Nr 9 (30) PÕHJA-PÄRNUMAA VALLA AJALEHT 30. september 2020 Rahvatantsuõpetaja TIINA SAAR pälvis C. R. Jakobsoni preemia

29. augustil tunnustas C. R. Jakobsoni Sihtasutus Kurgja talumuuseumi ves- kis tänavusi C. R. Jakobsoni preemia laureaate. Maakonna parimaks põllu- meheks pärjati Jaan Tekko, tublimaks haridus- ja kultuuritöötajaks Tiina Saar ja konkursi eripreemia sai Liisi Laos.

Kes on Tiina Saar? Olen ahvi aastal ning Amburi tähtkujus sündi- nud rõõmsameelne ja seiklushimuline naine. Mulle meeldib avastada, kogeda, uurida ja panna ennast proovile. Minu iseloomulikuks pooleks on ausus ja otsekohene ütlemine. Nii mõnigi kord on see otsekohene ütlemine suurele tantsupeole. Kui läbid selle kadalipu mulle rohkem kahju kui kasu toonud, kuid kes ja pääsed peole, siis on tunne, et said olüm- mind tunnevad ja teavad, suudavad selle mulle piavõidu. andeks anda. Ma armastan seltskonda, heade inimestega koosolemist. Mulle meeldib fanta- Mis on tänases päevas rahvakultuuri hoidja seerida ja arutleda maailma asjade üle. Mulle ja kandja suurimad mured-probleemid? meeldib muusika, kuid kõige rohkem meeldib Tänapäeval on väga palju põnevaid ahvatlusi, mulle tants. palju uut ja huvitavat. Lapsi rahvatantsu juures hoida väga raske. Toetuse puudumine on kõige Kuidas tants Teie juurde tuli, või Teie tantsu suurem mure. Mõnikord tunnen, et see kõik on juurde? minu eralõbu. Mulle on öeldud: „Olgem ausad, Oli aasta 1986, kui õp Ilma Adamson tuli õpe- kui paljud seda rahvatantsupidu ikka vaatama tama meile oma tantsu “Riidaja polka”. Ma jäin tulevad?“ Ja kui ütlejaks on selline inimene, kes talle silma, sest trenni lõppedes kutsus ta mind peaks ka rahvakultuuri eest hea seisma, teeb tantsuansamblisse Sõprus tantsima. Tallinnasse see väga kurvaks. ma minna ei tahtnud, kuid oma õpetaja Ülle Mitut rahvatantsurühma hetkel juhendate ja Tähistasite eelmisel aastal oma 30. tööjuu- Olen õnnelik, et olen suutnud edasi anda Jaegeri suunamisel läksin ma mõne aja möö- ka jätkub aega lisaks millegagi veel tegeleda? belit tantsujuhina uhke etendusega. Millised midagi sellist, mis inimestele meeldib, ja kor- dudes siiski tantsu õppima. Tänasel päeval juhendan ma 11 rühma. Eesmär- on aastate jooksul olnud kõige suuremad raga tantsima pannud kolm põlvkonda. Minu 1987. aastal proovisin kätt neidude rühma giks tantsida naiste-, meeste- ja piirkondlikul väljakutsed-õnnestumised tantsujuhina? jaoks on see väga suur väärtus. peal Pärnus, 1988. aastal sokutas Ülle mind peol. Tantsurühmadega töötamine võtab kogu Olen oma tantsurühmadega väga palju reisinud, Olen püüdnud teha oma tööd pühendu- Pärnu-Jaagupisse segarühma õpetama. Nüüd- minu aja, muude hobidega tegeleda lihtsalt ei külastanud erinevaid festivale ja tutvustanud musega ning igasse tantsu jätnud killukese oma seks olen seda tööd teinud juba 32 aastat ning jõua. See on töö, mis mulle meeldib, samas ka eesti rahvatantsu ja meie traditsioone. Kõige südamest. tantsima õpetanud ühtekokku üle 300 tantsija. hobi, millega kindlasti tegeleda tahan. suuremaks väljakutseks loen ma pääsemist Õie Kuusk

Vändra ja Tootsi piirkonna beebipäeval

18. septembril kutsuti Vändra Kul- tuurimajja vallavanem Jane Metsa vastuvõtule Vändra ja Tootsi piir- konnas viimase aasta jooksul sün- dinud beebid koos vanematega. Vallavanem andis peredele üle laste nimelised vallavapiga hõbelusikad ning raamatu „Pisike puu“. Beebi- päeval osalenud lapsevanematele saadetakse link fotodega e-postile. Anneli Kaljur sotsiaalosakonna juhataja 2 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht SEPTEMBER 2020

Kokkuvõte septembrikuu Sotsiaaltranspordi korraldamisest koostöös volikogu istungist Pärnumaa Ühistranspordikeskusega Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu I koosseisu 35. istung toi- mus 16. septembril 2020. aastal Vändra Haldus­keskuses Juunikuust alates korraldab sotsiaaltransporti Pärnu linnas volikogu saalis. ja maakonnas Pärnumaa Ühistranspordikeskus (PÜTK). PÕHJA-PÄRNUMAA • Maaelu Arendamise Sihtasutusele anti luba kinnisasja Tänasel päeval on PÜTKi korraldatav sotsiaaltransport VALLAVALITSUSE SOTSIAALTÖÖTAJAD: inimestele kättesaadavam ning on võimalik teha ka sõite, omandamiseks GROWING CROPS OÜ-le kuuluvate kin- • Pärnu-Jaagupi piirkond nisasjade koosseisus olevatele katastri­üksustele: mida vallad ei olnud varasemalt võimelised pakkuma, näiteks KÜLLI KARITS kalmistul käimine, juuksuri külastus jms. 1) Rae külas asuv Raepõllu katastriüksus; tel 5328 4626 2) Kadjaste külas asuv Põdrapõllu katastriüksus; Sotsiaaltranspordi kasutajateks on inimesed, kelle tervislik [email protected]; seisund ei võimalda isikliku sõiduauto või ühistranspordi 3) Samliku külas asuv Rõõmussaare katastriüksus; • Vändra piirkond (tööealised inimesed) kasutamist, kuid kellel on vaja käia tööl, koolis ja kasutada 4) Luuri külas asuv Jaagu katastriüksus; ERET KOPPEL avalikke teenuseid (arsti visiidid; kaupluses, apteegis jms 5) Ünnaste külas asuv Vahepõllu katastriüksus; tel 529 6406 käimine; asjaajamine asutustes; muude teenuste – juuksur [email protected] 6) Kullimaa külas asuv Sepa katastriüksus. jne – kasutamine). • Vändra piirkond (eakad inimesed) • Anti luba kinnisasja omandamiseks ja isikliku kasutus- Sotsiaaltranspordi sõite saavad broneerida otse Pärnumaa õiguse seadmiseks Põhja-Pärnumaa vallale Vändra alevis KERSTI TILK Ühistranspordikeskuses (PÜTK) inimesed, kelle andmed Uus tn 17 kinnistu ostuhinnaga 10 000 eurot. Omandatav tel 53404411 on vallavalitsuse poolt PÜTK-le eelnevalt edastatud. Valla kinnistu anda Vändra Alevi Sotsiaalmaja valdusesse ja [email protected] koormata osaliselt tähtajatu isikliku kasutusõigusega elanikud, kes esmakordselt soovivad kasutada sotsiaaltrans- MTÜ Vändra Naisselts kasuks. porti, peavad esimesena pöörduma oma piirkonna sotsiaal- • Tootsi piirkond töötaja poole vastava õiguse saamiseks ning alles seejärel KRISTA LINDMÄE • Katkestati eelnõu menetlemine „Kirjaliku nõusoleku saab sõidu PÜTKis broneerida. tel 5376 1671 andmine laskepaiga rajamiseks“ Veiko Esulale laske- [email protected] paiga rajamiseks asukohaga Põhja-Pärnumaa vald, Vah- Vallavalitsus saadab sotsiaaltransporti vajavate inimeste and- no-Pärna kinnistu. Vajalik on täpsustada piirinaabrite med PÜTKle ja määrab inimesele soodushinnaga sõitude seisukoht. arvu vastavalt tema vajadustele. Kliendid saavad oma soo- Autojuhid abistavad vajadusel kliente kodust sõidukisse ja dushinnaga sõitude arvu teada sotsiaaltöötajalt. Kui klient sõidukist sihtkoha fuajeesse ning aitavad kaasavõetavate • Muudeti Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 19.02.2020. a määrust nr 8 „Põhja-Pärnumaa Valla­volikogu töökord“. soovib sõita rohkem, kui talle soodushindadega sõite antud liikumisabivahendite ja kottide paigutamisel. Juhul, kui ini- Vajaduse ilmnemisel võib volikogu esimees välja kuulu- on, saab ta seda teha tavahinnaga. Tavahindadega sõitude mesel on abi vaja ka sihtkohas ja/või sõidu ajal, siis peab tada volikogu istungi toimumise virtuaalsena digikesk- arv ei ole klientidele piiratud. Siinkohal on kliendil võima- ta endale kaasa võtma saatja. Isikliku saatja puudumisel konnas. lus kaaluda, kas näiteks juuksurisse sõitmisel ära kasutada tuleb pöörduda oma sotsiaaltöötaja poole. Kandemadratsi soodussõit või sõita tavahinnaga sõit, et hiljem näiteks arsti või kandetooli tõstjad on vedajafirma poolt. • Kinnitati Põhja-Pärnumaa valla tervikteede ja kerg- juurde sõitmisel ei tekiks olukorda, kus soodussõidud on ära Kliendid või nende esindajad saavad sõidutellimusi esitada liiklusteede nimekiri. kasutatud ja arsti juurde sõitmisel tuleb sõidu eest tasuda tööpäevadel kell 8.00-15.00 helistades telefonile 4425 769 • Lõpetati „Põhja-Pärnumaa valla hariduse ja noor- tavahind. või 58 800 893 või e-postiga [email protected]. sootöö arengukava aastani 2040 kinnitamine“ esi- mene lugemine. Parandusettepanekuid oodatakse kuni PÜTK-l on sotsiaaltranspordi osutamiseks võimalik kogu Võimalusel tuleks oma sõidutellimus esitada vähemalt kolm 30. septembrini 2020. a kella 24.00ni. maakonnas kasutada 11 sõiduautot ja kuut erisõidukit. Kõik tööpäeva ette. Samadelt telefoninumbritelt saab küsida ka Ülle Vapper need autod on töö ajal tähistatud esiklaasil oleva sildiga lisainfot. PÜTK-i kodulehel www.pytk.ee on avaldatud Volikogu esimees „Sotsiaalsõit“. Erisõidukid on varustatud tõstukiga ning sotsiaaltranspordi kliendileht. e-mail: [email protected] need võimaldavad peale võtta kaks ratastooli. Üks autodest on varustatud kandemadratsi ja kanderaamiga. Kõigis eri- sõidukites on kasutamiseks olemas ratastool, kandetool ja Videosalvestusi istungitest on võimalik vaadata trepironija. Kõik sõidukid on jaotatud üle maakonna laiali. valla kodulehelt aadressil: www.pparnumaa.ee Veoteenust osutab firma AS L&L. Linna ja maakonna ühtselt toimiva sotsiaaltranspordi korralduse loomist toetab Euroopa Sotsiaalfond. Enampakkumised PÜTK HINNAKIRI KLIENDILE ALATES 01.06.2020 Sõidutsoon nr 2: Sõidutsoon nr 3: Sõidutsoon nr 1: Üks sõidusuund Pärnu maakond, iga muu maakond Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse majandusosakond korral- Pärnu keskuslinn dab kirjaliku enampakkumise alljärgnevate korteriomandite v.a Pärnu keskuslinn eraldi müügiks: SOODUSHIND TÖÖPÄEVAL 2 eurot 2 eurot 4 eurot Kooli tn 2-9, Tootsi alev, 1-toaline korter, üldpind 31,4 m2, alghinnaga 1500 eurot; SOODUSHIND PUHKEPÄEVAL 3 eurot 3 eurot 6 eurot Tiigi tn 4/2, Pärnu-Jaagupi alev, TAVAHIND TÖÖPÄEVAL 10 eurot 10 eurot 10 eurot garaažiboks nr 11, üldpind 23,4 m2, alghinnaga 1500 eurot. TAVAHIND PUHKEPÄEVAL 15 eurot 15 eurot 15 eurot Enampakkumisel osalemiseks esitada pakkumine paber- kandjal, kinnises ümbrikus, hiljemalt 16. oktoobril 2020 HIND ÜHELE SAATJALE 0 eurot 0 eurot 0 eurot kella 14.00-ks Ümbrikule märkida sõnad “ENAMPAKKUMINE, MITTE AVADA ENNE 16.10.2020 kell 14.10” ja pakutud korte- riomandi/te aadress/id. Pakkumises esitatakse vabas vormis avaldus enampakkumisel osalemiseks, milles märgitakse pakkuja nimi, isikukood ja elukoht, telefoninumber ja e-posti aadress (juriidilise isiku puhul juriidilise isiku nimi, registrikood, kontaktandmed ja asukoht) ning ostetava korteriomandi aadress ja avaldaja Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond poolt pakutav ostuhind. võtab kuni 15. oktoobrini vastu taotlusi stipendiumideks Pakkumine esitada Põhja-Pärnumaa vallamajja aadressil Pärnu-Paide mnt 2, 87701, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa ja kultuuriprojektide finantseerimiseks 2021. aastal vald, Pärnumaa. Stipendiume ja toetusi jagatakse 137 allfondist. Pakkumised avatakse vallamaja saalis 16.10.2020 kell 14.10. Esimest korda osaleb jagamisel kaks allfondi: Pakutavate korteriomandite seisundi ja muude huvipak- SIHTASUTUS EESTI RAHVUSKULTUURI FOND TOETAB: GUNNAR TOOMEMETSA FOND, algatatud kuvate andmete kohta saab informatsiooni Tootsi Haldus- • üksikisikuid stipendiumidega õppe- ja teadustööks 2019. aastal Gunnar Toomemetsa poolt ees- keskusest, kontaktisik Riina Kukk, tel 4459400 või 5280698 ning loominguliseks ja sporditegevuseks; märgiga toetada eesti tantsuspordi arengut; ning Pärnu-Jaagupi Halduskeskusest, kontaktisik Tiit Talts, tel 4473703 või 53078801. Nii korteri kui ka garaažiboksiga • organisatsioone toetustega eesti rahvuskultuuri VALTER LENGI FOND, algatatud 2009. aastal on võimalik kohapeal tutvuda, leppides kontaktisikuga eel- arendamise, säilitamise ja edasikandmise seisukohalt Valter Lengi poolt eesmärgiga toetada eesti nevalt kokku aja. oluliste projektide algatamiseks ja finantseerimiseks. üliõpilasspordi ajaloo uurijaid. Korteriomand müüakse isikule, kes on pakkunud alghinnast alates kõrgeima hinna, ja müügileping sõlmitakse notaris Jagamise info, jagamisel osalevate allfondide nimekirja ning E-ANKEEDI leiate üksnes selle isikuga, kes on esitanud pakkumuse (ostja). Notaritasud maksab ostja. Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond koduleheküljelt www.erkf.ee SEPTEMBER 2020 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 3

Mihkel Jürisson on tänavune Eestimaa parim metsamajandaja

Tänavu kandideeris Eesti Erametsaliidu ja Erametsakeskuse korraldataval konkursil rekordarv tublisid oma ala tegijaid – parima tiitlile pretendeeris 15 metsamajandajat. See lisab Mihkel Jürissoni pjedestaalile jõudmisele veelgi kaalu. Tulemused kuulutati välja Tallinnas kogu pere metsapäeval. Mädara külas asuvat Männiku talu piirab kõrge okasmetsade müür, taamal helgib sügispäikeses kaasaegne viljakuivati. ,,See on minu lapsepõlve- kodu,“ räägib Mihkel Jürisson, viidates kaasaegseks ehitatud esivanematele kuulunud kunagisele rehetarele. ,,Meil on elamine ka linnas, aga viimased aastad oleme koos elukaaslase Jaanika, poeg Markuse ja minu isa Kaarliga olnud siin kõik koos paiksed. “ Mihkel Jürisson on nii metsa- kui põllumees. Perele ja OÜ Jürmetsale kuulub üle 2000 ha metsa- ja 650 ha põllumaad. Jürissonide kodu ümber Mihkel Jürisson oma on 5 km raadiuses 500 ha metsa, millel saab silma peal hoida ja vajalikke kätega kasvama pandud töid teha mööda taastatud või ehitatud metsateid sõites. Kõige hingelähe- kuuse-männi noorendikus. dasemaks peab Mihkel noori metsi, mis on oma kätega kasvama pandud. 15 kinnistul meenutavad kunagisi talusid mõnes kohas veel kivivared või puujuurtest läbi põimunud maakelder. ,,Vanad teed on kõik taastatud, kraavid endistest aegadest alles. See siin on metsamajandaja unistuste mets,“ näitab Mihkel kunagisel põllumaal laiuvat 42-aastast kuusikut, mille juurdekasvuks arvab aastas 12-15 tm. ,,Looduskaitsjad ei arva sellest midagi, sest liigirikkust ei olevat. Poeg Markus kutsus seda väiksemana nõiamet- saks. Projekti ,,100 kooli – 100 pesakasti“ käigus panime siia lastega koos 78 pesakasti.“ Ühe kaasiku serval seisavad suured kotid istutamist ootavate taime- dega. ,,Juulikuine torm murdis siin palju puid maha. Kaasik on muidu väga ilus mets.“ Aga oma lemmikuks peab Jürisson mändi. Osadele noortele männikutele on ümber ehitatud kõrged võrkaiad, et põdrad maiustama ei pääseks. Kõrval asuval maa-alal kõndides rõõmustab peremees külvatud seemnest kasvama hakanud väikeste männitaimede üle. ,,Kui saad paremad puistud kasvama, kraavituse ja teed tehtud, siis minu meelest pole patt, kui metsa maha raiud. Külvan palju – kuuske ja mändi, hiljem istutan vaja- dusel juurde.“ Mihkel Jürisson on rajanud oma metsade vahele kümneid kilomeetreid teid ja ehitanud üle kümne puhkeplatsi, kus matkaja saab turvaliselt lõket teha, grillida või lihtsalt jalga puhata. Koos kaasa Jaanikaga on korrastatud perele kuuluv Mädara külaplats ja hoitakse seda aastaringselt korras. Mädara külaplatsile on ehitatud laululava, kiiged, pingid, grillikohad jne. Igal suvel korraldatakse Jaanika eestvõtmisel siin rahvarohke jaanituli. Mihkel lisab tagasihoidlikult, et kogu külaplatsi ja terviseraja osas on temal nõuandev roll, põhiline ettevõtja on ikkagi Jaanika. Seitse aastat tagasi hakkas Jürisson tegelema põllumajandusega, et nii endal kui töötajatel oleks tegevust aastaringi: talvel metsas, kevadel-su- vel-sügisel põllul. ,,Kunagi muigasin minagi, kui põllumehed kurtsid, et põhilised vaenlased on neli aastaaega – kord liiga märg, kord liiga kuiv,

Mihkli sõnul on see metsakasvataja unistuste mets.

et korralikku saaki saada. Nüüd enam ei muiga, nii ongi. Kasvatan uba, hernest, nisu, kaera, rukist ja otra. Olen palju rupsikuid põlluks teinud. Kui külvan metsa, näeb tulemust alles 50-100 aasta pärast, aga põllul külvan kevadel ja näen tulemust juba sügisel.“ Mihkel Jürisson ei ole ainult juhendaja-suunaja: talvel lõikab har- vesteriga metsa, hooajal müttab kombaini- või traktoriroolis põllul. ,,Bürokraatiaga, st raamatupidamise ja projektidega tegeleb Jaanika. See on nii mahukas ja keeruline, et oleks minu jaoks liig, mis liig ka siis, kui aega oleks.“ Lisaks enda metsade majandamisele teeb tema ettevõte Jürmets metsatöid ka teistele metsaomanikele. Selleks on ettevõttel kaks komplekti metsamasinaid, lisaks masinad maapinna ettevalmista- miseks ja kopatöödeks. ,,Peamine on end ära majandada ja seda tehes ka end hästi tunda. Kui suudan tulevastele põlvedele jätta kasvama varasemaga võrrel- des parema kvaliteedi, boniteedi ja ligipääsuga metsad, olen toime tulnud,“ võtab Mihkel meie jutuajamise enne kombainiga oapõllule sõitmist kokku. Parima metsamajandaja tiitlit anti tänavu välja 27. korda, järg- misel aastal kuulutatakse tiitlikandja välja Pärnumaal toimuval kogu Maakelder meenutab, et kunagi pere metsapäeval. oli siin talu kõige oma tuhande tegemisega. Õie Kuusk 4 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht SEPTEMBER 2020

Põhja-Pärnumaa valla koolides alustasid väikesed õppurid kooliteed

VÄNDRA GÜMNAASIUM VÄNDRA GÜMNAASIUM 1.a klass: ees Heigo Havam, Mia Luur, Emily Merdikes, Janelle Kuldkepp, Armin Abel, 1.b klass: ees Nora Ringenberg, Marleen Madisson, Andrea Saareli, Ketrin Anderson, Miia Maria Pärn, klassijuhataja Jane Lumijõe. Keskel: Arlen Aim, Areelia Kiibits, Linell Rand, Triin Tilk, Kristofer Carlos Soosaar, Ramon Tuisk, Mireelia Saareleht, klassijuhataja: Silvia Kangert. Taga: Oliver Nikkarev, Timmer. Taga: Rait Vigla, Salem Abo Aly, Emma-Eliis Ojala, Marette Rees, Renek Eesalu. Sirke-Helena Heino, Mathias Esula, Oskar Jaanson, Emma Pärnik, Lotta Maria Tui, Herko Talvi.

VÄNDRA GÜMNAASIUMI 1. c klassis alustasid kooliteed Gregor Kaasma ja Kristofer Sudarinen, klassijuhataja Raili Pärnoja.

PÄRNU-JAAGUPI PÕHIKOOL KERGU LASTEAED-ALGKOOLI 1. KLASS 1. rida vasakult: Kaspar Laan, Andra Pea, Hanna Veski, Ireelia Algo, Lenna Rahkema, Vasakult: Sandra Ustav, Melani Pank, Liisbeth Pärnoja Lisell Kivisild, Mia- Helena Luhaäär, Marliin Tõnisson, Adeele Annusvere, Lisandra Lille. ja õpetaja Tiina Lelov. 2. rida vasakult: Arthur Toomenurm, Jasper Lorentson, Renet-Rihhard Raudsepp, Mardo Kaldmäe, Ehart Laneman, Artur Väljar, Mattias Laur, Hendrik Kullimaa, Kuldar Viirmaa, Marten Rahu. 3. rida vasakult: Kapten Trumm (Tarvi Tasane), Kunksmoor (Gerda Mölder), Katrin Kohjus, Eero Aun, Magnus Oviir, Sander Blande, Carl Kruuse, Sander- Erik Somer, Robin Ristoja, klassijuhataja Tiina Põder.

JUURIKARU PÕHIKOOLI I KLASSI ÕPILASED TOOTSI LASTEAED-PÕHIKOOLI 1. KLASS PÄRNJÕE KOOL Esimene rida (vasakult paremale): Ivan Kriuchkov, Kenet Päärent, Elis Aak Krister Jõepere, Kaisa Gustavson, Kauri Taggo, Helis Sootna, Anna-Lorette Leetberg, Caroliina Haava, Grethel Rullingo; ja klassijuhataja Käde Reinthal Gregor Grinenko, klassijuhataja Merle Naser. teine rida Trevor Kimmel, I klassi õpetaja Helbe Tamm, Mati Elmar Madisson. SEPTEMBER 2020 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 5

ETTEVAATUST! Vihtra Lasteaed suvest sügisesse SIIT VÕIB KÄBI Sel aastal möödus suvi teisiti. Kui varase- KUKKUDA! matel aastatel oli juunikuus õppimine unus- tatud, lõpupeod peetud ja nauditi rohkem September on kooli alguse kuu ja teengi õues suvemänge, siis sel aastal oli meie siia vahele ühe võimaliku tuleviku käbi lastel „suvetöö”. Kõik selle, mis eriolukorra kukkumise loo. ajal tegemata jäi, tegime ära mais-juunis ja kevadpeogi pidasime enne jaanipäeva. Kooli Vändra muusikakoolis asusid minu juurde saatsime kaheksa vahvat poissi-tüdrukut. õppima kaks poissi Tori koolist. Peale kol- Oli meeleolukas ja nagu igal aastal ka natuke mandat kohtumist küsisin neilt mõned küsi- kurb – taevastki langes mõni pisar. Pidu toi- mused. Kõik saab kusagilt alguse. Täna ei mus õues värskelt värvitud ja kaunistatud tea nende noorte meeste kohta mitte keegi paviljoni juures. Loodame, et peale selle vär- öelda, mis neist saab? Aga see ongi põnev. vimist õpetaja Ereenel ka oma maja jaoks Loodame, et neil läheb hästi ja jätkub kan- veel värvi jätkub! Lastega tembutas Pipi, natust ning siis äkki saavad neistki kord Ini- täname sind, tädi Pille! Helitehnikaga aitas mesed! Kalev, suur tänu Sulle! Laulud ja tantsud Kalev Saar said toredad õpetaja Kaja pilli järgi, täname Sind! Tädid Stella ja Kristina katsid õue väga maitsva peolaua, tänud Teile! Täname lõk- kemeistrit onu Juhanit, vahukommid said õppeaastal suurendasime hoolekogu loal Loodame väga, et sellel õppeaastal lõkke peal grillides ülihead! Suur tänu las- liitrühma laste arvu 18-lt 20-le. Seega on saame oodata lapsi igal päeval lasteaeda ja teaia lõpetajate vanematele, kes peoliste võimalus veel mõnel särasilmal. kurjad haigused ei mõjuta lasteaia lahtiole- suud magusaks tegid. Täname teid, et te Vihtra Lasteaias on suur õueala, head kut nagu kevadel. oma lapsed meie hoolde usaldasite. Meeldiv jalgrattateed ja jalgrattad, korralik õuein- Suur tänu kõikidele vanematele usalduse on kuulda tagasisidet koolidest, eriti head ventar. Õuesõpet soodustavad meid ümb- eest! tagasisidet oleme saanud Juurikaru Põhi- ritsevad metsad, põllud ja ka lasteaia hoovil Vahvat uut õppeaastat kõigile ja kaunist kooli õpetajatelt. kasvavad puud-põõsad, taimed, lilled. Keva- õpetajatepäeva! Uuel õppeaastal, esimese septembri sei- del ehitasid Kanteri ema-isa meile maitsetai- Liivi Vähesoo suga, käib Vihtra lasteaias 15 last. Oktoob- mekasti, kuhu lapsed said seemneid külvata Vihtra Lasteaia õpetaja ris ja detsembris lisandub 2 last. Eelmisel ja nende kasvamist jälgida. Suur tänu teile!

Kunstikoolis on loov tegevus täies hoos 2019/2020. õppeaasta kevadel kehtesta- Kahepäevane vabaõhulaager oli sisus- See õppeaasta algas ka meie jaoks teist- Vasakul Henri ja paremal Ander. tud koroonapiirangud ei heidutanud meie tatud erinevate looduslähedaste kunsti- moodi. Meie aktus toimub 1. oktoobril, kunsti­eriala õpilaste tööd sugugi. Toimu- teoste valmistamisega, pilli ja laulumän- muusikapäeval, kui kunstieriala saab 5-aas- Kas te tahtsite ise muusikakooli tulla või sid zoomitunnid ja lastele anti koduseid gudega, indiaani toimetuste, multikaõhtu taseks. ema sundis? ülesandeid, mis tihtipeale aitasid õpilastel ning toreda õhkkonnaga. Joosti metsas, Ka õppemetoodikas on muutused. Sel- oma hallidesse argipäevadesse kodus istu- leiti kopraurge, kitsesarvi. Ööbiti indiaa- lel aasta lõimime tehnikad kunstiajalooga. Ander: Ema käskis! Ma olin ainult siis nõus, des tuua veidike värve. Oli võimalik kuu- nitelkides ning toidu jaoks olid kaasas Kutsume jätkuvalt nii noori kui vanu meie kui ta mulle X-boxi ostab. Alguses mõtlesin lata õpetaja Marise kunstiajaloo loenguid omad nõud. Maitsva toidu valmistas meile erialale. et rula, aga siis ikka et X-boxi. ja õpetaja Merilini näpunäiteid. Tahaksin Vändra Pitsa/ Nugis ja tõi üllatusena veel Oktoobrist alustab õpetaja Maris erine- Henri: Natuke tahtsin ise. aga tänada häid lapsevanemaid, kes oma teisel päeval pitsad. vate töötubadega täiskasvanutele, et saaksite lapsi kodus aitasid ja toetasid ning vahel Teise päeva lõpetas laagris harjutatud teraapiliselt ennast värvide või materjalidega Miks Sa Ander just trompetit tahtsid ka ise kunsti sisse ära kadusid. pillilugudega väike kontsert, mida lapsed välja elada. On nii maalimist kui paberist õppida? Miks Sa Henri just metsasarve Kunstiteoseid muudkui kogunes, mis õpetaja Kaja ja õpetaja Kelli juhendamisel meisterdamisi. Kui on huvi, registreeri ja tahtsid õppida? tähendas, et aeg oli iga-aastaseks näitu- õppisid, ning näitus, kus oli näha valminud tule kohale. Esimene kohtumine 8. oktoobril Ander: Ei tahtnud metsasarve, see tundus seks, seekord küll virtuaalnäituseks. Ka unenäopüüdjaid, indiaaniehteid, liivamaa- "Voolav värv" töötoas, kohtade arv on pii- keeruline. selleaastane lõputööde kaitsmine toimus linguid, kipsist maske ning voolavas teh- ratud. Henri: Ma ei tea. Arvasin et hakkan trom- zoom`i vahendusel. nikas maale. Siin kohal tahaks tänada Jõe Alates oktoobrist alustame ka lastele petit. Olude sunnil ja et ikka hoida üksteist Puhketalu OÜ-d, Põhja-Pärnumaa valda, keraamikaringiga. tervena, pidi lükkuma edasi meie suvine Vändra Pitsat, juhendajaid, kõiki osalenud Piiranguteta või ilma, meie loovus ikka Mitu aastat muusikakoolis õpitakse? kunstilaager ja lõpuaktus. Tänu hakkaja- õpilasi ja nende vanemaid. töötab. Ander: Seitse, aga mina käin ühe! tele õpetajatele toimus selle aasta kuns- Seljataga on aga üks teistsugune ning Maris Roost tilaager 29.-30. augustil Jõe Puhetalus ka veidike raske poolaasta. Mis saab edasi? Vändra Muusikakooli Henri: Seitse, aga mina käin kolm! Indiaanikülas. Seda keegi ei tea. Kuid õppetöö jätkub. kunstieriala õpetaja Miks siis nii? Ander: No ma ei tea, mida ema mulle veel siis ostma peaks, et ma siin seitse aastat käiksin. Henri: Mina pean kolm aastat käima, sest ema lubas siis krossiratta osta.

Kas teie arvates pillimänguga on võimalik raha ka teenida? Ander: Mul õde ükskord teenis viisküm- mend eurot ühes mingis kohas. (Kalev: ütle- sin, palju Nublu esinemine umbes maksab), siis lisas Ander: Mõttetu oleks siis ju teda kutsuda, võib ka kõlarist lasta.... Henri: Ei tea. Vist ikka on.

Kas teile solfedžo meeldib? Ander: Mulle ei meeldi teiste ees laulda ja üksinda esineda. (Kalev – aga tore ju, kui plaksutatakse sulle peale esinemist) Ander: Siis on veel piinlikum. Henri: Minule solf meeldib! 6 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht SEPTEMBER 2020

25. septembril väisas Vändrat EESTI VABARIIGI PRESIDENT KERSTI KALJULAID

Riigipea päev möödus töiselt ja tihedalt. Esmalt külastas ta Vändra alevi suuremaid ettevõtteid: AS LSAB, OÜ Valley ja OÜ MS Balti Trafo. Juhuslik ja tore kohtumine oli presidendil jalutuskäigul olnud Vändra Lasteaia lastega, kes soovisid koos riigipeaga pildile jääda. Seejärel siirdus pre- sident Paikusele, kus tutvus ettevõttega Plasma Pro ja osales Politsei- ja Juhuslik kohtumine Kohtumine vallavolikoguga. piirivalvekolledži kadettide ametivande andmise tseremoonial. Lõunaks Vändra lasteaia lastega. naasis riigipea taas Vändrasse. Lõunasööki pakkus OÜ Nugise kaubanduse Vändra Pitsa. Pärast lõunasööki siirduti SA Vändra Tervishoiukeskusesse. Seejärel toimus vallamajas kohtumine Põhja-Pärnumaa vallavanema Jane Metsa ja vallavolikogu esimehe Ülle Vapperiga ja Põhja-Pärnumaa vallavolikoguga. Vändra päev lõppes UNGA veebiülekandega Vändra raamatukogus. Vallavanem Jane Metsa sõnul sujus kõik kenasti vastavalt kavale ja kogu päev läks suurepäraselt.

President koos AS LSAB SA Vändra OÜ MS Balti Trafos tutvustas tegevjuhi Juta Tammaiga. Tervishoiukeskuses. ettevõtet tegevjuht Jaanus Luberg

OÜ Valley juht Aadu Juhkentaal tutvustab presidendile tootekatalooge. OÜ Valleys. SEPTEMBER 2020 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 7

Vändra päästekomando pälvis eliitkomando võistlusel teise koha Üleriigilised raamatukogupäevad “Kohtume raamatukogus” • 20. oktoobril toimub Vihtra haruraamatukogus ettelugemispäev täiskasvanutele. • 20. oktoobril Vändra raamatukogus raamatuvoltimise töötuba Kertu Kaljuri juhendamisel. Oodatud on kõik, kes oskavad joonlauaga mõõta. • 24. oktoobril kell 12 toimub Vändra raamatukogus Eesti Kirjandus- muuseumi uurijate poolt ajaloolises Vändra kihelkonnas sel sügi- sel toimuvate pühapaigauuringute infotund. Lisaks esitleb teadur Mari-Ann Remmel Aada Aasa memuaariraamatut "Igal asjal on kaks otsa – akakts ja lõpets". Raamat räägib Vändra kihelkonna põhjaosa – Kõrbja ja Koogiste kandi – minevikust ja seal elanud inimestest. • 25. oktoobril kell 10-15 on Pärnu-Jaagupi haruraamatukogus avatud raamatukogukohvik, vanaraamatu laat ja sügisene käsitöö töötuba • 29. oktoobril laenutab Kaisma haruraamatukogus kell 10.30-12.00 Maarja Sepp, kelle keraamikatooteid saab sel päeval ka kohapeal Vasakult: Rein Kontus, Mihkel Jürgenstein, osta Kristofer Kaasiku, Elvis Lind, Oliver Turi, Mikk Tuisk 24. oktoobril kell 12 toimub Vändra raamatukogus ajaloolises 17. septembril võtsid Väike-Maarja Päästekooli õppe- tuua liiklusavariisse sattunud sõiduautodest välja kaks Vändra kihelkonnas sel sügisel toimuvate pühapaigauuringute väljakul omavahel mõõtu 11 pääste­komandot üle Eesti inimest ning aidata ehitusjärgus oleva maja keldrist välja infotund. iga-aastasel kutsemeisterlikkuse võistlusel. alla kukkunud ehitaja. Looduslikke pühapaiku on Muinsuskaitseameti tellimusel ning Vaatemängulisel võistlusel tuli meeskondadel lahen- Tänavu osales Eliitkomando võistlusel 11 päästeko- Keskkonna­investeeringute Keskuse rahastusel inventeeritud juba dada viis päästjate jaoks igapäevaelulist ülesannet – kiiresti mandot. Esikoha pälvis Kehra komando. Teise koha saa- mitmes teises maakonnas, tänavu on järg Pärnumaa käes. Töid koor- ja edukalt pidi hakkama saama hoonetulekahju kustuta- vutas Vändra komando koosseisus Rein Kontus, Oliver dineerib AB Artes Terrae OÜ. Uuringud viivad läbi folkloristid Mari-Ann misega, inimese päästmisega veest, liiklusavarii lahen- Turi, Mikk Tuisk, Kristofer Kaasiku, Elvis Lind, Mihkel Remmel ja Laura Mäemets, kes tutvustavad teabepäeval pühapaika- damisega, ennetustööga ning nööripäästeülesandega. Jürgenstein. Kolmandaks platseerus Rakvere komando. dega seotud arhiiviallikaid ning välitööde seniseid tulemusi. Nii tuligi päästa põlevast eluhoonest inimene, hinnata Vändra päästekomando pealik Huviorbiidis on vanad ajaloolised pühapaigad (ohvrikivid, -allikad, veekogu ohte ja päästa tiigist kaks uppumisohtu sattunut, Rein Kontus pühad puud, hiiekohad, Vändrale omaselt ka Tõnnile ohverdamisega ja tõnnivakkadega seotud kohad). Eesmärgiks on leida ning kaardistada seni kaitseta maastikuobjektid, mille kohta on arhiivides säilinud vanu kirjeldusi ja/või mida veel kohapeal teatakse. Paremini säilinud kohad esitatakse muinsuskaitse alla võtmiseks. Kuulama on oodatud kõik, keda teema kõnetab. Uurijad on tänuli- kud iga täiendava infokillu eest, mis aitaks kohti aja jooksul muutunud Toredal üritusel maastikul üles leida. Lisaks esitleb Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Mari-Ann Rem- mel Aada Aasa memuaariraamatut "Igal asjal on kaks otsa – akakts Paide Vallimäel ja lõpets". Raamat räägib Vändra kihelkonna põhjaosa – Kõrbja ja Koogiste kandi – minevikust ja seal elanud inimestest. 4. septembril toimus Paide Vallimäel üritus ,,Hin- gelt noored - kuidas elad vanem keskiga.“ Sellest üritusest võttis osa ka Tootsi Hooldekodu. Müü- sime oma hoolealuste tehtud käsitöid: kindaid, sokke, mütse, kaarte jne. Kohal oli peaminister Jüri Ratas, kes käis ka meie käsitöölaua juures vestlemas, tundes huvi, kuidas meil koroonaaeg möödus, kas kaitsevahendeid on piisavalt, soovis jõudu ja jaksu. Meie hoolealuste tehtud tutivaiba ostis ära sotsiaal- minister Tanel Kiik oma väiksele lapsele, kellele pidid pehmed asjad meeldima. Avatud olid kohvi- kud, müügiletid ja teematelgid. Terviseprobleeme kuulas doktor Viktor Vassiljev. Toimus ühislaulmine Reet Linnaga, nii mõnigi paar keerutas ka jalga. Ilm oli ilus ja sai veedetud üks tore päev. Liilia, Marje ja Maie, tagumises reas vasakult hooldekodu Maie Tint juhataja Pille, Aime, Galina, Terje ja Marika.

Ohvrikünnapuu Lüüste külas. Foto Laura Mäemets

5. septembril avasime hooaja ja kanalis RAHVALÕÕTS Näitetekste Kirjandusmuuseumist Eesti Rahvaluule Arhiivist: MTÜ Rahvalõõts PLUS said algust laupäevaõhtused pooletunnised ori- ginaalsaated. Püha hiie koht annab teada 1. nädalal Lõõtspilli Vanameistrid (tutvustame eakaid Uues Vändras Aru talu heinamaa, see on üks kõrgem mäe moodi koht, kus MTÜ Rahvalõõts avas 13. juulil 2020 YouTube-is oma Eesti lõõtspillimängijaid). vanasti hiis olnud. Sealt ei ole keegi tohtinud ühtegi puud raiuda, kes raiunud, kanali ja meie edasine põhitegevus suundub sinna. 2. nädalal Lõõtspilliteel (tutvustame tänaseid Eesti lõõt- see jäänud haigeks, ehk surnud kohe ära. Korra raiunud mees sealt ühe puu kanal RAHVALÕÕTS PLUS. spillimängijaid). maha, ei ole küll siis kohe haigeks jäänud, vaid öösel seisnud valge mees tema voodi ees ja nõudnud, et mees selle puu sinna tagasi viib, mis ta sealt maha www.youtube.com/channel/UC1O8b5Ij8HDyuMWkBxWblrQ?view_as=subscriber 3. nädalal Eesti Lõõts Plus ja Eesti Lõõts Plus simman. raiunud. Mees viinud puu tagasi, jäänud siis haigeks ja surnud ära. Kanali sisuks maailmas ainulaadse, ülemaailmse Eesti (duetid – Eesti lõõtspill ja x pill) sisustavad loodetavasti meeleolukalt Teie laupäevaõhtud). Korra istunud üks mees seal mäe pääl, näinud seal kirikut, läinud sisse, Lõõtspillimängijate (muusikalise ja täieneva) Entsüklo- kuulnud laulu ja näinud võeraid inimesi kirikus. Kui inimesed kirikust välja peedia loomine ja aastatepikkune täiendamine. Selles valsitaktis jätkame 2021. a 23. juunini. Kindlasti tuleb ka erisaateid, aga sellest teatame nii meie Facebooki lehel tulnud, tulnud ka mees välja, komistanud ja kukkunud sinna maha. Kirik www.facebook.com/rahvaloots/ kui ka kanalis RAHVA- olnud jälle kadunud, mees istunud nagu ennegi mäe pääl. LÕÕTS PLUS YOUTUBE-is.Laupäevaõhtud ikka mõnusa E 44264/5 (134) < Vändra – H. Lell (1903) Eesti lõõtspillimuusika seltsis. Tõnnikivi oli "Viidika" poole tee kurvi peal. Viidi lambavillatutte, loomakarva- MTÜ Rahvalõõts juhatuse liikmed: Heino Tartes (5015410), tutte. Viidika Jüri laskis kivi puruks - et halb on masinatega mööda pääseda. Olev Jaksi (5145 314), Imelik, et ta just seal kohal surma sai, jäi traktori koorma alla. Juhan Uppin (5061336) Kõik ütlesid, et see sellepärast juhtus nii, et ta Tõnni kivi puruks laskis. RKM II 124, 446/8 (11) < Vändra khk, Lüiste t - Salme Karro < Hilda Nuut, 62 a (1962) 8 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht SEPTEMBER 2020

Uhke postipoiss sõitis kord maanteel… Need sajand tagasi kirja pandud ja veel tänaseni tun- tud read John Pori (Johannes Porisammul) laulust ,,Posti­poiss“ sobituvad kaudselt hästi ka kaasaega. Maapiirkondades, eriti eakamatel inimestel, kes pea- vad digiajastulgi endiselt lugu kirjasõnast, on postiljon päeva oodatuim tulija. Uudse nimega postikuller on rahvasuus endiselt teada-tuntud postiljon. See, et Eesti Post – rahvusvahelise nimega Omniva – aina rohkem postiteenuseid koomale tõmbab nii linnas kui maal, ei ületa enam ammu uudisekünnist. Vändra alevis said kuu aega tagasi koondamisteate kolm postiljoni, kellel 21. septembril oli viimane tööpäev. Aili Jürimäe on seda ametit pidanud 13 ja pool aastat. Iga päev, olenemata aastaajast ja ilmast, on Aili sõitnud jalgrattaga 14 km Rahnojalt Vänd- rasse, et lehed-saadetised Postimajas sorteerida ja Vändra alevi uus postikuller Reelika Berzin. need 320 postkasti alevis laiali jagada ning siis taas koduteele asuda. Igapäevase tugeva treeningu üks Vändra alevis on enam kui 1200 postkasti. Alates vähestest kasuteguritest on lubanud tal läbida nii 63 22. septembrist on posti- ja pakisaadetiste klientidele km Tartu maratoni kui Vändra maratoni erinevaid postiautoga kätte toimetamine kogu alevis senise nelja distantse. Monika Ilvik on töötanud üle 11 aasta ja inimese asemel Reelika Berzini (27) tööülesandeks. Annika Tigane kuus aastat. Maie Laasmal, kes lahkus Neli aastat kodus lapsi kasvanud Reelika, kes käib Jalgratas postiljoni liiklusvahendina on nüüdsest minevik. meie hulgast 17. augustil, oleks detsembris täitunud tööle Rõusa külast, otsustas selle tõsise väljakutse Aili Jürimäe, Annika Tigane ja Monika Ilvik tegid oma 17 tööaastat. Temal jäi saatuse tahtel kurb viimane vastu võtta. viimased postiringid Vändra alevis 21. septembril. tööpäev nägemata. Õie Kuusk

Riik toetab kohalike Eesti elanike ettevõtjate innovaatilisi ideid elektriohutusalane Alates 14. septembrist võtab Keskkonnainvesteerin- jooksul ellu viia. Tasub olla leidlik ja kannatlik ning käitumine jätab soovida gute Keskus (KIK) vastu taotlusi projektidele, mis läbi mõelda nii kaupade liikumine kui ka sihtriigiga aitavad arenguriikides kliimamuutusi leevendada. ühenduse pidamine, näiteks saab seminare ja kooli- Päästeameti andmeil on tänavu elektrist alguse saanud juba 164 Taotluste esitamise tähtaeg on 17. november 2020 tusi pidada veebi teel. Meie ettevõtted on olnud seni hoonetulekahju, mis sunnib alanud küttehooajal taas meelde tule- kell 17.00. väga edukad erinevate digilahenduste kasutamisel tama elektriga seotud ohte KIKi nõukogu esimehe ja keskkonnaminister ning kindlasti leidub igale aspektile ka siin põnev Käesoleval aastal on Pärnumaal süttinud neli hoonet elektriseadmete Rene Koka sõnul panustab Eesti riik sel moel rah- väljakutse.“ vale kasutamise tõttu ja kolm tulekahju saanud alguse elektrisead- vusvahelisse kliimakoostöösse ning toetab meie ette- KIK ootab taotlusvooru projekte, mis aitavad mete rikkest. võtjaid, aidates nende nutikaid rohetehnoloogiala- vähendada kasvuhoonegaaside heidet energia-, hendusi viia arenguriikidesse. „Varasematel aastatel transpordi-, vee- ja ehitusvaldkonnas, samuti jäätme- Eesti Energia Eesti turu juht Jaak Jõgi paneb südamele, et järgmiste on meie ettevõtjate innovaatilised kliimalahendu- käitluse ja põllumajanduse ning metsanduse vallas. traagiliste tulekahjude ärahoidmiseks tuleb igaühel veenduda, kas sed jõudnud Bangladeshi, Myanmari, Grenadasse, Taotlusi võib esitada ka info- ja kommunikatsiooni- kodune elektrisüsteem on ohutu kasutada või kas on märgata ohtlikke Gruusiasse, Alžeeriasse, Elevandiluurannikule, tehnoloogia valdkonnas. olukordi, mis võivad viia suuremate õnnetusteni. Tema sõnul on sageli Lõuna-Aafrika Vabariiki, Costa Ricasse ja Burkina Kahel varasemal aastal toetatud projektid on ohu allikaks vananenud elektrisüsteemid, pikendusjuhtmed või nn Fasosse,“ selgitas keskkonnaminister. väga erisisulised. Näiteks jõudis eelmisel aastal vargapesad, millega üritatakse töös hoida võimsaid elektriseadmeid. „Seni on Eesti ettevõtted arenguriikides igati toimunud taotlusvooru tulemusena Costa Ricasse „Enne elektripuhurite ja -radiaatorite kasutuselevõttu tuleb tähele- silma paistnud oma leidlike innovaatiliste lahen- digitaalne lahendus metsamaterjali mõõtmiseks ja panu pöörata kogu elektrisüsteemi seisundile. Vanemates hoonetes dustega – on selleks siis rõivatootmisjääkide andmetele tugineva tarneahela juhtimiseks. Lõu- võib elektrisüsteem olla ajale jalgu jäänud ning juhtmestik ei pruugi tagasitoomine tootmisringlusse, diiselmootorite na-Aafrika Vabariigis arendati aga edasi hoonete olla mõeldud kaasaegsete seadmete suurt võimsust läbi laskma. toitesüsteemi mobiilne remonditöökoda või auto- energiajuhtimise tarkvara ning Burkina Fasos lee- Kui juhtmestiku läbilaskevõime pole kuigi suur, tekib ülekoormuse matiseeritud kliimasüsteem,“ sõnas KIKi juhataja vendati nutika lahendusega veenappuse probleeme. ja ülekuumenemise oht ning halvimal juhul võib aset leida põleng,“ Andrus Treier. „Nutikust ja planeerimist on seekord Kahe aasta jooksul on toetatud projekte kokku 1,33 selgitab Jõgi. veelgi rohkem vaja, kuna COVID-19-st tulenevalt miljoni euroga. Uuringufirma Nielseni tänavuse uuringu põhjal on vaid igal kolman- tuleb läbi mõelda, kuidas oma tegevused kolme aasta Taotlusvoorus võivad osaleda mittetulundus- dal Eesti elanikul kodus vähemalt üks tulekustutusvahend ja vaid ühingud, sihtasutused, ettevõtted, ülikoolid, valit- pool vastanutest tõmbab pikemaks ajaks kodust lahkudes seadmed susasutused ja kohalikud omavalitsused või nende elektrivõrgust välja. Lausa 59% vastanutest tunnistas, et kodus pole TAUSTAINFO hallatavad asutused. Lisaks soovile jagada oma tead- kunagi käinud elektrik elektrisüsteemi kontrollimas. Rahvusvaheline Pariisi kliimakokkulepe näeb misi kliimaprobleemide lahendamisest peab taotlejal „Kui tahes hoolikas ka ei ole, kõiki õnnetusi ennetada ei õnnestu ette, et arenenud riigid aitaksid arenguriike klii- olema ka partner Majandusliku Koostöö ja Arengu ning meie jaoks on murettekitav ka fakt, et ligi pool Eesti kodudest mamuutuste leevendamisel ja kliimamuutuste Organisatsiooni (OECD) arenguabi saajaks määrat- on kindlustamata. See tähendab, et ilma kindlustuskaitseta tuleb mõjudega kohanemisel. Kokkuleppe kohaselt on letud riigis. Ühe projekti toetus on kõige vähem 30 õnnetusjuhtumi korral kulud ise katta, mis võib paljudele üle jõu Eesti lubanud aastani 2020 panustada igal aastal 000 eurot ja maksimaalselt 200 000 eurot. Toetuse käia. Hoonetulekahjude keskmine rahaline kahju oli mullu 12 590 miljon eurot rahvusvahelisse kliimakoostöösse ja maksimaalne määr on 90% abikõlblikest kuludest eurot,“ lisab Jõgi. arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmi- ning omafinantseering peab moodustama vähemalt Soovitus on elektrikütte kasutuselevõtu vajaduse ootamatul tekki- sesse. Rahalised vahendid nähakse ette Euroopa 10% abikõlblikest kuludest. misel kutsuda elektrisüsteemi üle vaatama asjatundlik spetsialist, Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kas- Toetatavate tegevuste valdkonnad ei ole piiratud, kes annab nõu ning teeb vajalikud elektritööd turvaliselt ning läbi- vuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kuid on oluline, et projektide oodatavate tulemuste mõeldult. „Kõik elektrisüsteemid vananevad ajas, seega on korraline enampakkumisest saadavast tulust. seos kliimamuutustega peab olema määratletav läh- tudes OECD metoodikast ehk nn Rio markeritest. ülevaatus igal juhul õigustatud. Lisaks tuleb ka igapäevaselt käituda Toetust antakse „Riigi eelarvestrateegia 2019– Toetust saab taotleda alates 14. septembrist kuni elektriga ohutult, hoolitseda tulekustutusvahendite olemasolu eest 2022“ meetme „Eesti panus rahvusvahelisse 17. novembrini 2020 E-toetuse keskkonna kaudu. ning täiendava südamerahu saamiseks võiks oma kodu kahjude vastu kliimakoostöösse“ ja Keskkonnaministri mää- Taotlusvooru infopäev toimub 22. septembril. Täp- kindlustada,“ märgib Jõgi. ruse „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide semat infot taotlemise tingimuste ja infopäeva kohta Priit Luts saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja leiab KIKi kodulehelt või projektikoordinaatorilt Eesti Energia AS kord“ tegevuste elluviimiseks. Meetme töötas Ööle Jansonilt ([email protected], tel 627 4191). pressiesindaja välja Keskkonnaministeerium. Tiina Nõmm SEPTEMBER 2020 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 9

IN MEMORIAM Kutse Me kutsume ja meid kutsutakse – see on 16. septembril lahkus meie seast elupõline märk, et meid ei ole unustatud ja et me ise KAIE RÄTSEPP vändralane, Põhja-Pärnumaa valla finantsjuht Kaie ei ole teisi unustanud. Kutsudes kedagi, loo- Rätsepp. dame, et see kutse teeb talle rõõmu ja ta vas- 24.04.1959–16.09.2020 Kaie Rätsepa lapsepõlvekodu oli Vändra külje tab sellele jaatavalt. all Reinumurru külas. Lõpetanud Pärnjõe Põhikooli Käesolev aasta pakub meile kõigile keerulisi väl- Me tuleme, et minna… ja Vändra Gümnaasiumi, asus ta õppima tollasesse jakutseid, ka meie väikesele Vändra luterlikule Mõned minekud on ebaõiglasemad, Tallina Polütehnilisse Instituuti ja lõpetas kõrgkooli kogudusele. Ometigi kutsume teid, lauluhimu- liiga kiired, liiga ootamatud 1982. aastal majandusinsenerina. Kaie esimeseks lised naised, osalema koguduse naiskoori töös. ja liiga valusad. töökohaks oli Viljandi Piimatoodete Kombinaat. 2021. aastal toimub Viljandis ülevabariigiline Kodukandist eemal oli ta pea kaheksa aastat ja vaimulik laulupidu, samuti muud toredad ette- Põhja-Pärnumaa eelkäijate juures töötas Kaie alates 2. võtmised. Pöördu Ireni poole, tel 5383 2909. aprillist 1990. aastast. 30 aastat omavalitsussüsteemis Üheteistkümnes aasta algas piibliringil. Kut- Hea teekaaslane, Kaie! pearaamatupidaja või finantsjuhina töötamist andis sume teid huvi korral lugema ja uurima raama- Kaiele teadmised ja oskused, mida ei ole võimalik tute raamatut. Küsi tel 5564 3193 – Elve Oled asunud teele, kaugele-kaugele teele – sinna, kus taevas toetunud veele … üle hinnata. Heatahtlik ja kohusetundlik on sõnad, mis esmalt meenuvad Kaiele mõeldes. Tahame kutsuda lapsi pühapäevakooli. Lapse- Me peame harjuma, et Sinust räägime edaspidi “oli” – täna on seda veel vanemad, küsige infot tel 5692 1690 – Marju. raske öelda või mõelda, ülekohtuselt kiiresti viis ränk haigus Sinu meie seast. Mitmed valdade liitumised ja ühinemised – ikka läbirääkimised, projektid, aruande, eelarved, stratee- Kristus kutsub: ,,Tulge minu juurde kõik, kes Jääme mäletama Sind heatujulise ja targa kaaslasena. Lohutuseks jäävad meile giad… Kaie eriline töökus, oskus olla rahulik, kuid te olete vaevatud ja koormatud ja mina annan koosveedetud toredad hetked, need jäävad ja leevendavad lahkumise valu. järjekindel viis alati parima lahenduseni ka siis, kui teile hingamise.“ /Matteuse 11:28/ Langetame pea ja jätame hüvasti oma hea ja armsa kolleegiga. ülesanne tundus ilmvõimatu. Võimekas ja tõhus oma Tahaksime veel tänada kõiki toredaid inimesi, töös, oli Kaie eelkõige hea ema tütrele ja kahele pojale Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele. kes te külastasite aiakohvikute päeval meie ning vanaema kolmele lapselapsele. Kaie suureks rõõ- kirikut ning võtsite vaevaks ronida 30 meetri Põhja-Pärnumaa muallikaks oli rahvatants ja lapsepõlve­kodus sõrmed kõrgusele torni imetlema rohelusse uppuvat vallavalitsus ja volikogu mullaseks teha oma peenramaal ja kasvuhoones. Vändrat. ELK Vändra kogudus

200 AASTAT EMIL MORITZ METZLERI PÄÄSTEAMET • 29. augustil kell 8.32 vajati päästjaid (29.09.1820–07.07.1902) SÜNNIST appi Põhja-Pärnumaa valda Tarva külla, kus põletati olmeprügi ning lõkkesse sat- See nimi ja juubel ütlevad vähestele midagi. hoogsa ehitamisega, Liivimaa kubermangus tütar Olga 1849. aastal taas käima. Kahjuks tunud aerosoolpudel plahvatas. Selle tule- Kui sirvida Pärnu-Jaagupi kirikuõpetajate Riia vaimulikus koolis ja seminaris etteval- aga 1880. aastal seiskus see taas ja sedakorda musel sai viga inimese käsi. Päästeamet nimekirja, siis satub see nimi meile ette. mistuse saanud õpetajate ning preestritega kaheks kümnendiks. Kindlasti oli siin oma tuletab meelde, et lõkkes tohib põletada Samad sõnad Jaagupi üliõpilasseltsi „Jako- venestuslainet. Selle tööriistaks oli õigeusk. osa riigi poolt 1878. aastal valmis ehitatud ainult kuiva puitu, oksi, immutamata puitu, bia“ ajalooraamatu personaalia lisa kohta, kus Rahvast meelitati riigiusku astuma, kusjuu- teise haridusastme Kergu ning Uduvere kiletamata pappi ja paberit ning muud numbri 219 järel on tema nimi. Rohkemgi res katteta lubadusena ringles lootus saada õigeusu kihelkonnakooli tegevusel. Kuigi töötlemata looduslikku materjali. Mööb- veel. Lugeda on, et on tegu Saarde kihel- maad. Tõsi, seda mõnel pool kroonumaade valdadele oli koormav usutunnistuse järgi lit, immutatud või värvitud puitu, rehve, konnas sündinud Jaagupi kirikuõpetajaga, arvelt ka saadi, aga selle maht oli kaugel vaja- paarikaupa töötanud esimese haridusastme plasti või riideid ei tohi lõkkesse visata, kes õppinud Tartu Ülikoolis matriklinumb- dusest. Maaisandaks oli ja jäi endiselt balti- koolide ülalpidamine, suudeti Metzleri kuna nende põletamise korral on tegemist riga 4090. Tema eluloosse süvenedes saame saksa aadel, aga selle usulise tööriista, lute- eestseisjaks olles kihelkonna kõigi luteriusu otsese looduse ja inimeste mürgitamisega. teada, et ta pidas oma ametit Jaagupis aastatel riusu mõju püüti vähendada ja vähendatigi. koolidele (Are – 1879, Enge – 1877, Halinga • 7. septembril kell 16.59 said päästjad 1850–1895, seega peaaegu pool sajandit. See Jaagupi luteriusu kogudus kahanes Kergu ja – 1880, Kaelase – 1890, Kaisma – 1892, teate, et Põhja-Pärnumaa vallas Allikõnnu oli meie rahva ajaloos muutusterohke aeg. Uduvere õigeusu koguduse moodustamisega Parasmaa – 1880, Pööravere – 1875, Roodi külas põleb elektrikilp. Posti otsas asuvas Kohaliku usuelu ilmestamiseks niipalju, neljandiku võrra. – 1870, Suigu – 1878 ja Vee – 1850) siiski kilbis olid põlema süttinud juhtmed. Kuna et 1841. aastal kandideerisid Jaagupi kiriku Usuvahetuslikku aega ja Jannseni 1842. uued majad ehitada. Rootsi ajal alanud täie- elektrikilbis oli elekter sees, siis oodati köstri ametikohale Jacob Friedrich Johan- aastal alanud Vändra köstripõlve on meister- likule kirjaoskusele üleminek jõudis Jaagupi kohale elektrikuid ning senikaua turvati nson Vigalast ja Johann Voldemar Jannsen likult kajastanud sama kihelkonna Kadaka kihelkonnas lõpule just neis koolides õpetust ümbritsevat ala. Tuli kustus ise ära ning Vändrast. Läks nii, et edu saatis Vigala köstri külakoolist oma hariduslikku tähelendu andes ja saades. Seda haridustööd tegid aga elektrikud tegelesid olukorra lahendami- Tallinna kreiskooli haridusega poega. Ta oli alustanud Ernst Peterson-Särgava. See on omaenda kihelkonnakoolis ettevalmistuse sega edasi. pool sajandit Metzleri truu usuteener. Iga kirjas tema 1968. aastal avaldatud suurepä- saanud õpetajad. • 12. septembril kell 21.47 teatati häire- kolme nädala järel sõidutas kirikumõisa rases kaheköitelises kultuuriloolises romaanis Ärkamisajal esindas Metzler saksameel- keskusele, et Tootsi alevis Ehitajate teel kutsar Metzleri jumalateenistust pidama „Lähme linna kirjutama, oma elu kergen- sust ja kihutas 1879. aastal hiljuti Enge kooli- on järelevalveta jäetud lõke. Inimene oli paarikümne versta taha Kergu abikirikusse dama...“. Selleaegset olustikku suudab täien- õpetajaks tulnud Eesti Aleksandrikooli aadet teinud terve päeva jooksul suurt lõket, J. Köhleri altarimaali ette. dada ka Metzleri poolt peetud ja rahvusar- kandnud Peeter Markuse minema. Sellesuu- mis õhtu saabudes jäeti lõplikult kustu- Enne Metzlerit oli Jaagupi kirikuõpeta- hiivis säilitatav kihelkonna kroonikaraamat. nalise töö võtsid üle Uduvere õigeusu kihel- tamata. Tugev tuul viis sädemeid umbes jaks 1811. aastal sellesse ametisse valitud Metzleri ametiaega (1850–1895) jäid konnakooli õpetaja Aleksei Kipper jt. ning 30 meetri kaugusel asuva elumaja poole. Ernst August Kornrumpf. Ta vaevles aga kogudust majanduslikult kurnanud kaks abikomitee tegevus seisma ei jäänud. Päästjad kustutasid ohtlikult sädemeid viinakuradi küüsis ja alles pärast pikka kangu- suurt tuleõnnetust: 1853. aastal kirikumõisa Erandlik oli see, et Metzler pidas pool pilduva lõkke. tamist õnnestus teda 1848. aastal erru saata. ja 1885. aastal pikselöögist kiriku haritorni ja sajandit ametit ühes koguduses ega lennanud Issanda viinamäel jätkas uue kirikuõpetajana katuse põleng. Rootsiaegse taustaga kihelkon- jumalakodade õielt õiele, nagu see paremate Metzler. Aeg oli keeruline – just sel ajal alus- nakooli, mis oli 1841. aastal seisma jäänud, elu- ja töötingimuste otsingul selleaegsetele tas tsaarivõim sibulkuplitega uute kirikute panid uus köster Jacob Johannson ja tema kirikuõpetajatele kombeks oli. Ta lasi end Henn Lahesaare mõtiskleb matta Jaagupi kalmistule, aga tema avatud piibli kujutisega küllap marmorist kunsti- Juba mõnda aega tunneb Pärnu-Jaagupi rahvas lise hauatähise röövisid 1993. aasta paiku rõõmu ja uhkust uue ilusa ja kaasaegse toidu- vandaalid, nagu nad tegid seda kohapeal ainetekaupluse üle. Lisaks hoone soliidsele veel teistegi hinnalisest materjalist kalmu- välimusele on laia ja mitmekesise kaubavaliku tähistega. Metzleri hauakivi kadumisloo tõttu ostjaid ka mujalt. Kaupluses on juba oma ümber liiguvad rahva hulgas sahinad. Tema uude ametisse sisse elanud professionaalne ja haud paiknes Jaagupi surnuaia keskmise tee ostjaid igati inimlikult mõistev personal. Mõned parempoolsel küljel Vabadussamba naabruses näited: kotist maha kukkunud kaupa ei saanud Halinga mõisnike sepisraudaiaga ümbritsetud vigastatud käega kodanik maast kätte, selle rahula kõrval, kuhu 1903. aastal maeti Vene- probleemi aitab lahendada poe töötaja. Hoo- maa sotsioloogia rajaja Paul Lilienfeld-Toali piski tõsisema probleemi lahendas kaupluse kol- ema poolatar Konstanze. Õige koha oskab lektiiv, kui tagastas ostjale toidukorvi unustatud kätte näidata Jaagupi kodu-uurija number üks rahakoti koos sisuga. Seega – lisaks poe ilusale Elmu Rukki ja see on leitav ka tema 1999. välimusele on kogu kaupluse kollektiiv igati tubli aastal koostatud kalmistuplaanilt. ja tasemel. Aitäh Teile selle eest ning edu Teile Emil Moritz Metzler eestikeelne laululeht. Aldo Kals edaspidiseks tööks. 10 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht SEPTEMBER 2020

Palju õnne, õpetaja Eva Taul! Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali eksinud sõnakasutusega. 25 pikka koos festivalidel. Tema poolt kokku pandud algatusel otsustati Pärnu-Jaagupi muusika- töötatud aastat annavad endiselt õiguse muusikalised numbrid on omaette klass. kooli kauaaegsele klaveri- ja lauluhuviala kasutada sõna MEIE. Vaatamata sellele, Ei kujuta ette, kust ja kuidas need ideed õpetajale Eva Taulile välja anda helikunsti et suve hakul rabas muusikakooli kollek- sünnivad, aga iga kord oskab Eva üllatada, sihtkapitali pedagoogi tunnustuspreemia. tiivi jalust maha teade kolleegi koondamise kaasates ansamblitesse nii edasijõudnuid Pedagoogistipendiumi programm kohta. Aga mitte sellest ei taha ma rääkida. kui ka päris algajaid ning luues omanäolisi algatati 2012. aastal helikunsti sihtkapitali Põhja-Pärnumaa vallal on põhjust uhke seadeid tuntud ja vähemtuntud lugudele. eestvedamisel, et väärtustada muusikaalase olla, sest nii suure tunnustuse osaliseks Naine nagu orkester – seda võib kuulda hariduse jätkusuutlikku andmist Eestis. saavad vaid vähesed. Klaveri- ja lauluõpe- ikka ja jälle, ja õigustatult. Aastaid on meie Hiljem nimetati pedagoogistipendium taja Eva Tauliga koos on rõõmustamas piirkondlikul laste laulupäeval Kuldne Hääl ümber tunnustuspreemiaks. Preemiasaa- kõik endised õpilased, kes tema käe all vahvate solistide saatebändi eestvedamine jad valib helikunsti sihtkapital esitatud klaverimängu ja laulmist on omandanud; olnud just Eva õlul. Õpetajana on ta nõud- kandidaatide hulgast või omal algatusel. koorilauljad, kes tema juhatamisel aastate lik, kuid samas hooliv ja toetav, kellele võib Eesti Kultuurkapitali helikunsti siht- jooksul laulnud, ning kolleegid Pärnust ja usaldada nii oma pakatavat rõõmu kui ka kapitali kodulehel öeldakse: „Muusika- Pärnu-Jaagupist. südant kriipivat muret. pedagoogide ja muusikakoolide tähtsus Oma muusikaõpingutega alustas Eva Eval ei ole kombeks pead liiva alla peita nii professionaalse muusikaõpetuse kui Valga Muusikakoolis, millele järgnesid – ütleb otse välja, kui miski tundub vale või ka kohaliku kultuurielu edendamisel on õpinguaastad Heino Elleri nimelises Tartu ebaõiglane. Ta on olnud aktiivne kaasalööja hindamatu. Ilma laialdase muusikahariduse Muusikakoolis ja Tallinna Konservatoo- nii koolielu edendamisel kui ka ülevalla- baasita ei oleks meil noori tõusvaid tähti, riumis (tänasel päeval siis Eesti Muusika- liste sündmuste organiseerimisel. Tema rahvusvaheliselt tunnustatud tippmuusi- ja Teatriakadeemia) ning mis teeb kokku roll kohaliku kultuurielu edendamisel on kuid ega esinduskollektiive – kõik saab 16 aastat õppimist ja harjutamist. Oma olnud märkimisväärne. Eva jaoks on väga alguse Õpetajast!“ teadmisi muusikast ja pillimängust on oluline, et säiliks muusikahariduse järje- Käesoleva aastani on nimetatud tun- ta jaganud Nõo Keskkoolis, Pärnus ning pidevus ning et muusikakoolid ei kaotaks nustuspreemiat antud kokku kolmekümne 1994. aastal ristusid meie teed juba Pär- oma üliolulist rolli huvihariduse ümber- kaheksale tublile muusikakooli pedagoo- nu-Jaagupis. korralduste virvarris. gile üle Eesti, kelle seas ka kaks õpetajat Ma ei hakka meenutama Eva saavutusi Täna teeb Eva oma tööd sama kohuse- Pärnumaalt Pärnu Muusikakoolist: akor- enne meie kooli tööle asumist. Mainin tundlikult ja südamega nagu seni… Paraku dioniõpetaja Reet Nurming ja viiuliõpetaja ära need, mille sünnist minul endal on au teises koolis ja teiste õpilastega. Maire Varma. olnud osa saada: korduvad õnnestumised Aga me rõõmustame üheskoos Sinuga, Sellel aastal lisandus tunnustuse saajate auhinnaliste kohtade näol maakondlikel Eva, selle suure tunnustuse üle ning soo- hulka veel kuus muusikaõpetajat: Tallinna ja vabariiklikel lauluvõistlustel, sealhulgas vime Sulle kogu südamest tugevat tervist, Muusikakeskkoolist, Nõmme Muusika- Laulukarussellil, meeldejäävad esinemised õnne ja rohkelt suurepäraseid saavutusi koolist, Heino Elleri nimelisest Tartu Muu- õpilastega maakondlikel klaverimuusika õpilastega! sikakoolist, Abja Muusikakoolist ja meie, päevadel ja klaveriansamblite festivali- Elena Mägi Pärnu-Jaagupi Muusikakoolist. Ei, ma ei del, ka vabariiklikel ansamblimuusika Pärnu-Jaagupi Muusikakool

Oktoobrikuu kinokava 47. Vändra maraton Vändra kultuurimajas toimub 10. oktoobril

Pühapäev, 4. oktoober • kell 14.00 TÄHELEPANU! „HALDJARAHVAS PAGARIKS“ Kevadised registreerijate nimekirjad on kustutatud. Kõigil, kes soovivad (animatsioon) joosta Vändra Maratonil 10. oktoob- • kell 17.00 ril, palume uuesti end registreerida. „DAVID COPPERFIELDI ISIKLIK Osalustasu ei pea uuesti tasuma! ELULUGU“ (komöödia, draama) Eelregistreerimine lõpeb üks päev Pühapäev, 11. oktoober enne võistlust. Kohapeal stardi hommikul on võimalik taas regist- • kell 17.00 reeruda. spioonipõnevik „O2“ (põnevus) PÕHIJOOKSUD • kell 20.00 Start (kõik distantsid) antakse „IGAVIK MEIE VAHEL“ kell 11.00 Vändra staadionil. (draama, romantika) Sekretariaat on avatud Kolmapäev, 14. oktoober alates kell 8.00 • kell 18.00 DISTANTSID spioonipõnevik „O2“ (põnevus) maraton 42,195 km poolmaraton 21,097 km Pühapäev, 18. oktoober jooks/kõnd 16 km • kell 16.00 jooks/kõnd 8 km „BANKSY. LINDPRII KUNSTI LASTE JOOKSUD STAADIONIL TÕUS“ (animatsioon) (tasuta) • kell 19.00 Start 11.05, „DAVID COPPERFIELDI ISIKLIK AJAKAVA: ELULUGU“ (komöödia, draama) Kell 11.05 vanus kuni 4.a 400 11.15 5-6.a. 400 m Pühapäev, 25. oktoober Soovime alustada peotantsu kursustega paaridele, kes on läbinud algkursused 11.25 7-8.a. 600 m • kell 14.00 11.35 9-10.a. 600 m ning soovivad olemasolevaid oskusi iganädalaselt praktiseerida ja edasi arendada. „ALATI ÜHENDUSES“ (animat- 11.45 T 11-13.a 1000 m sioon, kogupere) Alates 11. oktoobrist, pühapäeviti kell 12.00-13.30 on võimalus tantsida enamlevi- 11.55 P 11-13. a 1000 m • kell 17.00 nud Ladina-Ameerika tantse (rumba, samba, tšatša ja džaiv) ning standardtantse registreerumine staadionil kohapeal „JÄRGMINE RING“ (draama) (quickstep, Viini valss, aeglane valss ja fokstrott) juhendaja juhendamisel. Distantsid 400 m – 1000 m viib läbi Kinopileti hind 5 eurot; Hind 5 eurot kord osaleja kohta. Maile Mangussoni meeskond õpilane, pensionär 4 eurot Registreerimine hiljemalt 9. oktoobriks [email protected] • tel 53 487 489 Kinokavas võib tulla muudatusi! [email protected] Kõigile osalejatele medal! SEPTEMBER 2020 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht 11

C.R. Jakobsoni Talumuuseum CC..RR.. JJaakkoobbssoonnii ttaalluummuuuusseeuumm

Pühapäeval, 11. oktoobril kell 11.00–16.00 toimub C.R. Jakobsoni Talumuuseumi rehetoas klõpsuga koti val- mistamise õppepäev. Õppepäeval on võimalus valmistada endale meelepärase suuruse ja kujuga kott, mille õmblemisel Kui sulle meeldib süüa teha, siis võib just sinust saada meie saab ära kasutada väga erinevaid õmblusjääke: tekstiili, nahka, karusnahka või mõnda muud materjali. Koolitusel õmbleme käsitsi vastavalt soovile kas voodrita või voodriga klõpsuga suletava koti. Kõik õmblemiseks vajaminevad materjalid ja töövahendid on kohapeal olemas. Õppepäeval osaleja, palun KKOOKKKK--PPEERREENNAAIINNEE võta kaasa sõrmkübar ja juhul, kui soovid koti õmmelda enda materjalist, siis ka see. - Tööle võid asuda kasvõi homsest Juhendajaks on Julika Roos. Osalemine maksab 25 eurot - Tööd jagub täiskoormuse jagu MITMESUGUST (sisaldab kohvipausi ja suupisteid). Registreeruda saab kuni 8. oktoobrini 2020. a. - Tööaeg üldjuhul 8.30-17.00 Pakun tööd saemeestele. Vajalik oma Info ja registreerimine muuseumi telefonil 58 6000 25 - Töö ei ole tappev, aga igav ka ei hakka töö- ja sõiduvahend. Kasuks tuleb eelnev töökogemus. Huvi korral helista või e-posti aadressil [email protected] - Ümberringi puhas Kurgja loodus ning rõõmsad, asjalikud ja abivalmid Kohtade arv on piiratud. 5182146 Tarmo. kolleegid POTTSEPATÖÖD Kutsetunnistusega pottsepp pakub kvaliteetset pottsepateenust. Ahjud, Saada CV 30. septembriks [email protected] pliidid, soemüürid. Tel 56 500 162 Info: Inge Sipelga, tel 520 5023 Katuste ja fassaadide pesemine ja värvimine. Tel 501 0834

Koristan Teie territooriumi risustavast vanarauast. Viin ise ära. Hind kokkulep- pel. Tulen kohale iga ilmaga. Tel + 372 5851 7174

KINNISVARA EELK Pärnu-Jakobi kogudus Tootsis asuv Betamar OÜ OÜ Vändra ostab ja rendib põllumaad. • 04.10 kell 14.00 pakub tööd Info tel 506 0938, 510 9008 Jumalateenistus armulauaga [email protected] • 11.10 kell 14.00 LÕIKUSTÄNUPÜHA. ÕMBLEJATELE. Jumalateenistus armulauaga OÜ Viljamaa ostab ja võtab rendile põl- Kasuks tuleb varasem töökogemus õmblejana, • 18.10 kell 14.00 lumaad Vändra vallas. Jumalateenistus armulauaga erandkorras kohapealne väljaõpe. [email protected] tel 56 482 492 25.10 kell 14.00 Oleme 20-aastane ettevõte ja valmistame Jumalateenistus armulauaga päästeveste Saksamaale. OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllu- maad. Tel 50 45 215, 51 45 215 Koguduse kantselei avatud Töö ühes vahetuses. [email protected] T, K, R 10.00–14.00 Töö tulemustest sõltuv tasu. Kollektiivpuhkus. • Kantselei telefon Tasuta Tootsi ujula kasutamine. Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku 44 64 650, 5451 6999 Tootsis on soodsad korteri ostu 24. novembril alates kell 10 Sekretär Sigrid Reimets ja üürimise võimalused. KERGU PÜHA SUURKANNATAJA SINAIIDA KOGUDUS • Kalmistuvaht Aira Safronov Lähiümbruskonnast Tootsi tööle tulijatele PÄRNU-JAAGUPI +372 5396 4729 garanteerime ühistranspordi kulude tasumise. RAHVAMAJAS Pühapäeval, 11. oktoobril 2020. a • Hooldajaõpetaja Kristiina Jõgi Etteregistreerimine kell 11.00 +372 5300 7075 Asjast huvitatutel võtta ühendust Tänulõikuspüha • Diakon Jane Vain +372 5451 699 telefonil 501 3985 tel 5323 2454 JUMALIK LITURGIA või saata e-mail Andide õnnistamine [email protected] Preester Enos Heinsoo (tel 51987323)

VILLEM LEMBER 19.02. 1944 – 22.08.2020 VIRVE OLLIN Töö, mis südamega tehtud, Südamlik kaastunne 12.08.1925 – 22.08.2020 elu, mis head tehes elatud, Meie sügav kaastunne Armast klassiõde lähedastele Reedale lastega UDO NUUT lähedased, kes hingest hoitud, Kaiet 06.07.1935 – 25.08.2020 sellest kõigest vaid mälestus.... venna ja onu KAIE RÄTSEPA mälestavad ELL KINK Meil on kurb ja valus... kaotuse puhul. klassikaaslased AIN KALDI 28.05.1939 – 26.08.2020 Kallis Kaie, Sa olid abivalmis, ja klassijuhataja kaotuse puhul. MIHKEL VUNK lahke ja sõbralik, olid meie Jaama 9 korteriühistu Pärnjõe koolist. Vaike ja Veera 01.09.1965 – 27.08.2020 jaoks alati olemas, ARMILDE LOORING kui Sinu abi vajasime… 17.12.1931 – 05.09.2020 Sinust mälestus AIN KALD me südames elab, Ei enam kõndimas Sind teel, 22.09.1945 – 15.09.2020 Aeg ühiseid rõõme ja muresid ei mata, Sinu hääl veel kõrvus kõlab... Mälestame Su hääl vaid kõrvus kostab veel. KAIE RÄTSEPP Jääme Sind alati hea sõna ja aeg kaunimad hetked meelde jätab… kauaaegset tantsijat Ei enam naeratust Su suul, 24.04.1959 – 16.09.2020 sooja südamega meenutama, nüüd tasa leinas nutab tuul… Mälestame VAMBOLA VEINMANN aitäh, et olid! KAIE RÄTSEPPA Sügav kaastunne Renele 31.05.1950 – 18.09.2020 Jää hüvasti, kallis Kaie, ja tunneme kaasa kalli ema HEINO AASA LUULE MÄENURM ja puhka rahus! lähedastele nende leinas. 01.09.1938 – 19.09.2020 Meie südamlik kaastunne KAIE RÄTSEPA 5. surmaaastapäeval kaotuse puhul. VIKTOR KURG kõikidele Kaie lähedastele. 19.04.1943 – 20.09.2020 Heldi, Lea, Imbi ja Reelika Rahvatantsurühm Vändrikud Liisi, Imre, Maris ja Peep lastega Tema suur pere 12 Põhja-Pärnumaa valla ajaleht SEPTEMBER 2020

Õnne ja tervist, sünnipäevalapsed!

LINDA PIKK 2.10 96 HELMI PIHL 30.10 96 ELLEN KOLD 6.10 94 MEINHARD RINK 7.10 94 EDGAR LIND 26.10 93 SALME KINGISEPP 19.10 92 VAIKE REINMA 6.10 91 VIRVE PÕLDSAAR 29.10 91 EDUARD KALJUVEE 2.10 90 PEETER LUIK 19.10 85 AIME VIIRA 27.10 85 ILMI KUDISIIM 28.10 85 IIVI-TIIU PARIND 22.10 80 MAIE KUUSE 26.10 80 LIIVI KULDMAA 26.10 80 PEETER LEPPIK 27.10 80 VAMBOLA TUISK 9.10 75 NEEME HEINLA 9.10 75 JAAN EIER 11.10 75 VELLO VEEVÄLI 19.10 75 ELVI LUHT 20.10 75 JAAN KÕUTS 21.10 75 HELJU NEEROT 26.10 75 REIN LUIK 28.10 75 ANTS NUUT 9.10 70 ALLAN LIND 18.10 70 TIINA JENSEN 31.10 70

Sündis maailma väikene ime, sai endale päris nime, oma päikese, tähe ja tee, paikse paiga kahe südame sees...

Helis Kampuse ja Kalmer Toomsalu perre sündis 25. augustil tütar Hannah-Grete Toomsalu. Maarit Kondi ja Väino Liidleini perre sündis 27. augustil poeg Ivo Liidlein. Ireen Altmetsa ja Toomas Vähesoo perre sündis 28. augustil poeg Tomir Vähesoo. Merlin Vaarmetsa ja Rasmus Antsoni perre sündis 12. septembril tütar Kendra Antson.

Võtan vastu tellimusi Vändra kultuurimajas • 7. oktoobril kell 17.30 alustab vene keele kursus. TOIDUKARTULITELE • 10. oktoober kell 11.00 Vändra maraton Kojuvedu. • 17. oktoober kell 12.00 ühekilb Vändra Karu • 21. oktoober kell 19.00 Rakvere Teatri etendus Tel 52 05 578 „Paunvere poiste igavene kevade“. Pilet 16 eurot, sooduspilet 14 eurot. Piletid müügil Piletimaailmas Silver ja Vändra Kultuurimajas. Avatud baar. • 24. oktoober kell 18.00 Valla 3. sünnipäeva kontsert. Meeleolukas ja kaasahaarav kontsert puhkpilliorkest- rilt Popsid. Peale kontserti pakutakse sünnipäevatorti ja teed. Pilet 5 eurot Metsakeskus.ee • 29. oktoober kell 18.00 Seltskonnaklubi Elurõõm peoõhtu. Tantsuks mängib Joe Lumi. Osalustasu 3 eurot. Ostame kasvavat metsa, põllumaad • 31. oktoober kell 19.00 noorte Halloweeni pidu. ja metsakinnistuid hinnaga Kavas õuduste tuba, parima kostüümi valimine, disko. kuni 10 000 eurot/ha. Pilet 2 eurot. • 12. november kell 18.00 Salongiõhtu kontsert Kinnistud võivad olla tehtud raietega „Sõnadeta pühendus“. Raimond Valgre muusikat või asetseda piiranguvööndis. esitavad vibrafonil Tanel-Eiko Novikov ja Tiit Joamets. Tel: 56 111 900 Laual kohvi ja suupisted. Kohtade arv on piiratud. Pilet eelmüügist 15 eurot.

Järgmine Valla Teataja ilmub 30. oktoobril. Artiklid, reklaamid, teated jne palun saata hiljemalt 15. oktoobriks [email protected] või võtta ühendust tel 55 986 950. VALLA TEATAJA Hind 50 senti Toimetusel on õigus vajadusel kaastöid lühendada ja redigeerida. Toimetaja Õie Kuusk, küljendus-kujundus Marek Lillemaa (Saarakiri OÜ), trükk AS Pajo.