Võrumaa Partnerluskogu Koostöö Ja Arengustrateegia 2007-2013

Võrumaa Partnerluskogu koostöö ja arengustrateegia 2007-2013

MTÜ Võrumaa Partnerluskogu täiendatud koostöö ja arengustrateegia 2007- 2013 a. on kinnitatud üldkoosoleku otsusega 04.06.2008 a…………………………………… Juhatuse esimees Anneli Viitkin

Sisukord

Võrumaa PK arengustrateegia koond ...... 3 Sissejuhatus ...... 9 I peatükk...... 12 1. Võrumaa PK ülesehitus ja arendamine...... 12 1.1. Võrumaa PK ajalugu ...... 12 1.3. Võrumaa PK liikmete oskused ja kogemused ...... 16 1.4. Võrumaa PK töö korraldamine...... 20 1.5. Võrumaa PK strateegiaprotsess ja kaasamine ...... 20 II peatükk...... 24 2. Tegevuspiirkonna sotsiaalmajanduslik olukord...... 24 2.1. Tegevuspiirkond ja selle asukoht...... 24 2.2. Tõmbekeskused ja tagamaad ...... 25 2.3. Rahvastik ...... 25 2.4. Ränna ja selle põhjused ...... 26 2.5. Majanduslik aktiivsus ja hõive ...... 29 2.6. Tulud ja sissetulekud ...... 30 2.7. Ettevõtete arv...... 30 2.8. Teenused...... 31 2.9. Tegevuspiirkonna ja sotsiaalsete gruppide vajadused ...... 39 III peatükk ...... 43 3. Strateegia visioon, prioriteedid ja elluviimine...... 43 3.1. Võrumaa Partnerluskogu visioon aastaks 2013 ...... 43 3.2. Periood 2006-2008 ...... 45 3.2.1. Lähteeesmärgid ja meetmed ...... 45 3.2.2. Strateegia oodatavad tulemused ja nende jälgimine ...... 46 3.2.3. Toetusmeetmed...... 46 3.3. Koostöö ...... 55 3.4. Strateegia uuendamine...... 56 3.5. Eelarve ja rahastamise kava 2006-2008...... 57 3.6. Periood 2008 – 2013 ...... 58 3.6.1.Teekond Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna koostöö ja arengustrateegia elluviimiseks vajalike tegevuste valikuni...... 58 3.6.2. 2008-2013 rakendatavad toetusmeetmed...... 63 3.7. Kaasrahastusvõimalused...... 68

TEGEVUSTE AJAKAVA ...... 70 LISAD ...... 70 KASUTATUD KIRJANDUS

Võrumaa PK arengustrateegia koond

Võrumaa Partnerluskogu (edaspidi Võrumaa PK) arengustrateegia koondis antakse ülevaade strateegias kajastuvatest olulisematest punktidest ja strateegia elluviimiseks läbiviidud tegevustest. Koondi eesmärgiks on strateegiaga tutvujale anda kompaktne ülevaade strateegia vastavusest LEADER- põhimõtetele.

1. Võrumaa PK tegevuspiirkonna ühtsus. Antud punktis tuuakse välja käesolevas strateegias kirjeldatud Võrumaa PK tegevuspiirkonna majanduslikku, kultuurilist, sotsiaalset ja geograafilist ühtsust iseloomustavad põhipunktid.

Vastavalt Võrumaa PK arengustrateegia kirjeldustele on võimalik välja tuua järgmised tegevuspiirkonda ühendavad jooned. Geograafilise ja majandusliku ühtsuse põhipunktid: • Tegevuspiirkond hõlmab geograafilist tervikut - Võru maakonda v.a. Misso ja Meremäe vallad, mis eristuvad teistest Võrumaa valdadest kuuludes setu kultuuriruumi. Võru maakonnal on ühtne planeering, millest lähtuvad kõik Võru maakonna omavalitsused oma arengute planeerimisel. • Kõik tegevuspiirkonna vallad moodustavad tervikliku kobara – neil on ühine maismaapiir. • Kõigil tegevuspiirkonna valdadel on osa valla piirist seotus kas teise maakonnaga või Läti Vabariigiga, seega iga omavalitsus puutub oma tegevustes ja planeeringutes kokku maakonda ületava piiritemaatikaga. • Tegevuspiirkonna keskseks kohaks on Võru linn. • Võrumaad läbib Via Estica, rahvusvaheline transpordikoridorid Tallinn- Tartu-Luhamaa ja Riia -Pihkva ning Riia- Sank Peterburg raudtee, mis mõjutavad tegevuspiirkonna majanduslikku olukorra ühtsust. • Tegemist Tallinnast kõige kaugemal asuva tegevuspiirkonnaga. • Madal majanduslik aktiivsus. Kultuurilise ühtsuse põhipunktid: • Tegevuspiirkond on tihedalt seotud läbi Võru keelekultuuri ning sellega seotud pärandite. • Piirkonda liidab kultuuriliselt veel tegevuspiirkonnale iseloomulikud kultuuriüritused (Teppo lõõtsamängijad, Folkloorifestival). • Piirkonnas on säilinud rahuldavalt toimiv kultuuriasutuste võrk. Sotsiaalse ühtsuse põhipunktid: • Tegevuspiirkonnas on kõrge väljaränne. • Tegevuspiirkonnas on kõrge alaealiste ja vanurite ehk ülalpeetavate määr. • Tegevuspiirkonnas on madal tööhõive. • Piirkorda iseloomustab madal asustustihedus (alla eesti keskmise).

2. Võrumaa PK tasandil partnerluspõhimõtete arvestamine ja mitmekesisus. Käesolevas punktis tuuakse kokkuvõtlikult välja iga tegevusgruppi kuuluva kohaliku omavalitsuse kohta mittetulundussektori ja ettevõtlussektori esindajate arv ning nende tegutsemisvaldkonnad.

Kokku oli seisuga 30. juuni 2008 Võrumaa PK tegevusgrupis 44 liiget. Neist mittetulundusühinguid 15, omavalitsusi 10 ja ettevõtjaid 19. Täpne nimekiri toodud käesoleva strateegia sissejuhatuses.

Ettevõtluses on esindatud 7 tegevusvaldkonda sh põllumajandus (4), turism (3), konsultatsioon (1), metallitööstus (1), transport (1), puidutööstus (7) ja kultuur (2).

Mittetulundussektoris on esindatud 4 suuremat valdkonda sh külaelu arendajad ja kodanikuühiskonna edendajad (9), noorte arengut soodustajad (3), looduskeskkonna väärtustajat (1), kohaliku kultuuri edendajat (1).

3. Võrumaa PK haldamise funktsionaalsus. Selles punktis kirjeldatakse Võrumaa PK igapäevast funktsioneerimist ja plaane tulevikuks.

Selleks, et viia ellu edukalt strateegias toodud tegevusi on alates 2007-ndast aastast avatud Võrumaa PK kontor ning tegevusgrupi toimetustega saab tutvuda veebiaadressil www.werro.ee /partner . Kontoris töötab üks inimene põhikohaga ja üks inimene kolmveerandilise kohaga. Perioodil 2008-2013 on plaanis võtta tööle kaks kuni kolm valdkonna juhti, kes hakkavad juhendama tegevuspiirkonna ettevõtjaid, mittetulundusühinguid, sihtasutusi ja omavalitsusi toetustaotluste koostamisel nii Võrumaa Partnerluskogu arengustrateegia elluviimiseks määratud toetusmeetmetest kui ka teistest Euroopa Liidu toetusprogrammidest. Täpsemalt tegevusi kirjeldatud käesoleva strateegia peatüki „Tegevuskava“ seletuskirjas.

4. Majanduslik elujõulisus ja kaasrahastamise mitmekesisus. Antud punktis kirjeldatakse tegevuste kaasrahastamise allikaid, juhtimise efektiivsust, tegevused saavutamaks kasutatavate vahendite optimaalset kulutamist ja tulemuste saavutamise kiirust.

Koostatud on tegevuskava aastateks 2008-2013 ning detailsed tegevuskavad aastatele 2008 ja 2009 ning on koostatud peatükk kaasrahastusvõimalused. Kaasrahastamise peatükk annab ülevaate erinevatest rahastusvõimalustest nagu näiteks INTERREG ja Norra vabaühenduse fondid. Täpsemalt kirjeldatud peatükis „Kaasrahastuse võimalused“.

5. Piirkondlik koostöö, kus kirjeldatakse koostööelementide kasutamist, põhjendatust ja tulemuslikkust.

Siseriiklikku koostööd arengustrateegia koostamisel on tehtud Põllumajandusministeeriumiga, kohalike omavalitsustega, Riigikogu, Pärnu

Lahe Partnerluskoguga ja muidugi ka kõigi tegevuspiirkonnas toimivate sihtgruppidega. Strateegia täiendamisel on koostööpartneriteks siseriiklikult olnud endiselt Põllumajandusministeerium, piirkonna elanikkond, ettevõtjad, mittetulundussektor ja kohalikud omavalitused ning lisandunud on koostööpartneritena Põlvamaa, Valgamaa ja Piiriveere tegevusgrupid. Kootöö tulemusena on koostatud kohalike omavalitsuste arengukavasid koondav ja täiendav Võrumaa PK arengustrateegia. Läbi koostöö on saadud vajalikku informatsiooni kõigilt sihtgruppidelt ja ellu viidud strateegias 2007-2008 planeeritud tegevusi. Täpsem kirjeldus strateegia peatükkides „Koostöö“, „Võrumaa PK strateegiaprotsess ja kaasamine“ ning „Strateegia 2008-2013 tegevuste elluviimine ja toetusmeetmed“

6. Rahvusvaheline koostöö, kus antakse ülevaade rahvusvahelisest koostööst, põhjendatusest ja tulemuslikkusest.

Võrumaa PK arengustrateegia koostamisel sõlmiti koostöökontakte Leedu Utena omavalitsuse ja mittetulundussektoriga. Toimusid vastastikused külaskäigud ja vahetati kogemusi. Kuna sel ajal ei olnud Eestis veel rakendumas Põllumajandusministeeriumi poolt LEADER meede, siis saadi aruteludest Leedu poolega palju mõtteid ja teemasid, mille kallal edasi töötada strateegia koostamisel. Strateegia elluviimisel ja täiendamisel on tehtud koostööd Soomega. On olnud tihedaid kontakte Rootsi, Ungari, Portugali, Iirimaa ja Slovakkiaga. Täpsemalt kirjeldatud Võrumaa PK ülesehituse ja arendamise peatükis.

7. Uuenduslikkus. Nimetatud punktis tuuakse esile tegevusi, mis loovad piirkonnale lisaväärtust ja on uuenduslikud.

Uuenduslik kogu strateegia koostamise ja täiendamise protsessi juures on see, et info, soovid ja lahendused on saadud teada tänu tihedale koostööle ja piirkondlike inimeste, ettevõtjate, kohaliku omavalitsuste ning mittetulundussektori kaasamise. Uuenduslik on kindlasti meetmete väljatöötamise mehhanism, kus alus otsuste tegemiseks saadakse piirkonna elanikelt. Käesolev strateegia annab piirkonnale lisandväätust põhjusel, et inimesed on ise saanud öelda oma arvamust ja anda panust strateegia loomisse, täiendamisse ja strateegia elluviimisse. Täpsem kirjeldus toetusmeetmete kujunemisest ja toetusmeetmetest on kirjeldatud peatükis „Perioodi 2008-2013 tegevused strateegia elluviimiseks ja teekond nende leidmiseks.

8. Seesmine sidusus. Antud punktis tuuakse esile strateegia sidusust elluviidavate tegevustega.

Strateegias on kirjeldatud Võrumaa PK tekkelugu, jõutud esimese tegevuste elluviimise etappi tulemusteni ning kirjeldatud uue etappi tegevusi ja tulemusi.

Tegemist on loogilise jadaga, mis algab minevikust ja jõuab välja tulevikku, kirjeldades samas põhjalikult kogu teekonda.

9. Integreeritud lähenemine teistele strateegilistele dokumentidele. Käesolevas punktis nimetatakse ära strateegia need osad, mis täiendavad ja annavad lisaväärtust teistele arengukavadele ja strateegiatele ning kuidas on planeeritud kaasata strateegia elluviimisesse mitme sektori koostööd.

Võrumaa PK arengustrateegia seotust kohalike omavalitsuste arengukavadega, Võru maakonna planeeringuga, on nimetatud peatükis “ Võrumaa PK strateegiaprotsess ja kaasamine”. Vastavalt tegevuskavale, mis on valminud kaasates erinevaid sihtgruppe, on planeeritud ellu viia tegevusi, milles annavad oma panuse vastavad sihtgrupid (vt strateegia perioodi 2006- 2008 rakendamiseks planeeritud meetmeid ning perioodi 2008-2013 elluviidavaid tegevusi ning nendeni jõudmise teekonda).

10. Kohalike arenguvõimaluste kasutamine.

Vastavalt Võru maakonna planeeringule on toodud välja järgmised piirkonna arengueelised/ -võimalused: • inimeste töövõimet taastav looduskeskkond; • soodne majandusgeograafiline positsioon. Võrumaad läbib Via Estica, rahvusvaheline transpordikoridorid Tallinn-Tartu-Luhamaa ja Riia -Pihkva ning Riia- Sank Peterburg raudtee; Kaks piiripunkti – Luhamaa (venemaa) ja Murati (Läti) • kõrge oskusteave puhkemajanduse, puidutehnoloogia, toiduainete tehnoloogia, aianduse, transpordi ja piirialade koostöö vallas; • regiooni kui terviku väärtust suurendab ainulaadne võru-setu kultuur; • kutsehariduse kui struktuurse tööpuuduse vähenemise ja regionaalseks teabekeskuseks kujunemise eeldus; • Võrumaa saaks toimida EL välispiiril väravana Ida- ja Lääne-Euroopa vahel, saada üheks Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise kaubanduse sõlmpunktiks.

Vastavalt Võrumaa PK arengustrateegiale saab välja tuua järgmised arengueelised/-võimalused: • külakogukondade algatusvõime tõstmine; • noorte kaasamine kogukonna tegevustesse; • tööturult tõrjutute kaasamine ja suunamine; • elanike oskuste ja piirkonna ressursside parem ning uudsem rakendamine ettevõtluses. Võrumaa PK arengustrateegias nimetatud arenguvõimalused kattuvad suurelt osalt Võru maakonna arenguvõimalustega. Nt on viidatud oskusteabele ja looduskeskkonnale, mida Võrumaa PK soovib ära kasutada eelisena ettevõtluse arendamises. Samuti kattub ühise võimalusena tööturult tõrjutute rakendamine. Külakogukondade algatusvõime arendamine seostub selgelt ka võrukeele kultuuriga, kandes endas inimesi ühendavat mõju.

Siinkohal kirjeldame kuidas on Võrumaa PK strateegia elluviimisel ära kasutanud piirkonna arenguvõimalusi: - Võrumaa PK arengustrateegia koostamisel on kasutatud kogukondade algatusvõimet, millest on täpsemalt kirjas peatükis “strateegia protsess ja kaasamine” ning „perioodi 2008-2013 tegevuste elluviimise ning nendeni jõudmise teekond“. - Strateegias toodud tegevuste elluviimiseks viidi läbi tervet Võrumaa PK tegevuspiirkonda hõlmavad koolitused ja õppereis kogukonna kaasajatele ja liikmetele, mille käigus pakuti ka alustavatele ja tegutsevatele külakogukondadele nõustamist. - Võru vallas viidi läbi küsitlus ja teavitusseminar, mille tulemusena selgitati välja muuhulgas erinevaid võimalusi piirkonna ressursside ära kasutamiseks turismi arenduses. - Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa tegevusgruppide ühist koostööd soodustav konverents, mille tulemusena on tugevnenud koostöö kolme maakonna (tegevuspiirkonna) külade ja avaliku sektori vahel. Toimusid ja jätkuvad kolme piirkonna koostööd tugevdavad ümarlauad ja on planeeritud ellu viia ühised toetusmeetmed. Lisaks veel palju teisi tegevusi, millest on kirjeldatud peatükis „Võrumaa PK ülesehitus ja arendamine“.

11. Kogu piirkonna ja elanikegruppide kaasatus. Antud punkt annab vastuse, kuidas on tegevusgrupi tegevusse kaasatud terve piirkond ja elanikkond.

Piirkonna ja elanikkonna strateegia koostamisse kaasamisest on kirjeldatud. strateegia peatükis “Võrumaa PK strateegiaprotsess ja kaasamine”. Lisaks on strateegias toodud tegevuste elluviimiseks vajaliku tegevuskava koostamisse kaasatud nii terviklikku tegevuspiirkonda kui kõiki tegevuspiirkonna elanikke järgmiselt: a) koostatud küsitlus (küsitluslehe vormi leiab strateegia lisadest) b) küsitlusi levitatud nii kohalike omavalituste abil, erinevate koolituste tagasisidelehtedega, kõigile tegevusgrupi liikmetele. Kasutades seejuures nii e-posti, käest kätte toimiva posti kui ka veebilehtede võimalusi. c) küsitluslehtede analüüsi tulemusena on koostatud tegevuskava Võrumaa PK strateegias toodud tegevuste ellu viimiseks. d) Tegevuskava on tutvustatud ja täiendatud erinevates avatud aruteludes juhatusega ja kogukondadega. Täpsemalt kirjeldatud peatükis „perioodi 2008-2013 tegevused strateegia elluviimiseks ja teekond nende leidmiseks“.

12. Noorte kaasamine.

Strateegia perioodi 2006-2008 tegevuste elluviimiseks oli välja töötatud kolm meedet. Üks meede kolmest oli otseselt suunatud noorte potentsiaali toetamisele ja kaasamisele kogukonda. Teised kaks olid kaudselt seotud noortega. Üks meede aitab kaasa kogukonna algatusvõimele ja kui algatajateks on noored, siis on see suunatud samuti neile. Teise meetme

puhul toetatakse elanike oskuste ja piirkonna ressursi rakendamist ettevõtluses, mis ei välista samuti erinevaid noorte poolt loodud ettevõtmisi. Strateegia koostamisel viidi läbi mitmeid sihtrühmadele suunatud töörühmi sh noortele (vt lk 12). Perioodi 2008-2013 strateegia tegevuste elluviimiseks on koostatud kolm toetusmeedet, millest üks on suunatud otseselt noortele, teised toetavad kaudselt ka noortega seotud algatusi. Meetmete väljatöötamiseks vajaliku alginfo saamiseks kaasati muuhulgas tihedalt ka noori ja arvestati nende arvamustega nii läbiviidud küsitluste tulemustele tuginedes kui ka avatud ümarlaudade aruteludelt. Täpsemalt kirjeldatud peatükis „perioodi 2008-2013 tegevused strateegia elluviimiseks ja teekond nende leidmiseks“.

13. Jätkusuutlikkus.

Võrumaa PK arengustrateegia ühe osana on koostatud üldine tegevuskava aastateks 2008 – 2013, mis sisaldab ka järgmises punktis kirjeldatud eelarvet ning erinevaid rahastusvõimalusi. Samuti on koostatud detailne tegevuskava aastateks 2008 ja 2009, mille juurde kuulub ka võimalike riskide hindamine ja maandamine. Võrumaa PK koostab igal aastal uue detailse tegevuskava, mis hõlmab koostamisele järgnevat ja ülejärgnevat tegutsemisaastat. Samuti hinnatakse detailse tegevuskava koostamisel võimalikke riske ja nende maandamise võimalusi.

14. Elluviidavate tegevuste selgus, eelarve põhjendatus, selge esitlus ja elluviidavus.

Võrumaa PK arengustrateegiale on koostatud eelarve 2008 – 2013. Eelarve on koostatud arvestusega, et alates 2009-ndast aastast alustatakse külade uuendamise ja arendamise ning maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamise taotluste menetlemist ning rakendatakse ka strateegia elluviimise meetmeid. Eelarve koostamisel on jälgitud, et eelarve oleks selge, põhjendatud ja realistlik ning seotud strateegias toodud eesmärkide ja tegevustega. Selle saavutamiseks on koostatud eelarvele ka seletuskiri. Eelarveosa, mis kajastab tegevusgrupi tavapärast tegevust, sh tegevusgrupi töö korraldamine, strateegia täiendamine ja koostöö, on toodud tegevused rahalises väärtuses. Eelarveosa, mis puudutab strateegia elluviimisega seotud meetmeid on toodud maksumused protsentides, kuna täpne eraldatav summa selgub 2008 aasta teisel poolel. Vaata peatükk „Perioodi 2008-2013 tegevuskava.“

Sissejuhatus

Liikmeskond.

Mittetulundusühing Võrumaa Partnerluskogu (edaspidi Võrumaa PK) on kohalik tegevusgrupp, mille tegevuspiirkonnaks on Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Varstu, Urvaste, Vastseliina ja Võru vald. PK liikmed on:

Antsla Vallavalitsus MTÜ Kaikamäe FIE Janek Jõela Haanja Vallavalitsus MTÜ Plaani Kotus Kriisa Puhkemaja/OÜ Majorett Lasva Vallavalitsus MTÜ Tsolgo Arendusühing Kapa Puit OÜ MJ Andruse talu OÜ Tamra OÜ Sternoberg Mõniste Vallavalitsus MTÜ Ääremaa Noored Metsavenna talu MTÜ Alaveski Loomapark Rõuge Vallavalitsus MTÜ Noorsooühing Rõuge OŰ “Ossipe talu” Noorteklubi Sõmerpalu Vallavalitsus MTÜ Sulbi Maanaiste Selts Võhandu Põllumajanduse OÜ MTÜ Kurenurme Külaselts MTÜ Osula Külaselts Varstu Vallavalitsus MTÜ Matsi OÜ AP Puit Tehnikaspordiklubi FIE Marika Parv FIE Edgar Kolts Urvaste Vallavalitsus MTÜ Kuldre Käsitöötare FIE Valdur Roots Vastseliina Vallavalitsus MTÜ Vastseliina Külade OÜ Talvar TR Ühendus Ivar Haabsaar FIE MTÜ Siksali Arendusselts OÜ Vipson Projekt OÜ Timmo Puutöökoda Võru Vallavalitsus MTÜ Aktiivsete Puigalaste FIE Tiit Soosaar Selts Topterm OÜ MTÜ Tagaküla Laulu- Mänguselts „Kungla“ Kokku oli seisuga 30. juuni 2008 Võrumaa PK tegevusgrupis 44 liiget. Neist mittetulundusühinguid 15, omavalitsusi 10 ja ettevõtjaid 19.

Ettevõtluses on esindatud 7 tegevusvaldkonda sh põllumajandus (4), turism (3), konsultatsioon (1), metallitööstus (1), transport (1), puidutööstus (7) ja kultuur (2), kinnisvara (1)

Käesolev strateegia on uuendusi toetav kasvustrateegia ning kokkulepe ja töödokument 2006. aasta alguses juriidilise isiku staatuse saanud Võrumaa Partnerluskogule, mis on 2002. aastal loodud samanimelise mitteformaalse organisatsiooni õigusjärglane. Strateegia kinnitati 24. augustil 2006.

Strateegia täiendused kinnitati 2008 aasta 04. juunil ja on allajoonitud.

Strateegia tugineb mitmesugusele informatsioonile ja kogemusele: • Võru maakonna ja tegevuspiirkonna sotsiaalmajandusliku olukorda (nn sotsiaalmajanduslik profiil) ja viimasel ligi 10 aastal toimunud muutusi kajastavate sekundaarandmete analüüs; • konsultatsioonide (individuaal- ja grupiintervjuud sihtrühmade esindajatega ning avalikud kogukonnakoosolekud) käigus saadud informatsioon. Konsultatsiooniprotsessi olid kaasatud ka Võrumaa PK endised liikmed, kogukonna kaasajate 1 võrgustik ning maavalitsuse, teiste riigiasutuste töötajad ja maaelu asjatundjad – erinevate valdkondade spetsialistid (sotsiaalhoolekanne, tervishoid, maakonna areng, tööhõive, kogukond ja külaelu). • Võrumaa PK kogemused ja õppetunnid alates 2002. aastast, sh Põlva ja Valga maakonna partnerluste kogemused ning uuringu “Kohaliku initsiatiivi arendamine – LEADER-tüüpi meede” järeldused ja ettepanekud, Kagu- Eesti partnerluskogude uuringu tulemused.

Võrumaa PK kaks prioriteetset teemavaldkonda aastateks 2007-2013 on:

Uute teadmiste ja oskuste kasutamine tõstmaks maapiirkonna konkurentsivõimet tootmises ja teeninduses ; • sealjuures käsitletakse selle teema juures võrdselt olulisena nii uute teadmiste ja oskuste omandamist kui ka nende rakendamist. Elukeskkonna parandamine; • sealjuures mõistetakse elukeskkonna all nii sotsiaalset aspekti nagu kohalikud võrgustikud, kogukonnateenused ning traditsioonid, kui ka füüsilist aspekti nagu heakord, visuaalne identiteet ning infrastruktuur.

Võrumaa PK valis välja sihtrühmad: kogukonnad, ettevõtjad ja maanoored ning tööturult tõrjutud. RAK LEADER-tüüpi meetmest 3.6 taotletakse toetust esimesele kolmele sihtrühmale suunatud tegevustele.

Perioodi 2006-2008 Võrumaa PK partnerlus- ja strateegiaprotsessi juhtisid tegevusgrupi koordinaator Marika Parv (konsultatsioonid kogukondadega, osalusplaneerimine, partnerlusprotsess) ja LEADER Infokeskuse ekspert Ivika Nõgel (meetme spetsiifika, strateegiline planeerimine) ja Kadri Koreinik (strateegiaprotsessi toetamine, osalusplaneerimine, maakonna ja piirkonna sotsiaalmajanduslik analüüs, strateegia uuendamine ja koostamine).

Strateegia täiendamise protsessi perioodiks 2008-2013 juhtis Sirje Simmo, kes on Tartu ERKAS tegevdirektor.

1 Kogukonna kaasajate leidmine ja koolitamine oli koos maaelu arengu spetsialistide koolitusega osa Rural Partnerships Programme arendusprojektist ja toetus partnerluse toimimiseks piirkonnas. 10

Võrumaa PK strateegia koosneb neljast osast.

Esimene osa sisaldab strateegia koondi ehk strateegia vastavust hindamiskriteeriumitele ja sissejuhatust, mis omakorda annab ülevaate Võrumaa PK liikmeskonnast.

Teine osa ehk I peatükk kirjeldab tegevuspiirkonda, Võrumaa PK ajalugu, juhtimist ja liikmete kogemusi LEADER valdkonnas.

Kolmas osa ehk II peatükk sisaldab põhjalikku sotsiaalmajandusliku olukorra analüüsi. Peatükk annab ülevaate ka tegevusgrupi ja sotsiaalsete gruppide vajadustest.

Neljas osa ehk III peatükk on koostatud eesmärgiga koondada endasse järgmised teemad: Võrumaa PK visioon, oodatavad tulemused, jätkusuutlikkus, elujõulisus, tegevuskavad ja rakendamine.

I peatükk

1. Võrumaa PK ülesehitus ja arendamine

1.1. Võrumaa PK ajalugu

Võrumaa PK on järjepidev organisatsioon , mille ajalugu ulatub 2002. aasta jaanuarisse, mil kolmes Kagu-Eesti maakonnas loodi tollal uudsed partnerluse põhimõttel toimivad koostöökogud. Partnerlus on koostöövorm, mis ühendab kindla eesmärgi täitmiseks piirkonna avalikku, era- ja kolmandat sektorit. Tollane Võrumaa PK oli vabatahtlik koostöökogu, mis koondas võrdsetel alustel maakonna esindajaid 4 huvigrupist: riigiasutustest, kohalikest omavalitsustest, eraettevõtlusest ja kolmandast sektorist – mittetulundusühingutest, valitsusvälistest ja vabatahtlikest organisatsioonidest, seltsidest.

Võrumaa PK loomise mootoriks oli 2000. aasta septembris alanud Kagu- Eesti Partnerluse Programm – kolm aastat kestnud arendusprojekt, mida rahastas Suurbritannia valitsus. Samaaegselt toimus projekt ka Lätis ja Leedus. Projekti kaugemaks sihiks oli leevendada Kagu-Eesti elanike vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Kolme aasta jooksul loodi Põlva-, Valga- ja Võrumaal võimalused (partnerluskogud, kogukonna kaasajad, maaelu arengu spetsialistide koolitus jms) partnerluste edaspidiseks toimimiseks. Programmil oli väikeprojektide fond, mis toetas konkursi alusel projekte, mis olid suunatud partnerluskogude poolt väljatöötatud strateegiate elluviimiseks. Tollase Võrumaa PK ülesandeks oli leida võimalikud parimad lahendused elanike toimetuleku parandamiseks ja ühiskondliku kaasatuse suurendamiseks. Nende lahenduste elluviimiseks koostas PK strateegia (Võrumaa partnerluskogu sotsiaalse kaasamise strateegia 2002-2003 , www.partnerlus.ee ), osales selle elluviimises ning jälgis muutusi. PK suhtles pidevalt kohalike elanike ja kogukondadega ning oli dialoogis valitsusasutustega vähendades sellega lõhet riiklike poliitikate ja kohalike vajaduste vahel.

Pärast Kagu-Eesti Partnerluse Programmi lõppemist sai MTÜ Partnerlus toetust („Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine Kagu-Eestis läbi partnerluste“) EL Struktuurifondide projektide ettevalmistusfondilt (PPF) kolme partnerluskogu, sh Võrumaa PK, tegevuse jätkamiseks. Aastate 2004 ja 2005 tegevus oli peamiselt suunatud Kagu-Eesti Partnerluse Programmi perioodi kokku võtmiseks ning valmistumine LEADER programmiks. Esmaseks tegevuseks oli 2003. aastal elluviidud strateegia tegevuste kokkuvõtmine, võrreldes strateegias püstitatud eesmärke tegelikult saavutatuga. Siinjuures oli partnerluskogul abiks hindamismaatriks, kus võrreldi esialgselt seatud indikaatoreid lõpparuannetes esitatud tulemusega. Tulemuste võrdlemine andis võimaluse ka analüüsida, millised olid õppetunnid. Partnerluskogu üldine hinnang saavutatule oli hea. Hinnangut partnerluskogu tegevusele ja toimimisele aitas anda ka PPF projekti raames läbi viidud uuring. Partnerluskogu liikmed olid aktiivselt kaasatud uuringu 12

lähteülesande koostamise ning hiljem ka pakkumiste hindamise juures. Maaelu Arengu Instituudi poolt läbi viidud uuring andis võimaluse saada ülevaade kuidas hindasid partnerluskogu tegevust partnerluskogu liikmed ning kuidas nähti tegevuste tulemuslikkust sihtrühmade, partnerite seas. Partnerluskogude uuringu aruanne soovitab pühendada senisest rohkem tähelepanu Partnerluskogu tegevuste planeerimisele tulemuste kaudu, arvestades ja teadvustades ka protsessilisi tulemusi. Struktuuride kujundamine ja töömeetodite valik peaks olema suunatud õppiva organisatsiooni kujundamisele. (Allikas: www.partnerlus.ee )

2004. aastal osaleti Phare Noorte tööhõive projekti rakendamisel läbi tugiisikute võrgustiku, kus tuli suuresti kasuks strateegia raames läbitud töö tugiisikute koolitus. Antud projektis osalemine andis omakorda hea kogumuse ja uut vajalikku teadmist ka ESF projekti „Töö tugi Kagu-Eestis“ planeerimiseks, milles Võrumaa PK osales. 2005. aastal osaleti MTÜ Partnerluse projekti „Noorte võimalused maal“ (Access 2002) rakendamises. Projekti raames toetati noorte suviseid töö- ja puhkelaagreid, noorte liidrite koolitamist ning õpilasfirmade loomist. 2002-2004 püsis Võrumaa PK koosseis suures osas samana. Peamised muutused seisnesid liikmesorganisatsioonide esindajate vahetumises. 2004. aasta sügisel hakati planeerima suuremaid muutusi, mis tulenesid vajadusest kaasata rohkem huvigruppe ning ka koosseisu vastavusse viimisega LEADER-tüüpi programmide peamise nõudega (avaliku sektori osakaal alla 50%). Selleks hetkeks ei olnud veel selgunud Eestis planeeritava LEADER- tüüpi meetme reeglistik ning sellest tulenevalt ei vastanud uus koosseis kohalikule tegevusgrupile esitatud nõuetele. Võrumaa PK sooviks oli, et esindatud oleksid kõik Võrumaa omavalitsused. Ettepanek liitumiseks tehti kõigile omavalitsustele, kes ei olnud veel partnerluskogu liikmed. Samuti oli eesmärgiks kaasata ühendusi, mis koondaks ning esindaks sarnaseid organisatsioone ning millel oleks sellest tulenevalt laiem kandepind. Uues koosseisus osalesid ka riiklikud asutused, kelle tegevusel on oluline osa piirkonna arengul. Võrumaa PK teise koosseisu kuulusid järgmiste organisatsioonide esindajad: - MTÜ Kunstistuudio Krisepto - Puuetega Inimeste Koda - MTÜ Võrumaa Turismiliit - MTÜ Tantsuselts Pärliine - Võrumaa Tootjate Liit - MTÜ Aila Näpustuudio - SA Võrumaa Arenguagentuur - MTÜ Siksali Arendusselts - Võrumaa Sotsiaaltöö Keskus - MTÜ Kodukant Võrumaa - Lasva Vallavalitsus - Antsla Vallavalitsus - Meremäe Vallavalitsus

- Võru Vallavalitsus - Haanja Vallavalitsus - Varstu Vallavalitsus - Võru Maavalitsus - VõrumaaTööhõiveamet - Võrumaa Keskkonnateenistus - Väimela Kutsehariduskeskus

2005. aasta alguses alustas partnerluskogu tööd eelpool nimetatud koosseisus ning peamiseks ülesandeks oli strateegia uuendamine ning valmistumine LEADER-tüüpi meetmeks. Tööd tehti töögruppides, kus analüüsiti sihtrühmade vajadusi. Lisaks partnerluskogu liikmetele osalesid töörühmades sihtrühmade probleeme paremini tundvad inimesed. 2005. aastal sõlmiti ka koostöö kontakte Leedu Utena omavalitsuse mittetulundusühingute ümarlauaga. Toimusid vastastikkused külaskäigud, vahetati seniseid kogemusi ning arutati koostöö võimalusi.

1.2. Perioodil 2006-2008 elluviidud tegevused

Aastatel 2006-2008 viidi ellu rida tegevusi, millest suur osa oli suunatud 2006 aastal valminud Võrumaa PK arengustrateegias toodud eesmärkide elluviimiseks. Põhirõhk pandi teavitus-, koolitus- ja kaasamistegevusele, selleks et LEADER põhimõtteid ja tegevusi tutvustada võimalikult paljudele Võrumaa PK tegevuspiirkonna inimestele.

Järgnevalt on toodud olulisemad elluviidud tegevused:

- Võrumaa PK arengustrateegia koostamisel on kasutatud kogukondade algatusvõimet, millest on täpsemalt kirjas peatükis “strateegia protsess ja kaasamine” ning „perioodi 2008-2013 tegevuste elluviimise ning nendeni jõudmise teekond“.

- Strateegias toodud tegevuste elluviimiseks viidi läbi tervet Võrumaa PK tegevuspiirkonda hõlmav koolitused ja õppereisid kogukonna kaasajatele ja liikmetele, mille käigus pakuti ka alustavatele ja tegutsevatele külakogukondadele nõuannet peale koolituse toimumist. Lisaks viidi ellu koostööprojektid, mis olid algatatud mittetulundussektori, ettevõtjate ja kohaliku omavalitsuse koostööst.

- Kogu Võrumaa PK tegevuspiirkonda haarav koolitustsükkel andmaks ülevaadet erinevatest toetusvõimalustest ettevõtlusele ja õppereis Slovakkiasse uuenduslike ideede leidmiseks. - Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa tegevusgruppide ühist koostööd soodustav konverents, mille tulemusena on tugevnenud koostöö kolme maakonna (tegevuspiirkonna) külade ja avaliku sektori vahel. Toimusid ja 14

jätkuvad kolme piirkonna koostööd tugevdavad ümarlauad ja on planeeritud ellu viia ühised toetusmeetmed. - Väliskoostöö edendamiseks Soome tegevusgrupiga on toimunud kolm koosolekut, kus osalesid Eesti poolelt Võrumaa PK, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu ja Soome poolelt Suupohjan Kehittämisyhdistys RY. Väliskoostöö käigus arendatakse välja nimetatud nelja tegevusgrupi ühisprojektiideed ja viiakse need ellu perioodil 2009- 2013. Lisaks on loodud kontaktid Iirimaa, Ungari, Portugali, Slovakkia ja Rootsi tegevusgruppidega. - Toetati ettevõtjate koolitamist keelteoskuste parandamiseks, elektri pädevustunnistuse saamiseks, massaaži oskuste arendamiseks, palkmajaehituse teadmiste kogumiseks, raamatupidamise paremaks korraldamiseks, kaardimaterjali kasutamisoskuste täiendamiseks, silmaringi laiendamiseks, motiveerimiseks ja IT valdkonna arenguks. Koolituste tulemusena sai Võrumaa PK tegevuspiirkond juurde neli uut ettevõtjat ning tõstis olemasolevate ettevõtjate teadmiste ja oskuste taset. - Toetati ettevõtjate osalemist messidel. Eesmärgiks oli toetada koostöö arendamist ja ühist turundamist Ettevõtjad osalesid õppereisil Moskasse andis ülevaate kaubavahetuse võimalustest Venemaaga. - Võrumaa PK toetas noorte poolt algatatud projekte, mille käigus viidi ellu erinevaid noori ühendavaid üritusi, õppereise ja koolitusi. Lisaks toimus koolitusprogramm Võrumaa PK initsiatiivil, mille käigus said noored teadmisi noorteorganisatsioonide loomiseks, juhtimiseks ja projektide elluviimiseks. - Viidi läbi kogukonnaettevõtlust arendav koolitustsükkel, mis andis palju ideid ja motivatsiooni kogukonnaettevõtluse edendamiseks.

1.3. Võrumaa PK liikmete oskused ja kogemused

VÕRUMAA PK PROJEKT PROJEKTI PARTNERID/ TULEMUSED +VIITED KODULEHELE LIIKMEST KOOSTÖÖ RAKENDAJA/ JUHTPARTNER MTÜ Siksali Rahvusvaheline koostööprojekti Suurbritannia, Soome, Kaheaastase projekti käigus koolitati Võrumaa Arendusselts ”Promoting Rural Opportunities & Hispaania, Poola, Rumeenia, naisi, eesmärgiga omandada vajalikud oskused Cultural Traditions” Joint Action Iirimaa ja Hollandi kohaliku kas tööle minekuks või ise endale tööandjaks arenguga tegelevad hakkamiseks. organisatsioonid MTÜ VastseliinaKoTe, Koolitusprojekt ,,Tea ja tunne, KOP, Vastseliina 4 ühepäevase koolituse kaudu anti teavet, mida on Külade Ühendus tunne ja tea“, külavanematele ja külaliidritele. Vallavalitsus, Võrumaa oluline külavanemal-külaliidril teda suhtlemisel Arengukeskus, Vastseliina kogukonnaga. valla MTÜ-d.

MTÜ Vastseliina Teavitusürituse projekt ,,Ühtsuses Siseministeerium, Vastseliina Kahe päeva jooksul toimus kolm nelja tunnist Külade Ühendus peitub jõud“, mille raames viidi Vallavalitsus, Võrumaa koolitust psühholoogia ,rahastuse ja MTÜ läbi Võrumaa kodaniku ühenduste Arenguagentuur, Koruste võimalustest koostööks ettevõtjaga. Veel toimus I suvepäevad 7.-8. juuli 2006. Külaselts (Tartumaa), ringsõit mööda Vastseliina valla edukamaid Kuhjavere Külaselts külasid. Teavitusürituse raames toimub ka 14 (Viljandimaa). pooletunnist raadiosaadet raadios Marta, kus käsitletakse kodanikuühendusi huvitavaid teemasid. MTÜ Vastseliina Projekt ,,Voki külakeskuse Vastseliina Vallavalitsus, Voki Voki külakeskus remonditud ja sisustatud kolme Külade Ühendus renoveerimine ja väljaehitamine“ külakogukond. (MTÜ VKÜ arvuti ja printer-koopiamasina-skänneriga. Projekti 2006.a. RAK Meede 3.5 Voki osakond) elluviimisega loodi piirkonna elanikele ja eriti noortele info- ja kokkusaamiskoht.

Antsla Endise Kaika kooli seltsimajaks MTÜ Kaikamäe, Antsla Vald, Endine Kaika koolihoone renoveeritud VV rekonstrueerimine Karula Rahvuspark puhkemajaks Mõniste VV Rahvusvaheline koostööprojekt Ape linna, Mõniste ja Varstu Kaheaastase projekti käigus on läbi viidud mitmeid ”Kultuuridevaheline integreerumine valla kohaliku arengu ja kultuurilisi ühisüritusi, soetatakse rahvamajadele Euroopa Liidu uute liikmesriikide vahel” kultuuriga tegelevad inventari, tugevdatakse sõprussuhteid kultuuri Interreg III A, 2006 -2007 organisatsioonid tasandil. Mõniste VV „Mõniste sõprade rahvusvaheline Kaavi vald Soomest, Mõniste Lastelaagri korraldamine Mõnistes.

lastelaager” Põhjamaade ministrite rahvamaja, Mõniste Kool. Nõukogu, 2002 Mõniste VV „Days of the Friends of Mõniste”, Soome, Läti, Norra, Udmurdi Vastastikused külaskäigud ja 2002 Vabariigi ja Mõniste kultuurivahetusprogramm sõprusomavalitsuste kultuuriasutused Rõuge VV Suurenes oluliselt turistide voog Lätist, suurenes Rõuge-Haanja turismipiirkonna välisturistide Võrumaal viibimise aeg ja turundusmeetmete rakendamine nädalavahetust veetvate turistide arv; kasvu said sihtturgudel (toetus ja omaosalus turismiettevõtjad palgata hooajaks täiendavat vastavalt 340 000 ja 60 000 EEK, tööjõudu; tutvustati kohalikku loodus-, energia- ja Phare ESC 2003 Turismiturunduse kultuuriturismi, mis toob kaasa teematurismiga toetusskeem) seotud gruppide arvu tõusu. : Rõuge VV Development of cross-border energy Ape Linnavalitsus; Uuendatud tänavavalgustus-süsteemid Rõuges ja efficient municipal services (toetus ja Veclaicene Vallavalitsus, SA Apes ning uued aknad Veclaicene koolis; kaasnev omaosalus vastavalt 2 289 700 ja Regionaalsed energiasääst ja heaolu tõus; energiaklassid ja 763 240 EEK, sh Rõuge vald 462 Energiakeskused ja Pihkva ekspertide koostöövõrgustik rakendatakse 700 EEK, INTERREG III A Eesti- Turismiarengu keskus koolilaste õpetamiseks ja hoiakute kujundamiseks; Läti-Vene toetusskeem) energiasäästu projekt on eeskujuks teistele omavalitsustele.

Noorsooühing Projekt “Noorte Infovõrk”, KOP Võrumaa vallad ja Noorte aktiviseerimine, noortelt noortele info Rõuge noorteühendused levitamine, noorteühenduste tekkimine Võrumaal, Noorteklubi noorte infoleht Noorsooühing Rahvusvahelised noorsoovahetused Prantsusmaa, Läti, Norra, Noorte rahvusvahelise koostöö arendamine, Rõuge Rootsi, Soome, Rumeenia, koostöö arendamine erinevate noorteühenduste Noorteklubi Põhja-Iirimaa, Jordaania, vahel. Iisrael, Kreeka, Portugal, Saksamaa Rõuge VV Rahvusvaheline koostööprojekt “ Aluksne linn, Rõuge vald, Noortele ettevõtluskoolitus, noorte omaalgatuse Young enterpreneurs” Stockholmi Majanduskool arendamine Riias, ettevõtjad OÜ AP Puit Paganamaa hooldamine , KIK Paganamaa Arendamise Paganamaa korrastamine ja hooldamine.

MTÜ, Krabi külaselts, Varstu vallavalitus OÜ TALVAR Töötajate koolitamine Võrumaa kutsehariduskeskus Koolitati 6 keevitajat. Vastseliina vallavalitsus FIE Marika Parv Kagu – Eesti omaalgatuse Võru Maavalitsus Kolme aasta jooksul korraldati väikeprojektide programm MTÜ Kodukant Võrumaa konkurss kolmes maakonnas 2 X aastas a´ 50 000 Hollandi Fondide Ühendus EEK igas maakonnas. Rahastati sotsiaalsuunitlusega projekte. FIE Marika Parv Phare Access Võru Maavalitsus Koolitati 26 külaliidrit, loodi 7 uut külaseltsi- ja “Elujõuline küla kui maaelu Võrumaa Omavalitsused seltsingut. põhihoob” Kogu Võrumaa PK tegevuses osalemine Toimus hulgaliselt üritusi, koolitusi, teavitusi. liikmeskond

Koostööprojektide kogemus on kõigil omavalitsustel, tabelis on ära toodud olulisemad. Rahvusvahelise koostöö jaoks on oluline ka tegevusgrupi individuaalsete liikmete keeleoskus, mis on hea. Kõige levinumad on vene (mainitud 22-l korral) ja inglise (14) keele oskus, millele lisanduvad saksa ja soome keele oskus.

1.4. Võrumaa PK töö korraldamine

Tegevusgrupi büroo ruumid asuvad Võru Maavalitsuse majas III korrusel (Jüri 12, Võru linn). Bürool on kasutada Interneti püsiühendusega ruumid, kuhu on soetatud kontoritehnikat (sh koopiamasin) ja –mööblit. Igapäevaselt on tööl tegevjuht ja osalise tööajaga tehniline sekretär. Raamatupidamisteenust ostetakse sisse. Võrumaa PK-l on oma koduleht www.werro.ee/partner Tegevusgrupi stardikapitali moodustavad omaosalused ja liikmemaksud, edaspidi on kavas otsida erinevaid rahastamisvõimalusi ja taotleda toetust erinevatest rahastutest (näiteks ESF, RAK meede 1.1 ja 1.3). Järgneval perioodil ( 2008- 2013) on kavas võtta tööle kaks meetme spetsialisti, üks neist ettevõtlus meetme ja teine kogukonna ja noorte meetme raames. Samuti on planeeritud üks töökoht juhatusle, mille raames nähakse ette juhatuse ja projektide hindamiseks vajalike komisjonide kulude katmine. Ühingul on kava võtta tööle täiskohaga raamatupidaja. Välis- ja koostöö korraldamise eest vastutab tegevjuht.

1.5. Võrumaa PK strateegiaprotsess ja kaasamine

Võrumaa PK strateegia on valminud osalusplaneerimise põhimõttel. Osalusplaneerimine loob konstruktiivse (õppimisalti) atmosfääri koostööks, olukorras, kus erinevate väärtuste ja hoiakutega asjaosalised pole harjunud koos töötama. Võrreldes traditsioonilise planeerimisega on osalusplaneerimine detsentraliseeritud, horisontaalne, põhineb dialoogil ja reaalsetel vajadustel, kaasav, demokraatlik, tunnustab mitmekesisust ja austab erinevusi, põhineb pühendumisel ja sotsiaalsel vastutusel . Võrumaa PK on planeerimisprotsessis proovinud järgida kõiki eelpool mainitud põhimõtteid.

20 21

Kogukonna (sihtrühmade) konsultatsioonid ja koosolekud on toimunud mitmel pool tegevuspiirkonnas. 04.04.2006 toimunud MTÜ Võrumaa PK asutamiskoosolekule eelnesid 3 kohtumist Võrumaa Omavalitsuste Liidus, kus tutvustati RAK LEADER-tüüpi meedet 3.6 ja arutleti osalemise otsuse üle. Sellele järgnesid Võru Maaelu Ümarlaua 6 väljasõitu (Meremäe, Urvaste, Sõmerpalu, Varstu, Vastseliina, Rõuge vald), kus kaasati liikmeid, seati eesmärke ja arutati tegevuste üle. Initsiatiivgrupp on kohtunud 7 korral, arutatud on põhikirja, tegevusgrupi loomist, konsultatsioonidelt saadud tagasisidet. Võrumaa II Külade Päeval (24.03.2006) tutvustati osalejatele LEADER-tüüpi meedet, oma näiteid ja tegevust tutvustas Pärnu Lahe Partnerluskogu, arutleti Võrumaal välja valitud sihtgruppide vajaduste üle. Rühmatööde käigus tehti piirkonna SWOT analüüs, langetati valik tegevusvaldkondade vahel. Võrumaa Talupidajate Liidu Üldkoosolekul (31.03.2006) tutvustati meedet. Mõlemal üritusel sai küsimusi esitada põllumajandusministrile. Suvel toimusid mitmel pool täiendavad kogukonnakonsultatsioonid vajaduste täpsustamiseks ning sihtrühmade ja eesmärkide jaoks oluliste tegevuste väljaselgitamiseks (Lasva, Rõuge, Antsla, Urvaste, Sõmerpalu, Haanja, Vastseliina vald). Kohtutud on ka külades (Viitina, Tsolgo, Navi, Järvere, Kuutsi). 20.07.2006 toimusid sihtrühmapõhiste töörühmade (kogukondade, noorte, ettevõtluse) töökoosolekud, kuhu oli kaasatud sihtrühmadele oluliste organisatsioonide liikmeid (Võrumaa Arenguagentuur, Kodukant Võrumaa). 25.07.2006 kinnitas tegevusgrupi juhatus sihtrühmad ja tegevuskava. Augusti alguses viibisid Võrumaa PK ja Tsolgo Arendusühingu liikmed juhatuse esimehe Anneli Viitkini ja koordinaator Marika Parve eestvedamisel Soomes, tutvumas Särkijärvelle ja sealse piirkonna LEADER tegevusgrupi ja selle ettevõtmistega. 14.07. 2006 kohtus Võrumaa PK strateegiaprotsessi ekspert Kadri Koreinik Euroopa Komisjoni IDELE projekti Brüsselis toimunud seminari The local and the European Employment Strategy: Lessons from IDELE käigus IRD Duhallow (Iirimaa) tegevjuhi Maura Walsh’iga, et arutada koostöövõimalusi sealse tegevusgrupiga 2. 15.08.2006 toimus Otepääl Kirikumõisas Kagu-Eesti kolme tegevusgrupi esindajate ühisnõupidamine tegevusgruppide koostöövõimaluste ja nende rahastamise üle.

Osalusplaneerimise põhimõtete järgi on kavas ka jätkata. Kaasamiseks, konsulteerimiseks, teavitamiseks ja strateegia pidevaks uuendamiseks toetatakse vallapõhiste tegevusgruppide loomist ja toimimist, kelle ülesandeks jääb infovahetuse korraldamine Võrumaa PK ja sihtrühmade vahel, et olla pidevalt kursis sihtrühmade vajadustega. Vt KAASAMINE lk 48

Strateegia koostamisel on arvestatud mitmete olemasolevate arengukavade ja kokkulepetega. Nii seab Võru maakonna planeering strateegiliseks eesmärgiks sotsiaalse keskkonna grupis järgmise: Võrumaal on välja kujunenud tänapäeva standarditele ja elustiilile vastav ning turvalist keskkonda pakkuv asustussüsteem, sealhulgas toimiv keskuste võrgustik ja elujõuline hajaasustus 3. …Tähtsustunud on noorsootöö . Üldiseks eesmärgiks on: kujunenud asustusstruktuur ja keskustevõrk on aluseks avaliku teenuse kättesaadavuse ja kvaliteetse infrastruktuuri planeerimisel maakonnas.

2 IDELE is a 3-year project of the European Commission Directorate General for Employment, Social Affairs and Equal Opportunities and is implemented by ECOTEC Research & Consulting. (www.ecotec.com/idele) 3 Koostaja poolt allajoonitud. 21 22

Noorsootöö valdkonnas tõdetakse planeeringus mitmeid probleeme, näiteks noorte lahkumist kodukohast, vaba aja veetmise võimaluste vähesust jne. Visioon 2010 näeb ette: Noorte tööhõive on kõrge. Seda tänu paremale oma karjääri planeerimisele, noorte tööhõivekodadele, väikeettevõtluse arengule ning uute ideede kiirele ellurakendamisele . Üldised eesmärgid on: Noorsootöö on üks kohaliku arendustöö prioriteete , noorsootööd rahastatakse stabiilselt ja vastavalt kehtestatud kriteeriumitele kohaliku ja riikliku eelarve kaudu, toimub tihe koostöö kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori vahel , hõlmates kõiki noorsootöö valdkondi, noored osalevad aktiivselt kohaliku noorsoopoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel . Visioon ütleb kolmanda sektori kohta: Mittetulundusorganisatsioonid ja kodanikuühendused on arvestatavad partnerid maakonna sotsiaalmajandusliku arengu planeerimisel ja korraldamisel riikliku ja erasektori kõrval, kasutades oma eeliseid (paindlikkus, kiire otsustamisvõime jne). Mitmete teenuste osutamise on riik ja KOV-d üle andnud mittetulundussektorile . Maakond on kaetud MTÜ-dega, mis pakuvad arengu- ja eneseteostusvõimalusi maapiirkondades ning osalevad kohaliku arengu planeerimises ja edendamises. Lähemad eesmärgid on seatud järgmiselt: koostöö riikliku ja erasektoriga on tihe ja tulemuslik , ühistegevust populariseeritakse ja väärtustatakse kohalikul ja riiklikul tasandil. Majanduskeskkonna grupis: Majandusspekter on mitmekesistunud ning ettevõtted on konkurentsivõimelised sise- ja välisturul. Alternatiivne tootmistegevus maapiirkondades ja traditsiooniline põllumajanduslik tootmine selleks sobivatel põllumaadel. Majanduskeskkonnaga seoses on planeering välja toonud järgmised probleemid: ettevõtlike inimeste vähesus ja kohalike elanike suur sotsiaalne passiivsus, uusettevõtete väike arv ja vähene aktiivsus, olemasolevate majandusharude madal lisandväärtus, kvalifitseeritud tööjõu puudumine, madal keskmine palk, vananenud tehnoloogia, omakapitali vähesus ettevõtlusalasteks investeeringuteks, välisinvesteeringute vähesus, laenutagatise vähesus ja tehtud kulude tasemel tagatise mitteaktsepteerimine pankade poolt, ettevõtjatel vähe kogemusi turgude otsimisel ja investeerijate leidmisel, puudulik infovahetus ja koostöö ettevõtjate vahel, kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate vaheline nõrk koostöö . Kõik need on kooskõlas ka Võrumaa PK strateegias kajastatud vajaduste ja tegevustega. Lähemate eesmärkide seas tuuakse esile parema ettevõtluskeskkonna (tugistruktuurid, informeeritus, koostöö) loomist algajatele ettevõtjatele ning olemasolevatele väike- ja keskettevõtetele . Üldised maamajandust puudutavad eesmärgid on: koos maainimeste elutingimuste paranemisega on tagatud maakultuuri säilimine, ettevõtlusvormid maal on mitmekesistunud (Allikas: Võru Maavalitsus 2001, www.werro.ee/stat/planeering2001) . Peaaegu kõik piirkonna omavalitsused toovad oma arengudokumentides välja (väike)ettevõtluse, noorte ja kogukonna toetamise vajadused . Näiteks Antsla valla arengukava 2003-2011 toob arengueeldusena välja: aktiviseerimaks üksikisikute, huvigruppide ja organisatsioonide tegevust tuleks luua partnerlusi kaasates niimoodi enam inimesi kaasa rääkima valla arengus. Visioonina nähakse paranenud elanikele vajalike teenuste kättesaadavust. (Allikas: www.antsla.ee/public/files/arengukava%202003-2011.doc) . Lasva valla arengukavas 2006-2016 on toodud lühiajalise ja kaugema eesmärgina: välja on töötatud ettevõtluse arendamise ja toetamise süsteem ning juurde on tekkinud uusi ettevõtteid. Probleemina on välja toodud: omavalitsuse, ettevõtjate ja MTÜ-de vaheline koostöö on nõrk . (Allikas: www.lasva.ee/docs/arengukava2006.pdf )

22 23

Mõniste valla arengukava toob ära hariduse ja noorsootöö arengusuundumuste seas: noortel puudub noortekeskus4 ja neid ühendav organisatsioon, kes korraldaks isetegevust ja noorsootööd . Üks strateegilisi eesmärke on: Mõniste on soodsa ettevõtluskeskkonnaga vald, kus on olemas head tingimused investeerimiseks ja uutele ettevõtetele ning kes väärtustab ettevõtlikke ja teotahtelisi inimesi . Juhtimise ja koostöö alla täheldatakse, et külaliikumise hoogustumine loob täiendavaid võimalusi eri piirkondade jätkusuutlikuks arenguks . (Allikas: www.moniste.ee/dok/arengukava.rtf )

4 2006. aasta alguses loodi Mõniste Avatud Noortekeskus. Koostaja märkus. 23 24 II peatükk

2. Tegevuspiirkonna sotsiaalmajanduslik olukord 2.1. Tegevuspiirkond ja selle asukoht

Piiriäärne Võru maakond asub Lõuna-Eestis (Kagu-Eestis) ning on üks väiksemaid ja pealinnast kaugemaid maakondi Eestis. Maakond piirneb oma idaosas Venemaa ning lõunaosas Lätiga. Võru linn asub Tallinnast 257 km ehk 3-3,5 tunni autosõidu kaugusel. Paljud maakonna ja ka piirkonna sotsiaalmajanduslikud probleemid on tingitud perifeersusest ja kaugusest riigivõimu ja transpordikeskustest. Algselt oli Võru maakond e kreis moodustatud Katariina II haldusreformide käigus Tartu maakonna lõuna- ja kagupoolsest osast 1783. aastal. Pärast Vabadussõda ja Teist Maailmasõda muutusid maakonna piirid: suur osa Hargla ja Karula kihelkondadest liideti 1920. aastal Valgamaaga, osa Petserimaast – Meremäe vald jäi 1945. aastal Võru rajooni ning 1960ndatel moodustus mitme vana nõukogudeaegse rajooni (ühtlasi Võrumaa kihelkonna) ja mõne endise Petserimaa valla baasil väikerajoonide ühendamise käigus Põlva rajoon (maakond). (Uuet 2002). Maakonna keskmine asustustihedus on Eestis keskmisest märgatavalt hõredam. Asudes Kõrg-Eestis on mitmekesise taimestikuga maakond maastiku poolest üks Eesti vaheldusrikkamaid. Võru maakonna täiskasvanud elanikkond on üsna paikne ja seetõttu valdavalt kakskeelne 5: lisaks eesti ühiskeelele kasutatakse igapäevaselt veel üsna palju võru keelt v murret. Siinse kandi igapäeva kultuuris tehakse sõira ja käiakse suitsusaunas, tõmmatakse Teppo lõõtsa, tuntakse ja järgitakse mujal Eestis unustatud siirderiitusi (eripärased matusekombed, ristipuude tava). (vt ka Torp-Kõivupuu 2003) Täna kuulub Võrumaa oma territooriumi (2305 km 2) poolest Eesti väikseimate maakondade hulka. Siin on 13 omavalitsust (1 linn ja 12 valda koos Antsla vallasisese linnaga). Võrumaa PK tegevuspiirkonna moodustavad 10 valda – Antsla, Haanja, Lasva, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina, Võru – Võru kultuuriruumi keskse ala. Võru maakonda jäävad setu kultuuriruumiga seotud vallad Meremäe ja Misso, mis kuuluvad omaette tegevuspiirkonda (MTÜ Piiriveere Liider). Tegevuspiirkonna keskmine asustustihedus [10,9 in/km²] jääb alla Eesti keskmisele [31,2 in/km²], olles üsna ligilähedane Eesti valdade keskmisele [10,5 in/km²]. Tegevuspiirkonna keskmine asustustihedus on kõrge ennekõike Võru linna ümbritseva rõngasvalla Võru valla ja vallasisest linna Antslat hõlmava Antsla valla tõttu (asustustihendus vastavalt 23,8 ja 15,8 in/km²). Hõredaima asustusega on Mõniste [5,8 in/km²] ja Haanja [7,0 in/km²] vald (Allikas: ESA 2006)

5 Kahe v enama keele (murde) passiivne v aktiivne oskus. 24 25

2.2. Tõmbekeskused ja tagamaad

Tõmbekeskused . Võru maakonnas on lisaks maakonnakeskusele Võrule olulisteks tõmbekeskusteks Antsla, Vastseliina ning Mõnistet ja Varstut seovad tööjõu alase pendelrände sidemed. Kaks viimast on siiski väga väikesed ning omakorda osaliselt Võru mõjuala, mistõttu eraldi tõmbekeskuse rolli kummalgi ei ole. Kõik olulisemad tõmbekeskused paiknevad samas maakonna eri nurkades, mistõttu on Võrumaal vaid kaks valda, mis ei jää ühegi tõmbekeskuse mõjualasse – need on Haanja ja Misso. Mõlemast käib kõige enam inimesi tööle Võrru, Missost ka Vastseliina. Seega ulatub Võru enda mõjuala peaaegu üle kogu maakonna, lisaks Haanjale ja Missole jääb Võru otsesest mõjualast veel välja vaid Urvaste vald. Maakonnas võib seega eristada 1-3 tööjõuareaali keskustega Võrus, Antslas ja Vastseliinas. (Tammaru et al. 2001) Siiski tasuks tähele panna omavalitsusüksuste jaotust, mille põhimõtteid määrab asula suuruse kõrval ka transporditeede olemasolu. Ainsaar (2004) kasutab järgmist jaotust: pealinn, maakonnakeskused, sateliitlinnad, teised linnad, maakonnakeskuste tagamaad, väikelinnade tagamaad, teede ja raudteedega maaomavalitsused ja perifeersed maaomavalitsused. Tegevuspiirkonna omavalitsusi saab liigitada seega järgmiselt: maakonnakeskuste tagamaad – Võru vald, väikelinnade tagamaad – Antsla, Vastseliina vald, perifeersed maaomavalitsused – Haanja, Lasva, Mõniste, Rõuge, Urvaste, Varstu vald. Samas võivad maaomavalitsuste sees mõned asustusüksused (külad) asuda suuremate maanteede ääres, mis muudab nende elanike võimalused näiteks lähemas v kaugemas keskuses töölkäimiseks metsakülade elanike omadest tunduvalt paremaks. Loomulikult saab määravaks ka ühistranspordi ühendus ja sagedus.

Võru linnaregioon . Linnaregioonidel on arenguks üldjuhul mitmekesisemad arenguvõimalused kaugemate piirkondade ja ääremaadega võrreldes. Kagu- Eestis on uuringute alusel välja toodud kaks linnaregiooni (Valga ja Võru). Võru linn koos Lasva , Rõuge ja Võru vallaga kuulub 12 Eesti linnaregiooni hulka. Võrreldes ülejäänud 10 Eesti suurema linna lähiümbrusega, on Võru nagu ka naabermaakonna Valga linnaregioonid halvemas sotsiaalmajanduslikus olukorras ning halvema arengupotentsiaaliga. Tööhõive vaatenurgast on need linnaregioonid nõrgad oma väiksuse tõttu. Võru linnaregiooni eeldused hea sidusus keskuslinna ja tagamaa vahel ja keskmine majanduspotentsiaal. Mõlema regiooni arengu takistusteks on väiksus ja perifeersus, nõrk rahvusvahelistumine ja nõrk oskamisbaas. (EURREG 2002)

2.3. Rahvastik

Võrreldes eelmise rahvaloendusega vähenes 2000. aasta rahvaloenduse järgi Eesti elanikkond 12,5% võrra, langus oli suurim mitte-eesti elanikkonnaga ja väikelinnades. Siseränne oli kogurahvastiku kahanemise allikaks kõigis asustustüüpides ja loomulik iive oli positiivne ainult pealinna tagamaal. (Tammaru et al. 2003) Nii Võru maakonnas kui ka terves Eestis on loomulik iive alates 1991. aastast olnud negatiivne.

25 26

Elanike arv . Võrumaal elab 38 480 inimest, PK tegevuspiirkonnas peaaegu poole vähem – 20 825 inimest (Allikas: ESA 2005). Maakonna suurim omavalitsus Võru linn [14 554 elanikku] jääb tegevuspiirkonnast välja, ent on oluline avalike ja muude teenuste keskusena. Järgnevad Võru [4807] ja Antsla vald [4281]; ülejäänud vallad on piirkonna keskmisest väiksemad, kõige väiksemad on Mõniste [1031] ja Haanja [1201] vald. Viimase 15 aasta jooksul on elanike arv enim vähenenud piiriäärsetes valdades. Kokku on tegevuspiirkonna elanike arv antud perioodil vähenenud umbes kahe keskmise valla e ca 3000 inimese võrra. Koos elanike arvuga on oluliseks sotsiaalmajandusliku arengu teguriks ka teatud vanusegruppide osakaal. 0- 14-aastaste osatähtsus rahvastikust näitab noorte kui potentsiaalse tööjõu olemasolu omavalitsuses. See näitaja iseloomustab ka omavalitsuse rahvastiku jätkusuutlikust – eeldusel, et need noored jäävad kodukohta või tulevad peale mujal õppimist või töötamist tagasi. Tegevuspiirkonna keskmine ja Eesti valdade keskmine on sarnased [16,6%]. Tegevuspiirkonna näitajad valdade lõikes on koondatud tabelisse (vt TABEL LISAS). 15-64-aastaste osatähtsus rahvastikust on tegevuspiirkonna kõigis valdades madalam [63,1%] kui Eesti valdades keskmiselt [66,4%], olles kõrgeim Võru vallas [66,3%]. 65-aastaste ja vanemate osatähtsus rahvastikust on tegevuspiirkonna valdades keskmiselt [20,2%] olles madalaim taas Võru vallas [17,5]. Need näitajad on kõrgemad Eesti valdade keskmisest [17,0]. Ülalpeetavate määr näitab mitu mittetööealist inimest tuleb saja tööealise elaniku kohta. Antud näitaja Võru maakonnas on 55,6% ja tegevuspiirkonnas 60,5% [2005], see on vähenenud viimaste aastatega, kuid on endiselt märgatavalt suurem Eesti keskmisest [47,0%].

2.4. Ränne ja selle põhjused

Rändeline liikumine mõjutab demograafilistest protsessidest rahvaarvu kõige enam ja kõige kiiremini. Ränne pole üksnes mehaaniline liikumine, vaid mõjutab ka sündimust ja suremust. Eesti väheusaldusväärse rändestatistika 6 taustal võib erinevate andmete põhjal kaudselt järeldada üldisi rändesuundumusi: • noorte (kuni 35-aastaste) suundumine linnadesse, mis viib kas tegeliku elukohavahetuseni või muudab pendelrände normiks • keskeas inimeste suundumine maale (Ainsaar 1999). Erinevad empiirilised uuringud näitavad vanusevahemikus 15-25 järsku rände kasvu, mis on seotud mitmete elusündmuste kokkulangemisega selles vanuses, mõned neist on seotud rändega. Kõik see kehtib ka Eesti, Võrumaa ja tegevuspiirkonna kohta. Mitmed rändeuuringud on kinnitanud, et naiste rändeaktiivsus on meeste omast kõrgem (cf. Ainsaar 2004).

Väljarännet põhjustavad tõukefaktorid on enamasti majanduslikud, aga ka eluaseme olemasolust/kättesaadavusest, majapidamise karjääri väljavaadetest, sotsiaalse või looduskeskkonnast ja teenuste

6 Kui sündimuse ja suremuse andmeid võib Eestis pidada suhteliselt usaldusväärseteks, siis rändestatistika analüüs laseb oletada, et praegusest ametlikus statistikast puudub ligi pool liikujate arvust. Sisuliselt on tegemist noorte perede elukohavahetuste alaregistreerimisega. (Ainsaar 1999:27). 26 27 olemasolust/kättesaadavusest ning eneseaktualiseerimisvajadusest tingitud. Tõmbefaktorite hulka kuuluvad töökoha saamise võimalus, parem sissetulek, aga ka parem rekreatsioon, teede olemasolu, koolide tase, turvalisus jms. Kahtlemata mõjutab rännet piirkondlik e regionaalne vaesus. Väljarände ja regionaalse heaolu kombinatsioone seletab järgmine skeem (Ainsaar 2004:180):

väljarännet pole vaesuslõks, barjäärid vaesus väljaränne barjääre pole, tõukejõud

väljarännet pole rahulolu piirkonnaga vaesust pole väljaränne mittemajanduslikud liikumised

Ainsaar (2004) jaotab sissetulekute (1999-2000) ja standardiseeritud väljarände määra (1989-2000) järgi tegevuspiirkonna omavalitsusüksused järgmiselt: vaene ja madal väljaränne – Antsla, Sõmerpalu, Rõuge vaene ja kõrge väljaränne – Lasva, Mõniste, Urvaste, Varstu vaesust pole ja madal väljaränne – Võru, Vastseliina vald vaesust pole ja kõrge väljaränne – Võru linn

Standardiseeritud väljarände määra mõjutasid mitmed faktorid (keskmine sissetulek, kaugus pealinnast ja maakonnakeskustest, asustustüüp, varasemates töödes ka tööpuudus, 15-35-aastaste osakaal, kohalikud finantsressursid, ja toimetulekutoetuse maksmine. Maapiirkondade perifeeriates (sh Haanja, Lasva, Mõniste, Rõuge, Urvaste, Varstu) oli toimetulekutoetuse maksmisel seos väljarändega. Rahvaloenduste põhjal saab välja tuua ka rände suunad ja sihtkohad . Kõige enam on saabunud inimesi Võru maakonda 1989-2000 Tartu [593], Harju [557] ja Põlva [554] maakonnast, kokku Võru maakonda 2820 ja tegevuspiirkonda 1690 (ESA). Kõige enam on lahkunud inimesi samal ajavahemikul Võru maakonnast Tartu [1508], Harju [1500] ja Põlva [555] maakonda, kokku teistesse Eesti maakondades 4956. Välismaale siirdujate arv pole teada.

Eelpool ilmnes, et Võrumaa rahvastik on võrreldes kogu Eesti rahvastikuga suhteliselt vanem. Selle põhjuseks on aastakümneid kestnud noorte lahkumine Lõuna-Eestist (Ainsaar 1999).

Suhteliselt suur osa Võru maakonna põhi-, kesk- ja ametikoolides õppivatest noortest ei kavatse enam kodukohta tagasi pöörduda (TABEL 2). Oluliseks põhjuseks on siin haridusega seonduv. Valga-, Võru- ja Põlvamaa lõpetajate hulgas on ülekaalus noored, kelle arvates haridusvõimalusi on vähe või need hoopis puuduvad. (Dsiss ja Taru 2001)

27 28

Tabel 2: Õppivate noorte eelistused kodukohta jäämise suhtes (Dsiss ja Taru 2001).

Kavatseb kodukohta Kavatseb kodukohast Kavatseb kodukohast alatiseks jääda (%) alatiseks lahkuda (%) ajutiselt lahkuda (%) Põlvamaa 22 34 44 Valgamaa 17 42 41 Võrumaa 16 43 40 Tartumaa 50 18 32 Harjumaa 59 15 26

Samas vaid kümnendikule elavatest abiturientidele ei meeldi (+üldiselt ei meeldi) oma kodukohas elada. Ometi arvab ligi kaks kolmandikku abiturientidest, et elab tulevikus pigem mujal kui oma kodukohas, ligi viiendik ei oska öelda, kas nad elavad tulevikus oma kodukohas või mitte. Vaid 15% arvab end tulevikus elavat oma praeguses kodukohas või selle lähiümbruses. Maal elavad noored nimetasid kodukohast lahkumise kavatsuse peamisteks põhjusteks väheseid töökohti (loe: vähe motiveerivaid töökohti) [38%], edasiõppimisvõimaluste puudumist [14%] ja madalaid palku [9%]. Kõige olulisemate Võrumaa väärtustena toovad maal elavad noored välja ilusa looduse [41%], rahuliku elukeskkonna [12%] ja võru keele [16%]. 90% noortest suhtuvad võru keelde ja kultuuri täiesti või pigem positiivselt. (Allikas: Abiturientide uuring, Võru MV 2006).

Rahvaarvu prognoos. 1999. aastal tehtud rahvastikuprognoosi kõigi erinevate prognoosivariantide ja eelduste järgi Võru maakonna rahvaarv kahaneb ja linna oma kasvab. Selle variandi järgi, mille kohaselt jäävad rahvastikuprotsessid 1990. aastatega sarnaseks ja rände saldo =0, kahaneb maakonna rahvaarv 2023. aastaks 37 tuhandeni ja linna oma ületab 18 tuhandet. (Ainsaar 1999) Tuleb aga rõhutada, et prognoos arvestab üksnes demograafilisi näitajaid nagu sündimus, keskmine eluiga, rände saldo, ega võta arvesse tõmbe- ja tõukefaktorite muutusi. Eesti regionaalarengu strateegias aastateks 2005-2015 on toodud ka rahvastiku prognoos aastaks 2015 Eestis tööjõuareaalide lõikes. Tööjõuareaal on tõmbekeskus ja tema tagamaale kuuluvad omavalitsused, kust käib tõmbekeskusesse tööle arvestatav osa mõjuala töötajatest (Eesti regionaalarengu strateegia 2005-2015). Prognoosid on tehtud eeldusel, et jätkuvad seni toiminud rahvastikuprotsessid. Prognoosi kohaselt väheneb loomuliku iibe tagajärjel rahvastik aastaks 2015 kogu Eestis. Võrumaal prognoositakse suurimat vähenemist Võrumaa idaosas – Meremäe ja Vastseliina vallas (vahemikus 10-15%). Eesti sisese rände tulemusena prognoositakse rahvastiku vähenemist aastaks 2015 suures osas Eestis. Kagu-Eesti suurimat langust prognoositakse Võrumaal Antsla tööjõuareaalis – Antsla ja Urvaste vallas [10-15%].

28 29

2.5. Majanduslik aktiivsus ja hõive

Mitteaktiivsed inimesed on need 15-74-aastased, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Võru maakonnas oli 2005. aastal mitteaktiivseid 13 400. Eestis tervikuna on kõige suurema osakaaluga mitteaktiivsuse põhjused õpingud ja pensioniiga [ca 70%]. Nendele järgnevad haigus või vigastus [12%], rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkus [7,0%], heitumus, muud põhjused ja vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest [igaüks ca 4%], Majanduslikult aktiivseid oli üle 15,3 tuhande, nendest hõivatuid 14,7 tuhat. Taasiseseisvusperioodil on kogu Eestis pidevalt vähenenud hankivas sektoris hõivatute osatähtsus. Maapiirkondades on mõistagi tootmise ja teenindusega seotud inimesi vähem kui linnades, nii on see langus Võrumaal olnud väiksem kui Eesti kokku, primaarsektori osatähtsus on vastavalt 5,3% ja 8,8% (ESA 2005). Üldiselt prognoositakse selles sektoris jätkuvat hõive langust, kuigi suundumus keskkonnasõbraliku (ja ühtlasi tööjõumahukama) toomise poole seda mõnevõrra võib pidurdada. Tööstussektori tööhõive osas pole erinevus muu Eestiga [kokku 34,0%] nii suur, moodustades Võrumaal [34,9%] töötajate koguarvust. Teenindussektoris on hõivatud [56,3%] Võrumaa töötajatest [Eesti keskmine 60,7%] (ESA 2005). Valgekraed (seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid; keskastme spetsialistid ja tehnikud; ametnikud) moodustavad 28% [Eestis kokku 45%] ja sinikraed (teenindus- ja müügitöötajad; põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised; oskus- ja käsitöölised; seadme- ja masinaoperaatorid; lihttöölised; relvajõud) 72% [ 55%].

Töötuse määr on Võrumaal praeguseks vähenenud võrreldes viie aasta taguse kõrgpunktiga. Nimetatud näitaja Võrumaal on [7,0%]. Töötute osakaal (vrdl töötuse määr) tööealisest rahvastikust on Võrumaa valdadest suurim Võru [4,4%], Lasva [3,8%] ja Antsla [3,6%] vallas. Kaks kolmandikku töötutest oli 2004. aastal kesk-, põhi- ja algharidusega (Allikas: Võrumaa 2004, Võru MV). Töötuid arvatakse olevat rohkem kui registreeritud töötuse arvud kajastavad. Osades valdades on küll toimetulekutoetused seotud töötuks registreerimisega, ent kõigis valdades see ei toimi. Pered, kus toimetulekutoetust ei saada (näiteks üks pereliige töötab vms), pole tihtipeale mõtet või motivatsiooni töötuks registreerida. Erinevad kaalutlused on järgmised: töötu stigmatiseerimine - tulevikus raske tööd leida, kui oled juba töötu staatuses olnud; elab juhutöödest – ei hakka ennast koormama bürokraatiaga ja ametkondade uksi kulutama väikese abiraha pärast, peab tööhõiveametit kaugeks ja sinna minekut kulukaks või ajamahukaks, ei deklareeri tulusid ja saab ümbrikupalka. Tegelikkuses tuleks hõivest ja töötusest ülevaate saamisel arvestada ka vaeghõivatuse ja mitteaktiivsuse näitajatega. Viimased sisaldavad ka tööturult tõrjutute ja vähemotiveeritute, sh heitunute, koduste väikeste lastega emade, osalise töövõime kaotuse või puudega inimeste arvu.

29 30

2.6. Tulud ja sissetulekud

Tegevuspiirkonna elanike heaolu kirjeldavad nii indiviidide sissetulekute, omavalitsuse maksubaasi kirjeldavad näitajad kui ka toimetulekutoetused. Maksutulude laekumist kirjeldab omavalitsustele perioodil jaanuar-detsember 2005 eraldatud tulumaks 100 elaniku kohta. Kõige kõrgem on see olnud Võru, Vastseliina ja Antsla vallas (vt TABEL LISAS) (Allikas: EMTA, ESA). Viimaste aastate brutopalk jääb alla Eesti keskmisele olles Võrumaal 6284 kr ehk 77,8% Eesti keskmisest, olles siiski sarnane teiste Kagu-Eesti maakondade brutopalgale, kuid tunduvalt erinev pealinnaregiooni omast. Ka brutopalga kasvutempo on olnud kogu Eesti omast aeglasem (ESA 2005). Kõige enam maksti 2006. aastal I poolaastal toimetulekutoetusi 100 elaniku kohta Varstu, Haanja ja Vastseliina vallas.

2.7. Ettevõtete arv

Väike ettevõtlustihedus viitab halvale ettevõtluskeskkonnale või -kliimale ning põhjustab ka olemasolevate ettevõtete perspektiivikuse languse kuna väheneb elanike arv, puuduvad koostööpartnerid, ei teki tarnimise-tootmise- turustuse võrku, halveneb veelgi infrastruktuur ja logistika jm. Äriregistri andmete põhjal on registreeritud äriühingute arv tuhande elaniku kohta Võrumaal [33,8], mis aga jääb tuntavalt alla Eesti keskmisele [45,1]. Põllumajandusministeeriumi aastaülevaadetes on sama näitaja arvutatud eraldi maa- ja linnaettevõtete kohta, arvates maaettevõteteks kõik need, milliste registreerimisaadressid asuvad valdades ja linnaettevõteteks registreerimisaadressidega linnades. Nõnda on Võrumaa valdades 44 ja linnades 34 ettevõtet 1000 elaniku kohta. Eesti keskmised näitajad on aga valdavalt kõrgemad, vastavalt 52 ettevõtet valdades ja 54 ettevõtet linnades 1000 elaniku kohta. Siinjuures on aga oluline silmas pidada, et registreerimiskohustus Äriregistrisse tekib ettevõtetel alates 250 000 EEK suurusest aastakäibest (kuid registreerida võivad end ka väiksema käibega ettevõtted, sh. füüsilisest isikust ettevõtjad - seda on tehtud ajendatult erinevatest seadustest- regulatsioonidest, nt. oli vajalik maa erastamissoovi korral jms.). Seega Äriregistri andmestik ei kajasta kõikide ettevõtete arvu.

Tähelepanu vääriks partnerlusstrateegiate juures ehk just nn. mikroettevõtete temaatika, nagu sellele on osundatud ka Maaelu Arengu Instituudi (2005) uuringus, kuid numbriliste näitajate väljatoomises on raskusi. Eraldi uurimist vääriks valdade lõikes mikroettevõtete tihedus, millesse tuleks haarata lisaks Äriregistrile ka ainult Maksu- ja Tolliametis registreeritud väikesekäibelised ja/või värskelt alustanud ettevõtted. Samuti tuleks püüda uuringusse hõlmata tekkivaid sotsiaalettevõtluse vorme, millise definitsioon on lahti seletatud Maaelu Arengu Instituudi (2005) uuringus. (Maaelu Arengu Instituut 2005).

30 31

Üldised tähelepanekud

• Paljud sotsiaalmajanduslikud probleemid on tingitud maakonna kaugusest pealinnast, kaugus ülikoolide linnast Tartust peaks andma aga võimaluse • Maakonna rahvastik väheneb ja vananeb. Kasvav ränne maalt linna viib kaasa nagu mujalgi eelkõige noorema elanikkonna ning rohkem naisi kui mehi. • Suhteliselt suur alaealiste osatähtsus annab võimaluse rahvastiku püsimiseks maakonnas. Seda eeldusel, et noored ei lahku tööealiseks saades või pöörduvad peale õpinguid maakonda tagasi. • Koolieelikute ja kooliealiste järsk vähenemine võib ebaõnnestunud rahastusskeemi tõttu veel mitmeidki maakoole kinni panna, koos sellega kaotavad ümberkaudsed külad oma tuiksoone. • Kõrge eakate ja ülalpeetavate määr suurendab piirkonna sotsiaalseid kulusid. • Maakonna majanduse struktuur on ühekülgne. Ülekaalus on puidutöötlemisega seotud ettevõtted. Kuna põhitegevusena FIEde osa on kahanenud aastast aastasse, võib aimata teatud riskivalmiduse ja ettevõtlikkuse langust. • Varimajanduse ja ümbrikupalkade osakaal on küll oluliselt vähenenud, kui kujutab endast siiski veel probleemi. • Avaliku sektori osa majanduses mõjutab oluliselt tööjõuvajadust, seda eriti piiriäärsetes valdades, kus peamisteks tööandjateks on omavalitsuse allasutused, piirivalve ja toll. Samas pole palgad seal enam konkurentsivõimelised. • Maakonnas napib endiselt teatud ainete õpetajaid, osal munitsipaalkoolide õpetajatest puudub pedagoogiline kvalifikatsioon. • Omavalitsustest on selgelt halvemas olukorras need, mis jäävad Võru linnast kaugemale. Enamasti kimbutab neid valdu ka elanikkonna vananemine ja muud sellest tulenevad hädad. • Ehkki töötuse määr on maakonnas ja Eestis tervikuna madal, on Võrumaal madalam ka tööhõive määr. See viitab muuhulgas suure hulga tööturult eemale jäänud inimeste olemasolule – näiteks väikeste lastega naised, osalise töövõime kaotusega inimesed jms. • Suurel hulgal registreeritud töötutel puudub nii eelnev hõive kui ka omandatud kvalifikatsioon.

2.8. Teenused

AVALIK SEKTOR Haridusasutused ja nende infrastruktuur. Võru maakonna üldhariduskoolides on alates 1999. aastast õpilaste arv vähenenud 7046-lt 6084-le. Lasteasutuste laste arvus nii suurt vähenemist pole olnud. (Allikas: Võrumaa Hariduse Arengukava 2006-2010). Nii iseloomustab aastaid 1999-2004 koolide reorganiseerimine-liitmine (Meremäe Keskkool Meremäe Põhikooliks, Haanja PK ja Ruusmäe PK Haanja-Ruusmäe Põhikooliks, Rõuge PK, Viitina PK ja Nursi PK Rõuge Põhikooliks, Haanja lasteaed ja Ruusmäe lasteaed Haanja-Ruusmäe lasteaiaks, Võrusoo PK Võru I Põhikooliga, Meremäe ja Obinitsa põhikoolid Meremäe-Obinitsa Põhikooliks) ja sulgemine (Kapera,

31 32

Kaika, Sulbi, Luhamaa, Tsolgo, Kurenurme, Vana-Antsla algkoolid, Loosi Põhikool, Võru linna lasteaed-varjupaik Jussike). Seisuga 01.04.2006 on Võru maakonnas 7 kokku 48 haridusasutust: 17 lasteaeda ja 29 kooli , sh 4 riigikooli ja 25 munitsipaalkooli. Munitsipaalkoolid jagunevad järgnevalt: 9 gümnaasiumi (Võru linnas vene ja täiskasvanute), 12 põhikooli, 1 algkool, 1 algkool-lasteaed, 2 lasteaed-põhikooli. Kaks viimast moodustati 2005. aastal esmakordselt uue koolitüübina. Tegevuspiirkonnas on 18 (koos riigi erikoolidega) kooli, neist gümnaasiume ja keskkoole Antslas, Parksepas, Varstus ja Vastseliinas ning lasteaedu 12, milles on 654 kohta. Lasteaia järjekorras oli 2005. aastal 33 last (Allikas: Võru MV). Tegevuspiirkonnas on 2001-2002 renoveeritud Puiga PK, Krabi PK õpilaskodu, Haanja-Ruusmäe PK, Kääpa PK, Rõuge PK, Vastseliina G (Allikas: Võru MV). Kuna koolivõimlaid saavad kasutada ka kohalikud elanikud on strateegia seisukohast oluline ka võimlate olemasolu ja seisukord. Väga heas ja heas olukorras on täismõõtmetega (18x36) võimlad Kääpa, Kuldre, Parksepa ja Rõuge põhikoolides, pisut väiksemad spordisaalid Puigal, Krabil, Vastseliinas, Antslas ja Sõmerpalus. Võimla puudub Haanja-Ruusmäe, Lepistu, Mõniste, Osula, Pikakannu põhikoolides. Osula lapsed käivad bussidega Sõmerpalu kooli võimlas. Enamiku kooli tark- ja riistvara on maavalitsuse koolikeskkonna seisundi ja investeeringute vajaduse tabelis hinnatud “rahuldavaga”. Kutseõppe- ja kõrgharidusasutusi on mitmeid: Vana-Antsla Kutsekeskkool, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Kaitseväe Võru Lahingukool, Mainori Kõrgkooli Võru Õppekeskuses. Neist suurimas Võrumaa Kutsehariduskeskuses saavad riikliku tellimuse alusel 267 õppurit algaval 2006/2007 õppeaastal keskhariduse baasil õppida puidu- ja metallide töötlemist, hotelliteenindust ja turismikorraldust, infotöötlust ja ärikorraldust, rakenduskõrgharidust on võimalik saada ärijuhtimise, automaatika ja elektroonika, metallide töötlemise, puidutöötlemise tehnoloogia, infotehnoloogia süsteemide ning turismi- ja toitlustuskorralduse alal. Lisaks sellele pakutakse täiskasvanute koolitust mitmes valdkonnas, sealhulgas ka erialast väljaõpet. Täiendkoolituse suuremad valdkonnad on; infotehnoloogia (AO 1-7, erinevad programmid); erialaõpe (keevitaja, puidupingitööline, toitlustusteenindaja, klienditeenindaja, CNC tehnoloogia jms); ettevõtlus (turundus, logistika, finantsjuhtimine, raamatupidamine, alustaja ettevõtja koolitus); projektitöö (projektijuhtimise alused, EL projektid); psühholoogia; tööohutus ja töötervishoid; tööõigus; pedagoogika ja andragoogika; tööotsijate koolitused (tööturuameti ja tööhõiveameti tööotsingukoolitused ja erialased täiendkoolitused). Erinevaid kursusi pakutakse kokku 120. Lisaks projektipõhiselt läbiviidavad õpipoisikoolitused erinevates valdkondades ja eelkutseõppe Põlva Keskkoolile ja Parksepa Keskkoolile. (Allikas: Võrumaa Kutsehariduskeskus, www.vkhk.ee)

Vana-Antsla Kutsekeskoolis õpib 2006/2007 õppeaastal umbes 268 noort inimest. Koolis saab õppida talu- ja kodumajandust, põllumajandust, kodumajandust ja ehitust nii kutseõppena , lihtsustatud erialana kui ka põhihariduse nõudeta . (Allikas: Vana-Antsla Kutsekeskkool, www.vana- antsla.edu.ee )

7 Teenuste seisukohalt pole otstarbekas tegevuspiirkonda alati eraldi vaadata. 32 33

Kaitseväe Võru Lahingukool on kaitseministeeriumi valitsemisalas ja kaitseväe juhataja alluvuses asuv sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline kutseõppeasutus. Kool pakub vanemallohvitseride baaskursust ajateenijate reservohvitseride kursust, eriala reservohvitseride kursust, vabatahtlike reservohvitseride kursust ja vanemallohvitseride täiendkursust. (Allikas: www.mil.ee )

Huvikoolidest on maakonnas 3 muusikakooli : Antslas, Vastseliinas ja Võrus. Võru muusikakooli ase pärimusmuusika suunal on võimalik õppida ka Haanjas. Võrus on spordikool , kus võimalik harrastada kaheksat ala: kergejõustikku, võrkpalli, murdmaasuusatamist, kahevõistlust, laskesuusatamist, kreeka-rooma, maadlust, orienteerumist. Võrus on ka kunstikool, kus saab õppida nii kunsti- kui ka üldosakonnas (lilleseade, tantsuring, käsitöö).

Kultuuriasutused ja spordirajatised – Viimastel aastatel on tõusnud rahvaraamatukogude , mida on maakonnas 33 (pluss Võru Keskraamatukogu), teenuseid kasutavate inimeste arv, külastatavus ja laenutuste arv. Kõikides raamatukogudes paiknevad ka avatud Interneti punktid (AIP). Maakonnas asub riiklik Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum koos oma filiaalide Mõniste Muuseumi ja Võrumaa Muuseumiga. Peale nende on 11 kultuuriministeeriumi registrisse kantud kooli-, koduloo- ja vallamuuseumi ning mitmeid registreerimata, näiteks turismitalude juurde loodud muuseume. (Allikas: Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, www.muuseum.ee ) 2004. aasta lõpu seisuga oli Võru maakonnas 17 klubilist asutust (kultuuri- või rahvamaja), 21 kino- ja 11 teatrisaali ning 15 vabaõhulava. Kultuuri- ja rahvamajade juures tegutsevad arvukad ringid, koorid ja rühmad. Võru maakonnas Väimelas on üks neljarajaline 25 m siseujula, kolm täismõõtmetega (400 m) ebarahuldavas seisukorras staadionit (Antsla, Väimela, Vana-Antsla) ja kolm suusakeskus t suusaradadega (Haanja, Kubija, Vastseliina). Võrus asub vastvalminud Võru Spordihall. Populaarne on Võru-Väimela-Parksepa rattatee , rattateid on lisandunud veelgi Haanja- Kurgjärve, Rõuge-Ööbikuorg ning Võru linnas Paju ja Kreutzwaldi tänava lõik.

Võru Kultuurimaja Kannel jätkab 1881. aastal eesti esimeste seltside reas asutatud Võru laulu- ja mänguseltsi Kannel traditsioone, korraldades nii harrastustegevust kui vahendades professionaalset kunsti muusika-, teatri- ja tantsuvallast ja luues Võrumaa kultuuri uusi väärtusi. (Allikas: www.vorukannel.ee ) Kultuurimajas asuv Võru Teatriateljee on projektiteater, Võru Rahvateatri ja Kandle teatri järeltulija. Teatriateljee juures tegutseb ka Võru Draamastuudio , mis on mõeldud Võru gümnaasiumiõpilastele (sh ka maakonnast Võru gümnaasiumitesse tulnud lastele). Võrus tegutseb ka Kultuuriministeeriumi haldusalas olev teadus- ja arendusasutus Võru Instituut .

Maakonnas tegutsevad ka hoolekandeasutused, mille haldajateks on omavalitsused: Kääpa Sotsiaalkeskus (20 kohta), Sõmerpalu Hooldekodu (14), Rõuge Hooldekodu (25), Vastseliina Hooldekodu (20), MTÜ Antsla Tervisekeskus (20), AS Lõuna-Eesti Haigla hooldekodu (44). Maakonnas

33 34 osutatakse ka psüühiliste erivajadustega inimestele riiklikku hoolekande teenust alljärgnevalt: MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus (66 kohta, sh toetatud elamine 21, toetatud töötamine 8, igapäevaelu toetamine 12, ööpäevaringne hooldamine 25, ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine 20), MTÜ Võru Päevakeskuse Ühing (igapäevaelu toetamine 30), Antsla Tervisekeskus (igapäevaelu toetamine 6), Sõmerpalu Hooldekodu ( igapäevaelu toetamine 4). Hoolekandes on suund avahooldusele ja toetavatele mitteinstitutsioonilistele teenustele. Allikas: Võru MV)

Maanteed – maakonna transporditeede struktuuris on raudteest olulisemal kohal autoteed, mille põhiteedevõrk on ajalooliselt väljakujunenud. Tihe kohaliku tähtsusega teedevõrk seob mitut maakonda läbivat põhiteedevõrku. Kogu maanteevõrgu tihedus Võru maakonnas on suurem kui Eestis keskmiselt [vastavalt 0,54 ja 0,38 km/km 2]. Maakonda läbiv Tallinn-Tartu- Luhamaa tee on kasutatavamaid teid Eestis. Samas ei suudeta teid taastada, sest Maanteeamet jaotab riiklikke vahendid liiklusintensiivsuse järgi, mis on ülejäänud Võru maakonna teedel väga madal. Kattega teede osatähtsus on 40%, millest enamuse moodustab asfaltbetoonkate [25,4% ] (Allikas: Võrumaa 2004, Kagu Teedevalitsus).

Võrumaa Tööhõiveamet (THA) on Tööturuameti kohalik asutus, mille tegevusvaldkond on oma tegevuspiirkonnas isikute töötuna arvelevõtmine, töötu riikliku abiraha, ühekordse toetuse ja õppestipendiumi maksmine ning tööotsijatele ja tööandjatele tööturuteenuste osutamine. Peale selle on THA ülesandeks ka kutsenõustamise korraldamine ja osalemine maakonna tööhõiveprobleemide lahendamisel ja töötu sotsiaalse kaitse korraldamisel koostöös riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, töövõtjate ja tööandjate ühenduste ja liitudega (partnerluses). Võrumaa THA on olnud mitme RAK meetme 1.3 projekti eestvedajaks ja partneriks.

ERASEKTOR

Haridusasutused Mainori Kõrgkooli Võru Õppekeskuses saab õppida ärijuhtimise, infotehnoloogia, ärijuhtimise õppesuunal ning üldaineid ja keeli. Baasõppemaks 2006. aastal on 23 000 krooni, 3 sisseastujat saavad õppida kooli omaniku (erasektor) kulul. Praegu õpib koolis 49 õppurit, kellele lisandub õppeaasta alguses veel ca 20. (Allikas: Mainori Kõrgkooli Võru Õppekeskus, www.mk.ee )

Meditsiiniasutused – 2006. a seisuga on maakonnas 22 meditsiiniasutust ja 19 eraarsti: aktsiaseltsid (AS Lõuna-Eesti Haigla, PMA), osaühingud (Võru Arst, OFTOP, Kesklinna Perearstikeskus, Liivand ja Mürk, KaStrom, Õie Hambaravi, L.Kindsigo, Kesklinna Hambaarstid, Perearst Helgi Luik, Osula PAK, Perearst Marje Toom, Perearst Viivika Allas, Perearst Agi Märdin, Dr. Aune, M. Hanimägi hambaravi, Jaanson & Lääne, Pintmann Grupp, Tugikoda, Audhea, Diakoonia Hambaravi) ning eraarstid (4 Antslas, 1 Lasvas, 1 Meremäel, 2 Mõnistes, 1 Missos, 2 Rõuges, 1 Võru vallas, 1 Urvastes, ülejäänud linnas). Võrus on 2 ja Antslas 1 kiirabibrigaadi. Kiirabiteenust osutab Võrus AS Lõuna-Eesti Haigla ja Antslas Tartu Ülikooli Kliinikum. Lõuna-Eesti Haigla AS ja OFTOP OÜ osutavad ka ambulatoorset eriarstiabi. 34 35

Maakonnas on 31.12.2005 seisuga 36 041 haigekassas kindlustatut isikut, see on ligi 94% Võru maakonna rahvastikuregistris registreeritud inimestest. (Allikas: Võru MV sotsiaal- ja tervishoiu osakond)

Transport – 31.12.2004 seisuga teenindab Võrumaad 55 maakonna bussiliini, 8 vallaliini, neli linnaliini ja 27 kaugliini. Maakonnas teostab kohalikku reisijatevedu põhiliselt AS SEBE (45 maakonnaliinil ja neljal linnaliinil). Lisaks teenindavad maakonnaliine OÜ Asunduse (kuuel maakonnaliinil), OÜ Võru Taksod (ühel maakonnaliinil) ja OÜ Põlva Reisijateveod (täna AS GoBus 8). Võru maakonnast algavaid ja maakonda läbivaid kaugliine teenindavad AS SEBE, AS Taisto Bussid, AS MK Autobuss, AS Mulgi Reisid, OÜ Bussipartner, OÜ Ekspress-Auto L ja OÜ Trakmain (täna AS GoBus). Maakonna bussiliinid jagunevad suure ja väikese koormusega liinideks, kusjuures viimased domineerivad. Reisijate arv on kahanenud 1998-2004 1969-lt 1481-le, samas kui liinide arv samal perioodil oluliselt kahanenud pole 94-lt 92-le (Allikas: Võrumaa 2004) Ehkki maakonda läbiva 51-kilomeetirse Valga-Petseri raudteelõigu tehniline seisund on rahuldav, on raudteetranspordi osatähtsus maakonnas mitmetel põhjustel vähenenud. AS Edelaraudtee poolt teostatav reisirongiliiklus lõpetati 04.03.2001. Registreeritud sõiduautode arv on Võru maakonnas aastatel 1995-2004 kasvanud umbes 4 000 sõiduauto küündides 15 019 (Allikas: Võrumaa 2004, ARK).

Sideteenused – postisideteenuseid (riigisiseste ja rahvusvaheliste kirjade, postkaartide, panderollide, pisipakkide, postipakkide ja rahakaartide vastuvõtmine, edastamine ja väljastamine) pakub AS Eesti Post. Võru maakonnas on 31 postkontorit või postipunkti pluss piirkondlik postkontor Võru linnas. 2004. aasta lõpu seisuga on maakonnas 187 postkasti (Võru linnas 19 ja Antsla linnas 7). Telefonisideteenust pakub maakonnas põhiliselt AS Eesti Telefon, mis omab ka telefonivõrke. Võru maakonnas on 30. juuni 2002 seisuga 10 096 abonentliini (tavatelefoni), 49 taksofoni. Tavatelefonide arv 100 elaniku kohta on Eesti keskmisest väiksem. Mobiilsideoperaatoritest pakuvad maakonnas teenust mitu ettevõtet. Andmesideteenus . Võrumaal on üle 2000 ADSL-ühenduse. Perede arv, kes Interneti püsiühendust kasutavad, on suurem, sest korterimajades kasutatakse sageli ühenduse jagamist. Püsiühenduse saamise võimalus on peaaegu kõigil, kes omavad vaskkaablil tavatelefoni. Püsiühenduseta jäämise põhjuseks võib olla kaabli halb seisukord või kohaliku telefonijaama ressursi piiratus. Raadiolingil põhinevat Interneti ühendust pakub Norby Telekom. Maavalitsuse andmetel on saatja praegu olemas Võrus ja Parksepa EMT mastis. Ühenduse saamiseks peab olema otsenähtavus saatja ja vastuvõtja antennide vahel. Raadiolingil põhinevat RDSL-ühendust pakub ka AS Elion. Nende saatjad asuvad EMT mastides Võru linnas, Parksepal, Lasval, Antslas, Mõksis ja Lepassaares (Põlva maakond). Lisaks on võimalik kasutada Internetti raadio- või mobiiltelefoni kaudu, mille ühenduskiirus on paraku väike ja hind kõrge.

8 Koostaja märkus. 35 36

Võru kesklinnas on võimalik kasutada tasuta WiFi ühendust (vajalik on kasutajakaardi olemasolu, mitmed teenused on keelatud). Lisaks pakuvad WiFi võimalust mõned ettevõtted (peamiselt Võru linnas ning Haanjas). Kui kodus Interneti ühendust pole, on võimalik Internetti tasuta kasutada avalikes Interneti punktides (AIP). Need asuvad kõikide maakonna raamatukogude (34) juures. Erandiks on Rõuge, kus AIP asub eraldi majas. Lisaks on AIP Sarus. Interneti püsiühendust ei ole võimalik saada: • mõnes Võru linna piirkonnas, • väga paljudes kohtades maal.

Mõlemal juhul on põhjuseks sidekaabli ja raadiolingi levipiirkonna puudumine. (Allikas: www.werro.ee/pysiyhendus )

KOLMAS SEKTOR

Võru maakonnas tegutses 17.08.2005 seisuga üle 560 mittetulundusühingu ja sihtasutuse , nendest üle poole tegutsevad Võru linnas. Sinna hulka kuuluvad ka korteri- ja põllumajandusühistud. Võrumaa PK tegevuspiirkonnas on 242 MTÜ-d ja sihtasutust (seisuga 01.05.2006) (vt TABEL LISAS). Mittetulundusorganisatsioonide tegevusvaldkond on mitmekesine. Tänu kodanikuühendustele on ennekõike avardunud vaba aja veetmise ja koolitusvõimalused maapiirkondades ning kohalike inimeste kaasatus piirkonna arengusse. Ehkki avaliku sektori usaldus mittetulundussektori suhtes avalike teenuste delegeerimisel on veel vähene, on tõusnud kohalike omavalitsuste huvi koostööprojektide läbiviimiseks koostöös erinevate sektoritega (Rõuge, Vastseliina vald). Mitmed mittetulundusorganisatsioonid on suutelised ise olema koostööprojektide juhtivaks pooleks (Noorsooühing Rõuge Noorteklubi, Varstu Noortekogu KÕGÕKOGO). Samas on pikaajalise juhusliku rahastamise, seadusandluse ebastabiilsuse, kohustuste kuhjumise ja vähese motivatsiooni tulemusena tunda liidrite väsimust ja liikmeskonna vananemist. Organisatsioonid vajavad individuaalset tegevuse planeerimise alast koolitust. Kui linnapiirkonnas domineerivad kultuuri ja spordiga tegelevad organisatsioonid, maakondlikud erialaliidud (Võrumaa Talupidajate Liit, Turismiliit), siis maakondlikud arendustegevusega tegelevad organisatsioonid (Kodukant Võrumaa jne), sotsiaalse suunitlusega (katus)organisatsioonid teenindavad kogu maakonda (Võrumaa Puuetega Inimeste Koda, Võrumaa Pensionäride Ühing jne). Sektori peamisteks tuluallikateks on liikme- ja osamaksud, riiklike fondide sihtfinantseerimine ja kohalike omavalitsuste toetused. Maaelu arenguga tegelevad naisseltsid olid 1990. aastate algul ühed esimesed kodanikuühendused Võrumaal. Naised on maapiirkondades olnud aktiivsed huvihariduse, küla arengu, käsitöö, kogukonna ettevõtluse eestvõtjad, spordi- ja kultuuritraditsioonide kandjad (Kaika Maanaiste Selts, Mõniste Maanaiste Selts, Urvaste Maanaiste Selts).

36 37

Mitmel pool valdades tegutsevad spordiklubid (näit Haanja Suusaklubi, Matsi Tehnikaspordiklubi, Lasva Tervisespordiselts, Parksepa spordiklubi), mis loovad elanikele, sh noortele sportimisvõimalusi (treener, saalikasutus vms). Täiesti omalaadne on kunstnike Valdur ja Eetla Ohaka kunagises suvekodus paiknev Kütioru Avatud Ateljee (KAA, MTÜ asutatud 1997). KAA pakub töökeskkonda kunstnikele, muusikutele, literaatidele ja mõtlejatele nii Eestist kui ka mujalt maailmast. KAA ei piira ennast spetsiifiliste kunstiliikide, koolkondade ega uurimissuundadega. (Allikas: www.metsas.ee )

Kogukonnaorganisatsioonid ja grupid Noorteühendused – maavalitsuse andmetel on Võru maakonnas 2006.a-l umbes 14 noorteühendust koos katusorganisatsiooniga Võrumaa Noorte Kogu, millel on üle tuhande liikme. Suurima liikmeskonnaga on Võrumaa Noored Kotkad ja Võrumaa Kodutütred, kus on liikmeid tervest maakonnast. Noorteklubid on Rõuges, Vastseliinas, Mõnistes, Uue-Antslas. Peale selle võib nimetada veel üle-eestilist noorteorganisatsioone ELO. Külaseltsid – külaseltsidest võiks nimetades Krabi Külaseltsi, Tsolgo Arendusühingut, Vana-Vastseliina Külaseltsi, Navi, Viitina, Osula, Kurenurme külaseltse, Tursa Küla Arengurühma, Kündja Kotust, Aktiivsete Puigalaste Seltsi. Arendus- ja koolituskeskused – Võrumaa Arenduskeskus; MTÜ Pikakannu Kooli Areng.

Muudest seltsidest võiks nimetada veel SA-d Varstu Lennujaam, Vastseliina külasid ühendav Vastseliina külade ühendus.

Seltsingud – Siseministeeriumi tellimusena Eesti Külaliikumise Kodukant poolt korraldatud uuringu “Eesti maapiirkondades tegutsevate seltsingute kaardistamine” järgi on Võru maakonnas 41 seltsingut (Harju maakonnas 60, Pärnu 52, Saare 47, KOKKU 450) Uuringu raportis tõdetakse: “nii nagu külaliikumise arengut tervikuna on mõjutanud selle toetamine riikliku programmi kaudu, nii on ka seltsingute tegevust ja arengut mõjutanud kohaliku omaalgatuse programm”. Maal tegutsevad seltsid seisavad hea külaelanike vaba aja sisustamise, rahvakultuuri traditsioonide taaselustamise, säilitamise ja edendamise eest. Olulised valdkonnad on ka loodushoid, heakord, heategevus, sport ja töö noortega. Seltsingu vorm valitakse tegevuseks peamiselt seetõttu, et see on lihtsaim ja kiireim viis organisatsiooni asutamiseks. Mittetulundusühenduste rahastamisel peaksid kohalikud omavalitsused jätkama MTÜ-de kõrval ka seltsingute rahalist toetamist, samuti on oluline kohaliku omaalgatuse programmi laadse üleriigilise programmi olemasolu, kust seltsingud saaksid oma tegevusteks (millest enamik on seotud külaelu elavdamisega) saavutamiseks (mitte investeeringuteks) raha taotleda. (Allikas: www.sisemin.gov.ee/atp/failid/seltsingud_uuringuraport_020506.pdf )

Kogudused ja nende juures tegutsevad ühendused - Võru maakonnas on 8 kristlikku kogudust (luteri, õigeusu, baptisti, adventisti, hosianna, metodisti, nelipühi, osaduskirik), kus on liikmeid üle kogu maakonna. Liikmete vanus on 37 38 väga erinev: lastest eakateni. Need kristlikud kogudused on viimase 10 aasta jooksul osalenud, suuremal või vähemal määral, ühistes üritustes ja ettevõtmistes (misjonipäevad, ühised jumalateenistused, kontserdid, näidendid, raadiotöö, lastelaagrid, jaaniõhtud, noorteõhtud, lasteüritused). Kõigil kogudustel on oma tööd ja tegemised: jumalateenistused, koosolekud, palvekoosolekud, pühapäevakoolid, lasteringid, naisteringid, seminarid, laagrid.

Vabatahtlike ühendused (organisatsioonid) Võrumaal puudub vabatahtlike keskus kui institutsioon, mis tegeleb vabatahtliku tegevuse propageerimisega, vabatahtlike väljaõppega, vabatahtlike ja abivajajate andmebaaside haldamisega. Vajadus sellise keskuse järele on olemas, kuid pole leitud inimest ja organisatsiooni, kes võtaks selle oma katuse alla. Erandiks on vahest Sotsiaaltöökeskus, mis koordineerib sotsiaaltöötajate täiendkoolitust ning tugiisikute ja oma valdkonna vabatahtlike väljaõpet.

Üldised tähelepanekud • Kümne aasta tagune kultuuriasutuste võrk on praeguseks enam-vähem säilinud, iseküsimus on hoonete ja varade seisukord ning vastavus kaasaegsetele nõudmistele. Eriti äärevaldade elanike jaoks on valikuvõimalused kultuuri tarbimisel kitsad – teatrite külalisetendused ja külastused, kino, sport ja muud harrastused. Samas tuleb meeles pidada, et kultuur pole ainult infrastruktuur ja nn kõrgkultuur, vaid ennekõike igapäevaelu, kombed, tavad, tegevused. • Hooldusasutused ja -teenused (avahooldus, päevahooldus, sotsiaaltransport) ei ole ikka veel piisavalt arenenud ja kättesaadavad. • Põhikoolist väljalangenutele on maakonna kutseõppeasutused üheks maakonnasiseks alternatiiviks Võru Täiskasvanute Gümnaasiumi, THA kursuste ning kvalifikatsiooni ja keskhariduseta jäämise kõrval. • Maakonna teedevõrguga võib üldiselt rahule jääda, iseasi on ühistranspordi, eelkõige bussiliikluse sagedus (bussiajad) ja kättesaadavus (hind). • Interneti ühendus on muutunud oluliselt kättesaadavamaks, pigem on probleemiks ühenduste tehniline kvaliteet, teatud piirkondade puhul ka kättesaadavus ja teatud elanike gruppide oskused IT võimaluste kasutamisel. • Kolmas sektor vajaks hädasti uusi liikmeid ja eestvedajaid ning teiste sektorite poolset usaldust. Ehkki maakonna kolmas sektor tervikuna on märkimisväärselt arenenud, on mõnedes valdades selle tegevus juhuslik ja nõrgem. Maakonnas nagu mujal Eestis pole piisavalt vabatahtlikke.

2.9. Tegevuspiirkonna ja sotsiaalsete gruppide vajadused

Sotsiaalmajandusliku analüüsi, teenuste ja mittetulundussektori kaardistuse põhjal ning sihtrühma- ja kogukonnakonsultatsioonide käigus on ilmnenud tegevuspiirkonna elanike peamised vajadused, mis on struktureeritud sihtrühmade ja teemavaldkondade kaupa.

UUTE TEADMISTE JA OSKUSTE KASUTAMINE TÕSTMAKS MAAPIIRKONNA KONKURENTSIVÕIMET TOOTMISES JA ELUKESKKONNA PARANDAMINE TEENINDUSES T • Vajadus soodustada ja toetada mitteaktiivsete • Vajadus peatada noorte naiste ja perede väljarännet luues ning Ö tööealiste- ja võimeliste ning osalise töövõime arendades nende vajaduste ja võimalustega arvestavaid töökohti Ö kaotusega ja puudega inimeste eneseteostust ja (paindlik tööaeg, piisav motivatsioon, eneseteostus, T tööle rakendumist karjääriväljavaated) ja lapsehoidmisvõimalusi (päevahoid, U • Vajadus kättesaadava ja arusaadava info järele mängurühmad) R tööhõiveteenuste kohta (tugiisiku teenus) • Vajadus stabiilse ja tugeva õpipoisisüsteemi ja motiveerivate praktikakohtade järele U • Vajadus efektiivse ja motiveeriva ning võimalikult lähedal asuva vabaharidus-, täiend- ja ümberõppe • Vajadus süstemaatilise aktiviseerimisteenuse järele, mis arvestab L süsteemi järele lähtuvalt inimeste võimetest ja paikkonna ja inimeste eripäraga ning pakub praktilisi lahendusi T tööturu vajadustest, et vähendada töö- ja • Vajadus tervislike eluviiside propageerimise ja terviseedendamise T tööjõupuudust järele Õ R J U T U D

394

K • Vajadus sotsiaalsete oskuste (näit eestvedamine, • Vajadus leevendada rände ja elanikkonna vähenemisega O meeskonnatöö, koostöö) arendamise järele kaasnevaid avalike ja kommertsteenuste (külapood, postiside, G • Vajadus leida, motiveerida ja koolitada transport, alus- ja üldharidus, pangateenused, arstiabi, laste U külavanemaid, eestvedajaid, kaasajaid ja teisi (päeva)hoid, avahooldus, vms) kättesaadavuse probleeme K vabatahtlikke kogukonna liidreid, kes suudaks hajaasustatud piirkondades O elavdada koostööd ja ühistegevust • Vajadus tehnoloogiliste uuenduste rakendamise järele, mis võimaldaks vähendada kulusid ja parandada info ja sideteenuste, N • Vajadus külavanemaid ja –liidreid ühendava võrgustiku loomise järele sh telefoni- ja andmeside, kättesaadavust N • Vajadus inimeste aktiivsuse ja initsiatiivi • Vajadus leida lahendusi maaelanike igapäevaste A suurendamise järele, mis võimaldaks paremini osa liikumisvõimaluste parandamiseks ning (ühis)transpordi D saada olemasolevatest võimalustest tõhusamaks ja paindlikumaks organiseerimiseks • Vajadus tugevdada eri huvigruppide koostööd • Vajadus toetada sotsiaalset ettevõtlust, st tugevdada piirkonna arendustegevuses vähendamaks mittetulunduslikku ja vabatahtlikku sektorit kui elanike ja killustatust ja tagamaks tulemuslikkust kogukondade erivajadustele vastavate teenuste pakkujat. • Vajadus koostöö järele kogukondade ja • Vajadus paremate (motiveeriv tasu, karjääri- ja huvigruppide sees, mis võimaldaks paremini eneseteostusvõimalused) töökohtade järele ressursse kasutada • Vajadus tugevdada kohalikku identiteeti ja traditsioone • Vajadus motiveerida uusi kogukonnaliidreid ja (külapäevad, kokkutulekud jms) tutvustada neile teiste kogukondade kogemusi ja • Vajadus luua võimalikult paljudesse kogukondadesse kogukonna õppetunde kasutuses olev ruum (keskus, lõkkeplats, külakiik, • Vajadus saada infot kantide probleemide koosolekuruum) (arengutakistuste) kohta kogukonna liidrite kaudu • Vajadus tervislike eluviiside propageerimise ja terviseedendamise järele

404

M • Vajadus luua noortele eneseteostuseks ja tööeluks • Vajadus luua noorte arenguks mitmekesised vaba aja veetmise A ettevalmistavaid tegevusi ning suviseid võimalused (keskused, klubid, töö- ja õpitoad, pargid) A teenimisvõimalusi (laagrid, malevad, osalise • Vajadus eemaldada noorte huvitegevust takistavad barjäärid N koormusega töökohad) (transpordi kooskorraldamine, OV-de koostöö ja kaasosalus O • Vajadus (põhi)koolilõpetajate pikaajalise, huvihariduse rahastamisel) O professionaalse ja süsteemsema kutse- ja • Vajadus kaasata noorte huvitegevuse toetamisse lapsevanemad karjäärinõustamise järele R ja teised partnerid • Vajadus saada kutset ja ametioskusi • E Vajadus kasutada vilistlasi kui ressurssi noorte huvihariduses ja põhihariduseta ja töötutel noortel ning põhikooli vaba aja veetmisel D baasil ja katkenud haridustee korral • Vajadus kaasata noori kogukondade arendamisse, äratades • Vajadus ennetada noorte koolist väljalangemist. nende huvi kohaliku ajaloo vastu, tutvustades • Vajadus tasakaalustada turujõude võõrkeeleõppes keskkonnasäästikku eluviisi ja võimaldades juurdepääsu ning luua võimalused heatasemelise ja kaasaegsetele IT lahendustele mitmekülgse võõrkeeleõppe jaoks (keelelaagrid, • Vajadus tervislike eluviiside propageerimise ja terviseedendamise koostööprojektid, rändõpetajad) järele • Vajadus eestvedajate järele, kes oleksid motiveeritud looma noortele arenguvõimalusi (oskused, teadmised, huvid, valikud) ning suudaksid noori kaasata ise endale võimalusi looma • Vajadus tutvustada ja levitada noorsootöö edulugusid

414

V • Vajadus motiveerida ja toetada väikeettevõtlust ja • Vajadus väärtustada maaelu, et tegusad inimesed (perekonnad) Ä iseendale töö andmist (ettevõtte laienemine, jääksid ja tuleksid maapiirkonda I suurem lisaväärtus) • Vajadus soodustada uute ettevõtete loomist ja laiendada K • Vajadus ettevõtluskoolituse järele, mis võimaldaks olemaolevaid loodus- ja kultuuriressursside (säästev areng, E ettevõtlust alustada, ettevõtlussektoril tootlikkust ökoloogilised tehnoloogiad, mahe/ehe, mitmekesine loodus, E parandada, uuendada, laieneda, paremaid töökohti traditsioonid, kohalik kultuur) paremaks rakendamiseks. luua T • Vajadus infrastruktuuride (teed, kättesaadav Interneti ühendus), • Vajadus julgustada, toetada, teavitada ja koolitada parandamiseks ja tootmistingimuste loomiseks (0 rendiga T potentsiaalseid ettevõtjaid tootmishooned, inkubaatorid jms), mis aitab kaasa E • Vajadus ettevõtjate, väiketootjate ja -talunike ettevõtluskeskkonna arengule. V koostöö järele turustamisel ja tööjõu täiendõppel • Vajadus parema koostöö ja ühistegevuse järele üldiselt teenuste Õ pakkumises ning väiketootmises T • Vajadus ühise turustusvõrgu järele leevendamaks väikeste J tootmismahtude ja turgude kauguse probleemi, st kulude A vähendamiseks D • Vajadus luua täiendavaid spetsialiseeritud tugiteenuseid (portaal, raamatupidamine, juriidiline ja projektikirjutamise abi, tootearendus, innovatsioon), mis võimaldaksid (mikro)ettevõtlust alustada ja arendada • Vajadus maaväikeettevõtjale kättesaadavamate investeeringutoetuste järele • Vajadus mikroettevõtjale sobivate toetuste ja stardikapitali järele (näiteks võrgustikulaen) • Vajadus mitmekesise maamajanduse, põllumajandustootmise ja kodumajapidamise (nn elustiilitalud) edasiarendamiseks, et maamajandusest otseselt sõltuvatel inimestel ei langeks elukvaliteet (töökohad, teenused jms) • Vajadus toetada ja soodustada töökeskkonna parandamist

424

III peatükk

3. Strateegia visioon, prioriteedid ja elluviimine

3.1. Võrumaa Partnerluskogu visioon aastaks 2013

Võrumaa on koostoimivate kogukondade maa, kus on: vt teemade lõikes • rohkem aktiivselt ja kaasavalt oma elukeskkonda arendavaid kohalikke kogukondi;

• rohkem kohalikku tööhõivet pakkuvaid ning elanike oskusi, loodus- ja kultuuriressursse säästlikult kasutavaid väikeettevõtteid;

• rohkem noortele mõeldud tegevusi ja noori, kes löövad aktiivselt kaasa oma võimete ja teadmiste ellurakendamises;

• rohkem motiveerivaid töökohti ja tööga hõivatud, ühiskondlikult tegusaid ja otsuste kujundamise aktiivselt kaasalöövaid inimesi;

Võrumaa Partnerluskogu strateegia üldeesmärgiks on:

LEIDA KOGUKONDADE KOOSTÖÖS TULEMUSLIKKE LAHENDUSI VÕRUMAALASTE AKTIIVSUSE JA ETTEVÕTLIKKUSE KASVUKS, MOTIVEERIVATE TÖÖKOHTADE TEKKEKS, PIIRKONNA KONKURENTSIVÕIME JA ELUKVALITEEDI TÕSTMISEKS.

434

Piirkonna sotsiaalmajandusliku analüüsi, konsultatsioonide ja nõupidamiste põhjal on partnerluskogu valinud välja eelistatavad sihtrühmad :

• Kogukonnad , eriti sotsiaalmajanduslikult nõrgemates valdades/kantides/külades ja äärealadel elavad külakogukonnad. • Maanoored , eriti töötusriskis olevad, aga ka madalapalgalise ja madala kvalifikatsiooni väljavaadetega väiksemate võimalustega noored vanuses (7-26). • Väikeettevõtjad , eriti kogukonna, loodus- ja kultuuriressursse säästlikult kasutavad maaettevõtjad. • Tööturult tõrjutud , eriti mitteaktiivsed inimesed ning heitunud, pikaajalised, eakamad, puudega/terviseveaga ja alkoholisõltuvusega töötud.

Arvestades partnerluskogu missiooni, riiklikke ning Euroopa Liidu rahastusvõimalusi, eelkõige RAK LEADER-tüüpi meedet 3.6 valis Võrumaa Partnerluskogu aastateks 2007-2013 välja kaks prioriteetset teemavaldkonda:

1 Uute teadmiste ja oskuste kasutamine tõstmaks maapiirkonna konkurentsivõimet tootmises ja teeninduses; • sealjuures käsitletakse selle teema juures võrdelt olulisena nii uute teadmiste ja oskuste omandamist kui ka nende rakendamist. 2 Elukeskkonna parandamine; • sealjuures mõistetakse elukeskkonna all nii sotsiaalset aspekti nagu kohalikud võrgustikud, kogukonnateenused ning traditsioonid, kui ka füüsilist aspekti nagu heakord, visuaalne identiteet ning infrastruktuur.

444

3.2. Periood 2006-2008

3.2.1. Lähteeesmärgid ja meetmed Strateegia meetmed on tuletatud otsesest lähieesmärkidest, mis omakorda on lähtuvad analüüsi käigus tuvastatud piirkonna ja sihtrühmade vajadustest.

LÄHIEESMÄRK MEEDE • Toetada kogukondade toimetulekut, 1 Külakogukondade algatusvõime algatusvõimet ja arengut ning tõsta toetamine elukeskkonna nende suutlikkust oma elukeskkonna parandamisel parandamisel • Toetada ettevõtlikkuse kasvu ning 2 Elanike oskuste ning piirkonna väikeettevõtluse teket kogukonna, ressursside rakendamine loodus- ja kultuuriressursside baasil ettevõtluses • Luua võimalused maanoorte võimete ja 3 Noorte potentsiaali toetamine potentsiaali kasvuks, tagaks nende edu ning kaasamine kogukonda tööturul ja ettevõtluses ning kohalikus elus. • Kaasata kõrvalseisjad tööturule, 4 Tööturult tõrjutute motiveerimine kogukonna ellu ning ühiskonna ja sotsiaalne kaasamine 9 otsustusprotsessidesse

9 Antud meedet on plaanis lahti kirjutada strateegia uuendamise käigus. RAK meetme 3.6 taotlusesse meedet ei lülitata.

454 46

3.2.2. Strateegia oodatavad tulemused ja nende jälgimine

Strateegia üldised eesmärgid näevad ette kohaliku aktiivsuse ja ettevõtlikkuse kasvu, konkurentsvõime ja elukvaliteedi paranemist. Meetmete ja tegevuste tulemusnäitajad on välja toodud üksikuid meetmeid kirjeldavates peatükkides. Vt lk 39-48.

Tulemuste jälgimine on tegevusgrupi osalusplaneerimisel põhineva töö igapäevane osa. Selleks kasutatakse projektiaruandeid, vastavad tingimused seatakse allhanke lepingutesse, ekspertide aruandeid, fikseeritakse osalust ja teisi tulemusnäitajaid. Pikemas perspektiivis on kavas analüüsida meetmete laiemat mõju.

3.2.3. Toetusmeetmed

MEEDE 1 - KÜLAKOGUKONDADE ALGATUSVÕIME TOETAMINE ELUKESKONNA PARANDAMISEL

Eesmärk: Meede on suunatud kohalike kogukondade toimetuleku, algatusvõime, ja arengu toetamisele ning suutlikkuse tõstmisele oma elukeskkonna parandamisel.

Vajalikkuse põhjendus Kogukondade elujõulisus ja sotsiaalne kapital (usaldus, kuulumine ühendustesse vms) mõjutavad oluliselt kogu piirkonna elukvaliteeti. Elujõulistes kogukondades arenevad aktiivsed, leidlikud, algatusvõimega inimesed, kes suudavad olla konkurentsivõimelised nii tööturul kui ka ettevõtluses. Sotsiaalne kapital ei akumuleeru/teki suurte elukvaliteedi erinevustega, ebavõrdses kogukonnas. Sotsiaalne kapital on hädavajalik kohaliku elu toimimiseks ja majanduse edenemiseks. Külakogukondades on palju kasutamata potentsiaali inimeste näol, kes enam ei ole või veel ei ole rakendunud tööturul, nagu eakad, lapsed, noored ning kodused külaelanikud. Sama suur ressurss peitub inimestes, kel pole jätkunud aega ja motivatsiooni koostööd teha. Kõigil neil võib olla tähtis roll oma küla paremaks muutmisel. Samas eeldab külade elukeskkonna parandamine tugevat koostööd, usaldust ning uusi oskusi. Antud meede ongi suunatud nende arengueelduste parandamisele.

Sihtgrupid: Meetme peamised sihtgrupid on kohalikud kogukonnad ning kogukonna kaasajad. • Kohalike (küla)kogukondade all mõistame ühel kompaktsel territooriumil (külas, kandis, alevis, alevikus või vallasiseses väikelinnas) elavat inimeste sidusat kogumit, kellel on antud paigaga seotud ühine identiteet. • Kogukonna kaasaja all mõistame kogukonna liiget, kes on vabatahtlikult võtnud endale vastutuse aidata kogukonna liikmetel end organiseerida ning saavutada ühiseid eesmärke. Kogukonna kaasaja võib olla valitud külavanem, kuid ei pea olema. Ühes kogukonnas võib kaasajaid olla mitu.

46 47

Meetme tegevused: Meede viiakse ellu kahe koolitusprogrammi, eesmärgistatud õppereisi, nõustamistegevuse ning 10 kohalikust kogukonnaprojektist koosneva skeemi kaudu. Koolitustegevused on planeeritud eraldi kahele erineva kogemuste tasemega grupile a) kogukonna kaasajad ehk väheste või puuduvate kogemustega potentsiaalsed eestvedajad küladest, kus koostöö on algusfaasis, soikunud või puudulik; b) kogukonna liidrid ehk eestvedajad aktiivselt tegutsevatest kogukondadest, kes vajavad teadmisi oma küla arengu planeerimisest, juhtimisest ning seal majandustegevuse arendamisest.

Nende kahe sihtgrupi suutlikkusest ja motivatsioonist sõltub omaalgatuslike tegevuste, projektide ja arengukavade kaasavus ning teostatavus

Meede 1. Külakogukondade algatusvõime toetamine elukeskkonna parandamisel

1.1 Kogukonna kaasajate koolitus ⇒⇒⇒ 1.3 Õppereis 1.4 1.5 Kogukonna- ideede Kogukondade projektide kogumiseks ⇒⇒⇒ nõustamine elluviimine 1.2 Kogukonna liidrite ⇒⇒⇒ koolitus ⇒⇒⇒

Tegevus 1.1: kogukonna kaasajate koolitus Tegevusse kaasatakse 20-25 potentsiaalset eestvedajat. Kindlasti püütakse kaasajaid leida ka nende töötuna või pikka aega kodusena olnud elanike hulgast, kelle võimed vajavad rakendamist. Koolitus viiakse läbi protsessina, kuhu kuulub 5 2-päevast koolitusmoodulit ning 2 ringsõitu teistesse küladesse. Ühistegevust alustavate kogukondade kaasajad vajavad algteadmisi küla- arendamise põhimõtete ning mõistete, kaasamise, kogukonna vajaduste kaardistamise ning projektitöö valdkondades. Samuti antakse teadmisi MTÜ või seltsingu moodustamise kohta. Koolitustsükli lõpus kaitsevad osalejad oma kogukonnaga koostöös sündinud projekti. Projektid rakendatakse Kohaliku Omaalgatuse Programmi maakondliku programmi toel. Koolitus pakub osalejatele ka tugivõrgustikku ning aitab vahendada nõuannet.

Tegevus 1.2: kogukonna liidrite koolitus Tegevusse kaasatakse eestvedajaid kogukondadest, kus on juba olemas koostööorganisatsioonid (seltsid, seltsingud) ning ühistegevuse kogemus. Koolitusprogramm pakub neile võimalust jõuda oma arendustegevuses uuele tasemele ning valmistuda keerukamate eesmärkide - nagu näiteks kogukonna ettevõtlus või rahvusvaheline koostöö -püstitamiseks ning saavutamiseks. Teadmisi antakse kogukonna kaasamise meetoditest, küla arengukava protsessist ning majandustegevuse võimalustest kogukonna baasil. Koolitus sisaldab ka arvutiõpet, sealjuures teisele grupile kodulehekülje loomise, kujundamise ja haldamise kohta. Koolitustsükli lõpus kaitsevad osalejad oma kogukonnaga koostöös koostatud või uuendatud arengukava.

47 48

Koolitus viiakse läbi protsessina, kuhu kuulub 5 2-päevast koolitusmoodulit ning 2 ringsõitu teistesse küladesse.

Tegevus 1.3: õppereis ideede kogumiseks Võrumaa Partnerluskogu strateegia paneb suurt rõhku uute ideede soodustamisele. Uuenduste jaoks on ideaalne pinnad kogemustevahetus teiste kogukondadega. Kõik esimese ja teise tegevuse raames koolitusprogrammi läbinud ja lõputöö kaitsnud kogukonna liidrid/kaasajad saavad õiguse osaleda õppereisil Rootsi või Soome külakogukondadesse. Tutvutakse küladega, kus elanikud on leidnud uudseid lahendusi oma probleemidele, samuti LEADER projektidega rakendusliku küljega ning näidetega kogukonna ettevõtluse kohta.

Tegevus 1.4: kogukondade nõustamine Varasem kogemus näitab, et koolitusest on kogukondade arengu toetamisel vähe – külad vajavad ka jooksvat ekspertnõuannet arengutegevuse käivitamisel, arengukava planeerimise protsessis ning projektide määratlemisel. Kuigi antud perioodil on kogukonnaprojektide rakendamise vastutus Partnerluskogul, on ülimalt oluline, et kogukonnaprojektide eesmärgid, tegevused ja kulud oleks hoolikalt läbi mõeldud ning dokumenteerinud ning nad oleks suutelised võtma vastutust tulemuste eest. Nõustamise üheks eesmärgiks on valmistada kogukonnad ette järgnevaks perioodiks, mil neil tuleb iseseisvalt struktuurifondide projekte rakendada.

Tegevus 1.5: kogukonnaprojektide elluviimine Antud tegevuse all viiakse ellu 10 kogukonnaprojekti, mille eesmärgiks on kohaliku elukeskkonna parandamine läbi koostöö, uute teadmiste ning kohaliku identiteedi tugevdamise. Rahastamiseks valitakse kaasavalt planeeritud, põhjalikult läbimõeldud ja korrektselt vormistatud projektid, millele antava toetuse määr ei ületa 70 000 EEK. Projektid peavad vastama 3 kriteeriumile: a) soodustama kohalikku koostööd, b) toetama uuenduslikkust ning c) tugevdama kohalikku identiteeti. Kogukonnal peab projekti koordineerimiseks olema piisav suutlikkus. Projektid valib välja Võrumaa Partnerluskogu juhatuse poolt volitatud komisjon.

Tulemusnäitajad: - Koolitustegevutes osaleb 45-50 inimest - Valmib 15-20 arengukava - Rakendatakse 25-30 kogukonnaprojekti - Projektide kaudu kaasatakse 3500-5000 külaelanikku - Õppereisil osaleb 35-40 kogukonna kaasajat/liidrit - Luuakse 20 uut kogukonnaorganisatsisooni (seltsi või seltsingut)

48 49

Meetme eelarve:

TEGEVUS / PROJEKT MAKSUMUS * Tegevus 1.1: kogukonna kaasajate (133 500) koolitus Tegevus 1.2: kogukonna liidrite (156 000) koolitus Tegevus 1.3: õppereis ideede (116 000) kogumiseks Tegevus 1.4: kogukondade (105 000) nõustamine Tegevus 1.5: kogukonnaprojektide elluviimine Projekt 1.5.1 80 000 Projekt 1.5.2 80 000 Projekt 1.5.3 80 000 Projekt 1.5.4 80 000 Projekt 1.5.5 80 000 Projekt 1.5.6 80 000 Projekt 1.5.7 80 000 Projekt 1.5.8 80 000 Projekt 1.5.9 80 000 Projekt 1.5.10 80 000 MEEDE KOKKU 1 310 500

Jätkusuutlikkus Meede toetab kogukondade algatusvõimet, mis annab võtme kogukondade edasiseks arenguks. Tegevused valmistavad kogukonnad ette kaasama, oma arengut planeerima ja uusi ressursse kogukonda tooma. Külavanemate jt liidrite kaudu tekib arvestatav ressurss kogukonna elukeskkonna parandamiseks.

MEEDE 2 - ELANIKE OSKUSTE NING PIIRKONNA RESSURSSIDE RAKENDAMINE ETTEVÕTLUSES

Eesmärk: Meetme eesmärkideks on Võrumaa elanike ettevõtlikkuse tõus, kohalikul ressursil põhineva väikeettevõtluse kasv, ettevõtete konkurentsivõime tõus ning majandustegevuse elavnemine külakogukondades.

Vajalikkuse põhjendus RAK jagab Eesti piirkonnad arengunäitajatelt (töötuse määr, kuu keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta, ettevõtete netokäive elaniku kohta) kolme piirkonda: (1) pealinnapiirkond pluss Lääne-Virumaa, Tartu, Pärnu, (2) Kesk- Eesti, näiteks Viljandi, Rapla, (3) Kagu-Eesti, Ida-Virumaa, Jõgevamaa. Ka uute ettevõtete tekke poolest on Võrumaa mahajääjate seas. Registreeritud äriühingute arv tuhande elaniku kohta on Võrumaal tunduvalt alla Eesti keskmise. Ettevõtlus ja majandustegevus üldisemalt mõjutab rände tõukefaktoreid (vähesed eneseteostusvõimalused, mittemotiveerivad

49 50 töökohad, puuduvad kättesaadavad uuselamud noortele peredele). Väljarändest tulenevalt kahaneb ka olemasolevate ettevõtete kohalik turg ja halveneb kohalik infrastruktuur. Sellest langeb omakorda kõigi piirkonna elanike elukvaliteet (avalikud teenused viiakse suurematesse keskustesse) ja väljaränne suureneb veelgi. Võrumaa visioonikonverentsi ettepanekud suunavad piirkonna ressursside paremale rakendamisele.

Sihtgrupid: Meetme sihtgrupid on: - alustavad ettevõtted , kelle hulka loetakse registreeritud FIEd, osaühingud või aktsiaseltsid, kes on tegutsenud kuni 1 aasta või kes soovivad tegevusvaldkonda muuta; - potentsiaalsed ettevõtjad ehk isikud, kes kaaluvad oma ettevõtluse ideed kuid pole veel äriühingu või FIEna registreerinud - MTÜd , kes tahavad kohaliku MTÜ ning kogukonna ressursside baasil majandustegevust arendada. - tegutsevad ettevõtjad , kes soovivad oma kodukoha arendamiseks teha koostööd sama kogukonna mittetulundussektoriga.

Kõigi sihtgruppide puhul on eeltingimuseks soov rajada oma majandustegevus kohalikule loodus-, kultuuri- ja/või oskusressursile.

Meetme tegevused:

Meede viiakse ellu nelja tegevuse kaudu, millest kolm on olemuselt piloottegevused ning üks toetusskeem.

Meed 2: Elanike oskuste ning piirkonna ressursside rakendamine ettevõtluses

2.1 Alustavate ettevõtjate koolitusprogramm ⇒⇒⇒ ALUSTAVAD ETTEVÕTJAD 2.5 Messitoetus 2.2 Nõustamistugi alustavatele ettevõtjatele ⇒⇒⇒ ⇒⇒⇒

2.3 Kogukonna ettevõtluse pilootprojekt KOGUKONNA õppereis ⇒⇒⇒ ETTEVÕTLUS ⇒⇒⇒

Tegevus 2.1: Alustavate ettevõtjate koolitusprogramm

Esimene tegevus on suunatud alustavatele ning potentsiaalsetele ettevõtjatele ning majandustegevusest huvitatud MTÜ-dele. Gruppi valitakse kuni 20 ettevõtlikku inimest, kelle äriidee on seotud kohalik loodus-, kultuuri- või oskusressursi kasutamisega. Osalejad seotakse ühtsesse võrgustikku 5- moodulilise koolitustsükli kaudu. Koolitusprogramm, mis hõlmab ettevõtlusideede arendamise ning ettevõtte käivitamise protsessi, 50 51 kujundatakse vastavaks osalejate vajadustele – lisaks fikseeritud teemadele nagu loovus, tootearendus, äriplaani koostamine, juhtimine ja turundus – jäetakse ruumi ka teemadele, mille vajadus ilmneb koolituse käigus. Koolitusprogrammi kaastakse ka ettekandeid ettevõtluse visionääridelt ning korraldatakse õppekäike väikeettevõtetesse, kellelt on põhjust eeskuju võtta. Koolitusprogramm lõpeb kõigi koolitusel lõpetajate äriplaani esitlemise ja kaitsmisega.

Tegevus 2.2: Nõustamistugi alustavatele ettevõtjatele Paralleelselt koolitusega saavad kõik osalejad neile vajalikku ettevõtlusnõustamist äriplaani koostamiseks, tootearenduseks ja turundusplaani väljatöötamiseks. Sealjuures rahastatakse meetmest 3.6. nende osalejate nõustamisabi, kellel puudub õigus riiklikule toetusele. Samuti aidatakse luua mentorlussuhted samas valdkonnas tegutsevate ettevõtjatega. Tegevuse ühe osana toetatakse ka siseriiklikel messidel osalemist.

Tegevused 2.1. ja 2.2 moodustavad ühise tervikprojekti, mis otsib uuenduslikku ja toimivat mudelit uusettevõtluse käivitamiseks maapiirkonnas.

Tegevus 2.3: Kogukonna ettevõtluse pilootprojekt Tegevus 2.4: Õppereis

Tegevuse sihtgrupiks on maakogukondades tegutsevad ettevõtjad ning mittetulundusühingud, kellel on ühine huvi koostöös arendada oma kodukanti. Pilootprojekti osalejateks valitakse kuni 30 ettevõtjat/ MTÜ-d eeldusel, et ühest külakogukonnast on valmis osalema vähemalt 1 ettevõtja ja 1 MTÜ ning neil on valmisolek koostööd teha.

Tegevus kujutab endast koolitus- ning koostööprotsessi, mis algab õppereisiga Rootsi, kus tutvustakse kogukonnaettevõtluse vormidega ning sõelutakse ideesid, mida saaks rakendada oma kodukohas. Õppereisil on ka võrgustikku loov roll. Õppreisi alguses ja lõpus toimuvad õppimist ettevalmistavad ning õpitut kinnistavad lühiseminarid.

Õppereisile järgneb kogukonna ettevõtluse koolitusprogramm, mille moodulite vahel seatakse osalejatele kindlad ülesanded, mis tuleb teha kohalike organisatsioonide koostöös. Koolitusprogrammi kujundamisel võetakse eeskuju Külaliikumise Kodukant kogukonnateenuste projektist, samas seda edasi arendades.

Protsessi tulemusena valmib igas osalevas kogukonnas ühine “äriplaan” ehk kogukonna (ka sotsiaalse) ettevõtluse kava, mida koolitusprogrammi lõpus esitletakse. Pikemas perspektiivis oodatakse kohalike klastrite teket äriühingute ja MTÜ-de baasil. Kogukondade ettevõtlusideede põhjal antakse välja ka voldik. Parimaid näiteid tutvustatakse meedias.

Tegevus 2.5: Messitoetus

Antud tegevuse raames saavad taotleda messitoetust kõik meetme sihtgrupid eeldusel, et messile minnakse ning taotlus esitatakse vähemalt kahe tootja või

51 52 teenuse pakkuja koostöös. Tegevuse mõte on soodustada ettevõtluse alast koostööd ning ühtlasi testida messitoetuste vajadust ning kujundada vajadusel laiaulatuslikum toetusskeem järgmiseks programmiperioodiks. Tegevuse raames kaetakse vastavalt ühistaotlusele kuni 80% trükiste, reklaammaterjalide, kohatasu ja/või transportteenuse kuludest. Kokku planeeritakse toetusteks 50 000 EEK arvestuslikult viiele kuni kümnele taotlejale (ehk vähemalt 20 ettevõtjale).

Tulemusnäitajad:

- Koolituse on läbinud 10-20 alustavat ettevõtjat ning 20-30 kogukonna ettevõtluse arendajat. - Koostatud on 10-15 äriplaani ning 10 kogukonna ettevõtluse kava - Käivitatud on kuni 10 uut ettevõtet ning 10 kogukonna ettevõtluse koostöövõrgustikku. - Meetmes osalevad ettevõtjad on loonud 10 uut töökohta ning säilitanud 5 töökohta. - Messidel tutvustatud 20 ettevõtet ning loodud 100 kontakti.

Meetme eelarve:

TEGEVUS MAKSUMUS* Tegevus 2.1: Alustavate ettevõtjate koolitusprogramm 100 000 Tegevus 2.2: Nõustamistugi alustavatele ettevõtjatele 100 000 Tegevus 2.3: Kogukonna ettevõtluse pilootprojekt 80 900 Tegevus 2.4: Õppereis 162 000 Tegevus 2.5: Messitoetus 55 600 MEEDE KOKKU 506 600

Jätkusuutlikkus

Meetme tegevused jätkavad kogukonna v sotsiaalse (sh kasumliku) ettevõtluse tutvustamist ja rakendamist tehes seda olemasolevate heade näidete varal. Selle ja eelmise meetme tegevused akumuleerivad kogukonnas ettevõtlikkust ja algatusvõimet ning stimuleerivad uuenduslikkust ja uusettevõtlust. Tegevustega antakse ettevõtlikele inimestele tuge varjatud potentsiaali realiseerimiseks ning koostööpartnerite, äriideede, rahastuse ja turgude leidmiseks. Tegevused on suunatud kasvule, st uute toimivate lahenduste rakendamisele.

52 53

MEEDE 3 - NOORTE POTENTSIAALI TOETAMINE NING KAASAMINE KOGUKONDA

Eesmärk: Meede suurendab maanoorte sidusust oma külakogukonnaga ning toetab nende aktiivsuse ja võimete arengut.

Vajalikkuse põhjendus Võrumaa vanemad on saatnud lapsi suurtesse linnadesse “parema elu peale” juba aastakümneid. Sellest tulenevalt on siit palju välja rännatud (sisserännanuid on vähe). Siinsed noored kurdavad väheste eneseteostus- ja edasiõppimisvõimaluste üle. Kuigi kogukonnad oma noori kinni hoida ei saa, saab noori toetada endale ise võimalusi looma, aktiivne olema. Noortel peab olema võimalus kogukonnas tegutseda, seda enda jaoks koos teiste kogukonna liikmete ja noortega kujundada ning oma võimeid proovile panna. Problemaatiline on huvitegevuse kättesaadavus hajaasustatud piirkondades, asjaolu, et mitteaktiivsete ja töötute lapsed ei pruugi saada (palga)töö tegemise kogemust ning rakendada oma võimeid ja ettevõtlikkust. Endiselt on keerulised karjäärisuunamise küsimused ja kogukonna sidusus (näiteks põlvkondade vaheline koostöö). Puudus on noorteliidritest.

Sihtgrupid: - Noortegrupid, mis koondavad küla, asula või kandi baasil kohalikke noori ning võimaldavad neile pakkuda erinevaid arenguvõimalusi. - Noored väiksemate võimalustega peredest.

Meetme tegevused: Meede viiakse ellu kahe tegevuse kaudu.

Meede 3: Noorte potentsiaali toetamine ning kaasamine kogukonda

3.1 Maanoorte tugisüsteemi loomine ⇒⇒⇒ 3.2 Noorte kaasamine kogukonna arendamisse

Tegevus 3.1: maanoorte tugisüsteemi loomine

Maanoorte tugisüsteemi nähakse antud meetme raames kahetasandilisena – “noorsoonõustajad” ehk täiskasvanud kogemustega noorsootöötajad või noorte usaldust pälvivad juhendajad, kellel on täita noorte julgustajate, nõustajate, toetajate roll ning “noorteliidrid” ehk eakaaaslastest (arvamus)liidrid, kelle kaudu antakse noore gruppidele edasi oskusi ning motiveeritakse neid organiseeruma ning neile huvipakkuvaid ja samas kogukonnale kasulikke tegevusi algatama.

Mõlemast sihtgrupist luuakse võrgustik, kelle kavandatakse sobiv koolitusprogramm. Igast noorte kogukonnast kaastakse võrgustikku 2-3 noorteliidrit, kelle vanuse alampiir on 16. Paralleelselt kaasatakse

53 54 noorsoonõustajate võrgustikku samast või lähedalasuvast kogukonnast motiveeritud noorsootöötaja.

Noortele suunatud koolitusprogramm koosneb 12 ühepäevasest moodulist, mis on vaheldusrikkad, praktilist laadi ning sisaldavad külastusi uut teadmist ja kogemust pakkuvatesse paikadesse.

Noorsoonõustajate koolitus keskendub nõustamismetoodikatele, grupiprotsesside tundmisele ning arendustegevuse planeerimisele. Samuti kasutatakse noorsoonõustajaid tegevusgrupile nõuandva võrgustikuna järgmise programmiperioodi meetmete väljatöötamiseks.

Koolitusprotsessi lõpuks on igal osaleval noortekogukonnal ülesanne luua (taaselustada) oma noorteühendus, mis võib olla mitteformaalne. Noorte koostöös ning nõustaja toel peab valmima noorteühenduse kodukord ehk ühised toimimisreeglid ning noorte tegevuskava. Noortekogukonna tegevuskava võiks olla ka sisendiks vastava külakogukonna arengukavale.

Tegevus 3.2: noorte kaasamine kogukonna arendamisse

Igal osaleval noorteühendusel on võimalus oma tegevuskava alusel ning noorsoonõustaja abil koostada noorteprojekt, mis toetub nii noorte endi kui ka nende külakogukonna huvidele.

Oma noorte tegevuskava esitlenud ning projekti kaitsnud noorteühendustele antakse tegevuse käigus võimalus saada projekti elluviimiseks toetust rahalises vääringus 5 000-10 000 krooni. Projekti elluviimisel abistavad nõustajad noorteühendusi bürokraatias ning aruandluse vormistamisel.

Noorteühenduste loomisel ning projektide elluviimisel saadud kogemusi jagatakse ühisel kokkutulekul.

Tulemusnäitajad: - Koolituse läbib 10-15 noorsoonõustajat ning 20-30 noorteliidrit (kuni 3 igast vallast) - Luuakse vähemalt 10 noorteühendust - Koostatakse vähemalt 10 tegevuskava - Tegevuspiirkonda tekib noorsootöötajate ning noorte võrgustikud - Rakendatakse 10-15 noorteprojekti - Meetme tegevustesse kaastakse vähemalt 100 noort

Meetme eelarve

TEGEVUS MAKSUMUS * Tegevus 3.1: maanoorte tugisüsteemi loomine 111 200 Tegevus 3.2: noorte kaasamine kogukonna 176 000 arendamisse MEEDE KOKKU: 287 200

54 55

* Esialgsed summad

Jätkusuutlikkus Loodud tugisüsteemi ja võrgustiku kaudu kaasatakse uusi noori ning luuakse ja rakendatakse uusi kogukonnaprojekte. Võrgustik kaasab tegevusse uusi ressursse ja võimekaid inimesi teistest piirkondadest (näit projekti Euroopa Noored kaudu).

3.3. Koostöö

LEADER-tüüpi meetme ettevalmistamise käigus tegi Võrumaa PK tihedat koostööd nii Põllumajandusministeeriumi, Riigikogu kui ka Pärnu Lahe Partnerluskoguga. Kogemuste vahetamine Pärnu Lahe Partnerluskoguga ulatub aastasse 2003. Kaks tegevusgruppi on vahetanud kogemusi osalusplaneerimise (kuidas külakogukonda kaasata) ja strateegiaprotsessi (tegevuskava) osas. Pärnumaa tegevusgrupiga on kavas edaspidigi koos töötada. Vt ka VÕRUMAA PK STRATEEGIAPROTSESS JA KAASAMINE lk 10.

Kolme Kagu-Eesti partnerluskogu vahelised tihedad sidemed lähevad tagasi Kagu-Eesti Partnerluse Programmi aegadesse (vt maaelu arengu spetsialistide koolitus; VÕRUMAA PK AJALUGU lk 5).

Eelseisvaks tegevusperioodiks on Kagu-Eesti (Põlva, Valga, Võru, Piiriveere Liider) tegevusgruppide vahel kokku lepitud järgmised koostöötegevused Eestis : • Kagu-Eesti külade suvekool • kogukonna ettevõtluse teemaline konverents Kogukonna vedurid 2 • pidev Kagu-Eesti tegevusgruppide arendamine ja väljaspool Eestit : • tegevusgruppide arengukoolitus koostöös Duhallow piirkonna (Edela Iirimaa, North West Cork & East Kerry) või mõne tegevuspiirkonnale sotsiaalmajanduslikult sarnase piirkonna tegevusgrupiga.

Arengukoolitus seisneb sarnaste probleemide ja tegevuspiirkonna vajadustega tegevusgruppide parimate näidete ja osalusplaneerimise põhimõtete tutvustamises ning programmeerimis- (programmipõhine planeerimine ja meeskonnatööoskuste täiendamises.

Lisaks eelpool nimetatud rahvusvahelisele koostööle tehakse koostööd Balti- ja Põhjamaade tegevusgruppide ja kogukondadega) nii nendega, kellega on esialgsed kontaktid loodud (näiteks Jämtland Rootsis, Utena Leedus, Särkijärvelle Soomes) kui ka teiste piirkondadega.

2006-2008 teostati tihedat koostööd Soomega. Samuti olid edukat kontaktid Ungari, Slovakkia, Rootsi, Iirimaa ja Portugaliga.

55 56

3.4. Strateegia uuendamine

Käesolevas strateegias on läbivalt kasutatud mitmeid ametkondlikke andmebaase, sekundaarandmeid ja uuringute tulemusi, millele on strateegia tekstis ka viidatud , kas omaniku (EMTA), avaldaja (Rahvastikuministri büroo), teostaja (BDA Estonia OÜ, Saar Poll OÜ, Võru MV) või autori (Ainsaar) kaudu.

Strateegia täiendamiseks on läbiviidud ümarlaudu, koolitusi, mõttetalguid, küsitlusi, tehes seejuures koostööd ka naabertegevusgruppidega. Ka edaspidi on kavas strateegia täiendamisel teha koostööd naabertegevusgruppidega. Strateegia uuendamiseks on kavas lisainformatsiooni saada peamiselt sekundaarandmetest, kohalike partnerluste, ümarlaudade, võrgustike, sektoraalsete liitude ja konsultatsioonide käigus. Nii on erinevate meetmete tegevuste kaudu loodavad võrgustikud suurepärased info ja tagasiside kogujad. See on ka tegevustes ette nähtud. Peale selle kasutatakse erinevate sihtrühmade, sh mitteaktiivsete ja väiksemate võimalustega elanike kaasamist kogukondade kaudu parandades külavanemate ja teiste liidrite kaasamisoskusi. Vallapõhised tegevusgrupid (omamoodi partnerlused) loovad regulaarse tagasiside võimaluse.

Kaasamise kohta vt eelmine peatükk ja peatükk VÕRUMAA PK STRATEEGIAPROTSESS JA KAASAMINE lk-l 11.

Avalikkuse ja sihtrühmade teavitamine toimub teavitamisürituste ja trükiste võrgustike (vallapõhiste tegevusgruppide, noorteliidrite, kaasajate ja maaelu arengu spetsialistide võrgustike) kaudu, maakonnalehes ja vallalehtedes (artikkel), e-posti listides ja koduleheküljel (www.vorumaa.ee) .

56 57

3.5. Eelarve ja rahastamise kava 2006-2008

TEGEVUSGRUPI TÖÖ KORRALDAMINE tegevusrupi halduskulu (töötasud, bürookulud) 473 625 seadmete ja sisustus (sisustus, paljundusmasin, arvuti, sülearvuti) 94 450 STRATEEGIA UUENDAMINE, KOOLITUS, TEAVITAMINE strateegia uuendamine, täiendamine, kaasamine,teavitamine 152 330 kodulehekülg 20 000 tegevusgrupi koolitus+õppereis 160 600 KOHALIK JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Riigisisese koostööga seotud kulud 80 000 Rahvusvahelise koostööga seotud kulud 72 300

MEEDE 1: kogukonnad kogukonna kaasajate koolitus 133 500 kogukonna liidrite koolitus 156 000 õppereis ideede kogumiseks 116 000 kogukondade nõustamine 15*6 000 105 000 kogukonnaprojektide elluviimine (projektikonkurss) 800 000

MEEDE 2: ettevõtlus alustava ettevõtja koolitusprogramm 100 000 nõustamistugi alustavale ettevõtjale 100 000 kogukonna ettevõtluse pilootprojekt 88 900 messitoetus 55 600 õppereis 162 000

MEEDE 3: noored maanoorte tugisüsteemi loomine 111 200 noorte kaasamine kogukonna arendamisse 176 000

KOKKU 3 157 505

57 58

3.6. Periood 2008 – 2013

3.6.1.Teekond Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna koostöö ja arengustrateegia elluviimiseks vajalike tegevuste valikuni.

Teekonna etapid. 2006 aastal koostati Võrumaa Partnerluskogu koostöö ja arengustrateegia aastateks 2007-2013. Aastatel 2007-2008 viidi ellu 2006 aastal püstitatud tegevusi. Aastatel 2007-2008 täiendati 2006 aastal koostatud Võrumaa PK koostöö ja arengustrateegiat.

Järgnevalt kirjeldatakse teekonna kolmandat etappi, et anda ülevaade käesolevale peatükile järgnevate tegevusgrupi toetusmeetmete tekke ja valiku mehhanismide osas. Kui aastatel 2007-2008 viidi ellu 2006 aastal koostatud Võrumaa PK strateegia tegevusi, mille esmane eesmärk, oli Võrumaa PK tegevustest ülevaate andmine, kogukonna, noorte, ettevõtluse ja mittetulundussektori koostöö ergutamine, siis 2007 aasta lõpuks oli selge, et nimetatud eesmärgid täidetakse. 2007 aasta detsembris otsustati tegevuspiirkonna vajadusi täpsustada ja töötada välja strateegias toodud põhitegevuste - elukeskkonna parandamine ning uute teadmiste ja oskuste kasutamise tõstmaks maapiirkonna konkurentsivõimet tootmises ja teeninduses – elluviimiseks vajalikud toetusmeetmed. Aluseks võeti 2006 aastal koostatud sotsiaalmajanduslik analüüs, mille valmimiseks viidi läbi avatud arutelusid, küsitlusi, analüüsiti olemasolevat informatsiooni, mis oli kättesaadav nii Statistikaameti andmebaasides, kui ka piirkonna valdade arengukavades. Lisaks nimetatud sotsiaalmajanduslikule analüüsile tugineti 08-09. augustil 2007 toimunud infoseminaril ja 29-30. juunil 2007 toimunud Kagu-Eesti külade suvekoolis ning Võru valla arenduspäeval kogutud informatsioonile. Eelpool nimetatud analüüsi ja koolitus/arengupäevadelt kogutud informatsiooni põhjal koostati küsitlusleht järgmiste küsimustega:

1)Tegevused, mis on vaja ellu viia, et elukeskkond piirkonnas paraneks. 1.1. Heakorra parandamine Palun hinnake alltoodud tegevusi heakorra parandamisel, märkides ära vastava lahtri ruut ja lisage omaltpoolt täiendavalt tegevusi.

Väga Piisavalt Mitte eriti Ei ole üldse vajalik vajalik vajalik vajalik a) Koostada avalikult kasutatavate parkide, haljasalade ja puhkealade ning nende heakorra eest vastutavate isikute nimistu. b) Taotleda toetust parkide, haljasalade 58 59

ja puhkealade parendamisele või juhendada nimetatud ala eest vastutavaid isikuid seda tegema. c) Töötada välja kogukonnateenus – muru niitmine ja hekkide pügamine d) Iga aasta vähemalt kord aastas viia läbi heakorrapäevi (nt ühisprügikastide tellimine). e) Nõukogudeaegsete ehitiste parendamine. f) ...... g) ...... h) ......

1.2. Infrastruktuuri (teed, elekter, vesi, viidad) parandamine Palun hinnake alltoodud tegevusi infrastruktuuri parandamisel, märkides ära vastava lahtri ruut ja lisage omaltpoolt täiendavalt tegevusi.

Väga Piisavalt Mitte eriti Ei ole üldse vajalik vajalik vajalik vajalik a) Teeviidad ja infostendid kahekeelseks (eesti ja võru) b) Teeviidad ja infostendid kolmekeelseks (eesti ja võru ja inglise). c) Partnerluskogule oma renditav tehnika (võimendused, lauad-toolid, varjualused) d) ...... e) ...... f) ......

1.3. Koostöö ja infoliikumise parandamine. Palun hinnake alltoodud tegevusi koostöö ja infoliikumise parandamisel, märkides ära vastava lahtri ruut ja lisage omaltpoolt täiendavalt tegevusi.

Väga Piisavalt Mitte eriti Ei ole üldse vajalik vajalik vajalik vajalik a) Uuring külade aktiivsuse kohta. b) Traditsiooniliste ürituste kaardistamine. c) Veebilehe operatiivne uuendamine. d) Kihelkonnaürituste ja muude ürituste korraldamine. e) Uute kooskäimiskohtade loomine. f) Noori ja vanemaid ühendavate ürituste korraldamine ( nt õued korda, vana aja lood vms) g) Koostöövõrgustiku tugevdamine. h) ...... i) ...... j) ......

59 60

1.4. Noorte tegevuse aktiviseerimine. Palun hinnake alltoodud tegevusi noorte tegevuse aktiviseerimisel, märkides ära vastava lahtri ruut ja lisage omaltpoolt täiendavalt tegevusi.

Väga Piisavalt Mitte eriti Ei ole üldse vajalik vajalik vajalik vajalik a) Noorte algatatud mittetulunduslike organisatsioonide toetamine. b) Noorte- ja lastemalevate loomine. c) Huvihariduse bussi idee käivitamine. d) ...... e) ...... f) ......

1.5. Muud tegevused. Lisa ise tegevusi, mis parandaks elukeskkonda: ......

2) Tegevused, mis on vajalikud, et tõsta maapiirkonna konkurentsivõimet tootmises ja teeninduses.

Väga Piisavalt Mitte eriti Ei ole üldse vajalik vajalik vajalik vajalik a) Võõrkeeleõppe toomine piirkonna inimesele lähemale. b) Toimivate kogukonnaettevõtete kaardistamine. c) Kogukonnaettevõtluse võimaluste ja ideede kaardistamine. d) Piirkonnale kaubamärgi loomine. e) Piirkonna terviklik turundamine. f) Avatud käsitöötubade loomine g) Väikeettevõtluse toetamine. h) ...... i) ...... j) ......

Muud vajalikku teavet. Lisa ise tegevusi: ......

Küsimustiku täitja ülesanne oli lisada ka veidi informatsiooni enda kohta, andes ülevaate küsimustiku täitjate vanusest ja soost ning elukohast. Küsimustikke levitati kõigis Võrumaa partnerluskogu liikmes olevates vallavalitsustes, 2007 aasta lõpus ja 2008 aasta algul Võrumaa PK ja Tartu 60 61

ERKAS OÜ poolt Võrumaa PK tegevuspiirkonnas läbiviidavatel koolitustel, Võrumaa PK poolt korraldatud koosolekutel, aruteludel ja ümarlaudadel ning tegevuspiirkonna haridusasutustes ja noortekeskustes.

Tegemist on laiapõhjalise uuringuga, kuna kaasatud on kõiki tegevuspiirkonna valdasid ja vanusegruppe. Kokku laekus 129 täidetud vastuseankeeti. 129 vastanust olid 54 naised, 75 mehed. Vanuses kuni 18 eluaastaseid vastajaid oli 32, 19-26 aastaseid oli 11, 27-55 aastaseid küsitluslehe täitjaid oli 74 ja üle 56 aastaseid oli 12. Vastavalt esitatud andmetele elas 43 vastanut valla keskusest kaugel asuvas külas, 36 valla keskusele lähedal asuvas külas ja 50 valla keskuses.

Elukeskkonna parandamisse tehtavaid tegevusi loeti üldjuhul vajalikeks või väga vajalikeks. Tavaliselt üle 70% vastanutest peab heakorda ja sellega seonduvaid tegevusi vajalikeks või väga vajalikeks. Näiteks avalike parkide kaardistamist, vastutajate määramist lugesid vajalikuks või piisavalt vajalikuks 97 vastanud ehk 75% küsitluslehe täitnutest. Avalikele parkidele heakorratoetuse taotlemine või selle juhendamist lugesid vajalikuks või väga vajalikuks 116 vastanut ehk 90%. Samuti heakorraga seotud kogukonnateenuse välja arendamist pidas vajalikuks või väga vajalikuks 92 vastanut ehk 71%. Heakorratalgute läbiviimist toetab 109 vastanut ning nõukogudeaegsete ehitiste likvideerimist 97 vastanut. Lisaks on välja toodud heakorda parandavaid tegevusi, nagu teed ja teede äärte korrashoid (15 vastanut), majapidamiste korrashoid (12 vastanut), avalike spordirajatiste, laste mänguväljakute rajamine ja korrashoid (10 vastanut), prügimajanduse arendamine, korrastatud majapidamiste tunnustamine, hooldusseadmete muretsemine ning maastikuarhidektuuri alane koolitus ning haruldaste lindude pesitsuskohtade registreerimine. Nagu eelpoolt nähtub on heakorraga seotud tegevused tegevuspiirkonna inimestele väga olulised. Seega on mõistlik Võrumaa Partnerluskogu arengustrateegia elluviimiseks rakendatavates meetmetes pöörata suurt tähelepanu elukeskkonna parandamisele suunatud tegevusele, milleks on heakord ja sellega seonduvad tegevused.

Tegevuspiirkonna infrastruktuuri investeerimine, sh mitmekeelsed teeviidad, ei ole nii oluline kui heakorraga seonduvad tegevused. Samas ca 52% vastanutest on pidanud vajalikuks või väga vajalikuks muuta teeviidad kahe või kolmekeelseks (eesti, võru, inglise). Partnerluskogule oma renditava tehnika hankimist on peetud vajalikuks või väga vajalikuks 91 vastanu poolt ehk 70%. Lisaks on toodud välja vajadus investeerida külateedesse, kergliiklusteedesse, tänavavalgustusse, vee- ja kanalisatsiooni, külapoodide küladesse tagasi toomisse, puhkepaikade rajamisse ja bussipaviljonide korrastamisse. Infrastruktuuri investeerimist on peetud samuti oluliseks, kuid mitte nii oluliseks kui haljastust ja piirkonna puhkust.

Koostöö ja infoliikumise parandamiseks tehtavaid investeeringuid on üldjuhul peetud vajalikuks või väga vajalikuks üle 70% juhtudest.

61 62

Näiteks külade aktiivsuse uuringut on pidanud vajalikuks või väga vajalikuks 94 vastanut, traditsiooniliste ürituste kaardistamist 109 vastanut, kihelkonnaürituse korraldamist 113 vastanut, uute kooskäimiskohtade loomist 104 vastanut ning Võrumaa Partnerluskogu veebilehe operatiivset uuendamist 117 vastanut. Väga vajalikuks ja vajalikuks on peetud noori ja vanu ühendavate ühisürituste korraldamist - 93% vastanutest ning koostöövõrgustiku tugevdamist eriti kohalike omavalitsustega on nimetanud 91% vastanutest. Lisaks toodi välja veel vajadus infolehe järele, mis puudutaks Partnerluskogu tegevusi, infostendide järele. Samuti on tuntud huvi erinevate koolituste nagu kriisiolukordade lahendamine, veebilehtede koostamine jms vastu. Nagu eeltoodust nähtub, on olemas selge vajadus koostöö ja info liikumise parendamisse vajalik suunata Võrumaa Partnerluskogu arengustrateegia ellu viimiseks määratud vahendeid.

Noorte tegevuse aktiviseerimiseks võiks küsitluslehtede tulemusena selgunud vastustest ellu viia järgmiseid tegevusi: • noori ja vanu ühendavate ühisürituste korraldamine – vajalikuks ja väga vajalikuks luges nimetatud tegevust 120 vastanut ehk 93%; • erinevate malevate loomist – 119 vastanut; • toetada noorte algatust mittetulundusühingute loomisel ja tegevuse alustamisel- 119 vastanut; • huvihariduse bussi käivitamine – 86 vastanut. Noortega seotud tegevuste elluviimist on pidanud vajalikuks või väga vajalikuks üle 65% vastanutest. Kõige olulisemaks on peetud noori ja vanu ühendavate ühisürituste korraldamist. Pea sama oluliseks on peetud erinevate malevate ja noorteorganisatsioonide loomist. Lisaks on nimetatud huviringide ja huvitegevuse toetamist, noortekeskuste ja noortetubade loomist, noortekeskuste aktivistide koolitamist, noorte poolt algatatud investeeringute toetamist.

Elukeskkonda parandavad ka mitmed muud tegevused sh spordivahendite laenutamine, kvaliteetne internet, infosildid, külakaardid, usuliseks tegevuseks sobilike ruumide võimaldamine, külakeskuste püsikulude katmine, tuletõrje veevõtukohtade loomine, aktiivseks tegevusteks võimaluste loomine (suusa- ja matkarajad).

Konkurentsivõime tõstmine maapiirkonna ettevõtluses on vastajate nägemusel oluline kogu tegevuspiirkonna arengul, keskmiselt 101 ehk 78% vastanutest on pidanud investeeringuid ja tegevusi selle suuna elluviimiseks vajalikuks või väga vajalikuks. 103 ehk 80% vastanutest on pidanud oluliseks tuua võõrkeele õpe inimestele lähemale ehk muuta see kättesaadavamaks. Toimivate kogukonnaettevõtete kaardistamist on pidanud oluliseks 102 ehk 79% vastanutest. 74% on leidnud, et ka võimalused kogukonnaettevõtluseks on vaja kaardistada. Piirkonna kaubamärgi loomist ja terviklikku turundamist on nimetanud vajalikuks või väga vajalikuks 102 vastanut ehk 79%. Avatud käsitöötubade loomist on toetamas 101 vastanut ja väikeettevõtluse toetuse eraldamise vajalikkust on näinud 118 vastanut ehk 91%.

62 63

Konkurentsivõime tõstmisele piirkonnas aitaks vastanute nägemusel kaasa ka infotehnoloogia arendus, koostöö Võrumaa inkubatsioonikeskusega, teenindusasutused piirkonna inimesele kättesaadavamaks tegemine, õppereisid sarnastesse piirkondadesse, erialane koolitus. Lisaks nimetati erinevaid toetusliike, mida võiks partnerluskogu propageerida – ettevõtluse alustamine, noorte ettevõtlusvormide toetamine, raamatupidamisdokumentide jms vormistamise abistamine.

Tuginedes eeltoodule on koostatud kolm toetusmeedet, mis puudutavad järgmisi teemasid: • Heakord ja sellega seonduv. • Koostöö ja info liikumine. • Noored ja nendega seonduv. • Konkurentsivõime tõstmine läbi ettevõtluse ja töötajate taseme tõstmise.

3.6.2. 2008-2013 a. rakendatavad toetusmeetmed

VALDKOND 1 . ELUKESKKOND

MEEDE 1. ELUKESKKONNA PARANDAMINE

Meetme eesmärk: Kohaliku elukoskkonna parandamine läbi koostöö, uute teadmiste, infoliikumise aktiviseerimise ja kohaliku identiteedi tugevdamise. Saavutades seejuures aktiivsema, korrastatud ja edumeelse maapiirkonna.

Vastavus MAK (maaelu arengukava) eesmärkidele: Käesoleva meetme eesmärk vastab MAK 3. telje eesmärgile.

Vastavus Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile ja koodile: Käesolev elukeskkonna parandamise toetusmeede vastab määruse 1698/2005 artiklile 52 (b) (i) ja 56 ning meetme koodiks on 321.

Vajalikkuse põhjendus : Elukeskkonna parandamise toetusmeetme vajalikkus tuleneb läbiviidud andmete kogumise analüüsist, kusjuures andmete kogumisel kasutati erinevaid lähenemisi ja seeläbi saavutati kogu tegevuspiirkonda hõlmav tulemus, millest on täpsemalt kirjeldatud strateegia punktis 3.6.1. „Teekond Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna koostöö ja arengustrateegia elluviimiseks vajalike tegevuste valikuni“.

Toetuse saajad: Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud ja ettevõtjad.

Toetatavad tegevused: 1. kohaliku kultuuri tutvustavad üritused 2. heakorraga seotud üritused 3. muud üritused, mis aitavad kaasa meetme eesmärkide saavutamisele 4. projekteerimine, kui projekteeritav objekt on suunatud avalikuks kasutuseks

63 64

5. analüüsid, uuringud, strateegiad, mis on suunatud avalikuks kasutamiseks mõeldud objektidele 6. avalikuks kasutamiseks suunatud hoonete ja rajatiste täielik või osaline ehitamine, rekonstrueerimine, remontimine, parendamine või rajamine 7. avalikuks kasutamiseks suunatud hoonete sisustuse soetamine ja rajatistele paigaldatavate väikeehitiste (WC, pingid, lauad jms) ehitamine ja rajamine 8. küla, talu, kultuuriobjekti või muud sellist objekti tutvustava kaardi, viida soetamine ja paigaldamine 9. kogukonnateenuse pakkumiseks seadmete ja masinate soetamine 10. nõustamisteenus, koolitused ja õppereisid 11. piirkonna turundamiseks ja/või tutvustamiseks vajalike toodete väljatöötamine, tootmine ja turustamine 12. projekti lubatud üldkulude suurus kogu projekti mahust sätestatakse käesoleva strateegia rakenduskavaga.

Mittetoetatavad tegevused: käibemaks, kui taotleja on käibemaksukohustuslane intressid, pangaülekanded jms maksed kinnisvara ja maa ost liising, kui objekti omandiõigus ei lähe liisingu lõppedes üle taotlejale kasutatud masinad ja seadmed tavalised asendusinvesteeringud tegevused, millele toetuse taotlemisel ületab taotleja kolme aasta vähese tähtsusega riigiabi summa 3 129 320 krooni.

Toetuse määrad: Min. 30 000 krooni, max. 300 000 krooni. Toetuse määr on KOV ja MTÜ-l 90%, ettevõtjal 60%.

Eelistuskriteeriumid: Eelistatakse MTÜ-de projekte Eelistatakse suurema kaasatusega projekte Eelistatakse heakorraga seonduvaid tegevusi Eelistatakse uuenduslikke ja jätkusuutlike projekte Eelistatakse piirkonna loodusressurssi säästvaid projekte

Partnerluskogul on õigus eelistuskriteeriumeid muuta ja lisada enne taotlusvooru välja kuulutamist.

Indikaatorid ja sihttasemed. Indikaatori tüüp Indikaator Saavutustase Väljundnäitaja Toetust saanud 40 projekti projektide arv Tulemusnäitaja Projektide elluviimisest 10 000 inimest kasu saav rahvastiku arv Mõjunäitaja Kasvanud avalikud 20% 2013 aastaks üritused

64 65

Taotlusvoorud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda aastas.

VALDKOND 2 . ETTEVÕTLUS

MEEDE 2. ELANIKE OSKUSTE NING PIIRKONNA RESURSSIDE RAKENDAMINE ETTEVÕTLUSES

Meetme eesmärk: Ettevõtluse arendamine, mis tagab piirkonnale omaste ressursside, sh elanike oskuste, loodusressursi, keele- ja toidueripära, kasutamise ja tõhustamine parimal võimalikul viisil. Tootmise areng, mis toob kaasa uute toodete tekke ja tõstab konkurentsivõimet

Vastavus MAK (maaelu arengukava) eesmärkidele: Käesoleva meetme eesmärk vastab MAK 3. telje eesmärgile.

Vastavus Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile ja koodile: Toetusmeede, elanike oskuste ning piirkonna ressursside rakendamine ettevõtluses, vastab määruse 1698/2005 artiklile 52 (b) (i) ja 56 ning meetme koodiks on 321.

Vajalikkuse põhjendus : Toetusmeetme, elanike oskuste ning piirkonna ressursside rakendamine ettevõtluses, vajalikkus tuleneb läbiviidud andmete kogumise analüüsist, kusjuures andmete kogumisel kasutati erinevaid lähenemisi ja seeläbi saavutati kogu tegevuspiirkonda hõlmav tulemus, millest on täpsemalt kirjeldatud strateegia punktis 3.6.1. „Teekond Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna koostöö ja arengustrateegia elluviimiseks vajalike tegevuste valikuni“.

Toetuse saajad: Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas tegutsevad ettevõtjad ja mittetulundusühingud, omavalitsused,

Toetatavad tegevused:

1. tootmisehoone ja teenindusruumide remont ja ehitamine sh rekonstrueerimine, laiendamine ja uue ehitamine; 2. tootmishoone projekteerimine; 3. tootmisega ja tootmisele teenuse pakkumisega seotud tehnoloogia või seadme soetamine; 4. toetus uute toodete, tehnoloogiate või teenuste arendamiseks ja väljatöötamiseks või olemasolevate oluliseks täiendamiseks. Toote disainilahenduse loomine, muutmine või täiendamine 5. programmist rahastatud seadme või tehnoloogia koolitustoetus; 6. koolitused ja nõustamine 7.projekti lubatud üldkulude suurus kogu projekti mahust sätestatakse käesoleva strateegia rakenduskavaga. 9. kulud tehnovõrkude ja -rajatiste rajamiseks, sealhulgas tehnovõrkude väljaehitamine kinnistu piires või liitumispunktini ja liitumistasud, kui need on seotud konkreetse projekti tehnosüsteemide väljaehitamisega 65 66

10. kulud heakorra ja kõvakattega alade, sealhulgas pargi territooriumil paiknevate sõidu- ja kõnniteede ning parklate rajamiseks 11. Messidl osalemine ( reklaam matrjalid, messikoha rent jms) 12. Ühisturustamine (turundusstrateegia koostamine ja elluviimise administreerimine, reklaamikulud, jaotlusmaterjalid jms)

Toetuse määrad: Toetuse määr on 50% abikõlblikest kulutustest. Minimaalne küsitava toetuse määr on 100 000 krooni Maksimaalne toetus ühes taotlusvoorus kokku 600 000 krooni.

Eelistuskriteeriumid: Eelistatakse ühisprojekte Eelistatakse suurema mõjuga projekte Eelistatakse innovatiivseid/uudseid lahendusi pakkuvaid projekte Eelistatakse vajaliku oskusteabega projekte Eelistatakse piirkonnale omase ressursi parimat ära kasutamist Eelistatakse piirkonna loodusressurssi säästvaid projekte Eelistatakse energeetilist sõltumatust loovaid/kohaliku taastuvenergia kasutamist suurendavaid projekte

Partnerluskogul on õigus eelistuskriteeriumeid muuta ja lisada enne taotlusvooru välja kuulutamist.

Indikaatorid ja sihttasemed. Indikaatori tüüp Indikaator Saavutustase Väljundnäitaja Toetust saanud 35 projekti projektide arv Tulemusnäitaja Säilitatavad ja loodavad 25 töökohta töökohad Mõjunäitaja Lisandväärtus +10% 2013 aastaks

Taotlusvoorud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda aastas.

66 67

VALDKOND 3 . NOORED

MEEDE 3. NOORTE POTENTSIAALI TOETAMINE NING KAASAMINE KOGUKONDA

Meetme eesmärk: Meede suurendab maanoorte sidusust oma külakogukonnaga ning toetab nende aktiivsuse ja võimete arengut.

Vastavus MAK (maaelu arengukava) eesmärkidele: Käesoleva meetme eesmärk vastab MAK 3. telje eesmärgile.

Vastavus Nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile ja koodile: Toetusmeede vastab määruse 1698/2005 artiklile 52 (b) (i) ja 56 ning meetme koodiks on 321.

Vajalikkuse põhjendus : Toetusmeetme vajalikkus tuleneb läbiviidud andmete kogumise analüüsist, kusjuures andmete kogumisel kasutati erinevaid lähenemisi ja seeläbi saavutati kogu tegevuspiirkonda hõlmav tulemus, millest on täpsemalt kirjeldatud strateegia punktis 3.6.1. „Teekond Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna koostöö ja arengustrateegia elluviimiseks vajalike tegevuste valikuni“.

Toetuse saajad: Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna kohalikud omavalitused, ettevõtjad ja mittetulundusühingud, sihtasutused.

Toetatavad tegevused:

1. noorte ettevõtlusalane koolitus, 2. noorteorganisatsioonide loomise toetamine ja nõustamine; 3. laagrite, ürituste korraldamine; 4. huvitubade avamisega seotud kulud; 5. muud kulud, mis aitavad kaasa meetme eesmärkide saavutamisele 6. rahvusvahelise ja siseriikliku koostööga seotud kulud 7. projekti üldkulude suurus kogu projekti mahust sätestatakse käesoleva strateegia rakenduskavaga.

Toetuse määrad: Toetuse määr on 90% SA, MTÜ-l ja KOV abikõlblikest kulutustest. Ettevõtjatel 60% 67 68

Minimaalne küsitav toetuse määr on 25 000 krooni Maksimaalne toetus ühes taotlusvoorus kokku 250 000 krooni.

Eelistuskriteeriumid: Eelistatakse ühisprojekte Eelistatakse suuremat noorte arvu mõjutavaid projekte Eelistatakse erinevaid generatsioone ühendavaid üritusi. Eelistatakse kolme maakonda ühendavaid projekte (Võru, Põlva, Valga)

Partnerluskogul on õigus eelistuskriteeriumeid muuta ja lisada enne taotlusvooru välja kuulutamist.

Indikaatorid ja sihttasemed. Indikaatori tüüp Indikaator Saavutustase Väljundnäitaja Toetust saanud 32 projekti projektide arv Tulemusnäitaja Projektide elluviimisest 3 000 noort kasu saav noorte arv Mõjunäitaja Kasvanud 10 uut organisatsiooni noorteorganisatsioonide arv

Taotlusvoorud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kaks korda aastas.

3.7. Kaasrahastusvõimalused

Noored. Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (edaspidi KIK) on võimalik taotleda toetust keskkonnateadlikkuse tõstmiseks sh laagrite ja koolituste korraldamiseks. Taotlejaks saavad olla muuhulgas mittetulundusühingud, kelle põhikirjas on nimetatud laagrite ja koolituste korraldamine. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) on võimalik taotleda toetust külade arendamisele ja uuendamisele, kus on muuhulgas toetatavad kõik objektide ehitamine, rekonstrueerimine ja parendamine, mis on suunatud avalikku kasutusse. Muuhulgas toetatakse spordiplatside, matkaradade, ujumiskohtade jne rajamist, samuti erinevate huviruumide korrastamist. Koolitus- ja teavitusmeetmest on võimalik taotleda toetust koolitustele, mis on suunatud maapiirkonna ettevõtjatele sh noored, alustavad ettevõtjad. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) on võimalik taotleda toetust järgmistest programmidest hasartmängumaksust regionaalsete investeeringute programm – toetatakse muuhulgas noortekeskuste parendusi. Eesti Noorsootöö Keskus hakkab jagama toetust noortekeskuste arendamiseks.

Elukeskkond ja kogukonnad.

68 69

PRIA – külade arendamine ja uuendamine – toetatakse multifunktsionaalsete teeninduskeskuste loomist, samuti erinevaid avalikuks (ühiseks) kasutamiseks suunatud objekte. EAS – kohaliku omaalgatuse programmist toetatakse külaliikumiste initsiatiivil planeeritavaid avalikuks (ühiseks) kasutamiseks suunatud objekte ja tegevusi. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise väikeprojektide ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmist toetatakse avaliku kasutusse suunatud objektide parendamist (sh matkarajad, külaplatsid). Siseministeeriumi juhendamisel rakenduvad peagi viis erinevat INTERREG programmi, mis kõik on suunatud erinevatele koostöövariantidele (lisan ka lühikokkuvõtte INTERREG programmist).

Ettevõtjad. PRIA – maapiirkonna ettevõtluse mitmekesistamine, toetatakse investeeringuid teeninduslikku ettevõtluse arendamisse, turismimajandusse, käsitöönduslikku tootmisse, hoole- ja lastepäevakodude loomisse. Põllumajanduse investeeringutoetus mikroettevõtjale, toetatakse põllumajandusseadmete soetamist ja hoonete ehitust ja rekonstrueerimist. Toetust saavad PRIA-st taotleda ka põllumajandustootjad bioenergia tootmisele ja kasutamisele ning põllumajandus- ja mittepuiduliste metsandussaaduste töötlemisele samuti vesiviljelussaaduste tootmisele ja töötlemisele. Ning selleks, et põllumajandussaaduste tootja või töötleja kasutaks oma tegevuses uuenduslikkust, on lähiaastatel plaanis avada ka uute oskuste ja teadmiste omandamise programm. Kus peavad koostööd tegema tootja/töötleja ja teadusasutus või ala hästi tundev spetsialist. Nõuande- ja koolituse ning teavitustegevuseks avaneb perioodil 2008-2013 kaks meedet, mis üheltpoolt on suunatud maapiirkonna ettevõtjatele nõuandetegevuse kompenseerimisele ja teisalt nende koolitamiseks ja teavitamiseks. EAS on ettevõtjatele jaganud erinevaid toetusi nii koolituseks, turundusplaanide koostamiseks, nõustamistoetust kui ka turisminduse arendamiseks ning ettevõtlusega alustamiseks. Samuti on olnud avatud ja jätkatakse mentorlusprogrammi rakendamist.

69 70

Toetusmeetmete mahud

Elukeskkond (meede 1) Ettevõtlus (meede 2) Noored (meede 3)

Perioodil 2009-2013 kasutatakse meetmete rahalisi vahendeid vastavalt järgnevas tabelis kajastatule. Kogu Võrumaa PK toetusmeetmete rahaline jaotus: Elukeskkond 30% Ettevõtlus 50% Noored 20%

TEGEVUSTE AJAKAVA

Toetusmeede 2009 2010 2011 2012 2013

Elukeskkond (meede 1) 10 40 25 25 10

Ettevõtlus (meede 2) 10 40 25 25 10

Noored (meede 3) 10 40 25 25 10 Tabel 3

LISAD

Joonis 1: Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna kaart. Tabel 1: Tegevuspiirkonna omavalitsuste sotsiaalmajanduslikud näitajad. Tabel 2: Võrumaa mittetulundusühingud ja sihtasutused riikliku registri andmetel seisuga 01.05.2006. Tabel 3: Tegevuste ajakava

70 71

KASUTATUD KIRJANDUS

Ainsaar 1999: Mare Ainsaar. Rahvastikuprognoos aastateks 1998–2020. Võru Instituut, 1999.

Ainsaar 2004: Mare Ainsaar. Reasons For Move: A study on trends and reasons of internal migration with particular interest in Estonia 1989 – 2000. Annales Universitatis Turkuensis, 2004.

Dsiss ja Taru 2001: Hans Dsiss ja Marti Taru. Õppurnoored kui regionaalse arengu subjekt ja ressurss. ( www.riik.ee/rahvastik/) 23.08.2006, Rahvastikuministri büroo.

ESA 2005: Linnad ja vallad arvudes 2005. Statistikaamet. Tallinn 2005.

Tammaru et al. 2003: Tammaru Tiit et al. Siserände üldsuunad. Tiit Tammaru, Hill Kulu (toim.). Ränne üleminekuaja Eestis. Estonian Statistical Office, 2003, 5-27.

Torp-Kõivupuu 2003: Marju Torp-Kõivupuu. Surmakultuuri muutumine ajas: Ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel. TPÜ kirjastus 2003

Uuet 2002: Liivi Uuet. Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Teatmik. Tallinn: Eesti Omavalitsuste Ühendus, Riigiarhiiv 2002.