Aastaraamat 2017 Tallinn Environment Department Yearbook 2017

Tallinna Keskkonnaamet Aastaraamat 2017 Tallinn Environment Department Yearbook 2017

SISUKORD CONTENT

Hea lugeja 2 Dear Reader

Silmapaistvad tegevused 2017. aastal 4 Outstanding activities in 2017

Sõnumeid looduskaitsest 6 Messages about nature conservation

Veekeskkond Tallinnas 10 Aquatic environment in Tallinn

Välisõhu kvaliteet ja müra 14 Ambient air quality and noise

Tallinna haljas- ja rohealad 16 Tallinn’s parkland and green areas

Tallinna laste ja noorte lillepidu 2017 20 Tallinn Children’s and Youth Flower Festival 2017

Lemmikloomad linnas 22 Pets in the city

Avalikud mänguväljakud Tallinnas 28 Public playgrounds in Tallinn

Tallinna kalmistud 30 Tallinn’s cemeteries

Uute sihtide seadmine jäätmehoolduses 32 Setting new targets in waste management

Tallinna Jäätmekeskus – usaldusväärne partner jäätmete käitlemisel 34 Tallinn Waste Centre – reliable partner in waste management

Prügihundi tegus aasta 36 Busy year of Prügihunt

Heakorrakuu kampaania 38 Spring Maintenance Month campaign

Keskkonnasõbraliku liikumise kuu 40 Environmentally Friendly Mobility Month

Keskkonnateadlikkuse suurendamine 42 Raising environmental awareness

Botaanikaaed, osa Tallinna liigikaitsest ja loodusharidustööst 48 Botanic Garden, part of species conservation and nature education in Tallinn

Tallinna Energiaagentuuri viies aasta 54 Fifth year of the Tallinn Energy Agency

Euroopa Liidu keskkonnaalased projektid 58 European Union projects in the field of the environment

Rahvusvaheline koostöö 64 International cooperation

Tallinna Keskkonnaameti personali tunnustamine ja koolitamine 66 Recognition and training of the staff of the Tallinn Environment Department

Tallinna Keskkonnaameti töötajad (31.12.2017 seisuga) 70 Employees of the Tallinn Environment Department (as at 31.12.2017) HEA LUGEJA!

eie ees on uus, juba kaheksas Tallinna Keskkonnaameti aastaraa- se ökomärgise „Sinilipp“ veekvaliteedi väga rangetele nõuetele vasta- mat. 2017. aasta raamatu peateemaks on looduskaitse pealinnas. vaks, kuigi suplusvee seisund vastab Euroopa Liidu suplusvee direktiivi TVaatamata sellele, et Tallinn on kõige suurem linn Eestis, kus elab nõuetele ja suplejatele on see täiesti ohutu. Aasta lõpus saimegi posi- ligi kolmandik vabariigi elanikkonnast, on linna loodus väga mitmeke- tiivse otsuse projekti rahastamisele. sine. Kui teha päring riiklikku keskkonnaregistrisse kaitsvate loodusob- Tallinna linn püüab saavutada auväärse Euroopa rohelise pea- jektide kohta, siis saate teada, et Tallinnas on 637 loodusobjekti, mis on linna tiitlit. 2017. aastal õnnestus meil jõuda lõppvooru, mis toimus erineval tasemel kaitse all. Selles nimekirjas on nii tuntud Aegna saare Saksamaal Essenis. Seekord oli õnne meie kolleegidel Oslost, kui- maastikukaitseala koos rändrahnude ja kivikülviga kui ka kaitsealuste gi ka meil oli, mida näidata ja mille üle uhke olla. Linnavalitsus ot- taimede, lindude ja loomade leiukohad. 2017. aastal sai kaitsvate loo- sustas, et me esitame taotluse Euroopa rohelise pealinna 2020 dusobjektide nimekiri väga väärilise täienduse. Meie ekspertide põh- tiitli saamiseks. Ka seekord tuleb konkurents ilmselt väga tihe. jalik töö kandis vilja ja Tallinnas moodustati Merimetsa kaitseala, mis Mulle tundub, et mõnikord oleme me liiga tagasihoidlikud oma on teine kohaliku omavalitsuse tasandil moodustatud kaitseala Tallin- saavutuste näitamisel ja edendamisel. Kui 10 või enam aastat ta- na linnas. Merimetsa roheala 85 hektarist ca 50 ha on võetud kaitse gasi pidime rohkem teistelt õppima, siis nüüd soovivad paljud osa alla. Peale selle, et meil õnnestus säilitada seal unikaalseid ja elurikkaid saada meie kogemustest. 2017. aastal sai Tallinna vanim kesk- kooslusi, said Põhja-Tallinna linnaosa elanikud ja üldse kõik tallinlased, konnakampaania – heakorrakuu – Euroopa Komisjoni programmi kes armastavad looduses aega veeta, mõnusa puhkekoha. URBACT parema praktika tunnustuse. Meie ameti esindajad tutvus- Tallinna loodus on meie linna suur rikkus. Igas linnaosas on oma tasid heakorrakuu kampaania korraldamist enam kui 500-le Euroopa loodusväärtused. Meie amet panustab koostöös teiste linnaasutuste- linnale Tallinnas korraldatud Euroopa linnade festivalil. Nüüd soovivad ga linnalooduse mitmekesisuse kaitsele ja säilitamisele. Mõned näited. linnad Lõuna- ja Kesk-Euroopast võtta üle meie heakorrakuu praktika. Nõmmel asub unikaalne Pääsküla raba, mis on hinnatud õuesõppe ala. See on üks näide mitmest, sest meie spetsialistide kogemused jäät- Mustamäe ja Nõmme piiril asuvad Glehni pargi allikad (sh Rõõmualli- mekorraldamises, looduskaitses, keskkonnahariduses ja haljastuses kas) annavad maastikukaitseala osana Vana-Mustamäe ja Hiiu asumi- pakuvad teistele linnadele huvi nii Eestis kui ka välismaal. tele oma lisaväärtuse. Looduskaitse ei saa olla ainult linna- või riigiametnike või üksiku- Looduskaitsel on Tallinnas pikad traditsioonid. Esimeseks loo- te entusiastide pärusmaaks. Me soovime, et iga tallinlane peaks seda duskaitsealaseks õigusaktiks Tallinna alal võib pidada Taani kuninga osaks oma igapäevasest elust. Eriti oluline on, et selline hoiak kujuneks Erik VI Menvedi 1297. aasta seadust, mille järgi hakati reguleerima loo- välja juba lapsepõlves. Keskkonnaharidus nii koolis kui ka väljaspool dusvarade, peamiselt metsade kasutamist tol ajal linnale kuuluvatel õppeasutusi mängib siin olulist rolli. 2017. aastal korraldasime koos saartel Naissaarel, Aegnal ning Suur- ja Väike-Karlil, mida tänapäeval kolleegidega transpordi- ja haridusametist teist aastat järjest Tallinna nimetatakse Paljassaare poolsaareks. Valitsejad ja võimukorraldused laste ja noorte lillepeo, kus Lasnamäe ja osaliselt Kesklinna koolilapsed muutusid, kuid alati leidus linnaraadil julgeid otsustajaid, kes tagasid istutasid taimi Laagna tee murualale. Me oleme veendunud, et kui ini- linlastele võimaluse nautida ilusat loodust ja kaunistasid linna roheala- mene istutab ise lille või puu, siis muutub ka tema käitumine loodus- dega. Nii saame veel tänagi nautida 1400. aastal Rannavärava taha sõbralikumaks ja säästlikumaks ning tal tekib keskkonnaga isiklik seos. rajatud Papagoiaia võlusid (esimene avalik aed Tallinnas) või enam kui 2018. aastal tähistame Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Me soovi- 300-aasta vanuse Kelchi pärnapuu sitkust ja vastupidavust Niguliste me, et sel aastal saaks Eesti pealinn veelgi rohelisemaks ja loodusrik- kiriku juures vanalinnas. kamaks. Seda saavutame ainult tihedas Inimtegevus võib paraku olla ka ohuallikaks loodusele. Tallinn ei koostöös kõigi tallinlastega, kelle arva- ole siin erand. Nõukogudeaegne ekstensiivne tööstuse arendamine mus on meile väga oluline. jättis katastroofilised jäljed linnakeskkonnale. Riik ja linn on kulutanud Uue aastaraamatu kaante vahelt miljoneid Eesti kroone ja eurosid keskkonna parendamiseks. Siiski on leiate palju infot meie tegemistest aas- veel mitu murekohta, millele otsime tõhusaid ja jõukohaseid lahendusi. ta jooksul. Koostasime oma aastaraa- 2017. aastal esitasime taotluse INTERREG Kesk-Läänemere program- matu mitte ainult selleks, et tutvustada mile uue projekti rahastamiseks, mille eesmärk on Mustjõe oja veekva- teile oma tööd, vaid ka selle nimel, et liteedi parendamine. Nimelt avaldab Mustjõe oja ohtlike ainete ning iga Tallinna elanik ja iga eestimaalane toitainete sissevool Kopli lahte teatud määral mõju Kopli lahe veekva- tunneks uhkust ilusa ja rohealade roh- liteedile. Seetõttu ei kvalifitseeru Stroomi supelrand veel rahvusvaheli- ke pealinna üle.

Relo Ligi, JUHATAJA

2 DEAR READER,

he new, already the eighth, yearbook of the Tallinn Environment jõgi Stream. Namely, the inflow of hazardous substances and nutrients Department is here. The main topic of the 2017 yearbook is nature from Mustjõgi Stream to Kopli Bay has a certain impact on the quality of Tconservation in the capital. Although Tallinn is the biggest city in water in the bay. This is why Stroomi Beach does not yet comply with the Estonia with almost a third of Estonia’s population living here, the nature extremely strict water quality requirements of the international Blue Flag in the city is very diverse. When you request information about pro- eco-label, even though the status of bathing water complies with the re- tected natural features, you will find that there are 637 features under quirements of the European Union Bathing Water Directive. We received various levels of protection in Tallinn. This list includes the well-known a positive response to the funding request at the end of the year 2017. landscape protection area of Aegna Island with its boulders as well as The City of Tallinn is trying to achieve the coveted title of the Euro- habitats for protected plants, birds and animals. A very significant ad- pean Green Capital. In 2017 we managed to make it to the final round, dition was made to the list of protected natural features in 2017. The which took place in Essen, Germany. This time, our colleagues from hard work of our experts was a success resulting in the establishment of Oslo where the lucky ones, although we also had things to show and be the Merimetsa conservation area, which is the second conservation area proud of. The City Government decided to apply for the title of the Euro- established at the level of local government in Tallinn. Approximately 50 pean Green Capital 2020. The competition probably will be very tough ha of the 85 hectares of the Merimetsa green area is now under protec- again. It seems to me that sometimes we’re too modest in showing and tion. In addition to the possibility to preserve unique and diverse natural promoting our achievements. Some 10 years ago, we were in a position communities, the people of North Tallinn district and all residents of the where we mostly had to learn from others, but today, many others want city who love nature now have a great place to spend their leisure time. to hear about our experiences. In 2017 the oldest environmental cam- The nature of Tallinn is our wealth. Each district of the city has its paign of Tallinn – Spring Maintenance Month – was recognised as a best own natural heritage. Our department and the other agencies of the practice by the URBACT Programme of the European Commission. The city work hard to conserve and preserve the natural diversity in the city. representatives of our department introduced the organisation of the Some examples. The unique Pääsküla bog, which is a popular outdoor maintenance month campaign to more than 500 European cities at the learning area, is located in Nõmme district. The springs in Glehn Park City Festival in Tallinn. Cities from Southern and Central Europe now (incl. Rõõmuallikas or the Spring of Joy) on the border of Mustamäe want to implement our maintenance month practice. This is just one and Nõmme districts give added valued to the sub-districts of Va- example of many, because the experience of our specialists in waste na-Mustamäe and Hiiu. management, nature conservation, environmental education and land- The traditions of nature conservation in Tallinn are long. The act scaping is of interest to other cities in Estonia and abroad. approved by King of Denmark Erik VI Menved in 1297, which regulated Nature conservation cannot only be a concern for municipal or state the use of natural resources, mainly forests, on the islands of Naissaar, officials or a handful of enthusiasts. We want every resident to consider Aegna and Suur- and Väike-Karli, presently known as Paljassaare Pen- this a part of their daily lives. It’s important to develop this attitude as insula, then belonging to the city, can be considered the first legisla- early as possible, in childhood. Environmental education in and outside tion concerning nature conservation. The rulers and the powers have schools has an important role here. In 2017 we and our colleagues from changed, but there were always some courageous decision-makers in the Transport and Education Department organised the second Children’s the city government who made sure that the citizens could enjoy beau- and Youth Flower Festival in Tallinn, where schoolchildren from Lasnamäe tiful nature and decorated the city with green areas. Thus, we can still and Kesklinn districts planted plants in the green area by Laagna Road. enjoy the charms of the Papagoiaed (Parrot Garden) established behind We’re convinced that when someone plants a flower or a tree, it makes the Coastal Gate in 1400 and the tenacity of the 300-year-old Kelch’s their behaviour more environmentally friendly and sustainable, and cre- lime tree growing near St Nicholas’ Church in the Old Town. ates a personal connection with the environment. Unfortunately, human activity can also be a threat to nature. Tallinn We’ll be celebrating the 100th anniversary of the Republic of Estonia is no exception. The extensive industrial development during the Soviet in 2018. We would like our capital to become even greener and biological- era had a catastrophic impact on the city’s environment. The state and ly diverse in this year. This can only be achieved in close cooperation with the city have spent millions of Estonian kroons and euros on improving all Tallinners, whose opinion is very important to us. the environment. However, there are still many areas of concern to which The new yearbook contains a lot of information about our activities in we’re trying to find effective and affordable solutions. In 2017 we submit- the past year. Introducing our work to you is not the only purpose of the ted an application to the INTERREG Central Baltic Programme to request yearbook – we want every resident of Tallinn and Estonia to feel proud of funding for a new project aimed at improving the quality of water in Must- their beautiful and green capital.

Relo Ligi, HEAD OF DEPARTMENT

3 SILMAPAISTVAD TEGEVUSED 2017. AASTAL

Moodustati Merimetsa kaitseala, mis Sügisel avati Kesklinna ja Kristiine Euroopa Komisjon omistas 26 on teine kohaliku omavalitsuse tasandi linnaosa piiril Lilleküla haljasala koos aastat järjest korraldatud Tallinna kaitseala Tallinnas. koerte treeningväljakutega. heakorrakuule URBACT parima praktika tunnustuse, olles üks 97st Linnapõllumajanduse raames algatati 2. augustil tähistas Tallinna loomade üleeuroopalise tunnustuse saanud ühisaedade projekt, millega liitus varjupaik oma esimest sünnipäeva parimast praktikast. kaheksa väiksemat kogukonda. perepäevaga. 24. septembril tähistati Pärnu maanteel Tallinna avalikku linnaruumi paigaldati 5 Rajati uued mänguväljakud Pirita Viru väljaku ja Suur-Karja ristmiku mesitaru. linnaossa Võsa tee 26 ja Mustamäe vahelisel alal autovaba päeva. linnaossa Sõpruse pst 194a. Pärnu linnalehmade projekti Tallinna Botaanikaaias algasid eeskujul alustati Tallinnas Paljassaare Alustati Lillepi pargi ettevalmistustööd alpinaariumi hoiualal rannikukoosluste peremänguväljaku rajamist, mis saab projekteerimiseks ning rosaariumi taastamistegevustega. olema 12 peremänguväljak Tallinnas. pargirooside ala väljaehituseks.

Laagna teel leidis aset 2. Tallinna laste Metsakalmistul valmis Täitus Tallinna Energiaagentuuri viies ja noorte lillepidu. kolumbaarium, milles on enam kui tegutsemisaasta. 300 urnikambrit. Projekteeriti ja rajati Mustamäe NATTOURS projekti raames valmis Reaalgümnaasiumi hooviala kui Tallinna Linnavolikogu võttis vastu Paljassaare hoiualal laudtee ning Rocca näidishaljastuse ala. Tallinna jäätmekava 2017–2021, al Mare promenaadi äärne linnutorn. millega seatakse jäätmehoolduses Alustati kõigi linna puude passistamist, sihid uueks perioodiks. BLASTIC projekti raames kaardistati et anda soovitusi edaspidisteks Tallinnas peamised mereprügi allikad. hooldustöödeks. Tallinna Jäätmekeskuse lepingulised jäätmeveoteenuse osutajad kogusid 24. mail tähistati Tallinnas esmakordselt Esitati rahvusvahelise projekti ühes kuus kokku keskmiselt 3500 Parkide päeva. ettepanek Mustjõe oja seisundi tonni segaolmejäätmeid, 340 tonni parandamiseks, mille rahastamise kohta biolagunevaid jäätmeid ning 200 Esmakordselt tunnustati Rohelise saabus aasta lõpus positiivne otsus. tonni paberit ja kartongi. lipu üleandmisega 19 Tallinna haridusasutust. Valmis uus Tallinna linna strateegiline „Prügihunt 2015–2017“ säästva mürakaart, mille põhjal võib väita, et tarbimise kampaaniast sai osa Kauaaegse linnateenistuse eest kõige suurem müraallikas Tallinna linnas ligikaudu 21 172 last Tallinnast ja pälvis tunnustuse kuus Tallinna on endiselt autoliiklus. Harjumaalt. Keskkonnaameti teenistujat.

4 OUTSTANDING ACTIVITIES IN 2017

The Merimetsa conservation area, which The Lilleküla green area with a dog training The European Commission recognised is the second conservation area at the facilities was opened on the border of the Spring Maintenance Month level of local government in Tallinn, was Kesklinn and Kristiine districts in autumn. campaign organised in Tallinn for the established. 26th year running as an URBACT best Tallinn animal shelter celebrated its first practice. Tallinn Spring Maintenance The project of community gardens birthday with a family day on 2 August. Month was one of 97 best practices to was initiated within the scope of urban receive Europe-wide recognition. agriculture. Eight smaller communities New public playgrounds were built at Võsa joined the project. tee 26 in Pirita district and Sõpruse 194a in Preparations for the design of the Mustamäe district. Alpine garden and the construction of Five beehives were installed in the public the park rose area of the rose garden space in Tallinn. The construction of the family playground in Lillepi park started and it will be the 12th were launched at the Tallinn Botanical The restoration of the coastal communities family playground in Tallinn. Garden. in the Paljassaare special conservation area The Tallinn Energy Agency completed was launched in Tallinn, inspired by the A columbarium with over 300 niches for its fifth year of operations. UrbanCows project of Pärnu. urns was completed at Metsakalmistu Cemetery. The second Tallinn Children’s and Youth A boardwalk in the Paljassaare special Flower Festival took place on Laagna Road. Tallinn City Council adopted the Tallinn conservation area and the bird tower Waste Management Plan 2017-2021, which by the Rocca al Mare promenade The yard of Mustamäe Reaalgümnaasium sets waste management objectives for the were built within the scope of the was designed and established as an new period. NATTOURS project. example of a landscaped area. The contracted waste transport service The main sources of marine litter were The issue of passports to all trees in Tallinn providers of the Tallinn Waste Centre mapped in Tallinn within the scope of started in order to give recommendations collected, on average, 3,500 tons of mixed the BLASTIC project. about further maintenance. household waste, 340 tons of biodegradable waste and 200 tons of paper and cardboard The Day of Parks, celebrated for the An international project proposal was per month. first time in Tallinn on 24 May. submitted for improving the status of Mustjõgi Stream and a positive response 21,172 children from Tallinn and Harju County The work done by 19 educational about funding was received at the end of took part of the sustainable consumption institutions of Tallinn was recognised the year. campaign Prügihunt (Waste Wolf) 2015-2017. with the Green Flag for the first time.

The new strategic noise map of Tallinn was Car-Free Day was celebrated on Pärnu Six officials of the Tallinn Environment completed and indicates that car traffic is Road between Viru Square and Suur-Karja Department were recognised for their still be biggest source of noise in the city. crossroads on 24 September. long service to the city.

5 SÕNUMEID LOODUSKAITSEST

gapäevane looduskaitsetöö Tallinna Keskkonnaametis lähtub aren- gudokumentidest nagu Tallinna elurikkuse tegevuskava aastateks Pääsküla raba liblikate uuring I 2016–2020, Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 ning Tallinna Aastal 2017 jätkus Pääsküla raba liblikafauna uurimine, aga täiendati ka eel- keskkonnakaitse arengukava aastateks 2013–2018 ning nendes seatud misel aastal koostatud kiililiste (Odonata) ja kimalaste (Bombus) nimestik- eesmärkidest. Tegevuskava läbivad kolm elurikkusega seotud teemat: ke. Põhjalikumalt sai üle vaadatud Pääsküla raba kaitseala piiridesse jäävad loodusväärtuste uuringud, ökosüsteemiteenused ja kliimamuutustega taimekooslused. Uuringuid teostas kogenud liblikauurija Urmas Jürivete. kohanemine. Need strateegilised dokumendid toetavad Eesti loodus- Vaatlustega alustati kohe pärast lume sulamist ja esimesed liblikad pandi kaitse arengukava ja Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse stra- kirja juba aprilli alguses. Püügimeetoditena kasutati erinevaid liblikavõrke teegia täitmist. ning valgus-, sööda- ja feromoonpüüniseid. Põhiosa looduskaitsetööst moodustab linnaplaneerimise protses- Kahel vaatlusaastal tabati Pääsküla rabast kokku 828 liblikaliiki, mis sides osalemine, erinevate infopäringutega tegelemine, elustiku-uurin- kuuluvad 53 sugukonda. 2016. aastal leiti 518 ja järgmisel lisandus veel 310 gute ja praktiliste looduskaitsetööde korraldamine. Järgnevalt mõned liiki. Neist 382 liiki kuulub pisiliblikate (Microlepidoptera) ja 443 liiki suurlib- olulisemad näited 2017. aasta tegevustest. likate (Macrolepidoptera) rühma. Kõige liigirikkamaks sugukonnaks Pääs- küla rabas on endiselt öölased (Noctuidae) – 173 liiki, järgnevad vaksiklased (Geometridae) – 140 liiki, mähkurlased (Tortricidae) – 131 liiki, leediklased (Pyralidae) – 64 liiki ja mähiskoilased (Gelechiidae) – 46 liiki. Päevaliblikaid (Rhopalocera) märgiti kokku 51 liiki. Euroopa direktiivi alusel kaitstavatest päevaliblikaliikidest esineb Pääsküla raba piirides esialgsetel andmetel vaid üks liik – sõõrsilmik (Lopinga achine). Lisaks liblikatele on Pääsküla rabas uuringu käigus registreeritud 19 liiki kiililisi ja 20 liiki kimalasi. Merimetsa kaitseala moodustamine 2017. aastal moodustati Merimetsa kaitseala, mis on teine kohaliku omavalitsuse tasandi kaitseala Tallinnas. Merimetsa roheala kaitse alla võtmi- se eesmärgiks oli sätestada tingimused, mis tagaksid piirkonna väärtusliku maastiku ja elustiku säilimise ning parandaksid inimeste puhkevõimalusi puhtas looduses. Kaitse alla võtmise vajaduse tingis roheala suur kasutuskoormus, mis lähipiirkonna arendustegevuse tulemusel lähemas tulevikus veelgi enam kasvab. Merimetsa roheala on ulatuslik ja liigirikas roheala Tallinna südames, väga tiheda asustusega elamualade vahetus läheduses. Merimetsa roheala suurus kokku on ligikaudu 85 hektarit, kaitsealuse ala suurus ca 50 hektarit. Merimetsa roheala tuuma moodustavad hästi väljakujunenud vana palu- mets ja kunagiste liivaste rannavallide vahele jäävates nõgudes paiknevad soostunud ja soometsad. Metsa lõunaosas võib näha põlismetsa elemente. Roheala lõunaosa palu- ja soostunud niidud on linnakeskkonnas väga harul- dane looduslik avatud elupaik, mis on mitmete lindude oluline toitumispaik ja kaitstava roosa merikanni (Armeria maritima subsp. elongata) kasvukoht. Samuti on paljude linnuliikide ja kahepaiksete seisukohalt olulised raskesti ligipääsetavad, ajuti liigniisked kunagise lodumetsa osad. Alale jääb II kaitsekategooria kaitsealuse linnuliigi kanakulli (Accipiter gentilis) ning kaheksa III kaitsekategooria kimalaseliigi elupaik. Kuna kasvav kasutuskoormus ja ehitussurve ohustab roheala ulatust ja liigirikkust, tuleb huvirühmadele teadvustada, et tegemist on aktiivset kaitset vajavate kooslustega, mitte lihtsalt planeerimisprotsessides säilita- tava rohealaga, mille väärtus kasutuskoormuse all ajapikku hääbuda võib. Kaitseala moodustamine annab avalikkusele selge signaali ala väärtusest ning otsustajatele paremad võimalused ja selge raamistiku roheala kaitse korraldamiseks. 2017. aasta lõpuks valmis kaitseala kaitsekorralduskava, mis Vaade Merimetsa kaitsealale. View of Merimetsa conservation area. on järgneva kümne aasta tegevusplaaniks.

6 Looduskaitse valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/est/Looduskaitse MESSAGES ABOUT NATURE CONSERVATION

he daily nature conservation work of the Tallinn Environment 2017. The goal of placing the Merimetsa green area under conser- Department is based on development documents, such as the vation was to establish the conditions that would guarantee the TTallinn Biodiversity Action Plan 2016-2020, the Tallinn Envi- preservation of the valuable landscape and biota of the region and ronmental Strategy until 2030 and the Tallinn Environmental Pro- give people more opportunities for relaxing in unspoiled nature. The tection Development Plan 2013-2018, and the goals set therein. The need to place the area under conservation arose from its high bur- action plan focuses on three topics related to biodiversity: studies den of use, which will grow further in the near future as a result of of the living nature, ecosystem services and adaptation to climate development activities in the close surroundings. change. These strategic documents support the implementation of The Merimetsa green area in the heart of Tallinn is large and the Estonian Environmental Protection Development Plan and the rich in species, but it lies right next to densely populated residen- European Union Biodiversity Strategy. tial districts. It measures approximately 85 hectares in total and the The majority of nature conservation work entails participation area under protection is approximately 50 hectares. The core of the in urban planning processes, dealing with various information re- green area consists of an old and well-developed boreo-nemoral quests, organisation of studies of biota and practical nature conser- forest, and there are paludified and swamp forests in the hollows be- vation work. Examples of some of the most important activities of tween the former sandy dunes. Elements of the primeval forest can 2017 are given below. be seen in the southern part of the forest. The boreal and paludified grasslands in the southern part of the green area are an extreme- Butterfly study in Pääsküla bog ly rare open natural habitat in an urban environment, which is an important feeding ground for several bird species and the natural The study of the butterfly and moth fauna of Pääsküla bog continued habitat of the protected sea pink (Armeria maritima subsp. elonga- in 2017, but the lists of Odonata (dragonflies and damselflies) and ta). The parts of the former swampy forests, which are difficult to Bombus (bumblebees) prepared in the previous year were also updated. The plant communities in the borders of the Pääsküla bog access and sometimes overly wet, are also important to many spe- conservation area were more thoroughly examined. The studies cies of birds and amphibians. The habitat of the Northern goshawk were carried out by the experienced lepidopterist Urmas Jürivete. (Accipiter gentilis), a category II protected bird species, and eight The observations started immediately after the snow melted and the protected bumblebee species is in the area. first butterflies were recorded in early April. Various butterfly nets As the increasing burden of use and building pressure threatens as well as light, feed and pheromone traps were used as catching the extent and biodiversity of the green area, it is necessary to make methods. stakeholders realise that they are dealing with communities that 828 butterfly species belonging to 53 families were caught in need active protection, not just a green area that must be preserved Pääsküla bog during the two years of observations. 518 were found in planning processes the value of which can disappear over time. in 2016 and another 310 in 2017. 382 species belong to the group- The establishment of a conservation area gives the general public ing of smaller butterflies and moths (Microlepidoptera) and 443 to a clear signal of the area’s value and provides decision-makers with the grouping of larger butterflies and moths (Macrolepidoptera). better opportunities and a clear framework for organising the pro- The family with more species than any other in Pääsküla bog is still tection of the green area. The management plan of the conservation that of the owlet moths (Noctuidae) with 173 species, followed by area was completed by the end of 2017 and will be the action plan geometer moths (Geometridae) with 140 species, the totrix moths for the next 10 years. (Tortricidae) with 131 species, the pyralid moths (Pyralidae) with 64 species and the twirler moths (Gelechiidae) with 46 species. The number of day-flying butterfly (Rhopalocera) species observed was Biodiversity map application of Tallinn 51. Initial data indicate that only one of the butterfly species subject The first version of the nature observations map application of to protection under a European directive can be found within the Tallinn (Figure 1) is ready and can be found at elurikkus.tallinn.ee/ borders of Pääsküla bog – the woodland brown (Lopinga achine). kaart. The map application is meant for residents of and visitors In addition to butterflies and moths, 19 species of dragonflies to Tallinn who are interested in nature. It helps them to easily send and damselflies and 20 species of bumblebees were registered dur- their observations of the city’s biodiversity to the Tallinn Environ- ing the study. ment Department. These can be about the locations of protected species or alien species, information about dead animals, etc. Formation of the Merimetsa The collected information helps specialists make better decisions in their everyday work. The mapping of nature also helps develop conservation area citizen science by making people notice the biodiversity around The Merimetsa conservation area, which is the second conservation them. The website works well on smart devices and has the location area at the level of local government in Tallinn, was established in positioning function.

The website for nature conservation is: www.tallinn.ee/est/Looduskaitse 7 Tallinna elurikkuse kaardirakendus Valminud on esimene versioon Tallinna loodusvaatluste kaardirakendu- sest (Joonis 1), mis on leitav aadressilt elurikkus.tallinn.ee/kaart. Kaardi- rakendus on mõeldud loodushuvilistele Tallinna elanikele ja külalistele, et võimaldada neil rakenduse vahendusel lihtsal viisil Tallinna Keskkon- naametile edastada oma tähelepanekud Tallinna elurikkusest. Nendeks võivad olla kaitsealuste liikide või võõrliikide asukohad, teave hukkunud loomade kohta vms. Kogutud teave aitab spetsialistidel igapäevatöös kvaliteetsemaid otsuseid teha. Samas aitab looduse kaardistamine rah- vateadust edendada, pannes inimesi märkama elurikkust enda ümber. Veebileht töötab mugavalt ka nutiseadmes ning omab asukoha posit- sioneerimise funktsiooni. Paljassaare hoiuala rannikukoosluste taastamine Pärnu linnalehmade projekti eeskujul alustati ka Tallinnas Paljassaare hoiualal rannikukoosluste taastamise tegevustega. Paljassaare hoiuala on üleeuroopalise tähtsusega linnuala, kus on registreeritud enam kui 230 liiki linde, millest 84 kuulub Eestis kaitsealuste liikide hulka. Ala linnu- rikkuse tagavad mitmekesised kooslused, lindude rändeteel paiknemine ning suhteliselt väike inimmõju. Rannikukoosluste taastamine aitab eelkõige parandada kurvitsalis- te, aga ka värvuliste ja haneliste pesitsus- ja toitumisvõimalusi hoiualal. Rannaniidu taastamist alustati 2017. aastal roostiku tõrjumisega niitmise ja purustamise näol. Seejärel rajatakse Suur- ja Väike-Paljassaare vahelise ala ümber karjatara. Veised plaanitakse ca 35 hektari suurust ala hool- dama tuua 2018. aastal. Niitmise ja karjatamise kombineerimine aitab Meeanalüüsi tööprotsess laboris. The process of analysing honey in a laboratory. vältida elurikkuse seisukohast olulise rannaniidu roostumist ja võsastu- mist, mis kokkuvõttes aitab suurendada hoiuala liigirikkust. Linnamesindusest Tallinna Keskkonnaamet on arendamas koostööd Tallinna Mesinike Selt- siga, eesmärgiga töötada välja linnamesinduse head tavad ja praktikad. Õistaimede tolmeldajatena pakuvad mesilased väga olulist ökosüs- teemiteenust ja aitavad seeläbi tõsta piirkonna elurikkust. Lisaks aitab mesindamine kaasa aedlinnade viljapuude ja marjapõõsaste saagikuse kasvule ning tõstab linnaelanike teadlikkust looduslähedasest eluviisist. Teatud reegleid järgides on ka linnakeskkonnas võimalik mesilasi pidada ning seejuures naabritega head suhted säilitada. 2017. aastal paigaldati Tallinna avalikku linnaruumi 5 mesitaru. Nii- moodi korjati mett Pääsküla raba servast, Valdeku ja Endla tänavalt, Mustamäelt Mektory ümbrusest ning Kadrioru pargist. Kogutud mesi viidi esmalt Tallinna Ülikooli laboritesse testimiseks. Uuriti tüüpilisi näita- jaid, mis peavad olema teada mee edaspidiseks turustamiseks. Määrati sahhariidide (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos, galaktoos) ja hüd- roksümetüülfurfaali sisaldus, diastaasi ja invertaasi aktiivsus, elektrijuhti- vus, niiskus, vabad happed ning raskemetallid (arseen, kaadmium, plii). Saadud tulemused olid kõigi näitajate osas väga head, olles tunduvalt madalamad ettenähtud piirnormidest. Lisaks analüüsiti meeproovide õietolmu sisaldust. Mees leiduvate õietolmuterade botaanilise päritolu kindlakstegemine põhineb tolmu- terade mikroskoopilisel määramisel ning lugemisel. Selgus, et linnast korjatud mesi on tunduvalt liigirikkam kui keskmine maapiirkonna mesi. Taastatav rannaniit Paljassaare hoiualal. Niimoodi loendati enamikes proovides üle 20 erineva õietolmurühma. Coastal meadow under restoration in Paljassaare special conservation area.

8 Looduskaitse valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/est/Looduskaitse Joonis 1. Tallinna elurikkuse kaardirakenduse vaade. Figure 1. View of the biodiversity map application of Tallinn.

Urban beekeeping Restoration of the coastal The Tallinn Environment Department is developing cooperation with the Tal- communities of Paljassaare special linn Beekeepers Society in order to develop the best practices for urban beekeeping. Bees as pollinators of flowering plants are extremely important to the conservation area ecosystem and help increase the biodiversity of the region. Beekeeping also The restoration of the coastal communities in the Paljassaare special improves the yield of fruit trees and berry brushes in city gardens and raises conservation area was also launched in Tallinn, inspired by the Urban- the awareness of city residents of living in harmony with nature. Bees can be Cows project of Pärnu. Paljassaare special conservation area is a bird kept in an urban environment, and their good relationship with the neighbours area of pan-European importance where more than 230 bird species can be maintained when certain rules are followed. Five beehives were installed in the public space in Tallinn in 2017. Hon- have been registered. Of these species, 84 are under protection in ey was collected from the edge of Pääsküla bog, Valdeku and Endla streets, Estonia. The diversity of birds in the area is guaranteed by diverse near Mektory in Mustamäe and Kadriorg Park. The collected honey was first communities, location of bird migration paths and relatively small hu- taken to the laboratory of Tallinn University for testing. The typical indicators man impact. that must be known for marketing the honey were studied. The content of The restoration of coastal communities helps improve the nest- saccharides (glucose, fructose, sucrose, maltose, galactose) and hydroxyme- ing and feeding opportunities for various bird species, primarily the thylfurfural, the activity of diastase and invertase, conductivity, moisture, free Charadriiformes, but also Passeriformes and Anseriformes. The res- acids and heavy metals (arsenic, cadmium and lead) were determined. The toration of the coastal meadow started in 2017 by cutting and crush- results showed that all of the indicators were very good and well below the ing reeds. A cattle fence will be then built around the area between prescribed limits. Suur- and Väike-Paljassaare. The plan is to bring cattle to maintain The pollen content of the honey samples was also analysed. The botanical origin of the pollen grains found in honey is determined on the microscopic the 35-hectare area in 2018. The combination of mowing and grazing determination and reading of the pollen grains. It became evident that the helps prevent the growth of reed and brush in the coastal meadow, honey was considerably richer in species than the average rural honey. More which is important for biodiversity and helps increase the number of than 20 different pollen groups were counted in most samples. species in the conservation area.

The website for nature conservation is: www.tallinn.ee/est/Looduskaitse 9 VEEKESKKOND TALLINNAS

Tallinna linnale ongi iseloomulik, et sademetega langeva ja Ülemiste järvest infiltreeruva vee peavad vastu võtma kanalisatsioonitorud. Suurimad sademevee valgalad peale Mustjõe oja on veel Kopli lahte suubuv Rocca al Mare sademevee väljalask, mille kaudu juhitakse merre Väike-Õismäe ja läänepoolse Mustamäe sademevesi.

Tallinna lahte Russalka-Pirita piirkonnast suubuvad kolm suuremat sademevee kollektorit on:

Saare tee sademevee väljalask, kuhu kogutakse Iru, Kloostrimetsa, Kose (osaliselt), Läänemere tänava ja Maarjamäe piirkonna sademe- ja drenaažvesi ning Varsaallika oja.

Lauluväljaku väljalask, mille kaudu juhitakse merre suurem osa Lasnamäe sademeveest. Kollektori suue asub Lauluväljaku läheduses meres, kaldast paarkümmend meetrit eemal.

Russalka väljalask, kuhu kogutakse sademe- ja drenaažvesi Suur- Sõjamäe tööstuspiirkonnast ja Tartu mnt piirkonnast (lennuväli, Mõigu). Lisaks sellele juhitakse kollektorisse ka Ülemiste järve ülevool ning kuivendusvesi Ülemiste (Mõigu) poldri tiigist. Vesi suunatakse Tallinna lahte Russalka mälestusmärgi läheduses. 

Pardid tunnevad ennast Tallinna veekogudel koduselt. Ducks feel at home on the bodies of water in Tallinn. Tabel 1. TALLINNA VOOLUVEEKOGUD

allinna veestiku kujunemisele on suurt mõju avaldanud Ülemiste VEEKOGU PIKKUS, km VALGALA, km2 järv. Tallinna linnast kõrgemal asuvast Ülemiste järvest on maa sis- T se imbunud vesi tänu suurele kõrguste vahele leidnud allikate kujul Pirita jõgi 113,1 807,8 väljapääsu Lasnamäe paekalda ja Mustamäe astangute jalamil. Harku oja 15,7 30,5 Tallinna linnas paiknevatest allikatest on keskkonnaregistrisse kantud Aiataguse allikad, Glehni pargi allikad (sh Rõõmuallikas), Kasetuka Pääsküla jõgi 12,7 41,2 allikad ja Varsaallikad. Kõik need allikad on looduskaitse all. Veel tuleks Vaskjala-Ülemiste kanal 10,8 28,6 nimetada Lepistiku (Lepasalu) allikaid, mis on samuti kaitsealused ja eel- Kurna oja 10,8 44 nevalt mainitud allikatele sarnaselt kantud Eesti ürglooduse raamatusse. Väiksemaid allikaid leidub veel Löwenruh’ pargis, Parditiigis ja Toompea Tiskre oja 4,7 50 nõlval. Apametsa peakraav 3,4 4,1 Seisuveekogudest on suurimad Ülemiste järv (940,9 ha), Raku järv Varsaallika oja 3,4 1,6 (196,9 ha), Harku järv (163,3 ha), Männiku järv (105,3 ha) ja Männiku Väi- Lepiku kraav 2,7 kejärv (18,8 ha). Ülejäänud on pindalaga alla 10 ha. Tallinnas paikneb 16 vooluveekogu, millest suurima valgalaga on Pi- Mustjõe oja (Mustoja) 1,3 11,3 rita jõgi (Tabel 1). Samas Tallinnast alguse saava suurima valgalaga voo- Mähe oja 1,6 luveekogu on Mustjõe oja (ka Mustoja) koos oma rohkete harudega. Hundikuristiku oja 1,4 7,7 Praeguseks on Mustjõest avatud sängina säilinud põhiliselt ainult Randvere oja 1,0 1,3 km pikkune alamjooks, mis saab alguse Mustjõe ja Marja tänavate ristumise piirkonnast, suubudes sealt Kopli lahte. Kuid Mustjõe ojja Väo kraav 0,6 suubuvad nii sademevee kollektorite kui ka kuivenduskraavide kaudu Iisaku soon (Soone oja) 0,2 4,7 idapoolse Mustamäe, Silikaadi ja Järvevana tee vahelise Pärnu mnt Kadaka oja (Järveotsa oja, lõigu, Järvevana tee raudteest põhja poole jääva osa ning suurema osa Mäekalda oja, Mäeküla oja) 4,9 Lilleküla sademeveed.

10 Veemajanduse valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/est/Veemajandus AQUATIC ENVIRONMENT IN TALLINN

ake Ülemiste has had a massive impact on the development of wa- ja streets and runs into Kopli Bay. However, most of the stormwater from ter bodies in Tallinn. Water from the lake, which is situated high- eastern Mustamäe district, the section of Pärnu Road between Silikaadi L er than the city of Tallinn, has found an outlet at the foot of the and Järvevana roads, the part of Järvevana Road that lies north of the Lasnamäe limestone coast and the Mustamäe cliffs in the form of springs. railway and most of the Lilleküla flows into Mustjõgi Stream via stormwa- Aiataguse springs, the springs of Glehn Park (incl. Rõõmuallikas), Ka- ter drainage system. setuka springs and Varsaallikad are the springs in Tallinn that have been The biggest stormwater catchment area other than Mustjõgi Stream entered in the environmental register. They are all under conservation. is the Rocca al Mare stormwater outlet that runs into Kopli Bay, which The other springs that deserve mention are Lepistiku (Lepasalu) springs, is used to direct stormwater from Väike-Õismäe and western Mustamäe which are also under conservation and entered in the book of primeval Es- districts into the sea. tonian nature similar to the aforementioned springs. Smaller springs can also be found at Löwenruh Park, Parditiik Pond and the slope of Toompea. The three largest stormwater collectors that run from the Russalka-Pirita The biggest still bodies of water are Lake Ülemiste (940.9 ha), Lake region to Tallinn Bay are: Raku (196.9 ha), Lake Harku (163.3 ha), Lake Männiku (105.3 ha) and Lake Männiku Väikejärv (18.8 ha). The area of the remaining still bodies of water the Saare Road stormwater outlet, where stormwater and drainage is less than 10 ha. water from Iru, Kloostrimetsa, Kose (partly), Läänemere street and There are 16 watercourses in Tallinn. The one with the biggest catch- the Maarjamäe region is collected, and Varsaallika Spring; ment area is Pirita River (Table 1). However, the biggest catchment area that starts in Tallinn is Mustjõgi (also Mustoja) Stream with its numerous the Song Festival Grounds outlet, which is used to direct most of the branches. stormwater from Lasnamäe district to the sea. The mouth of the col- Only the 1.3 km lower reach of Mustjõgi Stream has been preserved lector is located in the sea near the Song Festival Grounds, twenty- as an open river bed, which starts by the intersection of Mustjõe and Mar- odd metres from the sea; the Russalka outlet, where stormwater and drainage water from the Suur-Sõjamäe industrial area and the Tartu Road area (Ülemiste air- port, Mõigu) is collected. Overflow from Lake Ülemiste and drainage Table 1. FLOWING BODIES OF WATER IN TALLINN water from the Ülemiste (Mõigu) polder pond is also directed into the collector. The water is directed into Tallinn Bay near the Russalka 2 BODY OF WATER LENGTH, km CATCHMENT AREA, km monument.  Pirita River 113.1 807.8 Harku Stream 15.7 30.5 Pääsküla River 12.7 41.2 Vaskjala-Ülemiste Canal 10.8 28.6 Kurna Stream 10.8 44 Tiskre Stream 4.7 50 Apametsa Main Ditch 3.4 4.1 Varsaallikas Stream 3.4 1.6 Lepiku Ditch 2.7 Mustjõgi (Mustoja) Stream 1.3 11.3 Mähe Stream 1.6 Hundikuristiku Stream 1.4 7.7 Randvere Stream 1.0 Väo Ditch 0.6 Iisaku (Soone) Stream 0.2 4.7 Kadaka Stream (Järveotsa Stream, Mäekalda Stream, Mäeküla Stream) 4.9 Mustjõe oja avatuna säilinud alamjooks. The preserved open lower course of Mustjõgi Stream.

The website for water economy is: www.tallinn.ee/est/Veemajandus 11 Tallinna suurimaks vooluveekoguks on Pirita jõgi. Pirita River is the biggest watercourse in Tallinn.

 Uuringutega on selgunud, et kõige suurema toitainete koormuse- Mitte vähem tähtis pole ka põhjavee kaitse. Tallinna põhjavee sei- ga piirkond on Russalka-Pirita-Merivälja mereala, kuhu suubub Pirita sundit võib pidada heaks ning linn on rakendanud meetmeid põhjavee- jõgi ja kolm suurt sademevee väljalasku. Suurimaks toitainete sisse- kihtide hea seisundi säilitamiseks. kandjaks Tallinna lahte on Pirita jõgi oma suure valgalaga. Pirita jõe Tallinna linn saab 88% vajaminevast veest linna külje all paiknevast osakaal Russalka-Pirita-Merivälja reostuskoormusest on 90%. Pirita Ülemiste järvest ning ülejäänud osa põhjaveehaarde puurkaevudest jõe valgala hõlmab peaaegu pool Harjumaad, mille maapiirkondadest (Nõmme, Tiskre, Kakumäe, Merivälja, osa Piritast). 99,5% tarbijatest on jõuab valdav osa toitainetest Pirita jõkke. ühisveevärgiga ühendatud. Veetrasside kogupikkus Tallinnas on 980 km. Tallinna Keskkonnaameti initsiatiivil on 1990ndate algusest seira- Olmesektor (kodumajapidamised, ettevõtted, avalik sektor jms) tarbib tud Harku järve valgala ja Tallinna tähtsamate merre viivate sademe- ¾ veest ning tööstussektor ¼. Viimasel viiel aastal tarbis olmesektor vee väljalaskude veekvaliteeti. Mõõtmistulemustest selgub, et nii Harku 14,2–14,4 miljonit m3 aastas ning tööstussektor 4,7–4,9 miljonit m3 aastas. järve valgala kui ka Tallinna sademevee väljalaskude veekvaliteet on Keskmine veekulu ööpäevas elaniku kohta on 122–123 liitrit. Igapäevaste viimase 15 aasta jooksul paranenud, eriti üldlämmastiku ja üldfosfori analüüside järgi vastab veetorustikku antav vesi nõuetele. näitajate osas. Peamiseks normi ületavaks kvaliteedinäitajaks on hõljuv ained. Seda eriti kevadel lume sulamise ajal ja suuremate vihmasadu- Veekeskkonna parandamiseks kavandab Tallinna Keskkonnaamet lähima de algfaasis. Ebastabiilse veekvaliteedi põhjuseks on peamiselt teedelt viie aasta jooksul järgnevalt kirjeldatud tegevusi: ja kõvakattega platsidelt sademetega sinna kogunenud fraktsioonide 1. Tegevuskava koostamine Tallinna väikeveekogude ja rabade soodsa ärakanne. keskkonnaseisundi hoidmiseks ja parandamiseks ning veesängide Ehitustegevuse planeerimisel järgib Tallinna linn rangelt nõuet taastamiseks. puhastada sademevesi lokaalselt, sealhulgas ka parklate ja suurte ma- 2. Harku järve seisundi parandamise tegevuskava koostamine ja elluvii- gistraalteede sademevesi enne selle suublasse, s.o merre juhtimist. mine koostöös Harku vallaga. Harku järv on eutrofeerunud ja selle Tänu järjekindlusele ja hilisemale järelevalvele on vähenenud reoaine- seisund on halb, eesmärgiks on saavutada hea ökoloogiline seisund te väljakanne ettevõtete territooriumitelt ja üldkasutatavatelt teedelt- aastaks 2021. platsidelt. Siia võib veel lisada üksikisiku tasandi – oma ümbruse hoid- mine puhtana peab olema iga kodaniku kohus. 3. Merre juhitava sademevee reostuskoormuse vähendamine ja veekva- Tallinn on oluliselt investeerinud ja panustanud oma viie supelran- liteedi regulaarse seire jätkamine sademevee väljalaskudes ja sisevee- na korrashoidu, mida külastab heade rannailmadega paarkümmend kogudes. Tallinna viie supluskoha seisund on valdavalt väga hea, kuid tuhat inimest päevas. Viimasel neljal (2014–2017) aastal on kahele ran- nendest kahe ranna (Pelguranna/Stroomi ja Harku järve) veekvalitee- nale – Pikakari ja Pirita – omistatud rahvusvaheline ökomärgis „Sinilipp“. dis on esinenud kõikumisi, mille põhjused tuleb välja selgitada. Sinilipu saamiseks tuleb täita üle 30 keskkonnakriteeriumi, tagada 4. Merre juhitava reostuskoormuse vähendamiseks settebasseini ja kõrge veekvaliteet ja turvalisus rannas ning korraldada randades kesk- märgala rajamine Mustjõe oja alamjooksule. Looduslike kaldakindlus- konnateadlikkust tõstvaid ettevõtmisi. tusmaterjalide katsetamine Mustjõe oja kaldaerosiooni tõkestamiseks.

12 Veemajanduse valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/est/Veemajandus  Studies have indicated that the maritime area with the biggest nu- Groundwater protection is no less important. The status of Tallinn’s trient pollution load is the one of Russalka-Pirita-Merivälja, which re- groundwater can be considered good, and the city has adopted measures ceives water from the Pirita River and three large stormwater outlets. to preserve the aquifer in good condition. The Pirita River’s large catchment area is the main source of nutrients Tallinn obtains 88% of the water it needs from Lake Ülemiste near the for Tallinn Bay. The share of the Pirita River in the pollution load of city and the remainder comes from the drill wells of the groundwater body Russalka-Pirita-Merivälja is 90%. The catchment area of the Pirita Riv- (Nõmme, Tiskre, Kakumäe, Merivälja, part of Pirita). 99.5% of consumers er covers almost half of Harju County and the majority of nutrients are connected to the public water supply network. The total length of wa- reach the river from its rural areas. ter pipes in Tallinn is 980 km. Three quarters of all water is consumed by At the initiative of the Tallinn Environment Department, water the consumer sector (households, companies, public sector, etc.) and a quality has been monitored since the early 1990s in the Lake Harku quarter by the industrial sector. In the last five years, the consumer sector catchment areas and Tallinn’s key storm water drains emptying into has consumed 14.2-14.4 million m3 per year and the industrial sector 4.7- the sea. Measurement results show that the water quality in both cas- 4.9 m3 per year. The average water consumption per day per resident is es has improved over the last 15 years, especially in regard to total ni- 122-123 litres. Daily analyses indicate that the water supplied by the water trogen and total phosphorus. The main quality indicator that is above pipeline complies with requirements. the norm is suspended solids. This is especially the case during snow- melt in spring and in the starting phase of periods of heavy rain. The The Tallinn Environment Department is planning to do the following in the reason for unstable water quality is mainly the runoff of particulate next five years to improve the aquatic environment: matter from roads and hardtop surfaces. 1. Preparation of an action plan for maintaining and improving the sta- When construction activities are planned, the City of Tallinn adheres tus of Tallinn’s small bodies of water and marshes and for the restora- strictly with the requirement that stormwater, including rainwater from tion of water beds will also be prepared. car parks and large roads, must be treated locally before it is directed to 2. Preparation of an action plan for improvement of the status of Lake the receiving body of water, i.e. the sea. Consistency and supervision have Harku and implementation of the plan in cooperation with Harku Mu- reduced the movement of pollutants from the territories of enterprises nicipality. Lake Harku has become eutrophic and its status is bad; the and public roads/squares. The level of the individual can be mentioned goal is to achieve a good ecological status by 2021. here as well – keeping one’s surroundings clean should be the duty of each citizen. 3. Reduction of the pollution load generated by stormwater directed Tallinn has invested considerably in the maintenance of its five beach- into the sea and continuing the regular monitoring of water quality es, which attract around twenty thousand people a day when the weather in stormwater outlets and inland bodies of water. The status of the is good. The Blue Flag international quality eco-label has been awarded five bathing spots in Tallinn is generally very good, but the quality of to two beaches – Pikakari and Pirita – in the last four years (2014-2017). In water at two beaches (Pelgurand/Stroomi beach and Harku Lake) order to receive the Blue Flag, more than 30 environmental criteria must has fluctuated and the reasons for this must be determined. be complied with, good water quality and security must be guaranteed 4. Building a sedimentary basin and a wetland on the lower course of and events aimed at raising environmental awareness must be organised Mustjõgi Stream. Testing natural bank protection materials to protect at the beaches. the banks of Mustjõgi Stream from erosion.

Sügisene Stroomi rand. Stroomi Beach in autumn.

The website for water economy is: www.tallinn.ee/est/Veemajandus 13 VÄLISÕHU KVALITEET JA MÜRA

Kaart 2.1.1. ver. 29.12.2016

Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart 2015 Autoliikluse siseriiklik mürakaart Päevamüra indikaator Ld (7.00-23.00) Ld, dB (A)

45 - 50 50 - 55 55 - 60 Joonis 2. 60 - 65 Tallinna strateegiline 65 - 70 70 - 75 mürakaart 2017 – > 75 päevane autoliiklus. Figure 2. The Strategic Koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ e-mail: [email protected] Noise Map of Tallinn 2017 – www.environment.ee daytime traffic. astal 2017 valmis uus Tallinna linna strateegiline mürakaart, mis arvestada jätkuva liiklussageduse kasvuga Tallinna linna tänavatel ja jät- on koostatud 2015. aasta olukorra kohta (Joonis 2). Strateegiline kuva elamuehitusega müra seisukohast ebasoodsamates piirkondades. Amürakaart annab üldhinnangu linna pikaajalisele (aasta keskmine) Suur liiklussagedus mõjutab linna välisõhu olukorda, mis aga 2017. mürasituatsioonile ning toob välja pidevast kõrgema tasemega keskkon- aastal halvenemise märke ei näidanud. Kõikide saasteainete tasemed namürast mõjutatud elanikkonna paiknemise ja hulga. Strateegilise mü- püsisid piirnormidest madalamal ainult ühe erandiga. Nimelt toimus rakaardi tulemuste abil koostatakse 2018. aastal müra vähendamise te- 2017. aasta esimeses kvartalis üks peentolmu taseme ületamise episood gevuskava, milles analüüsitakse müra vähendamise vajadust ja võimalusi. Liivalaia tänaval. Ka see on ilmselt seotud liiklusest tuleva teekatte ja Võrreldes 2017. aastal koostatud müra kaardistamise tulemusi eel- rehvide kulumisel ning kütuse põletamisel tekkiva tolmuga. mise, 2012. aastal koostatud mürakaardiga, on müratsoonide pindalad Vastukaaluna liiklussageduse kasvuga kaasnevale negatiivsele mõjule, kõigi müraallikate osas vähenenud. Osalt võib olla tegu erinevatest aitab mürataset vähendada uuemate autode kasutuselevõtt ning arenev metoodikatest ja alusmaterjalide kvaliteedist tulenevate erinevustega. tehnoloogia. Aina enam autosid kasutavad hübriidajami tehnoloogiaid, mis

Autoliikluse puhul välja joonistuvad muutused on aga ilmselt põhjustatud väiksema kütusekulu ja CO2 heitkoguse kõrval muudavad autod vaikse- asjaolust, et juurde on rajatud müratõkkeseinu ja hooneid, mis toimivad maks. Lisaks on linnatranspordis kasvanud ka elektriautode kasutamine, magistraalteede ääres müratõketena. Samuti mõjutavad kaarti liikluse mis ei emiteeri peaaegu üldse heitgaase. Keskkonnasäästlike tehnoloogia- ümberkorraldused. te kasutamise kõrval on oluline jätkata alternatiivsete liikumisviiside kasu- Uue mürakaardi põhjal võib aga väita, et kõige suurem müraallikas tuselevõtmise soodustamist. Linnas peab olema eelistatud mugav ja kiire Tallinna linnas on endiselt autoliiklus. Müraolukorra prognoosimisel võib ühistransport ja turvalist jalgratta- ning jalgsiliikumist soosiv teedevõrk.

14 Välisõhu valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/valisohk ja www.ohuseire.ee AMBIENT AIR QUALITY AND NOISE

he new strategic noise map of Tallinn, which was prepared to illus- trate the situation in 2015, was completed in 2017 (Figure 2). The T strategic noise map gives a general opinion of the long-term (annual average) noise situation in the city and highlights the location and quantity of the population influenced by constant environmental noise that exceeds the average. The results of the strategic noise map will be used to prepare the noise reduction action plan in 2018, in which the need and options for reducing noise will be analysed. Comparing the noise mapping results of 2017 with the noise map prepared in 2012 shows that the areas of noise zones have decreased in terms of all sources of noise. This may partly be the result of the different methods used as well as the differences arising from the quality of the source material. The changes that can be seen in regard to car traffic are probably the result of the construction of new noise barriers and buildings that act as noise barriers next to main roads. The reorganisation of traffic also has an impact on the map.

Ummik Pärnu maanteel − trammiga saab kiiremini. Traffic jam on Pärnu Road − trams are faster.

However, the new noise map clearly indicates that car traffic is still be biggest source of noise in the city. The continued increase in the volume of traffic on the roads of Tallinn and the continued construction of resi- dential buildings can be considered when the noise situation is forecast for regions in an unfavourable position in terms of noise. Heavy traffic has an impact on the condition of ambient air in Tallinn, which did not show any signs of deterioration in 2017. The levels of all pollutants remained below the limits with just one exception. Namely, there was an instance in the first quarter of 2017 when the level of fine dust was exceeded in Liivalaia Street. This is probably related to the dust generated by the wear of the road surface and tyres, and fuel combustion. The use of newer cars and developing technology counter the negative impact of the increase in the volume of traffic and help reduce the level of noise. Increasingly more cars use hybrid technologies, which in

addition to less fuel consumption and CO2 emissions make cars quieter. The use of electric cars, which emit almost no exhaust gases, has also increased in city transport. In addition to the use of environmentally sustainable technologies, it is also important to continue promoting the use Vähendades autode hulka linnas, paraneb üldine elukeskkond. of alternative ways of getting around. Convenient and fast public trans- Reducing the quantity of cars in the city will improve port and a road network that promotes safe cycling and walking must be the general living environment. preferred in the city.

The website for ambient air is: www.tallinn.ee/valisohk and www.ohuseire.ee/en 15 TALLINNA HALJAS- JA ROHEALAD

013. aastal kinnitatud „Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013 linnamaastik oleks mitmekesine ja elurikas. 2017. aastal tõsteti Laagna kuni 2025“ seab linna haljas- ja rohealade arendamiseks kokku tee sõiduradasid eraldaval haljasalal elurikkust koostöös Kesklinna ja 2 kuus peaeesmärki. Tallinna Keskkonnaamet on 2017. aastal tege- Lasnamäe linnaosade koolide õpilastega – Tallinna laste ja noorte lillepeo vuskava eesmärkide elluviimiseks korraldanud järgnevalt kirjeldatud raames istutati kahe sõidusuuna vahelisele murualale püsililli ja roose. tegevusi. Haljastuse osakonna organiseerimisel rajati roosipeenraid veel Nõmme Ameti haljastuse osakonnas on juba paar aastat tööl registripidaja, linnaosas ja istutati püsililli Tondiloo parki. kelle abiga täiendatakse ja aktualiseeritakse linna hoolduses olevaid hal- Mitut tegevuskava eesmärki täidab linnapõllumajandus, millega jas- ja rohealade andmestikku. Nii leidub andmebaasis (his.tallinnlv.ee) Tallinn alustas 2017. aastal, eesmärgiga parandada elanike heaolu ning info erinevate hooldusintensiivsustega hooldatavate alade kohta, pinki- luua isetegemise võimalusi pakkuvat rohelist, uutmoodi linnaruumi. de asukohad, mänguväljakute asukohad ja palju muud. Korrektne and- Ameti väljapakutud tegevused jaotati kolme paketti – linnaloomade mestik võimaldab järgnevatel aastatel efektiivsemalt ja läbimõeldumalt projekti raames soovitakse Paljassaare märgalal taastada ala liigirik- kasutada hoolduseks ettenähtud eelarvet. Samuti alustati 2017. aastal kus ja võtta ala hooldamisel kasutusele lihaveised, ühisaedade projek- kõikide linna puude passistamist, s.t iga puu puhul hinnatakse tema võra, ti raames jagatakse projektist huvitatud väiksematele kogukondadele tüve ja juurestikku ning antakse soovitused edaspidisteks hooldustöö- linna poolt istutuskastid ja kasvumuld ning õpetatakse neid aiavilju deks. Õiged andmed võimaldavad ametil paremini koordineerida linna kasvatama. Kolmanda – kogukonna linnaaia projektiga – soovitakse haljastuses toimuvat ja passidest tulenev info aitab planeerida eelar- leida suurem kogukond ja teadusasutus, kellega koostöös rajada aed, vet. Haljastuse läbimõeldum hooldus võimaldab täita peaeesmärki – et kus tegevusi ja kasvatatud saaki analüüsides teha järeldusi järgnevate

Estonia pst. suvelillepeenar. Summer flowers on Estonia Avenue.

16 Haljastuse valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/est/haljastus-2 TALLINN’S PARKLAND AND GREEN AREAS

he Tallinn green area action plan 2013-2025, which was approved makes it possible to achieve the main goal – to have an urban landscape in 2013, sets six main goals for the development of parkland and that is attractive and biologically diverse. The biologically diversity in the T green areas in the city. The activities undertaken by the Tallinn green area that separates the lanes of Laagna Road was increased in 2017 Environment Department for the achievement of the action plan’s goals in conjunction with the schoolchildren of Lasnamäe and Kesklinn districts in 2017 are described below. – they planted perennial flowers and roses in the green area as part of the The Landscaping Division of the Environment Department has had Tallinn Children’s and Youth Flower Festival. Rose beds were established a registrar on its payroll for a couple of years and they help update and in Nõmme district and perennials were planted in Tondiloo Park on the actualise the data of the parkland and green areas maintained by the initiative of the Landscaping Division. city. The database (his.tallinnlv.ee) contains information about maintained Several goals of the action plan are met by urban agriculture, which areas with different maintenance intensities, the locations of benches and was launched in Tallinn in 2017 in order to improve the well-being of city playgrounds, and much more. Having correct data makes it possible to residents and create a new kind of urban space where people can do use the maintenance budget more efficiently in the coming years. Issu- things themselves. The activities suggested by the department were di- ing passports to all trees in Tallinn started in 2017, i.e. the crown, trunk vided into three packages – the plan to restore biodiversity in the Pal- and roots of each tree are assessed and recommendations about further jassaare wetlands within the scope of the city animal project and start maintenance are made. Correct data allow the department to coordinate using cattle in the maintenance of the area, distribution of planting boxes landscaping in the city better than before and the information in the pass- and soil to interested people within the scope of the community garden ports helps it plan the budget. More efficient maintenance of greenery project by the city and teaching people to grow fruits and vegetables.

Ühisaed Lastekodu tänaval. Shared garden on Lastekodu Street.

Ühisaed Kärberi tänaval. Püsililled Tondiloo pargis. Perennial flowers in Tondiloo Park. Shared garden on Kärberi Street.

The website for parks and greenery is: www.tallinn.ee/est/haljastus-2 17 MTÜ Rabarberi nägemus kogukonnaaiast. Vision of non-profit organisation MTÜ Rabarber of a community garden.

runud pingid ja prügikastid vahetati välja ja paigaldati neli nn Nõmme pinki ja kaks prügikasti. Mai tänava äärne hekk uuendati ja kokku istutati pargialale 305 põõsast. Üheks suuremaks projektiks 2017. aastal oli Mustamäe Reaalgüm- naasiumi hooviala kui näidishaljastuse projekteerimine ja rajamine. Ena- mik Tallinnas asuvaid koole on rajatud 1960–1980 aastatel. Aja möödu- des on paljud koolihooned rekonstrueeritud, kuid koolihoovid on säilinud muutmata kujul või saanud rikkamaks koolipere poolt istutatud mõne puu võrra. Näidishaljastuse kujunduskontseptsioon lähtus koolipere harjumuspärasest hooviala kasutusest ja põhiväärtustest, mille õpilased koolist endaga eluks kaasa võtavad. Koolimaja esisele haljasalale ku- jundati kolm kaart – sotsiaalne kaar, ühiskondlik kaar ja looduse kaar. Need on erinevad haljastatud maastikuruumid, mis pakuvad kooliperele võimalust läbi viia õppetööd ning lastele vabaaja tegevuse ja olemise kohti. Hoovialale paigaldati 11 pinki, 2 lauda ja 3 prügikasti. Sotsiaalses maastikuruumis rajati treeningelementide alla ligi 100 m2 multikummi avalike aedade rajamiseks. Märtsikuu jooksul oli võimalik Tallinna lin- ala, mis tagab õpilastele mugava ja turvalise turnimisvõimaluse. Hoovi- na kodulehe kaardirakenduses http://gis.tallinn.ee/linnaaed/ esitada alale istutati kokku 9 puud ja 614 põõsast ning olemasolevatele puudele ettepanekuid võimalike linnaaedade asukohtade osas ja registreerida tehti hoolduslõikus. Asfaldile värviti ligi 150 meetrit pikk ja erinevatest enda kui aiandushuvilise asukoht. Kokku esitati 271 ettepanekut – 102 elementidest koosnev aktiivsusrada ning 4 mängu, mida saab kasutada aia asukohta ja 123 aiandushuvilist teatas oma asukoha. Lisaks pakkus õppetöös või niisama sõpradega mängimiseks. Selliseid maastikuruume 46 aiandushuvilist välja võimaliku aia asukoha, sooviga seda ise pidama ja asfaldimängude lahendusi saab kasutada ka teistes koolihoovides, et asuda. tagada lastele arendav ja haridust toetav väliruum. Juunis jagas amet kaheksale ühisaiale välja 43 istutuskasti koos Haljastu tegevuskava järgselt on linnal oluline tõsta linnaruumi mullaga. Augustis aedasid üle vaadates selgus, et ühe ühisaia loojad ei esteetilisust. Tallinna Keskkonnaamet korraldab linna lillepeenardele olnud lõpuni aiapidamist läbi mõelnud ja kastides kasvas vaid umbrohi, kevad-, suve- ja sügislillede istutamist ja hooldamist. Sel aastal oli ke- samas teistes kastides kasvas nii lilli kui köögivilju ja maitserohelist. vadlillede kujunduskontseptsiooniks „värviline linn“. Kevadlillede istuta- MTÜ Rabarber soovis rajada kogukonnaaeda Skoone bastionile. mistega 62 peenral alustati varem, juba 5. aprill (eelnevatel aastatel on Kui kevadel tundus asukoht kahe linnaosa piiril vanal bastionil hea, siis alustatud aprilli lõpus) ja seetõttu olid kevadlilled nii mõnelgi hommikul augustiks pidid asjaosalised tõdema, et aia asukohana Skoone bastion lumevaibaga kaetud, kuid sellele vaatamata jäid püsima. Kevadel puh- oma muinsuskaitseliste piirangutega ja kahe linnaosa piiril olemisega kes õide ka 80 000 sibullille. Suvelillede kujundusel oli kontseptsioo- paraku ei tööta ja kogukonnaaeda ei sündinud. niks „kirju liblika suvi“ ja seda anti edasi taimede erineva kõrguse, vär- Paljassaare hoiualal alustati ettevalmistöödega, et 2018. aastal liha- vuse ja lopsakusega. Sügislilled istutati Kaarli pst vaasidesse, Nõmmel veised alale tuua – niideti heina ja pilliroogu ning rajati karjatara. asuva Sõõrikukohviku ees olevasse tõstetud lillepeenrasse ja Eduard Linnapõllumajanduse projektiga ühines Tallinna Mesinike Selts, Vilde monumendi ees olevatesse vaasidesse. Kokku istutati 2017. aastal kes paigaldas Tallinnas 5 kohta mesitarud ja milledest kokku kogutud Tallinnas 46 000 lilletaime. mesi hilisemate analüüside tulemusel kõigi analüüsitud näitajate osas Kuuendaks peaeesmärgiks on – haljastu peab olema väärtustatud oli väga hea. Mesinduse tutvustamiseks külastasid mesinikud koole ja kui tähtis elukeskkonna osa. Seda on kõige raskem täita. Siinkohal tuli lasteaedasid. appi 24. mail, kaitsealade päeva raames Tallinnas esmakordselt tähis- Üks kuuest põhieesmärgist puudutab esteetilise ja tervisliku elu- tatud Parkide päev, kui kolmes Tallinna pargis – Hirvepargis, Löwenruh’ keskkonna loomist. Selle täitmiseks on oluline tegeleda ka haljasalade ja Ravila tänava pargis toimusid juhendatud loodushariduslikud tege- turvalisusega. 2017. aastal muutis Tallinna Keskkonnaamet kõikidele va- vused ja jalgsimatkad. Hirvepargis avati lisaks pargi 30 haruldast puud nusegruppidele turvalisemaks Kose tee poolt Lillepi parki viiva trepi, tutvustavad infostendid, millelt pargis jalutavad linnakodanikud nüüd mida mööda nüüd on mugav ka jalgratta ja lapsevankriga parki pää- uusi teadmisi ammutada saavad. Parkide päevaks valmisid ka Hirve- seda. Nõmme linnaosas asuvas Mai pargis toimusid suuremamahulised pargi ajalugu ja liigirikkust tutvustavad infovoldikud eesti (www.tallinn. korrastustööd. Kui seniajani olid pargiteed sõelmeteed – kohati suu- ee/Hirvepark_594x210_5bleed_17.pdf) ja inglise keeles (www.tallinn. remate väljaulatuvate kividega ja liigniisked, siis uued pargiteed rajati ee/Hirvepark_594x210_5bleed_eng_4.pdf) ning uuendati Löwenruh’ kõrvalasuva haljasalaga harmoneeruvalt betoonplaatidest. Amortisee- pargi infotahvlid.

18 Haljastuse valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/est/haljastus-2 The objective of the third project – the community city garden – was to covered in siftings until now – there were some larger stones sticking out find a larger community and research institution that could be our part- at some places and the paths were waterlogged – but the new paths are ners in the establishment of a garden. Analysing the activities and the made of concrete tiles like the ones in the neighbouring green area. The produce grown in the garden would allow us to draw conclusions for the old benches and bins were replaced with four so-called Nõmme benches establishment of more public gardens. In March, it was possible to submit and two new bins. The hedge by Mai street was refreshed and 305 shrubs proposals about the possible locations of city gardens and register the in total were planted in the park. location of oneself as a person interested in gardening in the map applica- One of the biggest projects in 2017 was the design and establish- tion on the website of Tallinn http://gis.tallinn.ee/linnaaed/. 271 proposals ment of the yard of Mustamäe Reaalgümnaasium. Most of the schools in were submitted in total – 102 about the location of the garden and 123 Tallinn were established between the 1960s and the 1980s. Many school- people interested in gardening reported their locations. Also, 46 people houses have been renovated, but the yards have remained unchanged interested in gardening suggested possible locations for the garden and or the school families have planted a couple of trees here and there. The wanted to start maintaining it themselves. design concept of the landscaping proceeded from the habitual use and In June the department distributed 43 planting boxes with soil to core values of the yard by the school family, which is something that the eight community gardens. When the gardens were checked in August, it was found that the creators of one of the community gardens had not children will carry with them for the rest of their lives. Three arches were thought it through as necessary and only weeds were growing in the box- designed in the green area in front of the school – the social arch, the es, whilst other boxes had flowers, vegetables and herbs growing in them. community arch and the natural arch. They are differently designed land- Non-profit organisation MTÜ Rabarber wanted to establish a com- scapes which can be used for classes, leisure activities and relaxation. munity garden on Skoone bastion. The location on the bastion at the bor- Eleven benches, two tables and three bins were placed in the yard. A der of two city districts seemed good in spring, but it was clear by August 100 m2 area covered with a rubber coating was established under exer- that Skoone bastion with its heritage conservation restrictions and loca- cise equipment in the social landscape area, which makes climbing safe tion on the border of two city districts does not work, so no community for the students. Nine trees and 614 shrubs were planted in the yard and garden appeared. the existing trees were pruned. An activity course that is 150 metres long Preparations for bringing cattle to the Paljassaare special conserva- and consists of different elements, and four games that can be used in tion area in 2018 were started – grass and reeds were cut and a cattle learning or just playing with friends, were painted on the tarmac. Such fence was built. landscape areas and tarmac game solutions can be used in other school The Tallinn Beekeepers Society joined the urban agriculture project yards as well to provide children with an outdoor space that supports and installed beehives at five locations in Tallinn. The honey collected from their development and education. them was analysed and found to be excellent in terms of all indicators. According to the Green Areas Action Plan, making the urban space Beekeepers visited schools and pre-schools to speak about beekeeping. more aesthetic is important to the city. The Tallinn Environment Depart- One of the six main goals concerns the establishment of an aesthetic ment organises the planting and maintenance of spring, summer and and healthy living environment. Dealing with the security of green areas autumn flowers in the city’s flowerbeds. The design concept of spring is also important in order to achieve this. In 2017 the Tallinn Environment flowers this year was ‘colourful city’. Spring flowers were planted in 62 Department made the steps leading from Kose Road to Lillepi Park safer flowerbeds throughout the city as of 5 April (in previous years, planting for all age groups, and they can now be used to conveniently access the started in late April) and as a result of this, they were covered with snow park with a bicycle or pushchair as well. Extensive maintenance works were carried out in Mai Park in Nõmme district. The paths in the park were on many mornings, but they still managed to survive. 80,000 bulbs grew into blossoming flowers in spring. The design concept of summer flowers was ‘summer of a colourful butterfly’, which was depicted with the different height, colour and volume of the plants. Autumn flowers were planted in vases on Kaarli Avenue, in the raised flowerbed in front of the Sõõriku- kohvik café in Nõmme district and the vases in front of the monument to Eduard Vilde. In total, 46,000 flower plants were planted in Tallinn in 2017. The sixth main goal is that the green urban area must be a valuable part of the living environment. This goal is the most difficult to achieve. The Day of Parks, celebrated for the first time in Tallinn on 24 May as part of the day of protected areas, helped here, as guided activities and hikes in the area of nature education were held in three parks in Tallinn – Hirve- park, Löwenruh Park and Ravila Street Park. Information boards that introduce the 30 rare trees growing in Hirvepark were also set up, giving the city residents an opportunity to gain some new knowledge. The information brochure that introduce the history and biodiversity of Hirvepark in Estonian (www.tallinn.ee/Hirvepark_594x210_5bleed_17.pdf) and English (www.tallinn.ee/Hirvepark_594x210_5bleed_eng_4.pdf) were prepared Mustamäe Reaalgümnaasiumi hooviala. and the information boards in Löwenruh Park were renewed by the Day Yard of Mustamäe Reaalgümnaasium. of Parks.

The website for parks and greenery is: www.tallinn.ee/est/haljastus-2 19 TALLINNA LASTE JA NOORTE LILLEPIDU 2017

allinn jätkab Euroopa rohelise pealinna tiitli taotlemist. Seetõttu Rohelise tuiksoone kontseptsiooni elluviimisel on meie jaoks oluline on oluline enam pöörata tähelepanu linna iseloomustavate kesk- kaasata piirkonna lapsi ja noori, et neid läbi haljastuse rajamise oma T konnanäitajate, sh haljastuse olemasolule ja kvaliteedile ning oma kodukohaga enam siduda. 2016. aastal parandati koostöös Kristiine, tegevustes sellele valdkonnale enam panustada. Linn soovib rõhutada Mustamäe ja Nõmme laste ja noortega „tervist“ Sõpruse puiestee tuik- kvaliteetse haljastuse otsest seost elukeskkonna kvaliteediga, mis oma- soonel. 2017. aasta 1. juunil – rahvusvahelisel lastekaitsepäeval – sai teoks korda on oluline indikaator elukoha valikul ning mõjutab meie tervist, järjekorras teine Tallinna laste ja noorte lillepidu. Tervemaks muudeti töö- ja õppimisvõimet ning üldist heaolu. Kesklinna ja Lasnamäe linnaosades kulgev Laagna tee tuiksoon. Kahe 2017. aasta Tallinna laste ja noorte lillepidu toimus 2016. aastal välja sõidusuuna vahelist muruala, mida noored haljastasid, oli kokku ca 6,5 töötatud nn Rohelise tuiksoone kontseptsiooni järgi. Nimelt meenutab km. Istutustööd kestsid kella 10.30st kuni 12.30ni ning sel ajal oli liiklus Tallinna südalinn kujult inimese südant ja nelja põhilist kesklinna viivat Laagna teel suletud. magistraali võime tinglikult nimetada tuiksoonteks. Kui inimesele on olu- Haljastuse projekti koostamiseks andis kujunduskontseptsiooni line veresoonte ja südame tervis, siis ülekantud tähenduses on see oluli- ette linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper, milles algselt mõeldud ne ka Tallinna südamele ja tuiksoontele. „ringikujulistest mandalatest“ kujunes koostöös projekteerijatega AB ARTES TERRAEst välja peenardele hoopiski „tarkuseterade kuju“. 2017. aasta oli kuulutatud laste ja noorte kultuuriaastaks ja „tarkuseterade“ külvamine Laagna teele oli seetõttu aasta kontseptsiooniga igati so- biv. Kokku leidis Laagna teel koha 38 tarkusetera, 3 464 ruutmeetril, mille kujunduses pool moodustasid püsililled ja teise poole pargiroosid. Õpilastega koos istutati 7 068 kurereha, 2 394 kukeharja, 6 498 naiste- nõgest ja 3 534 pargiroosi. Koostöös Tallinna Haridusametiga jagati peenrad ümberkaudsete koolide vahel. Istutajad-peolised saabusid järgmistest koolidest: Las- namäe Gümnaasium, Tallinna Läänemere Gümnaasium, Tallinna Lasna- mäe Mehaanikakool, Mahtra Põhikool, Tallinna Südalinna Kool, Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Merekal- da Kool, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Lasnamäe Vene Gümnaasium, Tallinna Pae Gümnaasium, Lasnamäe Põhikool ja Tallinna Linnamäe Vene Lütseum. Lillepeol osales kokku 577 õpilast ja 48 õpetajat. Peole eelnevalt toimusid osalevates koolides Tallinna Keskkon- Tallinna Suur-Pae Lasteaia rohenäpud. naameti töötajate ja nende poolt eelnevalt koolitatud õpetajate läbi Green-thumbed children of Tallinn Suur-Pae Pre-school. viidud koolitunnid. Tundides räägiti haljastuse olulisusest linnas, selle ajaloost, anti näpunäiteid püsilillede ja rooside istutamiseks ning tutvustati, kuidas konkreetsel peenral peo ajal istutamine toimub. Lillepeost said osa ka Lasnamäe piirkonna lasteaiad, kus selle päe- va raames toimusid istutustööd lasteaia õuealal. Istutuskastidesse kui peenardele panid pisikesed rohenäpud kasvama nii lilli kui maitsetaimi, mille kasvamist lisaks silmailule ka õpetlik jälgida oli. Istutustöödele Laagna teel aitas kaasa Tallinna linnavalitsus, ees- otsas linnapea kohusetäitja ametit pidanud Taavi Aasa ja abilinna- pea Mihhail Kõlvartiga. Oma panuse andsid Kesklinna ja Lasnamäe linnaosade vanemad ja töötajad ning 109 abilist erinevatest ameti- test. Meeleolukat üritust jääb meenutama lühifilm (https://youtu.be/ twiQ47QZ-HM). Kõik noorte istutatud püsililled, põõsad ja roosid läksid ilusasti kasvama ja nende õieilu rõõmustas möödujaid terve suve. Suvel toimusid peenardel hooldustööd – kastmine, rohimine, väetamine ning kahjurite ja haiguste tõrje. Septembri alguses pandi peenardele 22 000 nartsissi, Mullas seeme saab veel pai – Tallinna Kivila Lasteaed. 18 300 hüatsindisibulat ja 68 400 krookuse sibulat. Last pat for the seed in the soil – Tallinn Kivila Pre-school. Täname veelkord kõiki koole ja õpilasi tehtud tubli töö eest.

20 Tallinna laste- ja noorte lillepeo veebileht: www.tallinn.ee/est/Tallinna-laste-ja-noorte-lillepidu TALLINN CHILDREN’S AND YOUTH FLOWER FESTIVAL 2017

allinn continues running for the title of European Green Capital. Therefore, it is important to give attention to the environmental T indicators that characterise the city, incl. the existence and quality of greenery, and to contribute more to this area in our activities. The city wants to emphasise the direct link between quality greenery and the quality of the living environment, which in its turn is a key criterion of where people want to live and which affects our health, our capacity for working and learning and our general well-being. Tallinn Children’s and Youth Flower Festival 2017 took place according to the “green artery” concept developed in 2016. Namely, Tallinn city centre is shaped like a human heart and the four main traffic routes lead- Istutustööd Laagna teel. Planting on Laagna Road. ing to the centre could be called the arteries. Just as good circulatory health is important for humans, the same principle applies to the heart of Tallinn and its arteries. In realising the “green artery” concept, it is important for us to include children and youth in the area in order to create an even closer bond with their home neighbourhoods by establishing green areas. The “health” of the artery of Sõpruse Avenue was improved in 2016 in conjunction with the children and youth of Kristiine, Mustamäe and Nõmme districts. On 1 June 2017 – the International Day for Protection of Children – the second flower festival for children and youth in Tallinn was held. The health of the artery of Laagna Road that runs through Kesklinn and Lasnamäe districts was improved. The grassy divider strip, which was planted by young volunteers, was ca 6.5 km in length. The planting lasted from 10:30am to 12:30pm and the road was closed to cars during that time. The design concept for the landscaping project was provided by landscaping architect Kristiina Kupper, where the initially planned “circu- Lillelised tarkuseterad kaunistamas Laagna teed. lar mandalas” developed into “the shape of grains of wisdom” on flower- Beautiful flowery petals of wisdom on Laagna Road. beds in cooperation with the designers of AB ARTES TERRAE. 2017 was declared the year of culture of children and youth, so sowing “grains of roses, and explained how planting would take place during the festival in wisdom” on Laagna Road was very suitable for the concept of the year. specific flower beds. 38 grains of wisdom found their places on 3,464 square metres on Laag- Lasnamäe district pre-schools also took part in the festival by doing na Road and half of their design is comprised of perennials and the other planting in their yards during the festival day. The tiny gardeners planted half of roses. 7,068 geraniums, 2,394 stonecrops, 6,498 catnip plants and flowers and herbs in planting boxes and flower beds, and watching them 3,534 roses were planted by the students. grow was both exciting and educational. The flowerbeds were divided between nearby schools with the help Tallinn City Government with the acting mayor Taavi Aas and depu- of the Tallinn Education Department. Students from the following schools ty mayor Mihhail Kõlvart also helped with planting in Laagna Road. The took part in planting and the festival: Lasnamäe Upper Secondary School, district mayors and employees of Kesklinn and Lasnamäe districts also Tallinn Läänemere Upper Secondary School, Tallinn Lasnamäe Schools of made their contribution, along with 109 helpers from different depart- Mechanics, Mahtra Basic School, Tallinn Südalinna School, Tallinn Kuristi- ments. The memorable event was captured in a short film taken from a ku Upper Secondary School, Kadriorg German Upper Secondary School, drone (https://youtu.be/twiQ47QZ-HM). Tallinn Merekalda School, Tallinn Service School, Tallinn Lasnamäe Russian All of the perennials, bushes and roses planted by the kids started Upper Secondary School, Tallinn Pae Upper Secondary School, Lasnamäe thriving and the beauty of their blossoms brought good cheer to pas- Basic School and Tallinn Linnamäe Russian Lyceum. In total, 577 students sersby all summer long. Maintenance was performed on the flower beds and 48 teachers took part in the festival. in summer – watering, weeding, fertilising and pest and disease control. Employees of the Tallinn Environment Department and the teach- In early September, 22,000 daffodils, 18,300 hyacinth bulbs and 68,400 ers previously trained by them carried out lessons at the participating crocus bulbs were planted. schools before the festival. They talked about the importance of green ar- We would like to thank all of the schools and pupils once again for eas in cities and their history, gave tips for planting perennial flowers and their good work.

The website for the Tallinn Children’s and Youth Flower Festival is: www.tallinn.ee/est/Tallinna-laste-ja-noorte-lillepidu 21 LEMMIKLOOMAD LINNAS

allinna lemmikloomapidamise kultuur paraneb pidevalt nagu kas- konnaamet nõu ja jõuga lemmikloomade heaoluga tegelevate mittetu- vavad ka linlaste nõudmised kvaliteetse linnaruumi suhtes. Järjest lundusühingute korraldatavaid kampaaniaid ja teavitustegevust. Tallinna T enam märgatakse omapäi hulkuvaid lemmikloomi ning pööratak- Keskkonnaameti eesmärgiks on tagada hulkuvate ja kodutute loomade se tähelepanu ka naabrite lemmikloomade heaolule. Heakorra tagamist heaolu, nende kiirem kodudesse jõudmine ning jätkusuutlikum tegelemi- ja avalikus ruumis hästi käituvaid lemmikuid peetakse järjest olulisemaks. ne probleemi põhjustega. Positiivne tagasiside koeraomanikelt annab Tallinna Keskkonnaametile jätkuvalt indu rajada uusi jalutusvõimalusi nii omanikuga koertele kui ka varjupaiga loomadele. Koerte jalutusväljakud Lemmikloomapidamise kultuuri tõstmiseks viib Tallinna Keskkon- Tallinna Keskkonnaameti hoolduses on 19 linna poolt rajatud koerte naamet regulaarselt läbi lemmikloomade pidamise teemalisi loengusarju jalutusväljakut. Koerte jalutusväljakud aitavad tõsta Tallinna lemmikloo- koolides, kevadisi lemmikloomade soodushinnaga kiipimisaktsioone, ma pidamise kultuuri ning võimaldavad koeraomanikel oma lemmikut uut Paljassaare loomade varjupaika tutvustavaid kogupereüritusi, eks- igapäevaselt ilma lisakuludeta treenida. Julgeoleku ja heakorra huvi- kursioone lastele ja töökollektiividele jne. Samuti toetab Tallinna Kesk- des ei ole Tallinnas mujal avalikes kohtades koerte vabalt jalutamine

Treeningelemendid uuel Lilleküla koerte jalutusväljakul. Agility obstacles in the new Lilleküla dog park.

22 Lemmikloomade valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/lemmikloom PETS IN THE CITY

he culture of keeping pets in Tallinn is constantly improving, as are Department also supports the campaigns and outreach actions organised the demands of citizens regarding a quality urban space. People by non-profit organisations dedicated to animal welfare. The goal of the T notice stray pets more than before and pay attention to the wel- Tallinn Environment Department is to guarantee the welfare of stray and fare of the pets of their neighbours. Keeping the city clean and tidy, and homeless animals, expediting adoption and taking a more sustainable well-behaved pets are considered increasingly more important. Positive approach to the roots of the problem. feedback from dog owners keeps motivating the Tallinn Environment Department to build new dog parks for dogs with owners as well as for dogs in the pet shelter. Dog parks In order to improve the culture of keeping pets, the Tallinn The Tallinn Environment Department maintains 19 dog parks built by the Environment Department delivers regular lectures about pet ownership city. Dog parks help elevate pet culture in Tallinn and allow dog owners at schools, discounted microchipping campaigns every spring, family to train their pet every day without additional expense. In the interests of events that showcase the new animal shelter at Paljassaare, excursions safety and public maintenance, off-leash walking of dogs is not permitted for children and work collectives and so on. The Tallinn Environment in other public places in Tallinn. Choosing the right location for the dog

Puhkajad vastavatud Lilleküla haljasalal. People enjoying their leisure time in Lilleküla green area.

The website for pet owners is: www.tallinn.ee/eng/pets 23 2017. aastal pöörati suuremat tähelepanu olemasolevate koerte jalutusväljakute liigveeprobleemide lahendamisele. Porise pinna ja üleujutuste all kannatavatele koerte jalutusväljakutele viidi kokku 750 tonni liiva ning rekonstrueeriti Cederhilmi pargi koerte jalutusväljaku ligipääsutee. Tallinna loomade varjupaik Paljassaarel 2017. aasta oli uuele munitsipaalvarjupaigale esimene täispikk tegutsemisaasta. 2017. aastal püüti Tallinnast kokku 806 kassi ja 271 koera ning 41 muud pisilooma. Tagasi koju sai 88 kassi ja 181 koera, uude koju jõudis 342 kassi ja 88 koera ning 38 pisilooma. Lisaks kassidele ja koertele on Tallinna loomade varjupaigas ajutist peavarju leidnud 14 rotti, 9 küülikut, 6 merisiga, 4 papagoid, 4 deegut, 2 tuhkrut, 1 tšintšilja, 1 pulmatuvi ja 1 kana. Vabades koerte väliaedikutes on vigastustest taas- tunud kajakaid ja vareseid, kes on pärast tervenemist ise ära lennanud. Omanikele tagastatud loomade osakaal püütud loomadest on eelneva aastaga võrreldes tõusnud 7% võrra, eutaneeritud või haigustesse sur- nud loomade osakaal on langenud 29% võrra. 2. augustil tähistas Tallinna loomade varjupaik oma esimest sün- nipäeva perepäevaga. Tallinna Keskkonnaamet koostöös Varjupaikade MTÜ ja vabatahtlikega viis läbi meelelahutusliku ja hariva kogupere- Kasside väliaedik Tallinna loomade varjupaigas. ürituse koos oma ala spetsialistidega kliinikutest, koerte koolidest ja Outdoor pen for cats at Tallinn animal shelter. loomapoodidest. Meelelahutust pakkusid koerte esinemised, näomaa- lijad, heategevusloterii ning muusikud Marten Kuningas ja Johanna lubatud. Koerte jalutusväljakute õige asukohavalik ja koeraomanikele Randmann. Sünnipäeval avasid linnajuhid pidulikult varjupaiga uued atraktiivseks muutmine aitab vähendada ka koertega jalutamise nega- juurdeehitused – kassidele ja pisiloomadele mõeldud väliaedikud. Ra- tiivset mõju Tallinna rohealade elustikule. Kõik väljakud on varustatud jatised on põgenemiskindlad, külastajatele atraktiivsed ja pakuvad li- ekskremendikastide ja biolagunevate kottidega, et oleks mugav oma saks koertele ka kassidele ja pisiloomadele (küülikud, rotid, merisead lemmiku järelt koristada. Linn korraldab rajatud koerte jalutusväljakutel jne) võimalust sobiva ilma korral väliaedikutes värske õhu käes viibi- regulaarset koristamist ja ekskremendikastide täitmist kottidega. Koerte da. Detsembriks korrastati varjupaiga naaberkinnistu, kus koristati ära jalutusväljakul saab lisaks rihmata jalutamisele ka koeri treenida selleks ehitusjäätmed, tasandati pinnast, täideti madalamad kohad mullaga valmistatud treening- ja agility elementidel. ja raiuti võsa. Naaberkinnistu ümber ehitati vastupidav ja põgenemis- 2017. aasta sügisel avati Kesklinna ja Kristiine linnaosa piiril Lilleküla kindel piirdeaed ja väravad. Varjupaiga koerad said sellega juurde üle haljasala koos koerte treeningväljakutega. Lilleküla raudteejaama ja 4500 m2 mänguruumi. jalgpallistaadioni vahelisele alale rajas Tallinna Keskkonnaamet moodsa Lisaks loomade hoiutingimuste parandamisele täiendati 2017. aas- linnaruumi, kus on mugav liikuda nii jala kui jalgrattaga. Haljasala tal märgatavalt ka varjupaiga veterinaarkliiniku sisseseadet, laiendati projektlahendus on välja töötatud nii, et see arvestaks maksimaalselt tööruume, kaasajastati ja automatiseeriti puhastusprotseduure ning ümbritseva keskkonnaga, sealsete piirangutega, ratsionaalse ruumi- ehitati juurde koerte-kasside karantiiniruume. Loomade parema terve- kasutusega, loogilise ja sidusa jalgteede võrgustikuga. Kujunduslikult nemise nimel tagatakse varjupaigas vajadusel ööpäevaringne profes- lahendati suurte ja väikeste koerte väljak jalgpallistaadioni sümmeetria sionaalne veterinaarabi ning järjest enam tegeletakse koostöös teiste põhimõttel, kus ühel pool on väiksed koerad ja teisel pool suured Tallinna veterinaaridega ka haiguste ja vigastuste erijuhtudega. Soovi- koerad. Kahte koerte väljakut eraldavad piirdeaiad, hekid ja kerg- matute lemmikloomade sünni ennetamiseks steriliseeritakse-kastree- liiklustee. Jalutusväljakud suurtele ja väikestele koertele on vastavalt 1275 ritakse kõik sobivas eas kodu ootavad loomad. ja 975 ruutmeetrit suured ning kogu ulatuses liivaga kaetud, et vältida liigniiskuse probleeme ka väga sajusel ajal. Mõlemal väljakul saab viiel erineval treeningelemendil arendada Lemmikloomade teemaline teavitustöö koera kiirust, osavust ja koostööd omanikuga. Väikeste koerte platsil on 2017. aasta kevadsemestril viidi Tallinna Keskkonnaameti tellimusel Tal- kaks hüpperõngast, rippsild, lamamislaud ja kaks kahe kaldteega poomi. linna üldhariduskoolide algklassides läbi kokku 45 lemmikloomapida- Suurte koerte platsil kahe kaldteega poom, slaalomipostid, hüppetakis- mise teemalist loengut. Varjupaikade MTÜ koolitajad rääkisid lastele tustõke, A-takistus ja lamamislaud. Treeningelementide juurde paigaldati lemmikloomade pidamisest ja sellest, kuidas loomade eest hoolitse- ka kasutusjuhendid, et aidata koeraomanikel atraktsioone õigesti kasu- da. Loengutel tutvustati ka lemmikloomade kiipimise ja steriliseerimi- tada. Haljasalal on olemas nii tänavavalgustus, kõrghaljastus, hekid ja las- se-kastreerimise teemat ning selgitati, kes on hulkuvad loomad, miks tele kelgumäed. Puud ja põõsad on istutatud eesmärgiga olemasolevat on osad loomad koduta ja mis kohad on loomade varjupaigad. Õpi- lagedat ala vertikaalselt liigendada, pakkudes tuulekaitset, varju päikese lastele jagati teavitusmaterjale ja julgustati külastama Tallinna looma- eest ja tekitades väiksemaid hubasemaid ruume haljasalal. de varjupaika. Kümned klassid on seda võimalust juba ka kasutanud.

24 Lemmikloomade valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/lemmikloom parks and making them appealing for dog owners also helps reduce the sions of the shelter on its birthday – outdoor pens for cats and small negative impact of walking with dogs on the plants and animals in Tal- animals. The facilities are escape-proof, attractive for visitors and offer linn’s green areas. All of the parks are furnished with dog waste stations cats and small animals (rabbits, rats, guinea pigs, etc.) the opportunity and biodegradable bags for cleaning up after one’s pet. The city arranges to enjoy fresh air in outdoor pens when the weather is good. The plot regular cleaning in these dog parks. Activities at dog parks include off- next to the shelter was cleaned by December – building waste was re- leash walking and canine training and agility courses. moved, the surface was evened out, sunken spots were filled with soil The Lilleküla green area with dog training facilities was opened and shrubs were cut. A durable and escape-proof fence with gates was on the border of Kesklinn and Kristiine districts in autumn 2017. The built around the neighbouring plot. This gave the dogs at the shelter Tallinn Environment Department built a modern urban space in the over 4,500 m2 of play space. area between the Lilleküla train station and the football ground, which In addition to improving the living conditions of animals, the clinic at is suitable for walking and cycling. The design of the green area was the shelter received some new equipment, its rooms were expanded, the developed in a manner that considers the surrounding environment, its cleaning procedures were modernised and automated and additional restrictions, rational use of space and a logical and cohesive network quarantine rooms for dogs and cats were built in 2017. 24-hour profes- of footpaths to the maximum. The parks for big and small dogs was sional veterinary care is guaranteed at the shelter in order to help the designed according to the symmetry of a football ground, where small animals recover more quickly, and special cases of illness and injury are dogs are on one side of the park and big dogs on the other side. The increasingly more dealt with in cooperation with other vets in Tallinn. All two sides are separated by fences, hedges and a walkway. The parks shelter animals of suitable age are sterilised in order to prevent the birth for big and small dogs are 1,275 and 975 square metres in size, respec- of unwanted animals. tively, and they are covered in sand to prevent problems with flooding even in the case of heavy rain. There are five agility elements on each side which can be used to Communication of information about pets develop the agility of dogs and cooperation with their owners. The park Forty-five lectures about keeping pets were delivered to primary for small dogs has two jumping hoops, a hanging bridge, a table and school students of general education schools in Tallinn on the order two beams with two ramps. The park for big dogs has a beam with two of the Tallinn Environment Department during the spring semester in ramps, weaving poles, hurdles, A-Frame and a table. Instructions for use 2017. Trainers from non-profit organisation Varupaikade MTÜ talked were also placed near the equipment to help dog owners use it correctly. to children about being a pet owner and how to care for animals. The There are street lights, trees, hedges and sledging hills for children in the topic of microchipping pets and spaying/neutering was also discussed. green area. The trees and bushes were planted to diversify the empty Pupils were told about stray animals, why some are homeless and what area vertically, offer protection from wind and sun, and create small cosy sorts of places animal shelters are. Information was handed out to the spaces in the area. children and they were encouraged to visit the Tallinn animal shelter. Much attention was given to the elimination of the problem of Tens of classes have already used this opportunity. excessive water in dog parks in 2017. 750 tons of sand was taken to the The bug programme in the pre-schools of Tallinn started in the dog parks that suffered from mud and flooding, and walkway to the dog autumn semester and its objective is to introduce insects and other park in Cederhilm park was reconstructed. invertebrates to children and explain their role in nature and their different habitats, the conditions for keeping them at home and how to care for them. The bug programme was developed by Aleksei and Tallinn animal shelter at Paljassaare Mattias Turovski. Mattias Turovski was also the instructor during the 2017 was the first full year of operations for the new municipal animal lessons. Thirty-six bug lessons were carried out in later autumn 2017 and shelter. 806 stray cats, 271 dogs, and 41 other small animals were the programme will also continue in 2018. caught in Tallinn in 2017. 88 cats and 181 dogs made their way back The communication of information to the general public about home, and 342 cats, 88 dogs and 38 small animals found new homes. keeping pets was broad-based in 2017. Presentations and training about In addition to cats and dogs, there were 14 rats, nine rabbits, six guinea pets were provided to upper secondary school students during the pigs, four parrots, four degus, two ferrets, one chinchilla, one dove and City Day of Tallinn, the leaders of apartment associations at the Tallinn one chicken at the shelter. Seagulls and crows have recuperated in Housing Economy Conference, veganism and animal rights activists at the free outdoor pens and flown away once they have recovered. The the Animal Rights Conference, supervision authorities and organisations share of animals returned to owners among the animals caught has dealing with shelters at the round table about cats who go outdoors in increased by 7% in comparison to the previous year whilst the share the Tallinn Municipal Police Department, the environmental specialists of animals that have been euthanised or died of illness has decreased of the local governments of Harju County at the round table about by 29%. the provision of animal shelter services. Cooperation with the partner Tallinn animal shelter celebrated its first birthday with a family day organisation has intensified considerably in 2017. Advertisements of on 2 August. The Tallinn Environment Department in conjunction with the campaigns and events of the non-profit organisations working non-profit organisation Varjupaikade MTÜ and volunteers carried out with animals were published in the city’s advertising spaces, websites an entertaining and educational family event with specialists from clin- and media publications (discounted sterilisation campaigns for cat ics, dog schools and pet shops. Entertainment included performances owners, charitable cat and dog shows, information campaigns about by dogs, face painting, a charity raffle and live music by Marten Kunin- the humane treatment of animals, campaigns that introduce animals at gas and Johanna Randmann. The leaders of the city opened the exten- shelters, etc.).

The website for pet owners is: www.tallinn.ee/eng/pets 25 Laiemale avalikkusele suunatud lemmikloomapidamise alane teavi- tustöö oli 2017. aastal väga laiapõhjaline. Lemmikloomade teemalisi ettekandeid-koolitusi tehti näiteks Tallinna Päeval gümnaasiumiõpi- lastele, Tallinna Elamumajanduskonverentsil korteriühistute eestve- dajatele, Loomaõiguste konverentsil veganluse ja loomaõiguste aktivistidele, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis toimunud vabakäigu- kasside teemalisel ümarlaual järelevalve ja varjupaikadega tegelevatele asutustele, varjupaigateenuse ostmise teemalisel ümarlaual Harjumaa omavalitsuste keskkonnaspetsialistidele jne. Koostöö partnerorganisat- sioonidega elavnes 2017. aastal oluliselt. Linna reklaampindadele, veebi- lehtedele ja meediaväljaannetesse vahendati loomadega tegelevate mittetulundusühingute kampaaniate ja sündmuste reklaami (sterili- seerimise sooduskampaania kassiomanikele, heategevuslikud kassi- ja koeranäitused, loomade humaanse kohtlemise valdkonna teavituskam- paaniad, varjupaigaloomi tutvustavad kampaaniad jne). Lemmikloomade kiipimine Alates 1. jaanuarist 2015 on Tallinna linnas kohustuslik lisaks koertele kii- pida ja lemmikloomaregistrisse kanda ka kassid. See võimaldab kaduma läinud looma kiiremini leida ja organiseerida tema koju tagasi jõudmine nii, et see põhjustaks loomale võimalikult vähe stressi. Omanikule tagastatud loomade osakaalu muutumist kajastab tabel 2.

Tabel 2. OMANIKULE TAGASTATUD LOOMADE OSAKAALU MUUTUMINE

Periood 2003. a 2012. a 2017. a Omanikule tagastatud koerte osakaal püütud koertest 15% 64% 67% Omanikule tagastatud kasside osakaal püütud kassidest 1% 5% 11%

Kasside ja koerte kiipimine ja registrisse kandmine on Tallinna linnas endiselt aktiivne. 2017. aastal kanti registrisse üle 3200 kassi ja ligi 2700 koera, mis teeb viissada looma rohkem kui eelneval aastal. Alates 2003. aastast on Tallinna linnas registreeritud üle 19 800 kassi ning ligi 39 000 koera. Kiipimise aktiivsus on oluliselt suurenenud viimase viie aasta jooksul, mil Tallinna linnas on korraldatud vastavasisulisi aktsioone. 2017. aastal sai heakorrakuul toimunud kampaaniaga „Kiibi või kaota!“ soodushinnaga väliaktsioonide käigus kiibitud ja registreeritud 222 looma. Väliaktsioonid viidi läbi kõigis linnaosades ning kiipimine koos registreerimisega maksis tallinlasele vaid 5 eurot.

Koduootel kass Tallinna loomade varjupaigas. Loomade steriliseerimine-kastreerimine A cat waiting for a home at Tallinn animal shelter. Tallinn toetab soovimatute koera- ja kassipoegade sünni ärahoidmist humaansete ja efektiivsete vahenditega. Parimaks ennetusmeetmeks on Sügissemestril alustati Tallinna munitsipaallasteaedades putukaprog- tõuaretuseks mitte peetavate koerte ja kasside steriliseerimine või kast- rammiga, mille eesmärgiks on tutvustada lastele putukaid ja teisi selg- reerimine enne, kui nad uuele omanikule üle antakse. Kuna nimetatud rootuid, selgitada nende rolli looduses, tutvustada erinevaid elupaiku, protseduuride eest tasumine võib uuele loomaomanikule osutuda liiga nende pidamistingimusi koduses keskkonnas ja andes juhiseid nende kulukaks, katab operatsioonide kulud Tallinna Keskkonnaamet. 2017. aas- hoolduseks. Putukaprogrammi on välja töötanud Aleksei ja Mattias Tu- tal rahastas Tallinna Keskkonnaamet Tallinnast püütud omanikuta koerte- rovski ning tunde viib läbi Mattias Turovski. Kokku viidi 2017. aasta hilis- kasside steriliseerimist ja kastreerimist 11 545 euroga. Tallinna loomade varju- sügisel läbi 36 putukatundi ning programmiga jätkatakse Tallinna Kesk- paiga veterinaarkliinikus steriliseeriti või kastreeriti linna kulul 2017. aastal konnaameti tellimusel ka 2018. aastal. kokku 61 koera ja 314 kassi, kes ootasid varjupaigas oma uut omanikku.

26 Lemmikloomade valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/lemmikloom Treeningelemendid uuel Lilleküla koerte jalutusväljakul. Agility obstacles in the new Lilleküla dog park.

than in the previous year. From 2003, more than 19,800 cats and close Microchipping pets to 39,000 dogs have been registered in Tallinn. The microchip implan- Since 1 January 2015, Tallinn requires cats to be microchipped and entered tation activity has picked up significantly over the five years that Tallinn into the Pet Register in addition to dogs. This makes it easier to reunite has held campaigns in this field. 222 animals were microchipped for a lost animals with their owners and organise the process so that it poses discounted price during the “Chip or Lose!” campaign held during Spring as little stress as possible to the animal. The change in the share of pets Maintenance Month in 2017. The field actions of the campaign took place returned to owners is shown in Table 2. in all city districts and microchip implantation with registration only cost citizens 5 euros.

Table 2. CHANGE IN THE SHARE OF PETS RETURNED TO OWNERS Spaying and neutering of animals Period 2003 2012 2017 Share of dogs returned to owners Tallinn supports sterilisation of dogs and cats by humane and effective among caught dogs 15% 64% 67% means to prevent unwanted offspring. The best prevention is to have cats and dogs not kept for breeding purposes spayed or neutered before Share of cats returned to owners they are given to owners. As new pet owners may not be able to afford among caught cats 1% 5% 11% the cost of the procedures, the Environment Department pays for the operation. In 2017, the Tallinn Environment Department provided 11,545 euros for the sterilisation procedures of stray dogs and cats caught in Microchipping dogs and cats and registering them is still going on Tallinn. In 2017, the veterinary clinic of the Tallinn animal shelter performed actively in the city of Tallinn. In 2017, over 3,200 cats and approximately sterilisation procedures, at the expense of the city, on 61 dogs and 314 cats 2,700 dogs were entered into the register, which is 500 more animals awaiting their new owner at the shelter.

The website for pet owners is: www.tallinn.ee/eng/pets 27 AVALIKUD MÄNGUVÄLJAKUD TALLINNAS

Mustamäe tee 151a mänguväljak. Playground at Mustamäe Road 151a. Sõpruse pst 194a mänguväljak. Playground at Sõpruse Avenue 194a.

änapäeva elukeskkonna oluline osa on korralik ja turvaline Alustati ka Lillepi pargi (Pirita tee 110) peremänguväljaku rajamist. mänguväljakute võrgustik, mis toetab nii laste kui täiskasvanute Esimeses etapis rajati peremänguväljaku valgustus ja tehti ettevalmis- Ttervist ja turvalist arengut. Tallinna Keskkonnaamet on avalike tustöid, et 2018. aasta kevadel võimalikult varakult töödega jätkata mänguväljakutega tegelenud juba 2007. aastast, kui Tallinna Linnava- ning juuniks peremänguväljak valmis ehitada. Peremänguväljakule litsus otsustas koondada kõik avalikud mänguväljakud ühe ameti alla. luuakse neli erinevatele vanusegruppidele mõeldud platsi. Ühena Sellest ajast peale on Tallinna Keskkonnaameti haldusalasse kuuluvatel nende seas ka väliste treeningseadmetega treeningplats täiskasvanu- avalikel mänguväljakutel toimunud regulaarne tehniline hooldus ning tele, et lisada Lillepi parki sportimiseks kasutavatele linlastele lisavõi- mänguväljakute arendustööd. malusi treenimiseks. Lillepi pargi peremänguväljak on järjekorras 12. 2017. aastal rajati ja rekonstrueeriti mitmeid mänguväljakuid üle peremänguväljak Tallinnas. Tallinna. Uued mänguväljakud rajati Pirita linnaossa Võsa tee 26 ja Rajati piirdeaiad viiele olemasolevale mänguväljakule, et mängu- Mustamäe linnaossa Sõpruse pst 194a. Mõlemad mänguväljakud on väljakud veelgi turvalisemaks muuta. Paneelaedadest piirdeaiad rajati mõeldud kuni 12-aastastele lastele. Võsa tee 26 mänguväljaku juurde Põhja-Tallinnas Randla tn 16a ning Kristiine linnaosas Sõstra 1a ja Tulika rajati lisaks mänguplatsile väliste treeningseadmetega plats täiskas- 64b, Mustamäel Sõpruse pst 208a ning Lasnamäel Sikupilli tn 14a vanutele ja noorukitele. Aia sisse rajati erinevate mängimisvõimalus- mänguväljakutele. tega ala lastele. Sõpruse pst 194a mänguväljak rajati kahe platsina, 2012. aastal välja töötatud ja kasutusele võetud mänguväljakute kus aiaga piiratud platsile rajati mängimisvõimalused kuni 6-aastas- ja koerte jalutusväljakute hoolduse ja järelevalve infosüsteemis toimub tele lastele ning ilma aiata plats, kuhu rajati ronimise ja mängimisvõi- kogu mänguväljakutealase info vahetamine nii linnaelanike, linnaosade malused 6–12-aastastele lastele. ametnike kui ka tehnilist hooldust teostava firmaga. Infosüsteemi talle- Aasta jooksul rekonstrueeriti Tallinnas 11 mänguväljakut. tuvad kõik mänguväljakutega seotud andmed ja tegevused. Lisaks Rekonstrueerimise käigus vahetati olemasolevatel mänguväljakutel võimaldab infosüsteem põhjalikku kontrolli tehnilist hooldust teostava täisulatuses või osaliselt amortiseerunud mänguväljaku seadmed ettevõtte üle, kuna kõik tööd ja korralised hooldused tuleb infosüs- uute kaasaegsete seadmete vastu ning loodi juurde uusi tegevusi. teemi kanda. Näiteks paigaldati Nõmme mänguväljakutele juurde väliseid tree- Suhtluseks linnaelanike ja ameti vahel loodi infosüsteemi kaardira- ningseadmeid või muid treenimiseks vajalikke seadmeid, et luua kendus, kuhu on kantud kõik mänguväljakud ja koerte jalutusväljakud. mänguväljakute juurde tegevusi ka noorukitele ja täiskasvanutele. Kaart on kättesaadav aadressil www.manguvaljakud.tallinn.ee. Linnaela- Rekonstrueeriti järgmised mänguväljakud: Mustamäe tee 151a, Kopli nikul on läbi avaliku kaardi lihtne saata mänguväljakute kohta käivaid tn 69a// Kopli kalmistupark, Mirta 35a, Õismäe tee 22a, Võidu tn 60, ettepanekuid, kaebusi ja tähelepanekuid. 2014. aastal töötati välja ja võeti Ränduri tn 4, Risti 2c kõrval, Tirdi tn 12 ja Mai park, Tondimõisa park kasutusele mobiili- ja tahvelarvuti-rakendus, mis on hästi tööle hakanud ja Väina tn 29a. ja vähendanud tunduvalt nii hooldaja kui ka linna esindajate ajakulu.

28 Avalike mänguväljakute veebileht: www.tallinn.ee/manguvaljakud PUBLIC PLAYGROUNDS IN TALLINN

Võsa tee 26 mänguväljak. Playground at Võsa Road 26. Risti tn 2c kõrval asuv mänguväljak. Playground next to Risti 2c.

key part of today’s living environment is a properly maintained 110) started as well. The lighting of the family playground was established and safe playground network that supports the health and safe in the first stage and preparations were made for continuing with the Adevelopment of children as well as adults. The Tallinn Environment work as early as possible in spring 2018 and completing the playground Department has overseen public playgrounds since 2007, when the by June. Four areas for different age groups will be established in Tallinn City Government decided to bring all public playgrounds under the family playground. One of them is an area with outdoor exercise one department. Since that time, regular technical maintenance equipment for adults, which gives the city residents who use the park and development has been performed at public playgrounds in the for exercising additional training opportunities. The family playground in Environment Department’s jurisdictions. Lillepi Park is the 12th family playground in Tallinn. Many playgrounds were built and reconstructed in Tallinn in 2017. Fences were built for five existing playgrounds to make them New playgrounds were built at Võsa Road 26 in Pirita district and even safer. Panel fences were built for the playgrounds at Randla 16a in Sõpruse Avenue 194a in Mustamäe district. Both of the playgrounds are Northern Tallinn, Sõstra 1a and Tulika 64b in Kristiine, Sõpruse Avenue meant for children up to 12 years of age. An area of outdoor exercise 208a in Mustamäe and Sikupilli 14 in Lasnamäe. equipment for adults and youth was also established next to the play- The playground and dog park maintenance and supervision ground at Võsa Road 26. A fenced area of various playing facilities was information system developed and adopted in 2012 is the clearinghouse also installed. The playground at Sõpruse Avenue 194a was built as two for information between city residents, city district officials and the areas, where children up to the age of six can play in a fenced area and technical maintenance provider company. The information system children aged six to 12 can climb and play in an unenclosed area. records all data and actions related to playgrounds. The information 11 playgrounds were reconstructed in Tallinn during the year. The system also allows thorough checks to be conducted as to the technical old, worn playground equipment was replaced fully or partly with new, maintenance provider, as all work segments and scheduled maintenance contemporary equipment on the playgrounds, and opportunities for have to be entered into the information system. new activities were created. For example, outdoor exercise equip- To communicate between city residents and the department, a map ment or other equipment required for exercising was added to the application was added to the information system, listing all playgrounds Nõmme playground to provide activities for youth and adults as well. and dog parks. The map can be found at www.manguvaljakud.tallinn. Playgrounds were reconstructed at the following locations: Mustamäe ee. The application also makes it easy for city residents to access the 151a, Kopli 69a// Kopli Cemetery Park, Mirta 35a, Õismäe 22a, Võidu suggestions, complaints and observations made about the playgrounds. 60, Ränduri 4, next to Risti 2c, Tirdi 12 and Mai Park, Tondimõisa Park In 2014, a mobile/tablet app was developed and introduced. and Väina 29a. Implementation has been successful and it has significantly reduced the The construction of the family playground in Lillepi Park (Pirita Road time spent by the maintenance firm and city representatives.

The website for public playgrounds is: www.tallinn.ee/eng/Public-playgrounds 29 TALLINNA KALMISTUD

almistud on paigad, millel on rahvale muinsuskaitseline, mugavamaks ja lihtsamaks kalmistute igapäevatöö ning muutis kliendile kultuuriajalooline ja miljööväärtuslik tähtsus. Kalmistud on oluliselt mugavaks e-tellimuste esitamise. Seega on tänaseks võimalik K omalaadseks maastikuarhitektuuri ja ehituskunsti mälestiseks, mis kalmistutöötajatel, ametnikel ning üldsusel suhelda kiirelt ja paberivabalt. on alati avatud kõigile huvilistele. Samuti on kalmistud linna rohevõrgustiku Jätkuvalt toimub infosüsteemis kultuurilooliste haudade loetelu oluline osa. Tallinna linna omanduses on Metsakalmistu, Pärnamäe, Pirita, täiendamine. Infosüsteem võimaldab leida kultuuriloolisele hauaplatsile Siselinna, Rahumäe, Hiiu-Rahu ja Liiva kalmistu, kogupindalaga 330 ha ja maetu eluloolised andmed ja hauaplatsi asukoha kalmistu kaardil. ca 120 000 hauaplatsiga. Kõik Tallinna kalmistud on muinsuskaitsealused Ka 2017. aastal jätkati 2000. aastal alustatud traditsiooni mälestised ning neid haldab, hooldab, osutab tasulisi matuseteenuseid korraldada hingedepäeval oikumeeniline jumalateenistus Pärnamäe ja sõlmib kasutuslepinguid linnaasutus Tallinna Kalmistud. Kalmistute kalmistu tuhakalmetesse maetud omasteta lahkunute mälestamiseks. haldamist ja kasutamist reguleerivad kalmistuseadus (RT I, 15.03.2011, 14) Mälestusteenistus toimus 02. novembril ja teenistust viisid läbi praost ja Tallinna kalmistute kasutamise eeskiri (KO 2010, 99, 1322). Jaan Tammsalu, superintendant Taavi Hollman, pastor Erki Tamm, Metsakalmistul valmis 2017. aastal uus kolumbaarium, milles on ülempreester Aleksander Sarapik. enam kui 300 urnikambrit. Urnimatuste osakaal tõuseb igal aastal ja Tallinna linn on järjepidevalt näidanud hoolivat suhtumist linlaste urnikambrite nõudlus kasvab samuti. 2017. aastal toimus kolumbaariumi neljajalgsetesse sõpradesse nii koerte jalutusväljakute rajamisega kui projekteerimine ka Siselinna kalmistule, Vana-Kaarli kalmistut ääristavale ka linnametsade korrastamisega. Samuti hoolitsetakse koduloomade tühermaale ning osaliselt hõlmab projekt kalmistu maha jäetud esimest väärika lahkumise eest siit ilmast. Tallinna Väikeloomade Krematoorium, kvartalit. aadressil Raba 40 aitab kõiki loomaomanikke neid tabanud õnnetuse Kalmistute infosüsteemi Haudi on jätkuvalt arendatud ning 2017. korral, kui on lahkunud neljajalgne sõber. Krematoorium tuhastab aastal liidestati infosüsteem majandustarkvaraga SAP. Seega oktoobrist lemmikloomi, kas üldtuhastusena või individuaaltuhastusena ning alates ei ole infosüsteem Haudi enam pelgalt kalmisturegister, vaid täidab loomaomanik saab oma lemmiku tuha tagasi talle meelepärases lisaks majandustarkvara funktsiooni. SAPiga liidestamine muutis oluliselt pakendis või urnis.

Kalmistute registri HAUDI rakenduse vaade. View of HAUDI cemetery register application.

30 Tallinna kalmistute veebileht: www.kalmistud.ee/Tallinna-Kalmistud-2 TALLINN’S CEMETERIES

emeteries are places that are part of the people’s cultural heritage since October, but it also performs the function of economic software. and shared history and add value to the man-made environment. Interfacing with SAP made the everyday work of cemeteries considerably C Cemeteries are a monument to landscape architecture and the art easier, and submitting e-orders is now much easier for clients. Thus, it of construction, always open to those with an interest. Cemeteries are also is now possible for cemetery staff, officials and the general public to an important part of the city’s green network. The City of Tallinn manages communicate quickly and without using paper. Updating the list of graves the Metsakalmistu (Forest Cemetery), Pärnamäe, Pirita, Siselinna, important in terms of cultural history is continuing in the information Rahumäe, Hiiu-Rahu and Liiva cemeteries, representing a total area of system. The information system makes it possible to find information 330 ha with 120,000 grave plots. All of Tallinn’s cemeteries are under about the persons buried in such graves as well as the location of the plot heritage conservation and the municipal institution Tallinna Kalmistud on the map of the cemetery. manages and maintains them, provides funeral services for a fee and signs The tradition (dating from 2000) of holding an ecumenical memorial agreements on use. The management and use of cemeteries is governed service on All Souls Day for people who did not have family members by the Cemeteries Act (RT I, 15.03.2011, 14) and the rules of use for Tallinn’s and whose last resting place is the Pärnamäe Cemetery columbarium cemeteries (KO 2010, 99, 1322). continued in 2017. The memorial service took place on 2 November and A new columbarium with over 300 niches for urns was completed was led by provost Jaan Tammsalu, superintendent Taavi Hollman, pastor at Metsakalmistu cemetery in 2017. The number of urn burials increases Erki Tamm and priest Aleksander Sarapik. every year, as does demand for urn niches. In 2017 a columbarium was also The City of Tallinn has always cared about the four-legged friends designed for Siselinna cemetery and the wasteland next to Vana-Kaarli of city residents by establishing dog parks and tidying up city forests. cemetery. The project partly also covers the abandoned first quarter of It is also important that pets leave this world in a dignified manner. the cemetery. The Tallinn Small Animal Crematorium at Raba 40 helps all pet owners The Haudi cemetery information system has been developed further who have lost their pets. The crematorium cremates pets in groups or and it was interfaced with the SAP economic software in 2017. Thus, individually and the owners can get the ashes of their pet in a packaging the Haudi information system has not been merely a cemetery register or urn of their liking.

Metsakalmistu uus kolumbaarium. The columbarium of Metsakalmistu cemetery.

The website for Tallinn cemeteries is: www.kalmistud.ee/eng 31 UUTE SIHTIDE SEADMINE JÄÄTMEHOOLDUSES

017. aastal võttis Tallinna Linnavolikogu vastu Tallinna jäätmekava 2017–2021, millega seatakse jäätmehoolduses sihid uueks 2 perioodiks. Eelmise jäätmekava perioodil on jäätmehoolduse areng olnud väga kiire. Tallinnast pärinevate olmejäätmete ladestamise osakaal on langenud vaid 1–2% tasemele. Olmejäätmete ringlussevõtu tase on jäänud aastateks umbkaudu 45% tasemele ning ladestamise arvelt on suurenenud olmejäätmete energiakasutus. Elanikud saavad Tallinna jäätmejaamades aia- ja haljastujäätmeid Tallinna Jäätmekava 2017–2021 eesmärgid lähtuvad riigi jäätmekavas tasuta ära anda kuni kuus sajaliitrist kotti. aastateks 2014–2020 seatud eesmärkidest ja mõõdikutest. Jäätmekava Residents can hand in up to six 100-litre bags of gardening and peaeesmärk on jäätmehierarhiat järgiv säästev jäätmehooldus. greenery waste at Tallinn’s waste stations for free. Strateegilisi eesmärke on kolm: I vältida ja vähendada jäätmeteket, sh vähendada nende ohtlikkust; pakutakse elanikule lävepakukampaania käigus ka koju sobivat II võtta jäätmed ringlusse või neid muul viisil maksimaalsel tasemel prügikasti, et soodustada jäätmete liigiti kogumist; taaskasutada; katseprojektina kavandatakse Nõmme või Pirita linnaosas jäätmeveol III vähendada jäätmetest tulenevat keskkonnariski, tõhustades kaalupõhisele teenustasule üleminekut; muuhulgas seiret ning järelevalvet. jäätmeveo hindade muutmine selliselt, et liigiti kogutud jäätmete Iga eesmärgi täitmiseks näeb kava ette mitmeid tegevusi, mille abil üleandmine oleks oluliselt odavam; eesmärke saavutada. Tegevused on järgmised: prügikastide märgistamine vöötkoodi või mikrokiibiga, et fikseerida automaatselt konteineri tühjendus – see muudab jäätmeveo Tegevused I strateegilise eesmärgi efektiivsemaks; renoveeritakse Paljassaare jäätmejaam. Rajatakse kaks uut täitmiseks: jäätmejaama (Mustjõe tänava ja Punase tänava äärde) ning leitakse jäätmejaamadesse luuakse võimalused korduskasutatavate asjade koht veel ühele Haabersti linnaosas; (nagu näiteks mööbel) hoidmiseks. Hetkel need võimalused jäätmejaamade lahtiolekuaegu laiendatakse (nädala sees saavad puuduvad; jaamad olema avatud kell 12–20 ning nädalavahetustel kell 10–18); avalikel üritustel asendatakse plasttopsid korduskasutatavatega; kaalutakse Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuses sortimisliini vähendatakse linna asutuste jäätmeteket läbi jäätmetekke vältimise ja kasutuselevõttu; vähendamise põhimõtete juurutamise; linna haljasaladelt kogutud aia- ja haljastujäätmed kompostitakse jäätmetekke vältimisele ja vähendamisele pööratakse laiemat ning kompost võetakse uuesti linnahaljastuses kasutusele; tähelepanu teavituskampaaniates, sh töötatakse lasteaedadele välja võetakse kasutusele mobiilne kogumispunkt ohtlike jäätmete eraldi programm; kogumiseks; mereprügi vältimiseks töötatakse projekti BLASTIC käigus välja tagatakse kõigis pakendite kogumispunktides kolme eraldi mahuti tegevuskava. olemasolu (paber- ja papp, klaas ja segapakend); uusarendustes jäätmete torusüsteemi kasutuselevõtmine Tegevused II strateegilise eesmärgi (pneumaatiline kogumissüsteem). Torusüsteemi tasuvust hinnatakse täitmiseks: ka Tallinna vanalinnas. korraldatud jäätmevedu peab toimima kogu linnas, sh määrab linn käitluskoha, kuhu jäätmed veetakse, et need saaks võimalikult suures Tegevused III strateegilise eesmärgi ulatuses materjalina ringlusse võetud; täitmiseks: plasti-, klaasi- ja metallijäätmete ukselt uksele liigiti äraandmise tõhustatakse järelevalvet liigiti kogumise nõuete täitmise üle; võimaldamine; arendatakse edasi Tallinna jäätmevaldajate registrit ja tehakse linnaruumi paigaldatakse prügikastid, kuhu saab jäätmeid liigiti ära koostööd teiste omavalitsustega, et vähendada jäätmete anda; ulaladestamist; koolides ja lasteaedades ning teistes linnaasutustes peavad olema jätkatakse suletud käitluskohtade järelhooldusega. prügikastid, kuhu saab jäätmeid liigiti panna; Tallinna jäätmekava 2017–2021 sisaldab ka rakendusplaani, millega on alustatakse ukselt uksele teavituskampaaniaga, mille käigus saab iga tegevuse läbiviimiseks ette nähtud kindel periood, tegevuse kulu ja kodudes liigiti kogumisega seotud probleemid ära lahendada, sh võimalik rahastamise allikas.

32 Jäätmemajanduse valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/est/jaatmed SETTING NEW TARGETS IN WASTE MANAGEMENT

be transported so that it can be recycled as much as possible; door-to-door separate collection of plastic, glass and metal waste; bins to which waste can be separately deposited will be set up in the city; Elanike poolt jäätmejaamadesse toodud aia- ja there must be bins in schools, pre-schools and other municipal haljastujäätmetest toodetakse komposti. agencies where waste can be collected separately; The gardening and greenery waste brought by residents launching a door-to-door information campaign, which will help to waste stations is used to produce compost. people solve their problems related to separate waste collection at their homes, incl. people will be offered suitable bins during the n 2017 Tallinn City Council adopted the Tallinn Waste Management Plan threshold campaign to promote separate collection of waste; 2017–2021, which sets waste management objectives for the new period. transferring to a weight-based service fee in waste transport is IThe development of waste management was very fast during the period planned as a pilot project in Nõmme or Pirita; of the previous plan. The share of landfilled municipal waste originating in changing the prices of waste transport in such a manner that handing Tallinn has dropped to just 1-2%. The level of municipal waste recycling has over separately collected waste would be considerably cheaper; remained around 45% for years and the use of municipal waste for energy marking bins with bar codes or microchips to automatically record has increased on the account of depositing. emptying, which would make waste transport more efficient; The goals of the Tallinn Waste Management Plan 2017-2021 proceed the Paljassaare waste station will be renovated. Two new waste from the goals and indicators set in the Waste Management Plan of stations will be established (by Mustjõe and Punane streets) and a Estonia 2014-2020. The main objective of the waste management plan is place for another one will be found in Haabersti district; sustainable waste management that follows the waste hierarchy. There are the opening hours of waste stations will be extended (they will be three strategic goals: open from 12-20 on weekdays and 10-18 on weekends); I to avoid and reduce the generation of waste, incl. reducing its implementing a sorting line in Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS hazardousness; (Tallinn Recycling Centre) will be considered; II to recycle waste or recover it to the maximum in any other manner; the gardening and landscaping waste from the city’s green areas will III to reduce the environmental risk arising from waste by increasing be composted and the compost will be used in landscaping; the effectiveness of monitoring and supervision, among others. a mobile collection point for hazardous waste will be introduced; The plan includes several activities for the achievement of each goal. the existence of three separate containers (paper and cardboard, The activities are as follows: glass and mixed packaging) will be guaranteed at all packaging collection points; Activities for achieving strategic goal I: implementation of the vacuum waste collection system (pneumatic facilities for keeping reusable things (such as furniture) will be estab- refuse collection system). The cost-effectiveness of such a system in lished at waste stations. There are no such facilities at the moment; the Old Town will also be assessed. plastic cups will be replaced with reusable ones at public events; waste generation by municipal agencies will be reduced by the Activities for achieving strategic goal III: implementation of the relevant principles; more attention will be given to avoiding and reducing the generation supervision over separate collection of waste will be made more of waste in information campaigns, incl. the development of a efficient; separate programme for pre-schools; the register of waste holders in Tallinn will be developed further and an action plan will be developed within the BLASTIC project to avoid the city will cooperate with other local governments to reduce fly- marine litter. tipping; follow-up maintenance of closed waste management sites will continue.

Activities for achieving strategic goal II: The Tallinn Waste Management Plan 2017-2021 also includes an organised waste transport must take place throughout the city, incl. implementation plan, which prescribes a certain period for each activity, the city will determine the place of management to which waste will the cost of the activity and the possible source of funding.

The website for waste management is: www.tallinn.ee/eng/A-Guide-to-Sorting-Waste 33 TALLINNA JÄÄTMEKESKUS – USALDUSVÄÄRNE PARTNER JÄÄTMETE KÄITLEMISEL

VISIOON: Puhas ja jäätmetest vaba kaunis mereäärne linnaruum, allinna Jäätmekeskus on Tallinna linnas keskseks asutuseks jäätmeveo kus kõik jäätmed suunatakse ressursina taaskasutusse. korraldamisel. Nelja tegutsemisaasta jooksul (asutatud 2013. aastal) on Tallinna Jäätmekeskus jaganud elanikele ja korteriühistutele MISSIOON: Pakkuda tarbijatele kvaliteetseid jäätmekäitlusteenuseid, T mitmesugust jäätmekäitlusalast nõu ning jätkab läbipaistvalt jäätmekäitlus- mis arvestavad kliendi soove ja vajadusi. Tagada võimalus mugavalt teenuste osutamist ka edaspidi. Tallinna linna kolmeteistkümnes jäätmeveo- liigiti koguda ja ära anda kõik kodus tekkivad olmejäätmed. piirkonnas osutatakse korraldatud jäätmeveo raames hangete kaudu leitud MEIE PÕHIMÕTTED: Olla keskkonnasäästlikud, avatud ja stabiilsed erinevate jäätmeveo ja jäätmete lõppkäitluse lepingupartnerite kaasabil ning koostöövalmis uute lahenduste otsimisel ja rakendamisel. segaolme-, toidu- ja aiajäätmete, paberi ja kartongi ning suurjäätmete veoteenust. Jäätmete võimalikult laialdane liigiti kogumine ja taaskasutamine säästab meie loodust, sest jäätmed on ressurss, mida saab kasutada nii uute toodete valmistamiseks kui ka soojusenergia tootmiseks (prügi põletamine elektri ja soojusenergia koostootmiseks). 2017. aasta novembri seisuga omas Tallinna Jäätmekeskus Põhja- Tallinnas, Lasnamäel ja Nõmmel umbkaudu 15 000 aktiivset klienti, kellele igapäevaselt jäätmekäitlusteenuseid osutatakse. Tallinna Jäätmekeskuse lepingulised jäätmeveoteenuse osutajad koguvad toimivates jäätmeveo- piirkondades ühes kuus kokku keskmiselt 3500 tonni segaolmejäätmeid, 340 tonni biolagunevaid jäätmeid ning 200 tonni paberit ja kartongi. Suurjäätmete ning aia- ja haljastusjäätmete kogused sõltuvad hooajast ja läbiviidavatest koristuskampaaniatest. Tallinna Jäätmekeskus organiseeris 2017. aasta esimese kümne kuuga 871 m3 suurjäätmete ja 88 tonni aia- ja haljastusjäätmete vedamise ning käitluse. Lepingu lõpetamine jäätmevedaja poolt Kesklinna veopiirkonnas tingis seal ajutiselt teenuse osutamise vabaturu põhimõttel. 2017. aasta lõpus viidi aktiivselt läbi ettevalmistavaid tegevusi korraldatud jäätmeveo rakendamiseks Mustamäe, Kristiine ja Haabersti veopiirkondades 2018. aastal. Hästi toimib (rakendamise algus 2014. aastal) riidekonteinerite abil kogutud riiete, jalanõude, mänguasjade jms kogumine, mis suunatakse edasi korduskasutusse. Riidekonteinerite kasutusele võtmisega kaubanduskes- kuste naabruses suunati ringlusse ja korduskasutusse 2017. aasta esimese kümne kuuga umbkaudu 200 tonni riideid, mis muidu oleks sattunud peamiselt segaolmejäätmetesse. Tallinna Jäätmekeskuse kliendihaldurid konsulteerivad ja lahendavad igapäevaselt kümnete kliente muresid ja probleeme. Telefoninõustamise kõrval on võimalik külastada Tallinna Jäätmekeskuse bürood (Sadama 17, Tallinn), et vajadusel sõlmida jäätmeveoleping, jäätmemahuti rendileping, osta jäätmemahutile eri liiki kleebised või biolagunevast materjalist kogu- mismahuti vooderduskotte. Tallinna Jäätmekeskuse töötajad selgitavad ja jagavad infot jäätmema- jandust reguleerivatest õigusaktidest ning neis toimunud viimastest muuda- tustest. Peamiste jäätmekäitlusteenuste kõrval osutab Tallinna Jäätmekeskus ka lisateenuseid, milleks on konksliftkonteinerite rent, eri suurusega (140– 800 liitrit) plastikkonteinerite rent, konteinerite pesu ning aia- ja pargijäät- 2017. aasta esimese kümne kuuga koguti mete äravedu. Jäätmete liigiti kogumise tõhustamiseks on 2018. aastal kavas riidekonteinerite kaudu umbkaudu 200 tonni riideid. pakkuda lisateenustena vanaelektroonika ja probleemtoodete äravedu. Approximately 200 tons of clothes were collected Tallinna Jäätmekeskuse meeskond hoolib ning aitab kaasa puhta ja via clothing containers in the first 10 months of 2017. kauni mereäärse linnaruumi tagamisele.

34 Tallinna Jäätmekeskuse veebileht: www.prugi.ee TALLINNA JÄÄTMEKESKUS – USALDUSVÄÄRNE TALLINN WASTE CENTRE – RELIABLE PARTNER JÄÄTMETE KÄITLEMISEL PARTNER IN WASTE MANAGEMENT

VISION: Clean and waste-free beautiful urban space by the sea, where all waste is recovered as a resource. MISSION: To provide quality waste management services to consumers that consider the requests and needs of the clients. To guarantee convenient possibilities for separate collection and disposal of all municipal waste generated at home. OUR PRINCIPLES: To be environmentally sustainable, open, stable and cooperative in finding and implementing new decisions.

allinn Waste Centre is the central agency of the city in the organisation of waste transport. During its four years of operations T (established in 2013), Tallinn Waste Centre has given residents and apartment associations all kinds of advice about waste management, and it will continue providing transparent waste management services in the future. Mixed municipal, food and gardening, paper and cardboard and bulky waste transport service is provided with the assistance of various contractual waste transport and waste management partners, who were found via procurements, within the scope of organised waste transport in the thirteen waste transport regions of Tallinn. The separate collection and recovery of as much waste as possible spares our environment because waste is a resource that can be used for making new products or generating thermal energy (incineration of waste for the combined generation of electricity and thermal energy). As at November 2017 Tallinn Waste Centre had about 15,000 active clients in Northern Tallinn, Lasnamäe and Nõmme districts to whom waste management services are provided on a daily basis. The contracted waste transport service providers of the Tallinn Waste Centre collect, on average, 3,500 tons of mixed municipal waste, 340 tons of biodegradable waste and 200 tons of paper and cardboard per month in the functioning waste transport regions. The quantities of bulky waste and gardening and greenery waste depend on the season and the organised cleaning campaigns. In the first 10 months of 2017 Tallinn Waste Centre organised the transport and management of 871 m3 of bulky waste and 88 tons of gardening and greenery waste. The collection of clothes, footwear, toys, etc., which can be reused, is Mahuti asetamine jäätmeveokile. Placing of a container on a waste truck. working well after the provision of special clothing container (started in 2014). Setting up of clothing containers next to shopping centres meant that approximately 200 tons of clothes, which would have otherwise The employees of the Tallinn Waste Centre explain and give ended up as municipal waste, were recycled and reused in the first 10 information about the legislation that regulates waste management and months of 2017. the amendments made therein. In addition to the main waste management The customer support of the Tallinn Waste Centre advise tens of services, the Tallinn Waste Centre also provides additional services, clients every day, helping them solve their problems and concerns. such as rental of hooklift containers and plastic containers of different Besides telephone consultation, one can come to the centre in person sizes (140-800 litres), container cleaning and removal of gardening and (Sadama 17, Tallinn) to sign a waste transport agreement, or an agreement greenery waste. There are plans to start providing the removal of old for hiring a waste container, and buy various types of stickers for waste electronics and problematic products as an additional service in 2018 in containers or biodegradable bags for biodegradable waste. order to make the separate collection of waste more efficient.

The website for the Tallinn Waste Centre is: www.prugi.ee/portal/en 35 PRÜGIHUNDI TEGUS AASTA

rügihundi 16. tegutsemisaasta oli taaskord täis toredaid ja õpetlikke kohtumisi nii suurte kui P väikeste sõpradega ning ühtlasi sai 2017. aastal punkti Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt toetatud säästva tarbimise kampaania „Prügihunt 2015–2017“. Programm oli suunatud peamiselt 4–9 aasta vanustele lastele ning kokku viidi Tallinna linna ning Harjumaa lähivaldade lasteaedades ja koolides läbi 868 õppeprogrammi ning avalikel üritustel 32 esitlust. Mängleva kerglusega õpiti selgeks jäätmete Ole sortimine, arutleti, kuidas igapäevasel tarbimisel vähendada/vältida jäätmete teket ning räägiti ökoloogilisest jalajäljest ja jäätmetest tuleneva keskkonnariski vähendamisest. Kahe aasta jooksul sai kampaaniast osa ligikaudu 21 172 last. Programmi lõppedes ei ole Prügihunt aga tubli puhanud, vaid osalenud uuendatud programmiga mitmel Tallinnas toimunud avalikul üritusel nagu ja sordi keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames tähistatud autovabal päeval, Uue Maailma Tänavafestivalil ning toidujäätmed Tallinna Keskkonnaameti ja Energia avastuskeskuse korraldatud perepäeval „Prügi ressursiks!“. Uus programm sisaldab endas sarnaselt eelmisele eraldi! kampaaniale õpetlikke esitlusi ja praktilisi mänge, mis on kaasahaaravad ja lastele lihtsasti jälgitavad. Näiteks mängitakse lastega jäätmete äratundmise mängu, joonistatakse või pannakse kokku puslet. Prügihunt koos oma maskottidest BIOJÄÄTMED sõpradega Snupsi (Tallinna Keskkonnaamet), Pandu (OÜ Eesti Pandipakend), Keskkonnake Tarbetu rula, (Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ) ratas, rulluisud ja Tilgu (AS Tallinna Vesi) said aasta lõpus annaToidujäätmed sõbrale, Ole tuttavale või vii valmis jäätmete teemalise plakatite seeria, korduskasutus- mille eesmärk on suunata nii lapsi kui kaskeskusesse. komposti või täiskasvanuid pöörama tähelepanu sellele, tubli viska biojäätmete kuidas tekkinud jäätmetega õigesti toimida ning kuidas jäätmete teket võimalusel vältida. ja ära viska mahutisse. Ühiskonna teadlikkuse kasv mõjutab oma töökorras otseselt jäätmetekke vähenemist ning sõiduvahendit taaskasutuse suurenemist, seetõttu jätkab Tallinna Keskkonnaamet koos Prügihundiga ära! tallinn.ee/jaatmed jäätmeteemaliste esitluste läbiviimist. Võrreldes varasemate aastatega suunatakse edasine teavitustöö lisaks lastele ja noortele enam täiskasvanutele, et säästev tarbimine, jäätmete sortimine ja keskkonnahoidlik käitumine kujuneks iseenesestmõistetavaks eluviisiks igas vanuses kodanike seas. tallinn.ee/jaatmed

36 Prügihundi kampaania veebileht: www.tallinn.ee/prygihunt BUSY YEAR OF PRÜGIHUNT

he 16th year of Prügihunt (Waste Wolf) was filled with fun and educational meetings with big and small friends. It was also the year that the sustainable consumption campaign Prügihunt 2015-2017 ended. Pakendijäätmed Ole TThe programme was supported by the Environment Investment Centre and vii avalikku was mainly aimed at children aged four to nine. During the campaign, 868 pakendipunkti. study programmes were carried out in the pre-schools and schools of Tallinn tubli and the nearby municipalities in Harju County and 32 presentations were made at public events. The children quickly learned to sort waste and there ja sordi pakendi- were also discussions of how to reduce/avoid generating waste in everyday jäätmed muudest consumption, what the ecological footprint is and talks about reducing jäätmetest eraldi! the environmental risk arising from waste. Approximately 21,172 children participated in the campaign in two years. However, Prügihunt has not rested after the end of the programme, participating with a renewed programme in many public events in Tallinn, such as Car-Free Day celebrated within the scope of Environmentally Friendly klaaspakend Mobility Month, the Uus Maailm Street Festival and the family day “Waste is a Resource” organised by the Tallinn Environment Department and piima- ja the Energy Discovery Centre. Similar to the mahlakartong, metall- ja previous campaign, the programme includes plastpakend paber- ja kartongpakend Kanalisatsioon educational presentations and practical games, Ole on mõeldud which are exciting and easy for children to ainult reovee ja follow. For example, children play the game of tallinn.ee/jaatmed tualettpaberi recognising waste, draw or assemble puzzles. ärajuhtimiseks. tubli Prügihunt and his mascot friends Snupsi (Tallinn Environment Department), Pandu ja ära viska (OÜ Eesti Pandipakend), Keskkonnake (Eesti jäätmeid WC-potti! Taaskasutusorganisatsioon MTÜ) and Tilgu (AS Ole Tallinna Vesi) completed a series of posters about waste late last year, which are aimed at getting children and adults to give attention to handling waste correctly and if possible preventing the tubli generation of waste where possible. ja vii Raising the awareness of society has a direct pandimärgiga impact on the reduction of waste generation and increase in recovery, which is why the Tallinn joogipakendid Environment Department and Prügihunt will taaraautomaati! continue with presentations about waste. In comparison with previous years, further outreach will be aimed at adults in addition to children and youth, so that sustainable consumption, waste sorting and environmentally friendly behaviour become the self- tallinn.ee/jaatmed evident way of life for people of all ages.

tallinn.ee/jaatmed

The website for the Prügihunt campaign is: www.tallinn.ee/prygihunt 37 HEAKORRAKUU KAMPAANIA allinnas hakati ametlikult korraldama kevadist heakorrakuud 1991. laval ansambli Väliharf esituses. Talgud neljas linnas toimusid Läänemere aastal. Tegemist on omavalitsuse pikemaajalise keskkonnakam- initsiatiivi toetuseks. Talgutel osalejad said tänutäheks heakorrakuu logoga Tpaaniaga, kus löövad kaasa asutused, ettevõtted, asumiseltsid, riidekoti ning rinnamärgi „Puhas rand EESTI 100 SOOME“. korteriühistud ning koolinoored. Tallinna Keskkonnaamet koordineerib Lisaks talgutele toimus heakorrakuu raames mitu haridusasutustele Heakorrakuu kampaaniat 2005. aastast. Koostööd tehakse Tallinna suunatud tegevust. Ülemaailmset Maa päeva tähistati Tallinnas puude Kommunaalameti, Tallinna Transpordiameti ja linnaosade valitsustega. istutamisega Tallinna Südalinna Kooli haljasaladele. Esimeste klasside Kuu eesmärk on kaasata linlasi koduümbruse korrastamisse ja seeläbi õpilased istutasid kooli siseõuele 2 iluõunapuud ja tänavapoolsele haljakule arendada nende keskkonnateadlikkust. Heakorrakuu kannab iga-aastaselt pihlakad. Puude eest hoolitsevad lapsed kogu oma kooliaja. tunnuslauset „Lööme linna läikima!”. Heakorrakuul korraldati jäätmeteemaline kooliprojekt „Teame, näeme 2017. aasta heakorrakuu toimus 7. aprillist kuni 15. maini. Selle aja ja teeme”, milles osalesid 7.–8. klassi õpilased Tallinna Nõmme Gümnaa- jooksul viidi linnaosades läbi erinevaid tegevusi sh tänavatelt puistemater- siumist, Pirita Majandusgümnaasiumist, Tallinna Südalinna Koolist, Tallinna jalide kogumine ning puude ja lillede istutamine. Kuu jooksul toimus linnas Laagna Gümnaasiumist ja Järveotsa Gümnaasiumist. Projekt toimus kokku ligi 150 talgut, milles osales kokku üle 5000 vabatahtliku. Koris- kolmes etapis: esimeses etapis toimus koolis jäätmeteemaline koolitus, tustöödele kaasati linnaosade elanikke, mittetulundusühinguid, korteri- teises etapis külastasid klassid osaühingut Eesti Pandipakend, kolmandas ühistuid, õpilasi, noorteorganisatsioone, pensionäre, ettevõtteid jt. Jäätme- etapis osales iga klass talgutel, mis toimusid enamasti kooli läheduses. Igale käitluse aspektist olid olulised tegevused ohtlike jäätmete kogumisringid projektis osalenud klassile kingiti jäätmete liigiti kogumiseks prügikastid. linnaosades ning teede ja haljasalade korrastamine. Kokku osales projektis 140 õpilast 7.–8. klassist. Projekt toimus koostöös Avatalgud toimusid Lasnamäe linnaosas Pae pargiga külgneval linnaosade valitsuste ja OÜga Eesti Pandipakend. Projektis osalejate vahel maa-alal Tallinna Keskkonnaameti ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse loositi välja klassiekskursioon Aegna loodusega tutvumiseks, mille võitis koostöös. Talgutel osalesid linnavalitsuse liikmed, linnaasutuste töötajad Pirita Majandusgümnaasium. ning vabatahtlikud. Heakorrakuu jooksul ajavahemikus 7. aprillist 15. maini 2017 anti üle 18. aprillil avati Vabaduse väljaku tunnelis heakorrakuu rändnäitus „Art 1227,1 tonni jäätmeid. Lisaks koguti kokku 13,74 tonni ohtlikke jäätmeid. from Trash“ prügikunsti installatsioonidest. Installatsioonid loodi kunstnike Heakorrakuul toimus Tallinnas lemmikloomade kiibistamise välikam- ja linnaelanike koostöös 2016. aasta kevadel rannatalgute „Puhas Rand“ paania, mille käigus kiibistati ja registreeriti 222 looma. käigus Tallinnas, Turus ja Helsingis kokkukogutud prügist. Näitus oli vaata- Tallinna Keskkonnaamet uuendas linna heakorda kajastava eesti- miseks lahti kuu aega. (http://www.tallinn.ee/est/heakorrakuu/Heakorra-ABC-2), vene- (http:// Heakorrakuu rannatalgu nimetusega „Puhas rand” toimus 29. aprillil www.tallinn.ee/rus/heakorrakuu/Azbuka-blagoustrojstva#) ja inglis- Stroomi rannaalal Põhja-Tallinnas. Osales üle 300 vabatahtliku, kes keelse (http://www.tallinn.ee/eng/The-ABC-of-Public-Facilities-and- kogusid pargi- ja aiajäätmeid ning segaolme jäätmeid ca 35 tonni. Talgutel Maintenance) infovoldiku „Heakorra ABC“. Infovoldikust saab teada, kuidas osales palju aktiivseid linnaelanikke, sealhulgas kooliõpilasi, pensionäre, korrastada koduümbrust ning leiab näpunäiteid linna haljasalade, mängu- Tallinna Keskkonnaameti ja linnaosade valitsuste töötajaid jt. Ranna- väljakute, koerteväljakute, kalmistute ja muude linna rajatiste kasutamise talgud toimusid koostöös Helsingi, Turu ja Peterburi linnaga ning need võimaluste ning hooldamise kohta. Muuhulgas leiab voldikust teavet, kuhu pühendati Soome Vabariigi 100. aastapäevale. Stroomi randa pandi üles pöörduda, kui on küsimusi linna heakorra kohta. ekraan, millele kuvati teiste linnade videotervitusi. Rannatalgutel korrastati 2017. aastal omistas Euroopa Komisjon 26 aastat järjest korraldatud Stroomi ranna merepoolsed alad. Talgulistele pakuti kehakinnitust, tänati Tallinna heakorrakuule URBACT parima praktika tunnustuse, olles üks 97st loosiga osavõtjaid ning võimalik oli nautida meeleolukat muusikat liikuval üleeuroopalise tunnustuse saanud parimast praktikast.

Heakorrakuu avatalgud Pae pargis. Maa päeva tähistamine Tallinna Südalinna Koolis. Stroomi rand puhtaks. Opening action of the Spring Maintenance Month in Pae Park. Earth Day celebrations at Tallinn Südalinn School. Cleaning Stroomi Beach.

38 Heakorrakuu veebileht: www.tallinn.ee/heakorrakuu SPRING MAINTENANCE MONTH CAMPAIGN he official organisation of the Spring Maintenance Month including schoolchildren, retirees, the Tallinn Environment Department started in 1991. This is a long-lasting environmental campaign and city district administration staff, and others. The beach cleanup event T of the local government and the participants include various took place in cooperation with Helsinki, Turku and St. Petersburg, and institutions, companies, subdistrict societies, apartment associations and it was dedicated to the 100th anniversary of the Republic of Finland. A schoolchildren. The Tallinn Environment Department has coordinated the screen was set up at Stroomi Beach and used to show video greetings campaign since 2005. It cooperates with the Tallinn Municipal Services from the other cities. The seaward areas of Stroomi Beach were cleaned Department, the Transport Department and the districts’ administrations. up in the course of the event. The participants were offered food as well The purpose of the month is to involve city residents in the maintenance as the chance to take part in a raffle and enjoy the music performed on a of their city, thereby raising their environmental awareness. The slogan moving stage by Väliharf. The cleanup events in the four cities took place for the Spring Maintenance Month campaign, which is used every year, is in support of the Baltic Sea initiative. The participants received a cloth bag “Let’s make the city shine!” emblazoned with the Spring Maintenance Month logo and a “Clean Beach Spring Maintenance Month 2017 ran from 7 April to 15 May. Various ESTONIA 100 FINLAND” chest pin. activities were carried out in the city’s districts in the course of this period, Several activities aimed at educational institutions also took place incl. cleaning up loose debris such as gravel and sand off the streets and during the Spring Maintenance Month. International Earth Day was planting trees and flowers. Some 150 community cleanup actions took celebrated in Tallinn with the planting of trees in the green area of the place, drawing over 5,000 volunteers. Residents, NGOs, apartment Tallinn Südalinna School. First-year students planted two apple trees in associations, schoolchildren, youth organisations, pensioners, companies the school’s courtyard and rowan trees in the green area facing the street. and others were involved in the cleanup activities. From the standpoint The children will be taking care of the trees throughout their studies at of waste management, the hazardous waste collection circles in the city’s the school. districts and tidying up streets and green areas were important activities. The waste-themed school project “We Know, See and Do” was held The first event of the month was the cleanup action of the land next for 7th to 8th graders at Tallinn Nõmme Upper Secondary School, Pirita to Pae Park in Lasnamäe district, which was organised jointly by the Upper Secondary School of Economics, Tallinn Südalinna School, Tallinn Tallinn Environment Department and Lasnamäe District Administration. Laagna Upper Secondary School and Järveotsa Upper Secondary School. Members of the city government, employees of municipal agencies and The project was carried out in three stages: waste-themed training was volunteers took part in the cleanup. held at schools in the first stage, the schoolchildren visited OÜ Eesti The travelling exhibition of the Spring Maintenance Month “Art from Pandipakend in the second stage and in the third stage, they participated Trash”, which showcases installations made from trash, was opened in the in cleanup events that usually took place near their schools. Each tunnel under Freedom Square on 18 April. The installations were created participating class was given waste bins for separate collection of waste. by artists and city residents from the trash collected in Tallinn, Turku and In total, 140 students from 7th to 8th grade took part in the project. The Helsinki during the cleanup event, called “Clean Beach” in spring 2016. The project was carried out in cooperation with city district administrations exhibition remained open for a month. The cleanup activity of the Spring Maintenance Month, called Clean and OÜ Eesti Pandipakend. The participants took part in a prize draw and Beach, took place on Stroomi Beach in Northern Tallinn district on 29 the winner, Pirita Upper Secondary School of Economics, won a trip to April. Over 300 volunteers took part, gathering ca 35 tons of park and Aegna Island. garden waste and mixed municipal waste. Many active residents took part, Over 1,227.1 tons of waste was handed over during the Maintenance Month from 7 April to 15 May 2017. 13.74 tons of hazardous waste was also gathered. A pet microchipping campaign was also held during the month, with 222 pets undergoing the procedure. The Tallinn Environment Department updated the brochure “The ABC of Public Facilities and Maintenance”, which is available in Estonian (http://www.tallinn.ee/est/heakorrakuu/Heakorra-ABC-2), Russian (http://www.tallinn.ee/rus/heakorrakuu/Azbuka-blagoustrojstva#) and English (http://www.tallinn.ee/eng/The-ABC-of-Public-Facilities-and- Maintenance). Instructions are given for performing maintenance work around homes and regarding the possibilities for use, maintenance, etc. of green areas, playgrounds, dog parks, cemeteries and other structures of and locations in the city. Among other things, the brochure includes information on where to turn with questions about maintenance. In 2017 the European Commission recognised the Spring Maintenance Month campaign organised in Tallinn for the 26th year running as an Aktiivsemate talguliste tunnustamine. URBACT best practice. It is one of 97 best practices to receive Europe- Recognising the most active maintenance action participants. wide recognition.

The website for the Spring Maintenance Month is: www.tallinn.ee/heakorrakuu 39 eskkonnasõbraliku liikumise kuu korraldati esmakordselt Tallinnas 2012. aastal. Kuu korraldamise idee tekkis seoses autovaba KESKKONNASÕBRALIKU Knädala tähistamisega Tallinnas, mis esmakordselt toimus 2005. aastal. Tallinna Keskkonnaamet korraldab keskkonnasõbraliku liikumise kuud koos teiste ametite ja linnaosavalitsustega. LIIKUMISE KUU Keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames osales Tallinn 2017. aasta Euroopa liikuvusnädala kampaanias, mille teema oli „Sharing gets you further” („Jagamine viib sind edasi”). Kampaanias osales kokku 2510 Euroopa linna. Euroopa liikuvusnädala harta seab osaleda soovijatele kolm kriteeriumi, mida peab täitma: 1) organiseerida 16.– 22. septembril tegevusi, mis lähevad kokku Euroopa liikuvusnädala ametliku teemaga; 2) avada mõni jäädav objekt, mis propageeriks keskkonnasõbralikku liikumist; 3) korraldada autovaba päev. Tallinna linn täitis kõik kriteeriumid: liikuvusnädalal toimus palju tegevusi (üritused lasteaedades, kepikõnnitreeningud, rajati uusi jalg- ja jalgrattateid jm). Keskkonnasõbraliku liikumise kuu tegevused hõlmavad säästva liikumisviisi kasutamise propageerimist ning nende kombineerimist. Kuu eesmärk on suurendada inimeste keskkonna- ja liiklemisteadlikkust. Kuu ametlik avamine toimus pidulikult Uue Maailma Tänavafestivalil. Festivali toimumise ajaks suleti autoliiklusele mitmed Uue Maailma asumi tänavad ning inimesed liikusid jalgsi või jalgrattaga. Tänavafestivalil pakutud tegevustes osales ka Prügihunt, kes õpetas nii Rattaretkel tutvuti Vanalinna piirkonnaga. Cycling tour of the Old Town. lapsi kui ka täiskasvanuid prügi sortima. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu maskott Snupsi – vahva, püsimatu ja uudishimulik tegelane – tutvustas Tallinna lasteaedades keskkonnasõbralikku liikumist ja selle eeliseid. Lisaks külastas Snupsi keskkonnasõbraliku liikumise kuu üritusi ning oli abiks Tallinna autovabal päeval 24. septembril. Sellel päeval suleti Pärnu maantee Viru väljaku ja Suur-Karja ristmiku vaheline lõik autoliiklusele, võimaldades läbipääsu vaid trammidele. Tänaval sai võistelda koos Surfiaed, Raybike ja eRatas meeskondadega (tõukerattad, jalgrattad jms) ning huvilised said ronida 9 m kõrgusele ronimisseinale. Kohal olid nii Prügihunt kui Snupsi. Prügihunt tutvustas uut keskkonnateadlikku infovoldikut „Prügiretk“, mis on koostatud rahvusvahelise projekti BLASTIC raames. Laval olid esinejad JJ-Street tantsukoolist ning kulturist Ott Kiivikas tutvustas aasta pärast toimuvat tasuta terviseedenduse sündmust «Eesti tervisemess – Liikuma!» Tervisemessi patrooni sõnul saab messi missiooniks suurendada rahva terviseteadlikkust, sest hea tervis annab ka parema enesetunde. Toimus My Fitnessi soojendusvõimlemine ja Tallinna Transpordiameti korraldatud orienteerumisvõistlus ühistranspordiga, millest võttis osa üle 500 inimese. Samuti oli võimalik osaleda kogenud giidide saatel jalgsimatkal „Südalinna asumi lähiajaloost“ ja rattaretkel „Vanalinna ümbritsevate piirkondade areng alates 19. sajandi teisest poolest“. Kõik rattaretkel osalejad said endale helkurvesti ning Tallinna Kommunaalametilt rattateede kaardi. MyFitnessi telgis oli võimalik teha kehakoostise analüüsi. Külastajaid üllatasid Eesti parim BMX flatlander Bert Ribul ja tõukerattal Freestyle Euroopa meister Roomet Säälik. Pärnu maanteel said linlased nautida kontserti, tutvuda laadal pakutavate kaupadega ning võtta osa paljudest liikumisega seotud tegevustest. Kõik, kes tulid üritusele rattaga, said selle jätta tasuta valvega rattaparklasse. Keskkonnasõbraliku liikumise kuu tegevusi ja teemasid kajastati kogu kampaania vältel mitmes eesti- ja venekeelses meediakanalis Orienteerumisvõistluse start. Start of the orienteering competition. ning keskkonnasõbraliku liikumise kuu veebilehel.

40 Keskkonnasõbraliku liikumise kuu veebileht: www.tallinn.ee/liikumiskuu ENVIRONMENTALLY FRIENDLY MOBILITY MONTH

nvironmentally Friendly Mobility Month was first held in Tallinn in 2012. The idea came about in connection with Car-Free Week in Tallinn, which first took place in 2005. E Environmentally Friendly Mobility Month is organised by the Tallinn Environment Department in conjunction with other boards and city district administrations. As part of Environmentally Friendly Mobility Month, Tallinn took part in the European Mobility Week campaign of 2017, the theme of which was “Sharing gets you further”. A total of 2,510 European cities took part in the campaign. The European Mobility Week charter sets forth three criteria that must be fulfilled by prospective participants: 1) to organise activities from 16 to 22 September, which coincide with the official theme of European Mobility Week; 2) to open a permanent site that promotes environmentally Lapsed ja Snupsi. Children and Snupsi. friendly mobility; and 3) to organise Car-Free Day. Tallinn met all of the criteria: numerous activities were carried out during the mobility week (events at pre-schools, Nordic walking training, establishment of new footpaths and cycling paths, etc.) The activities in Environmentally Friendly Mobility Month encompass promoting the use of clean modes of transport and combinations thereof. The purpose of the month is to raise people’s awareness of the environment and mobility. The month was officially opened at the Uus Maailm Street Festival. A number of the streets in the neighbourhood were closed to cars for the duration of the festival; people got around on foot or on bikes. Prügihunt (Waste Wolf) also took part in the activities offered during the street festival and taught children and adults alike to sort waste. The mascot of Environmentally Friendly Mobility Month is Snupsi, a fun, dogged and curious fellow who introduced environmentally friendly mobility and its advantages at Tallinn’s pre-schools. Snupsi also visited the events of Environmentally Friendly Mobility Month and helped during Car-Free Day held in Tallinn on 24 September. The section of Pärnu Road between Viru Square and Suur-Karja intersection was closed to cars on this day. Only trams were allowed to drive there. People could compete with the Surfiaed, Raybike and eRatas teams (scooters, bicycles, etc.) and climb a 9-metre wall. Prügihunt and Snupsi were also present. Prügihunt introduced the new environmental awareness booklet “Prügiretk”, which was prepared within the scope of the international BLASTIC project. Performers from the JJ-Street dance school took to the stage and bodybuilder Ott Kiivikas introduced the free health promotion event “Estonian Health Fair – Let’s Get Moving!”, which will take place in a year. The mission of the health fair according to its patron is to raise people’s health awareness, as good health also makes people feel better. The MyFitness warm-up exercise session and the orienteering competition on public transport, organised by the Tallinn Transport Department and attended by close to 500 people, took place. It was also possible to participate in the guided walking tour “Recent history of Südalinn subdistrict” and the cycling tour “Development of areas surrounding the Old Town as of the second half of the 19th century”. All of the cycling tour participants got a reflective vest to wear and a map of cycle paths from the Tallinn Municipal Services Department. It was possible to have one’s body composition analysed in the MyFitness tent. The surprise guests were the best Estonian BMX flatlander Bert Ribul and European Freestyle Champion Roomet Säälik on his scooter. On Pärnu Road, the city residents could enjoy a concert, see the wares being sold at a fair, and take part in many activities related to mobility. Everyone who came out by bike could park it for free in a guarded parking lot. The activities and themes of Environmentally Friendly Mobility Month were covered Julgemad said oma osavust ronimisseinal proovile panna. in a number of Estonian and Russian-language media outlets and on the Environmentally Those who dared could test themselves on a climbing wall. Friendly Mobility Month website.

The website for the Environmentally Friendly Mobility Month is: www.tallinn.ee/liikumiskuu 41 KESKKONNATEADLIKKUSE SUURENDAMINE

Rohelise Kooli programmi koordinaatorid õuesõppel Aegna saarel. Coordinators of the Eco-Schools Programme during outdoor training on Aegna Island.

uured muutused saavad alguse väikestest. Nii ka keskkonnas Peterburis asuva MTÜ “Läänemere sõbrad“ koostöös. Hooaja jooksul toimuvad muutused, milles igaühel meist on oma panus, külastas Aegna Loodusmaja kokku 1526 inimest. S kohustus ja vastutus. Öeldakse, et hoolida saad sellest, mida Tallinna paiknemine mere kaldal kohustab pakkuma tuge ka merega tunned. Keskkonnast ja loodusest hoolivate kodanike teadmiste ja seotud teemade käsitlemisel Tallinna õppeasutustes. 2017. aastal viis hoiakute kujundamine on Tallinna Keskkonnaameti keskkonnaprojektide MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED Tallinna Keskkonnaameti ja -hariduse osakonna üks prioriteetitest. 2017. aastasse mahtus eri tellimusel läbi 15 üldhariduskoolide 7.–8. klassi õpilastele suunatud sihtrühmadele suunatud mitmeid keskkonnateadlikkust tõstvaid „Läänemere kalade bioloogia ja kaitse“ töötuba. Koolitusel osales 8 kooli, tegevusi, mida järgnevalt kirjeldatakse. 15 klassi, kokku 349 õpilasega. Mittetulundusühingu Loodusring korraldatud linnulauluhommikutest sai osa 27 klassi, 624 õpilasega. Haridusasutustele suunatud tegevused Tallinna haridusasutuste juhtide keskkonnahariduskonverents on iga- Tallinna haridusasutustel oli võimalus osa saada Aegna Loodusmaja sügisene oodatud sündmus. Järjekorras VII konverents kandis nimetust pakutud õppeprogrammidest ja loodusmajas toimunud laagritest. 1. „Õpikeskkond Tallinn“. 26. septembril Energia avastuskeskuses toimunud maist kuni 30. septembrini kasutas seda võimalust 18 õpilasgruppi konverents tutvustas põnevaid linnakeskkonda muutvaid ökoinnovatsiooni 547 osalejaga. Siia hulka on arvatud Aegna Loodusmajas toimunud lahendusi. Konverents lõppes Tallinna keskkonnahoiu ajalugu ja rahvusvahelises Läänemere-teemalises looduslaagris osalenud noored vanalinna parkide õpikeskkonna võimalusi tutvustavate õppekäikudega. Eestist, Venemaalt ja Soomest, vanuses 15–25 eluaastat. 5-päevane Juhendajateks Jüri Kuuskemaa, Olev Abner ja Sirje Aher. Kohalike esinejate laager toimus 11.–15. juulini ja laagri tegevused olid seotud Läänemere kõrval tegi konverentsil ettekande Inglismaa ökokoolide programmi juht ja Aegna saare elustiku tundmaõppimisega. Toimusid matkad, töötoad Lee Wray-Davies organisatsioonist Keep Britain Tidy. Konverentsist ning laagri viimasel päeval külastati Tallinna Merepäevi. Laager toimus võttis osa ligemale 100 haridusasutuse juhti ja keskkonnahariduskeskuse Tallinna Keskkonnaameti, Soome Keskkonnainstituudi (SYKE) ja töötajat Tallinnast. Konverentsi modereeris Kristo Elias.

42 Keskkonnahariduse valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/Keskkonnaharidus-Tallinnas RAISING ENVIRONMENTAL AWARENESS

Rahvusvaheline Läänemere teemaline looduslaager Aegna saarel. International nature camp about the Baltic Sea on Aegna Island.

ig changes start from small ones. This also applies to changes on getting to know the biota of the Baltic Sea and Aegna Island. There in the environment, where we all have obligations, responsibility were hikes, workshops and a visit to the Tallinn Maritime Days on the last Band a contribution to make. There is a saying that you care about day of the camp. The camp was organised by the Tallinn Environment what you know. Shaping the knowledge and attitudes of citizens who Department, the Finnish Environment Institute (SYKE) and the non- care about the environment and nature has been one of the priorities of profit organisation Friends of the Baltic, which is based in St Petersburg. the environmental and educational projects of the Tallinn Environment During the season, 1,526 people visited the Aegna Nature House. Department. Various activities aimed at raising the environmental Tallinn’s location on the sea coast means it has to support its awareness of different target groups were carried out in 2017 and are educational institutions in covering topics related to the sea. In 2017, the described below. non-profit organisation HARED - Centre for Training and Development carried out 15 workshops called Biology and Protection of Baltic Sea Fish for 7th and 8th year students of general education schools, Activities aimed at educational commissioned by the Tallinn Environment Department. Eight schools institutions and 15 classes with 349 students took part in the training. Twenty-seven classes with 624 students participated in the birdsong The educational institutions of Tallinn could participate in the mornings organised by non-profit organisation MTÜ Loodusring. educational programmes provided by Aegna Nature House and the The environmental conference for the heads of the educational camps that took place at the nature house. Eighteen student groups institutions of Tallinn is a popular event held every autumn. The seventh used the opportunity from 1 May to 30 September. This includes young conference was called “Learning Environment in Tallinn”. It was held people aged 15-25 from Estonia, Russia and Finland who participated at the Energy Discovery Centre on 26 September and showcased in the International Baltic Sea Camp held at the Aegna Nature House. exciting eco-innovation solutions that change the urban environment. The five-day camp took place from 11-15 July and its activities focused The conference ended with training visits that introduced the history of

The website for the area of environmental education is: www.tallinn.ee/Keskkonnaharidus-Tallinnas 43 koordinaatoritele suunatud seminarid, töötati välja hindamiskritee- riumid taotluste läbivaatamiseks ja esitatud taotluste hindamised selleks moodustatud komisjoni poolt. Seminaridel käsitleti näiteks kliimamuutuste, globaalse kodakondsuse, elurikkuse, Läänemere kui jäätmete temaatikat. Õppekäigud toimusid Aegna saare elustiku tundmaõppi- miseks ja Iru jäätmeenergiaplokiga tutvumiseks. 2017. aasta läheb ajalukku esmakordselt aset leidnud Rohelise Kooli programmiga liitunud haridusasutuste tunnustustseremooniaga. Ülemaailmselt tuntud ökomärgise Roheline lipp taotluste hindamiseks moodustatud komisjon otsustas tunnustada 19 Tallinna haridusasutuse keskkonnahariduslikku tööd. Tunnustused anti üle Energia avastuskeskuses toimunud keskkonnahariduse konverentsi raames, 26. septembril. Tunnustus kehtib kuni 2019. aasta septembrini. Lisaks tõlkis MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED õppematerjalid Terra on haige, Hädaste häda ja Seki seiklus. Aasta alguses ilmus eesti keelde tõlgitud raamat „Darwini jälgedes“.

Rohelise Kooli programmi veebileht: www.tallinn.ee/est/Roheline-kool-3

Õhtumatk Pirita rannaalal. Evening hike on Pirita Beach. Täiskasvanutele ja peredele suunatud tegevused

Õuesõppepäevad Tallinna looduskaitsest viisid lasteaedade ja koolide Vihma trotsides heisati rahvusvahelise ökomärgise sinilipud Pirita ja õpetajad kolme õuesõppepäeva raames Toompea ja selle ümbruse Pikakari rannas 5. juunil. Sama päeva õhtul toimus avalik loeng Tallinna parkidesse, Paljassaare hoiualale ja Kopli poolsaare parkidesse ning Pirita supelrandade ajaloost Kiek in de Köki muuseumis, kus ajaloolane maastikukaitsealale, Hundikuristikule ja Maarjamäe paekaldale. Lisaks Toomas Abiline andis ülevaate nii supelrandade kui rannakultuuri Tallinna maastikukaitsealade ja looduskaitseobjektidega tutvumisele ajaloost, rannahoonetest, suplusriietusest ja rannahoonetes toimunud õpiti erinevaid mänge, vaatlusi jt meetodeid, mille abil lastele Tallinna üritustest. 15. juunil olid huvilised oodatud Pirita rannaala ja piirkonna loodust õppekavakohaselt tutvustada. Kõigil kolmel õppepäeval osales loodusväärtusi tutvustavale õhtumatkale, mida juhendas Martin Suuroja. 23 õpetajat. Õppepäevad toimusid 24. mail, 30. augustil ja 15. septembril. Vaatamata jahedale ja vihmasele suvele toimusid ka 2017. aastal peredele Koolitused korraldas MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED. suunatud keskkonnahariduslikud töötoad Pikakari (29. juulil) ja Pirita Novembris ja detsembris osales 115 Tallinna alushariduse ja rannal (30. juulil). Esmakordselt tutvustati töötubades taastuvenergia üldhariduskooli bioloogia, geograafia ja algõpetuse aineühendusse teemat. Lisaks said rannakülastajad mängida loodusmänge, proovile kuuluvat õpetajat loodus- ja keskkonnateemalistel koolitustel. Koolitused panna looduse tundmise oskusi ja meisterdada. Hinnanguliselt võttis toimusid teemadel Läänemeri ja mikroprügi (08. november), paekivi ja Pikakari rannas toimunud tegevustest osa 130 inimest, Pirital seevastu lubjakaevandamine (11. november), kivimid ja mineraalid (25. november), ligemale 250 inimest. Tegevusi viis läbi MTÜ Ökokratt. mahepõllumajandus (30. november), metsloomad ja nende tegevusjäljed Tallinn tähistas 2017. aastal esmakordselt Parkide päeva. (09. detsember). Koolitused korraldas Tallinna Keskkonnaameti Kaitsealade päeva tähistamise ideest välja kasvanud Parkide päeva tellimusel mittetulundusühing Keskkonnahariduse Ühing Etalon. eesmärk oli pöörata enam tähelepanu Tallinna parkides leiduvate väärtuste tutvustamisele. 24. mail olid loodushuvilised oodatud osa Rohelise Kooli (Eco-Schools) programmi saama Hirvepargis, Löwenruh’ ja Ravila tänava pargis juhendatud loodushariduslikest tegevustest ja jalgsimatkadest. Parkide päevaks tegevused 2017. aastal valmisid Hirvepargi ajalugu ja liigirikkust tutvustavad infovoldikud eesti Soovi 2016. aasta sügisest käivitunud programmiga liituda avaldas (www.tallinn.ee/Hirvepark_594x210_5bleed_17.pdf) ja inglise keeles 37 Tallinna linnas asuvat lasteaeda ja kooli. 2017. aasta novembrikuu (www.tallinn.ee/Hirvepark_594x210_5bleed_eng_4.pdf) ning uuendati seisuga oli osalevate õppeasutuste arv 51. Rohelise Kooli programmi Löwenruh’ pargi infotahvlid. Hirvepargis avati lisaks pargi 30 haruldast juhib Eesti Looduskaitse Selts, kes on programmi tegevuste korralda- puud tutvustavad infostendid, millelt pargis jalutavad linnakodanikud miseks sõlminud lepingu MTÜ Koolitus- ja Nõustamiskeskusega HARED. ja -külalised nüüd uusi teadmisi ammutada saavad. Riikliku kaitse alla Programmis osalemisele on kaasa aidanud nii Tallinna Keskkonnaamet võetud Ravila tänava pargis toimunud kogupere õhtul rõõmustas lapsi kui Tallinna Haridusamet. Ülemaailmses programmis osaleb 51 000 kooli plekkpurgist maskott Pandu ja Lapi porokoer Kama. Tegevusi juhendasid 68 maalt. Tallinna Keskkonnaameti, Nõmme Loodusmaja, Eesti Pandipakendi Rohelise Kooli programmi eesmärk on suunata programmiga ja Riigimetsa Majandamise Keskuse juhendajad. Teadmisi sai proovile liitunud haridusasutusi igapäevaselt toimetama selle nimel, et keskkon- panna viktoriinis ja erinevate ülesannete lahendamises, oli võimalus nahariduse abil edendada jätkusuutlikku arengut. 2017. aastal toimusid meisterdada taimekaarte ning arutleda loodushoiu teemadel. Muusikalist selle eesmärgi saavutamiseks regulaarselt haridusasutuste programmi meeleolu pakkusid Ivo Linna ja Antti Kammiste.

44 Keskkonnahariduse valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/Keskkonnaharidus-Tallinnas environmental conservation in Tallinn and the parts of the Old Town as (8 November), limestone and lime mining (11 November), rocks and learning environments. The guides were Jüri Kuuskemaa, Olev Abner minerals (25 November), organic agriculture (30 November), wild and Sirje Aher. Lee Wray-Davis from the Keep Britain Tidy organisation, animals and traces of their activities (9 December). The training was who is the leader of the eco-school programme in England, also commissioned by the Tallinn Environment Department organised by made a presentation at the conference. Approximately 100 heads of non-profit organisation Association Etalon. educational institutions and employees of the environmental education centres from Tallinn attended the conference. The conference was Activities of the Eco-Schools Programme moderated by Kristo Elias. The outdoor learning days about nature conservation in Tallinn in 2017 took pre-school and school teachers to the parks in Toompea and its Thirty-seven pre-schools and schools in Tallinn wanted to join the surroundings, the Paljassaare special conservation area, the parks on programme, which was launched in autumn 2016. The number of Kopli peninsula, the Pirita landscape protection area, Hundikuristik participating educational institutions as at November 2017 was 51. The and Maarjamäe limestone cliff. In addition to visiting the landscape Eco-Schools Programme is led by the Estonian Nature Society, which protection areas and nature conservation sites, the participants has entered into a contract with the non-profit organisation HARED learned various games, observations and other methods they can − Centre for Training and Development. The Tallinn Environment use to teach children about the nature of Tallinn according to the Department and the Tallinn Education Department have supported curriculum. Twenty-three teachers participated in all three study days. the programme. 51,000 schools from 68 countries participate in the The study days were held on 24 May, 30 August and 15 September. The global programme. training was organised by the non-profit organisation HARED − Centre The objective of the Eco-Schools Programme is to encourage for Training and Development. the educational institutions that have joined the programme to work 115 biology, geography and pre-school education teachers of towards the promotion of sustainable development with the help Tallinn pre-schools and general education schools participated in of environmental education. In 2017, the programme coordinators training about nature and the environment in November and December. of educational institutions were provided regular seminars, the The topics of the training events were Baltic Sea and microwaste assessment criteria for reviewing applications were developed and

Rohelise lipu laureaadid 2017. aastal. Laureates of the Green Flag in 2017.

The website for the area of environmental education is: www.tallinn.ee/Keskkonnaharidus-Tallinnas 45 Tallinna Merepäevade kava raames korraldati juba neljandat aastat järjest Tallinna linna keskkonnahariduse töögrupp, kuhu kuuluvad nii Tallinna neli õppereisi Aegna saare omanäolise looduse ja ajalooga tutvumiseks. Keskkonnaameti, Tallinna Haridusameti, Tallinna Loomaaia, Tallinna Nii eesti- kui venekeelsetest õppereisidest võttis osa 86 loodushuvilist ja Botaanikaaia, Tallinna Nõmme Noortemaja, Tallinna Lehola Lasteaia ja need toimusid 15. ja 16. juulil. Õppereise juhendasid Aegna Loodusmaja Lehola Keskkonnahariduse Keskuse ja Tallinna Linnavaraameti esindajad. metoodik Eliko Petser ja dendroloog Olev Abner. 2017. aastal kohtus töögrupp viiel korral. Tegevusterohkelt tähistati üleeuroopalist jäätmetekke vähen- Looduskaitsekuu raames osaleti Tallinna koolide aineolümpiaadidel damise nädalat. Aasta pimedamal ajal olid huvilised oodatud häid tulemusi näidanud õpilastele suunatud loodushariduspäeva Energia avastuskeskusesse toimuvale ohtlike jäätmete teemalisele korraldusmeeskonnas ning toetati selle raames sügisest auhinnareisi perepäevale „Prügi ressursiks“ (25. november), kus spetsialistide abiga Matsalu rahvusparki. saadi aimu koduses majapidamises leiduvatest ohtlikest jäätmetest. Septembris tutvustati Aegna Loodusmaja võimalusi ja Tallinna Toimusid temaatilised töötoad, teadusteater, Reigo Ahvena juhen- Keskkonnaameti teisi keskkonnahariduslikke tegevusi Keskkonnaminis- datud prügitrummide töötuba jm õpetlikud ja samas meelelahutus- teeriumis aset leidnud keskkonnahariduse sügisesel infopäeval Tallinna likud tegevused. Nädala raames jagati jäätmealast infot Rohelise ja Harjumaa õpetajatele. Lisaks osaleti laste- ja noortesõbraliku linna Kooli programmiga liitunud haridusasutuste õpetajatele ja linnava- nõukogus, andes nii oma panuse 2017. aasta laste ja noortesõbraliku litsuse rohelise kontori koordinaatoritele. Jäätmetekke vähendamise teo valimisse. Koostöös Lehola Keskkonnahariduse Keskusega sai 13. nädalast võtsid aktiivselt osa ka mitmed Tallinna üldhariduskoolid ja novembril teoks lasteaiaõpetajatele suunatud konverents „Elurikkus ja lasteaiad, organiseerides kordus- ja taaskasutuse teemalisi töötube ja hea energia Tallinnas“. temaatilisi loenguid. Koostööd hoiti ka rahvusvahelise Läänemere projekti (BSP) koolide Eesti võrgustikuga, mille juhtimisel esitati 2016. aasta lõpus projekti- partnerina taotlus Teeme Pluss projektis „Mereteaduse populariseerimine Koostöö UNESCO ühendkoolide võrgustikus“. Kahjuks jäi projekt toetuse saajate Keskkonnateadlikkuse valdkonda võib vaadelda paljude teemade hulgast välja. Sellest hoolimata leidis Aegna Loodusmajas aset BSP ülesena. Seetõttu on oluline hoida juba väljakujunenud häid kontakte programmi juhendajate suveseminar, kus Tallinna Keskkonnaameti ja leida uusi koostööpartnereid, kellega edasi liikuda. Asutuste esindaja andis ülevaate Sinilipu taotlemise tingimustest kui keskkonna- omavahelisele koostööle on kaasa aidanud 2015. aastal loodud hariduslikest tegevustest Tallinna linnas.

Jalgsimatk Löwenruh´ pargis Parkide päeva raames. Hike in Löwenruh Park during the Day of Parks.

46 Keskkonnahariduse valdkonna veebileht: www.tallinn.ee/Keskkonnaharidus-Tallinnas the submitted applications were assessed by the commission formed Four training trips to Aegna Island, which gave the participants the for this purpose. The topics of the seminars included climate change, opportunity to get to know the island’s unique nature and history, were global citizenship, biodiversity, the Baltic Sea, waste, etc. There were organised for the fourth year in a row as part of the Tallinn Maritime training visits to Aegna Island and the Iru waste-to-energy unit. Days. Eighty-six nature lovers participated in the trips held in Estonian The first ceremony for recognition of the educational schools and Russian on 15 and 16 July. The trips were guides by methodologist that have joined the Eco-Schools Programme was held in 2017. The Eliko Petser from the Aegna Nature House and dendrologist Olev Abner. committee formed for the assessment of applications for the global The European Week for Waste Reduction was celebrated with Green Flag award decided to recognise the work done by 19 educational numerous activities. During the darkest time of the year, everyone was institutions in Tallinn in the area of environmental education. The welcomed to the “Waste is a Resource” family day about hazardous ceremony was held as part of the environmental education conference waste held at the Energy Discovery Centre (25 November). There that took place at the Energy Discovery Centre on 26 September. The were thematic workshops, a science theatre, a waste drum workshop award is valid until September 2019. led by Reigo Ahven and other educational and entertaining activities. The HARED also translated the learning materials Terra on haige, Information about waste was given to the teachers of the schools Hädaste häda and Seki seiklus. The Estonian translation of the book that have joined the Eco-Schools Programme and the green office Darwini jälgedes was published early in the year. coordinators of the city government. Many general education schools and pre-schools in Tallinn also participated in the Week for Waste The website for the Eco-Schools programme is: www.tallinn.ee/est/ Reduction, organising thematic workshops and lectures about recycling Roheline-kool-3 and reuse. Activities aimed at adults and families Cooperation Despite rain, the blue flags of the international eco-label went up on Pirita and Pikakari beaches on 5 June. A public lecture about the The area of environmental awareness covers many topics. Therefore, history of bathing beaches in Tallinn was held at the Kiek in de Kök it is important to maintain the good contacts that have already been Museum the same evening. Historian Toomas Abiline spoke about the established and find new partners with whom to move forward. history of bathing beaches and the beach culture, the beach buildings, The Tallinn working group for environmental education, which was bathing clothes and the events that were held in the beach buildings. established in 2015 and consists of the representatives of the Tallinn An evening hike introducing the natural values of Pirita beach and Environment Department, the Tallinn Education Department, the Tallinn region, led by Martin Suuroja, took place on 15 June. Although the Zoo, the Tallinn Botanic Garden, the Tallinn Nõmme Youth House, the summer was cool and rainy, the environmental education workshops Tallinn Lehola Pre-school, the Lehola Environmental Education Centre for families were still held at Pikakari on 29 July and Pirita Beach on 30 and the Tallinn City Property Department, contributed to the cooperation July. The topic of renewable energy was introduced in the workshops between the institutions. The working group met five times in 2017. for the first time. The participants could also play nature games, test The representative of the Tallinn Environment Department their knowledge of nature and make things with their own hands. participated in the organising team of the nature education day aimed Approximately 130 people participated in the activities on Pikakari at the students who achieved good results in the subject olympiads of Beach and almost 250 on Pirita Beach. The activities were carried out Tallinn within the Nature Conservation Month and supported the prize by the non-profit organisation MTÜ Ökokratt. trip to Matsalu National Park in autumn. In 2017, Tallinn celebrated the Day of Parks for the first time. The possibilities of the Aegna Nature House and the other The objective of the Day of Parks, which stemmed from the idea of environmental education activities of the Tallinn Environment celebrating Nature Conservation Day, was to give more attention to Department were introduced to the teachers of Tallinn and Harju the value found in the parks of Tallinn. On 24 May, nature lovers were County at the environmental education information day held at the invited to participate in guided educational activities and hikes in Ministry of the Environment in autumn. There was also participation Hirvepark, Löwenruh Park and Ravila Street Park. The brochure that in the council of the child- and youth-friendly city and a contribution introduce the history and biodiversity of Hirvepark in Estonian (www. was made to the selection of the child- and youth-friendly deed in 2017. tallinn.ee/Hirvepark_594x210_5bleed_17.pdf) and English (www. The “Biodiversity and Good Energy in Tallinn” conference, which was tallinn.ee/Hirvepark_594x210_5bleed_eng_4.pdf) were prepared and aimed at pre-school teachers, was held in cooperation with the Lehola the information boards in Löwenruh Park were renewed by the Day Environmental Education Centre on 13 November. of Parks. Information boards that introduce the 30 rare trees growing Cooperation was also maintained with the Estonian network in Hirvepark were also set up, giving city residents and guests an of the schools of the Baltic Sea Project (BSP), which included the opportunity to gain some new knowledge. The mascot Pandu and submission of an application as a project partner in the “Popularisation reindeer-dog Kama from Lapland entertained children at the family of Marine Science in the UNESCO Associated School Network” Teeme event held in the Ravila Street Park. The activities were led by instructors Pluss project at the end of 2016. Unfortunately, the project was not from the Tallinn Environment Department, Nõmme Nature House, OÜ selected for support. Irrespective of this, a summer seminar for the local Eesti Pandipakend and the State Forest Management Centre. The instructors of the BSP programme was held at Aegna Nature House, participants could test their knowledge in a quiz and by solving various where a representative of the Tallinn Environment Department gave an exercises, make their own plant cards and discuss nature conservation. overview of the criteria for applying for the Blue Flag and environmental Musical entertainment was provided by Ivo Linna and Anti Kammiste. education activities in Tallinn.

The website for the area of environmental education is: www.tallinn.ee/Keskkonnaharidus-Tallinnas 47 BOTAANIKAAED, OSA TALLINNA LIIGIKAITSEST JA LOODUSHARIDUSTÖÖST

2017 aasta inventuuri kohaselt kasvab Tallinna botaanikaaias ning sellega piirneval alal looduslikult 614 soontaime taksonit või sorti. There are 614 taxa or varieties of vascular plants growing wild in the TBG and the adjacent areas.

allinna Botaanikaaed (TBA) asub 1957. aastal loodud Pirita jõeoru maastikukaitseala põhjaservas. 2017. aastal: T Algselt ligi 125 hektarine territoorium on küll püsis botaanikaaia külastajate arv sarnaselt varasematele aastatele 60 000 juures; kahanenud 29 hektarile, kuid endiselt võib siit leida nii viidi läbi 58 (tasuta) teemaekskursiooni, kus osales 2000 külastajat; looduslikke haruldusi kui looduskaitsealuste liikidega tehiselupaiku. koostati umbes 80 puittaimestiku haljastuslikku hinnangut, 5 ekspertarvamust üksikute puude kohta ja 1 rohttaimestiku uuring ning 1 looduskaitseline ekspertarvamus; algasid ettevalmistustööd alpinaariumi projekteerimiseks ning rosaariumi pargirooside ala väljaehituseks; botaanikaaia ürituste plakatid pälvisid mitmeid disainiauhindu, plakatid kujundas disainiagentuur Ruum 414.

48 Tallinna Botaanikaaia veebileht: www.botaanikaaed.ee BOTANIC GARDEN, PART OF SPECIES CONSERVATION AND NATURE EDUCATION IN TALLINN

TBA tehiskasvukohad on koduks kolmele esimesse kaitsekategooriasse kuuluvale taimeliigile The artificial habitats in the TBG are home to three plant species of conservation category I.

he Tallinn Botanic Garden (TBG) is located in the northern part of the Pirita river valley landscape In 2017: T protection area, which was established in 1957. The the number of visitors of the Botanic Garden remained around 60,000 like in previous years; territory of TBG, which was initially 125 hectares in size, has 58 (free) thematic tours attracted 2,000 participants; decreased to 29 hectares, but rare species in their natural habitats and artificial habitats for protected species can about 80 expert assessments on wooded areas, five expert assessments of single trees, still be found here. a study on herbaceous plants and an expert opinion on nature conservation were prepared; preparations for the design of the Alpine garden and the construction of the park rose area of the rose garden were launched; posters for the events of the Botanic Garden, which were created by design agency Ruum 414, won several design awards.

The website for the Tallinn Botanic Garden is: www.botaanikaaed.ee/en 49 Loodusharidustöö botaanikaaias 2017. aastal tehti TBA ekspositsioonis ja looduse-õpperadadel paarsada ekskursiooni. 16 näitust ja teemapäeva tõid botaanikaaeda üle 30 000 külastaja, neist enam kui 5000 külastas orhideepäevi. Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga seotud 66. õppepäeval osales 2000 õpilast. Tegevust jätkas huviring „Looduslaps“. Juunis tutvustas TBAs rakendatud loodusharidustöö meetodeid Šveitsis Genfis toimunud üleilmsel botaanikaaedade 6. kongressil metoodik Marit Kasemets. Botaanikaaia töö oleks võimatu kogenud spetsialistideta. Tänavu tähistas 45. ametijuubelit Mare Raidma avamaakollektsioonide osakonnast. Ligi pooled asutuse erialaspetsialistidest on TBAga seotud olnud enam kui 20 aastat, sealhulgas neli inimest üle 40 ning kolm üle 30 aasta. Suvel lahkusid pensionile enam kui 40 aastase staažiga üks Eesti parimaid püsilillede spetsialiste Mari Seidelberg ning rosaariumi kuraator Else Liventaal. TBA üle 80 000 eksemplariga herbaariumis töötasid lisaks Eesti teadlastele ka Tennessee ülikooli (USA) herbaariumi kuraator dr Jessica M. Budke ja Hobart ning William Smithi kolledži (USA) dotsent dr Robin Lewis.

Väikeseõieline hiirehernes on teise kaitsekategooriasse kuuluv liik. The spring vetch is a plant belonging to conservation category II.

Looduslikud haruldused Tallinna Botaanikaaia territooriumil ning sellega piirneval alal on korduvalt inventeeritud looduslikke soontaimi. Viimati tehti seda aastatel 2014–2017 ja uuritud ala hõlmas u 88 hektarit. Leiti 614 taksonit või sorti soontaimi, neist pärismaiseid 470. Inventuuri tulemustega on võimalik lähemalt tutvuda TBA kodulehel http://www.botaanikaaed.ee/. Inventuuridel on kolm põhilist eesmärki: 1 välja selgitada väljaspool botaanikaaia kollektsioone kasvavate soontaimede liigiline ja sordiline koosseis; 2 kontrollida teadaolevate kaitstavate ja ohustatud taimeliikide olemasolu ja hinnata nende seisundit, samuti otsida uusi kaitstavaid taimeliike; 3 tuvastada kollektsioonidest põgenenud liigid ja sordid ning hinnata Mare Raidma on töötanud TBAs 46 aastat. nende mõju kohalikele kooslustele, ühtlasi välja selgitada invasiivsed Mare Raidma has worked at the botanical garden for 46 years. liigid.

50 Tallinna Botaanikaaia veebileht: www.botaanikaaed.ee Nature education at Tallinn Botanic Garden About 200 educational tours of plant collections and on nature trails of the TBG were organised in 2017. Sixteen thematic days and exhibitions attracted over 30,000 visitors to the Botanic Garden. Over 5,000 of them visited the Orchid Days. Two thousand students participated in the 66 study days related to the basic school and upper secondary school curricula. The hobby class Looduslaps (Nature Child) continued with their activities. In June, methodologist Marit Kasemets introduced the nature education methods implemented in the TBG at the 6th Global Botanic Gardens Congress held in Geneva, Switzerland. The work of the Botanic Garden would be impossible without experienced specialists. Mare Raidma from the Department of Open Field Collections celebrated her 45th work anniversary this year. Almost half of the specialists working at the TBG have been associated with the institution for more than 20 years. Four people have worked there for more than 40 and three for more than 30 years. Mari Seidelberg, one of the best specialists of perennial flowers whose length of services exceeded 40 years and the curator of the rose garden Else Liventaal retired in summer. The curator of the herbarium of the University of Tennessee (US) Dr Jessica M. Budke and Assistant Professor of the Hobart and William Smith Colleges (US) Dr Robin Lewis also worked the herbarium of the TBG (which contains more than 80,000 plant specimens) for their research.

Natural rarities Inventories of native and naturally growing non-native vascular plants have been consistently carried out in the territory of the Tallinn Botanic Garden and the adjacent area. The last one was carried out during 2014 to 2017 and the studied area covered ca 88 hectares. The researchers found 614 taxons or varieties of vascular plants, 470 of them indigenous. The results of the inventory can be viewed on the TBG website at http://www.botaanikaaed.ee/en/.

The inventories have three main objectives: 1. to identify the species and varieties of the vascular plants growing outside the collections of the Botanic Garden; 2. to check the existence of protected and endangered plant species and assess their status, and to look for new protected plant species; 3. to identify the species and varieties that have broken out of the collections and their impact on local TBA kasvuhoonetes saab tutvustada looduskaitse globaalprobleeme. communities, and to ascertain invasive species. Global problems of nature conservation can be introduced in the greenhouses of TBG.

The website for the Tallinn Botanic Garden is: www.botaanikaaed.ee/en 51 kohad maakiviaedadel kasvavatele kaitsealustele sõnajalgadele ja paealade taimedele. Näiteks esimese kaitsekategooria liikidest kasvavad TBA tehis- elupaikades põhja-raunjalg (Asplenium septentrionale), mägi-lipphernes (Oxytropis campestris) ja ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum). Jätkus looduslikest populatsioonidest seemnete ja eoste kogumine ning taimede paljundamine kasvukohtade taimestamiseks. Tehislike elupaikade hulka kuuluvad ka kasvuhooned, kus on võimalik tutvustada looduskaitse globaalprobleeme. Läbi aastate üks külastajate- rikkamaid ning enam rahvusvahelist kajastust leidnud näitusi baseerub just troopiliste ja subtroopiliste taimede kollektsioonil ja on pühendatud eksootilistele orhideelistele. Paljud nendest taimedest vajavad looduses kaitset ja nendega kauplemist reguleerib Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon (CITES). Kuna Tallinna Botaanikaaed toimib CITESi teadusüksustena Eestis, siis selle organisatsiooni juulis Genfis toimunud taimekomitee nõupidamisel osales ka TBA metoodik ja Eesti CITESi teaduskomitee liige Urmas Laansoo.

Ruprechti kuslapuu kipub Eestis loodusse levima. The Manchurian honeysuckle tends to spread to nature in Estonia. Invasiivsed liigid TBA alal ja Eesti looduses TBA taimestiku hulka kuuluvad ka kollektsioonidest põgenenud liigid Kaitsealused taimed Tallinna ja sordid. Naturaliseerunuks loetakse neid, mis on andnud looduslikus, poollooduslikus või ruderaalkoosluses vähemalt kaks põlvkonda järglasi, Botaanikaaias metsistunud on esindatud ainult esimese põlvkonna järglastega ja TBA territooriumil ja õpperadade ümber kasvab Eesti looduskaitse- juhutulnukad on kohale toodud seemnest arenenud taimed, mis ei suuda alustest soontaimedest 14 liiki, neist 4 kuuluvad II kaitsekategooriasse talvituda. 2017. aastal leiti naturaliseerunud võõrliike ja sorte 63, metsis- ja 10 III kaitsekategooriasse. Teise kaitsekategooriasse kuuluvad Gmelini tunuid 70 ning juhutulnukaid 11. Invasiivseteks loeti 23 võõrliiki. Viimased kilbirohi (Alyssum montanum subsp. gmelinii), kummeli-võtmehein muudavad kohaliku elupaiga liigilist koosseisu või toitumisahelat selles. (Botrychium multifidum), väikeseõieline hiirehernes (Vicia lathyroides) Mitmed TBA alal leiduvad invasiivsed liigid on laialdaselt levinud ning ja harilik käokuld (Helichrysum arenarium). Kolmandasse kaitsekate- probleemsed kogu Eestis. gooriasse kuuluvatest Eesti looduskaitsealustest soontaimedest kasvab Kõige enam muudavad kooslusi kõrgekasvulised võõrliigid: puudest TBAs 5 liiki orhideesid: balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), laialehine saarvaher (Acer negundo) ja põõsastest Ruprechti kuslapuu (Lonicera neiuvaip (Epipactis helleborine), roomav öövilge (Goodyera repens), ruprechtiana); kõrgekasvulistest püsikutest risoomidega levivad suur käopõll (Listera ovata) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia). vooljas pargitatar (Reynoutria japonica), Weyrichi pööristatar (Acono- Neile lisaks veel mets-pirnipuu (Pyrus pyraster), aas-karukell (Pulsatilla gonon weyrichii) ja kanepilehine ristirohi (Senecio cannabifolius) ning pratensis), valge vesiroos (Nymphaea alba), mets-kuukress (Lunaria seemnetega levivad hiid- ja Sosnovski karuputk (Heracleum mante- rediviva) ja roosa merikann (Armeria maritima subsp. elongata). gazzianum, H. sosnowskyi). Need liigid asustavad esmaselt koosluste Mitmed kaitsealused TBA territooriumil kasvavad taimeliigid on siia üleminekualasid. kunagi istutatud. Näiteks toodi Gmelini kilbirohi katsesse 1970ndatel Rohumaade liigilist koosseisu mõjutavad oluliselt harilik tõlkjas aastatel Saaremaalt ja on andnud istutuskohas ise järelkasvu. Tõenäo- (Bunias orientalis), kanada ja sügis-kuldvitsad (Solidago canadensis ja liselt on kunagi toodud looduslikust kasvupaigast Kagu-Eestist ka harilik S. gigantea subsp. serotina), hulgalehine lupiin (Lupinus polyphyllus) ja käokuld, kuid kindlad andmed puuduvad. Samuti on toodud loodusest õiekas aster (Aster novi-belgii). Nad levivad peamiselt perioodidel, kui mets-kuukress. ala ei niideta. Metsakooslustesse on levinud must kuslapuu (Lonicera nigra) ning Tehislikud kasvukohad tähk- ja lepalehine toompihlakas (Amelanchier spicata ja A. alnifolia), läikiv tuhkpuu (Cotoneaster lucidus) ja väikeseõieline lemmalts (Impatiens looduskaitsealustele taimeliikidele parviflora). Tiikides on ohtralt kanada vesikatku (Elodea canadensis). Lisaks looduslikes kooslustes kasvavatele kaitsealustele taimedele on Mulla, pinnase ja raiejäätmete hoiuplatsidel näitavad kiiret ala botaanikaaia kollektsioonides Eestis kaitstavatest liikidest esindatud hõivamise võimet kaheaastased kuningakepiliigid Oenothera fallax ja 44, neist 7 I kaitsekategooria, 19 II kaitsekategooria ja 18 III kaitsekate- kaheaastane kuningakepp (O. biennis). Murudele on iseloomulikud harilik gooria liiki. kirikakar (Bellis perennis) ja niitjas mailane (Veronica filiformis), nende 2012. aastal alustati Tallinna Botaanikaaias tehislike kasvukohtade levikut soodustavad muruniidukid. rajamist Eestis ohustatud taimeliikidele ex situ looduskaitsemeetmete Jälgimist vajavateks loeti veel 45 liiki taimi, mis võivad samuti rakendamiseks. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel valmisid kasvu- kujuneda tulevikus invasiivseteks.

52 Tallinna Botaanikaaia veebileht: www.botaanikaaed.ee methodologist of the TBG and member of the Estonian CITES Science Protected plants at Tallinn Botanic Committee Urmas Laansoo also attended the meeting of the Plants Garden Committee held in Geneva in June. Fourteen species of vascular plants protected in Estonia grow naturally in the territory and by the nature trails of the TBG. Four of them belong Invasive species in the TBG territory and to conservation category II and 10 to conservation category III. The plants belonging to the second conservation category are Alyssum montanum in Estonian nature subsp. gmelinii, leathery grapefern (Botrychium multifidum), spring vetch The vegetation of TBG also includes species and varieties that have (Vicia lathyroides) and dwarf everlast (Helichrysum arenarium). Five broken out of the collections. The ones that have produced at least two orchid species of the vascular plants belonging to the third conservation generations of progeny in natural, semi-natural or ruderal communities category in Estonia grow in the TBG: Baltic marsh orchid (Dactylorhiza are called naturalised species and the species that have become wild only baltica), broad-leaved helleborine (Epipactis helleborine), creeping lady’s with first generation progeny are called adventive. Some random additions tresses (Goodyera repens), eggleaf twayblade (Listera ovata) and lesser are also found. These are plants which cannot survive the winter and have butterfly orchid (Platanthera bifolia). Also, European wild pear (Pyrus pyraster), small pasque flower(Pulsatilla pratensis), European white developed from seeds delivered occasionally. Sixty-three naturalised alien water lily (Nymphaea alba), perennial honesty (Lunaria rediviva) and species and varieties, 70 adventive species and varieties and 11 random subspecies of the sea thrift Armeria maritima subsp. elongata. additions were found in 2017. Twenty-three alien species were considered Many protected plant species growing in the invasive. The latter may change the composition of territory of the TBG were planted here at some species in the local habitat or the food chain in it. point. For example, Alyssum montanum subsp. Many invasive species found in the area of the TBG gmelinii was brought here from Saaremaa in the are widely spread and problematic throughout 1970s and it has grown progeny in its new habitat. Estonia. Dwarf everlast was probably brought here from its Large alien species change communities natural habitat in southeastern Estonia was well, but the most: ashleaf maple (Acer negundo) among there are no certain data to confirm this. Perennial trees and Manchurian honeysuckle (Lonicera honesty was also brought here from nature. ruprechtiana) among shrubs; Japanese knotweed (Reynoutria japonica), Weyrich’s knotweed Artificial habitats for (Aconogonon weyrichii) and Aleutian ragwort (Senecio cannabifolius) among large, perennial, protected plant species rhizomatous plants and giant hogweed (Heracleum In addition to the protected species growing in mantegazzianum) and Sosnowsky’s hogweed natural communities, the collections of the Botanic (Heracleum sosnowskyi) among plants that spread Garden include 44 species that are protected in by seed. These species initially populate transitional Estonia. Seven of them belong to conservation communities. category I, 19 to conservation category II and 18 to The plants that have a significant impact conservation category III. on the composition of grassland species are The establishment of artificial habitats for Turkish wartycabbage (Bunias orientalis), endangered plant species in Estonia started in the Canada goldenrod (Solidago canadensis) and tall Tallinn Botanic Garden in 2012 for the implementation of ex situ nature goldenrod (Solidago gigantea subsp. serotina), garden lupin (Lupinus conservation methods. Habitats for protected ferns growing on fieldstone polyphyllus) and New York aster (Aster novi-belgii). They mainly spread walls and the plants of limestone areas were established with the when the area has not been mowed. support of the Environmental Investment Centre. For example, the first The plants that have spread into forest communities include black- conservation category species growing in the artificial habitats at TBG berried honeysuckle (Lonicera nigra), dwarf serviceberry (Amelanchier include northern spleenwort (Asplenium septentrionale), field locoweed spicata), Saskatoon serviceberry (Amelanchier alnifolia), shiny cotoneaster (Oxytropis campestris) and hard shield-fern (Polystichum aculeatum). (Cotoneaster lucidus) and small balsam (Impatiens parviflora). There is a The collection of seeds and spores from the natural population and propagation of plants for planting in habitats continued. lot of Canadian waterweed (Elodea canadensis) in ponds. Artificial habitats also include greenhouses where the global Biennial species of intermediate evening-primrose (Oenothera fallax) problems of nature conservation can be introduced to visitors. One of the and evening primrose (Oenothera biennis) display the ability to spread exhibitions that attracted the most visitors and international coverage is quickly on sites where soil, surface and forest residue are stored. Common based on the collection of tropical and sub-tropical plants and is dedicated daisy (Bellis perennis) and slender speedwell (Veronica filiformis) are to exotic orchids. Many of these plants need protection in nature and characteristic of lawn areas, and their spread is promoted by the use of trading in them is regulated by the Convention on International Trade in lawnmowers. Endangered Species of Wild Fauna and Flora (CITES). Since the Tallinn Another 45 species of plants were listed as requiring attention as Botanical Garden operates as a science unit of the CITES in Estonia, potential invasives.

The website for the Tallinn Botanic Garden is: www.botaanikaaed.ee/en 53 TALLINNA ENERGIAAGENTUURI VIIES AASTA

allinna Energiaagentuuri (TEA) tegevusalaks on peamiselt Linna- (SEAP) tegevusplaani täitmise seire aruande koostas TEA juba 2015. peade Pakti (Covenant of Mayors) täitmise koordineerimine – aastal. Seda on täiendatud uusimate andmetega nii 2016. kui ka 2017. T linna energiatarbimise seire ja vastava aruandluse esitamine ning aastal. Järge ootab linna ametite ülene SEAP täitmise rakendusplaani energia efektiivse kasutamise alane nõustamine. TEA-l on oluline roll koostamine, mida nõuab vastav volikogu otsus. Euroopa rohelise pealinna tiitli saamiseks vajalike valdkonna tegevuste Tallinna üldine strateegiline eesmärk energiatõhususe osas saavu- elluviimisel ja tiitlile kandideerimiseks taotluse täiendamisel. tatakse eelkõige energiakasutuse vähenemisega hoonetes ning soojuse Euroopa rohelise pealinna taotlus koosneb mitmetest keskkonna ja elektri koostootmise osakaalu kasvamisega. Hoonete soojustamine ja alastest peatükkidest (nt rohealad, jäätmekäitlus, energiakasutus jne), uute energiasäästlike hoonete ehitamine võimaldab kokku hoida kuni 30% millest enim seostuvad agentuuri põhimäärusega energiatõhusus ja praegu tarbitud soojusest, mistõttu hoonetes saavutatav energiasääst on kliimamuutuste leevendamine. määrava tähtsusega. Tallinna eesmärk on vähendada soojuse tarbimist Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2011–2021 linnas 2% aastas, mis tähendab 2020. aastaks 23% võrra väiksemat üldeesmärk on kliimamuutuse mõju vähendamine energiatõhususe soojuse tarbimist võrreldes 2007. aastaga. Prognooside kohaselt väheneb ja taastuvenergia osakaalu tõstmise abil 20% võrra, mille tulemusena soojuse tarbimine 2020. aastani uute tarbijate kaugküttevõrguga liitu- väheneb süsinikdioksiidi heide 20%. Tegevuskava kohaselt tuleb hakata misele vaatamata, kuna jätkub ulatuslik olemasolevate hoonete rekonst- reovee jääksoojust ja tekkivat biogaasi täielikult ära kasutama, jätkata rueerimine ja uute energiatõhusate hoonete ehitamine. kaugküttevõrkude rekonstrueerimist, suurendada soojuspumpade ja Kõige suurem roll on energiaagentuuril tarbijate teadlikkuse tõstmise päikeseenergia kasutamist, asendada tänavavalgustid ökonoomse- valdkonnas – seda nii linnaametnike nõustamisel kui ka kogukonna matega, suurendada elanike energiasäästu alast teadlikkust. Nimetatud teadlikkuse suurendamisel. TEA esindajad osalesid 2017. aastal Euroopa tegevuste abil saavutatakse arvutuslikult energiasääst 20–24,5% Säästva Energia nädala üritustel Brüsselis, kus kogetu aitab seada ja ulatuses, mille tulemusena peab Tallinn täitma Linnapeade Paktiga mõtestada pikaajalisi kliima- ja energiapoliitilisi eesmärke, tegutseda võetud eesmärgid. Suur osa nendest tegevustest on erasektori kaasabil nende täitmise nimel ning luua kontakte valdkondlike partnerorgani- ka juba teostatud ja energiasäästu saavutamine on vilja kandmas. satsioonidega. Lisaks tutvustati ja propageeriti TEA tegevusi mitmel „Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks 2011–2021“ siseriiklikul suuremal üritusel, seminaril ning konverentsil.

Energiatõhusalt renoveeritud hoone Akadeemia tee 5a. Energy-efficiently renovated building at Akadeemia Road 5a.

54 Tallinna Energiaagentuuri veebileht: www.tallinn.ee/est/energiaagentuur FIFTH YEAR OF THE TALLINN ENERGY AGENCY

he main area of activity of the Tallinn Energy Agency (TEA) is coordinating compliance with the Covenant Tof Mayors. These tasks include monitoring of energy consumption in the city, providing consultation in the field of efficient use of energy and filing the corresponding reports. TEA has a key role in implementing the activities required for receiving the European Green Capital title and supplementing the application for vying for the title. The European Green Capital application consists of a number of environment-related chapters (e.g. green areas, waste management, energy use, etc.). The ones that are closest tied to the statutes of the agency are energy efficiency and mitigation of climate change. The general objective of the Sustainable Energy Action Plan (SEAP) in Tallinn for 2011-2021 is to reduce the effects of climate change. This is achieved by way of raising energy performance and increasing the share of renewable energy by 20%, as a result of which carbon dioxide emissions should drop by 20%. According to the action plan, the city must start using the residual heat of wastewater and the generated biogas in full, continue reconstructing district heating networks, increase the use of heat pumps and solar energy, replace street light fittings with more economical ones and raise people’s awareness in regard to saving energy. These actions will help achieve an estimated energy saving of 20-24.5%, as a result of which Tallinn should achieve the goals set with the Covenant of Mayors. The majority of them have already been carried out with the assistance of the private sector. Therefore, the energy saving is working. The TEA prepared the monitoring report on the implementation of the SEAP in Tallinn 2011–2021 in 2015. This has been updated with the newest data in 2016 and 2017. The preparation of the city’s cross-department implementation plan of the SEAP, which is required by the relevant Council resolution, will be undertaken soon. The strategic goal of Tallinn in the area of energy performance will primarily be achieved through the reduction Tallinna energiapäeva mess „Kütame!“ Järve keskuse parklas. in energy consumption in buildings and with the increase in Tallinn Energy Day Fair “Let’s Heat!” in the car park of Järve Centre. the share of combined heat and power generation. Insulation of buildings and construction of new energy-efficient buildings makes it possible to save up to 30% of the energy consumed at present, which is why the energy saving achieved in buildings The Tallinn Energy Agency has the biggest role in raising the is extremely important. The goal of Tallinn is to reduce the awareness of consumers about the field, both by advising municipal consumption of heating in the city by 2% per year, which officials and raising the awareness of the community. In 2017, the means that energy consumption in 2020 will be 23% lower representatives of the TEA took part in the events of the European than in 2007. According to forecasts, heat consumption will Sustainable Energy Week in Brussels. This helped in setting and decrease until 2020 despite new consumers being connected analysing long-term climate and energy policy goals and taking action to the district heating network, as the extensive reconstruction toward them as well as establishing contacts with partner organisations of existing buildings and the construction of new cost-efficient in various sectors. The activities of the TEA were also showcased and buildings will continue. promoted at various major national events, seminars and conferences.

The website for the Tallinn Energy Agency is: www.tallinn.ee/est/energiaagentuur 55 aasta energiateo auhinna TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituut ja AS Tallinna energiapäevad Mateki vabrikus eelvalmistatud paneelidega soojustatud ühiselamu Tallinna linn korraldab alates 2011. aastast energiapäevi, kus linlastele Akadeemia tee 5a ning Utilias Grupp, kes panustas Tallinna teise antakse soovitusi energia säästmiseks igapäevaelus ja hoonete tervik- koostootmisjaama (CHP) Väo 2 valmimisega elektri ja soojuse likuks rekonstrueerimiseks. Alates 2014. aastast on TEA osalenud tõhusasse koostootmisse. Teise CHP valmimisega kasvab biomassi kaaskorraldajana keskkonnafestivalil Ökomäss, mille eesmärgiks on kui taastuvenergia osakaal Tallinna soojusmajanduses 2018. aastal propageerida säästvat elukeskkonna ja ehituspärandi renoveerimist. kuni 80%-ni. Täiendavat infot messi kohta saab lugeda aadressilt www. 2017. aastal toimus Ökomässu raames Tallinna Energiaagentuuri energiamess.ee/. korraldatud seminar „Keskkonnasõbralik miljöö linnas“. Tallinna linnal on mitmeid aastaid olnud ambitsioon saada 2017. aasta septembris toimunud Euroopa muinsuskaitsepäevade pärjatuks Euroopa rohelise pealinna tiitliga. Sellest johtuvalt on Tallinn teemaks oli „Pärand ja maastik“. Ka Ökomässu seminar lähtus sellest liitunud ka keskkonna- ja kliimaalaste raamlepingutega nagu Linna- teemast, minnes säästvast renoveerimisest ja miljööaladest pisut peade Pakt ja selle jätkupakt „Mayors Adapt“. Lepingutega liitumisel kaugemale linnaruumi. Vaatluse all oli maastiku ja haljastuse olulisus võetud eesmärgid on kokku viidud säästva energia tegevuskavast linnalises elukeskkonnas. Seminari kavas olid ettekanded alates pärand- väljakasvanud ühisesse säästva energia ja kliima tegevuskavasse kultuuri mõtestamisest kuni arhitektuuri märgilise olulisuseni Tallinna (SECAP) ja sellekohasesse aruandlusesse CO2 inventuuride osas. kesklinnas. Ettekannetega esinesid muinsuskaitsjad ja arhitektid. 2016. aastal koostatud lähteülesande projekt kahjuks ei käivitunud. Koostöös Eesti Messidega korraldas TEA Tallinna energiapäeva Uue, kaasajastatud tegevuskava koostamiseks on TEA ette valmis- messi „Kütame!“. 30. septembril 2017. aastal Järve keskuse parkla tanud töörühma moodustamise ettepaneku, millesse on kaasatud messialal astusid üles paljud eksponendid, toimusid temaatilised linnaametnike kõrval samuti eksperdid väljastpoolt. Töörühma ettepa- loengud ja meelelahutuslikud vahepalad muusika ja tantsutrupiga. nekute toel plaanitakse välja töötada Tallinna linna säästva energia ja Messil esinesid Ivo Linna ja Antti Kammiste. Esimest korda ajaloos kliimaalase tegevuskava SECAP koostamise lähteülesanne, mis saab anti välja „Aasta energiateo“ auhinnad. TEA poolt esitatuna pälvisid olema TEA suuremaks väljakutseks 2018. aastal.

Ökomäss Balti jaama ootepaviljonis 22.09.2017. The Ökomäss Festival at the Baltic Railway Station on 22.09.2017.

56 Tallinna Energiaagentuuri veebileht: www.tallinn.ee/est/energiaagentuur Ökomäss Balti jaama ootepaviljonis 22.09.2017. The Ökomäss Festival at the Baltic Railway Station on 22.09.2017.

time in history. The winners of the Energy Deed of the Year awards were Tallinn Energy Days following: the Department of Civil Engineering and Architecture of the The city of Tallinn has organised Energy Days since 2011. In these events Tallinn University of Technology; the dormitory at Akadeemia tee 5a that the local people - are given recommendations for conserving energy in was insulated with the panels prefabricated; and AS Matel and Utilitas everyday life and for comprehensive building renovations. Since 2014, Grupp, which contributed to the efficient combined heat and power TEA has served as co-organiser of the environment festival Ökomäss, production with the completion of Väo 2, the second combined heat and which aims to promote a sustainable living environment and renovation power (CHP) plant of Tallinn. The completion of the second CHP plant will of historical buildings. The seminar “Environmentally-friendly Milieu in the increase the share of biomass as renewable energy in the heat economy City” organised by the Tallinn Energy Agency took place within the scope of Tallinn to 80% in 2018. Further information about the trade fair is of Ökomäss in 2017. available at www.energiamess.ee/. The theme of the European Heritage Protection Days held in Tallinn has had the ambition to win the title of the European September 2017 was “Heritage and Landscape”. The Ökomäss seminar Green Capital for many years. As a result of this, Tallinn has joined such proceeded from the same theme, going from sustainable renovation environmental and climatic framework contacts as the Covenant of and areas of cultural and environmental value deeper into the urban Mayors and its follow-up covenant Mayors Adapt. The goals set when space. The importance of landscape and greenery in an urban living the contracts were joined have been brought in line with the Sustainable environment was under observation. The programme of the seminar Energy and Climate Action Plan (SECAP). SECAP stemmed from the included presentations that ranged from understanding cultural heritage sustainable energy action plan and the respective reports regarding to the importance of architecture in central Tallinn. Presentations were inventories of CO2. Unfortunately, the project of the terms of reference made by heritage protection activists and architects. prepared in 2016 did not launch. The TEA has created the proposal for the TEA organised the Tallinn Energy Day Fair “Let’s Heat!” in conjunction formation of a working group for the development of a new, modernised with the trade fair company Eesti Messid. Many exhibitors participated action plan. The new plan will include external experts in addition to in the trade fair that was held in the car park of Järve Centre on 30 municipal officials. There are plans to develop the terms of reference for September 2017. There were thematic lectures and entertainment with the preparation of the Sustainable Energy and Climate Action Plan of music and dance troupes. Ivo Linna and Anti Kammiste performed at the Tallinn with the support if the proposals made by the working group. This fair. The Energy Deed of the Year awards were presented for the first will be the biggest challenge of the TEA in 2018.

The website for the Tallinn Energy Agency is: www.tallinn.ee/est/energiaagentuur 57 EUROOPA LIIDU KESKKONNAALASED PROJEKTID

2017. AASTA ALGUSE SEISUGA Aasta jooksul esitati kaks uut projektitaotlust. Kesk-Lääne- OLI TALLINNA KESKKONNAAMET MÄÄRATUD mere programmi kolmandas taotlusvoorus soovis Tallinna 5 PROJEKTI HOIDJAKS. linn saada rahastuse projektile HEAWATER – Läänemere valgala väikeste jõgede tervendamine toite- ning ohtlike ai- 1. BLASTIC – plastijäätmete teekond Läänemerre, rahastaja nete sissevoolu ärahoidmise kaudu, kus Tallinn võttis enda Euroopa Komisjoni INTERREG Kesk-Läänemere programm. peale juhtivpartneri rolli. Projekti lihtpartnerid on Söder- 2. NATTOURS – jätkusuutlikud loodusrajad linnades, kasutades hamni kommuun Rootsist, Turu Tehnika Kõrgkool, Turu linn uusi IT-lahendusi, rahastaja Euroopa Komisjoni INTERREG Kesk- ja Soome Keskkonnakeskus Soomest ning Tallinna Tehni- Läänemere programm. kaülikool Eestist. Aasta lõpus saabus positiivne otsus projekti rahastamise kohta. 3. INTHERWASTE – piirkondadevaheline jäätmemajanduse Lihtpartnerina osaleb linn 2017. aastal esitatud projekti keskkonda integreerimine Euroopa kultuuripärandiga linnades, CoastNet LIFE – rannikuelupaikade taastamine taotlusel Eu- rahastaja Euroopa Komisjoni INTERREG Europe programm. roopa Komisjoni programmi Life+ taotlusvooru raames. Pro- jekti juhtivpartner on Soome Metsäliito. Kaasatud on Raahe, 4. GoFEnvED – Läänemere keskkonnahariduse võrgustik, rahastaja Euroopa Liidu Läänemere regiooni strateegia seemnerahastu. Rauma ja Turu linnad, Edela-Soome majandusarengu, keskkonna- ja transpordikeskus ning Maailma Looduse Fondi 5. R4E – Energia teekaardid, rahastaja Euroopa Komisjoni Soome haru, Tartu Ülikool ja riiklik Keskkonnaamet Eestist. programm Horisont 2020. Projektide rahastamise otsus tehakse 2018. aasta alguses.

58 EUROPEAN UNION PROJECTS IN THE FIELD OF THE ENVIRONMENT

THE TALLINN ENVIRONMENT DEPARTMENT WAS PUT IN CHARGE Two new project applications were submitted during the year. In the OF FIVE PROJECTS IN EARLY 2017. third call for proposals of the Central Baltic Programme, Tallinn requested funding for the project HEAWATER – Achieving healthier water quality 1. BLASTIC – plastic waste pathways into the Baltic Sea, funded in urban small rivers of the Baltic Sea catchment by restoration of water by the INTERREG Central Baltic Programme of the European bodies and preventing of nutrients and hazardous substances inflow Commission. from watersheds, where Tallinn stepped into the role of lead partner. The 2. NATTOURS – sustainable urban nature routes using new IT partners of the project are the Söderhamn Municipality, Turku University solutions, funded by the INTERREG Central Baltic Programme of of Applied Sciences, Turku City and the Finnish Environment Centre of the European Commission. Finland and the Tallinn University of Technology of Estonia. A positive decision about funding the project was received at the end of the year. 3. INTHERWASTE – Interregional Environmental Integration of The city participates as a partner on the application of the project Waste Management in European Heritage Cities, funded by the CoastNet LIFE – Restoring Coastal Habitats submitted in 2017 within the INTERREG Europe Programme of the European Commission. scope of the call for proposals of the Life+ Programme of the European Commission. The lead partner of the project is Metsäliito from Finland. 4. GoFEnvED – Baltic Sea Environmental Education Network, funded by the Seed Money Facility of the Baltic Sea Region Programme of The cities of Raahe, Rauma and Turku; the Centre for Economic Devel- the European Union. opment, Transport and the Environment for Southwestern Finland; and the Finnish branch of the World Wide Fund for Nature; the University of 5. R4E – Roadmaps for Energy, funded by the Horizon 2020 Tartu; and the Estonian Environmental Board have been included. The programme of the European Commission. decision on funding for the project will be made in early 2018.

59 Seemnerahastu projekt GoFEnvEd Projekt HEAWATER LÄÄNEMERE VALGALA VÄIKESTE JÕGEDE TERVENDAMINE LÄÄNEMERE KESKKONNAHARIDUSE VÕRGUSTIK TOITE- NING OHTLIKE AINETE SISSEVOOLU ÄRAHOIDMISE KAUDU Euroopa Liidu Läänemere regiooni strateegia seemnerahastu projekti Projektile taotletakse rahastust Kesk-Läänemere programmi 2. priori- GoFEnvED lõppes 2017. aasta veebruariks. Projekti eesmärk oli teedi Ühiste ressursside jätkusuutlik kasutamine spetsiifilise eesmärgi tugevdada Soome, Eesti ja Venemaa vabaühenduste ja ametkondade 2.1 Toite, ohtlike ja toksiliste ainete väljalaske vähendamine Läänemerre omavahelist koostööd keskkonnahariduse valdkonnas, et tõsta avalikkuse alt. Tallinnas saab projektiobjektiks Mustjõe jõgi, eesmärgiga parendada tähelepanu puhta Läänemere tähtsusest. Loodeti, et õnnestub leida jõevee kvaliteeti ja vähendada ohtlike- ja toitainete väljalaset merre, mille taotlusvoor, mille raames saaks taotleda toetust projektile, mis ühendaks tulemusena paraneks Kopli lahe veekvaliteet. Projekti ettevalmistamise Eesti, Soome ja Venemaa partnereid. Siiski osutus see võimatuks, sest perioodil toimusid kohtumised potentsiaalsete partneritega nii Tallinnas programmidel, kus on võimalik kaasata ka Venemaa partnerina, puudub kui Helsingis. Pärast seda, kui projektitaotlus läbis edukalt taotlusvooru kokkulepe Venemaa valitsusega programmi kaasrahastamise kohta. esimene etapi, sõlmis Tallinna finantsteenistus lepingu Läänemere Seal, kus selline kokkulepe on olemas, ei kuulu kõik kolme partneri keskkonnafoorumiga, mille alusel aitasid 2. etapi projektitaotluse etteval- asukohad programmi abikõlbulike projektialade hulka. Tänu seemne- mistamisel foorumi eksperdid. Aasta lõpus saabus positiivne otsus rahastu projekti raames tekkinud sünergiale töötati välja uus projekti- projekti rahastamise kohta. idee ja esitati uus taotlus rahastamiseks Kesk-Läänemere programmi Projekt kestab 1. märtsist 2018 kuni 28. veebruarini 2021 kolmanda taotlusvooru raames. Projekti GoFEnvEd juhtpartner oli Soome-Venemaa ühing (Soome). Projekti veebileht: www.tallinn.ee/est/HEAWATER Lihtpartnerid olid Soome Keskkonna Instituut (Soome), MTÜ Läänemere Sõbrad (Vene Föderatsioon) ja Tallinna Keskkonnaamet. Projekt kestis 1. aprillist 2016 kuni 31. jaanuarini 2017. BLASTIC Projekti veebileht: PLASTIJÄÄTMETE TEEKOND LÄÄNEMERRE www.tallinn.ee/GofEnvED-Laanemere-keskkonnahariduse-vorgustik 2016. aasta jaanuaris käivitus välisprojekt BLASTIC, mille eesmärgiks on mereprügi (eelkõige plastijäätmete) vältimine ja vähendamine ning selle kaudu elu- ja looduskeskkonnale negatiivse mõju vähendamine. Projekti BLASTIC tulemusena väheneb maismaalt merre jõudva prahi kogus ning tänu sellele kahaneb mereprügi hulk Kesk-Läänemere piirkonnas ja kogu Läänemeres. Suurimad Läänemere reostajad on Läänemere ümbruses asuvad suurlinnad, mistõttu on väga oluline rakendada abinõusid prügi tekke vähendamiseks maismaal, enne kui praht merre jõuab. Siin mängivad olulist rolli kohalikud omavalitsused. 2017. aastal toimus mereprügi allikate kaardistamine Tallinna linnas, selle metoodika koostasid Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse (SEI Tallinn) eksperdid Harri Moora ja Evelin Piirsalu. Väljatöötatud metoodika aitab hõlpsasti määrata mereprügi allikaid ja voogusid kohaliku omavalitsuse territooriumil. Selle tulemusel täiendatakse olemasole- vaid kohalikke tegevuskavasid ja töötatakse välja meetmed mereprügi vähendamiseks ning vältimiseks. 2017. aastal viidi läbi jäätmeuuring Pelguranna (Stroomi) supelrannal ja Pirita ja Mustjõe jõgedel, mis kinnitas, et palju olmeprügi satub merre just maismaalt. 4. juulil toimus meediale suunatud teavitusüritus. Avalikkusele suunatud üritus leidis aset 24. septembril Tallinna autovaba päeva raames. Lisaks panustati Tallinna uue jäätmekava eelnõusse mereprügi peatüki koostamisega ning anti välja keskkonnahariduslik infovoldik „Prügiretk“. Tallinn on projektis BLASTIC lihtpartner. Projekti peapartner on Keep Sweden Tidy (Stockholm). Peale Tallinna osalevad projektis veel Rootsi Keskkonnauuringute Instituut (IVL), Stockholmi Keskkonnainsti- tuudi Tallinna keskus (SEI), Soome Keskkonnainstituut (SYKE), Keep the Archipelago Tidy Association, Foundation for Environment Education Projekti BLASTIC raames viidi 2017. aastal läbi jäätmeuuring Latvia ja Turu linn. Pelguranna (Stroomi) supelrannal. Projekt kestab 1. jaanuarist 2016 kuni 31. detsembrini 2018. A study of waste on the Pelguranna (Stroomi) bathing beach was carried out in 2017 within the scope of the project BLASTIC. Projekti veebileht: www.tallinn.ee/BLASTIC

60 The GoFEnvEd project of the Seed BLASTIC Money Facility PLASTIC WASTE PATHWAYS INTO THE BALTIC SEA THE BALTIC SEA ENVIRONMENTAL EDUCATION NETWORK The international project BLASTIC was launched in 2016 and its objective is to prevent and reduce marine litter (especially plastic waste), and con- The GoFEnvEd project of the Seed Money Facility of the Baltic Sea Region sequently reduce the negative impact on the living and natural environ- Strategy of the European Union ended in February 2017. The objective of ment. The quantity of waste the reaches the sea from land will decrease the project was to strengthen the cooperation between the non-profit as a result of the BLASTIC project and this will reduce the quantity of organisations and authorities of Finland, Estonia and Russia in the area marine litter in the Central Baltic Sea region and the entire Baltic Sea. of environmental education in order to raise the awareness of the general The biggest polluters of the Baltic Sea are the cities located around public of the importance of a clean Baltic Sea. There were hopes that a it, which is why it is important to implement measures for reducing the call for proposals would be found, whereby it would be possible to re- generation of waste on land before it even reaches the sea. Local govern- quest support for the project that would unite Estonian, Finnish and Rus- ments have a key role here. sian partners. However, it turned out to be possible, as the programmes in The sources of marine litter in Tallinn were mapped in 2017, and the which a partner from Russia can be included do not have an agreement methodology for this was prepared by the experts of the Stockholm with the Russian Government for co-funding the programme. Where such Environment Institute Tallinn Center (SEI Tallinn) Harri Moora and Evelin an agreement does exist, the locations of all three partners do not belong Piirsalu. The developed methodology makes it easy to determine sources among the eligible project areas of the programme. The synergy generat- and flows of marine litter in the territories of local governments. The ed by the project of the Seed Money Facility led to the development of a existing local action plans will be updated as a result of this and measures new project idea, and a new application for funding was submitted within will be developed for the reduction and prevention of marine litter. the scope of the third call of the Central Baltic Programme. A waste study on Pelguranna (Stroomi) beach and in Pirita and The lead partner of the GoFEnvEd project was the Finland-Russia Mustjõgi rivers was carried out in 2017, which confirmed that a lot of Society. The partners were the Finnish Environment Institute (Finland), municipal waste gets into the sea from land. An information event for the Friends of the Baltic (Russian Federation) and the Tallinn Environment media was held on 4 July. An event aimed at the general public was held Department. on 24 September within the scope of Car-Free Day in Tallinn. A chapter The project lasted from 1 April 2016 to 31 January 2017. about marine litter was added to the draft of the new waste plan of Tallinn The website for the project is: and the educational information booklet “Prügiretk” was published. www.tallinn.ee/GofEnvED-Laanemere-keskkonnahariduse-vorgustik Tallinn is a partner in the BLASTIC project. The lead partner of the project is Keep Sweden Tidy (Stockholm). The other participants in the project in addition to Tallinn are the IVL Swedish Environmental Research Institute, the Stockholm Environment Institute Tallinn Centre (SEI), the Support of the project HEAWATER Finnish Environment Institute (SYKE), the Keep the Archipelago Tidy As- ACHIEVING HEALTHIER WATER QUALITY IN URBAN SMALL sociation, the Foundation for Environment Education Latvia and the City RIVERS OF THE BALTIC SEA CATCHMENT BY RESTORATION of Turku. OF WATER BODIES AND PREVENTING OF NUTRIENTS AND The project lasts from 1 January 2016 to 31 December 2018. HAZARDOUS SUBSTANCES INFLOW FROM WATERSHEDS The website for the project is: www.blastic.eu Achieving healthier water quality in urban small rivers of the Baltic Sea catchment by restoration of water bodies and preventing of nutrients and hazardous substances inflow from watersheds will be requested from NATTOURS specific goal 2.1 Reducing the Inflow of Nutrients, Hazardous Substances SUSTAINABLE URBAN NATURE ROUTES USING NEW IT SOLUTIONS and Toxins into the Baltic Sea of the second priority of the Central Baltic Programme Sustainable Use of Common Resources. The Mustjõgi The objective of the NATTOURS project, which started in March 2016, is Stream will become the site of the project in Tallinn and the objective to promote nature tourism between Tallinn and Helsinki by increasing the is to improve the quality of water in the river and reduce the inflow of knowledge of local residents and tourists of the natural heritage of Tallinn. hazardous substances and nutrients into the sea, which would improve Infrastructure that favours observation of nature will be established in Tal- the quality of water in Kopli Bay. Meetings with potential partners took linn and a joint web portal of the two cities will be created in the course of place in Tallinn and Helsinki during the preparation of the project. After the project in order to achieve this. the project successfully passed the first stage of the call for proposals, The building of a 50-metre boardwalk was completed in Tammesalu, the Tallinn Financial Service entered into an agreement with the Baltic Kadriorg Park, in late 2016 and another boardwalk was opened in Sep- Environmental Forum pursuant to which the experts of the forum helped tember 2017 in the Paljassaare special conservation area, which will help prepare the project application for the second stage. A positive decision keep visitors on the designated paths and reduce trampling burden in the about funding the project was received at the end of the year 2017. area. Information boards that provide information about the surrounding natural values have been placed next to both boardwalks. The construc- The project lasts from 1. March 2018 to 28. February 2021 tion of the bird tower by the Rocca al Mare promenade started in October The website for the project is: www.tallinn.ee/est/HEAWATER 2017. The bird tower was completed by the end of the year.

61 liitikaid saab tulevikus üle kanda ka teistesse linnaosadesse. Seniajani ei NATTOURS ole Tallinna jäätmekavas vanalinna erisusi jäätmekäitluse osas käsitletud, JÄTKUSUUTLIKUD LOODUSRAJAD LINNADES, KASUTADES UUSI kuid projekti raames plaanitakse ajakohastada Tallinna jäätmekava vana- IT-LAHENDUSI linna jäätmeveopiirkonna osas. 2017. aastal toimusid projekti raames seminarid Krakowis ning Ibizal, 2016. aasta märtsis alanud projekti NATTOURS eesmärgiks on edendada kus projektipartnerid tutvustasid oma parimaid praktikaid ning toimusid Tallinna ja Helsingi vahelist loodusturismi, kasvatades kohalike elanike ja õppekäigud käitluskohtadesse. Koos Tallinna Keskkonnaameti projekti- turistide teadlikkust Tallinna looduspärandist. Selle saavutamiseks ehita- meeskonnaga osalesid Krakowis toimunud seminaril OÜ Eesti Pandipa- takse projekti käigus Tallinnasse loodusvaatlusi soosiv taristu ning luuak- kend ning Humana Sorteerimiskeskus OÜ esindajad ning Ibizal toimu- se kahe linna ühine veebiportaal. nud seminaril Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna 2016. aasta lõpus valmis 50 m pikkune laudtee puhketaskutega ja Tallinna Tehnikakõrgkooli esindajad. Kadrioru pargis Tammesalus ning 2017. aasta septembris avati Paljassaa- Projekti tegevusi tutvustati septembri alguses toimunud Uue Maa- re hoiualal laudtee, mis aitab hoida külastajad ettenähtud radadel ning ilma Tänavafestivalil. vähendada ala tallamiskoormust. Mõlema laudtee äärde on paigaldatud Projekti juhtpartner on SADECO – Saneamientos de Córdoba teabetahvlid, mis annavad infot ümbritsevatest loodusväärtustest. 2017. (Hispaania). Peale Tallinna Keskkonnaameti on projekti lihtpartneriteks aasta oktoobris alustati Rocca al Mare promenaadi äärse linnutorni ehi- Krakόw (Poola), Siracusa (Itaalia), Porto (Portugal) ja ACR+ (Belgia). tust. Linnutorn valmis aasta lõpuks. Projekt kestab 1. aprillist 2016 kuni 31. märtsini 2021. Projekti käigus on läbi viidud mitmeid uuringuid, mida koordineerib SEI Tallinn. Tallinnale olulistel rohealadel on tehtud loodusväärtuste Projekti veebileht: uuringud ning 2017. aasta lõpuks valmis ökosüsteemi teenuste hindami- www.tallinn.ee/INTHERWASTE suuring. Pidevalt mõõdetakse ja hinnatakse loodusradade külastuskoor- must, mida tehakse nii mobiilpositsioneerimise kaudu kui ka külastajate loendurite abil. Tallinna ja projektipartneri Helsingi looduspärandi efektiivsemaks turustamiseks luuakse Helsingi ja Tallinna ühine mitmekeelne veebileht, Projekt R4E kuhu on koondatud kogu teave nendes linnades asuvate loodusturismi ROADMAPS FOR ENERGY atraktsioonide kohta (pargid, metsad, loodusrajad, õpperajad, linnuvaat- lustornid, nahkhiirte elupaigad, rannad jms). Euroopa Komisjoni programmist Horisont 2020 rahastatud projekti NATTOURS on esimene välisprojekt Tallinna linnasüsteemis, milles eesmärk on luua Tallinnale innovaatiline energiastrateegia, nn energia Tallinna linnaasutus – Tallinna Keskkonnaamet – on juhtpartner. Lihtpart- teekaart, milles keskendutakse kahele Tallinnas olulisele valdkonnale: nerid on Helsingi linn ja SEI Tallinn. tark liikuvus ja targad hooned. Tänaseks on valminud energia teekaar- Projekt kestab 1. märtsist 2016 kuni 31. oktoobrini 2018. did mõlemale valdkonnale, mille eestikeelsed variandid trükitakse 2018. aasta jaanuariks. Teekaart sisaldab visiooni aastaks 2050, sellega seotud Projekti veebileht: ambitsioone, ajalist tegevuskava ning seda, kuidas soovitud tulevikust- www.tallinn.ee/NATTOURS senaariumini jõuda. Tallinna tulevikuvisioonid on sõnastatud järgmiselt: 1. Tark liikuvus loob meeldiva elukeskkonna Tallinnas aastal 2050. 2. Targad hooned ja targad inimesed süsinikneutraalses Tallinnas aastal 2050. Võrgustumine ja kogemuste vahetamine on võtmeteguriks Horisont INTHERWASTE 2020 programmist rahastatavas projektis R4E, et tuua Tallinna rohkem PIIRKONDADEVAHELINE JÄÄTMEMAJANDUSE KESKKONDA Euroopa energia efektiivse kasutamise kogemust. R4E projekti üheks INTEGREERIMINE EUROOPA KULTUURIPÄRANDIGA LINNADES eesmärgiks on energia teekaartidega seonduvate jätkuprojektide loo- mine, kasutades olemasolevat konsortsiumi ja projekti ekspertide tead- Kultuuripärandiga linnadel, kuhu ka Tallinn kuulub, on sarnased jäätme- misi. 2017. aastal koostati projekti raames projektipartneritega ühiselt käitlusega seotud probleemid. Ajaloolised linnakeskused tõmbavad ligi võimalike uute pilootprojektide portfell, mille kohaselt Tallinna linn on suurel hulgal turiste, mis märkimisväärselt suurendab jäätmeteket piir- seotud näiteks linna kliimamuutustega kohanemisvõime parandamisega konnas. Vanalinnade kitsaste ja looklevate tänavate tõttu ei ole tavali- ja elektriliste sõidukite süsteemi väljatöötamisega. sed jäätmekäitluse meetodid ja seadmed efektiivsed. Kultuuripärandi Projekti juhtpartner on Eindhoveni omavalitsus (Holland). Lihtpart- olemasolu seab vanalinna jäätmekäitluses piirangud ka esteetilistele tin- nerid on Tallinn, Forli omavalitsus (Itaalia), Istanbuli linnavalitsus (Türgi), gimustele. Seetõttu on oluline leida erinevaid võimalikke lahendusi, mis Newcastle’i linnavalitsus (Suurbritannia), Murcia linnavalitsus (Hispaa- suurendaksid jäätmekäitluse efektiivsust mainitud piirkonnas, ilma mil- nia), Palermo omavalitsus (Itaalia), Sant Cugat Del Vallési linnavalitsus jööväärtuslikkust ohtu seadmata. (Hispaania), Eindhoveni tehnikaülikool (Holland) ja Kataloonia polüteh- Projekti eesmärgiks on kogemuste vahetamise kultuuripärandiga niline ülikool (Hispaania). linnade efektiivse ja jätkusuutliku jäätmemajanduse teemal, et poliitikate Projekt kestis 1. märtsist 2015 kuni 28. veebruarini 2018. õppimise, pädevuse suurendamise ja tegevuskava loomise abil panustada Tallinna vanalinna jäätmekäitluse tõhustamisse ning kaasajastamisse. Projekti veebileht: Projekti käigus teostatavaks hinnatud ning esiletõstetud lahendusi ja po- www.tallinn.ee/Energia-teekaardid-R4E

62 Various surveys were carried out during the project which are coordinated by SEI Tallinn. Studies of natural values were carried out in the green areas important to Tallinn and an evaluation study of ecosystem services was completed by the end of 2017. The visitor burden of nature trails is constantly measured and assessed via mobile positioning and visitor counters. A joint multilingual website for Helsinki and Tallinn will be prepared in order to improve the marketing of the natural heritage of Tallinn and its project partner Helsinki, which will include information about the attrac- tions of nature tourism in these cities (parks, forests, nature trails, study trails, bird watching towers, habitats of bats, beaches, etc.). NATTOURS is the first foreign project in the Tallinn city system where a municipal agency – the Tallinn Environment Department – is the lead partner. The partners are the City of Helsinki and SEI Tallinn. The project lasts from 1 March 2016 to 31 October 2018.

The website for the project is: www.citynature.eu 2017. aasta septembris avati Paljassaare hoiualal laudtee. A boardwalk was opened in the Paljassaare special conservation INTHERWASTE area in September 2017. INTERREGIONAL ENVIRONMENTAL INTEGRATION OF WASTE MANAGEMENT IN EUROPEAN HERITAGE CITIES Heritage cities, including Tallinn, are facing similar waste management problems. Historical city centres attract many tourists, which increases Project R4E waste generation considerably in the region. Ordinary waste manage- ROADMAPS FOR ENERGY ment methods and equipment are not efficient due to the narrow, winding The objective of the project funded from the Horizon 2020 programme streets of the Old Town. The existence of cultural heritage also sets restric- of the European Commission is to create an innovative energy strategy tions on aesthetic conditions in waste management in the Old Town. This for Tallinn, i.e. a roadmap of energy, which will focus on two sectors is why it’s necessary to find possible solutions that increase the efficiency important to Tallinn: smart mobility and smart buildings. The roadmaps of of waste management in said district without threatening the atmosphere energy have now been prepared for both of the sectors and the Estonian of the district. versions of them will be printed by January 2018. The roadmap includes a The objective of the project is to exchange experience about efficient vision for 2050, the related ambitions, historical action plan and the ways and sustainable waste management in the cities in order to contribute to of achieving the desired future scenario. Tallinn has phrased its vision of the modernisation of waste management in Tallinn Old Town by learning the future as follows: new policies, increasing competencies and creating an action plan. The 1. Smart mobility will create a pleasant living environment in Tallinn in solutions and policies that have been assessed as feasible in the course of 2050. the project can also be transferred to other districts of the city in the future. 2. Smart buildings and smart people in carbon-neutral Tallinn in 2050. The specific features of the Old Town have not been covered in the Tallinn Networking and exchanging experience is also the key factor in the Waste Plan until now, but there are plans to update the plan with regard to R4E project, funded from the Horizon 2020 programme, in bringing to the waste transport region of the Old Town within the scope of the project. Tallinn more European experience in efficient energy use. One of the goals Seminars in Krakow and Ibiza were held within the scope of the proof the R4E project is the creation of the follow-up projects related to the ject in 2017, where the project partners showcased their best practices and roadmaps of energy using the existing consortium and the knowledge of went on training visits to management sites. In addition to the project team project experts. A portfolio of possible new pilot projects was prepared of the Tallinn Environment Department, the representatives of OÜ Eesti jointly with the project partners within the scope of the project in 2017, Pandipakend and Humana Sorteerimiskeskus OÜ attended the seminar in according to which Tallinn is associated with the improvement of the Krakow and the representatives of the Heritage Conservation Department city’s ability to adapt to climate change and the development of a system of Tallinn Urban Planning Department and the Tallinn University of Applied of electric vehicles. Sciences attended the seminar in Ibiza. The lead partner of the project is the local government of Eindhoven The activities of the project were showcased at the Uus Maailm Street (the Netherlands). Project partners are Tallinn, Forli Municipality (Italy), Festival in early September. the Istanbul City Government (Turkey), the Newcastle City Government The lead partner of the project is SADECO – Saneamientos de Cór- (United Kingdom), the Murcia City Government (Spain), Palermo doba (Spain). The other project partners in addition to the Tallinn Environ- Municipality (Italy), the Sant Cugat Del Vallési City Government (Spain), ment Department are Krakόw (Poland), Siracusa (Italy), Porto (Portugal) Eindhoven University of Technology (the Netherlands) and the Polytechnic and ACR+ (Belgium). University of Catalonia (Spain). The project lasts from 1 April 2016 to 31 March 2021. The project lasts from 1 March 2015 to 28 February 2018.

The website for the project is: www.interregeurope.eu/intherwaste The website for the project is: www.roadmapsforenergy.eu

63 RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

allinna Keskkonnaameti tegevused leidsid 2017. aastal tunnustust linnade probleeme ning saada ettekujutust nende nägemusest väikeste ka rahvusvahelisel tasemel. Ameti spetsialistid kõikidest osakon- jõgede ja veekogude seisu parendamise meetoditest. Soome kolleegid T dadest võtsid osa erinevatest foorumitest, kus jagati oma aitasid omakorda kaasata Rootsi partnerit (Söderhamni kommuun), kogemusi. Jaanuaris esines ameti esindaja INTERREGi Läänemere mis oli taotlusvooru tingimuseks. Projektitaotluse esitamisel tekkis hea regiooni programmi projekti IWAMA seminaril, kus tutvustas Tallinna sünergia Soome teadusasutuste ja Rootsi partneriga. tegevusi initsiatiivi „Läänemere väljakutse“ toetusel. Seminari osalejail Kontakti hoiti ka Venemaa põhjapealinna Peterburiga. Juunis tekkis suur huvi linna kogemuste vastu elanike kaasamisel Läänemere külastas Tallinna Keskkonnaameti delegatsioon Peterburi. Visiidi käigus kaitsega seotud tegevustesse, pidades silmas eeskätt heakorrakuu arutati Peterburi linnavalitsuse looduskaitsekomitee esindajatega edaspi- rannatalguid ja temaatilisi õppereise ning -tunde. Seminar korraldati diseid koostööplaane, külastati Peterburi veevärgi keskkonnaharidus- Läänemere linnade liidu juhtimisel, mille liikmeks on ka Tallinna linn. likku keskust ja komitee spetsialistid korraldasid Vene muuseumi parkide Aktiivselt osales Tallinn Soome lahe äärsete linnade koostöövõrgustikus külastamise Venemaa keiserlike parkide festivali raames. Septembris nii välisprojektide raames (BLATIC ja NATTOURS) kui ka ühisürituste toimus järjekordne kohtumine juba Tallinnas Peterburi päevade raames. korraldamise kaudu. Traditsiooniliseks on saanud ühised rannatalgud. 22. Kohtumisel Tallinna Keskkonnaametis arutati kaitsealade hoidmist ja aprillil 2017 osalesid Tallinna ja Helsingi linna esindajad Peterburis Kotlini hooldamist ning tutvuti Paljassaare ja Merimetsa kaitsealadega. saarel toimunud rannatalgutel „Puhas rand“. Nädal hiljem toimusid Iga-aastasel haridusasutuse juhtidele suunatud keskkonnahariduse ühistalgud mereäärsetel aladel Tallinnas, Helsingis ja Turus. Tallinnas konverentsil osalevad alati ka väliskülalised. 2017. aasta konverentsil pühendati rannatalgud Soome Vabariigi 100ndale aastapäevale. „Roheline Kool VII. Õpikeskkond Tallinn“ tegi lisaks kohalikele esine- Järgmisel aastal toimuvad talgud Eesti Vabariik 100 raames. jatele ettekande Inglismaa ökokoolide programmi juht Lee Wray-Davies Koostöö jätkus ka Euroopa linnade ühenduse EUROCITIES keskkon- organisatsioonist Keep Britain Tidy (Hoia Britannia puhas). nafoorumiga. Märtsis osales Tallinna esindaja keskkonnafoorumi töös Tallinn taotles 2017. aastal õigust kanda 2019. aastal Euroopa rohelise Belgias Antwerpenis. Keskkonnafoorumist on kujunenud uute ideede ja pealinna tiitlit. Seekord õnnestus meil Essenis toimunud lõppvoorus linnade paremate praktikate tutvustamise platvorm, mis ühendab linnu pääseda viie finalisti hulka. Võitjaks osutus Oslo, meie meeskonnale oli kõikidest Euroopa Liidu riikidest. Arutelu all on olnud keskkonnafoorumi see aga heaks kogemuseks ning tõi välja meie nõrgad kohad. korraldamine Tallinnas lähematel aastatel. Positiivse üllatusena teatas suvel Euroopa Komisjoni programmi Tänu väljakujunenud kontaktide võrgustikule toimus koostöö uute URBACT sekretariaat, et 26 aastat järjest korraldatud heakorrakuu keskkonnaprojektide algatamisel oma regiooni naaberriikidega. 2017. keskkonnakampaania sai ainukeseks Eestist valituks ja üheks üleeu- aastal algatas Tallinna Keskkonnaamet uue projekti Kesk-Läänemere roopalise tunnustuse saanud 97. paremast praktikast. 3.–5. oktoobrini programmi 3. taotlusvooru raames. Projekti teemaks on Läänemere Tallinnas toimunud Euroopa linnade festivalil sai Tallinna Keskkonnaamet valgala väikeste jõgede ja veekogude seisu parendamine. Projekti Euroopa Liidu programmi URBACT tunnustuse heakorrakuu kampaania partneriteks kutsuti Helsingi ja Turu linnad. Kuigi Helsingi linn loobus korraldamise eest. Festivali raames tutvustasid Tallinna esindajad osalemast, toimus projektiidee ettevalmistamisel nendega mitmeid heakorrakuu kampaaniat teistele linnadele. Huvi meie tegevuste vastu oli kohtumisi ja arutelusid. See andis võimaluse paremini teadvustada teiste suur, selle tunnistajaks on mitmete linnade soov võtta meie praktika üle.

Välisprojekti INTHERWASTE meeskonnaliikmed külastasid Poolas Krakowi linna jäätmekeskust. The members of the INTHERWASTE project team visited the waste centre in the city of Krakow in Poland.

64 INTERNATIONAL COOPERATION

he activities of the Tallinn Environment Department received international recognition in 2017. The department’s specialists Tparticipated in various forums, where they shared their experiences. In January, a representative of the department spoke at the seminar of the IWAMA project of the INTERREG Baltic Sea Region Programme and introduced the activities of Tallinn supported by the Baltic Sea Challenge initiative. The participants became very interested in the city’s experience of including residents in actions related to the protection of the Baltic Sea, especially the beach clean-up action of Spring Maintenance Month and the thematic training visits and lessons. The seminar was organised on the initiative of the Union of Baltic Cities, to which Tallinn also belongs. Tallinn participated actively in the cooperation network of cities by the Gulf of Finland within the scope of international projects (BLASTIC and NATTOURS) and by organising joint events. The joint beach clean-up action has become a tradition. On 22 April 2017, the representatives of Tallinn and Helsinki participated in the “Clean Beach” event held on Kotlin Island, St Petersburg. A week later, joint clean-up actions were held in Tallinn, Helsinki and Turku. In Tallinn, the beach clean-up action was dedicated to the 100th anniversary of the Republic of Finland. Next year, the action will take place again as part of the events dedicated to the 100th anniversary of Tallinna Keskkonnaameti delegatsioon võttis osa Peterburi rannatalgutest „Puhas rand“ Kotlini saarel. the Republic of Estonia. The delegation of the Tallinn Environment Board participated Cooperation with the EUROCITIES Environment Forum also in the “Clean beach” action on Kotlin Island in St Petersburg. continued. In March, a representative of Tallinn participated in the work of the Environment Forum in Antwerp, Belgium. The Environment Forum has become a platform for the introduction of new ideas and of St Petersburg, and the specialists of the committee organised the best practices of cities, which unites cities from all countries of the a visit to the parks of the Russian Museum within the scope of the European Union. The organisation of the Environment Forum in Tallinn Imperial Gardens of Russia Festival. The next meeting took place in in the coming years has been discussed. Tallinn in September, within the scope of the St Petersburg Days. The The city cooperated in the initiation of new environmental projects maintenance of conservation areas was discussed at the meeting in with the neighbouring states in the region, which was made possible by the Tallinn Environment Department and the participants also visited the good contact network. Tallinn Environment Department initiated a Paljassaare and Merimetsa conservation areas. new project within the scope of the 3rd call for proposals of the Central Foreign guests always attend the annual environmental education Baltic Programme in 2017. The theme of the project is improvement conference for heads of institutions of education. Lee Wray-Davis from of the status of small rivers and bodies of waters in the catchment the organisation Keep Britain Tidy, who is the leader of the Eco-Schools area of the Baltic Sea. The cities of Helsinki and Turku were invited Programme in England, made a presentation at the conference in to be project partners. Although Helsinki decided not to participate, addition to local speakers at the “Eco-School VII: Learning Environment several discussions and meetings were held with them during the in Tallinn. preparation of the concept of the project. This made it possible to In 2017, Tallinn applied for the title of European Green Capital 2019. better acknowledge the problems of the other cities and get an idea This time, we managed to become one of the five finalists in the final of their vision of methods for improving the status of small rivers and stage held in Essen. Oslo was crowned the winner, but this was a good bodies of water. Our Finnish colleagues helped include a partner from experience for our team and highlighted our weaknesses. Sweden (Söderhamn Municipality), which was a condition of the call Last summer, the European Commission recognised the Spring for proposals. A good synergy with Finnish research institutions and Maintenance Month campaign organised in Tallinn for the 26th year the Swedish partners emerged upon the submission of the project running as an URBACT best practice, which was a positive surprise. application. At the European City Festival held in Tallinn from 3 to 5 October, Contact with the northern capital of Russia, St Petersburg, was the Tallinn Environment Department received the recognition of the also maintained. A delegation of the Tallinn Environment Department URBACT Programme of the European Union as one of 97 best practices visited St Petersburg in June. During the visit, the visitors discussed to receive Europe-wide recognition. The representatives of Tallinn further cooperation plans with the representatives of the Nature introduced the Spring Maintenance Month campaign to other cities at Conservation Committee of the St Petersburg City Government and the festival. There was a lot of interest in our activities and many cities visited the environmental education centre of the public water supply want to start following our practices.

65 TALLINNA KESKKONNAAMETI PERSONALI TUNNUSTAMINE JA KOOLITAMINE

017. aastal liitus ameti meeskonnaga neli tublit spetsialisti haljastuse, jäätmehoolde ja keskkonnakorralduse valdkonnas. Seisuga 31. Teenistujate koolitamine 2 detsember 2017 oli ameti koosseisus 36 teenistuskohta. Hindame kõrgelt ja soodustame igati töötajate innukust pidevalt Tallinna Linnavalitsusel on iga-aastaseks traditsiooniks meeles täiendada oma keskkonnaalaseid teadmisi ning suutlikkust minna pidada kauaaegseid linnateenistujaid 10, 15, 20, 25, 30 jne aastat kestnud kaasa valdkondlike arengutega, et sel viisil rohkem panustada oma töötamise puhul linna ametiasutustes. 2017. aastal pälvisid tunnustuse töösse. kauaaegse linnateenistuse eest kuus ameti teenistujat. 10 tööaastat 2017. aastal on ameti teenistujad osalenud järgmistel keskkonna- linna teenistuses täitus personali peaspetsialist Kristina Zotejeval, teemalistel ja ameti põhitegevusega seotud koolitustel: „Sademevee investeeringute ja ehitusjärelevalve peaspetsialist Helmut Koidlal, käitlemise innovaatilised lahendused“, Tartu planeerimiskonverents, heakorra ja jäätmehoolde osakonna peaspetsialist Triinu Maandil ja „Kõrreliste kasutamine avalikel haljasaladel“, mükoloogide koolitus- keskkonnakorralduse sektori juhtivspetsialist Terje Tohveril. 15 tööaastat seminar, „Pakendite ja pakendijäätmete kogumine ja käitlemine“, täitus keskkonnahoiu osakonna juhataja Märt Holtsmannil ja 20 tööaastat „Ehitus- ja lammutusjäätmete sortimine, käitlemine ja järelevalve“, haljastuse osakonna peaspetsialist Kristjan Tarnal. Ameti kauaaegsed Vabariigi Valitsuse määruse nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- teenistujad tunnustati rinnamärkide ja tänukirjadega nende panuse eest ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja linna arengusse Tallinna Raekojas toimunud pidulikul üritusel. sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed” muutmise sisu ja rakendamine (m99) teemaline koolitus, Esri kasutajate konverents „GIS – geograafia kaudu“, Eesti Geoinformaatika Seltsi suveülikool „Ruumiandmed innovatsioo- nimootoriks“, konverents „Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine (TEUK XIX)“, uut kõrgussüsteemi tutvustav infopäev, konverents „Turism looduskaitsealadel“. Kindlasti on hindamatu ka välismaal saadud teadmiste- ja kogemustepagas, mis võimaldab olla kursis valdkonda puudutavate uute suundadega ning mida meie töötajad rakendavad oma igapäe- vatöös. Kanadas toimunud kongressil World Design Summit „10 Days to Change the World“ osales haljastuse osakonna juhataja ja linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper. Summitil olid esindatud arhitektid, sisear- hitektid, maastikuarhitektid, graafilised disainerid, linnaplaneerijad ning tööstusdisainerid kogu maailmast. Maastikuarhitektuuri valdkonna tee- mad olid koondatud globaalselt aktuaalse pealkirja alla: „LANDSCAPES OF POWER: designing for spatial justice“. Ettekannetes keskenduti väl- jakutsetele, mida 21. sajand disainerite ette on toonud – kultuurilised, ma- janduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnahoiuga seotud väljakutsed. Kristiina Kupperi sõnul räägiti kongressil palju kliimamuutustega toimetulemisest. „Kõlama jäi mõte, et maastikuarhitektid on just need spetsialistid, kes on vahelüliks teaduse ja praktika vahel. Järjest enam kaasatakse maastiku- arhitekte nt suurte infrastruktuuri objektide planeerimisse. Taimmaterjali- dest üritatakse kasutada kohalikku ja ka projekteerida/rajada võimalikult

Helmut Koidla oli üks kuuest Tallinna Keskkonnaameti töötajast, keda pikaaegse linnateenistuse eest tunnustati. Helmut Koidla was one of the six employees of the Tallinn Environment Department, who was recognised for his long service to the city.

66 RECOGNITION AND TRAINING OF THE STAFF OF THE TALLINN ENVIRONMENT DEPARTMENT

our excellent specialists in the areas of landscaping, XIX)”, information day about the new altitude system, waste management and environmental management conference “Tourism in nature conservation areas”. Fjoined the team of the Department in 2017. The The knowledge and experience gained abroad is Department employed 36 people as at 31 December 2017. certainly very valuable as well, as it allows our people to An annual tradition of the Tallinn City Government is keep up with new trends in the area and use them in their to recognise people who have worked for the city for 10, everyday work. 15, 20, 25, 30 and more years. Six people working at the Head of the Landscaping Division and the landscape department were recognised for their long service in 2017. architect of the city Kristiina Kupper attended the “10 Days Chief Human Resources Specialist Kristina Zotejeva, Chief to Change the World” World Design Summit congress in Specialist of Investments and Building Supervision Helmut Canada. Architects, interior architects, landscape architects, Koidla, Chief Specialist of the Maintenance and Waste graphic designers, city planners and industrial designers Management Division Triinu Maandi and Chief Specialist from all over the world were represented at the summit. of the Environmental Management Sector Terje Tohver Topics about landscape architecture were gathered under have achieved 10 years of service for the city. Head of the a globally significant title: “LANDSCAPES OF POWER: Department of the Environmental Conservation Division Märt designing for spatial justice”. The presentations focused Holtsmann achieved 15 years of service and Chief Specialist on the challenges designers face in the 21st century – of the Landscaping Division Kristjan Tarn achieved 20 years. challengers related to culture, the economy, the social The long-term staff members were recognised with badges sphere and environmental conservation. According to and letters of gratitude for their contribution to the city’s Kristiina Kupper, coping with climate change was widely development at the ceremony held in the Tallinn Town Hall. discussed at the conference. “It was stated that landscape architects are the specialists that act as the connecting link between science and practice,” she said. “Landscape Training of staff members architects are increasingly more involved in the planning of We encourage our employees to further their environmental major infrastructure objects. Local plant material is preferred knowledge and their capability to keep up with the and the architects try to design and establish green areas developments in the area and appreciate when they do this, that require as little maintenance as possible. Many different as this helps them contribute more to their work. projects were mentioned in presentations, which Tallinn can In 2017, the staff members of the department took part use as examples in the future.” in the following training related to the environment and Chief Specialist Merilii Laanepere, who deals with the main activities of the department: “Innovative solutions playgrounds, visited the training day in Germany where the for stormwater management”, Tartu Planning Conference, new method of deep-cleaning the sandy safety bases of “Use of grasses in public green areas”, training seminar for playgrounds was showcased. The training day included a visit mycologists, “Collection and management of packaging”, to the plant of Sandmaster GmbH, which produces machines “Sorting, management and supervision of packaging for cleaning sandy rubber safety bases, and participants could and packaging waste”, training about the amendments also see the machine in action on the public playgrounds in to and implementation of Government of the Republic Stuttgart. “There are 286 public playgrounds in Tallinn, 80% Regulation No. 99 “Requirements for wastewater treatment of which have sandy safety bases,” said Laanepere. “Cleaning and directing wastewater and stormwater to artificial the safety bases’ sand has been a concern for years, and recipients, limits of pollution indicators of wastewater and it’s also expensive. The sand becomes more compact over stormwater and measures for checking compliance with time and all kinds of litter ends up in the sand. Until now, said requirements” (No. 99), Esri users conference “GIS – via we have added new sand every year to keep the level of geography”, summer university of Estonian Geoinformatics sand up and replaced the sand of safety bases where the Society “Spatial data as an engine of innovation”, conference sand has got too dirty. However, it is necessary to sift and air “Research and use of renewable sources of energy (TEUK the sand in order to extend the life of a sandy safety base.

67 Katuseaed Montrealis asuva hoone 5. koorusel. Roof garden at the 5th floor in Montreal.

vähest hooldust vajavaid haljasalasid. Ettekannetes mainiti palju erinevaid Eesti Arboristide Ühingu korraldatud õppereisil Peterburgi osales projekte, mida Tallinn saab edaspidi näidistena kasutada,“ märkis Kupper. haljastuse osakonna metsavaht-dendroloog Sulev Järve. Õppereisi Näidisõppepäeval-koolitusel Saksamaal, kus tutvustati mängu- käigus toimusid kohalike pargispetsialistide juhtimisel õppekäigud väljakute liivast turvaaluste puhastamise uut süvameetodit, käis Peterburi ja lähiümbruse parkidesse, külastati ka Peterburi Metsateh- uue tehnoloogiaga tutvumas mänguväljakutega tegelev peaspet- nilise Akadeemia botaanikaaeda ning metsaentomoloogia muuseumi. sialist Merilii Laanepere. Õppepäeva käigus külastati mänguväljakute „Eesmärgiks oli tutvuda Venemaal kasutatavate põlispuude hooldus- liivast ja kummist valatud turvaaluste puhastamise masinate tootja ja ravivõtetega, kuna Peterburi puuhooldusspetsialistidel on pikaaja- Sandmaster GmbH tehast ning osaleti liivapuhastamise seadme lised kogemused põlispuude juurestiku, mädanike ja tüveõõnsuste näidispuhastamisel otse objektidel – Stuttgardi avalikel mänguväl- ravimisel. Gruppi saatis ameerika arborist-konsultant Guy Meilleur, jakutel. „Tallinnas on kasutuses 286 avalikku mänguväljakut, milledel kes korraldas jooksvalt puude hindamise ja hooldamise välkseminare,“ 80% on liivast turvaalused. Turvaaluste liivast puhastamine on aastaid kirjeldas Sulev Järve õppereisi. olnud suureks mureks ja kuluallikaks. Aja jooksul liiv tiheneb ning liiva Peale selle, et ameti töötajad osalevad nii eestisisestel erialastel satub erinevat prahti. Seniajani on liivataseme kompenseerimiseks koolitustel kui ka rahvusvahelistel konverentsidel, korraldame me iga-aastaselt liiva juurde lisatud ning väga määrdunud liivaga turva aegajalt ka ise koolitusi ameti põhitegevusvaldkondi puudutavatel alustel liiv täiesti välja vahetatud. Liivast turvaaluse eluea pikenda- teemadel. Nii sai ameti eestvedamisel ja koostöös Eesti Maastikuar- miseks tuleks liiva aga sõeluda ja õhutada. Selleks on Sandmaster hitektide Liiduga 2017. aastal läbi viidud kolm haljastusalast koolitust: GmbH välja töötanud masina, millega saab tõhusalt liiva sõeluda „Linnapuude lõikamine – miks, millal ja kuidas“, „Low impact design samal ajal seda ka õhutades ning taastades liiva esialgsed mahud. e maastikukujundus loodusega. II Rohttaimed ja nende kooslused“ ja Uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga on võimalik turvaalade puhas- „Katusehaljastus ja looduspõhiste lahenduste kasutamine linnatingi- tamist muuta efektiivsemaks ja vähem kulukaks,“ kommenteeris Merilii mustes“. Koolitusseminarid olid suunatud nii Tallinna linna asutuste Laanepere õppepäevast saadud kasutegurit. töötajatele kui ka huvilistele väljapoolt linnasüsteemi.

68 Sandmaster GmbH has developed a machine which helps sift the sand efficiently, airing the sand and restoring its initial volume at the same time. The implementation of new technology makes it possible to make cleaning the safety bases more efficient and less expensive.” Forest Warden & Dendrologist of the Landscaping Division Sulev Järve participated in the study trip to St Petersburg organised by the Estonian Arboricultural Society. The study trip included training visits to the parks of St Petersburg and its surroundings led by local park specialists. There were also visits to the botanic garden at the Saint Petersburg State Forest Technical University and the Museum of Forest Entomology. “The purpose of the trip was to learn about the methods used for the maintenance and treatment of primaeval trees in Russia, as the tree maintenance specialists of St Petersburg have long-term experience in the treatment of the roots, blight and cavities in tree trunks,” said Järve. “The group was accompanied by American arborist and consultant Guy Meilleur, who organised flash seminars about the evaluation and maintenance of trees.” In addition to participating in local training events and international conferences, we also organise training sessions about the topics that concern the main areas of activity of the department. Three training events about landscaping were carried out in 2017 on the initiative of the department in conjunction with the Estonian Landscape Architects Union: “Cutting city trees – why, when and how”, “Low impact design or landscape design with nature. II Herbaceous plants and their communities” and “Rooftop greenery and use of nature- based solutions in urban conditions”. The training seminars were aimed at the employees of the municipal institutions of Tallinn and interested people from outside the city system. Teenetemärgid. The badges.

69 TALLINNA KESKKONNAAMETI TÖÖTAJAD (31.12.2017 seisuga)

Relo Ligi ameti juhataja [email protected] 640 4288 Elena Sapp ameti juhataja asetäitja [email protected] 616 4003 Riina Kirs eelarve peaspetsialist [email protected] 640 4253 Inga-Moonika Zgudadze eelarve vanemspetsialist [email protected] 640 4494 Urve Oja hangete haldur [email protected] 640 4720 Kristina Zotejeva personali peaspetsialist [email protected] 640 4 7 7 1 Kristel Kivijärv jurist [email protected] 640 4270 Merilii Laanepere peaspetsialist [email protected] 640 4565 Helmut Koidla peaspetsialist [email protected] 640 4 7 1 4

HALJASTUSE OSAKOND Kristiina Kupper osakonna juhataja / linna maastikuarhitekt [email protected] 640 4400 Merike Salu linnaaednik [email protected] 616 4030 Silver Riisalo juhtivspetsialist [email protected] 640 4769 Teele Vänto peaspetsialist [email protected] 640 4 7 1 2 Kristjan Tarn peaspetsialist [email protected] 640 4274 Simmo Sillandi peaspetsialist [email protected] 640 4359 Derby Taimela vanemspetsialist [email protected] 640 4262 Sulev Järve metsavaht-dendroloog [email protected] 640 4264 Tõnis Pink registripidaja [email protected] 640 4528

HEAKORRA JA JÄÄTMEHOOLDE OSAKOND Kristjan Mark osakonna juhataja [email protected] 640 4562 Meril Allikivi peaspetsialist [email protected] 616 4 0 1 2 Eliis Kuus peaspetsialist [email protected] 640 4 6 1 0 Aleksandr Taraskin peaspetsialist [email protected] 640 4285 Triinu Maandi peaspetsialist [email protected] 616 4004

KESKKONNAHOIU OSAKOND Märt Holtsmann osakonna juhataja [email protected] 640 4568 Silver Riige veekaitse juhtivspetsialist [email protected] 640 4 7 1 3 Tõnu Laasi looduskaitse juhtivspetsialist [email protected] 616 4 0 8 1 Triin Ristmets välisõhu juhtivspetsialist [email protected] 640 4766

Keskkonnakorralduse sektor Külli Sepp juhtivspetsialist [email protected] 640 4265 Terje Tohver juhtivspetsialist [email protected] 616 4 0 1 1 Andres Tõnisson juhtivspetsialist [email protected] 640 4767

KESKKONNAPROJEKTIDE JA -HARIDUSE OSAKOND Gennadi Gramberg osakonna juhataja [email protected] 640 4356 Monika Jasson projektijuht [email protected] 616 4077 Reet Vaiksalu keskkonnahariduse juhtivspetsialist [email protected] 640 4765 Triin Sakermaa välisprojekti NATTOURS projektijuht [email protected] 640 4287 Lea Vedder välisprojekti NATTOURS finantsjuht [email protected] 640 4064

70 EMPLOYEES OF THE TALLINN ENVIRONMENT DEPARTMENT (as at 31.12.2017)

Relo Ligi Head of Department [email protected] 640 4288 Elena Sapp Deputy Head of Department [email protected] 616 4003 Riina Kirs Chief Budget Specialist [email protected] 640 4253 Inga-Moonika Zgudadze Senior Budget Specialist [email protected] 640 4494 Urve Oja Procurement Manager [email protected] 640 4720 Kristina Zotejeva Chief Human Resources Specialist [email protected] 640 4 7 7 1 Kristel Kivijärv Lawyer [email protected] 640 4270 Merilii Laanepere Chief Specialist [email protected] 640 4565 Helmut Koidla Chief Specialist [email protected] 640 4 7 1 4

LANDSCAPING DIVISION Kristiina Kupper Head of Division/Landscaping Architect of the City [email protected] 640 4400 Merike Salu City Gardener [email protected] 616 4030 Silver Riisalo Leading Specialist [email protected] 640 4769 Teele Vänto Chief Specialist [email protected] 640 4 7 1 2 Kristjan Tarn Chief Specialist [email protected] 640 4274 Simmo Sillandi Chief Specialist [email protected] 640 4359 Derby Taimela Senior Specialist [email protected] 640 4262 Sulev Järve Forest Warden & Dendrologist [email protected] 640 4264 Tõnis Pink Registrar [email protected] 640 4528

MAINTENANCE AND WASTE MANAGEMENT DIVISION Kristjan Mark Head of Division [email protected] 640 4562 Meril Allikivi Chief Specialist [email protected] 616 4 0 1 2 Eliis Kuus Chief Specialist [email protected] 640 4 6 1 0 Aleksandr Taraskin Chief Specialist [email protected] 640 4285 Triinu Maandi Chief Specialist [email protected] 616 4004

ENVIRONMENTAL CONSERVATION DIVISION Märt Holtsmann Head of Division [email protected] 640 4568 Silver Riige Leading Specialist in Water Protection [email protected] 640 4 7 1 3 Tõnu Laasi Leading Specialist in Nature Conservation [email protected] 616 4 0 8 1 Triin Ristmets Leading Specialist in Ambient Air [email protected] 640 4766

Environmental Management Sector Külli Sepp Leading Specialist [email protected] 640 4265 Terje Tohver Leading Specialist [email protected] 616 4 0 1 1 Andres Tõnisson Leading Specialist [email protected] 640 4767

ENVIRONMENTAL PROJECTS AND EDUCATION DIVISION Gennadi Gramberg Head of Division [email protected] 640 4356 Monika Jasson Project Manager [email protected] 616 4077 Reet Vaiksalu Leading Specialist in Environmental Education [email protected] 640 4765 Triin Sakermaa Project Manager of NATTOURS International Project [email protected] 640 4287 Lea Vedder Financial Manager of NATTOURS International Project [email protected] 640 4064

Kujundus ja trükk AS Ajakirjade Kirjastus Tallinna Keskkonnaamet Layout and print Fotod Tallinna Keskkonnaameti arhiiv, Tallinna Jäätmekeskuse arhiiv, Vahur Lõhmus, Liisa Puusepp, Harju tn 13, 10130 Tallinn Photos Ants Liigus/Eesti Messid, Jaan Mettik, Ruth Aguraiuja, Olev Abner, Anne Jaakson, Liina Metsaots, Tel 6404572, faks 6404583 freeimages.com, pixabay.com e-post [email protected] Kaanefoto Paljassaare laudtee linnulennult www.tallinn.ee/keskkonnaamet Cover photo Bird’s-eye view of Paljassaare boardwalk Tõlge Luisa Tõlkebüroo Translation Trükitud taastoodetud paberile Cyclus Print ISSN 2382-8366