Mustvee Valla Ühisveevärgi Ja –Kanalisatsiooni Arendamise Kava Aastateks 2019-2030

Töö nr: 21-12-18-ÜVK

Mustvee valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030

Tellija: Mustvee Vallavalitsus

Töö koostaja: OÜ Alkranel

Tartu 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS ...... 5 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ...... 6 1.1 ÜLDANDMED ...... 6 1.2 SOTSIAAL -MAJANDUSLIK ÜLEVAADE ...... 6 1.2.1 Elanikkonna iseloomustus ...... 6 1.2.2 Majandus ja tööhõive ...... 8 1.3 KESKKONNAÜLEVAADE ...... 8 1.3.1 Kaitsealused objektid ...... 9 1.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia...... 10 1.3.3 Ehitusgeoloogia ...... 14 1.3.4 Pinnavesi ...... 16 1.3.5 Muud loodusvarad ...... 17 1.4 VEE -ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS ...... 17 1.5 KOHALIK OMAVALITSUS ...... 20 2. OLEMASOLEVA VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMI OLUKORRA KIRJELDUS ...... 21 2.1 ÜHISVEEVÄRGI PUURKAEV -PUMPLAD ...... 21 2.2 MUSTVEE VALLA VEETOODANG JA –TARBIMINE NING REOVEE KOGUSED ...... 22 2.3 MUSTVEE LINN ...... 25 2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 25 2.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus...... 27 2.3.3 Joogivee kvaliteet ...... 29 2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 29 2.3.5 Mustvee linna reovee reostuskoormus...... 30 2.3.6 Mustvee linna reoveepumplad ...... 30 2.3.7 Mustvee linna purgla...... 31 2.3.8 Mustvee linna reoveepuhasti ...... 32 2.4 AVINURME ALEVIK ...... 35 2.4.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 35 2.4.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus...... 37 2.4.3 Joogivee kvaliteet ...... 38 2.4.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus ...... 38 2.4.5 Avinurme aleviku reovee reostuskoormus...... 39 2.4.6 Avinurme aleviku reoveepumplad ...... 40 2.4.7 Avinurme purgla ...... 41 2.4.8 Avinurme aleviku reoveepuhasti ...... 41 2.5 KASEPÄÄ PIIRKOND ...... 42 2.5.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 43 2.5.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus...... 45 2.5.3 Joogivee kvaliteet ...... 45 2.5.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus ...... 46 2.5.5 Kasepää piirkonna reoveepumplad ...... 47 2.6 LOHUSUU ALEVIK ...... 47 2.6.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 48 2.6.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus...... 49 2.6.3 Joogivee kvaliteet ...... 49 2.6.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus ...... 50 2.7 VOORE KÜLA ...... 52 2.7.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 52 2.7.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus...... 54 2.7.3 Joogivee kvaliteet ...... 54 2.7.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus ...... 55

1 2.7.5 Voore küla reovee reostuskoormus ...... 55 2.7.6 Voore küla reoveepumplad ...... 56 2.7.7 Voore küla reoveepuhasti ...... 56 2.8 KÄÄPA KÜLA ...... 58 2.8.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 58 2.8.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus...... 59 2.8.3 Joogivee kvaliteet ...... 59 2.8.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus ...... 60 2.8.5 Kääpa küla reovee reostuskoormus ...... 61 2.8.6 Kääpa küla reoveepumplad ...... 61 2.8.7 Kääpa küla reoveepuhasti ...... 61 2.9 ULVI KÜLA ...... 62 2.9.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus ...... 62 2.9.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus...... 63 2.9.3 Joogivee kvaliteet ...... 63 2.9.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus ...... 64 2.9.5 Ulvi küla reovee reostuskoormus ...... 65 2.9.6 Ulvi küla reoveepumpla ...... 65 2.9.7 Ulvi küla reoveepuhasti ...... 65 2.10 VILUSI KÜLA ...... 66 3. SEADUSANDLIK TAUST ...... 68 3.1 MUSTVEE VALLA ARENGUKAVA 2018-2030 ...... 69 3.2 IDA -EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVAD ...... 69 4. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTEALUSED ...... 70 4.1 ÜVK ARENDAMISE KAVA EESMÄRGID ...... 70 4.2 ÜVK ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ...... 70 4.3 INVESTEERIMISPROJEKTIDE MAKSUMUSE HINDAMISE PÕHIMÕTTED ...... 72 4.4 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISE LÄHTE - JA ALUSMATERJALID ...... 72 5. VEE-ETTEVÕTLUSE ARENG ...... 74 5.1 TEHNIKA JA TARKVARA ...... 74 6. MUSTVEE VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA ...... 77 6.1 ÜLEVAADE MÖÖDUNUD PERIOODIL VALMINUD ARENDUSPROJEKTIDEST ...... 78 6.2 MUSTVEE VALLA PERSPEKTIIVSED TARBIMISMAHUD JA KOORMUSED ...... 78 6.3 MUSTVEE LINN ...... 82 6.3.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 82 6.3.2 Perspektiivne veetarve Mustvee linnas ...... 82 6.3.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 82 6.3.4 Veevarustuse edasine areng ...... 82 6.3.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 84 6.3.6 Mustvee linna perspektiivne reostuskoormus ...... 85 6.3.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 85 6.3.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 85 6.3.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 87 6.4 AVINURME ALEVIK ...... 87 6.4.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 87 6.4.2 Perspektiivne veetarve Avinurme alevikus ...... 87 6.4.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 88 6.4.4 Veevarustuse edasine areng ...... 88 6.4.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 89 6.4.6 Avinurme aleviku perspektiivne reostuskoormus ...... 89 6.4.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 90 6.4.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 90

2 6.4.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 91 6.5 KASEPÄÄ PIIRKOND ...... 92 6.5.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 92 6.5.2 Perspektiivne veetarve Kasepää piirkonnas ...... 92 6.5.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 92 6.5.4 Veevarustuse edasine areng ...... 92 6.5.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 93 6.5.6 Kasepää piirkonna perspektiivne reostuskoormus ...... 93 6.5.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 94 6.5.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 94 6.5.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 95 6.6 LOHUSUU ALEVIK ...... 96 6.6.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 96 6.6.2 Perspektiivne veetarve Lohusuu alevikus ...... 96 6.6.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 96 6.6.4 Veevarustuse edasine areng ...... 96 6.6.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 97 6.6.6 Lohusuu aleviku perspektiivne reostuskoormus ...... 98 6.6.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 98 6.6.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 99 6.6.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 100 6.7 VOORE KÜLA ...... 100 6.7.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 100 6.7.2 Perspektiivne veetarve Voore külas ...... 101 6.7.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 101 6.7.4 Veevarustuse edasine areng ...... 101 6.7.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 102 6.7.6 Voore küla perspektiivne reostuskoormus ...... 102 6.7.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 102 6.7.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 103 6.7.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 104 6.8 KÄÄPA KÜLA ...... 104 6.8.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 104 6.8.2 Perspektiivne veetarve Kääpa külas ...... 104 6.8.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 104 6.8.4 Veevarustuse edasine areng ...... 104 6.8.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 105 6.8.6 Kääpa küla perspektiivne reostuskoormus ...... 106 6.8.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 106 6.8.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 106 6.8.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 107 6.9 ULVI KÜLA ...... 107 6.9.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 107 6.9.2 Perspektiivne veetarve Ulvi külas ...... 107 6.9.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 108 6.9.4 Veevarustuse edasine areng ...... 108 6.9.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 109 6.9.6 Ulvi küla perspektiivne reostuskoormus ...... 109 6.9.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 109 6.9.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 110 6.9.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 111 6.10 VILUSI KÜLA ...... 111

3 6.10.1 Veevarustuse peamised probleemid ...... 111 6.10.2 Perspektiivne veetarve Vilusi külas ...... 111 6.10.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid ...... 112 6.10.4 Veevarustuse edasine areng ...... 112 6.10.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid ...... 112 6.10.6 Vilusi küla perspektiivne reostuskoormus ...... 113 6.10.7 Reovee puhastamise alternatiivid ...... 113 6.10.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng ...... 113 6.10.9 Sademeveesüsteemi edasine areng ...... 114 7. FINANTSANALÜÜS ...... 115 7.1 ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISVAJADUSED , PRIORITEEDID NING VÕIMALUSED ...... 115 7.2 VEE - JA KANALISATSIOONITEENUSE TARIIF ...... 117 7.2.1 Tariifide kehtestamise põhimõtted ...... 117 7.2.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu...... 122 7.2.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus .. 123

LISAD: Lisa 1 Ühisveevärgi puurkaev-pumplate tehnilised andmed Lisa 2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustike pikkused Lisa 3 Ühisveevarustuse puurkaevudest võetud põhjavee ning ühisveevärgist võetud joogivee proovide analüüsitulemused Lisa 4 Reo- ja heitvee proovide analüüsitulemused

JOONISED: Joonis 1 Mustvee linna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 2 Avinurme aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 3 Kasepää piirkonna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 4 Lohusuu aleviku ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 5 Voore küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 6 Kääpa küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 7 Ulvi küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem Joonis 8 Vilusi küla ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni üldskeem

KASUTATUD LÜHENDID: ÜVK – ühisveevärk ja –kanalisatsioon RKA - reoveekogumisala ÜVVKS – Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus EL –Euroopa Liit VMK – veemajanduskava THI – tarbijahinnaindeks

4 Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud Mustvee Vallavalitsuse ja OÜ Alkranel (konsultant) vahel sõlmitud teenuslepingu nr. 21-12-18-ÜVK alusel. Töö eesmärk on koostada Mustvee valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastani 2030, mis on aluseks ÜVK rekonstrueerimisele ja väljaehitamisele Mustvee valla ÜVK-ga piiritletud aladel. Varasemad ÜVK arendamise kavad on koostatud perioodil 2010- 2016.a. ÜVVKS kohaselt rajatakse ÜVK kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ÜVK arendamise kava alusel, mis koostatakse vähemalt 12-aastaseks perioodiks. Vastavalt ÜVVKS-ile tuleb arendamise kava üle vaadata iga nelja aasta järel ning seda vajadusel korrigeerida. Nii on võimalik tagada operatiivne ja süsteemipärane arendamise kava korrigeerimine vastavalt toimunud muudatustele, mis on omakorda aluseks ÜVK süsteemide vajadustepõhiseks arendamiseks Mustvee valla territooriumil. Arendamise kava ülesanne on piiritleda ÜVK-ga kaetud ala ulatus, anda hinnang ÜVK rajamise maksumuse kohta, näidata üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ja teised avalikud veevõtukohad. Käesolev arendamise kava kirjeldab lisaks piirkonna sotsiaal-majanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit. ÜVK arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja normatiividest. Samuti on arvestatud EL direktiividega ning rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega. Töö koostamise käigus analüüsitakse piirkonna põhjavee kvaliteeti ja kirjeldatakse võimalikke veehaarete rajamise võimalusi. Hinnatakse, milline saab olema rahvastiku veetarbimine ÜVK süsteemi väljaehitamise järel ning sellest lähtuvalt kirjeldatakse piirkonnas tekkiva reovee puhastusvõimalusi. Ühtlasi hinnatakse töös ÜVK süsteemide rekonstrueerimiseks ja väljaehitamiseks vajaminevate investeeringute mahte. Lähtuvalt ÜVK rajamiseks tehtavatest investeeringutest prognoositakse arendamise kava elluviimise järgset ÜVK teenuse hinda ning antakse ülevaade võimalikest finantseerimisvõimalustest investeeringute rahastamiseks. Arendamise kava koostamisel osalesid OÜ Alkranel konsultandid (Meelis Mark ja Kristjan Karabelnik).

5 1. Olemasoleva olukorra iseloomustus

1.1 Üldandmed Mustvee vald tänapäevasel kujul on tekkinud viie omavalitsuse – Mustvee linna, Kasepää, Saare, Lohusuu ja Avinurme valla ühinemisel 25.10.2017. Lisaks ühines endisest Torma vallast Võtikvere küla. Mustvee vald paikneb Jõgevamaa idaosas (joonis 1 ), naabriteks on põhjaosas Alutaguse ja Vinni vald, läänes Jõgeva vald ning lõunaosas Tartu ja Peipsiääre vald. Idaosast piirneb vald Peipsi järvega. Valla pindala on ligikaudu 615 km². Tähtsamatest ühendusteedest läbib valda Jõhvi-Tartu-Valga maantee (põhimaantee nr 3) ning tugimaanteedest Rakvere-Luige, Jõgeva-Mustvee ja Aovere-Kallaste-Omedu maantee (andmed: Mustvee valla arengukava aastateks 2018-2030 ). Mustvee vallas elab 1.01.2019 rahvastikuregistri andmetel kokku 5 580 elanikku. Valla keskuseks on Mustvee linn, mis on ühtlasi valla suurim asula (1 272 elanikku). Avinurme alevikus elab 627 inimest ja Lohusuu alevikus 336 inimest. Vallas on kokku 56 küla. Rahvaarvult suurim on Raja (388 inimest), järgnevad Voore (264), Kükita (223), Kääpa (183), Ulvi (160), Kasepää (156), Tiheda (140), Metsaküla (89), Võtikvere (86) ja Omedu (81).

Joonis 1. Mustvee valla asukoht. Allikas: Maa-ameti geoportaal. www.maaamet.ee. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni haldamisega Mustvee vallas tegelevad käesoleval ajal AS Emajõe Veevärk ning OÜ Mustvee Linnavara.

1.2 Sotsiaal-majanduslik ülevaade

1.2.1 Elanikkonna iseloomustus Mustvee Vallavalitsuse andmetel elas 2019. aasta 1. jaanuari seisuga Mustvee vallas 5580 elanikku (vt tabel 1 ).

6 Tabel 1. Mustvee valla pindala ja elanike arv seisuga 01.01.2019 Asustuse tihedus Pindala (km 2) Elanike arv (in/km 2) 614,5 5580 9,1 Andmed: Mustvee Vallavalitsus Valla rahvaarv on viimastel aastatel näidanud üldist vähenemistrendi. Rahvastikuregistri andmetel on aastatel 2008-2018 elanikkond vähenenud kokku 1200 inimese võrra ehk 18%. Rahvaarvu muutus on olnud perioodil 2011-2018 asustusüksuseid vaadates erinev. Võrreldes aastaga 2018 on Mustvee valla elanike arv vähenenud 63 inimese võrra. Elanike vanuselise koosseisu moodustavad tööealised 63,2%, tööeast nooremad 11% ja pensioniealised 25,8%. Elanike soolis-vanuselist koosseisu vaadates on kokku mehi ja naisi suhteliselt võrdselt, kuid vanusegrupiti on erisused üsna suured. Vanuses 25-39 on naisi 32% vähem kui mehi (573 meest ja 390 naist). Loomulik iive on vallas negatiivne, keskmiselt on aastas 59 surmajuhtumit rohkem võrreldes sündidega. Viimase kümne aasta jooksul on vallas sündide arv kõikunud aastate lõikes 32-50 sündi aastas ( andmed: Mustvee valla arengukava aastateks 2018-2030 ). Arendamise kava koostajad prognoosivad Mustvee valla elanike arvu vähenemist vastavalt Jõgeva maakonna rahvaarvu prognoosile (Statistikaamet, RV092) aastani 2030 keskmiselt ca 1,1% aastas. Seega aastaks 2030 on Mustvee valla elanike arv ligikaudu 4924 inimest. Rahvastiku prognoosis toodud arvud on hinnangulised ning sõltuvad paljuski piirkonna ning kogu Eesti edasisest majanduslikust ning sotsiaalsest arengust. ÜVK arendamise kava jaoks on oluline prognoosida uute ÜVK teenuse kasutajate arvu ning täpselt teada, missugune on tegelik kohapealne olemasolev olukord. ÜVK arendamise kava jaoks on veel oluline analüüsida Mustvee valla leibkonnaliikme netosissetulekuid, mis on abiks arendamise kava koostajatel piirkonna elanike maksevõime prognoosimisel. Maksevõime analüüsimine on oluline arendamise kava finantsanalüüsi koostamisel, mis on aluseks Mustvee valla ÜVK-ga varustatud piirkondades ÜVK teenuse hinna kujunemisel. Selleks on analüüsitud Statistikaameti andmeid kogu Jõgeva maakonna leibkonnaliikmete netosissetulekute kohta. Statistikaameti andmeil oli leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Jõgeva maakonnas 2017. aastal ligikaudu 548,5 eurot (vt tabel 2). 2017. aasta näitaja on ligi 18,3% võrra väiksem Eesti keskmisest (671,3 eurot). 2007-2017. aasta keskmine sissetuleku kasv on olnud aastas ligikaudu 6,7%.

7 Tabel 2. Leibkonnaliikme sissetulek Jõgeva maakonnas aastatel 2007-2017 Aasta Netosissetulek kuus (eur) Muutus, % 2007 345,5 31,40% 2008 349,1 1,03% 2009 313,2 -11,45% 2010 299,8 -4,47% 2011 328,8 8,81% 2012 358,6 8,31% 2013 431,4 16,88% 2014 440,7 2,11% 2015 485,8 9,28% 2016 514,3 5,54% 2017 548,5 6,24% Keskmine - 6,74% Andmed: Eesti Statistikaamet

1.2.2 Majandus ja tööhõive Statistikaameti andmetel on seisuga 01.01.2018. a Mustvee vallas 724 tegutsevat ühingut, sh: 276 osaühingut, 248 füüsilisest isikust ettevõtjat, 163 mittetulundusühingut, 27 kohaliku omavalitsuse asutust, 1 täisühing, 4 tulundusühistut, 1 usaldusühing ja 4 sihtasutust. Valla suurimaks tööandjaks on metallitöötlemisega tegelev Avinurmes asuv ettevõte Birger OÜ (120 töötajat). Ligi 50% ettevõtetest (242) tegeleb põllumajanduse, metsamajanduse või kalapüügiga. Tegevusaladest järgnevad hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite remont (60 ettevõtet), töötlev tööstus (44), ehitus (29), kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (24), veondus ja laondus (21) ning majutus ja toitlustus (19). Valdav osa ettevõtteid on mikroettevõtted (vähem kui 10 töötajat) (Mustvee valla arengukava aastateks 2018-2030 ). Statistikaameti andmetel moodustab registreeritud töötute osakaal ca 2% Mustvee valla elanike arvust. Valla sotsiaalmajanduslikku olukorda iseloomustab ka vallas sotsiaaltoetusteks makstava summa suurus eelarvest. Toetussummad on aastate lõikes olnud erinevad. Aastatel 2013-2015 on toetussummad olnud enamvähem sarnased, kuid 2016.a. on need suurenenud. Sellest võib järeldada, et elanike sotsiaalne olukord on 2016.a. mõnevõrra halvenenud. 2017. aastal on toimunud toetussummade vähenemine. Alljärgnevalt on toodud tabelis 3 ülevaade aastatel 2013-2017 sotsiaaltoetusteks makstavatest summadest. Tabel 3. Mustvee vallas toimetulekutoetusteks makstavad summad aastatel 2013-2017.

Aasta 2013 2014 2015 2016 2017 Toimetulekuks makstav summa valla 45 200,0 42 900,0 41 900,0 62 800,0 55 609,7 eelarvest (eurot) Andmed: Statistikaamet

1.3 Keskkonnaülevaade Mustvee valla looduskeskkond on mitmekesine. Maastikke ilmestavad eriilmelised loodus- ja kultuurmaastikud. Maastikurajoonide tüpoloogilise liigituse järgi jäävad valla Peipsi järve äärsed alad Alutaguse soostunud madalikule. Peipsi järve rannik on Mustveest lõuna pool sirge rannajoonega õgurannik.

8 Mustvee linna territoorium on üldiselt reljeefilt tasane, ulatuslikult liigniiske, kus põhjavee tase võib tõusta maapinnani. Mustveest lõuna poole jääva tasandikulise ala maapinna absoluutsed kõrgused jäävad 30-36 m piiridesse. Maapinna üldine madaldumine toimub ida ja lõuna ehk Peipsi järve ja Omedu jõe suudmeala suunas. Peipsi järve äärsed külad paiknevad Peipsi ranniku liivasel kaldavallil. Peipsi järve äärne ala ja Tartu-Jõhvi maanteest lääne poole jääv poldriala on põllustatud. Madalatel ja kohati kraavitatud, liigniiskuse all kannatavatel, maadel kasvab valdavalt segamets. Mustveest põhjapool asuvad endise Lohusuu valla territoorium paikneb madalal liivasel tasandikul, mis oli kunagine Peipsi järve põhi. Avinurme piirkond asub aga mõhnastikul, kus maapinna absoluutkõrgused on 50 – 59 meetrit. Mustvee vald kuulub Ida-Eesti vesikonda. Kohalikeks maavaradeks on liiv, kruus ja turvas.

1.3.1 Kaitsealused objektid Mustvee valla territooriumil asuvad järgmised kaitstavad loodusobjektid: 1. Kaitsealad:  H.Järve dendropark  Järvevälja maastikukaitseala  Kivimurru looduskaitseala  Kärasi looduskaitseala  Kääpa maastikukaitseala  Linnutaja linnamägi  Oti looduskaitseala  Paadenurme looduskaitseala  Roela mõisa park  Saare mõisa park  Saarjärve looduspark  Tarakvere looduskaitseala  Tellise looduskaitseala  Võtikvere looduskaitseala 2. Natura 2000 alad:  Loode-Peipsi linnuala  Tudusoo linnuala  Adraku loodusala  Avijõe loodusala  Järvevälja loodusala  Kärasi loodusala  Kääpa loodusala  Saarjärve loodusala  Sahmeni loodusala  Tellise loodusala  Tudusoo loodusala  Võtikvere loodusala  Änniksaare loodusala 3. Püsielupaigad:

9  Adraku lendorava püsielupaik  Avinurme metsise püsielupaigad  Jõemetsa lendorava püsielupaik  Kaasiksaare must-toonekure püsielupaik  Kiisli metsise püsielupaigad  Kopra väike-konnakotka püsielupaik  Kukemurrumetsa lendorava püsielupaik  Kõveriku lendorava püsielupaigad  Lohusuu kalakotka püsielupaik  Maetsma väike-konnakotka püsielupaik  Murru lendorava püsielupaigad  Ojadevahe lendorava püsielupaik  Paadenurme lendorava püsielupaik  Pasuna lendorava püsielupaik  Piilsi kalakotka püsielupaigad  Põrvetu kalakotka püsielupaik  Sõõru kalakotka püsielupaik  Tarakvere kalakotka püsielupaigad  Tarakvere merikotka püsielupaik  Tarakvere must-toonekure püsielupaik  Tolmu lendorava püsielupaik  Tudulinna raba metsise püsielupaigad  Uhmardu merikotka püsielupaik  Veia väike-konnakotka püsielupaik  Võtikvere väike-konnakotka püsielupaigad  Änniksaare karvase maarjalepa püsielupaik

1.3.2 Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia

1.3.2.1 Pinnakate Jõgevamaa idaosa jääb geomorfoloogiliselt ehituselt Peipsi madalikule. Pinnakatte ülemise, 2- 6 m paksuse osa moodustavad muutliku savisisaldusega jääjärvelise ja järvelise geneesiga liivad, kohati viirsavid. Liivad lasuvad saviliiv- ja liivsavimoreenil, mille paksus Mustveest lõunas asuvas kagu-edelasuunalises mattunud ürgorus küünib mitmekümne meetrini.

Pinnakate koosneb läbilõike ülaosas valdavalt jääjärveliste (lg III ) ja järveliste liivade kompleksist, mille paksus koos viirsavidega on 5-7 m. Liivakompleksi õhuke ülemine osa, mis levib põhja-lõunasuunalise vööndina piki Peipsi kallast ja Omedu jõe suudmealal kaugemale lääne poole, on järvelise geneesiga, väiksema savisisaldusega, ja kujunenud lamavate, Pleistotseeni vanusega jääjärve setete ümbersettimisel Holotseenis. Laiguti esineb jääjärve setete läbiõigete alumistes kihtides viirsavi.

Jääjärveliste setete all lamab reeglina hallikaspruun liivsavi- ja saviliivmoreen (gIII ). Moreenikihi paksus jääb valdavalt 20-40 m piiridesse. Läbilõike lõunaosas, puurkaevu nr. 14654 arvestuskaardi andmetel moreenikiht puudub ja liivast ning savist koosnev 7 m paksune pinnakate lamab Narva lademe savidest ja domeriitidest koosneval aluspõhjal. Puurkaevu nr. 11787 piirkonnas, kus aluspõhjakivimitesse erodeeritud ürgorg on kõige sügavam (61 m), koosneb orutäide väga erineva koostisega jääjõelistest ehk fluvioglatsiaalsetest (fg III ) setetest (kruus, liiv, veeristik, rahnud).

10 Avinurme piirkonnas avaneb aluspõhja kivimites ca 10 – 15 m paksuse pinnakatte all Ülem – Ordoviitsiumi lubjakivi. Pinnakatte moodustavad glatsiaalsed ja fluvioglatsiaalsed setted. Valdava osa pinnakattest moodustavad kesktihedad peenliiv ja mölline peenliiv. Viimased vahelduvad kiiresti nii vertikaal – kui horisontaalsuunas. Kiht sisaldab sitke konsistentsiga liivaga savimölli 0,5 – 1,5 meetri paksuseid vahekihte. Fluvioglatsiaalsete setete alla lamab savimöllmoreen, jäädes reljeefi madalamates osades 3,3 – 4,8 m sügavusele maapinnast. Kõrgemates kohtades on moreeni lamamissügavus üle 5 m. Mustvee linna puhul on geoloogiliselt läbilõikelt tegemist ühtlaselt (ligikaudu 2 m kihi paksusega) järveliival (QIV) lasuva maastikuga. Koostiselt ja omadustelt on tegemist voolava, (kohati vesiliiv) saviga, mis kujutab endast nii Peipsi järve kui Mustvee jõe lammiala setteid. Linnaaluses pinnakattes järveliivale järgneb ca 2 m sügavusel maapinnast saviliivmoreen munakate ja veeristega, mille kiht ulatub kuni 12 m sügavuseni. Edasi järgneb korralik jämedateraline fluvioglatsiaalse tekkega liiv, mis ulatub kuni 20 m sügavuseni. Liivakihi lamamiks on aluspõhjalised lubjakivid ja dolomiidid Ülem-Ordoviitsiumi lademest. Voorte vahel esineb mitmekesine setetekompleks (jääjärvliivad, jääsaviliivad, jääliivsavid, järvemuda ja turvas). Pinnakatte all levivad peamiselt liivakivid, savid ja aleuroliidid. Pinnakatte paksus jääb valdavalt vahemikku 20-40m. Pinnasevesi lasub voortel 5-10 meetri sügavusel. Voored ja nende vahelised alad on ehitustingimustelt erinevad. Kokkuvõtvalt võib hinnata ehitusgeoloogilisi tingimusi vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks headeks. Pinnaste kandevõime on hea.

1.3.2.2 Aluspõhja ehitus ja hüdrogeoloogia Mustvee vallas on aluspõhjaks enamasti Ordoviitsiumi lubjakivikihid, millel lasub Avinurme piirkonnas 30-50 m paksune Devoni mergli- ja liivakivilasund. Maapinnalt esimese veekompleksina leviv Kvaternaari veekompleks, paksusega 10-20 m on piirkonnas veevaene ning nõrgalt kaitstud. Kvaternaari veekompleksi vettandvateks kivimiteks on valdavalt kruusa ja lubjakivirähaga saviliiv. Kvaternaarisetete all levib Siluri karstunud lubjakivi savika lubjakivi vahekihtidega, mis moodustavad Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi. Siluri-ordoviitsiumi vettandvate kivimite paksuseks paarkümmend meetrit. Järgmise veekompleksina sügavuse suunas levib Ordoviitsiumi veekompleks, mille vettandvad kivid on lubakivist.

Peipsi looderannikul avanevad pinnakattesetete alla Kesk-Devoni ladestiku (D 2) Narva (D 2nr) ja Pärnu (D 2pr) lademe terrigeensed settekivimid – domeriidid, savid ja liivakivid, mille sügavus maapinnast on enamasti 25-30 m. Devoni terrigeensete settekivimite all lamavad Ülem-Ordoviitsiumi (O 3) karbonaatsed kivimid – lubjakivid, merglid, dolomiidid, mis avanevad Mustveest lõuna pool asuva ürgoru põhjas ja veerudel 38-61 m sügavusel. Mustvee valla territooriumil levivad peamiselt järgmised põhjaveekompleksid: Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks (O-C) on kasutatav Põhja-Eestis, Piirisaare Mõisaküla jooneni. 20-60 m paksune põhjaveekogum levib Alam- Ordoviitsiumi Kallavere kihistu ja Alam-Kambriumi Tiskre kihistu peeneteralises liivakivides ja aleuroliitides. Vee keemiline koostis ja mineraalsus on piirkonniti väga erinev, ehkki enamasti vastavuses joogivee kvaliteedinõuetega. Põhjavee mineraalsus suureneb lõuna suunas koos lasuvussügavuse suurenemisega. Ligikaudu 80% veekompleksi levikualast on pehme veega – üldkaredus 1,5-5 mg*ekv/l. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleks Devoni kihtide all (S-O) on tähtis veevarustuse allikas Pärnu – Põlva joonest põhja pool ja samuti Lääne-Eesti saartel. Põhjavesi esineb

11 valdavalt mitmesugustes lubjakivides ja dolomiitides, mis kohati on tugevasti karstunud ja lõhestunud. Siluri ja Ordoviitsiumi karbonaatsed kivimid moodustavad suhteliselt ühtse veekompleksi. Enamiku keemiliste komponentide sisaldus jääb selles kompleksis normi piiridesse. Erandiks on raud, mille sisaldus ületab tihti seaduses toodud normatiive. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleks (D2-1) levib vaid valla lõunaosas ning sealt edasi lõunasse. Põhjavesi levib Kesk-Devoni Pärnu lademe ning Alam- Devoni Rezekne ja Tilže lademe peeneteralistes ja nõrgalt tsementeerunud liivakivides ja aleuroliitides, mis sisaldavad savikaid liivakivide vahekihte. Vesi on valdavalt mage, mineraalsusega 0,3-0,5 mg/l. Keemiliselt koostiselt esineb kompleksi leviala põhjaosas HCO 3-Ca-Mg tüüpi vesi. Valdavalt vastab vesi kehtestatud joogivee normatiividele, kuid kohati on probleemiks ülenormatiivne rauasisaldus. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleksi Pärnu lademest ammutab vett Kääpa küla puurkaev. Arengukava piirkonnas kasutatakse puurkaevudest valdavalt Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett sügavuselt 40-150 m.

1.3.2.3 Veeandvus Vastavalt Eesti hüdrogeoloogilisele kaardile ( 1:400000, EGK 1998 ) jääb Mustvee vald peamiselt Siluri ja Ordoviitsiumi lõheliste ja karstunud põhjaveekihtide piirkonda, kus lubjakivi, dolomiidi ja mergli kivimikihtides asuvate puurkaevude erideebitid on valdavalt 0,1-0,5 l/s*m. Valla põhjaosas Avinurme piirkonnas võivad puurkaevude erideebitid olla ka 2,0-5,0 l/s*m ning üksikutel juhtudel ka >5,0 l/s*m. Valla lõunaosa ning Mustvee linna lähiümbrus jääb Devoni poorsete kivimite põhjaveekihtide piirkonda, kus liivakivi ja aleuroliidi kivimikihtides paiknevates peamiselt ulatusliku levikuga veerikkastes veekihtides asuvate puurkaevude erideebitid on valdavalt 0,1-0,5 l/s*m. Osalisel jääb valla lõunaosa ning Kaasiku ja Omedu küla territoorium Kesk-Devoni põhjaveekihtide piirkonda, kus mergli, domeriidi ja savi kivimikihtides asuvate puurkaevude erideebitid on valdavalt <0,1 l/s*m. Mustvee vallas ühisveevarustuses kasutatavate puurkaevude arvestuskaartide alusel on Mustvee linna Jõe tn puurkaevu erideebit 3,447 l/s*m, Avinurme aleviku puurkaevu erideebit 1,665 l/s*m, Kükita puurkaevu erideebit 0,833 l/s*m ning Tiheda puurkaevu erideebit 0,077 l/s*m, Voore koolimaja puurkaevu erideebit 0,277 l/s*m, Kääpa puurkaevu erideebit 0,278 l/s*m ning Ulvi küla puurkaevu erideebit 0,114 l/s*m.

1.3.2.4 Põhjavee kaitstus Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Mustvee valla lõunaosa suhteliselt kaitstud põhjaveega alade hulka. Valla põhjaosa (sh Mustvee linn) jääb keskmiselt kaitstud põhjaveega alade hulka. Avinurme piirkond (sh Avinurme alevik) jääb aga nõrgalt kaitstud põhjaveega alale ning kohati esineb põhjapool ka kaitsmata põhjaveega alasid. Joonisel 2 on toodud Mustvee valla põhjavee kaitstuse kaart. Mustvee linnas ja seda ümbritseval alal (va Kollino) on põhjavesi suhteliselt kaitstud reostuse eest. Antud piirkonnas on moreeni paksus 20-50 meetrit. Kollino külas ja sealt ligikaudu 3 km lõunapoole on põhjavesi keskmiselt kaitstud reostuse eest. Nimetatud alal on moreenikihi paksus 10-20 meetrit. Samuti on Litsmetsa küla lähedal ligikaudu 2,5 km 2 ala ja valla põhjaosas 4 km 2 ala, kus põhjavesi on reostuse eest keskmiselt kaitstud. Ülejäänud valla territooriumil on põhjavesi madala või väga madala reostusohtlikkusega. Keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on moreenist pinnakatte paksus 10-20 meetrit ning savi ja liivsavi paksus 2-5 meetrit. Suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on moreenist pinnakatte paksus 20-50 meetrit ning savi ja

12 liivsavi paksus 5-10 meetrit. Nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega aladel on valdavalt moreenist pinnakatte paksus 2-10 m ning savi või liivsavi paksus alla 2 m. Kaitsmata (väga kõrge reostusohtlikkus) põhjaveega alade on eelkõige alvarid, kus moreenist pinnakatte paksus on alla 2 m. Põhjavee kaitstuse kaardi legend:

Joonis 2. Mustvee valla põhjavee kaitstuse kaart (Allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart, M 1:400000, OÜ EGK).

13 1.3.2.5 Põhjavee varud ja veekasutus Keskkonnaameti andmetel on põhjaveevarud Mustvee vallas kinnitamata, sest põhjaveevõtt on alla 500 m 3 ööpäevas. Kehtivaid vee erikasutuslubasid, mis sätestavad veevõtu või heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise, on Mustvee vallas 08.02.2019 seisuga 8 (alljärgnev tabel ). Kehtivaid keskkonnakomplekslubasid, mis käsitlevad põhjaveevõttu ning heitvee suublasse juhtimist Mustvee vallas pole. Tabel 4. Kehtivad vee erikasutusload ning keskkonnakompleksload Mustvee vallas Loa Vee registreerimisnumber nr. erikasutaja/käitaja (KLIS nr) Vee erikasutuse iseloomustus Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Kükita külas Uus tn 1 Raja kultuurimaja (registriosa number 2594535, katastritunnus 65701:001:0462) kinnistul põhjavee 1 AS Emajõe Veevärk L.VV/331331 võtmine rohkem kui 5 m 3 ööpäevas. OÜ Mustvee Veevõtt üle 5 m 3 ööpäevas ja heitvee juhtimine 2 Linnavara L.VV/331100 suublasse. Mustvee Põhjaveevõtt üle 5 m 3 ööpäevas ja heitvee juhtimine 3 Vallavalitsus L.VV/329807 suublasse 4 OÜ Mesiviss L.VV/328628 Põhjaveevõtt üle 5 m 3 ööpäevas 5 OÜ Wiru Mahe L.VV/327834 Põhjaveevõtt üle 5 m 3 ööpäevas Põhjavee võtmine Mustvee vallas Vo ore külas 6 OÜ Linika L.VV/326294 põllumajandussaaduste tootmiseks Põhjaveevõtt üle 5 m 3 ööpäevas ja heitvee juhtimine 7 AS Emajõe Veevärk L.VV/325426 suublasse. Põhjaveevõtuks üle 5 m 3 ööpäevas ja reovee puhastamiseks ning heitvee juhtimiseks suublasse 8 AS Emajõe Veevärk L.VV/323307 Mustvee vallas Voore ja Kääpa külas. Andmed: Keskkonnaministeeriumi keskkonnalubade infosüsteem

1.3.3 Ehitusgeoloogia Ehitusgeoloogiliselt jääb Mustvee vald peamiselt tugevasti soostunud akumulatsioonitasandike aladele. Pinnakatte paksus ulatub 10...20 ja isegi enam meetrini. Aluspõhjas esinevad nii liivakivid, savid kui ka lubjakivid, kuid pinnakatte suure paksuse tõttu neil ei ole suurt tähtsust. Pinnakate algab moreenkihiga. Moreen on kaetud jääjärveliste liivade, liivsavide ja saviliivade kompleksiga, mis sisaldab ka voolavaid pinnaseid ja on kohati üle 10 m paksune. Sageli esinevad väiksemad sood 1...3 meetrilise turbakihiga. Rannapiirkondades esineb rannaliiva ja –kruusa seljandikke. Pinnavesi on kõikjal maapinna vahetus läheduses, mistõttu piirkond on ehituseks vähesobiv. Tasase reljeefi ja jõeorgude vähese sisselõike tõttu on kunstlik drenaaž raske ja sageli väheefektiivne. Soostumise tõttu on ka teedeehitus raske. Et vältida külmakerkeid tuleb ehitada kõrged teetammid. Sildade ehitamisel tuleb sageli kasutada vaivundamente (Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn, 1965 ). Avinurme piirkonnas looduslike pinnaste kandevõime torustike ja pumplate rajamisel probleeme ei tekita. Kaevikud on vaja hoida kuivana. Kaevetöödel tuleb arvestada, et savimöllmoreen leondub kaevikutesse kogunenud vee mõjul ning muutuvad voolavaks. Mölline peenliiv on kergesti heljunduv pinnas, kaotades oma loodusliku kandevõime. Talvetingimustes tuleb vältida nende pinnaste läbikülmumist kuna nad on külmakerkelised pinnased. Normatiivne külmumissügavus on 1,4 m. Sügavamad kaevikud tuleb kindlustada või rajada nõlvusega, mis tagab kaeviku seinte püsivuse.

14 Voored ja nende vahelised alad on ehitustingimustelt erinevad. Kokkuvõtvalt võib hinnata ehitusgeoloogilisi tingimusi vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamiseks headeks. Pinnaste kandevõime on hea. Mustvee valla maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldavad ka järgnevad Mustvee valla puurkaevude arvestuskaartidelt saadud andmed läbilõigete kohta. Geoloogiline läbilõige näitab, millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval need paiknevad. Valla erinevates piirkondades paiknevate puurkaevude geoloogilised läbilõiked annavad ülevaate piirkonnas levivatest kivimikompleksidest ning nende sügavustest. Mustvee valla geoloogia iseloomustamiseks on võetud järgmised puurkaevud: Mustvee linna Jõe tn puurkaev (katastri nr 12102) . 0,0 – 8,0 m - liivsavi liiva ja kruusa suletistega; . 8,0 – 21,5 m - savikas dolomiit domeriidi vahekihtidega; . 21,5 – 24,0 m - dolomiit; . 24,0 – 50,0 m - dolomiit lubjakivi vahekihtidega; . 50,0 – 69,6 m - savikas lubjakivi mergli vahekihtidega; . 69,6 – 83,0 m - dolomiit lubjakivi vahekihtidega; . 83,0 – 90,5 m - kavernoosne dolomiit; . 90,5 – 101,0 m - kavernoosne dolomiit; . 101,0 – 101,5 m - lubjakivi; . 101,5 – 110,0 m - savikas lubjakivi. Avinurme aleviku puurkaev (katastri nr 25612) . 0,0 – 14,0 m – kruus lubjakivi rähaga; . 14,0 – 40,0 m – lubjakivi mergli vahekihtidega; . 40,0 – 49,0 m – savikas lubjakivi; . 49,0 – 100,0 m – lubjakivi. Tiheda küla puurkaev (katastri nr 11787) . 0,0 – 5,9 m – liiv kruusa ja veerisega; . 5,9– 13,0 m – kruus ja veeris munakatega; . 13,0 – 46,0 m – liiv munakatega; . 46,0 – 52,0 m – kruus munakatega; . 52,0 – 61,0 m – savi; . 61,0 – 65,0 m – lubjakivi; . 65,0 – 77,0 m – savikas mergel; . 77,0 – 125,0 m – mergel savika lubjakivi vahekihtidega. Lohusuu kooli puurkaev (puurkaevu katastri nr. 9022) . 0 – 6,0 m – liiv; . 6,0 – 32,0 m – saviliiv kruusa ja munakatega; . 32,0 – 70,0 m – lubjakivi. Voore koolimaja puurkaev (puurkaevu katastri nr. 24444) . 0,0 – 11,0 m – saviliiv ja liivsavi (moreen) kruusa veeriste ja munakatega; . 11,0 – 49,5 m – liiv, kruus; . 49,5 – 52,5 m – lubjakivi pank või rähk; . 52,5 – 60,0 m – liiv, kruus; . 60,0 – 75,0 m – lubjakivi, mergel, savi; . 75,0 – 211,0 m – lubjakivi, mergel, savikas lubjakivi; . 211,0 – 228,0 m – lubjakivi mergli ja kukersiidi vahekihtidega; . 228,0 – 246,5 m – lubjakivi, mergel, glaukoniitlubjakivi; . 246,5 – 261,0 m – lubiliivakivi, glaukoniitliivakivi, liivakivi;

15 . 261,0 – 286,5 m – liivakivi; . 286,5 – 287,0 m – savi.

1.3.4 Pinnavesi Valla territooriumil olevatest vooluveekogudest on olulisemad Avijõgi, Mustvee jõgi, Kullavere jõgi ja Piilsi jõgi, mis kõik suubuvad Peipsi järve. Mustvee jõe valgala pindala on 180 km 2. Oma looklevuse, põhjalangu muutlikkuse ja sootide olemasolu tõttu on jõe linnavahelise lõigu miljööväärtus kõrge. Mustvee jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult ja suubub Peipsi järve Mustvee linna piires. Suudmealal on jõgi 20-30 m lai, veidi üle meetri sügav ja aeglase (<0,1 m) vooluga. Avijõgi paikneb Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa territooriumil ning suubub Peipsi järve. Jõe pikkus on 52 km ja valgala suurus 391 km 2. Avijõgi jaotab Lohusuu asula kaheks. Suuremad punktreostusallikad on Lohusuu alevik ja Avinurme alevik. Kullavere jõgi saab alguse Vooremaal ja suubub Omedu küla piires Peipsi järve. Enne Peipsisse suubumist pöördub jõgi järsult loodesse ja moodustab laia, järvetaolise sopi – järvlõuka, mis on Peipsist eraldatud 100-200 m laiuse liivavalliga ja kujutab endast nähtavasti Peipsi järve kunagist lahte. Jõeoru laius alamjooksul on 200-700 m, jõe laius keskmiselt 18 m, sügavus 1,5 m. Jõe pikkus on 52,8 km ja valgala suurus 629,3 km 2. Jõe langus on 66,9 m ja keskmine lang 1,26 m/km. Jõe ülemjooks asub Vooremaal, keskjooks Kagu-Eesti lavamaa põhjanurgas ja alamjooks Alutaguse madaliku lõunaosas. Suurematest jõgedes asub valla territooriumil veel Kääpa jõgi (pikkus 50 km ja valgala 372,5 km 2), mis suubub Kullavere jõkke 6 km enne viimase suubumist Peipsisse. Kääpa jõgi läbib Kose, Kaiu ja Jõemõisa järve, selles suubub Haavakivi jõgi ning palju väiksemaid kraave ja ojasid. Looduslikest järvedest on Mustvee vallas suurim Peipsi järv, pindalaga 3560 km 2, millest Eesti Vabariigi territooriumile jääb 1548 km 2. Talle järgnevad Kaiu järv (134,4 ha), Jõemõisa järv (71,6 ha) ja Papijärv (42,3 ha). Kõik kolm nimetatud järve paiknevad lähestikku valla lõunaosas. Nende suurim sügavus on ~3m ning keskmine sügavus ~2,5 m. Peipsi järv on pindala poolest Euroopa neljas järv. Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi. Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve põhja- ja lõunakallas on väga eriilmelised. Põhjakaldal, näiteks Kauksis on liivane rand ning luited. Lõunakallas on aga kinni kasvanud ning soostunud. Selle põhjuseks on maakerge, mis põhjakaldal on kiirem kui lõunakaldal. Selle tulemusena valgub Peipsi järve vesi aeglaselt lõunasse ning ujutab üle uusi lõunapoolseid alasid. Peipsi järve veetase kõigub aasta jooksul +1,5 meetrist –0,5 meetrini Peipsi järve vesi on nõrgalt aluseline. Järves elab 37 liiki kalu ning 9 liiki kahepaikseid. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint, lõhi ja haug. Elutsevad ka luts, koger, koha, latikas, nurg, roosärg, särg ja peipsi siig. Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu. Järve tüübilt on Peipsi järv keskmise karedusega (kihistumata) madal heledaveeline järv. Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 58 on Peipsi järv lõheliste ja karpkalaliste elupaigaks. Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale (kinnitatud VV 7.01.2016.a. korraldusega) on Mustvee valla vooluveekogudest halvas seisundis kobraste tegevuse tõttu Piilsi jõgi. Kesises seisundis on Kullavere (Imukvere ojast suudmeni) ja Kääpa jõed ning Kruusoja, Avinurme, ja Rehessaare ojad. Ülejäänud vooluveekogud on heas seisundiklassis. Seisuveekogudest on

16 kesises seisundis toitainete tõttu Kaiu ja Jõemõisa järved. Peipsi järv on eutroofne järv ning looduslikest põhjustest, toitainetest ja võõrliikide mõjust tulenevalt on see halvas seisundis.

1.3.5 Muud loodusvarad Loodusvaradest leidub vallas turvast Kaiu, Rahivere, Kullavere, Tõikvere ja Tudulinna maardlates. Lisaks leidub vallas kruusa (Adraku maardla) ja liiva (Maetsma, Võtikvere, Jaska, Jaama, Veia, Odivere, Otsa ja Sõõru maardlad).

1.4 Vee-ettevõtte iseloomustus Mustvee vallas tegeleb käesoleval ajal Avinurme alevikus, Ulvi, Voore, Kääpa, Kükita ja Tiheda külades vee-ettevõtlusega AS Emajõe Veevärk. Mustvee linnas tegeleb vee- ettevõtlusega Mustvee vallale kuuluv vee-ettevõte OÜ Mustvee Linnavara. Lohusuu alevikus tegeleb vee-ettevõtlusega Mustvee Vallavalitsus. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad kuuluvad Mustvee vallale, OÜ-le Mustvee Linnavara ning AS-ile Emajõe Veevärk. AS Emajõe Veevärk on määratud endise Kasepää valla haldusterritooriumil vee-ettevõtjaks tähtajaga kuni 01.04.2029.a. Kasepää Vallavolikogu 17.02.2017. a. otsusega nr 9. Vee- ettevõtte tegevuspiirkonnaks kehtestati Raja küla, Kükita küla, Tiheda küla ja Kasepää küla. Avinurme Vallavolikogu 16.01.2017 otsusega nr 137 on alates 01.12.2017 kuni 30.11.2029 kinnitatud Avinurme valla vee-ettevõtjaks AS Emajõe Veevärk ja kehtestatud vee-ettevõtja tegevuspiirkonnaks Avinurme valla haldusterritoorium AS-ile Emajõe Veevärk kuuluvate varade ulatuses. AS Emajõe Veevärk on määratud endise Saare valla haldusterritooriumil vee-ettevõtjaks tähtajaga kuni 01.05.2029.a. Saare Vallavolikogu 15.02.2017. a. otsusega nr 5. Vee-ettevõtte tegevuspiirkond kehtestati vastavalt Saare Vallavolikogu 29. aprilli 2015 määrusega nr 2 kinnitatud Saare valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale 2015-2027.a. OÜ Mustvee Linnavara on määratud vee-ettevõtjaks Mustvee linna haldusterritooriumil alates 01.02.2015 kuni 31.01.2030 Mustvee Linnavolikogu 23.01.2015 määrusega nr 4. AS Emajõe Veevärk tegevuspiirkonnas Mustvee valla haldusterritooriumil on ÜVK teenuse hinnad kehtestatud vastavalt Konkurentsiameti 04.06.2013 otsusele nr 9.1-3/13-011 ning kehtivad alates 01.08.2013.a. OÜ Mustvee Linnavara tegevuspiirkonnas Mustvee linnas on ÜVK teenuse hinnad kooskõlastatud 08.08.2017.a. Mustvee Linnavalitsuse korraldusega nr 102. Tabel 5 kirjeldab hetkel kehtivaid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hindasid Mustvee vallas AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkonnas.

17 Tabel 5. ÜVK teenuse hinnad Mustvee vallas (ilma käibemaksuta)

ÜVK teenus 1 m 3 maksumus (eurot) AS Emajõe Veevärk tegevuspiirkond Tasu võetud vee eest 1,219 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,542 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest II hinnagrupp 2,116 OÜ Mustvee Linnavara tegevuspiirkond Abonenttasu 0,5 Vee eest võetav tasu 1,07 Reovee ärajuhtimise tasu 1,42 Andmed: AS Emajõe Veevärk, Mustvee Vallavalitsus Reovee reostusnäitajate alusel on AS Emajõe Veevärk poolt teenindatavate piirkondade elanikele ja ettevõtetele kehtestatud piirnormid ja reostusgrupid, mis on toodud tabelis 6. Tabel 6. Reovee reostusnäitajate alusel kehtestatud reostusgrupid AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkonnas. Maksimaalne Reostusnäitaja I reostusgrupp II reostusgrupp piirkontsentratsioon 1 Hõljuvaine mg/l kuni 240 241-800 üle 800 2 BHT 7 mg/l kuni 600 601-1400 üle 1400 3 Üldfosfor mg/l kuni 5 6-15 üle 15 4 Üldlämmastik mg/l kuni 25 26-75 üle 75 5 pH 6,0…9,0 6,1…9,0 alla 6,0 ja üle 9,0 6 Rasvad mg/l kuni 50 51-160 üle 160 7 Naftasaadused mg/l kuni 0,5 0,51-1 üle 1 8 KHT mg/l kuni 500 500-1000 üle 1000 Andmed: AS Emajõe Veevärk Ülevaade AS Emajõe Veevärk vee-ettevõtluse majandusnäitajatest Mustvee vallas aastal 2018 on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 7. AS Emajõe Veevärk tulud ja kulud ÜVK teenuse osutamisel Mustvee vallas 2018. aastal Avinurme Ulvi Voore Kääpa Kükita Tiheda Näitaja 2018 2018 2018 2018 2018 2018 (eurot) (eurot) (eurot) eurot) (eurot) (eurot) Müüdud veeteenus elanikkonnale ja juriidilistele 18220 2217 7728 6844 2163 1253 isikutele Müüdud kanalisatsiooniteenus elanikkonnale ja 21336 1691 11262 8729 0 276 juriidilistele isikutele Müügitulu kokku: 39556 3908 18990 15573 2163 1529 Elektrienergia kulu ÜVK objektide haldamisel 6919 503 4605 1844 2964 397 Vee-erikasutusõiguse tasu ÜVK objektide haldamisel 1671 210 1238 481 83 0 Saastetasud 626 87 494 140 0 0 Kemikaalikulud reovee puhastamiseks 94,5 0 0 0 0 0 Analüüsid 700 734 529 529 206 1008 Remondi ja hoolduskulu 6276 378 2756 1349 560 1 Muud kulud 1220 148 517 458 145 84 Palgakulud 11836 1440 5020 4446 1405 814 Administreerimiskulud (v.a palgakulud, elekter) 2848 347 1208 1070 338 196 Masinate kulud 2483 302 1053 933 295 171

18 Amortisatsioonikulud ÜVK objektidelt 36850 4516 10587 68 2176 3032 Kulud kokku: 71523 8665 28008 11317 8172 5703 Kasum/kahjum: -31967 -4757 -9018 4256 -6009 -4174 Andmed: AS Emajõe Veevärk Ülevaade OÜ Mustvee Linnavara vee-ettevõtluse majandusnäitajatest Mustvee linnas aastal 2018 on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 8. OÜ Mustvee Linnavara tulud ja kulud ÜVK teenuse osutamisel Mustvee vallas 2018. aastal Heitveekäitlus 6 226 Tulud 51 118 Kulud -44 892 Kaupade ja teenuste müük 51 118 Personalikulud -21 527 Töötajate töötasu -16 862 Personalikuludeg a kaasnevad maksud ja sotsiaalkindlustus -4 665 Majandamiskulud -21 251 Administreerimiskulud -310 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -639 Rajatiste majandamiskulud -13 625 Sõidukite ülalpidamise kulud, v.a kaitseotstar belised -6 659 Info - ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -11 Muud mitmesugused majanduskulud -7 Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) -2 113 Saastetasu -2 086 Muud kulud -27 Veemajandus 12 955 Tulud 44 569 Kulud -31 614 Kaupade ja teenuste müük 44 569 Personalikulud -15 451 Töötajate töötasu -12 356 Personalikuludega kaasnevad maksud ja sotsiaalkind lustus -3 094 Majandamiskulud -12 371 Adm inistreerimiskulud -927 Koolituskulud -23 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -1 372 Rajatiste majandamiskulud -9 069 Sõidukite ülalpidamise kulud, v.a kaitseotstarbeli sed -873 Info - ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -57 Muud mitmesugused majanduskulud -49 Muud kulud (va intressid ja kohustistasud) -3 792 Vee erikasutus -3 094 Muud kulud -698 Kokku 19 182 Andmed: OÜ Mustvee Linnavara

19 1.5 Kohalik omavalitsus Endise Mustvee valla eelarve maht oli 2018.a ligikaudu 7,97 miljonit eurot. 2017.a eelarve maht oli ligikaudu 7,65 miljonit eurot. Võrreldes 2017. aasta eelarvega on suurenemine ligikaudu 4,15%. Erinevus on peamiselt tingitud suurematest maksutuludest ja toetustest. 2019.a eelarve tuludeks on planeeritud ligikaudu 7,71 miljonit eurot. Mustvee valla eelarve tulude jaotus on toodud tabelis 9. Tabel 9. Mustvee valla eelarve tulud aastatel 2016-2018.

Võlakohustused kokku Puhastatud eelarve Võlakoormus Aasta (eurot) (eurot) (%) (aasta lõpul) 2016 3 760 421,13 2 236 207 33,75 2017 4 701 643,31 2 685 743 35,11 2018 4 695 426,71 1 663 223 20,88 Andmed: Rahandusministeerium

2. Olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi olukorra kirjeldus

2.1 Ühisveevärgi puurkaev-pumplad Mustvee vallas on ühisveevärk välja arendatud Mustvee linnas, Avinurme alevikus ning Voore, Kääpa ja Ulvi külades. Lisaks on vee-ettevõtte poolt hallatavad veevarustussüsteemid olemas Kükita ja Tiheda külades ning Lohusuu koolil. Tabelis 10 on toodud AS-ile Emajõe Veevärk (nr. L.VV/325426, L.VV/323307 ja L.VV/331331), OÜ-le Mustvee Linnavara (nr. L.VV/331100) ja Mustvee Vallavalitsusele (nr. L.VV/329807) väljastatud vee-erikasutuslubadega lubatud puurkaevude veevõtud Mustvee valla ühisveevarustuse puurkaevudest. Tabel 10. Vee erikasutuslubadega lubatud veevõtt Mustvee valla ühisveevarustuse puurkaevudest. Veehaare Puurkaev Periood Lubatud veevõtt katastri nr m3/a m3/kv m3/d Mustvee linna veehaare Jõe tn pk - 12102 2018-2030 70 000 17 500 192 Tartu tn pk - 12094 2018-2030 14 000 3 500 38 Avinurme aleviku Avinurme pk – 25612 veevärk 2015- 39 200 9 800 109 Ulvi küla puurkaev 5822 2015- 6 000 1 500 17 Voore koolimaja 24444 puurkaev 2013-2019 18 727 4 681,75 51,3 Kääpa küla vana pk 11789 2013-2019 8 949 2 237,25 24,52 uus pk 59079 2019-2019 8 949 2 237,25 24,52 Kükita küla puurkaev 11778 2018-2029 5 476 1 369 15 Lohusuu põhikooli 9022 puurkaev 2017- 4 400 1 100 12,2 Andmed: AS Emajõe Veevärk vee-erikasutusload (nr. L.VV/325426, L.VV/323307 ja L.VV/331331), OÜ Mustvee Linnavara vee erikasutusluba (nr L.VV/331100) ja Mustvee Vallavalitsuse vee erikasutusluba (nr L.VV/329807). Mustvee valla ühisveevarustussüsteemis kasutatavate puurkaev-pumplate tehnilised andmed on toodud Lisas 1 .

2.2 Mustvee valla veetoodang ja –tarbimine ning reovee kogused Alljärgnevas tabelis 11 on toodud ülevaade Mustvee valla asulates ühisveevärgi puurkaev-pumplatest väljapumbatud (toodetud) vee ning elanike, asutuste ja ettevõtete poolt tarbitud (müüdud) vee kogustest aastal 2018. Lisaks on toodud omatarbe ja arvestamata vee (veekaod) kogused ja osakaalud. Hinnanguliselt moodustab veekadude ja arvestamata vee osakaal puurkaev-pumpla(te)st väljapumbatud (toodetud) veest ligikaudu 1-43 %. Tabelis 12 on toodud ülevaade Mustvee valla asulates ühiskanalisatsiooni juhitud reovee kogustest 2018. aastal. Ühiskanalisatsiooniga varustatud asulates tarbijate reovee koguseid ei mõõdeta ning koguste arvestamine toimub tarbitava vee hulga järgi. Samuti ei toimu reovee koguste mõõtmist kõigil reoveepuhastitel. Reovee koguseid mõõdetakse üksnes Mustvee linna, Avinurme aleviku ning Voore küla reoveepuhastitel. Vanusest tingituna on vanemad ühiskanalisatsiooni ja kinnistutorustikud ning kanalisatsioonikaevud suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Sellest lähtuvalt on suublasse juhitava heitvee kogus arvestuslik ning infiltratsiooni ja sademetevee osakaal moodustas 2018. aastal hinnanguliselt ca 18-41% reoveepuhastile suunatavast reovee kogusest.

Tabel 11. Mustvee valla veetootmise ja –tarbimise kogused 2018.a. Vee Elanike Asutused ja Veetarve Elanike Tarbijate Liitunute toodang Omatarve veetarbimine ettevõtted kokku Ühiktarbimine Arvestamata Arvestamata Asulad arv 2018 arv osakaal (%) m3/a m3/a m3/a veetarve m 3/a m3/a l/d vesi m 3/a vesi % Mustvee linn 1 288 855 66% 36533 0 26056 7325 33381 83,5 3152 8,6% Avinurme alevik 626 552 88% 19731 2933 13982 964 14946 69,4 1852 9,4% Kasepää piirkond 1 012 37 4% 4819 946 2803 0 2803 207,6 1070 22,2% Lohusuu alevik 326 20 6% 2577 0 644 1933 2577 88,3 0 0,0% Voore küla 250 179 72% 14816 2054 6205 135 6340 95,0 6422 43,3% Kääpa küla 177 123 69% 5677 0 5571 44 5615 124,1 62 1,1% Ulvi küla 167 110 66% 2476 405 1541 278 1819 38,4 252 10,2% Vilusi küla 65 0 0% 0 0 0 0 0 0 0 0% KOKKU 3 911 1 876 48,0% 86 629 6 338 56 802 10 679 67 481 83,0 12 810 14,8% Andmed: AS Emajõe Veevärk, OÜ Mustvee Linnavara, Mustvee Vallavalitsus, konsultandi arvutused.

Tabel 12. Mustvee valla asulates ühiskanalisatsiooni juhitud reovee kogused 2018.a. Reovee Asutuste ja Reovee Elanike Liitunute vooluhulk Elanike ettevõtete Purgitav Reovesi Reovett reostuskoormus arv Tarbijate osakaal puhastile reovesi reovesi reovesi kokku elaniku kohta Infiltratsioon Infiltratsioon 2018 Asula 2018 arv (%) m3/a m3/a m3/a m3/a m3/a l/in*d m3/a % IE Mustvee linn 1 288 495 38% 27235 15040 7325 0 22365 83,2 4870 17,9% 736 Avinurme alevik 626 537 86% 25198 13837 980 0 14817 70,6 10381 41,2% 575 Kasepää piirkond 1 012 0 0% 256 0 179 0 179 0,0 77 30,0% 0 Lohusuu alevik 326 20 6% 3681 644 1933 0 2577 88,3 1104 30,0% 80 Voore küla 250 177 71% 11898 5940 1364 0 7304 91,9 4594 38,6% 218 Kääpa küla 177 124 70% 8087 5617 44 0 5661 124,1 2426 30,0% 125 Ulvi küla 167 84 50% 1567 1097 0 0 1097 35,8 470 30,0% 84 Vilusi küla 65 0 0% 0 0 0 0 0 0,0 0 0% 0 KOKKU 3 911 1 437 36,7% 77 922 42 175 11 825 0 54 000 80,4 23 922 30,7% 1818 Andmed: AS Emajõe Veevärk, OÜ Mustvee Linnavara, Mustvee Vallavalitsus, konsultandi arvutused.

2.3 Mustvee linn Mustvee linnas elab 01.01.2019. aasta seisuga 1272 elanikku. Mustvee linnas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus). Mustvee linna reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta käskkirjaga nr 1080) põhjal on linna reostuskoormus 1170 inimekvivalenti (ie). Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 8,1 ie/ha. Mustvee linnas kuuluvad ÜVK-ga seotud varad Mustvee Vallavalitsusele ja OÜ-le Mustvee Linnavara. ÜVK süsteemide haldamisega tegeleb OÜ Mustvee Linnavara.

2.3.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Mustvee linnas on ühisveevarustuse tarbeks kasutusel üks veevärk, mis baseerub käesoleval ajal Jõe tn puurkaevul (katastri nr 12102). Lisaks on ühisveevärki ühendatud, kuid hetkel kasutusest väljas (reservis) Tartu tn puurkaev (katastri nr 12094). Ühisveevarustuse kaudu said 2018.a. vett ligikaudu 855 Mustvee linna elanikku ehk ligikaudu 66% linna elanikest. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Mustvee linna asutusi ja ettevõtteid. Asutustest on suuremad ühisveevärgi vee kasutajad Peipsi Gümnaasium, SA Mustvee Tervis ning Riigi Kinnisvara AS. Reoveekogumisalal on ühisveevärgiga liitumise võimalus tagatud suuremale osale tarbijatest. Käesoleval ajal tarbitakse Mustvee linnas OÜ Mustvee Linnavara poolt hallatavas veevarustussüsteemis Jõe tn puurkaevu vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötlusseadmena on kasutusel aereeritavad raua ja mangaani eraldusfiltrid (2 tk). OÜ Mustvee Linnavara poolt hallatav Jõe tn puurkaev- pumpla on rekonstrueeritud 2007. aastal ning on heas seisukorras. Ülevaade Mustvee valla ühisveevarustuse puurkaev-pumplatest on toodud Lisas 1 . OÜ-le Mustvee Linnavara väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/331100) lubatud veevõtt Mustvee linna ühisveevarustuse puurkaevudest on toodud tabelis 10. Mustvee linna ühisveevarustuse puurkaev-pumplatest väljapumbatud ning tarbitud veekoguse andmed 2018.a. kohta on esitatud tabelis 11. Mustvee linnas on vee-ettevõtte poolt hallatava ühisveevõrgu kogupikkus ligikaudu 15568 meetrit, millest ligikaudu 3962 meetrit moodustab viimastel aastatel rekonstrueeritud ja rajatud veetorustikud. Veetorustike rajamisel on kasutatud plasttorustike läbimõõduga De32...110 mm. Mustvee jõe paremkaldal asuvad veetorustikud on rajatud peamiselt aastatel 2000-2001 kasutades plasttorusid (PE). Vanemad torustikud, mis on rajatud Mustvee jõe vasakkaldale on rajatud malm- ja terastorudest enam kui 30 aastat tagasi. Vanemate torustike seisukord on ebarahuldav, esineb palju avariisid ja lekkeid. Ühisveevarustusega liitumise võimalus on tagatud suuremale enamusele Mustvee linna reoveekogumisala elanikele. 2018.a. andmete põhjal moodustas arvestamata vee (sh omatarve ja tuletõrjevesi) ning veekadude osakaal ligikaudu 8,6% toodetud vee kogusest. Täpsem ülevaade Mustvee valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2 .

Mustvee linna olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 1 (Mustvee linna ÜVK üldskeem).

Joonis 3. Mustvee linna Jõe tn puurkaev (katastri nr 12102) ning veetöötlusjaam. Fotod: OÜ Alkranel 30.01.2019.

Joonis 4. Mustvee linna Tartu tn puurkaev (katastri nr 12094). Fotod: OÜ Alkranel 30.01.2019.

2.3.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Mustvee linnas on tuletõrje veevõtuks ühisveevarustuse torustikule paigaldatud kokku 18 tuletõrjehüdranti. Hüdrandid on paigaldatud veetorustikule läbimõõduga De110 mm ning nende seisukord on hea. Kuna Mustvee linna Jõe tn puurkaev-pumpla juures olev teise astme pumpla ning veereservuaarid (2x25 m 3) ei võimalda tagada piisavat tuletõrje kustutusvee varu (vastavalt tuletõrje veevarustuse standardile EVS 812- 6:2012) ja survet torustikus, siis pole hüdrandid käesoleval hetkel kasutusel. Lisaks on rajatud tuletõrje veevõtumahutid Tartu tn 7b (50 m 3), Pargi tn L1 (150 m 3) ning Tartu tn 25 kinnistu juures. Lisaks on linnas looduslikud tuletõrjeveevõtu kohad: sadamas ning B.Agirre tänaval Mustvee jõe ääres. Mustvee valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 13.

Tabel 13. Mustvee valla olemasolevad tuletõrjevee veevõtukohad. Asula Asukoht X Y Viit Vvk nimetus Maht m 3 Seisukord Mustvee linn Tartu tn 7b 6526960 669838 Jah Veevõtumahuti 50 Korras Mustvee linn Pargi tänav L1 6527051 669860 Jah Veevõtumahuti 150 Korras Tartu tn 25 kinnistu Mustvee linn juures 6527105 669568 Jah Veevõtumahuti - Korras Mustvee linn Pihkva tn 2u sadamas 6526830 670202 - Veevõtukoht - - Mustvee linn B.Agirre tn, Mustvee jõgi 6526788 669364 - Veevõtukoht - - Mustvee linn Uus-Narva mnt 5, tankla 6527170 668059 Jah Veevõtumahuti 50 Korras Mustvee linn Tartu tn 74, tankla 6526850 668220 Jah Veevõtumahuti - Korras Avinurme alevik Põllu tn, tookoja juures 6542406 665611 Ei Veevõtumahuti 160 Korras Avinurme alevik Põllu tn 1, lasteaia juures 6541928 665000 Ei Veevõtumahuti 110 Halb Metsanurme tn, depoo Avinurme alevik juures 6542388 663821 Ei Veevõtukoht - Korras Avinurme alevik Rakvere tn 4 6542026 664440 Ei Veevõtukoht - - Avinurme alevik Avinurme metskond 14 6542575 665478 Ei Veevõtukoht - - Avinurme alevik Ülejõe tn silla juures 6542889 665735 Ei Veevõtukoht - - Kaasik küla, Kuhja Omedu jõgi, Piirivalve 6519136 672143.44 - tornipoolne kallas - Jõgi - Kasepää küla, Peipsi järv, Sõpruse 128- 6519952 671883.05 - Sõpruse tn 128 130 vahel - Järv - Kasepää küla, T14110 Murru- 6520335 671531.6 - Mustvee mnt Peipsi järv, Sõpruse 120 1.0km juures - Järv - Kasepää küla, Peipsi järv, Sõpruse 90 6521044 671124.57 - Sõpruse tn 90 vallamaja - Järv - Kükita küla, Kalda Kükita ja Tiheda piiril 6522267 670526.78 - tn Peipsi äärsel teel - Oja - Kükita küla, Kalda Peipsi järv, Kalda 272 6522836 670401.12 - tn 272 vastas - Järv - Metsaküla küla, Metsaküla tootmishoone 6517657 669909.06 - Esmari juures kanal - Oja - Endise suurfarmi juures 6519913 669426.42 200 Nõmme küla, Farmi veehoidla - Veehoidla - Omedu küla Hõbenõmme 6518693 675006.23 - Järv - - Omedu küla Omedu- Kallaste tee 6518793 673734.16 - Järv - - Omedu küla Erasadam 6519064 672720.01 - Jõgi - - Omedu küla, Peipsi järv, Omedu 6519207 672895.84 - Omedu teemeistri juures - Järv - Omedu küla, T43 Aovere-Kallaste- 6519459 672243.74 - Omedu mnt 54,5km Omedu jõgi, silla kõrval - Jõgi - Raja küla, Rajaküla Vanausuliste Peipsi järv, Kalda tn. 110- 6523862 670162.76 - Kogudus 114 vahel - Järv - Tiheda küla, Oja Tiheda-Kükita piiril 6522412 669645.76 - Katrioja uuel teel - Oja -

Asula Asukoht X Y Viit Vvk nimetus Maht m 3 Seisukord Lohusuu alevik Jõe tn 2a 6538355 675371 - Veevõtukoht - - Lohusuu alevik Jõe tn sild 6538727 675564 - Veevõtukoht - - Lohusuu alevik Kalda tn 9 kailt 6537897 675784 - Veevõtukoht - - Voore küla Koolimaja 6511502 659335 - Veevõtumahuti 50 - Voore küla Koolimaja 6511655 659376 - Veevõtumahuti 50 - Voore küla Jõekääru, Kullavere jõgi 6512110 658653 - Veevõtukoht - - Voore küla Kiltrimäe, Voore paisjärv 6512236 659528 - Veevõtukoht - - Kääpa küla Tuuslari, katlamaja juures 6510074 664908 - Veevõtumahuti 150 - Kääpa küla Kääpa jõe sillalt 6510292 665103 - Veevõtukoht - - Vilusi küla Pilliroo 6529459 670425 - Veevõtukoht - -

2.3.3 Joogivee kvaliteet Mustvee linna veevarustussüsteemis kasutatakse käesoleval ajal Jõe tn puurkaevu (katastri nr 12102) põhjavett. Lisaks on ühisveevärki ühendatud, kuid hetkel kasutusest väljas (reservis) Tartu tn puurkaev (katastri nr 12094). Ülevaade puurkaevudest võetava põhjavee ning ühisveevärgist saadava joogivee kvaliteeti kohta on toodud Lisas 3 . Käesoleval ajal Mustvee linna ühisveevarustuses kasutatava Jõe tn puurkaevu põhjavees on üle joogivee lubatud piirnormi (Sotsiaalministri (edaspidi SM) 31.07.2001. a. määrus nr. 82) olnud üldraua sisaldus. SM 02.01.2003. a. määruse nr 1 põhjal jääb Mustvee linna Jõe tn puurkaevu vesi üldraua sisalduse tõttu II kvaliteediklassi ning hägususe näitaja põhjal peamiselt II ja III kvaliteediklassi. Lisas 3 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Mustvee linna ühisveevõrgust. Viimaste joogivee proovi analüüsitulemuste põhjal vastab Mustvee linna joogivesi uuritud näitajate osas üldiselt joogivee kvaliteedi piirnormidele (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82). Ühel juhul on 2018.a. piirnormiga võrdselt olnud üldraua sisaldus joogivees. Osaliselt amortiseerunud ühisveevärgi ja kinnistutorustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures. Mustvee linna veevarustussüsteemi probleemid:  Vanemad ühisveevärgi torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi malm- ja terastorudest, mistõttu on need käesolevaks ajaks amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist;  Mustvee linnas on tuletõrje veevõtuks ühisveevarustuse torustikule rajatud kokku 18 tuletõrjehüdranti. Hüdrandid on rajatud veetorule läbimõõduga De110 mm. Hüdrandid pole kasutatavad, kuna olemasolev veevarustussüsteem ei suuda käesoleval ajal tagada vajaliku veekogust ning survet veevõrgus;  Mustvee linnas puudub eelkõige linna lääne- ja lõunaosas paljudel elanikel ühisveevärgiga liitumise võimalus.

2.3.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Mustvee linna ühiskanalisatsioonisüsteemiga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 495 Mustvee linna elanikku, mis moodustab ligikaudu 38% Mustvee linna elanikest. Mustvee linnas on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus tagatud linna keskuse tarbijatele. Majapidamistes, kus käesoleval ajal puudub ühiskanalisatsioon, toimub reovee

kogumine kogumismahutitesse. Kogumismahutite seisukorra ja nende veepidavuse kohta, samuti kogumiskaevude tühjendamise kohta andmed puuduvad. Mustvee linna kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, kuid mitmel pool on reovee suunamiseks reoveepuhastile kasutusel reoveepumplad (15 tk). Mustvee linnas on kokku ca 11376 m isevoolseid ning ca 4757 m survelisi kanalisatsioonitorustikke. Ligikaudu 3724 meetrit isevoolseid kanalisatsioonitorustikke on uued plasttorusid (PVC) läbimõõduga De160...De250 mm. Uute survekanalisatsiooni torustike (ca 1247 m) rajamisel on kasutatud torusid De110 mm. Mustvee linna ühiskanalisatsiooni torustikud on suures osas rajatud ja rekonstrueeritud aastatel 2000-2018, seega on kanalisatsioonitorustike ja reoveepumplate seisukord valdavalt hea. Tulenevalt vanemate torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Sademeveekanalisatsioon Mustvee linnas peaaegu puudub. Sademeveest osa juhitakse läbi restkaevude otse Peipsi järve (Narva mnt) või Mustvee jõkke (Tartu mnt), osa reoveekanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse. Kahjuks töötab amortiseerunud keraamilistest torudest ühiskanalisatsioonitorustik samuti drenaaž- ja sademeveetorustikuna ning koormab reoveepuhastit valingvihmade ja lumesulamise ajal. Lisaks on mitmel pool sademevee ärajuhtimine lahendatud kraavitusega. Samuti on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Täpsem ülevaade Mustvee valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2 . Mustvee linna kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 1 (Mustvee linna ÜVK üldskeem). Mustvee linnas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest ja ettevõtetest. Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Mustvee linna ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes tekkiva reovee ning reoveepuhastile juhitava reovee mõõdetud kogused aastal 2018 on toodud tabelis 12.

2.3.5 Mustvee linna reovee reostuskoormus Mustvee linnas reoveepuhasti reostuskoormust viimastel aastatel analüüsitud pole ning andmed varasemate uuringute kohta puuduvad.

2.3.6 Mustvee linna reoveepumplad Suurem enamus Mustvee linna kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Reovee suunamiseks reoveepuhastisse on rajatud kokku 15 reoveepumplat, millest üks on nn reovee peapumpla, mille abil suunatakse valdav enamus linnas kokku kogutud reoveest reoveepuhastile. Reovee peapumpla, mis asub Kooli ja Pargi tn ristmiku läheduses on rekonstrueeritud 2018.a. aastal ning on heas seisukorras. Tegemist on 2 pumbaga varustatud Strong reoveepumplaga. Ülejäänud reoveepumplad on rajatud aastatel 1997-2000 klaasplastist ning pumplate korpused on käesolevaks ajaks

deformeerunud ning mõradega. Kasepää reovee suunamiseks Mustvee linna reoveepuhastile on kavas rekonstrueerida 5 reoveepumplat Mustvee linnas: Tähe, Jõe, Aia-1, Aia-2 ning Pihkva-1 reoveepumplad. Mustvee linnas kasutatavate reoveepumplate andmed on toodud tabelis 14. Tabel 14. Mustvee linna reoveepumplate ülevaade. Objekti Kasutatava pumba Tootlikkus Rajamise Objekti nimi Üldhinnang tähis mark m3/h aasta RPJ-1 Peapumpla - ca 40 m 3/h 2018 Heas korras ABS Sarlin, P=1- RPJ-2 Kastani tn RPJ 3-7 l/s 1997-2000 Rahuldav 1,75 kW ABS Sarlin, P=1- RPJ-3 Tähe tn 5 RPJ 3-7 l/s 1997-2000 Rahuldav 1,75 kW ABS Sarlin, P=1- RPJ-4 Pihkva tn 1a RPJ 3-7 l/s 1997-2000 Rahuldav 1,75 kW ABS Sarlin, P=1- RPJ-5 Mustvee jõepark RPJ 3-7 l/s 1997-2000 Rahuldav 1,75 kW ABS Sarlin, P=1- RPJ-6 Põllu tn RPJ 3-7 l/s 1997-2000 Rahuldav 1,75 kW ABS Sarlin, P=1- RPJ-7 B. Agirre tn RPJ 3-7 l/s 1997-2000 Rahuldav 1,75 kW ABS Sarlin, P=1- RPJ-8 Jõe tn RPJ 3-7 l/s 1997-2000 Rahuldav 1,75 kW ABS Sarlin, P=1- RPJ-9 Pihkva tn 2c RPJ 3-7 l/s 1997-2000 Rahuldav 1,75 kW ABS Sarlin, P=1- RPJ-10 Aia tn 35 RPJ 3-7 l/s 1997-2000 Rahuldav 1,75 kW ABS Sarlin, P=1- RPJ-11 Aia tn 56a RPJ 3-7 l/s 1997-2000 Rahuldav 1,75 kW ABS Sarlin, P=1- RPJ-12 Pihkva tn 107a RPJ 3-7 l/s 1997-2000 Rahuldav 1,75 kW ABS Sarlin, P=1- RPJ-13 Pihkva tn 109 RPJ 3-7 l/s 1997-2000 Rahuldav 1,75 kW ABS Sarlin, P=1- RPJ-14 Uus tn RPJ 3-7 l/s 1997-2000 Rahuldav 1,75 kW ABS Sarlin, P=1- RPJ-15 Narva tn 59e RPJ 3-7 l/s 1997-2000 Rahuldav 1,75 kW Andmed: OÜ Mustvee Linnavara.

2.3.7 Mustvee linna purgla Mustvee valla ühiskanalisatsiooniga katmata piirkondades tekkiv reovesi purgitakse Mustvee linna purglasse, kust reovesi juhitakse edasi reoveepuhastisse. Nõuetekohane purgla on rajatud reoveepuhasti juurde. Purgimissõlm koosneb basseinist, mille põhjas on vettpidav geotekstiil – selle all on omakorda ava ja torustik, mille kaudu reovesi juhitakse šahti. Šahtis on pump, mis juhib De200 toru kaudu reovee puhasti võre peale. Pump toimetab reovett puhasti võrele perioodiliselt – ühel nädalal doseeritakse puhastile 40 m 3 purglasse veetud reovett. Pumpla on käsijuhtimisel, üle 40 m 3 nädalas ei tohi puhastile arvestades viimase parameetreid, purgitavat reovett juhtida.

2.3.8 Mustvee linna reoveepuhasti Mustvee linna reovesi puhastatakse Mustvee reoveepuhastis ( joonis 5). Reoveepuhasti on rajatud 1997-1998. aastal ning on osaliselt rekonstrueeritud 2014.a, mil vahetati välja puhasti juhtmestik, automaatikaseadmed ja juhtimissüsteemid ning paigaldati mudatahendusseadmed ning uus kompressor. Reoveepuhasti puhul on tegemist eriprojektiga projekteeritud ja kavandatud klassikalise läbivoolu biopuhastiga. Reoveepuhastusjaam (edaspidi RVPJ) on projekteeritud Soome projekteerimis- ja konsultatsioonifirma Suunnittelukeskus OY (SKOY) poolt. Puhasti on ette nähtud olmereoveele tüüpilise reostusega heitvee puhastamiseks. RVPJ projekttootlikkus on hüdraulilise koormuse põhjal 440 m 3/d ning reostuskoormuse põhjal 120 kg BHT 7/d (2000 ie). Tegelik vastuvõtu vooluhulk puhastile kõigub kuivadel aegadel ja talveperioodil 35 m3/d kuni 400...500 m3/d suvisel valingvihmaperioodil. Puhasti koosneb täna järgmistest osadest ja töötsüklitest:  Mehaaniline puhastus (treppvõre ja liivapüünis)  Eelsetitid (2 tk)  Aerotank  Järelsetiti  Liigmudatihendi  Mudatahendus Lisaks on RVPJ-l olemas purgimissõlm. Reovesi liigub puhastisse peapumplale ja Narva tn pumplale järgnevate survetorustike kaudu. Reovesi läbib mehaanilise võre ning suunatakse eelsetitisse. Eelsetiti on kahekambriline, kummaski kambris on segur ehk mikser. Eelsetitisse juhitakse ka järelsetitist tagastatav muda. Eelsetitis toimub koagulandi – raudkloriidi doseerimine. Kuna eelsetitis on anaaeroobne ja anoksitsoon, siis toimub seal lämmastiku ja osaliselt fosfori bioloogiline ärastamine. Järgnevas osas, aerotankis toimub heitvee peenmull-kestvusõhustus. Aerotankist toimub ka liigmuda väljutamine. Aerotankis olev muda pärineb nii aerotankis tekkinud kui osaliselt eelsetitist aerotanki juhitaval mudal. Järelsetitis, mis on varustatud põhja- ja pinnakraabiga, toimub vee järelselgitamine ja mudast puhastamine. Muda juhitakse järelsetitist mudapumba baasil tagasi eelsetitisse. Puhastatud ja selgitatud heitvesi juhitakse kraavi, mille kaudu see liigub suublasse - Peipsi järve. Täiendavalt on puhastil mudatihendusmahuti ehk –kaev, kus toimub muda tihendamine. Liigmudatihendist pumbatakse tihenenud liigmuda edasi aereeritavasse mudalattu, kust edasi pumbatakse muda settetahendamise seadmetele Mudatahenduseks on puhastile 2014.a. paigaldatud kruvipress koos polümeerisõlmega. Tahendatud muda veetakse puhasti juures olevale komposteerimisväljakule. Kohapealsel vaatlusel oli reoveepuhasti heas seisukorras. Mustvee linna reoveepuhasti tagab üldjuhul reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid liigveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Mustvee puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. See on eelkõige tingitud amortiseerunud keraamilistest ühiskanalisatsiooni ja –

kinnistutorustikest, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Heitveesuublaks vastavalt OÜ-le Mustvee Linnavara väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/331100) on Nurgakraav (suubla kood VEE1062234). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Nurgakraav) reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusloaga (nr L.VV/331100) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Mustvee linna reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused aastatel 2017-2018 on toodud Lisas 4 .

Joonis 5. Mustvee linna reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 30.01.2019. Lisas 4 esitatud heitvee analüüsitulemustest selgub, et aastatel 2017-2018 võetud heitvee proovid vastavad üldiselt vee-erikasutusloa nõuetele. Ühel juhul on üldfosfori sisaldus olnud üle piirnormi. Mustvee linna kanalisatsioonisüsteemide probleemid:  Mustvee linna ühiskanalisatsiooni torustikud on suures osas rajatud ja rekonstrueeritud aastatel 2000-2018 ning on valdavalt heas seisukorras. Vanemate eelkõige kinnistusiseste torustike ning kaevude amortisatsiooni tõttu toimub sademevee ja pinnasevee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi;

2.4 Avinurme alevik Avinurme alevikus elab 01.01.2019. aasta seisuga 627 elanikku. Avinurme alevikus on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi nõrgalt kaitstud (kõrge reostusohtlikkus). Avinurme aleviku reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on aleviku reostuskoormus 1167 inimekvivalenti (ie). Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 9,6 ie/ha. Avinurme alevikus kuuluvad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad AS-ile Emajõe Veevärk, kes tegeleb ka ÜVK süsteemide haldamisega.

2.4.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Avinurme aleviku veevõrk baseerub aleviku keskel Võidu tänava ääres asuval puurkaevul (katastri nr 25612). Lisaks on ühisveevärki ühendatud, kuid hetkel kasutusest väljas (reservis) Kultuurimaja (katastri nr 5435) ja Töökoja (katastri nr 5412) puurkaevud. Ühisveevarustuse kaudu said 2018.a. vett ligikaudu 552 Avinurme aleviku elanikku ehk ligikaudu 88% aleviku elanikest. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Avinurme aleviku asutusi ja ettevõtteid. Reoveekogumisalal on ühisveevärgiga liitumise võimalus tagatud suuremale osale tarbijatest. Käesoleval ajal tarbitakse Avinurme alevikus AS Emajõe Veevärk poolt hallatavas veevarustussüsteemis Avinurme puurkaevu (katastri nr 25612) vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötluseks kasutatakse puurkaevpumplas vee raua- ja mangaanieraldusfiltreid EURA IRA 75 Duplex tootlikkusega 9 m3/h. Veetöötlusjaam koos II astme pumpla ning puhta vee mahutitega (2x50 m3) on rajatud 2009.a. Reservis olev Kultuurimaja puurkaevu pumpla on üheastmeline, puurkaevus uputatud süvaveepump 8GS/30. Pumplas on uued torustikud kuid vana armatuur. Puurkaev- pumpla on amortiseerunud ja halvas seisukorras. Punastest tellistest ehitatud pumpla hoone on väike ning olemasolevasse hoonesse ilmselt veetöötlusseadmed ei mahu. Samuti reservis olev Tööstuse puurkaevpumpla on üheastmeline. Pumpla pole installeeritud ning mahutid on demonteeritud. Tellistest ehitatud pumpla hoone on mõõtmetelt väike ning halvas seisukorras. Puurkaevu juures asub veetorn 25 m 3 paagiga. Hoone seintes on praod, mida on parandatud. Juhul kui pumpla kavatsetakse

kasutusse võtta, tuleks rajada uus pumplahoone. Sanitaarkaitseala pole võimalik piirata, kuna seda läbib tee. Ülevaade Mustvee valla ühisveevarustuse puurkaev-pumplatest on toodud Lisas 1 . AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/325426) lubatud veevõtt Avinurme aleviku ühisveevarustuse puurkaevudest on toodud tabelis 10. Avinurme aleviku ühisveevarustuse puurkaev-pumplatest väljapumbatud ning tarbitud veekoguse andmed 2018.a. kohta on esitatud tabelis 11. Avinurme alevikus on vee-ettevõtte poolt hallatava ühisveevõrgu kogupikkus ligikaudu 15311 meetrit. Valdav enamus torustikke on rajatud ja rekonstrueeritud aastatel 2009-2019. Torustike rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutati plasttorusid läbimõõduga De32...De110 mm. Ühisveevarustusega liitumise võimalus on tagatud peaaegu kõigile Avinurme reoveekogumisala elanikele. 2018.a. andmete põhjal moodustas arvestamata vee (sh omatarve) ning veekadude osakaal ligikaudu 9,4% toodetud vee kogusest. Täpsem ülevaade Mustvee valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2 . Avinurme aleviku olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 2 (Avinurme aleviku ÜVK üldskeem).

Joonis 6. Avinurme aleviku puurkaev (katastri nr 25612) ning veetöötlusjaam. Fotod: OÜ Alkranel 29.01.2019.

2.4.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Avinurme aleviku veetorustikule hüdrante rajatud ei ole. Tuletõrje veevarustus Avinurmes baseerub kahel mahutil ja kolmel looduslikul veevõtu kohal:  Avinurme töökoja mahuti – 160 m 3 on töökorras. Vajab nivooandurit ning juurdepääs vajab nõuetekohast märgistust. Juurdepääsu tee on hooldatud ja vastab nõuetele.  Avinurme lasteaia mahuti – 120 m 3 on halvas tehnilises seisukorras. Vajab uut hüdroisolatsiooni ja nivooandurit mahuti veega täitmiseks. Juurdepääs vastavalt nõuetele olemas, kuid vastav märgistus on puudlik.  Jõe veevõtukoht asub vastavalt kokkuleppele Päästekeskusega Avijõe kaldapealsel. Tehnilised rajatised tuletõrje veevõtuks talvetingimustes puuduvad, samas on nõutav ja hooldatud plats tuletõrjetehnikale olemas. Vastav märgistus vajab paigaldamist, hetkel see puudub.

 Seltsimaja veevõtukoht asub samuti Avijõe kaldapealsel ning tehnilised rajatised talvetingimusteks puuduvad. Samuti puudub nõutud märgistus. Plats tuletõrje tehnikale on olemas.  Tuletõrjedepoo veevõtukoht asub Avijõe kaldapealsel silla kõrval. Puudub nõutud märgistus. Plats tuletõrje tehnikale on olemas. Veevõtukohta võib kasutada talvetingimustes. Mustvee valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 13 .

2.4.3 Joogivee kvaliteet Avinurme alevikus kasutatakse ühisveevarustuse tarbeks Avinurme puurkaevu (katastri nr 25612) vett. Ülevaade puurkaevust võetava põhjavee ning ühisveevärgist saadava joogivee kvaliteeti kohta on toodud Lisas 3 . Lisas 3 toodud põhjavee kvaliteedi analüüsitulemuste põhjal on näha, et käesoleval ajal Avinurme aleviku ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu (katastri nr 25612) põhjavees on üle joogivee lubatud piirnormi (Sotsiaalministri (edaspidi SM) 31.07.2001. a. määrus nr. 82) olnud üldraua sisaldus. SM 02.01.2003. a. määruse nr 1 põhjal jääb Avinurme puurkaevu vesi üldraua sisalduse tõttu II kvaliteediklassi ning hägususe näitaja põhjal II ja III kvaliteediklassi. Lisas 3 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Avinurme aleviku ühisveevõrgust. Viimaste joogivee proovi analüüsitulemuste põhjal on Avinurme aleviku joogivees üle piirnormi (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82) olnud aeg-ajalt üldraua sisaldus. Samuti on olnud probleeme joogivee mikrobioloogiaga. Vee-ettevõtte tegeleb probleemi lahendamisega, kuid pole püsivat lahendust veel leidnud. Sellest tulenevalt on vajab veetöötlusjaam rekonstrueerimist. Osaliselt amortiseerunud kinnistutorustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures. Avinurme aleviku veevarustussüsteemi probleemid:  Avinurme aleviku joogivees on üle piirnormi (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82) olnud aeg-ajalt üldraua sisaldus. Samuti on olnud probleeme joogivee mikrobioloogiaga. Vee-ettevõtte tegeleb probleemi lahendamisega, kuid pole püsivat lahendust veel leidnud. Sellest tulenevalt on vajab veetöötlusjaam rekonstrueerimist.  Avinurme alevikus puuduvad nõuetekohased tulekustutusvee võtmise kohad. Aleviku veetorustikule hüdrante rajatud ei ole.

2.4.4 Kanalisatsioonisüsteemide tehniline kirjeldus Avinurme aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemiga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 537 inimest ehk ligikaudu 86% aleviku elanikest. Avinurme alevikus on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liitunud suurem enamus elanikest. Majapidamistes, kus käesoleval ajal puudub ühiskanalisatsioon, toimub reovee kogumine kogumismahutitesse. Kogumiskaevude reovesi purgitakse Avinurme aleviku reoveepuhasti juures asuvasse purgimissõlme.

Avinurme aleviku kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, kuid tulenevalt maapinna reljeefist on reovee suunamiseks Avinurme reoveepuhastile rajatud 12 reoveepumplat (sh 3 kinnistupumplat). Avinurme alevikus on kokku ca 12008 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke ning ca 3375 meetrit survekanalisatsiooni torustikke. Kanalisatsioonitorustikud on valdavalt rekonstrueeritud ja rajatud aastatel 2009-2019 ning on heas seisukorras. Uute isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamisel on kasutatud plasttorusid (PVC) läbimõõduga De160...De250 mm. Survetorustike rajamisel on kasutatud PE torusid läbimõõduga De63 ja De110 mm. Avinurme alevikus puudub sademeveekanalisatsioon. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud peamiselt kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Täpsem ülevaade Mustvee valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2 . Avinurme aleviku kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 2 (Avinurme aleviku ÜVK üldskeem). Avinurme alevikus on ühiskanalisatsiooniga ühendatud enamus kortermajade ja eramajade elanikest ning asutustest ja ettevõtetest. Avinurme aleviku ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes tekkiva reovee ning reoveepuhastile juhitava reovee mõõdetud kogused aastal 2018 on toodud tabelis 12.

2.4.5 Avinurme aleviku reovee reostuskoormus Avinurme alevikus juhitakse ühiskanalisatsiooni elanike, asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Avinurme alevikus on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teinud 2017. aastal reoveepuhasti uuringu ajavahemikul 22.–29.03.2017. Aegproportsionaalsed reoveeproovid on võetud reoveepuhasti sissevoolust. Proovide kogumisel kasutati automaatproovivõtjat. Laborianalüüsid teostati ööpäeva keskmistest seguproovidest. Keskmine vooluhulk puhastile oli uuringuperioodil 112 m3/d (maksimaalne 120 m3/d 3 ja minimaalne 107 m /d). Keskmine BHT 7 näitaja oli analüüsiperioodil 210 mgO 2/l. Uuringu tulemusena on Avinurme reoveepuhastile suunatava reovee nädalakeskmine reostuskoormus 398 ie (120–865 ie).

Tabel 15. Avinurme aleviku reostuskoormus 2017. aastal. Avinurme puhasti SISSEVOOL analüüsitud komponent

Kuupäev Heljum BHT 7 Püld Nüld KHT pH Vooluhulk BHT 7 IE 3 mg/l mgO 2/l mg/l mg/l mgO 2/l m /d kg/d 22.03.2017 740 400 2,7 45 810 2,6 107 42,8 713 23.03.2017 1300 360 2,7 66 1600 2,6 107 38,5 642 24.03.2017 1500 440 2,8 38 1600 2,6 118 51,9 865 25.03.2017 700 70 2,1 29 330 2,5 108 7,6 126 26.03.2017 670 65 3,8 41 410 2,5 119 7,7 129 27.03.2017 560 60 0,94 36 330 2,8 120 7,2 120 28.03.2017 460 105 3,2 28 290 2,7 108 11,3 189 Keskmine 850 210 3 40 770 2,6 112 23,9 398

2.4.6 Avinurme aleviku reoveepumplad Suurem enamus Avinurme aleviku kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Reovee suunamiseks reoveepuhastisse on 2009. aastal „Emajõe ja Võhandu jõe veemajandusprojekt“ raames Avinurme alevikku rajatud neli reoveepumplat ning rekonstrueeriti üks reoveepumpla. Käimasoleva veemajandusprojekti raames rajatakse 2019. aastal täiendavalt juurde 4 reoveepumplat Kase tn ja Ülejõe tn elanike reovee suunamiseks ühiskanalisatsiooni kaudu Avinurme reoveepuhastile. Pumpade juhtimine toimub veetaseme andurite abil ning neile on paigaldatud kaugvalve. Avinurme alevikus kasutatavate reoveepumplate andmed on toodud tabelis 16 . Tabel 16. Avinurme aleviku reoveepumplate ülevaade. Objekti Objekti tähis Kasutatava pumba mark Üldhinnang asukoht Ehitatud 2004. aastal, seisukord Puhasti RVP-1 Põllu tn 14a - rahuldav ABS.A50930, Q=45m3/h, Ehitatud 2004. aastal, seisukord Argo RVP-2 Kruubi H=9,8m rahuldav ABS AFP0841.A-M30/4 De1800/1600, ehitatud 2009. aastal, Ööbiku RVP-3 Võidu tn 2 Qmax-99m3/h Hmax 14.0 seisukord hea ABS AFP0841.A-M30/4 De1800/1600, rekonstrueeritud Vallamaja RVP-4 Võidu tn 9 Qmax-99m3/h Hmax 14.0 2009. aastal, seisukord hea ABS AFP0841.2-S13/4 De1800/1600, ehitatud 2009. aastal, Metsa RVP-5 Metsa põik 2 H=7,2 Q=? seisukord hea ABS AFP08412 S13/4 De1800/1600, ehitatud 2009. aastal, Lepa RVP-6 Jaama tn Q=100m3/h, H=7,2m seisukord hea De1800/1600, ehitatud 2009. aastal, Tööstuse RVP-7 Tööstuse tn 1 - seisukord hea Kase RVP-8 Kase tn 6 - De1600, ehitatud 2019. aastal Ülejõe-1 RVP-9 Ülejõe tn 1 - De1125, ehitatud 2019. aastal Ülejõe-2 RVP-10 Ülejõe tn 2 - De1125, ehitatud 2019. aastal Ülejõe RVP-11 Ülejõe tn 12 - De1600, ehitatud 2019. aastal Andmed: AS Emajõe Veevärk.

2.4.7 Avinurme purgla Avinurme reoveepuhasti juures on olemas 2003. a valminud reovee purgimissõlm. Purgitav reovee kogus mõõdetakse magnetinduktsioon kuulumõõtja abil.

2.4.8 Avinurme aleviku reoveepuhasti Avinurme aleviku reoveepuhasti on rajatud 2004. aastal (joonis 7). Puhasti ehitas ja projekteeris Veemaailm INC OÜ. Reoveepuhasti projekteeritud jõudlus reovee reostuskoormuse põhjal on 61,2 kg BHT 7/d (1020 ie) ning hüdraulilise koormuse põhjal 200 m3/d. Puhasti kooseisus on mehaaniline treppvõre, pneumaatilisel peenmullaeratsioonil baseeruv kestusõhustusega aktiivmuda rõngaspuhasti koos tsentraalselt asetseva järelsetitiga. Aeratsioonisüsteemi antakse õhk kahe Robuschi-tüüpi õhupuhuriga, millistest üks on töös ja teine reservis. Puhurite tööd juhitakse läbi sagedusmuunduri, mis saab juhtsignaali aerotanki paigaldatud statsionaarselt hapnikumõõturilt vastavalt lahustunud hapniku kontsentratsioonile aerotankis. Fosfori ärastus on projekteeritud keemilise sadestamise meetodil raud(III)sulfaadi kasutamisega. Järelpuhastuseks on kaks biotiiki kogupindalaga 1000 + 1100 = 2 100 m 2. Ühte biotiiki on ühendatud avariiülevoolud. Mudatihendi läbinud muda juhitakse mudaväljakule. Puhastil on vaja lahendada mudakäitlusküsimus. Puhastile tuleb paigaldada mudatahendusseade. Tahendatud muda komposteerimiseks rajatakse puhasti naabruses olevale maa-alale komposteerimisväljak. Muda komposteerimisel kasutatavaks tugiaineks on puidutöötlemisjäätmed (saepuru, puukoor), mida produtseerivad valla ettevõtted. Reoveepuhasti territoorium on aiaga piiratud. Aed ja värav on heas seisukorras. Puhasti kuja 100 m ulatuses on tagatud. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Avinurme puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/325426) Kõrve peakraav (suubla kood 1056400). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Kõrve peakraav) reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusloaga (nr L.VV/325426) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Avinurme aleviku reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused 2017-2018 aastatel on toodud Lisas 4 .

Joonis 7. Avinurme aleviku reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 29.01.2019. Lisas 4 esitatud heitvee analüüsitulemustest selgub, et aastatel 2017-2018 võetud heitvee proovid vastavad vee-erikasutusloa nõuetele. Avinurme aleviku kanalisatsioonisüsteemide probleemid: . Avinurme aleviku reoveepuhasti tagab käesoleval ajal reovee nõuetekohase puhastuse, kuid puhasti seadmed on ligikaudu 15 aastat vanad ning vajavad lähiajal asendamist. Lisaks on vajalik puhasti mahutite katmine ning mudatahenduse rajamine puhasti juurde.

2.5 Kasepää piirkond Kasepää piirkonnas, mis hõlmab endas Raja, Kükita, Tiheda, Kasepää ja Omedu küla elab 01.01.2019. aasta seisuga kokku 988 elanikku. Kasepää piirkonnas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus). Kasepää reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on reoveekogumisala reostuskoormus 1060 inimekvivalenti (ie). Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 7,7 ie/ha. Kasepää piirkonnas kuuluvad ÜVK-ga seotud varad AS-ile Emajõe Veevärk, kes tegeleb ka ÜVK süsteemide haldamisega.

2.5.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Kasepää piirkonna on kaks eraldiseisvat veevõrku, mis baseerub käesoleval ajal kahel puurkaev-pumplal: Tiheda puurkaevul (katastri nr 11787) ja Kükita (Raja) puurkaevul (katastri nr 11778). Veevarustussüsteemide kaudu saavad vett ligikaudu 37 piirkonna elanikku. Lisaks kasutavad veevärkidest saadavat vett vallamaja, Tiheda Lasteaed- Algkool, Kasepää Rahvamaja, söökla ja pood. Olemasolev varasem veevõrk on rajatud lokaalselt Kükita puurkaev-pumpla lähedusse Pioneeri tänavale ning selle kaudu saavad vett 9 eramut, raamatukogu ning pood. Tiheda puurkaev-pumplal baseeruvast veevärgist saavad vett 7 eramut, vallamaja, Tiheda Lasteaed-Algkool, söökla ning Kasepää Rahvamaja. Veetorustikud on valdavalt rajatud aastatel 2004-2014 PE plasttorudest läbimõõduga De50...De32 mm. Veetorustike kogupikkus on ca 1266 meetrit. Käesoleval ajal toimub ÜVK torustik rajamine Kalda ja Pioneeri tn piirkonnas, mille tulemusena rajatakse ka veevarustuse ühendustorustik Mustvee linna ja Kükita puurkaev-pumpla vahele. Tööde käigus rajatakse 5850 meetrit veetorustike (PE) läbimõõduga De110...De32 mm. Käesoleval ajal tarbitakse Kükita külas AS Emajõe Veevärk poolt hallatavas veevarustussüsteemis Kükita puurkaevu (katastri nr 11778) vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötluseks kasutatakse 2014.a. paigaldatud raua- ja mangaanieraldusfiltreid tootlikkusega 40 m3/h. Puurkaev-pumpla on rekonstrueeritud 2014. aastal ning on heas seisukorras. Tiheda külas on AS Emajõe Veevärk poolt hallatavas veevarustussüsteemis kasutusel Tiheda puurkaevu (katastri nr 11787) vesi, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötluseks kasutatakse 2014.a. paigaldatud raua- ja mangaanieraldusfiltreid ARS 750 Duplex tootlikkusega 7,8 m3/h. Puurkaev-pumpla on rekonstrueeritud 2014. aastal ning on heas seisukorras. Ülevaade Mustvee valla ühisveevarustuse puurkaev-pumplatest on toodud Lisas 1 . AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/331331) lubatud veevõtt Kükita ühisveevarustuse puurkaevust on toodud tabelis 10. Tiheda küla puurkaevust veevõttu vee-erikasutusloaga ei piiritleta, kuna põhjavett võetakse puurkaevust alla 5 m 3 ööpäevas. Kükita ja Tiheda ühisveevarustuse puurkaev-pumplatest väljapumbatud ning tarbitud veekoguse andmed 2018.a. kohta on esitatud tabelis 11. 2018.a. andmete põhjal moodustas arvestamata vee (sh omatarve) ning veekadude osakaal ligikaudu 22,2% toodetud vee kogusest. Täpsem ülevaade Mustvee valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2 . Kasepää piirkonna olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 3 (Kasepää piirkonna ÜVK üldskeem).

Joonis 8. Kükita puurkaev-pumpla (katastri nr 11778) ja veetöötlusjaam. Fotod: OÜ Alkranel 29.01.2019.

Joonis 9. Tiheda puurkaev-pumpla (katastri nr 11787) ja veetöötlusjaam. Fotod: OÜ Alkranel 29.01.2019.

2.5.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Kasepää vallas on tuletõrje veevarustus lahendatud peamiselt looduslike tuletõrje veevõtukohtade abil. Lisaks on Nõmme külas endise suurfarmi juures 200 m 3 suurune tuletõrje veehoidla. Veevõtukoht on aastaringi kasutatav ning tehniliselt korras. Looduslike veevõtukohtadena on kasutusel eelkõige Peipsi järv ning Omedu ja Tiheda jõgi. Veevõtukohtadel puuduvad tähistused ning pole tagatud aastaringne vee kättesaadavus. Mustvee valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 13 .

2.5.3 Joogivee kvaliteet Kasepää piirkonnas kasutatakse ühisveevarustuse tarbeks käesoleval ajal kahest puurkaev-pumplast saadavat vett. Tiheda ja Kasepää külades on veevarustuseks kasutusel Tiheda puurkaev-pumpla (katastri nr 11787) ja Kükita külas on kasutusel Kükita puurkaev-pumpla (katastri nr 11778). Ülevaade puurkaevudest võetava põhjavee ning ühisveevärgist saadava joogivee kvaliteeti kohta on toodud Lisas 3 .

Lisas 3 toodud põhjavee kvaliteedi analüüsitulemuste põhjal on näha, et käesoleval ajal Tiheda ja Kasepää külades veevarustuses kasutatava Tiheda puurkaevu (katastri nr 11787) põhjavees on üle joogivee kvaliteedi piirnormi (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82) olnud aeg-ajalt üldraua sisaldus. SM 02.01.2003. a. määruse nr 1 põhjal jääb Tiheda puurkaevu vesi üldraua sisalduse tõttu II kvaliteediklassi. Kükita külas veevarustuse kasutatava Kükita puurkaevu (katastri nr 11778) põhjavees on üle joogivee kvaliteedi piirnormi (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82) olnud samuti üldraua sisaldus. SM 02.01.2003. a. määruse nr 1 põhjal jääb Kükita puurkaevu vesi üldraua sisalduse osas II kvaliteediklassi ning põhjavee hägususe osas III kvaliteediklassi. Lisas 3 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Kükita ja Tiheda ühisveevõrgust. Viimaste joogivee proovide analüüsitulemuste põhjal vastab nii Kükita kui ka Tiheda piirkonna joogivesi uuritud näitajate osas joogivee kvaliteedi piirnormidele (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82). Amortiseerunud ühisveevärgi ja kinnistutorustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures. Kasepää piirkonna veevarustussüsteemi probleemid:  Kasepää piirkonna veevarustuse toimimises suuremad probleemid käesoleval ajal puuduvad. Vajalik on laiendada olemasolevat veevõrku tagamaks kvaliteedinõuetele vastav joogivesi piirkonna elanikele.

2.5.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus Kasepää piirkonnas ühiskanalisatsioon puudub. Vastavalt endise Kasepää valla üldplaneeringule juhivad ca 18% majapidamistest reovee pinnasesse, 73% settekaevu ja 9% kogumismahutitesse. Kogumismahutite ja settekaevude seisukorra ja nende veepidavuse kohta, samuti kogumiskaevude tühjendamise kohta andmed puuduvad. Käesoleval ajal toimub ühiskanalisatsiooni rajamine Kalda tn ja Pioneeri tn piirkonnas Raja ja Kükita külas. Projekti käigus rajatakse kokku ca 5129 meetrit isevoolseid ning 1768 meetrit survekanalisatsiooni torustike. Isevoolsete torustike rajamisel kasutatakse PVC torusid läbimõõduga De160 ja De200 mm. Survekanalisatsiooni torustike rajamisel kasutatakse PE plasttorusid läbimõõduga De63 ja De110 mm. Raja ja Kükita küla reovesi juhitakse Mustvee linna. Selleks rajatakse Kasepää piirkonda 5 reoveepumplat. Lisaks on Kasepää reovee suunamiseks Mustvee linna reoveepuhastile vajalik rekonstrueerida 5 reoveepumplat Mustvee linnas. Sadeveekanalisatsioon Kasepää piirkonnas puudub. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud peamiselt kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Täpsem ülevaade Mustvee valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2 . Kasepää piirkonna kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 3 (Kasepää piirkonna ÜVK üldskeem). Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Kasepää piirkonna elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita.

2.5.5 Kasepää piirkonna reoveepumplad Suurem enamus Kasepää piirkonna kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Raja ja Kükita küla reovee suunamiseks Mustvee linna kanalisatsioonisüsteemi rajatakse 5 reoveepumplat. Tegemist on kahe pumbaga varustatud PE materjalist korpusega kompaktpumplatega läbimõõduga Di1600 mm. Kasepää piirkonnas kasutatavate reoveepumplate andmed on toodud tabelis 17 . Tabel 17. Kasepää piirkonna reoveepumplate ülevaade. Kasutatava pumba Objekti tähis Objekti nimi Üldhinnang mark Grundfos Kalda tn 15b RPJ-1 SLV.80.80.22.4.50D, Reoveepumpla on rajatud 2019.a. reoveepumpla Q=6 l/s, H=9,6m Grundfos Kalda tn 67 RPJ-2 SLV.80.80.22.4.50D, Reoveepumpla on rajatud 2019.a. reoveepumpla Q=6 l/s, H=8,7m Grundfos Kalda tn 182 RPJ-3 SLV.80.80.15.4.50D, Reoveepumpla on rajatud 2019.a. reoveepumpla Q=5 l/s, H=7,1m Grundfos Aia tn RPJ-4 SLV.80.80.15.4.50D, Reoveepumpla on rajatud 2019.a. reoveepumpla Q=5 l/s, H=7,5m Grundfos Pioneeri tn 2 RPJ-5 SLV.80.80.22.4.50D, Reoveepumpla on rajatud 2019.a. reoveepumpla Q=5 l/s, H=8,9m Andmed: Raja ja Kükita küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemi projekteerimine, OÜ Keskkonnaprojekt, 2017. Kasepää piirkonna kanalisatsioonisüsteemide probleemid: . Kasepää reoveekogumisalal puudub suures osas ühiskanalisatsioon. Olemasolevad amortiseerunud kogumiskaevud ning imbsüsteemid võivad põhjustada põhja- ja pinnavee reostumist. Seetõttu on vajalik nõuetekohaseks reovee kokku kogumiseks ja puhastamiseks piirkonnas välja arendada ühiskanalisatsioon ning moodustuv reovesi suunata Mustvee linna kanalisatsioonisüsteemi.

2.6 Lohusuu alevik Lohusuu alevikus elab 01.01.2019. aasta seisuga 336 elanikku. Lohusuu alevikus on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus). Lohusuu reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on aleviku reostuskoormus 400 inimekvivalenti (ie). Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 11,2 ie/ha. Lohusuu alevikus kuuluvad Lohusuu põhikooli ÜVK-ga seotud varad Mustvee Vallavalitsusele, kes tegeleb ka ÜVK süsteemide haldamisega. Ridaelamute puurkaev-pumpla kuulub korteriühistule, kes tegeleb ka veesüsteemi haldamisega.

2.6.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Lohusuu alevikus on kaks eraldiseisvat veevarustussüsteemi: Lohusuu Kooli puurkaevul (katastri nr 9022) põhinev veevõrk ning ridaelamute puurkaevul (katastri nr 3562) põhinev veevõrk. Lohusuu Kooli puurkaevu veega varustatakse Lohusuu Põhikooli, lasteaeda, õpetajate maja, sotsiaalmaja ning Lohusuu teenuskeskust. Lisaks saavad kooli veevärgist vett lähedal asuva kortermaja ca 20 elanikku. Ridaelamute puurkaevust saavad vett üks 8-korteriga ridaelamu, üks 4-korteriga ridaelamu, endine teedevalitsuse kinnistu ning pood. Käesoleval ajal tarbitakse Lohusuu alevikus Mustvee Vallavalitsuse poolt hallatavas veevarustussüsteemis Lohusuu kooli puurkaevu (katastri nr 9022) vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötluseks kasutatakse 2018.a. paigaldatud raua- ja mangaanieraldusfiltreid (2 tk). Puurkaevu päis paikneb muldesse ehitatud kaevus. Punastest tellistest ehitatud eterniitkatusega puurkaevpumpla hoone asub puurkaevu kõrval ja see on ehitatud 1998. aastal. Hoone on heas tehnilises seisukorras. Puurkaevpumpla torustikud ja seadmed on heas korras, elektrivarustus ja automaatika on uus. Puurkaevpumplas on vee vooluhulgamõõtja ja hüdrofoor. Ridaelamute puurkaev-pumplas (katastri nr 3562) veetöötlusseadmed puuduvad ning joogivesi suunatakse otse veevõrku. Puurkaev-pumpla hoone on rahuldavas seisukorras, pumplasse on paigaldatud uus hüdrofoor (0,1 m 3). Ülevaade Mustvee valla ühisveevarustuse puurkaev-pumplatest on toodud Lisas 1 . Mustvee Vallavalitsusele väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/329807) lubatud veevõtt Lohusuu kooli puurkaevust on toodud tabelis 10. Ridaelamute puurkaevust veevõttu vee-erikasutusloaga ei piiritleta, kuna põhjavett võetakse puurkaevust alla 5 m3 ööpäevas. Lohusuu kooli ühisveevarustuse puurkaev-pumplast väljapumbatud ning tarbitud veekoguse andmed 2018.a. kohta on esitatud tabelis 11. Andmed arvestamata vee (sh omatarbe) ning veekadude kohta puuduvad. Lohusuu alevikus on Mustvee vallale kuuluvad ühisveevärgi torustikud Lohusuu kooli piirkonnas. Torustike kogupikkus on ca 380 meetrit, millest ca 300 meetrit on 1980.a. rajatud plasttorustikud läbimõõduga De32 mm. Pumbajaama ja koolimaja vaheline veetorustik on metallist. Ridaelamute piirkonna veetorustike kohta andmed puuduvad. Tulenevalt torustike vanusest on need käesolevaks ajaks amortiseerunud. Täpsem ülevaade Mustvee valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2 . Lohusuu aleviku olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 4 (Lohusuu aleviku ÜVK üldskeem).

Joonis 10. Lohusuu aleviku kooli puurkaev-pumpla (katastri nr 9022) ja veetöötlusjaam. Fotod: OÜ Alkranel 30.01.2019.

Joonis 11. Lohusuu aleviku ridaelamute puurkaev-pumpla (katastri nr 3562). Fotod: OÜ Alkranel 30.01.2019.

2.6.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Lohusuu alevikus teadaolevad tuletõrje veevõtumahutid puuduvad. Kustutusvett on võimalik võtta looduslikest tuletõrje veevõtukohtadest, mis paiknevad Avijõge ületavatel sildadel ning Peipsi Grupp OÜ kail. Lisaks on rajatud Lohusuu vallamaja lähedusse Jõe tn 2a kinnistule kuivhüdrandiga varustatud veevõtukoht (tiik). Mustvee valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 13 .

2.6.3 Joogivee kvaliteet Lohusuu alevikus kasutatakse Lohusuu kooli piirkonnas ühisveevarustuse tarbeks kooli puurkaevu (katastri nr 9022) vett. Ülevaade puurkaevust võetava põhjavee ning ühisveevärgist saadava joogivee kvaliteeti kohta on toodud Lisas 3 .

Lisas 3 toodud põhjavee kvaliteedi analüüsitulemuste põhjal on näha, et käesoleval ajal Lohusuu alevikus kooli piirkonna ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu (katastri nr 9022) põhjavees on üle joogivee lubatud piirnormi (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82) olnud üldraua sisaldus. SM 02.01.2003. a. määruse nr 1 põhjal jääb Lohusuu kooli puurkaevu vesi üldraua sisalduse tõttu III kvaliteediklassi ning hägususe näitaja ületab III kvaliteediklassi piirnorme. Lisas 3 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Lohusuu aleviku kooli piirkonna ühisveevõrgust. Viimaste joogivee proovide analüüsitulemuste põhjal vastab Lohusuu kooli joogivesi uuritud näitajate osas joogivee kvaliteedi piirnormidele (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82). Andmed Ridaelamu puurkaevust võetava joogivee kvaliteedi kohta puuduvad. Amortiseerunud ühisveevärgi ja kinnistutorustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures. Lohusuu aleviku veevarustussüsteemi probleemid:  Olemasolevad ühisveevärgi torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi, mis on käesolevaks ajaks amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist;  Lohusuu alevikus ühisveevärk sisuliselt puudub ning elanikud kasutavad joogivee saamiseks lokaalseid salv- ja puurkaevusid, mille veekvaliteedi kohta andmed puuduvad.

2.6.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus Lohusuu alevikus ühiskanalisatsioon puudub. Lohusuu kooli ja lasteaia reovesi puhastatakse Mustvee Vallavalitsuse poolt hallatavas Bioclere B30 tüüpi reoveepuhastis. Reovesi juhitakse puhastile isevoolse torustikud kaudu, mille kogupikkus on ca 200 meetrit. Ridaelamute piirkonna reovesi juhitakse tootmishoonete territooriumil olevate settekaevude kaudu suublaks olevasse Avijõkke. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku kokkupikkus on ca 310 meetrit. Majapidamistes, kus puudub ühiskanalisatsioon, toimub reovee kogumine kogumismahutitesse ning immutamine pinnasesse. Kogumismahutite seisukorra ja tühjendamise kohta täpne ülevaade puudub. Tulenevalt vanemate torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess – reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Lohusuu alevikus puudub sademeveekanalisatsioon. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud peamiselt kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Täpsem ülevaade Mustvee valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2 . Lohusuu aleviku kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 4 (Lohusuu aleviku ÜVK üldskeem). Lohusuu kooli reoveepuhasti Bioclere B30 ehitati 1998. aastal ja 2005. aastal lisati standartlahendusele (reovesi puhastatakse mehaaniliselt kolmekambrilises septikus (5

m3 ja bioloogiliselt nõrgbiofiltris Bioclere B30) reovee keemiliseks puhastamiseks kemikaali doseerimise seadmed ja keemilise muda eraldamiseks eraldipaiknev setiti. Bioclere B30 tüüpi nõrgbiofiltri jõudlus on hüdraulilise koormuse põhjal 7,5 m 3/d (3,1 m3/h) ja reostuskoormuse põhjal 1,8 kg BHT7/d (30 ie). Heitvesi juhitakse kuivenduskraavi, mis suubub Avijõkke. Lohusuu kooli reoveepuhasti on rahuldavas seisukorras, kuid ei suuda tagada reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademeveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Lohusuu puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Heitveesuublaks vastavalt Mustvee Vallavalitsusele väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/329807) on Avijõgi (suubla kood 1056900). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Avijõgi) reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusloaga (nr L.VV/329807) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Lohusuu kooli reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused aastatel 2017-2018 on toodud Lisas 4 .

Joonis 12. Lohusuu kooli reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 30.01.2019. Lisas 4 esitatud heitvee analüüsitulemustest selgub, et aastatel 2017-2018 võetud heitvee proovid ei vasta vee-erikasutusloa nõuetele. Üle piirnormi on olnud nii hõljuvainete, üldfosfori, üldlämmastiku sisaldused kui ka BHT 7 ja KHT näitajad. Lohusuu aleviku kanalisatsioonisüsteemide probleemid: . Lohusuu alevikus ühiskanalisatsioon puudub. Lokaalsed kanalisatsiooni lahendused on olemas Lohusuu koolil ning ridaelamutel. Mujal toimub reovee kogumine kogumismahutitesse ning immutamine pinnasesse. Kogumismahutite seisukorra ja tühjendamise kohta täpne ülevaade puudub; . Lohusuu kooli reoveepuhasti on rahuldavas seisukorras, kuid ei suuda tagada reovee nõuetekohast puhastust. Üle piirnormi on olnud heitvees nii

hõljuvainete, üldfosfori, üldlämmastiku sisaldused kui ka BHT 7 ja KHT näitajad.

2.7 Voore küla Voore külas elab 01.01.2019. aasta seisuga 264 elanikku. Voore külas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus). Voore küla reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on reoveekogumisala reostuskoormus 1062 inimekvivalenti (ie). Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 20,1 ie/ha. Voore külas kuuluvad ÜVK-ga seotud varad AS-ile Emajõe Veevärk, kes tegeleb ka ÜVK süsteemide haldamisega.

2.7.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Voore külas on kaks eraldiseisvat veevõrku, mis baseeruvad käesoleval ajal kahel puurkaevul: küla lõunaosas asuval Voore koolimaja puurkaevul (katastri nr 24444) ning küla põhjaosas asuval Voore puurkaevul (katastri nr 11776). Lisaks on küla keskuse lääneosas varasemalt ühisveevarustuses kasutatud, kuid hetkel kasutusest väljas (reservis) olev Voore 2 puurkaev (katastri nr 15569). Ühisveevarustuse kaudu said 2018.a. vett ligikaudu 179 Voore küla elanikku ehk ligikaudu 72% küla elanikest. Käesoleval ajal tarbitakse Voore küla lõunaosas AS Emajõe Veevärk poolt hallatavas veevarustussüsteemis Voore koolimaja puurkaevu (katastri nr 24444) vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötluseks kasutatakse 2009.a. paigaldatud raua- ja mangaanieraldusfiltreid GQ800S (3 tk), tootlikkusega 2 m3/h. Piisava joogivee reservvaru tagamiseks on puurkaev-pumpla juurde rajatud ka 35 m 3 suurune puhta vee mahti, kust vesi suunatakse veevõrku II-astme pumpadega. Koolimaja puurkaev-pumpla on rajatud 2009. aastal ning on heas seisukorras. Voore küla põhjaosas AS Emajõe Veevärk poolt hallatavas veevarustussüsteemis kasutatakse Voore puurkaevu (katastri nr 11776) vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötluseks kasutatakse 2005.a. paigaldatud raua- ja mangaanieraldusfiltreid PDA-502, tootlikkusega 5,7 m 3/h. Voore puurkaev-pumpla seisukord on rahuldav. Ülevaade Mustvee valla ühisveevarustuse puurkaev-pumplatest on toodud Lisas 1 . AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/323307) lubatud veevõtt Voore küla ühisveevarustuse puurkaevudest on toodud tabelis 10. Voore küla ühisveevarustuse puurkaev-pumplast väljapumbatud ning tarbitud veekoguse andmed 2018.a. kohta on esitatud tabelis 11. Veevarustuse tarbeks on rajatud kokku ligikaudu 5225 m ühisveevarustuse torustikke. Vanemad torustikud on rajatud erinevatel aegadel (vahemikus 1966-1985), vastavalt ehitustegevuse laienemisele. Võib eeldada, et enamus torustikust on rajatud kuni 100 mm läbimõõduga malmtorudest ning väiksema diameetriga torud on terasest. Uuemaid plasttorusid (PE) kogupikkusega ca 1338 meetrit ning läbimõõduga

De90...De32 mm on rajatud eelkõige küla lõunaosas Noorteküla planeeringualal. 2018.a. andmete põhjal moodustas arvestamata vee (sh omatarve) ning veekadude osakaal ligikaudu 43% toodetud vee kogusest. Täpsem ülevaade Mustvee valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2 . Voore küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 5 (Voore küla ÜVK üldskeem).

Joonis 13. Voore koolimaja puurkaev-pumpla (katastri nr 24444) ja veetöötlusjaam. Fotod: OÜ Alkranel 30.01.2019.

Joonis 14. Voore küla puurkaev-pumpla (katastri nr 11776) ja veetöötlusjaam. Fotod: OÜ Alkranel 30.01.2019.

2.7.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Voore külas on 4 tuletõrje veevõtukohta, kaks neist asub Kullavere jõe ääres ning teised kaks Voore põhikooli juures. Väikese veetarbimise tõttu ei ole ühisveevärgi torustikule rajatud tuletõrjevee hüdrante. Mustvee valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 13 .

2.7.3 Joogivee kvaliteet Voore külas kasutatakse ühisveevarustuse tarbeks Voore koolimaja ja Voore puurkaevu (katastri nr-id 24444 ja 11776) vett. Ülevaade puurkaevust võetava põhjavee ning ühisveevärgist saadava joogivee kvaliteeti kohta on toodud Lisas 3 . Lisas 3 toodud põhjavee kvaliteedi analüüsitulemuste põhjal on näha, et käesoleval ajal Voore küla ühisveevarustuses kasutatava koolimaja puurkaevu (katastri nr 24444) põhjavesi vastab joogivee kvaliteedi piirnormidele (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82). SM 02.01.2003. a. määruse nr 1 põhjal jääb Koolimaja puurkaevu vesi I kvaliteediklassi. Küla põhjaosas asuva Voore puurkaev põhjavees on üle joogivee lubatud piirnormi (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82) olnud üldraua ja mangaani sisaldused. SM 02.01.2003. a. määruse nr 1 põhjal jääb Voore puurkaevu vesi üldraua sisalduses osas III kvaliteediklassi, mangaani sisalduse tõttu II kvaliteediklassi ning põhjavee hägususe näitaja ületab III kvaliteediklassi piirnormi. Lisas 3 on toodud ka viimase joogivee kontrolli analüüsi tulemused, mis on võetud Voore küla ühisveevõrgust. Viimaste joogivee proovide analüüsitulemuste põhjal vastab Voore küla joogivesi uuritud näitajate osas joogivee kvaliteedi piirnormidele (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82). Voore küla veevarustussüsteemi probleemid:  Voore küla ühisveevärgi torustikud on suuremas osas rajatud aastatel 1966- 1985 (vanus üle 30 aasta) ning läbivad erakinnistuid. Torustikud on

amortiseerunud, sagedased on veeavariid, hooldustööde teostamiseks on ligipääs raskendatud;  Voore küla põhjaosas asuv Voore puurkaev-pumpla hoone vajab rekonstrueerimist. Lisaks on vajalik välja vahetada pumpla elektrisüsteem, pump, hüdrofoor ning veetöötlusseadmed.

2.7.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus Voore küla ühiskanalisatsioonisüsteemiga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 177 inimest ehk ligikaudu 71% küla elanikest. Voore külas on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liitunud suurem enamus elanikest. Majapidamistes, kus käesoleval ajal puudub ühiskanalisatsioon, toimub reovee kogumine kogumismahutitesse. Voore küla kanalisatsioon on valdavalt isevoolne, kuid maapinna reljeefist tulenevalt on reovee suunamiseks reoveepuhastile kasutusel 3 reoveepumplat. Külas on kokku ligikaudu 5549 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku, millest valdav enamus (ca 4206 m) on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Uuemaid ühiskanalisatsiooni torustike on rajatud eelkõige küla keskuse lõunaosas asuva Noorteküla planeeringualale. Uute isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamisel on kasutatud PVC plasttorusid läbimõõduga De160 ja De200 mm. Survekanalisatsiooni torustike kogupikkus on Voore külas ca 616 meetrit ning see on rajatud aastatel 2000 ja 2008. Tulenevalt vanemate torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Sademeveekanalisatsiooni torustike on rajatud üksnes Aktiviseerimiskeskuse ja koolimaja ümbrusesse. Sadevesi juhitakse isevoolselt Kullavere jõkke. Trassi kogupikkus on 409 m. Mujal on sademevee ärajuhtimine lahendatud peamiselt kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Täpsem ülevaade Mustvee valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2 . Voore küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 5 (Voore küla ÜVK üldskeem). Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Voore küla elanike olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Voore külas ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt tekkiva reovee ning reoveepuhastile juhitava reovee mõõdetud kogused aastal 2018 on toodud tabelis 12.

2.7.5 Voore küla reovee reostuskoormus Voore küla reoveepuhastil on reostuskoormust analüüsitud 2017. aastal. 18.10.- 25.10.2017.a. võetud reoveeproovide ning samal perioodil reoveepuhastil mõõdetud reovee vooluhulga andmete põhjal oli puhasti keskmine koormus 9 ie. Kuna keskmine 3 reovee vooluhulk perioodil oli 33 m /d ning puhastisse siseneva reovee BHT 7 näitaja

ca 15 mgO 2/l, siis ei iseloomusta see asulas tekkivat tegelikku reostuskoormust, vaid kanalisatsioonisüsteemi halba seisukorda ning suurt infiltratsiooni.

2.7.6 Voore küla reoveepumplad Suurem enamus Voore küla kanalisatsioonist on rajatud isevoolsena. Reovee suunamiseks reoveepuhastisse on rajatud 3 reoveepumplat. Küla lääneosas asuv reoveepumpla on rajatud 8 ühepereelamu ja kahe korrusmaja reovee jaoks ning see on rajatud 2000. aastal. Reoveepumpla seisukord on rahuldav. Teine reoveepumpla rajati samuti aastal 2000 ning paikneb kanalisatsioonisüsteemi lõpp-punktis, enne Voore küla reoveepuhastit. Pumpla projektijärgne tootlikkus on 44 m3/ööpäevas ning selle seisukord on rahuldav. Kolmas reoveepumpla rajati 2008. aastal ning see pumpab Noorteküla detailplaneeringu alalt kogutud reovee 275 m pikkusesse survetrassi, mis lõpeb koolimaja kõrval. Pumpla projekti järgne keskmine jõudlus on 20 m 3/ööpäevas. Hetkel teenindab reoveepumpla vaid üht kinnistut. Voore külas kasutatavate reoveepumplate andmed on toodud tabelis 18 . Tabel 18. Voore küla reoveepumplate ülevaade. Kasutatava Objekti tähis Objekti nimi Üldhinnang pumba mark ABS Pumpla on rajatud 2000. a. ning on Peapumpla Biopuhasti as0840,M17, rahuldavas seisukorras. Pumpla tootlikkus RPJ-1 Q=58, H=17m on 44 m 3/d. KSB. Ama- Pumpla on rajatud 2000. a. ning on porter 503 ND-1 Välja RPJ-2 Välja rahuldavas seisukorras. Pumpla tootlikkus Q=0,3-8,0 l/s on 6 m 3/d. H=16.0-4.0 Noorteküla tee Pumpla on rajatud 2008. a. ning on heas Noorteküla tee - RPJ-3 seisukorras. Pumpla tootlikkus on 20 m 3/d.

2.7.7 Voore küla reoveepuhasti Voore külas toimub reovee puhastamine küla keskusest kirdesuunas olevas OXYD-90 tüüpi reoveepuhastis (joonis 15). Reoveepuhasti rekonstrueeriti 2000. aastal. Reoveepuhasti projekteeritud jõudlus reovee reostuskoormuse põhjal on 5,2 kg 3 BHT 7/d (86 ie) ning hüdraulilise koormuse põhjal 65 m /d. Külas tekkiv reovesi pumbatakse reoveepuhasti tehnohoones asuvale trummelvõrele, mille abil toimub reovee mehaaniline puhastus. Puhastusprotsessi alguses lisatakse reoveele koagulanti fosfori sadestamiseks ning seejärel juhitakse reovesi õhutuskambrisse, kus aereerimise tulemusel toimub orgaanilise aine lagundamine, nitrifikatsioon ning fosfori sadestamine. Edasi liigub reovesi läbi jaotuskaevu järelsetitisse, kus gravitatsiooniliselt eraldatakse veest aktiivmudaosakesed. Osa jääkmudast juhitakse tagasi õhutuskambrisse, osa juhitakse mudatihendisse, kust see pärast tihendamist viiakse mudatihendusväljakule (ca 15 % kuivainesisaldusega). Mudatihendusväljakule suunatav muda stabiliseerub ning hiljem kasutatakse seda põllumajanduses ja haljastuses. Puhastatud heitvesi liigub järelsetititest mööda väljalasutoru suublaks olevasse Kullavere jõkke. Reoveepuhasti territoorium on piiratud aiaga.

Puhasti töötab rahuldavalt ning tagab üldiselt reovee nõuetekohase puhastuse. Aeg- ajalt on lämmastiku sisaldus heitvees kõrge, sest reovesi ei läbi denitrifikatsiooniprotsessi. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Voore puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/323307) on Kullavere jõgi (suubla kood 1052600). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (sh Kullavere jõgi) reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusloaga (nr L.VV/323307) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Voore küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused aastatel 2017-2018 on toodud Lisas 4 .

Joonis 15. Voore küla reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 30.01.2019. Lisas 4 esitatud heitvee analüüsitulemustest selgub, et aastatel 2017-2018 võetud heitvee proovid vastavad vee-erikasutusloa nõuetele. Voore küla kanalisatsioonisüsteemide probleemid: . Olemasolevad vanemad ühiskanalisatsiooni torustikud ning –kaevud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi, mistõttu on need käesolevaks ajaks amortiseerunud ning toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse.

. Voore küla reoveepuhasti on tehnoloogiliselt vananenud ning vajab rekonstrueerimist.

2.8 Kääpa küla Kääpa külas elab 01.01.2019. aasta seisuga 183 elanikku. Kääpa külas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus). Kääpa küla reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on küla reostuskoormus 241 inimekvivalenti (ie). Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 32,2 ie/ha. Kääpa külas kuuluvad ÜVK-ga seotud varad AS-ile Emajõe Veevärk, kes tegeleb ka ÜVK süsteemide haldamisega.

2.8.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Kääpa küla veevõrk baseerub alates 2019.a. veebruarist Kääpa uuel puurkaevul (katastri nr 59079). Kuni 2019. aasta veebruarini varustas Kääpa küla veega puurkaev katastri numbriga 11789, mis on kavas likvideerida. Ühisveevarustuse kaudu said 2018.a. vett ligikaudu 123 Kääpa küla elanikku ehk ligikaudu 69% küla elanikest. Ühisveevärgi vett tarbivad kortermajade ja eramajade elanikud ning asutused ja ettevõtted. Käesoleval ajal tarbitakse Kääpa külas AS Emajõe Veevärk poolt hallatavas veevarustussüsteemis Kääpa uue puurkaevu (katastri nr 59079) vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötluseks kasutatakse 2003.a. paigaldatud raua- ja mangaanieraldusfiltreid PDA-402, tootlikkusega 4,5 m 3/h. Puurkaevpumpla seisukord on rahuldav, täiendavaid investeeringuid on vaja teha nii pumpla hoone kaasajastamiseks kui ka pumpla enda elektrisüsteemi, pumba, hüdrofoori kui ka veetöötlusseadmete väljavahetamiseks. Ülevaade Mustvee valla ühisveevarustuse puurkaev-pumplatest on toodud Lisas 1 . AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/323307) lubatud veevõtt Kääpa küla ühisveevarustuse puurkaevust on toodud tabelis 10 . Kääpa küla ühisveevarustuse puurkaev-pumplast väljapumbatud ning tarbitud veekoguse andmed 2018.a. kohta on esitatud tabelis 11. Kääpa külas on ühisveevõrgu kogupikkus ligikaudu 954 meetrit. Ühisveevärgi torustikud on rajatud erinevatel aegadel (vahemikus 1966-1985), vastavalt ehitustegevuse laienemisele. Võib eeldada, et enamus torustikust on rajatud kuni 100 mm läbimõõduga malmtorudest ning väiksema diameetriga torud on terasest. Tulenevalt torustike vanusest on need käesolevaks ajaks amortiseerunud. 2018.a. andmete põhjal moodustas arvestamata vee (sh omatarve) ning veekadude osakaal ligikaudu 1,1% toodetud vee kogusest. Täpsem ülevaade Mustvee valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2 . Kääpa küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 6 (Kääpa küla ÜVK üldskeem).

Joonis 16. Kääpa küla puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam. Fotod: OÜ Alkranel 07.11.2018.

2.8.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Kääpa külas on 2 tuletõrje veevõtukohta, neist üks asub Kääpa jõe ääres ning teine Kääpa Hooldekeskuse juures. Andmed veevõtukohtade seisukorra ja vee kättesaadavuse kohta puuduvad. Mustvee valla tuletõrje veevõtukohtade asukohad on toodud tabelis 13 .

2.8.3 Joogivee kvaliteet Kääpa külas kasutatakse alates 2019.a. veebruarist ühisveevarustuse tarbeks uue puurkaevu (katastri nr 59079) vett. Varasemalt oli kasutusel puurkaev katastri numbriga 11789. Ülevaade puurkaevudest võetava põhjavee ning ühisveevärgist saadava joogivee kvaliteeti kohta on toodud Lisas 3 . Lisas 3 toodud põhjavee kvaliteedi analüüsitulemuste põhjal on näha, et käesoleval ajal Kääpa küla ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu (katastri nr 59079) põhjavees on üle joogivee lubatud piirnormi (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82) olnud üldraua sisaldus. SM 02.01.2003. a. määruse nr 1 põhjal jääb Kääpa uue puurkaevu vesi

üldraua sisalduse tõttu II kvaliteediklassi ning vee hägususe näitaja ületab III kvaliteediklassi piirnormi. Lisas 3 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Kääpa küla ühisveevõrgust. Viimaste joogivee proovide analüüsitulemuste põhjal vastab Kääpa küla joogivesi uuritud näitajate osas joogivee kvaliteedi piirnormidele (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82). Amortiseerunud ühisveevärgi ja kinnistutorustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures. Kääpa küla veevarustussüsteemi probleemid:  Kääpa küla ühisveevärgi torustikud on rajatud aastatel 1966-1985 (vanus üle 30 aasta). Tulenevalt torustike vanusest on need käesolevaks ajaks amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist;  Kääpa küla puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam on käesoleval ajal rahuldavas seisukorras, kuid seadmed on vananenud ning vajavad rekonstrueerimist. Lisaks vajab rekonstrueerimist puurkaev-pumpla hoone.

2.8.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus Kääpa küla ühiskanalisatsioonisüsteemiga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 124 inimest ehk ligikaudu 70% küla elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud praktiliselt kõik reoveekogumisala elanikud, samuti asutused ja ettevõtted. Majapidamistes, kus puudub ühiskanalisatsioon, toimub reovee kogumine kogumismahutitesse. Kogumismahutite seisukorra kohta täpne ülevaade puudub. Kääpa küla kanalisatsioon on isevoolne ning reovesi suunatakse küla keskusest põhjasuunas jäävasse reoveepuhastisse samuti isevoolse torustiku kaudu. Külas on kokku ligikaudu 1437 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku, mis on rajatud enam kui 30 aastat tagasi DN150 ja DN200 mm läbimõõduga torudest. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Kääpa külas sademeveetorustikud puuduvad. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud peamiselt kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Täpsem ülevaade Mustvee valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2 . Kääpa küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 6 (Kääpa küla ÜVK üldskeem). Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Kääpa küla elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Kääpa külas ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes tekkiva reovee ning reoveepuhastile juhitava reovee arvestuslikud kogused aastal 2018 on toodud tabelis 12.

2.8.5 Kääpa küla reovee reostuskoormus Kääpa külas juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike, asutuste ja ettevõtete olmereovett. Kääpa küla reoveepuhastil on reostuskoormust analüüsitud 2017. aastal. 18.10.- 25.10.2017.a. võetud reoveeproovide ning samal perioodil veepumplas väljapumbatud joogivee koguse andmete põhjal oli puhasti keskmine koormus ca 16 ie. Kuna keskmine reovee vooluhulk perioodil oli ca 13 m3/d ning puhastisse siseneva reovee BHT 7 näitaja 68 mgO 2/l, siis ei iseloomusta see asulas tekkivat tegelikku reostuskoormust, vaid kanalisatsioonisüsteemi halba seisukorda ning suurt infiltratsiooni.

2.8.6 Kääpa küla reoveepumplad Kääpa küla ühiskanalisatsioon on rajatud isevoolsena ning reoveepumplad kanalisatsioonisüsteemis puuduvad.

2.8.7 Kääpa küla reoveepuhasti Kääpa külas puudub tänapäevastele nõuetele vastav reoveepuhasti. Külas asub kasutusest väljajäänud reoveepuhasti OXYD-90, mis ei tööta juba ca 22 aastat. Tekkiv reovesi kogutakse isevoolse kanalisatsioonitorustiku abil kokku ning suunatakse küla keskusest põhjasuunas asuvasse biotiikidest (2 tk) koosnevasse reoveepuhastisse. Biotiikide pindalad on 1800 m² ja 745 m². Väljavool biotiikidest toimub Kääpa jõkke. Kääpa küla reoveepuhasti on käesolevaks ajaks amortiseerunud. Biotiigid on samuti mudastunud ning kinni kasvanud. Kuigi biotiikide väljavoolu analüüsid on jäänud vee erikasutusloaga kehtestatud normide piiridesse, on see tulemus tõenäoliselt mõjutatud trassidesse infiltreerunud pinnaseveest, mis põhjustab reovee saasteainete kontsentratsioonide lahjenemist. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/323307) on Kääpa jõgi (suubla kood 1053700). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Kääpa jõgi) reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusloaga (nr L.VV/323307) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Kääpa küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused aastatel 2017-2018 on toodud Lisas 4 .

Joonis 17. Kääpa küla reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 30.01.2019. Lisas 4 esitatud heitvee analüüsitulemustest selgub, et aastatel 2017-2018 võetud heitvee proovid vastavad vee-erikasutusloa nõuetele. Kääpa küla kanalisatsioonisüsteemide probleemid:  Kääpa küla reoveepuhastina kasutatavad biotiigid tagavad üldiselt reovee nõuetekohase puhastuse, kuid on halvas seisukorras ning käesolevaks ajaks täielikult mudastunud ning kinni kasvanud.  Olemasolevad ühiskanalisatsiooni torustikud ning –kaevud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi, mistõttu on need käesolevaks ajaks amortiseerunud ning toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse.

2.9 Ulvi küla Ulvi külas elab 01.01.2019. aasta seisuga 160 elanikku. Ulvi külas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus). Ulvi küla reoveekogumisala kaardi (kinnitatud vastavalt Keskkonnaministri 02. juuli 2009. aasta määrusega nr 1080) põhjal on küla reostuskoormus 203 inimekvivalenti (ie). Reoveekogumisalal tekkiv reostuskoormus on ligikaudu 17,6 ie/ha. Ulvi külas kuuluvad ÜVK-ga seotud varad AS-ile Emajõe Veevärk, kes tegeleb ka ÜVK süsteemide haldamisega.

2.9.1 Veevarustussüsteemide kirjeldus Ulvi küla veevõrk baseerub küla keskuse põhjaosas kortermajade juures asuval puurkaevul (katastri nr 5822). Lisaks on küla lõunaosas varasemalt veevarustuses kasutusel olnud Töökoja puurkaev (katastri nr 19589), mis on käesoleval ajal veevõrgust lahti ühendatud ning kasutusest väljas. Ühisveevarustuse kaudu said 2018.a. vett ligikaudu 110 Ulvi küla elanikku ehk ligikaudu 66% küla elanikest. Ühisveevärgi vett tarbivad kortermajade ja eramajade elanikud ning asutused ja ettevõtted. Käesoleval ajal tarbitakse Ulvi külas AS Emajõe Veevärk poolt hallatavas veevarustussüsteemis Ulvi puurkaevu (katastri nr 5822) vett, mis suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötluseks kasutatakse 2012.a.

paigaldatud aereeritavaid raua- ja mangaanieraldusfiltreid (2 tk) jõudlusega 3 m3/h. Puurkaev-pumpla on 2012.a. täielikult rekonstrueeritud ning on heas seisukorras. Ülevaade Mustvee valla ühisveevarustuse puurkaev-pumplatest on toodud Lisas 1 . AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloaga (nr. L.VV/325426) lubatud veevõtt Ulvi küla ühisveevarustuse puurkaevust on toodud tabelis 10. Ulvi küla ühisveevarustuse puurkaev-pumplast väljapumbatud ning tarbitud veekoguse andmed 2018.a. kohta on esitatud tabelis 11. Ulvi külas on ühisveevõrgu kogupikkus ligikaudu 2036 meetrit. Valdav enamus torustikke on rajatud plasttorudest (PEM) läbimõõduga De25...De63 mm. Ühisveevarustusega liitumise võimalus on tagatud praktiliselt kõigile Ulvi reoveekogumisala elanikele. 2018.a. andmete põhjal moodustas arvestamata vee ning veekadude osakaal ligikaudu 10,2% toodetud vee kogusest. Täpsem ülevaade Mustvee valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2 . Ulvi küla olemasolevad veesüsteemid on näidatud töö lisades oleval joonisel 7 (Ulvi küla ÜVK üldskeem).

Joonis 18. Ulvi küla puurkaev-pumpla (katastri nr 5822) ja veetöötlusjaam. Fotod: OÜ Alkranel 29.01.2019.

2.9.2 Tuletõrje veevarustussüsteemide kirjeldus Ulvi külas teadaolevad tuletõrje veevõtumahutid puuduvad. Kustutusvett on võimalik vajadusel võtta küla keskusest läänesuunas asuvatest biotiikidest. Veevõtukoht on tähistamata ning puudub nõuetekohane veevõtukaev, mistõttu vee kättesaadavus on talvisel perioodil raskendatud.

2.9.3 Joogivee kvaliteet Ulvi külas kasutatakse ühisveevarustuse tarbeks ühe puurkaevu (katastri nr 5822) vett. Ülevaade puurkaevust võetava põhjavee ning ühisveevärgist saadava joogivee kvaliteeti kohta on toodud Lisas 3 . Lisas 3 toodud põhjavee kvaliteedi analüüsitulemuste põhjal on näha, et käesoleval ajal Ulvi küla ühisveevarustuses kasutatava puurkaevu (katastri nr 5822) põhjavees on üle joogivee lubatud piirnormi (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82) olnud üldraua

sisaldus. SM 02.01.2003. a. määruse nr 1 põhjal jääb Ulvi puurkaevu vesi üldraua sisalduse ning hägususe näitaja tõttu II kvaliteediklassi. Lisas 3 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Ulvi küla ühisveevõrgust. Viimaste joogivee proovide analüüsitulemuste põhjal vastab Ulvi küla joogivesi uuritud näitajate osas joogivee kvaliteedi piirnormidele (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82). Amortiseerunud ühisveevärgi ja kinnistutorustike tõttu võib toimuda joogivee kvaliteedi mõningane halvenemine tarbijate juures. Ulvi küla veevarustussüsteemi probleemid:  Vanemad ühisveevärgi torustikud on käesolevaks ajaks amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist.

2.9.4 Kanalisatsioonisüsteemi tehniline kirjeldus Ulvi küla ühiskanalisatsioonisüsteemiga on käesoleval ajal liitunud ligikaudu 84 inimest ehk ligikaudu 50% küla elanikest. Ühiskanalisatsiooniga on varustatud peamiselt küla keskuse kortermajade elanikud. Majapidamistes, kus puudub ühiskanalisatsioon, toimub reovee kogumine kogumismahutitesse. Kogumismahutite seisukorra kohta täpne ülevaade puudub. Ulvi küla kanalisatsioon on valdavalt isevoolne ning reovesi suunatakse küla keskusest läänesuunas jäävasse reoveepuhastisse samuti isevoolselt. Valdav enamus isevoolsest kanalisatsioonitorustikust on rajatud 1960. aastatel keraamilistest ja asbotsement torudest läbimõõduga DN100...DN200 mm. Kokku on isevoolse kanalisatsioonitorustiku pikkus ca 530 meetrit. Tulenevalt torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust. Survelist kanalisatsioonitorustikku on rajatud üksnes Ulvi küla ühisveevarustuse puurkaev-pumpla filtripesuvee suunamiseks ühiskanalisatsiooni. Survetorustiku pikkus on ca 105 meetrit ning see on rajatud 2012.a. kasutades PE torusid läbimõõduga De63 mm. Ulvi külas sademeveetorustikud puuduvad. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud peamiselt kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Täpsem ülevaade Mustvee valla ÜVK torustikest on toodud Lisas 2 . Ulvi küla kanalisatsioonisüsteemid on toodud käesoleva töö lisades oleval joonisel 7 (Ulvi küla ÜVK üldskeem). Ühiskanalisatsiooni suunatakse üksnes Ulvi küla elanike ning asutuste ja ettevõtete olmereovett. Tööstusliku päritoluga reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Ulvi külas ühiskanalisatsiooniga ühendatud elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes tekkiva reovee ning reoveepuhastile juhitava reovee arvestuslikud kogused aastal 2018 on toodud tabelis 12.

2.9.5 Ulvi küla reovee reostuskoormus Ulvi külas juhitakse ühiskanalisatsiooni üksnes elanike, asutuste ja ettevõtete olmereovett. Ulvi küla reoveepuhastil on reostuskoormust analüüsitud 2017. aastal. 22.03.- 29.03.2017.a. võetud reoveeproovide ning samal perioodil veepumplas väljapumbatud joogivee koguse andmete põhjal oli puhasti keskmine koormus ca 12 ie. Kuna keskmine reovee vooluhulk perioodil oli ca 6 m3/d ning puhastisse siseneva reovee BHT 7 näitaja 123 mgO 2/l, siis ei iseloomusta see asulas tekkivat tegelikku reostuskoormust, vaid kanalisatsioonisüsteemi halba seisukorda ning suurt infiltratsiooni.

2.9.6 Ulvi küla reoveepumpla Ulvi küla ühiskanalisatsioon on rajatud isevoolsena ning reoveepumplad kanalisatsioonisüsteemis puuduvad.

2.9.7 Ulvi küla reoveepuhasti Ulvi külas toimub reovee puhastamine küla keskusest läänesuunas olevas võrekaevust, septikust ja biotiigist koosnevas reoveepuhastis (joonis 19). Reoveepuhasti on rekonstrueeritud 2016. a. mille käigus likvideeriti varasemalt kasutusel olnud BIO-50 tüüpi puhasti ning rajati võrekaevust, septikust (15 m 3) ja 832 m2 suurusest biotiigist koosnev uus reoveepuhasti. Reoveepuhasti projekteeritud jõudlus reovee reostuskoormuse põhjal on 2 kg BHT 7/d (ca 40 ie) ning hüdraulilise koormuse põhjal 4 m3/d. Biotiigist väljuv heitvesi suunatakse suublaks olevasse Ulvi ojja. Ulvi küla reoveepuhasti on heas seisukorras ning tagab reovee üldiselt reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademeveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Ulvi puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Samuti on probleemiks kuivematel perioodidel vähene reovee vooluhulk puhastile, mil aurumisest ning infiltratsioonist tulenevalt puudub väljavool biotiigist. Heitveesuublaks vastavalt AS-ile Emajõe Veevärk väljastatud vee-erikasutusloale (nr L.VV/325426) on Ulvi oja (suubla kood 1055800). Vastavalt Eesti Veeseadusele on kõik Eesti veekogud (s.h. Ulvi oja) reostustundlikud heitveesuublad. Vee erikasutusloaga (nr L.VV/325426) keskkonda viidavad lubatud saasteaine kogused ning Ulvi küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused aastatel 2017-2018 on toodud Lisas 4 . Keskkonda viidavat üldlämmastiku ja üldfosfori kogust vastavalt vee-erikasutusloale ei limiteerita.

Joonis 19. Ulvi küla reoveepuhasti. Fotod: OÜ Alkranel 29.01.2019. Lisas 4 esitatud heitvee analüüsitulemustest selgub, et aastatel 2017-2018 võetud heitvee proovid vastavad üldiselt vee-erikasutusloa nõuetele. Ühel juhul on üle piirnormi olnud hõljuvainete sisaldus ning 2017. ja 2018.a. II kvartalis ka pH näitajad. Ulvi küla kanalisatsioonisüsteemide probleemid:  Ulvi küla reoveepuhastina kasutatav biotiik ei pea vett, mistõttu puudub sademetevaesel ajal biotiigi väljavool.  Olemasolevad vanemad ühiskanalisatsiooni torustikud ning –kaevud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi, mistõttu on need käesolevaks ajaks amortiseerunud ning toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse.

2.10 Vilusi küla Vilusi külas elab 01.01.2019. aasta seisuga 64 elanikku. Vilusi külas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus). Reoveekogumisala Vilusi külas pole moodustatud. Vilusi külas puuduvad ÜVK süsteemid. Joogi- ja tarbevett võetakse lokaalsetest salv- ja puurkaevudest. Andmed joogivee kvaliteedi kohta puuduvad. Moodustuv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse või immutatakse pinnasesse. Kogumiskaevude seisukorra ning tühjendamise kohta ülevaade puudub. Olemasolevad amortiseerunud kogumiskaevud ning imbsüsteemid võivad põhjustada põhja- ja pinnavee reostumist.

Kuna küla asub Mustvee linna läheduses on tulevikus vaja kaaluda ÜVK süsteemide väljaehitamist ning ühendamist Mustvee linna ÜVK-ga. Hetkel on vee-ettevõtte info kohaselt huvi ÜVK-ga liitumise vastu madal.

3. Seadusandlik taust Mustvee valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigi õigusaktidest ja normatiividest ning Euroopa Liidu direktiividest ja rahvusvahelistest kokkulepetest. Olulisemad nendest on:  Mustvee valla arengukava aastateks 2018-2030;  Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 2016. a. protokollilise otsusega);  Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektid (EL-i veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ, joogiveedirektiivi 98/83/EÜ ning asulareovee direktiivi 91/271/EMÜ nõuetest tuleneva vee kaitse ja kasutamise korraldamiseks);  Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus (muudetud ja täiendatud 06.06.2018. a. seadusega, RT I 29.06.2018, 1);  Veeseadus (muudetud ja täiendatud 30.01.2019. a. seadusega, RT I 22.02.2019, 1);  Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (muudetud ja täiendatud 23.01.2019. a. seadusega, RT I 05.02.2019, 2);  Asjaõigusseadus (muudetud ja täiendatud 06.06.2018. a. seadusega, RT I 29.06.2018, 1);  Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (muudetud ja täiendatud 06.06.2018. a. seadusega, RT I 29.06.2018, 1);  Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid (vastu võetud sotsiaalministri 31. juuli 2001. a. määrusega nr. 82, muudetud 20.09.2017. a. määrusega nr. 35, RT I 27.09.2017, 1);  Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded (vastu võetud sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a. määrusega nr. 1, muudetud 14.12.2009. a. määrusega nr. 97, RTL 2009, 99, 1482);  Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus (vastu võetud keskkonnaministri 16. detsembri 2005. a. määrusega nr. 76, RTL 2005, 123, 1949);  Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määrusega nr. 171, muudetud 15.04.2010 a. määrusega nr. 51, RT I 2010, 16, 88);  Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks (vastu võetud keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määrusega nr. 61, muudetud 06.04.2011. a. määrusega nr. 23, RT I 12.04.2011, 6);  Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed 1 (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2012. a määrusega nr. 99, muudetud 09.12.2016. a. määrusega nr. 142, RT I 16.12.2016, 2);  Mustvee valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (vastu võetud Mustvee Vallavolikogu 27. juuni 2018.a. määrusega nr 22).

3.1 Mustvee valla arengukava 2018-2030 Mustvee valla arengukavas on toodud välja, et ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemi (ÜVK) arendamisse on varasemalt investeeritud tagasihoidlikult (v.a Mustvee linn ja Avinurme alevik), mistõttu on lähiaastatel vajalik teha suuri investeeringuid tiheasustusaladel ja kompaktse asustusega piirkondades. Samuti on toodud välja, et ÜVK haldamisega tegeleb Mustvee linnas OÜ Mustvee Linnavara ning teistes piirkondades on teenus üle antud AS-ile Emajõe Veevärk. Probleemina on eraldi välja toodud ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seisukord ja puudumine mitmes piirkonnas. Vastavalt arengukavale vajavad ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi investeeringuid Mustvee linn, Avinurme ja Lohusuu alevikud ning Ulvi, Kääpa Voore, Vilusi ja Raja-Kasepää külad.

3.2 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavad Veeseadusest tulenevalt tuleb veemajanduskava (VMK) alusel kavandada ja rakendada abinõusid keskkonnaeesmärkide, sealhulgas vee hea seisundi, saavutamiseks. Vee hea seisundi saavutamise kohustus hõlmab nii pinna- kui ka põhjavett. Vee hea seisundi saavutamisega ei tohi ohtu seada muude keskkonnaalaste eesmärkide täitmist või saavutamist. Pinnavee jaoks tähendab hea seisundi saavutamine nii hea ökoloogi- lise seisundi kui ka hea keemilise seisundi saavutamist. Põhjavee jaoks tähendab hea seisund saavutamine nii hea koguselise kui ka hea keemilise seisundi saavutamist. Osade veekogumite jaoks on keskkonnaeesmärgi saavutamist edasi lükatud. Ajakohastatud veemajanduskavas vaadatakse üle ja vajadusel ajakohastatakse keskkonnaeesmärke. Üldine eesmärk on veeseaduse kohaselt enamiku pinnaveekogude jaoks hea seisundi saavutamine või hea ökoloogilise potentsiaali saavutamine. Eesmärkide seadmisel on aluseks kaks põhimõtet:  veekogude head seisundit tuleb säilitada;  mitteheas seisundis veekogud tuleb viia heasse seisundisse. Üldeesmärgi, hea seisundi, saavutamise eelduseks on täpsemate eesmärkide seadmine ehk hea seisundini jõudmise vahendite sõnastamine, mis on üks samm meetmeprogrammi koostamisel. Meetmeprogrammis kavandatud tegevused on suunatud mõlema eesmärgi täitmiseks, kuigi suurem tähelepanu ja jõupingutused on suunatud just veekogude seisundi parandamisele. Veeseadus sätestab eesmärkide saavutamisel ja täitmise tagamisel ka erandid. Erandid on seotud hea seisundi kui üldeesmärgi mittesaavutamisega järgmiste tingimuste korral:  pikendatud eesmärgi kehtestamine pinna- või põhjaveekogumile;  parima võimaliku seisundi määratlemine ja selle kehtestamine eesmärgina ehk leebema eesmärgi kehtestamine pinna- või põhjavee kogumile;  seisundi ajutise halvenemise lubamine, sest see on tingitud looduslikest muutustest;  seisundi halvenemise lubamine, sest see on tingitud olulisest uuest arendustegevusest.

4. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamise lähtealused

4.1 ÜVK arendamise kava eesmärgid Mustvee valla ÜVK arendamise kava eesmärgid on:  ÜVK süsteemide arengu kiirendamine ja eelduste loomine ÜVK teenuse tarbijate paremaks teenindamiseks ja elukvaliteedi tõstmiseks Mustvee vallas;  kaasa aidata Mustvee valla vee-ettevõtluse jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamisele;  perspektiivsete ÜVK süsteemide üldskeemide koostamine;  ÜVK väljaehitamiseks hinnanguliste töömahtude ja investeerimisvajaduste kindlakstegemine;  ÜVK arendamise kava optimaalse lahendusvariandi väljatöötamine ja selle realiseerimisetappide koostamine.

4.2 ÜVK arendamise kava koostamise põhimõtted Käesolev arendamise kava on valminud Mustvee Vallavalitsuse, AS Emajõe Veevärk, OÜ Mustvee Linnavara ning töö täitjate ühistööna. Töö koostamisel on lähtutud alljärgnevatest põhimõtetest:  ÜVK arendamise kavaga antakse põhimõtteline lahendus ÜVK süsteemide kompleksseks arendamiseks Mustvee vallas;  Arendamise kavas on planeeritavad ÜVK süsteemide arendamise tegevused jaotatud etappideks, tulenevalt valla ja vee-ettevõtte majanduslikest võimalustest ja vajadustest. Projektide etappidesse jagamine ühtlustab valla eelarvele langevat finantskoormust ja vee-ettevõtte laenukoormust ning aitab ära hoida ÜVK teenuse hinna hüppelist kasvu. Seejuures tuleb tagada iga järgneva etapi sõltumatu kuid samas sidus väljaehitamine, rekonstrueerimine eelnevate etappidega;  ÜVK-ga varustatud piirkonnas on kaardistatud olemasolevad vee- ja kanalisatsioonirajatised ning koostatud perspektiivsed arenguskeemid (vt töö lisades esitatud jooniseid 1...8);  ÜVK-ga kaetavad alad on piirkonnad, kus on juba välja arendatud ÜVK süsteemid, mis toimivad (süsteemidele väljastatud kasutusluba) ning mille haldamisega tegeleb Mustvee Vallavalitsuse poolt kinnitatud vee-ettevõtja või kus ÜVK süsteemide rajamine on ette nähtud käesoleva ÜVK arendamise kavaga;  Väljaspool ÜVK süsteemiga kaetavaid alasid (ÜVK-ga katmata alad) toimub ÜVK süsteemi väljaarendamine detailplaneeringu kohustusega aladel (määratud üldplaneeringus) Mustvee Vallavalitsuse poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel. Detailplaneeringu tehniliste tingimuste määramisel arvestatakse ÜVK süsteemide arendamise kavas esitatud perspektiivskeeme;  Mustvee valla ÜVK arendamise kava koostamisel on arvestatud Ida-Eesti vesikonna VMK-s püstitatud eesmärkide ja probleemidega;

 Tulenevalt Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist (2000/60/EÜ) ja Eesti veemajanduspoliitika strateegilistest ülesannetest, tuleb kõik veemajandusprobleemid sh. veevarustuse, kanalisatsioon ja pinnase- ja pinnaveekäitlus korraldada alates 2009. aastast (vesikondade veemajandus- kavade valmimise tähtaeg) kompleksselt valgalapõhise printsiibi kohaselt, mis tähendab kõikide veekogu valgalal paiknevate objektide käsitlemist tulenevalt vee liikumisest veekogu valgala piirides;  Vastavalt Veeseaduse § 24 1 lõige 4 järgi peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks reoveekogumisalal tagama ühiskanalisatsiooni olemasolu reovee juhtimiseks reoveepuhastisse ning heitvee juhtimiseks suublasse. Juhul kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid. Lisaks tuleb arvestada, et reoveekogumisalal reostuskoormusega 2000 ie või rohkem on kohtpuhastite, välja arvatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine ja heitvee pinnasesse immutamine keelatud;  Vastavalt Veeseaduse § 24 1 lg 6 ei ole RKA-l reostuskoormusega alla 2000 ie ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine. Ühiskanalisatsiooni puudumisel peab reovee tekitaja reoveekogumisala piirkonnas reovee koguma lekkekindlasse kogumismahutisse ja korraldama selle äraveo. Lisaks võib ühiskanalisatsiooni puudumisel reoveekogumisaladel reostuskoormusega alla 2000 ie nõuete- kohaselt immutada pinnasesse vähemalt bioloogiliselt puhastatud reovett;  Lähtuvalt joogivee direktiivi nõuetest, peab kõikides olemasolevates veevarustussüsteemides, millega varustatakse rohkem kui 50 elanikku, joogivesi vastama kvaliteedinõuetele;  Vastavalt SM 31. juuli 2001. aasta määruse nr 82 § 9 lg 1 peab joogivee käitleja koostama ja vähemalt iga viie aasta tagant ajakohastama joogivee kontrolli kava, mis tuleb Terviseametiga kooskõlastada;  KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul arvestatakse, et (KOV või vee-ettevõtte) omafinantseering ÜVK süsteemide rajamise ja rekonstrueerimise korral moodustab 30%;  Eraldiseisvate tuletõrje veevõtukohtade (kuivhüdrantide) rajamisel ja sademeveekanalisatsiooni projektide puhul arvestatakse, et (KOV või vee- ettevõtte) omafinantseering moodustab 100%;  KIK-ist saadava toetuse abil rajatakse ja rekonstrueeritakse Mustvee vallas Mustvee linna, Avinurme ja Lohusuu aleviku, Kasepää piirkonna ning Voore, Kääpa, Ulvi ja Vilusi külade torustikud ja rajatised aastatel 2019-2030, mille tulemusena on tagatud kvaliteedinõuetele vastav joogivesi ning nõuetekohane reoveepuhastus enamusele asulate elanikele (sh RKA elanikele);  Alates 01.01.2020 peab KIK-i veemajanduse programmist toetuse taotleja olema piirkondlik vee-ettevõtja (KIK Keskkonnaprojektide finantseerimise korra 2.12 kohaselt 5000+ klienti ja 6 RKA, millest üks üle 2000ie);

 ÜVK torustike rekonstrueerimisel tuleb süsteemid liita uute vee- ja kanalisatsioonitorustikega, kui see on majanduslikult ning keskkonna- kaitseliselt põhjendatud;  Vastavalt ÜVVKS-le tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamine vastavalt ÜVK arendamise kavale. Liitumistasu ei saa võtta vastavalt arendamise kavale piirkonnas, kus ÜVK-ga ühendatakse rohkem kui 50% elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Nendes piirkondades tuleb ÜVK süsteemide rekonstrueerimise ja rajamise kulud katta ÜVK teenuse hinnaga.

4.3 Investeerimisprojektide maksumuse hindamise põhimõtted Rajatavate vee- ja kanalisatsioonitorustike investeeringu arvutamisel on lähtutud tabelis 19 esitatud ühikhindadest. Tabel 19. Vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamismaksumuse arvutamise aluseks võetud torustike hinnad

VEEVARUSTUS Ühik Läbimõõt Maksumus (eur) Veevõrgu rajamine/rekonstrueerimine veetorustiku rajamine m De32-De110 70 majaühendus tk 900 KANALISATSIOON Kanalisatsioonivõrgu rajamine/rekonstrueerimine isevoolne kanalisatsioonitoru rajamine m De160-De315 100 survekanalisatsioonitoru rajamine m De90-160 70 majaühendus tk 900

4.4 Arendamise kava koostamise lähte- ja alusmaterjalid  Eesti Põhikaart M 1:20 000;  Mustvee valla arengukava aastateks 2018-2030;  Mustvee linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2014-2026;  Avinurme valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2026;  Kasepää valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016- 2028;  Saare valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2027;  Lohusuu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010- 2021;  Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 2016. a. protokollilise otsusega);  Ehitusgeoloogiline rajoneerimine, Tallinn, 1965;  Eesti hüdrogeoloogiline kaart 1:400000, EKG 1998;  Mustvee linna vee- ja kanalisatsioonitrassi teostusjoonis, OÜ Metricus, 2018;  Raja ja Kükita küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemi projekteerimise tööprojekt, OÜ Keskkonnaprojekt, 2017;  Kükita, Tiheda ja Kasepää külade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise tehnoloogiline projekt, OÜ Keskkonnaprojekt, 2018;  Voore küla veemajandusprojekt, OÜ Europolis, 2018;

 Kääpa küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimise tehnoloogiline projekt, OÜ Keskkonnaprojekt, 2018;  Kääpa puurkaevude tehnoloogiline projekt, OÜ Balrock, 2018;  Kääpa küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning reoveepuhasti rekonstrueerimise põhiprojekt; AS Skepast&Puhkim, 2016;  Avinurme aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise tööprojekt, OÜ Altren Projekt, 2018;  Avinurme aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustiku teostusjoonis, AS Terrat, 2009;  Mustvee reoveepuhasti rekonstrueerimise põhiprojekt, AS Infragate Eesti, 2011;  AS Emajõe Veevärk, OÜ Mustvee Linnavara ning Mustvee Vallavalitsus 2018.a. veekasutuse aruanded.

5. Vee-ettevõtluse areng Mustvee vallas tegeleb käesoleval ajal Avinurme alevikus, Ulvi, Voore, Kääpa, Kükita ja Tiheda külades vee-ettevõtlusega AS Emajõe Veevärk. Mustvee linnas tegeleb vee-ettevõtlusega Mustvee vallale kuuluv vee-ettevõte OÜ Mustvee Linnavara. Lohusuu alevikus tegeleb vee-ettevõtlusega Mustvee Vallavalitsus. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seotud varad kuuluvad Mustvee vallale, OÜ-le Mustvee Linnavara ning AS-ile Emajõe Veevärk. Käesolev arendamise kava jääb peale kinnitamist Mustvee Vallavolikogu poolt raam- dokumendiks vee-ettevõtte ÜVK-alasele tegevusele, millega määratletakse ÜVK arendamise põhimõtted, vajalikud tööde mahud ja investeeringud eemärgiga ehitada kaasaja nõuetele vastavad vee- ja kanalisatsiooni ning pinnase- ja pinnavee käitlemise tehnovõrgud, pumplad ning puhastusseadmed. Uute ÜVK süsteemide rajamine ja olevate rekonstrueerimine vähendab avariide sagedust, infiltratsiooni ja veekadusid, millega kaasneb kulutuste vähenemine elektrienergia osas, kuna kulutatakse energiat vaid tarbitava vee-/reoveekoguse pumpamiseks ja puhastamiseks. Samuti võimal- davad planeeritud investeeringud tagada elanikele parema joogivee kättesaadavuse ning kvaliteedi. Arvestades, et ÜVVKS §7 kohaselt on vee-ettevõtja eraõiguslik juriidiline isik ning et SA KIK finantseerimise korrast lähtuvalt peab veeprogrammi taotluste puhul olema taotlejaks KOV enamusosalusega vee-ettevõte, siis on kavas ette nähtud investeeringute tegemisel planeeritud taotlejaks, elluviijaks ning hilisemaks omanikuks ja operaatoriks Mustvee Vallavalitsuse omandis olev või konkursi korras leitav vee- ettevõtja. Mustvee vald osaleb vajadusel projektide rahastamises kaasfinantseerijana. Kuna vee-ettevõtte tegevuspiirkond Mustvee vallas hõlmab üksnes alla 2000 ie reoveekogumisalasid või on väljaspool reoveekogumisalasid, siis liitumistasu ja ÜVK teenuse hinna kooskõlastamiseks tuleb vastavalt ÜVK seadusele esitada vastav taotlus koos ettepanekuga kooskõlastamiseks Mustvee Vallavalitsusele või Konkurentsiametile, kes kontrollib seejuures, kas liitumistasu ja teenuse hinna arvestamisel on lähtutud ÜVVKS kehtestatud põhimõtetest. Seoses uue omavalitsuse moodustumisega (Mustvee linna ning Avinurme, Lohusuu, Kasepää ja Saare valla ühinemisega) on otstarbekas, kui Mustvee valla ÜVK süsteeme opereerib suurem piirkondlik vee-ettevõte. Lisaks jätkusuutlikule ning efektiivsele ÜVK süsteemi opereerimisele võimaldab piirkondlik vee-ettevõte küsida ka edaspidi toetusi ÜVK süsteemi rekonstrueerimiseks ja arendamiseks, kuna alates 01.01.2020 peab KIK-i veemajanduse programmist toetuse taotleja olema piirkondlik vee-ettevõtja.

5.1 Tehnika ja tarkvara AS-i Emajõe Veevärk teeninduspiirkond hõlmab ca 90 asulat, kus ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniteenuste osutamiseks on muude vajalike rajatiste kõrval kasutuses ca 350 km vee- ja kanalisatsioonitorustikke. Ligikaudu 73% teeninduspiirkonna torustikest on erinevate varasemate projektide käigus rekonstrueeritud. Vee-ettevõtte kasutab oma igapäeva töös erinevaid IT tarkvara lahendusi ja tehnika võimalusi veemajandustaristul toimetamiseks. Veemajandustaristu toimekindluse suurendamisele suunatud tehnikaga seotud investeeringute kuludeks võivad olla, kuid

pole piiritletud: mobiilsete ja statsionaarsete elektrigeneraatorite soetamine, automaatjuhtimissüsteemi varundamine kriisiolukordadeks, joogiveereservuaaride ümberdimensioneerimine ja desinfitseerimine, mobiilne reoveepuhasti, sooja ja külmakindel veepaak (koos pumba, generaatori, desinfitseerimisseadmetega) multi- lift alusel, raud (III)sulfaadi mahuti multi-lift alusel (mis vastab ADR kaubaveo tingimustele), frontaallaadur koos erinevate rippeseadmetega, portatiivsed laborid põhjavee, joogivee, reovee, reoveesette, pinnavee ja heitvee omaseire tegemiseks, vajalikud laboriseadmed ja seadusandluse poolt etteantud näitajate määramiseks ja piirväärtuste kontrollimiseks ning puhastusprotsessi jälgimiseks (sh erinevad vooluhulgamõõturid, mõõteseaded, andurid jms). Täpsed tehnilised lahendused sõltuvad piirkonna eripäradest ja veemajandustaristu tehnilistest lahendustest. Veemajandustaristu toimekindluse ja turvalisuse suurendamiseks vajab uuendamist AS Emajõe Veevärgi ehitiste läbipääsusüsteemid. Tulevane süsteem peaks olema elektroonilise tuvastamisega, mille andmeside on krüpteeritud. Läbipääsusüsteem peab salvestama kasutust ja lubamatuid avamiskatseid. Juurdepääsuõiguste lisamine - kustutamine peab olema lahendatud paindlikult ja turvaliselt läbi kesksüsteemis oleva tarkvara kaudu ning võimalik ainult volitatud isikutel. Arvestades, et AS Emajõe Veevärk teeb koostööd erinevate partneritega, siis eelmainitud süsteem lubaks turvaliselt anda õigused kolmandatele osapooltele kõrgendatud kontrolli alusel. Lukusüsteem peab vastama kehtivatele nõuetele/õigusaktidele ja tagama ühelt poolt kindla ja turvalise lukustamise ning teiselt poolt jätma hädaolukorras võimaluse kiireks väljapääsemiseks. Läbipääsusüsteeme peab olema võimalik avada varuvariandina ka mehaaniliselt. Lukusüsteemid peavad olema ilmastukindlad ja töökindad nii veehaarde ehitiste kui reovee eripärast tulenevates keskkondades (loetelu ei ole lõplik, aga selleks võivad olla näiteks liigniisked ruumid, reovee agressiivsetest omadustest tingitud keskkond jmt). AS Emajõe Veevärk põhilisemad IT tarkvara lahendused, mis tänasel päeval ettevõtte kasutusel, on järgmised: • kaugjälgimissüsteem; • hoolduse haldustarkvara; • kliendisuhete haldamise ja finantsarvestuse tarkvara; • kaugloetavate veearvestite jälgimissüsteem; • vee- ja kanalisatsiooniehitiste kaardirakendus; • kodulehe iseteeninduskeskkonnas. Oleks vajalik läbi viia integratsioon erinevate IT tarkvara lahenduste vahel. Kõikidel programmidel on järjepidevalt vajalik täiendada kaitset infotehnoloogiliste muudatuste ja uuenduste tulemusel tekkinud keskkonna nö võimalike turvaaukude eest, keskkonna eripärast sõltuvalt kasutajate kasutamismugavust ning info kättesaadavust ettevõtte ja kliendi/teiste kasutajate vahel. Kaugjälgmissüsteemi ja kaugloetavate veearvestite jälgimissüsteemi uuendamisel on vajalik võtta ette süsteemne uuendus/täiendus, nii aruandluse poole pealt kui ka kasutusmugavuse osas. Kaaluda vajadusel ka programmi vahetamist. Uuendamist vajab kasutajaliides/tarkvara kui ka reaalsed seadmed objektidel, mis võimaldavad kaugjälgimist/juhtimist. Kaugloetavate veearvestite jälgimissüsteem uuendamisel oleks vajalik püsivõrk, mis tõstaks meie veekadude hindamise võimekust ja vähendaks kütusekulu (süsteemi töökindlus, keskkonnasäästlik veeteenus).

Kliendisuhete haldamise ja finantsarvestuse tarkvara infotehnoloogiliste muudatuste ja uuenduste tulemusel tuleb kaasajastada kogu tarkvara, võimaldada süsteemi andmemahtude automaatset analüüsi, parandada info kättesaadavust ettevõtte ja kliendi vahel. Vee- ja kanalisatsiooniehitiste kaardirakendus uuendamisel on vajalik võtta ette programmi uuendus/täiendus, nii kaardirakenduse poole pealt kui ka kasutusmugavuse osas. Kaaluda vajadusel ka programmi vahetamist. Uuendamist vajab kogu tarkvara – kasutajaliides/tarkvara kui ka mobiilne rakendus/geolaud, mis võimaldab programmi jälgida ja jagada töökäske läbi erinevate tehnikaseadmete (sülearvutid, tahvelarvutid, nutitelefonid). Tulenevalt eelnevast oleks vajalik soetada/uuendada tehnika ja tarkvara:  süsteemi töökindluse parandamiseks;  kiirendamaks teenuse taastamiseks avariide korral; kvaliteetsema ja keskkonnasäästlikuma veeteenuse osutamiseks. Vee-ettevõte jaoks on tehnika soetamine suunatud olemasoleva veemajandustaristu kiiremaks ja kvaliteetsemaks toimimiseks sh avariide aja ning tarkvara uuendamine ja integratsioon võimaldab tulevikus osutada paremat veeteenust kõigile veetarbijatele. Elutähtsa teenuse tagamisel ja vastavate investeeringute planeerimisel tuleb lähtuda järgnevast:  Avariide korral võimalusel tagada joogiveevarustus ööpäevaringselt asulates, kus on haiglad, hooldekodud ja vee-ettevõtjal erikokkulepped tööstustega. Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks on asulatesse ette nähtud soetada võimalusel tulevikus statsionaarne generaator (Avinurme, Mustvee). Eelkirjeldatud asulatesse tuleb puurkaev-pumplate juurde ette näha ka II astme joogiveemahutid, minimaalselt mahuga 2x10 m 3.  Avariide korral võimalusel tagada joogiveevarustus tööpäeviti kella 8-18ni asulates, kus on lasteasutused ja erikokkulepped tööstustega. Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks on asulatesse ette nähtud soetada võimalusel tulevikus mobiilne generaator (Voore, Tiheda).

6. Mustvee valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava Mustvee vallas on tarbijad ÜVK-ga varustatud Mustvee linnas, Avinurme ja Lohusuu alevikus, Kasepää piirkonnas ning Voore, Kääpa ja Ulvi külades. Reoveekogumisalad on moodustatud Mustvee linnas, Avinurme ja Lohusuu alevikus, Kasepää piirkonnas ning Voore, Kääpa ja Ulvi külades. Arendamise kava koostajate ning Mustvee Vallavalitsuse, AS Emajõe Veevärk ja OÜ Mustvee Linnavara esindajate ühise arutelu tulemusena on leitud, et parimaks lahenduseks ÜVK süsteemide arendamisel on jagada ÜVK süsteemide rekonstrueerimine ja arendamine etappideks. See tagab tööde jätkusuutliku teostamise ja arvestab valla ning vee-ettevõtte majanduslike võimalustega. Alljärgnevalt on lähtuvalt ptk 4 esitatud põhimõtetest üldiselt välja toodud planeeritavad veemajanduse arendustegevused Mustvee valla ÜVK-ga varustatud asulates aastatel 2019-2030: o 2019-2022 (lühiajaline perspektiiv) – Mustvee linna reoveepuhasti rekonstrueerimine; Mustvee linna reoveekogumisalal ÜVK torustike rekonstrueerimine ja rajamine; Avinurme puurkaev-pumpla veetöötluse rekonstrueerimine; Avinurme aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimine; Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine Avinurme aleviku lõunaosas; ÜVK rajamine Kasepää reoveekogumisalal; Lohusuu aleviku veevarustuse tarbeks uue puurkaevu, II astme pumpla, reoveepuhasti ning ÜVK torustike rajamine reoveekogumisalal; Voore küla puurkaev-pumpla ja reoveepuhasti rekonstrueerimine ning ÜVK süsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine; Kääpa küla puurkaev-pumpla ja reoveepuhasti rekonstrueerimine ning ÜVK süsteemi rekonstrueerimine ja laiendamine. o 2023-2030 (pikaajaline perspektiiv) – Mustvee linna II-astme pumpla ja veereservuaari rajamine; Mustvee linna reoveepuhasti muda vastuvõtusõlme rajamine; Avinurme aleviku reoveepuhasti settetahenduse rekonstrueerimine; Avinurme aleviku lääneosas asuva Pärniku piirkonna ÜVK rajamine; ÜVK rajamine väljaspool Kasepää reoveekogumisala; ÜVK torustike rajamine väljaspool Lohusuu aleviku reoveekogumisala; Ulvi küla ÜVK torustike rekonstrueerimine ja laiendamine; Vilusi külas ÜVK süsteemi rajamine. Käesoleva arendamise kava realiseerimisel tuleb arvestada alljärgnevaid aspekte:  tehnilised – puudub ülevaatlik tehniline andmebaas enne 1995. aastat rajatud vee- ja kanalisatsioonivõrgu paiknemise ja seisukorra kohta (teostusjoonised jm.);  keskkonnamõjud – ÜVK rajatiste ehitamisel tuleb vältida planeeritavate ehitiste ja rajatiste negatiivseid mõjutegureid veestikule ja maastiku teistele osadele ning kinni pidada loodus- ja veekaitse nõuetest;  majanduslikud – puuduvad omavahendid sellises mahus, et lühikese ajaperioodi jooksul teostada ulatuslikke ÜVK süsteemide rekonstrueerimise- ja rajamistöid kogu valla territooriumil;  sotsiaal-majanduslikud – ÜVK süsteemide arendamisel tuleb arvestada elanikkonna huviga vee- ja kanalisatsiooniteenuste vastu, elanikkonna maksevõime, jätkusuutliku vee-ettevõtte loomise ja majandamisega.

6.1 Ülevaade möödunud perioodil valminud arendusprojektidest Möödunud perioodil (2015-2019) on Mustvee vallas tehtud ÜVK arendamiseks ja rekonstrueerimiseks järgnevad suuremad tööd:  Mustvee linna ÜVK torustike rekonstrueerimine ja rajamine (2018. a): - Veetorustike rekonstrueerimine ja rajamine – 3 908 m; - Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja rajamine – 3 519 m; - Survelise kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja rajamine – 1 368 m.  Avinurme aleviku ÜVK rekonstrueerimise ja rajamine (2018-2019 a): - Veetorustike rekonstrueerimine ja rajamine – ca 6 001 m; - Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja rajamine – ca 5 376 m; - Survelise kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine ja rajamine – 1 740 m; - Reoveepumplate rajamine – 4 tk.  Kasepää piirkonna Raja ja Kükita külade ÜVK rajamine (2018-2019 a): - Veetorustike rajamine – ca 5 850 m; - Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine – ca 5 129 m; - Survelise kanalisatsioonitorustiku rajamine – ca 1 768 m; - Reoveepumplate rajamine – 5 tk; - Reoveepumplate rekonstrueerimine Mustvee linnas – 5 tk.  Kääpa küla uue ühisveevärgi puurkaevu rajamine (2019. a);  Ulvi küla reoveepuhasti rekonstrueerimine (2016.a);  Lohusuu kooli puurkaev-pumpla veetöötlusseadmete uuendamine (2018.a).

6.2 Mustvee valla perspektiivsed tarbimismahud ja koormused Alljärgnevates tabelites 20 ja 21 on toodud ülevaade Mustvee valla asulates perspektiivis (aastal 2030) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga varustatud tarbijate arvust ning prognoositavast veetarbest ja reovee kogustest. Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et elanike veetarve oluliselt ei suurene ning keskmiselt tarbivad elanikud ööpäevas 85 liitrit vett. Veetarbe prognoosi puhul on arvestatud, et ühisveevärgiga liituvad kõik perspektiivsel ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga kaetaval alal (sh reoveekogumisalal) elavad elanikud. Asutuste puhul on arvestatud, et tarbijate arv tulevikus ei suurene ning veetarve seetõttu ei suurene. Ettevõtete veetarve on võetud 2018. aasta seisuga, sest ei ole teada, kui palju ettevõtteid tekib juurde ning kui paljud likvideeritakse. Veekadude ja arvestamata vee osakaaluna on arvestatud 10% toodetud vee kogusest. Kuna kõigi tarbijate täpse veetarbe kohta andmed puuduvad, siis on tabelis 20 esitatud veetarbimise prognoosid hinnangulised. Tabelis 21 on toodud ülevaade Mustvee valla asulates ühiskanalisatsiooni juhitud reovee perspektiivsetest kogustest aastal 2030. Perspektiivis on arvestatud, et ühiskanalisatsiooniga liituvad suurem enamus ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade (reoveekogumisalade) elanikest. Tabelis 21 on toodud ka Mustvee valla asulates ühiskanalisatsiooniga varustatud tarbijate perspektiivne reovee reostuskoormus (inimekvivalentides). Reovee vooluhulga prognoosimisel on arvestatud, et olemasolevate asutuste ja ettevõtete reovee kogus perspektiivis ei suurene ning jääb

samaks. Infiltratsioonivee osakaal moodustab ca 30 % tarbijatele pumbatud vee kogusest.

Tabel 20. Mustvee valla veetootmise ja tarbimise prognoos aastal 2030 Elanike Liitunute Vee Elanike Asutused ja Veetarve arv Tarbijate osakaal toodang Omatarve veetarbimine ettevõtted kokku Ühiktarbimine Arvestamata Arvestamata Asulad 2030 arv (%) m3/a m3/a m3/a veetarve m 3/a m3/a l/d vesi m 3/a vesi % Mustvee linn 1 123 1096 98% 45920 0 34003 7325 41328 85,0 4592 10,0% Avinurme alevik 552 526 95% 24494 4762 16319 964 17283 85,0 2449 10,0% Kasepää piirkond 873 835 96% 30491 1536 25906 0 25906 85,0 3049 10,0% Lohusuu alevik 296 250 84% 10766 0 7756 1933 9689 85,0 1077 10,0% Voore küla 231 159 69% 9336 3335 4933 135 5068 85,0 934 10,0% Kääpa küla 161 137 85% 4772 0 4250 44 4294 85,0 477 10,0% Ulvi küla 138 124 90% 5314 658 3847 278 4125 85,0 531 10,0% Vilusi küla 61 60 98% 2068 0 1862 0 1862 85,0 207 10,0% KOKKU 3 435 3 187 92,8% 133 161 10 290 98 877 10 679 109 555 85,0 13 316 10,0%

Tabel 21. Mustvee valla asulates ühiskanalisatsiooni juhitud reovee vooluhulga ning reostuskoormuse prognoos aastal 2030 Reovee Asutuste ja Reovett Reovee Elanike Purgitav Reovesi Elanike Liitunute vooluhulk ettevõtete elaniku Infiltratsioon Infiltratsioon reostuskoormus reovesi reovesi kokku 3 arv Tarbijate osakaal puhastile 3 reovesi 3 3 kohta m /a % 2018 3 m /a 3 m /a m /a Asula 2030 arv (%) m /a m /a l/in*d IE Mustvee linn 1 123 1096 98% 59041 34003,4 7325 0,0 41328,4 85,0 17712,2 30,0% 1332 Avinurme alevik 552 526 95% 24713 16319,2 980 0,0 17299,2 85,0 7413,9 30,0% 558 Kasepää piirkond 873 835 96% 37264 25905,9 179 0,0 26084,9 85,0 11179,2 30,0% 841 Lohusuu alevik 296 238 80% 13310 7384,0 1933 0,0 9316,7 85,0 3992,9 30,0% 300 Voore küla 231 157 68% 8907 4870,9 1364 0,0 6234,9 85,0 2672,1 30,0% 201 Kääpa küla 161 140 87% 6268 4343,5 44 0,0 4387,5 85,0 1880,4 30,0% 141 Ulvi küla 138 120 87% 5319 3723,0 0 0,0 3723,0 85,0 1595,6 30,0% 120 Vilusi küla 61 60 98% 2659 1861,5 0,0 0,0 1861,5 85,0 797,8 30,0% 60 KOKKU 3 435 3 172 92,3% 157 480 98 411 11 825 0 110 236 85,0 47 244 30,0% 3553

6.3 Mustvee linn

6.3.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Mustvee linna ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal:  Vanemad ühisveevärgi torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi malm- ja terastorudest, mistõttu on need käesolevaks ajaks amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist ;  Mustvee linnas tuletõrje veevõtuks ühisveevarustuse torustikule rajatud tuletõrjehüdrandid (18 tk) pole kasutatavad, kuna olemasolev veevarustussüsteem ei suuda käesoleval ajal tagada vajaliku veekogust ning survet veevõrgus. Hüdrandid on rajatud veetorule läbimõõduga De110 mm;  Mustvee linnas puudub eelkõige linna lääne- ja lõunaosas paljudel elanikel ühisveevärgiga liitumise võimalus.

6.3.2 Perspektiivne veetarve Mustvee linnas Mustvee linna ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 885 Mustvee linna elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Mustvee linna asutusi ja ettevõtteid. Mustvee linna ühisveevärgiga varustatud tarbijate arvu ning veetarbe prognoos on esitatud tabelis 20 .

6.3.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Käesoleval ajal on Mustvee linnas vee-ettevõtte poolt hallatavas veevärgis ühisveevarustuse tarbeks kasutusel Jõe tn puurkaev (katastri nr 12102). Lisaks on ühisveevärki ühendatud, kuid hetkel kasutusest väljas (reservis) Tartu tn puurkaev (katastri nr 12094). Ühisveevärgist võetav vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82). Kuna mitmel pool linna lõuna- ja lääneosas puudub hetkel elanikel ühisveevärgi liitumise võimalus, siis on vajalik ühisveevärki laiendada. Pikemas perspektiivis on vajalik piirkonna veevarustuse (sh tuletõrje kustutusvee) tagamiseks rajada uus veehaare koos II astme pumpla, tuletõrje- ja joogivee reservuaaride ning veetöötlusjaamaga. Sellest lähtuvalt ühisveevärgi arendamise alternatiivid puuduvad.

6.3.4 Veevarustuse edasine areng Käesoleval ajal on Mustvee linnas ühisveevärgiga varustatud suurem enamus linna elanikest. Lisaks kasutavad ühisveevärgi vett ka asutused ja ettevõtted. Ühisveevärgi rekonstrueerimise ja laiendamise tulemusel tagatakse ühisveevärgi liitumise võimalus ligikaudu 370 elanikule. Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2019-2022) on kavas rekonstrueerida olemasolevad vanemad ühisveevärgi torustikud Tartu, Narva, Tähe, Nurme, Kraavi, Kruusa, Rohu, Pihkva tn ja Ehitajate tee piirkonnas. Lisaks on ette nähtud laiendada ühisveevärki Mustvee reoveekogumisala piires. Vanemad ühisveevärgi ja kinnistusisesed torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on vanusest tingituna käesolevaks ajaks amortiseerunud ning halvas seisukorras. Veetorustike rekonstrueerimine toimub samaaegselt

kanalisatsioonitorustike rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik osa torustikke paigaldada osaliselt ühisesse kaevikusse. Arendamise kava pikaajalises perspektiivis (2023-2030) on kavas piirkonna veevarustuse tarbeks uue veehaarde rajamine. Selleks, et tagada piisav tuletõrjevee varu (vastavalt tuletõrje veevarustuse standardile EVS 812-6:2012) ning Mustvee linna ja lähipiirkonna joogivee reserv, on ette nähtud ca 220 m 3 suuruse veereservuaari ning II astme pumpla rajamine uue veetöötlusjaama juurde Ehitajate tee piirkonda. Sealjuures on arvestatud, et tuletõrje kustutusvee varu peab olema tagatud 15 l/s 3 tunni jooksul. Lisaks on AS Emajõe Veevärk tegevuspiirkonnas Mustvee vallas teenuste ja süsteemi töökindluse ning kvaliteedi parandamiseks vajalik uuendada olemasolevaid tehnika ja tarkvara lahendusi (vt ptk 5.1). Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Mustvee linnas. Mustvee linna olemasolevad ja perspektiivsed ÜVK rajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 1. Ühisveevärgi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2019-2022 Arendamise kava lühiajalises perspektiivis on vajalik:  Jõe tn puurkaev-pumplasse kaugjälgimise ja –juhtimise süsteemi (SCADA) paigaldamine ning piirdeaia rekonstrueerimine;  Tartu tn reservkaevu töökorda seadmine;  Rekonstrueerida olemasolevad amortiseerunud ühisveevärgi torustikud Tartu, Narva, Tähe, Nurme, Kraavi, Kruusa, Rohu, Pihkva tn ja Ehitajate tee piirkonnas kogupikkusega ca 4095 m  Laiendada olemasolevat ühisveevärki Mustvee reoveekogumisala piires Tartu, Kivi, Kruusa, Liiva, Umb, Kalda, Jõekalda, B.Agirre, Metsa, Roosi, Õnne, Pärna ja Pihkva tn piirkonnas kogupikkusega ca 5040 m;  Tuletõrje veevõtukoha rajamine Mustvee jõe kai juurde;  Tehnika ja tarkvara uuendamine/soetamine süsteemi töökindluse ja kvaliteedi parandamiseks. Ühisveevärgi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2023-2030 Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on ette nähtud:  Rajada Mustvee linna uus veehaare koos II astme pumpla, veereservuaaride ning veetöötlusjaamaga;  Veevarustuse ühendustorustiku rajamine uue veehaardega;  Tehnika ja tarkvara uuendamine/soetamine süsteemi töökindluse ja kvaliteedi parandamiseks. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Mustvee linnas on toodud tabelis 22.

Tabel 22. Mustvee linna ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Maksumus Omaosalus Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus (eurot) (eurot) Mustvee linna ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine 2019-2022 Jõe tn puurkaev-pumpla korrastamine kmpl 1 12 000 3 600 sh kaugjälgimise ja -juhtimise süsteemi paigaldamine (SCADA) kompl 1 10 000 3 000 sh piirdeaia rekonstrueerimine kompl 1 2 000 600 Tartu tn reservkaevu töökorda seadmine kmpl 1 10 000 3 000 Veetorustike rekonstrueerimine Tartu, Narva, Tähe, Nurme, Kraavi, Kruusa, Rohu, Pihkva tn ja Ehitajate tee piirkonnas m 4095 433 350 130 005 sh veetorustike rekonstrueerimine m 4095 286 650 85 995 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 163 146 700 44 010 Veetorustike rajamine Tartu, Kivi, Kruusa, Liiva, Umb, Kalda, Jõekalda, B.Agirre, Metsa, Roosi, Õnne, Pärna ja Pihkva tn piirkonnas m 5040 531 900 159 570 sh veetorustike rajamine m 5040 352 800 105 840 sh majaühenduste rajamine tk 199 179 100 53 730 Tuletõrje veevõtukoha rajamine Mustvee jõe kai juurde kmpl 1 10 000 10 000 AS Emajõe Veevärk tegevuspiirkonnas tehnika ja tarkvara soetamine/uuendamine süsteemi ja teenuste töökindluse parandamiseks kmpl 1 100 000 30 000

Mustvee linna ühisveevärgi arendamine 2023-2030 Mustvee linna põhjaosas uue veehaarde rajamine, sh II astme pumpla ja veereservuaari rajamine ning veetöötlusseadmete paigaldamine kompl 1 281 570 84 471 sh puurkaevu puurimine m 120 26 400 7 920 sh veetöötlusseadmete paigaldamine kompl 1 49 000 14 700 sh veemahutite seadmed kompl 1 10 000 3 000 sh II astme pumpla seadmed kompl 1 47 600 14 280 sh välised torustikutööd kompl 1 11 600 3 480 sh hoone ehitus kompl 1 26 590 7 977 sh veemahutite (2x110 m 3) ehitus kompl 1 71 760 21 528 sh katendid, platsid välivalgustus kompl 1 17 050 5 115 sh muud kulud kompl 1 21 570 6 471 Veetorustike rajamine linna põhjaosas Ehitajate teel m 160 11 200 3 360 sh veetorustike rajamine m 160 11 200 3 360 AS Emajõe Veevärk tegevuspiirkonnas tehnika ja tarkvara soetamine/uuendamine süsteemi ja teenuste töökindluse parandamiseks kmpl 1 400 000 120 000

Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 1 376 838 421 101 Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 796 686 239 006 Veevarustus KOKKU 2 173 523 660 107

6.3.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Mustvee linna ühiskanalisatsiooni toimimisel käesoleval ajal:

 Mustvee linna reoveepuhasti on heas seisukorras ning tagab üldiselt reovee nõuetekohase puhastuse. Vajalik on rekonstrueerida reoveepuhasti purgimissõlm ning uuendada settekäitluse lahendust, sh rajada nõuetekohane komposteerimisväljak;  Ühiskanalisatsiooniga on varustatud ca 38% Mustvee linna elanikest, mistõttu on vajalik reoveekogumisala ulatuses kanalisatsioonisüsteemi laiendada;  Tulenevalt vanemate torustike ja kanalisatsioonikaevude vanusest on need suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. See omakorda võib põhjustada suurte saju- ja sulaperioodidel häireid reoveepuhasti töös.  Olemasolevad vanemad klaasplastist reoveepumplate korpused on amortiseerunud (mõnedel juhtudel ka deformeerunud) ning vajavad väljavahetamist uute PE-korpusega ning 2 pumbaga varustatud kompaktpumplate vastu;

6.3.6 Mustvee linna perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Mustvee linna reostuskoormus on ligikaudu 1332 ie. Mustvee linna ühiskanalisatsiooniga varustatud tarbijate arvu ning reovee koguse prognoos on esitatud tabelis 21 .

6.3.7 Reovee puhastamise alternatiivid Mustvee linnas tekkiv reovesi puhastatakse linna põhjaosas asuvas reoveepuhastis, mis on rajatud 1997-1998. aastal ning on osaliselt rekonstrueeritud 2014.a, mil vahetati välja puhasti juhtmestik, automaatikaseadmed ja juhtimissüsteemid ning paigaldati mudatahendusseadmed ning uus kompressor. Puhasti tagab käesoleval ajal üldiselt reovee nõuetekohase puhastuse, kuid puhasti töös esineb mitmeid puudusi ning probleeme, mis vajaksid lähiajal lahendamist. Näiteks on probleeme settekäitluse ning reovee purgimisega. Tulenevalt eelnevast on vajalik reoveepuhasti juurde rajada korralik purgimissõlm ning komposteerimisväljak. Lisaks tuleks uuendada settekäitluse lahendust ning paigaldada puhastile kaugjälgimise ja –juhtimise süsteem (SCADA). Nõuetekohase reovee käitluse tagamiseks on Mustvee reoveekogumisalal vajalik laiendada olemasolevat kanalisatsioonisüsteemi. Sellest lähtuvalt ühiskanalisatsiooni arendamise alternatiivid puuduvad.

6.3.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Käesoleval ajal on Mustvee linnas ühiskanalisatsiooniga varustatud ligikaudu 38% linna elanikest. Ühiskanalisatsiooni laiendamise tulemusel tagatakse ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus ligikaudu 700 Mustvee linna elanikule. Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2019-2022) rekonstrueeritakse olemasolev Mustvee reoveepuhasti ning Mustvee kooli kanalisatsioonitorustik. Lisaks on planeeritud laiendada ühiskanalisatsiooni Mustvee reoveekogumisala piires ning paigaldada olemasolevatele reoveepumplatele kaugjälgimise ja –juhtimise süsteem (SCADA). Pikaajalises perspektiivis (2023-2030) on ette nähtud Mustvee reoveepuhasti juurde muda vastuvõtusõlme rajamine ning reoveepuhasti survekanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimine.

Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Mustvee linnas. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2019-2022 Arendamise kava lühiajalises perspektiivis on vajalik:  Rekonstrueerida olemasolev Mustvee linna reoveepuhasti, sh rajada uus purgimissõlm ja komposteerimisväljak ning uuendada settekäitluse lahendust. Lisaks on vajalik paigaldada reoveepuhasti kaugjälgimise ja –juhtimise süsteem (SCADA) ning korrastada piirdeaed ja reoveepuhasti territoorium;  Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine Mustvee kooli juures kogupikkusega ca 140 meetrit;  Ühiskanalisatsiooni laiendamine Narva, Kraavi, Kruusa, Nurme, Rohu, Ehitajate tee, Pihkva, Kivi, Liiva, Umb, Kalda, Jõekalda, B.Agirre, Metsa, Roosi, Õnne, Tartu, Kastani ja Pärna tn piirkonnas;  Olemasolevate reoveepumplate kaugjälgimise ja –juhtimise süsteemi paigaldamine (SCADA). Kanalisatsioonisüsteemi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2023-2030 Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on ette nähtud:  Mustvee linna reoveepuhasti muda vastuvõtusõlme (pumpla ja vastuvõtumahuti) rajamine;  Rekonstrueerida olemasolevad amortiseerunud survekanalisatsiooni torustikud, mille kaudu toimub reovee suunamine reoveepuhastile;  Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine uue veehaarde filtripesuvee kanaliseerimiseks. Ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Mustvee linnas on toodud tabelis 23. Tabel 23. Mustvee linna ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringute mahud. Maksumus Omaosalus Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus (eurot) (eurot) Mustvee linna ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2019-2022 Mustvee linna reoveepuhasti rekonstrueerimine kompl 1 155 000 46 500 sh purgimissõlme rajamine kmpl 1 50 000 15 000 sh komposteerimisväljaku rajamine ja settekäitluse uuendamine kmpl 1 70 000 21 000 sh reoveepuhasti kaugjälgimise ja juhtimise süsteem (SCADA) kmpl 1 10 000 3 000 sh reoveepuhasti piirdeaed kmpl 1 5 000 1 500 sh reoveepuhasti territooriumil oleva objekti (endise alajaama hoone) likvideerimine kmpl 1 20 000 6 000 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine Mustvee kooli juures m 140 14 900 4 470 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 140 14 000 4 200 sh majaühenduse rekonstrueerimine tk 1 900 270 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine Narva, Kraavi, Kruusa, Nurme, Rohu, Ehitajate tee, Pihkva, Kivi, Liiva, Umb, Kalda, Jõekalda, B.Agirre, Metsa, Roosi, Õnne, Tartu, Kastani ja Pärna tn piirkonnas m 6520 909 400 272 820 sh isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine m 6520 652 000 195 600

sh majaühenduste rajamine tk 286 257 400 77 220 Survekanalisatsiooni torustike rajamine m 1295 90 650 27 195 sh survekanalisatsiooni torustike rajamine m 1295 90 650 27 195 Reoveepumplate rajamine kmpl 8 200 000 60 000

Mustvee linna ühiskanalisatsiooni arendamine 2023-2030 Mustvee linna reoveepuhasti muda vastuvõtusõlme (pumpla ja vastuvõtumahuti) rajamine kmpl 1 40 000 12 000 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine uue veehaarde filtripesuvee kanaliseerimiseks m 160 16 000 4 800 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine m 160 16 000 4 800 Reoveepuhasti survekanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimine m 1920 134 400 40 320 sh survekanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine m 1920 134 400 40 320

Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 1 647 893 494 368 Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 218 960 65 688 Kanalisatsioon KOKKU 1 866 853 560 056

6.3.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Sademeveekanalisatsioon Mustvee linnas peaaegu puudub. Sademeveest osa juhitakse läbi restkaevude otse Peipsi järve (Narva mnt) või Mustvee jõkke (Tartu mnt), osa reoveekanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse. Kahjuks töötab amortiseerunud keraamilistest torudest ühiskanalisatsioonitorustik samuti drenaaž- ja sademeveetorustikuna ning koormab reoveepuhastit valingvihmade ja lumesulamise ajal. Lisaks on mitmel pool sademevee ärajuhtimine lahendatud kraavitusega. Samuti on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Perspektiivis on vajalik regulaarselt sademeveesüsteeme ning kraave, s.h truupe, hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.4 Avinurme alevik

6.4.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Avinurme aleviku ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal:  Avinurme aleviku joogivees on üle piirnormi (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82) olnud aeg-ajalt üldraua sisaldus. Samuti on olnud probleeme joogivee mikrobioloogiaga. Vee-ettevõtte tegeleb probleemi lahendamisega, kuid pole püsivat lahendust veel leidnud. Sellest tulenevalt on vajab veetöötlusjaam rekonstrueerimist;  Avinurme alevikus puuduvad nõuetekohased tulekustutusvee võtmise kohad. Aleviku veetorustikule hüdrante rajatud ei ole.

6.4.2 Perspektiivne veetarve Avinurme alevikus Avinurme aleviku ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 552 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Avinurme aleviku asutusi ja

ettevõtteid. Avinurme aleviku ühisveevärgiga varustatud tarbijate arvu ning veetarbe prognoos on esitatud tabelis 20 .

6.4.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Käesoleval ajal on Avinurme alevikus üks veevõrk ning vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse peamiselt Avinurme puurkaevust (katastri nr 25612). Veetöötlusjaam koos II astme pumpla ning puhta vee mahutitega (2x50 m3) on rajatud 2009. aastal ning on tehniliselt heas seisukorras. Ühisveevärgist võetavas vees on aeg-ajalt üle joogivee kvaliteedi piirnormi (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82) olnud üldraua sisaldus. Samuti on olnud probleeme joogivee mikrobioloogiaga. Vee-ettevõtte tegeleb probleemi lahendamisega, kuid pole püsivat lahendust veel leidnud. Sellest tulenevalt on vajab veetöötlusjaam rekonstrueerimist. Arendamise kavas on ette nähtud ka ühisveevärgi laiendamine aleviku lääneosas Pärniku tn piirkonnas. Lisaks ühendustorustiku rajamisele aleviku keskusega on alternatiiviks ka piirkonna tarbeks eraldiseisva veevarustuse puurkaev-pumpla rajamine. Kuigi rajamismaksumuse poolest on mõlemad alternatiivid võrreldavad (ca 65000 eurot) on puurkaev-pumpla opereerimise kulud siiski oluliselt suuremad, mistõttu osutub pikemaajaliselt soodsaimaks lahenduseks ühendustorustiku rajamine aleviku keskusega. Lisaks veetorustike rajamisele on otstarbekas samaaegselt rajada ka kanalisatsiooni ühendustorustik aleviku keskusega, kuna sellisel juhul on võimalik osa torustikke paigaldada ühisesse kaevikusse.

6.4.4 Veevarustuse edasine areng Käesoleval ajal on Avinurme aleviku ühisveevärgiga varustatud suurem enamus aleviku elanikest. Ühisveevärgi laiendamise tulemusel aleviku lääneosas lisandub täiendavalt ligikaudu 47 elanikku. Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2019- 2022) on vajalik rekonstrueerida Avinurme aleviku veetöötlusjaam, tagamaks nõuetele vastav joogivesi kõigile tarbijatele. Lisaks on ette nähtud Avinurme Kultuurimaja puurkaevu (katastri nr 5435) tamponeerimine ja pumplahoone likvideerimine. Arendamise kava pikaajalises perspektiivis (2023-2030) on kavas laiendada ühisveevärki aleviku lääneosas Pärniku tn piirkonnas. Rekonstrueerimist vajab Avinurme aleviku keskuse puurkaev-pumpla (katastri nr 25612) veetöötlusseadmed. Samuti tuleks üle vaadata ka puurkaevu konstruktsioon ning II-astme mahutid ja seadmed joogivee mikrobioloogilise reostuse vältimiseks. Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on kavas laiendada ühisveevärki aleviku lääneosas Pärniku tn piirkonnas asuvate tarbijate liitmiseks aleviku keskuse veevärgiga. Piisava veesurve tagamiseks on arvestatud ka survetõstepumpla rajamise vajadusega. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Avinurme alevikus. Avinurme aleviku olemasolevad ja perspektiivsed ÜVK rajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 2. Ühisveevärgi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2019-2022 Arendamise kava lühiajalises perspektiivis on vajalik:  Rekonstrueerida Avinurme aleviku puurkaev-pumpla veetöötluse lahendus;

 Avinurme Kultuurimaja puurkaevu tamponeerimine ja pumplahoone lammutamine. Ühisveevärgi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2023-2030 Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on ette nähtud:  Ühisveevärgi laiendamise Pärniku tn piirkonnas, sh ühendustorustiku rajamine aleviku keskusega. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Avinurme alevikus on toodud tabelis 24 . Tabel 24. Avinurme aleviku ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Maksumus Omaosalus Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus (eurot) (eurot) Avinurme aleviku ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine 2019-2022 Avinurme puurkaev-pumpla veetöötluse rekonstrueerimine kompl 1 20 400 6 120 sh puurkaev-pumpla veetöötluse uuendamine ning vajadusel II astme pumpla ümberehitus kmpl 1 20 400 6 120 Avinurme Kultuurimaja puurkaevu tamponeerimine ning pumplahoone lammutamine kompl 1 3 000 900 Avinurme aleviku ühisveevärgi arendamine 2023-2030 Veetorustike rajamine aleviku edelaosas Pärniku piirkonnas m 720 64 800 19 440 sh veetorustike rajamine m 720 50 400 15 120 sh majaühenduste rajamine tk 16 14 400 4 320 Veevarustuse ühendustorustiku rajamine Pärniku piirkonna tarbeks m 740 66 800 20 040 sh veetorustike rajamine m 740 51 800 15 540 sh survetõstepumpla rajamine kmpl 1 15 000 4 500

Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 26 910 8 073 Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 151 340 45 402 Veevarustus KOKKU 178 250 53 475

6.4.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Avinurme aleviku ühiskanalisatsiooni toimimisel käesoleval ajal:  Avinurme aleviku reoveepuhasti tagab käesoleval ajal reovee nõuetekohase puhastuse, kuid puhasti seadmed on ligikaudu 15 aastat vanad ning vajavad lähiajal asendamist. Lisaks on vajalik puhasti mahutite katmine ning mudatahenduse rajamine puhasti juurde.

6.4.6 Avinurme aleviku perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Avinurme aleviku reostuskoormus on ligikaudu 558 ie. Avinurme aleviku ühiskanalisatsiooniga varustatud tarbijate arvu ning reovee koguse prognoos on esitatud tabelis 21 .

6.4.7 Reovee puhastamise alternatiivid Avinurme alevikus tekkiv reovesi puhastatakse aleviku kaguosas asuvas reoveepuhastis, mis on rajatud 2004. aastal. Puhasti tagab käesoleval ajal reovee nõuetekohase puhastuse, kuid puhasti seadmed on ligikaudu 15 aastat vanad ning vajavad lähiajal asendamist. Lisaks on vajalik rekonstrueerida purgla, vahetada välja aeraatorid, uuendada elektri-automaatika osa ning katta protsessimahuti. Pikemas perspektiivis on vajalik rekonstrueerida ka settetahenduse lahendus. Sellest lähtuvalt ühiskanalisatsiooni arendamise alternatiivid puuduvad.

6.4.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Käesoleval ajal on Avinurme aleviku ühiskanalisatsiooniga varustatud suurem enamus Avinurme aleviku reoveekogumisala elanikest ning ühiskanalisatsiooni laiendamisega lisandub täiendavalt ca 62 elanikku. Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2019-2022) on kavas rekonstrueerida aleviku lõunaosas asuvad vanemad kanalisatsioonitorustikud ning üks reoveepumpla (sh rajada juurdepääs). Lisaks on vajavad vanusest tulenevalt asendamist reoveepuhasti seadmed (võreseade, puhurid, kemikaali dosaator) ning uuendamist elektri-automaatika osa (sh SCADA). Samuti on vajalik vahetada välja aeraatorid, katta protsessimahuti ning laiendada tehnohoonet. Rekonstrueerimist vajab ka olemasolev purgla, sh paigaldada kogumismahuti (ca 20 m 3), purgimisvõre ning vajalikud seadmed. Arendamise kava pikaajalises perspektiivis (2023-2030) on kavas laiendada ühiskanalisatsiooni Avinurme aleviku lääneosas Pärniku tn piirkonnas. Lisaks on vajalik rekonstrueerida Avinurme aleviku settetahenduse lahendus, tahendusseadme paigaldus, tehnohoone laiendus ning komposteerimisväljaku, varjualuse ja nõrgveepumpla rajamine. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Avinurme alevikus. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2019-2022 Arendamise kava lühiajalises perspektiivis on vajalik:  Rekonstrueerida aleviku lõunaosas asuvad vanemad isevoolsed torustikud pikkusega ca 286 meetrit, survetorustikud pikkusega ca 252 meetrit ning reoveepumpla;  Rekonstrueerida osaliselt Avinurme aleviku reoveepuhasti (sh seadmete asendus, protsessimahuti katmine, tehnohoone laiendus, elektri-automaatika osa, aeraatorite väljavahetamine ning purgla rekonstrueerimine). Kanalisatsioonisüsteemi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2023-2030 Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on ette nähtud:  Ühiskanalisatsiooni laiendamine Avinurme aleviku lääneosas Pärniku tn piirkonnas;  Avinurme aleviku reoveepuhasti settetahenduse rekonstrueerimine (sh settetahendusseadme paigaldus, tehnohoone laiendus ning komposteerimisväljaku, varjualuse ja norgveepumpla rajamine). Ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Avinurme alevikus on toodud tabelis 25.

Tabel 25. Avinurme aleviku ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringute mahud. Maksumus Omaosalus Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus (eurot) (eurot) Avinurme aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2019-2022 Avinurme aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimine kompl 1 265 000 79 500 sh protsessimahuti katmine – tehnohoone laiendus (ca 100 m 2) kompl 1 50 000 15 000 sh reoveepuhasti seadmete asendus – automaatvõre, puhurid, kemikaali dosaator kompl 1 50 000 15 000 sh elektri-automaatika osa uuendamine (sh SCADA) kompl 1 50 000 15 000 sh purgla rekonstrueerimine (purgimisvõre, pump, segur, kogumismahuti ~20 m 3 ja tehnohoone laiendamine ~40 m 2) kompl 1 100 000 30 000 sh aeraatorite väljavahetamine kompl 1 10 000 3 000 sh reoveepumpla juurdepääsutee rajamine kompl 1 5 000 1 500 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 286 28 600 8 580 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 286 28 600 8 580 Survekanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimine aleviku lõunaosas reoveepuhasti juures m 252 17 640 5 292 sh survekanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine m 252 17 640 5 292 Reoveepuhastile eelneva reoveepumpla rekonstrueerimine (sh juurdepääsu rajamine) kmpl 1 40 000 12 000

Avinurme aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine 2023-2030 Avinurme aleviku reoveepuhasti settetahenduse rekonstrueerimine (sh settetahendusseadme paigaldus, tehnohoone laienduse ehitus, komposteerimisväljak, varjualune ja nõrgveepumpla) kmpl 1 250 000 75 000 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine aleviku edelaosas m 720 86 400 25 920 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine m 720 72 000 21 600 sh majaühenduste rajamine tk 16 14 400 4 320 Survekanalisatsiooni torustike rajamine aleviku edelaosas moodustuva reovee suunamiseks reoveepuhastile m 690 48 300 14 490 sh survekanalisatsiooni torustike rajamine m 690 48 300 14 490 Reoveepumpla rajamine aleviku edelaosasse kmpl 1 25 000 7 500

Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 403 926 121 178 Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 471 155 141 347 Kanalisatsioon KOKKU 875 081 262 524

6.4.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Avinurme alevikus puudub sademeveekanalisatsioon. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud peamiselt kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Perspektiivis on vajalik regulaarselt sademeveesüsteeme ja kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.5 Kasepää piirkond

6.5.1 Veevarustuse peamised probleemid Kasepää piirkonna veevarustuse toimimises suuremad probleemid käesoleval ajal puuduvad. Vajalik on laiendada olemasolevat veevõrku tagamaks kvaliteedinõuetele vastav joogivesi piirkonna elanikele.

6.5.2 Perspektiivne veetarve Kasepää piirkonnas Kasepää piirkonnas on käesoleval ajal kaks eraldiseisvat veevärki, mis baseeruvad kahel puurkaevul: Tiheda puurkaev (katastri nr 11787) ja Kükita (Raja) puurkaev (katastri nr 11778). Kasepää piirkonna ühisveevärgiga on ühendatud kokku ligikaudu 37 Kükita ja Tiheda küla elanikku. Kasepää piirkonna ühisveevärgiga varustatud tarbijate arvu ning veetarbe prognoos on esitatud tabelis 20 .

6.5.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Kasepää piirkonnas on hetkel ühisveevärk rajatud peamiselt Raja ja Kükita külades Kalda ning Pioneeri tn piirkonnas. Lisaks saavad ühisveevärgi vett üksikud tarbijad Tiheda puurkaev-pumpla ümbruses. Mujal on kasutusel peamiselt salvkaevud, kust vesi on madala veetaseme korral raskesti kättesaadav ning sageli halva kvaliteediga. Sellest lähtuvalt ühisveevärgi arendamise alternatiivid puuduvad. Vajalik on laiendada olemasolevat veevõrku tagamaks kvaliteedinõuetele vastav joogivesi piirkonna elanikele.

6.5.4 Veevarustuse edasine areng Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2019-2022) on kavas laiendada etapiviisiliselt ühisveevärki Kasepää reoveekogumisala piires. Arendamise kava pikaajalises perspektiivis (2023-2030) on kavas laiendada ühisveevärki väljaspool reoveekogumisala peamiselt Omedu küla piirkonnas. Ühisveevarustuse arendamise kava koostamisel on arvestatud, et ühisveevärgi laiendamise kaudu tagatakse liitumisvõimalus ligikaudu 880 piirkonna elanikule. Veetorustike rajamine toimub samaaegselt kanalisatsioonitorustike rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik osa torustikke paigaldada ühisesse kaevikusse. Vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse esialgu Kükita ja Tiheda puurkaev- pumplatest. Lisaks on Kasepää piirkonna veevärk ühendatud Mustvee linna veesüsteemiga, mille abil on võimalik tarbimise suurenedes pikemas perspektiivis tagada elanikele nõuetekohane joogivesi. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Kasepää piirkonnas. Kasepää piirkonna olemasolevad ja perspektiivsed ÜVK rajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 3. Ühisveevärgi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2019-2022 Arendamise kava lühiajalises perspektiivis on vajalik:  Laiendada ühisveevärki Kalda, Uus ja Kooli tn piirkonnas ning liita omavahel Kükita ja Tiheda piirkonna veesüsteemid;

 Laiendada ühisveevärki Kasepää reoveekogumisala piires, sh Liiva tn, Tartu mnt, Aia tn, Nurme tn, Jõe tn, Koidu tn, Kastani tn, Kase tn, Udu tn, Aasa tn, Sireli tn, Põllu tn, Sõpruse tn ning Oja tn piirkonnas. Ühisveevärgi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2023-2030 Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on ette nähtud:  Laiendada ühisveevärki väljaspool reoveekogumisala peamiselt Omedu küla piirkonnas. Ühisveevärgi arendamiseks vajalike investeeringute maksumus Kasepää piirkonnas on toodud tabelis 26 . Tabel 26. Kasepää piirkonna ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Maksumus Omaosalus Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus (eurot) (eurot) Kasepää piirkonna ühisveevärgi arendamine 2019-2022 Veetorustike rajamine Kasepää reoveekogumisalal (II etapp, vastavalt koostatud tehnoloogilisele projektile) m 3215 347 450 104 235 sh veetorustike rajamine m 3215 225 050 67 515 sh majaühenduste rajamine tk 136 122 400 36 720 Veetorustike rajamine reoveekogumisalal, sh Liiva tn, Tartu mnt, Aia tn, Nurme tn, Jõe tn, Koidu tn, Kastani tn, Kase tn, Udu tn, Aasa tn, Sireli tn, Põllu tn, Sõpruse tn ning Oja tn piirkonnas m 9170 883 100 264 930 sh veetorustike rajamine m 9170 641 900 192 570 sh majaühenduste rajamine tk 268 241 200 72 360

Kasepää piirkonna ühisveevärgi arendamine 2023-2030 Veetorustike rajamine väljaspool reoveekogumisala m 2930 238 400 71 520 sh veetorustike rajamine m 2930 205 100 61 530 sh majaühenduste rajamine tk 37 33 300 9 990

Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 1 415 133 424 540 Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 274 160 82 248 Veevarustus KOKKU 1 689 293 506 788

6.5.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Kasepää piirkonna ühiskanalisatsiooni toimimisel käesoleval ajal:  Kasepää reoveekogumisalal puudub suures osas ühiskanalisatsioon. Olemasolevad amortiseerunud kogumiskaevud ning imbsüsteemid võivad põhjustada põhja- ja pinnavee reostumist. Seetõttu on vajalik nõuetekohaseks reovee kokku kogumiseks ja puhastamiseks piirkonnas välja arendada ühiskanalisatsioon ning moodustuv reovesi suunata Mustvee linna kanalisatsioonisüsteemi.

6.5.6 Kasepää piirkonna perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Kasepää piirkonna reostuskoormus on ligikaudu 841 ie. Perspektiivis on arvestatud, et ühiskanalisatsiooniga on liitunud suurem enamus reoveekogumisala

ning Omedu küla elanikest. Kasepää piirkonna ühiskanalisatsiooniga varustatud tarbijate arvu ning reovee koguse prognoos on esitatud tabelis 21 .

6.5.7 Reovee puhastamise alternatiivid Arendamise kava perioodi jooksul on Kasepää piirkonnas moodustuva reovee kokkukogumiseks planeeritud rajada ühiskanalisatsioon. Tulenevalt Mustvee linna lähedusest on nii tehnilisest aspektist, keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult kõige parem lahendus Kasepää reoveekogumisalal moodustuv reovesi suunata Mustvee linna ühiskanalisatsiooni ning puhastada Mustvee reoveepuhastil. Sealjuures võimaldab Kasepää reovee puhastamine suuremas reoveepuhastis tagada suublasse juhitavas heitvees madalamad saasteainete sisaldused. Tulenevalt sellest reovee puhastamise alternatiivid puuduvad. Seega on otstarbekas Kasepää piirkonnas Raja, Kükita, Tiheda, Kasepää ja Omedu külas moodustuva reovee käitlemisel lähtuda varasemalt projekteeritud tehnilisest lahendusest (sh Kükita, Tiheda ja Kasepää külade vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise tehnoloogiline projekt, OÜ Keskkonnaprojekt, 2018) ning suunata reovesi Mustvee linna ühiskanalisatsiooni.

6.5.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Käesoleval ajal toimub ühiskanalisatsiooni rajamine Raja ja Kükita külades Kalda ja Pioneeri tn piirkonnas. Perspektiivis tagatakse ühiskanalisatsiooni laiendamise tulemusena ühiskanalisatsiooni liitumise võimalus ligikaudu 915 elanikule. Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2019-2022) on kavas laiendada ühiskanalisatsiooni Kasepää reoveekogumisala piires. Moodustuv reovesi on ette nähtud suunata Mustvee linna kanalisatsioonisüsteemi kaudu Mustvee reoveepuhastile. Arendamise kava pikaajalises perspektiivis (2023-2030) on kavas laiendada ühiskanalisatsiooni väljaspool reoveekogumisala eelkõige Omedu küla piirkonnas. Ühiskanalisatsiooni rajamine toimub samaaegselt veetorustike rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik osa torustikke paigaldada ühisesse kaevikusse. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Kasepää piirkonnas. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2019-2022 Arendamise kava lühiajalises perspektiivis on vajalik:  Ühiskanalisatsiooni laiendamine Uus, Kalda ja Kooli tn piirkonnas vastavalt koostatud tehnoloogilisele projektile;  Ühiskanalisatsiooni laiendamine Kasepää reoveekogumisalal, sh Liiva tn, Tartu mnt, Aia tn, Nurme tn, Jõe tn, Koidu tn, Kastani tn, Kase tn, Udu tn, Aasa tn, Sireli tn, Põllu tn, Sõpruse tn ning Oja tn piirkonnas. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2023-2030 Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on ette nähtud:  Ühiskanalisatsiooni laiendamine väljaspool reoveekogumisala, eelkõige Omedu küla piirkonnas. Ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Kasepää piirkonnas on toodud tabelis 27.

Tabel 27. Kasepää piirkonna ühiskanalisatsiooni vajalikud investeeringute mahud. Maksumus Omaosalus Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus (eurot) (eurot) Kasepää piirkonna ühiskanalisatsiooni arendamine 2019-2022 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine Kasepää reoveekogumisalal (II etapp, vastavalt koostatud tehnoloogilisele projektile) m 2940 416 400 124 920 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine m 2940 294 000 88 200 sh majaühenduste rajamine tk 136 122 400 36 720 Survekanalisatsiooni torustike rajamine Kasepää reoveekogumisalal (II etapp, vastavalt koostatud tehnoloogilisele projektile) m 1665 116 550 34 965 sh survekanalisatsiooni torustike rajamine m 1665 116 550 34 965 Reoveepumplate rajamine reovee pumpamiseks Mustvee linna reoveepuhastile (II etapp, vastavalt koostatud tehnoloogilisele projektile) kmpl 5 150 000 45 000 Kanalisatsioonitorustiku rajamine reoveekogumisalal, sh Liiva tn, Tartu mnt, Aia tn, Nurme tn, Jõe tn, Koidu tn, Kastani tn, Kase tn, Udu tn, Aasa tn, Sireli tn, Põllu tn, Sõpruse tn ning Oja tn piirkonnas m 8025 1 043 700 313 110 sh isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine m 8025 802 500 240 750 sh majaühenduste rajamine tk 268 241 200 72 360 Survekanalisatsiooni torustike rajamine, sh Liiva tn, Tartu mnt, Aia tn, Nurme tn, Jõe tn, Koidu tn, Kastani tn, Kase tn, Udu tn, Aasa tn, Sireli tn, Põllu tn, Sõpruse tn ning Oja tn piirkonnas m 2925 204 750 61 425 sh survekanalisatsiooni torustike rajamine m 2925 204 750 61 425 Reoveepumplate rajamine kmpl 10 250 000 75 000

Kasepää piirkonna ühiskanalisatsiooni arendamine 2023-2030 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine väljaspool reoveekogumisala m 1845 217 800 65 340 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine m 1845 184 500 55 350 sh majaühenduste rajamine tk 37 33 300 9 990 Survekanalisatsiooni torustike rajamine m 1440 100 800 30 240 sh survekanalisatsiooni torustike rajamine m 1440 100 800 30 240 Reoveepumplate rajamine kmpl 3 75 000 22 500

Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 2 508 610 752 583 Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 452 640 135 792 Kanalisatsioon KOKKU 2 961 250 888 375

6.5.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Kasepää piirkonnas sademeveekanalisatsioon puudub. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Perspektiivis on vajalik regulaarselt sademeveesüsteeme ja kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.6 Lohusuu alevik

6.6.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Lohusuu aleviku ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal:  Olemasolevad ühisveevärgi torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi, mis on käesolevaks ajaks amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist;  Lohusuu alevikus ühisveevärk sisuliselt puudub ning elanikud kasutavad joogivee saamiseks peamiselt lokaalseid salv- ja puurkaevusid, mille veekvaliteedi kohta andmed puuduvad.

6.6.2 Perspektiivne veetarve Lohusuu alevikus Lohusuu alevikus on käesoleval ajal üks vee-ettevõtte poolt hallatav veevärk, mis baseerub Lohusuu Kooli puurkaevul (katastri nr 9022). Hinnanguliselt on veevärgiga ühendatud kokku ligikaudu 20 elanikku. Lisaks varustatakse Lohusuu Kooli puurkaevu veega Lohusuu Põhikooli, lasteaeda, õpetajate maja, sotsiaalmaja ning Lohusuu teenuskeskust. Lohusuu aleviku ühisveevärgiga varustatud tarbijate arvu ning veetarbe prognoos on esitatud tabelis 20 .

6.6.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Lohusuu alevikus ühisveevärk praktiliselt puudub. Kasutusel on peamiselt lokaalsed salv- ja puurkaevud, mille veekvaliteedi kohta andmed puuduvad. Sellest lähtuvalt ühisveevärgi arendamise alternatiivid puuduvad. Vajalik on laiendada olemasolevat veevõrku tagamaks kvaliteedinõuetele vastav joogivesi kõigile piirkonna elanikele.

6.6.4 Veevarustuse edasine areng Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2019-2022) on kavas rajada nõuetekohane ühisveevärk Lohusuu reoveekogumisala piires. Lisaks on vajalik ühisveevarustuse tarbeks uue puurkaevu, II astme pumpla ja veereservuaaride ning veetöötlusjaama rajamine. Arendamise kava pikaajalises perspektiivis (2023-2030) on kavas laiendada ühisveevärki väljaspool reoveekogumisala. Ühisveevarustuse arendamise kava koostamisel on arvestatud, et ühisveevärgi laiendamise kaudu tagatakse liitumisvõimalus ligikaudu 248 aleviku elanikule. Veetorustike rajamine toimub samaaegselt kanalisatsioonitorustike rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik osa torustikke paigaldada ühisesse kaevikusse. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Lohusuu alevikus. Lohusuu aleviku olemasolevad ja perspektiivsed ÜVK rajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 4. Ühisveevärgi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2019-2022 Arendamise kava lühiajalises perspektiivis on vajalik:  Lohusuu aleviku uue ühisveevarustuse puurkaev-pumpla rajamine, sh II astme veereservuaaride rajamine ning veetöötlusseadmete paigaldamine.  Veetorustike rajamine Lohusuu aleviku reoveekogumisalal;

Ühisveevärgi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2023-2030 Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on ette nähtud:  Ühisveevärgi laiendamine väljaspool reoveekogumisala. Ühisveevärgi arendamiseks vajalike investeeringute maksumus Lohusuu alevikus on toodud tabelis 28 . Tabel 28. Lohusuu aleviku ühisveevarustuse arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringute mahud. Maksumus Omaosalus Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus (eurot) (eurot) Lohusuu aleviku ühisveevärgi arendamine 2019-2022 Lohusuu aleviku uue puurkaev-pumpla rajamine (sh puurkaevu puurimine, II astme mahuti ning veetöötlusseadmete paigaldamine) kompl 1 173 550 52 065 sh pumpla hoone rajamine m² 25 25 575 7 673 sh üheastmelise pumpla tehnoloogia kmpl 1 31 800 9 540 sh veetöötlus (mangaan+raud) m³/h 10 17 000 5 100 sh elekter-automaatika, kaugvalve kmpl 1 15 000 4 500 sh II astme pumpla seadmed kmpl 1 28 000 0 sh II astme veemahutid m³ 30 12 000 0 sh kanalisatsioonitorustik imbsüsteemini m 50 5 000 0 sh imbväljak kmpl 1 5 000 0 sh piirdeaed m 220 8 800 0 sh juurdepääsutee ja plats (killustikkate) m2 225 3 375 0 sh puurkaevu puurimine m 100 22 000 6 600 Veetorustike rajamine Lohusuu aleviku reoveekogumisalal (sh uue puurkaev-pumpla ühendustorustik) m 7050 631 200 189 360 sh veetorustike rajamine m 7050 493 500 148 050 sh majaühenduste rajamine tk 153 137 700 41 310

Lohusuu aleviku ühisveevärgi arendamine 2023-2030 Veetorustike rajamine väljaspool RKA-d m 5045 408 050 122 415 sh veetorustike rajamine m 5045 353 150 105 945 sh majaühenduste rajamine tk 61 54 90 0 16 470

Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 925 463 277 639 Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 469 258 140 777 Veevarustus KOKKU 1 394 720 418 416

6.6.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Lohusuu aleviku ühiskanalisatsiooni toimimisel käesoleval ajal:  Lohusuu alevikus ühiskanalisatsioon puudub. Lokaalsed kanalisatsiooni lahendused on olemas Lohusuu koolil ning ridaelamutel. Mujal toimub reovee kogumine kogumismahutitesse ning immutamine pinnasesse. Kogumismahutite seisukorra ja tühjendamise kohta täpne ülevaade puudub;  Lohusuu kooli reoveepuhasti on rahuldavas seisukorras, kuid ei suuda tagada reovee nõuetekohast puhastust. Üle piirnormi on olnud heitvees nii

hõljuvainete, üldfosfori, üldlämmastiku sisaldused kui ka BHT 7 ja KHT näitajad.

6.6.6 Lohusuu aleviku perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Lohusuu aleviku reostuskoormus on ligikaudu 300 ie. Perspektiivis on arvestatud, et ühiskanalisatsiooniga on liitunud suurem enamus reoveekogumisala ning aleviku elanikest. Lohusuu aleviku ühiskanalisatsiooniga varustatud tarbijate arvu ning reovee koguse prognoos on esitatud tabelis 21 .

6.6.7 Reovee puhastamise alternatiivid Lohusuu kooli ja lasteaia reovesi puhastatakse Mustvee Vallavalitsuse poolt hallatavas Bioclere B30 tüüpi reoveepuhastis. Lohusuu kooli reoveepuhasti Bioclere B30 ehitati 1998. aastal ja 2005. aastal lisati standartlahendusele (reovesi puhastatakse mehaaniliselt kolmekambrilises septikus (5 m 3 ja bioloogiliselt nõrgbiofiltris Bioclere B30) reovee keemiliseks puhastamiseks kemikaali doseerimise seadmed ja keemilise muda eraldamiseks eraldipaiknev setiti. Bioclere B30 tüüpi nõrgbiofiltri jõudlus on hüdraulilise koormuse põhjal 7,5 m 3/d (3,1 m 3/h) ja reostuskoormuse põhjal 1,8 kg BHT7/d (30 ie). Heitvesi juhitakse kuivenduskraavi, mis suubub Avijõkke. Lohusuu kooli reoveepuhasti on rahuldavas seisukorras, kuid ei suuda tagada reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademeveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Lohusuu puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Ühiskanalisatsiooni laiendamisel Lohusuu alevikus on vajalik leida lahendus ka moodustuva reovee käitlemiseks. Töö koostajad kaalusid erinevaid reoveepuhastuse alternatiive, selgitamaks välja tehnilisest aspektist, keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult kõige parem lahendus Lohusuu aleviku reovee puhastamiseks. Reoveepuhasti perspektiivse reostuskoormuse arvestamisel on võetud arvesse üksnes ühiskanalisatsiooniga liituvate elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes moodustuva olmereoveega. Alternatiivide hulka ei kuulu individuaalsete reovee kogumis- süsteemide rajamine, kuna kogumiskaevude rajamine ning tühjendamine kujuneks pikemas perspektiivis kulukamaks lahenduseks. Alternatiivide hulka ei kuulu ka reoveepumpla ning survekanalisatsioonitorustiku rajamine ning reovee pumpamine lähipiirkonnas asuvale suuremale reoveepuhastile, kuna selle rajamismaksumus osutub mitmeid kordi kallimaks võrreldes kohapealse reovee käitlemise lahendustega. Lähim asula, kuhu reovett oleks teoreetiliselt võimalik juhtida on Mustvee linn, mis asub ca 12 km kaugusel. VV määruses nr 99 toodud heitvee reostusnäitajate piirväärtuste põhjal peab üle 300 ie reoveekogumisalal asuv reoveepuhasti tagama suublasse juhitavas heitvees järgmised heitvee piirväärtused: BHT 7 – 25 mg/l, KHT – 125 mg/l, Heljuvaine – 35 mg/l, Üldlämmastik – 60 mg/l, Üldfosfor – 2 mg/l. Sellest lähtuvalt on Lohusuu alevikus tekkiva reovee puhastamiseks võimalik rajada uus reoveepuhasti individuaallahendusega aktiivmudapuhastina või aktiivmuda tehnoloogial põhineva kompaktpuhastina.

Uue kompaktreoveepuhasti ning individuaallahendusega aktiivmudapuhasti rajamise maksumus koos lisakuludega on ca 380 000 eurot. Samuti on võrreldavad puhastite ekspluatatsioonikulud. Seetõttu on 30 aasta investeeringu ja ekspluatatsioonikulu summaarne maksumus mõlema alternatiivi korral samas suurusjärgus. Seetõttu on sobilikuks lahenduseks Lohusuu alevikus tekkiva reovee puhastamiseks uue aktiivmudatehnoloogial põhineva reoveepuhasti rajamine. Lõplik reoveepuhasti, sh aktiivmudapuhastuse tehnoloogia valik (läbivoolne vs annuspuhastus) tehakse hilisema projekteerimise käigus. Seda eelkõige seetõttu, et alternatiivide individuaallahendusega aktiivmudapuhasti ja kompaktpuhasti rajamis- ja ekspluatatsioonikulude arvestuse täpsuseks võib pidada ±5...10%, mistõttu võib öelda, et reoveepuhastite rajamise maksumused on sisuliselt võrdsed. Seega pole arendamise kava koostamise käigus kogutud algandmete põhjal reoveepuhastite rajamismaksumuste, ekspluatatsioonikulude ning tehnilise lahenduse põhjal võimalik konkurentsi piiramata ühte eelistatumat bioloogilise puhastuse tehnoloogilist lahendust määrata.

6.6.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Käesoleval ajal ühiskanalisatsioon Lohusuu alevikus sisuliselt puudub. Perspektiivis tagatakse ühiskanalisatsiooni laiendamise tulemusena ühiskanalisatsiooni liitumise võimalus ligikaudu 236 elanikule. Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2019- 2022) on kavas välja ehitada ühiskanalisatsioon Lohusuu aleviku reoveekogumisala piires. Lisaks on vajalik rajada reovee puhastamiseks uus reoveepuhasti. Arendamise kava pikaajalises perspektiivis (2023-2030) on kavas laiendada ühiskanalisatsiooni väljaspool reoveekogumisala. Ühiskanalisatsiooni rajamine toimub samaaegselt veetorustike rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik osa torustikke paigaldada ühisesse kaevikusse. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Lohusuu alevikus. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2019-2022 Arendamise kava lühiajalises perspektiivis on vajalik:  Ühiskanalisatsiooni rajamine Lohusuu aleviku reoveekogumisalal;  Lohusuu aleviku reoveepuhasti rajamine. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2023-2030 Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on plaanis:  Ühiskanalisatsiooni laiendamine väljaspool reoveekogumisala. Ühiskanalisatsiooni rajamiseks vajalike investeeringute maksumus Lohusuu alevikus on toodud tabelis 29.

Tabel 29. Lohusuu aleviku ühiskanalisatsiooni arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Maksumus Omaosalus Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus (eurot) (eurot) Lohusuu aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine 2019-2022 Lohusuu aleviku reoveepuhasti rajamine ie 400 333 000 99 900 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine Lohusuu aleviku reoveekogumisalal m 5055 643 200 192 960 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine m 5055 505 500 151 650 sh majaühenduste rajamine tk 153 137 700 41 310 Survekanalisatsiooni torustike rajamine Lohusuu reoveekogumisalal m 1610 112 700 33 810 sh survekanalisatsiooni torustike rajamine m 1610 112 700 33 810 Reoveepumplate rajamine kmpl 7 210 000 63 000

Lohusuu aleviku ühiskanalisatsiooni arendamine 2023-2030 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine väljaspool RKA-d m 4220 478 700 143 610 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine m 4220 422 000 126 600 sh majaühenduste rajamine tk 63 56 700 17 010 Survekanalisatsiooni torustike rajamine väljaspool RKA-d m 885 61 950 18 585 sh survekanalisatsiooni torustike rajamine m 885 61 950 18 585 Reoveepumplate rajamine kmpl 6 150 000 45 000

Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 1 493 735 448 121 Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 794 248 238 274 Kanalisatsioon KOKKU 2 287 983 686 395

6.6.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Lohusuu alevikus sademeveekanalisatsioon puudub. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Perspektiivis on vajalik regulaarselt sademeveesüsteeme ja kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.7 Voore küla

6.7.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Voore küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal:  Voore küla ühisveevärgi torustikud on suuremas osas rajatud aastatel 1966-1985 (vanus üle 30 aasta) ning läbivad erakinnistuid. Torustikud on amortiseerunud, sagedased on veeavariid, hooldustööde teostamiseks on ligipääs raskendatud;  Voore küla põhjaosas asuv Voore puurkaev-pumpla hoone vajab rekonstrueerimist. Lisaks on vajalik välja vahetada pumpla elektrisüsteem, pump, hüdrofoor ning veetöötlusseadmed.

100

6.7.2 Perspektiivne veetarve Voore külas Voore küla ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 179 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutavad ka küla keskuse asutused ja ettevõtted. Voore küla ühisveevärgiga varustatud tarbijate arvu ning veetarbe prognoos on esitatud tabelis 20 .

6.7.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Voore külas on kaks eraldiseisvat veevõrku, mis baseeruvad käesoleval ajal kahel puurkaevul: küla lõunaosas asuval Voore koolimaja puurkaevul (katastri nr 24444) ning küla põhjaosas asuval Voore puurkaevul (katastri nr 11776). Ühisveevärgist võetav vesi vastab joogivee kvaliteedi piirnormidele (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82). Sellest lähtuvalt ühisveevärgi arendamise alternatiivid puuduvad. Vajalik on rekonstrueerida olemasolevad amortiseerunud ühisveevärgi torustikud ning Voore küla põhjaosas asuva puurkaev-pumpla hoone ning veetöötlusseadmed.

6.7.4 Veevarustuse edasine areng Käesoleval ajal on Voore küla ühisveevärgiga varustatud suurem enamus küla keskuse elanikest. Ühisveevärgi laiendamise tulemusel küla põhjaosas lisandub täiendavalt ligikaudu 4 elanikku. Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2019- 2022) on vajalik rekonstrueerida Voore küla põhjaosas asuv puurkaev-pumpla, sh pumpla hoone ning veetöötlusjaam. Lisaks on kavas rekonstrueerida olemasolevad vanemad ühisveevärgi torustikud ning laiendada ühisveevärki reoveekogumisala piires. Varustuskindluse suurendamiseks rajatakse küla keskuse põhja- ja lõunaosa veevõrkude vahele ühendustorustikud. Ühisveevärgi torustike rekonstrueerimine ja rajamine toimub vastavalt koostatavale Voore küla ÜVK tööprojektile. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Voore külas. Voore küla olemasolevad ja perspektiivsed ÜVK rajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 5. Ühisveevärgi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2019-2022 Arendamise kava lühiajalises perspektiivis on ette nähtud:  Voore küla põhjaosas asuva puurkaev-pumpla rekonstrueerimine, sh pumplahoone rekonstrueerimine ja veetöötlusseadmete uuendamine;  Ühisveevärgi torustike rekonstrueerimine ja laiendamine Voore külas kogupikkusega ca 4760 meetrit. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Voore külas on toodud tabelis 30 .

101

Tabel 30. Voore küla ühisveevarustuse rekonstrueerimiseks ja arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Maksumus Omaosalus Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus (eurot) (eurot) Voore küla ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine 2019-2022 Voore puurkaev-pumpla rekonstrueerimine (sh hoone rekonstrueerimine ja veetöötlusseadmete paigaldamine) kmpl 1 16 915 5 075 Veetorustike rekonstrueerimine m 3445 281 650 84 495 sh veetorustike rekonstrueerimine m 3445 241 150 72 345 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 45 40 500 12 150 Veetorustike rajamine m 1315 101 950 30 585 sh veetorustike rajamine m 1315 92 050 27 615 sh majaühenduste rajamine tk 11 9 900 2 970

Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 460 592 138 177 Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 0 0 Veevarustus KOKKU 460 592 138 177

6.7.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Voore küla ühiskanalisatsiooni toimimisel käesoleval ajal:  Olemasolevad vanemad ühiskanalisatsiooni torustikud ning –kaevud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi, mistõttu on need käesolevaks ajaks amortiseerunud ning toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse.  Voore küla reoveepuhasti on tehnoloogiliselt vananenud ning vajab rekonstrueerimist.

6.7.6 Voore küla perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Voore küla reostuskoormus on ligikaudu 201 ie. Voore küla ühiskanalisatsiooniga varustatud tarbijate arvu ning reovee koguse prognoos on esitatud tabelis 21 .

6.7.7 Reovee puhastamise alternatiivid Voore külas toimub reovee puhastamine küla keskusest kirdesuunas olevas OXYD-90 tüüpi reoveepuhastis. Reoveepuhasti rekonstrueeriti 2000. aastal. Reoveepuhasti projekteeritud jõudlus reovee reostuskoormuse põhjal on 5,2 kg BHT 7/d (86 ie) ning hüdraulilise koormuse põhjal 65 m 3/d. Puhasti töötab rahuldavalt ning tagab üldiselt reovee nõuetekohase puhastuse. Aeg- ajalt on lämmastiku sisaldus heitvees kõrge, sest reovesi ei läbi denitrifikatsiooniprotsessi. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Voore puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Voore küla reoveepuhasti on tehnoloogiliselt vananenud ning vajab rekonstrueerimist.

102

Vastavalt 2018.a. koostatud Voore küla veemajanduse tehnoloogilisele projektile (OÜ Europolis) on alternatiivide analüüsi põhjal parimaks lahenduseks nii majanduslikult kui ka tehnoloogiliselt uue aktiivmudaprotsessil põhineva annuspuhasti rajamine. Seetõttu on sobilikuks alternatiiviks Voore külas tekkiva reovee puhastamiseks uue annuspuhasti rajamine. Käesoleval ajal on koostamisel tööprojekt Voore küla vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimiseks ja rajamiseks ning Voore reoveepuhasti rekonstrueerimiseks.

6.7.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Käesoleval ajal on Voore küla ühiskanalisatsiooniga varustatud suurem enamus küla keskuse elanikest ning ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise tulemusena lisandub täiendavalt ca 4 elanikku. Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2019-2022) on kavas rekonstrueerida olemasolev Voore reoveepuhasti ning rekonstrueerida olemasoleva vanemad ühiskanalisatsiooni torustikud ja laiendada ühiskanalisatsiooni küla keskuses. Vastavalt tehnoloogilise projekti koostamisel läbiviidud alternatiivide analüüsile on parimaks lahenduseks Voore küla reovee puhastamiseks uue annuspuhasti rajamine. Täpsem tehniline lahendus selgub tööprojekti koostamise käigus. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Voore külas. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2019-2022 Arendamise kava lühiajalises perspektiivis on vajalik:  Voore küla reoveepuhasti rekonstrueerimine aktiivmudaprotsessil põhineva annuspuhastina;  Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja rajamine Voore küla keskuses. Ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Voore külas on toodud tabelis 31. Tabel 31. Voore küla ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringute mahud. Maksumus Omaosalus Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus (eurot) (eurot) Voore küla ühiskanalisatsiooni arendamine 2019-2022 Voore küla reoveepuhasti rekonstrueerimine ie 250 242 000 72 600 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 3100 348 700 104 610 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 3100 310 000 93 000 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 43 38 700 11 610 Survekanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine m 575 40 250 12 075 sh survekanalisatsiooni torustike rekonstrueerimine m 575 40 250 12 075 Voore küla reoveepumplate rekonstrueerimine kmpl 2 60 000 18 000 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine m 835 92 500 27 750 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine m 835 83 500 25 050 sh majaühenduste rajamine tk 10 9 000 2 700 Survekanalisatsiooni torustike rajamine m 170 11 900 3 570 sh survekanalisatsiooni torustike rajamine m 170 11 900 3 570

103

Reoveepumpla rajamine kmpl 1 25 000 7 500

Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 943 403 283 021 Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 0 0 Kanalisatsioon KOKKU 943 403 283 021

6.7.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Voore külas on sademeveekanalisatsiooni torustike rajatud üksnes Aktiviseerimiskeskuse ja koolimaja ümbrusesse. Sadevesi juhitakse isevoolselt Kullavere jõkke. Trassi kogupikkus on 409 m. Mujal on sademevee ärajuhtimine lahendatud peamiselt kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Perspektiivis on vajalik regulaarselt sademeveesüsteeme ja kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.8 Kääpa küla

6.8.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Kääpa küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal:  Kääpa küla ühisveevärgi torustikud on rajatud aastatel 1966-1985 (vanus üle 30 aasta). Tulenevalt torustike vanusest on need käesolevaks ajaks amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist;  Kääpa küla puurkaev-pumpla ja veetöötlusjaam on käesoleval ajal rahuldavas seisukorras, kuid seadmed on vananenud ning vajavad rekonstrueerimist. Lisaks vajab rekonstrueerimist puurkaev-pumpla hoone.

6.8.2 Perspektiivne veetarve Kääpa külas Kääpa küla ühisveevärgiga on käesoleval ajal ühendatud ligikaudu 123 elanikku. Ühisveevärgi vett kasutab ka enamus Kääpa küla asutusi ja ettevõtteid. Kääpa küla ühisveevärgiga varustatud tarbijate arvu ning veetarbe prognoos on esitatud tabelis 20 .

6.8.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Käesoleval ajal on Kääpa külas üks veevõrk ning vett ühisveevarustuse tarbeks võetakse Kääpa küla keskuses asuvast uuest 2019.a. rajatud puurkaevust (katastri nr 59079). Ühisveevärgist võetav vesi vastab joogivee kvaliteedi piirnormidele (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82). Kuna puurkaev-pumpla hoone on rahuldavas seisukorras ning pumpla toruarmatuur ja seadmed (sh veetöötlusseadmed) vananenud, siis on vajalik Kääpa puurkaev-pumpla rekonstrueerida. Sellest lähtuvalt ühisveevärgi arendamise alternatiivid puuduvad.

6.8.4 Veevarustuse edasine areng Käesoleval ajal on Kääpa küla ühisveevärgiga varustatud suurem enamus küla keskuse elanikest. Ühisveevärgi laiendamise tulemusel küla lääne-, lõuna- ja kirdeosas lisandub täiendavalt ligikaudu 36 elanikku. Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2019-2022) on vajalik rekonstrueerida Kääpa küla puurkaev-pumpla, sh

104

paigaldada uued veetöötlusseadmed. Lisaks on vajalik rekonstrueerida olemasolevad amortiseerunud veetorustikud ning laiendada ühisveevärki väljaspool reoveekogumisala. Kääpa küla ühisveevärgi rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks on käesoleval ajal koostamisel tööprojekt. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Kääpa külas. Kääpa küla olemasolevad ja perspektiivsed ÜVK rajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 6. Ühisveevärgi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2019-2022 Arendamise kava lühiajalises perspektiivis on vajalik:  Rekonstrueerida olemasolev ühisveevarustuse puurkaev-pumpla, sh paigaldada uued veetöötlusseadmed;  Rekonstrueerida olemasolevad ühisveevärgi torustikud ning laiendada ühisveevärki väljaspool reoveekogumisala kogupikkusega ca 3061 meetrit. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Kääpa külas on toodud tabelis 32 . Tabel 32. Kääpa küla ühisveevarustuse arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringute mahud. Maksumus Omaosalus Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus (eurot) (eurot) Kääpa küla ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine 2019-2022 Kääpa puurkaev-pumpla rekonstrueerimine kmpl 1 91 875 27 563 Veetorustike rekonstrueerimine Kääpa küla keskuses m 1393 111 910 33 573 sh veetorustike rekonstrueerimine m 1393 97 510 29 253 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 16 14 400 4 320 Veetorustike rajamine Kääpa küla keskuses väljaspool reoveekogumisala m 1668 138 360 41 508 sh veetorustike rajamine m 1668 116 760 35 028 sh majaühenduste rajamine tk 24 21 600 6 480

Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 393 467 118 039 Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 0 0 Veevarustus KOKKU 393 467 118 039

6.8.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Kääpa küla ühiskanalisatsiooni toimimisel käesoleval ajal:  Kääpa küla reoveepuhastina kasutatavad biotiigid tagavad üldiselt reovee nõuetekohase puhastuse, kuid on halvas seisukorras ning käesolevaks ajaks täielikult mudastunud ning kinni kasvanud.  Olemasolevad ühiskanalisatsiooni torustikud ning –kaevud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi, mistõttu on need käesolevaks ajaks amortiseerunud ning toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse.

105

6.8.6 Kääpa küla perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Kääpa küla reostuskoormus on ligikaudu 141 ie. Kääpa küla ühiskanalisatsiooniga varustatud tarbijate arvu ning reovee koguse prognoos on esitatud tabelis 21 .

6.8.7 Reovee puhastamise alternatiivid Kääpa küla keskuses moodustuv reovesi kogutakse isevoolse kanalisatsioonitorustiku abil kokku ning suunatakse küla keskusest põhjasuunas asuvasse biotiikidest (2 tk) koosnevasse reoveepuhastisse. Biotiikide pindalad on 1800 m² ja 745 m². Kääpa küla reoveepuhasti on käesolevaks ajaks amortiseerunud, biotiigid on mudastunud ning kinni kasvanud. Vastavalt 2018.a. koostatud Kääpa küla reoveepuhasti tehnoloogilisele projektile (OÜ aqua consult baltic) on alternatiivide analüüsi põhjal parimaks lahenduseks nii majanduslikult kui ka tehnoloogiliselt uue aktiivmudaprotsessil põhineva annuspuhasti rajamine. Kääpa küla reoveepuhasti juurdepääsutee ning heitvee väljalask asuvad eramaal. Hetkel on heitvee väljalasu osas sundvaldus seadmisel. Käesoleval ajal on koostamisel tööprojekt Kääpa küla ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks ning lähiajal asutakse rekonstrueerima ka Kääpa reoveepuhastit. Kuna Kääpa küla ÜVK torustike rekonstrueerimisel ja laiendamisel on arvestatud olemasoleva puhasti asukohaga, siis reoveepuhasti asukohaalternatiivid puuduvad. Seetõttu on sobilikuks alternatiiviks Kääpa külas tekkiva reovee puhastamiseks uue annuspuhasti rajamine.

6.8.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Käesoleval ajal on Kääpa küla keskuses ühiskanalisatsiooniga varustatud suurem enamus reoveekogumisala elanikest ning ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise tulemusena tagatakse ühiskanalisatsiooni liitumise võimalus täiendavalt ligikaudu 38 küla keskuse elanikule. Arendamise kava lühiajalises perspektiivis (2019-2022) on vajalik rekonstrueerida olemasolev Kääpa reoveepuhasti. Vastavalt koostatud alternatiivide analüüsile rajatakse olemasoleva puhasti asemele uus aktiivmudatehnoloogial põhinev annuspuhasti. Lisaks on lühiajalises perspektiivis ette nähtud olemasoleva ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ning laiendamine Kääpa küla keskuses. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Kääpa külas. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise lühiajaline perspektiiv, 2019-2022 Arendamise kava lühiajalises perspektiivis on plaanis:  Rekonstrueerida olemasolev Kääpa küla reoveepuhasti. Alternatiivide analüüsist lähtuvalt on Kääpa küla keskuses moodustuva reovee puhastamiseks otstarbekas rajada uus aktiivmudatehnoloogial põhinev reoveepuhasti, sh rekonstrueerida olemasolevad biotiigid;  Rekonstrueerida ja laiendada Kääpa küla keskuse ühiskanalisatsioon.

106

Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Kääpa külas on toodud tabelis 33. Tabel 33. Kääpa küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimiseks ja arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Maksumus Omaosalus Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus (eurot) (eurot) Kääpa küla ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine ja arendamine 2019-2022 Kääpa reoveepuhasti rekonstrueerimine (sh biotiikide rekonstrueerimine) ie 150 202 300 60 690 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 1137 129 000 38 700 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 1137 113 700 34 110 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 17 15 300 4 590 Survekanalisatsiooni torustike rajamine m 350 24 500 7 350 sh survekanalisatsiooni torustike rajamine m 350 24 500 7 350 Reoveepumpla rajamine asula lõunaosasse kmpl 1 25 000 7 500 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine väljaspool reoveekogumisala m 1451 164 900 49 470 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine m 1451 145 100 43 530 sh majaühenduste rajamine tk 22 19 800 5 940 Survekanalisatsiooni torustike rajamine m 373 26 110 7 833 sh survekanalisatsiooni torustike rajamine m 373 26 110 7 833 Reoveepumpla rajamine asula kirdeosasse kmpl 1 25 000 7 500

Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 686 332 205 899 Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 0 0 Kanalisatsioon KOKKU 686 332 205 899

6.8.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Kääpa külas sademeveekanalisatsioon puudub. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Perspektiivis on vajalik regulaarselt sademeveesüsteeme ja kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.9 Ulvi küla

6.9.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Ulvi küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal:  Vanemad ühisveevärgi torustikud on käesolevaks ajaks amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist.

6.9.2 Perspektiivne veetarve Ulvi külas Ulvi külas on üks veevärk, mis baseerub küla keskuse põhjaosas kortermajade juures asuval puurkaevul (katastri nr 5822). Ulvi küla ühisveevärgiga on ühendatud kokku ligikaudu 110 küla elanikku. Ulvi küla ühisveevärgiga varustatud tarbijate arvu ning veetarbe prognoos on esitatud tabelis 20 .

107

6.9.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Ulvi küla puurkaev-pumpla on 2012.a. täielikult rekonstrueeritud ning on heas seisukorras. Ühisveevärgist võetav vesi vastab joogivee kvaliteedi nõuetele (SM 31.07.2001. a. määrus nr. 82). Kuna vanemad ühisveevärgi torustikud on käesolevaks ajaks amortiseerunud, siis on kvaliteedinõuetele vastava joogivee tagamiseks tarbijatele vajalik veetorustikud rekonstrueerida. Sellest lähtuvalt ühisveevärgi arendamise alternatiivid puuduvad.

6.9.4 Veevarustuse edasine areng Käesoleval ajal on Ulvi küla ühisveevärgiga varustatud suurem enamus reoveekogumisala elanikest. Arendamise kava koostamise käigus on eeldatud, et ühisveevärgi rekonstrueerimise ja laiendamise tulemusena liituvad ühisveevärgiga täiendavalt ca 26 küla keskuse elanikku. Arendamise kava pikaajalises perspektiivis (2023-2030) on kavas rekonstrueerida vanemad ühisveevärgi torustikud Ulvi reoveekogumisalal ning laiendada ühisveevärki küla lõunaosas. Vanemad ühisveevärgi ja kinnistusisesed torustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi ning on vanusest tingituna käesolevaks ajaks amortiseerunud. Veetorustike rekonstrueerimine toimub samaaegselt kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise ja rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik osa torustikke paigaldada ühisesse kaevikusse. Kuna mitmel pool on veevarustuse torustikud rajatud erakinnistutele on raskendatud torustike hooldustööd, mistõttu tuleb need rekonstrueerimise käigus paigaldada teede ja tänavate äärde. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Ulvi külas. Ulvi küla olemasolevad ja perspektiivsed ÜVK rajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 7. Ühisveevärgi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2023-2030 Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on ette nähtud:  Rekonstrueerida olemasolevad amortiseerunud ühisveevärgi torustikud kogupikkusega ca 1236 meetrit;  Laiendada ühisveevärgi torustike küla lõunaosas kogupikkusega ca 740 meetrit. Ühisveevärgi arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Ulvi külas on toodud tabelis 34 . Tabel 34. Ulvi küla ühisveevarustuse arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringute mahud. Maksumus Omaosalus Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus (eurot) (eurot) Ulvi küla ühisveevärgi arendamine ja rekonstrueerimine 2023-2030 Veetorustike rekonstrueerimine Ulvi külas m 1236 106 320 31 896 sh veetorustike rekonstrueerimine m 1236 86 520 25 956 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 22 19 800 5 940 Veetorustike rajamine m 740 64 400 19 320 sh veetorustike rajamine RKA-l m 190 13 300 3 990 sh veetorustike rajamine väljaspool RKA-d m 550 38 500 11 550 sh majaühenduste rajamine tk 3 2 700 810

108

sh majaühenduste rajamine väljaspool RKA-d tk 11 9 900 2 970

Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 0 0 Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 196 328 58 898 Veevarustus KOKKU 196 328 58 898

6.9.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Ulvi küla ühiskanalisatsiooni toimimisel käesoleval ajal:  Ulvi küla reoveepuhastina kasutatav biotiik ei pea vett, mistõttu puudub sademetevaesel ajal biotiigi väljavool.  Olemasolevad vanemad ühiskanalisatsiooni torustikud ning –kaevud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi, mistõttu on need käesolevaks ajaks amortiseerunud ning toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Kuivemal perioodil võib toimuda ka reovee filtreerumine pinnasesse.

6.9.6 Ulvi küla perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Ulvi küla reostuskoormus on ligikaudu 120 ie. Ulvi küla ühiskanalisatsiooniga varustatud tarbijate arvu ning reovee koguse prognoos on esitatud tabelis 21 .

6.9.7 Reovee puhastamise alternatiivid Ulvi külas toimub reovee puhastamine küla keskusest läänesuunas olevas võrekaevust, septikust (15 m 3) ja biotiigist (832 m 2) koosnevas reoveepuhastis, mis on rekonstrueeritud 2016. a. Reoveepuhasti projekteeritud jõudlus reovee reostuskoormuse põhjal on 2 kg BHT 7/d (ca 40 ie) ning hüdraulilise koormuse põhjal 4 m3/d. Ulvi küla reoveepuhasti on heas seisukorras ning tagab reovee üldiselt reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad aeg-ajalt häireid sademeveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Ulvi puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Samuti on probleemiks kuivematel perioodidel vähene reovee vooluhulk puhastile, mil aurumisest ning infiltratsioonist tulenevalt puudub väljavool biotiigist. Perspektiivsest reostuskoormusest tulenevalt vajab reoveepuhasti tulevikus rekonstrueerimist. Töö koostajad kaalusid erinevaid reoveepuhastuse alternatiive, selgitamaks välja tehnilisest aspektist, keskkonnamõjude seisukohalt ning majanduslikult kõige parem lahendus Ulvi küla reovee puhastamiseks. Reoveepuhasti perspektiivse reostuskoormuse arvestamisel on võetud arvesse üksnes ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike poolt ning asutustes ja ettevõtetes moodustuva olmereoveega. Alternatiivide hulka ei kuulu individuaalsete reovee kogumis- süsteemide rajamine, kuna küla keskuses on olemas ühiskanalisatsioon ning kogumiskaevude rajamine ning tühjendamine kujuneks pikemas perspektiivis kulukamaks lahenduseks. Samuti ei kaaluta pikemalt reovee survetorustiku ehitamist ja reovee juhtimist lähedalasuvale suuremale reoveepuhastile, kuna selle maksumus ületaks

109

mitmekordselt kohapealse reoveepuhasti rajamise maksumust. Piisava maa-ala puudumise tõttu pole reoveepuhasti territooriumile võimalik rajada ka pinnasfiltersüsteemi. Eelnevast lähtuvalt on Ulvi külas tekkiva reovee puhastamiseks otstarbekas rekonstrueerida olemasolev reoveepuhasti tänapäevase aktiivmuda ja/või biokile tehnoloogial põhineva kompaktpuhastina. Lisaks on puhastile vajalik rajada elektriliitumine, puhasti territoorium ümbritseda piirdeaiaga ning rajada puhastini korralik juurdepääsutee. Seetõttu on sobilikuks lahenduseks Ulvi külas tekkiva reovee puhastamiseks olemasoleva reoveepuhasti rekonstrueerimine aktiivmuda ja/või biokile tehnoloogial põhineva reoveepuhastina. ÜVK arendamise kavas on Ulvi küla reoveepuhasti maksumuse korral arvestatud kompaktpuhasti rajamise maksumusega (ca 120 000 eurot), kuid lõplik reoveepuhasti tehnoloogiline valik tehakse hilisema projekteerimise käigus.

6.9.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Käesoleval ajal on Ulvi külas ühiskanalisatsiooniga varustatud eelkõige Ulvi küla keskuse kortermajade elanikud. Ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimise ja laiendamise tulemusena tagatakse ühiskanalisatsiooni liitumise võimalus täiendavalt ligikaudu 48 elanikule. Arendamise kava pikaajalises perspektiivis (2023-2030) on ette nähtud olemasoleva ühiskanalisatsiooni torustiku rekonstrueerimine ning ühiskanalisatsiooni laiendamine Ulvi reoveekogumisalal ja küla keskuse lõunaosas. Lisaks on reostuskoormuse suurenemisest tulenevalt vajalik rekonstrueerida olemasolev reoveepuhasti. Vastavalt alternatiivide analüüsile on sobilikuks lahenduseks aktiivmuda ja/või biokile tehnoloogial põhineva kompaktpuhasti rajamine. Olemasolevad biotiigid jäävad perspektiivis kasutusele heitvee järelpuhastuseks. Lisaks on vajalik rajada puhastini korralik juurdepääsutee ja teenindusplats ning piirdeaed. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Ulvi külas. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2023-2030 Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on ette nähtud:  Rekonstrueerida olemasolevad amortiseerunud ühiskanalisatsiooni torustikud Ulvi küla põhjaosas kogupikkusega ca 386 meetrit;  Laiendada ühiskanalisatsiooni reoveekogumisala piires ning küla keskuse lõunaosas;  Rekonstrueerida olemasolev reoveepuhasti aktiivmuda ja/või biokile tehnoloogial põhineva kompaktpuhastina. Ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalike investeeringute maksumus Ulvi külas on toodud tabelis 35.

110

Tabel 35. Ulvi küla ühiskanalisatsiooni arendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikud investeeringute mahud. Maksumus Omaosalus Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus (eurot) (eurot) Ulvi küla ühiskanalisatsiooni arendamine ja rekonstrueerimine 2023-2030 Ulvi reoveepuhasti rekonstrueerimine ie 120 120 000 36 000 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 386 43 100 12 930 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine m 386 38 600 11 580 sh majaühenduste rekonstrueerimine tk 5 4 500 1 350 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine m 1543 182 200 54 660 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine RKA-l m 1063 106 300 31 890 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine väljaspool RKA-d m 480 48 000 14 400 sh majaühenduste rajamine RKA-l tk 20 18 000 5 400 sh majaühenduste rajamine väljaspool RKA-d tk 11 9 900 2 970 Survekanalisatsiooni torustike rajamine m 470 32 900 9 870 sh survekanalisatsiooni torustike rajamine m 390 27 300 8 190 sh survekanalisatsiooni torustike rajamine väljaspool RKA-d m 80 5 600 1 680 Reoveepumplate rajamine RKA-l kmpl 2 50 000 15 000 Reoveepumpla rajamine väljaspool RKA-d kmpl 1 25 000 7 500

Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 0 0 Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 521 180 156 354 Kanalisatsioon KOKKU 521 180 156 354

6.9.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Ulvi külas sademeveekanalisatsioon puudub. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Perspektiivis on vajalik regulaarselt sademeveesüsteeme ja kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

6.10 Vilusi küla

6.10.1 Veevarustuse peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Vilusi küla ühisveevarustussüsteemi toimimisel käesoleval ajal:  Vilusi külas puuduvad ÜVK süsteemid. Joogi- ja tarbevett võetakse lokaalsetest salv- ja puurkaevudest. Andmed joogivee kvaliteedi kohta puuduvad.

6.10.2 Perspektiivne veetarve Vilusi külas Käesoleval ajal Vilusi külas ühisveevärk puudub, kuid perspektiivis on veetorustike rajamise järgselt Kalma-Mustvee tee (nr 13114) ääres asuvatel elanikelt ühisveevärgiga võimalik liituda. Vilusi küla ühisveevärgiga varustatud tarbijate arvu ning veetarbe prognoos on esitatud tabelis 20 .

111

6.10.3 Ühisveevärgi arendamise alternatiivid Ühisveevärgi arendamiseks Vilusi külas on koostatud projekt. Vastavalt sellele on otstarbekas Vilusi küla ühisveevarustuse tarbeks rajada ühendustorustik Mustvee linna veevõrguga. Sellest lähtuvalt ühisveevärgi arendamise alternatiivid puuduvad. Kvaliteetse joogivee tagamiseks tarbijatele on vajalik rajada ühisveevärgi torustikud Kalma-Mustvee tee (nr 13114) äärde.

6.10.4 Veevarustuse edasine areng Arendamise kava pikaajalises perspektiivis (2023-2030) on kavas rajada ühisveevärk Vilusi küla keskuses Kalma-Mustvee tee (nr 13114) ääres asuvate elanikele ühisveevärgi liitumise tagamiseks. Vett ühisveevärgi tarbeks võetakse Mustvee linna veevõrgust. Veetorustike rajamine toimub samaaegselt kanalisatsioonitorustike rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik osa torustikke paigaldada ühisesse kaevikusse. Järgnevalt on välja toodud ühisveevarustuse arendamise etapid ning vajalikud tegevused Vilusi külas. Vilusi küla perspektiivsed ÜVK rajatised on kirjeldatud käesoleva töö lisades esitataval joonisel 8. Ühisveevärgi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2023-2030 Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on ette nähtud:  Veetorustike rajamine Vilusi külas kogupikkusega ca 3035 meetrit. Ühisveevärgi arendamiseks vajalike investeeringute maksumus Vilusi külas on toodud tabelis 36 . Tabel 36. Vilusi küla ühisveevarustuse arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Maksumus Omaosalus Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus (eurot) (eurot) Vilusi küla ühisveevärgi arendamine 2023-2030 Veetorustike rajamine m 3035 252 950 75 885 sh veetorustike rajamine m 3035 212 450 63 735 sh majaühenduste rajamine tk 45 40 500 12 150

Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 0 0 Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 290 893 87 268 Veevarustus KOKKU 290 893 87 268

6.10.5 Kanalisatsioonisüsteemi peamised probleemid Alljärgnevalt on toodud peamised probleemid, mis esinevad Vilusi küla ühiskanalisatsiooni toimimisel käesoleval ajal:  Ühiskanalisatsioon Vilusi külas puudub. Olemasolevad amortiseerunud kogumiskaevud ning imbsüsteemid võivad põhjustada põhja- ja pinnavee reostumist.

112

6.10.6 Vilusi küla perspektiivne reostuskoormus Prognoositav Vilusi küla reostuskoormus on ligikaudu 60 ie. Vilusi küla ühiskanalisatsiooniga varustatud tarbijate arvu ning reovee koguse prognoos on esitatud tabelis 21 .

6.10.7 Reovee puhastamise alternatiivid Vilusi külas käesoleval ajal ühiskanalisatsioon puudub. Moodustuv reovesi kogutakse kogumiskaevudesse või immutatakse pinnasesse. Kogumiskaevude seisukorra ning tühjendamise kohta ülevaade puudub. Olemasolevad amortiseerunud kogumiskaevud ning imbsüsteemid võivad põhjustada põhja- ja pinnavee reostumist. Ühiskanalisatsiooni arendamiseks on Vilusi külas koostatud ÜVK projekt. Vastavalt sellele on ette nähtud moodustuv reovesi suunata läheduses asuvasse Mustvee linna. See on ühtlasi nii tehniliselt kui ka majanduslikult kõige sobilikum lahendus. Sellest tulenevalt reovee käitlemise sisulised alternatiivid puuduvad. Vajalik on välja arendada piirkonda hõlmav kanalisatsioon.

6.10.8 Kanalisatsioonisüsteemi edasine areng Käesoleval ajal on Vilusi külas ühiskanalisatsioon puudub, kuid selle rajamisel tagatakse ühiskanalisatsiooni liitumise võimalus ca 60 küla elanikule. Arendamise kava pikaajalises perspektiivis (2023-2030) on kavas rajada Kalma-Mustvee tee (nr 13114) ääres asuvate elanikele ühiskanalisatsiooni liitumise võimalus. Moodustuv reovesi kogutakse isevoolse ja survelise kanalisatsioonitorustiku abil kokku ning pumbatakse Mustvee linna reoveepuhastile. Ühiskanalisatsiooni rajamine toimub samaaegselt veetorustike rajamisega, kuna sellisel juhul on võimalik osa torustikke paigaldada ühisesse kaevikusse. Järgnevalt on välja toodud ühiskanalisatsiooni arendamise etapid ning vajalikud tegevused Vilusi külas. Kanalisatsioonisüsteemi arendamise pikaajaline perspektiiv, 2023-2030 Arendamise kava pikaajalises perspektiivis on plaanis:  Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine Vilusi külas kogupikkusega ca 2430 meetrit;  Surveliste kanalisatsioonitorustike rajamine Vilusi külas kogupikkusega ca 795 meetrit;  Reoveepumplate rajamine (5 tk). Ühiskanalisatsiooni arendamiseks vajalike investeeringute maksumus Vilusi külas on toodud tabelis 37.

113

Tabel 37. Vilusi küla ühiskanalisatsiooni arendamiseks vajalikud investeeringute mahud. Maksumus Omaosalus Projekti osa/ Tegevus Ühik Kogus (eurot) (eurot) Vilusi küla ühiskanalisatsiooni arendamine 2023-2030 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine m 2430 283 500 85 050 sh isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamine m 2430 243 000 72 900 sh majaühenduste rajamine tk 45 40 5 00 12 150 Survekanalisatsiooni torustike rajamine m 795 55 650 16 695 sh survekanalisatsiooni torustike rajamine m 795 55 650 16 695 Reoveepumplate rajamine kmpl 5 125 000 37 500

Lühiajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 0 0 Pikaajaline investeering kokku (koos lisakuludega 15%) 533 773 160 132 Kanalisatsioon KOKKU 533 773 160 132

6.10.9 Sademeveesüsteemi edasine areng Vilusi külas sademeveekanalisatsioon puudub. Sademevee ärajuhtimine on lahendatud kraavitusega. Lisaks kraavitamisele on arvestatud, et sademevesi imbub haljasaladel pinnasesse. Perspektiivis on vajalik regulaarselt sademeveesüsteeme ja kraave hooldada vältimaks vihmavalingute ajal liigvee kogunemist madalamatesse piirkondadesse.

114

7. Finantsanalüüs

7.1 Arendustegevuse finantseerimisvajadused, prioriteedid ning võimalused Tabelis 38 on kokkuvõtlikult välja toodud investeeringute maht, mis on vajalik Mustvee valla ÜVK süsteemide kaasajastamiseks ning rajamiseks arendamise kava perioodi jooksul. Investeeringu kogusumma, mis on vajalik ÜVK süsteemide arendamiseks ja rekonstrueerimiseks on suurusjärgus 17,45 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Tuleb arvestada, et investeeringu suurus on välja arvutatud vastavalt tabelis 19 toodud hindadele, mis võivad käesoleval ajal kuni 20% vahemikus erineda reaalsetest ehitushindadest. Investeeringute tegemisel tuleb arvestada ka rahaliste finantseerimisvõimalustega ning EL poolt kehtestatud direktiividega, millele peavad ÜVK süsteemid vastama, et vähendada elanikkonna terviseriske ning keskkonna reostumist. Tabelis on jaotatud investeeringud eelkõige EL direktiividest tulenevate kohustuste tähtaegasid ja elanikkonna maksevõimet arvestades. ÜVK torustike ehitamine üksnes valla (või vee- ettevõtte) omavahenditest ei ole piisavate finantseerimisvahendite puudumise tõttu võimalik. Arenguetappide elluviimiseks tuleb taotleda abi erinevatest finantsallikatest. Töös on arvestatud, et finantsabi taotletakse planeeritavate tegevuste tarbeks siseriiklikest allikatest (KIK). KIK toetus ÜVK rajatiste rekonstrueerimisel ja rajamisel on kuni 70% projekti maksumusest. KIK veeprogrammi rahastatavate investeeringute puhul eeldatakse, et KOV ja vee-ettevõtte omafinantseering ÜVK süsteemide rajamise ja rekonstrueerimise korral moodustab minimaalselt 30%. Madalamat omafinantseeringut (20%) on võimalik rakendada üksnes piirkondlikule vee-ettevõtjale (AS Emajõe Veevärk), juhul kui majandus- ja finantsanalüüs seda toetab. Omafinantseering võib olla kaetud ka laenuga. Eraldiseisvate tuletõrje veevõtukohtade (kuivhüdrantide) rajamisel ja sademeveekanalisatsiooni projektide puhul on arvestatud, et (KOV või vee-ettevõtte) omafinantseering moodustab 100%. Tabelis 38 on välja toodud ka Mustvee vallas arendatavate projektide planeeritavad teostamise ajad ning eeldatav valla (või vee-ettevõtte) omafinantseeringu suurus.

115

Tabel 38. Mustvee valla ühisveevarustuse ja –kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja rajamiseks vajalikud investeeringud. Asula Lühiajaline ja Lühiajaline investeeringuprogramm 2019 - 2022 Lühiajaline investeeringuprogramm Pikaajaline pikaajaline 2019.a 2020.a 2021.a 2022.a 2019 -2022 kokku investeeringuprogramm programm KOKKU* 2023 -2030 kokku Mustvee linn 4 040 376 756 183 756 183 756 183 756 183 3 024 730 1 015 646 veevarustus 2 173 523 344 209 344 209 344 209 344 209 1 376 838 796 686 kanalisatsioon 1 866 853 411 973 411 973 411 973 411 973 1 647 893 218 960 Avinurme alevik 1 053 331 430 836 0 0 0 430 836 622 495 veevarustus 178 250 26 910 0 0 0 26 910 151 340 kanalisatsioon 875 081 403 926 0 0 0 403 926 471 155 Kasepää piirkond 4 650 543 980 936 980 936 980 936 980 936 3 923 743 726 800 veevarustus 1 689 293 353 783 353 783 353 783 353 783 1 415 133 274 160 kanalisatsioon 2 961 250 627 153 627 153 627 153 627 153 2 508 610 452 640 Lohusuu aleviku 3 682 703 0 0 1 209 599 1 209 599 2 419 198 1 263 505 veevarustus 1 394 720 0 0 462 731 462 731 925 463 469 258 kanalisatsioon 2 287 983 0 0 746 868 746 868 1 493 735 794 248 Voore küla 1 403 995 701 997 701 997 0 0 1 403 995 0 veevarustus 460 592 230 296 230 296 0 0 460 592 0 kanalisatsioon 943 403 471 701 471 701 0 0 943 403 0 Kääpa küla 1 079 798 539 899 539 899 0 0 1 079 798 0 veevarustus 393 467 196 733 196 733 0 0 393 467 0 kanalisatsioon 686 332 343 166 343 166 0 0 686 332 0 Ulvi küla 717 508 0 0 0 0 0 717 508 veevarustus 196 328 0 0 0 0 0 196 328 kanalisatsioon 521 180 0 0 0 0 0 521 180 Vilusi küla 824 665 0 0 0 0 0 824 665 veevarustus 290 893 0 0 0 0 0 290 893 kanalisatsioon 533 773 0 0 0 0 0 533 773

KOKKU 17 452 918 3 409 850 2 979 014 2 946 717 2 946 717 12 282 299 5 170 618 KOKKU OMAOSALUS** 5 243 924 1 024 967 895 716 886 028 886 028 3 692 739 1 551 186 * Hinnad sisaldavad projekteerimise, projektijuhtimise, järelvalve ning uuringute kulusid, mis moodustavad koos ettenägematute kuludega projekti maksumusest kuni 15% ** Arvestatud, et süsteemide väljaarendamiseks taotletakse kohaliku omavalitsuse (või vee-ettevõtte) poolt raha KIK-ist. Omaosaluseks ÜVK süsteemide rekonstrueerimisel ning arendamisel on KIK-ist taotlemisel arvestatud 30%.

116

Tabelis 38 toodud projektide maksumustes ei ole kajastatud käibemaksu ning maksumused on arvestatud praegustes (2019. a.) hindades. Konkreetse finantsskeemi väljatöötamine on küllaltki aeganõudev ja keerukas protseduur, mistõttu seda käesoleva arendamise kava raames ei teostata. Töö järgmises peatükis (vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifid) on ÜVK teenuse hinna kujundamisel arvestatud alginvesteeringule lisaks ehitushindade tõusu. Keskmiselt on prognoositud ehitushinna tõusuks aastatel 2019-2030 ligikaudu 2,5-3,9 % aastas. Seejuures täpne projekti maksumus määratakse konkreetsete ehitajate poolsete hinnapakkumistega ning seetõttu ei pruugi pikaajaline investeeringute planeerimine kirjeldatud finantsskeemi alusel ühtida reaalse turusituatsiooniga igal järgneval aastal.

7.2 Vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariif Käesoleva arendamise kava raames hinnatakse üldiselt, milline peaks olema arendamise kava elluviimise järgselt rakendatav veetariifipoliitika ÜVK-ga liitumise tasu. Lõplikud tariifid töötab välja vee-ettevõtja ning kooskõlastab Konkurentsiamet või Mustvee Vallavalitsus.

7.2.1 Tariifide kehtestamise põhimõtted Käesoleval ajal kehtivad Mustvee valla asulates AS Emajõe Veevärk tegevuspiirkonnas ühtlustatud veeteenuse hinnad. Ühtsed vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnad kehtivad nii elanikele, asutustele kui ka ettevõtetele. Kõige tähtsamaks teguriks veetariifide väljatöötamisel on alaliselt elavate elanike arv vallas või veelgi täpsemalt inimeste arv, kes on ühendatud ÜVK süsteemi ning kes hakkavad tasuma teenuse eest. Otstarbekas on määrata tariifid tarbitava vee hulga järgi. Väga oluline on ÜVK tariifide kujundamisel arvestada elanike maksevõimega. Tariifid peaksid jääma vahemikku 2-3% leibkonna netosissetulekutest. Keskmiseks leibkonnaliikme kuu netosissetulekuks on võetud 548,5 eurot (2017. aasta Statistikaameti andmed Jõgevamaa kohta). ÜVK tariifide kujundamisel lähtutakse teostatavate investeeringute omaosalusest (30%) ja ekspluatatsioonikuludest, mis on arvutatud praegustes hindades. Lisaks tuleb arvestada nii ehitushindade kui ka tarbijahindade tõusuga arendamise kava perioodi vältel. Töö tabelis 39 on välja toodud koondtabel ÜVK tariifide kujunemisest. Tabelis toodud ÜVK tariifide korral on arvestatud olemasolevate ÜVK objektide amortisatsioonikulusid üksnes omafinantseeringu osas, mis näiteks 2018-2019.a. Avinurme aleviku ÜVK rekonstrueerimise ja rajamise tööde korral oli ca 22,6% projekti abikõlbulikest kuludest ning Kasepää piirkonna Raja ja Kükita külade ÜVK rajamise tööde korral oli ca 17,1% projekti abikõlbulikest kuludest. Arvestades palgatõusuks KIK-i ametlikud prognoosandmed (http://www.struktuurifondid.ee/sites/default/files/prognoos_kuni_2070_- _18.05.2018.xlsx ), võiks 2030. aastal Jõgevamaa leibkonnaliikme netosissetulek olla ligikaudu 1061,9 eurot. Maksimaalseks ÜVK tariifi suurusjärguks peetakse 2-3 % netosissetulekust kuus. Seega on sobiv suurusjärk 21,2-31,9 eurot inimese kohta kuus. Kui arvestada keskmiseks veetarbeks 85 l inimese kohta ööpäevas, siis annab see tarbimiseks ligikaudu 2,55 m3 vett inimese kohta kuus.

117

Selle arvestuse järgi kujuneks 1 m 3 tarbitava vee optimaalseks maksumuseks aastaks 2030 ilma käibemaksuta 8,3-12,5 eurot. Tegemist on arvutuslike numbritega ning tegelik situatsioon võib erineda analüüsitavast. Seetõttu on oluline Mustvee valla ÜVK arendamise kava korraline ülevaatamine iga nelja aasta tagant, mis võimaldab analüüse korrigeerida. Põhjendatud ÜVK teenuse hinna kalkulatsiooni skeem on esitatud järgnevalt. Tariifide määramise eesmärgid (ÜVVKS): – tootmiskulude katmine; – investeeringud olemasolevate ÜVK süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks; – kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; – keskkonnakaitse tingimuste täitmine; – põhjendatud tulukus; – ÜVK arendamine vastavalt ÜVK arendamise kavale piirkonnas, kus ÜVK-ga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. ÜVK teenuse hind koosneb veetootmise/puhastamise omahinnast ja sellele lisanduvast plaanilisest kasumist, millest osa suunatakse investeeringuteks. ÜVK teenuse hinna kujundamise tabelis on arvestatud KIK-i kaudu rahastatavate projektide amortisatsioonikulusid tehtavatelt investeeringutelt 30%-liselt. I Veetootmise omahind : 1. elektrienergia maksumus. 2. amortisatsioonikulud 2,5% a. puurkaev-pumplate, torustike ja mahutite rekonstrueerimis-/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on 40 aastat. 3. ressursimaks, mis Ordoviitsiumi põhjaveekihi veele on 2016. aastast 8,47 senti/m 3. Ressursimaksu tuleb arvestada väljapumbatud vee hulga, mitte tarbitava vee hulga alusel. 4. töötasud inimestele, kes haldavad veevarustussüsteeme (arendamise kava perioodil on palkade tõusuks arvestatud 4,3-5,7% aastas). 5. administreerimiskulusid on arvestatud AS Emajõe Veevärk 2018. aasta tegelike kulude põhjal. Lisaks on arvestatud administreerimiskulude suurenemist veetoodangu kasvu ja THI prognoosi põhjal. 6. remondi- ja hoolduskulusid on arvestatud AS Emajõe Veevärk 2018. aasta tegelike kulude põhjal. Lisaks on arvestatud remondikulude suurenemist veetoodangu kasvu ja THI prognoosi põhjal. II Reovee puhastamise omahind kujuneb : 1. Reovee puhastamise ja pumpamise elektrikulud. 2. amortisatsioonikulud 2,5% a. reoveepumplate, torustike ja reoveepuhastite rekonstrueerimis-/rajamismaksumusest, arvestades, et nende amortisatsiooniaeg on 40 aastat. 3. töötasud inimestele, kes haldavad kanalisatsioonisüsteeme (arendamise kava perioodil on palkade tõusuks arvestatud 4,3-5,7% aastas). 4. Saastetasud on arvestatud 2018. aasta tegelike kulude põhjal reovee puhastamise omahinna sisse, tingimusel, et vett puhastatakse vastavalt vee-

118

erikasutusloas väljastatud tingimustele. Lisaks on arvestatud kulude suurenemist reovee koguse kasvu ja THI prognoosi põhjal. 5. reovee puhastamisel kasutatava kemikaali kulu on arvestatud AS Emajõe Veevärk 2018. aasta tegelike kulude põhjal. Lisaks on arvestatud kulude suurenemist reovee koguse kasvu ja THI prognoosi põhjal. 6. administreerimiskulusid on arvestatud AS Emajõe Veevärk 2018. aasta tegelike kulude põhjal. Lisaks on arvestatud administreerimiskulude suurenemist reovee koguse kasvu ja THI prognoosi põhjal. 7. remondi- ja hoolduskulusid on arvestatud AS Emajõe Veevärk 2018. aasta tegelike kulude põhjal. Lisaks on arvestatud remondikulude suurenemist reovee koguse kasvu ja THI prognoosi põhjal. Vee-ettevõtte kasuminormiks on arvestatud 5% käibest. Seega võiks Mustvee vallas arenguperioodi jooksul kujuneda vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinnaks kokku ligikaudu 6,27 eur/m 3. Välja kujunenud hind on praegusest hinnast küll kõrgem, kuid elanikkonna heaolu ja maksevõime kasvades siiski aktsepteeritav (kuni 1,6% leibkonnaliikme kuu sissetulekust). ÜVK kasutamise hinda on võimalik minimeerida vastavalt vee- ettevõtte laienemise ning sellest tuleneva ÜVK väljaehitamisulatuse optimeerimisega pikemale ajaperioodile (ÜVK täielik väljaehitamise võimalikkus ning hinnakujunemine sõltub suuresti ka finantseerimisallikate poolt pakutavatest tingimustest). ÜVK teenuse kujunev hind on näidatud tabelis 39 , kus on muuhulgas arvestatud elanikkonna prognoositava palgatõusuga. Oluline on arvesse võtta, et allpool toodud tabelit ei saa ega tohi kasutada ÜVK hinna kehtestamiseks Mustvee vallas, kuid kindlasti tuleb tariifide kujundamisel arvestada finantsanalüüsi peatükis kirjeldatud põhimõtteid, mille alusel kujuneb veetootmise ja reovee puhastamise omahind. ÜVK teenuse hind Mustvee valla ÜVK süsteemide aladel peaks ka edaspidi olema sama nii eraõiguslikel isikutel kui ka juriidilistel isikutel. Erinev reoveeteenuse hind juriidilistel isikutel on põhjendatud nt siis, kui ettevõtte tegevuse tulemusena tekib reovett, mille reoainete sisaldus on kõrgem olmereovee parameetritest. Käesolevas arendamise kavas toodud ÜVK teenuse prognoositavad tariifid ( tabel 39 ) iseloomustavad üksnes Mustvee valla veetootmise ja reovee puhastamise omahinda ning sellele lisanduvat plaanilist kasumit. ÜVK teenuse tariifi prognoos on koostatud Mustvee valla vee-ettevõtete poolt hallatavate asulate kohta lähtuvalt perspektiivsetest ÜVK teenuse mahtudest ning veetootmise ja reovee puhastamise kuludest. Tariifi prognoosis pole arvestatud OÜ Mustvee Linnavara tegevuspiirkonnas tarbijatele kehtestatud abonenttasuga. Perspektiivne ÜVK teenuse tariif Mustvee vallas kehtestatakse vee-ettevõtte tegevuspiirkonna põhiselt ning selle kooskõlastab Konkurentsiamet või Mustvee Vallavalitsus. Alljärgnevas tabelis kajastatud ÜVK teenuste hind sisaldab käibemaksu. Tabelist on näha, et ÜVK hindu tuleb järk-järgult tõsta, kuna vee ja reovee hind peab sisaldama nii ekspluatatsioonikulusid kui ka teostatud investeeringute amortisatsioonikulusid. Kuigi perspektiivse ÜVK tariifi prognoosimisel on arvestatud amortisatsioonikulusid üksnes teostatavate investeeringute omaosaluse põhjal, on vee-ettevõtluse jätkusuutlikkuse tagamiseks Mustvee vallas vajalik pikemas perspektiivis jõuda

119

etalontariifiga tähistatud ÜVK tariifini, mis arvestab teostatavate investeeringute amortisatsioonikulu 100 %-lisena (vt. tabelis 39 esitatud etalontariif). Arendamise kava koostajad on seisukohal, et nii pika perioodi vältel, nagu seda on arendamise kavas kajastatud, ei ole võimalik väga täpselt prognoosida palkade tõusu ja inflatsiooninäitajate muutust, mistõttu on soovitatav kindlasti iga nelja aasta tagant arendamise kava ülevaatus. Arendamise kava ülevaatusega on otstarbekas kontrollida vajalike investeeringute mahtusid ning vaadata üle ja vajadusel korrigeerida ÜVK teenuse hinna prognoosi.

120

Tabel 39. Mustvee valla vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna prognoos (käibemaksuga) Aasta Ühik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Ühisveevärgiga liitunute arv - 1 876 1 973 2 074 2 180 2 309 2 488 2 633 2 773 2 927 3 052 3 158 3 173 3 187 Ühiskanalisatsiooniga liitunute arv - 1 437 1 546 1 660 1 778 1 916 2 137 2 328 2 515 2 714 2 886 3 049 3 111 3 172 Veeteenuse maht m3/a 73 819 77 462 81 243 85 233 90 047 96 122 101 043 105 794 111 021 115 263 118 861 119 370 119 845 Kanalisatsiooniteenuse maht m3/a 54 000 58 943 62 720 66 663 71 269 78 125 84 051 89 853 96 027 101 363 106 420 108 344 110 236 Veeteenuse hind eur/m 3 1,37* 1,37* 1,40 1,50 1,60 1,70 1,80 1,90 2,00 2,13 2,17 2,24 2,30 Kanalisatsiooniteenuse hind eur/m 3 1,79* 1,79* 2,20 2,60 3,00 3,20 3,40 3,50 3,60 3,72 3,77 3,87 3,97 Komplekshind** eur/m 3 3,16 3,16 3,60 4,10 4,60 4,90 5,20 5,40 5,60 5,85 5,94 6,11 6,27 Hinnatõus % 0,0 0,0 13,8 13,9 12,2 6,5 6,1 3,8 3,7 4,4 1,5 2,8 2,7 Etalontariif (kogukulu, kasum, KM) eur/m 3 8,41 9,76 10,99 11,82 11,99 11,70 11,58 11,52 11,42 11,40 11,45 11,74 12,01 Leibkonnaliikme netosissetulek eur/kuu 587,0 620,5 654,6 691,9 731,4 769,4 808,6 848,9 890,2 932,2 974,8 1 018,1 1 061,9 Leibkonnaliikme kulutus VK teenusele eur/kuu 7,87 7,93 9,07 10,39 11,73 12,50 13,26 13,77 14,28 14,91 15,14 15,57 16,00 VK teenuse kulu osakaal sissetulekust % 1,3 1,3 1,4 1,5 1,6 1,6 1,6 1,6 1,6 1,6 1,6 1,5 1,5 *Käesoleval ajal Mustvee vallas kehtivad kaalutud keskmised vee- ja kanalisatsioonitariifid. Kaalutud keskmise veetariifi arvestamisel on kasutatud 2018.a. veekasutuse aruannetes esitatud veekoguseid ning vee-ettevõtete poolt esitatud veetarbimise andmeid. **Komplekshinna prognoosimisel on võetud arvesse vee-ettevõtluse kulusid 2018. aastal ning olemasolevate varade ning planeeritavate investeeringute amortisatsioonikulusid üksnes omaosaluse põhjal.

121

7.2.2 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu Liitumistasu on tasu, mida kinnistu omanik või valdaja tasub vee-ettevõttele liitumislepingu kohaselt osaliselt ÜVK rajamise eest. Liitumistasu suurus kinnistu omanikule või valdajale sõltub investeeringuprogrammi suurusest, teiste finantseerimisallikate osakaalust kogu programmi maksumuses ja liituvate abonentide arvust. Liitujate arv on otseses sõltuvuses kinnistu omanike ja valdajate soovist kasutada ÜVK teenuseid ning osaleda vastavate süsteemide rajamisel. Liitumistasu on ühekordne, seda võib maksta kas ühekorraga või osadena vastavalt kinnistu valdaja võimalustele. 2015. aastal on Konkurentsiamet kooskõlastanud AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika mille punktis 3 on kirjeldatud liitumistasu arvutamist järgnevalt: 3.1 Kui ÜVK on ehitatud üksnes vee-ettevõtja sellise kliendi tarbeks, kes on tasunud liitumistasu liitumisekstehtud kulutuste eest täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada võimalikke teisi liitujaid, ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul täiendavalt kliente, tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue kliendi liitumist varem liitumistasu tasunud kinnistute omanikele osa tasutud liitumistasust. Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja käesolevast liitumistasu arvutamise metoodikast, võttes arvesse ÜVK põhivara kulumit (s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskomponenti põhivara kulumi võrra, mis on vastavuses põhivara kasulikule elueale). 3.2 Kui ÜVK on osaliselt või täielikult välja ehitatud tagastamatu abi korras saadud rahalistest vahenditest, siis tagastamatu abi korras saadud rahaliste vahendite eest tehtud kulutused liitumistasus sisalduda ei tohi. Kui ÜVK ehitatakse välja ainult tagastamatu abi korras saadud rahalistest vahenditest, võib liitumistasu kujuneda nulliks. 3.3 Liitumistasu arvutamise üldvalem LT = AK × Xl / X + ÜT ehk LT = AT + ÜT kus: LT – liitumistasu; AK – arendamiskomponent; Xl – liituja arendamistasu arvestusalus ehk liituja arvutuslik vooluhulk (l/s); X – summaarne arendamistasu arvestusalus ehk summa liitujate arvutuslikest vooluhulkadest (l/s); ÜT – ühendustasu; AT – arendamistasu. 3.4 Liitumisel arenduspiirkonnas arvutatakse liitumistasu vastavalt käesoleva metoodika punktile 3.3. 3.5 Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi liitujaid (võrdne arvutuslik vooluhulk), võib kõigile liitujatele rakendada ühesuurust ühendustasu, sest täpse

122

ühendustasu väljaarvestamise kulud võivad osutuda ebamõistlikult suureks ja hakata kasvatama liitumistasu. 3.6 Piirkondades, kus ÜVK arendamine toimub vastavalt ÜVK kavale ja kus ÜVK-ga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi, kujuneb liitumistasu ÜVVKS § 14 lg 2 p 6 tulenevalt vaid ühendustasust. 3.7 Kui kohalikul omavalitsusel puudub ÜVK kava, võib ÜVK-d rajada detailplaneeringu alusel kuni selle ÜVK kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab ÜVVKS § 4 lõikes 2 ja 2 1 sätestatud nõudeid. 3.8 Kui ÜVK, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni, arendamine toimub ÜVK kava välise liituja või kolmanda isiku taotluse alusel ja kokkuleppel vee-ettevõtjaga ning ÜVK omanikuga, arvutatakse liitumistasu kõikide veeettevõtja poolsete põhjendatud kulutuste alusel, mis on otseselt vajalikud ÜVK kava välise liituja liitmiseks (s.h muudatused veetöötlusjaamas ning reoveepuhastusjaamas). Tehtavad kulud peavad olema dokumentaalselt tõestatavad ÜVK-ga liitumise hetkeks. Nimetatud metoodika on mõeldud rakendamiseks kõigis vee-ettevõtja tegevuspiirkondades. 7.2.3 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnast välja jäävate majapidamiste reoveekäitlus Piirkondades, mis paiknevad reoveekogumisaladel, kuid kus puudub ühiskanalisatsioonisüsteem, peavad reovee kogumiseks olema veetihedad kogumiskaevud. Kogumiskaevude tühjendamist teostatakse äravedamisteenust pakkuva paakautoga. Kaevude tühjendamist tellivad kohalikud elanikud ise. Mustvee valla üksikmajapidamistes (sh. hajaasustusega külad), mis jäävad välja reoveekogumisaladest, võib kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada kuni 5 m 3 vähemalt mehaaniliselt puhastatud heitvett või kuni 50 m 3 bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. Majapidamistes, mis asuvad kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel, peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama, juhul kui heitvett immutatakse pinnasesse kuni 10 m 3 ööpäevas. Samuti võib kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aledel pinnasesse immutada 10-50 m 3 heitvett pärast reovee süvapuhastust, mille korral heitvesi vastab üle 100 000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladele kehtestatud nõuetele. Lisaks võib nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada kuni 5 m 3 mehaaniliselt puhastatud olmereovett (v.a. vesikäimlast pärit reovesi) ööpäevas. Heitvee pinnasesse juhtimisel on oluline silmas pidada, et heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Kogumiskaevude ja –mahutite tühjendamise ning samuti septiku sette ja kuivkäimlate sisu purgimise võimalus on olemas Mustvee linna ja Avinurme aleviku reoveepuhastite juures.

123