1 Seletuskiri Peipsiääre Vallavolikogu Otsuse Eelnõule

EELNÕU

Seletuskiri

Peipsiääre Vallavolikogu otsuse eelnõule „Peipsiääre valla munitsipaalharidusasutuste Kallaste Lasteaed-Põhikooli ja Kolkja Lasteaed-Põhikooli ümberkorraldamine"

Sissejuhatus

Peipsiääre vald on Tartu maakonnas asuv omavalitsus, mis moodustati 2017. aastal viie omavalitsusüksuse ühinemisel (Alatskivi vald, Vara vald, Peipsiääre vald, Pala vald, Kallaste linn). Valla rahvaarv oli 1. jaanuari 2021 seisuga 5462. Peipsiääre valla elanike arv on rahvastiku vananemise, madala sündimuse ja väljarände tõttu järjepidevalt vähenenud. 2011. aastal elas praeguse Peipsiääre valla territooriumil 6420 elanikku, seega on viimase 10 aastaga elanikkond vähenenud 958 elaniku võrra, keskmiselt 1,5% võrra aastas. Kõikidest vanuserühmadest on enim kahanenud 7-18-aastaste laste arv. Sel õppeaastal õpib valla põhikoolides 402 õpilast, õpilaste arv on kahanenud kümne aasta jooksul 110 lapse võrra, enim on see tendents puudutanud Kallaste ja Kolkja kooli. Eelnevast tulenevalt on vaja teha Peipsiääre valla koolivõrgus ümberkorraldusi, sest laste arvu vähenemine on põhjustanud osade haridusasutuste alatäituvuse, samas on vajadus õpitaristut kaasajastada ning seetõttu ei ole olemasolev koolivõrk jätkusuutlik.

Koolivõrgu ümberkorraldamise peamiseks eesmärgiks on tagada kvaliteetne haridus, võrdsed võimalused hariduse kättesaamisel ja kaasajastatud õpitingimused kõigile valla õpilastele. Otsuse tegemisel tuginetakse valla hariduselu reaalsele olukorrale ja võimalustele. Omavalitsus peab arvestama tänase demograafilise olukorraga ning vajadusega tagada kvaliteetne haridus võimalikult efektiivselt ja jätkusuutlikult. Koolivõrgu korrastamise tulemusena paraneb ruumikasutuse efektiivsus, vähenevad kulud hoonete ülalpidamisele ja ka personalile. See võimaldab suunata rohkem vahendeid õppekvaliteedi kindlustamiseks, st vajaliku vaimse ja füüsilise keskkonna tagamist, õppeprotsessi mitmekesistamist, riigikeele omandamiseks lisavõimaluste loomist, motiveeritud õpetajaskonna tagamist, tugisüsteemi arendamist. Kvaliteetne haridus annab õpilastele võimaluse valida oma tulevikku ja teha paremaid otsuseid.

Koolivõrgu ümberkorraldamine on seotud peamiselt Kallaste ja Kolkja kooliga. Koolide ümberkorraldamise aruteludesse kaasatakse lapsevanemad, koolide hoolekogud, õpetajad, õpilasesinduse liikmed, kogukonnaliikmed ja koolijuhid. Koolivõrgu ümberkorraldamise eelnõu koos seletuskirjaga avaldatakse arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks valla kodulehel. Kõigil osapooltel on võimalus avaldada arvamust koolivõrgu ümberkorraldamise kohta nii kohtumistel, erinevate infokanalite kaudu kui ametlike pöördumiste teel. Kõigi kaasatud asjaosaliste arvamuste ja ettepanekute arvestamisel lähtutakse seadusandlusest.

1. Dokumentidest tulenevad lähtekohad Peipsiääre valla koolivõrgu ümberkorraldamiseks

Kohalik omavalitsus korrastab vajadusel oma haldusalas olevat koolivõrku, eesmärgiga tagada kõigile lastele kvaliteetne haridus ja tõhusam ressursside kasutus ning säilitada ühtlane ja toimiv koolivõrk. Koolivõrgu ümberkorraldamisel lähtutakse eelkõige laste huvidest ja õpikeskkonna kvaliteedi tõstmisest. Koolivõrgu ümberkorraldamise aluseks on mitmed kohalikku omavalitust puudutavad dokumendid. Koolivõrku puudutavad otsused peavad arvestama demograafiliste muutustega.

Kohaliku omavalitsuse seaduse (§ 6 lõige 2, § 22 lõike 1 punkt 34) kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada antud vallas haridusasutuste ülalpidamist ja volikogu ainupädevuses on nende asutuste moodustamine, ümberkorraldamine ning tegevuse lõpetamine.

Eesti Vabariigi haridusseaduse (§ 7 lõike 2 punkt 2) kohaselt on kohaliku omavalitsuse pädevuses reorganiseerida ja sulgeda munitsipaalharidusasutusi õigusaktides ettenähtud korras. Omavalitsus tagab oma halduspiirkonna majandusliku finantseerimise.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (§ 80 lõike 2 punkt 2, lõige 3) alusel korraldab kooli ümber ja lõpetab kooli tegevuse kooli pidaja, kuulates enne ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamuse. Üks võimalus on koolid ümber korraldada nii, et kool või koolid liidetakse teise kooliga ja liidetav kool või liidetavad koolid lõpetavad tegevuse. Sama põhimõte on ka lasteasutuste reorganiseerimiseks kohaldatav. Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (§ 7 lõige 3) sätestab hariduse kättesaadavuse osas, et vähemalt 80% õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit. Seaduse (§ 21 lõige 4) kohaselt tagab kool, kus õppekeel ei ole eesti keel, eesti keele õppe korraldamise tasemel, mis võimaldaks lõpetajatel õpinguid jätkata eestikeelses õppeasutuses.

Peipsiääre valla põhimääruse (§ 57 lõige 2, § 59 lõiked 3 ja 4) kohaselt otsustab volikogu valla asutuse moodustamise, selle nimetuse, asutuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, tegevuse ümberkorraldamise ja lõpetamise.

Alatskivi valla, Peipsiääre valla ning Vara valla ühinemislepingus (www.peipsivald.ee/uhinemisleping) punkti 8.1.1 all on välja toodud, et lepinguosaliste eesmärk on tagada kõigile lastele lasteaiakoht ja kvaliteetne elukohalähedane alus- ja põhiharidus vastavalt kehtivale haridusvõrgule. Olemasolevad haridusasutused jätkavad tegevust ning arendatakse nende omavahelist koostööd. Seletuskirjas on nimetatud eesmärki selgitatud ning märgitud, et üheks eesmärgiks on tagada kõigile lastele kvaliteetne elukohalähedane alus- ja põhiharidus ning ühtlustada valla haridusasutustes pakutava teenuse kvaliteeti igas piirkonnas. Alatskivi valla, Peipsiääre valla, Vara valla ühinemislepinguga 2016. aastal ei liitunud Pala vald ega Kallaste linn.

Peipsiääre valla arengukavas 2030 (www.peipsivald.ee/arengukavad) on haridusvaldkonna eesmärgiks muuhulgas seatud haridusvõrgu optimaalne korraldamine, mis eeldab haridusasutuste võrgu korrastamist lähtuvalt vähenevast laste arvust, ja haridusasutuste õpikeskkonna kaasajastamist. Ühe eesmärgina soodustatakse keelekümblust ning pärimusõpet alates alusharidusest. Oluline on tagada tugispetsialistide kättesaadavus kõigis haridusasutustes ning luua erivajadustega lastele toetav õpikeskkond.

2. Peipsiääre valla koolivõrgu ümberkorraldamise põhjendused ja kaasnevad muudatused

Kohalikul omavalitsusel on oma territooriumil koolivõrgu korraldamise õigus ja kohustus. Omavalitsusel on kohustus tagada oma haldusterritooriumil jätkusuutlik koolivõrk ja pakkuda kõigile valla lastele kaasaegsetes õpitingimustes kvaliteetset alus- ja põhiharidust ning ühtlustada valla haridusasutustes pakutava teenuse kvaliteeti. Koolivõrgu korrastamise ettepanekud on tehtud vastavalt hetkeolukorra analüüsile ja valla arengukavas seatud eesmärkidele.

2.1. Peipsiääre valla haridusasutuste laste arvu muutused

Alatskivi, Vara, Pala, Peipsiääre valla ning Kallaste linna ühinemisel üheks omavalitsusüksuseks tekkis uus olukord. Tänased hariduselu puudutavad otsused lähtuvad ühinenud Peipsiääre valla vajadustest ja võimalustest. Nelja valla ja ühe linna liitmise käigus tekkinud Peipsiääre valla haldusterritooriumil asub 8 haridusasutust, millel igaühel on eraldi juht. Praegu on Peipsiääre vallas 5 põhikooli (Juhan Liivi nim Alatskivi Kool, Anna Haava nim Pala Kool, Vara Põhikool, Kallaste Lasteaed-Põhikool, Kolkja Lasteaed-Põhikool) ja 6 lasteaeda (Alatskivi Lasteaed, Vara Lasteaed Õnnetriinu, Koosa Lasteaed, lasteaiaosaga Anna Haava nim Pala Kool, Kallaste Lasteaed-Põhikool ja Kolkja Lasteaed-Põhikool). Viimane valla koolivõrgu korrastamine toimus 2018. aastal, kui Alatskivi keskkool muutus põhikooliks.

2020/2021. õppeaastal õpib Peipsiääre valla põhikoolides 402 õpilast ja lasteaedades käib 215 last (vt tabel 1, 2).

Tabel 1. Laste arv Peipsiääre valla haridusasutustes 2020/2021. õppeaastal seisuga 29.01.2021 (allikas: EHIS)

Haridusasutus Põhikool Lasteaed Juhan Liivi nim Alatskivi Kool 181 Vara Põhikool 74 Anna Haava nim Pala Kool 88 43 Kallaste Lasteaed-Põhikool 36 9 Kolkja Lasteaed-Põhikool 23 13 Alatskivi Lasteaed 67 Vara Lasteaed Õnnetriinu 48

Koosa Lasteaed 35 Kokku 402 215

Tabel 2. Õpilased klasside lõikes Peipsiääre valla koolides 2020/2021. õppeaastal (allikas: EHIS)

Klass Alatskivi Vara Pala Kolkja Kallaste Kokku 1. 25 6 11 0 2 44 2. 19 11 12 4 2 48 3. 17 5 10 2 5 39 I aste 61 22 33 6 9 131 4. 17 12 9 3 5 46 5. 29 11 12 3 4 59 6. 22 7 10 0 1 40 II aste 68 30 31 6 10 145 7. 14 2 8 2 8 34 8. 17 8 9 6 4 44 9. 21 12 7 3 4 (1 lisaõpe) 48 III aste 52 22 24 11 17 126 Kokku 181 74 88 23 36 402

Peipsiääre valla piires on õpilaste arvu arvestades üks suur Alatskivi kool, kus õpib 45% valla lastest, kaks keskmise suurusega kooli, Vara ja Pala kool, ning kaks väikekooli. Kallaste ja Kolkja koolis kokku õpib vaid 15% valla õpilastest, nendes koolides toimub õpe peamiselt liitklassides.

Lasteaedades on laste jaotus ühtlasem, aga ka siin on tendentsid sarnased (vt tabel 3). Lapsevanemad eelistavad suurema keskuse lasteaeda, hetkel käib Alatskivi lasteaias 31% valla lastest. Alatskivi lasteaias käib ka Peipsi-äärse piirkonna lapsi, kes muidu peaksid käima Kallaste või Kolkja lasteaias. Sama tendentsi jätkudes on tulevikus vajadus Alatskivi lasteaeda laiendada, samas saab rohkem lastaiakohti pakkuda teistes valla lasteaedades. Kolkja ja Kallaste lasteaias on hetkel kokku 22 last, s.o 11% kõigist valla lasteaedades käivatest lastest.

Tabel 3. Laste arvud sünniaastate järgi Peipsiääre valla lasteaedades seisuga 29.01.2021 (allikas: EHIS)

Laste Alatskivi Vara Pala Koosa Kolkja Kallaste sünniaasta 2019 6 2 1 5 0 0 2018 14 3 7 4 3 0 2017 9 9 9 9 3 0 2016 14 13 11 5 0 2 2015 12 8 9 3 2 3 2014 10 11 2 8 3 4 2013 1 2 4 1 2 0

Kokku 67 48 43 35 13 9

Peipsiääre valla rahvastikuanalüüsi (Peipsiääre valla arengukava 2030) järgi on perioodil 2003-2019 elanike arv vallas järjepidevalt vähenenud, keskmiselt 1,5 % võrra aastas, viimasel viiel aastal veidi kiiremas tempos. Peipsiääre valla rahvastiku vananemisest tingitud elanikkonna keskmise vanuse tõus on toonud kaasa alaealiste osakaalu vähenemise, seega ka laste arvu vähenemise valla haridusasutustes (vt joonis 1, 2).

Õpilaste arvu muutus Peipsiääre valla põhikoolides 2010/2011. - 2020/2021. õppeaastal 600 512 513 493 488 486 500 447 450 434 424 419 400 400

300

200

100

Joonis 1. Laste arvu muutus Peipsiääre valla põhikoolides 20010-2020 (allikas: Haridussilm)

Laste arvu muutus Peipsiääre valla lasteaedades 2010/2011. - 2020/2021. õppeaastal 250 240 240 231 229 230 223 219 221 220 212 211 213 212 210 206

200

190

180

Joonis 2. Laste arvu muutus Peipsiääre valla lasteaedades 2010-2020 (allikas: Haridussilm)

Peipsiääre valla üldhariduskoolide õpilaste arvud on kahanevas trendis. Viimase kümne aasta jooksul on vähenenud õpilaste arv valla põhikoolides 22% ja lasteaedades 11%.

Tabel 4. Õpilaste arvud valla põhikoolide lõikes 2010-2020 (allikas: Haridussilm)

Õppeaasta Alatskivi Pala Vara Kallaste Kolkja Kokku 2010/2011 172 99 104 75 62 512 2011/2012 173 101 104 76 59 513 2012/2013 173 94 107 69 50 493 2013/2014 171 99 106 67 45 488 2014/2015 169 102 102 65 48 486 2015/2016 162 95 89 61 40 447 2016/2017 174 93 87 57 39 450 2017/2018 165 88 88 58 35 434 2018/2019 168 87 79 50 35 419 2019/2020 173 88 79 49 35 424 2020/2021 181 87 74 35 23 400 Muutus % + 5% - 12% - 29% - 53% - 63%

Enamikus valla koolides on toimunud laste arvu langus (vt tabel 4), v.a Alatskivi koolis. Kui osades valla koolides, nt Alatskivi ja Pala koolis, on õpilaste arv püsinud enam-vähem stabiilne, siis Kallaste ja Kolkja koolis on laste arv vähenenud 53% ja 63%. Praegu toimub Kallaste ja Kolkja koolis õpe liitklassides. Laste arvu kriitilise piirini jõudmisel võib see hakata mõjutama hariduse kvaliteeti, ka õpilaste sotsiaalne suhtlus muutub piiratumaks.

Kõige enam on just Kallaste ja Kolkja kooli õpilaste arvus toimunud kümne aasta jooksul märkimisväärsed muutused. Kuna koolivõrgu ümberkorraldused puudutavad eelkõige Kallaste ja Kolkja kooli, siis on esitatud eraldi nende koolide õpilaste statistika kooliastmete kaupa 2010/2011.-2020/2021. õppeaastal (vt tabel 5).

Tabel 5. Kallaste ja Kolkja kooli õpilaste arvud 2010-2020 (allikas: Haridussilm)

Kallaste Kolkja Õppeaasta I aste II aste III aste Kokku I aste II aste III aste Kokku 2010/2011 16 31 28 75 23 13 26 62 2011/2012 21 24 31 76 20 22 17 59 2012/2013 18 25 26 69 11 24 15 50 2013/2014 18 20 29 67 14 19 12 45 2014/2015 18 23 24 65 9 19 20 48 2015/2016 18 18 25 61 9 11 20 40 2016/2017 19 21 17 57 7 14 18 39 2017/2018 13 22 23 58 7 9 19 35 2018/2019 18 15 17 50 10 9 16 35 2019/2020 13 16 20 49 12 5 18 35 2020/2021 9 9 17 35 6 6 11 23

Kümne aasta jooksul (2010-2020) on langenud Kallaste põhikooli õpilaste arv 40 õpilase võrra, s.o 53%. Kallaste kooli gümnaasiumi osa suleti 2015. aastal õpilaste vähesuse tõttu. Perioodil 2010-2015 vähenes Kallaste kooli gümnaasiumi osas õpilaste arv 34-lt 13 õpilaseni. Kümne aasta jooksul (2010-2020) on langenud Kolkja põhikooli õpilaste arv 39 lapse võrra, s.o 63%.

Peipsiääre valla koolivõrgu ümberkorraldamise peamine põhjus tuleneb demograafilisest olukorrast. Õpilaste arvu vähenemise tõttu vajab valla koolivõrk korrastamist. Koolivõrk ei vasta valla vajadustele: õppekohti ja klassikomplekte on rohkem, kui on õpilaste arvu arvestades vaja. Õpilaste arvu kahanemine on kõige enam puudutanud Kallaste ja Kolkja kooli, laste väike arv tingib koolide ühendamise. Peipsiääre valla koolivõrgu ümberkorraldamise käigus liidetakse Kallaste Lasteaed-Põhikool Kolkja Lasteaed- Põhikooliga.

2.2. Õpiränne

Haridusasutuste laste arvu mõjutab õpiränne. Alati ei õpi õpilased kodule lähimas koolis. Väljaspool Peipsiääre valda õpib 20.01.2021 seisuga kokku 184 last. Enamik nendest õpilastest õpib gümnaasiumiastmes. Väljaspool valda on alushariduses on 18, põhihariduses on 65 last. Peipsiääre valla haridusasutustes on 85 last teistest omavalitusest, see moodustab 14% kõigist valla lastest (sh alushariduses 36, üldhariduses 49). Kui põhikoolide osas on rohkem vallast välja minejaid (65 last) kui valla koolidesse tulijaid (49 last), siis alushariduse puhul on olukord vastupidine, näitajad on vastavalt 18 ja 36) (allikas: EHIS). Seega õpib keskmiselt 85% Peipsiääre valla lastest kohalikes põhikoolides.

Vaadates Kallaste linna laste liikumist, siis Kallaste linnast õpib väljaspool valda kokku 13 last. Nendest lastest on 5 alus- ja üldhariduses (sh alushariduses 1, põhihariduses 4), s.o 11% Kallaste haridusasutuste laste arvust. Kallaste koolis ja lasteaias on kokku 4 teise valla last: lasteaias 2 ja koolis 2. Vanemad ei otsusta alati piirkonna kooli või lasteaia kasuks, põhjused võivad olla siin erinevad. Kallaste linnast laste rännet illustreerivad andmed, et mitmed Kallaste piirkonna lapsed käivad juba Alatskivi lasteaias või koolis (lasteaias 8, koolis 3 2020/21. õa seisuga) (allikas: EHIS). Koolide liitmisel on oht, et õpiränne hoogustub, sest vanemad valivad lapsele uue kooli väljaspool valda.

2.3. Rahvastik ja laste arvu prognoos

Rahvastikuprognooside järgi on Peipsiääre valla rahvastikutrend jätkuvalt kahanev, väljakutseteks on väljarände pidurdamine, sisserände soosimine ja sündimise kasvu soodustamine. Kui 1.01.2021 seisuga oli valla rahvaarv 5462, siis aastaks 2029 on vallas ühe võimaliku stsenaariumi järgi prognoositud 5230 elanikku (-8%), halvemates prognoosides on arv veel madalam (umbes 5000 elanikku, -17%) (vt joonis 3, tabel 6).

Peipsiääre valla rahvastiku koosseis 7000

6000

5000

Joonis 3. Peipsiääre valla rahvastiku koosseisu prognoos (allikas: Peipsiääre valla üldplaneering)

Tabel 6. Rahvaarvu muutus Peipsiääre valla rahvastikus aastateks 2029, 2040 (allikas: Peipsiääre valla üldplaneering)

Rahvastik Baas (A) Rände (B) Taaste (C) 2018 2029 2040 2029 2040 2029 2040 Kogurahvastik 5670 5230 4710 4980 4170 5640 5000 0-6 eluaastat 284 297 270 273 228 356 323 7-15 eluaastat 427 385 373 353 294 431 488 16-18 eluaastat 230 98 126 57 0 90 68 19-64 eluaastat 3464 2926 2446 2704 2006 2887 2487 65+ eluaastat 1325 1459 1442 1476 1471 1491 1527

Tabelist nähtub, et baasstsenaariumi järgi, mis arvestab vaid sündimuse ja suremusega seotud arenguid, mitte sisse- ja väljarännet, väheneb rahvastik eelkõige kolmes vanuserühmas, kõige enam 16-18-aastaste hulgas. Kui lähtuda baasstsenaariumist, siis 7-15-aastaste laste arv väheneb 2029. aastaks umbes 10%, rändestsenaariumi korral 17%. Rahvastiku vananemist kinnitab 65-aastastest vanemate elanike arvu suurenemine järgnevatel kümnenditel. Vanemaealiste osakaal kasvab noorte väljarände tõttu. Piirkondlike prognooside järgi on kõige väiksem langus Alatskivi piirkonna elanike seas (-4%), samas 7-15-aastaste vanusrühmas on laste arv stabiilne. Kõige enam kahaneb Kolkja elanike arv (-20%). Prognoosi järgi langeb järgneva kümnendi jooksul Kolkja 7-15-aastaste laste arv üle 50% ning Kallaste linna 7-15-aastaste laste arvu vähenemist ennustatakse baasstsenaariumi järgi 13% ja rändestsenaariumi järgi 38%.

Hinnates praegust Peipsiääre valla koolivõrku, tuleb arvesse võtta tulevikuprognoose. Kõige täpsemalt saab hinnata 6-7 aasta jooksul kooli tulevate potentsiaalsete õpilaste arvu, teades vallas sündinud laste arvu aastatel 2013-2020 (vt joonis 4). Perioodil 2013-2017 on aastas keskmiselt sündinud 45 last, 2019. aastal sündis valda 47 last.

40 Peipsiääre vald Poisid ja tüdrukud 30 Peipsiääre vald Poisid

20 Peipsiääre vald Tüdrukud 10

0 2015 2016 2017 2018 2019

Joonis 4. Elussündinute arv Peipsiääre vallas 2015-2020 (allikas: Statistikaamet)

2020. aastal sündis Peipsiääre vallas 54 last, enam lapsi sündis Vara (16 last), Koosa (14 last) ja Alatskivi (13 last) piirkonnas, kõige väiksem sündimus oli Kolkja piirkonnas (1 laps) ja Kallastel (2 last) (vt tabel 7).

Tabel 7. Aastatel 2013-2020 sündinud laste arvud Peipsiääre valla 6 piirkonnas seisuga 1.01.2021 (allikas: Rahvastikuregister)

Sünni- aasta Alatskivi Vara Pala Koosa Kallaste Kolkja Kokku 2020 13 16 8 14 2 1 54 2019 7 16 8 11 2 4 48 2018 11 7 6 10 6 2 42 2017 12 9 6 13 1 2 43 2016 11 12 13 5 5 0 46 2015 8 9 8 8 5 1 39 2014 8 9 3 8 5 3 36 2013 11 11 5 7 4 1 39 Kokku 2013-2020 81 89 57 76 30 14

Lasteaeda ja kooli tulijate arvu hinnates, peab arvestama, et umbes 85% lastest käib oma valla koolis või lasteaias, alati ei minda ka oma valla piires lähimasse kooli või lasteaeda. Prognooside järgi jätkuvad juba toimuvad tendentsid. Alatskivi piirkonnas pole väga palju lapsi, aga Alatskivi lasteaeda või kooli tulevad Koosa ning ka osad Peipsi-äärsete

9 piirkondade lapsed. Juba praegu Alatskivi lasteaias käivad Kallaste ja Kolkja lapsed lähevad edasi tõenäoliselt ka Alatskivi kooli. Sel juhul võib jääda Kallaste ja Kolkja haridusasutustes lapsi veelgi vähemaks, kui praegune statistika lubab. Statistiliste andmete põhjal väheneks jätkuvalt Kallaste ja Kolkja kooli laste arv. Kui lähiaastatel võiks Kallaste kooli 1. klassi minna 3-4 last, siis sealt edasi järgnevatel aastatel on see arv väiksem, Kolkjas on kooli minejate laste arvud tulevikus veelgi väiksemad (vt tabel 12). Rahvastikuprognoosi järgi pole ka tulevikus rohkem lapsi Kallaste ja Kolkja kooli tulemas, seda peab arvestama valla koolivõrgu ümberkorraldamisel.

2.4. Eesti keele õpe Kallaste ja Kolkja koolis

Nii Kallaste kui Kolkja koolis õpivad lapsed eesti keelt teise keelena, kuid erinevas mahus. Kallaste koolis õpetatakse 2020/2021. õppeaastal eesti keeles järgmisi õppeaineid: eesti keel, kunstiõpetus, muusika, inimeseõpetus, loodusõpetus (1.-3. klass), tööõpetus (1.-3. klass). Kolkja koolis õpetatakse 2020/2021. õppeaastal eesti keeles järgmisi aineid: eesti keel, kunstiõpetus, tööõpetus, muusikaõpetus, inimeseõpetus, kehaline kasvatus, loodusõpetus (1.- 7. klass), bioloogia (7.-9. klass), geograafia (7.-9. klass). Seega on Kolkja koolis süvendatud keeleõpe seotud oskus- ja loodusainetega kõigis kooliastmetes. Praegu rakendatakse Kolkja koolis keelekümblusmetoodikat. Alates uuest õppeaastast 1.09.2021 liitub Kolkja kool varajase keelekümblusprogrammiga, mida hakatakse rakendama alates 1. klassist. Varajase keelekümblusprogrammiga liitumiseks on koostamisel uus õppekava.

Hariduse kvaliteedi hindamisel on oluline küsimus, kuivõrd omandavad õppijad kakskeelses koolis õppides riigikeeleoskuse. Põhikooli- ja gümnaasiumi seaduse (§ 21 lõige 4) järgi peaks kool tagama eestikeelse õppe tasemel, mis võimaldab lõpetajal jätkata õpinguid eesti õppekeelega õppeasutuses. Protsentide järgi koole ei hinnata, aga keelt on võimalik paremini omandada, kui lapsel on võimalus õppida võimalikult palju aineid eesti keeles. Vastaval tasemel omandatud riigikeel annab õpilasele ka laiemad võimalused edasiõppimiseks ja tuleviku planeerimiseks.

Kallaste koolis õpitakse osa aineid eesti keeles, aga väiksemal määral. Kooli eesmärk on eestikeelset õpet suurendada, see nõuab eelnevalt õppekavade täiendamist ja muutmist. 2020/2021. õppeaastal pole veel alustatud keelekümblusprogrammiga liitumist, see on Kallaste kooli tulevikuplaanides. Praegune õpe ei pruugi õpilastele tagada head koolikohta gümnaasiumiastmes eesti keele teadmiste vähesuse tõttu. Õpilased ei omanda põhikooli lõpuks nõutaval tasemel riigikeelt. Eesti keeles aine õpetamine nõuab õpetajalt C1-tasemel keeleoskust. Kallaste koolil oleks vaja paremate õppimisvõimaluste pakkumiseks leida juurde nõutud keeletasemega õpetajaid. Praeguses olukorras on Kolkja koolil mitu eelist: õppekavad eesti keeles oskus- ja loodusainete õpetamiseks on olemas, keelekümblusmetoodikat juba rakendatakse, kool valmistub varajase keelekümblusprogrammiga liituma, vastava taseme keeleoskusega õpetajatest on enamik olemas. Koolide liitmisel paraneksid kõigi õpilaste keeleõppe võimalused. Hariduse kvaliteedi tõstmiseks on kahe kooli ühendamisel suurem perspektiiv.

2.5. Pedagoogiline personal

Õpilaste arvu kahanemisel valla koolides on vähenenud aasta-aastalt ka õpetajate arv (vt tabel 8). 2020/2021. õppeaastal töötab valla põhikoolides 79 õpetajat, õpetaja ametikohti on 54, selle järgi on valla keskmine ametikohasuurus 0,70. Seega pole kõigil õpetajatel täiskoormusega tööd. Osad õpetajad töötavad mitmes koolis, neil ei ole piisavalt võimalust panustada kooli arendustegevusse ega end täiendada. Valla koolides on keskmiselt ühe õpetaja kohta 7,4 last, Eesti keskmine on 11,6. Kolkja ja Kallaste koolis on vastavad näitajad 3,2 ja 5,1. Kallaste ja Kolkja koolis on klasse liidetud ja peamiselt toimub õpe liitklassides, aga õpetajate arv pole nii palju vähenenud.

Tabel 8. Õpetajate ja nende ametikohtade arv, õpilasi õpetaja kohta, õpetajate kvalifikatsioon koolide lõikes 2020/2021. õppeaastal (allikas: Haridussilm)

Kool Õpetajate Ametikohtade Õpilasi Kvalifikat- arv arv õpetaja sioonile kohta vastavate õpetajate arv Juhan Liivi nim 21 17 10,6 20 Alatskivi Kool Anna Haava nim 18 12 7,3 15 Pala Kool Vara Põhikool 16 11 6,7 13 Kallaste Lasteaed- 13 7 5,1 13 Põhikool Kolkja Lasteaed- 11 7 3,2 11 Põhikool 79 54 7,4

Õpetajete vanuseline jaotus

Noorem kui 30 30-39 40-49 50-59 60 ja vanem

100% 1 3 90% 5 5 4 80%

70% 5 2 60% 9 9 50% 40% 6 8 2 30% 4 4 20% 2 10% 1 3 2 2 1 1 0% Juhan Liivi nim Anna Haava nim Vara Põhikool Kallaste Lasteaed- Kolkja Lasteaed- Alatskivi Kool Pala Kool Põhikool Põhikool

Joonis 5. Õpetajate vanuseline jaotus Peipsiääre valla koolides 2020/2021. õppeaastal

Peipsiääre valla koolides on õpetajate kõige arvukam vanuserühm 50-59-aastased, koos üle 60-aastaste pedagoogidega moodustavad nad 62% kogu õpetajaskonnast. Kõige vähem on alla 30-aastaseid noori õpetajaid, s.o vaid 11% (vt joonis 5). Ligi 90% õpetajatest vastavad kvalifikatsioonile (vt tabel 8), aga õpetajaskonna vananemisel võib tulevikus tekkida probleeme noorte kvalifitseeritud õpetajate leidmisega.

Laste arvu kahanedes on Kallaste ja Kolkja koolides klassikomplekte liidetud ning õpetaja ametikohti vähendatud. Paljud õpetajad töötavad aga osakoormusega. Kahe kooli liitmisel on võimalik personali efektiivsemalt kasutada ja vähendada ka personalikulusid. Kooli saab valida parima kvalifikatsiooni ja vajaliku eesti keele oskusega õpetajaid, vabad ametikohad komplekteeritakse konkursi korras. Rohkemate klassikomplektide avamisel tõuseb ka õpetajate koormus, saab vähendada osaliste ametikohtade arvu. Ühel töökohal töötavaid õpetajaid saab enam kaasata õppeprotsessi ja kooli arendustegevusse.

2.6. Hariduskulud ja koolide ruumikasutus

Praegune haridusvõrk 5 kooli ja 6 lasteaiaga ei ole jätkusuutlik. Riik arvestab haridustoetust laste arvu põhiselt, mis on umbes 1/3 kogu valla haridusvaldkonnale kuluvast summast, ja seega laste arvu vähenemine mõjutab ka valla hariduskulusid. Tabelist 9 näeb Peipsiääre valla koolide eelmise aasta põhitegevuskulusid.

Tabel 9. Peipsiääre valla koolide põhitegevuskulud 2020. aastal (allikas: Peipsiääre Vallavalitsus)

Õppeasutus Majandus- Personali- Põhitegevus- kulud kulud kulud Juhan Liivi nim 111 989 532 958 644 947 Alatskivi Kool Anna Haava nim 110 196 486 676 596 872 Pala Kool Vara Põhikool 53 136 366 209 419 345 Kallaste Lasteaed- 66 360 263 384 329 744 Põhikool Kolkja Lasteaed- 75 386 259 653 335 039 Põhikool Kokku 417 067 € 1 908 880 € 2 325 947 €

Tabel 10. Peipsiääre valla kooli õppekoha maksumus 2020. aastal (allikas: Peipsiääre Vallavalitsus)

Õppeasutus Õppekoha Õppekoha tegevuskulu tegevuskulu maksumus maksumus

1 õpilase kohta Juhan Liivi nim 1804,39 150,37 Alatskivi Kool Anna Haava nim 3735,67 311,31 Pala Kool Vara Põhikool 2823,67 235,31 Kallaste Lasteaed- 3416,08 284,67 Põhikool Kolkja Lasteaed- 4538,20 378,18 Põhikool

Õpilaste arvu vähenedes tõuseb ka õpilase kohatasu. Seega väiksema kooli puhul on õppekoha tegevuskulu maksumus ühe õpilase kohta kõrgem. Kuna Alatskivi kooli koondub 45% valla õpilastest, seal on ka kulud ühe lapse kohta madalamad (150,37 eurot) (vt tabel 10). Peipsiääre valla eelarvest moodustasid 2020. aastal hariduskulud 46,3 % kogu valla eelarvest. Hariduskulude osakaal valla eelarve põhitegevuse kuludest 2020. aastal oli ligi 56,3%.

Valla koolides on üldpinda iga õpilase kohta keskmiselt 42,6 m² (vt tabel 11). Riikliku koolivõrgu korrastamise programmi järgi peetakse otstarbekaks 11-12 m² õpilase kohta (vt HTMi koolivõrgu projekt 2018). Antud soovitusliku näitaja ületavad kõik koolid. Üldpindade ruutmeetrid ja ülalpidamiskulud lapse kohta on õppeasutustes erinevad ja erisused mitmekordsed. Kõige efektiivsemalt on pinda kasutatud Alatskivi koolimajas, suurima netopinnaga õpilase kohta on Kallaste (75,2 m²) ja Kolkja (46,7 m²) koolihooned, selle põhjuseks on vähene õpilaste arv. Kolkja koolimaja mahutab 120 õpilast ja Kallaste koolihoone 385 õpilast, kuid praegu õpib koolides vastavalt 23 ja 36 last. Siit tuleneb ka vajadus vaadata üle koolihoonete eesmärgipärane ja efektiivne ruumikasutus. Õpilaste arvust lähtudes on Kallaste koolimaja ainult õppehoonena liiga suur.

Tabel 11. Peipsiääre valla põhikoolide netopinnad 2020. aasta seisuga (allikas: EHIS)

Õppeasutus Asutuse Netopind Õpilaste netopind, 1 õpilase arv m² kohta, m² Anna Haava nim 2688 30,5 88 Kool Juhan Liivi nim 3232 17,9 181 Alatskivi Kool Kallaste Lasteaed- 2707 75,2 36 Põhikool Kolkja Lasteaed- 1075 46,7 23 Põhikool Vara Põhikool 2969 40,1 74

Peipsiääre valla haridusasutuste hoonete seisukord on üldjoontes hea. 2019/2020. õppeaastal toimus Alatskivi kooli põhjalik renoveerimine. Kõige halvemas seisukorras on Kallaste koolimaja, mis vajab põhjalikku renoveerimist. Peipsiääre Vallavalitsuse poolt jaanuaris

2021. aastal tellitud hinnapakkumise järgi on Kallaste kogu koolihoone renoveerimise maksumuseks 1 789 835 eurot (Lähte Ehituse AS, hinnapakkumine 01.02.2021).

Eelnevast tulenevalt vajab Kallaste kool väga suuri investeeringuid, et tagada õpilastele kaasajastatud õpikeskkonda. Nii väheste laste arvu (36 õpilast 2020/2021. õa) juures pole Kallaste suure koolihoone renoveerimine jätkusuutlik ega majanduslikult otstarbekas. Ka rahvastikuprognoosi järgi pole rohkem lapsi Kallaste lasteaeda ega kooli tulemas. Üks lahendus on Kallaste kooli 1.-3. klassi õppetöö viimine Sõpruse tn 4 lasteaiahoonesse, kus on kaasaegsemad ruumid ja asuvad ka teised asutused, mistõttu on hoone ülalpidamine kuluefektiivsem. Kallaste koolimajaga võrreldes on Kolkja koolihoonel eelis, see on renoveeritud 2016. aastal ja mahutab ka kahe kooli õpilased.

Valla koolides õpilaste arvu vähenemisel käib kõikide koolide ülalpidamine omavalitsusele majanduslikult üle jõu. Sel juhul peab kooli pidaja tegema otsuseid koolivõrgu ümberkorraldamiseks. Majanduslikult otstarbekad lahendused võimaldavad hariduse kvaliteeti hoida ja tõsta, et tagada kõigile valla lastele parimad võimalikud õpitingimused. Koolide liitmisel on võimalik vabanenud rahaline ressurss suunata koolide arendustegevusse, õpikeskkonna ja -tingimuste parandamisse ja kaasajastamisse.

2.7. Koolide tehnorajatised

Haridusasutuste funktsioneerimise juures on olulised korras ja nõuetele vastavad tehnorajatised. Kõikides valla koolihoonetes on vastavad nõuded tagatud. Kolkja kooli biopuhastit renoveeriti 2019. aastal. Praegu teostatakse Kolkja kooli heitvee regulaarset kontrolli. Viimase detsembris 2020 tehtud Keskkonnauuringute Keskuse kontrolli käigus vastasid kõik näitajad nõuetele (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, akt 30.12.2020). Lisaks on uuritud Kolkja kooli joogivett. Keskkonnauuringute Keskuse võetud põhjaveeproovid vastasid nõetele (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, akt 1.10.2020).

2.8. Koolitransport

Praegu on kõikidele Peipsiääre valla õpilastele tagatud valla piires bussitransport. Koolivõrgu ümberkorraldamisel vajab arendamist ka valla koolitranspordivõrk. Koolide liitmisel korraldatakse Kallaste 4.-9. klassi õpilaste transport, st tagatakse turvalisus kodunt kooli ja koolist koju jõudmisel. Praegu on vallal neli bussi, mis transpordivad õpilasi. Kallaste - Kolkja õpilasliini jaoks hangitakse järgmiseks õppeaastaks uus buss. Kallaste koolis käib praegu ka Koosa piirkonna lapsi (7 õpilast 2020/2021. õa). Koosalt Kolkjasse kooli sõitjad saavad kasutada praegu käigus olevat koolibussiliini.

Kolkjasse kooli minnes läheb Koosa laste koolitee lühemaks (Koosa – Kolkja 12 km, Koosa – Kallaste 19 km). Kallaste laste koolitee oleks Kolkjasse 17 km, Alatskivile 8 km. Antud vahemaade näitajad jäävad põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (§ 7 lõige 3) sätestatud raamidesse, mille järgi vähemalt 80% õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit. Kallaste ja Kolkja kooli liitmisel

14 tagatakse kõikidele õpilastele valla piires läbimõeldud, turvaline ja õpilaste elukohti arvestav bussitransport.

2.9. Koolivõrgu ümberkorraldamisega kaasnevad muudatused

Peipsiääre valla koolivõrgu reorganiseerimise käigus korraldatakse ümber valla munitsipaalharidusasutused Kallaste Lasteaed-Põhikool ja Kolkja Lasteaed-Põhikool. Ümberkorraldamise tulemusel liidetakse Kallaste Lasteaed-Põhikool Kolkja Lasteaed- Põhikooliga. Kallaste Lasteaed-Põhikool lõpetab oma juriidilise tegevuse. Alates 1. septembrist 2021 jätkab Kolkja Lasteaed-Põhikool tegevust kahes õppekohas. Kallastel tegutseb edasi lasteaia ruumides (Sõpruse tn 4) põhikooli osa I kooliaste (1.-3. klass ühe liitklassina, umbes 6-7 last) ning lasteaia osa (üks liitrühm), Kolkjas jätkab põhikooli osa I-III kooliaste (1.-9. klass) ja lasteaia osa. Reorganiseeritud haridusasutust juhib Kolkja Lasteaed- Põhikooli direktor.

Kallaste kooli 1.-3. klass jääb tegutsema lasteaia ruumidesse, mis kohandatakse vastavalt õppetööks. Kolkja Lasteaed-Põhikooli õppekohana säilib 1.-3. klassi õpilastele õpe kodu lähedal. Lastele säilib tugiteenuste ja huvihariduse kättesaadavus. Kallaste lasteaia lapsi ja 1.- 3. klassi õpilasi kaasatakse Kolkja Lasteaed-Põhikooli ühisüritustele ja väljasõitudele. Ühendatud lasteaed-põhikool tagab laste sujuva ülemineku lasteaiast kooli.

Kallaste kooli 4.-9. klassi õpilastel on võimalik minna Kolkja kooli keelekümblusklassidesse. Praegu on ka Kolkja koolis liitklassid, õpilaste piisava arvu korral saab tulevikus avada eraldi klassid (vt tabel 12).

Tabel 12. Kallaste ja Kolkja kooli liitmisel võimalikud õpilaste maksimumarvud klassides, arvestades 2020/2021. õppeaasta laste arve

Klass 4. kl 5. kl 6. kl 7. kl 8. kl 9. kl Kokku II-III kooliaste Õpilaste arv 7 8 7 1 9 10 42

Kallaste õpilastel on võimalus õppida teistes valla eesti õppekeelega koolides, nt Alatskivi kooli eestikeelsetes klassides. Koolivõrgu ümberkorraldamise tingimuseks on, et valla eestikeelsetel koolidel on valmidus vastu võtta venekeelsete koolide õpilasi. Nii Kolkjas kui Kallastel rakendatakse alates lasteaiast keelekümblusprogrammi, mis tagab nõutaval tasemel riigikeeleoskuse. Kvaliteetne haridus annab õppijale suuremad valikuvõimalused oma tuleviku planeerimisel ja õpingute jätkamiseks järgmisel haridustasemel. Suurema laste arvuga koolis paranevad laste võimalused arendada ka oma sotsiaalseid oskusi. Kahte õppekohta ühendav kool annab parema võimaluse ressursside (inimesed, raha, vahendid, taristu) kasutamiseks. Ühtse õppeasutusena on võimalik arendada oma eripära ja kultuuriga tugevamat, elujõulisemat ja jätkusuutlikumat kooli.

Kahe õppekohaga lasteaed-põhikooli ühtne juhtimine tagab ühtlasema õppekvaliteedi. Ühtne juhtimine aitab kokku hoida juhtimis – ja administreerimiskulusid. Kahe õppekohaga kooli juhtimine on keerukam, aga võimalus on uuendada juhtimiskultuuri ja vähendada bürokraatiat. Eeliseks on, et liidetakse kaks sama struktuuriga õppeasutust (kaks lasteaed- põhikooli).

Koolides tagatakse õpilastele vajalik tugi ja tugispetsialistide abi. Kallaste ja Kolkja kooli 4.- 9. klassi õpilaste liitmisel poleks tulevikus Kolkja koolis laste arv liiga suur (vt tabel 4, potentsiaalselt keskmiselt 7 last 4.-9. klassis), nii saab jätkuvalt lapse arengust lähtudes tagada kõigile õpilastele individuaalne lähenemine. Kolkja koolis on 120 õppekohta (praegu koolis 23 õpilast), seega mahutab kool nii Kolkja kui Kallaste õpilased. Kolkja koolis on sobivad õpitingimused ja tänapäevane õppekeskkond, koolis on söökla, võimla, töö- ja tehnoloogiaõpetuse klass, staadion on uuendamisel. Tulevikus on vaja langetada otsused olemasoleva Kallaste koolihoone kasutusotstarbe üle ning leida koolihoonele rakendust.

Ümberkorralduse tulemusena säilib vallas ühtlane ja toimiv koolivõrk, tagatakse parem ressursside kasutus ning haldusvõimekus. Koolivõrgu ümberkorraldamisel lähtutakse eelkõige õppijate huvidest ja õpikeskkonna kvaliteedi paranemisest.

3. Huvigruppide kaasamine Peipsiääre valla koolivõrgu ümberkorraldamisse

Peipsiääre valla koolivõrgu ümberkorraldamise arutelusse on kaasatud erinevad huvigrupid: õpilased, lapsevanemad, õpetajad, hoolekogud, õpilasesindused, koolijuhid, vallavalitsus ja vallavolikogu. Lisaks on konsulteeritud Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega. Kallaste kooli lastevanemate seas on viidud läbi küsitlus.

Iga koolivõrgu ümberkorraldamine on kogukonnale valulik ja emotsionaalne protsess. Täpse info jagamise ja selgituste andmisega saab koolivõrgu ümberkorraldamisega tekkivaid pingeid vähendada.

Peipsiääre valla koolivõrgu ümberkorraldamisega seotud tegevused 2020. a II poolaastal: 1) 22.10.2020 toimus vallavalitsuse esindajate kohtumine Alatskivi, Kolkja, Kallaste kooli ja Alatskivi lasteaia juhiga eesmärgiga arutada koolivõrgu ümberkorraldamise võimalikke variante (koosoleku protokoll 22.10.2020). 2) 27.10.2020 oli vallavalitsuse esindajate ja valla haridusasutuste juhtide kohtumine Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega. Kohtumisel tutvustati algset ümberkorraldamise plaani ja kuulati ministeeriumi esindajate seisukohti. Arutlusteemadeks olid koolivõrgu korrastamise õiguslikud alused, ümberkorralduse mõju hariduse kvaliteedile, majandusliku analüüsi seos kvaliteediga, kõikide osapoolte kaasamine ümberkorralduste protsessi (koosoleku protokoll 27.10.2020). 3) 19.11.2020 oli vallavalitsuse esindajate veebikohtumine Alatskivi kooli õpetajatega. Kohtumisel arutati mitmeid teemasid. Alatskivi koolis on juba praegu üsna palju õpilasi, kelle emakeel on vene keel. Õpetajatel on kogemus vene emakeelega laste

õpetamisel, aga osade õpilaste jaoks on õppetöö raske, nad vajavad palju lisatuge (koosoleku protokoll 19.11.2020). 4) 23.11.2020 toimus vallavalitsuse esindajate veebikohtumine Alatskivi kooli hoolekoguga koolivõrgu ümberkorraldamise teemal. Kohtumisel arutati koolivõrgu ümberkorraldamise plaane ja sellega kaasnevaid probleeme. Alatskivi koolil on vene emakeelega õpilaste õpetamise kogemus. Kui koolide liitmisel tulevad Alatskivile ka keelekümblusklassid, siis see nõuab suuremat ettevalmistust ja ka uute õppekavade loomist. Kolkja koolis on vastavad õppekavad juba olemas ja keelekümblusprogrammi on rakendatud (koosoleku protokoll 23.11.2020). 5) 23.11.2020 toimus vallavalitsuse esindajate veebikohtumine Kallaste Lasteaed- Põhikooli hoolekoguga. Lisaks võtsid koosolekust osa Kolkja ja Alatskivi koolijuhid. Kohtumise eesmärgiks oli teada saada Kallaste kooli hoolekogu ettepanekuid kooli ümberkorraldamise suhtes. Kallaste kooli hoolekogu esitatud seisukohad olid järgmised: kooli ümberkorraldamine peab lähtuma laste huvidest; ümberkorraldamise parim lahendus on kooli jätkamine filiaalina Kallastel; Kallaste koolihoone on heas seisukorras ega vaja põhjalikku remonti; Kallaste koolis peaks suurendama eestikeelset õpet; praegune lasteaiamaja pole õppetööks sobiv, seal pole sööklat ega spordisaali, sanitaarne olukord pole vastav; ei nõustuta, kui keelekümblusega liitklassid oleksid Alatskivi kooli kõrvalmajas; Kallaste laste keeleoskus pole piisav eestikeelses klassis õppimiseks, nad vajaksid toetusprogrammi (koosoleku protokoll 23.11.2020, Kallaste Lasteaed-Põhikooli hoolekogu esitatud kokkuvõte 24.11.2020). 6) 3.12.2020 saatsid Kallaste kooli lapsevanemad ja linna elanikud vallavalitsusele pöördumise. Pöördumises tõstatati mitmeid küsimusi Kallaste kooli tuleviku kohta: kas Alatskivi kool on valmis lapsi vastu võtma; kuidas toimub üleminek eestikeelsesse kooli ja laste toetamine; kui vanemad toetavad eestikeelse õppe suurendamist Kallaste koolis, siis miks ei ole seda seni tehtud; miks eelistatakse liitmisel Kolkja kooli, mis on küll hiljuti renoveeritud, aga liiga väike ja lokaalkanalisatsiooniga, Kallaste koolis on laste arv suurem, Kallaste koolihoone on üldiselt heas seisukorras. 7) 8.-18. detsembril 2020 viidi vallavalitsuse poolt läbi Kallaste kooli 1.-8. klassi lastevanemate küsitlus. Kuna kõige enam puudutasid ümberkorraldused Kallaste kooli, siis vallavalitsuse poolt otsustati Kallaste kooli lastevanemate seas läbi viia küsitlus. Küsitlus saadeti lastevanematele meili teel ja meiliaadressi puudumisel ka tähitud kirjana. Kallaste kooli vanematel oli võimalus oma laste tuleviku osas kaasa rääkida, aga kõik lapsevanemad seda võimalust ei kasutanud. Küsitlusele vastas 40% kõigi õpilaste vanemate arvust. Vastuste põhjal olid lapsevanemad rahul Kallaste kooli õppetöö kvaliteediga, samas soovisid kõik vastajad eestikeelse õppe suurendamist. Vanemad eelistasid eelkõige võimalust, et laps saaks Kallastel edasi õppida. Kui seda võimalust enam ei oleks, siis 67% vastanutest eelistaksid oma lapse viia kooli väljaspool valda (nt Mustveesse või Tartusse). Kolkja kooli eelistusena ei valitud. Vastajad ei näinud tulevikuks praegusele koolihoonele uut funktsiooni. Kuna küsitlusele vastajaid oli alla poole lastevanematest, siis küsitlus ei andnud infot kõigi Kallaste kooli lastevanemate eelistustest ja arvamustest.

Elanikkonna teavitamiseks ja ettepanekute saamiseks pannakse koolivõrgu ümberkorraldamise eelnõu koos seletuskirjaga üles Peipsiääre valla kodulehele. Koolivõrgu korrastamise otsuse seletuskirja täiendatakse eelnõu kohta esitatud ettepanekutega ning nende arvestamise või mittearvestamise põhjendustega. Seletuskirjale lisatakse arutelude protokollid.

Otsus edastatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile, koolidele, vanematele ning õpilastele vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

4. Otsuse rakendamisega seotud tegevused

Otsuse rakendamisega seotud tegevused on järgmised: • osapoolte informeerimine haridusasutuste töö ümberkorraldamisest; • otsuse avalikustamine valla kodulehel ja vallalehes; • vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamine (Kolkja kooli põhimäärus, arengukava, õppekava); • personali töölepingute korrastamine, koondamisteadete väljastamine, konkursside väljakuulutamine; • vajalikud tegevused haridusasutuste töö ümberkorraldamisel (dokumendihaldus, eelarve muutmised jms); • ümberkorraldatud asutused alustavad tööd 1.09.2021.