Väljaandja: Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2001, 1, 11

Saue valla arengukava vastuvõtmine

Vastu võetud 23.11.2000 nr 13

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322) paragrahvi 22 lõike 1 punkti 7 alusel Saue Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu Saue valla arengukava 2000–2004 (lisatud). 2.Avalikustada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus.

Volikogu esimees Siim LUKS

Lisa Saue Vallavolikogu 23. novembri 2000. a määrusele nr 13

SAUE VALLA ARENGUKAVA 2000–2003 Sissejuhatus Arengukava fikseerib Saue valla peamised arengusuunad ja prioriteedid aastateks 2000–2003, millest lähtuvalt koostatakse tegevuskavad. Arengukava olemasolu peab looma vallaelanikele kindlustunde, sest on teada valla edasised tegevussuunad. Selle puudumine on juba aastaid takistanud valla elukorralduse terviklikku planeerimist – valla prioriteedid on olnud fikseerimata ja ka vallaeelarvet on olnud keeruline välja töötada ja vastu võtta. Arengukavaga on soov panna alus valla tegevuse pidevplaneerimisele. Vallas tuleb luua kaasaegne elukeskkond ning maksujõulise elanikkonna vallas püsimise ja uute inimeste valda elama asumise eeldused. Arengukava kinnitamisele järgneb valla üldplaneeringu koostamine arengukavas toodud põhimõtetest ja eesmärkidest lähtuvalt. I. ÜLDISELT SAUE VALLAST Asend ja ajalooline taust Saue vald asub Harjumaal Tallinnast edelas ning piirneb Harjumaa Tallinna linna Nõmme linnaosa ning , , ja Saku vallaga ning Raplamaa vallaga. Saue vald on rõngasvald – tema territoorium ümbritseb eraldi omavalitsusüksust Saue linna.

2 Saue valla pindala on 196,1 km . Saue valla praegused piirid kehtivad 25.veebruarist 1977. a. Vallas on alevik ja 16 küla – Alliku, Aila, , Hüüru, Kiia, Püha, Vanamõisa, , Jõgisoo, Tuula, , Pällu, Ääsmäe, , Maidla ja Pärinurme. Valla keskusel Laagri alevikul on Tallinna linnaga ühine piir. Valla keskusest on Tallinna kesklinna 12 km, Pärnusse 125 km ja Tartusse ca200 km. Saue küla on esmakordselt nimetatud 1548. a, Laagrit 1928. a. Praegused valla piirid on suuresti samad kui 1918. a, mil vald moodustati. Tallinna Linnaarhiivi andmetel oli 2 Saue valla pindala 1938. aastal 150 km ja ta kuulus Keila koosseisu. Praegu hõlmab Saue vald ka Vatsla, Püha, Hüüru ja Kiia küla, mis moodustasid varem Harku valla põhjaosa, ning valla lõunaosas asuvad Pärinurme ja Tagametsa küla. Valla idaosa on kahanenud –

Saue valla arengukava vastuvõtmine Leht 1 / 11 Saku ja Üksnurme küla ning osa Jälgimäe ja Rahula küla maast kuuluvad praegu Saku valla koosseisu. 1917. a valiti esimene Saue vallanõukogu. Saue vallanõukogu esimene säilinud protokoll pärineb 12. novembrist 1918. a. 8. augustil 1945. a moodustati Saue külanõukogu. 1950. aastat tuleb aga lugeda valla praeguse territooriumi kujunemise alguseks. 1960. a arvati Saue küla ja osa Vanamõisa külast Saue külanõukogu koosseisust välja ning liideti Tallinna linnaga. 1968. a liideti Pääsküla jõest põhja poole jääv Laagri aleviku osa Tallinna linnaga. 1973. a ühendati Saue aedlinn ja Sauevälja küla Saue alevikuks, mis kuulus 1993. aastani Tallinna linna koosseisu. 1975. aastast on Saue valla keskuseks Laagri alevik. Saue valla omavalitsuse staatus kinnitati 21. novembril 1991. a. Rahvastik Saue vallas elas 2000. aasta 1. jaanuaril 6706 inimest, mis moodustas Harjumaa elanike arvust 5,4%.

1990 1994 1997 1998 1999 1. jaanuaril 2000 Elanike arv 6494 6547 6502 6650 6678 6706

SAUE VALLA ALALINE RAHVASTIK SOO JA VANUSERÜHMADE JÄRGI

Kokku 0–14 15–24 25–39 40–54 55–64 65+ 1. jaanuaril M 3132 695 503 691 625 375 243 2000 N 3574 668 483 739 772 409 503 1. jaanuaril M 3118 704 491 690 621 358 254 1999 N 3560 672 510 740 770 388 480

SAUE VALLA ÜLALPEETAVATE MÄÄR

Rahvaarv 0–14 15–64 65+ Ülalpeetavate määr % 1. jaanuaril 2000 6706 1363 4597 746 45,9 1. jaanuaril 1999 6678 1376 4568 734 46,2

Maanteed ja raudtee Valda läbivad järgmised riigimaanteed: Põhimaantee «4»–«E-67» –Pärnu–Ikla (20 km) Põhimaantee «8» Tallinn–Paldiski (10 km) Põhimaantee «9» Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla (3 km) Tugimaantee «11» Tallinna ringtee Kanama–Keila lõik (5 km) Kõrvalmaantee «11116» Kanama–Jõgisoo (6,1 km) Kõrvalmaantee «11117» Valingu–Jõgisoo (5,0 km) Kõrvalmaantee «11184» Alliku–Laagri–Hüüru (6,8 km) Kõrvalmaantee «11185» Hüüru–Alliku (4,5 km) Kõrvalmaantee «11186» Tutermaa–Vanamõisa Kõrvalmaantee «11192» Hüüru–Saue (6,5 km) Kõrvalmaantee «11244» - Maidla (8,5 km) Kõrvalmaantee «11247» Ääsmäe– (8,9 km) Kõrvalmaantee «11370» Keila–Ääsmäe (9,1 km) Kõrvalmaantee «11401» Laagri–Harku (6,2 km) Kõrvalmaantee «11402» Jõgisoo tee (1,1 km) Kõrvalmaantee «11403» Ääsmäe mõisa tee (1,5 km) Kõrvalmaantee «11404» Ääsmäe tee (0,8 km) Kõrvalmaantee «11406» Ääsmäe–Kernu (10,1 km) Rambid ja ühendusteed «1108» Kanama (3,6 km) Rambid ja ühendusteed «1110» Ääsmäe (3,8 km)

Valda läbib põhja-lõuna suunas Tallinn–Keila–Paldiski elektriraudtee, mida kasutavad ka Tallinn– rongid. • Lähimad raudteejaamad on Tallinnas asuv Laagri jaam, Saue jaam, Valingu jaam Harku vallas ja Keila jaam Keila linnas. • Lähim lennuväli on Tallinnas. • Lähimad kaubasadamad on Tallinnas ja Paldiskis. • Lähim reisisadam on Tallinnas.

Leht 2 / 11 Saue valla arengukava vastuvõtmine • Lähim külalissadam on Tallinnas ja Keila vallas Lohusalu külas. Loodus ja loodusvarad. Keskkonnakaitse. Maastik Saue vald asub Põhja-Eesti rannikumadalikul ja lavamaal. Atraktiivseid loodusvorme Saue vallas ei ole. Valla põhjaosa on metsavaene. Tallinn–Keila tee ümbruses esineb kadakavälju ja alvareid. Veekogud Vallas on järgmised jõed, ojad ja peakraavid, valgala üle 25 km²: • Keila jõgi (valgala 682 km²) • Vääna jõgi (valgala 316 km²) • Maidla jõgi (valgala 82,5 km²) • Pääsküla jõgi (valgala 40,9 km²) • Tuula peakraav (valgala 29,4 km²) 2 • jõgi (valgala 406 km ) Valla territooriumil asuvad Vaheru ehk Mäda järv ja Maidla veehoidla. Looduskaitsealad Saue valla territooriumile ei jää ühtegi kaitseala.

Kaitstavad loodusobjektid Saue valla territooriumil ei ole kaitstavaid looduse üksikobjekte. Kaitstavad muinsuskaitseobjektid Saue valla territooriumil on 27 arhitektuurimälestist ja 52 kaitstavat arheoloogiamälestist. ARHITEKTUURIMÄLESTISED Reg nr Objekti nr Nimetus Asukoht 2955 275 Ääsmäe mõisa peahoone Ääsmäe küla 2956 275 Ääsmäe mõisa park Ääsmäe küla 2957 276 Ääsmäe mõisa ait-kuivati Ääsmäe küla 8890 Peeter Suure Merekindluse Hüüru küla Harku sõjaväelinnaku jääkelder 8891 Peeter Suure Merekindluse Hüüru küla Harku sõjaväelinnaku kasarmu 8892 Peeter Suure Merekindluse Hüüru küla Harku sõjaväelinnaku komandandimaja 8893 Peeter Suure Merekindluse Hüüru küla Harku sõjaväelinnaku majandushoone 8894 Peeter Suure Merekindluse Hüüru küla Harku sõjaväelinnaku ohvitseride elamu 8895 Peeter Suure Merekindluse Hüüru küla Hüüru patarei 2966 286 Saue koolimaja Jõgisoo küla –põlenud 2967 289 Saue postijaam Jõgisoo küla 2968 25-k Vääna-Posti kõrtsihoone Kiia küla 8877 Peeter Suure Merekindluse Kiia küla Vääna-Posti positsiooni eriotstarbeline varjend nr 1 8876 Peeter Suure Merekindluse Kiia küla Vääna-Posti positsiooni rooduvarjend nr 3

Saue valla arengukava vastuvõtmine Leht 3 / 11 8875 Peeter Suure Merekindluse Kiia küla Vääna-Posti positsiooni rooduvarjend nr 4 8874 Peeter Suure Merekindluse Kiia küla Vääna-Posti positsiooni rooduvarjend nr 2 8873 Peeter Suure Merekindluse Kiia küla Vääna-Posti positsiooni rooduvarjend nr 5 8872 Peeter Suure Merekindluse Kiia küla Vääna-Posti positsiooni varjenditevaheline tunnelisüsteem 2969 24-k Voore mõisa peahoone Koppelmaa küla 2970 24-k Voore mõisa teenijatemaja Koppelmaa küla 1 2971 24-k Voore mõisa teenijatemaja Koppelmaa küla 2 2972 24-k Voore mõisa piirdeaed Koppelmaa küla 2973 24-k Voore mõisa karjakastell Koppelmaa küla 2974 24-k Voore mõisa ait Koppelmaa küla 2975 24-k Voore mõisa rehi Koppelmaa küla 2976 24-k Voore mõisa viinaköök Koppelmaa küla 2977 24-k Voore mõisa abihoone Koppelmaa küla

ARHEOLOOGIAMÄLESTISED Kultusekivi Aila küla 728-k Kultusekivi Aila küla – Asulakoht Alliku küla 724-k Asulakoht Alliku küla 723-k Surnumäe põllu kalmistu Alliku küla 720-k Kultusekivi Alliku küla 338-k Kultusekivi Alliku küla 339-k Kultusekivi Alliku küla 725-k Kultusekivi Alliku küla 721-k Kutusekivi Alliku küla 722-k Asulakoht Hüüru küla – Kultusekivi Hüüru küla 12-k Kultusekivi Hüüru küla 13-k Kultusekivi Hüüru küla 14-k Asulakoht Jõgisoo küla – Kondimäe kalmistu Jõgisoo küla 718-k Kultusekivi Jõgisoo küla 719-k Kultusekivi Jõgisoo küla – Kultusekivi Jõgisoo küla 2396 Asulakoht Kiia küla 730-k Kultusekivi Kiia küla 24-k Kultusekivi Kiia küla 25-k Kultusekivi Kiia küla 23-k Kultusekivi Kiia küla 26-k Kultusekivi Kiia küla 27-k Kultusekivi Kiia küla 731-k Kultusekivi Koppelmaa küla 235-k Kultusekivi Koppelmaa küla 738-k Asulakoht Laagri alevik 717-k Surnumäe kalmistu Pällu küla 734-k Kultusekivi Pällu küla – Kultusekivi Püha küla 18-k Kultusekivi Püha küla 21-k

Leht 4 / 11 Saue valla arengukava vastuvõtmine Kultusekivi Püha küla 22-k Kultusekivi Tuula küla 735-k Kultusekivi Tuula küla 737-k Asulakoht Valingu küla – Kultusekivi Valingu küla 234-k Kultusekivi Valingu küla 2324 Kultusekivi Valingu küla 2325 Asulakoht Vanamõisa küla 726-k Kultusekivi Vanamõisa küla 341-k Kultusekivi Vanamõisa küla 342-k Sõeru ohvriallikas Vanamõisa küla 727-k Kivikalme Vatsla küla 2-k Kivikalme Vatsla küla – Kultusekivi Vatsla küla 11-k Kultusekivi Vatsla küla 5-k Kultusekivi Vatsla küla 6-k Kultusekivi Vatsla küla 9-k Asulakoht Ääsmäe küla 732-k Kalmistu Ääsmäe küla 733-k

Põhjavesi Harjumaa veeuuringute programmi raames koostatakse valla puurkaevude ja kasutamata kaevude register. Põhjavesi on suures osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Olmes ja tööstuses kasutatakse puurkaevudest võetavat põhjavett. Täpne ülevaade töötavatest kaevudest ja neist võetavatest veekogustest puudub. Samuti puuduvad andmed vee kvaliteedi kohta. Maavarad Maavarade poolest on Saue vald suhteliselt rikas. RIIKLIKUS MAAVARADE REGISTRIS ARVEL OLEVAD VARUD (SEISUGA 1. JAANUAR 1998) Nr Maavara maardla ja Varud Tarbevaru/ Toodang 1997 Märkused perspektiivsed alad Reservvaru TURVAS (tuh t) 4 Vääna -/220 – Osaliselt Saue vallas 8 Valingu -/22490 – Kõrgraba 10 Ohtu -/400 – Osaliselt Saue vallas 12 Ääsmäe 1005,8/1032,0 10,3 843,5/978,0 0,5 Küllaltki lagunenud 162,3/54,0 9,8 Vähe lagunenud 15 Vahru –/227 – LUBJAKIVID (tuh m3) 2 Harku 3532/– 145 Killustik LUBJAKIVI PERSPEKTIIVALAD (tuh m3) 1 Sõrve –/40000 – 11 Tuula –/47600 – 13 Ääsmäe –/28700 –

Saue valla arengukava vastuvõtmine Leht 5 / 11 6 Vasalemma –/30000 – Varud ainult valla piires Täiteliiv tuh m3 14 Maidla –/16 – Kaevandamine seiskunud

Valla lõunaosas paiknevad 60–100 m sügavusel diktoneemakildad, mis sisaldavad kõrgendatult Al, MO ja haruldasi metalle. Mets

2 2 Saue vallas on metsamaad 63 km , s.h. riigimetsa 9 km . Metsamaad paiknevad valla lõunaosas. Kinnistatud erametsa 1. jaanuari 2000. a seisuga on 8 km2, erastamisel on 46 km2.Saue vallametsasuse % on 32,1. Tallinn–Haapsalu raudteest põhja pool on metsamaad vähem kui 0,5 km2. Maaviljakus Viljakam maa asuB valla lõunaosas. Paepealse põhjapiirkonna maa ei ole eriti viljakas, mistõttu sobib sinna püstitada ehitusi või rajada uusi metsaalasid. Heitvee puhastamine Väljaspool Laagri alevikku juhitakse heitvesi valdavalt veekogudesse. Valla territooriumil on viis puhastusseadet. Kuigi üldine reostuskoormus on vähenenud, vajavad jõed puhastamist. Eriti halb on Pääsküla jõe olukord, kuna sinna voolab ka Tallinna prügimäe vesi. Pikkaajaliste reoainete sissekannete tõttu on mõned veekogud kinni kasvanud. Kuna suurem osa külade territooriumist on kanaliseerimata, kogutakse väikeelamute heitvesi kogumiskaevudesse, millest enamus ei vasta nõuetele ja heitvesi imbub põhjavette. Prügilad Saue vallas asub Keila piirkonna tarbeks rajatud Tuula prügimägi pindalaga 2,6 ha. Prügimägi on üle koormatud ja tuleb kas kohe sulgeda või täielikult rekonstrueerida. Õhusaaste Tootmise vähenedes on vähenenud ka õhusaaste. Peamisteks õhu saastajateks on Laagri katlamaja ning Tallinna linna ja Saku valla territooriumil asuv Pääsküla ja Tuula külas asuv Tuula prügimägi. II. VISIOON Eesmärkide püstitamiseks ja tegevuse edukaks planeerimiseks on vaja luua võimalikult selge ja mõtestatud pilt valla tulevikust. Täpselt tuleb sõnastada tulemus, mida soovime saavutada ühiselt väljatöötatud strateegia elluviimisega aastaks 2003. Meie tugevusi ja võimalusi tuleb kasutada maksimaalselt ning nõrkusi ja negatiivseid mõjusid vähendada või kaotada.

Visioon aastateks 2000–2003 sõnastati alljärgnevalt: • Kõikide sotsiaalsete gruppide huve arvestav elamiskõlblik ja turvaline, perspektiivikas, tasakaalustatud majandusliku ja sotsiaalse arenguga vald. • Ihaldusväärne koht elamiseks eri elulaadidega inimestele ning usaldusväärne ja ahvatlev koht investeerijatele ja ettevõtjatele. • Arenenud infrastruktuuriga, piisaval arvul töökohti pakkuv, atraktiivne, keskkonnasõbralik ja terviklikult arenev vald. • Oma loodusressursse ise töötlev, maksimaalselt lõpptoodangule orienteeruva tööstuse ja majanduse ning elu -ja töökohti pakkuv ühtlase arenguga vald. III. SAUE VALLA ARENGU EESMÄRGID Üldeesmärgid • Kujundada rahvusvahelisse koostöösse integreeritud ja Euroopa Liidu nõudeid arvestav vald. • Luua soodsad tingimused valla terviklikuks ja tasakaalustatud arenguks. Sotsiaalne infrastruktuur • Turvalise elukeskkonna loomine. • Rahvuskultuuri traditsioonide, ajaloo- ja kultuuripärandi tundmine, väärtustamine ja hoidmine

Leht 6 / 11 Saue valla arengukava vastuvõtmine • Olukorra loomine, kus elanikud väärtustavad tervist, sportlikku tegevust ja tööjõuturul konkurentsivõimelist haridust. • Inimeste võimalikult iseseisva toimetuleku tagamine nõustamise ning sotsiaalteenuste ja -abi kaudu. • Kvaliteetse, efektiivse ja kättesaadava arstiabi süsteemi loomine. Tehniline infrastruktuur • Veekvaliteedi säilitamine ja parandamine. • Keskkonnanõuetele ja säästva arengu põhimõtetele vastava jäätmekäitluse loomine. • Puhta ja eheda looduskeskkonna säilitamine ning loodussõbralike puhketingimuste loomine • Kaasaja nõuetele vastava infrastruktuuri kujundamine. • Asumite varustamine soojuse ja elektrienergiaga, kasutades säästlikke kütuseid nii, et kulutused oleksid majanduslikult põhjendatud. • Elekter- ja postside teenuste kiire kättesaadavuse tagamine valla igas asustatud punktis. Majandus • Tervisliku elukeskkonna loomine ja säilitamine. • Loodusressursside ratsionaalsel ja säästlikul kasutamisel põhineva majanduse kujundamine. • Rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeliste kaupade tootmine ja teenuste pakkumine maksimaalse lisaväärtuse loomisega kohapeal. • Soodsa investeerimiskliima loomine ettevõtluse arengu tagamiseks. • Metsa- ja põllumajandusmaa optimaalne kasutamine nii, et säiliks Eestile iseloomulik maastik ja maakodud. • Maareformi kiire ja ühiskonnakeskne lõpuleviimine.

IV. ARENGU MÕJUTEGURID Üks tugevamaid Saue valla arengut toetavaid tegureid on tema soodne geograafiline asend, s.o pealinna ja Saue linna lähedus. Pealinna lähedus võimaldab vallaelanikel Tallinnas tööl käia, kasutada nii sealset tehnilist ja sotsiaalset infrastruktuuri kui ka saada osa pakutavast kultuurist. Turu lähedalolu soodustab ettevõtluse arengut, eriti teenindussfääri laiendamist ja Via Baltica trassi teenindust. Tallinna mõjupiirkonda pürgiv inimpotentsiaal tingib vajaduse ehitada elamuid ja suurendada nii valla maksumaksjate arvu. Suhteliselt rahuldav sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur ning transport soodustavad elamuehituse arengut ja kiiresti arenevat ettevõtlust. Ettevõtluse arengut ei toeta aga riigi ebasoodus laenu- ja hinnapoliitika, kohati veel ebapiisavad ja vastuolulised seadused ja venivad reformid. Ettevõtjad märgivad oma tegevust takistava tegurina ka kvalifitseeritud oskustööliste puudumist. Piirkonniti takistab arendustegevust tehnilise infrastruktuuri puudumine või selle amortiseerumine. Probleemiks on vallateede kehv olukord ning nende korrashoiu korraldamine. Ühistranspordi probleemide lahendamiseks tuleb koos naaberomavalitsustega töötada välja piirkonna optimaalne ühistranspordi teenindusvõrk. Tiheda inimasustusega kaasneb ka hulk negatiivseid ilminguid, milleks on kuritegevus ja negatiivne surve looduskeskkonnale. Piirkonna elutingimuste halvenemise vältimiseks on vaja pidurdada kuritegevuse kasvu ning tagada turvaline elukeskkond. Turvalist elukeskkonda saab luua eelkõige kuritegevuse ohjeldamise ja looduskeskkonna hoiu kaudu. Tallinna linna lähedus mõjub halvasti eriti valla looduskeskkonnale, tuues kaasa autode saastet, müra, õhusaastet, pinnase reostust, kontrollimatut jäätmete mahapanekut, teeäärte prahistamist ning negatiivset mõju loomastikule, kalavarudele ja taimestikule. Ka muudetakse tagastatud metsad sageli elamumaaks, mistõttu väheneb üldkasutatava rekreatiivala suurus. V. ARENGUSUUNAD AASTATEKS 2000–2003 Üldvalitsemine Valla elu korraldamine ja juhtimine lähtub ausast ja avalikust asjaajamisest. Kõik valla elanikud ja ettevõtted peavad tegutsema seadusi austavalt.

Saue valla arengukava vastuvõtmine Leht 7 / 11 Valla elu ja territooriumi olulised muudatused peavad olema majanduslikult ja sotsiaalselt põhjendatud ning vallaelanike poolt heaks kiidetud. Valla arendamisel lähtutakse tasakaalustatud arengu põhimõttest. Riigi- ja korrakaitse Korrakaitse ja politsei Avalikku korda tagab ning kuritegevuse ärahoidmisega tegeleb Saue vallas riigi finantseeritav Harju Politseiprefektuur. Laagri konstaablipunkt kuulub Harju Politseiprefektuuri Keila politseijaoskonna koosseisu. Konstaabli põhitegevuseks on kuritegude avastamine ja avaliku korra tagamine. Olukord vallas on suhteliselt halb, kuna esineb palju salajasi vargusi.

Arengu põhisuunad • Tõsta inimeste teadlikkuse taset oma õigustest ja kohustustest. • Tõhustada Ääsmäe Põhikooli ja politsei koostööd. • Vallalehes Koduvald avalikustada regulaarselt haldusõigusrikkumised ja kriminaalasjad. • Materiaalselt toetada Laagri konstaablipunkti. • Tõhustada kriminaalpreventiivset tööd noorte kuritegevuse vähendamiseks. • Ennetada laste ja noorte sõltuvusainete kasutamist. • Võtta Saue valda tööle noorsoopolitseinik. • Suvisel koolivaheajal kaasata lapsi ja noori heakorratööde tegemisse. Päästeteenistus

Päästeteenistuse ülesandeid täidab Saue vallas riigi finantseeritav Harjumaa Päästeteenistus. Kaitseliit

Saue vallas tegutseb Kaitseliidu Saue maleva Hüüru rühm. Haridus Saue valla hariduse arengukava lähtub Eesti hariduspoliitikast, mille eesmärk on tagada tugev üldharidus ning kujundada terve, otsustusvõimeline ja elus toime tulev loov isiksus, kes on valmis omandama kõrgharidust ja elukutset ning end pidevalt täiendama. Hariduse andmine on üks Saue valla tähtsamaid probleeme mitmel põhjusel. Viimase paarikümne aasta jooksul valla keskuseks kujunenud Laagri aleviku sotsiaalne infrastruktuur on tänini välja arendamata. Ääsmäe Põhikoolis õpib 172 last ja Jõgisoo Algkoolis 13 last, valla ülejäänud 876 last saavad hariduse naaberomavalitsuste koolides. Saue valla lähiaastate hariduse ja kogu valla arengu põhiprioriteediks peab seetõttu olema Laagri aleviku põhikooli hoone I ehitusjärgu lõpetamine. Saue vallas on kaks lasteaeda: üks Laagri alevikus, kus käib keskmiselt 56 last, ja teine Ääsmäe külas, kus käib keskmiselt 28 last. Laagri Lasteaed on munitsipaallasteaed ja seda finantseeritakse valla eelarvest. Ääsmäe Lasteaia hoone on antud hallata OÜ-le Proferto, kellelt tuleb 1. augustist 2000. a lasteaiateenust osta. Lasteaiad annavad koolieelsetele lastele ka alushariduse. Jõgisoo külas tagab alghariduse andmise Jõgisoo Algkool.

Arengu põhisuunad • Projekteerida ja ehitada 2001–2002 Laagri Põhikooli I ehitusjärk – võimla, ujula ja rajatised. • Alustada 2000. a II poolaastast Ääsmäe Põhikoolis alushariduse andmist. • Võimaldada lasteaedades käivatele lastele alusharidus vastavalt alushariduse raamõppekavale. • Vajaduse korral moodustada koduste koolieelikute ettevalmistusrühmad Ääsmäe Põhikoolis, Jõgisoo Algkoolis ja Laagri Kultuurikeskuses, kus nad saaksid omandada alushariduse. • Optimeerida Ääsmäe Põhikooli ruumikasutust Ääsmäe Kultuuri ja Spordi Sihtasutuse kaudu. • Tagada kõigile Saue vallas elavatele lastele soovi korral koht valla lasteaedades ja vabade kohtade olemasolu korral võtta lasteaedadesse lapsi ka väljastpoolt valda. • Teha Laagri Lasteaia hoones kapitaalremont ja laiendada hoone juurdeehitist, muutes 2001–2003 Laagri Lasteaia kaasaegseks koolieelse kasvatuse keskuseks. • Varustada Ääsmäe Põhikool ja Laagri Lasteaed 2000–2001 turvavahendite ja -süsteemidega (tuletõrjesignalisatsioon). • Rekonstrueerida Ääsmäe Põhikool järk-järgult 2000–2003. Kultuur ja kunst Saue valla kultuuriasutused on Saue Valla Kultuurikeskus, Ääsmäe Kultuuri ja Spordi Sihtasutus, Laagri, Hüüru ja Ääsmäe raamatukogu ning Jõgisoo Haridusselts.

Kultuuri arengu põhisuunad • Arendada ja toetada kultuurialast välissuhtlust Soome sõprusvallaga.

Leht 8 / 11 Saue valla arengukava vastuvõtmine • Koostada Saue valla kultuurimälestiste ja kunstiväärtuslike objektide register. • Toetada rahaliselt valla isetegevuskollektiive ja rahvakultuuriga tegelevaid üksikisikuid. • Koostada Hüüru mõisahoone remondiks ja ümberehitamiseks vajalike investeeringute kava aastateks 2000– 2003. • Rajada tänapäevased valda tutvustavad reklaamalused. • Korraldada valla eelarvest finantseeritavate iga-aastaste ürituste ideekonkurss ja koostada ürituste nimekiri, arvestades et üks neist peaks olema suurüritus. • Korraldada regulaarselt puhke- ja tantsuõhtuid. • Tagada kõigile valla elanikele võimalus osaleda kultuurielus.

Raamatukogude ja teabetubade arengu põhisuunad • Lähtudes riigi kultuuri- ja infopoliitika põhisuundadest, muuta vallaraamatukogud universaalseteks infokeskusteks, kus traditsiooniliste raamatukoguteenuste kõrval pakutakse ka muid infoteenuseid, laiendades raamatukogude pakutavaid teenuseid. • Näha igal aastal valla eelarves ette vahendid raamatukogude infotehnoloogiliseks arenguks ja võtta kasutusele ühtne kasutajasõbralik raamatukoguprogramm. • Tagada raamatukogutöötajate pidevõpe ning planeerida selleks vajalikud rahalised vahendid. • Viia 2000. a Ääsmäe Raamatukogu ruumid Ääsmäe Põhikooli remonditud ruumidesse raamatukogusid ühendamata ja tagada neile Interneti püsiühendus. • Jätkata Hüüru Raamatukogu ruumide järkjärgulist remonti ja lõpetada nende rekonstrueerimine aastal 2003. • Varustada raamatukogud jt kultuuriasutused aastatel 2000–2002 tuletõrjesignalisatsiooniga.

Saue valla tutvustamise põhisuunad • Koostada 2001. a Saue valla kodulehekülg Internetis. Tagada operatiivne kodulehekülje uuendamine. Moodustada vallaelanikest vähemalt viieliikmeline kodulehekülje toimkond. • Muuta Saue Vallavolikogu ja Vallallavalitsuse ajaleht Koduvald kõigile vallaelanikele tasuta kättesaadavaks. • Moodustada vallaelanikest vähemalt viieliikmeline ajalehe Koduvald toimkond. Sport Saue valla spordielu on koondunud põhiliselt Rahvaspordiklubi «Kuuse» ja Ääsmäe Kultuuri ja Spordi Sihtasutuse ümber, kes korraldavad regulaarseid treeninguid. Osaletakse piirkondlikel spordiüritustel.

Arengu põhisuunad • Tõhustada Ääsmäe Põhikooli, Rahvaspordiklubi «Kuuse», Ääsmäe Kultuuri ja Spordi Sihtasutuse ning valla kultuuritöötajate koostööd. • Jätkata Ääsmäe Põhikooli võimla ja spordirajatiste renoveerimist. Kooli juurde rajada laste mänguväljak. Tööd lõpetada 2003. aastaks. • Rajada 2001–2002. a Laagri alevikku terviserada, kus oleksid ka rulluisutajatele mõeldud teed. • Jätkata 2000–2003. a Laagri spordihalli renoveerimist ja rajada halli kõrvale tenniseväljakud. • Uuendada ja täiendada Laagri spordihalli jõusaali inventari. • Rajada laste mänguväljak Laagri alevikus Avamaa ja Redise tn piirkonda. • Aidata ja toetada laste mängu- ja palliplatside ning jalgrattateede rajamist Kiia, Hüüru, Tuula ja Jõgisoo külasse. • Korraldada valla tervisespordi süsteem. Tervishoid Tervishoiuteenuste osutamiseks on OÜ Laagri Tervisekeskus ja OÜ Laagri Hambaravi saanud tasuta kasutada ruumid Saue valla omandis olevates hoonetes. Arstipunkt asub Ääsmäe ja Hüüru külas. Need teenindavad ka naaberomavalitsuste elanikke. Samas kasutavad Saue valla elanikud Keila Haigla polikliiniku, Saue Linna Tervisekeskuse ning Tallinna terviseasutuste teenuseid. Vallale kuuluvas hoones Laagri alevikus renditakse ruume apteegile.

Arengu põhisuunad • Korraldada teabepäevi meditsiini ja tervishoiu teemadel. • Leida aastal 2001 võimalused korraldada vallas ravivõimlemist.

Sotsiaalhoolekanne Saue vallas on üks hoolekandeasutus – Harku Hooldekodu, mis pakub teenust kuni 23 hoolealusele. Laagri alevikku luuakse erivajadustega inimeste sotsiaalkeskus, kus on ka päevakeskus. Umbes 20% Saue valla 6706 elanikust vajavad sotsiaalabi.

Arengu põhisuunad

Saue valla arengukava vastuvõtmine Leht 9 / 11 • Luua sotsiaalregister, kuhu kantakse vallaelanike riskirühmade, s.o puuetega inimeste, paljulapseliste perede, üksinda elavate vanurite, üksikvanemate, töötute ja tööotsijate andmed. • Rajada 2001–2003 Laagri alevikku Nõlvaku 9a erivajadustega inimeste sotsiaalkeskus, kus oleks ka päevakeskus. • Jätkata 2000–2003 Harku Hooldekodu renoveerimist. • Jätkuvalt arendada avahooldust, luues selle raames koduteenuste pakkumise süsteem. • Toetada valla noorte omaalgatust. • Korraldada lastevanemate koolitust (loengud, seminarid, teabepäevad). • Korraldada kaldteede ehitamine tähtsamate asutuste juurde (kauplus, raamatukogu, vallamaja jmt) vaegliikujate tarbeks. • Toetada Saue valla lastekaitseühingu asutamist. Tehniline infrastuktuur Territoriaalne planeering ja maareform Territoriaal-majandusliku kavandamise eesmärk on inimeste elukeskkonna parendamine nii, et säiliks looduskeskkonna tasakaal. Saue vallas tähtsustatakse ka edaspidi põllumajanduslikku maakasutust, kuigi suureneb maa kasutamine elamu- ja tööstus- ehk tootmisotstarbel. Suuremateks arenevateks tööstuspiirkondadeks jäävad Laagri alevik, Vatsla küla piirkond, Pärnu ja Paldiski maanteega piirnevad alad, Laagri ja Harku aleviku vahelised hajaasustusega ning Laagri aleviku ja Alliku küla ning Hüüru küla ja Harku aleviku vahelised alad. Vatsla aiandusühistute ala kujuneb elamupiirkonnaks. Maareformi senine kulg on valla arengut kohati pidurdanud, kuna on takistanud nn vaba maa kasutuselevõttu.

Territoriaalse arengu põhisuunad • Lõpetada Laagri aleviku ja selle lähiümbruse planeeringu koostamine ning kehtestada see 2000. a. • Teha 2001. a Laagri aleviku ja selle lähiümbruse tehnovõrkude seisukorra analüüs ning koostada nende rekonstrueerimise ja uute rajamise vajalikkuse tehnomajanduslik põhjendus ning ehitusjärjekord. • Viia läbi 2001. a I poolel Saue valla üldplaneeringu koostaja konkurss. • Koostada 2001–2002. a Saue valla üldplaneering. • Lahendada järgmised Saue valla üldplaneeringuga seotud küsimused: • rohelise võrgustiku väljatöötamine koostöös naaberomavalitsustega; • tiheasustusalade määramine; • valla piiride korrigeerimisettepanekud koostöös naaberomavalitsustega. • Koostada detailplaneerimisprojektid objektide üldplaneeringuga määratud järjekorras. • Tagada 2001–2003, et valla eelarvest finantseeritavad ehitus- ja rekonstrueerimisobjektid oleksid varustatud nõuetekohaste projektidega. • Korrigeerida 2000–2001 Ääsmäe küla üldplaneeringut. • Luua vallas 2001–2002 ühtne aadressisüsteem ning korrastada ja siduda katastritunnustega kinnistute aadressid. • Jätkata maareformi, seades esmatähtsaks vabade maa-alade väljaselgitamise, et luua nii eeldused nende viimiseks tsiviilkäibesse. • Taotleda 2000–2002 Saue valla arenguks vajalik maa munitsipaalomandisse. • Taotleda 2000–2002 Saue vallale kuuluvate hoonete alune ning nende teenindamiseks vajalik maa munitsipaalomandisse. Elamumajandus

Saue vallas oli 1. jaanuariks 2000. a erastatud elamispinda 108 elamus, millele tuleb seada korteriomand. Sotsiaaleluruume oli 1. jaanuaril 2000. a viis ja tööandja kortereid samuti viis.

Arengu põhisuunad • Aidata igakülgselt kaasa elamuühistute moodustamisele. • Jätkata korteriühistute iga-aastast materiaalset toetamist. • Seada korteriomand. Haljastus ja heakord Jätkata valla heakorrastust tagamaks puhas ja ehe looduskeskkond.

Arengu põhisuunad • Jätkata Saue valla kevadkonkursi läbiviimist ja aastal 2001 töötada välja selle autasude sümboolika. • Tagada heakorrakonkursi järjepidevus. • Jätkata 2000–2001 Laagri alevikku läbiva Pääsküla jõe kallaste korrastamist. • Toetada Maidla veehoidla kasutuselevõttu puhkekohana. • Korraldada aastal 2001 ideekonkurss, et leida kasutus Pärnu maantee ja Tallinn–Keila raudtee vahelisele alale Laagri alevikus. • Aidata materiaalselt kaasa Jõgisoo Haridusseltsi hoone ümbruse haljastuse ja Ääsmäe Põhikooli aia rajamisele.

Leht 10 / 11 Saue valla arengukava vastuvõtmine Tänavad ja teed Saue vallas on optimaalne teedevõrk, v.a lõunapoolne möödasõit Laagri alevikust, mida hakkab kasutama rasketransport, mis muidu sõidaks läbi Laagri alevikust.

Arengu põhisuunad • Jätkata tiheasustusalade põhitänavate tänavavalgustuse uuendamist. • Koostada aastal 2000 valla teede ja tänavate register. • Tagada valla teedel talvine lumetõrje. • Remontida kapitaalselt vähemalt üks kilomeeter valla kruusakattega teid aastas. • Jätkata Laagri aleviku põhitänavate iga-aastast remonti. • Jätkata valla teedel liiklusmärkide ja viitade korrastamist. • Jätkata tiheasustusalade liikluskorralduskavade koostamist ja rakendamist. • 2001. a välja ehitada jalakäijate tunnel rajatava kaubanduskeskuse külastajate tarbeks. Vee- ja soojamajandus, kanalisatsioon

Arengu põhisuunad • Rekonstrueerida Laagri aleviku tehnovõrgud ja rajada tehnomajanduslikel põhjendustel uusi. • Välja töötada aastal 2001 Laagri aleviku ja selle lähiümbruse gasifitseerimise lähteseisukohad. • Välja töötada aastal 2001 Laagri aleviku soojamajanduse ümberkorraldamise kava. • 2001. a ühendada Laagri Lasteaed ja Nõlvaku elamupiirkond üldkanalisatsiooni süsteemiga. Samal ajal likvideerida Laagri Lasteaia ja Nõlvaku puhastusseadmed. • Lõpetada 2001–2002 Ääsmäe kanalisatsioonipuhastite ja II astme pumbajaama ehitus. • Aastatel 2001–2002 ehitada välja Nõlvaku elamupiirkonna tarbeks II astme pumbajaam.

Jäätmemajandus ja põllumajandusliku reostuse vältimine

Arengu põhisuunad • Lähtudes maakonna jäätmemajanduskavast töötada välja OÜ Harko halduses oleva Tuula prügila edasine kasutamise kord kuni prügila sulgemiseni. • Luua aastaks 2001 elanikelt ohtlike jäätmete kogumise süsteem. • Lõpetada aastal 2000 viie laudaga AS Sagro seafarmi tegevus Laagri alevikus. • Kaardistada 2000–2001 Saue valla loomapidamiskompleksid ja nende juurde kuuluvad sõnnikuhoidlad. • Lõpetada Laagri alevikus asuvate lõpnud loomade matmispaikade kasutamine. Side

Arengu põhisuunad • Osaleda programmis «Küla Tee» andmesidesüsteemide väljaehitamiseks maakonna ja valla keskuse vahel. Mittetulundusühingud Saue vallas tegutsevad järgmised mittetulundusühingud: • «Pihlamari» – Laagri alevikus • Rahvaspordiklubi «Kuuse» – Laagri alevikus • Jõgisoo Haridusselts – Jõgisoo külas • «Sügis» – Ääsmäe külas • Ääsmäe Kultuuri ja Spordi Sihtasutus – Ääsmäe külas • Ääsmäe Koolispordi Klubi – Ääsmäe külas • Ääsmäe Külakogu – Ääsmäe külas

Arengu põhisuunad Jätkata Saue valla mittetulundusühistute spondeerimist ja toetamist.

Saue valla arengukava vastuvõtmine Leht 11 / 11