Töö number 2020-0042 Tellija Transpordiamet Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795

PÕHIMAANTEE 2 (E263) TALLINN-- VÕRU-LUHAMAA KM 108,1-128,1 ASUVA JA PÕLTSAMAA MÖÖDASÕIDU EELPROJEKTIGA KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE (KMH) PROGRAMM

Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Versioon 3 (vastavaks tunnistamiseks) Kuupäev 11.05.2021 Koostanud Aide Kaar, keskkonnaekspert (litsents KMH0123) Marko Lauri, GIS spetsialist Esikaane foto: Skepast&Puhkim OÜ Projekti nr 2020-0042

2 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 3 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

SISUKORD

1. Sissejuhatus ...... 7 2. KMH osapooled ...... 9 3. Kavandatav tegevus...... 10 Kavandatava tegevuse eesmärk ...... 10 Kavandatava tegevuse asukoht ...... 10 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus ...... 11 3.3.1. Kavandatav tegevus ...... 11 3.3.2. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused...... 12 4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ...... 13 Strateegia "Eesti 2035" (koostamisel) ...... 13 Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021-2030 (koostamisel) ...... 13 Põhimaantee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa trassi asukoha teemaplaneering ja KSH 14 Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ ...... 16 Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ ...... 17 4.4. Järva valla üldplaneering ...... 18 4.5. Imavere valla üldplaneering ...... 19 4.6. Põltsamaa valla üldplaneering ...... 19 4.7. Järva valla detailplaneeringud ...... 21 4.8. Põltsamaa valla detailplaneeringud ...... 21 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ...... 24 Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus ...... 24 Maardlad ...... 25 Põhja – ja pinnavesi ...... 26 Taimestik ja loomastik ...... 29 5.4.1. Taimestik ...... 29 5.4.2. Loomastik ...... 29 Roheline võrgustik ...... 29 Kaitstavad loodusobjektid ...... 31 5.6.1. Natura 2000 võrgustiku alad ja hoiualad ...... 31 5.6.2. Kaitstavad liigid ...... 31 Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon ...... 34 Kultuurimälestised...... 36 Asustus ja maakasutus ...... 39

4 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Teed ...... 40 Maaparandussüsteemid ...... 41 6. Hindamismetoodika kirjeldus ...... 43 7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju...... 47 Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala ...... 47 Mõjuallikad ...... 47 Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes eeldatava mõju olulisusest ...... 48 7.3.1. Pinnas ning põhja- ja pinnavesi ...... 48 7.3.2. Kaitstavad loodusobjektid ...... 49 7.3.3. Taimestik ja loomastik ...... 49 7.3.4. Roheline võrgustik ...... 49 7.3.5. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon ...... 50 7.3.6. Mõju kultuuripärandile...... 50 7.3.7. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale ...... 50 7.3.8. Jäätmeteke ...... 51 8. KMH koostamise ja menetlemise ajakava ...... 53 9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest ...... 58 Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine ...... 58 Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta...... 61 Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest ...... 71 10. KMH lähtematerjalid ...... 72

LISAD 1 Maanteeameti 16.06.2020 otsus nr 15-7/20/199 põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõjude hindamise algatamise kohta. 2 Asjaomaste ametkondade seisukohad KMH programmi kohta. 3 KMH programmi avalikustamise käigus laekunud kirjalikud ettepanekud, küsimused ja vastuväited 4 KMH programmi avaliku arutelu koosoleku protokoll.

5 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

KASUTATUD LÜHENDEID

EELIS Eesti Looduse Infosüsteem KeA Keskkonnaamet KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus KMH keskkonnamõju hindamine KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine KMRR Kultuurimälestiste Riiklik Register KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine LKS looduskaitseseadus MP maakonnaplaneering VV vallavalitsus VEP vääriselupaik ÜP üldplaneering

6 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm 1. Sissejuhatus

Maanteeamet1 algatas 16.06.2020 otsusega nr 15-7/20/199 (vt lisa 1) põhimaantee 2 (E263) Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõjude hindamise (KMH). Projekti eesmärgiks on põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ümberehitus 2+2 ristlõikega maanteeks „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0“ teemaplaneeringuga kavandatud trassi asukohas. Seoses põhimaantee Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa lõigu Kose-Võõbu valmimisega on Teeregistri järgi projekti lõigu uus algus km 108,1 ja lõpp km 128,1. Kavandatava tegevuse asukohaks on Järva vald, Järva maakond ja Põltsamaa vald, Jõgeva maakond. Projektiga nähakse ette teedevõrgu asukoha täpsustamine ja määratakse teemaa vajadus projekteeritaval lõigul. Kavandatava tegevusena nähakse ette üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamist, mis KeHJS § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13: 1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega; 5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta; 7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama; 9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega;

KMH viiakse läbi ehitusprojekti koostamisel, enne ehitusloa menetlust. KMH läbiviimisel, sh KMH programmi koostamisel, lähtutakse ka KMH algatamise otsusest (vt lisa 1). Algatamise otsuse kohaselt

1 Alates 01.01.2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks. KMH tekstis viidatakse Maanteeametile kui on tegemist ennem 01.01.2021 tehtud otsustega, muul juhul on Maanteeamet asendatud Transpordiametiga.

7 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm tuleb põhiprojekti koostamisel ja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel läbi viia välisõhus leviva müra uuring. Muude keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. Eelprojekti koostamise üheks aluseks oleva ulukiseire läbiviimiseks korraldas Maanteeamet2 riigihanke. Seire on jagatud kaheks etapiks. I etapi lõpuks tuleb uuringu tulemuste esitamiseks esitada vahearuanne mis sisaldab esmaseid tulemusi ning järeldusi ning II etapi lõpuks lõpparuanne. II etapp sisaldab nõustavaid konsultatsioone eelprojekti ja KMH koostamiseks. KMH programm on lähteülesandeks edasise keskkonnamõju hindamise läbiviimisel, mille tulemused kajastatakse KMH aruandes. Ka KMH aruande sisule on KeHJS esitatud nõuded ja maht (KeHJS § 20).

Käesolevas KMH protsessis on otsustaja (pädev asutus) ning arendaja (isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia) Transpordiamet. Ehitusprojekti (eelprojekti ja põhiprojekti) koostaja ning KMH läbiviija on Skepast&Puhkim OÜ.

2 Alates 01.01.2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks. KMH tekstis viidatakse Maanteeametile kui on tegemist ennem 01.01.2021 tehtud otsustega, muul juhul on Maanteeamet asendatud Transpordiametiga.

8 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm 2. KMH osapooled

KMH osapooled vt Tabel 1. Tabel 1. KMH osapooled

Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed

Otsustaja* Transpordiamet Villu Lükk, Teelise 4, 10916 Tallinn keskkonnatalituse tel 6119368 juhataja [email protected] Arendaja Transpordiamet Anni Luht Teelise 4, 10916 Tallinn projektijuht tel 5090807 projekteerimise talitus [email protected]

Ekspert (KMH Skepast&Puhkim Aide Kaar, Laki põik 2, 12915 Tallinn läbiviija) OÜ projektijuht- tel 664 5808 keskkonnaekspert [email protected] * KMH programmi ja aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegija

KMH juhtekspert on Aide Kaar (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0123, kehtiv kuni 03.05.2022). Ekspertrühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt nende pädevusele, varasematele töökogemustele ja omavahelise koostöö kogemusele. Ekspertrühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert. KMH eksperdirühma liikmed on: Aide Kaar– valdkonnad: kaitstav loodus, ohukategooriaga ettevõtted; Raimo Pajula –valdkonnad: elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus; Ingo Valgma - valdkonnad: hüdrogeoloogia, hüdroloogia, sademevee ärajuhtimine; Moonika Lipping - valdkond: välisõhu saaste; Jüri Hion - valdkonnad: jäätmeteke ja käitlus;

Veronika Verš – valdkonnad: mõju inimeste liikumisvõimalustele, joogiveevarustusele, tervisele, heaolule ja varale; kultuuriline keskkond; Marko Lauri – GIS analüüs; Kajaja Acoustics OÜ- valdkond: müra ja vibratsioon. Vajadusel kaasatakse töö käigus ka teisi eksperte.

KMH menetlusprotsessi kaasatakse ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu (vt ptk 9).

9 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm 3. Kavandatav tegevus

Kavandatava tegevuse eesmärk

Põhimaantee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa kuulub üle-euroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T. Euroopa teedevõrgus kannab maantee tähistust E263. Maantee ühendab Eesti Vabariigi pealinna Lõuna-Eestiga ja Luhamaa piiripunktiga.

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele [1] on projekti eesmärk riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ümberehitus 2+2 ristlõikega maanteeks lõigul km 111,5-131,5 (vt ka selgitus peatükis 1) vastavalt Mäo- Tartu teemaplaneeringule. Selleks tuleb täpsustada teedevõrgu asukoht täpsustamine ja määrata teemaa vajadus projekteeritaval lõigul, välja selgitada ja hinnata liikuvusvajadused ning tagada liikuvus erinevatele transpordiliikidele (sh. jalakäijad ja jalgratturid, ühistransport, sõidukid ja transport, transiitliiklus, põllumajandus, jms) ning läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Kavandatava tegevuse asukoht

Projekteeritav maanteelõik asub Järva maakonnas Järva vallas ja Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas- vt Joonis 1 ja Joonis 2.

Joonis 1. Projekteeritava maanteelõigu asukoht [1]

10 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Joonis 2. Projekteeritavate Adavere ja Põltsamaa möödasõitude asukohad [1]

Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus

3.3.1. Kavandatav tegevus

Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekti koostamisel lähtutakse Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustavast teemaplaneeringust „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,9-183,0" ja selle KSH aruandest. Teemaplaneering Järva maakonna osas kehtestatud Järva maavanema 30. novembri 2012 korraldusega nr 423, teemaplaneering Jõgeva maakonna osas on kehtestatud Jõgeva maavanema 23. novembri 2012 korraldusega nr 1-1/396 ja Tartu maakonna osas on kehtestatud Tartu maavanema 21.novembri 2012 korraldusega nr 686. Teemaplaneeringu ja KSH materjalid on kättesaadavad Transpordiameti kodulehel3. Projekteeritav teelõik on suures osas planeeritud uuele trassile, mis asub olemasolevast teest kuni 1,4 km kaugusel. Projekteeritava tee parameetrid [1]:

• projekteerimise lähtetase rahuldav;

• piirkiirus 120km/h

• sõiduradade arv 2+2;

• sõiduraja laius 3,5 m;

3 https://www.mnt.ee/et/tee/ehitusobjektid/teemaplaneeringud#tab-0

11 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

• kindlustatud peenra laius 2,5 m;

• tugipeenra laius 0,5 m;

• eraldusriba laius 6,0 m;

• jalgratta- ja jalgteede ristlõige 2,5 m;

• jalgratta- ja jalgteede tunnel 3,5 m.

• muud teed sõiduradade laius ja projektkiirus täpsustatakse tellijaga.

Eelprojektiga lahendatakse:

• riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 2+2 sõidurajaga maantee lahendus km 108,1-128,1 ning teedevõrgu funktsioneerimiseks vajalike teede lahendused (sh liiklussõlmed, risted, ristmikud, kogujateed, kergliiklusteed, bussipeatused, juurdepääsud kinnistutele); • rajatiste (sillad, viaduktid, jalakäijate tunnelid, ökoduktid ja ulukitunnelid) lahendused; • valgustuse lahendus; • müratõkke lahendused; • loomaläbipääsude lahendused, • strateegiliste tehnovõrkude (kõrgepingeliinide) ümbertõstmise vajadused; • sademevete ärajuhtimise põhimõttelised lahedused; • selgitatakse vajamineva teemaa ulatus ning koostatakse krundijaotuskavad.

3.3.2. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused

Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad olema reaalsed. Reaalsete alternatiivide määratlemisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest4: alternatiiv on vastavuses kavandatava tegevuse eesmärgiga; alternatiiv on vastavuses õigusaktidega; alternatiiv on tehniliselt teostatav; alternatiiv on majanduslikult teostatav, st võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistlike vahenditega; alternatiiv võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku ajaga; alternatiiv vastab parimale võimalikule tehnikale ja/või parimale praktikale; arendaja on põhimõtteliselt valmis pakutud alternatiivi rakendama. Käesolevas KMH-s ei käsitleta möödasõitude alternatiivseid asukohti, sest tee asukoht on määratud kehtiva teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,9-183,0". Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses 0 alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui Adavere ja Põltsamaa möödasõite ei ehitata). Kui KMH käigus tekib tõenäoliselt olulise keskkonnamõju ilmnemisel vajadus välja töötada leevendavaid meetmeid, siis teatud juhtudel võib neid käsitleda (alam)alternatiividena.

4 Allikas: Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Koostaja: K. Peterson. Keskkonnaministeerium, 2007

12 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm 4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega

Järgnevates peatükkides on toodud kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning teadaolevate lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Peatükk on koostatud projekti käigus varem valminud detailplaneeringute ja piirangute ülevaate5 põhjal.

Strateegia "Eesti 2035" (koostamisel)

„Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia, mille loomise eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia annab ühtse suuna erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning eurorahade kasutamisele. Strateegias „Eesti 2035“ seatakse viis pikaajalist strateegilist sihti, mis lähtuvad aluspõhimõtetest. Sihid on kokku lepitud kahe aasta jooksul üle Eesti toimunud aruteludel ning arvamuskorje põhjal (koosloomes on oma panuse andnud pea 17 000 inimest). Strateegilised sihid on väärtuspõhised eesmärgid, mis on aluseks riigi strateegiliste valikute tegemisel ja mille elluviimisse panustavad kõik Eesti strateegilised arengudokumendid. Samuti arvestatakse neid riigi eelarvestrateegias ja valitsuse tegevusprogrammi koostamisel. Sihtideni jõudmiseks on vaja arvestada Eesti arenguvajaduste, üleilmsete suundumuste, Euroopa Liidu poliitikaraamistikuga ning üleilmsete säästva arengu eesmärkidega. Üleilmsete arengusuundade ja Eesti olukorra analüüsi järgi on vaja pea kõigis eluvaldkondades astuda olulisi samme seisundi parandamiseks või võimaluste ärakasutamiseks. Need on strateegias esile toodud üheksa võrdselt olulise arenguvajadusena, millega peab otsuste tegemisel arvestama. Eesti aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks on vaja muudatusi eri valdkondades. Sealjuures on oluline sihipärane ja koordineeritud valdkondadevaheline koostöö. Strateegia koostamise käigus esitatud ja läbi räägitud ettepanekutest suuremat tähelepanu vajavad muutused on seotud viide temaatilisse kimpu. Nende elluviimist jälgitakse iga aasta täpsema tegevuskava põhjal ning vajaduse korral tehakse korrektiive tulenevalt Eesti arengut mõjutavatest riigisisestest sündmustest ja väliskeskkonna muutustest. Kord aastas toimub võtmepartnerite ja huvirühmadega strateegiapäev, kus antakse ülevaade strateegia sihtide saavutamisest, jagatakse parimaid kogemusi arenguvajadustega tegelemisel ning tehakse ettepanekuid strateegia rakendamise kohta.

Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021-2030 (koostamisel)

Arengukava koostamine on algatatud Vabariigi Valitsuse 12.09.2019 korraldusega nr. 215 „Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2030“ koostamise ettepaneku heakskiitmine". Arengukava töötatakse välja Vabariigi Valitsuse määruse „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kohaselt. Arengukava koostamise eest

5 Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekti koostamine. Detailplaneeringute ja piirangute ülevaade, Skepast&Puhkim OÜ 2020

13 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm vastutavaks ministeeriumiks on määratud Majandus – ja Kommunikatsiooniministeerium. Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2030 KSH algatati majandus- ja taristuministri 14.11.2019 käskkirjaga nr 1.1-1/19-199 ning selle eesmärgiks on aidata kaasa tasakaalustatud, Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnapoliitikaga kooskõlas oleva arengukava koostamisele. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2030 koostamine on vajalik, kuna tänane transpordi arengukava 2014-2020 kaotab kehtivuse 2020. aastal. Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2030 on tarvilik tulemusvaldkonna eesmärkide pikaajaliseks seadmiseks. Võimalusel võiks transpordipoliitika kestlikkuse aspektist lähtuvalt arengukava koostamisel täpsemalt läbi arutada arengukava kestuse - 10 aasta asemel 15 aastat (aastateks 2021–2035). Senisest tugevamalt on fookuses valdkondade ülene koostöö, eriti kliimapoliitika ja energeetika eesmärkidega seoses. Lisaks mõjutab uue perioodi arengukava oluliselt digitaliseerimine ja automatiseerumine. Vastavalt Transpordi arengukava 2021-2030 koostamise ettepanekule tagatakse arengukava koostamisel ka eesmärkide kooskõla riigi strateegiliste arengudokumentidega, mis kehtivad arengukava jõustumisel, sealhulgas horisontaalsetest arengustrateegiatest tulenevate riigi säästva arengu ja konkurentsivõime eesmärkidega, samuti arvestatakse ka transpordipoliitikaga seotud riigi strateegiliste arengueesmärkidega, mis on arengukava koostamise ettepaneku esitamise hetkel sõnastatud järgmistes arengudokumentides.

Põhimaantee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa trassi asukoha teemaplaneering ja KSH

Põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekti koostamisel lähtutakse Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustavast teemaplaneeringust „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,9-183,0" ja selle KSH aruandest. Teemaplaneering Järva maakonna osas kehtestatud Järva maavanema 30. novembri 2012 korraldusega nr 423, teemaplaneering Jõgeva maakonna osas on kehtestatud Jõgeva maavanema 23. novembri 2012 korraldusega nr 1-1/396 ja Tartu maakonna osas on kehtestatud Tartu maavanema 21.novembri 2012 korraldusega nr 686.

Adavere möödasõit

Adavere möödasõit asub peamiselt Põltsamaa vallas, Tallinna poolne ots jääb osaliselt haldusreformi eelsesse Imavere valda praegusesse Järva valda (Joonis 3). Esialgsel variantide valikul vaadeldi seda lõiku koos Põltsamaa läänepoolse möödasõiduga (kilomeetrid 116-142), kõnealuse lõigu osas oli kolm varianti. Põltsamaa Vallavolikogu eelistas varianti 5, roheline, läänepoolne. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete hinnangute ning tasuvusanalüüsi ja Põltsamaa Linnavolikogu otsuste tulemusena valiti variant 2, sinine.

14 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Joonis 3. Adavere möödasõidu joonis

Põltsamaa möödasõit

Põltsamaa (Puhu ristmiku) möödasõit asub Põltsamaa vallas ja Põltsamaa linnas (Joonis 4). Esialgsel variantide valikul vaadeldi seda lõiku koos Põltsamaa läänepoolse möödasõiduga (kilomeetrid 116- 142), kõnealuse lõigu osas oli kolm varianti. Põltsamaa Vallavolikogu eelistas varianti 5, roheline, läänepoolne. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete hinnangute ning tasuvusanalüüsi ja Põltsamaa Linnavolikogu otsuste tulemusena valiti variant 2, sinine.

Joonis 4. Põltsamaa ümbersõidu joonis

15 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Järvamaa maakonnaplaneering 2030+

Järva maavanema 12.12.2017 korraldusega nr 1-1/17/329 kehtestati Järvamaa maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringu kokkuvõtte on esitatud alljärgnevalt (https://maakonnaplaneering.ee/jarva-maakondplaneering). Järvamaa arengueesmärgid on: • elanikkonna tööhõive on kõrge, tööjõud aktiivne, motiveeritud, haritud, kvalifitseeritud ning konkurentsivõimeline; • inimeste tervena elatud iga on pikenenud ning vanaduspõlv väärikam ja õnnelikum; • mainekas, atraktiivne, avatud ja arenev maakond, kus elavad ärksa meele ja positiivse hoiakuga inimesed, kes väärtustavad kogukondlikku mõtteviisi ning võtavad vastutuse oma elukeskkonna eest; • mitmekesise majandusstruktuuriga, ettevõtjasõbralik ja tasuvaid töökohti pakkuv Kesk-Eesti maakond; • heade ühenduste, kaasaegse infrastruktuuri ja puhta loodusega ning säästlikkust väärtustav maakond; • Paide kui maakonnakeskus on kujunenud tugevaks tõmbekeskuseks ning teeninduskeskustes pakutakse kvaliteetseid avalikke teenuseid.

Maakonda läbivad olulised riigisisesed ja rahvusvahelised maanteed: • põhimaantee nr 2 Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa, • põhimaantee nr 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru, • tugimaantee nr 49 Imavere – Viljandi - Karksi-Nuia, • tugimaantee nr 39 Tartu – Jõgeva - Aravete. Tegemist on oluliste ühendusteedega, mis toovad inimesi maakonda või läbi selle rändama. Need inimesed on potentsiaalsed erateenuste tarbijad ja seeläbi aitavad kaasa kvaliteetsemate erateenuste olemasolule nimetatud põhimaanteede ja tugimaantee lähialadel. Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Uus 2+2 sõiduradadega trassikoridor on kavandatud Järva maakonda läbivale rahvusvahelisele põhimaanteele nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa. Nimetatud trassi asukoht on täpsustatud teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“ ja eelprojektiga „E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kose- Võõbu (km 40,0-68,0) ja Võõbu–Mäo (km 68,0-85,0) teelõikude eelprojekti koostamine“. Teemaplaneeringu ja eelprojekti realiseerimist korraldab Transpordiamet vastavalt riiklikule teehoiukavale ja vastavalt eelarveliste vahendite eraldamisele. Jalg- ja jalgrattateed Jalg- ja jalgrattateed on peamised linnalise asustusega alade sisestruktuuri ja nende lähialade sidustajad, mis tagavad liikumisvõimalused elamualade ja töökohtade, matkaradade, spordirajatiste, haridusasutuse ja muude teenuste osutamise ja vaba aja veetmise kohtadega (kaubanduskeskused, linnasüda jm) ning tähtsamate transpordisõlmedega.

16 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Jalg- ja jalgrattateed on kavandatud ohutumate ja mugavamate ühenduste tagamiseks: • maakondliku ja piirkondliku keskuse ning nende ümber asuvate paikkondade vahele; • kohalike ja lähikeskuste ning nende läheduses paiknevate elamualade vahele.

Kavandatud jalg- ja jalgrattateed on lähtuvalt maakonna arengu tagamise olulisusest jagatud kolme kategooriasse: • I kategooria – jalg- ja jalgrattateed, mille rajamisel on otsene mõju töökohtade ja teenuste kättesaadavusele (sh ohutuse seisukohalt), arvestab inimeste liikumissuundi ning ühendab tagamaid maakondliku, piirkondliku, kohalike ja lähikeskustega. Lõigud on enamjaolt kuni 4 km pikad, mis on optimaalne pikkus igapäevaseks läbimiseks; • II kategooria – jalg- ja jalgrattateed, mille rajamisel on soodustav mõju töökohtade ja teenuste kättesaadavusele (sh ohutuse seisukohalt), arvestab inimeste liikumissuundi ning pikendab (lõigul 4 – 7 km) tagamaade ühendusi maakondliku, piirkondliku, kohalike ja lähikeskustega; • III kategooria – jalg- ja jalgrattateed, mis soodustavad piirkonna arengut pigem rekreatiivsest seisukohast, ei mõjuta oluliselt töökohtade ja teenuste kättesaadavust ning on lõikudena pikemad kui 7 km.

Jõgeva maakonnaplaneering 2030+

Jõgeva maavanema 01.12.2017 korraldusega nr 1-1/2017/305 kehtestati Jõgeva maakonnaplaneering praeguse Jõgeva maakonna territooriumil. Jõgevamaa maakonnaplaneeringu kokkuvõtte on esitatud antud peatükis. Maakonnaplaanering on leitav veebilehelt: https://maakonnaplaneering.ee/jogevamaaplaneering. Jõgeva maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk on maakonna ruumilise arengu kujundamine vastavalt üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+" koostamise ajal kokku lepitud visioonile ja arengusuundadele ning suunata planeerimistegevust ka kohalikul tasandil. Tulenevalt kehtivast PlanS § 55 lg 2 on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Jõgevamaa ruumilise arengu visioon aastaks 2030+ kõlab selliselt, et Jõgevamaa on kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonnaga, sidusa ruumistruktuuriga, kultuuriliselt ning majanduslikult hästi arenenud maakond. Kvaliteetse elukeskkonna tagavad kvaliteetse linnaruumiga keskuslinnad, kus on avar elu- ja töökohtade ning teenuste valik ning elujõuline loodusliku elukeskkonnaga maaline asustus. Elujõulise maalise asustuse tagavad põllumajandus ja metsandus koos hästi korraldatud kultuuri- ja loodusturismiga. Ruumiline mitmekesisus ja piirkondlikud eripärad annavad inimestele vabaduse valida sobiv elu- ja töökoht ning nendega sobituv elustiil. Transport ja teede osas on seatud järgmised eesmärgid: • tagada maakonna maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus; • maakonda läbiva Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee trassi ehitamine 2+2 sõidurajaga I klassi maanteeks; • tagada maakonda läbiva raudtee arendamine ja raudteetrassi ehitamine kahe sõidurajaga raudteeks;

17 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

• tagada Tartu – Mustvee suunalise reisilaevaliikluse rajamine; • jalg- ja jalgrattateede võrgustiku rajamise tagamine, mis võimaldab paremat teenuste kättesaadavust. Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa Vastavalt teehoiukavale on kavandatud põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa rekonstrueerida 2+2 sõiduradadega maanteeks. Teemaplaneeringuga „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 183,0 on planeeritud riigiteele uus trassikoridor, kuus kahetasandilist ristmikku ning väiksemaid ristteid ja mahasõite. Olemasoleva ja prognoositud liiklussageduse järgi puudub lähema 20-25 aasta jooksul vajadus põhimaantee nr 2 (E263) Põltsamaa-Tartu lõigu väljaehitamiseks eraldusribaga 2+2 sõiduradadega I klassi maanteeks teemaplaneeringuga määratud trassil. Seetõttu on vastavalt teehoiukavale kavandatud Põltsamaa-Tartu lõik olemasoleva tee trassil rekonstrueerida 2+1 sõiduradadega maanteeks vastavalt koostatud eskiisprojektile „Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Põltsamaa-Tartu lõigu 2+1 möödasõidu eskiisprojekt“. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud põhimaanteele nr 2 perspektiivne jalakäijate ületuskoht Adavere alevikku. Jalg- ja jalgrattateed Maakonnaplaneeringuga on planeeritud jalg- ja jalgrattateed lähtuvalt tee olulisusest maakonna arengu tagamisel jagatud kolme kategooriasse: • I kategooria – jalg- ja jalgrattateed, mille rajamisel on otsene mõju töökohtade ja teenuste kättesaadavusele (sh ohutuse seisukohalt), arvestab inimeste liikumissuundi ning ühendab tagamaid maakondliku, piirkondlike, kohalike ja lähikeskustega. Lõigud on enamjaolt kuni 4 km pikad, mis on optimaalne pikkus igapäevaseks läbimiseks; • II kategooria – jalg- ja jalgrattateed, mille rajamisel on soodustav mõju töökohtade ja teenuste kättesaadavusele (sh ohutuse seisukohalt), arvestab inimeste liikumissuundi ning pikendab (lõigul u 4 – 7 km) tagamaade ühendusi maakondliku, piirkondlike, kohalike ja lähikeskustega; • III kategooria – jalg- ja jalgrattateed, mis soodustavad piirkonna arengut pigem rekreatiivsest seisukohast, ei mõjuta oluliselt töökohtade ja teenuste kättesaadavust ning on lõikudena pikemad kui 7 km. Eelisarendamisel on I kategooria jalg- ja jalgrattateed, seejärel II kategooria jalg- ja jalgrattateed ning siis III kategooria jalg- ja jalgrattateed. Kavandatud jalg- ja jalgrattateede võrgustik on sidus, ka juhul, kui välja arendatakse ainult I kategooria jalg- ja jalgrattateed, kuna teed algavad ja lõppevad loogilises asukohas (nt bussipeatusest koolini). II ja III kategooria teed täiendavad I kategooria teid ja nende realiseerumine sõltub majanduslikest võimalustest.

4.4. Järva valla üldplaneering

Seoses haldusreformiga ühinesid seitse valda ning moodustus Järva vald. Pea kõikide endiste valdade üldplaneeringud on kehtestatud seitse või enam aastat tagasi. Endise Koeru valla üldplaneeringu kehtestamisest on möödas 19 aastat. Kõige uuem üldplaneering on endise Albu valla üldplaneering, mis kehtestati 2015. aastal. Moodustunud Järva valda iseloomustab hõre asustus. Viimase viie aasta jooksul on elanike arv vähenenud 10 %.Üldplaneeringu peamisteks väljakutseteks on rahvaarvu

18 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm vähenemise pidurdamine ja teenuste kättesaadavuse tagamine. Järva valla üldplaneering peaks kava järgi valmima 2021 aasta lõpus.

Üldplaneeringu kohaselt on peamised eesmärgid ja tegevused:

• teed on korrastatud, vastavalt võimalusele rajatakse uusi kergliiklusteid. • keskendutakse kohalike väärtuste ja traditsioonide säilitamisele või taastamisele ning kohalike ressursside kasutamisele. • valla avalikud teenused on kõikides piirkondades heal tasemel ja mitmekesised. Avalike teenuste pakkumiseks kasutatakse võimalikult otstarbekalt ära olemasolevat taristut. • taristu on kaasajastatud, uue tarisute rajamisel lähtutakse vallaelanike vajadustest. Võimalusel kasutatakse keskkonnasäästlikke lahendusi. • soodustatakse alakasutatud ja kasutusest välja langenud maa-alade ja hoonete kasutuselevõtmist või kui ei ole võimalik otstarbekal viisil kasutusele võtta, kaaluda lammutamist ja maa-ala võtta kasutusele uuel eesmärgil. • soojamajandus ning ühisveevärk- ja kanalisatsioon (ÜVK) on kaasajastatud. • vald toetab juba tegutsevate ettevõtete tegevust ning tagab soodsa keskkonna uute ettevõtete loomiseks. • kohalikku looduskeskkonda ja kultuuri väärtustatakse.

4.5. Imavere valla üldplaneering

Projekteeritav teelõik jääb endise Imavere valla alale. Infrastruktuuri osas olulisemad punktid on: • Tallinn - Tartu – Luhamaa maantee. Neljarealise maantee väljaehitamine ühe riikliku infrastruktuuri prioriteedina parandaks piirkonnas eeskätt liiklusohutust ning soodustaks ettevõtluse arengut ja kohalike elanike võimalusi piirkonnas elades ka Tallinna piirkonnas tööl ja mujal käia. • raudtee rajamine Imavereni. Raudtee rajamise vajadus lähtub Imavere ettevõtjatest seoses tooraine ja toodangu transpordiga. Üldplaneeringu koostamise ajal on tegemist siiski alles ideega, mis eeldab teostamise võimalikkuse väljaselgitamiseks konkreetsemaid uuringuid • planeeritavad maakondlikud kergliiklusteed: − I järjekord: Imavere-Viljandi mnt (Paia rist - Eistvere lõik); − II järjekord: Tallinn – Tartu mnt (Nurmsi-Koigi-Paia risti lõik).

4.6. Põltsamaa valla üldplaneering

Kehtiv Põltsamaa valla üldplaneering on kehtestatud Põltsamaa Vallavolikogu 17.12.1998 määrusega nr 35. Üldplaneeringus on arvestatud planeeritava Tallinn-Tartu kiirtee ehitamise vajadusega. Adavare ja Põltsamaa möödasõitude trassikoridoride osas täpsustab kehtivat üldplaneeringut Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustavast teemaplaneeringust „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,9-183,0" (vt ptk 4.3). Põltsamaa valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati 18.10.2018 otsusega nr 1-3/2018/69. Põltsamaa valla üldplaneeringu eeldatav kehtestamise aeg on aastal 2021. Põltsamaa valla moodustasid endised haldusüksused Põltsamaa linn ja vald, vald ning vald. Vallas

19 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm on 1 linn - Põltsamaa, 3 alevikku – Adavere, Puurmani, Väike Kamari ning 58 küla. Üldplaneering annab ruumilise väljundi arengukavas määratletud arenguplaanidele. Põltsamaa valla uue ÜP peamised eesmärgid on valla praegustest ruumilistest vajadustest lähtuvalt järgmised: • luua Põltsamaa linnast ja selle lähipiirkonnast Kesk-Eesti arengumootor ning tõmbekeskus, mida toetavad vajalikud tugiteenused;

• luua eeldused elanikkonna vähenemise peatamiseks;

• luua meeldiv ja turvaline elu- ja arengukeskkond noortele peredele ja vanuritele, kõigile tänastele elanikele ja ettevõtjatele. Valla piirkonnad on turvalised ja tasakaalustatult arenenud head „pesapunumise kohad“;

• tagada mitmekesine ettevõtluskeskkond läbi kvaliteetse taristu ning valikuid pakkuva elamufondi. Arendada uusi ja olemasolevaid ettevõtlusalasid, neid vajadusel laiendades;

• tihendada olemasolevaid toimivaid piirkondi ning vältida asustuse ja ehitatud keskkonna laialivalgumist kui see ei ole ruumiliselt põhjendatud;

• jätkuvalt väärtustada ja kasutada põllumajandusmaid;

• säilitada traditsiooniline hajaasustus ning looduskeskkond; • luua eeldused atraktiivsete turismiteenuste ja –toodete võimaldamiseks.

Liikuvusuuring Tihedama asustuse ja/või liikluskoormusega teedel rajada ohutud, selgelt tähistatud ja valgustatud teeületusvõimalused kergliiklejatele. Eriti tuleb sellele tähelepanu pöörata ühistranspordipeatuste ja lastega seotud haridusasutuste (koolid, lasteaiad, huviharidus, sport) ümbruses. Tagada ohutud teeületusvõimalused tiheda liiklusega maanteede ääres paiknevate peatuste vahetus läheduses. Eriti oluline on see Puhu risti ja Adavere peatuste juures, mis on mõlemad ohtlikud nii jalakäijatele kui autojuhtidele. Ülekäigurajad peavad olema ohutuse tagamiseks selgelt märgistatud ja hästi valgustatud. Tihedama asustusega kohtades on soovitatav alandada ka sõidukiirust 50 km/h peale või kasutada sõidukiirust alandavaid muid meetmeid. Laiendada jalgrattateede võrgustikku nii, et need moodustaksid sidusa terviku. Seejuures peavad teed algama ja lõppema loogilises kohas, näiteks kool, kauplus, ühistranspordipeatus, olemasolev tee. Kergliiklusteede alguse, lõpu ja üleminekute lahendused peavad tagama ohutu ülemineku teistsuguse liikluskorraldusega teele. Võrgustiku paremaks ühendatuseks vajalik luua järgmised ühendused: • Põltsamaa linnas pikendada Viljandi mnt teed vähemalt linnapiirini, Jõgeva mnt pikendada Puhu ristini, luua Kuuse tn mööda ühendus kooli ja olemasoleva kergliiklustee vahel ning rajada ühendus Pikale tänavale; • kaaluda tee kaudu otseteed Tallinn-Tartu maanteelt Põltsamaa linna; • ühendada – Pajusi lõigud omavahel ning Adavere suunalise kergliiklusteega; • Puurmanis ühendada Ülejõe piirkond otse üle jõe aleviku mõisa poolse osaga ja samuti Tallinn- Tartu maantee äärde kavandatava teega;

20 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

• pikemas ajavaates, eriti elektrirataste laiema leviku korral, oleks ka Puurmani-Põltsamaa vahemaa mõistlikult läbitav ning sealsed kergliiklusteed tasuks ühendada. Esmajärgus on oluline tagada turvaline ja mugav liikumine lasteaia- ja kooliteedel ning huvikoolide ümbruses 1 km raadiuses. Kergliiklusteede rajamisel eelistada maanteest roheribaga eraldatud lahendusi, väiksema liikluskoormusega teedel piisab aga ka korralikult tähistatud ja märgistatud kõvakattega reast tee servas. KMH aruande koostamisel arvestatakse Põltsamaa valla üldplaneeringu koostamiseks tellitud Tallinn- Tartu maantee ruumimõju analüüsiga (Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 2018-0064). Ennem Põltsamaa valla üldplaneeringu kehtestamist kehtivad alal 17.12.1998 Põltsamaa Vallavolikogu määrusega nr 35 kehtestatud Põltsamaa valla üldplaneering ja Põltsamaa Linnavolikogu 19.10.1998 määrusega nr 41 kehtestatud Põltsamaa linna üldplaneering.

4.7. Järva valla detailplaneeringud

Kehtestatud detailplaneeringute korraldustega saab tutvuda Järva valla geoportaalis EVALD: https://service.eomap.ee/järvavald/#/planeeringud/planeeringud/25 Detailplaneeringute süsteemi põhjal projektala vahetusläheduses detailplaneeringud puuduvad.

4.8. Põltsamaa valla detailplaneeringud

Põltsamaal vallal on detailplaneeringud toodud Põltsamaa Vallavalitsuse kodulehel rubriigis „Areng ja planeering“(https://www.poltsamaa.ee/detailplaneeringud). Detailplaneeringud, mis puudutavad projektala, on toodud Joonis 5. Realiseeritud detailplaneeringutest (puudub digitaalne vorm) on olulisemad:

1. OÜ Relgoil bensiinijaama detailplaneering, mis on koostatud Tareke Projekt OÜ poolt aastal 2000. Detailplaneeringu eesmärk oli maakasutustingimuste ja hoonestustingimiste määramine või muutmine. Planeeritava ala suurus 0,42 ha. Detailplaneering kehtestati aastal 2000. Detailplaneeringu põhjal on alal lokaalne veevarustus (Alberti talu kaevust) ja reoveele kogumiskaev. Elektrivarustus toimub „Puhuveski“ alajaamast õhuliini kaudu. Detailplaneeringu põhjal on Puhu risti, Alberti-Risti (61605:001:1770), kinnistule tankla välja ehitatud. 2. Konekesko kinnistute detailplaneering. Detailplaneering on koostatud OÜ Georam poolt, aastal 2004. Detailplaneering hõlmab Männikvere külas maaüksusi Universaali (61605:001:0920), Koidu (61605:001:0910) ja Tööstuse (61605:001:1140). Detailplaneeringu eesmärk oli maakasutustingimuste ja hoonestustingimiste määramine ning liikluskorralduse lahendamine. Planeeritava ala suurus oli 3,7 ha. Tootmishoonete ligipääs on ette nähtud Pajusi maanteelt algavalt teelt. Planeeringala on tehnovõrkudega varustatud, kuid need vajavad renoveerimist. Planeeringuga nähakse ette Lille alajaama likvideerimine ja uue ehitamine. Veevarustuseks rajatakse uus trass, mille ehitab liitumispunktist alates kinnistu omanik. Kanalisatsioonitrassi alates liitumispunktist ja

21 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

ülepumpla ehitab kinnistu omanik. Olemasolevate ja uute hoonete kütmiseks rajatakse lokaalne katlamaja. Sadevesi tuleb juhtida läbi õli- ja liivapüüduri rajatavasse sadevee trassi. Ette on nähtud sideõhuliini asendamine kaabelliiniga, samuti elektri õhuliin asendatakse maakaabliga uuest alajaamast. Nii elektri kui sideliinide ehitamise kulud katab kinnistu omanik. Antud detailplaneering on realiseeritud. 3. Kinnistu Piiri-A73 detailplaneering. Detailplaneering on koostatud Arhitektibüroo Tõnis Tarbe poolt aastal 2000. Detailplaneering hõlmab kinnistut Jõgeva mnt 25 (61701:004:0130). Lähteülesandes on eesmärgiks maa-alal maakasutus- ja hoonestustingimuste määramine. Detailplaneeringu ala suurus on 4385m2. Krundile on planeeritud rajada automaattankla 2 varikatusega. Tehnovõrkude rajamise kohutus on kinnistu omanikul. Detailplaneering on realiseeritud ja Puhu ristis asub seal Alexela tankla. 4. Jäätmejaama detailplaneering. Detailplaneering on koostatud Inseneribüroo Urmas Nugin poolt aastal 2005. Detailplaneering hõlmab kinnistut Jäätmejaama (61605:001:0143). Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli luua eeldused Põltsamaa piirkonnas jäätmete liigiti kogumiseks ja taaskasutamiseks. Lähteülesandes on eesmärgiks jäätmejaama maa-alal maakasutus- ja hoonestustingimuste määramine. Detailplaneeringu ala suurus on 1,1 ha. Juurdepääs jäätmejaama toimub Töökoja teelt. Vajalikud ühendused ja tehnovõrgud ehitab välja kinnistu omanik Detailplaneering on realiseeritud ja jäätmejaam välja ehitatud.

Kehtestatud, aga realiseerimata detailplaneeringutest puudutavad projektala:

5. Palmako Tootmiskompleksi detailplaneering. Detailplaneeringu on koostanud Kobras AS aastal 2020. Detailplaneering hõlmab kinnistuid Jõgeva mnt 29 (61701:004:0110), Jõgeva mnt 31A (61701:001:0073), Jõgeva mnt 29D (61701:001:0072), Jõgeva mnt 31 (61701:004:1060), kaks reformimata riigimaa maaüksust ja osaliselt 37 Jõgeva-Põltsamaa tee (61605:001:2020) ning Kassi (61601:001:0504). Planeeringuala pindala on ca 12 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Palmako tootmiskompleksi laiendamine ja selle lähiümbruse lahendamine, maakasutuse otstarvete määramine, kruntidele ehitustingimuste, juurdepääsude, tehnovõrkude ning rajatiste, võimalike servituutide, haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine. Lisaks tehakse planeeringuga ettepanek peakraavi ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Planeeringualale ulatub Alastvere peakraavi (20 km² suuruse valgalaga maaparandussüsteemi eesvool, mis suubub Põltsamaa jõkke) 50 meetri laiune piiranguvöönd, kalda 25 meetri laiune ehituskeeluvöönd ja kümne meetri laiune veekaitsevöönd. Tehnovõrkude rajamise kohustus on kinnistu omanikul. Palmako tootmisala juurdepääsuni kavandatud kergliiklustee antakse valmimisel üle Transpordiametile. 6. Rehe katastriüksuse detailplaneering. Detailplaneering on koostatud Casa Planeeringud OÜ poolt aastal 2016. Detailplaneering hõlmab kinnistut Rehe (61602:002:0510). Käesolevas detailplaneeringus on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Rehe maaüksusest ette nähtud moodustada 4 krunti, määrata maa kasutamise sihtotstarvete ja ehitusõiguse. Detailplaneeringu eesmärk on maaüksuse jagamine ja osaline sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast tootmismaaks ning tootmismaa krundile ehitusõiguse määramine õlikultuuride töötlemise tehase püstitamiseks, õlikultuuride, teravilja kuivatus- ja hoiustamiskompleksi rajamiseks ning õlikultuuride kasvatamist ja töötlemist tutvustava infopaviljoni püstitamiseks. Planeeringuala on 20,21 ha.

22 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud, samuti krundisiseste tehnovõrkude ja infrastruktuuri väljaarendamise kulud. 7. Uuerehe kinnistu detailplaneering. Detailplaneering on koostatud EOMAP MAAMÕÕDUKESKUS OÜ aastal 2008. Detailplaneering hõlmab kinnistut Uuerehe (61605:001:0300). Detailplaneeringu eesmärgiks on katastriüksuse jagamine kruntideks Uuerehe, Uuerehe tee ja Uuerehe tee 1-7, maa kasutamise sihtotstarvete ja ehitusõiguse määramine. Planeeringuala suurus on 6,0 ha. Kruntideks jagamine on käesolevaks hetkeks toimunud. Uued katastriüksused on 61701:002:0030, 61601:001:0334, 61601:001:0335, 61601:001:0336, 61601:001:0337, 61601:001:0338, 61601:001:0339 ja 61601:001:0340. Uutele kruntidele juurdepääsuks on kavandatud projekteerida uus asfaltkattega tee, mis saab alguse olemasolevast sõiduteest ning kulgeb edasi linna ja valla piirini. Planeeritav tee koos jalgtee ja parklaga, samuti maantee serva projekteeritav kergliiklustee on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Eramaal paiknev tee jääb esialgu servituudivajadusega erateeks, mis on valmimisjärgselt võimalik üle anda munitsipaalomandisse. Huvitatud isik kohustub katma krundisiseste tehnovõrkude ja infrastruktuuri väljaarendamise kulud.

Menetlemisel detailplaneeringutest puudutavad projektala:

8. Jõgeva mnt 23 ja 23a kinnistute detailplaneering. Detailplaneeringule ei ole veel koostatud eskiislahendust. Planeeringu eesmärgiks on rajada nimetatud kinnistutele tankla, toitlustuskoht, parklad, sõiduautode pesula, turuplats ning parandada kaugbussidele reisijate oote- ja parkimistingimusi. Planeeringuala koosseisu arvatakse lisaks nimetatud kinnistutele veel maa-alad põhimaantee nr 2 katastriüksustest 61605:001:2011, 61701:004:1140 ja 61605:001:2012, tugimaantee nr 37 katastriüksusest 61701:004:1130 ning vähesel määral Võhma-Kooli katastriüksusest 61605:001:0410. Kavandatavate tegevuse elluviimiseks on vajalik määrata hoonestusalad, ehitusõigus, juurdepääsuteed, haljastus- ja parkimispõhimõtted ja tehnovõrkude paiknemine. Planeeringuala suuruseks kujuneb ca 5 ha. Planeeringualale planeeritavad ehitised ja rajatised ehitatakse planeeringust huvitatud isiku poolt ja kuludega.

Joonis 5. Põltsamaa valla detailplaneeringud

23 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus

Põltsamaa ja Adavere möödasõidud paiknevad Kesk-Eesti lavatasandikul, alamsiluri dolomiidil, mis on liustiku poolt kulutatud ja millele on kuhjunud saviliivmoreen ning liivsavimoreen. Reljeef on suhteliselt tasane, kohati leidub voorelaadseid künniseid. Pinnakatte paksus jääb alla 5 meetri. Maapinna kõrgus on Põltsamaa möödasõidul 59 kuni 65 meetrit ja Adavere möödasõidul 61 kuni 67 meetrit. Väikese pinnakatte paksuse ja intensiivse põllumajandustootmise tõttu on enamik projekteeritavast maanteelõigust Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (vt Joonis 6) ning kaitsmata põhjaveega alal (vt Joonis 8), kus on ka põhjavee ülevoolu piirkond. Selle tõttu on soovituslik vältida tee rajamist süvendisse lubjakivis.

Joonis 6. Nitraaditundliku ala kaart. Allikas: Maa-amet

24 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Maardlad

Projektala algusosas asub kohaliku tähtsusega Vitsjärve-Jalametsa (Vistjärve-Jalametsa) turbamaardla kolmes osas. Projekteeritav maanteelõik ületab maardla 4. ploki, kus on hästilagunenud turvas keskmise kihipaksusega 1,25 m – vt Joonis 7. Projekteeritavast maanteelõigust ca 1 km kaugusele jääb Adavere kohaliku tähtsusega dolokivi maardla, mille keskmine ehitusdolokivi kihi paksus on 6,92 m. Projekteeritavast maanteelõigust ca 1 km kaugusele jääb Paduvere kohaliku tähtsusega turbamaardla. Projekteeritavast maanteelõigust ca 800 meetri kaugusele jääb Annikvere kohaliku tähtsusega turbamaardla. Ühelegi nimetatud maardlale ei ole moodustatud mäeeraldist ega antud välja kaevandamislubasid. Projekteeritava teelõigu ehituseks võimalike karjääride ja ehitusmaavarade kättesaadavuse ja varustuskindluse teemat KMH käigus ei käsitleta, sest vajalike materjalide hankimise üle otsustab riigihanke tulemusena välja selgitatav ehitusettevõtja. Kõigi karjääride avamisele on eelnenud keskkonnamõju hindamine või -eelhindamine, mille käigus on muuhulgas võetud arvesse materjali veost tekkivad keskkonnamõjud tehniliselt võimalikuks maksimaalses mahus. Selle, millisest karjäärist sobiv ehitusmaavara objektile tuuakse, otsustab ehitusettevõtja lähtudes majanduslikest kaalutlustest.

Joonis 7. Maardlad ja mäeeraldised projekteeritava teelõigu ümbruses

25 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Põhja – ja pinnavesi

Põhjavee kaitstus Projekteeritav teelõik asub alal, kus maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi on looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud – vt Joonis 8.

Joonis 8. Põhjavee kaitstuse kaart. Allikas: Maa-amet Pinnaveekogud

Ülevaate koostamisel on kasutatud Keskkonnaregistri andmeid.

Projekteeritav Adavere ümbersõit ristub Kalme külas Räsna ojaga (VEE1132000) (vt Joonis 9). Räsna oja veekaitsevööndi ulatus on 10 meetrit, ehituskeeluvööndi ulatus 50 meetrit ja piiranguvööndi ulatus 100 meetrit. Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga, mille kaldal on 4 meetri laiune kallasrada. Oja valgala suurus on üle 25 km².

Projekteeritav Põltsamaa ümbersõit ristub Mõhküla külas Põltsamaa jõega (VEE1030000) (vt Joonis 10). Põltsamaa jõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse,

26 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm millel on vastavalt LKS § 51 lg 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset ning veekogu looduslikku sängi ja hüdrogeoloogilise režiimi muutmine. Eeltoodust tulenevalt tuleb kavandatava tegevuse tööde (sh silla ehitamine) käigus vältida jõe kallaste sellist kahjustamist, mis võiks tuua kaasa erosiooni ja pinnase kandumise veekogusse ning seeläbi halvendada elutingimusi jões. Põltsamaa jõe veekaitsevööndi ulatus on 10 meetrit, ehituskeeluvööndi ulatus 50 meetrit ja piiranguvööndi ulatus 100 meetrit. Tegemist on avalikult kasutatava veekoguga, mille kaldal on 4 meetri laiune kallasrada. Silla ehitamine nõuab VeeS § 196 lg 2 p 4 kohaselt registreeringu või VeeS § 187 p 10 veeloa olemasolu (sõltub veekogusse paigutatavate tahkete ainete mahust). Tegevuse registreerimiseks tuleb esitada Keskkonnaametile vastav taotlus. Lähtudes registreeringu taotluse andmetest otsustab Keskkonnaamet, kas vajalik on veeloa olemasolu või registreering. Projekteerimise ja keskkonnamõju hindamise käigus täpsustatakse kas ja millises mahus uputatakse veekogusse tahkeid aineid ning millised on selle tegevuse võimalikud keskkonnamõjud.

Pauastvere külas ristub projekteeritav Põltsamaa ümbersõit Alastvere peakraaviga (VEE1034200) (vt Joonis 11). Alastvere peakraavi veekaitsevööndi ulatus on 10 meetrit. Tegemist ei ole avaliku ega avalikult kasutatava veekoguga, valgala suurus on alla 25 km².

Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 4 ei laiene ranna ja kalda ehituskeeluvööndi piirang muuhulgas maaparandussüsteemile ja maakaabelliinile ning § 38 lg 5 järgi kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele, avalikult kasutatavale teele jne.

Joonis 9. Räsna oja paiknemine projekteeritava maantee piirkonnas. Veekogude kaitsevööndid on tähistatud tumesinisega. Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 02.09.2020

27 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Joonis 10. Põltsamaa jõe paiknemine projekteeritava maantee piirkonnas. Veekogude kaitsevööndid on tähistatud tumesinisega. Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 02.09.2020

Joonis 11. Alastvere peakraavi paiknemine projekteeritava maantee piirkonnas. Veekogude kaitsevööndid on tähistatud tumesinisega. Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus, 02.09.2020

28 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Olemasolevad puurkaevud

Projektialale lähimad puurkaevud Keskkonnaregistri andmetel on:

• puurkaev PRK0011630 (Asukoht katastriüksusel 61605:001:2430) – sanitaarkaitseala 50 m. • puurkaev PRK0017439 (Asukoht katastriüksusel 61605:001:0277)6 -sanitaarkaitseala 50 m. • puurkaev PRK0008597 (Asukoht katastriüksusel 61701:004:0004 )-sanitaarkaitseala 50 m. • puurkaev PRK0011984 (Asukoht katastriüksusel 61605:001:0322) – sanitaarkaitseala 50 m.

Taimestik ja loomastik

5.4.1. Taimestik

Projekti alal vahelduvad metsad, rohumaad ja põllualad. Adavere möödasõidu maastikus on suurem osakaal erinevate suurustega metsaaladel. Suuremad metsaalad paiknevad teelõigu esimestel kilomeetritel ja lõigu lõpuosas, kus asub ka piirkonna olulisim ulukite liikumispiirkond. Enim on naadi kasvukohatüübi metsi, kus domineerivad kuusk ja kask aga ka angervaksa ja tarna kasvukohatüübi metsi, kus puistu moodustavad kask, hall lepp, haab ja mänd. Enamus metsi on võrdlemisi tiheda alusmetsaga. Keskosas kulgeb teelõik põllumajandusmaastikes ja mosaiikmaastikes, kus põllumaad vahelduvad asustusaladega. Põltsamaa möödasõit läbib valdavalt avamaastikke ning seal on suhteliselt suur haritavate põlumajandusmaade osakaal.

5.4.2. Loomastik

Projekti alal vahelduvad metsad, rohumaad ja põllualad, mis pakuvad suhteliselt häid elupaiku paljudele ulukiliikidest. Ulukiseire andmetel7 on planeeringualal esindatud põder, metskits, pruunkaru, rebane, kährikkoer, kobras, hunt, ilves, halljänes, punahirv, metsnugis, kivinugis, mink ja tuhkur. Vaheldusrikas maastik pakub elupaiku nii mosaiikmaastike, avamaastike, metsamaastike kui ka soomaastike linnuliikidele.

Maanteeameti8 tellimusel viib Rewild OÜ eraldiseisvalt läbi loomastiku seire. Loomastiku seire käigus selgitatakse välja täpsustatud nõuded loomapääsude tegemiseks. Eelprojekti ja keskkonnamõju hindamise koostamisel arvestatakse seire tulemustega.

Roheline võrgustik

Piirkonna roheline võrgustik (Joonis 12 ) ehk rohevõrgustik on määratud 2017. aastal kehtestatud Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ ja Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ põhjal võttes aluseks varasemad maakondade teemaplaneeringud. ÜP-dega täpsustatakse maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustikku valla tasandile ning seatakse üldised kasutustingimused, mis peavad

6 Puurkaevu tegelik asukoht on Kraavi kinnistul (61605:001:0117) – vt ka lisa 2 7 „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus“, Keskkonnaagentuur 2016, 2017, 2018, 2019 8 Alates 01.01.2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks. KMH tekstis viidatakse Maanteeametile kui on tegemist ennem 01.01.2021 tehtud otsustega, muul juhul on Maanteeamet asendatud Transpordiametiga.

29 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm tagama rohevõrgustiku toimimise. Põltsamaa valla ÜP koostamise protsessis toimus rohevõrgustiku oluline korrigeerimine9. Suurimaks muutuseks on rohevõrgustiku elementide piiride korrigeerimine arvestades maastiku iseloomu. Rohevõrgustiku analüüsis on Adavere möödasõidu koridori lõikumised rohevõrgustiku elementidega määratud konfliktikohtadeks. Teelõiguga ristuvad järgmised rohelise võrgustiku elemendid:

• Adaverest loodes asuv riigi tasandi rohekoridor (K1)

• Adaverest edelas asuv kohaliku tasandi tuumala (T3).

Joonis 12. Rohevõrgustiku paiknemine projekteeritava tee piirkonnas Järvamaa ja Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ põhjal

9 Põltsamaa valla rohevõrgustiku analüüs, Skepast&Puhkim OÜ, 2019

30 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Kaitstavad loodusobjektid

5.6.1. Natura 2000 võrgustiku alad ja hoiualad

Projekteeritavast maanteelõigust 3 km raadiuses ei ole ühtegi Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala ega hoiuala. Arvestades linnu- ja loodusalade ning hoiualade kaugust ei avalda kavandatav tegevus mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ega hoiualadele.

5.6.2. Kaitstavad liigid

Joonis 13 ja Joonis 14 on EELISe (september 2020) andmed kaitstavate taimeliikide kasvukohtade ja kaitstavate loomaliikide elupaikade ning vääriselupaikade kohta. I ja II kategooria liikide täpsete leiukohtade andmete avalikustamine lubatud ei ole (LKS 53 § lg 1). Seetõttu koostatakse avalikustamiseks KMH programmist eraldi versioon millest I ja II kategooria liikide leiukohasid puudutav informatsioon on eemaldatud. LKS kohaselt arvatakse I kaitsekategooriasse liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena ja liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. LKS kohaselt arvatakse II kaitsekategooriasse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. LKS kohaselt arvatakse III kaitsekategooriasse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka. III kaitsekategooria liikide soodsa seisundi tagatakse vähemalt 10 protsendi teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. Adavere alevikus asub III kaitsekategooria linnuliigi valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elupaik. Projekteeritavast maanteelõigust jääb elupaik ca 2 km kaugusele. Adavere aleviku keskuses on kaitsealune park, Adavere mõisa park (KLO1200466). Pargi pindala on 6,3 ha ja see jääb projekteeritavast maanteelõigust ca 2 km kaugusele. Pajusi külas on Põltsamaa jõel ja Liivoja veehoidlal II kaitsekategooria nahkhiireliigi veelendlane (Myotis daubentonii) elupaik. Projekteeritavast maanteelõigust jääb elupaiga välispiir lähimas kohas rohkem kui 2 km kaugusele. Kalme külas asub III kaitsekategooria linnuliigi valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elupaik. Projekteeritavast maanteelõigust jääb elupaik ca 1,5 km kaugusele. Teine Kalme külas asuv valge- toonekure elupaik jääb projekteeritavast maanteelõigust ca 500 meetri kaugusele.

31 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Põltsamaa linna kesklinnas asuvad kolm kaitsealust parki: Uue-Põltsamaa mõisa park (KLO1200489) pindalaga 8,3 ha, Vana-Põltsamaa mõisa park (KLO1200491) pindalaga 5,0 ha ja Kördiööbiku park (KLO1200472 ) pindalaga 5,4 ha. Loetletud parkide välispiirid jäävad projekteeritavast teelõigust lähimas punktis ca 3 km kaugusele. Vana-Põltsamaa mõisa pargis on III kaitsekategooria linnuliigi kodukakk (Strix aluco) elupaik. Projekteeritavast maanteelõigust jääb elupaiga välispiir lähimas punktis ca 3,5 km kaugusele. Põltsamaa jõe org on osaliselt II kaitsekategooria nahkhiireliikide põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), veelendlane (Myotis daubentonii) ja tiigilendlane (Myotis dasycneme) elupaik. Projekteeritavast maanteelõigust jääb elupaiga välispiir lähimas kohas ca 3 km kaugusele. Kalikülas asub olemasolevast maanteelõigust ca 150 meetri kaugusel III kaitsekategooria linnuliigi valge-toonekurg (Ciconia ciconia) elupaik. Projekteeritava maanteelõigu lõpust jääb elupaik ca 3 km kaugusele. Keskkonnaregistris registreeritud vääriselupaigad (VEP) on kantud Joonis 13 ja Joonis 14. Projekteeritavale maanteelõigule lähimad vääriselupaigad asuvad Järva valla Imavere külas ning Põltsamaa valla Kalme külas. Imavere külas asub VEP registrikoodiga nr. VEP206266. VEP-i põhitüüp on lehtmetsa naadi kasvukohatüüp. VEP-i pindala on 0.28 ha. Kalme külas asuva VEP-i registrikood on VEP204418. VEP-i põhitüüp on haaviku naadi kasvukohatüüp. Tegemist on rohke surnud puude ja lamapuiduga metsalaga. VEP-i pindala on 6,4 ha. Kõigi kaitstavate taime- ja loomaliikide ning VEP-ide asukohad ning ökoloogilised vajadused võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse ning võimalik mõju neile tuuakse välja KMH aruandes.

32 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Joonis 13. Kaitstavate taime- ja loomaliikide ning VEP-ide asukohad projekteeritava Adavere möödasõidu piirkonna

33 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Joonis 14. Kaitstavate taime- ja loomaliikide ning VEP-ide asukohad projekteeritava Põltsamaa möödasõidu piirkonnas

Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon

Välisõhu saastamine Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa põhimaantee trassi muutumine viib edaspidi liikluse Põltsamaa linnast ja Adaverest kaugemale, väheneb liikluskoormus, suureneb liiklusohutus ning seeläbi ka saasteainete heide välisõhku. Lisaks paranevad tulevikus eeldatavasti transpordivahendite tehnilised omadused ja seisund tervikuna, mis samuti aitab vähendada liiklusest tulenevat saastet. Transpordist tulenevad saasteained võivad kahjustada inimeste tervist eeskätt teede vahetus läheduses. Teelt lähtuvate negatiivsete mõjude vähendamiseks on Ehitusseadustikuga sätestatud tee

34 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm kaitsevööndi nõue ja selle ulatus erinevate tee liikide puhul10. Tegevuse kavandamisel tee vahetusse lähedusse peab tegevuse arendaja arvestama liiklusest põhjustatud negatiivsete mõjudega. Müra mõju Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust ja mürakategooriast. See, milline lubatud müratase välisõhus mingile alale kuulub sõltub sellest, millisesse mürakategooriasse ala kuulub (määratakse vastavalt ÜP maakasutuse juhtotstarbele). Koostatava Põltsamaa valla ÜP-ga määratakse järgmised mürakategooriad (ÜP seletuskirja ptk 6.3): • virgestusrajatiste maa-alad - I kategooria; • elamumaa, haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste alad ning rohealad - II kategooria; • ühiskondliku hoone maa-alad11 – IV kategooria; • äri ja tootmise maa-alad - V kategooria; • liikluse maa-alad – VI kategooria. Tööstus- ja liiklusmürale kehtivad erinevad normtasemed (vt Tabel 2).

Tabel 2. Müra normtasemed. Allikas: Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

Müra kategooria Müra piirväärtus, dB Müra sihtväärtus, dB Liiklusmüra Liiklusmüra I kategooria - virgestusrajatiste maa-alad 55 päeval 50 päeval ehk vaiksed alad 50 öösel 40 öösel II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja 60 ja 651 päeval 55 päeval sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa- 55 ja 601 öösel 50 öösel alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad III kategooria - keskuse maa-alad 65 ja 701 päeval 60 päeval IV kategooria - ühiskondlike hoonete maa-alad 55 ja 601 öösel 50 öösel 1 müratundliku hoone teepoolsel küljel

Vibratsioon Sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ on kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused, pidades silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset. Uutele projekteeritavatele elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutustele, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistubadele kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused on 79 dB päeval ja 76 dB öösel.12

10 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001?leiaKehtiv 11 Kõik muud alad, mis ei kuulu II kategooriasse 12 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110061

35 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Eelprojekti koostamise käigus viiakse läbi mürataseme modelleerimine vastavalt projekti lahendusele ja vajadusel (olulise mõju ilmnemisel) rakendatakse leevendavaid meetmeid mürataseme leviku piiramiseks. Mürauuringu tulemusi kajastatakse KMH aruandes.

Kultuurimälestised

Kultuurimälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus. Kultuurimälestiste kaitset reguleerib muinsuskaitseseadus13.

Muinsuskaitseamet on oma 20.07.2020 kirjaga nr 5.1-17.6/1526-114 edastanud Maanteeametile15 seisukoha, mille kohaselt tuleb eelprojekti KMH käigus läbi viia arheoloogiline uuring (MuKS § 31 lg 3), mis hõlmaks maastiku- ja vanade kaartide analüüsi ning nende põhjal arheoloogilist leiret. Mõju hindamisel kultuurimälestistele võetakse käesolevas KMH-s aluseks arheoloogilise uuringu tulemused.

Oma 01.03.2021 kirjas nr 5.1-17.6/415-116 Transpordiametile nõustub Muinsuskaitseamet Transpordiameti ettepanekuga arheoloogiliste uuringute läbiviimiseks, mille kohaselt viiakse KMH käigus läbi uuringute esimene etapp (olemasolevate materjalide (arhiiviallikate) läbitöötamine ning maastikuanalüüs kaugseire meetodeid kasutades (sh ajaloolised kaardid ja maakasutusplaanid, kohapärimus, aerofotod, Maa-ameti kõrgusandmete põhjal tehtud reljeefimudelid). Uuringute esimeses etapis tuleb olemasolevaid allikaid kontrollida kogu planeeringuala uute teetrasside ulatuses, kus ajalooliste allikate põhjal võib leiduda jälgi varasemast asustusest (MuKS § 31 lg 3) ning selles etapis ei ole võimalik välja tuua alasid, kus olemasolevate materjalide läbitöötamine ja maastikuanalüüs vajalik ei ole. Muinsuskaitseameti tungiv soovitus on teine etapp teha mitte hiljem kui projekteerimise ajal, et ehitustööde kavandamisel saaks arvestada uuringu tulemustega – seda juhul, kui uuringu käigus leitakse objekte, mille puhul tuleb kaaluda arheoloogiliste kaevamiste vajadust. Maastikuleire ei ole vajalik kogu planeeritud I klassi maantee tee ja teekaitsevööndi ning kogujatee tee ja teekaitsevööndi koridori ulatuses, vaid seal, kus esimeses etapi tulemuste põhjal võimalikke arheoloogilisi objekte ja kultuuripärandit tuvastati. Muinsuskaitseameti teatel on Adavere-Põltsamaa lõigu ääres on Tartu Ülikooli arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo andmebaasis registreeritud mitmeid teateid muististe ja arheoloogiliste juhuleidude kohta. Teated ei ole alati kohatäpsusega antud, mistõttu ei saa kindlalt piiritletud alasid välja tuua. Samuti võivad registreeritud üksikleiud viidata leiukohtade ümber olevale ulatuslikumale muistisele. Arheoloogilise leiu tunnustega asja17 leidmisel ehitustööde tegemise käigus on leidja kohustatud säilitama leiu ja leiukoha muutmata kujul. Leiust tuleb viivitamata teatada Muinsuskaitseametile.

13 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013 14 Kiri ei ole laekunud KMH programmi seisukohtade küsimise ega avalikustamise menetluse käigus ja seetõttu seda KMH programmile ei lisata. Vajadusel saab kirjaga tutvuda Transpordiametis pöördumise alusel. 15 Alates 01.01.2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks. KMH tekstis viidatakse Maanteeametile kui on tegemist ennem 01.01.2021 tehtud otsustega, muul juhul on Maanteeamet asendatud Transpordiametiga 16 Kiri ei ole laekunud KMH programmi seisukohtade küsimise ega avalikustamise menetluse käigus ja seetõttu seda KMH programmile ei lisata. Vajadusel saab kirjaga tutvuda Transpordiametis pöördumise alusel. 17 Muinsuskaitseseaduse § 24 lg 1: Arheoloogiline leid on maasse, maapinnale, ehitisse, veekogusse või selle põhjasetetesse ladestunud või peidetud arheoloogiline, sealhulgas ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu

36 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Leitud asi jäetakse kuni ametile üleandmiseni leiukohta. Leidja võib leitud asja leiukohast eemaldada ainult ameti nõusolekul või juhul, kui asja säilimine satub ohtu. Arheoloogilist leidu ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise, väljakaevamise või muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada.18 Projekteeritavast teelõigust lähemal kui 500 meetrit kultuurimälestisi registreeritud ei ole – vt Joonis 15 ja Joonis 16. Projekteeritavale teelõigule lähimad kultuurimälestised on:

• ohvrikivi 9560

• asulakoht 9369 • asulakoht 9336 KMH koostamisel arvestatakse ka muu kultuuripärandiga, mis jääb kavandatava maantee käsitlusalasse, sealhulgas:

• Moonakamaja (pärandkultuuri objekti kood 616:MOM:005); • Lombi talukoht (kood 616:TAK:016); • Muda mets (kood 616:KON:002); • Läti (Lätti, ka Bernardshof) karjamõis (Adavere mõis); • Mällikvere (Melligfer) kõrvalmõis (Uue-Põltsamaa mõis); • Mõhküla (Mochküll) karjamõis (Vana-Põltsamaa mõis).

kultuuriväärtusega inimtekkeline ese või esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha. 18 Muinsuskaitseseaduse § 27 lg 1–3, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013

37 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Joonis 15. Kultuurimälestised projekteeritava Adavere möödasõidu piirkonnas. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus ja Kultuurimälestiste Riiklik Register

Joonis 16. Kultuurimälestised projekteeritava Põltsamaa möödasõidu piirkonnas. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus ja Kultuurimälestiste Riiklik Register

38 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Asustus ja maakasutus

Asustatud punktidest läbib projekteeritav teelõik Järva maakonnas Imavere küla, Jõgeva maakonnas Kalme küla, Mõhküla, Mällikvere küla ja Võhmanõmme küla ning Põltsamaa linna. Hetkel olemasolev maanteelõik läbib Adavere alevikku ja Põltsamaa linna. Projekteeritavate ümbersõitudega suunatakse peamine liiklusvoog (sh rasketransport) tiheasustusaladest eemale, mistõttu on kavandataval tegevusel positiivne mõju tiheasustusalale. Ümbersõitudega väheneb müratase ja õhusaaste ning paraneb liiklusohutuse olukord aleviku elamualadel. Joonis 17 on ohtlike ettevõtete ohualade ulatused Maa-ameti kaardirakenduse andmete põhjal. Projekteeritava Adavere möödasõidu lähedusse Imavere külas jääb Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakenduse andmete kohaselt C-kategooria ohuga ettevõtte Airok OÜ Mägede viljakuivati vedelgaasipaigaldis. Lähtudes ettevõttes käideldavatest kemikaalidest (propaan-butaan) võib eeldada, et tegemist on nii soojuskiirguse kui ülerõhu ohualaga. Ohuala raadius on 382 meetrit ja see ei ulatu projekteeritava teelõiguni. Projekteeritava Põltsamaa möödasõidu lähedusse jääb ka C-kategooria ohuga ettevõtte Alexela AS Põltsamaa tankla. Lähtudes ettevõttes käideldavatest kemikaalidest (bensiin, diislikütus ja propaan- butaan) võib eeldada, et tegemist on nii soojuskiirguse kui ülerõhu ohualaga. Ohuala raadius on 434 meetrit ja see ulatub projekteeritava teelõiguni. Projekteeritav Põltsamaa möödasõit läbib C-kategooria ohuga ettevõtte Vedelgaas OÜ Mällikvere PÜ viljakuivati vedelgaasipaigaldise ohuala. Lähtudes ettevõttes käideldavatest kemikaalidest (propaan- butaan) võib eeldada, et tegemist on nii soojuskiirguse kui ülerõhu ohualaga. Ohuala raadius on 382 meetrit. Käitiste ohualade ulatused määratakse riskianalüüsis käideldavate kemikaalide üheaegselt hoiustatava kemikaalide kogusete ja kemikaalide omaduste põhjal. Juhul, kui hoiustavate kemikaalide nomenklatuur või kogused muutuvad, siis võib muutuda ka ohuala ulatus. Projekteeritav maanteelõik ristub ka Jõgeva ja Põltsamaa linnasid läbi Lustivere ja Pudivere ühendava C-kategooria gaasitorustikuga, mille valdaja on Adven Eesti AS.

Kemikaaliseaduse § 32 sätestab erinõuded ehitiste projekteerimisel. Projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmisel tuleb arvestada käitisest lähtuvate asjaoludega. Seejuures tuleb muuhulgas:

• kindlaks teha doominoefektiga käitised; • arvestada olemasoleva käitise läheduses paiknevaid ehitisi, nagu liiklusmagistraalid, kui nende paigutus võib suurendada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskust;

• säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning võimaluse korral peamiste transpordiliinide vahel;

• rakendada olemasolevas käitises vajaduse korral lisameetmeid; • tagada suurõnnetuse riski või selle tagajärgede raskuse suurenemisel avalikkuse ja käitisest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda jääda võivate isikute teavitamine. Ohtliku ettevõtte ohualasse ehitise kavandamisel tuleb ehitusprojekt esitada Päästeametile kooskõlastamiseks (KeMS § 32 lg 4 p 3). Päästeamet hindab kooskõlastamisel, kas:

39 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

1) kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust; 2) õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad; 3) enne planeeringu kehtestamist või ehitusloa andmist peab käitist käitav isik ettevõtte asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele ja Päästeametile esitama lisainformatsiooni.

Joonis 17. Ohtlike ettevõtete ohualade välispiiride ulatus projekteeritava maanteelõigu suhtes. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus

Teed

Põhimaantee nr 2 Tallinn–Tartu–Võru-Luhamaa kuulub üleeuroopalisse transpordi-võrgustikku TEN-T. Euroopa teedevõrgus kannab maantee tähistust E263. Maantee ühendab Eesti Vabariigi pealinna Lõuna-Eestiga ja Luhamaa piiripunktiga. Käesoleva KMH käigus käsitletakse rajatavat maanteelõiku km 108,1 – 128,1 lõigul Adavere-Põltsamaa. Lõik saab alguse Järva maakonnas Imavere külas ning lõppeb Jõgeva maakonnas Annikvere külas suubumisega olemasolevale maanteele. Põhimaantee nr 2 liiklussagedus on Teeregistris jaotatud mitmeks lõiguks. Liiklussageduste andmed on toodud Tabel 3.

40 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Tabel 3.Põhimaantee nr 2 liiklussagedused projekteeritava maanteelõigu piirkonnas

SA VAAB AR Algus km Lõpu km AKÖL [%] a/ööp [%] a/ööp [%] a/ööp

109,997 118,555 7604 88 6596 2 212 10 796

118,555 123,268 7870 84 6522 5 460 11 888

123,268 126,923 7199 85 6028 3 266 12 905

126,923 135,214 7321 85 6154 3 265 12 902

Projekteerimise käigus viidi läbi liiklusuuring (Skepast&Puhkim OÜ 2020) mille käigus teostati muuhulgas liiklusloendused, liiklusprognoos ja kergliikluse vajaduse hindamine. Joonis 18 on liiklussagedused 2020. ja 2048. aastal liiklusuuringu põhjal.

Joonis 18. Liiklussagedused AKÖL 2020/2048 (a/h) põhimaanteel

Maaparandussüsteemid

Adavere möödasõidu osas läbib projektala järgmise maaparandussüsteeme:

• LASSI koodiga 2103480020080, ehitise kood 002; • KARUALLIKA/TTP646 koodiga 2103000010240, ehitise kood 001; • RAJA 1 koodiga 6113200020170, ehitise kood 001; • RAJA 1 koodiga 6113200020110, ehitise kood 002;

41 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

• RÄSNA koodiga 6113200020000, ehitise kood 001; • AIDA koodiga 6113200021010, ehitise kood 001.

Põltsamaa ümbersõidu osas läbi projektala MP süsteeme:

• ALASTVERE koodiga MS 2103420020000, ehitise kood 001; • ANIKVERE koodiga MS 2102960010020, ehitise kood 005; • MÄLLIKVERE I koodiga 2103000010940 ehitise kood 001,002, 003; • MÄLLIKVERE I koodiga 2103000010950 ehitise kood 001; • MÄLLIKVERE II koodiga 2103000010920 ehitise kood 001; • MÄLLIKVERE I koodiga 2103420020070, ehitise kood 001; • PARDI koodiga 2103420020060, ehitise kood 001; • PARDI koodiga 2103420020050, ehitise kood 001; • PARDI koodiga 2103420020040, ehitise kood 001; • PARDI koodiga 2103420020030, ehitise kood 001.

Maaparandussüsteemide andmed täpsustatakse projekteerimise käigus, projektlahenduse koostamisel arvestatakse maaparandussüsteemide toimimise vajadusega.

42 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm 6. Hindamismetoodika kirjeldus

Uurimistööd Projekteerimise käigus viiakse läbi rida uurimistöid, mille tulemusi kasutatakse ka KMH läbiviimisel, järelduste tegemisel ning põhjendatud vajadusel leevendus- ja seiremeetmete väljatöötamisel:

• geodeetilised uurimustööd teostatakse mahus, mis võimaldab projekti eesmärgi täitmist; • geotehnilised uurimustööd teostakse asukohas ja mahus, mis võimaldab teemaplaneeringus toodud maantee, kogujateede, juurdepääsuteede, ristmike ja rajatiste projekteerimist; • hüdroloogilised uuringud ja arvutused teostatakse mahus, mis võimaldab sildade projekteerimist. Selleks modelleeritakse veetase rajatavate sildade asukohas; • liiklusuuringu ja prognoosi käigus analüüsitakse senist liiklust, viiakse läbi täiendavad liiklusloendused ning koostatakse liiklusprognoos; • olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamise käigus selgitatakse antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud ning arvestatakse nendega põhiprojekti koostamisel; • mürauuring käsitleb olemasolevat, ehituse järgset ja prognoositavat olukorda vastavalt keskkonnaministri 16.12 2016. a määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud tingimustele ja toob välja müratõkete rajamise vajadusega kohad ning rajatavate müratõkete parameetrid. Müratõkkeid rajatakse vaid eluhoonena kasutusluba omavate hoonetele, mille kontroll toimub Ehitisregistri alusel [1]; • paralleelselt eelprojekti koostamisega viiakse Maanteeameti19 tellimusel eraldiseisvalt läbi loomastiku seire- „ Riigitee nr 2, km 90–142, Mäo- ulukiseire“ – töövõtja Rewild OÜ; • arheoloogiline uuring, mis hõlmab maastiku- ja vanade kaartide analüüsi ning nende põhjal arheoloogilist leiret. Töövõtja selgub KMH programmi menetluse jooksul. KMH läbiviimisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest, nende puudumisel ekspertarvamusest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)20. KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS-e §-s 20 esitatud nõudeid.

KMH läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi kodulehel21 avaldatud asjakohaseid juhendmaterjale. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KMH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna (põhjavesi, pinnavesi, sademevesi, sh valingvihmad, pinnas, kaitstavad loodusobjektid, taimestik, loomastik, rohevõrgustik jms), kultuurilise keskkonna ning sotsiaal-majanduslikke (inimeste tervis, heaolu ja vara, välisõhu kvaliteet, müraolukord, vibratsioon) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed.

19 Alates 01.01.2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks. KMH tekstis viidatakse Maanteeametile kui on tegemist ennem 01.01.2021 tehtud otsustega, muul juhul on Maanteeamet asendatud Transpordiametiga. 20 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011015 21 https://www.envir.ee/et/kmh-uuringud-ja-juhendid

43 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:

− teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine; − varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine;

− kavandatava tegevusega kaasneva mürataseme modelleerimine; − ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;

− konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;

− konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega. KMH käigus:

− kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi; − hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid (mõju võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH programmi mahus, mõju olulisust täpsustatakse KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõjude ulatus; − pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: müraolukord, välisõhu seisund, veerežiim ja vee kvaliteet, roheline võrgustik, elamualade paiknemine jms; − hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid;

− analüüsitakse kavandatava tegevuse seoseid strateegiliste planeerimisdokumentidega; − antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KMH aruande koostamise käigus: 1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive, juhul kui projekteerimise või mõju hindamise käigus tekib vajadus neid välja töötada; 2) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. KMH käigus arvestamisele kuuluvad lähtematerjalid vt KMH programmi ptk 10. KMH läbiviimisel tuginetakse suures osas varem koostatud uuringutele ja analüüsidele ning käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele materjalidele. KMH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib: − eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

44 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

− põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või − seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.22 KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. On erinevad asjaolud, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. Eeldatavate mõju prognoosimeetodite kirjeldus valdkondade kaupa vt Tabel 4.

Tabel 4. Eeldatavad mõjude prognoosimeetodid

Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod

Müra ja Projekti koostamise käigus viiakse läbi mürauuring, sh kavandatava vibratsioon tegevusega kaasneva müra modelleerimine, mille tulemused võetakse aluseks müra mõju hinnangu andmisel. Modelleerimisel kasutatakse aktsepteeritud metoodikat, mille täpsem kirjeldus esitatakse KMH aruandes. Lisaks hinnatakse vibratsiooni tugevust ja levikut. Välisõhk Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse varasemate analoogsete objektide kohta koostatud hinnangutele ning eksperthinnangule, mille põhjal hinnatakse kavandatava tegevusega kaasneva välisõhu saaste levikut elamualadele vm tundlikesse piirkondadesse. kaitstavad Hindamise aluseks on eelkõige keskkonnaregistri ja EELIS-e andmebaasi loodusobjektid andmed, samuti kaitsealade kaitsekorralduskavade andmed. Vajaduse korral kasutatakse ka varasemate inventuuride ja uuringute andmeid. Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse kaardikihtide analüüsile ja eksperthinnangule. Arvesse võetakse kaitstavate loodusobjektide spetsiifikat ja taluvust erinevate mõjufaktorite suhtes. Taimestik, Hindamisel tuginetakse projektiga paralleelselt koostatavale ulukiuuringule loomastik ja ning varasematele eksperthinnangutele ja soovitustele. Taimestikule rohevõrgustik avalduva võimaliku mõju hindamiseks analüüsitakse erinevaid kaardimaterjale, kehtestatud ja koostamisel olevaid planeeringuid, kaitstavate alade kaitsekorralduskavasid ning andmebaase: metsaregister,

22 KeHJS § 22; Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015018?leiaKehtiv

45 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod Eesti põhikaart, ortofoto, mullakaart, EELIS-e andmebaas, Eesti märgalade inventuur jms. Maastik ja Eksperthinnangu koostamisel lähtutakse projekteerimise käigus maakasutus läbiviidavatest uuringutest (olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine, piirangute täpsustamine), olemasolevast teabest, Maa- ameti kaardirakendusest, planeeringutest jms. Kasutatakse kaardianalüüsi. Põhja- ja Hindamise aluseks on projekteerimise käigus läbi viidavad geodeetilised, pinnavesi, elanike geotehnilised ja hüdroloogilised uurimistööd, keskkonnaregistri veevarustus, puukaevude ja veekogude andmebaasid, varasemate uuringute ja sademevesi veemajanduskava andmed ning ekspertarvamus. Mõju inimeste Hindamise aluseks on projekteerimise käigus teostatavad uuringud: tervisele, heaolule liiklusuuring, olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine, ja varale piirangute täpsustamine, kergliiklusteede vajaduse hindamine. Samuti lähtutakse uuringutest ja ekspertarvamustest, mis annavad aluse hinnata mõju tervisele ja heaolule (müra, välisõhu saaste, liikumisvajadus jms).

46 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm 7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.23 Käesolev peatükk sisaldab teavet kavandatava tegevuse eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta. KMH läbiviimise käigus analüüsitakse kavandatavat tegevust eeldatavalt mõjutatava keskkonna kontekstis. Lähtudes sellest on määratletud eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga tegevused, mida käsitletakse edaspidi KMH aruandes.

Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala

Mõjuala ulatus võib erinevate mõjufaktorite lõikes oluliselt erineda. Näiteks muutused inimeste liikumisteedes on piirkondliku mõjuga ja mõjutavad paljusid liiklejaid, müraolukorra muutumine mõjutab teekoridori lähedast ala kuni mitmesaja meetri kauguseni, teetrassi ehitusest tulenev elupaiga kadu on aga käsitletav väga lokaalses mõõtmes. Mõju ulatust tuleb seega hinnata iga mõjufaktori jaoks eraldi.

Mõju hindamisel arvestatakse mõjualana piirkonda kuni sellise kauguseni, nagu kavandatavast tegevusest tulenev oluline keskkonnamõju ulatub. Ühtlasi arvestatakse keskkonnamõju hindamisel seda, kui palju tee rekonstrueerimine/ehitamine hõlmab uusi alasid ehk millises ulatuses saab keskkond otseselt ja pöördumatult mõjutatud/muudetud. Tulemused esitatakse KMH aruandes.

Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ja iseloomust ning tegevuse asukohast ei ole ette näha, et sellega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne mõju mõnele naaberriigile.

Mõjuallikad

Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, iseloomust ja kirjeldusest (vt ptk 3). Sellest tulenevalt on võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need maantee rekonstrueerimise ja kasutusega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda rekonstrueeritava maantee ümbruses. Mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks ja kasutusaegseteks. Ehitusaegsed mõjuallikad:

− metsa raie – kaasneb teekoridori laiendamise ja loomisega; võimalik mõju taimestikule ja loomastikule;

− heited vette ja pinnasesse – võivad kaasneda liig- ja sademevee ärajuhtimisega ning avariiolukordadega; võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele;

23 KeHJS § 22; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014?leiaKehtiv

47 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

− välisõhu saaste, peamiselt tolm ja mustkatte paigaldamisega seotud lenduvad orgaanilised ühendid – kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule;

− müra – kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule;

− vibratsioon - kaasneb ehitusmasinate tegevusega; võimalik mõju inimese varale; − jäätmeteke – kaasneb ehitusmaterjalide kasutuse ja ehitusmasinate tööga;

− piirkonna veerežiimi muutmine;

− ressursikasutus – on seotud ehitusmaterjali kohaleveo ja kasutamisega; − avariiolukorrad – võivad kaasneda ehitusmasinate tööga. Kasutusaegsed mõjuallikad: − müra – kaasneb liiklusega rekonstrueeritud maanteel; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule;

− heited vette ja pinnasesse – võivad kaasneda liig- ja sademevee ärajuhtimisega ning avariiolukordadega; võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele;

− valgus – ebaõige lahenduse korral võib kaasneda valgusreostus, mõju olulisus sõltub projektlahendusest; võimalik mõju elustikule ning inimeste heaolule.

Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes eeldatava mõju olulisusest

Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate (vt ptk 7.2) kaudu.

7.3.1. Pinnas ning põhja- ja pinnavesi

Kavandava tegevuse potentsiaalseteks olulisemateks tagajärgedeks on ehitusaegne heide vette (nt ehitusmaterjalide ja pinnase sattumine vooluveekogusse sildade ehituse ajal) ja pinnasesse. Tahkete ainete uputamise võimalikud mahud selguvad projekteerimise käigus. Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel. Rekonstrueeritava maanteelõigu geodeetilised, geotehnilised ja hüdroloogilised uuringud on teostatud projekteerimise käigus. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda vastavate uuringute tulemustest ning vältida põhja- ja pinnavee reostamist. Projektlahendusega tuleb kavandada meetmed, et võimalikke saasteaineid ei satuks keskkonda olulisel määral, sest see võib mõjutada piirkonna põhja- ja pinnavee seisundit. Vastavalt tehnilises kirjelduses [1] toodud soovitusele on projektiga välditud tee rajamine süvendisse lubjakivis nitraaditundlikul alal ja survelise põhjaveega alal. Seega ei mõjuta kavandatav tegevus põhjaveekogumit. KMH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse seoste kohta veekaitse eesmärkide saavutamisele.

48 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

KMH käigus analüüsitakse ehitus- ja kasutusaegseid mõjusid vooluveekogudele. Seejuures selgitatakse:

• millised mõjud kaasnevad sildade ehitusega täpsemalt ja milliseid leevendusmeetmeid (nt kalade kude- ja rändeajad) on vaja mõjude minimeerimiseks rakendada; • kas sillad võivad põhjustada vooluveekogude hüdroloogilise režiimi olulist muutumist ning kallaste ja teerajatiste uhtumist;

• kas sildade juures on planeeritud silla-alune kallasrada piki jõge; • kas sildade konstruktsioonid tagavad vooluveekogude kallastel takistamatud liikumisvõimalused inimestele ja loomadele ka kõrgveeseisu ajal. Vooluveekogude vee kvaliteedi säilitamiseks pööratakse tähelepanu sademevee ärajuhtimise lahendusele. Teelt ärajuhitav sademevesi ei tohi põhjustada veekvaliteedi halvenemist (teelt võib kraavide kaudu jõuda sademeveega jõkke saasteaineid, sh raskemetalle). Kui KMH käigus selgub, et vooluveekogude vee kvaliteet võib halveneda, tuleb projektis välja töötada lahendused selle ärahoidmiseks. Kavandatava tegevuse ehitus- ja kasutusaegset võimalikku mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele hinnatakse KMH käigus, kui on olemas vastavate uuringute tulemused ja vastav projektlahendus.

7.3.2. Kaitstavad loodusobjektid

Mõju hindamisel arvestatakse kaitstavate liikide registreeritud elupaikade ja kasvukohtadega. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele hinnatakse kogu ehitamiseks kasutataval maa-alal, ehitamiseks vajalikele tegevustele ning tee kasutamisel teeohutuse nõuete (nt külgnähtavus) tagamisele. Kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärgid ja kaitsekord ning ehitusprojektiga ette nähtud tegevused peavad olema omavahel kooskõlas. Kavandatava tegevuse võimalikku mõju kaitstavatele liikidele hinnatakse KMH käigus täpsemalt, kui on olemas vastav projektlahendus.

7.3.3. Taimestik ja loomastik

Piirkonna taimestikku mõjutab eelkõige maanteekoridori laiendamine – otsene ja pöördumatu kadu tee laienduse alla jääval alal ning maantee klassist tulenev kõrghaljastuse raie nähtavuskoridori alal. Loomastikku võib mõjutada tee laiendamisega kaasnev liikumispiirang ja ohtu sattumise võimalus (otsene mõju), aga ka sõidukite liikumisega ja nende poolt tekitatava müraga kaasnevad häiringud (kaudne mõju). Kavandatava tegevuse võimalikku mõju taimestikule ja loomastikule hinnatakse täpsemalt KMH käigus, kui on olemas vastav projektlahendus.

7.3.4. Roheline võrgustik

Rohelise võrgustiku ja põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa projekteeritava lõigu omavaheliste konfliktide kohad määratakse asjakohaste planeeringute (vt ptk. 4) põhjal. Leevendavad

49 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm meetmed konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks saab määrata iga konkreetse konfliktikoha jaoks tehtavate hinnangute alusel. Seega on konfliktide lahendamine antud juhul konkreetse projekti ülesandeks. KMH käigus tehakse ettepanekud olulist mõju leevendavate meetmete rakendamiseks.

7.3.5. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon

Tee ehitamisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud müra, vibratsiooni, tolmu ja lõhna levimine lähipiirkonda. Kasutusaegselt on võimalik mürataseme tõus teelõigu läheduses paiknevatel aladel tulenevalt sõidukiiruse tõusust, liikluskoormuse suurenemisest ning tee asukoha muutumisest (laienemine ja tee telgjoone muutumine teeõgvenduse piirkonnas). Müra ja õhusaaste levik sõltub oluliselt klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu pidevalt muutuv. Meteoroloogilised tingimused nagu õhutemperatuur, tuule suund ja kiirus määravad ära saasteainete püsimise ja levimise õhus. Tuulise ilmaga on saasteainete kontsentratsioonid reeglina madalamad, mis on tingitud parematest hajumistingimustest. Mida tugevam tuul, seda rohkem on õhus turbulentseid keeriseid ning seda kiiremini õhusaaste hajub. Oluline saaste hajumist soodustav tegur on ka päikesekiirgus, mis tekitab maapinna soojendamise kaudu tõusvaid õhuvoole. Seega tekivad kohalikud õhusaaste probleemid peamiselt ebasoodsatel ilmastikutingimustel. Välisõhu kaitse seaduse tähenduses on ebasoodsad ilmastikutingimused maapinnalähedases õhukihis saasteainete akumuleerumist soodustavad tingimused, nagu omavahelises koostoimes temperatuuri inversioon vahetult maapinnalähedases õhukihis, vertikaalse turbulentsi puudumine ja tuulekiirus null kuni kaks meetrit sekundis. Projekteerimise käigus toimub kavandatava tegevusega kaasneva müra modelleerimine, mille käigus võetakse arvesse nii olemasolevat kui ka prognoositavat liiklussagedust ning vajaduse korral tehakse ettepanekud müra mõju vähendamiseks (nt müratõkete rajamiseks). KMH lähtub müra mõju hindamisel koostatavast mürauuringust. Hinnang kavandatava tegevusega kaasnevale välisõhu olukorrale ja saastatuse (tolm, lõhnaained) levikule ning välisõhu kvaliteedi vastavusele kehtestatud piirväärtustega, samuti ehitustöödega kaasneva vibratsiooni mõjule, antakse KMH aruandes.

7.3.6. Mõju kultuuripärandile

KMH käigus hinnatakse mõju seoses kultuuripärandiga ja arheoloogilise kultuurkihi võimaliku esinemisega ja analüüsitakse selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning tehakse ettepanekud sobivaima lahendusvariandi (leevendusmeetme) valikuks. Ehitus- ja kaevetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Mõju hindamise aluseks on koostatav arheoloogiline uuring (vt ptk. 6).

7.3.7. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale

KMH kontekstis käsitletakse võimalikku mõju inimeste tervisele ja heaolule, lähtudes peamiselt joogivee ja välisõhu, sh müra, seisundist ning võimalikku füüsilist mõju inimeste varale. Mõjude

50 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm hindamisel arvestatakse käsitlusalasse (eeldatavasse mõjualasse; vt ptk 7.1) jääva asustusega, kuid kui oluline mõju võib ulatuda kaugemale, siis käsitletakse mõju niikaugele, kui see osutub vajalikuks. Eeldatav mõju elanike joogiveevarustusele Projekteeritava maanteelõigu lähiümbruses on peamiselt hajaasustus, kus elanike veevarustus on lahendatud eraldiseisvate kaevude baasil. Eeldatavalt on kõik piirkonna puurkaevud kantud Keskkonnaregistrisse. Mõju hindamise käigus arvestatakse ka mõjualale jäävate Keskkonnaregistrisse kandmata puurkaevudega, kuid arvestama peab asjaoluga, et vastavalt keskkonnaregistri seaduse § 6 lg 1 ei tohi Keskkonnaregistrisse kandmata keskkonnaandmeid kasutada keskkonnalubade ja keskkonnakasutuse registreerimise taotluste menetlemisel ning planeeringute ja arengukavade koostamisel. Projekteeritava tee võimalikku mõjualasse jäävate olemasolevate salvkaevude asukohad selgitatakse välja projekteerimise käigus. Salvkaevude olemasoluga on võimalik arvestada, kui need on kantud topo-geodeetilisele alusplaanile. KMH aruandes antakse hinnang võimaliku olulise mõju kohta salvkaevudele. Ei ole tõenäoline, et tee rekonstrueerimine mõjutab veetaset puurkaevudes. Projekteerimise käigus tuleb jälgida, et oleksid tagatud maanteele ja liiklussõlmedele lähemal asuvatele puurkaevudele määratud sanitaarkaitsealad. Võimaliku mõju ulatust ja olulisust piirkonna veevarustusele täpsustatakse KMH käigus. Välisõhu seisund ja müraolukord Hinnang välisõhu seisundile ja müraolukorrale seoses kavandatava tegevusega antakse KMH aruandes (vt ptk 7.3.5). Nende hinnangute tulemustest lähtuvalt antakse hinnang ka selle mõju ulatuse ja olulisuse kohta inimeste heaolule ja tervisele. Eeldatav mõju inimeste varale KMH käigus antakse hinnang võimalikule füüsilisele mõjule inimeste varale (maantee laiendusel teemaa alla jääv maa, võimalik mõju olemasolevatele ehitistele jms). Mõju hinnang inimeste varale ei sisalda ehitiste väärtuse võimalikku muutust rahalises mõttes, sest vara turuväärtuse või selle muutuse hindamine ei kuulu KMH ülesannete hulka. Inimeste liikumisvõimaluste muutumine KMH käigus käsitletakse mõju kohalikele elanikele seoses juurdepääsuteede asukohtade muutumisega, st kuidas inimesed tulevikus hakkavad valdade keskustesse või muudesse tõmbekeskustesse liikuma. Lisaks antakse hinnang kiire abi juurdepääsude võimaluse muutumise kohta.

7.3.8. Jäätmeteke

Suuremal hulgal jäätmeid (ehitusjäätmed, pakendid jms) tekib tee ehitamise käigus. Praktiliselt kogu vajalik ehitusmaterjal tuuakse ehitusplatsile mujalt. Ehitusjäätmed koosnevad eeldatavasti metall- ja raudbetoonkonstruktsioonide kohale vedamiseks vajalikest pakenditest (nt puidust transpordialused ja -sõrestikud, kilepakendid, plastikust vm materjalist pakke- ja täitematerjal jms). Ehitusjäätmete

51 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm hulka tuleb lugeda ka võimalikud metallosade jäägid, ehituse käigus ajutiselt kasutatavad puitkonstruktsioonid jms. Ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus tekib samuti jäätmeid (purunenud detailid, kasutatud õlid, rehvid jms). Ehitustööliste tegevusega kaasneb olmejäätmete teke (pakendid, toidujäätmed, segaolmejäätmed). Tee kasutusperioodil ei teki olulistes kogustes jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid. Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele, Järva valla ja Põltsamaa valla jäätmehoolduseeskirjale ja objekti keskkonnahoiukavale, määrata vastutajad ning tagada asjakohane järelevalve (ehitustööde käigus) ja aruandlus. Ülaltoodud aspekte arvesse võttes ja nõuetekohaselt toimides on jäätmetega seonduv oluline negatiivne keskkonnamõju (sh piirkonna prügistamine ning pinnase- ja põhjaveereostus) välditav.

52 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm 8. KMH koostamise ja menetlemise ajakava

KMH ajakava koostamisel on aluseks KeHJS-ega sätestatud KMH menetlusetapid ja menetluseks ette nähtud aeg ning KMH läbiviimiseks, sh KMH programmi ja aruande koostamiseks vajalik aeg. Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb muuhulgas sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha KMH menetlustoimingute reaalsest kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. Tegelik ajakava sõltub menetlusprotsessi etappidele reaalselt kuluvast ajast. Hea töökorraldusega on tõenäoliselt võimalik lühendada KMH programmi ja aruande materjalide läbivaatamise kestust otsustaja/arendaja poolt ning teavitamistele kuluvat aega. Samuti ei viivita KMH läbiviija vajalike täienduste-täpsustuste sisseviimisel KMH programmi ja aruandesse põhjendamatult, kuid tuleb arvestada, et tööks vajalik aeg sõltub avalike väljapanekute ja avalike arutelude käigus esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust, mida ei ole võimalik prognoosida. Kavandatava tegevuse KMH ning selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava vt Tabel 5. Tabelis on kursiivis märgitud KeHJS-ega sätestatud tähtajad.

Tabel 5. KMH läbiviimise eeldatav ajakava

Tegevus Periood, aeg Täitja

KMH algatamine 16.06.2020 Transpordiamet KMH eksperdirühm koos arendajaga tööks vajalik aeg Skepast&Puhkim, (Transpordiamet) koostavad KMH programmi Transpordiamet eelnõu Arendaja esitab KMH programmi eelnõu -24 Transpordiamet otsustajale (Transpordiamet) Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust 06.11.2020 Transpordiamet nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks Asjaomane asutus25 esitab, lähtudes oma 30 päeva jooksul Asjaomased pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH programmi KMH programmi asutused (vt ptk 9.1) kohta seisukoha saamisest Viimane seisukoht laekus 22.12.2020

Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab 14 päeva jooksul Transpordiamet arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH asjaomaste asutuste programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta

24 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja planeerimiseks 25 KeHJS § 23 lg 1: Asjaomased asutused on asutused, keda [---] kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu.

53 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Tegevus Periood, aeg Täitja seisukohtade saamisest

Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse 08.01.2021 Skepast&Puhkim, korral KMH programmis parandused ja Transpordiamet täiendused ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud -26 Transpordiamet programmi Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja 22.01.2021 Transpordiamet täiendatud programmi27 Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust 14 päeva jooksul Transpordiamet väljapanekust ja avalikust arutelust kontrolli tulemuste selgumisest. Eeldatavalt veebruar 2021.

Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku kestusega vähemalt Transpordiamet väljapaneku 14 päeva Eeldatavalt veebruar 2021.

Avaliku väljapaneku käigus laekunud tööks vajalik aeg28 Skepast&Puhkim, seisukohtade analüüs Eeldatavalt veebruar Transpordiamet 2021. Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH esimesel võimalusel Transpordiamet programmi avaliku arutelu pärast avaliku väljapaneku lõppu. veebruar 2021. KMH programmi täiendamine lähtudes 30 päeva jooksul Skepast&Puhkim, avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja avaliku arutelu Transpordiamet vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele toimumisest. vastamine Eeldatavalt veebruar-märts 2021.

26 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja planeerimiseks 27 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud 28 Sõltub avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust

54 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Tegevus Periood, aeg Täitja

Arendaja esitab KMH programmi otsustajale -29 Transpordiamet nõuetele vastavuse kontrollimiseks Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust 30 päeva jooksul Transpordiamet nõuetele ja teeb programmi nõuetele vastavaks KMH programmi tunnistamise otsuse. saamisest Eeldatavalt märts- aprill 2021. Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlus- 14 päeva jooksul Transpordiamet osalisi ning avaldab teate Ametlikes otsuse tegemisest Teadaannetes Eksperdirühm viib läbi KMH koostab aruande (ja Eeldatavalt Skepast&Puhkim esitab selle arendajale) september 2021. Arendaja esitab KMH aruande otsustajale -30 Transpordiamet Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust 21 päeva jooksul Transpordiamet nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele KMH aruande seisukoha esitamiseks saamisest Eeldatavalt september 2021.

Asjaomane asutus esitab, lähtudes oma 30 päeva jooksul Asjaomased pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH aruande KMH aruande asutused (vt ptk 9.1) kohta seisukoha saamisest Eeldatavalt oktoober 2021.

Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab 21 päeva jooksul Transpordiamet arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH asjaomaste asutuste aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta seisukohtade saamisest Eeldatavalt november 2021.

Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse tööks vajalik aeg31 Skepast&Puhkim, korral KMH aruandes parandused ja täiendused Eeldatavalt Transpordiamet ning selgitab seisukohtade arvestamist või november- põhjendab arvestamata jätmist detsember 2021.

29 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja planeerimiseks 30 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja planeerimiseks 31 Sõltub asjaomaste asutuste poolt esitatud seisukohtadega seotud töömahust

55 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Tegevus Periood, aeg Täitja

Arendaja esitab otsustajale KMH täiendatud -32 Transpordiamet aruande Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja 21 päeva jooksul Transpordiamet täiendatud aruannet33 aruande saamisest Eeldatavalt detsember 2021.

Otsustaja teavitab KMH aruande avalikust 14 päeva jooksul Transpordiamet väljapanekust ja avalikust arutelust kontrolli tulemuste selgumisest Eeldatavalt jaanuar 2022.

Otsustaja korraldab KMH aruande avaliku kestusega vähemalt Transpordiamet väljapaneku 30 päeva Eeldatavalt veebruar 2022.

Avaliku väljapaneku käigus laekunud tööks vajalik aeg34 Skepast&Puhkim, seisukohtade analüüs Eeldatavalt märts Transpordiamet 2022.

Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH Eeldatavalt märts Transpordiamet aruande avaliku arutelu 2022.

KMH aruande täiendamine lähtudes 30 päeva jooksul Skepast&Puhkim, avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja avaliku arutelu Transpordiamet vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele toimumisest vastamine Eeldatavalt aprill 2022.

Arendaja esitab KMH aruande otsustajale -35 Transpordiamet nõuetele vastavuse kontrollimiseks

32 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja planeerimiseks 33 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud 34 Sõltub avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust 35 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja planeerimiseks

56 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Tegevus Periood, aeg Täitja

Otsustaja edastab KMH aruande asjaomastele Eeldatavalt aprill - Transpordiamet asutustele kooskõlastamiseks mai 2022. Asjaomane asutus, lähtudes oma 30 päeva jooksul Asjaomased pädevusvaldkonnast, kooskõlastab või jätab aruande saamisest asutused (vt ptk 9.1) kooskõlastamata KMH aruande Eeldatavalt mai-juuni 2022.

Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust 30 päeva jooksul Transpordiamet nõuetele ja teeb aruande nõuetele vastavaks kooskõlastuste tunnistamise otsuse. saamisest Eeldatavalt juuni- juuli 2022.

Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlus- 14 päeva jooksul Transpordiamet osalisi ning avaldab teate Ametlikes otsuse tegemisest Teadaannetes Eeldatavalt juuli- august 2022.

57 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm 9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest

Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine

Ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu – vt Tabel 6. Tabel 6. KMH koostamisest mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise põhjendusega

Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus

Asjaomased asutused Keskkonnaamet Narva mnt 7a, 15172 Tallinn KeHJS § 23 lg 2 [email protected] koostoimes KeHJS § 23 lg 1 (kaitstavate loodusobjektide valitseja) KeHJS § 16 lg 3 p 2 Maa-amet Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn KeHJS § 23 lg 1 (riigimaa [email protected] haldaja); KeHJS § 16 lg 3 p 2 Põllumajandus- ja Toiduamet Teaduse 6a, 75501 Saku, Harjumaa KeHJS § 23 lg 1 [email protected] (maaparandussüsteemide haldaja); KeHJS § 16 lg 3 p 2 Terviseamet Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn KeHJS § 23 lg 1 (elanike [email protected] tervise kaitse ja puhta elukeskkonna, sh müraolukorra eest vastutav asutus); KeHJS § 16 lg 3 p 2 Muinsuskaitseamet Pikk 2, 10123 Tallinn KeHJS § 23 lg 1 [email protected] (kultuurimälestiste kaitsja); KeHJS § 16 lg 3 p 2 Päästeamet Raua 2, 10124 Tallinn KeHJS § 23 lg 1 [email protected] (päästetööde korraldaja) KeHJS § 16 lg 3 p 2 Järva Vallavalitsus Pikk 56, Järva-Jaani alev, 73301 KeHJS § 23 lg 1 Järva maakond KeHJS § 16 lg 3 p 1 [email protected]

58 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus

Põltsamaa Vallavalitsus Lossi tn 9, Põltsamaa linn KeHJS § 23 lg 1 48104 KeHJS § 16 lg 3 p 1 [email protected] Majandus- ja Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 KeHJS § 23 lg 1 Kommunikatsiooniministeerium +372 6256342 (riigi majanduspoliitika ja [email protected] majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine transpordi, liikluskorralduse (liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise) valdkonnas KeHJS § 16 lg 3 p 1 Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 KeHJS § 23 lg 1 +372 6113558 (riigi kinnisvara- ja [email protected] osaluspoliitika kavandamine ja koordineerimine) KeHJS § 16 lg 3 p 3 Tehnilise taristu valdajad, riigimetsa haldaja Täpsustatakse projekteerimise - tehnovõrkude valdajad, käigus ehitusprojekti kooskõlastajad Airok OÜ Viljandi, Planeedi 10, 71020 KeÜS § 46 lg 1 p 1 [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 7 (ohukategooriaga ettevõte) Alexela AS Roseni 11, 10111 Tallinn KeÜS § 46 lg 1 p 1 [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 7 (ohukategooriaga ettevõte) Vedelgaas OÜ Võru 254, 50115 Tartu KeÜS § 46 lg 1 p 1 [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 7 (ohukategooriaga ettevõte) Adven Eesti AS Kassi 13, 12618 Tallinn KeÜS § 46 lg 1 p 1 [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 7

59 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus

Riigimetsa Majandamise Keskus Toompuiestee 24, 10149 Tallinn KeÜS § 46 lg 1 p 1 (RMK) [email protected] (riigimetsa haldaja) KeHJS § 16 lg 3 p 7 Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus, keskkonnaorganisatsioonid jms Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 5 (EKO)36 Keskkonnaagentuur [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p7 Kavandatud tegevuse asukoha Otsustajal on vajalikud KeHJS § 16 lg 3 p 6; kinnisasjaga piirneva kinnisasja kontaktandmed olemas või ta KeÜS § 46 lg 4 omanikud hangib need vajadusel kohalikust omavalitsusest Isikud, kelle valduses olevat Otsustajal on vajalikud KeÜS § 46 lg 4; kinnisasja kavandatud tegevus kontaktandmed olemas või ta HMS § 31 lg 1 mõjutab määral, mis ületab hangib need vajadusel kohalikust oluliselt tavapärast mõju omavalitsusest. Laiem avalikkus, asjast - KeHJS § 16 lg 3 p 7; huvitatud/mõjutatud isikud, nt põhjendatud huvi oma piirkonna elanikud ja ettevõtted piirkonna keskkonna- seisundi vastu

Transpordiamet (otsustaja) teavitab eelnimetatud asjaomaseid asutusi, KOV- üksusi, tehnilise taristu valdajaid, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, kavandatava tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikke ning isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju, KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga (vt kontaktandmed Tabel 6). Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Transpordiamet KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt:

- väljaandes Ametlikud Teadaanded; - ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes;

- kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus);37

- Transpordiamet veebilehel www.transpordiamet.ee.

36 Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon 37 Otsustab Transpordiamet vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale

60 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta

Vastavalt KeHJS-e §-le 151 küsis Maanteeamet38 (otsustaja) programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt (vt Tabel 6). Käesolevas peatükis antakse ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest ja nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest (vt Tabel 7). Lähtudes sellest täiendati KMH programmi. Kõik laekunud seisukohad on KMH programmile lisatud (lisa 2).

Tabel 7. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud seisukohtadest

Jrk Asutus, kirja kuupäev ja Seisukoht KMH programmi Kommentaar nr number kohta (lühendatult) seisukohaga arvestamise kohta 1 Siseministeerium Ettepanekud puuduvad - 13.11.2020 e-kiri 2 Põllumajandusamet KMH programmi kohaselt Ettepanekuga 30.11.2020 nr 14.5-1/2079-1 täpsustatakse arvestatakse: KMH maaparandussüsteemide programmi ptk. 5.11 on andmed projekteerimise täiendatud. käigus ning projektlahenduse koostamisel arvestatakse maaparandussüsteemide toimimise vajadusega. Samas juhime tähelepanu, et Räsna oja (MS 6113200020000/ehitis 001) ja Alastvere peakraav (MS 2103420020000/ehitis kuuluvad riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetellu, millest tulenevalt tuleb ka neid kirjeldada maaparandussüsteemide peatükis. Lisaks tuleb maaparandussüsteemide peatükis viidata lisaks Mällikvere I (MS 2103000010940/ehitis 001) maaparandusehitise eesvoolule ja Anikvere (MS 2102960010020/ehitis maaparandussüsteemile. Maaparandussüsteemidega Ettepanekuga hõlmatud maa alal tuleb arvestatakse mõju arvestada hindamise käigus. maaparandusseadusest

38 Alates 01.01.2021 ühendati Veeteede Amet, Lennuamet ja Maanteeamet Transpordiametiks. KMH tekstis viidatakse Maanteeametile kui on tegemist ennem 01.01.2021 tehtud otsustega, muul juhul on Maanteeamet asendatud Transpordiametiga

61 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Jrk Asutus, kirja kuupäev ja Seisukoht KMH programmi Kommentaar nr number kohta (lühendatult) seisukohaga arvestamise kohta tulenevalt maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmetega ning looduskaitse ja veeseadusest tulenevate piirangutega. Planeeritud tegevuste mõjualasse jäävad maaparandusehitiste rajatised rekonstrueeritakse või ehitatakse vastavalt uurimistööde tulemustele ümber, et tegevusest mõjutatud alale jääv maaparandussüsteem jääks toimima (arvestades vajadusel ka liig ja sademevee ärajuhtimisega maaparandussüsteemi, selle eesvoolu või riigi poolt korras hoitavasse ühiseesvoolu). Maaparandussüsteemi rekonstrueerimisprojekti koostamiseks taotletakse Põllumajandusametilt projekteerimistingimused (maaparandusseaduse § 12 ja § 13 alusel)alusel). Rekonstrueerimistööde teostamisel tuleb juhinduda maaparandusseadusest. Vastuväited ja täiendavad - ettepanekud puuduvad. KMH eksperdirühma koosseis on piisav. 3 Keskkonnaamet KMH programmi lk 7 viimane Ettepanekuga 01.12.2020 nr 6-3/20/10449-3 lõik ei ole asjakohane. Kuna arvestatakse: KMH KMH algatati viitega KeHJS § programmi ptk-st 1 on -le 261 ja Maanteeamet on nii eemaldatud viide KeHJS arendaja kui otsustaja rollis, § 13 punktile 10 ning siis antudjuhul ei ole esitada lisatud Keskkonnaameti tegevusloa taotlust ega KMH poolt soovitud selgitus. algatamise taotlust. KMH programmi nt lisada, et KMH viiakse läbi ehitusprojekti koostamisel, enne ehitusloa menetlust.

62 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Jrk Asutus, kirja kuupäev ja Seisukoht KMH programmi Kommentaar nr number kohta (lühendatult) seisukohaga arvestamise kohta Programmi peatükis 5.3 lk 29 Ettepanekuga on nimetatud 4 puurkaevu, arvestatakse osaliselt: mis jäävad projektiala projekti täpsustudes lähed usse. Tegelikult on hinnatakse kõikidele kindlasti neid sarnases mõjualale jäävatele kauguses veelgi (näiteks puurkaevudele PRK0020157 , avalduvat võimalikku PRK0016778 , P RK0051593 mõju. jne) ja projekti täpsustudes tuleks hinnata kõikidele KMH eksperdi ülesanne mõjualale jäävatele ega pädevus ei ole puurkaevudele avalduvat korrastada võimalikku mõju. Vaadates Keskkonnaregistri neid nelja ära andmeid. toodut on keskkonnaregistris Keskkonnaregistri kaevudel PRK0011630 ja seaduse kohaselt on PRK0017439 asukoht Keskkonnaregister riigi tõenäoliselt vale (viimase põhiregister. Andmete asukoht eeldatavalt õigsuse eest 61605:001:0126 kinnistul). Keskkonnaregistris Asukohad on valed ajaloolistel vastutab põhjustel, kuna eelmisel Keskkonnaministeeriumi sajandil märgiti kaevu poolt volitatud asukoht vaid kraadi ja töötlejana minuti täpsusega Keskkonnaagentuur. (matemaatiline viga kuni Keskkonnaregistri paarsada meetrit võimalik). seaduse kohaselt ei tohi KMH käigus Keskkonnaregistrisse tuleks selgitada puurkaevude kandmata õiged asukohad ja andmed keskkonnaandmeid keskkonnaregistris korrastada kasutada ning hinnata mõju kaevudele keskkonnalubade ja õiges asukohas. keskkonnakasutuse registreerimise taotluste menetlemisel ning planeeringute ja arengukavade koostamisel. Käesolev KMH programm on Ettepanekuga edastatud „Ametkondlikuks arvestatakse: kasutuseks“ viitega Transpordiamet looduskaitseseadusele ja otsustajana on soovituse programmi lk 31 on mainitud, teadmiseks võtnud. et avalikustamiseks koostatakse KMH programmi eraldi versioon , kus ei ole näha I ja II kaitse kategooria liikide

63 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Jrk Asutus, kirja kuupäev ja Seisukoht KMH programmi Kommentaar nr number kohta (lühendatult) seisukohaga arvestamise kohta leiukohti. Kuna Keskkonnaamet on pädevaks asutuseks kaitsealuste liikide osas, siis oleks olnud otstarbekas lisada ka programm, mis läheb avalikustamiseks. Siis saaks Keskkonnaamet vajadusel probleemide korral ka tähelepanu juhtida. KMH programmi lk 41 Ettepanekuga kohaselt KMH läbiviimisel arvestatakse: kasutatakse keskkonnamõju Keskkonnaministeeriumi hindamise käigus juhendmaterjale: kasutatakse kõiki „Keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaministeeriumi Juhised kodulehel avaldatud menetluse läbiviimiseks asjakohaseid tegevusloa tasandil“ juhendmaterjale. (koostaja: K. Peterson; Keskkonnaministeerium 2007) jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et olemas on uuemaid KMH käsiraamatuid ja juhendmaterjale, nt KMH käsiraamat (koostaja T. Põder, 2017) KMH programmis Ettepanekuga oleks otstarbekas ära tuua arvestatakse: Tabel 5 on vähemalt eeldatavad ajad kui täiendatud arvamustega toimuvad avalikustamised, millal lähimad nõuetele vastavaks menetlustoimingud tunnistamised, kui kaua võiksid toimuda. võivad kesta KMH kestel läbiviidavad uuringud, millal võib eeldatavalt valmida KMH aruanne jne. Kuigi KMH protsessi kestust on keeruline ette prognoosida ja ajakavas nimetatud tähtajad on eeldatavad, annaks see olulist infot kõikidele osapooltele.

64 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Jrk Asutus, kirja kuupäev ja Seisukoht KMH programmi Kommentaar nr number kohta (lühendatult) seisukohaga arvestamise kohta KMH programmi lk 53 KMH programm on kohaselt otsustaja kontrollib korrigeeritud vastavalt 14 päeva jooksul KMH esitatud märkusele. aruande vastavust nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks; otsustaja vaatab 14 päeva jooksul seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et tulenevalt KeHJS§ 151 lõigetest 2 ja 5 ning § 201 lõikest 2 on eelnimetatud toimingute tähtaeg 21 päeva, mitte 14 päeva.

KMH programmi ptk 9.1: Ettepanekuga Keskkonnaamet ja arvestatakse: Keskkonnainspektsioon Keskkonnainspektsioon korraldatakse on tabelist 6 ümber ning ühendatakse eemaldatud. Keskkonnaametiks alates 01.01.2021. Seetõttu KMH programmi tabelis 6 ei ole edaspidi vaja Keskkonnainspektsiooni nimetada. Ühtlasi, Keskkonnaameti kui Ettepanekuga asjaomase asutuse kaasamise arvestatakse: KMH õiguslik alus on KeHJS § 23 ekspertrühm ja lõige 2 koostoimes KeHJS § 23 projekteerija teevad lõikega 1, mitte üksnes KeHJS omavahel pidevat § 23 lõige 1. Selgitame, koostööd, et juba et Keskkonnaamet tuleb alati projekteerimisel saaksid kaasata KMH sse asjaomase asjakohased asutusena, v.a KeHJS § 23 keskkonnameetmed lõike 2 esimeses lauses arvesse võetud. nimetatud juhul (sellisel juhul Tabel 6 on korrigeeritud on asjaomaseks asutuseks vastavalt esitatud Keskkonnaministeerium). märkusele. KMH algatamise otsuse st nähtub, et KMH on kavas läbi vii a ehitusprojekti koostamise käigus. Keskkonnaamet

65 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Jrk Asutus, kirja kuupäev ja Seisukoht KMH programmi Kommentaar nr number kohta (lühendatult) seisukohaga arvestamise kohta rõhutab, et selleks, et KMH täidaks oma eesmärki ja protsess oleks efektiivne, tuleb teha pidevalt koostööd KMH ekspertrühma ja projekteerija vahel , et juba projekteerimisel saaksid asjakohased keskkonnameetmed arvesse võetud. Kokkuvõtvalt on - Keskkonnaamet seisukohal, et KMH programm on KMH läbiviimiseks piisav ja asjakohane, kui arvestatakse esitatud ettepanekutega. Ekspertgrupp on Keskkonnaameti pädevusse jäävates valdkondades piisav. 4 Rahandusministeerium KMH programmi peatükis 4.3. Ettepanekuga 02.12.2020 nr 14-13/7669-2 „Põltsamaa valla arvestatakse: üldplaneering“ on käsitletud Eeldatavasti hetkel koostatavat kehtestatakse Põltsamaa üldplaneeringut. Palume KMH valla üldplaneering programmi ja aruande 2021. aastal, st ennem koostamisel võtta aluseks ehitusprojekti valmimist. kehtiv Põltsamaa valla Arvestades asjaoluga, et üldplaneering. nii kehtiv Põltsamaa valla kui – linna üldplaneering on koostatud juba 1998. aastal, on asjakohane ja õige KMH koostamisel käsitleda ka selle koostamise lõppfaasis olevat Põltsamaa valla üldplaneeringut. Peatükki 4.6 on täiendatud hetkel veel kehtiva üldplaneeringu osas. KMH eksperdirühma koosseis - on piisav. 5 Maa-amet Maa-ametil ei ole vastuväiteid - 03.12.2020 nr 6-3/20/16252-2 KMH programmi eelnõu osas. Maa-ameti pädevuses pole

66 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Jrk Asutus, kirja kuupäev ja Seisukoht KMH programmi Kommentaar nr number kohta (lühendatult) seisukohaga arvestamise kohta hinnata aruande asjakohasust ja piisavust. 6 Keskkonnainspektsioon Keskkonnamõju hindamisse Märkusega ei arvestata, 4.12.2020 nr 8-3/20/6894-2 kaasatud eriala spetsialistide sest eksperdirühma ja ekspertide kvalifikatsiooni liikmetele piisavuse eest vastutab KeHJS kvalifikatsiooni nõudeid § 14 lõigete täitmise kaudu KeHJS-s sätestatud ei juhtekspert. Samas, kuna ole. ekspertide kvalifikatsioonid on KeHJS § 14 lg 1 kohaselt jäetud käesolevas töös välja peab KMH juhteksperdil toomata, siis inspektsioonil olema litsents – info puudub võimalus juhteksperdi litsentsi ekspertrühma koosseisulise kohta on KMH piisavusele hinnangu programmis olemas. andmiseks. Lisaks peab KMH programmis on Juhtekspert kaasama välja toodud iga keskkonnamõju hindamisse eksperdi eriala spetsialiste, kui tema hindamisvaldkonnad. enda kvalifikatsioon ei ole keskkonnamõju hindamiseks piisav. Seetõttu on mõistlik töö täpsustamine ekspertrühma ja selle juhteksperdi kvalifikatsioonide võrra, mille alusel on otsustajal võimalik sellekohaseid hinnanguid võtta. Punkti 7.3.1. peame Ettepanekuga vajalikuks täpsustada arvestatakse KMH möödasõidu eelprojekti käigus aruande koostamisel: selgunud ja planeeritavate projekteerijal on pinnasetööde ning pinnase võimalik esialgsed taaskasutuse ja üleandmise mahud hinnata pärast prognoosmahtude osas. Seda Transpordiameti poolt sõltuvalt trassilõigust: vana, läbi viidava olemasolev või uus. projekteerimistingimuste menetluse lõppu. Punkti 7.3.8. peame Ettepanekuga vajalikuks täpsustada, kas ja arvestatakse KMH millises prognoosmahus võib aruande koostamisel: tekkida Põhimaantee 2 projekteerijal on möödasõidu ehitamisel võimalik esialgsed asfaldijäätmeid. Samuti, kas mahud hinnata pärast ja millises mahus suunatakse Transpordiameti poolt asfaldijääke kohapeal läbi viidava taaskasutatakse või antakse projekteerimistingimuste üle jäätmekäitlejale. menetluse lõppu.

67 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Jrk Asutus, kirja kuupäev ja Seisukoht KMH programmi Kommentaar nr number kohta (lühendatult) seisukohaga arvestamise kohta Keskkonnamõju hindamise Ettepanekuga programmi tegevuste arvestatakse kavandamisel soovitame projekteerimise käigus. lähtuda ringmajanduse põhimõtetest - projekteeritava möödasõidu jätkusuutlik kavandamine ja maapõueressursside säästlik kasutamine ning jäätmetekke vähendamine ja möödasõidu ehitusest ülejääva pinnasetööde materjalide kohapeal kasutamine. Teavitame, et seoses Ettepanekuga Keskkonnaameti ja arvestatakse: Keskkonnainspektsiooni Keskkonnainspektsioon ühendamisega alustab on tabelist 6 01.01.2021 tööd eemaldatud. Keskkonnaamet, millega seoses palume edasise kirjavahetuse edastada vaid Keskkonnaametile. 7 Majandus- ja KMH programmi asjakohasuse - Kommunikatsiooniministeerium ja piisavuse kohta 09.12.2020 e-kiri ettepanekuid ei ole. KMH ekspertrühma koosseisu hindame piisavaks. 8 Terviseamet Vastuväited ja täiendavad - 14.12.2020 nr 9.3-4/20/9974- ettepanekud puuduvad. 3 9 Põltsamaa Vallavalitsus arvestades asjaoluga, et Ettepanekuga 14.12.2020 nr 2-3/2020/413 tegevus toimub valdavalt arvestatakse osaliselt: kaitsmata põhjaveega aladel Vastavalt tehnilises ning veeseaduse § 35 kirjelduses [1] toodud sätestab eesmärgid põhjavee soovitusele on kaitse saavutamiseks, peame projektiga välditud tee oluliseks lisada rajamine süvendisse põhjaveekogumit mõjutavate lubjakivis tegevuse uuringu ja analüüsi nitraaditundlikul alal ja veekaitse eesmärkide survelise põhjaveega saavutamiseks alal. Seega ei mõjuta kavandatav tegevus põhjaveekogumit. KMH aruandesse lisatakse analüüs kavandatava tegevuse seoste kohta veekaitse eesmärkide saavutamisele – vt ptk 7.3.1.

68 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Jrk Asutus, kirja kuupäev ja Seisukoht KMH programmi Kommentaar nr number kohta (lühendatult) seisukohaga arvestamise kohta

Tulenevalt Keskkonnaregistri Ettepanekuga andmebaasi puudulikkusest arvestatakse: projekti arvestada põhjavee täpsustudes hinnatakse varustatuse hindamisel kõikidele kõikide (ka registrisse mõjualale jäävatele kandmata) eeldatavasse puurkaevudele kavandatud tegevuse avalduvat võimalikku mõjualadesse jäävate mõju – vt ptk. 7.3.7. veehaarde kaevudega (nii salv- kui puurkaevudega). KMH koostamisel arvestada Ettepanekuga veemajanduskavade kõikide arvestatakse KMH meetmete ja järeldustega koostamise käigus. kaasata ekspertrühma Ettepanekuga ei põhjaveekomisjoni esindaja arvestata kahel (veeseaduse § 207 kohane), põhjusel: hindamaks suurte loode- 1. Vastavalt tehnilises kagusuunaliste pinnase- ja kirjelduses [1] toodud kaevetööde mõju soovitusele on põhjaveekogumile. projektiga välditud tee rajamine süvendisse lubjakivis nitraaditundlikul alal ja survelise põhjaveega alal. 2. Põhjaveekomisjoni tööd reguleerib keskkonnaministri käskkirjaga (nr 24.01.2020 nr 1- 2/20/49) kehtestatud põhimäärus. Põhimääruse kohaselt võtab komisjon kollektiivselt arutlusele neile esitatud materjalid. Põhimäärusest ei nähtu, et põhjaveekomisjoni liikmel oleks õigus ainuisikuliselt esindada komisjoni eksperdirühma töös. 10 Järva Vallavalitsus arvestades asjaoluga, et Vastavalt tehnilises 22.12.2020 nr 666 tegevus toimub valdavalt kirjelduses [1] toodud kaitsmata põhjaveega aladel soovitusele on ning veeseaduse § 35 projektiga välditud tee sätestab eesmärgid põhjavee rajamine süvendisse

69 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Jrk Asutus, kirja kuupäev ja Seisukoht KMH programmi Kommentaar nr number kohta (lühendatult) seisukohaga arvestamise kohta kaitse saavutamiseks, peame lubjakivis oluliseks lisada nitraaditundlikul alal ja põhjaveekogumit mõjutavate survelise põhjaveega tegevuse uuringu ja analüüsi alal. Seega ei mõjuta veekaitse eesmärkide kavandatav tegevus saavutamiseks. põhjaveekogumit. KMH aruandesse lisatakse analüüs kavandatava tegevuse seoste kohta veekaitse eesmärkide saavutamisele – vt ptk 7.3.1. arvestada põhjavee Ettepanekuga varustatuse hindamisel arvestatakse: projekti kõikide (ka registrisse täpsustudes hinnatakse kandmata) eeldatavasse kõikidele kavandatud tegevuse mõjualale jäävatele mõjualadesse jäävate puurkaevudele veehaarde kaevudega avalduvat võimalikku mõju – vt ptk. 7.3.7. KMH koostamisel arvestada Ettepanekuga veemajanduskavade kõikide arvestatakse KMH meetmete ja järeldustega koostamise käigus. kaasata ekspertrühma Ettepanekuga ei põhjaveekomisjoni esindaja arvestata kahel (veeseaduse § 207 kohane), põhjusel: hindamaks pinnase- ja 1. Vastavalt tehnilises kaevetööde mõju kirjelduses [1] toodud põhjaveekogumile. soovitusele on projektiga välditud tee rajamine süvendisse lubjakivis nitraaditundlikul alal ja survelise põhjaveega alal. 2. Põhjaveekomisjoni tööd reguleerib keskkonnaministri käskkirjaga (nr 24.01.2020 nr 1- 2/20/49) kehtestatud põhimäärus. Põhimääruse kohaselt võtab komisjon kollektiivselt arutlusele neile esitatud materjalid. Põhimäärusest ei nähtu, et põhjaveekomisjoni

70 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm

Jrk Asutus, kirja kuupäev ja Seisukoht KMH programmi Kommentaar nr number kohta (lühendatult) seisukohaga arvestamise kohta liikmel oleks õigus ainuisikuliselt esindada komisjoni eksperdirühma töös. 11 Muinsuskaitseamet täiendavaid märkusi ei ole, Seisukohaga on jäävad KMH algatamisel arvestatud juba ennem Maanteeametile 20.07.2020 KMH programmi nr 5.1-17.6/1526-1 esitatud esitamist asjaomastele seisukohtade juurde. asutustele (vt ptk 6). Esitatud seisukoha sisu on toodud KMH programmi ptk.-s 5.8.

Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest

Transpordiamet korraldas KMH programmi avaliku väljapaneku perioodil 01.02-14.02.2021. Programmiga sai tutvuda Transpordiameti veebilehel toodud linkide kaudu. Avaliku väljapaneku ja sellele järgnenud avaliku arutelu salvestise järelevaatamise perioodi jooksul laekus kirjalikke ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid KMH programmi kohta 2 eraisikult, Põltsamaa Vallavalitsuselt ja MTÜ-lt Külaselts (vt lisa 3) ning kavandatava tegevuse kohta 8 eraisikult (vt lisa 3). KMH programmi avalik arutelu toimus 16.02.2021 algusega kell 17.30 Põltsamaa Kultuurikeskuses ja samal ajal ülekandena veebikeskkonnas MS Teams. Avalik arutelu salvestati ning salvestist oli võimalik järele vaadata 7 päeva jooksul pärast arutelu toimumist Transpordiameti kodulehel ning eelneval kokkuleppel Põltsamaa Raamatukogus. Sama perioodi vältel oli võimalik esitada täiendavaid kirjalikke ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid. Arendaja koostöös KMH eksperdiga analüüsis kõiki laekunud ettepanekuid ning vajadusel täiendas nende põhjal KMH programmi. Kõigile kirjalikke ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid esitanud isikutele vastas Transpordiamet kirjalikult. Eraisikutele saadetud vastused on Transpordiamet tunnistatud AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentideks, ning neid KMH programmi avalikule versioonile ei lisata.

71 / 72 Põhimaantee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 108,1-128,1 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojektiga kavandatava tegevuse KMH Programm 10. KMH lähtematerjalid

Alljärgnevalt on toodud KMH läbiviimisel arvestamisele kuuluvate dokumentide ja olulisemate uuringute esialgne loetelu:

− Asjakohased riiklikud, maakonna ning valla arengukavad ja strateegiad − Asjakohased õigusaktid − Eesti Looduse infosüsteemi andmebaas EELIS − Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ − Järva maakonnaplaneering 2030+ − Järva valla üldplaneering − Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0- 183,0" − Keskkonnaregister − Kultuurimälestiste riiklik register − Maa-ameti X-GIS Geoportaali kaardirakendused (maakasutus, looduskaitse, kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, ohtlikud ettevõtted jms) − Muud piirkonna kohta koostatud asjakohased uuringud ja analüüsid − Piirkonna kaitsealade kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad − Piirkonna valgala veemajanduskava − Põltsamaa valla üldplaneering − Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekti koostamise tehniline kirjeldus, Maanteeamet 2019 − Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekti koostamine. Detailplaneeringute ja piirangute ülevaade, Skepast&Puhkim OÜ 2020 − Riigitee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekti koostamine. Liiklusuuring, Skepast&Puhkim OÜ 2020 − Riigitee nr 2, km 90–142, Mäo-Pikknurme ulukiseire seirekava, Rewild OÜ 2020 − Teehoiukava aastateks 2020-2030

1 Maanteeamet, „Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 111,5-131,5 asuva Adavere ja Põltsamaa möödasõidu eelprojekti koostamise tehniline kirjeldus“. Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb ja täpsustub KMH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest. Osaliselt on KMH programmi koostamiseks kasutatud materjalide viited leitavad joonealuste viidetena. Kasutatud materjalide täpsustatud loetelu esitatakse KMH aruandes.

72 / 72