Tähtpäev. Meeta Hütt Tähistab Koos Eesti Vabariigiga Oma Üheksakümnendat Sünnipäeva

Nädalavahetus Eesti 90 | 22.–24. veebruar 2008 | nr 37 (3523) | 22 kr | Foto: Väinu Rozental Tähtpäev. Meeta Hütt tähistab koos Eesti Vabariigiga oma üheksakümnendat sünnipäeva. 18–19, 34 Äripäev 22. veebruar 2008 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 52 PÄEVA

JÄI SILMA nädal Villy Paimetsa pilgu läbi NÄDALA FOTO Riik, see olen veel ju mullust presidendi vastuvõttu, millele nii mõ- mina! nigi riigikogu liige end ko- mandeerida lasi ning tänu Aumärk jäi andmata äna on just õige hetk sellele hotelliarve maksmi- Tigaühel enesele meel- sest pääses. Päevaraha saade tuletada, et just mi- misest rääkimata. na olen Eesti Vabariigi kõr- Mis see on? Ülbus? Hoo- geima võimu kandja. Ei, limatus? Või on tõesti õigus mitte mina, Villy Paimets, ehk neil, kes räägivad võimu vaid mina, Eesti Vabariigi võõrandumisest? Kui Toom- kodanik. Ja sinagi, Eesti Va- pea härrad-prouad astuks bariigi kodanik. Just! Kopu- ehk oma klaaskuubist het- ta enesele rinnale ning ütle: keks välja? Vaataks, kuidas “Mina, Eesti Vabariigi ko- päris maailmas päris ini- danik, olen kõrgeima võimu mesed oma päris problee- kandja!” midega maadlevad? Et suu- Kuid sellega pühalikkus rem osa Eesti elanikkon- sel korral piirdubki – kas nast peab läbi ajama väikse- ma ikka olen kõrgeima või- ma summaga kui mõne rah- mu kandja? Kas ma olengi vaesindaja igakuine kulu- riik, või kõigest mutrike sel- hüvitis? les? Ja miks mulle tundub, et meie endi poolt aasta eest meid esindama palgatud te- Aitab! gelased tegelevad millegi itab! Riigikogu, tule muuga, millegagi, mis ei ole Atagasi! Nii tahaksin nende ülesanne? hüüda. Praegune nädal ainult Aga selgub, et minu riik kinnitab mu kahtlustusi on hakanud minust möö- – esmaspäev tõi järjekord- da minema – ei leidnud ma sed teated riigikogu liik- seadustest ühtki legaalset mete “kohtumistest valija- viisi, kuidas riigikogu ta- tega”, nende kulude hüvita- gasi kutsuda. Kas teie tead- mistest, teisipäev tõi teate, site, et meil pole mitte kõi- et riigikogu liikmed ei ka- ge vähematki võimalust rii- vatse äriühingute nõuko- gikogu liikmeid valimiste- gudest lahkuda, kuigi õi- vahelisel ajal korrale kutsu- guskantsler oli selles kogu- da? Mina ei teadnud, kuid ni vastuolu põhiseadusega miskipärast arvasin, et meil näinud. Kolmapäeval kõne- on riigikogu liikme tagasi- lesid uudised riigikogu liik- kutsumiseks mingisugu- Pehme tool raekojas, kuhu pidi istuma hiljuti karmidest süüdistustest vabanenud endine Tallinna abilinnapea Vladimir Panov. metest, kes palju jaksavad negi võimalus. Kuid ei, pal- Panovile oli ette nähtud Tallinna teenetemärk. Panovi tulemata jäämine Tallinna linnavalitsuse pidulikule linna aumärkide jagamise ning nagu muuseas mõned ju kära tekitanud mullu su- tseremooniale tuli üllatusena ka korraldajatele ja tekitas hetkeks äreva sagina. Lõpuks volditi Panovi nimesilt vaikselt kokku ja ametid maha salgavad. Nel- vel vastu võetud riigikogu tühjale kohale pandi istuma Liina Tõnisson. Foto: Andres Haabu japäeval riigikogu liikme- liikme staatuse seadus üt- te pattusid ei paljastatud, leb üheselt: riigikogu liiget meedia kõneles nii sportli- ei või kohustada riigikogust LUGEJA LEMMIKUD aripaev.ee LUGEJA ARVAB aripaev.ee kest kui ka keskerakondli- tagasi astuma. Kõik. kest kupeldajatest. Viimasel ajal on mul pi- Keda pead sina Riigikogu liige Jaan Kundla Keda pead sina pidu edasi käib! Ega ikka ei devalt tunne, et me liigu- ordeni vääriliseks? on tööga seotud kulude kat- ordeni vääriliseks? käi küll. Paistab, et te ei vae- me vales suunas – et mingil teks esitanud toidupoe ar- vugi põhjuste üle pead vae- Uus nädal toob hetkel viimase kümmekon- Äripäev küsis, kes on luge- ved. Kõik tublid emad-isad on vama, aga tuleb vaevata. uued teated na aasta sees on tehtud va- jate arvates riigi autasu ära Hullud päevad äramärkimist väärt. Ordeni Eks korralikult ehitatud le valik, valitud vale kurss. teeninud. saavad läbi saagu tõesti eriliste tegude ja heas asukohas kinnisva- ahjuks olen ma enam Ja see tunne muudkui süve- Hansapank saab uue tegijad. Ameti teenete eest ra maksab ikka head ja kallist kui veendunud, et neb. Me oleme teel vaikivas- Ajutu sebimise ehk hullude ordeni andmist ei pea õigeks, hinda edasi, pidu on läbi ikka K internetipanga päevade lõpp kinnisvara- ja uus nädal toob aga se ajastusse, keeldude-käs- tööd tuleb teha alati hästi. viletsate ubrikute ehitajate uusi teateid nii mõnegi rah- kude ühiskonda. Ühiskon- Hansapank uuendab pea- selle kaasabil ka ehitusturul Kahtlemata väärib ordenit tänavas. Ostjad, võtke oma vaasemiku kostüümilaenu- da, kus valitseva klanni väl- gi oma internetipanka, mida teeb meele heaks. Arnold Rüütel suurte teene- ehitusmees objektile kaasa. tusest või sõidu- ja/või hotel- jamõeldud seadus seljatab esitleb 26. veebruaril. Balti riikidel läheb te eest Eesti taasiseseisvu- likulude hüvitamisest – on terve mõistuse, kus õigus Eesti ärieliidi misel. Kahtlemata Alar Jõks – Raasuke: säästmine nad, vaesekesed, ju “sunni- käib üle õiglusest. Ja see, kardetust paremini tagasihoidlik, aus, sirgjoone- tud“ vabariigi sünnipäeva- kes parasjagu keeldude-käs- noorusaastad Ehkki suur jooksevkonto line isiksus. on murettekitav le pühendatud paraadile ja kude all ei kannata, vaatab Eesti Vabariigi 90. juube- deﬁtsiit, kiire inﬂatsioon ja Ordenit väärivad kõik need, Headel aegadel kogutakse presidendi vastuvõtule mi- vaikides pealt. liaasta tähistamiseks kogus seotud valuutakurss on klas- kes elavad maal ja võitle- reserve, halbadel kasutatak- nema. Väikese kõrvalepõi- Võtaks õige aja maha ja aripaev.ee kokku nostalgili- sikalise majandusteooria jär- vad selle eest, et ei kaoks ära se neid. Seega, ärge lootke kena – eks iga uus ole hästi mõtleks, kuhu, milleks me sed pildid meie ärimeestest gi “tappev kokteil”, paista- kool, lasteaed, post jne. praegu hoiuste kasvule. unustatud vana – mäletame teel oleme. ning pani need kõrvuti värs- vad Balti riigid tüürivat pigem Väga on meelde jäänud Eiki No vaata, Raasuke, asi on kete jäädvustustega. “pehme” maandumise suu- Nestori ja Harri Taliga ja Jaa- selles, et inimesed säästavad Viimasel ajal Buumiaja korterid nas, kirjutas The Economist. nus Marrandi sisukad sõna- küll, ja mitte vähe – kõhu kõr- haamri all Vitsut: prokurör võtud. Soovin, et valitsusliit valt nimelt, et jaksaks kodu- on mul pide- tuleb vangi panna ka opositsiooniparteide häid laenu maksta, mille Euribori- valt tunne, et me lii- Pangad annavad kohtutäi- liikmeid austaks. rakett kõrgustesse käratas. ” turitele müügiks aina rohkem Võlgade sissenõudja Lau- Järelikult on säästud Han- gume vales suunas. kinnisvarabuumi ajal ostetud ri Vitsut ütles, et tema van- Hullud päevad sapangast mööda läinud, näi- kortereid. gimõistmise tühistamist oli- saavad läbi teks LHVsse. Toidupoe arved gi oodata ning hoopis proku- Mida sa säästad, kui 75 rör Stella Veber tuleks van- Lootke aga, spekulandid ja protsenti saab palka alla kulude katteks gi panna. ülikasumite jahtijad, et teie keskmise? toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 22. veebruar 2008 Äripäev 5 PÄEVA 3 NÄDALA VÕITJA NÄDALA KAOTAJA Toomas Hendrik Ilves Oliver Kruuda aasta tipphetk on käes teenis kahjumi ja investorite toetuse Võib aimata väikest äre- peab edasi andma nii oma- Üleeile hilisõhtul veel andis Ka- te toetus jäi Kalevile alles. Et- vust presidendi ümber, sest maistele kui ka kaugemalt lev vargsi teada järjekordsest tevõtte rahandusboss nii kõige suuremad asjad kui kutsutud külalistele, sada- kahjumist, aga asjata varg- sisendab rahulikkust: ka väiksemad detailid pea- dest tuhandetest televaata- si. Investoreid see suuremat ei ärge muretsege, kõik vad vabariigi auväärsel sün- jatest rääkimata. Nii et uhi- häirinud, pigem vastupidi, akt- on kontrolli all, mee- nipäeval paigas olema. Pole uus ametikett kaela, viima- sia sai eile isegi jõudu juurde. diakahjum oli pla- ju tegemist enam algaja riigi- sed rõhud tekstis paika ja Seega piirdub Kruuda meedia- neeritud. Esialgu ga. Auväärne iga annab ene- läks... Meie oleme sünnipäe- impeeriumi kaotus raamatu- tundub usaldust sekindluse, mida president vaks valmis. pidamisliku rahaga, investori- äratavat.

Hasartmängukoht Tallinna kasiinokomisjon arutab taotlust täna Tulemus Käibeprognoos ületati Olympicu kasum Uus kasiinofirma Best4U jäi ootusele alla alustab Järveotsa keskusest Olympic Entertainment Groupi neljanda kvartali NUMBER Tallinna Järveotsa kauban- puhaskasum kahanes 15 duskeskuses juba tegutse- protsenti ehk 98 miljonile va Grand Prix’ kasiino kõr- kroonile. Põhjuseks järsk 433 val soovib seal oma esime- marginaali vähenemine. se kasiino avada ka osa- miljonit krooni teenis ühing Best4U. Kogu aasta ärikasum jäi Olympic eelmisel aastal ka- alla ettevõtte enda sügisel sumit, viimane prognoos oli Täna vaatab Tallinna lin- korrigeeritud prognoosile – 450 miljonit. navalitsuse juurde moodus- 450 miljoni krooni asemel tatud nn kasiinotöörühm läbi teeniti 433 miljonit krooni. Järveotsa kaubanduskeskuse Oodatust kehvemini esineti 4,5 omaniku Farlow Investi ning üle kahe korra suurenenud Best4U taotluse avada endi- mitmesuguste tegevusku- miljardit krooni oli ses ehitusmaterjalide kauplu- lude ning oluliselt kerkinud Olympicu mullune käive, ses kasiino. personalikulude tõttu. prognoos oli 4,3 miljardit. Töörühma esimehe, Tallin- Kogu aasta käibeprognoos na abilinnapea Jaanus Mutli suudeti ületada – käive oli 4,5 sõnul peab linnavalitsuse po- miljardit krooni, ettevõtte ise das kvartalis kasvasid kulud liitika kohaselt kasiinode üld- ootas aga 4,3 miljardit. liiga kiiresti ning ettevõtte arv hakkama aga vähenema. Olympic teatas kolmanda kasum jäi ootustele alla um- Praegu on Tallinnas 90 män- kvartali majandustulemusi bes 20 protsenti, kommentee- gukohta. avaldades, et ei suuda selleks ris ta lühidalt eile LHV foo- “Uute kohtade avamisetaot- aastaks seatud käibe- ja kasu- rumis OEG majandustule- lustesse suhtume eriti tähele- mieesmärki täita, ja tõi prog- musi. LHV lubab põhjaliku- panelikult,” selgitas ta. noose allapoole. ma kommentaari OEG ma- Osaühing Best4U sai eel- Järveotsa kaubanduskeskus Tallinnas, kus tahab oma esimese kasiino avada uus Vene kapitali LHV analüütiku Sten jandustulemuste kohta aval- mise aasta suvel rahandusmi- osalusega hasartmängufirma. Foto: Andras Kralla Pisangi hinnangul pole tule- dada järgmise nädala esime- nisteeriumilt õnnemängude, mustes midagi head. Neljan- ses pooles. aripaev.ee kihlvedude ja totalisaatorite tegevusloa. Mitte sellised mänguurkad, MIS ON MIS TSITAAT nagu meil on,” sõnas ta. Partneril on kogemus Best4U OÜ Venemaa kasiinoäris Tuntud kasiinovastane Max FEND KINNISVARAHALDUSE OÜ omab 8aastast kogemust Kaur ei teadnud kasiinofir- Osanikud Naised õhtu- kinnisvara haldamisel ja ekspluatatsiooni korraldamisel. Best4U juhatuse liikme ning mast Best4U midagi, kuid te- Oleg Kaširski – osa suurus ühe osaniku Vladislav Kaširski ma sõnul oleks omavalitsu- 500 000 krooni tualettides Otsime oma meeskonda kogemustega sõnul on tegemist uue firmaga sel võimalik uue kasiino ava- Vladislav Kaširski – osa suu- ning mehed frak- KINNISVARAHALDURIT ning neile on see esimene ka- mist takistada, kui seda vaid rus 500 000 krooni ” siino. Tulevase kasiinoketi ni- tahetakse. OOO Darts (Uhta linn, Komi, kides, nii nagu on Tööülesanded Venemaa) – osa suurus 1 mil- • objekti haldamine ja teenuste korraldamine igapäevaseks mele on patendiametist kinni- Kruusimägi kahtleb Bondi filmis – see tus saamata, mistõttu ei soovi- jon krooni kinnisvara korrashoiuks Keskerakonna sõbades • objekti haldamise ja hooldamise eelarvete koostamine ning on kasiinokultuur. nud ta seda veel avalikustada. Juhatuse liikmed Oleg jälgimine Firma Venemaa-poolsel Tallinna volikogu Isamaa ja Kaširski, Vladislav Kaširski, Mitte sellised ur- • avarii-, hooldus-, heakorra- ja muude teenuste juhtimine osanikul on 15aastane koge- Res Publica Liidu fraktsiooni Arkady Ketov (Komi, Vene- • suhtlemine ning infovahetus kinnisvara omaniku ja mus kasiinoäris, neil on Vene- liikme Tarmo Kruusimägi ar- maa) kad, nagu meil on. üürnikega maal väike kasiinokett, rääkis vates on pealinnas võimul olev Oleg Kaširskile kuulub ka Viktor Vassiljev, Haabersti Nõudmised kandidaadile Kaširski. Keskerakond ühtpidi sõnades OÜ Seegi Mööbel linnaosa vanem • vähemalt 2aastane töökogemus kinnisvarahalduses, sealhulgas “Kasiinovastast meeleolu küll kasiinovastane, kuid teist- mitte vähem kui 12 kuud ärikinnisvara halduses on tunda. Raske on öelda, kui- pidi antakse omadele meestele TAUST • koostöövalmidus, iseseisvus ja paindlikkus probleemide das läheb,” ütles Kaširski lin- võimalusi. Kruusimägi meenu- lahendamisel • tavapäraste kontoriprogrammide valdamine heal tasemel Tallinnas Õismäe tee 107 Security omanik ning kinnis- navalitsuse võimaliku otsu- tas, kuidas linnavalitsuse ka- • vene keele valdamine vähemalt suhtlustasandil se kohta. siinotöörühm andis heakskii- asuva Järveotsa kaubandus- varaärimees Denis Vassiljev. • valmisolek töötada muutuva graafiku alusel ja kogu Tallinna keskuse omanik on osaühing Vassiljev on kinnisvara Eesti kasiinokultuur du Siim ja Sulev Seppiku firma linna ulatuses Farlow Invest, mille suurosa- arenduse ja müügiga tegeleva peaaegu olematu Hexanor taotlusele Lasnamäe nik on osaühingu Brassland osaühingu Lacredo juhatuses Soovitav turul kasiino avada. • erialane haridus ja atestatsioon Haabersti linnaosa vanem Vik- “Olen ise ka kasiinovastane, kaudu Aleksandr Kovaltšuk. koos raskustesse sattunud • soome ja inglise keele oskus suhtlustasandil tor Vassiljev ütles, et linnaosa- kuid Max Kauri ja Märt Sultsi Tegemist on Bankend kinnisvaraarendaja Kristian valitsus ning elanikud on ka- tegevus jätab väljapressimise Groupi ühe omaniku ning lõ- Kesneriga. Ettevõte pakub • arenemis- ja karjäärivõimalust kasvavas turusegmendis siino vastu. “Mulle ei istu Ees- mulje ehk pitsitame Armin Ka- bumajaskandaali sattunud Lacredo osaniku ASi Parvati • kompaktset ja professionaalset meeskonda tis leviv kasiinokultuur. Naised ru niikaua, kuni ta hakkab era- keskerakondlase Richard Siku nõukogu liige oli kuni eelmi- • head baashüvitiste paketti ning tulemusteväärilist hindamist õhtutualettides ning mehed konnale maksma,” lisas Kruu- äripartneriga. se aasta novembrini praegu- frakkides, nii nagu on Bondi simägi. Farlow Investi juhatusse ne Tallinna abilinnapea Deniss CV ja motivatsioonikiri saata hiljemalt 17. märtsiks Koit Brinkmann kuulub ka turvafirma Legion Boroditš. filmis – see on kasiinokultuur. faksiga 621 7435 või e-postiga [email protected]. Info tel 621 7430 Parem palk − parem elu. Äripäev 22. veebruar 2008 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] UUDIS4

TÖÖAEG TULEMUSED Nokia plaanib Favori käive kasvas 70tunnist töönädalat ligi veerandi võrra Nokia Romania tegevjuht ASi Favor 2007. aasta käive Seli: dividende on John Guerry tegi Rumeenia ulatus 310 miljoni kroonini. tööministrile Paul Pacurarule Kasum majandustegevusest ettepaneku muuta tööaja- oli 67 miljonit krooni, mis si- seadust leebemaks, et No- saldas 54 miljoni kroonist kia uues Transilvaania teha- kinnistu müügist saadud ka- ses võiks kehtestada 60–70- sumit. Mullu investeeriti 12 Ettevõtja sõnul tunnise töönädala, kirjutasid miljonit krooni. Seeurope.net ja Kauppalehti. Ettevõtte 2006. aasta käive ei tohiks dividendidega Kohalik tööajaseadus lubab oli 252 miljonit krooni ja tulu- praegu kuni 48tunnist töö- maksueelset kasumit teeniti nädalat. 10 miljonit krooni. lappida eelarveauke Rumeenia ametiühingute Selleks aastaks prognoosib organisatsiooni Cartel Alfa AS Favor 440 miljoni kroo- didest ilma jääks. Eilsel valit- peasekretär Bogdan Hossu nist käivet ning 16 miljoni Agnes Ojala suse pressikonverentsil ütles nimetas Nokia eesmärki krooni suurust tulumaksu- [email protected] peaminister Andrus Ansip, et uueks orjapidamise vormiks. eelset kasumit. ei poolda seda mõtet. “Riigi- ASi Estiko juht ja Tallinna le kuuluvad äriühingud pea- Sadama nõukogu esimees vad riigile ka kasumit tootma. Neinar Seli ei leia, et oma Ma ei näe põhjust, miks peak- äriühingutest 925 miljonit sime loobuma Tallinna Sada- krooni dividende võttev riik mast dividendide väljavõtmi- liiale oleks läinud, samas ei sest,” sõnas ta. poolda ta sellistest vahen- Suurim dividendimaksja on ditest eelarveaukude lap- nagu alati Eesti Energia, kust pimist. riik võtab 652 miljonit krooni dividendide. Samal ajal on Tänavu dividendideks mää- energiaﬁrma saanud loa tar- ratud 925 miljonit krooni on bijatelt elektri eest rohkem ra- rohkem kui poole miljardi ha küsida. krooni võrra vähem kui mul- Milder loodab dividendide lu. mõistlikku kasutamist “Eks see sõltub omaniku Ostjad pidid eile Lasnamäe turult naasma tühjade kätega. strateegiast ja on omaniku ot- Baltika juht Meelis Milder loo- Silt uksel teatas: 1. maini renoveerimistöödeks suletud. sustada, kui palju ta dividende dab, et kui riik võtabki Eesti Foto: Andras Kralla võtab. Ega tema tahte vastu ei Energiast suure hulga dividen- saa,” ütles Seli. de välja, siis tuleb sellest ka mi- Kaubandus Turu asemele ärikeskus Seli sõnul on loomulik, et dagi head. ka riigiettevõtted teenivad ka- “Tegu on äriühinguga nagu Seppikud tõstavad sumit ja jagavad seda riigiga, iga teine. Seda, kuidas riik oma kuid küsitavaks jääb see, mil- tulusid monopoolse äriühin- leks saadud raha kasutatak- gu kaudu juhib, tuleb neilt en- Lasnamäe turu se. “Eks see raha läheb riigile dalt küsida,” kommenteeris vajalike asjade arenguks. Aga Milder riigi otsust võtta Eesti kui sellega on valitsusel vaja Energiast 652 miljonit krooni rentnikud tänavale täita riigieelarve auke, siis on dividende. see teine küsimus. Ses mõttes “Kui räägite elektri hinnast Hexanor Halduse omani- “Lisaks märgin, et kedagi ei peaks valitsus oma tegevust ja dividendide väljavõtmisest, kud Sulev ja Siim Seppik ole tänavale tõstetud.” võib-olla enam põhjendama,” siis üks võimalus on, et riik jä- otsustasid Lasnamäe turu Mazko ütles, et seoses rääkis ta. tab inimestele raha kätte. Kui sulgeda ning kaupmehed kaubanduspindade trendi- ta aga 652 miljonit ettevõttest tänavale tõsta, kuna oma- Tallinna Sadam peab laenu de muutumisega otsustati võtma, et dividende maksta välja võtta otsustas, siis loo- nike hinnangul turg ärili- kaubanduskeskus Lasnamäe detavasti võtab ta sellega ka ses mõttes ei toimi. Laine ümber kujundada. Seli arvates tuleks selliste ette- midagi mõistlikku meie kõi- “Seoses kaubanduspinda- võtete puhul, kus on tegemist gi jaoks ette,” avaldas Milder Rentija, osaühing Hexanor de trendide muutumisega, suurte investeeringutega, pi- lootust. Haldus väidab, et Lasnamäe kus müügilettidega turg on gem raha ettevõttesse jätta. Silbeti juht: Eesti Energia turg ei ole ennast juba pik- muutumas külastajate seas Raha saaks siis ettevõtte aren- dividendid jäävad suureks ka aega ära tasunud, teatas vähem atraktiivseks, otsusta- gusse suunata ja tulevikuks üleeilne Kanal 2 uudistesaa- sime kujundada ümber kau- teenima panna. “Sellest tuleks Silbeti juhatuse esimehe Vjat- de “Reporter”. Maruvihased banduskeskuse Lasnamäe rohkem uusi väärtusi: töökohti šeslav Šlõki hinnangul jäävad kauplejad aga kinnitavad, et Laine kontseptsiooni,” rää- ja parema kvaliteediga tööd,” Eesti Energia dividendid ka rahvas käis just nende turul. kis Mazko. selgitas ta. edaspidi suureks. “Valikut po- Tähtajalised lepingud kaup- Seppikud plaanivad turu Mõnevõrra oleks Seli hin- le. Tuleb veelgi rohkem divi- meestega on üles öeldud ja asemele ehitada ärikeskuse. nangul võinud valitsus oma dende,” ennustas Šlõk. “Kah- mõnda ähvardab tänavale “Tegemist ei ole hetkel poliitikat korrigeerida. “Vahel juks, kuna uusi tootjaid turu- tõstmine. üksnes turuhoonega, vaid on olukordi, kus dividende võt- le ei tule, siis pole oodatagi, et Kaupmehed on lubanud sealhulgas juba olemasoleva ta on rumalus. Näiteks Tallin- tarbija saab teistsuguse hin- Seppikute ﬁrma kohtusse teenindushoonega, kus pal- na Sadama 100 miljonit kroo- naga osta.” kaevata. jud meie üürnikud jätkavad ni. Et seda välja maksta, pea- “Üürilepingud on lõpe- oma igapäevast tööd. Hoone me võtma veidi laenu, kuid ole- tatud poolte kokkuleppel ja tulevik näeb ette uut teenin- me selles osas rahandusminis- Tallinna Sadama nõukogu seaduses ettenähtud korras, duskeskust Lasnamäe piir- teeriumiga juba ka kokkulep- esimees Neinar Seli (vasakul) seega oleme seisukohal, et konnas,” rääkis haldusjuht. pele jõudnud. Saame makseid ja Tallinna Sadama juht Ain puudub vajadus ja alus koh- “Me ei plaani ehitada uut ajatada,” rääkis ta. Kaljurand maksavad tänavu tu teed ette võtta,” kommen- hoonet, vaid rekonstrueerida Tallinna Sadam tegi valit- riigile 100 miljonit krooni teeris Hexanor Halduse hal- olemasolevat hoonet seest- susele ettepaneku, millega dividende. dusjuht Aleksander Mazko. poolt,” lisas ta. Katre Pilvinski riik sel aastal sadama dividen- Foto: Indrek Susi toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 22. veebruar 2008 Äripäev UUDIS 5

TSITAAT NUMBER LOETELU Kaheksa ettevõtet pääseb dividendidest Riigile kuulu- ettevõtted, kust riik tänavu dividende ei võta, ja nende eelmisel aastal makstud dividendid, kroonides vad äriühin- Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 30 000 000 Aktsiaselts Imanta Hariduskeskus 14 150 000 gud peavad riigile Aktsiaselts Vooremaa Teed 100 000 925 Osaühing Tehnokontrollikeskus 800 000 ” Aktsiaselts Teede Tehnokeskus 500 000 ka kasumit tootma. miljonit krooni omanikutulu võtab riik tänavu oma äriühingu- Osaühing Eesti Proovikoda 10 000 test. Seda on üle poole miljardi krooni võrra vähem kui mullu. Aktsiaselts Metrosert 70 000

2007. aasta eeldatav dividendilaekumine riigi otsustusõigusega Aktsiaselts Tartu Puukool 50 000 Andrus Ansip, peaminister äriühingutelt on 1,54 miljardit krooni. Allikas: vabariigi valitsus

Palk Ametnike palkadele piir peale KONKURENTS Narva Elektrijaamad Ansip võttis lõpuks uurimise all parasjagu Narva Elektrijaamad lõpe- Äripäeva kuulda tasid seadusevastaselt ka- hele võrguettevõtjale elekt- rimüügi siseturu tarbeks, Peaminister Andrus Ansip list tahet, et avaliku sektori põhjendades seda ühepool- VÕRDLUS viitas eilsel valitsuse pres- kulutused koomale tõmma- selt kehtestatud tüüptin- sikonverentsil võimaluse- ta. Näiteks võiks riik üritada gimustega, teatas Baltic le, et riik ei suurenda järg- hindade tõusu tagant tõuka- Energy Partners. Eesti Energia jätkuvalt suurim dividendiallikas misel ja ülejärgmisel aas- vat avaliku sektori kiiret pal- Konkurentsiamet on käivi- Eesti riigi poolt välja võetud (2007. a) ja välja kirjutatud (2008. a) tal avaliku sektori palga- gatõusu aeglustada. See ai- tanud uurimise Narva Elekt- dividendid, miljonit krooni fondi. taks palgasurvet vähendada rijaamade võimaliku elektri- Eesti Energia AS ka erasektoris.” turuseaduse ja konkurent- 2008 652 “On võimalik, et piirame Rahandusminister Iva- siseaduse rikkumise osas. järgmisel ja ülejärgmisel aas- ri Padar rääkis eile valitsuse Narva Elektrijaamad teata- 2007 1 000 tal avalikus sektoris tööta- pressikonverentsil, et kuigi sid, et nad lõpetasid veeb- AS Tallinna Sadam vate inimeste palgakasvu ja riik peab püksirihma kooma- ruarist elektrimüügi kahe- le võrguettevõtjale – AS Ku- 100 avaliku sektori kulusid. Meil le tõmbama, ei jää investee- on Euroopas selleks eeskujud ringud sellest veel soiku. lon ja AS Sagro Elekter –, et 300 olemas, näiteks Küpros, kus “Jah, kulutused vajavad lä- ära hoida siseturule mõel- Lennuliiklusteeninduse AS külmutati teatud ajaks avali- bivaatamist ja nendele tuleb dud odavama elektri vahelt- kasuga edasimüümist Eesti 85 ku sektori palgafond ja uute piirid panna,” rääkis Padar inimeste värbamine. Kui ta- vajadusest riigisektori kulu- elektritarbijate arvel. 71,6 hame 2011. aasta 1. jaanuaris sid kärpida. UURING AS Eesti Loto eurotsooni saada, peame ka Murelaps on teedeehitus nii tegema,” rääkis Ansip va- 64 Keeleoskus teeb litsuse pressikonverentsil. Padari sõnul pannakse uut 40 Samas selgitas ta, et pal- riigieelarve strateegiat aas- eestimeelsemaks Eesti keele oskuse ja koda- AS Eesti Loots gafondi külmutamine ei tä- tateks 2009–2012 kokku al- henda automaatselt avaliku les mais ja praegu on veel va- kondsusega venekeelse- 20 sektori töötajate palgakas- ra rääkida, milliseid kulutusi te elanike hinnangud eesti 15 vu välistamist. “Kasv on en- tehakse. “Siis saab paika, mi- keele staatusele, oma ühis- diselt võimalik, kuid on seda da on võimalik ja mida mitte. kondlikule kuuluvusele ja Eesti kui kodumaa tunnetu- Allikas: vabariigi valitsus vabanevate inimeste arvel,” Aga ega asjad ei jää tegemata, märkis ta. lihtsalt on teatud ajagraaﬁk sele on positiivsed, selgus Peaminister lisas, et eu- ja järjekord, kuidas neid ül- statistikaameti uuringust. TSITAAT rotsooni pääsemise nõuetele laid asju saab korda ajada,” Veidi üle 70% Eesti koda- vastamiseks võib juhtuda, et selgitas minister. kondsuse ja eest keele os- Valikut pole. Tuleb veelgi rohkem riik on sunnitud võtma veel Padari arvates ei ole muu- kusega venekeelsetest ela- teisigi meetmeid. de asjadega erilist kiiret, nikest arvas, et eesti keel dividende. võiks olla peamine suhtlus- Äripäeva ettepanek 2007 erandina aga tõi ta välja tee- Vjatšeslav Šlõk, Silbeti juht, Eesti Energia dividendide kohta deehituse. “On üks valdkond, keel Eestis. Eesti kodakond- ” Äripäev soovitas Ansipil te- kus tuleb kiirustada. See on suse ja eesti keele oskuse- ha seda juba aasta eest. Äri- teedeehitus. Majandus- ja ta inimestest olid sellega päev kirjutas 2007. aasta 22. kommunikatsiooniminis- päri vaid pooled. 90% Eesti märtsi juhtkirjas: “Peaminis- teerium peab tegema otsu- kodakondsuse ja eesti kee- Padar eiras mitme ter Ansip ütleb, et valitsus on sed ruttu, et struktuurifondi- le oskusega elanikest nõus- omalt poolt kõik teinud, eel- de vahendid saaks ära kasu- tus, et Eestis elavad inime- ettevõtte dividendide arve on niigi ülejäägiga. Toi- tada. Olen öelnud ministri- sed peaksid eesti keelt os- metus vaidleb talle vastu. le, et kui otsuseid ei tule, või- kama. Eesti kodakondsuse Hea tahtmise juures saaks me jääda rahast ilma,” mär- ja eesti keele oskuseta ve- jagamise ettepanekut eelarve teha veelgi suurema kis Padar. nekeelsetest elanikest ar- ülejäägiga. On vaja poliiti- Piret Reiljan vas sama veidi üle 70%. Kuigi teised ministeeriumid Suurima protsentuaalse tegid rahandusministeeriu- muutuse otsustas rahandus- mile mitme riigi enamusot- ministeerium teha ASi And- sustusõigusega ettevõtte mevara puhul. Kui siseminis- puhul ettepaneku jaotada teerium tegi ettepaneku väl- vähem dividende, siis mi- ja maksta 300 000 krooni ula- nister Ivari Padari koosta- tuses dividende, siis rahan- tud valitsuse korraldus on dusministeeriumi otsusega neid paljuski eiranud. läheb jaotamisele 1,5 miljonit krooni. Nii otsustas rahandusmi- Muudatust põhjendas ministeerium suurendada Ees- nisteerium eelkõige äriühingu ti Geoloogiakeskuse, Tartu varalise seisukorraga, “millest Keskkonnainvesteeringute, nähtub suur likviidsete vahen- Eesti Kaardikeskuse, Tehno- dite olemasolu, mida igapäe- kontrollikeskuse ja Andme- vaseks tegevuseks äriühingu- vara dividende. Ainus ettevõ- le vaja ei ole”, selgus valitsuse te, mille jaotatavat omaniku- korralduse selgitusest. tulu otsustati erinevalt ette- Summa poolest tehti suu- panekust vähendada, oli AS rim muudatus Lennuliiklus- Vooremaa Teed, kust sel aas- teeninduse ASi dividendides, tal dividende ei võeta. Majan- mida määrati 10 miljonit enam dus- ja kommunikatsioonimi- (85 miljonit krooni), kui ma- nisteerium soovitas ettevõt- jandus- ja kommunikatsiooni- test dividendidena välja maks- ministeerium oli ette pannud ta 150 000 krooni. (75 miljonit krooni). Äripäev 22. veebruar 2008 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 6 UUDIS Bordellikahtlustus pani Keskerakonna tegutsema

Taksojuht KES OK KES Keskerakondlased bordelliskandaalis Savisaar: soovitas lõbuäri on keskpartei Tallinnas liikmete vähem Tallinna linnapea Edgar hosteleid Savisaare hinnangul on prostitutsiooniäri Tallin- nas viimastel aastatel Aivar Hundimägi [email protected] oluliselt taandunud.

Keskerakonna aukohtu esi- Savisaar vastas Tallin- mees ja endine siseminis- na volikogu liikme Tarmo ter Ain Seppik pöördus ei- Kruusimäe järelepärimi- le prokuratuuri ja politsei sele, mis oli ajendatud 11. poole seoses erakonna- jaanuaril Äripäevas ilmu- kaaslastest ärimeestele nud artiklist “K-poliitik tõr- väidetava bordellipidamise jub bordelli pidamise süü- süüdistusega. Richard Sikk Heldur Unt distusi”. Keskerakonna liige Keskerakonna liige Savisaare sõnul on kõige “Järelepärimisest sõltub, Tallinnas Ristiku tänaval Tedre Hosteli omanik olulisem bordelliäri juures milliseid samme astume eda- asuva Nord Hosteli omanik Tallinnas Liivalaia tänaval asjaolu, et alaealiste prosti- si,” märkis Seppik. Rendib ruume riigifirmalt lastepolikliiniku lähedal tegut- tutsiooni teadlikku vahen- Seppik esitas järelepärimi- Teede Tehnokeskus seva klubi omanik damist viimasel paaril aas- se politseiameti peadirektori- “Pealtnägija” andmetel Varem tegutses Liivalaia tä- tal enam pole toimunud. le Raivo Aegile ja riigi peapro- on äripartnerid Toivo Oja ja naval klubi Red Club, mis sai “Politsei andmeil oli Tal- kurör Norman Aasale kolma- Andrei Sortov kohtu all süü- kuulsaks sellega, et seal pak- linnas neli aastat tagasi päevases saates “Pealtnägija” distatuna prostitutsiooni va- kus intiimteenuseid mustana- enam kui 40 klubilistel alus- Heldur Undi ja Richard Siku hendamises haline võltsitud passiga nais- tel toimivat bordelli ja ligi vastu esitatud süüdistuste tõt- on üks firma Grand Hostel terahvas 80 korterbordelli,” vastas tu, teatas Keskerakonna pres- omanikest, teised omankud Tol ajal juhtis Eesti Ekspressi Savisaar. “Praeguseks on siesindaja. on osaühingu Brassland kau- andmetel selle klubi tegevust politsei andmetel tegutse- du Irina Õunap ja Bankend Kaupo Kivi, kes juhtis ka Ted- ca Eksperiment heitis varju mas 25 korterbordelli ja Groupi omanikeringi kuuluv re tänaval asunud asutuse te- Tallinna valitsejatele mõned klubidena töötavad Aleksandr Kovaltšuk gevust asutused.” Soome ja Eesti ajakirjanike Äripäev on varem kirjuta- “Pealtnägija” andmetel on Kruusimäe küsimusele, ühisest eksperimendist sel- nud, et Brassland on laena- Undi poeg kohtu all süüdista- kas bordell Tallinna laste- gus, et kui Tallinnas soovib tunud 18 miljonit krooni Siim tuna prostitutsiooni vahenda- polikliiniku väravas, mil- rist osta intiimteenuseid, siis ja Sulev Seppikule kuuluva- mises lest korduvalt on kirjutanud soovitab taksojuht neile kahte le firmale Multivara, Seppi- Meriton Hotelsi nõukogu lii- Eesti Ekspress, on likvidee- asutust, mille mõlema omanikud on ühed Keskerakonna ge koos Alexander ja Inga ritud, vastas Savisaar, et lin- kud on Tallinnas võimul oleva toetajad Kofkiniga navalitsusel pole infot, nagu Keskerakonna liikmed. Tallinna Linnahalli ASi nõu- Alexander Kofkin on olnud asuks seal bordell. Kolmapäeval ETV eetris ol- kogu liige Keskerakonna toetaja ja Kesk- Eile esitas aga samal tee- nud “Pealtnägijas” ja eile õh- Annetas 1999. a Keskera- erakonna esimehe Edgar Savi- mal Tallinna linnavalitsu- tul Soome YLE TV2 eetris ol- konnale 50 000 krooni saare lähedane tuttav sele arupärimise Reformi- nud soomlaste “Pealtnägijas” Eelmise Tallinna linnavo- erakond. näidati kaadreid keskerakond- likogu liige, juhtis volikogu “Kui nii Eesti kui ka Soo- laste Richard Sikuga ja Heldur korrakaitsekomisjoni me ajakirjanikud on tõesta- Undiga seotud ööklubidest 2003. aastal kirjutas Äri- nud, et keskpartei ärimees- ning hostelitest, kus naised päev, et Siku firma R.T.S. tele kuuluvates ööbimisasu- pakuvad agressiivselt tasulist Grupp võidab Tallinna tustes tegeletakse prostitut- seksteenust. sotsiaal- ja tervishoiuame- siooniga, siis ei tohi linna- Ajakirjanikud käisid mõle- ti läbirkääkimistega ehitus- valitsus selles küsimuses mas asutuses salakaameraga hankeid, hanked jäid alla 2 LOE ÄRIPÄEVAST silmi kinni pigistada,” mär- ning selgus, et peaaegu kohe miljoni krooni, mistõttu ei pi- kis Tallinna linnavolikogu pärast sisenemist hakati tege- danud linn korraldama ava- “K-poliitik tõrjub bordelli pida- Reformierakonna fraktsioo- lema kehamüügiga. likku riigihanget mise süüdistusi” ni liige Robert Kalm. Siku ja Undi väitel pole ne- 11. jaanuar 2008 “Oma erakonna sees mad asjast teadlikud ja tege- peaks suutma asjade käi- mist on naissoost külastajate seotud Nord Hostelist ja seal justkui oleks temaga seosta- pealt, kui see läheb minu põhi- sioonid enda seotusest lõbu- gus selgusele jõuda ja seda enda initsiatiiviga. tegutsevast ööklubist Klubi 8 tud asutuses võimalik osta in- mõtete ja äri vastu,” ütles Sikk maja pidamisega. ka avalikkusele selgitama. Sikk: võin iga kell klubi kirjutas Äripäev selle aasta 11. tiimteenuseid. Mehe kinnitu- jaanuari alguses. Lisaks hosteli pidamise- Absurdsena kõlavad väited rendilepingu lõpetada jaanuaril. sel toimub Klubi 8s kõik luba- Teine saate “Pealtnägija” le kuulub Unt näiteks koos stiilis “mina neid prosti- Selles artiklis lükkas Sikk tud reeglite piires. “See maja kangelane oli samuti Kesk- Alexander Kofkiniga Meriton tuute ei tunne, kes iga päev Richard Sikk on endine Tal- ümber kõik spekulatsioonid on minu kontrolli all. Ma pole erakonda kuuluv Heldur Unt. Hotels ASi nõukogusse. Kofkin minu hostelis käivad”. Kuid linna linnavolikogu liige ning lõbumaja pidamisest. Ta tun- seda masti mees, kes paneks Tema on Tedre 3 tegutseva on olnud üks Keskerakonna õhku jääb küsimus, kas korrakaitsekomisjoni esimees. nistas Äripäevale antud in- pea tulle sellise asja pärast. hosteli omanik. Ka Unt lük- toetajaid ja Tallinna linna- väidetav bordellipidamine Praegu kuulub ta Tallinna Lin- tervjuus, et on ka ise kuul- Ma võin iga kell klubi rendile- kas “Pealtnägijale” antud in- pea Edgar Savisaare läheda- käib Savisaare teadmisel,” nahalli nõukogusse. Sikuga nud linna peal levivaid jutte, pingu lõpetada, kas või päeva- tervjuus ümber kõik spekulat- ne tuttav. lausus Kalm.

Premium Tõlkeagentuu toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 22. veebruar 2008 Äripäev UUDIS 7

Raha Enne laenamist tuleks mõelda TEED Valitsus jagab Inkassofirmad valdadele teeraha Eile kinnitas valitsus majandus- ja kommunikatsiooni- seilavad tõusulainel ministeeriumis valminud kohalike teede hoiuks eralda- Majanduskasvu aeglus- tava raha jaotuse, mille jär- tumine on toonud inkas- NUMBER gi saavad Kagu-Eesti piiri- sofirmadele uusi kliente. äärsed vallad kohalike tee- Eelkõige on need ehitus- de jaoks senisest enam va- turul tegutsevad firmad ja 60 hendeid. Kuus Kagu-Eesti väikelaenu võtnud inime- piiriäärset valda saavad ko- sed, kirjutab venekeelne protsenti on selle aasta halike teede ehitamiseks ja uudisteportaal dv.ee. jaanuaris kasvanud inkas- remondiks igaüks 2,5 miljo- sofirma Võlaabi klientide nit krooni lisaks tavapäras- “Kui võrrelda 2008. aas- arv võrreldes mullu sama tele vahenditele. Majandus- ta jaanuari eelmise aasta sa- ajaga. Enim on kliente ehi- minister Juhan Partsi sõ- ma perioodiga, on märgata tusvaldkonnast. nul on vallad lubatud lisava- klientide arvu kasvu 60% võr- hendeid pikisilmi oodanud. ra,” ütles inkassofirma Võla- “Nüüd sai vana lubadus lõ- abi OÜ esindaja Mart Kuusk. nisvara ja ehitusega seotud puks täidetud,” ütles Parts. Ta lisas, et klientide arv on ettevõtetel. “See on nagu “Setumaal peavad kohali- kasvanud nii firmade kui ka ahelreaktsioon. Toimub tu- kud teed olema sama heas eraisikute osas. ru korrastamine: seiklusotsi- korras kui näiteks Lääne- Jüri Käo peab Esikohal on tema sõnul jad ja spekulandid on sunni- või Pärnumaal. Setumaad ennast Eesti ehitusvaldkond. Samuti on tud otsima teisi tegevusvald- tuleb eelistadagi,” lisas patrioodiks. suurenenud viimasel ajal väi- kondi,” rääkis ta. “Inimesed ta. Kohalike teede korras- Foto: Andras Kralla kelaenude, sh ka SMS-laenu- ei anna endale aru, et kuna- hoiuks antakse tänavu kok- de ohvrite arv. Reeglina võl- gi tuleb laen tagastada. Meie ku 670 miljonit krooni. Intervjuu gade sissenõudmisega tege- töö seisnebki selles, et rääki- 90ndatel aeti asju isegi öösiti levad firmad aitavad võlgnik- da inimestele nende tegude ke probleemide lahendami- tagajärgedest ning leida koos sel. Tihtipeale ei ole võlgni- lahendus,” seletas Aalberg. kel isegi aimu võla reaalsest Küsimusele, kuidas võlg- Käo: vanasti tehti suurusest. nikud saaksid paremini oma “Laenu kustutamiseks är- probleemidest jagu, vastas ta: ge võtke uusi laene. Parem “Me soovitaks tegeleda põh- on pöörduda spetsialisti poo- juse, mitte tagajärgedega. ka pärast jaani tööd le,” soovitas Kuusk. Samu- Probleemide tekkimisel asu- ti saab tema sõnul koostada da neid lahendama, et ei te- Norma ja Tallinna Kauba- Kas 90ndatel käidi ka äri- uue ja jõukohasema makse- kiks uusi raskusi.” maja üks erastaja Jüri Käo ELULUGU delegatsioonidega maad graafiku. Julianuse Inkasso Agen- ütles taasiseseisvumise al- kuulamas? Compromis Inkasso OÜ tuur ASi juhatuse esimees gust meenutades, et 90. Jüri Käo Eks jah, president Meriga juhataja Rainer Aalberg kin- Karl Mitt arvab, et kulutused aastatel murti kõvasti tööd sündinud 16.11.1965 käidi ju Kuveidis ja Kasahsta- nitas, et tõsised majandus- tuleks viia kooskõlla sissetu- teha, isegi suvel ja pärast abielus nis, kus ma olen ka käinud, raskused tekkisid just kin- lekuga. dv.ee jaanipäeva. kuid jätkuvalt läbi aegade on Ametikäik nende kasutegur põhilises Intervjuu NG Investeerin- 2005–... OÜ NG Investee- osas just suunatud sellele, et gute juhatuse esimehe Jüri ringute juhatuse esimees äridelegatsioon suhtleb oma- ARIPAEV.EE annab teada! Käoga. 1997–2005 ASi Norma vahel, suhtleb delegatsioonis peadirektor olevate poliitikute ja ministri- Mis oli 90ndatel alustades Haridus tega. Seal sõlmitud väliskon- Täna KUUMAL TOOLIL! kõige raskem? 1988 Leningradi Trans- takte, mis on viinud suurte te- Teadmisi oli piiratult ja et- pordiinstituut, mehaanika- hinguteni, ma ei teagi. tekujutus äri ajamisest oli kit- insener sapiiriline. Tehti paljuski kat- Osalemine avalikus elus Mis tundub meenutades RAGNAR SASS se-eksituse meetodil. Ürita- Eesti Kaubandus-Tööstus- kõige parem tehtud otsus? ti jäljendada või vaadata, kui- koja juhatuse aseesimees, See, et me osalesime Tal- Neljas TV tegevjuht das mujal maailmas on tehtud. Eesti Tööandjate Keskliidu linna Kaubamaja erastamisel, Võib-olla see oli just noorema- volikogu aseesimees ja õige otsus oli ka see, et me te meeste edu. Eesti Suurettevõtjate As- asusime oma osalust oluliselt sotsiatsiooni liige suurendama. Kuni selleni, et Mis võrreldes praegusega Eesti Jahtklubide Liidu pre- suurendasime selle 67 prot- oli raskem? sident sendini. See algne suurenda- Entusiasm oli suur. Tööpäe- Eesti Autospordiliidu juha- mine polnud strateegiline suu- vad olid muidugi selgelt pike- tuse aseesimees rendamine, vaid puhas juhus. mad, keskmine oli 10–12 tun- Tallinna Jahtklubi asekom- Nüüd on see aga juba aastaid di päevas. Selliseid asju nagu modoor olnud strateegiline. puhkus või see, et sõidad kol- Avalik tunnustus: 2001 meks nädalaks kuskile ära, Valgetähe IV klassi orden, Mis oli kõige suurem risk, küll polnud. Ja siis tehti Eestis 2006 Valgetähe II klassi or- mis sai võetud? suvel ka muuseas tööd. Nüüd den Esimene kõige suurem risk me oleme sellises Skandinaa- Hobid: jahipidamine, sport oli see, kui võtsime pangast via olukorras, kus pärast jaa- purjetamine, golf laenu ja läksime Norma kont- nipäeva enam tööd ei tehta! rollpakki erastama. See oli (Naerab.) hetk, kui me pantisime oma ga, lihtsalt ootama ning nuru- ainsad varad, mis meil olid Kas meenub ka midagi ma sekretäri käest võileiba ja (naerab), panime kõik panti! ekstreemset, raha täis kile- kohvi – praegu need asjad nii Tagantjärele vaadates kõik ju kotiga kinnisvaraostud? enam ei käi. õnnestus, aga ma tean täpselt, (Naerab.) Eks mingid oma- kuidas ja mida me selleks pidi- pärad olid. Ma arvan, et ette- Kas tollest ajast saaks mi- me tegema, et hästi läheks. võtjad suhtlesid omavahel roh- dagi üle võtta, et Eesti–Ve- kem kui praegu. Kõik hoidsid ne suhteid parandada? Mida arvate meie peami- 24 tundi kõrvad lahti ja ürita- Mina olen hästi pessimist- nistri lausest, et Eesti jõuab sid mingit infot saada. Ja ajasid lik. Siin midagi head meil tule- viie rikkaima riigi hulka? Kuidas suudab Starmani rek- asju hommikust õhtuni, teine- mas ei ole ja paranemine võtab See on valimisloosung, mis kord ka öösiti. ikka ühe inimpõlve aega. on tüüpiline poliitiku bluff! No laamivaba telekanal ellu jääda? Minu need ärid olid tol ajal annaks jumal, et nii läheks, seotud rohkem Normaga, eks Kas siis võiks paraneda ka aga mina seda ei usu. need “lõbusamad” asjad toi- kaubavahetus Venemaaga? Online-intervjuu täna kell 11—13. musid Venemaal. Mina praegu oma raha sin- Kas peate ennast Eesti pat- Esita küsimus nüüd ja kohe! Pidid näiteks hommikul na ei investeeriks. Kui tahta rioodiks? kella kaheksast õhtul poo- äri teha, siis tuleb minna Vene- Ma arvan küll, et olen Ees- NB! Küsimusi saab esitada kuni 13.00! le kuueni istuma mingisugu- maale ja seal oma ettevõte asu- ti patrioot. se tualetitehase juhi ukse ta- tada ja seal ise äri teha. Kaisa Tahlfeld Äripäev 22. veebruar 2008 reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 8 REKLAAM

Äripäev ja advokaadibüroo Raidla ja Partnerid kutsuvad seminarile 13. märtsil 2008 Reval Hotel Olümpias E-KAUBANDUS Piirideta e-äri õiguslikud piirangud

Kuigi e-kaubandus pole uus nähtus, ei ole siiani korral- tarbijakaitseseaduses. Seminar on vajalik igale ettevõt- datud seminari, mis annaks ülevaate e-kaubanduse kõiki- jale, kes pakub või kavatseb pakkuda kaupu või teenu- dest olulis test õiguslikest aspektidest. Sarnaselt e-kauban- seid interneti, telefoniturunduse või kas või kataloogi teel. dusele areneb ka õiguslik regulatsioon pidevalt ja seetõttu Lektoriteks on oma ala tunnustatud eksperdid advokaadi- käsitletakse seminaril nii uusi suundumusi maksunduses, büroost Raidla ja Partnerid. Lisaks antakse ülevaade e-kaubanduse kohtulahendeid, kui ka hiljutisi muudatusi e-kaubanduse suundumustest nii Eestis kui ka Euroopas.

• E-kaubanduse lepingud Martin Käerdi, Raidla ja Partnerid nõunik • Tarbijakaitse e-kaubanduses Ants Nõmper, Raidla ja Partnerid vandeadvokaat • Kaubamärgid ja muud tähised e-kaubanduses Mari Toomsoo, Raidla ja Partnerid patendivolinik • E-kaupleja vastutus Ants Nõmper, Raidla ja Partnerid vandeadvokaat • E-kaubanduse maksustamine Monika Sehver, Raidla ja Partnerid vandeadvokaat • E-kaubanduse arengud Eestis Eneken Tikk, Eesti E-äri Liit • E-kaubanduse arengud Euroopas Mario Sõrm, Eesti e-kaubanduse ekspert ELis

Kutsume Teid registreeruma kohe, sest kuni 06.03 kehtib soodushind 2972 krooni (km-ga 3507 kr). Mitme osaleja registreerimisel samaaegselt ühest maksjaettevõttest kehtib soodustus 10%. Hiljem registreerujatele hind 3715 krooni (km-ga 4383,70 kr). Hind sisaldab seminari materjale, hommikukohvi, lõunasööki ja kohvipausi. Info telefonil 667 0237.

t p Cеминар на русском языке s äe a v m a i

i s

V 2320 o

! krooni Как эффективно использовать d d

u n i s ИТ-решения в управлении бизнесом? h

27.02.2008г., конференц-центр гостиницы Radisson SAS по адресу: Рявала пст. 3, Таллинн

ТЕМЫ И ВЫСТУПАЮЩИЕ: Управление и внедрение ИТ-проектов ЦЕЛЕВАЯ ГРУППА: Руководители предприятий, ИТ-специалисты Маргус Пюя, Министерство экономики и коммуникаций, руководитель отдела государственных инфосистем УСЛОВИЯ РЕГИСТРАЦИИ: Обзор рынка ИТ-решений для бизнеса в Эстонии Стоимость участия в семинаре для зарегистрировавшихся до 22.02 включительно составляет 2320 крон (с НСО – 2737,6 Владимир Елов, консультант HansaWorld Estonia крон), а для зарегистрировавшихся позже - 2871 крон (с Системы управления деятельностью и ИТ - две составляющих НСО – 3387,8 крон). В случае одновременной регистрации корпоративного успеха нескольких участников от одного плательщика, Марина Грябой, старший консультант Christiansen Consulting предоставляется скидка 10%. Вы и Ваш ИТ-бюджет - уменьшение расходов и увеличение отдачи ДОПОЛНИТЕЛЬНАЯ ИНФОРМАЦИЯ Евгений Левин, старший консультант Sign Computers и регистрация по тел. 667 0237 или на сайте www.aripaev.ee/seminar/ Рынок ИТ-специалистов - цены, навыки, поиск Ян Пулвер, консультант CVO Technology Recruitment ПРОГРАММА СЕМИНАРА: www.vedomosti.ee

Äripäeva seminar vene keeles Efektiivsed IT-lahendused Teie ärile Seminar toimub 27. veebruaril Tallinnas Radisson SASi konverentsikeskuses. Päeva jooksul tutvustatakse ettevõtetele suunatud lahendusi ja teenuseid, IT eelarvet, kontrollivõimalusi, tarkvaralahendusi, IT-juhi leidmise võimalusi ja IT efektiivset kasutamist. Registreerimine ja info telefonil 667 0237, www.aripaev.ee/seminar/ toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post [email protected] 22. veebruar 2008 Äripäev UUDIS 9

VÕLG se ja metsatulekahju enne- Venemaa külmutas tamise investeeringutoetusi, mis peaksid lähiaastate jook- Lufthansa arved sul oluliselt parandama Ees- Hansapank hindab Venemaa külmutas Saksa ti erametsade seisukorda. lennuettevõtte Lufthansa Metsakülastuste ohutumaks arved väidetava maksuvõla muutmise jaoks on metsa- tõttu, vahendas Lenta.ru. omanikul võimalik rahalist Teemat ei soostunud kom- abi saada kuni 60% tegevuse menteerimast ei Vene amet- abikõlbliku kulu maksumu- ise kinnisvara nikud ega ka lennufirma sest. Toetatakse ka loodus- esindajad. õnnetuse tagajärjel juba kah- Venemaa lennundusamet justatud metsa taastamist. keelas mullu 28. oktoobril Toetuste taotlusvooru kuu- Lufthansa Cargol ära lenda- lutab välja Põllumajanduse ja Ekspert: kinnisvarahindamine nõuab eriteadmisi mise üle Venemaa territoo- Registrite ja Informatsiooni riumi, kuna firma pidi viima amet (PRIA) väljaandes Avali- oma vahemaandumiskoha kud Teadaanded. Anne Oja Kagu-Aasia reiside korral Ka- [email protected] sahstani pealinnast Astanast ILU Krasnojarskisse või Novosi- Hääbuv majandus Hansapank eelistab kinnis- birskisse, kuid seda ei teh- varale hinda määrata, kin- tud. ilukirurgiale toeks nisvarahindajate ühingu Praegune majanduse ma- andmeil on see aga maail- METS dalseis Ameerikas võiks pa- mas üsna tavatu praktika 377 miljonit krooni randada 10 miljardi dollari ning läheb vastuollu üldtun- (108 miljardi krooni) suurust nustatud hindamispõhimõ- metsade heaks plastilise kirurgia turgu veel- tetega. Erametsaomanik saab Ees- gi, vahendas USA uudisteka- ti maaelu arengukava 2007– nal CNN. Hansapank lähtub laenu 2013 raames investeeringu- “Kui tarbijad ei tunne end andmisel oma sisemistest and- toetusi metsa majandusli- majanduse olu ja raha tõt- mebaasidest ja maksimaalsest ku väärtuse parandamiseks, tu hästi, tahaksid nad tun- piirkonnale kehtestatud laenu- kahjustatud metsa taasta- da end ilusana,” sõnas inves- summast, rääkis Hansapan- miseks ning metsatulekahju teerimispanga Maxim Groupi ga kinnisvara hindamise juht ennetamiseks. Uue toetuse analüütik Anthony Vendetti Olavi Mätik eilsel kinnisvara- eesmärgiks on Eesti eramet- ning lisas, et inimesi kes ot- konverentsil. sadesse investeerida Euroo- sivad igavese nooruse allikat “Soomes ei nõuta ka teatud pa Liidu ja erametsaomani- on palju. tüüpkinnisvara puhul ekspert- ke rahadega kokku 377 mil- “Kui inimene on sunnitud hinnangut, aga sealsed riik- jonit krooni. mõtlema kas ta ostab enda- likud andmebaasid on pare- Sügisest on võimalik taot- le kasuka või turgutab oma mad,” põhjendas Mätik. leda metsade majandusliku keha mõne korrigeeriva prot- väärtuse parandamise ning seduuriga, siis valib ta pigem Pank ja klient analüüsivad kahjustatud metsa taastami- viimase,” sõnas analüütik. maksevõimet koos Mätiku sõnul tehakse taga- tisvara ja kliendi maksevõi- Kindlustus Õnnetused kallinevad me analüüs koos. “Oleme turul pikalt tegutsenud ja tea- Liikluskindlustuse me klientide maksekäitumist. Anname laenu 50–75% Hansa- panga määratud väärtusest. hüvitiste kogukulu Kui klient tahab aga saada 90% (Hansapanga kalkuleeri- kasvas aastaga 41% tud – toim.) kinnisvara väär- tusest, peab ta tellima eks- perthinnangu. Me ei vaata ta- Liikluskindlustushüvitis- gatisvara üle, küsime kliente kogukulu kasvas 2007. NUMBER dilt vaid pilte tema vara koh- aastal üle 41%, ligi miljar- ta. 50% eluasemelaenutehin- di kroonini, ning tehnili- gutest käib läbi Hansapanga. ne kahjum oli 145 miljo- 976 Ma ei näe põhjust, miks klient ni krooni, selgus Liiklus- peaks tellima eksperthinnan- kindlustuse Fondi turu- gu,” selgitas ta. ülevaatest. miljoni kroonini kasvas mullu liikluskindlustushüvi- Kinnisvarahindajad peavad tiste kogukulu. hindamist keeruliseks Liikluskindlustuse Fon- di (LKF) juhatuse esimehe Kinnisvarahindajate ühingu Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht Mika Sucksdorff ütles eile, et raisakotkad on üles tõusnud Kristjan Niinemaa sõnul on kahjumiga, süsteemis on ra- eksamikomisjoni juht profes- ning otsivad haigeid loomi, keda alla neelata. Foro: Maris Ojasuu põhihäda, et liikluskindlus- ha puudu.” sor Ene Kolbre ütles, et kinnis- tuse kahjud kasvavad. “Kah- Niinemaa sõnul satuvad vara hindamine on keeruline jude katteks läheb palju ra- sõidukid sagedamini liik- protsess, mida saab reguleeri- ja lugeda valesid asju: “Järeldu- ha välja – ligi miljard kroo- lusõnnetusse, 2006. aastal da vaid kutse-eetika kaudu. se tegemiseks ei tasu vaadata Hinna määravad ni, võrreldes 2006. aastaga oli 1000 sõiduki kohta 47 õn- “Iga teenus või toode võiks vaid ühte graafikut. Tuleb rää- on kasv 41%, selline num- netust, 2007. aastal juba 54 olla kvaliteetne. Kinnisvara kida inimestega ja viia end as- ber kutsub häirekella löö- õnnetust (kasv 15%). Kasva- hindamine on keeruline prot- jaga kurssi.” reaalsed tehingud ma,” ütles ta LKFi pressikon- nud on ka keskmise hüvitu- sess ja selleks peab olema kva- “Korter on ikkagi investee- verentsil. se suurus: 21 825 kroonilt liteedi tagamise protsess,” rää- ring umbes viieks aastaks. Kui Pindi Kinnisvara Läti tü- samastuda teistega ning jää- Hüvitiste kasvu andsid 24 904 kroonile. kis Koldre. vaadata aga spekulandi pilgu- tarfirma juhataja Edgars da lootma pimedale õnne- oma panuse nii kindlusta- Maanteeameti liikluskor- Koldre sõnul on panga ja ga, siis turul on praegu ka vä- Actins rääkis, et müügihin- le, et ostja juhuslikult valib tud sõidukite arvu suurene- ralduse osakonna peaspet- eksperdi hindamise lähtekoht ga häid investeerimisvõima- na määramisel Läti kinnis- just tema objekti ning helis- mine (8%), kahjusageduse sialisti Villu Vane sõnul ai- erinev, kuna pank määrab hin- lusi. Raisakotkad on üles len- varaturul tuleb müügipak- tab maaklerile, või viib müü- kasv (14%) kui ka keskmise taks õnnetusi kindlasti vä- na, ekspert aga hindab kinnis- nanud ja otsivad neid loomi, kumiste asemel aluseks ja hinna kohe tasemele, mis kahju kasv (14%). hendada veapunktisüsteem, vara. Mujal maailmas eelista- kes on haiged ja kokku kuk- võtta tegelikult tehtud te- tähelepanu köidab. Kristjan Niinemaa sõ- mis peagi jõuab taas riigi- vad pangad professionaalseid kunud. Seal on tootlus 50%. hingud, kuna nende kahe Oluline on teadvustada, et nul on eelkõige kindlustus- kogu ette. “Lätis vähenesid ja sõltumatuid hindajaid ega Ostjaid on praegugi, kes pea- vahe võib olla paarküm- imede aeg on läbi ka Läti kin- juhtumite arvu ja remondi- õnnetused märgatavalt. Ka kipu ise laenu tagatiseks oleva vad üürihindu liiga kalliks, kes mend protsenti. nisvaraturul ja ülemaksmine hindade kasv tinginud sel- liiklusjärelvalve annab tule- vara hinda määrama. loovad oma esimest ühist pesa oli võimalik vaid olukorras, le, et liikluskindlustushü- musi,” lisas Vene. Uus Maa Kinnisvarabüroo või vajavad suuremat pesa, vä- Kui vaadata müügipakku- kus hinnad tõusid nädalatega vitiste kogukulu kasvas 976 LKFi kahjuennetuse pro- tegevjuht Mika Sucksdorff üt- lismaalased ja fondid,” selgi- miste arvu dünaamikat, siis ning ostjatel oli ilmajäämise miljoni kroonini ehk ligi- jektijuhi Erik Ernitsa hin- les eile, et raisakotkad on üles tas Sucksdorff. viimase aasta jooksul on pak- hirmus liiga kiire, et ennast kaudu 2,7 miljoni kroonini nangul tuleks võimaldada tõusnud ning otsivad haigeid Kas kinnisvara osta või kumiste arv Lätis kahe-, sõl- turuga kurssi viia. päevas. “Ka kindlustuspäe- kindlustusmakse arvutami- loomi, keda alla neelata. Neist müüa? tuvalt piirkonnast isegi kol- Müügipakkumise hind on va maksumus on kolme aas- sel kasutada andmeid liik- tehinguist on oodata 50% toot- “Mina ütlen, et võite teha mekordistunud, samal ajal see, millega vara omanik või taga tõusnud 17%,” selgitas lusalaste rikkumiste kohta. lust. mõlemat. Häid tehinguid saab kui ostjate arv on kahane- maakler on selle müüki pan- Niinemaa. “See on ka põh- “Samuti on vaja kasutusele Sucksdorffi sõnul on tore lu- teha alati, sõltumata parasja- nud ligi kaks korda, kirjutas nud, tehingu hind aga tege- jus, miks liikluskindlustuse võtta liikluskaamerad järele- geda statistikat, aga see on vä- gu valitsevast turuolukorrast,” Edgars Actins Tarbija24s. likult varaga sooritatud te- turg lõpetas 2007. aasta 145 valve tõhustamiseks, “ ütles ga üldine ning sellest võib väl- rääkis Sucksdorff. Siin on müüjal valik – kas hing. Kadrin Karner miljoni kroonise tehnilise Ernits. Mariliis Pinn Äripäev 22. veebruar 2008 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 10 Presidentide jõu

Kui Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts püüdis riigipeana madalat proﬁili hoida ja jätta endast varatu inimese mulje, siis taasiseseisvunud riigi presidentide Lennart Meri – Uus- puhul hakkab Meremaa esmaavastaja silma, et Konstantin Päts – Kui esimese presidendiaja muigamisi õige pea Uus-Mere- algul kuulus Lennart Merile maaks. nemad on eramu Nõmmel ja noorema Viimsi vallavolikogu esi- varatu, kuid võimukas venna Hindrek Meriga ka- mees tunnistas mõni aeg hil- oma elujärge hasse kaks tagastatud ma- jem Äripäevas, et antud maa- valitsemisajal Presidendiametis olles ei äris. Näiteks oli ta üks Harju ja Tallinnas, siis teise presi- tükk oli algusest peale mõel- olnud Konstantin Pätsi ni- Panga asutajaid ja panga nõu- dendiaja lõpuks oli Meri ehi- dud presidendile sümbool- parandanud, mel mingit kinnisvara. Ai- kogu esimees ajal, kui pank te- tanud endale Viimsi pool- se hinnaga müümiseks. Me- nus vara, mis nõukogude geles väga aktiivselt Vene bol- saare tippu uhke, 300 ruut- ri maksis krundi eest umbes nagu seda on võim temalt 1940. aastal ševike kulla vahendamisega meetri suuruse häärberi. pool miljonit krooni. rekvireeris, oli 0,6 miljonit Läände. Samas puuduvad ot- Skandaalideta ei möödunud teinud enamik krooni väärt aktsiaportfell. sesed andmed Pätsi tegevuse 1990ndate keskel hakkas ka riigi esimese mehe maja ehi- kohta kullaäris. Meri täide viima oma unis- tus. Ajakirjandus tuvastas, et riigialamaist. Pätside pere olulisim kin- Riigijuhina omas Päts aga tust ja otsima mere äärde ma- tegelikult sai Meri umbes kolm nisvara – Tallinna külje all asuv suurt võimu, mõjutamaks Ees- ja ehitamiseks paslikku krun- miljonit krooni maksva villa 57 hektari suurune Kloostri- ti majanduspoliitikat suuräri- ti. Kõigepealt heitis ta silma kätte veidi alla kahe miljoni metsa talu – oli tegelikult kir- mehi ja tipp-poliitikuid koon- Läänemaal Paslepa külas pre- krooni eest. Odavaks tegi maja- jutatud presidendi poegade dava Centumi ehk Sajamehe sidendi residentsi läheduses ehituse käibemaksupettus. Viktori ja Leo nimele. klubi kaudu, mida rahvas kut- asuvale kinnistule, mis koos- Nimelt jättis presidendi ma- Kloostrimetsa talu oli ees- sus ka Pätsi õukonnaks. nes maasäärest ja kolmest ja ehitaja, Viimsi endine maa- rindlik majapidamine, kus Presidendina oli Pätsi ka- väike laiust. Paraku napsas sel- komisjoni esimees Aivar Osa muu seas patseerisid ringi näi- sutada Tallinnas Kadrioru le ilusa maatüki endale ostu- osa Rootsist imporditud puit- teks sellised eksootilised olen- loss ja Toilas Oru loss, mis sõ- eesõiguse korras üks Haapsa- kilpmajade detailid deklaree- did nagu paabulinnud. ja ajal hävis. lu elanik. rimata. Täna asuvad Kloostrimet- Kui riigivanemana sõiduta- Maatehing õnnestus Me- Täna on see maja Lennart sa talu maadel Tallinna Bo- ti Pätsi ringi Fordiga, siis pre- ril teha Viimsi vallas, kus ta 11 Meri lese Helle Meri nimel. taanikaaia hooned. Talumaa- sidendiks saades muretseti te- aasta eest sai 6,9 hektari suu- Riik tasub häärberi ja valve- de tagastamine Pätside järel- ma tarbeks Ameerikast tolle ruse krundi mere ääres ko- maja ülalpidamiskulud. tulijatele on olnud aastaid va- aja rikaste ja vägevate lemmik- has, mida rahvas tunneb Ar- lus teema ning tänaseni lahen- auto Packard, numbrimärgiga muneemena ja mille

LUUBI ALL LUUBI damata. 1, ning vähe lihtsam Buick. Meri ristis Tegelikult osales Kons- tantin Päts 1920nda- Väinu tel kaunis aktiivselt Rozental Mida Eesti ajalehed on kirjutanud Fakte ajakirjandusest (1918–2008)

[email protected] hakata. Sellest uuest maksust metas panga kassahoidja kõr- Suurimad impordiartiklid on ment 447 000 tonni ja tuleti- 1918–1928 loodetakse linnale suurt tulu- vale umbes 3,5 mln mrk, Hoiu- teravili, suhkur, tubakas, hee- kud 167 mln tikutoosi allikat, kuna Tallinnas läinud summade omanikke loode- ringad jm Kõrgeim tunnipalk polügraa- Äripäev ei otsi vastust kü- Tallinna restoran “Must aastate andmete järgi aasta takse rahuldada täiel määral. toores- ja poolvalmisained ﬁatööstuses (41 mrk/h) ja me- simusele, kes on Eesti Vaba- kass“ on valitsuse korraldusel jooksul mitu miljonit pudelit Harju Panga peakassahoidja (puuvill, vill, tekstiilitoorained, tallitööstuses (40 mrk/h), ma- riigi rikkaim president, vaid kolmeks kuuks kinni pandud, õlut ära juuakse.“ Ferdinand Särg mõisteti koh- kivisüsi, tooresnahad, nafta, dalaim palk keemia (21,8) ja annab presidentide varan- sest et asutus liigjoomise, Intelligent inimesed kae- tus süüdi panga raha raiskami- joogid ja tubakas. tekstiilitööstuses (20,3) mrk/ duslikust seisust ülevaate, prassimise ja kõlvatu elu pesa- bavad tööpuuduse üle. Kuid ses ja tšeki võltsimises. Särg Eksport: või, lina, tekstiili- h. toetudes ajaloolistele alli- kohaks oli muutunud. ometi igaüks teab, et meil on sai 2,5 aastat vanglakaristust. saadused, puit, paber. 1920. aastal 110 sõiduau- katele ja presidentide endi Tallinna linn mõlgutas õlle- puudus oskuslikest asjaajaja- Kõige rohkem tuuakse kau- tot, 34 veoautot esitatud majanduslike huvi- maksu mõtteid. “Nagu linna test ja raamatupidajatest. Taust pa sisse Saksamaalt, välja 11 723 telefoni de deklaratsioonidele. Sek- rahandusosakonnalt kuuleme, Harju pank on võetud hoole- 1928 rahvaarv – 1 107 059 aga viiakse kõige enam Inglis- ka huvitavaid fakte ning on päevakorrale kerkinud on kande alla. Pank on kahju kan- 1925. aastal oli Eestis 252 maale. Toiduainete hinnad (kg) vastuolulisust seoses presi- kavatsus iseäralist õllemak- natanud mitme suure ärimehe suurt, 2145 keskmist ja 1100 Tähtsamad tööstustooted: Või 200 senti dentide varaga. su ärajoodud pudelitelt võtma pankroti tagajärjel. Samuti toi- väikest tööstusettevõtet. põlevkivi 432 000 tonni, tse- Sealiha 31 senti toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 22. veebruar 2008 Äripäev 11 kus kasvab ajaga

Arnold Rüütel – teadlik Toomas Hendrik Ilves TASUB TEADA ekspresidendi õigustest Ametivolituste ajal – oma talus üürnikuks on presidendil õi- Oma kauaaegse kinnisvaraga – isatalu kunagiste maade vahetus- President Toomas Hendrik Il- dele kokku eluasemelaenu ligi ne- gus: eramuga Tartus ja kolmetoa- se lähedusse, ostes riigilt 5,9 hek- ves lasi mullu septembris luua li miljonit krooni. Lisaks on presi- kasutada riigi ku- lise korteriga Tallinnas – pole tarit maad. pretsedendi, kui riigikantselei dendi abikaasa Evelin Ilvese firma lul töö-, elu- ja esin- Arnold Rüütel ei presidendiajal Väike palkmaja, mille osa sei- palkas riigi esitallu perenaise ja OÜ Ermamaa saanud EASist Ärma dusruume. ega pärast seda midagi ette nu on klaasist, valmis 2002. aas- kaks sulast, kelle kohustuseks talus turismi edendamiseks ligi kasutada ameti- võtnud, kõik on kenasti alles. tal. Maja all on suur kelder, kuhu on ära teha kõik majapidamis- kolm miljonit krooni toetust. autot koos juhiga mahub lahedalt ära Rüütli sõude- tööd. Tõsi, EAS vabastas Ermamaa saada 35 kalendri- Küll aga ehitas ta riigi esimese paat Kasse-430. Paat on ka ainus laenu tagasimaksmise kohustu- päeva tasulist puh- mehena Saaremaal Laimjala val- Rüütli nimel olev sõiduk. Varem Tegu on pretsedendiga selles sest tingimusel, et pärast Toomas kust las mere äärde omale suvekodu oli tal ka sõiduauto Volvo, kuid mõttes, et Ärma talu pole mitte pre- Hendrik Ilvese presidendiaja lõp- lähetuskulude hüvitamisele ning soetas selle lähikonda maad, selle müüs ta presidendiks saades sidendi ametlik residents, vaid Ilve- pu jätkab Ärma talu turismi aren- saada kaitset nii endale kui kokku 52,5 hektarit. maha. Ka praegu pole tal isiklikku se isiklik elupaik. Eelmised kaks damisega. ka tema perekonnale ja elu- Samas on tema laenukoormus autot vaja, sest riik tagab talle au- presidenti, Meri ja Rüütel, ei tiha- Et vältida juriidilisi probleeme, kohale märkimisväärselt väike: kui 2003. to koos juhiga. nud oma koju riigi raha eest teeni- peab Ärma talu nii kaua lihtsalt presidendi ametipalga suu- aastal oli ta majanduslike huvide Skandaale seoses varandusega jaid palgata. näitlema turismindust ja tegelema rus on 7 Eesti keskmist, mille- deklaratsiooni järgi Hansapanga- Rüütlil pole olnud, kui ehk väike Ilves sai Viljandimaal Abja val- vaid ühe kliendi ehk Toomas Hend- le lisandub esinduskulude kat- le võlgu 284 606 krooni, siis pre- skandaalipojuke seoses OÜ Audla las asuva Ärma talu koos vareme- rik Ilvese majutamisega. Ehk: pre- teks 20% palgast sidendiaja lõppedes 2006. aastal ühe osaga välja arvata. Nimelt tuli tes hoonetega tagasi 1990ndate al- sident maksab oma naise firma- oli jäänud maksta veel vaid 19 367 Rüütlil osalus Saaremaal Laimja- gul. Talul on kokku 81,5 hektarit le kodutalu kasutamise oma pal- Presidendi käsutuses on: krooni. la vallas tegutsevas piimatootmi- maad. Kuni uhke raamatukogu-kü- gast kinni. Kadrioru loss Pärast presidendivolituste lõp- sega tegelevas Audlas meelde alles lalistemaja valmimiseni elas pere- Ärma talu territoorium ja 14ko- Ametikodu ehk residents pu kasutab Rüütel ekspresidendi- pärast seda, kui ajakirjandus tema kond Ilves üle kolme aasta sauna- haline külalistemaja suleti tava- Noarootsi poolsaarel Paslepas. le ette nähtud hüvesid täie rinnaga osaluse välja nuhkis. Presidendil majas. Talukompleksi suurejoone- klientidele turvakaalutlustel, sest Lennart Meri armastas seal ning elab riigi kulul Nõmme resi- ei jäänud muud üle, kui parandada line väljaehitamine on sundinud Il- muidu tulnuks teha kompleksis pä- palju viibida, Ilvese ajal on dentsis ning töötab vastrenoveeri- 2003. aasta lõpus oma majandusli- veseid laenu võtma. Ilmselgelt on rast iga külastaja lahkumist ja en- mõeldud residentsist loobumi- tud korterbüroos Kadriorus. ke huvide deklaratsiooni ja tunnis- Toomas Hendrik Ilvesel võrreldes ne presidendi saabumist põhjalik se peale. Suvekodu rajas R ü ü t e l tada väikefirma osalust. teiste presidentidega kõige suurem turvakontroll. oma ema- ja laenukoormus. Ärma talule lisaks on Toomas Viimase, eelmise aasta aprilli Hendrik Ilvesel Saksamaal kaks lõpus esitatud majanduslike huvi- kinnistut ja eksabikaasaga kahas- de deklaratsiooni kohaselt se kaks korterit. President liisib ka võlgnes Ilves panka- sõiduautot Subaru.

Suhkur 48 senti kes osutus pururikkaks mem- Peigmees on 55 ja pruut 28. paber, toornahad, puuvilla- pulaarseim Pärnu, kus käis Rukkileib (kg) 21 senti, Sool 4 senti meks. Tema kodust leiti varan- ne riie ja toodang, põlevkiviõli, aastas 6122 suvitajat, neist peenleib 39 senti dust, ka tsaariaegseid münte Taust toiduained (kartul, sigur, õu- pooled välismaalt. Narva-Jõe- Või (kg)135 senti 1928–1938 kokku 7000 kr väärtuses. Linn Rahvaarv 1938 – 1 126 413 nad), liha, mets. suu oli teine, seal käis kok- Suhkur 46 senti nõudis hooldusraha hooldaja- 1935. aastal ilmus 999 ees- Eestil oli välisvõlgasid 139 ku 5906 suvitajat, Haapsalus Sool 5 senti 10 aastat kestnud nime- telt tagasi. tikeelset raamatut mln kr, varasid 91 mln kr. 3231. de eestistamisel on välja roo- Vändra miljonär abiellus tee- 1936. aastal ilmus Eestis Meestööliste tunnipalk oli 1937. aastal lendas Tallinna 1938–1948 gitud halvakõlalisi perenime- nijatüdrukuga. Uue-Vändra 49 ajalehte, neist eestikeel- ettevõtetes 28–40 senti, nais- Lennujaamast 13 336 reisijat. sid: Toru pill, Sikk, Parm, Täkk, Padjaste Soolamäe kaupmees seid 43 ja 217 ajakirja tel 5–26 senti. Lennuliinid olid Tallinn–Helsin- Postimehes kirjeldab 1941. Karu. Anton Tetsmann tõi koduka- Eestis oli kokku 161 313 Eesti töötaja palk ja ostu- gi, Tallinn–Riia–Varssavi, Tal- aastal N.-Liidus käinud eest- Kaitsevägi rajas oma hobus- na koju. Kaasaks valis ta en- jalgratast. jõud oli veidi suurem kui näi- linn–Riia–Königsberg, Tallinn– lane: Hobused olid kui kari- tele sanatooriumi Mustoja ta- dale Padjaste Mäe talu teeni- Import: teravili, riis, aed- ja teks Austraalias, Hollandis, Lä- Leningrad. katuurid, nahk nagu keppide lus. ja Marta Toomasoni. Tetsmann juurvili, metall, nafta, petroo- tis, Itaalias, Rootsis, Taanis, otsa visatud. Ja lehmad! Esi- Tallinnas suri hooldeko- on kolme talukoha omanik, rik- leum, tekstiilitoorained. Eks- Saksamaal. Jäi alla USA-le. Toiduainete hinnad mese pilgu järgi uskusin, et dus linna ülal peetud naine, kaim Vändra maakaupmees. port: või, metsamaterjal, lina, Suvituspiirkondadest oli po- Sealiha (kg): 70 senti näen mingit eri liiki kitsi-ha- Äripäev 22. veebruar 2008 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 12

TASUB TEADA VÕRDLUS Suurim laenaja on Toomas Hendrik Ilves Ekspresidendi soodustused: te eest pension 75 % ametipalgast pärast presidendi ametivo- Presidentide vara kom, 176 aktsiat, 2003: Hansapank 284 606 pere ja elukoha kaitse lituste lõppu makstakse pre- 15 000 krooni krooni riigilt elu-, esindus- ja töö- sidendi abikaasale kuni abi- Presidentide vara (aluseks 2000: AS Eesti Telekom, 2004: Hansapank 240 928 ruumid või hüvitis elukoha kaasa surmani esindustasu majanduslike huvide dekla- 176 aktsiat, 21 824 krooni krooni korrashoiuga seotud mõistli- 20% presidendi ametipalgast ratsioonid, seisuga antud aas- 2001 (septembri lõpu sei- 2005: Hansapank 132 669 ke kulude eest presidendi surma järel võib ta märts) suga): Eesti Telekom, 176 akt- krooni nõunik ja sekretär valitsus lese soovil pikendada Majanduslike huvide dekla- siat, 11 308 krooni 2006: Hansapank, laen ühekordne hüvitis ühe aas- riigi kulul ametiauto ning sel- ratsioone on esitatud alates kodu renoveerimiseks 19 367 ta ametipalga ulatuses le korrashoiu ja kasutamise- 1995. aastast. laenud krooni juhiga ametiauto ga seotud teenuste kasuta- 1995–1998: ei ole hüvitis lähetuskulude ja mise õigust Konstantin Päts 1999: Hansapank 900 000 Toomas Hendrik Ilves muude põhjendatud kulutus- presidendi surma järel jät- kinnisvara ei omanud krooni ja 700 000 krooni kinnisvara te eest kub lese soovil elukoha valve (Kloostrimetsa 57hektariline 2000: Hansapank 2006–2007: maatulun- presidendi surma järel talu osteti lõplikult välja 1937. 1 360 018 krooni dusmaa, veekogude maa, Presidendi abikaasa hüved: makstakse igale presiden- aastal ja oli kirjutatud poega- 2001: (septembri lõpu sei- Ärma talu Viljandi maakonnas esinduskulude katteks 30% di töövõimetule pereliikme- de Viktori ja Leo nimele) suga): 1 022 402 krooni Abja vallas, korter Saksmaal presidendi ametipalgast le toitjakaotuspensioni (pool ainus vara, mis nõukogu- Göttingenis (1/2 kaasomand), sekretär presidendi ametipensionist). de võim temalt rekvireeris, Arnold Rüütel kinnistuspiirkond Saksamaal juhiga ametiauto Samas ei tohi nende pensio- olid aktsiad. Arvutades akt- kinnisvara Göttingenis (nr 23583), korter hüvitis lähetuskulude ja nite kogusumma ületada pre- siate tollase väärtuse dolla- 2002–2006: ühepereela- Saksamaa Würzburgia (1/2 muude põhjendatud kulutus- sidendi ametipensioni määra. ri kaudu praegustesse krooni- mu Tartus Ilmatari tänavas, kaasomand), kinnistuspiir- desse, natsionaliseeriti temalt kolme toaline korter Tallinnas kond Heidingsfeldis aktsiad kokku 609 000 kroo- L. Koidula tänavas, maatulun- STATISTIKA ni eest dusmaa (5,9 ha) ja pooleliolev Ilves sai Ärma talu varemed maja Saare maakonnas Laim- ja 81,5 hektarit maad tagasi Presidendi töötasu näitab kiiret kasvu Lennart Meri jala vallas 90ndate algul. presidendi brutopalk ning esindustasud ja Eesti keskmine brutopalk kinnisvara 2005 lisandusid maatulun- korterid Saksamaal on ka- IV kvartalis (ja 2008. a prognoos), kr 105 000 1995–1998: puitelamu Tal- dusmaa (9,43 ha), maatulun- hasse eksabikaasa Merry linnas Pilviku tänavas, pool dusmaa (10,96 ha) ja maatu- Bullockiga. Presidendi palk 100 000 kahetoalisest korterist Tallin- lundusmaa (21,07 ha) Saare koos esindustasuga nas Vabaduse puiesteel, pool maakonnas Laimjala vallas laenud tagastatud kahekorruseliselt 2006 lisandus maatulun- 2006: Nordea Pank, eluase- 87 500 puitelamust Tallinnas Kaare dusmaa (0,1688 ha) ja maa- melaen 645 015 krooni; Hypo Presidendi põhipalk tänavas tulundusmaa (4,95 ha) Saa- Vereinsbank, laen kinnisva- 1998 lisandus maa Harju re maakonnas Laimjala vallas. ra soetamiseks, 3 280 068 80 000 maakonnas Viimsi vallas Rüütlil on Laimjala vallas Ran- krooni 1999: eramu Tallinnas, pool naküla, Pahavalla ja Ridala kü- 2007: Nordea Pank, eluase- elamust Tallinnas, maa ning las kokku 52,52 ha maad, mil- melaen 627 487 krooni; Hypo ehitusjärgus maja Harju maa- lest metsamaad on 7,1 ha, ha- Vereinsbank, laen kinnisva- konnas Viimsi vallas ritavat maad 7,72 ha, rohu- ra soetamiseks, 3 280 068 2000: pool elamust Tallin- maad 3,61 ha ja muud maad krooni 60 000 nas, kinnistu ja maja Harju 33,97 ha. maakonnas Viimsi vallas muud varalised kohustused 2001 (septembri lõpu sei- Presidendi kantselei on suga): kinnistu 6,9 ha maad ja ekspresidendi Arnold Rüüt- 2006: Nordea Pank, au- esindustasu elamu Harju maakonnas Viim- li käsutusse andnud Nõmmel toliising 129 938 krooni; palk 40 000 si vallas. Armuneemele ehita- Kaare 10 asuva residentsi (ta Bayerische Hypotheken- und tud maja on umbes 300ruut- elab seal) ja Kadriorus 205 Wechsel-Bank AG, kinnisvara meetrine. Sellise maja hind ruutmeetri suuruse äsjareno- soetamiseks 1 920 000 kroo- ehitamise ajal oli umbes kolm veeritud hoone, mis on mõel- ni; Bayerische Hypotheken- miljonit krooni, kuid tegelikult dud ekspresidendi bürooks. und Wechel-Bank AG, seo- sai Meri selle veidi alla 2 mil- ses kinnisvara soetamiseks 12 500 20 000 joni eest. sõidukid 2 408 000 krooni Eesti keskmine 2003–2006: sõudepaat palk aktsiad Kasse-430 (2003) 2007: Nordea Pank, auto- 1997: Investeerimisfon- liising 130 379 krooni; di osakud, 78 osakut à 2300 aktsiad Bayerische Hypotheken- und krooni (179 400 krooni) 2003–2006: Saaremaal Wechsel-Bank AG, seoses lae- 0 1998: Eesti Hoiupanga In- Laimjala vallas piima toot- nuga kinnisvara soetamiseks 93 94 95 96 97 98 99 00 01 02 03 04 05 06 07 08 vesteerimisfond, 6744 osa- misega tegelev Audla OÜ, 1 920 000 krooni; Bayerische Allikas: Äripäev, presidendi kantselei kut, à 23 krooni (155 112 1 osak, 8000 krooni Hypotheken- und Wechel- krooni) Bank AG, kinnisvara soetami- 1999: AS Ees- ti Tele- laenud seks 2 408 000 krooni. LUUBI ALL LUUBI

Väinu Rozental

[email protected] bemeta, hirmunud nägudega, aeg tagasi neelas kohalikus poegade saadikukandidaadid! tööõnnetusi oli 1938. aastal nälginud, õnnetud olevused. kõrtsis alla lauanoa. Tartu Õlletehas vajab jää- 16 238, kõige rohkem kaevan- 1948–1958 Kust ja kuidas nad piima anna- Politsei otsib taga suurseik- vedajaid-hobusemehi. Tasu dustes ja murdudes Kadri Jakobson vad, jäi mulle mõistatuseks.” lejat ja aferisti S. Holquisti, üleriiklike tükitöönormide alu- Kõige sagedamini esinev 1958. aastal sooritas turbo- Hobusekasvatajad: Sõjami- keda on taas Tartus liikumas sel, kuid jäävedajatele on kind- nakkushaigus olid leetrid – reaktiivlennuk TU-104-A esi- nisteeriumi Hobusekasvandu- nähtud. End klaverikunst- lustatud õlleraba saamise või- 2577 juhtu 1939. a. mese lennu reisijatega Mosk- se sugutäkud seisavad paa- nikuks nimetav mees lah- malus väljaveetud töötasu 1938. aastal registreeriti vast Alma-Atasse, vahemaan- rituseks Vorbuse mõisas Tar- kus varguse tõttu Noaroot- summa ulatuses. 1172 liiklusõnnetust dumisega Sverdlovskis. Len- tumaal 1. maist kuni 1. sep- sist ja elas mõnda aega Haap- nuk oli õhus 4 tundi ja 20 mi- [email protected] tembrini. 1940. salus, kus kadus pärast seda, Taust Toiduainete hinnad (kg) nutit ja lendas suurema osa Sugutäkk SILDUR paaritus- kui ühelt daamid briljandid va- 1938. aastal 2983 mootor- sealiha 74 senti ajast ülalpool pilvi 10 000 maks märgitud märadele 30 rastas. ratast, 3209 sõiduautot ja rukkileib 20,3 senti meetri kõrgusel. kr. Sugutäkk MIKU 10 kr. Seltsimehed Stalin, Ždanov, 2305 veoautot, 100 tuletõr- peenleib 35,8 senti Teada saanud NLKP XXI Kiviõlis sai kuulsaks kae- Meri, Vares ja Borotkina – jeautot või 205 senti kongressi kokkukutsumisest, vur-ahjuroobineelaja, kes mõni Kase pää valla töötavate talu- 139 991 talupidamist sool 5 senti võtsid Tartu Kammivabriku toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 22. veebruar 2008 Äripäev 13

Eesti NSV Vaeste patuste alevist võimule: töö- lisklassist pärit kirja- nik August Jakobson tõusis ENSV Ülem- nõukogu Presiidiu- mi esimeheks. Pildil perega aastal 1950. Ülemnõukogu Foto: Eesti Filmiarhiiv Presiidiumi esimehed Okupatsiooniaegsed riigipead KES ON KES VÕRDLUS

Nõukogude ajal, kui kõike he kohale sisuliselt kukkumist Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehed: Kauplus võrdsematest võrdsematele dikteeris partei, polnud Ees- poliitkarjääris. Sellise tagandu- ti NSV Ülemnõukogul ja selle se oli sunnitud läbi tegema näi- Johannes Vares-Barbarus 1940–1946 Toompeal tegutses kolm limiidiks oli tavaliselt üks asi presiidiumi esimehel nimeta- teks Johannes Käbin. Nigol Andresen 1946–1947 kinnist poodi, kuhu lihtinimese või üks kilo inimese kohta. misväärset võimu. Otse loomulikult kuulus aga Eduard Päll 1947–1950 jalg kunagi ei tohtinud astuda. Eriti deﬁtsiitset kaupa, nt presiidiumi esimees jätkuvalt August Jakobson 1950–1958 Eliitpood eriti väljavalitui- viskit, saadeti vaid üks kast. Ometi võib teatud mööndu- riigi eliitpersoonide hulka ja Johan Eichfeld 1958–1961 le asus hoovis, selle aknad olid Müüja sai ka nimekirja, kes vis- sega lugeda just Ülemnõukogu võis nautida soodustusi nagu Aleksei Müürisepp 1961–1970 seestpoolt kinni kaetud. kit osta võisid. Presiidiumi esimeest riigipeaks, näiteks õigust kasutada autot Artur Vader 1970–1978 Deﬁtsiitseteks kaupadeks Teistegi kaupade ostmi- sest tema viseeris kõik seadused koos autojuhiga, suvitada Kei- Johannes Käbin 1978–1983 oli lahustuv kohv, välismaised seks koostati nimekiri, millises ja otsused. Samas tähendas par- la-Joa riigisuvilas või külasta- Arnold Rüütel 1983–1990 ja seejärel 1990–1992 kompotid, suitsuvorst, ki- järje korras Toompeal töötava- teiladviku tipus oleva seltsime- da Toompeal asuvaid kin- oktoobrini Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees. leta viinerid, karbitee, te osakondade töötajad üldse he jaoks määramine sel- niseid poode. Soome liköörid jm. Ostu- kauplust külastada võisid. lele esime- Allikas: Toompea kinnise poe müüjatari meenutus

töötajad kohe täiendavaid sot- vabriku rändpunalippu enda kust, temperamenti ja särtsa- netekauplusse. 1968–1978 sialistliku võistluse kohustu- käest ära andnud. 1958–1968 kat meelt, pealehakkamist ja si. Nii lubati täita aasta kogu- julgust, pretendeerige osale Taust Teist kuud kestab ajakirjan- toodangu plaan 10. detsembri Taust Lõuna-Eestisse jõudis esi- Tallinnﬁlmi uues mänguﬁlmis 1968 toodeti 175 000 triik- duse tellimine, kulgeb asjalikus asemel 1. detsembriks, täien- 1958. aastal oli 230 000 mene värviteler Rubin 401. “Viimne reliikvia“ rauda ja 192 000 lauda, 366 õhkkonnas, nõukogude inimes- davalt juurutada tootmisse 3 raadiot, 16 200 telerit Kesktelevisioon hakkas and- “Lähemail päevil saabub pianiinot, 414 000 paari suus- te suure aktiivsuse tähe all. uut artiklit, hoida kokku 5 ton- 2313 kolhoosi ja 127 sov- ma värvilisi telesaateid 4–5 müügile uudistoode esimene ki, 801 ekskavaatorit, 101,3 Edasi. 19. oktoober 1978: ni tselluloidi. Praegu areneb hoosi tundi nädalas. Tol hetkel värvi- eesti mineraalvesi Värska. Tar- tuh t paberit. Seltsimees Leonid Ilijtš sotsialistlik võistlus täienda- ehitati 456 ekskavaatorit telereid kokku 20 ringi. tu Õlletehas. 2448 kg piima lehma koh- Brežnevile. Kõrgesti austatud vate kohustuste täitmiseks. toodeti 20 000 raadioapa- Kes soovib oktoobripühi Kolhoosi üldkoosolek otsusta aastas Leonid Ilijtš! Mul on õnn ra- Tallinna vabriku Punane Koit raati, 30 000 triikrauda, 1500 veeta Moskvas, palume teata- tas kolhoosist pärast mitmeid 550 kolhoosi ja 150 sov- porteerida, et matš malemaa- tekstiilitööliste hulgas valitseb lapsevankrit ja 65 000 paa- da …tuusik maksab 47 rbl. hoiatusi välja visata Esko Tam- hoosi ilmameistri nimetusele lõp- suur tööaktiivsus. Möödunud ri suuski. Neiud! Kel aastaid 17–25 ja me ja ära võtta temalt aiamaa, taksoga sõideti 67,6 mln km, pes meie võiduga. Võtke, kal- aasta kolmandast kvartalist sõideti taksoga 6,3 mln km, kaunis välimus, kel sportlik- sest too liiga tihti napsutas ja sellest tasuliselt 67,6 mln km lis Leonid Ilijtš, vastu südamlik pole ringsukatsehhi kollektiiv sh tasuline läbisõit 3,5 mln km ke võimeid ja ratsutamisos- sõitis kalluriga Puhja toiduai- saadeti 46,8 mln kirja tänu selle isaliku hoolitsuse ja Äripäev 22. veebruar 2008 toimetaja Kristina Traks, tel 667 0095, e-post [email protected] 14 Eesti Wabariigist

Eesti Vabariigi 90. aastapäeva Punabaaside loomisega ala- aastal ette põgenikutee, val- aktsia- ja osaühistutele kuulunud eelmäng ja sellele järgne- davalt Rootsi või Saksamaale. nud tööstused tagastamata. puhul võttis Äripäev vaatluse nud okupatsioonidelained lõid Ehkki 1991. aastal vastu võe- Nii saamegi kõnelda peami- parandamatu haava Eesti ise- tud omandireformi aluste sea- selt kinnisvara tagastamisest alla meie riigi esimestel seisva majanduse arengusse. dus kinnitas, et omandirefor- kunagiste äriliidrite järeltuli- Osa baltisaksa ärimehi vastas mi objektiks on õigusvasta- jatele. Alljärgnevalt on vaatlu- aastakümnetel tegutsenud 1939. aastal Natsi-Saksamaa selt võõrandatud maa, ehitis- se all peamiselt Tallinnas asu- kutsele ja suundus oma uuele te, laevade ja tootmishoonete nud vara tagastamised, sest

LUUBI ALL LUUBI äriliidrid, nende maise vara kodumaale. 1940. ja 1941. aas- kõrval ka aktsiad ja osatähed, Äripäeva kasutuses on ainult tal Eestit tabanud arreteerimi- siis samas lisati, et need kuu- Tallinna endise linna- ja järeltulijad. sed lõppesid äriliidritele Vene- luvad üksnes kompenseeri- varade ame- maa surmalaagrites. Need, kes misele. Seega jäid kuni ti koos- Peeter sellest pääsesid, võtsid 1944. 1940. aasta- n i tatud Raidla

tähelepaneku eest, mida ilmu- Edasi 20. oktoober 1978 Reguleeritava rooli ja sadu- Noortemajas Sõprus noor- pioneerilaagrit [email protected] tati minu ja meie delegatsioo- Baguio. Filipiinid. Seltsimees laga jalgrattad Saluut (UUDIS te õigusülikoolile V. Murašini Keskmine palk Eestis 1970 ni suhtes matši ettevalmista- Anatoli Jevgenjevitš Karpovi- 84 rbl), mootorjalgrattad “Riga loeng “Kohtumeditsiinili- oli 135,3 rbl, kolhoosnikul mise ja läbiviimise ajal. Kinni- le. Kallis Anatoli Jevgenjevitš! 11“ 145 rbl, mopeedid Riga se ekspertiisi osa kuritegude 126,2, sovhoosnikul 121,2 rbl. tan NLKP Keskkomiteele, NSV Mul on väga hea meel Teie te- 16 (215 rbl). Selvesektsioonis avastamises“. Järgneb DISKO. Tööstuses oli palk 146,7, Liidu Ülemnõukogu Presiidiu- legrammi üle. Õnnitlen pala- (21. juuni tn 28) Tartu naha- ja põllumajanduses 126,4 rbl. mile, Nõukogude valitsusele ja valt/…/ jalatsikombinaadi jooksukin- Taust Tööliste ja teenistujate isiklikult Teile, Leonid Ilijtš, et L. Brežnev. gad (11,05–16 rbl.) Rahvaarv 1978 – 1 455 900, keskmine kuupalk oli 176 rbl, rakendan tulevikus kõik jõu- Briketifondide vähesuse tõt- ilmus 1359 eestikeelset raa- suurim palk oli ehitus- ja mon- pingutused Nõukogudemaa Mehed! Moesalongi Riia tn tu müüb küttekontor briketti matut taažitöölistel 215,7 rbl. malekoolkonna kuulsuse suu- on saabunud suures valikus alljärgnevalt: kodanikel, kes on 58 võõrastemaja, kolhoosni- rendamiseks. Maailmameister krimpleen-ülikonnariiet. Telli- end registreerinud ostujärje- ke kodu või sissesõitnute ühis- Toidu ja kaupade hinnad (kg/ Anatoli Karpov. 18. okt 1978. mused täidetakse 1 kuu jook- korda 20.–30. novembrini, tul- elamut rbl, 1970. a) Baguio. Filipiinid. (19. oktoo- sul. …müügil ka kilest dressi- la briketti välja ostma 4. jaa- 8 turismibaasi, 4 puhke- Liha 1,8 ber. Edasi) pluusid. nuaril. kodu, 14 sanatooriumi, 413 Või 3,5 toimetaja Kristina Traks, tel 667 0095, e-post [email protected] 22. veebruar 2008 Äripäev Eesti 15 Vabariiki

Uhked masinad parkisid Vabaduse väljakul tagastamistoimikute väljavõt- sikud, mis aga näitavad üsna il- juba 1930ndatel. Praegu asub samas Palace’i ted 1996. aasta seisuga, ent üksi- mekalt olulisemaid tendentse hotell. Foto: Eesti ajaloomuuseum kuid noppeid on ka mujalt Ees- inimeste ja vara saatuses. tist. Mõnel harval juhul saame rääkida ka kunagiste äride jät- kamisest, seda küll uute ette- võtete loomise teel. Sadade juhtumite hulgast valis Äripäev välja vaid mõned ük-

Suhkur 0,79 Tartus korraldatakse Ees- kas poodidest kaduma parfü- 6538 arsti Kolhoosnike palk oli Ees- Jalatsid 18 Õlu (liiter) 0,44 ti Arvutustehnika ja Informaa- meeria. Tõsi küll, mingisugu- Ilmus 1482 eestikeelset raa- tis liiduvabariikidest kõrgeim, Puuvillane riie (m) 0,90 tika TTK Õppekeskus kursu- seid vedelikke ja seepi on pi- matut 1988. a teenis kolhoosnik 291 1988–1998 sed kodumaiste personaalar- devalt saada olnud. Aga kus Kolhoose, sovhoose, kalu- rbl, sovhoosnik 266 rbl kuus. 1978–1988 vutite EC 1840, Iskra 1030 ja on habemevahukreem, näo- rikolhoose ja muid majandeid Eestit tabab bensiini ja gaasi- Robotron 1715 erinevaid ka- vesi, desodorant, vannivahus- kokku: 381 Toiduainete ja kaupade hinnad kriis Igal Tartu rajooni sissekir- sutusvõimalusi. ti, juukselakk, parem lõhnaõli? Põllumajanduse kogutoo- 1988 (kg/rbl) Kanda kinnitavad postimüü- jutatud inimesel on sel aas- Pühade künnisel said Tartu Hambapastast ei tasu üldse dang 1978. a oli 1,02 miljar- Liha 1,78 gikataloogid Anttila, Hobby tal jäänud osta 6 kg suhkrut – KEKi töötajad rõõmustava sõ- rääkidagi, seda oli kaupluses dit rubla Või 3,44 Hall ja Otto. oktoobris, novembris ja det- numi: III kvartali töö eest an- “Eva“ viimati rohkem kui kolm Keskmine palk Eestis Suhkur 0,80 Tänavatele tekivad kerjused. sembris saab igaüks 2 kg kor- takse neile üleliidulise võistlu- nädalat tagasi./…/. “ Edasi, 12. 229 rbl. Õlu (liiter) 0,65 Hamburger Chick INNis mak- raga. se rändlipp. 3. novembriks sai nov 1988. Ühe kaluri keskmine aasta- Puuvillane riie (m) 1,54 sis 1990ndate alguses 4.50, Et piim oleks alati müügil, külaehitajail tänavune ehitus- sissetulek koos preemiate ja Sukad, sokid 2,42 bistroos sai söönuks 10 kroo- palume piimapudelid kohe taja montaažtööde plaan täis. Taust lisatasudega oli 1965. a 1802 Must-valge teler 223 niga, kohv maksis 1.30. gastada taarapunktidesse. “Juunipöördest alates hak- Rahvaarv 1988 – 1 558 137 rbl, 1978. a 4193 rbl. Värviteler 717 Eestlaste rahvustoit on ba- Äripäev 22. veebruar 2008 toimetaja Kristina Traks, tel 667 0095, e-post [email protected] 16 Pärijad said

Vennad Puhkid (vasakult): Joakim, Evald-Verner, Aleksander- tagasi vaid Feliks, Voldemar, Eduard. Foto aastast 1935. Foto: Eesti ajaloomuuseum riismeid Esimese vabariigi äriliidreid tabas sama saatus – Siberi vangilaager või põgenemine välismaale

Joakim Puhk (1888–1942) korda kõrgemat hinda. Vaidlus 1940. aastal ja hukkus vangi- Joakimi viljakaupmehest ja lõppes kohtuvälise kokkulep- laagris Venemaal. veskiomanikust isa Jaak Puhk pega, mille kohaselt Sedini ja Konrad Mauritz oli kogu asutas 1913 koos poegadega Pärnitsa AS Marlekor maksis oma maise vara pärandanud firma J. Puhk ja Pojad. Pere- Lutherile kolm miljonit kroo- õele Helmi Mauritzale, kes firmale kuulusid veskiärile ni valuraha. 1970. aastal selle oma suguselt- ning selle juurde loodud ma- si kuulunud Selma Mölderile karoni- ja leivatehasele lisaks Karl Vellner (1894–1984) ja edasi pärandas. Tema esita- veel ka Puhki nime kandev Kolla Vellner (1889–1961) tud tagastamistaotluse põh- kaubamaja, Eesti suurim auto- Vendadest vanemal, Kollal, jal kuulus Mauritzale rohkes- äri ning masinaehitus tehas oli Peterburis oma šokolaadi- ti kinnisvara Tallinna vanalin- Ilmarine, samuti rohkesti kin- vabrik juba 1913. aastast, ent nas. Äripäeval ei õnnestunud nisvara. see natsionaliseeriti seal pä- leida ühtegi kinnitust nende Nõukogude okupatsiooni rast Oktoobrirevolutsiooni. tagastamise kohta. elas üles vaid Eduard Puhk, Kolla tuli seejärel Venemaalt kuna tema tegutses Soomes. Eestisse, kus ta koos vend Kar- Klaus Scheel (1890–1961) Seal asutas ta firma Helsingin liga 1920 šokolaadi- ja kommi- 1920. sai temast Tallinna Mylly Oy, mis tegutseb edukalt vabriku Kawe asutas. 1944 põ- panga Scheel & Ko juhataja, tänini. 1993 asutas Helsingin genesid vennad Rootsi, kus panga asutaja oli tema onu. Mylly Eestis oma tütarettevõt- nad ka eri aastatel surid. Scheeli pärijad ei saanud te Balti Veski, mille teravilja- Karl Vellneri USAs elanud Klaus Scheeli pärandist tagasi tooteid Veski-Mati nime all pojapoeg Karl Gert Vellner tu- midagi – ei pangahoonet Vana tunneb ilmselt iga eestlane. li taasiseseisvunud Eestisse turu platsi ääres ega ka mitte suurte plaanidega, luues siin Scheeli mõisa Kosel. Martin Christian Luther terve Kawe-nimeliste firma- (1883–1963) de keti. 1993 sai ta tagasi ma- Roman Tavast (1895–1942) Samal aastal Martin Chris- ja Tallinnas Pärnu mnt 22, kus Asutas 1923 märkide, me- tian Lutheri sünniga pani te- enne sõda Kawe magusavabrik dalite ning muude aurahade ma isa Christian Wilhelm Lu- tegutses. ja auhindade valmistamiseks ther aluse Tallinna vineeri- Tema elluviidud suurteo- ettevõtte VMT Roman Tavast, vabrikule. Martin sai vabri- seks tuleb aga pidada Kawe millest kujunes selles vallas ku direktoriks pärast isa sur- Plaza hoonet Pärnu maantee sõjaeelse Eesti Vabariigi suu- ma 1914. aastal ning oli selles ja Tatari tänava nurgal. Prae- rim. Punavõimu saabudes ta- ametis kuni 1939. aastani, mil gugi tema osalusel tegutsev bas töösturit tavapärane saa- Saksamaale ümber asus. äriühing on tööriistu ja toidu- tus – Siberisse sõit. Martin Lutheri pojanaine kaupu müüv MAIC Kaubandu- Roman Tavasti poeg Raul- Dorothea Luther ning poja- se AS. Gerti ennast võib siin- Roman taastas isa loodud ette- poeg Yens Marsen Luther üri- mail üsna harva kohata. võtte 1993. aastal usaldusühin- tasid Eestis tagasi saada nii vigu Roman Tavast nime all. Kui neeritehast kui ka mitut kin- Konrad Mauritz (1881– tema isa varasemast tööstu- nistut, ent edutult ja samas 1942) sest väljakasvanud riigiette- skandaalselt. Kui Yens sai tea- Tuntud omaaegsete võte Juveel 1994. aastal eras- da kunagise Lutheri vabriku suurettevõtete juhataja. Juhtis tamisele pandi, lõi Raul-Ro- järeltulija, Tallinna vineeri- ja Tallinna gaasivabrikut ja vee- man kampa Juveeli kauaaeg- Raul-Roman Tavast Tallinnas Kunin-

LUUBI ALL LUUBI mööblikombinaadi erastami- värki, hiljem selliseid ﬁrma- se direktori Rein Mikliga, et ga tänav 6 maja ees. Siin alustas oma sest Pjotr Sedini ja Ülo sid nagu Silikat, Polaris, Vol- ettevõte 30 miljoni krooniga äriga tema isa. Foto: Veiko Tõkman Pärnitsa ﬁrmale, ta ja Luthe- ri vabrik. erastada. pakkus ta kaks Repres- seeriti Peeter Raidla

naan. Skandaalne ärimees Long drink on eestlaste lem- proovida Mercedes-kabrioleti 65 mln kr. 16,1% SKPst moo- Lendas 274 000 reisijat. [email protected] Jens Moustgaard tõi Eestisse mikjook maksimumtõmmet. dustas kinnisvara, üürimis ja Kõige rohkem turiste käis Ees- 500 kg banaane ja need müü- *Eestisse tuleb Kašpirovski, 1992. aastal saab 12 päeva- äriteenus. tis 1997. a Kadri di läbi 2 päevaga. pilet maksab 8 ja 10 kr se tuusiku Sotši 339 kr eest. Ettevõtteid on registreeritud Soomlasi käis üle 1 miljoni, Jakobson Sotsiaalminister Marju Lau- 1998. aastal tuli Põlvasse 3 päeva lennukireisi Türki kokku 67 144 Rootslasi 19 000 ristin: “Mitte keegi Eesti Va- laadung humanitaarabi Eesti maksab 2613 kr, 9 päeva Nor- Netosissetulek ühe Popim sihtkoht eestlaste bariigis ei tea, kui suured on lastele. 15 tonni haisvaid hapu- ras 2225 kr. leibkonna liikme kohta kuus oli jaoks oli Soome (133 653 in), inimeste tegelikud sissetule- kapsaid olid pahaks läinud ja 1992. aastal on ajalehes esi- 1187,1 kr ja aastas oli 19 564 Rootsi (56 000 in) kud.“ haisu ei pidavat ka lõhnaküü- mest korda juttu pakettaken- kr, sellest 39% kulutati toidule, Tähtsaimad ekspordikau- Lokkab antiigiäri: kuulutus naldega toast välja saama. dest 18 eluasemele, 7% riietele jm. bad: puit ja puittooted, teks- [email protected] 1992, oktoobri Õhtulehest: Paar ettevõtjat lubasid sööta Kõrgeim keskmine bruto- tiil, valmistoidukaubad, kee- ostan meie seast jäädavalt sigade peal katsetada. Taust palk kuus oli ﬁnantstegevuses miatööstus lahkunud inimese (surnu) jä- 1998. Rovaniemist Eestisse Rahvaarv 1998. aastal – 7684 kr, seejärel energeetika, Kõige suurem eksport 1997 relejäänud kodust vara. Info ja tulnud ehtne jõuluvana jäi juhi- 1 393 074 gaasi- ja veevarustuses 4835 Venemaale, Soome ja Rootsi; tellimine … loast ilma. Jõuluvana otsustas SKP turuhindades kokku kr, veondus, laondus 4425 kr. import – masinad ja elektroo- toimetaja Kristina Traks, tel 667 0095, e-post [email protected] 22. veebruar 2008 Äripäev 17

1925. aastal käis Estonia teatri taga vilgas kauplemine talukaubaga. 1944. aasta märtsis tegid Vene lennukid selle kõik maatasa. Foto: Eesti ajaloomuuseum

Raul-Roman Tavast: sündisin justkui uuesti

Raul-Roman Tavast imes- aga ema viidi paari kuu pärast mu peas kogu aeg, ikkagi poi- Millest alustasite? tab tagantjärele, kust sai ta tagasi. Siis tuli ema ise uuesti sipõlve mälestused. Hakkasin julguse isa äri taastamiseks, Eestisse, kuid selle peale piste- Saime 1990. aastate algu- kõigepealt isa pabereid ja joo- sest alustada tuli täielikust ti ta juba kolmeks aastaks van- ses tagasi Pärnu maanteel asu- nistusi koguma, arhiividest ja nullist. gi passirežiimi rikkumise eest. vad hooned, mille isa oli lask- mujalt. Seal ta haigestus ja naasis Ees- nud ühe õunaaiaga krundile Tallinna gaasivabriku ametnik tööhoos. Foto: Eesti ajaloomuuseum Kui teie isa Venemaale tisse juba surema. 1931. aastal ehitada. Juveeli- Aga Juveeli erastamine? laagrisse viidi, kas siis pere tehas oli seal tegutsenud ku- Juveeli direktor Rein Mikli jäeti rahule? Mis ametit te ise nõukogu- ni 1975. aastani, mil see Ka- kutsus mind erastamisel osa- Ei, meid – ema ja kolm last – de ajal pidasite? daka tee uude hoonesse koliti. lema, et tugevdada järjepide- viidi Venemaale asumisele ju- Õppisin TPIs elektriinsene- Saime tagasi ka oma kodu Pi- vust. Kolmandaks partneriks ba järgmisel päeval. Isa mää- riks ja tegelesin automaatjuh- rita-Kosel, kus oli tegutsenud olid norralased, kes varusta- rati alguses kümneks aastaks timise valdkonnas. Töötasin NKVD lasteaed. Mingid panga- sid Juveeli väärismetallidega. vangi, kuid peatselt langetati 33 aastat Küberneetika Insti- aktsiad olid meil ka, aga nende Neilt loodeti ka suurt abi inves- surmaotsus. Julgeoleku rah- tuudis. eest saime vaid 400 krooni. teerimisele, aga nii see päris ei vakomissar Boriss Kumm kir- Esimesed seadmed ostsi- läinud. Lõpuks pidime ikka ise jutas sellele otsusele alla ja Kuidas tuli järsku mõte isa me oma raha eest. Isa tööstuse kuidagi rabelema. Eks see üks mahalaskmise juures viibis äri taastama hakata? natsionaliseeritud seadmete kokkusattumiste rida on. ka kurikuulus NKVD ülekuu- Kui aeg kätte jõudis, tuli ha- eest saime hüvituseks 1,4 mil- laja Idel Jakobson. kata tagastamistega tegutse- jonit EVP-krooni, mille pani- Kas ise suudate teenete- ma. Isa amet oli mulle täiesti me mängu Juveelitehase eras- märgi valmis teha? Millal te taas Eestisse jõud- võõras, olin üksnes vastavasi- tamisel 1994. aastal. Ma imes- Ei. Selleks on oma ala meist- site? sulist kirjandust kogunud ja tan isegi, kust tuli see isa äri rid, kõrgema haridusega disai- Põgenesime salaja Vene- lugenud. Nii et ma olin alguses taastamise julgus. Nagu mu nerid. maalt tagasi Eestisse 1946. ikka suurtes raskustes. Alus- naine ütleb, sündisin sel ajal Vabaduse väljak oli kaetud munakividega, hobuste järel koris- aastal. Ema oli hankinud rongi- tasin nullist ja juba siis koos uuesti. Eks see mõte tati lihtsalt luuaga vehkides. Foto: Eesti ajaloomuuseum piletid. Mind jäeti siis rahule, poegadega. vasardus

nikaseadmed, metall ja metal- maksma rohkem kui presiden- vad Robinsonid, Farmi Gabriel, Üldhariduskoole kokku 585 inimest, USAst ja Kanadast litooted, sõidukid ja laevad. 1998–2008 di eramu – 2,3 mln krooni. Baari Talis, 2006 keskmine brutopalk 80 141 ja Rootsist 44 787 Imporditakse enim Soomest, Tegutsevad Pae pommimees Lihula Vabadussamba maha- kuus 9407 krooni Popimad eestlaste sihtko- Venemaalt ja Saksamaalt. 2001 Arnold Rüütel valitak- ja Ustimenko võtmine Kokku lendas 1,5 mln ini- had olid Soome ( 83 624 in), se Eesti presidendiks Eesti saab 13 mln krooni 2006 Lennart Meri surm mest, raudteel 5,3 mln reisijat. Egiptus (36 647 in) ja Hispaa- Toidukaupade hinnad 1997 2002 Eestis on 2690 HI-vii- maksnud Welcome to Estonia Toomas Hendrik Ilves vali- sõiduautosid kokku 74 212, nia (26 832 in) (kg/kr) ruse kandjat Riigikogulased jäid vahele takse presidendiks veoautosid 9933 Avo Viiol mängib kasiinos iseendalt korteri üürimisega. Eesti Vabariik saab 90aas- 2006. aastal saadeti mobiil- Toiduainete hinnad 2008 jaa- Sealiha 37,14 miljonid maha. “Arvasin, et Iraak nõudis esimesed ohv- taseks telefonidega kokku 216 mln nuar Või 41,48 kasiinos võib võita. Vääraru- rid SMSi ja MMSi. piim 10–12 kr liiter Leib 9,95 saam.“ Eesti astub Euroopa Liitu ja Taust interneti kasutas 2006. aas- või (kg) 101,8 kr Suhkur 7,44 Andrus Veerpalu saab olüm- meil on ostupaanika Rahvaarv seisuga 1. jaanuar tal 93,3 % ettevõtetest ja 2/3 juust 121 kr Oakohv 123,21 piakulla. Viljasalve häving – 2007 – 1 342 409 elanikku, elanikest. sealiha 84,2 kr Õlu (liiter) 16,42 Toompeale pannakse püs- julgeoleku varud on otsad! neist 618 245 ehk 46,05% olid Kõige enam turiste tuli Ees- leib (kg) 24 kr Viin 92,3 ti kurikuulus peldik, mis läks Eesti kangelasteks saa- mehed, ülejäänud naised. tisse Soomest – 1 332 000 sai (kg) 25 kr Äripäev 22. veebruar 2008 toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 18 Meeta Hütt memmTõeline Eesti 90 – ikka kraps Hallipäine ja kortsuvaoline Meeta Hütt on kõige tavalisem memm, kes on oma elus rüganud palju rasket tööd teha, olnud alati hooliv oma lähedaste suhtes ja püüab kõrgest east hoolimata võimalikult palju ise hakkama saada ja mitte teiste kaela peale jääda.

Hüti omanäolisus seisneb kuhu tönts vanainimese jalg igavuse peletamiseks lihtsalt aga selles, et ta on sündinud takerduda võiks. välja vaadata,” räägib Hütt. ELULUGU üheksakümneaastaseks saava Minu vastas istub väike pu- Muide, südikas vanaproua la- Eesti Vabariigi eelõhtul. has vanainimene, hall juus si üle-eelmisel suvel oma sääs- Meeta Hütt Enne Hüti juurde minekut pearätiku all ja kergelt vee- tudest uued pakettaknad et- astun koos tema hooldaja Tiiu kalkvel silmad külalist uudiste panna, sest vanad raamid sündinud Pildiga Võru kesklinnas asu- tamas. Hütt räägib meelsas- olid nii mädad, et lasid kohati 23.02.1918 Vastseliina val- vast poest läbi. “Hernesupp ti oma pikast elus, kuigi tun- vihmavett sisse. las Juraski külas meeldib talle väga,” teab Pilt nistab korduvalt, et kõiki de- Suvel käib jalutamaski täpselt, mida riiulilt leivale, taile ja aastaarve ta enam ei lesk, lapsi pole kakaole ja kaljale lisaks vali- mäleta. Suvel on Hütil muidugi lõbu- da. Sotsiaaltöötaja Pilt on Hü- Hüti sõnul on tema elus ol- sam, kuna siis julgeb ta ke- Haridus ti tegemistel ja tervisel silma nud kõike, nii rõõme kui ka pi toel ka veidikeseks jaluta- 6 klassi Vana-Saaluse koolis peal hoidnud 18 aastat. “Mee- raskusi. “Üks asi on ühtmoo- ma minna, näiteks lähedal- ta tahab nii palju, kui ta on di raske ja teine asi teistmoo- asuvasse poodi või kirbuturul Ametid suuteline, ise teha ja see teda di raske,” libiseb Hütt täpsus- lilli müüvate tuttavate vana- hooldas kolme nooremat ilmselt püsti hoiabki,” räägib tavast küsimusest sujuvalt üle kestega juttu puhuma. Tegeli- venda, tegi talutöid Pilt. “Minult palub ta vaid neid ja lisab elutargalt, et ka vana- kult peab Hütt suvel tihti õues 1950ndate alguses töö- asju, millest ta enda jõud üle dus on omamoodi raske. Saja- käima kas või juba seetõttu, et tas kolm aastat Võru leiva- ei käi.” Ja ometi – meenutab aastaseks saamisest ta ei unis- lillekeste eest hoolitseda. Ni- kombinaadis Pilt – ronis kange vanamemm ta. “Seni olen küll ise hakkama melt kasvab tema rõdu all ilus seejärel töötas aastaküm- paar nädalat tagasi üksi olles saanud, aga mis edasi saab, ei roosipõõsas ja mõned suvelil- neid Võru aiandis, sealhulgas taburetile ning sättis maha- tea,” lausub Hütt. “Vanana ela- led. Kui rõdult lasta nööri ot- tükk aega selle juhatajana jooksnud kardinarõngad sii- mine läheb üha igavamaks.” sas veepang alla, saab Hütt lil- pärast aiandi ühendamist kommunaalkombinaadiga nile tagasi. Talvel kuulab raadiot led kastetud küll. “Need on mulle sellel aastal Hütil järeltulijaid ei ole, jätkas kasvuhoonetöötajana esimesed toodud lilled,” tun- Talvel peletab Hütt igavust raa- kuid see-eest on tal suur sugu- kuni pensionini

PORTREE neb Hütt siirast heameelt kü- dio kuulamisega ja sugulaste võsa. “Ta on alati oma sugulasi lalise ulatatud tulpidest ja tat- kingitud televiisorist uudis- väga palju aidanud, isegi siis, Homme pole Hütil kindlas- sab kööki. Kahetoaline korter te ning lastesaadete vaatami- kui tal endal on rasked ajad ol- ti igav, sest sugulased tulevad on puhas ja korras. Ainus, mis sega. Kuna Hütt on ühest sil- nud,” tunnustab õetütar, Tar- teda hällipäeval õnnitlema. reedab, et selles elab 90aasta- mast kae tõttu peaaegu pime, tu Ülikooli kirurgiakliiniku Ja kindlasti jätkub tal elevust Väinu ne inimene, on korterisse si- ta raamatuid lugeda enam ei ambulatoorse kirurgia osa- oodata ära pühapäevane “Prilli- Rozental senemisel hetkeks ninna lööv saa. Küll aga viskab ajalehte- konna õde Eha Tsahkna. “Sa- toosi” saade – küll see soojen- kerge arstirohu lõhn, sängi dele pilgu peale. muti tunneb ta alati siirast hu- daks memme südant, kui riigi kõrval seisev kepp ja vaipade- “Mul on õnneks aknad mõ- vi, kuidas sugulastel läheb ega juubelipidustuste saginas pole ta põrandad, et poleks ohtu, lemal pool maja, nii et saan unusta nende sünnipäevi.” unustatud ka teda õnnitleda. [email protected] Meeta Hütt: kool jäi katki, sest töö oli tähtsam

“Kui kaks vanemat õde olid puni, mil ta oli sunnitud isa- Ta meenutab siiamaani Vahetult enne pensionile talust ära läinud, ahastas talust lahkuma ning Võru lin- tänu tundega Võru aiandi tol- jäämist pidi ta end aga töölt ema, et kui mina ka lähen, nas tööd otsima. last direktorit Sibulat, kes võt- lahti võtma ning pühenduma siis mis temast küll saab,“ Kolmeaastane töö leiva- tis vaevaks ja koolitas-õpe- voodihaige ema põetamisele. põhjendab Meeta Hütt, kombinaadis, kus ta pidi tassi- tas kuueklassilise hariduse- Praeguse riigi- ja elukorral- miks ta pidi pärast kuuen- ma ka raskeid jahukotte, oli nii ga naist seni, kuni võis ta en- duse üle Hütt ei nurise. “Rikas- dat klassi koolist ära tule- ränk, et Hütt ei taha sellest ise- da mantlipärijana aiandi ju- tel ja noortel on teed valla, aga ma ning tööle hakkama. gi rääkida. Oma tegeliku kut- hatajaks edutada. “Hiljem te- ega vaeste elu küll paremaks sumuse leidis ta hoopis Võru kitas see paksu kadedust aian- läinud ole,” kostab ta napilt. Plikaeas tüdruku põhi- aiandis. “Ma olen lilli lapsest duskoolis hariduse saanud ini- Kuid, mis tal eriti hingel, on kohustus oli oma kolme noo- saati armastanud ja kui ma mestes,” räägib Hütt. “Neile see, et praeguse aja inimesed rema venna kantseldamine aiandisse tööle sain, pühendu- ei mahtunud kuidagi pähe, et ei taha teise inimesega kõne- ja kasimine. Talutööd rabas sin lillekasvatusele täielikult,” nende ülemusel pole tegelikult leda. “Mõni ei tihka isegi tere Hütt teha kuni 1940ndate lõ- lausub Hütt. vastavat haridust.” öelda,” on Hütt kogenud. toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post [email protected] 22. veebruar 2008 Äripäev 19 Rein Sikk: kõige tädimaalilikum

äletan väga hästi kõiki neid nel- Mja Eesti Vabariigiga samal ajal üheksakümneaastaseks saavaid Rein memmesid, kellega mullu oktoobris ühe Sikk, Eesti kirjatüki tarvis kohtusin. Meeta Hütt on Päevalehe kindlasti neist üks ehedaim, nii-öelda vanemtoi- kõige tädimaalilikum. metaja Rahvalaul ütleb, et esimesed heide- takse, tagumised tapetakse ja keskmised tulevad koju. Need memmed ongi need keskmised, kellel pole läinud oma elus mitte kõige halvemini ega ka mitte kõige paremini. Samas on neil seda talu- pojatarkust, mis on aidanud eluvintsu- tustest püstipäi läbi tulla. Nad pole vin- gujad, vaid vastupidi – neist õhkub opti- mismi. Kaie Külm: eelistab omaette olemist len tähele pannud, et viimasel Oajal eelistab Meeta pigem omaette vaikuses olemist kui seltskon- da. Ta on kurtnud, et kuna tal on kehv Kaie Külm, kõrvakuulmine, ei suuda ta seltskonna- õetütar, suminas enam suurt midagi aru saada. Krediidi- Tegelikult on ta väga tubli, et saab panga siiamaani üksi elades endaga ise hakka- Võru pan- ma. Ta ise ilmselt ei saa sellest arugi, kui gakontori tubli ta tegelikult on. laenuosa- Kuna Meeta on sündinud tähelepanu- konna väärsel ajal, siis sai tema sünnipäevadel juhataja ka vene ajal alati meenutatud Eesti Vaba- riigi aastapäeva. Anders Tsahkna: kokkuhoidlik proua simesed kirkamad mälestused Evanavanatädi Meetaga seostuvad sellega, et tal oli kodus väga palju rohukarpe ja ma imestasin, kuidas ta Anders suutis medikamentide virvarris nii hästi Tsahkna, orienteeruda. Tegelikult oli see aeg, kui õetütre Meeta oli täielikult pühendunud oma ea- poeg, endi- ka ema hooldamisele. Nüüd on Meetast ne Tallinna endast heas mõttes kujunenud tänuväär- abilinna- ne klient apteekidele. pea, OÜ Veel mäletan Meetat kui äärmiselt Balti kokkuhoidlikku prouat. Näiteks ei toh- Radio- tinud nende juures televiisor ilmaasjata diagnosti- töötada ja toitu pidi võimaluse korral te- ka juhataja gema väiksema pliidiraua peal, et elekt- rit vähem kuluks.

Irma Irma Visnapuu: Visnapuu, vennatü- oma arvamus noortest tar, pen- sionär illed on Meeta jaoks alati esmased Lolnud – ta teab, oskab ja tahab lille- dest palju rääkida. Vene ajal oli sellest, et Meeta aiandis töötas, sugulaste- le ka otsest kasu – ka kõige lillevaesemal ajal ei jäänud me kunagi lilleõieta. Mäletan, et kui olin plikaeas tema juures ükskord külas, ei meeldinud talle sugugi minu moekalt lõigatud juukse- tukk. Tema meelest pole kombekas, kui tütarlaps piilub tuka tagant. Ka praegu on tal noorte kohta oma arvamus. Kuna ta elab Võrus suure poe kõrval, siis näeb ja kuuleb ta hilisõhtuti palju sellist, mis ei ole kindlasti vastuvõetav ka temast mitu põlvkonda noorematele inimestele.

TASUB TEADA

Meeta sündis 1918. aasta 23. veebruari õhtul kodu- talus ja vaata et vene soldatite silme all. Kui sünnitus- aeg kätte tuli, palus tema isa nende talus viibinud vene soldatitel vabastada sünnitajale üks tuba. Vastseliina vald vabastati vene vägedest päevi hiljem. Meeta sündis perre noorima, kolmanda tütrena. Pä- rast teda sündis perre veel kolm poega. Meeta on sündinud emaga ühel ja samal päeval ehk 23. veebruaril. Ema elas 93aastaseks. Kõrge eani elas ka Meeta isa – ta suri 91-aastasena. Kuuelapselisest perest on tänaseni elus kaks. Meeta vanim õde Emma, kes 1940ndatel küüditati Siberisse, sai tänavu jaanuaris 96aastaseks. Äripäev 22. veebruar 2008 toimetaja Virge Lahe, tel 667 0037, e-post [email protected] 20 PÄEVA TEGIJA

600 Nestlé 560 21.02. 520 +4,0% 480

440

400 BÖRS 03 05 07 09 11 01 Kalevile jäävad kahjumit

Kasumi- TULEMUSED ASi Kalev majandusaasta esimene pool Uus Kalev töötab praegu väga suure kahjumiga ning võlakoormusega prognoos 2007/08 esimene poolaasta, mln kroonides nn vana Kalev Alta Capitali kätte minev osa Kalevist: nn uus Kalev: 50 miljonit ehk kõik kokku kondiitri- ning piimatööstus meedia, kinnisvaraarendus, trükitööstus Käive 617,7 511 106,6

märgist Brutokasum 132,2 138,3 -6,1 mööda Turustuskulud -68,7 -50,8 -17,9 Üldhalduskulud -57,0 -22,0 -35,0

Kersti Saar -27,8 -9,9 -17,9 [email protected] Finantstulud ja kulud

Kalevi esimese poolaasta Puhaskasum -22,2 55,5 -77,8 majandustulemused näita- sid, et Kalevi mahamüüdav Kinnisvarainvesteeringud 237,7 0237,7 toiduainete üksus teenib korralikku kasumit, seevas- Võlakohustused 766,3 269,4 496,9 tu kinnisvara- ja meediaäri sipleb suures kahjumis. Omakapital 351,2 0351,2

Varad 1489,3 444,4 Kalevi puhaskahjum ula- 1044,9 tus 2007/2008. majandusaasta esimese kuue kuu jooksul 22,2 miljoni kroonini. Samal pe- TAUST HIND rioodil aasta aega tagasi oli tu- Roheline tuli toiduainete poole müügile lemiks aga 10,5 miljonit kroo- Toiduaineteüksuse müügiga rahul 21.02.2008 ni puhaskasumit. Mullu septembris allkirjas- ti Ekspressile, et praegu su- aktsionärid kergitavad Kalevi aktsiat 29,26 Kalevi suuromanik AS Rub- tas Kalev toiduaineteüksuse jub ülevõtmine plaanipäraselt aastaga aktsia hind kroonides la prognoosis eelmise aasta aktsiate ostu-müügilepingu ja veebruari lõpuks jõutakse +35% novembri alguses avaldatud Alta Capital Partners S.C.Aga. pika protsessiga ühele poole. 30 ülevõtmispakkumise pros- Avaldus Kalevi toiduaine- Alta Capitali Partnersi koon- pektis kasumiks koguni 31,6 tetööstuse müümisest Altale dumisavaldus, mille alusel lä- miljonit krooni. Tegelik num- sai konkurentsiametilt heaks- heb Kalevilt Alta Capitalile AS ber jäi omakorda kõvasti ooda- kiidu juba jaanuari lõpus. Kalev Paide Tootmine, AS Ka- tule alla. Kalev juhtorganite hinnan- lev Chocolate Factory, Kalev 25 gul teenib ettevõte tehingust Jõhvi Tootmine, ning AS Vilma 20.09.2007 24.09.2007 Müüdav toiduaineteüksus ca 300 mln kr erakorralist ka- ja AS Tere on nüüdseks kon- Alta Capital ja Kalevi suuromanik 56 miljoni krooniga plussis Kalev sõlmisid Rubla tegi kohustusliku sumit, positiivne rahavoog et- kurentsiametis heaks kiide- ostu-müügilepingu ülevõtmispakkumise Kahjumit tõid Kalevile pool- tevõttesse on ca 530 mln kr. tud ning sellele pole esitatud Kalevi toiduainete- väikeaktsionäridele 20 aastaga jätkuvad tegevused Kuigi roheline tuli tehinguks kaebusi. “Koondamise osas üksuse müügiks hinnaga 29 kr/aktsia ehk meedia, kinnisvaraaren- põleb, mis lõpetaks protsessi on ainus võimalus kaevata as- dus ja trükindus 78 miljonit omanike ümbervormistamise jast huvitatud kolmandate- krooni. Müüdava toiduainete- ja raha ülekandmiseks, pole le osapooltel. Meile ei ole tea- üksuse kasum ulatus 56 miljo- kindel kuupäev veel teada. da, et sellist oleks meil tuvas- 15 ni kroonini. Eile kinnitas Alta Capitali tatud,” ütles Svetlana Ljutova 03 04 05 06 07 08 09 10 11 12 01 02 Võrreldes eelmise aasta sa- partner Andres Rätsepp Ees- konkurentsiametist. Allikas: Tallinna börs ma majandusperioodiga kasvas Kalevi realiseerimise konsolideeritud netokäive 35 prot- Käivet kogunes 2008. ma- diselt negatiivne. Kalevi arva- nemine ning uue valdkonna- Hiljutise 77 miljonit maks- senti ning ulatus 2007/2008. jandusaasta esimese pool- tes oleneb palju makromajan- na trükindus ja meedia. va kinnisvarahanke kohta rää- majandusaasta esimese kuue aasta jätkuvatele kahjumli- duslikest teguritest. Näiteks Kalevi finantsjuhi Tarmo kis Maasikamäe, et tegemist kuu jooksul 617,7 miljoni kroo- kele tegevustele 106,6 miljo- kinnisvarasegmendi eelmise Maasikamäe sõnul oli mee- on perspektiivse kinnistuga, nini. nit krooni. perioodi kõrge tulusus märga- diasektori 21 miljoni krooni- mille projekti tulemusega ol- Kalevi tulemus paistis sil- Isegi kinnisvaraarenduse tavalt kahanenud. ne poolaastakahjum teisalt lakse rahul. ma kõrge finantskuludega. tulusus kahaneb Grupi kogukäibele avalda- planeeritud. “Arendame sa- “Meediasegment on Kalevi Meedia- ja kinnisvaraüksuse sid aruandeperioodil suuri- maaegselt mitut väga mahu- jaoks alles lapsekingades ning Kalevi meediasegment on finantskulud küündisid poo- Ettevõte arvates on käive olu- mat mõju kinnisvara segmen- kat projekti, tegemist on käes- sünergia erinevate üksuste va- LHV analüütiku Sten Pisangi le aastaga ligi 18 miljoni kroo- liselt kasvanud jätkuvatel te- di realiseerimismahu oluline oleval perioodil planeeritud hel ei ole veel täielikult aval- sõnul alles lapsekingades, nini, seda ligi poole miljardi gevusaladel, kuigi nende seg- kahanemine, kondiitri- ja pii- kahjumiga,” kommenteeris dunud,” ütles LHV analüütik pole ka tunda sünergiat üksus- kroonise laenukoormusega. mentide tulemuslikkus oli en- matoodete läbimüügi suure- Maasikamäe. Sten Pisang. te vahel. Foto: Andres Haabu Ära lase hetkekski silmist! Värske turuinfo ja investeerimiseksperdi nõuanne kohe ja praegu, PARIM TÖÖKOHT maailma aktsiaturud Sinu arvutis: www.lhv.ee/pro SINU RAHALE toimetaja Virge Lahe, tel 667 0037, e-post [email protected] 22. veebruar 2008 Äripäev BÖRS 21

KUUPÄEV MOETÖÖSTUS Poola fond müüs Bonnier Business Press is one of five divisions Baltika aktsiaid in the Swedish publishing house Bonnier AB. Baltika teatas börsile, et Bonnier AB publish books, magazines and news- papers, run TV stations in Sweden and Finland, Poola fondihaldusﬁrma produce movies and run cinemas. Business BZ WBK AIB Towarzystwo Press is responsible for business newspaper, Funduszy Inwestycyjnych business news sites, magazines and other pro- teatel on nende osalus Bal- ducts directed to the business market. News 25.02 sites and other internet activities is a fast grow- tikas vähenenud alla 5 protsendi. Vastavalt edastatud ing part of the business. Bonnier Business Media OÜ is established to avaldab eelmise kvartali ja 2007. aasta majandustule- teatele omavad viis Poola manage Central and Eastern European opera- mused Tallinna Kaubamaja, Baltika avaldab neljanda kvartali fondi kokku 4,75 protsenti tions from Tallinn office. The company’s mis- majandustulemused teisipäeval. Baltika aktsiatest. sion is to support the Business Press publishing houses in 10 different countries. Among other activities the company develops software for online publishing, document concepts and business models and runs an extensive training pro- gram for professionals of both online and offline media. JOIN Bonnier Business Media has close relationships with Äripäev in development of software and A FAST GROWING business solutions. tootvad ärid For more information visit www.bonnierbusiness- EUROPEAN PUBLISHER press.com

We are now filling the following position: ASSISTANT

Responsibilities: • handling and archiving accounting (outsourced service provider) and other company documents • travel/accommodation/other arrangements needed for organizing work shops / trainings / events (support for Knowledge Manager), as well for company own employees • general office administration tasks

Requirements: • relevant education and/or experience • good level of communication in English (both verbal and written) • ability to have at least verbal communication in Russian language will be an advantage • structured and likes to administrate daily routines • self managed • service minded • fast and oriented to find solutions

We offer: • interesting work in innovative organization • motivating salary • good opportunities for studying and self-improvement • open and friendly working environment

Please send your CV and application letter in English to the e-mail [email protected]. Closing date February 22, 2008.

Otsime inimest järgmisele töökohale ASSISTENT

Vastutusvaldkonnad: • raamatupidamise ning muude firma dokumentide administreerimine ja arhiveerimine Bonnier Business Press on Rootsi kirjastuse Bonnier • seminaride, koolituste, ürituste ning firma oma töö- AB üks viiest divisjonist. Bonnier AB kirjastab raama- tajate reiside ja majutuste organiseerimine tuid, ajakirju ja ajalehti, juhib telejaamu Rootsis ja Soo- • muude kontori haldusküsimuste lahendamine mes, toodab filme ning juhib kinosid. Business Press vastutab majanduslehtede, majandusuudiste saitide, Nõuded kandidaadile: majandusturule suunatud ajakirjade ja muude toodete • vastav haridus ja/või kogemus eest. Uudistesaidid ja muud internetitegevused on sel- • heal tasemel suhtlemisoskus (nii kirjalik kui ka suu- le valdkonna kiiresti kasvav osa. line) inglise keeles Bonnier Business Media OÜ on loodud Kesk- ja Ida-Eu- • suhtlemisoskus vene keeles (vähemalt suuline) on roopa tegevuse juhtimiseks Tallinna kontorist. Ettevõtte eeliseks missiooniks on toetada kümnes riigis asuvaid Business • organiseeritus ja soov administreerida igapäeva- Pressi kirjastusi. Lisaks paljudele muudele tegevustele seid tegevusi arendab ettevõte tarkvara online-kirjastamiseks, doku- • iseseisev ja teenindusvalmis mendikontseptsioone ja ärimudeleid ning korraldab Investor leinab müüdud üksusi online offline • kiirus ja orienteeritus lahenduste leidmisele ulatuslikke koolitusprogramme nii - kui ka - Kalevi aktsionäril Toomas müüdi, näitavad hetkel häid Kivimäe meelest pole akt- meedia spetsialistidele. Bonnier Business Media on tihedates suhetes Äripäevaga, arendades koos tarkvara Kivimägil oli kahju, et Ka- tulemusi,” põhjendas Kivi- sionäridel midagi kahetse- Meie pakume: lev otsustas kommivabri- ning luues ärilahendusi. Lisateavet leiate kodulehelt • huvitavat tööd innovatiivses organisatsioonis mägi. “Meediasektori numb- da. www.bonnierbusinesspress.com. • motiveerivaid palgatingimusi ku ja Paide piimatööstuse reid ei olnud rõõm vaadata ja “Kogu börs on madalal on • häid võimalusi õppimiseks ja isiklikuks arenguks maha müüa. see teeb murelikuks. Kuid see Kalev siiski üle börsi keskmi- • avatud ja sõbralikku töökeskkonda on paratamatus. Telekanali- se hinna. Ma ei näe põhjust “Lõpetavate tegevuste näi- tel on tihe konkurents. Ei ole kohe rutata aktsiaid müüma, Palun saatke oma CV ja avaldus inglise keeles tajad, näiteks Kalev Choco- kerge saada kohe meedia tu- kuid ma ei hakka ka tänase e-posti aadressile [email protected] hiljemalt late Factory ja Kalev Pai- rul plussi, see viib tihti 2–3 hinnaga juurde ostma,” üt- 22.02.2008. de Tootmise omad, mis ära aastat,” rääkis Kivimägi. les Kivimägi. Äripäev 22. veebruar 2008 toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post [email protected] 22 BÖRS INVESTEERIMINE

ÄP INDEKS PÄEVA AKTSIA TÖÖSTUS 52 nädalat 1761,37 Kalev Norma maksab dividende viis krooni aktsia kohta 21. veebruar 1,16% 5,65% 3100 21.02 35 AS Norma kutsub 14. mail kok- jamaksmiseks kulub 66 miljo- perioodi ku ettevõtte aktsionäride üld- nit krooni. kõrgeim 2800 3108,92 31 koosoleku, kus tehakse et- Jaanuari alguses tegi väikeakt- tepanek maksta omanikutu- sionär Rene Ilves Norma juha- madalaim 29,26 2500 1623,50 27 lu viis krooni aktsia kohta. Di- tusele avaliku pöördumise et- krooni, aktsia hind videndid makstakse välja hilje- tepanekuga tõsta dividendi või 2200 23 Äripäeva indeks malt 27. juunil. osta aktsiaid tagasi. on arvutatud Ettevõte sai 2007. aastal pu- Norma on maksnud dividende 1900 10 Tallinna börsil 19 enamkaubeldud haskasumit 105,9 miljonit viis krooni aktsia kohta alates aktsia sulgemis- 0,06 krooni, millest dividendide väl- 2002. aastast. 1600 hinna põhjal 15 03 05 07 09 11 01 mln krooni, käive 03 05 07 09 11 01

INDEKSID BÖRSID

OMX Tallinn 679,02 Nasdaq 2325,71 Tallinna börs 21.02 Indeksaktsiad 21.02 aktsia sulgemis- muutus tehin- käive, P/E div. akt. aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind, kr eelm, % ost müük guid kr suhe kohta hind % min max 0,42% -0,06% PÕHINIMEKIRI Arenenud turud (EFA) 71,46 0,76 65,63 86,50 - Arco Vara 17,37 1,83 17,21 17,52 55 22 004 663 4,0 0,27 Arenevad turud (EEM) 141,69 0,26 103,56 167,48 - Baltika 48,19 2,33 48,35 48,50 100 1 754 222 12,4 0,80 Austraalia (EWA) 26,97 1,36 22,35 34,83 - ÄP tööstus OMX Helsingi Ekspress Grupp 64,46 1,48 64,15 64,46 11 172 497 11,6 Brasiilia (EWZ) 84,45 1,43 39,80 87,67 - 2 3 5 , 5 3 10 892,24 Eesti Ehitus 66,50 -2,07 65,72 66,50 14 255 419 7,3 1,50 Dow Jones (DIA) 124,35 0,21 115,80 141,95 - Eesti Telekom 118,60 -0,26 118,60 118,91 32 5 602 728 10,8 9,50 Euroopa (IEV) 103,32 0,54 94,48 125,07 - Harju Elekter 49,13 -0,95 48,04 49,13 2 24 377 9,6 1,80 Hiina (FXI) 148,05 -0,86 89,77 219,56 - 1,30% 0,51% Kalev 29,26 5,65 28,16 29,26 5 59 589 12,6 - Hõbe (SLV) 177,02 0,01 110,00 178,34 - Merko Ehitus 170,55 3,71 170,55 172,11 38 2 519 702 5,0 7,00 Jaapan (EWJ) 12,51 1,71 11,60 15,16 - Norma 80,58 0,98 79,80 80,58 2 61 902 10,1 5,00 Kanada (EWC) 31,13 0,32 24,01 36,68 - Pensioniindeks OMX Stockholm Olympic EG 48,82 1,30 48,66 48,82 126 9 624 623 19,0 1,00 Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) 49,99 1,28 41,10 69,10 - 149,04 960,98 Saku Õlletehas 215,92 3,37 205,75 212,79 8 128 690 15,4 25,00 Kuld (GLD) 93,10 -0,15 62,62 93,61 - Silvano FG 64,46 - 63,21 65,56 0 0 13,3 - Mehhiko (EWW) 56,58 0,10 46,70 65,15 - Starman 84,49 - 84,49 90,59 0 0 31,4 0,70 Nafta (USO) 78,20 -1,41 47,39 79,89 - -0,21% 0,68% Tallink 13,46 -1,15 13,46 13,61 94 5 454 613 9,7 - Nasdaq (QQQ) 44,09 0,34 41,61 55,07 - Tln Kaubamaja 117,04 2,47 116,57 117,04 28 3 837 148 12,6 1,00 Rootsi (EWD) 28,82 0,21 25,34 39,19 - Tallinna Vesi 206,54 -0,38 203,72 206,54 9 396 610 14,9 9,80 Saksamaa (EWG) 31,34 0,42 26,23 36,71 - Trigon PD 22,84 -8,18 23,31 24,88 1 297 - - S&P 500 (SPY) 136,20 0,21 126,00 157,52 - Dow Jones 12 372,71 RTS Moskva 2020,92 Viisnurk 29,26 1,63 27,38 29,26 1 936 8,1 1,20 P/E suhe – arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal; dividendid aktsia kohta – viimase majandusaasta kohta * indeksid kella 18.00 seisuga, USD, allikas Bloomberg -0,44% 2,20% teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides) indeksid kella 18.00 seisuga, allikad: Bloomberg, Tallinna börs Riia börs 21.02 USA börsid 20.02 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e TALLINNA BÖRSIL hind % min max hind % min max hind % min max LASCO 1,04 -1,89 1,00 1,57 13,1 Adv. Micro Device 6,83 5,08 5,31 16,19 - Honeywell 56,35 -0,11 44,56 62,29 15,6 Latvijas Gaze 7,51 0,00 6,68 11,19 14,4 AIG 47,90 1,85 44,10 72,97 7,6 IBM 107,85 2,71 88,77 121,46 15,0 SAF Tehnika 1,00 0,00 0,94 11,10 - Alcoa 36,83 1,74 26,69 48,77 13,0 Intel 20,38 1,09 18,05 27,99 17,6 Valmieras Fiberglass 0,94 -3,09 0,94 2,41 31,2 Altria Group 72,94 0,01 60,92 79,59 16,6 International Paper 32,79 0,52 27,51 41,57 14,7 Kahjum oli Ventspils Nafta 2,07 -0,96 1,77 3,31 - Amazon.com 73,64 2,16 37,04 101,09 65,8 JP Morgan Chase 43,15 0,75 37,66 53,25 10,1 sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg American Express 45,30 1,68 41,15 65,89 13,3 JDS Uniphase 12,63 -1,56 9,49 17,15 70,6 Vilniuse börs 21.02 Amgen 47,35 1,05 43,93 67,62 11,4 Johnson & Johnson 63,23 -0,68 59,72 68,85 15,2 Apple 123,82 1,34 83,00 202,96 27,2 Juniper Networks 26,05 -0,34 17,21 37,95 35,7 meelepärane aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e AT&T 34,36 -4,26 32,95 42,97 12,4 Kellogg 51,29 -1,08 46,25 56,89 18,3 hind % min max Avon Products 38,84 -0,99 31,95 42,51 23,0 Kraft Foods 31,28 0,32 28,63 37,20 16,9 City Service 12,00 0,00 11,44 16,80 - Bank of America 42,97 0,70 33,12 54,10 12,5 McDonalds 56,20 0,95 42,31 63,69 19,4 ärast kerget hingetõm- Grigiškes 2,65 0,00 2,30 3,02 - Boeing 84,00 -1,60 74,12 107,83 16,1 Merck 47,02 -0,11 42,32 61,62 14,6 Invalda 15,15 0,66 12,21 20,29 - Bristol Myers Squibb 23,06 -0,43 21,75 32,35 15,8 Merrill Lynch 51,84 3,41 47,50 95,00 - Pbepausi liuglesid Tal- Lithuanian Energy 4,25 -1,16 3,20 8,40 156,7 Campbell Soup 32,24 -1,01 30,19 42,65 16,6 linna börsi aktsiad eile Snaige 5,15 -3,01 5,15 12,07 - Caterpillar 71,25 1,21 59,60 87,00 13,3 Microsoft 28,22 0,18 26,60 37,50 15,4 Rokiškio Suris 5,94 0,34 5,30 8,97 6,1 Chevron Corporation 86,34 1,78 64,99 95,50 10,0 3M 79,94 0,11 72,05 97,00 16,0 jälle õrnas taganttuules – in- TEO LT (Telekomas) 2,30 -0,43 2,03 2,92 - Cisco Systems 23,20 1,40 21,77 34,24 16,8 Monsanto 119,05 1,00 50,01 129,28 52,9 deks kosus 0,42 protsenti. Kii- Tarvo Vaarmets, Vilniaus Vingis 6,00 0,00 5,45 6,21 - Citigroup 25,49 0,67 22,36 55,55 29,3 Morgan Stanley 43,55 4,97 40,76 75,50 16,6 remat minekut näitas üleeile Äripäeva analüütik sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg Coca-Cola 58,23 0,22 45,56 65,59 21,6 Motorola 11,46 1,51 9,43 19,68 47,8 Colgate-Palmolive 76,02 1,47 63,75 81,98 22,5 Nike 61,20 0,13 51,09 67,93 19,3 õhtul oma teise kvartali kah- Helsingi börs 21.02 ConocoPhillips 81,60 1,19 63,77 90,84 8,4 Novartis 49,65 -1,12 48,44 59,17 - jumi avaldanud meediakont- set sinilindu püüdma minna DaimlerChrysler 82,75 0,84 65,50 111,65 - Oracle 19,43 2,16 15,97 23,31 17,7 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Deere & Co 85,78 2,74 51,59 94,77 19,9 Palm 6,50 -0,61 19,50 4,25 21,0 sern Kalev. Investorid pida- on praeguses turuolukorras hind % min max Dell 19,75 2,44 18,87 30,77 14,3 PepsiCo 71,12 -0,03 61,89 79,79 21,0 sid üle kahekümne miljoni- liigne risk. Comptel 1,45 -2,68 1,25 2,29 14,3 Du Pont 46,46 0,52 41,26 53,90 14,2 Pfizer 22,47 0,45 21,56 27,73 10,2 list miinust uue suuna võtnud Päeva käiberekordi tegi Elisa Comm. 20,03 -0,10 16,60 22,20 14,5 Eastman Kodak 19,18 0,63 16,66 30,20 21,6 Procter & Gamble 66,17 -0,21 60,42 75,18 - Elcoteq SE 3,69 1,10 3,42 9,09 - eBay 27,24 -1,52 25,64 40,73 19,6 Prudential 71,74 1,27 66,70 103,27 9,8 ettevõtte jaoks heaks tule- tänu mõnele suurtehingule Elektrobit Group 1,66 3,75 1,51 2,03 - Exxon Mobil 88,10 1,25 69,02 95,27 12,1 Starbucks 18,26 0,88 17,66 33,14 20,5 museks ja tõstsid aktsia hin- Arco Vara, mis pärast päev va- Finnair 8,06 0,50 6,63 13,03 7,9 Texas Instruments 30,31 1,71 28,00 39,63 16,6 Fortum 28,98 -1,26 19,95 33,00 16,7 Fannie Mae 29,83 2,93 26,38 70,57 18,2 Time Warner 16,49 -0,90 14,64 21,97 15,1 da 5,65 protsenti. Teada on, rasemat korralikku miinust F-Secure 2,47 0,00 1,83 2,78 24,9 FedEx 89,94 0,77 80,00 121,42 14,2 UPS 72,64 0,57 64,01 78,99 17,4 et parimatele tootlustele pan- kallines pea kaks protsenti. Kemira 9,61 3,56 8,40 18,43 18,3 Flextronics 10,75 0,84 9,11 13,60 11,9 United Tech 72,05 0,14 63,45 82,50 16,5 nakse tihti alused keerulis- Investorid ei suuda endiselt Metso 35,67 2,65 25,45 49,95 13,2 Ford Motor 6,41 -1,08 5,50 9,70 - Wal-Mart Stores 49,70 0,08 42,09 51,48 15,6 Neste Oil 22,88 3,06 17,72 30,03 10,2 Freddie Mac 28,75 4,05 22,90 68,12 - Walt Disney 32,58 1,21 26,30 36,30 15,7 tel aegadel sooritatud ostude- aktsia osas seisukohta võtta Nokia 24,89 1,10 15,76 28,76 13,4 General Electric 34,36 0,23 32,92 42,15 15,1 Wells Fargo 30,65 2,65 24,38 37,99 12,5 ga, aga äkki oleks targem see- – ühelt poolt kaupleb aktsia Outokumpu 26,25 3,02 17,20 30,90 7,3 General Motors 25,54 -1,77 21,34 43,20 - Whirlpool 88,82 0,37 67,19 118,00 10,1 Perlos 5,06 0,40 3,41 5,50 - Goldman Sachs 177,25 1,99 157,38 250,70 7,2 Verizon Commun. 35,24 -0,28 33,30 46,24 14,9 kord siiski mõned positiivse- vaid neljakordsel viimase aas- PKC Group 7,28 1,25 7,10 11,86 7,5 Google 509,00 0,01 437,00 747,24 38,3 Xerox 15,18 1,00 12,30 20,18 12,7 mad sõnumid ära oodata? ta kasumil, teisalt hirmutab Sampo 18,55 1,31 14,80 24,79 14,8 Hewlett-Packard 47,44 7,94 38,15 53,48 15,2 Yahoo! 28,83 -0,62 18,58 34,08 61,3 Ka Merko Ehituse akt- aga kinnisvaraturul toimuv. Stockmann 29,09 2,76 21,81 37,24 18,3 Home Depot 27,72 1,50 23,77 41,49 11,6 sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg Stonesoft 0,27 3,85 0,22 0,56 - sia liikus teist päeva järjest Ka Olympic EG kosus üle Stora Enso 8,51 1,31 7,88 14,56 - Londoni börs 21.02 Frankfurdi börs 21.02 tõusuharjal – ehitusettevõt- protsendi, kuid see liikumine Tietoenator 12,90 3,20 12,02 25,20 - UPM Kymmene 11,96 2,40 10,57 20,59 72,6 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e te väärtpaber kosus lõpuks oli kõigest naivistlik eelmäng YIT 16,55 1,16 11,78 27,90 9,3 hind % min max hind % min max pea neli protsenti. Investori- tänasele. Eile avaldatud ooda- hinnad kella 18.00 seisuga, EUR, allikas Bloomberg Barclays 484,00 -1,22 396,00 794,00 7,0 Adidas-Salomon 43,4 1,21 34,50 51,63 16,3 tele andis tuge Hansapanga tust nõrgem kasum vaevalt et BHP Billiton 1651,00 2,36 960,00 1898,00 13,9 Allianz 119,71 1,89 108,35 180,29 6,6 BASF 85,77 -1,27 74,42 105,74 10,4 ostusoovitusena väljendatud investorites Kalevile sarna- Stockholmi börs 21.02 British Airways 274,75 -2,57 259,00 576,00 6,2 BP 552,50 -0,90 498,00 648,00 10,0 Bayer 54,14 1,44 41,03 66,45 17,7 reaktsioon ehituskontserni seid positiivseid emotsioone aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e BT 232,25 1,75 222,25 338,00 10,8 BMW 36,65 0,94 33,77 51,49 8,5 oodatust parematele neljanda tekitab. Ilusa käibe juures ei hind % min max HSBC Holdings 753,50 1,07 676,00 972,00 9,4 Commerzbank 19,92 -0,10 17,75 38,20 6,8 ABB 151,00 2,72 112,00 203,50 - Lloyds TSB 436,25 1,93 354,00 622,00 7,9 Daimler 56,46 1,26 46,65 78,85 14,2 kvartali tulemustele. Siin tu- suuda ettevõte kiire laienemi- Autoliv 322,00 -1,38 279,00 424,50 - Marks & Spencer 421,50 1,81 372,75 759,00 9,2 Deutsche Bank 75,56 1,11 67,00 118,51 5,5 leb aga silmas pidada, et soo- sega kaasnevat survet margi- Assa Abloy 114,75 1,55 98,50 166,00 12,6 Reuters 611,00 0,00 419,75 668,50 25,8 Deutsche Lufthansa 15,42 0,26 14,71 22,70 5,0 Deutsche Post 22,71 1,38 19,80 26,33 15,5 vitus on antud pikaajalisema naalidele veel piisavalt kont- AstraZeneca 251,50 1,82 239,00 407,00 - Rio Tinto 5800,00 1,40 2581,00 5930,00 20,5 Electrolux 102,75 1,73 81,25 190,00 9,9 Royal Bank of Scot. 375,75 3,44 317,00 722,67 5,5 Deutsche Telekom 12,78 0,63 12,18 15,87 116,4 vaatega, mistõttu spekulatiiv- rollida. Ericsson 13,79 -0,58 12,63 28,74 10,0 Royal Dutch Shell 1783,00 1,02 1600,00 2178,00 7,0 Infineon 5,44 0,18 5,27 13,63 - Hennes & Mauritz 343,00 1,63 298,50 450,00 20,9 Unilever 1578,00 -0,82 1320,00 1947,00 15,8 Metro 56,12 0,83 49,22 68,60 25,0 Holmen 214,50 4,13 180,00 316,50 12,1 Vodafone 164,60 1,61 133,70 197,50 - Münich Re 117,06 2,75 107,11 142,75 6,5 Investor 132,50 2,51 115,00 189,50 - Siemens 88,75 0,46 75,87 112,10 19,7 hinnad kella 18.00 seisuga, GBp, allikas Bloomberg Nordea 93,10 1,09 81,1 119,3 - Volkswagen 150,97 -0,02 90,01 199,70 13,3 Skanska 119,25 2,36 98,50 165,50 12,2 Tokyo börs 21.02 hinnad kella 18.00 seisuga, EUR, allikas Bloomberg SKF 115,50 0,43 91,50 153,50 11,5 SEB 157,50 1,29 131,00 250,50 7,8 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Aktsiate hoiutähed (GDRid) 21.02 Securitas 77,25 1,98 67,00 113,75 - hind % min max aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Svenska Handelsb. 184,00 0,27 167,50 223,00 9,0 Bridgestone 1 741 -1,14 1 493 2 715 - hind % min max Swedbank 170,50 0,59 148,75 277,00 7,3 Hitachi 793 1,02 675 947 82,2 Tele2 106,75 -1,84 100,25 152,50 - Honda Motor 3 380 1,81 2 890 4 710 8,8 America Movil 61,45 0,10 41,89 69,15 - TeliaSonera 47,90 -0,42 47,50 63,50 12,2 Matsushita 2 275 8,08 1 912 2 585 - Banco Itau 24,43 0,58 15,78 29,38 - Banco Santaner 17,47 0,52 16,09 22,34 - hinnad kella 18.00 seiuga, SEK, allikas Bloomberg Mitsubishi Motors 176 3,53 155 239 50,2 NEC 451 2,04 392 670 China Mobile 75,80 0,32 41,77 104,00 - Moskva kauplemissüsteem 21.02 Nissan Motor 971 -0,72 912 1 412 10,0 Companhia Vale 35,34 0,83 15,57 38,32 - Novartis 49,77 0,24 48,44 59,17 - aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e Nomura Holdings 1 713 3,69 1 395 2 870 18,3 PetroChina 150,56 -2,49 108,20 266,81 - hind % min max NTT 482 000 -0,62 476 000 660 000 17,5 NTT DoCoMo 166 000 0,61 149 000 229 000 18,3 Petrobras 119,47 -0,89 41,38 121,89 - Gazprom 13,05 2,35 8,60 15,00 12,4 Sharp 2 015 3,07 1 690 2 445 22,3 Sanofi-Aventis 38,61 0,65 37,03 49,04 - Lukoil 74,50 2,90 64,25 95,80 8,4 Sony 5 090 0,59 4 540 7 190 21,9 Telefonica 85,18 1,51 59,80 103,50 - Rostelekom 11,15 1,36 7,65 12,40 136,5 TDK 7 940 4,47 6 130 11 990 - Total 74,07 -0,26 63,89 87,34 - Surgutneftegaz 0,94 -0,74 0,87 1,38 10,3 Toyota Motor 6 080 -0,16 4 880 8 350 10,7 UBS 33,33 -1,24 32,51 66,26 - UES 1,20 5,64 0,99 1,37 14,3 Toshiba 802 0,88 692 1 185 17,9 Unibanco 135,58 1,38 80,41 160,25

sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg sulgemishinnad, jeen, allikas Bloomberg hinnad kella 18.00 seisuga, USD, allikas Bloomberg toimetaja Tõnis Oja, tel 667 0171, e-post [email protected] 22. veebruar 2008 Äripäev RAHATURG/KAUBAD BÖRS 23

B30 INDEKS INTRESS AUTOTÖÖSTUS 52 nädalat 200,20 Euribor (6 kuud) 4,376 Porsche käitub kui riskifond 21. veebruar 21. veebruar 280 0,11% 4,80 Maailma üks tuntumaid sport- aastal sai autotootja aktsia- perioodi autode tootjaid Porsche tea- optsioonidega kaubeldes kolm 260 kõrgeim 4,56 tas, et on reinvesteerinud kogu korda rohkem tulusid kui auto- 265,27 oma 10 miljardi euro suuruse de tootmisest. Kümnendi algu- 4,32 240 madalaim krediidiliini eesmärgiga saada ses sai ettevõte suure tulu va- 190,78 kõrgemat tulu. luutadega kauplemisest, mis- 220 4,08 Balti 30 Tegemist on järjekordse näi- tõttu on mitmed analüütikud indeksisse tega, kuidas Porsche kasu- iseloomustanud Porsche tege- 200 kuulub 30 Eesti, 3,84 Läti ja Leedu tab kasumi suurendamiseks ﬁ- vust pigem riskifondi kui auto- enimkaubeldud 3,60 nantstegevust, kirjutas ajaleht tootja omana, kinnitas majan- 180 aktsiat 03 05 07 09 11 01 03 05 07 09 11 01 Financial Times. Möödunud dusleht.

VÄLISBÖRSIDEL RAHA Kommertspankade intressitooted

Euroopa ja Aasia plussis jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt püsijäägilt Nii Euroopa kui ka Aasia 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa ti. Optimismile pakkus tuge Sampo Pank 0,25 0,25** 4,95 5,05 5,10 5,40 5,50 5,60 5,15 5,15 1000/5000(4) börse tooniti eile rohelise Ühendkuningriigi jaanuari Krediidipank 0,30 5,10 5,25 5,30 5,60 5,60 5,80 5,10 5,00 1000/3000(4) värviga – Euroopa Komisjon jaemüüginumber, mis näitas SEB Eesti Ühispank 0,20 0,25 4,90 4,92 4,95 5,05 5,15 5,25 5,30 5,35 2000* avaldas majandusteadlaste viimase 11 kuu kiireimat mi- Hansapank 0,20 - - 4,55 4,75 4,85 5,00 5,00 5,00 3000 ootusi ületava selle aasta Tallinna Äripank 0,20 4,95 5,05 5,10 5,40 5,50 5,60 5,45 - 1000 nekut, ületades sellega ka tu- Tallinna Äripank (3) 0,20 5,60 5,65 5,70 6,10 6,25 6,40 6,25 - 100 000 majandusprognoosi, toorai- ruosaliste ootusi. Ilusat tõusu Nordea Pank (6) kuni 1,70 5,15 5,35 5,60 5,60 5,70 5,70 - - 5000 nete kallinemine vedas aga näitas üllatavalt head tulemu- Parex Pank kuni 2,00 5,60 5,60 5,70 5,80 5,90 6,00 - - 10 000 kaevandusettevõtteid. sed avaldanud Šveitsi magusa- SBM Pank 0,25 0,30 5,65 5,70 5,75 5,90 6,15 6,15 5,10 - 5000 BIG (5) - - - - - 6,05 - 6,25 6,35 6,35 5000 tootja Nestle’i aktsia, kosudes BIG (5) - - - - - 6,20 - 6,40 6,50 6,50 100 000 Päev varem tõsist kaotuse- pea 6 protsenti. Londonis suu- DnB NORD Pank 0,25 (7) - 5,60 - 5,65 5,75 6,00 6,00 5,50 5,50 5000 valu talunud Jaapani börs võt- renes aga 3,8 protsenti maail- tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR tis eile äraantu suures osas ta- ma suurima kaevandaja BHP pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa gasi – Nikkei 225 kosus 2,84 Billitoni turuväärtus. Sampo Pank 2,50 2,50 2,60 2,60 2,75 2,65 3,70 3,80 3,95 4,15 4,20 4,20 protsenti. Nintendo teade, et Sarnaselt Aasia ja Euroopa- Krediidipank 2,90 2,90 2,90 2,85 2,80 2,80 200 USD(4) 4,00 4,10 4,10 4,20 4,20 4,30 200 EUR (4) SEB Eesti Ühispank 2,80 2,80 2,75 2,70 2,55 2,50 200 USD 3,80 3,85 3,90 3,75 4,05 4,10 200 EUR mängukonsool Wii ületab Mic- ga levisid börsipäeva alguses Hansapank - - 2,65 2,50 2,35 2,35 282 USD - - 3,88 3,87 3,96 4,01 192 EUR rosofti analoogi Xbox 360 USA positiivsed meeleolud ka USAs. Tallinna Äripank 2,95 2,95 3,00 3,10 3,00 2,90 200 USD 3,90 3,95 4,15 4,25 4,30 4,30 200 EUR turu müügiedu juuniks, lük- Wall Streetil panustati veidi Nordea Pank (6) 2,80 2,80 2,75 2,65 2,50 2,40 300 USD 4,00 4,10 4,10 4,10 4,10 4,15 320 EUR kas Nintendo aktsia üle nelja pärast turu avanemist avalda- Parex Pank 4,00 4,00 4,00 4,00 4,00 4,00 780 USD 4,40 4,40 4,70 4,80 4,80 5,00 640 EUR SBM Pank 4,10 4,10 4,10 4,05 4,00 3,90 500 USD 4,30 4,35 4,75 4,85 4,85 5,05 350 EUR protsendi kallimaks. tud majandusnäitajatele. DnB NORD Pank 3,80 - 3,70 3,60 - 3,25 300 USD 4,00 - 4,30 4,30 - 4,30 300 EUR Laiapõhjaline Euroopa akt- Investorid lootsid, et numb- kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 24 999 EEKi ** juriidiline isik (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (5) intressimakse hoiustamisperioodi lõpus (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt sialiikumisi kajastav Europe’s rid hajutavat muret USA ma- Stoxx 600 lisas oma väärtuse- janduslangusesse suundumi- Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid Pankade kontaktandmed % päevasaldolt le eilse päevaga 1,5 protsen- sest. Tarvo Vaarmets klient hõbeklient kuldklient SEB Eesti Ühispank Tornimäe 2, tel (24h) 680 0800, e-post: [email protected], Nordea Pank Tallinn, tel 665 5100 SBM Pank Pärnu mnt 12, Tallinn, arvelduskonto, eraisikud Hansapank Liivalaia 8, Tallinn, tel 631 0310, tel 680 2500, faks 680 2501 kuni 50 000 EEK 0,15 0,30 0,60 TOORAINE faks 631 0410 Parex Pank Roosikrantsi 2, Tallinn, tel 770 0000, 50 000–250 000 EEK 0,25 0,50 1,00 Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn, faks 770 0001, e-post: [email protected] üle 250 000 EEK 0,45 0,85 1,70 tel 669 0900, faks 661 6037 Balti Investeeringute Grupi Pank reservhoius, eraisikud Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, Rüütli 23, Tartu, tel 668 1888, faks 737 7581, Teraviljaisu muudab kuni 50 000 EEK/kuni 3196 EUR 3,95/3,45 4,25/3,75 4,55/4,05 tel 668 8088, faks 668 8089 e-post: [email protected], www.hoius.big.ee 50 000–250 000 EEK/3196–15 978 EUR 4,05/3,55 4,35/3,85 4,65/4,15 Nordea Pank Hobujaama 4, Tallinn, tel 628 3300, DnB NORD Pank Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 üle 250 000 EEK/üle 15 978 EUR 4,15/3,65 4,45/3,95 4,75/4,25 faks 628 3201 e-post: [email protected] 8500, faks 686 8501, e-post: [email protected], notsud kallimaks Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, www.dnbnord.ee VALUUTA BÖRSIKAUBAD Uutel tippudel liikuv nafta jeenini kilogrammist, ja vei- hind võttis endaga kaasa seliha kallineb 1,3 protsenti, USD SEK Kütused 20.02 Värvilised metallid 20.02 ka maisi, mis on muutunud 790 jeenini kilogrammist. Li- Rotterdami sadamates (CIF), USD/t USD/t kallimaks kui kunagi varem. hahindade tõusu põhjenda- ost müük 10,63 kr 1,68 kr Nafta* 97,41 Alumiinium 2812,0 2812,5 Rekordkõrgustel kõõluvad takse just söödaks kasutatava- Kerge kütteõli 898,5-901,5 Nikkel 27650,0 27655,0 ka teised teraviljad, mille te teraviljade hinnaralliga. Masuut 442–446 Plii 3169,0 3170,0 tulemusena suureneb oma- Eesti Panga kursid 20.02 Bensiin 871–875 Tina 17000,0 17005,0 Maailma suurim sojaoa im- Diislikütus 913,0–915,5 Tsink 2340,0 2340,5 korda liha väärtus. portija Hiina teatas aga eile, et Vask 8100,5 8101,0 valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK * Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil USD/barrel Allikas: Bloomberg selle kuu sojaoa sissevedu võib Bulgaaria lev BGN 7,999340 Norra kroon NOK 1,982270 Maisi hind tõusis eile Sin- võrreldes mullusega enam kui Egiptuse nael EGP 1,937860 Poola zlott PLN 4,366940 gapuris 1,1 protsenti ja jõu- kahekordistuda. Lisaks sellele Euro EUR 15,646600 Rootsi kroon SEK 1,678700 Kohv 20.02 Väärismetallid 21.02 Gruusia lari GEL 6,902760 Rumeenia leu RON 4,290030 dis 5,29 dollarini buššeli eest. aitasid sojaoa hinda rekordile Hongkongi dollar HKD 1,362410 Slovakkia kroon SKK 0,471536 Arabica (USc)/lb 158,65 USD tr.oz Kallinev nafta tõstab nõudlust upitada ka vihmavalingud Bra- Horvaatia kuna HRK 2,148880 Suurbritannia nael GBP 20,670500 Robusta (USD/t) 2433,00 Kuld 945,00 Hõbe 17,9800 India ruupia INR 0,264999 Šveitsi frank CHF 9,691030 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, Allikas: Bloomberg biokütuste järele. siilias, mis võivad edasi lükata Islandi kroon ISK 0,158348 Taani kroon DKK 2,099000 Plaatina 2073,00 Maailma suurim maisitar- saagikoristust. Jaapani jeen JPY 0,098646 Tšehhi kroon CZK 0,618278 Pallaadium 472,00 bija Jaapan teatas, et tõstab Brasiilia on USA järel maa- Kanada dollar CAD 10,491200 Türgi liir TRY 8,823430 Suhkur 21.02 1 tr.oz=31,105 g, Londoni ﬁksingud, Allikas: Bloomberg Kasahstani tenge KZT 0,088495 Ukraina grivna UAH 2,121060 aprillist sea- ja veiseliha alam- ilma suurim sojaoa ekspor- Leedu litt LTL 4,531570 Ungari forint HUF 0,058871 valge suhkur(USD/t) 380,50 hinda. Sealiha alamhind viiak- töör. Läti latt LVL 22,478900 USA dollar USD 10,629100 toorsuhkur (USc/lb) 7,48 Moldova leu MDL 0,948621 Venemaa rubla RUB 0,433011 se 4,1 protsenti kõrgemale, 380 Tarvo Vaarmets 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, Allikas: Bloomberg

ÄRIPÄEVA KOOLITUSKESKUS KORRALDAB 5.–6. ja 20. märtsil 2008 Tallinnas Domina Inn City hotellis KOOLITUSE: VÄGA EFEKTIIVSE INIMESE 7 HARJUMUST Kuidas arendada koostööd ettevõtte eesmärkide saavutamiseks? Koolitus … annab koostööoskused, mis on olulised juhtimise kõigil tasanditel: isiklikul, inimestevahelisel ja organisatsiooni tasandil; … õpetab, kuidas olla usaldusväärne ja luua usaldust; … annab teadmised, oskused ja töövahendid, mis võimaldavad planeerida, keskenduda prioriteetidele ja delegeerida, kasutades „võidan-võidad” kokkuleppeid; … on suunatud tipp- ja keskastme juhtidele, projekti- ja meeskonnajuhtidele ning personaliküsimustega tegelevatele töötajatele.

Koolitus põhineb dr Stephen R. Covey samanimelisel kõigi aegade enimostetud äriraamatul, mida on müüdud üle 17 miljoni eksemplari rohkem kui 40 keeles. Ligi 6 tundi rahvusvaheliselt auhinnatud videoloenguid ja videoillustratsioone vaheldub intensiivsete grupitööde ja harjutustega. Iga osaleja saab koolituse lõpus omal valikul kaasa raamatu “Esmatähtis esikohale” või Äripäeva juhtimisraamatu “Äriline mõtlemine”. Koolitaja on rahvusvaheliselt sertiﬁtseeritud FranklinCovey konsultant Silva Laius.

Koolitaja: Silva Laius Kolmepäevase koolituse hind on 13 900 krooni (km-ga 16 402 krooni). Juhul, kui korraga registreerub ühest maksjaettevõttest rohkem kui üks osaleja, on osalemise hind 10% soodsam, 12 510 krooni (km-ga 14 762 krooni). Hind sisaldab koolitusmaterjale, lõunasööke ja kohvipause, ning üht Äripäeva raamatut. Info telefonil 667 0413 või elektronposti aadressil [email protected]. Registreerimine aadressil [email protected] või telefonil 667 0413. Äripäev 22. veebruar 2008 reklaamitoimetaja Rainer Raud, tel 667 0107, e-post [email protected] 24 BÖRS INVESTEERIMISFONDID/REKLAAM

Avaron Asset Management 20.02 Nordea Investment Funds 20.02

ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht valuuta ost müük NAV fondi maht ISIN aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Absolute Return Fund EUR 10,51 10,51 10,51 7 279 282 LU0227384020 Balkani Fond A, EEK 90,2502 93,4571 91,6246 - -8,74 - - - 374 904 083 Biotech Fund USD 10,87 10,87 10,87 6 554 347 LU0109905058 Balkani Fond B, EEK 92,2188 92,2188 92,2188 - -8,67 - - - - Central & Eastern European Equity Fund EUR 13,87 13,87 13,87 1 540 876 LU0227385340 Areneva Eur. Väikeettevõtete F A, EEK 77,0979 79,8374 78,2720 - -11,37 - - - 335 081 968 Danish Bond Fund DKK 282,60 282,60 282,60 488 614 LU0064319766 Areneva Eur. Väikeettevõtete F B, EEK 78,7934 78,7934 78,7934 - -11,31 - - - - Danish Equity Fund DKK 202,61 202,61 202,61 454 190 LU0081951880 Danish Kroner Reserve DKK 154,12 154,12 154,12 433 493 LU0064321317 Danish Long Bond Fund DKK 184,22 184,22 184,22 445 959 LU0077910890 East Capital Asset Management AB 20.02 Danish Mortgage Bond Fund DKK 164,85 164,85 164,85 6 425 055 LU0076315968 Dollar Bond Fund USD 16,80 16,80 16,80 479 467 LU0076316008 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Emerging Markets Bond Fund USD 11,13 11,13 11,13 1 365 586 LU0227386314 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Euro Bond Fund EUR 7,79 7,79 7,79 2 209 201 LU0076315455 East Capital Balkan Fund, EUR - - 2,87 25,16 -18,70 -1,37 21,25 - 730 000 000 Euro Reserve EUR 14,53 14,53 14,53 3 536 588 LU0064322471 East Capital Baltic Fund, EUR - - 7,20 18,89 -8,40 -17,05 9,93 25,75 133 000 000 European Equity Fund EUR 15,85 15,85 15,85 3 695 138 LU0081952268 East Capital Eastern European Fund, EUR - - 5,06 22,81 -13,36 -3,25 - 37,49 1 296 000 000 European Value Fund EUR 33,90 33,90 33,90 43 302 670 LU0064319337 East Capital Russian Fund, EUR - - 166,54 22,23 -10,52 0,01 41,59 40,50 1 621 000 000 Far Eastern Value Fund USD 20,35 20,35 20,35 17 110 550 LU0064675985 East Capital Turkish Fund, EUR - - 0,96 - -20,66 - - - 234 000 000 Finnish Equity Fund EUR 21,85 21,85 21,85 287 541 LU0095739925 Fondide originaalvaluuta on SEK Global Bond Fund (DKK) DKK 236,47 236,47 236,47 93 233 LU0064320772 Global Bond Fund (EUR) EUR 10,62 10,62 10,62 2 756 595 LU0064321150 Global Equity Fund EUR 4,85 4,85 4,85 2 723 441 LU0109904242 Global Value Fund EUR 10,53 10,53 10,53 2 457 825 LU0160643358 ERGO Varahaldus 21.02 IT-Fund USD 33,52 33,52 33,52 120 757 LU0109904754 Japanese Equity Fund JPY 939,00 939,00 939,00 1 114 802 LU0097863921 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Japanese Value JPY 922,00 922,00 922,00 3 067 439 LU0160643192 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Nordic Equity Fund EUR 55,54 55,54 55,54 11 040 649 LU0064675639 Tuleviku Pf, EEK 16,0064 16,6531 16,1681 1,77 -2,84 0,74 7,02 10,00 254914760,19 North American Equity Fund USD 9,32 9,32 9,32 3 292 302 LU0095740188 Rahulik Pf, EEK 11,7306 12,2046 11,8491 0,56 1,71 3,13 1,96 2,98 53599995,49 North American Value Fund USD 37,31 37,31 37,31 27 426 508 LU0076314649 Norwegian Bond Fund NOK 146,69 146,69 146,69 1 790 525 LU0087209911 Norwegian Equity Fund NOK 138,44 138,44 138,44 2 055 006 LU0081952003 Finter Fund 20.02 Norwegian Kroner Reserve NOK 155,64 155,64 155,64 1 140 113 LU0078812822 Sterling Bond Fund GBP 32,29 32,29 32,29 142 141 LU0064320699 valuuta ost müük NAV fondi maht ISIN Swedish Bond Fund SEK 208,53 208,53 208,53 2 149 058 LU0064320186 Emerging Markets USD - - 314.62 81560067.94 LU0062338560 Swedish Equity Fund SEK 167,65 167,65 167,65 559 490 LU0081951963 CHF Bonds CHF - - 115.98 32415269.37 LU0121265903 Swedish Kroner Reserve SEK 165,61 165,61 165,61 2 985 561 LU0064321663 USD Bonds USD - - 152.07 79532604.08 LU0121266034 US-Dollar Reserve USD 15,00 15,00 15,00 1 999 666 LU0076316180 EUR Bonds EUR - - 339.13 93848174.73 LU0121266208 Absolute Return High Yield Fund EUR 9,05 9,05 9,05 4 558 984 LU0278533582 European Equities EUR - - 119.88 68811816.78 LU0095789946 Global Stable Equity Fund EUR 8,80 8,80 8,80 24 527 181 LU0278529986 Dynamic Portfolio EUR EUR - - 118.84 42536427.95 LU0121265739 Nordic Equity Small Cap Fund EUR 8,39 8,39 8,39 642 743 LU0278527428 US Equities USD - - 95.00 21334480.26 LU0316676740 Global Core Equity Fund EUR 10,30 10,30 10,30 694 724 LU0112467450 Yield Portfolio CHF CHF - - 381.91 41699300.00 LU0038841986 AS Hansa Investeerimisfondid 21.02 Sampo Baltic Asset Management, Sampo Rahastoyhtiö Oy 21.02 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

Pensionifond K1, EEK 11,7532 12,0500 11,8719 0,90 1,04 3,32 1,72 2,49 323 750 195 Pension 25, EEK 13,1037 13,3685 13,2361 1,30 -2,32 0,43 4,32 4,82 105 077 588 Pensionifond K2, EEK 13,6384 13,9828 13,7762 1,36 -1,95 1,37 4,68 6,34 1 774 606 194 Pension 50, EEK 15,1606 15,4668 15,3137 2,34 -4,59 -0,56 6,49 7,74 1 264 687 311 Pensionifond K3, EEK 16,0418 16,4469 16,2038 2,19 -4,46 -1,14 7,59 10,45 3 740 625 942 Pension Intress, EEK 11,5734 11,8072 11,6903 0,30 0,78 3,73 2,68 2,47 27 168 588 Pensionifond V1, EEK 19,0159 19,4961 19,2080 5,48 -3,04 0,15 5,60 8,76 127 198 135 Pensionifond, EEK 17,7363 18,0947 17,9155 10,55 0,74 -1,18 8,28 9,44 35 249 910 Pensionifond V2, EEK 15,7215 16,1185 15,8803 9,38 -6,31 -2,52 9,52 218 077 748 Pensionifond V3, EEK 20,5026 21,0203 20,7097 14,45 -10,19 -5,82 15,47 383 871 634 Balti G*, EUR - - 356,8000 22,09 -9,04 -24,88 3,56 17,60 15 319 622 Compass 25 G*, EUR - - 1257,2500 4,12 -2,16 -1,91 4,67 5,96 681 010 571 Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 10,2934 10,5534 10,3974 - 0,32 -4,24 - - 55 271 961 Compass 50 G*, EUR - - 1266,8600 7,30 -4,45 -5,13 6,07 8,07 202 350 670 Ida-Euroopa Aktsiafond, EEK 211,5634 216,9059 213,7004 22,44 -19,73 -16,29 13,23 - 2 228 775 739 Compass 75 G*, EUR - - 1243,7700 10,97 -7,03 -8,95 7,71 10,18 70 117 470 Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 12,3577 12,6697 12,4825 - -13,76 -9,51 - - 74 290 936 Compass Equity G*, EUR - - 759,9700 13,84 -8,99 -11,43 8,80 12,63 106 182 813 Venemaa Aktsiafond, EEK 2213,8623 2269,7679 2236,2245 20,83 -6,85 -2,33 38,67 39,82 2 170 238 813 Compass Liquidity G*, EUR - - 1321,3800 1,11 0,38 2,02 1,88 2,46 87 322 485 Fondifond 30, EEK 107,5761 110,2926 108,6627 - -3,25 -1,22 - - 230 256 975 2010 G*, EUR - - 1355,0000 5,29 -2,40 -3,20 5,90 8,53 50 541 332 Fondifond 60, EEK 112,6794 115,5249 113,8176 - -7,21 -3,58 - - 705 403 741 2020 G*, EUR - - 1224,8200 14,03 -9,80 -13,62 8,00 10,71 77 166 924 Fondifond 100, EEK 117,4434 120,4091 118,6297 - -10,60 -7,06 - - 750 920 920 2030 G*, EUR - - 1155,1200 14,52 -9,23 -9,70 10,86 12,45 50 662 764 2040 G*, EUR - - 1520,9500 14,86 -8,87 -7,02 12,72 0,00 7 822 786 Ida-Euroopa Võlakirjafond, EUR 10,4716 10,5240 10,4716 - -0,57 8,40 - - 30 189 653 Uus Euroopa Fond, EEK 34,0757 34,7641 34,4199 19,02 -8,88 2,75 18,57 27,14 227 960 931 Private Debt Võlakirjafond, EUR 1032,3445 1053,4128 1053,4128 - 1,07 - - - 44 830 370 Globaalne Kasvufond, USD 18,5933 18,9689 18,7811 - -8,01 23,32 0,00 0,00 6 576 984 Mandatum Russia G*, EUR - - 3328,3300 1,54 -0,54 -0,96 1,48 1,80 53 001 930

ost müük tootlus (p.a) % fondi maht ost müük NAV tootlus (p.a) % fondi maht 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Intressifond, EEK 150,7875 150,7875 150,7875 0,00 0,40 1,23 4,04 - 483 802 969 Likviidsusfond, EEK 1282,2367 1282,2367 1282,2367 0,01 1,01 1,01 3,75 298 349 104 Hansa Rahaturufond**, EEK 1000,0000 1000,0000 1000,0000 4,41 4,39 4,46 3,78 - 936 960 886

LHV Varahaldus 21.02 SEB Ühispanga Fondid 21.02 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Pf Maailma aktsiad, EEK 16,9282 17,2702 17,0992 1,85 -2,73 -0,93 10,89 12,10 315 256 702 Konservatiivne Pf, EEK 11,3757 11,6055 11,4906 0,65 0,97 2,05 0,59 2,03 365 493 079 Pf Dünaamilised Võlakirjad, EEK 12,7395 12,9969 12,8682 0,43 0,69 1,97 3,61 4,17 29 094 449 Progressiivne Pf, EEK 16,1954 16,5226 16,3590 2,39 -4,72 0,30 8,52 9,87 2 747 269 535 Pf Uued Turud, EEK 14,5632 15,0045 14,7103 2,38 -2,39 4,85 10,88 9,21 55 182 590 Tasakaalukas Pf, EEK 18,3721 18,7433 18,5577 6,41 -3,86 3,66 8,27 10,09 121 017 584 Pf Tasakaalustatud Strateegia, EEK 12,6844 13,0688 12,8125 1,30 -1,82 1,44 6,16 5,14 39 493 120 Aktiivne Pf, EEK 16,5806 16,9156 16,7481 15,45 -9,87 -3,89 16,77 - 138 576 265 Pf LHV Kvaliteetsed Võlakirjad, EEK 11,9005 12,1409 12,0207 0,52 0,34 1,10 3,06 2,78 16 751 184 Täiendav Pensionifond, EEK 17,4139 17,7657 17,5898 11,28 -4,92 -1,01 13,53 14,52 26 673 466 Kasvufond, EEK 9,0041 9,1860 9,0950 18,06 -9,25 2,65 24,93 29,12 895 340 089 Dünaamiline Fondifond EEK 13,3993 13,6699 13,5346 11,40 -7,43 -1,99 - - 183 816 519 Tõusva Euroopa Alfa Fond, EUR 7,6253 7,7778 7,6253 - -12,00 - - - 898 749 Aktiivne Fondifond, EEK 9,4497 9,6407 9,5452 - -9,12 -4,55 - - 156 653 385 LHV Maailma Aktsiad, EUR 9,3753 9,5647 9,4700 - -8,75 - - - 651 415 Tasakaalukas Fondifond, EEK 10,1877 10,3935 10,2906 - -3,93 3,02 - - 25 168 368 Geneerilise Farmaatsia Fond, EEK 12,3114 12,5602 12,4358 - -7,15 -5,99 - - 124 174 851 Ida-Euroopa Võlakirjafond, EEK 13,1753 13,1753 13,1753 1,68 -0,70 0,86 1,53 2,78 447 664 147

Fondivalitsejad LHV Varahaldus AS Maaklerifirmad SEB Asset Management * Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, Choice Asia ex. Japan Fund, EUR - - 5,5363 19,31 -10,55 -2,64 16,21 17,07 - Avaron Asset Management tel 680 0435, faks 680 0402, [email protected], Hansapank Choice Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR - - 3,1823 21,38 -10 -9,27 14,77 14,48 - Narva mnt 5–58, Tallinn 10117 tel 664 www.lhv.ee Liivalaia 8, Tallinn Bond Fund EUR - - 1,2393 3,43 2,2 2,75 1,64 2,65 - 4205, faks 664 4201, [email protected], www. Nordea Rahastoyhtiö tel 613 1659, faks 613 1545 Eastern Europe Fund ex Russia, EUR - - 3,5752 21,28 -12,26 -1,53 24,58 31,21 - Eastern Europe Small Cap Fund, EUR - - 3,8645 21,44 -7,43 -8,68 23,62 28,49 - avaron.ee Hobujaama 4, Tallinn 10 151, tel 628 3300 LHV Choice Emerging Markets Fund, EUR - - 2,0160 22,11 -11,14 10,66 22,89 24,86 - East Capital Asset Management AB Sampo Baltic Asset Management Tartu mnt 2, Tallinn tel 680 0401, Ethical Europe Fund, EUR - - 2,6800 14,61 -12,19 -15,5 10,76 14,2 - Pikk 67–1a, Tallinn 10133 tel 646 1675, Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2295, faks 680 0410; Ethical Global Fund, EUR - - 0,6645 12,38 -11,67 -20,42 2,17 5,14 - faks 646 1674, [email protected], faks 630 2275, Sampo Pank Europe 2 Fund, EUR - - 1,2690 14,95 -12,28 -15,89 11,19 14,93 - Europe Chance/Risk Fund, EUR - - 1493,9541 15,61 -12,13 -15,76 12,12 16,69 - www.eastcapital.com [email protected], www.sampo.ee Narva mnt 11, Tallinn Global Chance/Risk Fund, EUR - - 0,7118 12,40 -9,50 -17,57 6,75 8,42 - ERGO Varahalduse AS Trigon Funds tel 630 2104 Global Fund, EUR - - 1,8016 12,12 -10,44 -16,77 4,95 7,1 - Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, Pärnu mnt 15, Tallinn 10 141, tel 667 9208 SEB Eesti Ühispank International Mixed Fund, EUR - - 21,1275 8,24 -6,83 -11,31 3,42 5,02 - faks 667 9201 faks 667 9221, [email protected], Tornimäe 2, Tallinn Choice Japan Chance/Risk Fund, EUR - - 0,4828 10,07 -10,26 -23,92 -0,55 3,52 - Finter Fund Management Company S.A. www.trigon.ee tel 665 6622, faks 665 6802 Choice Japan Fund, EUR - - 0,4370 10,40 -8,05 -30,27 -3,35 0,82 - Medical Fund, EUR - - 21,1275 10,55 -7,63 -14,47 1,56 1,81 - 33, avenue J.F. Kennedy, P.O. Box 91, L-2010 SEB Ühispanga Fondid SBM Pank Nordic Fund, EUR - - 6,7008 16,59 -9,48 -10,31 14,54 20,16 - Luxembourg, Tornimäe 2, Tallinn 15 010, Pärnu mnt 12, Tallinn Choice North America Chance/Risk Fund, EUR - - 3,2154 13,14 -9,61 -15,07 -0,07 2,31 - tel +352 44 10 1065 67 tel 665 6565, faks 665 7122, tel 680 2500, faks 680 2501 fax +352 44 10 1060 02, funds@finter.ch, [email protected], www.seb.ee Russia Fund, EUR - - 11,2484 - -7,41 - - - - Technology Fund, EUR - - 1,6359 17,51 -15,67 -12,86 -0,71 2,71 - www.finter.ch Evli Securities AS Evli Securities, Varahaldus (Evli Fund Tartu mnt 2, Tallinn Wireless Fund, EUR - - 0,1652 16,63 -12,68 -3,79 6,46 8,04 - AS Hansa Investeerimisfondid Managment) Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel tel 640 5784, faks 640 5701 Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0310, 640 5720, faks 640 5701, [email protected], faks 888 1171, [email protected] www.suprema.ee ost müük NAV tootlus (p.a) % fondi maht 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Likviidsusfond**, EEK 100,0000 100,0000 100,0000 6,21 4,84 4,44 3,92 - 1 648 420 642

* SEB Asset Managment fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid Trigon Alternative Funds 20.02 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Aktiivne Alfa Fond, EEK 138,2424 142,4748 141,0635 - -11,65 -9,86 - - 694 616 704

Trigon Funds 20.02 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat

Kesk- ja Ida-Euroopa Fond, EEK 242,1572 250,7618 245,8449 16,40 -8,29 -9,24 8,33 20,55 866 165 787 Teise Laine Fond, EEK 232,9302 241,2069 236,4774 16,84 -13,93 4,13 16,50 0,00 1 006 370 010 Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 124,6675 129,0973 126,5660 16,02 -9,19 -11,79 - - 661 047 599 Uus Euroopa Top 10 Fond, EEK 120,3171 124,5923 122,1493 - -12,74 1,45 - - 271 245 063 agent.aripaev.ee • tel 667 0008 Areneva Finantssektori Fond 961,8955 991,3413 981,5260 - -1,75 0,00 - - 308 316 904 * NAV tuhande osaku kohta ; ** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult; riskiaste – investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0173, e-post [email protected] 22. veebruar 2008 Äripäev INVESTOR TOOMAS BÖRS 25

NUMBER KINNISVARA TOOMASE MILJON Gate Tallinna planeeringu vastuvõtmine venib Trigon Property Development TPD avaldab täpsema infor- mln kroonides 2 626 675 kr teatas eile, et vastavalt Saue matsiooni Gate Tallinna detail- Toomas on Äripäeva välja mõeldud tegelane, 20.02.2008 valla järgmise volikogu istun- planeeringu edasise menetle- kelle käsutuses on miljon krooni reaalset raha, 2,95 mida hakati alates 2002. a algusest Äripäeva gi päevakorrale ei võeta voliko- mise ajakava kohta pärast vo- börsitoimetuses aktsiaturgudele investeerima. gu järgmisel istungil vastu ot- likogu 28.02.2008 toimuval is- 2,45 5,6% sust Gate Tallinna arendusala tungil vastuvõetud otsuste detailplaneeringu vastuvõtmi- avaldamist. 1,95 ehk veidi üle 140 000 krooni suutis investor Toomas eel- seks. Selle asemel tuleb arutlu- Sellega seoses lükkub edasi 1,45 sele detailplaneeringuga seon- ASi Trigon Capital väikeaktsio- mise aastal oma portfelli kasvatada. Aasta varem ulatus 0,95 duv, selleks et otsustada eda- näridele tehtav ülevõtmispak- portfelli tulusus 29,2 protsendini. Alates 2002. aastast on 02.01.02 20.02.08 investor Toomase portfelli keskmine aastatulusus 17,0%. sine täpsem tegevuskava. kumine.

ÜLEVAADE Toomase portfell

21. veebruar 2008 seisuga Toomas asus kogus osakaal soetushind turuhind turuväärtus muutus investeerimata raha arvelduskontol (erinevad valuutad) 6,1% 160 511 160 511 – raha tähtajalisel kontol (kroonides) 63,4% 1 664 708 1 664 708 – investeeringud aktsiaportfell TEO (Leedu Telekom) 17 000 6,8% 10,066 10,468 177 955 11 698 Cramo (Rakentajain Konevuokraamo) 680 6,5% 79,664 249,250 169 490 115 319 Southen Copper 100 4,6% 468,128 1208,635 120 863 74 051 vaikselt taas Apache 100 4,5% 675,806 1188,121 118 812 51 231 OTP Bank 200 3,4% 433,992 440,942 88 812 1 390 Tulikivi 3 000 2,7% 16,296 23,939 71 818 22 929 Okmetic 1 000 1,5% 61,203 38,647 38 647 -22 556 Tallink 1152 0,6% 19,521 13,613 15 682 -6 807

kokku 100,0% 2 626 675 investeerima kogus – soetatud väärtpaberite arv; soetushind – soetatud väärtpaberite keskmine hind koos soetamiskuludega; turuhind – väärtpaberi turuhind; turuväärtus – soetatud väärtpaberite turuhind; kulud – kõik kulud, v.a väärtpaberite soetamiskulud Odavmüük börsidel sobib hästi STATISTIKA Toomase investeeringud pikajalistele investoritele Cramo Southern Copper aktsia hind 6 viimast aastat aktsia hind 6 viimast aastat ost ta jooksul on Baltika suutnud larit ehk 75 protsenti enam kui ost 20.02.2007 müük 20.02.2008 müük113,71 USD Raivo Sormunen laieneda kasumlikkust kaota- novembris. Tõsi, enamiku tõu- 15,93 EUR [email protected] mata, siis viimasel ajal on ka- sust on teinud aktsia viimastel 35 100 sumimarginaalid täielikult nädalatel tänu sellele, et liigu- 28 Investor Toomas on sel aas- kokku kuivanud ning ettevõ- vad sahinad Vene investeeri- 75 tal juurde ostnud Leedu te püüab kiiresti kulusid kok- mispanga Renaissance huvist 21 telekomifirma aktsiaid ning ku tõmmata. Igatahes otsus- Kasahstani panga osaluse 50 arvab, et viimase aasta- tas Toomas ära oodata Balti- ostmise vastu. 14 poole jooksul üleilmne hin- ka eelmise aasta majandustu- 25 nasula on muutnud väärt- 7 lemuste raporti, mis tehakse Osta tarkvarahiidu? paberite hinnad atraktiiv- teatavaks järgmisel teisipäe- semaks. 0 0 val. Toomas loodab, et seal on Jaanuaris piidles 03 04 05 06 07 08 03 04 05 06 07 08 sees ka read selle aasta võima- Toomas ka tark- Jaanuari lõpus toimunud like arengute kohta, mille baa- varagiganti Mic- kiiret aktsiate hinnalangust sil oleks lihtsam võimalikku rosoft, mis tu- TEO LT Apache ei suutnud Toomas käed tas- ostuotsust langetada. li teist kvartalit aktsia hind 6 viimast aastat aktsia hind 6 viimast aastat kus ning tegevusetult kõrvalt järjest välja iga- vaadata. 25. jaanuaril sai juur- ti kobedate tule- ost 20.02.08 ost 20.02.08 Pilk Kasahstanil müük 2,31 LTL müük111,78 USD de soetatud veidi enam kui mustega. Inves- 85 000 krooni eest TEO LT akt- Möödunud aasta novembris teerimishuvili- 3 75 siaid hinnaga 2,09 litti/aktsia. küsis Toomas sõpradelt nõu, sest sõber saatis Toomase arvates on praeguses kas mitte investeerida suurt Toomasele kirja: ebastabiilses majanduskesk- kahju kannatanud pangandus- “Microsofti tooted on päris 2 50 konnas kõige mõistlikum pa- sektorisse. Radari ette jäi Ka- head: mängukonsool Xbox, nustada tugevalt kapitalisee- sahstani KazKommertsbank. opsüsteem Vista... Vars- 1 25 ritud ja positiivse rahavooga Välisinvestorite hirm selle ees, ti on taas olukord, kus firmadele. Ta arutles, et TEO kuidas USA kinnisvarakriisist uued mängud ja muud aktsia võimalik hinnalangus tekkinud likviidsuskriisi tin- tarkvaralahendused tu- 0 0 on limiteeritud. Esiteks – pal- gimustes suudavad välisraha levad Vista-põhi- 03 04 05 06 07 08 03 04 05 06 07 08 ju saab langeda väärtpaber, toel eksisteerivad pangad end sed. Inimestel ei jää mille dividenditootlus ulatub rahastada, tampis (Kasahs- muud üle, kui arvu- 10 protsendi juurde? Teiseks tani) pangaaktsiad sügavas- teid ja tarkvara uuen- Cramo Southern Copper Corp on telekomifirma suuroma- se mutta. dada. Ettevõte ei ole väga sõl- olulised näitajad, mln eurodes olulised näitajad, mln dollarites nik TeliaSonera andnud taas Samas tundis Toomas, et tuv võimalikust USA tarbijate 2007* 2006* 2005 2004 2006 2006 2005 2004 märku, et soovib investeerida jamad olid kiiresti pooldunud rahakotiraudade koomaletõm- müügikäive 496,43 402,43 76,98 71,44 müügikäive 6086 5460 4113 3097 Kesk- ja Ida-Euroopa turule. aktsiahindades juba sees – bamisest. 60 protsenti ettevõt- puhaskasum 57,49 41,94 11,93 9,23 puhaskasum 2216 2016 1400 982 Jaanuari lõpus andis ta oma te- KazKommertsbanki P/E (hin- te käibest tuleb väljastpoolt kasum aktsia 1,88 1,36 0,81 0,63 kasum aktsia 7,53 6,85 4,78 3,37 gevusest märku, kui tegi pak- na/tulu) näitaja oli langenud 8 Põhja-Ameerikat.” Toomasele kohta (EUR) kohta (USD) dividendid aktsia 0,65 0,50 0,25 0,25 dividendid aktsia 6,80 5,13 2,90 0,65 kumise Lattelecomile Lätis. kanti ja P/B (hinna/raamatupi- tundus aga Microsoft gigant- kohta (EUR) kohta (USD) damisväärtuse) suhe 1,4 juur- se ettevõttena, kel pole kuhu- bilansimaht 894,96 770,90 120,73 101,91 bilansimaht 6503 6353 5688 5319 de. Madalate suhtarvude juu- gi enam kasvada. Ettevõte po- kohustused 561,28 478,66 66,60 56,54 kohustused 2651 2712 2349 2494 Baltika ei jäänud pihku res oodati aga mõõdukalt kii- le prognoositava 10protsendi- o m a k a p i t a l 3 3 3 , 6 8 2 9 2 , 2 4 5 4 , 1 3 4 5 , 3 7 omakapital 3852 3641 3339 2825 re kasumikasvu jätkumist. se kasumikasvu juures just *sisaldab Cramo ja Rakentajain Konevuokraamo tulemusi Ühes TEO aktsiate ostmisega Borati-maa majandust toida- ka kõige odavamalt hinnatud. lükkas Toomas sisse ka orde- vad suured nafta- ja gaasiva- Kasvu aeglustumist sai näda- Apache TEO LT ri Baltika aktsiate ostmiseks, rud. Naftarikkuse kogumi- lapäevad hiljem aru ka Micro- olulised näitajad, mln dollarites olulised näitajad, mln littides kuid liiga madalale pandud seks on loodud nn naftafond. soft ise, tehes ostupakkumise 2007 2006 2005 2004 2007 2006 2005 2004 hinnasoovi tõttu (2,98 eurot Samuti on edukalt reformitud 45 miljardi dollarise pakkumi- müügikäive 9977 8288 7584 5308 müügikäive 793 735 733 723 ehk 46,63 krooni aktsia kohta) pensionisüsteem. se internetiportaalile Yahoo! puhaskasum 2806 2547 2624 1669 puhaskasum 163 130 84 34 ei õnnestunud tal aktsiaid saa- Sõbrad ei julgenud Tooma- Pärast seda pole aktsia enam kasum aktsia 8,39 7,64 7,84 5,22 kasum aktsia 0,21 0,17 0,11 0,04 da. Võib-olla oli seekord väärt- se ostumõtet tunnustada palu- investorite soosingus. kohta (USD) kohta (LTL) dividend aktsia 0,48 0,40 0,36 0,28 dividendid aktsia 0,26 0,16 0,13 paberite mittesaamine isegi sid oodata, kuni olukord selgi- Nii ongi Toomasel endiselt kohta (USD) kohta (LTL) hea, kuna jaanuarikuu müügi- neb. Nii jäigi. Sel nädalal vaa- suurim nn investeering 1,66 bilansimaht 28634 24308 19272 15502 bilansimaht 1206 1249 1258 1280 kasvu kaheportsendine num- tas Toomas huvi pärast, mis miljoni kroonine tähtajaline kohustused 13257 11117 8821 7100 kohustused 135 139 152 155 ber oli Toomase jaoks nega- KazKommertsbanki aktsia deposiit, mis teenib intressi li- omakapital 15377 13191 10451 8402 omakapital 1071 1110 1106 1125 tiivne üllatus. Kui mitme aas- hind on teinud. Maksis 21 dol- gi paarsada krooni päevas. Äripäev 22. veebruar 2008 toimetaja Ardo Kalda, tel 667 0141, e-post [email protected] 26

UUS MUDEL ku põhiolemusse. Uues Fiestas Verve saigi Fiestaks on elemente Verve ideeautolt, millest kohe kahtlustati uut Ford Euroopa alustab sel aas- Fiestat. tal oma väikeautode mudeli- Ühtlasi lõpetab see ka speku- valiku taasloomist. Esimese- latsioonid Fordi uue põlvkonna na on uuestisünni läbi teinud väikeauto ülemaailmse nime Fiesta. ümber – see ei muutu. AUTO Uuel Fiestal on selgelt näh- Uues Fiestas on radikaal- tavad kineetilise disai- se Verve Concepti välis- ja si- ni tundemärgid, mis on nii sestiil saanud tegelikkuseks. veenvalt lisanud emotsioo- Eesti turule on uut Fiestat | uued mudelid | müük | hooldus | ne Fordi Euroopa mudelivali- oodata selle aasta hilissügisel. Opel parandas Agilaga mitmed vanad vead

Ardo Kalda, toimetaja

us Agila on võrreldes Uoma eelkäijaga tohutu edasiminek. Kui kunagi sai koolis teha vigadeparandusi, siis on tunne, et Agila on Opeli jaoks just seesama asi, lubadusega õpe- tajale, et enam tehtud vigu ei korda ja kõik tulebki edaspidi selline. Uus Agila on meie regioo- ni jaoks igati uus, sest eel- mist varianti ju meil ei müü- dudki. Õigupoolest hästi tehti, sest nii õudseid kuute, nagu see oli, kohtab harva. Selli- ses lõputus plekk-kuudi õudu- ses uut Agilat kuidagi süüdis- tada aga ei saa. Opel on teinud Agilal Pigem on tegemist nunnu- suure vigadeparanduse faktoriga. Täitsa tore ja ar- ning tulemus on väga hea. mas näeb see autoke välja. Fotod: Ardo Kalda Ümarad jooned eemaldavad igasugu suguluse-kahtluse eelmise põlvkonna mudeliga. SÕLTUMATU TEST MIS ON MIS KONKURENT TSITAAT

Välimus on tõepoolest õn- Ajakirjaniku testil osalemise Opel Agila Mazda 2 Kui kunagi sai kulud tasus Äripäev nestunud ja hoiab joont, mis mootor: 1,2 Twinport Ecotec mootor: 1,3 bensiin koolis teha vi- uue Corsaga välja tuli. Kui vii- välimus võimsus: 80 hj võimsus: 75 hj mane pole just kõige ilusam pöördemoment: 110 Nm pöördemoment: 121 Nm gadeparandusi, siis auto, siis Agilale sobib see salong ja pagasiruum kiirendus 0–100 km/h: kiirendus 0–100 km/h: ” on tunne, et Agila kombinatsioon väga hästi. 13,2 s 14,0 s Kui auto on kergelt kõrge sõiduomadused tippkiirus: 161 km/h tippkiirus 168 km/h on Opeli jaoks just kupli olekuga, siis tuleb see seesama, lubadu- eriti hästi välja salongis, kus mootor Kütusekulu 100 km kohta Kütusekulu 100 km kohta isteasend on üsna püstine linnas: 7,6 l linnas: 6,9 l sega õpetajale, et ning annab kõigest teel toi- hind (pole veel teada) maanteel: 5,1 l maanteel: 4,6 l muvast päris hea ülevaate. kombineeritud: 6,0 l kombineeritud: 5,4 l enam tehtud vigu ei Ruumi on nii juhil kui ka Mõõdud Mõõdud korda ja kõik tulebki kõrvalistujal üsna normaal- pikkus: 3535 mm pikkus: 3900 mm selt. Ka taga pole üldse pa- laius: 1940 mm laius: 1695 mm edaspidi selline. 11 p* kõrgus: ha istuda. Kolm-suurt meest- 1695 mm kõrgus: 1475 mm tagaistmel-väljakutse suutis Hind: veel teadmata, auto saa- Hind: alates 179 000 kr Agila täiesti tublisti välja kan- Käigukang on toodud roo- (max 25 p; * hindes puudub bub Eestisse septembris natada. lile lähemale. auto hinna osakaal) Allikas: Opel Allikas: Mazda Tõsi, Tartu–Tallinna mars- ruuti seal teha ei kannata, kuid linnavahel lühikesi otsi mine oli üsna ebamugav ette- maalselt ja teeb, mis kästak- sa inimlikult sõita, pole sel- PakiAutoKeskus teha pole üldse hull. võtmine. se. Vedrustus on klassile ko- lest eriti tolku. Auto armatuur ja selle nu- Nüüd on käigukang tõste- hane. Maanteel sõites jäi pisi- Uued ja kasutatud pud on igati selged ja häs- tud rooli kõrvale ja asi on kõi- Natuke kipub maanteel lü- ke töristaja aga täitsa hätta varuosad, pakiautode ti käsitsetavad. Küll tahaks ge paremas korras. Pagasi- hikese teljevahe tõttu edasi- ja pidevalt tuli teistega tem- hooldus ja remont kiruda armatuuri materjali, ruum võiks küll väheke ma- tagasi õõtsuma, kuid see on po hoidmiseks käiku alla va- mis on odavast plastikust ja hukam olla – televiisorit ega selle klassi autode puhul nor- hetada. hakkab tulevikus ilmselt na- lastevankrit selles just ei maalne. Küll on aga mudelivalikus gisema. transpordi. üsna mõnusad diiselmooto- Roolitunnetus on hea ja Mootoritest oli esimesena rid, mida ka siinkohal soovi- Küll tuleb kiita Opeli selts- rool ise üsna kiire. Linnava- proovis 1,2-liitrine bensii- taks, sest lisaks ökonoomsu- Avatud E–R 9–17.30 L, P suletud konda ühe vana vea paran- hel igati kohane abimees. Sa- nil töötav jõuallikas. Suurlin- sele suudavad nad pisikest ke- Keila, Kauplus 678 2345 damise eest. Nimelt asus eel- muti saab läbi käte piisavalt nades on see ehk piisav, kuid ret tänu heale pöördemomen- Ehitajate 514 0276 tee 4 Teenindus 678 2346 misel mudelil käigukang roo- infot teel toimuva kohta. Eesti oludes, kus veel nii suu- dile väga normaalselt edasi [email protected] list üpris kaugel ja käega sebi- Auto ise käitub täiesti nor- ri ummikuid pole ja saab täit- visata. toimetaja Ardo Kalda, tel 667 0141, e-post [email protected] 22. veebruar 2008 Äripäev AUTO 27 KUUPÄEV AUTOVEEBI AUHINNAMÄNG

Sel nädalal on Äripäeva Milline oli eelmise lugejatel võimalus autoveebi auhinnamängus võita Peu- geot’ T-särk. aasta müüduim Võitja loositakse 28. veebruaril ja võitja nimi avalda- 04.03 takse Äripäeva paberlehes automudel Euroopas? 29. veebruaril. Eelmise nädala auhinna algab Genﬁs aasta olulisim autonäitus. Sel aastal on pearõhk võitis Targo Lusti. sõiduautodel ja nende varuosadel ning aksessuaaridel. www.aripaev.ee/auto Palju õnne!

Test Škoda Fabia Combi konkureerib sama firma Roomsteriga ja kaotab talle JUHILOAD ARK väljastas üle 150 000 juhiloa Fabia universaal võiks parem olla ARK teatas, et eelmisel aastal väljastasid nad 152 954 juhiluba, mis võr- koda Fabia on nii ehk heb tõepoolest täies mahus reldes 2006. aastaga on Šnaa üks masinaid, mis pagasiruumi ja küllap ma- 38 protsenti suurem arv. peaks meie turul tolmu huks sinna omajagu kaupagi. Eesti teedele lisandus üles keerutama, sest hind on Küll ei saa aga mööda minna 30 685 uut juhti. hea ja autode kvaliteet ei to- sellest, et sees on väga igav is- Kokku võeti vastu 106 599 hiks ka üldse paha olla. tuda. Valgustus ja näidikud eksamit. Sõidueksameid Miks ma viimast väita jul- on justkui kaheksakümnen- sooritati 54 644 korral, gen – vaadake kas või erineva- datest pärit. teooriaeksamit 51 955 korte kasutatud autode uuringu- Sõiduomadused on autol da. Sõidueksameid soori- te tulemusi, kus see mark ki- normaalsed. Ei midagi eru- tati ligi 10 000 katse ehk pub ka oma emafirmale silmi tavat, kuid erilisi emotsioone 21,2 protsendi võrra roh- ette andma. nagu ei oodanudki. Rool on Auto kem kui 2006. aastal. piisavalt hea oma klassi kohta välimus Mullu vahetas vana juhi- Nüüd on Fabiast tehtud ka ja ei jutusta juhiga nagu mõ- ja te- loa uue vastu 121 346 ini- universaali versioon. Univer- ne kiire sõidu auto oma, kuid gelikult mest. 2006. aastaga võrrel- saal toob tavaliselt mudelile seda polegi vaja, ta peab oma ka sisu des on see arv kasvanud 38 palju kliente juurde, sest see reisijad ju lihtsalt punktist A on liialt 359 juhiloa ehk 46 protsen- peaks rahuldama ka müügi- punkti B viima. Proovisõiduk igavad, di võrra. Suur vahetusbuum meeste rangeid mahutamis- oli kolmesilindrilise väike- et tõsist oli ka 1997. aastal. Prog- nõudmisi. Ka lapsevankri mootoriga. Juba idee poolest ostu- noosi kohaselt tuleb see paigaldamine pereemadel on pole kolm silindrit teab mis tormi aasta rahulikum. Suurene- lihtsamaks tehtud. geniaalne mõte. tekita- mise osas on hüppe teinud Iga auto juures on esma- da. ka A- ja D-kategooria ek- mulje loomisel oluline tähen- Vibratsioon ja müra, mi- Foto: samite arv. Esimesel korral dus auto välimusel. Sellele rõ- da see pisike jõuallikas suu- Ardo Kalda teooriaeksami edukalt soo- hutakse viimasel ajal aina davad tekitada, on liialt suu- ritamise protsent oli eelmi- enam ja enam. Škoda Fabia red. Müra on eriti veider, ko- SÕLTUMATU TEST MIS ON MIS KONKURENT sel aastal 68,6 ning sõidu- Combi puhul läheb aga nagu aeg on selline tunne, et V6- eksamil 60,9 protsenti. Kõi- tuke raskeks. Ei saa just kii- mootor jätab vahele. Ka tõm- välimus Škoda Fabia Combi Dacia Logan MCV ge madalam sõidueksami delda väga innovatiivsete la- bega on lood sellised, et seda läbisaamise protsent esi- hendustega, mis teda teis- lihtsalt pole. Pedaali jälg va- salong ja pagasiruum mootor: 1,2 12v HTP mootor: 1,4 bensiin mesel korral on esmaõppe test kõrgemale tõstaks. Ni- jub soovist autot natukene- võimsus: 69 hj võimsus: 75 hj korras juhiloa taotlejate hul- na on seesama tuttav luukpä- gi liikuma saada lihtsalt põ- sõiduomadused pöördemoment: 112 Nm pöördemoment: 112 Nm gas – 56,3 protsenti. Kõige ra Roomsteri pealt. Ei midagi randasse. kiirendus: 0–100 km/h kiirendus: 0–100 km/h enam sooritati sõidueksa- erilist ühesõnaga. Kui soov seda autot osta, mootor 15,1 s 15,6 s mit B-kategooria juhtimis- soovitan kindlasti vaadata tippkiirus: 164 km/h tippkiirus: 155 km/h õiguse taotlemiseks. Möö- Kui nüüd peaks sisust rää- teiste jõuallikate poole, eriti hind dunud aastal tehti B-kate- kima ja karjatama, et nüüd diislite, mis on väga jõulised Kütusekulu 100 km kohta Kütusekulu 100 km kohta gooria sõidueksami katseid tuleb aga uudis, siis nii see ja samas ökonoomsed. linnas: 7,7 l linnas: 10 l 45 213 juhul. Sõidueksa- pole. Jälle on tegemist igavalt Maailmas on palju asju, maanteel: 4,9 l maanteel: 6,2 l mi võeti kõige rohkem vastu ja hallilt tehtuga. Äkki peaks millest ma oma rumala pea- 12 p kombineeritud: 5,9 l kombineeritud: 7,6 l Tallinnas, järgnesid Tartu ja disaineritele rohkem Tšeh- ga aru ei saa, nüüd on seal Pärnu. Kõige paremaid tule- hi õlut sisse kallama ja siis nimekirjas ka Škoda Fabia (max 25 p) Mõõdud Mõõdud musi näitasid Põlva, Võru ja pliiatsid pihku pistma, et asi Combi. Samal firmal on ju sa- “hind” tähendab, kas auto on meie arvates pikkus: 4239 mm pikkus: 4450 mm Paide autokoolid. vähe roosilisem oleks. Samas longis olemas Roomster, mis oma hinda väärt või mitte laius: 1642 mm laius: 1975 mm Kokku väljastati 2007. aas- ei saa aga midagi ette heita on küll kuus tuhat krooni kal- kõrgus: 1498 mm kõrgus: 1640 mm tal 121 346 juhiluba, praktilisuse poolelt. Kõik toi- lim, kuid omajagu rohkem Hind: alates 157 900 kr Hind: alates 134 900 kr 30 685 esmast juhiluba ja mib ja millegi üle justkui nu- auto ka. 923 piiratud õigusega ju- riseda ei saa. Lapsevanker lä- Ardo Kalda Allikas: Škoda Allikas: Dacia hiluba.

Keskmine kütusekulu 16,2 l/100 km. CO2 345 g/km.

al. 690 000.- FORD EXPEDITION Fiat Sedici Sedici on Fiati uus kompaktne linnamaastur, mis saab hakkama nii rahulikel met- sateedel kui ka meie ekstreemsetel tänavatel. Kõrge Sedici saad sekundiga ka- www.ameerikaauto.ee Hind al. 255 000 kr herattaveolisest 4x4 maasturiks muuta. Tule ja tutvu linnamaasturiga, millel turu Tel 699 9229 mõistlikem hind! GARANTII, HOOLDUS, VARUOSAD, LISAVARUSTUS, TEHNOÜLEVAATUS Lisainfo www.fiat.ee Äripäev 22. veebruar 2008 toimetaja Ardo Kalda, tel 667 0141, e-post [email protected] 28 AUTO

Soul MIS ON MIS Burner esindab A4 Avant oma musta mootor: 1,8/3,2/3,0 viimistluse võimsus: 160/265/240 hj ja draakoni- pöördemoment: tätovee- 137/330/500 Nm ringutega kiirendus 0–100 km/h: näidiste 8,9/6,4/6,3 s trio “paha poissi“. Allikas: Audi Foto: Kia Kia Soul jõuab sel aastal tootmisse Souli ideeautod Auto mõõdud on eelkäi- jaga võrreldes suurenenud nagu ka uuel sedaankerega mängivad Kiaga mudelil. Foto: Audi Genﬁ autonäitusel toob ku. Kolmik on lähedalt seo- Kia avalikkuse ette kolm tud peatselt tootmisse mi- üksteisest veidi erinevat neva mudeliga, mida otse- Mudel premium kontseptautot Soul, mis selt liigitada ei olegi võimalik A4 Avant on -keskklassis suurima mahutavusega universaal võimaldavad heita pilgu ning mis julgustab Kia klien- Korea autobrändi täiesti te oma uue autoga emotsio- uuele tahule. naalset suhet looma. Ideeauto Soul annab nii Audi tegi uuest A4st Nimelt esitleb Kia oma ealt kui ka hingelt noorte- uut, mängulisemat poolt. le võimaluse autot vastavalt Soul läheb tootmisse juba soovidele isikupärastada, ka- selle aasta lõpus ning jõuab sutades selleks lisatarvikuid lõpuks ka Avanti versiooni Eestisse aastavahetuse pai- ja erilahendusi. Ardo Kalda Kaks nädalat enne Gen- käijat ja konkurente tehnoloo- see on uue mudeli puhul juba poole, on parandanud uue Au- ﬁ selleaastase autonäituse giliste uuenduste ning muga- 2,81 meetrit. di A4 Avanti juhitavust ja teel- UUDIS gitava kütuse koguse veatu algust avalikustas Audi uue vuslisade poolest. Neil näitajatel on oluline püsivust. Statoil investeerib täpsuse. põlvkonna A4 Avanti mude- Audi A4 Avanti mõõdud on mõju reisijate- ja pagasiruu- Auto mootorivalikus on tu- Käesoleval aastal paigalda- liinfo. eelkäijaga võrreldes suurene- mi suurusele. Auto pagasi- rulejõudmise hetkel kaks ben- uutesse tankuritesse takse 17 teenindusjaama nud nagu ka uuel sedaankere- ruumi maht on 490 liitrit, mi- siinimootorit ja kolm diisel- AS Eesti Statoil asen- kokku 50 uut tankurit. Uuen- Uus A4 Avant on jätkuks eel- ga mudelil. da on istmete kokkuklappi- mootorit. dab kahe aasta jooksul dustega jätkatakse 2009. mise aasta lõpus turule jõud- Pikkus on kasvanud 12 misega võimalik suurendada Uus Audi A4 Avant jõuab 27 teenindusjaamas kok- aastal, mil on plaanis asen- nud Audi A4 mudeliseeriale, sentimeetrit ja laiust lisan- 1430 liitrini. Audi müügisalongidesse eel- ku 78 tankurit, investeerides dada veel 28 tankurit 10 tee- olles premium-segmendi kesk- dus autole ligi 6 sentimeetrit. Suurem teljevahe ja moo- oleval kevadel ning auto on uuendustesse üle 20 miljo- nindusjaamas. Muudatuste klassi autode seas suurima Kõige enam on suurenenud tori uus peaülekande konst- eksponeeritud ka aprillis toi- ni krooni. Uue tehnoloogia- käigus luuakse juurde ka va- mahutavusega universaalke- auto teljevahe. Lisandunud ruktsioon, mis võimaldas viia muval autonäitusel Tallinn ga tankurid tagavad klienti- rikatuse all olevaid tankimis- rega mudel ning ületades eel- 17 sentimeetrit tähendab, et mootori esitelje suhtes taha- Motorshow. Ardo Kalda dele kiirema tankimise ja tan- kohti diislikütuse tankijatele.

Uus ISUZU TURQUOISE Q-BUS 31 on oma 27 reisijakohaga avar ja mugav reisimiseks. Veetleva moodsa disainiga välimus koos mahuka 4 m³ pakiruumiga on leidnud paljude reisihuviliste heakskiidu. Efektiivne WEBASTO konvek- torküte koos õhukonditsioneeri, klaaspakettide ja õhkvedrustuse- ga tagab reisijate maksimaalse mugavuse. TURQUOISE bussil on töökindel ja säästlik 190 hj Euro 4 Turbo Dii- sel mootor ja turvalised ning või- mekad ABS-ASR õhkpidurid. ISUZU TURQUOISE OÜ Renneks Kaubandus Suur-Sõjamäe 36, Tallinn tel 646 5140 Q-BUS 31 www.renneks.ee

USA AUTODE VARUOSAD JA HOOLDUS

KÕIK VAJALIK SINU USA-AUTOLE MEIE UUEST AUTOKESKUSEST! HOOLDUS REMONT REHVITÖÖD DIAGNOSTIKA SILDADE REGULEERIMINE

ORIGINAALOSAD B-OSAD LISAVARUSTUS OFF-ROAD VARUSTUS PERFORMANCE OSAD VELJED TURBODIISLI TUUNING Tallinnas • Mäealuse 30d • tel 678 1888 • www.topparts.ee reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel 667 0163, reklaamimüügi projektijuht Asso Laido tel 667 0072 22. veebruar 2008 Äripäev AUTO 29

I:<:A>@JAIzHC6 A>=IC:KÁGG6C9 4x4 = Pathﬁ nder

Land Rover Toy ot a Mitsubishi Niss an Discovery3 Land Cruiser Pajero E6I=;>C9:G Mudel Pathfi nder TDV6 SE AT 3.0 D4D Luxury AT 3.2 DID AT Invite '#*Y8^H:6I 2,5D SE AT ]Zi`ZakV^Y Moot ori võimsus 171hp/403Nm 173hp/410Nm 170hp/373Nm 190hp/440Nm *)..%%::@ Kliirens (mm) 238 207 225 185-240 Kliimaseade + + + + IZVYb^hZ`h Istmet e arv 7 8 7 5 @^`6IbjYZa^Y Max järelkäru mass (kg) 3 000 2 800 3 300 3 500 )'%%%::@ Mäes t laskumise / +/+ +/+ +/- +/- Mäkke tõusu abi hddYhVbVY ESP + + + + Bluet oot h+ - - - Hoolduse intervall 30 000 km 15 000 km 20 000652 km 100.- 20 000 639 km 000.- 738 500.- Hind 549 900.- IjaZegddk^h^YjaZ EV``jb^cZ`Z]i^W`jc^'-#%(#'%%-#EâidcâajhigZZg^kVi~]ZcYjhZ\V# EVi]ÒcYZg'#*Y8^6I8D'hVVhiZbVhhdc',+\$`b!`dbW^cZZgîjYìjhZ`jaj&%!'a$&%%`b# www.nissan.ee

6H6jhZg6jid 6H;Vìd6jid Dz@VaZk=daoWZg\ DzJc^hiVg6jid Mustamäe tee 50, Tallinn Mustamäe keskus Tallinna mnt 91A, Pärnu Tehnika 2, Viljandi Tel 6593 380 Tammsaare tee 53, Tallinn Tel 4477 300 Tel 4355 920 Tel 6517 410 6H;Vìd6jid Teenindusdiiler: Lasnamäe keskus 6H6jidhe^gîJJH DzL^gj6jid Osmussaare tee 10, Tallinn Turu 47, Tartu Kreutzwaldi 5B, Rakvere DzBZigV6E Aia 25, 93815 Kuressaare Tel 6389 200 Tel 7301 991 Tel 3295 560 expectations Tel 45 39 363 Äripäev 22. veebruar 2008 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0357, e-post [email protected] 30 TSITAAT Soovitus pärast kella 19 õhtul mitte süüa on täiesti ebatervislik, eriti ”neile, kes tööpäeva järel veel trenni TERVIS lähevad.

Marek Kalmus, kulturist ja treener | liikumine | toitumine | lõõgastus | SL Õhtuleht18.02.2008

TEST Eesti linnade ujulad KOMMENTAAR TSITAAT Mugavus – ujujate arv, lahtiolekuajad; parkimine – parklate mahutavus, parkimiskoha leidmine õhtusel ajal Kuidas oled rahul ujulate Tänapäe- Keila Tervisekeskus Laagri ujula teenindustaseme ja pakuta- teenindus teenindus vate võimalustega? va edukas hinna ja kvaliteedi suhe hinna ja kvaliteedi suhe eenindus on olnud teenindusettevõte puhtus puhtus siiani väga meeldiv, ” T müübki vaid hea mugavus mugavus midagi negatiivset saunad 50 p saunad küll välja tuua ei oska. Ka teenindusega. 42 p parkimine parkimine puhtusega olen enam vä- hem rahule jäänud, välja ar- Külli Tinnuri, Keila Tervise- Nõmme ujula Terviseparadiis (Pärnu) vatud see, et basseine võiks keskuse tegevjuht teenindus teenindus tihemini pesta, sest mustu- hinna ja kvaliteedi suhe hinna ja kvaliteedi suhe setriipu vee piiril näha pole NUMBER puhtus puhtus just väga meeldiv. mugavus mugavus Rahvast tööpäevade õhtu- saunad 50 p saunad 39 p tel liiga palju pole, saab täit- parkimine parkimine sa ujuda. Parklakoha leid- 5–10 misega on seni olnud ras- Aura keskus (Tartu) Õismäe ujula kusi näiteks Keila Tervise- krooni tõusid veebruaris teenindus teenindus keskuses. Ei kujuta ette, mis hinnad Aura keskuses. hinna ja kvaliteedi suhe hinna ja kvaliteedi suhe seal näiteks laupäeval kel- puhtus puhtus la kahe paiku toimuda võib, mugavus mugavus kui peaks tipptund olema, 10–15 saunad 44 p saunad 36 p mil paljud perekonnad uju- parkimine parkimine ma tulevad. protsenti tõusevad märtsis Neist ujulatest, kus ma Keila Tervisekeskuse hinnad. Top Spa Kalev Spa käinud olen, läheksin kõi- teenindus teenindus ge parema meelega Kalev hinna ja kvaliteedi suhe hinna ja kvaliteedi suhe Spasse. Seal on kõige roh- LOE VEEBIST puhtus puhtus kem lisavõimalusi – torusid, mugavus mugavus saunu, mullivanne. Ja see www.aripaev.ee saunad saunad 34 p asub mugava koha peal. Pikemalt saad ujulate testist 43 p parkimine parkimine Mehis Õispuu, harrastaja lugada Äripäeva veebist.

Ujulaid testisid Signe Sillasoo, Rivo Sarapik, Heli Lehtsaar, Sten-Aleks Pihlak Head ujulad Nõmmel ja Keilas julaid testinud Äripäe- nindava personali käitumi- Uva ajakirjanikud hin- sest jäi mulje, et klient on kõi- Pearõhk dasid parimaiks Kei- ke muud kui kuningas. Punk- la Tervisekeskuse ja Nõm- te tõmbas ohtrate võimalus- me ujula. Esimene jäi silma tega veekeskuse juures alla ka teenindusel hea teeninduse, mugavuse garderoobikappide väiksus ja Veekeskuste esindajad hin- ning hinna ja kvaliteedi suh- pead murdma panevad parki- davad Eesti üldist ujulate tega. Teine heade parkimis- mistingimused. taset küllaltki heaks. Kvali- tingimuste ja mugavate sau- Ujujate vähesuse üle ei saa- teedi hoidmiseks pööratak- nadega. nud veekeskustes tööpäeva- se tähelepanu puhtusele ja Paari nädala jooksul käi- lõppudel kurta. Harrasta- teenindusele. sid Äripäeva ajakirjanikud jaid jagus. Ujumismüts on ta- ujulates terasema pilguga, bu paljude suplejate jaoks, Keila Tervisekeskuse tegev- hinnates teeninduse kvali- ent näiteks nii Õismäe kui ka juhi Külli Tinnuri sõnul pane- teeti, puhtust, rahvastatust ja Laagri ujulas oli selle kasuta- vad nad suurt rõhku puhtusele, parkimistingimusi. Ujumis- mine kohustuslik. Seega, kui tellides keskusesse üle nädala rõõme ja mõnel juhul ka ni- pole soovi korduvkasutatavat põrandate süvapesu. “Bassei- nakirtsutust tekitavat rahul- mütsi laenutada, oleks tar- nivee puhastamiseks on meil olematust kogesid harrasta- gem see koos muu varustuse- moodsad puhastusseadmed. jad peamiselt argiõhtutel. ga kotti pista. Vähemalt kuus korda nädalas Teenindusega jäid testi- Valmis tasub olla hindade toimub täies ulatuses basseini jad enam-vähem rahule. Eri- suureks erinevuseks, mis Ees- põhjapuhastus,” sõnab ta. Olu- nevalt Top Spa, Keila Tervi- timaa linnade vahel on koha- list rõhku pannakse Tinnuri sekeskuse ja Aura keskuse ti mitmekordne. Õhtupool- sõnul ka teenindusele. meeldivast teenindusest tuse 1,5tunnise ujumise eest tu- Sama meelt on ka Aura kes- li Kalev Spas piinlikkusega li Kalev Spas käia välja 130 kuse juhataja Tiia Teppani, silmad leti taga seistes ma- krooni, samas kui 95 kroo- kelle kinnitusel läbib kogu ha suruda ja töötajate omani eest sai Keilas veemõnusid personal koolitusi ja täiendab vahelist nääklemist kuuldes nautida piiramatu aja. Testis Nõmme ujulaga esimest kohta jagama jäänud Keila Tervisekeskus paistis silma meeldi- end pidevalt lisakursustel. tuim nägu ette manada. Tee- Signe Sillasoo va teenindusega. Foto: Julia-Maria Linna

TELLI APTEEGI TERVISEKAUBAD INTERNETIST! www.farma24.ee reklaamitoimetaja Sven Ulmand, tel 667 0161, e-post [email protected] 22. veebruar 2008 Äripäev REKLAAM 31

Äripäev seisab alati ausa ja kartmatu vaba ajakirjanduse eest Äripäev seisab alati ausa ja kartmatu vaba ajakirjanduse eest ning teeb seda ettevõtliku inimese huvidest lähtuvalt. ning teeb seda ettevõtliku inimese huvidest lähtuvalt. Peaga Jagades infot ettevõtlikule inimesele, on meie eesmärk luua Peaga Jagades infot ettevõtlikule inimesele, on meie eesmärk luua Eestis läbipaistvaim ettevõtluskeskkond maailmas. Eestis läbipaistvaim ettevõtluskeskkond maailmas. töötaja töötaja

Äripäev otsib seoses laienemisega ajalehe Äripäev otsib seoses laienemisega Meditsiiniuudised toimetusse reklaamiosakonda toimetajat projektijuhti Tööülesanded • reklaami müük Äripäeva toodetesse Tööülesanded • artiklite kirjutamine ja toimetamine arstidele ning Pakume apteekritele mõeldud Meditsiiniuudistesse • põhipalka ja motiveerivat tulemuspalka, palk koos boonustega kuni 50 000 kr Pakume • rõõmsameelseid ja toetavaid töökaaslasi • arenguvõimalusi kiiresti kasvavas ﬁrmas • väljaõpet ja tasuta koolitusi • erialast täiendõpet ja koolitusi Äripäeva • võimalust ülisoodsalt sportida ja vaba aega veeta siseakadeemias • võimalust teha karjääri väärikas Äripäeva • võimalust soodsalt sportida kontsernis • talvist lisapuhkust • talvist lisapuhkust • tänapäevast töökeskkonda Ootame Ootame • soovi teha aktiivset müügitööd • iseseisvat mõtlemist ja initsiatiivikust • väga head suulist ja kirjalikku eesti keele oskust • head suhtlemisoskust • väga head väljendus- ja kuulamisoskust • toimetajatöö oskusi ja “teravat sulge“ • kohusetundlikkust • valmisolekut meeskonnatööks • pingetaluvust • kohusetundlikku töössesuhtumist • arvutioskust

5. märtsiks Sooviavaldus ja CV märgusõnaga “reklaamimüügi projektijuht” palume Sooviavalduse ja CV palume saata hiljemalt aadressile saata 14. märtsini aadressil Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn või e-postiga [email protected]. või e-postiga [email protected]. Info tel 667 0054, Malle Heerde Lisainfo telefonil 667 0446 Liina Leiten.

Äripäev seisab alati ausa ja kartmatu vaba ajakirjanduse eest Äripäev seisab alati ausa ja kartmatu vaba ajakirjanduse eest ning teeb seda ettevõtliku inimese huvidest lähtuvalt. Jagades ning teeb seda ettevõtliku inimese huvidest lähtuvalt. Peaga infot ettevõtlikule inimesele, on meie eesmärk luua Eestis Peaga Jagades infot ettevõtlikule inimesele, on meie eesmärk luua läbipaistvaim ettevõtluskeskkond maailmas. Eestis maailma läbipaistvaim ettevõtluskeskkond. töötaja töötaja

Õpetame välja asjaliku ja suhtlemisalti Äripäev otsib peatselt avatavasse inglisekeelsesse veebiportaali müügikonsultandi, ajakirjanikku kes huvitub müügitööst ja oma arengust. Tööülesanded Tööülesanded • artiklite kirjutamine ja toimetamine inglise keeles • kliendisuhete loomine ja arendamine • intervjuude tegemine inglise keeles • toodete tutvustus ja müük telefoni teel Pakume • arenguvõimalusi kiiresti kasvavas ﬁrmas Pakume • erialast täiendusõpet ja koolitusi Äripäeva • osalist tööaega 4 tundi päevas (kell 8.45–12.45 või siseakadeemias 13–17) • osasaamist internetimeedia peadpööritavast • põhjalikku väljaõpet arengust Eesti edumeelseimas ajalehetoimetuses • stabiilset tööd ja motiveerivat tasupaketti, • võimalust soodsalt sportida võimalust teenida osalise tööajaga eesti keskmist • talvist lisapuhkust palka • loomingulist lisapuhkust • selgeid sihte ja väärtusi • tänapäevast töökeskkonda • rõõmsameelset ja toetavat meeskonda • palka alates 12 000 kroonist • 30 kalendripäeva puhkust juulis ja talvist lisapuhkust Ootame • võimalust soodsalt sportida ÄP spordiklubi ridades • initsiatiivi ja iseseisvat mõtlemist • “teravat sulge“ Ootame • head suhtlemisoskust • valmisolekut meeskonnatööks • avatud suhtlemist ja positiivsust • kohusetundlikku töössesuhtumist • õpihimu • ambitsioonikust Tööleasumise aeg esimesel võimalusel. Töö eeldab • korrektsust ja iseseisvust tööpäevadel Äripäeva kontoris viibimist. • pühendumust

Sooviavalduse ja CV palume saata hiljemalt 26. veebruariks e-postiga CV ja sooviavalduse palume saata 29. veebruariks Pärnu mnt 105, 19094 [email protected] või aadressile Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn. Tallinn või e-postiga [email protected]. Lisainfo telefonil 667 0159, Lisainfo telefonil 667 0405, Annika Matson. Erika Truuverk. Äripäev 22. veebruar 2008 toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0357, e-post [email protected] 32 TSITAAT Kui teise kiusamine on lubatud ajakirjanduses, po- liitikas,” perekonnas, siis muutub püüe eraldi vaid koolikiusamist NOORED lõpetada iseenese karikatuuriks.

Tõnis Lukas, haridus- ja teadusminister | õpingud | raha | karjäär | Postimees, 07.02.2008

VAHENDAB Joonatan Allandi TEST Inimest ei Noortel kulus info leidmiseks ligi 26 minutit Äripäev palus kahel noorel ja kahel infotöötajal läbida testi, mille üles- saa enne andeks oli leida internetist sobivad lingid vabatahtlike programmide, abistada, kui ta töötamisvõimaluste ja noorteportaalide kohta. Võrrelda tuli ka erine- ” vate ülikoolide õppemakse. pole seda ise palu- Nimi amet vead aeg nud. Kati Raudsaar Rajaleidja portaali 0 viga 5 min 33 sek koordinaator Kristin Rammus Tallinna noorte info- 1 viga 8 min 32 sek keskuse infotöötaja Tõnu Rääk tudeng 1 viga 27 min 3 sek Valikuvabaduse Kärt Kerkel tudeng 4 viga 25 min 25 sek

rõõm ja traagika LOE VEEBIST

www.taninfo.ee len varasemates hakkama saab, meie töö www.nip.ee kolumnides arut- on tehtud. Näete, kui tub- www.rajaleidja.ee O http://europa.eu/youth lenud isikliku vas- lid ja õilsad me pintsak- tutuse tähtsuse teemadel, lipslased oleme. Noorteportaalidest leiab in- rõhutades ikka ja jälle rii- fot hariduse, töötamise, va- gi sihitut tegutsemist sot- Selline suhtumine tun- batahtlike projektide ja eri- siaalsfääris. Olles ürita- dub riigil olevat. Ent kui nevate noorteorganisatsioo- nud nii põrmustada pro- inimene ei ole psühholoo- nide kohta. pagandamaigulise enne- giliselt meelestatud võõru- tustöö viljelemist kui ka tuseks, ühe eluetapi kate- ärgitada noori vahel umb- gooriliseks lõpetamiseks, usaldama üldiseid tavasid, pole sellest ka tolku. tunnen, et mõni asi on veel Kedagi ei tuleks sundi- hingel. da end parandama, sest Viimase vasakhaa- nii on “üllas” ja “õige”. Ini- gi löömiseks toetun taas mest ei saa enne abistada, ühele enda lemmiknäide- kui ta pole endale problee- test – mõnuainete tarvita- mi teadvustanud ja ise abi misele Eesti rahva hulgas. palunud. Kui narkomaan ei näe Krimisaated teeb talu- enda seisundis probleemi matuks pahupidi silma- ega kujuta teistele sedasi dega ja täiesti ebaadek- ohtu, hävitagu ennast se- vaatses olekus inimes- ni, kuni mõistab ise enda Neljast küsimusest koosneva te nägemine, keda polit- armetut olukorda ja mõi- infoleidmistesti läbisid Kärt sei roppuste saatel väevõi- kab tuge otsida. Olgu tema Kerkel ja Tõnu Rääk ligi 26 mi- muga kongi talutab. Kah- laastavat elustiili võimal- nutiga. See võttis neil viis korda ju hakkab. Paraku pean il- danud tegurid millised ta- rohkem aega kui infotöötajatelt. ma igasuguse tahtliku ül- hes, viimane samm pahe Fotod: Maris Ojasuu buseta tõdema, et kui sel- küüsi sattumisse astuti ik- line tee on valitud, siis tal- kagi ise. laku seda. Kuni ollakse endaga ra- Praegu rakendab riik hul, ei maksa riigil tõta- narkomaanide paranda- ta kätt ette panema. Kole misel sundmeetodeid. Vas- küll, kui tilluke rahvas end tu narkomaani tahtmist seestpoolt õgib. Siinkohal viiakse läbi formaalne võõ- tuleks riigil hoopis mõel- Infot ei suudeta rutustöö, pärast mida hei- da, kuidas oli inimesel detakse ta taas ühiskon- üldse võimalik sellise bru- nas hooletult rakendatava taalse valiku ette sattuda. valikuvabaduse küüsi. Mingi viga riigisüsteemis vara, nagu MSN või Skype, ka- umbmäärased infopäringud Narkar istus ju enda aja söödab ette võimalusi, mi- Info levitamine sutamisele. Alles kolmandale stiilis “tahan tööle” või “ta- täis, viskame ta tänavale da kahjuks vahel kasuta- kohale platseerus TSN Emori han välismaale”, on muutunud tagasi. Ise vaatab, kuidas takse ennasthävitavalt. statistika kohaselt otsingu- konkreetseteks küsimusteks, paberil täidab vaid mootorite kasutamine ja info mis infotöötajate tööd oluliselt otsimine. lihtsustavad. Sama meelt on Seega, sõltumata tohutu- ka iga päev noorte küsimuste- STATISTIKA prügikaste tes lademetes infomaterjalide ga tegelev Tallinna noorte in- trükkimisest, uute veebikesk- fokeskuse infotöötaja Kristin kondade loomisest ja noor- Rammus. Venemaal vaeseid noori enim Olenemata sellest, et uusi te igapäevasest arvuti taga is- Oluline on arendada noorte vaesuses elavate noorte osakaal populatsioonist, % infoportaale, mis mõeldud tumisest, on infotöötajate ja Signe Sillasoo infootsimisoskust Venemaa [email protected] kasutamiseks kooli- ja üli- nõustajate sõnul endiselt suur 1,94 koolinoortele, tuleb juurde hulk neid, kel pole aimu, kust “Isiklikult arvan, et suur ja või- Leedu nagu seeni pärast vihma, on mingit infot otsida või kui- mas internet sisaldab kõike. 1,17 suur osa infootsijatest hä- das ja kelle poole küsimuste- Tuleb vaid osata otsida. Tege- das teabe leidmisega. Eesti ga pöörduda. likult pole ka otsimises küsi- 1,14 Karjääriplaneerimist toe- mus, vaid kannatlikkuses, loo- Läti 2006. aastal kasutas 79 prot- tava lehekülje Rajaleidja koor- gikas ja ajaplaneerimises,” li- senti 15–24aastastest noortest dinaatori Kati Raudsaare sõ- sab Raudsaar. Oluline on õpe- 0,75 kodus internetti iga päev. Arvu- nul on olukord jõudsalt para- tada noori oskuslikult kasuta- Allikas: ÜRO ti taga istudes kulus suurema nemas. Veel mõni aasta taga- ma erinevaid otsingumooto- osa aeg e-posti ja suhtlustark- si laekunud rohkearvulised reid ning suunata neid ka teis- toimetaja Signe Sillasoo, tel 667 0357, e-post [email protected] 22. veebruar 2008 Äripäev NOORED 33 KUUPÄEV KONKURSS KUUPÄEV Keskkonnauurimuste konkurss ootab töid

Haridus- ja teadusministee- kursile keskkonnaproblemaa- rium, riiklik eksami- ja kvali- tikat tutvustavad õpilasuuri- ﬁkatsioonikeskus ning prog- mused, veebilehed või GLOBE- ramm GLOBE Eestis ootavad programmi tegevust kajasta- 01.04 töid õpilaste keskkonnauuri- vad tööd, mis võivad olla kirju- 15.03 muste konkursile. tatud nii eesti, vene kui ka ing- Võistlusest on oodatud osa lise keeles. Uurimuste esitami- on Euroopa Noorte projektide järjekordne taotlustähtaeg. võtma kõik 5.–12. klasside õpi- se tähtaeg on 1. aprill. Lisainfo on viimane võimalus esitada enda mõtted Osaluskooli kon- Lisainfo www.euroopa.noored.ee. lased, kel tuleb esitada kon- www.fyysika.ee/GLOBE/. kursile. Lisainfo http://osale.enl.ee/kool/

Koolitus TAUST Veebruarist maini hulk noortekonverentse Millega noored internetti kasutades tegelevad? Seminarihooaeg algab TOP 4 tegevust 2000. aastal e-posti kasutamine 84% juhuslik surfamine 63% Uue aasta esimesed kuud konkreetse info otsimine kuni kooliaasta lõpuni välja TASUB TEADA andmebaasist või on täis haridus-, juhtimis- Lähikuud täis seminare kodulehelt 53% ja karjäärialaseid semina- ja konverentse mine? Milleks üldse stratee- otsingumootori kasutami- re. Otsa teeb lahti sellel gia? ne 49% nädalavahetusel toimuv Valik seminare: aeg: 8. aprill konverents Noorte Vaba- “Edu paine” lisainfo: TOP 4 tegevust 2006. aastal riik. aeg: 22. veebruar www.tipikas.ee/seminar e-posti kasutamine 81% lisainfo: Projektijuhtimine suhtlustarkvara kasutami- Pärnu kontserdimajas lau- http://klapideest.aiesec.ee aeg: 29. aprill ne 74% päeval Eesti vabariigi 90. sün- Juhtimine. Mis see on? Mis lisainfo: otsingumootori kasutami- nipäevale pühendatud kon- on ohud? Inimeste juhtimine. www.tipikas.ee/seminar ne 70% verentsi Noorte Vabariik ees- aeg: 26. veebruar Karjääri planeerimine. Mis muusikafailide kuulami- märk on arutada koos aktiiv- lisainfo: on oluline? Mis mitte? ne 66% sete kooliõpilastega rahvuse, www.tipikas.ee/seminar aeg: 13. mai Allikas: TSN Emor, e-seire 2000–2006 kultuuri ja kodumaa teema- Euroopa Noorte projekti- lisainfo: del. Üritusel saavad sõna ka juhtimise seminar www.tipikas.ee/seminar Toomas Hendrik Ilves, Linnar aeg: 3. märts Viik ja Jarek Kasar. lisainfo: euroopa.noored.ee Valik konverentse: Veebruari viimane nädal “Homme hakkan ettevõt- Noorte Vabariik ja märts on täis mitmeid et- jaks” aeg: 23. veebruar tevõtlus- ja juhtimisalaseid aeg: 5. märts lisainfo: www.eesti90.ee seminare. Lisaks Aieseci õp- lisainfo: http://noored. Talveakadeemia 2008 pesarja “Klapid eest” üritus- parnu.ee aeg: 29. veebr – 2. märts tele toimub 29. veebruarist Kas, miks ja kuhu inves- lisainfo: 2. märtsini keskkonnateema- teerida? www.talveakadeemia.ee line noortekonverents Talve- aeg: 18. märts Turundusaju 2008 akadeemia ning alustab ka lisainfo: aeg: 6. märts Hansapanga ja Tallinna Teh- www.tipikas.ee/seminar lisainfo: nikaülikooli (TTÜ) eestveda- Mis on strateegiline juhti- http://turundusaju.ttu.ee misel korraldatav seminari- sari, kus sõna saavad panga te eesmärk anda loengutes jaka jääb. “Üritused on suuna- juhtivtöötajad Robert Kitt, õpitud teoreetiliste teadmis- tud peamiselt TTÜ tudengite- Jan Andresoo, Helo Meigas ja te kõrval noortele ka rohkem le, kuid kindlasti ei ole keela- mitmed teised. elulist infot juhtimise, karjää- tud tulla ka teiste koolide üli- Seminaride eestvedaja riplaneerimise ja investeeri- õpilastel,” sõnab Beres. Heiki Beresi sõnul on üritus- mise kohta, mida praegu va- Signe Sillasoo

KOMMENTAAR Koolivägivald

1. Mis tingib koolivägivalda? 2. Kas Eesti koolides ja ülikoolides on koolivägivald probleemiks? Milles see avaldub? 3. Kas ja kuidas õpetajad ja koolijuhid koolivägivalda ära saaksid hoida? Kas nad ka reaalselt teevad seda?

laste juures ja ei näe, mis toi- netist leida mub. Ma arvan, et reaalselt üri- tatakse seda parandada nii- palju kui võimalik. Näiteks Helen Kuusmaa, Tallinna te keskkondade juurde pea- ki ainete õpetamisele, oleme loog Tiina Kütt, kelle sõnul esi- Märt Ostra, Haapsalu Wiede- meie koolis on pea igal kor- Laagna Gümnaasiumi õpilane le Rate’i, Orkuti, Facebooki, hakanud nendega koostööd neb antud probleem ka nende manni Gümnaasiumi õpilane rusel neli kaamerat. MySpace’i, MSNi ja Skype’i. tegema,” selgitab infokeskuse piirkonnas. Ma ei usu, et koolivägival- Samuti tasuks Rajaleidja por- esindaja. “Kutsumisel käime Meetod, mis Küti sõnul ägivalda tingib eba- len märganud, et vä- la probleem oleks ääretult taali koordinaatori sõnul suu- erinevatel teemadel infotun- noortele infoedastamises vä- Vvõrdsus õpilaste vahel. Ogivald on problee- suur, kuigi seda leidub siiski nata 7–26aastaseid noori kü- de andmas, jagame materjale ga ei tööta, on kõiksuguste vol- Üheks probleemide te- miks just põhikoolis. igas koolis! sima rohkem nõu maakondli- ning vastame vahetult noor- dikute ja ﬂaierite jagamine. Sel kitajaks on näiteks riided, Kui algklassides on õpilased Ma arvan, et 1.–4. klas- kest teavitamis- ja nõustamis- te küsimustele,” lisab ta ning viisil noorte teavitada püüd- mõned käivad kallite riiete- veel väikesed, leides, et teine- si noortel tuleks lihtsalt roh- keskustest, kus neid rõõmuga tõdeb, et praegu on kõige suu- mine on tema meelest tulutu, ga, teised mitte. Ebavõrdsust teise tagaajamine ja jala et- kem silma peal hoida, neid hariduse, töötamise ja muu remat huvi antud võimaluse sest suures osas need mater- põhjustab ka gruppide moo- te panek on lihtsalt naljakas, jälgida ja valvata, et neil ju- osas aidatakse. vastu näidanud üles venekeel- jalid vajaliku sihtgrupini üld- dustumine, ühed arvavad siis 6. klassist alates läheb ba väiksest saadik oleks koo- “Rõõm on tõdeda, et palju- sed koolid. se ei jõua. ühtmoodi, teised jälle teisiti. asi juba tõsisemaks. li reeglid selged. See vähen- del keskustel on juba olemas Koolide koostöö “Tohutu hulga infovoldiku- Koolivägivald on aktuaal- Tundub, et siis hakkavad daks ehk koolivägivalda nen- ka piirkondlikud noortepor- infokeskustega kesine te trükkimise näol on tegemist ne küll. Probleem pole nii- klassides rolli mängima sei- de kõrgematesse klassides- taalid, mis sisaldavad just sel- prügikasti tootmisega. Kolm võrd füüsiline vägivald, vaid sused – keda austatakse ja se jõudes. lele piirkonnale omast ja vaja- Koostöö pole Rammuse sõnul neljandiku nendest materjali- vaimne: norimine, narrimi- kellele alt ülesse vaadatakse. Kui neil lubatakse edasi minevat infot,” mainib Raud- paraku aga alati roosiline, mõ- dest on kahjuks jama, sest info ne, solvamine. See avaldub Kannatajateks kipuvad teha, mida tahavad, lüüa, ke- saar. ningatel kordadel on tulnud muutub ja uueneb niivõrd kii- õpilaste omavahelises kõne- neis klassides jääma tagasi- da tahavad, öelda koledusi, Rammuse sõnul tuleks suu- ette isegi vaenulikku või üks- resti,” sõnab ta. Sadadesse tu- keeles ja suhtlemises. Vägi- hoidlikud ja võib-olla mitte mida sülg suhu toob, siis po- rendada praegusel infoajastul kõikset suhtumist infotöösse. handetesse kroonidesse küün- valla ära hoidmiseks palju väga heade materiaalsete või- le ka ime, et praeguseks on ka koolide rolli õpilaste info Sama probleemi ees on olnud divad trükikulud tasuks suu- just teha ei saa, sest õpetajad malustega noored, keda ter- koolivägivald suurem prob- otsimise oskuste arendamisel. ka Läänemaa Laste ja Noorte nata hoopis veebikeskkonda- ei viibi vahetundide ajal õpi- roriseeritakse pigem vaim- leem kui varem. “Et nende põhirõhk läheb siis- Nõustamiskeskuse psühho- de täiendamisse. selt kui füüsiliselt. Küsis: Sandra Goudin Äripäev 22. veebruar 2008 toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] 34 ÄRILAUSE Istuksin ikkagi veel kaevi- ”kus. Lahinguväljale ARVAMUS veel ei tormaks. Kaeviku servalt pii- luksin aga välja küll. | toimetuse seisukoht | kommentaarid | Erki Kert, LHV analüütik Äripäev, 21.02.2008

PALJU ÕNNE! REEDE Invicta juhatuse liige Vjatšeslav Šlõk 56 Toomas Kasemaa 40 Silbeti juhatuse esimees Saare maavanem Toomas Tamsar 41 PÜHAPÄEV Balti Juhtimiskonverentsi te- Tarvo Vaasa 54 gevdirektor Tamro Eesti tegevdirektor Taivo Paju 40 Urmas Sepp 52 Direktor ja Partnerite peatoi- ELKE Auto nõukogu esimees metaja, juhatuse liige Tiina Mõis 51 Lauri Raid 36 Baltika nõukogu esimees Estonian Celli tehasejuht, ju- Natalja Lõsak 42 hatuse liige Everwelle juhatuse liige Anton Nikitin 28 Anti Puusepp 39 Kolle juhatuse liige Palmse Mehaanikakoja ju- LAUPÄEV hataja Aleksander Terep 64 Agur Jõgi 37 Mokteri juhatuse esimees Elion Ettevõtete juhatuse lii- Peeter Puskai 52 ge TOIMETAJA VEERG Aivar Hundimägi Kranichil on selle korteriga” emotsionaalne side ehk, meenutab ministrina tehtud häid otsuseid? Kranichist on kahju Edukad oleme, eformierakondla- valt näpistades maksma Rsest endisest kesk- kõrget üüri. konnaministrist Pahatahtlikud ini- Heiki Kranichist on kah- mesed ütleksid, et kee- ju. Maadevahetuse või- gi ei sunni Kranichit kal- maluse üks looja on hä- lil üüripinnal elama. Kui saame ka targaks das. Eesti Ekspress kir- üür on kõrge, ärgu vala- jutas hiljuti, et Kranich gu meedias krokodillipi- asus ministrina elama saraid, vaid koligu odava- aarkümmend aastat tagasi unis- jaskonda kasvatada teineteisele kaikaid maadevahetusskandaali male pinnale. Või siis vii- Ptasid Siim Kallas, Edgar Savisaar, JUHTKIRI kodarasse loopimata. tegelaste, Merko Ehituse butavad eksministri suu- Mikk Titma ja Tiit Made IMEst Leib on meil laual. Kõigile poliitikuile soovime sirget sel- suuromanike Toomas An- nas näppu ja ütlevad, et – isemajandavast Eestist. Manalatee- ga ja mõistust nõuandjate valimisel. Siis nuse ja Tõnu Toomiku su- on ebaeetiline, kui maale lahkunud Rein Otsason pani juur- Nüüd on vaja ena- pole ohtu populismi kalduda ega raken- gulastega ning maid vahe- devahetuse võimaluse loode oma raha idee. Eesti inimesed lisasid mat kui täis kõht – vastu- dada Euroopa Liidu nõudeid karmimalt tanud Haapsalu ettevõtja jal on isegi kaudne kokku- tubli annuse rahvuslikku meelt ja sün- ” kui liit ise teeb. Asjatundjad pole Ees- Koit Uusiga seotud firma- puude ettevõtjatega, kes dis veel suurem ime – Eesti riik taastati. tustundlikke otsustajaid, tist otsa saanud, tarvis vaid vaadata vähe le kuuluvasse korterisse tänu ministri tegevusele Ja sel pühapäeval saame tähistada riigi kaugemale kui enda lähiümbrus. Tallinna kesklinnas. hiljem kasu said. 90. sünnipäeva. Palju õnne, Eesti! ilusat ja haritud Eestit, Edgar Savisaarele mõtleme oma soo- Too lugu võttis küll õnnelikke inimesi. vis eriti. Temagi elu on siis palju ilu- Kranichilt korraks söö- Kerge on poliitikut huk- Oleme läbi tulnud paksust ja vedelast, sam – meedial poleks põhjust teda pide- giisu ning ta jäi esime- ka mõista. Palju keeruli- rubla-, relva-, lindi-, korteri- ja maadeva- valt arvustada. On rõõmsameelsem Sa- se hooga selgituste jaga- sem on teda mõista. Ma hetuse skandaalidest. Vahel tormates, te klubisse – OECDsse – on käes. Usku visaar, on sedasama teisedki keskera- misel napisõnaliseks, aga proovin. Võib-olla on Kra- vahel aeglasemalt, sekka kukkudes kord meisse väljaspool riigipiire pole suut- kondlased ning ka nende valijad. õnneks ilmus eile Eesti nichil tekkinud tugev kõvemini (Vene kriis ja börsikrahh), kord nud kõigutada kõrge jooksevkonto defit- Ekspressis järjelugu. emotsionaalne side selle pehmemini (laenu- ja kinnisvarabuum). siit, kiire inflatsioon ega seotud valuuta- Eesti ettevõtjale tahame soovida os- Tallinna kesklinnas asu- Ja siin me oleme. Ning lõppkokkuvõttes kurss, mis on The Economisti hinnan- kust hakkama saada ilma tipp-poliiti- Eksminister kurdab oma va korteriga. Ta on seal on meil ju tegelikult väga hästi läinud – gul klassikalise majandusteooria järgi kute toeta, seda valitsuse ja riigikogu te- rasket elu. Ta peab kor- elanud juba viis aastat. Ta riburada on teisedki suured soovid täi- nn tappev kokteil. Sellesama väljaande gemiste kiuste, ning mõistmist, et kõi- teri eest omanikele maks- kolis sinna elama kesk- tunud: oleme Euroopa Liidu liige, kuu- järgi tüürime pehmemapoolse maandu- ke, mida nad teevad, teevad nad lõpuks ma kirvehinda. Soojemal konnaministrina. Võib-ol- lume NATOsse. Meie inimesed on pärja- mise suunas. ikka iseendale. Austades töötajaid, part- ajal tasub kommunaalku- la on selle koduga seotud tud Eurovisioonil, paljudel konkurssidel, nereid ning kokkulepitud reegleid, läheb ludena 20 000 ja talvel ku- mälestusi, mis meenuta- olümpiaareenidel, hiilanud maailma- Leib on meil nüüd laual, loodetavas- kõik hästi. Valgustkartvad lepped ja teod ni 25 000 krooni kuus. Ja vad keskkonnaministri- meistrivõitluste medalite säras. ti pikaks ajaks. Nüüd on vaja enamat kui tulevad ju lõpuks ikka välja. Õnneks! omanik tahab üüri veelgi na tehtud häid otsuseid. Peaminister Andrus Ansip käis kaks täis kõht – ilusat ja haritud Eestit, tervis- Oma lugejaile soovime aktiivsust Äri- tõsta. Korterit aga ei suu- Ehk on see korter minist- aastat tagasi välja veel ühe suure ees- likku elukeskkonda, õnnelikke inimesi. päeva tegemistes kaasa lüüa, vajadusel da Kranich endale osta – riametist eraettevõtluses- märgi – jõuda Euroopa viie jõukama rii- Usume, et ükskord see nii ongi. Selleks ka vigadele osutada – Äripäev tahab sa- liiga kallis. Nii peabki ta se suundunud Kranichile gi sekka. Oleme sellele eesmärgile ju- soovime, et Andrus Ansip ja Mart Laar muti paremaks muutuda. Seda saame hambad ristis ja kõhu kõr- omamoodi talismaniks. ba sammu võrra lähemal – kutse rikas- leiaksid tee, kuidas oma toetajas- ja vali- me teha vaid koos teiega.

Peatoimetaja: Toimetus: Reklaamiosakond: Tellimine ja levi: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajale- Meelis Mandel e-post: [email protected] e-post: [email protected], e-post: [email protected], hes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, tea- Väljaandja: AS Äripäev tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 begraaﬁka (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn Korrespondendid: Tartus Väinu Rozental, Seminarid ja käsiraamatud: Tiraaž: 25 600 või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teo- sed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edas- telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, [email protected], tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimine tamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõus- faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Washingtonis Kertu Ruus, Raamatuklubi ja infolehtede toimetus: Tellimishind 12 kuuks 3460 kr olekuta keelatud. Trükk AS Kroonpress [email protected] tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Äripäev veebis: www.aripaev.ee Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363. toimetaja Aili Sandre, tel 667 0310, e-post [email protected] 22. veebruar 2008 Äripäev ARVAMUS 35

ANEKDOOT ŠOKK Valmisfirma (OÜ, AS) kätte 1 päevaga! Müüa Loomaaias vaatab Sass, ju õgard!” Hüvasti, olümpia! Äriühingud alates 5900 kr suu ammuli, kõiksugu loo- “Ära selle pärast küll muret- Pekingist medaliga naasta Tõnismägi 3a OSAÜHING mi, võrdleb, pomiseb ja kirju- se,” lausub Sass võidukalt. Tel 646 3760 tab midagi oma taskuraama- “Näe, siia on ju suurte tähte- lootnud kümnevõistleja Krist- [email protected] tusse. dega ja punase värviga kirju- jan Rahnu tegevust hinna- www.altius.ee • kaks aastat rahvusvahelises Siis hõigub nuruva häälega: tatud, et elevanti toita on kati teisipäeva öösel vastu kol- transpordis aktiivselt “Emme, kallis emme, ostame tegooriliselt keelatud!” mapäeva kodumaal mitte kul- tegutsenud la, hõbeda ega pronksiga, vaid palun elevandi!” Priit Aimla • kolm autot “Jeesus küll... Hea meele- Eesti tuntud kümnevõist- ühe teise metalliga – rauaga. ga ostaksin, poja, aga mille- leja Kristjan Rahnu tegi Šokk üleüldine. Igatahes rahu- • EU sisetöö eestlastele riigi sünnipäeva ja spordisaadikuks kupeldaja, ga me teda ometigi toitma tel 53 358 311 puhul šokikingituse. nagu väidetakse, ei kõlba. hakkame? Kulla Sass, ta on mail. [email protected]

Valmisfirmade müük, äri- ja mittetulundusühingute Jäime liiga kauaks loorbereile – asutamine Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik www.wasp.ee [email protected] Tel.6770155Tel. 6 77 01 55 edulugu on hakanud murenema wasp project Mob. 51 12 061

esti on sattunud võrrel- VAHENDAB Kuivõrd Eestis on inves- tõusu nõudmine justkui aru- Edes mõne aasta taguse teeringute maht olnud vii- saadav. Samas seab palga- ajaga täiesti uude ma- maseil aastail 30% SKPst, kasvust alla jääv tootlikkus Kinnisvarafirma OÜ üürile anda amm jandusparadigmasse, kuid võib üldjoontes pidada inves- pikas perspektiivis ohtu Ees- Ants T firma.ee Esinduslikud bürood Tel xxx xxxx, yy yy yyy, ants@kinnisvara kuna muudatused on olnud teeringute mõju Eesti majan- ti konkurentsivõime. l www.kinnisvarafirma.ee järk-järgulised, pole me se- duskeskkonna stabiliseeri- Tööjõu nominaalse eriku- linna tuiksoone E.L.L. Kinnisvara AS da õieti märganudki. Lõppe- misele õnnestunuks. Oma- lu metoodika järgi suurene- allinn arendaja Pärnu mnt 141, T nud on majanduse kiire kas- ette küsimus on investeerin- sid tööjõukulud 2006. aastal asukoht november 2008 valmimisaeg ca 140 m², vu periood, möödanikuks gute struktuur: otseinvestee- 8% enam ja 2007. aasta esi- alates ca üüripindade suurus kuni korruste kaupa on saanud ajalooliselt mada- ringute voog näitab, et olu- mesel poolel 20% enam kui 800/1100 m² lad intressimäärad, maail- liselt on vähenenud aktsia- reaalne tootlikkus. See viib 14korruselise - Lisainfo: E.L.L. Kinnisvara AS rajabna oluliste magist ma majandust on raputanud kapitali osa, jäädes 10–12% omakorda olukorrani, kus et- esindusliku büroohoone Tallin ohale. Asukoht Pärnu maantee raalteede ristumisk agab elamulaenude kriis USAs ja juurde, ja suurenenud on re- tevõtted on oma kasumlik- –Järvevana tee ristmikul t ja Tammsaare tee nii kesklinna võimaliku ühenduse ühtaegu tu nende järelmõjud Euroopa- investeeritud tulu osa, kuni kuse säilitamiseks sunnitud parima ega Pärnu–Riia, Tar le. Läbi on saanud ka Euroo- 65–70%-ni. tootlikkust ületavat palga- kui ka olulisemate maanteedHoonest avanevad ja Narva–Peterburi suunas. ele, samuti esklinnale ja mer pa Liiduga ühinemise järg- Vaadates otseinvesteerin- kasvu kajastama toote-tee- suurepärased vaated k LOGO e ning männimetsale. kinn ne positiivse šoki periood ja guid tegevusalade kaupa, sel- nuse hinnas, mis mõjutab te- Ülemiste järvelKinnisvarafirma OÜ Ants Tamm ee y, ants@kinnisvarafirma. kõrge usalduse aeg Eestile. gub, et viimaseil aastail on ravalt tarbijat ja võib sundida iimsis Tel xxx xxxx, yy yy yy Olulised muutused on mõõ- üle 60% investeeringuist läi- mitmeid tööstusharusid oma www.kinnisvarafirma.ee detavad konkreetsete näita- nud finantsvahenduse ja kin- tegevust lõpetama. jatega – rohket diskussiooni nisvaraga seotud tegevustes- are 14 ja 14a, ja mõtlemisainet on pakku- se. Kuidas saame nende väl- Vaadates meie tööjõu toot- 07 nud nii 4,2%-ne majandus- jakujunenud voogude puhul likkust teiste ELi liikmes- 325 m² kasv mullu viimases kvarta- rääkida majanduse struk- riikide taustal, peame nenti- 000 kr lis kui ka 11%-ne inflatsioon tuuri kiirest muutusest? Sa- ma, et majandusstruktuuris ad – õdus kodu jaanuaris. muti on küsimus, kuidas ma- oleme tootlikumad ja konku- is. Uus kivimaja, janduse langusfaasis tagada rentsivõimelisemad vaid Bul- nid, ioonküte. 4 tuba, Majandustsüklite muutus- b, panipaik, terrass, investeeringute voogu, mis gaariast, Lätist ja Leedust. b siseviimistlust ja tega kaasnevad alatihiti on oluline uueks tõusuks. Ka Maailmapanga avaldatud ka küsimused, kuidas edasi. viimase iga-aastase uuringu Eestis on hakatud seda kü- Teine oluline grupp majan- “Doing Business” kohaselt simust esitama konkurent- duskasvu stabiliseerimi- jääb Eesti teistele Balti riiki- sivõime tugevdamise pris- se tegureid puudutab tööjõu dele alla neljas valdkonnas ma kaudu. Siinkohal tundub küsimusi. Eesti tööjõu olu- ning positsioneerub teiste mulle, et Eesti senine edulu- korda ilmestab kenasti asja- maailma riikidega võrreldes gu on hakanud murenema olu, et kui Lissaboni stratee- töötajate palkamises 156. ko- Sooduspakkumine ning oleme liiga kauaks jää- gia üheks eesmärgiks on sea- hale, äri lõpetamise valdkon- nud loorberitele puhkama. Vahur Kraft, Nordea tud 70%-lise tööhõive mää- nas 50. kohale, laenude saa- Stabiilse ja jätkusuutliku Panga juhataja, Eesti Panga ra saavutamine, siis Eesti on mise valdkonnas 48. koha- veebruaris: majanduskasvu saavutamise president 1995–2005 selle tasemini juba jõudnud. le ning lepingute jõustumise kolm baastegurit on inves- Praeguse seisuga on Eestis li- valdkonnas 29. kohale. Nii on teeringute maht, tööjõud ja gi 4% töötuid, mis on arvu- meil oma konkurentsivõime- tööjõu tootlikkus. Ehk kok- Viimaseil liselt veidi üle 30 000 inime- lisuse tõstmiseks veel tükk standardreklaam ku võttes on konkurentsivõi- aastail on se. Üle jääb mitteaktiivse- tööd teha. melisuse põhiküsimus see, üle 60% inves- te inimeste hulk – ligikaudu kui tulemuslikult tööjõud in- 30% töövõimelisest elanik- Konkurentsivõime ning sel- kinnisvararubriigis ” le sihipärane tõstmine vesteeringuid kasutab. teeringuist läinud konnast, kellest umbes 33% on õpib, 36% on pensionil ja turumajanduse tingimustes Stabiilse majanduskasvu finantsvahenduse 30% on haiged või perekond- edu saavutamise võtmeks. tagamiseks on vajalikud ja kinnisvaraga likel põhjustel tööst eemal. Konkurentsivõime ei ole ees- 1/6 lk nii välis- kui ka kodumaise Kuigi tööhõivega Ees- märk omaette, vaid efektiiv- kapitali investeeringud. Ka- seotud tegevustes- tis probleeme pole, seisa- ne vahend rahva elatustase- pitali sissevoolu eeldus on se – kuidas saame me järgnevate aastate pers- me ja heaolu tõstmiseks. Üld- 183x88 mm omakorda stabiilne ja atrak- pektiivis üha enam silmit- joontes takistavad praegust tiivne investeerimiskliima. nende väljakujune- si küsimustega, kuidas jõuda Eesti konkurentsivõime pa- Kui investeeringud tehak- nud voogude puhul paindliku tööjõuturuni, mis ranemist suur jooksevkonto se lootuses kasutada ära hin- meelitaks siia tööjõudu nii defitsiit, tööjõu sissetoomise 3900 kr dade tõusu ELiga liitumise rääkida majanduse EList kui ka kolmandatest piirangud, sotsiaalse sidusu- +km+ km järel, siis tegelikku konver- struktuuri kiirest riikidest. Paindlikkuse huvi- se vähene tähtsustamine, va- gentsi sellega ei looda, vaid des tuleb töösuhete lõpeta- jalike oskustega tööjõu nap- lähtutakse ühildumisega muutmisest? mine teha võimalikult ker- pus, tööjõukulude kiire kasv, seotud ootustest. geks ning tagada, et inime- vähene panustamine teadu- Ootuste järgimise jätku- ne ei sõltu ainult oma tööjõu sele ja haridusele, alkoholis- des jääb rikkuse kasvu loo- müügist, vaid saab osa ka ka- mi ja narkootikumidega seo- vatele sektoritele vähem res- pitalist. tud terviseprobleemid ning Reklaami projektijuht surssi ja makromajandu- majanduse suur energiain- se tasakaal satub ohtu. Ees- Tööjõu määra kõrval on tensiivsus. Triinu Rask ti kinnisvaraarenduse kiire oluline hinnata ka selle toot- Et jõuda 15 aastaga Eu- hinnatõus ning ootuste teki- likkust. Tänini on Eestis ini- roopa viie rikkaima riigi sek- tel 667 0309 tamine selle ümber oli just- meste ootused palgatõusule ka, tuleb teha integreeritud e-post kui õpiku näide, kinnita- väga suured, kuna veel eelmi- plaan koostöös riigi, ettevõt- maks majandusteooria aluse aasta lõpus oli palgakasv jate ja kodanikega, sest üks [email protected] seid investeeringute mõjust 25%. Galopeeriva inflatsioo- hea plaan on parem kui pika- majanduskeskkonnale. ni taustal on kopsaka palga- ajaline kehv tegutsemine. Äripäev 22. veebruar 2008 36

MÕTLEB Mina ei larista ega toida oma valijaid öösel ”Glorias. Mul on kohvris alati majonees ja heeringas valija ÄRAPÄEV jaoks valmis.

Jaan Kundla, riigikogu liige, | Pesakonna ärid | Ärauudised | Keskerakond

Nädala bilanss Uudiste poolest väga ühekülgne ja seda juba viimased 174 nädalat järjest VÕIMUKORIDOR Valitsus saatis riigikok- ku seaduseelnõu, mis lõp- Hall on taevas, hall on maa likult reguleerib riigikogu liikme töötamise riigiette- võtete nõukogudes. Eelnõu õputu Keskerakonna sa oled Keskerakonnas või kohaselt alates 2020 riigi- Lmustamine igal sammul Rahvaliidus, siis on sul nagu kogu valimisi enam ei toi- näitab selgelt, et tege- märk küljes, et oled kurjategi- mu, vaid valimistel valitak- mist on massiivse laimukam- ja. See on suundumuslik ja va- se kohe riigiettevõtete nõu- paaniaga, mille lõppu kusa- likuline lauskontroll. kogude liikmed, kellel on õi- gilt näha ei ole. Nüüd siis see gus põhitöö kõrvalt tegel- bordelliäri süüdistus! Ja mui- Merkole näiteks anti nüüd da ka riigikogu liikme töö- dugi on süüdlasteks Keskera- siis tutvumiseks selline ko- ga. Senine praktika on näi- konnaga seotud ärimehed! gus süüdistusmaterjale, et et- danud, et töökoormus riigi- Pruugib vaid kellelgi erakon- tevõttel, nagu omanikud mul- kogus on vähenenud, riigi- naga kuidagigi seotud ini- le rääkisid, tuleb kiiremas ettevõtete nõukogud aga mesel ettevõte avada, kui te- korras hakata ehitama selle pakuvad järjest enam ene- da hakatakse jälgima ja tema hoidmiseks spetsiaalset raa- seteostusvõimalusi. Ees- patte otsima. matukogu koos 300kohali- ti Nõukogude Kapitalistlikus See, et ühes ettevõttes pa- se lugemissaaliga ning sama Vabariigis on nõukogu liik- kutakse külastajale 7 minu- suure hulga numbritubadega Maadevahetuse toimikute vedu Merko uude raamatukokku. Foto: Arno Mikkor mel õigus ja vajadus kuluta- tit pärast sisenemist raha eest advokaatide jaoks, sest arvata da senise saadikutööga te- seksi, on küll nüüd maailma on, et kellelgi neist ei ole ae- gelemiseks igas tööpäevas suurim avastus! Mida omanik ga lugemise vahel koju min- kas ja ka viimane aeg, et kee- jast majja, laulavad ja tantsi- Millega hakkavad tegelema kuni 20 minutit. teha saab, kui tal on sellised na. Kaks miljardit on see kõik gi teine asja edasi viib. On aga vad natuke ning räägivad siis uurijad? Järelejäänud tühimi- Riigikogu ja valitsus alus- töötajad? Võib-olla on sama- juba ärimeestele maksma läi- mõni teine erakond või äri- inimestele linnauudiseid. ku täitmisega ei saa keegi vä- tavad järgmisel esmaspäe- sugune olukord ka lähimas nud, nüüd lisaks veel raama- mees oma abistavat kätt pak- hegi hoomatavamas tulevi- val katsete seeriat, saa- supermarketis, bussijaamas tukogu maksumus. kunud? Muidugi mitte, sest Ükskord aga, ma kardan, kus hakkama. Mõelgem sel- maks teada, kas 5000 või maksuametis? Sellest aga, mida Keskera- kõik on ju orienteeritud kasu- katkeb ka tugevamatel meist lele, kallid kolleegid ajakirja- krooniga on võimalik ära Majanduslik olukord hal- kond või temale lähedalseis- mile. Küll aga arutatakse sel- kannatus ja see hetk võib olla nikud, sest meil kõigil on vaja elada. Alustatakse 60minu- veneb meil tänu valitsuse jõu- vad ärimehed on head teinud, le üle, mitu krooni keegi peab lähemal, kui me arvame. See tööd ja leiba ka tulevikus. tilise perioodiga, iga päev pingutustele iga päevaga ja ei räägita sõnagi. Näiteks alt- aastas Tallinna TV-le kuluta- hetk, et Keskerakond lõpe- pikendatakse aega veel 60 inimeste hulk, kes ennast ra- ruistlik meediaäri on toonud ma. On see 100 või 200 krooni tab oma tegevuse, õigemini Rohke minuti võrra. Ametnikud on Debelakk range meditsiinilise jälgimi- ha eest müüvad, suureneb Oliver Kruudale juba üle 20 inimese pealt. Ega siis mida- oma heategevuse. Kellest siis Eesti ainus iga päevaga. Kas keegi on se- miljoni krooni kahjumit. Se- gi, lõpetame televisiooni ära hakkavad kirjutama ja rääki- kallutamata se all. Seoses katsetega on da kontrollinud? Ei! Aga teada ikka selleks, et tallinlased ja paneme mööda linna rin- ma sajad ja sajad ajakirjani- ajakirjanik järgmisel nädalal parlamen- tud inimesi kontrollitakse ko- saaksid linnaasjadest tead- gi käima mardi- või õigemini kud, millest elama siiani õil- di ja valitsuse töös võimali- gu aeg. Nagu nõiaring. Kui likumaks. Nüüd oleks viisa- edgarisandid, kes käivad ma- mitsenud meediaettevõtted? kud lühiajalised häired.