UUDISED PUHKEPÄEV KOLUMN INVESTEERING Pro Kapitaliga saab 7 võimalust tänasest börsil kaubelda lastel silmad LHV fondid IPOt seekord ei korraldatud, aktsiatega saab kaubel- da lisanimekirjas. X10–11 särama panna Onu Remus, Pähklipureja, Kes- laiendasid haaret su ja Tripp, pokud, jõuluvana ja Disain on palju enamat kui teised tegelased lõbustavad lap- si novembri lõpus ja detsembris LHV pensionifondid lihtsalt värv ja kuju teatris ja kontserdisaalides. X3 Märksa mõistlikum omandasid 8,5 protsen- Disaini pilootprojekt püüab Eesti ettevõtteid muuta di suuruse osaluse IT-fir- konkurentsivõimelisemaks. X12–13 oleks selle asemel ta- mast Nortal ehk endisest guda tahvlitele, et euro- Webmediast. LHV Va- rahalduse juhatuse esi- Börsitoimetaja vahetas raha pole olemas. mees MIHKEL OJA ütles, et see ei pruugi jääda vii- OEG Apple’i vastu Äripäeva arvamustoimetaja Harry Tuul kirju- maseks investeeringuks Äripäeva börsitoimetaja tegi muudatuse oma port- tab “euronormidest” ja “Brüsseli otsustest”. mittenoteeritud ettevõt- fellis: Apple on atraktiivsem kui kasiinofirma. X16–17 X14 tesse. X8–9

Nädalavahetus EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor ??????????? ??????????? ??????????? ??????????? ??????%

Reede, 23. november 2012 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor nr 216 (4638) 2,50 eurot 1,2893 0,7756 8,6065 37,96 0,351%

LUUBI ALL Karm nõue Londoni börsifirma süüdistab Gunnar Okki, nnar Okk Kristel Meost, Mart Habakuke jt juhtimisvigades ning on esitanud ligi 27 miljoni eurose hagi. Habakuke väitel võib hagi eesmärk olla kindlustusraha

saamine. X 4–7 tippjuhid Mart Habakuk (all), Kristel Meos (keskel) ja Gu tekitanud kinnistud Riias ja Tallinnas TÜLI EESTLASTEST TEGIJA 2 TOIMETUS Toomas Hendrik Ilves käivitas demokraatia päästmise protsessi Sel nädalal on president Toomas Hendrik Il- hemalt midagi liikuma lükatud ja lubatud ka uute vesel käed-jalad tööd täis olnud. On toimu- tuulte puhumist. Äripäev soovib Ilvesele meele- nud mitu olulist koosviibimist ja maha pee- kindlust, sest ettevõetud keerulise protsessi juhti- tud mitu pikka kõnet. Aga kes siis veel peaks häält mine ei ole naljaasi. Alati on ju oht, et mõni aeg pä- ÄRIPÄEV 23. november 2012 tõstma, kui meie riigi poliitiline toimimine on ha- rast tuliseid kõnesid jahtub asi ära. Meie loodame, toimetaja Harry Tuul, tel 667 0182, e-post [email protected] kanud kärsahaisu välja ajama? Sel nädalal on vä- et saame näha ka tulemusi.

RÕÕMUSTAB

Tallink dividendiküps. Tallink Grupi juht Enn Pant lubas esmaspäeval Äripäevas ilmunud intervjuus, et üsna pea otsustatakse dividendide maksmine. Swedbank ja SEB usuvad, et omanikele hakatakse dividende maksma järg- misel aastal. LHV on pessimistlik. Dividendiootused suurenesid pärast üllatavalt heade kvartalitulemuste avaldamist. Ka Äripäeva loodud investor Toomas otsustas tulemuste avaldamise järel osta 6000 Tallinki aktsiat.

Kalakuninga uus edukas ärisuund. Teisipäeval ilmus Äri- päevas edulugu kalatööstuse M.W.Vool omanikust Mati Ve- tevoolust. Vabal ajal ka ise kalapüügiga tegelev ning ka- la süüa armastav Vetevool on pannud püsti eduka ettevõtte, mis stabiilselt kasvab ning kasumit toodab. Sel aastal alustas M.W.Vool uue ärisuunana koššerkala tootmisega ning eks- port Iisraeli on jõudsalt suurenenud.

Lennufirma uue juhi kiired otsused.Estonian Airi uus juht Jan Palmér on asunud kiirelt ja jõuliselt tegutsema, et ette- võtte kahjumikraanid sulgeda. Seni iga kuu 2,5 miljonit eurot kahjumit toonud lennufirmas koondatakse pooled töötajad, vähendatakse lennukiparki ja sihtkohti. Positiivne on see, et Estonian Airi juhid ei anna alla ning langetatud ot- sustega loodetakse ettevõte suvel jooksvasse kasumisse saa- da. Ka pärast kärpimisi jätkab Estonian Air lendamist 9–10 sihtpunkti, lennuvõimalused küll ahenevad, aga ei kao.

ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA KURVASTAB

Ukrainlased Tederi vastu. Eesti rikkaimal ettevõtjal Hillar Tederil on Ukrainas keerulised ajad. Teisipäeval JUHTKIRI toimus Kiievis Eesti saatkonna ees mõnekümne osavõtjaga Tederi vastu suunatud pikett. Meeleavalduse korraldasid kohalikud ettevõtjad, kes kaotasid raha Tederi osalusega O’Key Ukraina pankroti tõttu. Puhkenud konflikt on Ettevõtetel on ärihuvid, neil lükanud edasi Tederi plaanid tuua Ukraina kaubanduskin- nisvara arendusega tegelev ettevõte börsile.

Rasked eelarvekõnelused Brüsselis. Eile Brüsselis alanud Euroopa Liidu eelarvekõnelused on keerulised, sest liikmes- puudub maailmavaade riikide vahel on lugematul hulgal erinevaid pingekoldeid. Eestil on kõnelustel kolm prioriteeti: põllumajanduse otse- toetuste kiirem ühtlustamine teiste liikmesriikidega; kõr- agu aastad tagasi dekrimina- kujutada olukorda, kus ettevõte toetaks mõn- gem mahupiir ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutami- liseeriti erakondade rahasta- da erakonda maailmavaate tõttu? Täpsemalt seks ja Rail Balticu projektile finantseerimise tagamine. On mise läbipaistvuse tagamise nõukogu koosolekut, kus ettevõtte tegevjuht selge, et kõigis kolmes küsimuses meile Brüsselist positiiv- sildi all keelatud annetuste Seadus- teeb nõukogu liikmetele ettepaneku eraldada seid lahendusi ei tule. vastuvõtmine, ei lase poliiti- ettevõtte raha mõnele erakonnale, sest selle Nkud nüüdsetki kriisi asjatult luhta. andja näeb Toimetus erakonna maailmavaade on igati sobiv. AJALOO ILU luges sel nädalal üllatusega, et riigikogu põ- niipalju hiseaduskomisjon lubaks ettevõtetel parteile Kui aktsionärid lepivad kokku, et mõne era- Perefirma taandumine annetada ehk taastaks korra, mis sai omal ajal vaeva sel- konna maailmavaate toetamine teenib raha hävitava kriitika osaliseks. tagasi, siis küll. Näiteks aitab ettevõtte tulu- November 2010. Kaubamärgi Hagar all pagaritooteid val- Tule taevas appi! Juba mitmendat korda pea- lise õiguse maksuvabastus kasumirida suurendada. Või mistav Hallik suurendas ekspordi kasvatamiseks aktsiakapi- me Eesti võimupoliitikutele meelde tuletama, vastupidi, astmeline tulumaks aitab ettevõt- tali ja kaasas uueks suuromanikuks investeeringuid haldava et juriidiliste isikute annetamise taaslubami- andmise- te kliendibaasi kasvatada. Aga kui aktsionärid Masa Capital Partnersi. “Jah, selline tehing toimus tõepoolest ne on kurjast, sest muudab Eesti ettevõtluskesk- lepivad kokku, et sellisel moel saab võita riigi- ning omandasime ettevõttest 71,2 protsenti,” kinnitas ette- konna senisest korporatiivsemaks. Alati, kui te- ga, mida hanke, on see probleem nii moraalile kui ka võtte juhatuse liige Avo Kaasik 4,5 miljoni kroonise investee- kib mingi skandaali järel debatt erakondade ra- majanduse efektiivsele toimimisele. See viib ringu tegemist. hastamise üle ja poliitikud hakkavad seadusi keegi ei Eesti (taas?) lähemale Ukrainale ja Venemaale. Hetkeseis. Käesoleva aasta juulis müüs Halliki asutaja Toivo muutma ning näitavad nii, et nad tahavad teha Eriti halvasti mõjub samm kohalikule ettevõt- Hallik oma allesjäänud aktsiad senisele suuromanikule. asjad korda, siis paari aasta pärast avastame, et taha vastu luskliimale, kus ettevõtete äriedu sõltub suu- tegelikult oli tehtud muudatus jällegi kasulik rel määral omavalitsuste tellimustest. rahastamise varjamiseks. võtta. Äripäev sooviks näha ja kuulda ettevõtte PÄEVA FAKT Tuleb tunnistada, et praegu me lihtsalt ei juhti, kes väidab maailmavaate toetamise va- tulegi nende skeemide peale, mis on juhtpo- jadust ning seda kulu ka veenvalt aktsionä- liitikute peas mõnda muudatust seadustesse ridele tõestab. Eilse päeva jooksul ei leidnud kirjutades. R- ja K-skeeme näeme teatud viivi- meie ajakirjanik küll ühtegi ettevõtjat, kes ar- sega. Ettevõtete lubamine parteide otseanne- vaks, et ettevõte toetab mõnda erakonda maa- tajate ringi on juba nähtud etapp. Mäletame ilmavaate tõttu. 8,5 aega, kus annetasid pea kõik suuremad ehi- Kutsume siinkohal nii arvavaid endast lah- MILJARDIT eurot ehk ligi 6 miljardit latti on mitteresidendid tusfirmad jt ettevõtted, kes said riigilt ja oma- kesti toimetusele teada andma. Muidu piinlik paigutanud Lätis tegutsevatesse pankadesse. Kasv eelmise valitsustelt suuri tellimusi. Kui nende juhti- kah, seadusandja näeb niipalju vaeva sellise õi- aastaga ligi 20% ning moodustab pea poole kogu Läti hoius- delt motiivide kohta küsiti, oli vastuseks po- guse andmisega, mida keegi ei taha vastu võtta. te mahust. Eestis on välismaalaste hoiuste maht kasvanud ise- liitilise kultuuri ja maailmavaate toetamine, Ilmselt on ütlematagi selge, et ettevõtte raha gi kiiremini ehk 28,2%, kuid moodustab siiski vaid viiendiku millele lisandus mitmetähenduslik naeratus. suunamine erakonnale saab olla vaid ühel ees- kogu hoiuste mahust ehk umbes 2,5 miljardit eurot. märgil – konkreetne ametkondliku või poliiti- Miks erakondi üldse rahastatakse? Tõesti, lise kasu tellimine. See tähendab aga konku- üks põhjus on kindlasti maailmavaade laie- rentsi pärssimist, sest eeliseks ei saa enam oma ESMASPÄEVAL malt või mingil kujul erakonna valimisplat- töö efektiivsus või äriidee headus. Ameeriklane soovib Eestisse investeerida vormi sobivus enda põhimõtetega, sh näiteks Ettevõtja või juht toetagu erakondi eraisiku- maksupoliitikaga. Ettevõttel maailmavaade na isiklikust rahast. Millelt on maksud maks- üle 100 miljoni euro. teadupoolest puudub. Ettevõttel on ärihuvid, tud. Dividendidest. Palgast. Mitte ettevõtte ra- LOE ÄRIPÄEVAST tema eesmärk on aktsionäride vara kasvata- haga tulumaksuseaduse maksuvabastust ära mine. Kas keegi Äripäeva lugejatest oskab ette kasutades. ÜTLES Rain Lõhmus: Ettevõte LÜHIDALT 3 ei ole organisatsioon, mis on tehtud riigi propageeri- Haritava maa enampakkumine

miseks. AS Põlluvara korraldab järgmiste kinnisasjade enampakkumise tähtajaga 14. detsember 2012 kell Pankur ei poolda ettevõtete annetusi parteidele. LOE LÄHEMALT LK 14 13.00. Pakkumuse saab teha kirjalikult ASi Põlluvara aadressil Tartu 4a, 71004 Viljandi, või digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressil [email protected]. Pakkumus peab sisaldama maaüksuse nime ja pak- kumissummat, pakkuja nime ja kontaktandmeid. Võitja on kohustatud pärast enampakkumise tulemuste teatavaks tegemist sõlmima kolme tööpäeva jooksul kinnistu omandamise eellepingu koos 10% suuruse käsiraha maksmisega ning hiljemalt ühe kuu jooksul kinnistu notariaalse asjaõiguslepingu koos ostusum- ma täieliku tasumisega. Notaritasu ja riigilõivu ostulepingu sõlmimisel tasub ostja. Info: tel 53 404 975, Jõgeva- ja Tartumaa kinnistute puhul 505 8453; www.vestman.ee

1. Harju maakond, Nissi vald, Rehemäe küla, 11. Alljärgnevad Viljandi maakonnas asuvad kinni- NIKRE-TÕLVA KINNISASI (51801:001:0531, sasjad müüakse enampakkumisel ühise hinna 51801:001:0532, 51801:001:0533; 71,05 ha; eest nimetusega Karksi; alghind 60 500 €: renditud kuni 31.12.2013; M); alghind 132 000 € • Karksi vald, Ainja küla, TEDRE-PÕLLU KINNIS- 2. Ida-Viru maakond Mäetaguse vald Tarakuse küla ASI (60001:007:0025; 17,29 ha; renditud ku- LIMETSA KINNISASI (49801:001:0472; 6,5 ha; ni 30.09.2013; M) renditud kuni 31.12.2013; M); alghind 11 000 € • Karksi vald, Ainja küla, TINDI-PÕLLU KINNIS- ASI (60001:007:0027, 60001:007:0028; 3. Ida-Viru maakond Mäetaguse vald Uhe kü- 23,61 ha; renditud kuni 30.09.2013; M) la RAJAPÕLLU KINNISASI (49802:002:0293, 49802:002:0294; 15,01 ha; renditud kuni 12. Lääne-Viru maakond, Vinni vald, Anguse kü- 01.01.2013; M); alghind 21 500 € la, TOBIAPÕLLU KINNISASI (90003:001:0029; 7,83 ha; renditud kuni 02.04.2013; M); alghind 4. Alljärgnevad Järva maakonnas asuvad kinnisas- 16 000 € jad müüakse enampakkumisel ühise hinna eest nimetusega Koigi; alghind 265 500 €, lisandub 13. Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Näo küla, ülevõetav võlakohustus Eesti Vabariigi ees jää- NÄO KINNISASI (71601:005:0008; 20,82 ha; € giga 29 406 €: renditud kuni 31.12.2013; M); alghind 36 100 • Koigi vald, Vaali küla, AAVIKU-PÕLLU KINNIS- 14. Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Näo küla, ASI (32502:001:0021; 9,74 ha; renditud kuni STEINFELDI KINNISASI (71601:005:0009; 31.12.2013; M) 11,27 ha; renditud kuni 31.12.2013; M); alghind • Koigi vald, Vaali küla, KADAKAMÄE-PÕLLU 19 800 € EAS-I värske juht Raul Parusk tahab probleemsete projektidega võimalikult valutu lahenduseni KINNISASI (32502:001:0023; 4,9 ha; rendi- 15. Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Teilma küla, jõuda. FOTO: RAUL MEE tud kuni 31.12.2013; M) ALAVERE KINNISASI (24805:001:2300; 7,14 ha; • Koigi vald, Vaali küla, KADAKANIIDU KINNIS- M); alghind 7000 € ASI (32502:001:0142; 8,6 ha; renditud kuni 16. Jõgeva maakond, Pala vald, Kokanurga küla, 31.12.2013; M) PAULA KINNISASI (57602:001:0029; 1,75 ha; • Koigi vald, Vaali küla, PÄDANIKUVÄLJA renditud kuni 31.12.2013; M); alghind 2748 € Parusk: loodame jõuda KINNISASI (32502:001:0009; 68,19 ha; ren- ditud kuni 01.10.2013; M) 17. Jõgeva maakond, Pala vald, Kokanurga küla, • Koigi vald, Vaali küla, PÄDANIKUNIIDU SAVIKO KINNISASI (57602:001:0031; 13,66 ha; € positiivse tulemuseni KINNISASI (32502:001:0058; 38,64 ha; ren- renditud kuni 31.12.2013; M); alghind 14 700 ditud kuni 01.10.2013; M) 18. Jõgeva maakond, Pala vald, Kadrina küla, 5. Järva maakond, Türi vald, Vilita küla, LEPIKU- NÕMMEOJA KINNISASI (57601:002:0044; 1,68 ALYONA STADNIK € [email protected] Konkreetne arvamus nende Taust PÕLLU KINNISASI (83604:002:0301; 3,73 ha; ha; renditud kuni 31.12.2013; M); alghind 3195 projektide kohta kujuneb sel- renditud kuni 01.01.2014; M); alghind 7500 € 19. Alljärgnevad Jõgeva maakonnas asuvad kinni- EASi nõukogu vaatas eile veel Reegleid rikuti le aasta lõpuks. “Esimene grupp 6. Pärnu maakond, Vändra vald, Rae küla, RAELT sasjad müüakse enampakkumisel ühise hinna kord üle 21 projekti, mille pu- on sellised projektid, kus meie 61 projekti puhul € PÕLLU KINNISASI (93002:005:0085; 10,98 ha; eest nimetusega Lümati; alghind 19 426 : hul kerkis riigiabi ergutava EASi kontrollid tuvastasid rii- täiendava analüüsiga on sel- renditud kuni 31.12.2013; M); alghind 21 500 € • Pala vald, Lümati küla, ELLE-PÕLLU KINNIS- mõju puudumise kahtlus. EASi gunud, et raha tagasi nõuda ei giabi reeglite rikkumise kaht- ASI (57601:002:0159; 1,4957 ha; renditud 7. Alljärgnevad Rapla maakonnas asuvad kinnisas- värske juhatuse esimees Raul Pa- ole vaja, teine grupp on selli- luse 58 projekti puhul, mahus kuni 31.12.2013; M) jad müüakse enampakkumisel ühise hinna eest rusk märkis, et luubi all on iga seid, kus meil on vaja pöörduda 8,5 mln eurot. Euroopa Ko- • Pala vald, Lümati küla, SONGRU-PÕLLU nimetusega Kärpla; alghind 66 000 €: projekt eraldi. Euroopa Komisjoni poole, ja kol- misjoni määruse järgi peab KINNISASI (57601:002:0161; 11,02 ha; rendi- • Kehtna vald, Kärpla küla, KANGROPÕLLU Probleemseid projekte on Pa- mas grupp on sellised projektid, riigiabil olema ergutav mõju, tud kuni 31.12.2013; M); ruski sõnul 61, millest 36 on leid- kus on selgunud, et oleme sunni- st tegevusega, mille jaoks KINNISASI (29202:005:0038; 24,16 ha; ren- nud lahenduse, et nende puhul ei tud raha ettevõtetelt tagasi küsi- toetust taotletakse, ei tohi ditud kuni 01.08.2013; M) 20. Jõgeva maakond, Pala vald, Pala küla, UUESOO • Kehtna vald, Kärpla küla, VÕRISTE PÕLLU KINNISASI (57602:002:0040; 3,32 ha; renditud ole vaja raha tagasi küsida. “Nel- ma,” selgitas ta. alustada enne abitaotluse € ja projekti puhul oleme teinud 21 projekti puhul võib juh- esitamist. Kui abi saamise tin- KINNISASI (29202:005:0126; 11,28 ha; ren- kuni 31.12.2013; M); alghind 4900 otsuse, et raha tuleb tagasi kü- tuda, et raha ei pea tagasi küsi- gimuste vastu eksitakse, võib ditud kuni 01.01.2013; M) 21. Tartu maakond, Vara vald, Koosalaane küla, sida. 21 projekti puhul käis täna ma. “Meie ei näe, et seal oleks et- riik toetuse tagasi nõuda. Li- 8. Rapla maakond, Kehtna vald, Kastna küla, AAVIKO KINNISASI (86102:002:0053; 8,8 ha; € täiendav töö,” lausus Parusk eile tevõtetega probleeme. Üritame saks jätkub lahenduste otsi- UUETOA PÕLLU KINNISASI (29202:007:0063; renditud kuni 31.12.2013; M); alghind 14 484 pärast kolmetunnilist nõukogu omalt poolt teha kõike, et raha mine kolmele projektile, mille 23,43 ha; renditud kuni 01.10.2015; M); alghind 22. Tartu maakond, Vara vald, Põldmaa küla, koosolekut. ei oleks vaja tagasi küsida,” mär- puhul on välisaudit tuvasta- 39 000 € KETTUSE KINNISASI (86102:002:0270; 11,4 ha; kis Parusk. nud samalaadsed rikkumised € 9. Viljandi maakond, Tarvastu vald, Vanausse küla, renditud kuni 31.12.2013; M); alghind 16 466 Projektid kolme gruppi. Parusk Küsimusele, kas tal endal on summas 2 mln eurot. ASUNUUDI II KINNISASI (79701:003:0640; 27,9 23. Tartu maakond, Vara vald, Põrgu küla, PÕRGU- lisas, et nõukogu esialgne ana- usk ja lootus olemas, vastas Pa- EAS on alates 2007. aastast ha; renditud kuni 06.04.2015; M); alghind 56 000 € VÜRSTI KINNISASI (86102:003:0014; 29,64 ha; lüüs on selline, et 21 projekti tu- rusk, et loodetakse jõuda posi- rahastanud 7462 projekti € leb jagada kolme gruppi. “Iga tiivse lahenduseni. Parusk ütles, 698,6 mln euro ulatuses. 10. Viljandi maakond, Halliste vald, Vana-Kariste küla, renditud kuni 31.12.2013; M); alghind 40 800 projekt on unikaalne. Igaühel on et nelja projekti puhul on ette- JAANIPÕLLU KINNISASI (19201:002:0125; 17,77 € omad faktid ja küsimused, aga võtetele teatatud, et raha tuleb ha; renditud kuni 30.09.2013; M); alghind 41 000 *M – maatulundusmaa me vaatame, milline võimalus tagasi maksta, kuid ta ei soostu- on neid grupeerida,” märkis ta. nud avaldama nende nimesid.

Vaidlus: Elisa takistas Sisekaitseakadeemia Finantskolledž ja Grant Thornton Rimess kutsuvad teid EMTsse üleminekut Finantskolledži aastakonverentsile 2012 Järjekorras juba viies konverents toimub 05.detsembril 2012 Sideteenuse vahendaja Pro- ei soovi operaatorit vahetada,” kuid selline käitumine on en- Sokos Hotel Viru, Grande 3 konverentsisaalis algusega kell 09.00. fex Sideteenused OÜ algatas sõnas Laurik ja kinnitas, et Pro- nekuulmatu. “Ajad, mil igaüks oma klientide ülemineku Eli- fex Sideteenuste OÜ ei ole sellist võis endale ise reeglid kehtesta- sa võrgust EMTsse, millega Eli- soovi kirjalikult ega suuliselt Eli- da, jäid eelmise sajandi 90nda- Konverents on kõikidele huvilistele tasuta! sa aga ei nõustunud. Nüüd me- sale esitanud. tesse aastatesse,” ütles ta. Päevakava ja esinejatega saab tutvuda www.sisekaitse.ee/finantskolledz/ netleb vaidlust tehnilise järele- Tehnilise järelevalve ameti Elisa teatas, et Profex Sidetee- valve amet. sideteenuste osakonna juhataja nused OÜ algatas numbriliiku- Osalejatel palume registreeruda hiljemalt 03.detsembriks Profex Sideteenuste OÜ juha- Oliver Gailani kinnitusel algatas vuse ilma lõppkasutajate nõus- samal veebilehel www.sisekaitse.ee/finantskolledz/ tuse liikme Martin Lauriku sõ- amet juhtumi suhtes menetluse, olekut küsimata ja seetõttu on nul tegi Elisa takistusi tema et- et selgitada, kas Elisa tegevus oli Elisa peatanud Profex Sidetee- tevõtte numbrite liikumisel EMT õiguspärane või mitte. nused OÜ algatatud numbrilii- suunal. “Eile hommikul selgus, EMT müügidirektori Indrek kuvuse, oodates ära menetleva- et Elisa on pannud numbrite lii- Randveeru sõnul on konkurents te ametite seisukoha. kumise seisma viitega, et klient mobiilside turul väga tugev, ARIPAEV.EE ÄRIPÄEV 23. november 2012 4 LUUBI ALL toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

KINNISVARA Eesti tippjuhte süüdistatakse suurkahjus ÄRIPÄEV 23. november 2012 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] LUUBI ALL 5

Taust Süüdistatakse juhtimisvigades 2010. Metro Baltic Horizonsi juhti- aastal avastasid Metro Baltic mise üle võtnud iirlased aval- dasid mullu augustis investo- Horizonsi uued iirlastest juhid ritele ülevaate juhtimisviga- enda sõnul nende eelkäijate juhti- dest, mida nad ettevõtte en- misvead. distele eestlastest juhtidele ja Metro Capital Managementi tegevusele ette heidavad.

Tõlgitud nopped teatest: METRO CAPITAL MANAGEMEN- TIL olid liiga suured volitused olukordades, kus ta oli huvi- de konfliktis. ETTEVÕTTE FINANTSKONT- ROLLER ei olnud järjekindel selles, et olla piisavalt sõltu- matu Metro Capital Manage- mentist. Näiteks ei olnud Ho- rizonsi endine juhtkond tead- lik, et Paul McGuiness, kes osutas tööandja kaudu Ho- rizonsile finantskontrolle- ri teenust, töötas samas ette- võttes James Kennyga, kes omakorda oli kuni 2010. aas- ta novembrini Metro Capi- KUI kõik oli veel ilus. tal Managementi nõukogu lii- 2007. aasta juunis ge ja tema tütarfirma Metro kirjutasid Estonian Frontieri juht. Business School HORIZONS OSTIS kolm kinnis- ja Metro Capital tut Metro Capital Manage- Management alla mentilt või temaga seotud koostöölepingu- isikutelt, arvestamata tehin- le eesmärgiga gutes sõltumatuse ja võrdse- arendada EBSi te tingimuste (arm’s length) õppeprogrammides põhimõtet. kinnisvaraalast õp- EI JÄRGITUD PROTSEDUURE, pet. Allkirja annavad mis pidanuks tagama adek- Mart Habakuk (vasa- vaatse tulemuse ja ettevõtte kul) ja EBSi toonane kaitse, kui Metro Capital Ma- rektor Peeter Kross nagement ja tema tütarfirma (keskel). Toimuvat Metro Frontier olid huvide vaatab pealt Madis konflikti olukorras. Habakuk. INFO, mida investeeringute FOTO: ARNO MIKKOR juhid andsid Horizonsi juhti- dele investeerimisprojektide kohta ja aruannetes, oli eba- täpne ja/või eksitav. Majandusbuumi tipus Tallinnasse ja Riiga ostetud ENNE osa või kõigi kinnisva- raobjektide omandamist ei kinnisvaraprojektidega hävinud Londoni börsifirma süüdistab teostatud piisavat ostueelset analüüsi, sh vara adekvaatset hindamist. investoritele ligi 27 miljoni euro kahju tekitamises Eesti nimekaid INVESTEERINGUTE JUHID te- gutsesid vähemalt ühe kin- tippjuhte Mart Habakukke, Gunnar Okki ja Kristel Meost. nisvaraobjekti omandamise- ga seoses vastava volituseta. METRO CAPITAL MANAGE- PIRET REILJAN ringuid juhtinud Habakukkede firmale Metro Ca- väljumisvõimalust neile, kes ei soovi selles ette- MENT teenis tulu Focus Kin- [email protected] pital Management ette korduvaid huvide konflik- võtmises osaleda. nisvara OÜ (Metro Plaza Meil pole te ja viitavad nende poolt Horizonsile teadlikult Horizonsi endistele juhtidele Okile, Meosele ja omanikfirma) osa aktsiate võima- tekitatud kahjule. ka kolmandale, Mani saare elukutselisele direkto- müügist ja/või käitus muul Metro Capital Managementi juhatuse liige rile Robin Jamesile heidab praegune juhtkond ette, moel ettevõttele kahjulikult. lik anda ja üks omanikest Mart Habakuk nentis, et ei saa et nad ei saanud hakkama investorite huvide kaits- ALLIKAS: METRO BALTIC HORIZONS PLC ühtegi süüdistuse üksikasju kommenteerida, kuid pidas mise ja investeeringuid puudutava järelevalvega. Ilma suurema kärata toimub offshore-piirkon- kommen- kummaliseks, et huvide konfliktis süüdistatak- nana tuntud Mani saarel kohtuvaidlus, milles- se neid olukorras, kus tema ja teised Metro Capi- Kidakeelsed. “Kuna tegemist on formaalse jurii- Tasub teada se on kaasatud mitu Eesti äriliidrit. Hagi on esi- taari. tal Managementi inimesed on ise Horizonsi 15% dilise vaidlusega, pole meil võimalik anda ühtegi Hagi 10 isiku vastu tatud laitmatu renomeega Põhjamaade Investeeri- Gunnar Okki omanikud. Lisaks on nad investeerinud Horizonsi- kommentaari,” teatas Horizonsi endisi nõukogu Metro Baltic Horizons Plc mispanga asepresidendi, endise Eesti Energia juhi ja Kristel ga identsetel tingimustel vähemusomanikuna Ho- liikmeid, sh Okki ja Meost esindav Briti advokaa- praegune juhtkond on ette- Gunnar Oki, Hansapangas ja Trigon Capitalis tipp- Meost esin- rizonsiga samadesse projektidesse. Teisisõnu pidid dibüroo Gibson Dunn advokaat Wayne McArdle. võttele suure kahju tekitami- juhi ametit pidanud ettevõtja Kristel Meose ning dav briti ad- nad süüdistuse järgi ka iseendale kahju tekitama. “Kahjuks ei ole mul võimalik neid põhjendama- se eest hagi esitanud 6 eraisi- Estonian Business Schooli vedava Madis Habakuke vokaat Wayne “Kõik mulle ja Metro Capital Managementile esita- tuid süüdistusi kuidagi kommenteerida, kuna käi- ku ja 4 ettevõtte vastu: ja tema poja Mart Habakuke kinnisvarafirma Met- McArdle tud süüdistused kavatseme täies ulatuses vaidlus- mas on tsiviilõiguslik vaidlus,” ütles Okk Äripäeva- endised nõukogu liikmed ro Capital Management tegevuse peale. tada,” sõnas Habakuk. le saadetud kirjalikus vastuses. Ka Meos ei soovi- KRISTEL MEOS, GUNNAR OKK Hageja on eestlaste oma “laps” – 2006. aasta lõ- nud teemat kommenteerida, ta ütles vaid, et süü- JA ROBIN JAMES; pus asutatud Metro Baltic Horizonsi aktsiad viisid Võimalikuks motiiviks kindlustusraha. Haba- distused on alusetud. “Süüdistused ei arvesta turul lepingu alusel juhtimis- ja va- Londoni börsi alternatiivturule eestlased. Praegu kuk tõi vaidlust kommenteerides välja ka ühe või- toimunud kinnisvara- ja finantsolukorda,” märkis rahaldusteenust osutanud on kontroll ettevõttes iirlaste käes. Horizonsi tun- maliku iirlastest hagejate motiivi. “Meie arvates Meos, viidates pärast 2007. aastat alanud kriisile ja MART HABAKUK ja tema juhi- tuim investeering on Tallinnas Viru väljakul asuv üritab Horizonsi juhtkond rakendada investeeri- kinnisvaraturu järsule langusele. tav METRO CAPITAL MANAGE- Metro Plaza, mis buumi ajal osteti, valmis ehitati misstrateegiat, mida tavaliselt rakendavad fondid, “Meie kaebus puudutab kõiki kinnisvarain- MENT AS, samuti viimase tü- ja eelmisel aastal suure kahjumiga leedukate fon- mis investeerivad kohtuvaidlustesse tulu teenimi- vesteeringuid, aga eelkõige Metro Plazat ja Kras- tarfirma TOLMAIN ADVISORY dile müüdi. Kaks teist Baltimaade projekti võeti se eesmärgil,” sõnas ta. tat,” kommenteeris Äripäevale Horizonsi iirla- SERVICES LTD (endise nimega Horizonsilt ära lausa sundkorras võlgade katteks. Kuna Horizonsi endine juhtkond on kindlusta- sest juht Ronan Reid. Krasta oli Horizonsi kinnis- Metro Frontier Ltd); tud, siis juhul, kui kohtus õnnestub tõestada juh- tu Riias. Reid märkis, et endiste juhtide vastu koh- endine finantskontroller Karmid süüdistused. Horizonsi hiljutises pressi- timisvigu, peaks ettevõttel olema võimalik teeni- tusse pöödrumise tinginud probleemid avastasid PAUL MCGUINNESS ja temaga teates võetakse kohtuasi kokku nii, et eksjuhtidel da kindlustushüvitist. “Need summad võivad olla uued juhid 2010. aastal ametisse asudes. seotud MCGUINNESS INVEST- nähakse süüd hooletuse, lepingu rikkumise ja/või suured,” märkis Habakuk. Okk lahkus Horizonsi nõukogust omal soovil MENTS OÜ ja MG CAPITAL LTD; usalduse murdmise tõttu aastatel 2007–2009 gru- Habakuk lisas, et tal on kahju, et Horizonsi no- umbes kolm aastat tagasi, Meos aga sunniti lah- Metro Capital Managementi pile hinnanguliselt 26,6 miljoni euro suuruse kah- teerimisprospektis kirjeldatust kardinaalselt eri- kuma mullu mais. Lepingu Habakukede Metro endine nõukogu liige JAMES ju tekitamises. Ettevõtte praegused iirlastest juhid nevat investeerimisstrateegiat juurutatakse ilma Capital Managementiga lõpetas Horizons eelmi- KENNY. heidavad eelmise aasta suveni Horizonsi investee- aktsionäride arvamust küsimata ja pakkumata se aasta augustis. ÄRIPÄEV 23. november 2012 6 LUUBI ALL toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

KINNISVARA Eesti-Iiri maavõistlus 117,5 börsifirma

riismetel TALLINNAS Pirita tee ääres olevale kinnistule pidi tulema kortermaja ja hotell. Suvel oli kinnistu aga sundmüügis ja sai uue omaniku. FOTO: ERIK PROZES

PIRET REILJAN varaäri õitseb, ostetakse Horizonsi portfelli mõ- aasta alguses realiseeritakse osalus Metro Plazas [email protected] ne kuuga neli kinnistut Tallinnas, Riias ja Peter- kopsaka kahjumiga, kukub ka allesjäänud varade buris. Kõigi ostudega seoses on suurejoonelised puhasväärtus aasta lõpuks 4,5 miljonile eurole – arendamisplaanid. püstloodis langus kergelt tõusval turul. Horizonsi investeeringute juht on Habakukke- de ja veel mitme Eesti ärimehe kontrollitav Metro Eestlased teevad väljaostupakkumise. “Pääst- Capital Management koos tütarfirmaga. Ka iirla- maks mis päästa annab, tegime Metro Capital ne Kenny on kambas, alguses Metro Capitali juha- Managementi ja partneriga tänavu suvel väljaos- Metro Baltic Horizons, mille aktsia väärtusest on tuses ja hiljem nõukogus. Börsile viidud Horizon- tupakkumise 100% Horizonsi aktsiatele,” räägib alles vaid kübeke, oli alles tänavu suvel ometigi si juhatusse värvatakse neli inimest, neist kaks on Mart Habakuk. Ülevõtmist toetab SEB, kelle pen- väärt maavõistlust, kus Eesti ja Iirimaa investo- laitmatu renomeega Eesti tippjuhid Gunnar Okk sionifond on üks Horizonsi investoritest. Et kaits- rid ristasid “piigid” ettevõtte ülevõtmiseks. Või- ja Kristel Meos. ta oma positsioone, omandavad aga ettevõtte iir- du saavutasid iirlased. Lisaks neile kaasatakse juhtkonda Mani saarel lastest juhtkond ja temaga seotud isikud samal ajal 2005. aasta lõpus tutvustab isa-poja Madis ja kümnete ettevõtete juhtkonda kuuluv Robin James ülevõtmispakkumise hinnast kõrgemal tasemel Mart Habakuke kontrollitava kinnisvaraäriga seo- ja mitmete kinnisvaraettevõtete konsultandina te- aktsiakoguse, mis on piisav, et kindlustada täielik tud Iirimaa investor James Kenny neile Londoni gutsenud Stuart McDonald. Kriisi tipphetkel jääb kontroll nii Horizonsi juhtkonna kui ka aktsionä- börsi alternatiivturul registreeritud kinnisvaraet- aga juhtkond kaheliikmeliseks, kuna ettevõttest ride tasemel. “Meie ülevõtmispakkumine oli selle- tevõtteid ning pakub välja, et võiks uurida, kas po- lahkub muude töökohustuste tõttu Põhjamaade ga edukalt tõrjutud,” nendib Habakuk. tentsiaalsetel investoritel oleks huvi ka Baltimaade Investeerimispanga asepresident Okk, McDonald Viimastel kuudel on kohtutäiturid realiseeri- ja Peterburi kinnisvara vastu. “Umbes pool aastat kahjuks sureb. nud Horizonsi kolmest allesjäänud kinnisvarast kulus idee analüüsimisele, testimisele ja edasiaren- kaks. Ainsana alles jäänud Peterburis asuva kin- damisele. 2006. aasta kevadel hakkasime otsima Iirlased haaravad juhtohjad. Novembris 2010 sea- nisvara saatus on ebaselge. Horizons kuulub prae- TALLINNAS emissiooni korraldajat. Rääkisime umbes kümne vad kaks Iiri ettevõtjat, Ronan Reid ja Brendan Mur- gu enam kui 50% ulatuses Iirimaa investoritele, Viru väljaku firmaga ning saime julgustavat tagasisidet,” mee- phy, üles oma kandidatuuri Horizonsi juhtkonna- eestlaste käes on vähemusosalus. Ka juhatusest on ääres asuva nutab Mart Habakuk. ga liitumiseks, väites end esindavat umbest kol- eestlased välja tõrjutud. Kinnisvaraettevõtte tege- Metro Plaza mandikku Horizonsist omavaid Iirimaa aktsionä- vus on päädinud erakordse ja mahuka kohtuvaid- ärimaja müü- Raha kaasamiseks mindi börsile. Sügisel 2006 re. Mani saarel piisab juhtkonna vahetamiseks ka lusega Mani saarel, kus iirlased hagevad ettevõtte giga teeniti 5,6 algab Metro Baltic Horizonsi aktsiate pakkumine juhtkonna enda otsusest. Eelmise aasta kevadeks eksjuhte ja endist investeeringute juhti Metro Ca- miljonit eurot ning detsembris noteeritaksegi äsja asutatud et- on kogu kontroll ettevõtte juhtimise üle läinud uu- pital Managementi pea 27 miljoni eurose nõudega. kahjumit. tevõte Londoni börsi alternatiivturul. Emissiooni tele juhtidele ning endised juhid on kas tagasi kut- Habakuke sõnul on Horizons eksjuhtide vas- FOTO: ERIK PROZES mahuks kujuneb 26,2 miljonit Inglise naela ehk va- sutud või tagasi astuma sunnitud. Suvel lõpetavad tu püsti pandud hagile kulutanud juba üle miljo- nas rahas pisut üle 600 miljoni krooni. Kuna emis- Horizonsi uued juhid lepingu ka investeerimisju- ni euro ja kui vaidlus pole ettevõttele edukas, võib siooni eestvedajad on eestlased ja iirlased, märgi- hi Metro Capital Managementiga. ees oodata pankrot. Horizonsi praegune juht Ro- vad ka aktsiaid enim just nemad. Näiteks Haba- Mart Habakuk meenutab, et Horizons on juht- nan Reid keeldus kohtuasjale kulutatud summat kukkede Metro Capital Management ja ettevõttega konnavahetuse järel 2010. aastal kriisist räsida saa- avalikustamast. “Minu kui ettevõtte juhi huvi on seotud isikud saavad 15% börsifirma omanikeks. nud, kuid täiesti elujõulise kinnisvaraportfelli pu- saada kahju tekitajatelt tagasi investorite raha,” 2007. aastal, mil Balti majandus ja eriti kinnis- hasväärtus ulatub 12,5 miljoni euroni. Kui 2011. lausub Reid.

Hind Aktsionärid kõvasti raha kaotanud Metro Baltic Horizonsi aktsia pennides 4,75

ALLIKAS: BLOOMBERG

29.12.06 31.12.07 31.12.08 31.12.09 30.11.10 30.11.11 20.11.12 ÄRIPÄEV 23. november 2012 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] LUUBI ALL 7

Investeeringud Metro Baltic Horizonsi hapud investeeringud

TALLINN ÄRIMAJA VIRU VÄLJAKUL Horizons soetas Metro Plaza kinnistut omanud firma ena- musosaluse 2007. aasta juu- nis. Aastatel 2010 ja 2011 müüs Horizons oma osaluse kahes osas Leedu kinnisvara- fondile kokku 5,1 miljoni euro eest, teenides projektiga 5,6 miljonit eurot kahjumit. Te- gemist oli ainsa projektiga, mis vastavalt arendusplaani- le valmis ehitati. Seda valu- sam oli suurepärase asuko- haga ärimaja realiseerimise- ga suurde kahjumisse jääda. KINNISTU PIRITA TEE 26 Kinnistu enamusosaluse soe- tas Horizons 2007. aasta au- gustis umbes 3,1 miljoni euro- ga. Kortermaja ja hotelli aren- damise maksumuseks kavan- dati 26 miljonit eurot, kuid arendus ei realiseerunud ja kinnistu seisab tühjana. Võlausaldaja UniCredit Ban- ki nõudel oli kinnistu täna- vu suvel sundmüügis. Kinnis- tu omanikuks sai juulis kahe- le Venemaa ettevõtjale kuu- luv firma Pirita Real Estate OÜ, septembris aga OÜ Piri- ta Apartments, kus vähemus- osalus on Venemaa ettevõt- jatel, enamusosalus aga on peidus advokaadibüroo Kae- vando & Partnerid OÜ nimel.

RIIA KINNISTU KRASTA TÄNAVAL Riia kesklinna lähedal asuva kinnisvara enamusosaluse soetas Horizons 2007. aasta juunis 10,8 miljoni euro eest ja investeeris täiendavalt 0,9 miljonit eurot. Plaanis oli äri- keskuse arendusse investee- rida üle 100 miljoni euro. Te- gudeni ei jõutud. Maksejõue- tuse tõttu läks kinnistu eelmi- sel aastal võlausaldajate kät- te ja Horizonsi 11,7 miljoni eu- rone investeering läks tühja.

PETERBURI Mis on mis KINNISTU PETROGRATSKI METRO BALTIC HORIZONS PLC PIIRKONNAS 2006. aastal Londoni börsi al- Ainus Horizonsi arenduspro- ternatiivturul noteeritud kin- jekt, mis on veel alles, kui- nisvaraarendaja, kes investee- gi allahinnatult ja ootesei- ris 2007. aastal kokku nelja kin- sundis. Horizons ostis kinns- nisvaraprojekti Tallinnas, Riias ja tu 2007. aasta mais umbes Peterburis. 12,5 miljoni euro eest. Ärima- Aktsionärideks on ettevõtte ko- ja arendamiseks kavandas Investorite hulgas SEB dulehel märgitud erinevad esin- Horizons 75 miljoni eurost in- dajakontod. Äripäeva andmetel vesteeringut. Kui 2010. aasta II samba pensionifond kuulub üle 50% ettevõttest Iiri- lõpus hinnati vara 11,1 miljoni- RIIAS Krasta tänaval asuv kinnistu seisab endi- maa investoritele, Eesti investo- le eurole, siis eelmisel aasta selt tühjana. Ülemine foto on tehtud 2007. aasta rid on vähemusomanikud. hinnati vara alla 6,2 miljoni- Metro Baltic Horizonsi üks akt- fondis nentis Kunsing, et kin- suvel ja alumisel pildil on toonane visioon aren- Ettevõtte juhid on praegu iirla- le eurole, kuna projekti aren- sionäridest on SEB Panga II nisvaraarendusega tegelenud datavast piirkonnast. See visioon ei täitunud. sed Ronan Reid, Brendan Mu- damine on rahaliste raskuste samba Progressiivne pensio- ettevõte sattus 2008. aasta kriisi FOTO: HARRY TUUL JA VEEB phy ja Tim Crowley. tõttu ebakindel. nifond, kes on aga pidanud in- ajal raskustesse ning ei ole neist METRO CAPITAL MANAGEMENT vesteeringu pea 17kordselt al- siiani välja tulnud. “Tegemist on AS on kinnisvaraarenduse ja juh- la hindama. ebalikviidse investeeringuga,” timisteenuse osutamisega tege- Ligi 900 000eurose investee- märkis Kunsing. lev ettevõte, mis asutati 2001. ringu turuväärtuseks on täna- Kui Metro Baltic Horizons aastal. Suuremad omanikud on vu septembri lõpu seisuga mär- majandusbuumi ajal Londoni Madis Habakuk, Mart Habakuk, gitud vaid 51 000 eurot. Alla- börsi lisanimekirjas noteeriti, Sulo Nigul ja Arle Mölder. Juha- hinnatuna moodustab inves- panustas ka toonane Hansapank tuse liikmed on Mart Habakuk, Ain Kivisaar ja Sulo Nigul. 17 teering vaid 0,02% fondi puhas- ettevõttesse oma privaatpangan- väärtusest. duse klientide raha. 2011. aastal teenis ettevõte 274 kordselt on pidanud “Ettevõtte endise juhtkonna Swedbanki pressiesindaja 000 eurot kasumit, tulu põhite- SEB II samba Progres- vastu suunatud süüdistuste koh- Mart Siilivask vahendas nüüd, gevusest oli 1,1 miljonit eurot. siivne pensionifond ta ei soovi me arvamust avalda- et panga varahalduse juhitava- Madis Habakuk on Estonian Bu- da, kuna asja arutab kohus,” üt- test portfellidest on Metro Bal- siness Schooli asutaja ja oma- hindama alla Metro les SEB Varahalduse juhatuse lii- tic Horizonsi aktsiad juba va- nik, poeg Mart on nõukogus. Baltic Horizonsi teh- ge Sven Kunsing. rem välja müüdud, välja arvatud PETERBURIS asuv kinnistu on ainus, mis on veel Viimases Äripäeva Rikaste tud investeeringu. Horizonsi investeeringu koh- klientidel, kes ei soovinud neid Horizonsil alles, kuid arendustegevust praegu ei TOPis oli Madis Habakuk 99. ko- ta SEB Progressiivses pensioni- aktsiaid müüa. toimu. Projekt on ooteseisundis. FOTO: VEEB hal 22,9 miljoni eurose varaga. 23. november 2012 ÄRIPÄEV 8 UUDIS toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

INVESTEERING LHV pensionifondid omandasid tüki Nortalist. Selliseid tehinguid võib tulla enamgi

ALYONA STADNIK, RAIVO SORMUNEN [email protected], [email protected] NORTAL ASi juhatuse esimehe Priit Alamäe sõnul tõestab LHV lisandumine aktsionä- ride ringi, LHV pensionifondid omandasid IT-firma Nor- et Nortal tali aktsiaid ostes esimest korda mittenoteeri- on jõudnud tud ettevõtete aktsiaid. Samas ei pruugi see pan- stabiilsele ga jaoks jääda viimaseks seesuguseks tehinguks. tasemele “Tegemist oli seda tüüpi investeeringutest esi- ja vastab mesega. Mõni meie fondides olevatest võlakirja- pensionifon- dest pole samuti noteeritud, aga see on eraldi tee- didele seatud ma,” ütles LHV Varahaldus juhatuse esimees Mih- nõuetele. FOTO: kel Oja. Oja sõnul vaatavad nad ka teiste mitteno- ANDRAS KRALLA teeritud firmade poole, ent ei soovi enne tehingu- te toimumist selle kohta rohkem kommenteerida. on oluline eeldus, et pensionifondide kaudu saaks tab kaasa Nortali soovile kasvada börsivalmis et- Nortalisse raha juurde ei tulnud. Panga sõnul oli investeerida börsiväliselt, sh mittenoteeritud Eesti tevõtteks, ent otsest põhjuslikku seost siin ei ole,” investeeringu maht 1,96 miljonit eurot, mis teeb ettevõtetesse,” lõpetas Oja. sõnas Alamäe. Nortali väärtuseks 23 miljonit eurot. IT-firmasse Investeerijate hulgas oli ettevõtte endiseid ja endasse aga tehing raha juurde ei toonud, sest Oja LHV tulek näitab Nortali stabiilsust. “Hindame praeguseid töötajaid ning finantsinvestoreid. Se- sõnul olid müüjateks olemasolevad aktsionärid. Nortali panust Eesti IT-sektori arengusse ning eks- da aga, kes ja kui palju müüs, Alamäe lepingu kon- Siiani on LHV fondid küll Balti mittenoteeritud pordi suurendamisse, samuti tunnustame Norta- fidentsiaalsusklauslite tõttu ei avaldanud. Küll aga ettevõtetesse investeerinud, kuid mitte otse, vaid li ambitsiooni kasvada börsivalmis ettevõtteks,” märkis ta, et Nortalis on aktsionäride vahel kokku- BaltCap private equity fondide kaudu. kommenteeris investeeringut pensionifondide lepe, et passiivseid osanikke (v.a finantsinvestorid) Oja sõnul saab praeguse seadusandluse järgi fondijuht Andres Viisemann. ettevõttel pole. “Tegu on meie algusaegadesse ula- mittenoteeritud väärtpaberitesse investeerida 10 Nortal ASi juhatuse esimees Priit Alamäe ütles, tuva põhimõttega – kes lahkub, peab ka osaluse protsenti fondi varade mahust. “Loodame, et tu- et praegu ei plaani ettevõte finantsinvestorite rin- realiseerima. Seda printsiipi on järgitud minevi- levikus see piir pensionifondide jaoks tõuseb. See gi laiendada. “LHV lisandumine omanikeringi ai- kus ja järgitakse ka tulevikus,” selgitas ta. Teder: elektriturul ei teki uuest aastast konkurentsi. Õiguskantsler leiab, et Eesti rabistas liialt

KADRI PÕLENDIK [email protected] Esmalt tõi Teder välja, et üht- hind saab kujuneda vaid siis, kui tuslike võrdlushindade kehtesta- se turu ja tõhusa konkurentsi toimub erinevate tootmisvõim- mist pärast turu avanemist, seni Õiguskantsler Indrek Teder toimimiseks on vaja häid riiki- suste vaheline tõhus konkurents, kuni turul ei ole tõhusat konku- ütles eile toimunud Äripäe- devahelisi ühendusi, mis tema milleks on tarvis erinevate võim- rentsi,” ütles Teder. va ja advokaadibüroo Glims- hinnangul on Eestis hetkel prob- suste eksisteerimist ning piisa- tedt korraldatud energiakon- lemaatilised. vaid ühendusi teiste riikide ener- Õiguskantsler hoiatas. “Aru- verentsil, et Eesti on elektritu- giasüsteemidega,” märkis Teder. saadavalt ei kutsu ma üles kõigi- ru avanud rabistades, tarbija- Teder toetus tsitaatidele. Õi- Teisalt rääkis Teder, et piira- le kodutarbijatele igavesest ajast kaitseküsimusi sügavalt kaa- guskantsler luges ette majan- tud konkurentsi tingimustes igavesti avatud turu tingimus- lumata. dusministeeriumi asekantsle- on riigil võimalus ka uuel aastal tes fikseeritud hinnaga elektrit Teder püüdis eilsel energia- ri öeldud sõnad (“Kui me turgu energiaturu tegevusse sekkuda: müüma, pelgalt sellepärast, et konverentsil “Energiaturu pii- ei avaks, siis järgmisest aastast “2009. a elektrienergia siseturu teised teevad ka nii. Mõõdutun- ritlematud piirid” esinedes leida oleks meil samasugune elektri- üldeeskirjad soovitavad riiki- detu reguleerimine võib olla ka- vastust küsimustele, kas müüjad hind nagu turu avanedes.”), mi- del tungivalt võtta ka turu ava- he teraga mõõk. See võib olla va- saavad tarbijatele tuleval aastal da Teder tõlgendas, et turg ei mõ- nemise järel meetmeid väikes- hend, kuidas pakkuda ebapiisa- pakkuda energiatootjate tõhu- juta elektrihinda üldse. Samuti te tarbijate kaitseks.” See tähen- va konkurentsi tingimustes tar- sa konkurentsi tulemusel kuju- lisas ta, et järgmisel aastal kõr- dab, et riik tagab, et ka vaesema- bijatele elektrit mõistliku ja tas- nevat hinda ning kas riik on võt- ge tarbimise perioodidel domi- tel tarbijatel oleks elekter igal ju- kukohase hinnaga, teisalt võib nud kasutusele piisavad tarbija- neerib endiselt Eesti Energia põ- hul kättesaadav. Teder tõi näite- see teatud oludes saada piduriks, kaitsemeetmed, kindlustamaks, levkivist toodetav elektrienergia na Iirimaa ja Suurbritannia, kus mis takistab tõhusa konkurent- et inimesed ei hakka maksma ja selle hind. on selliseid meetmeid juba ra- si tekkimist. Ometi ei heidaks ebamõistlikku hinda. Tema et- kendatud. ma seda võimalust enne põhja- tekande käigus selgus, et vastu- ÕIGUSKANTSLER Indrek Teder seisab tarbijate õiguste eest. FOTO: Terve konkurents tagab mõist- “Euroopa kohus on aktseptee- likult läbikaalumata täielikult sed neile küsimustele on eitavad. ANDRAS KRALLA liku hinna. “Mõistlik müügi- rinud riigi sekkumist ja kohus- kõrvale,” lausus Teder. ÄRIPÄEV 23. november 2012 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] UUDIS 9

LENNUNDUS Kommentaar Selgus Estonian Airi nõukogu koosseis Ka Swedbanki Estonian Airi nõukogus asuvad tööle Erkki Raasuke, Märten pensionifondid on Vaikmaa, Erki Urva ja Tarmo Porgand, vahendas ERRi kaudselt Nortalisse uudisteportaal. Nõukogu esimehe valib nõukogu ise, kuid majandusminister Juhan investeerinud Parts on kinnitanud, et näeks sellel kohal jätkamas Raasukest.

LOIT LINNUPÕLD Swedbanki Investeerimisfondide juht TOLL Swedbanki pensionifondid on Eesti ja Venemaa sõlmisid tolliplaani Nortalisse investeerinud regio- Eile kohtus maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon naalsete private equity fondi- Veermäe Venemaa Föderaalse tolliteenistuse juhi asetäitja de nagu Alpha CEE II / Enterp- Aleksandr Vassiljeviga, et kirjutada alla tollikuritegudega võitlemise rise Venture Fund I kaudu. tegevusplaanile. Swedbanki populaarseim K3 Mõlema riigi prioriteet on võitlus tubakatoodete salakaubandusega, pensionifond oli 2012. aasta 30. narkoainete ja nende lähteainete ebaseadusliku käitlemisega ning juuni seisuga näiteks Alpha CEE suure väärtusega kaupade tollipettustega. II fondi paigutanud 7,03 miljo- Egon Veermäe sõnul on organiseeritud kuritegevus rahvusvaheline nit eurot ehk 2 % fondi varadest. ja selle tõkestamise eeldus on koostöö ja infovahetus. Fond on tänavu Nortalisse inves- teerinud veel lisaks miljon eurot. Meie praegune alternatiivsete investeeringute (private equity, kinnisvara) väärtus on umbes Vajad PLASTIKUST 53 miljonit eurot, mis moodus- toodet? tab ligikaudu 9% aktsiariski või- MÜÜA maldavate pensionifondide ko- [email protected], tel 58 518 778 guinvesteeringutest. www.plast.ee Meie otsused sõltuvad üldi- sest turuolukorrast ja turul ole- TÖÖTAV vatest atraktiivsetest investeeri- Telli misvõimalustest, ent siiski näe- jõululilled me lähiaastatel selle varaklassi meilt! PÕLLU- osakaalu edasist kasvu. www.lilledevilla.ee Värviküllased lilled toovad päikest MAJANDUS- igasse päeva! Mis on mis Nortal ÜKSUS BALTIMAADE SUURIM TARK- KAARDID VARAARENDUSETTEVÕTE ENNUSTAVAD Nortal loob peamiselt rät- Tel 900 1727 • 24 h sepatööna tehtud lahendu- Hind 1,09 €/min Sooduspakkumine: www.ennustus.ee si era- ja avaliku sektori klien- Kätelt ennustamine veebis: INFO: 55 972 000 www.hiromantia.eu tidele Eestis, Leedus, Põh- jamaades, Venemaal, Pär- sia lahe riikides, Aafrikas ja Alamäe sõnul on LHV soliidne investor. “Pensio- mujal. nifondidele seatavad ranged nõuded näitavad, et 3,89 MILJONIT EUROT kasumit oleme jõudnud tasemele, kus oleme piisavalt sta- teenis Nortal 2011. aastal 34,6 REHVID biilne ja läbipaistev ettevõte, et sellest latist üle hü- miljoni eurose käibe juures. Osakoormate vedu pata. Ka näitab see, et vastame pensionifondidele 8,5 5. OKTOOBRIL andis Nor- tagaluukautodega ja VELJED seatud rangetele nõuetele. Lubame omalt poolt an- protsendi suuruse tal Eesti pikaaegne juht Taa- TALLINN– da parima, et tulevaste pensionäride pensionipõlv osaluse omandasid vi Kotka tervislikel põhjustel HELSINKI–TALLINN ALATI SOODSAD mööduks võimalikult muretult.” oma koha üle Priit Alamäele. LHV pensionifondid on Eestisse investeerinud LHV Pensionifondid Kotka lubas, et loobub ühes Enne kl 12 tellitud veos HINNAD! 21 protsenti oma varadest ehk 49 miljonit eurot. XL, L ja M Baltimaade Nortalist lahkumisega ka tal- järgmisel tööpäeval sihtkohas! Suur-Sõjamäe 8b, Tallinn Seega moodustab Nortali investeering 0,8 prot- suurimas IT-ettevõt- le kuuluvatest ettevõtte akt- [email protected] senti LHV panga pensionifondide investeeringu- siatest. tel: +372 505 5074 tel 610 1033, 553 5133 [email protected] te mahust. tes Nortal . www.mltransport.ee

AS-I BIODIESEL PALDISKI (pankrotis, registrikood 11064316) pankrotihaldurid Veli Hinnatõus kasvatab Kraavi ja Kalle Mõtsnik müüvad pankrotiseaduse § 136 lg 1 ja TMSi § 84 lg 21 alusel ASi Biodiesel Paldiski pankrotivara suulisel enampakkumisel alghinnaga 5 900 000 eurot, energiasäästuoskust hinnale ei lisandu käibemaksu. Pankrotivarana müüakse ASi Biodiesel Paldiski tervikvara: 1. Hoonestusõigus, mis on kantud Harju maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskon- KADRI PÕLENDIK Agan märkis, et lähiajal min- gu,” märkis Agan ning selgitas, kadri.põ[email protected] na registriossa nr 11819002, asukohaga Harjumaa, Paldiski linn, Rae põik 9 (pindala nakse üle ka kaugloetavatele ar- et Venemaal on võimalik elekt- 34 539 m2). Eile toimunud advokaadibü- vestitele, mille abil on võimalik rit toota väga madalate kulude- roo Glimstedt ja Äripäeva ener- veebist oma tarbimist jälgida, et ga, mistõttu on neil võimalus 2. ASilt SEB Liising liisitud seadmed ja inventar lähtuvalt liisinguvara nimekirjast. giakonverentsil rääkis Ees- kuludel silm peal hoida. hinda kõrgeks ajada ja sel kom- Nimetatud seadmete müügiks ettevõtte tervikvara koosseisus on olemas liisingu- ti Energia energiamüügi juht Laiema mõjuna tõi Agan väl- bel suurt kasumit teenida. andja nõusolek. Karla Agan Baltimaade turgu ja turgude integreerumise, mis Kolmandatest riikidest tule- ootavatest trendidest. tähendab, et elektribörs tekib va elektrienergia konkurentsiee- Ühtlasi on võimalik omandada pankrotivarast välistatav vara: Esmalt suurenevad tulevikus sinna, kus seda veel ei ole. Nii lis on samuti üks probleeme, mi- 1. ASile APL Production kuuluv mahuti (3000 m3) hinnaga 170 000 (ükssada seitse- Agani sõnul elektrikulud ja -tar- laieneb turg veelgi ning seda ka da Agani sõnul lähiajal lahenda- kümmend tuhat) eurot, millele lisandub käibemaks. bimine. See tagab aga omakor- müüjate jaoks, kellel on paremi- da tuleb. Samuti näeb ta mureko- da elektrimüüjatele kasvava tu- ni võimalik riske maandada. hana Eesti ja Läti ülekandevõim- 2. Fortum Termest ASile kuuluvad soojustootmise seadmed. Seadmete kasutamis- rupotentsiaali. Samuti suureneb suste jagamist, mis on praegu tingimustes võib Fortum Termest ASiga eraldi kokku leppida. uue Euroopa Liidu energiasääs- Venemaa elektri plussid. Olu- väga lühiajaline. See tähendab, tudirektiivi mõjul tarbijate tead- liseks teguriks pidas Agan ka et kauplejad võtavad pikaajalis- Enampakkumisel osalemiseks tuleb pangaülekande teel tasuda tagatisraha 10% likkus energiasäästust, sest di- Venemaa elektrit, mille konku- te fikseeritud hindadega tarne- alghinnast. See tuleb kanda ASi Biodiesel Paldiski arvelduskontole nr 10220059286014 rektiivi meetmed peaksid tõst- rentsieelise kadumine on aga te pakkumisel suuri riske ning (AS SEB Pank) hiljemalt 20. detsembril 2012 kella 11ks selgitusega “ASi Biodiesel Paldiski ma tarbijate huvi säästu vastu. veel ebaselge. taas on eelis Venemaa elektri- (pankrotis) vara enampakkumise tagatisraha”. Tarbijate teadlikkust tõstab “Venelastel on tohutu äri ja pakkujatel. Agani väitel ka konkurentsi tihe- selge eelis Baltimail müüa. Kes Ettekandest selgus, et kolmas Suuline enampakkumine toimub 20. detsembril 2012 kell 11 aadressil Tatari 25, Tallinn, nemine. Praegu pakub Eesti ko- investeeriks uude elektrijaama, probleem on elektribörsi puudu- Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid. dutarbijale elektrit seitse müüjat, kui on teada, et venelased võivad mine Lätis, kuid nüüdseks on sel- Lisainformatsioon: www.ametlikudteadaanded.ee, tel 66 40 620. Leedus on aktiivseid müüjaid üle tulla igal juhul? Nad mõjutavad ge, et NordPoolSpot alustab seal kahekümne. kogu Euroopa Liidu energiatur- lähiajal tegevust. 23. november 2012 ÄRIPÄEV 10 UUDIS toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

BÖRS Tere tulemast börsile, Pro Kapital! Tänasest lisanimekirjas

FREDY-EDWIN ESSE, RAIVO SORMUNEN [email protected], [email protected] juu sai, sest kutsutud oli suur hulk meediaväljaan- Alber tervitas Pro Kapitali börsiletulekut bör- EILE Tallinna deid. Ka kohale tulla lubanud ERR teatas napid 15 si sertifikaadi ja börsitemaatilise pildiga, mida börsil kaup- Kas tõesti uue börsi- minutit enne ürituse algust, et nemadki ei tule. Kas saatis viisakas aplaus ja vaid ühe kaamera klõp- lema asumist liikme lisandumine tõesti uue börsiliikme lisandumine pärast 2,5 aas- sud ja välk. tähistanud pärast 2,5 aastat on tat on sedavõrd tähtsusetu sündmus? “Tegu on firma jaoks olulise kasvuvõimaluse- Pro Kapitali ga,” ütles Michelozzi, kelle sõnul on neil suurel juhi Paolo sedavõrd tähtsuse- Eeskujuks teistele. “Arvan, et Pro Kapital võiks ol- hulgal usku kohalikku kinnisvaraturgu. “Tänane Michelozzi Eile korraldas Nasdaq OMX Tallinn piduliku üri- tu sündmus? la hea eeskuju ettevõtetele, kellel on sadu investo- samm annab meile tulevikus suurema võimaluse sõnul on tuse, millega tervitati Tallinna 16. ja Baltimaa- Äripäev oli eilsel Pro Kapitali reid, kes soovivad regulaarselt ettevõtte kohta roh- kasvada ja tulla kergemini börsi põhinimekirja,” plaan jõuda li- de 80. ettevõtte – Pro Kapitali – saabumist börsi- börsile tuleku üritusel ainu- kem infot, ja kelle soov on firma aktsiatega kaubel- lisas ta. Millal börsi lisanimekirjas kauplema asuv sanimekirjast le. Kohal olid Nasdaq OMX Tallinna juhatuse esi- ke meediaväljaanne da börsil,” ütles Alber kohal olnud käputäiele bör- ettevõte võiks jõuda põhinimekirja, pole Miche- põhinimekir- mees Andrus Alber ning Pro Kapitali juhatuse esi- si ja firma esindajatele, kelle ülesandeks koos Äri- lozzi sõnul pole veel paika pandud. ja. FOTO: RAUL mees Paolo Michelozzi, kellelt Äripäev sai eksklu- päeva ajakirjaniku ja fotograafiga jäi süüa ära suu- Ülemiste suurprojekti kohta jäi itaallane aga MEE siivintervjuu. rel hulgal maitsvaid toite, mida Nasdaq oli erilise üldsõnaliseks. “Me jätkame vastavalt enda seatud Kahju oli, et vaid Äripäev selle eksklusiivinterv- tähtpäeva puhul külalistele tellinud. plaanidele, me areneme väga kiiresti ja ma loodan,

12. detsembril Kreutzwald Hotel Tallinnas ÄRIPÄEVA Riigikogu toetab põllumehi SEMINAR võitluses eurotoetuste pärast Juhatuse liikmemillinemilline on praktikapraktika?? Riigikogu võttis kolmapäeva gionaalarengu, majandus- ja jul- vastutus– öösel vastu avalduse, millega geolekupoliitilisi aspekte. 9.30–10.00 Registreerimine ja hommikukohv kutsutakse euroliidu liikmes- Euroopa Komisjoni praegune riike, Euroopa Parlamenti ja ettepanek, mille järgi tõuseksid I Juhatuse liikme kohustused ja vastutus Euroopa Komisjoni üles põl- otsetoetused Eestis 42%-lt liidu 10.00–11.00 Juhatuse liikme ülesannete 58% lumajanduse otsetoetusi kiire- piiritlemine. tasemele tõuseksid keskmisest järgmise ELi finants- mini võrdsustama ning nende perioodi lõpuks 58%-le, on Ko- Raidla Lejins & Norcous partner, 12.30–13.30 Lõuna Euroopa Komisjoni ühinguõiguse ja tehingute valdkonna juht osakaalu põllumajanduspolii- ka kinnitusel vastuolus Euroo- SVEN PAPP II Juhatuse liige ja raskustes ettevõte tikas vähendama. praeguse ettepaneku pa Liidu aluspõhimõtetega ehk 13.30–14.00 Juhatuse liikme vastutus “Balti riikide sooviks on ot- järgi Eesti põlluma- võrdse kohtlemise ja võrdsete 11.00–11.45 Juhatuse liikme peamised äriühingu maksuvõlgade eest. setoetuste taseme kiirem järe- konkurentsitingimustega. finantskohustused. Raidla Lejins & Norcous lejõudmine teistele riikidele. janduse otsetoetused Ka põllumajandusminister Eesti Finantsteenuste Agentuuri juhatuse VILLY LOPMAN Vastasel juhul satub tugeva löö- Helir-Valdor Seeder ütles üleeile ELLEN TOHVRI maksunõunik aastateks 2017–2020. liige gi alla meie põllumajandussek- hilisõhtul riigikogu ees kõnele- 14.00–14.30 Juhatuse liikme vahendid tori konkurentsivõime, vähe- des, et Eesti soovib võrdseid kon- 11.45–12.30 Juhatuse liikme vastutus kindlustunde tagamiseks. maksuhalduri ees. Eraõiguse õppejõud ANDRES ÕIGE neb kohalik tootmine ja suure- kurentsitingimusi. “Sissetuleku- Maksu-ja Tolliameti juriidilise osakonna neb importtoodangu osakaalu te ja elatustasemete erinevus- peajurist KAROLIN LORENTS 14.30–15.00 Kogemuslugu tähtsus kohalikul turul,” ütles te põlistamine erinevate otse- maaelukomisjoni aseesimees toetustega ei saa olla ühise põl- Soodushind kuni 07.12 169 eurot (km-ga 202,8 eurot) ja avalduse üks algatajaist Aivar lumajanduspoliitika eesmärk. Kokk (IRL). Eesti ei soovi suuremaid toetusi, Täishind alates 07.12 199 eurot (km-ga 238,8 eurot) Tema sõnul rõhutab avaldus vaid võrdseid võimalusi ELi sise- Registreerimine telefonil 667 0411 või [email protected] maaelu olulisust, pidades silmas turul,” märkis minister. eelkõige toiduga varustatuse, re- ARIPAEV.EE ÄRIPÄEV 23. november 2012 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] UUDIS 11 ÄRIPÄEVA KOOLITUSED Aktsia hind on saladus

Ehkki Pro Kapitali aktsiatega siväliste tehingute kohta. Vana- on sel aastal tehtud börsiväli- ga ütles, et ettevõte on küll sõl- selt 73 tehingut, ei saa väärt- minud aktsiate turutegemise le- 28. november paberi potentsiaalsed ostjad ja pingu AB Bankas Finasta, kuid ei müüjad seda täna indikaatori- täpsustanud, kui suurt aktsia- KÕNELEMINE – na kasutada, kuna hinda ei ole te ostu- ja müüginoteeringute keegi nõus avalikustama. hinnavahet on kohustatud Lee- SEE ON IMELIHTNE! Pro Kapital Grupp korraldas du maaklerfirma hoidma. 27. augustist kuni 7. septembri- Ka Pro Kapitali aktsiate bör- Kuidas muuta oma kõne ni aktsiate avaliku esmapakku- siväliste hinnatehingute infot veenvaks ja meeldejäävaks? mise (IPO) hinnatasemel 1,90– haldav Eesti Väärtpaberikeskus 2,05 eurot/aktsia kohta ning ko- ei soostunud ütlema, mis hin- Koolitaja on MARTIN VEINMANN gumahus kuni 76 miljonit eurot. naga on väärtpaberiga sel aastal Hind 279 eurot+km Emissioon kukkus aga läbi, kuna kaubeldud. “Börsiväliste tehin- kinnisvaraarendaja sõnul valit- gute puhul ei ole hinna määra- sesid turgudel keerulised mee- mine kohustuslik ja Pro Kapital Martin Veinmann 28.–29. november leolud. Täna toob aga firma oma Grupi aktsiatega sel aastal teh- aktsiad ilma IPOt korraldamata tud tehingute puhul ei olegi se- ikkagi Tallinna börsile. da enamasti tehtud. Nende ük- IT LAHENDUSED Kuna 1,95–2,05eurone IPO- sikute tehingute, mille puhul hind oli investorite jaoks tõenäo- hind on määratletud, välja too- TOOTMISETTEVÕTTES liselt liiga kõrge, oleks täna hea mine ei oleks aga mõistlik, ku- Kas IT lahendused aitavad tõsta aluseks võtta väärtpaberi börsi- na võib hakata mõjutama turul väline hind. Seda aga pole teada. loomulikult kujunevat hinda,” tootmisettevõtte efektiivsust? Pro Kapital Grupi investorsu- ütles NASDAQ OMX kommuni- hete juhi Iveta Vanaga sõnul ei katsiooni- ja turundusjuht Ott Koolitajad on TIIT VALM ja JAAK LAVIN ole ettevõtte juhatusel infot bör- Raidla. Hind 429 eurot+km

4.–5. detsember Mis on mis Pro Kapital Grupp Tiit Valm PROJEKTIJUHTIMINE ALATES asutamisest 1994. aas- muarendus, 24% äripinnad ja Kuidas korraldada head tal on kinnisvaraarendaja vii- 12% hotellid. nud lõpule 20 projekti kogu- 2011. AASTAL oli Pro Kapitali koostööd projektis ja pinnaga ca 180 000 m2. tulu 17,5 miljonit eurot. maatriksorganisatsioonis? KINNISVARAPORTFELLI inves- TULI ESIMEST KORDA BÖRSILE teeringute hetkeseisu hinna- 1998. aastal, kuid oli sunnitud Koolitaja on TIIT VALM takse ligi 180 miljonile euro- sealt 2001 infojagamisreeglite Hind 429 eurot+km le, millest 64% moodustab ela- rikkumise pärast lahkuma. 12.–13. detsember et varsti alustame juba ehitustöödega,” ütles Mic- Mis puutub kahe kuu tagusesse aega, kui firma PROJEKTIPÕHINE helozzi. Pro Kapitalilt tuli eile ka börsiteade, mil- IPO ebaõnnestus, siis Michelozzi sõnul oli toona les anti mõista, et järgmisel nädalal avalikustatak- investorite huvi päris suur, küsimus oli vaid ajas- TOOTMINE se “planeeritud kahjum”. “Ettevõte on praegu mit- tuses ja finantsturgude meeleolus. “Paraku oli tol me suure projekti arendusetapis ja märgitut arves- hetkel kõigil turuosalistel raske ja ma arvan, et see- Jaak Lavin Kuidas korraldada tades teenib ettevõte planeeritult kahjumi,” ütles tõttu läkski asi nii, nagu ta läks,” ütles Michelozzi. Michelozzi börsiteates. “Ei,” oli Michelozzi vastus viimasele küsimusele, tellimuspõhist tootmist? kas ta ise homme kavatseb aktsiaid müüa. Itaallane Koolitajad on TIIT VALM ja JAAK LAVIN Pärnitsaga ei nõustu. Hiljuti ütles Ülemiste kesku- lisas naljatledes, et tema massilist müüki ei oota. se juht Guido Pärnits, et Tallinn on Euroopa kõige Tänasest kauplevad Pro Kapital Grupi aktsiad Hind 429 eurot+km suurema konkurentsiga linn kaubanduskeskus- Tallinna börsi lisanimekirjas ilma IPOta. Firmal te turul ja ruumi hakkab turul väheks jääma. “Ma on kokku 53 185 422 aktsiat ning väärtpaberi ni- ei arva nii ja tegelikult on minu arvates asi vastu- miväärtus on 0,20 eurot. Instrumendi ja tellimis- 13. detsember pidine! Tallinn vajab uusi ja modernseid keskusi,” raamatu lühinimeks on PKG1T. Täna saab ka ava- selgitas itaallane. likuks firma aktsionäride nimekiri. SUHTLEMINE KEERULISTES OLUKORDADES Merevedude maksutõus Kuidas käituda pingelistes Mare Pork suhtlemissituatsioonides? lükatakse ilmselt edasi Koolitaja on MARE PORK Hind 299 eurot+km

Valitsus arutas eile meresõi- KAITSEMINIS- duohutuse seaduse muutmi- TER Urmas se eelnõu jõustumist, mis lü- Reinsalu sõ- 13.–14. detsember katakse kompromissina edasi nul vähendab 1. aprillini, kui see tuleb uuesti merevedude UUS! KONFLIKTI arutusele. maksutõusu Riik plaanis 1. jaanuarist edasilükkami- JUHTIMINE asendada veeteetasuga kõik me- ne riigieelar- revedusid puudutavad tasud (se- vet 4 miljoni Kuidas ettetulevate konfliktidega nised tuletorni-, navigatsiooni ja euro võrra. tulemuslikult toime tulla? jäämurdjatasu), mis tooks riigi- FOTO: ERIK PROZES eelarvesse kuni 20 lisamiljonit Koolitaja on TÕNU LEHTSAAR ehk senisest kaks korda enam. Hind 449 eurot+km Kaitseminister Urmas Rein- Tõnu Lehtsaar salu märkis, et parlamendis suse reservist raha eraldami- mise kinni maksma ka näiteks on seda teemat arutatud ning se otsust veeteede ametile. “Eel- suvel Tallinna külastavad kruii- kompromissina otsustati see nõu põhjal eraldatakse valit- silaevad, mis seda teenust aga ei ootamatu maksutõus edasi lü- suse reservist veeteede ametile vaja ega kasuta. Eesti sadama- kata. “See tuleb veel arutamise- jäämurdeteenuse osutamiseks tesse sisenemine kallineks kuni le, sest edasilükkamisega vähe- 2012/2013 jäämurde hooajal 6,2 kuus korda ning see on firma- Täpsemad kavad aadressil www.koolitus.aripaev.ee neb riigieelarve 4 miljoni euro miljonit eurot,” lausus Reinsalu. dele, näiteks väetisetransiidiga Info ja registreerimine aadressil [email protected] võrra,” märkis Reinsalu eile va- Äripäev on kirjutanud, et lo- tegelev DBT, põhjustnud juba litsuse pressikonverentsil. gistikuid paneb muretsema, et klientidest ilmajäämist. või telefonil 667 0100 Reinsalu tutvustas ka valit- seaduse järgi peaksid jäämurd- ARIPAEV.EE ÄRIPÄEV 23. november 2012 12 TURUNDUS toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected]

PILOOTPROJEKT Disainibuldooser aitab uut äri tekitada. Disain peab aitama Eesti konkurentsivõimet tugavdada

KAISA GABRAL taha saama. Ja viimasesse shortlist’i jäänud teema- [email protected] dest me valimegi nüüd need, millele saaks kohe rakendust leida,” seletas Säre, kuidas projekt nen- de puhul töötab. 2 Tema sõnul tuleb ettevõttele kasuks, kui ta kaa- aastat kestab Disaini- sab disaineri, kes aitab disainida ettevõtte stratee- buldooseri projekt ja giat. “Eesti ettevõtete jaoks on sõna “disain” juba Ettevõtete turundustegevuse toetamiseks käi- keeleliselt tulenevalt võõras, esimese asjana tule- vitati projekt Disainibuldooser, milles osaleb selle eelarve on 400 vad mängu ilusad pildid ja säravad kujud ja võib- kümme ettevõtet ja mis kestab kaks aastat. Pro- 000 eurot. olla veidi tootedisaini. Näiteks vene ajal olid raud- jekti eelarve on 400 000 eurot. teejaamade ooteruumides koledad toolid, aga mi- “Disain on turunduse tööriist,” ütles Eesti Disai- nu tagumik mäletab siiamaani, et need olid äär- nikeskuse juht Jane Oblikas. “Iga ettevõtte tegevu- miselt mugavad toolid,” rääkis Säre ja lisas, et di- se keskne nähtav ja tajutav osa edastatakse meile sainiprotsess ja strateegiaprotsess ongi tegelikku- visuaalses keeles, olgu selleks siis tooted, teenused ses üks ja sama. “Me ei tee neid asju ainult Disaini- oma füüsilise või virtuaalse keskkonnaga või tu- buldooseri pärast. Teeme neile projektidele ka ta- rundusmaterjalid. See on disaineri töö vili.” Tema suvusanalüüsi ning oleme kokku leppinud, et kui hinnangul ei oska Eesti ettevõtted näha disainis li- see analüüs näitab, et asi ei tasu ennast ära, siis me sandväärtuse loojat või uue äri tekitajat. seda ka ei tee,” lisas Säre. On aga ka erandeid, näiteks projektis osalevad lumesahkade tootja Meiren Engineering ning geo- Probleem nimega. Suur probleem Regio jaoks on infosüsteeme ja kaarte valmistav Regio. Aastas vä- see, et välisturgudel teatakse neid teise nime all, listurgudel 30% kasvav Regio usub, et ettevõtte di- kuna Regio nimi oli Saksamaal ja Mehhikos juba sain laiemas mõttes annab konkurentsieelise sel- ära võetud. “Meil ongi see teema praegu laual. Ma lel turul, kus parajasti toimetatakse. arvan, et see teema jääbki meie põhifookuseks, et mis näo ja fookusega me välisturgudele lähe- Mitte lihtsalt kujundus. “Meil on mitu fookus- me, kuidas see strateegia sättida selliselt, et sõ- elementi, Disainibuldooseri raames toimus di- num töötaks nii moslemimaal kui ka Rio karne- sainiaudit ja selle raames leiti ca 30 teemat, mida valil,” lisas Säre. oleks võimalik meil veel parandada või paremaks Eesti Disainikeskuse juht Jane Oblikas lausus, muuta. Disain on ikka väga palju laiem teema kui et disaini roll Eestis on tagasihoidlik. “Disaini ka- lihtsalt kujundus,” märkis Regio juht Ülo Säre. Te- sutatakse stilistilisel eesmärgil – muudame selle, ma sõnul räägiti disainiauditi raames mõne Re- mis on, ilusamaks. Samas disainis peitub võima- gio toote kontseptsiooni väljatöötamisest, teenu- lus luua midagi täiesti uut,” ütles Oblikas. Tema sõ- sedisainist, toodete ja teenuste turundusest. “Päris nul tasub vaid korraks süsteemselt süüvida selles- lõplikku valikut me pole veel ära teinud. Me otsus- se, kuidas praegused kasutajad ettevõtte tooteid ja tasime, et me ei tee seda projekti üldise paranda- teenuseid kasutavad, ning siis tekivad ka ettevõttes mise raames, vaid peame konkreetse tegevuskava ideed, kuidas pakutavatele väärtust lisada. Lumesahatootja lõi lombi lainetama

Meiren Engineering on üks di nii veoautodele kui ka trakto- me end selles uues laines uuesti mist, disain on kõikehõlmav,” se- kümnest ettevõttest, kes osa- ritele. Toote valmistamine telli- teostada ja ise ka ellu jääda,” lau- letas Uibo. leb Disainibuldooseri piloot- takse allhankena teistelt metalli- sus Uibo naerdes. projektis. Ettevõte on Skandi- töötlemisettevõtetelt, kuid pea- Ettevõte raputas oma Põhja- Eesti ettevõtted võib lahterda- naavia turul juba laineid löönud, miselt sõsarettevõttest AS Paide maade konkurente, kes seni mõ- da kolmeks. Uibo sõnul ühed nüüd üritatakse disaineri abil Masinatehas. nusalt vana rasva peal liugu la- on need, kes disainivad ise või tooteid täiustades edasi arene- Võrreldes 2010. aastaga suu- sid. “Meie konkurendid on är- püüavad kataloogides nähtut jä- da. Tegemist on inseneriteenu- renes Meiren Engineeringu ganud. See oli pikalt suhteliselt rele teha. Teised on need, kes lä- seid pakkuva ja lumesahku toot- müügitulu 2011. aastal 70%, mis muutumatu turg. Igas riigis on hevad kliendi juurde ja küsivad, va ettevõttega, mis tegutseb li- vastas planeeritud kasvule. Ise- olnud üks tõsiseltvõetav maan- mida too tahab. Meiren soovib saks Eestile pea kõigil meie naa- gi ületas seda pisut. Käibe suu- teesahatootja. Meie konkuren- kuuluda kolmandasse gruppi berturgudel. Algselt insenerette- renemise peamine põhjus oli did on olnud mugavustsoonis, ehk olla ettevõte, kes läheb klien- võttest sai 2008. aastal ka lume- turupositsiooni tugevnemine neil on olnud 80protsendiline di juurde, küsib, mida klient ta- sahku tootev ja disainiv ettevõte. Rootsis ja Soomes, kus sahkade turuosa, kuid meie oleme nen- hab, ja pakub ka lisandväärtust. Viimased aastad on olnud müük kahekordistus. Uue turu- de kaardid nüüd sassi ajanud,” “Kõige olulisem punkt või mõ- edukad, kuid alati tasub visata na lisandus Island. rääkis Uibo. te, mille mina disainiauditist ettevõttele ka nn helikoprteri- Lumesahad ja disain? Kõr- välja võtsin, oli just tootearen- pilk peale. Nii arvab Meiren En- Vaikne tiik lõi lainetama. “Meil valtvaatajale võivad tunduda dus. Kui meie toodete arenda- gineeringu juht Toomas Uibo. on kõik suured müügid juba teh- sõnad “lumesahk” ning “disain” mine baseerub sellel, et me kü- “Tuleb endalt aeg-ajalt küsida, tud, need tehakse tavaliselt pä- kokkusobimatud. “Keskmine sime kliendilt, mida sa tahad ja kas suund, kuhu liigutakse, on rast jaanipäeva. Võrreldes eelmi- masinatööstusettevõte Eestis kuidas oleks parem, siis edaspi- ikka õige. Seda tuleks küsida se aastaga tuleb tänavune aasta arvab, et disain võrdub vormi ja di soovime tootele lisada ka mi- just siis, kui läheb hästi,” lausus tagasihoidlikum. Eelmine aasta värviga. Tegelikult see on suu- dagi sellist, mida klient ei oska Uibo novembris Baltika kvarta- oli tõesti väga hea,” rääkis Uibo, rem teema. Vaadates meie vald- oodata,” rääkis Uibo. lis disainiauditi tulemusi tut- kelle sõnul on tänavu erinevalt konda, algab disain sellest, mi- Seda, kui palju ettevõte tä- vustades. varasematest aastatest pandud da autojuht peab tegema, et sahk nu Disainibuldooseri projekti- Meireni projekteerimisklien- rohkem rõhku tootearendusele, masinale külge saada. Disain on le käivet ja kasumit juurde või- tidid on Soome ja Eesti masina- sest turg on järsku muutunud. ka tegevused, ergonoomika, mu- dab, Uibo prognoosida ei osa- ehitusettevõtted, peamised siht- “Me sukeldusime suhteliselt gavused, lisaväärtused. Ka tee- nud. “Ausalt öeldes pole seda ot- turud on Rootsi, Norra, Soome vaiksesse tiiki või lompi ja nüüd nusedisain, et kuidas me selle seselt arvutanud, kuid loomuli- ja Balti riigid. Ettevõttes on väl- me oleme selle Skandinaavias saha kliendile üle anname. Me kult on meil eesmärgid olemas,” ja töötatud hulk tooteperekon- lainetama löönud. Nüüd püüa- ei räägi siin ainult värvist ja vor- märkis ta. ÄRIPÄEV 23. november 2012 toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post [email protected] TURUNDUS 13

Vene ajal olid raudteejaamade ooteruumides koledad toolid, aga minu tagu- mik mäletab siia- maani, et need olid äärmiselt mugavad. Regio juht Ülo Säre FOTO: VÄINU ROZENTAL

Mis on mis Disainibuldooser

PILOOTPROJEKT, mille on ellu kutsunud Eesti Disainikeskus, majandus- ja kommunikat- Top100 siooniministeerium ja EAS. Usutakse, et disaini enamal ja efektiivsemal rakendamisel on oluline roll selles, et Eesti majandus järgmistel aastatel kasvaks ja konkurentsivõime paraneks. Ball PROJEKTIS osaleb kümme et- tevõtet: Meiren Engineering, Datel, Baltika Grupp, Alpa- ka, Proekspert, Regio, Sorai- nen, Tallinna Sadam, Wend- re, Elvior. PROJEKTI strateegiline juht EESTI EDUKATE ETTEVÕTETE on Richard Eisermann, kes on strateegilise disaini kon- TOP 100 sultatsioonibüroo Prospect kaasasutaja ning aastaid tei- võitjate avalikustamine ja autasustamine nud tööd disaini- ja inno- vatsioonijuhina UK Design 29. novembril Estonia kontserdisaalis Councilis. Balli tantsumuusikat mängib XXI Sajandi Orkester Üks küsimus dirigent Erki Pehk juhendamisel Miks on sellist projekti vaja ja mida Õhtut juhib Marten Kuningas annab see juurde Meirenile? Külaliste saabumine 19.30

MARTIN PÄRN disainibüroo Iseasi juht ja Disainibuldooseri projektis Meiren Engineeringule määratud Külalisi tervitab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel disainer Meiren soovib areneda et- Nukulikult kaunist moodi näitab Tallinn Dolls tevõttest, mis toodab häid Särtsakaid tantse esitavad Kaisa Oja ja Martin Parmas lumesahkasid, ettevõt- teks, mis pakub parimat Kauneid laule esitab Liis Lemsalu teehooldustehnikat koos kaasnevate teenustega. Me Balliüllatused ei vaata sahku mitte hool- dusautode lisavarustuse- 23.00 Pidu jätkub klubi VABANK VIP-ruumides na, vaid osana toote-teenu- se kooslustest. Et see kõik nii tööle hakkaks, tuleb kõik Pilet kahele 230 eurot (km-ga 276 eurot) need elemendid süsteemi luua. Olles kaasatud arendus- tegevusse algusest peale, on Registreerimine: võimalik disaini mitu kor- Telefonil 667 0304 või aadressil [email protected] da enam tõhusamalt töö- Lisainfo: Karit Jõgi, [email protected] le panna. Disainer toob laua äärde kasutajate mõistmi- se ja kasutusmugavuse tee- mad, ühendab tehnoloogili- sed ja majanduslikud võima- lused ettevõtte brändivisioo- nide ja kasutajatele olulise ja tähendusliku maailmaga – loob sisuliselt kauem kest- vaid ja suurema lisandväär- tusega tooteid. Disainibuldooseri projek- tis on disain toodud ettevõt- te juhtimise tasandile. Nii saab sellest otsustusprotses- si osa – mida ja miks arenda- da ning kuidas neid tegevu- si kõige tõhusamalt ettevõtte enda arendusega siduda. ÄRILAUSE 14 ARVAMUS Maris Lauri: Eesti inimesed ei ole enam valmis väga odavat tööd tegema ning tööta- jate sissetoomine siin ei aita.

ÄRIPÄEV 23. november 2012 Majandusanalüütik kirjutas eilses Äripäevas, et Eesti madalad palgad ei ole enam konkurentsieelis, toimetaja Harry Tuul, tel 667 0182, e-post [email protected] vaid muutuvad üha enam pikaajaliseks riskiks.

GALLUP KOLUMN

Riigikogu põhiseaduskomisjoni ettepaneku ko- haselt võiks taas lubada ettevõtete annetused erakondadele. Euroraha pole ju olemas Kas ettevõtted peaksid saama õiguse erakondadele raha anda?

protsent vastanutest hel Eesti kõrgel euroametnikul sed. Tegu on ikkagi maksumaksja rahaga ning meeldib rõhutada, et ei ole ole- demokraatlikel valimistel antud häälte kaudu mas “euronorme” ega “Brüsseli peaksid maksumaksjad dikteerima ka rahajaga- JAH otsuseid”. Eesti on Euroopa Liidu mist. Paraku on süsteem üha enam nihkes. Oluli- 34 Ü liige, räägib kõigis otsustes kaa- ne pole mitte valimistel näidatud maksumaksja sa ja selliseks vastandumiseks puudub seega alus. tahe, mis võib ja peabki muutuma, vaid seatud ja Ilus mõte, mida tahaksin siiralt uskuda. Paraku kehtivad (euro)normid. on see parimal juhul pooltõde (soovmõtlemine), Ei mida kasutatakse reeglina kattena siis, kui tei- Kuulen juba vastuargumenti, et näitemäng 66 sed, asjalikud argumendid enam hästi ei tööta. on üldise, Euroopa identiteedi loomiseks. Ees- Ehe näide väite nõrkusest on Euroopa Liidu märk võibki olla õilis, kuid paraku on see esitu- põllumajandustoetused. Eesti seisukoht on, et selt poolik (jätab raha tegeliku päritolu tagaplaa- EI need peaksid olema võrdsed. Euroopa Liit ei soo- HARRY TUUL nile) ja seetõttu ka ohtlik. See on praktikas liiga ANDRES TRINK, arvamustoimetaja Merko Ehituse juhatuse esiimees vi neid aga võrdsustada veel ka järgmisel eelarve- tihti viinud halvemal juhul kas rehepapluseni või perioodil. Muidugi, kui Eesti annab survele alla lihtsalt rumaluseni. Viimast kirjeldas ilmekalt ja lepib madalamate toetuste jätkumisega, võib Maalehes Indrek Neivelt: “Mööda Eestimaad sõi- väita, et tegime seda ise. Ning toetuste erinevu- tes torkab kahjuks silma, et tüüpiline Eesti maa- Mina isiklikult arvan, et oleks läbipaistvam, se jätkumine ei ole mitte Brüsseli otsus, vaid Ees- Mitte Eu- koht on selline, kus pidulikult avatakse Euroo- kui seda ei tehtaks. See on maailmavaateline kü- ti kui Euroopa Liidu liikme seisukoht, sest saime pa rahaga ehitatud veepuhastussüsteem ja kerg- simus, kuidas seda erakonda võiks rahastada. Mi- ju selles “kaasa rääkida”. Kuid kas see pole mit- roopa Liit, liiklustee, ning samas suletakse kool. Sest eurora- na pooldan rohkem sellist liikmemaksupõhist te küüniline? Pigem nagu sobivaks väänatud tõl- ha antakse konkreetsete projektide jaoks ja “raha lähenemist ja füüsiliste isikute vabatahtlikku an- gendus. Eristika. Seda enam, et leppimine tuge- vaid Euroo- tuleb ju ära kulutada”. Praegu saame me Euroo- netust. Põhimõtteliselt on ka riigieelarveline toe- vama maa või ametniku positsiooniga, kuid mär- past raha, et ehitada midagi sellist, mida me eriti tus hea, mingis ulatuses. kusega, et jäime eriarvamusele, ei pruugi olla pa riikide ei vaja või siis vähemalt oma raha eest ei ehitaks.” saavutus, mille üle uhkust tunda. See võib näida- Teisisõnu, kuna nn euroraha on võõras, siis EI HUVITA ta hoopis argumentide või aktiivsuse nõrkust. elanikud selle kulutamisest või lausa raiskamisest ei oleks- TIIT PAANANEN, ki nagu kahju. Las põleb. Hoiatav näide on ka ra- Skype Eesti juht Samas nõustun, et eelviidatud Eesti ja Euroopa abistavad handusministeeriumi tellitud ja hiljuti avalda- vastandamise probleem on tõepoolest olemas. tud uuring, kust tuntava uhkusega selgus, et 87% Aga kahjuks süvendavad Euroopa ja Eesti amet- üksteist iga Eesti elanikest on kursis, et Eesti saab ELi toetust nikud seda järjepidevalt ise. Ehk needsamad ini- ning enamik peab toetuste mõju positiivseks. See See on minu jaoks nii kauge probleem, et ei mesed, kes ühtset Euroopat looma ja propageeri- päev on häiresignaal, et midagi on valesti. Et Euroopa oska midagi arvata. ma palgatud, on vajadusel kahepalgelised. Kõne- propagandamasin on valesse suunda kiivas. kas näide on nn Brüsseli otsuse kasutamine kait- setaktikana. Nii avaneb Eesti elektriturg 1. jaa- Sest palju olulisem oleks uurida, kas inime- sed teavad, et Euroopa Liidu raha tuleb mak- EI nuaril 2013, kuid avanemise eelduseks olev turu- RAIN LÕHMUS, tõke pole eemaldatud, sest Eesti ühendused teis- sumaksjate taskust? Et mitte Liit, vaid Euroo- LHV Panga üks omanikke te riikidega pole piisavad. Näiteks valmib Eestit pa riikide elanikud abistavad üksteist iga päev? ja Soomet ühendav elektriühendus Estlink2 alles Usun, et kui eurotoetustest pole midagi kuulnud aasta hiljem. Kui ajakirjanik julgeb tõstatada kü- 13% Eesti inimestest, siis neid, kes pole kuulnud, Kui eraisik annetab, siis tõenäoliselt on ta roh- simust Eesti poliitikute ja ametnike rollist eba- et eurotoetused tulevad kaasmaksumaksjate tas- kem makse tasunud kui ettevõte. Põhiline kont- loogilise otsuse vastuvõtmisel, saab ta kas minis- kust, on tunduvalt enam. Miks? Sest kahjuks lei- septsioon on muidugi, et juriidilised isikud ei ole teeriumist või riigifirmast selgitava kõne, et aja- dub ka euroametnike endi hulgas rida neid, kes minu arust valijad. Ma veel rõhutaks, et ettevõte looliselt ei ole selles Eestil mingit süüd, seda nõu- ei tea, kelle taskust nad palka saavad, kellelt ko- ei ole organisatsioon, mis on tehtud riigi propa- dis Euroopa! Absurd? Ei, igapäevane tegelikkus. gutud raha jagavad ning kelle heaks töötavad. geerimiseks, ettevõte on äriorganisatsioon ja mul- Ilmekas näide vastandumise ja võõrandumise Meenub, kui tõrksalt suhtusid Eestist lahku- le tundub, nii palju kui mina tõsiseid ettevõtjaid süvendamisest on ka erinevad eurotoetused, mil- nud euroametnikud Äripäeva ajakirjanikku, kes tean, et enamik neist on õnnelikud, et ei panda le saanud peavad oma euroametnikest jagajaid püüdis eelmisel suvel avada avaliku raha kuluta- muid pealesurutud koormisi peale. igakülgselt kiitma. Kas tuleb silme ette reklaam- mist. Juhtus, et Brüsselisse lahkunud ametnikud tahvel või samasisuline pressiteade, kus kirjas, ei näinudki enam sidet Eestiga väites, et nemad et see või too objekt valmis mingi eurofondi või töötavad nüüd Euroopas. Teadmine, et ka Eesti LUGEJA ARVAB asutuse toel? Tulgu ta siis otse Euroopast või mõ- on Euroopa ja teenitakse avalikus ametis, oli ku- ne kohaliku asutuse (nt EAS, KIK) kaudu. Need hugi lootusetult kadunud. Rohkemgi. Väidan, et Ja-jah, nii ta on jah see vanasõna: teated pole mitte niivõrd kohatud, kuivõrd ohtli- senikaua, kuni eksisteerib euroraha, jäävad alles peremees mõtleb töö pääle, sulane kud pooltõed. Märksa mõistlikum oleks selle ase- ka “euronormid” ja “Brüsseli otsused”. See ei tä- mel taguda tahvlitele, et euroraha pole olemas. henda, et ma ei usu ühtsesse Euroopasse või olen mõtleb palga pääle. Nagu ei ole olemas ka Eesti riigi raha. Mõle- selle vastu. Hoopis vastupidi. Soovin lihtsalt, et Kommentaar Maris Lauri arvamusatiklile mad on kohati kasulikud, kui siiski tingnimetu- usku toetaks märksa tugevamalt ka tegelikkus. “Odava tööjõu aeg on läbi”. LOE WWW.ARIPAEV.EE BLOGI Ilus, aga ohtlik unistus Peatoimetajai : Meelis Mandel faks: (372) 667 0290 Väljaandja: AS Äripäev Tellimine ja levi: Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn e-post: [email protected] telefon: (372) 667 0195, tel: (372) 667 0099, Monacos novembri alguses MIHKEL HÄRM siad. Energeetikaeksperdid saa- võtab tegelikelt probleemidelt WEC Eesti Rahvuskomitee peasekretär (372) 667 0222, faks: (372) 667 0300 toimunud Maailma Energee- vad aru, et tegemist on soov- ja teemadelt tähelepanu. faks: (372) 667 0265, Tellimine internetis: (372) 667 0165 www.aripaev.ee/tellimine tikanõukogu peaassambleel mõtlemisega, mida pole võima- Biroli sõnad kehtivad ka Ees- Trükk AS Kroonpress Ainult Äripäeva paberlehe tellija esinenud IEA peaökonomist lik ei aastaks 2030 ega ilmselt ti kohta. Taastuvenergia koja Toimetus: saab lugeda Eesti parimat majan- e-post: [email protected] duslehe digiversiooni internetis, Fatih Birol vastas küsimusele, mitte ka aastaks 2050 ellu viia. koostatud TE100 plaan on ilus tel: (372) 667 0111, iPadis ja nutitelefonis. mida arvata täielikust taastu- Kuid energeetikaeksperdid ei unistus, mis meeldib rahvale faks: (372) 667 0265 Äripäev veebis: www.aripaev.ee Korrespondent Tartus Toimetus võtab endale õiguse kirju ja venergiale üleminekust, et te- moodusta valijate enamust. ning sobib seeläbi taastuvener- Väinu Rozental, kaastöid vajaduse korral lühendada. Toi- gu on “ilusa, aga ohtliku unis- Taastuvenergia 100 kavad on gia toetuste väljakauplemiseks. [email protected] metus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artik- tusega.” Reklaamiosakond: lid, fotod, teabegraafika (sh päevakajali- Birol jätkas, et taastuv- ohtlikud rohkem kui ühel põh- Õnneks tegeleb Eesti võima- e-post: [email protected] sel, majanduslikul, poliitilisel või religioos- energia 100 kavad, nagu neid jusel. Esiteks tekitatakse nende tute unistuste asemel reaalse- tel: (372) 667 0105, sel teemal) on autoriõigusega kaitstud faks: (372) 667 0200 teosed ning nende reprodutseerimine, le- mitmel pool maailmas propa- võimatute plaanide subsidee- te probleemide lahendamisega. vitamine ning edastamine mis tahes kujul Taastuvenergia 100 Seminarid, käsiraamatud, on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusoleku- geeritakse, on ideeliselt ilusad rimisega ühiskonnale täiendav Ning just praktiliste küsimuste Raamatuklubi ja infolehed: ta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kavad on ohtlikud tel: (372) 667 0207, kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, ja valijate hulgas populaarsed, kulu, aga mis hullem, arutelu lahendamine ongi eduka ener- [email protected] või tel (372) 646 3363. aga sisuliselt võimatud fantaa- mitmel põhjusel taastuvenergia 100 kavade üle giapoliitika alus. LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee VAATA, KES ON EESTI SUURIMA SISSETULE- ti inimesed ei ole enam valmis väga oda- KUGA STAARID. Eesti staaride sissetuleku- vat tööd tegema ning töötajate sissetoo- ARVAMUS 15 te TOPis on kõige kõrgemal kohal laulja- mine siin ei aita. tar Kerli Kõiv ja jalgpallur Ragnar Klavan. TOOMAS LUMAN SURVESTAS TIPPAMET- ESTONIAN AIR HULLEM KUI PÜRA- NIKKE JA MINISTRIT. Nn teehanke krimi- MIIDSKEEM. Klientide huvid lükatakse naalasja lõpetamise seni salastatud mää- kõrvale kohe, kui mängu tuleb raha. Äri- rusest joonistub välja pilt, kuidas suur- päev kiidab Estonian Airiga toimuvat. ettevõtja Toomas Luman survestas riigi 23. november 2012 ÄRIPÄEV LAURI: ODAVA TÖÖJÕU AEG ON LÄBI. Ees- tippametnikke kuni ministrini välja. toimetaja Harry Tuul, tel 667 0182, e-post [email protected]

TOIMETAJA VEERG Äriteenused reklaam Savisaar tulumaksu jahil TEL 667 0105, [email protected] toostusuudised.ee Tallinna linnapea Edgar Sa- PIRET REILJAN sioonipuudus seepärast, et mul ajakirjanik visaare tasuta ühistranspor- pole olnud tarvis näiteks han- di aktsiooni on aplodeerimi- kida lasteaiakohta, mis sunniks se asemel pigem naeruvääris- end ametlikult ehk paberil Tar- tatud. Samas on tegemist ge- tust Tallinna kolima. niaalse värbamistrikiga – trans- Motiveeriv võiks olla tallin- pordiprääniku abil meelitab lasena valimistel Keskerakon- LEAN konverents Savisaar linnale uusi maksu- na võimult kukutamine, kuid maksjaid ja võib omadega plus- see pole seni paistnud piisavalt sigi jääda. realistlik. Kaalun tõsiselt amet- Raepressi andmetel tooks Pealegi, nüüdseks on Kesk- ”Läbimurre” ühe maksumaksja lisandumi- likuks tallinlaseks erakonna tugevaim vastane Tal- ne 2013. aastal linnakassasse hakkamist. linnas, Reformierakond, muu- üksikisiku tulumaksu juurde tunud pea sama ebameeldi-

keskmiselt 1450 eurot aastas. vaks. Ma ei suuda meenutada Sulev Senkel Sulev Tallinnasse on praegu regist- ka ühtki ühekordset hüve, mis 13. destembril Kukkonen Pekka Jari reeritud umbes 173 000 mak- limisi lagedale toodud präänik Tallinna maksumaksja Tartu Jari Pekka Kukkonen sumaksjat ja nende hulk kas- ilmtingimata, et see ka pärast omast paremasse seisu seaks. Tallinnas Hotell Meriton Sulev Senkel

vas tänavu mullusega võrreldes valimisi millekski kohustab. LÄBIMURRE umbes 3% võrra. Niisiis võib Savisaare aktsioon Kokkuvõttes pole miski mind konverentsikeskuses Järgmisel aastal on põhjust päris tasuv olla. seni piisavalt motiveerinud

oodata märgatavalt suuremat Mina ise, olles aastaid Tal- end Tallinna elanikuks regist- Bestselleriks saanud täiustamise kunst täiustamise maksumaksjate “sisserännet”, linnas elanud ja töötanud, olen reerima. Nüüd aga, teades. et pideva Äriprotsesside arvestades transpordiprääni- rahvastikuregistri järgi Tartu kasutan ühistransporti ebare- LEAN juhtimise raamatu kut. Kui maksumaksjate hulk elanik. Tean enda tutvusring- gulaarselt, kuid siiski üsna sa- ”Läbimurre” põhjal Eesti suureneks uuel aastal näiteks konnas mitmeid sarnaseid. geli, oleks igati mugav ja ra- LÄBIMURRE 10% võrra, tähendaks see lin- Miks nii? Peamiselt kolmel hakotisõbralik piletit ostmata ettevõtete kogemused, nale umbes 25 miljonit eurot põhjusel: trots, laiskus ja moti- trammile hüpata. Äriprotsesside pideva täiustamise kunst täiendavat maksutulu aastas. vatsioonipuudus. Trots seepä- Kaalun tõsiselt ametlikuks kuidas alustada kulu- rast, et ma ei taha oma maksu- tallinlaseks hakkamist. Maksu- Maksuraha toob juurde ka raha anda korrumpeerunud tulu pärast peaksid muretsema säästliku juhtimisega? olemasolevate maksumaks- Keskerakonna linnavalitsusele kõik kohalikud omavalitsused, jate palgatõus. Ühistranspordi ja nende propagandaveskile. eriti vaesemad. Maksumaksja- piletitulu on tänavuses linna- Laiskus seepärast, et kuna test tallinlased, kes on end mi- 9.50–10.00 Sissejuhatus. eelarves 19 miljonit eurot. ma pole veel kinnisvaraoma- nu kombel arvel hoidnud väl- SULEV SENKEL, Meenutagem, et mittetallin- nik, peaksin end ajutiselt kelle- jaspool pealinna, saavad olulise moderaator ja raamatu „Läbimurre” kaasautor lastelt saab piletitulu edaspidi- gi teise omanduses olevale elu- motivaatori ametlikult tallinla- gi. Pealegi ei tähenda enne va- pinnale registreerima. Motivat- seks hakkamiseks. 10.00–10.30 Mida võidab ettevõte LEAN juhtimisest. JARI KUKKONEN, OÜ Vitalonga ja raamatu „Läbimurre” autor ETTEPANEK 10.30–11.00 Kuidas alustada LEAN juhtimist? RAIN LINDUS, AS PKC Eesti tootmise protsessi arendusjuht Pensionid majandust vedama 11.00–11.30 Kuidas valida õigeid mõõdikuid? 11.30–12.00 Kuidas kaasata töötajaid LEANi edukaks Võiks kaaluda pensionifondi- IVAR UNT ju konkurentsivõimelisemad Valgamaa maavalitsus desse kogutava raha kasuta- ja seeläbi ikkagi kasvatad meie juurutamiseks. OLAR VALLIMAA, mist Eestis. Praegu on fondidel ühiskonna jõukust. Miks peab AS JELD-WEN Eesti kvaliteedi- ja õigus raha investeerida igale avalik sektor laenama väliska- arendusosakonna juhataja poole, aga häda on selles, et see pitaliga pankadelt, kui võiks raha investeeritakse väljapoo- neid asju teha meie oma rahaga 12.00–13.00 Lõuna le Eestit ja nii ergutatakse teiste ja lisaks koguneb intress mei- riikide majandusi. Mis juhtuks, le, mitte välispankadele. Praegu 13.00–13.30 Kuidas vähendada raiskamist. kui näiteks seada fondidele pii- on vähe omavalitsusi, kes on li- JAAN MIHKEL UUSTALU, OÜ Wahlquist tegevdirektor rangud ja sundida neid pool saraha saamiseks emiteerinud oma rahast investeerima Ees- võlakirju, pigem on võetud lae- tisse? Majandusteadlased ütle- Praegu on vähe oma- nu pankadest. 13.30–14.00 Kuidas juurutada LEANi väikeettevõttes. vad, et sellisel juhul võib fondi- valitsusi, kes on lisa- RAGNAR PÕLDRE, OÜ Aprint tootmisjuht de tootlus langeda. Samas, mil- raha saamiseks emi- Praegu on Eesti avaliku sekto- lised oleksid lisaväärtused, mis ri võlakoormus 1 miljard eu- 14.00–14.30 Kuidas kasutada Lean põhimõtteid sellega kaasneks? teerinud võlakirju rot. Kui arvestada, et umbes kolmandik rahast on valitsus- teenindusettevõttes, Swedbanki kogemus. Kas luuakse uusi töökohti? te võlakirjades, siis näiteks an- MATTIAS MUSTONEN, AS Swedbank Kas kasvab majandus? Kas ris- di euroni ja kui pool sellest in- tud juhul saaksime oma rahaga kid raha kaotamiseks lähevad vesteeritaks Eestisse, oleks sel- juba finantseerida 0,3 miljardi 14.30–15.00 Tarkvaralahendused pidevaks liiga suureks? Need on küsimu- lel kindlasti oma mõju. Selleks ulatuses laene. Loomulikult on sed, mis vajavad analüüsi. tuleks muuta seadusi ja hakata alati oht, kui raha ühte kohta kvaliteediparenduseks. Pensionifondide vahendid rohkem kontrollima pension- investeerida, sellest ilma jääda. ENNO AERMATES, Eesti Kvaliteediühingu juhatuse liige, on väga suured ja nendega an- fondide tegevusi. Loomulikult Nii on mõistlik seda hajutada. OÜ Smile Office tegevjuht naks meie majandust turguta- ainult ettevõtluse toetamine Kindlasti pole hea mõte kogu da. Tulevikus, kui fondidesse ei kasvata üksi majandust, eri- raha Eestisse investeerida, kuid sisse voolav raha ja välja minev ti siis, kui eksporditurgudel lä- avaliku sektori laenude finant- Konverentsil osalemise tasu on 6. detsembrini 179 eurot raha võrdsustub, pole see efekt heb halvasti ja need jahtuvad. seerimisel ma ei näe põhjust, (käibemaksuga 214,80 eurot). Alates 7. detsembrist võib-olla enam nii oluline, aga Samas, kui targalt investeeri- miks see ei võiks olla meie oma 229 eurot (käibemaksuga 274,80 eurot). Mitme osaleja praegu võetakse ühiskonnas da ja raha paigutada kõrget li- raha. Arvestades ka Eesti turu korraga registreerumisel kehtib soodustus -5%. suur hulk raha välja ja käibe- sandväärtust tootvatesse sekto- väiksust, võib väheneda inves- Registreerumine e-posti aadressil [email protected] le saabub see kauges tulevikus. ritesse, on sellest kasu. Paremad teeringu tulukus, kuid kõrval- või telefonidel 667 0411, 667 0489 või 51 34004. Pensionifondide maht on kas- tooted ja tehnoloogiad võimal- mõjud võivad selle kompensee- vanud praeguseks 1,4 miljar- davad olla välisturgudel pal- rida üldise heaolu tõusu näol. TÕUSJA LANGEJA Inditex oli neljapäeval France Telecomi aktsia oli 16 Stoxx 60 indeksi suurim sama indeksi peksupoiss. INVESTOR tõusja. Inditex France Telecom 103,40 EUR+2,22%  8,17 EUR -0,78%
125,00 15,0

106,25 12,5

87,50 10,0

68,75 7,5

ÄRIPÄEV 23. november 2012 50,00 5,0 01 03 05 07 09 11 toimetaja Fredy-Edwin Esse, tel 667 0171, e-post [email protected] 01 03 05 07 09 11

INVESTEERIMINE APPLE’I tooted on alati samasu- gust erilist aurat omanud nagu ka Apple’i aktsia. Nüüdsest on Äripäeva analüütik Fredy- Miks ma Edwin Esse lisaks Apple’i toodete omanikule ka aktsia eelistan omanik. FOTO: RAUL MEE Apple’it Olympicule? Õunafirma maagia

FREDY-EDWIN ESSE [email protected] Kuigi Apple’i aktsia on sel aastal Kolmapäeval tegin enda investeerimisportfel- kalline- lis olulise muudatuse, müües maha kõik mulle kuuluvad Olympic EG aktsiad ja ostes aseme- nud 38%, le Apple’i väärtpabereid. Praeguses turusituat- ostsin sioonis on Apple oluliselt atraktiivsem investee- mina kol- ring võrreldes kodumaise kasiinofirmaga. mapäeval Jah, teisipäeval Kuku raadio saates “Äripäev eetris” rääkisin, et Olympic on üks minu lemmik- karutu- aktsiaid Tallinna börsil ning on seda ka edaspidi. rul (vii- Firmal on rahahunnik, mis on praeguseks paisu- masest nud miljardi kroonini, nad maksid hiljuti kogu võla Swedbankile tagasi, muutudes võlavabaks tipust ettevõtteks, firma laienes Itaaliasse ja aktsia on vähemalt sel aastal tõusnud 60%. -20%) See kõik on suurepärane ning ma tunnus- tan firma juhte, et võib-olla mitte kõige puhta- olevat ma mainega alal tegutsedes on suudetud ette- aktsiat. võte mainet ja tulemusi hoida väga kõrgel tase- mel. Sellegi poolest pole aktsiaturg alati ratsio- nalistlik ning lähtuda tuleb tihti mitte ettevõte- test, vaid aktsiaturu olukorrast. Ja see olukord on praegu eelistamas Apple’it. Nagu ma kirjutasin, siis Olympicu aktsia on tõusnud 60% sel aastal, saavutades 20 kuu tipu. Positiivsus firma ümber on enam kui selge ning siin tuleb meenutada Warren Buffetti vana üt- lust: müü, kui teised on ahned, ja osta, kui teised on kartlikud. Praegusel juhul ei saaks see mõle- ma ettevõtte kohta enam paremini kehtida.

Ajalugu kordab end. Kuigi Apple’i aktsia on sel aastal kallinenud 38%, ostsin mina kolmapäeval karuturul (viimasest tipust vähemalt -20%) olevat aktsiat. Nii ränk on olnud viimase kahe kuu lan- gus ning seda ilma mingi sisulise põhjuseta. Mu- re fiskaalkuristiku pärast käivitas väikese langu- se, mis omakorda ärgitas investoreid kasumit väl- ja võtma. Ja nii see lumepall veeres, kuni neljan- dik Apple’i turuväärtusest oli minema pühitud. Topeka Capital Marketsi analüütik Brian White läks lausa nii kaugele, öeldes, et Apple’i allamüük oli “hullumeelselt hullumeelne”. Paljuski sarnaneb praegune fiskaalkuristiku olukord 2011. aasta augusti algusele, kui turud läksid üle üliagressiivsele müügirežiimile USA võlalimiidi probleemide pärast. Mäletatavasti NUMBER ELEKTER VALUUTA INTRESS Eratarbijad peaks arvestama, Euroala kriis kogub tuure, euro Euroopa Keskpanga baasint- et elektrienergia hinnale lisan- langeb. ressimäärade langetamine 17 dub lepingul käibemaks. surub Euribori alla.

Nord Pool Eesti EUR/USD Euribor 6 kuud 37,96 -5,48%  1,2893 +0,69%
0,351% -0,001  70,0 1,80

1,35 32 57,5 1,35 1,30 miljardi dollariline Xstrata ülevõtmine Glencore 45,0 0,90

1,25 Internationali poolt sai Euroopa Liidu heakskiidu. 32,5 0,45 Tehing nõuab ka Hiina ja LAV konkuretsiametite 20,0 1,20 0,00 heakskiitu. 01 03 05 07 09 11 01 03 05 07 09 11 01 03 05 07 09 11

RAHA reklaam Hind Mõlemale aktsiale on olnud edukas aasta Apple aktsia hind USA dollarites, Olympic EG aktsia hind eurodes Kommertspankade intressitooted jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % APPLE OLYMPIC 561,7 1,58 kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa 21.11.2012 21.11.2012 Danske Bank**** 0,01 0,01** 0, 01 0,10 0,20 0,35 0,40 0,50 Kontakteeruge pangaga 65/300(4) Swedbank*** 0,01 (7) - - - 0,06 0,16 0,26 0,36 0,46 0,56 190 700 1,64 Swedbank*** 0,01 (7) 0,05 0,05 0,10 0,20 0,30 0,40 0,50 0,60 6000 Tallinna Äripank 0,05 0,15 0,20 0,40 0,60 0,90 1,20 1,30 - 200 Tallinna Äripank (3) 0,05 0,35 0,40 0,60 0,85 1,15 1,50 1,60 - 200 Nordea Pank 0,10 0,15 0,20 0,25 0,55 0,65 0,80 - - 320 Citadele Pank - - 0,10 - 0,40 0,60 0,70 1,20 1,30 1,30 150 600 1,48 Versobank 0,05 0,10 0,70 0,80 0,90 1,20 1,40 1,60 1,90 2,40 350 DNB 0,25 (7) - 0,50 - 0,70 0,90 1,05 1,20 1,30 1,40 300 UniCredit Bank 0,10 (9) - 0,20 0,25 0,30 0,60 0,75 0,90 - - 300/3000 (9) SEB 0,01 0,01 0,00 0,00 0,00 0,15 0,15 0,35 0,40 0,60 100*** 500 1,32 LHV Pank 0,10 (10) 0,70 0,80 0,90 1,20 1,20 1,20 - - 500 Krediidipank - 0,01 0,15 0,25 0,30 0,55 0,75 1,00 1,20 1,20 100/200(4) BIGBANK - 0,15 0,20 0,25 0,45 0,45 0,90 1,25 2,00 300-1500 BIGBANK - - - - - 0,45 0,45 0,90 1,25 2,00 1500-30 000 BIGBANK - - - - - 0,50 0,50 0,95 1,30 2,05 üle 30 000 400 1,16 tähtajaline hoius %, USD Pankade kontaktandmed

pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100 faks 737 7582, e-post: [email protected], Danske Bank 0,15 0,25 0,25 0,55 0,60 0,75 SWEDBANK Liivalaia 8, Tallinn, www.bigbank.ee Swedbank - - 0,15 0,35 0,55 0,80 250 tel (24h) 631 0310, e-post: [email protected] VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn, 300 1 Swedbank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,60 0,80 8400 TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501 nov 2011 nov 2012 nov 2011 nov 2012 Tallinna Äripank 0,15 0,25 0,35 0,65 0,80 0,95 200 tel 668 8088, faks 668 8089 BANK DNB Tartu mnt 10, Tallinn, Citadele Pank 0,10 - 0,40 0,60 0,70 1,20 200 NORDEA PANK Liivalaia 45/47, Tallinn, tel 686 8500, faks 686 8501, tel 628 3300, faks 628 3201 e-post: [email protected], www.dnb.ee ALLIKAS: BLOOMBERG Versobank 0,40 0,50 0,70 1,00 1,20 1,50 500 e-post: [email protected] AS UNICREDIT BANK EESTI FILIAAL Liivalaia 13, DNB 0,25 - 0,35 0,60 0,90 1,20 300 DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn, Tallinn, tel 668 8300, www.unicreditbank.ee, UniCredit Bank 0,25 0,30 0,35 0,50 0,70 1,00 300/3000(9) tel (24h) 680 0800, e-post: info@danske- e-post: [email protected] SEB 0,05 0,05 0,10 0,35 0,55 0,70 200 bank.ee, LHV PANK Tartu mnt.2, LHV Pank 0,40 0,50 0,70 0,90 1,10 1,20 700 CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn, tel. 680 0400, fax 680 0402, otsustas toona Standard & Poor’s alandada USA Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4) tel 770 0000, faks 770 0001, e-post: info@ e-post: [email protected], www.lhv.ee krediidireitingut. Selle tulemusel sain osta kahe kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 1999 eurot ** juriidiline isik ***avades tähtajalise hoiuse citadele.ee EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, päevaga 37% kukkunud Daimler AG aktsiat, mis internetipangas, on intressimäär kuni 0,10% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, tel 669 0941, faks 661 6037 tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt mõne kuu pärast mõistagi tegi korraliku tagasi- **** 2- ja 3aastaste hoiuste intressimäärade tutvumiseks kontakteeruge pangaga hüppe. Olen kindel, et sama stsenaarium kordub BÖRS nii Apple’i kui ka paljude teiste praegu järsult al- la müüdud aktsiate puhul. Sellistes olukordades Tallinn 22.11 tuleb end karjast eristada ning kasutada turu ir- aktsia sulgemis- muutus käive, P/E ROE P/B divid. ratsionaalsust enda kasuks ära. Ja see ongi minu hind, EUR eelm, % EUR tootlus peamine tees praeguse tehingu tegemisel. Arco Vara 1,670 -3,47 5 626 - -4,6% 0,35 0,0% Apple’i kasuks räägib ka fakt, et nad maksavad Baltika 0,549 -0,18 13 614 - -24,6% 2,26 0,0% Ekspress Grupp 1,020 0,99 6 834 25,0 3,1% 0,77 0,0% kvartaalset dividendi välja. Tõsi, 1,89% dividen- Harju Elekter 2,500 0,40 11 748 10,4 9,4% 0,98 2,8% ditootlus pole väga suur, aga Standard & Poor’s Järvevana 0,515 0,00 0 - -0,1% 0,61 0,0% 500 indeksi keskmine on näiteks 2,23%. Apple’i Merko Ehitus 5,830 -1,85 29 913 - -2,2% 0,93 0 ettevaatav kasumi-hinna suhe (P/E) on 11,28, sa- Nordecon 1,160 -1,69 9 806 162,9 0,8% 1,28 0,0% Olympic EG 1,580 0,00 107 794 11,0 27,8% 3,06 6,3% mas kui S&P 500 indeksi keskmine P/E on prae- Premia Foods 0,630 0,00 3 113 - -2,1% 0,61 17,5% gu 14,16. VALUUTA Euroopa Keskpank Silvano FG 2,880 -2,37 231 041 17,9 11,0% 1,97 0 Tallink Grupp 0,755 1,62 169 130 10,3 7,0% 0,72 0,0% Insaiderid viitavad rallile. Kuigi Olympic on et- Tln Kaubamaja 5,400 -0,92 15 193 10,2 16,4% 1,68 6,5% EUR/SEK EUR/RUB Tallinna Vesi 9,350 -0,32 70 727 8,6 31,2% 2,70 9,0% tevaatava P/E alusel veidi odavam (10,06), ei mak- Trigon PD 0,280 0,00 0 - -75,6% 0,55 0,0% sa firma dividendi, kuigi on aktsiakapitali vähen- Skano Group 1,220 -4,69 4 663 - -4,3% 0,73 0 damise väljamaksetega investoritele raha kon- P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) tole kandnud küll. Ilmselt peab Olympic, sarna- 8,6065 40,1520 kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal selt Apple’ile, mingil ajal vaatama oma suurt ra- Vilnius 22.11 Austraalia dollar AUD 1,2420 Rumeenia leu RON 4,5323 hakuhja ja otsustama, mida selle kõigega peale Bulgaaria leev BGN 1,9558 Rootsi kroon SEK 8,6065 aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. hakata. Kulda ka lõpmatuseni ei saa investeerida, Hiina jüaan CNY 8,0349 Singapuri dollar SGD 1,5795 hind, EUR eelm, % tootlus mistõttu võiks lähitulevikus ka Olympicult oma- Hongkongi dollar HKD 9,9934 Suurbritannia nael GBP 0,8077 Apranga 2,08 0,48 - 3,5 5,1 nikutulu maksmist oodata. India ruupia INR 71,0958 Šveitsi frank CHF 1,2045 City Service 1,800 3,45 7,0 1,1 12,8 Jaapani jeen JPY 106,4200 Taani kroon DKK 7,4577 Invalda 2,060 1,98 - 1,0 - Olympicu kahjuks räägib seegi, et Tallinna Kanada dollar CAD 1,2841 Tai baat THB 39,5820 Linas Agro 0,570 -0,70 3,5 1,2 - börs on 31% tõusuga sel aastal Euroopa parim Korea won KRW 1399,7600 Tšehhi kroon CZK 25,4220 Snaige 0,501 1,01 - 1,9 - aktsiaturg ning maailmas esikümnes. Vaadates, Leedu litt LTL 3,4528 Türgi liir TRY 2,3194 TEO LT (Telekomas) 0,728 2,82 12,2 2,0 8,0 kuidas Tallinna Vesi, Olympic ja Tallink rallinud Läti latt LVL 0,6962 Ungari forint HUF 279,0600 Norra kroon NOK 7,3250 USA dollar USD 1,2893 Helsingi 22.11 on, siis ühel hetkel peab minema kasumivõtmi- Poola zlott PLN 4,1092 Venemaa rubla RUB 40,1520 seks ja sel ajal ei taha ma üheski börsifirmas po- aktsia muutus P/E P/B divid. sitsioone omada. hind, EUR eelm, % tootlus Kolmapäeval lugesin pikaaegse turuanalüüti- BÖRSIKAUBAD Elisa Comm. 16,65 0,79 12,1 3,3 7,8 ku Mark Hulberti blogi Wall Street Journalis, kus Finnair 2,24 0,00 - 0,4 - Fortum 14,03 1,67 10,2 1,3 - ta tõi välja huvitava suhtarvu, mis viitab varsti al- Neste Oil 9,87 2,23 - 1,0 3,5 gavale rallile USAs. Nimelt, insaiderite ostu-müü- Kütused 22.11 Värvilised metallid 21.11 Nokia 2,52 1,29 - 1,2 7,9 gi suhe on sedavõrd madalale kukkunud, et vii- USD/t PKC Group 14,07 1,22 10,1 1,8 4,3 tab aastalõpu korralikule rallile. Kui varasügi- Nafta IPE, bbl 110,86 Alumiinium LME 1947 Stockmann 13,57 0,22 19,0 1,2 3,7 Nafta NYMEX, bbl 87,38 Vask LME 7725 Stora Enso 4,88 2,22 12,1 0,7 - sel, pullituru tipus, tõusis suhtarv 6,88 müüdud Mootoribensiin, t 987,50 Plii LME 2148 UPM Kymmene 8,33 1,90 13,0 0,6 7,2 aktsiani iga ostetu kohta, siis läinud reedel lõp- Diislikütus, t 996,25 Nikkel LME 16575 YIT 14,58 -0,14 11,1 1,9 4,8 penud nädalaga oli see kukkunud 1,58ni, mis on Kerge kütteõli, t 954,75 Tina LME 20625 enam kui poole võrra madalam viimase aasta- Masuut (1% väävel), t 614,00 Tsink LME 1923,5 Maagaas Henry Hub, btu, USD 3,904 kümne keskmisest. Ehk siis on insaiderid praegu enam kui ne- Põllumajandus 22.11 Väärismetallid 22.11 li korda optimistlikumad oma firma aktsia välja- nael = 453,59 g USD/unts, unts = 31,105 g vaate osas võrreldes kahe kuu taguse ajaga. Kol- Kohv NYBOT, USc/nael 144,80 Kuld COMEX 1730,97 Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 522,50 Plaatina NYMEX 1583,13 me nädala eest arvas Hulbert, et suhtarv viitab ta- Kakao NYBOT, USD/t 2531,00 Pallaadium NYMEX 655,28 bestsales.ee gasihoidlikule korrektsioonile. Selle asemel tuli Nisu NYSE LIFFE, USD/t 216,00 Hõbe COMEX 33,35 priske korrektsioon ning numbrite järgi võidak- Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 472,25 se aasta praegusest palju kõrgemal lõpetada. Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga 18 INVESTOR investeerimisfondid

Dow Jones USA OMX Stockholm OMX Helsinki EPI II samba indeks 12 836,89 +0,38%
1059,22 +0,53%
2118,06 +0,95%
149,19 +0,12%
13500 1200 2300 150

12750 1100 2150 145

12000 1000 2000 140

11250 900 1850 135

ÄRIPÄEV 23. november 2012 10500 800 1700 130 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] 01 03 05 07 09 11 01 03 05 07 09 11 01 03 05 07 09 11 11 01 03 05 07 11 reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post [email protected]

FONDID reklaam raamatupidaja.ee Avaron Asset Management 21.11 28. novembril Hotell Tartu ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat 30. novembril Radisson Blu Hotel Olümpia Tallinn Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 3,09 3,20 3,14 - 14,62 16,33 3,28 -8,39 12 450 230 Avaroni Privaatportfell B, EUR 12,96 12,96 12,96 - 10,13 9,39 6,66 - 4 507 805 Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 10,24 10,24 10,24 - - - - - 4 427 980 Lemmiklektori loeng: Majandusaasta aruande Compensa Life 20.11 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht koostamine MTÜ-dele, aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Kasvuportfell, EUR - - 1,24 - 13,80 11,30 10,20 1,70 4 776 764 SA-dele ja KÜ-dele Võlakirjaportfell, EUR - - 11,73 - 6,00 6,20 5,10 - 480 034 Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31.10.2012. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.10.2012. Käsitlemisele tulevad teemad: Muudatused Raamatupidamise Toimkonna juhendites Üldised nõuded majandusaasta aruandele Danske Capital AS 21.11 Mittetulundusühingute ja sihtasutuste erisused ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest Korteriühistute erisused 12 kuud 3 aastat 5 aastat Sampo Pension 25, EUR 0,95 0,96 0,96 1,06 8,10 9,29 4,23 2,17 10 415 816 Raamatupidamise aastaaruanne Sampo Pension 50, EUR 1,08 1,10 1,10 1,54 8,29 10,33 4,09 1,67 140 642 894 Nõuded tegevusaruandele ULVI SLOOG, Sampo Pension Intress, EUR 0,87 0,88 0,88 0,68 7,35 7,60 4,11 3,45 3 168 280 vandeaudiitor, MBA ESCP-EAP Berliin, Vabatahtlik Pensionifond Spetsiifilised valdkonnad Sampo Pension 100 Pluss, EUR 1,34 1,38 1,36 8,15 10,64 14,73 7,53 2,74 2 797 765 Mainori Kõrgkooli õppejõud, Vabatahtlik Pensionifond Sagedamini esinevad vead Tartu Ülikooli õppejõud Sampo Pension Intress Pluss, EUR 0,75 0,77 0,76 3,03 8,15 8,52 3,62 0,00 161 078 Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee. Loengu soodushind kuni 23.11.2012 registreerudes 159 eurot (+km), hiljem 199 eurot (+km). Projektijuht Anne-Ly Raudhein, e-post [email protected]. ERGO Funds 21.11 Lisainfo ja registreerimine telefonil 667 0411 või www.raamatupidaja.ee ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat ERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,91 0,92 0,92 0,01 5,27 5,96 3,71 4,26 8 395 259,20 ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,08 1,09 1,09 1,96 8,25 9,21 4,67 0,81 38 176 899,46 ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,60 0,61 0,61 - 6,33 6,91 - - 1 298 692,78 ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,82 0,84 0,83 2,11 9,33 11,02 - - 462 636,95 ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,86 0,87 0,87 2,85 9,92 11,99 - - 507 373,98 BÜROOPRAKTIK 2012 ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,80 0,82 0,81 3,83 8,11 10,71 - - 519 892,68 Kuidas juhtida aega, infot ja inimesi! LHV Varahaldus 21.11 Kahel päeval on kavas: 16 praktilist ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht Aasta aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat töötuba, 4 põnevat loengut, 11 sisukat Pensionifond L, EUR 1,32 1,34 1,34 2,05 11,66 10,34 6,49 3,79 138 321 769 mahukaim konverents Pensionifond M, EUR 1,07 1,08 1,08 1,37 10,35 9,49 6,19 5,63 21 272 154 praktikumi, 6 menukat lühikoolitust. 4.–5. detsember Pensionifond S, EUR 1,16 1,17 1,17 0,81 8,35 7,95 5,69 7,50 31 979 678 Konverentsi raames toimub kontaktmess, Pensionifond XL, EUR 1,12 1,13 1,13 2,24 11,81 10,29 5,72 3,52 33 631 879 Sokos Hotel Viru Pensionifond XS, EUR 1,07 1,08 1,08 0,75 8,64 8,49 6,14 7,26 7 643 051 et jagada praktilisi nõuandeid ja Täiendav Pensionifond, EUR 1,23 1,24 1,24 8,02 11,90 9,59 6,34 1,30 4 238 385 konverentsikeskus tutvustada erinevaid võimalusi: LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 7,95 8,03 8,03 13,16 9,81 11,27 6,57 - - LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 5,08 5,13 5,13 13,23 9,81 11,25 6,56 - 3 733 245 KONTAKTMESS 5. detsembril LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 7,64 7,71 7,71 15,11 6,21 3,98 0,12 -5,18 - LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 4,88 4,93 4,93 15,11 6,20 3,97 0,11 - 1 249 709 Saal 1 Saal 2 Saal 3 Saal 4 12.30 - ESTONIAN AIR AARIBER SEEDER ARHIIVIKESKUS Nordea Pensions Estonia 21.11 13.00 Kuidas Miks valida kontorisse KONSULTAT Dokumendi- ja SIOONID lennupiletitelt mineraalne joogivesi arhiivihaldus- ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht kokku hoida Feng Shui süsteemid aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat kontoris Nordea Pensionifond A, EUR 0,89 0,90 0,90 2,29 8,37 10,1 4,92 0 43 523 794,53 Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,72 0,73 0,73 2,96 9,21 11,84 0 0 4 671 570,07 13.10 - A LA CARTE AVATAR ILUSALONG FUJITSU SERVICE Nordea Pensionifond B, EUR 0,87 0,88 0,88 1,53 8,72 9,78 4,73 0 9 740 576,52 MARIBELL Nordea Pensionifond C, EUR 0,81 0,82 0,82 0,80 6,33 7,42 3,82 0 1 864 848,41 13.40 UNIFORMS Kuidas tagada Kuidas valida Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,04 1,06 1,05 12,56 9,37 13,56 6,69 0 2 778 006,62 Kuidas leida korrektsed tõlked Uued trendid personalitarkvara Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,69 0,71 0,70 0,00 7,17 8,22 0 0 451 850,84 kvaliteetsed iluhooldusesd vormirõivaid MARKETING UNIQUE HOTELS KAFO WEBWARE 13.50- Fondivalitsejad 14.20 SHARKS Kuidas muuta Parima kohvi Dokumentide Kuidas kasutada koolitused või valmistamise elektrooniline AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681, 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 sotsiaalmeediat koosolekud nõksud haldus ostuarve 5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664 [email protected], www.gafm.ee 1251, [email protected], www.nordea.ee ettevõtte huvides sündmusteks näitel 4201, [email protected], www.avaron.ee AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT TRIGON FUNDS Viru väljak 2, Metro Plaza 5. DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, korrus, Tallinn 10 111, tel 667 9200, tel 675 2295, faks 675 2895, tel 680 2630, faks 680 2631, faks 667 9201, [email protected], www.trn.ee [email protected], www.danskecapital.ee, [email protected] AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn 14.30 - SPIN PRESS TNT EXPRESS ANTIFIRE ORIENT WORDWIDE EESTI AS KONTORIKAUBAD www.sampopank.ee www.gildrealestate.com 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@ 15.10 Mida silmas Kuidas tagada ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, seb.ee, www.seb.ee pidada Kuidas kiirkulleri ja kontoris Kuidas kontoris 47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501, Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, SWEDBANK INVESTEERIMISFONDID AS [email protected], www.ergo.ee [email protected], www.lhv.ee Liivalaia 8, Tallinn 15038, tel 631 1606, visiitkaartide ja transporditeenusega tuleohutus säästlikult AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia faks 631 1636, [email protected] trükiste puhul aega ja raha säästa majandada www.swedbank.ee/fondid

Oma võimalusi tutvustavad ÜHISTEENUSED, BABOR SPA, TAVECO DISAIN, Maaklerifirmad BERENDSEN TEXTILE SERVICE ja VUNDER! COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn, MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, tel 680 2500, faks 680 2501 SE Viru väljak 2, Tallinn. tel 681 2300, faks 610 3010 [email protected], SAMPO PANK Narva mnt 11, Tallinn, [email protected], Vaata lähemalt http://www.seminar.aripaev.ee/ www.compensalife.ee tel 630 2104 www.mandatumlife.ee LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, SWEDBANK AS Liivalaia 8, Tallinn, faks 680 0402 tel 665 6622, faks 665 6802 tel 631 0310, faks 631 0410 19 Bill O’Neill: Usume, et 2013. aasta on aktsiatele hea aasta. Euroopa ja areneva- 95% te turgude aktsiad peaksid olema võtme- Goldman Sachsi küsitletud Austraalia investo- tootluse tegijad. ritest ootab seal maal tuleval aastal investee- ringutelt vähemalt viieprotsendist tootlust. Merrill Lynchi varahalduse juht usub, et tuleval aastal algab suur raha roteerumine võlakir- jadest välja aktsiatesse. Nad suurendavad Euroopa aktsiate osakaalu suuremaks võrdlus- Itaalias usub omal turul sellist tootlust viis indeksi koosseisust. protsenti küsitletutest.

FONDID reklaam ÄRIPÄEVA KOOLITUS Mandatum Life 21.11 13. detsembril ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Investeeringute haldusteenus: Turvaline, EUR 112,74 112,18 112,18 - 6,73 7,41 - - - Konservatiivne, EUR 109,52 108,43 108,43 - 3,14 4,60 - - - SUHTLEMINE KEERULISTES Tasakaalustatud, EUR 108,44 106,84 106,84 - 1,18 3,08 - - - Progressiivne, EUR 102,67 100,66 100,66 - -1,51 1,05 - - - Agressiivne, EUR 106,85 104,76 104,76 - -1,03 1,50 - - - OLUKORDADES Investeerimisportfellid: Mandatum Life Fixed Income, EUR 137,77 137,08 137,08 - 7,70 8,47 5,32 - - Mandatum Life Global Food, EUR 119,60 117,26 117,26 - -8,59 -7,28 3,15 - - Mandatum Life Emerging Opportunities, EUR 106,07 103,99 103,99 - 6,56 4,12 1,78 - - Kuidas käituda pingelistes Mandatum Life Global Equity, EUR 133,80 131,18 131,18 - 0,97 3,85 1,92 - - Mandatum Life Europe Equity, EUR 152,55 149,56 149,56 - 10,52 12,49 3,99 - - suhtlemissituatsioonides?

Koolitus annab: Swedbank Investeerimisfondid AS 21.11 t
UFBENJTJ
JOJNFTF
LÊJUVNJTF
WBSKBUVE
NPUJJWJEFTU ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht t
TFMHJUVTJ
KB
UFIOJLBJE
LFFSVMJTUFT
PMVLPSEBEFT
aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat tegutsemiseks Pensionifond K1, EUR 0,79 0,80 0,80 1,85 6,17 7,21 3,68 1,46 39 324 040,10 Pensionifond K2, EUR 0,87 0,87 0,87 3,24 8,07 9,80 4,70 -0,29 150 929 313,71 t
WÜUUFJE
NJMMF
BCJM
FOFTF
KB
UFJTUF
FNPUTJPPOJEFHB
Pensionifond K3, EUR 0,99 1,00 1,00 6,53 9,27 12,12 5,99 -1,12 377 471 112,29 hakkama saada Pensionifond K4, EUR 0,72 0,73 0,73 11,27 10,22 14,38 24 990 924,04 t
MBIFOEVTJ
PTBMFKBUF
FOEJ
FMVTU
WÜFUVE
Pensionifond V1, EUR 1,14 1,17 1,15 3,91 8,76 10,53 5,29 -1,43 9 029 755,42 situatsioonidele Pensionifond V2, EUR 0,87 0,89 0,88 8,11 9,38 12,41 6,05 -3,48 16 370 601,07 Pensionifond V3, EUR 0,99 1,01 1,00 14,14 9,57 14,66 5,83 -6,61 31 735 404,68 MARE PORK Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 3,71 3,80 3,74 21,33 -3,06 -5,18 -5,19 -16,59 5 490 402,13 ,PPMJUBKB
PO
Ida-Euroopa Aktsiafond, EUR 7,89 8,09 7,97 24,69 30,82 30,93 3,81 -20,02 26 879 060,90 Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 3,09 3,17 3,12 22,48 19,75 18,59 -4,92 -26,46 7 247 012,61 Täpsemat kava vaata aadressil www.koolitus.aripaev.ee. Fondifond 100, EUR 9,19 9,42 9,28 17,13 11,02 16,11 5,79 -6,11 59 283 236,84 Koolituse hind on 299 eurot (+ km). Fondifond 30, EUR 10,72 10,99 10,83 5,77 10,07 13,28 4,47 -0,42 13 979 648,13 Registreerimine aadressil [email protected] või telefonil 667 0100. Fondifond 60, EUR 10,09 10,35 10,20 10,55 10,83 14,63 5,51 -3,08 50 113 021,66 Venemaa Aktsiafond, EUR 14,57 14,94 14,72 25,03 12,66 11,20 5,45 -10,36 50 019 890,45

AS SEB Varahaldus 21.11 raamatupidaja.ee ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat 29. novembril Radisson Blu Hotel Olümpias SEB Energiline Pf, EUR 0,700 0,707 0,707 2,98 5,56 7,07 7 784 496,39 SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,899 0,908 0,908 0,86 5,28 5,71 4,06 4,51 51 412 327,86 SEB Optimaalne Pf, EUR 0,810 0,819 0,819 1,02 3,58 4,40 2,72 11 355 716,06 SEB Progressiivne Pf, EUR 0,929 0,938 0,938 1,70 5,29 6,08 3,26 -2,69 258 834 393,57 SEB Aktiivne Pf, EUR 0,866 0,874 0,874 13,46 9,22 10,78 5,06 -5,17 12 973 959,45 SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,113 1,124 1,124 4,00 5,04 5,54 4,03 -1,47 10 057 708,98

SEB Aktiivne Fondifond A, EUR 6,751 6,887 6,819 11,320 9,700 12,360 4,930 -7,720 4 050 392,00 SEB Dünaamiline Fondifond A, EUR 8,154 8,319 8,236 7,880 8,710 10,270 4,410 -5,520 6 063 804,00 MAKSU MAKSUD SEB Tasakaalukas Fondifond A, EUR 10,463 10,675 10,569 3,640 9,730 10,950 4,730 -0,050 1 085 933,00 SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 12,968 12,968 12,968 5,410 17,910 18,010 8,900 5,040 64 117 567,00 SEB Geneerilise Farmaatsia Fond A, EUR 9,094 9,185 9,094 13,060 7,330 7,720 3,690 -1,730 2 534 983,00 KONVERENTS SEB Kasvufond A, EUR 6,081 6,204 6,143 22,320 17,320 12,470 -0,040 -8,560 14 083 763,00 Vahendatavad Fondid * SEB Guarantee Fund 80, EUR 98,950 99,445 98,950 3,650 -0,400 0,060 -3,750 -0,200 31 122 706,00 SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,488 1,488 1,488 2,950 11,280 12,010 5,580 4,560 394 270 000,00 09.00–9.30 Registreerimine ja hommikukohvv SEB Danish Mortgage Bond Fund, EUR 128,351 128,351 128,351 3,080 3,470 5,150 5,730 - 148 070 000,00 SEB High Yield Fund, EUR 124,995 126,245 124,995 3,890 11,440 12,100 - - 2 036 650 000,00 09.30–09.40 Sissejuhatus SEB Short Bond Fund EUR 1,269 1,269 1,269 0,140 -0,300 -0,180 -0,030 - 48 400 000,00 Moderaator Äripäeva finantsdirektor TOOMAS TRUUVERK SEB Strategy Balanced Fund 102,751 103,779 102,751 - 2,870 - - - 257 650 000,00 SEB Strategy Defensive Fund 103,705 103,705 103,705 - 2,150 - - - 149 740 000,00 09.40–10.40 Koostöö maksuhalduriga ja kaasaaitamiskohustuse täitmine SEB Strategy Growth Fund 101,829 102,847 101,829 - 1,940 - - - 188 580 000,00 Advokaadibüroo Hansa Law Offices partner ja vandeadvokaat VAHUR KIVISTIK SEB Strategy Opportunity Fund 101,647 102,663 101,647 - 1,830 - - - 275 240 000,00 10.40–11.40 Piiriüleste tehingute korral lähetus- ja maksuküsimused SEB Global Chance/Risk Fund, EUR 0,749 0,765 0,757 16,020 9,460 15,080 9,900 -0,280 185 460 000,00 SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR 2,655 2,709 2,682 20,380 19,250 14,500 2,550 -7,350 137 280 000,00 Advokaadibüroo Hansa Law Offices maksukonsultant KAJA TAMM SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR 2,422 2,470 2,446 17,030 4,180 -4,610 -1,350 -9,110 75 260 000,00 11.40–12.15 BLRT kontserni kogemused pideva maksukontrolli objektina SEB Russia Fund, EUR 9,146 9,330 9,238 25,220 6,810 -0,950 1,470 -3,910 297 550 000,00 SEB Ethical Europe Fund, EUR 2,193 2,237 2,215 18,680 17,780 21,450 5,120 -5,680 15 930 000,00 BLRT Grupi õigusdirektor RAINER OSANIK SEB Europe Chance/Risk Fund, EUR 1163,831 1187,343 1175,587 18,870 16,410 21,460 5,150 -6,570 15 160 000,00 12.15–13.15 Lõuna Koostööpartner: SEB Europe Fund, EUR 3,212 3,276 3,244 18,470 17,230 21,830 5,750 -5,130 346 510 000,00 Advokaadibüroo SEB Nordic Fund, EUR 6,550 6,682 6,616 22,410 18,060 21,440 6,520 -2,180 74 500 000,00 13.15–13.40 Muutused maksuseadustes aastal 2013 Hansa Law Offices SEB Nordic Small Cap Fund, EUR 160,118 163,352 161,735 21,330 14,810 17,450 - - 42 080 000,00 Advokaadibüroo Hansa Law Offices partner ja vandeadvokaat SEB North America Chance/Risk Fund, EUR 3,747 3,823 3,785 17,750 12,530 18,750 14,090 2,190 242 230 000,00 VAHUR KIVISTIK ja maksukonsultant KAJA TAMM SEB Japan Chance/Risk Fund, EUR 0,370 0,378 0,374 21,440 -3,480 -1,190 2,320 -7,260 20 862 249,00 SEB Asia ex. Japan Fund, EUR 6,706 6,842 6,774 18,640 13,340 17,240 11,040 2,360 173 338 415,00 13.40–14.30 Kuidas vältida võõra maksuvõla ohvriks langemist? SEB Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR 3,455 3,525 3,490 17,740 28,990 29,660 7,270 -0,850 57 994 849,00 Advokaadibüroo Hansa Law Offices vandeadvokaat GERLY KASK SEB Concept Biotechnology, EUR 44,679 45,126 44,679 20,530 23,730 42,110 - - 118 420 000,00 SEB Medical Fund, EUR 3,238 3,271 3,271 11,450 14,720 25,230 15,340 5,080 31 980 000,00 14.30–15.00 Kohvipaus SEB Asset Selection Fund, EUR 13,112 13,376 13,244 9,530 -8,020 -7,670 -2,200 - 1 080 560 000,00 SEB Key Select, EUR 9,596 9,644 9,596 3,160 -0,320 -1,550 -2,220 - 98 730 000,00 15.00–15.45 Eestis töötava välismaalase maksustamine SEB Listed Private Equity Fund, EUR 159,398 162,618 161,008 20,000 24,460 28,750 9,090 - 211 450 000,00 Kindsigo Konsultatsioonid OÜ juhataja ja maksukonsultant AULE KINDSIGO * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 30.09.2012. 15.45–16.45 Näiteid tulumaksualastest kohtulahenditest SORAINENi partner KAIDO LOOR

Trigon Funds 21.11 16.45–16.55 Konverentsi lõpetamine ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Osalemine maksab kuni 21.11.2012 registreerudes 179 eurot (km-ga 214, 80 Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 82,86 85,39 84,55 16,24 -12,34 -13,24 -15,95 2 049 829 eurot), tavahind on 229 eurot (km-ga 274,80 eurot). Registreerides korraga Balkani Fond, EUR 12,37 12,81 12,56 20,76 33,88 30,16 4,74 -15,16 6 968 386 ühest maksjaettevõttest kaks või enam osalejat kehtib lisasoodustus 5%. Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 158,01 162,85 161,24 20,06 15,16 14,19 1,39 4 047 261 Lisainfo ja registreerimine telefonil 667 0106 või [email protected] Uus Euroopa Kasvufond, EUR 12,15 12,58 12,34 20,31 14,07 17,93 -5,25 -15,19 1 753 606 Uus Euroopa Väärtusfond, EUR 19,52 20,21 19,81 13,66 20,43 20,13 10,97 -5,59 15 814 843 www.seminar.aripaev.ee Venemaa Top Picks Fond, EUR 19,68 20,38 19,98 24,31 5,70 5,00 12,52 -1,95 9 334 619 TEGIJA TURUL OMX TALLINN Äripäev 52 nädalat Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja lisanimekirja aktsiate liikumisi. Nr 216 (4633) 23.11.2012 Stephen Elop: Kui me toome kogu aeg 691,55 0,02%
turule teistest erinevaid tooteid, siis 700 konkurentide tooted hakkavad muu- 650 600

tuma vanamoodsaks. 550

500 01 03 05 07 09 11

Nokia juht leiab, et erinevate toodetega väljatulek annab võimaluse suurendada turuosa. perioodi kõrgeim 691,55 perioodi madalaim 531,17

TÕUSJAD TEHING LANGEJAD Pea alaspidi käijad on Investor Toomas börsil optimistlikud ostis Tallinki aktsiat Vestas Wind Systems Investor Toomas ostis eile 6000 Tallinki akt- Stonesoft ROMET KREEK 25,74 DKK augel maal Austraalias on in- [email protected] siat. Swedbank näitas kinnitatud tehingustaatu- 1,37 EUR vestorid säilitanud optimismi. sega korraldusele hinnaks 0,754 eurot aktsiast. Arenevatele turgudele investeeri- Tehingu komisjonitasu on 4,52 eurot. +5,41% mine neid ei paelu, küll aga kodu- Ootame dividende ja võimalikku välisfondi- -4,20% turg. Austraallased on jäänud op- de huvi Tallinki aktsia vastu, kui nad tuleva aas- Outokumpu K timistideks, kuid samal ajal kardetakse riske ja ta kokkuvõttes avastavad, et Eesti aktsiaturg on Comptel 0,70 EUR eelistatakse jääda kohalike aktsiate juurde, kirju- maailma tippturgude seas. Viimane parandaks tas The Sydney Morning Herald. kohaliku turu olematut likviidsust. 0,38 EUR Goldman Sachsi varahaldusharu küsitles SEB Enskilda ootab Tallinkile kevadeks näi- +4,26% 1040 Austraalia väikeinvestorit ja leidis, et ena- 68 protsenti leidis, teks kolmesendist dividendimakset ning analüü- muse arvates on Austraalia maailma kõige turva- et Austraalia on tik Marko Daljajevi sõnul on tegemist pigem kon- -2,56% Veolia Environnement lisem paik, kuhu investeerida. Investorid plaani- servatiivse hinnanguga. Kolmesendise dividen- 8,12 EUR vad investeerida kohalikesse aktsiatesse, rahasse investeerimiseks di korral oleks aktsia dividenditootlus ligi ne- Swedbank A ja tähtajalistesse hoiustesse. kindlaim majandus, li protsenti. 119,20 SEK “Austraalia investorid on jäänud optimistli- olles kaugelt ees Ohuks on Tallinkile mure, et Rootsis võib käia +2,73% keks, kuid kui teemaks on investeerimine, on nad kinnisvarapauk. Sel juhul kukub Tallinki reisija- üsna konservatiivsed,” ütles Jessica Jones GSAst. Šveitsist, millesse te ja kaubavedu märkimisväärselt ning see ei jäta -1,57% Stora Enso R “Nende fookus on üsna kitsastes varaklassides usub 12 protsenti mõjuta ka Soomet ja Eestit. Soome–Rootsi reisija- ja nendeks on tähtajalised hoiused ja Austraalia küsitletutest. tevedu kukkus niigi oktoobris 7,6%. Tallinkil on Olvi A 4,89 EUR aktsiad.” ka lisaks ärikeskkonnariskile oluline kütusehin- Austraalia investorid usuvad Austraaliasse, narisk ja intressirisk. Ka ei saa välistada ohtu, et 19,29 EUR +2,43% kuna oodatakse, et Austraalia on järgmisel aasta- ettevõte võib hakata tegema kapitalikulutusi või- kümnel tänu tihedale seotusele Hiinaga majan- maliku dividendimaksmise vastu. -1,33% duskasvult teine majandus. 68 protsenti leidis, et Neste Oil Austraalia on investeerimiseks kindlaim majan- Vodafone 9,88 EUR dus, olles kaugelt ees Šveitsist, millesse usub PROGNOOS 12 protsenti küsitletutest. 157,85 GBp Kõigest kolmandik sakslastest pidas oma Elop rääkis Nokia üles +2,38% maad kindlaimaks investeerimiskohaks. Itaa- -0,82% lias pidas null protsenti küsitletutest oma maad Nokia juhi Stephen Elopi sõnul on mobiiliturul Toyota Motor kindlaimaks investeerimiskohaks. toimumas suured muutused ning see aitab neil F-Secure 3515 JPY 81 protsenti küsitletutest arvab, et Austraalia oma turuosa parandada, kirjutas üleeilne Hel- majandus kasvab 12 kuuga kuni neli protsenti. singin Sanomat. Tänase päeva tõusuga on akt- 1,51 EUR sia läinud läbi viimase 200 päeva libisevast kesk- +2,33% Ka raha ja hoiused on popid. Austraalia akt- misest (2,523 eurot) ning eile märkis Recognia siates on 12 kuu jooksul üle keskmise läinud 56 oma tehnilises analüüsis, et kui aktsia murrab lä- -0,66% protsendil vastanutest. 49 protsenti küsitletu- bi 2,42eurosest vastupanutasemest, võib väärtpa- Nokia aktsia on hoog- test ootab tulevalt aastalt üle keskmise tootlust. ber liikuda 3,5–3,8 euroni. Barclays lõpetab maa- salt tõusmas. Lisaks Austraalia aktsiatele domineerivad 2013. “Samsungi turuosa on Androidi operatsioo- ilma suurimal metal- aastaks investeerimisvalikutes ka raha ja tähtaja- nisüsteemi turul viimase kahe aasta jooksul teis- libörsil LME ülerööki- lised hoiused. te tootjate arvel märkimisväärselt kasvanud. des ja käemärkide abil kaup- Pooled küsitletutest ei plaani sel aastal inves- Google’i vaatenurgast ei ole ühe tootja valitsemi- lemise ja keskendub seal teerida arenevatele turgudele ja kolmandik on ne loomulikult hea. Lähitulevikus juhtub turul elektroonilisele kauplemi- selles osas ebakindlad. nii mõndagi,” ütles Elop Soome ajalehele. sele. 83 protsenti küsitletutest usub iseenda, sõb- Elopi sõnul on Nokia konkurentsieelis see, et ra, pere või meedia investeerimisnõusse. Vaid 17 vaikselt on üha suurenev hulk kliente hakanud protsenti sõltus finantsplaneerija või maakleri otsima alternatiive Androidi operatsioonisüstee- nõuannetest. mi toetavatele telefonidele.

VANA AUTOAKU KÜLMADENI TAGASTAJALE AUTOAKU -10%SOODUSTUS LISAKS