Eesti Loodus 10/2017

Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € OKTOOBER 10/2017

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN ajab loomadsegadusse Mürareostus Unesco kaitseala Lääne-Eestis Lääne-Eestis Unesco kaitseala Sademed janendemõõtmine Sademed Austraalia loodus AS TOODE KATUSEABI: www.toode.ee Tasuta infotelefon üle Eesti 800 7000 e-kiri: [email protected] AS Toode soovitab katuste turvatooteid paigaldama vaid kogemustega meistreid, sest lahenduste läbimõeldus ja korrektne paigaldus võib päästa elusid. Sisukord

Metskits Foto: Mariann Rea

68. aastakäik Nr 10, oktoober 2017 www.eestiloodus.ee

2 Toimetaja veerg Botaanik Ülle Kukke küsitlenud Toomas Kukk 3 Sõnumid 48 Matkarada: 11 EL küsib: vastab Siim Kiisler Pühajärve preilide jälgedes Helen Külvik soovitab kuldset sügist 12 Mürareostus ja loomad nautida just Lõuna-Eesti kauni vahel- Kunter Tätte vaatleb ammu teada duva maastiku keskel keskkonnaprobleemi, mida on püü- tud senini leevendada üsna vähese 54 Looduselamus maailmast: 26 eduga Austraalia põuasel sisemaal Hendrik Relve jagab muljeid võlu- 18 Eesti järvemuda isesugustes vast tühermaast, mille loomad ja tai- järvenõgudes med on küll vähearvukad, ent oma- Merle Otsmaa kirjeldab meie järve- päraselt kohastunud des leiduvaid mudavarusid ja muda settimise iseärasusi, lähtudes järve- 59 Tartu tselluloositehas: tüüpidest kas Pulp Fiction? Urmas Aunin juhib tähelepanu 26 Unesco saared Lääne-Eestis: Emajõe piirkonda kavandatava hiigel- hästi hoitud saladus tehase arvatust suuremale keskkon- 42 Lia Rosenberg tuletab meelde namõjule Lääne-Eesti saarte biosfäärikaitseala, mis on üldsusele vähe tuntud 60 Tiit Kändleri essee: Ämbliku maailma võrgus 30 Võiliblikate kadunud esivanem Colias ponteni on kaotanud oma 62 Kuidas mõõdetakse sademeid? kodumaa ja ka ise kadunud Ain Kallis tutvustab olulise ilmapa- Aleksander Pototski otsib maa- rameetri mõõtmise ajalugu ja annab ilma võiliblikate võimaliku esi- ülevaate ka nüüdisaegsetest mõõte- vanema kunagist elupaika ja võimalustest arutleb perekonna liikide 66 Astelpaju – Siberi ananass levikumustri Triin Nõu annab juhi- üle seid, kuidas kasutada väärtuslike omaduste- 36 Üks Eesti paigake: ga marjataime Jakapkerigu oru saladused 68 Mälestusi professor Juhani Püttsepp viib lugeja Võrumaa Juhan Aulist varjatud väikesesse orgu, mis paistab Mart Niklus meenutab silma rohkete legendide poolest kuulsa zooloogi ja antro- 48 poloogi 120. sünniaastapäeva puhul 38 Huvitav Eesti: tema elu keerdkäike 1950. aastatel Allikukivi koopad Pärnumaal 54 Katre Palo tutvustab Kilingi-Nõmme 72 Panin tähele: põhja-ungrukold lähedal asuvat geoloogilist vaatamis- väärsust, silmapaistvate mõõtmetega 74 Kroonika koobastikku 78 Mikroskoop 40 Poster: Uku Praks 79 Ristsõna 42 Intervjuu: Kasvatage rohkem kodumaiseid ilutaimi! 80 Ajalugu, sünnipäevad

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 EEsti LOODUs |657| 1 Toimetaja veerg Foto: erakogu Foto:

68. aastakäik Nr 10, oktoober 2017

Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu e-post [email protected] tel 742 1143 Peatoimetaja Toomas Kukk 742 1143, [email protected] Toimetaja Helen Külvik 529 4033, [email protected] Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected] Toimetaja Katre Palo 521 8771, [email protected] Sõnumitoimetaja Toomas Jüriado Mina jään 742 1143, [email protected] uve hakul tutvustasin Jaapani ma olen temaga täiesti nõus, oli see Keeletoimetaja Monika Salo pressiesindajatele Setomaad. ikkagi ootamatu avaldus kelleltki, kes 742 1186, [email protected] Järjekordse turismimagneti elab imeilusas kohas. „Mäed on mui- Küljendaja Raul Kask Sjuures seisatudes haarasin kõrval kas- dugi ilusad, aga ma tunnen tohutut [email protected] vavalt kuusepuult võrse, mille haja- igatsust silmapiiri järele! Avaruse ja Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri meelselt suhu pistsin. Jaapanlaste ilu- ääretute vaadete järele!“ õhkas ta. Endla 3, Tallinn 10122 sad ümmargused silmad läksid imes- Suve teisel poolel õnnestus mul tusest veel ümmargusemaks, jälgides, teoks teha üks ammune unistus: käia kuidas ma seda neile tundmatut loo- ära Kihnu saarel. Meri, rannaniidud, dusandi mõnuga närin. kadakased karjamaad – näib, nagu Unustasime turismimagneti ja arnotalilik klantspilt, kuid ometi on Vastutav väljaandja Riho Kinks leidsime sootuks põnevama jututee- see oma ja armas ning hingemat- [email protected] ma: eestlaste looduslähedane päri- valt ilus. Kastiautod ja triibuseelikud Tellimine ja info Triin Nõu muslik toidukultuur. Kuusevõrsed lisaks, et oleks ka tiba eksootikat. 610 4105, [email protected] said kõigil maitstud (muide, see pole Kuhu ma jutuga jõuda tahan? Reklaamijuht Helen Lehismets välismaalaste puhul sugugi enesest- Ilmselt tõdemuseni – tõsi küll, mõne- 610 4106, [email protected] mõistetav) ja kenasti pildile jääd- võrra kulunud –, et Eestimaa on rikas Ajakiri ilmub vustatud. Veel suurem oli meie kõigi paik. Me oleme ise siin keskkonnas keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel üllatus, kui vaid kümmekonna minu- sees ega taju enam sageli suurt pilti. ti pärast söögilauda istusime: kodu- Me tahame Pariisi, Ameerikasse, Bali leiva kõrval ehtis lauda kuusekasvu- saartele … Aga kõigepealt soovitan dega maitsestatud ja rohekaks kir- ikkagi Nuustakul ära käia! Selle saab jatud maitsevõi ning joogipooliseks suurepäraselt ühendada väljasõiduga toodi kallitele külalistele … kuuse- Pühajärvele ja näiteks teha retke see- võrseveini! kordses ajakirjanumbris soovitatud Suve keskpaiku tuli mulle maako- Murrumetsa matkarajal. Või siis käia © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2017 ju külla kooliõde, kes oli juba pärast meie läänesaartel, mis on tunnustatud Summaries of some articles can be found at ülikooli kodumaa tolmu jalgelt püh- Unesco biosfäärikaitsealana – sellestki our web site www.eestiloodus.ee

am onn ärg kinud ja elab nüüd Šveitsis, keset saab lugeda siitsamast numbrist. kk is s tu e s kõige hunnitumaid mägesid ja alpi- Ja kui juhtute sügisesel matkal K järvi, maailma ühes kõige tsivilisee- veidi külma saama, siis võtke paar 4041 0820 PEFC/19-3-3 ritumas keskkonnas. Ta istus mu ter- lusikatäit kuusevõrsesiirupit, mis teil Trükitoode rassil, lasi pilgul libiseda üle lõppe- loodetavasti mainumbrist inspireeri- Trükitud trükikojas Printall matu, kuni horisondini laiuva, kuid tuna sahvririiulil seisab. siiski väga tavalise rukkipõllu ja ütles: „Tead, sul on siin miljonivaade.“ Ehkki

2 |658| EEsti LOODUs OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Maaülikooli teadlane aitas lahendada lehtede suuruse saladust aakeral kasvab väga mit- Andmete põhjal koostasid teadla- mekesise suurusega taimi. sed põhjaliku mudeli, mille järgi saab Selle tohutu mitmekesi- otsustada Maa eri kliimavöötmetes Msuse põhjuste üle on pead murd- kasvavate taimede lehesuuruste üle, nud mitu põlvkonda botaanikuid, võttes arvesse öise külmumise ja päe- kuid head seletust polnud siiani lei- vase ülekuumenemise ohtu. tud. Augusti lõpus mainekas ajakir- Analüüs andis kinnitust, et lehe jas Science ilmunud uurimuse põhjal suurimat võimalikku pindala mõju-

mängib tähtsat rolli kasvukoha öine Wikimedia / Jon Sullivan Commons Foto: tab peale sademete ja päikesekiir- temperatuur. Öökülmaoht seab lehtede suurusele guse veel kasvukoha öine tempe- Taimeuurijaid on ammugi huvita- piiri ratuur ja öökülmade tõenäosus. nud, miks on soojas kliimas kasvava- Mudeli abil proovitakse ennusta- te taimede lehed suuremad kui põhja- da, kuidas kliimamuutused taimi poolsetel liikidel. Nii hõlmab näiteks valt hästi taimeriigi tohutut mitme- mõjutavad ja mil viisil avaldab tai- banaanileht ligikaudu ruutmeetrise kesisust. mestiku muutumine mõju kliima- pinna, ent kanarbiku lehed kasvavad Kõnealuse artikli autorid on 17 le. Samuti võimaldab see täiendada vaid paari millimeetri pikkuseks. teadlast, nende hulgas on ka Eesti globaalseid süsinikusidumismude- Botaanikaõpikutes avaldatud põh- maaülikooli professor Ülo Niinemets. leid. Taimelehtede kivistisi uurides jenduse järgi määrab taimelehe suu- Uurijad analüüsisid ligikaudu 7600 lubab see teha täpsemaid oletusi ruse vee kättesaadavus ja see, kas tai- taimeliigi lehtede mõõtmeid. Näiteks mineviku kliimaolude kohta. mel on oht palavas üle kuumeneda. võeti vaatluse alla kõik Eesti puit Siiski ei selgita need tegurid piisa- taimeliigid. Science/EMÜ/Loodusajakiri Eesti teadlaste kogemused aitavad kaitsta Valgevene suur-konnakotkaid

uur-konnakotkas on kogu Kotkaklubi ja valgevenelas- maailmas ohustatud lind, kes te Achova ptušak Baćkaŭščyny;

on suurest osast oma kuna- Ülo Väli Foto: rahastab arengukoostöö program- Sgisest Euroopa levilast kadunud või mi raames Eesti välisministeerium. muutunud üliharuldaseks. Eestiski Projekti käigus koguti tänavu suvel elab seda liiki kotkaid vähe. Suur- Valgevene lindudelt geenianalüü- konnakotkaid on teada vaid küm- side tarbeks 50 DNA-proovi, et mekond pesitsuspaari. Neistki üle määrata väike-konnakotkaga ris- poole on segapaarid: haruldasem Väliornitoloog Dmitry Shamovich laseb tunud paaride osatähtsus. Ühtlasi suur-konnakotkas pesitseb tavalise- lendu suur-konnakotka Denisa, keda märgistati GPS-saatjatega kuus ma väike-konnakotkaga. linnuteadlased on saanud jälgida Valgevene suur-konnakotkast, et Väljaspool Venemaad leidub uurida nende elupaigavalikut pesit- suur-konnakotkaid arvukamalt sus- ja talvitusalal ning välja selgi- vaid Valgevenes, kus hinnanguliselt eesmärk on rakendada Eestis kon- tada olulisemad rändeteed. Nagu pesitseb 120–160 paari. Valgevene nakotkaste uurimisel omandatud meie endi kotkaste rännet saab asurkonna kaitse on Euroopas võt- teadmisi ja kogemusi selleks, et sel- ka Valgevene suur-konnakotkas- metähtsusega, seetõttu algatas Eesti gitada välja Valgevene asurkonna te liikumisi jälgida rändekaardilt: maaülikool projekti „Globaalselt seisund ja kaitse viisid. birdmap.5DVision.ee. ohustatud suur-konnakotka tead- Projekti partnerid on kaks mispõhine kaitse Valgevenes“, mille mittetulundusühingut: Eestist EMÜ/Kotkaklubi

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |659| 3 Sõnumid

TÜ loodusmuuseumi püüton sai peenikest peret

artu ülikooli loodusmuuseum on sotsiaalvõrgus jaganud fotot juuli keskel koorunud kuningpüütonist

T GSFC NASA ScientificAllikas: Studio, Visualization (Python regius), kellest saab muuseumi elavnurga püsiasukas. Kevadel munes muuseumi 11-aastane emane kuningpüüton viis muna, mida inkubeeriti tem- peratuuril 28 soojakraadi. 14. juulil koorus kolm pisikest püütonit. Kaks väikest madu on endale juba uue kodu leidnud. Üks maopoeg hakkab elama muuseumi püütoni- emandal kosjas käinud mao peremehe juures. Teise poja saab endale inkubaatoriomanik. Kolmandat saabki uudistada loodusmuuseumi Sajandivahetusel laiutas Antarktika kohal tohutu suur osooniauk terraariumis. Muuseum otsib talle vahvat nime, mis peab sobima nii emasele kui ka isasele maole. 30 aastat osoonikihi kaitset Maohuvilistele teadaolevalt ei anadas Montréalis sõlmi- gaks, juhul kui kõik riigid täidavad ole Eestis varem kuningpüüto- ti 16. septembril 1987 üle- protokolliga sätestatud kohustusi. neid ilmavalgust näinud. Kuning maailmne leping, mille siht Ilma Montréali protokollita tõuseks püüton on loodusmuuseumis onK piirata osoonikihti kahandavate UV-kiirguse tase 21. sajandi lõpuks munenud ka varem, kuid seni ei ainete kasutust ja lõpuks see üldse enneolematult kõrgele. Usutavasti ole poegi koorunud. keelata. hoitakse tänu lepingule ära miljo- 2016. aastal uutesse ruumides- Praeguseks on Montréali protokolli- neid nahavähijuhtumeid. se kolinud loodusmuuseum tundub ga ühinenud kõik ÜRO liikmed, kokku Esialgu käsitles Montréali pro- loomadele meeldivat. Augustis koo- 197 riiki. Eesti liitus 1996. aastal. Eestis tokoll ainult osoonikihti kahanda- rus sealses elavnurgas linnutapikla- ja Euroopa Liidus on keelatud kasutada vaid aineid, ent eelmisel aastal jõuti se (Grammostola rosea) kookonist osoonikihti kahandavaid aineid, luba- kokkuleppele vähendada ka kliima- sadakond ämblikupoega. Septembri tud on vaid mõned erandid. muutusi põhjustavate gaaside hei- keskel teatasid muuseumitöötajad Osoonikiht loob Maa ümber kait- det. Eesmärk on sajandi keskpaigaks rõõmsalt, et püütonid on taas paa- sekilbi, mis kaitseb inimesi ja kesk- vähendada fluorosüsivesinike (HFC) rituma hakanud. Sealsetel uudistel konda Päikeselt tuleva kahjuliku ult- tarvitust ligikaudu 80%. Nõnda loo- tasub seega silma peal hoida. raviolettkiirguse eest. Ilma osooni- detakse ära hoida poolekraadine kihita hävitaks Päike kogu elu Maal. temperatuuritõus. TÜ loodusmuuseum / Osoonikiht taastub väga aeglaselt Montréali protokolli aastapäeva Loodusajakiri – kiireid tulemusi ei saa isegi siis, tähistamisel Kanadas osales ka Eesti kahjulikud ained käibelt kõrvaldada. keskkonnaminister Siim Kiisler. Taastumist mõjutab ka see, et seda Fakt, et 30 aastaga on osoonikih- kihti kahandavad ained on väga püsi- ti kahandavate ainete tarvitust tun- vad: paiskunud atmosfääri, võivad nad duvalt vähendatud, näitab ministri sinna jääda kuni 100 aastaks, tekitades sõnul seda, et koostööd tehes suuda-

Allikas: TÜ loodusmuuseum Allikas: kogu aeg kahju. Peale selle mõjutavad vad riigid lahendada suuri ülemaa- osoonikihi paksust looduslikud tegu- ilmseid keskkonnaprobleeme. rid ja üldine atmosfääriringlus. Noort kuningpüütonit saab näha TÜ Teadlaste hinnangul taastub Keskkonnaministeerium/ loodusmuuseumis osoonikiht selle sajandi keskpai- Loodusajakiri

4 |660| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EUROOPAS TOODETUD Sõnumid Arheoloogid, geeniuurijad ja keeleteadlased võtavad eestlased luubi alla artu ülikool on asutanud arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringu- Tte kolleegiumi, mis hakkab juhtima kolme teadussuunda ühendavat uuri- mistööd ja rakendama uusi teadmisi õppetöös. Kolleegiumi loojad on Tartu üli- kooli akadeemikud Richard Villems, Valter Lang ja Karl Pajusalu. Selle töös hakkavad osalema TÜ ajaloo- Wikimedia / Anthanasius Soter Commons Foto: ja arheoloogiainstituudi, eesti ja üld- keeleteaduse instituudi, molekulaar‐ ja rakubioloogia instituudi ning Eesti biokeskuse teadlased. „Eesti rahva ja naaberrahvaste etnilist ajalugu uuriti meil viimati sel moel 60 aastat tagasi. Vahepeal, eriti viimastel aas- takümnetel, on teadus jõudsalt edasi liikunud ning avanud selliseid uusi võimalusi nende küsimuste uurimi- seks, millest varem unistadagi ei osa- tud. Kolleegium ongi mõeldud ühen- dama erinevaid teadusi etnogeneesi uurimisel, kusjuures nende teaduste nimekiri ei saa kindlasti piirduma Arheoloogiaprofessor Valter Lang hakkab koos geeniteadlaste ja lingvistidega üksnes seni kaasatutega“, selgitas üks uurima Eesti etnilist ajalugu kolleegiumi loojaid akadeemik Valter Lang. esivanemad Läänemere maile ja kust õpilased ülevaate tänapäeva teaduse Teadlased loodavad anda uurimis- nad tulid. Seega hõlmab kolleegiumi sidusast loomusest ja õpivad tundma tööle senisest kindlamad raamid ja uurimisvaldkond tegelikult kõike, mis meetodeid, mida eri teadusharud on uurida inimpopulatsioonide kujune- on seotud uurali rahvaste, keelte ja mineviku küsimuste lahendamiseks mist ning keele ja kultuuri ajalugu. kultuuridega. Samuti soovivad tead- kasutanud. Muu hulgas otsitakse vastust küsi- lased värskeid uurimistulemusi kohe musele, millal jõudsid meie keelelised õppetöös kasutada. Nii saavad üli- TÜ/Loodusajakiri

Läänemaal kohatud ste- Läänemaal vaadeldi piviu Eestis haruldast stepiviud

õ t a innuvaatlejad Renno Nellis ning Põhja-Aafrikas. Talvitusalad ula- Korva luhal, b r e š t ja Valeri Štšerbatõh märka- tuvad lõunas Kesk-Aafrika ja Indiani. 2016. aas- Š ri le a sid 11. septembril Läänemaal Selle liigi lähimad pesitsusalad on tal kohati V / e t.e Suur-Nõmmkülas stepiviud (Buteo Lõuna-Venemaal ja Bulgaarias. Ometi liiki Tartumaal s.u L rikku rufinus), kes eksib Eestisse harva. on seda liiki varem Eestis nähtud vaid Ilmatsalus. Allikas: elu Stepiviu on levinud Lõuna- ja Kagu- kaks korda: 2015. aasta suvel veetis Euroopas, Kesk-Aasias ja Lähis-Idas üks stepiviu mõned päevad Valgamaal Linnuvaatleja/Loodusajakiri

6 |662| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Foto: Wikimedia /Alinozka Commons Foto:

Üürirattaparklaid soovitakse ülikoolide juurde Tartlased soovivad rattaringlust Tähtverre ja Annelinna

uulis ja augustis said tartlased soovidega. Enim soovivad linlased ringlust kasutama aasta läbi: kindlas- võimaluse aidata kaardistada rat- parklaid kesklinna, Annelinna ja ti teeks seda 25% ja veidi kõhkleva- taringluse asukohti. Tähtvere linnaossa. Teistest enam ma vastuse „pigem jah“ andis ligi 50% JTartu soovib luua 600–800 üüri- asukohti märgiti Raekoja platsi vastanutest. rattast ja 60–80 üüripunktist koos- ümbrusesse, kaubamaja lähedale ja Küsitluses uuriti veel tartlaste arva- neva rattaringluse ning liita see linna raudteejaama ning bussijaama juur- must rattaringluse kasutamise hinna ühistranspordivõrguga. de. Ülikoolinnale kohaselt on mitu kohta. 76% vastajatest arvas, et tasuta Küsitlusele vastas 247 inimest. menukat kohta õppeasutuste juures. peaksid olema esimesed 30 minutit. Aktiivsemad vastajad olid noore- Kaardile märgiti nii Tartu ülikooli eri 43% oli valmis ühes kuus kulutama 5 mad inimesed: 38% vastanutest olid õppehoonete asukohti kui ka maa- eurot, 30% nõustus 10-eurose välja- 20–30-aastased, 33% aga 30–40-aas- ülikooli ja Tartu kutsehariduskesku- minekuga ning 11% arvas, et teenus tased. se õppehooneid. Olulisteks paika- võiks olla üldse tasuta. Jalgrattaga sõidab aktiivselt üle deks peeti ka suuremaid kaubandus- Rattaringluse asukohti planeerides 80% küsitlusele vastanutest: 40% sõi- keskusi (Lõunakeskus, Eeden), üli- võetakse arvesse elanike arvamust dab jalgrattaga aeg-ajalt, 34% on iga- kooli kliinikumi ja eesti rahva muu- ja mobiilpositsioneerimise andmeid, päevased sõitjad ja 13% kasutab ratast seumi. mis on saadud liinivõrku analüüsides. sportimiseks. Autosõidust on hea rat- Vastajad leidsid, et rattaringluse Praegu valmistatakse ette rattaringlu- taliikluse korral nõus loobuma ligi parklad võiksid paikneda keskmiselt se tehnilist hanget. kolmandik autojuhte. 536 meetri kaugusel nende elu- või Veebikaardile märgiti 2386 punk- töökohast. Suurem osa vastanutest Tartu linnavalitsus / ti võimalike rattaparklate asukoha- on hea süsteemi korral valmis ratta- Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |663| 7 Sõnumid Mikrobioloogid kingivad Eestile aastapäevaks uurimuse saja-aastaste eestlaste kohta artu ülikooli mikroobi uurijad esitasid Eesti vabariigi 100. aastapäeva sünnipäe- vakingituseks idee uurida saja aasta T ülikool Tartu Allikas: vanuste eestlaste mikroobikooslusi. Projekti käigus analüüsitakse saja- aastaste eestlaste mikroobikooslusi ja võrreldakse neid pärast Eesti taasiseseisvumist sündinud noorte eestlaste omadega. Inimese mikroobikooslused (arstid ja bioloogid nimeta- vad seda ka mikrobiootaks ehk mik- roflooraks) on pärast teist eluaastat võrdlemisi püsivad. 100 aastat tagasi sündinud eestlase uurimine lubab heita pilgu minevikku ja tollastesse bakterikooslustesse. Tänapäeval põe- Saanud 2015. aastal TÜ mikrobioloogiaprofessoriks, pidas Reet Mändar inaugurat- vad inimesed üha rohkem nn heaolu- siooniloengu „Mikroobimaailm inimese kehas“ ühiskonna haigusi – allergiat, diabee- ti – ja kannatavad ülekaalu alla. See annab märku, et keha bakterikooslus- väga oluliseks uute teadmiste allikaks. EV 100 sünnipäevakingituste kon- te mitmekesisus on vähenenud ja toi- Lisaks on saja-aastaseks elanud ini- kurssi korraldab kodanikuühiskon- munud suured muutused eri mikroo- meste mikroobikooslustest tõenäoli- na sihtkapital; Tartu ülikooli tead- birühmade osakaalus. selt võimalik eraldada suure probioo- laste koostatud projekt valiti välja „Kuna sajandi eest oli elustiil loo- tilise potentsiaaliga baktereid, mis 176 projekti hulgast. Rahastuse duslähedasem, tarbekeemiat kasuta- aitaksid meie põlvkonna ning tule- sai kokku 19 kingitusettepanekut. ti minimaalselt ning antibiootikume vaste põlvede tervist säilitada ja eden- Mikroobiuurijate projekt peaks kest- polnud, võib oletada, et nende ini- dada,“ sõnas üks projekti eestvedaja, ma 2020. aastani. meste organismis on säilinud vanad TÜ meditsiinilise mikroobiökoloogia mikroobikooslused, mis võivad olla professor Reet Mändar. TÜ/Loodusajakiri Loomaaed ootab aedvilju ja tammetõrusid allinna loomaaed kogub taas kõrvitsaid ja muid aia- saadusi. Juur- ja puuvilja- Tde kogumiskastid asuvad loomaaia põhjaväravas (Paldiski mnt 145). Kõrvitsate transpordi saab tellida loomaaed Tallinna Foto: loomaaia kodulehe vahendusel. Tänavu võtab loomaaed vastu ka tammetõrusid. Nendest kasvatatakse insektaariumi raagritsikatele pisikesed tammepuud. Tõrud peavad olema korjatud kinniselt territoo- riumilt, kuhu metsloomad ei pääse, ega tohi olla hallitanud. Tallinna loomaaed / Loodusajakiri Šimpansid mullu suurel kõrvitsapeol

8 |664| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid

täis kärgi kogunes omajagu; president sai korra nõelata nagu ka mesinikud ja kohale tulnud fotograafid. Mett hakatakse kinkima presidendi külalistele. Tarudel on ka suurem eesmärk: propageerida keskkonnahoidu. Meevõtu järel arut-

Allikas: vabariigi presidendi kantselei presidendi vabariigi Allikas: lesid linnamesinik Erki Naumanis, Eesti maaülikooli teadlane Marika Mänd ja Tartu ülikooli teaduskom- munikatsiooni peaspetsialist Randel Kreitsberg koos presidendiga linna- mesinduse ja putukate tähtsuse üle. „Kadrioru mesilaste üks tööüles- anne on tõmmata tähelepanu ökosüs- teemidele ja keskkonnahoiule. Nad aitavad meenutada, et ökosüsteemid on olemas ja meist palju suuremad – ka linnas. Ilma ökosüsteemita me ei saa. Kui mesilastega on halvasti, siis hakkab ka inimene tundma, et midagi on valesti,“ kinnitas Kaljulaid arutelul ja hiljem sotsiaalvõrgus jutuajamisest kokkuvõtet tehes. „Tegelikult on meil kõigil võimalik palju ära teha selleks, et meid ümbrit- sevat ökosüsteemi parandada: istuta- da tolmeldajatele sobivaid lilli, hoida oma ümbruskonna mitmekesisust, niita väiksema intervalliga, et võilil- led ja ristik jõuaks õitseda. Samuti President Kersti Kaljulaid aitas mett võtta ja sai korra nõelata on võimalik luua putukatele sobivaid elutingimusi. Paljud tegelevad linnuvaatluse- Presidendi roosiaia mesitarud ga, kuid oleks vaja ka rohkem tähele tutvustavad keskkonnahoidu panna teisi väiksemaid elusolendeid. Saaks ka vaadelda oma koduaias len- adriorus presidendi kant- Janek Kalvi ja Hannes Praks kõi- davaid putukaid,“ lisas ta. selei roosiaias on tänavu gist kolmest tarust esimese mee. kevadest saati peetud mesi- Ka bioloogi haridusega president Presidendi kantselei / lasi.K 5. septembril võtsid mesinikud Kersti Kaljulaid aitas kaasa. Mett Loodusajakiri ÜLEVAADE AASTA PUUDEST Telli e-poest kodulehel www.loodusajakiri.ee/pood Sõnumid autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Allikas: Pixabay Allikas: Allikas: Eestimaa looduse fond Eestimaa Allikas:

Filmivõistlusele „Loodus tuleb linna“ oodatakse ELF-i põllumajandus- ja keskkonnaekspert Aleksei Lotman (paremal) rääkis vajadusest toetada mahetootmist filmihuviliste töid Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika allinna ülikool ootab 15. oktoobriks õpilas- te töid loodusteemalise- vajab suuri muudatusi Tle filmivõistlusele „Loodus tuleb eskkonnaühenduste ja põl- likule kirjale, mis saadetakse Euroopa linna“. See on osa suuremast Eesti lumajandustootjate esinda- Liidu põllumajandus- ja kalandusnõu- Euroopa Liidu eesistumisega seo- jad, talunikud, teadlased, kogule ja teistele otsustajatele. tud ökoloogiaprojektist, mille raa- ametnikudK ja teised asjaosalised Avaliku kirja läkitanud konve- mes arutletakse koos Euroopa arutasid 1.–2. septembril Tallinnas rentsi osalejate hinnangul on ÜPP tippteadlastega jätkusuutliku kesk- ja Matsalus peetud konverentsil toetuste kui avaliku raha maksmi- konna üle. Euroopa Liidu ühtse põllumajan- ne õigustatud siis, kui see võimal- Üks projekti teemasid on loo- duspoliitika (ÜPP) tulevikku, teatas dab hoida alles avalikud hüved, mis dushoidlikud lahendused linnaruu- Eestimaa looduse fond. muidu püsima ei jääks. „Sellisteks mis ja linna kui inimeste elupaiga Enamik konverentsil sõna võtnu- avalikeks hüvedeks on näiteks kõrge kvaliteedi parandamine. Võistluse test leidis, et ÜPP vajab põhjalik- loodusväärtusega põllumajanduse eesmärk on innustada lapsi ja noori ku muutust. Osalejad rõhutasid, et arendamine, mis võimaldaks säili- märkama loodust just linnakesk- põllumajandus on muu hulgas täh- tada ja taastada Euroopa elurikku- konnas ja pöörama tähelepanu tis Euroopa toidujulgeoleku tagaja se kaitseks vajalikke poollooduslik- sellele, kuidas me looduspõhiseid ja avalike hüvede, nagu elurikkuse ke elupaiku, traditsioonilisi mosaiik- lahendusi kasutades saame linna- hoidjana. Samas käsitleti põhjalikult seid põllumajandusmaastikke ning keskkonda muuta looduslähedase- ka negatiivseid nähtusi: põllumajan- paljude liikide elupaiku. Samuti maks ja inimesele loomulikumaks. duse mõju vee kvaliteedile, pestitsii- vajab senisest enam toetamist mahe- Võistlustöös võib kujutada ka olu- didega seotud probleeme, elurikkuse tootmine, mis lähtub taimetoitaine- kordi, kus loodusest pole hoolitud kadu, peretalude hääbumist, maade te loomuliku ringluse põhimõttest ja või inimese käsi on loodust kah- hõivamist jpm. Kuigi nende prob- säilitab elurikkust, näiteks tolmelda- justanud. leemide lahendamise kohta toodi ka jaid ja mullaelustikku,“ ütles Lotman. Õpilaste filmikonkurssi korral- häid näiteid, tuli kokkuvõttes tõde- Ta nentis, et kuivõrd praegu kulub davad Tallinna ülikooli BFM laste da, et senine põllumajanduspolii- ÜPP eelarvest lõviosa tootjate eba- filmikool ja looduse akadeemia. tika ei taga põllumajanduse sääst- võrdsust süvendavatele ja keskkon- Auhinnafond on 3000 eurot. vat arengut. „Vajame tulevikus polii- na suhtes kahjulikele otsetoetustele, Töid hinnatakse kolmes vanuse- tikat, mis oleks õiglane põlluma- vabastaks senise süsteemi põhjalik klassis: algkool (1.–4. klass), põhi- jandustootjate ja teiste maaelanike muutmine rahalised vahendid, mis kool (5.–9. klass), gümnaasium ja suhtes, keskkonda säästev, tervisli- oleksid enam kui piisavad selleks, kutsekool. Täpsemad osalemistin- ku toidu tootmist soosiv ning rahet põllumajanduse pakutud avalike gimused on toodud Tallinna üli- vusvaheliselt vastutustundlik,“ rääkis hüvede eest õiglaselt tasuda. kooli kodulehel. ELF-i põllumajandus- ja keskkonna- Kirjaga saab tutvuda veebilehel ekspert Aleksei Lotman. elfond.ee/upp-konverents/avalik- TLÜ/Loodusajakiri Paljud osalejad kirjutasid alla ÜPP kiri. parandusettepanekuid sisaldavale ava- ELF/Loodusajakiri

10 |666| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EL küsib

Suur roll on ka tarbijatel, kes saa- Millised on Eesti eesmärgid vad oma valikutega suunata ettevõt- teid jätkusuutlikuma tootmise poole. keskkonna valdkonnas Valikute tegemise hõlbustamiseks on tarbijatel aga vaja infot toode- te ja teenuste keskkonnamõju kohta. eesistumise ajal? Üks võimalus seda infot anda on nn ressursipass, mis sisaldaks infot iga Siim Kiisler selt, et uus lahendus on majandus- toote põhiliste keskkonnaparameet- keskkonnaminister likult kulu- ja ressursitõhusam ning rite kohta. väiksema keskkonna- või tervisemõ- Praegu elab üle 70 protsendi Foto: KKM Foto: uroopa Liidu juga. Paljudes keskkonnaküsimus- eurooplastest linnades, mis tähen- eesistumise tes püüame piiramise ja keelami- dab ka suurenenud survet keskkon- ajal on meie se asemel rohkem keskenduda nale. Seepärast keskendume projekti- peateemaksE üleminek väikese süsiniku- uuenduslikele lahendustele ja nende dele, mis aitaksid muuta just linnades heitega kliimasõbralikule ringmajan- laiemale kasutuselevõtule Euroopa meie igapäevast keskkonda paremaks. dusele. Seda eesmärki aitavad saavuta- Liidu ühtse poliitika abil. Näiteks nn rohelised katused ja fas- da ühelt poolt Pariisi kliimaleppe ellu- Üks ÜRO kestliku arengu eesmär- saadid, avatud haljasalad, tehismärg- viimine erinevate õigusaktide kaudu ja ke on jätkusuutlikud tarbimis- ja toot- alad, ojade ja jõgede taastamine. Need teiselt poolt ökoinnovatsioon. misharjumused. Selle saavutamiseks kõik aitavad parandada õhukvaliteeti Euroopa Liit on püstitanud ees- tuleb senine majandusmudel, mis toi- ja vähendada õhutemperatuuri. märgi vähendada kasvuhoonegaa- mib põhimõttel „võta-tooda-raiska“, Selleks et tavapäraste toimimis- side heidet 40 protsenti, võrreldes asendada ringmajanduse mudeliga, viiside asemel võetaks aina enam 1990. aasta tasemega. Riigipead ja kus rõhk on ressursside ja materjali- kasutusele ökoinnovatiivseid lahen- peaministrid leppisid selles kokku de taaskasutusel ja korduskasutusel. dusi, tuleb investeeringuid suuna- juba 2014. aasta ülemkogul. Seda ees- Kui soovime oma elatustaset hoida ta rohkem jätkusuutlikesse tege- märki aitavad saavutada õigusaktid, ja tõsta, vajame värsket mõtteviisi ja vustesse. Jätkusuutlik rahastami- mis reguleerivad kasvuhoonegaaside uusi lahendusi. Siin tulebki mängu ne tähendab keskkonna, majanduse heitkoguseid nii suurtööstuses kui ka ökoinnovatsioon. Jäätmed võivad olla ja ühiskonna samaaegset väärtusta- näiteks transpordisektoris. väga väärtuslik ressurss, tooteid võib mist. Rohelistesse lahendustesse ei Ökoinnovatsiooni puhul on tegu muuta keskkonnahoidlikumaks ning saa investeerida lihtsalt sellepärast, uutmoodi lahendustega, mis asen- protsessid võivad olla nutikamad ja et need on rohelised; need peavad davad olemasolevaid tegevusi selli- tõhusamad. olema ka tulusad ja kasulikud. KUs ON siNU HORisONt?

PÄIKESESÜSTEEMI JÄISED EESTI ELU SIBERIS TEISTE PÄIKESTE PRINTS RUPERTI PISARATE ILM PANEB VÕIMED SIBERI IMEKIVI VANAST PANEELMAJAST MAA MUUTUMINE MARJU KÕIVUPUU EESTLASE ILM HUNDIST MAAILMAD MAAILMAD MÕISTATUSE LAHENDAMINE PROOVILE TŠAROIIT LIGINULLENERGIAHOONEKS OMANDIKS LOODUSTUNNETUSEST JA FILM KOERAKS

horisont2 / 2017 ■ MÄRTS-APRILL ■ HIND 4.90 ■ ■ ■ ■ 51. AASTAKÄIK horisont3 / 2017 ■ MAI-JUUNI ■ HIND 4.90 ■ ■ ■ ■ ■ ■ 51. AASTAKÄIK horisont4 / 2017 ■ JUULI-AUGUST ■ HIND 4.90 ■ ■ ■ ■ ■ ■ 51. AASTAKÄIK horisont5 / 2017 ■ SEPTEMBER-OKTOOBER ■ HIND 4.90 ■ 51. AASTAKÄIK TÄHETEADUS VANADELT KULLA SALAPÄRANE SURMANUHTLUS TULI KESKAJAL FOTOPLAATIDELT TEKKELUGU 18. SAJANDI ABIMEES JA VAENLANE KOSMILISED EESTIS VAAKUMMULLID ANTIBIOOTIKUMIDEGA NEELAVAD TOIDUOHUTUS ANTIBIOOTIKUMID LIIALDAMISE OHUD Müüdid ja SOOLE- KÕIKVÕIMSUSE MAAILMA? tegelikkus BAKTERID MINETANUD IMEROHUD VAJAVAD POLIITIKA KIUDAINEID ÜLAR MARGIGA ILMA MEELEVALLAS MILLAL SÜNDIS EESTI TEADUS? TARGAS MAJAS

KARSTEN BRÜGGEMANN – AJALOOLANE MITME VAATENURGAGA MUUSIK TOOMAS LUNGE TEADUSEST TOOMAS TAMMARU LIBLIKATE ELUST KIRJANIK URMAS VADI ENDAST JA TEADUSEST MART KIVASTIK KUNSTI MÕÕTMISE MASINAST KUNSTNIK SANDRA JÕGEVA JA TEADUS PSÜHHOLOOG GRETE ARRO ÕPPIMISEST EESTI TUNTUD JA TUNDMATUD MAAPÕUERIKKUSED

tOO sEE ENDALE LÄHEMALE! Telli ajakiri kodulehel www.loodusajakiri.ee või tel 610 4105 Loe paberilt, loe ekraanilt. SÕBRUNE MEIEGA FACEBOOKIS! OKTOOBER 2017 EEsti LOODUs 11 Looduskaitse Foto: Mariann Rea Foto:

Mürareostus ja loomad

Tiskre ja Harkujärve vahelistel põldudel elavad kitsed

„Hääletu kevade“ pärast ei tarvitse meil varsti enam muret- legi, veetranspordi puhul isegi küm- seda. Mürareostus suureneb maailmas jõudsalt ja nii nagu nete kilomeetriteni. Väga tõenäoliselt muutuvad mürareostusega seotud inimesel on ka paljudel muudel liikidel üha keerulisem probleemid edaspidi üha rängemaks: leida rahulikku elupaika. isegi kui inimkonna kasv peaks sajandi lõpuks pidurduma, võib rahvas- Kunter Tätte paljude loomaliikide heaolu. Alates tiku motoriseerumine jätkuda endi- 1990. aastast on ilmunud üle paarisa- ses tempos. Suureneva mürareostuse lgu selleks majanaab- ja teadusartikli, mis kirjeldavad müra ökoloogilist tagajärge on väga raske ri pesumasin, kõrvalhoovi mõju loomade käitumisele ja nende ennustada, isegi praegust kogumõju muruniiduk või kauge rongi kehatalitlustele [15] (◊ 4). On selgu- on väheste teadmiste tõttu keeruline kolinO – kõik on ühtemoodi soovima- nud, et transpordist, tööstusest ja hinnata. Üksjagu on müra keskkon- tud ja eluolu häirivad helid ning seega sõjandusest tingitud mürafoon rikub nakahju kohta siiski teada. võib neid nimetada mürareostuseks. mitmeti nii vee- kui ka maismaa Juba ammu on teada, et pikem kok- loomade tavapärast elutegevust. Kuidas mürareostus loomade elu kupuude valju mürakeskkonnaga ei mõjutab? Inimesega pruugi inimesele tekitada mitte ainult võrreldes on looma- peavalu, stressi ja unehäireid, vaid ka Üha enam on hakatud tähelepanu de elu mürareostu- suuremaid terviseprobleeme, näiteks juhtima sellele, et peale oma tervise se tõttu raskem juba kõrgvererõhktõbe, südamehäireid ja seame mürareostusega ohtu ka seepärast, et loomad kuulmislangust. Sellest hoolimata tihtipeale ei mõista kiputakse üleliigsesse mürasse suhtu- paljude loomaliikide heaolu. inimtekkeliste häälte ma kergel käel. Mõnel juhul jääb isegi sisu ja sestap pelga- mulje, et osa inimesi on mürast sõl- vad neid. Uuringute tuvuses, sest raadiod ja telerid män- Üks suurimaid müraallikaid maa- järgi reageerivad loomad teatud givad sageli pelgalt taustaks, ilma et ilmas on transport. Näiteks Euroopas mürale samamoodi, nagu põgenetaks helide sisu tähelegi pandaks. paikneb 22% maismaast alla 500 kiskja eest [18]. Üha enam on hakatud tähelepa- meetri kaugusel lähimast silluta- Põgenemisreaktsiooni võivad esile nu juhtima sellele, et peale oma ter- tud teest või raudteest [17] (◊ 1). kutsuda ehmatavad ja liiga valjud vise seame mürareostusega ohtu ka Teemüra võib ilmselt kosta kaugema- hääled, aga mõnikord võib põhjus

12 |668| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri olla selles, et hääl sarnaneb mõne hädaohuga looduses. Näiteks peetak- kalaparved laiali. Suurema se nokisvaallaste (Ziphiidae) rannale keskkonnatiheduse tõttu sattumise üheks põhjuseks sõjandu- liigub heli vees märksa kii- ses veealuses orienteerumises raken- remini kui õhus (vastavalt datavat sonarit, mille hääl sarnaneb 1500 ja 300 m/s), helilained mõneti nende loodusliku vaenla- Randel Kreitsberg Foto: on vees pikemad ja neid on se mõõkvaala omaga (Orcinus orca) raskem summutada. Kala [18]. kuuleb heli nii oma sise- Leidub selgeid tõendeid selle kõrva kui ka küljejoone- kohta, et liiklusmüra tõttu on paljude elundiga. Hoogsa mootor- loomapopulatsioonide arvukus tee- Suveõhtu Emajõel paadiliiklusega piirkondi äärsetel aladel väiksem kui teest kau- võivad kalad hakata soo- gematel aladel. Inimtaristust hoiavad arpkalalised kuulevad moo- tuks vältima. Ühe uuringuga on loomad eemale muidugi ka muudel torpaadi heli juba sadade tehtud kindlaks, et paadimüra häi- põhjustel kui müra, näiteks on teed meetrite kauguselt, paadi rib kõige rohkem keskmise suuru- omamoodi levikubarjäärid ja teeäär- möödumineK tõstab kalade stres- sega (30–50 cm) kalu, samuti ole- sed ökotonid pakuvad kiskjate ja jahi- sitaset, hirmutab neid eemale ja neb müra mõju suuresti liigist. meeste eest vähem kaitset, pealegi võivad tee ääres tegutsevad loomad lihtsalt auto alla jääda. ◊ 1. Euroopa kahaneb Teadusuuringutest on ilmnenud, et kohutava kiirusega – inimtaristu (teede, elektriliinide, tuu- vähemalt nende jaoks, likute jms) lindude arvukust pärssiv kes ei suuda elada mõju ulatub kuni kilomeetri kaugu- maanteemüras [17] sele, imetajate puhul on see vahemaa lausa viis kilomeetrit [2]. Et maantee- müra ja muid mõjusid eristada, tegid USA teadlased katse, kus imiteeri- sid kõlaritega liiklusmüra kohas, kus teed tegelikult ei olnud [11]. Selgus, et neil päevadel, kui kõlaritest kostis liiklusmüra, oli lindude arvukus kõla- rite läheduses keskmiselt 28% väik- sem kui päevadel, mil müra ei lastud. Sellest võib järeldada, et tiheda tee- võrgustikuga aladel on kvaliteetseid elupaiku ja rändepeatusi tunduvalt vähem, kui võiks pelgalt looduskoos- luse põhjal arvata. ◊ 2. Suurlendlastel Isegi kui loomad otseselt müra- saagi leidmisele kuluv keskkonda ei väldi, võivad nad ikka- aeg, kui heliseadme- gi müra tõttu kannatada. Paljude tega matkiti eri kau- uurimistööde järgi võib mürareos- gustelt kostvat maan- tus takistada loomade normaalset teemüra (märgitud on suhtlust üksteisega. Probleem on sel- keskmine ja standard- les, et loomade laulud, kutsehüüud viga) [16]. 7,5 meetri ja hädakisad võivad sageli kattuda kaugusel maanteest müra helisagedustega ja seetõttu pole kulub saagi leidmisele neid mürareostuse tingimustes nii- keskmiselt viis korda võrd hästi enam kuulda (seda kutsu- rohkem aega kui vai- takse maskeerimisefektiks, ingl audi- kuses tory masking). Seetõttu on mitmed liigid muut- nud oma laulude ja muude helide tugevust ja helisagedust. Näiteks lin-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |669| 13 Looduskaitse

Teadusuuringud on selgitanud, et lindude üldine arvukus loodusmaastikus hakkab kahanema, kui maantee on lähemal kui kilomeeter. Ent liigiti on müratundlikkus väga erinev, üldpildist ei saa teha järeldusi üksikute liikide kohta ega vastupidi

nas elavad rasvatihased on hakanud kõrgemalt laulma, et nende laul üle liiklusmüra sigimispartnerite ja rivaa- lide kõrvu kostaks [12]. Mõned linnu- liigid on linnades aga üha enam hakanud laulma varahommikuti ja öösiti, et ei peaks päevase müraga konku- reerima [5]. Peale liigisisese suhtluse võib mürareostus summutada muidki elu- tähtsaid helisid. Paljudel röövlooma- del, näiteks kakulistel ja käsitiivalistel, on just kuulmine väga tähtsal kohal jahipidamises. Laborikatsed käsitii- valistega on tõestanud, et mida teelä- hedasem mürafoon, seda vähem tõe- näoliselt leiavad nad putuka hääle põhjal üles, pealegi suureneb saagi otsimisele kuluv aeg [16] (◊ 2). Teisalt ei pruugi mürareostus saak- loomadelegi meeldida, sest müra võib edukus müra füsioloogilise mõju tõttu. ti [4], kuidas maagaasi ammutami- peita olulised röövlooma tuvastami- On teada, et vali müra võib organis- sest tingitud müra sealset ökosüstee- se signaalid, näiteks tema tiivasahi- me mitmeti otseselt mõjutada, mille mi mõjutab, ning leiti mitu huvitavat na või lehtede krõbina tema käppade tagajärjel lähevad näiteks hormoonid seost. Esiteks, müraga aladel oli koo- all. Kui helidele tugineda ei saa, tuleb tasakaalust välja ja koguni DNA võib librite toitumissagedus katsetaime- saakloomadel rohkem ringi vahti- saada viga [8]. Pikaaegne vali müra del suurem. Niisiis võib müra soo- da, vähendades nõnda näiteks toi- võib isegi inimesel olla seotud enne- dustada sealseid lindtolmeldatavaid tumisaega. Näiteks hanka-antiloobid aegse sünni ja väiksema sünnikaaluga taimi. Uurijad pakkusid selgituseks, (Antilocapra americana) kulutavad [1]. Otsestest füsioloogilistest mõju- et müraga aladel olid koolibrid aktiiv- teede läheduses enam aega vahipida- dest räägitakse sageli merelooma- semad, kuna tundsid seal väiksemat misele kui toitumisele, teedest eemal de puhul, sest merepõhja seismilised kisklussurvet. on ajakasutus vastupidine [6]. uuringud, kui otsitakse uusi nafta- ja Teisalt olid müraga aladel halve- Paari uurimistöö põhjal võib lin- gaasimaardlaid, tekitavad väga valju mad väljavaated kaljumägede män- dude sigimisedukus mürarikastes müra, mis võib loomadel põhjustada nil (Pinus edulis), sest seal kohtas piirkondades väheneda: rasvatihastel koguni kuulmiskahjustusi. märksa harvemini võsa-sininääri olid teemüra tõttu väiksemad kurnad Mürareostus võib kaudselt mõju- (Aphelocoma californica), kes talve- ja vähem poegi lennuvõimestus [7]. tada ka taimi. USA lõunaosas uuri- varusid kogudes aitab puude seem- Ei teata veel täpselt, miks see nii on, neid levitada. Samuti kuid usutavasti võib see olla suurelt leidus müraga ala- jaolt seotud just maskeerimisefekti- del rohkem koha- ga, mille tõttu on raskem nii kaaslase Müra ei jää metsa alla vedelema, likke närilisi hirv- kvaliteeti hinnata, toitu otsida kui ka ei kogune järvedesse ega muuda hiiri (Peromyscus; kuulda poegade mangumishäälitsusi. atmosfääri keemilist koostist. eesti keeles on neid Teise seletuse järgi väheneb sigimis- nimetatud ka valge-

14 |670| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Arne Ader Foto: Foto: Ulrich Wirrwa / Vattenfall / Wikimedia Commons / Vattenfall Wirrwa / Ulrich Foto:

Kahekordne mullikardin tuuliku aluse paigaldamisel Saksa rannikumeres Foto: Anlace / Wikimedia Commons Anlace / Foto:

Pinnasevall müratõkkena Californias jalghamstrikeks ja helehamstrikeks – kohtade, näiteks tehaste, kaevandus- vate hoovuste ja sügava vee korral toim), kes männi seemned nahka pis- te ja suurte kiirteede puhul võib neist kuigi hästi. Teine moodus, millega tavad. Seega, mürareostuse mõjusid loomadele abi olla. vähendada merepõhja vaiade ram- uurides tuleks liikidevahelisi suhteid Keskkonnahoidlikum ja isegi oda- mimise müra, on ümbritseda vaiad vaadelda võimalikult mitmest küljest. vam variant oleks tee äärde kuhjata mingisuguse gaasi sisaldava materjali lai pinnasevall (ingl earth berm), kuid või konstruktsiooniga, näiteks sobi- Kas loomi saaks mürareostusest kahjuks nõuab see rohkem ruumi ja vad vahtmaterjalid ja õhuga täidetud säästa? Erinevalt muudest reostu- peab heli kinni veidi kehvemini kui kahekihilised kestad [10]. se tüüpidest on mürareostust täp- sama kõrge müür [13]. Ka puuribad Mürareostuse üle arutledes räägi- selt nii palju, kui me seda parasja- ja hekid võivad müra hooajati leeven- takse sageli vajadusest võtta tarvitu- gu toodame. Müra ei jää metsa alla dada, ent uuringute järgi ei summuta sele vaiksem tehnoloogia. Tegelikult vedelema, ei kogune järvedesse ega taimed liiklusmüra peamist sagedus- on teekatted ja rehvid juba praegu muuda atmosfääri keemilist koostist. vahemikku kuigi hästi [13]. vaiksemad kui vanasti, paraku pole Sellegipoolest ei ole mürareostusest Vesikeskkonnas on müra ajuti- see ilmselt suutnud korvata liiklu- vabaneda kaugeltki lihtne. se takistajana katsetatud õhumulli- se tihenemisest tingitud mürareos- Üks levinumaid liiklusmüra vähen- dest kardinat. Selleks paigaldatakse tuse kasvu. Väärib siiski kiitust, et damise soovitusi on rajada teede müraallika ümber veepõhja auklik Euroopa Liit püüab vähendada reh- äärde mürabarjäärid. Ent tavapärased toru, kuhu pumbatakse sisse õhku. vimüra, sest asulavälise kiiruse korral püstloodsed müratõkked ei ole loo- Seda moodust on proovitud näiteks on autode peamine müraallikas just madele hea lahendus, sest peale heli- tuuleparkide ja sadamate ehitamise rehvimüra. Elektriautodel võib olla de takistavad need ka paljude looma- müra korral. Ehkki teadlased kinnita- eelis väikestel kiirustel, kus mooto- de liikumist ning võivad kokkuvõttes vad, et sellised õhukardinad tõepoo- rimüra on põhisüüdlane, kuid mitte osutuda hoopis kahjulikuks. Siiski, lest toimivad ja pehmendavad kahju enam maanteekiirustel. lärmakate ja loomadele väga ohtlike veeloomadele [9], ei sobi need tuge- Muidugi püütakse välja töötada ka

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |671| 15 Looduskaitse

◊ 3. Sõiduki müratase, mõõdetuna 15 meetri kauguselt [3]. Müra oleneb nii sõidukiirusest kui ka sõiduki tüübist

Mõnigi liik on tiheda inimasustuse aladel muutunud pooleldi inimkaaslejaks, paljud aga sootuks välja surnud

paremaid teekatteid, näiteks paljulu- duautod või veoautod (◊ 3). Järelikult müraallikas peaks paiknema, et see bavaks on osutunud kummiosakesi võiks mõelda, kas tundlikest piirkon- näiteks mõnele piirkonnas elutsevale sisaldavad kattematerjalid, mis võivad dadest saaks – vähemalt hooajati – ohustatud liigile kahju ei teeks. Ühe asfaldiga võrreldes vähendada müra veoautod kaugemalt mööda suunata. liigi põhjal üldistusi tehes tuleb olla 10–15 dB(A) [14]. Uudsed pinnakat- Oleks mõistlik juba varakult, eri ettevaatlik, sest kuulmisvõime ja heli- ted võivad küll olla asfaldist kuluka- planeerimisjärkudes, hakata mõtle- dest sõltumine erineb liigiti tundu- mad, kuid ega hiljem mürabarjääre ma loomade heaolule, sest teatavas- valt. Roomajaid, kahepaiksed ja selg- ehitada kokkuvõttes odavam tule. ti on tagajärgedega tegeleda üldjuhul rootuid on sellest aspektist sootuks Ka laevaehituses on võimalik märksa kulukam, kui neid ennetada. vähe uuritud (◊ 4). Kui on vaja planee- leida senisest vaiksemaid lahendu- Leidub arvutiprogramme, mille abil rida eriti mürarikkaid lühiajalisi tege- si ning vanade laevade mürataset vusi, näiteks sõja- saab vähendada, hooldades kerepin- väeõppusi, seismilisi da ja sõukruvi. Selleks et kahanda- Suures plaanis vaadatuna on ilmselt uuringuid, lõhkamisi da veealust mürataset, on rahvus- mõistlik müra summutamise asemel ja tuuleparkide ehi- vaheline mereorganisatsioon (IMO) tust merre, võiks jäl- mõne aasta eest koostanud juhtnöö- keskenduda sellele, et vähendada gida, et neid ei teos- rid, mis loodetavasti muutuvad tule- müratekitajaid. tata elustiku poolest vikus kohustuslikuks eeskirjaks. tundlikel aastaaega- Õigupoolest on liiklusmüra või- del [15]. malik vähendada ka lihtsamalt. Müra saab müra edasikandumist model- Suures plaanis vaadatuna on ilm- oleneb suuresti sõidukiirusest (◊ 3). leerida ja nõnda saaks teoreetiliselt selt mõistlik müra summutamise ase- Seega, piirkiiruse vähendamine kontrollida ka võimalikku mõju elu- mel keskenduda sellele, et vähenda- mürareostuse suhtes tundlikel teelõi- keskkonnale. Ent üldjuhul võetakse da müratekitajaid. Näiteks on mõnes kudel (näiteks kaitsealadel) võib olla arvesse ainult inimese heaolu. USA rahvuspargis kehtestatud kord, müraprobleemi odav ja tõhus leeven- Praeguse teadmisnappuse kor- et tipphooajal ei tohi kaitsealal oma dus. Liiklusmüra poolest on ka selge ral muidugi olekski keeruline täp- autoga liigelda, vaid tuleb kasutada vahe, kas teel sõidavad tavalised sõi- selt öelda, kui kaugel üks või teine kohalikke gaasibusse (sõidutasu sisal-

16 |672| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Arne Ader Foto:

◊ 4. Kui palju on müra mõju eri loo- marühmadel uuritud? Ülevaade 242 Eesti lipu 125. aastapäev Otepääl. Kui mootortransporti õnnestuks rohkem asen- teadusartiklist, mis on ilmunud aastail dada loodushoidlikumate liikumisviisidega, leevendaks see tunduvalt müra-, õhu- 1990–2013 [15] reostuse, maavarade ja paljusid muid probleeme

dub rahvuspargi pileti hinnas). Peale tust, et praegune võitlus teiste reos- 10. Matuschek, R.; Betke, K. 2009. Measure mürareostuse püütakse seal niimoodi tuseliikidega vähendab kaudselt ka ments of construction noise during pile driv- ing of offshore research platforms and wind vähendada ka õhusaastet ja parkimis- mürareostust. farms. – Proc. NAG/DAGA Int. Conference probleeme. on Acoustics: 262–265. Mürareostust ei tohikski käsita- 1. American Academy of Pediatrics 11. McClure, C. J. et al. 2013. An experimen- da eraldi probleemina, vaid pidada Committee on Environmental Health. tal investigation into the effects of traf- 1997. Noise: a hazard for the fetus and new- fic noise on distributions of birds: avoid- silmas, et see on üks transpordi- ja born. – Pediatrics 100 (4): 724–727. ing the phantom road. – Proceedings of tööstusvaldkonna laienemise tagajär- 2. Benítez-López, A. et al. 2010. The the Royal Society of London B: Biological gi paljude seas. Kui õnnestuks suu- impacts of roads and other infrastructure Sciences 280: 20132290. rendada ühistranspordi osakaalu ning on mammal and bird populations: a meta- 12. Mockford, E. J.; Marshall, R. C. 2009. analysis. – Biological Conservation 143 (6): Effects of urban noise on song and response liigelda rohkem jala ja jalgrattaga, siis 1307–1316. behaviour in great tits. – Proceedings of väheneks nii õhu- ja mürareostus kui 3. Fleming, G. et al 1996. Development of the Royal Society of London B: Biological ka nõudlus uute ja suuremate teede National Reference Energy Mean Emission Sciences 276 (1669): 2979–2985. 13. Pigasse, G.; Kragh, J. 2013. Optimised ning maardlate järele. Levels for the FHWA Traffic Noise Model (FHEA TNM), Version 1.0. Report No. Noise Barriers. A State-of-the-art Report. DOT-VNTSC-FHWA-96-2. Washington, Vejdirektoratet, report 194. Kokku võttes võib öelda, et DC: U.S. Department of Transportation. 14. Sandberg, U.; Kalman, B. 2005. The poro- mürareostus mõjutab loomade käitu- 4. Francis, C. D. et al. 2012. Noise pollution elastic road surface–results of an experi- alters ecological services: enhanced polli- ment in Stockholm. – Proceedings of the mist, füsioloogiat, paiknemist maas- nation and disrupted seed dispersal. – Proc. Forum Acusticum 2005 conference in tikul ja mitmesuguseid ökoloogilisi R. Soc. B 279 (1739): 2727–2735. Budapest, Hungary. suhteid. Mõni liik võib mürareostu- 5. Fuller, R. A. et al. 2007. Daytime noise pre- 15. Shannon, G. et al. 2016. A synthesis of sest ajutiselt võita, ent üldiselt mõjub dicts nocturnal singing in urban robins. – two decades of research documenting the Biology Letters 3 (4): 368–370. effects of noise on wildlife. – Biological mürareostus elurikkusele siiski hal- 6. Gavin, S. D.; Komers, P. E. 2006. Do prong- Reviews 91: 982–1005. vasti. horn (Antilocapra americana) perceive 16. Siemers, B. M.; Schaub, A. 2011. Hunting Mürareostuse ulatuse ja tagajärge- roads as a predation risk? – Canadian at the highway: traffic noise reduces for- aging efficiency in acoustic predators. – de uuringuid tuleks kindlasti jätka- Journal of Zoology 84 (12): 1775–1780. 7. Halfwerk, W. et al. 2011. Negative impact Proceedings of the Royal Society of London ta, kuid on alust öelda, et mürareos- of traffic noise on avian reproductive suc- B: Biological Sciences 278 (1712): 1646–1652. tus on juba praegu globaalse ulatuse- cess. – Journal of Applied Ecology 48 (1): 17. Torres, A. et al. 2016. Assessing large-scale ga probleem, mille mõjud on pigem 210–219. wildlife responses to human infrastructure development. – Proceedings of the National alahinnatud. Kahjuks pole usutav, et 8. Kight, C. R.; Swaddle, J. P. 2011. How and why environmental noise impacts ani- Academy of Sciences 113 (30): 8472–8477. mürareostuse suhtes niipea midagi mals: an integrative, mechanistic review. – 18. Tyack, P. L. et al. 2011. Beaked whales res- suurt ette võetakse, sest teadlikkus Ecology Letters 14 (10): 1052–1061. pond to simulated and actual navy sonar. – probleemist (sh müra mõjust inime- 9. Lucke, K. et al. 2011. The use of an air bub- PloS one 6 (3): e17009. ble curtain to reduce the received sound se tervisele) on väga väike ja leeven- levels for harbor porpoises (Phocoena pho- Kunter Tätte (1990) on TÜ loomaökoloo- dusmeetmeid on praktikas äärmiselt coena). – The Journal of the Acoustical gia doktorant, uurib lindude põgenemis- vähe katsetatud. Teisalt on siiski loo- Society of America 130 (5): 3406–3412. käitumist.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |673| 17 Maavarad Foto: Sven Začek Sven Foto:

◊ 1. Neitsi- ja Pühajärv on Otepää moreenkõrgustiku kaunimaid järvi, olles maastikuelemendina ka kaitse all. Fotol esiplaanil olev Neitsijärv (vt ka profiili ◊ 4) on tuntud lubjaka ja rauarikka muda poolest; järv on kinnikasvamisjärgus Eesti järvemuda isesugustes järvenõgudes Järved annavad meile võimaluse supelda ja kalastada, kuid on ka ilmekad maastikuele- mendid, luues kauneid vaateid. Ühtlasi võib järvi käsitada maavarasalvena, kuna enamasti leidub neis järvemuda. Seda väärtuslikku maavara saab kasutada põlluväetise, loomade- lindude lisasööda, ravimuda ja keemiatööstuse toorainena. Vaatleme lähemalt, mis laadi järvemuda leidub Eesti eri tüüpi järvedes.

18 |674| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto. Ivar Leidus / Wikimedia Commons / Ivar Leidus Foto.

◊ 2. Sakala kõrgustiku keskosas asuv Õisu järv on üks Eesti vanimaid, kus järve- muda hakkas settima ligi 10 000 aastat tagasi holotseenis. Järve põhja settekihi paksus ulatub nüüdseks kuni kaheksa meetrini Foto: Sven Začek Sven Foto:

◊ 3. Vanas mattunud orus paiknev Pangodi järv on tüüpiline moreenjärv: ebakor- rapärase kuju ja saartega. Taamal paistab Kodijärv (Kivijärv)

Merle Otsmaa hõlmavad järved Eesti alast 2070 km2. sete, mis sisaldab terrigeenset ja bio- Oletatavasti on järvede kadumise keemilist karbonaatset materjali ereriigina tuntud Eestis peapõhjus eutrofeerumine biogeen- ning mille kuivainest hõlmab orgaa- väärivad igati tähelepanu sete, eriti fosfori- ja lämmastikuühen- niline aine vähemalt veerandi [2]. ka väiksemad veekogud. dite tõttu, mis levivad ka õhu kaudu. Orgaaniline aine on järvemuda kõige MMeil on umbes 1100–1500 järve, ole- Samuti võib järv hakata tunduvalt tähtsam osa. Üksiti näitab selle sisal- nevalt sellest, kui väikesi veekogusid kiiremini kinni kasvama siis, kui vee- dus, et kliima pidi olema piisavalt soe järveks pidada. Ent holotseeni algu- tase langeb kasvõi poole meetri jagu. bakterite, vetikate ja veeloomade aren- ses, 10 000 aastat tagasi, oli Eesti alal Need tegurid mõjutavad suuresti ka guks. Kõige jõudsamalt kuhjus jär- 3000–4000 järve, mille kogupindala muda teket järvepõhjas. vemuda 6500–8000 aastat tagasi, kui ulatus umbes 6000 ruutkilomeetrini kliima oli praegusest märksa soojem [2]. Aastatuhandete vältel on paljud Muda hakkas Eesti järvedes setti- [8]. Kolmel viimasel aastatuhandel on veekogud kuivanud või nende pind ma üle 10 000 aasta tagasi. Järve järvemuda teke taas hoogustunud. märkimisväärselt kahanenud: nüüd muda on peenosakestest koosnev Eesti geoloogiakeskus on Eesti jär-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |675| 19 Maavarad

◊ 4. Liustikutekkeliste ehk glatsiaalsete järvenõgude hulka kuulub kuus esimest järve. Rummu ja Käsmu on tekke poolest neotektoonilised ehk rannikujärved. Andmed läbilõigete kohta pärinevad Eesti geoloogiakeskuse järvemuda varu uuringu- test, mis on tehtud aastail 1975–1990. Numbrid tähistavad punkte, kus on mõõdetud järvemuda tüsedust

vede mudavaru põhjalikult uurinud line täpselt määrata, kuna traditsioo- vemuda kunagi settinud samal ajal. aastatel 1975–1990, toona oli vaatluse nilised õietolmu- ja radiosüsiniku- Näiteks Õisu (◊ 2) ja Päidre järves all 130 Eesti väikejärve. Eeskätt uuri- meetodid võivad olla eksitavad. Vigu ning teistes Eesti vanimates järvedes ti varu suurust. Alljärgnevad andmed põhjustab uuritava materjali korduv algas see 11 000 aastat tagasi holot- järvemuda kohta tuginevadki neile ümbersettimine, iidse süsiniku eba- seeni algul [6], kuid niisama vanas andmetele. võrdne sisaldus eri järvedes jm [4]. Viljandi järves alles 5000 aasta eest. Järvemuda vanust on üsna keeru- Sama tüüpi järvedes ei ole jär- Sette kuhjumist takistasid järsud vee-

20 |676| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Allikas: maaameti geoportaalAllikas:

◊ 5. Õhufoto Vooremaal asuvast Laiuse Kivijärvest: kunagisest veeväljast on alles vaid kitsas poolkaar. Vaata ka järve profiili ◊ 4 alused nõlvad, madala kaldaäärse ja sandureid. Näiteks Õisu, Võistre puudub üldse. Tüüpilisem sete on vööndi puudumine ning põhjalähe- ja Päidre järve põhja on ladestu- järvemuda, mille paksus on enamas- dases veekihis leiduv vesiniksulfiid nud 8–10 meetri paksune settekiht. ti kaks-kolm meetrit, mõnes jär-

(H2S), mis teeb kahju veeorganismide Seevastu kõrgete kallastega Viljandi ves kuni kaheksa meetrit, näiteks elutegevusele. Hapnikuvaeses kesk- järve on kogu holotseeni jooksul set- Neitsijärves Otepää kandis (vt ◊ 1, konnas võivad taime- ja loomajäänu- tinud vaid kuni kahe meetri tüsedune ja profiili ◊ 4). Lubjast järvemuda ja sed laguneda aeglasemalt ja kuhjuda settekiht. puhast järvelupja on neist järvedest vähem setteid. leitud harva. Neitsijärv Tekkelt jagunevad Eesti järved on siiski erand, kuna on kaheksasse rühma, milles omakor- Järvemuda vanust on üsna tuntud just lubjaka ja da eristatakse alarühmi ja tüüpe [7]. keeruline täpselt määrata, kuna rauarikka muda leiupai- Vaatleme lähemalt kahe põhirühma traditsioonilised õietolmu- ja gana. Niisugune muda ehk liustikutekkeliste järvede ning radiosüsinikumeetodid võivad sobib väetiseks, hoolima- rannikujärvede arengulugu ja järve- ta üsna suurest, üheksa- muda iseärasusi neis järvedes. olla eksitavad. protsendisest rauasisal- dusest. Kuna Neitsijärv Enamiku Eesti järvede nõod on on hakanud kinni kasva- liustikutekkelised, selliseid on meil Mudade tüpoloogilise liigituse ma, aitaks muda ammutamine seda üle 70% [6]. Maetud jääplokkide ase- järgi leidub Õisu järves lubjakat veti- takistada. mele moodustunud glatsiokarstilis- kamuda. Seda sobib kasutada põl- Mõhnastikujärved on iseloomu- te veekogude alarühma kuuluvad luväetisena, kuigi lämmastikusisal- likud Põhja-Eestile. Nende järvede Sakala kõrgustiku ürgorgude, Haanja dus on võrdlemisi väike: 0,74% kuiv tekkeaeg jääb vähemalt hilisjääaja ja Otepää moreenkõrgustiku ning ainest. Üsna palju leidub Õisu mudas lõppu: sellele viitavad liustikujärve- Põhja-Eesti mõhnastike järved [7]. aga kaltsiumoksiidi: koguni 16,88%. lise ja basaalse minerogeense savi Sakala kõrgustiku lainja moreen- Nõuetekohaselt peaks väetisemudas sette puudumine ning turbakihid [7]. maastiku vanus on 12 600 – 12 400 kaltsiumoksiidi sisaldus olema alla Järvemudale on tunnuslik vähene aastat [5]. Sellel alal leiduvad järve- 12% ja lämmastikku üle 1,5%. Pealegi liivaka ja lubjaka materjali sisaldus nõod on ebatasased ja nende vee- on Õisu järv looduskaitse all, seetõttu ning suur orgaanilise aine sisaldus. kogude setete koostis mitmekesine ei saagi sealt järvemuda ammutada. Settekiht järgib enamasti põhjareljee- [8]. Piki ürgorge liikuvad liustikud on Moreenkõrgustike järvedes jääjär- fi (vt Konsu järve profiili ◊ 4). jätnud maha moreeniseljandikke ja velist viirsavi tavaliselt ei leidu; jär- Näiteks on mõhnastikujär- oose, sulavesi aga liustikujõesetteid veline liiva-mudakiht on õhuke või ved Kurtna järvistu veesilmad Ida-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |677| 21 Maavarad

Virumaal. Nende, sh Konsu järve muda on võrdlemisi rauaroh-

ke. Raudoksiidi (Fe2O3) sisaldus on Konsu järve mudas 17%, mis ületab Foto: Tarto Foto: Andres väetiseks lubatu kümnendiku võrra. Veelgi suurem on rauasisaldus Suures Kirjakjärves, nimelt 29,8%. Järvistule on omane ka võrdlemisi suur sulfaat ioonide sisaldus, kuna neisse voolab sisse kaevandusvesi. Oosijärved, näiteks Matsimäe Pühajärv Järvamaal, erinevad mõh- nastikujärvedest setete mitmekesisuse poolest [8]. Nende koostis oleneb valgala kvaternaarisetete omadustest. Kui leidub lubjarikkaid kivimeid, siis on kaldalähedases vööndis ka jär- velupja. Glatsiaalsete akumulatsioonijär- vede ehk liustiku kuhjava tegevusega seotud järvenõod on kujunenud jää triivi käigus tekkinud süvendites- se 13 200 aastat tagasi Haanja kõr- gustikul (Hino, Pabra, Kirikumäe, Pullijärv, Kisejärv jt) ja 12 600 aastat tagasi Otepää kõrgustikul (Inni, Kaarna, Kääriku, Pühajärv jt). Seda tüüpi järvenõod on seotud nii liustiku-, liustikujõe- kui ka liustikujär- vetekkeliste kuhjeliste pinnavormi- dega. Tüüpilised moreenijärved on saa- rerikkad ja ebakorrapärase kujuga. Nende põhjareljeef on laineline või isegi kühmlik. Pärast jää kadumist ja veetaseme langust jäid järved püsi- ma endiste kohalike jääpaisjärvede süvaosades, sellele viitavad viirsavid settekihis. Paljud järved paiknevad vanades mattunud orgudes, näiteks Tamula ja Pangodi järv (◊ 3). tava tegevuse ja keerulise settimise serauakujuline veekogu – endise Otepää kõrgustikul asuvas käigus. Voorejärvede põhjasete pak- 500 ha suuruse voorejärve jäänuk. Pühajärves leidub savikat muda ja sus ulatub kuni 14 meetrini; lasundi- Ovaalse kujuga oli Laiuse Kivijärv lubjarikast savikat muda, mille tuha- tele on iseloomulik rõhtne pealispind. veel 19. sajandil, nüüdseks on alles sus on 70%. Seega on orgaanilise aine Seda laadi järved on jõudnud vanane- umbes 20 hektari suurune kaareku- sisaldus väga väike, sestap ei tasu mise või kadumise staadiumi, näiteks juline veesilm. Kivijärves on valdav sellist järvemuda kasutada väetisena. Laiuse Kivijärv Jõgevamaal (vt profiili lubimuda, kus kaltsiumoksiidi sisal- Pealegi on Pühajärv kauni maasti- ◊ 4 ja aerofotot ◊ 5). dus ulatub 39,3 protsendini. Selleks kuelemendina looduskaitse all, järve See järv on väga omapärane hobu- et järve eluiga pikendada, tasuks vee- ei ohusta esialgu ka kinnikasvamine taset tõsta vähemalt meet- (vt ◊ 1). Jäänukjärvede iseseisev areng ri võrra. Piklikud eksaratsiooni-aku- mulatsioonijärved Vooremaal on algas pärast Balti jääpaisjärve Liustiku tegevusega kujunenud liustike taandumisel taandumist 10 400 – 10 200 seotud jäänukjärved. 12 400 – 12 200 aastat tagasi [3]. aastat tagasi. Jääservaesiste järvede relik- Sealne voorestik tekkis liustiku kulu- tid on kujunenud hilispleis-

22 |678| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ◊ 6. Käsmust kujunes mageveejärv umbes 1100 aastat tagasi. Järv on üsna madal: keskmiselt kaks meetrit

viimase mõnekümne aasta jooksul vähenenud peaaegu poole peale [2]. Heterogeense mudalasundi keskmine paksus on järves 3,7 meetrit ja suurim tüsedus 6,3 meetrit; seal leidub nii vetika-sega-, vetika- kui ka lubimuda. Koostises on ülekaalus sinivetika- te ja algrohevetikate jäänused, lupja leidub üle 50%. Seega oleks Nurme järve muda väärtuslik maavara, mida saab kasutada nii põlluväetisena kui ka keemiatööstuse toorainena.

Teine suurem geneetiline rühm on rannikujärved ehk neotektoonilised järved, mis hakkasid Läänemere ter- rassidel kujunema Balti jääpaisjärve taandumisel. Laguunideks ja laguu- nijärvedeks saanud kunagised lahed muutusid maakoore edasise tõusu tõttu mageveejärvedeks. Vahetult pärast jääaega kerkis maakoor 20 mm aastas, holotseeni algul 13 mm ja praegu 2 mm aastas. Maakoore tõusu tõttu põhjaveetase tavaliselt alaneb [8], seepärast on väikeste muutliku veetasemega rannikujärvede eluiga enamasti 100–200 aastat. Harjumaal asuvad Rummu, Kahala ja Ruiljärv eraldusid merest umbes 9700–9900 aastat tagasi [9]. Aluspõhja karbonaatkivimitesse lõi- kuva Rummu järve mudalasund laiub totseenis või varaholotseenis liustiku- lohkudes, mis on suurel määral soos- ulatuslikul alal ümber järve, mistõttu tekkelise reljeefi depressiooninõgu- tunud. Need järved (Imsi, Järlepa, võib oletada, et varem oli järv tundu- des, kus veepaisudena toimisid oosid. Kaisma, Limu, Nurme, Kernu) on valt suurem (vt profiili ◊ 4). Lasund Veetaseme tõusu tõttu ligikaudu 7000 tunduvalt madalamad kui Kõrg-Eesti on mitmekesine, koosnedes nii savi- aastat tagasi murdis vesi oma bar- akumulatiivsed järvenõod: keskmi- kast vetika-, vetika-sega- kui ka savi- jääridest läbi ja paisjärved kuivasid ne sügavus võib neis jääda isegi alla kast mudast. Maavara sobiks tarvita- ära. Säilinud on vaid Uljaste järv Ida- ühe meetri. da väetisena ja keemiatööstuse toor- Virumaal ja Udriku Suurjärv Lääne- Jäänukjärvede iseseisev areng algas ainena. Virumaal, kumbki neist ei ole kuigi pärast Balti jääpaisjärve taandumist Limneamere jäänukjärved hak- mudarikas. Udriku Suurjärve pind 10 400 – 10 200 aastat tagasi. Järvede kasid kujunema umbes 4000 aastat suureneb turbaste kallaste abrasiooni põhjasetete pealispind on enamasti tagasi. Noorimates rannikujärvedes tõttu. Ka järvemuda on turbane (järve horisontaalne. Enamik rabajärvi on leidub setteid üsna napilt. Näiteks profiil ◊ 4). vanad või kadumisohus. Harjumaal Käomardi, Sutlepa, Kudani, Peraküla, Akumulatiivsed jäänukjärved asu- Nissi vallas paikneva Nurme järve Riksu ja Põdragu järves jääb muda vad Madal-Eestis liustiku liikumisel keskmine veesügavus on kõigest 0,1 keskmine paksus alla poole meetri. tekkinud süvendites või aluspõhja- meetrit (vt profiili ◊ 4), pindala on Käsmu laguunijärvest (◊ 6) sai tüü-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |679| 23 Maavarad

2500 aastat tagasi 0,29 mm aastas [8]. Kui oletada, et kogu oma geoloogilise ea jooksul on mudalasund

Foto: Tarmo Kõlli Tarmo Foto: kasvanud ühtlaselt, siis 130 väike- järve andmete põhjal paksenes see igal aastal keskmiselt 0,3 mm võrra. Korduvmõõtmiste põhjal on järve- muda paksus viimase 39 aasta jooksul Harku järves suurenenud ega 0,12 meetri võrra ehk 3 mm aastas [1]. Ilmselt on sellise hoogsa juur- dekasvu põhjus peale järve liigtoi- telisuse ka muda vähene tihenemi- ne. Selleks et parandada Harku järve seisundit, oleks tarvis eemaldada nn lendmuda kiht, millest leostub järve- vette fosforit. Muidugi on järvesetteid mõistlik väljata üksnes nendes veekogudes, mille muda saab kasutada ja kus sete- ◊ 7. Udriku Suurjärv on liustiku tegevusega seotud jäänukjärv: see kujunes Balti te eemaldamine suurendaks ühtlasi jääpaisjärve taandumisel Ohepalu vallseljakust paisutatud nõos. Suurem osa järve vee-, kala- ja puhkemajandus- kunagisest veekogust on soostunud likku väärtust.

1. Metsaroos, Meidi 2015. Harku, Ülemiste ja Kahala järvemuda kujunemine ja selle piline mageveejärv umbes 1100 aastat kelistele vähetoitelistele akumulat- kasutamise võimalused – TTÜ magistritöö tagasi ning selles leidub valdavalt liiva- sioonijärvedele, seda laadi on näiteks (asub TTÜ mäeinstituudis). kat järvemuda (tuhasus 69,5%). Käsmu Viitna Pikkjärv Lääne-Virumaal ning 2. Ramst, Rein 1992. Eesti järvemudavaru. järves on keskkonna happelisuse tõttu Pabra, Kisejärv, Hino ja Pullijärv EGK. Tallinn. 3. Raukas, Anto 1986. Deglaciation of the Gulf üsna palju liikuvaid alumiiniumiühen- Võrumaal. of Finland and adjoining areas – Bulletin deid: kuni 74 mg 100 g kohta. Tänapäeval on vähetoitelised jär- of the Geological Society of Finland 58 (2): ved eutrofeerumise tõttu 21–33. 4. Raukas, Anto; Eberhards, G. 1987. Some kadunud. Ent pikk vähetoi- problems and results of palaeohydrological Järvemuda kujunemises teline periood on neis järve- reconstructions with an example of the des siiski selgelt täheldatav: Soviet Baltic Republics. – Palaeohydrology etendavad tähtsat rolli of the temperate zone I. Valgus. Tallinn. Pulli-, Paidra, Viitna Pikk- ja veeorganismid, kes vajavad 5. Raukas, Anto; Saarse, Leili; Veski, Siim 1995. Viitna Linajärves on muda- A new version of the Holocene stratigraphy arenguks mitmesuguseid kihi keskmine paksus kõi- in Estonia. Proceedings of the Estonian elemente ja ühendeid. gest üks-kaks meetrit. Academy of Sciences – Geology 44 (4): 201–210. Seevastu rohketoite- 6. Saarse, Leili 1988. Peculiarities of sedimen- listes veekogudes ula- tation in the small Estonian lakes - Lake, Mis on ajendanud järvemuda tub mudakihi tüsedus kohati isegi mire and river environments during the teket? last 15 000 years. Balkema, Rotterdam, Järvemuda teket mõjutava- üle kuue meetri. Kõige tüsedam on Brookfield: 67–76. te tegurite osatähtsust uurisin sta- järvemuda kiht Põlvamaa Järvepää 7. Saarse, Leili 1990. Classification of lake tistilisi seoseid kajastava meetodiga järves ja Rasina Arujärves ning basins and lacustrine deposits of Estonia. – 2 Journal of Paleolimnology (3): 1–12. (Pearsoni χ -test). Ilmnes, et muda Võrumaa Noodasjärves, kus muda 8. Saarse, Leili 1994. Eesti väikejärvede põh- paksus ei olene kuigivõrd veevahe- paksus ulatub isegi üle 10 meetri. jasetted. ETA geoloogiainstituut (vene kee- tuse intensiivsusest ega valgala suu- Akumulatiivsetes jäänuk- ja voore- les). rusest. Küll aga mõjutab järvemuda järvedes hõlmab mudakihi paksus 9. Saarse, Leili; Timm, Tarmo 2002. Geological and limnological characterisation of pro- teket järve toitelisus. 56–97% järvenõo sügavusest. tected lakes – Choinskiego, A.; Jakuszko, O. Järvemuda kujunemises etenda- Järvesetete vanuse uuringute raa- F., (Ed.). Lakes of protected areas of South- vad tähtsat rolli veeorganismid, kes mes on selgunud, et settimiskiirus on Eastern Baltic lakelands, Poznan. CWA regina Poloniae: 81–130. vajavad arenguks mitmesuguseid holotseeni eri etappidel järsult muu- elemente ja ühendeid. Nii mineraal- tunud. Näiteks Udriku Suurjärves Merle Otsmaa (1962) on hüdrogeoloog, sete, biogeensete kui ka orgaaniliste oli 8000 aasta eest muda juurdekasv doktoritöö raames uurinud järvemuda ainete vaesus on omane liustikutek- 0,17 mm, 5000 aastat tagasi 0,40 ja Eesti erisugustes järvenõgudes.

24 |680| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri

Kaitsealad Foto: Tiit Tiit Leito Foto:

Saarnaki laid oma kadastike, niitude, kivikülvide ja mõne talukohaga toob ilmekalt esile saarte maastiku eripära

muuta biosfääriala inimestele kodu- semaks ja arusaadavamaks. Sisukam Unesco saared tutvustamine on kindlasti vajalik, et oskaksime meie saarte üle teadliku- malt uhkust tunda: Lääne-Eesti saared on ju maailmas ainulaadsed ja Lääne-Eestis: osa üleilmsest võrgustikust. Oluline on ka asjaolu, et Unesco tunnustus annab võimaluse silma paista, olla hästi hoitud saladus sihtkoht paljudele, kellele see on kva- liteedimärk. Tallinna vanalinn on kantud Unesco maailmapärandi nime- kirja ja Kihnu kultuuriruumist saanud Unesco vaimne kul- Veerandsada aastat Unesco bio sfäärialana. Lääne-Eesti biosfääriala tuuripärand. Ent kui paljud teavad seda, et Lääne-Eesti saa- on 27 tegevusaasta jooksul küpsenud, red on samuti väärinud Unesco tunnustuse: biosfääriala- muutunud, uuesti tärganud, aga ka na on need juba üle veerandsaja aasta kuulunud üleilmse kohanenud erisuguste oludega. Selle tegemistesse on aastate jooksul olnud programmi „Inimene ja biosfäär“ võrgustikku. kaasatud palju arukaid tarmukaid inimesi, kes kõik on panustanud, teinud Lia Rosenberg on nimetuses peituv sõna biosfäär südamest tööd ja unistanud. Küllap on mõistena hoomamatu, mistõttu ongi mõneti lahknenud ka arusaamad, mil- uleb tõdeda, et Lääne-Eesti selle olemus jäänud tundmatuks. liseks võiks biosfääriala Eestis kujune- saarte suur väärtus on hästi Küllap on seejuures oma rolli etenda. Ent igal juhul on meie saarte loo- hoitud saladus, sest sel- danud praegune külluslik inforuum, dus, keskkond, kohalikud inimesed ja Tlest kui Unesco ehk ühinenud rah- kus on lihtsam jätta süvenemata, ise- saarte tulevik saanud tänu program- vaste haridus-, teadus- ja kultuuri äranis siis, kui miski tundub esma- miala staatusele uue vaatenurga. organisatsiooni tunnustusega alast pilgul keeruline. Saartel elatakse teistmoodi elu kui räägitakse väga harva. Tõenäoliselt Seega on omamoodi proovikivi mandril, meri on suuresti mõjutanud

26 |682| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mida kujutab endast Unesco programm „Inimene ja biosfäär“? nesco programm „Inimene ramm. Selle põhisiht on tagada elu- ja biosfäär“ (Man and the rikkuse ja inimkultuuri tasakaalus- Biosphere; MaB) on ellu tatud koosareng. kutsutudU 1971. aastal: ajal, kui olid Programm tugineb biosfääriala- teravnenud pal- de võrgustikule, jud keskkon- kuhu kuulub ligi naprobleemid. 700 kaitseala. Esialgu hõlmas Tegu ei ole tava- programm nel- liste kaitseala- jateist alateemat, dega, vaid piir- mis kõik uuri- kondadega, kus sid inimese ja Unesco märk ja Eesti tunnuslause töötatakse välja biosfääri vahelisi kestliku majan- seoseid. MaB-il on praegugi mitu damise lahendusi ning käsitletak- alamprogrammi, näiteks „Kõrbed“, se kohaliku kogukonna ja pärand- Lääne-Eesti saarestiku biosfääriala „Mägipiirkonnad“, „Linnastud“, kultuuri koosmõjusid loodusele. hõlmab enamikku meie läänesaari. Ala „Saared ja rannikud“. Eestist on sellesse võrgustikku ala- piiridest jääb välja näiteks Kihnu, mis Ka nüüdsel ajal on „Inimene ja tes 1990. aastast kuulunud Lääne- on saanud Unesco tunnustuse vaimse biosfäär“ ülemaailmne teadusprog- Eesti saarestiku biosfääri kaitseala. kultuuripärandi eest ja suunanud siinse piirkonna aren- guteed. Meri on ajendanud saarlasi arvestama homsega, mõistma loodust ja suhtuma loodusesse aukartu- Tiit MaranFoto: sega. Seesugustes oludes on kujunenud omanäoline ja jätkusuutlik elu- korraldus, sest loodusoludest lähtu- des on elatud aastasadu. Ka biosfääriala ideestik toetab selliseid erijooni: tegu on piirkonnaga, kus osatakse hinnata kultuuriruumi eripärasid, peetakse tähtsaks inimeste heaolu, ühiskonna terviklikkust ja hoitakse loodusväärtusi (liike, öko- süsteeme, maastikke). Seega ühen- dab biosfääriala nii loodushoiu kui ka inimese majandustegevuse, püüel- des nende kahe valdkonna tasakaalu poole. Kuna maismaa ja meri on paljude eri ametite ja omanike korraldada, on tähtis teha koostööd. Nõnda on viimastel aastatel otsitud partnereid eel- kõige saarte kogukondadest. Mitme ettevõtte, ühingu ja katusorganisat- siooniga Hiiu- ja Saaremaal on sõl- mitud hea tahte lepingud. Aktiivseim on olnud hiidlaste koostöökogu, mis on Leaderi programmi kohalik tege- vusrühm. Biosfäärialal hoitakse nii looduse mitmekesisust kui ka inimtegevusega seotud Hiidlaste koostöökogu on lõimi- traditsioone. Püüd taastada Hiiumaal euroopa naaritsa asurkond on üks tähelepa- nud biosfääri programmi tugevasti nuväärne näide loodusrikkuse hoiu vallast

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |683| 27 Kaitsealad

oma uue strateegiaga. Nõnda on siin- sed kogukonnad, soovides oma tege- vuste tarbeks toetust Leaderi prog- rammist, saanud tõuke põimida oma ideid tõhusamalt biosfääriala tege- vuskavaga. Hiidlaste koostöökogu on sõlmi- nud sidemeid ka naaberriikides asuvate biosfäärialadega. Näiteks on Lääne-Eesti saarte ettevõtjad saanud väisata Rootsi Blekinge saarestiku biosfääriala ja käinud tutvumas Lätis Põhja-Vidzeme biosfäärialaga. Meile lähim sedalaadi ala asubki Põhja-Vidzemes. Meie arengutee on olnud üsna sarnane selle ala omaga. Lätis vastutab biosfääriala tegevuse eest riigiasutus Läti looduskaitse- agentuur ning selle programmi viib ellu keskkonnahariduse osakond – nõnda nagu Eestiski. Mõningane erinevus ilmneb tegevusvaldkon- dades. Põhja-Vidzeme biosfääri- ala põhieesmärgid on looduskaitse ja -haridus, noorte kaasamine ja turism. Meil on peale nende seatud sihiks kasutada kohalikke loodusva- rasid otstarbekalt ja igati väärtusta- da piirkonna olusid. Need sihid peavad aitama inimestel kodusaarel jät- kusuutlikult toime tulla. Ka Unesco programmis „Inimene ja biosfäär“ on sõnastatud samasugu- Saarte kombestikku on aidanud hoida paikkondlikud tantsu- ja laulupeod. Pildil sed sihid: biosfäärialad peavad toimi- on Pühalepa rahvarõivastes pidulised ma säästva arengu mudelitena, kusjuures alade pikaajaline elujõulisus tagatakse hea juhtimise, koostöö ja Biosfääriala peab olema piisavalt Biosfäärialade hindamine võtab toimiva koostöövõrgustiku kaudu. suur, et seal järgida kolme juhtmõ- kaua aega, sest komisjon, kes otsus- Selleks et programmi seatud sihte tet: kohaliku loodus- ja kultuuripä- tab, kas uued kandidaadid vastu võtta biosfäärialadel järgitaks ja eesmärkide randi kaitse teaduse ja hariduse toel või ülevaate esitanud alade sertifi- poole püüeldaks, on Unesco võrgusti- ning jätkusuutlik majandusareng. kaati pikendada, koguneb vaid paar kul mõistagi järelevaatajad: võrgustiku Nende alusel on biosfääriala jagatud korda aastas. liikmed (alad) peavad iga kümne aasta tuumalaks, puhveralaks ja vahe- ehk Nüüdseks teame, et rahvusvaheline tagant tõestama, et nad on tegutsenud majandusalaks. biosfäärikaitsealade nõuandekomitee nõutud standardite järgi. Selleks et Lääne-Eesti saarte on Eesti aruande heaks kiitnud, kuid biosfääriala sertifikaati pikendada, esitanud mõned soovitused. Kõige Muudame meie biosfääriala näh- tuli tunamullu sügisel koostada vii- olulisemaks võib neist pidada tähe- tavamaks! Unesco biosfäärialaks mase kümne aasta tegevusaruanne. lepanekut, et meie biosfääriala peab võivad saada need piirkonnad, mis Unesco komisjon jälgib hoolega, et olema rohkem nähtav. vastavad kindlatele kriteeriumide- kõik võrgustiku liikmed (alad) vastak- Mullu detsembrist ongi meie saar- le. Näiteks peab alal leiduma selli- sid nõuetele ja oleksid kvaliteedi poo- te peamised reisiväravad – sadamad seid ökosüsteeme, mis on suures bio- lest võrreldavad. Tuleb pidada silmas, ja lennujaamad – tähistatud Unesco geograafilises regioonis ainulaadsed. et ala ei minetaks oma põhijooni ja märgi ja meie tunnuslausega „Meri Oluline on elurikkus, ent määrav on seda saab endiselt tõsta esile kui eri- ja saared – hoitud elukeskkond!“ (vt ka alal tegutsev inimene: valituks osu- list piirkonda, millele Unesco on and- lk 27). Samuti on kohalikud ettevõt- tuvad inimmõjuga alad. nud oma tunnustuse. jad, kes hindavad ja arvestavad säästva

28 |684| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Tuuli Tammla Tuuli Foto: Tammla Tuuli Foto:

Kalapüük ja kalast valmistatud maitsvad suupisted ja road on saarte lahutamatu osa Foto: Urmo Saar Foto:

Saaremaa rannaniitute ilme säilib vaid siis, kui neid pikka aega säästvalt majanda- da, võttes arvesse loodust arengu printsiipe, hakanud oma põhi- hea kvaliteediga toit on igal juhul na ka tulevikus. mõtete tutvustamiseks üha enam kasu- au sees, pealegi on enamik saarte Praegu kuulub biosfäärialade võr- tama Unesco logo. See märk aitab kin- tootmistaludest saanud mahetun- gustikku ligi 700 paikkonda. Selline nistada keskkonnahoidlikku kuvan- nustuse. lai võrgustik annab meile hea või- dit, mis tänapäeva maailmas on mõjuv maluse hankida teadmisi kogu maa- argument teenuse või toote valikul. Mida toob tulevik? Eelmisel aastal ilmast ja vahetada kogemusi. Niiviisi Trükivalgust on näinud esimene Peruu pealinnas Limas peetud üle- põimuvad ühised väärtused ja ühe- kogu biosfääriala tutvustav infovol- ilmsel Unesco kongressil heaks kii- sugune arusaam, millise maailma dik. Seda saab alla laadida keskkon- detud „Inimese ja biosfääri“ prog- tahame oma lastele ja lastelastele naameti portaalist www.keskkonna- rammi uus strateegia aastani 2025 pärandada. amet.ee biosfääri programmiala tee- on endistviisi keskendunud loodus- Seega tasub meie Lääne-Eesti malehelt. liku mitmekesisuse hoiule ja loo- saarte üleilmselt tunnustatud väär- Uueks tavaks tõotab kujune- dusvarade säästvale kasutusele ning tuste, aga ka Unesco kaardil olemise da biosfääripäev. Seda on tähista- seadnud sihiks keskkonnahoidliku üle tunda suurt uhkust. Meie saarte tud 27. märtsil, Lääne-Eesti saarte ja võrdse majanduse. Need aitavad loodus ja seal elavate inimeste elu- biosfääri programmiala sünnipäe- ühtaegu inimestel toime tulla kliima- korraldus on maailmas eripalgeline. val. Tublisti aitavad saarte elu ja ja muude üleilmsete muutuste mõju- Uskugem ise seda ja tutvustagem eripära tutvustada ka arvukad kala- ga. Edaspidigi peetakse vajalikuks oma väärtusi julgelt! peod, kohvikutepäevad ja sügisesed teha koostööd välispartneritega, mis Lia Rosenberg (1959) on Lääne-Eesti toidufestivalid. Kohalik maitsev ja aitab hoida biosfäärialad elujõulise- saarte biosfääri programmiala spetsialist.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |685| 29 Liblikad Foto: Urmas Tartes Urmas Foto:

Eestis elavat raba-võiliblikat võib kohata rabades ja rabametsades. Tema röövikute toidutaim on sinikas Võiliblikate kadunud esivanem Colias ponteni on kaotanud oma kodumaa ja ka ise kadunud

Aleksander Pototski juulis Honolulus Hawaii (Hawaï) saa- restikku kuuluval Oahu (O’ahu) saarel ähe on teada ilusaid päevalib- J. G. M. Kinberg ja Samuel Benjamin likaliike, keda ei ole leitud üle Pontén. poolteise sajandi. Nagu tihti Liblikad leiti sõjafregati Eugenie Vjuhtub inimestegi ammu elanud esi- ümbermaailmareisi ajal, kui Rootsi vanematega, on ka meie loo kangelase kuningas Oscar I soovis 1851. aas- kodumaa ja elukombed vajunud unus- tal näidata maailmale Rootsi lippu. tuse hõlma. Saame tuttavaks müstilise Oma reisi jooksul oli laev randunud liblikaga, keda võib tinglikult pidada nii Honolulus kui ka Port Famines kõigi võiliblikate esivanemaks. (Puerto del Hambre) Lõuna-Tšiilis. Foto: Bert Gustafsson Ekspeditsiooni ühe liikme Carl Võiliblika Colias ponteni kirjeldas Skogmani kirjelduse järgi seisis laev 1860. aastal Rootsi zooloog Hans Isane Colias ponteni Wallengren, 1860. Patagoonias Port Famines kolm Daniel Johan Wallengrén. Liigi- Tüüpeksemplar Rootsi loodusmuuseu- päeva, 31. jaanuarist kuni 2. veeb- kirjelduses on märgitud, et kirjel- mis Stockholmis (Swedish Museum of ruarini 1852. Ilm oli sellele piirkon- datavad liblikad püüdsid juunis ja Natural History, NHRS) [3] nale iseloomulik: põhiliselt pilvine,

30 |686| EEsti LOODUs OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri tibutas vihma, puhus tuul, õhutem- Võiliblikad peratuuri maksimum oli +14 °C ja miinimum +5 °C. Kaks laevas kaa- õiliblikad (Colias) on lib- võiliblikas elab Eestis paikselt sas olnud loodusuurijat tegid lühi- likakogujate seas popu- rabades ja rabamännikutes, tema kese retke lõunas asuva Tarni (Cerro laarne päevaliblikarühm. röövikud toituvad sinikal. Niidu- Tarn, 833 m) mäele, kust tuldi taga- NadV pakuvad silmailu oma punase, võiliblikat on leitud üle Eesti, si märkimisväärse kohaliku floora ja oranži, kollase või isegi rohelise tii- kuid püsivalt elutseb ta arvatavas- fauna kollektsiooniga. Siiski ei ole vavärvi poolest. Maailmas on teada ti ainult Kagu-Eestis. See liblikas Skogman eraldi maininud entomo- veidi alla saja võiliblikaliigi, nad on lendab kuivadel niitudel ning tee- loogilise materjali kogumist ei Port levinud Aasias, Euroopas, Aafrikas ja raudteetammidel, röövik toitub Faminest ega Honolulust [10, 12]. ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. liblikõielistel. Ruuge-võiliblikas on Enamik võiliblikaliike elab raskesti Eestis eksikülaline, kuid 2013. aas- Sarnase võiliblika liigi Colias impe- ligipääsetavates mägipiirkondades tal nähti Järvamaal ja mitmes kohas rialis kirjeldas kolme eksempla- holarktilisel alal, steppides ja ark- Kagu-Eestis kokku üle kolmeküm- ri põhjal 1871. aastal Inglise ento- tilistes tundrates, seetõttu on neid ne isendi, liblikad lendasid ava moloog Arthur Gardiner Butler [2]. üsna raske tabada ja nad on kogu- biotoopides [8]. Butler on liblika leiukohaks märkinud des haruldased. Neljandat liiki, stepi-võiliblikat küsimärgiga Port Famine Patagoonias Eestist on leitud kolme liiki (C. myrmidone), on 19. sajandi tei- ja püüdjaks kapten Philip Parker võiliblikaid: raba-võiliblikas sel poolel ja 20. sajandi esimesel Kingi. Arvatavasti olid liblikad 1826. (Colias palaeno), ruuge-võilibli- poolel märgitud kümmekond korda või 1827. aasta lõunapoolkera suvel kas (C. croceus) ja niidu-võilibli- Lätist [13], ta võib juhuslikult sattu- püüdnud Adventure’i laeva liikmed. kas (C. hyale) [14, 15, 16 jt]. Raba- da ka Eestisse. Laev jäi pikemaks ajaks ankrusse Magalhãesi väina piirkonnas. Adventure’i kapten kirjeldas tõusu Port Famine. Suure Tarni mäele, millele anti nimi laeva Laevakapten on maininud, et tõenäosusega on kirurgi John Tarni auks. Astmelist Patagoonias püüti 1826. a novembri Hawaii saared või- tõusu mäele raskendasid tihe võsa lõpus ja detsembri alguses kaks- liblikate leiuko- ja paksult samblaga kaetud lange- kolm liblikat. haks liiga eksoo- nud puud. Kohalike metsade tüü- tiline paik. Kui piline puuliik on harilik lõunapöök on valida kahe (Nothofagus antarctica), mis on üks koha, s.o Hawaii lõunapoolseima areaaliga puuliike. Hiljem selgus, et võiliblikaliigid ja Patagoonia vahel, langeb valik Õhutemperatuur Tarni mäel oli C. ponteni ja C. imperialis on üks ja Patagoonia kasuks. On äärmi- 400 meetri kõrgusel alla kümne kraa- sama liik ning C. imperialis on liigi selt vähetõenäoline, et C. ponte- di, ilm oli tuuline, sadas lörtsi ja C. ponteni sünonüüm. ni elaks vulkaanilistel Hawaii saartel vihma. Laevakapten on maininud, et keset Vaikset ookeani, kus ei leidu Patagoonias püüti 1826. a novemb- Võiliblikate esivanemat ongi püü- ühtegi teist võiliblikaliiki. Seevastu ri lõpus ja detsembri alguses kaks- tud vaid kahel eelmainitud kor- Patagoonias on levinud mitut liiki kolm liblikat. Adventure’i meeskon- ral, vastavalt seega 190 (C. imperia- võiliblikaid. Samuti ei ole teada, et na kogutud entomoloogilise mater- lis) ja 165 (C. ponteni) aastat taga- Adventure’i meeskond oleks kollekt- jali põhjal plaaniti koostada kata- si. Maailma kollektsioonides on sioneerinud Hawaiil. loog koos uute liikide kirjeldustega. teada ainult 11 selle liigi isendit, mis Liigi leiukohaga kaasnenud sega- Avaldatigi kile- ja kahetiivaliste ning kõik on tüüpeksemplarid. Liblikad duse tõttu ei saa kõrvale jätta ka või- mardikaliste kohta käivad publikat- on hoiul kahes-kolmes kollektsioo- malust, et liblikad on püütud hoopis- sioonid, kuid paraku töö katkes enne, nis Inglismaal ja Rootsis [3, 11, 14]. ki meile seni tundmata kolmandast kui oleks jõutud liblikateni. Colias ponteni kohta ei ole teada elu- kohast, kus olid randunud mõlemad Port Famines viibis kaks korda ka paik, arengujärgud (muna, röövik ja laevad: nii Eugenie kui ka Adventure. purjekal Beagle seilanud Inglise loo- nukk), rööviku toidutaim ega valmi- Samuti ei ole välistatud võimalus, dusuurija Charles Robert Darwin ku lennuaeg. et kõnealune liblikas on oma kodu- 1834. aasta jaanuaris ja sama aasta Segased on lood ka liblika leiuko- maal nüüdseks välja surnud. Kui see juuni alguses. Darwin käis sealsetes haga: tänini ei ole selge, kus ja millal liik elaks tänapäeval asustatud piir- rohtlates ning tõusis ka Tarni mäele, liblikad tegelikult püüti. Ühe püütud konnas, oleksid suhteliselt suured kuid liblikaliike ei ole ta oma päevikus liblikaseeria andmed viitavad Hawaii oranžid liblikad tõenäoliselt ärata- maininud. Darwin on märkinud üksnes Oahu saarele ning teise seeria pärit- nud tähelepanu ja kollektsioonides seda, et liblikaid nägi ta siin väga vähe. olumaana on märgitud Patagoonia olemas.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |687| 31 Liblikad Foto: Jaanus Paal Foto:

Avarad tundralaadsed rohtlad Patagoonias, nagu need on ka Port Faminest põhjas ja kirdes. Seal kasvavad võiliblikate röövi- kute toidutaimed liblikõieliste sugukonnast: ristikud, hundihambad, seaherned ja hiireherned

Juhul, kui kõnealune liik on prae- te perekonda Protocolias [7]. Hiljem Juura ajastul umbes 200 miljonit aas- guseni looduses säilinud, tuleks libli- kirjeldas Lucien Berger uue perekon- tat tagasi. Need mandrid olid tekki- kat otsida vähe asustatud piirkonda- na Palaeocolias [1]. Siiski, 1989. aas- nud Triiases Pangaea hiidmandrist, dest, Tšiili ja Argentina Patagooniast. tal tunnistas L. Berger, et tema kir- mis hõlmas peaaegu kogu maismaa Võimalikud elupaigad võiksid olla jeldatud perekond Palaeocolias on ligi 225 miljonit aastat tagasi. Juuras, Port Faminest põhjas ja kirdes asu- perekonna Protocolias sünonüüm. umbes 150 miljonit aastat tagasi, jao- vad avarad tundralaadsed rohtlad, tus Gondwana kaheks: lääneosaks kus kasvavad võiliblikate röövikute Kus on võiliblikate kujunemiskoht? (praegused Aafrika, Araabia ja Lõuna- võimalikud toidutaimed liblikõieliste Juhul, kui kunagi selgub, et C. ponteni Ameerika) ja idaosaks (Austraalia, sugukonnast: ristikud, hundihambad, on pärit Patagooniast, tekib küsimus, Antarktis, Madagaskar ja Hindustan). seaherned ja hiireherned. kuidas olid võiliblikad sinna sattunud Kriidiajastul, 100 miljonit aas- Väga vähe on võiliblikaliike, kes ela- ja levinud Lõuna-Ameerikast mujale. tat tagasi, eraldus nüüdne Lõuna- vad metsas. Üks neist on C. occiden- Kas Patagoonia on C. ponteni algne Ameerika Aafrikast, kustkaudu tõe- talis, kes on levinud Põhja-Ameerika kodumaa või oli liblikas sinna siir- näoliselt levisid Lõuna-Aafrikas ja hõredates okasmetsades ja metsala- dunud mingi geoloogilise või kliima- Austraalias tänapäeval laialt levinud gendikel. Eestiski elav raba-võilibli- katastroofi tõttu? Endeemse taksoni prootealiste sugukonda kuuluvad tai- kas (C. palaeno) lendab nii lageraba- areaal ei viita tingimata selle algsele med. Mõnda liiki prooteiad leidub des kui ka rabamännikutes. Eugenie päritolumaale [9]. ka Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning ja Adventure’i meeskonna liikmed Arthur Shapiro idee järgi võiks mujalgi, peaaegu eranditult lõuna- võtsid ette retki Port Faminest lõu- perekond Protocolias päritolumaa olla poolkera kuivas lähistroopikas. Hilis- nas paiknevale Tarni mäele, läbides Gondwana või Lauraasia. Gondwana Kriidi ajast pärit prootealiste liikide soostunud lõunapöögimetsa, ning ja Lauraasia manner eksisteerisid õietolmu on leitud Lõuna-Aafrikast kogusid seal materjali kollektsioonide Namaqualandi piir- jaoks. Seega, peale rohtlate võiks või- konnast, Põhja- liblikat C. ponteni otsida lõunapöögi- Nüüdisaegsete andmete järgi on Aafrikast, Kagu- metsa hõredamatest osadest ja tuule- võiliblikate vanuseks pakutud 12–17 Aasiast ja Peruust. varjulistelt metsaservadelt. miljonit aastat, ning võiliblikad Gondwana hüpo- Morfoloogiliselt erineb C. pon- tees ei tundu siis- teni mõneti teistest võiliblikaliiki- eristusid üksteisest perekonna sees ki tõepärasena, sest dest. Seetõttu eristas Rootsi entomo- umbes viis miljonit aastat tagasi. nüüdisaegsete and- loog Björn Petersen selle liigi omaet- mete järgi on võilib-

32 |688| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri likate vanuseks pakutud 12–17 mil- Eestist leitud võiliblikad ja meilt leidmata stepi-võiliblikas: jonit aastat (siis eraldus perekond Colias sõsarperekonnast Zerene), ning võiliblikaliigid eristusid ükstei- sest perekonna sees umbes viis miljonit aastat tagasi. Vene entomoloog Grigori Grumm- Gržimailo on märkinud lähedas- te võiliblikaliikide suurt arvu kahel isoleeritud alal: Pamiiris ja Lõuna-

Ameerikas [5]. Ta peab võiliblikate Fotod: Urmas Tartes kõige vanemaks liigitekke- ja rände- raba-võiliblikas (Colias palaeno) keskmeks Pamiiri koos piirnevate ala- dega, kust võiliblikad rändasid välja Miotseeni teisel poolel (umbes 5–10 miljonit aastat tagasi). Pamiirist noo- remaks migratsioonikeskmeks peab ta Lõuna-Ameerikat.

Praegusajal valdava hüpotee- si järgi on võiliblikate perekonna teke ja levik saanud alguse Kesk- ruuge-võiliblikas (Colias croceus) Aasia mägipiirkondades, kus elab ligi pool teadaolevatest võiliblikaliikidest. Neogeeni lõpus Pliotseenis (umbes 2–5 miljonit aastat tagasi) kerkis Kesk-Aasia kiiresti ja kohalik kliima muutus mandrilisemaks. Kvaternaari alguses Pleistotseenis (umbes 2 miljonit kuni 10 000 aastat tagasi) vahel- dus mitu kliima jahenemise ja soo- jenemise perioodi. Kui Kesk-Aasia niidu-võiliblikas (Colias hyale) kliima oli muutunud külmemaks ja tekkinud liustikud, nihkusid maas- tikutsoonid ja selle tõttu ka liblikate biotoobid. Osa liike eraldus refuu- giumidesse ehk pelgupaikadesse (nii nimetatakse piirkondi, kus kliima- muutuste ajal säilivad liigile sobivad elutingimused). Liblikad said siiski edukalt levi- da ainult sinna, kus kasvas rööviku- te toidutaimi. Kui kliima oli soojene- stepi-võiliblikas (Colias myrmidone) nud ja jääkilp taandunud, taasasustas osa liike oma endised asualad. Jääaja refuugiumides nii mägedes kui ka lauskmaal tekkis hoogsalt uusi liike, Võiliblikad rändasid Aasiast kuus korda. Iga kord, kui Beringia oli kuid osa liike suri arvatavasti välja [6]. Ameerikasse ja tagasi umbes 3 miljo- taas kerkinud ning jääkilp liikumist ei Tänapäeval elab enamik võiliblika- nit aastat kuni 25 000 – 29 000 aastat takistanud, rändasid taimed ja loomad liike mägedes või arktilistes tundra- tagasi: siis, kui kahte mandrit ühendas mõlemas suunas. Põhja-Ameerikas tes, kus kliima- ja taimede kasvuolud kuni 2000 kilomeetri laiune Beringia levisid võiliblikad Kanada tundratesse on sarnased. Põhjapoolsed võilibli- maismaasild. Tšuktšimaad, Kamtšatka ja mägedesse. kaliigid levisid Skandinaavia ja Siberi poolsaart, Alaskat ja Aleuudi saares- Pärast iga jääaja lõppu siirdus osa tundratesse ja osa liike jõudis hiljem tikku ühendav maismaa on viimase võiliblikaliike Põhja-Ameerikast taga- Siberist Beringia maismaasilla kaudu kolme miljoni aasta jooksul kerkinud si Aasiasse. Oligotseenis, 34–24 mil- Põhja-Ameerikasse [4]. ja uuesti vajunud vee alla vähemalt jonit aastat tagasi, kujunes Põhja-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 EEsti LOODUs |689| 33 Liblikad

1. Berger, Lucien A. 1986. Systématique du genre Colias F. (Lepidoptera – Pieridae). – Lambillionea 86 (7/8, suppl.): 1–68, Pl. 3–4. 2. Butler, Arthur Gardiner 1871. Descriptions of some new Species and a new Genus of Pieridae, with a Monographic List of the Species of Ixias. – Proceedings of Foto: Aleksander Pototski Foto: the Scientific Meetings of the Zoological Society of London. Part I. Mar. 7. P. 250. Pl. XIX, fig. 2. 3. Colias ponteni Wallengren, 1860. Type Specimens. www2.nrm.se/en/lep_nrm/p/ colias_ponteni.html. 4. Grieshuber, Josef; Worthy, Bob; Lamas, Gerardo 2012. The Genus Colias Fabricius, 1807. Jan Haugum’s annotated catalogue of the Old World Colias (Lepidoptera, Võiliblika Colias vautieri paar, autori püütud 5. veebruaril 2017 Quiliches, 1069 m Pieridae). Pardubice – Bad Griesbach – kõrgusel Kesk-Tšiilis Caterham – Lima. 5. Groum-Grshimaïlo, Grigoriï 1890. Le Pamir et sa Faune Lépidoptérologique. – Mémoires sur les Lépidoptéres rediges par ja Lõuna-Ameerikat ühendav mais- perekonda Mesocolias Petersen, N.M.Romanoff. Tome IV. St.-Pétersbourg. maasild, mille kaudu sai kulge- 1963. Alamliik C. vautieri cunningha- 6. Korb, Stanislav et al. 2016. Phylo- da taimede ja loomade ränne kahe mi on tõepoolest levinud Patagoonias geography of Koramius charltonius Ameerika mandri vahel. Pliotseenis ja samas piirkonnas, kust on oletatavas- (Gray, 1853) (Lepidoptera: Papilionidae): a case of too many poorly circumscribed Pleistotseenis levis osa võiliblikaliike ti pärit ka C. ponteni. subspecies. – Nota Lepidopterologica mööda Kordiljeeride ja Andide mäe- Selleks et seda oletust kontrollida, 39 (2): 169–191. ahelikke kuni Patagooniani Lõuna- oleks vaja meteoroloogilisi andmeid 7. Petersen, Björn 1963. The male genitalia of some Colias species. – Journal of Research Ameerikas, kus arvatavasti elas ka aastatest 1825–1827 ja 1851–1852 on the Lepidoptera 1 (2): 135–156. meie kirjutise kangelane C. ponteni. (liblikad on püütud 1826–1827 ja 8. Ruben, Teet 2015. Ruuge-võiliblikas (Colias 1852), uurimaks, kas tol ajal ilmnes crocea) Eestis (Lepidoptera, Pieridae). – Kaks hüpoteesi C. ponteni püügi- Patagoonia kliimas midagi ebatava- Lepinfo 21: 17–19. koha ja liigitunnuste kohta. 9. Shapiro, Arthur M. 1989. The Zoogeography Esiteks, list, mis võinuks põhjustada mela- and Systematics of the Argentine Andean H. Descimon püstitas hüpoteesi, nootiliste ebakute teket. Pean seda and Patagonian Pierid Fauna. – Journal of mille järgi võis segadus C. ponteni hüpoteesi siiski kahtlaseks, kuna näib Research on the Lepidoptera 28 (3): 137–238. leiukohaga esmakirjelduses tulene- ebatõenäolisena, et kahel aastal taba- 10. Shapiro, Arthur M. 1993. The proposed Magellanic type-locality of Colias imperia- da sellest, et püügikoha nimi sarna- ti korraga hulk ühesuguseid ebakuid. lis Butler (Lepidoptera: Pieridae). – Acta neb Antarktise lähedal asuvate saarte Samuti erinevad C. ponteni ja C. vau- Entomológica Chilena 18: 77–82. nimega [9]. Nimelt on Hawaii saar- tieri cunninghami oluliselt tiivakuju 11. Sjöberg, Göran 1997. Colias ponteni, Wallengren 1860 Bredbandad Höfjäril. – tel ka teine nimi: Sandwich Islands. ja eriti isaste genitaalaparaadi ehitu- Insectifera. Gästriklands. Entomologiska Lõuna-Atlandil, Patagooniast üle se poolest. Pealegi on liigi C. vautieri förening 5: 68–102. kahe tuhande kilomeetri kaugusel emasliblikas valget värvi, aga C. pon- 12. Skogman, Carl Johan Alfred 1856. idas, asuvad Lõuna-Sandwichi saared teni emane on oranž. Erdumsegelung der Königl.Schwedischen Fregatte Eugenie. In den Jahren 1851 bis (South Sandw ich Islands). Kui võiliblikate esivanemaks pee- 1853 ausgeführt unter dem Befehl des Muide, kolm põhjapoolset Lõu- tud C. ponteni leitaks taas ja tehtaks Co mmandeur-Capitains C. A. Virgin. Nach na-Sandwichi saart avastas 1819. kindlaks tõeline algupärane levikupiir- der amtlichen von C. Skogman redigirten aastal baltisaksa meresõitja ja kond, aitaks see mõista kogu võilibli- Ausgabe übersetzt von Anton von Etze. Erster Band. Berlin. Verlag von Otto Janke. Venemaa admiral Fabian Gottlieb kate perekonna fülogeneesi ja selgita- 13. Šulcs, Aleksander; Viidalepp, Jaan. 1974. von Bellingshausen, kes oli sündinud da välja liigi biogeograafilise leviku. Verbreitung der Grossschmetterlinge im Saaremaal. Siiski ei ole kuigi tõenäoli- Baltikum. I. Tagfalter (Diurna). – Deutsche ne, et Lõuna-Sandwichis, väga karmi Tänan igakülgse abi eest käsikirja Entomologische Zeitschrift 21 (IV–V): 353–403. kliimaga ja osaliselt liustikega kaetud ettevalmistamisel Risto Haverineni 14. Verhulst, Joseph T. 2000. Les Colias du Antarktise mõjuväljas asuvatel vul- ehk Ripat (Soome), Niklas Wahlbergi Globe. Monograph of the genus Colias. kaanilistel saartel, leidus liblikaid. (Rootsi), Nikolai Savenkovi (Läti), Goecke & Evers, Keltern. 15. Viidalepp, Jaan; Remm, Hans 1996. Eesti Teise hüpoteesi järgi kujutavad Stanislav Korbi (Venemaa), Payam liblikate määraja. Valgus, Tallinn. kõik 11 C. ponteni tüüpeksempla- Zehzadi (Iraan) ning Jaan Viidaleppa, 16. Õunap, Erki; Tartes, Urmas 2014. Eesti päe- ri endast võiliblika C. vautieri cun- Mati Martinit, Roman Pototskit ja valiblikad. Varrak, Tallinn. ninghami melanootilisi ebakuid ehk Sven Salot, eriti aga Toomas Tammaru Aleksander Pototski (1958) on bioloog, lihtsalt ebaharilikult tumedat vormi. (Eesti) rohkete asjalike tähelepanekute entomoloog, Eesti lepidopteroloogide C. vautieri on arvatud omaette alam- ja ettepanekute eest. seltsi juhatuse esimees.

34 |690| EEsti LOODUs OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 2016. aastal pälvis Eesti Looduse fotovõistluse loomafoto peaauhinna noorte kategoorias Marianne Lapin Eesti Looduse 18. fotovõistlus

Tähtajad Arvesse lähevad digifotod, mille pikema nisteeriumi eriauhind), looduse maastikud Võistlusfotod palume üles laadida Eesti külje pikkus on vähemalt 3000 pikslit ja mustrid, loodus linnas (TÜ loodusmuu- Looduse kodulehel 1. septembrist (noortel 2000). Faili vorming peab olema seumi ja botaanikaaia eriauhind). Ainult 1. novembri keskööni. Võistluse lõpuõhtu kas vähima tihendamisega JPG või TIFF. noorte kategoorias on eriauhind aiataime aja ja koha saab teada novembris Eesti ja kodulooma, sh lemmiklooma pildi Looduse kodulehelt. Kategooriad eest. Eriauhindu jagavad ka Eesti loodus- Arvestust peetakse kahes vanuseklassis: muuseum, Eesti Loodus, Eesti Jahimees, Nõuded fotole noored kuni 16 eluaastat (kaasa arvatud) Natourest, Estonian Nature Tours ja Foto peab olema tehtud Eestis ning jääd- ja täiskasvanud. Välja antakse looma-, Tuulingu puhkemaja Haeskas. vustatud vabalt looduses elavad loomad, taime- ja seenefotode peaauhind ja taimed või seened üksi või mitmekesi. esimene auhind nii üld- kui ka noorte Fotode saatus Mujal maailmas tehtud looma- ja tai- arvestuses. Ühtlasi jagatakse eriauhindu Korraldajatel on õigus auhinnatud foto- mefotodele on eraldi kategooria. Fotod järgmistes kategooriates: luiged Matsalus sid tasuta avaldada ajakirjades ja teistes inimesega harjunud loomadest või istu- (Wildfowl & Wetlands Trusti eriauhind: trükistes. Kõiki võistlusele saadetud tatud taimedest võistlevad vaid noorte nimi märgistatud väikeluigele), aasta lind pilte võivad korraldajad tasuta kasutada kategooriates (koduloom ja aiataim). (Eesti ornitoloogiaühingu eriauhind), võistlust tutvustavatel üritustel (näitused, Pildistatud loom, taim või seen peab käituv loom, väike loom (lähi- või mak- ettekanded jms). olema äratuntav ja autoril võimalikult rovõte), veeloom, parim liigikaitsefoto täpselt määratud. Iga foto juurde oota- (Tallinna loomaaia eriauhind), väike taim Lisainfo: me kindlasti lühikest lugu (200–500 (lähi- või makrovõte), veetaim, maailma www.eestiloodus.ee tähemärki), kus ja kuidas pilt on saadud taim, aasta orhidee (Eesti orhideekaitse e-post [email protected], ja kes on pildil. klubi eriauhind), elurikkus (keskkonnami- tel 742 1143

TUULINGU PUHKEMAJA

LOODUSKALENDER.EE

Eesti Loodusmuuseum Üks Eesti paigake Fotod: Ingmar Muusikus Fotod:

Jakapkerigu org Võrumaal. Jakobipäeval kuulduvat oru põhjast mõnikord kirikukellade helinat

ne kuri õpetaja rahvalt ande. Jutustab Rebäse küla põlisela- nik Arno Alliksoo (Eesti Looduse Jakapkerigu Haanja erinumber, aprill 1968): „Üts Kasaritsa naane vei sõira asemõlõ närdsu sisse mähästült sitadsõ lehmä kõrdmao. Opetaja nakas suust hirm- oru saladused sahõ kurja vällä ajama – käve kõva kärah`hüs ja kerik vaiugi maa sisse.“ Juhani Püttsepp väikese alalise veesilmaga põhjas. Mida tähendab „kõrdmagu“? Nimetatud on org Aabrahami poja- Kõneleb Eesti maaülikooli veteri- õugest Haanjasse viib mitu poja Jaakobi järgi, kes võitles Jahvega naarmeditsiini ja loomakasvatusins- teed. Selle kuplitel keerle- ja kelle nimeks sai pärast Iisrael. tituudi anatoomialektor, ema poolt va maantee veerde, mis kul- Rõuge kihelkonna Paaburissa külast gebR läbi Rebäse ja Kokõmäe küla, Kadunud kirik. Vaat seal kuskil pärit Esta Nahkur: „Kõrdmagu on jääb Jakapkerigu org. Paarsada meet- Haanja ja Rõuge vahel asus vanasti kiidekas, lihaselise seinaga, see ka rit pikk, mõnikümmend meetrit kirik ja iidsed legendid pajatavad, et puhastati ära ja söödi.“ Samasugune lai. Praegusel ajal võssa kasvanud ja 25. juulil, jakobipäeval, nõudnud seal- rupski nagu neerudki.

36 |692| EEsti LOODUs OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Aldo Lõhmuse erakogu Aldo Lõhmuse Foto:

Hakmanni pererahvas Ülo Bernhard Lõhmus ja Juuli Lõhmus 1963. aastal oma lehmaga, kes jäi Jakapkerigu orus varitsevast ohust puutumata

Lehma magu koosneb teatavas- nahk, siis saab siidiga kokku õmmel- ti neljast osast: võrkmik, vats, kiide- da,“ vastab Esta Nahkur. Kõhualuse kas, libedik. Kokku võib tänapäeva nahaveeni vigastuse korral on asi hul- lehma magu mahutada 250 liitrit. lem. Kõige sagedamini juhtub selline Vats, võrkmik ja kiidekas on nn ees- vigastus siis, kui lehm udara okastraa- maod, neist kõige mahukam on vats. di vastu katki tõmbab. Udar on hea Ümmargune kiidekas võib küll olla verevarustusega, aga seda õmmel- sõirasuurune. dakse ka kokku. „Kas naine oli vaene või lehm ei Hakmanni talu peremees Aldo andud piima või tegi kirikuõpetaja- Lõhmus (75) suusatas poisina läheda- le meelega sellise käki?“ arutleb Esta ses Jakapkerigu orus ja seal põhjas oli Nahkur pärimust. tõesti mingi mulk, kuid kiriku vaju- mist peab ta ebatõenäoliseks. Aldo Oru põhjas vee sees paistvat veel ema Juuli ja isa Ülo pidasid küll loomi, kiriku rist. „Meil läts ütskõrd lehm aga Hakmanni pere lehmad saladus- vii sisse haina ahnitsõma. Ku’ likku orgu heina sööma ei sattunud. lehm vii keskkotsile sai, ni’ inäh- hüt õigõ kõvastõ – tull viist vällä, Räägitakse sedagi, et Jakapkerigu oll kõtunahk ku’ väidsega lahki lõi- org saanud nime selle järgi, et üks gat – mis tuu muud oll ku’ keri- Jakobi-nimeline mees jäänud sinna gu risti lõigatu,“ kõneles kunagi hobusega kinni. Lepä Alvi (sealsamas „Vaat endalgi on sügavas lumes erinumbris). raske, mis see vaene loom siis pidi veel Kui selline tegema,“ kõneleb Esta Nahkur. „Meie õnnetus juhtub, kandis peremees tõmbas hobust eest, kas saab veel kui hobune kevadel kehv oli.“ midagi teha? „Kui on Juhani Püttsepp (1964) on bioloog ja katki ainult kirjanik.

„Mingisuguseid Jakobeid oli siin olnud, aga see oli siis, kui ma polnud veel sündinud,“ ütleb Hakmanni talu peremees Aldo Lõhmus autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 EEsti LOODUs |693| 37 Huvitav Eesti Fotod: Timo Timo Palo Fotod:

◊ 1. Allikukivi koopad on Devoni liivakivisse kujunenud põhjavee toimel: lõhedes liikunud vesi on liivaosakesi aja jooksul minema kandnud ja vorminud nii maasisesed tühimikud Allikukivi koopad Pärnumaal

Keeranud Kilingi-Nõmme lähedal Pärnu maan- ◊ 2. Sellel pildil on näha loo- teelt kõrvale, jõuan paika, mis omal ajal oli dusliku tekkega koopa tehislagi: betoonist tähtis veevõtukoht. Siit käisid puhast allika- kuppel, mis ehitati vett ammutamas postiteel liiklejad, aga ka koopa kaitseks 1996. kohalik apteek ja limonaadivabrik. Ent alates aastal 1961. aastast on see paik olnud veelgi kuul- sam, sest siis tulid ilmsiks Allikukivi koopad.

Katre Palo Koopas olles ei Allikukivi koobas tuli ole aga ohtu, et aja ilmsiks 1961. aastal tee- llikukivi koopad on omalaad- jooksul õhukeseks kulu- tööde käigus. Künka kõrval sete hulgas Eestis ühed silma- nud lagi sisse võiks kukku- vanal postiteel tegutsenud ekska- paistvamad: väga avarad loo- da: siin on pea kohal kindel lagi, vaator kaevas ja mõjutas pinnast nii- duslikuA tekkega maasisesed tühimikud ehkki tehislik. Mõistagi tuleb arvesta- palju, et põhjustas varingu. Kühmule Devoni punakaspruunis liivakivis. da pimedusega ja võtta maa alla kaasa ilmunud auk pakkus rohkesti põne- Kindlasti lisab vaatamisväärsusele taskulamp või muu valgusallikas. vust ja kohe asuti asja uurima. Kohale plusse asjaolu, et huvilistel on lihtne tulnud geoloogid koopasse pääseda, seal on piisavalt mõõtsid loodusime ruumi uudistada ning üsna turvaline Kuna piirkond on looduslikult üle ning joonistasid olla. Nimelt juhatab koopasse künka huvitav ja omalaadne, on siia loodud koopast ja selle käi- küljelt uks ja sügavale maa sisse saab Allikukivi maastikukaitseala. kudest skeemi. laskuda mööda looduslikku kivitreppi. Toona võis koopas

38 |694| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri eristada kolme grotti, millest nüüd- seks pääseb vaid kahte: kõige väiksem on sisse varisenud. Suurema tühi- miku pindala ulatub 27 ruutmeet- rini ja kõrgus 4–5 meetrini (◊ 1). Selle ühest küljest pääseb kitsa avause kaudu teise grotti, mis on umbes 10–12 ruutmeetri suurune ja paari meetri kõrgune ruum. Koobastiku pikkus ühest otsast teise on umbes 30 meetrit. Selleks et vihmavesi 1961. aastal tekkinud avaust aegamisi üha laie- maks ei uhuks ja loodusimet ära ei rikuks, kaeti koopa lagi esialgu ajutise katusega. Hiljem veeti laele betoon- plaadid ning 1996. aastal võeti ette põhjalik toestus: koobas sai pähe Allikukivi koopad asuvad Kilingi-Nõmme külje all otse suure maantee kõrval betoonkupli, üksiti tugevdati mäe küljel olevat sissepääsuava.

Kuidas koopad tekivad? Allikukivi koobas on kujunenud põhjavee toimel. Selle valgumist koopa põhja võib näha suurema groti tagaseinas. Vesi on aegade jooksul kulgenud mööda oma vooluteid (lõhesüstee- mi), vorminud tühimikke ja välju- nud allikana koobast peitva künka taga. Ka praegusajal on allikakoht ‒ Allikukivi ehk Kärsu allikas ‒ tähis- tatud, sealt saab ammutada kosutavat maavett (◊ 3). Täpsemalt selgitavad geoloogid Allikukivi-laadsete koobaste teket sufosiooniga. See on seotud põhjavee liikumisega: vesi kannab pisikesi kivimiosi läbi jämedateralisemas seten- dis leiduvate pooride. Nende osakeste kujust ja pooride ehitusest (kivi- mi iseärasustest) oleneb, kui kiiresti protsess kulgeb. Sufosioonile annavad suuremat hoogu maapõues kujunenud lõhed, mida mööda saab vesi märksa hõlp- ◊ 3. Allikukivi koobast peitva künka ühel küljel avaneb Kärsu allikas, mida on vee- samini liikuda, haarates endaga kaasa võtukohana tuntud juba väga pikka aega väikseid kivimiosi. Nii kujunevad aegamööda maa sisse aina suuremad tühimikud. Koobastiku avaramad nud veel mitu langatuslehtrit ja väik- huvitav ja omalaadne, on siia loodud ruumid ehk grotid on olnud kunagi- semat uuret: neid leidub ka teisel pool Allikukivi maastikukaitseala. Tänavu sed lõhede ristumise kohad ja tunnel- suurt maanteed. Seega võib järeldada, juulist on sel uuendatud kaitse-eeskiri. jad käigud näitavad sirgjoonelisemate et sufosioonilisi lõhesid ja maasise- Ühtlasi on Allikukivi koopad kantud lõhede asukohti. seid tühimikke on siin kunagi olnud ürglooduse objektide nimistusse. Pärast Allikukivi koopa avastamist mujalgi ning tõenäoliselt leidub neid hakati huvi tundma ka lähikonna peidetult ka praegu. Katre Palo (1978) on Eesti Looduse toi- vastu. Nõnda on ürgorus ilmsiks tul- Kuna piirkond on looduslikult metaja.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |695| 39 Poster Jugapuu marikäbid

änu agronoomi haridusele on mulle looduses kõige süda- melähedasem taimeriik oma Tlõputus mitmekesisuses. Esimesed fotod loodusest olengi teinud peamiselt taimedest, sekka loodusvaateid jm. Digiherbaariumis on hulk fotosid eri liiki taimedest. Peale taimede on pilte putukatest, seentest, lindudest ja teis- testki. Kodumaal ringi liikudes olen päris palju pildistanud vaatamisväärseid paiku, ehitisi, loodusvaateid jm. Täp- set arvu ei teagi: vast 600 ja enamgi fotot Eestimaast, neid võib leida ka Google Mapsi andmebaasist. Olen sündinud 1947. aasta juulis. Pärast Kuusalu kaheksaklassili- se kooli ja Loksa keskkooli lõpeta- mist jätkasin haridusteed Eesti põllu- majanduse akadeemias. 1972. a sain agronoomi diplomi. Pärast seda olen töötanud põllumajanduses eri ameti- tes: nii brigadiri kui ka peaagronoomi ja direktori asetäitjana. 1985. aastal kutsuti mind Kehra keskkooli bioloogiat õpetama. Seda ametit jätkus 28 aastaks, kuni pensionile minekuni. Algteadmised ja kogemused foto- graafiast omandasin juba koolipõl- ves mustvalge filmi ja fotoaparaadi Smena-2 vahendusel. Selgeks said pil- distamise põhitõed: säriaeg, diafrag- ma, sügavusteravus jm. Aastal 2004 sain esimest korda katsetada Olympuse digikaamerat. Paar aastat hiljem ostsin endale kaamera Canon PowerShot S5 IS. Praegu kasu- tan kompaktkaamerat Canon Power- Shot SX 40 HS. Olen sellega rahul: suurepära- ne suum, lihtsalt ja mugavalt valitavad režiimid, makrovõtte võimalus jpm.

Uku Praks Foto: erakogu Foto:

40 |696| EEsti LOODUs OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |697| 41 Intervjuu Kasvatage rohkem kodumaiseid ilutaimi!

Botaanik Ülle Kukke lema suundadega, mida oleks või- küsitlenud Toomas Kukk malik paremini praktikaga siduda. Samal ajal tuli Silvi Eilart botaanika- Miks sinust sai botaanik? erakogu Fotod: aia juurde aspirantuuri ja võib arva- Olen ka ise tagantjärele sellele mõel- ta, et teemade valikul oli ka Jaan nud; ilmselt mõjutas mind meie väga Eilarti käsi ja huvid mängus. tore bioloogiaõpetaja. Ma ei ütleks, Meil oli vist kolm teemat välja pak- et ma olnuks eriline loodushuviline kuda, ma valisin looduslikud dekora- sünnist saati, nagu näiteks loodus- tiivtaimed. Mulle endale tundus vali- huvilistest poistest saavad ornito- tud teema kõige huvitavam, aga eks loogid. Aga kaalusin ülikooli astudes ma pärast kahetsesin, sest teadust kõik mõeldavad variandid läbi: mind ehk dissertatsiooni polnud selle tee- oleksid veel huvitanud keeled, aga maga kuigi lihtne teha: praktiline väl- tollal võeti sinna vastu üle aasta ning jund oli paratamatult esikohal. nii jäigi bioloogia. Looduslike dekoratiivtaimede Ja botaanikuks said juba õpingu- kasutamine kõlab küll teemana, te käigus. Värskelt diplomeeritud bioloog Ülle mille võis soovitada Jaan Eilart: oli Jah, kaalusin ka geneetikat, aga sel Mägi Tartu riikliku ülikooli peahoone ju Elli Lellep enne sõda, 1930. aas- ajal oli õpetatava geneetika tase kau- ees 1960. a tate lõpul, Kadrioru aiandis tegel- nis kehv ja mõnel õppejõul käis halb nud kodumaiste ilutaimedega, kuulsus juba varem kaasas. Teisel kodukaunistuskampaania raames. kursusel valis Hans Trass oma Süvalepp ja Arnold Pukk ning käisid Võib-olla tõesti. Teaduse sidumine kateedrisse paar neiukest välja ja ettevalmistused asutada botaanika- praktikaga oli tollal väga aktuaal- värbas meid ära. Kõigepealt olime aed, mis loodi 1961. aasta lõpul. ne: lisaks ilutaimedele oli ka maas- koos Silvi Eilartiga – tollal Pärn – tikuarhitektuuri suund oluline vald- lihhenoloogid. Kuidas sa jõudsid looduslike ilu- kond. Niine arendas looduspärast taimede uurimiseni? maastikukujundust, kus peeti sil- Aga tööle said Tallinna eksperi- Tallinna botaanikaaed kuulus tea- mas haljastuse looduslähedust, öko- mentaalbioloogia instituuti? duste akadeemia haldusse ning tal noomsust ja funktsionaalsust, ning Siin oli vist jälle Trassi käsi mängus: olid teadusliku uurimisinstituudi vabakujulisi Inglise stiilis aedu, kus ta püüdis meie eest hoolitseda. Ta õigused ja kohustused. Instituudil võiks eelkõige kasutada looduslikke ütles, et lihhenoloogi kohta tal pak- tuli välja valida teadusliku uurimise ilutaimi. Tollal olid kolhoosid tõu- kuda pole, õpetajaks ei tahtnud keegi temaatika ja suunad ning see sõltus suteel ning uute kolhoosikeskuste eriti minna ning siis pakkus ta välja kas palju ka instituudi juhtide huvidest. arendamisel oodati pikisilmi haljas- Tartusse zooloogia ja botaanika ins- Botaanikaaia eesotsas oli lisaks tusettepanekuid ja -plaane. Andke tituudi (ZBI) või Tallinnasse eksperi- Arnold Pukile maastikuarhitekt aga nõu, kuidas haljastust saaks loo- mentaalbioloogia instituuti vanemla- Aleksander Niine. Küllap nemad dusega siduda! borandi koha. Nii me Silviga omavahel mõtlesid välja, et peaksime tege- Eks ma siis alguses lootsingi, et otsustasime, et mina lähen Tallinna ja muudkui istutame tema jääb Tartusse. Eks me mõlemad kodumaised taimed oleme idaeestlased ja Tallinn oli meile maastiku sobivasse suhteliselt võõras linn. teaduse sidumine praktikaga oli kooslusesse paika ja Alguses saingi tööd Tallinna tollal väga aktuaalne: lisaks ilutai- nii nad seal püsivad- botaanikaaia eelkäijas, ehisaiandu- medele oli ka maastikuarhitektuuri ki, hiljem on vähem se osakonnas, mida juhatas Vello suund oluline valdkond. vaja hooldada. Aga Veski. Seal töötasid veel näiteks Alli tegelikkus on näida-

42 |698| EEsti LOODUs OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Toomas Kukk Toomas Foto:

Ülle Kukk (aastani 1971 Mägi) on sündinud 18. novembril 1937 Tartus. 1955. a lõpetas Alatskivi keskkooli ja 1960. a Tartu ülikooli bioloogi-botaa- nikuna. 1973 kaitses kandi- daadiväitekirja haljastamiseks sobivatest kohaliku floora liikidest. Aastatel 1960–1962 töötas TÜ-s ja ühtlasi ENSV TA eksperimentaalbioloogia instituudis. 1963–1965 oli Tallinna botaanikaaia juures aspirantuu- ris, seejärel samas teadustööta- ja. Aastatel 1976–1996 töötas Eesti metsainstituudi loodus- kaitseosakonnas ja 1996–2010 Eesti maaülikoolis. Oma teadustöös on ta põhjali- kult käsitlenud Eesti kaitsealu- seid taimi ja pärismaiseid ilutaimi ning tegelnud haruldaste ja kaitstavate taimede leviku, bioloogia, seire ja kaitsega. Eesti orhideekaitse klubi asutajaid, olnud ka juhatuse liige.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS 43 Intervjuu

taimede kui ka seemnetena – hakkas hulgi sisse tulema. Küllap ka see surus kodumaised liigid tagaplaa- nile. Praegu tundub, et huvi kodumaiste liikide vastu hakkab jälle suu- renema.

Praegu on ka Tartu ülikooli botaanikaaia Eesti taimede osakond muutunud väga esinduslikuks; seal on varasemast ilutaimede kasvatamise eesmärgist esikohale tõusnud näiteks sarnaste taimede tutvustamine. Oleme käinud Tartu botaanikaaia aednike ja botaanikutega koos kait- sealuseid taimi kogumas. Omal ajal oli see aed ka koht, kus käisin uuri- mas, kuidas meie kodumaised taimed kasvavad. Tartu botaanikaaial olid head kogemused. Teine koht oli Jõgeva sordiare- tusjaam, mille töötajatest aiapida- jad omavahel peaaegu et võistlesid, kel midagi huvitavamat aias kasvab. Nad näitasid suure rõõmuga ja sele- tasid, kasutasin nende teadmisi oma töödes: millised taimed edenevad paremini, millal idanevad ja muud sellist. Ka mujal Eestis oli mitmeid aedu, kus kasvatati looduslikke taimi ilutaimedena. Nende külastamine ja aiapidajatega vestlemine oli väga õpetlik ja kasulik.

Kas kaitsealuste liikide uurimiseni jõudsid samuti looduslike ilutai- 1966. aasta välitöödel Varblas pälvis Ülle erilise tähelepanu ilus kaitsealune taim mede kaudu? niidu-kuremõõk Ei, see teemavahetus tuli ikka töö- koha vahetusega. Kaitsealuste taimedega puutusin ilutaimi kasvata- nud, et inimese sekkumiseta ei jää Tuleb vist tõdeda, et hoolimata des kokku niipalju, et tollal mõned püsima, paratamatult on osa taimi aastakümnetepikkusest loodusli- botaanikud, eeskätt Maret Kask tugevamad konkurendid ja algne ke ilutaimede tutvustamisest pole ja Linda Viljasoo, hakkasid kart- istutusplaan muutub kiiresti. need haljastuses kuigi levinud. ma haruldaste taimede levikupildi Arvan, et ka Eesti taasiseseisvumise muutmist. Seetõttu püüdsingi harul- Eks sissetoodud taimedega ole järel avanenud piirid tekitasid soovi dusi vältida. Vaatasin eelkõige ilusa- samamoodi. kõike varem kättesaamatut katseta- te õite ja lehestikuga liike; jätsin kõr- Muidugi, aga kodumaiste liikide puhul da: igasugust haljastusmaterjali – nii vale näiteks orhideed ja kobarpea, on istutusmaterjali odavam kätte samuti rannikuliigid. saada, saab ka loodusest tuua. Tollal Sellest hoolima- ei kasvatatud aiandites looduslikke ta oli meil üks loo- taimi ning mõtlesime taimi valides Käokinga seemneid on mul siiani duskaitsekomisjo- ikka istutusmaterjali kättesaadavusele. alles, peaks proovima, kas lähevad ni istung, kus aruta- Vaatasime looduslikke liike, kes pol- veel kasvama. ti kodumaiste lillede nud väga haruldased ega kaitse all. kasvatamist. Mul oli

44 |700| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri kaitsjaid – juhendaja Karl Eichwald, samuti Elli Lellep ja Eeri Kukk –, nad arvasid, et kartus uute lisandunud leiukohtade pärast on asjatu. Arvan siiani, et see pole nii hull. Kuigi teoreetiliselt on küll võimalik, et doku- menteeritakse materjali kogumise koht, aga praktikas seda ei tehta.

Samas on ka halbu näiteid: meil vaid ühes leiukohas teada olnud kollast käokinga kasvatati ka mitmes aias ilutaimena, praeguseks on liik kadunud nii loodusest kui ka aedadest. Oleks võinud rohkem aedades kasvatada, siis oleks praegu taasasustamiseks materjali. Käokinga puhul ei julge tõesti arvata, kas leiukoht hävis tee-ehituse tõttu või oleks see nagunii paratamatult hävinud looduslikel põhjustel, nagu Eesti põllumajandusakadeemias tudengeid õpetamas 1963. aastal võsastumine. Selleaegne keskkonna- spetsialist oli andnud tee-ehitusele ja majaehitusele loa ilmselt mõtlema- tusest või hoolimatusest. Ka kaitse- korralduskava ei oleks suutnud kollast käokinga hävingust päästa. Metsainstituudi maadel oli mul väike katseala, proovisin kaitsta- vaid liike külvata: mõnedki hakkasid seemnest väga hästi kasvama, nagu ka kollane käoking, siberi võhumõõk või rand-seahernes (kasvas kaks aastat, siis läks välja). Paraku on need andmed jäänud vaid märkmikes- se, pole neid avaldanud. Käokinga seemneid on mul siiani alles, peaks proovima, kas lähevad veel kasvama.

Olen leplikult suhtunud, kui keegi on taime koduaeda viinud: ei kao Pärast kandidaadiväitekirja kaitsmist 1973. aastal õnnitleb kaitsmiskomisjoni poolt need leiukohad midagi ja eks ole professor Hendrik Riikoja ka teadlikkus suurem. Ma olen ikka seda meelt olnud, et kaitsealuste taimede koduaeda vii- uuendas mükoriisat. Mis seal siis kinnitada. Mul on selline kogemus mine peaks olema keelatud, aga kui pahaks panna? palu-karukellaga: eelmine aasta lõp- see oleks vabaks antud, mine tea, pesid kava tegevused, ja kava on kuidas siis oleks reageeritud. Iseasi, Taimede kaitsekorralduskavade senini kinnitamata. Andmed ju kas alati peaks karistama. kasutegur on õigupoolest olnud vananevad ja kasvukohtade olukord Ma nägin omal ajal Harjumaal nullilähedane, kavandatud tegevu- muutub. koduaias kuldkinga: kasvas mitmel si pole enamasti täide viidud. ruutmeetril, perenaine ütles, et lap- Eraldi teema on kavade kinnitami- Pärast Tallinna botaanikaaeda tu- seke, annan sulle ka seemneid, pane se üliaeglane protsess: on koosta- lid tööle Tartusse metsainstituuti. endale kasvama. Küsisin, et mis ta tud detailseid tegevusjuhiseid koos Siin olid perekondlikud põhjused. siis taime heaks teeb: tõi aeg-ajalt eelarvega näiteks viieks aastaks, aga Esimestel aastatel käisin Tallinna ja looduslikust leiukohast mulda peale, selle aja sees pole jõutud isegi kava Tartu vahet, aga pärast tütre sündi

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 EEsti LOODUs |701| 45 Intervjuu

kokku lepitud, vaid minu allkirja oli lepingule veel tarvis. Esimene ehma- tus oli päris suur. Pisitasa sai raamat siiski valmis tehtud. Olin raamatu koostamise ajal väga tänulik ka Peeter Põldmaale, kelle käest küsisin nõu seenhaiguste kohta: jahukaste- või roosteseened vähendavad tugevasti taimede hal- jastusväärtust. Mul endal ei olnud mükoloogilisi teadmisi, aga konsul- teerisin oma tähelepanekute osas Põldmaaga. Eks mu töö viga oli ka see, et kõiki taimi ei saanud ise läbi katsetada, kirjutasin vaid teiste kogemustest. Käisin küll Läti ja Moskva botaani- 2004. aastal Valencia botaanikaaias, Euroopa looduslike taimede konverentsil kaaedades ning Kiievis, kus sealse- Planta Europaea te kohalike taimede kasvatamine oli hästi arenenud.

Kas sul oma aias kasvab peale siberi võhumõõga muid tähelepanu- väärseid kodumaiseid lilli? Mul kasvab väga hästi metspipar, lõhnav varjulill ja karulauk – mis on muidugi kasutusel ka toidueesmärki- del –, samuti mitmed kellukad, jumi- kad, härjasilm. Meil on suur aed ja oleme püüdnud aia äärealad võima- likult looduslikena kujundada. Eriti kurekellukas, aga ka laialehine kellu- kas kipuvad juba pigem umbrohuks minema, neid peab piirama.

Su Tartu töökoht, metsainstituut, on praeguseks kadunud. 8. augustil 1991 Kennedy lennujaamas koos abikaasa Eeriga Sellest metsainstituudist on mul väga kahju. See oli üks esimesi ins- tituute, mis taasiseseisvumisel nii- kolisin lõplikult Tartusse. Tartu on leiab teavet taimede paljundamise öelda reorganiseeriti ja liideti üli- elukohana vähemalt praegu mõnu- või kasutamise kohta. koolidega. Minu meelest oleks pida- sam kui Tallinn. Looduslike ilutai- Mul on hea meel, et raamat on kasu- nud looduskaitsega tegelev instituut mede teema kadus pärast mind ka tust leidnud. Kahju muidugi, et alles jääma, et tõsiteadlaste saavu- Tallinna botaanikaaias ära. Viimane, illustratsioonid on viletsad, aga see tusi poolpraktilisse vormi ümber mis seal tegin, oli nn sõnajalgade on aja märk. Poleks saanud paremaid valada ja läbi töötada. Ma ise olen oru rajamine. See nägi hulga aastaid fotosid avaldada, aga värvilistest pil- kogu aeg tegelenud pigem raken- kena välja, aga ilmselt kanti ta eest tidest oleks raamat võitnud. dusteadusega: haljastuse ja loodus- vähe hoolt ning juba aastaid on oma- Raamat sündis tänu botaanika- kaitsega. aegne pilt kadunud. aia tollasele teadusdirektorile Malev Mind kutsus tööle Aino Kalda, Margusele. Ta kutsus mu enda juur- kes oli juba ise mõned aastad metsa Põhiline jälg on ikka su teos de ja ütles, et pane nüüd oma tead- instituudis looduskaitse problee- „Looduslikke dekoratiivtaimi“ mised looduslikest ilutaimedest midega tegelenud. Mu ülesanne oli (1972), mida olen kasutanud siia- kõik kirja ehk siis kirjuta oma kan- varasemate andmete koondamine ja maani. Mu meelest on väga hea didaadiväitekiri rahvalikumas vor- suvistel välitöödel kontrollimine: kui raamat, ma ise pole aednik ja sealt mis ümber. Tal oli kirjastusega juba palju harulduste vanadest leiukoh-

46 |702| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri tadest on üldse alles, millised leiu dalt sinihalli loa, kes oli vahepeal Oleks küll vaja. Asi on läinud nii andmed on usaldusväärsed ja muud range kaitse alt välja arvatud, kuna kaugele, et koolilapsed ei tee vahet küsimused. teda peeti loodusest kadunuks. tavalistel metsapuudel. Võib-olla Edasi järgnes juba koostöös teis- Sinihalli loaga on tõesti huvitav lugu: oleks kasu kooliaedade taastami- te botaanikutega punase raama- olen seda Jõhvi juures isegi kordu- sest? Lapsed saaksid aias natu- tu nimekirjade korrigeerimine ja valt otsinud ega ole leidnud. Ometigi ke tegeleda ja taimede kasvata- täiendamine ning ettepanekud uute on tegemist suurekasvulise ja hästi mine poleks üldse halb mõte. liikide kaitse alla võtmiseks. Väga silmatorkava taimega, koht on liht- Linnaaedades võiks kasvatada söö- huvitav periood oli eelmise sajandi salt leitav. Kui nüüd uuesti lähete davaid taimi, sest needki kipuvad kaheksakümnendatel aastatel mikro- vaatama, kutsuge mind kaasa. tundmatuks jääma. Muidugi võiks ehk pisikaitsealade valimine ja pii- Eks seda tulebki ilmselt nii võtta, lapsi viia rohkem ekskursioonide- ritlemine, et korraldada harulduste et looduslike protsesside vastu ikka le ning rohkem tuleks tegeleda ka leiukohtade kaitset. ei saa. Sel teemal vaidlesime palju venekeelsete lastega. Aga vaatan Pärast Eesti taasiseseisvumist ava- August Ördiga: kas inimene peab- oma perestki, et lapselaps ei tunne nes võimalus alustada taimeliikide sei- ki nii väga loodust kaitsma ja sek- taimede vastu huvi ega tunne neid. ret, selle koordineerimine ja esmas- kuma. Mulle tundub, et ka aiandus hak- te seirealade valik jäi meie osakon- kab vaikselt tagasi na hooleks. Alustasime ruuduseirega, tulema. Noored pered paari aasta pärast lisandus vähem aega Alati leidub inimesi, keda huvitavad kasvatavad sagedami- nõudev seisundiseire ja seetõttu suu- orhideed, iseasi, kui palju on sellest ni köögivilju ise; mitte renes tunduvalt ka seirekohtade arv. et poest saada poleks, Kahjuks on see olukorda komplitseeri- huvist taimede kaitsel otsest kasu. aga on tahtmine ise nud, sest ei suudeta enam kõigis koh- kasvatada. tades kordusseiret teha. Põhiliselt tuleb hoida leiukohti: Nüüd kasvatatakse tarbetaimi siis- Botaanikutel on võimalik osaleda ei tohi kaevandada või täis ehita- ki pigem vähem kui endistel aega- seiretööde või inventuuride han- da, aga looduslikku arengusse ei del. Oleme taimeatlast tehes käi- getel ning leiukohti kontrollitakse maksa sekkuda. nud sügisel mööda kartulimaid, ja jälgitakse tänapäevalgi. Poollooduslikke kooslusi tuleb mui- nagu ise nimetame, sügistaimi Seire ei saa olla eksperimenteeri- dugi hoida, sest nendeta vaesuks otsimas: mitmesuguseid umbroh- mise koht. Metoodikat võiks küll meie looduslik taimestik tuntavalt. tusid, keda näebki vaid kartuli- vajaduse korral täiustada ja muuta, Nendega on seotud ka paljud käpa- maadel, näiteks tähk-rebasheina. aga mitte nii, et hakkame aga jälle lised, kes on küll tänu orhideekaitse Inimesed eelistavad kartuli pigem otsast peale. Aegridade andmed klubile olnud kogu aeg tähelepanu poest osta, kui vanal kombel kas- peavad olema võrreldavad. Oluline all. Alati leidub inimesi, keda huvi- vatada. häda on ka rahanappus: pead valitavad orhideed, iseasi, kui palju on Mina küll kasvatan: olen poolele ma, milliseid kohti uuesti seirata ja sellest huvist taimede kaitsel otsest oma aiamaast kartuli pannud ja nii milliseid mitte, kriitika saad pea- kasu. Mõnedki klubi liikmed on mugav on sügisel võtta mõned peal- lekauba. aidanud ka teisi haruldasi liike otsi- sed üles, paned kartulid potti ega Kui me 1994. aastal seiret pla- da, näiteks Arne Kivistik Tuhala ja pea poest tassima. Mu meelest on neerisime, siis püüdsimegi liike ja Oru ümbrusest. ühe lehma pidamine ära kadunud, leiukohti jagada, et ühedsamad ini- Paljusid vanu leiukohti pole või- aga aiamaid ikka haritakse. Kuulan mesed saaksid võimalikult väikeste malik taas leida kehva dokumentee- mõnikord huviga nooremaid inime- kuludega samu kohti jälgida. Nüüd rimise tõttu. Eks kaardimaterjal oli si, kelle puhul poleks arvanudki, et seirajad vahelduvad pidevalt ja and- omal ajal väga kehv. Saime metsa- nad aiamaad harivad. mete võrreldavus seetõttu kannatab. instituudis kasutada põllumajandus- Selle üle on mul ainult hea meel, Paaril viimasel aastal pole ma enam projekti ja metsameeste kaarte; meil sest huvi aianduse vastu, olgu siis seiranud, aga natuke olen arengute- oli kohe eraldi inimene, kes püüdis tegu köögivilja- või lillekasvatuse või ga tuttav. neid kaarte omavahel kokku viia. aiakujundusega, on suuresti seotud Aga kaardid ei ühildunud, metsa- ka huviga looduse vastu. Kui tun- Taimeliikide kaitsesse suhtun üsna tükk ei mahtunud põllukaardi metsa neme meid ümbritsevaid taimi ja ka kriitiliselt: ega meil ole edulugu- jaoks ette nähtud kohta ära, vead loomi, olgu siis tegu silmatorkava- sid ette näidata – hea, kui senine olid kaartidele sisse kirjutatud. te ilutaimede või vähemärgatavate olukord on säilinud. Taimeatlase haruldustega, ja neist hoolime, muu- välitöödel oleme üles leidnud ka Kas oleks vaja taimi rohkem tut- dab see ka meid endid paremaks ja kadunud liike, näiteks Jõhvi lähe- vustada või mida selleks teha? hoolivamaks.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |703| 47 Matkarada Foto: Arne Ader / Loodusemees Arne Ader Foto:

Pühajärv on ammusest ajast tuntud erakordselt kauni kohana. Veepeeglit raamivad käänulised kaldad ja järvest tõusvad saa- rekesed. Paremal kaldal paistab Murrumets

Helen Külvik

ostimees on kaheksakümmend aastat tagasi kirjutanud, et Pühajärve „Otepää ja Pühajärve võluvad Psuvitajaid oma maaliliste maastikkudega, kõrgete küngastega ja vaiksete järvedega“, nimetades seda muga- preilide jälgedes vaks paigaks „vaikustarmastavaile vaimutöölisile“. Ühtlasi on märgitud: Sügisel soovitan pühapäevaretkeks Lõuna-Eestis „Pühajärve ja Otepää ümbrus kuulu- Pühajärve kandi matkaradu. Ehkki Pühajärve suurem vad nende kohtade hulka, kuhu ini- naaber Otepää on ennekõike tuntud talvepealinnana, mesed tulevad otsima puhkust ja rahu. Pühajärve suvitaja ei otsi seltskonda – on siin kandis ilus igal aastaajal. ta pigem hoidub kõigist eemale ning

48 |704| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ühajärv on üldiselt madal leidub järve rannal arvukalt, kuid järv: keskmine sügavus on järve suubub mitu külmaveelist alli- 4,3 meetrit, kõige sügavam kat, mis muudavad vee jahedamaks. Pkoht on 8,5 meetrit. Ujumiskohti Järve elustik on mitmekesine, peamised kalaliigid on latikas, ahven, särg, koha ja haug.

naudib üksildust ja loodu- mille pindala on 22 430 ha, loodi kuse juurest, aga sama hästi võib alus- se ilu“ [1]. juba 1957. aastal, niisiis on ta tada ja lõpetada Pühajärve restorani Nüüdsel ajal on Püha- nüüd igati väärikas eas. või spaahotelli juures. järve suvitajail küll veidi Looduspargi mitmekesises Lühim on Pühajärve tunnetusra- teine kuulsus, kuid suvi on maastikus on peidus 65 järve ja da, mis algab ja lõpeb Pühajärve lõu- selleks korraks läbi ja seega järvekest. Käänulise kaldajoone ja naotsas Otepää–Kääriku–Kurevere võiks just praegu olla paras viie metsase saarega Pühajärv on ja Otepää–Nüpli–Sihva tee ristumi- aeg avastada Pühajärve looduse neist suurim. Pühajärve peetakse se kohas. See poolteise kilomeetri ilu ning nautida veidi üksildust. üheks Eesti kauneimaks järveks – pikkune rada pakub võimalust avar- sellele on raske vastu vaielda. dada meelte kaudu teadmisi loodu- Pühajärv ja selle ümbrus kuu- Pühajärve ääres on matkarada- sest. lub Otepää looduspargi piires- sid õige mitu. Pikim on 13-kilo- Rattaretkeks sobib kümmekonna se, mis omakorda hõlmab Otepää meetrine rada, mis kulgeb ümber kilomeetri pikkune ring ümber järve. kõrgustiku vaheldusrikkama pin- kogu Pühajärve. Rada saab amet- Looduses ei ole rada küll tähistatud,

namoega keskosa. Looduspark, Helen Külvik Foto: likult alguse Otepää looduskes- ent Otepää looduskeskusest saadud

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 EEsti LOODUs |705| 49 Matkarada Foto: Margit Mõttus / Loodusemees Margit Foto: Foto: Arne Ader / Loodusemees Arne Ader Foto:

Pühajärve renoveeritud mõisahoones tegutseb puhkekeskus ehk puhkekodu. Hoone iseloomulik tunnusjoon on kõrge torn, kust saab praegugi imetleda Pühajärve looduse ilu

Pühajärve mõis Otepää-Pühajärve kandi suvise selt- ühajärve kaldal asuvat mõisa sielu keskus. Näiteks 1937. aastal oli on esimest korda mainitud Turistide Kodus tööl 15 inimest, kes 1376. aastal. Mitu sajan- hoolitsesid puhkekodu ümbruse Pdit kuulus mõis von Uexküllidele. heakorra eest [1]. Märkimisväärne Hiljem käisid valdused mitu korda on seegi, et 1937. aastal suutis ühe omaniku käest teise kätte, kuni Turistide Kodu köök pakkuda lõu- 1880. aastatel sai mõisa omanikuks nat korraga 200 inimesele: see käib August von Sivers, kelle eestvõttel üle jõu enamikule tänapäeva Eesti ehitati uus esinduslik historitsistlik maaturismiettevõtetele. peahoone. Uhke kivihoone tunnus- Suurem osa mõisahoonest hävis detail on vasakpoolses otsas paik- 1944. aastal, kuid taastati 1951. aas- või internetist prinditud kaardi järgi nev neljakorruseline torn. Peahoone tal, siis juba puhkekoduna. Nüüdse sõites ei tasu eksimist karta. tagakülg avaneb Pühajärvele. hoone välis- ja sisekujunduses valit- 1919. aastal mõisahoone võõ- seb neoklassitsism. Häärber reno- Peredele sobib kõige paremini randati. 1930. aastail tegutses mõi- veeriti põhjalikult 1990. aastate Murrumetsa matkarada: 3,5 kilo- sas Eesti turistide ühingule kuulu- lõpul ja on endiselt kasutuses puh- meetri pikkune rada on just parajal nud Turistide Kodu. Sellest kujunes kekoduna. määral pikk, et lasteaialapski suudab selle läbida. Murrumetsa matkarada algab Pühajärve spaahotelli juurest parklast ning on tähistatud hästi silma paistvate kollaste suunaviitadega. Tõsi, parklast ei õnnestu leida

Foto: Riinu Külvik Foto: ei rajaskeemi ega suunaviita, ent kuna oleme endale hankinud internetist prinditud voldiku, taipame seada sammud otseteed Pühajärve sõjatamme juurde. Tamm on parklast kenasti näha ja eksimist pole karta.

Pühajärve sõjatamm on üks Pühajärve sümboleid. Selle ligi seitsmemeetrise ümbermõõduga puu vanuseks on hinnatud 300–400 aastat. Legendi järgi Poisikesi köidab ikka vesi ja kõrgus. Pargi ja matkaraja puitrajatised on veidi kulu- olevat tamm saanud nime 1841. a nud moega, kuid raja ääres on tahvlid, mis teatavad, et 2018. aasta veebruariks puhkenud talupoegade vastuhakust saavad laudteed ja sillad uuendatud moe Pühajärve mõisniku vastu, nimelt ole-

50 |706| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Mõisatorni tipust avaneb kena vaade Pühajärve sõjatammele ja mõisapar- gile. Pilt on tehtud ajal, mil sõjatamm oli lopsakam ja kõbusam kui praegu. Taamal paistab Pühajärve (Sõja)tammik

Pühajärve legendid ühajärve kohta on olnud liikvel hulk legende, näi- teks rahvajutt järveks saa- Pnud pilvest. Rahvasuu on veekogu teket seletanud ka niimoodi: vanasti, kui järvedel ja jõgedel olnud veel luba rännata ja endale sobivat kohta otsida, tulnud üks järv ühel pühapäevasel päe- val orgu ja jäänud sinna püsima. Järv saanudki nime selle järgi, et ta tulnud just pühapäeval. Kolmanda, ilmselt kõige tuntu- ma legendi järgi olevat järv tekkinud Linda, leinava ema pisaraist: naine nutnud taga oma sõjas lan- genud viit poega. Praegused jär- vesaared olevat Linda poegade kalmukünkad.

vat talupoegi vastuhaku eest karistatud ja kaunilt kujundatud põõsasalud. ringiga. 1975. aastal avati Pühajärve just tamme naabruses. Kõikjal laiub rohelus. Kuni ranna- vastuhaku 130. aastapäeva puhul Samas on levinud kuuldusi, et puu, ni ulatuvat mõisaesist muruväljakut tammeringi keskel mälestuskivi, mille mida praegu sõjatammena tunneme, niidetakse ilmselt iga päev, aga siin autor on Lembit Paluteder. polegi selle mässuga seotud: õige puu lubatakse loodusel natuke rohkem asunud Pühajärvele märksa lähemal. vohada: sõjatamme piirkonnas kasva- Sooniit. Rada lookleb nüüd järvele 1930. aastatel olevat puu kehva ter- vad rohu sees vahvad tindikud. lähemale, kuni jõuab laudteeni, mis vise tõttu maha põletatud ning sõja- Möödume Pühajärve tammi- viib matkajad soisele niidule, vähe- tamme tiitel kandunud lihtsalt edasi kust, millega on seotud üks järve masti infotahvli andmetel. Varem teisele suurele tammele. Olgu kuidas tekkelegende: kunagi ammu olnud seal olevat siin olnud pärandkooslus – on, Pühajärve kuulsaim tamm on igal kandis palju tammemetsi, ent Pühajärve poollooduslik sooniit –, kuid nüüd juhul vaatamisväärsus. ennast veel polnud. Üht neist tammiku- meenutab ala pigem mangroovivõsa, Sõjatamme seisund pole paraku test peetud pühaks. Kord tulnud suure eriti praeguse kõrge veeseisu korral. kuigi hea. RMK looduskaitsetalitu- mühinaga järvemõõtu pilv ja peatunud Rohked mahalangenud ja sammaldu- se juhataja Urmas Roht andis juba taevas, otse tammiku kohal. Inimesed nud puutüved, mis soiste mätaste ja 2010. aastal puule õige vähe eluloo- vaadanud pilve ja öelnud: „Kohiseb arvukate jõekeste vahel näivad saaki tust. Tol aastal oli tamm augustitormis teine seal taevas nagu meie püha tam- varitsevate krokodillidena, süvenda- kõvasti räsida saanud: kõige suurem mik maa peal.“ Selle peale sadanud vesi vad džunglitunnet veelgi. ja ilusam haru oli murdunud, samuti suure pahinaga püha tammiku kõrva- Mangroovide vahelt pääseme siiski hulk teisi oksi. Pärast tormi tõmmati le maha. Tekkinud järve hakkas rahvas eluga ja tee viib veidi kõrgemale kal- puu põhiharude ümber tugivitsad ja nimetama Pühajärveks. dapealsele. Matkarada kulgeb mõnda vähemalt praegu, 2017. aasta sügisel, Praegune tammik, mida nimeta- aega üsna tihedas metsas. Siin kasvab on oksad kenasti lehtes ja rohelised. takse ka Sõjatammikuks, on esimest rohkesti sarapuid, pärnasid ja tamme- korda kaardipildis näha 1845. aasta sid. Tegu on salumetsailmelise puistu- Pühajärve tammik. Sõjatamme mõisakaardil. Tammik on radiaalse ga, kus isegi sügisesel keskpäeval on ümber paiknevad ilusad tiigikesed istutusviisiga: pigem on tegu tamme- kuulda mitut liiki lindude lauluhäält.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |707| 51 Matkarada

Pühajärve ümbruse puhkajad. endroloog Urmas rasket betoonplommi, Miks Murumetsast sai Murrumets, Roht tegi 2011. mis surub tamme kes- pole täpselt teada. Ehk on põhjuseks aastal kindlaks, et kelt laiali. Pealegi imab asjaolu, et muru asendus metsaga ja sõjatammeD üle on võimust ja hoiab betoon niis- järvelt puhuvad tugevad tuuled kipu- võtnud tüvemädanik, maa- kust, mistõttu on plommi vad ikka metsa murdma? pinnast kuni võrani. Tamme ümber tekkinud väga tugev Järve pole näha, üksnes aimata. hävimise peapõhjuseks pidas mädanikukolle. Tamm on küll Kui rada on juba veidi üksluise ilme ta 1990. aastate keskel kahe veel elus, ent nüüdseks kindlasti võtnud ja tühjad kõhud üha enam suure haru vahele paigutatud jõudnud oma eluõhtusse. märku annavad, muutub rajaümbrus korraga lagedamaks ja heledamaks, tihe salumets asendub kõrgema laa- nemetsaga, tee muutub avaramaks ning õige pea avaneb kutsuv vaade kauaoodatud puhkekohale.

Foto: Helen Külvik Foto: See on Angunina poolsaare esimene lõkkeplats, kus on kenasti käe- pärast nii piknikulaud kui ka lõkke- puude kuur. Plats asub kohe järve veeres, ent kallas on siin üsna kõrge, vee äärde pääseb treppi mööda. Pühajärve kaldad ongi üldiselt üsna kõrged ja järsud, kerkides kohati vee- pinnast ligi kaheksa meetri kõrgusele. Vesi on kalda ääres madal ja kut- suvalt liivase põhjaga: suvel oleks Kohe näha, et mõisapark: mitmesugused sirged ja ümarad vormid loovad siit maru hea vette sulpsata. Samas Pühajärve pargis esteetiliselt nauditavaid vaatevälju on kusagil siin, Angunina poolsaare lähedal, järve kõige sügavam koht: veidi üle kaheksa meetri. Pärast kosutavat puhkust suundume tagasi matkarajale, mis mõnekümne meetri pärast keerab paremale metsa ja viib tagasi sõjatamme juurde. Tee kulgeb taas läbi laanemetsa, seejärel põi-

Foto: Arne Ader / Loodusemees Arne Ader Foto: kab korraks Kääriku–Otepää kergliik- lusrajale, et siis uuesti sarapuutihnikus- se laskuda. Enne lagedale väljale jõud- mist käime veel läbi tuttava „mangroo- vivõsa“. Laudtee on sügiseste sadude tõttu libedapoolne, kuid lastele pakub see just parasjagu põnevust. Juba hakkab paistma tuttav sõja- tamm kesk maalilisi tiigikesi, ümaraks Vaade sügishommikusele Murrumetsale pügatud pajusid ja rohetavaid muruväl- ju. Matka lõpetame spaahotelli juures asuval mänguväljakul soojas sügispäi- Kogu matkaraja ääres on hulk tea- Murrumets. Oleme jõudnud mat- keses ja peame plaani võtta lähiajal ette betahvleid. Need tutvustavad lähi- karajale nime andnud Murrumetsa. uus retk: ümber terve Pühajärve, olgu konna elupaiku ja elustikurüh- Arvatakse, et selle algne nimekuju oli siis ratastega või jalgsi! mi. Sooniidu teabetahvel annab üle- Murumets. Tõenäoliselt oli see ala 1. Otepää ja Pühajärve võluvad suvitajaid oma vaate pärandkoosluste, sh sooniitude varem vähem metsane, meenutades maaliliste maastikkudega, kõrgete küngas- kujunemisest, sõjatamme juures oleval pigem parki, seega oli tegu parkmet- tega ja vaiksete järvedega. – Postimees tahvlil on juttu tiikide tähtsusest elupai- saga, kus ilmselt ka hoolsalt muru nr 144 (31.05.1937): 7. gana, Murrumetsa sügavustes aga õõn- niideti. Siin armastasid jalutada pee- Helen Külvik (1975) on ajakirja Eesti sustest ning linnu- ja imetajaliikidest. ned lossipreilid ja -härrad, hiljem aga Loodus toimetaja.

52 |708| EEsti LOODUs OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri „REISILE LASTEGA“ on reisijuht, mille on koostanud Lonely Planeti Prantsusmaalt pärit staažikas kaasautorite kolleegium. Raamat on ilmunud inglise keeles juba kuus korda ning kujunenud heaks nõuandjaks kõigile, kes soovivad ühisest perekondlikust puhkusereisist maksimumi võtta. Mured võivad muidugi teie teele takistusi kuhjata: milline sihtkoht valida ja kuidas sinna saada, mida ilmamuutuse jaoks kaasa pakkida, kuidas võõraid ja „eksootilisi“ haigusi vältida? Kas teie kõige pisem laps karjub terve 24-tunnise lennusõidu? Kas teie vanim laps võib rahus puuvilja nosida ega pea kõhuusse kartma? Kas te saate sukelduma minna, kui lapsed on kogu aeg sabas? Ärge muretsege: miski ei takista teil reisi nautimast, isegi kui laste viimine teise maailma otsa eeldab mõningast oskusteavet. Raamatu esimesest osast leiate elementaarseid nõuandeid ja soovitusi, kuidas perega reisimist ladusaks muuta ja äpardustest hoiduda – kuidas reisiks ette valmistada, dokumente ajada, head tervist tagada, samuti mida reisi ajal jälgida, milliseid transpordivahendeid eelistada, kuidas laste jaoks reisi huvitavaks teha ja nende muljeid rikastada ning lõpuks kuidas pärast reisi taas kodusesse rutiini valutult sisse elada. Soovituste osas on arvestatud igas vanuses lastega imikutest teismelisteni. Suure osa planeerimisest moodustab pere jaoks sobiva sihtkoha valimine. Raamatu teises osas jagatakse teile sellekohaseid soovitusi ja käsitletakse laialdast valikut maailma sihtkohti. pehme kaas Konkreetsed tegevused, huviobjektid, mugavus, tervishoid, 224 lk võimalikud ohuallikad ja parim aastaaeg reisimiseks: iga riik pood.koolibri.ee on hoolikalt läbi uuritud, et võiksite oma valikus kindel olla. Mitmepäevane jalgsimatk Marokos on mõistagi hoopis midagi muud kui delfi inide vaatamine Floridas või maadeavastaja mängimine Amazonase vihmametsas ning sellest raamatust saate otsuse langetamiseks esmaseid ideid. Edasine on juba teie teha: valida riik, mis köidaks teie paigalpüsimatut poisipõnni, väikest tüdrukut, kes tahab olla printsess, või teismelist spordihuvilist. Sellest raamatust leiate, millised on lastele kõige sobivamad kohad loomavaatlusteks või rüütlilossidega tutvumiseks, kus on maailma paremad teemapargid või kus nad saavad näha kinolinalt tuttavaid paiku või oma lemmikkangelasi. Reisihuvilisi ei kutsuta sugugi üles lastega ülearu metsikuid reise sooritama, kuna raamatus on esindatud siiski vaid maad, kus on turistide jaoks olemas arvestaval tasemel infrastruktuur ja lastel midagi põnevat teha või näha. Nii on raamatus eraldi juttu peaaegu kõigist Euroopa maadest ning suurest osast Ameerika riikidest, aga ka hea valik paremaid sihtkohti mujalt maailmast alates Marokost ja Senegalist nng lõpetades Fidži ja Tahitiga. Euroopa ja Põhja-Ameerika osas ei ole lastega reisimine tervise ja toitumise mõttes muidugi keeruline, nii et kui muude riikide kohta on suurem osakaal hoiatustel ja ettevaatusabinõudel, siis neis paigus rändajatele jagatakse näpunäiteid muu hulgas selle kohta, kuidas kulusid kokku hoida. Kindlasti pakub raamat ladusat ja huvitavat lugemist. Kuigi autorite stiil võib tunduda ülemäära hoolitsev, tasub igal lastega reisijal soovitusi kõrva taha panna ja vastutustunnet mitte unustada, eriti kui tee viib eksootilistesse sihtkohtadesse. Ükskõik kas olete kogenud rändur või algaja või kas lastega reisimine tundub heidutav või peibutav, saate Lonely Planeti värskelt eesti keeles ilmunud reisijuhist kasulikku nõu ja väärt ideid. Olavi Teppan autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS 53 Looduselamus maailmast Fotod: Hendrik Relve Fotod:

Austraalia kõrb Uluru-Kata Tjuta rahvuspargi piirkonnas. Tüüpilistest puudest kasvab seal kasuariin

Hendrik Relve

õviosa Austraaliast võtab enda Austraalia alla kõrbeline sisemaa outback. Eesti keelde ei saa seda ühe Lsõnaga tõlkida. Austraallastele tähen- dab outback tühermaad, kus inim põuasel sisemaal asustus on hõre, taimestik kidur ja loomi vähe. Ometigi on sellisel tüher- Kogu Austraalia elustiku arengut on tugevalt mõjuta- maal rändurile oma võlu. nud veepuudus: see mander on Antarktise järel maa- Kuigi suurem osa Austraaliast on kõrbeline, olen seal ringi liikudes koge- ilma kõige sademetevaesem. Teisalt on sealse elusti- nud, kui erinevad võivad olla maail- ku nagu Uus-Meremaalgi kujundanud pööraselt pikk, ma väikseima mandri eri nurkade loo- kümneid miljoneid aastaid väldanud eraldatus muust dus ja ilmastik. Olen Austraalias pike- malt rännanud kahel korral, esmalt maailmast. 2005. aasta juulis, kui seal oli talv, ja

54 |710| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Lõviosa Austraaliast võtab enda alla kõrbeline sisemaa outback

Niisugune eukalüptihõrendik on Sise-Austraaliale niivõrd iseloomulik, et talle on antud lausa omaette nimetus: mallee teisel korral 2016. aasta novembris- kõrvutada temperatuuri eelmise 20 000 liigi, valdav osa on endeem- detsembris, suve hakul. Mõlemal kor- korra omadega. Ja siis imestasin hoo- sed: neid kasvab looduslikult vaid sel- ral käisin peale Kesk-Austraalia uudis- pis selle üle, kuivõrd lähedased olid lel mandril. Seepärast tuleb taimehu- tamas ka Põhja-Austraalia lopsakaid mõnes paigas suvetemperatuurid tal- vilisel siin tihti kõvasti vaeva näha, et džungleid, Lõuna-Austraalia võimsaid vistele. Näiteks tundus veetempera- suuta seninägematute taimede vir- eukalüptimetsi ja Suure Vallrahu üli- tuur Suure Vallrahu juures snorgelda- varris pisutki orienteeruda. Näiteks külluslikku mereelu. des suvel samamoodi mõõdukalt soe, puuliikidest on iseloomulikud rohked Neilt reisidelt on meelde jää- kui oli olnud talvel. Aga Austraalia eukalüptid ja akaatsiad. Eukalüptiliike nud suured temperatuurikontras- sisemaal polnud suvel sugugi sel- leidub Austraalias ümmarguselt seit- tid. Talvisel reisil üllatasid mandri eri list põrgupalavust, nagu olin kart- sesada (väljaspool Austraaliat vaid otste temperatuurivahed. Põhjaotsas, nud. Vahetevahel kerkis temperatuur kümmekond), aga akaatsialiike on üle Daintree rahvuspargi vandelpalmi- küll väga lämbeks, kuid mõne tunni- üheksasaja (mujal maailmas veidi üle metsas, tuli vaevelda kuumuse käes, ga võis ilm muutuda samasuguseks kahekümne). aga lõunaotsas, Melbourne’ist lõuna parajalt soojaks nagu talvel. Akaatsia- ja eukalüptiliigid, pool, lõdisesin eukalüptimetsas, kuhu keda Austraalia sisemaal nägime, oli maha sadanud värske lumi. Kõrbe eukalüptid ja akaatsiad. olid kasvult kiduramad kui mujal. Suvehaku reisil 2016. aastal sain Austraalia taimeriik hõlmab üle Eukalüptidest on jäänud eriliselt meel-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |711| 55 Looduselamus maailmast

de Hattah-Kulkyne’i rahvuspargi ning suurem osa neist, ligi 70%, elab puud. Olime seal 2005. aastal telkimas Austraalias. väga hõredalt kasvavate ning äärmi- Ürgimetajad on aga veelgi vanapä- selt madalate haruliste peene tüvega rasem loomarühm. Nüüdsel ajal on puude vahel. Eestlasele meenutavad nad peaaegu kõik välja surnud. Järele need pajusid. Kuid seda, et nad pajud on jäänud vaid viis liiki ainupilulisi. ei ole, reetis lehtedest leviv tugev Ainsate imetajatena maailmas nad eeterlik hõng. Teiseks oli kummaline ei poegi, vaid hoopis munevad. Nad näha, et enamikul tüvedest oli koor kõik elavad üksnes Austraalias või narmastena maha tulnud, nagu olek- naabruses asuval Uus-Guinea saarel. sid nad hukkumas. Ent eukalüptidel Kahte Austraalia ainupilulist, on seesugune koore pidev uuenemine nokklooma ja sipelgasiili, on looduses täiesti tavapärane. Eukalüptihõrendik, kohata võrdlemisi raske. Peamiselt mida nägime, on Sise-Austraaliale nii- seetõttu, et nad mõlemad on väikese- võrd tüüpiline, et talle on antud oma- kasvulised loomad ja tegutsevad ena- ette nimetus: mallee. masti hämaruses. Neist kahest liigist Akaatsiaid märkasime Austraalia võib sipelgasiil asustada ka Austraalia keskosa punakatel liivalagedatel tava- kõrbealasid. liselt kasvamas vaid ühekaupa. Eriti Nokkloom õnnestus meil loodu- sageli kohtasime selliseid akaatsia- Kasuariini võrseid esimest korda ses siiski ära näha. Aga selleks pidi- maastikke Uluru-Kata Tjuta rahvus- eemalt silmitsedes tundub võimatu, et me teda tervelt neli päeva otsima ja pargi lähikonnas. Juba eemalt on neid tegemist on lehtpuuga passima. Sipelgasiili me looduses ei puid lihtne eristada: kaunid korrapä- näinudki, kuid saime tema toimeta- rased võrad on laiali sirutunud nagu misi siiski vaadelda ühes Austraalia vihmavarjud. Kui oksi lähemalt uuri- pis puitunud kestaga pähklikesed. loomaaias. da, hakkavad silma astlad ja iseloo- Niisiis on kasuariin, hoolima- Mõneti näeb see loom välja nagu mulikud liitlehed. ta petlikust välimusest, ometi leht- meie siil. Ent okkad on pikemad ja puu. Tänu kitsastele võrsetele ja leh- koon meenutab pliiatsit. Peenikese Kasuariini mõistatus. Uluru-Kata tedele aurub äärmiselt vähe vett. jäiga koonuga tuhnib sipelgasiil maa- Tjuta rahvuspargis tegime tutvust Taimeteadlaste väitel on kasuaarii- pinnas ja sipelgapesades, et leida mõistatusliku puu kasuariiniga. nid ja nende lähedased sugulased putukaid, oma põhitoitu. Kui ta meie Varem olin kasuariine kohanud Ida- maailma taimeriigis õige erandlikud. silme ees ringi vudis, paistsid ajuti Austraalias mere lähedal. Nüüd pidin Botaanikud pidid omavahel palju ära väga pikad ja tugevad küünised. imestusega tunnistama, et nad tunne- vaidlema, enne kui suutsid neile tai- Nendega tavatseb ta lahti lõhkuda vad end suurepäraselt ka siin, merest mede süsteemis sobiva koha leida. kivikõvu termiidipesasid. Termiidid kaugel asuvas kõrbes. Need taimed ei ole Austraalias kau- on üks tema lemmikroogi. Seda puud esimest korda eemalt geltki ainsad, kelle tõttu on botaani- Kahjuks ei olnud meil teda jälgi- silmitsedes tundub võimatu, et tege- kud pidanud pead murdma. des võimalik kindlaks teha, kas tegemist on lehtpuuga. Näib, nagu ripuk- mist on isas- või emas- sid okstelt alla pikad peened okkad, loomaga. Emasloomal mis tuule käes kenasti hõljuvad. Niisama kordumatu kui Austraalia on nimelt kõhu all pisi- Samuti paistavad puu okstel rippuvat taimestik on ka loomariik. ke kukkur. See ei ole pisikesed ümarad käbid. Kui aga lähe- vajalik mitte ainult male astud ja ühe neist ligi kämbla- poja imetamiseks, vaid pikkustest „okastest“ sõrmede vahe- Austraalia sipelgasiil kuulub ürg ka muna haudumiseks. Kui poeg on le võtad, mõistad, et see ei saa olla imetajate hulka. Niisama korduma- munast koorunud, on ta sõrmeotsast okas. Ta meenutab meie kodumai- tu kui Austraalia taimestik on ka loo- väiksem. Ema imetab teda erakordse osja lülilist vart, kus lülide liite- mariik. Loomade seas on eriti ainu- selt toitva roosat värvi piimaga vähe- kohtades on näha pisikesed hambad. laadsed kaks rühma, kukrulised ehk malt viis kuud, enne kui poeg usaldab Needsamad „hambad“ ongi botaani- kukkurloomad ja ürgimetajate hulka kukrust välja tulla, et omapead maail- kute kinnitusel kasuariini lehed. Aga kuuluvad ainupilulised. ma avastama hakata. osjavarte moodi osad on selle puu Kukrulised on vanapärased imeta- võrsed. jad, kelle pojad sünnivad väga väeti- Punakänguru on Austraalia vapi- Kasuariin kasutab fotosünteesimi- na ning kosuvad seejärel pikka aega loom. Erinevalt ainupilulistest saab seks nii oma lehti kui ka võrseid. ema kõhul asuvas kukrus. Maailmas mõnda liiki kukkurloomi Austraalia Sõrmeotsasuurused „käbid“ on hoo- on teada veidi üle 300 liigi kukrulisi looduses näha üsna kergesti. Oma

56 |712| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ma tahan kõike. Hinnaalanduseta,H odava väljamüügita. Tahan nautida seda, kuis viin oma reisirühma läbi kõrbe nagu Mooses, ja tahan istuda üksi suurlinna pohmellises hommikuhämus. Tahan nutta väikeses külakirikus ja naerda neegrinaise suures süles. Tahan olla ilmamaa serval ja sõita rongigaro läbi Venemaa. Tahan surra ja uuesti sündida. Ja armastada, armastada, armastada. Lõputult. Nendest tahtmistest on sündinud see raamat ja inspireeritud mu reisid.

– Tiit Pruuli

Saadaval raamatupoodides üle Eesti. OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS 57 Looduselamus maailmast

Punakänguru pojaga. Poeg ei mahu pärast pooleaastast kukrus kasvamist sinna enam hästi ära, kuid ei raatsi seda ometi hüljata

Pliiatsitaolise koonuga tuhnib sipelgasiil maapinnas ja sipelgapesades, et leida putukaid, oma peamist toitu

esime- iga päev. Ent tuli ette ka päevi, kui ja tahavad sõiduki eest kiiresti kadu- Kändlersel reisil nägime teda lausa mitu korda. da. Kuid selle asemel et teeäärsete nägime suur- Mõni kohtumine punakängurute- põõsaste vahele karata, hüppasid nad vombatit, koaalat ja ga on jäänud meelde eriti teravalt. põikpäiselt ikka piki teed. See mee- bandikuuti ehk kukkurmäkra, kõne- Kord näiteks juhtusime nägema kahe nutas mulle kangesti jänese pagemist lemata paljudest känguruliikidest. isakänguru kaklust. Tüli põhjust oli Eestimaa teel autotulede valgusvihus. Teisel reisil lisandus neile veel mõni raske aimata. Igatahes jagasid kaks Ainult et siis oli päevane aeg ja auto känguruliik. looma teineteisele raevukaid hoope olin ma ammu seisma jätnud. Kuid Austraalia sisemaal, kus nii esi- kui ka tagajalgadega. Viibisime Neil kahel kohtumisel ei jätnud loomi elab üldse hõredalt, olen kuk- tülitsejatest ainult mõnekümne meet- punakängurud endast kuigi arukate kurloomadest saanud jälgida vaid ri kaugusel, kuid nad olid nii hoos, et loomade muljet. Aga teisalt on nad üksikuid känguruliike. Neist kõige ei teinud meid märkamagi. Austraalia sisemaa looduslike looma- meeldejäävam on olnud punakän- Teinekord hakkasid kolm puna- liikide seas kõige kogukamad ja pilku- guru. Ta on suurimaid kängurulii- kängurut takistama meie edasilii- püüdvamad. Austraalias on nad tava- ke üldse, vahest ligi poolteise meetri kumist. Sõitsime autoga kõrvalisel lised, aga kusagil mujal ei ole võimalik kõrgune. Nime on ta saanud karvasti- kõrbeteel. Ühtäkki kargas põõsaste neid kukkurloomi kohata. Seetõttu ku tooni järgi, mis matkib Austraalia vahelt välja kolm kängurut ja hakkas on austraallased valinud punakängu- kõrbeliiva värvi. tee kõrval meie autoga võidu hüp- ru oma maa vapiloomaks. Ehkki Austraalia sisemaa on tema pama. Kui aga olin autol hoo maha tüüpiline eluala, ei kohanud me võtnud, põikasid nad teele auto ette. Hendrik Relve (1948) on kirjamees ja punakänguruid seal kaugeltki mitte Oli selgesti näha, et nad on paanikas maailmarändur.

58 |714| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Keskkonnakaitse

Planeeritav tehas ei suurendaks Eesti metsaraie mahtu. Tooraineks vajami- Tartu tselluloositehas: nev puit pärineks peamiselt Eestist ja Lätist, kuid vajadusel ka Leedust ja Valgevenest“. Mõistagi võib selli- kas Pulp Fiction? sel juhul öelda, et vajaduse korral on tooraine areaaliks kogu Euroopa! Urmas Aunin na kasutama kuuse, männi ja kase paberipuitu, mida praegu viiak- Est-For Investi äriplaanist ei leia änavu 20. juunil ilmus mit- se Eestist välja lisandväärtust and- me tehase prognoositavat veoku- mes portaalis pressiteade: mata“. On hinnatud, et „tehase aasta- lu. Veokulu on iga äriplaani oluline „Täna andsid Eestisse puidu- ne puidutoorme vajadus saaks olema majandusnäitaja, eriti kui väljund on Trafineerimistehast rajada sooviva Est- ligikaudu 3,3 miljonit kuupmeetrit“. umbes 2000 tonni toodangut ööpäe- For Investi esindajad rahandusminis- Kirjeldatud koguste järgi peaks vas. Võib ju oletada, et tehas hak- teeriumile üle kokkuvõtte tehase raja- tehas piltlikult öeldes kallama kab toorainet varuma oma teenin- mise eeltöödega kogutud infost ja Lilleküla staadioni suuruse laoplat- dusplatsil kokkuostuhinnaga, nagu läbiviidud analüüsidest. Infot küsis si (umbes 0,7 ha) triiki puitu täis, kui näiteks Kuusakoski. Pidevalt suures arendajalt rahandusministeerium, et tarne mahuks on arvestatud umb- koguses toodangut väljastava teha- valmistada ette lähtetingimused pla- kaudu 10 000 kuupmeetrit ööpäevas. se puhul poleks selline variant usu- neeritava tehase asukoha valikuks ja Sellise tulemuse annab lihtne mate- tav: lõpptoodang läheb ju ekspordiks? mõjude hindamiseks, teatas Est-For.“ maatiline arvutuskäik, võttes aluseks Ekspordituru käitumist on raske ette „Rahandusministeeriumile ülean- äriplaanis hinnatud toorme mahu aimata, sestap peab olema tagatud ka tav infopakett koondab alusandmesti- 3,3 miljonit tonni paberipuitu aastas, pikaajaline varustuskindlus. ku, mis on kogutud puidurafineerimis- jagatuna päevade arvuga. Kavandatava tehase eellugu on tehase idee läbitöötamisel eesmärgiga Paberipuidu tooraine kasvab meil pikem, investeeringu tagamaadest mõista, kas projektiga on põhimõt- teatavasti metsamaal. 1. septemb- on tänavu 23. aprilli Postimehes teliselt otstarbekas tegeleda,“ selgitas ril 2017 on Asko Lõhmus ajalehes kirjutanud Andrus Karnau artik- Est-For Investi juhatuse liige Margus Sirp ergutanud mõtlema, mil määral lis „Puidutehase avalik ja erahuvi“. Kohava. „Dokument sisaldab enne eri- on metsandus sundseisus ja millised Tänavu 10. mail on Postimehes aval- planeeringu algatamist Est-For Investi on teised realistlikud võimalused. Ta datud uudisteagentuuri BNS teade, et tehtud eeltööd ja geoinformaatilise tõdeb, et ülerahvastatud ja üha teh- kava järgi algatatakse miljarditehase sobivusanalüüsi tulemusi. Samuti ka noloogilisemas maailmas ei ole met- tõttu Emajõe piirkonna eriplaneering. praegu teadaolevat infot tehase või- samaa intensiivkasutusele ja investee- Rahandusministeeriumi kodule- malikest keskkonnamõjudest.“ ringutele puidutootmisse pikaajalist hel ongi teade, et vabariigi valitsus Geoinfo analüüsis keskenduti piir- alternatiivi. Vastuolusid esile tuues on on 11. mail 2017 algatanud riigi eri- konnale, kuhu on otstarbekas raja- Lõhmus märkinud, et metsatööstuse planeeringu, et hinnata puidurafi- da puidurafineerimistehas ja kus saab visioon näib lähtuvat lühiperspektii- neerimistehase mõjusid ja kavanda- tehast käitada. „Kuna veetarve, toor- vis raieküpsete metsade hetkevarust da selle toimimiseks vajalik taristu. aine kättesaadavus ja raudteeühen- ja kogu maailmas suurenevast pui- Eriplaneeringu eesmärk on leida pui- dus on tehase toimimiseks vältima- dunõudlusest. Üliintensiivset ideaali, durafineerimistehasele kui suure riik- tult vajalikud, ei ole mõistlik kaalu- mida bioloog Tõnu Ploompuu nime- liku huviga ja olulise ruumilise mõju- da asukohti terve Eesti territooriu- tab tselluloosipõllunduseks, kutsuvad ga ehitisele kõige sobivam asukoht mi ulatuses, vaid keskenduda Suur- puidutöösturid ise biomajanduseks Tartu- või Viljandimaal Emajõe lähi- Emajõe piirkonnale, kus enamik asu- (ajalehes Maaleht, 31. märts 2017). piirkonnas (umbes 5–10 km jõest). koha valikuks vajalikke tingimusi on Est-For Investi kodulehte sirvides Täpsustanud geoinfot, on lõpuks täidetud. Välistavatel teguritel põhine- leiame kolmandalt lehelt teabe, mis- koostatud kaart, mis on avaldatud va geoinfo analüüsi tulemusel selgus moodi kavatseb rajatav tehas toor- 17. mail 2017 ERR uudisteportaa- Emajõe läheduses 59 ala, mis võivad ainet hankida: „Esialgse prognoo- lis Jane Saluoru artiklis „Erakondade olla sobivad tehase rajamiseks,“ täp- si kohaselt alustaks tehas tootmist Tartu juhid ei poolda tselluloositeha- sustas Margus Kohava.“ 2022. aastal. Tootmisvõimsuseks pla- se rajamist Emajõe äärde“. neeritakse keskmiselt kuni 750 000 Väidetavalt ei poolda erakonda- Est-For Investi äriplaani esilehelt tonni biotooteid aastas. Tooraineks de juhid tehase rajamist. Aga kas hakkab kõigepealt silma üks arvnäi- kasutataks aastas hinnanguliselt ca Emajõe-äärsed elanikud seda ise soo- taja: toodangumaht 750 000 tonni 3,3 miljonit kuupmeetrit paberipui- vivad? aastas. Järgmiselt lehelt leiame, et tu ja puiduhaket, mida praegu 4–5 Urmas Aunin (1960) on Tartu ülikooli kavandatav tehas hakkaks „tooraine- korda odavamalt Eestist välja viiakse. matemaatik, elab Tartus.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |715| 59 Mätta otsast Foto: Tiit Tiit KändlerFoto:

Alberta iela on Riia kuulsaim art noveau ehk juugendstiilis majadega tänav. Dekoorid pole tuletatud matemaatiliselt, vaid omaette kunstiteosed Ämbliku maailma võrgus imetada tippkeskuseks kaks kilomeetrit. Teie kaaslane alus- 1850. aastatel oli üks juhtivaid asja- innustunud teadlase rühma, tab samast punktist, kuid nurgasekun- tundjaid arvuteooria alal, eriti lõp- kes püüab meile seletada, et di murdosakese suunaga põhja poole. matute ridade alal, Göttingenis töö- nnN arvamusliidrite nõnda armastatud Küsimus on, kuidas kahe jalutaja lii- tav saksa matemaatik Peter Gustav termin „talupojamõistus“ ei toimi ega kumist kirjeldada. Kas see süsteem on Lejeune Dirichlet (1805–1859). selgita meile maailma, kuhu inime- stabiilne või hälbib, hajub, nii et tra- 1858. aastal usaldas ta oma tudengi- ne oma leiutistega on jõudnud ja mil- jektoorid lahknevad ja jäävadki lahk- le Leopold Kroneckerile (1823–1891), les ta tegutseb, on omamoodi trikk. nema? Eriti kui arvestada, et inimene et oli leiutanud uue tehnika, lahenda- Kui maailm on mittelineaarne, siis on käib pigem vinka-vonka. maks mõningaid diferentsiaalvõrran- selle tipp kas noatera või lõpmatusse See on mittelineaarne jalutuskäik dite perekondi, millel pole analüütilist hüppav funktsioon, mis vajab julmalt ja iga korralik mittelineaarsete näh- lahendust. Ta vihjas detailidesse lasku- renormeerimist. Aga olgu, siiski jääb tuste analüütik pakub teile vastuseks mata, et oli kasutanud seda tehnikat, üks osa talupojamõistusest vajalikuks jalutuskäiku kirjeldava võrrandi (mui- et tõestada: planeetide orbiite kirjel- ka kaootilise maailma inimmõistuse- dugi mittelineaarse ja ligikaudse) ning davad lähendatud, lõpmatute ridadena le vajalikul määral korrastatud piiril. selle lahendi, mis üldjuhul on saadud esitatud lahendused koonduvad. Mulle seletas talupojamõistuse seoses mingis lähenduses. Mida muud on teil Kahjuks suri Dirichlet 1859. aas- Ernst Öpiku fenomeniga selgelt ära teha, kui teda uskuda, sest ise ei suuda tal 54-aastasena. Ei Kronecker ega akadeemik Jaan Einasto: ise otsustad, te kontrollida, kas näete veel kunagi keegi teine ole suutnud Dirichlet’ vih- ise teed ja ise ka vastutad. oma sõpra või mitte. Elu ei ole tavali- jet kasutades kõnealuste ridade koon- selt nii pikk, et kontrollida matemaa- duvust tõestada. Keegi siiski ei kahel- Jalutaja paradoks. Kujutage ette, et tikut katseliselt. Parajat irooniat luba- nud, et ta kõneles tõtt: nõnda hea oli te ei jaluta mitte nõnda, et iga sam- des võime määratleda mittelineaarsete Dirichlet’ maine. muga astute edasi meetrikese, vaid nähtuste uurijad kui teadlased, keda 1880. aastate lõpuks hakkas see esimese sammuga meetri, teisega me peame võtma hea usu peale. lahendamata probleem matemaa- kaks, kolmandaga neli ja nõnda edasi. Siinkohal on sobilik tuua üks aja- tikuid painama, nõnda korraldas Üheteistkümnenda sammuga astute looline ja matemaatiliselt banaalne Stockholmi ülikool kuningas Oscar II juba 1024 meetrit ning olete edenenud näide. läheneva 60. sünnipäeva eel suure

60 |716| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri auhinnaga võistluse nelja küsimuse mida kinnitas oma loengus 2014. aasta nalt tuksuda, uurida peidetud juhtimis lahendamiseks. Üks neist oli küsimus: suvel Kopenhaagenis peetud Euroopa süsteemide printsiipe ja avalikkuse õrna kas Päikesesüsteem on stabiilne? avatud teadusfoorumil nüüdiskuul- tasakaalu. Praktilise meele tasakaalusta- William Hamilton (1806–1865) oli sus matemaatikas, 2010. aastal Fieldsi miseks saame vaadata mitte ainult läbi tulnud ideele Newtoni füüsikaseadu- medali võitnud elegantne prantslane klaasi, vaid ka klaasi sisse. Kes pole veel sed ümber sõnastada, kasutades kahte Cédric Villani.) pead kaotanud, saab mõtiskleda footo- osakeste omadust: asukohta ja impuls- Jah, kole oleks näha planeedisüstee- nite imeliste trikkide üle. si. Nõnda sai ta kolme ruumi- ja kolme mi drastiliselt ümber rivistumas. Labane on öelda, et seda kõike seob impulsikoordinaadiga kuuemõõtme- mittelineaarsus või koguni kaootilise lise faasiruumi. Kahe osakese puhul Keeruka maailma keerutus. Sat maailma imepärane võime luua kor- tühjas kastis läheb vaja 12-mõõtmelist tunud puhtast huvist Riia linna rastatud saarekesi. Kui me poeme vir- faasiruumi. Kuid osa faasiruumist on vastu septembri keskel Riias peetud tuaalselt looduse selja taha ja vaatame määravam, osas faasiruumis on osa- Euroopa planeediuurijate ning aste- asja sealt poolt, siis näeme, et mingeid keste jaotus ühtlane. roidi-, meteoori- ja komeedihuviliste eri teadusharusid ei ole olemas. On Faasiruum on nagu maastik. Faa teaduskongressile, ootasin sealt val- vaid inimene, kes, olles hädas looduse siruum on topoloogia lihtne näide ja gust probleemile, miks kõik see kupa- toimimise mõistmisega, on pidanud Henri Poincaré (1854–1912) kasutas tus koost ei varise. Ent selgus, et kuigi maailma kastistama ja on nüüd jõud- seda, tõestamaks, et Päikesesüsteem koos oli 800 teadlast, ei peetud üldis- nud järeldusele, et kastikestevahelised on stabiilne. Ta muutis mehaanika tavaid ettekandeid, kõik tegelesid oma seinad tuleb kui mitte maha tõmmata, ja dünaamika probleemi geomeetria andmete töötlemisega, et täpsusta- siis vähemalt muuta läbipaistvaks. probleemiks. Oma võistlustöös ei käsit- da Päikesesüsteemi planeetide, ekso Öpikul oli geniaalse matemaatiku lenud Poincaré kogu Päikesesüsteemi, planeetide ja väiksemate taevakehade pea, mis lõi statistiliselt usutava korra vaid ainult kolme keha probleemi. Tal mõnd üksikut omadust. peaaegu kõigis universumi mõõdeta- kulus 200 lehekülge, et teatud lihtsus- Andmeid on tõepoolest kogune- vates valdkondades. Arvutite saabu- tuste korral tõestada, et kolme keha nud tohutult, katsu sa neid üldistada. des tema neid kasutama ei hakanud, süsteem saab olla stabiilne. Kohtunike Olles uurinud Ernst Öpiku kogutud vaid küsis: milleks mul enesel pea? jaoks oli matemaatiline kaadervärk teoseid, mis on Tartu observatooriu- Võib-olla kasutavad astronoomid üle- uudne ja Poincaré sai auhinna, kuna mis kenasti köidetuna riiulil, olemata liia arvuteid, võib-olla on arvud muu- kuninga sünnipäev, 21. jaanuar 1889, astronoom, tundus mulle, et Öpikul tunud tähtsamaks asja olemusest, mis lähenes. Kui artikkel oli ära trükitud, oli pilt meie ümber toimivast univer- universumi universaalseid nähtusi pii- leidsid matemaatikud sellest vea. Kuid sumist selgem. Ta rõõmustas kuna- rab ja kaitseb? Poincaré võttis kätte ja parandas selle, gi 1930. aastatel Tartus, et see linn Riia linn on saanud nõnda laiad avaldades uue töö 1890. aastal. sobib teadustööks suurepäraselt vaim- teed ja puiesteed ning suured pargid, Ainult et Poincaré enesegi üllatu- se keskkonna tõttu, ent mitte arvukate kui kindlustuste otstarbe kadudes lin- seks jõudis ta nüüd vastupidisele tule- pilviste ööde tõttu – muidu oleks tal namüür maha tõmmati ja bastionide musele: kolme keha ebastabiilsus on läinud vaja palju enam raha, et maksta süsteem tasandati. Aja edenedes kogu- normaalne, pidevalt stabiilsed orbii- palka oma (enamikus nais-) arvutajate nes rikkus, Rootsi võimu ajal oldi riigi did aga erand. Lubatagu nüüd küsida: suurenevale kogule. suurim linn, Tsaari-Venemaal kolmas miks meie Päikesesüsteem püsib? Me Me võime näha, kuidas tahkiste sadamalinn. võime planeetide orbiidid arvutada ehitust kompavad lained toovad sealt Arhitektuuri arenguvool tõi arhi- mistahes täpsusega ja arvutused näi- välja vajalikku salateavet, sealhulgas tekte, kes ehitasid hulgaliselt juugend- tavad, et Päikesesüsteemi olukorras selle kohta, kas raudbetoon, mis nüü- maju. Linnaäärsete 19. sajandi villade saavad planeedid hoida oma orbiite disajal segatakse koos terasvarrastega, suurus hämmastab. Tahad seda kõike suhteliselt kaua – inimliku ajaskaala- on ausalt valmistatud. Me võime tun- mitte ainult nautida, vaid ka mõis- ga võrreldes. Päikese elueaga võrrel- netada, kuidas omaette osake soliton, ta. Mulle tundub, et arvutiga pole sel des pole aga need rangelt perioodi- mis on ühelt poolt justkui matemaati- juhul midagi peale hakata. Kas pole lised. kute välja mõteldud, teiselt poolt kesk- ehk astronoomidki end üleliia arvutite Meil ei jää ka siin üle muud kui kondades, ka meres, reaalne ja jõuli- taha istutanud, selle asemel et asjade uskuda seda juttu, mis on enam või ne, võib hävitada või vajalikku teavet üle järele mõtelda? vähem kaootiliselt maha viksitud ast- tuua. Me võime visualiseerida Eesti Võib-olla sipleme universaalse uni- rofüüsik John Gribbini 2004. aas- suurimat visualiseerimise süsteemi, versumi ämbliku maailma võrgus, kui tal esmailmunud raamatust „Deep me võime kujutleda klaverikeele kõla, kolm keha, nagu Kuu, Maa ja Päike, Simplicity“, ning vähemalt kord olla mis on nähtavaks tehtud helilaine- meile täpselt teada olematutel põhjus- õnnelik inimese eluea suhtelise lühi- te mõõtmisega. Me võime heita pilgu tel koos püsivad. duse üle. (On asjakohane lisada, et mere otsatusse lainemaailma, imesta- kolme keha olukord pole muutunud, da, kust süda saab oma energia, et usi- Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |717| 61 Klimatoloogia

Foto: Timo Timo Palo Foto: Kuidas mõõdetakse sademeid?

◊ 1. Ei möödu ühtki suve, kus meil jääks tõdemata esivanematelt pärit ütlus: tuleb nagu oavarrest või lambahännast

Sademed on hädavajalik ilmaand, mille kasinus või ohtrus ühiku järgi umbes 46 cm). „Lähtudes meid vahel rõõmustab ja teinekord paneb tõsiselt muret- sellest, kas vihma on palju või vähe, tuleb külvata seemneid, mis vajavad sema. Ilmateadustajatelt saame sademete kohta teavet tih- rohkem või vähem vett“ [1]. tipeale millimeetrite keeles. Mida see õigupoolest tähen- Teatavasti on sademed õhutempe- dab? Mismoodi on üldse sademete mõõtmiseni jõutud ja ratuuri kõrval üks olulisim näitaja, mis määrab mingi maakoha kliima iseloo- kuidas seda tänapäeval tehakse? mu. Sademete hulk, kestus, intensiiv- sus ja sademetega päevade arv mõjutab Ain Kallis vanem aeg „kummardus“ just vihma- peale põllukultuuride saagikuse veel vee koguste mõõtmise ees, näiteks jõgede äravoolu, õhu puhastumist saas- õõtmine on üks neist 4.–6. sajandil eKr püüdsid valitsejad teainetest ning muidugi meie eluolu. jumalustest, mille ette Kreekas ja Indias mõõta täpset vihma Tavatsetakse öelda, et sademete hulga uuem aeg kummardub.“ kogust. Teati ju hästi seost sademete ja täpne mõõtmine on nüüdismeteoro- „MNii on 1902. aasta Postimehes kir- viljasaagi vahel. Indias avaldatud trak- loogia keerukamaid proovikive [2]. jutanud matemaatikatudeng, hilisem taadis „Arthashastra“ olevat märgitud, ülikooli professor Jaan Sarv. et selleks tuleks kasutada kindla läbi- Mis on sademed? Esimesena kasu- Aga vanem aeg? On teada, et mõõduga nõud (tänapäevase mõõt tas terminit „sademed“ (précipita-

62 |718| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Foto: Fotomuuseum, TLM F 8293 Fotomuuseum, Foto:

◊ 2. Ilmavaatlejad aastast 1910, ilmajaam teadmata. Keskel sadememõõtur Nipheri tuulekaitsmega, püüdepind 500 cm2, vasakul niiskusemõõtur tion) 1751. aastal Montpellier’ medit- ei imbu maasse ega aurustu. Ent kui ruutmeetrile ehk kümne kuupmeet- siiniprofessor Charles Le Roy, kirjel- öeldakse, et lund sadas 2 cm, tähen- riga hektarile. Seega, juba kolmemil- damaks vihma, lund, kastet ja rahet dab see lumekihi paksust. Sademete, limeetrine sadu tähendab üpris kor- [3]. Ta uskus, et veeaur lahustub õhus s.t vee kogus sellest lumeportsust ralikku kastmist. nagu sool vees, saju ajal aga sadeneb saadakse, kui too sulatatakse ning Muidugi on tähtis, kui hoog- välja. Termin sai tollase entsüklopee- salt vihma sajab, näi- dia kaudu üldtuntuks ja jäigi tarvitusse. teks USAs Unionville’is Eesti keele seletava sõnaraamatu Lihtsa arvutuse järgi võrdub sadas 1956. aasta 4. juu- järgi on sade vedeliku põhja vaju- üks millimeeter vihma ühe liitri lil, iseseisvuspühal, nud tahke aine ja ka veeauru tihene- veega ruutmeetrile ehk kümne pidutsejaile vaid minu- misel atmosfäärist aluspinnale lan- kuupmeetriga hektarile. tiga kaela pool meie gev vedelas või tahkes olekus vesi. kandi kuunormist ehk Sadememõõtur on aga sademete 31,2 mm. Nagu tünnist! hulga mõõtmise riist. mõõdetakse saadud vedeliku hulk. Sademete hulga all mõeldakse Keskmiselt annab üks sentimeeter Kuidas on vihma mõõdetud? Võrrel- ilmateadustes sademevee kihi pak- lund ühe millimeetri vett. des teiste ilmaelementidega on vihma- sust millimeetrites, mis tekiks rõht- Lihtsa arvutuse järgi võrdub üks vee kogust lihtne määrata: tuleb vaid pinnale eeldusel, et vesi ei valgu ära, millimeeter vihma ühe liitri veega leida vertikaalsete külgedega anum ja

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 EEsti LOODUs |719| 63 Klimatoloogia Foto: Ain Kallis Foto:

◊ 3. Tartu-Tõravere ilmajaama Tretjakovi tüüpi sadememõõturit uurib Inge Leitu

mõõta sinna sadanud veekihi paksus. Tretjakovi tüüpi (ribilise tuulekaitse- Eesti ilmateenistuse vaatlusvõrku Ent kui sajab kohevat lund tuulise ilma- ga) mõõturitega, mille püüdepind on kuuluvas 92 automaatjaamas määra- ga, on olukord tunduvalt keerulisem. 200 cm² (◊ 3). takse sademete kogus nn koguja ja 13. sajandil olevat Hiinas kasutu- Eri tüüpi sadememõõtureid on kasu- kaadkopa tüüpi mõõturitega; kolmes sel olnud palju sadememõõtureid, välja tusel olnud ligi 50! Võrdlusvaatlustel nn kliimajaamas kasutatakse võrd- olevat töötatud isegi metoodika, kuidas olevat ribilised tuulevarjed osutunud lusandmete saamiseks ka Tretjakovi üksikmõõtmistest arvutada piirkonda- parimaks talvise taevakraami mõõtmi- mõõtjat. de keskmisi näitajaid. Esimene stan- sel: nii väheneb tuuleturbulents, mis Koguja tüüpi seadmega saab sade- dardiseeritud silindrikujuline vihma- tõmbaks lund silindrist välja. meid mõõta aasta ringi: talvel sula- mõõtur Cheugugi võeti aga kasutuse- Muide, kõige paremini püsivat tatakse mõõturisse langev lumi. le Koreas 1440. aastal [1]. Hämmastav, lumi mõõtetorus, mis asetseb keset Andmeid registreerides võetakse alu- aga too instrument püsis Koreas pea- suurt põõsast. Ainult et vaatlejal on seks anumasse kogunenud sademe- aegu muutumatul kujul käibel aastani seal mõõtmas käia kaunis keeruline. te mass. 1907, niisiis üle nelja ja poole sajandi! Paarsada aastat on mõõdetud Kaadkopa tüüpi sadememõõ- Lihtsaid silindrilisi sadememõõ- nõnda: vaatlusajal, üks kuni neli korda tur toimib kaalu põhimõttel: kaalu tureid kasutatakse laialdaselt kogu ööpäevas (olenevalt riigist), valatakse otstes on kaks 0,2 mm mahutavat maailmas. Erinevad peamiselt üks- sademenõusse kogunenud vesi erilisse kopakest. Kui üks kopp on täitu- nes nende avause pindala (püüdepind) mõõteklaasi ja määratakse nii sademe- nud, kallutatakse sisu maha ja kee- ja koonusekujulised tuulekaitsmed. te kogus millimeetrites. Tahked sade- ratakse teine kopake ava alla, umbes Need kaitsmed on lisatud selleks, et med (lumi, rahe jms) sulatatakse ja siis nii, nagu lapsed kiiguvad kaalukiigel. tuul ei puhuks sademeid talvel anu- mõõdetakse tavalisel viisil. Sademekogus määratakse kopa kaa- mast välja ega sisse. dumiskordade järgi. Eestis olid kuni 1950. aastate algu- Siinkohal on huvi- seni kasutusel Francis Eugene Nipheri Kõik me teame hästi, et vihma tav märkida, et esimese 1878. aastal konstrueeritud koonu- sajab just nii, „nagu jumal seda tüüpi sadememõõ- sekujulise varjega mõõturid (◊ 2). juhatab“, s.t paiguti. turi lõi inglasest multi- Hiljem hakati sademeid mõõtma nn talent Christopher Wren

64 |720| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri juba 1662. aastal ja rakendas oma automaatjaamas, mis olevat mõõtnud peale sademete isegi temperatuuri ja õhurõhku! Ain Kallis Foto:

Sadememõõturitega kaetud ala on imeväike. Kõik me teame hästi, et vihma sajab just nii, „nagu jumal juhatab“, s.t paiguti. Erinevalt õhutempe- ratuurist on sademed väga suure ajalise ja territoriaalse muutlikkusega klii- manäitaja. Näiteks sadas 1955. aasta augustis Tartu aktinomeetriajaa- mas (praeguse Lõunakeskuse kohas) 20 mm vihma, mõni kilomeeter kau- gemal, Ülenurme lennuväljal, ainult 8 mm. Aasta pärast olid lõikuskuu vihmakogused vastavalt 71 mm ja 2 31 mm. 1974. aastal erines juunikuus ◊ 4. Koguja tüüpi mõõtur VRG-101 Tartu-Tõravere ilmajaamas; püüdepind 400 cm maha sadanud veehulk Eesti eri paigus aga 15 korda: 14 mm kuni suisa 212 mm! Need näited selgitavad, miks on ilmateadlasi vaevanud küsimus, kui tihe peaks olema vaatlusvõrk, et saada usaldusväärseid andmeid, mille põhjal iseloomustada riigi sademerežiimi. Kuigi kogu maakeral kasutatakse eri andmeil 150 000 kuni 250 000 sadememõõturit, võetak- se kliimauurimustes aluseks üksnes 123 000 jaama andmed [4]. Seega, kui üks mõõtur püüab sademeid 200–400-ruutsentimeetri- selt alalt, on maamuna pinnast kaetud ainult 250–3000 m2. Muide, tenniseväljaku suurus on 260 m2. Sadememõõturiga saab aluspinna sademerežiimist ülevaate umbes viie kilomeetri raadiuses [4], aga seegi hõlmab kokkuvõttes väga väikese pinna.

1. Strangeways, Ian 2006. Precipitation. Theory, Measurement and Distribution. Cambridge University Press. 2. NASA 1988. Earth System Science: A Closer View. NASA. 3. Sorbjan, Zbigniew 1996. Hands-on Meteorology, American Meteorological Society. 4. Kidd, Chis et al. 2017. So, how much of the Earth´s surface is covered by rain gauges? – Bulletine of American Meteorological AS TOODE KATUSEABI: www.toode.ee e-kiri: [email protected] Society 98 (1): 69–78. TELEFON: 659 9400, 800 7000 AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele Ain Kallis (1942) on meteoroloog ja klima- klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine - toloog, töötab Tallinna tehnikaülikooli mere- leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö. süsteemide instituudis dotsendina ja Eesti keskkonnaagentuuris peaspetsialistina.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |721| 65 Metsast ja põllult

õiepungade puhkemist on taime sugu keeruline määrata. Eestis õitseb astelpaju tavaliselt Foto: Ülle Jõgar Foto: maikuus, õitsemine kestab kuni viis päeva, jahedal kevadel kuni kaksteist päeva. Vili on marjataoline luuvi- li, millel on sees üks tumepruun seeme. Viljad on olenevalt sor- dist kollased, oranžid kuni puna- sed. Marjad kinnituvad tihedalt oksale ega varise. Nõnda on nende marju mõnes suhtes muretu korjata: ei pea muret- sema, et valminud marjad maha pudenevad, kuid teisalt on tihedalt vastu oksa liibunud vilju keeruline vigastamata kätte saada. Astelpaju kasvab sümbioosis Rhizomium’i perekonna bakteritega, mis seovad õhulämmastikku, seega Astelpajupõõsad rõõmustavad silma ka kevadel:: taime õiepungad on säravalt ei vaja need taimed lämmastikväeti- pronksjad si. Üsna hiljutise kultiveeritava liigina pole astelpajudel teada palju kahju- reid ega taimehaigusi, seetõttu sobib ta hästi maheviljelusse. Euroopas ja Aasias on astelpaju Astelpaju – tuntud sajandeid. Tema raviväärtusi on Tiibetis mainitud juba 8. sajandil eKr, Kreeka õpetlased on astelpaju kasulikkusest kirjutanud 1. sajandil. Siberi ananass Vana-Kreekas tavatseti astelpajuleh- ti segada võidusõiduhobuste sööda Triin Nõu thorn (mereastel), sandthorn (liiva- sisse: see pani karva eriliselt läiki- astel) või seaberry (meremari). ma. Väidetavalt on sellest tulnud ka raegusel geoloogilisel ajajär- Eestikeelne nimetus on ilmselt astelpaju taimeperekonna nimetus gul astelpaju Eestis loodusli- tuletatud sellest, et taime lehed sar- Hippophae (kr hippos ’hobune’, phaos kult ei kasva, ent subatlanti- nanevad mõne pajuliigi omadega ja ’särav, läikiv’). Plisel kliimastaadiumil 9000 – 11 000 okstel asetsevad teravad astlad. aastat tagasi võis teda meie aladel Kasvukujult on astelpaju puu Astelpajule kui potentsiaalsele kohata. Looduslikult on harilik astel- (põõsaspuu) või põõsas. Puukujulised marjakultuurile hakati suuremat paju levinud katkendlikult, kuid üsna astelpajud võivad sirguda kuni viie- tähelepanu pöörama alles 20. sajan- laialt: teda leidub Skandinaavias, meetriseks, Hiinas levinud hariliku di keskel. Süstemaatilise sordi- Euroopa mäestikes, Siberis, Hiina ja astelpaju alamliigid võivad kasvada aretusega tehti algust 1934. aas- India põhjaosas, Mongoolias. Eestile koguni 20 meetri kõrguseks. tal Siberis. Seda ajendas asjaolu, et kõige lähem looduslik levila on Lõuna-Siberi elanikel oli tava pruu- Ahvenamaal. Astelpaju on tuultolmlev kahe- kida loodusliku astelpaju vilju toi- Looduses kasvab astelpaju klibu- kojaline taim, emas- ja isasõied paik- duks ja ravimina. sel mererannikul või järvede ja jõge- nevad eri taimedel. Seega, kes soovib Rahvasuus nimetatakse astelpaju de kruusastel kallastel, mägedes aga koduaias marju saada, peaks istuta- seal piirkonnas Siberi ananassiks, sest vooluveekogude veeriselisel pinna- ma vähemalt ühe isase ja ühe emase tema viljade aroom meenutab ana- sel. Sellises kasvukohas napib taime- astelpaju või isasõitega puult võe- nassilõhna. 1954. aastal registreeriti toitaineid, seevastu konkurents on tud oksa emasõitega puule pookima. esimesed kolm sorti, mis mõned aas- nõrk ja valgust palju. Seda laadi kas- Sugude erinevused ilmnevad õiepun- tad hiljem, 1960, rajooniti. Seega võib vukohale viitavad ka taime nimetu- gade puhkedes, kui taim on kolme- 1960. aastat pidada kultuurastelpaju sed saksa ja inglise keeles, vastavalt aastane. Isastaime õiepung on suu- sünniaastaks. Sanddorn (liiva-astel) ja sea-buck- rem ja meenutab väikest käbi. Enne Kuni 1970. aastate alguseni oli

66 |722| EEsti LOODUs OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Valdavalt on astelpajumarjad eri tooni oranžid, mõnel sordil ka kollakad või Kõrvitsa-astelpajumarmelaad punakad • 1 kg puhastatud kõrvitsat • 1 kg astelpajumarju • 1,5 kg suhkrut Puhastatud kõrvits lõikuda tük- kideks ja panna vähese veega dike rajamise käigus selgus, keema. Kui kõrvits on pehme, et Eesti oludesse sobivad lisada astelpajumarjad ja keeta, pigem Moskvas aretatud kuni ka need on pehmed. sordid, mida nüüdsel ajal Keedus kurnata läbi sõela, ase- kasvatataksegi istandikes tada uuesti potti, lisada suhkur kõige rohkem. Ometigi, ning keeta tasasel tulel pide- pehmematel talvedel võivad valt segades, kuni marmelaad nemadki meie oludes kah- on valmis. justuda. Selle valmimisastet saab 2000. aastatel rajati Eestis kontrollida, tilgutades veidi laialdaselt astelpajuistandikke. segu kuivale taldrikule ja las- Paljusid toonaseid istandikke pole tes jahtuda: kui tilgad ei valgu enam maastikus võimalik leida, kuid taldrikut kallutades laiali, siis astelpaju kasvatatakse siiski üsna on marmelaad valmis ja võib u Nõ panna purki. Kõrvitsa asemel n laialdaselt. Trii o: Fot võib kasutada pirne, õunu või Astelpaju sisaldab rohkesti vitamii- porgandeid. astelpaju aretustöö muu maailma ne (A, B-rühma, C, E, P, K jpt), orgaa- eest salastatud. Astelpajuõli toot- nilisi happeid, pektiine ja amino- mise monopol oli samuti täie- happeid. Marjadest valmistatakse likult NSV Liidu käes. Nüüdseks toiduainetööstuses mahlu, moose on Venemaal aretatud üle 50 sordi jm. astelpajusid. Agar aretustöö käib ka Astelpajuõli kasutatakse nii ravi- Saksamaal, Soomes, Lätis, Poolas, mi- kui ka kosmeetikatööstu- nutrawiki.org Foto: Rumeenias, Kanadas ja eriti ula- ses. Koorest saab alkoholi- tuslikult Hiinas. Suurimad marja- tõmmist, mis uuringute järgi kasvatajad on Hiina, Venemaa ja aitab pidurdada kasvajarakke. Mongoolia. Astelpajumahla või -marju soo- Kauni puuna teatakse astelpa- vitatakse pruukida gripi ja kül- ju Eestis alates 19. sajandi lõpust. metushaiguste hooajal, et neid ära Astelpajumarjad kinnituvad Kuna astelpaju on üks väheseid liike, hoida. Abi saab nendest ka vere- tihedalt oksale: nende kättesaami- mis suudab kasvada väga toitaine- soonte lupjumise, vitamiinivaeguse ja seks tuleb marju kandev oks lihtsalt vaesel pinnasel, hakati 1960. aasta- kehvveresuse korral. Lehtedest võib oksakääridega maha lõigata tel Eesti põllumajandusülikooli õppe- teha teed, mis aitab leevendada köha jõu Elmar Kaare eestvõttel astelpaju ja igemepõletikku. elleks et astelpajumarju kasutama selleks, et põlevkivikarjää- Köögis on astelpajul hulk kasutus- oksa küljest kätte saada, re rekultiveerida ja saartel liivikuid valdkondi. Temast saab teha mahla, lõika oks koos marjadega metsastada. moosi, siirupit, marmelaadi, kompot- Smaha, lõika ära suuremad lehe- Esimesed kultuurastelpaju sordid ti. Marju tasub lisada toorsalatites- kimbud ja pane oks koos mar- toodi Altaist Eestisse, tollasesse Polli se ja smuutidesse. Mahlaseguga võib jadega sügavkülma. Järgmisel katsebaasi, 1973. aastal. Nii mõnigi marineerida liha ning marju lisada päeval tulevad külmunud mar- toodud sort osutus talveõrnaks, sest lihatoitudele. Marju sobib kasutada jad kergesti oksa küljest lahti. Siberi mandrilise kliima alal aretatud ka kookides ja muudes magustoitu- Selliselt toimides peab arves- sordid eeldavad kestvat talvekülma ja des, samuti võib proovida valmistada tama, et järgmisel aastal saab püsivat lumikatet. astelpajuveini või -likööri. põõsalt vähem saaki, kuna koos Esimene arvestatav marjasaak marjadega lõigatakse ära ka uue saadi Pollis 1982. aastal; hea saak kor- Triin Nõu (1986) on MTÜ Loodusajakiri aasta noored võrsed. dus üle aasta. Hilisemate katseistan- tegevtoimetaja.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 EEsti LOODUs |723| 67 Meenutusi

jõudude nimekirjas enam polnud, oli professor Juhan Aul. Mälestusi professor Kolleegide ja tudengite hulgas liikus tema äraoleku kohta mitmesuguseid kuulujutte. Ühed teadsid, et professor on läinud või saadetud Juhan Aulist pensionile. Teised arvasid, et Eesti antropoloogia rajaja on ametlikult Mart Niklus siooni jätkumise eest pagenud lään- sattunud põlu alla: olevat varasema- de ning seal erialast tööd jätkasid tel aastatel toetanud või propagee- t alljärgnevat paremini mõista, (Hans Kauri, Johannes Lepiksaar rinud eugeenikat või isegi rassismi. heitkem korraks pilk lähimi- jt). Võtkem vaatluse alla Eesti zooloo- Küllap panid mitšuurinlased rahvus- neviku faktidele ja sündmus- gia ja antropoloogia grand old man likult mõtlevale professorile patuks tele,E mis endises Nõukogude Liidus Juhan Aul (15.10.1897–29.08.1994), ka erakordset eruditsiooni, ülemää- aset leidsid. kellest 1950. aastatel sai ka minu õpe- rast võõrkeelte oskust ja rahvusvahe- Teaduslikul ekspeditsioonil arre- taja, teadustöö retsenseerija ja maail- list reputatsiooni. teeritud ja valesüüdistuste alusel mavaate kujundaja. Ometi ei istunud oma senistest Saraatovi vanglasse heidetu- töökohadest (ülikool, bioloo- na hukkus 20. sajandi suu- giainstituut) vallandatud pro- rim bioloog, taimegeograaf fessor kodus niisama, käed ja geneetik Nikolai Vavilov rüpes. (1887–1943).1 Sõjast räsitud Tartus ei Mõni aasta hiljem peeti tahtnud elamuehitus 1950. Leningradis (praegune aastatel kuidagi edeneda. Peterburi) V. I. Lenini üle- Suuruselt teises Eesti linnas liidulise põllumajandustea- valitses enneolematu korteri- duste akadeemia kurikuu- kitsikus. Ka ülikooli ühisela- lus 1948. a augustisessioon. mud olid viimse võimaluse- Teaduslik arutelu asendati ni täis: mõni aspirant (prae- kohtupidamisega teisitimõt- guse nimetusega magistrant lejate üle.2 Mainitud üritu- või doktorant) või muu tea- sel suruti osavõtnutele admi- dusetegija elutses oma töö- nistratiivkorras peale pseu- kohas sõna otseses mõttes doteaduslikke doktriine ja kapi taga, magamismadrats ideoloogiaid, seejärel hakati See lühiartikkel „Suures nõukogude entsüklopeedias“ põrandal maas. ülikoolides ja uurimisinsti- andis kuuldavasti tõuke Juhan Aul rehabiliteerida. Erich Olukorrast teadlikuna tuutides juhtpositsioonidele Kuke mälestuse järgi andsid entsüklopeedia artiklile otsustasid „partei ja valitsus“, upitama režiimitruid „tuule- omakorda tõuke Ukrainast leitud eelajaloolised luud, et kuna „tormiliseks ehituste- tarku“ ja kaikakriitikuid.3 mida Juhan Aul kutsuti uurima just sel ajal, kui koostati gevuseks“ puuduvad Tartus Kartes elatisest päris ilma entsüklopeedia esimesi köiteid sellised võimalused, nagu jääda, oli mõni senini rah- tollal olid olemas näiteks vusvaheliselt tunnustatud bioloog Siinkirjutaja oli aastatel 1952– Tallinnas, Kohtla-Järvel, Sillamäel või sunnitud vahetama töökohta ja eri- 1957 Tartu riikliku ülikooli bioloo- Narvas, tuleb töötajatele hakata välja ala, näiteks Nikolai Dubinin (1907– giatudeng.6 Ülikooli zooloogiakateed- andma ehituskrunte.7 Las tartlased 1998) hakkas tegelema ornitoloogiaga ris Vanemuise 46 töötas tol ajal veel püstitavad omaenda tööjõuga ja oma ja lõi oma hilisematel eluaastatel sellel mitu nn vana koolkonna õppejõudu isiklikest säästudest näiteks Raadile, alal läbi vähemalt niisama edukalt kui (professor Johannes Piiper, profes- Veerikule, Tammelinna, Tähtveresse varem geneetikas.4 Samalaadseid näi- sor Heinrich Riikoja, vanemõpeta- või mujale nn individuaalelamuid: teid võiks tuua ka eestlaste hulgast. ja Aliide Lumberg, assistent Salme seesuguse tegevusega saaksid need- Ei pääsenud möödunud sajandi Aul jt), kelle loengute või praktikumi- samad töötajad kasulikult vaba aega keskel „nõukogude loovdarvinismist“ de hulka kuulusid sellised ained nagu sisustada, lisaväärtusi luua ega peaks (teisisõnu: lõssenkistlikest „uuendus- inimese anatoomia, võrdlev anatoo- aastaid ootama järjekorras, et saada test“) ka Tartu riiklik ülikool ja eesti mia, selgrootute zooloogia, üld- ja korter nn kommunaalelamus („hrušt- loodusteadlased.5 eriihtüoloogia jm. šovkas“). Jätame siinkohal kõrvale need Üks, kes kohal ei käinud ja keda Erinevalt ida poolt Tartusse saa- zooloogid, kes olid sõja ja okupat- alates 1950. aastast ülikooli õppe- bunud migrantidest võtsid eestla-

68 |724| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri sed mainitud võimaluse heamee- lega vastu, paljude teiste hulgas ka Aulide ja meie perekond. Püstitatavad eluasemed nn professorite linnaossa juhtusid teineteisest olema peaaegu

kiviviske kaugusel. Varem olid Aulid kogu Juhan Javoiši Fotod: elanud läheduses kitsukeses üürikor- teris, meiegi ei hakanud ehitama see- tõttu, et oleksime ülemäära rikkad olnud. Perekonnaliikmed olid sunnitud elama mitmel pool laiali – ainus lootus elamist ühise katuse alla saada oli ehituskrundil labidas maasse lüüa ja käised üles käärida. Tõenäoliselt seesuguses olukorras, kus uue kodu rajajad ümbruskon- nas enam-vähem kõik üksteist tundsid, saingi oma tulevase naabriga tuttavaks. Ehitusplatsidest Vikerkaare Neli aastat pärast rehabiliteerimist, 26. augustil 1958. Vasakul Heinrich Riikoja, tänaval möödudes soovisime tei- paremal Harald Haberman neteisele „Jõudu tööle!“ ning ajasi- me ka muud juttu, millel akadeemi- list hõngu polnud, näiteks kust võiks sellest ringles ka Vanemuise tänava Alates 1954. aasta sügisest oligi põlu hankida ühte või teist, tol ajal defit- õppehoones. alla sattunud inimeseteadlane ülikoo- siitset ehitusmaterjali või leida teatud Kuigi teadlane ja õppejõud oli juba li zooloogiakateedris tagasi (esialgu tööde jaoks spetsialisti. tükk aega olnud kohalikust akadee- dotsendina, hiljem korralise, konsul- Sain teada, et naabri küllaltki suur milisest elust välja tõrjutud, ilmus tant- ja emeriitprofessorina), kus teda kivimaja sai ehitatud Tartu vareme- „Suures nõukogude entsüklopeedias“ rõõmuga võtsid vastu nii endised kol- test kohale veetud tellistest ning et tema kohta positiivses vaimus kirju- leegid kui ka uued üliõpilased. Osa professor oli ladunud müüri oma tatud artikkel (autor on kahjuks tead- õppuritest polnud kuulsast antropo- kätega, tulles toime sama hästi kui mata).9 loogist või antropoloogiast kui teadu- näiteks masinakirja või tõlketöö- Seal on must valgel kirjas, et Juhan sest ja õppeainest varem kuulnudki… dega. Kõige tülikamaks pidas ta lae Aul on Tartu ülikoolis töötav eesti Juhan Aul oli erudiit, tõeline pro- krohvimist, olin selles asjas temaga antropoloog, kes on kogunud rikka- fessionaal ja hiilgav lektor. Polnud täiesti ühel nõul. Meie omast ligikau- liku ainestiku, olles läbi uurinud üle märgata, et ta oleks loengutel kasuta- du kaks korda ruumikamasse, suure 25 000 eestlase. Mainitakse ka tema nud mingeid märksõnu või konspek- aiaga ümbritsetud uude kodusse asu- mitmes keeles ilmunud teadustöid. te – kõik tuli tal peast. Kuna siinsele sid kuus inimest elama 1954. aastal. Paljuköitelises ja suure tiraažiga ülikoolile polnud Moskvast saade- Professori abikaasal Salme Aulil venekeelses entsüklopeedias avaldatud kõnealusesse ainealasse puutu- (1911–1998) lubati „raevukate hukka- tud sõnum levis siinsetes teadusring- vat programmi, oli professor tõenäo- mõistmiste“ aastatel ülikooli zooloo- kondades suust suhu, pannes kai- liselt koostanud õppekava ise ning giakateedris piiratud koormusega siis- kakriitikud, tuuletargad, muidukorü- kavandanud ka selle ajalise jaotuse. ki edasi töötada. Esmakursuslastele feed ja „kogu inimkonna helge tule- Kursuse maht võis olla 50–60 akadee- juhendas ta inimese anatoomia prak- viku“ ehitajad (nn teadusliku kom- milist tundi. Lõppes see suulise eksa- tikume. See distsipliin oli siis ja on munismi lektorid jt) üpris piinlikku miga, hõlmates kõiki füüsilise antro- praegugi kohustuslik kõigile bioloo- olukorda. Ka lõssenkism oli haka- poloogia aspekte: antropogeneesist giatudengitele, kuigi käsitlusviis ja nud mõranema: korraga leiti (pidades ja paleoantropoloogiast alates kuni rõhuasetused võivad näiteks meedi- arvatavasti silmas ka bioloog Olga eri rasside kehaehituse iseärasusteni kutega võrreldes olla erinevad. Lisan, Lepešinskaja karjääri), et see, mis on tänapäeval. et ka esimese tutvuse ladinakeelse uus, ei pruugi alati olla progressiivne, Ligikaudu samas mahus oli vane- oskussõnastikuga sai enamik meist et „mineviku varasalve“ tuleb suhtu- mate kursuste zooloogiaüliõpilastele just Salme Aulilt. Samal ajal oli Juhan da respektiga jms. ette nähtud antropoloogiapraktikum. Aulil aga spetsiaalselt bioloogidele Samuti tunnistati, et Juhan Auli Selles silmitsesime üksteise morfoloo- mõeldud anatoomiaõpik juba koos- puhul on välja jõutud „liialdusteni“ giat ja füsiognoomiat juba terasema ja tatud ja käsikirjalisel kujul valmis.8 või koguni tehtud „viga“, seejärel asuti targema pilguga kui muidu, samu- Masinakirjas paljundatud katkendeid probleemi „kultuurselt“ lahendama.10 ti tutvustati meile antropoloogilises

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 EEsti LOODUs |725| 69 Meenutusi

peab olema kodus nii oma erialal kui ka inimeste psühholoogias ja kõrg- kooli pedagoogikas. See tähendab, olema loengutel või seminarides või- meline oma aineala esitama näitlikult, loogiliselt ja keeleliselt korrektselt, lühidalt – sellisel viisil, et pakutav ka „tavakodanikule“ oleks arusaadav. Teiselt poolt – see, kellele suunamis- komisjonis („orjaturul“) oli osaks lan- genud hakata provintsis loodusteadu- si õpetavaks koolmeistriks, pidi tun- dide andmise kõrval kindlasti olema võimeline õpilaste seas uurimistööd organiseerima, neist ärksamaid suu- nama ja juhendama. Veel on mainimata, et Juhan Auli Loodusteadusliku kirjutamise algkursus lapselastele, 1970. aastad. Istub Eesti eestvedamisel hakati Tartu riiklikus Looduse toimetaja Juhan Javoiš ülikoolis alates 1959. aastast kor- raldama loodusteadlaste teaduslik- pedagoogilisi konverentse. Pole vähi- uurimistöös varem kasutatud vahen- taja, kes oli 1952. aastal lõpetanud matki kahtlust, et siingi oli inspirat- deid ja meetodeid. Dünamomeetri jm Moskva riikliku ülikooli zooloogina. siooniallikaks ja taganttõukajaks asja- varustuse hulgas vääris erilist tähele- Arvake ära, miks ta seda tegi. Aastat osalise enda minevik: noorusaastatel panu professori isiklik Felix – aritmo- kuuskümmend tagasi tehtud üleskir- (kui ta nimi oli veel Johann Klein) oli meeter, millega sooritati kõik vajali- jutusi ja jooniseid olen minagi hoid- Juhan Aul õpetanud koolis isegi eesti kud matemaatilised tehted, kui Juhan nud, lootes, et ühel ilusal päeval võib keelt, pärast professuuri läbitegemist Aul koos oma kaastöölistega asus neid veel tarvis minna. aga osalenud terminoloogiakomisjo- läbi töötama Eestist 1930. aastatel Saanud võimaluse teha alma nides ja koostanud erialasõnastikke.12 kogutud põhjalikku antropomeetri- mater’is taas erialast tööd, kuulusid Loomulikult oli Juhan Aul huvitav list andmestikku.11 professori ülesannete hulka veel eri- vestluskaaslane. Kuid nagu peaaegu Üks esimesi asju, mille ta loengutel peatükid zooloogiast (näiteks terio- kõik nn stagnatsiooniaja loodustead- meile selgeks tegi, oli vahetegemine loogia), võrdleva anatoomia loen- lastest õppejõud vältis ta mõtteva- rassoloogia (üks antropoloogia jaoti- gud, eriseminar ja nn suur prakti- hetusi erialavälistel teemadel. Veelgi si) ja rassismi (ideoloogia) vahel. Talle kum. Ühest seminarist on mul veel ettevaatlikum selles suhtes oli Salme ei meeldinud samastada etnoloogiat praegugi meeles referaat koos järg- Aul. Küll aga ei varjanud kumbki oma antropoloogiaga, nagu üpris sageli nenud aruteluga teemal „Printsiibid rõõmu, kui ma olin 1966. aasta suvel juhtub tänapäevalgi: neist esimene on ja meetodid süstemaatilises zooloo- esimesest poliitvangistusest elusana ikkagi sotsiaal-, teine aga loodustea- gias (Ernst Mayri raamatu põhjal)“. tagasi pöördunud kodumaale, enam- dus. Kui tuli juttu meditsiinigeograa- Põhjalikus praktikumis õpiti valmis- vähem tsiviliseeritud keskkonda. fiast, variatsioonstatistikast, antropo- tama histoloogilisi jm püsipreparaa- Professor Juhan Aul ei minetanud loogia praktilisest tähtsusest, rõiva- te, soovi korral oleks hakkama saa- eruditsiooni ja töövõimet kuni elu või jalatsivabrikute produktsioonist dud isegi taksidermiaga, kui vaid sel- lõpuni; 2. septembril 1994 sängitati ta jms, ei puudunud humoorikad näi- leks vajalikke objekte ja vahendeid viimsesse puhkepaika Tartu Raadi kal- ted selle kohta, kuidas kohaliku ela- oleks käepärast olnud. mistul. Sõjajärgses Eestis sai teadlasest nikkonna kehalisi iseärasusi arvesta- Ornitoloogia Juhan Aulile eriti ei terve antropoloogide koolkonna kasva- mata kippus plaanimajandus maini- istunud, kuid minu sellesisulist dip- taja. Teiste seas olid tema nimekamad tud vabrikute toodangu poelettidele lomitööd (242 lehekülge) analüüsi- akadeemilised järglased Karin Mark seisma jätma või miks sõdurpois- des ja retsenseerides leidis ta siiski, (1922–1999), Helje Kaarma (1933) ja te mundrid avalikkusele vahel naeru et lugu on kirja pandud „ladusas ja Leiu Heapost (1936). Viimati maini- peale ajasid. kergestiloetavas keeles“ ning et auto- tu pälvis president Toomas Hendrik Loengud olid sedavõrd huvitavad, rist on saanud „kogenud ornitoloog“. Ilveselt 2016. a veebruaris Valgetähe V et vabakuulajana käis neid alatasa Muidugi ei võinud retsensent aima- klassi teenetemärgi. jälgimas ja hoolikalt konspekteeri- tagi, et juba aasta hiljem saadetakse Olgu seesinane maailm suur või mas Linda Poots (1929–2015), aja- kirjamees „kõrgemasse elukooli“ … väike, kuid aeg-ajalt juhtub siin ime- kirja Eesti Loodus kauaaegne toime- Ta oli veendunud, et tippspetsialist lisi kokkusattumusi. Mordva poliit-

70 |726| EEsti LOODUs OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri vangide laagris tutvusin 1960. aastatel riialase Bruno Javoišiga (1941), kes tol ajal sõnagi eesti keelt ei osa- nud. Pärast vangistusest vabane- mist ja ümberasumist Tartusse abi- ellus ta siin Aulide tütre Ainaga, saa- des seega mainitud abielupaari väi- meheks. Lätlane lõpetas kaugõppes 1979. aastal Tartu ülikooli ajaloo erialal, töötas teadlase ja õpetajana (viimati Jõgeva gümnaasiumis), ta on ka palju tõlkinud, olles Eesti-Läti ühis- üritusel Cēsises isegi Läti Vabariigi presidendi Valdis Zatlersi tõlk. Aina ja Bruno poeg Juhan Javoiš (1975) on Tartu ülikooli lõpetanud zooloog ja Eesti Looduse toimetuse liige.13 Kas geneetika? Eugeenika? Atavism? Salme ja Juhan Aul koduaias 1990. aasta kevadel Juhan Auli elulugu pakub kuju- kat näidet selle kohta, kuidas ande- kuse, töökuse ja erakordse tahte- Loe veel: aitab igas olukorras“ (intervjuu), Eesti jõuga, eri ühiskonnakordadest ole- • Hõrak, Peeter; Javoiš, Juhan 2015. Miks me Loodus 2015, nr 5, lk 34–38. nematult, per aspera ad astra, sai pikemaks venime? – Eesti Loodus 66 (11): 7 Siinkohal ja mujalgi on meelega 14–17. Pärivere külast Pärnumaalt pärit liht- kasutatud tolleaegset sovetlikku väl- • Raudsepp, Anu 2009. Lõssenkism ja Tartu jenduslaadi ja sõnavara. sast maapoisist tippteadlane, kelle Ülikooli bioloogiaosakond stalinismi ajal. – 8 Professor Juhan Aul, „Inimese ana- üle eesti rahvas võib uhkust tunda. Ajalooline Ajakiri 1/2 (127/128): 179–196. toomia. Õpik bioloogidele“, Tallinn, Postsovetlike väärtushinnangute Mart-Olav Niklus (1934) on zooloog, 1962, 1976. Siinkohal olgu tsiteeritud ebaobjektiivsust ja tendentslikkust võõrkeelte õpetaja ja teaduskirjanduse õpiku sissejuhatuse esimesed sõnad: silmas pidades on tõepoolest jahma- tõlkija. Riigivapi II klassi ordeni kava- Cognosce te ipsum! („Tunne iseen- tav, et 20. sajandi Eesti suurkujude ler, riigikogu VII koosseisu liige, Eesti nast!“). looduseuurijate seltsi liige. „Mälestusi nimestikust võib küll leida värviva- 9 Большая Советская Энциклопедия, professor Juhan Aulist” on varem 1950, т. 3, стр. 481. hetajaid, poolharitlasi ja isegi KGB ilmunud ingliskeelsena kogumikus usaldusisikuid,14 mitte aga Karl Ernst 10 Materjale nõukogulikust nõiajahist „Papers on Anthropology“ (XXV, 2016, teisitimõtlejatele ja vaimsest vägi- von Baeri preemia laureaati (1976), lk 84–92, „Remembering Professor vallast peaks olema säilinud Tartu Juhan Aul“). Tartu ülikooli mälestusmedali kava- ülikooli arhiivis või ajaloomuuseumis. leri (1982), Eesti looduseuurijate 1 Vt lähemalt: Jaan Eilart, Siinkirjutaja oleks tänulik näiteks seltsi auliiget (1967), mitmete kodu- „Veendumustest ei taganeta“, Sirp ja mõnele üliõpilasele, kui see valiks või välismaiste teadusorganisatsioo- Vasar, 01.01.1965. Samuti „Akadeemik oma kursuse- või diplomitöö teemaks nide asutajat või tegevliiget profes- N. Vavilov ja ta „Viis kontinenti““ (ees- professor Juhan Auli (või mõne teise sor Juhan Auli. sõna, tõlkinud J. Eilart). Tallinn, 1967. õppejõu) ümber toimunu 1950. aas- 2 Kogumik „Olukorrast bioloogiateadu- Alates 1995. aastast on Tartu üli- tatel, avalikustades seejuures ka asjas- ses“, Tallinn, 1948. kooli arstiteaduskonna füüsilise se puutuvate isikute nimed. 3 Vt näiteks: Ott Kangilaski, „Jutulõng“, 11 Seda tööd kroonis monograa- antropoloogia keskus ja Eesti loo- Loomingu Raamatukogu nr 30, 1968, fia „Антропология эстонцев / duseuurijate selts igal sügisel Tartus lk 32–34, 44–46 jm. Anthropologia estonica“ (Tartu, 1964, korraldanud Juhan Auli päevi. 4 Н. П. Дубинин, „Вечное движение“, 387 lk), mida loeti hoolikalt isegi Antakse välja kogumikku „Papers on Москва, 1975, lk 271 jj. GULAG-is. Anthropology“. 5 Vt näiteks Harald Haberman, 12 Vt näiteks „Zooloogia võõrsõnade lek- Isiksuse ja õppejõuna on Juhan Aul „Materialismi ja idealismi võit- sikon“, Tallinn, 1978, 192 lk. olnud mulle kogu aeg suur eeskuju lusest bioloogias“, Tallinn, 1961, 13 Vt Juhan Javoiš, „Juhan Aul 111 – kas 47 lk. Samuti Vladimir Aleksandrov, ning jätnud unustamatu mulje. unistused luhtusid?”, Eesti Loodus „Nõukogude bioloogia rängad aas- Lõpetuseks: tänan oma häid naab- 2008, nr 10, lk 42-46. tad“, Eesti Loodus 1988, nr 7 14 Vt lähemalt: Wikipedia, „20. sajan- reid, Juhan Auli sugulasi, samuti (lk 460–463), nr 8 (lk 525–531), nr 11 di sada suurkuju“. KGB – riiklik Eesti looduseuurijate seltsi raama- (lk 724–727). Erast Parmasto, „See julgeoleku komitee (Комитет tukoguhoidjat Ulje Natust lisainfo kurikuulus augustisessioon“ (sealsa- государственной безопасности) – eest, mida olen saanud siinses artik- mas, lk 728–730). Gestapo tüüpi salaluure- ja terrori lis kasutada. 6 Vt Toomas Kukk, „Darwini tundmine organisatsioon okupeeritud Eestis.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |727| 71 Panin tähele Fotod: Ott Luuk Fotod:

H. selago subsp. arctica puhmik Tootsi mahajäetud turbaväljal tänavu 11. augustil Põhja-ungrukold: ungrukolla arktiline alamliik on Eestist leitud

Ott Luuk, Indrek Tammekänd sades, vaid ka lagedates tundrates le panna ka Eestis. Tänavu augustis ja mitmesugustes mäestikuelupai- leidsime selliseid taimi Tootsi maha- arilik ungrukold (Huperzia kades. Avatud kasvukohtade ung- jäetud freesturbaväljal uue taime selago) on hajusalt levinud rukollad on kollakasrohelised, lühi- atlase välitöid tehes. Hõredalt taimes- kogu Eestis, kasvades ees- keste, varre tipu poole lidus hoid- tunud väikeste mändidega ribas keset kättH niiskemates metsades. „Eesti tai- vate lehtedega ning moodusta- lagedat turbavälja kasvas hulgaliselt mede levikuatlase“ [1] andmetel on vad võsude ülaosas alati sigipungi. kollakaid, värvilt pigem karukolda meil seni leitud vaid tüüpalamliiki Sellise välimusega taimi käsitlevad meenutavaid, aga heas seisundis ung- (subsp. selago). paljud botaanikud eraldi alamliigi- rukoldi, millel oli ohtralt nii eospesi Eesti metsadest tuttav ungru- na Huperzia selago subsp. arctica kui ka sigipungi. Kogutud tõendus kold on tavapäraselt varjulembene ja (Grossh.) Á. Löve & D. Löve [2] või eksemplarid jõuavad EMÜ põlluma- tumeroheliste harali hoidvate lehte- isegi omaette liigina Huperzia arc- jandus- ja keskkonnainstituudi her- dega. Pisikesi lumelabidaid meenuta- tica Sipliv. [3], teised aga peavad baariumi. vaid sigipungi näeb taimedel harva ja vaid hariliku ungrukolla vormiks Naabermaades on arktiline alam- enamasti vähe. või varieteediks. liik Soome ja Rootsi põhja- ja kesk- Oma ulatusliku, põhjaaladel tsir- Kuigi on selguseta, kas tegemist on osas tavaline, lõuna pool pillatult [2]. kumpolaarse levila piires ei kasva geneetiliselt selgelt eristuva rühmaga, Baltimaadest on seni teada vaid kaks ungrukold aga sugugi ainult met- võib arctica-tüüpi ungrukoldi tähe- irdleiukohta Leedus, mõlemad samu-

72 |728| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Üks H. selago subsp. arctica tunnuseid: taimed moodustavad palju pisikesi kühv- leid meenutavaid sigipungi, mis langevad Ungrukolla tüüpalamliigi puhmik varjukas kõdusoometsas Piiumetsa maastiku- kergesti maha, kui taime katsuda kaitsealal 22. septembril 2012

ti turbakaevandustest [4]. nainstituut, Tartu. of atypical Huperzia selago subsp. arc- Ungrukolla alamliik arctica sai 2. Kukkonen, Ilkka 2000. Lycopodiaceae. – tica habitats to the south of distribu- Jonsell, Bengt (ed.) Flora Nordica. Vol. 1. tion area. – Acta Societatis Botanicorum botaanika terminoloogia komisjonilt Lycopodiaceae to Polygonaceae. Stockholm: Poloniae 81: 2. kinnitatud eestikeelse nimetuse põh- Bergius Foundation, The Royal Swedish ja-ungrukold. Academy of Sciences: 1–13. Ott Luuk (1985) on botaanik, Eesti taime- 3. The Plant List (2013). versioon 1.1. de uue levikuatlase toimkonna liige. www.theplantlist.org/, seisuga 21.09.2017. 1. Kukk, Toomas; Kull, Tiiu (toim) Indrek Tammekänd (1980) on ornito- 2005. Eesti taimede levikuatlas. Eesti 4. Jukonienė, Ilona; Dobravolskaitė, Rasa; loog. Maaülikool, põllumajandus- ja keskkon- Sendzikaitė, Jurate 2012. Characteristics

Hääled öös Veljo Runneli ja Fred Jüssi s ö ö lindistatud öise eluviisiga putukad, d le Hää linnud ja imetajad. Foto: Ingmar Muusikus Foto:

www.loodusajakiri.ee/pood

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 EEsti LOODUs |729| 73 Kroonika

Suvi jõuab lõpule Tartus said kokku 34.–37. nädal puude aastarõngaste uurijad ugusti lõpus oli nii päikest ahvusvaheline konverents „Dendrokronoloogide töö on piiri- kui ka vihma. Viljakoristus ei „EuroDendro 2017“ peeti ülene, olgu selleks kliimauuringud või saanud kuidagi hoogu sisse, sest terad küpsevad vihmase 6.–10. septembril Tartus. TÜ puitesemete vanuse ja päritolu mää- augustiA tõttu hiljem. Seenehuvilised geograafiaosakonnaR ja EMÜ met- ramine. Näiteks Kadriorust leitud lae- seadsid sammud metsa. Loodusmajas sakorralduse osakonna korralda- vavrakkide või Piirissaare palvemaja ja muuseumides tehti ettevalmistusi tud konverentsist võttis osa üle saja põlengust päästetud tammelaudadest uueks kooliaastaks. puude aastarõngaste uurija raamatukaante dateerimine 23.−25.08 Soome-ugri kirjanike kong- 25 Euroopa riigist, sh on võimalik vaid tänu ress Tartus eesti rahva muuseu- Aasia ning Põhja- ja heale rahvusvahelise- mis. Lõuna-Ameerika le dendrokronoloo- 24.08 Tartu kunstimajas avati teadlasi. gide võrgustikule, Leonhard Lapini isikunäitus Arutluse all kuna puit, mil- „Eesti mets”; nõnda alustas olid dendrokro- lest need objek- kunstnik eeloleva 70 aasta juu- beli tähistamist. noloogia uued tid on valmista- põnevad edu- tud, ei ole koha- sammud: mis- likku päritolu. moodi tehakse Seega konverents puude aastarõngas- aitab tugevdada ja te kaudu kindlaks klii- laiendada teadlasteva- y ba Allikas: Tartu kunstimaja Tartu Allikas: mamuutusi ja dateeritak- ixa helisi sidemeid ning luua as: P se tahvelmaale, laevu ja aja- Allik uusi võimalusi rahvusvaheliseks loolisi ehitisi. Külalised käisid eks- koostööks,“ selgitas Alar Läänelaid, kursioonil Eesti rekordpuude juu- Eesti tuntuim dendrokronoloog, kes Lapin on kujutanud metsa muundu- res, uudistasid raba ja Setumaa tsäs- töötab Tartu ülikoolis ja oli üks kon- mist puiduks ehk inimese välja mõel- dud maailmaks sonaid, mis on aastarõngaste järgi verentsi korraldajaid. dateeritud kui ühed vanimad säilinud 24.08 Tartu loodusmajas oli kohtumis- puitehitised Eestis. TÜ/EMÜ/Loodusajakiri õhtu rahvusliku puutöö meistri Meelis Kihulasega. 25.08 Tallinna loomaaed tähistas 78. aastapäeva. Värskes õppefilmide sarjas 25.−26.08 Eesti loodusmuuseumi venekeelsed retked, kus uuriti „Ah soo!” näeb soode mitut nägu Kadrioru pargi nahkhiiri. 26.08 Jätkusid Hullu Teadlase laupäe- estimaa looduse fond (ELF) vased eksperimendihommikud esitles sügise hakul üheksast Tartu ülikooli muuseumis. õppefilmist koosnevat sarja 26.08 Tallinna botaanikaaia meelte „Ah soo!”. See tutvustab mängulises aias sai osaleda teemaekskur- E ja autor:Allikas ELF sioonil „Ravimtaimed“. võtmes soo eri tahke. Peategelane on 26. ja 27.08 Looduse Omnibussi soosõber Siim, kes rändab Eesti soo- sõidud Mukri rappa ja Vändra des. Filmides uuritakse turvast nii geo- metsadesse ning Emajõe loogi, bioloogi kui ka arheoloogi pilgu- Suursoosse ja Peipsi vanausu- liste juurde, 02.09 Mulgimaale ga, selgitatakse, miks on soovesi tume, takse põhjalikult soid. Loomulikult ja Ruhja, 08.−10.09 Karjalasse, milliseid taimi võib soos näha, millest sobivad need vaatamiseks kõikidele 16. −17.09 retk Kristjan Jaak tulenevad soohirmud ning miks on loodushuvilistele. Petersoni jälgedes Tartust Riiga. tarvis soid hoida ja taastada. Ühtlasi Filmid on valminud Life-Nature 28.08 Tartu aukodanike Tiia Toometi, tehakse puust ja punaseks, mis üldse projekti „Soode kaitse ja taastamine“ Jaan Eha, Väino Kulli, Üllar on soo ja millised on sootüübid. (LIFE 14 NAT/EE/000126) käigus. Põvvati ja Rein Taagepera auks istutati Tartu tammikusse puud. Filmid on loodud õppetööd toeta- Huvilised leiavad õppefilmid ELF-i 28.−30.08 TÜ loodusmuuseumi zoo- va materjalina. Iseäranis hästi sobivad soode kodulehelt soo.elfond.ee/filmid. loogiaring kutsus õpilasi Tartu filmid vaatamiseks alates kuuendast klassist, kui loodusõpetuses käsitle- ELF/Loodusajakiri

74 |730| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

tarkusenädala raames uurima looduse mikromaailma, meis- terdama loomajälgedega post- kaarti ja osalema loomapuslede kokkupanemise võistlusel. 30.08 Keskkonnaminister Siim Kiisler kinnitas metsa majandamise eeskirja, kus on arvesse võetud metsaseaduse uuendamisest tulenevad põhimõtted. 30.08 Pärnumaal Varbla vallamajas peeti Kolga looduskaitseala kait- Foto: Wikimedia / Konstantin Commons Rjabitsev Foto: sekorralduskava kaasamiskoos- olek. 30.08 Tartu loodusmaja pereõhtu loo- dushelidega.

eskmine õhutemperatuur oli augustis 16,5 °C, mis on 0,2 °C normist kõrgem (paljuaas- tane keskmine on 16,3 °C). Pihlakas on nii toidu- kui ka ravimtaim KõigeK kõrgem õhutemperatuur mõõ- deti 12. augustil Viljandis (30,8 °C). Kuu jahedusrekordi (2,6 °C) püstitas Doktoritöös on vaatluse all 29. augustil Jõhvi. Vihma sadas pisut rohkem kui tavaliselt augustis: 86 mm (norm 82 mm), päikesepaistetunde oli eestlaste harjumused süüa keskmisest vähem: 220 (norm 234).

01.–31.09 TÜ loodusmuuseumi looduslikke toidutaimi septembri objekt oli Nikolai tnobotaanik Raivo Kalle väit- viina ning veri- ja tanguvorsti mait- Witkowski suure sirmiku mudel. Nikolai Witkowski (1868–1948) les end septembri algul Eesti sestamisel,“ ütles Raivo Kalle. Siiski oli tuntud harrastusmükoloog, maaülikoolis filosoofiadokto- armastavad eestlased varakevadel kes käis seenel lumest lumeni; riks.E Väitekirja teema on „Eesti loo- rohelisi taimi süüa. Varasemaga võr- oma leidudest on ta teinud duslike ressursside kasutamise muu- reldes on tänapäeval märksa rohkem jooniseid ja mudeleid. tus: looduslike toidutaimede näitel“. liike, millest kevadsuvisel ajal tehakse Raivo Kalle uuris, milliseid loodus- salateid ja rohelisi suppe. likke toidutaimeliike on Eestis läbi Raivo Kalle sõnul muutuvad tai- aegade kasutatud, kuidas nende taimede söömise traditsioonid eri põh- mede tarvitus on aja jooksul muu- justel. Näiteks on muutunud taimede tunud ja mis on muutuste põhjused. kasvukohad ja mõni liik võib olla liht- Loodusliku toidutaimena on ta mää- salt kadunud. Inimesed käivad vähem TÜ loodusmuuseum Allikas: ratlenud liigid, mis on võimelised pal- metsas ja niitudel; toidukaupade valik junema ja levima looduslikes kooslus- on poodides rikkalikum. tes ilma inimese kaasabita või mida Kirjeldamaks taimekasutuse muu- otseselt toiduks ei kasvatata. tusi, lõi teadlane termini „unustamise Witkowski on valmistanud üle saja Ilmnes, et ajavahemikul 1777– võlg“, märkimaks olukorda, kus ini- seenemudeli; botaanikainstituudis 1960 on kirjalikes ja arhiiviallikates mene on küll lapsena kogenud, kui- kasutati neid aastakümneid selleks, et õppuritele seeni õpetada toidutaimedena nimetatud 146 soon- das taimi kasutatakse, kuid ise pole taimeliiki. 2011. ja 2012. aasta talvel oma hilisemas elus enam niimoodi 01.09 Eestimaa looduse fond küsitles Raivo Kalle Eesti eri piirkon- teinud ja on oskused unustanud ega kuulutas välja 2018. aasta dade inimesi, saadud vastuste põhjal anna neid oma lastele edasi. Läänemere-sõbraliku taluniku tegi ta kindlaks 118 liiki toidutaimi. Raivo Kalle tööd juhendasid Tiiu võistluse. „Tulemused näitasid, et kadunud oli Kull, Renata Sõukand ja Rajindra K. 01.09 Tallinnas algas keskkonnahoidliku liikumise kuu, mille ees- laste näksidest mugulate ja juurikate Puri, oponeeris Manuel Pardo de märk on parandada inimeste söömine, ka ei panda looduslikke liike Santayana Madridi autonoomsest üli- keskkonna- ja liiklemisteadlik- enam leiva sisse täiteks. Märgatav koolist. kust. muutus oli looduslike maitsetaime- 01.09 Algas šaakalite jahihooaeg. de kasutamisel õlle ja taari koostises, EMÜ/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 Eesti LOODUS |731| 75 Kroonika

Tavalisest kaks kuud varem alanud šaakalijaht kestab veeb- Aktiivne Päike tekitas ruarini. 02.−03.09 Ahhaa teaduskeskus pidas 20. sünnipäeva. tugeva magnettormi 04.09 Tartu loodusmaja huvikooli õppeaasta algas rukkilõikuse ja piknikuga. änavu 8. septembril oli vii- 05.−14.09 Keskkonnaameti maa- maste aastate üks tugevamaid

kondlikud keskkonnahari- magnettorme, mille teki- NASA Allikas duse infopäevad Pärnumaal, tas Päikese krooni purse. Päikeselt Saaremaal, Tartu-, Põlva-, Võru- T ja Valgamaal. lähtuv laetud osakeste voog tekitab 06.09 TÜ loodusmuuseumi teise Maa magnetväljas kõrvalekaldeid, see korruse galeriis avati Kalli Kalde omakorda võib häirida raadiosidet, maalinäitus „Linnulennul“. GPS-süsteemi tööd ja mõjutab ka ini- Lindudest rääkis bioloog ja loo- mesi. Tallinna tehnikaülikooli tead- dusvaatleja Veljo Runnel. lane Tarmo Koppel kinnitas TTÜ 06.−16.09 Eesti esindas Euroopa Liitu Hiinas Ordoses peetud kõrbes- pressiteates, et magnettorm avaldab tumise konverentsil. uuringute põhjal enim mõju haige- 07.09 EOÜ heategevusliku loodus- tele ja vanematele inimestele. Tarmo Võimsad Päikese-loited teemalise mälumängusarja Koppel on TTÜ-s uurinud magnet- avamäng. tormide mõju inimesele. Tema uurin- 07.09 Sügishooaja esimene Öökulli gute põhjal võib magnetvälja kiiretele mis- ja keskendumisraskusi ja äre- akadeemia Eesti loodusmuuseumis. Külas oli Margit Härma, muutustele reageerida kuni kolman- vust. Magnetvälja kõikumiste korral kes rääkis seentest ja nende dik elanikest. jälgitakse nii kõikumise ulatust kui ka tarvitamisest söögiks. Tugevad magnettormid võivad selle äkilisust. Mida kiiremini toimu- 05.−09.09 Seenenädal TÜ loodusmuu- mõjutada ka muidu tervete inimeste vad magnetväljas suured muutused, seumis ja botaanikaaias: 05.09 vereringet. Kõige sagedamini koge- seda suurem mõju arvatakse sel ter- loodusõhtu seente uurimisret- kedest Aasiasse ja Okeaaniasse, vad inimesed magnettormi ajal väsi- visele olevat. 08.−09.09 puuseente otsimis- must ja uimasust ning on päevasel mäng, 07.09 seeneretk Lõuna- ajal unised. Samuti kurdetakse uinu- TTÜ/Loodusajakiri Eesti metsadesse, kogutud saaki esitleti 08. ja 09.09 seenenäitusel. Looduseuurijate seltsile valiti uus juhatus

Allikas: TÜ loodusmuuseum Allikas: esti looduseuurijate seltsi üld- koosolek kinnitas 31. augustil senise presiidiumi ja juhatuse Muuseumis sagib ringi sadakond alg- klassilast. Ikka seenenäitusel tagasiastumiseE omal soovil. Seejärel valiti uus juhatus. LUS-i uus pre- 07.−09.09 Tallinnas kohtusid Eesti sident on Eesti teaduste akadee- Euroopa Liidu nõukogu eesistu- mia liige professor Urmas Kõljalg, mise raames liikmesriikide kalan- dusametnikud. Arutati 2019. aasta asepresidendid Marek Metslaid ja suveks valmiva uue kalanduse Silja Kana, presiidiumi liikmed on infosüsteemi arendamist. Gudrun Veldre, Riin Magnus ja 08.−10.09 Viinamarjanäitus Tallinna Toomas Kukk. Ameti poolest botaanikaaias. kuulub presiidiumisse ka seltsi 09. ja 12.09 Eesti loodusmuuseumi teadussekretär Ivar Ojaste. igasügisesed nahkhiireret- ked Kadrioru pargis. 10.09 Perepäev Eesti põllumajan- LUS/Loodusajakiri dusmuuseumis. 11.09 Keskkonnaamet avas uue Uus LUS-i president on metsaregistri infosüsteemi. seeneteadlasest akadeemik Urmas Kõljalg Foto: Wikimedia Commons / Andres Tennus, TÜ Tennus, Wikimedia / Andres Commons Foto: 76 |732| EEsti LOODUs OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika Foto: erakogu Foto: Foto: Wikimedia / Maasaak Commons Foto: Värske doktor Liis Kasari (keskel) koos oponendi Bergeni ülikooli professori Rannapungerja jõgi suubub Peipsi järve Vigdis Vandviki (paremal) ja juhendaja Aveliina Helmiga

Narva jõe vesikonna 11.−15.09 Tõravere observatooriumis peeti rahvusvaheline astrofüü- sikakonverents „Massive Stars in seisund paraneb Transition Phases“. 12.−15.09 Tartu loodusmaja seenenäi- esti-Vene piiriveekogude kait- puhasti. Mustvee puhastil on suur mõju tus „Seened täies hiilguses“. se ja säästliku kasutamise ühis- Peipsi järvele, kuna tema heitvesi suu- 12.09 Peipsimaa toidu- ja joogikultuuri komisjoni 20. töökohtumine bub otse Peipsisse. Ülejäänud reovee- päev eesti rahva muuseumis. peeti 22.–23. augustil Sotšis. Kõne all puhastid mõjutavad Peipsi järve kaud- 15.−17.09 Keskkonnainspektsioon E ning politsei- ja piirivalveamet oli Narva jõe ja Peipsi-Pihkva järve selt: sinna suubuva Emajõe ja Võhandu tegid Peipsil ja Lämmijärvel veemajandus ja Narva hüdroelektri- jõe ning omakorda neisse suubuvate sügisese kalapüügihooaja jaama seisukord. väiksemate jõgede kaudu. alguse ühisreidi, kus kontrolliti Ühiskomisjoni Eesti juhi, keskkonna- Üksiti on Peipsisse suubuvate jõge- kalapüügi- ja veeliikluse nõuete ministeeriumi kantsleri Andres Talijärve de kaladele tagatud läbipääs, samuti täitmist. sõnul on Peipsi-Pihkva järve ja Narva jõe on taastatud ja hooldatud kudealasid. 15.09 Reimo Lutter kaitses Eesti maaülikoolis doktoriväitekirja seisund olnud viimase 20 aasta jooksul Näiteks on Emajõel avatud 17 vana- „Keskealiste hübriidhaava- ja stabiilne ja hakanud paranema, sest kaks jõe suudmed, muutes need kaladele arukaseistandike kasvukäik riiki on teinud koostööd ja rakendanud läbipääsetavaks, ja taastatud kalade ning ökoloogia endistel põllu- meetmeid. „Näiteks on 10 aasta jooksul kudealasid. Kõige selle tõttu on Peipsi majandusmaadel“. Narva jõe vesikonna reostuskoormus kalastiku seisund paranenud. 15.09 Liis Kasari kaitses Tartu ülikoo- lämmastiku osas vähenenud 29% ja fos- Eesti ja Venemaa sõlmisid piiri- lis doktoritöö „Poollooduslike rohumaade taimede mitmeke- fori osas tervelt 44%. Reostuskoormuse veekogude kaitse ja säästliku kasu- sisus: kõrge liigirikkuse taganud vähenemine jõgedes on viinud reostuse tamise kokkulepe 20. augustil 1997. tegurid, praegune seisund ja olulisele vähenemisele ka Peipsi järves“, Kokkuleppe raames tehakse koostööd looduskaitselised väljakutsed“. lisas Andres Talijärv. nii ekspertide kui ka ühiskomisjoni 15.−16.09 Palupera põhikoolis peeti Eestis on Peipsi järve mõjutava- tasemel. Järgmine ühiskomisjoni istung Globe’i keskkonnavaldkonna uurimistööde võistluse lõpp- test reoveepuhastitest 20 koostööaasta peetakse 2018. aasta sügisel Eestis. konverents. jooksul korda tehtud Põltsamaa, Tartu, 20.−24.09 15. Matsalu loodusfilmide Põlva, Võru, Räpina, Väike-Maarja, Keskkonnaministeerium/ festival Lihulas. Jõgeva, Otepää ja Mustvee reovee- Loodusajakiri

TRÜKIVEAKURAT Moodsad ajad on pea segi ajanud

Eesti Looduse trükiveakuradil, kes Ain Piir Foto:

on augustinumbri sihktiivaliste loo Veljo Runnel Foto: lehekülje 14 piltidel ajanud segamini sugude sümbolid. Olgu nüüd üle kinnitatud see, mis on kirjas ka artikli tekstis: ritsikate seas on mõõga (muneti) kandjaks ikka emassugu. Selle järgi on ritsiklaste sugudel lihtne vahet teha. Tirtslastel on sugusid eristada keerulisem, nende emastel Isane sooritsikas Emane pikktiib-sooritsikas. Tagakeha tipus mõõgakujulist munetit ole. torkab silma pikk mõõgakujuline muneti

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 EEsti LOODUs |733| 77 Mikroskoop

seejärel armastus. Paljud seened, näiteks riisikad, pilvikud, puravikud ja kukeseened, elavad taimedega piltlikult öeldes abielus. Neil on taimedega ühine juurestik/niidistik – mükoriisa –, kus käib elav kaubavahetus. Kunagise parasiidi ja peremehe vaenutegevusest on evolutsiooni käigus ajapikku kujunenud vastastikku kasulik kooselu ehk mutualism. „Otsi ikka

Foto: Jaak Kotkas, Eesti Looduse fotovõistlus 2016 Jaak Kotkas, fotovõistlus Looduse Eesti Foto: sõpru oma vaenlaste seast ja sa oled suuremeelne ning võitmatu!“ öeldi juba „Viimses reliikvias“. Arvake ära, kas see uhke seen siin pildil on saarepuule parasiit või mutualist! Tegelikult vist mitte kumbki. Seltsiv tindik (Coprinellus disseminatus) on hoopis saprotroof, kõdutoiduline. Tõenäoliselt pole Vaenlased ja sõbrad puuemandal tema jalamil laiuvast ultifilmis „Seente ja her- vägi vastu taevast, seened pääsevad seente kuningriigist sooja ega külma. neste sõda“ tahab herne- üle noatera. Võib-olla kunagi otsustab mõni kuningas kosida seente Päris looduses käivad asjad tindiku järeltulija puule kosja minna Mkuningatütart. Sellest tuleb hirmus umbes samamoodi, ainult et ja kauni armastusloo sissejuhatuseks lahing. Lõpuks lendab herneste sõja- vastupidi: kõigepealt lahing ja saab koletu verevalamine.

Möödunud Nõel heinakuhjas kuu vastused 1. Enamik Eesti rebaseid, kährikuid, ilveseid ja pooled karud on naka- 1. Mis juhtus USA-s Unionville’is 1956. aasta 4. juulil? tunud keeritsussiga (lk 42). 2. Mille pindala on Eestis alates jääajast 2/3 võrra kahane- 2. Kolm silma on tuataaral (lk 59). nud? 3. Riideid ei tohiks seljast heita enne, 3. Mis muudab meid paremaks ja hoolivamaks? kui maipuu on õide puhkenud 4. Milline tähtis tegelane kolis Altaist Eestisse 1973. aastal? (lk 67). 5. Kelle piim on roosa? 4. Tüdrukud korjasid murakaid kotti, 6. Kes laulab linnas kõrgema häälega kui maal? et poisid ei saaks neid ära võtta (lk 36). 7. Keda aitab Achova ptušak Baćkaŭščyny? 5. Eestis elab kümme online-põtra 8. Kes või mis on kõrdmagu? (lk 45). 9. Kuidas toimib unustamise võlg? 6. Usina nõksutamisega saab anda 10. Kus sõidab see paat? kaaslastele teada, et oled tähele- panelik ja valvel ning heas füüsili- ses vormis (lk 13). Vastuseid otsige siinsest ajakirjanumbrist 7. Rottide luid tugevdab pääsupesa- ja saatke hiljemalt 1. novembriks aadressil de söömine (lk 63). [email protected] või paberkirjaga meie toi- 8. Ahaskoodik on pelglikum kui töm- metusse. Kirja teemaks märkige „Nõel heina kuhjas“. bik, tõmmates aga sellega endale häda kaela (lk 32). Iga üksikküsimuse õige vastus osaleb auhindade loosimises 9. Vanasti oli inimeste silmades roh- aasta lõpus! kem sädet, sest polnud nii palju ahvatlusi (lk 47). Samal aadressil võib pakkuda mängule auhindu ja „Mikroskoobile“ kaas- 10. See mees meisterdab projekti ITER töid. Kirjutage, joonistage ja pildistage meile! seadmeid (lk 39).

78 |734| EEsti LOODUs OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ristsõna

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 20. oktoobriks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Lahenduse saatjatel palume ära märkida ka selles numbris kõige enam meeldinud kirjutis(ed)! Õigesti lahendanu- te vahel loosime välja Horisondi aastatellimuse. Eelmise ristsõna õige vastus on „ ... eeskätt talvekülalised; ... suve ei ole olnudki“. Kokku saime 40 õiget vastust. Septembrinumbris meeldisid enim artiklid vesipapist, Uus-Meremaast ja intervjuu. Ristsõna auhinna, Eesti Looduse poole aasta tellimuse, võitis Anne Pisukov Põlvamaalt.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri OKTOOBER 2017 EEsti LOODUs |735| 79 Ajalugu/sünnipäevad

80 aastat tagasi

Narva jõe alamjooksul esineva ja kahtle-

mata Peipsi-Pihkva basseinist pärineva Rein Kuresoo Foto: rändkarbi tulekut uude asukohta tuleb seletada üksnes kahe teguri koosmõju- ga: inimese poolt transporditavad vees olevad esemed (laevad ja metsaparve- tamine), ning väiksemal määral veeligeri parvede vaba ujumise võimalus. Liigi edaspidise esinemissageduse tõusu jäl- gimiseks Narva jões jääb ainult soovida leiukohtade täielikku tundmist kogu jõe ulatuses. Samuti oleks huvitav jälgida rändkarbi sissetungimist Rosona jõkke, sest viimasel on tihe kontakt ja soodsad karbitranspordi võimalused korrapärase laevaliini näol Narva linna ja Ingeri külade vahel. [Leo Sepp: Dreissensia polymorpha Pall. Narva jõe alamjooksul, 1937]

Vananaistesuvi võib oma hõredate kuldhammastega naeratada ka oktoobris. Ta 55 aastat tagasi pilk on siis veel küll soe, aga süli on juba jahtunud

Vaatlused taimede arengu kohta looduses on väga vajalikud. Nad aitavad meid sügavamini tundma õppida kohalike Viinakuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi puittaimede bioloogiat ja võrrelda seda 220 (snd 1797) 95 (snd 1922) sissetoodud liikide omaga. Lehtede vär- 26.10 Gottfried Wilhelm Osann, saksa 13.10 Almine Mööl, loomakasvatusteadlane vusemuutuse tingimusi ja käiku tundes keemik ja füüsik, 1823–28 TÜ (srn 2008) on seda võimalik kasutada dekoratiivsetel professor (srn 1866) 20.10 Elsa Kukk, puuviljandusteadlane eesmärkidel haljasalade rajamisel. Tundes (srn 2012) ja teades looduse sesoonset arengut on 195 (snd 1822) võimalik välja töötada õigeid agrotehnilisi 15.10 Berend Gildemann, kirjamees, 90 (snd 1927) võtteid põllumajanduses, puuviljanduses esimese eestikeelse geograafiaõpiku 28.10 Salme Kartau, põllumajandusteadlane ja metsamajanduses. Sesoonsete vaat- (1849) autor (srn 1884) 85 (snd 1932) luste tegemisele looduses saavad kaasa 165 (snd 1852) 02.10 Teolan Tomson, energeetikateadlane aidata kõik loodusesõbrad, nii noored 27.10 Grigori Levitski, vene astronoom, 16.10 Hubert Pärnakivi, loomaarst (srn 1993) kui ka „vanad“ naturalistid. Oleks hea, keemik ja teadusloolane; 1894–1908 27.10 Elmar Vesman, füüsik kui nad oma tähelepanekuid sel alal ka Tartu tähetorni direktor, 1897–1905 30.10 Veera Kople, ihtüoloog (srn 2015) teiste loodusesõpradega jagaksid kas TÜ õppejõud, 1903–05 TÜ rektor 80 (snd 1937) Looduseuurijate Seltsi koosolekutel või (srn 1917) 04.10 Enn Kärner, põllumajandusteadlane „Eesti Looduse“ veergudel. [Robert Piir: 160 (snd 1857) (srn 2000) Sügisesest lehtede langemisest, 1962] 08.10 Ivan Kondakov, vene keemik, 09.10 Maela Viirsoo, radiokeemik 1895–1917 TÜ professor 14.10 Andres Peekna, füüsik (srn 2014) (srn 1931) 20.10 Rein Pullerits, keemik 30 aastat tagasi 145 (snd 1872) 75 (snd 1942) 29.10 Fedor Bucholtz, baltisaksa mükoloog 18.10 Märt Kruus, entomoloog Sõnastik oli koostatud koolimatemaatikat ja fütopatoloog, 1919–24 TÜ 24.10 Thea Normet, botaanik silmas pidades. Paljud tollal kasutatud professor ja botaanikaaia direktor 70 (snd 1947) terminid erinesid praegusaegsetest. Nii (srn 1924) 02.10 Arne Kaasik, loodusfotograaf oli absoluutse rööpkuju iseline, avaldist 140 (snd 1877) 25.10 Ene Ustav, keemik, molekulaarbioloog nimetati ilmeks, avaldama kõrval tarvitati 05.10 Arthur Lossmann, arstiteadlane 25.10 Rein Hiob, keemik ilmutama. Silindri sünonüümina kasutati (srn 1972) 26.10 Andres Kuusk, atmosfäärifüüsik rummu, diagonaal oli nurkjoon, diameeter 130 (snd 1887) 65 (snd 1952) aga läbimõõtja, ektsentrilise asemel öeldi 01.10 August Maasik, eesti päritolu 03.10 Arvo Iital, looduskaitsja kesklahkne, pindala asendas väljasuurus. Kanada polaaruurija 15.10 Peeter Normak, matemaatik Sõnastik sisaldas ka majandustermineid, (srn 1976) 60 (snd 1957) nagu kapital, mille rööpkujuna soovitati 120 (snd 1897) 01.10 Ülle Jaakma, loomafüsioloog pääoma (soome keelest), liitprotsent oli 15.10 Juhan Aul, zooloog ja antropoloog 05.10 Indrek Ilomets, fotograaf ja kirjastaja rentrendiarvamine, valuuta tõsine hind, (srn 1994) 11.10 Tarmo Soomere, matemaatik ja rahapõhi. Ilmselt tõi protsentide ja liitprot- 17.10 Mart Järvik, piimandusteadlane okeanoloog, Eesti TA president sentide arvutamise tarve majandusteadu- (srn 1956) se põhimõisted matemaatikasõnastikku. 55 (snd 1962) [Viktor Korrovits: Esimesed eestikeelsed 105 (snd 1912) 10.10 Tõnu Talvi, zooloog ja looduskaitsja täppisteaduste sõnastikud, 1987] 31.10 Alli Süvalepp, iluaiandusteadlane 13.10 Andres Aland, loomaarstiteadlane (srn 1988) 30.10 Ain Vellak, geograaf

80 |736| Eesti LOODUS OKTOOBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri

Ilmaprognoos: SAJAB! Vali õiged riided!

SNICKERS Workwear AllroundWork vihmakindel jakk

Reguleeritav kapuuts Teibitud õmblused Veekindel YKK lukk Eelpainutatud varrukad Lühem esiosa Pikem tagaosa Varrukatel krõpskinnised Pikendatud varrukad

art 1303/0400 108 €

SNICKERS Workwear AllroundWork vihmakindlad püksid

art 6901/0400 87 €

KEVO Outlast kummikud nüüd saadaval ka NAISTE SUURUSTES (alates nr 37)

NOKIAN ABEKO Rocky ABEKO Abo SNICKERS Workwear SNICKERS Workwear KEVO Outlast vihmakindlad vihmakindel Hi-Vis jakk Vihmariiete AllroundWork art 88-573 püksid EN 471:2008, klass 3 komplekt vihmakindel jakk 149 € art 114071/051 96 € art 513171/771 115 € art 8378/0400 116 € art 1300/0400 195 €

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.ee

TALLINN TARTU PÄRNU RAKVERE VILJANDI JÕHVI VÕRU VALGA NARVA HAAPSALU PAIDE JÕGEVA TÜRI RAPLA Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 Aardla 114, Ringtee 37a Riia mnt 169a, Savi 3 Pikk 2 Riia mnt 42a Tartu mnt 30 Piiri 2 Vabaduse 39 Maslovi 1 Ehitajate tee 2a Pikk 2 Tallinna mnt 7 Türi-Alliku Tallinna mnt 2a