1

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 2

Planeering on kokkulepe kolme osapoole vahel: riik, omavalitsus, omanik.

 Riik määrab oma huvid seaduste, valitsuse määruste ja ministrite käskkirjadega.Planeeringu järelvalve funktsioon on riigi esindajal Ida-Viru Maavalitsusel, kes esindab riigi huvisid.

 Valla ülesanne on korraldada valla territoriaal-majanduslik areng, tagades seejuures elanikele normaalsed ja turvalised elutingimused. Planeeringuga määratakse ehitustingimused, s.t. ehituskeelualad, piirangud, ehitamise kord hajaasustuses ja tehakse ettepanekud tiheasustusalade ja detailplaneeringu kohustusega piirkondade ning maa kasutamise sihtotstarbe kohta. Vald tegutseb oma ülesande täitmiseks üldplaneeringu tellijana.

 Omaniku huvi on jälgida ja teha omapoolseid ettepanekuid omandiõiguse kaitseks, et kavandatavad ettevõtmised tagaksid säästva arengu ja ei kahjustaks omaniku huve.

Kaasates kõigi osapoolte arvamuste saamiseks asjast huvitatud ametkondi, teisi planeerimisega tegelevaid asutusi ja valla elanikke, on järgnevas püütud selgitada võimalusi arengueelduste rakendamiseks vallas.

Töögrupp tänab kõiki töösosalenuid abi eest.

Projekti juht L.Pakosta

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 3

SISUKORD lk EESSÕNA 5 I ÜLDÜLEVAADE 8 1. Üldandmed 8 2. Rahvastik. Tööhõive. Ettevõtlus. 13 3. Teenindus. 17 4. Puhkus ja turism kui ettevõtlus 21 5. Tehniline infrastruktuur 26 6. Keskkonnatingimuste arvestamine ja kaitse 29 7. Riigimaad ja munitsipaalmaad 32 II MAAKASUTUSKITSENDUSED 33 III TERRITOORIUMI PLANEERIMINE 46 KOKKUVÕTE 63 KASUTATUD MATERJALID 65 SKEEMID TEKSTIDE JUURDE Skeem 1 Asukoha skeem 9 Skeem 2 Piiride skeem 10 Skeem 3 Teenindus. Ettevõtlus. 20 LISAD Lisa 1 Ülesanne tööle „ valla üldplaneering” . Leping 29 - 99 69 Lisa 2 Lohusuu Vallavolikogu määrus nr.31 24.märts 1998.a., 70 Maa põhifunktsioonide määramine Lisa 3 Lohusuu Vallavolikogu otsus nr.71 14.mai 1998.a., 71 Valla üldplaneeringu koostamine Lisa 4 Lohusuu Vallavolikogu otsus nr.32 18 juuni 1998.a., Maa 72 põhifunktsioonide määramine Lisa 5 Lohusuu Vallavolikogu määrus nr.82 1 oktoober 1998.a., 73 Peipsi äärse piirkonna arengukava ja üldplaneeringu koostamine Lisa 6 Lohusuu Vallavolikogu otsus nr.4 28.oktoober 1996.a. , 74 Asustusjaotuse muutmine Lisa 7 Lohusuu valla haldusterritooriumil tegutsevad ettevõtted seisuga 75 01.01.99.a. Lisa 8 Registreeritud katastriüksused Lohusuu vallas seisuga 76 22.03.1999.a.

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 4

Lisa 9 Lohusuu Vallavolikogu määrus nr.4 25.03.1999.a. , 94 1999 a. ja lähema 5 aasta prioriteetsed valdkonnad, objektid (hooned, rajatised) Lohusuu vallas Lisa 10 Arutelul osalenute nimekiri Lohusuu alevikus 07.04.1999.a. 96

JOONISED Joonis 1 Üldplaneering M 1 : 20 000 97 Joonis 2 Vilusi k., Kalmaküla k. tsoneerimine M 1 : 10 000 58 Joonis 3 Kalmaküla k., k. tsoneerimine M 1 : 10 000 59 Joonis 4 Ninasi k., Tammispää k. tsoneerimine M 1 : 10 000 60 Joonis 5 Tammispää k., Lohusuu aleviku tsoneerimine M 1 : 10 000 61 Joonis 6 k. tsoneerimine M 1 : 10 000 62

Lohusuu valla üldplaneeringu kooskõlastamine 98

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 5

EESSÕNA

Töö koostamise aluseks on Lohusuu Vallavalitsuse poolt kinnitatud ülesanne valla üldplaneeringu koostamiseks (vt. lisa 1). Ida-Viru maakonna valdade seadustele põhinevate maakasutuskitsenduste MAPINFO tarkvaraga töödeldud arvutikaardi koostamist alustati 1996.a. Lõunaregiooni valdadest. Arvutikaardi koostamisele eelnes objektide kandmine töökaardile M 1 : 20 000, nimekirjade koostamine valdade lõikes, materjali läbivaatamine ja täpsustamine valdades ja maakonna asutustes ning kooskõlastamine keskasutustes. Seletuskiri koostati eelpool nimetatud viiele vallale ühtne ja üks eksemplar anti ka Lohusuu vallale üle detsembris 1996.a.. Eelpoolnimetatud töö oli aluseks Lohusuu valla üldplaneeringu koostamisele. Valla üldplaneering on valla planeeringulise suunitlusega kompleksne projektmaterjal, mille abil omavalitsus määratleb valla edasise arengu visioonid ja strateegia. Üldplaneeringu ülesandeks on määratleda valla territoriaal-majandusliku arengu tingimused. Valla üldplaneeringu eesmärgiks on :  selgitada piirangud maakasutusele arvestades valla territooriumil kujunenud olukorda, kaitstavaid loodusobjekte, kultuurimälestisi, väärtuslikke põllumaid, looduskooslusi jm.  määrata detailplaneeringut vajavad alad  määrata tehnilise infrastruktuuri rajatiste asukohad,  teha ettepanekud valla territooriumi funktsionaalseks tsoneerimiseks  reserveerida ehitusmaid  käsitleda valla keskkonna seisundit Territooriumi planeering aitab ette näha keskkonna võimalikke muudatusi ja õigeaegselt sekkuda neist tekkivatesse mõjutustesse. Töö väljundiks on seletuskiri ja arvutikaardid põhijoonis (mõõdus 1 : 20 000) ja rannaäärsete külade tsoneerimisskeemid (mõõdus 1 : 10 000). Kaardialusena on kasutatud Riigi Maa-ameti maakatastri koosseisus peetavaid katastri ja kõlvikute kaarte M 1 : 10 000. Töö temaatiline osa on töödeldud OÜ Maaplaneeringute poolt MapInfo tarkvaraga. 1996.aastal koostatud valla kitsenduste kaart, millele on kantud seadustest, määrustest ja normdokumentidest tulenevad kitsendused ja sinna juurde kuuluv

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 6 tekstiline osa on käesolevas köites korrigeeritud, pidades silmas muutusi seadustes ja määrustes. Üldplaneeringu koostamisel on tuginetud kehtivatele seadustele seisuga kuni 01.04.1999.a. Üldplaneeringus on kaardile kantud detailplaneeringu kohustusega ala, mille alusel vallavolikogu määrab ja kehtestab tiheasustusala, samuti ettepanekud ehitus- reservmaade, munitsipaalmaade, ettevõtluse ja turismi perspektiivide kohta. Arvutikaardiga on tulevikus otstarbekas siduda maakonna kohta koostatud ja kasutatavaid andmebaase: - riigi haldusjaotuse klassifikaator (pärast klassifikaatori täpsustamist siduda täiendavalt MapInfo andmebaasiga); - Eesti Geoloogiakeskuse andmebaas (MicroStation); - metsakorralduskeskuse andmebaas (koordinaatidega sidumata); - loodav Looduskaitse register; - Kultuurimälestiste riiklik register; Maakasutuskitsenduste kaardi täiendamine peaks toimuma pideva protsessina. Joonisele 1 on kantud:  informatsioon maakasutust puudutavatest kehtivatest riiklikest piirangutest  tehnorajatistest ja -objektidest tulenevad piirangud  loodusressursid  riigimetsamaad  kaitstavad kultuurimälestised, loodusobjektid ja huviväärsused  munitsipaalmaad  riigimaanteed  RE „Eesti Energiale” kuuluvad kõrgepingeliinid ja alajaamad  elektriside kaabelliinid  eriobjektid (jäätmete ladustuspaigad, puurkaevud, puhastusseadmed, kalmistud )  ettepanekud detailplaneerimist vajavate alade kohta  ettepanekud ehitusmaade reserveerimiseks  ettepanekud turismi kui perspektiivse ettevõtlusharu arendamiseks Töö on koostatud koostöös Lohusuu Vallavalitsuse töötajatega. Töö koostamisele on kaasatud järgmised asutused ja ametkonnad ning kasutatud järgmisi teabeallikaid :  Lohusuu Vallavalitsus  Ida-Viru maakonna ametkondade spetsialistid  Eesti keskkonnaministeeriumi spetsialistid  Muinsuskaitseinspektsioon

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 7

Üldplaneeringu protsess: - üldplaneeringu põhimõtete tutvustamine ja lepingu sõlmimine Lohusuu Vallavalitsuses 22.01.1999.a.; - töökoosolek Lohusuu Vallavalitsuses 10 03 1999.a.; - töökoosolek Ida-Viru maakonna keskkonna osakonnas ja arenguosakonnas 23.03.1999.a.; - töökoosolek ja maade sihtotstarbe määramise arutlus kohaliku elanikkonnaga 07.04.1999.a.; - üldplaneeringu projektettepaneku vastuvõtmine Lohusuu Vallavolikogus „...... ”...... 1999.a.

Vastuvõtmise ja kõigi kooskõlastuste laekumise järel on kohalikul omavalitsusel kohustus panna planeering avalikule väljapanekule ( selle aeg teatatakse eraldi vähemalt 1 nädal ette nii valla kui ka maakonna ajalehes ). Avaliku väljapaneku käigus on kõigil valla elanikel, vallas kinnisvara omavatel ja teistel asjast huvitatud isikutel õigus planeerimisettepanekutega tutvuda ning esitada parandusi ja täiendusi või vaidlustada planeeringut. Arvestamisele tulevad kirjalikud ettepanekud, mis on laekunud väljapaneku lõpuks. Hilisemaid seisukohti arvesse ei võeta. Avalikustamise kestvus on 4 nädalat. Avalikule väljapanekule järgneb planeeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu, Ida-Virumaa maavanema heakskiidu saamise järel planeeringu kehtestamine Lohusuu Vallavolikogu poolt.

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 8

I ÜLDÜLEVAADE

1. ÜLDANDMED Lohusuu vald paikneb Ida-Viru maakonna lõunaosas (vt. skeem 1). Maakonna ääreosa vallana piirneb Lohusuu vald lõunaosas Jõgeva maakonna linnaga ja Torma vallaga, lääne- ja loodeosas ning põhja- ja kirdeosas valdadega Ida-Viru maakonnast ning idas ja kagus Peipsi järvega. Geograafiliselt jääb Lohusuu vald Põhja-Eesti piirkonna Alutaguse maastikurajooni. Piirkonna kõrgus on 40 - 50m üle merepinna ehk 20 m Peipsi järve tasemest. Pinnakatteks on viimase jääaja moreensete (ordoviitsiumi lubjakivil) ca 20m paksune. Peaaegu igal pool on moreen kaetud hilisemate jääpaisjärvede (viirsavid ja liivad) ja varasemate Peipsi järve setetega (liivadega). Mandrijää taandumisel ujutati alad üle kohalike jääpaisjärvede ja Peipsi järve vetega. Peipsi järve omaaegseid rannajooni selle taandumisel Alutaguselt tähistavad vanad rannamoodustised — luidestunud rannavallide kaks vööndit piki rannikut. Valla kirdeosas Raadna küla piirkonnas asub luidestik, mille markantsem looduskaitsealune osa jääb väljaspoole Lohusuu valda (5 - 12m kõrgused luited Järvevälja maastikukaitsealal). Enamasti on luited kaetud männimetsaga. Mööda Peipsi järve äärt edela suunas muutub liivarand madalamaks. Kalmaküla kohal paikneb madal luiteahelik Peipsi rannast eemal. Madalamad alad jõgede vahel ja rannavallide vahelised nõod on soostunud. Piirkonda veestavad Peipsi järve - Narva jõe vesikonna vooluveekogud. Peipsi järve tähtsus on vallale väga suur: looduslikud tingimused vallas on soodsad puhkemajanduseks, kuna Peipsi järve vesi on suvel merega võrreldes märksa soojem (suvel kuni 21 - 22° - A. Mäemets, Virumaa, 1998.a.) ja liivarannad puhkuseks sobivad; järve kalavarud annavad võimaluse tegeleda kalapüügiga nii igapäevase sissetuleku, hobi kui ka kalastusturismi tähenduses. Alutaguse piirkonda iseloomustab metsade ja soode vaheldumine, millest on tingitud piirkonna asustuse suhteline hõredus (8,8 in/km²). Asustus paikneb vallas jõgede ääres ja Peipsi järve äärsetel aladel, kus on ülekaalus madal liivarand. Lohusuu vald oli 1939.a.Tartu maakonna koosseisus (vt. skeem 2). Oma praegustes piirides on Lohusuu vald jäänud 1939 aastaga võrreldes põhiliselt samadesse piiridesse. , Jõemetsa ja Kärasi külad kuulusid Avinurme valla koosseisu ja perspektiivselt tuleks kaaluda nende taasühendamist, arvestades lähemat sidet Avinurmega. Piiride muutmine peaks toimuma vastavalt elanike soovile.

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 9

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 10

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 11

Valla ajalooliselt väljakujunenud keskus asub Lohusuu alevikus, on kättesaadav ja kujunenud I astme teeninduskeskuseks. Kaalutlusi valdade haldusjaotuse muutmises on tehtud Ida-Viru lõunaregiooni valdade puhul Peipsi järve äärse valla moodustamiseks, kusjuures uus vald haaraks tervikuna Lohusuu ja Alajõe vallad ja osaliselt Tudulinna ja valdade Peipsi järve äärsed piirkonnad, mille põhjenduseks on omavahelised sidemed, näiteks: ühised probleemid seoses Peipsi järve äärse puhkemajanduse korraldamisega, koolipiirkond, tööalane pendelränne, bussiliiklus, jne.. Lohusuu valla seisukoht Peipsi järve äärse valla suhtes on positiivne. Uue ühtse haldusüksuse moodustamine ja valla piiride muutmine peaks toimuma arvestades elanike soove (rahvaküsitlus) ja piiri korrigeerimisel tuleks arvestada, et valla elanikele kuuluvad maavaldused jääksid tervikuna valla territooriumile. Kõigepealt tuleks välja selgitada ja läbi vaadata mitmed protsessiga tekkivad probleemid. Ida-Viru maakonnaplaneeringus (1998.a.) on öeldud, et lõplik lahendus haldusreformis selgub, kui on välja töötatud kogu Eesti territooriumi puudutav perspektiivne haldus-territoriaalne süsteem, vastu võetud sellekohane otsus, tagatud reformi läbiviimise kord ning uuritud kohapealsete elanike seisukohti.

Lohusuu valla külade lahkmejooned on korrigeeritud koos Lohusuu valla spetsialistidega silmas pidades piiride loogilist kulgemist looduses ja toetudes Ida- Viru Maakatastrist saadud digitaalsetele andmetele riigimetsamaa osas. Külade lahkmejoonte korrigeerimine toimub ka tulevikus, arvestades, et maareformi käigus tagastatavad maavaldused kuuluksid tervikuna ühe küla piiridesse. Lohusuu valla maakasutus seisuga 01.01. 1999 a. oli valla andmetel järgmine: Tabel 1 maakasutajad maakasutajate üldpind ha sellest arv haritav looduslik metsamaa maa rohumaa põllumajanduslikud 1 4078,0 4,0 41,0 3476,0 ettevõtted ja metskonnad s.h.registreeritud 1 4078,0 4,0 41,0 3476,0 omandiõigusega talud 94 853,0 133,0 127,0 491,0

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 12 s.h.registreeritud 89 765,0 131,0 91,0 462,0 omandiõigusega elanike majapida- 599,0 mised (elukoha õigusjärgne maa- kasutus) muud maakasutajad 110,0 kasutusse andmata 4688,0 344,0 440,0 3270,0 maa kokku 10328,0 481,0 608,0 7237,0 Märkus: üldpind tabelis on suurem kui näitajate summa järgnevas 3-s lahtris . Tabeli andmed saadud Lohusuu vallavalitsusest.

Põllumajanduslik potentsiaal Lohusuu vallas on suhteliselt väike tänu valla suurele metsasusele. Haritavat maad ja looduslikku rohumaad on vallas 10,5 % ja see on levinud asulate ümbruses Piilsi - Jõemetsa - Kärasi piirkonnas ja Tammispää, Kalmaküla ja Vilusi ümbruses. Praegustel väiketaludel oleks sobiv tulevikus spetsialiseeruda turismile ja puhkemajandusele (aiandus, mesindus, harrastustalud). Piirkonda iseloomustab suur metsasus (70 % valla üldpinnast). Lohusuu valda jääb Avinurme metskonna maa. Metsade territoriaalsest paiknemisest annab ülevaate joonis 1, kuhu on kantud ka hoiu- ja kaitsemetsad Ida-Virumaa metsade majandamise kava alusel (Eesti Metsakorralduskeskus, 1996), mida on korrigeeritud koos Avinurme metskonna spetsialistidega vastavalt Metsaseadusele (1998). Riigimetsamaad on joonisele 1 kantud Ida-Viru Maakatastri digitaalsetel andmetel.

Üleriigilise tähtsusega maardlaid Lohusuu valla territooriumile ei jää. Kohaliku tähtsusega maavaradest esinevad liiv, kruus, turvas. Uuritud maardlaist on osaliselt Lohusuu valla maadel Raadna liivamaardla, mille karjäär on ammendatud ja Piilsi kruusamaardla. Lohusuu vallas on uuritud turbavarud Kärasi ja Tudulinna soodes (vt. joonis 1). Kärasi turbamaardlast jääb osa Järvevälja maastikukaitseala piiresse, s.h. Kärasi sihtkaitsevööndile, mis seab kasutusele looduskaitselised piirangud. Valla põhjaosas asub Tudulinna turbamaardla. Maavarade kohta annab ülevaate tabel peatükis II Maakasutuskitsendused.

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 13 2. RAHVASTIK. TÖÖHÕIVE. ETTEVÕTLUS. Lohusuu vald oma käesolevais piires on pindalaga 103,3 km2 suuruselt Ida-Viru maakonna 15 maavalla hulgas 13-l kohal (3,2% maavaldade pinnast). Lohusuu vallas on käesoleval ajal 9 küla ja üks alevik, milles seisuga 01.01.99 on 949 kohalolevat (903 alalist) elanikku. Keskmine asustustihedus 8,8 in/km2. Maakonna maavaldade keskmine asustustihedus on 6,9 in/km2. Lohusuu valla kohalolev (faktiline) elanikkond seisuga 01.01.98.a. jagunes vanuselise struktuuri järgi järgmiselt: Tabel 2 piirkond kokku tööeast % tööealised % pensioni % nooremad 16 - 61/56 a ealised 0 - 15 a 62 /57 +... a Lohusuu 955 172 18,0 511 53,5 272 28,5 Ida-Viru 22163 4524 20,4 12147 54,8 5492 24,8 maakond Eesti 444616 104206 23,4 249176 56,1 91234 20,5 valdade rahvastik Andmed ESA statistikakogumikust, 1998.a. Nii vabariigi valdade rahvastiku kui Ida-Viru maakonna keskmiste näitajatega võrreldes on Lohusuu vallas laste % madalam. Valla elujõulisuse näitaja on tööealiste %, mis aga on samuti madalam nii maakonna kui vabariigi keskmistest. Olukorra parandamiseks tuleks vallal soodustada ettevõtluse arengut ja puhkemajandust, mis tooks valda elanikke juurde. Lohusuu valla maa-asulate nimestik koos elanike arvu ja rahvastiku vanuselise struktuuriga külade kaupa (seisuga 01.01.99.a.) on kohta antud tabelis 3. Tabel 3 asula alaliste kohal-olevate s.h. elanike arv elanike arv tööeast tööealised pensioni- nooremad ealised 1. Jõemetsa küla 24 27 7 12 8 2. Kalmaküla küla 72 74 12 42 20 3. Kärasi küla 51 53 10 30 13 4.Lohusuu alevik 409 433 73 227 133 5. Ninasi küla 53 56 12 31 13 6. Piilsi küla 60 62 4 31 27

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 14 7. Raadna küla 17 17 2 8 7 8. küla 28 28 7 14 7 9. Tammispää küla 97 100 25 60 15 10. Vilusi küla 92 99 16 54 29 vald kokku 903 949 (100%) 168 (18%) 509 272 (53%) (29%) Tabeli andmed saadud Lohusuu vallavalitsusest. Valla rahvastiku dünaamika näitab, et elanike arv viimase 5 aasta jooksul on suhteliselt stabiilne (vt. tabel 4). Tabel 4 näitaja 1995 1996 1997 1998 01.01. 1999 kohalolev 916 947 954 955 949 elanikkond alaline 889 886 895 906 903 elanikkond Andmed ESA statistikakogumikest, 1996,1997,1998 Valla loomuliku ja mehaanilise iibe kohta annab ülevaate järgnev tabel : Tabel 5 näitaja 1995 1996 1997 1998 08.03. 1999 sünde 4 6 6 6 3 surmasid 36 17 16 17 6 loomulik iive -32 -11 -10 -11 -3 saabus 45 37 41 31 5 lahkus 10 18 17 19 4 mehaaniline +35 +19 +24 +12 +1 iive iive kokku +3 +8 +14 +1 -2 Tabeli andmed saadud Lohusuu vallavalitsusest. Loomulik iive on viimaste aastate lõikes olnud negatiivne, valda juurde tulnud elanikkonna (mehaaniline iive) arvel on kogumuutus siiski positiivne .

Tabelis 6 on näidatud Lohusuu valla erinevate sotsiaalsete rühmade arvulised näitajad külade lõikes seisuga 01.01.99.a.. Tabelist nähtub, et 11,4 % (31 inimest) pensioniealistest on üksikvanurid, kellega tuleks arvestada kui võimalike abivajajatega.

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 15 Lastest (vanuses 0-15 a) on eelkooliealisi (vanuses 0-6 a) 32,1%. Eelkooliealiste laste aastakäikude järgi on näha, et sündimus on langenud järsult (ca 50%) viimase 4 aasta jooksul. 1998/99 õppeaastal on esimese klassi õpilaste arv 5. Sündimuse langus teeb klassikomplekte väiksemaks, kuid kooli sulgemist ei tuleks ette näha, kuna Lohusuu põhikooli piirkonda jääb ka Alajõe vald. Paljulapselisi peresid on 5.

Tabel 6 asula kohal- s.h. inva- reg. 4 ja olevate lapsi õpi- töö- pensi- neist liide/ töö- üle 4 elanike 0-6 lasi ealisi oni- üksik s.h. tud / lapse- arv 7-15 ealisi vanu töö- töö- ga pe- reid eas otsijad resid 1. Jõemetsa 27 1 6 12 8 1 1 / - - / 3 1 2. Kalmaküla 74 5 7 42 20 2 7 / 3 4 / 13 3. Kärasi 53 1 9 30 13 1 6 / 4 - / 7 4.Lohusuu al-k 433 22 51 227 133 13 43 / 7 / 10 2 22 5. Ninasi 56 2 10 31 13 1 1 / 1 - / 5 1 6. Piilsi 62 2 2 31 27 4 3 / 1 1 / 3 7. Raadna 17 2 - 8 7 - 1 / 1 - / 1 8.Separa 28 2 5 14 7 2 - / 1 9. Tammispää 100 11 14 60 15 2 3 / 3 2 / 10 1 10. Vilusi 99 6 10 54 29 5 4 / 3 - / 5 vald kokku 949 54 114 509 272 31 69/ 38 14/ 58 5 Tabeli andmed saadud Lohusuu vallavalitsusest. Valla tööealiste inimeste sotsiaalne jagunemine on toodud järgnevas tabelis 7: Tabel 7 elanikke % töö- ealistest elanike arv 903 töötav elanikkond 264 s.h. tööealised 249 49 tööeast vanemad 15 päevakoolis õppijad 170 s.h. õpib väljaspool valda/ s. h. 94 / 60 linnas päevakoolis õppijad tööealised 57 11 mittetöötavad ja mitte- 202 40

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 16 õppivad tööealised ametlikult registreeritud töötud 72 ja tööotsijad väljaspool valda töötab/ s.h. 85 / 52 linnas Tabel koostatud Lohusuu vallavalitsuse andmetel

Tööealisest elanikkonnast vallas töötab 49 %, õpib 11 % Valla territooriumil töötab 68 % töötavast elanikkonnast. väljaspool valda töötab 85 inimest, mis moodustab töötavast elanikkonnast 32 %. Tööealisi inimesi, kes ei tööta ega õpi on vallas 40 % tööealistest. Põhjuseks tööpuudus. Valla tööjõu rakendamiseks oleks vaja puhkusega seotud ettevõtluse võimaluste uuringuid. Suure metsasusega vallas jääb metsatöötlus üheks tootmisharuks, mille arendamist tuleks valla poolt soodustada. Metsad on ühtlasi jahimajanduse eelduseks. Peipsi järve äärse valla eeliseks on kalapüügiga tegelemise võimalus. Tegutsevad kutselised kalurid (AS Peipsi Trade) ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Valla territooriumil tegutsevate ettevõtete nimekiri on toodud lisas 7. Harrastuskalastajad saavad oma kalastuskaarte vallavalitsuse kaudu. Talvisel perioodil on harrastuskalastajaid ka väljaspoolt vabariiki, mis on nn. harrastusturismina tulevikus vallale sissetulekuallikaks: vajalik on võimaldada kalastajatele toitlustus-, majutus- ja olmeteenuseid (Kalmaküla, Ninasi, Lohusuu). Looduskaunis ja puhkemajanduslikult soodne asukoht toob tulevikus kaasa võimalused puhkemajanduslikuks ettevõtluseks (toitlustus, majutus, infopunkt, turismikaubandus jne.) ja koos sellega töökohti. Käesolevas töös on näidatud võimalikud sobivad ettevõtlusmaade variandid (tabel 8 ; joonis 1), mida vald saab välja pakkuda ettevõtlusest huvitatuile. Tabel 8 asukoht senine kasutus planeeringuga pakutud kasutus märkusi Kalmaküla kauplusehoone kaubandus-teenindus; sobiv, kuna jääb (tühi) toitlustus; teeäärne auto- ja Jõhvi-Tartu-Valga rattateeninduskompleks; parkla põhimaantee äär-de jne. Kalmaküla endised majutusmaja kalameestele; on sobivalt Peipsi töökojahooned parkla; järve läheduses ja (tühjad) tee ääres Tammispää endised tootmine k.o. ajal ühes

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 17 tootmishooned saeraam Piilsi endised tootmine sobiv loomakasva- tootmishooned tuseks; kasutusele võtmisel arvestada kaitsevööndiga Lohusuu - teeäärne teenindus (kaks kohta) Lohusuu - kämping, külalissadam teenin- „Valge” kauplusega dusega, telkimisplats, I-punkt, ühes hoones sobiks rannateenindus; majutus majutus Raadna - parkla autodele, jalgratastele; soovitav välja rannateenindus; telkimisplatsid ehitada jalgratta- ( ka valvega) rajad telkimiseni

Lohusuu Vallavolikogu on oma määrusega (vt. lisa 9) kinnitanud 1999 aasta ja lähema 5 aasta prioriteetsed valdkonnad, objektid (hooned, rajatised) Lohusuu vallas, mis toob välja valla eesmärgi turismiettevõtluse arendamiseks.

3.TEENINDUS Esimese astme teeninduskeskustena on Lohusuu vallas välja kujunenud Lohusuu alevik. Jõgeva maakonda jäävas vallaga lõunaosas piirnevas Mustvee linnas, mis on ühtlasi teise tasandi keskuseks kogu valla jaoks (Lohusuu alevikust 10 km) käiakse saamas nii igapäevast (lähemad külad) kui episoodilist teenindust. Maakonnakeskus Jõhvi asub 58 km kaugusel Lohusuu alevikust. Tabel 9 ja skeem 3 annavad ülevaate olevaist ja perspektiivselt vajalikest teenindusasutustest: Tabel 9 teenindusliik asukoht vallas märkusi vallamaja Lohusuu alevikus põhikool Lohusuu alevikus 1998/99 õppeaastal 96 õpilast; koolis nii eesti kui vene õppekeel; perspektiivselt on ette nähtud ehitada koolile juurdeehitus spordi- ja tervisekeskuse funktsiooniga gümnaasium lähimad: Mustvees ja Avinurme alevikus muusikakool Mustvee linnas; Iisaku alevikus kunstikool Mustvee linnas; Iisaku alevikus

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 18 rahvamaja Lohusuu alevikus rahvamajas 169 kohta raamatukogu Lohusuu alevikus, Lohusuus lugejaid 189; Jõemetsa külas Jõemetsas lugejaid 129 huvikeskus Lohusuu alevikus tegutsevad kunstiring, käsitööring, aeroobikaring, laste huviring muuseum Lohusuu alevikus kalandusmuuseumiks arendatav, asub huvikeskusega ühes hoones kirik Lohusuu alevikus 2 EELK kirik; Uusapostlik õigeusu kirik kirikut haigla lähim : Mustvee linnas polikliinik, Lohusuu alevikus, lähim polikliinik asub Mustvee linnas perearstid töötavad perearst, velsker, hambaarst apteek lähim : Mustvee linnas; Avinurme alevikus vetapteek lähim : Avinurme alevikus kauplus Lohusuu alevikus 3 Piilsi, Jõemetsa ja Kärasi külasid teenindab Tammispää külas kauplusauto. 1 Kalmaküla küla kauplus-baari hoone kasutamata toitlustus (söökla, Lohusuu alevikus Kalmaküla küla kauplus-baari hoone baar jne.) baar (12 kohta) kasutamata automaattelefoni- Lohusuu alevikus Piilsi, Jõemetsa ja Kärasi külad kuuluvad keskjaam (150 numbrit) Avinurme automaattelefoni keskjaama piirkonda, Vilusi küla Mustvee linna automaattelefoni keskjaama piirkonda side Lohusuu alevikus pank vallas pangateenust ei ole, lähim kontor Mustvee linnas (Hansapank) politseikordnik Lohusuu alevikus kordnik Jõhvi Politseijaoskonna koosseisus; teeninduspiirkond Lohusuu vald; lähim kordnik Iisaku alevikus päästeteenistus Lohusuu alevikus tuletõrjeautod Iisakus, Tudulinnas, 1 tuletõrjeauto Mustvees; valda teenindab Mustvee linna kiirabi; lähim komando Jõhvi linnas rahvapidude koht Lohusuu alevikus,

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 19 Kalmaküla külas, Jõemetsa külas bensiinijaam või lähimad Mustvee linnas ja Avinurme tankla alevikus; perspektiivselt võimalikud kohavariandid toodud joonisel 1 prügila perspektiivne prügila väljaehitamisel Jõgevamaa Torma vallas Võtikvere külas, ca 10 - 15 km kaugusel Tabeli andmed saadud Lohusuu vallavalitsusest

Kodanikukaitse Põhiosas tugineb Lohusuu vald Ida-Virumaa Päästeameti Jõhvi komandole. Lohusuu alevikus asub kogu valla ainuke tuletõrjeauto. Joonisel 1 on toodud Lohusuu valla territooriumil asuvad tuletõrje veevõtukohad, mis on loetletud järgnevas tabelis ja mille number ühtib kaardil oleva numbriga. Tabel 10 Nr.kaardil Tuletõrje veevõtukoht Asukoht 1 Lohusuu sadama kai Lohusuu alevik 2 kauplus „ Valge” juures Lohusuu alevik 3 Metskonna juures Separa küla 4 Kalma silla juures Kalmaküla 5 Lohusuu Põhikooli juures Lohusuu alevik

Kiirabiteenust osutab Mustvee linna haigla. Kodanike turvalisust tagab Jõhvi Politseijaoskond, mille teeninduspiirkonda jäävad Jõhvi linn, Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa, Oru alev ja Alajõe, Avinurme, Iisaku, Jõhvi, Lohusuu, Tudulinna, , Illuka ja Mäetaguse vallad. Lohusuu vallas on konstaabel Lohusuu alevikus. Kodanike turvalisust aitab tagada kohalik kodukaitse. Kodanikukaitse tagamiseks oleks vaja ulatusliku ja töökindla sidesüsteemi olemasolu vallas. Piirivalve. Lohusuu vald kuulub riigipiiri äärsete valdade hulka. Piirivalve tegevust koordineerib valla territooriumil Peipsi Piirivalvepiirkond. Peale riigipiiriga seotud funktsioonide täidab piirivalve Peipsil ka päästeteenistuse ülesandeid.

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 20 Skeem 3 TEENINDUS

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 21

4.PUHKUS JA TURISM KUI ETTEVÕTLUS Asendist tulenevalt on puhkemajandus Lohusuu valla üheks tuleviku ettevõtluse- ja teenindusharuks, mida tuleks arendada koos teiste Peipsi põhjaranniku valdadega. Ida-Viru maakonnaplaneeringus on turismi nimetatud üheks kolmest prioriteetsest (kuigi seni on veel arenevast) majandusharust Ida-Virumaal. Turismi areng on seiskunud idaturismi vähenemisega. Käesoleval ajal on piirkonnas turistiks enamasti siseturist (eelkõige kooliõpilased), kuid tulevikus peaks kaunis loodus tõmbama ka välisturisti. Piirkonnas on peale huvitava looduse ka hulgaliselt kultuurimälestisi ja huviväärsusi. Turismi arenguks on vajalik mitte ainult eksponeeritav puhkuseks ja turismiks soodne maastik, vaid kõigepealt sobiv teeninduskeskkond. Turism ei arene ilma infrastruktuurisse investeerimata. Selleks on vaja:  koolitada turismiteenindustöötajaid (personaliõpe, keeleõpe, arvutiõpe, jne.): võimalusteks on korraldada soovijaile vastavaid kursusi näiteks Lohusuu huvikeskuses, samuti vanemate klasside õpilastele koolis;  toetada ettevõtluse arengut turismimajanduses: tutvustada ettevõtluseks sobivaid piirkondi, mis on üldplaneeringuga määratud (Lohusuu al-k., Raadna, Tammispää, Ninasi, Kalmaküla külades);  renoveerida senised ja ehitada uusi kaasaja tasemel majutus- ja teenindusasutusi puhkuseks Lohusuu alevikus, Raadna ja Kalmaküla külades. Investeeringuteks vajalik ressursiabi (riiklik toetus, rahvusvahelised projektid, jne.) tuleks vallal leida koos Ida-Viru maakonnavalitsusega. Olemasolevatest projektidest on maakonnas käivitunud Eesti ja Soome 3+3 turismiprojekt, milles on kaasatud Ida- Viru, Lääne-Viru ja Jõgevamaa; PHARE CBS Ida-Virumaa turismi arendamise projekt turismi revideerimise ja korrastamise eesmärgil. Ida-Viru maakonnaplaneeringus on muu hulgas ette nähtud (ja käesolevas valla üldplaneeringus arvestatud) tähtsamate sõlmlahenduste ja projektidena arendada : 1) teede ja transpordi osas  väikesadamad ja Peipsiäärsed puhkealad  laevaliiklus piki rannikut (vajalik koostöö Peipsi järve äärsete valdadega)  teedeäärne bensiinijaamade ja teenindus/hooldusettevõtete võrk (vastav ettevõtlusmaa) 2) turismi ja puhkemajanduse osas ______Lohusuu valla üldplaneering 99' 22  teedeäärne informatsioon ja teenindus  turismiprioriteeti elluviivate struktuuride käivitamine  personali ja ka elanikkonna väljaõpe ja täiendõpe  ranniku ja rannavete avamine turismiks ja puhkuseks  maakondliku krediidiressursi loomine turismialase ettevõtluse toetamiseks

Rahvusvahelisi matkaradu Peipsi põhjarannikule ei ole seni planeeritud, kuid Eestit läbiv rahvusvaheline matkarada, mis Ida-Virumaal kulgeb piki Soome lahe rannikut, võiks näidata tulevikus kõrvalharu Peipsi põhjaranniku piirkondadesse. Mõeldav oleks piirkonda tuua ka mõni rahvusvaheline jalgrattamarsruut. Turismikettide (marsruutide) organiseerimine (majutuse ja toitlustuse tagamine) nõuab omavalitsuste ja eraettevõtjate huvitatust ja koostööd.

Turismiliikidest, mis sobiksid Peipsi järve äärsetele valdadele on:  Peipsi järvega seotud tegevused — supelrannad (vt. joonis 1), — lõbusõidud Peipsi järvel (vajalik vastava teenusliigi pakkuja-ettevõtja) — järveäärseid sadamaid läbiv ranna-laevaliin (vajalik koostöö teiste valdadega)  ökoturism tuleks kõne alla soodes (puutumatu loodus) ja Järvevälja kaitsealal (ainult kaitseala valitsejaga kooskõlastatult)  jalgsimatkad (vallasisesed matkateed on kaardile kantud (vt. joonis 1) kooskõlastatult valla esindajatega. Matkateedele on põhiliseks aluseks olemasolev teede võrk vallas, samuti informatiivsed kohad looduses)  jalgrattamatkad (jalgrattamatkajate puhke- ja ööbimiskohad peaks olema eemal tallamisõrnast pinnasest ja eraldi tähistatud, seega vajab probleem omaette uuringut). Jalgrattaturistile sobivad vallas kõik riigiteed.  ratsaturism (taluturismi võimalik lisaettevõtlusliik) sõltub Lohusuu vallas taluturismi arenemisest, soovitavad piirkonnad võiksid olla Piilsi - Jõemetsa - Kärasi külad, kus saaks koostada tulevikus ka ratsaturismimarsruute ümbruskonda  kalastusturism on põhiliselt talipüügiga tegelevale huvilisele Peipsi järvel; tulevikus tuleks tõmmata rohkem ka välisturisti, milleks on vaja luua vastavad tingimused (majutus- toitlustus-, teenindus: perspektiivsed võimalikud kohad joonisel 1)  autoturism on tänu valda läbivale Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteele soodne; kämpingud võiksid paikneda Lohusuu alevikus, Kalmakülas ______Lohusuu valla üldplaneering 99' 23

Teeninduses on käesolev planeering välja pakkunud võimalikke majutus- teeninduspaikade asukohti Raadna külas, Kalmaküla külas ja Lohusuu alevikus, kus oleks mõeldav korraldada ka auto- ja jalgratta remont ning teenindus jne. (vt joonis 1). Võimalikest asukohtadest on vallal võimalus pakkuda ettevõtlusmaad investeerijale, kes soovib tegeleda turismialase infrastruktuuri väljaehitamisega (vt. I peatükk, punkt 1, tabel 8). Koos turismiga peaks arenema turismiteenindus (kaubandus, teenindus, üürimine jne.). Vajalikud objektid: - olmeteenindus (õmblusteenused, kingsepp, saun, pesumaja Lohusuu alevi- kus); - majutus (perspektiivsed turismitalud, puhkebaasid, kämpingud; kasutada saab ka olemasolevaid kooliruume Lohusuus) - toitlustus (perspektiivsete kämpingute, telkimiskohtade jne. juures näit. Lohusuu al-kus, Kalmakülas, Raadna külas); - parkimisvõimalused randa viivate teede juures Raadna külas, kalastajatele Ninasi, Tammispää külades. Käesolevas planeeringus on toodud ära võimalusi telkimis- ja majutuskohtadeks (vt. joonis 1), enamasti Peipsi rannale lähedastes kohtades (Raadna külas, Lohusuu alevikus Avijõe suudmes, Kalmakülas). Puhkebaasiks kalastajatele on planeeritud Kalmakülas asuv endine töökoja kompleks, mis seisab kasutuseta.

Põhjusi, miks Lohusuu valla loodus ja maastik on puhkajale ja turistile huvitav, on väga palju:  Peipsi järve rannajoon Lohusuu vallas on 17 km ja on suures osas jalgsimatkajale läbitav. Järvele juurdepääs on soodne ka auto- ja jalgrattaturistile tänu sellele, et vabariiklik Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee läbib valda Peipsi järve ranniku läheduses, paralleelselt sellega. Vajalik on jälgida, et kasutataks ettenähtud parklaid.  Puhkajat tõmbaks puhkus puhkebaasides, kämpingutes aga ka järveäärne suvilakrunt. Töös on ära toodud võimalikud supluskohad ja supelrannad (vt. joonis 1).  Piirkonnas on Järvevälja maastikukaitseala lahustükid : Kärasi sihtkaitsevöönd koos Kodassaare piiranguvööndiga Kärasi külas ja Karusoo sihtkaitsevöönd Piilsi

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 24 külas, kus võiks korraldada ökoturismi (sooturismi). Marsruudid tuleks koos looduskaitse spetsialistidega detailselt läbi mõelda.  Kogu valla territooriumil on huvitavaid looduslikke kooslusi: metsad, sood, rannaniidud, roostik jne.  Ornitoloogiliselt on huvitav roostik ja rannaniidud  Peipsi järve omaaegseid rannajooni selle taandumisel Alutaguselt tähistavad vanad rannamoodustised - luidestunud rannavallide kaks vööndit piki rannikut. Kõige kõrgemad on need Raadna külas.  Vallas on kokku 14 riikliku kaitse all olevat üksikobjekti (kultuurimälestisi ja looduskaitseobjekte) (vt. joonis 1), mis on juba kantud või kohe registrisse kandmisel.  Lisaks riikliku kaitse all olevaile on toodud välja huviväärseid objekte (vt. joonis 1) toetudes Eesti Ürglooduse Raamatus esitatule ja erialaspetsialistide soovitustele. Võimalusteks, kuidas turist saab valla vaatamisväärsusi näha, on käesolevas töös esitatud võimalikud matkateed ja -rajad, mis on kaardile (vt. joonis 1) kantud kooskõlastatult valla, Ida-Viru maakonna keskkonna osakonna ja keskkonnaministeeriumi esindajatega. Matkateedele ja -radadele on aluseks olemasolev teede võrk vallas, samuti informatiivsed kohad looduses. Tulevikus oleks vajalik teha täpsustav uurimistöö vastavate marsruutide kirjeldustega (s.h. ka õpperajad) nende kasutamiseks erinevate matkamisvormide puhul: jalgsimatkad, hobumatkad, jalgrattamatkad, automatkad, suusamatkad, paadimatkad rannas. Koos Lohusuu valla esindajatega on välja pakutud matkateede variandid (vt. joonis 1), mis oleks sobivad eelkõige jalgsimatkajatele: 1. Lohusuu alevikust Raadna külasse ja supelranda; 2. Vana kirikutee Piilsi külast Lohusuu alevikku; 3. Piilsi külast Kalmakülani viiv tee (kõrvalmaantee 13162) on sobiv ka jalgrattamatkajale; 4. Piilsi - Ninasi tee jalgsimatkajale 5. Lohusuu - Järvevälja maastikukaitseala - Jõemetsa - Piilsi Kõikide matkateede algus või jätk võb olla naabervallas. Matkajatele on planeeringus pakutud ka telkimiskohad. Järgnev tabel annab ülevaate majutus- ja telkimiskohtadest ja esitab soovituslikult ka teenindusobjektide perspektiivid. Tabel 11 teenindusliik asukoht märkusi

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 25 majutus Raadna külas rekonstrueeritavates kohtade arv puhkebaasides (3); 50 ; 50; 20 Lohusuu al-k. (persp. kämpingus); perspektiivsete Lohusuu al-k. võimalik majutus objektide maht põhikooli hoones suveperioodil; selgub detail- Kalmaküla persp Kalameeste maja planeerimisega maanteeäärne teenindus- Kalmakülas (perspektiivne - endise perspektiivsete keskus (võimalik kauplus, kauplusehoone baasil), objektide maht toitlustus, bensiinijaam, Lohusuu al-kus (2 perspektiivset), selgub detail- parkimine, jne.) Tammispää küla (olemasolev kauplus planeerimisega koos toitlustusega) kohalik I - punkt Lohusuu (perspektiivne ) telkimiskoht Raadna küla (3 kohta) telkimiskohtade Lohusuu al-k. juures vajalik Kalmaküla lõkke tegemise võimalus parkimiskoht Lohusuu alevikus (perspektiivne) Lohusuu vene kiriku kõrval (perspektiivne) Raadna küla puhkepiirkonnas (perspektiivne) Ninasi külas (perspektiivne) Kalmakülas (perspektiivne) Tammispää külas rahvapidude koht Lohusuu alevikus (2 kohta), rahvapidude perspektiivne laululava aleviku keskel; kohtadel võib Jõemetsa külas (perspektiivne kasutada on laululava) telkimisvõimalus Kalmakülas

Turismiinformatsioon tulevikus. Riiklikud I-punktid asuvad Ida-Virumaal Narvas ja Jõhvis. Maakonna lõunaregioonis see käesoleval ajal puudub, kuid sobiv variant oleks Iisaku alevikus, kus saaksid teavet nii põhjapoolt Peipsi järve poole tulijad kui Mustvee poolt Ida-Viru maakonda sõitjad. ______Lohusuu valla üldplaneering 99' 26 Soovituslikult võiks kujuneda kohalik infopunkt turistile ja matkajale Lohusuu alevikus, kus Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres on planeeringuga välja pakutud piirkond maanteeäärse teeninduse jaoks, mis võiks haarata kaubanduse, toitlustuse, bensiinijaama, parkimise, majutuse jne., (sobiks eriti autoturistidele). Edukas ettevõtja on valla arengu tegelik toetaja. Valla eelarvet ei mõjuta mitte niivõrd ettevõtete arv vallas, vaid palgad mis seal makstakse. Seetõttu on valla jaoks eriti oluline soodustada tugevate ettevõtete tulekut valda, siinjuures silmas pidades puhkuseks ja turismiks sobivat tausta.

5.TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 5.1. TRANSPORDIÜHENDUSED Riigimaanteed. Valda läbivad riigimaanteed on kantud joonisele 1 seisuga 01.01.98.a.. Riigimaanteed on määratud Maanteeameti poolt kehtestatud riigimaanteede loeteluga. Valda läbivad riigimaanteed: tee nr. maantee nimetus pikkus vallas, km PÕHIMAANTEE 3 Jõhvi - Tartu - Valga 16,8 KÕRVALMAANTEED 13114 Kalma - Mustvee 2,6 13161 Lohusuu - Maetsmaa 6,1 13162 Kalma - Avinurme 9,0 13163 Vadi - Jõemetsa 2,9 13170 Ulvi - Tõnusaare 1,7 Riigimaanteede alune maa ei ole kantud katastrisse. Vastavalt Ida-Viru maakonnaplaneeringule on joonisele 1 kantud Jõhvi-Tartu-Valga maantee võimalik perspektiivne teelõik Sälliku ja Raadna vahel, millega Kauksi ja Rannapungerja külad vabaneksid transiitliiklusest.

Kohalikud teed (vallateed) on välja pakutud ja kaardile kantud vallapoolse ettepanekuna, jälgides järgneva tabeli tähiseid: tee tähis tee nimetus pikkus km K 1 Raadna tee 1,1

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 27 K 2 tee 0,8 K 3 Järve tee 1,0 K 4 Jõe tänav 1,2 K 5 Ülejõe tänav 1,3 K 6 Sidani tee 1,8 K 7 Separa tee 0,3 K 8 Kala tänav 0,4 K 9 Põllu tänav 0,5 K 10 Liiva tänav 0,4 K 11 Tammispää tee 1,0 K 12 Kolgavälja tee 1,3 K 13 Kodassaare tee 0,6 Kohalike teede kohta on vajalik Lohusuu Vallavolikogul vastu võtta valla teede register ja kehtestada kitsendused lähtudes Teeseadusest. Erateedest on joonisel 1 välja toodud metskonna kui juriidilise isiku teed Avinurme metskonna Lohusuu valda jäävatest teedest jälgides tee tähiseid metskonna teede tabelis. Eraisikute teid ei ole kaardil välja toodud. Metskonna teed : tee tähis tee nimetus pikkus km MT 1 tee 2,6 MT 2 Kodassaare - Vadi tee 2,8 MT 3 Ninasi - Kodassaare tee 4,8 MT 4 Vadi tee 3,6 MT 5 Kotka tee 4,0 MT 6 Ninasi tee 1,0 MT 7 Linnanõmme tee 3,9 MT 8 Tohissaare tee 2,5

5.2. SADAMAD JA LAUTRIKOHAD Veeteede Ameti hallatavaid meremärke valla terrotooriumil ei ole. Lähim majakas asub Rannapungerjal. Kalurite sadamana on kasutusel Lohusuu sadam Avijõe suudmes. Sadamasse sissesõidu ohutuse peab tagama sadama valdaja. Avijõe paremale kaldale on planeeritud uus turismisadam.

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 28 Joonisele 1 on kantud elanike poolt kasutatavad lautrikohad.

5.3. ELEKTRIVARUSTUS Valla tarbijaid varustab elektrienergiaga Eesti Energia Jõgeva Elektrivõrk. Valla territooriumil olevad Eesti Põhivõrgu elektriliinid on: L - 300 Balti EJ - Tartu 330 kV; L - 353 EEJ - 330 kV; L - 356 EEJ - Paide 330 kV; L - 104B Alutaguse - Mustvee 110 kV; Jaotusvõrk on pingel 10 kV. Jaotus ja põhivõrk on kantud joonisele 1. Perspektiivselt on ette nähtud Eesti Energia jaotusvõrkude üleviimine 10 kV-lt 20 kV-le, mille tagajärjel paraneks elektrienergia kvaliteet tarbijate juures.

5.4. SIDE Valla territooriumil on Lohusuu telefonikeskjaam (jaama tüüp ATCK 50 / 200). Mustvee linna telefonikeskjaam teenindab valla osa Mustveest Kalmakülani. Olevad telefonikaablid on joonisele 1 kantud AS Eesti Telefoni Viru Telefonivõrkude informatsiooni alusel (orenteeruv). Vastavalt Eesti Telefoni arenguplaanile toimub üleminek digitaaltehnikale. Valla territoorium asub stabiilse mobiilside piirkonnas. Mobiilside tugimast asub Lohusuu alevikus. Probleem: valla lõuna- ja põhjaosa teenindavad eri maakondade televõrgud, mis tähendab, et valla eri piirkondade vahel tuleb kasutada kaugekõnede teenust.

5.5. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Veevarustus. Ida-Virumaa MV Keskkonnaosakonna andmeil paikneb Lohusuu valla territooriumil 14 tarbepuurkaevu, milliste vett kasutatakse majandus-joogivee tarbeks. Valla andmetel on lisatud veel 4 tarbepuurkaevu. EGK andmeil on vallas seirepuurkaevud. Kõik nimetatud puurkaevud on kantud joonisele 1. Teadaolevate puurkaevude sügavused on vahemikus 24 kuni 100m.

Joogiveena kasutatakse põhiliselt ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi - kambriumi veehorisontide vett.Valla põhjaveevarud on kinnitamata.

Vallale oleks vajalik koostada hüdrogeoloogide abiga ülevaade valla puurkaevudest koos nende inventariseerimise ja veekvaliteedi määramisega.

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 29 Kasutatavad tuletõrjeveevõtukohad on näidatud joonisel 1. Kanalisatsioon. Lohusuu valla puhastusseadmed: Jrk. Puhasti Tüüp Suubla Hinnang 1. Lohusuu kool BIOCLERE B- 30 Avijõgi töötab 2. Kalma söökla B - 2 / 3 Peipsi järv ei tööta 3. Ninasi kordon BIO tiik Peipsi järv töötab

Kanaliseeritud on Lohusuu aleviku kooliga seotud hoonestus. Sadama piirkonna arenguga on vajalik ehitada teised puhastusseadmed Lohusuusse. Oleva puhkehoonestuse renoveerimisel ja uusehitustel rajada väikesed lokaalsed puhastid ( BIOCLERE ).Praegune olukord on ebarahuldav.

6. KESKKONNATINGIMUSTE ARVESTAMINE JA KAITSE

Valla keskkonnakaitse probleemid tulenevad tema asendist ja looduse omapärast. Lohusuu valla looduskeskkonna seisund on hea. Vallas on metsamaad ca 70 % üldpinnast. Ida-Virumaa metsade majandamise kava on koostatud Eesti Metsakorralduskeskuses 1996.aastal ja selle alusel on kantud joonisele 1 hoiu- ja kaitsemetsad korrigeerdes seda Metsaseaduse (1998) järgi ja täiendades planeeringuettepanekutega. Peipsi põhjaranniku puhkepiirkonnas on uuritud metsade koormustaluvust aastal 1986. Metsade alustaimestik (samblikud, samblad, rohttaimed) on tallamisõrn (mulla pealmised horisondid tihenevad ja halveneb vee ning õhureziim). Väheneb puude juurdekasv. Metsade vastupidavus tõuseb kuivadelt kasvukohtadelt parasniiskete poole, kergetelt liivmuldadelt raskemate suunas. Raadna piirkonna metsade koormustaluvust on Peipsi järve ja Jõhvi - Tartu - Valga maantee vahelisel alal hinnatud suhteliselt tallamisõrnaks (3 - 5 in/ha päevas), maanteest sisemaa poole aga suhteliselt tallamiskindlaks (7 - 15 in/ha päevas) (Eesti Metsainstituut, A.Örd, M.Margus,1986). Piirkonna planeerimisel peab säilima looduslikkus maantee ja järve vahelisel tallamisõrnal alal, samuti luidestikul põhjapool maanteed.

Soovitus:

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 30  parklad tuleks piirkonnas välja ehitada pidades silmas pinnasekaitset (kruus, asfalt jne.);  lõkkeplatside juures tuleks tagada lõkkematerjali olemasolu, et metsa raiumine ei kujuneks metsa tallamiseks ja rüüstamiseks;  jalgrattaturistile välja ehitada ja märgistada peatuskohad vältimaks õrna pinnase rikkumist; Lohusuu valla territooriumile jääb Järvevälja maasikukaitsealast Kärasi ja Karusoo sihtkaitsevööndid ja Kodassaare piiranguvöönd. Kaitseala põhiosa on loodud Peipsi järve erinevate staadiumide poolt kujundatud luidete kaitseks ja on huvitav järve arengustaadiumide uurimise seisukohast, lahustükid põlismetsa ja metsakoosluste kaitseks. Valla keskkonda, jõgede sanitaarset seisundit ja põhjavee kvaliteeti mõjutavat tööstust vallas ei ole, samuti ei ole reostuskoormust põllumajandusest. Tänu pinnakatte paksusele on põhjavesi reostuse eest kaitstud. Vallas on 4 põhjaveeseire kaevu, mis on kantud joonisele 1. Bensiinijaamade ja naftahoidlate rajamisel ja majandamisel tuleb kinni pidada vastavatest keskkonnakaitse nõuetest. Olmejäätmete suunamine toimub lähitulevikus Jõgeva maakonna Torma vallas Võtikvere külas valmivasse prügilasse, mille ehitamisel on osanik ka Lohusuu vald. Vastavalt tööle „Ida-Virumaa lõunaregiooni jäätmemajanduse kava koostamine ja arendamine” (TPÜ Ökoloogia Instituut, Jõhvi, 1998) on lõunaregiooni valdade jäätmemajanduses ette nähtud olmejäätmete kogumine prügikonteineritesse, mida vald või prügifirma paigutab sobivatesse kohtadesse (küla keskpaika, kaupluste jne. lähedusse). Eespoolnimetatud tööga on ette nähtud, et konteinerite asukohad ja mahud võiksid olla vallas järgmised: asula nimi I etapil II etapil konteineri konteinerite 1999 - 2002 2003 - 2006 maht m3 kogus tk Lohusuu + 2 - 4 12 0,6 - 0,7 25 (plastik) Kalmaküla + 4,5 2 Kärasi + 4,5 1 Ninasi + 4,5 1 Piilsi + 4,5 1 Tammispää + 4,5 2 Vilusi + 4,5 2

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 31 Küladesse paigutatud konteineritesse kogutakse jäätmed, mida ei saa kohapeal likvideerida (põletamine, komposteerimine). Olmejäätmete puhul nähakse ette jäätmete valiksorteerimine kohapeal. Puhkepiirkonnana kasutuses olev piirkond Peipsi põhjarannikul Raadna külast Lohusuu vallas kuni Vasknarvani Alajõe vallas eeldab jäätmemajanduse korraldamist ka suveperioodil. Vajalik oleks Peipsi äärsete valdade ühistööd mõne koristusfirma palkamises sobival ajavahemikul, kus puhkajate, matkajate ja turistide liikumine on intensiivne. Lõunaregiooni jäätmemajanduskava pakub välja ka variandi, et rahalised vahendid tuleks mitte ainult valdade eelarvest vaid osalema peaksid ka maakonna suuremad linnad, millede elanikud moodustavad suurema osa puhkajaist.

Lohusuu vallas on kaks kalmistut Lohusuu alevikus. Projektiga on ette nähtud laiendus ühele olemasolevaist ja reservmaa perspektiivse kalmistu jaoks. Joonisel 1 on toodud kalmistute kaitsevööndid ja peatükis II (Maakasutuskitsendused) on esitatud seadustest tulevad kitsendused.

1996. aastal inventeeriti projekti WETSTONIA käigus Eesti luha- ja rannaniite, soid ja teisi märgalasid saamaks ülevaadet nende seisundi, elustiku ja säilimist ohustavate tegurite kohta. Eestis on võrreldes muu Euroopaga säilinud luha- ja rannaniidud ning sood, mis on elupaigaks mujalt kadunud liikidele. Projekti käigus hinnatud luhaniitudest uuriti ka Peipsi nõo liigniiskeid niite, sealhulgas Lohusuu valda jäävat Piilsi jõe lammi suudmest ca 3,5 km ülesvoolu kuni Karusoo maaparandusväljani. Kalmaküla - Karusoo lõigus on jõe kallastel 50 m laiune heinamaa. Looduskaitseline väärtus uuritud alal puudub.

Majandustegevuses ja eriti maade kasutamisel on vaja järgida loodusressursside ratsionaalse kasutamise ja kaitse põhimõtteid. Normaalsete keskkonnatingimuste säilitamiseks on riiklikult kehtestatud mitmesugused määrused, eeskirjad ja seadused, millised on esitatud käesoleva töö peatükis II Maakasutuskitsendused.

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 32 7. RIIGIMAAD JA MUNITSIPAALMAADE TAOTLUSED 1. RIIGIMAAD JA RIIGIMAADEKS JÄTMISE TAOTLUSED - Riigimaanteede maa määratakse vastavalt riigimaanteede loetelule - „Eesti Energia” bilansis olevad põhivõrgu elektriliinid - Käesolevaks ajaks metsamaaks korraldatud riigimetsamaa, mis kuulus riigile 1940 aasta 23 juulini („Metsaseadus 20. okt. 1933 §31 , „Maareformiseadus” 17.okt. 1991.a. §31) - Järvevälja maastikukaitseala sihtkaitsevööndite maa jäetakse looduskaitsemaana riigi omandisse maareformi seadusega ettenähtud korras (RT I 1996, 80, 1440) Riigimaa jätmisest riigi omandisse (taotlused) ( vt. joonis 1): tähis joonisel 1 objekti nimi pind ha asukoht R 1 Ninasi piirivalvekordon 1,09 Ninasi küla R 2 Ida-Viru Teedevalitsuse 1,60 Lohusuu alevik Lohusuu jaoskond R 3 Lohusuu piirivalvekordon 1,64 Lohusuu alevik

2.MUNITSIPAALMAADE TAOTLUSED tähis joonisel 1 objekti nimi pind ha asukoht M 1 vallamaja 0,21 Lohusuu alevik M 2 side ja teenindushoone 0,35 Lohusuu alevik M 3 ausamba park 0,28 Lohusuu alevik M 4 kultuuriobjektid (huvi- 6,11 Lohusuu alevik keskus,kultuurimaja, park) M 5 koolimaja 1,94 Lohusuu alevik M 6 eesti kalmistu koos 2,38 Lohusuu alevik laiendusega M 7 vene kalmistu 0,54 Lohusuu alevik M 8 perspektiivne kalmistu 1,09 Lohusuu alevik M 9 Piilsi raamatukogu 2,08 Jõemetsa küla

Munitsipaalmaade taotlused on toodud tabelis Lohusuu vallavalitsuse andmeil ja esitatud joonisel 1 vastavalt tabelis toodud nimekirja numeratsioonile ( M 1 - M 9). Lohusuu vallavalitsuse perspektiivsed taotlused munitsipaalmaadeks, milledel ei ole veel konkreetset graafilist väljundit asuvad joonisel 1 vastavate sümbolite piirkondades ja vajavad täpsustamist : Ninasi parkla (ca 1ha), Tammispää parkla (ca 0,5ha), Venemetsa rand koos parklaga (ca 30ha) Tammispää külas, Lagedi parkla (ca 1ha) Lohusuu alevikus, 2 Raadna külas asuvat parklat (á ca 1,0ha).

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 33

II MAAKASUTUSKITSENDUSED Maakasutuskitsendused on esitatud tuginedes kehtivatele seadustele seisuga kuni 01.04.1999.a..

1. KULTUURIMÄLESTISED (arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti- ja ajaloomälestised)

Alus: „Muinsuskaitseseadus” 09.03.1994 (RT I 1994, 24, 391; RT I 1996, 49, 953) „Muinsuskaitseseaduse ja haldusõigusrikkumiste seadustiku muutmise seadus” 03. 12. 1996 (RT I 1996, 86, 1538) „Maareformiseadus” ( RT 1991,34,426; RT I 1996, 41, 796; 1997,13,210; 37/38, 570; 81,1363; 93,1556; 1998,12,153; 103,1698; 1999, 25,366) „Kultuurimälestiseks tunnistamine”. Kultuuri- ja haridusministri 01. 06. 1995. a. määrus nr. 19 / 1. Lisa 1. Ajaloomälestised (RTL 1996, 119/120, 627)

Väljavõtted Muinsuskaitseseadusest § 3 (2) Kinnismälestiseks võivad olla. 1) muinas- ja keskaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, tööndusega seotud kohad jm.; 2) arhitektuuriajaloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja kultuseehitised ning nende ansamblid ja kompleksid; 3) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised; 4) monumentaalkunsti teosed; 5) ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa- alad), loodusobjektid. § 5 Mälestist või selle tähist on keelatud hävitada või rikkuda § 16 Mälestise säilimise tagab omanik (valdaja) § 23 (1) Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise ja selle kaitsevööndi ulatuses keelatud: 1) maaharimine, ehitise püstitamine, teede, kraavide, trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd; 2) puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine. (2) Muinsuskaitseameti loata on keelatud kinnismälestise ümberpaigutamine, ümber- ja sisseehitamine, konserveerimine, restaureerimine ja remontimine, mälestisele seda kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide paigaldamine, samuti muul viisil mälestise ilme muutmine. § 24 (1) Mälestise kasutamise kitsendused määrab kindlaks Muinsuskaitseamet kaitsekohustuse teatises § 25 (1) Kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele laienevad kaitsekohustuse teatises esitatud kitsendused. Kui mälestiseks tunnistamise aktis ei ole märgitud teisiti, on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

§ 29 (4) Kinnismälestise ja selle kaitsevööndis oleva kinnisasja kasutamise kitsendused kompenseeritakse vastavalt seadustele maa maksustamis- hinna vähendamise või maamaksust vabastamisega.

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 34 Maareformiseadus § 31, p.2 Riikliku kaitse all olev ja riikliku kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa, kui kehtestatud kaitsereziim teeb võimatuks maa kasutamise teise isiku poolt jäetakse riigi omandisse.

Lohusuu valla territooriumile jäävad kultuurimälestised (kinnismälestised) on joonisele 1 kantud Riigi Muinsuskaitseameti ja Ida - Viru Muinsuskaitse Inspektsiooni andmetel. Mälestiste nimekiri - objekti nimetus ja riiklik registreerimise nr., kaitse liik ja asukoht on esitatud joonisel olevas tabelis.

2. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Alus:„Kaitstavate loodusobjektide seadus” 19.02.1998 (RT I 1998, 36/37, 555) „Asjaõigusseadus” 09. 06. 1993 (RT I 1993, 39, 590 ja RT I 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996,45,848,51,967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30,409; 59, 941) „Ranna ja kalda kaitse seadus” 22.05.1995 (RT I 1995, 31, 382) „Maareformiseadus” ( RT 1991,34,426; RT I 1996, 41, 796; 1997,13,210; 37/38, 570; 81,1363; 93,1556; 1998,12,153; 103,1698; 1999, 25,366) „Looduskaitseregistri asutamine” 29. 04. 1996 ( RTL 1996, 32, 635) EV Keskkonnaministeeriumi määrus nr. 29 „Looduskaitsealade ja üksikobjektide kohta” 20.10.1993.a.

Kaitstavate loodusobjektide seadus kehtestab erilist kaitset vajavate loodusobjektide kaitse alla võtmise korra ning sätestab maaomanike ja -valdajate ning teiste isikute õigused ja kohustused nende suhtes. Kaitstavad loodusobjektid on: - kaitsealad; - kaitstavad looduse üksikobjektid; - kaitsealused liigid.

Teave looduskaitse alla võetud objektide kohta sisaldub koostamisel olevas looduskaitseobjektide registris. Riikliku kaitse all olev ja riikliku kaitse all olevate objektide juurde kuuluv maa jäetakse riigi omandisse, kui kehtestatud kaitsereziim teeb võimatuks maa kasutamise teise isiku poolt (Maareformiseadus § 31, p.2).

Lohusuu valla kaitstavad loodusobjektid on kantud joonisele 1 Ida-Virumaa Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse looduskaitsebüroo ja Lohusuu valla andmetel. Kaitstavate loodusobjektide nimekiri on esitatud joonisel 1 olevas tabelis.

2. 1. KAITSEALAD Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav kaitse alla võetud ala, milllel kaitstakse, uuritakse ja tutvustatakse loodus-

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 35 ja / või kultuuriobjekte, taime-, seene- ja loomaliike, kooslusi, ökosüsteeme, maastikke ja nende mitmekesisust.

Kaitseala territoorium jaguneb kaitsevöönditeks, kus rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatuse kehtestab kaitse-eeskiri. Lohusuu valla territooriumile jääb osaliselt Järvevälja maastikukaitseala kaks lahustükki (Kärasi sihtkaitsevöönd koos kodassaare piiranguvööndiga ja Karusoo sihtkaitsevöönd).

Väljavõtted “Kaitstavate loodusobjektide seadusest” § 10 (1) Kaitsealavöönd on kaitseala eri kaitsekorraga osa. Kaitsealavööndi tüübid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. (2) Kaitseala kogu maa- ja veeala jaguneb kaitse-eeskirjas sätestatud kaitsealavööndite vahel. (3) Kaitsealavööndis rakenduvad kitsendused ja kohustused kehtestatakse täielikult või osaliselt, kas püsivalt või ajutiselt ja need sätestatakse kaitse- eeskirjaga.

Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga (RT I 1996,80,1440) on kaitseala jaotatud sihtkaitse- ja piiranguvööndiks, millest jäävad Lohusuu valda eraldi lahustükkidena Kärasi sihtkaitsevöönd koos Kodassaare piiranguvööndiga ja Karusoo sihtkaitsevöönd (vt. joonis 1)

§ 12. Sihtkaitsevöönd (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujunevate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

Väljavõte Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirjast III Sihtkaitsevöönd 16. Kärasi sihtkaitsevööndis on keelatud inimeste liikumine väljaspool teid ja radu 1. veebruarist kuni 30. juunini ja Karusoo sihtkaitsevööndis inimeste viibimine 1.aprillist kuni 31. augustini, välja arvatud järelevalve-, pääste- ja teaduslikel välitöödel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 17. Sihtkaitsevööndis on lubatud hooldustööd kaitstavate liikide elutingimuste säilitamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras välja antud loa alusel. 18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasu- tamine, välja arvatud 1) võõrpuuliikide raie kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul; 2) olemasolevate teede ja radade hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul; 19. Kärasi sihtkaitsevööndis on lisaks p.18 sätestatud tegevusele lubatud: 1) marjade ja seente korjamine 1.juulist kuni 31.jaanuarini; 2) olemasolevate kraavide hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul; 3) valikraie kvartalites 106, 107(ainult eraldistes 3,4), 130,131, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas. 20. Sihtkaitse vööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon - looduskaitse; metsaökosüsteemi areng üksnes loodusliku protsessina). 21. Sihtkaitsevööndi maa jäetakse looduskaitsemaana riigi omandisse maareformi seadusega sätestatud korras.

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 36 Väljavõtteid Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirjast IV Piiranguvöönd 24.Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandus- tegevus, välja arvatud järgmine keelatud tegevus: 1) uute maaparandussüsteemide ja veekogude rajamine; 2) looduslike veekogude kuju ja veetaseme muutmine; 3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine; 4) jahipidamine,välja arvatud kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul 1. augustist kuni 1. veebruarini; 5) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; 6) prügi ja heitmete ladustamine. 26. Kodassaare piiranguvööndis on lisaks eelpoolnimetatule keelatud : 1) uute teede, õhuliinide, ja muude kommunikatsioonide rajamine ning uute ehitiste püstitamine; 2) maaparandus- ja metsamajandustööd 1. veebruarist kuni 31.juulini; 3) lõppraie, välja arvatud turberaie.

2.2. KAITSTAV LOODUSE ÜKSIKOBJEKT Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt nagu puu, rändrahn, jne. Lohusuu valla territooriumile jääb 3 looduse üksikobjekti, mis on esitatud riiklikku looduskaitse registrisse.

Väljavõtted „Kaitstavate loodusobjektide seadusest”: § 5 (5) Kaitstava looduse üksikobjekti suhtes rakendatavate kitsenduste ja kohustuste ulatus kehtestatakse kaitse-eeskirjadega Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Kuni üksikobjekti kaitse-eeskirja kehtestamiseni peaks objekti hooldamisel arvestama objekti ümbritseva erikaitsevööndiga, mille suurus on:  rändrahnudel, kividel 5 m raadiuses ümber objekti;  põlispuudel võra projektsiooni ulatuses; Erikaitsevööndis on keelatud looduse intensiivkasutus, kulu põletamine, objekti loodusliku ilme muutmine jne. Loodusobjekti või tema tähistust on keelatud hävitada või rikkuda, kusjuures võrdne õiguslik kaitse tagatakse kõigile loodusobjektidele sõltumata omanikust. Objekti omanik või valdaja peab tagama vaba juurdepääsu objektile.

§ 19 (1) Üksikobjekti mistahes kahjustamine on keelatud. (2) Üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul. (3) Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on kinnisasja omanik kohustatud hoolt kandma üksikobjekti seisundi ja selle ümbruse korrastamise eest. (4) Üksikobjekti kaitse alla võtmise otsusega moodustub selle ümber kuni 50 m kauguseni piiranguvöönd kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Selle kaitsekord on määratud k.o. seaduse § 13-s (vt. eespool).

Üksikobjektini viivad erateed on avalikuks kasutamiseks vastavalt „Asjaõigusseaduse” § 157.

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 37 3. VEEKOGUDE KAITSE Alus: „Ranna ja kalda kaitse seadus” 22.02.1995 (RT I 1995, 31, 382) „Maaparandusseadus” 20.04.1994.a. (RT I 1994, 34, 534) „Maareformiseadus ( RT 1991,34,426; RT I 1996, 41, 796; 1997,13,210; 37/38, 570; 81,1363; 93,1556; 1998,12,153; 103,1698; 1999, 25,366) „Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri” — Vabariigi Valitsuse määrus nr.191 18.07.1996.a. (RT 1996, 58, 1090) „Lõhilaste kudemis- ja elupaikade nimistu” - Keskkonnaministeeriumi määrus 14.02.1996.a. nr. 10 (RTL 1996, 25/26, 165) „Asjaõigusseadus 09. 06. 1993 (RT I 1993, 39, 590 ja RT I 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996,45,848,51,967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30,409; 59, 941) „Veeseadus” 24. 01. 1996 (RT I 1996, 13, 241), terviktekst „Kalapüügiseadus” 27. 09. 1995 ( RT I 1994, 80)

Väljavõtted „Ranna ja kalda kaitse seadusest”: Lähtudes säästliku ja alalhoidliku arengu ning loodusliku mitmekesisuse säilitamise põhimõtetest kehtestab ranna ja kalda kaitse seadus veekogu kalda ulatuse.

Ranna ja kalda ulatus hajaasustusalal § 3 (1) Peipsi ranna, üle 10 ha suuruse pindalaga järvede ja veehoidlate kaldad ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõgede ja veejuhtmete kaldad on 200 m laiused. (2) 5 kuni 10 ha suuruse pindalaga järvede ja veehoidlate ning 10-25 km2 suuruse valgalaga jõgede ja veejuhtmete kaldad on 100 m laiused. (3) Ülejäänud veekogudel kehtestab kalda ulatuse kohalik omavalitsusüksus vähemalt 10 m laiuselt, aga mitte rohkem kui 25 m. Ranna ja kalda ulatus tiheasustusalal § 4 (1) Tiheasustusalal määrab ranna ja kalda ulatuse üldplaneeringuga kohalik omavalitsus, aga mitte üle §3 sätestatud laiusest. (2) Tiheasustusala laiendamine rannal või kaldal toimub ainult maakonnaplaneeringu alusel koostatud linna või valla üld- ja detailplaneeringu järgi, arvestades § 9 2. sätestatud kitsendusi. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused hajaasustusalal § 9 (1) Rannal ja kaldal on majandustegevus keelatud veekaitsevööndis (v.a. ehituskeeld veeliikluse ja veehaarde objektile, tehnilisele kommunikatsioonile, seirejaamale ja hüdrograafiateenistuse objektile, riigikaitse ja päästeteenistuse otstarbega ehitustele, olemasolevatele ehitistele). Veekaitsevööndi laius tavalisest veepiirist on: 1) Peipsil 20 m; 2) järvedel, veehoidlatel, jõgedel ja kanalitel – 10 m; 3) maaparandusobjektide eesvooludel kuni nende suubumiseni looduslikesse veekogudesse – 1 m. (2) Rannal ja kaldal on keelatud rajada ja laiendada: 1) tootmisobjekte ja ladusid, kus kasutatakse, tekitatakse või ladustatakse I, II ja III ohtlikkuse klassi kuuluvaid aineid; 2) tootmisobjekte, millest lähtuv kahjulik mõjutus ulatub veekaitsevööndile või supelrannale. (3) Rannal ja kaldal on ehituskeeluvöönd, mille laius tavalisest veepiirist on: 2) Peipsil - 100 m; 3) üle 10 ha suuruse pindalaga järvel ja veehoidlal ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel ning veejuhtmel - 50 m;

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 38 4) 5 kuni 10 ha suuruse pindalaga järvel ja veehoidlal ning 10 kuni 25 km2 suuruse valgalaga jõel ning veejuhtmel - 25 m. (5) Lõhilaste kudemis- ja elupaikadeks kinnitatud veekogu või tema lõikude kallastel laienevad tootmistegevuse kitsendused 200 m kauguseni. Lõhilaste kudemis- ja elupaikade nimistus (RT L 1996, 25/26, 65) on Lohusuu vallast Avijõgi kogu ulatuses. (6) Üleujutatavatel aladel laieneb ehituskeeld kõrgveepiirini juhul, kui kõrgveepiir ulatub kaugemale k.o. § 3 lõikes sätestatud suurustest (8) Ehituskeeld ei laiene üld - ja detailplaneeringute alusel rajatavale, rekonstrueeritavale või taastatavale : 1) veeliikluse ja veehaarde objektile; 2) tehnilisele kommunikatsioonile; 3) seirejaamale ja hüdrograafiateenistuse objektile; 4) kalakasvatuse ja kalapüügiga seotud rajatistele; 5) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldritele; 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbega ehitusele; 7) olemasolevale ehitusele, kui selle rekonstrueerimine ei ole keelatud vastavalt käesoleva § 2. lõikele; 8) taluhoonestusele algses kohas, kui kinnisasja kõlvikute sihtotstarbeks on põllu- või metsamajanduslik kasutamine. (10) Rannal ja kaldal on keelatud: 1) üleujutatavatel aladel reoveesetete laotamine; 2) kalmistute ja loomade matmispaikade rajamine; 3) karjatamine siseveekogude veekaitsevööndis puittaimestikuga alal. (13) Majandustegevuse keeld veekaitsevööndis ei laiene karjatamisele, heina niitmisele ja roo lõikamisele, kui: 1) sellega ei rikuta ega hävitata puittaimestikku ja pinnast; 2) peetakse kinni keskkonnaministri poolt määratud kellaaegadest pesitsevate lindude kaitseks. Ranna ja kalda kasutamise kitsendused tiheasustusalal § 10 (1) Tiheasustusalal on 50 m laiune ehituskeeluvöönd. (2) Ehituskeeld ei laiene üld- ja detailplaneeringute alusel toimuvatele töödele: 1) kallaste kindlustamiseks ja heakorrastamiseks; 2) avaliku tee või kallasraja rajamiseks; 3) säilitamiseks määratud hoonestusega alal; 4) maaparandussüsteemide ehitamiseks. Loodusvarade kasutamise kitsendused § 11 (1) Maavarade ja maa-ainese kaevandamine on keelatud veekaitsevööndis ning ülejäänud ranna ja kalda alal lubatud keskkonnaministri loal. (2) Peipsi rannal asuvate metsade juhtfunktsioon on vee ja pinnase kaitsmine ning puhketingimuste säilitamine ning need kuuluvad hoiu- või kaitsemetsade kategooriasse. Metsa lõppraie on lubatud ainult turberaiena. (3) Veekaitsevööndis on puittaimestiku raie keelatud, välja arvatud veejuhtme ja veehoidla remondiga seotud tööde tegemiseks või puittaimestiku hooldamiseks ja uuendamiseks sanitaar- või turberaiena. Rannal ja kaldal asuvate kinnisasjade omanike ja valdajate kohustused § 13 Rannal ja kaldal asuvate kinnisasjade omanikud ja valdajad on kohustatud hoidma veekogu rannad ja kaldad puhtana ning hooldama kallasrada ja tagama rajal inimestele vaba läbipääsu Kahjude hüvitamine § 20 (1) Kallasraja (laius vastavalt „Veeseaduses” antule on laevatatavatel veekogudel 10 m, teistel veekogudel 4 m) ja veekaitsevööndi maa, välja arvatud § 9 1. lõike punktis 3 sätestatud juhtudel, arvatakse välja

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 39 maksustamisele kuuluvast maast vastavalt Maamaksuseadusele (RT I 1993, 24, 428; 1994, 13, 231; 28, 428; 94, 1609). Veekogude ja vee kasutust reguleerivad Asjaõigusseadus ja Veeseadus. Väljavõtteid Veeseadusest: § 5 (1) Pöhjavesi on riigi omandis. (2) Riigi omandis on piiriveekogu Peipsi järv § 7 (1) Veekogu avalik kasutamine on veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ja kalapüük seaduses sätestatud ulatuses. Veekogu avaliku kasutamisega ei tohi rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivaid seadusesätteid.

Avalikult kasutatavate veekogude nimekirjas on Lohusuu vallas vooluveekogud Avijõgi, Piilsi jõgi ja Linnamäe oja.

§ 10 (1) Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis (2) Kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10m, teistel 4m Väljavõtteid Asjaõigusseadusest: § 159 (1) Riigi kui avalik-õigusliku isiku omandis on territoriaalmeri, sisemeri jt . piiriveekogud. Avalik-õigusliku isiku omandis olev veekogu on avalik. § 161 (1) Veekogu omanik peab jätma avalikult kasutatava veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks.

Lohusuu vallaga piirnev Peipsi järv on Eesti Vabariigi piiriveekoguna avalikult kasutatav.

Kalapüügikord kõigil veekogudel on kehtestatud Kalapüügiseaduse ja Kalapüügi-eeskirjaga, mis sätestab püügi keeluajad ja -alad, kalade alammõõdud, püügivahendid ja -viisid. Veekogu omanik ja valdaja on kohustatud korraldama kalavarude kaitset tema omandis või valduses oleval veekogul. Avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on igaühel õigus tasu maksmata ühe käsiõngega kala püüda, eraveekogudel — omaniku või valdaja loal.

Joonisele 1 on kantud 10 km2 või suurema valgalaga vooluveekogud. Nimekiri koos piiranguvöönditega on esitatud tabelis joonisel.

4. ÜLDKASUTATAV SUPLUSKOHT Alus: „Ranna ja kalda kaitse seadus” 22. 02. 1995 (RT I 1995, 31, 382); Tervisekaitse eeskiri supelrandadele ja supluskohtadele. EV Sotsiaalministeerium, 1993 (projekt); „Asjaõigusseadus 09. 06. 1993 (RT I 1993, 39, 590 ja RT I 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996,45,848,51,967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30,409; 59, 941)

Väljavõte Ranna ja kalda kaitse seadusest : § 16 (1) Avaliku supelranna asutamise loa annab kohalik omavalitsus, kui taotlejal on selleks olemas kinnisasja omaniku nõusolek ning supelranna asukoht vastab üldplaneeringule (2) Avalikus supelrannas viibimine on tasuta ______Lohusuu valla üldplaneering 99' 40 (5) Avalikul supelrannal ei ole veekaitsevööndit Tervisekaitse eeskiri supelrandadele ja supluskohtadele kehtestab nõuded asukoha valikul, planeerimisel, korrashoiul ning vee kvaliteedi kontrollimise korra:  Supelrand ei või paikneda tööstuse sanitaarkaitsetsoonis  Supelrand peab paiknemasadamatest (sadamarajatistest) vähemalt 500m kaugusel  Supluskoht peab paiknema ülalpool reovete sisselaske.  Supelrannas ja tema kaitsealal (kaitseala piir on mererannal külgnevalt 2km, veepiirist 2 meremiili (3,9km), maismaa suunas 2km, vooluveekogudes 1km ülalpool ja 300m kummalgi kaldal) on keelatud 1) juhtida veekogudesse reovett; 2) teha süvendust jt. hüdrotehnilisi töid, millega kaasneb vee kvaliteedi halvenemine; 3) ehitada saastavaid ja reostavaid ettevõtteid; 4) rajada prügilaid jne. Avalikke supelrandu Lohusuu valla territooriumil määratud ei ole. Töös on esitatud võimalikud supelrannad Lohusuu valla territooriumile jäävatel Peipsi järve randadel.

5. METSADE KAITSE Alus:„Metsaseadus” 09. 12. 1998 (RT I 1998, 113/114,1872)

Väljavõte Metsaseadusest : § 26 (2) Metsa kasutamise eesmärgi määrab metsaomanik, kui eesmärki ei määra planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995,59,1006; 1996,36,738; 49,953) alusel kehtestatud planeering või õigusakt § 28 (1) Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsa kategooriasse: 2) kaitseala sihtkaitsevööndis, kus kaitseala kaitse-eeskirjaga on majandustegevus keelatud (3) Hoiumetsa majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala kaitse-eeskirjast § 29 (1) Keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets kuulub kaitsemetsa kategooriasse: 1) kaitseala sihtkaitsevööndis, kus majandustegevus kaitse-eeskirjaga on lubatud; 2) randadel ja kallastel; jne. (3) Kaitsemetsa majandamisel ei tohi: 1) lageraielangi laius ületada 30 m ja pindala 2 ha; 2) turberaielangi pindala ületada 10 ha § 30 (1) Hoiu- ja kaitsemetsaks määramata mets on tulundusmets

Hoiu- ja kaitsemetsad on kantud joonisele 1 võttes aluseks Eesti Metsakorralduskeskuses 1996.a. koostatud Ida-Virumaa metsade majandamise kava ning korrigeerdes seda Metsaseaduse (1998) järgi ja täiendades planeeringuettepanekutega

6. MAAVARAD Alus: „Maapõueseadus” 09.11.1994 (RT I 1994, 86/87, 1488 „Maapõueseaduse muutmise ja täiendamise seadus” (RT I 1995, 75, 1321; RT I 1996, 49, 153; RT I 1997, 52, 833, RT I 1997, 86, 1461; RT I 1997, 93, 1562)

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 41 „Maareformiseadus ( RT 1991,34,426; RT I 1996, 41, 796; 1997,13,210; 37/38, 570; 81,1363; 93,1556; 1998,12,153; 103,1698; 1999, 25,366) „Saastetasu seadus” 10.02. 1999 (RT I 1999, 24, 361) „Ranna ja kalda kaitse seadus” 22.02.1995 (RT I 1995, 31, 382)

Vabariigi Valitsuse määruse 26. 01. 1995.a. nr. 42 (RT I 1995, 13, 156) kohaselt üleriigilise tähtsusega maardlaid Lohusuu valla territooriumile ei jää.

Kohaliku tähtsusega maavaradeks valla territooriumil on liiv, kruus,turvas. Väljavõtteid seadustest: Maapõueseadus § 25 (3) Kohaliku tähtsusega puhul annab kasutamise loa välja oma haldusterritooriumil maavalitsus. § 26 (1) Füüsiline isik (üksikisik) võib oma maaomandil (oma kinnisasja piires) olevaid maavarasid oma tarbeks kaevandada kaevandamisloata ja tasuta isikliku majapidamise tarbeks maavara või sellest valmistatud asjade võõrandamise õiguseta, kui seadus ei sätesta teisiti (2) Kaevandaja on kohustatud korrastama maavara võtukoha Lohusuu valla piiridesse jäävad uuritud maavaradest Raadna liivamaardla ja Piilsi kruusamaardla ning turbamaardlatest Tudulinna ja Kärasi, mille kohta annab ülevaate järgnev tabel : karjäär pindala märkused maardla Raadna 6,0 ha Uurimistööd tehtud RPI „Eesti Põllumajandusprojekti” liivamaardla poolt 1971.a., 1986.a., varud 1990.a. 200 tuh m3 ; Lohusuu valda jääb maardla ammendatud karjäär (soovitav rekultiveerida), osaliselt jääb uuritud maardla Tudulinna valda, s.h. ka Järvevälja maastikukaitse- alale. Piilsi Uurimistööd tehtud RPI „Eesti Põllumajandusprojekti” kruusa poolt 1971; kõlbab teede ehituseks, varud määramata karjäär Kärasi 164ha Uurimistööd tehtud Eesti Geoloogiakeskuses 1975.a.; turbamaardla aktiivset kütteturba varu seisuga 01.01.91.a.580 tuh. t; soo on tekkinud moreentasandiku nõo soostumisel, toitub põhja- ja pinnaseveest, eesvooluks Avijõgi; turvas lasub savil ja liival, on soovitav jätta looduslikku seisu (M.Orru, 1995). Jääb osaliselt Järvevälja maastikukaitsealale. Tudulinna 387 ha Uurimistööd tehtud Eesti Geoloogiakeskuses 1992.a.; turbamaardla aktiivset turbavaru seisuga 1992.a. 475 tuh. t, s.h. 389 tuh. t kütte- ja 86 tuh. t alus- ja aiandusturvast; soo on tekkinud mineraalmaa soostumisel, toitub pinnnase- veest ja sademetest, eesvooluks Peipsi järve suunduv peakraav; maardlal asub 70 ha suurune freesturbaväli. Maardla jääb Lohusuu ja Tudulinna valdade territooriumile.

Lohusuu valla territooriumil on liiva ja kruusa kohalikke väikesi leiukohti, mis vajaksid uurimist ja on vallast saadud andmete põhjal kantud joonisele 1.

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 42 7. TEED JA TEHNOVÕRGUD 7.1. RIIGIMAANTEED Alus:„Teeseadus” 17. 02. 1999 (RT I 1999, 26, 377) Eesti riigimaanteede loetelu. Riigi Maanteeameti käskkiri nr. 43, 02.04.1998.a. Riigi Maanteeamet, Tallinn, 1998

Väljavõtteid Teeseadusest : §3 Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks.

§4 (1) Avalikult kasutatavad teed on riigimaantee, kohalik maantee ja tänav.

§13 (1) Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd. (2) Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit. p.8. Maantee kaitseks, arendusvõimaluste loomiseks ja korrashoiu ning liiklusolude püsivuse ja liiklusohutuse tagamiseks kehtestatakse maanteega külgnevatel maavaldustel väljaspool teemaad kaitsetsoon, mille piirides kehtivad maaomanikel ja -kasutajatel erinõuded. Riigimaade kaitsetsooni laius on 50m teeteljest mõlemale poole, mitme sõidutee korral äärmiste pärisuunaliste sõiduradade teljest. (3) Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20 kuni 50 meetrit. (4) Eratee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 10 kuni 50 meetrit. (5) Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit; vööndi laius nähakse ette detailplaneeringus.

Joonisele 1 on kantud riigimaanteed vastavalt „Eesti riigimaanteede loetelule”, mis on kinnitatud Riigi Maanteeameti käskkirjaga nr. 43, 02. 04. 1998.a. Riigimaanteede maad on Ida-Viru maakonnas lõplikult määratlemata. Kohalikud teed (vallateed) on joonisele 1 kantud vastavalt Lohusuu Vallavalitsuse ettepanekule ja ning nende tähised ja numeratsioonid vastavad eelpool toodud nimekirjadele. Joonisele 1 on kantud metsateed vastavalt Avinurme metskonna ettepanekule.

7.2. ELEKTRILIINID

Alus:„Asjaõigusseadus” 12.05.1999 (RT I 1999, 44, 509)

Väljavõtteid seadusest: §158 (1) Omanik peab lubama paigutada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues, ja õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi, kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.Samuti peab omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnorajatise teenindamiseks vajalikke töid.

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 43 (2) Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknevad tehnorajatised ei ole kinnisasja olulised osad.

Alus: Elektri- gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus (RT I 1999,8,123; 1999,37,472) p.3. Kaitsevööndite ulatus on: 1) Piki õhuliine - maa-ala ja õhuruum, mida piiravad liini teljest mõlemal pool järgmistel kaugustel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid: - alla 1kV pingega liinide korral ... 2m - kuni 20 kV pingega liinide korral ... 10m - 35 - 110 kV pingega liinide korral ... 25m - 220 - 330 kV pingega liinide korral ... 40m 5) alajaamade ja jaotusseadmete ümber - maa-ala 2m kaugusel piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

Joonisele 1 on kantud olevad õhuliinid alajaamadega Viru Elektrivõrkude ning Jõgeva Elektrivõrgu andmetel seisuga jaanuar, 1999. a.

7.3. SIDELIINID

Alus AS „Eesti Telefon” — ettepanekud „Nõuded elektrisidevõrkude kaitse kohta”. „Asjaõigusseadus” 09. 06. 1993 (RT I 1993, 39, 590 ja RT I 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996,45,848,51,967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30,409; 59, 941)

Kitsenduste ulatus: 2.2. Elektrisidevõrkude kaitsevöönd hõlmab: 2.2.1. 2 m laiust maariba kummalgi pool kaabelliini (kaabli projektsiooni maapinnal); 2.2.2. 3 m maa-ala ümber kaabelliini võimenduspunkti või selle mulde piiri; 2.2.3. 5 m laiuse maariba kummalgi pool õhuliini äärmiste juhtmete projektsioonist maapinnal. 3.1. Elektrisidevõrkude kaitsevööndis teostatavate tööde korra ja tehnilised nõuded kehtestab elektrisidevõrkude valdaja töö teostajale (projekteerijale) kirjalikult väljastatud tehniliste tingimuste või kooskõlastusega.

Joonisele 1 on kantud elektri- ja valgusside kaabelliinid Eesti Telefon AS Virumaa Televõrgud poolt esitatud materjalide (töökaart M 1 : 20 000 ) alusel 1997.a. seisuga

8. ERIOBJEKTID 8.1. VEEHAARE. VEESEIRE Alus:”Veeseadus” 24. 01. 1996 (RT I 1996, 13, 241) EV Keskkonnaministri määrus 01. 12. 1994 nr. 56 “Veehaarete ja veevarustusehitiste sanitaarkaitseala vööndite määramise juhend”

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 44

Väljavõtted „Veeseadusest” § 28.Veehaarde sanitaarkaitseala (2) Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus on: 1) 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga; 2) 50 m puurkaevude rea teljest mõlemale poole, 50 m rea äärmistest puurkaevudest ja puurkaevude reas puurkaevude vaheline maa, kui vett võetakse põhjaveekihist kahe või enama puurkaevuga. (5) Sanitaarkaitseala võib ulatuda kuni 200 meetrini veevõtukohast, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 500 m3 ööpäevas. Sellise sanitaarkaitseala piirid kehtestab veehaarde projekti alusel keskkonnaminister. § 37. Riigi veeseire: (5) Kinnisasja omanik ei tohi vaatluspunkti kahjustada, kasutuskõlbmatuks muuta ega keelata vaatlejate juurdepääsu vaatluspunktile päikesetõusust loojanguni ka siis, kui see asub omaniku poolt piiratud ja tähistatud maal.

Valla puurkaevud on joonisele 1 kantud vallavalitsuse ja Ida-Viru Maavalitsuse Keskkonnaosakonna andmeil. Põhjaveeseire kaevud on joonisele kantud Eesti Geoloogiakeskuse andmetel. Vaatluskaevude asukohad vajavad täpsustamist (algmaterjali kaarditäpsus M 1 : 50 000)

8.2. MAAPARANDUSSÜSTEEMID

“Ranna ja kalda kaitse seadus” 22. 02. 1995 (RT I 1995, 31, 382) „Maaparandusseadus” 20. 04. 1994 .(RT .I .1994, 34, 534) EV Valitsuse määrus 14. 10. 1994. nr. 369 „Riigi poolt korrashoitavate eesvoolude nimekirja” kinnitamine (RT I 1994, 70, 1222)

Väljavõtted „Maaparandusseadusest” §16 (3) Eesvoolud, poldrid, veehoidlad ja niisutussüsteemid, mis toovad kasu mitmele maaomanikule või valdajale, tuleb hoida korras maaparan- dusühistute kaudu. Maaparandussüsteemide loetelu, mis kuuluvad korras- hoidmisele maaparandusühistute kaudu, kehtestab põllumajandusminister kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega. (7) Riigi poolt korrashoitavate eesvoolude nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus. §17 (1) Igasugune kunstlik veevoolu takistamine ja ummistamine maapara- ndussüsteemis ning veevõtt maaparandussüsteemist, kui see tekitab kahju teisele maaomanikule või maaparandussüsteemile, on keelatud. (2) Maad ei või harida lähemal kui üks meeter eesvoolu pervest, kui seadusega või Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ei määrata kindlaks laiemat veekaitsevööndit. (3) Maaomanik peab lubama kasutada oma maad maaparandussüsteemide seisundi kontrollimiseks, maaparanduslikuks uurimis- ja projekteerimistöödeks, maaparandustöödest tingitud ajutisteks läbi- sõitudeks ja pinnase paigaldamiseks, kui hüvitatakse talle tekitatud kahju.

Maaparandusobjektide kitsendused eesvooludele kattuvad suuremas osas ranna ja kalda kaitse seaduse omadega. Kaardile on kantud riigi poolt korrashoitavate eesvoolude reguleeritud lõigud Viru Maaparandusbüroo andmetel seisuga 01. 11. 1996. a.. ______Lohusuu valla üldplaneering 99' 45

8.3. KALMISTU

Alus: SNIP 02.07.01-89 „Muinsuskaitseseadus” 09.03.1994(RT I 1994,24,391)

Sanitaarkaitsevööndi ulatus 300 m kalmistu piirist elamuteni ja ühiskondlike objektideni. Olemasolevate kalmistute sanitaarkaitsevööndeid võib vähendada projekteeritavatele elamutele kuni 100 meetrini tsentraalse veevarustuse korral. Hoonete projekteerimine sanitaarkaitsevööndisse tuleb kooskõlastada Ida-Viru Maavalitsuse Keskkonnaosakonna ja Ida-Viru Tervisekaitseteenistusega. Lohusuu vallas Lohusuu alevikus olevad kalmistud on kantud joonisele 1.

8.4. JÄÄTMETE LADUSTAMISPAIGAD

Alus: Jäätmeseadus 10.06.1998 (RT I 1998, 57, 861) Keskkonnaministeeriumi määrus „Jäätmete ladustuspaikade projekteerimise, rajamise, kasutamise ja sulgemise eeskirjad”(projekt).

Väljavõtteid Jäätmeseadusest: §10 (1) Kohalik omavalitsus koostab valla jäätmekava oma arengukava osana, juhindudes maakonna jäätmekavast §14 (1) Kohalik omavalitsus korraldab oma haldusterritooriumil korraldatud olmejäätmeveo. §15 (1) Olmejäätmevaldaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu kohaliku omavalitsusega.

Maakonna jäätmekäitlus vajab korrastamist. Jäätmemajanduse korraldamisel juhinduda tööst „ Ida - Virumaa lõunaregiooni jäätmemajanduse kava koostamine ja arendamine”,TPÜ Ökoloogia Instituut, Jõhvi 1998.a. ja Ida-Viru maakonnaplaneering, 1998.a.

8.5. PIIRIVALVEOBJEKT

Alus: Riigipiiri seadus 30. 06. 1994.a. (RT I 1994, 54, 902) Piirivalveseadus 30. 06. 1994.a. (RT I 1994, 54, 903) Väljavõte Piirivalveseadusest: § 7 (1) Piirivalvel on õigus: 1) liikuda takistamatult jalgsi ja sõidukitega avalikel, ajutistel ja erateedel ning kallasradadel, piiririkkuja jälitamisel aga ka väljaspool neid ilma omaniku või valdaja nõusolekuta; 2) siseneda kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku jälitamiseks või riigipiiri ebaseadusliku ületamise tõkestamiseks eluruumi, hoonesse, rajatisse, valdusse, töökohta ja transpordivahendisse. Olev piirivalvekordon paikneb Ninasi külas. Riigi Piirivalveamet taotleb maaeraldust Lohusuu alevikku.

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 46

III TERRITOORIUMI PLANEERIMINE

Territooriumi planeerimise põhieesmärgiks on üldjoontes fikseerida valla maa- ala tulevast maakasutust ( maade sihtotstarbe määramine, vt. joonis nr. 1, M 1:20 000 ). Territooriumi tsoneerimisel on tuginetud valla potentsiaalsetele arenguvõimalustele ning riigi, valla ja naabervaldade ja Mustvee linna huvidele. Riigi huvid on valdavalt keskkonnakaitselised ning seisnevad normaalse keskkonnaseisundi tagamises ja loodusressursside säästlikuks kasutamiseks kehtestatud nõuetes ( majanduspiirangutes ) maakasutajaile. Valla huvi on maade reserveerimisega luua võimalused valla arenguks, et kindlustada elanikud elu- ja töökohtadega, teeninduse ja inimsõbraliku keskkonnaga. Maakasutuse iseloomu järgi on vald kõige üldisemalt jagatud: - põllumajandustsoon; - metsamajandustsoon; - puhkeotstarbelised ja kaitstavad alad; - detailplaneeringu kohustusega maa-ala; - võimalik elamuehituseks sobiv maa-ala; - tootmistsoon.

Põllumajandustsoon Põllumajandustsooni moodustavad talude maad. Põllumajanduslik maa moodustab ca 10% valla territooriumist ja paikneb Piilsi-Jõemetsa-Kärasi piirkonnas ja Tammispää, Kalmaküla ja Vilusi ümbruses. Parematel põllumaadel tuleb maad kasutada võimalikult sihtotstarbe kohaselt. Käesoleval ajal on suur osa haritavast maast kasutusel loodusliku rohumaana. Talumajapidamiste planeerimine ja taluhoonete ehitamine peaks toimuma vastavalt kohalikus ( või maakonna ) ehitusmääruses kehtestatud nõuetele. Keerukama tehnoloogiaga ettevõtete rajamisel tuleb koostada maa-ala detailplaneering.

Metsamajandustsoon Põhilise osa valla territooriumist moodustavad metsad ( ca 70% ).

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 47 Joonisele nr. 1 on kantud hoiu- ja kaitsemetsad vastavalt Ida-Virumaa metsade majandamise kavale ( 1996 ), mida on korrigeeritud vastavalt Metsaseadusele ( 1998 ). Et tagada metsa, kui elukeskkonna kujundaja ja valla ühe tähtsama loodusvara heaperemehelik kasutamine, tuleb metsade majandamisel kinni pidada neile seni määratud funktsioonist. Metsal on tähtis osa ka puhkemajandusliku ja metsa kõrvalsaaduste ( marjad, seened, jahiressurss ) ning oluliselt keskkonda kujundava ja mõjutava faktorina ( veekaitse ).

Puhkeotstarbelised ja kaitstavad alad Valla territooriumile jäävad Järvevälja maastikukaitseala lahustükid. Kaitsealal tuleb kinni pidada kaitse-eeskirjadest. Kaitseala tuleks lülitada ökoturismi ( sooturism ) objektina valla matkamarsruutide koosseisu. Puhkeotstarbelise maana võib käsitleda kogu Peipsi äärset osa vallast. Joonisele nr. 1 on kantud puhkeotstarbeliste maade ja objektidena: - Jõhvi-Tartu maantee äärsed olevad ärimaad, planeeritud võimalikud ärimaad, mis sobivad maanteeäärse puhkuse ja teeninduse korraldamiseks ( kaubandus, toitlustus, majutus, kütusetankla, autoteenindus vms. ); - planeeritud Lohusuu külalissadam ( väikelaevad, kaatrid, jahid ) koos kämpinguga; - rekonstrueeritavad puhkebaasid Raadna külas koos telkimisvõimalustega; - rahvapidude kohad Lohusuus, Kalmakülas ja Jõemetsa külas; - heakorrastatavad supelrannad.

Detailplaneeringu kohustusega maa-ala Ühe funktsionaalse tsooni moodustavad kompaktsema hoonestusega alad ( asulad ). Ehitusterritooriumid nõuavad mitmesuguste keskkonda kahjustavate tegurite arvestamist, mis väljendub kaitsevööndites. Tsoneerimisega M 1:10 000 määratakse kindlaks põhilised funktsionaalsed tsoonid koos nende võimalike laiendustega. Tsoneerimisel ei ole lähtutud maa omandivormist vaid maa sihtotstarbest. Arvestatud on maa-alade sobivust elamute, asutuste ja üldkasutatavate hoonete, ärihoonete, tootmishoonete rajamiseks.

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 48 Uusehitiste puhul tuleb arvestada looduskeskkonna maksimaalse säilitamisega. Maa-alade hoonestamine toimub maa omaniku ja hoonestaja õigusliku kokkuleppe alusel koos maa tsiviilkäibesse minekuga. Ehitusloa saamiseks on vajalik detailplaneering.

Võimalik elamuehituseks sobiv maa-ala Piiritletud on võimalik elamuehituseks sobiv hajapiirkond, kus hoonestuse iseloom peaks oma paiknemise tiheduselt ja arhitektuurilt sobima siin ajalooliselt välja kujunenud külahoonestusega. Hajapiirkonda üksikute talumajapidamiste planeerimine ja ehitamine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse ( või maakonna ) ehitusmääruses kehtestatud nõuetele.

Tootmistsoon Planeeringus on välja toodud kasutatavad ja potentsiaalsed tootmisalad ( alad, kus paiknevad tühjaks jäänud tootmishooned ). Tootmisettevõtete arenguks peaks piisama olemasolevatest territooriumitest ja ehitistest. Tootmisprofiili muutmisel tuleb silmas pidada keskkonnakaitselisi nõudeid.

Hajaasustuses paiknevate suuremate elamugruppide, tootmis- ja äriobjektide ning puhkerajatiste rajamine on võimalik ainult planeeringu alusel.

RANNAÄÄRSETE KÜLADE TSONEERIMINE

Tsoneerimise koostamine on vajalik selleks, et üldjoontes fikseerida tulevast maakasutust. Tsoneerimise joonis, kui valla üldplaneeringu osa ei ole juriidiliselt siduv, on soovituslik ja aluseks detailplaneeringute koostamisele. On arvestatud piirangutega maakasutusele, mis tulenevad seadustest, määrustest ja normdokumentidest. Tsoneerimisel on peetud silmas järgmisi tegureid: - oleva hoonestuse asukoht, iseloom ja arhitektuur-ajalooline väärtus; - olevad teed ja väljakujunenud liiklussuunad;

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 49 - uusehituseks sobivate vabade maa-alade olemasolu ja nende paiknemine väljakujunenud hoonestusalade suhtes; - tehnorajatiste olemasolu või puudumine; - kaitsevööndites olevate maa-alade kasutamise võimalused sõltuvalt kaitsevööndi liigist. Maa-alade piirid on määratud nii planeerimisloogikat, kui ka maakasutuspiire arvestades. Erineva sihtotstarbega maa-alade tähistamisel on lähtutud „ Katastriüksuste sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste “ muutmise määrusest nr. 120, 29.04.1996.a. ( RT I 1996,32,636 ). Peipsi järve ranna ehituskeeluvöönd on üldjuhul 100m, asustatud aladel vastavalt väljakujunenud hoonestuse kaugusele veepiirist. Ranna ehituskeelu vööndi määramisel on arvestatud ka tööga “ Eesti Vabariigi rannikuvööndi kaitse skeem “ EMP 1993. Jõhvi-Tartu maantee kaitsevöönd on vastavalt Teeseadusele 50 m tee teljest.

Vilusi küla ( joonis 2, 3 ) Olev hoonestus on oma paiknemise iseloomult, tihedus, kaugus tänavast, sarnane Mustvee linna hoonestusele. Olemasolevate elamute jätkuna on planeeritud võimalik väikeelamute reservmaa. Hoonestuse kompaktset paiknemist silmas pidades on planeeritud maa-ala käsitletud kui detailplaneeringu kohustusega ala ja maanteed kui linnatänavat.

Kalmaküla ( joonis 2, 3 ) Piki Jõhvi-Tartu maanteed on piiritletud võimalik elamuehituseks sobiv rannaäärne hajapiirkond, kus hoonestuse iseloom peaks oma paiknemise tiheduselt ja arhitektuurilt sobima siin ajalooliselt välja kujunenud külahoonestusega. Avinurme ja Jõhvi-Tartu maantee ristmikku on planeeritud ärimaa, kus oleva hoonestuse baasil on ette nähtud välja ehitada teeäärse teeninduse keskus ( kaubandus, toitlustus jms. ). Lähedusse on endise töökojahoone baasil planeeritud välja ehitada majutusmaja kalameestele ( majutus, toitlustus, teenindus jms. ). Samasse

randa on planeeritud paatide hoiukoht ja lautrikoht. Autode hoidmiseks tuleks organiseerida kinnine parkla. ______Lohusuu valla üldplaneering 99' 50 AS Peipsi Trade taotleb väikesadama rajamist randa, mille realiseerimiseks on vajalik teha eelnevad eriuuringud. Piilsi jõe ääres asub küla rahvapidude plats. Koht on sobiv ka telkimiseks.

Ninasi küla ( joonis 3, 4 ) Ninasi piirivalvekordoni kõrvale on planeeritud suurem valvega parkla kalameeste ja supelrannas käijate tarbeks. Supelrand tuleks heakorrastada ( teeninduskiosk, riietuskabiinid, tualetid, laste mänguvahendid ). Külas on piiritletud võimalik elamuehituseks sobiv maa-ala ( hajaasustus ).

Tammispää küla ( joonis 4 ) Uus elamuehituseks sobiv maa-ala on planeeritud piki maanteed( hajaasustus ). Oleva kaupluse baasil võiks välja ehitada teeäärse teeninduse keskuse ( kauplus, toitlustus ). Küla tootmismaa-ala koos olevate hoonetega on ka perspektiivselt ette nähtud väiketootmise arendamiseks. Tootmisprofiili muutmisel tuleb silmas pidada keskkonnakaitselisi nõudeid. Olev maantee äärne parkla tuleks välja ehitada koos supelranna heakorrastamisega. Parkla juurde peaks rajama puhkekoha ( tualetid, söögilauad, pingid ). Supelranda on planeeritud rannateenindus ( teeninduskiosk, riietuskabiinid, laste mänguvahendid ).

Lohusuu alevik ( joonis 5, 6 ) Alevikku poolitav Jõhvi-Tartu maantee on planeeritud ka edaspidi jääma transiitliikluse tarbeks ja seega on ehituskeeluvöönd siin 50 m tee teljest. Maantee ületamiseks tuleks ette näha ülekäigukohad. Aleviku väikeelamute reservmaa-alad on planeeritud külgnevana olemasolevaga asula lääne- ja idaossa. Aleviku keskosa vabasid alasid takistab elamumaana kasutusele võtmast kalmistu sanitaarkaitsevöönd 300 m. Sanitaarkaitsevööndit on võimalik vähendada 100 m-le, kui ehitatavad elamud saavad oma joogivee väljaspoolt 300 m-st tsooni. Avinurme tee äärde on planeeritud kalmistu reservala, mis võetakse kasutusele olevate kalmistute ammendumisel.

Kooli maa-ala on küllaldase suurusega juurdeehituste rajamiseks.

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 51 Rahvamaja ja huvikeskuse vaheline maa-ala on planeeritud ühiskondlike hoonete reservalaks. Ärihoonena tuleks uuesti kasutusele võtta praegu tühjalt seisev kauplusehoone side-teenindusmaja vastas. Kauplus-söökla kasutamata osa ruumide baasil võiks rajada majutus- ja toitlustuskoha. Võimalikud sobivad teeäärse teeninduse ( kauplus, toitlustus, kütusetankla jms.) maa-alad on planeeritud Jõhvi-Tartu maantee äärde aleviku sissesõitudele. Maantee ja järve vahelisse kolmnurka on planeeritud suurem ärimaa. Planeeritud kämping, külalissadam ja supelrand peaks tulevikus moodustama ühtse puhkekompleksi. Planeeringus on Lohusuu sadama kalatööstuslik osa planeeritud teisele poole jõge, kus on piisav maa-ala ka perspektiivseks laiendamiseks. Aleviku keskossa Avijõe äärde on planeeritud lautrikoht kalapaatide hoidmiseks. Joonisele on kantud planeeritud riigikaitsemaana piirivalvemaa taotlus. Suuremad perspektiivsed valvega parklad on planeeritud kämpingu maa-alale ja vene õigeusu kalmistu kõrvale. Lohusuu aleviku kompaktsema hoonestusega osa on planeeringus käsitletud kui detailplaneeringu kohustusega ala. Võimalik elamuehituseks sobiv maa-ala on planeeritud aleviku ja Raadna küla piirile. Siin väljakujunenud kalameeste autode parkimine on planeeritud valvega parklana.

Raadna küla ( joonis 6, 7 ) Uus võimalik elamuehituseks sobiv maa-ala on planeeritud ajalooliselt väljakujunenud asustusega külaossa ( hajaasustus ). Küla rannaäärsed metsad on planeeritud kaitsemetsaks. Valla üks ilusam supelrand tuleks heakorrastada ( riietuskabiinid, tualetid, laste mänguvahendid jms. ). Olemasolevad puhkebaasid on ette nähtud rekonstrueerida nii suviseks, kui talviseks majutamiseks. Puhkebaaside juures võiks organiseerida ka rannateenindust ( kauplus, toitlustus, jalgrattalaenutus, rannatarvete laenutus, valvega parkla jms. ).

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 52 Samasse on sobiv rajada telkimiskohad koos sinna juurde kuuluvaga ( lõkkeplats, lõkkematerjal jne. ). Väga tähtis on liikluse ja parkimise korraldamine käsitletaval territooriumil, et vältida metsaaluse taimestiku tallamist ja hävitamist.

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 53

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 54

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 55

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 56

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 57

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 58

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 59

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 60

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 61

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 62

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 63

KOKKUVÕTE

Käesolevas üldplaneeringus on täpsustatud Ida-Viru maakonnaplaneeringu esialgseid lahendusi ja neid edasi arendatud, võttes aluseks valla üldised ja erinevate eluvaldkondade prioriteedid. Üldplaneering on koostatud valla olevates piirides.

Käesolev Lohusuu valla üldplaneering on asetanud põhirõhu detailplaneerimiskohustusega alade väljaselgitamisele, valla ehitusmaade reservi fikseerimisele ja valla põhilise ressursi sobivast looduskeskkonnast lähtuva turismi ja puhkemajanduse võimaluste esiletoomisele.

Põhilised probleemid, mis said lahenduse üldplaneeringuga:  uute ehitusmaade määratlemine , juhindudes - keskkonnatingimuste õigest arvestamisest; - tehnovõrkudest; - maade sobivusest;  maakasutuse sihtotstarbe määratlemine;  detailplaneeringut vajavate alade väljaselgitamine.

Lohusuu valla võimalused tulevikuarenguks:  Peipsi järve äärsest asukohast tulenevalt - Lohusuu sadamate (kalasadama, perspektiivse jahisadama) maksimaalne ärakasutamine; - kalatööstuse areng; - ulatuslik, supluskohtade võimalustega rand;  jõed kui puhkuse ressurss;  matkateed ja -rajad matkajatele ja turistidele, sellega seotult turismiteenindus (võimalikud parkimiskohad, majutus, toitlustus, infopunkt, jalgratta-, ratsa-, sooturism, talispordi võimaluste pakkumine);  metsamajandusega seotud ettevõtlus;  valda läbivad teed (Jõhvi-Tartu-Valga mnt., Kalma-Mustvee mnt., Lohusuu- mnt., Kalma-Avinurme mnt., Vadi-Jõemetsa mnt., Piilsi tee);

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 64  teeäärse teeninduse võimalused (võimalikud parkimis- ja puhkekohad, autoteenindus, toitlustus).

Põhilised probleemid, mis vajavad lahendamist:

 täpsustamist vajavad külade lahkmejooned kui maareform valmib (piiride korrigeerimisel arvestada, et elanikele kuuluvad maavaldused jääksid ühe asustusüksuse territooriumile);

 loodushoiu seisukohast järgida planeeringus ette nähtud parklate ja telkimiskohtade asukohti nende väljaehitamisel;

 ühistranspordi kindlustamine valla kõigi osade elanikele;

 kohalike teede kinnitamine vallavolikogu poolt;

 Lohusuu aleviku kalatööstuse puhastusseadmete väljaehitamine;

 perspektiivse lautrikoha asukohas Kalmakülas on AS Peipsi Trade taotlenud jahi- ja paadisadamat, mille rajamiseks on vajalik teha eelnevad eriuuringud.

Valla areng sõltub eelkõige kohalike elanike initsiatiivist.

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 65

KASUTATUD MATERJALID

SEADUSED, MÄÄRUSED, JUHENDID

1. Ajalooliste kalmistute hooldamine ja korrastamine. Metoodiline juhend. Muinsuskaitse Inspektsiooni peadirektori 17. 02. 1998.a. käskkiri nr. 4 A 2. Alevite, alevike ja külade nimistu kinnitamine ning nende lahkmejoonte määramine. Vabariigi Valitsuse 18. 12. 1997.a. määrus nr. 244 (RT I 1997, 95/96, 1577) 3. Asjaõigusseadus 09. 06. 1993 (RT I 1993, 39, 590 ja RT I 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996,45,848,51,967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30,409; 59, 941) 4. Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri. Vabariigi Valitsuse määrus nr. 191 18. 07. 1996. 1994 (RT I 1996, 58, 1090) 5. Eesti riigimaanteede loetelu. Riigi Maanteeameti käskkiri nr. 43, 02.04.1998.a. Riigi Maanteeamet. Tallinn 1998 6. Elektri-, gaasi- ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus EV Valitsuse 20.01.1999.a. määrus nr. 22 (RT I 1999, 8, 123; 1999, 37, 472) 7. ENSV MN Looduskaitse Valitsuse juhat.käskkiri nr. 25 17. 03. 1959 (lisa 1; 2) 8. Järvevälja maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine. Vabariigi Valitsuse määrus nr. 281 , 12. 11. 1996 (RT I 1996, 80, 1440) 9. Jäätmeseadus 10. 06. 1998 (RT I 1998, 57, 861) 10. Jäätmete ladustuspaikade projekteerimise, rajamise, kasutamise ja sulgemise kohta. Keskkonnaministeeriumi määruse projekt 11. Kaitse all olevad looduskaitsealad ja -üksikobjektid. Keskkonnaministeeriumi määrus nr. 29 20. 10. 1993. nr. 29 ______Lohusuu valla üldplaneering 99' 66 12. Kaitstavate loodusobjektide seadus (terviktekst) 19. 02. 1998 (RT I 1998, 36/37, 555) 13. Kalapüügiseadus 27. sept. 1995. (RT 1994, 80) 14. Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste muutmine. EV Valitsuse 29. 04. 1996. määrus nr. 120 (RTL 1996, 32, 636) 15. Keskkonnaseire seadus 20. 01. 1999 (RT I 1999,10 154) 16. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RTL I 1993, 37, 558) 17. Kultuurimälestiseks tunnistamine. Kultuuri- ja haridusministri määrus nr. 19/1 01. 06. 1995. Lisa 1. Ajaloomälestised (RTL 1996 119/120 , 627) 18. Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise kord. Vabariigi Valitsuse määrus nr. 272 28. 07. 1994 (RT I 1994, 57, 966) 19. Looduskaitseregistri asutamine 29. 04. 1996 (RTL 1996, 32, 635) 20. Looduskaitseregistri põhimäärus. EV Valitsuse määrus nr. 119 29. 04. 1996 (RTL 1996, 32, 633 - 634) 21. Lõhilaste kudemis- ja elupaikade nimistu . Keskkonnaministri määrus nr. 10 14. 02 1996 (RTL 1996, 25/26, 165) 22. Maakatastriseadus 12. 10. 1994 (RT I 1994, 74, 1324) 23. Maaparandusseadus 20. 04. 1994 (RT I 1994, 34, 534) 24. Maapõueseadus 09. 11. 1994 (RT I 1994, 86/87, 1488) 25. Maapõueseaduse muutmise ja täiendamise seadus 19. 09. 1995 (RT I 1995, 75, 1321; RT I 1996, 49, 153; RT I 1997, 52, 833, RT I 1997, 86, 1461; RT I 1997, 93, 1562) 26. Maardlate kandmine riigi maavarade katastrisse. Keskkonnaministri määrus nr.14 28. 02. 1996 (RTL 1996, 31, 213); nr. 44 12. 08. 1996 (RTL 1996, 89, 534) 27. Maareformiseadus ( RT 1991,34,426; RT I 1996, 41, 796; 1997,13,210; 37/38, 570; 81,1363; 93,1556; 1998,12,153; 103,1698; 1999, 25,366) 28. Metsaseadus 09. 12. 1998 (RT I 1998, 113/114, 1872) 29. Muinsuskaitseseadus 9. 03. 1994 (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953). Muinsuskaitseseaduse ja haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmise seadus 03. 12. 1996 (RT I 1996, 86, 1538) 30. Nõuded elektrisidevõrkude kaitse kohta. AS “Eesti Telefon” ettepanek. Tallinn 1995 31. Planeerimis- ja ehitusseadus 14. 06. 1995 (RT I 1995, 59, 1006) 32. Ranna ja kalda kaitse seadus 22. 02. 1995 (RT I 1995, 31, 382)

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 67 33. Riigi poolt korrashoitavate eesvoolude nimekiri. EV Valitsuse 14. 10. 1994. määrus nr. 369 (RT I 1994, 70, 1222) 34. Riigi veeseirest kinnisasja omaniku informeerimise kord. Keskkonnaministri määrus 27. 04. 1998 nr. 34 (RTL 1998, 169/170, 647-648) 35. Riigimaanteede kasutamise ja kaitse eeskirjad. Kinnitatud Teede- ja Sideministeeriumi määrusega 16. 09. 1994 nr. 54 (RTL 1995, 7) 36. Saastetasu seadus 10.02.1999 ( RT I 1999, 24, 361) 37. Säästva arengu seadus 22 02. 1995 ja 05.06. 1997 (RT I 1995, 31, 384; RT I 1997, 48, 772) 38. Teeseadus 17. 02. 1999 (RT I 1999, 26, 377) 39. Tervisekaitse eeskiri supelrandadele ja supluskohtadele. EV Sotsiaalministeerium. Tallinn 1993 (projekt) 40. Veehaarete ja veevarustussüsteemide sanitaarkaitseala vööndite määramise juhend. Keskkonnaministri määrus nr. 56 1. 12. 1994 (RTL 1995, 6) 41. Veeseadus - terviktekst (RT I 1996, 13, 241)

PROJEKTID, STATISTILISED VÄLJAANDED 1. Eesti ranna- ja luhaniidud, Eestimaa Looduse Fond, 1996 2. Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide nimestik. Tallinn 1986 3. Eesti turbasood. Orru M. RE Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 1995 4. Eesti vabariigi rannikuvööndi kaitse skeem IV etapp. EMP. Töö nr. 9104302. Tallinn 1993 5. Eesti Ürglooduse Raamat. Eesti TA Geoloogia Instituut. Tallinn 1991 6. ENSV liiva- ja kruusliiva optimaalsete vedude skeem. Kohtla-Järve rajoon, EPP, Tallinn, 1986 7. ENSV puhkepiirkondade generaalplaan. Kohtla-Järve rajoon.,EMP, Tallinn, 1980 8. Eesti puhkepiirkondade generaalplaani täiendamine. Kirde-Eesti., EMP Tallinn, 1990 9. EV Keskkonnaministeeriumi kaitstavate loodusobjektide register (koostamisel) 10. Eesti valdade rahvastik majapidamisarvestuse andmetel 01.01.1995. Riigi Statistikaamet. Tallinn 1995 11. Eesti valdade rahvastik majapidamisarvestuse andmetel 01.01.1996. Riigi Statistikaamet. Tallinn 1996 12. Eesti valdade rahvastik majapidamisarvestuse andmetel 01.01.1997. Riigi Statistikaamet. Tallinn 1997

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 68 13. Eesti valdade rahvastik majapidamisarvestuse andmetel 01.01.1998. Riigi Statistikaamet. Tallinn 1998 14. Ida-Viru maakonnaplaneering, Jõhvi, 1998 15. Ida-Virumaa Lõunaregiooni arengukontseptsioon. Koost. P.Ristkok, A.Kuld , Jõhvi 1998 16. Ida- Viru maakond. Aastaraamat 1997., Jõhvi 1998 17. Ida-Virumaa lõunaregiooni jäätmemajanduse kava koostamine ja arendamine, TPÜ Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakond, Jõhvi 1998 18. Jäätmemajanduse kava ja strateegiad Ida-Viru maakonna tasandil. Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakond. Jõhvi 1996 19. Keskkond 1994 ja 1995. EV Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Tallinn 1995, 1996 20. Koguteos Virumaa. Lääne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus, 1996 21. Kohtla-Järve rajooni turbamaardlate otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. Orru M., Allikvee H. Eesti Geoloogiakeskus. Keila 1975 (Eesti Geoloogiafond) 22. Kultuurimälestiste riiklik register 23. Lohusuu valla arengukava 1996 - 1999, Lohusuu, 1995 24. Olemasolevate kalmistute sanitaarkaitsetsoonide kohta. ENSV Tervishoiuministeeriumi kiri nr. 5-5 / 28 17. 01. 1984; ENSV Ehituskomitee kiri nr. 2-33-276 20. 01. 1984 25. Peipsi põhjaranniku puhkepiirkonna generaalplaani skeem, EMP Tallinn 1986 26. Peipsi põhjaranniku puhkepiirkonna tegeliku ja võimaliku kasutuskoormuse ja teenindusasutustelt pakutavate teenuste nomenklatuuri ja mahu uurimine, EMP Tallinn 1986 27. Põhjavee seisund 1994, 1995. aastal. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn 1995, 1996 28. Registreeritud katastriüksused omavalitsuste lõikes kuni 22.03.1999 omavalitsuses Lohusuu vald, Ida-Viru Maakataster 29. Tihendusvõrgu punktide asukohaskeem. Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo. TP-0009. Tallinn 1998. (Maa-ameti andmekogude arhiiv)

______Lohusuu valla üldplaneering 99' 69

______Lohusuu valla üldplaneering 99'