DOCSLIB.ORG

STEN LASSMANN (Klaver)

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
STEN LASSMANN (Klaver) hooaja peatoetaja STEN LASSMANN (klaver) T 30. oktoober kell 19 Tartu ülikooli aula – Valge klaver Eesti Kontserdi suurtoetaja 2012 Heino Eller Teema variatsioonidega h-moll (1939) (1887–1970) Meditatsioon (1936) Tants-kapriis (1933) Ballaad cis-moll (1955) Tokaata h-moll (1921) vaheaeg Johannes Brahms Sonaat nr 3 f-moll op. 5 (1833–1897) I Allegro maestoso II Andante. Andante espressivo – Andante molto III Scherzo. Allegro energico IV Intermezzo (“Rückblick”). Andante molto V Finale. Allegro moderato ma rubato Heino Eller on üks tähtsamaid tegelasi eesti professionaalse muusikakultuuri arengus, tema pikaaegne loominguline ja pedagoogiline tegevus moodustavad otsekui ühenduslüli rahvuskultuuri lätete ning tänapäeva vahel. Kõige ilmekama ettekujutuse Elleri kesksest kohast eesti kultuuriloos saab siis, kui mõelda, et lapsena mängis ta viiulit Karl August Hermannile (1851–1909), kes muu hulgas püüdis leida maakeelset vastet saksakeelsele sõnale komponist (ning pakkus oma ajakirjas “Laulu ja mängu leht” selleks iluhelide looja); vanameistrina jõudis aga õpetada Lepo Sumerat (1950–2000), eesti elektroonilise nüüdismuusika rajajat. Eller sündis 1887. aastal Tartus ning puutus varasest east peale kokku nii laulu kui ka pillimänguga, kuid professionaalset muusikaõpetust hakkas saama võrdlemisi hilja, alles 12aastaselt. Aastatel 1907–1920 elas Eller Peterburis, õppides nii Peterburi konservatooriumis (alguses viiulit, hiljem heliloomingut) kui ka Peterburi ülikoolis (õigusteadust). Tolleaegse maailmalinna rikkaliku kultuurielu kõrval koges Eller omal nahal ka 1917. aasta revolutsioonikeerist. 1920. aastal, pärast Tartu rahulepingu sõlmimist Eesti ning Nõukogude Venemaa vahel, tuli Heino Eller ühes tuhandete teiste Venemaa avarustes elanud ning töötanud eestlastega tagasi kodumaale elama. Eller töötas aastail 1920–40 Tartus ning kujunes Artur Kapi ning Mart Saare kõrval üheks eesti tähtsaimaks heliloojaks- õpetajaks. Tema õpilaste grupp (nn Tartu koolkond), kuhu kuulusid Alfred Karindi, Karl Leichter, Eduard Oja, Olav Roots ning Eduard Tubin, kujunes juba 1930. aastatel Eesti muusikaelus tugevaks jõuks. 1940. aastast kuni surmani 1970 oli Eller Tallinna konservatooriumis kompositsiooniprofessor, tema käe all õppisid paljude teiste hulgas ka Arvo Pärt, Jaan Rääts ning Lepo Sumera. Heino Elleri loomingu nimekirjas on ligi kolmsada teost, ning kui välja arvata üksikud erandid (mis loodud 1950. aastate algul tingituna stalinlikust repressiooni-poliitikast), on tegemist ainult instrumentaal- muusikaga. Eesti kultuuriruumis on koorilaul olnud alati väga tähtsal kohal ning vokaalmuusikat on kirjutanud enamik heli loojaid – Elleri täielik pühendumine vaid instrumentaalmuusikale on selles kontekstis märkimisväärne. Elleri tuntuim teos “Kodumaine viis” on aga mõneski mõttes 4 “vokaalmuusika”: see on sõnadeta laul, Eesti hümn instrumentaalmuusikas, võrreldav Sibeliuse kuulsa “Finlandiaga”. Elleri muusika kohta on öeldud, et see kujutab Eesti loodust ning väljendab ka rahva hingelaadi; ta on eesti rahvusliku helikunsti sümbol. Kuid Elleri mitmekülgsest loomingust mängitakse-teatakse üsna väikest osa, mitmed klaveriteosed on siiani lausa trükiski ilmumata. Elleri loomingu paremik aga ületab kindlasti pelgalt rahvusliku tähtsuse ning väärib kohta maailma muusikaliteratuuri nimekirjas. Kuigi Eller oli ise hoopis viiuldaja, moodustavad klaveriteosed tema loomingust kaks kolmandikku. Need umbes kakssada teost on enamjaolt miniatuurid, kuid nende hulgas on ka neli sonaati, kaks sonatiini ning kaks variatsioonitsüklit. Elleri klaverilooming on Eduard Tubina sümfoonilise loomingu kõrval suurim osa eesti klassikalise instrumentaalmuusika pärandist. Ajaliselt võib Elleri (klaveri)loomingu jaotada kolme perioodi vastavalt Elleri elukohtadele: varane (Peterburi 1909–1920), keskmine (Tartu 1920–1940) ning hiline (Tallinn 1940–1970) looming. Selline alajaotus aitab hõlmata Elleri klaveriloomingu ulatust, kuid stiililiselt on need teosed väga mitmekülgsed, alates lihtsaimast rahvalauluseadest kuni keerulisima ekspressionistliku prelüüdini. Terviklikku ülevaadet Elleri klaveriloomingust on raske anda isegi kahepoolse soolokontserdi kavaga. Siia kavasse olen seetõttu valinud vaid mõningad vähem tuntud teosed (trükis on ilmunud vaid meditatsioon ning ballaad), mida aga interpreedina kõrgelt hindan. Teema variatsioonidega h-moll on valminud 1939. aastal, olles ainuke Elleri suurvormidest klaverile, mis on siiani välja andmata. Teose esiettekannegi toimus alles 1. veebruaril 1984 Estonia kontserdisaalis Peep Lassmanni esituses. Elleril on käsikirjas jäänud isegi teosele pealkiri panemata, on vaid tempotähised teema ning iga järgneva variatsiooni juures. Põhjuseks on see, et nõukogude korra ajal langes põlu alla kogu Elleri looming iseseisva Eesti Vabariigi ajast, nende teoste esitaminegi oli raskendatud, rääkimata trükis välja andmisest. Sisuliselt kuulub aga teema variatsioonidega Elleri loomingu paremikku, see on valminud samal ajal kui sümfooniline süit “Valge öö”, mis on tähtsaima Elleri-uurija Mart Humala sõnul “tõeline ellerlikkuse kvintessents”. Lihtsale ning laululisele teemale järgnevad kümme karakteerset variatsiooni, mis on kõik lühikesed, pikemat arendust pakub vaid viimane. 5 Meditatsioon kuulub nende väheste Elleri teoste hulka, mis ilmusid juba 1930. aastatel Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali noodi- väljaandena. Teose peaosa kargele, tardunud meloodiale pakub kontrasti kaleidoskoopilise loomuga vaheosa. Meditatsiooni eepiline meloodia on lähedases suguluses Elleri 1. sümfoonia “In modo mixolydia” (1934–1936) esimese osa peateemaga – esimesed neli nooti on transponeeritult lausa samad. Tants-kapriis kuulub samasse aega, kuid eepilise rahvuslikkuse kõrval on siin tähtsal kohal huumor. Tants-kapriis on ulatuslik virtuoosne teos, üks väheseid Elleri klaveriloomingus, kus esineb näiteks oktaavipassaaže ning martellato-tehnikat. Ballaad cis-moll (1955) on üks esimesi teoseid pärast stalinismi-aja ideoloogilisi rünnakuid ja stagnatsiooni, kus Eller väljendab end taas võrdlemisi vabalt – teos on helikeelelt mitmekülgne ning läbinisti tõsise, valdavalt lüürilise, kuid kulminatsioonides ka traagilise iseloomuga. Kompositsiooniliselt on ballaad terviklik, kõik teemad ja vormilõigud on omavahel orgaaniliselt seotud, kogu teost läbib katkematu dramaturgiline arenguliin. Pärast sissejuhatust kõlav laulev peateema on üks Elleri kaunimaid ning pikemaid meloodiaid, kõrvalteema on aga kummaline groteskne tants madalas registris. Tokaata h-moll käsikirjas on loomisajaks märgitud 1921, kuid teos võib olla hiljem täiendatud – Elleril oli kombeks oma teoseid hiljem ümber töötada (tihti ka põhjalikult), kuid jätta need uued versioonid dateerimata. Rondovormis teose peateema kõlab kahel järgneval sisseastumisel järjest võimsamalt ning kulmineerub kolossaalse jõuga koodas. Peateema rangusele pakuvad kontrasti kerge ja mänguline esimene episood, ning kromaatiline, skrjabinlikult tunglev teine episood. Tegemist on tõelise šedöövriga, kus ühenduvad laitmatult nii oskuslik, virtuoosne klaverikäsitlus kui ka kaasahaarav, suure dramaatilise pingega muusikaline süžee. 6 Kuigi Johannes Brahms oli vaid kahekümneaastane, kui ta kirjutas kolmanda klaverisonaadi, on tegemist klaverirepertuaari absoluutsesse tippu kuuluva meistriteosega. Aasta 1853 oli Brahmsi elus pöördelise tähtsusega. Just sel aastal tutvus ta viiuldaja Joseph Joachimiga ning viimase soovitusel külastas oktoobris Düsseldorfi s Robert ja Clara Schumanni. Brahms jättis Schumannidele niivõrd sügava mulje, et põgusast külaskäigust sai paarinädalane koosviibimine. Brahms mängis Schumannidele ette nii oma esimese (op. 1) kui ka teise klaverisonaadi (op. 2) ning tõenäoliselt ka suurema osa kolmandast sonaadist. Sama aastal lõpul kirjutas Robert Schumann oma ajakirjas Neue Zeitschrift für Musik (Uus Muusikaajakiri) Brahmsi ülistava artikli pealkirjaga “Neue Bahnen” (“Uued rajad”). Selles artiklis on muu hulgas ka tihti tsiteeritud ütlus Brahmsi klaverisonaatide kohta: “Need on pigem looritatud sümfooniad.” Schumanni artikkel tegi noore Brahmsi nime kohe tuttavaks kogu saksakeelsele muusikaüldsusele ning Joachimi ja Clara Schumanniga kujunesid Brahmsil eluaegsed lähedased sõprussidemed. Kolmas klaverisonaat jäi aga Brahmsil viimaseks – teos on nii vormilt kui ka sisult nõnda ulatuslik ja sümfoonilise haardega, et tõenäoliselt ei näinud helilooja enam võimalust žanri edasiseks arenguks. Hariliku nelja osa asemel on siin viis ja see on üks pikemaid sonaate pianistide tavarepertuaaris. Brahmsil on õnnestunud selles teoses ühendada klassitsistlikud teema- ning vormiskeemid romantismiajastu hingestatud tunde lisusega (sama võib öelda kogu Brahmsi loomingu kohta tervi kuna). Esimese osa suurejoonelise peateema algusmotiivist on meisterlikult tuletatud selle osa kõik ülejäänud teemad. Teise osa epigraafi ks on Brahms valinud esimesed kolm rida ühest C. O. Sternau luuletusest, ta on hiljem kommenteerinud, et need värsid “võivad olla vajalikud või meeldivad selle Andante mõistmiseks”: Der Abend dämmert, das Mondlicht scheint, Õhtu hämardub, kuuvalgus helgib, da sind zwei Herzen in Liebe vereint kaks südant on armastuses ühinenud und halten sich selig umfangen ja hoiavad end õnnistunult embuses. 7 Kolmanda osa scherzo peateema süngele, deemonlikule tantsule vastandub trio üllas koraalimeloodia. Neljas osa, intermezzo, kannab alapealkirja “Rückblick” (“Tagasivaade”). See on teise osa algusevalulik meenutus, mis jõuab traagilise kulminatsioonini. Finaali peateema on katkendlik ning otsiv, justkui pigem millegi sissejuhatus,
Load more

Recommended publications
  • Intellectual Occupation and Collaborationism in the Cultural Life of Estonia: Reflected in the Epistolary Communication Between Tuudur Vettik and Roland Laasmäe
    TRAMES, 2013, 17(67/62), 1, 3–34 INTELLECTUAL OCCUPATION AND COLLABORATIONISM IN THE CULTURAL LIFE OF ESTONIA: REFLECTED IN THE EPISTOLARY COMMUNICATION BETWEEN TUUDUR VETTIK AND ROLAND LAASMÄE Laine Randjärv University of Tartu Abstract. This article analyses the concepts and phenomena of collaborationism and conformism in Estonia during the Soviet annexation. The focus is on cultural personalities and events connected to choir music and the Song Celebration Movement in 1940–1985. An important source for studying this subject is the correspondence between two creative figures: Tuudur Vettik and Roland Laasmäe. This period in the Estonian Song Celebration history was marked by an ideological pressure from the Communist Party, and creative figures – poets, composers, choirmasters and bodies organising the Song Celebrations – largely depended on the attitude of party leaders and on cooperation with them to ensure their stable and calm day-to-day existence. Rebels could expect a whole range of repressions: imprisonment, deportation to Siberia, or local persecution and boycott. The article briefly delves into the history of the concept of collaborationism by describing its various nuances and periods; manifestations of the phenomenon are analysed in other fields beside the music. Comparison is made with the history of other West European states (incl. former socialist countries), and the experiences of the Baltic states during the period in question are also analysed. Keywords: collaborationism, conformism, annexation, repressions, deportation, imprison- ment, creative intelligentsia, formalism, intellectual fight for freedom, national culture, Estonia, Soviet Union DOI: 10.3176/tr.2013.1.01 1. Introduction This article analyses a complicated and delicate issue which researchers often prefer to bypass.
    [Show full text]
  • Linearity in Music Mart Humal
    Linearity in Music Mart Humal Abstract The aim of this article is to discuss the relationship between polyphonic music and linearity. This will be regarded in the case of both harmonic and non-harmonic polyphony. To designate a melodic design, the notion of “line” was not used before the early 20th century, when it was introduced by the Austrian musicologist Ernst Kurth. Kurth’s notion of linear counterpoint has been frequently interpreted as the opposite of harmonic counterpoint. Kurth’s contemporary Austrian music theorist Heinrich Schenker, like Kurth himself, developed his theoretical system as a response to previous harmonically oriented interpretations of music. But whereas Kurth usually discusses linearity apart from harmony, Schenker regarded melodic motion as determined by harmony. During the 1920s and 1930s, linearity was one of the most fashionable terms in European, as well as Estonian, musical literature. This term was often used to designate non-harmonic polyphony. In Estonian music, it was used, first of all, to characterize the first two string quartets by Heino Eller (1887–1970). The problems arising from the analysis of such music will be illustrated by discussing Eller’s piano prelude in G minor (1920), which can be regarded as a typical example of “linear counterpoint” or “linear harmony”. In section 1.2 (“What is Linear Music?”) of Urve 1. Harmonic Polyphony Lippus’s dissertation Linear Musical Thinking, she In the New Grove Dictionary, the word “linear” is wrote as follows: explained as follows: It is difficult to find a good adjective to denote Linear. Characterized by conjunct motion in the principal difference between melodies a given part; thus one of the chief character- with harmonic structure and earlier mono- istics of the musical texture commonly called phonic melodies.
    [Show full text]
  • STEN LASSMANN (Klaver)
    hooaja peatoetaja STEN LASSMANN (klaver) T 16. oktoober kell 18 Türi kultuurimaja K 17. oktoober kell 18 Võru muusikakool N 18. oktoober kell 18 Põlva muusikakool T 23. oktoober kell 18 Alatskivi loss N 25. oktoober kell 18 Valga muusikakool Eesti Kontserdi suurtoetaja 2012 Heino Eller Teema variatsioonidega h-moll (1939) (1887–1970) Meditatsioon (1936) Tants-kapriis (1933) Ballaad cis-moll (1955) Tokaata h-moll (1921) Johannes Brahms Sonaat nr 3 f-moll op. 5 (1833–1897) I Allegro maestoso II Andante. Andante espressivo – Andante molto III Scherzo. Allegro energico IV Intermezzo (“Rückblick”). Andante molto V Finale. Allegro moderato ma rubato Heino Eller on üks tähtsamaid tegelasi eesti professionaalse muusikakultuuri arengus, tema pikaaegne loominguline ja pedagoogiline tegevus moodustavad otsekui ühenduslüli rahvuskultuuri lätete ning tänapäeva vahel. Kõige ilmekama ettekujutuse Elleri kesksest kohast eesti kultuuriloos saab siis, kui mõelda, et lapsena mängis ta viiulit Karl August Hermannile (1851–1909), kes muu hulgas püüdis leida maakeelset vastet saksakeelsele sõnale komponist (ning pakkus oma ajakirjas “Laulu ja mängu leht” selleks iluhelide looja); vanameistrina jõudis aga õpetada Lepo Sumerat (1950–2000), eesti elektroonilise nüüdismuusika rajajat. Eller sündis 1887. aastal Tartus ning puutus varasest east peale kokku nii laulu kui ka pillimänguga, kuid professionaalset muusikaõpetust hakkas saama võrdlemisi hilja, alles 12aastaselt. Aastatel 1907–1920 elas Eller Peterburis, õppides nii Peterburi konservatooriumis (alguses viiulit, hiljem heliloomingut) kui ka Peterburi ülikoolis (õigusteadust). Tolleaegse maailmalinna rikkaliku kultuurielu kõrval koges Eller omal nahal ka 1917. aasta revolutsioonikeerist. 1920. aastal, pärast Tartu rahulepingu sõlmimist Eesti ning Nõukogude Venemaa vahel, tuli Heino Eller ühes tuhandete teiste Venemaa avarustes elanud ning töötanud eestlastega tagasi kodumaale elama.
    [Show full text]
  • Linearity in Music Mart Humal
    Linearity in Music Mart Humal Abstract The aim of this article is to discuss the relationship between polyphonic music and linearity. This will be regarded in the case of both harmonic and non-harmonic polyphony. To designate a melodic design, the notion of “line” was not used before the early 20th century, when it was introduced by the Austrian musicologist Ernst Kurth. Kurth’s notion of linear counterpoint has been frequently interpreted as the opposite of harmonic counterpoint. Kurth’s contemporary Austrian music theorist Heinrich Schenker, like Kurth himself, developed his theoretical system as a response to previous harmonically oriented interpretations of music. But whereas Kurth usually discusses linearity apart from harmony, Schenker regarded melodic motion as determined by harmony. During the 1920s and 1930s, linearity was one of the most fashionable terms in European, as well as Estonian, musical literature. This term was often used to designate non-harmonic polyphony. In Estonian music, it was used, fi rst of all, to characterize the fi rst two string quartets by Heino Eller (1887–1970). The problems arising from the analysis of such music will be illustrated by discussing Eller’s piano prelude in G minor (1920), which can be regarded as a typical example of “linear counterpoint” or “linear harmony”. In section 1.2 (“What is Linear Music?”) of Urve 1. Harmonic Polyphony Lippus’s dissertation Linear Musical Thinking, she In the New Grove Dictionary, the word “linear” is wrote as follows: explained as follows: It is diffi cult to fi nd a good adjective to denote Linear. Characterized by conjunct motion in the principal diff erence between melodies a given part; thus one of the chief character- with harmonic structure and earlier mono- istics of the musical texture commonly called phonic melodies.
    [Show full text]
  • [email protected]
    [email protected] PARO-Karten ungebraucht und gestempelt angeboten. Nr. 1204: 26.02 - 6.03.2012 Die beiden Lose kann man online unter http://www.felzmann.de/ Teema:[filateelia:5116] Re: Loeng postmarkide ansehen. kujundamisest Saatja:Elmo Viigipuu <[email protected]> Gruß Kuupäev:26.02.2012 12:09 Karl Lukas Saaja:"hobi.filateelia" <[email protected]> =================== Re: Loeng postmarkide kujundamisest Hõlbustamaks online kataloogist õige koha leidmist, lisan otseviite Tere! http://www.felzmann.de/de/katalog-auktion- 135/briefmarken-estland-einzellose-30021/ Jaak Altement saatis väärt viite loengu materjalidele. Soovitan kindlasti vaadata. Elmo Viigipuu Elmo Viigipuu Teema:[filateelia:5118] Uus postmark: Heino Eller 125 -------- Algne kiri -------- Saatja:Elmo Viigipuu <[email protected]> Teema: Re: [filateelia:5114] Loeng postmarkide Kuupäev:2.03.2012 1:14 kujundamisest Saaja:"hobi.filateelia" <[email protected]> Kuupäev: Sun, 26 Feb 2012 09:23:23 +0200 Saatja: Jaak Altement <[email protected]> Uus postmark: Heino Eller 125 Saaja: [email protected] <[email protected]> Nominaal: 0.45 EUR Hei! Ilmumiskuupäev: 07.03.2012 Vaatasin, et artikkel tundus pisut poolik ilma Trükk: Offset kujundatud markideta. Leidsin siit: Kujundaja: Lembit Lõhmus http://vemu.ca/index.php/en/events-events/182- http://viki.filateelia.ee/index.php?title=Lembit_L%C3%B5 february-8-2012-a-lecture-by-tiit-telmet-qstamp-design- hmus canada-postq#.T0nb8IErKCc Perforatsioon: 14 : 13 3/4 ka loengu materjalid, kus on ka kujundatud margid. Poogen: 5 x 4 Jaak Trükiarv: 50 000 Trükikoda: AS Vaba Maa http://www.vabamaa.ee/ Teema:[filateelia:5117] Fwd: 135. Auktion bei Fa. Felzmann DXsseldorf Heino Eller 125 / 505 - 07.03.12 Saatja:Elmo Viigipuu <[email protected]> http://www.post.ee/postmargid?id=1595&product_id=8309 Kuupäev:29.02.2012 22:06 &c_tpl=1019 Saaja:"hobi.filateelia" <[email protected]> Heino Eller, composer, 125th birth anniversary / 505 - 07.03.12 Fwd: 135.
    [Show full text]
  • SA Eesti Kontsert 2019 ARVUD, FAKTID, KOMMENTAARID Sisukord
    ARVUD FAKTID KOMMENTAARID 2019 SA Eesti Kontsert 2019 ARVUD, FAKTID, KOMMENTAARID Sisukord Kertu Orro, SA Eesti Kontsert juhatuse liige ..................................................................................................5 Toomas Siitan, SA Eesti Kontsert nõukogu esimees ....................................................................................7 Lauri Aav, peaprodutsent ....................................................................................................................................8 Tuuli Metsoja, produtsent .................................................................................................................................10 Svea Ideon-Marks, produtsent ........................................................................................................................17 Heili Vaus-Tamm, produtsent ...........................................................................................................................20 Jana Moosar, produtsent ..................................................................................................................................22 Indrek Umberg, Eesti Rahvusmeeskoori juht ...............................................................................................23 Robert Staak, Hortus Musicuse vanemtoimetaja ........................................................................................25 Ülle Lehtmäe, koolikontsertide produtsent .................................................................................................26
    [Show full text]
  • One-Movement Form in the Chamber Music of Heino Eller, Eduard Tubin, and Eduard Oja Aare Tool
    One-Movement Form in the Chamber Music of Heino Eller, Eduard Tubin, and Eduard Oja Aare Tool In the present article, three chamber works writ- Eller in 1920 as a student of Vasily Kalafati, a for- ten in the 1920s and 1930s will be analysed: Heino mer pupil of Rimsky-Korsakov. Eller’s (1887–1970) First String Quartet (1925), Ed- Naturally, in comparing the “Tartu” and the uard Tubin’s (1905–1982) Piano Quartet (1930), “Tallinn” schools, some caution is due because and Eduard Oja’s (1905–1950) Piano Quintet the compositional practices within each are di- (1935). In the fi rst part of the article, I will explain, verse enough to evade any attempt of making drawing on historical evidence, why these works simple generalisations. In the critical reception can be considered as signifi cant for their formal of the “Tartu” school, modernist tendencies have design in the Estonian context. In the second generally been emphasised, whereas the “Tallinn” part, a comparative analysis of the works will be school has been associated with the more mod- presented, the goal of which is to demonstrate erate trends, prevalent in the Estonian musical the multitude of compositional options available scene of that time. During the 1920s, Eller built his within the boundaries of “one-movement form.” reputation of being the leading Estonian modern- ist – a label that in the second half of the 1930s was claimed by Eduard Tubin, especially with his 1. One-Movement Form and the “Tartu” School Second Symphony (Legendary). Although the of Composers terms “modernist” and “impressionist” – another There has been a long tradition of distinguishing adjective widely applied to Eller by his contem- two schools of composers in Estonia.
    [Show full text]
  • 1982—2001 Bibliograafia
    1982—2001 BIBLIOGRAAFIA Kirjastus “Perioodika” 2003 teater muusika kino 1 Koostajad: Aurika Gergeleþiu Meeli Karu Mare Mauer Katre Riisalu Kristiina Ruut Mari Sibul Ülle Tamm Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital 2 SISUKORD KASUTAJALE 7 TEATER 8 TEATRITEOORIA, -KRIITIKA, -RAAMATUD 8 ÜLDKÜSIMUSED 14 Festivalid 15 Preemiad 21 LAVAKUJUNDUS 23 TEATRIAJALUGU 26 Eesti teatri ajalugu 26 Välisteatri ajalugu 29 DRAMATURGIA 30 Eesti dramaturgia 30 Välisdramaturgia 33 EESTI TEATER 35 Üldküsimused 35 Ankeetküsitlused 40 Teatrihooned 42 Eesti Draamateater 43 Tallinna Linnateater 50 Vanalinnastuudio 55 Eesti Riiklik Nukuteater 57 Vene Draamateater 58 Teater Vanemuine 59 Viljandi Draamateater Ugala 63 Pärnu Teater Endla 66 Rakvere Teater 69 Theatrum 72 Von Krahli Teater 72 LASTE- JA NOORTETEATER 73 RAADIOTEATER 74 TELETEATER 75 TEATRIPROJEKTID. VABAÕHUETENDUSED 76 ESTRAAD. REVÜÜ 77 teater muusika kino 3 HARRASTUSTEATER 77 TEATRIHARIDUS, -ÕPPEASUTUSED 78 Täiendõpe 81 TEATRIORGANISATSIOONID JA -ASUTUSED 83 VÄLISTEATER 85 Üldküsimused 85 Teatrihooned 91 Külalisteatrid Eestis 92 Eesti lavastajad välismaal 93 BALLETT. TANTS 94 PERSONAALIA 95 Eesti 95 Välismaa 118 MUUSIKA 125 ÜLDKÜSIMUSED 125 Muusikaorganisatsioonid ja -asutused 130 Muusikaharidus, -õppeasutused 131 Teatri- ja kontserdihooned, -saalid 132 Muusikainstrumendid 133 Uute väljaannete tutvustused ja arvustused 134 MUUSIKATEADUS. MUUSIKATEOORIA 136 MUUSIKAAJALUGU 145 Eesti muusika ajalugu 145 Välismaa muusika ajalugu 148 MUUSIKAELU 150 Muusikaelu Eestis 150 Muusikaelu välismaal 153 Muusikafestivalid,
    [Show full text]
  • On Modernism in Estonian Music (1900–1940) Modernizmas Estijos Muzikoje 1900–1940 M
    Lietuvos muzikologija, t. 16, 2015 Mart HUMAL On Modernism in Estonian Music (1900–1940) Modernizmas Estijos muzikoje 1900–1940 m. Abstract Estonian music of the early 20th century, similar to that of the other Baltic countries, is characterized by the fact that the period of the formation of the professional musical culture chronologically coincided with the emergence of the so called “New Music”. Chronologically, the manifestations of modernism between 1900 and 1940 can be divided into three stages: 1. Pre-modernism, the preliminary stage (ca. 1900–1910); 2. Early modernism (ca. 1910–1919); 3. Mature modernism (ca. 1920–1940). In the “modernistic” works of the first stage, the idiom of the New Music was not yet predominating, but sometimes its influence was very remarkable. The leading composer was Rudolf Tobias (1873–1918). In ca. 1910 the first compositions in Estonian music based on the idiom of the New Music were created. The most prominent composer representing this trend was Mart Saar (1882–1963). Whereas Mart Saar turned to a more folkloristic idiom during the 1920s, the leading figure of modernism in Estonian music then became Heino Eller (1887–1970). In the 1930s, a group of young composers (Eller’s students Eduard Oja and Eduard Tubin) emerged, again connected with modernism in some way or another. Keywords: “New Music”, expressionism, Rudolf Tobias, Mart Saar, Heino Eller. Anotacija XX a. pradžios Estijos muzikai būdinga tai, kad čia, panašiai kaip ir kitose Pabaltijo valstybėse, profesionalioji muzikinė kultūra formavosi lygiagrečiai su kylančia vadinamosios naujosios muzikos banga. Modernizmo apraiškas 1900–1940 m. galima suskirstyti į tris etapus: 1) premodernizmą, pereinamąjį laikotarpį (~1900–1910); 2) ankstyvąjį modernizmą (~1910–1919); 3) brandųjį modernizmą (~1920–1940).
    [Show full text]
  • Eduard Tubin the COMPLETE PIANO MUSIC
    Eduard Tubin THE COMPLETE PIANO MUSIC VARDO RUMESSEN, piano Eduard Tubin (1905–82) The Complete Piano Music Vardo Rumessen piano TT: 180'10 Music publishers: Ballade on a Theme by Mart Saar; Sonatina; 4 Folk Songs from my Country: Körlings Förlag, Stockholm All other works: AB Nordiska Musikförlaget/ Edition Wilhelm Hansen Stockholm 2 Disc 1 Playing Time: 62'55 Six Preludes 9'26 1 Prelude in B flat minor* (1927/28). Con calma, espressivo 2'03 2 Prelude in F minor (1927/28). Moderato, con espressione 2'16 3 Prelude in F minor* (1934). Lento espressivo 1'26 4 Prelude in C major* (1934), ‘Eesti motiivil’ (‘Estonian tune’). Andante sostenuto 1'53 5 Prelude in D major (1934). Allegretto, con anima 0'56 6 Prelude in E minor (1935). Marciale sostenuto 0'28 Sonata No.1 (1928) 32'20 7 I. Sonata-allegro. Moderato, con espressione 14'08 8 II. Scherzo. Presto 8'53 9 III. Andante mesto, con passione 8'50 10 Hällilaul (Lullaby) (1925). Sonore, lento 2'53 11 Albumileht (Album Leaf) (1926). Allegretto, non troppo 3'42 3 Lastepala (Three Pieces for Children) (1935) 2'17 12 Vastlasõit (A Sleighing Song). Allegretto 0'31 13 Nuku tants (Doll’s Dance). Moderato 0'44 14 Liblika lend (The Flight of a Butterfly). Andantino 0'55 15 A Little March for Rana (1978) 3'55 3 eesti rahvatantsu (Three Estonian Folk Dances) (1978) 5'13 16 Introduktion: Sabatants (Train Dance). Pesante 2'12 17 Hiiu valss (Waltz from Hiiu). Vivace 1'03 18 Saaremaa labajalg (Saaremaa Flat Foot). Moderato ma poco sostenuto 1'53 19 Prelude (No.1) (1949).
    [Show full text]
  • Estonia Estonian Music Review Contents
    N0 13 2018 Music in Estonia Estonian Music Review Contents Music in Estonia: A Short History 4 Estonian music at the beginning of the new millenium 12 New advent of folk music in Estonian professional music 22 Arvo Pärt Centre – an open meeting place 30 Estonian orchestral scene AD 2017 32 Young musicians are the hallmark of Estonia 40 Estonians and choral music: myths and realities 47 International Music Day – October 1st 54 Estonia – most festivalised country 58 Moorland Elegies – Classical Recording of 2018 65 Estonia programme abroad highlights 2018 66 Music in Estonia, N0 13 Authors 68 Estonian Music Review Published by Estonian Music Council Suur-Karja 23, Tallinn 10148, Estonia E-mail [email protected] www.emc.ee Supported by Estonian Cultural Endowment ISSN 1406- 9490 Editor Tiina Mattisen Copy Editor Kadri Lassmann Translator Wiedemanni Translation Company Design Annamari Kenk, Saara Publishing House Cover photo by Linda Liis Eek 3 Music in TOOMAS SIITAN TOOMAS Estonia: A Short History The story of Estonian music can be of the 13th century. The Cistercian approached from different angles. and Dominican monasteries, estab- Over about a hundred years, the story lished in the 13th century, as well as has been told in a strictly national cathedral schools in emerging towns, framework. According to this story, became hubs of formal education, Johann Valentin Meder’s opera Die Beständige Argenia (1680) was performed in the Estonians became a part of the introducing, among other things, the spring of 2011 by the Opera Studio of the EAMT. European musical culture in the second religious music culture, Gregorian Tallinn City Theatre half of the 19th century, when national chant and, later on, polyphonic choral schools founded in Tartu by Polish in towns.
    [Show full text]
  • Piiratud Transponeeritavusega Heliread Ja Vorm Eduard Oja Muusikas
    Me olime nagu lapsed. EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA VÄITEKIRJAD Me olime • Tool Aare nagu lapsed, ESTONIAN ACADEMY OF MUSIC AND THEATRE DISSERTATIONS Kes mängivad lilledes, Sarjas varem ilmunud / Previous publications Ja kuldane transponeeritavusegaPiiratud heliread Eduard ja vorm Oja muusikas päikene ise Kristel Pappel. Ooper Tallinnas 19. sajandil. Eesti Muusikaakadeemia väitekirjad 1, 2003. Meil sät endas silmades. Kerri Kotta. Dmitri Šostakovitši tonaalstruktuurist. Eesti Muusikaakadeemia Väitekirjad 2, 2004. Me olime nagu lapsed,Aare Tool Allan Vurma. Voice quality and pitch in singing: some aspects of perception and production / Häälekvaliteet ja helikõrgus laulmisel: mõningad tajuKes ja eksivad lilledes moodustusega seotud aspektid. Piiratud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Väitekirjad 3, 2007. Ja koduteed ei leia – transponeeritavusega Kaire Maimets-Volt. Mediating the „idea of One”: Arvo Pärt’s pre-exsistingJa silmad pisarais. music in fi lm / Vahendades „Üht(sust)”: Arvo Pärdi valmismuusikast fi lmis. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Väitekirjad 4, 2009. heliread ja vorm Anu Kõlar. Cyrillus Kreek ja Eesti muusikaelu. Me olime nagu lapsed,Eduard Oja muusikas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Väitekirjad 5, 2010. Kes rännat es raugevad Marju Raju. Some aspects of singing development, the song creating process and favorite songs of Estonian children / Mõningaid aspekteJa Eesti kurist iku kaldal laste laulmise arengust, ise laulude loomisest ja lemmiklauludest. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Väitekirjad 6, 2015. Ööpimedas
    [Show full text]