valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2017-2030

KINNITATUD Leo Rummel Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 Kutsetunnistus 111963

Tamsalu vald September 2017

Energex Energy Experts OÜ Reg. kood 14060193 Tel: +372 5345 0636 E-post: [email protected] SISUKORD KINNITATUD...... 1 SISSEJUHATUS...... 6 1. ÜLDISELOOMUSTUS...... 7 1.1. Geograafiline asetus...... 7 1.2. Demograafiline olukord...... 9 1.3. Sotsiaalmajanduslik olukord...... 10 1.3.1. Tööealised inimesed...... 10 1.3.2. Palgatöötajad...... 11 1.3.3. Töötus...... 11 1.4. Ettevõtluse olukord...... 12 1.5. Elamumajanduse olukord...... 12 1.6. Soojusmajanduse olukord...... 12 1.6.1. Soojuse hind...... 12 2. TAMSALU LINN...... 13 2.1. TARBIJAD...... 13 2.1.1. Kaugküttevõrgu tarbijad...... 13 2.1.2. Soojuse tarbimine...... 21 2.2. TOOTMINE...... 27 2.2.1. Tootmise tehniline olukord...... 27 2.2.2. Katlamaja kütusemajandus...... 29 2.2.3. Soojusenergia hind...... 30 2.3. KAUGKÜTTEVÕRK...... 31 2.3.1. Kaugküttevõrgu tehniline seisukord...... 31 2.3.2. Kaugküttevõrgu analüüs...... 33 3. ANALÜÜS...... 34 3.1. Soojuse tootmishind kaugküttega...... 34 3.1.1. Lokaalsed lahendused...... 35 3.1.2. Paralleeltarbimine...... 36 3.2. Keskkonnakaitse...... 37 3.3. Energiasäästumeetmed...... 38 3.4. Sooja tarbevee tootmise potentsiaal...... 42 3.4.1. Sooja tarbevee tasuvus erinevatest allikatest...... 44 3.5. Keskkonnaaspekt soojuse tootmisel...... 46 3.6. Potentsiaalsed uued tarbijad...... 47 3.7. Kaugküttevõrk...... 48 3.8. Soojuse tootmise jätkusuutlikkus...... 49 3.9. Potentsiaalsed uued kaugküttevõrgud...... 53 3.9.1. ...... 53 3.9.2. ...... 55 4. KOKKUVÕTE...... 58

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 2/70 4.1. Järeldused...... 58 4.2. Tamsalu võrgupiirkond...... 58 4.3. Ettepanekud...... 59 4.4. Tegevuskava...... 60 LISAD...... 63 Lisa 1. Tamsalu linna kaugküttevõrk...... 64 Lisa 2. Tamsalu kaugküttevõrgu tehniline seisukord...... 65 Lisa 3. Tamsalu linna kaugküttevõrgu soojuskadu...... 67 Lisa 4. Tamsalu kaugküttevõrk peale energiasäästumeetmeid...... 69

JOONISTE LOETELU Joonis 1.1.1. Tamsalu valla asukoht Lääne-Viru maakonnas...... 7 Joonis 1.2.1. Tamsalu valla rahvastikupüramiid...... 10 Joonis 2.1.1. Kesk tn 11...... 14 Joonis 2.1.2. Metsa tn 1...... 14 Joonis 2.1.3. Ülase tn 14...... 15 Joonis 2.1.4. Sõpruse tn 3...... 15 Joonis 2.1.5. Tehnika tn 2a...... 15 Joonis 2.1.6. Tehnika tn 1a...... 15 Joonis 2.1.7. Kesk tn 12...... 16 Joonis 2.1.8. Ääsi tn 7...... 16 Joonis 2.1.9. G. Lurichi tn 1...... 16 Joonis 2.1.10. G. Lurichi tn 1a...... 16 Joonis 2.1.11. Tehnika 7a...... 17 Joonis 2.1.12. Kooli tn 4...... 17 Joonis 2.1.13. Koidu tn 16...... 17 Joonis 2.1.14. Vasara tn 5...... 17 Joonis 2.1.15. Vasara tn 7...... 17 Joonis 2.1.16. Sääse tn 4...... 17 Joonis 2.1.17. Sääse tn 8...... 18 Joonis 2.1.18. Sääse tn 10...... 18 Joonis 2.1.19. Sääse tn 12...... 18 Joonis 2.1.20. Kesk tn 19...... 18 Joonis 2.1.21. Ääsi tn 2...... 19 Joonis 2.1.22. Ääsi tn 5...... 19 Joonis 2.1.23. Ääsi tn 6...... 19 Joonis 2.1.24. Ääsi tn 8...... 19 Joonis 2.1.25. Ääsi tn 11...... 19 Joonis 2.1.26. Ääsi tn 13...... 19 Joonis 2.1.27. Ääsi tn 15...... 20 Joonis 2.1.28. Ääsi tn 17...... 20

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 3/70 Joonis 2.1.29. Ääsi tn 19...... 20 Joonis 2.1.30. Tehnika tn 3...... 20 Joonis 2.1.31. Tehnika tn 5...... 20 Joonis 2.1.32. Tehnika tn 7...... 20 Joonis 2.1.33. Alasi tn 4a...... 21 Joonis 2.1.34. Alasi tn 6...... 21 Joonis 2.1.35. Tehnika tn 2...... 21 Joonis 2.1.36. Tamsalu linna soojuse tarbimine aastate kaupa...... 23 Joonis 2.1.37. Tamsalu linna soojuskoormusgraafik...... 24 Joonis 2.1.38. Tamsalu linna tarbijate soojusetarbimine...... 26 Joonis 2.2.1. Tamsalu katlamaja...... 27 Joonis 2.2.2. Põhukatel-Overdahl K-850...... 28 Joonis 2.2.3. Reservkatlad...... 28 Joonis 2.2.4. Sermet BIO-2,5...... 29 Joonis 2.2.5. Suitsugaaside pesur...... 29 Joonis 2.2.6. Kütusevaru väljas...... 29 Joonis 2.2.7. Kütuseladu...... 29 Joonis 2.3.1. Tamsalu linna kaugküttevõrk...... 32 Joonis 2.3.2. Sääse aleviku kaugküttevõrk...... 32 Joonis 3.1.1. Soojuse tootmishind uute tootmisseadmete rajamisel...... 34 Joonis 3.1.2. Soojuse tootmishind uute lokaalsete tootmisseadmete rajamisel...... 35 Joonis 3.3.1. Tamsalu linna kaugküttevõrgu koormusgraafik peale tarbijate renoveerimist....42 Joonis 3.8.1. Tamsalu linna kaugküttevõrgu soojuskoormusgraafik...... 50 Joonis 3.8.2. Tamsalu linna kaugküttevõrk peale energiasäästumeetmeid...... 51 Joonis 3.8.3. Tamsalu linna soojuskoormusgraafik koos sooja tarbeveega...... 52 Joonis 3.8.4. Tamsalu linna soojuskoormusgraafik potentsiaalsete liitujate liitmisel...... 52 Joonis 3.9.1. Vajangu küla potentsiaalse kaugküttevõrgu skitseering...... 55 Joonis 3.9.2. Assamalla potentsiaalne kaugküttevõrk...... 57

TABELITE LOETELU Tabel 1.1.1. Elanike arv Tamsalu vallas...... 8 Tabel 1.2.1. Tamsalu valla rahvastikunäitajad...... 9 Tabel 1.2.2. Tamsalu valla elanikud...... 9 Tabel 1.3.1. Tamsalu valla rahvastiku koormuskoefitsiendid (2016)...... 11 Tabel 1.3.2. Tamsalu valla demograafiline tööturusurve indeks 2016. aastal...... 11 Tabel 1.3.3. Demograafilise tööturusurve indeksi muutus (2010-2016)...... 11 Tabel 1.3.4. Kuu keskmine brutotulu (2012-2015)...... 11 Tabel 1.3.5. Tamsalu valla registreeritud töötud...... 12 Tabel 2.1.1. Soojustarbijate tehniline seisukord Tamsalu linnas...... 13 Tabel 2.1.2. Tamsalu linna tegelik ja normaalaastale teisendatud soojuse tarbimine (MWh)..22 Tabel 2.1.3. Tamsalu linna hoonete soojuse tarbimine...... 24

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 4/70 Tabel 2.2.1. Tamsalu linna katelde andmed...... 28 Tabel 2.2.2. Tamsalu linna katlamajade kütusemajandus...... 30 Tabel 2.2.3. Tamsalu linna soojuse hinna kujunemine...... 30 Tabel 2.3.1. Suurima rõhukaoga kaugküttevõrgu lõigud...... 31 Tabel 2.3.2. Tamsalu linna kaugküttevõrgu analüüs...... 33 Tabel 3.1.1. Soojuse tootmishind uute tootmisseadmete rajamisel...... 34 Tabel 3.1.2. Soojuse tootmishind uute lokaalsete tootmisseadmete rajamisel...... 35 Tabel 3.2.1. Heitmelimiidid keskmise suurusega põletusjaamadele alates 20.12.2018...... 37 Tabel 3.3.1. Energiatõhususarvu miinimumnõuded erinevatele hoonetüüpidele...... 38 Tabel 3.3.2. Energiasäästumeetmete kulu, et saada 40% KredEx-i toetust...... 39 Tabel 3.3.3. Energiasäästumeetmete efektiivsus...... 39 Tabel 3.3.4. Tamsalu linna hoonete renoveerimise SWOT analüüs...... 40 Tabel 3.3.5. Energiasäästu potentsiaal...... 40 Tabel 3.4.1. Elektrienergia kogumaksumuse komponendid (EUR/MWh)...... 42 Tabel 3.4.2. Sooja tarbevee hinnanguline tarbimine...... 43 Tabel 3.4.3. Eeldused sooja vee tootmise alternatiivide tasuvusarvutusele...... 45 Tabel 3.4.4. Soojuse tootmise maksumus erinevatest allikatest...... 45 Tabel 3.5.1. Tamsalu linna kaugküttevõrgu kaalumistegur...... 46 Tabel 3.5.2. Primaarenergia kasutuse arvutus kaalumisteguritega...... 47 Tabel 3.6.1. Potentsiaalsete tarbijate tarbimisandmed...... 47 Tabel 3.6.2 Potentsiaalsete piirkondade tarbimisandmed...... 48 Tabel 3.6.3. Potentsiaalsete tarbijate liitmine...... 48 Tabel 3.7.1. Suurema rõhukaoga kaugküttevõrgu lõigud...... 49 Tabel 3.8.1. Soojuse tootmise jätkusuutlikkuse analüüsi kokkuvõte...... 53 Tabel 3.9.1. Vajangu küla tarbimise potentsiaal...... 53 Tabel 3.9.2. Vajangu küla tarbimise potentsiaal (Tamsalu mnt)...... 54 Tabel 3.9.3. Assamalla küla potentsiaalsed tarbijad...... 55 Tabel 4.2.1. Erinevate stsenaariumite mõju Tamsalu linna võrgupiirkonna soojuse hinnale...59 Tabel 4.4.1. Tamsalu valla soojusmajanduse soovituslik tegevuskava vallavalitsusele...... 60 Tabel 4.4.2. Tamsalu valla soojusmajanduse soovituslik tegevuskava elanikele...... 61 Tabel 4.4.3. Tamsalu valla soojusmajanduse soovituslik tegevuskava soojusettevõttele...... 61

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 5/70 SISSEJUHATUS

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava koostamise aluseks on Energex Energy Experts OÜ ja Tamsalu Vallavalitsuse vahel 15.03.2017 sõlmitud töövõtuleping. Arengukava tehnilised nõuded on määratud Majandus- ja Taristuministri määrusega nr. 40 „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused” §10 „Nõuded soojusmajanduse arengukavale”. Arengukava koostamist toetab 90% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi meetme 6.2 „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” tegevuse „Soojusmajanduse arengukava koostamine" (6.2.3) vahenditest.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 annab ülevaate valla kaugküttevõrgu soojusenergia tootmisest ja tarbimisest ning analüüsib erinevaid meetmeid ja tehnoloogiaid, et muuta soojusenergia tootmine ja tarbimine säästlikumaks ja keskkonnasõbralikumaks. Arengukava on soovitatav iga 5 aasta tagant uuendada.

Soojusmajanduse arengukava eesmärk on koostada Tamsalu valla jätkusuutlik arenguvisioon soojusenergia tootmisel, tagades tarbijatele pikaajaliselt soodsa soojuse hinna. Projekti tulemusel valmis Tammsalu valla soojusmajanduse arengukava.

Arengukava koostasid Energex Energy Experts OÜ eksperdid Enar Kraav ja Viljar Stalkov ning täiendas ja kinnitas volitatud soojusenergeetikainsener Leo Rummel. Arengukava koostamiseks kasutati Tamsalu Vallavalitsuselt ja Tamsalu Kalor AS saadud andmeid.

Energex Energy Experts tänab abi ja koostöö eest Tamsalu Vallavalitsuse vallavanemat Riho Telli, abivallavanemat Annika Kappi ja Tamsalu Kalor AS juhatuse liiget Neeme Malvat.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 6/70 1. ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Geograafiline asetus

Lääne-Viru maakond asub Põhja-Eestis. Lääne-Virumaa piirneb idas Ida-Viru, lõunas Jõgeva ning läänes Järva ja Harju maakondadega. Põhjas piirneb maakond Soome lahega.

Lääne-Viru maakonna administratiivne keskus on linn. Lääne-Viru maakonnas on 2 linna — Kunda ja Rakvere, 2 vallasisest linna (Tamsalu ja Tapa), 21 alevikku ja 379 küla. Rakvere asub Tallinnast 98 km kaugusel. Teiste suuremate linnade kaugused: Jõhvi 67 km, 123 km ja Pärnu 178 km. Maakonda läbivad – ja Sõmeru–Pärnu maantee ning Tallinn–Narva ja Tallinn–Tartu raudtee. Tapa on oluline raudteesõlmjaam ning Kundas asub oluline kaubasadam. Lääne-Viru maakond on rahvaarvult 5. maakond ja pindalalt 3. maakond. 85% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased [1].

Joonis 1.1.1. Tamsalu valla asukoht Lääne-Viru maakonnas

Tamsalu valla pindala on 218,5 km² ja vald moodustab 6,0% kogu maakonna territooriumist. Vallas on 1 linn, 1 alevik ja 30 küla, suurimad keskused on Tamsalu linn ja Sääse alevik. Peale

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 7/70 haldusreformi liitub Tamsalu vald Tapa vallaga. Tamsalu valla Tamsalu linn, Sääse alevik ja külad koos rahvaarvuga on kujutatud Tabelis 1.1.1 [2].

Tabel 1.1.1. Elanike arv Tamsalu vallas Aasta 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Tamsalu linn 2559 2533 2478 2436 2389 2310 2268 2245 2222 2155 Sääse alevik 484 489 452 428 418 425 423 412 391 366 Külad: Aavere 13 13 13 16 17 18 19 20 18 17 11 10 10 10 10 7 7 6 7 7 2 2 2 2 1 1 1 1 2 2 Assamalla 131 129 121 111 107 111 106 108 102 103 Järsi 3 3 1 1 0 0 0 1 1 Järvajõe 24 24 24 25 21 26 27 27 30 29 Kadapiku 13 13 11 12 11 11 11 11 11 15 17 16 15 15 15 13 13 12 13 13 13 10 10 10 10 10 9 9 8 13 Koiduküla 5 5 3 3 2 2 1 1 0 10 9 10 11 11 13 11 13 15 15 36 32 33 27 25 23 19 17 16 15 28 29 26 28 29 32 33 30 28 29 Kursi 40 41 35 35 37 36 35 35 33 33 Lemmküla 1 1 1 1 1 2 2 2 1 1 37 36 34 32 31 30 29 32 33 35 10 9 14 16 16 14 16 14 17 16 Naistevälja 31 32 30 32 33 33 33 32 32 31 49 59 58 56 53 52 48 48 48 51 198 189 187 183 178 171 167 162 150 151 Põdrangu 82 80 79 76 80 72 69 63 67 62 Sauvälja 22 20 22 23 23 19 18 19 18 21 28 26 26 28 28 27 26 33 34 31 Türje 11 9 14 12 12 12 13 12 10 12 Uudeküla 108 108 105 108 94 98 105 106 104 100 Vadiküla 7 5 7 7 8 7 6 6 7 6 Vajangu 383 381 369 361 340 340 325 320 317 290 24 21 21 22 23 24 23 23 21 23 Võhmetu 15 14 12 12 14 14 16 14 16 16 Võhmuta 52 51 54 54 52 52 51 48 48 46 KOV taseme aadressiga 22 26 71 56 55 63 62 59 54 66 KOKKU 4469 4425 4348 4249 4149 4068 3992 3941 3874 3770

Tamsalu valla suurimaks keskuseks on Tamsalu linn. Seal asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid. Tamsalu linna kui keskuse kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused - Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja [2].

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 8/70 Tamsalu vald piirneb Tapa vallaga loodes, Rakvere vallaga põhjas, Vinni vallaga kirdes, Väike-Maarja vallaga idas ja kagus, Järva maakonnas asuva Järva-Jaani vallaga lõunas ja edelas ning Ambla vallaga läänes [3].

1.2. Demograafiline olukord

Tamsalu valla rahvaarv on 2017. aasta andmetel 3726 inimest [1]. Elanike asustustihedus on 17,1 in/km2. Tabelis 1.2.1 on Tamsalu valla rahvastikunäitajad. Tabelid on koostatud Statistikaameti andmete põhjal.

Tabel 1.2.1. Tamsalu valla rahvastikunäitajad Elanike arv % Lääne-Viru maakonnast Tamsalu vald 3726 6,33%

Tamsalu valla loomulik iive oli 2015. aastal negatiivne. Mehaaniline iive oli 2015. aastal negatiivne, aga minimaalselt. Tamsalu valla elanike arvu ja selle muutust on kajastatud Tabelis 1.2.2 [1]. Tamsalu valla rahaarv on olnud viimastel aastatel languses. Viimastel aastatel sündis keskmiselt 31 last aastas, surmade arv on samal ajal 46. [1].

Tabel 1.2.2. Tamsalu valla elanikud Näitaja 2013 2014 2015 2016 2017 Rahvaarv in 4068 3992 3941 3874 3726 Loomulik iive in -9 -6 -3 -42 Mehaaniline iive in -11 -20 -55 Muutus -1,87% -1,28% -1,70% -3,82%

Joonis 1.2.1 kujutab Tamsalu valla soolist ja vanuselist struktuuri graafiliselt rahvastikupüramiidina. Tamsalu valla elanikkond on vananev. Noorte inimeste osakaal on väiksem vanemate inimeste omast, lisaks elab naisi vallas rohkem kui mehi.

Joonisest 1.2.1 lähtub, et vallas elab 1798 meest ja 1928 naist (48,3% : 51,7%). Tamsalu vallas elab üle Eesti keskmise noori vanuses 15-19. Lisaks on suur meeste osakaal vanuses 50-64. Naisi vanuses 10-19 on üle Eesti keskmise. Graafikust on näha, et rahvastikupüramiid on alt kitsenev (pensioniealiste inimeste rohkus) [1]. Kokkuvõttes võib prognoosida, et Tamsalu valla elanike demograafiline olukord võib halveneda kui loomulik iive ja mehaaniline iive püsivad negatiivsena.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 9/70 Joonis 1.2.1. Tamsalu valla rahvastikupüramiid

1.3. Sotsiaalmajanduslik olukord

1.3.1. Tööealised inimesed Tööealiste osakaal Tamsalu valla elanikkonnast on 63,45%, laste ja pensioniealiste osakaal on kokku 36,55%, vastavalt 14,63% ja 21,93%. Tabelis 1.3.1 on esitatud Tamsalu valla koormuskoefitsiendid. Tamsalu valla demograafiline tööturusurve indeks on 69% ehk iga tööturult lahkuja kohta saabub tööturule 0,69 tööealist inimest. Eelneva parameetri illustreerimiseks on Tabel 1.3.2 [1]. Vanusstruktuuri muutumist kajastav ülalpeetavate määr iseloomustab mittetööealiste elanike arvu (vanuses 0-14 ja 65+) suhet tööealiste (vanuses 15 - 64) arvukusse. Ülalpeetavate määr näitab mitu mittetööealist inimest on 100 tööealise elaniku kohta - mida väiksem on see suhe, seda väiksem koormus on töötajatel. 2016. aastal on ülalpeetavate määr 57,3%, mis on tasakaalustatud näitaja [1].

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 10/70 Tabel 1.3.1. Tamsalu valla rahvastiku koormuskoefitsiendid (2016) Näitaja Lapsed, 0-15 a Tööealised, 16-64 a Pensioniealised, 65+ a Inimeste arv 330 1134 284 Osakaal rahvastikust 18,88% 64,87% 16,25%

Tabel 1.3.2. Tamsalu valla demograafiline tööturusurve indeks 2016. aastal Tööturule sisenevad Tööturult lahkuvad inimesed vanuses 5-14 inimesed vanuses 55-64 Tööturusurve indeks 3388 597 0,69

Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Tamsalu vallas on tööturusurve indeks iga aastaga langenud. See tähendab, et valla elanikkond on vananev ja võib tekkida oht tööjõupuuduse tekkimiseks. Demograafilise tööturusurve indeksi muutust võrreldes varasemate aastatega on kajastatud Tabelis 1.3.2 [1].

Tabel 1.3.3. Demograafilise tööturusurve indeksi muutus (2010-2016) Demograafiline tööturusurve indeks 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Kogu Eesti 0,77 0,75 0,75 0,77 0,79 0,81 0,82 Tamsalu vald 0,94 0,89 0,79 0,75 0,76 0,76 0,69

1.3.2. Palgatöötajad Tamsalu vallas on 2016. aasta seisuga 2364 tööealist inimest. Brutotulu saadakse Tamsalu vallas keskmiselt 2015. aasta seisuga 857,11 eurot kuus. Palgatöötajate kuu keskmine brutotulu aastate lõikes on esitatud järgnevas Tabelis 1.3.4 [1].

Tabel 1.3.4. Kuu keskmine brutotulu (2012-2015) Näitaja ühik 2012 2013 2014 2015 Lääne-Viru maakond EUR 741 790 836 895 Põhja-Eesti EUR 946 1005 1061 1123 Kogu Eesti EUR 844 900 954 1013 Tamsalu vald EUR 705 747 798 857

Tamsalu valla palgatöötaja kuu keskmine brutotulu kasv on võrreldes varasemate aastatega olnud stabiilne - keskmiselt 6,6% aastas. Tamsalu valla inimene teenib kuus ligikaudu 5% vähem brutotulu kui keskmine Lääne-Viru maakonna inimene. Tamsalu valla palgatöötaja brutotulu moodustub 85% kogu Eesti keskmisest brutotulust.

1.3.3. Töötus Tamsalu valda registreeritud töötute hulk 2016. aastal oli 2,57%. Järgnevas Tabelis 1.3.5 on võimalik näha Tamsalu valla registreeritud töötute arvu vähenemist nelja aasta jooksul [1].

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 11/70 Tabel 1.3.5. Tamsalu valla registreeritud töötud Näitaja ühik 2013 2014 2015 2016 Registreeritud töötuid inim 132 103 109 98 Osakaal elanikkonnast 3,44% 2,70% 2,89% 2,57%

1.4. Ettevõtluse olukord

2014. aasta seisuga oli Tamsalu vallas 1000 elaniku kohta 68 ettevõtet ning vallas on registreeritud kokku 266 ettevõtet, sh 7 aktsiaseltsi, 1 täisühing, 52 füüsilisest isikust ettevõtjat, 160 osaühingut, 4 tulundusühistut ning 42 mittetulundusühingut. Ettevõtete tegevusalade lõikes on arvuliselt ülekaalus põllumajanduse, kaubanduse, töötleva tööstuse ettevõtted, aga ka transpordi, ehituse ja metsandusega tegelevad ettevõtted AS Tamsalu EPT (põllumajandusmehhanismide tootmine) ja AS E-Betoonelemendi Tamsalu tehas (ehitusmaterjalide tootmine) on suuremateks tööandjateks nii linna kui ka ümberkaudsetele elanikele [3].

1.5. Elamumajanduse olukord

Suurim korterifond on Tamsalu linnas ja Sääse alevikus. Tamsalus on kokku 825 korterit, millest 673 on eraomanduses ning 152 munitsipaalomanduses. Sääse korterelamutes on kokku 212 korterit, millest 128 on eraomanduses ja 84 on munitsipaalomanduses. Korruselamute haldamiseks on loodud vallas mitmeid korteriühistuid. Suurt osa elamufondi haldab AS Tamsalu Kalor [3].

1.6. Soojusmajanduse olukord

Tsentraalne soojavarustus on Tamsalu linna korruselamutel ja munitsipaalhoonetel (AS Tamsalu Kalor katlamaja), Sääse korruselamutel ja lasteaial (ühendatud Tamsalu katlamajaga), Vajangu koolil on oma katlamaja [3].

1.6.1. Soojuse hind Tamsalu linna kaugküttepiirkonnas on olnud stabiilne soojuse hind viimase kolme aasta jooksul. Hetkel on soojuse hinnaks 50,43 EUR/MWh.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 12/70 2. TAMSALU LINN 2.1. TARBIJAD

2.1.1. Kaugküttevõrgu tarbijad

Tamsalu linna kaugküttevõrku on ühendatud 35 hoonet. Tabelis 2.1.1 on kujutatud kaugküttevõrguga ühendatud tarbijad.

Tabel 2.1.1. Soojustarbijate tehniline seisukord Tamsalu linnas Hoone Ehitatud Tüüp Suletud pindala Eluruumide pindala Kubatuur Aadress a m2 m2 m3 Kesk tn 11 1960 Gümnaasium 7844,7 7844,7 31672 Metsa tn 1 1982 Lastepäevakodu 1537,6 1420,7 3781 Ülase tn 14 1974 Lasteaed 1411,1 1303,6 6888 Sõpruse tn 3 1980 Kultuurimaja 2794,7 2794,7 18166 Tehnika 2a 1975 Spordihoone 3888,7 3003,1 20022 Tehnika 1a Vallavalitsus 1129,3 1129,3 3404 Tuletõrje 48 48 192 Tamsalu Vesi töökoda Alasi tn 4 161,6 161,6 691 TAMKO osa töökojas Tamsalu EPT - 3048,4 2702,2 17652 Tehnika tn 2 remonditöökoda 1966 Kontor (Alasi tn 3) 654,8 654,8 3409 G. Lurichi tn 1 1989 KRT-12 1421,1 1001,7 4674 G. Lurichi tn 1a 1989 KRT-12 1310,2 912,8 4311 Tehnika 7a 1984 KRT-18 1153 881,6 3953 Koidu 16 2008 Maxima kauplus 1020,8 1020,8 5114 Vasara tn 5 1987 KRT-8 826,1 509,7 2724 Vasara tn 7 1984 KRT-8 817,5 507,6 2743 Sääse tn 4 1976 KRT-21 3952 2883,5 14408 Sääse 8 1970 KRT-60 3521,6 2701,5 10766 Sääse 10 1968 KRT-60 3531,4 2700,7 10824 Sääse 12 1967 KRT-59 3516,6 2694,3 10775 Kesk tn 12 1988 KRT-24 2179,7 1773,7 7728 Kesk tn 19 1972 KRT-12 836,1 600,7 3151 Ääsi tn 2 KRT-8 523,8 338,5 1939 Ääsi tn 5 1975 KRT-12 857,7 627,6 2995 Ääsi tn 6 1974 KRT-60 3804,3 3082,1 1214716 Ääsi tn 7 1990 KRT-24 2615 1835,9 86

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 13/70 Hoone Ehitatud Tüüp Suletud pindala Eluruumide pindala Kubatuur Aadress a m2 m2 m3 Ääsi tn 8 1975 KRT-60 3872,7 3055,3 12478 Ääsi tn 11 1980 KRT-45 3085,7 2468,6 10666 Ääsi tn 13 1978 KRT-60 4206,2 3349,8 14623 Ääsi tn 15 1982 KRT-45 3091,9 2469 10940 Ääsi tn 17 1980 KRT-60 4176 3345,2 14509 Ääsi tn 19 1986 KRT-45 3069,2 2461,5 10959 Tehnika tn 3 1977 KRT-12 993,4 709,3 3537 Tehnika tn 5 1976 KRT-12 854,5 611,4 3147 Tehnika tn 7 1974 KRT-18 1259,9 903,4 4491 Alasi tn 4a 1964 Ühiselamu 272,6 272,6 1057 Alasi tn 6 1977 KRT-12 824,4 527,2 2923 Kooli tn 4 1965 KRT-11 694 565,6 2598

Tamsalu linna kaugküttesse ühendatud hoonete tehnilist seisukorda on võimalik hinnata välise vaatluse põhjal, hooneid on kujutatud Joonistel 2.1.1-2.1.34. Hinnangu andmiseks konsulteeriti soojusettevõttega Tamsalu Kalor AS ja Tamsalu Vallavalitsusega. Lisaks tehti küsitlus Tamsalu kaugküttevõrgus olevatele hoonete valdajate hulgas, et uurida tarbijate arvamust hoonete seisukorrast ja suhtumist kaugküttesse. Küsitlusele vastasid 8 hoone esindajad.

Kesk tn 11 hoones asub Tamsalu Gümnaasium. 2003. aastal renoveeriti algklasside õppehoone ja 2012. aastal renoveeriti juurdeehitus. Antud hoonele on väljastatud energiamärgis D. Kaugküttehind on koolile jõukohane ja ei plaani sellest loobuda.

Metsa tn 1 hoones asub Tamsalu lasteaed „Krõll”. 2005. aastal on lasteaed täielikult renoveeritud. [2] Esindajad leiavad, et hoones on ebaühtlane temperatuur, väga külmade ilmade korral tuleb kasutada lisasoojusallikaid. Antud hoonele on väljastatud energiamärgis E. Küsimustikule vastates kinnitati, et kaugküte õigustab ennast ja hind on jõukohane.

Joonis 2.1.1. Kesk tn 11 Joonis 2.1.2. Metsa tn 1

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 14/70 Ülase tn 14 hoones asub Tamsalu Sääse lasteaed. Hoone sai 2013. aastal uue katuse ja 2016. aastal renoveeritud täies ulatuses fassaad [2]. Lasteaia esindajad leiavad, et hoones on ebapiisav õhuvahetus. Antud hoonele on väljastatud energiamärgis F. Lasteaed ei plaani kaugküttest loobuda, kuna hind on jõukohane ja õigustab ennast.

Sõpruse tn 3 hoones asub Tamsalu Kultuurimaja. Antud hoonele on väljastatud energiamärgis D.

Joonis 2.1.3. Ülase tn 14 Joonis 2.1.4. Sõpruse tn 3

Tehnika 2a hoones asub Tamsalu spordihoone. Hoone on väliselt renoveeritud. Antud hoonele on väljastatud energiamärgis D. Hoone esindajad leiavad, et hoones on ebaühtlane temperatuur ja puudulik õhuvahetus. Talveperioodil tuleb kasutada lisa soojusallikaid. Kaugküttehind on jõukohane ja õigustab ennast.

Tehnika 1a hoone on väliselt soojustamata. Hoones asub vallavalitsus. Antud hoonele on väljastatud energiamärgis G.

Joonis 2.1.5. Tehnika tn 2a Joonis 2.1.6. Tehnika tn 1a

Kesk tn 12 on kortermaja, mis on täielikult renoveeritud. Antud hoonele on 2014. aastal väljastatud energiamärgis C. Korteriühistu kinnitab, et kaugküte õigustab ennast ja et nad ei plaani sellest loobuda.

Ääsi tn 7 kortermaja on renoveerimata. Väikest kokkuhoidu on andnud akende ja uste vahetus. Antud hoonele on väljastatud 2009. aastal energiamärgis E.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 15/70 Joonis 2.1.7. Kesk tn 12 Joonis 2.1.8. Ääsi tn 7

G. Lurichi tn 1 on 12 korteriga hoone, mille otsaseinad on renoveeritud. Probleemseks kohaks on ebaühtlane temperatuur ja puudulik õhuvahetus. Korteriühistu kinnitab, et kaugküte õigustab ennast ja et nad ei plaani sellest loobuda.

G. Lurichi tn 1a hoonel on otsaseinad on renoveeritud. Hoones on ebaühtlane temperatuur ja puudulik õhuvahetus. Korteriühistu kinnitab, et kaugküte õigustab ennast ja et nad ei plaani sellest loobuda.

Joonis 2.1.9. G. Lurichi tn 1 Joonis 2.1.10. G. Lurichi tn 1a

Tehnika tn 7a hoone on renoveerimata. Kokkuhoidu on andnud akende ja uste vahetus. Antud hoonele on väljastatud energiamärgis E.

Kooli tn 4 hoone on renoveerimata.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 16/70 Joonis 2.1.11. Tehnika 7a Joonis 2.1.12. Kooli tn 4

Koidu tn 16 hoones asub Maxima Eesti OÜ-le kuulub kauplus. Hoone on renoveeritud.

Vasara tn 5 on 8 korteriga kortermaja, mis on väliselt renoveerimata.

Joonis 2.1.13. Koidu tn 16 Joonis 2.1.14. Vasara tn 5

Vasara tn 7 on renoveerimata kortermaja. Väikest kokkuhoidu on andnud akende ja uste vahetus. Sääse tn 4 on kortermaja, mis hetkeseisuga on renoveerimata.

Joonis 2.1.15. Vasara tn 7 Joonis 2.1.16. Sääse tn 4

Sääse tn 8 on 60 korteriga kortermaja, mis hetkeseisuga on renoveerimata. Väikest kokkuhoidu on andnud akende ja uste vahetus.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 17/70 Sääse tn 10 on renoveerimata kortermaja.

Joonis 2.1.17. Sääse tn 8 Joonis 2.1.18. Sääse tn 10

Sääse tn 12 hoone on renoveerimata.

Kesk tn 19 kortermaja on renoveerimata.

Joonis 2.1.19. Sääse tn 12 Joonis 2.1.20. Kesk tn 19

Ääsi tn 2 kortermaja on väliselt renoveerimata.

Ääsi tn 5 on 12 korteriga hoone. Korteriühistu leiab, et hoones on ebapiisav soojustus ja temperatuur on ebaühtlane. Majal on umbes 85% ulatuses aknad vahetatud plastakende vastu. Elanikud leiavad, et kaugküte õigustab ennast ja nad ei plaani sellest loobuda. Lähiajal ei plaanita hakata hoonet renoveerima.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 18/70 Joonis 2.1.21. Ääsi tn 2 Joonis 2.1.22. Ääsi tn 5

Ääsi tn 6 hoone on 2017. aasta seisuga renoveerimata.

Ääsi tn 8 on kortermaja, mis on renoveerimata.

Joonis 2.1.23. Ääsi tn 6 Joonis 2.1.24. Ääsi tn 8

Ääsi tn 11 hoone on renoveerimata. Korteriühistu leiab, et hoone juures ei ole hetkel puuduseid ja lähiajal ei plaanita hoonet renoveerida.

Ääsi tn 13 on renoveerimata. Väikest kokkuhoidu on andnud akende ja uste vahetus.

Joonis 2.1.25. Ääsi tn 11 Joonis 2.1.26. Ääsi tn 13

Ääsi tn 15 on renoveerimata. Väikest kokkuhoidu on andud akende ja uste vahetus.

Ääsi tn 17 kortermaja on renoveerimata.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 19/70 Joonis 2.1.27. Ääsi tn 15 Joonis 2.1.28. Ääsi tn 17

Ääsi tn 19 hoone on renoveerimata. Kokkuhoidu on andnud akende ja uste vahetus.

Tehnika tn 3 hoone on renoveerimata. Hoones on ebapiisav soojustus. Väikest kokkuhoidu on andnud akende ja uste vahetus. Ligikaudu 85% aknaid on vahetatud plastakende vastu. Elanikud leiavad, et kaugküte õigustab ennast ja nad ei plaani sellest loobuda.

Joonis 2.1.29. Ääsi tn 19 Joonis 2.1.30. Tehnika tn 3

Tehnika tn 5 hoonel on renoveeritud otsaseinad. Lisaks on kokkuhoidu andnud akende ja uste vahetus.

Tehnika tn 7 on renoveerimata.

Joonis 2.1.31. Tehnika tn 5 Joonis 2.1.32. Tehnika tn 7 Alasi tn 4a hoone on kaugküttevõrguga ühendatud, aga ei tarbi võrgust soojust.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 20/70 Alasi tn 6 kortermaja on renoveerimata.

Joonis 2.1.33. Alasi tn 4a Joonis 2.1.34. Alasi tn 6

Tehnika tn 2 hoone on väliselt renoveerimata. Antud hoonetekompleksis asub tuletõrje.

Alasi tn 4 hoones asuvad Tamsalu Vesi ja TAMKO töökojad.

Joonis 2.1.35. Tehnika tn 2

Tamsalu linna kaugkütte tarbijate kokkuvõte: • Kõiki kortermaju on mingil määral renoveeritud; • Enamikele hoonetele on paigaldatud soojussõlm.

2.1.2. Soojuse tarbimine

Tamsalu linna kaugküttevõrgu tarbijate tegelik soojuse tarbimine on toodud Tabelis 2.1.2 ja on mõõdetud soojusettevõtte poolt. Lisaks on tabelis elimineeritud erinevate aastate välisõhu temperatuuride kõikumise mõju ja tarbimine on viidud üle võrreldavale normaalaasta tarbimisele, mis võtab arvesse erinevate perioodide pikaajalise väliskliima.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 21/70 Tabel 2.1.2. Tamsalu linna tegelik ja normaalaastale teisendatud soojuse tarbimine (MWh)

Hoone Hetkeseis Normaalaasta Aadress 2014 2015 2016 Keskmine 2014 2015 2016 Keskmine Kesk tn 11 (Gümnaasium) 500 534 556 530 489 589 524 534 Metsa tn 1 (Tamsalu Lasteaed) 225 265 268 253 220 287 256 254 Ülase tn 14 (Sääse Lasteaed) 202 206 194 201 198 226 184 202 Sõpruse tn 3 (Kultuurimaja) 471 539 544 518 460 595 513 522 Tehnika tn 2a (Spordihoone) 630 736 775 714 622 795 740 719 Tehnika tn 1a (Vallavalitsus) 165 205 193 188 161 227 182 190 Alasi tn 4 (Tamsalu Vesi töökoda) 26 26 26 26 25 28 25 26 Alasi tn 4 (TAMKO) 4 4 4 4 4 4 4 4 Tehnika tn 2 (Remonditöökoda) 547 549 559 552 536 606 527 556 Tehnika tn 2 (Kontoriosa) 106 106 108 107 103 117 102 107 Tehnika tn 2 (Tuletõrje) 26 26 26 26 26 28 26 27 G. Lurichi tn 1 80 86 86 84 78 94 81 84 G. Lurichi tn 1a 74 79 79 77 72 87 75 78 Kesk tn 12 132 142 142 139 129 155 134 139 Tehnika tn 7a 115 111 114 113 112 123 107 114 Ääsi tn 7 250 242 249 247 245 268 232 248 Koidu tn 16 (Maxima) 118 173 177 156 116 191 166 157 Vasara 5 95 109 109 105 94 120 103 106 Vasara 7 66 70 67 68 65 77 63 68 Sääse tn 4 490 492 471 484 481 539 445 488 Sääse tn 8 464 497 480 480 454 542 453 483 Sääse tn 10 434 518 439 464 424 567 413 468 Sääse tn 12 390 413 417 407 382 454 391 409 Kesk tn 19 133 105 133 124 130 115 125 124 Ääsi tn 2 91 98 99 96 89 108 94 97 Ääsi tn 5 124 134 131 130 122 148 123 131 Ääsi tn 6 559 651 552 587 547 715 522 595 Ääsi tn 8 590 614 550 585 578 672 518 589 Ääsi tn 11 369 426 518 438 361 465 490 439 Ääsi tn 13 700 744 558 667 686 817 523 675 Ääsi tn 15 429 505 470 468 420 551 442 471 Ääsi tn 17 646 685 647 659 632 749 608 663 Ääsi tn 19 492 545 524 521 483 596 495 525 Tehnika tn 3 147 152 151 150 144 167 142 151 Tehnika tn 5 130 141 141 137 127 155 133 138 Tehnika tn 7 164 170 166 167 161 187 157 168 Alasi tn 6 91 99 94 95 89 109 88 95 Kooli tn 4 96 124 102 107 94 136 96 108 KOKKU 10 530 11 444 11 080 11 015 10 317 12 533 10 459 11 100

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 22/70 Tamsalu linna kolm kõige suurimat soojustarbijat on Ääsi tn 13 ja 17 kortermajad ja Spordihoone, mis asub aadressil Tehnika 2a. Antud hoonete soojustarbimised jäävad vahemikku 663-719 MWh. Kortermajade tarbimine jääb vahemikku 68-675 MWh. Hoonete soojustarbimises on märgata väikeseid kõikumisi. Kõikumised soojuse tarbimises sõltuvad peamiselt hoonete seisukorrast ja välisõhu temperatuurist.

Tamsalu linna kaugküttevõrgus asuvatest kortermajadest on osad mingil määral või täielikult renoveeritud. Väikseima tarbimisega kortermajad kaugküttevõrgus on Ääsi tn 2, Vasara tn 7, G. Lurichi tn 1 ja 1a, mille keskmine tarbimine on olnud 2014.-2017. aastatel 68-97 MWh. Valla hoonete keskmine tarbimine jääb vahemikku 202-534 MWh.

Joonisel 2.1.36 on kujutatud Tamsalu linna soojuse tarbimine aastate kaupa. Joonisele on lisatud piirkonna kraadpäevade telg. Tänu sellele on võimalik võrrelda lühiajalise ja pikaajalise perioodi keskmise väliskliima erinevust. Normaalaasta ja tegeliku tarbimise vahe näitab kui suur on väliskliima mõju tarbimisele. Viimase kolme aasta kliima on olnud soojem kui pikaajalise perioodi keskmine väliskliima, seega tarbimine on vähenenud [4].

14000 4 500 h

W 4 000 12000 M

, 3 500 e n

i 10000 3 000 m i b

r 8000 2 500 a t

e 6000 2 000 s u j 1 500 o

o 4000 s

1 000 e

n 2000

a 500 t s

a 0 0 A 2014 2015 2016 Keskmine Kütteperiood, a

Tegelik Normaalaasta Kraadpäevad Normaalaasta

Joonis 2.1.36. Tamsalu linna soojuse tarbimine aastate kaupa

Joonisel 2.1.37 on Tamsalu linna kaugkütte normaalaasta koormusgraafik. Koormusgraafiku koostamisel on arvestatud lühiajalise -24 °C välisõhutemperatuuriga.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 23/70 4 500 Baaskoormuse katla koormus, kW 4 000 Soe tarbevesi, kW 3 500 Küte, kW W

k Soojuskadu, kW

3 000 , s u

s 2 500 m i

õ 2 000 v s u j 1 500 o o

S 1 000 500 0 0 61 122 183 244 305 366 Kütteperiood, ööpäevad

Joonis 2.1.37. Tamsalu linna soojuskoormusgraafik

Jooniselt on näha, et Tamsalu linna arvutuslik soojusvõimsus on arvutuslikul ekstreemum välisõhutemperatuuril 4389 kW. Baaskoormus on 2500 kW. Suurima tarbimisega kuud on suuruse järjekorras veebruar, jaanuar, detsember ja märts.

Tamsalu linna eritarbimine arvestatuna eluruumide pindala (ruutmeetri) ja kubatuuri (kuupmeetri) kohta on kujutatud Tabelis 2.1.3.

Tabel 2.1.3. Tamsalu linna hoonete soojuse tarbimine Pindala Kubatuuri Hoone Tarbimine energiatarve energiatarve Võimsus Aadress MWh kWh/m2a kWh/m3a kW Kesk tn 11 (Tamsalu Gümnaasium) 534 68 17 174 Metsa tn 1 (Tamsalu Lasteaed) 254 179 67 95 Ülase tn 14 (Sääse Lasteaed) 202 155 29 82 Sõpruse tn 3 (Kultuurimaja) 522 187 29 196 Tehnika tn 2a (Spordihoone) 719 239 36 274 Tehnika tn 1a (Tamsalu Vallavalitsus) 190 168 56 71 Alasi tn 4 (Tamsalu Vesi töökoda) 26 162 38 10 Alasi tn 4 (TAMKO) 4 24 6 2 Tehnika tn 2 (Remonditöökoda) 556 206 31 225 Tehnika tn 2 (Kontoriosa) 107 166 31 43 Tehnika tn 2 (Tuletõrje) 27 554 139 11 G. Lurichi tn 1 84 84 18 34

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 24/70 Pindala Kubatuuri Hoone Tarbimine energiatarve energiatarve Võimsus Aadress MWh kWh/m2a kWh/m3a kW G. Lurichi tn 1a 78 85 18 31 Kesk tn 12 139 79 18 56 Tehnika tn 7a 114 129 29 46 Ääsi tn 7 248 135 29 100 Koidu tn 16 (Maxima) 157 154 31 64 Vasara 5 106 207 39 43 Vasara 7 68 134 25 25 Sääse tn 4 488 169 34 197 Sääse tn 8 483 179 45 195 Sääse tn 10 468 173 43 189 Sääse tn 12 409 152 38 165 Kesk tn 19 124 206 39 50 Ääsi tn 2 97 286 50 37 Ääsi tn 5 131 208 44 53 Ääsi tn 6 595 193 49 224 Ääsi tn 8 589 193 47 222 Ääsi tn 11 439 178 41 164 Ääsi tn 13 675 202 46 255 Ääsi tn 15 471 191 43 177 Ääsi tn 17 663 198 46 250 Ääsi tn 19 525 213 48 199 Tehnika tn 3 151 212 43 57 Tehnika tn 5 138 226 44 53 Tehnika tn 7 168 186 37 63 Alasi tn 6 95 181 33 39 Kooli tn 4 108 192 42 44 KOKKU 10956 180 40 4215

Tamsalu linna hoonete normaalaastale taandatud soojuse eritarbimine eluruumi pindala kohta jääb vahemikku 24-554 kWh/m2a, aga kui eemaldada kõige suurem ja väiksem väärtus, on soojuse eritarbimine eluruumide pindala kohta 68-286 kWh/m2a. Tamsalu linna keskmine soojuse tarbimine on 180 kWh/m2a. Arvutuste tegemisel on arvestatud hoone eluruumide pindalaga kui ehitisregistris ei ole kirjas köetavat pindala. Eluruumide pindala kasutamisel saab arvutada täpsema eritarbimise kui suletud pindala kasutamisel.

Kõige suurem soojuse eritarbimine eluruumi pindala kohta on Tuletõrje hoonel, 554 kWh/m2. Kortermajadel on eritarbimine eluruumide pindala kohta vahemikus 79-286 kWh/m2a. Kõik hooned, mis ületavad soojusetarvet 150 kWh/m2a, vajaks täiendavat soojustamist või hoone

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 25/70 täielikku renoveerimist, kuni saavutatakse soojusetarve alla 120 kWh/m2a. Tamsalu linna elamute kubatuuriline soojuse tarbimine jääb vahemikku 6-139 kWh/m3a. Kui eemadalda kõige suurem ja väiksem tulemus, jääb elamute kubatuuriline soojuse tarbimine vahemikku 17-67 kWh/m3a. Tamsalu linna keskmine soojuse tarbimine on 40 kWh/m3a ja kui võtta arvesse ainult kortermajad, siis keskmine soojuse tarbimine on 38 kWh/m3a, mis on nõukogudeaegsetele hoonetele iseloomulik. Kõik hooned, mille energiatarve ületab 20 kWh/m3a, peaksid kaaluma renoveerimist. Hästi soojustatud ja automaatikaga varustatud renoveeritud hoone võib saavutada soojusetarbe 20 kWh/m3a. Kõige suurem soojuse kubatuuriline tarbimine on Tuletõrjel ja Tamsalu Vallavalitsuse hoonel. Nimetatud hoonetel on soovitatav planeerida hoone renoveerimist. Alla 20 kWh/m3a on saavutanud Tamsalu Gümnaasiumi hooned, Kesk tn 12, G. Lurichi tn 1 ja 1a.

Tabeli 2.1.3 andmed on esitatud graafiliselt Joonisel 2.1.38.

300

2 250 m / 200 h

W 150 554 k

, 100

e 50 n i 0 m ) ) ) ) ) ) i a a a 7 8 2 6 1 5 9 5 6 2 e d a a e

b d j 1 7 1 1 1 1 m e n d r n n a n n n r o u m t t r t t t o a o i i õ n n n n n n

a k t t t a t i t t t i i e o k s x t

e a ö t e i i i s s s s i i h ö a a l a s e k i ö r s h a ä s s s i a ä t a ö u l k ä s d a t M c i ä ä ä n e V Ä Ä r i i n T i ( ä ä A

L ( n r h

Ä Ä Ä o s d

ä S m u h e e 6 p e n e 2 S ü e L T 1 s o s

S V

T n . ( G u ä n t

m ( j u t

ä

G l a

e a o 1 a S 2 u R k ( 1 o s i ( d

i n

n s t 4 n m o

2

t h 1 a

a K e e n T k k n t T ( n i t s

n a a e 4 e t h k i K s s e n t n a T a

l i h A Ü s e a T l A Hoone aadress

Joonis 2.1.38. Tamsalu linna tarbijate soojusetarbimine

Tamsalu linna hoonete soojusetarbe analüüs kokkuvõtvalt: • Tamsalu linna kaugküttevõrgu tarbijate keskmine soojusetarve on 180 kWh/m2a; • Enamikele hoonetele on paigaldatud soojussõlm; • Kõige paremas seisukorras hoone kaugküttevõrgus on Tamsalu Gümnaasiumi hoone ja kortermajadest Kesk tn 12, G. Lurichi tn 1 ja 1a; • Kõik hooned, mis ületavad soojusetarvet 30 kWh/m3a või/ja 150 kWh/m2a, vajaks täiendavat soojustamist või hoone täielikku renoveerimist, kuni saavutatakse soojusetarve alla 120 kWh/m2a; • Madalenergia hoone põhimõtetel renoveerimisel on võimalik saavutada hoone soojusetarve 80-100 kWh/m2a.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 26/70 2.2. TOOTMINE 2.2.1. Tootmise tehniline olukord

Tamsalu vallas asuvaid Tamsalu linna kaugküttevõrgu tarbijaid varustab soojusega Tamsalu Kalor AS-le kuuluv katlamaja. Katlamaja asub Ääsi tn 9 krundil. Katlamaja on kujutatud Joonisel 2.2.1. Tamsalu Kalor AS põhitegevusalaks on soojuse tootmine, jaotamine ja müük.

Joonis 2.2.1. Tamsalu katlamaja

Katlamajas paiknevad üks hakkekatel, üks põhukatel, kaks põlevkiviõlil töötavat katelt ja suitsugaaside pesur. Põhikateldeks on hakkpuidul töötav Sermet BIO-2,5 katel võimsusega 2500 kW ja põhukatel Overdahl K-850 võimsusega 1000 kW. Põhikatlad on kujutatud Joonistel 2.2.2 ja 2.2.4. Reservkateldeks on põlevkiviõlil töötavad Termest K-110 ja Dvigatel Futer2, võimsusega 1900 kW ja 2000 kW. Reservkatlad on kujutatud Joonisel 2.2.3. Tamsalu Kalor AS katelde andmed on toodud Tabelis 2.2.1. Katlamajas kasutatakse Grundfos võrgupumpa. 2012. aastal paigaldati katlamaja juurde suitsugaaside pesurit, mida kasutatakse Tamsalu katlamaja õhusaaste vähendamiseks ja ka jääksoojuse kasulikuks ära kasutamiseks tagastuva vee ette soojendamiseks kütteperioodil. Suitsugaaside pesur on kujutatud Joonisel 2.2.5.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 27/70 Tabel 2.2.1. Tamsalu linna katelde andmed Parameeter Katel 1 Katel 2 Katel 3 Katel 4 Prioriteet Põhikoormus Põhikoormus Reserv Reserv Katelseade Sermet BIO-2,5 Overdahl K-850 Termest K-110 Dvigatel Futer2 Katel 2001 2006 1996 1996 paigaldatud Võimsus 2500 kW 850kW 1900 kW 2000 kW Kütus Hakkpuit Põhk Õli Õli

Joonis 2.2.2. Põhukatel-Overdahl K-850 Joonis 2.2.3. Reservkatlad

Hakkpuidu katel on heas seisukorras, põhukatelt kasutatakse suviti sooja vee tootmiseks. Reservkatlad töötavad aastas paar tundi, ainult siis kui on põhikatelde hooldus või avarii, aga viimasel neljal aastal ei ole vaja olnud neid tööle panna. Ettevõtte plaanib välja vahetada ühe õlikatla ning suurendada kütusehoidlat. Katelde eluiga on pikendanud korrapärased hooldus- ja remonttööd.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 28/70 Joonis 2.2.4. Sermet BIO-2,5 Joonis 2.2.5. Suitsugaaside pesur

2.2.2. Katlamaja kütusemajandus

Ääsi tn 9 kütuseladu asub katlamaja kõrvalhoones ja territooriumil. Kütuselaod on kujutatud Joonistel 2.2.6-2.2.7. Terve kütuseladu koos välise platsiga mahutab ligikaudu 4000 m3, aga kütuseladu ei hoita kunagi täiesti täis. Õlimahutites on võimalik hoiustada 400m3 põlevkiviõli. Hakkpuidu hind 2016. aastal oli käibemaksuta 9,75 EUR/m3 ja põhu hind 44 EUR/t. Põlevkiviõli ei ole ettevõte ostnud viimased 4 aastat.

Joonis 2.2.6. Kütusevaru väljas Joonis 2.2.7. Kütuseladu

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 29/70 Tamsalu linna katlamaja katlad on töökorras. Nii hakkpuidu kui ka põlevkiviõli katla kasutegurid on väga head. Tabelis 2.2.2 on esitatud kütusemajanduse kokkuvõte. Tabelis on põlevkiviõli katla toodang ja tarbimine 0, kuna seda ei ole kasutatud neli aastat.

Tabel 2.2.2. Tamsalu linna katlamajade kütusemajandus Parameeter 2 014 2 015 2 016 NA* Soojuse toodang kokku, MWh 12 375 13 872 13 264 13 172 Hakkpuidu katel, MWh 11 047 12 826 12 271 12 186 Põhu katel, MWh 1 328 1 046 993 986 Põlevkiviõli katel, MWh 0 0 0 0 Soojuse tarbimine, MWh 10 317 12 533 10 459 11 100 Hakkpuidu katel, m3/a 18 830 20 245 20 580 20 126 Põhu katel, t/a 400 315 299 297 Põlevkiviõli katel, t/a 0 0 0 0 Primaarenergia, MWh 13 840 14 419 14 573 14 269 Võrgu soojuskadu, MWh 2 058 1 339 2 805 2 072 Kütusekulu soojuskadudele, m3/a 3 540 2 142 4 741 3 453 Soojusekadude maksumus, EUR/a 34 520 20 881 46 226 33 671 Võrgu kasutegur 83,4% 90,3% 78,9% 84,3% Suhteline soojuskadu 16,6% 9,7% 21,1% 15,7% Hakkpuidu katel 90,3% 97,5% 91,7% 93,2% Põhu katel 83,0% 83,0% 83,0% 83,0% Katlamaja kasutegur 89,4% 96,2% 91,0% 92,3% Kaugkütte kasutegur 74,5% 86,9% 71,8% 77,8%

2.2.3. Soojusenergia hind

2017. aasta seisuga on kaugkütte soojuse piirhind käibemaksuta 50,43 EUR/MWh. Hetkeseisuga puudub Tamsalu Kalor AS Konkurentsiametiga kooskõlastatud soojuse hinnavalem. Soojuse hinna komponendid on kajastatud Tabelis 2.2.3. Konkurentsiameti soojuse piirhinna arvutus lähtub tegelikest kuludest. Konkurentsiameti lubatud väärtuste järgi ei tohiks 2016/17. majandusaastal keskmiselt olla trassikadu üle 15% ning kasutegur soojuse tootmisel tahkekütusest alla 80% - Tamsalu linna trassikadu on suurem kui lubatud.

Tabel 2.2.3. Tamsalu linna soojuse hinna kujunemine Tamsalu linna soojuse hinna kujunemine, EUR/MWh Tegelik Muutuvkulud 21,98 Püsikulud 28,45 Soojuse hind 50,43

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 30/70 Tabelist 2.2.3 järeldub, et püsikulu moodustab soojuse hinnast 28,45 EUR/MWh (56,3%) ning muutuvkulu 21,98 EUR/MWh (43,6%). Eesti kaugküttevõrkude kaalutud keskmine soojuse hind üle 10 000 MWh/a võrgupiirkondades on 54,69 EUR/MWh ning kõikide tarbimismahtude arvessevõtmisel 56,42 EUR/MWh. Tamsalu linna kaugkütte võrgupiirkonna soojuse hind on madalam mõlemast näitajast, seega on tegemist efektiivse kaugküttevõrguga [5].

2.3. KAUGKÜTTEVÕRK 2.3.1. Kaugküttevõrgu tehniline seisukord

Tamsalu vallas Tamsalu linnas osutab kaugkütte teenust Tamsalu Kalor AS. Kaugküttepiirkonna visand on kujutatud Joonistel 2.3.1-2.3.2, punase joonega on kujutatud kaugküttevõrgus paiknevad torud. Lisas 1 on kujutatud kaugküttevõrk blokkdiagrammina. Lisas 2 asuvas tabelis on toodud ära kõik Tamsalu kaugküttevõrgu torustikulõigud ja nende tehniline seisukord.

12 °C välisõhutemperatuuril oli kaugküttevõrgu temperatuurigraafik 58/44 °C. Kütteperioodil tagatakse soojusvarustus 65°C kaugkütteveega. Üldjuhul on katlamajast väljuva ja tagastuva vee temperatuuride vahe dT=20 °C.

Kaugküttevõrgu pikkus Tamsalu linnas on 2x4040 meetrit. Kaugküttevõrku on etappide kaupa renoveeritud ja enamus sellest vahetati välja 2010. aastal. Remonttööde käigus paigaldati eelisoleeritud terastorud ja 260 meetri ulatuses eelisoleeritud plasttorud.

Kaugküttevõrgu rekonstrueerimisel on arvestatud soojuse tarbimise vähenemisega. Tabelis 2.3.1 on esitatud suurima rõhukaoga kaugküttevõrgu lõigud (>100 Pa/m). Väljatoodud lõikudele tasub pöörata suuremat tähelepanu, sest suurenenud soojuskandja kiirus vähendab torustiku eluiga kiiremini.

Tabel 2.3.1. Suurima rõhukaoga kaugküttevõrgu lõigud Lõik/Hoone Materjal L D N V v R q m DN kW m3/h m/s Pa/m MWh/a 2 – 3 Eelisol. teras 78 100 818 35,76 1,10 115 38 3 – Ääsi tn 13 Eelisol. teras 20 65 237 10,35 0,74 100 9 7 – Ääsi tn 8 Eelisol. teras 23 50 205 8,97 1,07 243 9 8 – Ääsi tn 6 Eelisol. teras 32 50 207 9,06 1,08 236 12 10 – Tehnika tn 7 Eelisol. teras 19 50 144 6,30 0,75 130 9 Tehnika tn 7 – 11 Eelisol. teras 70 50 144 6,30 0,75 106 26 11 – Alai tn 4 Eelisol. teras 4 32 50 2,19 0,56 112 2 13 – 16 Eelisol. teras 17 80 344 15,02 0,78 101 9 16 – Tehnika tn 2 Eelisol. teras 9 65 268 11,72 0,84 162 5 19 – Kesk tn 19 Eelisol. teras 17 32 50 2,18 0,56 106 5

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 31/70 Tarbijate energiasäästumeetmete rakendumisel väheneb ka liinitakistus ja elektrienergia kulu pumpamisele.

Joonis 2.3.1. Tamsalu linna kaugküttevõrk

Joonis 2.3.2. Sääse aleviku kaugküttevõrk

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 32/70 2.3.2. Kaugküttevõrgu analüüs

Tabelis 2.3.2 on Tamsalu linna kaugküttepiirkonna analüüsi tulemused.

Tabel 2.3.2. Tamsalu linna kaugküttevõrgu analüüs 2 014 2 015 2 016 NA* Soojuse toodang, MWh 12 375 13 872 13 264 13 172 Soojuse tarbimine, MWh 10 317 12 533 10 459 11 100 Soojuskadu, MWh 2 058 1 339 2 805 2 072 Suhteline soojuskadu 16,6% 9,7% 21,1% 15,7% Võrgu kasutegur 83,4% 90,3% 78,9% 84,3% Torustiku pikkus, m 4040 4040 4040 4040 Torustiku kogupindala, m2 1 505 1 505 1 505 1505 Torustiku maht, m3 50 50 50 50 Torustiku keskmine diameeter, mm 59 59 59 59 Tarbimistihedus, MWh/m 2,55 3,10 2,59 2,75 Torustiku soojuskadu, MWh/m 0,51 0,33 0,69 0,51 Läbimõõduline soojuskadu, MWh/m2 1,37 0,89 1,86 1,38 Mahuline soojuskadu, MWh/m3 41 27 56 41 *NA – normaalaasta

Tamsalu linna kaugküttepiirkonna tarbimistihedus on normaalaastal 2,75 MWh/m. Eesti kaugküttevõrkude kaalutud keskmine on 2,22 MWh/m. Üle 10 000 MWh/a tarbimismahuga ja üle 2 MWh/m tarbimistihedusega võrgupiirkondade kaalutud keskmine soojuse hind on 52,8 EUR/MWh, mis on kõrgem Tamsalu linna kaugkütte võrgupiirkonna hinnast. Sama tarbimismahuga võrgupiirkondades on rekonstrueeritud torustiku osakaal 49,7%. 100% rekonstrueeritud võrgupiirkondade kaalutud keskmine soojuse hind on 60,4 EUR/MWh, mis on samuti kõrgem Tamsalu linna kaugküttevõrgu soojuse hinnast [5].

Tänase renoveeritud kaugküttevõrgu soojuskadu on 2 072 MWh. Peamine soojus eraldub magistraaltorudest, mis on kõige pikemad ja läbimõõdult suurimad. Konkurentsiameti poolt määratud tehnilistest nõuetest lähtuvalt peab olema trassikadu alla 15% alates 2017. aastast ja hetkeseisuga ei ole see nõue Tamsalus täidetud. Kaugküttevõrgu aasta keskmine suhteline soojuskadu 2016. aastal oli 15,7%. Eesti kaugküttevõrkude keskmine suhteline soojuskadu on 17%. Tamsalu linna kaugküttevõrgu suhteline soojuskadu on kõrgem 100% rekonstrueeritud kaugküttevõrkude keskmisest suhtelisest soojuskaost, mis on 14,6% [5].

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 33/70 3. ANALÜÜS 3.1. Soojuse tootmishind kaugküttega

Tabelis 3.1.1 ja Joonisel 3.1.1 on esitatud erinevate kütustega soojuse tootmise hinnad 5000 töötunni korral, mis on optimaalne töötundide arv baaskoormuskatlale. Baaskoormuse katel peab töötama nimivõimsusel võimalikult suurel töötundide arvul, et tagada madal püsi- ja muutuvkulu. Madalamal kui 80% nimivõimsusel töötamine mõjub halvendavalt katla efektiivsusele. Seega tuleb valida katla võimsus selliselt, et katel töötaks terve kütteperioodi vältel nimivõimsusel või selle läheduses. Võrdluse mõttes on kõigil kütustel katelde soojuse hind toodud käibemaksuta nii koos kui ilma 50% investeerimistoetuseta.

Tabel 3.1.1. Soojuse tootmishind uute tootmisseadmete rajamisel Kütus Ühik Puiduhake Puidupellet Turvas Põlevkiviõli Maagaas Kulu Toetus 0% 50% 0% 50% 0% 50% 0% 50% 0% 50% Püsikulu EUR/MWh 11 5 4 2 11 5 2 1 2 1 Muutuvkulu EUR/MWh 21 21 45 45 21 21 56 56 55 55 KOKKU EUR/MWh 32 26 50 48 32 26 59 58 57 56

60

50 h

W 40 M / R

U 30 E

,

d 20 n i h

e 10 s u j

o 0 o 0% 50% 0% 50% 0% 50% 0% 50% 0% 50% S toetust toetust toetust toetust toetust toetust toetust toetust toetust toetust Puiduhake Puidupellet Turvas Põlevkiviõli Maagaas

Soojuse tootmisseadmed

Püsikulu Muutuvkulu

Joonis 3.1.1. Soojuse tootmishind uute tootmisseadmete rajamisel

Tänapäevane soojuse tootmise süsteem koosneb tahkekütusel baaskoormuse katlast ja vedel- või gaaskütusel reserv- ja tippkoormusekatlast, et tõsta tarbijatele kaugkütteteenuse pakkumise varustuskindlust. Eelnevast lähtub, et baaskoormuse katmiseks on kõige mõistlikum rajada hakkpuidu katel. Hakkpuit on eelistatud maksumuse, keskkonnamõjude ja toetusevõimaluse poolest. Võrreldes halupuiduga on hakkpuiduga kütuse etteanne paremini

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 34/70 automatiseeritav. Lisaks on vajalik rajada reserv- ja tippkoormuskatel, mis peaks suutma baaskoormuse katla avarii korral ka kõige külmemal päeval kogu soojuse toodangu katma. Reservkatla olemasoluga on võimalik teostada kiireid hooldus- ja avariitöid baaskoormuskatlal ilma soojusetootmist peatamata. Tippkoormusekatlas võiks kasutada kohalikku vedelkütust – põlevkiviõli või kavandada see puhtale importkütusele – LPG-le (Liquefied petroleum gas). Nii põlevkiviõli kui LPG puhul on vajalik lisaks katlale ka mahuti.

3.1.1. Lokaalsed lahendused Tabelis 3.1.2 ja Joonisel 3.1.2 on esitatud lokaalsete kütteallikate soojuse tootmishinna võrdlus eeldusel, et tootmisseade suudab katta ka tippkoormuse. Tabelis ja joonisel tähendab lühend MSP maasoojuspumpa ja ÕSP õhksoojuspumpa, edaspidi antud arengukavas kasutatakse samu lühendeid. Soojuse tootmishinna võrdlusel peab arvestama, et üksiku tootmisseadme lahenduse korral ei saa tootmisseade koormatud 5000 tundi nimivõimsusele arvestatuna ning varustuskindlus ei ole sama kaugküttega, kus kasutatakse eraldi iseseisvaid baaskoormuse ja tippkoormuse seadmeid. Seega arvestame, et lokaalne kütteallikas töötab nimivõimsuse piirkonnas 2400 töötundi aastas. Investeeringu-, hooldus- ja muutuvkulud on kogutud erinevatest avalikest allikatest. Et muuta kõik seadmed võrreldavaks, on halupuidukatla puhul arvestatud kütjate kuluga 30 000 EUR/a.

Tabel 3.1.2. Soojuse tootmishind uute lokaalsete tootmisseadmete rajamisel Kütus Ühik Halupuit Pellet ÕSP MSP Radiaator Kulu Toetus 0% 50% 0% 50% 0% 50% 0% 50% 0% 50% Püsikulu EUR/MWh 23 18 10 5 19 10 39 19 5 3 Muutuvkulu EUR/MWh 31 31 61 61 64 64 47 47 105 105 KOKKU EUR/MWh 54 49 71 66 83 74 86 67 110 108 120

100 h

W 80 M / R

U 60 E

,

d 40 n i h

e 20 s u j

o 0 o 0% 50% 0% 50% 0% 50% 0% 50% 0% 50% S toetust toetust toetust toetust toetust toetust toetust toetust toetust toetust Halupuit Pelletikatel ÕSP MSP Radiaator

Soojuse tootmisseade

Püsikulu Muutuvkulu Joonis 3.1.2. Soojuse tootmishind uute lokaalsete tootmisseadmete rajamisel

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 35/70 Lokaalne halupuidu katel pakub näiliselt konkurentsivõimelist hinda võrreldes tänapäevase kaugkütte hinnaga. Lokaalse halupuidu katla rajamisel on arvestatud katlakütjate kuluga, sest tegemist on mitte automatiseeritava katlaga. Lokaalkatelde lahendused ei taga kaugküttega võrreldavat mugavust. Lokaalkatlad vajavad iganädalast hooldust, et säiliks katla efektiivsus ja eluiga. Halupuidu katel vajab katlakütja kohalolekut ning hoonesisese kütuselao puudumisel peab katlakütja manuaalselt transportima kütust. Pelletikatel vajab graanulkütuse punkrit, mis peab perioodiliseks täitmiseks olema paigaldatud katlaruumi lähedusse. Lisaks on nii halupuidu kui ka pelletikatlal soovitatav rajada akumulatsioonipaak, et katel saaks madalamatel koormustel töötada tsükliliselt ja tänu sellele suurema võimsuse ja kasuteguriga. Akumulatsioonipaagi vajadus tõstab investeeringute mahtu ning vajab suuremat katlaruumi pinda.

Õhksoojuspumba kasutamine hoonetes ei taga mugavat sisekliimat kõikides korteri ruumides ning stabiilse sisetemperatuuri säilitamiseks kulutatakse rohkem elektrienergiat. Õhksoojuspump vajab tippkoormuse soojusallikat, mis tagaks piisava soojuse ekstreemsetel välisõhutemperatuuridel. Kombineerimine radiaatoritega muudab soojuse tootmishinna veel kallimaks.

Maasoojuspumba lahendus on rahaliselt kõige kallim ning töömahukam. Maasoojuspump vajab torustiku paigaldamisel mahukat pindala, millega võivad kaasneda keskkonnakaitselised probleemid. Maasoojuspumba efektiivsus on suurim renoveeritud hoonetes, kus soojusvarustuseks kasutatakse madalatemperatuurilist põrandakütet. Madalatemperatuurilist soojuskandjat on võimalik rakendada ainult uue ehituse või täieliku renoveerimise korral. Viimase meetodi rakendamiseks on KredEx-il renoveerimistoetused.

3.1.2. Paralleeltarbimine Paralleeltarbimiseks nimetatakse olukorda kaugküttevõrgus, kus tarbija tarbib soojust ka teistest lokaalsetest allikatest [6].

Kaugkütteseaduse kohaselt [7]: • Kaugküttepiirkonnas tohib võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi kui kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras; • Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele tarbida ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojust. Kütusevabad taastuvad allikad on päikeseenergia ja sellest muundatud soojus, tuuleenergia ja sellest muundatud soojus, maasoojus ja sellest muundatud soojus, hoones kasutatud ja sealt (ventilatsiooni, kanalisatsiooni jms kaudu) eralduv soojus ja sellest muundatud soojus.

Kaugkütteseaduse kohaselt saab järeldada, et soojusetootmine ja paralleeltarbimine lokaalsete kateldega ja õhksoojuspumpadega ei ole üldjuhul kaugküttepiirkonnas lubatud.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 36/70 Paralleeltarbimise mõjud kaugküttepiirkonnas: • Paralleeltarbimine vähendab kaugküttevõrgus müüdud soojuse mahtu ning tõstab kaugküttevõrgu tootja ja tarbija kulutusi soojusele. • Paralleeltarbimisega kasvab soojuse hind tarbijatele. • Paralleeltarbimine soojuspumpadega suurendab elektri tarbimist ja elektri tootmise ressursikulu. • Soojuse tootjal on kohustus tagada kaugküttevõrgu temperatuurigraafik ja vooluhulgad, kuid soojuse tarbimise vähenemisega suureneb kaugküttevõrgu soojuskadu. • Suurem soojuskadu põhjustab kütusekulu suurenemist ning primaarenergia raiskamist; • Lokaalkatelde paigaldamine suurendab majadevahelist õhusaastet. Kaugkütte eesmärk on vähendada õhusaastet ja hajutada heitmed suurema ala peale, et hoida saasteainete kontsentratsioon madalamal. • Kaugkütte katlamaja keskkonnaheitmete nõuded on rangemad ja kontrollitud võrreldes lokaalsete kateldega.

3.2. Keskkonnakaitse

25.11.2015 vastu võetud ja alates 20.12.2018 jõustuv Euroopa Liidu keskmise suurusega põletusjaamade direktiiv 2015/2193 seab heitmete piirmäärad uute 1-50 MW sisendvõimsusega katlamajade heitmetele. Alates 2025 hakkavad samad piirmäärad kehtima 5-50 MW ja alates 2030 1-5 MW sisendvõimsusega olemasolevate põletusjaamade heitmetele. Nõuded tahke biomassi, muu tahkekütuse, vedelkütuse, vedelgaasi ja maagaasi korral on toodud Tabelis 3.2.1 [8]. Tuleb kontrollida, kas tänased katlad vastavad uutele normidele või tuleb välja vahetada või rajada kulukad puhastusseadmed aastaks, mil hakkavad kehtima uued karmid heitmenormid ka olemasolevatele seadmetele.

Tamsalu linna katlamajas asuvad hakkpuidu katel Sermet BIO-2,5 ja põhukatel Overdahl K- 850 ning kaks põlevkiviõli katelt, Termest K-110 ja Dvigatel Futer 2, võimsustega vastavalt 2500 kW, 850 kW, 1900 kW ja 2000 kW, mille võimsuste summa on 7,25 MW. Seega jääb katlamaja 5 - 50 MW sisendvõimsuse vahemikku ning sel juhul rakenduvad uued heitmenormid katlamajale 2025. aastal.

Tabel 3.2.1. Heitmelimiidid keskmise suurusega põletusjaamadele alates 20.12.2018 Heitmed Tahke biomass Muu tahkekütus Vedelkütus Vedelgaas Maagaas 1-5 5-50 1-5 5-50 1-5 5-50 1-5 5-50 1-5 5-50 mg/Nm3 MW MW MW MW MW MW MW MW MW MW

SO2 200 200 1100 400 350 350 - - - -

NOx 650 650 650 650 650 650 200 200 250 250 Tolm 50 30 50 30 50 30 - - - -

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 37/70 3.3. Energiasäästumeetmed

Hoonete renoveerimisel tuleb energiatõhusus ja hea sisekliima tagada mõistlike lahenduste abil [9]. Tamsalu linna kaugküttevõrgu tarbijate energiasäästu potentsiaal on suur. Kui võtta hoonete eesmärgiks alandada soojuse tarbimine tasemele 120 kWh/(m2a), siis suurim energiasäästu potentsiaal on Ääsi tänava hoonetel. Kõigil hoonetel tasub mõelda energiaauditi tegemisele, et leida hoone suurimad soojuskaod ja seejärel planeerida nende eemaldamist.

Energiatõhususe miinimumnõudeid peavad järgima kõik Tabelis 3.3.1 esitatud hooned. Oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarv ei tohi hoonete puhul ületada piirväärtusi. Energiatõhususarv sisaldab kogu hoone energiakasutust – soojust ja elektrienergiat [10].

Tabel 3.3.1. Energiatõhususarvu miinimumnõuded erinevatele hoonetüüpidele Hoone Energiatõhususarv, kWh/(m2a) Väikeelamu 210 Korterelamu 180 Büroohoone, raamatukogu ja teadushoone 210 Ärihoone 270 Avalik hoone 250 Kaubandushoone ja terminal 280 Haridushoone 200 Koolieelne lasteasutus 240 Tervishoiuhoone 460

Keskmiselt kasutab korterelamu elektrienergiat 30 kWh/(m2a) ehk soojuse tarbimise komponent energiatõhususarvus peab jääma alla 150 kWh/(m2a), et saavutada energiatõhususe miinimumnõue [10].

Kehtivate rekonstrueerimistoetuse saamise reeglite järgi tuleb: • 40% toetuse saamiseks saavutada energiatõhususklass „C“ (energiatõhususarv ETA<150 kWh/(m2a)) ja tagada korteri kõigis ruumides mehaanilise ventilatsiooniga pidev ettenähtud õhuvahetus. • 25% toetuse saamiseks peab korterelamu saavutama energiatõhususarvu klassi „D“ (energiatõhususarv ETA<180 kWh/(m2a)). • 15% toetuse saamiseks on eeldatav energiatõhusklass „E“ (energiatõhususarv ETA<200 kWh/(m2a)). Energiatõhususarv sisaldab nii soojuse kui elektrienergia tarbimist [9].

Täies mahus renoveerimine, isegi 40% toetusega, on kulukas. Ligikaudne maksumus varasemate hoonete kogemuste põhjal on 160-250 EUR/m2, mis toetusega on 128 - 160 EUR/m2. Hinnad sõltuvad hoone tehnilisest seisukorrast enne renoveerimist. Tabelis

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 38/70 3.3.2 on renoveerimise kulutused koos toetusega [4]. Tabelis 3.3.3 on energiasäästumeetmete efektiivsus [4].

Tabel 3.3.2. Energiasäästumeetmete kulu, et saada 40% KredEx-i toetust Energiasäästumeede Ligikaudne maksumus EUR/m2 Katuse soojustamine 15 Fassaadi soojustamine 49 Rõdude renoveerimine ja klaaspiirded 18 Küttesüsteemi ja soojussõlme renoveerimine 37 Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem 37 Küttekulude jaotussüsteemi paigaldamine 4

Tabel 3.3.3. Energiasäästumeetmete efektiivsus Energiasäästumeede Soojuse sääst kWh/m2 Automatiseeritud soojussõlm 17 Püstikute reguleerimine 20 Termostaatventiilid küttekehadele 11 Vee tsirkulatsiooni korrastamine 6 Tsirkulatsioonitorude soojustamine 4 Akende tihendamine 25 Välisuste asendamine 3 Välisvuukide tihendamine 10 Välisseinte lisasoojustamine 8 Katuse soojustamine 10

Renoveerimise kaalumisel tuleb hinnata ka tarbijate maksevõimet. Varasemalt toetusega renoveeritud hoonete kogemusel on peale renoveerimist 10 aastat laenu tagasimakse ja remondifond kuus 0,8–1,5 EUR/m2 [10], samas samal määral väheneb ka küttekulu. Seega on oluline koostada energiaaudit, et planeerida hoone renoveerimist. Üldjuhul on võimalik saavutada märkimisväärne sääst lihtsatest meetmetest nagu: • akende tihendamine ja vahetus kahe- või kolmekordse klaaspaketi vastu; • hüdrauliliselt stabiilne küttesüsteem, mis on varustatud termostaat- ja liiniseadeventiilidega; • soojussõlme automaatika seadistamine.

Hoone katuse või välisseinade soojustamisel pidada meeles, et tuleb säilitada hoone loomulik ventilatsioon või paigaldada sissepuhke- või väljatõmbeventilatsioon, et tagada ruumides piisav õhuvahetus ja õhukvaliteet [9].

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 39/70 Üldjoontes annab 40% osakaaluga toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass „C” energiatõhususe nõuetele vastavaks ruumide kütteenergia säästu keskmiselt 65% ja tarnitud energia (soojus + elekter) säästu keskmiselt 50% [4]. Rekonstrueerimistööde jaoks korteriühistule võetud laenu tõttu elanike kommunaalarve üldjuhul ei suurene, sest kommunaalkuludelt säästetud raha on sama suur kui igakuine laenumakse. Tabelis 3.3.4 on esitatud SWOT analüüs hoone renoveerimisest.

Tabel 3.3.4. Tamsalu linna hoonete renoveerimise SWOT analüüs Tugevused Nõrkused 1. Soojuse tarbimise alanemine; 1. Soojuse hind kaugküttevõrgus tõuseb; 2. Hoone energiatõhususe tõus. 2. Laenukoormus; 2.1 Motivatsiooni puudus; 2.2 Korteriühistu üksmeelsuse saavutamatus.

Võimalused Ohud 1. Kulutused soojusele vähenevad (tarbimine 1. Soojuse tarbimine ei vähene soovitud tasemele; alaneb rohkem kui hind tõuseb); 2. Maksejõuetus; 2. Hoone väärtus tõuseb. 2.1. Elanike arvu kahanemine ja väljaränne.

Teeme eelduse, et tarbijad planeerivad hooneid renoveerida. Tabelis 3.3.5 on eeldatud, et hoone soojuse tarbimine langeb vähemalt 120 kWh/(m2a) peale. Täielikul renoveerimisel koos soojustagastusega ventilatsiooniga väheneb soojuse tarbimine 60-80 kWh/(m2a) peale [4]. Tabelis „Energiasäästu potentsiaal” on 0 MWh märgitud hoonetel, mille soojuse tarbimine on juba madalam kui 120 kWh/(m2a). Joonisel 3.3.1 on esitatud Tamsalu linna kaugküttevõrgu koormusgraafik.

Tabel 3.3.5. Energiasäästu potentsiaal Uus Uus Tarbimise Võimsuse Hoone tarbimine võimsus vähenemine vähenemine Aadress MWh kW MWh kW Kesk tn 11 (Tamsalu Gümnaasium) 534 220 0 0 Metsa tn 1 (Tamsalu Lasteaed) 170 70 -84 -28 Ülase tn 14 (Sääse Lasteaed) 156 65 -46 -17 Sõpruse tn 3 (Kultuurimaja) 335 138 -187 -64 Tehnika tn 2a (Spordihoone) 360 149 -359 -110 Tehnika tn 1a (Tamsalu Vallavalitsus) 136 56 -55 -17 Alasi tn 4 (Tamsalu Vesi töökoda) 19 8 -7 -2 Alasi tn 4 (TAMKO) 4 2 0 0 Tehnika tn 2 (Remonditöökoda) 324 134 -232 -91 Tehnika tn 2 (Kontoriosa) 78 32 -30 -11 Tehnika tn 2 (Tuletõrje) 6 2 -21 -8 G. Lurichi tn 1 84 35 0 0

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 40/70 Uus Uus Tarbimise Võimsuse Hoone tarbimine võimsus vähenemine vähenemine Aadress MWh kW MWh kW G. Lurichi tn 1a 78 32 0 0 Kesk tn 12 139 58 0 0 Tehnika tn 7a 106 44 -8 -2 Ääsi tn 7 220 91 -28 -10 Koidu tn 16 (Maxima) 122 51 -35 -13 Vasara 5 61 25 -44 -17 Vasara 7 61 25 -7 3 Sääse tn 4 346 143 -142 -55 Sääse tn 8 324 134 -159 -62 Sääse tn 10 324 134 -144 -56 Sääse tn 12 323 133 -86 -32 Kesk tn 19 72 30 -51 -20 Ääsi tn 2 41 17 -56 -19 Ääsi tn 5 75 31 -55 -22 Ääsi tn 6 370 153 -225 -55 Ääsi tn 8 367 151 -223 -54 Ääsi tn 11 296 122 -143 -29 Ääsi tn 13 402 166 -273 -71 Ääsi tn 15 296 122 -175 -42 Ääsi tn 17 401 166 -262 -66 Ääsi tn 19 295 122 -229 -64 Tehnika tn 3 85 35 -66 -18 Tehnika tn 5 73 30 -65 -19 Tehnika tn 7 108 45 -60 -14 Alasi tn 6 63 26 -32 -12 Kooli tn 4 68 28 -41 -16 Suvine tarbimine 144 59 0 0 KOKKU 7417 3022 -3629 -1112

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 41/70 5 000 4 500 4 000 W k

3 500 , s

u 3 000 s m

i 2 500 õ

v 2 000 s u j 1 500 o o

S 1 000 500 0 0 61 122 183 244 305 366 Kütteperiood, ööpäevad

Soe tarbevesi, kW Küte, kW Soojuskadu, kW Joonis 3.3.1. Tamsalu linna kaugküttevõrgu koormusgraafik peale tarbijate renoveerimist

Peale renoveerimist on võimalik saavutada Tamsalu linn kaugküttevõrgus tarbimise vähenemine 3629 MWh/a võrra ehk soojuse tarbimine kaugküttest väheneks 7417 MWh peale (energiasäästu potentsiaal 33%). Energiasäästumeetmete rakendamisel väheneks soojuskoormus 1112 kW võrra. Uus tippkoormus oleks 3309 kW.

3.4. Sooja tarbevee tootmise potentsiaal

Tamsalu linnas tarbib kaugküttevõrgust hetkel sooja tarbevett 18 tarbijat 38-st. Sooja tarbevee tarbimine võrgust toimub sõltuvalt tarbijatest ainult kütteperioodil või ka suvisel perioodil. Aastaringselt tarbivad kohaliku omavalitsuse halduses olevad hooned. Korteriühistud tarbivad keskmiselt 80% kütteperioodist. Alla 80% ajast tarbivad vaid Vasara 7, Tehnika 3 ja 7. Ülejäänud tarbijad kasutavad aastaringselt elektriboilereid. Elektrienergiaga sooja tarbevee tootmisel loetakse tootmise kasuteguriks 100%, kuigi elektriboileril on sarnaselt katlale ja kaugküttevõrgule välisjahtumine ning hooldamata elektriboileri soojusülekandetegur väheneb küttekehale tekkiva katlakivi tõttu.

Tabelis 3.4.1 on elektrienergia teenuse kogumaksumus. Võrguteenuse puhul on arvestatud Elektrilevi põhitariifi. Elektriboileri sooja tarbevee tarbimise hind on käibemaksuta 104,33 EUR/MWh.

Tabel 3.4.1. Elektrienergia kogumaksumuse komponendid (EUR/MWh) Teenus Marginaal Elektriaktsiis Taastuvenergia Võrguteenus Elektrienergia KM-ta EUR/MWh 2,40 4,47 10,40 54,00 33,06 104,33

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 42/70 Sooja tarbevee hinnanguline tarbimine on arvutatud „Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika” abil [11]. Arvutused Tamsalu linna jaoks on tehtud oletusel, et kõik hetkel soojusvõrgus olevad hooned hakkavad tarbima sooja tarbevett. Arvutused põhinevad eeldusel, et üks kortermaja inimene kasutab ööpäevas 50 liitrit vett, arv on võetud mõõduka tarbimise jaoks. Teiseks eelduseks on kütteperiood, mis on 365 päeva. Lisaks, külma vee temperatuur kütteperioodil on 5 °C ja väljaspool kütteperioodi 8 °C. Tulemused iga potentsiaalse liituja kaupa on kujutatud Tabelis 3.4.2.

Tabel 3.4.2. Sooja tarbevee hinnanguline tarbimine Hoone Aastane tarbimine Kütteperioodi tarbimine Keskmine võimsus Aadress MWh/a MWh/a kW Kesk tn 11 (Tamsalu Gümnaasium) 62 42 8 Metsa tn 1 (Tamsalu Lasteaed) 11 8 2 Ülase tn 14 (Sääse Lasteaed) 10 7 2 Sõpruse tn 3 (Kultuurimaja) 22 15 3 Tehnika tn 2a (Spordihoone) 80 53 10 Tehnika tn 1a (Tamsalu Vallavalitsus) 9 6 2 Alasi tn 4 (Tamsalu Vesi töökoda) 1 1 1 Alasi tn 4 (TAMKO) 1 1 1 Tehnika tn 2 (Remonditöökoda) 22 14 3 Tehnika tn 2 (Kontoriosa) 5 3 1 Tehnika tn 2 (Tuletõrje) 1,3 0,8 1 G. Lurichi tn 1 27 18 4 G. Lurichi tn 1a 24 16 3 Kesk tn 12 47 31 6 Tehnika tn 7a 23 16 3 Ääsi tn 7 49 32 6 Koidu tn 16 (Maxima) 14 9 2 Vasara 5 14 9 2 Vasara 7 13 9 2 Sääse tn 4 77 51 9 Sääse tn 8 72 48 9 Sääse tn 10 72 48 9 Sääse tn 12 71 48 9 Kesk tn 19 16 11 2 Ääsi tn 2 9 6 2 Ääsi tn 5 17 11 2 Ääsi tn 6 82 55 10 Ääsi tn 8 81 54 10 Ääsi tn 11 65 44 8 Ääsi tn 13 89 59 11 Ääsi tn 15 66 44 8

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 43/70 Hoone Aastane tarbimine Kütteperioodi tarbimine Keskmine võimsus Aadress MWh/a MWh/a kW Ääsi tn 17 89 59 11 Ääsi tn 19 65 44 8 Tehnika tn 3 19 13 3 Tehnika tn 5 16 11 2 Tehnika tn 7 24 16 3 Alasi tn 6 14 9 2 Kooli tn 4 15 10 2 KOKKU 1 394 929 182

Tabelist selgub, et sooja tarbevee aastane tarbimine kõikide kaugküttevõrgu tarbijatega oleks 1394 MWh/a, sellest 929 MWh/a tarbitaks kütteperioodi ajal. 2015/16 kütteperioodil kõik sooja tarbevee tarbijad ei tarbi aastaringselt sooja tarbevett kaugküttest. Täna on hinnanguline sooja vee tarbimine 688 MWh, kuid aastaringse tarbimise korral võiks sooja tarbevee tarbimine kasvada olemasolevate tarbijatega tasemele 804 MWh/a.

Sooja tarbevee keskmine võimsus on 182 kW. See on aastane keskmine võimsus, mis tegelikkuses sõltub tarbijate tarbimisharjumustest ja kellaajast. Hetkeseisuga toodetakse sooja tarbevett suvisel perioodil põhu katlaga.

Sooja tarbevee tootmist ei ole võimalik alustada enne kui tarbijad on teinud vajalikud investeeringud ja muudatused hoone soojussõlmes ja torustikus. Köetava hoone soojussõlme ja torustiku uuendamine, tasakaalustamine ja automatiseerimine tagaks: • parema hoonesisese sisekliima – väldiks ala- ja ülekütmist; • madalamad küttekulutused – energiasäästlik ja automatiseeritud soojuse väljastamine; • sooja tarbevee kaugküttevõrgust tarbimise võimaluse.

On vägagi tõenäoline, et kõik Tamsalu linna tarbijad ei alusta soojussõlmede ja hoonesiseste torustike rekonstrueerimisega üheaegselt. Sooja tarbevee tootmine kaugküttega: • tõstab kasutatava katla soojuskoormust ja kasutegurit; • vähendab kaugküttehinda tarbimise suurenemise tõttu. Kaugkütte hind on Tamsalu linnas odavam elektrienergia hinnast ning kulutused sooja tarbeveele vähenevad kuni 50%; • tõstab tarbijate mugavust; • tõstab hoonetes olevate korterite väärtust.

3.4.1. Sooja tarbevee tasuvus erinevatest allikatest Käesolevas peatükis võrdleme sooja tarbevee tootmise tasuvust kolmest allikast: korteri elektriboileriga, päikesepaneelidega ja kaugküttevõrgust ostmisel.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 44/70 Päikeseenergia kasutamisel tarbevee soojendamiseks on oluline salvestamine, mis tõstab maksumust. Lihtsustatud reegel sooja tarbevee tootmiseks on [12]: • vähemalt 1 m2 suurune kollektor inimese kohta; • vähemalt 80 l salvesti inimese kohta.

Päikeseenergia kasutamisel kogu soojuse maksumuse määrab ära investeeringumaksumus ehk kogu kulu on püsikulu. Tabelis 3.4.3 on toodud eeldused sooja vee tootmise tasuvuse arvutuseks Sääse tänava hoonete näitel – 60 korterit konservatiivselt eeldatud tarbimisega keskmiselt 2 m3/korter/kuus. Tabelis on kasutatud lühendit STV ehk soe tarbevesi, edaspidises töös kasutatakse sama lühendit.

Tabel 3.4.3. Eeldused sooja vee tootmise alternatiivide tasuvusarvutusele Maja sooja vee torustik ja Päikesepaneelid, salvestus, sõlm soojussõlm ja torustik STV tarve aastas STV tarve suvel EUR EUR/MWh EUR EUR/MWh MWh MWh 9000 10,9 40000 48,4 72 18

Tabelis 3.4.4 on esitatud alternatiivide majanduslik võrdlus sooja vee tootmisel. Näitena on kasutatud Sääse tänava hoone tarbimist, kus hetkel veel ei toodeta sooja tarbevett. Potentsiaalne tarbimise kasv suvel on 100 MWh ja kütteperioodil 200 MWh. Suvine soojuskadu Sääse tänava suunas on hinnanguliselt 93 MWh 1211 meetri torustiku kohta.

Tabel 3.4.4. Soojuse tootmise maksumus erinevatest allikatest Päikesepaneelid, Kogu soe Päikesepaneelid salvestus ja vesi Hetkeseis, ja salvestus kaugküte kaugküttest Kulu, EUR/MWh elektriboiler (asendatud osas) (kogu soe vesi) Olemasolev soojuse hind 104,00 104,00 50,43 50,43 Uue tootmisseadme kapitalikulu 0 48,44 48,44 0 Maja sooja vee torustik ja soojussõlm 0 0 0 10,90 KOKKU, EUR/MWh 104 79,64 82,06 61,33 Lihttasuvusaeg, a 23 26 3

Tabelist järeldub, et tänase kaugküttehinna juures majanduslikult kõige mõistlikum on korteriühistul osta kogu soe vesi kaugküttevõrgust. 9000 EUR suurune investeering majasisese torustiku ja sooja vee soojussõlme rajamisele teenib ennast tagasi 3 aastaga. Soojussõlme maksumus sellest on kuni 3000 EUR, investeeringu kogumaksumus sõltub majasisese torustiku maksumusest, mis sõltub maja suurusest.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 45/70 3.5. Keskkonnaaspekt soojuse tootmisel

Lisaks hinna erinevusele on elektriboileritega sooja tarbevee tootmisel ka erinev keskkonnamõju. Tarbitud energia energiatõhusus erineb saamisviisi järgi. Arvestades energiakandjate kaalumistegureid, saab arvutada hinnangulise tarnitud soojuse energiatõhususe. Kaalumisteguritega võetakse arvesse tarnitud energia muundamiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju [13]. Hoonete energiatõhususe miinimumnõuetes § 9. „Energiakandjate kaalumistegurid” on kirjas [14]: 1. taastuvtoormel põhinev kütus (puit ja puidupõhine kütus ning muu biokütus, välja arvatud turvas ja turbabrikett) − 0,75; 2. kaugküte − 0,9; 3. vedelkütus (kütteõli ja vedelgaas) − 1,0; 4. maagaas − 1,0; 5. tahke fossiilkütus (kivisüsi ja muu selline kütus) − 1,0; 6. turvas ja turbabrikett − 1,0; 7. elekter − 2,0.

Kaugkütte kaalumistegurite uurimustöö soovituste kohaselt on otstarbekas kaugkütte kaalumistegurit arvutada lähtudes kaugküttevõrgus soojuse tootmiseks kasutatavatest kütustest ning tehnoloogiatest. Lisaks on soovitatud taastuvkütused eristada muundatud (brikett, pellet) ning väärindamata (küttepuit, saepuru, hakkpuit) puitkütusteks. Muundatud puitkütuse kasutamisel soovitatakse kasutada kaalumistegurit 0,75 ning väärindamata kütusel 0,2 [13]. Tamsalu linna kaugküttevõrgu kaalumistegurid ja arvutuse eeldused on toodud Tabelis 3.5.1.

Tabel 3.5.1. Tamsalu linna kaugküttevõrgu kaalumistegur Kaugkütte kaalumistegur 2013/14 2014/15 2015/16 Normaalaasta Hakkpuit, MWh 11 047 12 826 12 271 12 186 Põhk, MWh 1 328 1 046 993 986 Põlevkiviõli, MWh 0 0 0 0 Toodetud soojus, MWh 12 375 13 872 13 264 13 172 Müüdud soojus, MWh 10 317 12 533 10 459 11 100 Kaalumistegur 0,24 0,22 0,25 0,24

Tamsalu linna kaugküttevõrgu viimase aasta kaalumistegur on 0,29, mis on viimase 3 aasta jooksul jõudsalt vähenenud, sest põlevkiviõli kasutamine on asendatud hakkpuiduga. Tamsalu linna kaugküttevõrgu tarbijate keskmine soojuse tarbimine on 288 MWh. Tabelis 3.5.2 on esitatud keskmise soojuse tarbimise primaarenergia kasutus erinevate kütuste kasutamisel. Lisaks kaalumistegurile on oluline arvestada ka tootmise metoodikat ja selle kasutegurit.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 46/70 Tabel 3.5.2. Primaarenergia kasutuse arvutus kaalumisteguritega Kütus Kaalumistegur Kasutegur Kordaja Primaarenergia MWh Väärindamata puitkütus 0,2 86% 0,23 67 Väärindatud puitkütus 0,75 86% 0,87 251 Vedelkütus 1 91% 1,10 317 Maagaas 1 94% 1,06 307 Tahke fossiilkütus 1 86% 1,16 335 Turvas 1 86% 1,16 335 Soojuspump 2 200% 1,00 288 Elekter 2 100% 2,00 577 Kaugküte 0,24 92% 0,26 78

Tabelist järeldub, et väikekateldes väärindamata puitkütuse (halupuit ja hakkpuit) kasutamine on primaarenergia kasutuse järgi hetkel kaugküttest natuke keskkonnasõbralikum. Väärindamata puitkütuste kasutamine on küll kõige väiksema primaarenergia kuluga, kuid halupuidu kasutamine ei ole täielikult automatiseeritav ning mugavaim lahendus ning põhjustab rohkem lokaalseid tahke osakeste heitmeid, kuna kaugküttekatlamajal on puhastusseadmed, mida kohalikul katlal enamasti ei ole.

3.6. Potentsiaalsed uued tarbijad

Arengukava tegemisel on hinnatud Tamsalu linna kaugküttevõrgu uute potentsiaalsete tarbijatena Koidu tänavat ja Kesk tänava 2 hoonet. Tabelis 3.6.1 on esitatud potentsiaalsete tarbijate andmed. Enamuses on potentsiaalsed uued tarbijad täna ahiküttega kortermajad.

Tabel 3.6.1. Potentsiaalsete tarbijate tarbimisandmed Aadress Korterite arv Pindala Kubatuur m2 m3 Koidu tn 19 16 609,1 3047 Koidu tn 17 16 615,4 2937 Koidu tn 15 12 511,5 2769 Koidu tn 14 12 504,7 3074 Koidu tn 13 9 562,6 2991 Koidu tn 12 12 511,6 3004 Kesk tn 13 8 314,2 1296 Kesk tn 15 8 314,1 1294 KOKKU 93 3943 20412

Tabelis 3.6.2 on esitatud potentsiaalsete tarbijate tarbimisandmed. Tarbimisandmed on antud hinnanguliselt energiasäästumeetmeid arvestades.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 47/70 Tabel 3.6.2 Potentsiaalsete piirkondade tarbimisandmed Piirkond Tarbimine, Võimsus, Torustik, Tarbimistihedus, Võimsustihedus, MWh kW m MWh/m kW/m Koidu tn 401 273 248 1,6 1,1 Kesk tn 76 52 19 4,0 2,7

Tarbimisandmetest järeldub, et valitud hooned on sobilikud kaugküttevõrguga liitmiseks, sest nende tarbimistihedus ületab soovituslikku miinimumi 1 MWh/m. Üle 1 MWh/m tarbimistihedus näitab, et liidetavate hoonete soojuse tarbimine on piisavalt suur võrreldes vajaliku uue torustiku pikkusega.

Tabelis 3.6.3 on esitatud potentsiaalsete tarbijate liitumise maksumus ja selle mõju kaugküttevõrgu püsikulule. Liitmise maksumuse arvutamisel on arvestatud hoone soojussõlme ja torustiku rajamisega, mis oleks vajalik rajada hoonete liitmiseks.

Tabel 3.6.3. Potentsiaalsete tarbijate liitmine Hoone Liitmise maksumus Püsikulu mõju soojushinnale (kasv/vähenemine) Aadress EUR 0% toetust, EUR/MWh 50% toetust, EUR/MWh Koidu tänav 62 000 -0,19 -0,48 Kesk tänav 4 180 -0,11 -0,13 KOKKU 66 180 -0,30 -0,61

Tabelist järeldub, et mõlema piirkonna liitmisel väheneb soojuse hinna püsikulu komponent nii toetuseta kui ka toetusega ehitamisel.

Tuleb arvestada, et kui hoone liitmisel kaugküttega maksab osaliselt liitmise kulu ka liidetav tarbija, siis kaugküttega liitmine ei ole enam tarbijatele nii soodne, sest soojuse hinnale lisanduvad kapitalikulud torustiku ja soojussõlme rajamiseks. Soojussõlme ja hoonesisese torustiku kapitalikulu on potentsiaalsetel hoonetel kuni 19 EUR/MWh. Seega ületab summaarne soojuse hind mõningate lokaalkütte lahenduste soojuse tootmise hinda. Kui eesmärk on liita kaugküttevõrku võimalikult palju tarbijaid, siis on soojusettevõttel kasulik oma kuludega laiendada kaugküttevõrku ja toetada ka hoonesisese liitumispunkti rajamist.

Koidu tänava liitmine „6-18” või „18-20” ja Kesk tänava kahe hoone liitmine „21- Kesk tn 12” lõiku ei põhjusta soojuse läbilaskevõime probleeme või märgatavaid rõhukadusid.

3.7. Kaugküttevõrk

Tamsalu linna kaugküttevõrk on täielikult rekonstrueeritud 7 aasta eest. Lisas 2 on tabelis esitatud Tamsalu linna kaugküttevõrgu torulõikude ülevaade.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 48/70 Lisas 3 tabelis on esitatud Tamsalu kaugküttevõrgu soojuskadude arvutus. Tabelis on esitatud hetkeseisu hinnanguline ja arvutusliku soojuskao erinevus lõikude kohta. Tamsalu kaugküttevõrgu arvutuslik soojuskadu on 1329 MWh/a. Hetkeseisu hinnanguline normaalaasta soojuskadu on 2072 MWh/a, mis on kuni 1,7 korda suurem arvutuslikust soojuskaost. Täiendavad soojuskaod tekivad suvisel perioodil sooja tarbevee tootmisest, kuna kaugküttevõrk on soe ning tarbimine on madal. Võimaluse korral on soovitatav sulgeda lõigud, mis ei ole suvisel perioodil kasutuses. Kaugküttevõrgu kadude täiendavaks analüüsimiseks oleks vaja talvisel ajal teostada kaugküttevõrgu soojuskadude vaatlust ja otsida lõike, kus toimub intensiivne lume sulamine.

Lisas 4 tabelis on esitatud Tamsalu linna kaugküttevõrgu torulõikude tehniline seisukord peale tarbijate energiasäästumeetmeid. Kaugküttevõrgu näitajatest on märgata, et üldiselt on Tamsalu linna kaugküttevõrgu liinitakistus alla 80 – 100 Pa/m ehk võib väita, et kaugküttevõrk on rekonstrueeritud arvestades tarbimise vähenemisega ja torustik ei ole üledimensioneeritud.

Tabelis 3.7.1 on esitatud Tamsalu kaugküttevõrgu lõigud, mille liinitakistus on rusikareeglist suurem. Tabelis esitatud tarbijate võimsus on arvestades energiasäästumeetmete rakendamisega.

„7-Ääsi tn 8” ja „8-Ääsi tn 6” lõigu liinitakistus on üle 100 Pa/m. Väljatoodud lõikudele tasub pöörata suuremat tähelepanu, sest suurenenud soojuskandja kiirus vähendab torustiku eluiga kiiremini.

Tabel 3.7.1. Suurema rõhukaoga kaugküttevõrgu lõigud Aadress Pikkus Läbimõõt Võimsus Vooluhulk Kiirus Liinitakistus m DN kW m3/h m/s Pa/m 7 - Ääsi tn 8 23 50 205 9,0 1,07 137 8 - Ääsi tn 6 32 50 207 9,1 1,08 133

3.8. Soojuse tootmise jätkusuutlikkus

Baaskoormuse katel peab töötama nimivõimsusel võimalikult suure töötundide arvu, et tagada madal püsi- ja muutuvkulu. Baaskoormuse katla dimensioneerimisel võib kasutada võimsustegurit. Võimsustegur näitab protsendilist osa kütteperioodi ajast, mil katel töötab nimivõimsuse piirkonnas.

Võimsusteguri optimeerimine (CF=1) 5000 töötunniga annab minimaalse katla võimsuse tagamaks kütteperioodi baaskoormuse katmise. Müüdava soojushulga järgi arvutamine annab tarbijatele odavaima hinna (odavam investeering), kuid baaskoormuse katel peab suutma tagada piisava soojushulga tarbijatele, ületades selleks kaugküttevõrgu soojuskaod. Vastasel juhul on vaja käitada reservkatelt tihedamini, mis toob kaasa kõrgema soojuse hinna kallima

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 49/70 kütuse põletamise tõttu. Seega võib lisada müüdavale soojushulgale Konkurentsiameti poolt seatud suhtelise maksimaalse soojuskao – 15%. Arvutuskäik on esitatud valemis 3.8.

Müüdud soojushulk×1,15 CF= [3.8] Võimsus×Töötunnid

Joonisel 3.8.1 on esitatud tänane Tamsalu linna kaugküttevõrgu soojuskoormusgraafik. Tänane tippkoormus on 4389 kW (-24°C välisõhutemperatuuril), mille katab ära 2500 kW võimsusega hakkpuidu katel suitsugaaside kondensaatoriga ja kaks põlevkiviõli katelt summaarse võimsusega 3,9 MW. Sooja tarbevett toodab suvisel perioodil 1 MW võimsusega põhukatel. Kaugkütte võrgupiirkonna kaalutud keskmine koormus on 1868 kW. Baaskoormus on 1600-2000 kW vahel. Kasutatavate seadmete kaalutud keskmine võimsustegur on 0,75. Tänane tarbimistihedus soojuskadudega on 2,75 MWh/m ja tarbimisvõimsus 1,09 kW/m.

Hakkpuidu katla ja suitsugaaside pesuri võimsus on olnud piisav, et tagada vajalik soojusvõimsus tarbijatele. Arvestades tänaste seadmete olukorda ja soojuse hinda, võib Tamsalu linna kaugküttevõrgu hinnata jätkusuutlikuks.

5 000 4 500 4 000 W k

3 500 , s

u 3 000 s m

i 2 500 õ

v 2 000 s u j 1 500 o o

S 1 000 500 0 0 61 122 183 244 305 366 Kütteperiood, ööpäevad

Soe tarbevesi, kW Küte, kW Soojuskadu, kW Joonis 3.8.1. Tamsalu linna kaugküttevõrgu soojuskoormusgraafik

Joonisel 3.8.2 on esitatud Tamsalu linna kaugküttevõrgu soojuskoormusgraafik peale energiasäästumeetmeid. Kaugküttevõrgu tippkoormus langeks tarbijate renoveerimistega 3309 kW peale. Baaskoormus alaneks 1200-1600 kW vahele. Tarbimistihedus oleks soojuskadudega 1,85 MWh/m ja tarbimisvõimsus 0,82 kW/m.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 50/70 Hoonete renoveerimisel on nõutud saavutada vajalik energiaklass. Tarbimise vähenemisel suureneb kaugküttevõrgus toodetud soojuse hind, seega on oluline leida mooduseid, et hoida soojuse tarbimine stabiilsena. Tarbimise vähenemise mõju on võimalik kompenseerida sooja tarbevee tootmisega.

5 000 4 500 4 000 W k

3 500 , s

u 3 000 s m

i 2 500 õ

v 2 000 s u j 1 500 o o

S 1 000 500 0 0 61 122 183 244 305 366 Kütteperiood, ööpäevad

Soe tarbevesi, kW Küte, kW Soojuskadu, kW Joonis 3.8.2. Tamsalu linna kaugküttevõrk peale energiasäästumeetmeid

Joonisel 3.8.3 on esitatud Tamsalu linna kaugküttevõrgu soojuskoormusgraafik koos sooja tarbevee tarbimisega kõigi tarbijate poolt. Sooja tarbevee tootmisega kõigile tarbijatele on võimalik saavutada tippkoormus 3465 kW peale energiasäästumeetmeid. Baaskoormus tõuseks 1300-1700 kW vahele, mis parandaks katelde võimsustegurit. Tarbimistihedus oleks koos soojuskadudega 2,08 MWh/m ja tarbimisvõimsus 0,86 kW/m.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 51/70 5 000 4 500 4 000 W k

3 500 , s

u 3 000 s m

i 2 500 õ

v 2 000 s u j 1 500 o o

S 1 000 500 0 0 61 122 183 244 305 366 Kütteperiood, ööpäevad

Soe tarbevesi, kW Küte, kW Soojuskadu, kW Joonis 3.8.3. Tamsalu linna soojuskoormusgraafik koos sooja tarbeveega

Joonisel 3.8.4 on esitatud Tamsalu linna kaugküttevõrgu soojuskoormusgraafik potentsiaalsete tarbijate liitmisel. Kaugküttevõrgu tippkoormus tõuseks 3658 kW peale. Baaskoormus tõuseks 1400-1800 kW vahele. Tarbimistihedus oleks soojuskadudega 2,2 MWh/m ja tarbimisvõimsus 0,91 kW/m.

5 000 4 500 4 000 W k

3 500 , s

u 3 000 s m

i 2 500 õ

v 2 000 s u j 1 500 o o

S 1 000 500 0 0 61 122 183 244 305 366 Kütteperiood, ööpäevad

Soe tarbevesi, kW Küte, kW Soojuskadu, kW Joonis 3.8.4. Tamsalu linna soojuskoormusgraafik potentsiaalsete liitujate liitmisel

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 52/70 Tabelis 3.8.1 on esitatud soojuse tootmise jätkusuutlikkuse analüüsi kokkuvõte. Tabeli pealdises on esitatud lühenditena erinevad stsenaariumid: tarbijate energiasäästumeetmete rakendamine (ESM), kõigile tarbijatele sooja tarbevee tootmine (STV) ja potentsiaalsete tarbijate liitmine (POT).

Tabel 3.8.1. Soojuse tootmise jätkusuutlikkuse analüüsi kokkuvõte Parameeter Normaalaasta ESM STV+ESM STV+ESM+POT Soojuse toodang, MWh 13 172 9 543 10 572 11 149 Soojuse tarbimine, MWh 11 100 7 471 8 400 8877 Soojuskadu, MWh 2 072 2 072 2 172 2 272 Suhteline soojuskadu 15,7% 21,7% 20,5% 20% Tarbimistihedus, MWh/m 2,75 1,85 2,08 2,20 Võimsustihedus, kW/m 1,09 0,82 0,86 0,91 Baaskoormus, kW 1600 - 2000 1200 - 1600 1300 - 1700 1400 - 1800 Tippkoormus, kW 4389 3309 3465 3658 Installeeritud võimsustegur 0,75 0,49 0,63 0,65

Baaskoormuse katel on hetkel töökorras ja efektiivne, seega soojusvarustuse probleemide tekkimisel Tamsalu linna kaugküttevõrgus on soovitatav välja vahetada vanad reserv ja tippkoormuse katlad uuemate vastu. Tippkoormuse katel võiks jääda vahemikku 3400-4000 kW, et arvestada renoveerimistega väheneva tarbimisega. Reserv- ja tippkoormuskatlana sobib 4 MW võimsusega põlevkiviõli või LPG katel. Hinnanguline maksumus on 400 000 EUR. Toetuseta tippkoormuse katelde rekonstrueerimisel tõuseks soojuse hind 7,5 EUR/MWh, kuid 50% toetusega rekonstrueerimisel 3,7 EUR/MWh.

3.9. Potentsiaalsed uued kaugküttevõrgud 3.9.1. Vajangu

Tabelis 3.9.1 on Vajangu küla tarbimise potentsiaal.

Tabel 3.9.1. Vajangu küla tarbimise potentsiaal Suletud Eluruumide Hoone Ehitatud Tüüp pindala pindala Kubatuur Tarbimine Võimsus Aadress a m2 m2 m3 MWh kW Algkool- Kooli tn 7 1992 Lasteaed 2411,8 2329,8 10380 279,6 122,48 Kesk tn 1 1982 KRT-12 1088,4 724,6 4210 87,0 36,24 Kesk tn 3 1977 KRT-12 1103,8 650,8 3784 78,1 31,81 Kooli tn 9 1983 KRT-12 1004,7 707,1 3449 84,9 34,36 Kooli tn 11 1982 KRT-12 1023,3 699,4 3368 83,9 33,53 Kirde tn 1 1990 KRT-12 1039,6 701 3578 84,1 16,48 Kirde tn 2 KRT-12 1031,4 703,5 3478 84,4 10,96 Kirde tn 4 1991 KRT-12 1045,7 709,3 3605 85,1 11,05 KOKKU 9748,7 7225,5 35852 867,1 296,9

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 53/70 Kaugküttevõrgu torustiku rajamise maksumus on hinnanguliselt 107 000 EUR. Katelde rajamise maksumus (220+300 kW) on hinnanguliselt 110 000 + 75 000 EUR. Kogumaksumus kaugküttevõrgu rajamiseks on seega 300 000 EUR. Kaugküttevõrgu toetuseta rajamisel oleks soojuse piirhind 76,84 EUR/MWh ja kui saada toetust 50%, siis soojuse piinhind oleks 57,81 EUR/MWh. Tõenäoliselt on kaugküttevõrgu loomine raskendatud, sest selleks on vajalik kõikide potentsiaalsete tarbijate nõusolekut ja vajalikud on investeeringud hoonesiseste torustike ja soojussõlmede rajamiseks. Lisaks tuleb arvestada elanikkonna arvukuse muutusega. Kui pikemas perspektiivis on näha elanike vähenemist külas, siis see investeering ei tasu ära. Kaugkütte hinnangulist soojuse hinda võib võrrelda peatükis 3.1.1 esitatud lokaalkütte soojuse hindadega. Soojuse piirhind koos toetusega on konkurentsivõimeline lokaalkütte hindadega ja seega tarbijate huvi olemasolul tasub kaugküttevõrk rajada.

Eeltoodud hoonetele lisaks oleks võimalik võrku ühendada ka Tamsalu mnt ääres paiknevaid hooneid. Antud hoonete lisamisega tõuseks soojuse piirhind ilma toetuseta tasemele 83,10 EUR/MWh ning toetusega tasemele 63,30 EUR/MWh. Seega nende hoonete lisamine kaugküttevõrku muudab selle ebatõhusaks. Hoonete andmed on toodud Tabelis 3.9.2. Joonisel 3.9.1 on esitatud Vajangu küla potentsiaalse kaugküttevõrgu visand.

Tabel 3.9.2. Vajangu küla tarbimise potentsiaal (Tamsalu mnt) Suletud Eluruumide Hoone Ehitatud Tüüp pindala pindala Kubatuur Tarbimine Võimsus Aadress a m2 m2 m3 MWh kW Tamsalu mnt 8 1964 KRT-12 828,8 505,9 2943 60,7 26,60 Tamsalu mnt 3 Kontorihoone 335,7 274,5 1437 32,9 13,73 Tamsalu mnt 5 1961 KRT-4 269,8 197,7 965 23,7 9,66 Tamsalu mnt 7 KRT-4 278,3 146,6 994 17,6 7,12 Tamsalu mnt 9 1967 KRT-12 744,8 451,2 3072 54,1 21,63 Tamsalu mnt 13 Kultuurimaja 399,4 399,4 1818 47,9 9,39 Tamsalu mnt 14 Kauplus-elamu 383,6 383,6 1306 46,0 5,98 KOKKU 3240,4 2358,9 12535 283,1 94,1

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 54/70 Joonis 3.9.1. Vajangu küla potentsiaalse kaugküttevõrgu skitseering

3.9.2. Assamalla

Tabelis 3.9.3 on kujutatud Assamalla küla potentsiaalsed tarbijad. Joonisel 3.9.3 on esitatud Assamalla küla potentsiaalse kaugküttevõrgu visand.

Antud kaugküttevõrgu torustiku ehitamise maksumus oleks hinnanguliselt 43 000 EUR. Katelde maksumus (100+140 kW) on hinnanguliselt 50 000 + 35 000 EUR. Kogumaksumus kaugküttevõrgu rajamisel on seega 140 000 EUR. Kaugküttevõrgu toetuseta rajamisel oleks soojuse piirhind 93,25 EUR/MWh ja kui saada toetust 50%, siis soojuse piinhind oleks 68,50 EUR/MWh.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 55/70 Tabel 3.9.3. Assamalla küla potentsiaalsed tarbijad Suletud Eluruumide Hoone Ehitatud Tüüp pindala pindala Kubatuur Tarbimine Võimsus Aadress a m2 m2 m3 MWh kW Kesk tn 1 1976 KRT-12 803,7 499,6 2816 60,0 26,27 Kesk tn 3 1967 KRT-8 561,9 379,8 2141 45,6 19,97 Kesk tn 4 1979 KRT-12 1372,3 850,8 4568 102,1 44,73 Kesk tn 5 KRT-12 1322,0 814,0 4590 97,7 42,79 KOKKU 4059,9 2544,2 14115 305,3 133,8

Tõenäoliselt on ka siin kaugküttevõrgu loomine raskendatud, sest selleks on samuti vajalik kõikide potentsiaalsete tarbijate nõusolek ja vajalikud investeeringud hoonesiseste torustike ja soojussõlmede rajamiseks. Lisaks tuleb ka arvestada elanikkonna arvukuse muutusega. Sellest saab teha järelduse, et Assamalla külla ei tasu kaugkütet rajada ning tasuks arendada lokaalkütet.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 56/70 Joonis 3.9.2. Assamalla potentsiaalne kaugküttevõrk

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 57/70 4. KOKKUVÕTE 4.1. Järeldused

Kõigi uute tootmisvõimsuste rajamisel ja olemasolevate väljavahetamisel tuleb soojusettevõtjal järgida majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust 21.06.2011 nr 47 „Soojuse ostmise konkursi korraldamise kord ja pakkumiste hindamise metoodika”.

Tamsalu valla võrgupiirkondade säilitamiseks ja laiendamiseks tuleb soojusettevõttel ja vallavalitsusel teha koostööd.

4.2. Tamsalu võrgupiirkond 1. Tamsalu linna kaugkütte võrgupiirkonda käitab Tamsalu Kalor AS. 2. Kaugküttevõrgu soojuse müügihind on 50,43 EUR/MWh käibemaksuta. Eesti kaugküttevõrkude kaalutud keskmine soojuse hind üle 10 000 MWh/a võrgupiirkondades on 54,69 EUR/MWh [5], seega soojuse hind on Eesti keskmisest odavam. Soovitatav on kooskõlastada soojuse piirhind Konkurentsiametiga. 3. Kaugküttevõrku on ühendatud 38 tarbijat. 4. Soojuse normaalaasta tarbimine Tamsalu linna kaugküttevõrgus on 11 110 MWh/a. 5. Tamsalu linna kaugküttevõrgus olevate hoonete keskmine eluruumide soojusetarve on 180 kWh/m2a, mis näitab, et paljud hooned ei ole renoveeritud. 6. Tamsalu kaugküttevõrgu katlamajas asub hakkpuidul töötavat katel Sermet BIO-2,5, mille võimsus on 2500 kW ja lisaks on katlale lisatud suitsugaaside pesur. Suvist koormus toodetakse põhukatlaga Overdahl K-850 võimsusega 850 kW. Katlamajas on kaks õlikatelt – Termest K-110 ja Dvigatel Futer2, mille summaarne võimsus on 3900 kW. 7. Katlamajas töötava puiduhakkekatea 2016. aasta keskmine kasutegur oli 93,2% tänu suitsugaaside pesurile. Põhukatla kasutegur on hinnanguliselt 83%. Katla kasutegur ületab Konkurentsiameti poolt nõutavat kasutegurit 80%. Põlevkiviõlikatlaid pole viimased 4 aastat olnud vaja kasutada. 8. Tamsalu linna kaugküttevõrgu suhteline soojuskadu on 15,7%, mis on madalam Konkurentsiameti lubatud maksimumist 15%. Suhteline soojuskadu suureneb tarbimise vähenemisega. Absoluutne soojuskadu on 638 MWh. 9. Kaugküttevõrgu pikkus on 2x4040 meetrit ja see koosneb täielikult isoleeritud torudest. Kaugküttevõrk on töökorras ja hetkel ei vaja rekonstrueerimist. Tähelepanu tasub pöörata peatükis 3.7 esitatud teatud lõikude liinitakistust ja suviseid kadusid puudutavatele tähelepanekutele. 10. Kaugküttevõrgu normaalaasta soojusvõrgu tarbimistihedus (tarbimine 1 m võrgu kohta) on 2,75 MWh/m, mis ületab jätkusuutliku soojusvõrgu miinimumi 1 MWh/m. Arvutuslikul ekstreemum välisõhu temperatuuril on soojuskoormuse suhe võrgu pikkusesse 1,09 kW/m. Eesti kaugküttevõrkude kaalutud keskmine on 2,22 MWh/m. 11. Kaugküttevõrk on jätkusuutlik ja sellega on soovitatav jätkata.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 58/70 12. Tamsalu linna kaugküttepiirkonnas on potentsiaalseteks uuteks tarbijateks 6 Koidu tänava ja 2 Kesk tänava hoonet. Koidu tänava hoonete potentsiaalne tarbimine on 401 MWh, võimsus 273 kW ning Kesk tänava hoonete tarbimine on 76 MWh, võimsus 52 kW. Koidu tänava hoonete liitmise maksumus on hinnanguliselt 62 000 EUR ning Kesk tänava hoonete liitmise maksumus 4 180 EUR. Mõlema piirkonna liitmisel väheneb kogu kaugküttevõrgu soojuse hind. 13. Majasisese sooja vee torustiku ja sooja vee sõlme rajamise lihttasuvusaeg korteriühistule on tänase kaugküttesoojuse hinna juures 3 aastat võrreldes tänase lahendusega, kus kasutatakse elektriboilereid. 14. Reserv- ja tippkoormuse katelde probleemide ilmnemisel on soovitatav rajada uus põlevkiviõlil või LPG-l töötav reserv- ja tippkoormusekatel. Uue reserv- ja tippkoormusekatla võimsuse vahemik jääb 3400 – 4000 kW vahele. Uute tootmisseadmete rajamisel tuleks lähtuda peatükis 3.8 esitatud soovitustest. Katlamaja reserv- ja tippkoormusekatelde renoveerimise maksumus on hinnanguliselt 400 000 EUR. 15. Peatükk 3.9.1 ja 3.9.2 võtab kokku Vajangu ja Assamalla kaugküttevõrgu potentsiaali. Tõenäoliselt on kaugküttevõrgu loomine raskendatud ja on soovitatav rajada lokaalküte. 16. Peatükis 3.1.1 on esitatud lokaalkütteseadmete lahenduste maksumused, kuigi toetusega on võimalik rajada lokaalkütteseadmeid vaid kaugküttevõrgu lõpetamisel. 17. Korteriühistutele on KredEx-i poolt "Rekonstrueerimise toetus". Kohalikule omavalitsusele on KredEx-i poolt "Elamufondi arendamise investeeringutoetus kohalikele omavalitsustele". Kasutatud kirjanduse [4], [9] ja [10] kajastab täisinformatsiooni. 18. Tabelis 4.2.1 on toodud erinevate stsenaariumite mõju Tamsalu linna võrgupiirkonna soojuse hinnale.

Tabel 4.2.1. Erinevate stsenaariumite mõju Tamsalu linna võrgupiirkonna soojuse hinnale Püsikulu Muutuvkulu KOKKU Toetus 0% 50% 0% 50% 0% 50% Hetkeseis 28,45 21,89 50,43 Hoonete energiasäästumeetmed (ESM) 34 20 54 Sooja tarbevee tootmine (STV) 26 22 48 ESM+STV 32 22 54 Uue reserv- ja tippkoormuse katla soetamine 36 32 22 22 58 54

4.3. Ettepanekud

1. Automatiseeritud soojussõlm, korras ning tasakaalustatud majasisene torustik ja termostaatventiilide kasutus tagavad märgatava energiasäästu tarbimises. Eelnevalt mainitud energiasäästumeetmed on kõige kuluefektiivsemad ja lühikese tasuvusajaga;

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 59/70 2. Omavalitsusel jagada infot KredEx-i renoveerimistoetuse kohta kaugküttevõrgus olevatele renoveerimata hoonetele, et vähendada soojustarbimist ja inimeste rahalisi kulutusi soojusele ning võimaldada teha uued investeeringud kaugküttevõrku vastavalt juba vähenenud tarbimisele; 3. Uurida võimalust alustada sooja tarbevee aastaringset tootmist kõigile Tamsalu linna hoonetele; 4. Rekonstrueeritud kaugküttevõrk on kõige odavam soojuse tootmisviis. Tarbijatele tuleb selgitada paralleeltarbimise ja lokaalsete seadmete (soojuspump) mõju soojuse hinnale kaugküttevõrgus. 5. Uuendada soojusmajanduse arengukava iga viie aasta tagant.

4.4. Tegevuskava

Tabelites 4.4.1-4.4.3 on Tamsalu valla soojusmajanduse soovituslikud tegevused.

Tabel 4.4.1. Tamsalu valla soojusmajanduse soovituslik tegevuskava vallavalitsusele Tegevus Vastutaja Aeg Vallavalitsusel tutvustada soojusmajanduse arengukava Vallavalitsus 2017 korteriühistutele ja elanikele. Tasmsalu vallal kutsuda KredEx-i spetsialistid tutvustama Vallavalitsus 2017 korteriühistutele energiamärgiste, energiaauditite ja majade soojustamisega kaasnevat kasu ning KredEx-i poolt selleks pakutavaid toetuseid. Korraldada koosolek kaugkütte tarbijatega, et pidada läbirääkimisi Vallavalitsus, 2017 võimaliku sooja tarbevee tootmise osas aastaringselt. soojusettevõte Lasta peale haldusreformi koostada ühendvalla soojusmajanduse Vallavalitsus 2018 arengukava antud arengukava baasilt. Lasta teha vallale kuuluvatele hoonetele energiaauditid. Vallavalitsus 2018 Pidada silmas, et alates 2019. aastast peavad kõik uued ehitatavad Vallavalitsus 2019 avaliku sektori hooned olema liginullenergia lahendusega. Uuendada valla soojusmajanduse arengukava. Vallavalitsus 2022 Pidada silmas, et alates aastast 2021 peavad seda olema kõik Vallavalitsus 2021 rajatavad hooned olema liginullenergia lahendusega. Uuendada valla soojusmajanduse arengukava. Vallavalitsus 2027

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 60/70 Tabel 4.4.2. Tamsalu valla soojusmajanduse soovituslik tegevuskava elanikele Tegevus Vastutaja Aeg Tellida oma hoonetele energiaauditid, et saada teada suurimate Elanikud 2017 soojuskadudega kohad. Tarbijatel hooneid renoveerida nii, et nad vastaksid hoonete Elanikud 2017 energiatõhususe miinimumnõuetele ja tänu sellele vähendada hoonete kulu küttele. Energiasäästumeetmete rakendamist alustada majadele Elanikud 2017 soojussõlmede automaatika, tasakaalustus- ja termostaatventiilide kontrollimisega või nende puudumisel paigaldusega. Rajada soojussõlm ja majasisene torustik, et hakata sooja tarbevett Elanikud 2017 tarbima kaugküttest aastaringselt.

Tabel 4.4.3. Tamsalu valla soojusmajanduse soovituslik tegevuskava soojusettevõttele Tegevus Vastutaja Aeg Soojusettevõttel selgitada kaugküttevõrgu soojustarbijatele, kuidas Soojusettevõte 2017 paralleeltarbimine tõstab kaugküttepiirkonna soojuse hinda kõigile soojustarbijatele. Pakkuda kõikidele tarbijatele võimalust tarbida sooja tarbevett Soojusettevõte 2017 kaugküttevõrgust ja huvi korral alustada töid selle pakkumiseks. Vajaduse ilmnemisel rajada uus reserv- ja tippkoormuse katel. Soojusettevõte 2018

Soojusettevõtjal teha kindlaks, kas käesolevas arengukavas toodud Soojusettevõte 2018 lokaalsete küttelahendustega hooned oleksid huvitatud liitumast kaugküttevõrkudega. Huvi korral ehitada välja soojusvõrk tarbijateni kasutades KIK-i toetust. Planeerida uute tarbijateni kaugküttetrassi rajamist nii, et neil oleks ka Soojusettevõte 2018 võimalus võrgust tarbida sooja tarbevett. Alustada kaugküttevõrgu renoveerimist lõikudel, kus on kõige Soojusettevõte 2025 suuremad soojuskaod. Kontrollida, kas tänased katlad vastavad uutele normidele või need Soojusettevõte 2025 tuleb välja vahetada või rajada täiendavaid puhastusseadmeid.

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 61/70 KASUTATUD ALLIKAD 1. Eesti Statistika, Lääne-Viru maakond, Tamsalu vald - Piirkondlik portree Eestist, 2016, http://www.stat.ee/ppe (1.06.2017) 2. Tamsalu Vallavalitsus, Tamsalu, , http://tamsalu.kovtp.ee (1.06.2017) 3. Tamsalu Vallavalitsus, Tamsalu valla arengukava aastateks 2016-2021, 2015, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4031/1201/6010/Arengukava.pdf (1.06.2017) 4. Sihtasutus KredEx, KredEx, 2016, http://www.kredex.ee/ (1.06.2017) 5. Kraav, E, Eesti soojusmajanduse arengukavade analüüs, Tallinna Tehnikaülikool, 2017 6. Tallinna Tehnikaülikool, Soojuse paralleeltarbimise mõju kaugküttesüsteemile, 2016, http://epha.ee/images/docs/Osa_2._Soojuse_paralleeltarbimise_mju_kaugkttessteemile_26_04 _16.pdf (10.01.2017) 7. Riigi Teataja, Kaugkütteseadus, 2016, https://www.riigiteataja.ee/akt/13349182?leiaKehtiv (10.01.2017) 8. EUR-Lex, Directive (EU) 2015/2193 of the European Parliament and of the Council of 25 November 2015 on the limitation of emissions of certain pollutants into the air from medium combustion plants, 2016, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX %3A32015L2193 (23.01.2017) 9. Sihtasutus KredEx, Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused, 2015, https://www.riigiteataja.ee/akt/124032015002 (23.01.2017) 10. Riigi Teataja, Hoone energiatõhususe miinimumnõuded, 2016, https://www.riigiteataja.ee/akt/105062015015 (23.01.2017) 12. Riigi Teataja, Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika, 2016, https://www.riigiteataja.ee/akt/12930302 (23.01.2017) 12. Rosin, A. Link, S. Drovtar, I., Taastuvenergialahendused, 2013, https://energiatalgud.ee/img_auth.php/b/b9/Energia_lokaalse_tootmise_analüüs_büroohoonel e_Taastuvenergialahendused.pdf (07.02.2017) 13. Tallinna Tehnikaülikool, Kaugkütte kaalumistegurid, 2016, http://epha.ee/images/docs/Osa_1_Kaugktte_kaalumistegurid_26_04_16.pdf (10.01.2017) 14. Riigi Teataja, Hoone energiatõhususe miinimumnõuded, 2016, https://www.riigiteataja.ee/akt/105062015015 (10.01.2017)

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 62/70 LISAD

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 63/70 Lisa 1. Tamsalu linna kaugküttevõrk

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 64/70 Lisa 2. Tamsalu kaugküttevõrgu tehniline seisukord Lõik/Hoone Materjal L D N V v R q m DN kW m3/h m/s Pa/m MWh/a Katlamaja – 1 Eelisol. teras 29 200 4 102 179,30 1,44 96 21 1 – 2 Eelisol. teras 107 125 969 42,35 0,85 56 60 2 – Ääsi tn 11 Eelisol. teras 48 65 151 6,59 0,47 39 21 2 – 3 Eelisol. teras 78 100 818 35,76 1,10 115 38 3 – Ääsi tn 13 Eelisol. teras 20 65 237 10,35 0,74 100 9 3 – 4 Eelisol. teras 26 100 581 25,41 0,78 58 14 4 – Ääsi tn 17 Eelisol. teras 8 65 232 10,14 0,73 129 3 4 – 5 Eelisol. teras 28 80 349 15,27 0,79 77 14 5 – Ääsi tn 15 Eelisol. teras 19 65 164 7,16 0,51 51 9 5 – Ääsi tn 19 Eelisol. teras 54 65 186 8,11 0,58 58 24 1 – 6 Eelisol. teras 40 200 3 133 136,95 1,10 53 27 6 – 7 Eelisol. teras 58 150 1 632 71,33 0,98 58 38 7 – Ääsi tn 8 Eelisol. teras 23 50 205 8,97 1,07 243 9 7 – 8 Eelisol. teras 49 150 1 427 62,36 0,86 43 31 8 – Ääsi tn 6 Eelisol. teras 32 50 207 9,06 1,08 236 12 8 – 9 Eelisol. teras 35 125 1 219 53,30 1,07 88 21 9 – Ääsi tn 7 Eelisol. teras 14 50 100 4,39 0,52 71 5 9 – Tehnika tn 7a Eelisol. teras 37 40 46 2,01 0,38 44 14 9 – 10 Eelisol. teras 77 125 1 073 46,90 0,94 62 45 10 – Ääsi tn 5 Eelisol. teras 9 40 53 2,31 0,44 71 3 10 – Tehnika tn 7 Eelisol. teras 19 50 144 6,30 0,75 130 9 Tehnika tn 7 – 11 Eelisol. teras 70 50 144 6,30 0,75 106 26 11 – Ääsi tn 2 Eelisol. teras 180 32 36 1,55 0,40 53 51 11 – Alai tn 4 Eelisol. teras 4 32 50 2,19 0,56 112 2 Alasi tn 4 – Alasi tn 6 Eelisol. teras 15 32 39 1,69 0,43 71 5 Alasi tn 4 – Alasi tn 4a Eelisol. teras 13 32 2 0,07 0,02 1 5 10 – 12 Eelisol. teras 28 125 876 38,29 0,77 48 17 12 – Tehnika tn 5 Eelisol. teras 39 40 49 2,16 0,41 53 14 12 – 13 Eelisol. teras 75 125 827 36,13 0,73 39 43 13 – Tehnika tn 3 Eelisol. teras 30 40 53 2,33 0,44 61 10 13 – 14 Eelisol. teras 82 90 430 18,78 0,74 56 38 14 – Metsa tn 1 Eelisol. teras 105 50 98 4,29 0,51 54 39 14 – 15 Eelisol. teras 38 90 332 14,49 0,57 37 19 15 – Tehnika tn 1a Eelisol. teras 8 75 73 3,20 0,17 8 5 15 – Tehnika tn 2a Eelisol. teras 36 75 258 11,29 0,61 55 19 13 – 16 Eelisol. teras 17 80 344 15,02 0,78 101 9 16 – Tehnika tn 2 Eelisol. teras 9 65 268 11,72 0,84 162 5 16 – Alasi tn 3 Eelisol. teras 79 65 76 3,30 0,24 10 34 Alasi tn 3 – 17 Eelisol. teras 36 50 65 2,83 0,34 28 14 17 – Vasara tn 7 Eelisol. teras 11 32 22 0,97 0,25 24 3

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 65/70 Lõik/Hoone Materkal L D N V v R q m DN kW m3/h m/s Pa/m MWh/a 17 – Vasara tn 5 Eelisol. teras 23 32 43 1,87 0,48 74 7 6 – 18 Eelisol. teras 176 200 1 501 65,61 0,53 13 120 18 – 19 Eelisol. teras 43 50 94 4,10 0,49 56 17 19 – Kesk tn 19 Eelisol. teras 17 32 50 2,18 0,56 106 5 19 – Kooli tn 4 Eelisol. teras 21 32 44 1,92 0,49 82 7 18 – 20 Eelisol. teras 19 200 1 407 61,51 0,49 13 14 20 – Koidu tn 16 Eelisol. teras 41 75 64 2,78 0,15 5 22 20 – 21 Eelisol. teras 100 200 1 344 58,73 0,47 10 69 21 – Kesk tn 12 Eelisol. teras 169 80 122 5,33 0,28 11 75 Kesk tn 12 – 22 Eelisol. teras 29 65 66 2,86 0,21 10 14 22 – G Lurichi tn 1a Eelisol. teras 40 40 31 1,37 0,26 23 14 22 – G.Lurichi tn 1 Eelisol. teras 38 40 34 1,49 0,28 26 14 21 – 23 Eelisol. teras 37 200 1 222 53,40 0,43 9 26 23 – 24 Eelisol. teras 37 200 190 8,33 0,07 1 26 24 – Kesk tn 11 Eelisol. teras 71 200 190 8,33 0,07 1 50 24 – Kesk tn 11 Eelisol. teras 15 175 190 8,33 0,09 1 14 23 – 25 Eelisol. teras 232 150 1 031 45,08 0,62 24 146 25 – Sõpruse tn 3 Eelisol. teras 36 80 202 8,83 0,46 36 17 25 – 26 Eelisol. teras 790 125 829 36,24 0,73 37 441 26 – Sääse tn 4 Eelisol. teras 38 65 197 8,63 0,62 67 17 26 – 27 Eelisol. teras 50 125 632 27,62 0,56 24 29 27 – 28 Eelisol. teras 55 100 632 27,62 0,85 65 26 28 – Sääse tn 8 Eelisol. teras 27 65 195 8,54 0,61 70 12 28 – 29 Eelisol. teras 53 100 436 19,08 0,59 33 26 29 – Sääse tn 10 Eelisol. teras 28 65 189 8,27 0,59 66 12 29 – 30 Eelisol. teras 66 80 247 10,81 0,56 42 31 30 – Ülase tn 14 Eelisol. teras 99 50 82 3,58 0,43 39 38 30 – Sääse tn 12 Eelisol. teras 5 65 165 7,23 0,52 50 3

Tabeli pealdises: L – pikkus, D – läbimõõt, N – võimsus, V – vooluhulk, v – kiirus, R – liinitakistus, q – soojuskadu

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 66/70 Lisa 3. Tamsalu linna kaugküttevõrgu soojuskadu Hinnanguline Arvutuslik Aadress Pikkus Läbimõõt soojuskadu Soojuskadu Erinevus m DN MWh/a MWh/a MWh/a Katlamaja – 1 29 200 21 13 7 1 – 2 107 125 60 39 22 2 – Ääsi tn 11 48 65 21 13 7 2 – 3 78 100 38 24 14 3 – Ääsi tn 13 20 65 9 6 3 3 – 4 26 100 14 9 5 4 – Ääsi tn 17 8 65 3 2 1 4 – 5 28 80 14 9 5 5 – Ääsi tn 15 19 65 9 6 3 5 – Ääsi tn 19 54 65 24 15 9 1 – 6 40 200 27 18 10 6 – 7 58 150 38 24 14 7 – Ääsi tn 8 23 50 9 6 3 7 – 8 49 150 31 20 11 8 – Ääsi tn 6 32 50 12 8 4 8 – 9 35 125 21 13 7 9 – Ääsi tn 7 14 50 5 3 2 9 – Tehnika tn 7a 37 40 14 9 5 9 – 10 77 125 45 29 16 10 – Ääsi tn 5 9 40 3 2 1 10 – Tehnika tn 7 19 50 9 6 3 Tehnika tn 7 – 11 70 50 26 17 9 11 – Ääsi tn 2 180 32 51 33 18 11 – Alai tn 4 4 32 2 1 1 Alasi tn 4 – Alasi tn 6 15 32 5 3 2 Alasi tn 4 – Alasi tn 4a 13 32 5 3 2 10 – 12 28 125 17 11 6 12 – Tehnika tn 5 39 40 14 9 5 12 – 13 75 125 43 28 15 13 – Tehnika tn 3 30 40 10 7 4 13 – 14 82 90 38 24 14 14 – Metsa tn 1 105 50 39 25 14 14 – 15 38 90 19 12 7 15 – Tehnika tn 1a 8 75 5 3 2 15 – Tehnika tn 2a 36 75 19 12 7 13 – 16 17 80 9 6 3 16 – Tehnika tn 2 9 65 5 3 2 16 – Alasi tn 3 79 65 34 22 12 Alasi tn 3 – 17 36 50 14 9 5

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 67/70 Hinnanguline Arvutuslik Aadress Pikkus Läbimõõt soojuskadu Soojuskadu Erinevus m DN MWh/a MWh/a MWh/a 17 – Vasara tn 7 11 32 3 2 1 17 – Vasara tn 5 23 32 7 4 2 6 – 18 176 200 120 77 43 18 – 19 43 50 17 11 6 19 – Kesk tn 19 17 32 5 3 2 19 – Kooli tn 4 21 32 7 4 2 18 – 20 19 200 14 9 5 20 – Koidu tn 16 41 75 22 14 8 20 – 21 100 200 69 44 25 21 – Kesk tn 12 169 80 75 48 27 Kesk tn 12 – 22 29 65 14 9 5 22 – G Lurichi tn 1a 40 40 14 9 5 22 – G.Lurichi tn 1 38 40 14 9 5 21 – 23 37 200 26 17 9 23 – 24 37 200 26 17 9 24 – Kesk tn 11 71 200 50 32 18 24 – Kesk tn 11 15 175 14 9 5 23 – 25 232 150 146 94 52 25 – Sõpruse tn 3 36 80 17 11 6 25 – 26 790 125 441 283 158 26 – Sääse tn 4 38 65 17 11 6 26 – 27 50 125 29 19 10 27 – 28 55 100 26 17 9 28 – Sääse tn 8 27 65 12 8 4 28 – 29 53 100 26 17 9 29 – Sääse tn 10 28 65 12 8 4 29 – 30 66 80 31 20 11 30 – Ülase tn 14 99 50 38 24 14 30 – Sääse tn 12 5 65 3 2 1 4040 2072 1 329 743

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 68/70 Lisa 4. Tamsalu kaugküttevõrk peale energiasäästumeetmeid Aadress Pikkus Läbimõõt Võimsus Vooluhulk Kiirus Liinitakistus m DN kW m3/h m/s Pa/m Katlamaja – 1 29 200 3 022 132,1 1,06 53 1 – 2 107 125 698 30,5 0,61 30 2 – Ääsi tn 11 48 65 122 5,3 0,38 27 2 – 3 78 100 575 25,1 0,78 59 3 – Ääsi tn 13 20 65 166 7,2 0,52 51 3 – 4 26 100 410 17,9 0,55 30 4 – Ääsi tn 17 8 65 166 7,2 0,52 68 4 – 5 28 80 244 10,7 0,55 40 5 – Ääsi tn 15 19 65 122 5,3 0,38 29 5 – Ääsi tn 19 54 65 122 5,3 0,38 27 1 – 6 40 200 2 324 101,6 0,81 30 6 – 7 58 150 1 125 49,2 0,68 29 7 – Ääsi tn 8 23 50 151 6,6 0,79 137 7 – 8 49 150 974 42,6 0,59 21 8 – Ääsi tn 6 32 50 153 6,7 0,79 133 8 – 9 35 125 821 35,9 0,72 41 9 – Ääsi tn 7 14 50 91 4,0 0,47 59 9 – Tehnika tn 7a 37 40 44 1,9 0,36 40 9 – 10 77 125 687 30,0 0,61 27 10 – Ääsi tn 5 9 40 31 1,4 0,26 27 10 – Tehnika tn 7 19 50 97 4,2 0,51 62 Tehnika tn 7 – 11 70 50 97 4,2 0,51 52 11 – Ääsi tn 2 180 32 17 0,7 0,19 14 11 – Alai tn 4 4 32 36 1,6 0,40 60 Alasi tn 4 – Alasi tn 6 15 32 26 1,1 0,29 35 Alasi tn 4 – Alasi tn 4a 13 32 2 0,1 0,02 1 10 – 12 28 125 559 24,4 0,49 21 12 – Tehnika tn 5 39 40 30 1,3 0,25 22 12 – 13 75 125 529 23,1 0,47 17 13 – Tehnika tn 3 30 40 35 1,5 0,29 29 13 – 14 82 90 275 12,0 0,47 25 14 – Metsa tn 1 105 50 70 3,1 0,37 30 14 – 15 38 90 205 8,9 0,35 15 15 – Tehnika tn 1a 8 75 56 2,4 0,13 5 15 – Tehnika tn 2a 36 75 149 6,5 0,35 20 13 – 16 17 80 219 9,6 0,50 43 16 – Tehnika tn 2 9 65 166 7,2 0,52 65 16 – Alasi tn 3 79 65 53 2,3 0,17 6 Alasi tn 3 – 17 36 50 50 2,2 0,26 18 17 – Vasara tn 7 11 32 25 1,1 0,28 30

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 69/70 Aadress Pikkus Läbimõõt Võimsus Vooluhulk Kiirus Liinitakistus m DN kW m3/h m/s Pa/m 17 – Vasara tn 5 23 32 25 1,1 0,28 29 6 – 18 176 200 1 199 52,4 0,42 9 18 – 19 43 50 58 2,5 0,30 23 19 – Kesk tn 19 17 32 30 1,3 0,33 42 19 – Kooli tn 4 21 32 28 1,2 0,31 37 18 – 20 19 200 1 141 49,9 0,40 9 20 – Koidu tn 16 41 75 51 2,2 0,12 3 20 – 21 100 200 1 091 47,7 0,38 7 21 – Kesk tn 12 169 80 124 5,4 0,28 12 Kesk tn 12 – 22 29 65 67 2,9 0,21 11 22 – G Lurichi tn 1a 40 40 32 1,4 0,27 24 22 – G.Lurichi tn 1 38 40 35 1,5 0,29 26 21 – 23 37 200 966 42,2 0,34 6 23 – 24 37 200 220 9,6 0,08 1 24 – Kesk tn 11 71 200 220 9,6 0,08 1 24 – Kesk tn 11 15 175 220 9,6 0,10 2 23 – 25 232 150 746 32,6 0,45 13 25 – Sõpruse tn 3 36 80 138 6,0 0,31 18 25 – 26 790 125 608 26,6 0,54 21 26 – Sääse tn 4 38 65 143 6,2 0,45 37 26 – 27 50 125 465 20,3 0,41 14 27 – 28 55 100 465 20,3 0,63 37 28 – Sääse tn 8 27 65 134 5,8 0,42 35 28 – 29 53 100 332 14,5 0,45 20 29 – Sääse tn 10 28 65 134 5,8 0,42 34 29 – 30 66 80 198 8,6 0,45 28 30 – Ülase tn 14 99 50 65 2,8 0,34 26 30 – Sääse tn 12 5 65 133 5,8 0,42 34

Tamsalu valla soojusmajanduse arengukava 2017-2030 70/70