- dusprojekti lisataotluses soovib vallava- sude tagamist valla koolides. Sotsiaalko- Maido Nõlvak Ida-Eesti Pääestekeskusest nentis, et tor- dati võrku juba kahe tunni pärast. EE meste ja ettevõtjate ootus. litsus aleviku vee- ja kanalisatsiooni tras- misjoni seisukohaks oli moodustada uus mi järgselt jäädi ootama, millal päästjad neile helistavad. varasemate plaanide kohaselt oleks töö sidega ühendada ka Müüriku mõisa ma- täiendav sotsiaaltoetuste fond miini- Nõlvak selgitas, et riigil tehtud kahe päeva pärast, mis oleks ol- jad ning Ebavere küla Kaarma farmi tee mumsummas 200 000 krooni. Majandus- EMHI-l niipalju tööjõudu, kes seda teeks. tuleb hüvitada kahjustuste nud kuivati jaoks liiga hilja. äärde jäävad majad. Rahataotlemiseks on komisjon pidas oluliseks säilitada ettevõt- Ennetavalt saaksid inimesed vaadata likvideerimise kulud: saemeeste töö, Nõlvak tõi passiivsuse näiteks vajalik täiendada Väike-Maarja reoveeko- lustoetus. Kultuurikomisjoni seisukoht infot tuulte, sademete ja temperatuuri murdunud puude äravedu, katusetük- ühe farmi, kus olid lehmad kaks päeva gumisala ja Väike-Maarja ÜVK arengu- oli, et tuleks säilitada külade arendamise kohta EMHI kodulehelt Hirlami-mude- kide, nt eterniidi (ohtlikud jäätmed) la- lüpsmata, aga farmijuhid ootasid käed kava. ÜVK arengukava tabelisse 56 on li- fond. lit (www.emhi.ee ilmaprognooside alt), dustamine, utiliseerimine jmt. rüpes, oskamata kuhugi pöörduda ja satud Ebavere ja Müüriku ÜVK alad. Li- Informatsioon võeti teadmiseks. kui õppida pisut kaarte lugema. Nõlvak tõi augustitormi ühe mõtlesid sellele, kust saada auto, mis saks on parandatud tabelis 57 Väike- Vallavanema info. Küsimusele, kas Väike-Maarja suurema rumaluse näitena välja ühe et- viiks loomad lihakombinaati. Kogema- Maarja aleviku vee- ja kanalisatsioonitras- Kauplusbussi teenuse osutamise- on suurendatud tormiohuriskiga piir- tevõtja Lõuna-Eestist, kes lasi oma hoo- ta saadi farmijuhi hädaolukorrast teada. side pikkuseid ja investeeringu summa- ga ei olda rahul, meile on teinud koos- kond, vastas Jaan Saar jaatavalt. Väike- letuse tõttu sigadel surra. “Ise kehitas See on üks näide edasise arenguruumi sid vastavalt teostatud töödele. Samuti tööettepaneku konkureeriv ettevõtja, kel- Maarja on ilma mõttes üks huvitavaid seejuures õlgu, mis mina teha saan ja kohta infovahetamisel. on lisatud lause, et „Väike-Maarja reovee- le poolt pakutav teenus oleks meile ka kohti, kuna asub kõrgustikul. pärast süüdistas ka veel riiki.” Pole elektrit, pole ka mobiilsidet puhasti vajab rekonstrueerimist“. soodsam. Augustitorm sai on hoo sisse Tormi järel muutus võtmesõnaks Eesti Mobiiltelefoni (EMT) esindaja Ermo Otsustati: 1) täiendada Väike- Vallavalitsuses töötab sisekont- Lätist, liikus üle Võrumaa - Tartu - Jõge- paljude elutähtsate objektide juures Polma rääkis, et mobiilsidemastide tööd Maarja Vallavolikogu 26.09.2007.a. mää- roll, kes uurib hankeid, lepinguid, korda- va - Väike-Maarja - Rakvere kuni mere- elektrivoolu tagamine generaatoritega. häirib tõsiselt elektri puudumine. Mast rust nr 15 nimetatud punktide osas; 2) sid. ni välja. Elu näitab, et nii generaatorite asukohad suudab, olenevalt rääkijate arvust, aku- vastu võtta määrus nr 17 Määruse täien- Eile kinnitasime Avanduse mõi- Elutähtsate teenuste toimepidavuse kui ka ühenduskohtade loomine on te- de peal töötada 2-5 tundi. See on aga damine“. sa pakkumise võitja OÜ Kuukala. Ette- tagamisest gevused, mida saab ennetavalt ära teha. suurõnnetuste ajal väga lühike aeg. Tor- 7. Projekti „Väike-Maarja lasteaia osa- võtja eesmärk on arendada seal turismi. Maido Nõlvak Ida-Eesti Päästekeskusest Ka omavalitsusel või külaseltsil võiks mi ajal jäi elektritaa kümnendik (100 jaa- line renoveerimine“ omafinantseeringu Vastust tormikahjude taotlusele (IEPK) rääkis augustitormi õppetundi- olla 1-2 vaba generaatorit. “Kui Sõmerult ma) kogu võrgust. Ka Ermo Polma nen- garanteerimine valitsuse poolt pole tulnud, samuti pole dest ja valmisolekust tormideks. torm üle käis, mõtlesime pärast oma kor- tis, et viimase tormi ajal jäi neil vajaka Otsustati: tagada projekti “Väike- valitsus veel leitud vahendeid kiriku taas- Eestis on kaardistatud 19 suure- teriühistuga tagavarakile soetamise pea- koostööst EE-ga. Alles 9. augusti õhtul Maarja lasteaia osaline renoveerimine” tamiseks. mat riski. Lääne-Virumaa üks suuremaid le,” rääkis ta. saadi esimene kontakt EE-ga ja info, mil- omaosaluse katmine Väike-Maarja valla- Informatsioon võeti teadmiseks. riske on tormid, kuna Lääne-Virumaa ja 8. augusti tormiga jäi elektrita 69 lal kusagil elekter taastatakse. Seetõttu eelarvest summas 104 110 krooni (15,0% Järgmine volikogu istung toimub sh ka Väike-Maarja asub tormikoridoris. 229 tarbimiskohta, 15. augusti tormis jäi ei teadnud EMT omakorda, kuhu täpse- projekti kogumaksumusest). Projekti pla- 28.oktoobril rahvamajas kell 16.00. elektrita 56 190 tarbimiskohta. “Selge, et Äikesetormid külastasid 26. juulil Järg järgmisel lehel 4 ELU-OLU Oktoober 2010

de väljavahetamine uute vastu, võrgu automatiseerimine kaugjuhitavate lüliti- Ettevõtlust tormist päästab... te peale, liinitrasside hooldus. Rikete vä- Baltic Log Cabins OÜ on hendamiseks saab liine kaablisse viia, (algus eelmisel lehel) kuid see on kallis. Ainuüksi Võsu-Käs- Äripäeva Lääne-Viru mu liini kaablisse viimine maksis 10 mil- malt generaatoreid jaotada. Mingi kogus mi ajal väga hästi meedias kajastatud. jonit krooni. Mõeldav on see metsastel generaatoreid on EMT-l endal olemas, “Märt Treier rääkis ühel koolitusel, et aladel, mõnes kohas on seda ka juba teh- edetabelis kolmandal kohal kui rohkem vaja läheb, siis jäädakse hät- Kaitseliidu kõige positiivsem sõnum tud. Äripäeva koostatud Lääne-Virumaa et- kasvatusettevõte SF Pandivere OÜ (te- ta. Eeskätt vajavad nad generaatorite val- 2010.a on olnud Väike-Maarja tormikah- Jaotusvõrgu tormikahjud ulatu- tevõtjate TOP-s 2009. aasta kohta on viis gevjuht Aare Kalson), 37. puidu üles- vajaid. Läinud tormi ajal saadi valveme- justuste likvideerimine.” sid 25 miljoni kroonini, sh Lääne-Viru- ettevõtjat ka Väike-Maarja vallast. Kõr- töötamise ja ümbertöötlemisvaldkon- hed Kaitseliidult. “Meie saime tormist väärt koge- maa osa oli 8,3 miljonit krooni. gel kolmandal kohal on Väike-Maarja nas teenuseid pakkuv ReinPaul OÜ (te- “Nüüd, tormijärgselt on meie muse ja saime oma ülesandega hakka- Oma liikmete vajadused on ettevõtjatest suurim tööandja, kes annab gevjuht Rein Möldre) ja 55. põllumajan- koostöö EE-ga tunduvalt paranenud,” ma. Samas pole Kaitseliidu juhid tund- kaardistatud tööd 83 inimesele - puitmajade tootmi- dusvaldkonnas tegev perefirma JK Otsa rääkis Ermo Polma. Generaatoritega ai- nud vähimatki huvi, kui palju me res- Maakonna põllumehi ühendava liidu sega tegelev Baltic Log Cabins OÜ (et- Talu OÜ (Jaan Kiisk). tas EMT-d ka päästeamet Ebavere ja sursse kulutasime, kuidas hakkama sai- juht Ülo Niisuke pidas samuti tähtsaks tevõtte tegevjuht Christopher David Äripäeva 2008.a andmetel koos- Emumäe masti juures. me.” prioriteetsete objektide määratlemist ja Murphy). tatud mulluses edetabelis jõudsid esi- Eelhoiatussüsteemi rakendamine Torm pani EE prioriteetsete sellega arvestamist EE poolt. “Kui leh- kümnesse 7. Loomsete Jäätmete Käitle- vajab kokkuleppeid objektide nimekirju koostama malaudad ja noorloomafarmid saavad 27. kohal on jäätmekäitlusega mise AS ja 10. SF Pandivere OÜ. EMTi esindaja sõnul on telefonisideope- Eesti Energia (EE) jaotusvõrgu võimeku- vooluta hakkama kuus tundi, siis kana- tegelev Loomsete Jäätmete Käitlemise Õnnitleme valla ettevõtjaid, kes raatorid põhimõtteliselt valmis eelhoia- sest kriisiolukorras andis ülevaate Kalle late ja kalakasvatuste, külmal ajal ka kas- AS (tegevjuht Peeter Maspanov), 28. on suutnud majandussurutise tingi- tussüsteemi rakendama. Vaja on kokku- Orro. Selliseid torme, nagu oli 8. ja 15. vuhoonete jaoks piisab loetutud minuti- põllumajandusvaldkonnas tegev sea- mustes ellu jääda ja taset hoida. leppele jõuda, millist infot ja kellele edas- augustil, juhtub harva ka EE jaoks. Tor- test. Kahju ei väljendu üksnes mahakal- tada. mid panid proovile eriti EE võimekuse latud piimas, vaid loomades, mis tuleb Siseministeeriumi asekantsler Erkki Koorti sõ- Maakondlik arenduskeskus on nul on praegu parlamendis eelnõu, mis annab õiguse si- abiks heade algatuste elluviimisel deettevõtjale sõnumite saat- Kõikides maakondades üle Eesti tegutse- Infopäev Väike-Maarja vallas miseks taolistel juhtudel. vad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Kohalikke omavalitsusi nõustatakse pla- “Seda on üks kord, Pronk- (EAS) partneritena maakondlikud aren- neerimistegevuses, sh arengukavade ja te- siööl kasutatud ja tookord duskeskused (MAKid), kus pakutakse gevuskavade koostamisel, samuti EASi ja töötas see hästi. Nii riigil kui tasuta nõustamisteenust alustavatele ja teistest programmidest toetuste taotlemi- ettevõtjatel on huvi ole- tegutsevatele ettevõtjatele ning mittetu- sel ja projektiaruandluse koostamisel. Ko- mas.” lundusühendustele ja kohalikele omava- halike omavalitsuste konsultandiks on Ta rõhutas, et väga litsustele. Lisaks korraldatakse nimetatud keskkonnavaldkonna töökogemusega Ai- paljud ootasid tormi järg- sihtgruppidele infopäevi, seminare, koo- var Lainjärv. selt, et nendega ühendust litusi jne. Koostöös omavalitsusega toimub võetakse, mitte et nad ise Ettevõtjale neljapeäval, 11. novembril Väike-Maarja oleksid ühendust võtnud ja Ettevõtlusega alustada soovijaid nõustatak- rahvamajas piirkondlik infopäev, kuhu abi otsinud. See vajab veel se sobiva ettevõtlusvormi valikul ja ettevõt- oodatakse osalema nii piirkonnas tegutse- tööd. “Iga infokild on pääst- te käivitamise küsimustes. Tegutsevaid et- vaid ettevõtjaid, vabaühendusi kui ümber- jatele oluline, see võib suu- tevõtteid nõustatakse äriplaanide ja finants- kaudsete valdade esindajaid. Infopäeval nata päästetööde fookust,” prognooside koostamist. Tutvustatakse tutvustatakse arenduskeskuse poolt paku- rõhutas ta. EASi toetusmeetmeid ja nõustatakse taot- tavaid teenuseid, sihtgruppidele korralda- “Põllumajandus- luste ning aruandluse koostamises. Kon- tavaid koolitusi, seminare, teabepäevi. Ja- tootjad pole oma farmi ra- sultantideks on pikaajalise ettevõtluskoge- gatakse infot erinevate toetusmeetmete jamise ajal mõelnud sellele, musega Tea Treufeldt ja Triin Varek. kohta. Konsultandid viivad läbi grupinõus- et asuvad hõreasustatud Mittetulundusühendusele tamist ettevõtlusega alustamise teemal. kohas ja milliseid riske see Vabaühendusi nõustatakse ühenduse asu- Täpsem info arenduskeskuse koh- endaga kaasa toob. Euroabi- Viru maleva kaitseliitlased eesotsas kapten Rudolf Jeeseriga keskväljakult murdunud puid eemal- tamise, registreerimise, põhikirja koostami- ta www.arenduskeskus.ee. kõlbulikud on ka toimepi- damas. se, arendustegevuse planeerimise, finant- Kaie Kranich davuse tagamiseks taotleta- seerimisvõimaluste, projektide koostami- vabaühenduste konsultant vad vahendid,” pani ta ettevõtjatele sü- pärast 2009.a kontsernis toimunud struk- tapamajja viia,” selgitas ta. “Oleme oma se ning aruandluse, maksunduse jm küsi- SA Lääne-Viru Arenduskeskus damele. tuurimuudatusi. “Majandus- ja kommu- liidu liikmete farmid generaatorite vaja- mustes. Saab aidata seda, kes on valmis, nikatsiooniministri määruse järgi peame duse kaardistanud. Aga need, kes oma- et teda aidatakse. Õnnetuste, kriiside ajal elektri tagama 16 tunni jooksul pärast enese tarkusest peavad hakkama saama, Infopäev ettevõtjatele, vabaühendustele ja kohalike omavalitsuste aren- tahetakse tegelda kõigi asjadega korra- tormi. Me ei suutnud seda teha,” ütles on praegu infosulus.” Liidu kaudu on ga, oma surve paneb meedia. Samuti ei ta. dusspetsialistidele neljapäeval, 11. novembril Väike-Maarja rahvama- meil lihtsam suhelda sel teemal ka mi- jas kell 14.00-17.00. saa igaks õnnetuseks valmis olla. Küll Juhtimiskeskus, kelle ülesandeks nisteeriumi, EE ja teistega. aga peamisteks, mis kipuvad korduma. on 24 tundi teha elektrivõrgu talitluse Põllumeeste liit on kaardistanud Päevakord: Ja need tegevused tuleb ka ära teha. seiret, juhtida lülitustoiminguid, lokali- 43 ettevõtte andmed. Elektriga varusta- 14.00-14.30 Lääne-Viru Arenduskeskuse tutvustus. Lääne-Viru Arendus- Omavalitsusel, kes on igapäevaselt asja- seerida ja kõrvaldada rikkeid, peab otsi- mise võimalustest katkestuste korral on de juures, on väga suur roll kriisi lahen- ma koostööpartnerid. Et aga juhtimiskes- oma andmed MTÜ Virumaa Põllumees- keskuse poolt pakutavad teenused. Aivar Lainjärv, Lääne-Viru Arendus- damisel. kus pole mõeldud ehituseks, siis on neil te Liidule teada andnud ka kümme ette- keskuse juhataja/KOV konsultant. vaid kaks elektrimeeste brigaadi, millest võtet Väike-Maarja vallast. Pooltel loo- Kaitseliidu õppetunnid: jääb tormide ajal väheseks. Vajadusel li- mapidajatel, kes põllumeeste liitu koon- Valdkondlikud töörühmad: ole ise aktiivne, paku abi sajõudude saamiseks on sõlmitud kok- dunud, on olemas generaatoriühendus, Ettevõtlus Kaitseliidu Viru maleva pealiku kapten kulepped elektrifirmadega. “Elektritöö- kahel ka endal olemas generaator. 14.30-16. 30 maakondliku arenduskeskuse proaktiivsed tegevused ette- Rudolf Jeeseri jaoks oli tormijärgne 9. de firmadel puudub kohustus meid ai- Valla õppetunnid: küsi abi võtjatele (nõustamisteenus, infopäevad, baaskoolitused, VKEde arengu- august esimene puhkusejärgne tööpäev. data. Neid ei saa sundida peale tööaega, Ametkonnad võivad üksteiselt kriisi ajal programm). Toetuse taotlemise protsess. EASi toetusmeetmed ettevõtja- “Helistasin vallavanemale, tal oli telefon näiteks kell seitse õhtul rikkeid paran- ametiabi küsida. Väike-Maarja vald kü- tele ja EASi iseteeninduskeskkond (stardi- ja kasvutoetus, teadmiste- os- levist väljas. Mitu korda helistasin, enne dama. Aastaid tagasi oli EE-l oma kapi- sis ja ka sai tormijärgselt abi nii Kaitselii- kuste programm, eksporditoetus, innovatsiooniosak, toetusmeetmete and- kui jõudis pärale, et seal pole levi. Sõit- taalehitusfirma koos tehnikaga, nüüd dult kui Kirde Kaitseringkonnalt. mebaas, jm). Maakondlik ettevõtjate list. sin siis ise kohale. Esimene õppetund enam mitte. Kokkuvõttes tarbija kanna- “Meie käest küsiti peamiselt kaht Tea Treufeldt, ettevõtluskonsultant, Triin Varek, ettevõtluskonsultant mulle oligi, et mine kohale, vaata oma tab,” selgitas Orro. asja: kui suur oli tormi tekitatud kahju ja silmaga olukord üle. Teise õppetunni Juhtimiskeskus teeb seiret kõrge- 16.30-17.00 küsimused-vastused, kokkuvõte, personaalne lühikonsultat- mis saab kiriku tornikiivrist,” rääkis val- sioon soovijatele sain kohalikke kaitseliitlasi appi värva- pinges toimuva kohta, kuid madalpinge lavanem Urmas Tamm. Koos tormikah- tes. Selgus, et neid ei saa rakendada, alajaamade seire puudub. Madalapinge justuste likvideerimisega on vald kanna- Vabaühendused kuna kohalikud olid ise juba abis ja ra- puudumise kohta saame teateid koda- tanud 848 000 krooni kahju. 14.30-16.30 maakondliku arenduskeskuse poolt vabaühendustele suuna- kendatud kas oma lähedaste, oma maja nike helistamise peale. Tipphetkedel oli “Kahjusummad sai vallavalitsus või ettevõtte juures. Abi saime Kundast, pingeta 13 000 klienti ja maas kolm kõr- kokku 13.augusti õhtuks ja need küün- tud tegevused (tutvustus, vabaühendustele suunatud tegevused 2010.a Tapalt. Kolmas õppetund õpetas: ole ise gepingeliini. Ilma kõrgepingeliine taas- disid 10 miljoni krooni ligi. Kohe, kui II poolaastal, edasine perspektiiv, rahastamisvõimalused). aktiivne - vallal on niigi käed tööd täis, tamata ei saa ka madalpinge alajaamad kahjud koos, võtsime kokku kahju kan- Kaie Kranich, vabaühenduste konsultant paku abi.” elektrit. Võrgu taastamise prioriteetsus natanud kortermajade esindajad ja sel- 16.30-17.00 Küsimused-vastused, kokkuvõte, personaalne lühikonsultat- Kaitseliit andis generaatoreid ja sõltub klientide arvust alajaama taga. gitasime toetamisvõimalusi valla poolt. sioon soovijatele nende valvajaid ning saemehi koos saa- Pärast 8.augusti tormi oli 15. augustiks Ehkki levitasime elanikkonnale juhiseid, gidega. “Minu üllatuseks olid vanad jäänud elektrita veel väike osa klien- kelle poole millise probleemiga pöördu- Kohalikud omavalitsused kaitseliitlased valmis heameelega gene- tidest, kui uus torm peale tuli ja tehtu da, oleks võinud sisse seada infotelefo- 14.30-16.30 maakondliku arenduskeskuse tegevused koostöös kohalike raatoreid valvama.” taas lammutas. ni,” rääkis vallavanem. omavalitsustega. Kohalike omavalitsuste tegevused ja ootused maakond- Mida tugevam on kogukond, Jaotuskeskusel puudus tormi- Meediahuvi oli kiriku tornikiiv- likule arenduskeskusele, KOVide ja MAKi koostöövõimaluste kaardista- seda lihtsam on saada asjad toimima. järgselt ülevaade põllumajandusobjekti- ri tõttu tohutu ja võttis palju energiat. mine. Avatud toetusmeetmed kohalikele omavalitsustele. “Ebavere mast, mida toitsime ja valvasi- de üle, mida vaja vooluga varustada. Vaatamata sellele sai vallavalitsus tormi- me, on hea näide. Õhtul, kui mast töö- Torm andis õppetunni ka EE jaoks ja juh- Aivar Lainjärv, KOV konsultant kahjustuste likvideerimise ja kommuni- 16.30-17.00 Küsimused-vastused, kokkuvõte, personaalne lühikonsultat- tas, jooksis kogu küla masti juurde kok- timiskeskused on asunud koostama keeru-misega hästi hakkama. ku, kes mobiili laadima, kes raadiost prioriteetsete objektide nimekirju (hool- sioon soovijatele. “Selgeks sai, et pole reaalne te- Registreerimine: [email protected] kuni 9.novembrini. Lisainfo tel. uudiseid kuulama.“ dekodud, laudad, kuivatid jmt), mis pea- kitada kriisikomisjoni nelja Pandivere 5150499 Aivar Lainjärv Hea koostöö oli Kaitseliidul vad saama voolu esmajärjekorras. omavalitsuse peale. Huvid, vajadused ja IEPK, politsei ja vallaga, ideaalselt sujus Kaugem tulevik on ka madala- võimalused on erinevad. Küll saab rää- koostöö EMT-ga. pinge alajaamade seire teostamine, reaal- kida ühistest koolitustest ja õppustest. Väike-Maarja rahvamaja huvitavat arhitektuurilugu tutvustav Meedia paneb hädaolukorras te- semad tegevused aga vanade alajaama- Selgeks sai seegi, et palju kasu on olnud õhtu toimub neljapäeval, 28. oktoobril algusega kell 17.30 Väi- gutsejad kõva surve alla. On kaks või- kriisiteemaga tegelemisest maakonna ta- malust, kas meedia kontrollib sind või sandil. Need teadmised ja oskused pani ke-Maarja rahvamaja saalis, kus Eesti Kunstiakadeemia profes- sina teda. Jeeseri hinnangul said nii Ida- torm nüüd proovile,” ütles vallavanem sor Mart Kalm tutvustab huvilistele 20. sajandi arhitektuuri Väi- Eesti Päästekeskus, Väike-Maarja vald Urmas Tamm. ke-Maarjas. kui ka Kaitseliit meediaga hästi hakka- Üritus on kõigile huvilistele tasuta. ma. Ta nentis, et Kaitseliit oli augustitor- Hilje Pakkanen Oktoober 2010 PERSOON 5 Hillar Kasu leidis oma kutsumuse, kui hakkas agronoomi asemel spordiaednikuks Hillar Kasu on töötanud Simuna Koolis ronoomi töö kõrvalt. liste võimaluste loomiseks tuleb organi- 13 aastat kehalise kasvatuse õpetajana ja Spordi vastu olen kogu aeg huvi seerida transporti, kõigil vanematel pole korvpallitreenerina. Alates sellest ajast, tundnud ja ise sporti teinud, ehkki mitte ka vahendeid toetada. Tänu võistlemi- kui Hillar Kasu kooli tööle tuli, hakka- kõrgel tasemel. Eriti meeldivad palli- sele teistes klubides on meie lapsed tul- sid Simuna lapsed koolile kuulsust too- mängud: võrkpall, korvpall, lauamän- nud vabariigi meistriteks, nad on toonud ma nii maakonnas kui ka vabariigis. gud. Oma tugevaks küljeks pean orga- koju 15 noortemedalit. See on must töö, Korvpallis on Simuna nimi tänu Hillar nisaatorivõimeid, võistluste korralda- mida keegi ei näe, aga ilma selleta oleks Kasule üle Eesti tuntud. mist ja muud sellist. meie laste spordimeisterlikkus madalam, Hillar Kasu on kui hea aednik, Olen alles viimased 13 aastat õi- võistluskalender oluliselt vaesem. kelle käe all kõik, mis kord kasvama pan- get tööd teinud, varasemad 25 aastat olin dud, head vilja kannab. vale töö peal. Praegu käivad mul töö ja Mida koolisport annab koolile? hobi käsikäes. Ühe väikese koha ja kooli jaoks on sport Kehaline kasvatus on aine, kus laps Kaheksanda klassi lõpus, kui tuli oluline väljund, võimalus teistest eristu- võib saada häid emotsioone, aga ta võib elukutse peale mõtelda, siis selles vanu- da. Uhtna kool on tänu kehalise kasva- kehalisi norme taga ajades saada ka ses pole noorel seda õiget teadlikkust, tuse õpetajale Jüri Kruusile suusatamise põlguse kehalise liigutamise vastu pi- mis talle sobib või ei sobi. nägu, Riho Mäe tegi Tudu koolist maad- kaks ajaks. Kuidas oled suutnud lastes- 70ndate lõpus lasteaiajuhataja luskooli, meie siin oleme korvpallinäo- se spordihuvi süstida ja säilitada? ütles mulle, et sina pead hakkama laste ga. Olen 13 aastat Simuna Koolis seas tööle, su hing on selline. Mida tugevamini on kool spor- töötanud. Pole suutnud õpilasi kehalist Kui kool hakkas peale, selgus, et dis esindatud, seda rohkem tahab lapsi kasvatust põlgama panna. Õpilased käi- vaja on kehalise kasvatuse õpetajat, teh- juurde tulla. Meie fenomen on see, et ole- vad tunnis meelsasti. Kolm-neli on neid, ti pakkumine. Võtsin vastu ega ole ka- me esindatud nii tüdrukute kui poiste peamiselt vanemates klassides, kellele ei hetsenud. Läbisin pikaajalise ümberõp- korvpallis. Enamik treenereid treenib meeldi kehaline kasvatus. Põhjuseks pe tolleaegses Pedagoogilise Instituudi ainult poistega, meil on ka tüdrukud. pole mitte kehalise võimekuse puudu- juures, kus sain kehalise kasvatuse õpe- Kasvatan lisaks mängijatele ka mine, vaid välised tegurid, näiteks sõb- taja kutse, lisaks veel arvukalt täiendkur- kohtunikke. rad, kes mingit arvamust kujundavad. susi. Koolispordi abiga on lastel huvi kehali- Põhikooli osas on eriti tüdrukutel üks Saan aru, et õpetaja amet on ras- se kasvatuse vastu ka suurem. hull negatiivselt mõjuv faktor - kamba- ke amet. Pole nii, et tuled ja teed tunni vaim. ära. Ehkki tunde oli vähe, olin neljapäe- Simuna jaoks on spordihoone midagi Kehaline kasvatus on võitnud ka vaks täitsa tühi. Ehk olen tänaseks suut- palju enamat kui mõne teisele kohale - sellest, et kehalises kasvatuses on min- nud tõestada. see on aleviku süda, kus tuksub vilgas dud soovitusliku hindamise teed, ei ole Praegu, kui liitklasse on palju ja spordielu. enam jäiku norme, vaadatakse lapse lapsi vähem, olen jäänud ainsaks keha- Spordihoone valmimise järel kasvas arengut. Igal õppijal on olemas kehali- lise kasvatuse õpetajaks koolis. spordihuvi lastes hüppeliselt ja see väl- sed võimed. Igale lapsele kehtestatakse Panin põllumehe ameti maha, jendus ka tulemustes. Aastatel 2003-2004 omad normid. Kasutan teatud piire, kui 1998.aastal hakkas Simuna spordi- võitsime maakonnas kõik esikohad. muidu läheb liiga lihtsaks. hoone valmis saama ja tulin valda tööle. Kuues kategoorias võitsime nii tüdruku- Võib-olla 6-7 lapsel on probleem, Minu ülesanne oli tookord spordihoone te kui poiste arvestuses, ka võitsime ki- ülejäänud on suutelised norme täitma. komplekteerimine spordiinventariga. helkonna meistrivõistlused korvpallis. Annan lastele võimaluse harju- Veebruaris asusin tööle, jaaniks, kui tuli Eraldi kaubamärk on Simuna korvpall - tada saalis ka pärast tunde. Ma ju ei saa spordihoone avamine, oli spordihoone see tähendab Simuna Ivax I ja II, Simuna kitse koju kaasa anda, et harjutage ko- sisustatud. Praegune põhitöökoht ongi Artistoni, Määri küla ja Simuna vetera- Hillar Kasu demonstreerib uut laste võistlussärki, millel pole veel numbreidki peal. dus! Kõik hüppasid üle kitse, iseasi, mis olla spordihoone juhataja. nide võistkonda ning kolme kooli võist- kõrguses nad seda tegid. konda: üks tüdrukte ja kaht poiste oma. konkurentidele Imaverest, Järvamaalt, toetajad ja üks hull eesotsas, kes asja Lastele meeldib see ja peabki Sa tegeled lisaks spordihoone juhata- Nii omaaegne Avanduse vald, muidu lapsed ei arene. veab! meeldima. Koolis on niigi liiga palju ne- misele ja tundide andmisele ka kooli- mille alla Simuna kuulus, kui ka prae- Ka oma lapsed saavad laagreid, Kui suudad ka ringe teha, kui gatiivset, raskeid võõrkeelte ja matemaa- spordiga. Saaks ka lihtsamalt? gune Väike-Maarja vald ja ka kool on ehkki nüüd masu ajal vähem. Olen tei- toetab vald ja kool ja lapsevanem, siis tikatunde. Positiivsed ained peaksid ole- Traditsioonide loomine on tähtis. See, et sporditegemist soosinud, toetanud trans- nud neile siinsamas laagreid, tuleb oda- võib saada väga häid tulemusi. ma tööõpetus, laulmine, joonistamine, lapsed trennis käivad, näitab, et sport pordi ja muuga. Praegu masu on pan- vam. Simuna korvpallil on vedanud, kehalise kasvatus - ained, kus laps saab meeldib neile. 67 lapsest käivad teadli- nud piirid. Alates 2002.a on Simunas ka sporti toetavad ettevõtjad Margo Klaas- end väljendada. kult trennis 25. Lapsi toobki rohkem 13 aastat tagasi oli Simuna spor- spordiklubi, olen selle juhatuse liige, te- mägi, Gustav Põldmaa, Hans Kruusamä- spordi juurde ringide töö. Ringe on ka dihoone saal väga heal tasemel terves gelen paberimajandusega. Lubasin olla gi, Väino Haiba. Kui Hans Kruusamägi Kuidas on laste spordihuvi ajas hea teha, sest sinna tulevad need, kes ta- Eestis ja siin peeti palju võistlusi. Nüüd niikaua, kuni leitakse etteotsa noor juht. tegi oma võistkonnale ühtse vormi, siis muutunud? havad sporti teha. Mulle meeldib, kui on teised spordisaalid meist mööda läi- Seni pole leitud. laskis lastele ka teha. Küll siis oli lastel Viimaste aastatega on muutunud küll. lapsed tulevad trenni silmad säramas ja nud. 1999.a algatasime Simuna kihel- uhke minna platsile oma särkidega! Just Juurde on tulnud neid asju, mis muuda- uurivad, millal võistlema saab. 2010.aastal on meie saalis veel 35 konna mängud, jagamise omavahel alad. äsja saime oma võistkonnale taas uue vad lapsed väheaktiivseks: arvuti, buss Meil on välja panna kolm korv- mängu, mida on tulnud organiseerida. Toonane koolijuht Anton Leichter toetas spordivormi, sel pole veel numbreidki toob ja viib, rattaga enam ei sõideta. See pallivõistkonda. Korvpallitraditsioon on sporti kõvasti. Näiteks murdmaajooksus peal. Ilma ühtse vormita välja minna ei väljendub ka kehalise võimekuse testi- meil kõva. Veel käime väljas lisaks korv- Lisaks kõigele eelnevale organiseerid Rakkes osales 150-200 last. Kergejõusti- saa. des. Vahe mittetreenivate ja treenivate pallile kergejõustikus, murdmaajooksus, Sa suveul ka spordilaagreid. Millal Sa kus on olnud pool meie kooli võistlemas. laste vahel süveneb aasta aastalt, varem rahvastepallis. puhkad? Olen seda meelt, et kihelkonnasport peab Ja Sinu kui spordiaedniku valem? nii suurt vahet ei olnud. Enamik võistlusi peetakse Rak- Spordilaagreid teen peamiselt suvel, oma jääma. Mulle meeldib seda tööd teha, kahjuks Mida suuremaks laps saab, seda veres. Sinna on Simunast ikkagi 45 kilo- puhkuseajast. Mulle meeldib kodus olla. Teeme veel Simuna-Laekvere liiga hilja jõudsin selle peale. vähem ta liigub. meetrit ja pikad vahemaad teevad osa- Laagripäevi tuli sel aastal kokku rahvajooksu, tahaks teha ka jalgpalli. Mul on kodus kolm tüdrukut - võtmise kulukaks. Tuleb organiseerida, 40. Laagrite korraldamine on üks väljun- Mul on üks unistus: saada siia nüüd juba suured, nad on küsinud mi- Kuidas Sa jõudsid kooli ja sporditöö- kombineerida, et ikka saaks osa võtta. deid nii spordihoonele kui ka koolile. kunagi väliskorvpalliväljak. Ühe projekti nult, et miks sa meie ajal seda tööd ei tei- taja ameti juurde? Et meie paremad lapsed saaksid Laagreid saab teha siis, kui kohalik rah- koostasime koos Artistoniga, aga see nud. Mul on hea mõistev abikaasa. Mul- Minu sporditee algas 1976. aastal, kui teiste parematega mängida, siis olen või- vas teeb sporti väljas. Kui kohalik rah- kukkus läbi. Aga küll me oma väljaku le meeldib kodus olla. asusin Simuna sovhoosi spordimetoodi- maldanud meie lastel mängida ka teis- vas sisehooajal saalist ära ajada, siis nad ka ükskord saame. Ennast hoian vormis sellega, kui kuks. Diplomi järgi olen agronoom. Te- tes klubides, näiteks sPORTKUNDAs, võõrduvad spordist. saan koolikeskkonnast välja, osalen val- gin seda tööd ühiskondlikus korras, ag- Rakveres, Järvamaal, Ida-Virumaal. Sel- Olen teinud laagreid ka oma Milline on Simuna spordiedu valem? la meistrivõistlustel, teen mälumängu. Heade tulemuste saavutamise valem on: Suvel nokitsen maasikapeenardel. valla ja kooli toetus ja usaldus pluss head Küsis Hilje Pakkanen 15. oktoobril said Simuna Rahvamajas kok- Endise Simuna kihelkonna ku endise Simuna kihelkonna noored ja seda juba kuuendat korda. Noortepäeva Hillar Kasu: õpilaste saavutusi viimasel ajal VI noorte sügispäev ellukutsujaks oli kuus aastat tagasi Tiia Käesoleval õppeaastal kuulub õp. ja B vanuseklassis 4.koht. Maakonna Lepp, toonane Laekvere noorsootöötaja. Kasu kasvandik Ellen-Anett Põldmaa põhikoolide korvpallis saavutasid tüd- Noortepäeva korraldatakse nn „külakor- Eesti noortekoondisse. Varem on ol- rukute võistkond esikoha ja noormees- da“. Ühel aastal Laekvere, siis Rakke, siis nud Eesti noortekoondises Kaspar te võistkond 2.koha. Simuna noortekeskus ja uuesti otsast pea- Põldmaa ja Karl Vimberg. Kergejõustikus: Simuna noor- le. Seekord siis Simunas. Sel hooajal tulid tüdrukute C meeste C vanuseklassi võistkond või- Simuna noored olid kaasanud ka ja B vanuseklassi võistkonnad maa- tis maakonnas kergejõustiku nelja- Väike-Maarja ja Kadila Noortekeskused. konna koolide meistriks, noormeeste võistluses esikoha, maakonna meist- Kokku oli tulnud umbes 75 noort, võistel- vanuseklassis C vanuseklassis 3. koht riks oma vanuseklassis tuli 500 m jook- di kilekotikelgutamises, pimepallivisetes, sukrossis Kaspar Kukk. mängiti koos erinevaid seltskonnamänge. Õhtuse kõhutäie eest hoolitsesid Simuna Teised Hillar Kasust: kooli kokad. Õhtu lõppes diskoga, muusi- Direktor Ain Lembavere: Õpetaja kus kohtuvad nii noored kui vanad, kat tegi DJ Rambo Kadila Noortekeskusest. kasu tunnid on laste hulgas oodatud. praegused ja endised õpilased. Tore oli taas kokku saada ja sügis- Ta oskab kuulata õpilaste probleeme Ta ei pelga vaeva õpilaste vii- õhtut koos veeta. Täname kõiki tulijaid! ja suudab leida lahendusi. Kehalise misel võistlustele, turniiridele, laagrites- Tänu ka kõigile koostegijatele: Si- kasvatuse tunni lahutamatuks osaks se. Alati võtab ta heameelega vastu- muna Rahvamajale, Simuna kooli kokka- on ka õpetaja mõnus huumorisoon, tuse enda õlule. dele, Väike-Maarja Vallavalitsusele. mis kahtlemata lähendab teda õpilas- Spordilembene valla vanemökono- tele. mist Indrek Kesküla: Hillar Kasu on Simuna Noortekeskuse noored Simuna kooli võimla on paik, õige mees õiges kohas! Foto Facebookist: Väike-Maarja Noortekas 6 KULTUUR Oktoober 2010

nulikud, et muusika on olemas, et meil niisama tulin kaasa,” puikleb too vastu, antud, mõelge. Pille Lille meistriklass on olemas anne - hääl, millega anname aga siiski võlub Pille Lill ka temalt hääle Annete avastamise päev edasi muusika imelist ilu. Laulja on kui välja. “Milline dramaatiline tenor! Sinu- Meistri juhendamisest pääsenud, pärin preester.” Laulmine tähendab pühendu- suguseid tenoreid otsitakse taga tikutu- noortelt muljete kohta. “Maailma parim lummas ja avastas andeid mist. Vähe on inimesi, kes pühenduvad lega ja mitte ainult Eestis! Tulge akadee- õpetaja! Pole enne sellist tundi oma elus end terve elu ainult ühele tööle, erialale. miasse õppima, mõlemad!” Kuuldes, et kogenud!” Noor neiu räägib, et sai oma Et rääkida ausalt ära, kuidas sain oope- jakarjääri puhul muusikaline haridus. Ta Lauljaks saades tehakse valik pühenda- noormees polegi muusikuteele mõelnud, mõtetele kindlust just õpetaja enda ko- rilaulja Pille Lille meistriklassis suuer kiidab noori, kel seljataga klaveri- ja viiu- da end kogu eluks laulmisele. “Alati palub Pille Lill tal ikkagi järele mõtelda. gemustest, kui ta rääkis, kuidas ta ise pidi elamuse, ehkki ei pidanud ise piuksugi liõpingud muusikakoolis. pead vormis olema, proovis olema, eten- Pakub ülisoodsaid tingimusi, mis tähen- oma raskustest üle saama. tegema, tuleb alustada sellest, et üks Lauljatee on pikk: 7-10 aastat tu- duse ajal kohal olema. Haige olla ei tohi, dab, et noored saaksid lausa tasuta tema Mis siis meistriklassis õieti juh- noormees ja neiu on juba ootevalmis leb häält kui instrumenti koolitada, enne konkurents on kõva, põksuvate südametega Väike-Maarja kui hääl laulmiseks valmis on. Hääle teist korda ei kutsuta. rahvamaja saali ukse taga, kui ligi 30 kallal tuleb tööd teha kogu elu, sest hää- Tuleb õppida oma tervist ooperis pearolle laulnud sopran ja Eesti lel on tohutuid võimalusi. Pille Lill lisab, hoidma. Häält saab hoi- Muusika- ja Teatriakadeemia dotsent- et veel eelmisel päevalgi võttis ta ühelt da tervislike eluviiside- doktorant Pille Lill läinud reede pärast- 80-aastalt itaalia õpetajalt ühe laulutun- ga. “Mina karastan end lõunal, kohvitass käes, sõbralikult rah- ni. iga päev külma veega, vamaja saali siseneb ja noortelt kohtu- Ooperilauljal on tohutu perspek- käin ujumas.” misärevuse sõbralikult maha pühib. tiiv, ooperiteatreid on maailmas kõik Pikk sissejuha- Väikemaarjalastel ja teistel muu- kohad täis. Kõrgematasemelistes, A-klas- tus tehtud, kutsub meis- sikahuvilistel oli II Väike-Maarja muu- si ooperites on ühe õhtu eest makstavad ter noore neiu enda juur- sikafestivali ajal harukordne võimalus tasud väga kõrged. Kuigi jah, Eestis pole de, annab klaveril akor- lasta end meistrite käe all laulmise, kla- ooperilauljate palgad teab mis kõrged, di ette, nagu see laulu- veri, kitarri ja klarneti meistriklassis üle on ta veendunud, et see olukord on pea- harjutuste puhul ikka kuulata ja kasulikke näpunäiteid saada. gi muutumas. Ka eestlaste klassikalise käib, ja palub tal hakata Selles loos tuleb juttu laulmise meistri- muusika kontserdil käimise harjumus on laulma. klassist, mille andis ooperilaulja sopran kasin, eriti kui võrrelda seda keskmise “Mis siis muret Pille Lill, õpipoisteks kaks noort laulu- saksa perega, kes käib keskmiselt kord teeb?” uurib ta. “Ülemi- sõpra Rakverest. nädalas mõnel klassikalise muusika nekud,” tuleb vastus. Seniks, kuni arglikud hinged end kontserdil. Siiski kiidab ta klassikalist Meister ütleb, et ülemi- “katsumise” eel veidi koguda saaksid, laulmist, sest rõõm ja õnn, mis selle eri- nekud (s.o hääleulatuse räägib Pille Lill laulmisest ja lauljakar- alaga kaasas käib, on kirjeldamatu. ülemisest piirkonnast jäärist, puistab sekka oma kogemusi laul- Klassikalises laulmises tuuakse rinnahäälele, s.o laulmi- jateel. Ta ei varjagi, et selles on olnud tõu- välja hääle võimsus. Hääl, see on ener- sele hääleulatuse mada- se ja langusi. “Peaasi on tahtmine, küll gia, mis inimesest välja voogab. Laulmi- laimas osas. Toim.) ning siis avanevad ka võimalused,” julgustab ne muudab inimest paremaks, arendab rinna- ja peahääle oma- ta noori ooperilaulja teed valima. “Ka isiksust. Ei saa hästi laulda, kui oled vi- vaheline miksimine ongi mina olen tulnud maalt, käinud läbi hane, ängi või muud halba energiat täis. kõige raskemad. Kui muusikakooli, õppinud Eestis ja välis- Hääl jääb siis kusagile kehasse kinni. Et noore lauljanna hääl maal, avastanud, et mind, õpetatud laul- see nii ei oleks, on vaja puhastada end ühel kõrgusel “kinni” jat polegi siin vaja. Põdesin, aga ma tu- halbadest mõtetest ja energiast. jääb, näitab õpetaja nip- lin sellest välja. Noorena ei teadnud ma Poplaulja karjäär lõpeb ära 30-40. pi: paneb ta seina äärde klassikalisest laulust midagi, ooperisse- eluaastaks, ooperilaulja oma siis alles al- peaga vastu seina seisma gi sattusin alles 21-aastasena. Estraadi- gab. Väga üksikud poplauljad, nt Anne ja palub tal nüüd laulda. laul oli see, mis tõmbas,” meenutab ku- Veski, Tõnis Mägi, Ivo Linna, suudavad “Proovi! Lõd- nagistes ansamblites Laine ja Magnetic jääda kauemaks. Põhjuseks on inimese vestu! Proovi veel! Juba Bänd laulnud Pille Lill. Ühel hetkel tuli füüsiline energia kadumine selleks va- tuleb! Tubli tüdruk! Sul Pille Lill klaveri taga õiget häälekõrgust ette näitamas, Piret Filamovits järgi laulmas. teha valik, kas estraadi- või klassikaline nuseks. See on nii ka baleriinide, tantsi- on hea, armas ja puhas laul, mõlemat korraga hästi teha ei ras- jate, tippsportlastega. Ooperilauljad häälematerjal - lüüriline tus? Pille Lille meistriklassis oli kohal ke. Ooperilaulja tee valinud Pille Lillele arendavad oma vaimset energiat, selle sopran.” juures tunde võtta. Lubab akadeemias- see miski, fluidum, mida on raske kirjel- pole olnud laulmine töö. “Mulle meel- baasil suudavad ja saavad nad laulda Veidi aega lauldud, tehakse se õppima tulles soovitada häid õppe- dada, kuid millest osasaanuna oled kohe dib tohutult see hääle avanemise ime, pikki aastaid. paus, sest laulmine väsitab. “Füüsist on jõude. Soovitab kodus võtta solfedþotun- mitu päeva saadud hea energia lummu- võimalused, mida häälega teha saab,” Teenivad muusikat vaja ka treenida, et laulmisega vastu pi- de, et sissesaamine kindlam oleks. Tul- ses. Kuid veelgi olulisem oli avastatud räägib ta vaimustunult noortele. Pille Lill räägib, et laulmine on palju ena- dada,” teab meister taas abinõu. ge! Õpetaja annab oma kontaktid ja üt- anded. Võib-olla oli just see päev, 8. ok- Ekslikult arvatakse, et lauljakar- mat kui ainult hääle tegemine. “Laulmi- Noore neiu kaunis hääl üle kuu- leb, et ta järel käima ja lunima ei hakka, toober 2010, kui üks, aga võib-olla kaks jääri jaoks heast häälest piisab. Ka seda sega me teenime muusikat. Mida tähen- latud, võtab meister ette noormehe. “Ma sest tal pole lihtsalt aega. Võimalus on inimestki võideti laulmisele. on vaja, kuid üha olulisemaks saab laul- dab teenima? See tähendab, et oleme tä- Hilje Pakkanen

C.M.Weberi Contsertino Es-duuri, saime Väike-Maarja Muusikafestival osa tõelisest meistriklassist. Meie õnn, et toimus koostöös Pille Lille Muusikute Muusikafestival tõi taas tema tihedas mängugraafikus leidus Toetusfondiga. Suur tänu Pille Lillele, Pille Lill tuleb koht meid oma pillimängua rõõmusta- kes organiseeris Väike-Maarjasse esi- kohale häid muusikuid da. nejad, samuti kõigile teistele, kes muu- jaanuaris Nauditav oli ka kontsertmeistri- sikafestivali õnnestumisele kaasa aita- te Piia Paemurru ja Kirill Lissijenko sid. . ja lauljaid mäng. Üks aga jäi hinge ka: muusi- Väike- Muusikafestivali ajal toimus kafestivali jätkumine sõltub meist, Muusikafestival tõi Väike-Maarjasse taas lavadel kui ka arvukaid auhindu mitme- muusikahuvilistele mitu meistriklassi, publikust, keda võiks edaspidi enam Maarjasse kohale häid muusikuid-lauljaid. Ehkki sugustelt konkurssidelt. Ta esinenud kus muusikahuvilisi juhendasid Madis olla. Seda enam et hea muusikaelamus mitte nii arvukate esinejatega kui eelmi- 2007.a Händeli oratooriumi “Saul” kand- Arvisto (kitarrimängijaid), Pille Lill (lau- toodi tasuta koju kätte. sel aastal, said muusikahuvilised ka sel vas Merabi rollis Rootsis (sellele kohale luhuvilisi), Madis Kari (klarnetimängi- Hilje Pakkanen andeid aastal pisukese “maitse suhu” eesti oope- oli suur konkurss, aga valiti just tema), jaid), Piia Paemurru (klaverimängijaid). rielustikust. Sel aastal ei toimunud laul- esinenud Rootsis, Soomes, avastama jate konkursse ega tähistatud eraldi Vel- Venemaal, Inglismaal. Gala- lo Jürna sünniaastapäeva. Reedel, 8. ok- kontserdil esitas ta Muusikafestivali aegu arutasid oma- toobril andsid sopranid Pille Lill ja Mar- P.Tsaikovski “Dumka”, nimelise muusikute fondi direktor git Saulep, tenor Mati Kõrts ning pianist Jolanta aariat ooperist Pille Lill ja vallavanem Urmas Tamm, Piia Paemurru kontserdi Väike-Maarja “Jolanta” ning laulis koos kuidas muusikud saaksid olla kasu- rahvamajas. Esinejad meenutasid hea Simo Breedega duetti likud Väike-Maarja-sugustele maa- sõnaga oma kokkupuuteid kunagise W.A.Mozarti ooperis “Don kohtadele. kolleegi Vello Jürnaga. Giovanni”. Pille Lill ütles, et tema üheks Laupäeval, 9. oktoobril toimus Bariton Simo Breede unistuseks on avastada meie andeid. kaks kontserti. Georgi söögitoas esine- alustas lauluõpinguid H. Eesti rahva jaoks on iga anne tähtis sid Pirjo Levandi ja teda saatsid kitarri- Elleri nim. Tartu Muusikakoo- ning kahju on, kui nad lihtsalt kaotsi del Madis Arvisto ja Indrek Kruusimaa. lis, millele järgnesid õpingud lähevad. Seepärast tuleb tegelda an- Nende esituses sai keskpäeval söögitup- Eesti Muusika- ja Teatriaka- nete avastamise ja ülestöötamisega. pa kogunenud kuulda Ladina-Ameeri- deemias prof. J. Ryhäneni lau- Ta on juba oma kodulehe uuendami- ka muusikat. Paljudele oli meeldivaks ül- luklassis. (Soome tuntud pro- sel teinud vastava lehe: Planet of latuseks, et varem ooperilaulmisega te- fessori käe all on õppinud ka talents. gelenud Pirjo Levandi ka teistsuguse re- Maria Veretenina.) Ta on laul- Vallavanemaga lepiti kokku, pertuaariga esineb. nud solistina baritonipartiisid et Pille Lill tuleb koos oma muusika- Muusikafestival kulmineerus mitmestes suurvormides: õppejõududest kolleegidega Väike- laupäeval õpetajatepäeva galakontserdi- Faure “Reekviem”, Durufle Maarjasse uuesti jaanuaris, seekord ga Väike-Maarja rahvamajas. Õpetajate- “Reekviem”, Saint-Saens meie andeid üle kuulama. Ühe päe- le pühendatud kontserdil esinesid sop- “Jõuluoratoorium”, Mozart vaga saab koolide algklassid ülevaa- ran Maria Veretenina, metsosopran Mai- “Missa brevis C-duur”, datud. Kui anded kohapeal avasta- re Haava, bariton Simo Breede, klarneti- Charpentier “Te Deum”. Ga- tud, siis võivad muusikaõppejõud mängija Madis Kari ja klaverimängija lakontserdil jäi ta meelde käia kord kuus muusikakoolis õpilasi Kirill Lissijenko. Avalöögi tegi metsosop- Papageno aariaga juhendamas. Kui õppejõudude esma- ran Maire Haava paljudele tuttava W.A.Mozarti ooperist “Võlu- ne visiit Väike-Maarjasse on tasuta, F.Schuberti “Ave Mariaga”. Kontserdil oli flööt.” siis edasine juhendamine on juba ta- hea võimalus kuulda noort andekat Väike-Maarjalastel oli suline. Kaalumisel on vastava projek- ooperilauljannat Maria Vereteninat, kes hea võimalus nautida eesti ti kirjutamine, millest maksta juhen- on lõpetanud Muusikaakadeemia ja parima klarnetimängija Madis damise eest. täiendanud end Itaalias. Tal on ette näi- Kari virtuooslikku mängu. Hilje Pakkanen Kuigi ta esitas ühe pala, data nii huvitavaid rolle Eesti ja välismaa Maria Veretenina, Maire Haava ja Simo Breede Oktoober 2010 KULTUUR 7

Huviringid 2010/2011.hooajal Väike-Maarja vallas Koostatud asutuste esitatud andmete alusel Väike-Maarja rahvamajas: Ringi nimi/ tegevus Kellele Aeg Koht Juhendaja Kontakt Segakoor Helin kõigile lauluhuvilistele E 19.30 Väike-Maarja rahvamaja peeglisaal Valve Libene 5678 4556 Väike-Maarja Gümnaasiumi Lastekoor (VMG ring) lauluhuvilistele tütarlastele E 17.00 Väike-Maarja rahvamaja saal Ly Ipsberg 329 0710 Härmalõnga lauluansambel eakamatele daamidele T 12.00 Väike-Maarja muusikakool Valve Libene 5678 4556 Väike-Maarja pasunakoor puhkpillihuvilistele N 19.00 Väike-Maarja rahvamaja saal Vallo Taar 503 1910 Pärliring käsitööhuvilistele E 12.00N 18.00 Väike-Maarja rahvamaja peeglisaal Irina Tarassova 5823 7571 Tikandituba käsitööhuvilistele T 18.00 Väike-Maarja Rahvamaja peeglisaal Liili Heinla 5194 4739 Naisrahvatantsurühm Maarjakelluke noortele ja keskealistele naistele T 19.00 Väike-Maarja gümnaasiumi saal Aino Lukman 522 9124 Seeniortantsuring eakamatele daamidele T 13.00 Väike-Maarja rahvamaja saal Ilme Sein 326 1222 Kõhutantsuring edasijõudnutele E 18.00 Väike-Maarja rahvamaja peeglisaal Epp Kaljos 5563 8128, [email protected] Kehatreening 1.-5. klasside õpilastele K N 15.30 V-Maarja spordihoone aeroobikasaal Ivi Lõomets 528 6641, [email protected] Peotantsuring mudilastele T 16.30 Väike-Maarja lasteaia saal Jaak Kirsipuu 5812 3014 Peotantsuring võistlejatele T 15.00 Väike-Maarja rahvamaja saal Jaak Kirsipuu 5812 3014 Peotantsuring algajatele T 20.00 Väike-Maarja rahvamaja saal Jaak Kirsipuu 5812 3014 Peotantsuring edasijõudnutele T 18.00 Väike-Maarja rahvamaja saal Jaak Kirsipuu 5812 3014

Väike-Maarja spordihoones: Ringi nimi/ tegevus Kellele Aeg Koht Juhendaja Kontakt Maadlustreening algajatele õpilastele E, K, R 17.30 Väike-Maarja spordihoone maadlussaal Lembit Kalter 5344 6074, [email protected] Maadlustreening väikestele maadlushuvilistele T 17.30 Väike-Maarja spordihoone maadlussaal Lembit Kalter 5344 6074, [email protected] Maadlustreening edasijõudnud õpilastele E, K, R 18.30 Väike-Maarja spordihoone maadlussaal Lembit Kalter 5344 6074, [email protected] Korvpallitreening 1. klassi õpilastele E, T, K, N 12.00 Väike-Maarja spordihoone Vaido Rego 529 4106, [email protected] Korvpallitreening 2.-3. klassi õpilastele E, T, K, N 13.00 Väike-Maarja spordihoone Vaido Rego 529 4106, [email protected] Korvpallitreening 4.-5. klassi õpilastele E, T 14.00, R 13.00 Väike-Maarja spordihoone Vaido Rego 529 4106, [email protected] Korvpallitreening 8.-12. klassi õpilastele E 19.30, T, K, N, R, 17.30 Väike-Maarja spordihoone Vaido Rego 529 4106, [email protected] Eakate võimlemine kõigile eakamatele inimestele E, N 12.00 Väike-Maarja spordihoone aeroobikasaal Ivi Lõomets 528 6641, [email protected] Step-aeroobika kõigile huvilistele T 19.00, P 16.30 Väike-Maarja spordihoone aeroobikasaal Ivi Lõomets 528 6641, [email protected] Dance&-Intevall-aeroobika kõigile huvilistele N 19.00 Väike-Maarja spordihoone aeroobikasaal Ivi Lõomets 528 6641, [email protected] Step-aeroobika kõigile huvilistele K 19.00 Väike-Maarja spordihoone aeroobikasaal Mirje Vilt 5341 9372, [email protected] Pilatese võimlemine kõigile huvilistele P 15.00 Väike-Maarja spordihoone aeroobikasaal Mirje Vilt 5341 9372, [email protected] Kergejõustiku treening (VMG ring) huvilistele õpilastele T, K, N 16.00 Väike-Maarja spordihoone Tauno Tihti 329 0710 Saalihokitreening (VMG ring) huvilistele õpilastele T, N 15.30 Väike-Maarja spordihoone Geidi Kruusmann 329 0710 C-sega rahvatantsurühm (VMG ring) gümnaasiumiõpilastele N 16.45 Väike-Maarja spordihoone aeroobikasaal Egne Liivalaid 5648 7949 Jõusaali juhendajatund kõigile huvilistele K 19.00 Väike-Maarja spordihoone jõusaal Kaido Vahesalu 529 0745 Lasketreening kõigile laskehuvilistele E 18.30 Õppekeskuses asuv lasketiir Jaanus Raidlo 527 3846 Lauatennisetreening kõigile lauatennisehuvilistele K 18.00 Väike-Maarja gümnaasiumi saal Väino Stoltsen 5698 2661

Väike-Maarja gümnaasiumis: Ringi nimi/ tegevus Kellele Aeg Koht Juhendaja Kontakt Matemaatikaring 5. klassi õpilastele N 13.50 Gümnaasiumiklass 305 Heli Reinart 327 0910 Mudilaskoor 1.-4. klassi õpilastele R 5.-6. tund Gümnaasiumi algklasside maja Kaia Klaan 326 1482 Lastekoor 5.-12 klassi õpilastele E 17.00 Gümnaasiumi lauluklass Ly Ipsberg 327 0910 Ansambel ja solistid 1.-4. klassi õpilastele N 5.-6. tund Gümnaasiumi algklasside maja Kaia Klaan 326 1482 Kunstiring 1.-4. klassi õpilastele E 6. tund Gümnaasiumi algklasside maja Ele-Riin Vend 326 1482 Näitering 3.-4. klassi õpilastele K 15.30 Gümnaasiumi algklasside maja Liidia Arumägi 326 1482 Näitering 5. klassi õpilastele K 17.00 Gümnaasiumi algklasside maja Liidia Arumägi 326 1482 Rahvatants 4. klassi õpilastele K 6. tund Gümnaasiumi algklasside maja Egne Liivalaid 326 1482 Rahvatants 2.-3. klassi õpilastele N 6. tund Gümnaasiumi algklasside maja Egne Liivalaid 326 1482 Segarahvatantsurühm 5.-7. klasside õpilastele K 13.45 Gümnaasiumisaal Egne Liivalaid 327 0910 Segarahvatantsurühm 8.-9. klassi õpilastele R 13.45 Gümnaasiumi saal Egne Liivalaid 327 0910 Tantsuselts Tarapita B-segarahvatantsurühm täiskasvanutele E 19.00 Gümnaasiumi saal Egne Liivalaid 5648 7949 Lauamängud 1.- 4. klassi õpilastele N 14.30 Gümnaasiumi algklasside maja Helve Noorlind 326 1482 Pallimängud 1.- 4. klassi õpilatele E 13.50 Gümnaasiumi algklasside maja Geidi Kruusmann 326 1482 Saalihoki 5.-9. klassi õpilastele K 15.30, N 14.30 Gümnaasiumi saal Geidi Kruusmann 326 1482 Kergejõustik 4.-12. klassi õpilastele E-N 16.00-18.00, R 13.30-15.30 Väike-Maarja spordihoone Tauno Tihti 327 0910

Väike-Maarja õppekeskuses: Ringi nimi/ tegevus Kellele Aeg Koht Juhendaja Kontakt Näitering Õppekeskuse õpilastele K 18.30 Õppekeskuse saal Kaja Teder 326 1892 Riigikaitse Õppekeskuse õpilastele K 14.45 Gümnaasiumi klass 202 Ants Rikberg 529 0745 Tehnikaring Õppekeskuse õpilastele T 17.00 Õppekeskuse töökoda Janar Lükk 326 1892 Kokanduse ring Õppekeskuse õpilastele N 16.30 Õppekeskuse õppeköök Airi Püss 326 1892

Väike-Maarja lasteaias: Ringi nimi/ tegevus Kellele Aeg Koht Juhendaja Kontakt Beebide ujumine kõigile kodustele koolieelikutele K 12.00 Väike-Maarja lasteaed Aet Aksel 5347 5699, [email protected] Line-tants igas eas tantsuhuvilistele T, N 19.00 Väike-Maarja lasteaed Sirje Orro 5663 8851, [email protected], www.taffos.pri.ee Kapell Sirili igas eas rahvamuusikutele E , T 13.00 Väike-Maarja lasteaed Sirje Sõnum 5648 0612 Jooga-võimlemine kõigile võimlemishuvilistele E 18.30 Väike-Maarja lasteaed Tiia Liivalaid 5340 1839

Kiltsi põhikoolis: Ringi nimi/ tegevus Kellele Aeg Koht Juhendaja Kontakt Puutööring kõigile puutööhuvilistele õpilastele K 12.50 R 13.45 Kiltsi kool Alar Krull 520 2921, [email protected] Loomering kõigile käsitööhuvilistele õpilastele N 13.45 Kiltsi kool Merje Leemets 325 3411 Spordiring kõigile spordihuvilistele õpilastele T 14.40 Väike-Maarja spordihoone, lumega Ebavere tervisespordikeskus Alar Krull 520 2921, [email protected] Tantsuring 3.-9. klassi õpilastele T 13.45 Kiltsi kool Jaak Kirsipuu 5312 3014 Muusikaring Kõigile muusikahuvilistele õpilastele Kokkuleppel muusikaõpetajaga Kiltsi kool Merike Hövelson 325 3411

Kiltsi rahvamajas: Ringi nimi/ tegevus Kellele Aeg Koht Juhendaja Kontakt Memmede tantsuansambel eakamatele tantsuhuvilistele daamidele E 10.00 Kiltsi rahvamaja Heljo Matvejeva 5347 8048 Memmede lauluansambel eakamatele lauluhuvilistele daamidele N 10.00N 14.00 (üle nädala) Kiltsi rahvamaja Merike Hövelson 524 6198, [email protected]

Simuna koolis: Ringi nimi/ tegevus Kellele Aeg Koht Juhendaja Kontakt Kunstiring õpilastele K 9.00, N 14.00 Simuna kool Elle Alber 5845 3574, [email protected] Kodulooring õpilastele T 13.00 Simuna kool Eve Põldmaa 5565 1326, [email protected] Lasteaia muusikaring koolieelikutele N R 9.00 Simuna lasteaed Eve Pöldmaa 5565 1326, [email protected] Muusikaring mudilaskoor E 13.50 Simuna kool Angela Raik 5560 1915, [email protected] Muusikaring solistid E 14.35 Simuna kool Angela Raik 5560 1915, [email protected] Noorkotkad, kodutütred õpilastele N 15.00 Simuna kool Tiina Larionov 526 1944, [email protected] Spordiring õpilastele E, T, K, N R 15.00 Simuna spordihoone Hillar Kasu 524 8658, [email protected] Sumoring 1.-5. klassi õpilastele T 16.30 Simuna spordihoone Kaire Kuur 524 [email protected] 8 KULTUUR Oktoober 2010

Simuna rahvamajas: Ringi nimi/ tegevus Kellele Aeg Koht Juhendaja Kontakt Mudilasring koolieelikutele, 3-7a E 11.00 Simuna rahvamaja Angela Raik 5560 1915, [email protected] Laste laulusolistide ring koolieelikutele põhikooli õpilastele K 16.00 Simuna rahvamaja Angela Raik 5560 1915, [email protected] Tütarlaste lauluansambel 2.-5. klasside tüdrukutele N 14.00 Simuna rahvamaja Angela Raik 5560 1915, [email protected] Naisrahvatantsurühm nii noortele kui soliidsemas eas naistele E 18.00 Simuna rahvamaja Auli Kadastik 5558 3566, [email protected] Naisrahvatantsurühm Tüdrukud eakamatele daamidele T 12.00 Simuna rahvamaja Auli Kadastik 5558 3566, [email protected] Segarahvatantsurühm Simuna Segased noorematele ja keskealistele tantsuhuvilistele N 20.00 Simuna rahvamaja Auli Kadastik 5558 3566, [email protected] Simuna Kapell igas eas rahvamuusikutele T 18.30 Simuna rahvamaja Eve Sarnet 501 1327 Kantritantsuring noortele ja keskealistele E 20.00 Simuna rahvamaja Tiia Lepp 5598 1651, [email protected] Kõhutantsuring edasijõudnutele P 15.30 Simuna rahvamaja Epp Kaljos 5563 8128, [email protected] Eakate klubi Elurõõm kõigile eakamatele Simuna rahvamaja Valve Toming 323 7122 Ebavere tervisespordikeskuses: Ringi nimi/ tegevus Kellele Aeg Koht Juhendaja Kontakt Suusatreening kõigile suusahuvilistele õpilastele E, K, N 15.00 Ebavere tervisespordikeskus Urmas Kullas 515 3239, [email protected] Härmalõnga rahva tegemisi Boris Kivik tutvustas oma mälestusteraamatuid Inimene, kel tööaastad seljataga, ei tohi 13. oktoobril kohtus raamatukogus väi- tulnud Mihkel Nirgi, kes osutus väga heaks jääda üksi. Üksindus hirmutab, tegevu- kemaarjalastega elupõline koolimees energiliseks lavastajaks. Sovhoosi töötajaist setus ahistab. Küllap sellepärast meie- Boris Kivik, endise Avispea 8-klassilise oli osatäitjaks peale rahvamaja juhataja veel sugused laulavad, tantsivad, teevad kä- kooli direktor aastail 1962-1967. peaagronoom Teet Kukk. Külast tegid kaa- sitööd, võtavad osa pensionäride klubi 93aastane vitaalne, tragi ja kärmas sa Ene Selgmäe ja üks vanahärra Ong. tööst. Selle kõigega alustame jälle sügi- vanahärra, kes muuseas sõitis ise autoga Avispea kool oli kõige tugevamalt esinda- sel. kohale, tuli siinsele rahvale tutvustama tud: Elvi ja Paul Floren, Evi Haugjärv, kaua- Suvi pakkus meile meeldejää- oma mälestusteraamatuid “Elu kui unenä- aegne endine õpetaja Elfriede Valdmaa ja vaid elamusi ekskursioonide näol. Tä- gu” ja “Elu kui unenägu II”, milles ühtlasi mina oma naise Elsaga. Näidendiks oli hu- navune reis viis meid Harjumaa vähe- killukesi ka Avispea kandi varasemast moorikas lugu “Igal oinal oma mihkli- tuntud paikadesse. elust-olust. päev”. Külastasime kohta, kus peatati .... Kui olime kuu-poolteist, võib-olla fosforiidi kaevandamine, Rebala muin- Nii otsustasingi alates 1. oktoobrist et kauemgi, paar korda nädalas proove tei- suskaitseala, kus paiknesid Eesti vani- 1962. aastast minna tööle Rakvere rajooni nud, saime selgeks ja võisime Triigi rahva- mad kivikirstkalmed. Huvitava elamu- Avispea 8-kl kooli direktoriks. maja täissaalis oma esimese etenduse anda. se pakkus Kostivere karstiala, Saha ka- Avispea 8-kl kool oli võrreldes Vih- Avispeal oli samuti olemas endise rahva- bel ja paljud teised kohad. terpalu Mittetäieliku Keskkooliga, kust ma maja saal, kus meil kehalise kasvatuse tun- Käsitööhuvilised külastasid La- ära tulin, suurem. Ometi olid algklassid lii- de peeti ning koolipidusid korraldati. Seal sila ja Mädapea mõisat ning Rakvere lin- detud ja need töötasid vanas, Jakob Liivi tõime etenduse juba teistkordselt lavale. See nust. Nüüd sügisel saime ilusa elamu- aegses koolimajas. Samasse majja sain sel- jäigi meie ainukeseks mängitud lavastu- se Paunvere laadalt. leks aastaks ka oma elutoa, mida mul en- seks. Alustasime ka Tammsaare “Kõrboja Südamlik tänu vallavalitsusele, Härmalõnga rahvas Jägala joa ääres dal polnudki vaja kütta, sest kauaaegne peremehe” proovidega, millega me ei saa- kes suhtub meisse mõistvalt ja abival- koolidirektor Ellen Ühtigi, kes enne minu nud esialgu kuidagi hoogu sisse. Tekkis ni- milt. Tänu neile saime osaleda eakate Pensionäride sügistalvine tege- spordihoones võimlemas. eelkäijat Paul Florenit oli kooli juhtinud, melt raskusi osade jaotamisega. Lõpuks pidupäeval Roelas, kus tänukirja ja kin- vus jätkub rahvatantsuringis ja lauluan- Meie hooaja avapidu toimus elas selles korteris ning tema pool oli ahju- saime rollid jaotatud. Ometi soikus see kõik, kekaardiga tunnustati meie tublisid va- samblis. Käsitööhuvilised saavad nüüd 23.oktoobril rahvamajas. suu. Vanemad klassid paiknesid üle maan- kuna proovid olid alles algstaadiumis, kui naemasid. Elvi Rivimetsa ja Gerda Ves- rohkem aega pühenduda õnneloosidel Ootame teid osalema meie rin- tee uutes, sovhoosi poolt kohandatud ruu- algas kooli reoorganiseerimine. ket. pakutavate esemete valmistamisele. gides ja igakuistel kokkusaamiastel. mides ja need klassid, 5.-8. olid kõik üksi- Saabus 1967. aasta suvi. Nüüdseks, Meeldejääv oli ka eakatepäeva- Et liikumises peitub tervis, siis kud. Ainult 5. klass oli väike, alla 10 õpila- kui olin viis aastat oma väikese kooli juhti- le pühendatud üritus Rakveres. on alates 4.oktoobrist võimalus käia Ester Mäe se. misega harjuda jõudnud (ka Triigi sovhoo- Härmalõnga klubi president Õppetöö organiseerimine ei val- siga olid meie suhted head ja majand oli mistanudki erilisi raskusi. Kuna septemb- täiesti võimeline oma ainukest väikest üld- rikuu läks täielikult sovhoosi kartulivõtmi- hariduslikku kooli nii majanduslikult kui se peale, polnud tavapärane koolitöö sõna ka moraalselt toetama), tuli haridusosakon- Väike-Maarja tornikiivri otseses mõttes enne minu saabumist veel nast teade, et alates uuest õppeaastast re- alanudki. Tänu eelmise direktori Paul organiseeritakse kool neljaklassiliseks alg- Floreni omakasupüüdmatutele nõuanne- kooliks. See tähendas ju seda, et enamus taastamisest ja muust tele ei olnud mul kooli juhtimisel peaaegu õpetajaid pidi endale uue koha leidma. mingeid raskusi. Kõigeks selleks oli hea Vahepeal aasta tagasi oli Pudive- Tänu lahkete annetajate toetusele on jätkuvalt olemas. Koguduse annetusar- õpetajate kaader suureks abiks. Kooli ma- re ühekomplektiline algkool juba kaotatud praeguseks peatatud Väike-Maarja kiri- vele on järele jäänud summa 21 149 kroo- jandust aitas tugevasti Triigi sovhoos ees- ja selle juhataja oligi üheks meie algkooli ku edasine lagunemine, mille põhjustas ni ehk seeme, millega saame jätkata uusi otsas ehitusosakonna juhi Pauga, loomuli- klassiõpetajaks. Seega oli meil küllaga neid 8. augustil Väike-Maarjat räsinud torm. ettevõtmisi taastamaks kirikut endisel kult kooskõlas sovhoosi direktori Georg kohalikke õpetajaid, kes oleksid meeleldi Tornile on paigaldatud ajutine katus, la- kujul. Jansoniga. Tõele au andes - palju tegi ehi- jäänud loodavasse kahekomplektilisse pitud on pikihoone katust, vahetatud Mis saab edasi? tusjuht Pau ka täiesti omal vastutusel. Avispea algkooli õpetajaks, näiteks Evi tormis purunenud aknad, ladustatud Kogudus on saanud kultuurimi- Huvitavaks ürituseks oli Avispeal Haugjärv, kel oli oma maja külas. allakukkunud tornikiivri osad. Kõik nistri kirja koopia, milles öeldakse, et ki- kunagi varem tegutsenud näiteringi taas- … need hädavajalikud tööd on saanud riku taastamiseks ministeeriumil sel aas- elustamine, mille initsiaatoriks oli hiljuti Boris Kiviku tee viis Avispealt eda- teoks üksnes tänu lahkete annetajate abi- tal raha ei ole ning et taastamist tuleb Triigi sovhoosi uueks parteiorganisaatoriks si Roela 8-klassilisse kooli. le, mitte kusagilt mujalt kogudus raha- vaadelda kompleksselt. Teatavasti mak- Ilve Tobreluts list toetust saanud ei ole, k.a. riigilt. sab tornikiivri taastamine eksperthin- Annetajate toel on annetuskon- nangu järgi 2,37 miljonit krooni. Seda tole laekunud annetuste kogumise algu- summat pole keegi tänaseni muutnud ja AJALOOST sest saadik 260 tuhat krooni. Selle suure see käib kiriku tormieelse seisukorra numbri näol on tegemist mõneti teoree- taastamise kohta. Kui vaadata kiriku re- tilise arvutusega, kuna oleme jooksvalt monti kompleksselt, mida ka ministee- pidanud tasuma tehtud tööde eest sel- rium on soovitanud, siis lisaks tornikiivri leltsamalt annetusarvelt. Mis tähendab, taastamisele vajab remonti veel kiriku et annetuste summa on seetõttu tublisti katus ja põrand, võimalusel tuleks pai- Foto autor: Avo Seidelberg kahanenud - tänaseks on sellest järele galdada ka küttesüsteem. Need vajami- jäänud 21 149 krooni ja 17 senti. Kahet- nevad rahanumbrid on meie jaoks väga netusarve jmt. Laekunud raha saab ole- susväärselt on levinud aga arvamus, eriti suured. ma omafinantseeringuks, et saaks asu- pärast 13. oktoobril Virumaa Teatajas Me ei jää siiski käed rüpes istu- da programmidest raha taotlema. avaldatud artiklit “Tornikiiver saab taas- ma. Jätkame heategevuslike kontsertide- Lähenev aastalõpp toob kaasa tatud ehk juba aasta pärast”, et kogudu- ga, raamatunäitusega, koguduse liikme- jõuluootuse ja jõulud, neid on saanud sel on kogu laekunud summa kusagil te oma annetustega, hoiame avatuna an- traditsiooniks pidada mitmesuguste kontsertidega. Juba on teada järgmised heategevuslikud jõuluootuse kontser- Laekumised annetusarvele ja makstud summad, 16.oktoobri seisuga: did: 9. detsembril tulevad esinema Kaire Vilgats ja Urmas Lattikas, 12. detsembril annetused üksikisikutelt - 165 808 krooni ja 30 senti, toimub kordusena kirikus Kirsi Ranto ja annetused kogudustelt - 32 919 krooni ja 53 senti, Hessu Laaksoneni kontsert “Valguse tii- annetused ettevõtetelt, ühingutelt - 3492 krooni, badel”. 25. septembril 1910 pidas Väike-Maarja mist, kusjuures vihaseim konkurent - era- annetused omavalitsustelt - 10 000 krooni Neile ja teistele üritustele olete Tarvitajateühisus oma esimese koosole- kaupmees - lubas oma vana mütsi viina- muud annetused (kontserdid, korjanduskast) - 48 334 krooni kõik lahkesti oodatud. ku, millest võttis osa 30 inimest. VMTÜ sakusmendiks ära süüa, kui ühisus aasta Kokku 260 553 krooni ja 83 senti. Oleme kõigile lahketele toetaja- kauplus avati 8. jaanuaril 1911 J. Kotli jooksul pankrotti ei lähe.“ Siiski tegutses tele südamest tänulikud. Kõik tehtu on üüritud ruumides. Avamispäeval müüdi ühisus edukalt aastakümneid. Annetuskontolt makstud arved: saanud teoks tänu teie lahkele abile. Sai- kaupu 35 rubla 33 kopika eest. Eduard Leppiku andmeil likvi- ajutise katuse paigalduse eest Antaares AS-le - 96 150 krooni, me julgema tundega sügisvihmadele ja Ühistu 25. aastapäeva puhul kir- deeriti Väike-Maarja Tarbijate Koopera- muinsuskaitselise järelevalve eest Einar Kaldamile - 3600 krooni, talvele vastu minna. torni ladustamise eest Rändmeister OÜ-le -118 920 krooni, jutas E. Tael: „Esimene tegevusaasta oli tiiv märtsis 1975. kaunis raske: inimestel puudus usaldus Fotol oleva hoone ostis Väike- katuse parandamise eest Antaares AS-le - 5184 krooni, Heli-Liivia Komp, uude ettevõttesse ja erakaupmehed tegid Maarja Tarvitajateühisus 1917.aastal ja akende vahetuse eest Restaure OÜ-le - 15 480 krooni. EELK Väike-Maarja koguduse Jääk 21 149 krooni 17 senti väga hoogsat kihutustööd ühisuse vastu. tegi juurdeehituse 1925. nõukogu esimees Ennustati peatset ühisuse kokkuvarise- Reeli Freiental Oktoober 2010 KULTUUR / SOTSLAAL 9 Rahvusvaheline konverents Kiltsis tõi Väike-Maarja lasteaed sai kokku admirali järeltulijad uue katuse! Harva võib näha, et paari päeva jooksul Augustitormis sai räsida tugevalt Väike- semalt kopsida, et vähem laste und häi- lehvivad kõigis Väike-Maarja keskvälja- Maarja lasteaed -tormituul viis hoonelt rida. ku lipumastidel eri riikide lipud. Sellise- katuse, purustas aknaid ning õues ole- Lasteaia direktori sõnul kuulub na nägid nad aga välja 16.-17. oktoobri vaid mänguobjekte. kollektiivi tänu valla majandusmeestele nädalavahetusel. Krusensterni nim. Neljapäeval, 21. oktoobril jõudis eesotsas abivallavanem Kaarel Moisaga. MTÜ poolt tähistati admirali 240. sünni- uue katuse panija, ehitusfirma OTO Ehi- Suur tänu ka tööharjutajatele, kes tulid aastapäeva ja korraldati rahvusvaheline tus OÜ oma töödega lõpusirgele. vabast ajast tööle, samuti lasteaia koris- konverents „Kiltsi mõis ja selle omani- Katuse taastamistööd läksid tajatele, kes aitasid lasteaeda korda saa- kud.“ maksma 294 367 krooni. Abivallavanem da. Üritused algasid 15.oktoobril Kaarel Mõisa sõnul sujus kõik plaanipä- Vallavalitsus tänab kõiki toeta- Tallinna Toomkirikus. Orelimuusika saa- raselt: “Lasteaia katus sai varasemast jaid, kellele meie mure südamesse läks tel asusid admirali hauamonumendi juu- tugevam: kõik sarikad said müürilatti ja kes meid rahaliselt toetasid: Kaarma, res auvalvesse Tallinna Merekooli kade- kinni ankurdatud.” Häädemeeste ja Tapa valda, Tallinna lin- tid. Mälestusminutiteks olid katedraali Lasteaia direktori Tiia Männi sõ- na, Viimsi Keevitus AS-i, Oma Ehitus AS- kogunenud Saksamaa Suursaadik dr. nul sujus lasteaial koostöö ehitajatega i, Baltic Agro AS-i ja Sirdali valda Nor- Martin Hanz, Krusensternide perekon- samuti suurepäraselt: “Kui nemad väl- rast, kes toetasid Väike-Maarja lasteaia naliikmed, Väike-Maarja vallavalitsuse, jas ehitasid, siis lapsed ehitasid sees. Ehi- katuse taastamist 289 975 krooniga. MTÜ ja üldsuse esindajad. Lilletsere- tajad püüdsid laste puhketunni ajal vaik- mooniat alustas Lembit Keerus, kes oma Hilje Pakkanen lühikeses sõnavõtus rõhutas põlvkonda- de järjepidevust meretraditsioonide eda- sikandmisel. (Nii mitmedki perekonna- Sotsiaalvalve teenus liikmed on osalenud peale kuulsat ad- mirali ümbermaailmareisidel või tööta- vad merenduses.) Kadettide kohalolek kindlustab hädalisele kiire abi annab tunnistus aga sellest, et Eestis on Saksa suursaadik Martin Hanz vestlemas Hans Ewert von Krusenstierniga Tallinna neid, kes soovivad saada meremeheks. Toomkirikus. Foto: Ilve Tobreluts Eakate või puuetega inimeste ja nende omavalitsuse hooldustöötaja, lähedased, varem toimunu kohta ja hea- lähikondlaste igipõline mure – kas va- naaber jt või kriitilise olukorra puhul kiir- meelt selle üle, et üks oluline nur tuleb endaga üksinda kodus turva- abi, päästeametit, politseid. Kui aga ope- kultuurimälestis on renoveeri- liselt toime – saab kõikjal Eestis uut lee- raator abivajajat ei kuule, edastatakse tud. „Kiltsi mõisahoone ja admi- vendust. siiski häireteade kontaktisikule, kes lä- ral Krusenstern ei ole tähtsad Pidev muretsemine viib nii mõnegi su- heb seejärel kohale asjaolusid kontrolli- mitte ainult eestlastele ja balti- gulase mõtted hooldekodule, kus vana- ma, seega ei pea inimene muretsema ka sakslastele, vaid paljudele ini- inimene on hoolduspersonali silme all juhul, kui ta asub hoolekandetelefoni mestele üle maailma. Sellest an- ning probleemide korral on abi käeula- kuuldeulatusest kaugemal, näiteks ko- navad tunnistust siia kogune- tuses. Samas tõdeme sedagi, et inimesed duhoovis. nud inimesed Saksamaalt, Root- hea meelega oma kodust lahkuda ei soo- Sotsiaalvalvesüsteemiga saab si- sist, Venemaalt, Ukrainast, Iis- vi ja veedaksid ka oma vanaduspäevi duda lisaks ka erinevaid andureid, mil- raelist, Soomest. Eri riikide ko- ikka oma armsaks saanud kodus. Tekib- lest kõige olulisemaks on kindlasti suit- danike isiklikud kokkupuuted ja ki küsimus kuidas oma kodus iseseisvalt suandur, mis lisaks kohapealsele häirele meeldivad kontaktid on kõige elamist turvaliselt ja muretumalt võimal- informeerib koheselt ka kõnekeskust, parem diplomaatia.“ dada. mistõttu on võimalik saata koheselt abi Ettekannetega esinesid: Meditech Estonia on käivitanud kohale. Seega aitab uudne sotsiaalvalve kunstiteaduste kandidaat Ants üle-eestilise sotsiaalvalve teenuse, mis teenus lisaks tervisehädadele inimesi ka Hein, kes tutvustas Kiltsit mõi- loob vanurite ning puuetega inimeste näiteks tuleõnnetuste või turvaproblee- sast valmivat monograafiat, Kilt- hoolekandes täiesti uue kvaliteedi hõl- mide korral. si lossi vanusest arheoloogia bustades ka koduhooldajate tööd. Sotsiaalvalvesüsteem põhjal rääkis Tõnno Jonuks, Heli Pidevalt käeulatuses olev häirenupp või- Hoolekandetelefon ja randmel või kae- Tuksam andis ülevaate Kiltsi los- maldab vajadusel kohe abi kutsuda ja las kantav häirenupp. Häirenupp töötab si seinamaalingutest. Erki Tam- end kodus turvalisemalt tunda. Sotsiaal- valveseadmest kuni 200 meetri raadiu- miksaare ettekanne keskendus valve teenus aitab eelkõige eakaid ja ses. Saadaval on ka erinevad lisaseadmed Paul Theodor von Kru- puuetega inimesi, kes ühtpidi soovivad - suitsuandur, kukkumisandur, liikumis- iseseisvat elu, teisalt aga kindlustunnet, andur jpm. Väike-Maarja kirikaias Krusensternide hauaplatsil. Foto: Ilve Tobreluts sensterniler (1809-1881) ja tema panusele Jäämere uuringusse. et kui inimene peaks kasvõi kukkuma ja Sotsiaalvalve teenus Kohalolnud austasid admirali mälestus- Malle Salupere rääkis ammendamatust ise püsti ei saa, on abi kogu aeg kõigest Häirenupule vajutades võtab hoolekan- 16. oktoobri hommikul ootas kü- kimpude ja lillede asetamisega. arhiivist, mis on andnud uusi fragmen- ühe nupuvajutuse kaugusel. detelefon ühendust ööpäev läbi töötava lalisi Kiltsi. Alustati tutvumiskäiguga Seejärel külastasid perekonna- te Krusensternide puslele. Igor Logishev Ka väga eakad teenuse tarbijad kõnekeskusega. Kõnekeskus võtab häi- peahoones, keldrist kuni pööninguni, liikmed koos vastuvõtjatega perekonnale Odessast rääkis Krusensternidest ja kinnitavad, et teenus annab juurde kind- reteate vastu, püüab kliendiga suhelda, vaadati, mis tehtud, mis vajab veel tege- kuulunud Järlepa ja Hagudi mõisat ning Odessast. Väike-Maarja vallavanem Ur- lustunnet, seade on väga lihtne ja selle selgitada välja häire põhjuse ja mure tõ- mist. Rapla kalmistut. Seal, nii nagu Väike- mas Tamm andis ülevaate Kiltsi mõisa kasutamist ei pea küll keegi pelgama. siduse ning seejärel: lahendab problee- Koolikell andis märku, et on aeg Maarja kirikaias, asub üks Kru- olevikust ja tulevikust. Süsteem koosneb tavatelefoni- või mo- mi telefoni teel, teavitab kliendi kontakt- alustada konverentsiga. Renoveeritud sensternide hauaplatse. Tähelepanu- Kavatseme edaspidi vallalehes biilvõrku ühendatud hoolekandetelefo- isikuid - hooldustöötaja, sugulane, naa- koolisaali oli kogunenud 68 registreeri- väärne on asjaolu, et sinna on sängita- hakata avaldama ettekandeid, siis see- nist ja randmel kantavast häirenupust. ber vm. Vajadusel kutsub viivitamatult tud külastajat. Oma osavõtuga austas tud ka eestlasest lapsehoidja. Arvan, et kord neid refereerima ei hakka. Punasele nupule vajutades helistab sot- välja kiirabi, päästeameti, politsei vm. meid Saksamaa Suursaadik dr Martin selline tähelepanuavaldus nn. „matsirah- Ettekanded esitati erinevates siaalvalvesüsteem koheselt ööpäevaring- Maksumus Hanz, Lääne-Viru maavanem Einar vasse“ iseloomustab kõiki Krusensterne keeltes (eesti, saksa, inglise, vene). Kor- selt töötavasse kõnekeskusesse, kus saab Täisteenuse korral on teenuse maksu- Vallbaum. Oma tervitussõnavõtus aval- positiivselt. raldajad olid need vajadusel tõlkinud ja abi nii eesti kui vene keeles. mus 490 krooni kuus. See sisaldab laua- das suursaadik tänu korraldajatele päev paljundanud, et keelt mitte valdavad Hoolekandetelefon võimaldab telefonivõrku paigaldatava seadmete saaksid aru, millest esineja räägib. Siin- kahepoolset suhtlemist abivajaja ja kõne- renti, hooldust, mõistlikus mahus ööpäe- juures eriline tänu konverentsi juhataja- keskuse telefonioperaatoriga ning või- varingsetele häirekõnedele vastamist. le Aivar Niinemäele, kes suutis vastavalt maldab edastada abistajatele teate kor- Seadmete väljaostu korral 350 vajadusele koheselt tõlkida jutu inglise teri või maja igast nurgast - eeldusel, et krooni kuus. Ühekordselt lisandub sead- keelde, oli see siis eesti- või venekeelne. vaheuksed on avatud ning abivajaja kuu- me paigaldustasu ühe kuutasu ulatuses. Konverentsi külalised asetasid leb hoolekandetelefoni kõlari kaudu Väike-Maarja kirikaias lilled admirali suhtlevat operaatorit ning vastupidi. Vas- Lisainformatsioon: Risto Eelmaa, poja ja poja-poja Paul Theodori ja Otto tavalt häire sisule informeerib operaator Meditech Estonia OÜ Pauli haudadele. Päev jätkus Muuga ja kliendi kontaktisikuid, kelleks võib olla 507 8 691, [email protected] Lasila mõisa külastamisega. Paljud Krusensternide järeltuli- jad, kes olid Kiltsis viibinud 3-4 aastat tagasi, avaldasid siirast heameelt tehtu Sotsiaaltoetuste, hüvitiste ja pensionite üle ja lubasid oma positiivsed emotsioo- nid edasi anda nendele perekonnaliik- arvestamise korrast alates 1. jaanuarist metele, kes seekordsest osa võtta ei saa- nud. 2011 Ettekanded ja toimunu leiab ka- jastamist perekonna iga-aastases ülevaa- Sotsiaalministeerium vastutab selle eest, 16106; 744 8300; 357 9021; 664 0126 tes, mis saadetakse kõigile perekonna- et alates 1. jaanuarist 2011 laekuvad ini- ning e-postilt: [email protected]. liikmetele üle maailma. meste pangakontodele toetused, hüviti- Tuletame veel meelde, et panga- Toimunu ja toimuva kohta andis sed ja pensionid juba eurodes. Nende kontol olevad kroonid vahetuvad euro- Lembit Keerus intervjuu 15. ja 16.oktoob- ümberarvutused tehakse detsembris. deks automaatselt. Sularaha saab tee- ril Vikerraadiole ja venekeelsele Raadio- Ükski pension, toetus ega hüvitis seelä- nustasuta ja üleminekukursiga eurodeks le 4-le. bi ei vähene. Samuti ei muutu pensioni- vahetada juba alates 1. detsembrist Vene Televisioon Moskvast oli de, toetuste ja hüvitiste saamise tingimu- 2010. Pangakontorid vahetavad kroone kohale saatnud rezisöör Olga Petrakova, sed ja kord ning rahaline väärtus. Muu- eurodeks teenustasuta ja kuni 30. juuni- kes valmistab filmi „Adam Johann von tub üksnes valuuta - kroonide asemel ni 2011. Eesti Pangas saab kroone üm- Krusenstern“ ning kes jäädvustas toimu- saab need eurodes. ber vahetada tähtajatult. Raha saab va- nu ning tegi mitmeid intervjuusid, et Lisainfot penisonide, toetuste ja hetada ka Eesti Posti kontorites, kuid neid kasutada valmivas filmis. hüvitiste kohta saab alates detsembrist Eesti Postil on õigus kehtestada piirang Olga Vorobjoval Peterburist oli kaasas hulk Krusenterniga seotud esemeid. Toimunut toetas Eesti Kultuurkapital elukohajärgsest pensioniametist või Sot- kuni 1000 eurot inimese kohta päevas. Foto:Ilve Tobreluts. Lembit Keerus siaalkindlustusameti infotelefonidel: Allikas: Sotsiaalministeerium 10 KULTUUR Oktoober 2010

dati mitmeid kohtumisi Eesti kultuuri- guuri poole. Miks mitte ei võiks see olla ringkondade kaasamiseks Georg Lurichi Amandus Adamsoni “Tðempioni” suu- Paavo Kivine asub koostama teema laiemale käsitlemisele. rendatud koopia? Lustakaid Lurichi mälestussamba asjus on Lurichi mälestussamba püstita- Georg Lurichi albumit töörühm pidanud nõu Eesti Arhitektide miseks avatud annetuskontole on prae- lugusid guseks laekunud ligi 100 000 krooni. 12. oktoobril kohtuti Väike-Maarjas spor- Töörühm on väga tänulik kõigile, kes diajakirjaniku ja olümpiaraamatute mälestussamba püstitamist seni on toe- Lurichist koostaja, tõlkija ja kirjaniku Paavo Kivi- tanud ja loodab siiralt, et vahendeid ko- sega, kellel on plaanis koostada Georg guneb veelgi ning et meil õnnestub ühis- Koostanud Kalle Voolaid (Tallinn, 2002) Lurichist põhjalik album, analoogne te jõududega püstitada Georg Lurichile mõni aeg tagasi valminud Kristjan Palu- Väike-Maarjasse mälestussammas. Abivalmis salu albumiga. 2011. aasta aprillis möödub 135 Paavo Kivise Väike-Maarjasse aastat Georg Lurichi sünnist. Kuidas jõumees, tuleku peamine eesmärk oligi põhjaliku- seda tähtpäeva tähistada? Viie aasta eest, malt tutvuda kogu Lurichiga seonduva- 130. sünniaastapäeva aegu oli mitmel tema sugulased ga. Koos teejuhiks olnud Raul Rebasega päeval terve rida ettevõtmisi: korraldati külastati muuseumi, osaleti Georg õpilastööde konkurss; külastati spordi- ja tuttavad Lurichi mälestuse jäädvustamise töörüh- muuseumi Tartus; viidi läbi konverents, ma koosolekul ja kohtuti huvilistega kus osalesid ka Berliini Lurichi nimelise Kord läinud Lurich jälle teed mööda, kui Väike-Maarja raamatukogus. spordiklubi esindajad, Eesti maadlusve- äkki näinud, et ühel talunaisel lehm õn- Kivise hinnangul on Eestis läbi teranid ja Eesti parimad noored maadle- netult üle aia läinud. Naisel olnud nüüd aegade olnud kolm spordivallas ilma tei- jad, kes näitasid erinevate aegade maad- häda käes. Lurich pakkunud ennast ko- nud suurmeest, kelle tegevus oli määra- lusvõtteid; allkirjastati maakonna heade hemaid appi, krabanud lehmast kinni ja tult laiem ja ühiskonnale olulisem kui kavatsuste protokoll Vabariigi Presiden- tõstnud selle ühe raksuga teisele poole ainult nende sportlikud saavutused. di ja Eesti Olümpiakomitee presidendi aeda tagasi. Talunaine löönud hämmas- Need kolm olid Georg Lurich, Kristjan osavõtul, avati Georg Lurichi tee, pandi tusest ainult risti ette, tänanud ja küsi- Palusalu ja Paul Keres. nurgakivi Väike-Maarja uuele spordi- nud, et kes teie küll ometi olete, nii tu- Ühiselt arutleti selle üle, kuidas hoonele, toimusid Georgi Kange rammu- gev kohe, et… Lurich vastanud rahuli- paremini avada Lurichi isiksuse eri pal- Volikogu esimees Olev Liblikmann ja Paavo Kivine raamatukogus vestlushoos. Foto: võistlus ja Lurichi kevadjooks. kult, et on jõumees Georg Lurich ja kut- geid ja käsitleda teda hoopis laiemas Irma Raatma Kuidas aga tähistame Georg sunud naist pealekauba oma esinemis- võtmes kui ainult sport, kuidas tuua teda Lurichi 135. sünniaastapäeva? Kui kel- tele. lähemale tänastele eestimaalastele ja na kõik kihid: nii vaesed kui rikkad, nii Liidu, skulptor Mati Karmini ja arhitekt lelgi on häid mõtteid, andke nendest val- *** näha Lurichiga seonduvat kui olulist tah- haritud kui harimatud, nii eestlased, ve- Ike Volkoviga. On arutletud selle üle, kas lavalitsusse teada. Valla kodulehel on ka Kord talvisel ajal suure lumega sõitnud ku Eesti kultuuripildis. nelased kui sakslased. Teda teati ja hin- mälestussammas peaks olema figuur või sellekohane küsimustik, kuhu saate oma mõisameeste viinavoor regedega möö- Georg Lurich oli eestlaste rah- nati ka hoopis laiemalt, Ameerikaski. midagi abstraktsemat, mis väljendaks eelistused märkida. da mäenõlvakut. Äkki juhtus ühel reel vustunde ärataja, aga ta oli ka suurkuju, Georg Lurichi mälestuse jääd- jõudu, aga ühtlasi ka ilu ja soliidsust. Ilve Tobreluts õnnetus - kinnitusköied katkesid ja vii- kellest pidasid lugu ja hoolisid ühiskon- vustamise töörühma koosolekul kavan- Poolehoid tundub siiski kallutuvat fi- navaat veeres suure hooga nõlvakust alla. Voor peatati ja kõik küüdimehed Aidakem suurendada läksid hädalisele appi viinavaati tagasi Georg Lurichi fondi Rahvamaja saali tooma. Paraku ei aidanud seal aga ka põhikapitali! ühendatud jõud - punnisid mehed, mis nad punnisid, kahlasid nad lumes, mis Eesti Rahvuskultuuri Fondi Georg taasavamisest nad kahlasid, vaati nõlvakust üles ei saa- Lurichi fond toetab Lurichi tõekspida- nud. Juhtumisi läks sellal samast mööda miste väärtustamist ja tema mälestuse On ime, et see kaunis ja auväärne Väike- üks keskmist kasvu noormees, kes end jäädvustamist. Maarja rahvaimaja (tolleaegne seltsima- hädalistele lahkelt appi pakkus. Mehed Igaüks meist võib kaasa aida- ja) ehitati põllumeeste poolt 1912 vaid naersid, nii et ümbrus kajas, kui noor- ta Lurichi fondi tugevdamisele ja sel- kolmveerand aastaga. Nüüd on sündi- mees vaadi üles lubas aidata, astusid aga le põhikapitali suurendamisele! nud teine ime ja tänaseks on põhjaliku siiski naljaviluks kõrvale, et ise vähe hin- jas käis, andis ta idee, et saali taas-ava- noorenduskuuri läbi teinud rahvamaja ge tõmmata. Ei uskunud nad keegi oma misel võiks esineda meeskoor Rakvere. Annetusi Lurichi fondi saab teha Siht- saal. Endine vallavanem Olev silmi, kui noormees vaadi mängeldes Nii läkski - 29.septembril toimunud pi- asutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond ar- Liblikmann lubas, et rahvamaja saab sa- nõlvast üles lükkas ja siis reele tõstis. dulikul avamisel lauliski meeskoor diri- veldusarvele nr 221001101347 jandaks sünnipäevaks korda ja nüüd on Lõpuks pääses ühe hädalise suust: “Vaat, Põlistame Eesti gentide Aime Rahula ja Olaf Lepsi käe Swedbankis. Selgituseks: annetus Georg sellele suur samm lähemale astutud. kus kurat!” Noormees kohe ülalt vastu: all. Saal ise oli muutunud endisest sünk- Lurichi fondi. rahvusliku suurmehe Kui abivallavanem Kaarel Moisa “Mis, ah mina olen kurat?” ja lõi vaadi jas-rohelisest heledalt valgusküllaseks, NB! Selgitusse lisage oma isiku- Georg Lurichi mälestuse! vihaselt alla tagasi. Viinavoorilised said kood ja postiaadress. Tuludeklaratsioo- veel suurivaevu allaveereval vaadil eest ni esitamisel saate annetustelt tulumak- Georg Lurichi mälestussamba toetus- ära hüpata. Lurich aga (sest tema see su tagasi taotleda. summade kogumiseks avatud Väike- noormees oli) läks rahumeeli oma teed. SA Eesti Rahvuskultuuri Fond telefon: Maarja Vallavalitsuse arveldusarve num- *** 601 3428, e-postiaadress: [email protected] ber SEB Pangas on 10502017649007. Alati ei läinud kõik Lurichi asjaajamised siiski just täpselt tema plaane mööda. Nii puhanud Lurich kord suvel Läänemaal Velisel oma sugulaste juures, kus ta sõb- Sündmuste kalender runenud naabruses suvitanud kena tü- 27. oktoobril kell 17.00 Väike-Maarja 20.novembril kell 13.00 on Väike- tarlapsega. Lurich külastas tütarlast tih- raamatukogus luuleõhtu “Kalju Lepik Maarja rahvamajas klubi Härmalõng tipeale ja aeg-ajalt käidi ka koos jaluta- ja Viru vanne”. Luuleõhtuga tähista- pidu. Info Ville-Markus Kell, tel 326 mas. Need ühised romantilised jalutus- takse naabervallast Koerust pärit luu- 1837 retked viisid paraku läbi teise talu karja- letaja Kalju Lepiku 90. sünniaastapäe- 22. novembril kell 18.00 Triigi spordi- maalt, kus Lurichil sageli õrnade hetke- va. Info Irma Raatma, tel 325 5034 hoones valla meistrivõistlused koroo- de vahel karjaväravate sulgemine unu- 28. oktoobril kell 17.30 loeng “20. sa- nas, II etapp. Info Ants Rikberg, tel 529 nes, nii et kogu kari mitmel puhul vilja- jandi arhitektuur Väike-Maarjas”. Esi- 0745 põllule pääses. neb Eesti Kunstiakadeemia professor 27. novembril Simuna rahvamajas Si- Õnnetul karjaperemehel ei jää- Mart Kalm. Info Ville-Markus Kell, tel muna naisrahvatantsurühma 20. sün- nud lõpuks muud üle, kui ühel püha- 326 1837 nipäeva pidu. Info Auli Kadastik, tel päeval oma püss soolaga laadida ja pa- 30. oktoobril kell 19.00 peetakse Simu- 323 7217 hategijat passima jääda. Ei läinudki kaua, na rahvamajas Simuna Kapelli 25. aas- 28. novembril kell 16.00 Advendi- kui jõumees taas oma daamiga tuli ja tapäevapidu. Pääsmed (100 krooni) küünla süütamine Väike-Maarja ale- (nagu kiuste) jälle värava sulgemata ainult eelmüügis. Info Auli Kadastik, viku jõulukuusel. unustas. Peremees kargas nüüd laskeval- tel 323 7217 29. novembril kell 18.00 Triigi spordi- mis püssiga noorte teele ja käratas: “Vä- 1. novembril kell 18.00 Triigi spordi- hoones valla meistrivõistlused males, rav kinni või saad soolaga!” Lurich lõi hoones valla meistrivõistlused koroo- I etapp. Info Ants Rikberg, tel 529 0745 Vallavanem Urmas Tamm tänab Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi juhatuse esimeest solvunult rinna ette ja küsis “Kas pere- nas, I etapp. Info Ants Rikberg, tel 529 6. detsembril kell 18.00 Triigi spordi- Jaak Läänemetsa. Foto: Ville-Markus Kell. mees ei tea, kes ma olen?” Peremees käh- 0745. hoones valla meistrivõistlused kabes, vas omakorda vihaselt vastu: ”Ole, kes 7. novembril kell 12.00 Ebavere rada- II etapp seintel restaureeritud ornamendid, sein- juunikuus mulle ütles, et läheb remon- sa oled. Püss võtab kõiki!” Ei jäänudki del ReinPauli sügisjooks. Info Ants 9. detsembril kell 18.00 Väike-Maarja te ääres uhiuued toolid. Kuna puudusid diks, tegime omalt poolt kõik, et üritu- Lurichil muud üle, kui tagasi minna ja Einsalu, tel 529 4245 rahvamajas kontsert Jõuluootus. Esi- kardinad akende ja lava eest, siis oli sed ehitajaid ei segaks. Osa ettevõtmisi värav kirudes kinni panna. 15. novembril kell 18.00 Georgi söö- nevad Kaire Vilgats (laul) ja Urmas meeste laulu akustika erakordselt hea. tuli ka ära jätta, osa õnnestus teise kohta gitoas valla meistrivõistlused mälu- Lattikas (klaver). Kontsert on tasuta, Tervitusteks said sõna vallava- üle viia, ühel korral, Ühtelaulmise ajal, mängus, I etapp. Info Ants Rikberg, tel saab teha annetusi kiriku tornikiivri nem Urmas Tamm, Põllumeeste Seltsi 3 NUMBRIT kasutasime rahvamaja fuajeed. 529 0745 taastamiseks. Info Ville-Markus Kell, esimees Jaak Läänemets ja allakirjutanu. 9. novembril kell 19.00 Väike-Maarja tel 326 1837 Palavatel suvekuudel oli rahva- Tahaksin tänada personaalselt rahvamajas Komöödiateatri etendus 11. detsembril kell 10.00 Simuna spor- maja tolmune ja lärmi täis. Pean ütlema, Liina Viikbergi, sest just tema vormistas 377 “Armastab, ei armasta”. Lustlik lugu dihoones valla meistrivõistlused võrk- et eranditult kõik ehitajad olid väga kor- rahataotluse selliselt, et see rahuldati. õpilast õpib Väike-Maarja rektsed ja toredad. Vajadusel tuli mul mõnusa huumori ja pidevalt vaheldu- pallis. Info Ants Rikberg, tel 529 0745 Tänud ka kõigile ehitajatele! Need olid: Gümnaasiumis vate naljakate situatsioonidega. Män- 12. detsembril kell 18.00 Väike-Maar- endalgi käsi külge panna, näiteks radiaa- OÜ Restaure, OÜ Saundland, OÜ Hektali torite eemaldamisel ja tagasipanekul. Ka givad Egon Nuter, Liina Tennosaar jt. ja kirikus Soome laulja Kirsi Ranto ja ja OÜ Pixner. Ja loomulikult suur tänu kõik meie oma valla tehnikaosakonna Piletite hinnad: 140 krooni, sooduspi- valgustehnik Hessu Laaksoneni jõulu- Maaelu Arengu Euroopa Põllumajan- mehed olid väga abivalmid. 67 let 125 krooni. Piletid müügil rahva- kontsert “Valguse tiibadel” kiriku tor- dusfondi (EAFRD) toetusele ja vallava- Nagu alati jäi aega napiks. Val- õpilast õpib Simuna Koolis majas ja kaupluses Maarjalill. Info Vil- nikiivri taastamise heaks. Info Heli- litsusele, et vajaminevad rahalised va- gustite paigaldamine osutus planeeritust le-Markus Kell, tel 326 1837 Liivia Komp, tel 326 1837 hendid raskele ajale hoolimata leiti. aeganõudvamaks. Ka kardinad ja lava- 12. novembril Simuna rahvamajas isa- 13. detsembril kell 18.00 Simuna rah- Ville-Markus Kell depäeva kontsert. Info Auli Kadastik, vamajas valla meistrivõistlused mälu- eesriided saabuvad alles novembris. 66 Väike-Maarja Valla Rahvamaja õpilast õpib Kiltsi Põhikoolis tel 323 7217 mängus, II etapp. Info Ants Rikberg, Kui meie maja sage külaline, lau- direktor Allikas: EHIS, 20. oktoobri seis tel 529 0745 lumees Juhan Kangur suvel Väike-Maar- Oktoober 2010 SPORT 11 Osalege valla paremate Väike-Maarjasse oleks vaja sportlaste, parima võistkonna, seiklusparki? Tervist hea maarja rahvas. Meie valla sid spetsialistidega selle ehitamisel kaa- spordiaktivisti ja võimalused huvialade ning sporditree- sa lüüa, siis saab seikluspark just selline ningute pakkumisega näib olevat am- nagu oleks rahva soov, nii et kõigile meel- mendav. Olen isegi korraldanud kolmel diks. Lõpuks võiks noortekeskuski sin- spordiperekonna valimisel aastal valla meistrivõistluseid jõutõstmi- na kolida, kuid eks see ole arutelu koht. Ilus suvi on läinud ajalukku, juba on esi- konna ja aasta treeneri konkurss. ses, haaranud hulga noori, kes sisusta- Kindlasti võib tekitada küsimu- mene lumigi maha tulnud. See kõik an- 3. Nominente võivad esitada vad vaba aega jõutõstmisega. Paraku si graffiti ehk tänavajoonistuste, kritsel- nab märku, et järjekordne aasta hakkab kõik valla elanikud. Esildis peab olema tundub, et kõigile siiski ei leidu seda õi- duste propageerimine, mis teatavasti on liikuma lõpu suunas. Traditsiooniliselt kirjalik, see tuleb tuua kas Väike-Maarja get tegevust, miks muidu on tänava nur- Eesti Riigis keelatud tegevus. Samas ehk käib sellega kaasas ka valla parimate spordihoone administraatori kätte või kadel graffiti või leidub noori, kes oma selle pärast ongi seintesodimine niivõrd sportlaste valimine. Seekord juba 11. kor- saata e-posti aadressile ants.pk@v- energia ülejääke akende lõhkumiseks populaarne - keelatud viljad olevat tea- da. Traditsioon on ka see, et valime pari- maarja.ee. kulutavad. dupärast need kõige paremad. Miks mit- ma mees- ja naissportlase, parima spor- 4.Parim sportlane valitakse järg- Tänu valla heale tööle ning Ants te lasta noortel end seikluspargi seina- ditüdruku ja -poisi, parima võistkonna, miselt: Rikbergi initsiatiivile on kiriku lähedale del välja elada, arendada seeläbi käelist- parima spordiaktivisti, parima treeneri Valla suurematesse kauplustes- angaari üles seatud küll rularamp ning kui ka kunstilist tegevust ning ma olen (valitakse esimest korda) ja samuti pari- se, bensiinijaamadesse, spordihoonetes- talvel saab seal uisutadagi, kuid siiski kindel, et paljud majaseinad jäävad see- ma spordiperekonna. se ja teistesse avalikkesse kohtadesse tundub, et sellest jääb väheks. Oleks vaja läbi puhtaks. Oma eelistuse saate panna no- pannakse üles valimiskastid, mille juu- midagi põhjapanevamat, midagi eriti la- Seikluspark on praegu siiski vaid vembri lõpus välja pandavatesse valimis- res on lehed parima sportlase hedat nii, nagu noored seda näeksid. idee ning mis sinna täpselt tulema peaks kastidesse. Parimate väljakuulutamine nominentide nimekirjaga ja nende pari- Miks mitte rajada aastaid kasutuna seis- pole selge. Selleks palub Väike-Maarja toimub detsembri alguses valla aastapäe- mate tulemustega, kus vallaelanikel on vatesse ujula ruumidesse seikluspark, valla kultuurikomisjon kõigi arvamusi va peol. võimalik teha oma eelistused. selline tõeline noorte jt mürgeldajate kes- pargi teemal. Kel on mõtteid, kirjutage Mullused parimad: parim nais- Spordialal asjatundjad annavad kus, kus saaks oma energiat välja elada palun e-mailile: [email protected] sportlane Geidi Kruusmann, meessport- oma hääle läbi RSK listi. Spordiala asja- nii rula kui ka trikiratastega sõites, sei- või helistage nr 5358 6394. lane Sten Anslaan, parim neiu Kertu Re- tundjaks loetakse valla kodanikku, kes nu sodides, köiel ronides jmt tehes. Kõi- Raivo Tammus Seikluspargi idee autor Raivo Tammus bane, noormees Ivar Vaab, parim spor- on liitunud RSK listiga. Soovijatel on ge parem oleks veel see, et noored võik- Valla kultuurikomisjoni liige teel korvi poole diaktivist Väino Stoltsen, parim võist- seda võimalik teha, saates sooviavaldu- kond ReinPauli korvpallivõistkond, pa- se e-postile [email protected] rim sportlik perekond Rebane, aktiiv- Teises etapis liidetakse eraldi seim tervsiseportlane Viivi Kahr. kokku häältehulgad. Vallaelanike arves- Maadlusuudiseid tus toimub järgmiselt: esikoht annab 10 Valla parima sportlase punkti, teine koht 9 punkti, kolmas koht 18. septembril toimus Võrus olümpia- valimise juhend 8 punkti jne. Asjatundjate arvestuses an- võitja Eduard Pütsepa Mälestusvõistlu- 1.Valla parimaks sportlase kandidaadiks nab esikoht 15 kohapunkti, teine koht 14 sed kreeka-rooma maadluses. Väike– võib olla inimene, kes on sündinud, töö- kohapunkti jne. Maarja noormaadlejad saavutasid kolm tab, elab või õpib üldhariduskoolis Väi- Kolmandas etapis summeeritak- auhinnalist kohta: Siim Hiielaid Kiltsi ke-Maarja vallas. se vallaelanike ja asjatundjate kohapunk- koolist - 1.koht, Jevgeni Hamidzanov 2.Oktoobrikuu lehes ilmub kuu- tid ning selle alusel selgub valla parim Kiltsi koolist - 3.koht, Rauno Kuusemets lutus, kus kuulutakse välja mööduva sportlane ja võistkond. Kui kohapunkti- V-Maarja G-st - 1. koht. aasta parima mees- ja naissportlase, neiu de arv on võrdne, saab otsustavaks asja- 25.septembril toimus Võhmas ja noormehe. parima spordiaktivisti, tundjate arvamus. järjekordne noorte vabamaadluse sarja sportlikuma perekonna, parima võist- Ants Rikberg Nublust Nabini üks etappidest. Seal saavutasime järgmised kohad: Jevgeni Hamidzanov - 1.koht (Kiltsi kool), Siim Valla meistrivõistlused Hiielaid - 3.koht (Kiltsi kool), Allan Läll - 2.koht (Simuna kool). korvpallis võitis ReinPaul 2. oktoobril toimusid Türil Jär- vamaa lahtised meistrivõistlused vaba- Kevadest rakendasime tööle rahvaspor- punktiga. Võistkonnas mängisid Marek maadluses noortele. Meie noormaadle- diklubis spordialade osakonnad. Tulemu- Suits, Andri Part, Rivo Täheste, Mihkel jad saavutasid järgnevad kohad: Jevge- sed ei lasknud ennast oodata. Kõige kii- Mager, Ants Rou-hijainen, Taavi Eesalu, ni Hamidz´anov - 1.koht (Kiltsi kool), rem efekt seisnes selles, et valla meistri- Jaanus Valk. Anatoli Larionov - 1.koht (Kiltsi kool), võistlustest osavõtvate võistkondade arv Teiseks tuli päästekooli võistkond Danil Hamidz´anov - 3.koht (Kiltsi kasvas. Valla meistrivõistlustest korvpal- ja kolmandaks võistkond BBP ehk Balti kool), Allan Läll - 2.koht (Simuna kool), Pildil vasakult esireas Liis Järvamägi, Käroly Seeman, Danil Hamidz´anov, lis võttis sellel aastal osa viis võistkonda. Betoon. Rauno Kuusemets - 2.koht (V-Maarja Anatoli Larionov, Rauno Kuusemets, Jevgeni Hamidz´anov. Tagareas vasa- Nendeks olid ReinPaul, Simuna Ivax 1 G), Jarko Visnapuu - 3.koht (Simuna kult Jarko Visnapuu, Allan Läll, Anni Pent ja Simuna Ivax 2, Päästekool ja BBP. Val- Ants Rikberg kool), Kristjan Baiduz´a - 5.koht (Kiltsi la meistriks tuli ReinPauli võistkond 4 Väike-Maarja Valla RSK kool), Robin Baiduz´a - 9.koht (Kiltsi päev. Meie noormaadlejad esinesid kül- 2.koht (Kiltsi kool), Rauno Kuusemets - kool). laltki edukalt. Koju toodi viis medalit. 3.koht (Väike-Maarja G). Käroly 17. oktoobril toimus traditsioo- Tulemused: Liis Järvamägi - 3.koht Seeman - 2.koht Tamsalu. Harjuta terviseks 2010 niline rahvusvaheline maadlusvõistlus (Tamsalu G), Anatoli Larionov - 1.koht Tekst ja foto: klassikalises maadluses Tapa Maadlus- (Kiltsi kool), Jevgeni Hamidzanov - Lembit Kalter Sarja üldkokkuvõttes on 3.oktoobri seisu- 26.Raili Kööp 71 ok, 7 bp. 27.Sirle-Inga ga tegelenud liikumisharrastusega aasta Kuldväli 71 ok, 7 bp. 28.Maiu Talu 61 ok 6 algusest 531 inimest kokku 7772 osaluskor- bp. 29.Toomas Vinkel 61 ok, 6 bp. 30.Anne- da. Kui aktiivsemad harjutavad 1-2 korda li Kukk 55 ok, 5 bp. päevas, siis üle poolte (54%) on end kirja Rahvaspordiliikumisel Harjuta ter- Väike-Maarja valla 2010/2011. spordiaasta pannud 1-2 korda. viseks! on tänavu käimas 10. hooaeg. Seda Seis 3. oktoobri seisuga: 1.Heino tänuväärset liikumist on Väike-Maarja valla Külanurk 580 osaluskorda (ok), 58 boonus- rahvaspordiklubi eestvõttel tehtud juba ala- kalenderplaan punkti (bp). 2.Viivi Kahr 456 ok, 45 bp. tes 2000. aastast. 3.Aino Saaremäel 321 ok, 32 bp. 4.Annela Liikumise eesmärk on luua võima- November ketiirus valla meistrivõistlused laskmi- gude finaalvõistlused Lähtel Laidre 294 ok, 29 bp. 5.Mall Lepiksoo 261 likult paljudele erinevate vajadustega ela- Jätkub tervisespordiürituste sari ses, I etapp 28.02 kell 18.00 Triigi spordihoones ok, 26 bp. 6.Mare Soovik 238, ok, 23 bp. nikegruppidele võimalusi mitmesuguste “Harjuta terviseks” 10.12 kell 18.00 valla parimate sportlas- valla meistrivõistlused males, III 7.Carmen Vinkel 198 ok, 19 bp. 8.Ivar Lass liikumisharrastustega tegelemiseks. Iga- 01.11 kell 18.00 Triigi spordihoones te, parima spordiperekonna ja spordi- etapp 188 ok, 18 bp. 9.Urmas Kopti 160 ok, 16 bp. üks, vanusest hoolimata, kes liigub kas jalg- valla meistrivõistlused koroonas, I aktivisti autasustamine. Märts 10.Brian Vinkel 142 ok, 14 bp. 11.Ain Kõiv si, rattaga või talvel suuskadega Väike- etapp Jaanuar Jätkub tervisespordiürituste sari 140 ok, 14 bp. 12.Margit Hiiemäe 137 ok, Maarjast umbes kolme kilomeetri kaugu- 07.11 kell 12.00 Ebaveres ReinPauli Jätkub tervisespordiürituste sari “Har- “Harjuta terviseks” 13 bp. 13.Raiko Kilgi 133 ok, 13 bp. 14.Urve sele Ebavere mäele, kus on välja arenemas jooks (üleriigiline üritus) juta terviseks” 07.03 kell 18.00 Triigi spordihoones Kalda 130 ok, 13 bp. 15.Aino Aren 107 ok, kohalik spordikeskus, paneb seal kirja oma 15.11 kell 18.00 Georgi Söögitoas val- 10.01 kell 18.00 Triigi spordihoones val- valla meistrivõistlused lauatennises, 10 bp. 16.Õie Altermann 100 ok, 10 bp. nime ja kas jätkab siis sportimist Ebavere la meistrivõistlused mälumängus, I la meistrivõistlused males, II etapp III etapp 17.Riina Jalast 94 ok, 9 bp. 18.Rita Soidla 91 radadel või pöördub koju tagasi. etapp 17.01 kell 18.00 Triigi spordihoones val- 14.03 kell 19.00 Triigi spordihoones ok, 9 bp. 19.Ave Jander 91 ok, 9 bp. 20.Mar- Tublimate Harjuta terviseks! sarjas 22.11 kell 18.00 Triigi spordihoones la meistrivõistlused lauatennises, II valla meistrivõistlused sulgpallis ko Põdra 88 ok, 8 bp. 21.Aare Prants 87 ok, osalenute vahel loositake välja auhinnad. valla meistrivõistlused koroonas, II etapp 21.03 kell 18.00 Georgi Söögitoas val- 8 bp. 22.Romet Prants 87 ok, 8 bp. 23.Maili See toimub koos valla paremate sportlaste etapp 24.01 kell 18.00 Georgi Söögitoas valla la meistrivõistlused mälumängus, IV Tannbaum 84 ok, 8 bp. 24.Taimar Kopti 75 austamisega valla aastapäeva paiku. 29.11 kell 18.00 Triigi spordihoones meistrivõistlused mälumängus, III etapp ok, 7 bp. 25.Aimar Türbsal 73 ok, 7 bp. Ants Rikberg valla meistrivõistlused males, I etapp etapp 28.03 kell 18.00 Triigi spordihoones Detsember 31.01 kell 18.00 Triigi spordihoones val- valla meistrivõistlused lauamängu- Jätkub tervisespordiürituste sari la meistrivõistlused koroonas, III etapp de mitmevõistluses TEOSTAME MERLO TELESKOOPLAADURIGA “Harjuta terviseks” Veebruar Aprill TEILE VAJALIKKE TÕSTEÖID 06.12 kell 18.00 Triigi spordihoones Jätkub tervisespordiürituste sari “Har- Jätkub tervisespordiürituste sari (kopp, korv, käpad, tropid) valla meistrivõistlused kabes, II etapp juta terviseks” “Harjuta terviseks” 13.12 kell 18.00 Simuna rahvamajas 07.02 kell 18.00 Tamsalu lasketiirus val- 04.04 kell 18.00 Õppekeskuse all las- valla meistrivõistlused mälumängus, la meistrivõistlused laskmises, II etapp ketiirus valla meistrivõistlused lask- II etapp 14.02 kell 18.00 Triigi spordihoones val- mises, III etapp Hind 400 kr tund + KM. 11.12 kell 10.00 Simuna spordihoones la meistrivõistlused kabes, III etapp 11.04 kell 18.00 Päästekoolis rahva- Tellimine 58129757 Andre valla meistrivõistlused võrkpallis 24.02 kell 12.00 Ebaveres vastlapäev spordiklubi üldkoosolek 18.-19.12 kell 10.00 Aastalõpu korv- 24.02 kell 14.00 Ebaveres valla meistri- 16.04 kell 12.00 Väike-Maarja alevi Tammi palli turniir võistlused suusatamises keskväljakul „Jõumehe võistlus” 27.12 kell 18.00 Õppekeskuse all las- 26-27.02 Vabariigi valdade XIX talimän- 18.04 kell 19.00 Väike-Maarja rahva- maja juures „Lurichi kevadjooks” 12 REKLAAM / TEATED / ÕNNITLUSED Oktoober 2010

Koguduste teated Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!

Väike-Maarja koguduses Juubilarid oktoobrikuus: 77 Oskar Buht 73 Õie Altmäe Jumalateenistused pühapäeviti kell 12.00. 94 Salme Vahemaa 77 Heino Midt 73 Piia Sulane Kogudust teenib hooldajaõpetajana Enn 93 Marta Rebane 77 Ellen Koppas 73 Age Selgmäe Salveste. Tel 5345 3967, e-post: 88 Eduard Mel 77 Adele-Marie Metsaru 72 Aleksander Kinkman [email protected] 87 Linda Allik 77 Veera Sikk 72 Toivo Pullõnen EELK Väike-Maarja koguduse aadress: 86 Helmi Neeme 77 Aino Piibe 72 Koidu Bork Tamme 3, 46202 Väike-Maarja. 85 Jelena Dementjeva 77 Ethel Roosla 72 Helgi Kuusma 84 Saima Lemetti 76 Õie Geidik 72 Aili Aruoja Avispea koguduses 82 Vaima Kivistu 76 Helvi Hiiemäe 72 Laidi Hövelson Jumalateenistused pühapäeviti kell 10.30. 82 Armas Talja 75 Hilje-Melaine Laissaar 72 Malle Solba Koguduse vaimulik on Eerek Preisfreund. 82 Elmar Tirman 75 Aime Püvi 72 Helli Ohtla Tel 323 5450. 81 Zoja Iljina 75 Silvi Amur 72 Hilma Narits Koguduse veebileht: http:// 80 Õie Raidla 75 Vello Schenk 71 Ilme Sein avispea.edicypages.com/et 79 Kaljo Geidik 75 Koit Estrang 71 Ele Kivisaar Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina Tali, 79 Eeva Jürgen 74 Lembit Aader 71 Endla Liivoja kokkusaamine toimub igal teisipäeval 78 Hilda Riispere 74 Valve Kuusk 71 Mare Klement kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. 78 Ingrid Lahesalu 74 Maimu Löper 70 Tauno Pruus Simuna koguduses 78 Linda Kaare 74 Aino Buht 70 Linda Üidik 78 Linda Münter 74 Aede Miller 70 Maret Urbas Jumalateenistused pühapäeviti 78 Albert Nikanov 74 Helvi Tammi 70 Maimu-Aimi Jenk kell 14.00. 78 Jaan Danilas 73 Laine Turu 70 Maret Põldra Koguduse õpetaja on Enn Salveste. 77 Heino Klaan 73 Aino Lukman 70 Leili Kaevu EELK Simuna koguduse aadress: Allika 3, 77 Eino Lepiksoo 46401 Simuna Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, Soovime palju õnne ja tugevat tervist! e-post: [email protected] Väike-Maarja Vallavalitsus

Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalateenis- NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et tema sünnipäev ja vanus avaldatakse, anda sellest teada vallalehe toimeta- tust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga võimalik jale telefonidel 329 5757 või 522 2294. kohtuda teistel aegadel.

2. novembril kell 14.00 Väike-Maarja hooldekodu päevakeskuses Simuna Kooli teated: teabepäev teemal: “Hoolduses kasutatavate abivahendite tutvusta- Õnnitleme uusi ilmakodanikke! mine, nende kasutamine ja ostmisvõimalused”. 22.– 23. oktoobril toimub Simunas Toatäis päikesekiiri, Lektor Ligita Haavik Tervise Abi OÜ-st. kihelkonnakoolide II kokkutulek. sületäis sooje sõnu, peotäis kauneid lilli! Oodatud on kõik koduhooldajad ja asjast huvitatud 12. novembril tähistame isadepäe- Riia Rebane - 14. septembril va. Kavas on kutsuda isasid ja vilist- Roland-Matthias Pool - 25. septembril Väike-Maarja Hoolekande- ja Tervisekeskuse (Ravi 1 II korrus) lasi tunde läbi viima ja pärast järg- Sten Andreas Aas neb väike kontsert. - 26. septembril hooldekodu päevakeskuse kaudu on võimalik Salme Lahesalu - 9. oktoobril tellida Inkotoa pakutavaid URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: Rõõmsat meelt ja palju armastust! naha- ja haavahooldusvahendid, imavad aluslinad, mähkmed jm. Tähtsad numbrid Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Perearst Tiina Vilimaa Tellitud tooted tuuakse kohale 4.novembril kell 9.30. Väike-Maarja rahvamaja õnnitleb kauaaegseid isetegevuslasi: Väike-Maarjas, Ravi 1, Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345, 5656 4959. tel 325 5313, 505 4840 Ilme Sein - 2. oktoober Aili Aruoja - 16. oktoober Perearst Tiia Liivalaid: Palju tervist ja õnne! Väike-Maarjas, Ravi 1, Kalmistumeistrite Rotaks-R laos V-Maarja Pikk 30 saadaval pakendatud tur- tel 326 1247, 5340 1839 kontaktandmed Simunas Allee 9-19, Mälestame lahkunuid vallakodanikke Väike-Maarjas: Ruth babrikett. Alusel 900 kg, hind tel 323 7131, 5340 1839 Palmiste, tel 516 1809 1700.-EEK-i. Info telefonidel 32 NB! uued vastuvõtuajad Väike- Aeg hetkeks peatub igaviku sillal 20 470, 5 296 792. Võimalik Maarjas: E, K 8.30-13, T 8-12, N 13- Simunas: Helvi Vahter, tel 524 Aare Proosa 10.10.1972 - 21.08.2010 18, R 8-9 (õde 9-16) 7944 tellida kohalevedu! Artur Ahi 01.09.1948 - 21.09.2010 Simunas T 14-17, R 10-13 Aavo Ojavere 13.09.1944 - 26.09.2010 Telefonikonsultatsioonide ajad: Anne-Reet Tint 30.07.1946 - 23.09.2010 E, K, R 13-14 ja T, N 12-13 Liivi Kuusk 05.05.1960 - 04.10.2010 Simuna kapelli 25. aastapäeva tähistamine Vambola Kruve 02.03.1923 - 10.10.2010 Perearst Mall Lepiksoo Olga Rannasaar 03.05.1911 - 17.10.2010 Väike-Maarjas, Ravi 1, tel 326 1166, 528 5225

HAMBARAVI Noortekas kutsub Sügiseks A&K Caritas Väike-Maarja Noortekeskus otsib tub- Ravi 1a Väike-Maarja, tel 325 5633 lisid mehi, isasid, vanaisasid, suuri ven- Dr Kersti Alt, dr Krista Haugas, di, kellel on huvitav hobi, ehitab või ko- dr Pia Lepiksoo gub midagi, kes teeb muusikat või kel- lel on põnev amet. 5. novembril toimub Silmade kontroll ja prillide müük Hambaravi Riina Laanemägi OÜ Väike-Maarja Rahvamajas perepäev, 18.novembril kella 10.00-st Väike-Maarja, Ravi 1, tel tel 326 mis on pühendatud isadele, vanaisa- Avanduse mõisahoones 1104 dele. Seal tutvustataksegi meeste hu- Simunas Dr Riina Laanemägi, dr Külli vitavaid hobisid. Info ja registreerimine Sepping Noortekeskuses on nüüd või- tel 3237 219, 528 0898. 30. oktoobril kell 19.00 Simuna Rahvamajas malik mängida õhuhokit ja lauahokit! Vt ka www.silmaroom.ee Pääse 100 krooni. NB! Pääsmed ainult eelmüügis! Simuna hambaravi- ja proteesikabi- Tule ja mängi! net Aadress: Allee 9-4, Simuna, Väike-Maarja Valla Infoleht on nüüdsest Väike-Maarja tel 511 8379, dr Kiira Paju Naistearst dr Liivi Mitt rohkem leitav Põllumeeste Selts Ravi 1 Väike-Maarja, Lisaks tellijatele oma postkastist, ostja- maa Teatajast edasi). tel 322 0600, 516 8657 tele müügipunktides ja valla oma kodu- Lehte on võimalik osta Väike- Selts aastast 1896 lehele www.v-maarja.ee ka omavalitsus- Maarjas Grossi Toidukaupade kauplu- Kodulehekülg: www.v-maarja/vmps te infolehti koondavas portaalis www. sest, Georgi majast, Lesteka ja Ammemäe Pilte tegevusest: http://picasaweb.google.com/vmpselts. eestielu.ee. 13. oktoobril avatud portaali kauplusest, Väike-Maarja raamatuko- Pärandkultuuri töögrupi materjalidega on võimalus tutvuda: Rahvamaja keldrikohvi- www.eestielu.ee näol on tegemist on gust, Kaarma tanklast, Vao, Kiltsi ja Trii- http://parandkultuur.wikispaces.com kut on võimalik nüüd omavalitsuste ajalehtede, uudiste ja tea- gi kauplusest, Simunas Aldar Marketi dete portaaliga. Portaali valdaja Saar- kauplusest. üürida. mann Meedia OÜ juhataja Tanel Saar- Uus aasta on aga peagi algamas, TAASKASUTUSKESKUS (Väike-Maarjas, Hind 200 krooni tund. manni andmetel oli avamishetkel portaa- seepärast tuletame tellijatele meelde, et Tamsalu mnt 1 II korrusel) on avatud igal reedel ja Kokku leppida rahvamaja direktori liga liitunud 68 omavalitsust üle Eesti. ärge unustage uuendamast Väike-Maar- Ville-Markus Kellaga, tel 326 1837. Ka internetikeskkonnas www. ja Valla Infolehe tellimust (tellimisindeks laupäeval kell 10-13. Info 526 0283 neti.ee on meie valla infoleht leitav ka on 00719) Eestis Posti postkontorites! ajalehtede rubriigi alt (mõni rida Viru- Hilje Pakkanen

TALUTURG (Väike-Maarja bussijaamas) on avatud igal Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: Väike-Maarja Vallavalitsus, Pikk 7, 46 202 Väike-Maarja, tel 329 5750, www.v-maarja.ee Toimetaja: Hilje Pakkanen, tel 329 5757, 522 2294, [email protected]. reedel ja laupäeval kell 9-14. Toimetuse kolleegium: Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi. Müüakse ainult omavalmistatud tooteid. Kaastööd ja teated saata hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks. (Fotod palun saata dokumendi failist eraldi.) Toimetus võib tekste lühendada. Info 526 0283 Trükitud: AS Trükikoda TRÜKIS, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. Ilmub kord kuus. Tiraaz 1100 eksemplari. Tasuline, 3 krooni