Eesti – Läti programmi 2007-2013 piiriülese koostööprojekt
Tartumaa Andreas Haunmann 2011 Sisukord
3 Tartumaa pärandkultuur 4 Pärandkultuurist ja selle olulisusest 5 Peipsiääre ja Piirissaare 6 Inventuuri statistika 7 Inventuuri metoodika 8 Vanausuliste siirdekultuuri tekkepõhjused Eestis 9 Kõikide kultuuride ajalugu on kultuurilaenude ajalugu 10 Varonni kamen (Varnja) 11 Issanda Templisseviimise Kirik (Varnja) 12 Papi hauakamber (Varnja) 13 Luterlikud hauad vanausuliste surnuaial (Varnja) 14 Polikarpide elumaja (Kolkja) 15 Parun von Nolckeni tamm (Savka) 16 Liivimaa ja Pihkva kubermangude piir 17 Estoniski (Tsudski) krai (Piiri) 18 Rätsepa mõis (Kasepää) 19 Puiandi talu (Sipelga) 20 Varnja tuulik 21 AmbulARToorium (Kasepää) 22 Kasutatud kirjandus Tartu maakond 3042
Vara vald 369 Meeksi vald 365 Haaslava vald 236 Alatskivi vald225 Kambja vald 197
TAK (Põlised talukohad) 533 KON (Vanad kohanimed) 212 PNL (Pärandkultuuri märgid NL ajast) 156 VKK (Vahtkondade kordonid) 123 KOO (Koolihooned) 110 AST (Asundustalud) Foto: Merilin Miljan Pärandkultuurist ja selle olulisusest
Vastukaaluks üleilmastumisele toimuv lokaliseerumise protsess Aitab kindlustada regionaalset identiteeti Regionaalpoliitiline ja –majanduslik tähtsus Omaniku- ja loodushoiu aspekt Alus teaduslikuks uurimiseks Peipsiääre ja Piirissaare
Pindala: 30,95 km2 Pindala: 7.5 km2 Elanike arv: 831(2010: Elanike arv: 73 (2010: Stat.amet) Stat.amet) Asulad: Kolkja, Kasepää, Asulad: Saare, Tooni, Piiri Varnja, Sipelga, Savka Kohanimed: Mežà, Estonski Kohanimed: Balšaja Kolkja, (Tšudski) krai, Toni, Balšoi Malaja Kolkja, Sofika, Staraja Želatšek, Malõii Želatšek, Kasepel, Novaja Kasepel, Porka Varnja, Estonski krai, Muravevka, Savka Statistika
6% 0% 0% Kultuurmaastiku kujunemisega 9% 25%
seotud objektid 14% 29% Maa ja ajalugu kajastavad objektid läbi aegade
46% Kogukonna ajalugu kajastavad 46% objektid 14% Traditsioonilist majapidamist kajastavad objektid 9% Kohalikku tööndust kajastavad objektid 6% Metsa ja metsamajandusega seotud objektid Metoodika Folkloorne materjal Kirjandus Arhiiv Kaardid Kohaliku muuseumi fondid
Informant Panfil Vanausuliste siirdekultuuri tekkepõhjused Eestis
Patriarh Nikoni võimuletulekuga 1653. a., algas vene õigeusu kiriku reformimine ja reformi mittetunnistjate tagakiusamine. XVIII saj. siirdus hulgaliselt vene vanausulisi Peipsi läänekaldale. Peamiselt Vitebski ümbrusest, Novgorodi ja Tveri kubermangudest. XVIII saj. alustati palvemajade ehitamisega Peipsimaale. XVIII saj. II poolel ehitatakse palvelad Varnjasse, Kasepääle ja Kolkjasse. XIX saj. Nikolai I valitsuse ajal (1825-1855) tugevnevad vanausuliste vastased repressioonid. 1840. aastal säilis ainuke töötav palvela Kasepääl. 1905. a. religioossne sula, mis lubas vanausulistel ametlikult järgida religiosseid praktikaid Kõikide kultuuride ajalugu on kultuurilaenude ajalugu (Edward Said) Kuidas osapooled teineteist tajuvad? Kuidas toimub dialoog kultuuride vahel? Millisel määral toimub kultuuride kreoliseerumine? Millised on hierarhilised suhted ´õpetatud kultuuri’ ja rahvakultuuri vahel? Kuidas avaldub kultuuride ristviljelemine materiaalses pärandkultuuris? Varonni kamen (Varnja)
Jäälahing 1242. a.
Sakslasi langes 500, tšuude lugematu hulk, vangi võeti 50 saksa parimat väejuhti ja toodi Novgorodi. -Simeonovi letopis
Aleksander Nevski astub välja saksa rüütlite vastu, lööb neid Peipsi järve jääl, nii et lurjused… paisatakse lõplikult tagasi Vene piirilt. -Karl Marx Issanda Templisseviimise Kirik (Varnja)
Pomoorlaste palvela Kolkjas
Vene apostliku õigeusu kirik Varnjas Papi hauakamber(Varnja)
Kirikujuhi säilmetega hauakamber Varnja vanausuliste surnuaial Luterlikud hauad Varnja vanausuliste surnuaial
Varnja vanausuliste surnuaed Polikarpide elumaja (Kolkja)
Kokora mõisa klassitsistlik peahoone
Kaupmees Polikarpi ehitatud elumaja Parun von Nolckeni tamm (Savka) Alatskivi mõisa jahiloss Pihkva ja Liivimaa kubermangude piir
Vanim asustus dateeritakse 1370. aastasse. Желачек ,Желачко nime all. Dorpati piiskopkonna ajal oli Piirissaar jagatud Dorpati ja Pihkva vahel. Pärast Põhjasõda läks üks osa saarest (Piiriküla, Межа ) Liivimaa kubermangule (Kastre mõisale), teine osa (Saareküla, Желачек ) Pihkva kubermangule. Estonski (Tšudski) krai (Piiri)
1833. aastaks elas Piirikülas seal 144 eri seisustest vanausulist ja 132 Kastre mõisa pärisorja Eesti Vabariigi ajal elas Piirissaarel kuni 1200 inimest, neist ligi veerandi moodustasid eestlased Rätsepa mõis (Kasepää) Puiandi (Bujan) talu (Sipelga)
Paju otsast platsatas lobjakuda, lepa otsast latsatas sula lunda, Hüüti õhust üleval: Kuulen, kuulen Mina tulen kevade tulen, tulen!
-Juhan Liiv Varnja tuulik (Neerismaa talu)
Veskid (Kõnnu, Vanaussia, Varnja eesti talunikud) osutasid teenust Varnja ümbruse kaluritele
Foto: 1921 AmbulARToorium (Kasepää)
Koolihoone, ambulatoorium, kunstilaboratoorium
Foto:Annika Haas Kasutatud kirjandus
Kasutatud kirjandus Burke, P.(2006) Kultuuride kohtumine: Esseid uuest kultuuriajaloost, Tallinn: Varrak Pentikäinen, J., Raudalainen,T.(1999) The Identity and Demographic Situation of Russian Old Believer, Helsinki:Finnish Literature Society Pentikäinen, J., Raudalainen,T.(1999) The Priestless Pomortsy in the Baltic States: Old Believers Communities on the Western Coast of Lake Peipus, Helsinki:Finnish Literature Society Said, E.(1993) Culture and Imperaialism, London:Verso Smith A.,D.(2005) The Origin of Nations, Oxford:Blackwell Tarang, L.(2007)Väike pärandkultuuri käsiraamat,Tartu: Eesti Loodusfoto Valper, V. (2010) Metsast leitud kirik: Mõtsast löütü kerik:Urvastõ kohapärimus, Tartu:Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastud
Online materjal www.folklore.ee www.maaamet.ee www.starover.ee Tänud